Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.4 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 561 7162375 7156400 2026-05-27T22:35:52Z Ollin Masa 227337 Link 7162375 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; poolsaare kohta vaata artiklit [[Hindustani poolsaar]]}} {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2021}} {{keeletoimeta}} {{viita}} {{Riik | riiginimi = India Vabariik | omastav = India | nimi1_keel = hindi | nimi1 = भारतीय गणराज्य | nimi1_latin = Bhāratīya Gaṇarājya | nimi2_keel = inglise | nimi2 = Republic of India | mis_lipp = | mis_vapp = vapp | vapp = Emblem of India.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = India_(orthographic_projection).svg | deviis = | riigikeel = puudub<ref>{{netiviide | url =https://timesofindia.indiatimes.com/india/Theres-no-national-language-in-India-Gujarat-High-Court/articleshow/5496231.cms | pealkiri =There's no national language in India: Gujarat High Court | autor = Saeed Khan | täpsustus = | väljaanne =The Times of India | aeg =25.01.2010 | väljaandja = | vaadatud = 27.06.2018| keel =inglise }}</ref> | ametlik_keel = [[hindi keel|hindi]], [[inglise keel|inglise]] | pealinn = [[New Delhi]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Draupadi Murmu]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Narendra Modi]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = 15. augustil 1947 | valuuta = [[India ruupia]] (INR) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +5.30 | hümn = "[[Jana-Gana-Mana]]" | usund = | üladomeen = [[.in]] | telefonikood = 91 | riigikord = [[parlamentaarne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = IND | märkused = }} [[Fail:Narrow gauge railway line Gwalior to Sheopur, 2.webm|pisi|Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA)]] '''India''' ([[hindi keel]]es ''Bhārat'', [[inglise keel]]es ''India''), ametlikult '''India Vabariik''' ([[hindi keel]]es ''Bhārat Gaṇarājya,'' [[inglise keel]]es ''Republic of India''), on [[riik]] [[Lõuna-Aasia]]s. Riigis elab üle 1,4 miljardi inimese, kes kõnelevad sadu keeli. Rahvaarvult on India alates aprillist 2023 maailmas esimesel ja pindalalt seitsmendal kohal. Indiat ümbritsevad lõunas [[India ookean]], edelas [[Araabia meri]] ja kagus [[Bengali laht]]. Riigil on maismaapiir läänes [[Pakistan]]iga, põhjas [[Hiina]], [[Nepal]]i ja [[Bhutan]]iga ning idas [[Bangladesh]]i ja [[Myanmar]]iga. India ranniku lähedal lõunas asub [[Sri Lanka]] ja edelas [[Maldiivid]]. [[Andamani saared|Andamani]] ja [[Nicobari saared|Nicobari saarte kaudu]] on riigil merepiir [[Tai]] ja [[Indoneesia]]ga. Indiast pärineb kaks [[maailmausund]]it: [[hinduism]] ja [[budism]]. Rahvastikust moodustavad hinduistid umbes 80%, suurim vähemususund on [[islam]] umbes 100 miljoni järgijaga. Üle 3000 aasta tagasi tekkis praeguse Pakistani ja India territooriumil üks maailma esimesi kõrgtsivilisatsioone [[Induse kultuur]]. Eurooplastest kinnitasid Indias uusajal esimestena kanda portugallased. 18. sajandi keskpaigas läks India ajaloos juhtroll brittide kätte, Indiast kujunes [[Briti impeerium]]i kroonijuveel. Aastal 1947 lõppes Briti koloniaalvõim ning valdavalt hinduistlik India ja muslimite riik [[Pakistan]] (millest 1971 eraldus [[Bangladesh]]) iseseisvusid [[dominioon]]idena ning aastal 1950 kuulutati välja India Vabariik. Viimasel ajal on India majanduse enamikus sektorites aset leidnud suur [[majanduskasv]]. India on napilt [[põllumajandussaaduste netoeksportija]] ja tööstuses kasvab eriti tarbekaupade tootmine. Kiirelt kasvava keskklassi (200 kuni 300 miljonit inimest) mõjul on siseturul suur nõudlus. Siiski on majanduslik ja sotsiaalne kihistumine jätkuvalt suur ning vaesemate inimesteni ei ole majanduskasvu mõjud jõudnud. India pealinn [[New Delhi]] (inglise keeles; hindi keeles नई दिल्ली, Naī Dillī) asub riigi põhjaosas Delhi linna territooriumi keskuses, Yamuna jõe läänekaldal. New Delhi pindala on 42,7 ruutkilomeetrit<ref>[https://www.britannica.com/place/New-Delhi New Delhi]</ref> ja elanike arv on umbes 250 000 (2011). Detsembris 1911 otsustas Suurbritannia kuningas George V, et India pealinn viiakse Calcuttast (praegune Kolkata) Delhisse. Linna ehitust alustati 1912. aastal vana Delhi kesklinnast umbes 5 kilomeetri kauguselt lõunas. Uus pealinn püstitati ametlikult 1931. aastal.<ref>[[New Delhi]]</ref> Linna juhib ametisse määratud New Delhi munitsipaalnõukogu (NDMC). India rahvusloomad on [[tiiger]] ja [[india elevant]], rahvusroomaja [[kuningkobra]], rahvuslind [[paabulind]], rahvuslill [[lootos]], rahvuspuu Bengali [[viigipuu]], rahvuspuuvili [[mango]], rahvuslaul "[[Vande Mataram]]", rahvusjõgi [[Ganges]]. India riigipühad on vabariigi aastapäev (26. jaanuar), iseseisvuspäev (15. august) ja Gandhi Jayanti (2. oktoober). Riiklikke pühi on rohkem kui 14 (nende hulgas nt jõulud, Holi, Id-ul-Zuha ja Buddha Jayanti).<ref name=":5" /> == Nimi == {{vaata|India nimi}} India nimi sellisel kujul, nagu me seda eesti keeles tunneme, tuleneb [[ladina keel|ladinakeelsest nimest]] ''India'', mis on [[laen (keeleteadus)|laen]] [[vanakreeka keel|vanakreeka]] nimest Ἰνδία (''India'').<ref>[https://web.archive.org/web/20210606214042/https://www.lexico.com/definition/india India], lexico.com, vaadatud 7.6.2021.</ref> See nimi on tuletatud [[Indus]]e jõe nimest, pärineb [[vanapärsia keel|vanapärsia]] sõnast ''hiⁿdūš ja'' allikaks on [[sanskrit]]i सिन्धु (''Sindhu''), Induse jõe ajalooline nimi.<ref name="mv3nN" /> Muistsed [[hellenid|kreeklased]] nimetasid indialasi induslasteks (Ἰνδοί (''Indoi'')).<ref name="basham" /> Ingliskeelses [[India konstitutsioon]]is mainitakse India võrdväärse nimena ka ''Bharat''.<ref name="lyBBi" /> Nimi (hindi keeles भारत (''Bhārat'') pärineb sanskritikeelsest nimest भारतम् (''Bhāratam''), mis on tuletatud [[hinduism]]i pühakirjades mainitud legendaarse kuninga [[Bharata]] nimest. Inglise keeles kasutatakse India kui terviku (ka praeguse [[Pakistan]]i ja [[Bangladesh]]i ala) tähistamiseks nime "[[Hindustan]]". See [[Pärsia keel|pärsiakeelsest]] nimest هندوستان pärinev nimi tähendab hindude maad ning käis enne 1947. aastat eelkõige [[Põhja-India]] ja [[Pakistan]]i kohta.<ref name="Jfd1u" /> Seda ala on nimetatud ka Ida-Indiaks, et eristada seda Ameerikas paiknevast [[Lääne-India]]st. Tänapäeval nimetatakse Indiaks üksnes India Vabariiki. == Asend ja piirid == India asub Lõuna-Aasias Birma ja Pakistani vahel ning piirneb [[Araabia meri|Araabia mere]] ja [[Bengali laht|Bengali lahega]]. India riigi pindala on 3 287 263 km², millest maismaad on 2 973 193 km² ja veeala on 314 070 km². Maismaapiiri kogupikkus on 13 888 km: riigipiir Bangladeshiga 4142 km, Bhutaniga 659 km, Birmaga 1468 km, Hiinaga 2659 km, Nepaliga 1770 km ning Pakistaniga 3190 km.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/india/#geography|pealkiri=The World Factbook – India|vaadatud=2021-02-17|arhiivimisaeg=2021-03-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210318202107/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/india#geography|url-olek=ei tööta}}</ref> India [[rannajoon]]e pikkus on 7516 km.<ref>[http://niti.gov.in/writereaddata/files/document_publication/IslandsDev.pdf|pealkiri=Incredible Islands of India]</ref> Sellest 5423 km asub [[Hindustani poolsaar]]el ning 2094 km saartel ([[Andamanid ja Nicobarid]], [[Lakshadweep]]). Mandriosa rannajoon koosneb 43% liivarandadest, 11% kivistest, sealhulgas kaljud ja 46% mudastest või soistest kallastest.<ref>{{Netiviide|url=http://drs.nio.org/drs/bitstream/2264/350/1/Curr_Sci_91_530.pdf|pealkiri=Coastal processes along the Indian coastline|arhiivimisaeg=2009-09-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090908141613/http://drs.nio.org/drs/bitstream/2264/350/1/Curr_Sci_91_530.pdf}}</ref> India põhjapoolseim punkt on Indira koloonia, mis asub Jammu ja Kashmiri osariigis ja idapoolseim punkt on Kibithu, mis on Anjawi piirkonnas Arunachal Paradesh India osariigis. Kõige lõunapoolsem punkt on Indira Point, mis asub Andamani ja Nicobari saarte Nicobari piirkonnas ning Mandri-India lõunapoolseim punkt on Cape Comorin. Sir Creek on India läänepoolseim punkt ja asub Kutchis, Guhar Moti küla lähedal, Indus Deltas Gujarati osariigis.<ref>{{Netiviide|url=https://et.history-hub.com/india-koige-aarmuslikumad-punktid|pealkiri=India kõige äärmuslikumad punktid|vaadatud=2021-05-31|arhiivimisaeg=2021-06-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210602221849/https://et.history-hub.com/india-koige-aarmuslikumad-punktid|url-olek=ei tööta}}</ref> === India ja Hiina piiritüli === Hiina Rahvavabariigi ja India piir on 3500 km pikkune ala, mis jääb Himaalaja mäestiku alale. Tegemist on raskesti läbitava ja olulise sõjalis-strateegiline piirkonnaga. Vahetult pärast India iseseisvumist 1947. aastal ja Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamist 1949. aastal annekteeris Peking Tiibeti ning tekkis olukord, kus kahe suurriigi huvid läksid vastuollu ja 1962. aastal arenes konflikt India-Hiina piirisõjaks. Praeguseks on kokku lepitud, et Sikkim kuulub osariigina India ja Tiibet Hiina<ref>{{Netiviide|autor=Rappel, Urmas|url=https://diplomaatia.ee/tiibeti-mojutegur-hiina-ja-india-piiritulis/|pealkiri=Tiibeti mõjutegur Hiina ja India piiritülis|aeg=juuni 2006}}</ref> koosseisu. Sellest hoolimata tekib mõlema riigi vahel tihti konflikte. 2020. aastal tekkis Hiina ja India vahel aastakümnete suurim vaidlus piiri üle, kui 20 India sõjaväelast ja teadmata arv hiinlasi sai tulevahetuses surma. Selle tagajärjel viisid nii India kui ka Hiina Himaalaja mägedesse suurtükke, soomukeid ja kümneid tuhandeid sõdureid. Tuhanded Hiina sõdurid olid India territooriumil, kui Hiina väed ületasid maikuus Ladakhi provintsis piiri ja India pidi selle tulemusena loovutama 260 ruutkilomeetrit strateegilist territooriumi. Vaidluskohaks oli kahe riigi vahel olev Karakorami mäekuru, mis on strateegiliseks transpordisõlmeks.<ref>{{Netiviide|autor=Kivil Karl|url=https://www.err.ee/1222297/hiina-ja-india-ei-leia-himaalaja-maestikus-piiritulile-lahendust|pealkiri=Hiina ja India ei leia Himaalaja mäestikus piiritülile lahendust|väljaanne=Err|aeg=29. detsember 2020|vaadatud=23.06.2021}}</ref> == Loodus == {{vaata|India loodus}} India mitmekesine maastik ja taimestik on elupaik rikkalikule loomastikule.<ref name=":5">{{Raamatuviide|pealkiri=Silmaringi reisijuht. India|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|autor=Anneli Kritšmann-Lekštedt|toimetaja=Ilme Rääk}}</ref>[[Fail:Beauty of nature in india Rishikesh.jpg|pisi|Maastik Rishikeshis]] Indias on mitmekesine ökosüsteem: kõrbed, mäed, troopilised ja parasvöötme metsad, jõed, tasandikud ja saarestikud. Indias elutseb 7–8% maailmas registreeritud liikidest, mille hulgas on üle 45 000 taimeliigi ja 91 000 loomaliigi, moodustades senini dokumenteeritud maailma imetajate populatsioonist 8,5%, lindudest 12,6%, kaladest 11,7%, kahepaiksetest 4,6%, roomajatest 7% ja õistaimede liikidest 6%. === Looduslikud piirkonnad ja saared === Indiat põhjaosas asub [[Himaalaja]] mäestik, mille jalamilt algab viljakas ja tihedalt asustatud [[Induse-Gangese madalik]], ning läänes [[Thari kõrb]]. Induse-Gangese madalik külgneb lõunas, India keskosas, [[Dekkani kiltmaa]]ga, mida külgedelt piirava [[Ida-Ghatid|Ida-]] ja [[Lääne-Ghatid|Lääne-Ghattid]]. Viimast katab must vulkaaniline pinnas ja kristalliseerunud kivimid, mille hulgas leidub ka kulda ja teemante. Araabia mere ääres on [[Konkani rannik|Konkani]] ja [[Malabari rannik]], Bengali lahe ääres [[Coromandeli rannik]]. Registreeritud saari on kokku 1208. India saared jagunevad saarerühmadesse piirkondliku jagunemise või saarte tekkelisuse põhjal. Eristatakse 17 saarestikurühma, millest suurima moodustavad Andamani ja Nicobari saarestik 572 saarega Bengali lahes ja Andamani meres. ==== Andamanid ja Nicobarid ==== [[Fail:Beautiful_sea_shore_at_Andaman_and_Nicobar_Islands.jpg|pisi|Andaman ja Nicobari saared]] [[Andamani saared|Andamani]] ja [[Nicobari saared]] ning muud saarestikurühmad moodustavad India [[Andamanid ja Nicobarid|Andamanide ja Nicobaride]] liiduala.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/Andaman-Islands|pealkiri=Andaman Islands}}</ref> Saared asetsevad India ookeanis, umbes 1370 km Indiast ning moodustavad piiri Bengali kaguosa lahe (läänes) ja Andamani mere (idas) vahel.<ref name=":0" /> Andamani saarte pindala, hõlmates rohkem kui 300 saart, on kokku 6408 km². Nende hulgas kolm suuremat saart on Põhja-Andaman, Kesk-Andaman ja Lõuna-Andaman, kandes ühiselt nime Suur Andaman. Nicobari saared asuvad Sri Lankast umbes 1300 km ida pool.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/Nicobar-Islands|pealkiri=Nicobar Islands}}</ref> Saarte pindala (kokku 19) on 1841 km². ==== Lakshadweep ==== [[Fail:LakshadweepIsland.jpg|pisi|Saar Lakshadweepi saarestikus]] India väikseim liiduterritoorium Lakshadweep on Araabia meres asuv saarestik, mis koosneb 36 saarest ja mille pindala on 32 km². Territooriumi suurim saar on Androtti saar, pindalaga 4,9 km². Nimi Lakshadweep tähendab malajalami ja sanskriti keeles "sada tuhat saart". Saarestik koosneb 12 atollist, kolmest rifist, viiest uppunud ning kümnest asustamata saarest. Lakshadweepi saarestiku pealinn on Kavaratti, mis on saarestiku suurim linn. Kõik saared asuvad 220–440 km kaugusel lähimast maismaal asuvast linnast Kochist Keralas. Saarestikus elab 64 000 inimest, kellest enamus on sunniidid. Põhiliselt räägitakse saartel [[malajalami keel]]t, välja arvatud Minicoy saarel, kus räägitakse peamiselt divehi keeles. Lakshadweepil tegeletakse peamiselt kalapüügi, kookospähklite kasvatamise ja kookoskiududest nööri valmistamisega, turism on kiirelt arenev sektor. Lakshadweep on tuntud oma eksootiliste palmisalude, valgete liivarandade, korallrahude ja laguunide poolest.<ref>{{Netiviide|autor=U.T. Administration of Lakshadweep|url=https://lakshadweep.gov.in/|pealkiri=About Lakshadweep|väljaanne=Govt of India|vaadatud=06.03.2021}}</ref> === Mäestikud === {{vaata|Himaalaja}} Himaalaja on maailma kõige kõrgem mäestik. See on ka üks nooremaid mäestikke ning on pidevas muutumises. Nimi Himaalaja tähendab sõna otseses mõttes sanskriti keeles "lumekodu". [[Fail:Himalayas Langtang.jpg|pisi|Himaalaja mäestik]] Himaalaja mäestik moodustus umbes 30 miljonit aastat tagasi, kui [[India laam]] eraldus Gondwanast ja põrkas põhja poole triivides kokku Euraasia laamaga. Selle kokkupõrke tulemusel kerkis maakoor üles ja moodustus kolm paralleelset mäeahelikku, mis hõlmavad tänapäeval 30 maailma kõrgeimat mäetippu.<ref name=":5" /> Himaalaja mäestik eraldab India ülejäänud Aasiast ja on võimsate jõgede, sealhulgas Gangese, Brahmaputra ja Induse allikas. Mäeahelik mängib olulist rolli ka Põhja-India kliima reguleerimisel, takistades talveperioodil külma õhu sisenemist. Indias on kõrgeimal asuvad mägiteed maailmas. [[Fail:Everest_kalapatthar.jpg|pisi|püsti|Mount Everest Kalapatthari poolt]] Himaalaja koosneb paralleelsetest [[Mountain ranges|mäeahelikest]]: [[Sivalik Hills|Sivaliku mäed]] lõunas; [[Lower Himalayan Range|Alumine Himaalaja vahemik]]; [[Great Himalayas|Suured Himaalajad]], mis on kõrgeim ja keskne vahemik; ja [[Tibetan Himalayas|Tiibeti Himaalaja]] põhjas. [[Karakoram]]i käsitletakse tavaliselt Himaalajast eraldi. Nanga Parbat ja Namcha Barwat peetakse Himaalaja lääne- ja idapunktiks. Kuulsaim ja kõrgeim mäeahelik on Himaalaja, mis on ühtlasi ka noorim ning pikim. Himaalajas on 14 üle 8000 m kõrgust mäge, nende seas maailma kõrgeim mäetipp [[Džomolungma]] (Mount Everest; 8848 m), mis asub Nepalis.<ref name=":5" /> Himaalaja mäeahelikus on peaaegu kõik maailma kõrgeimad tipud ja seal rohkem kui 100 tippu, mille kõrgus on üle 7200 meetri. Karakorami ja Pir Panjali ahelikud asuvad Himaalaja ahelikust loodes ja lõunas. Suurem osa Karakorami ahelikust kuulub vaidlusaluse India ja Pakistani territooriumile ning mõlemad riigid on sellele oma nõude esitanud. 500 kilomeetri pikkuses Karakoramis on kõige rohkem liustikke kui polaaralad välja arvata. Seal asuvad Siacheni liustik ja Biafo liustik, mis on maailmas suuruselt teine ja kolmas liustik. Pir Panjali ahelik asub Himaalaja lõunasuunas alates Indias Himachal Pradeshist ja kulgeb loodest Jammu ja Kashmiri piirkonna suunas. Seda leviala nimetatakse ka Alam-Himaalajaks, kust voolavad sellised jõed nagu Ravi, Chenab ja Jhelum. Seal asub Gulmargi linn, mis on väga oluline mäejaam. Purvanchali mäeahelikku võib pidada Himaalaja laienduseks India idaosas, kuna selle leviala moodustumisprotsess sarnaneb üsnagi Himaalaja omaga, ehkki leviala pole nii kõrge kui Himaalajal. Purvanchal Range ehk Ida mäeahelik koosneb kolmest osast: Patkai-Bumi mäest, Garo-Khasi-Jaintia mäest ja Lushai mäest (Mizo mäest). Megwayajas asuv Mawsynram on nende mägede tõttu kõige niiskem koht Maal ja see asub Khasi mäel. Leviala hõlmab kõiki India idaosariike, mis on üldtuntud kui Seitse õde. Satpura ja Vindhaya ahelik asuvad India keskosas ning mõlemad kulgevad teineteisega paralleelselt. Neist kahest on Satpura leviala kõrgem ning sellest saavad alguse Narmada ja Tapti jõgi. Nii Satpura kui ka Vindhaya asuvad peamiselt Madhya Pradeshis ja Maharashtras, laiendades neid Gujarati, Chattisgarhi ja Uttar Pradeshi. Kalumari tipp (752 m) ja Duphgarhi tipp (1350 m) on Vindhaya ja Satpura vahemiku kõrgeimad punktid. Need on kuulsad paljude turistide seas, sest seal asuvad Panchmarhi Hilli jaam, Kanha rahvuspark, Amarkantak ja Omkareshwari tempel.<ref name=":31">{{Netiviide|url=https://www.indiatoday.in/education-today/gk-current-affairs/story/seven-major-mountain-ranges-of-india-969214-2017-04-03|pealkiri=7 major mountain ranges in India: Some of the highest mountains in the world|aeg=03.04.2017|vaadatud=31.05.2021}}</ref> 2017. aasta seisuga on India kõrgemad mäed järgmised:<ref name=":32">{{Netiviide|url=https://www.statista.com/statistics/1009777/highest-mountains-india/|pealkiri=Highest mountains of India}}</ref> [[Fail:Kangchenjunga_and_surrounding_peaks_at_sunset.jpg|pisi|Kangchenjunga ja ümberkaudsed mäetipud]] # [[Kanchenjunga]] – 8585,91 m (kõrguselt maailma kolmas mägi) # Nanda Devi – 7815,98 m # Kamet – 7755,94 m # Saltoro Kangri – 7747,91 m # Saser Kangri I – 7672,12 m # Mamostong Kangri – 7516,06 m # Saser Kangri II – 7513,01 m # Saser Kangri III – 7495,03 m # Teram Kangri I – 7462,11 m # Jongsong Peak – 7462,11 m === Veestik === India Vabariiki ümbritsevad Lakshadweepi meri edelas, Araabia meri läänes, Bengali laht idas, India ookean lõunas. Riigi rannajoon on üle 7000 km pikk. Riigis on tihe sadamate ja laevatatavate sisevooluveekogude võrgustik, kuhu kuuluvad kanalid, jõed, ojad. India siseveekogude üldine laevatatav ulatus on 14 500 km. Riigi vooluveekogude kontrollimiseks on seaduslik asutus India siseveeteede amet ehk IWAI. India riiklikud vooluveekogud võib jagada kolmeks ja need on järgmised: Brahmaputra jõesüsteem – ulatub Sadiyast Dhubrini Ganga Bhagirathi Hooghly jõgi – ulatub Allahabadist Uttar Pradeshis kuni Haldiani Lääne-Bengalis Lääneranniku kanal Kottapuramist Kollamini koos Udyogmandali ja Champakara kanaliga. Veekogud on ka turistide parimad atraktsioonid. Neid käivad vaatamas külastajad maailma eri nurkadest. Selle tulemusel saab India reisi- ja turismisektor hoogu juurde. Indias on 13 suurt sadamat ning umbes 180 väikest ja keskmist sadamat. Sadamate kaudu kulgeb üle 95% riigi kaubandusest ja sadamad on ka peamised sissepääsud äritegevuseks. India olulised sadamad on järgmised: Haldia, Kolkata, Visakhapatanam, Paradip, Chennai, Ennore, Cochin, Tuticorin, Mormugao, New Mangalore, Mumbai, Jawaharlal Nehru Port Trust ja Kandla.<ref>{{Netiviide|url=https://www.mapsofindia.com/water/|pealkiri=Water Resources of India|aeg=28.02.2012}}</ref> Indias on 8 suurt jõestikku kokku üle 400 jõega.<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_rivers_of_India_by_discharge#:~:text=There%20are%208%20major%20river,their%20place%20in%20Indian%20religions.|pealkiri=List of rivers of India}}</ref> India jõed võib jagada nelja rühma: Himaalaja jõed, Dekkani jõed, rannikujõed ja siseveekogude drenaažijõed. Märgalade (välja arvatud jõed) kogupindala Indias on 58 286 000 ha ehk 18,4% kogu riigist.<ref name=":2" /> ==== Jõed ==== [[Fail:Rail-Road bridge Godavari.JPG|pisi|Godvari on India kõige laiem jõgi]] India jõed saab liigitada nelja suurde gruppi: Himaalaja jõed, Dekkani jõed, rannikujõed ja siseveekogude kuivendusjõed. Himaalaja jõed tekivad lume ja liustike sulamisel ning voolavad pidevalt aastaringselt. Mussoonikuude jooksul on Himaalajas hulgaliselt sademeid põhjustades sagedasi üleujutusi. Dekkani jõed on seevastu vihmaga toidetud ja seetõttu mahult kõikuvad. Rannikuäärsed jõed on lühikesed ja piiratud valglaga. Lääne-Rajasthani siseveekogu kuivendusvooge on vähe, enamik neist on lühikesed.<ref>{{Netiviide|autor=Know India|url=https://knowindia.gov.in/profile/rivers.php|pealkiri=Rivers|väljaanne=Know India|vaadatud=21. aprillil 2021|arhiivimisaeg=2021-04-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210413090457/https://knowindia.gov.in/profile/rivers.php|url-olek=ei tööta}}</ref> Riigis on 12 suurt jõge. Brahmaputra jõgi on piiriülene jõgi. See pärineb Tiibetist ja siseneb Indiasse Arunachal Pradeshist. See läbib Assami, enne kui jõuab lõpuks läbi Bangladeshi Bengali lahte. Ganga jõgi on India pikim jõgi ja seda peetakse riigi kõige rahulikumaks jõeks. Sellel on mitu lisajõge, sealhulgas Yamuna jõgi, mis on ainus veekogu riigi pealinna New Delhi lähedal. Yamuna lisajõgi Chambali jõgi läbib Madhya Pradeshi, Rajasthani ja Uttar Pradeshi. Teiste suuremate India jõgede hulka kuulub Narmada jõgi, mis pärineb Madhya Pradeshist Amarkantakist; Godavari jõgi, mis pärineb Trayambakeshwarist Maharashtras; Krabna jõgi, mis pärineb Mahabaleshwarist; Kaveri jõgi, mis läbib Karnatakat ja Tamil Nadut; Chhattisgarhi ja Odisha kaudu voolav Mahanadi jõgi. Selle riigi teiste jõgede hulka kuuluvad Mahi, Betwa, Penner, Kosi, Tungabhadra ja mitmed teised.<ref>{{Netiviide|url=https://www.mapsofindia.com/geography/|pealkiri=Water Resources}}</ref>[[Fail:Chunnu Summer Falls.jpg|pisi|Chunnu juga]] India pikimad jõed:<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Koit Rannas|pealkiri=India – Himaalajast ookeanini|aasta=2012|kirjastus=Kunst}}</ref> # Indus (suurem osa Pakistanis) – 3180 km # Brashmaputra (suurem osa Tiibetis) – 2900 km # Ganges (India rahvusjõgi) – 2700 km # Godavari – 1450 km # Narmada – 1300 km # Krishna – 1280 km # Mahanadi – 880 km # Kaveri – 785 km ==== Järved ==== India sisemaa on väga järvederikas. On nii looduslikke (riimvee- ja mageveejärved) kui ka inimtekkelisi järvi. Neid võib leida Kashmiri põhjaosast kuni Malabari rannikuni lõunas ja kõrbemaast Rajasthanist kuni Assamini idas. India järvi peetakse rahuliku vee, puutumatu loodusliku ümbruse ja kaunite vaadete tõttu India populaarseks turismiobjektiks. Rajasthani Sambhari soolajärv on riigi suurim sisemaa soolajärv ning Indira Sagari järv on India suurim mageveehoidla. Pangongi järv Ladakhis ja Cholamu järv Sikkimi osariigis on loetletud maailma kaunimate järvede nimekirjas. Manipuris asuvas Loktaki järv on kuulus mitmete ohustatud veeloomade poolest. Sikkimi Gurudongmari järv on üks maailma kõrgemaid järvi. Indias on palju järvi, järgnevalt on mainitud vaid suuremad ja tähtsamad.<ref name=":29">{{Netiviide|url=https://www.sscadda.com/important-lakes-of-india-study-notes|pealkiri=Important lakes of India : List of Largest Lakes of India|vaadatud=28.04.2021}}</ref> [[Fail:Pulicat-Spotted_Pelican.jpg|pisi|Pulicat-Spotted Pelican]] Suuremad järved: # Vembanad # Wular – India suurim mageveejärv # Chilika # Pangong # Pulicat # Sardar Sarovar # Nagarjuna Sagar # Loktak[[Fail:3_star_kettuvellam.JPG|pisi|Paatmaja Vemblandi järvel Keralas]] Tähtsamad järved: # Kolleru – India suurim järv # Sambhar – India suurim sisemaa sooljärv # Puškari järv – hindude pühajärv # Lonari järv – Lonari järv tekkis 50 000 aastat tagasi pärast seda, kui meteoriit tabas Maad. Hiljuti muutus Lonari järve värv üleöö roosaks ja seetõttu on see olnud uudistes. Mõned eksperdid väidavad, et roosa värv võib olla tingitud vetikatest ja madalast veetasemest. # Pulicati järv – suuruselt teine riimvesine – järv või laguun. Saarel asub Satish Dhawani kosmosekeskus, India eduka esimese Kuu kosmosemissiooni Chandrayaan-1 stardikoht.<ref name=":29" /> Järvede moodustumise ja vee (magevee või soolase vee) kvaliteedi põhjal saab Indias asuvaid järvesid klassifitseerida järgmiselt: Tektoonilised järved: maakoore või merepõhja kerkimisel moodustunud järved, näiteks Tso Moriri ja Pangong Tso (Ladakh) Kraatrijärved: vulkaaniliste kraatrite veega täitumisel tekkinud järved, näiteks Lonari järv Maharashtras Jääjärv: need on liustike erosiooni / sulamise tagajärjel tekkinud järved. Suurem osa jääjärvedest asub Indias Himaalaja piirkonnas Laguunid: moodustub liivabaaride sadestumise tõttu koos mererannikuga. Chilika järv, Pulicati järv on mõned näited. Inimtekkelised järved: rajatud puhke-, hüdroloogilistel, ökoloogilistel ja majanduslikel eesmärkidel. === Loodusvarad === India on rikas [[loodusvarad]]e poolest, millest peamisteks on vesi, viljakas pinnas, mets, maavarad ning mitmekesine taimestik ja loomastik. Need ressursid jaotuvad ebaühtlaselt. India mandril on palju biootilisi ja abiootilisi ressursse. Kuna India rahvaarv kasvab kiiresti, on ressursside ületarbimine, näiteks kontrollimatu metsaraie või ülepüük ning paljud väärtuslikud loodusvarad on kiiresti ammendumas. Indias on väga palju viljakaid maid. Sutlej-Ganga tasandike ja Brahmaputra oru Põhja-Põhja tasandiku settemuldades kasvatatakse ohtralt nisu, riisi, maisi, suhkruroo, džuuti, puuvilla, rapsi, sinepit, seesami, linaseemneid. India maapiirkonda kuuluvad kõrbealade kõrval rohkete sademetega piirkonnad alates rannikujoonest kuni Alpide piirkonnani. Indias on ka mitmesuguseid loodusvööndeid, kuna riigis on erinev reljeef ja kliima. Metsad on kitsendatud platoodele ja künklikele mägipiirkondadele. Indias on mitmekesine elusloodus. Seal on palju rahvusparke ja sadu looduslikke pühamuid. Ligikaudu 21% kogu geograafilisest alast hõlmab metsi. Metsataimestiku mitmekesisus on suur. Metsad on küttepuude, paberi, vürtside, ravimite, ürtide jm peamine allikas. Metsadel on suur panus riigi SKPsse. ==== Vesi ==== [[Fail:Jharia coalfield, Jharkhand.jpg|pisi|Kivisöekaevandus Indias]] Suure rahvaarvu tõttu on India ülemaailmse vee- ja kanalisatsioonikriisi keskpunktiks. Hinnanguliselt on umbes 70% India pinnaveest tarbimiseks praktiliselt kõlbmatu. 88 miljonil inimesel puudub juurdepääs puhtale joogiveele.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Water.org|url=https://water.org/our-impact/where-we-work/india/|pealkiri=India's Water and Sanitation Crisis|väljaanne=Water.org|vaadatud=3. aprillil 2021}}</ref> Kõigest 33% riigi elanikest on juurdepääs traditsioonilistele kanalisatsiooniteenustele ja ligikaudu 26% India elanikkonnast praktiseerib roojamist väliskeskkonda, mis on kriitiline tegur põhjavee puhtuse säilitamiseks ning aitab kaasa veega levivate haiguste edasikandumisele, kidurusele ja surmale. Iga päev satub jõgedesse ja muudesse veekogudesse ligi 40 miljonit liitrit reovett, kusjuures ainult väike osa on piisavalt puhastatud. Maailmapanga hiljutine aruanne viitab sellele, et selline reostuse eraldumine ülesvoolu alandab majanduskasvu allavoolu asuvates piirkondades, vähendades nende piirkondade SKP kasvu kuni kolmandiku võrra. Keskkonnaseisundi halvenemisest tingitud kulud Indias on hinnanguliselt 3,75 triljonit INR (80 miljardit dollarit) aastas ja ainuüksi veereostusega seotud tervisekulud on hinnanguliselt umbes 470–610 miljardit INR (6,7–8,7 miljardit dollari) aastas. Lisaks majanduslikele kulutustele põhjustab vee reostus, kanalisatsiooni ja hügieeni puudumine ligi 400 000 inimelu kaotuse aastas.<ref>{{Netiviide|url=https://www.weforum.org/agenda/2019/10/water-pollution-in-india-data-tech-solution/|pealkiri=Water pollution is killing millions of Indians|vaadatud=28.04.2021}}</ref> Alates 2005. aastast on Water.org[https://water.org] mänginud olulist rolli valdkonnas edusammudel, luues 14,1 miljonile inimesele juurdepääsu puhtale veele ja kanalisatsioonile. Koostöös mikrokrediidiasutuste, eneseabigruppide föderatsioonide, eluasemefinantseerimisega tegelevate ettevõtete, kommertspankade, maksepankade, sotsiaalettevõtete ja India valitsusega mobiliseeritakse ressursse ning jagatakse teadmisi, et parandada juurdepääsu sanitaartehnikatele ja puhtale veele.<ref name=":0" /> India on viimaste aastakümnete jooksul parandanud nii munitsipaaljoogiveesüsteemide kättesaadavust kui ka kvaliteeti, kuid maapiirkonnad on jäetud tagaplaanile. Paljudes India äärelinna maapiirkondades ainuke valik põhjaveeallikatele juurdepääsemiseks on puurkaevude puurimine. Iga uue puurkaevu loomine vähendab põhjavee hulka ning India üleüldine veevaru väheneb jõudsalt. Hoolimata joogivee süsteemide kättesaadavuse parandamisest, on paljud teised veeallikad saastunud nii bio- kui ka keemiliste saasteainetega ning üle 21% riigis esinevatest haigestumistest on seotud veega. India veekriisi põhjuseks on valitsuse planeerimise puudumine, suurenenud ettevõtete erastamine, tööstuse ja valitsuse korruptsioon.<ref name=":25">{{Netiviide|autor=Shannyn Snyder|url=https://thewaterproject.org/water-crisis/water-in-crisis-india|pealkiri=Water In Crisis – India|väljaanne=The Water Project|vaadatud=3. aprillil 2021}}</ref> [[Fail:Indian_Forest_Cover.png|pisi|India metsaalade kaart]] ==== Mets ==== [[Fail:Khajjiar.jpg|pisi|Mets [[Himachal Pradesh]]is]] India kuulub kümne riigi hulka maailmas, kus on kõige ulatuslikum metsakatte ja metsatüüpide mitmekesisus. Mets moodustab kokku 21,67% riigi territooriumist ehk 712 249 km².<ref>{{Netiviide|url=http://www.indiaenvironmentportal.org.in/files/file/isfr-fsi-vol1.pdf|pealkiri=India State of Forest Report 2019|vaadatud=2021-02-17|arhiivimisaeg=2021-04-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210422140922/http://www.indiaenvironmentportal.org.in/files/file/isfr-fsi-vol1.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Indias on ligi 188 metsatüüpi.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://fsi.nic.in/isfr19/vol1/chapter4.pdf|pealkiri=Forest types and Biodiversity}}</ref> * Tihedat metsa on 99 278 km², see moodustab kogu metsast 3,02%. * Mõõdukalt tihedat metsa on 308 472 km², see moodustab kogu metsast 9,38%. * Hõredat metsa on 304 499 km², see moodustab kogu metsast 9,26%. India metsade hulka kuuluvad igihaljad troopilised vihmametsad Andamani ja Nicobari saartel, Lääne-Ghatis ja kirdeosariikides; Himaalaja põhjaosas asuvad kuivad alpimetsad ja pooligihaljad vihmametsad, lehtpuu mussoonmetsad, okasmetsad, subtroopilised männimetsad madalamal vööndil ja parasvöötme mägimetsad.<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://d1wqtxts1xzle7.cloudfront.net/39264161/53ec48da0cf202d087d0111a.pdf?1445148639=&response-content-disposition=inline%3B+filename%3DForest_observational_studies_in_India_Pa.pdf&Expires=1613507437&Signature=Otv56DlH720xwoyMtyilPb6vw9pFh-rYP6KVFHODd~hAoT09fBltxq2sNalyjbF8M-OgtaLDeLp4b-SXVkZ6mmhkzNgMV16wyU7HpnnUQJROCSF83J0YJvWI5MOcHiZLiifvf8Y65INIjiqwT1G94BXCmSZl6RgNSxnwmUTOm8cxdDtV0X4xkIRgLugRrQfp9a2ngqQr7~hWwSA3LyYR4pGqkmBiddTK89Dh0-inhJqMG~gWoFiTZNm0N4fJUAG2XycY7wMGBrjoakI2mD0zDgiBp42iHfMLT3qGcwG58oJm-eUJ-otQ7SZawGKw76RVxNT-dxCtHHL2tdJmq4X-nA__&Key-Pair-Id=APKAJLOHF5GGSLRBV4ZA|pealkiri=Forest observational studies in India}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Andamani ja Nicobari saartel on lisaks igihaljatele ka pooligihaljad vihmametsad ning troopilised märjad mussoonmetsad.<ref name=":2" /> Maksimaalne puude mitmekesisus on leitud Lääne-Ghati troopilistest niisketest igihaljastest ja pooligihaljastest metsadest. Minimaalset puude mitmekesisust võib märgata subtroopilistes Jammu ja Kashmiri kuivades igihaljades metsades.<ref name=":3" /> Global Forest Watchi (GFW) andmetel on Indias 39,1 miljonit hektarit looduslikke metsi ja 3,71 miljonit hektarit istandusi, peamiselt puitkiudude, puidu, puuviljade ja õlipalmi kohta. India metsauuring (FSI) hindas oma viimases kaheaastases India metsade osariigi aruandes Indias ligi 71,2 miljonit hektarit metsahulka – arv, mis hõlmab puude katmist istandustes ja muudel metsavälistel aladel. Andmed metsakatte muutuste kohta FSI-st aastatel 2009–2017 näitavad metsa kasvu 2 miljoni hektari võrra. Suurenemine toimus India tihedamates metsades (üle 70% võrade kattes) ja avatud metsades (10–40% võrade kattes). Vähest langust täheldati mõõdukalt tihedates metsades (40–70% võrade kattes). India metsad toetavad ligi 275 miljoni inimese toimetulekut, kes sõltuvad sealt saadavast toidust, küttepuudest, söödast ja muudest saadustest.<ref>{{Netiviide|url=https://blog.globalforestwatch.org/data-and-research/whats-happening-in-india-forests/|pealkiri=What´s happening in India´s forests?|vaadatud=28.04.2021}}</ref> ==== Maavarad ==== Tingitult geoloogilisest ehitusest on Indias rikkalik maavarade valik. Esindatud on kivisüsi (suuruselt neljas kivisöevaru maailmas), antimon, plii, mangaan, vilgukivi, haruldaste muldmetallide elemendid, titaanimaak, kromiit, maagaas, teemandid, nafta ja lubjakivi.<ref name=":1" /> Maavarade hulgas on esindatud rauamaak (üldiselt kõrge kvaliteediga) ja rauasulamid – mangaani ja kromiit, ning neid esineb laialdaselt üle India poolsaare. Teiste kaevandatavate metallmineraalide hulgas on vask, boksiit (alumiiniumi põhimaak), tsink, plii, kuld ja hõbe. Oluliste mittemetalsete ja mittekütuseliste mineraalide hulka kuuluvad dolomiit, kivimifosfaat, ehituskivid, keraamilised savid, vilgukivi, kips, fluorospar, magnesiit ja grafiit. Maavarade tegevkaevandused asuvad 11 osariigis ja moodustavad 90% kaevanduste koguarvust (Andhra Pradesh, Orrisa, Chhattisgarh, Jharkhand, West Bengal, Maharashtra, Tamil Nadu, Gujarat, Madhya Pradesh, Rajasthan ja Karnataka). Kokku on tegevkaevandusi 2999, millest 574 kaevandab sütt, 700 kaevandust tegelevad metalliliste mineraalide ja 1725 mittemetalliliste mineraalide kaevandamisega. Kivisütt kaevandatakse 500 kaevanduses nii pinnasest kui ka sügavikust. Tähtsaim söetootmispiirkond on Damodari jõe ääres, sealhulgas Jharia ja Raniganj põldudel Biharis ja Lääne-Bengalis, kust saadakse umbes pool kivisöe toodangust ja peaaegu kogu koksikvaliteedi söest. Uraani toodetakse Biharis tagasihoidlikes kogustes. Peaaegu kogu India nafta pärineb Bombay avamerelt ning Gujaratilt ja Assamilt. Maagaas on Indias vähetähtis.<ref name=":28">{{Netiviide|autor=R.Champakalakshmi|url=https://www.britannica.com/place/India/People|pealkiri=India|väljaanne=Britannica|aeg=10.02.2021|vaadatud=16.02.2021}}</ref> ==== Taimestik ==== India on üks 17 megadiversumi riigist, kus kasvab ja elab 8% maailma teadaolevast taimestikust ja loomastikust.[[Fail:Great_banyan_tree_kol.jpg|pisi|India rahvuspuu Bengali viigipuu ]] India territooriumil kasvab 12% kõikidest teadaolevast taimeliikidest. Õistaimi on 15 000 liiki, millest 35% on [[endeem]]id. Viimaseid on peamiselt Kirde-Indias, Lääne-Ghattides, Loode-Himaalajal ning Andamanidel ja Nicobaridel.<ref name=":4" /> Loodusliku taimkatte moodustab enamikus kohtades heitlehine või igihaljas troopiline mets. Kogu Indias on metsade raiumine ja maaviljelus algset taimkatet oluliselt mõjutatud. Suured piirkonnad, sealhulgas Gangese tasandik, on valdavalt metsatud. [[Malabari rannik]]ul on säilinud suured [[mangroov]]ialad ja [[troopiline vihmamets|troopilised vihmametsad]], kus kasvavad muu hulgas palmid, bambused ja viigipuud. Suurem osa Hindustani poolsaarest lõuna pool [[Gangese tasandik]]ku oli algselt kaetud [[mussoonmets]]adega, kus kasvasid [[tiikpuu]]d, [[mahagonipuu]]d, [[sandlipuu]]d ja [[kaksiktiibviljak]]ud. Loode-Indias on heitlehiseid metsi ja [[savann]]e. [[Rajasthan]]is on palju Araabia-Aafrika taimeliike. [[Assam]]is ja Ida-Himaalaja madalamatel nõlvadel leidub tihedat mägivihmametsa, kõrgematel nõlvadel okasmetsa ja rododendronipõõsastikke. [[Sikkim]]is [[Bhutan]]i ja [[Nepal]]i vahel on [[puudepiir|puude piir]] umbes 4200 m kõrgusel. Alpitaimestikus valdavad [[Holariktis|holarktilised]] perekonnad, näiteks [[nurmenukk (perekond)|nurmenukk]], [[kivirik]] ja [[tulikas]]. Gangese madalike rikkalikku settepinnast on haritud juba tuhandeid aastaid ning seal kasvatatakse riisi, nisu, suhkruroogu ja kaunvilja. Lääne- ja Ida-Ghattide nõlvadel kasvavad lisaks mitmetele orhideeliikidele ka tiikpuu, roosipuu, salipuu ja sandlipuu.<ref name=":5" /> ==== Loomastik ==== Indias elab ligikaudu 500 liiki imetajaid, 2000 liiki linde, 30 000 liiki putukaid, mitmesuguseid kalu, kahepaikseid ja roomajaid, mis moodustab umbes 7,6% maailma imetajatest, 14,7% kahepaiksetest, 6% lindudest, 6,2% roomajatest.<ref name=":2" /> [[Fail:Panthera_tigris_tigris_Tidoba_20150306.jpg|pisi|Indias elab enamik maailma 3000 metsikust tiigrist]] India on koduks kolmele ülemaailmselt ikoonilise liigi suurimale populatsioonile: Indias elab 57% kogu maailma tiigrite populatsioonist, 65% Aasia elevantide populatsioonist ja 82% India ninasarvikute populatsioonist. Indias elutseb mitmeid Aasia kõige haruldasemaid loomi, nagu näiteks Bengali rebane, Aasia gepard, marmorkass, Aasia lõvi, India elevant, India ninasarvik, Aasia vesipühvel jne. Tuntumad imetajad on India elevandid, kes elavad Karnataka, Kerala ja Odisha mägistes piirkondades. Samuti leidub Indias Bengali tiigreid, kes elavad peamiselt Sundarbansis ja Brahmaputra orus. Nende kaitseks on India valitsus loonud tiigriprojekti, millega rahastatakse nende kaitset üheksas reservaadis. India on koduks ka haruldastele väljasuremisohus Aasia lõvidele, kes elavad Giri piirkonnas Gujaratis. Muuhulgas leidub Indias ka metsikuid eesleid (Rajasthani piirkonnas), Nilgiri langureid, lõvisaba makaake, Nilgiri manguste, Malabari tsiibetkasse Lõuna-Indias ja täpilisi hirvi. Palju leidub leoparde ja hunte. India siseosas asuv Dekkani kiltmaa on koduks Aasia geparditele. [[Fail:IndianElephant.jpg|pisi|India elevant]] Lisaks imetajatele leidub looduses hulganisti madusid, kahepaikseid (110 liiki) ja roomajaid.<ref name=":2" /> Tuntuimad neist on krokodillid ja kuningkobrad.<ref>{{Netiviide|url=https://www.indianmirror.com/geography/geo5.html|pealkiri=Indian Flora and Fauna|väljaanne=Indian Mirror|vaadatud=06.03.2021}}</ref> Viiendik India ligi 400 maoliigist on mürgised. Gangeses, Brahmaputras ja mujal elab pika koonuga krokodilliliik [[gaviaal]]. Paljud India loomad on lähedases suguluses Aafrika liikidega, näiteks [[india ninararvik|india ninasarvik]], [[india elevant]] ning paljud [[sarvlindlased]] ja linnud sugukonnast ''[[Leiothrichidae]]''. Teised on ainult alamliigid, sealhulgas leopard ja [[aasia lõvi]] ([[Giri mets]]as). Linnades ja linnade lähedal elab palju ahviliike, sealhulgas [[hulman]]id, ja palju raipelinde. Tavalised on ka [[märgala]]dega seotud linnud, näiteks [[toonekurglased]], [[haigurlased]], [[iibislased]] ja [[kahlajad]]. Indias leidub 172 loomaliiki, mida Rahvusvaheline [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|Looduskaitseliit]] peab üle maailma ohustatuks, mis on 2,9% kogu maailmas ohustatud liikide arvust. Nende hulka kuulub 53 imetajat, 69 lindu, 23 roomajat ja 3 kahepaikset.<ref name=":2" /> Väljasuremisohus olevate liikide kaitseks on Indias loodud 400 looduskaitseala ja 80 rahvusparki, mis annavad peavarju paljudele metsloomadele. Nende elupaikade kadumine ja väljasuremise oht on tingitud peamiselt keskkonnareostusest, metsade hävitamisest ning salaküttimisest. === Kliima === India kliima koosneb paljudest ilmastikutingimustest ulatuslikus geograafilises ulatuses ja mitmekesise topograafiaga, mis teeb üldistused keeruliseks. Lõuna-India kliima on üldiselt kuumem ja niiskem kui Põhja-Indias. Lõuna-India on lähedal asuvate rannikute tõttu niiskem. Lõuna pool ei lange talvel temperatuur alla 10 °C ja suvel kipub temperatuur tavaliselt ületama 40 °C. Lähtudes Köppeni süsteemist, on Indias kuus peamist kliimatüüpi alatüüpi, ulatudes kuivadest kõrbetest läänes, Alpide tundrast ja liustikest põhjas ning niisketest troopilistest piirkondadest, mis toetavad vihmametsi edelas ja saarte territooriumil. Paljudes piirkondades valitsevad väga spetsiifilised kliimaolud, mistõttu on India kliima poolest üks kõige mitmekesisemaid riike maailmas. India kliima koosneb erinevatest ilmastikutingimustest laialdases geograafilises ulatuses ja mitmekesise topograafiaga, mis teeb üldistused keeruliseks. Lõuna-India kliima on üldiselt kuumem ja niiskem kui Põhja-Indias. Lõuna-India on lähedal asuvate rannikute tõttu niiskem. Rahva lõunapoolsetes osades pole talvel temperatuur alla 10 °C ja suvel kipub temperatuur tavaliselt ületama 40 °C. Lähtudes Köppeni süsteemist, on Indias kuus peamist kliimatüüpi alatüüpi, ulatudes kuivadest kõrbetest läänes, Alpide tundrast ja liustikest põhjas ning niisketest troopilistest piirkondadest, mis toetavad vihmametsi edelas ja saarte territooriumil. Suuremas osas Dekkani kiltmaast on troopiline kliima, põhjapiirkonnas on temperatuurid tunduvalt madalamad. Geograafiliste tegurite tõttu on suuremas osas Indias ja Lõuna-Aasia idaosa kliima teistsugune, kui laiuskraadidele tüüpiline. Puudub pöörijoonelähedane kõrbe- ja rohtlavöönd, sest maismaa ja meri soojenevad maismaamasside ebasümmeetrilise asendi tõttu ekvaatori suhtes erinevalt. [[Himaalaja]] mõjutab suurema osa India kliimat, sest mäed kaitsevad Tsentraal-Aasia külma eest ja takistavad Kesk-Aasia katabaatiliste tuulte ligipääsu, mistõttu on suurem osa Indiast soojem kui ülejäänud alad, mis asuvad sarnastel laiuskraadidel. Thari kõrb meelitab ligi niiskusesisaldusega suvised edelamussooni. Riigi meteoroloogiaosakond järgib nelja aastaaja rahvusvahelist standardit mõningate kohalike kohandustega: talv (jaanuar ja veebruar), suvi (märts, aprill ja mai), mussoon (vihmane) hooaeg (juuni kuni september) ja mussoonijärgne periood ( Oktoobrist detsembrini).Riigi meteoroloogiaosakond järgib nelja aastaaja rahvusvahelist standardit mõningate kohalike kohandustega: talv (jaanuar ja veebruar), suvi (märts, aprill ja mai), mussoon (vihmane) hooaeg (juuni kuni september) ja mussoonijärgne periood ( oktoobrist detsembrini). Kogu India [[Himaalaja]]st lõuna pool asetseb [[troopikavööde|troopikavöötmes]] ja seal domineerivad Aasia [[mussoon]]id.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://ces.iisc.ernet.in/hpg/cesmg/indiabio.html|pealkiri=Biodiversity Profile of India}}</ref> [[Fail:Monsoon_clouds_near_Nagercoil.jpg|pisi|Mussoonipilved Nagercoil kohal]] Juunist septembrini puhub edelamussoon ja sajab vihma. Õhk on sooja ookeani kohal kogunud endasse palju niiskust, mis sajab vihmana alla, kui tuuled ületavad rannikulähedasi mägesid. Detsembrist veebruarini puhub kuivemat tuult ning märtsist maini on kliima kuiv ja kuum. Enamikus kohtades moodustavad suvemussooni (juunist oktoobrini) aegsed sademed vähemalt 80% aastasest sademete hulgast. Loodepiirkondade kõrbetes, kuhu mussoonid enamasti ei ulatu, on sademeid vähe, rannikumadalikel ja mäenõlvadel on neid palju. Mäenõlval paiknev [[Cherrapunji]] küla [[Meghalaya]] osariigis on maailma sademeterikkaim koht: sealne [[aasta keskmine sademete hulk]] on 11 000 mm. India rannikualad on rohkete sademetega, mistõttu jäävad rannad ja kaguosa vihmaperioodi kõige raskemate rünnakute alla ning neid räsivad igal aastal tsüklonid ja üleujutused.<ref name=":5" /> Eriti suurt kahju kannatab kagurannik. Himaalajas uhub vihm palju mulda ja kruusa jõgedesse. Iga-aastaste üleujutuste ajal toovad Ganges ja selle lisajõed tasandikele viljakandvaid setteid. Need setted on aastatuhandete jooksul soodustanud intensiivset põllumajandust, kuid need ka raskendavad kunstlikku niisutust ja hüdroenergeetikat. Jaanuaris ja veebruaris puhuvad kirdest talvemussoonid. Sajab vähe ja ilm on jahe. Vihmaperioodide vahele jäävad kuiva ja sooja ilmaga kevad ja sügis. Kogu Indias Himaalajast lõuna pool on kevad, suvi ja sügis väga soojad: igal aastal tuleb ette temperatuuri üle 50 °C. Eriti Gangese tasandiku niiske õhk teeb kliima mõnikord raskesti talutavaks. Lõuna-Indias on ka talvel päris soe. [[Dekkani kiltmaa]]l on jahedam, Põhja-Indias esineb ka pakast. Talvel moodustub Aasia kohal suur kõrgrõhuala, mille mõju all on ka põhjapoolkera külmapoolus. Suuremas osas Indias ja lähedastel merealadel puhub sel ajal kirdemussoon. Põhja-Indias Himaalaja lähedal valitsevad loodetuuled. Kirdes asetsevad mäed takistavad Siberi külma õhu sissetungi. Dekkani kiltmaal on enamikus kohtades troopiline kliima, [[jaanuari keskmine temperatuur]] on 20–25 °C, Põhja-India tasandikel langeb see umbes 15 °C-ni. Talvel on üldiselt kuiv, kuid Dekkani kiltmaa idaranniku lõunaosas, kus mussoon on kogunud Bengali lahelt piisavalt niiskust, sajab palju vihma. Kevadel Aasia kõrgrõhkkond nõrgeneb ja kirdemussoon vaibub. Tugeva päikesekiirguse ning kuiva pilvitu kontinentaalõhu tõttu võib minna väga soojaks. Paljudes kohtades on mai aasta kõige soojem kuu. Vastu suve läheb ilm ebastabiilseks. Edelamussoon puhub ühtelugu, tuues niisket õhku ning pilvi ja vihma. See suvemussoon on lõunapoolkera kagupassaadi jätk. Pärast ekvaatori ületamist pöördub õhuvool paremale ja puhub Kagu-Aasia poole. Seda põhjustab madalrõhkkond, mille kese on Indiast loodes. Seal, kus edelamussoon puhub mägedesse, sajab palju, paiguti üle 2000 mm aastas, [[Cherrapunji]] külas [[Assam]]is üle 12 000 mm aastas. See piirkond on samal laiuskraadil nagu Aafrika keskne kõrbepiirkond. Loode-India kõrbeosas sajab alla 200 mm aastas. Kõrb on seal sellepärast, et mäed takistavad sajuõhu ligipääsu. [[Fail:Kalinagar Floods B.JPG|pisi|Üleujutus Indias]] Juuli keskmine temperatuur on kaugel põhjas üle 30 °C ning Dekkani kiltmaal vahemikus 25–30 °C. Meretuule, pilvede ja päikese vähesuse tõttu on juuli ja august sageli jahedamad kui mai. Mussoonisüsteem võib kirjeldatud mustrist oluliselt kõrvale kalduda: ühel aastal võib sadada keskmisest poole rohkem, teisel aastal poole vähem. Mõnikord algab suvemussoon hilja. Tuleb ette sajuta perioode ja tugevat sadu lühikese aja jooksul. Mussoonkliima võib kaasa tuua põuda, näljahäda ja üleujutusi. Suvel on keskmine temperatuur 37,8–46,1°.<ref>{{Netiviide|url=https://www.weather-atlas.com/en/india-climate#:~:text=Summers%20are%20hot%20and%20dry,peak%20of%20the%20hot%20season.|pealkiri=Weather Atlas|vaadatud=2021-02-17|arhiivimisaeg=2021-01-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210123203511/https://www.weather-atlas.com/en/india-climate#:~:text=Summers%20are%20hot%20and%20dry,peak%20of%20the%20hot%20season.|url-olek=ei tööta}}</ref> * India madalaim registreeritud temperatuur oli 1995. aastal Ladakhis Drases −60,0°. * Kõrgeim Indias registreeritud temperatuur oli 2016. aastal Phalodis Jodhpuri ringkonnas Rajasthanis 51,0°. === Loodusõnnetused === India ainulaadne geoklimaatiline seisukord ja suur sotsiaal-majanduslik haavatavus katastroofide eest põhjustab loodusõnnetuste sagenemist. India on üleujutuste, tsüklonite, laviinide, kuuma- ja külmalainete, maalihete, äikese, maavärinate ja põudade suhtes väga haavatav.<ref name=":26">{{Netiviide|autor=Yashobanta Parida ja Prarthna Agarwal Goel|url=https://www.thehindubusinessline.com/opinion/india-is-not-prepared-for-natural-disasters/article30463153.ece|pealkiri=India is not prepared for natural disasters|väljaanne=The Hindu Business Line|aeg=3. jaanuar 2020|vaadatud=3. aprillil 2021}}</ref>[[Fail:Niranjana dry river bed bihar india.jpg|pisi|Põud Indias: Niranjana jõgi]]Riikliku katastroofijuhtimisameti andmetel on Indias umbes 40 miljonit hektarit maad üleujutuste all (umbes 12% kogu maismaa pindalast), 68% maast on põua, maalihete ja laviinide suhtes haavatav, 58,6% maismaad on maavärinaohtlik ning tsunamid ja tsüklonid on regulaarne nähtus 5700 km pikkusel alal kogu rannajoone 7516 km-st.<ref name=":26" /> Ülemaailmse kliimariski indeksi 2019. aasta aruande kohaselt on India äärmuslike ilmastikutingimuste tõttu maailmas 14. kõige haavatavam riik. Aruandes märgiti, et 2017. aastal kaotas India katastroofide tõttu umbes 2736 inimelu, jäädes alla Puerto Ricole, kus suri 2978 inimest. Lisaks moodustasid Indias selliste õnnetuste tõttu tekkinud majanduskahjud umbes 13 789 miljonit dollarit, mis on suuruselt 4. kohal maailmas.<ref name=":26" /> Aastatel 1970–2009 koges India 371 looduskatastroofi, mille tagajärjel hukkus 1 51 000 ja kannatada sai 1,86 miljardit inimest. Indias on kõige sagedasem katastroof üleujutused, mis moodustavad 52% kõigist õnnetustest, järgnevad tsüklonid (30%), maalihked (10%), maavärinad (5%) ja põuad (2%). katastroofi kahjudest infrastruktuurile, põllusaagile ja inimeste elatisele, üleujutused on kõige kulukamad, moodustades 63% kõigist kahjudest, järgnevad tsüklonid (19%), maavärinad(10%) ja põuad (5%). Inimohvrite poolest on kõige kahju tekitavamate õnnetuste seas Indias maavärinad, mille seas on 33% ohvritest. Looduskatastroofid mõjutavad mitte ainult inim- ja füüsilist kapitali, vaid kujutavad tõsist ohtu ka India majandusarengule. Samuti suurendavad sagedased katastroofid eelarvesurvet kesk ja osariigi valitsustele ning lisaks halvendavab see inimeste sotsiaalset ja majanduslikku olukorda.<ref name=":26" /> == Riik == India on [[parlamentaarne vabariik]], mis toimib [[India põhiseadus]]e alusel. [[India põhiseadus]]<ref>{{Netiviide|url=https://legislative.gov.in/sites/default/files/COI_1.pdf|pealkiri=THE CONSTITUTION OF INDIA|väljaanne=government of india ministry of law and justice legislative department}}</ref> pärineb 1950. aastast. See sätestab, et India on demokraatlik ja ilmalik vabariik. India on [[liitriik]], kuigi seda sõna põhiseaduses ei kasutata. Põhiseadus sätestab nii keskvõimu kui ka osariikide volitused ja piirangud. Keskvõimul on osariikide suhtes kõik volitused, mida pole eksplitsiitselt osariikidele üle antud. [[Jammu ja Kashmir]]i osariigil on suuremate volitustega eristaatus. Osariiki valitseb valitsus, mida juhib osariigi peaminister, kelle määrab kohalik seadusandlik kogu, mis valitakse üldvalimistel viieks aastaks. Keskvalitsust esindab kuberner, kes täidab sarnast rolli nagu föderaaltasandil president. Osariigi võimud kehtestavad seadusi ja haldavad põllumajanduse, politsei ning osalt hariduse ja tööturu, kohalike finantside ja maksude jm valdkondi. Liiduterritooriume haldab föderaalvalitsus. Indias kehtib [[võimude lahusus]]. [[Seadusandlik võim]] on [[India parlament|parlament]] (''Sansad''), mille [[alamkoda]] on [[Rahvakoda]] (''Lok Sabha'') ja [[ülemkoda]] on [[Osariikide Koda]] (''Rajya Sabha''). [[Täidesaatev võim]] kuulub [[India president|presidendile]] ([[riigipea]]), [[India peaminister|peaministrile]] ([[valitsusjuht]]) ja [[India valitsus|valitsusele]]. === Parlament === {{vaata|India parlament}} Rahvakoja liikmed valitakse valimisõigusega täiskasvanute (üle 18-aastaste) üldistel valimistel. Valimisi korraldatakse iga viie aasta tagant. Rahvakoja 543 liiget valitakse 543 valimisringkonnast. [[Fail:Glimpses of the new Parliament Building, in New Delhi (2).jpg|pisi|India parlamendihooned New Dahlis]] Igaüks neist esindab oma valimisringkonda. Valimisringkondade arvu on mitu korda suurendatud, et hoida sammu rahvaarvu kasvuga. Kaks liiget määrab president angloindialaste esindajateks. 79 kohta on reserveeritud kastitutele ja 41 hõimurahvastele. Rahvakoja liikmed jäävad ametisse viieks aastaks või seni, kuni president saadab selle laiali. Kui president kuulutab välja erakorralise seisukorra, võib nende ametiaeg pikeneda. Rahvakoja hoone asub New Delhis Sansad Bhavani Lok Sabha kodades. Rahvakojal on rohkem volitusi kui Osariikide Kojal.<ref>[https://www.britannica.com/topic/Lok-Sabha Lok Sabha]</ref> Rahvakojal on eksklusiivne volitus võtta vastu kulusid nõudvaid seadusi. Ta võib valitsusele umbusaldust avaldada ja võib algatada põhiseaduse muutmise protseduuri. Osariikide Kojas on maksimaalselt 250 (praegu 245) liiget, kellest valdava enamiku (praegu 233) valivad osariikide seadusandlikud kogud [[ühe ülekantava hääle meetod]]il. Ülejäänud 12 liiget nimetab president.{{lisa viide}} Presidendi poolt nimetatud liikmed kannavad hoolt kunsti, kirjanduse, teaduse ja sotsiaalteenuste eest. Osariikide Koja istungid toimuvad [[New Delhi]]s parlamendihoones. Osariikide Kogu on seadusandlikes toimingutes Rahvakojaga võrdväärne, välja arvatud tarnimise valdkonnas, kus viimasel on ülekaalukas volitus otsuseid teha. Osariikide Kogul on volitused, mis kaitsevad osariikide õigusi riigi tasandil.<ref>[https://www.britannica.com/topic/Rajya-Sabha Rajya Sabha] </ref> Osariikide Kogu volitused seisnevad peamiselt vetoõiguses Rahvakojas vastu võetud seaduseelnõude suhtes. === Täidesaatev võim === ==== President ==== {{vaata|India president}} India Vabariigi president on India riigipea ja India relvajõudude ülemjuhataja. Alates 25. juulist 2017 on India president [[Ram Nath Kovind]]. India presidendi valib valimiskogu, kuhu kuuluvad India parlamendi mõlemad kojad ja India kõigi osariikide seadusandlikud kogud. Presidendi ametikoht on suuresti tseremoniaalne, kuid ta võib näiteks Rahvakoja laiali saata ja võib kuulutada ühes või mitmes osariigis välja erakorralise seisukorra (viimasel juhtumil on tarvis parlamendi mõlema koja heakskiitu kahe kuu jooksul). Kuigi India põhiseadus näeb ette, et president saab oma volitusi teostada otsese või alluva võimu kaudu, teostab kõiki presidendile antud täidesaatvaid volitusi siiski [[India peaminister]] ministrite nõukogu abiga. President tegutseb ministrite toel seni, kuni see ei riku põhiseadust.<ref>[https://www.britannica.com/place/India/Constitutional-structure Constitutional Structure of India] </ref> Presidendi peamine kohustus on säilitada ja kaitsta India riiki, mille kohta annab ta ametisse astudes ka vande. President on kõigi sõltumatute põhiseaduslike üksuste ühine juht. Kõik tema tegevused, soovitused ja järelevalvevolitused täitev- ja seadusandlike üksuste üle peavad olema vastavuses põhiseadusega. India president võib kõik parlamendis vastu võetud seaduseelnõud kinnitada, tühistada või tagasi saata. Seaduseelnõu, mille president allkirjastab, muutub automaatselt ametlikuks seaduseks. Kui president saadab seaduseelnõu tagasi ja sama eelnõu võetakse parlamendis uuesti vastu, muutub see seaduseks ka ilma presidenti kinnituseta. Kuigi põhiseaduse kohaselt on presidendil kohustus tegutseda peaministri nõuandel, annab lõpliku korralduse ikka president. Tegelik täitevvõim on siiski peaministril. Presidendil puudub pädevus muuta kohtuotsuseid.<ref name="constituti">[https://www.britannica.com/place/India/Constitutional-structure Constitutional structure of India]</ref> Vaata ka [[India presidentide loend]]. ==== Peaminister ==== {{vaata ka|India peaminister}} India Vabariigi peaminister on India valitsusjuht. Alates 26. maist 2014 on peaminister [[Narendra Modi]]. Peaminister on valitsuse kõrgeim liige. Ta võib valida ja vallandada kabineti liikmeid ning jaotada nende vahel ametikohad. Ta on valitsuse eesistuja ja esimees. Peaminister on India presidendi peamine nõunik ja ministrite nõukogu juht. Ta võib olla Rahvakoja või ka Osariikide Koja liige, kuid peab olema Rahvakojas enamust omava erakonna või koalitsiooni liige. Peaministri ülesanded on: * juhtida valitsust; * juhtida riigiorganeid; * nõustada ja toetada presidenti; * esindada riiki rahvusvahelistes delegatsioonides ja rahvusvahelistel kohtumistel; * viia ellu täidesaatvat võimu.<ref name="constituti" /> Peaministril peab olema Rahvakogu enamuse toetus. Kui peaminister ei suuda presidendi korraldusel tõendada Rahvakogu toetust, peab ta tagasi astuma. ==== Valitsus ==== {{vaata|India valitsus}} Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Minister peab olema parlamendi ühe koja liige. Valitsust juhib peaminister, keda nõustab kabineti sekretär, kes on ka haldusteenistuse ja muude avalike teenistuste juht. Teised ministrid on ministeeriumite juhid või riigiministrid, kes alluvad otseselt mõnele teisele ministrile. Riigiministrid tegelevad tavaliselt mõne konkreetse osaga valitsuse ülesannetest. Valitsuse määrab ametisse president, kes abistab täitevvõimu asjaajamistes. Valitsus vastutab Rahvakogu ees kollektiivselt oma tegevuse eest.<ref>[https://www.britannica.com/place/India/Constitutional-structure#ref46435 Constitutional Structure of India]</ref> === Õiguskord === {{vaata|India õiguskord}} Briti vallutus tõi kaasa India õigussüsteemi muutumise inglispärasemaks. Pärast iseseisvumist kodifitseeriti rohkem hinduistlikku ja [[islami õigus]]t, eriti isiku-, perekonna- ja pärimisõiguse alal, kuid keele, terminoloogia, pretsedendi arvestamise ja muu poolest on India õigussüsteem ikka veel [[üldine õigus|üldise õiguse]] tugeva mõju all. India karistusõigus põhineb peamiselt 1860. aastast pärineval ja 1861. aastal jõudnud karistusseadustikul (viimane parandus 1993), milles Inglismaa karistusõigust on kohandatud India oludega, arvestades hinduismi reegleid. [[Hinduistlik õigussüsteem]] hõlmab [[hinduism]]i elementidega õiguskorrad (peale India õiguskorra ka [[Nepali õiguskord|Nepali õiguskorra]]). Aluseks on [[Manu seadused]] 1. sajandist pKr. Pühakirjades kirjapandud reeglid puudutavad peamiselt era- ja karistusõigust. Klassikalise, nüüdseks hüljatud hinduistliku õiguse järgi korraldas abielu perekond, asjaosaliste nõusolekul ei olnud tähtsust. Kastidevaheline abielu oli põhimõtteliselt keelatud, teatud juhtudel oli takistuseks ka perekonnanimede kokkulangemine. Abielu lahutada ei saanud, aga kui naine ei täitnud oma abielulisi kohustusi, võis mees teatud tingimustel võtta uue naise. Lesknaine ei tohtinud uuesti abielluda, uut abielu oleks peetud kehtetuks ja sellest sündinud lapsi väljaspool abielu sündinuks. Islami sissetung 9. sajandil tõi Indiasse islami õiguse ning Briti kolonisatsioon üldise õiguse süsteemi. Nii lõimis hinduistlik õigussüsteem endasse teiste õigussüsteemide reegleid. Brittide asutatud kohtud, mis suures ulatuses rakendasid hinduistlikku õigust, ei pidanud hinduistlikke pühakirju ainsaks õigusallikaks. Nagu Inglismaalgi, pidasid nad otsustavaks allikaks varasemaid kohtuotsuseid. Aastal 1955 võeti Indias vastu isiku-, perekonna- ja pärimisõiguslikud seadused, sealhulgas hindu [[:en:Hindu_Marriage_Act,_1955|abieluakt]] abielu sõlmimisest ja abielu õiguslikest tagajärgedes. See läänemõjuline seadus keelab polügaamia, lubab lahutust ja kaotab juriidilised takistused eri kastidest inimeste abiellumiseks. Kohtud ei tunnista usureegleid, mis on praeguste seadustega vastuolus, paljud inimesed elavad aga usureeglite järgi, nii palju kui võimalik. ==== Kohtud ==== {{vaata|India kohtusüsteem}} Põhiseaduse järgi kuulub kohtuvõim [[India ülemkohus|India ülemkohtule]], osariigikohtutele, ringkonnakohtutele ja istungikohtutele. India kohtusüsteem on ühtne, kohtud ei jagune föderaalkohtuteks ja osariikide [[Fail:Supreme Court of India 01.jpg|pisi|India ülemkohtu hoone]] kohtuteks. India ülemkohus on osariikide kõrgemate kohtute apellatsioonikohus. Ülemkohtu ülesanne on kaitsta põhiseadust, lahendada keskvalitsuse ja osariikide vahelisi vaidlusi, tühistada kõik põhiseadusega vastuolus olevad kesk- või osariikide seadused ja kaitsta kodanike põhiõigusi.<ref name="supreme-co">[https://main.sci.gov.in Supreme Court of India]</ref> India ülemkohus koosneb peakohtunikust ja kuni 34 kaaskohtunikust, kelle kõik nimetab ametisse India president peakohtuniku nõuandel. India peakohtunik on ülemkohtu juht. India ülemkohut peetakse riigi kõige mõjuvõimsamaks riigiasutuseks. Ülemkohtul on ulatuslikud volitused apellatsiooni- ja nõuandva jurisdiktsiooni näol. Ülemkohtu peamiseks ülesandeks on lahendada põhiseaduslikke probleeme.<ref name="supreme-co" /> Alates 18. novembrist 2019 on [[India peakohtunik]] [[Sharad Arvind Bobde]] === Riigikaitse === India relvajõud koosnevad sõjaväest (''Bhāratīya Thalsēnā''), mereväest (''Bhartiya Nāu Senā'') ning lennuväest (''Bhartiya Vāyu Senā''). Relvajõududes teenivate inimeste arvu poolest on India teisel kohal maailmas pärast Hiinat. Kokku teenib seal aktiivselt ligi 1 455 550 inimest ning mobilisatsioonipotentsiaal on 5 137 500 inimest.<ref>[[#IISS2021|IISS 2021]], pp. 259</ref>[[Fail:Indian Army-Sikh Light Infantry regiment.jpeg|pisi|India armee – sikhide kerge jalaväerügement]]Aastal 2006 oli relvajõudude rahuaegne suurus 1 325 000 meest. Maaväes teenis 1 100 000, mereväes 55 000 ja lennuväes 170 000 meest. Reservis oli kokku 1 155 000 meest. Sõjavägi koosneb 6 operatiivjuhtkonnast: Lõuna operatiivjuhtkond staabiga Punes, Põhja operatiivjuhtkond staabiga Udhampuris, Ida operatiivjuhtkond staabiga Kolkatas, Lääne operatiivjuhtkond staabiga Chandigarhis ning Kesk operatiivjuhtkond staabiga Lucknowis. Lisaks neile on olemas ka sõjaväe õppejuhtkond staabiga Shimlas ning 2005. aastal moodustatud Kagu operatiivjuhtkond staabiga Jaipuris. Operatiivjuhtkonnad jagunevad korpusteks, korpused diviisideks, diviisid brigaadideks, brigaadid rügementideks ja/või pataljonideks, rügemendid ja pataljonid roodudeks, roodud rühmadeks ning rühmad jagudeks.<ref>{{Netiviide|url=https://indianairforce.nic.in/|pealkiri=Official Website of Indian Air Force|väljaanne=|vaadatud=04.06.2021}}</ref> Maavägi on võimeline tegutsema India piirile iseloomulikul tasandike, džunglite ja kõrgmägedega maastikul. Sellel on tähtis osa ka sisejulgeoleku tagamisel. Sisejulgeolekut tagavad esmajoones sisejulgeolekujõud, kuhu kuulub 1 721 500 meest, (reservis on 1 293 000 meest). Merevägi koosneb kolmest juhtkonnast (lääne, ida ja lõuna), iga alluvuses üks laevastik. Lääne laevastik baseerub Mumbais, Ida laevastik baseerub Visakhapatnamis ning Lõuna laevastik baseerub Cochinis.<ref>{{Netiviide|url=https://www.indiannavy.nic.in/|pealkiri=Official Website of Indian Navy|vaadatud=04.06.2021}}</ref> Taotletakse, et India merevägi oleks piirkonnas domineeriv. Lennuvägi koosneb 5 juhtkonnast: Kesk lennuväe juhtkond staabiga Allahabadis, Ida lennuväe juhtkond staabiga Shillongis, Lääne lennuväe juhtkond staabiga Uus-Dlehis (Subroto park), Lõuna lennuväe juhtkond staabiga Thiruvantapuramis, Edela lennuväejuhtkond staabiga Gandhinagaris. Lennuväe juhtkonnad jagunevad tiibadeks, tiib jaguneb eskadrillideks, eskadrill – lülideks. Varustuses on lääne, Nõukogude ja India varustus. India tööstus suudab toota peaaegu igat liiki varustust, sealhulgas tuumarelvi ja keskmaarakette. 1970. aastatest pärinenud varustus on välja vahetatud. ==== Sõjad ja relvajõudude missioonid ==== India igivaenlane on [[Pakistan]], sest neil on lahkarvamused [[Kashmir|Kashmiri]] asjus. Aastatel 1949, 1965 ja 1999 oldi Kashmiri pärast sõjas. 1971. aastal oli India sõjas Pakistaniga Ida-Pakistani (praegune [[Bangladesh]]) pärast ja 1962. aastal oli India sõjas Hiinaga. Aastatel 1987–1990 sekkus India iseseisvalt Sri Lanka kodusõtta. India relvajõud osalevad ÜRO missioonides. === Valimised === {{vaata ka|India poliitika}} [[India valimiskomisjon]] on põhiseaduslik föderaalorgan, mis vastutab kõigi India valimiste eest. Valimiskomisjon tagab, et valimised oleksid vabad, erapooletud ja õiglased. [[Fail:The voters standing in a queue for their turn to cast votes at a polling booth of Kalyan Puri, in Delhi, during the 4th phase of General Election-2009, on May 07, 2009.jpg|pisi|Inimesed valimisjärjekorras Delhis]]Valimiskomisjon tagab eelvalimised, valimised ja valimistele järgsed toimingud vastavalt seadusele. Kõiki valimistega seotud vaidlusi või probleeme lahendab valimiskomisjon. India ülemkohus on leidnud, et kui olemasolevatest seadustest ei piisa valimistega seotud probleemide lahendamiseks, on valimiskomisjonil põhiseaduse kohaselt volitus toimida vastavalt vajadusele. Isik, kes soovib kandideerida India valimistel, peab esitama oma kandidatuuri valimiskomisjonile, mille põhjal valimiskomisjon avaldab kandidaatide nimekirja. Parteid ei tohi kampaaniateks kasutada riigivõimu ressursse ega kandidaate altkäemaksuga mõjutada. Valitsus ei saa valimisperioodil algatada ühtegi projekti. India Vabariigi valimised hõlmavad: * parlamendiliikmete valimised; * riigi seadusandlike kogude valimised; * riigi seadusandlike nõukogu liikmete valimised; * külade ja linnade nõukogu liikmete valimised.{{lisa viide}} India esimesed üldvalimised toimusid 1951. aastal ja need võitis [[India Rahvuskongress]]. 1990. aastal lõppes Indias üheparteiline võim ning poliitikat hakkas juhtima koalitsioonivalitsus. 2014. aasta aprillist maini toimunud 16. Rahvakoja valimised taastasid üheparteilise valitsuse süsteemi, sest Bharatiya Janata partei suutis koguda enamuse häältest.{{lisa viide}} Maailma suurimad demokraatlikud valimised leidsid aset 2019. aastal. Hääletamine leidis aset seitsmes faasis 11. aprillist kuni 19. maini. Sel perioodil oli võimalus hääletada 900 miljonil valijal, kellest 130 miljonil avanes selline võimalus esimest korda. See ei olnud ainult maailma suurim demokraatiateemaline ettevõtmine, vaid ka üks kõige kulukamaid.<ref>{{Netiviide|autor=Erin Watson-Lynn|url=https://theconversation.com/indias-elections-will-be-the-largest-in-world-history-114968|pealkiri=India´s elections will be the largest in world history|väljaanne=The conversation|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=22.06.2021}}</ref> === Haldusjaotus === India jaguneb 28 osariigiks (''states'') ja 8 [[liiduterritoorium]]iks (''union territories''): [[Fail:India, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|India osariigid ja liiduterritooriumid]] {{veergude loend|laius=15em| # [[Andamanid ja Nicobarid]]<ref name="lt" group="lower-alpha">Liiduterritoorium</ref> # [[Andhra Pradesh]] # [[Arunachal Pradesh]] # [[Assam]] # [[Bihar]] # [[Chandigarh]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Chhattisgarh]] # [[Dadra ja Nagar Haveli ja Daman ja Diu]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Delhi liiduterritoorium|Delhi]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Goa osariik|Goa]] # [[Gujarat]] # [[Haryana]] # [[Himachal Pradesh]] # [[Jammu ja Kashmiri liiduterritoorium|Jammu ja Kashmir]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Jharkhand]] # [[Karnataka]] # [[Kerala]] # [[Ladakh]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Lakshadweep]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Lääne-Bengali osariik|Lääne-Bengal]] # [[Madhya Pradesh]] # [[Maharashtra]] # [[Manipur]] # [[Meghalaya]] # [[Mizoram]] # [[Nagaland]] # [[Odisha]] # [[Pandžab (India)|Pandžab]] # [[Puducherry liiduterritoorium|Puducherry]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Rajasthan]] # [[Sikkim]] # [[Tamil Nadu]] # [[Telangana]] # [[Tripura]] # [[Uttar Pradesh]] # [[Uttarakhand]] }} {{viited|grupp=lower-alpha}} 2019. aastal jagati [[Jammu ja Kashmir]]i osariik Jammu ja Kashmiri ning Ladakhi liiduterritooriumiks. 2020. aastal liideti [[Dadra ja Nagar Haveli]] ning [[Daman ja Diu]] liiduterritoorium Dadra ja Nagar Haveli ja Damani ja Diu liiduterritooriumiks. == Rahvastik == === Demograafilised näitajad === {{vaata|India demograafilised näitajad}} ==== Rahvaarv ==== India rahvaarv seisuga 2. märts 2021 oli 1 389 012 340.<ref>{{Netiviide|autor=Worldometer|url=https://www.worldometers.info/world-population/india-population/|pealkiri=India Population|väljaanne=Wroldometer|aeg=2. märts 2021|vaadatud=2. märtsil 2021}}</ref> {|class="wikitable" style="text-align:right" ! Aasta!! Rahvaarv |- |1700||137 026 000 |- |1725||140 413 000 |- |1750||155 212 000 |- |1775||198 344 000 |- |1800||255 000 000 |- |1825||256 469 000 |- |1850||283 496 000 |- |1875||300 963 000 |- |1900||271 306 000 |- |1925||263 071 000 |- |1950||350 445 000 |- |1975||600 763 000 |- |2000||1 014 003 800 |- |2005||1 094 985 000 |- |2025||1 370 028 000 |- |2050||1 706 951 000 |} [[Fail:Population pyramid of India 2016.png|pisi|India rahvastikupüramiid (2016)]] Aastatel 1975–2010 kahekordistus rahvaarv 1,2 miljardini, kusjuures miljardini jõuti 1998. aastal. Alates aprillist 2023 on India Hiina ees maailma kõige suurema rahvaarvuga riik.Eeldatavasti saab Indiast 2030. aastaks esimene riik, kus elab üle 1,5 miljardi inimese, ja rahvaarv peaks aastaks 2050 kasvama 1,7 miljardini.<ref>{{Netiviide|autor=Rick Gladstone|url=https://www.nytimes.com/2015/07/30/world/asia/india-will-be-most-populous-country-sooner-than-thought-un-says.html|pealkiri=India Will Be Most Populous Country Sooner Than Thought, U.N. Says|väljaanne=The New York Times|aeg=29.06.2015|vaadatud=16.02.2021}}</ref> Pärast iseseisvumist on rahvaarvu kasvu peetud üheks riigi suuremaks probleemiks. Seda on püütud ohjeldada pereplaneerimisprogrammidega. Sündimuse piiramine ei ole hinduismiga vastuolus, kuid vaesed talupojaperekonnad on sellele sageli vastu seisnud, sest laste tööga on võimalik teenida. 1970. aastate keskpaigas pidi valitsus peaaegu vaeste maatööliste steriliseerimiskampaaniale vastuseisu tõttu sõjaväelisele erakorralise seisukorra kehtestama ja järeleandmisi tegema. Üha rohkem on aru saadud, et rahvastiku kasv on eelkõige vaesusprobleem ja koos keskklassi kiire kasvuga, eriti Lõuna-Indias, on sündimuskordaja üha langenud. Iga kümne aasta tagant peetakse [[rahvaloendus]]. Viimased olid [[2001. aasta India rahvaloendus]] ja [[2011. aasta India rahvaloendus]]. Paljud sünnid ja surmad jäävad registreerimata. ==== Rahvastiku sooline, vanuseline ja etniline koosseis ==== [[Fail:Mru women performing the Chiasotpoi dance.webm|pisi|Indias Lääne-Bengalis, Myanmari ja Bangladeshi piiril elava mru põlisrahva tants]] Indias elab 710 miljonit meest ja 660 miljonit naist. 2011. aastal oli India rahvastikus 940 naist 1000 mehe kohta.<ref>{{Netiviide|autor=National Portal of India|url=https://www.india.gov.in/india-glance/profile|pealkiri=India Profile|väljaanne=National Portal of India|vaadatud=2. märtsil 2021}}</ref> Naiste nii väike osakaal (48%) on maailmas peaaegu ainulaadne. Asi on naiste halbades elutingimustes ja poisslaste sündimise eelistamise. 2020. aastal oli 0–14-aastaste elanike osakaal 26,16% ja tööealise elanikkonna (15–65-aastased) osakaal 67,27% ning 6,57% indialastest oli üle 60-aastased.<ref>{{Netiviide|autor=UN World Population Prospects 2019|url=https://statisticstimes.com/demographics/country/india-population.php|pealkiri=Population of India|väljaanne=Statistic Times|aeg=17. mai 2020|vaadatud=3. märtsil 2021}}</ref> Eeldatakse, et 2020. aastal on indialase keskmine vanus 29 aastat, Hiina puhul 37 aastat, Jaapani puhul 48; ja aastaks 2030 peaks India sõltuvussuhe olema veidi üle 0,4.<ref>{{Netiviide|autor=Kaushik Basu|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/6911544.stm|pealkiri=India's demographic dividend|väljaanne=BBC News|aeg=25.07.2007|vaadatud=16.02.2021}}</ref> Laste arv kulmineerus Indias siiski üle kümne aasta tagasi ja nüüd langeb. Alla viie aasta vanuste laste arv saavutas tipu 2007. aastal ja sellest ajast alates on see arv langenud. Alla 15-aastaste indialaste arv saavutas tipu veidi hiljem (2011. aastal) ja on nüüd ka languses.<ref>{{Netiviide|autor=Hannah Ritchie|url=https://ourworldindata.org/indias-population-growth-will-come-to-an-end|pealkiri=India’s population growth will come to an end: the number of children has already peaked|väljaanne=Our World in Data|aeg=15.01.2019|vaadatud=16.02.2021}}</ref> India on paljurahvuseline riik, kus elavad tuhanded väikesed etnilised ja hõimurühmad.<ref name=":28" /> Riigis on üle 2000 etnilise rühma.<ref>{{Netiviide|autor=BUREAU OF SOUTH AND CENTRAL ASIAN AFFAIRS|url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/3454.htm|pealkiri=U.S. Relations With India|väljaanne=U.S. Department of Stateu|aeg=9.10.2015|vaadatud=16.02.2021}}</ref> ==== Iive ja keskmine eluiga ==== Aastatel 1991–2001 oli aastaiive 2,1%, aastatel 2001–2011 oli see 1,8%. Sündimuskordaja on 3% ja oodatav eluiga sünnihetkel on 68,9 aastat. 1970. aastal suri 1000 elusalt sündinud lapsest 137, 1994. aastal 79. Imikute suremus on maal umbes 50% suurem kui linnas. Emade suremus on umbes 4%. Emade surmadest maailmas leiab 17% aset Indias, samuti 21% alla viieaastaste laste surmadest. [[Keskmine eluiga]] oli 1994. aastal 61 aastat, naistel pisut kõrgem kui meestel. Ajavahemikul 2006–2011 oli keskmine eluiga meestel 65,8 aastat ja naistel 68,1 aastat. === Keeled === {{vaata|Keeled Indias}} [[Fail:Language region maps of India.svg|pisi|India keelepiirkonna kaart: India osariigid ja territooriumid kõige kõneldavamate keelte jagunemise järgi]] India põhiseadus on tunnustanud 22 riigis levinud keelt, millest ametlikud keeled on hindi ja inglise keel ja neid räägitakse enamikus India linnades. Peale nende 22 keele on sadu murdeid, mis lisavad riigile keelelist mitmekeelsust.<ref>{{Netiviide|autor=Know India|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ethnicity-of-india.php|pealkiri=People & Lifestyle|väljaanne=Know India|vaadatud=3. märtsil 2021|arhiivimisaeg=2021-04-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210413134538/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ethnicity-of-india.php|url-olek=ei tööta}}</ref> 2011. aasta rahvaloenduse andmetel kõneldakse Indias enam kui 1000 keelt, kusjuures 121 keelt neist on üle 10 000 inimese emakeeled. Siiski räägib suurem osa elanikest (96,71%) oma emakeelena neid keeli, mis jäävad 22 põhiseadusega tunnustatud keelte hulka.<ref name=":24">{{Netiviide|autor=PTI|url=https://www.ndtv.com/india-news/more-than-19-500-languages-spoken-as-mother-tongue-in-india-census-1876085|pealkiri=More Than 19,500 Languages Spoken In India: Census|väljaanne=The Indian Express|vaadatud=16.02.2021}}</ref> India osariikide piirid, mis on tõmmatud 1953. aastal ja hiljem, järgivad suuresti keelealasid. 22 suuremat piirkondlikku keelt, sealhulgas hindi keel, on osariikide ametlikud keeled. Aastal 2003 said ametlikeks [[maithili keel]], [[dogri keel]], [[bodo keel]] ja [[santali keel]]. On veel 35 ametliku keele kandidaati, millest paljusid peetakse sageli hindi keele murreteks. 78% elanikkonnast kõneleb [[India keeled|India keeli]], 19% [[Draviidi keeled|draviidi keeli]], 1,1% [[Austroaasia keeled|austroaasia keeli]] ja 1,01% [[Tiibeti-Birma keeled|Tiibeti-Birma keeli]]. Kaks [[isoleeritud keel]]t: [[nihali keel]]t<ref>{{Netiviide|autor=Ethnologue Language of The World|url=https://www.ethnologue.com/browse/families|pealkiri=Ethnologue report for language Isolate|väljaanne=Ethnologue Language of The World|vaadatud=16.02.2021}}</ref> räägitakse [[Maharashtra]]s ja [[burušaski keel]]t [[Kashmir]]is. Kõige rohkem emakeelseid kõnelejaid on [[hindi keel]]el, 2011. aasta seisuga 41% elanikkonnast.<ref>{{Netiviide|autor=Office of The Registrar General|url=https://censusindia.gov.in/2011Census/Language-2011/Statement-4.pdf|pealkiri=SCHEDULED LANGUAGES IN DESCENDING ORDER OF SPEAKERS' STRENGTH – 2011|aeg=2011|vaadatud=16.02.2021}}</ref> Indias on üle 200 kohaliku keele, kuid enamik neist kirjakeeleta ja väheste kõnelejatega. === Usundid === [[Fail:Kee monastery Spiti Valley (edited).jpg|pisi|Väidetavalt 11. sajandil rajatud budistlik [[Klooster|mungaklooster]] [[Spiti]] orus [[Himaalaja]]s, Indias]] India on [[usund]]ite poolest mitmekesine. [[India põhiseadus]] näeb ette [[usuvabadus]]e ning sätestab, et [[riigiusund]]it ei ole. Indias usundid on [[hinduism]], [[džainism]], [[budism]] ja [[sikhism]].<ref name="adams-c-j">Adams, C. J., Classification of religions: Geographical, Encyclopædia Britannica, 2007.</ref> Kuigi India religioonid on seotud Indiaga ajaloo kaudu, ei ole need pärinenud ainult India alalt, vaid on osa religioossete uskumuste kooslusest.<ref name="adams-c-j" /> [[Hinduism]] on India levinuim usund, mille järgijaid on umbes 80% rahvastikust. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: [[višnuism]], [[šivaism]], [[šaktism]] ja [[smartism]] ning kuus koolkonda: [[nyaya]], [[vaisheshika]], [[sāmkhya]], [[jooga]], [[Mimaansa|mimansa]] ja [[vedaanta]]. Hinduismi võib pidada ka [[usund]]ite kogumiks, sest ta sisaldab mitmesuguseid [[jumal]]a- ja [[Soterioloogia|lunastuskäsitlusi]]. Hinduism on väga salliv: peamine nõue on (vähemalt formaalselt) tunnistada [[veedad]]e autoriteeti. Hinduismi peamiseks sihiks on vabanemine ehk [[mokša]] ja selleni jõudmisel on põhikontseptsiooniks individuaalse surematu [[hing]]e [[aatman]]i ühinemine jumaliku absoluudi [[brahman]]iga. Selleni püütakse jõuda mitmesuguste vaimsete harjutuste abil, millest tuntumad on [[pühendumine]] ja [[jooga]].<ref>{{Netiviide|url=http://www.religioustolerance.org/hinduism.htm|pealkiri=Hinduism: The world third largest religion|vaadatud=22.06.2021|arhiivimisaeg=2012-09-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120920032124/http://religioustolerance.org/hinduism.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Fail:Sripuram_Temple_Full_View.jpg|pisi|Kuldne tempel [[Vellore]]s on kaetud 1500 kg puhta kullaga]] [[Džainism]] tekkis umbes samal ajal budismiga. Džainiste on Indias umbes 0,4%. Džainismi [[Dualism|dualistliku]] filosoofia järgi on hinge (dživa) eesmärgiks vabanemine ([[mokša]]) materiaalse keha itkest, mis toimub individuaalse, st ilma jumala abita, eetilise enesetäiustumise teel, milles tähtis osa on [[askees]]il.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andres Herkel|pealkiri="Müüt ja mõtlemine"|aasta=2002|kirjastus=Kirjastus Ilmamaa}}</ref> [[Budism]] tekkis Indias 4. või 5. sajandil, selle looja on [[Buddha]] ehk [[Siddhārtha Gautama|Siddharta Gautama]]. Budismi tähtsaim õpetus on eneseületusega pärast taassünde ja surma jõuda [[Nirvaana]]sse.<ref>Gethin, Rupert (1998), ''Foundations of Buddhism'', Oxford: Oxford University Press, pp. 27–28, 73–74. ISBN 978-0-19-289223-2</ref><ref>Harvey, Peter (2013). ''An Introduction to Buddhism: Teachings, History and Practices'' (2nd ed.). Cambridge University Press. pp. 99. ISBN 978-0-521-67674-8.</ref><ref>Powers, John (2007). ''Introduction to Tibetan Buddhism''. Ithaca, NY: Snow Lion Publications. pp. 392–393, 415. ISBN 978-1-55939-282-2.</ref> [[Budism]]i järgijaid on 0,8%. [[Sikhism]] on [[Monoteism|monoteistlik religioon]], mis loodi 16. sajandil m.a.j.<ref>''Diversity and Unity in Federal Countries''. McGill Queen University Press. p. 207.</ref><ref>"BBC History of Sikhism – The Khalsa". ''Sikh world history''. BBC Religion & Ethics. 29 August 2003.</ref> See arenes välja esimese guru [[Guru Nanaki]] (1469–1539) vaimsetest õpetustest.<ref>Singh, Patwant (2000). ''The Sikhs''. New York: Alfred A. Knopf. p. 17.</ref> Sikhismis kutsutakse jumalat imeliseks õpetajaks, kes on ajatu, vormitu, mõistetamatu ja nähtamatu looja.<ref>The Hans India 2018. "There is One God".</ref> Jumalal ei ole sikhismis kindlat sugu, kuid tõlgetes kasutatakse jumalale viidates mehelikku vormi.<ref>Guru Nanak Dev Ji. ''Gurū Granth Sāhib''. p. 15</ref> Ebareaalsus ehk ''maya'' on selle usu peamine õpetus, mis rõhutab, et ajutised ja ebareaalsed väärtushinnangud, nagu isekus, viha, ahnus, kiindumus ja iha ehk nii-öelda viis varast, on peamised probleemid, mis suunavad inimesi ära armastusest, ''maya''<nowiki/>'st ja jumalast.<ref>Parrinder, Geoffrey (1971). ''World Religions: From Ancient History to the Present''. London: Hamlyn. p. 253.</ref> Sikhismis on keelatud abieluvälised suhted ja igasuguse religioosse auastme saamine (võidakse aga saada guru hooldajaks), lisaks sellele ei tohi lõigata juukseid, tarvitada uimasteid, mängida hasartmänge ega süüa rituaalideks ohverdatud loomade liha. Sikhismil on umbes 13 miljonit järgijat. [[Islam]]i järgijad moodustavad India rahvastikust umbes 13,4%. [[Mumbai]] piirkonnas on elab umbes 120 000 [[parsid|parsi]], kelle usund on [[zoroastrism]]i tänapäevane versioon. Hõimurahvad on [[animism|animistid]] või praktiseerivad rahvalikku hinduismi. [[Kristlus]] on levinud peamiselt Lõuna- ja Kirde-Indias. Kristlasi on 2,3% rahvastikust.<ref name=":27">{{Netiviide|autor=Ministry of Home Affairs, Government of India|url=https://censusindia.gov.in/Census_And_You/religion.aspx|pealkiri=DISTRIBUTION OF POPULATION BY RELIGION|väljaanne=Ministry of Home Affairs, Government of India|vaadatud=7. aprillil 2021}}</ref> Usukogukonnad ei saa alati omavahel hästi läbi. Näiteks on hinduistide ja muslimite vahel sageli vägivaldseid kokkupõrkeid. Usulise kuuluvuse järgi jaotati varasem India territoorium 1947. aastal peamiselt hinduistliku India ja peamiselt islamiusulise [[Pakistan]]i vahel (viimane hõlmas ka praeguse [[Bangladesh]]i ala).<ref name=":27" /> === Asustus === India suuremad linnad on [[Mumbai]], [[Delhi]], [[Chennai]], [[Kolkata]], [[Bengaluru]], [[Hyderabad]], [[Ahmadabad]], [[Pune (linn)|Pune]], [[Surat]] ja [[Kanpur]]. Nende seas on mõned maailma kõige suuremad linnad. [[Miljonilinn]]u on 32. [[Rahvastiku tihedus]] on 324 in/km². See on üks maailma tihedamini asustatud riikidest. Rahvastiku tihedus varieerub 13 [[Arunachal Pradesh]]is 9294 in/km²-ni [[Delhi liiduterritoorium]]il. 65% India elanikest elab maal ja 35% linnas. Linnaelanike osakaal on 2020. aastaks võrreldes 1950. aastaga (17%) kahekordistunud ja eeldatavasti elab 2050. aastaks pool India elanikest linnas. Üle 15 miljoni indialase elab väljaspool Indiat. Paljud peavad Indiaga tihedat sidet ning teevad kodumaale investeeringuid ja ülekandeid. ==== Vaata ka ==== * [[India linnade loend rahvaarvu järgi]] * [[Vähemalt miljoni elanikuga India linnastute loend]] == Ühiskond == [[Fail:India - Sights & Culture - poor thatched homes commonly co-mingle with more affluent concrete (2566341273).jpg|pisi|India – vaesed rookatusega kodud segunevad jõukate betoonelamute kõrval]] Hindustani poolsaarele on aastatuhandete jooksul sisse rännanud palju rahvaid, kes on aja jooksul osaliselt kokku sulanud. India muutis tervikuks muu hulgas Briti kolonisatsioon. Iseseisva India valitsus on püüdnud kujundada India ühist identiteeti, kuid sellegipoolest on India killustunud nii eri keelte ja usundite kui ka [[kastisüsteem]]i tõttu. Indias on väga suured klassivahed ja hoolimata majanduskasvust viimastel aastakümnetel, on Indias endiselt sotsiaal-majanduslikke probleeme. Umbes 88 miljonit inimest ehk 6,7% India rahvastikku elas allpool Maailmapanga määratletud rahvusvahelist vaesuspiiri (1,25 USA dollarit päevas).<ref>{{Netiviide|autor=The Hindu|url=https://www.thehindu.com/news/national/8-gdp-growth-helped-reduce-poverty-un-report/article6862101.ece|pealkiri=8% GDP growth helped reduce poverty: UN report}}</ref> Absoluutses vaesuses elavaid inimesi on Indias kõige rohkem: ÜRO hinnangul üle 400 miljoni inimese, India võimude hinnangul 250 miljonit inimest. Walk Free sihtasutuse andmetel elas 2016. aastal umbes 18,3 miljonit inimest (1,4% elanikkonnast) mingis tänapäeva orjanduse vormis nagu näiteks sunnitöö, lastetöö, inimkaubandus ja sunniviisiline kerjamine.<ref>{{Netiviide|url=http://www.globalslaveryindex.org/country/india/|pealkiri=How many people are in modern slavery in India?|arhiivimisaeg=2017-05-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170503143524/http://www.globalslaveryindex.org/country/india/}}</ref> Vaeseid on kõige rohkem rahvarohketes põhja- ja idaosariikides ning suurlinnade suurtes slummides. Paljudel vaestel on kastisüsteemist tulenevad tööhõivepiirangud. Kõigil, kes elavad allpool India ametlikku vaesuspiiri, on õigus kaardile, millega saab osta riiklikult subsideeritud toidukaupu. Maal on käivitatud taristuprojekte, mis annavad maatöölistele ja väiketalupoegadele hooajalist lisateenistust. [[Fail:The poor are assured of two square meals a day here (25066757648).jpg|pisi|India supiköök majanduslikult vähekindlustatud inimestele]] Aastaks 2003 ei olnud indialased enam kõige vaesemad maailmas. 270 miljonit inimest elas allpool India ametlikku vaesuspiiri, umbes 300 miljonil inimesel oli eurooplaste omaga võrreldav elustandard. India vaesuspiiri alla jäävate inimeste osakaal langes 54%-lt 1972. aastal 26%-ni 2006. aastal. ÜRO arenguprogrammi aruande andmetel suutis India kümne aasta (2005/2006–2015/2016) jooksul vaesusest välja tuua 271 miljonit inimest.<ref>{{Netiviide|autor=UNDP|url=https://www.in.undp.org/content/india/en/home/sustainable-development/successstories/MultiDimesnionalPovertyIndex.html|pealkiri=271 million fewer poor people in India}}</ref> Kiiresti kasvav keskklass, kuhu 1990. aastatel kuulus umbes 200 miljonit inimest, elab tingimustes, mis on võrreldavad Lääne-Euroopaga. India on maailmas neljas riik miljardäride arvu poolest, mis näitab äärmist ebavõrdsust. 2000. aastal oli miljardäre 9, 2017. aastal juba 101.<ref>{{Netiviide|autor=Oxfam International|url=https://www.oxfam.org/en/india-extreme-inequality-numbers|pealkiri=India: extreme inequality in numbers}}</ref> 2020. aastal haldas rikkaim 1% rahvastikust neli korda rohkem raha kui vaesemad 70% rahvastikust.<ref>{{Netiviide|autor=Oxfam|url=https://economictimes.indiatimes.com/news/economy/indicators/wealth-of-indias-richest-1-more-than-4-times-of-total-for-70-poorest-oxfam/articleshow/73416122.cms|pealkiri=Wealth of India's richest 1% more than 4-times of total for 70% poorest.}}</ref> Töötus ja kõikuv teenistus on jäänud põhiprobleemiks nii põllumajanduses kui ka linnade mitteformaalses majanduses. 1990. aastate majandusreformid on teinud töö kasvavas erasektoris ligitõmbavamaks ning avaliku sektori kärped on teinud töö riigiaparaadis vähem tasuvaks ja vähem prestiižikaks. Alates 1991. aastast on India majanduslik ebavõrdsus osariikide vahel kasvanud. Aastal 2007 oli rikkaim osariik üle kolme korra rikkam kui vaeseim osariik.<ref>{{Netiviide|url=https://www.un.org/esa/desa/papers/2007/wp45_2007.pdf|pealkiri=Inequality in India: A survey of recent trend}}</ref> Rikkaim liiduterritoorium või osariik on Maharashtra (420 miljardit USA dollarit) ning vaeseim Andamanid ja Nicobarid (930 miljonit USA dollarit).<ref>{{Netiviide|autor=The World Economic Outlook (WEO)|url=http://mospi.nic.in/sites/default/files/press_releases_statements/State_wise_SDP_31_07_2020_website.xls|pealkiri=MOSPI Gross State Domestic Product}}</ref> Auto on 2,5 protsendil elanikest.<ref name=":6" /> === Kastisüsteem === {{vaata|Kastisüsteem|Ādivāsī}} Lõuna-Aasias on [[kastisüsteem]] kehtinud juba aastatuhandeid. Kast (''[[jāti]]'' 'sünd') on rangelt reglementeeritud sotsiaalne kogukond, millesse inimene on sündinud. Mõne ''jāti''{{'}}ga on seotud [[Fail:Indian Caste System.jpg|pisi|India kastisüsteem]] konkreetne ametinimetus, kuid läbivat seost kutsealadega ei ole. Üldiselt eeldatakse, et omavahel abielluvad ühe ''jāti'' liikmed, inimesed järgivad oma ''jāti'' reegleid (näiteks suguluse, ameti, eluviisi ja toitumise kohta) ning suhtlevad teiste ''jāti''de liikmetega vastavalt oma sotsiaalsele positsioonile. Näiteks peab kõrge ''jāti'' esindaja olema taimetoitlane ega tohi elatuda füüsilisest tööst. Nimede järgi on võimalik ära tunda üle 2000 ''jāti''. Kokku on neid üle 3000. Ühes ''jāti''{{'}}s võib olla paarsada kuni mitu miljonit inimest. Kastisüsteem on saanud alguse [[hinduism]]ist, kuid on osalt laienenud ka väljapoole seda. Hinduistide seas kuulub ''jāti'' tavaliselt ühte neljast seiusest ehk [[varna]]sse, millest igaühel on traditsiooniline sotsiaalne funktsioon: [[braahman]]id (preestrid) on sotsiaalse hierarhia tipus, järgnevad [[kšatrija]]d (sõdalased), [[vaišja]]d (algselt talupojad, hiljem kaupmehed) ja [[šuudra]]d (käsitöölised ja töölised). See, millisesse varnasse mingi ''jāti'' liigitatakse, sõltub osalt sellest, kui palju see rühm traditsiooniliselt puutub kokku mõne "saasteainega", näiteks veri, menstruatsiooniveri, sülg, sõnnik, nahk, mustus ja juuksed. ''Jāti''{{'}}devahelise suhtlemise piirangute eesmärk on olnud vältida ''jāti'' suhtelise puhtuse rikkumist madalamast ''jāti'' lähtuva saastamise tõttu. Viies, kõige madalam rühm, [[kastitud]] ehk [[pantšamad]], kes tegelesid lihttöödega, jäid varnade süsteemist välja. Varem nimetati neid [[puutumatud|puutumatuteks]], kuid [[Mahatma Gandhi]] eeskujul hakati neid nimetama [[haridžanid]]eks ('Višnu lapsed'). Viimasel ajal on nad hakanud end nimetama aga [[dalitid|dalititeks]] ('rõhutud'). Neil on halvemad töökohad, väiksem sissetulek ja madalam sotsiaalsem staatus. Maakohtades on nad tavaliselt ilma maata ja teevad suurema osa põllumajanduslikust tööst. Nad tegelevad ka mitme rituaalselt saastava tööga, näiteks nende suurim rühm [[tšamarid]] tegelevad nahatöötlemisega. Paljud nende rühmad on registreeritud kui ''[[Scheduled Castes]]''; neil on eesõigused neile reserveeritud kohtade näol kõrgkoolides, esindusorganites ja avaliku sektori tööhõives. Kastitud moodustavad 16% (1991) rahvastikust. Nende eluviis on sageli eripärane, näiteks söövad paljud neist liha.<ref>{{Netiviide|autor=Britannica|url=https://www.britannica.com/place/India/Caste#ref487274|pealkiri=India|väljaanne=Britannica|vaadatud=3. märtsil 2021}}</ref> On olemas ka ''jāti''{{'}}de ja varnade vaheline mobiilsus. Kõrgemasse kasti üleminekut nimetatakse [[sanskritiseerumine|sanskritiseerumiseks]]. Suurlinnades ei peeta kastireeglitest nii rangelt kinni nagu maal. Sõlmitakse kastidevahelisi abielusid, kuigi need on ikka veel erandlikud. Kuigi tänapäeval on palju kastineutraalseid töökohti, näiteks halduses, on kõrgematel ametikohtadel valdavalt kõrgemate kastide esindajad. Jõukus on muutunud tähtsamaks kui kast. === Hõimurahvad === [[Fail:Natives of northern India (1907) (14578453249).jpg|pisi|püsti|Põhja-India põliselanikud]] Ka "hõimurahvad" (põliselanikud) on väljaspool kastisüsteemi. Suur osa neist on ametlikult registreeritud kui [[Scheduled Tribes]], kes moodustavad 8,6% (2011) rahvastikust. Neid nimetatakse ka ''[[ādivāsī]]'' 'esmaasukad'. Nad on välimuselt, keelelt ja eluviisilt väga erinevad. Enamik neist elab piirkonnas [[Gujarat]]i ja [[Rajasthan]]i lõunaosast ja [[Maharashtra]] põhjaosast [[Madhya Pradesh]]i, [[Andhra Pradesh]]i põhjaosast ning [[Orissa]]st, kus nad moodustavad olulise vähemuse, kuni kirdeosariikideni, sealhulgas näiteks [[Nagaland]]i ja [[Mizoram]]ini, kus nad on enamuses. Nad elavad metsades või metsade ümbruses ning elatuvad metsasaadustest. Hulk rühmi on välja suremas. Üks väiksemaid on [[Andamani saared|Andamani saartel]] elavad [[onged]] (umbes 20 inimest). Seevastu näiteks [[bhilid]], [[gondid]] ja [[santalid]] on rahvad, kuhu kuulub üle 5 miljoni elaniku. Mõned rühmad on siiani [[kütid-korilased]], teised tegelevad [[alepõllundus]]ega või on tavalised talupojad või põllutöölised. Mõned rühmad on [[nomaadid]]. Et osa neist on oma maadelt ja metsadest välja tõrjutud, on nad sunnitud tegema linnas juhutöid. Siiski on nad suure osa oma kultuurilistest eripäradest säilitanud. Hõimurahvastel on samasugused eesõigused nagu dalititel ning nende asualadele eraldab riik lisavahendeid. Nende staatus India ühiskonnas on sellegipoolest jäänud madalaks. Hõimurahvad on üldisemalt egalitaarsemad kui teised India rahvad. Naiste seisund on parem. [[Kaasavara]] asemel on tavaliselt [[mõrsjaluna]]. Mõned rühmad võtavad tasapisi üle hinduistide usundi ja traditsioonid, teised püüavad oma eripära säilitada. Vaata ka [[Registreeritud kastid ja hõimud]] Indias. === Soorollid === [[Fail:India's Global Gender Inequality Rankings.JPG|pisi|India ülemaailmne soolise ebavõrdsuse edetabel]] Meeste ja naiste soorollide ebavõrdsus on Indias süvitsi arenenud. ''Pardah''-nimeline tava, mida harrastatakse peamiselt Põhja-Indias ja konservatiivsete hinduistide või moslemite perekondade seas eeldab, et naised lahkuvad kodumaalt üldjuhul ainult mehe saatjana. Nüansid tavas varieeruvad rahvuste, religioonide ja sotsiaalse tausta vahel. Näiteks võivad abielus hindu naised, eriti Põhja-India piirkondades, kanda vanema meessugulase juuresolekul oma mehe poolel ''ghoonghati'' (teatud tüüpi loori või pearätti).<ref name=":11">{{Netiviide|url=https://culturalatlas.sbs.com.au/indian-culture/indian-culture-family|pealkiri=Indian Culture|väljaanne=Cultural Atlas|vaadatud=3. märtsil 2021}}</ref> Konservatiivsete perekondades looritavad hindu naised oma nägu ja vaikivad vanemate meessoost abikaasade juuresolekul nii kodus kui ka kogukonnas. Minia kannab loori isegi oma ämma ees. Need tavad rõhutavad austussuhteid, piiravad heaks kiitmata kohtumisi ja suurendavad perekonna autoriteetsust.<ref name=":19">{{Netiviide|autor=Center for Global Education|url=https://asiasociety.org/education/indian-society-and-ways-living|pealkiri=Indian Society and Ways of Living|väljaanne=Center for Global Education|vaadatud=10. märtsil 2021}}</ref> Sooline ebavõrdsus on muutumas ja tänapäeval koheldakse India haridussüsteemis poisse ja tüdrukuid enamasti võrdselt, andes mõlemale võimaluse omandada haridus. Ehkki harjumused on visad muutuma ja on endiselt seotud paljude piiravate ühiskondlike ootustega, saavad haritud naised ühiskonnas rohkem võimalusi tööhõivatuse ja poliitilise esindatuse kaudu. Kasutusel on ka soorollide ebavõrdsuse vähendamist pooldavad tegevuskavad naistele.<ref name=":11" /> ==== Naiste seisund läbi aja ==== [[Fail:India sex ratio map en.svg|pisi|Naiste osakaal India riigi ulatuses]][[Veedade kultuur]]i ajal 1500–500 eKr valitses enamjaolt sooline võrdsus ja naiste olukord oli päris hea. Naistel oli võimalik omandada haridust, abiellumise iga oli 17–18 aga sundust selleks ei olnud, abielupartnerit sai naine ise valida ja abielludes sai maja ühisvaraks. Naiste õigused ja staatus hakkasid halvenema alates 1000 eKr seoses tootmise ja eraomandi suurenemisega. Leevendust pakkus [[budism]]i tekkimine, kuna budistlikud kloostrid hakkasid naistele haridust andma. Samal ajal aga propageeriti abiellumisea alandamist, mis takistaks naistel hariduse omandamist. [[Dharmasutra|Dharmasuutrad]] 400 eKr – 100 eKr soovitasid, et tüdrukud peaksid abielluma siis, kui algab puberteet. 2 sajandil rõhutas India filosoof [[Yajnavalkya]], et tüdrukud peaksid abielluma juba enne puberteeti, selleks ajaks oli see juba saanud üldlevinud praktikaks. Hullemaks tegi naiste olukorra 1. sajandi paiku kirjutatud Manu seadus ehk [[Manu smriti]], tuntud ka kui Manava-Dharma-shastra, mis sätestas, et "lapsepõlves kuulub naine isale, nooruses mehele ja kui ta isand (abikaasa) on surnud siis poegadele. Naine ei tohi kunagi olla iseseisev." Selle seaduse kohaselt on naise ülesanne hoolitseda oma mehe eest ja kohelda teda kui jumalat. Sellest ajast hakkasid levima ka monogaamse abielu ja naiste vooruslikkuse ideed. Abielurikkumise eest olid naistele karistused karmid, seejuures meestega oldi palju leebemad. Naiste hariduse allakäik koos varajase abieluga kehtestas meeste ülemvõimu ja tekitas olukorra, kus naised olid sõltuvad ja alistatud. Alates 5. sajandist tekkis diskussioon [[sati]] ehk leskede põletamise koos surnud abikaasaga ümber, mida hakkasid 8. sajandist alates aktiivselt propageerima tekstid nagu Parasarasmirti. Sellest ajast saigi sati erinevates India paikades tavaliseks praktikaks. Samal ajal seati ka [[niyoga]] ehk surnud mehe vennaga abiellumisele piirangud ja aastaks 1000 keelati see paljudes kohtades täielikult. 11. sajandil alguse saanud [[moslemid|moslemite]] sissetungiga muutus olukord veelgi halvemaks. Naistel keelati kuulumine usulistesse ja õiguslikesse organisatsioonidesse. Moslemite perioodil võeti kasutusele durkha (purdha), algas naiste eraldamine, mitmikabielu ja ühepoolse abielulahutuse õigus meestele. Selline olukord kestis kuni 19. sajandi alguseni, millal Briti liberaalidest reformistid ja avalik arvamus pooldasid naiste olukorra leevendamist ning ebaõiglaste traditsioonide keelustamist. Tööstusliku tootmise suurenemisega tekkis vajadus kaasata naisi tööjõuna, seega oldi huvitatud naiste õiguste edendamisest. Esimene samm oli William Benticki 1892. aasta määrus, mis keelustas [[Briti India]]s sati. 1929. aasta seadusega seati tüdrukute abiellumise vanusepiiriks 14. 1937. aastal võeti vastu naiste omandiõiguse seadus, millega kehtestati lese õigus pärida oma surnud abikaasa kinnisvara. [[Mahatma Gandhi]] liikumine, kus naised osalesid nii vabadusvõitlejate kui ka kongressi liikmetena, aitas olukorra muutumisele kaasa. 1950. aastatel vastu võetud seadused Hindu Code bills, parandasid hariduse, töö ja kinnisvara võimaluste kättesaadavust veelgi.<ref>https://www.jstor.org/stable/3516124</ref> === Perekond === Perekond on oluline institutsioon, millel on enamiku indialaste elus keskne roll ning mille mõiste ulatub tavapärasest läänelikust tähendusest kaugemale, hõlmates laiemat pereringi. Kollektivistliku ühiskonnana rõhutatakse sageli lojaalsust ja vastastikust sõltuvust. Perekonna huvid on tavaliselt üksikisiku omadest tähtsamad ning inimese isiklikku elu mõjutavad otsused – näiteks abielu ja karjääritee – tehakse tavaliselt ühiselt konsulteerides. Inimesed kipuvad tegutsema oma pere maine huvides, kuna üksikisiku tegu võib mõjutada perekonna reputatsiooni kogukonnas.<ref name=":11" /> Ehkki enamik pereliikmeid elavad geograafiliselt lähestikku või kuuluvad samasse ametirühma, on linnastumise ja rände kasvu tõttu nooremad põlvkonnad muutnud traditsioonilist normi. Tänapäeval on paljudel inimestel ulatuslik perevõrgustik, mis on levinud paljudesse erinevatesse piirkondadesse. Sidemed oma laiendatud perekonnaga välismaal on sageli palju tihedamad kui enamikul ingliskeelsete lääne ühiskondade inimestel. Välismaal elavad indialased hoiavad tihedat sidet oma Indiasse jäänud perega regulaarsete telefonikõnede, rahaülekannete saatmise ja võimaluse korral külastamise kaudu.<ref name=":11" /> Laste suhted oma tädide ja onudega on sama tugevad kui nende suhted vanematega. Paljudes India piirkondades on tavaline leida kolm või neli koos elavat põlvkonda. Isa (või vanim poeg, kui isa pole kohal) on tavaliselt patriarh, samal ajal kui tema naine võib valvata kõiki leibkonda kolinud tütreid ja miniaid. Suuremad perekonnad kalduvad järgima vanemate traditsioonilist hierarhiat. Linnapiirkondades elavad inimesed tavaliselt väiksemates kogukondades, kuid omavad tugevaid sidemeid oma laiema perekonnaga.<ref name=":11" /> === Abielu === [[Fail:Tamil Brahmin Hindu Marriage.jpg|pisi|Hindude pulmad]] Indias pole perekonnas suuremat sündmust kui pulm, mis kutsub dramaatiliselt esile kõiki võimalikke sotsiaalseid kohustusi, sugulussidemeid, traditsioonilist väärtust, kirglikke meeleolusid ja majanduslikke ressursse. Abielu peetakse kõigi India inimeste jaoks elementaarseks ja nii-öelda kohustuslikuks, mis tähistab üleminekut täiskasvanuikka. Mõned vanemad alustavad abielu korraldamist ja kaaslase leidmist juba lapse sündides, kuid enamik teeb seda hiljem. Korraldatud abielud (''arranged marriage'') on levinud kogu Indias, ehkki abielusuhete ootused ja tavad varieeruvad sõltuvalt piirkonnast ja usust. Abielud sõlmitakse tavaliselt kosjasobitaja, paari vanemate või mõne muu usaldusväärse kolmanda osapoole kaudu. Erinevalt varasematest aegadest, kui inimestele enne pulmi ei öeldudki, kellega nad abielluma peavad, on nüüd tavalisem, et pere konsulteerib enne pulmi paariga nõusoleku saamiseks. Korraldatud abielusid mõjutavad peaaegu alati kasti kuuluvused. Seetõttu abielud piirduvad tavaliselt samast kastist pärit kaaslasega või mõnel juhul samast usust kaaslasega. See on osaliselt tingitud sellest, et abielude sõlmimine on perekondlik tegevus, mis viiakse läbi laiema kogukonna juba olemasolevate võrgustike kaudu. Kuigi inimesed abielluvad samas kastis, väldivad perekonnad abiellumist samas alamkastis. Korrastatud abielu ja kastide endogaamia institutsioonid võimaldavad vanematel mõjutada nii oma laste tulevikku kui ka säilitada kohalikku ja sotsiaalset struktuuri. Kastidevahelisi abielusid ei korraldata peaaegu kunagi. Selliseid abielusid tuntakse kui armastusabielusid ja need muutuvad üha tavalisemaks. Sõltumata sellest, kuidas abikaasa leitakse, konsulteeritakse abiellumisprotsessis peaaegu alati perekonnaga. Ideaalse partneri leidmine võib olla keeruline ülesanne seetõttu kasutavad lapsevanemad oma sotsiaalvõrgustikke sobiva sotsiaalse ja majandusliku seisundiga potentsiaalsete pruutide ja peigmeeste leidmiseks. Linnaelanikud kasutavad abikaasa otsimisel üha sagedamini ajalehtedes ilmuvaid abielu kuulutusi. Reklaamides teatatakse tavaliselt religioonist, kastist ja haridusest, rõhutatakse naiste ilu ja meeste (ja tänapäeval isegi naiste) teenimisvõimet ning kaasavara suurusele. Tavaliselt peetakse pulmi pere külades, olenemata sellest, kas pere elab nende külas või mõnes suuremas linnas. Pulmad võivad kesta mitu päeva ja konkreetsed tavad varieeruvad sõltuvalt piirkonnast ja perede usundist. Maapiirkondades korraldatakse perekondadevahelised kokkulepped tavaliselt ilma, et paar omavahel kohtuks. Noored elukutselised mehed ja nende pered võivad saada päringuid ja fotosid mitme tütarlapse perekonna esindajatelt. Nad võivad saata oma sugulased kohtuma kõige lootustandvamate kandidaatidega ja seejärel minna ise ringreisile, et kohtuda noorte naistega ja teha lõplik valik. 1990. aastate alguses seob üha enam sel viisil sõlmitud abielusid India pruudid ja peigmehed Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Lähis-Idas elavate India päritolu abikaasadega. Peaaegu kõiki India lapsi kasvatatakse põhimõttel, et vanemad korraldavad nende abielud, kuid üha rohkem noori, eriti kõrgkoolide haridusega inimesi, leiavad endale ise abikaasa. Armuabielusid peetakse pisut skandaalseks alternatiiviks õigesti korraldatud abieludele. Kõrgemates klassides tekivad need pooleldi korraldatud armastusabielud üha enam noorte vahel, kes on pärit veidi erineva astme kastidest, kuid on hariduse või tööalaselt võrdsed.<ref name=":12">{{Netiviide|autor=James Heitzman and Robert L. Worden|url=http://countrystudies.us/india/|pealkiri=India: A Country Study|väljaanne=Washington: GPO for the Library of Congress|aeg=1995|vaadatud=3. märtsil 2021}}</ref> Pärast abielu sõlmimist toimuvad mitmed rikkalikud rituaalid. Igal usundi rühmal, regioonil ja kastil on veidi erinev rituaalide komplekt. Üldiselt hõlmavad kõik pulmad võimalikult palju pruutpaari sugulasi ja kaaslasi. Pruudi perekond korraldab tavaliselt suurema osa tseremooniatest ning rahastab suure hulga külaliste majutamist, pidusööki, kaunistusi ja peigmehe peo kingitusi. Need korraldused on sageli ülikeerukad ja kallid ning mõeldud pruudi perekonna staatuse parandamiseks. Peigmehe pidu palkab tavaliselt bändi ja toob pruudile häid kingitusi, näiteks ehteid ja rõivaid, kuid need ületavad pruudi poolelt saadud kingitused tavaliselt palju.<ref name=":12" /> Tänapäeval jätavad perekonnad tulevastele pruutidele ja peigmeestele rohkem vabadust ise endale kaaslane leida. Perekond võib abi osutada kontaktide loomisel ja tutvustamisprotsessis, kuid üldjuhul jääb lõplik otsus pruudi/peigmehe teha. === Linnastumine === [[Fail:India urbanization rate map.svg|pisi|India linnastumise kaart]] Linnastumise kiirenemine mõjutab sügavalt India ühiskonna muutusi. Rohkem kui veerand riigi elanikkonnast on linnastunud. Mumbai (Bombay) on praegu maailmas suuruselt kuues linnapiirkond 18 miljoniga ja Kolkata (Calcutta) on 13 miljoni kohal neljateistkümnes. Viimastel aastatel on India suurimad linnad kasvanud kaks korda kiiremini kui väikelinnad ja külad, kusjuures paljus on see tingitud maapiirkondade ja linnade rändest. Suurimad linnad on tihedalt asustatud, ülerahvastatud, mürarikkad, saastatud ning neil puudub puhas vesi, elekter, kanalisatsioon ja korralik eluase. Traditsioonilised kastihierarhiad on linnades nõrgad, kuid kastisidemed on endiselt olulised, kuna napp töökoht saadakse sageli kastiastmete, sugulaste ja sõprade kaudu. Leidlikkus ja visadus iseloomustavad vaeseid linnatöölisi, kes toetavad end paljude ülesannete kaudu ettevõtjate, väikekaupmeeste ja lihttöölistena. Kasvava keskklassi auastmed ilmnevad üha enam linnades, kus haridus- ja töövõimalused neile kasuks tulevad. Nende jaoks, nagu kõigi linna elanike jaoks, kinnitatakse seoseid naabruskonna solidaarsuse, vabatahtlike ühenduste ja festivalipidustuste kaudu. Linnad on kaubanduse, hariduse, teaduse, poliitika ja valitsuse suured sõlmpunktid, millest sõltub riigi toimimine. Näiteks on India filmitööstus maailma suurim, selle keskuseks on Mumbai ja Chennai, kus kasvab ka populaarsete telejaamade arv. Need annavad väikelinnaelanikele ja külaelanikele edasi elavat linnaeluviisi, mõjutades miljonite püüdlusi. Sotsiaalsed revolutsioonid saavad linnavisionääride toetust, näiteks kasvava naisliikumise kujundajad. Suuresti haritud linnanaiste eestvedamisel püüab liikumine soolist õiglust paljudes valdkondades, keskendudes eriti noorte naiste kaasavara pärast toime pandud mõrvadele, mida on aastas tuhandeid. Vaeste naistöötajate ülekaalukate majanduslike vajadustega tegelevad sellised organisatsioonid nagu Ahmedabadi füüsilisest isikust ettevõtjate naiste ühendus (SEWA), mida juhib Ela Bhatt.<ref name=":19" /> === Inimkaubandus === Indias peetakse inimkaubandust äriliseks seksuaalseks ärakasutamiseks, sunniviisiliseks tööks, sundabieludeks ja pereteenistuseks organiseeritud kuritegevuseks. Walk Free Foundationi arvutuste kohaselt on Indias vangis 14 miljonit inimest. Tänapäeval toimub 90% inimkaubandusest Indias riigisiseselt. Mõned ohvrid töötavad palgata majapidamistüdrukutena. Teised sõlmivad sundabielusid võõrastega, keda nad pole kunagi kohanud. Mõned on sunnitud töötama kaevandus- või põllumajandussektoris. Teised müüakse lõbumajadesse. Inimkaubanduse ärahoidmiseks on India kriminaalkohtusüsteemil väga piiratud ressursid ja sisesed korruptsiooniprobleemid. 2014. aastal tegeles plitesi üleriigiliselt vaid 720 inimkaubanduse juhtumiga.<ref>{{Netiviide|autor=Dorsey, Roderick|url=https://et.asayamind.com/india-has-sex-trafficking-problem|pealkiri=Indial on seksikaubanduse probleem ja see on hullem kui arvate|vaadatud=03.06.2021}}{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Haridus == {{vaata|India haridussüsteem}} [[India põhiseadus]]e järgi peab riik hoolitsema kuni 14-aastaste laste tasuta ja kohustusliku kooliskäimise eest. Haridus toimub hindide või inglise keeles ning kõik õpilased peavad õppima oma emakeelt, hindi ja inglise keelt.<ref>{{Netiviide|url=https://et.strephonsays.com/what-is-the-education-system-in-india|pealkiri=India haridussüsteem|vaadatud=04.05.2021}}</ref> [[Fail:School in Goa, India 0012.jpg|pisi|Kool Goas]]India koolisüsteemis on neli haridusastet: * algharidus (6–10 aastat) – algab lasteaiast ja lõpeb algkooliga (1.–5. klass); * põhiharidus (11–14 aastat) – 6.–8. klass; * alamastme keskharidus (14–16 aastat) – 9.-10. klass. Õppekava koostab üleriigiline pädev asutus National Council of Educational Research and Training ning õppekavade ühtlustamiseks on riiklik õppekava raamistik; * ülemastme keskharidus ja kutseharidus (17–18-aastased). Ülemastme keskhariduse alla kuuluvad klassid 11–12. Õppetöö toimub hindi või inglise keeles ning tunnistuse saamiseks on aja sooritada 5–6 eksamit ning omandada eksamikeskuse määratud lisaained. Kutseõppe läbimine võib võimaldada pääsu kõrgkooli. Nominaalne õppeaeg on 3 aastat. Kaheaastase nominaalajaga õppekavad on enamasti ülemastme keskhariduse (10 + 2) baasil. [[Kirjaoskamatus]] on ikka veel levinud, alles 1991. aastal ületas lugeda oskajate osatähtsus (52,9%) kirjaoskamatute osatähtsuse. India haridustraditsioon põhineb mitmeti Briti võimu aegsetel haridustraditsioonidel, kuid on ka orienteeritud India kultuurile ja identiteedile. Üks rahvuslikule suunale alusepanijaid oli kelle algatustel pärast India iseseisvumist oli suur mõju järgnevate aastate haridusreformidele. Haridus oli India majandusarengu viie aasta plaanidesse sisse võetud. 1985. aasta haridusreform nägi ette, et tuleb välja töötada õppekavad, mis peegeldavad India kultuuri, võrdsust ja demokraatiat ning arvestavad kohalikke olusid. Avaliku koolisüsteemi kõrval on erakoole ja Inglise tüüpi internaatkoole. Alates 1986. aastast eriti mahajäänud haridusega piirkondades hakatud rajama andekate laste koole ([[Navodaya Vidyalaya]]sid). Neid oli 1990. aastal 280 ja kolmandik kohti on neis reserveeritud tüdrukutele. Väljalangevus koolist on suur ja iga klassiga üha kasvav, aastal 1986 tegi kohustusliku haridustee läbi 54% õpilastest. Väljalangemise vähendamiseks on sisse seatud tasuta koolivorm, koolitoit ja õpikud ning on koolihooneid remonditud. Ametliku statistika (1990) järgi käib algkooliastmel koolis 90% lastest, 11–13-aastastest käib koolis 50% ja 14–17-aastastest 30%. Koolis käivad rohkem poisid. Kooliskäijate protsent erineb osariigiti oluliselt. Hariduse kohalik kavandamine ja andmine on osariikide pädevuses. Tuleb arvestada nii kohaliku usku ja keelt kui ka üleriiklikke nõudeid. Koduõpe on Indias seadusega lubatud, kuid ei ole eriti populaarne. Valitsus on seisukohal, et vanemad võivad lapsi kodus õpetad, kui neil on selleks võimalus ja vajalikud vahendid. Peale formaalse haridussüsteemi on olemas täiskasvanuharidus, mis põhineb kaugõppel ja avatud ülikoolidel, mida oli 1996. aastal seitse. Igas osariigis on keskhariduse eksamikeskus v.a. Acunchal Pradesh, Sikkimm ja enamikul liiduterritooriumidel, nagu näiteks Delhi, Andaman ja Nicobar. Tegutseb ka palju tunnustamata eksamikeskusi, 2018. aastal teatati 11 illegaalse eksamikeskuse tegevusest.<ref>{{Netiviide|autor=Maamees, Ulvi|url=https://adm.archimedes.ee/enic/wp-includes/ms-files.php?file=2020/02/INDIA-keskharidus_2019.pdf|pealkiri=Keskharidussüsteem|vaadatud=2021-05-04|arhiivimisaeg=2021-05-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210504175231/https://adm.archimedes.ee/enic/wp-includes/ms-files.php?file=2020/02/INDIA-keskharidus_2019.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> India '''kõrgharidussüsteem''' on üks maailma keerukamaid. Ülikoolid on haridusministeeriumi kontrolli all ning rahastus tuleb osariikide valitsuselt. Kokku on ülikoole 875. India valitsus on tugevalt edendanud teaduse ja tehnoloogia põhist kõrgharidust. Ülikoolide tüübid jagunevad nelja kategooriasse: * Keskülikoolid, mis on asutatud parlamendi seadustega ning on haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna haldusalas. 2020. aasta seisuga kuulub nende alla 54 ülikooli. * Osariigi ülikoolid, mida juhivad iga India osariigi valitsus ning on asutatud seadusandliku kogu seaduste alusel. 2020. aasta seisuga on neid 411. * Ülikoolitüüpi kõrgkoolid, on ülikoolid, mis on saanud haridusministeeriumi kõrghariduse osakonnalt autonoomia ja on ametlikult akrediteeritud staatusega, kuid neil puudub õigus nimes kasutada sõna "ülikool" 2017. aasta seisuga on selliseid ülikoole Indias 123. * Eraülikoolid, mis on heakskiidetud komisjoni poolt. 2017. aasta seisuga on neid 282. Peaaegu igas India ülikoolis on tagatud ka majutusvõimalus kõigile üliõpilastele. Võrreldes paljude teiste riikidega on see üsna odav. Üliõpilaste on õigus töötada õpingute kõrvalt osalise tööajaga. == Teadus ja tehnoloogia == [[Fail:The Union Minister for Science & Technology and Earth Sciences, Dr. Harsh Vardhan visiting after inaugurating the India’s largest Science Expo-Pride of India (PoI), in Mysuru on January 03, 2016 (1).jpg|pisi|Ametiühingu Liidu teaduse, tehnoloogia ja maateaduste minister dr Harsh Vardhan külastab India suurimat teadusnäituse (PoI) avamist Mysurus 3. jaanuaril 2016]] Pärast iseseisvumist algatas Jawaharlal Nehru reformid India kõrghariduse ning teaduse ja tehnoloogia edendamiseks. India tehnikainstituudi, mille moodustas 22-liikmeline teadlaste ja ettevõtjate komitee tehnilise hariduse edendamiseks, avas 18. augustil 1951 Lääne-Bengali osariigis Kharagpuris haridusminister Maulana Abul Kalam Azad. Peagi avati tehnikainstituudid Bombays, Madrases, Kanpuris ja Delhis, samuti 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses koos piirkondlike Riiklike Tehnoloogiainstituutidega. 1960. aastatest alates võimaldasid tihedad sidemed Nõukogude Liiduga India kosmoseuuringute organisatsioonil India kosmoseprogrammi kiireks arendamiseks ja tuumaenergia edendamiseks Indias, isegi pärast India esimest tuumakatsetust 18. mail 1974 Pokhranis. Kõigist teadus- ja arendustegevuse kulutustest Aasias moodustavad India kulutused umbes 10% ja teaduspublikatsioonide arv kasvas 2007. aastaks viie aasta jooksul 45%. Ent India endise teadus- ja tehnoloogiaministri Kapil Sibali sõnul on India võrreldes arenenud riikidega teaduses ja tehnoloogias maha jäänud. Indias on ainult 140 teadlast 1 000 000 elaniku kohta, samas kui Ameerika Ühendriikides on [https://www.financialexpress.com/archive/india-lagging-behind-in-s&tt-govt/424607/ 4651]. India investeeris aastatel 2002–2003 teadusse ja tehnoloogiasse 3,7 miljardit [https://www.scidev.net/global/news/india-lagging-in-science-and-technology-says-offi/ dollarit] Võrdluseks võib öelda, et Hiina investeeris teadusse ja tehnoloogiasse Indiast umbes neli korda rohkem, Ameerika Ühendriigid aga umbes 75 korda rohkem kui India.[5] Kui India on aastatel 2000–2015 oma teadustööde kogumahtu neljakordistanud, edestades Venemaa ja Prantsusmaa absoluutarvu aastas, on Hiina ja Brasiilia selle määra ületanud. == Majandus == India mitmekesine majandus hõlmab traditsioonilist põllumajandust, nüüdisaegset põllumajandust, käsitööd ning palju tööstusharusid ja teenindust. Veidi alla poole tööjõust on hõivatud põllumajanduses, kuid kolmas sektor toob sisse lõviosa sissetulekutest ja annab ligi kolmandiku India toodangust. Hiljuti oli põllumajanduses hõivatud kolmveerand tööjõust ning põllumajandus andis veerandi SKT-st. Tööstus andis 24% ja teenindus 51% SKT-st. Sektorite vahel on suur tootlikkuse erinevus. India majandusaasta algab 1. aprillil. Iseseisvuse ajal on majanduspoliitikale suurt tähelepanu pööratud. Juba 1940. aastate lõpus pärast iseseisvumist hakati ellu viima auahneid majanduslikke kavasid. India võttis omaks sotsialistliku mudeli. Majandust hakati suuresti riiklikult juhtima, koostades viie aasta plaane ning rakendada [[protektsionism]]i. Nõukogude Liidust sai India tähtsaim poliitiline tugi ja koostööpartner. Riik taheti industrialiseerida, saavutada majanduslik sõltumatus Suurbritanniast, ergutada majanduskasvu ning niimoodi võidelda vaesusega. Peaminister [[Jawaharlal Nehru]] seadis 1950. aastatel eesmärgiks muuta vaene agraarmaa moodsaks ühiskonnaks, kus sissetulekud jaotuvad võrdselt. Seda tahtis ta saavutada kodumaisel finantseerimisel ja omandil põhineva industrialiseerimise abil. Kapitali nappuse ja soovi tõttu tõsta arengu tempot võttis riik 1956. aastal tööstuse arengu eest kogu vastutuse. See tähendas muu hulgas otsest kontrolli panganduse, energeetika ja rasketööstuse üle. Turumajandust pärssis ka tootmislitsentside süsteem tööstuses. See tõi kaasa väikese tööviljakuse, mida põhjustasid muu hulgas ettevõtete ebasoodne suurus, vananenud tehnoloogia ja ülepaisutatud personal. Alates 1970. aastate lõpust, kui sai selgeks, et India majandus jääb Kagu-Aasia riikide arengust maha, hakati mõtlema, kuidas riigi arengumudelit muuta. Ent alles siis, kui Nõukogude Liit kokku varises ja avalikud eelarved ning maksebilanss 1990. ja 1991. aastal ohtu sattusid, hakati [[IMF]]i juhtimisel majanduse aluseid tõsiselt muutma. Alates 1990. aastatest on majandust järk-järgult liberaliseeritud, nii et rõhk ei ole enam tööstustoodangul. Majandussektorid, mis olid reserveeritud avalikule sektorile, sealhulgas taristu, terasetööstus ning nafta- ja energiasektor, avati erainvesteeringutele. Välismaa investoritel lasti Indias kanda kinnitada, tootmislitsentsid kaotati ning riigiettevõtteid hakati erastama. Ka kapitaliturud liberaliseeriti. Suuri raskusi oli panganduse erastamisega, sest pangad olid laenudega ebarentaablitele ettevõtetele kandnud suurt kahju. Indiat püüti maailmamajandusse integreerida kaubanduspoliitika liberaliseerimisega: vähendati tolle ja muid importi piiravaid abinõusid ning [[India ruupia]] muudeti [[vabalt konverteeritav valuuta|vabalt konverteeritavaks]]. Liberaliseerimine ja erastamine ei ole lõpule viidud. Siiski on alates 1994. aastast majanduskasv olnud 7% ringis aastas, jäädes alla ainult Hiina omale. Seda stimuleerivad keskklassi tarbimine ja haritus, sealhulgas inglise keele oskus, ning välismaa investeeringud. Paljud tähtsamad sektorid on riigi omanduses. Riigile kuuluvad praktiliselt kõik pangad ja suur osa põllumajanduskaupade hulgikaubandusest. Riik reguleerib paljude põllumajanduses kasutatavate toodete, sealhulgas väetiste hinda. Ka raudteed ja suur osa bussitranspordist on avalikus omanduses. Tervishoid ja haridus on valdavalt avalik, kuid on ka palju erahaiglaid, -koole ja -ülikoole. Majandus on mitmekülgne. On kõrgtehnoloogilisi sektoreid: tuumaenergeetika, nafta ammutamine, kosmoseuurimine ja infotehnoloogia. India on suur tarkvara eksportija. Vaesus on vähenenud nii absoluutselt kui ka suhteliselt. Suured sotsiaalsed ja geograafilised kontrastid on säilinud. Näiteks on põllumajanduses tööviljakus seitse korda väiksem kui teistes majandusharudes. Aastal 2006 käivitati suur maapiirkondade tööhõiveprogramm, mille eesmärk oli 60 miljoni inimese vaesusest väljatoomine. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on India suurimateks koostööpartneriteks saanud USA ja Hiina. Nafta impordi tõttu on kasvanud on kaubandus [[OPEC]]i maadega. Väliskaubanduse defitsiit on suur (2005. aastal 40 miljardit USA dollarit). Riigivõlgade teenindamine on koormav. [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise valuutafondi]] (IMF) andmetel oli India nominaalne [[SKT]] väärtus aastal 2020 ligikaudu 2,6 triljonit USA dollarit, sellega oli India maailmas 6. kohal. India [[SKT elaniku kohta]] oli samal aastal 1877 USA dollarit (142. koht maailmas). India on üks maailma suuremaid ja kiiremini kasvavaid majandusi.<ref>{{Netiviide|autor=IMF|url=https://www.imf.org/en/Publications/WEO/weo-database/2020/October/weo-report?c=534,&s=NGDP_RPCH,NGDPD,PPPGDP,NGDPDPC,PPPPC,PPPSH,PCPIPCH,&sy=1980&ey=2020&ssm=0&scsm=1&scc=0&ssd=1&ssc=0&sic=0&sort=country&ds=.&br=1|pealkiri=World Economic Outlook Database|väljaanne=International Monetary Fund|aeg=oktoober 2020|vaadatud=18.02.2021}}</ref> India on tööjõu suuruse poolest [[Hiina]] järel maailmas teisel kohal, tööjõulisi inimesi on 472 miljonit. Peaaegu 42% nendest on hõivatud põllumajandussektoris, 26,18% sekundaarses sektoris ja 32,33% teenindussektoris.<ref>{{Netiviide|autor=International Labour Organization, ILOSTAT database.|url=https://data.worldbank.org/indicator/SL.TLF.TOTL.IN?contextual=max&locations=IN&name_desc=false|pealkiri=Labor force – India 2020|vaadatud=12.02.2021}}</ref> Üle 94% nendest töötab nn organiseerimata sektoris (sõltumatud kalamehed, kudujad, parkalid, farmerid, istandustöölised jms).<ref>{{Netiviide|autor=Government of India Planning Commission New Delhi|url=http://planningcommission.nic.in/aboutus/committee/wrkgrp11/wg11_rplabr.pdf|pealkiri=Labour Laws And Other Labour Regulations|vaadatud=12.02.2021|arhiivimisaeg=2014-08-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140826171253/http://planningcommission.nic.in/aboutus/committee/wrkgrp11/wg11_rplabr.pdf}}</ref> Aastal 2017 maksis ainult 2% India tööjõust tulumaksu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.npr.org/sections/parallels/2017/03/22/517965630/why-do-so-few-people-pay-income-tax-in-india?t=1613673761682|pealkiri=Why Do So Few People Pay Income Tax In India?}}</ref>Hoolimata organiseerimata sektori valdavast osast hõives moodustab see ainult 57% India SKT-st ehk üheksa korda väiksem töötaja kohta võrreldes organiseeritud sektori töötajatega.<ref>{{Netiviide|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/j.1475-4991.2011.00452.x|pealkiri=Measuring the unorganized sector in India}}</ref> Organiseeritud sektorisse kuuluvad riigiametnikud, riigiettevõtete töötajad ja eraettevõtete registreeritud töötajad. [[PricewaterhouseCoopers]]i (PwC) 2011. aasta aruande kohaselt võib India SKP ostujõud aastaks 2045 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] omale järele jõuda. Järgmise nelja aastakümne jooksul peaks India SKP kasvama keskmiselt 8% aastas, millega India oleks maailma kõige kiiremini kasvav majandus aastani 2050. Aruandes tuuakse ära peamised kasvutegurid: noor ja kiiresti kasvav tööealine rahvastik, töötleva tööstuse kasv, hariduse ja insenerioskuste taseme tõus ja tarbijaturu pidev kasv, mille taga on kiiresti kasvav keskklass.<ref>{{Netiviide|autor=PwC|url=https://www.pwc.com/gx/en/psrc/pdf/world_in_2050_jan2011.pdf|pealkiri=The World in 2050}}</ref> Maailmapanga sõnul peab India jätkusuutliku majandusarengu saavutamiseks keskenduma avaliku sektori reformidele, infrastruktuurile, põllumajanduse ja maaelu arengule, maa- ja tööalaste eeskirjade kaotamisele ning erainvesteeringute, ekspordi, hariduse ja tervishoiu soosimisele.<ref>{{Netiviide|url=https://www.worldbank.org/en/country/india/overview|pealkiri=India Overlook 2020}}</ref> === Põllumajandus === [[Fail:Plucking tea in a tea garden of Assam.jpg|pisi|Teelehtede korjamine]] India on põllumajandustoodangu suuruse poolest Hiina järel maailmas teisel kohal.<ref>{{Netiviide|url=https://www.business-standard.com/article/b2b-connect/india-an-agricultural-powerhouse-of-the-world-116051800253_1.html|pealkiri=India: An agricultural powerhouse of the world|väljaanne=Business Standard}}</ref> Põhilised põllumajandustooted on suhkruroog, riis, nisu, pühvlipiim, piim, kartulid, köögiviljad, banaanid, mais, ning mangod ja guajaavid.<ref name=":8" /> Tähtsamad toidutaimed on riis, nisu, hirss ja kaunviljad. Tähtsamad müügiks kasvatatavad taimed on õlitaimed, suhkruroog, puuvill, džuut, tubakas, teepõõsas ja kartulid. [[Fail:Cotton picking in India.jpg|pisi|Puuvillaistanduses]] Peamised põllumajandusosariigid on [[Uttar Pradesh]], Punjab, [[Haryana]], [[Madhya Pradesh]], [[Andhra Pradesh]], Telegana, [[Bihar]], [[Lääne-Bengali osariik|Lääne-Bengal]], [[Gujarat]] ja [[Maharashtra]]. Aasia riikidest on kõige enam haritavat maad Indial, ligi 39% Aasia haritavast maast.<ref>{{Netiviide|url=http://jalshakti-dowr.gov.in/general-facts|pealkiri=General Facts}}</ref> 2018. aasta seisuga on maa jagunenud järgmiselt:<ref name=":1" /> * Põllumajanduslikus kasutuses on 60,5% maast, sealhulgas haritava maana 52,8%, püsikultuuride all 4,2% ja püsikarjamaana 3,5%. * Metsade all on 23,1%, muud maad on 16,4%. * Niisutatud maa (aastal 2012) võtab enda alla 667 000 km². Haritavat maad oli 2016. aasta seisuga Indias 156 463 000 hektarit. Viimase 55 aasta jooksul on mõõdetud maksimaalseks väärtuseks 1984. aastal 163 618 000 ja minimaalseks 1961. aastal 155 806 000.<ref>{{Netiviide|url=https://www.indexmundi.com/facts/india/arable-land|pealkiri=India – arbale land|vaadatud=28.04.2021}}</ref> Umbes 55% maast on ülesharitud. Iseseisvusajal on haritava maa pindala kasvanud 38%. Indiast on pärit 167 liiki teravilja, rohkem kasvatatakse hirssi, puuvilja, vürtse, köögivilju, kaunvilju ning kiud- ja õliseemnetaimi.1960. aastatel alustati nn [[roheline revolutsioon|rohelist revolutsiooni]]. Valitsus toetas produktiivsete teraviljasortide, eriti nisusortide aretamist. Nisukasvatus oli levinud [[Pandžab]]is. Hiljem kaasati ka teised piirkonnad ja programmi laiendati riisile ja teistele põllumajandustaimedele. Produktiivsete teraviljasortide kasvatamine nõuab rohkelt vett, ja kunstliku niisutuse väga ulatuslikul arendamisel oli rohelises revolutsioonis keskne koht. Ka väetiste tootmine suurenes oluliselt ja hakati kasutama rohkem [[pestitsiid]]e. Kõik see nõuab uusi viljelusviise ning talupoegadelt teatud algkapitali, ja uuendused olid alguses edukad eriti rikkamates piirkondades ja kõige jõukamate talupoegade puhul. 1990. aastatel kasvatati umbes kolmel neljandikul põllumaal produktiivseid sorte, ja alates 1960. aastatest oli niisutatud piirkonna pindala kahekordistunud, ulatudes rohkem kui 40%-ni haritavast maast. Hoolimata uutest tehnikatest on tootlikus suuremas osas põllumajandusest endiselt madal ning maal on levinud vaesus. Üks peamisi põhjusi on maa ebavõrdne jaotus. 30% maarahvastikust on ilma maata ja veel 30%-l on maad alla 2 ha. Majapidamisel on keskmiselt umbes 1,7% maad ja see näitaja langeb. Need miljonid vaesed talupojad ja maatöölised on Indias suur vaesusprobleem. Loomakasvatus on paljudele maainimestele lisasissetulekuallikas. Lehmi ja pühvleid on umbes 185 miljonit. Neid kasutatakse veoloomadena nii põllul kui ka teedel ning lehmasõnnikut kasutatakse väetisena ja põletatud kujul kütusena. Lehmad annavad vähe piima. Riik toetab piimandust uurimistöö, aretuse ja nõustamisega. On loodud piimaühistuid ligi 9 miljoni liikmega, linnade keskklassi seas kasvab piimatoodete nõudlus. Lihaveiseid ei kasvatata, sest valdav enamik India inimestest ei söö loomaliha. Kitsi ja lambaid on 185 miljonit, neilt saadakse piima, villa ja ka liha neile indialastele, kes ei ole taimetoitlased. Süüakse ka kana ja muna, kanu on umbes 490 miljonit. === Kalandus === Kalandus on India majanduses tagasihoidlikul kohal. Kalurid kuuluvad madalamatesse kastidesse ja on traditsiooniliselt kõige vaesemate seas. Kala püütakse paatidelt mererannikult, jõgedest ja järvedest. Valitsus toetab kalakasvatust ja kaubanduslikku avamere kalapüüki. Kalasaagid kasvavad. India ekspordib oma kala peaaegu 90-le riigile, millega teenib umbes 1,8 miljardit kuus. Kõige enam eksporditakse krevette ja tiigerkrevette. Vesiviljelust aretatakse Indias suurtes veekogudes, paakides ning tiikides. Enamik nendest tiikidest on eraisikute valduses. Alates 2010. aastast on India krevett punases nimekirjas, sest nende püüdmiseks kasutatavad vahendid ja meetodid on ohlikud teisele mereelukatele nagu näiteks merikilpkonnadele. === Mäendus === Indias on 7% maailma teadaolevatest söevarudest ning Indis on suurimate söetootjate seas. Pool söetoodangust pärineb Biharist ja Lääne-Bengali osariigist. Kaevandatakse palju muid maavarasid, sealhulgas rauda, vaske, kulda, tsinki ja pliid. Naftatoodang kasvab, kuid on väike. Puuraugud on Assamis ja Mumbai lähedal meres. === Tööstus === Peamised tööstusharud on tekstiilitööstus, keemiatööstus, toiduainetetööstus, terasetööstus, transpordivahendite tööstus, tsemenditööstus, mäendus, naftatööstus, masinatööstus, tarkvaraarendus, ravimitööstus.<ref>{{Netiviide|autor=The World Factbook|url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/india/#economy|pealkiri=India – Economy|vaadatud=2021-02-18|arhiivimisaeg=2021-03-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210318202107/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/india#economy|url-olek=ei tööta}}</ref> India loodusvarade maht on suuruselt neljas maailmas, kaevandussektor annab 2,5% riigi SKT-st. India on maailmas suuruselt teine söe, tsemendi ja terase tootja ning suuruselt kolmas elektri tootja.<ref>{{Netiviide|autor=Investopedia|url=https://www.investopedia.com/articles/markets-economy/090516/10-countries-most-natural-resources.asp|pealkiri=10 Countries With The Most Natural Resources|aeg=25. juuni 2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Worldsteel Association|url=https://www.worldsteel.org/en/dam/jcr:dcd93336-2756-486e-aa7f-64f6be8e6b1e/2018%2520global%2520crude%2520steel%2520production.pdf|pealkiri=World Crude Steel Production – Summary|vaadatud=2021-02-20|arhiivimisaeg=2019-02-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190202042330/https://www.worldsteel.org/en/dam/jcr:dcd93336-2756-486e-aa7f-64f6be8e6b1e/2018%2520global%2520crude%2520steel%2520production.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.bp.com/content/dam/bp/business-sites/en/global/corporate/pdfs/energy-economics/statistical-review/bp-stats-review-2019-full-report.pdf|pealkiri=BP Statistical Review of World Energy}}</ref> India telekommunikatsioonitööstus on mobiil- ja nutitelefonide ning internetikasutajate arvu poolest maailmas suuruselt teine. 2020. aastal oli India mobiilsidevõrgu pakkuja [[Bharti Airtel]] maailmas suuruselt teine.<ref>{{Netiviide|url=https://assets.airtel.in/teams/simplycms/web/docs/Quarterl_IR_Pack_Bharti_Airtel_Consolidated-030221.pdf|pealkiri=Quarterly report on the results for the third quarter and nine months ended December 31, 2020}}</ref> Samuti on suurenenud India IT-sektori võimsus: 1998. aastal oli sektori osakaal SKT-st ainult 1,2%, aastaks 2019 on see tõusnud 7,7%-ni. India IT-sektori kasv on tingitud suurest madala kuluga ja kõrgel tasemel inglise keelt kõnelevast spetsialistide kihist ja nõudluse suurenemisest allhankeid soovivate välistarbijate poolest ning aastaks 2025 oodatakse IT-sektori osakaalu tõusu 10%-ni SKT-st.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ibef.org/industry/information-technology-india.aspx#:~:text=IT%2DBPM%20industry's%20revenue%20was,is%20estimated%20to%20reach%20Rs.|pealkiri=INDIAN IT & BPM INDUSTRY REPORT}}</ref> Tööstus annab 24% SKT-st. Tööstust on riik ulatuslikult reguleerinud ja osa tähtsamaid tööstusharusid on otseselt riigi omanduses. Riik on püüdnud välja arendada tööstussektori, mis suudab Indiat varustada kõigi oluliste tööstuskaupadega, ja selleks on väliskaubandusele, investeeringutele ja tootmisele kehtestatud ranged reeglid. Alates 1991. aastast on reegleid oluliselt liberaliseeritud. Põhjuseks on olnud tiheda koostööpartneri Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ning väliskaubanduse kasvav liberaliseerumine maailmas. Pikka aega domineerisid rasketööstus, masinaehitus ja toorainete tootmine, kuid tarbekaupade tootmine kasvab jõuliselt. [[Fail:Cora + Spink Ethical Leather Production.jpg|pisi|Cora + Spink seljakoti firma eetilise naha tootmine]] India nahatööstus moodustab maailmas umbes 93% kogu nahatoodangust. Sellel tööstusharul on India majanduses märkimisväärne koht suure eksporditulu ja kasvu tõttu ning on muutunud pelgalt toorainetarnijast lisandväärtusega toodete eksportijaks. Naha ja nahatoodete kogueksport Indiast oli aastatel 2019–2020 5,07 miljardit USA dollarit. 2019. aasta aprillist kuni 2020. aasta märtsini olid India nahatoodete peamised turud USA (17,22%), Saksamaa (11,98%), Suurbritannia (10,43%), Itaalia (6,33%) ja Prantsusmaa (5,94%). Naha ja nahatoodete kogueksport 2000. aasta aprillist kuni 2021. aasta veebruarini oli 2,98 miljardit USA dollarit, võrdluseks 2021. aasta veebruari käive, mis oli 298,87 miljonit USA dollarit. 2020. aasta aprillist kuni 2021. aasta jaanuarini hõlmasid eksporditavad tooted nahast jalatsikomponente (165,68 miljonit USA dollarit), nahkrõivaid (261,99 miljonit USA dollarit) ja muid nahktooteid (765,82 miljonit USD).<ref name="Nahatööstus">{{Netiviide|url=https://www.ibef.org/exports/leather-industry-india.aspx|pealkiri=India nahatööstus|väljaandja=India Brand Equity Foundation (IBEF) |vaadatud=17.05.2021}}</ref> [[India autotööstus]] on viimastel aastatel olnud kiires kasvutrendis ning jõudnud tootlikkuse poolest ette isegi Saksamaast. Prognooside kohaselt saab Indiast 2026. aastaks maailmas suuruselt kolmas autotööstuse turg, võttes üle seni Jaapanile kuulunud poodiumikoha.<ref>{{Netiviide|url=https://www.eas.ee/biotehnoloogia-ja-autotoostuse-kasvutrend-indias-voimalused-eesti-ettevotjatele/|pealkiri=Biotehnoloogia ja autotööstuse tõus Indias – võimalused Eesti ettevõtjatele|aeg=10. veebruar 2021}}</ref> Ülemaailmsel [[allhange]]te turul on Indial võtmepositsioon. Allhanked andsid 2006. aastal 5% SKT-st. Neil on potentsiaal oluliselt kasvada. Tegeldakse näiteks USA klientidele helistamisega, raamatupidamisega, arstide diktofonidelt mahakirjutamisega ja teiste töödega, mida tänapäeva infotehnoloogia võimaldab kaugelt teha. India eelised on suhteliselt väikesed töötasud, kõrge tehniline tase ja inglise keelt kõnelevate haritud noorte olemasolu. Tänu allhangetele on tekkinud suhteliselt hästi teenivad noored, kes elavad vanemate juures (Indias lahkutakse vanemate juurest alles abielludes). Noorte tarbimiskäitumise muutumine on üks põhjus, miks linnades avatakse üha rohkem ostukeskusi. Traditsiooniliselt India tööstuses kesksel kohal olnud tekstiilitööstus annab praegugi 12% tööstustoodangust. Miljonid pered nii linnas kui ka maal teenivad lisasissetulekut käsitööga, näiteks kudumise, õmblemise või keraamikaga. Levinud on ka süsteem, kus ettevõtjad tellivad näiteks hambaorke, väikesi sigarette, ''[[bīṛī]]''{{'}}sid või ilutulestikurakette, kodus töötajatelt. Sageli valmistavad neid lapsed väga halbades tingimustes. === Teenindus === Teeninduse maht on suur ja kasvav nii avalikus kui ka erasektoris. Sellega on hõivatud 25% tööjõust ja see annab 60% SKT-st.<ref>{{Netiviide|autor=Remya Lakshmanan|url=https://www.investindia.gov.in/team-india-blogs/service-sector-india-paradigm-shift|pealkiri=Service Sector in India: A Paradigm Shift|väljaanne=Invest India|aeg=14. mai 2019|vaadatud=7. aprillil 2021}}</ref> === Teed ja transport === Indias on umbes 3,2 miljonit km maanteid. Aastatel 1971–2005 kasvas teedevõrk rohkem kui kolm korda. Maanteeliiklus kasvas aastatel 2000–2005 igal aastal 7–10% ja sõidukite arv kasvas samal ajal 12% aastas. India suure keskklassi heaolu kasv ja majanduse liberaliseerumine on toonud kaasa isiklike autode arvu suure kasvu: aastal 1971 oli neid 682 000, aastal 2003 juba 8,2 miljonit. Peale selle on 50 miljonit [[kahetaktiline sisepõlemismootor|kahetaktilise mootoriga]] sõidukit, peamiselt väikesed [[mootorratas|mootorrattad]] ja [[motoroller]]id. See on toonud kaasa liiklusõnnetused, liiklusohutuse halvenemise ning linnade suure õhusaaste. Mõnes linnas, näites [[Delhi]]s peavad bussid ja [[rikša]]d kasutama kütusena maagaasi. Teedevõrku on parandanud suured maanteed [[Delhi]], [[Mumbai]], [[Kolkata]] ja [[Chennai]] vahel. Rajatakse ka maanteid [[Srinagar]]ist põhjas [[Kanyakumari]]ni lõunas ning [[Porbander]]ist läänes [[Silchar]]ini idas. [[Fail:Road in India (5472802655).jpg|pisi|India maantee ja liiklus]]India transpordisüsteemi selgroog on raudtee. Esimene vedur läbis 1853. aasta 16. aprillil 34 km Mumbaist [[Thane]]ni.<ref>{{Netiviide|autor=Shreya Kalra|url=https://www.indiatimes.com/news/india/164-years-ago-on-this-day-india-s-first-train-ran-from-mumbai-to-thane-275748.html|pealkiri=164 Years Ago On This Day, India's First Train Ran From Mumbai To Thane|väljaanne=Indian Times|aeg=16. aprill 2017|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> Aastal 2002 moodustas raudteevõrk 63 100 km ja sõitjate arv oli 51 miljonit. Raudteid ehitatakse juurde. Rongid on tavaliselt aeglased, aga suurlinnade vahel sõidab üha rohkem kiirronge. Raudteed teenindab üle miljoni töötaja. Kaubalaevu on palju. Mahu järgi arvestades pool kaubalaevastikust kuulub riigiettevõttele [[Shipping Corporation of India]]. Tähtsamad sadamalinnad on [[Mumbai]], [[Kochi-Ernakulam]], [[Vishakhapatnam]] ja [[Kolkata]]. Kõigis neis tegeldakse ka laevaehitusega. Kanali- ja jõelaevadel on tähtis koht [[Ganges]]e ja [[Brahmaputra]] jõgikonnas ning [[Kerala]]s [[Backwaters]]is. India siselennuliiklus on üks kõige kiiremini kasvavaid maailmas. Reisijate arv kasvas 2006. aastal rohkem kui 20%. Mõnel liinil konkureerivad lennufirmad otseselt raudteega, eriti pärast odavlendude tekkimist. 2007. aastal ühinesid riiklikud lennuettevõtted [[Indian]] (varem [[Indian Airlines]]) ja [[Air India]]. Ka välislennuliiklus on tänu valitsuses avatud taeva poliitikale kasvanud, eriti alates 2007. aastast. Krooniliselt ülekoormatud lennujaamad jäid pudelikaelaks, kuid peaaegu kõigis India suurlinnades on kavandatud lennujaamade laiendamist. === Side ja kommunikatsioon === Esimestel aastakümnetel pärast iseseisvumist oli Indias 23 000 postkontorit, nüüd on neid ligikaudu 155 000.<ref>{{Netiviide|url=https://www.indiapost.gov.in/VAS/Pages/AboutUs/PostOfficeNetwork.aspx|pealkiri=Post Office Network|väljaanne=Department of Posts, Ministry of Communications Government of India|aeg= 31.03.2017|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> Mobiilsidevõrk on kiiresti kasvanud ja lisandunud on umbes 5 miljonit uut kasutajat. Ligipääs Internetile on kõigis suurtes linnades. === Väliskaubandus === Aastal 2019 oli India mahult üheksas importija ja kaheteistkümnes eksportija maailmas.<ref name=":8">{{Netiviide|autor=World Trade Organisation|url=https://www.wto.org/english/res_e/statis_e/wts2020_e/wts2020_e.pdf|pealkiri=World Trade Statistical Review 2020|aeg=2020|vaadatud=18.02.2021}}</ref> Peamised ekspordiartiklid on naftatooted, [[vääriskivi]]d, masinad, raud ja teras, kemikaalid, sõidukid ning rõivad. India on suuruselt teine tekstiili eksportija maailmas Hiina järel.<ref>{{Netiviide|url=https://www.statista.com/statistics/236397/value-of-the-leading-global-textile-exporters-by-country/#:~:text=China%20is%20the%20largest%20textile,pillars%20of%20the%20country's%20economy.|pealkiri=Top textile exporting countries worldwide 2019}}</ref> India on suurim üldiste ravimite tootja maailmas. India meditsiinitööstus annab 50% maailma vaktsiini vajadustest. Samuti on riigil suur inseneride ja teadlaste ressurss, aastal 2019 tarnisid India ravimiettevõtted üle 80% retroviirusevastasest ravimitest, mida kasutatakse AIDS-i vastu võitlemiseks, ning 50% kogu maailma vaktsiininõudlusest.<ref>{{Netiviide|autor=India Brand Equity Foundation|url=https://www.ibef.org/industry/pharmaceutical-india.aspx|pealkiri=Indian Pharmaceuticals Indistry Report (November 2020)}}</ref> India ekspordib umbes 7500 liiki tarbekaupa 140 riiki. India suurimad ekspordiriigid olid aastal 2019–2020 Ameerika Ühendriigid (16,94% kogu ekspordist), [[Araabia Ühendemiraadid]] (9,20%), [[Hiina]] (5,5%), [[Hongkong]], [[Singapur]], [[Suurbritannia]], [[Holland]], [[Saksamaa]], [[Bangladesh]] ja [[Nepal]].<ref>{{Netiviide|url=http://www.worldstopexports.com/indias-top-import-partners/|pealkiri=India’s Top Trading Partners}}</ref> Peamised impordiartiklid on [[toornafta]], vääriskivid, masinad, väetis ning raud ja teras. Aastal 2018 oli India maailma suurim söebriketi (27,2 miljardi dollari väärtuses), teemantide (24,9 miljardit dollarit), palmiõli, hõbeda ja mineraal- või keemiliste väetiste importija.<ref>{{Netiviide|autor=The Observation of Economic Complexity|url=https://oec.world/en/profile/country/ind|pealkiri=India product Trade}}</ref> Suurimad impordipartnerid olid Hiina (13,7% kogu impordist), [[Ameerika Ühendriigid]] (6,88%), [[Araabia Ühendemiraadid]] (5,8%), [[Saudi Araabia]] (5,55%), [[Iraak]], [[Šveits]], [[Hongkong]], [[Lõuna-Korea]], [[Indoneesia]], [[Singapur]].<ref>{{Netiviide|autor=Statistia|url=https://www.statista.com/statistics/650670/import-share-by-source-country-india/|pealkiri=Distribution of India's imports in financial year 2019}}</ref> === Turism === 25. jaanuaril peetakse Indias riiklikku turismipäeva. 2014. aastal tehtud uuringu kohaselt oli India üks kiiremini kasvavaid turismi sihtkohti kogu maailmas, olles nimekirjas üheteistkümnes. Kõige lootustandvam on see, et reiside ja turismi otsene osakaal SKP-s kasvab Indias eeldatavasti aastatel 2014–2024 keskmiselt 6,4% aastas.<ref name=":14">{{Netiviide|autor=Dilip Merala|url=https://www.india.com/travel/articles/national-tourism-day-in-india-did-you-know-these-facts-about-your-own-country-3230664/|pealkiri=National Tourism Day in India: Did You Know These Facts About Your Own Country?|väljaanne=India.com|aeg=20. jaanuar 2020|vaadatud=3. märtsil 2021}}</ref> Turismil on India majandusele suur roll. Aruannete kohaselt panustas reisi- ja turismitööstus 2015. aastal India SKPsse kokku 124,8 miljardit dollarit. See tähendab, et ligi 6% India kogutoodangust moodustas reisimine ja turism. Sektoris on ligi 40 miljonit töökohta, mis teeb selle riigi suurimaks tööandjaks. Valitsus teeb suuri jõupingutusi, et riik saaks puhtamaks, et raudteejaamades ja avalikes kohtades oleks rohkem mugavusi ning populaarsetes külastuskohad oleksid kõigile piisavalt ohutud.<ref name=":14" /> India turismisektorit haldab Turismiministeerium (''Ministry of Tourism''). Turismiministeerium on riikliku poliitika ja programmide väljatöötamise ning keskvalitsusasutuste, osariigi valitsuste ja erasektori tegevuste koordineerimise keskus turismi arendamiseks ja edendamiseks riigis, mida juhib turismiminister. Turismi peadirektoraadil on riigis 20 kontorit ja 8 kontorit välismaal ning üks allkontor India suusa- ja alpinismiinstituut (IISM). Välismaal asuvad kontorid vastutavad peamiselt turismi edendamise ja turundamise eest oma piirkonnas ning India välibürood vastutavad turistidele infoteenuse osutamise ja väliprojektide edenemise jälgimise eest.<ref>{{Netiviide|autor=Ministry of Tourism|url=https://tourism.gov.in/about-us/about-ministry|pealkiri=About The Ministry|väljaanne=Ministry of Tourism|vaadatud=17. märtsil 2021}}</ref>[[Pilt:Taj Mahal, Agra, India edit3.jpg|pisi|[[Tāj Mahal]]]] ==== Vaatamisväärsused ==== ===== Põhja-India ===== [[Tāj Mahal]] [[haudehitis]] on üks India populaarseim vaatamisväärsus, mis asub riigi põhjaosas [[Agra]] linna lähedal. Taj Mahal on ehitatud kogu Indiat valitsenud suurmogul šahh Džahani käsul. Valitseja kutsus kokku oma aja suurimad kunstnikud, et püstitada armastatud naisele täiuslikem mausoleum. Päikesekiired, mis Taj Mahali valgustavad, peegelduvad hiigelbasseini vees kord pimestavvalge, kord roosa, kord kuldkollasena.<ref name=":13">{{Raamatuviide|pealkiri=Maailmaimed|aasta=2009|kirjastus=Sinisukk}}</ref> 2003. aastal külastas seda rohkem kui kolm miljonit inimest. Samuti on see [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s.[[Fail:Amber_Fort_(आमेर_का_किला_).jpg|pisi|Amber Fort (आमेर का किला )]][[Punane kindlus]] Red Fort on tähtis vaatamisväärsus, mis on samuti UNESCO maailmapärandi nimistus. Selle ehitas šahh Jahan 1648. aastal kui mogulite võimu asukoht – roll, mida ta säilitas aastani 1857. Uhke poolkuukujuline Punane kindlus New Delhis, sai nime selle ehitamisel kasutatud uimastava punase liivakivi järgi ja hõlmab enam kui kahe ruutkilomeetrist ala, mida ümbritseb suur vallikraav. Peamiselt pakuvad huvi kaks suurimat väravat: Lahore värav (kindluse peasissekäik) ja peenelt kaunistatud Delhi värav, mida keiser kunagi pidulikeks rongkäikudeks kasutas. Jaisalmeri kuldne linn on saanud enda nime kollase liivakivi järgi mida on kasutatud enamus selle linna hoonete ehitusel, see on vana arhitektuuriga oaas, mis asub keset Thari kõrbe liivaluidete vahel. Kunagine strateegiline tugipunkt on tänapäeval täis häärbereid, väravaid ja hiigelsuurt Jaisalmeri kindlust, mida tuntakse ka kuldse kindlusena – see on 12. sajandist pärinev ehitis, mis ilmestab linna silueti. Samuti asub linnas Maharaja palee, mille ehitust alustati 1500. aastate alguses ja mida iga järgnev valitseja kuni 19. sajandini täiustas. Ka asub linnas hästi säilinud tuhandeaastane raamatukogu Gyan Bhandar, kus on hoiul 16. sajandi käsikirjad ja muistised. [[Kuldne tempel]] Harmandir Sahib on Ram Dasi soovil 1577. aastal asutatud oluline sikhide ajaloo ja kultuuri keskus, mis avati Amritsaris 1604. aastal. See on [[Sikhid]]e kõige püham paik Indias, ehitatud hindu ja islami stiilide segus. Seda nimetatakse sageli kuldseks templiks kauni kuldkaunistuse tõttu. Templi alumine marmoriosa on kaunistatud lille- ja loomamotiividega. Suur kuldne kuppel tähistab lootoseõit, mis on sikhidele puhtuse sümbol. [[Amer Fort]] (on kasutatud ka nimekuju "Amber") ehitati kindlustatud paleena 1592. aastal Maharaja Man Singh I käsul ja on pikka aega olnud Jaipuri pealinn. Sealseid pealmisi vaatamisväärsusi on esimene sisehoov Jaleb Chowk, kus on palju kaunistatud elevante, ja Shila Devi tempel, mis on pühitsetud sõjajumalannale. Tähelepanuväärne on ka kõrvalolev Publiku saal (''Diwan-i-Am'') koos peenelt kaunistatud seinte ja terrassidega, kus sageli ronivad ahvid.<ref name=":30">{{Netiviide|autor=Bryan Dearsley|url=https://www.planetware.com/tourist-attractions/india-ind.htm|pealkiri=15 Top-Rated Tourist Attractions in India|väljaanne=Planet Ware|aeg=19. november 2019|vaadatud=17. märtsil 2021}}</ref>[[Fail:Mumbai_03-2016_30_Gateway_of_India.jpg|pisi|India värav Mumbais]] Püha [[Varanasi]] linn, üks Hindude peamine palverännakukeskus, piirneb võimsa [[Ganges]]e jõega, mis on oluline religioosne sümbol. Varanasi on üks vanimaid siiani asustatud linnu maailmas. Gangeses suplemine on hindude jaoks oluline ning paljudes kohtades, mida nimetatakse "ghatideks", on trepid, mis viivad alla jõkke, kus ustavad enne palveid suplevad. Gangesega külgnevas vanas kvartalis asub 1780. aastal ehitatud Kashi Vishwanathi tempel. ===== Lõuna-India ===== [[India värav]]ast (''Gateway of India)'' Mumbais avaneb muljetavaldav 26 meetri kõrgune vaade Araabia merele. Kuningas George V ja tema abikaasa kuninganna Mary saabumise mälestuseks 1911. aastal ehitatud triumfikaar avati 1924. aastal suure uhkuse ja tseremooniaga ning oli mõnda aega linna kõrgeim ehitis. Ehitatud täielikult kollasest basaldtist ja betoonist, on see tähelepanuväärne oma indosaratseenia kujunduse poolest ning oli India värav ka 1948. aastal, kui britid lahkusid ja India iseseisvus. ==== Meditsiiniturism ==== [[Meditsiiniturism]] ehk raviturism on turismiharu, mille puhul reisitakse meditsiiniteenuste tarbimise eesmärgil.<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2234298/</ref> Levinumad teenused, mille pärast välismaale reisitakse, on hambaravi, ilukirurgia ja viljatusravi. Meditsiiniturismi esmased vormid olid spaakuurordid ja sanatooriumid.<ref>https://www.who.int/global_health_histories/seminars/kelley_presentation_medical_tourism.pdf</ref> Viimaste aastate jooksul on India kogunud tuntust kui meditsiiniturismi üks peamisi sihtriike. 2015. aastal oodati Indiasse üle kolme miljoni patsiendi, kellest enamiku moodustasid lääne turistid, kuid oli ka inimesi rikastest araabia maadest. Tänu turistide pidevale juurdevoolule on India tõusmas populaarsuselt esimeseks meditsiiniturismi sihtkohaks, möödudes sellega [[Tai]]st.<ref>https://economictimes.indiatimes.com/</ref> Ligi pool India meditsiiniturismisektorist on koondunud [[Chennai]] linna Lõuna-Indias, mis on oma heade haiglatega kogunud tuntust nii kohalike kui ka välisturistide seas. India kui meditsiiniturismi sihtkohariigi populaarsuse tõusu taga on kahtlemata odavamad hinnad võrreldes teiste riikidega. Hoolimata madalatest hindadest on India paremates haiglates (tihti erahaiglad) arvestatav kvaliteet, eriti tehnika ja arstide väljaõppe osas. Paljud Indias välismaalastega töötavad arstid on ise läänes meditsiini õppinud ja praktiseerinud. Intervjuus ühe Suurbritannias õppinud India arstiga ilmnes, et mõnede protseduuride hinnad on Indias vaid 10% tavapärasest hinnast Ameerika Ühendriikides. Ehkki enamik sealsetest klientidest on kohalikud ja araabia maade kodanikud, on üha enam kasvamas Euroopa ja Ameerika turistide arv. Chennai haigla doktori sõnul tunnevad paljud Indiast pärit arstid kohustust tulla kodumaale tagasi ning tema sõnutsi on oodata üha enamate kõrgelt haritud arstide Indiasse tagasipöördumist.<ref>https://www.businessinsider.com/india-is-becoming-a-hub-for-medical-tourists-2014-6 </ref> === Ametiühingud === 19. sajandi lõpus algas India industrialiseerimine, esimesena arendati tekstiili- ja terasetööstust. Töölisi tõi juurde raudteede ehitamine ja raudteeliiklus, kuid tekstiili- ja terasetööstuste ning raudteetöölised jäid veel vaid väikseks osaks kogu töörahvast. [[Fail:Trade Unions Rally.jpg|pisi|India Ametiühingute kohtumine]] Esimesed töölisi kaitsvad seadused võeti vastu Briti tekstiilitööstuse nõudmisega, mis pidas India tekstiilitööstust väikeste palkade ja pika tööajaga tööturul konkurentsi kahjustavaks. 20. sajandi esimesel kümnendil hakati looma ametiühinguid ja korraldama streike. Esimesed ametiühingud olid nõrgad, aga streigiliikumine laienes. Esimene ülemaailmne ametiühinguorganisatsioon [[All India Trade Union Congress]] (AITUC) loodi aastatel 1919–1920. Selle esimene esimees oli ühtlasi iseseisvusliikumise ajal [[India Rahvuskongress]]i esimees. Rahvuskongress oli orienteeritud tegelema kodanlike probleemidega ja mõistis halvasti tööliste vajadusi. AITUCi liikmeskond kasvas ja ühing hakkas kaitsema töövõtjate huve. 1924. aastaks kasvas AITUC-i liikmete arv 140 tuhandelt 250 tuhandele. Ühingule avaldas mõju ka vastasutatud [[India Kommunistlik Partei]], mis [[Manabendra Nath Roy]] ideedele tuginedes rõhutas töölisliikumise sõltumatust kodanlikest rahvusliikumistest. AITUCis puhkes võitlus kommunistliku partei, rahvuskongressi ja mittepoliitilise sotsiaaldemokraatlikult meelestatud suuna vahel. 1920. ja 1930. aastatel toimus mitu lõhenemist ja taasliitumist. Sageli oli tüliküsimuseks see, millisesse rahvusvahelisse ametiühinguorganisatsiooni astuda. Poliitilised vastuolud lahendati osalt tänu otsusele mitte astuda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Veidi aega enne teist maailmasõda taastati ühingu terviklikkus, kuid peagi tekkisid uued lõhed. Kongressipartei oli sõjas osalemise vastu, kui sõda ei puudutanud Indiat. Roy, kes oli kommunistlikust parteist välja heidetud, nägi Saksamaa ja Itaalia režiimis ohtu ja toetas nende vastu võitlemist. Kommunistlik partei oli [[Komintern]]i liini järgides sõja vastu, kuni Saksamaa 1941. aastal ründas Nõukogude Liitu. Sõja ajal võttis India Kommunistlik Partei AITUCi juhtimise üle ning jäi kommunistide mõju alla. Näiteks oli partei esimees [[Shripad Amrit Dange]] aastaid ka AITUCi peasekretär. Kui Briti India 1947. aastal jagunes Indiaks ja Pakistaniks, asutas rahvuskongress oma ametiühinguliidu [[Indian National Trade Union Congress]] (INTUC). 1948. aastal lahkusid rahvuskongressi sotsialistid AITUCist ning asutasid koos Roy pooldajatega oma ametiühinguliidu [[Hind Mazdoor Sabha]] (HMS). HMSil ei õnnestunud siiski jääda suureks kolmandaks jõuks ametiühinguliikumises, sest asutati [[United Trade Union Congress]] (UTUC),<ref>{{Netiviide|autor=Harold Crouch|url=https://www.jstor.org/stable/4356954|pealkiri=AITUC and the Split in the Communist Party|väljaanne=Economic and Political Weekly|aeg=17. september 1966|vaadatud=6. juunil 2021}}</ref> mis toetus regionaalsetele ja poliitilistele jõududele. Kõigil neljal organisatsioonil oli poliitiline lähtekoht, aga 1955. aastal asutati [[Bharatiya Mazdoor Sangh]] (BMS), mis lähtus hinduismist ega tunnistanud klassivastuolusid. Kui alates 1960. aastate keskpaigast lõhenes, tekkisid parteid, mis ütlesid kommunistlikust pärandist lahti. Iga partei asutas oma ametiühinguliidu, sageli erineva regionaalse fookusega, näiteks [[Centre of Indian Trade Unions]] (CITU) fookusega Lääne-Bengalile, kus emapartei CPI(M) oli mitu aastat võimul. Sotsialistlik-sotsiaaldemokraatlik HMS ei ole seotud ühegi poliitilise organisatsiooniga; sotsialistlik [[Praja Socialist Party]] lagunes 1950. aastatel. HMS on pidanud läbirääkimisi AITUCi ja teiste ametiühinguliitudega, kuid ühinemist ei ole toimunud. 1990. aastate keskel oli Indias 12 ülemaalist ametiühinguliitu. Liikmete arvud kõiguvad oluliselt, sageli vastavalt poliitilisele konjunktuurile. Killustumine on töövõtjate organiseerumisele halvasti mõjunud. Ülemaalised liidud ei haara kõiki ametiühinguid. Organiseerumist raskendab ka tööhõive suur kõikumine. Ainult umbes 10 protsendil töölistest on püsiv töö. Töölised moodustavad umbes 35% rahvastikust, 10% neist kuulub ametiühingutesse. Kõige suurem liit on alates 1990. aastatest BMS, millel on oma andmetel 7,6 miljonit liiget. Järgnevad liitude oma andmetel INTUC (4,4 miljonit), HMS (3,2 miljonit), CITU (3 miljonit) ja AITUC (1,6 miljonit). [[Chief Labour Commissioners]]i andmetel olid need arvud 1994. aastal vastavalt 3,1 miljonit, 2,7 miljonit, 1,5 miljonit, 1,8 miljonit ja 923 000. Teistel liitudel on alla miljoni liikme. Peale nimetatud liitude on ka avalikus ja erasektoris töötavate teenistujate ametiühinguliidud. == Meedia == {{vaata|India meedia}} === Trükiajakirjandus === [[Fail:Times of India Building.jpg|pisi|The Times of India ajalehe peakontor]] Hoolimata vaesusest ja kirjaoskamatusest on Indias arenenud ja õitsev ajakirjandus. Ilmub sadu päevalehti rohkem kui sajas keeles ja murdes. Esimene ajaleht, ingliskeelne [[Bengal Gazette]], asutati 1780. aastal James Augustus Hicky poolt.<ref>{{Netiviide|autor=Andrew Otis|url=https://www.readersdigest.in/culturescape/story-an-unlikely-champion-of-press-freedom-124553|pealkiri=Hicky's Bengal Gazette: The Story of the First English-Language Newspaper in India|väljaanne=Reader's Digest|aeg=5. jaanuar 2020|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> Kõige mõjukamad päevalehed on prestiižikas [[The Times of India]] (asutatud 1838),<ref>{{Netiviide|url=https://www.crl.edu/sites/default/files/d6/attachments/pages/TimesofIndia.pdf|pealkiri=The Times of India|väljaanne=Center for Research Libraries|aeg=2010|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> [[The Indian Express]] (1932)<ref>{{Netiviide|url=https://indianexpress.com/about-us/|pealkiri=The Indian Express|väljaanne=The Indian Express|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> ja [[The Hindu]] (1878).<ref>{{Netiviide|url=https://www.thehindu.com/aboutus/|pealkiri=The Hindu, About Us|väljaanne=The Hindu|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> 21. sajandi alguses on üks suuremaid päevalehti hindikeelne [[Dainik Jagran]] (asutatud 1942),<ref>{{Netiviide|url=https://www.jagran.com/about-us.html|pealkiri=About Dainik Jagran|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> mille tiraaž on üle 3,5 miljoni (2016) ning mida loetakse eriti Põhja-Indias. Enamik ajalehti on väikesed eraettevõtted, aga suured ajalehed, nagu The Times of India ja The Indian Express, kuuluvad mõjukatele finantssuguvõsadele. India usulised, sotsiaalsed ja keelelised erinevused ei ole üleriiklikule ajakirjandusele soodsad. Ingliskeelne ajakirjandus orienteerub eriti linnade haritud keskklassile ning on jäänud valdavaks ka pärast India iseseisvumist. Alates 1990. aastatest on indiakeelne ajakirjandus siiski üha peale tunginud, eriti väljaspool miljonilinnu. Ka ajakirju on väga palju, üks tunnustatumaid on uudisteajakiri [[India Today]] (asutatud 1975).<ref>{{Netiviide|url=https://www.indiatoday.in/indiadatasummit/about-india-today.php|pealkiri=About India Today|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> Kui jätta kõrvale erakorralise seisukorra aeg 1975–1977, on trükiajakirjandusel olnud suhteliselt vabad tingimused ja [[ajakirjandusvabadus]]. === Teadeteagentuurid === Tähtsamad üleriiklikud [[teadeteagentuur]]id on [[The Press Trust of India]] (PTI, asutatud 1947) ja [[United News of India]] (UNI, asutatud 1961). === Ringhääling === Raadio ja televisioon olid kuni satelliittelevisiooni tulekuni 1990. aastate alguses riigi range kontrolli all. Kuigi meelelahutustelevisioone on üha rohkem, on raadiol ja televisioonil suur osa ka riigi hariduslikus ja sotsiaalses arengus. ==== Raadio ==== Regulaarsed raadiosaated algasid 1990. aastatel. [[All India Radio]] (AIR/Akashwani), mille peakontor on New Delhis, on üks maailma suurimaid raadiovõrke. See jõuab enamikuni India elanikkonnast. ==== Televisioon ==== Riiklik televisioon katab kõik India osariigid ja jõuab rohkem kui 90%-ni elanikkonnast. Aastal 1976 sai India televisioon All India Radio iseseisvaks osaks, mille nimeks sai [[Door Darshan]]. Door Darshanil on mitu üleriiklikku kanalit ja hulk piirkondlikke jaamu. Pärast televisiooni vabakslaskmist 1990. aastatel tekkis hulk kommertstelejaamu ning paljude kanalitega kaabel- ja satelliittelevisioon levis plahvatuslikult. Valitsuse hariduskavade osana on koolidesse ja suurematele väljakutele paigutatud televiisoreid ühiseks vaatamiseks. == Tervishoid == {{vaata|India tervishoid}} Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse poolest on India 195 riigi seas 145. kohal. India konkurentsieelis seisneb suures hulgas hea väljaõppega meditsiinitöötajates. India on teiste Aasia riikide ja lääneriikidega võrreldes kulukonkurentsivõimeline. Operatsioonid on umbes kümme korda odavamad kui USAs ja Lääne-Euroopas. India tervishoiuteenuste süsteem jaguneb avaliku ja erasektori vahel. Avalik tervishoid on peamiselt osariikide pädevuses. Aastal kulutati Indias tervishoiule 6% SKT-st, sealhulgas avalikule tervishoiule 1,3%. Ainult 39% ressurssidest kasutatakse detsentraliseeritud tervishoius. Aastal 1994 sai India 251 USA dollarit tervishoiule suunatud välisabi. Aastal 1992 oli Indias 4,7 arsti 10 000 elaniku kohta ja 6,8 haiglavoodit 10 000 elaniku kohta. Tervishoid on nii tulude kui ka tööhõive poolest üks suuremaid sektoreid. See hõlmab haiglaid, meditsiiniseadmete tootmist, kliinilisi uuringuid, allhankeid, telemeditsiini, meditsiiniturismi ja tervisekindlustust.<ref name="Fund"> https://www.commonwealthfund.org/international-health-policy-center/countries/india The Common Wealth Fund vaadatud= 24.03.2021</ref> Kõik India kodanikud saavad tasuta ambulatoorset ja statsionaarset arstiabi riiklikes tervishoiuasutustes. Tervishoiuteenuste korraldamise eest vastutavad osariigid. Et riiklikes meditsiiniasutustes on töötajatest ja varudest tõsine puudus, otsivad paljud leibkonnad abi eraõiguslikelt abipakkujatelt ja maksavad mustalt. Väikese sissetulekuga inimeste jaoks käivitas valitsus hiljuti maksudest rahastatud riikliku tervisekaitseskeemi (Ayushman Bharat-Pradhan Mantri Jan Arogya Yojana ehk [[PM-JAY]]), mis võimaldab neil saada erakliinikutes ka tasuta esimese ja teise tasandi arstiabi. Teatud elanikkonnarühmadele, näiteks riigiteenistujatele ja vabrikutöölistele, on ka mingil määral tervisekindlustuse meetmeid. Eraõiguslik vabatahtlik kindlustus on olemas, kuid selle kasutamine on piiratud.<ref name="Fund" /> India põhiseadus kohustab valitsust tagama kõigile õiguse tervisele. Iga osariik peab tagama tervishoiuteenustele üldise tasuta juurdepääsu. Tervishoid on aga krooniliselt alarahastatud. Föderaaltasandil vastutavad tervishoiuteenuste korraldamise ja osutamise eest tervishoiuteenuste direktoraatide ning tervishoiu- ja perekaitse osakonnad. Nende alla kuulub kogu arstiabi alates esmatasandi arstiabist ja apteekidest kuni teise ja kolmanda astme haiglaravini. Nende asutuste vastutusalas on ka tervishoiutöötajate juhtimine ja jälgimine, föderaalse rahastusega riiklike terviseprogrammide pakkumine, terviseteabe ja statistika kogumine, toidu ja ravimite kvaliteedi kontroll, kohalike tervishoiuasutuste ja -organisatsioonide järelevalve ning alternatiivmeditsiini edendamine.<ref name="Fund" /> Et osariigid vastutavad tervishoiu eest sõltumatult, on teenuste osutamise mudelites, kindlustuskaitses ning teenuste kättesaadavusess osariigiti erinevusi. Mõningaid algatusi juhivad ja/või rahastavad ühiselt keskvõim ja osariikide võimud, näiteks riiklik tervisemissioon, perekonna heaolu ja rahvastiku kontrolli algatus. Kommuuni tasandil vastutavad Panchayati Raj (kohalik juhtimine) asutused maal rohujuuretasandi juhtimise ja haldamise eest. Need valitsusasutused mängivad olulist rolli esmatasandi tervisekeskuste loomisel ja aitavad kaasa sotsiaalpoliitilisele arengule sellistes valdkondades nagu haridus, põllumajandus ja transport.<ref name="Fund" /> Kuigi India on meditsiiniturismi tippsihtkoht, on tervishoid seal luksus, mis on kättesaadav ainult maksejõulistele. ==== Tervisekindlustus ==== [[Fail:Health Insurance Coverage in India (Stats from NSSO survey).png|pisi|Ravikindlustuse ulatus Indias: statistika NSSO uuringust]] Riiklikud ja erasektori tervishoiukulud moodustavad SKP-st on hinnanguliselt 3,9%, mis on oluliselt vähem kui maailma keskmine 9,9%. Ligikaudu veerandi tervishoiukuludest moodustab avalik sektor. On mitmeid riiklikke kindlustusskeeme, sealhulgas Rashtriya Swasthya Bima Yojana ehk [[RSBY]], mis tagab haiglaravi enamiku haiguste ja krooniliste terviseprobleemide korral inimestele, kes elavad allpool vaesuspiiri. Ambulatoorne ravi, esmatasandi ravi ja kõrgetasemeline kolmanda taseme arstiabi ei kuulu selle alla.<ref name="Fund" /> Uus riiklik tervisekaitseskeem on mõeldud väikese sissetulekuga isikutele. See skeem annab 500 000 India ruupiat (7000 USA dollarit) pere kohta aastas teise ja kolmanda taseme tervishoiuteenuste katmiseks statsionaarsest kuni järelravini. Abikõlblikkus põhineb leibkonna puuduse tasemel, mis on määratletud sotsiaalmajanduslike kastide loendusel. Kava hõlmab umbes 100 miljonit vaest perekonda. Abi saajad registreeritakse automaatselt süsteemis ja nad saavad seetõttu hüvitisi sularahata tehingutena. Riiklike kindlustusskeemide rahastamine on jagatud keskvõimu ja osariikide võimude vahel. Riikliku tervisekaitsekava kulud kaetakse enamiku osariikide panusega, mis moodustab 40%, ülejäänud 60 protsenti annab keskvalitsus. RSBY olemasolevast eelarvest on eraldatud riikliku tervisekaitseskeemi rahastamine, mis on 2018. aastast kahekordistunud, et katta laienevad riiklikud kindlustuskulud. Nende algatuste täiendavaks toetamiseks suurendati tulumaksumäära 3 protsendilt 4 protsendile, et aastas koguda hinnanguliselt 110 miljardit India ruupiat (1,54 miljardit USA dollarit).<ref name="Fund" /> Osariigid korraldavad ise oma tervisekavasid, enamasti RSBY eeskujul. Lisaks pakuvad oma töötajatele tervisekaitset avaliku sektori ettevõtted (riigiettevõtted) ja autonoomsed valitsusasutused, nagu kesk- ja osariigiülikoolid. Teine oluline tervisekindlustusskeem on keskvõimu tervishoiuskeem, mida korraldab ja haldab Tervishoiu- ja Perekaitse Ministeerium, mis kehtib praegustele ja pensionile jäänud keskvalitsuse töötajatele ja nende ülalpeetavatele. Abikõlblikkuse tagamiseks ei ole sissetuleku- ega palganõudeid. Katvus hõlmab tervishoiuteenuseid allopaatiliste, homöopaatiliste ja alternatiivmeditsiiniliste ravimeetodite jaoks. 2019. aasta lõpu seisuga registreeriti selle skeemi kohaselt umbes 3,6 miljonit abisaajat.<ref name="Fund" /> 2013. aastal laiendati RSBY-d kaevuritele. Samas kui teatud istandustöötajate rühmad allutati India elukindlustuse korporatsiooni kaudu hallatavale valitsuse sotsiaalkindlustusskeemile Aam Admi Bima Yojana ([[AABY]]), mis osutab tervisekindlustusteenuseid, mis on seotud surma ja puude määramisega vanusevahemikus 18–59. Oluline sotsiaalse tervisekindlustuse skeem on töötajate riiklik kindlustusskeem, mille korraldab Töö- ja Tööhõiveministeerium 10 või enama töötajaga ettevõtete tööjõule. Varem olid abikõlblikud ainult tehastes töötavad töötajad, kuid skeemi on laiendatud ka teiste tööstusharude ettevõtetele, nagu hotellid, restoranid, transpordifirmad, ajalehefirmad ja kinod. See on India ainus tõeline tervisekindlustusskeem, millesse panustavad nii töötajad kui ka tööandjad. Praegu maksavad töötajad 0,75% oma palgast, tööandjad aga 3,25%. Töötaja riikliku kindlustuse saamiseks peab töötaja teenima kuus 21 000 India ruupiat (294 USA dollarit). Töötajate ja nende perede kindlustuskaitse hõlmab rasedus- ja sünnitusabi, samuti tööga seotud vigastuste korral töövõimetus- ja surmahüvitisi. Osariikide valitsused maksavad kaheksandiku meditsiinilise hüvitise kulutustest, kuni 1500 India ruupiat (21 USA dollarit) elaniku kohta aastas. See hõlmab umbes 133 miljonit abisaajat.<ref name="Fund" /> 36 protsendil Indias kindlustatud isikutest on erakindlustus, mis hõlmab ainult haiglaravi. 1999. aasta kindlustuse reguleerimise ja arendamise ameti seadus lubas eraettevõtetel siseneda ravikindlustuse turule. 1999. aasta seadus võimaldas erakindlustuse ostmist ka eraisikutel, kes ei ole kaetud riiklike kindlustusskeemidega. Erakindlustus moodustab praegustest tervishoiukuludest nüüd peaaegu 4,4%. Hõlmatud teenused sõltuvad kindlustusskeemist. Riikliku tervisekaitseskeemi kohaselt on teise ja kolmanda taseme arstiabi kaetud, kuid mitte ambulatoorne teenus. Keskvalitsuse tervishoiusüsteem ja töötajate riiklik kindlustuskorporatsioon katavad igat liiki abi, sealhulgas ambulatoorset ravi ja ravimeid. Muu riiklikult toetatava kindlustuskaitse alla kuuluvad kõik teise ja kolmanda taseme, haiglaeelsed ning haiglaravi järgsed raviteenused.<ref name="Fund" /> ==== Esmatasandi arstiabi ==== Tervise ja Tervisekeskuste Programmi raames uuendatakse kogu riigis 150 000 alamkeskust (tervishoiusüsteemi madalaim tase), et osutada terviklikke esmatasandi tervishoiuteenuseid, tasuta hädavajalikke ravimeid ja tasuta diagnostikateenuseid. Toitumistoetust antakse ka kõigile tuberkuloosihaigetele ravi ajal 500 India ruupiat (7 USA dollarit) kuus. Muude esmatasandi tervishoiuteenuste osutajate hulka kuuluvad esmatasandi tervisekeskused ja kogukonna tervisekeskused. Patsiendi registreerimine pole vajalik. Esmatasandi tervisekeskused on esimene külakogukonna ja meditsiiniabi kokkupuutepunkt. Need keskused osutavad ravi- ja ennetusteenuseid 20 000 – 30 000 inimesele ning toimivad suunamisüksusena kuuele alamkeskusele, milles on neli kuni kuus voodit. Kogukonna tervisekeskused toimivad nelja tervisekeskuse suunamiskeskusena ning pakuvad ka võimalusi sünnitusabiks ja erispetsialistide konsultatsiooniks. Alamkeskused on mõeldud emade ja laste tervise, haiguste tõrje ja tervisenõustamise korraldamiseks piirkonniti 3000–5000 elanikule. Kuue alamkeskuse järelevalvet teostab vähemalt üks ämmaemanda abi või üks naissoost tervishoiutöötaja, üks meessoost tervishoiutöötaja ja üks täiendav terviseedendustööd tegev tervishoiutöötaja. Kõigile meditsiinitöötajatele, sealhulgas esmatasandi arstidele ja eriarstidele, kes töötavad riiklikes ambulatoorsetes või statsionaarsetes raviasutustes, makstakse kindlat palka, mis varieerub sõltuvalt tööpiirkonnast ja spetsialiseerumisastmest. Praegu puuduvad tulemuspõhised maksesoodustused. Arstidel on lubatud osariikides erakliinikuid pidada vastavalt nende elukoha ja praksise osariigi kehtestatud määrustele. Osades osariikides, kus see on keelatud, saavad arstid täiendavat mittepraktiseerimise hüvitist. Mõned riikliku süsteemi arstid rikuvad kehtivaid reegleid, tehes riikliku tööaja sees erapraksises vastuvõtte. Samuti on mõningaid tõendeid selle kohta, et patsiendid on maksnud oma arstidele mitteametlikke makseid teenuste eest, mida eeldatavasti osutatakse tasuta, et parandada nende ravi kvaliteeti. Kogukonna tervisekeskused osutavad ka ambulatoorset eriarstiabi ning neil peab olema neli meditsiinispetsialisti (kirurg, üldarst, günekoloog ja lastearst), keda toetab parameedik ja muu personal. Neil peab olema ka 30 voodikohta, labor, röntgeniteenused ja muud rajatised. Iga keskus teenindab 80 000–120 000 inimest. Kõik ambulatoorsed eriteenused, mida kogukonna keskustes ei osutata, suunatakse piirkonnahaiglatesse.<ref name="Fund" /> ==== Haiglad ==== [[Fail:Mumbai 03-2016 21 Saifee Hospital.jpg|pisi|Mumbais asuv Saifee haigla]] Riiklikku süsteemi kasutavaid patsiente saab suunata piirkonnahaiglasse, mis on lõplik saatekeskus. Piirkonnahaiglad osutavad kogukonna tervisekeskustega sarnaseid teenuseid, nagu erakorraline abi, rasedus- ja sünnitusabi ning vastsündinute hooldus, kuid teenindatakse suuremaid linnakeskusi. 2015. aastal tegutses kokku 763 piirkonnahaiglat, mis paiknesid enamasti suure rahvaarvuga osariikides. Kesk- ja osariigi valitsuse rahastatud kliinilised haiglad ja hariduskeskused annavad eriarstiabi, näiteks oftalmoloogia, kardiotorakaalkirurgia, neuroloogia, traumade, vähi ja narkomaania alal. Piirkondlike haiglate tasemeid tõstetakse kolmanda taseme tervishoiuasutusteks, et parandada juurdepääsu eriteenustele ja tugevdada arstide tööjõu võimekust. Riiklikud haiglad moodustavad kogu riigis ainult umbes 10% haiglate koguarvust. Ülejäänud osi haldab peaaegu täielikult kasumit teeniv erasektor ja vähest osa heategevusorganisatsioonid. Erasektori haiglate arv on märgatavalt kasvanud riiklike asutuste ebakvaliteetse ravi ja meditsiiniturismi kasvu tõttu. Enamikus riiklikes haiglates määratakse hinnad administratiivselt. Riiklikele piirkondlikele ja kolmanda taseme haiglatele makstakse tasu iga-aastase eelarvemehhanismi kaudu, mida rahastab riik või keskvalitsus. Kõik erahaiglad tegutsevad teenustasu eest, ilma teenuse hinna standardiseerimiseta.<ref name="Fund" /> ==== Meditsiiniharidusasutused ==== Pooled meditsiiniharidusasutused kuuluvad erasektorisse, teine pool avalikku sektorisse. Õppemaks riiklikes koolides varieerub sõltuvalt valitsuse omandivormist ja osariigist. Tavaliselt on viie aasta õppetasu 100 000–500 000 INR (1400–7000 USD). Erakoolide õppemaksud on viie aasta jooksul 3–5 miljonit INR (42 000 – 70 000 USD).<ref name="Fund" /> ==== Ravimid ==== Oluliste ravimite loetelus olevad retseptiravimid on tasuta, kuigi neist on sageli apteekides puudus. Vaktsineerimised, HIV-ravimid ning malaaria ja teised putukate kaudu levivate haiguste ravimid on tasuta. Eelpool nimetatud nimekirja mittekuuluvate ravimite eest tuleb maksta täishinda.<ref name="Fund" /> === Rahvatervis === {{vaata|India rahvatervis}} * Umbes 30 protsendil lastest on sünnikaal alla 2500 g. * Alla viieaastastel lastel on keskmiselt 1,7 kõhulahtisuse episoodi aastas. Ilma kiire ravita on laste kõhulahtisus eluohtlik – see on kõige sagedasem väikelaste surma põhjus Indias. Laste kõhulahtisus on sagedane probleem joogivee madala kvaliteedi tõttu (ametlikult on puhas joogivesi maal kättesaadav 84 protsendile rahvastikust) ning et paljud naised ei toida oma lapsi rinnaga (linnades saab rinda 34% kolmekuistest lastest). * Lapsi vaktsineeritakse muu hulgas [[tuberkuloos]]i vastu. Ametlikult saab vaktsiini umbes 90% lastest, kuid arvatakse, et tegelikult on vaktsineerituid märksa vähem. * Raua-, A-vitamiini ja joodipuudusest põhjustatud haigused on suhteliselt sagedased. * Veel 1995. aastal esines 69 protsendil koolieelikutest [[alatoitlus]]t. * [[Malaaria]]t põeb aastas hinnanguliselt 15 miljonit India elanikku, kellest sureb umbes 20 000. * 1993. aastal leiti 450 000 uut [[pidalitõbi|pidalitõve]] juhtu, kuid tõhusa ravi tõttu sai samal aastal 900 000 inimest terveks. * Tuberkuloosi haigestumine kasvab. 1991. aastal oli 1,6 miljonit juhtu, mis moodustas veerandi kõigist maailma tuberkuloosijuhtudest. * 3,8% on rasvumise levimus, 10,4% on diabeedi levimus (2016). * 2017. aastal arvati Indias olevat 2,14 miljonit inimest, kes põdesid [[AIDS]]i. * [[Hepatiit]] on väga sagedane haigus. [[B-hepatiit|B-hepatiidi]] viiruse kandjaid on hinnanguliselt 43 miljonit. * Südame- ja veresoonkonnahaiguste, vähi ja õnnetuste osakaal kasvab, kuid nendesse suremise kohta ei ole usaldusväärseid andmeid. * [[Koroonapandeemia Indias|Koroonapandeemia on Indiat]] rängalt mõjutanud. == Ajalugu == {{vaata|India ajalugu}} [[Fail:Map Of 16 Mahajanapada in Bengali-en.svg|pisi|Mahajanapada kaart]] Esimesed India eelajaloolised paigad pärinevad vähemalt 250 000 eKr ning esimesed põllumajanduslikud asundused ilmusid umbes 7000. aastal eKr.<ref name=":5" /> Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on [[kiviaeg]]sed varjupaigad [[Bhimbetka]]s [[Madhya Pradesh]]i osariigis, kust on leitud koopamaalinguid. Paikne asustus tekkis Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi, arenedes lõpuks [[Induse kultuur]]iks,<ref name="CtWKs" /> mis pärineb aastast 3400 eKr. Induse ehk [[Harappa]] kultuuris kujunesid välja [[niisutuspõllundus]], kindlustatud linnad ([[Kalibangan]], [[Dhorãji]]) ja kaubandus. [[18. sajand eKr|18. sajandi järel eKr]] kultuuri põhiosa hääbus, kuid äärealadel (Lothal) säilis see umbkaudu 1000. aastani eKr.<ref name="EE" /> Induse tsivilisatsioonile järgnes [[Veedade kultuur|veedade ajastu]], mis pani aluse [[hinduism]]ile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele, lõppedes 6. sajandil eKr.<ref name="b7HwQ" /> II aastatuhande II poolel eKr tungisid Põhja- ja Loode-Indiasse [[aarjalased]].<ref name="EE" /> Umbkaudu 550 eKr rajati Indias terve rida iseseisvaid kuningriike ja vabariike, mida tuntakse [[Mahajanapada]]de nime all.<ref name="b7HwQ" /><ref name=":5" /> [[Max Müller]]i 19. sajandi keeleteooriast alguse saanud aarialaste sissetungi teooria, millele toetusid ka paljud teised teadlased, on hakanud uute avastuste valguses muutuma. Teadlaste ja arheoloogide leiud ei toeta sissetungiteooriat. Seega on tekkinud uus teooria, et aarialased on India rahvad, kes pärast Sarasvati jõe kuivamist liikusid läänest itta.<ref>https://www.jstor.org/stable/494417</ref> ==== Aleksander Suure sissetung ==== Aastal 326. eKr tungis [[Aleksander Suur]] oma sõjaväega Indiasse, pärast Induse jõe ületamist suundus ta Taxila poole. Ta esitas väljakutse Jhelumi ja Chenabi jõgede vahel asuva kuningriigi valitsejale kuningas Porusele. Indialased said verises lahingus lüüa, kuigi nad kasutasid elevante, keda makedoonlased polnud varem näinud. Alexander vangistas Poruse, kuid lubas ta tal oma kuningriigi haldamist jätkata.<ref name=":20">{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|pealkiri=Alexander's Invasion|väljaanne=Know India|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=7.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210107234717/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|url-olek=ei tööta}}</ref> Retke käigus Hydaspese ja [[Indus]]e jõgede poole lõunasse, otsis Alexander üles brahminid, India filosoofid, kes oli tuntud oma tarkuse poolest ning debateeris nendega filosoofilistel teemadel. Temast sai Indias legendaarne valitseja, olles nii tark filosoof kui ka kartmatu vallutaja.<ref name=":20" /> Üks küla, kus Alexander oma sõjaväega peatus, kuulus mallidele, keda peeti üheks sõjakaimaks India hõimuks. Nende rünnakus sai Alexander haavata, kui nooleots tungis läbi tema turvise ülakehasse. Makedoonia ohvitserid päästsid ta napilt ning ta põgenes külast.<ref name=":20" /> Aleksander Suur ja tema sõjavägi jõudsid Induse suudmesse 325. aasta juulis ning pöördusid seejärel läände kodu poole.<ref name=":20" /> ==== Maurya impeerium ==== Aleksander Suure surmaga kaasnenud segadus andis Chandragupta Mauryale võimaluse vabastada riike kreeklaste ikke alt ning okupeerida Punjabi ja Sindhi provintsid. Hiljem alistas ta Nandade võimu Magadhas kasutades Kautilya abi, ning lõi kuulsusrikka Maurya impeeriumi 322 eKr. Chandraguptale, kes valitses 324–301 eKr, anti tiitliteks Vabastaja ja Bharata Esimene Keiser.<ref name=":17">{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|pealkiri=The Mauryan Empire|väljaanne=Know India|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=7.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210107234717/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|url-olek=ei tööta}}</ref> Vanemaks saades hakkas Chandragupta huvituma rohkem religioonist ning ta pärandas trooni oma pojale Bindusarile 301 eKr. Bindusar vallutas edukalt oma 28 valitsusaastaga Dekkani kõrgmaa ning pärandas seejärel trooni oma pojale Ashokale 273 eKr.<ref name=":17" /> Ashoka, kes valitses 269–232 eKr, oli üks kuulsaim Maurya dünastia kuningas ning ka üks suuremaid kuningaid kogu Indias ajaloos. Ashoka raidkirju on leitud kivisse ja sammastesse raiutult strateegilistes India osades, näiteks Lampakas (Laghman tänapäeva Afganistanis), Mahastanis (tänapäeva Bangladeshis) ja Brahmagiris Karnatakas. Mõnede raidkirjade järgi kuulutas Ashoka pärast Kalinga kuningriigi (tänapäeva Orissa) vastasele sõjakäigule järgnenud tapatalguid, et loobub verevalamisest ning hakkas toetama vägivallavaba valitsemisviisi, teisisõnu ahimsat, toetades sellega teooriat õiguslikust valitsemisest. Tema sallivus eri religioonide ja keelte suhtes peegeldas India mitmekesisust ning arvatakse, et Ashoka ise oli budist. Varased budistlikud lood tõestavad, et Ashoka kutsus pealinnas kokku budistliku nõukogu, reisis tihti oma riigis ringi ning saatis budistlikke misjonäridest saadikuid Sri Lankale.<ref name=":15">{{Netiviide|autor=Library of Congress|url=https://www.ancient.eu/article/294/the-history-of-ancient-india/|pealkiri=The History of Ancient India|väljaanne=World History Encyclopedia|aeg=15. detsember 2011|vaadatud=10.03.2021}}</ref> Ashoka eelkäijate loodud suhted Hellenistliku maailmaga tulid talle väga kasuks. Ta saatis diplomaatilis-religioosseid missioone Süüria, Makedoonia ja Epiiruse valitsejate juurde, kes õppisid India religioossete traditsioonide, eriti budismi kohta. India loodeosas olid väga levinud Pärsia kultuuri elemendid, mis võivad selgitada Ashoka raidkirjade raiumise põhjuseid – raidkirju seostati peamiselt Pärsia valitsejatega. Ashoka kreeka- ja arameakeelseid raidkirju Kandaharis Afganistanis seostatakse samuti tema sooviga säilitada sidemeid rahvaga väljaspool Indiat.<ref name=":15" /> Ashoka valitsusaja lõpuks kattis Maurya impeerium kogu territooriumi Hindu Kushist Bengalini ning laius üle Afganistani, Baluchistani ja kogu India, välja arvatud väike osa Lõuna-Indias. Tema impeeriumi alla kuulusid ka Nepali ja Kashmiri orud.<ref name=":18">{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|pealkiri=The End of the Mauryan Empire|väljaanne=Know India|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=7.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210107234717/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|url-olek=ei tööta}}</ref> Pärast Ashoka surma said troonile nõrgad valitsejad, mis andis provintsidele julgust nõuda tagasi oma iseseisvust. Suure impeeriumi haldamine oli raske ülesanne, millega uued valitsejad toime ei tulnud ning Ashoka mantlipärijate omavaheline tülitsemine andis Maurya impeeriumi lagunemisele vaid hoogu juurde ning 1.saj pKr kehtestasid Kushanad oma valitsuse Loode-Indias.<ref name=":18" /> ==== Kushana kuningriik ==== Pärast Maurya impeeriumi lagunemist 2. sajandil eKr sai Lõuna-Aasiast killustatud riikide kogum. India valveta jäetud loodeosa piir andis võimaluse paljudele sissetungidele, mis leidsid aset 2.saj eKr kuni 3.saj. Nii nagu aarjalastest, said ka sissetungijatest indialased pärast sissetungi ja paikseks jäämist. See periood tunnistas ka märkimisväärseid saavutusi intellektuaalsetes ja kunstilistes valdkondades, mida inspireerisid kultuuride levik ja sünkretism. Indokreeklased (baktrialased) India loodeosast andsid oma panuse numismaatika arengule, sama tegid ka Kesk-Aasia steppidest pärit shakad (sküüdid), kes olid asunud elama Lääne-India aladele. Samal ajal suruti Kesk-Aasia Mongoolia steppidest välja nomaadidest yuezhid, kes omakorda asusid elama India loodealale ning tõrjusid välja shakad ja rajasid Kushana kuningriigi (1. saj eKr – 3. saj). Kushana kuningriigi koosseisu kuulusid mõned Afganistani ja Iraani alad, lisaks India alad loodest Purushapurast (Peshawar, Pakistan) itta Varanasini (Uttar Pradesh) ja lõunasse Sanchini (Madhya Pradesh). Lühikese aja jooksul ulatus kuningriik veelgi kaugemale põhja Pataliputrani.<ref name="mwiQV" /> Kushana kuningriik oli kaubanduse tiigliks India, Pärsia, Hiina ja Rooma impeeriumide jaoks ning kontrollis olulist osa legendaarsest Siiditeest. Kanishka, kes valitses kaks dekaadi, pääsedes troonile umbkaudu 78 pKr, oli kõige märkimisväärsem Kushana valitseja. Ta pöördus budismi ning kutsus kokku suure budistide nõukogu Kashmiris. Kushanad olid patrooniks Gandharani kunstile, mis oli segu Kreeka ja India stiilidest ning sanskriti kirjandusest. Nad algatasid ka uue ajastu 78 pKr, mida tuntakse Shaka nime all. Samuti sai nende loodud kalender India poolt ametlikult tunnustatuks 22. märtsil 1957 ning on siiani kasutusel.<ref name=":15" /> ==== Gupta impeerium ==== [[Fail:Map of ancient India during Gupta emperor Kumaragupta I's reign.jpg|pisi|Gupta impeeriumi valitsusala]] [[3. sajand]]ist valitses Indiat [[Gupta keisririik|Gupta dünastia]], mida nimetatakse vahel ka [[India kuldaeg|India kuldajaks]].<ref name="mwiQV" /><ref name="8vutL" /> [[Lõuna-India]] suurriikide hulka kuulusid [[Chalukya dünastia|Chalukya]], [[Chola dünastia|Chola]] ja [[Vijayanagara keisririik]]. Sel ajastul õitsesid [[Teadus ja tehnika Vana-Indias|teadus, tehnika]], [[India leiutiste ja avastuste loend|insenerikunst]], [[India kunst|kunst]], [[India loogika|loogika]], [[India keeleteadus|keeleteadus]], [[India kirjandus|kirjandus]], [[India matemaatika|matemaatika]], [[India astronoomia|astronoomia]], [[India usund|usund]]. Gupta dünastia esimene kuulus kuningas oli Ghatotkatša poeg Chandragupta I. Ta abiellus Kumaradeviga, licchavide klanni pealiku tütrega, millest sai Chandragupta I elus oluline verstakivi. Abieluga sai kuningas kaasavaraks Pataliputra, millest sai alus tema impeeriumile ning algas licchavide abiga naaberterritooriumite vallutamine. Chandragupta I valitses Magadha (Bihar), Prayaga ja Saketa (Uttar Pradeshi idaosas) üle. Tema kuningriik laius Gangesest Allahabadini. Talle omistati ka tiitel Maharajadhiraja (kuningate kuningas). Chandragupta I valitsusaeg kestis umbkaudu 50 aastat.<ref name=":16">{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/gupta.php|pealkiri=Gupta Dynasty|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=14.02.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214152811/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/gupta.php|url-olek=ei tööta}}</ref> Chandragupta I järel asus aastal 330 troonile Samudragupta, kes valitses umbes 15 aastat. Ta oli militaarias geenius ning juhtis sõjakäiku üle Dekkani ning alistas Vindhya regiooni metsades elavad hõimud.<ref name=":16" /> Samudragupta mantlipärija Chandragupta II, tuntud ka kui Vikramaditya, vallutas suured territooriumid Malwas, Gujaratis ja Kathiawaris. Sellega tõi ta Guptade dünastiale veelgi rohkem rikkust ning jõukust. Tema valitsusajal toimus aktiivne kaubavahetus läänepoolsete riikidega ning suure tõenäosusega oli just Chandragupta II valitsusajal aktiivne sanskriti suur poeet ja näitekirjanik Kalidas koos mitmete teadlaste ja õpetlastega.<ref name=":16" /> Guptade võimu nõrgenedes Põhja-Indias 5.–6. sajandil tekkisid mitmed iseseisvad väikeriigid ning algasid hunnide sõjaretked Indiasse. Hunnide pealik Toramara oli väga edukas suurte Gupta impeeriumi osade vallutamisel. Tema poeg Mihirakula oli õel barbar ning ühtlasi ka üks hullemaid türanne, kelle kaks India päritolu printsi, Yasodharman Malwast ja Baladitya Magadhast kukutasid ning sellega lõppes tema võim Indias.<ref name=":16" /> ==== Harshavaradhana ==== 7. sajandi alguses, pärast oma venna Rajyavardhana surma tuli Thaneswari ja Kannauj troonile Harshavaradhana (606–647 pKr). 612. aastaks oli Harshavardhana kindlustanud oma kuningriigi India põhjaosas. Aastal 620 tungis Harshavardhana oma sõjaväega Chalukya kuningriiki Dekkanis, mida valitses tol ajal Pulakesin II. Pulakesin II reageeris kohe ning lõi Harshavaradhana väed tagasi. Thaneswari ja Kannauj kuningas oli tuntud eri religioonide tolereerimise, võimekate haldusasutuste ja heade diplomaatiliste suhete poolest. Ta hoidis diplomaatilisi suhteid Hiinaga ja saatis isegi saadikuid visiitidele, kes vahetasid Hiina valitsejatega mõtteid ning täiendasid teadmisi teineteisest. Hiina päritolu rändur, Hiuen Tsang, kes külastas Indiat Harshadvaradhana valitsusajal on edasi andnud värvikad kirjeldused sotsiaalsetest, majanduslikest ja religioossetest tingimustest kuninga valitsusajal, Tsang hindas India kuningat kõrgelt. Pärast Harshavardhana surma jäi India taas ilma kõrgemast keskvõimust.<ref>{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/harsha.php|pealkiri=Harshavardhana|väljaanne=Know India|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=16.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210416175553/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/harsha.php|url-olek=ei tööta}}</ref>[[Pilt:Indischer Maler des 6. Jahrhunderts 001.jpg|pisi|Maalid [[Ajanta koopad|Ajanta koobastes]] [[Aurangabad]]is [[Mahārāshtra]] osariigis, 6. sajand]] Pärast [[islam]]i [[Islami vallutus Indias|sissetungi Kesk-Aasiast]] [[10. sajand|10]].–[[12. sajand]]il langes suurem osa Põhja-Indiast [[Delhi sultanaat|Delhi sultanaadi]] ning seejärel [[Suurmogulite riik|suurmogulite riigi]] võimu alla. [[Akbar Suur]]e ajal valitsesid Indias kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia.<ref name="L8UPd" /><ref name="Aoyeo" /> Moguli keisrid laiendasid oma riiki üle suurema osa [[Ees-India]]st. Samas panid mogulite võimule vastu mõned Kirde-India kuningriigid, millest tugevaim oli [[Ahomi kuningriik]] [[Assam]]is. Mogulite tagakiusamise tõttu arendasid sikhid välja [[Sikh Misls|võitluskunsti traditsiooni]] ning rajasid [[Sikhi impeerium]]i, mis püsis kuni [[Inglise-sikhi sõjad|Inglise-sikhi sõdadeni]] [[19. sajand]]i keskel.<ref name="bMfgX" /> Esimesena ohustas mogulite ülevõimu [[Rajput]]i hindu kuningas [[Maha Rana Pratap]] [[Mewar]]ist [[16. sajand]]il, seejärel aga [[Maratha konföderatsioon]], mis valitses [[18. sajand]]i keskpaigas suurt osa Indiast.<ref name="oY4kC" /> ==== Ida-India Kompanii tõus ==== {{Vaata|India Briti Ida-India Kompanii võimu all}} [[16. sajand]]il asutasid Euroopa suurvõimud [[Portugal]], [[Hollandi Vabariik]], [[Prantsusmaa kuningriik]] ja [[Inglismaa kuningriik‎]] Indiasse oma kaubajaamad ning kasutasid ära India sisekonflikte, et rajada [[koloonia]]id. [[Briti Ida-India Kompanii]] asutati aastal 1600, mis esialgu ei sekkunud niivõrd India poliitikasse, vaid keskendus kauplemisele. Samas algusest peale hakkas kompaniil tekkima oma relvajõud, sest konkurendid ei pidanud enda jaoks vastuvõtmatuks võitlemises turu pärast vägivalda kasutama. Esialgu kaubitses kompanii Indiaga üksikreisidena või kasutades kaubajaamu ja asumaid Java saarel, kuid pidas juba siis läbirääkimisi sultaniga, asutamaks uusi kaubajaamu, sest kõige võimsamal konkurendil Portugalil juba olid omad [[Chittagong]]is, [[Mumbai|Bombeis]] ning [[Goa Oosariik|Goa Piirkonnas]]. Inglise Ida-India kompanii sai loa asutada kaubajaam [[Surat]]i 1619. aastal. 1639. aastal laiendati tegevust [[Chennai|Madrasesse]], 1668 [[Mumbai|Bombeisse]] ning 1690. aastal [[Calcutta]]sse. 1634. aastal lubas mughali sultan inglastel kobu Bengali piirkonnas maksuvabalt kaubitseda. 1686. Aastal toimus esimene relvakonflikt mughalite keskvõimu ja kompanii vahel. Põhjuseks oli kompanii katse välja pressida paremad kaubitsemise tingimused kogu Indias. Relvakonfliktis said kompanii väed lüüa ning pidi maksma trahvi. Aastatel 1750–1778 kasvas kompanii relvajõudude suurus 3000 mehelt 67 000-le. Just sellel perioodil hakkas Ida-India Kompanii sekkuma mughalite keisririigi poliitikasse ning dikteerima endale kasulikku poliitikat. Samas, säilitas mughali sultan enamuse võimust. 1856. aastaks oli [[India Briti Ida-India Kompanii võimu all|enamik Indiast Kompanii mõju all]]. Aasta hiljem pani ülemaaline mäss, mida tänapäeval nimetatakse [[India esimene iseseisvussõda|India esimeseks iseseisvussõjaks]] või [[sipoide mäss]]uks, kompanii võimu tõsiselt kõikuma. ==== Briti India ==== {{vaata|Briti India}} 1856. aastal toimunud ülemaaline niinimetatud mäss ei piirdunud tegelikult Sepoide ehk Indialastest värvatud Briti Ida-India Kompanii sõduritega, vaid levis kõikidesse ühiskonnakihtidesse. Mässul oli mitmeid põhjusi, muuhulgas topeltmaksud krooni kasuks, kui ka Briti Ida-India Kompanii kasuks, sekkumine India traditsioonidesse, nagu näiteks Inglaste keeldumine tunnistamast teatud isikute aadlistaatust ning maa hõivamine suurmaaomanikelt. Viimaseks sädemeks oli aga torust laetava Enfield 1853. aasta vintpüssi relvastusele võtt Ida-India Kompanii vägede poolt. Selle vintpüssi kuulid ja püssirohi olid pakitud paberpadrunitesse, mille kasutamise esimeseks sammuks oli hammustada see lahti. Need paberpadrunid olid määritud rasvaga, mis tekitas kultuuriprobleemi, sest searasva kasutamise korral ei oleks selliste padrunite lahtihammustamine vastuvõetav moslemitele ning loomarasva kasutamise korral hindudele. Inglaste otsus välja vahetada laskmise väljaõppes India päritolu sõduritele padruni lahtihammustamine selle lahtirebimisega kätega ei aidanud olukorda, vaid küttis sipoide kahtlusi. Ei aidanud ka "kuivade" padrunite relvastusse võtt, et sipoid määriksid neid ise nende arust sobiliku määrdega. Kuulujutud ringlesid ikka, et padrunid on määritud loomarasvaga ning kui Inglased võtsid kasutusele uut tüüpi vahatatud paberi, olid sipoid juba veendunud, et see paber ise sisaldab loomarasva. [[Fail:Vereshchagin-Blowing from Guns in British India.jpg|pisi|Sepoide hukkamine. Kunstnik: Vassili Vereštsagin, umbes aasta 1884.]] 1858. aastal, pärast mässu nurjumist, järgnes sellele Briti reaktsioon. Ida-India Kompanii lakkas oma tegevuse, Mughali troon likvideeriti ning Indias viidi sisse nõndanimetatud Otsene Valitsus (ingl. k British Raj), mida saab nimetada ka asehalduskorraks, sest India valitsemiseks määras sellest ajast pale Briti Kroon Indiasse asekuninga. ==== India Iseseisvusliikumine ==== Uue keskklassi kujunemine osalt tööstuse arengu, kuid enamasti haritud indialaste koloniaalvalitsusse töölevõtmise tulemusena ning brittide avalik rassism äratasid indialaste poliitilise eneseteadvuse. 1885. aastal asutati India Rahvuskongress, mis esialgu aktsepteeris Suurbritannia valitsust, kuid hiljem kujunes välja radikaalne vasak tiib, mis seadis välismaalaste õiguse valitseda Indiat kahtluse alla.<ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Geoffrey Parker|pealkiri=Maailma lühiajalugu|aasta=2007|koht=Tallinn|kirjastus=TEA Kirjastus}}</ref> [[Fail:A Native Street in India (1906).webm|pisi|Kaadrid India tänavalt 1906. aastal]] India oli [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] asutajaliige alates 10. jaanuarist 1920. 20. sajandil algatasid [[India Rahvuskongress]] ja teised poliitilised organisatsioonid üldrahvaliku [[India iseseisvusliikumine|iseseisvusliikumise]].<ref name="Tdpdv" /> Suurt osa liikumisest juhtisid [[Mahatma Gandhi]] ja India Rahvuskongress, pannes miljonid inimesed osalema mitmes ülemaalises [[Ahimsa|vägivallatus]] [[kodanikuallumatus]]e aktis.<ref name="CONCISE ENCYCLOPEDIA 3" /> Gandhi kõrval, iseseisvusliikumise karismaatilise liidrina tõusis ka [[Subhas Chandra Bose]]. Bose pärines Bengali piirkonnast Kayastha kasti (Literaatide ja haritlaste kast Bengali kastisüsteemis) kuuluvast perekonnast. Saanud suurepärase hariduse ning õppinud tundma nii traditsioonilist India kultuuri, kui ka Inglise kultuuri, Bose kujunes järjepidevaks rahvuslaseks ja India iseseisvuse eest võitlejaks. 1921. aastal astus Bose India Rahvuskongressi ning kohtus ka siis Mahatma Gandhiga. Gandhi ja Bose näisid diametraalselt vastupidised. Gandhi oli veendunud patsifist ja demokraat, rahumeelse ja diplomaatliku lähenemise pooldaja. Bose aga kurtis, et Gandhi arusaamad on ebakindlad ja ebatäpsed ning usk rahumeelsesse lahendusse naiivne. Kui Gandhid iseloomustab temale omistatud aforism ''"On palju asju, mille eest oleksin valmis surema, kuid pole olemas midagi, mille eest oleksin võimeline tapma",'' siis Bosed iseloomustab aforism "Andke minule verd ja ma annan teile vabaduse". Aastatel 1930–1931 oli Bose Calcutta linnapea ning 1938–1939 India Rahvuskongressi president. 1939. aastal aga eraldus tema koos oma kaasamõtlejatega uude fraktsiooni [[All India Forward Bloc|Kogu India Esiplokk]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Nirmal Bose|pealkiri=The Indian Journal of Political Science, October-December 1985. Special Issue on The Indian National Congress: A Century in Perspective |aasta=1985|kirjastus=Indian Political Science Association|lehekülg=438-450|köide=46|artikkel=SUBHAS CHANDRA BOSE AND THE INDIAN NATIONAL CONGRESS}}</ref> 1937. aastaks oli neljateistkümnest provintsiadministratsioonist üksteist Rahvuskongressi all, kuid arvuka moslemi vähemuse huvide esindamine ebaõnnestus ning selle juhid võtsid 1940. aastal vastu revolutsiooni, mis nõudis autonoomse islamiriigi Pakistani loomist.<ref name=":7" /> [[Fail:1931 Flag of India.svg|vasakul|pisi|Vaba India (''Azad Hind'') lipp. 1943–1945]] Jaapani Keisririik tegi katseid korraldada koostöö Briti kolooniate iseseisvusliikumistega veel enne Teise Maailmasõja puhkemist. Jaapani Keiserliku Sõjaväe vastuluureohvitser, kolonelleitnant [[Fujiwara Iwaichi]], suutis aastatel 1940-1941 püstitada püsikontakt Birmasse ja Siiamisse pagenud India rahvuslastega, näiteks Giani Pritam Singh Dhilloni ning Thai-Bharat Kultuurloožiga. [[F Kikan|Fujiwara agentuur]] nime (藤原機関, ''Fujiwara(Efu)-Kikan'') saanud eriüksuse agendid kontakteerusid ka Malais baseeruvate indialastest Briti armee sõduritega, eesmärgiga veenda neid oma koloniaalisandate vastu hakata, mis neil sageli ka õnnestus.<ref>{{Raamatuviide|autor=Fujiwara Iwaichi|pealkiri=F. Kikan: Japanese Army Intelligence Operations in Southeast Asia During World War 11|aasta=1983|koht=London|kirjastus=Heinemann|isbn=962-225-072-6}}</ref> Paljud indialased ei olnud rahul nende kohtlemisega brittide poolt. Briti armees oli ilmselge diskriminatsioon, sest indialastest ohvitserid ootasid auastmekõrgendust oluliselt kauem, kui nende Eurooplastest kolleegid, palk oli madalam ning teenimise tingimused viletsamad. 1942. aasta jaanuaris, pärast [[Singapur]]i langemist [[Jaapani Keiserlik Sõjavägi|Jaapani keiserliku sõjaväe]] kätte, langes jaapanlaste kätte sõjavangidena ligi 45 000 indialasest Briti armee sõdurit. Suurem osa neist suudeti värvata jaapanlaste poolt toetatavasse India vabadusvõitlejate üksusse kapten [[Mohan Singhi]] juhtimise all, mis sai nimeks Azad Hind Fauj ehk India Rahvuslik Armee.<ref>{{Raamatuviide|autor=Lebra, Joyce C.|pealkiri=Japanese trained armies in South-East Asia|aasta=1977|koht=New York|kirjastus=Columbia University Press|lehekülg=23|isbn=0-231-03995-6}}</ref> Mohan Singh leidis kõikehõlmavat heakskiitu leitnantkolonel Fujiwaralt, kuid juba 10 kuud hiljem, 1942. aasta detsembris, läks ta tülli Lõuna Ekspeditsiooniarmee juhatuse ja [[Terauchi Hisaichi|marssal Terauchi Hisaichiga]]. See sundis marssal Mohan Singhi India Rahvusliku Armee juhataja kohalt maha võtma ning koguni arreteerima. 1943. aastal Subhas Chandra Bose, kes enne sõda oli pandud revolutsioonilise tegevuse eest Briti võimude poolt koduaresti ning 1941. aastal põgenenud läbi Nõukogude Liidu Saksamaale, naasis jaapanlaste kutsel Kagu-Aasiasse. Jaapanlaste arvates sobis Bose täiuslikult juhtima India Rahvuslikku Armeed. Jaapanlaste korraldatud küsitlused näitasid, et isegi indialased pooldasid Subhas Chandra Bosed. Jaapani Keisriväe [[Lõuna Ekspeditsiooniarmee]] juhatuse ootused läksid täide: Subhas Chandra Bose suutis karismaatilise juhina elavdada India iseseisvusliikumist ning muuta see sõjas kõlblikuks jõuks. Marssal Terauchi siiski kahtles, kas India Rahvuslikule armeele saab usaldada midagi enamat, kui spionaaž ja propaganda, kuid 1944. aastaks, [[U-Go pealetung]]i alguseks suutis Subhas Chandra Bose veenda teda ning kindral Sugiyamat kaasata India Rahvuslikku Armee liitlasarmee staatuses. Plaan seisnes selles, et Jaapani Keiserlik Sõjavägi ja India Rahvuslik Armee löövad endale tee vabaks [[Imphalini]] ning sealt edasi India Rahvuslik Armee organiseerib partisanisõda Lääne Indias. Samuti marssal Terauchi plaan eeldas suure hulga Indialastes Briti sõdurite veenmises pooli vahetama. [[Fail:Subhas Chandra Bose (tokyo).JPG|pisi|püsti|Subhas Chandra Bose haud Tokyos]] Kuigi alguses oli pealetung suhteliselt edukas, märtsis-juulis 1944 toimunud [[Imphali piiramine]] kukkus läbi ning algas suur taganemine. Taganemises hukkus nälga ja haavadesse suur hulk nii Jaapani kui ka India sõdureid. 1945. aasta kampaania oli Jaapani poolele veelgi raskem. Briti väed tungisid peale ning Birma kindral Aung San märtsis 1945 vahetas pooli ning hakkas sõdima jaapanlaste vastu. Algas taganemine [[Birmast]] [[Siiam]]isse. Jaapani kapitulatsiooni ajaks septembris 1945 plaanis Subhas Chandra Bose esialgu jääda Vaba India Ajutise Valitsusega Singapuris ning langeda Brittide kätte. Tema arvates kohtuprotsess tema üle ning võimalik surmanuhtlus võisid muutuda sädemeks, mis süütaks Indias revolutsioonitule. Kuid teised valitsuse liikmed veensid teda otsima toetust Nõukogude Liidult. Levinuma versiooni kohaselt lendas ta 16. augustil [[Saigon]]i, kus kohtus marssal Terauchiga ning rääkis temale oma plaanist kasutada India vabaduse eest võitlemiseks nõukogude abi. Kuigi Terauchi ei saanud Sõjaväe kõrgemalt juhatuselt õnnistust Boset aitama, austusest ja sümpaatiast Bose vastu nõustus teda isiklikult aitama ning leidis temale viisi üle lennata Daireni linna, ümberistumisega Tokyos. Subhas Chandra Bose hukkus lennukiõnnetuses Formosa kohal 18. augustil 1945. Tema põrm maeti Tokyos Renkō-ji templi aeda. India Rahvuslik Armee endiste ohvitseride üle mõistsid Inglase kohut novembrist 1945 kuni maini 1946 nõnda nimetatud "Punase Kindluse Protsessis". Tribunaali ajal muutus olukord Indias väga mässuohtlikuks ning isegi kolmele põhilisele süüdistatavale määrati vaid sümboolne karistus. [[Pilt:Nehru Gandhi 1937.jpg|pisi|[[Mohandas Karamchand Gandhi|Mahatma Gandhi]] (paremal) koos [[Jawaharlal Nehru]]ga, 1937. Nehrust sai 1947. aastal India esimene peaminister]] ==== Iseseisev India ==== 15. augustil 1947 sai India Suurbritannialt iseseisvuse, kuid [[India jagamine|eraldati islamienamusega alad]], millest moodustati eraldi riik – [[Pakistan]].<ref name="CONCISE ENCYCLOPEDIA." /> Senised vasallvalitsejad pidid liituma kas India või Pakistaniga, iseseisvumise võimalust neile ei antud. 26. jaanuaril 1950 sai Indiast vabariik ning jõustus uus [[India konstitutsioon|konstitutsioon]].<ref name="CIA" /> India jagunemine ei kõrvaldanud India ja Pakistani vahelisi erimeelsusi (eriti Kashmiri, Pandžabi ja Bengali küsimuses), mis arenesid 1965. aastal [[1965. aasta India-Pakistani sõda|sõjaks]] ja [[1971. aasta India-Pakistani sõda|teravnesid uuesti]] 1971. aastal, pärast [[Ida-Pakistan]]is iseseisva Bangladeshi moodustamist. Sõjaoht kerkis taas, kui mõlemad maad arendasid 1998. aastal välja tuumarelva ([[Smiling Buddha|esimene tuumakatsetus]] toimus 1974. aastal<ref name="India is a Nuclear State" />) Ägedad kokkupõrked Kashmiri pärast 2002. aastal sisaldasid juba tuumasõja ähvardust. India sõjavägi sundis 1961. aastal portugallased nende rannikuenklaavidest lahkuma, võitles 1962. aastal Hiinaga piiri pärast ja sekkus Sri Lankas, et kaitsta tamili vähemust (1986–1990).<ref name=":7" /> Iseseisvuse väljakuulutamisest saati on India pidanud võitlema usulise vägivalla, kastieelarvamuste, kommunistlike sisside, terrorismi ning separatistlike vastuhakkudega, eriti [[Jammu ja Kashmir]]i osariigis ning Kirde-Indias. 1990. aastatest saati on terrorism puudutanud paljusid India linnu. India on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (toona veel Briti India nime all) [[blokivälisusliikumise]] asutajaliige. Alates 1991. aastast on [[India majanduse liberaliseerimine|majandusreformid]]<ref name="Montek" /> toonud India maailma kiireimini kasvavate majanduste sekka.<ref name="ERS" /> ==== Vana-India meditsiin ==== Hindu mütoloogia kohaselt avaldas looja-jumal [[Brahma]] iidsed vaimsed tekstid – neli [[veeda]]t – muistsetele nägijatele, keda tuntakse ''rišidena''. Nemad andsid teadmised edasi ''suktade'', sakritikeelsete värsside kujul. Veedades, eriti "Atharveedas", on viiteid tervisele ja tervendamisele ning ravivahenditele. Varaste tervendusmeetodite alused tunduvad olevat olnud hügieen, taimsed ravimid, religioossed rituaalid ja palved, kaasa arvatud [[mantra]]d. Haiguse esmaseks põhjuseks peeti deemonlikku seestumist, mille ravimiseks kasutati patukahetsust, palveid ja loitsimist. Siiski ei moodusta veedade tekstid ametlikku või terviklikku meditsiinisüsteemi ning väitel, nagu pärineks ajurveda otse veedadest, ei pruugi olla alust. Pigem tundub, et meditsiinisüsteem arenes aja jooksul, haarates endasse nii budistlikke kui ka muid traditsioone. Seda seisukohta toetavad tähelepanuväärsed sarnasused varaste budistlike meditsiiniliste ja hilisemate ajurveda tekstide vahel ning paistab, nagu oleks mõningaid ajurveda tekste nende esmailmumise järel teatud aja möödudes religioossetel põhjustel muudetud. On ka teada, et varaseid budistlikke munki ja järgijaid innustati inimkonna suhtes kaastunde kasvatamise harjutusena ravimisega tegelema ning et nad töötasid välja uusi ravipraktika meetodeid. India vanima teadusliku meditsiinialase teksti kirjutas esimesel sajandil õukonnaarst Charaka. See sisaldab teavet farmaatsia, õige toitumise, arstieetika ja patsiendi andmete konfidentsiaalsusest. Samuti õpetab tundma üldist haiguste patoloogiat ja ravima kõhulahtisust, palavikku, turseid, kasvajaid, pidalitõbi, naha haigusi ja kollatõve. "Sushutra Samhita" on India esimene meditsiinialane tekst, mis sisaldab kirurgiat. Neljandal sajandil [[Guptade riik|Gupta impeeriumi]] õukonna arsti kirjutatud teoses kirjeldatakse, kuidas sooritada operatsioone, ja nimetatakse 125 instrumenti, mis on vajalikud opereerimiseks. Muu hulgas osati keisrilõiget, läätsekae eemaldamist, ilukirurgia protseduure, ninaoperatsioone, naha siirdamist, lahtiste luumurdude ravimist, amputatsioone ja eemaldatud jäsemete külgeühendamist. Anatoomia tundmaõppimiseks pidid kirurgid osalema lahkamistel.<ref>Wolpert Stanley. 1991. India. Berkley: University of california press192-193</ref> [[Veterinaaria]] oli 4. sajandiks arenenud India eripäraks tänu [[hinduism]]i usule loomade pühadusse. Ülikud pidasid erilisi haiglaid oma hobustele ja elevantidele. Tekkis unikaalne India meditsiiniharu ''Hastyayurveda'', mis tegeles elevantide eluea pikendamisega.<ref name="">Wolpert193-194</ref> == Kultuur == {{Vaata|India kultuur}} [[Veedade kultuur|Veedade ajastul]] (u 1750/1500–500 e.m.a) pandi alus [[Hinduistlik filosoofia|hinduistlikule filosoofiale]], mütoloogiale, teoloogiale ja kirjandusele. Tekkisid mitmed uskumused ja tavad, mida järgitakse tänaseni, näiteks ''[[Dharma|dhárma]]'', ''[[Karma|kárma]]'', ''[[Jooga|yóga]]'' ja ''[[Mokša|mokṣa]]''.<ref name="kuiper-k-e">Kuiper, K., ed. (2010), The Culture of India, Britannica Educational Publishing, ISBN 978-1-61530-203-1, retrieved 24 July 2011</ref> India paistab silma usulise mitmekesisuse poolest. Riigi levinumate usundite hulka kuuluvad [[hinduism]], [[budism]], [[sikhism]], [[islam]], [[kristlus]] ja [[džainism]].<ref name="heehs-p-ed">Heehs, P., ed. (1 September 2002), Indian Religions: A Historical Reader of Spiritual Expression and Experience, New York University Press, ISBN 978-0-8147-3650-0, retrieved 24 July 2011</ref> Levinuimat usundit, hinduismi, on kujundanud mitmed mõtteviisid, sealhulgas [[upanišadid]],<ref>Deutsch, E. (30 April 1969), Advaita Vedānta: A Philosophical Reconstruction, University of Hawaii Press, ISBN 978-0-8248-0271-4</ref> ''[[yogasūtra]]'', ''[[bhakti]]''<ref name="heehs-p-ed" /> ja [[budistlik filosoofia]].<ref>Nakamura, H. (1 April 1999), Indian Buddhism: A Survey with Bibliographical Notes, Buddhist Tradition Series (12th ed.), Motilal Banarsidass, ISBN 978-81-208-0272-8</ref> === Kirjandus === {{vaata|India kirjandus}} [[India kirjandus]] on üks vanimaid kirjandustraditsioone maailmas. India kirjandus pole kunagi olnud ühtne, vaid koosneb paljudest kirjandusest, mis on loodud India paljudes vanades, keskaegsetes ja tänapäevastes keeltes. Lisaks India keeltele ja draviidi keeltele on palju kirjutatud inglise keeles. Vanimad teadaolevad teosed on kirjutatud [[Sanskriti keel|sanskriti]],<ref>Hoiberg, D.; Ramchandani, I. (2000), Students' Britannica India: Select Essays, Popular Prakashan, ISBN 978-0-85229-762-9</ref> [[Paali keel|paali]] ja [[Tamili keel|tamili]] keeles. ==== Sanskritikeelne kirjandus ==== {{vaata|Sanskritikeelne kirjandus}} Olulisimate sanskritikeelsete teoste hulka kuuluvad [[veedad]] (1300–500 eKr), [[upanišadid]] (umbes 700–500 eKr) ja kaks mahukat eepost "[[Mahābhārata]]" ja "[[Rāmājana]]". Tekstid käsitlevad [[hinduism]]i mütoloogiat ja usundiga seotud teemasid. Lisaks loodi sanskriti keeles palju muid olulisi teoseid religiooni, filosoofia, poliitika ja teaduse alal. Kui [[veedakirjandus]] peegeldab preestrite valitsevat rolli, siis kaks suurt eepost "[[Mahābhārata]]" ja "[[Rāmājana]]" annavad tunnistust ühiskonna struktuuri muutumisest. Need kaks eepost on India mahukaimad luuleteosed ning kuuluvad hinduistliku mütoloogia tähtsaimate allikate hulka. Tähtsamad luuletajad pärast Kālidāsat olid [[Bhartrihari]] (7. sajand), [[Amaru]] (8. sajand) ja [[Bilhana]] (11. sajand). [[Džajadeva]] (12. sajand) teos "[[Gītagovinda]]" on luule ja draama vahepealne. Klassikalised sanskritikeelsed romaanid on proosateosed, mis on stiililiselt lähedased eepilisele luulele. Nende sisu ei ole aga enamasti võetud mitte religioossest pärimusest, vaid muinasjuttudest. Tähtsamad autorid on [[Dandin]], [[Subandhu]] (7.–8. sajand) ja [[Bānabhatta]] (7. sajand). Klassikalise India näitekirjanduse žanreid, tegelasi, süžeesid jms on põhjalikult käsitletud teoreetilistes teostes. Tuntuim õpik on [[Bharata Muni]] "[[Nāṭyaśāstra]]", mis praegusel kujul pärineb arvatavasti 6. sajandist. Tähtsamad näitekirjanikud on [[Bhāsa]] (4. sajand või varem), [[Kālidāsa]], [[Harša]] (7. sajand) ja [[Bhavabhūti]] (7.–8. sajand). ==== Paalikeelne kirjandus ==== {{vaata|Paalikeelne kirjandus}} Pärast [[budism]]i teket 5. sajandil eKr sai [[paali keel]]est oluline kirjakeel, milles on muu hulgas kirja pandud [[theravaada]] koolkonna pühakiri [[Tipiṭaka|paali kaanon]]. ==== Kirjandus teistes praakritites ==== [[Džainism]]i pühakirjad on tradeerunud [[ardhamagadhi keel]]es. Neid on rikkalikult kommenteeritud nii praakritis kui ka sanskritis. Praakrititest arenesid kirjakeeled. Üks varajane näide on 1. sajandist pärinev [[maharaštri keel|maharaštrikeelne]] luuleantoloogia "[[Gāhā Sattasaī]]", mis omistatakse Lõuna-India kuningale ja luuletajale [[Hāla]]le. Klassikalises näitekirjanduses räägivad kuningas, ministrid ja brahmiinid sanskritis, alamast seisusest mehed ja kõik naised, välja arvatud haritud naised, näiteks kurtisaanid, räägivad praakritis. ==== Keskaegne India kirjandus ==== Keskajal avaldas islam kui uus mõttevool suurt mõju India kirjandusele ja sanskriti keel muutus üha vähem oluliseks. Seda ajavahemikku iseloomustab eriilmeline ning lai mõtte- ja tundeväljendus, mistõttu erinevad keskaegsed India kirjandusteosed oluliselt klassikalisest kirjandustraditsioonist.<ref>Das, S. K. (1 January 2005), A History of Indian Literature, 500–1399: From Courtly to the Popular, Sahitya Akademi, ISBN 978-81-260-2171-0</ref> Sanskritist ja Kesk-India [[praakriti keeled|praakrititest]] arenesid välja uued keeled, nagu [[Hindustani keel|hindustani]], [[Bengali keel|bengali]], [[Pandžabi keel|pandžabi]] ja [[Marathi keel|marathi]] keel, millel kujunesid omad kirjandustraditsioonid. Hinduistlikku religioosset luulet hakati nüüd kirjutama kohalikes keeltes. Uute kirjanduste silmapaistvamad esindajad on hindi autorid [[Tulsīdās]], [[Kabiri laulud|Kabir]] ja [[Mirabai]], marathi kirjanik [[Dnyaneshwar]] ning gudžarati autor [[Narasinh Mehta]]. Urdu luules sulandusid islami ja pärsia mõjud India elementidega. Urdu keelest sai suurmogulite õukonnakeel, mis õitses 17. sajandil ja milles kirjutati palju armastusluulet. Kõige kuulsamad näited on luuletaja [[Mirza Ghalib]]i [[gaseel]]id ja tänapäeva Pakistanis austatud [[Muhammad Iqbal]]i teosed. ==== Uusaegne India kirjandus ==== 19. sajandil tugevnesid Lääne mõjud India kirjanduses. Tingimused olid soodsad bengali kirjandusele, mis elas läbi õitsengu. [[Bengali kirjandus]]e tuntuim esindaja on luuletaja ja filosoof [[Rabindranath Tagore]], keda peetakse tänapäeval India rahvusluuletajaks ning kes on India ainus [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaat.<ref>Datta, A. (2006), The Encyclopaedia of Indian Literature, 2, Sahitya Akademi, ISBN 978-81-260-1194-0</ref> Tema luuletuste viisistustest said [[India hümn]] ja [[Bangladeshi hümn]]. Alates 20. sajandist kirjutavad paljud India kirjanikud ka inglise keeles. Kaasaegne India kirjandus hõlmab riigi kõiki suuremaid kirjakeeli ja käsitleb väga laia teemade ringi. Tuntuimad kaasaegsed autorid on [[Salman Rushdie]], [[Arundhati Roy]], [[R. K. Narayan]], [[Mulk Raj Anand]], [[Rohinton Mistry]], [[Ruskin Bond]], [[Amrita Pritam]], [[Mahasweta Devi]], [[Vikram Seth]], [[Amitav Ghosh]], [[Anita Desai]] ja [[Dom Moraes]]. ==== Tamili kirjandus ==== {{vaata|Tamili kirjandus}} Lõuna-Indias arenes klassikalisel ajajärgul esimesena kirjakeeleks tamili keel. Vanimad teosed on umbes 2000 aastat vanad. Tamili kirjanduse varajasest õitseajast pärineb [[Sangami kirjandus]]. Lisaks heroilistele tekstidele kuningatest ja sõdadest on tuntud ka tamilikeelne armastusluule. Esimese sajandi paiku kirjutatud "[[Tolkāppiyam]]" on vanim tamili keele grammatika. Tuhanded armastusluuletused, mis kirjutati [[Madurai]]s 1.–5. sajandini, toetuvad sellele grammatikale.  ==== Kirjandus teistes draviidi keeltes ==== [[Pilt:Rabindranath Tagore in 1909.jpg|pisi|püsti|[[Rabindranath Tagore]] (1909) oli bengali kirjanik, kelle teoste seas oli India hümn "[[Jana-Gana-Mana]]"]] Hiljem said olulisteks kirjakeelteks [[Kannada keel|kannada]], [[Telugu keel|telugu]] ja [[malajalami keel]]. Varaseimad kannada- ja telugukeelsed kirjandusteosed (9.–11. sajand) on mõjutatud sanskritikeelsetest eeskujudest. ==== Kirjandus uusindia keeltes ==== Kirjandust uusindia keeltes on peale klassikaliste eeskujude mõjutanud islami vallutus alates 12. sajandi lõpust, kristlik misjon ja Briti ülemvõim. Mõned kirjanikud püüdsid ühendada hinduismi ja islamit. Varajane urdukeelne kirjandus on stiililt ja motiivistikult peaaegu tervenisti islamlik. Lääne kultuuri mõju tõi India kirjandusse näiteks patriootilise luule ja ühiskonnakriitilised realistlikud romaanid. ==== Bengali kirjandus ==== {{vaata|Bengali kirjandus}} Varajase bengali kirjanduse üks põhimotiive on [[Krišna]] ja [[Rādha]] armastus. See oli ühtaegu religioosne ja erootiline motiiv. Selle žanri üks tähtsamaid esindajaid oli [[Caṇḍīdās]] (15. sajand). 19. sajandil algatas [[Ram Mohan Roy]] modernse proosastiili. Seda arendas oma romaanidega lääne eeskujul edasi [[Bankim Chandra Chattopadhyay]]. Tähtsaim uusaegne bengali kirjanik oli maailmakirjandusse kuuluv [[Rabindranath Tagore]]. Hilisemate bengali kirjanike seas on luuletajad [[Jibanananda Das]] ja [[Bishnu De]] ([[Bishnu Dey]]) ning prosaist [[Bibhutibhusan Bandyopadhyay]]. === Kunst === {{vaata|India kunst}} India kunst on tihedalt seotud religiooniga. Nii [[India arhitektuur]], [[India skulptuur]] kui ka [[India maalikunst]] on religioossed: hinduistlikud, budistlikud või džainistlikud. Islami vallutused Põhja-Indias ja hilisem [[Mogulite riik]] tõi India kunsti uue elemendi. Muslimid tõid kaasa uusi arhitektuurivorme ja -tehnikaid ning ehitasid hooneid, mis on maailma väljapaistvamate arhitektuuriteoste seas. Hiljem on suur osa India kunstist ja arhitektuurist võtnud eeskuju lääne kunstist. India kunstitraditsioon on pikk. Leitud on tuhandeid [[Induse kultuur]]ist pärit pitsateid, millele on enamasti graveeritud looma-, kuid mõnel ka inimkujutised. Tuntuim on [[Pashupati pitsat]].<ref>Craven, 14–16; Harle, 17–18</ref> Järgnes pikk ajavahemik, millest pole peaaegu midagi säilinud.<ref>Harle, 17–20; Rowland, 46–47</ref> Hilisem säilinud India kunst on peaaegu eranditult vastupidavatest materjalidest religioossete skulptuuride või müntide kujul. Võib arvata, et algselt oli oluliselt rohkem puidust ja savist taieseid ning suurehitisi, mis pole säilinud. Päris India kunstiajalugu algab 3. sajandil eKr [[Maurjate riik|Maurjate riigi]] valitseja [[Ašoka]] ajal, kui võeti tõsiselt kasutusele kiviarhitektuur. Ašoka lasi kogu Hindustani poolsaare kaljuseintele ja kivisammastele raiuda 25 edikti ([[Ašoka ediktid]]), mis propageerivad budismi, millesse Ašoka oli pöördunud. Sambad koosnevad siledaks poleeritud [[tüves]]est [[kapiteel]]iga, millel on loomafiguuriga [[abakus (arhitektuur)|abakus]]. Tuntuim on [[Sārnāthi sammas]] nelja poollõviga tipus, mida on kujutatud ka [[India vapp|India vapil]]. Klassikaline periood ehk [[Guptade ajastu]] 4.–6. sajandil on India kunsti verstapost. Sel ajastul sünteesiti varasemad kunstikoolkonnad. Guptade ajastu skulptuuri iseloomustavad harmoonilised kehaproportsioonid. Paljud hinduistlikud jumalused omandasid sel ajal oma ikonograafilised tunnused. Hinduistlikud templid omandasid kuju, millest sai hilisema Põhja-India templiarhitektuuri stiilinorm. ==== Maalikunst ==== {{vaata|India maalikunst}} India maalikunsti võib jagada kolmeks: [[seinamaal]], [[miniatuurmaal]] ja [[kangamaal]]. India maalikunst algas [[Esiaeg|esiajal]] [[Koopamaalingud|koopamaalingutega]], kuid kliimatingimuste tõttu on väga varasest ajast säilinud vaid üksikud näited. Koopamaalinguid, mille vanuseks arvatakse olevat kuni 10 000 aastat, on leitud näiteks [[Bhimbetka kaljukoopad|Bhimbetka kaljukoobastest]]. Kõige märkimisväärsemateks [[fresko]]sarnasteks seinamaalideks peetakse 5.–7. sajandi budistlikke seinamaale [[Ajanta kaljutemplid|Ajanta kaljutemplites]], kus on kujutatud stseene Buddha elust ja [[džatakad|džatakatest]]. Vanimad hinduistlikud maalid on seinamaalid [[Badami kaljutempel|Badami kaljutemplis]] 578. aastast. Budistlikus kunstis esinevad sageli [[mandala]]d – maagilised mustrid ja diagrammid, mis tavaliselt on budistliku universumi sümbolid. Neid kasutatakse mediteerimisel. Värvirikkad mandalad kaunistavad kloostrite ja templite seinu või siis on maalitud pildirullidele. Kangamaalide temaatika on rahvalikum. Neid kasutasid näiteks rändlaulikud oma lugude illustreerimiseks, samuti olid need suveniirideks palveränduritele. Väga vähesed säilinud kangamaalid on vanemad kui 200 aastat, kuid on selge, et traditsioon on oluliselt pikem. Käsikirjade illustreerimisel on Indias pikk traditsioon. Raamatute miniatuurmaalid on tehtud lagunevatele materjalidele nagu paber ja kangas. Kangamaal on kaduma läinud. Vanimad säilinud illustreeritud käsikirjad on budistlikud palmilehekäsikirjad umbes 11. sajandist. Säilinud on ka arvukad džainistlikud illustreeritud käsikirjad 13. sajandist (džainistlikminiatuurmaal sai alguse umbes 11. sajandil Lääne-Indias). Alates 14. sajandist sai paber üldisemaks, nii et kunstnikud ei olnud enam seotud palmilehe kitsa ja pikliku formaadiga. 14. sajandi lõpust 17. sajandini kasutati džainistlikus miniatuurimaalis väga stiliseeritud figuure. [[Fail:1573-Akbar receiving his sons at Fathpur-Akbarnama.jpg|pisi|püsti|[[Akbar]] kohtub oma poegadega Fatehpur Sikris. "[[Akbarnama]]" (1573)]] Islami mõju tugevnemisega 12. sajandil muutus maalikunst kui pärsia õukonnakunsti peamine vorm järk-järgult olulisemaks. Õukonnakunsti kõrgtasemeks peetakse [[suurmogulite stiil]]i, mille õitseng kestis 16.–18. sajandini. Ennekõike arenes kiiresti miniatuurmaal. Aineseks oli peaaegu eranditult ilmalik, näiteks olulised riigitegelased, õukonnaelu ning olulised ajaloosündmused. 16. sajandi teisel poolel kujunes välja iseseisev indo-islami miniatuurmaalistiil, [[suurmogulite maalikunst]], mis sisaldas muu hulgas keisrite elulugude ja pärsia luule illustratsioone. Ka pärsia keelde tõlgitud "[[Mahābhārata]]" ja "[[Rāmājana]]" illustreeriti rikkalikult suurmogulite stiilis. 17. sajandi alguses õitses portreemaal. Suurmogulite stiil oli vastastikuses mõjus ka [[Raadžputi maalikoolkond|Raadžputi maalikoolkonnaga]], mis kujunes 16. sajandil [[Rajasthan]]i kuningriikide õukondades. See keskendus aga valdavalt hinduistlikele teemadele, näiteks illustreeriti hinduistlikke eeposi "Mahābhārata" ja "Rāmājana". Eriti hinnatud oli [[Krišna]] eluloo kujutamine. Raadžputtide õukondade rohkuse tõttu kujunes palju maalikunsti alamkoolkondi. Tuntumad neist olid [[Bundi koolkond]], [[Mewari koolkond]], [[Marwari koolkond]] ja [[Kishangarhi koolkond]]. Kõigile neile on omane voolav stiil ja eredad värvid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Stuart Cary Welch|pealkiri=India: Art and Culture 1300–1900|aasta=1985|koht=New York|kirjastus=The Metropolitan Museum of Art|lehekülg=335}}</ref> Sageli kujutati figuure ilma varjudeta. [[Briti India|Briti koloniaalvõim]] tõi maalikunstis kaasa vapustavad muutused. 19. sajandi lõpus hakkas traditsiooniline India maalikunst manduma. Selle asemel jäljendasid kunstnikud nagu [[Raja Ravi Varma]] Lääne stiile, ennekõike realismi. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses leidis aset India-pärase maalikunsti taassünd. Kõige silmapaistvam oli [[Abanindranath Tagore]]'i asutatud [[Bengali koolkond|Bengali koolkonnas]]. Taheti lääne mõjust vabaneda ja hakati kasutama vanemaid päritolu stiilielemente. Eeskuju võeti näiteks Ajanta seinamaalidest ja miniatuurimaalidest. Nüüdisaja India maalikunst laenab jätkuvalt läänelikest kunstivooludest, kuid jätkab ja arendab ka India traditsioonilist maalikunsti. 20. sajandi olulisemate kunstnike seas on [[Jamini Roy]] ja [[Amrita Sher-Gil]] (1913–1941). Tuntud nüüdisaja maalikunstnik oli ka [[Maqbool Fida Husain]]. Lisaks on Indias alati olnud tugev rahvaliku maalikunsti traditsioon. Maakohtades võib paljude hoonete välisseintel näha maalinguid. Tähelepanuväärne on [[Madhubani stiil]], mida viljeldakse [[Mithila]] piirkonnas. Üha rohkem tähelepanu saab ka India hõimurahvaste kunst. ==== Skulptuur ==== {{vaata|India skulptuur}} [[Fail:Shiva as the Lord of Dance LACMA edit.jpg|pisi|püsti|Shiva skulptuur 11. sajandist]] Religioosses kunstis on arhitektuur ja skulptuur lahutamatult seotud. Jumaluse või pühaku kuju on austusobjekt. Reljeefid kujutavad sageli õpetlikke või mütoloogilisi stseene. Dekoratiivsed on templireljeefide taime- ja loomamotiivid. Hindustani poolsaare kõige varajasem skulptuur pärineb [[Induse kultuur]]ist (3300–1700 eKr) tänapäeva Pakistani alal. Tuntuimad näited on kivist ja pronksist kujud, ehkki valdav osa leide on keraamikast ning kivist pitsatid loomade ja jumalate kujutistega. Kultuuri ja budistliku perioodi vahelisest ajast on säilinud vähe skulptuure. Hinduismi tähtsamate jumaluste [[Višnu]], [[Šiva]] ja [[Durga]] kujud ilmusid esimestel sajanditel pKr. Tavaliselt on neid kujutatud rohkem kui kahe käega. Mitu jumalat võivad sulada kokku üheks. Varauusajal valitsesid suurt osa Indiast moslemid, kes skulptuuri ei viljelenud ja lasid hävitada suure osa olemasolevast religioossest skulptuurist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Pramod Chandra|pealkiri=The Sculpture of India: 3000 B.C-1300 A.D.|aasta=1985|kirjastus=Cambridge: Harvard University Press}}</ref> ==== Arhitektuur ==== {{vaata|India arhitektuur}} India arhitektuurile on mõju avaldanud mitmesugused usundid ja kultuurid. Paljude Indias levinud arhitektuuristiilide seast on kaks tuntumat vastanduvat ajaloolist stiili [[hinduistlik templiarhitektuur]] ja [[India islami arhitektuur]]. Kummalgi on palju piirkondlikke vorme. [[File:MEENAKSHI TEMPLE- WEST TOWER.jpg|thumb|püsti|Madurai Meenakshi templi läänevärav]][[Budistlik arhitektuur|Budistlikus arhitektuuris]] on kõige levinum mälestis [[stuupa]]. Teised budistlikud ehitustüübid on [[tšaitja]] (tempel) ja [[vihaara]] (klooster). Vanimad säilinud kloostrid ja templid on raiutud kaljuseintesse umbes 3.–2. sajandil eKr. Neid on muu hulgas [[Bhaja]]s, [[Karli]]s ja [[Ellora]]s. Kõige tuntumad on 29 kaljukoobast [[Ajanta]]s ([[Ajanta kaljutemplid]]). Ka [[Hinduistlik arhitektuur|Hinduistlikus arhitektuuris]] on paljud varajased hästi säilinud templid raiutud kaljuseintesse, sealhulgas [[Kailāsa tempel]] [[Ellora]]s (8. sajand) ja selle kaasaegsed [[Šiva]] templid [[Elephanta]]s. Need on rikkalikult kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega. Vanimad säilinud hinduistlikud kivitemplid pärinevad 5.–8. sajandist ([[Aihole]] ja [[Badami]]) järgivad lihtsat põhiplaani, mille keskmes on pühamu ise, väike pime ruum [[garbhagriha]], kus elab jumalus, kellele tempel on pühitsetud. Põhja- ja Lõuna-India templiarhitektuuril on märgatavad stiilierinevused, eelkõige tornide ja portaalide kujus. Templitornid on põhjastiilis kõrged ja ümarad (''[[śikhara]]''), lõunastiilis madalamad ja püramiidjad (''[[vimāna]]''). [[Džainistlik arhitektuur]] on kasutanud kohalikke arhitektuurivorme, mida nad on kohandanud oma rituaalidele. Iseloomulikud on suured templikompleksid pühadel mäetippudel. [[Abu mägi|Abu mäele]] [[Rajasthan]]is rajati 1031. aastal esimene paljudest [[valge marmor|valgest marmorist]] templitest. [[Sravana Belgola]]s [[Karnataka]]s esindab Lõuna-India draviidimõjulist templistiili. [[India islami arhitektuur]] tekkis Islami vallutuste tagajärjel 11. ja 12. sajandil. Muslimid tõid uusi ehitisetüüpe: [[mošee]]d, hauasambad, paleed ja kindlused. Islami pühamud ei ole kujudega kaunistatud, Mošeesid ehivad kalligraafia, geomeetrilised mustrid ja stiliseeritud leheornamendid. Üks vanemaid islami ehitisi on [[Quwwat ul-Islami mošee]] [[Delhi-Lalkot]]is, mis ehitati 1193. aastal. Suur osa India arhitektuurist, sealhulgas [[Tāj Mahal]] ja teised suurmogulite ja Lõuna-India arhitektuuri näited, ühendab kohalikud traditsioonid välismaalt sissetoodud stiiliga.<ref name="kuiper-k-e" /> Briti koloniaalperioodil muutusid valdavaks [[uusklassitsism (kunst)|uusklassitsism]], [[uusgootika]] ja [[uusbarokk]]. Indoislami ja Euroopa stiilide sulamist tekkis uus stiil, mida hakati nimetama [[indosaratseeni stiil]]iks. Pärast iseseisvumist mõjutasid kohalikku arhitektuuri [[modernism]]i ideed. Tuntuimad modernsed ehitised on [[Lootose tempel]] (1986), [[Namsai kuldpagood]] (2010) ja [[IIT Hyderabad]] (2015). ==== Vaibakunst ==== {{vaata|India vaibad}} Vaibakudumine sai Indias alguse 16. sajandil, kui Suurmogulite riigi valitseja Akbar tõi pealinna [[Agra]]sse Pärsia päritoluga kunstnikke ja käsitöölisi. Nende abiga asutas ta vaibakudumise keskused linnadesse Agrasse, [[Delhi]]sse ja [[Lahore]]'i.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.abhijna-emuseum.com/articles/history-and-collection-of-carpet-in-india/|pealkiri=History and Collection of Carpets in India|väljaanne=Abhijna e-Museum|vaadatud=28.04.2021}}</ref> 16. ja 17. sajandil olid populaarsed keeruliste taimemustritega nn mogulivaibad. Need olid võrreldavad [[Safaviidid]]e-aegsete [[pärsia vaibad|Pärsia vaipadega]]. Vaibakudumine jätkus [[Warangal]]is, [[Dekkani kiltmaa]]l ja mujal. 19. sajandil hakati jälle kasutama moguliteaegseid mustreid. Põhja-India Agras, [[Amritsar]]is ja Lahore'is on sellest ajast saadik käinud vaipade kõikuva kvaliteediga masstootmine. Vaipu koovad muu hulgas vangid. Tavaliselt kootakse vaipu puuvillast, pinnal on villaudemed. Kashmiris ja mujal tehakse siidvaipu. Kõikjal Indias kootakse puuvillast õhukesi vaipu ''[[dhurrie]]''{{'}}sid, millel on lihtsad geomeetrilised mustrid või pildid. === Muusika === {{Pikemalt artiklis|India muusika}} India ulatuslikkuse ja mitmekesisuse tõttu leidub India muusikas arvukalt žanre, mis hõlmavad klassikalist muusikat, rahvamuusikat, rokki ja poppi (Bollywood). Muusika ajalugu on aastatuhandeid pikk ning on välja kujunenud lahutamatu osana sotsiaal-religioossest elust ning hõlmab mitme mandiosa eripärasusi, varieerudes tihti regiooniti. [[India klassikaline muusika|Klassikaliseks muusikaks]] loetakse Põhja-Hindustani ja Lõuna-[[Karnataka muusika]]t ja nende erinevaid rahvapäraseid edasiarendusi.<ref>Massey, R.; Massey, J (1998), The Music of India, Abhinav Publications, ISBN 978-81-7017-332-8</ref> Populaarseim India levimuusika vorm on [[Filmikunst|filmimuusika]] või laulud ja muusika India filmidest, mille müük hõlmab 72% kogu muusikasalvestiste läbimüügist.<ref>{{Netiviide|autor=BBC News, Prachi Pinglay|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/8405891.stm|pealkiri=Plans to start India music awards}}</ref> Filmimuusika on sümbioos klassikalisest muusikast ja läänelikust kompositsioonist, et luua Indiale iseloomulikke meloodiaid. Traditsiooniliselt ei laula näitlejad filmides ise, vaid selleks kasutatakse kutselisi lauljaid, näitlejate ülesandeks on laulmist imiteerida. India popmuusika põhineb rahvamuusika ja klassikalise muusika segust, mida toetavad üldjuhul modernsed rütmid ka muust maailmast. Popmuusika sai alguse Lõuna-Aasias tänu laulja Ahmed Rushdile ja ta laulule "Ko Ko Korina" (1966).<ref>{{Netiviide|autor=Nadeem F Paracha|url=http://www.chowk.com/articles/8459|pealkiri=Socio-political History of Modern Pop Music in Pakistan|aeg=December 13, 2004|arhiivimisaeg=2010-06-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100618091924/http://www.chowk.com/articles/8459}}</ref> Patriootlikud tunded on indialastega püsinud alates vabadusvõitluse ajastust. India hümni "[[Jana-Gana-Mana]]", mille on kirjutanud [[Rabindranath Tagore]], ja "[[Vande Mataram]]", mille autor on [[Bankim Chandra Chattopadhyay]] ja mis on India rahvuslaul, loetakse olulisemateks muusikapaladeks, mis India rahva on ühendanud.<ref>{{Netiviide|autor=The Indian Express|url=https://indianexpress.com/photos/india-news/rabindranath-tagore-77-death-anniversary-rare-photos-gurudev-mahatma-gandhi-5295604/|pealkiri=Rabindranath Tagore’s 77th death anniversary: Rare photos of ‘Gurudev’ with Mahatma Gandhi|aeg=August 7, 2018}}</ref> === Tants === {{Pikemalt artiklis|India tantsukunst}} [[File:Mamallapuram, Indian Dance Festival, Bharatanatyam dancer (9902770145).jpg|thumb|püsti|Bharatanatyami tantsija Mamallapuramis, India Tantsu Festivalil]] Klassikaline tants ja draama jutustab [[eepos]]te lugusid kõrgelt stiliseeritud vormis, läbi keeruliste [[mudra]]te ehk käeliigutuste ja keha asendite. Näiteks on ainuüksi silma avamiseks vähemalt 36 viisi. Seega alustatakse klassikalise tantsu õppimist varases eas samamoodi nagu lääne ühiskonnas balletti.<ref>Wolpert Stanley (1991). ''India''. Berkley University of California Press. 161–162.</ref> India muusika-, tantsu ja teatriakadeemia on määranud kaheksale tantsustiilile klassikalise tantsu staatuse. Paljud neist on jutustava vormiga ja sisaldavad mütoloogilisi elemente. Need stiilid on [[Tamil Nadu]] osariigi ''[[bharatanatyam]]'', [[Uttar Pradesh]]i ''[[kathak]]'', [[Kerala]] ''[[kathakali]]'' ja ''[[mohiniyattam]]'', [[Andhra Pradesh]]i ''[[kuchipudi]]'', [[Manipur]]i ''[[manipuri]]'', [[Odisha]] ''[[odissi]]'' ja [[Assam]]i ''[[sattriya]]''. Populaarsemad India rahvatantsud on [[Punjam]]i ''[[bhangra]]'', [[Assam]]i ''[[bihu]]'', [[Jharkhand]]i, [[Odisha]] ja [[Lääne-Bengal]]i ''[[Jhumair]]'' ja ''[[chhau]]'', [[Gujarat]]i ''[[garba]]'' ja ''[[dandiya]]'', [[Rajastan]]i ''[[ghoomar]]'' ja [[Maharashtra]] ''[[lavani]]''.<ref>"South Asian Arts: Indian Dance", Encyclopædia Britannica (vaadatud 17. juulil 2011)</ref> Neist näiteks Põhja-India klassikaline tants ''kathak'' on saanud tugevaid mõjutusi Islami õukonnatantsust. ''Manipuri'' tants on pärit [[Birma]] piiri äärsest Manipuri osariigist ning sellele on iseloomulik tantsijate õrn õõtsumine ja sirged triibulised seelikud, mis meenutavad rohkem Birma rahvariideid ja jätavad neist mulje, kui nukkudest keerleval alusel. [[Rabindranath Tagore]] oli vaimustatud Manipuri tantsust ja tänu tema toetusele sai see tants maailmas tuntuks.<ref>Wolpert.164</ref> [[File:Ras Lila.jpg|thumb|püsti|"Manipuri" dramaatilises tantsuetenduses etendatakse tihti Radha ja [[Krišna]] armulugu]] Lõuna-India klassikaline tants ''bharatanatyam'' on saanud nime 2. sajandil kirjutatud ''[[Natya Shastra]]'' ja autori Bharata järgi. Tantsijad on tavaliselt ilusad naised, värvilistes üsna liibuvates [[sari (riietusese)|sarides]], kaunistatud peaehetes, juustes jasmiiniõied ja käte ümber kuldsed käevõrud. Tantsitakse paljajalu, lärmakate kellukestega pahkluude ümber. ''Kuchipudi'' on 17. sajandil on klassikaline Lõuna-India tants. See segab pühadust sündsusetusega ja on tänapäeval väga populaarne New Delhis, Andhra Pradeshis ja Tamil Nadus. ''Kathakali'' on enim viimistetud klassikalise tantsu vorm, mis sai alguse Malabari rannikul [[Kerala]] osariigis. Tavaliselt ōues toimuvad etendused võivad kesta kuni 12 tundi, kaasates terve meeskonna esinejaid, kes kõik on meessoost. Materjaliks on reeglina eeposed [[Rāmājana|"Rāmāyana"]] ja "[[Mahābhārata]]".<ref>Wolpert, Stanley 1991. India. Berkley. University of California press. 162–164.</ref> India rahvatantsul on palju stiile ning teemad peegeldavad külaelu ja tavaliselt jutustavad sündsusetuid lugusid võrgutatud ja armukesest hüljatud neiust. Kurikaelteks on nendes lugudes ka koletislik ämm või ahne maaomanik. Enamikul küladest on erilised rituaalsed tantsud haiguste ärahoidmiseks. Haigust etendav jumalus ehitakse, seejärel sõidutatakse ta muusikute ja tantsijate saatel kaarikul külapiirile ja lükatakse piiri taha naabritele. Veel on levinud kepitants, kus kahes vastassuunas liikuvas ringis hoiavad mehed ja naised kahte pulka kätes. Pidevalt kiiremini liikudes löövad nad pulki vastakuti. Tantsivad akrobaadid, kes esinesid linaparkides ja festivalidel, esitasid tihti põleva mõõga neelamise ja sütel kõndimise tantsu.<ref name="">Wolpert.165</ref> === Teater === India teatris sulavad kokku muusika, tants ja improviseeritud või kirjutatud dialoog.<ref>Lal, A. (2004), The Oxford Companion to Indian Theatre, Oxford University Press, lk 23, 30, 235, ISBN 978-0-19-564446-3</ref> Tihti käsiteldav teema on hinduistlik mütoloogia, kuid inspiratsiooni on leitud ka keskaegsetest armastuslugudest, sotsiaalsetest sündmustest ja poliitikast. India teatri hulka loetakse Gujarati piirkonna ''bhavai'', Lääne-Bengali ''jatra'', Põhja-India ''nautanki'' ja ''ramlila'' ning Maharashtra ''tamasha''.<ref>Karanth, S. K. (October 2002), Yakṣagāna, Abhinav Publications, lk 26, ISBN 978-81-7017-357-1</ref> India teatriakadeemia (National School of Drama) asub [[New Delhi]]s. See on India kultuuriministeeriumile alluv eraldi asutus.<ref>"The Sunday Tribune – Spectrum".www.tribuneindia.com. Vaadatud 04.10.2017.</ref> ==== Nukuteater ==== [[File:Rajasthani-puppeteer.jpg|pisi|püsti|püsti|Rajasthani nukunäitleja]] Hinduistlikud filosoofid hoidsid nukunäitlejaid au sees ja tõid paralleele jumala kui nukunäitleja ja universumi kui nukulava vahel. "Srimad Bhagavata", eepos jumalus Krišnast lapsepõlves, jutustab sellest, kuidas ta kolme nööriga (''Satta'', ''Raja'' ja ''Tama'') universumit marioneti kombel juhib.<ref name="ccrt">[http://ccrtindia.gov.in/puppetforms.php Centre for Cultural Resources and Training], vaadatud 04.04.2021.</ref> Indiast on leitud peaaegu kõiki nukutüüpe. [[Nukuteater]] on läbi ajaloo traditsioonilise meelelahutusena olulisel kohal olnud. Nagu traditsioonilises teatris, põhinevad etenduste teemad ka nukuteatris peamiselt eepostel ja legendidel. Nukkudel riigi eri kohtadest on oma olemus, milles peegelduvad piirkondlikud maali- ja skulptuuristiilid.<ref name="ccrt" /> === Filmitööstus === [[Fail:Bhabhi - 1938.webm|pisi|Hindikeelne India film "Bhabhi" aastast 1938]] India filmitööstus on tegutsenud juba üle saja aasta, alates 19. sajandist. Esimene filmi tegid vennad Lumière'd, kes olid sündinud Prantsusmaal. 1896. aasta 7. juulil näitasid vennad Mumbais Watsoni hotellis kuut filmi. See tähistabki nüüdseks ühe maailma suurima filmitööstuse sündi. Pärast esimeste filmide näitamist Mumbais, said indialased inspiratsiooni, mis andis filmitööstuse sünnile edasise tõuke. India filmikunsti isaks peetakse Dadasaheb Phalket, kes avaldas esimese täispika tummfilmi "Raja Harischandra" 1913. aastal. Dadasaheb tegi selle filmi täiesti üksi. Aastatel 1913–1918 produtseeris ta 23 filmi. Järk-järgult kasvas tööstus tohutul kiirusel, eriti 1917.–1932. aastani, kuid Teine maailmasõda vähendas filmide produtseerimist drastiliselt. Tänapäevase filmitööstuse alguseks peetakse 1947. aastat. Sellel ajal oli filmide põhiliseks teemaks tavalise inimese kannatused, tähelepanu all olid näiteks prostitutsioon ja polügaamia. Sellel ajal läbis filmitööstus silmapaistva muutuse – filmid, käsikirjad ja näitlejad muutusid kvaliteetsemaks. 1950. ja 1960. tuntakse kui India filmi ajaloo kuldset ajastut. Mille jooksul tõusid tähtedeks sellised näitlejad nagu Guru Dutt, Raj Kapoor ja Meena Kumari. Sellel ajal muutus muusikatööstus väga oluliseks filmide tegemisel ning tekkisid paljud regionaalsed tööstused. 1990. aastatel muutus tööstus rohkem selliseks nagu see on tänapäeval, filmide stsenaariumid on rohkem maailma ilustavad, sellega tahetakse inimestele pakkuda vaheldust igapäevasele maailmale, mis on tihti täis ebameeldivusi. Suur osa filmidest on armulood. Viimasel paaril aastal on tekkinud tähelepanuväärne ja innovaatiline muutus, millega on hakatud rohkem tootma filme, mis on suunatud rahvusvahelistele filmifestivalidele või lühifilme.<ref>{{Netiviide|autor=Suresh, Shreya|url=https://www.indianfolk.com/history-indian-cinema-edited/|pealkiri=History of Indian cinema|väljaanne=Indianfolk|aeg=21. detsember 2018|vaadatud=22.06.2021}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kinotööstus on juurdunud assami, bengali, bhodžpuri, hindi, kannada, malajalami, pandžabi, gudžarati, marathi, oria, tamili ja telugu keelekultuuris.<ref>Rajadhyaksha, A.; Willemen, P., eds. (22 January 1999), Encyclopaedia of Indian Cinema (2nd ed.), British Film Institute, ISBN 978-0-85170-669-6</ref> India on maailma suurim mängufilmide tootja ning tegutsenud juba alates 1913. aastast. Hoolimata ammusest algusest, fenomenaalsest produktiivsusest ja kiirest edust, ei saanud India filmikunst valitsuselt tööstuse staatust aastani 1998. Erinevalt Hollywoodist on filmiäri Indias detsentraliseeritud.<ref>{{ajakirjaviide|autor=Lakshmi Srinivas|url=|pealkiri=The active audience: spectatorship, social relations and the experience of cinema in India|väljaandja=Sage Publications|aeg=1. märts 2002|väljaanne=Media, Culture & Society|koht=London}}</ref> India filmitööstus koosneb kogu Indias tehtud filmidest, hõlmates piirkondlikud tööstused Andhra Pardeshis, Assamis, Karnatakas, Keralas, Maharashtras, Orissas, Punjabis, Tamil Naduandis, Lääne-Bengalis ja teistes osariikides. India filme vaadatakse laialdaselt kogu maailmas, tänu kultuurilisele ja keelelise lähedusele eriti Lõuna-Aasias ja Lähis-Idas. Tihti kasutatakse lühendit Bollywood, et viidata kogu India kinole, kuid see sisaldab ainult Bombaist pärinevat hindikeelset filmitööstust. Tegelikult moodustab India filmitööstuse eri regioonide filmikunst, mis on mõjutatud piirkondlikest keeltest, kultuurist ja ajaloost. India 1991. aasta rahvaloenduse järgi on seal eristatav 144 piirkondliku keelt, millest filme toodetakse 30. keeles. Iga osariigi suurima kõnelejate arvuga keel, nende hulgas Hindi, Bengali, Marathi, Kannada, Tamili ja Telugu, on oma piirkondliku filmitööstuse aluseks.<ref>{{Netiviide|autor=Hafeez, Erum|url=https://www.researchgate.net/publication/332751636_History_and_Evolution_of_Indian_Film_Industry|pealkiri=History and Evolution of Indian Film Industry|väljaanne=Iqra University|aeg=detsember 2016|vaadatud=17.03.2021}}</ref> * [[India näitlejate loend]] ==== Bollywood ==== Hindi kino ehk Bollywood, varasema nimega Bombay kino,<ref>Mazumdar, Ranjani. Bombay Cinema: An Archive of the City. University of Minnesota Press. ISBN 9781452913025.</ref> on India hindikeelne filmitööstus, mis asub Mumbais. Nimi on tulnud nimedest "Bombay" ja "Hollywood". Koos Lõuna-India kino ja teiste India filmitööstustega moodustavad nad India kino, mis on toodetud mängufilmide arvult maailma suurim.<ref>"Indian Feature Films Certified During The Year 2017". Film Federation of India. 31 March 2017. Archived from the original on 24 November 2018. Retrieved 25 November 2017.</ref><ref>Richard Corliss (16 September 1996). "Hooray for Bollywood!". Time.</ref> Bollywood moodustab suurima sektori (43%) kassatulust, sellele järgnevad Lõuna-India telugu ja tamili filmitööstused (kokku 36%)..<ref> "The Digital March Media & Entertainment in South India" (PDF). Deloitte. Retrieved 21 April 2014.</ref> Alates 1970. aastatest on Bollywoodi populaarseim kommertsžanr olnud masala film, milles on ühendatud paljud žanrid, sealhulgas märul, komöödia, romantika ja draama, koos muusikanumbritega. Masala filmid kuuluvad tavalised muusikalfilmide žanri, mille suurim produtsent alates 1960. aastatest on olnud India kino.<ref>Tejaswini Ganti (2004). Bollywood: a guidebook to popular Hindi cinema. Psychology Press. pp. 22–23. ISBN 978-0-415-28854-5. Retrieved 25 April 2011.</ref><ref>"How film-maker Nasir Husain started the trend for Bollywood masala films". Hindustan Times. 30 March 2017.</ref> * [[Bollywoodi näitlejate loend]] === Toidukultuur === [[Fail:Northern and Western Indian Home Cooked Lunch and Southern Indian Thali Dinner.jpg|pisi|püsti|1. Põhja- ja Lääne-India kodus valmistatud lõunasöök. 2. Lõuna-India Thali õhtusöök.]] {{vaata|India köök}} India köök on üks maailma mitmekesisemaid kööke, mida iseloomustab kohalike teraviljade, vürtside, köögiviljade ja puuviljade kasutamine. Iga piirkonna toidukultuur sisaldab palju roogasid ja toiduvalmistamise tehnikaid. India köök on saanud mõjutusi Pärsiast, Vana-Kreekast, mongolitelt ja Lääne-Aasiast. Uue Maailma toiduained, nagu tšillipipar, tomat, kartul ja kõrvits, mille tõid Indiasse araabia ja portugali kaupmehed 16. sajandil. Koloniaalajal kasutusele võetud Euroopa toiduvalmistamisviisid lisasid India köögile mitmekesisust. Sagedamini kasutatavad [[vürts]]id on [[tšillipipar]], [[must sinepiseeme]] (''rai''), [[köömned]] (''jeera''), [[kurkum]] (''haldi'', ''manjal''), [[lambalääts]] (''methi''), [[juudavaik]] (''hing'', ''perungayam''), [[ingver]] (adrak, inji) ja [[küüslauk]] (lassan, poondu). Populaarsed on vürtsisegud, mis on piirkonniti erinevad. Karri lehtede kasutamine on tüüpiline kogu Lõuna-India köögile. Magusates roogades kasutatakse kardemoni, muskaatpähklit, safranit ja roosi kroonlehtede essentsi. Termini "karri" all mõistetakse Indias tavaliselt pigem kastet kui vürtse. India hindude, budistide ja džainide kogukondade pikaajaline taimetoitlus on avaldanud India köögile tugevat mõju. Taimetoitlus on laialt levinud ning taimetoitlased moodustavad 20–42% India elanikkonnast.<ref name=":10">{{Netiviide|autor=New World Encyclopedia|url=https://www.newworldencyclopedia.org/entry/Indian_cuisine|pealkiri=Indian cuisine|väljaanne=New World Encyclopedia|vaadatud=3. märtsil 2021}}</ref> Traditsiooniliselt süüakse toite istudes kas põrandal, väga madalal toolil või patjadel. Enamasti süüakse ilma söögiriistadeta, kasutades selleks parema käe sõrmi (mitte vasaku, sest seda kätt kasutatakse pärast soolestiku puhastamist). India kultuur dikteerib, et kätega söömine on meeldiv kogemus, mis aktiveerib söögiriistade asemel nn kuuenda meele. Traditsiooniliselt kasutatakse sõrmi toidu temperatuuri mõõtmiseks ja maitsete kombineerimiseks, näiteks rebitakse tükk leiba (roti, naan) ning volditakse see väikeseks taskuks, millega saab soovitud koguse toitu kühveldada. === Traditsioonilised riided === [[Fail:Bhavana Balsaver,Shobha Khote at The Aap Ki Awaz Award 2012 (4).jpg|pisi|püsti|India naiste riietus: salwar kameez, traditsiooniline sari ja kholi]] Esimese aastatuhande alguseni Indias riietusesemed ei õmmeldud. Kesk-Aasiast pärit kušaanide saabumine (umbes 48 e.m.a) muutis Põhja-India eliidi seas populaarseks Kesk-Aasia stiilis lõigatud ja õmmeldud rõivad. Selliste riiete valik kasvas ning nende kasutamine laienes Delhi sultaniriigi ja Suurmogulite impeeriumi võimuletulekuga, mil kehtestati moslemite võim. Selliste rõivaliikide seas, mis keskajal ja varauusajal Põhja-Indias kasutusele võeti ning mida tänapäevalgi kantakse, on ''pyjama'' ja ''shalwar''<nowiki/>'i püksid, tuunikataoline kurta ja kleiditaoline ''shalwar''<nowiki/>'i ''kameez''. Lõuna-Indias kasutati samal ajal ikka veel traditsioonilist viisi mähitud ja õmblemata rõivad.<ref>{{Raamatuviide|autor=Roshen Alkazi|pealkiri="Evolution of Indian Costume as a result of the links between Central Asia and India in ancient and medieval times"|aasta=2002|lehekülg=464–484|isbn=978-0-19-565789-0}}</ref> [[Fail:Churidar pyjamas.jpg|pisi|püsti|Churidari püksid ]] India kõige tuntum traditsiooniline rõivaese on [[sari]], mida kannavad naised ühe pika riidetükina. Sari kogupikkus on ligi viis ja pool meetrit ning laiuselt alakeha suurune. Tänapäeval kantakse sari ka peas või loorina näo ees. Sari all kantakse alusseelikut ja kinnituseks vöö. Mõnikord kantakse sari ka ''choli'' ehk erilise särgiga, mis katab peamise osa ülakehast, samal ajal kui sari ise varjutab kehakontuure ja katab keha keskosa.<ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Emma Tarlo|pealkiri=Clothing Matters: Dress and Identity in India|aasta=1996|kirjastus=University of Chicago Press|lehekülg=26–28|isbn=978-0-226-78976-7}}</ref> Mehed kannavad sarnast, kuid lühemat rõivaeset, mida kutsutakse ''dhotiks''. Seda kantakse samuti ümber vöökoha mässituna ja ühele poole seotuna. Ida-Indias mässitakse riie alakeha ümber, Põhja-Indias mässitakse riie esmalt jalgade ümber ja kinnitatakse tagant.<ref name=":9" /> Traditsiooniline õmblusteta rõivaese on ''chaddar'' ehk sall, mida kannavad nii mehed kui naised jaheda ilmaga ülakeha katmiseks, teatud juhtudel kannavad naised seda loorina pea katmiseks. Teine selline riideese, mida kantakse õmblemata ümber pea seotuna on traditsiooniline turban ehk ''pagri''.<ref name=":9" /> ''Shalwar''<nowiki/>'i püksid on tavaliselt vöökohalt laiad ning alt kitsamad ja krookes, neid hoiab vöökoha peal nöör või elastne vöö<ref>Stevenson, Angus; Waite, Maurice (2011), Concise Oxford English Dictionary: Book & CD-ROM Set, Oxford University Press, p. 1272, <nowiki>ISBN 978-0-19-960110-3</nowiki></ref>. Püksid on tavaliselt laiad ja kottis aga võivad olla ka alt kitsamaks muutuva lõikega, mida kutsutakse ''churidar''<nowiki/>'ideks.<ref name=":21">Stevenson, Angus; Waite, Maurice (2011), Concise Oxford English Dictionary: Book & CD-ROM Set, Oxford University Press, p. 774, ISBN 978-0-19-960110-3</ref> ''Shalwar''<nowiki/>'i ''kameez'' meenutab pikka särki või tuunikat, mille õmbluskohad lõppevad vöökoha juurest ja sellest allpool on küljed jäetud lahti,<ref name=":21" /> mis muudab selle kandmise mugavamaks. Kui varem kasutati ''kameez''<nowiki/>'i tegemisel traditsioonilisi lõikeid, siis tänapäeval kasutatakse euroopalikest mõjutustest inspireeritud külgeõmmeldavaid varrukaid ja kraed. Kui krae puudub, sarnaneb see pigem kurtaga. ''Kameez''<nowiki/>'i kandsid kõige varem mosleminaised, tänu kellele muutus riideese aina populaarsemaks.<ref>Tarlo, E. (1 September 1996), Clothing Matters: Dress and Identity in India (1st ed.), University of Chicago Press, pp. 28 ISBN 978-0-226-78976-7</ref><ref>Tarlo, E. (1 September 1996), Clothing Matters: Dress and Identity in India (1st ed.), University of Chicago Press, pp. 133 ISBN 978-0-226-78976-7</ref> Kurtat, mis on välja arenenud Kesk-Aasia rändrahva tuunikatest, kantakse nii argirõivana kui ka pidulikel sündmustel. Traditsioonilise tava järgi valmistatakse kurta puuvillast või siidist. Seda võib kanda lõdvalt või kõvasti ümber keha seotuna ja tavaliselt ulatub see kandja põlvedest veidi kõrgemale.<ref name=":22">Shukla, Pravina (2015), The Grace of Four Moons: Dress, Adornment, and the Art of the Body in Modern India, Indiana University Press, p. 71, <nowiki>ISBN 978-0-253-02121-2</nowiki> </ref> Traditsioonilise kurta käiste pikkus ulatub randmeteni ja lõige ei kitsene, varruka ääred on palistatud. Tavaliselt pole kurtal kraed, kuid püstkrae kasutamine on populaarsemaks muutumas. Seda kannavad nii mehed kui ka naised ''pyjama'', ''shalwar''<nowiki/>'i, ''churidar''<nowiki/>'i või teksapükstega.<ref name=":22" /> Viimase 50 aasta jooksul on India mood suuresti muutunud. Globaliseerumine ja lääneliku elustiili mõjutused on näha inimeste igapäevariietustes. Naised on hakanud traditsiooniliste rõivaste asemel kandma seelikuid ja teksapükse ning enamasti tööklassi mehed kannavad vabal ajal teksapükse ja T-särki. Põhja-Indias kantakse tänapäeval sari vaid pidulikel või ametlikel üritustel<ref name=":23">Dwyer, Rachel (2014), Bollywood's India: Hindi Cinema as a Guide to Contemporary India, Reaktion Books, pp. 244–245, <nowiki>ISBN 978-1-78023-304-8</nowiki></ref>. Traditsioonilist ''salwar''<nowiki/>'i ''kameez''<nowiki/>'i kannavad naised ''churidar''<nowiki/>'i või teksapükstega.<ref name=":23" /> Meeste kurtade pikkus ulatub tavaliselt säärteni. Pulmadeks ja pidulikeks üritusteks kannavad keskmisest ja kõrgemast klassist mehed ''bandgala''<nowiki/>'t või lühikesi Nehru veste ja pükse. Peigmees ja peiupoisid kannavad ''šerwani''<nowiki/>'sid ja ''churidar''<nowiki/>'e.<ref name=":23" /> === Rahvuslikud pühad === Riigi ja rahvuslikke pühi on kokku 14 (nt jõulud, Holi, Id-ul-Zuha ja Buddha Jayanti).<ref name=":5" />Ainult kolm riigipüha on ametlikult riiklikud, nendeks on vabariigi aastapäev, iseseisvuspäev ja Mahatma Gandhi sünnipäev. Suurema osa riigipühadest määrab iga osariigi valitsus igal aastal läbirääkimisvahendite seaduse alusel ja nende kuupäevade loendid avaldatakse tavaliselt järgmise aasta detsembris. [[Fail:Fruit at a fruit festival in Goa 19. Mangoes.jpg|pisi|Mangofestival]] ==== Kevadel<ref name=":5" /> ==== * Vasanta Habba – ( ವಸಂತ ಹಬ್ಬ), mis tähendab kevadfestivali, on kultuurifestival, mille korraldab Nrityagrami sihtasutus Bengaluru linnas Indias. See on väga populaarne sündmus ja seda peetakse India klassikaliseks Woodstockiks. Selle esimest korda 1990. aastal peetud festivali idee oli Nrityagrami asutaja Protima Bedilt. Festival toimub Hesaraghatta linnas Bengaluru äärelinnas ja meelitab kohale parimaid muusikuid, tantsijaid ja kultuurikunstnikke kogu Indiast. Alustades oma asutamisaastal umbes 3000-liikmelisest publikust, oli 2003. aasta üritusel üle 40 000 inimese. * Baisakhi (13. aprill) – festivali ajalugu ulatub aastasse 1699. See on sikhide kalendris oluline sündmus, kuna sikhide guru Gobind Singh austas viit oma järgijat Panj Pyarase ('armastatud viis') austatud tiitliga. Baisakhi on ka India põhjaosas põllukultuuride koristamise aeg. Põllumehed tähistavad hommikut kõigeväelise palvega, millele järgneb visiit Baisakhi Melasse. Seda päeva iseloomustavad muusika ja tantsud, nagu Gidda ja Bhangra (Punjabi rahvatantsud), maadlusmatšid (Akharas), rikkalik Punjabi toit ja lõpmatud sõidud ning ostuvõimalused. Ehkki enamik India osariike peab seda festivali, on see riigi igas osas tuntud eri nimedega. Seda nimetatakse Assamis Rongali Bihuks, Lääne-Bengalis Nabha Barshaks, Biharis Vaishakhaks, Tamil Nadus Purtahnduks ja Keralas Višuks. * Elephanta festival – klassikalise tantsu ja muusika vabaõhupidustus, kus esinevad tuntud artistid. * Kala Ghoda festival – kahenädalane visuaal- ja esituskunsti ekstravaganza toimub Mumbai tähtsamais piirkonnas Kala Ghodas. ==== Suvel<ref name=":5" /> ==== * Janmashtami (11. augustil) – seda festivali peetakse kogu Indias Hindu Shravani kuul (august / september) "Aštamil" ehk Krishna Pakshi kaheksandast päevast kaks nädalat. Janmashtami on tuntud ka kui Gokulashtami, Srijayanti ja Krishnasthami. Krishna pühendunud jälgivad tema kuju peaaegu terve päeva ja öö, kummardades ja valvates teda, rääkides ja kuulates temast jutte ning lauldes Gitast laule. Kogu Põhja-Indias tähistatakse seda sündmust lauldes ja tantsides. Keskööl vannitakse imik Krišna kuju ja asetatakse see hälli, mida kiigutatakse kellahelina saatel. * Rahvusvaheline lillefestival – Sikkimis leiduvate eksootiliste õistaimede näitusel on muu hulgas eksponeeritud umbes 500 orhideeliiki. * Rahvusvaheline mangofestival * Iseseisvuspäev (15. august) [[Fail:Diwali Festival.jpg|pisi|Diwali festival]] ==== Sügisel ==== * Gandhi Jayanti (2. oktoobril) – [[Mohandas Karamchand Gandhi]] sünnipäev * Diwali ehk valguspüha – hinduistliku usu järgijad Indias ja mujal tähistavad valguspüha Diwalit. Viiepäevane festival sümboliseerib valguse võitu pimeduse üle. Pidustuste ajal valgustavad inimesed oma kodud, aknad ja linnatänavad küünalde, laternate ja värvidega. Festivali haripunkt on pidustuste kolmas päev (6. või 7. november), mis on kõige pimedam päev aastas. ==== Talvel<ref name=":5" /> ==== * Ülemaailmne hindi päev (10. jaanuaril) * India armee aastapäev (15.jaanuaril) * Vabariigi aastapäev (26. jaanuaril) * Märtrite päev (ka Mahatma Gandhi surma-aastapäev) (30. jaanuaril) * Kõrbepidustus – kolmepäevane kultuuripidu liivadüünidel kaamelite võitluste, kaamelipolo, rahvatantsude ja muusikaga == Filosoofia == {{vaata ka|India filosoofia}} India filosoofia (sanskriti: ''[[darśana]]'') viitab mitmekesistele filosoofilistele traditsioonidele, mis on tekkinud iidsetest aegadest. India filosoofilised traditsioonid hõlmavad erinevaid põhimõisteid ja ideid. Nende hulka kuuluvad [[dhárma]], [[karma]], [[pramāṇa]], [[duḥkha]], [[saṃsāra]] ja [[mokṣa]]. India filosoofia eri suunad on rühmitatud tulenevalt nende suhetest [[veedad]]ega. [[Džainism]] ja [[budism]] tulevad veedade perioodist, kuid hinduismi traditsioonid tekkisid pärast veedade perioodi. Hindud klassifitseerivad India filosoofilisi traditsioone kas õigeusklikeks ([[Āstika ja nāstika|āstika]]) või heterodoksneteks (nāstika). === Jaini filosoofia === [[Jaini filosoofia|Jaini epistemoloogia]] ja budism on ainsad säilinud "unortodokssed" traditsioonid. Kõige olulisemad elemendid on karma teooria, vägivallatuse doktriin ([[ahiṃsā]]) ja "mitmepoolsuse" teooria ([[Anēkāntavāda]]). === Budistlik filosoofia === Budistlik filosoofia algab mõttest "[[Buda|Gautama Buddha]]" ning on kultuurideülene ja rahvusvaheline nähtus. See sai alguse India regioonist [[Magadha]] ja hiljem levis ülejäänud India subkontinendil, Ida Aasias, Tiibetis, Kesk-Aasias ja Kagu-Aasias. Budistlik filosoofia tegeleb epistemoloogia, metafüüsika, eetika ja psühholoogiaga. === Jooga === [[Fail:Yoga master and student, India.jpg|pisi|Jooga õpetaja ja õpilane]] Jooga on India filosoofiast tulnud õpetus vaimse tervise arenguks ja vabanemiseks. Kõige klassikalisem ja rohkem praktiseeritum on kaheksaosaline ehk ashtanga jooga. See jaguneb kaheksaks osaks, mis õpetavad kontrollima ja arendama meeli. Ashtanga jooga kaheksa astet on järgmised: # ''[[Yama]]'' ehk talitsemine või ohjeldamine, hoidumine ebakõlblatest tegudest; # ''[[Niyama]]'' ehk vaoshoitus või kontroll, tähelepanu ihu ja meele üle; # ''[[Āsana]]'' ehk kehahoid või istumise asend; # ''[[Prānāyāma]]'' ehk hingamine, selle jälgimine ja kontrollimine; # ''[[Pratyāhāra]]'' ehk endassetõmbumine, eemaldumine välisest; # ''[[Dhāraṇā]]'' ehk keskendumine, püsimine ühel objektil; # ''[[Dhyāna]]'' ehk mõtlus või [[meditatsioon]]; # ''[[Samādhi]]'' ehk süüvimine == Sport == India sport on mitmekesine, alates hõimumängudest tavalisemate spordialadeni nagu Kabaddi, [[kriket]], [[sulgpall]] ja [[jalgpall]]. India kõige populaarsem spordiala on [[kriket]]. [[Indian Premier League]] on vaatajaskonna poolest suurim kriketiliiga ja kuues suurim spordiliiga maailmas.<ref>{{Netiviide|url=https://www.sportskeeda.com/slideshow/top-10-most-watched-sports-leagues-world|pealkiri=Top 10 most watched sports leagues in the world|väljaanne=Sportskeeda.com|aeg=16.01.2016|vaadatud=03.02.2021}}</ref> Kriketi maailmameistrivõistlused on kolmel korral toimunud Indias: aastatel 1987, 1996 ja 2011. India koondis osutus võitjaks 1983. aastal. Lisaks kriketi maailmameistrivõistlustele on India olnud [[Aasia Mängud]]e (1951, 1982), [[Rahvaste Ühenduse mängud]]e (2010) ja [[Noorte jalgpalli maailmameistrivõistlused|noorte jalgpalli maailmameistrivõistluste]] (2017) korraldajariik. Tuntuimad rahvusvahelised India võistlused on tennisevõistlused Maharashtra Open, golfivõistlused India Open ja sulgpallivõistlused India Open. Kõige populaarsem kohalikku päritolu spordiala on [[Kabaddi]], mida mängitakse mitmel pool Aasias. Muud levinud kohalikud spordialad on [[kho-kho]] ja tuulelohevõitlus. Kogu maailmas on tuntud [[male]], [[snuuker]] ja [[polo]], mille kõigi tekkelugu on seotud Indiaga. [[Fail:Kabaddi_Match_(Bhimber).jpg|pisi|Kabaddi väljak Bhimberis]] Üks vanimaid India võitluskunste on [[Kerala]]st pärit Kalarippayattu, mida on mainitud Sangami kirjanduses 400 eKr ja 600 pKr.<ref>Zarrilli, Phillip B. "Actualizing Power and Crafting a Self in Kalarippayattu" (PDF). Journal of Asian Martial Arts. Archived from the original (PDF) on 28 June 2007. Retrieved 3 February 2019.</ref><ref>Zarrilli, Phillip B. (1998). When the Body Becomes All Eyes: Paradigms, Discourses and Practices of Power in Kalarippayattu, a South Indian Martial Art. Oxford: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-563940-7.</ref> See koosneb paljudest treeningu etappidest: * ajurveeda massaaž [[seesamiõli]]ga, et muuta keha paindlikkumaks; * seeria kiireid liigutusi, et saavutada kontroll ühe või teise kehaosa üle; * keerulised mõõgavõitlustehnikad.<ref>Dr Ahmad Sayeed (4 October 2014). Know Your India: "Turn a New Page to Write Nationalism". Vij Books India Pvt Ltd. ISBN 9789384318680.</ref> [[Jalgpall]] on suuruselt teine populaarseim spordiala Indias osalejate arvu järgi ning suuruselt kolmas televaatajate arvu poolest [[kriket]]i ja uuesti populaarsust koguva kabaddi järel. India suurim jalgpalli liiga on India superliiga, mille peaülesanne on India jalgpalli nii riigisiseselt, kui ja ülemaailmselt.<ref>{{Netiviide|autor=BBC|url=https://www.bbc.com/news/world-asia-india-26143796|pealkiri=Can India ever learn to love football?|aeg=14. veebruar 2014}}</ref> Indial on ka olemas oma rahvuskoondis ([[India jalgpallikoondis]]), mis esindab riiki Aasia mängudel, olümpial ning ka jalgpalli meistrivõistlustel. India sportlased on olümpiamängudel võitnud kokku 28 medalit, sh 9 kuldmedalit. Suurimat edu on saatnud meeste maahokikoondis, mis on võitnud kaheksa kuldmedalit. == Praktilist infot == * Liiklus on vasakpoolne. * Kuupäevavorming: pp/kk/aaaa * Sihtnumber koosneb 6 numbrist. * Ametlik mõõdusüsteem: meetermõõdustik (SI). * Elektrivõrk: 220 V; 50 [[Hz]] * Telesignaal: PAL B/G == Vaata ka == * [[Eesti-India suhted]] * [[Ameerika Ühendriikide – India suhted]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="mv3nN">"India", ''Oxford English Dictionary'', second edition, 2100a.d. Oxford University Press.</ref> <ref name="basham">{{cite book |first=A. L. |last=Basham |title=The Wonder That Was India |publisher=South Asia Books |year=2000 |isbn=0-283-99257-3}}</ref> <ref name="lyBBi">[http://indiacode.nic.in/coiweb/fullact1.asp?tfnm=00%201 Official name of the Union]. Courts Informatics Division, National Informatics Centre, Ministry of Comm. and Information Tech. Vaadatud 8.07.2007.</ref> <ref name="Jfd1u">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/266465/Hindustan Hindustan. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 18.06.2007.]</ref> <ref name="CtWKs">[http://www.harappa.com/indus/indus1.html Introduction to the Ancient Indus Valley] Harappa, 1996. Vaadatud 18.06.2007.</ref> <ref name="EE">Eesti entsüklopeedia, 15. kd, "Maailma maad". Tallinn: Entsüklopeediakirjastus, 2007. "India. Ajalugu", lk 229–231</ref> <ref name="b7HwQ">{{cite book | author= Krishna Reddy | title = Indian History | year= 2003 | publisher = Tata McGraw Hill | location = New Delhi | isbn = 0-07-048369-8 | page = A107}}</ref> <ref name="mwiQV">[https://web.archive.org/web/20140719060225/http://www.archive.india.gov.in/knowindia/culture_heritage.php?id=15 Ancient History]. National Informatics Centre. Vaadatud 15.07.2014.</ref> <ref name="8vutL">Heitzman, James. (2007). [https://web.archive.org/web/20091029013809/http://encarta.msn.com/encyclopedia_761571624/Gupta_Dynasty.html Gupta Dynasty]. Microsoft Encarta Online Encyclopedia, 2007. Vaadatud 31.10.2009.</ref> <ref name="L8UPd">[http://www.edwebproject.org/india/mughals.html The Mughal Legacy]</ref> <ref name="Aoyeo">{{Netiviide |url=http://www.easternbookcorporation.com/moreinfo.php?txt_searchstring=13880 |pealkiri=The Mughal World: Life in India's Last Golden Age |vaadatud=2011-03-31 |arhiivimisaeg=2012-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120119220948/http://www.easternbookcorporation.com/moreinfo.php?txt_searchstring=13880 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="bMfgX">[https://web.archive.org/web/20140719153316/http://richard-hooker.com/sites/worldcultures/MUGHAL/SIKH.HTM The Mughals: The Sikhs]. Vaadatud 15.07.2014.</ref> <ref name="oY4kC">[https://web.archive.org/web/20140719171800/http://richard-hooker.com/sites/worldcultures/MUGHAL/MARATHAS.HTM The Mughals: The Marathas].</ref> <ref name="CONCISE ENCYCLOPEDIA 3">{{cite book |title = Concise Encyclopedia|publisher = Dorling Kindersley Limited |year = 1997 |page = 455 |isbn = 0-7513-5911-4 |author = John Farndon.}}</ref> <ref name="CONCISE ENCYCLOPEDIA.">{{cite book |title = Concise Encyclopedia |publisher = Dorling Kindersley Limited |year = 1997 |page = 322 |isbn = 0-7513-5911-4 |author = John Farndon.}}</ref> <ref name="Tdpdv">{{cite book |editor-first=Claude | editor-last=Markovits |title=A History of Modern India, 1480–1950 | series=Anthem South Asian Studies |publisher=Anthem Press |year=2004 |page=345 |isbn=1-84331-152-6}}</ref> <ref name="CIA">[https://web.archive.org/web/20080611033144/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/in.html CIA Factbook: India]. CIA Factbook. Vaadatud 10.03.2007.</ref> <ref name="India is a Nuclear State">[http://www.nti.org/e_research/profiles/India/index.html India Profile]. Nuclear Threat Initiative, 2003. Vaadatud 20.06.2007.</ref> <ref name="Montek">Montek Singh Ahluwalia. [http://planningcommission.nic.in/aboutus/speech/spemsa/msa008.doc Economic Reforms in India since 1991: Has Gradualism Worked?]. Journal of Economic Perspectives, 2002 (MS Word). Vaadatud 13.06.2007.</ref> <ref name="ERS">[https://web.archive.org/web/20110520002800/http://www.ers.usda.gov/Briefing/India/ India is the second fastest growing economy]. Economic Research Service, USDA. Vaadatud 5.08.2007.</ref> }} == Kirjandus == * Wendy Doniger O'Flaherty (toim). ''Karma and Rebirth in Classical Indian Traditions'', University of California Press 1980. * Geraldine Forbes. ''Women in Modern India'', Cambridge University Press 1996. * Peter Robb. ''A History of India'', Palgrave 2002. * J. N. Dixit. ''India-Pakistan in War & Peace'', Routledge 2002. * [[Maailmapank|The World Bank]]. ''India: Sustaining Reform, Reducing Poverty'', Oxford University Press 2003. * Hermann Kulke, Dietmar Rothermund. ''A History of India'', 4. trükk, Routledge 2004. * Barbara D. Metcalf, Thomas R. Metcalf. ''A Concise History of Modern India'', 2. trükk, Cambridge University Press 2006. * Fred R. Clothey. ''Religion in India: A Historical Introduction'', Routledge 2006. * Stanley Wolpert (peatoimetaja). ''Encyclopedia of India'', 4 köidet, Thomson Gale 2006. * Arvind Panagariya. ''India: The Emerging Giant'', Oxford University Press 2008. * Ali Javid. ''World Heritage Monuments and Related Edifices in India'', Algora Publishing 2008. * Burton Stein. ''A History of India'', 2. trükk, Wiley-Blackwell 2010. * Alain Daniélou. ''India ajalugu'', tõlkinud ja kommenteerinud [[Martti Kalda]], Valgus: Tallinn 2011. * VasudhaDalmia, Rashimi Sadana (toim). ''The Cambridge Companion to Modern Indian Culture'', Cambridge University Press 2012. * Sumit K. Majumdar. ''India's Late, Late Industrial Revolution: Democratizing Entrepreneurship'', Cambridge University Press 2012. {{Rahvaste Ühendus}} {{Aasiariigid}} {{Vikitsitaadid}} {{koord |type=country |region=IN |dim=3000000}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:India| ]] 4wepbcqy8zgszykqlsvcczptg7ojmwm 0 1111 7162431 6987740 2026-05-28T02:19:53Z Alexis Jazz 114580 Fan-made logo, see [[c:Commons:Deletion requests/Files uploaded by K7yz3]] ([[:File:Star Trek Logo 1.png]] / [[User:K7yz3]]) [[[w:en:User:Alexis Jazz/AJSDelinker|AJS Delinker]]] 7162431 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} '''Star Trek''' on väljamõeldud ulmemaailm, millel põhinevad 6 telesarja (kokku 716 jagu), 12 mängufilmi ning hulk raamatuid ja arvutimänge. Star Treki maailma esitles 1966. aastal eetrisse läinud [[Star Trek (sari)|samanimeline telesari]], millele pani aluse [[Gene Roddenberry]]. Star Treki huvilisi kutsutakse ''trekkeriteks'' või ''trekkie''<nowiki>'</nowiki>deks. Sarja tootjafirma korraldab huvilistele iga aasta üritust TREK-CON, kus esinevad sarja loojad ning ka näitlejad, kes on telesarjades ja linateostes osalenud. ==Filmide ja sarjade esmalinastus== <!--kronoloogia joonis--> <div style="height:195px; overflow: auto; padding: 3px;text-align: left; border: 1px solid silver"> <timeline> DateFormat=mm/dd/yyyy Period = from:01/01/1964 till:01/01/2015 Define $skip = at:end # Force a blank line Define $dayunknown = 15 # what day to use if it's actually not known ImageSize= width:900 height:auto barincrement:21 TimeAxis = orientation:horizontal PlotArea = right:5 left:20 bottom:75 top:5 Legend = orientation:vertical position:bottom columns:3 Colors = id:bg value:white id:gray value:rgb(0.85,0.85,0.85) id:gray2 value:rgb(0.9,0.9,0.9) id:ent value:rgb(0.55,0.75,0.95) legend:Enterprise_(2100._aastad) id:entm value:rgb(0.5,0.7,0.9) id:tos value:rgb(0.80,0.80,0.10) legend:Star_Trek_sarjad/filmid_(2200._aastad) id:tosm value:rgb(0.95,0.95,0.45) id:alt value:rgb(1,0.35,0.1) legend:Alternatiivreaalsus_(2200._aastad) id:altm value:rgb(1,0.35,0.1) id:tng value:rgb(1,0.4,0.5) legend:Järgmine_põlvkond_(2300._aastad) id:tngm value:rgb(1,0.4,0.5) id:ds9 value:rgb(0.85,0.55,0.85) legend:Süvakosmos_9_(2300._aastad) id:ds9m value:rgb(0.8,0.5,0.8) id:voy value:rgb(0.55,0.85,0.45) legend:Voyager_(2300._aastad) id:voym value:rgb(0.5,0.8,0.4) id:special value:rgb(1,0.6,0.3) id:special2 value:rgb(1,0.7,0.4) id:line value:rgb(1,0,0) id:lightline value:rgb(0.9,0.9,0.9) id:lighttext value:rgb(0.6,0.6,0.6) id:current value:rgb(0.8,0.8,0.8) BackgroundColors = canvas:bg ScaleMajor = gridcolor:lighttext unit:year increment:2 start:01/01/1964 ScaleMinor = gridcolor:lightline unit:month increment:4 start:01/01/1965 BarData = Barset:twentyfirst Barset:twentythird Barset:twentyfourth PlotData= width:15 textcolor:black barset:twentyfirst shift:(5,-5) anchor:from fontsize:s color:ent from:09/01/2001 till:05/01/2005 text:"[[Star Trek: Enterprise|Enterprise]]" barset:twentythird shift:(5,-5) anchor:from fontsize:s color:tos from:11/27/1964 till:02/01/1966 text:"[[Star Trek (sari)|Piloot]]" barset:break color:tos from:09/08/1966 till:06/03/1969 text:"[[Star Trek (sari)]]" barset:break color:tos from:09/08/1973 till:12/10/1974 text:"[[Star Trek (animasari)|Animasari]]" barset:break color:tos from:12/07/1979 till:03/19/1980 text:"[[Star Trek (film)|Film]]" barset:break color:tos from:06/04/1982 till:08/06/1982 text:"[[Star Trek 2: Khani raev|Film 2]]" barset:break color:tos from:06/01/1984 till:07/22/1984 text:"[[Star Trek 3: Otsides Spocki|Film 3]]" barset:break color:tos from:11/28/1986 till:02/22/1987 text:"[[Star Trek 4: Kodutee|Film 4]]" barset:break color:tos from:06/09/1989 till:07/09/1989 text:"[[Star Trek 5: Viimane piir|Film 5]]" barset:break color:tos from:12/06/1991 till:01/26/1992 text:"[[Star Trek 6: Avastamata maa|Film 6]]" barset:break color:tos from:11/18/1994 till:01/02/1995 text:"[[Star Trek: Generatsioonid|Generatsioonid]]" barset:break color:alt from:05/07/2009 till:07/19/2009 text:"[[Star Trek (2009)|Film 2009]]" barset:break color:alt from:05/17/2013 till:07/19/2013 text:"[[Star Trek (järg)|järg]]" barset:twentyfourth shift:(5,-5) anchor:from fontsize:s color:tng from:09/23/1987 till:05/23/1994 text:"[[Star Trek: Uus põlvkond|Uus põlvkond]]" color:ds9 from:01/01/1993 till:06/01/1999 text:"[[Star Trek: Süvakosmos 9|Süvakosmos 9]]" color:voy from:01/01/1995 till:05/01/2001 text:"[[Star Trek: Voyager|Voyager]]" barset:break color:tng from:11/18/1994 till:01/02/1995 text:"[[Star Trek: Generatsioonid|Gen.]]" barset:break color:tng from:11/22/1996 till:01/05/1997 text:"[[Star Trek: Esimene kontakt|E. K.]]" barset:break color:tng from:12/11/1998 till:03/21/1999 text:"[[Star Trek: Ülestõus|Ülestõus]]" barset:break color:tng from:12/13/2002 till:03/09/2003 text:"[[Star Trek: Nemesis|Nemesis]]" TextData = fontsize:S textcolor:lighttext pos:(05,160) text:2100ndad TextData = fontsize:S textcolor:lighttext pos:(05,140) text:2200ndad TextData = fontsize:S textcolor:lighttext pos:(05,120) text:2300ndad </timeline> </div> == Telesarjad == Kokku on toodetud 6 Star Treki teemalist telesarja. Plaaniti veel ühte [[Star Trek: Phase II|telesarja]], kuid see ei jõudnud tootmisse. * [[Star Trek (sari)|Star Trek]] ([[1966]]–[[1969]]) * [[Star Trek (animasari)|Star Trek]] (animasari, [[1973]]–[[1974]]) * [[Star Trek: Uus põlvkond]] ([[1987]]–[[1994]]) * [[Star Trek: Süvakosmos 9]] ([[1993]]–[[1999]]) * [[Star Trek: Voyager]] ([[1995]]–[[2001]]) * [[Enterprise (seriaal)|Star Trek: Enterprise]] ([[2001]]–[[2005]]) * Star Trek: Discovery (2017-2024) * Star Trek: Short Treks (animasari, 2018-2020) * [[Star Trek: Picard]] (2020-2023) * Star Trek: Lower Decks (animasari, 2020-2024) * Star Trek: Prodigy (animasari, 2021-2024) * Star Trek: Strange New Worlds (alates 2022) * Star Trek: Very Short Treks (animasari, 2023) * Star Trek: Scouts (animasari, alates 2025) * Star Trek: Starfleet Academy (alates 2026) === Eesti telekanalitel === 1990. aastate teisel poolel näitas telekanal [[TV3]] "[[Star Trek: Süvakosmos 9|Süvakosmose]]" sarja esimest 13 osa. Aastatel 2003–2006 näitas [[Eesti Televisioon]] [[Star Trek (sari)|algupärase sarja]] kõiki osi. Alates 2006. aastast näitas Eesti Televisioon telesarja "[[Star Trek: Uus põlvkond|Uus põlvkond]]". == Mängufilmid == * [[Star Trek: Film]] ([[1979]]) * [[Star Trek 2: Khani raev]] ([[1982]]) * [[Star Trek 3: Otsides Spocki]] ([[1984]]) * [[Star Trek 4: Kodutee]] ([[1986]]) * [[Star Trek 5: Viimane piir]] ([[1989]]) * [[Star Trek 6: Avastamata maa]] ([[1991]]) * [[Star Trek: Generatsioonid]] ([[1994]]) * [[Star Trek: Esimene kontakt]] ([[1996]]) * [[Star Trek: Ülestõus]] ([[1998]]) * [[Star Trek: Nemesis]] ([[2002]]) * [[Star Trek (film 2009)|Star Trek]] ([[2009]]) * [[Star Trek: Otse pimedusse]] ([[2013]]) * [[Star Trek: Tundmatusse]] ([[2016]]) * [[Star Trek: Section 31]] (2025) 2. ja 5. film on seotud jätkuva tegevusliiniga. Kuigi iga film on omaette tegevustikuga, jätkub iga film sealt, kus eelmine pooleli jäi. Filmide tegemisel kasutati kasutamata materjale tootmata jäänud sarjast "[[Star Trek: Phase II]]". Filmid "Generatsioonid", "Esimene kontakt", "Ülestõus" ja "Nemesis" on samade põhitegelastega, kes figureerivad sarjas "[[Star Trek: Uus põlvkond|Uus põlvkond]]". == Muud tootmised == * The Cage (1965/1988) * The Young Hunter - A Klingon Folktale (2003) ==Tegelased== '''1.–6. filmi põhitegelased''' * James T. Kirk, kapten ([[William Shatner]]) * Spock (ema inimene, isa vulcan), komandör ja teadusohvitser ([[Leonard Nimoy]]) * Leonard McCoy, laevaarst ([[DeForest Kelley]]) * Montgomery "Scotty" Scott, peamehaanik ([[James Doohan]]) * Pavel Chekov, piloot ([[Walter Koenig]]) * Hikaru Sulu, tüürimees ([[George Takei]]) * Uhura, sideohvitser ([[Nichelle Nichols]]) '''7.–10. filmi põhitegelased''' * Jean-Luc Picard, kapten ([[Patrick Stewart]]) * William Riker, komandör, kapteni esimene asetäitja ([[Jonathan Frakes]]) * DATA (android), leitnant-komandör, teadusohvitser ([[Brent Spiner]]) * Geordi LaForge, peamehaanik ([[LeVar Burton]]) * Worf (klingon), turvapealik ([[Michael Dorn]]) * Beverly Crusher, laevaarst ([[Gates McFadden]]) * Deanna Troi (isa inimene, ema betazoid), nõustaja ([[Martina Sirtis]]) * Guinan (el-aurialane) ([[Whoopi Goldberg]]) ==Star Treki maailm== {{vaata|Star Treki kronoloogia}} Star Treki maailma põhjalik kirjeldus sisaldub raamatus, mille kirjutas Gene Roddenberry ja mida kutsutakse Treki piibliks – "Trek Bible". Vastavalt Roddenberry visioonile võivad kõik kirjutada sel teemal stsenaariume, arvestades, et lähtutakse tema poolt paika pandud [[Star Treki kronoloogia|ajaliinist]] ja üldkontseptsioonist. Selles on kirjas põhijooned, millest tuleb lähtuda Star Treki ainelist teost luues. Kuigi nimes kasutatakse sõna "Bible", on siiski tegemist täieneva teosega, kuhu lisatakse uusi tegelasi ja tähelaevu ning täiendatakse ajaliini. Tuntumate tegelaste nagu näiteks kaptenite [[James T. Kirk]] või [[Jean-Luc Picard]] ning rasside, nagu [[klingonid]] puhul on ajaliin juba suhteliselt täis ning neid on raske uutesse teostesse sisse kirjutada. Tänu sellisele lähenemisele on loodud pea täielik universum, kus on oma seadustik, keeled, tehnoloogia, kombed ja olendid – mõistusega ja mõistuseta. ===Tähelaevad=== {{vaata|Star Treki tähelaevaklasside loend}} Vastavalt Star Treki maailma kronoloogiale leiutas Maa teadlane Zefram Cochrane [[2063]]. aastal ''warp''-ajami. Idee on tuttav ka juba tänapäeva füüsikutele ning asi on seni jäänud ainult targa taha, kes töötava mudeli kokku paneks. Lühidalt on asi selles, et pannakse kahte kambrisse anti-ainet ning siis tilgutatakse seda tavalise ainega kokku. Tekkiv plahvatus on tugevaim, mida üldse inimene suudab luua ning saadavast jõust piisab, et mitu korda ületada valguse kiirust ja seega lennata tähtede vahel, jäädes inimea piiridesse. Esimene tähelaev, mis ehitati ''vulcanite'' abiga, kandis nime Enterprise ja sealt alates on Tähelaevastiku'[[lipulaev]]ad alati kandnud seda nime. Praegu kirjas oleva ajaloo jooksul on Enterprise-nimeliste laevade kaptenid olnud Jonathan Archer (pärast teda on olnud pikem paus nii 100 aastat) siis kapten Pike (ainult sarja "TOS" kronoloogilises piloodis) seejärel kõige kuulsam Star Treki kapten James Tiberius Kirk (klassikaline sari ja filmid 1–7) ja momendil viimane kapten Jean-Luc Picard (sari "TNG" ja filmid 7–10). Algusest peale on laevastikus olnud kahte põhi klassi aluseid: süstikud (väiksemad laevad – piiratud tegevusulatuse ja võimelised minema dokkima teise laeva sisse) ning ''tähelaevad'' ehk siis suured alused, mis on aastaid võimelised lendama autonoomselt tähelt tähele, vajamata selleks "lisatankimist". Aasta 2500 paiku, kui algas Dominiooni konflikt, võttis Föderatsioon kasutusse kahe eelmisega võrreldes keskmist klassi laeva. Uut klassi hakati kutsuma prototüübi järgi "Defiant". Tegemist oli süstiku ja tähelaeva hübriidiga, mis suuruselt meenutas süstikut, kuid ''warp''-ajam ja arsenal oli sama võimas kui täissuuruses tähelaeval. Seega uue klassifikatsiooni järgi jäi 3 klassi: *A – süstikud – Galileo jt. *B – hävitajad – Defiant. *C – tähelaevad – Enterprise, Voyager jt. Tähelaevad jagunesid veel omakorda erinevatesse klassidesse vastavalt nende spetsiifikale ning erinevatel aegadel tekkisid ja kadusid erinevad klassid. ===Astronavigatsioon=== Astronavigatsioon hõlmab meie Galaktikat ja jagab selle nelja veerandisse e kvadranti – Alfa, Beeta, Gamma, Delta. ''Alfa'' osas asub Maa Päikesesüsteem ''Sol''. Iga kvadrant on jagatud sektoritesse ning nende täpsem jagunemine ei ole antud, kuid on teada, et Päikesesüsteem asub ''Sektoris 001''. ''Alfa'' kvadrandi põhilise osa moodustab Planeetide Ühendatud Föderatsioon, kuhu kuuluvad muuhulgas inimesed (Maa), vulcanid, andorlased,<!--Kuidas "andorian" eesti keeles ainsuses ja mituses olla võiks? Planeet on neil Andor--> betazoidid, trillid, sheliakid, bajorlased ja cardassianid. ''Beeta'' kvadrandi tuntumad rahvad on ''klingonid'' ja ''romulanid''. Kuna viimaste puhul on tegemist suhteliselt suletud ühiskondadega, siis nende võimu all olevatel aladel elavate lähemate ja kaugemate rahvaste kohta on vähe teada. Romulanide kodumaailma sõsarplaneedil elavad sõjakad reemlased (''Remans''). Föderatsiooni jaoks seni tundmatumaid kvadrante on olnud ''Delta'' kvadrant, kus teatakse eksisteerivat poolorgaaniliste-poolküberneetiliste Borgide rahvast. ===Rassid=== '''Vulcanid''' – Alfakvadrandi rahvas, kes teostas Maa elanikega ametliku Esimese kontakti ning hiljem asutas koos inimeste, andorialaste ja tellariitidega Föderatsiooni. Vulcanid hindavad eelkõige loogilisust ning emotsioonide varjatust, mille seotus on neil moodustunud omamoodi religiooni, mis neid valitseb. Samas on neil kõrgelt arenenud telepaatiline aju ning nad on võimelised suunama enda ja teiste mõtete protsesse ning vajadusel sulanduma teise mõtlemisvõimelise olendi mõistusega. Selline meeleühendus (''mind meld'') ei ole ohtudeta, kuna kummagi poole sama võimas või võimsam mõistus võib mõjutada vastuvõtvamat poolt. '''Andorialased''' – elavad ümber gaasiplaneedi tiirleval kuul, mida nimetatakse Andoriaks. Nad on sinise nahavärviga ning neil on peas antennid. Andorialased on loomult väga emotsionaalsed ning üsnagi sõjakad. Samuti on nad üks Föderatsiooni asutajarassidest. '''Bajorlased''' – vägagi usklik rass, kuuluvad Föderatsiooni. Oma uskumuste järgmise märgiks kannavad nad teatud kujuga kõrvarõngast. Neil on tavaks rääkides öelda perekonnanimi enne eesnime. Bajorlased kannatasid rängalt 23.-24. sajandil toimunud Cardassia okupatsioonis. '''Benzited''' – sinise nahaga Föderatsiooni kuuluv rass. Nad ei ole suutelised hingama inimeste ja paljude teiste rasside jaoks tavalises lämmastik-hapnik atmosfääris, mistõttu vajavad nad teiste Föderatsiooni planeetide külastamiseks spetsiaalset hingamisaparaati. '''Betazoidid''' – telepaatiline ning väga empaatiline rass, kes kuulub Föderatsiooni. Nad on suutelised lugema teiste mõtteid (v.a paar üksikut rassi) ning seetõttu on Betazoidid ise väga ausad. Välimuselt saab neid inimestest eristada ainult silmaiirise järgi. Neil pole silmavärvi ning iiris on üleni must. '''[[Klingonid]]''' – väga sõjakas ja kompleksne Beetakvadrandi rass, kelle ideoloogia ning muud omadused sarnanevad 17.-18. sajandi Maa Jaapani samuraide omaga. Klingonitega peeti maha paar sõda ja hulgaliselt konflikte, enne kui looduskatastroof nende kodumaailmas motiveeris neid sõlmima 2293. aastal Planeetide Ühendatud Föderatsiooniga rahu. Hiljem loodi mõlema suurjõu vahel liit, mis lõppes aastal 2372 klingonite Cardassia-invasiooni pärast. '''Romulanid''' – Beetakvadrandi rahvas, kes pärineb vulcanitest. Neid peetakse kirglikeks, salakavalateks ja oportunistlikeks. Nad on dominantne rass Romulani Täheimpeeriumis, mis on üks Linnutee galaktika Beetakvadrandi suuremaid impeeriume. Romulani Täheimpeeriumi jõud ja võim on võrreldavad Klingoni Impeeriumi omaga ning romulanidel ja klingonitel on hõõrumisi juba väga varajastest aegadest. Oma afäärides eelistavad romulanid salakavalaid taktikaid ja provokatsioone isealustatud otseste rünnakute asemel. '''Cardassianid''' – Alfakvadrandi humanoidne rahvas, kelle välimus meenutab arengut roomajatest. Cardassianidel on keeruline ajalugu ning sinna hulka kuulub ka Cardassiani Unioon, mis oli oma regioonis dominantseks poliitiliseks jõuks. Cardassianid üldiselt usuvad, et riik on tähtsam kui üksikisik. Nad on oma iseloomult salakavalad ja kahtlustavad. Cardassiani haridussüsteem on tuntud üle terve kvadrandi ning lapsi õpetatakse juba noorest east valdama selliseid tehnikaid, nagu fotograafiline mälu ja vulcani meeleühenduse <!-- = mind meld--> blokeerimine. '''Borgi kollektiiv''' – tipptehnoloogiline organisatsioon, mille koostisse kuuluvad erinevad eri rassidest borgide sekka assimileeritud humanoidid ja teised intelligentsed olendid. Borgi rahvas on läbinisti küberneetiliselt ühendatud ning toimetab ühtselt nagu detsentraliseeritud superarvuti. Borgidevahelist suhtlust on võrreldud putukate rohkearvutliste kollektiividega. Borg kollektiiv kontrollib igal ajahetkel oma indiviidide elu kõiki tahke alates liikmete energiavajadusest lõpetades mõtetega. Seega tuleb vaadata borge kui ainsust mitmuses. On ainult Kuninganna, kellel on suhteline tegevusvabadus, kuid kes on ka suletud sellesse kollektiivi. Paljud kollektiivi liikmed on assimileeritud rasside hulgast, kelle BORG on koos oma tehnoloogiaga allutanud. Borgi kollektiiv naturaalse sünnitusega tavaliselt ei tegele, ehkki on leitud hulganisti tõendeid assimileeritute neonataalsest arendamisest. Kõik borgi liikmed on täis istutatud mehaanilisi vidinaid ning visuaalselt oleks nagu tegemist biotehnoloogiliste robotitega. Borgide ideeks on allutada kõik mõistuselised olendid oma mehaanilis-bioloogilise täiuse mudelile. ==Bibliograafia== ===Autobiograafilised ja tutvustavad raamatud=== * "The Making of Star Trek" – S. E. Whitfiled, G. Roddenberry * "The Niptickers Guide for Next Generation Trekkers II" – P. Farrand (raamatute ja filmide ajaliin) ===Raamatusarjad=== * "'''Star Trek'''" ** "Prime Directive" – Judith ja Garfeld Reeves-Stevens ** "First Strike" – Diane Carey ** "Patrianide ülestõus" – Simon Hawke * "'''The Next Generation'''" ** The Last Stand – Brad Ferguson ** Contamination – John Vorholt * "'''Voyager'''" ** Chrysalis – David Niall Wilson ** TheBlackShore – Greg Cox * "'''Deep Space Nine'''" ** "Time's Enemy" – L. A. Graf * "'''New Frontier'''" ** "Into The Void" – Peter David ** "Martyr" – Peter David Esimesed neli raamatusarja põhinevad telesarjade tegelaskujudel ja New Frontier' tegelastel, kes ei ole esinenud filmides, kuid põhitegelased on vahel esinenud episoodilistes osades või neid on mainitud. "Star Treki" teemalisi juturaamatuid on välja antud üle 200. ==Välislingid== * [[MemoryAlpha:Main_Page|Memory Alpha]] – Star Treki entsüklopeedia Wiki-kujul * [http://www.startrek.com/startrek/view/index.html Ametlik veebileht] * [[Erkki Luuk]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/star-trek-kui-ueueratu-kaubamaerk/ „Star Trek” kui üüratu kaubamärk]. Sirp, 5. juuni 2009 [[Kategooria:Star Trek| ]] km9ms9zkmausrrbk2o6mnedyv0xnkev 0 1223 7162445 7135972 2026-05-28T05:26:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162445 wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=vadja keel|originaalnimi=vađđa tšeeli, maatšeeli, maa tšeeli |keelkonnavärv=uurali |riigid=[[Venemaa]]l |piirkond=[[Ingeri]] |rääkijad=67 |keelkond=[[uurali keeled]]<br> &nbsp;[[soomeugri keeled]]<br> &nbsp;&nbsp;[[soome-permi keeled]]<br> &nbsp;&nbsp;&nbsp;[[läänemeresoome keeled]]<br> &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''vadja keel''' |kood 2=vot |kood 3=vot |kaart=Votic language map.png|Votic language map |kaardi allkiri=Vadjalaste asualad [[Ingeri]]s, märgitud punaselt }} [[File:Läänemeresoome keelepuu (Finnic languages).png|thumb|Vadja keele paiknemine läänemeresoome [[keelepuu]]l Petri Kallio ja Valter Langi järgi]] '''Vadja keel''' (''vađđaa tšeeli'', vanema nimega ''maa tšeeli'' või ''maatšeeli'') on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeli]], [[vadjalased|vadjalaste]] emakeel. Vadja keele lähim sugulaskeel on [[põhjaeesti murded|põhjaeesti keel]]. ==Ajalugu== Keeleteadlase [[Petri Kallio]] hinnangul on vadja keele lähim sugulane [[Põhjaeesti hõimumurre|põhjaeesti keel]], millega ta jagab ühist [[algkeel]]t (nn ''keskne läänemeresoome keel'', inglise keeles ''Central Finnic''), ehkki tegu oli pigem murdekontiinumi kui ühtse keelega. Vadja ja põhjaeesti keele lahknemise ajaks on [[Pekka Sammallahti]] hinnanud [[viikingiaeg]]a (800–1050 pKr)<ref>[[Petri Kallio]] (2014) [https://www.academia.edu/10172149/The_Diversification_of_Proto-Finnic The Diversification of Proto-Finnic]. Kogumikus: [[Joonas Ahola]] ja [[Frog]] (toimetajad), "Fibula, Fabula, Fact: The Viking Age in Finland", lk 155–168. ''Studia Fennica Historica'' 18. Helsinki. Lk 160–163</ref> [[Tiit-Rein Viitso]] analüüsi kohaselt jagunes see algkeel, mida tema kutsub ''maa(keele)ks'', kõigepealt ''(põhja)eesti'' ja ''vaia'' murdeks. Viimasest omakorda kujunesid vadja keel, [[Kirderanniku murded|kirde-eesti rannikumurre]] (Viitso kasutab nime ''alu'') ja [[idaeesti murre]] (ehk ''vaiga'').<ref>[[Tiit-Rein Viitso]] (2008). "Eesti keele päritolust" (lk 17–24) ja "Läänemeresoome esimese silbi õ ajalugu" (lk 46–63). Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], lk 20, 57</ref> Arheoloog [[Valter Lang]] näeb vadja keele kujunemise algusena [[eelrooma rauaaeg|eelrooma rauaajal]] ja [[rooma rauaaeg|rooma rauaajal]] Põhja-[[Eesti]]st [[Isuri platoo]] lääneossa liikunud rahvastiku (ja ühtlasi läänemeresoome keele) rännet, millest annab tunnistust vastavasuunaline [[tarandkalme]]te levik ja sarnane leiuaines. Isuri platoo senine rahvastik, kes Langi arvates kõneles [[Lääneuurali keel|lääneuurali]] seda keelevormi, millest tänapäevani on säilinud vaid [[saami keeled]], assimileerus. Vadjalaste ja põhjaeestlaste kultuurilised ja keelelised erisused hakkasid Valter Langi hinnangul tekkima 2. aastatuhande algul ([[hilisrauaaeg|hilisrauaajal]]) ja süvenesid 13.–14. sajandil.<ref name=Lang251252>[[Valter Lang]] (2018). Läänemeresoome tulemised. ''Muinasaja teadus 28''. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Lk 251–252</ref> Sellele aitas kaasa kummagi rühma sattumine erinevate riikide territooriumile. Vadja keelt hakkas mõjutama [[venelased|venelaste]], [[isurid|isurite]] ja [[soomlased|soomlaste]] kolonisatsioon.<ref name=Lang251252 /><ref name="viitso31">[[Tiit-Rein Viitso]] (2008). "Keelesugulus ja soome-ugri keelepuu" (lk 28–45). Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], lk 31</ref><ref>[[Gustav Ränk]] (1960). Vatjalaiset, 9–18</ref> Ilma selleta oleks vadja keel Viitso arvates lihtsalt üks [[eesti keel]]e [[murre|murderühm]].<ref name="viitso31" /> == Seisund == Vadja keel on hääbumas. Suvel [[1998]] kõneles seda [[emakeel]]ena suuremal või vähemal määral umbes 30–40, suvel [[2003]] umbes kümme inimest kolmes [[Lauga jõgi|Lauga jõe]] [[suue|suudme]] lähedases külas. [[Vadjalased|Vadjalasi]] on 70–80. Noorim vadja keelt kõnelev vadjalane sündis aastal [[1935]]. [[1989]]. aastal rääkis vadja keelt veel 62 inimest. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel oskas [[Venemaa]]l vadja keelt 68 inimest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf |vaadatud=2013-07-20 |arhiivimisaeg=2021-01-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210127192904/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Samas on näiteks keeleteadlane [[Heinike Heinsoo]] hinnanud, et vadja keelt väga häid oskajaid on kõigest neli.<ref>Airika Harrik. [https://novaator.err.ee/1608774925/tuumarelvaga-varustatud-vene-murre-loob-vaikekeeltele-hingekella "Tuumarelvaga varustatud vene murre lööb väikekeeltele hingekella"] ERR Novaator, 2. november 2022</ref> Vadja keeles on tavaliselt eristatud nelja murret<ref>[https://web.archive.org/web/20180730170648/http://www.erm.ee/et/vadjalased Vadjalased], [[Eesti Rahva Muuseum]]</ref> ja mitu erinevat murrakut: * † idavadja * läänevadja ** † Mäe vadja ** † Oru vadja ** Vaipoole vadja * Kukkusi vadja * † [[kreevini keel|kreevini]] Kuigi Kukkusi vadja keelt on tavaliselt määratletud isuristunud vadja murdena,<ref>[[Tiit-Rein Viitso]] (2008). "Eesti keele päritolust" (lk 17–24). Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], lk 20</ref> on Petri Kallio ja Tiit-Rein Viitso sellise klassifitseerimise vastu argumenteerinud. Kallio hinnangul on tegu, vastupidi, vadjastunud [[isuri keel|isuri murdega]].<ref>[[Petri Kallio]] (2014) [https://www.academia.edu/10172149/The_Diversification_of_Proto-Finnic The Diversification of Proto-Finnic]. Kogumikus: [[Joonas Ahola]] ja [[Frog]] (toimetajad), "Fibula, Fabula, Fact: The Viking Age in Finland", lk 155–168. ''Studia Fennica Historica'' 18. Helsinki. Lk 162</ref> Viitso peab seda isuri keelele lähedaseks, ent siiski eraldiseisvaks läänemeresoome murdeks. Tema arvates hakati kukkusilasi vadjalasteks pidama sellepärast, et nad ühest küljest polnud isurid ega soomlased, teisalt olid aga kunagise Vadja viiendiku asukad.<ref>[[Tiit-Rein Viitso]] (2008). "Läänemeresoome esimese silbi õ ajalugu" (lk 46–63) ja "Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned" (lk 64–70). Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], lk 62, 65–66</ref> Murretest on järel veel läänevadja Vaipoole murrak. [[Läti]]s [[Bauska]] ligidal räägitud kreevini murre on kadunud juba [[1800]]. aastatel. Idavadja oli hääbumas juba 1900. aastate algusepoolel, aga see säilis Itšäpäivä külas veel 1960. aastate lõpuni, millal viimane rääkija suri. Läänevadja Mäe ja Oru murrakud hääbusid samuti 1960. aastatel. Vadja keelt esindas 2006. aastal [[Östersund]]is toimunud Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte lauluvõistlusel [[Liet Lavlut]] lauluga "Kui miä kazvõlin kanaine" ansambel [[Raud-Ants]]. [[File:Votic vowel harmony Venn diagram.svg|thumb|Vadja keele [[vokaalharmoonia]] [[Venni diagramm]]il (sinine – [[eesvokaal]]id, roheline – neutraalne, kollane – [[tagavokaal]]id)]] ==Õpetus== Veel 21. sajandi esimestel aastatel õpetati lastele vadja keelt Luutsa küla koolis, kuid loobuti huvipuuduse tõttu. 2011. aasta alguses avati Kingissepa koduloomuuseumis vadjalastele ja isuritele pühapäevakool, kus õpetatakse ka vadja kultuuri ja keelt. <ref>[http://www.epl.ee/news/eesti/vadjalased-polisrahvas-sadama-kulje-all.d?id=51294665#upper_vote Vadjalased, põlisrahvas sadama külje all] Päevaleht</ref> Vadja keelt võib õppida mitmes ülikoolis: * [[Helsingi Ülikool]], Soome-ugri osakond: Läänemeresoome keeled * [[Joensuu Ülikool]], Soome keele ja kultuuriteaduse osakond: Läänemeresoome keeled * [[Tartu Ülikool]], Eesti ja üldkeeleteaduse instituut: Soome-ugri osakond. *Varem: [[Jyväskylä Ülikool]], Keelte osakond: Läänemeresoome keeled ==Keelenäited== Mõned näited:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vadja keel algajatele |url=https://monikaundo.weebly.com/vadja-keel-algajatele.html |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=KEELE JA KIRJANDUSE MAAILM |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=europeminoritylanguages |kuupäev=2016-10-26 |pealkiri=Votic |url=https://europeminoritylanguages.wordpress.com/2016/10/26/votic/ |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=Europe Minority Languages |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-28 |pealkiri=Vót nyelvű találós kérdésëk_ Vót nyelvmutatványok. Mondóka {{!}} Vala.hu |url=https://vala.hu/finnsegiek/vot-nyelvu-talalos-kerdesek-________-vot-nyelvmutatvanyok |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=Vala.hu {{!}} Vala.hu |keel=hu-HU}}</ref> Terve! Tere päivä! Tere oomnikkoa! Tere õhtagoa! Jäämm yvässi! --- Kuza piippu?—Ađđaa nalla. Kuza aita?—Tuli põlõtti. Kuza tuli?—Vesi sammutti. Kuza vesi?—Ärcä ryyppäzi. --- Tuli lumi, Lumi suli, Tuli vara cesä. Menin mettsää cävelemää, Leyzin linnuu pezää. Pezäz õli muna, Munaz õli poika, Poigall õli nokka Niku kaivokokka. --- Pyhä Iilia izäntä Pyhä Pedro armollin Tuõ meilee võõrazii Meill on kagradõ kassamatta Õzrad ovad veel kõik õkaa täynn Too tuucad tullõz Hattaraizõd harvukkaizõd Ja pilved suurõd paksud Too meilee vihmaa! == Vaata ka == * [[Vadjamaa]] * [[Vadjalased]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Elna Adler|Adler, Elna]] ja [[Merle Leppik]]: Vadja keele sõnaraamat. [[Tallinn]]: Signalet, [[1990]], [[1994]]; [[Tallinn]]: [[Eesti Teaduste Akadeemia]], [[Eesti Keele Instituut]], [[1996]], [[2000]]. * Grünberg, Silja toim. Vadja keele sõnaraamat. Eesti Keele Instituut, Tallinn 2013: Eesti Keele Sihtasutus * [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: Wotische Sprachproben. [[Eesti Keele Arhiivi Toimetised]] 4. [[Tartu]], 1935. * [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: A grammar of the Votic language. Bloomington: Indiana University, The Hague, The Netherlands: Mouton & Co., [[1968]] (Indiana University Publications. Uralic and Altaic Series 68). * [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: Vadjalaste laule. [[Emakeele Seltsi Toimetised]] 3. Tallinn, 1960. * [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: Vadja muinasjutte. Emakeele Seltsi toimetised 4. Tallinn, 1962. * [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: Vadja rahvakalender. Emakeele Seltsi toimetised 8. Tallinn: Valgus, 1969. * [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: "Kolm kohalikku keelt", [[Keel ja Kirjandus]], 1969, nr 3, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193405/142707/page/20 lk 142] * [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: Vadjalane kätkist kalmuni. Emakeele Seltsi toimetised 10. Tallinn: Valgus, 1974. * [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: Vadja mõistatusi. Emakeele Seltsi toimetised 13. Tallinn: Valgus, 1979. * [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: Vadja keele lugemik eesti filoloogia üliõpilastele. Tartu, 1980. * [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: Vadja rahvalaulud ja nende keel. Emakeele Seltsi toimetised 22. Tallinn: Valgus 1986. * [[Heinike Heinsoo|Heinsoo, Heinike]]: Vad'd'a sõnakopittõja. (''Esimene vadja keele lugemik''). 2015. * [[Lauri Kettunen|Kettunen, Lauri]]: Vatjan kielen äännehistoria. [[Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia]] 185. [[Helsingi]], [[1930]]. * Kettunen, Lauri: Vatjan kielen Mahun murteen sanasto. [[Castrenianumin toimitteita]] 27. [[Helsingi]], [[1986]]. * Kettunen, Lauri ja [[Lauri Posti]]: Näytteitä vatjan kielestä. [[Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia]] 63. [[Helsingi]]: Suomalais-Ugrilainen Seura, [[1932]]. * [[Johanna Laakso|Laakso, Johanna]]: Vatjan käänteissanasto. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 49. [[Helsingi]]: Suomalais-Ugrilainen Seura, [[1989]]. * [[Petri Lauerma|Lauerma, Petri]]: Vatjan vokaalisointu. [[Helsingi]]: Suomalais-Ugrilainen Seura, [[1993]]. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 214) ISBN 951-9403-57-4. * Mälk, Vaina: Vadja vanasõnad. Tallinn: Eesti Raamat, 1976. * Posti, Lauri: Vatjan kielen Kukkosin murteen sanakirja. [[Helsingi]]: Suomalais-Ugrilainen Seura, [[1980]] (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XIX). * [[Väinö Salminen|Salminen, Väinö]]: Runonäytteitä Vatjan kielestä. [[Helsingi]]: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, [[1928]]. * [[Dmitri Tsvetkov|Tsvetkov, Dmitri]]: Vatjan kielen Joenperän murteen sanasto. [[Helsingi]]: Suomalais-Ugrilainen Seura, [[1995]] (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XXV). * Tsvetkov, Dmitri: Vadja keele grammatika. Tallinn, [[2008]]. * [[Tiit-Rein Viitso|Viitso, Tiit-Rein]]: Vadja keele Luutsa-Liivtšülä murraku fonoloogia. Emakeele Seltsi aastaraamat VII. [[Tallinn]], [[1961]]. == Välislingid== * [http://www.eki.ee/dict/vadja Vadja keele sõnaraamat] * [http://web.archive.org/19990208205656/www.geocities.com/Vienna/3259/ve.html Vadja-inglise sõnaraamat] *[https://sonad.oahpa.no/rus/vot/ sonad.oahpa.no] *[https://www.calameo.com/read/005258145ec58147e2945 Pajatõmmõ vad’d’a] *[https://vk.com/doc588484040_549967731?hash=1d12e1a2c9e0999218&dl=0824bdc316aa384ddf Vad´d´a sõnakopittõja] *[https://en.calameo.com/read/0052581451a4686e9ab9e Vad’d’a sõnakopittõja: ülezantõmizõd] *[https://web.archive.org/web/20190430060303if_/http://vadda.keeleleek.ee/Heinike_Heinsoo_Suuri_paive_Virge_2018_Loit.pdf Suuri päive] {{Uurali keeled}} [[Kategooria:Läänemeresoome keeled]] [[Kategooria:Vadjamaa|Keel]] 66fqpsfvmlkjztk7qgjl0tj6utxiw7x 0 2638 7162242 7149682 2026-05-27T17:10:19Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7162242 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; Eesti endisest külast vaata artiklit [[Saksamaa (Jõgeva)]]. "Deutschland" suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Deutschland (täpsustus)]]}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Riik | riiginimi = Saksamaa Liitvabariik | omastav = Saksamaa | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Bundesrepublik Deutschland | vapp = Coat of arms of Germany.svg | mis_lipp = | mis_vapp = | vapi_laius = 80px | asendikaart = Germany in European Union.svg | deviis = Einigkeit und Recht und Freiheit | riigikeel = [[saksa keel|saksa]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Berliin]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Frank-Walter Steinmeier]] | valitsusjuhi_ametinimi = liidukantsler | valitsusjuhi_nimi = [[Friedrich Merz]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = 843 | valuuta = [[euro]] | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = [[Das Lied der Deutschen]] | usund = | üladomeen = [[.de]] | telefonikood = 49 | riigikord = [[parlamentaarne vabariik|parlamentaarne]] [[liitvabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = GER | märkused = }} '''Saksamaa''' (ametlikult '''Saksamaa Liitvabariik''') on föderaalne vabariik [[Kesk-Euroopa]]s. See piirneb [[Taani]], [[Poola]], [[Tšehhi]], [[Austria]], [[Šveits]]i, [[Prantsusmaa]], [[Luksemburg]]i, [[Belgia]] ja [[Holland]]iga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri [[Põhjameri]] ja [[Läänemeri]]. Pealinn ja valitsuse asukoht on [[Berliin]], mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad [[Bonn]]is, endise [[Lääne-Saksamaa]] pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud [[parlamentaarne demokraatia|parlamentaarse demokraatiana]]. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest [[liidumaa]]st. 83 miljoni elanikuga Saksamaa on [[Venemaa]] järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka [[ÜRO]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja [[G8]] liikmesriik. == Asend == Saksamaa asub [[Kesk-Euroopa]]s 47°&nbsp;16′&nbsp;15″ ja 55°&nbsp;03′&nbsp;33″ [[põhjalaius]]e ning 5°&nbsp;52′&nbsp;01″ ja 15°&nbsp;02′&nbsp;37″ [[idapikkus]]e vahel. Põhjas piirneb Saksamaa [[Taani]]ga (piiri pikkus 140&nbsp;km), idas [[Poola]] (447&nbsp;km) ja [[Tšehhi]]ga (704&nbsp;km), lõunas [[Austria]] (801&nbsp;km, ilma piirita üle [[Bodensee]]) ja [[Šveits]]iga (348&nbsp;km, koos [[Büsingeni eksklaav]]iga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas [[Prantsusmaa]]ga (418&nbsp;km), läänes [[Luksemburg]]i (128&nbsp;km) ja [[Belgia]]ga (133&nbsp;km) ning loodes [[Holland]]iga (575&nbsp;km). Maismaapiiri kogu pikkus on 3694&nbsp;km.<ref>{{Netiviide|url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/germany/|pealkiri=CIA world factbook|vaadatud=2022-01-25|arhiivimisaeg=2021-01-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210109075739/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/germany|url-olek=ei tööta}}</ref> Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri [[Põhjameri]] ja [[Läänemeri]], Saksamaale kuulub ka osa [[Alpid]]est. == Loodus == === Kliima === Saksamaal valitseb mõõdukas [[kliima]] sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ja lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aasta läbi. Talve keskmine [[õhutemperatuur]] on 0&nbsp;°C. [[Sademete hulk]] on mõõdukas, 500&nbsp;mm. === Maastik === Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaal on peamiselt mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad [[Maagimäestik]]uga [[Tšehh]]i piiril. [[Berliin]]ist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. [[Lõuna-Saksamaa]] pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asuvad [[Alpid]] on suurimad mäestikud, kuid erinevalt [[Šveits]]ist ja [[Austria]]st asub Saksamaa pindalal väike osa Alpidest. [[Schwarzwald]]i edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab [[Rein]]i [[Doonau]] ülemjooksust selle idanõlvadel. === Maakasutus === Saksamaa pindalast (357 021&nbsp;km²) on 4750&nbsp;km² niisutamata maa ja 7798&nbsp;km² kaetud veega. Saksamaal on merepiiri 2389&nbsp;km ja maismaapiire 3694&nbsp;km. 2016. aasta andmetel on 51% Saksamaa maa-alast põllumajandusmaa, samas kui 30% on metsamaa ja 14% on kaetud asulate või infrastruktuuriga.<ref>Appunn, Kerstine (30 October 2018). "[https://www.cleanenergywire.org/factsheets/climate-impact-farming-land-use-change-and-forestry-germany Climate impact of farming, land use (change) and forestry in Germany]". ''Clean Energy Wire''. Archived from the original on 13 May 2020.</ref> === Bioloogiline mitmekesisus === Saksamaalt on seni leitud 28 000 taime- ja seeneliiki, nende hulgas 3242 õistaimeliiki. Putukad on 33 305 liigiga Saksamaal esineva ligikaudu 48 000 loomaliigi seas suurim rühm. Saksamaal on 706 liiki selgroogseid, millest rikkaimad on kalad ja linnud. 91 liigiga moodustavad imetajad selgroogsete hulgas vaid väikese rühma. Paljude nende liikide populatsioon on praegu ohus. Seiratavatest taimedest on ohustatud 28,7% ja 3,7% on juba välja surnud. Loomade hulgas on ohustatud 71% kahepaiksete ja roomajate liikidest, 37% linnuliikidest ja 38% imetajate liikidest. Kuus protsenti linnuliikidest ja 13% imetajatest on juba välja surnud. Umbes 500 biotoobitüübi hulgast on ohustatud üle kahe kolmandiku (69%). Mõne linnu- ja nahkhiireliigi populatsioonid aga suurenevad. Need on kehtivate kaitseskeemide, näiteks 1992. aastal rakendatud loomastiku ja taimestiku elupaikade juhendi ning põllumajanduse ekstensiivistamise meetmete mõjud. NATURA 2000 ühtne võrgustik hõlmab FFH ja linnukaitse juhendi alusel registreeritud alasid, mis katavad ligikaudu 13% Saksamaa maismaast.<ref>{{Netiviide|url=https://www.climatechangepost.com/germany/biodiversity/|pealkiri=German biodiversity}}</ref> Kuused, männid, pöögid ja tammed moodustavad kokku 73% metsamaast. Ligikaudu 90% metsamaast moodustavad 11 puuliiki. Riikliku metsainventuuri käigus uuriti 51 puuliiki või puuliigirühma.<ref>{{Netiviide|autor=Saksamaa toidu- ja põllumajandusministeerium|url=https://www.bundeswaldinventur.de/en/third-national-forest-inventory/the-forest-habitat-more-biological-diversity-in-the-forests/spruce-pine-beech-oak-the-most-common-tree-species/|pealkiri=Saksamaa metsainventuur|vaadatud=2022-01-25|arhiivimisaeg=2020-03-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200324013625/https://www.bundeswaldinventur.de/en/third-national-forest-inventory/the-forest-habitat-more-biological-diversity-in-the-forests/spruce-pine-beech-oak-the-most-common-tree-species/|url-olek=ei tööta}}</ref> === Veestik === Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Jõgede vett tarbivad tööstusettevõtted. Jõgedel kasutatakse veetransporti ning nende vahele on rajatud palju [[kanal]]eid. [[Järv]]i on Saksamaal vähe. Kalavarud veekogudes on tühised. Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on järgmised: # [[Doonau]] (''Donau''; 2852&nbsp;km), # [[Rein]] (''Rhein''; 1320&nbsp;km), # [[Elbe]] (1165&nbsp;km), # [[Odra]] (''Oder''; 866,12&nbsp;km), # [[Mosel]] (545&nbsp;km), # [[Main]] (524&nbsp;km), # [[Inn]] (510&nbsp;km), # [[Weser]] (433&nbsp;km), # [[Saale]] (413&nbsp;km), # [[Spree]] (382&nbsp;km). Suurimad järved on [[Bodeni järv]] (536&nbsp;km²), [[Müritz]] (117&nbsp;km²) ja [[Chiemsee]] (80&nbsp;km²). == Riik == === Nimi === 1949. aastast on riigi ametlik nimi ''Bundesrepublik Deutschland'', eesti keeles ''Saksamaa Liitvabariik'' (kuni 1983. aastani ''Saksa Föderatiivne Vabariik''). === Haldusjaotus === {{vaata|Liidumaa}} [[Fail:Germany, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Saksamaa liidumaad]] Saksamaa koosneb 16 [[liidumaa]]st: {{veergude loend|laius=16em|stiil=max-width:50em| # [[Alam-Saksi]] # [[Baden-Württemberg]] # [[Baieri]] # [[Berliin]] # [[Brandenburg]] # [[Bremeni liidumaa|Bremen]] # [[Hamburg]] # [[Hessen]] # [[Mecklenburg-Vorpommern]] # [[Nordrhein-Westfalen]] # [[Rheinland-Pfalz]] # [[Saarimaa]] # [[Saksi-Anhalt]] # [[Saksimaa]] # [[Schleswig-Holstein]] # [[Tüüringi]] }} === Poliitiline süsteem === Saksamaa on [[Parlamentaarne vabariik|parlamentaarne]] liitvabariik. Riigipea on [[Saksamaa president|liidupresident]] (''Bundespräsident''), kelle valib 5 aastaks [[valimiskogu (Saksamaa)|valimiskogu]] (''Bundesversammlung''), mis koosneb [[Liidupäev]]a liikmetest (50%) ja [[liidumaa]]de esindajatest (50%). Sama isik võib ametis olla kaks ametiaega järjest. Seadusandlikku võimu teostavad [[Liidunõukogu (Saksamaa)|Liidunõukogu]] (''Bundesrat'') ja Liidupäev (''Bundestag''). Liidunõukogu 69 liiget esindavad liidumaade huve. Liikmed määravad liidumaade valitsused ja neid võidakse alati tagasi kutsuda. Iga liidumaa võib rahvaarvust sõltuvalt esitada 3–6 liiget, kes tohivad hääletada ainult blokina. Liidupäeva 299 liiget valib rahvas enamusvalimistel ühemandaadilistest ringkondadest, 299 liiget proportsionaalsuse põhimõttel parteinimekirjade järgi. Võib tekkida ka lisamandaate ([[2005. aasta Saksamaa parlamendivalimised|2005. aasta valimistel]] lisandus neid 16). Erakondlik valimiskünnis on 5% või kolm isikumandaati. Parlamendiliikmete volitused kestavad neli aastat. [[Liidupäev|Bundestagi]] valimistel saavad hääletada kõik üle 18-aastased ja [[Saksamaa kodakondsus]]t omavad inimesed. Liidumaavalimistel (''Landtagswahlen'') saavad hääletada kõik üle 18-aastased ja Saksamaa kodakondsusega inimesed. [[Brandenburg]]is, [[Schleswig-Holstein]]is, [[Bremen]]is ja [[Hamburg]]is saab hääletada alates 16. eluaastast, Saksamaa kodakondsus on endiselt nõutav. Munitsipaal/kohalikel valimistel (''Kommunalwahlen'') saavad hääletada kõik Saksamaa kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud, kes on Saksamaal elanud üle kolme kuu. Vanuse alammäär oleneb osariigist. [[Saksimaa]]l, [[Saarimaa]]l, [[Rheinland-Pfalz]]is, [[Hessen]]is ja [[Baieri]]s saavad hääletada ainult 18-aastased ja vanemad inimesed. Teistes liidumaades saab kohalikel valimistel hääletada alates 16. eluaastast. Lisaks on kõigil täiskasvanud ELi kodanikel lubatud hääletada Euroopa Parlamendi valimistel.<ref>{{Netiviide|url=https://handbookgermany.de/en/rights-laws/elections.html|pealkiri=Saksamaa valimisõigused|autor=neuemedienmacher.de}}</ref> [[Täidesaatev võim]] kuulub [[Saksamaa liiduvalitsus|liiduvalitsusele]] (''Bundesregierung''), mida juhib [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|liidukantsler]] (''Bundeskanzler''), kelle nimetab liidupresidendi ettepanekul 4 aastaks Liidupäev. Valitsuskabineti liikmed nimetab liidukantsleri ettepanekul liidupresident. Saksamaal kehtib mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on [[Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatlik Liit]] (''Christlich Demokratische Union Deutschlands'') ja selle sõsarpartei [[Baieri Kristlik-Sotsiaalne Liit]] (''Christlich-Soziale Union in Bayern''), [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (''Sozialdemokratische Partei Deutschlands'') ja [[Vaba Demokraatlik Partei]] (''Freie Demokratische Partei''). Kõrgeim kohtuorgan on Liidu Põhiseaduslik Kohus, mille 16 kohtunikku teostavad põhiseaduslikku järelevalvet ja lahendavad liidumaade-vahelisi tülisid. Pooled kohtunikest valib Liidupäev ja pooled Liidunõukogu. Kohtunike ametiaeg on 12 aastat ja neid ei tohi tagasi valida. Kõrgeim apellatsiooni- ja kassatsioonikohus on Liidukohus. Liidumaadel on oma kohtud. Kehtib [[Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus|1949. aasta põhiseadus]] (mida on hiljem mitu korda täiendatud). Igal liidumaal on oma [[põhiseadus]], [[parlament]] ja [[valitsus]]. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Saksamaa vaba riik. [[Korruptsiooniindeks]]i järgi asub Saksamaa maailmas 10. kohal.<ref>{{Netiviide|autor=Transparency International|url=https://www.transparency.org/en/countries/germany|pealkiri=Korruptsioonitase}}</ref> === Riiklik julgeolekusüsteem === Saksamaa riikliku julgeolekusüsteemi moodustavad [[välisluure]]amet – [[Bundesnachrichtendienst|Föderaalne Teabeteenistus]] (saksa k. ''[[Bundesnachrichtendienst]] BND''), [[vastuluure]]asutus – Saksamaa föderaalne julgeolekuteenistus ehk Föderaalne Põhiseaduse Kaitsmise asutus (''Bundesamt für Verfassungsschutz, BfV''), sõjaväe [[vastuluure]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/173025/saksamaal-tabati-vene-diplomaadist-luuraja Saksamaal tabati Vene diplomaadist luuraja], www.ohtuleht.ee, 20. aprill 2005</ref> (''Militärische Abschirmdienst, MAD'') ja üleriigiline föderaalne [[kriminaalpolitsei]] asutus (''Bundeskriminalamt, BKA''). == Rahvastik == [[Pilt:Pyramide Allemagne.PNG|pisi|Saksamaa rahvastikupüramiid]] Saksamaa on suurriik, kus elab 2021. aasta septembri andmete järgi 83 222 442 inimest, sellega on Saksamaa [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suurima rahvaarvuga riik.<ref name="elHLJ" /> Maailmas on ta selle näitaja poolest 19. kohal.<ref>{{Netiviide|väljaandja=Statistisches Bundesamt|url=https://www.destatis.de/EN/Themes/Society-Environment/Population/Current-Population/_node.html|pealkiri=Rahvastikustatistika}}</ref> Rahvastikutihedus on 240 inimest ruutkilomeetri kohta.<ref>{{Netiviide|autor=worldometer.info|url=https://www.worldometers.info/world-population/germany-population/|pealkiri=Rahvastikustatistika}}</ref> Keskmine eeldatav eluiga on meestel 78,6 ja naistel 83,4 aastat.<ref>{{Netiviide|väljaandja=Statistisches Bundesamt|url=https://www.destatis.de/EN/Themes/Society-Environment/Population/Deaths-Life-Expectancy/_node.html|pealkiri=Rahvastikustatisika}}</ref> Sündimus on 9,3 ja suremus 11,8 1000 inimese kohta aastal 2020.<ref>{{Netiviide|väljaandja=Statistisches Bundesamt|url=https://www.destatis.de/EN/Themes/Society-Environment/Population/Births/Tables/birth-deaths.html|pealkiri=Rahvastikustatisika}}</ref> Saksamaa loomulik sünni ja suremuse suhe on olnud negatiivne 49 aastat järjest, mis on globaalselt selle näitaja pikim ametlik kestus.<ref>{{Netiviide|väljaandja=Statistisches Bundesamt|url=https://www.destatis.de/EN/Themes/Society-Environment/Population/Births/Tables/lrbev04.html|pealkiri=Rahvastikustatistika}}</ref> 87% elanikkonnast moodustavad Saksamaa kodanikud. 2021. aasta septembri seisuga on registreeritud Saksamaal 10,79 miljonit välisriikide kodanikku.<ref>{{Netiviide|väljaandja=Statistisches Bundesamt|url=https://www.destatis.de/EN/Themes/Society-Environment/Population/Current-Population/Tables/liste-current-population.html|pealkiri=Saksamaa populatsioon}}</ref> Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, 20. sajandil oli 3 suuremat mõõna, 2 maailmasõda ning aastad 1969–1973,<ref>{{Netiviide|autor=Macrotrends|url=https://www.macrotrends.net/countries/DEU/germany/birth-rate|pealkiri=Saksamaa iibe statistika}}</ref> mille järel on iive püsinud võrdlemisi stabiilsena. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 77,6–83,6 miljonini erinevate mudelite tulemusena.<ref>{{Netiviide|väljaandja=Statistisches Bundesamt|url=https://www.destatis.de/EN/Themes/Society-Environment/Population/Population-Projection/Tables/variant-1-2-3-agegroups.html|pealkiri=Rahvastikustatistika}}</ref> Rahvastikutihedus on suurim endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks teguriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (töökohtade arv jne). Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju endisi territooriume. Naabritest on suurem rahvastikutihedus Belgias, Hollandis ja Luksemburgis.<ref>{{Netiviide|väljaandja=World Bank Group|url=https://data.worldbank.org/indicator/EN.POP.DNST?locations=DE|pealkiri=Rahvastikustatistika}}</ref> === Linnad === Saksamaa suurimad linnad on [[Berliin]], [[Hamburg]], [[München]], [[Köln]], [[Frankfurt]] ja [[Stuttgart]]. Suurim linnastuvõrk on [[Reini hiidlinnastu|Reini-Ruhri piirkond]], kus elab ligikaudu 14 miljonit inimest.<ref>{{Netiviide|autor=Initiativkreis Europäische Metropolregionen in Deutschland (Euroopa suurlinnapiirkondade algatusrühm Saksamaal)|url=https://deutsche-metropolregionen.org/metropolregion-rhein-ruhr/?lang=en|pealkiri=Rahvastikustatistika/metropol}}</ref> {| class="wikitable" !Koht !Linn !Liidumaa !Elanike arv |- |1. |[[Berliin]] |[[Berliin]] |align="right"|3 439 100 |- |2. |[[Hamburg]] |[[Hamburg]] |align="right"|1 769 117 |- |3. |[[München]] |[[Baieri]] |align="right"|1 330 440 |- |4. |[[Köln]] |[[Nordrhein-Westfalen]] |align="right"|1 000 660 |- |5. |[[Frankfurt am Main]] |[[Hessen]] |align="right"|671 927 |- |6. |[[Stuttgart]] |[[Baden-Württemberg]] |align="right"|600 068 |- |7. |[[Düsseldorf]] |[[Nordrhein-Westfalen]] |align="right"|586 217 |- |8. |[[Dortmund]] |[[Nordrhein-Westfalen]] |align="right"|581 308 |- |9. |[[Essen]] |[[Nordrhein-Westfalen]] |align="right"|576 259 |- |10. |[[Bremen]] |[[Bremen]] |align="right"|547 685 |- |11. |[[Hannover]] |[[Alam-Saksi]] |align="right"|520 966 |- |12. |[[Leipzig]] |[[Saksimaa]] |align="right"|518 862 |- |13. |[[Dresden]] |[[Saksimaa]] |align="right"|517 052 |- |14. |[[Nürnberg]] |Baieri |align="right"|503 673 |- |15. |[[Duisburg]] |[[Nordrhein-Westfalen]] |align="right"|491 931 |- |} {{vaata ka|Saksamaa linnade loend}} === Religioon === Pärast [[reformatsioon]]i on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. [[19. sajand]]i lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik [[natsionaalsotsialism]]. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] on Saksamaale saabunud hulgaliselt [[Türgi]]st pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa [[islam]]i. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude [[Aasia]] ja [[Ameerika]] uusreligioonide keskusteks [[Euroopa]]s. {{vaata ka|Bambergi peapiiskoppide loend|Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend}} == Majandus == {{Vaata|Saksamaa majandus}} Saksamaa oli 2020. aastal SKT suuruse poolest neljas riik maailmas.<ref>{{Netiviide|väljaandja=World Bank Group|url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=DE&most_recent_value_desc=true|pealkiri=Majandusstatistika/SKT}}</ref> Ekspordimahult Hiina ja Ameerika Ühendriikide järel maailma kolmas<ref name=":0"/> ja impordimahult Ameerika Ühendriikide ja Hiina järel maailma kolmas.<ref name=":0"/> 2023. aastal oli Saksamaa SKP 4,46 triljonit dollarit, millega see oli USA ja Hiina järel ning Jaapani ees maailmas kolmas.<ref>[https://www.err.ee/1609253967/saksamaa-tousis-suuruselt-maailma-kolmandaks-majanduseks "Saksamaa tõusis suuruselt maailma kolmandaks majanduseks"] ERR, 15. veebruar 2024</ref> Saksamaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele [[euro]], mis vahetas välja [[Saksa mark|Saksa marga]]. Tööjõulisi elanikke oli 2022. aastal Saksamaal 42,92 miljonit<ref>{{Netiviide|väljaanne=statista.com|url=https://www.statista.com/statistics/795244/employment-in-germany/|pealkiri=Majandusstatistika/Tööjõuline elanikkond}}</ref> ja töötuid 7,5%.<ref>{{Netiviide|autor=statista|url=https://www.statista.com/statistics/227005/unemployment-rate-in-germany/|pealkiri=Majandusstatistika/Töötud}}</ref> {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /> !Sektor !SKT osakaal !Tööjõu osakaal |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 0,9% || 2,4% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 26,8% || 29,7% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 72,3% || 67,8% |- |} === Väliskaubandus === Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on masinad ja masinaosad, sõidukid ja varuosad, kemikaalid, metallid, meditsiini- ja toidukaubad. Saksamaa tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Ameerika Ühendriigid]] – 9,11%, [[Prantsusmaa]] – 7,97%, [[Hiina]] – 7,48%, [[Holland]] – 6,1%, [[Suurbritannia]] – 5,98%, [[Itaalia]] – 5,23%, [[Poola]] – 4,84%, [[Austria]] – 4,7% (2019).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=OEC|url=https://oec.world/en/profile/country/deu|pealkiri=Majandusstatistika}}</ref> Saksamaa põhilised impordiartiklid on masinad ja masinaosad, sõidukid ja varuosad, kemikaalid, metallid, nafta ja selle saadused, metalli-, plastmass- ja tekstiilitooted. Saksamaa tähtsaimad impordipartnerid on [[Hollandi Vabariik|Holland]] – 9,15%, [[Hiina]] – 8,34%, [[Prantsusmaa]] – 6,56%, [[Belgia]] – 5,92%, [[Poola]] – 5,88%, [[Itaalia]] – 5,55%, [[Tšehhi]] – 5,33%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 5,15 (2019).<ref name=":0"/> === Energiamajandus === Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit [[kilovatt-tund]]i (kWh) elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energialiikide jaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% – [[naftasaadus]]ed, 24% – [[kivisüsi]], 22% – [[maagaas]], 11% – [[tuumaenergia]], 2% – [[hüdroenergia]] ja 2% – muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt ([[Ruhr]]i tööstuspiirkonnas) ja [[pruunsüsi|pruunsütt]] (Saksimaal ja [[Harz]]i mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõuna-Saksamaal. [[Põhjameri|Põhjameres]] ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, [[Elbe]], Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka [[tuuleenergia]]le: Saksamaast on saanud suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. 2021. aastaks on otsustatud kõik Saksamaal töötavad [[tuumaelektrijaam]]ad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. 2050. aastaks on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta [[taastuvenergia]] osakaal energiamajanduses 50% peale. === Tööstus === [[Pilt:VW Golf 2.0 TDI BlueMotion Technology Highline (VII) – Frontansicht, 28. Juli 2013, Münster.jpg|pisi|[[Volkswagen Golf]]]] Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel [[naatrium]]i leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka [[plii]]d ja [[tsink]]i. Saksamaal on nii [[kergetööstus|kerge-]] kui ka [[rasketööstus]]ettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas, tooraine olemasolu ja [[Reini jõgi|Reini jõe]] tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu [[Essen]] ja [[Dortmund]]. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud [[autotööstus]]ega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma – [[Volkswagen]] ja [[Daimler AG]] on ühed suuremad autotootjad terves maailmas (aasta 2019 seisuga tootsid ettevõtted kahe peale ligi 14,1 miljonit sõidukit). Ka [[elektroonikatööstus]]es ollakse tasemel (tänud suurettevõttele [[Siemens Group]]). [[Metallurgia]]s pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim [[teras]]etootja ja eksportija. [[Alumiinium]]i puhul jäädakse alla vaid [[Norra]]le. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud [[bränd]]id just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd [[Adidas]]). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on suured. Riigis on selleks vajaminevat [[kapital]]i, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks. == Kultuur == {{Vaata|Saksa kultuur}} [[Pilt:Lucas Cranach d. Ä. - The Lamentation of Christ - The Schleißheim Crucifixion - Alte Pinakothek.jpg|pisi|püsti|Lucas Cranach vanema maal "Jeesuse ristilöömine"]] [[Saksa keel]] oli varem ''[[lingua franca]]'' [[Kesk-Euroopa|Kesk-]], [[Ida-Euroopa|Ida-]] ja [[Põhja-Euroopa]]s ning on [[inglise keel]]e järel teine õpituim võõrkeel. [[Saksa kultuur]] on rikas, riiki tuntakse "poeetide ja mõtlejate maana" (''das Land der Dichter und Denker''){{lisa viide}}. * Heliloojaid: [[Johann Sebastian Bach]], [[Ludwig van Beethoven]], [[Johannes Brahms]], [[Georg Friedrich Händel]], [[Felix Mendelssohn Bartholdy]], [[Robert Schumann]], [[Richard Wagner]]. * Kirjanikke: [[Heinrich Böll]], [[Johann Wolfgang von Goethe]], [[Günter Grass]], [[Heinrich Heine]], [[Hermann Hesse]], [[Thomas Mann]], [[Karl May]], [[Friedrich Schiller]], [[Albert Schweitzer]]. * Kunstnikke: [[Albrecht Altdorfer]], [[Albrecht Dürer]], [[Max Ernst]], [[Georg Baselitz]], [[Joseph Beuys]], [[Lucas Cranach vanem]]. * Filosoofe: [[Friedrich Engels]], [[Jürgen Habermas]], [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], [[Martin Heidegger]], [[Immanuel Kant]], [[Gottfried Leibniz]], [[Karl Marx]], [[Friedrich Nietzsche]], [[Arthur Schopenhauer]]. * Teadlasi: [[Max Born]], [[Robert Bunsen]], [[Albert Einstein]], [[Carl Friedrich Gauss]], [[Werner Heisenberg]], [[Heinrich Rudolf Hertz]], [[David Hilbert]], [[Johannes Kepler]], [[Georg Simon Ohm]], [[Max Planck]], [[Wilhelm Röntgen]]. * Leiutajaid: [[Karl Benz]], [[Rudolf Diesel]], [[Johannes Gutenberg]], [[Otto Lilienthal]], [[Carl von Linde]], [[Nikolaus Otto]], [[Werner von Siemens]], [[Konrad Zuse]]. == Ajalugu == {{vaata|Saksamaa ajalugu}} === Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr–300 pKr) === Arvatakse, et [[germaanlased|germaani]] hõimude [[etnogenees]] sai alguse hilisel Skandinaavia [[pronksiaeg|pronksiajal]] või kõige hiljem eel-Rooma rauaajal. Hõimud hakkasid [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] liikuma [[Skandinaavia|Lõuna-Skandinaaviast]] ja [[Põhja-Saksamaa]]lt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia [[keldid|keltide]], pärsia, balti ja [[slaavlased|slaavi hõimudega]]] Ida-Euroopas. Varasest germaani ajaloost teatakse üldiselt vähe, teatakse vaid nende läbikäimisest ja kaubavahetusest [[Rooma Impeerium]]iga. [[1. sajand]]i algusaastatel korraldas Rooma pika sõjalise kampaania Reinist itta jäävatel aladel. Rooma võimule allutati mitmed germaani hõimud. Piirkond kuulutati rahulikuks [[7]]. a pKr ning [[Germaania]] [[asehaldur]]iks määrati [[Publius Quinctilius Varus]]. Vallutuskampaaniat juhtinud [[Tiberius]] (hilisem keiser) lahkus piirkonnast, et tegeleda [[Illüüria]]s puhkenud ülestõusuga. [[9]]. aastal toimunud [[Teutoburgi lahing]]us said Varuse juhitud Rooma väed germaanlaste ühisväe käest hävitavalt lüüa. [[Heruskid]]e pealik [[Arminius]] oli suutnud koondada rivaalitsevad germaani hõimud Rooma-vastasesse liitu. Kuna Arminius oli ise Rooma sõjaväes teeninud, tundis ta selle nõrku kohti. Ta meelitas Varuse valeinformatsiooni abil [[Teutoburgi mets]]a, kus germaanlaste varitsus hävitas kogu Varuse armee. Roomale osutus kaotus niivõrd suureks löögiks, et see sisuliselt loobus edasistest Reini jõe taguse Germaania vallutamise plaanidest. Aastaks 100, mis on ka [[Tacitus]]e "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: Reinist Doonauni. [[3. sajand]]i<nowiki/>l kerkis esile hulk Lääne-Germaani hõime: [[alemannid]], [[frangid]], [[saksid]], [[friislased]], [[sikambrid]] ja [[tüüringlased]]. Umbes 260. aastal murdsid need hõimud läbi [[Limesi front|Limesi frondi]] ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jõgedest. === Esimene Saksa Riik, Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik (843–1806) === Keskaegne [[Saksa keel|saksakeelse]] tuumikuga (Austria ja Saksamaa) riik [[Saksamaa kuningriik]] tekkis 843. aastal [[Verduni leping]]u alusel, 800. aastal [[Karl Suur]]e loodud [[Frangi riik|Karolingide impeeriumi]] jagunemise tagajärjel. Värske [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma impeerium]] püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus [[Eider]]i jõest põhjas [[Vahemeri|Vahemereni]] lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski [[Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik]] ([[ladina keel]]es ''Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ''). Algselt pärast Frangi riigist eraldumist jätkus piirkonnas [[hertsogkond]]adeks killustumine ning alles [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] (936–973) valitsemisajal suutis ta [[Rooma paavst]]i toetusel allutada hertsogiriigid ning pärast sõjakäiku Rooma end 962. aastal [[Saksa-Rooma keiser|Rooma keisriks]] kroonida, kuid juba pärast Otto I surma hakkas keisri võim vähenema, seda eriti tema vastuolude tõttu Rooma paavstidega, kes keskajal Euroopas valitseva [[roomakatoliku kirik]]u peana tahtis lisaks vaimulikule võimule ka ilmalikku võimu kõikide keskaegsete riikide valitsejate üle. [[Saksi dünastia]]sse kuulunud keiser [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] juhtimisel ühendati [[Lotring]], [[Saksimaa]], [[Frangimaa]], [[Švaabimaa]], [[Tüüringi]] ja [[Baierimaa]]. Järgmise, [[Saali dünastia]] valitsemisajal [[11. sajand]]il liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja [[Burgundia]], ehkki keisrivõimu nõrgestas nn [[Investituuritüli]] – konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta [[Wormsi rahu]]ni. Hohenstaufeni keisrite ajal (1138–1254) suurendasid saksa vürstid [[Läänemere ristisõjad|Läänemere ristisõdade]] käigus veelgi oma mõjujõudu idas ja lõunas. [[Põhja-Saksamaa]] linnad aga rikastusid [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liikmetena. [[13. sajand]]i keskel, kui [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks – 25 aastaks [[interregnum]] ehk valitsejata aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, [[aadlik]]ud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli [[vabalinn]]adel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad [[hansalinnad]]e liidu. Lõpuks leiti [[Rudolf I Habsburg|Rudolf I]] näol mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama, ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa keisrid [[Habsburgid]]e, [[Wittelsbachid]]e või [[Luxemburgid]]e dünastiast. Keiser [[Karl IV]] valitsemisajal (1346–1378) viidi Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi pealinn [[Praha]]sse ja põhiosa [[Böömimaa|Tšehhi (Böömi)maale]], [[Habsburgide dünastia]] esindaja [[Karl V]] ([[Aragóni kuningriik|Aragóni]] ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] (hilisema [[Hispaania]])) kuningas, [[Saksa kuningas]], [[Itaalia]] ja [[Napoli kuningriik|Napoli kuningas]], [[Burgundia hertsog]] ja [[Austria ertshertsog]]i valitsemisajal (1519–1556) asus keisririigi pealinn [[Madrid]]is ja põhikeskus [[Pürenee poolsaar]]el. === Reformatsioon === [[Pilt:Lucas Cranach (I) workshop - Martin Luther (Uffizi).jpg|pisi|püsti|[[Martin Luther]]]] 1517. aastal kirjutas [[Wittenberg]]is munk [[Martin Luther]] oma 95 teesi, millega pani aluse uuele religioonile. [[Luterlus]] omas laia levikut Saksamaa vürstiriikides ning [[roomakatoliku kirik]]ust eraldiseisev [[luteri kirik]] sai paljudes saksa vürstiriikides 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Lahkarvamused usuküsimustes roomakatoliku kirikuga viisid [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõjani]] (1618–1648), mis laastas Saksamaad. Kolmekümneaastase sõja lõpetas [[Vestfaali rahu]] 1648. aastal, keisririik jagati ''de facto'' paljudeks (300) iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus ([[kaksikmonarhia]]) – Austria Habsburgid ja [[Preisimaa kuningriik]]. [[Brandenburgi mark]]-Preisi kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]], kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Saksamaa ühe [[kuurvürstiriik|kuurvürstiriigi]] esiletõusu aluseks oli [[Brandenburgi kuurvürst]]i [[Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)|Friedrich Wilhelmi]] poolt 1618. aastal [[Poola kuningas|Poola kuningalt]] [[lään]]iks Preisimaa ühendamine Brandenburgiga ning tugeva sõjaväe ning hariduse arendamine ([[Halle ülikool]]i (1694) ja [[Teaduste akadeemia]] (1699) asutamine). Samuti oli Brandenburg-Preisimaa varjupaigaks Prantsusmaa [[hugenotid|hugenottidele]] ja teistele ([[Madalmaad]]e) usuvähemustele, kes leidsid [[protestantism|protestantlikul]] Preisimaal pelgupaiga. Brandenburgi-Preisimaa laienemine toimus ka [[Poola jagamised|Poola jagamiste käigus]]: 1772. aastal Ida-[[Pommeri]], [[Warmia]] ja [[Kulmimaa]] (Chelmnomaa) vastavalt 1793. ja 1795. aastal. Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt [[koalitsioonisõjad|koalitsioonisõdadesse]], seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati Prantsusmaale. 1803. aastal viidi läbi territoriaalreform. Kirik kaotas palju privileege ja senised 289 pisiriiki koondati 112 suuremaks [[haldusüksus]]eks. Mõned nendest nagu Baierimaa, [[Badeni kuurvürstkond|Baden]], [[Saksimaa]] ja [[Württemberg]] toetasid Napoleoni sõdades Austria vastu ja 1806. aastal lakkas Saksa Rahva Püha Rooma keisririik olemast. Baierimaa, Baden, Saksimaa ja Württemberg said kuningriigi õigused ning Napoleon lõi [[Jena]] jõe lahingus Preisimaad ja Prantsusmaa okupeeris riigi. === Restauratsioon ja revolutsioon (1814–1871) === Pärast seda, kui venelaste, austerlaste ja preislaste armeed 1813. aastal Leipzigi all [[rahvaste lahing]]us lõpuks Napoleoni väed purustasid, järgnes prantslaste kaotus brittidele [[Waterloo lahing]]us ning 1815. aastal toimus [[Viini kongress]]. Viini kongressil asutati [[Saksa Konföderatsioon]] ([[Saksa Liit]]), mis koosnes 35 riigist ja 4 [[vabalinn]]ast, mida juhtis [[Bundestag]] [[Frankfurt Maini ääres|Maini-äärsest Frankfurdist]], milles mängis olulist rolli Austria võimukas kantsler [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]]. 1820–1830 toimus Saksamaa kiire [[industrialiseerimine]] ja moodustati [[Saksa tolliliit]], mis oli esimene samm ühtse Saksamaa suunas. Hilisem kantsler [[Otto von Bismarck]] soodustas ühinemist kõigi sõjaliste ja diplomaatiliste vahenditega. Mitmete revolutsiooniliste liikumiste valguses Euroopas algatasid intellektuaalid ja keskklass [[Märtsirevolutsioon]]i Berliinis. Preisi sõjavägi surus selle 1849. aastal veriselt maha. Samal aastal alustas Preisimaa [[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamist]]. Selleks sõlmiti koos Saksimaa ja [[Hannover]]iga sama aasta mais leping, mida hakati nimetama Kolme Kuninga Uniooniks. Sellega ühines peatselt 28 Saksa riiki. Sündmuste käiku sekkus Venemaa, kelle survel pidi Preisimaa [[Olomouc]]i linnas kirjutama alla kokkuleppele Austriaga, millega ta lubas loobuda Saksamaa ühendamise plaanist enda juhtimise alla. Ühtlasi taastati ka Saksa Liit, milles liidriroll kuulus Austriale. Kokkulepet hakati kutsuma Olmützi alanduseks. Pärast võitu 1866. aastal Austria ja Prantsusmaa üle kuulutatigi [[Versailles' loss]]i peegelsaalis 18. jaanuaril 1871 välja Saksa riik. {{vaata ka|Põhja-Saksa Liit}} === Teine Saksa Riik (1871–1918) === {{Vaata|Saksa Riik|Saksa Keisririik}} Uut keisririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ja pealinnaks oli Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid peale Austria – ''Kleindeutschland'' ehk [[Väike-Saksamaa]], mis moodustas koos Ungari ja Böömimaaga [[Austria-Ungari]] keisririigi. Alates 1884. aastast hakati asutama kolooniaid ka väljaspool Euroopat. Saksamaa ühendamise järgsel perioodil, mida tunti ka Gründerzeiti nime all, kindlustas Saksamaa positsiooni esimene Saksamaa riigikantsler [[Otto von Bismarck]], kes lõi rahvusvahelisi [[liit]]e, [[allianss]]e ning piiras senise Euroopa suurvõimu Prantsusmaa mõju diplomaatiliste meetmetega, vältides sõdu. Siiski hakkas Saksamaa oma ühendamise tõttu teistesse riikidesse üleolevamalt suhtuma ning see tekitas välissuhetesse mõrasid. Enamikust vastloodud liitudest arvati Saksamaa välja. Täpsemalt: Prantsusmaa lõi uusi suhteid, kirjutades 1904 Ühendkuningriigiga alla [[Entente Cordiale]]'i lepingule ja kindlustades oma suhteid Venemaaga. Peale oma Austria-Ungari suhete jäi Saksamaa poliitiliselt üha enam isoleerituks. 19. sajandi lõpul püüdis Saksamaa laieneda väljapoole Euroopat ja liitus teiste Euroopa jõududega, et saada osa [[Aafrika]]st ja Aasiast ([[Hiina]]s). Aafrika alad jagati [[Berliini konverents (1884–1885)|Berliini konverentsil]] Euroopa jõudude vahel. Saksamaale jäid [[Ida-Aafrika]], [[Kagu-Aafrika]], [[Togo]] ja [[Kamerun]]. Soov omandada [[koloonia]]id [[Kolooniad Aafrikas|Aafrikas]] tekitas pingeid "suurte jõudude" – [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]], Austria-Ungari, Preisimaa, Venemaa ja Prantsusmaa vahel. === Esimene maailmasõda === Austria kroonprintsi mõrv 28. juunil 1914 vallandas täpselt kuu aega hiljem [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]]. Saksamaa koos Austria-Ungari keisririigiga juhtisid [[Keskriigid|Keskriikide]] liitu, mis kaotas sõja [[Allianss|Liitlasvägedele]] (alguses [[Antant]]). Novembris 1918. aastal vallandus [[Saksa Revolutsioon]] ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi [[Compiègne'i vaherahu|Compiegne'i vaherahu]] sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama [[Versailles' rahu]]lepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust, tööstust. Leping võeti Saksamaal vastu kui sõja jätk ning selle ränkus olevat otseselt seotud natsismi populariseerumisega. === Weimari Vabariik (1919–1933) === {{Vaata|Weimari vabariik}} Pärast edukat [[Saksa Revolutsioon]]i 1918. aasta novembris kuulutati välja vabariik. Weimari Põhiseadus sai kehtivaks, kui president [[Friedrich Ebert]] selle 11. augustil 1919 allkirjastas. 1918. aastal asutati Saksamaa Kommunistlik Partei. Asutajateks olid [[Rosa Luxemburg]] ja [[Karl Liebknecht]]. 1919. aastal asutati [[Adolf Hitler]]i juhtimisel [[Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei]]. Kogu riik kannatas majanduslanguse all, mida põhjustasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu ebastabiilset valitsust järjest. Selle tõttu nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veelgi laialt levinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsionaalsotsialistid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. ''Dolchstoßlegende'' on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja Saksa revolutsiooni, mitte sõjalise kaotuse tõttu. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks [[Spartakusbund]], tahtsid tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik – nõukogude vabariik. Mitu parteid suutis lüüa parlamendi vägesid ja toimus tuhandeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu. Tulemuseks olid parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president [[Paul von Hindenburg]] alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud – ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri. === Kolmas Reich (1933–1945) === {{Vaata|Kolmas Riik}} 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Selle sündmuse tagajärjel välja antud [[dekreet]] tühistas suure osa Saksamaa kodanike põhiõigustest. Parlamendis vastu võetud aktiga anti Hitlerile täielik seadusandlik võim – ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistidest parlamendiliikmed olid selleks ajaks juba vangistatud. Võimaliku vastupanu mahasurumiseks kasutas Hitler oma uut võimu ning kehtestas mõne kuuga totalitaarse tsentraliseeritud režiimi. Tööstuse jalule aitamisel keskenduti sõjaväe taasrelvastamisele. 1935. aastal võttis Saksamaa oma kontrolli alla Saarimaa ja 1936. aastal Reinimaa (mõlemad piirkonnad olid Versailles' rahuga kaotatud). Paralleelselt armee taasrelvastumisega muutus Saksamaa toon välispoliitikas üha agressiivsemaks. 1938. aastal võeti oma kontrolli alla Austria (''[[Anschluss]]''), millele järgnes 1939. aastal [[Tšehhoslovakkia]] okupeerimine. Ettevalmistava sammuna Poola ründamiseks sõlmiti 1939. aastal Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel vastastikuse mittekallaletungi leping ehk nn [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]. === Teine maailmasõda === 1939. aastal kasvasid militarismist, natsionalismist ja territoriaalküsimustest tekkivad pinged, mis vallandusid 1. septembril välksõjas Poola vastu. Kaks päeva hiljem kuulutasid britid ja prantslased sakslastele sõja ning Teine maailmasõda oligi alanud. 22. juunil 1941 avas Saksamaa Idarinde tungides Nõukogude Liitu. Sellega oli mittekallaletungileping murtud. Peatselt pärast seda, kui Jaapan ründas Ameerikat [[Pearl Harbour]]is, kuulutas Saksamaa sõja ka USA-le. Sõda Euroopas lõppes 1945. aasta 8. mail kui Saksamaa kapituleerus. Pärast sõda sai Saarland Prantsuse [[protektoraat|protektoraadiks]] 1947–1956 aastateks. [[Natsionaalsotsialism|Natsistliku]] režiimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4–6 miljonit juuti ([[holokaust]]). Kogu Euroopas on Teine maailmasõda vastutav 35 miljoni inimese surma eest. Saksamaa kaotas sõja tagajärjel hukkunutena miljoneid sõdureid ja tsiviilisikuid, kokku ligi 10 miljonit inimest. Lisaks territoriaalsed kaotused. Teistest riikidest oli Saksamaale pagenud või välja saadetud peaaegu 15 miljonit sakslast. Sõjas said kahjustusi peaaegu kõik suuremad Saksamaa linnad. === Jagatud Saksamaa ja taasühinemine (1945–1990) === Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]]. Kolme suurriigi juhtide [[Jalta konverents|konverents Jaltas]] määras Saksamaa edasise struktuuri. [[Potsdami konverents|Potsdamis]] fikseeriti ka selle üksikasjad. [[Suurbritannia]], Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja [[Nõukogude Liit]] jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni. [[Külm sõda]] sai alguse [[Berliini blokaad]]ist 1948–1949, mis jaotas Saksamaa pealinna [[Berliin]]i kaheks. 23. mail 1949 kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja [[Saksamaa Liitvabariik]] (Bundesrepublik Deutschland, BDR; [[Lääne-Saksamaa]]) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses tsoonis [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] (''Deutsche Demokratische Republik'', DDR). Seda nimetatakse [[Saksamaa lõhenemine|Saksamaa lõhenemiseks]]. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja [[Varssavi pakt|Varssavi Lepingu Organisatsiooni]] läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil 1953,<ref name="vKOtH" /> suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. [[Berliini müür]]i ehitamist alustati 13. augustil 1961. Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler [[Konrad Adenauer]] püüdis riiki Lääne-Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. 1950. aastal jõustus [[Marshalli plaan]]i. Kui 1969. aastal valiti liidukantsleriks [[Willy Brandt]], algas Ida ja Lääne lähenemine, mis viis SDV diplomaatilise tunnustamiseni Lääne-Saksamaa poolt. [[Saksamaa taasühendamine|Saksamaa taasühinemise]] tegid võimalikuks NSV Liidus maad võtnud [[perestroika]] ja [[glasnost]]. 9. novembril 1989 langes Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas SFV liidukantsler [[Helmut Kohl]] kümnest punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik. {{vaata ka|Saksamaa 1945–1949|Nõukogude Liidu sõjaline administratsioon Saksamaal}} === Saksamaa taasühinemine === {{Vaata|Saksamaa taasühinemine}} Alates taasühinemisest on Saksamaa võtnud olulise rolli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s. Saksamaa on saatnud [[rahuvalve]]korpusi Balkanile ja osalenud sõdades [[Afganistan]]is ja [[Iraak|Iraagis]] ning pidanud luuresõda [[Taliban]]i vastu. == Vaata ka == * [[Bundeswehr]] * [[Saksamaa Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Saksamaa kodakondsus]] * [[Saksamaa meediasüsteem]] * [[Saksamaa rahvuslill]] * [[Saksamaa välisministeerium]] * [[Saksamaa 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Saksamaa veinid]] * [[Eesti-Saksa suhted]] * [[Saksamaa näitlejate loend]] * [[Saksamaa eestlased]] * [[2009. aasta Saksamaa parlamendivalimised]] * [[2013. aasta Saksamaa parlamendivalimised]] * [[2017. aasta Saksamaa parlamendivalimised]] * [[1949. aasta Lääne-Saksamaa parlamendivalimised]] * [[1972. aasta Lääne-Saksamaa parlamendivalimised]] * [[1965. aasta Lääne-Saksamaa parlamendivalimised]] * [[Saksamaa numbrimärgid]] * [[Valgusfoorikoalitsioon]] * [[Saksamaa laskesuusatamine]] * [[Saksamaa seente punane nimestik]] * [[1930. aasta Saksamaa parlamendivalimised]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="elHLJ">[http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-QA-09-047/EN/KS-QA-09-047-EN.PDF eurostat.ec] välja otsitud 27.11.10</ref> <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20160211075204/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gm.html cia.gov] välja otsitud 15.11.10</ref> <ref name="vKOtH">[https://web.archive.org/web/20060218033842/http://www.ib.hu-berlin.de/~pbruhn/juni1953.htm 17. Juni 1953] Bibliogr. database of the international literature</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.bundesregierung.de Valitsuse veebileht] * [http://www.deutschland.de/en www.deutschland.de] – tänapäevane mitmekeelne Saksamaa portaal {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Saksamaa| ]] gtbjtgownglzv7c2dyiwj3xm7cr5pbb 0 3980 7162248 7148542 2026-05-27T17:36:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162248 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=mai}} {{EestiAsula | nimi = Tõrva | pilt = Tõrva_kollaž.jpg | pildilaius = 260 | pildiallkiri = Ülevalt vasakult päripäeva: [[Tõrva veskijärv|Tõrva Veskijärv]], Tõrva staadion, Tõrva Torn, [[Tõrva Vanamõisa järv|Vanamõisa järv]], Tõrva Tulede Öö | pindala = | elanikke = | maakond = Valga | osm = pind }} '''Tõrva''' on linn [[Lõuna-Eesti]]s, [[Tõrva vald|Tõrva valla]] keskus. Tõrva asub [[Valga maakond|Valga maakonna]] keskosas [[Õhne jõgi|Õhne jõe]] ääres, maakonnakeskusest [[Valga]] linnast 30 kilomeetrit põhjas. Tõrva on üks Valga maakonna kolmest suuremast keskusest Valga ja [[Otepää]] kõrval. 20. sajandi alguses oli Tõrva [[Helme vald (Helme kihelkond)|Helme]] ja [[Patküla vald|Patküla valla]] keskus. Kahe valla piir jooksis Tõrva asulas mööda [[Õhne jõgi|Õhne jõge]]. Siseminister [[Kaarel Eenpalu]] 31. märtsi 1921 määrusega lahutati Tõrva alev Patküla ja Helme vallast. Esimeseks Tõrva alevivanemaks valiti kaheks aastaks [[Tõrva Gümnaasium|Tõrva gümnaasiumi]] juhataja [[Madis Reisenbuk]]. 2. juulil 1926 anti Tõrva alevile linnaõigused, kuid majanduslikel kaalutlustel lasti see aasta veel alevina lõpetada. Esimesed Tõrva linnavolikogu valimised toimusid 8. ja 9. jaanuaril 1927. Esimeseks Tõrva linnapeaks valiti senine alevivanem [[Voldemar Adamson]].<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/2214131/torva-kasvas-vanast-kortsist-linnaks-moodunud-sajandi-alguses Salm, Hans. Tõrva kasvas vanast kõrtsist linnaks möödunud sajandi alguses.] Lõuna-Eesti Postimees, 5. august 2006.</ref> [[2017. aasta haldusreform]]i käigus sai Tõrvast [[vallasisene linn]] ja [[Tõrva vald|Tõrva valla]] keskus. == Nimi == Tõrva nimi hääldub [[teine välde|teises vältes]].<ref>[https://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=44 Keelenõuvakk. Hääldus ja silbitus, õige hääldus]. [[Eesti Keele Instituut]], 11. apr 2011</ref> Nime päritolu ei ole selge. See võib viidata endisaegsele [[puidutõrv|tõrvapõletamisele]] piirkonnas või olla tuletatud 19. sajandi alguses [[Patküla mõis]]a alal esinenud [[perekonnanimi|perekonnanimest]] Törwas.<ref>{{EKNR|Marja Kallasmaa|690}}</ref> == Pinnamood == [[Pilt:Tõrva musu sild.jpg|pisi|[[Õhne jõgi]] Tõrva Gümnaasiumi pargis]] Tõrva linna ümbrus on liigestatud [[Õhne jõgi|Õhne jõe]] ja selle lisajõgede orgudest. Mitmel pool, nagu näiteks [[Tikste ürgorg|Tikste ürgorus]], paljanduvad orgude nõlvade aluspõhja [[liivakivi]]d. Tõrva linnas asub [[Tõrva Vanamõisa järv|Vanamõisa järv]], mille kaldal on [[Baltimaad]]e kõrgeim vettehüppetorn (11 meetrit). Linnas asub ka [[Riiska järv]], mis paikneb [[Riiska linnaosa]] läheduses. Mõlema järve ääres on ametlikud suplusrannad. Lisaks asuvad linna piirides või vahetus läheduses veel [[Tõrva veskijärv]], [[Tikste järv|Tikste]] ja [[Pokardi paisjärv]]. Järvede paigutus ja paljusus ajendasid Tõrva kooliõpetajat ja kultuuritegelast [[Eevi-Eve Valliste]]t pakkuma Tõrva tunnuslauseks 2006. aastal "Tõrva – Kodu järvede keskel".<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/2212151/linn-jarvede-keskel-peab-juubeli-tahistamise-plaane Linn järvede keskel peab juubeli tähistamise plaane.] Lõuna-Eesti Postimees, 22. aprill 2006.</ref> Linna läbiva käänulise ja kohati kõrgete liivakallastega Õhne jõe suurimad lisajõed on [[Helme jõgi|Helme]] ja [[Jõku jõgi|Jõku]]. Helme jõgi suubub Õhne jõkke [[Helme ordulinnus]]e juures. Õhne jõgi on kantud [[Jeti–Kiinimäe tee]] Koorküla sillast Leebiku sillani [[lõhelised|lõheliste]] kudemis- ja elupaikade nimistusse.{{lisa viide}} Tõrva linnas laiub ka [[Keisripalu looduskaitseala]], [[Tikste maastikukaitseala]] asub Tõrva linnas ja [[Kirikuküla (Tõrva)|Kirikukülas]] (Pokardis). Kaitseala eesmärk on [[Tikste ürgorg|Tikste ürgoru]], paljandite ja neid ümbritseva ala maastikuilme säilitamine ja tutvustamine. Ürgse loodusega paigast viib läbi ka matkajate seas populaarne terviserada.{{lisa viide}} Kaitsealuseid parke on Tõrva linnas kaks – [[Tõrva Gümnaasium]]i metsapark ja Araku tänaval asuv [[Tõrva dendropark]].{{lisa viide}} == Turism ja meelelahutus == Pikima staažiga meelelahutusasutus on Tõrvas 2011. aastal uksed avanud [[Pubi Juudas]]. Pubis toimuvad peamiselt kontserdid ja muud muusikaüritused, kuid ka populaarteaduslikud loengud, joogikoolitused, filmiõhtud ning lauajalgpalli-, noolemängu- ja mälumänguturniirid.{{lisa viide}} == Linna maamärgid == [[Fail:Tõrva veskijärv lennult.jpg|pisi|Tõrva vallavalitsuse hoone Tõrva Veskijärve kaldal]] Tõrva tuntuim järv ja rand on [[Tõrva Vanamõisa järv|Vanamõisa järv]]. Järve pindala on umbes 2 hektarit ning sügavus küündib 10,5 meetrini. Järv on ühtlase ovaalse kujuga ning selle ääres asub Baltimaade kõrgeim hüppetorn (kõrgus umbes 11 m), võrkpalliplatsid ja ametlik suplusrand. Suviti valvab suplejate ohutust rannavalve. Lastele on paigaldatud kiiged. Ümber järve paiknevad [[Tõrva terviserajad]].{{lisa viide}} EV 100 arhitektuuriprojekti "Avalik ruum" raames rajati ligi 13 000 ruutmeetri suurune [[Tõrva keskväljak]]. See avati 24. veebruaril 2018. Tõrva linn oli esimene linn, kus uus keskväljak valmis sai. Tõrva keskväljak kulgeb ajaloolisest [[Tõrva kõrtsihoone]]st kuni Tõrva Vallavalitsuse hoone ja [[Tõrva veskijärv|Veskijärveni]]. Keskväljakul on bussijaam, laste mänguväljak, pingid ja lauad ning Mulgi mustriga tänavasillutis. Suviti asub keskväljakul mobiilne lava, kus korraldatakse kontserte ja muid üritusi. Veskijärve ääres asub astmetega terrass ja "Tõrva ahi". Tõrva keskväljak on võitnud mitmeid arhitektuuripreemiaid.{{lisa viide}} [[Fail:Torva vanamoisa lake5.jpg|vasakul|pisi|Tõrva Vanamõisa järv ja Baltimaade kõrgeim hüppetorn (11m)]] Tõrva linna lääneserval [[Tikste oja]] kesk- ja alamjooksul asub [[Tõrva ürgorg]]. Järsuveerelisest, kohati [[kuristik]]ulisest ürgorust kulgeb läbi Tõrva linna ümbritsev terviserada, mis ületab korduvalt sealseid [[moreen]]künkaid ja oru põhjas looklevat [[oja]], mööduvad [[devon]]i [[liivakivi]]paljanditest ja mitmest [[allikas]]test, millest suurimat nimetatakse rahvasuus [[Silmaallikas|Silmaallikaks]].{{lisa viide}} Linna lõunaservas asub [[Tõrva linnamägi]] (rahvasuus Lipumägi või Lipukas), mis arvatakse olevat olnud [[12. sajand|12.]]–[[13. sajand]]i [[Sakala|Lõuna-Sakalamaa]] [[Alistekund]]e kihelkonna üks tähtsamaid sõjalisi keskusi. Eesti linnuste hulgas paistab Tõrva linnamägi silma nii suuruse kui ka ehituse keerukusega ning seda on võrreldud [[Äntu linnus]]e, [[Neeruti Sadulamägi|Neeruti Sadulamäe]] ja [[Iru linnamägi|Iru linnamäega]]. Tänapäeval on linnamägi enamjaolt kaetud metsaga.{{lisa viide}} == Kultuur == Tõrva piirkonna kultuurielu esimeseks teadaolevaks keskuseks kujunes 1892. aastal asutatud [[Tõrva Priitahtlik Pritsumeeste Selts]]. Toonase seltsi asutatud kultuurikeskus asus tänapäeva Tõrva linna keskmes paikneva [[Sõpruse park|Sõpruse pargi]] territooriumil ja sellest on alles jäänud vaid aimatav vundament. === Tõrva kultuurimaja === {{vaata|Tõrva kultuurimaja}} Tänapäeval asub [[Tõrva kultuurimaja]] aadressil Männiku 5. Kultuurimajaga samas hoones tegutseb ka [[Tõrva Linnaraamatukogu]], mis avati 1909. aastal. Kultuurimaja haldab ka [[Tõrva linnamägi|Tõrva linnamäele]] rajatud peopaika nimega Tantsumägi, kus on aset leidnud kontserdid, tantsuõhtud, jaaniõhtud ja vabaõhuetendused. 2013. aastal süüdati Tantsumäel asuv kaarlava ning ehitis hävis. Tänapäeval on tantsuplats ja vundament taastatud ning kontsertide korraldamiseks kasutatakse mobiilset lava. Tõrva kesklinna ja Tantsumäge ühendab kohaliku arhitekti [[Endla Raime]] kavandatud kaarsild.{{lisa viide}} === Tõrva kirik-kammersaal === {{vaata|Tõrva kirik}} Aastatel 1903–1905 [[Vene Õigeusu Kirik|Venemaa õigeusu kiriku]] koosseisu kuulunud kirikuna Tõrva linna ehitatud hoonet haldab 1997. aastast Sihtasutus Tõrva Kirik-Kammersaal. Hoone kuulub EELK [[Helme Maarja kogudus]]ele. 1997. aastal sõlmis sihtasutus koostöölepingu [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdiga]]. Kirik-kammersaalis toimuvad näitused, kontserdid, loengud, aktused, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised, jumalateenistused, vastuvõtud, [[konverents]]id, [[abielu]] sõlmimise tseremooniad ja [[Ristimine|ristimised]]. Aastas külastab Tõrva Kirik-Kammersaali umbes 6000–7000 inimest.<ref>{{netiviide |url=https://kov.torva.ee/torva-kirik-kammersaal |pealkiri=SA Tõrva Kirik-Kammersaal |väljaandja=Tõrva vald |vaadatud=2026-05-07 |arhiivimisaeg=2023-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230801064417/https://kov.torva.ee/torva-kirik-kammersaal |url-olek=ei tööta }}</ref> === Kino === Tõrva kesklinnas tegutseb [[Koit (Tõrva kino)|kino Koit]], mis valmis stalinistlikus stiilis 1953. aastal ja tegutses järjepidevalt 2004. aastani. 2014. aastal ostis selle Tõrva Linnavalitsus. Alates 2019. aastast on kinohoone seest renoveeritud ja digitehnikaga varustatud. Kinol on olemas 3D filmide näitamise võimekus ning seda on võimalik rentida ka eraüritusteks. Tõrva kino haldavad MTÜ Tõrva Kinosõprade Selts ja Tõrva Vallavalitsus.{{lisa viide}}[[Fail:Kino öö talv.jpg|vasakul|pisi|Tõrva kino "Koit"]] === Teater === 1960. aastatel alustas Salme Sepa eestvedamisel tegevust [[Tõrva näitering]], kuhu koondusid inimesed kõikjalt üle praeguse Tõrva valla. Lisaks näidenditele lavastas Salme Sepp estraadikavu ja muusikalisi põimikuid. Näiteks osutus külastajate seas väga populaarseks [[Raimond Kaugver]]i raamatu "Disko" põhjal lavastatud näidend. Hiljem asus näiteringi juhtima Kiira Soovares.{{lisa viide}} Tõrva Gümnaasiumis tegutsenud kooliteatri asutas Arnold Jakobson. Hiljem on kooliteatrit juhendanud Eevi-Eve Valliste ning 2010. aastal loodi Külli Alumäe eestvedamisel Tõrva Gümnaasiumis näitetrupp Hingevärvid, mis tegutseb ka 2022. aasta seisuga. Teatrivaldkonnas on Tõrvast laiema tuntuseni jõudnud Vanemuise teatri näitleja [[Lembit Eelmäe]], kelle tuntuimaks rolliks jäi Põrgupõhja Jürka lavastuses "Põrgupõhja uus Va­na­pa­ga­n". Samuti Endla teatri näitleja [[Malle Treial]]. Teatrikooli on jõudnud [[Liia Kanemägi-Jõerand]], [[Aarne Soro]], Salme Sepa pojatütar [[Adeele Jaago]] ja 2020. aasta Panso preemia pälvinud [[Hardo Adamson]].{{lisa viide}} === Muusika === Linnas tegutseb Tõrva Muusikakool, millega liitus 2015. aastal Tõrva laulustuudio. 1995. aastal loodud laulustuudiot on juhendanud õpetajad Maie Kala ja [[Novella Hanson]]. Laulustuudio neidudekoor võitis 2009. aastal ETV saate [[Laululahing|"Laululahing"]]. Tõrva laulustuudios on õppinud [[Gertu Pabbo]], kes saavutas 2015. aasta suurvõistlusel "Eesti otsib superstaari" teise koha.{{lisa viide}} Tõrvast on oma karjääri alustanud ka metsosopran [[Monika-Evelin Liiv]] ja [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] solist ja RAMis laulnud tenor [[Urmas Põldma]]. Tõrvast on pärit ka [[Voldemar Kuslap]], kes töötas 1957–1959 Tõrva kultuurimajas.{{lisa viide}} Kooridest on tuntumad ligi 60 aastat tegutsenud Tõrva naiskoor Heli ja Tõrva meesansambel, mis tähistas 2018. aastal 50. tegevusaastat.{{lisa viide}} Ansamblitest on Tõrvas tegutsemas Hõbeselg Gorilla ja Kolmteist (varasema nimega Rude).{{lisa viide}} === Kultuuripreemia === 2019. aastast on Tõrvas välja antud [[Tõrva valla kultuuripreemia]]t, mis kandis enne omavalitsuste ühinemist nime "Mari Kulli nimeline kultuuripreemia" (2008–2018). Tõrva valla kultuuripreemia laureaadid on Elmar Orav (2019), Thea Leitmaa (2020) ja Laine Vettik (2021).{{lisa viide}}[[Fail:Tulede Öö 2.jpg|pisi|Tõrva Tule Öö festival Veskijärve kaldal. Foto autor: Kert Kõivik]] === Kultuuriüritused === 2017. aastast toimuvad iga-aastased ja mitu päeva kestvad [[Tõrva Tule-Päevad]], mille raames leiavad linna territooriumil aset mitmed kontserdid, laadad, rahvaspordiüritused, näitused ja näiteks kohaliku [[Tõrva astronoomiaklubi|astronoomiaklubi]] korraldatud avalikud teleskoobivaatlused. Tõrva Tule-Päevad kulmineeruvad Tõrva Veskijärvel ja selle ümbruses aset leidvate Tulede ööga. 2019. aastal toimus Tõrva keskväljakul suurejooneline Verdi "Reekviemi" ettekanne, mille puhuks püstitati keskväljakule ajutises telk-kontserdisaal.{{lisa viide}} 1999. aastast on SA Tõrva Kirik-Kammersaali ja Ilmar Kõveriku korraldatud kultuuri- ja loodushariduspäevi "Las jääda ükski mets", mis seob omavahel kultuuri ja looduse läbi muusika, tantsu ja luuletuste.{{lisa viide}} == Sport == Tõrva enimharrastatud spordialad on kergejõustik, orienteerumine, motosport, kelgutamine, suusatamine, jalgpall, võrkpall ja kettagolf.{{lisa viide}} Tõrva linnast on pärit odaviskaja [[Magnus Kirt]] (MM-hõbe ja EM-pronks), kes on Eesti odaviskerekordit uuendanud kokku viiel korral. Kirt valiti aastatel 2018 ja 2019 [[Aasta sportlane|Eesti aasta meessportlaseks]]. Tõrvast on ka pärit odaviskaja [[Tanel Laanmäe]], kes on 2015. aasta universiaadi kuldmedali omanik. Lisaks sellele on Laanmäe nimel mitmed juuniorite ja noorsooklassi Eesti rekordid odaviskes. Noor kergejõustikulootus ja noorteklasside rahvusrekordi omanik mitmevõistluses [[Romet Kivi]] valiti 2020. aasta [[Kultuuripärl|Valgamaa kultuuripärliks]]. Lisaks on Tõrvat esindanud rahvusvahelistel tiitlivõistlustel odaviskajad Mirell Luik ja Marcella Liiv, kes on tulnud mitu korda Eesti meistriks. Peamine noorte kergejõustiklaste kasvulava on spordiklubis Viraaž, kus treeneritena tegutsevad Viljo Grauding ja Rein Mikk. Suurima võistlusena korraldatakse Tõrva-Helme kergejõustikupäeva olümpialastega, mis aastast 2015 kannab [[Peeter Kirti mälestusvõistlus]]e nime. Traditsiooniline võistlus sai alguse 20. septembril 2008.{{lisa viide}}{{lisa viide}} Varem on Tõrvas kuulsust kogunud kelgutamine. [[Peeter Kirt|Peeter Kirdi]] eestvedamisel harrastati sportlikku kelgutamist aastast 1975. Kuna Tõrvas kelgurada puudus, treeniti ja võisteldi Lätis. Kirdi õpilastest tuntuimaks võib pidada [[Helen Novikov]]i, kes osales [[1994. aasta taliolümpiamängud]]el Lillehammeris ja [[1998. aasta taliolümpiamängud|1998. aastal]] Naganos, saavutades vastavalt 19. ja 20. koha. Jalgpalliklubina tegutseb [[Tõrva JK]], kes mänginud ka Eesti II liigas. Klubis treenivad nii meeste kui ka noorte võistkonnad. Võrkpallielu edendab 1987. aastast perekond Loormani eestvedamisel tegutsenud Tõrva Võrkpalliklubi. Kasvandikest kuulsaim on Eesti meister ja karikavõitja ning Baltimaade meister Mari Loorman. 2018. aastast esindab meeste võrkpalli ka Tõrva Pall, kes on võitnud medaleid nii Valga kui ka Viljandi maakonna liigades.{{lisa viide}}{{lisa viide}}{{lisa viide}}[[Fail:Tõrva staadion.jpg|pisi|Tõrva staadion|vasakul]]Motospordis on Tõrvale kuulsust toonud praegune vallavanem [[Maido Ruusmann]], Janar Kadak, Ivo Sults ja Remee Raamets, kes kõik tulnud Baltimaade meistriks bagikrossis. Autorallis on olnud edukad Albert Veesaar, Karl Martin Volver ja Maico Tamm. Kohalikest veteransportlastest on tuntumad Piret Granovskaja, Harry Mägi, Marje Vahtre, Harry Õispuu ja Rein Mikk. Populaarsetest liikumisharrastustest on lisaks Härma suusaradadele võimalik mängida Tõrva Gümnaasiumi vahetus läheduses kettagolfi, kus on 18 korviga rada. === Rajatised === 2021. aastal avati Tõrva linnas täielikult renoveeritud [[staadion]], mis on üks omanäolisemaid Eestis. Staadion annab võimaluse tegeleda peaaegu kõikide kergejõustikualadega ning lisaks on staadionil kunstmurukattega jalgpalliväljak, mis võimaldab mängida jalgpalli aasta läbi. Multiväljakul saab edendada tennise-, korvpalli-, jalgpalli- kui ka võrkpallioskusi. Rajati ka staadionit ja suusaradu ühendav sild üle Õhne jõe. Suusarajad on osa Tõrva ümbruses looklevatest terviseradadest, mis nimetati 2017. aasta parimaks tervisespordirajaks.{{lisa viide}} 2021. aastal sai Tõrva Gümnaasiumi spordikompleks (kuhu kuuluvad spordihoone, Tõrva Veemõnula, staadion-palliväljak, välijõulinnak ja seikluspark) EOK tunnustatud spordikeskuseks. Tõrva linnas Riiska linnaosas asub spordisaal, kus viib treeninguid läbi spordiklubi Viraaž.{{lisa viide}} === Üritused === Tõrvas on korraldatud mitu üleriigilist spordiüritust, mis on kohale toonud oma ala paremiku. 2008. aastast korraldatakse Tõrva kergejõustikupäeva olümpialastega, mis aastast 2015 kannab nime Peeter Kirdi mälestusvõistlus. Parimate tulemustena on võistlustel visanud Magnus Kirt oda 85.20 ja [[Gabor Mate]] heitnud ketast 65.65. Kuulsamatest sportlastest on kettaheiteringis võidukad olnud olümpiavõitja [[Gerd Kanter]] ja [[Martin Kupper]]. Võistlustel on osalenud ka maailmameister ja olümpiamängude hõbemedalist [[Piotr Małachowski]] ning olümpiamängude hõbemedalist [[Eḩsān Ḩadādī]]. Odaviskes on võitjaks kroonitud lisaks Magnus Kirdile ka [[Tanel Laanmäe]] ja [[Risto Mätas]].{{lisa viide}} Suvituslinnale kohaselt on suviti Tõrvas korraldatud rannavollevõistlusi, millest kaalukamad on Eesti naiste meistrivõistlused. Lisaks on peetud ekstreemjooksuvõistlusi ja [[triatlon]]eid.{{lisa viide}} == Meedia == Ajalehe [[Tõrva Teataja]] esimene number ilmus 25. veebruaril 1922. See oli Tõrva asula esimene oma [[ajaleht]] ja ühtlasi esimene alevileht Eestis. Selle väljaandja ja toimetaja oli Tõrva esimene alevivanem ja linnapea Madis Reinenbuk, kes kirjutas ise märkimisväärse osa Tõrva Teataja artiklitest. Kui Tõrva Teataja majandusraskuste tõttu ilmumise 1927. aastal lõpetas, jätkas toimetaja kirjatükkide saatmist teistele Tõrvas ilmuvatele ajalehtedele nagu näiteks Helme-Tõrva Post (1926), Helme-Tõrva Elu (1927–1930) ja Helme-Tõrva Sõnumed (1930–1931).{{lisa viide}} 1927. aastal ilmuma hakanud ajaleht Helme-Tõrva Elu, mille väljaandja oli A. Rondik ja vastutav toimetaja K. Tuvike, sai peamiseks kohalikuks infokandjaks enne II maailmasõda. Ajaleht ilmus kuni 1944. aastani. Ajaleht Helme-Tõrva Elu taaselustati 1997. aastal, kui ühinesid kaks väikest kohalikku lehte Tõrva Teataja (1995–1996) ja Helme Päevakiri (1995–1996) ning ühislehe peatoimetajaks sai Talvi Must. Ajaleht ilmus aastani 2014, kui otsustati ühendada ka Põdrala ja Hummuli piirkondade väiksemad väljaanded. Ajaleht muutus värviliseks, otsepostitusega väljaandeks ning nimeks sai [[Helme Kihelkonnaleht]] ning peatoimetajaks [[Egon Ilisson]]. Piirkonnaülene ajaleht oli ka osa ettevalmistusest omavalitsuste ühinemist silmas pidades.{{lisa viide}} Helme Kihelkonnaleht ilmus kuni aastani 2018, kui omavalitsuste ühinemise järel sai valla nimeks Tõrva vald ning ajalehe nimeks uuesti Tõrva Teataja. Toimetajana jätkas Egon Ilisson, kes on vastutav väljaandja tänaseni.{{lisa viide}} [[Tõrva Raadio]] on Tõrva linna noortevolikogu algatatud kohalik amatöörraadio, mis tegutseb periooditi. Raadio omanik oli kuni 2015. aasta kevadeni Tõrva linnavalitsus, pärast seda [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]]. Esimest korda töötas Tõrva Raadio 2014. aasta augustis Tõrva tulepäevade raames. Esimesena oli raadioeetris 6. augustil 2014 praegune Eesti Kõrgema Lavakunstikooli tudeng Hardo Adamson. Raadiojaam töötab igal aastal paarinädalase perioodi vältel suvel ja talvel ning 2022. aasta suvel alustatakse XVII perioodi. Alates III hooajast on raadio sagedus olnud 90,0 MHz ning leviala Tõrva lähiümbrus ning raadio on läbi interneti kuulatav üle planeedi. Alates veebruarist 2022 on raadio peatoimetaja Roosi Rahnu.{{lisa viide}} == Haridus == === Tõrva Gümnaasium === {{Vaata|Tõrva Gümnaasium}} [[Pilt:Torva gymnasium.jpg|pisi|Tõrva Gümnaasium]] [[Tõrva Gümnaasium]] alustas tööd 15. novembril 1917 erakoolina. Aastatel 1937–1938 ehitati koolimaja ulatuslikult ümber. Hilisem juurdeehitis valmis 1979. aastal, mis andis koolile juurde 19 õpperuumi ja söökla. 1985. aastal alustas siis [[Tõrva Keskkool]]i nime kandnud kooli ruumides tööd muusikakool.<ref>{{netiviide |url=https://kov.torva.ee/ajalugu1 |pealkiri=Ülevaade Tõrva Muusikakooli ajaloost |väljaandja=Tõrva vald |vaadatud=2026-05-07 |arhiivimisaeg=2025-10-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251014033300/https://kov.torva.ee/ajalugu1 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Tõrva Muusikakool]] tegutseb gümnaasiumi ruumides tänapäevalgi. 1999. aastal võttis Tõrva linnavolikogu vastu otsuse liita [[Tõrva Gümnaasium]]iga [[Patküla Põhikool]]. [[Patküla Põhikool]] oli asutatud 1767. aastal [[Patküla mõis]]a kodukoolina.<ref name="T6BUv" /> See oli [[Helme kihelkond|Helme kihelkonna]] üks vanemaid koole<ref name="K5Jzf" /> ja kuni sulgemiseni 2003. aastal üks vanemaid tegutsevaid koole Eestis. Tõrva Gümnaasiumi juurdeehitust rahastati põhiliselt [[Euroopa Regionaalarengu Fond]]ist. Juurdeehitis valmis 2005. aasta kevadel ja avati pidulikult 1. septembril 2005. Seal paiknevad poiste ja tütarlaste tööõpetuse ruumid, spordi-, jõu-, aeroobika- ja lauamängude saal ning spordisaalide riietusruumid ja abiruumid.{{lisa viide}} Tõrva Gümnaasiumi ruumides tegutsevad mitmed huviringid ja AO eksamikeskus. Koolis on võimalik õppida [[prantsuse keel]]t, tegeleda [[rahvatants]]u ja käsitööga. Gümnaasiumis õpib ligi 500 õpilast ja töötab üle 40 õpetaja. Alates 1989. aastast on Tõrva Gümnaasiumi direktor [[Ivar Hanvere]].{{lisa viide}} 2021. aasta sügisel valmis kooli loodeservas spaa/ujula [[Tõrva Veemõnula]], kus toimuvad ka kooli ujumistunnid.{{lisa viide}} === Tõrva Muusikakool === {{Vaata|Tõrva Muusikakool}} Tõrva Muusikakool tegutseb alates 1. septembrist 1985 [[Tõrva Gümnaasium]]i ruumides. Muusikakoolis õpitakse individuaaltundides (saab õppida [[klaver]]it, [[viiul]]it, [[kitarr]]i, [[kannel]]t, [[akordion]]it, [[plokkflööt]]i, [[klarnet]]it ja [[saksofon]]i) ja rühmatundides (solfedžo, muusikalugu, ansambel). Tegutsevad ka ansamblid: õpilaste rahvamuusikaansambel, kitarriansambel, viiuliansambel (vajaduse korral mängivad koos noored õppurid, vilistlased ja õpetajad), klaveriansamblid (neljal ja kuuel käel) ning õpetajate ansamblid (klaveriduo, akordioniansambel, rahvamuusikaansambel, saateansamblid). Koolis töötab 10 õpetajat ja õpib 69 õpilast.{{lisa viide}} === Lasteaed Tõrvalill === [[Tõrva sovhoos]]i lasteaed avati 8. aprill 1968. Tollal töötas lasteaias üks sõime- ja üks aiarühm. 1972. aastal sai hoone juurdeehituse ning sellest ajast töötab majas üks sõimerühm ja kaks aiarühma. Majal on oma katlamaja. Alates 1992. aastast oli lasteaed Tõrva linna haldusalas ja alates 2017. aasta haldusreformist Tõrva valla haldusalas. 2021/2022. õppeaastal oli lasteaias kolm rühma 59 lapsega. Lasteaia direktor on Ede Truu.{{lisa viide}} === Lasteaed Mõmmik === Tõrva lasteaed Mõmmik asub Tõrvas Riiska linnaosas ja asub selleks otstarbeks 1975. aastal ehitatud hoones, mille läheduses on mets ja [[Riiska järv]]. Lasteaed avati 20. oktoobril 1975 majanditevahelise lasteaiana. 1992. aastal läks lasteaed Tõrva linna haldusalasse ja alates 2017. aastast on see Tõrva valla haldusalas. 2021/2022. õppeaastal käis Mõmmiku lasteaias 125 last. Lasteaia direktor on Lisanna Kaar.{{lisa viide}} == Huvitegevus == [[Fail:Orion hdr logoga.jpg|vasakul|pisi|Foto Orioni udukogust (M42) Tõrva Astronoomiaklubi teleskoobi vahendusel. ]] Tõrvas koordineerib huvitegevust koostöös Tõrva Vallavalitsusega [[Tõrva Avatud Noortekeskus]] (Tõrva ANK), mis on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduste liige. Tõrva ANK-i juhataja on Annelore Hirschon.{{lisa viide}} Tõrva noortekeskus asub Tõrva linnas endise [[Patküla Põhikool]]i hoones. Noortekeskuse hoone renoveeriti 2011. aastal. Tõrva noortekeskuses on noorte huvitegevuseks kolm korrust. Olemas on avatud ala suhtlemiseks, puhkamiseks, muusika kuulamiseks jne. Veel on majas köök, bändi- ja seminariruum. Kolmandal korrusel on ruumikas saal, kus saab läbi viia suuremaid üritusi. Võimalik on mängida piljardit, õhuhokit, lauajalgpalli ja lauatennist. Samuti saab mängida lauamänge, mängukonsooliga ning tegeleda kunsti ja käsitööga. Majas on tantsu-, animatsiooni-, digikunsti-, meedia-, bändi-, pääste-, teatri- ja robootikaring. Samuti tegutseb [[taekwondo]] huviring. Kasutada saab arvuteid. Noori toetab kaks noorsootöötajat ja juhataja ning robootikaringi juhendaja. Tõrva noortekeskusel on ka suur väliala, kus on [[rulapark]], korvpalli- ja jalgpalliväljak ning madalseiklusrada.{{lisa viide}} Alates 2018. aasta algusest tegutseb vallas [[Tõrva astronoomiaklubi|Tõrva Astronoomiaklubi]], kus populariseeritakse [[astronoomia]]t: kirjutatakse teadusartikleid, tegeldakse vabavaralise [[astrofotograafia]]ga ja avalike teleskoobivaatlustega. Alates 2020. aasta sügisest viib astronoomiaklubi koostöös Tõrva valla ja Tõrva avatud noortekeskusega vallas läbi noortele suunatud astronoomiaringi. Ringi kogunemiskohaks on kultuuripubi Juudas. Klubi juriidiliseks asutajaks on Tõrva vallas teaduse populariseerimisega tegelev MTÜ Tähetipp.{{lisa viide}} == Turism == Majutusteenust pakub Tõrvas kokku kuus [[hotell]]i, [[hostel]]it ja [[kodumajutus]]t: [[Hotell de Tolly]], [[Hotell Pigilinn]], Ülle Kodumajutus, Airi Kodumajutus, [[Misjonimaja Hostel]] ja [[Spordiklubi Viraaž hostel|Spordiklubi Viraaž Hostel]]. Kokku leidub linnas üle 80 ööbimiskoha, millele suviti lisanduvad renditavad telkimiskohad.{{lisa viide}} Toitlustust ja meelelahutust pakuvad kohvikud, restoranid, baarid ja bistrood: [[Kairi Kohvik]], Tõrva kõrtsihoone ruumides töötav bistroo [[Musta Kõutsi Kõrts]], [[kohvik Läti Saatkond]], välikohvik [[Supelung]], [[Kesklinna kohvik]], [[bistroo Väike Tõnisson]] ja [[pubi Juudas]].{{lisa viide}} Suuremad vaatamisväärsused on [[Tõrva linnamägi|Tõrva Tantsumägi]], [[Tõrva Vanamõisa järv|Vanamõisa]] ja [[Riiska järv]], [[Tõrva Kirik-Kammersaal|Tõrva kirik-kammersaal]], [[Tikste ürgorg]], Tõrva kõrtsihoone, Tõrva keskväljak, Tõrva Veskijärve ümbrus ja [[Õhne jõgi]]. Alates 2021. aastast on Tõrva kesklinnas asuva ringtee ja keskväljaku aladele püstitatud kogu suve vastu pidavaid liivaskulptuure, mille autor on Läti liivaskulptor Agnese Rudzite-Kirillova. 2022. aasta kevadel jõudis Tõrva linna ehitatud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi näoga "vabadusesamba" skulptuur nii üleriigilisse, Ukraina kui ka Vene meediasse.{{lisa viide}} == Ajalugu == === Muinasaeg === [[Helme kihelkond]] oli üks vanemaid [[kihelkond]]i [[Eesti]]s. [[Helme]] esineb kirjalikus ürikus esimest korda 1329. aastal. Nüüdseks Tõrva linna põhjaküljel asuvat [[Tõrva linnamägi|Tantsumäe linnamäge]] peetakse muistsete eestlaste [[maalinn]]aks, mis oli üks ümbruskonna ja kogu [[Sakala|Lõuna-Sakalamaa]] tähtsamaid keskusi. 1930. aastal avastas [[Tõrva Gümnaasium]]i õpetaja [[Ernst Karolin]] Tantsumäelt muistse linnusepaiga, mille ehitamise ajaks arvatakse olevat [[12. sajand|12]].–[[13. sajand]]. Nüüd on linnusepaiga lähiümbrus populaarne suviste laulu- ja tantsupidude korraldamise paik.{{lisa viide}} === Aastad 1834–1914 === [[Pilt:Tõrva vesiveski.jpg|pisi|[[Tõrva vesiveski]], Veski tänav 9]] Esimesed teated Tõrvast on aastast 1834 mõisale kuulunud kõrtsihoone kohta, mis asus [[Valga]], [[Pärnu]] ja [[Tartu]] maantee ristumiskohal. Alul oli kõrts puitmaja, kuid pärast 1890. aasta põlengut ehitati see ümber maakivihooneks. Nüüdseks on [[Tõrva kõrtsihoone|kõrtsihoone]] renoveeritud ja seda peetakse üheks Tõrva linna [[sümbol]]iks. 1871. aastal hakkas [[Helme]] ja [[Patküla]] mõisa omanik [[Alexander Oskar von Stryk]], kellele kuulus tollast kõrtsihoonet ümbritsev mets, soovijaile raiesmikaladele krunte müüma. Esimesed elumajad püstitati praeguse Veski, Viljandi ja Tartu tänava ristumiskoha piirkonda aastatel 1875–1892.{{lisa viide}} [[Asula]] kasvas paralleelselt talumajandusega. Tõrva kõrtsi ümber tekkinud uuest maakeskusest said Helme taluperemehed palgata [[sulane|sulaseid]] ja [[karjane|karjaseid]], samuti peeti seal regulaarselt [[laat]]asid. 1890.–1892. aastal oli Tõrva paarikümne maja ja umbes 400 elanikuga asula, 1909. aastaks oli Tõrvas juba 150 maja 1750 elanikku.{{lisa viide}} 1892. aastal asutati Tõrva Priitahtlik Pritsi Selts, mille hooned kujunesid ümbruskonna seltsi- ja kultuurielu keskusteks. 1904. aastal asutati [[Helme Laenu-Hoiu Ühisus]], mis oli üks esimesi ühistegelikke rahaasutusi Eestis. 1908. aastal asutati [[Helme-Tõrva Haridusselts]], mis sai Helme laulu- ja mänguseltsilt koguka raamatukogu: 454 raamatut 517 rubla väärtuses. Helme-Tõrva Haridusseltsi esimeheks ja raamatute hooldajaks valiti Helme kihelkonnakooli juhataja August Krimm ja kirjutajaks õpetaja Jaak Parik. Tõrva raamatukogu avati 20. detsembril 1909.{{lisa viide}} === Esimene maailmasõda ja Eesti vabadussõda === [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal toimus linnas laialdane mobilisatsioon, millele vaatamata avati 15. novembril 1917 [[Tõrva Gümnaasium]]. [[Bolševikud|Bolševike]] võimuhaaramisel aastal 1917 hakati organiseerima [[Punakaart]]i ja seati sisse kohalik [[tribunal]], mis tegutses kuni [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivägede]] saabumiseni 1918. aasta veebruaris.{{lisa viide}} Kui sakslased 1918. aasta detsembris Eestist lahkusid, tekkis Helme-Tõrva piirkonnas paariks nädalaks olukord, kus Eesti valitsuse võim Tõrvani ei ulatunud, kuid punased ei olnud sinna veel jõudnud. Detsembri viimastel päevadel [[okupatsioon|okupeerisid]] punased Helme-Tõrva, kuid nende edasitung peatati [[Kärstna]] all. Eesti vägede pealetungil [[punaarmee|punaste]] vastu kaotati ja vabastati Tõrva kokku kolm korda. Lõplikult vabastati piirkond 30. jaanuaril 1919. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] edasine sõjategevus [[Helme]] ja Tõrva asulat otseselt ei puudutanud.{{lisa viide}}{{lisa viide}} Helme-Tõrva piirkonnast on pärit mitu Vabadussõjas juhtpositsioonidel olnud [[ohvitser]]i: [[kindralmajor]]id [[Jaan Soots]] ja [[Aleksander Jaakson]], [[kindralleitnant]] [[Paul Lill]], [[kolonelleitnant]] ja [[scoutspataljon]]i juht F. Pinka. 14. oktoobril 1928 püstitati rahvalt kogutud rahaga [[Tõrva Gümnaasium]]i parki piirkonnas langenud [[Tõrva Vabadussõja mälestussammas|vabadussõjalastele pühendatud mälestussammas]] (rahvasuus Juku), mille järelmaksed kestsid 1937. aastani. === Iseseisvusaastad === [[Pilt:Tõrva 1928.jpg|pisi|Tõrva kesklinn umbes 1928. aastal. Foto vasakus servas on ajalooline [[Tõrva kõrtsihoone]].|vasakul]] Iseseisvuse päevil arenes Helme-Tõrva piirkond jõudsalt. Tõrva oli [[1920. aastad|1920. aastatel]] Eesti kõige kiiremini kasvav asula. Tõrva muutus omaette [[omavalitsus]]eks 1. septembril 1921, kui sellele anti [[alev]]iõigused. Riiklike ehituslaenude kehtestamine soodustas 1922. aastal Tõrvas hoogsat ehitustegevust, mille käigus ehitati ainuüksi [[1930. aastad|1930. aastatel]] üle saja uue elamu. 1922. aastal oli Tõrvas 1810 elanikku (795 meest ja 1015 naist), 1932. aastal aga juba 2482 (mehi 1063, naisi 1419).{{lisa viide}} 2. juulil 1926 kinnitati [[Eesti Vabariigi Valitsus]]e otsusega elanikkonna nõudmisel ja soovil Tõrva alev alates 1. jaanuarist 1927 Tõrva linnaks. Alul vaieldi linna nime ümber, sest rahvasuus olid Tõrva kõrval kasutusel veel Tökatialev ja Pigilinn. Pakuti ka Helme nime, kuid viimaks jäädi siiski Tõrva juurde.{{lisa viide}} Helme-Tõrva piirkonnakeskus oli Tõrva linn, mille elanike arv kasvas aastaks 1940 üle 3000. Linnas suuremaid tööstusettevõtteid ei olnud, aga oli palju [[käsitööline|käsitöölisi]]: ligi 20 [[rätsep]]at, 10 [[kingsepp]]a, 5 [[kellassepp]]a, 3–4 [[fotograaf]]i. Aktiivseid [[takso]]sid oli linnas 6–7 ja kauplusi üle 50. Linnas tegutses kaks [[pank]]a: [[Helme Ühispank]] ja [[Tõrva Ühispank]] (praegune [[haigla]]).{{lisa viide}} 1934. aastal lubasid [[vapsid]] ehitada Tõrvasse kiriku, milleks oleks [[Eesti]] sõjaväelane ([[kindralmajor]]) ja poliitik [[Andres Larka]] annetanud miljon senti.<ref name="zzRiv" /> Linnas tegutses [[gümnaasium]] (rekonstrueeriti 1938. aastal) ja [[algkool]]. 1922. aastal anti linnas välja kohalikku ajalehte Tõrva Teataja, mille iga jäi majanduslikel põhjustel lühikeseks. Linnas oli jaoskonnakohus, politseijaoskond, [[Helme Vallavalitsus|Helme vallavalitsus]]. Arste tegutses neli või viis ja [[vanadekodu]]sid kaks. Muret tekitas kohaliku haigla puudumine.{{lisa viide}} Tõrval oli bussiühendus lähemate linnadega ja plaaniti ehitada ka [[kitsarööpmeline raudtee]] [[Valga]]st läbi Tõrva [[Abja-Paluoja]]ni. Peamine rahva kooskäimise paik oli kohaliku tuletõrjemaja mahukas saal. Tõrvas tegutses [[tennis]]eklubi ja tegeleti purilennundusega. Lisaks oli linnal oma [[elektrijaam]] ja mitu [[veski]]t.{{lisa viide}} Tõrva linna arengu alus oli Helme valla jõukas [[põllumajandus]], mis pakkus tööd nii kaupmeestele kui ka käsitöölistele. 1934. aastal rajati parke ja puiesteid, 3. juulil 1936 hakati ehitama Tõrva linna [[Tõrva raekoda|raekoda]]. 1. detsembril 1938 valmis Helme Ühispanga hoone ja 14. mail 1939 pandi nurgakivi Tõrva Ühispanga hoonele. [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Vabariigi Valitsuse]] otsusega 21. aprillist 1937 tunnustati Tõrva linn suvituskohaks,<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1937/04/27/4</ref> enne [[Teine maailmasõda|II maailmasõda]] oli Tõrva kujunenud aed- ja suvituslinnaks. 1940. aastaks oli linnas ligi 3200 elanikku ja umbes 440 maja.{{lisa viide}} === Teine maailmasõda === Esimene [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]] kestis ühe aasta, aga tõi kaasa natsionaliseerimise, mille käigus võeti suurematelt taludelt ära maa. [[Juuniküüditamine|Juuniküüditamise]] ajal küüditati Helmest 13 inimest, Tõrvast märksa rohkem. Valdav osa küüditatud meestest lasti maha või surid [[GULAG|Nõukogude vangilaagrites]]. Suuremaid [[Teise maailmasõja lahingute loend|lahinguid]] sõja algusaegadel Tõrva-Helme lähistel ei toimunud, kuigi [[Punaarmee]] taganemise käigus tapeti mõnigi elanik.{{lisa viide}} [[Pilt:Tõrva 1944.jpg|pisi|Tõrva kesklinn umbes 1944. aastal. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus hävines ligi pool Tõrva hoonetest.]] [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] möödus üsna rahulikult. Rängalt sai Tõrva kannatada 1944. aasta septembris, kui ägedad lahingud [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] joonel kestsid mitu nädalat, misjärel taganevad sakslased hävitasid Tõrvas üle kolmandiku kõigist hoonetest. 1944. aasta sügisel purustati linn pommitamisel, hävis ligi pool hoonetest.{{lisa viide}} === Nõukogude Liidu okupatsioon === [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Uue okupatsiooni]] [[Märtsiküüditamine|massiküüditamise]] käigus 1949. aastal küüditati Helme vallast olemasolevatel andmetel 127 inimest.{{lisa viide}} [[Fail:Tlm fn9796 36 pisipilt.jpg|vasakul|pisi|Tõrva Vabadussõja mälestussammas]] Pärast [[Märtsiküüditamine|märtsiküüditamist]] loodud [[kolhoos]]ides oli olukord [[1950. aastad|1950. aastatel]] masendav: toodang vähenes ja inimesed töötasid peaaegu palgata. Olukord hakkas paranema [[Nikita Hruštšov|Hruštšovi]] võimuletulekuga 1956. aastal. Suurem osa Tõrva kesklinna purustatud kivihoonetest õnnestus taastada. Aastatel 1950–1959 oli Tõrva kohaliku rajooni keskus, 1954. aastal valmis kinoteater Koit. Kaubandus kontsentreerus asutatud [[Tõrva Tarbijate Kooperatiiv]]i kätte. Asutati Tõrva haigla.{{lisa viide}} Helme-Tõrva muutus [[Valga rajoon]]i üheks jõukamaks piirkonnaks. 1956. aastal moodustati [[Valga KEK]], suurtööstus Tõrvas, mis lasi ehitada uusi elamurajoone, nagu näiteks Tõrva Riiska linnaosa. 1963. aastal rajati Helme võitööstuse alusel [[Valga Piimatoodete Kombinaat]].{{lisa viide}} Haridus vaatamata sageli vahetuvale sisule arenes: Tõrva Gümnaasium sai juurdeehituse, rajati kaks lasteaeda. Aktiivselt ja üsna iseseisvalt tegutses Tõrvas Aianduse ja Mesinduse Selts L. Tangsoo ja L. Nagelmaa juhtimisel. Seltsiliikmete aktiivsel kaasalöömisel avati endises Helme pastoraadis 1979. aastal [[Helme Koduloomuuseum]].{{lisa viide}} === Taasiseseisvumine === [[Mihhail Gorbatšov|Gorbatšovi]] [[perestroika]] mõjul elavnes Tõrvas järsult rahvuslik-poliitiline elu. 1987. aastal asutati Helme-Tõrva Muinsuskaitse klubi ja 1988. aastal Rahvarinde tugirühm, kelle ettevõtmisel korraldati 16. oktoobril 1988 rahvakoosolek, mille käigus peeti kõnesid ja taasavati 24. veebruaril 1939 endise Patküla vallamaja juurde pandud mälestustahvel Vabadussõjas langenuile. Tahvel oli olnud peidus kogu okupatsiooniaja.{{lisa viide}} [[Balti kett|Balti keti]] toimumisajaks 23. augustil 1989 pakkusid kõik piirkonna asutused ja organisatsioonid kasutada oma transpordivahendeid. Võeti osa kodanike komiteede liikumisest. Suuremaks rahvuslikuks ürituseks kujunes Helme-Tõrva piirkonnas [[Tõrva Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõjas langenute mälestussamba]] taastamine, sambast oli säilinud ainult üks aluskivi. Rahva aktiivsel toetusel ning mitme asutuse ja organisatsiooni rahalise abiga suudeti initsiatiivrühma (H. Villemson, P. Laipaik, A. Parts, J. Loorits) eestvedamisel sammas taastada kujur [[Aleksander Eller|A. Elleri]] ja kiviraidur [[Richard Toomingas|R. Toominga]] rekonstrueeritud kujul. See avati 23. juunil 1990.{{lisa viide}} [[Augustiputš|1991. aasta putši]] ajal oli Tõrva piirkond rahulik ja 20. augustil 1991 kuulutati välja [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi taasiseseisvus]].{{lisa viide}} Tõrva linna [[omavalitsus]]lik staatus kinnitati 30. jaanuaril 1992.<ref name="riigiteataja1992" /> <gallery> Fail:Veskijärv3.jpg|alt=|Tõrva Veskijärve ala Fail:Õhne jõgi.jpg|alt=|Tõrva piiril voolav Õhne jõgi. Vasakul ülal paistab Tõrva Riiska linnaosa (rahvasuus KEK) Fail:Tõrva.jpg|alt=|Tõrva keskväljak ja Tõrva vallavalitsuse hoone (vasakul) Fail:Keskväljak.jpg|alt=|Tõrva keskel asuv ringtee ja ajalooline Tõrva kõrtsihoone (keskel vasakul) Fail:Vabadussõja mälestussammas.jpg|Taastatud [[Tõrva Vabadussõja mälestussammas]] Fail:Torva vanamoisa lake.jpg|Tõrva Vanamõisa järve uue hüppetorni pidulik avamine </gallery> == Elanike arvu dünaamika == * 1940: 3128 (1387 meest ja 1741 naist; 1. jaanuar, aadressibüroo andmed) * 2006: 3112 (1. jaanuar) * 2008: 3101 (statistikaameti andmed) * 2010: 3099 (statistikaameti andmed) * 2011: 2729 (1238 meest ja 1491 naist; 2697 eestlast (98,8%); rahvaloenduse andmed) * 2014: 2913 (rahvastikuregistri andmed) * 2015: 2855 (rahvastikuregistri andmed) * 2020: 2977 (rahvastikuregistri andmed == Vaata ka == * [[Tõrva Immanueli kirik]] * [[Tõrva linnavolinike loend 1934]] * [[Tõrva JK]] * [[Tõrva Raadio]] * [[Tõrva Noortevolikogu]] * [[Tõrva astronoomiaklubi]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="zzRiv">Seebimüüjad. Rahvaleht, 13. märts 1934, nr 30, lk 4.</ref> <ref name="riigiteataja1992">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13077323 Järva maakonna Koigi ja Türi valla ning Valga maakonna Tõrva linna ja Karula valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 30.01.1992)]</ref> <ref name="T6BUv">{{Netiviide |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/t%C3%B5rva1 |pealkiri=Tõrva |vaadatud=2016-03-17 |arhiivimisaeg=2020-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201027054321/http://entsyklopeedia.ee/artikkel/t%C3%B5rva1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="K5Jzf">http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/6564/Kannukene-2008-VKA-Loputoo.pdf?sequence=1</ref> }} {{Eesti linnad}} {{Tõrva vald}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti endised alevid]] [[Kategooria:Tõrva| ]] c1qngn4rgn8ysx6h3f4a22tdegnjyr1 0 4867 7162284 6846267 2026-05-27T18:59:02Z ~2026-31853-65 230433 napoleon 7162284 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2011}} {{Lisaviiteid}}{{Infokast president | nimi = Napoleon I | pilt = Jacques-Louis David - The Emperor Napoleon in His Study at the Tuileries - Google Art Project.jpg | amet = [[Prantslaste keiser]] | ametiajaalgus = 18. mai 1804 | ametiajalõpp = 6. aprill 1814 | eelmine = ''Tema ise'' <small>([[Konsulaat (Prantsusmaa)|esimese konsulina]])</small> | järgmine = [[Louis XVIII]] <small>([[Bourbonide restauratsioon]])</small> | amet2 = [[Itaalia kuningas]] | ametiajaalgus2 = 17. märts 1805 | ametiajalõpp2 = 11. aprill 1814 | eelmine2 = ''Tema ise'' <small>([[Itaalia president|presidendina]])</small> | järgmine2 = [[Vittorio Emanuele II]] <small>(1861)</small> | amet3 = [[Reini konföderatsiooni protektor]] | ametiajaalgus3 = 12. juuli 1806 | ametiajalõpp3 = 19. oktoober 1813 | eelmine3 = [[Franz II]] <small>([[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrina]])</small> | järgmine3 = [[Franz II]] <small>([[Saksa Liit|Saksa Liidu]] presidendina)</small> | sünninimi = Napoleone di Buonaparte | sünniaeg = 15. august 1769 | sünnikoht = [[Ajaccio]], [[Korsika]], Prantsusmaa | surmaaeg = 5. mai 1821 | surmakoht = [[Longwood]], [[Saint Helena]], [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Briti impeerium]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Joséphine de Beauharnais]] <small>(1796–1810)</small> <br/> [[Marie Luise]] <small>(1810–1821)</small> | vanemad = [[Carlo Buonaparte]] <br/> [[Letizia Ramolino]] | lapsed = [[Napoleon II]] | sugulased = '''[[Bonaparte]]''' | elukoht = [[Hôtel des Invalides]], [[Pariis]], Prantsusmaa | alma_mater = | elukutse = | autasud = | allkiri = Firma Napoleón Bonaparte.svg }} '''Anette Napoleon I''' ehk '''Napoleon Bonaparte''' ([[prantsuse keel]]es ''Napoléon I Bonaparte''; [[15. august]] [[1769]] [[Ajaccio]], [[Korsika]] – [[5. mai]] [[1821]] [[Saint Helena saar]]) oli [[Prantsusmaa]] valitseja ja väejuht. Anette Napoleon I ütles oma kõnes "Ma ei salli mustanahalisi". Selle järgi tehti ka minecrafti serveris tema mälestamiseks küla tour. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane ''Napoleone di Buonaparte''. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoleon juba prantsuspärast nimekuju ''Napoléon Bonaparte''{{lisa viide}}. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos [[Pierre Roger Ducos]]' ja [[Emmanuel Joseph Sieyès]]iga [[Konsul (Prantsusmaa)|konsul]]. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse esimese keisririigi]] [[Prantsusmaa keiser]]: "Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser" (''Par la grâce de Dieu et les constitutions de la République, empereur des français'') ja alates 1809. aastast "Jumala armust ja keisririigi [[Põhiseadus|konstitutsioonide]] kohaselt prantslaste keiser" (''Par la grâce de Dieu et les constitutions de l'empire, empereur des français''). == Tema muid tiitleid == * [[Itaalia]] Vabariigi president (''Presidente della Repubblica Italiana''; 26. jaanuar 1802 – 17. märts 1805) * [[Reini Liit|Reini konföderatsiooni]] protektor (''Protecteur de la Confédération du Rhin''; alates 25. juulist 1806) * [[Itaalia kuningas]] (''Re d'Italia''; ''Roi d'Italie''; alates 17. märtsist 1805) * [[Šveitsi Konföderatsioon]]i mediaator (''Médiateur de la Confédération suisse''; alates umbes 1809. aastast) == Päritolu ja sünd == === Suguvõsa ja vanemad === Korsika [[Buonaparte]]d pärinesid [[itaalia aadel|itaalia väikeaadli]] hulka kuulunud suguvõsast, kelle esiisa oli pärit Firenzest – Toscanast – ja kes põgenes 16. sajandi alguses Medicite eest Korsika saarele.<ref>McLynn 1998:2</ref> [[Pilt:Carlo_Buonaparte.jpg|pisi|Napoleoni isa [[Carlo Buonaparte]]]] Napoleoni isa ''[[nobile]]'' [[Carlo Buonaparte]] oli jurist, kes 1777. aastal oli määratud [[Korsika provints]]i esindajaks [[Louis XVI]] õukonda. Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli ema [[Letizia Ramolino]], kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last.<ref>Cronin 1994: lk 20–21.</ref> === Sünd, nimi ja ristimine === Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena [[Korsika]] saarel [[Ajaccio]] linnas majas, mis kannab nime [[Casa Buonaparte]]. Korsika oli täpselt aasta varem, 15. augustil 1768 [[Versailles' leping]]uga ametlikult [[Genova vabariik|Genova vabariigi]] (mis ei allunud enam talle aastaid) käest Prantsusmaa halduse alla liikunud.<ref>McLynn 1998:6.</ref> Tulevane keiser ristiti nime ''Napoleone di Buonaparte'' all; kahekümnendates eluaastates vahetas ta nime prantsuspärasema ''Napoléon Bonaparte''{{'}}i vastu.<ref>Dwyer 2008:xv.</ref><ref>Nime kirjutati ka kujudel ''Nabulione'', ''Nabulio'', ''Napolionne'' ja ''Napulione''.</ref> Eesnime sai ta tõenäoliselt onu järgi, kuigi sama nime kandis ka tema väikelapsena surnud vanem vend. Napoleon ristiti oma esimese sünnipäeva eel 21. juulil 1770 [[katoliku kirik]]u [[Ajaccio katedraal]]is.<ref>[http://www.napoleon.org/en/magazine/museums/files/Cathedral-Ajaccio.asp napoleon.org]</ref> === Pikkus === Napoleoni teadaolev pikkus oli ligikaudu veidi alla 170 sentimeetri. Tollase Prantsusmaa tavarahva ja keskmise sõduriga võrreldes (163-164 cm) oli Napoleon keskmisest pikemat kasvu mees. === Õed ja vennad === Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena: * Napoleone (suri 1821) * Maria Anna (1767–1768) * [[Joseph Bonaparte|Giuseppe]] (1768–1844), [[Napoli kuningas]] 1806–1818 ja [[Hispaania kuningas]] 1808–1813 * Maria Anne (sündis ja suri 1771) * [[Lucien Bonaparte|Luciano]] (1775–1840), Canino ja Musignano vürst * [[Elisa Bonaparte|Elisa]] (1777–1820), [[Lucca hertsoginna]], [[Piombino vürst]]inna, [[Toscana suurhertsog]]inna, [[Compignano krahv]]inna * [[Louis Bonaparte|Luigi]] (1778–1846), [[Hollandi kuningas]], [[Saint-Leu krahv]] * [[Pauline Bonaparte|Paolina]] (1780–1825), [[Guastalla hertsog]]inna * [[Caroline Bonaparte|Carolina]] (1782–1839), Bergi ja Kleve suurhertsoginna, Napoli ja Sitsiilia kuninganna, [[Joachim Murat]]' abikaasa * [[Jérôme Bonaparte|Girolamo]] (1784–1860), [[Vestfaali kuningas]], [[Montforti vürst]] == Haridus == Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu.<ref>Cronin 1994:27.</ref> Jaanuaris 1779 astus Napoleon [[Autun]]i usklikku kooli, et õppida [[prantsuse keel]]t ning sama aasta mais võeti ta [[Brienne-le-Château]] sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema aktsendi pärast ning ta pühendas end lugemisele. Eksamineerija märkis Napoleoni kohta, et "ta on alati silma paistnud oma pühendumisega matemaatikale. Ta on üsna hästi tuttav ajaloo ja geograafiaga... Poisist saaks hea meremees." Õpingud Brienne'is lõpetas Napoleon 1784. aastal, misjärel asus edasi õppima [[École Militaire]]'i [[Pariis]]is. See lõpetas tema mereväeplaanid, mis olid viinud isegi ideeni astuda Briti mereväkke. Ta asus hoopis õppima suurtükiohvitseriks. Samal ajal suri tema isa. Sellest tulenevalt vähenesid tema sissetulekud ja ta oli sunnitud kaheaastase kursuse lõpetama ühe aastaga. Napoleon oli esimene korsiklane, kes selle kooli lõpetas. == Sõjaväekarjäär == === Touloni piiramine === {{vaata|Touloni piiramine}} 1793. aasta juulis lasi Bonaparte trükkida vabariiklasi toetava pamfleti "Le Super de Beaucaire" ("Õhtusöök Beaucaire'is"), mis tõi talle Prantsuse revolutsiooni ühe peamise juhi [[Maximilien Robespierre]]'i venna [[Augustin Roberspierre]]'i imetluse ja toetuse. Korsika päritolu [[Antoine Christophe Saliceti]] abiga nimetati Bonaparte vabariiklaste suurtükiväe ülemaks [[Touloni piiramine|Touloni piiramisel]]. Linn oli vabariiklaste vastu üles tõusnud ning selle olid hõivanud Briti väed. Bonaparte otsustas vallutada kõrgendiku, mis lubanuks vabariiklaste suurtükiväel survestada sadamat ning sundinuks Briti laevad evakueeruma. Kõrgendiku hõivamiseks sooritatud rünnak, mille käigus Napoleon reide haavata sai, viis linna vallutamiseni ning tema Robespierre'i poolt 24 aasta vanuselt [[brigaadikindral]]iks ülendamiseni. Bonaparte'i teod tõid kaasa [[Rahvapäästekomitee]] tähelepanu ning ta määrati Prantsuse [[Itaalia armee]] suurtükiväe juhatajaks. Oodates oma kinnitamist antud ametipostile, tegutses Napoleon rannakindlustuste inspektorina Vahemere rannikul [[Marseille]] ümbruses. Ta koostas plaani [[Piemonte]] ründamiseks Esimese koalitsiooni vastase sõja käigus ning Augustin Robespierre lasi ta saata Genovasse, et uurida välja selle riigi kavatsused Prantsusmaa suhtes. === 13 vendémiaire === Robespierre'ide kukutamise kaasa toonud [[9. termidoori riigipööre|9. termidoori riigipöörde]] järel pandi Bonaparte [[Nice]]'is koduaresti seotuse pärast vendadega. Ta vabastati kahe nädala pärast ning sai ülesandeks joonistada plaanid Itaalia positsioonide ründamiseks Prantsuse-Austria sõja tarvis. Ta võttis ka osa sõjakäigust Korsika tagasivallutamiseks brittidelt, kuid Kuninglik Laevastik tõrjus Prantsuse rünnaku tagasi. Napoleon Bonaparte kihlus jõukast [[Marseille]] kaupmeheperekonnast pärit [[Désirée Clary]]ga, kelle õde [[Julie Clary]] oli abielus Napoleoni venna [[Joseph Bonaparte|Josephiga]]. 1795. aasta aprillis määrati ta [[läänearmee]] juurde, mis oli hõivatud [[Sõda Vendées|rojalistide vasturevolutsiooniga Vendées]]. Kuna jalaväe juures teenimist võis suurtükiväekindrali jaoks pidada madalamale ametikohale saatmiseks, vältis Napoleon kehvale tervisele viidates sinna asumist. Ta asus tööle hoopis Rahvapäästekomitee Topograafiabüroosse ning soovis enda viimist, kuigi edutult, [[Konstantinoopol]]isse, plaaniga pakkuda enda teeneid [[Türgi sultan]]ile. == Isikuomadused == Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2–3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt. mõne väejuhi ettekande kuulamise ja päevakäsu dikteerimisega. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kui Egiptuse sõjakäigul toimunud [[Jaffa piiramine|Jaffa kindluse piiramisel]] selgus, et paljud kaitsjad olid endised sõjavangid, kes olid vabastatud tingimusel, et nad sõjas rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa.<ref name="Roberts">Andrew Roberts "Napoleon and Wellington" Weidenfeld and Nicholson, 2001, p. xx</ref> Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Napoleoni on kirjanduses nimetatud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune – umbes 168 cm (mehed olid siis 10 cm lühemad kui praegu).<ref>[http://www.napoleon-series.org/faq/c_tall.html The Napoleon Series: FAQ] (inglise keeles)</ref> Napoleon tundus aga valitud pikkade eliitkaardiväelaste kõrval paljudele lühike. == Isiklikku == Napoleone Bonaparte abiellus 1796. aastal [[Joséphine de Beauharnais]]'ga (1763–1814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali [[Alexandre de Beauharnais]]' (1760–1794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon [[Austria ertshertsogkond|Austria]] [[Austria ertshertsog|ertshertsoginna]] [[Marie Luise]]ga (1791–1847). Abielust sündis poeg [[Napoleon II|Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte]] (1811–1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest: * krahv [[Charles Léon]] (1806–1881), suhtest [[Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaigne]]ga * krahv [[Alexandre Joseph Colonna-Walewski]], suhtest krahvinna [[Marie Walewska]]ga Lisaks võisid tema lapsed olla ka: * [[Karl Eugin von Mühlfeld]], suhtest Victoria Krausiga * [[Hélène Napoleone Bonaparte]] (1816–1910), suhtest [[Albine de Montholon]]iga * [[Jules Barthélemy-Saint-Hilaire]] (1805–1895) Pärast võimuletulekut määras Napoleon ka oma sugulasi kõrgetele võimukohtadele: * vanem vend [[Joseph Bonaparte]] (1768–1844), [[Napoli kuningas]] (1806–1808) ja [[Hispaania kuningas]] (1808–1813). * noorem vend [[Lucien Bonaparte]] (1775–1840) oli Prantsusmaa siseminister ja senaator; * [[Elisa Bonaparte]] * [[Louis Bonaparte]] * [[Pauline Bonaparte]] * [[Caroline Bonaparte]], kes oli abielus [[Joachim Murat]]', ühe oma venna Napoleon I kindraliga; * noorem vend [[Jérôme Bonaparte]] (1784–1860), [[Vestfaali kuningas]] == Hinnangud == "Napoleon tähistab indiviidi hiiglaslikku katset kogu maailma ümber haarata oma nimega, omamata endas mingit ideed – rahvuseta enda selja taga, samuti jumalata enda kohal." <ref>{{Raamatuviide|autor=Rudolf Kjellen|pealkiri=Riik kui eluvorm|aasta=1940|lehekülg=99}}</ref> Kõikidest negatiivsetest hinnangutest hoolimata muutis Napoleon Euroopat pöördumatult: põhjustas pärisorjuse kadumist, kodanikuõiguste saamist (tsiviilkoodeks), monarhiate võimu nõrgenemist. Napoleon on siiani Lääne-Euroopa kultuuriruumis positiivne poliitik. == Vaata ka == * [[Bonaparte]] * [[Napoleondoor]] * [[Napoleoni marss]] * [[Napoleoni sõjad]] ja Prantsusmaa-vastased koalitsioonid * [[Alaväärsuskompleks|Napoleoni kompleks]] * [[Napoleoni koodeks]] * [[Napoleoni kroonimine]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Vincent Cronin]]. ''Napoleon'', HarperCollins: 1994, ISBN 0006375219. * [[Philip Dwyer]]. ''Napoleon: The Path to Power 1769–1799'', Bloomsbury: 2008, ISBN 9780747566779. * [[Frank McLynn]]. ''Napoleon'', Pimlico: 1998, ISBN 0712662472. == Välislingid == {{Commons|Napoleon Bonaparte}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.napoleon.org/en/home.asp Napoleon.org] * Alessandro Lugli, Inti Zlobec, Gad Singer, Andrea Kopp Lugli, Luigi M Terracciano ja Robert M Genta, [http://www.nature.com/nrgastro/journal/v4/n1/full/ncpgasthep0684.html Napoleon Bonaparte's gastric cancer: a clinicopathologic approach to staging, pathogenesis, and etiology], Nature Clinical Practice Gastroenterology & Hepatology (2007) 4, 52–57, doi:10.1038/ncpgasthep0684 (''inglise keeles''). [[Kategooria:Prantsusmaa poliitikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa monarhid]] [[Kategooria:Itaalia monarhid]] [[Kategooria:Itaalia presidendid]] [[Kategooria:Andorra vürstid]] [[Kategooria:Prantsuse Teaduste Akadeemia presidendid]] [[Kategooria:Väejuhid]] [[Kategooria:Bonaparte'i dünastia]] [[Kategooria:Ekskommunitseeritud katoliiklased]] [[Kategooria:Prantsusmaa esimese keisririigi inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1769]] [[Kategooria:Surnud 1821]] rx4lfljg9dst30ei2ueh4qpvi37om12 7162288 7162284 2026-05-27T19:00:07Z ~2026-31853-65 230433 napoleon 7162288 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2011}} {{Lisaviiteid}}{{Infokast president | nimi = Napoleon I | pilt = Jacques-Louis David - The Emperor Napoleon in His Study at the Tuileries - Google Art Project.jpg | amet = [[Prantslaste keiser]] | ametiajaalgus = 18. mai 1804 | ametiajalõpp = 6. aprill 1814 | eelmine = ''Tema ise'' <small>([[Konsulaat (Prantsusmaa)|esimese konsulina]])</small> | järgmine = [[Louis XVIII]] <small>([[Bourbonide restauratsioon]])</small> | amet2 = [[Itaalia kuningas]] | ametiajaalgus2 = 17. märts 1805 | ametiajalõpp2 = 11. aprill 1814 | eelmine2 = ''Tema ise'' <small>([[Itaalia president|presidendina]])</small> | järgmine2 = [[Vittorio Emanuele II]] <small>(1861)</small> | amet3 = [[Reini konföderatsiooni protektor]] | ametiajaalgus3 = 12. juuli 1806 | ametiajalõpp3 = 19. oktoober 1813 | eelmine3 = [[Franz II]] <small>([[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrina]])</small> | järgmine3 = [[Franz II]] <small>([[Saksa Liit|Saksa Liidu]] presidendina)</small> | sünninimi = Napoleone di Buonaparte | sünniaeg = 15. august 1769 | sünnikoht = [[Ajaccio]], [[Korsika]], Prantsusmaa | surmaaeg = 5. mai 1821 | surmakoht = [[Longwood]], [[Saint Helena]], [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Briti impeerium]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Joséphine de Beauharnais]] <small>(1796–1810)</small> <br/> [[Marie Luise]] <small>(1810–1821)</small> | vanemad = [[Carlo Buonaparte]] <br/> [[Letizia Ramolino]] | lapsed = [[Napoleon II]] | sugulased = '''[[Bonaparte]]''' | elukoht = [[Hôtel des Invalides]], [[Pariis]], Prantsusmaa | alma_mater = | elukutse = | autasud = | allkiri = Firma Napoleón Bonaparte.svg }} '''Anette Napoleon I''' ehk '''Napoleon Bonaparte''' ([[prantsuse keel]]es ''Napoléon I Bonaparte''; [[15. august]] [[1769]] [[Ajaccio]], [[Korsika]] – [[5. mai]] [[1821]] [[Saint Helena saar]]) oli Laiuse valitseja ja väejuht. Anette Napoleon I ütles oma kõnes "Ma ei salli mustanahalisi". Selle järgi tehti ka minecrafti serveris tema mälestamiseks küla tour. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane ''Napoleone di Buonaparte''. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoleon juba prantsuspärast nimekuju ''Napoléon Bonaparte''{{lisa viide}}. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos [[Pierre Roger Ducos]]' ja [[Emmanuel Joseph Sieyès]]iga [[Konsul (Prantsusmaa)|konsul]]. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse esimese keisririigi]] [[Prantsusmaa keiser]]: "Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser" (''Par la grâce de Dieu et les constitutions de la République, empereur des français'') ja alates 1809. aastast "Jumala armust ja keisririigi [[Põhiseadus|konstitutsioonide]] kohaselt prantslaste keiser" (''Par la grâce de Dieu et les constitutions de l'empire, empereur des français''). == Tema muid tiitleid == * [[Itaalia]] Vabariigi president (''Presidente della Repubblica Italiana''; 26. jaanuar 1802 – 17. märts 1805) * [[Reini Liit|Reini konföderatsiooni]] protektor (''Protecteur de la Confédération du Rhin''; alates 25. juulist 1806) * [[Itaalia kuningas]] (''Re d'Italia''; ''Roi d'Italie''; alates 17. märtsist 1805) * [[Šveitsi Konföderatsioon]]i mediaator (''Médiateur de la Confédération suisse''; alates umbes 1809. aastast) == Päritolu ja sünd == === Suguvõsa ja vanemad === Korsika [[Buonaparte]]d pärinesid [[itaalia aadel|itaalia väikeaadli]] hulka kuulunud suguvõsast, kelle esiisa oli pärit Firenzest – Toscanast – ja kes põgenes 16. sajandi alguses Medicite eest Korsika saarele.<ref>McLynn 1998:2</ref> [[Pilt:Carlo_Buonaparte.jpg|pisi|Napoleoni isa [[Carlo Buonaparte]]]] Napoleoni isa ''[[nobile]]'' [[Carlo Buonaparte]] oli jurist, kes 1777. aastal oli määratud [[Korsika provints]]i esindajaks [[Louis XVI]] õukonda. Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli ema [[Letizia Ramolino]], kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last.<ref>Cronin 1994: lk 20–21.</ref> === Sünd, nimi ja ristimine === Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena [[Korsika]] saarel [[Ajaccio]] linnas majas, mis kannab nime [[Casa Buonaparte]]. Korsika oli täpselt aasta varem, 15. augustil 1768 [[Versailles' leping]]uga ametlikult [[Genova vabariik|Genova vabariigi]] (mis ei allunud enam talle aastaid) käest Prantsusmaa halduse alla liikunud.<ref>McLynn 1998:6.</ref> Tulevane keiser ristiti nime ''Napoleone di Buonaparte'' all; kahekümnendates eluaastates vahetas ta nime prantsuspärasema ''Napoléon Bonaparte''{{'}}i vastu.<ref>Dwyer 2008:xv.</ref><ref>Nime kirjutati ka kujudel ''Nabulione'', ''Nabulio'', ''Napolionne'' ja ''Napulione''.</ref> Eesnime sai ta tõenäoliselt onu järgi, kuigi sama nime kandis ka tema väikelapsena surnud vanem vend. Napoleon ristiti oma esimese sünnipäeva eel 21. juulil 1770 [[katoliku kirik]]u [[Ajaccio katedraal]]is.<ref>[http://www.napoleon.org/en/magazine/museums/files/Cathedral-Ajaccio.asp napoleon.org]</ref> === Pikkus === Napoleoni teadaolev pikkus oli ligikaudu veidi alla 170 sentimeetri. Tollase Prantsusmaa tavarahva ja keskmise sõduriga võrreldes (163-164 cm) oli Napoleon keskmisest pikemat kasvu mees. === Õed ja vennad === Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena: * Napoleone (suri 1821) * Maria Anna (1767–1768) * [[Joseph Bonaparte|Giuseppe]] (1768–1844), [[Napoli kuningas]] 1806–1818 ja [[Hispaania kuningas]] 1808–1813 * Maria Anne (sündis ja suri 1771) * [[Lucien Bonaparte|Luciano]] (1775–1840), Canino ja Musignano vürst * [[Elisa Bonaparte|Elisa]] (1777–1820), [[Lucca hertsoginna]], [[Piombino vürst]]inna, [[Toscana suurhertsog]]inna, [[Compignano krahv]]inna * [[Louis Bonaparte|Luigi]] (1778–1846), [[Hollandi kuningas]], [[Saint-Leu krahv]] * [[Pauline Bonaparte|Paolina]] (1780–1825), [[Guastalla hertsog]]inna * [[Caroline Bonaparte|Carolina]] (1782–1839), Bergi ja Kleve suurhertsoginna, Napoli ja Sitsiilia kuninganna, [[Joachim Murat]]' abikaasa * [[Jérôme Bonaparte|Girolamo]] (1784–1860), [[Vestfaali kuningas]], [[Montforti vürst]] == Haridus == Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu.<ref>Cronin 1994:27.</ref> Jaanuaris 1779 astus Napoleon [[Autun]]i usklikku kooli, et õppida [[prantsuse keel]]t ning sama aasta mais võeti ta [[Brienne-le-Château]] sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema aktsendi pärast ning ta pühendas end lugemisele. Eksamineerija märkis Napoleoni kohta, et "ta on alati silma paistnud oma pühendumisega matemaatikale. Ta on üsna hästi tuttav ajaloo ja geograafiaga... Poisist saaks hea meremees." Õpingud Brienne'is lõpetas Napoleon 1784. aastal, misjärel asus edasi õppima [[École Militaire]]'i [[Pariis]]is. See lõpetas tema mereväeplaanid, mis olid viinud isegi ideeni astuda Briti mereväkke. Ta asus hoopis õppima suurtükiohvitseriks. Samal ajal suri tema isa. Sellest tulenevalt vähenesid tema sissetulekud ja ta oli sunnitud kaheaastase kursuse lõpetama ühe aastaga. Napoleon oli esimene korsiklane, kes selle kooli lõpetas. == Sõjaväekarjäär == === Touloni piiramine === {{vaata|Touloni piiramine}} 1793. aasta juulis lasi Bonaparte trükkida vabariiklasi toetava pamfleti "Le Super de Beaucaire" ("Õhtusöök Beaucaire'is"), mis tõi talle Prantsuse revolutsiooni ühe peamise juhi [[Maximilien Robespierre]]'i venna [[Augustin Roberspierre]]'i imetluse ja toetuse. Korsika päritolu [[Antoine Christophe Saliceti]] abiga nimetati Bonaparte vabariiklaste suurtükiväe ülemaks [[Touloni piiramine|Touloni piiramisel]]. Linn oli vabariiklaste vastu üles tõusnud ning selle olid hõivanud Briti väed. Bonaparte otsustas vallutada kõrgendiku, mis lubanuks vabariiklaste suurtükiväel survestada sadamat ning sundinuks Briti laevad evakueeruma. Kõrgendiku hõivamiseks sooritatud rünnak, mille käigus Napoleon reide haavata sai, viis linna vallutamiseni ning tema Robespierre'i poolt 24 aasta vanuselt [[brigaadikindral]]iks ülendamiseni. Bonaparte'i teod tõid kaasa [[Rahvapäästekomitee]] tähelepanu ning ta määrati Prantsuse [[Itaalia armee]] suurtükiväe juhatajaks. Oodates oma kinnitamist antud ametipostile, tegutses Napoleon rannakindlustuste inspektorina Vahemere rannikul [[Marseille]] ümbruses. Ta koostas plaani [[Piemonte]] ründamiseks Esimese koalitsiooni vastase sõja käigus ning Augustin Robespierre lasi ta saata Genovasse, et uurida välja selle riigi kavatsused Prantsusmaa suhtes. === 13 vendémiaire === Robespierre'ide kukutamise kaasa toonud [[9. termidoori riigipööre|9. termidoori riigipöörde]] järel pandi Bonaparte [[Nice]]'is koduaresti seotuse pärast vendadega. Ta vabastati kahe nädala pärast ning sai ülesandeks joonistada plaanid Itaalia positsioonide ründamiseks Prantsuse-Austria sõja tarvis. Ta võttis ka osa sõjakäigust Korsika tagasivallutamiseks brittidelt, kuid Kuninglik Laevastik tõrjus Prantsuse rünnaku tagasi. Napoleon Bonaparte kihlus jõukast [[Marseille]] kaupmeheperekonnast pärit [[Désirée Clary]]ga, kelle õde [[Julie Clary]] oli abielus Napoleoni venna [[Joseph Bonaparte|Josephiga]]. 1795. aasta aprillis määrati ta [[läänearmee]] juurde, mis oli hõivatud [[Sõda Vendées|rojalistide vasturevolutsiooniga Vendées]]. Kuna jalaväe juures teenimist võis suurtükiväekindrali jaoks pidada madalamale ametikohale saatmiseks, vältis Napoleon kehvale tervisele viidates sinna asumist. Ta asus tööle hoopis Rahvapäästekomitee Topograafiabüroosse ning soovis enda viimist, kuigi edutult, [[Konstantinoopol]]isse, plaaniga pakkuda enda teeneid [[Türgi sultan]]ile. == Isikuomadused == Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2–3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt. mõne väejuhi ettekande kuulamise ja päevakäsu dikteerimisega. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kui Egiptuse sõjakäigul toimunud [[Jaffa piiramine|Jaffa kindluse piiramisel]] selgus, et paljud kaitsjad olid endised sõjavangid, kes olid vabastatud tingimusel, et nad sõjas rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa.<ref name="Roberts">Andrew Roberts "Napoleon and Wellington" Weidenfeld and Nicholson, 2001, p. xx</ref> Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Napoleoni on kirjanduses nimetatud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune – umbes 168 cm (mehed olid siis 10 cm lühemad kui praegu).<ref>[http://www.napoleon-series.org/faq/c_tall.html The Napoleon Series: FAQ] (inglise keeles)</ref> Napoleon tundus aga valitud pikkade eliitkaardiväelaste kõrval paljudele lühike. == Isiklikku == Napoleone Bonaparte abiellus 1796. aastal [[Joséphine de Beauharnais]]'ga (1763–1814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali [[Alexandre de Beauharnais]]' (1760–1794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon [[Austria ertshertsogkond|Austria]] [[Austria ertshertsog|ertshertsoginna]] [[Marie Luise]]ga (1791–1847). Abielust sündis poeg [[Napoleon II|Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte]] (1811–1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest: * krahv [[Charles Léon]] (1806–1881), suhtest [[Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaigne]]ga * krahv [[Alexandre Joseph Colonna-Walewski]], suhtest krahvinna [[Marie Walewska]]ga Lisaks võisid tema lapsed olla ka: * [[Karl Eugin von Mühlfeld]], suhtest Victoria Krausiga * [[Hélène Napoleone Bonaparte]] (1816–1910), suhtest [[Albine de Montholon]]iga * [[Jules Barthélemy-Saint-Hilaire]] (1805–1895) Pärast võimuletulekut määras Napoleon ka oma sugulasi kõrgetele võimukohtadele: * vanem vend [[Joseph Bonaparte]] (1768–1844), [[Napoli kuningas]] (1806–1808) ja [[Hispaania kuningas]] (1808–1813). * noorem vend [[Lucien Bonaparte]] (1775–1840) oli Prantsusmaa siseminister ja senaator; * [[Elisa Bonaparte]] * [[Louis Bonaparte]] * [[Pauline Bonaparte]] * [[Caroline Bonaparte]], kes oli abielus [[Joachim Murat]]', ühe oma venna Napoleon I kindraliga; * noorem vend [[Jérôme Bonaparte]] (1784–1860), [[Vestfaali kuningas]] == Hinnangud == "Napoleon tähistab indiviidi hiiglaslikku katset kogu maailma ümber haarata oma nimega, omamata endas mingit ideed – rahvuseta enda selja taga, samuti jumalata enda kohal." <ref>{{Raamatuviide|autor=Rudolf Kjellen|pealkiri=Riik kui eluvorm|aasta=1940|lehekülg=99}}</ref> Kõikidest negatiivsetest hinnangutest hoolimata muutis Napoleon Euroopat pöördumatult: põhjustas pärisorjuse kadumist, kodanikuõiguste saamist (tsiviilkoodeks), monarhiate võimu nõrgenemist. Napoleon on siiani Lääne-Euroopa kultuuriruumis positiivne poliitik. == Vaata ka == * [[Bonaparte]] * [[Napoleondoor]] * [[Napoleoni marss]] * [[Napoleoni sõjad]] ja Prantsusmaa-vastased koalitsioonid * [[Alaväärsuskompleks|Napoleoni kompleks]] * [[Napoleoni koodeks]] * [[Napoleoni kroonimine]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Vincent Cronin]]. ''Napoleon'', HarperCollins: 1994, ISBN 0006375219. * [[Philip Dwyer]]. ''Napoleon: The Path to Power 1769–1799'', Bloomsbury: 2008, ISBN 9780747566779. * [[Frank McLynn]]. ''Napoleon'', Pimlico: 1998, ISBN 0712662472. == Välislingid == {{Commons|Napoleon Bonaparte}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.napoleon.org/en/home.asp Napoleon.org] * Alessandro Lugli, Inti Zlobec, Gad Singer, Andrea Kopp Lugli, Luigi M Terracciano ja Robert M Genta, [http://www.nature.com/nrgastro/journal/v4/n1/full/ncpgasthep0684.html Napoleon Bonaparte's gastric cancer: a clinicopathologic approach to staging, pathogenesis, and etiology], Nature Clinical Practice Gastroenterology & Hepatology (2007) 4, 52–57, doi:10.1038/ncpgasthep0684 (''inglise keeles''). [[Kategooria:Prantsusmaa poliitikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa monarhid]] [[Kategooria:Itaalia monarhid]] [[Kategooria:Itaalia presidendid]] [[Kategooria:Andorra vürstid]] [[Kategooria:Prantsuse Teaduste Akadeemia presidendid]] [[Kategooria:Väejuhid]] [[Kategooria:Bonaparte'i dünastia]] [[Kategooria:Ekskommunitseeritud katoliiklased]] [[Kategooria:Prantsusmaa esimese keisririigi inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1769]] [[Kategooria:Surnud 1821]] j07ojwuypp3dk0p7cj5vjl3ef2do5dq 7162290 7162288 2026-05-27T19:05:00Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-31853-65|~2026-31853-65]] ([[User talk:~2026-31853-65|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Pikne|Pikne]]. 6846267 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2011}} {{Lisaviiteid}}{{Infokast president | nimi = Napoleon I | pilt = Jacques-Louis David - The Emperor Napoleon in His Study at the Tuileries - Google Art Project.jpg | amet = [[Prantslaste keiser]] | ametiajaalgus = 18. mai 1804 | ametiajalõpp = 6. aprill 1814 | eelmine = ''Tema ise'' <small>([[Konsulaat (Prantsusmaa)|esimese konsulina]])</small> | järgmine = [[Louis XVIII]] <small>([[Bourbonide restauratsioon]])</small> | amet2 = [[Itaalia kuningas]] | ametiajaalgus2 = 17. märts 1805 | ametiajalõpp2 = 11. aprill 1814 | eelmine2 = ''Tema ise'' <small>([[Itaalia president|presidendina]])</small> | järgmine2 = [[Vittorio Emanuele II]] <small>(1861)</small> | amet3 = [[Reini konföderatsiooni protektor]] | ametiajaalgus3 = 12. juuli 1806 | ametiajalõpp3 = 19. oktoober 1813 | eelmine3 = [[Franz II]] <small>([[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrina]])</small> | järgmine3 = [[Franz II]] <small>([[Saksa Liit|Saksa Liidu]] presidendina)</small> | sünninimi = Napoleone di Buonaparte | sünniaeg = 15. august 1769 | sünnikoht = [[Ajaccio]], [[Korsika]], Prantsusmaa | surmaaeg = 5. mai 1821 | surmakoht = [[Longwood]], [[Saint Helena]], [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Briti impeerium]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Joséphine de Beauharnais]] <small>(1796–1810)</small> <br/> [[Marie Luise]] <small>(1810–1821)</small> | vanemad = [[Carlo Buonaparte]] <br/> [[Letizia Ramolino]] | lapsed = [[Napoleon II]] | sugulased = '''[[Bonaparte]]''' | elukoht = [[Hôtel des Invalides]], [[Pariis]], Prantsusmaa | alma_mater = | elukutse = | autasud = | allkiri = Firma Napoleón Bonaparte.svg }} '''Napoleon I''' ehk '''Napoleon Bonaparte''' ([[prantsuse keel]]es ''Napoléon I Bonaparte''; [[15. august]] [[1769]] [[Ajaccio]], [[Korsika]] – [[5. mai]] [[1821]] [[Saint Helena saar]]) oli [[Prantsusmaa]] valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane ''Napoleone di Buonaparte''. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoleon juba prantsuspärast nimekuju ''Napoléon Bonaparte''{{lisa viide}}. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos [[Pierre Roger Ducos]]' ja [[Emmanuel Joseph Sieyès]]iga [[Konsul (Prantsusmaa)|konsul]]. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse esimese keisririigi]] [[Prantsusmaa keiser]]: "Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser" (''Par la grâce de Dieu et les constitutions de la République, empereur des français'') ja alates 1809. aastast "Jumala armust ja keisririigi [[Põhiseadus|konstitutsioonide]] kohaselt prantslaste keiser" (''Par la grâce de Dieu et les constitutions de l'empire, empereur des français''). == Tema muid tiitleid == * [[Itaalia]] Vabariigi president (''Presidente della Repubblica Italiana''; 26. jaanuar 1802 – 17. märts 1805) * [[Reini Liit|Reini konföderatsiooni]] protektor (''Protecteur de la Confédération du Rhin''; alates 25. juulist 1806) * [[Itaalia kuningas]] (''Re d'Italia''; ''Roi d'Italie''; alates 17. märtsist 1805) * [[Šveitsi Konföderatsioon]]i mediaator (''Médiateur de la Confédération suisse''; alates umbes 1809. aastast) == Päritolu ja sünd == === Suguvõsa ja vanemad === Korsika [[Buonaparte]]d pärinesid [[itaalia aadel|itaalia väikeaadli]] hulka kuulunud suguvõsast, kelle esiisa oli pärit Firenzest – Toscanast – ja kes põgenes 16. sajandi alguses Medicite eest Korsika saarele.<ref>McLynn 1998:2</ref> [[Pilt:Carlo_Buonaparte.jpg|pisi|Napoleoni isa [[Carlo Buonaparte]]]] Napoleoni isa ''[[nobile]]'' [[Carlo Buonaparte]] oli jurist, kes 1777. aastal oli määratud [[Korsika provints]]i esindajaks [[Louis XVI]] õukonda. Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli ema [[Letizia Ramolino]], kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last.<ref>Cronin 1994: lk 20–21.</ref> === Sünd, nimi ja ristimine === Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena [[Korsika]] saarel [[Ajaccio]] linnas majas, mis kannab nime [[Casa Buonaparte]]. Korsika oli täpselt aasta varem, 15. augustil 1768 [[Versailles' leping]]uga ametlikult [[Genova vabariik|Genova vabariigi]] (mis ei allunud enam talle aastaid) käest Prantsusmaa halduse alla liikunud.<ref>McLynn 1998:6.</ref> Tulevane keiser ristiti nime ''Napoleone di Buonaparte'' all; kahekümnendates eluaastates vahetas ta nime prantsuspärasema ''Napoléon Bonaparte''{{'}}i vastu.<ref>Dwyer 2008:xv.</ref><ref>Nime kirjutati ka kujudel ''Nabulione'', ''Nabulio'', ''Napolionne'' ja ''Napulione''.</ref> Eesnime sai ta tõenäoliselt onu järgi, kuigi sama nime kandis ka tema väikelapsena surnud vanem vend. Napoleon ristiti oma esimese sünnipäeva eel 21. juulil 1770 [[katoliku kirik]]u [[Ajaccio katedraal]]is.<ref>[http://www.napoleon.org/en/magazine/museums/files/Cathedral-Ajaccio.asp napoleon.org]</ref> === Pikkus === Napoleoni teadaolev pikkus oli ligikaudu veidi alla 170 sentimeetri. Tollase Prantsusmaa tavarahva ja keskmise sõduriga võrreldes (163-164 cm) oli Napoleon keskmisest pikemat kasvu mees. === Õed ja vennad === Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena: * Napoleone (suri 1821) * Maria Anna (1767–1768) * [[Joseph Bonaparte|Giuseppe]] (1768–1844), [[Napoli kuningas]] 1806–1818 ja [[Hispaania kuningas]] 1808–1813 * Maria Anne (sündis ja suri 1771) * [[Lucien Bonaparte|Luciano]] (1775–1840), Canino ja Musignano vürst * [[Elisa Bonaparte|Elisa]] (1777–1820), [[Lucca hertsoginna]], [[Piombino vürst]]inna, [[Toscana suurhertsog]]inna, [[Compignano krahv]]inna * [[Louis Bonaparte|Luigi]] (1778–1846), [[Hollandi kuningas]], [[Saint-Leu krahv]] * [[Pauline Bonaparte|Paolina]] (1780–1825), [[Guastalla hertsog]]inna * [[Caroline Bonaparte|Carolina]] (1782–1839), Bergi ja Kleve suurhertsoginna, Napoli ja Sitsiilia kuninganna, [[Joachim Murat]]' abikaasa * [[Jérôme Bonaparte|Girolamo]] (1784–1860), [[Vestfaali kuningas]], [[Montforti vürst]] == Haridus == Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu.<ref>Cronin 1994:27.</ref> Jaanuaris 1779 astus Napoleon [[Autun]]i usklikku kooli, et õppida [[prantsuse keel]]t ning sama aasta mais võeti ta [[Brienne-le-Château]] sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema aktsendi pärast ning ta pühendas end lugemisele. Eksamineerija märkis Napoleoni kohta, et "ta on alati silma paistnud oma pühendumisega matemaatikale. Ta on üsna hästi tuttav ajaloo ja geograafiaga... Poisist saaks hea meremees." Õpingud Brienne'is lõpetas Napoleon 1784. aastal, misjärel asus edasi õppima [[École Militaire]]'i [[Pariis]]is. See lõpetas tema mereväeplaanid, mis olid viinud isegi ideeni astuda Briti mereväkke. Ta asus hoopis õppima suurtükiohvitseriks. Samal ajal suri tema isa. Sellest tulenevalt vähenesid tema sissetulekud ja ta oli sunnitud kaheaastase kursuse lõpetama ühe aastaga. Napoleon oli esimene korsiklane, kes selle kooli lõpetas. == Sõjaväekarjäär == === Touloni piiramine === {{vaata|Touloni piiramine}} 1793. aasta juulis lasi Bonaparte trükkida vabariiklasi toetava pamfleti "Le Super de Beaucaire" ("Õhtusöök Beaucaire'is"), mis tõi talle Prantsuse revolutsiooni ühe peamise juhi [[Maximilien Robespierre]]'i venna [[Augustin Roberspierre]]'i imetluse ja toetuse. Korsika päritolu [[Antoine Christophe Saliceti]] abiga nimetati Bonaparte vabariiklaste suurtükiväe ülemaks [[Touloni piiramine|Touloni piiramisel]]. Linn oli vabariiklaste vastu üles tõusnud ning selle olid hõivanud Briti väed. Bonaparte otsustas vallutada kõrgendiku, mis lubanuks vabariiklaste suurtükiväel survestada sadamat ning sundinuks Briti laevad evakueeruma. Kõrgendiku hõivamiseks sooritatud rünnak, mille käigus Napoleon reide haavata sai, viis linna vallutamiseni ning tema Robespierre'i poolt 24 aasta vanuselt [[brigaadikindral]]iks ülendamiseni. Bonaparte'i teod tõid kaasa [[Rahvapäästekomitee]] tähelepanu ning ta määrati Prantsuse [[Itaalia armee]] suurtükiväe juhatajaks. Oodates oma kinnitamist antud ametipostile, tegutses Napoleon rannakindlustuste inspektorina Vahemere rannikul [[Marseille]] ümbruses. Ta koostas plaani [[Piemonte]] ründamiseks Esimese koalitsiooni vastase sõja käigus ning Augustin Robespierre lasi ta saata Genovasse, et uurida välja selle riigi kavatsused Prantsusmaa suhtes. === 13 vendémiaire === Robespierre'ide kukutamise kaasa toonud [[9. termidoori riigipööre|9. termidoori riigipöörde]] järel pandi Bonaparte [[Nice]]'is koduaresti seotuse pärast vendadega. Ta vabastati kahe nädala pärast ning sai ülesandeks joonistada plaanid Itaalia positsioonide ründamiseks Prantsuse-Austria sõja tarvis. Ta võttis ka osa sõjakäigust Korsika tagasivallutamiseks brittidelt, kuid Kuninglik Laevastik tõrjus Prantsuse rünnaku tagasi. Napoleon Bonaparte kihlus jõukast [[Marseille]] kaupmeheperekonnast pärit [[Désirée Clary]]ga, kelle õde [[Julie Clary]] oli abielus Napoleoni venna [[Joseph Bonaparte|Josephiga]]. 1795. aasta aprillis määrati ta [[läänearmee]] juurde, mis oli hõivatud [[Sõda Vendées|rojalistide vasturevolutsiooniga Vendées]]. Kuna jalaväe juures teenimist võis suurtükiväekindrali jaoks pidada madalamale ametikohale saatmiseks, vältis Napoleon kehvale tervisele viidates sinna asumist. Ta asus tööle hoopis Rahvapäästekomitee Topograafiabüroosse ning soovis enda viimist, kuigi edutult, [[Konstantinoopol]]isse, plaaniga pakkuda enda teeneid [[Türgi sultan]]ile. == Isikuomadused == Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2–3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt. mõne väejuhi ettekande kuulamise ja päevakäsu dikteerimisega. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kui Egiptuse sõjakäigul toimunud [[Jaffa piiramine|Jaffa kindluse piiramisel]] selgus, et paljud kaitsjad olid endised sõjavangid, kes olid vabastatud tingimusel, et nad sõjas rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa.<ref name="Roberts">Andrew Roberts "Napoleon and Wellington" Weidenfeld and Nicholson, 2001, p. xx</ref> Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Napoleoni on kirjanduses nimetatud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune – umbes 168 cm (mehed olid siis 10 cm lühemad kui praegu).<ref>[http://www.napoleon-series.org/faq/c_tall.html The Napoleon Series: FAQ] (inglise keeles)</ref> Napoleon tundus aga valitud pikkade eliitkaardiväelaste kõrval paljudele lühike. == Isiklikku == Napoleone Bonaparte abiellus 1796. aastal [[Joséphine de Beauharnais]]'ga (1763–1814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali [[Alexandre de Beauharnais]]' (1760–1794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon [[Austria ertshertsogkond|Austria]] [[Austria ertshertsog|ertshertsoginna]] [[Marie Luise]]ga (1791–1847). Abielust sündis poeg [[Napoleon II|Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte]] (1811–1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest: * krahv [[Charles Léon]] (1806–1881), suhtest [[Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaigne]]ga * krahv [[Alexandre Joseph Colonna-Walewski]], suhtest krahvinna [[Marie Walewska]]ga Lisaks võisid tema lapsed olla ka: * [[Karl Eugin von Mühlfeld]], suhtest Victoria Krausiga * [[Hélène Napoleone Bonaparte]] (1816–1910), suhtest [[Albine de Montholon]]iga * [[Jules Barthélemy-Saint-Hilaire]] (1805–1895) Pärast võimuletulekut määras Napoleon ka oma sugulasi kõrgetele võimukohtadele: * vanem vend [[Joseph Bonaparte]] (1768–1844), [[Napoli kuningas]] (1806–1808) ja [[Hispaania kuningas]] (1808–1813). * noorem vend [[Lucien Bonaparte]] (1775–1840) oli Prantsusmaa siseminister ja senaator; * [[Elisa Bonaparte]] * [[Louis Bonaparte]] * [[Pauline Bonaparte]] * [[Caroline Bonaparte]], kes oli abielus [[Joachim Murat]]', ühe oma venna Napoleon I kindraliga; * noorem vend [[Jérôme Bonaparte]] (1784–1860), [[Vestfaali kuningas]] == Hinnangud == "Napoleon tähistab indiviidi hiiglaslikku katset kogu maailma ümber haarata oma nimega, omamata endas mingit ideed – rahvuseta enda selja taga, samuti jumalata enda kohal." <ref>{{Raamatuviide|autor=Rudolf Kjellen|pealkiri=Riik kui eluvorm|aasta=1940|lehekülg=99}}</ref> Kõikidest negatiivsetest hinnangutest hoolimata muutis Napoleon Euroopat pöördumatult: põhjustas pärisorjuse kadumist, kodanikuõiguste saamist (tsiviilkoodeks), monarhiate võimu nõrgenemist. Napoleon on siiani Lääne-Euroopa kultuuriruumis positiivne poliitik. == Vaata ka == * [[Bonaparte]] * [[Napoleondoor]] * [[Napoleoni marss]] * [[Napoleoni sõjad]] ja Prantsusmaa-vastased koalitsioonid * [[Alaväärsuskompleks|Napoleoni kompleks]] * [[Napoleoni koodeks]] * [[Napoleoni kroonimine]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Vincent Cronin]]. ''Napoleon'', HarperCollins: 1994, ISBN 0006375219. * [[Philip Dwyer]]. ''Napoleon: The Path to Power 1769–1799'', Bloomsbury: 2008, ISBN 9780747566779. * [[Frank McLynn]]. ''Napoleon'', Pimlico: 1998, ISBN 0712662472. == Välislingid == {{Commons|Napoleon Bonaparte}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.napoleon.org/en/home.asp Napoleon.org] * Alessandro Lugli, Inti Zlobec, Gad Singer, Andrea Kopp Lugli, Luigi M Terracciano ja Robert M Genta, [http://www.nature.com/nrgastro/journal/v4/n1/full/ncpgasthep0684.html Napoleon Bonaparte's gastric cancer: a clinicopathologic approach to staging, pathogenesis, and etiology], Nature Clinical Practice Gastroenterology & Hepatology (2007) 4, 52–57, doi:10.1038/ncpgasthep0684 (''inglise keeles''). [[Kategooria:Prantsusmaa poliitikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa monarhid]] [[Kategooria:Itaalia monarhid]] [[Kategooria:Itaalia presidendid]] [[Kategooria:Andorra vürstid]] [[Kategooria:Prantsuse Teaduste Akadeemia presidendid]] [[Kategooria:Väejuhid]] [[Kategooria:Bonaparte'i dünastia]] [[Kategooria:Ekskommunitseeritud katoliiklased]] [[Kategooria:Prantsusmaa esimese keisririigi inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1769]] [[Kategooria:Surnud 1821]] 9fnyvbg917q2m4pfo7szmkznkgkl4tl 0 5641 7162293 7162107 2026-05-27T19:09:17Z Andreas003 7485 Parandatud viited 7162293 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib iseseisvast tunnustamata vabariigist Moldova alal; Moldova haldusüksuse kohta vaata artiklit [[Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus]]}} {{Riik | riiginimi = Transnistria Moldaavia Vabariik | nimi1_keel = moldaavia | nimi1_latin = Republică Moldovenească Nistreană | nimi2 = Приднестровская Молдавская Республика | nimi2_keel = vene | nimi2_latin = Pridnestrovskaja Moldavskaja Respublika | nimi3 = Придністровська Молдавська Республіка | nimi3_keel = ukraina | nimi3_latin = Prõdnistrovska Moldavska Respublika | nimi1 = Република Молдовеняскэ Нистрянэ | vapp = Coat of arms of Transnistria.svg | pealinn = [[Tiraspol]] | omastav = Transnistria | hümn = [[Transnistria hümn|Slăvită să fii, Nistrene]] | asendikaart = Transnistria in Europe (zoomed).svg | pindala = 4163 | riigikeeled = [[Vene keel]]<br>[[Moldova keel]]<br>[[Ukraina keel]] | rahvaarv = 475665 | rahvaarv_seis = 2015 | iseseisvus = 27. august 1991 | rahvaarv_viide = <ref name=":6" /> | riigikord = [[Presidentaalne vabariik]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Vadim Krasnoselski]] | telefonikood = +373 | ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]] | valuuta = [[Transnistria rubla]] }} '''Transnistria''' (ametlik nimi '''Transnistria Moldaavia Vabariik''', [[moldova keel]]es ''Република Молдовеняскэ Нистрянэ'', [[vene keel]]es ''Приднестровская Молдавская Республика'') on rahvusvaheliselt [[tunnustamata riik]] [[Ida-Euroopa]]s. Transnistria territoorium on rahvusvaheliselt tunnustatud [[Moldova]] riigi osana, kuid Moldova ei ole piirkonda üle 30 aasta kontrollinud. Transnistria on merepiirita ning asub Moldova ja [[Ukraina]] vahel. Tegemist on presidentaalse vabariigiga, mis [[Freedom House]]'i hinnangul ei ole demokraatlik.<ref name=":8">{{Netiviide|url=https://freedomhouse.org/country/transnistria/freedom-world/2022|pealkiri=Transnistria|väljaanne=Freedom House|aeg=2022|vaadatud=03.06.2022}}</ref> Keeruka geograafilise asendi ja poliitilise olukorra tõttu on riigi majandus naabrite omast maha jäänud ning püsib sõltuvuses [[Venemaa]] toetustest.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://freedomhouse.org/country/transnistria/freedom-world/2019|pealkiri=Transnistria|väljaanne=Freedom House|aeg=2019|vaadatud=02.06.2022}}</ref> Transnistria kuulutas iseseisvuse välja 1990. aastal ja suutis kehtestada sõltumatuse Moldovast 1992. aastal pärast lühikest [[Transnistria sõda]]. Riigi iseseisvuse väljakuulutamisest peale on Transnistrias olnud algselt [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], hiljem Venemaa väed, mis on kindlustanud Transnistria iseseisvuse püsimajäämise. 2006. aastast taotleb Transnistria Venemaaga liitumist.<ref>{{Netiviide|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51056750/transnistria-referendum-nouab-iseseisvust|pealkiri=Transnistria referendum nõuab iseseisvust|väljaanne=EPL|aeg=18.09.2006|autor=Tuuli Aug}}</ref> Ametlikult on Transnistrias kolm riigikeelt, kuid kõige arvukam Transnistria rahvus on [[venelased]], riigi ametlikud seisukohad toetavad enamasti Venemaad ning Transnistria hariduses domineerivad venekeelsed koolid.<ref>{{Netiviide|autor=Marian Chiriac|url=https://balkaninsight.com/2011/12/15/end-of-long-president-rule-in-moldova-s-breakaway-transnistria/|pealkiri=Transnistria Leader’s 20-Year Reign Seems Over|väljaanne=BalkanInsight|aeg=15.12.2011}}</ref><ref name=":17">{{Raamatuviide|autor1=Giorgio Comai|autor2= Bernardo Venturi|pealkiri=Language and education laws in multi-ethnic de facto states: the cases of Abkhazia and Transnistria|aasta=21.10.2015|kirjastus=Nationalities Papers|lehekülg=886-905}}</ref> == Nimi == Transnistria nimi tuleneb [[rumeenia keel]]est ja nimi tähendab [[Dnestr]]i-tagust ala, kirjeldades riigi ala [[Moldova]] poolt vaadates. Nime kasutatakse eeskätt [[kõnekeel]]es ning peamiselt Transnistriast [[Läänemaailm|läände]] jäävatel aladel. Transnistria enda määratud ametlik nimi on '''Pridnestrovje Moldaavia Vabariik''' ning lühike ametlik nimekuju on '''Pridnestrovje''', tähendab Dnestri-äärset ala ilma poolele viitamata.<ref name=":9" /> Pridnestrovje tuleneb [[vene keel]]est. Seetõttu on eesti keeles võimalik kohata ka nimekuju Dnestri-äärne Moldaavia Vabariik (või lihtsalt Dnestri-äärne vabariik<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1991/12/03/5|pealkiri=98% Dnestri-äärse Vabariigi elanikest toetas sõltumatust N. Liidu koosseisus|väljaanne=Päevaleht|aeg=03.12.1991}}</ref>). Ametlik Moldova nimi regioonile on ''Stînga Nistrului'' või ''Stânga Nistrului'', mis tähendab Dnestri vasakkallast ja viitab Moldova [[Stînga Nistrului|ametlikule haldusüksusele]].<ref>{{Netiviide|autor=Tiit Tuumalu|url=https://leht.postimees.ee/2679292/riik-mida-kaardilt-ei-leia|pealkiri=Riik, mida kaardilt ei leia|väljaanne=Postimees|aeg=30.01.2014}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/93430479/kuidas-ukraina-separatistid-eestit-tegid-ukraina-2014-a-veebruari-sundmused-on-vorreldavad-meie-lahiminevikuga|pealkiri=Kuidas Ukraina "separatistid" Eestit tegid: Ukraina 2014. aasta veebruari sündmused on võrreldavad meie lähiminevikuga|väljaanne=Delfi|aeg=14.05.2021|täpsustus=Territooriumi ametlik Moldova nimetus}}</ref> == Asend ja suurus == [[Fail:Dniester in Bender 01.JPG|pisi|[[Dnestr]]i jõgi]] Transnistria on [[merepiirita riik]] [[Ida-Euroopa]]s. Läänes moodustab [[Dnestr]]i jõgi suurema osa Transnistria-[[Moldova]] ''de facto'' piirist, idas piirneb riik [[Ukraina]]ga. Kokku on piiri pikkus 816 km.<ref name=":9" /> Põhjast lõunasse on Transnistriat võimalik läbida üle 200 kilomeetri, samas kui läänest itta liikudes on maksimaalselt läbitav distants 40 kilomeetrit.<ref name=":20">{{Netiviide|url=https://novostipmr.com/ru/content/osobennosti-geografii-pridnestrovya|pealkiri=Особенности географии Приднестровья|väljaanne=Новости Приднестровья|aeg=14.11.2020}}</ref> == Loodus == Transnistria pikim jõgi on Dnestri jõgi, mis voolab Moldova-Transnistria piiril.<ref name=":20" /> Dnestri kaldad on suures osas kaetud [[mets]]adega, kaldast kaugemad maa-alad on enamuses tehtud [[põllumaa]]ks.<ref name=":18" /> Transnistria asub [[Mandriline kliima|mandrilises kliimavöötmes]], mistõttu on riigis [[Suvi|suved]] soojad ning pikad ja [[talv]]ed pehmed ja lühikesed.<ref name=":21" /> Päike paistab Transnistrias umbes 300 päeva aastas ja sademete umbkaudne hulk aastas on umbes 460 mm.<ref name=":22">{{Netiviide|url=https://www.tourister.ru/pridnestrovie|pealkiri=ПРИДНЕСТРОВЬЕ: ожерелье ярких впечатлений!|väljaanne=Tourister|vaadatud=14.06.2022}}</ref> Suurem osa Transnistriast on tasane ja kaetud peamiselt [[Stepp|stepiga]], väiksem osa metsaga (10%). Põhja-Transnistria on [[Podoolia kõrgustik]]u ääremaal, mistõttu on põhjapoolsed piirkonnad künklikumad. Neid kahte maastiku eraldab Jagorlõki veehoidla. Küngaste vahelt voolavad läbi mitmed Dnestri [[Lisajõgi|lisajõed]]. Pinnases peitub maavaradest [[lubjakivi]], [[savi]], [[kruus]]a, [[liiv]]a ning [[Liivsavi|liivasavi]], kuid üle 80% maast katab viljakas [[mustmuld]]. Seismilise tegevuse tõttu [[Karpaadid|Karpaatides]] esineb Transnistrias aeg-ajalt [[maavärin]]aid.<ref name=":18" /><ref>{{Netiviide|url=https://camenca.org/sample-page/geografiya-i-resursy|pealkiri=География и ресурсы|väljaanne=Каменка|vaadatud=14.06.2022|arhiivimisaeg=16.01.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220116220042/http://camenca.org/sample-page/geografiya-i-resursy|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Loom]]adest elavad Transnistrias [[metskits]]ed, [[Metssiga|metssead]], [[jänes]]ed, [[Rebane|rebased]], [[Saarmas|saarmad]] ja [[Kärp|kärbid]], [[Linnud|lindudest]] võib riigis näha [[nurmkana]]sid ja [[faasan]]eid. Transnistria veekogudes elab rohkelt kalu, stereotüüpne kohalik kala on [[Atlandi tuur|tuur]].<ref name=":18" /> == Riik == Transnistria seostab enda omariiklust [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] pärandiga, mistõttu kasutab riik kohandatud [[Moldaavia NSV vapp|MNSV vappi]] ja [[Moldaavia NSV lipp|lippu]].<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Marianne Mikko|url=https://diplomaatia.ee/mida-teha-moldova-kulmutatud-konfliktiga/|pealkiri=Mida teha Moldova külmutatud konfliktiga?|väljaanne=Diplomaatia|aeg=veebruar 2005}}</ref> Pridnestrovje esimene põhiseadus võeti vastu 1990. aastal; praegune põhiseadus võeti vastu 1995. aasta jõulude aegu.<ref name=":9" /> Transnistrial on oma [[piirivalve]], [[politsei]] ja [[Transnistria relvajõud|relvajõud]], kus teenib umbes 7500 meest.<ref name=":13">{{Netiviide|autor=Erki Loigom|url=https://arvamus.postimees.ee/3794927/erki-loigomi-reisilugu-kuidas-kulastada-riiki-mida-pole-olemas|pealkiri=Erki Loigomi reisilugu: kuidas külastada riiki, mida pole olemas?|väljaanne=Postimees|aeg=10.08.2016}}</ref><ref name=":14">{{Netiviide|autor=Kaarel Kressa|url=https://www.delfi.ee/artikkel/96510627/kaart-ja-faktid-kulmutatud-konflikt-mida-voiks-teada-moldova-ja-transnistria-kohta|pealkiri=Külmutatud konflikt. Mida võiks teada Moldova ja Transnistria kohta?|väljaanne=Delfi|aeg=27.04.2022}}</ref> Välja on antud Transnistria [[pass]], aga riik ei ole [[topeltkodakondsus]]e vastu, omandada võib nii Vene kui ka Moldova [[kodakondsus]]t. 200 000 transnistrialast on omandanud ka Vene kodakondsuse.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Zeynab Z. Bakhturidze, Natalia A. Vasilyeva|pealkiri=Unrecognized States of the Post-Soviet Space: Problems and Prospects|aasta=2020|koht=Peterburg|kirjastus=Peter the Great Saint-Petersburg Polytechnic University}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.delfi.ee/artikkel/68260551/transnistria-tahaks-ka-venemaa-koosseisu-astuda|pealkiri=Transnistria tahaks ka Venemaa koosseisu astuda|väljaanne=Delfi|aeg=18.03.2014}}</ref> Riiklike meediakanalite hulka kuuluvad nii kohalik riiklik televisioon kui ka riiklik raadiokanal. Suurimad kohalikud ajalehed on venekeelne Pridnestrovje, ukrainakeelne Gomin ja moldaaviakeelne Adevărul Nistrean.<ref name=":18">{{Netiviide|url=http://customs.tiraspol.net/content/view/12/34/|pealkiri=О ПРИДНЕСТРОВЬЕ|väljaanne=Государственный таможенный комитет ПМР|aeg=2008|vaadatud=14.06.2022|arhiivimisaeg=11.08.2014|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140811050431/http://customs.tiraspol.net/content/view/12/34/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==== Riigikord ==== Transnistria on [[presidentaalne vabariik]], mille eesotsas on [[president]]. President esindab riiki rahvusvahelisetel kohtumistel ning on kõrgeim sõjaväeline juht riigis. Presidendi ülesandeks on määrata valitsusasutuste sihid ning koordineerida erinevate asutuste koostööd. Presidendivalimised toimuvad iga viie aasta tagant, aga valimisvabadus on riigis väike: [[Riiklik meedia|riiklikul meedial]] on täielik infomonopol ja opositsioonikandidaate on nii vahistatud kui ka [[Valimised|valimistelt]] eemaldatud. Alates 2016. aastast on Transnistria president [[Vadim Krasnoselski]].<ref name=":8" /><ref name=":9">{{Netiviide|url=https://mid.gospmr.org/en/about_republic|pealkiri=About Republic|väljaanne=Ministry of Foreign Affairds of Pridnestovian Moldavian Republic|vaadatud=05.06.2022|arhiivimisaeg=13.09.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230913164641/https://mid.gospmr.org/en/about_republic|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Täidesaatev võim|Täidesaatvat võimu]] teostab riigis [[Transnistria Ministrite Kabinet]], mis koosneb ministritest ja ministeeriumite osakondade juhatajatest ning linnade ja rajoonide juhtidest. President nimetab [[Peaminister|peaministri]], kes peab nädala jooksul esitlema presidendile [[valitsus]]e koosseisu (välja arvatud [[Välisminister|välis-]], [[Kaitseminister|kaitse-]], [[Siseminister|sise-]] ja [[julgeolekuminister]] ning [[tolliteenistuse juht]], kelle määrab president).<ref>{{Netiviide|url=https://www.kyivpost.com/article/content/eastern-europe/pyotr-stepanov-becomes-head-of-transdniestrian-cab-120757.html|pealkiri=Pyotr Stepanov becomes head of Transdniestrian Cabinet|väljaanne=Kyiv Post|aeg=18.01.2012}}</ref>[[Fail:Pridnestrian Administration.png|vasakul|pisi|Transnistria haldusjaotus]][[Seadusandlik võim|Seadusandlikku võimu]] teostab Transnistria [[parlament]], mille ametlik nimetus on [[Transnistria Ülemnõukogu|Transnistria Moldaavia Vabariigi Ülemnõukogu]]. Parlamenti valitakse iga viie aasta tagant [[Majoritaarne valimissüsteem|majoritaarse valimissüsteemi]] järgi. Parlament täidab rahvaesinduslikku funktsiooni, on ühekojaline ja 33-kohaline.<ref>{{Netiviide|url=http://vspmr.org/about/history/|pealkiri=История создания и развития Верховного Совета Приднестровской Молдавской Республики|väljaanne=Верховный Cовет Приднестровской Молдавской Республики|vaadatud=05.06.2022}}</ref> Ülemnõukogu etteotsa valitakse parlamendi liikmete hulgast esimees, kes juhib Ülemnõukogu tegevust.<ref name=":9" /> Parlamendis omab absoluutset enamust [[erakond Uuenemine]].<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Transnistria presidendivalimised korraldatakse 11. detsembril|aasta=31.03.2016|kirjastus=BNS}}</ref> [[Kohtuvõim]]u teostavad Transnistrias konstitutsioonikohus ja riigikohus. Riigiprokuratuur teostab järelevalvet kohtuvõimu halduses. Arbitraažikohus ning revisjonikoda teostavad kohtuvõimu majandusküsimustega seotud juhtumite puhul.<ref name=":9" /> ==== Haldusjaotus ==== Administratiivselt jaguneb Transnistria kahetasandiliseks halduslikeks üksusteks. Kõrgemal tasemel jaguneb Transnistria 5 rajooniks: [[Grigoriopoli rajoon|Grigoriopoli]], [[Dubăsari rajoon|Dubăsari]], [[Camenca rajoon|Camenca]], [[Rîbnița rajoon|Rîbnița]] ja [[Slobozia rajoon]]id. Sellele lisaks moodustavad omaette haldusüksused [[Tiraspol]]i, [[Bender]]i, [[Rîbnița]] ja [[Dubăsari]] linnad. Teise taseme moodustavad kohaliku tähtsusega linnad: [[Slobozia (Moldova)|Slobozia]], [[Grigoriopol]] ja [[Camenca]], kohalikud [[külanõukogu]]d, alevid ning külad. Kokku on ametlikult Transnistrias 147 [[küla]].<ref name=":9" /> Kohaliku tasandi omavalitsus, mida nimetatakse Rahvasaadikute Nõukoguks, haldab regiooni majanduslikke, kultuuriga seotud ning poliitilisi probleeme ning esindab kohalikul tasemel riigi huvisid ning vajadusi.<ref name=":19">{{Netiviide|url=https://mid.gospmr.org/en/constitution|pealkiri=CONSTITUTION OF THE PRIDNESTROVIAN MOLDAVIAN REPUBLIC|väljaanne=PMD Ministry of Foreign Affairs|aeg=20.08.2016|vaadatud=13.06.2022|arhiivimisaeg=26.03.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230326112942/https://mid.gospmr.org/en/constitution|url-olek=ei tööta}}</ref> ==== Inimõigused ==== Transnistria ei ole enamiku rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangul vaba riik. Mitmetes rahvusvahelistes aruannetes on täheldanud [[ajakirjanik]]e, [[Valitsusväline organisatsioon|valitsusväliste organisatsioonide]], võimupartei suhtes kriitiliste kodanike ja [[opositsioon]]iliikmete [[Ahistamine|ahistamist]], [[Arreteerimine|arreteerimist]] ning ebaseaduslikku kinnihoidmist. Transnistria võime on korduvalt süüdistatud [[Inimõigused|inimõiguste]] rikkumises.<ref>[http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2006:291E:0414:0416:ET:PDF Inimõigused Moldovas, eelkõige Transnistrias. Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste olukorra kohta Moldovas ja Transnistrias] Euroopa Liidu Teataja C 291 E, 30. november 2006, lk 414–416</ref> Kogu riigis on jäänud ainult üks sisuline opositsioonirühmitus, mille moodustab kohalik [[Transnistria Kommunistlik Partei]], kuid ka kommunistide esimees [[Oleg Horžan]] arreteeriti 2018. aastal ja mõrvati 2023. aastal.<ref name=":8" /><ref name=":0" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Ceban |eesnimi=Evghenii |kuupäev=2023-07-25 |pealkiri=The mysterious death of Transnistria’s last opposition politician |väljaanne=[[openDemocracy]] |url=https://www.opendemocracy.net/en/transnistria-russia-ukraine-oleg-khorzhan-murder/}}</ref> ==== Keel ja haridus ==== Ametlikult on Transnistria riigikeeled [[Moldaavia keel|moldaavia]], [[Vene keel|vene]] ja [[ukraina keel]]. Kõik kolm keelt on ametlikult võrdsed, samuti on garanteeritud rahvusvähemuste õigus oma keelt kasutada.<ref name=":19" /> Kõik seadused tuleb avaldada kõigis kolmes keeles ja omavalitsused võivad kohapealselt otsustada, milline keel neile kõige paremini sobib. Vene keel saab ametlikul tasandil erakordset kohtlemist vaid rahvusvahelisel tasandil, kus see keel on eelispositsioonis. Eriti tugevalt on reguleeritud moldaavia keele kasutus, mis erinevalt [[Moldova]]st kirjutatakse Transnistrias jätkuvalt [[kirillitsa]] tähestikus. Kirillitsa kirjaviisi säilitamine ja kasutus moldaavia keele õpetamisel on määratud seadustega, sest Pridnestrovje seostab nõukogudeaegse kirjaviisi jätkamist traditsioonilise moldaavia kultuuri kaitsmisena. Tegelik mitmekeelsuse soodustamine toimib peamiselt paberil: vene keel domineerib nii riigiasutustes kui ka rahvustevahelises suhtluses. Seadusi avaldatakse peamiselt vaid vene keeles ning suurem osa ametlikke riigi veebilehti on saadaval vaid vene keeles.<ref name=":17" /> Transnistria haridussüsteem soosib ka vene keele mõju laienemist. 2013. aasta seisuga oli Transnistrias 163 kooli, millest 114 õpetavad vene keeles, 32 moldaavia keeles, 2 ukraina keeles, lisaks on neist 12 moldaavia-vene ja 3 ukraina-vene segakoolid. Sellele lisaks on Transnistria aladel hoolimata riigi pingutustest kaheksa kooli, mis jälgivad Moldova riigi ametlikku haridusprogrammi ning õpetavad [[rumeenia keel]]t [[ladina tähestik]]us, mida Transnistria koolivõrku ei ole arvestatud. Koolis tuleb lisaks [[emakeel]]ele õppida veel vähemalt ühte riigikeelt, mis tähendab, et moldovlased ja ukrainlased õpivad enamasti koolis vene keelt, kuid vene noored õpivad ka moldaavia või ukraina keelt. 2011. aastal valis 58% vene noortest moldaavia keele ja 30% ukraina keele. Rahvusvähemuste koolides peab lisaks emakeelele õppima veel vähemalt ühte riigikeelt. Rahvastiku vähenemise tõttu on õpilaste arv kõikides koolides languses, kuid moldaavia koolides on õpilaste arv kukkumas oluliselt kiiremini, kui vene koolides. [[Ülikool]]e on Transnistrias kaks: [[Transnistria Riiklik Ülikool]] ja [[Transnistria Muusikakõrgkool]], samuti tegutsevad riigis 5 Vene kõrgkooli haru ja üks Ukraina kõrgkooli haru. [[Kutseharidus]]t pakuvad 25 riiklikku [[kutsekool]]i. Kõrgemates õppeasutustes kasutatakse moldaavia keelt vaid 3,3% kõikidest programmidest.<ref name=":17" /><ref name=":18" /> == Rahvusvahelised suhted == [[Fail:Transnistria după Asybaris.jpg|pisi|Piirivaidlused Moldovaga]] Transnistria on rahvusvaheliselt tunnustamata riik, mis tähendab, et ükski [[ÜRO]] [[ÜRO liikmesriikide loend|liikmesliige]] ei ole tunnustanud Transnistria õigust iseseisvusele. Seetõttu on Transnistria diplomaatilised suhted väga piiratud. Riigil on oma välisministeerium, mis on keskendunud peamiselt suhtlusele [[Moldova]]ga, [[Venemaa]]ga ning [[Ukraina]]ga. Suhtlus käib peaasjalikult infobüroode kaudu, kuigi Venemaa on Tiraspolis avanud ka [[Konsulaat|konsulaadi]].<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide|url=https://novostipmr.com/ru/news/15-12-12/informaciya-konsulskogo-otdela-posolstva-rossii-v-moldove-dlya|pealkiri=Информация консульского отдела Посольства России в Молдове для жителей Приднестровья, желающих оформить гражданство РФ|väljaanne=Новости Приднестровья|aeg=12.12.2015|vaadatud=3.06.2022|arhiivimisaeg=19.11.2016|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161119152748/http://novostipmr.com/ru/news/15-12-12/informaciya-konsulskogo-otdela-posolstva-rossii-v-moldove-dlya|url-olek=ei tööta}}</ref> Transnistriat on iseseisva riigina tunnustanud kolm sarnase staatusega separatistlikku moodustist: [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]] ja [[Mägi-Karabahh]].<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Ann Vaida|url=https://reis.postimees.ee/4264787/transnistrias-kaik-on-kui-reis-ajas-tagasi|pealkiri=Transnistrias käik on kui reis ajas tagasi|väljaanne=Postimees|aeg=05.10.2017}}</ref> Kolm riiki teevad ka rahvusvahelisel tasemel koostööd: 2006. aastal rajasid eelnimetatud neli tunnustamata riiki rahvusvahelise organisatsiooni [[Tunnustamata Riikide Ühendus]], sihiga süvendada koostööd tunnustamata riikide vahel ning teadvustada nende riikide olemasolu.<ref name=":3" /> ==== Suhted Venemaaga ==== Poliitiliselt on Transnistria iseseisvumisest peale orienteeritud [[Venemaa]]le. Kuigi Venemaa ametlikult Transnistriat ei tunnusta, hoiab Vene majanduslik tugi Transnistria riigi toimimas ning enamus välisinvesteeringud ja humanitaarabi saabub riiki samuti Venemaalt. Samuti säilitavad Transnistria iseseisvust riigis umbes 1500 Vene sõdurit, kes korraldavad regulaarselt [[sõjaväeõppus|sõjaväeõppusi]] (2017. aastal toimus 256 õppust). Kuni [[2014. aasta Krimmi anneksioon|Krimmi annekteerimiseni]] oli Venemaa armeel luba liikuda läbi Ukraina territooriumi Transnistriasse, kuid tänapäeval pääsevad Vene väed Transnistriasse vaid läbi Chişinău lennujaama.<ref name=":13" /> Transnistria on kuulutanud 2006. aastast korduvalt, et riigi peamiseks sihiks on ühineda Venemaa Föderatsiooniga ja on oma seadlusandlust organiseerinud järgides Venemaa [[seadusandlus]]t.<ref name=":4">{{Netiviide |autor=Toomas Kümmeli |aeg=01.02.2017 |pealkiri=Moldova, milleks? |url=https://dea.digar.ee/article/keskus/2017/02/01/23.2 |väljaanne=Keskus}}</ref><ref name=":2" /><ref>{{Netiviide|autor=Mădălin Necșuțu|url=https://maailm.postimees.ee/6739479/kohalik-vaade-transnistria-otsib-tunnustust-moskva-kaudu|pealkiri=KOHALIK VAADE. Transnistria otsib tunnustust Moskva kaudu|väljaanne=Postimees|aeg=27.07.2019}}</ref> Samuti on mitmed Vene rahvusäärmuslased ja [[Sõjaväelane|sõjaväelased]] väljendanud soovi liita Transnistria Venemaa külge ja väljendanud vajadust Vene rahvast kaitsta.<ref name=":14" /> == Majandus == Hoolimata väikestest mastaapidest on Transnistria [[majandus]]t hoidnud toimimas regiooni koondatud [[tööstus]], mis jätkuvalt toodab üle poole riigi sissetulekust. Transnistria alad moodustasid 1990. aastal 40% Moldaavia NSV [[sisemajanduse kogutoodang]]ust. Samuti on Transnistrias suhteliselt hästi väljaarendatud [[taristu]], sealhulgas hea [[Transnistria Raudtee|riiklikult hallatav]] raudteeühendus ning iseseisev elektritoodang. Transnistria Vabariiklik Pank on riigi keskpank, mis haldab kohalikku [[valuuta]]t – [[Transnistria rubla]], millest enamikku ilustavad Venemaaga seotud suurkujud (näiteks 18. sajandi Vene väepealiku [[Aleksandr Suvorov|kindral Suvorov]]). Kuna rahvusvaheliselt Transnistria rubla ei tunnustata, siis seda välisvaluuta vastu vahetada ei saa. 2012. aastal jõudis Transnistria SKT ligikaudu 1 miljardi USA dollarini.<ref name=":10">{{Raamatuviide|autor=Mihály Borsi|pealkiri=SEER: Journal for Labour and Social Affairs in Eastern Europe|aasta=2007|kirjastus=Nomos Verlagsgesellschaft mbH|lehekülg=45-50|artikkel=Transnistria - an unrecognised country within Moldova|köide=10(4)}}</ref><ref name=":11">{{Netiviide|autor=Kamil Całus|url=https://www.osw.waw.pl/en/publikacje/osw-commentary/2013-05-16/aided-economy-characteristics-transnistrian-economic-model|pealkiri=An aided economy. The characteristics of the Transnistrian economic model|väljaanne=Centre for Eastern Studies (OSW)|aeg=16.05.2013}}</ref> Transnistria tänapäevane majandus on segu Nõukogude ajast päritud [[käsumajandus|käsu-]] ja [[turumajandus]]est. Esimesed ligi 15 riigi iseseisvusaastat üritas Transnistria majanduses elus hoida sotsialistlikke ideaale eesotsas plaanimajandusega, aga hiljem on sellest sisuliselt loobunud. Laias plaanis on Transnistrial kolm suuremat sissetulekuallikat: legaalne [[kaubandus]], illegaalne [[Salakaubavedu|smugeldamine]] ja Venemaa majanduslik toetus. Kohalik turg on liiga väike, et ise ennast toimimas hoida ja kiiresti vähenev rahvaarv võimendab seda probleemi. Riigi [[eelarve]] on pidevas defitsiidis ja sõltuvus Vene majandus- ja energiatoetustest on kasvamas. Lisaks sõltuvad Transnistria [[Ettevõte|ettevõtted]] Tiraspoli otsustest, mis lähtuvad enamasti poliitilisest vajadustest, mitte majanduslikest.<ref name=":10" /><ref name=":11" /> Seetõttu ei ole tekkinud Transnistrias [[keskklass]]i ja suur osa elanikest elavad suhtelises vaesuses. Välismaiste kaupade suur import vähendab niigi nõrka kodumaist toodangut, mistõttu kohalik ettevõtlus ei ole väga välja arenenud. Samuti on Transnistria elanikkonna sissetulek viimastel aastatel vähenenud. Kuni 2015. aastani oli keskmine transnistrialane keskmisest [[Moldovlased|moldovlasest]] natuke rikkam, kuid 2015. aastal vähendas Transnistria [[Avalik sektor|avaliku sektori]] palkasid ja [[pension|pensione]] 30% võrra. See ühtlustas Transnistria ja [[Moldova]] elanike [[elatustase|elatustaset]]. Transnistria [[miinimumpalk]] on umbes 1650–1800 rubla vahel (umbes 85–95 eurot), samas kui keskmine palk on umbes 200–250 eurot (mis on ülejäänud Moldova keskmisest väiksem).<ref name=":11" /><ref name=":7" /><ref>{{Netiviide|url=https://majandus.postimees.ee/7349940/transnistrias-kamandab-serif|pealkiri=Transnistrias kamandab Šerif|väljaanne=Postimees|aeg=30.09.2021}}</ref> ==== Ettevõtlus ==== Riigis on neli suurt tööstuskäitist: [[Moldova terasevabrik]], [[Tirotex]], [[Ribnita tsemenditehas]] ja [[Moldavskaya GRES elektrijaam|Moldavskaya GRES-i elektrijaam]]. Kõigi nelja toodangust ligi 95% eksporditakse. Transnistria tööstuse väike tootlus, kasin tootevalik ja välispartnerite vähesus teeb riigi majanduse väga sõltuvaks kaubanduspartnerite majandusseisundist. Kõik olulisemad ettevõtted kuulusid iseseisvumisel Transnistria riigile, kuid 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses [[Erastamine|erastas]] valitsus suurema osa piirkonna tööstusest. Erastamine ei olnud väga hästi hallatud ning suurem osa ettevõtetest lõpetasid [[Oligarhia Venemaal|Venemaa]] ja [[Ukraina]] [[oligarh]]ide käes.<ref name=":11" /> Ainuke Transnistria ettevõte, mis teenib regulaarselt [[kasum]]it ja ei sõltu eriti välisolukorrast, on [[Viktor Gušan]]i juhitud [[Šerif (ettevõte)|Šerif]]. See korporatsioon kontrollib suuremat osa kohalikust [[Hulgikaubandus|hulgi-]] ja [[jaekaubandus]]est ning koduturul suuremat osa [[teenindussektor]]ist. Endise presidendi [[Igor Smirnov]]i perekonnaga seotud [[Konglomeraat (ettevõte)|erakonglomeraat]] kontrollib praktiliselt kogu piirkonna poliitilisi arengusamme ja majanduselu. Šerifi varade hulka kuuluvad [[supermarket]]id, [[Pank|pangad]], [[rafineerimistehas]]ed, piiritusetehased, [[Apteek|apteegid]], mobiiltelefonivõrk, rõivatehas ja [[FC Sheriff Tiraspol|jalgpallimeeskond]].<ref name=":12">{{Netiviide|autor=Hanna Jarzabek|url=https://www.equaltimes.org/transnistria-the-price-of#.YpucFnZByUk|pealkiri=Transnistria: the price of unilateral independence|väljaanne=Equal Times|aeg=11.01.2019}}</ref> Šerif on sisuliselt ainuke suurem turumajanduse põhimõtetel toimiv ettevõte ning ainuke, mis ei vaja toimimiseks riigi toetust. Ligi 50% ehitusturust ja peaaegu 90% kütuseturust kuulub Šerifile.<ref name=":11" /> [[Eksport]] on Transnistria majanduse peamine sissetulekuallikas. 2012. aastal oli Transnistria eksporditud toodete väärtus peaaegu 700 miljonit [[USA dollar|dollarit]], mis moodustas ligi 70% riigi sissetulekust. Nagu eespool mainitud, on ekspordikaupade valik väike ja sõltub peamiselt ühest tehasest: [[metallurgia]]- ja [[tekstiilitööstus]]e ning [[elektrienergia]] müük annab ligi 75% eksporditulust. Olulisemad kaubanduspartnerid, kes kokku importisid 2012. aastal 88% Transnistria toodangust, olid Moldova (250 miljonit dollarit), Venemaa (154,7 miljonit dollarit), [[Rumeenia]] (103,1 miljonit dollarit), Ukraina (59,6 miljonit dollarit) ja [[Itaalia]] (46,8 miljonit dollarit).<ref name=":11" /> ==== Venemaa toetus ==== Venemaa toetab Transnistria majandust nii otse [[investeering]]ute ja [[humanitaarabi]] kaudu kui ka nii kaudselt, võimaldades regioonil kasutada Vene [[Maagaas|gaasi]] tasuta. [[Vladimir Putin|Putini]] valitsus toetab Transnistriat umbes 27 miljoni dollariga aastas, toetuse maht on aastate jooksul kasvanud. Toetatakse [[väikeettevõte]]te arengut, [[Renoveerimine|renoveeritakse]] ja ehitatakse avalikke hooneid ja [[haigla]]id, rahastatakse [[politsei]]d ja julgeolekuasutusi, pakutakse [[Üliõpilane|üliõpilastele]] [[stipendium]]e ja maksatakse kinni suure osa [[vanaduspension]]eist.<ref name=":12" /> Vene toetused võimaldavad Transnistria majandusel edasi toimida, kuigi eelarvedefitsiit on pidevalt suurenenud 2008. aastast peale. Kuna toetustega nõudeid majanduse parandamiseks ei ole, siis võib eeldada, et peamiseks faktoriks Transnistria toetamisel on riigi Vene mõjusfääris hoidmine.<ref name=":11" /> Gaasitoetus Transnistriale ilmneb gaasitarne kaudu, kuigi Transnistria pole gaasi eest maksnud 2009. aastast peale. Transnistria poolt reguleerib gaasitarnet [[TiraspolTransGaz]]. Ametlikult reguleerib Venemaa gaasitarnet Moldovaga, kellele Transnistria ''de jure'' kuulub, ja nõuab Transnistria võlgade kinnimaksmist hoopis Moldovalt (2014. aastal oli Transnistria võlg 4 miljardit dollarit). Samas on gaasi peamised [[tarbija]]d ja [[Võlglane|võlglased]] Vene riigile ja oligarhidele kuuluvad tööstusettevõtted. Transnistria kasutab ära umbes 2/3 Moldovale tarnitavast gaasist, kokku umbes 2 miljardit kuupmeetrit aastas.<ref name=":11" /> ==== Salakaubandus ==== Transnistria ei ole sisuliselt [[Maksustamine|maksustanud]] kaubandust ning riigist läbi käivad tooteid on väga raske jälgida ja teistel riikidel maksustada. Selle tulemusena on Transnistriasse kogunenud palju salakaubaäri, mis eksportis legaalseid ja illegaalseid tooteid riigist maksu maksmata välja. Samuti liikus Transnistriast läbi [[inimkaubandus]], eriti toodi Euroopasse röövitud naisi just Transnistria kaudu. Separatistlik ala muutus oluliseks transiitpunktiks ka illegaalsele [[narkoäri]]le ning illegaalsele [[relvaäri]] keskuseks, mille kaudu endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjatehnika rahvusvahelisele turule jõudis. Salakaubaäri mastaap küll on vähenenud pärast 2006. aastat, mil Euroopa Liit tegi Ukrainaga kokkuleppe, et Ukraina laseks läbi vaid Moldova poolt heaks kiidetud kauba, ja käivitas [[ELi piirimission Moldovas ja Ukrainas|piirimissiooni]] Ukraina-Transnistria piiri haldamiseks.<ref name=":2" /><ref name=":10" /> == Rahvastik == Rahvaarv on Transnistrias langevas trendis. 2015. aasta rahvaloenduse järgi elas Transnistrias 475 665 inimest, kuid 2004. aasta loendusel oli elanikke veel 555 347 ja 1990. aastal ametlikul hinnangul 706 300. Moldova ametivõimude 2021. aasta hinnangul elab Transnistrias kõigest 347 251 elanikku.<ref>{{Netiviide|autor=Urmas Kiil|url=https://saartehaal.postimees.ee/7480034/maailm-moldova-kas-putini-jargmine-sihtmark|pealkiri=Moldova – kas Putini järgmine sihtmärk?|väljaanne=Postimees|aeg=19.03.2022}}</ref> Suurimad linnad on [[Tiraspol]] (rahvaarv 129 000) ja [[Bender]] (91 000). Ruutkilomeetri peal elab alla 130 inimese.<ref name=":7" /> Kui riigi väljakuulutamise ajal moodustasid [[moldovlased]] (keda Transnistrias jätkuvalt nimetatakse nõukogudepäraselt moldaavlasteks) suurima etnilise rahvusgrupi, siis 2015. aasta rahvaloenduse andmetel on suurim rahvusgrupp juba [[venelased]].<ref name=":6">{{Netiviide|url=http://newspmr.com/novosti-pmr/obshhestvo/15927|pealkiri=Перепись населения ПМР|väljaanne=NewsPMR|vaadatud=2022-06-03|url-olek=ei sobi|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220608114253/http://newspmr.com/novosti-pmr/obshhestvo/15927|arhiivimisaeg=2022-06-08}}</ref>[[Fail:Ethnic map of Pridnestrovie.jpg|pisi|Transnistria rahvuslik koosseis (2005)]]Transnistria tõsisemad demograafilised probleemid on [[Ajude äravool|oskustööjõu väljavool]], töötava rahvastiku osakaalu vähenemine, vaesuv elanikkond, elanike kolimine maalt linnadesse ning linnadest välismaale ja nõrk riiklik toetusstruktuur. Ligi 30% rahvastikust moodustavad pensionärid ning protsent on ainult tõusmas. Surmade arv ületab sündide arvu vähemalt 1995. aastast peale. Väljarännet põhjustavad nii tööotsingud kui ka parem ligipääs kõrgharidusele. Rännatakse nii Moldovasse kui ka [[Venemaa]]le ja [[Euroopa Liit]]u. Samuti peaks ametlikult olema arstiabi Transnistrias tasuta, kuid kuna selle kvaliteet on sedavõrd madal, peavad kohalikud kasutama enamasti tasulist alternatiivi.<ref name=":3" /><ref name=":11" /> [[Fail:Bender Fortress. Church 02.JPG|pisi|vasakul|Suurem osa rahvastikust on õigeusklikud]] ==== Rahvaloendused ==== 2015. aasta rahvaloenduse järgi elas Transnistrias 475 665 elanikku. 2015. ja 2004. aasta rahvaloenduste vahel oli rahvaarv 14,5% langenud. Neist 29,1% olid etniliselt [[venelased]], 28,6% olid [[Moldovlased|moldaavlased]] ja 22,9% [[ukrainlased]], kes kõik on ametlikult tunnustatud Transnistria rahvad. Märkimisväärse rahvusvähemuse moodustavad [[bulgaarlased]] (2,4%), [[gagauusid]] (1,1%) ja [[valgevenelased]]. 14% küsitletutest ei määranud oma rahvust ning 0,2% rahvast defineeris end "transnistrialasena". Mehed moodustasid 45,4% rahvastikust, naised 54,6%. Loenduse järgi elas 142 000 elanikku maal, ülejäänud elas linnades.<ref name=":6" /> 2004. aasta loendusel elas Transnistrias 555 347 inimest, kellest olid 31,9% [[moldaavlased]], 30,3% [[venelased]] ja 28,9% [[ukrainlased]]. Võrreldes 1990. aastaga, mil Transnistria aladel elas ametliku hinnangu järgi 706 300 elanikku,<ref name=":7">{{Raamatuviide|autor1=Andrei Crivenco |autor2= Sabine von Löwis|pealkiri=Comp. Southeast Europ Stud.|aasta=2022|koht=Oldenburg|lehekülg=47-79|artikkel=Shrinking Transnistria. Trends and Effects of Demographic Decline in a De Facto State|köide=70(1)}}</ref> oli rahvaarv langenud märgatavalt. 80% rahvast oli [[õigeusk]]u, 35% [[Ateism|ateistid]]. Meeste ja naiste koosseis püsis 46% ja 54% juures. Ruutkilomeetri peal elas siis veel üle 150 inimese ja linnastumise tase oli 69% ehk maal elas 31% rahvastikust. Tööturul hõivatud oli vaid 1/3 rahvastikust.<ref name=":5">{{Netiviide|autor=И. Крамаренко|url=http://www.olvia.idknet.com/ol37-09-05.htm|pealkiri=ОГЛАШЕНЫ ПРЕДВАРИТЕЛЬНЫЕ ИТОГИ ПРИДНЕСТРОВСКОЙ ПЕРЕПИСИ НАСЕЛЕНИЯ|väljaanne=Olvia Press|vaadatud=03.06.2022|arhiivimisaeg=2012-11-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121105231746/http://www.olvia.idknet.com/ol37-09-05.htm}}</ref> == Ajalugu == Transnistria ajalugu erineb suures osas ülejäänud [[Moldova (piirkond)|Moldova regiooni]] ajaloost. Kuigi tänapäevane Transnistria esitleb end [[Moldovlased|moldova rahva]] traditsioonide ja ajaloo säilitajana, on meil ajaloolisi tõendeid [[Romaani keeled|romaani keeli]] rääkivatest elanikest Dnestri taga alles 14. sajandist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Oleg Galuscenco|pealkiri=The dynamics of the ethnic composition of the MASSR population in 1926–1939|aasta=2017|kirjastus=Revista de Etnologie şi Culturologie|lehekülg=111-116}}</ref> Kui [[Moldova vürstiriik]] arenes välja Dnestri paremkaldal iseseisvaks riigiks, siis Dnestri vasakkaldal võimutses kõigepealt [[Kuldhord]] ja hordi lagunemise järel [[Krimmi khaaniriik]]. Moldova-Krimmi piiriks kujunes Dnestr ning lisaks [[Rumeenlased|rumeenlastele]] elasid seal veel [[Krimmitatarlased|tatarlased]]. Sarnaselt ülejäänud Krimmiga sattusid ka Transnistria alad [[Osmanite riik|Osmanite]] mõju alla ning regioon kujunes 18. sajandini võitluspaigaks Osmani, [[Poola-Leedu]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] vahel. [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|1768–1774]] ja [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|1787–1792]] aastatel toimunud Vene-Türgi sõdades laiendas Venemaa oma piirid Dnestri jõeni ning kehtestas Transnistria maa-alade üle oma kindla võimu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Bezikoğlu, Metin|pealkiri=The deterioration of the Ottoman administration in the light of the Ottoman-Russian war of 1768-1774|aasta=2001|kirjastus=Bilkent University}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Donald Quataert|pealkiri=The Ottoman Empire 1700-1922|aasta=2005|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=37-53}}</ref> Koos ülejäänud Krimmi aladega asus keisririik [[Kolonisatsioon|koloniseerima]] ka Transnistria alasid, pakkudes soodsaid võimalusi [[Venelased|vene]] ja [[Ukrainlased|ukraina]] talupoegadele niinimetatud [[Novorossia|Novorussia]] asustamiseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Paul Kubicek|pealkiri=The History of Ukraine|aasta=2008|koht=Westport|kirjastus=Greenwood Press|lehekülg=45-64}}</ref> Esimest korda sattus ühe riigi võimu alla kogu tänapäevase [[Moldova]] territoorium 1812. aastal, mil Venemaal liitis enda külge [[Prut]]i ja Dnestri vahelise Ida-Moldova. Halduslikult jäi siiski Moldova Transnistriast eraldi – kui Moldova alad kuulusid [[Bessaraabia kubermang]]u, siis Transnistria tänapäevane ala oli ära jagatud [[Hersoni kubermang|Hersoni]] ja [[Podoolia kubermang]]ude vahel. 1850. aastatel moodustasid rumeenlased Hersoni kubermangus 8–11% elanike arvust, 1897. aasta rahvaloenduse järgi oli Podoolia kubermangus rumeenlasi 1% rahvaarvust. Enamuse moodustasid mõlemas kubermangus ukrainlased.<ref>{{Netiviide|url=http://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CK%5CH%5CKhersongubernia.htm|pealkiri=Kherson gubernia|väljaanne=Encyclopedia of Ukraine|aeg=1989|vaadatud=14.06.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=http://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CP%5CO%5CPodiliagubernia.htm|pealkiri=Podilia gubernia|väljaanne=Encyclopedia of Ukraine|aeg=1993|vaadatud=14.06.2022}}</ref><ref name=":21" /> ==== Nõukogude aeg ==== [[Fail:Moldavian Autonomous Soviet Socialist Republic and Transnistria.png|pisi|[[Moldaavia ANSV]] piirid võrdluses tänapäevase Transnistria piiridega]] [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] ajal kuulutasid Bessaraabia kubermangu kohalikud rumeenlastest juhid 1917. aastal välja [[Moldova Rahvavabariik|Moldova Rahvavabariigi]], mis järgmisel aastal otsustas [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniaga]] ühineda. Ühinemine toimus väga kiiresti ning kui [[Nõukogude Liit]] lõpuks kodusõja võitis, ei tunnistanud ta Rumeenia uut idapiiri. [[Bessaraabia]] alade nõudmiseks rajasid Nõukogude võimud 1924. aastal [[Dnestr]]i vasakul kaldal [[Ukraina NSV]] koosseisus [[Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]], mis vastab tänapäeval suures osas Transnistria piiridele. Regioonis moodustasid etnilised [[moldaavia keel]]e rääkijad moodustasid kolmandiku, ülejäänud 2/3 moodustasid peamiselt [[ukrainlased]]. Sellest hoolimata said ANSV erilise tähelepanu just moldovlased, kelle keel ja kultuur said [[Korenizatsija|''korenizatsija'']] käigus liiduvabariigis erilist tähelepanu. Transnistria peab Moldaavia ANSV rajamist oma riikluse alguseks.<ref name=":17" /><ref name=":21">{{Raamatuviide|autor1=Andrei Brezianu |autor2= Vlad Spânu|pealkiri=The A to Z of Moldova|aasta=25.05.2010|kirjastus=Scarecrow Press}}</ref> Moldaavia ANSV eksisteeris kuni 1940. aasta suveni, mil Nõukogude Liit nõudis Rumeenialt [[Bessaraabia ja Bukoviina okupeerimine|ultimaatumiga]] välja [[Bessaraabia]] ning rajas okupeeritud aladel [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]], millega liideti ka enamus Moldaavia ANSV aladest. Moldaavia NSV kaks Dnestri kallast jäid aga eraldatuks: kui parempoolsel kaldal säilis traditsiooniline [[põllumajandus]]lik ja vähelinnastunud eluviis, siis vasakpoolsel kaldal jätkus juba 1920. aastatel alanud [[industrialiseerimine]] ja [[kolhoseerimine]]. Seetõttu kolis suur osa vennasvabariikidest Moldaaviasse sisserännanuid Dnestri vasakkaldale. Kui tänapäeva Moldova on iseseisvunud peamiselt Dnestri paremkaldal asuvatel Bessaraabia aladel, siis Transnistria iseseisvusliikumine sai alguse Dnestri vasakkaldal endistel Moldaavia ANSV aladel.<ref name=":4" /><ref name=":3" /> [[Fail:Поздравление Игоря Смирнова с днём рождения 02 (23-10-2017).jpg|vasakul|pisi|Riigi esimene president [[Igor Smirnov]]]] ==== Iseseisev Transnistria ==== 1980. aastate lõpus tekkinud rahvuslik liikumine Moldaavia liiduvabariigis ei meeldinud Dnestri vasakul kaldal elanud paljurahvuselisele elanikkonnale. [[Dnestri-äärne Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]] kuulutati välja 2. septembril 1990 [[Tiraspol]]is ja paluti tunnustust [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]il, [[Mihhail Gorbatšov|Gorbatšov]] küll tühistas Transnistria rahvasaadikute otsuse, aga seda ignoreeriti. [[Augustiputš]]i järel ja enne Moldova iseseisvuse väljakuulutamist kuulutas 25. augustil Transnistria ametlikult välja iseseisvuse ning 1991. aasta novembris muudeti riigi nimi ametlikult Transnistria Moldaavia Vabariigiks.<ref name=":3" /> 1990–1992 võtsid Transnistria võimud ja relvajõud Dnestri vasakkaldal ning Benderis üle Moldovale truuks jäänud riigiinstitutsioone, mis 1992. aastal lahvatas veriseks konfliktiks Moldova ja Transnistria relvajõudude vahel, kuid suutis pärast [[Transnistria sõda|lühikest sõda]] Transnistria [[Vene 14. armee|Nõukogude Liidu 14. armee]] ja Vene vabatahtlike toel kaitsta oma iseseisvust ning [[Venemaa]] vahendatud relvarahu järel sai selgeks, et Transnistria jääb ''de facto'' iseseisvaks ja Vene väed, nüüd küll nimetatud ümber [[rahuvalvaja]]teks, jäävad regiooni.<ref name=":0" /><ref name=":4" /><ref>Ioan Codruț Lucinescu (2017). "[http://presamil.ro/25-de-ani-de-la-crearea-pseudo-statului-transnistrean-urma-unui-conflict-sangeros/ 25 de ani de la crearea pseudo-statului transnistrean, în urma unui conflict sângeros]". ''Trustul de Presa ala Ministerului Apararii Nationale''. Vaadatud 16.06.2022.</ref> [[Venemaa president]] [[Boriss Jeltsin]] lubas [[1999. aasta OSCE Istanbuli tippkohtumine|1999. aasta OSCE Istanbuli tippkohtumisel]] väed kolme aastaga Transnistriast välja viia, kuid tegusid lubadusele ei järgnenud. 2003. aasta novembris esitas Vene president [[Vladimir Putin]] Transnistria konflikti reguleerimiseks rahuplaani, nimetatakse plaani koostaja [[Dmitri Kozak]]i järgi [[Kozaki plaan]]iks. Plaan nägi ette Moldova föderaalriigi loomist, kus Transnistria oleks saanud mitmes olulises küsimuses pretsedenditu vetoõiguse. Lepet ei rakendatud, sest see oleks andnud Venemaale väga suure mõjuvõimu Moldova üle.<ref name=":2" /> 2005. aastast korraldatakse [[5+2 formaat|5+2 formaadi]] kohtumisi, mille sihiks on võimaldada läbirääkimisi Moldova ja Transnistria vahel ning loodetavasti jõuda püsiva rahuni. Kohtumised on mitmeid kordi külmutatud, aga käivad tänapäevalgi.<ref>{{Netiviide|url=https://maailm.postimees.ee/3689671/transnistria-labiraakimised-jatkuvad-juuni-alguses|pealkiri=Transnistria läbirääkimised jätkuvad juuni alguses|väljaanne=Postimees|aeg=11.05.2016}}</ref> 2006. aastast peale kuulutas Transnistria välja oma lõppeesmärgiks Venemaaga ühineda.<ref name=":4" /> Transnistria esimene president [[Igor Smirnov]] juhtis riiki [[1990]]. aastast kuni 30. detsembrini 2011. aastal. Kui Smirnov viiendat korda presidendiks kandideeris 11. detsembril 2011, ei pääsenud ta valimiste teise vooru, kuigi lävepakuküsitlused näitasid, et teda toetab 47% valijaist. Smirnov vaidlustas valimistulemused, ent valimiskomisjon keeldus hääletustulemusi tühistamast.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/360061/transnistria-liider-nouab-valimistulemuste-tuhistamist|pealkiri=Transnistria liider nõuab valimistulemuste tühistamist|väljaanne=ERR|aeg=12.12.2011}}</ref> 25. detsembril toimunud teises voorus võitis endine parlamendi esimees [[Jevgeni Ševtšuk]], keda toetas ligi 74% hääletanuist. Tema vastaskandidaat, praegune spiiker [[Anatoli Kaminski]] sai 23% häältest.<ref>{{Netiviide|autor=Jürgen Tamme|url=https://maailm.postimees.ee/680994/kremli-soosik-sai-transnistria-valimistel-luua|pealkiri=Kremli soosik sai Transnistria valimistel lüüa|väljaanne=Postimees|aeg=26.12.2011}}</ref> 30. detsembrist 2011 kuni 16. detsembrini 2016 oli president [[Jevgeni Ševtšuk]]. [[18. jaanuar]]il [[2012]] sai Transnistria pärast põhiseadusreformi endale peaministri, kui Transnistria parlament Ševtšuk kinnitas riigi peaministrina ametisse [[Pjotr Stepanov]]i, kes püsis peaministri kohal [[10. juuli]]ni [[2013]].<ref>{{Netiviide|autor=Yurіy Raykhel|url=https://ukrainianweek.com/World/42176|pealkiri=Transnistrian Movement: Russia slashes aid to Tiraspol|väljaanne=The Ukrainian Week|aeg=13.02.2012}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.blackseanews.net/en/read/67189|pealkiri=Tatiana Turanskaya has become the new head of the Transnistrian government|väljaanne=Black Sea News|aeg=11.07.2013}}</ref> Ševtšuk ähvardas järgmise presidendikampaania ajal [[Šerif (ettevõte)|Šerifi]] omaniku [[Viktor Gušan|Gušani]] vara võõrandada, mistõttu Krasnoselski võimulesaamise järel Ševtšuk pages Moldovasse ja ta mõisteti tagaselja Transnistrias vangi.<ref>{{Netiviide|autor=Kaarel Kressa|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/78787802/ajaloo-iroonia-separatistliku-transnistria-tagaotsitav-eksjuht-otsib-ulualust-moldovas?|pealkiri=Ajaloo iroonia: separatistliku Transnistria tagaotsitav eksjuht otsib ulualust Moldovas|väljaanne=EPL|aeg=05.07.2017}}</ref> 16. detsembrist 2016 on president [[Vadim Krasnoselski]]. kes säilitas oma võimu ka 2021. aasta detsembris toimunud presidendivalimistel.<ref name=":8" /><ref>{{Netiviide|url=https://www.delfi.ee/artikkel/76567222/tunnustamata-transnistria-presidendivalimised-voitis-vadim-krasnoselski?|pealkiri=Tunnustamata Transnistria presidendivalimised võitis Vadim Krasnoselski|väljaanne=Delfi|aeg=12.12.2016}}</ref> == Kultuur == Transnistria kultuur ja identiteet on suures osas ülesehitatud Nõukogude pärandile ja riigi lähiajaloole. Suurelt ja igal aastal tähistatakse 9. mail võitu Suures Isamaasõjas ning pidustused ühendavad kogu Transnistria erineva rahvusliku päritoluga inimesi. Ka vabariigi aastapäevale pühendatud tseremooniad ning rahvapidustused ühendavad transnistrialasi. Esimesed 20 aastat oli üheks riigi nähtavaks ja ühendavaks sümboliks ka Transnistria esimene president [[Igor Smirnov]], kes oli avalikus meedias alati pildil ning kellele transnistralased luuletusi pühendasid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergei Stadnikov|pealkiri=Pridnestrovje (Transnistria) — nõukogude idealismi jäänuk|aasta=01.04.2015|kirjastus=Teater.Muusika.Kino}}</ref> Nõukogude hiilgust meenutavad Transnistrias jätkuvalt kasutuses olev Moldaavia NSV sümboolika, ilmasõjaaegsed [[tank]]i [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]], [[igavene tuli]] ning ridamisi [[Vladimir Lenin|Vladimir I. Lenini]] kujusid. Suurim Lenini kuju asub [[Tiraspol]]is vabariigi parlamendi ees.<ref name=":13" /> Samuti on linnapildis palju näha kolme Transnistriat tunnustanud riigi ([[Mägi-Karabahh|Mägi-Karbahh]], [[Abhaasia]], [[Lõuna-Osseetia]]) lippe. Tiraspoli südames asub 1972. aastal rajatud sõdades langenute mälestuskompleks, kuhu on maetud nii [[Venemaa kodusõda|Vene kodusõjas]], [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]], [[Nõukogude-Afganistani sõda|Afganistani sõjas]] kui ka 1992. aastal peetud niinimetatud [[Transnistria sõda|iseseisvusvõitluse]] ohvrid, kelle nimed on raiutud marmortahvlitesse. Marmortahvlil on kirjas ka kaks [[Eesti]]st pärit meest, kes on sõdinud Transnistria vabaduse eest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tõnis Tõnisson|pealkiri=Ühe rännuseltskonna põgusad muljed Ukrainast ja Moldovast|aasta=28.10.2015|kirjastus=Raplamaa Sõnumid}}</ref> Samuti on igal pool riigis tunda, et Venemaa toetab Transnistria iseseisvust. [[Vladimir Putin]]i hiigelplakateid on näha igas linnas.<ref name=":13" /> Üle Dnestri viiv [[raudteesild]] on värvitud nii [[Vene lipp|Vene]] kui ka Transnistria lipuvärvidesse. Mitmed uusarendused Tiraspolis on ekstra ehitatud Vene sõjaväelaste majutamiseks.<ref name=":15">{{Netiviide|autor=Dannar Leitmaa|url=https://www.ohtuleht.ee/979876/ol-arhiiv-transnistria-patiseis-lenini-kujude-ja-noukogudemeelsete-vanuritega-kestab|pealkiri=Transnistria – patiseis Lenini kujude ja nõukogudemeelsete vanuritega kestab|väljaanne=Õhtuleht|aeg=11.10.2019}}</ref> [[Fail:Helden-Denkmal Tiraspol 2012.jpg|pisi|Kangelaste mälestusmärk [[Tiraspol]]is]] [[Fail:Memorial of Remembrance and Sorrow, Bender, 14.JPG|pisi|Mälestusmärk [[Bender]]i linnas|vasakul]]Nõukogudepärasus on peamine element, mis muudab riigi huvitavaks [[Läänemaailm|Lääne]] turistidele. Kohalikud majapidamisasutused on nimetatud Nõukogude juhtide (eriti Lenini) järgi ning hostelid reklaamivad võimalust elada tõelises [[hruštšovka]]s erilise kogemusena. Lenini pilte, kommunistide [[Ausammas|ausambad]], kommunistide järgi nimetatud [[tänav]]ad, kujusid ning nõukogude sümboolikat on näha Transnistria riigi piires palju. Samuti sõidavad jätkuvalt Transnistrias veel [[Trollibuss|trollid]], mida [[Tallinn]]as võis näha Nõukogude ajal.<ref name=":15" /> Sellegipoolest ei ole Transnistria just tohutult populaarne [[Turismipiirkond|turismisihtkoht]] – ligipääs riiki on keeruline ja suur osa maailmast ei ole Transnistriast isegi kuulnud.<ref name=":13" /><ref name=":16">{{Netiviide|autor=Silvia Pärmann|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/82615717/28-aastat-vanade-malestuste-ja-taitumatute-unistuste-vahel|pealkiri=28 aastat vanade mälestuste ja täitumatute unistuste vahel|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=13.06.2018}}</ref> Hoolimata aga sümboolika säilitamisest Nõukogude [[nostalgia]]t on regiooni nooremate generatsioonide seas vähe. Noorte seas on populaarne õppida [[inglise keel]]t, tutvuda nii vene kui ka lääne kultuuriga. Transnistria [[korruptsioon]]iga ja autoritaarse riigikorraga ei ole kohalikud rahul, aga seda tajutakse tihti paratamatusena. Enamus kohalikest ei näe aga lahendusena Transnistria taasliitumist [[Moldova]]ga.<ref name=":15" /> Tänapäevane Transnistria kultuur on siiski ajaga kaasas käinud ning välisest kuvandist hoolimata on Transnistria naabritega võrreldaval tasemel. Transnistria linnadest leiab ka tänapäevale omaselt [[Itaalia köök|Itaalia]] ja [[Jaapani köök|Jaapani restorane]], kohvikuid. Töötav [[Wi-Fi]] on igal pool.<ref name=":16" /> [[Tee]]d on üldiselt paremas seisus kui Moldovas või Ukrainas, kohalikud [[Põld|põllud]] on hooldatud ja [[küla]]d paremini korda tehtud kui Venemaal tavaliselt.<ref name=":13" /> Suurt osa Transnistria moderniseerimises mängib [[Šerif (ettevõte)|Šerif]], mille logo on näha nii [[tankla]]tel, [[mobiilioperaator]]il, [[kasiino]]del kui ka ja [[FC Sheriff Tiraspol|jalgpalliklubil]].<ref name=":15" /> Kohalik toidukultuur on segu vene, moldova, ukraina, [[Bulgaarlased|bulgaaria]] ja [[Juudid|juudi]] roogadest. Kõigilt neilt rahvastelt on võetud roogasid üle või kombineeritud erinevaid toite. Tuntumad näited on [[kapsarull]]id, [[kotlet]]id ja kohalikud [[Pirukas|pirukad]]. Sellele lisaks on sarnaselt Moldovaga Transnistrias levinud tugev [[vein]]i- ja [[konjak]]ikultuur.<ref name=":22" /> == Vaata ka == * [[Moldaavia ANSV]] * [[Moldaavia NSV]] * [[Dnestri vasakkalda autonoomne territoriaalüksus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{koord |type=state |region=MD-SN}} [[Kategooria:Tunnustamata riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Moldova]] [[Kategooria:Transnistria| ]] teyxsim3m0wthhzvwo4y1cobjimfqw7 0 6442 7162193 7076012 2026-05-27T14:25:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162193 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Turisti skulptuur Badenis, 9. juuli 2008.jpg|pisi|Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias]] [[Pilt:Voore külalistemaja 05.jpg|pisi|Turistid on [[majutusettevõte]]te oluline sihtrühm. [[Voore (Saare)|Voore]] [[külalistemaja]] Jõgeva maakonnas]] '''Turism''' on reisimine [[meelelahutus]]eks või huviväärsustega tutvumiseks. See ei hõlma reisimist alalisest elukohast alalisse töö- või õppimiskohta ning muudesse igapäevase elutegevusega seotud kohtadesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Otsing |url=https://xn--snaveeb-10a.ee/search/unif/est/dsall/turism/1/est |vaadatud=2025-03-14 |väljaanne=xn--snaveeb-10a.ee}}</ref> Mõned turismi definitsioonid lisavad piirava tingimusena, et turismireisi sihtkoht peab olema reisija alalisest asukohast vähemalt 80 km kaugusel, sihtkohas viibimise kestus peab jääma alla aasta ja reisi eesmärgiks olevad tegevused ei tohi olla sihtkohas tasustatud. Vahel eristatakse vähemalt üht ööbimist sisaldavaid ja ühepäevaseid turismireise. Turismi harrastavat ehk reisivat inimest nimetatakse [[turist]]iks. [[Maailma Turismiorganisatsioon]] määratleb turiste inimestena, kes "reisivad väljaspool nende tavapärast elukeskkonda jäävatesse kohtadesse kauemaks kui 24 tunniks, kuid mitte kauemaks kui aastaks puhkuse, äri või muudel eesmärkidel, mis pole seotud külastatavas paigas tasustatava tegevusega".<ref name="rIT3c" /> Sihtkoha järgi võib turismi jagada [[siseturism|sise-]] ja välisturismiks: esimene hõlmab reisimist ühe riigi piires, teine rahvusvahelisi reise. [[Pilt:Turistid Tallinna vanalinnas. 2016. aasta juuni..jpg|pisi|Turistid Tallinna vanalinnas (2016)]] Turismist on saanud kogu maailmas populaarne puhkuseviis. 2010. aastal reisis maailmas ühest paigast teise üle 940 miljoni rahvusvahelise turisti, mida on 6,6% rohkem kui 2009. aastal. Rahvusvahelise turismi käive kasvas 2010. aastal 693 miljardi euroni<ref name="WTO2011Highlights" />. 2000. aastate lõpu majanduslanguse tõttu vähenes nõudlus rahvusvaheliste reiside järele järsult ja [[põhjapoolkera]] suvekuudel vähenes rahvusvaheliste turismireiside arvu kasv 2%-ni.<ref name="WTO2008" /> Langustendents tugevnes 2009. aastal ja teravnes mõnes riigis 2009. aasta gripipandeemia mõjul veelgi, nii et 2009. aastal vähenes rahvusvaheline turism 4% ehk 880 miljoni reisini ning käive langes hinnanguliselt 6%.<ref name="WTOjanuary10" /> Turism on eluliselt tähtis näiteks [[Prantsusmaa]], [[Egiptus]]e, [[Kreeka]], [[USA]], [[Hispaania]], [[Itaalia]] ja [[Tai]] majandusele. Samuti on see oluline saareriikidele, nagu [[Bahama]], [[Fidži]], [[Maldiivid]], [[Filipiinid]] ja [[Seišellid]], kuna turismisektori teenused ja kaubad toovad neile raha ja ettevõtetes on arvukalt turismiga seotud töökohti. Turism kui [[majandus]]haru hõlmab ja seob mitmesuguseid teenuseid nagu [[transport]], [[majutus]], [[toitlustamine]], [[suveniir]]id, [[ekskursioon]]id, [[kultuuriüritus]]ed ja [[meelelahutus]]. Turismiga seotud inimtegevust uurib [[turismigeograafia]]. [[Gustav Vilbaste]] soovitas turismi eestikeelseks vasteks terminit "huviränd"{{lisa viide}}. == Turismi ajalugu == Inimajaloo algusest saati on inimesed eri eesmärkidel maailmas ringi rännanud. Antiikajal reisisid ühiskonna rikkamad liikmed puhkuse, lõbu- või teadmistejanu nimel teistesse piirkondadesse. [[Vana-Rooma]] ülikud külastasid [[Vahemere maad|Vahemere]] piirkonna kuurorte [[Baiae]]s, [[Pompei]]s ja [[Hierapolis]]es, filosoofid võtsid ette retki [[Aleksandria]]sse ja [[Lähis-Ida]] iidsetesse templitesse.<ref name="04azl" /> [[Pilt:British-Connaisseurs.jpg|pisi|Briti noormehed Grand Touril Roomas (1750)]] Enne rongiliikluse väljaarenemist oli tänapäevase turismi eelkäija nn [[Grand Tour]] [[17. sajand|17.]]–[[19. sajand]]il, mil [[Suurbritannia]] ja [[Põhja-Euroopa]] kõrgklassi haritud noormeeste seas oli levinud käia retkedel üle terve [[Euroopa]].<ref name="0CdlM" /> Retked võisid kesta aastaid ja neid nähti ülikoolijärgse haridustee ühe etapina. Reisi eesmärk oli tutvuda [[Antiikkultuur|antiik]]- ja [[renessansskultuur]]i pärandite ning [[Mandri-Euroopa]] [[aristokraatia|aristokraatlike]] kommetega. Kujunesid tüüpilised reisiplaanid, "kohustuslik" oli aega veeta [[Pariis]]is, [[Šveits]]is ja [[Itaalia]] linnades.<ref name="fj8w0" /> Oma muljed jäädvustati [[reisikiri|reisikirjades]], millest mõned said hiljem kodumaal müügihittideks<ref name="saRDT" />. [[Tööstusrevolutsioon]] tõi endaga kaasa [[Raudteetransport|raudteedevõrgu]] rajamise, mis esimest korda ajaloos võimaldas pikemaid reise ette võtta ka [[keskklass|kesk]]- ja hiljem [[alamklass]]i liikmetel<ref name="hdPmA" />. Suurbritannias toimusid muudatused kõige varem. Esimene ametlik [[reisibüroo|reisifirma]] Cox & Kings loodi [[1758]]. aastal.<ref name="SwDC3" /> Reisiagentuuride ja massiturismi pioneer oli [[Thomas Cook]], kes [[1841]]. aastal hakkas esimesena korraldama ekskursioone. Osavõtt maksis ühe [[šilling]]i ning sisaldas rongipiletit ning sõidu kestel sööki ja muusikat. Cookil olid sõlmitud lepingud rongifirmadega, kes maksid talle vastutasuks sõitjate eest osa piletitulust. [[1855]]. aastal korraldas ta esimese ekskursiooni võõrsile, kui viis [[1855. aasta Pariisi maailmanäitus|Pariisi maailmanäituse]] puhul grupi [[Leicester]]ist [[Calais]]’sse. Järgmistel aastatel hakkas ta juba üleeuroopalisi reise korraldama.<ref name="TG8mr" /> Maailma esimene [[kruiisilaev]] [[Prinzessin Victoria Luise]] ehitati [[Hamburg]]is [[1900]]. aastal<ref name="kJHXx" />. == Turismi liigid == === Massiturism === [[Pilt:Barceloneta 2007.jpg|pisi|Turistidest tulvil Barceloneta rand Barcelonas Hispaanias]] [[Massiturism]]i laiast levikust hoolimata puudub sellel siiani üheselt kokkulepitud definitsioon, kuid seda iseloomustavad korduvad omadused: * Massiturism sai alguse [[1960. aastad|1960.]] ja [[1970. aastad|70. aastatel]], kui transpordi areng võimaldas suurel hulgal inimestel kiiresti ja odavalt pikki vahemaid läbida. * Turistide peamine eesmärk on puhkus ja lõbu, kohalikust kultuurist ja eluolust huvitutakse sageli vähe. * Kohalik majandus sõltub turistide pidevast või hooajalisest voolust. Massiturismiga kaasnevad tihti müra, saaste ning suured turistidele mõeldud hooned ([[hotell]]id ja [[ostukeskus]]ed).<ref name="uZLLo" /> Massiturismi sihtkohad on tihti [[troopika|troopilised]] ja [[rannik]]uäärsed piirkonnad. Põhjaameeriklaste seas on populaarsed [[Hawaii saared|Hawaii]], [[Florida]] ja [[Kariibi mere saared]], eurooplaste seas [[Vahemeri|Vahemere]] rannik ja [[Kanaari saared]] ning mõlema seas [[Kagu-Aasia]] riigid, nagu [[Tai]], [[Indoneesia]] ja [[Filipiinid]]. === Taliturism === [[Taliturism]]i hälliks peetakse [[Sankt Moritz]]it Šveitsis, kus [[1865]]. aastal jäi osa [[hotell]]e esimest korda avatuks ka talvel<ref name="8Zf4N" />. Taliturismi peamised sihtkohad asuvad mägedes ja põhjapoolkera kõrgematel laiuskraadidel, kus külmal ajal või aasta läbi on lumine. Taliturism on tihti seotud [[sport|spordiga]], populaarsed on [[Mäesuusatamine|mäe-]] ja [[murdmaasuusatamine]], [[uisutamine]], [[kelgutamine]] ning [[Lumelauasõit|lumelaua-]] ja [[mootorsaan]]isõit. Mõni kuurort pakub ka võimalust sõita [[hobusaan]]i<ref name="RuPCY" /> ja [[koerterakend]]iga<ref name="9m2F9" />. [[Detsember|Detsembris]] kasvab jõuluteemaliste reiside arv [[jõuluvana]] töökodadesse [[Põhjamaad]]es ja [[Põhja-Ameerika]]s<ref name="PDR5L" />. Kliima soojenemise tõttu mõnes piirkonnas lumikatte paksus ja kestus väheneb, mis kahandab seal turistide arvu ja taliturismiettevõtete sissetulekut<ref name="OZhxu" /><ref name="DImYW" /> Eestis asuvad peamised taliturismi sihtkohad [[Otepää kõrgustik|Otepää]], [[Haanja kõrgustik|Haanja]] ja [[Karula kõrgustik|Karula kõrgustikul]] ning [[Ida-Virumaa|Ida-]] ja [[Lääne-Virumaa]]l. Minevikus olid talviti enamasti avatud ka [[jäätee]]d mandri ja saarte vahel.<ref name="eSNKD" /> === Loodusturism === [[Pilt:Cañón Silfra, Parque Nacional de Þingvellir, Suðurland, Islandia, 2014-08-16, DD 055.JPG|pisi|Islandile reisitakse sageli kohaliku loodusega tutvuma. Snorgeldamine [[Þingvellir]]i rahvuspargis]] [[Loodusturism]] on üks maaturismi vorme, selle käigus käiakse loodusretkedel ja -vaatlustel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Otsing |url=https://xn--snaveeb-10a.ee/search/unif/est/dsall/loodusturism/1/est |vaadatud=2025-03-14 |väljaanne=xn--snaveeb-10a.ee}}</ref>. Ökoturism on keskkonnahoidlik ja sotsiaalselt vastutustundlik turism, mis toetab nii kohalikku majandust kui ka [[looduskaitse]]t [[kaitseala]]del ning samas harib turisti kohaliku looduse ja kultuuri alal.<ref>Ökoturism, MTÜ Eesti Ökoturismi Ühendus, Tallinn 2010 [http://www.scribd.com/doc/51037236/Okoturism-Raamat] (vaadatud 26.09.2013)</ref> === Kultuuriturism === [[Kultuuriturism]] on kultuuriväärtustega tutvumisele keskenduv reisimine<ref>{{Netiviide |pealkiri=Otsing |url=https://xn--snaveeb-10a.ee/search/unif/est/dsall/kultuuriturism/1/est |vaadatud=2025-03-14 |väljaanne=xn--snaveeb-10a.ee}}</ref>. === Meditsiiniturism === [[Meditsiiniturism]]i korral lähevad arenenud maade elanikud riikidesse, kus teatud [[terviseprotseduur]]id on lähteriigi omadest odavamad või lühema ooteajaga. Seepärast erineb meditsiiniturism olukorrast, kus vähem arenenud piirkondade elanikud reisivad arenenud riikidesse [[arstiabi]] järele, mis nende kodukohas ei ole kättesaadav.<ref name="N2tky" /><ref name="JKaxL" /> Meditsiiniturismi peamised lähteriigid on USA, Suurbritannia ja [[Lääne-Euroopa]] riigid, sihtriigid [[Kesk-Ameerika|Kesk-]] ja [[Lõuna-Ameerika]], [[Ida-Euroopa]] ning [[Lõuna-Aasia|Lõuna-]] ja Kagu-Aasia maad.<ref name="vyB40" /> Populaarsed on [[ilukirurgia]] ja [[viljakusravi]] protseduurid ning muud keerulised operatsioonid, näiteks liigese-, südame- ja hambakirurgia. Meditsiiniturism vähem arenenud riikidesse võib kaasa tuua ohte. Patsient võib eba[[hügieen]]iliste tingimuste tõttu [[Nakkushaigused|nakatuda haigustesse]] või saada muid tüsistusi, võib tekkida ka juriidilisi probleeme.<ref name="m4sPw" /> Üks raviturismi alavorme on [[spaaturism]]. === Religiooniturism === [[Pilt:Supplicating Pilgrim at Masjid Al Haram. Mecca, Saudi Arabia.jpg|pisi|Moslemist palverändur [[Saudi Araabia]]s Mekas]] [[Religiooniturism]] võetakse ette usulistel või moraalsetel põhjustel, selle alla kuuluvad [[palverännak]]ud pühadesse linnadesse ja teistesse pühapaikadesse, [[misjon]]itöö, [[Klooster|kloostrites]] viibimine ja usuteemalised kokkutulekud. Religiooniturismi ajalugu ulatub antiikaega, selle sihtkohad ja tähtsus erinevad religiooniti. [[Kristlane|Kristlaste]] palverännakud on seotud [[Jeesus Kristus]]e ja [[pühak]]ute sünni-, elu- ja surmapaikadega ning [[paavst]]i elupaigaga [[Vatikan]]is. [[Moslem]]itel on kombeks vähemalt kord elus ette võtta [[hadž]] ehk palverännak [[Meka]]sse.<ref name="2sASH" /> Kristlike palverändurite sihtkohad keskaegses Eestis olid [[Pirita klooster]], [[Tallinna toomkirik]], [[Vastseliina piiskopilinnus|Vastseliina linnusekabel]] ja [[Padise klooster]], aga neist tuntuim oli Vastseliina.<ref name="SKXuR" /> === Üritusturism === [[Üritusturism]] on reisimine kindla ürituse toimumiskohta ja seejärel osalemine üritusel pealtvaataja, esineja või meeskonna liikmena. Seda liigitatakse sageli kultuuriturismi alaliigiks, aga kuna üritusturism pole seotud ainult kultuuriüritustega, siis võib seda siduda ka näiteks spordi- ja äriturismiga. === Nišiturism === [[Pilt:Old City Harbour, Tallinn.jpg|pisi|Tallinna saabub aastas keskmiselt üle 300 000 kruiisituristi.]] Nišiturismi näiteid: * '''[[Ekstreemturism]]''' – ekstreemturismi eesmärk on külastada ohtlikke piirkondi ja/või tegeleda [[ekstreemsport|ekstreemspordiga]]. Sinna alla võib kuuluda viibimine [[Mägi|mägedes]], [[kõrb]]etes, [[kanjon]]ites, [[vihmamets]]ades, [[koobas]]tes ja [[vulkaan]]ide ümbruses või muudes ohtlikuks tunnistatud paikades, näiteks [[Tšornobõl]]i lähedal või [[Sõjaseisukord|sõjaseisukorras]] riikides.<ref name="uoTHe" /> * '''[[Hävinguturism]]''' – on tuntud ka viimase võimaluse turismina. Turistide eesmärk on külastada hävimisohus loodusobjekte. See on hiljutise tekkega turismiharu, millel on tihedaid sidemeid [[ökoturism]]i ja [[säästev turism|säästva turismiga]]. Populaarsed sihtkohad on näiteks [[Kilimanjaro]] mäe lumine tipp ja [[Suur Vallrahu|Suure Vallrahu]] [[korallriff|korallrifid]].<ref name="kzDn4" /> * '''[[Katastroofiturism]]''' – on turism piirkondadesse, mis on hiljuti üle elanud inim- või loodusteguritest põhjustatud [[katastroof]]i. Selle peamine eesmärk on emotsionaalse põnevuse kogemine. Katastroofiturism tekitab vastakaid arvamusi, kuna see võib ühest küljest häirida [[Päästetööd|pääste]]- ja koristustööid, teisest küljest suurendada rahva teadlikkust katastroofi tagajärgedest ja aidata [[heategevus]]likel organisatsioonidel kannatanute jaoks abi koguda.<ref name="Novelli" /><ref name="X2hg6" /> Eestis võib katastroofiturismi sihtkohaks liigitada iga-aastase [[Soomaa]] [[viies aastaeg|viienda aastaaja]] [[üleujutus]]ed.<ref name="tdZA6" /> * '''[[Kosmoseturism]]''' – on alles arenev turismiharu, 2013. aasta septembri seisuga on kosmosereisi pakkunud ainult [[Venemaa kosmoseagentuur]], kuid lähiaastatel alustavad reise erafirmad, näiteks [[SpaceX]] ja [[Virgin Galactic]]<ref name="Zxc0b" />. 2010. aasta uuringus hinnati, et 2030. aastaks võib kosmoseturismi turuväärtus ulatuda miljardi dollarini.<ref name="Novelli" /><ref name="7kFaX" /> * '''[[Kruiisiturism]]''' – toimub [[kruiisilaev]]adel ning selle juurde kuuluvad kaldaekskursioonid sadamates ja linnades, kus laevad reisi jooksul peatuvad. * '''[[LGBT-turism]]''' – on suunatud [[gei]]dele, [[lesbi]]dele, [[biseksuaal]]setele ja [[Transsoolisus|transsoolistele]] turistidele, kes soovivad reisida [[LGBT]]-inimestega arvestavatesse paikadesse<ref name="1PfvI" /> või võtta osa [[geiparaad]]idest. *'''[[Militaarturism]]''' – on sõjaväe ja sõjaväelise tegevusega seotud vaatamisväärsuste külastamine eesmärgiga saada infot militaarobjekti ja sellega seotu kohta. *'''[[Mototurism]]''' – eesmärk on läbida mootorrattaga pikki vahemaid. Vaatamisväärsuste külastamine on valikuline, mõni sõitja selle nimel sadulasse lähebki, teised keskenduvad sõidurõõmule. Reisitakse üksi, kahekesi või mootorratturite gruppidena. Ööbitakse telgis, laagripaikades ja hotellides. * '''[[Popkultuuriturism]]''' – on tuntud [[film]]ide, [[kirjandus]]e või [[muusika]]ga seotud asukohtade külastamine.<ref name="aeM6D" /> Näiteks pärast "[[Sõrmuste isand]]a" filmide valmimist suurenes märgatavalt [[Uus-Meremaa]]d külastanud turistide arv, kohalikud [[reisibüroo]]d on hakanud pakkuma turismipakette kuulsate stseenide filmivõtete paikadesse.<ref name="4vAkZ" /> * '''[[Seksiturism]]''' – selle käigus soovib turist osa võtta [[seks]]uaalsest tegevusest, reisides piirkondadesse, kus [[prostitutsioon]] on legaalne või [[korrakaitse]] vähem hoolas<ref name="VZGne" />. [[Inimõigusorganisatsioon]]id on süüdistanud seksiturismi [[inimkaubandus]]ele ja [[lapsprostitutsioon]]ile kaasa aitamises<ref name="qQovP" />. * '''[[Sporditurism]]''' – hõlmab [[spordiüritus]]tele reisimist eesmärgiga neist osa võtta kas võistleja või pealtvaatajana<ref name="Ovx87" />. Populaarsed sporditurismi sihtkohad on [[olümpiamängud]] ja [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]]<ref name="Novelli" />. Sporditurism on kasvav äri, näiteks [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012. aasta Londoni olümpiamängudele]] müüdi kokku peaaegu 11 miljonit piletit, teenides 822 miljonit eurot. Eelmine piletitulurekord kuulus [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aasta Sydney olümpiamängudele]] 433 miljoni euroga.<ref name="tAe4p" /> * '''[[Tumeturism]]''' – sihtkoht on seotud surma, kannatuste ja õudusega. == Turismiatraktsioonid == [[Pilt:2009-05-30-polska-by-RalfR-30.jpg|pisi|Pommeri hertsogi loss Poolas [[Szczecin]]is]] Turismiatraktsioonideks nimetatakse kohale omaseid omadusi või objekte, mis meelitavad inimesi seda kohta külastama. Külastuse eesmärk on tavaliselt näha atraktsiooni, teha kindlat tegevust või saada mingi kogemus. Mõni atraktsioon on justkui iseenesest tõmbetegur, näiteks looduskaunid kohad või ajaloolise taustaga paigad, millele on omistatud huvipakkuv tähendus.<ref name=":5" /> Turismiatraktsioonid võib jagada neljaks: * '''looduslikud''' – põhinevad loodusgeograafial; mäed, metsad, koopad, floora, fauna; * '''inimtekkelised''' (alguses polnud turismile orienteeritud) – kandsid esialgu muud funktsiooni, näiteks ajaloolised ehitised; * '''inimtekkelised''' (kohe turismile suunatud) – mõeldud spetsiaalselt turistide meelitamiseks, näiteks lõbustuspargid, ostukeskused, muuseumid; * '''eriüritused''' – näiteks laulupeod, ilmalikud festivalid, spordiüritused, isegi pulmad ja kokkutulekud.<ref name=":5" /> Peaaegu kõigest on võimalik kujundada turismiatraktsioon, kuid mitte kõigil pole võrdseid võimalusi. Ühtede tõmbetegurid kaaluvad üles teiste omad. Prominentsed atraktsioonid on näiteks [[Eiffeli torn]] ja [[Suur Hiina müür]].<ref name=":5" /> == Kultuuri mõju turismile == [[Pilt:WMEE Ida-Viru pildiretk 04.JPG|pisi|Turism on tänapäeval tihti seotud [[fotograafia]]ga, sest turistid soovivad sageli nähtut ja kogetut jäädvustada ning see on fotograafide töö osa.]] Kultuur avaldab turismile nii head kui ka halba mõju. Sotsiaalne ja kultuuriline mõju tekitab kohalike elanike hulgas sotsiaalseid muutusi, infrastruktuur areneb ja elustiil muutub. ===Positiivne mõju=== Selleks et säilitada pärandit, investeeritakse raha turismi suurendamisse. Samuti täiustatakse [[taristu]]t ja säilitatakse kohalikke objekte, mis on vajalikud hariduse ja vaba aja veetmise jaoks. Kohalikele elanikele korraldatakse üritusi. Kohalikud suhtlevad turistidega ja tänu sellele tekivad eri rahvuste vahele kontaktid. ===Negatiivne mõju=== Infrastruktuur ei suuda alati toime tulla turistide arvu kiire kasvuga. Selle tagajärg on ülerahvastatus. Turistid võivad häirida kohalike elanike elu ja tavasid, tekitades müra, segadust ja rahutust. Kui kultuurid segunevad ehk kohalikud kopeerivad teise kultuuri tavasid, võib see nõrgendada ja pisendada usulisi väärtusi.<ref name="I7xMU" /> === Kultuuriüritused ja -objektid === Tänapäeval on kunstil inimeste reisima meelitamises suur roll. Euroopa riikides külastatakse [[muusikal]]e, [[Teater|teatrietendusi]], [[ballett]]i ja [[ooper]]it.{{lisa viide}} [[Muuseum]]id on kodanike ja turistide jaoks peamised ja kättesaadavaimad sihtkohad. Euroopas on seitse muuseumi, millel on suur osatähtsus, ning enamik nendest paikneb Pariisis ja [[London]]is. Viimastel aastakümnetel on Euroopa linnadest, näiteks [[Bilbao]]st, [[Berliin]]ist, [[Amsterdam]]ist ja [[Kopenhaagen]]ist, saanud loomingulised keskused. Kultuur mõjutab linna [[kinnisvara]] väärtust, muutudes kultuurilise uuenemise strateegiate peamiseks elemendiks.<ref name="9CVyt" /> Näiteks Eestis muutus populaarseks [[Rotermanni kvartal]]i arhitektuur. Turistid käivad sageli [[Kumu]] kunstimuuseumis. Eesti teatrikunstis on esile kerkinud [[teater NO99]]. [[Rahvamuusika]] on teinud läbi teatava taassünni. Näiteks korraldatakse [[Viljandi pärimusmuusika festival]]i ning kõige suurem ja tähtsam on rahvamuusikaüritus on [[laulupidu]].<ref name="vvZqR" /> == Turismi mõju == [[Pilt:Osmussaare vikiekspeditsioon 2015. 1.jpg|pisi|[[RMK]] laagriplats [[Osmussaar]]el on üles seatud just selleks, et hõlbustada turistidel saarel peatumist.]] === Positiivne mõju === Turism aitab luua uusi töökohti nii otseselt, luues neid turiste teenindavale personalile, kui ka kaudselt [[jaemüük|jaemüügisektorit]] ja [[Transport|transpordisektorit]] kasvatades. Turistide jaoks loodud taristut, näiteks kaubanduskeskusi, lõbustusasutusi ja transpordisõlmi, saavad kasutada ka kohalikud. Maapiirkondades aitab turism väikeettevõteid luua. Turistidelt laekub kohalikku majandusse makse, mida kasutatakse vähem arenenud piirkondades koolide ja haiglate ehitamiseks.<ref name="Simm" /> Mõõduka mahuga turism aitab kohalikel [[käsitöö]]vormidel, [[tava]]del ja [[kultuuriüritus]]tel säilida, kuna elanikud hakkavad teadvustama oma erilisust ja atraktiivsust. Kohalik kultuurimaastik võib isegi rikastuda kokkupuutel teiste maailmavaadetega.<ref name="Simm" /> Loodus- ja ökoturism aitavad tõmmata tähelepanu loodusrikkuste kaitse vajadusele, näidates nende väärtust puutumata kujul. Mitmel juhul võib loodusobjektide rahaline väärtus turismi tõmbeallikana ületada selle objekti [[loodusvarad]]e kasutuselevõtust saadava tulu. === Probleemid === Turismiga kaasneb siiski ka pahupool, milleks on õhu- ja veesaaste, liiklusummikud, erosioon, elupaikade ja liikide hävimine jne<ref name=":0" />. Kliimamuutuste ja turismi vahekord on olnud loodus- ja inimgeograafiat ühendav teema. Fookus on peamiselt kliimamuutustel ja riskiohus keskkondadel, nagu [[märgala]]d ja polaarpiirkonnad. Kliimamuutustest rääkides käsitletakse turismiga seotud aspekte: * turismi tõttu tekkinud linnastumine põhjustab muutusi maakasutuses ja maakattetüübis * suurenenud transpordivõrgustiku energianõudlus * suure koormusega turismipiirkondades looduse mitmekesisuse vähenemine ja liikide väljasuremine * haiguste levik * puhta vee varu vähenemine.<ref name=":4" /> Turismimajanduse negatiivsest küljest võib esile tuua nn [[lekkeefekt]]i, mille tagajärjel viiakse suur osa turismitulust sihtriigist välja. Selle põhjuseid on mitu, alates välismaise päritoluga [[Majutusettevõte|majutusasutustest]] ja [[reisibüroo|reisiagentuuridest]] kuni reklaamikuludeni ja vajaduseni turistide tarbeks tooraineid sisse tarnida.<ref name="dt0a8" /> Et turiste kohale meelitama hakata, on enne tarvis arendada kohalikku taristut, mis vaestes piirkondades võib tähendada kohalike elanike maksuraha kasutamist või kulukaid [[välisinvesteering]]uid<ref name="k3Sg1" />. Uuringud on näidanud, et ligikaudu 70% turistide Tais kulutatust ei jää lekkeefekti tõttu sihtriiki<ref name="NuSza" />. Turismi abil loodud töökohad on tihti madala palgaga ja hooajalised, samas võib turism kergitada toodete, teenuste ja kinnisvara hinda kohalike jaoks<ref name="Simm" />. Massiturism võib avaldada kahjulikku mõju kohalikule identiteedile. Turistide käitumise tagajärjel võivad tekkida ummikud, müra- ja saastatuse probleemid. Kohalikud elanikud võidakse isegi turismipiirkondadest välja tõrjuda.<ref name="Simm" /> Liialt intensiivne turism avaldab survet piirkonna ressurssidele, näiteks veele, kütusele, toormaterjalidele ja toidule, kuna need kuluvad külastajate tarbeks. Üks turist võib keskmiselt päeva jooksul kulutada samasuguse koguse vett, millest arengumaa talupojal piisaks 100 päeva riisi kasvatamiseks. Ühe [[golfiväljak]]u ülalpidamiseks vajalik vesi kataks 10 000 elanikuga linna veevajaduse.<ref name="XbpSk" /> Reisijate transport pika maa taha paiskab atmosfääri [[süsinikdioksiid]]i ja muid saasteühendeid. Turistide avaldatav koormus võib lõpuks kahjustada turismi tõmbeallikat ennast, näiteks sukeldujad võivad kahjustada korallriffe.<ref name="Simm" /><ref name="WWn58" /> ==== Massiturismivastased meeleavaldused ja massiturismi tõkestusmeetmed ==== Massiturismi tõttu on mõnes populaarses kohas saanud loodus kannatada ja eluruumide hinnad on muutunud kohalike elanike jaoks liiga kõrgeks, samuti pole turismi suurenemine toonud kaasa väidetavat tarbimise ja majanduse kasvu, küll aga kohalike elutingimuste halvenemise. 2024. aastal toimus Lõuna-Euroopas, näiteks [[Mallorca]]l ja [[Barcelona]]s, massiturismivastaseid meeleavaldusi. Turismi tohutu kasv võib olla seotud mitme teguriga: odavad lennupiletid, [[Sotsiaalmeedia|ühismeedia]], majandusliku heaolu kasv, [[külaliskorter]]id ja vähene reguleeritus.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Buckley |eesnimi=Julia |kuupäev=2024-08-24 |pealkiri=How it all went wrong for tourism |url=https://edition.cnn.com/travel/tourism-why-it-went-wrong/index.html |vaadatud=2024-08-27 |väljaanne=CNN |keel=en}}</ref> [[Veneetsia]]s kehtestati turismimaks<ref name=":1" />, sama tehti [[Bali]]l ja seda kaalub ka Šveitsi küla [[Lauterbrunnen]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Orie |eesnimi=Amarachi |kuupäev=2024-05-20 |pealkiri=Swiss village overwhelmed by tourists wants to charge visitors for entry |url=https://edition.cnn.com/2024/05/20/travel/lauterbrunnen-visitor-entry-fee-switzerland-intl-scli/index.html |vaadatud=2024-08-27 |väljaanne=CNN |keel=en}}</ref>. [[Jaapan]]i asulasse [[Fujikawaguchiko]]sse, kust avaneb vaade [[Fuji]] mäele, püstitati vaadet piirav tara, kuna turistid tekitasid prügi, käisid [[eramaa]]del ja muutsid parkimisolud keeruliseks<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Marcus |eesnimi=Lilit |kuupäev=2024-05-21 |pealkiri=Japanese town overrun with tourists puts up view-blocking barrier near Mount Fuji |url=https://edition.cnn.com/travel/fujikawaguchiko-japan-photo-blocking-barrier-intl-hnk/index.html |vaadatud=2024-08-27 |väljaanne=CNN |keel=en}}</ref>. == Turism Eestis == {{Vaata|Eesti turism}} Eestit külastas 2015. aastal 6 miljonit välisturisti, varasema aastaga võrreldes 7% vähem. Umbes pooled turistidest veetsid Eestis vaid ühe päeva, ülejäänud viibisid pikemalt. Peamiselt saabuvad külastajad Eestisse [[Soome]]st, [[Venemaa]]lt ja [[Läti]]st, veidi vähem [[Saksamaa]]lt, [[Rootsi]]st ja [[Leedu]]st. Hoogsalt on kasvanud turistide arv [[Aasia]] riikidest, nagu Jaapan, [[Lõuna-Korea]] ja [[Hiina]].<ref name=":6" /> Kõige populaarsem turismipiirkond Eestis on [[Pärnu]], kus on turismi intensiivsus isegi suurem kui tuntud turismiriikides [[Malta]]l ja [[Horvaatia]]s. [[Lääne-Eesti]] turismimagnet on ka [[Saaremaa]]. Eesti turismile on siiski omane tugev hooajalisus, kuna peamiselt külastatakse Eestit suvel. Turismi intensiivsus on Eesti keskmisest suurem viies maakonnas: [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Valga maakond|Valga]] ja [[Harju maakond|Harju maakonnas]]. Ülejäänud kümnes maakonnas jääb intensiivsus keskmisele alla. Kogu Eesti turismi intensiivsuse näitaja on 4 (iga elaniku kohta neli majutusasutuses ööbitud ööd), mis jääb alla [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] keskmisele (5).<ref name=":6" /> == Vaata ka == * [[Turismi mõisteid]] * [[Välisturistide arv Eestis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rIT3c">{{cite web|year=1995|url=http://pub.unwto.org/WebRoot/Store/Shops/Infoshop/Products/1034/1034-1.pdf|title=UNWTO technical manual: Collection of Tourism Expenditure Statistics|page=14|format=PDF|publisher=World Tourism Organization|accessdate=26.03.2009|archive-date=22.09.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100922120940/http://pub.unwto.org/WebRoot/Store/Shops/Infoshop/Products/1034/1034-1.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="WTO2011Highlights">{{cite web|year=2011|url=http://mkt.unwto.org/sites/all/files/docpdf/unwtohighlights11enhr.pdf|title=UNTWO Tourism Highlights 2011 Edition|publisher=[[World Tourism Organization]]|accessdate=1.07.2011|archive-date=3.12.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111203015240/http://mkt.unwto.org/sites/all/files/docpdf/unwtohighlights11enhr.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="WTO2008">{{cite journal|url=http://www.tourismroi.com/Content_Attachments/27670/File_633513750035785076.pdf|title=UNWTO World Tourism Barometer June 2008|publisher=[[World Tourism Organization]]|date=juuni 2008|volume=6|issue=2|accessdate=1.08.2008|archive-date=31.10.2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20081031013714/http://www.tourismroi.com/Content_Attachments/27670/File_633513750035785076.pdf|url-status=dead}}(surnud link)</ref> <ref name="WTOjanuary10">{{cite journal|url=http://unwto.org/facts/eng/pdf/barometer/UNWTO_Barom10_1_en_excerpt.pdf|title=UNWTO World Tourism Barometer January 2010|publisher=[[World Tourism Organization]]|date=jaanuar 2010|volume=8|issue=1|accessdate=18.03.2010|archive-date=26.06.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110626124833/http://unwto.org/facts/eng/pdf/barometer/UNWTO_Barom10_1_en_excerpt.pdf|url-status=dead}}(surnud link)</ref> <ref name="04azl">Feifer, M. (1986). Tourism in history: From Imperial Rome to the present. Stein and Day.</ref> <ref name="0CdlM">Chaney, E. (2000). The Evolution of the Grand Tour: Anglo-Italian Cultural Relations Since the Renaissance. Frank Cass Publishers.</ref> <ref name="fj8w0">Towner, John. (1985). "THE GRAND TOUR A Key Phase in the History of Tourism". Annals of Tourism Research. 12, lk 297–333. J. Jafari and Pergamon Press Ltd.</ref> <ref name="saRDT">Bohls, E., Duncan, I. (Toim.) (2005). Travel Writing 1700–1830 : An Anthology. Oxford University Press.</ref> <ref name="hdPmA">Singh, L. K. (2008). "Issues in Tourism Industry". Fundamental of Tourism and Travel. Delhi: Isha Books. lk 189</ref> <ref name="SwDC3">{{netiviide | url = http://www.coxandkings.co.uk/aboutus-history.aspx | pealkiri = History: Centuries of Experience | väljaandja = [[Cox & Kings]] | vaadatud = 23.09.2013 | arhiivimisaeg = 25.05.2011 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110525050010/http://www.coxandkings.co.uk/aboutus-history.aspx | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="TG8mr">Ingle, R., 1991 Thomas Cook of Leicester, Bangor, Headstart History</ref> <ref name="kJHXx">{{netiviide | url = http://cruiselinehistory.com/tag/prinzessin-victoria-luise/ | pealkiri = ALBERT BALLIN – Inventor and father of the pleasure cruise. | autor = Grace, Michael L. | aeg = 6. juuni 2011 | väljaandja = Cruise Line History| vaadatud = 24.09.2013 | keel =}}</ref> <ref name="uZLLo">{{netiviide | url =http://www.destinationworld.info/newsletter/feature45.html | pealkiri =What is Mass Tourism? An Attempt at Defining It | autor =Hauser, A. | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Destination World | aeg =september 2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =27.09.2013 | keel = | arhiivimisaeg =17.10.2013 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131017055750/http://www.destinationworld.info/newsletter/feature45.html | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="8Zf4N">Grace, Michael L. [https://web.archive.org/web/20111219230025/http://www.kulmhotel-stmoritz.ch/en/portrait/tradition-history/early-winter-tourism.html Early Winter Tourism] Tradition & History (vaadatud 24.09.2013)</ref> <ref name="RuPCY">[https://web.archive.org/web/20131021181753/http://www.wyomingtourism.org/thingstodo/overview/Sleigh-Rides/1551 SLEIGH RIDES] Wyoming Travel and Tourism (vaadatud 24.09.2013)</ref> <ref name="9m2F9">[http://www.dogsledding-adventures.com/ Dog sledding tours, sleddog adventures in Lapland – Sweden]{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Novelli">Niche Tourism: Contemporary Issues, Trends and Cases. Novelli, M. (toim). Routledge. 2005.</ref> <ref name="PDR5L">Arctic Circle Cabin, Rovaniemi 1950–1975. Tourism Board of the City of Rovaniemi. Rautakirja Oy</ref> <ref name=":5">Nelson, V. 2013. ''An Introduction to the Geography of Tourism.'' Rowman & Littlefield Publishers, Inc.</ref> <ref name="OZhxu">Burakowski, E., Magnusson, M.[http://www.nrdc.org/globalwarming/files/climate-impacts-winter-tourism-report.pdf Climate Impacts on the Winter Tourism Economy in the United States] NRDC, detsember 2012 (vaadatud 24.09.2013)</ref> <ref name="Simm">{{netiviide | url =http://traveltips.usatoday.com/positive-negative-effects-tourism-63336.html | pealkiri =Positive & Negative Effects of Tourism | autor =Simm, C. | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =USA Today | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =28.09.2013 | keel = | arhiivimisaeg =17.10.2013 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131017054235/http://traveltips.usatoday.com/positive-negative-effects-tourism-63336.html | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="DImYW">Breiling M., Charamza P. [http://www.breiling.org/publ/snow1.PDF The impact of global warming on winter tourism and skiing: a regionalized model for Austrian snow conditions] Regional Environmental Change, mai 1999 (vaadatud 24.09.2013)</ref> <ref name=":0">Williams, S., Lew, A. A., 2015. ''Tourism Geography: critical understandings of place, space and experience. Third edition.'' Routledge. London, New York.</ref> <ref name="eSNKD">Kaldur, M. [http://www.maaleht.ee/news/tarbija/turism/taliturism-eestis-labi-lume-ja-ule-jaa.d?id=23965437 Taliturism Eestis – läbi lume ja üle jää] Maaleht, 5. veebruar 2009</ref> <ref name=":4">Hall, C. M., Page, S. J., 2009. ''Progress in Tourism Management: From the geography of tourism to geographies of tourism – A review.'' Tourism Management, vol. 30. no 1, pp. 3–16.</ref> <ref name="N2tky">{{netiviide | url =http://web.nchu.edu.tw/pweb/users/hychuo/lesson/5877.pdf | pealkiri =Medical tourism–health care in the global economy | autor =Horowitz, M. D., Rosensweig, J. A. | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Physician Executive | aeg =november 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =26.09.2013 | keel = | arhiivimisaeg =16.10.2013 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131016211942/http://web.nchu.edu.tw/pweb/users/hychuo/lesson/5877.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name=":6">Eesti statistika kvartalikiri. 3/2016. Tallinn. Statistikaamet.</ref> <ref name="JKaxL">{{netiviide | url =http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2234298/ | pealkiri =Medical Tourism: Globalization of the Healthcare Marketplace | autor =Horowitz, M. D., Rosensweig, J. A., Jones, C. A. | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Medscape General Medicine | aeg =2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =26.09.2013 | keel =}}</ref> <ref name="vyB40">Gahlinger, PM. ''The Medical Tourism Travel Guide: Your Complete Reference to Top-Quality, Low-Cost Dental, Cosmetic, Medical Care & Surgery Overseas.'' Sunrise River Press, 2008.</ref> <ref name="m4sPw">{{netiviide | url =http://bmjopen.bmj.com/content/3/2/e002302.full | pealkiri =Ethical and legal implications of the risks of medical tourism for patients: a qualitative study of Canadian health and safety representatives’ perspectives | autor =Crooks et al. | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =BMJ Open | aeg =8.02.2013 | koht = | väljaandja = | vaadatud =26.09.2013 | keel =}}</ref> <ref name="2sASH">Wilson, C. (1996). Atlas of Holy Places & Sacred Sites. DK Adult. lk 29.</ref> <ref name="SKXuR">Engman, K. [http://kjt.ee/2012/06/palverannak-kui-ajastuteulene-fenomen/ Palverännak kui ajastuteülene fenomen] Kirik ja Teoloogia, 20.06.2012</ref> <ref name="uoTHe">{{netiviide | url =http://www.elementmoscow.ru/articles.php?i=125000&s=04-in-motion | pealkiri =Extreme tourism | autor =Watt, P. | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Elelement | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =25.09.2013 | keel = | arhiivimisaeg =29.09.2007 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070929203906/http://www.elementmoscow.ru/articles.php?i=125000&s=04-in-motion | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="kzDn4">{{netiviide | url =http://www.nytimes.com/2007/12/16/world/americas/16iht-tourism.1.8762449.html?_r=0 | pealkiri ='Tourism of doom' on rise | autor =Salkin, A. | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =The New York Times | aeg =16.09.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =25.09.2013 | keel =}}</ref> <ref name="X2hg6">[http://www.wisegeek.com/what-is-disaster-tourism.htm What Is Disaster Tourism?]. Petersen, L. Kasutatud 25.09.2013</ref> <ref name="tdZA6">[https://web.archive.org/web/20120516161403/http://eesti.soomaa.com/soomaa-viies-aastaaeg/ Soomaa viies aastaaeg]. Soomaa (2013). Kasutatud 25.09.2013</ref> <ref name="Zxc0b">{{netiviide | url =http://www.dailymail.co.uk/home/moslive/article-1283188/Your-flight-departing-space-terminal-1-The-amazing-story-Sir-Richard-Bransons-new-Virgin-Galactic-project.html | pealkiri =Your flight is now departing from space terminal 1: The amazing story behind Branson's Virgin Galactic project | autor =Batley, A. | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg =5.06.2010 | koht =London | väljaandja =Daily Mail | vaadatud =25.09.2013 | keel =}}</ref> <ref name="7kFaX">{{netiviide | url =http://www.faa.gov/news/updates/media/Economic%20Impact%20Study%20September%202010_20101026_PS.pdf | pealkiri =The Economic Impact of Commercial Space Transportation on the U. S Economy in 2009 | autor = | failitüüp = | täpsustus =Lehekülg 11 | väljaanne = | aeg =september 2010 | koht = | väljaandja =Federal Aviation Administration | vaadatud =25.09.2013 | keel =}}</ref> <ref name="1PfvI">{{netiviide | url =http://www.lonelyplanet.com/usa/san-francisco/travel-tips-and-articles/76124 | pealkiri =Top gay-friendly destinations | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Lonely Planet | aeg =08.08.2013 | koht = | väljaandja = | vaadatud =25.09.2013 | keel =}}</ref> <ref name="aeM6D">{{netiviide | url =http://www.travelandleisure.com/articles/on-location | pealkiri =Pop Culture Trips | autor =Metcalf, S. | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Travel+Leisure | aeg =mai 2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =25.09.2013 | keel =}}</ref> <ref name="4vAkZ">{{netiviide | url =http://www.theculturedtraveler.com/Archives/AUG2005/Movies_New_Zeland.htm | pealkiri =Movie Tourism in New Zealand | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =The Cultured Traveler | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =25.09.2013 | keel = | arhiivimisaeg =16.10.2013 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131016211717/http://www.theculturedtraveler.com/Archives/AUG2005/Movies_New_Zeland.htm | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="VZGne">WTO Statement On The Prevention Of Organized Sex Tourism. Adopted by the General Assembly of the World Tourism Organization at its eleventh session – Cairo (Egypt), 17–22 October 1995 (Resolution A/RES/338 (XI))</ref> <ref name="qQovP">{{netiviide | url =http://pulitzercenter.org/blog/untold-stories/economics-commercial-sexual-exploitation | pealkiri =The Economics of Commercial Sexual Exploitation | autor =Guzder, D. | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Pulitzer Center on Crisis Reporting | aeg =25.08.2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =25.09.2013 | keel = | arhiivimisaeg =21.12.2010 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20101221005310/http://pulitzercenter.org/blog/untold-stories/economics-commercial-sexual-exploitation | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Ovx87">{{netiviide | url =http://www.ausport.gov.au/fulltext/2000/feddep/SportTourismStrategy.pdf | pealkiri =Towards A National Sports Tourism Strategy | autor =Commonwealth of Australia | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg =2000 | koht = | väljaandja = | vaadatud =25.09.2013 | keel =}}</ref> <ref name="tAe4p">{{netiviide | url =http://www.insidethegames.biz/olympics/summer-olympics/2012/1011660-london-2012-ticket-sales-record-set-to-leave-politicians-unimpressed | pealkiri =London 2012 ticket sales record set to leave politicians unimpressed | autor =Mackay, D. | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Inside the Games | aeg =13.11.2012 | koht = | väljaandja = | vaadatud =25.09.2013 | keel = | arhiivimisaeg =18.10.2013 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131018021046/http://www.insidethegames.biz/olympics/summer-olympics/2012/1011660-london-2012-ticket-sales-record-set-to-leave-politicians-unimpressed | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="I7xMU">https://www.linkedin.com/pulse/positive-negative-effects-tourism-social-cultural-prince-mdusman, The positive and negative effects of Tourism on the social-cultural environment of a country, LinkedIn. 2016, 30. jaanuar.</ref> <ref name="9CVyt">https://web.archive.org/web/20171212031616/https://www.culturepartnership.eu/article/influence-of-culture-on-tourism, Влияние культурных и креативных индустрий на туризм и обновление городской среды, Ernst&Young, s.a.</ref> <ref name="vvZqR">https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kultuur, Eesti kultuur, Vikipeedia, (s.a).</ref> <ref name="dt0a8">{{netiviide | url =http://www.unep.org/resourceefficiency/Business/SectoralActivities/Tourism/FactsandFiguresaboutTourism/ImpactsofTourism/EconomicImpactsofTourism/NegativeEconomicImpactsofTourism/tabid/78784/Default.aspx | pealkiri =Negative Economic Impacts of Tourism | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Resource Efficiency and Sustainable Consumption and Production | aeg = | koht = | väljaandja =United Nations Environment Programme (UNEP) | vaadatud =28.09.2013 | keel = | arhiivimisaeg =16.10.2013 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131016232725/http://www.unep.org/resourceefficiency/Business/SectoralActivities/Tourism/FactsandFiguresaboutTourism/ImpactsofTourism/EconomicImpactsofTourism/NegativeEconomicImpactsofTourism/tabid/78784/Default.aspx | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="k3Sg1">Mill, R. C. (2002). ''The Tourism System''. Kendall/Hunt Publishing Company.</ref> <ref name="NuSza">[https://web.archive.org/web/20131017003437/http://www.publicsector.org/local_agenda_21and_you/WhileTravelling/5Questions.html While Travelling 5 – Questions for your travel agent] Agenda 21 (vaadatud 28.09.2013)</ref> <ref name="XbpSk">[https://web.archive.org/web/20131016214813/http://www.responsibletravelreport.com/component/content/article/2642-mass-tourism-effects The Effects Mass Tourism Has Had on Developing Countries] Responsible Travel Report (vaadatud 28.09.2013)</ref> <ref name="WWn58">[https://web.archive.org/web/20131017063132/http://green.hotelscombined.com/Rtg-Negative-Impacts-of-Tourism.php The Responsible Traveler Guide] Green Hotels & Responsible Tourism Initiative (vaadatud 28.09.2013)</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://www.riigiteataja.ee/akt/12925321?leiaKehtiv Turismiseadus] [[Kategooria:Turism| ]] f6zw245yuar7nkhowibu6itgjhexg7n 0 6734 7162553 6167758 2026-05-28T08:17:24Z ~2026-31855-77 230470 7162553 wikitext text/x-wiki [[File:Mangan 1-crop.jpg|thumb|200px|right|Mangaan]] {{KeemElem|25|Mangaan|Mn|54,9380|keMetall|2|8|13|2|||}} '''Mangaan''' on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 25. Tal on üks [[stabiilne isotoop|stabiilne]] [[isotoop]] [[massiarv]]uga 55. Omadustelt on mangaan [[metall]]. [[Normaaltingimused|Normaaltingimustel]] on ta [[tihedus]] 7,47 g/cm³. Selle [[sulamistemperatuur]] on 1244 [[Celsiuse skaala|Celsiuse kraadi]]. Levinumad [[oksüdatsiooniaste|oksüdatsiooniastmed]] on +2, +3, +4, +6 ja +7. Sessu oli siin {{keemElemMetallid}} [[Kategooria:Keemilised elemendid]] [[Kategooria:Lihtained]] [[Kategooria:Metallid]] aj8caw5w0q4zcwkmre1rlon96egje0u 7162557 7162553 2026-05-28T08:18:17Z ~2026-31855-77 230470 7162557 wikitext text/x-wiki [[File:Mangan 1-crop.jpg|thumb|200px|right|Mangaan]] {{KeemElem|25|Mangaan|Mn|54,9380|keMetall|2|8|13|2|||}} '''Mangaan''' on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 25. Tal on üks [[stabiilne isotoop|stabiilne]] [[isotoop]] [[massiarv]]uga 55. Omadustelt on mangaan [[metall]]. [[Normaaltingimused|Normaaltingimustel]] on ta [[tihedus]] 7,47 g/cm³. Selle [[sulamistemperatuur]] on 1244 [[Celsiuse skaala|Celsiuse kraadi]]. Levinumad [[oksüdatsiooniaste|oksüdatsiooniastmed]] on +2, +3, +4, +6 ja +7. Mangaanil on suured tissid {{keemElemMetallid}} [[Kategooria:Keemilised elemendid]] [[Kategooria:Lihtained]] [[Kategooria:Metallid]] rw989np8cb3g1n7pnotdengwi2nmrmc 7162558 7162557 2026-05-28T08:21:47Z Ellenlbbh 111631 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7162557|7162557]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-31855-77|~2026-31855-77]] ([[User talk:~2026-31855-77|arutelu]]) 7162558 wikitext text/x-wiki [[File:Mangan 1-crop.jpg|thumb|200px|right|Mangaan]] {{KeemElem|25|Mangaan|Mn|54,9380|keMetall|2|8|13|2|||}} '''Mangaan''' on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 25. Tal on üks [[stabiilne isotoop|stabiilne]] [[isotoop]] [[massiarv]]uga 55. Omadustelt on mangaan [[metall]]. [[Normaaltingimused|Normaaltingimustel]] on ta [[tihedus]] 7,47 g/cm³. Selle [[sulamistemperatuur]] on 1244 [[Celsiuse skaala|Celsiuse kraadi]]. Levinumad [[oksüdatsiooniaste|oksüdatsiooniastmed]] on +2, +3, +4, +6 ja +7. {{keemElemMetallid}} [[Kategooria:Keemilised elemendid]] [[Kategooria:Lihtained]] [[Kategooria:Metallid]] csi2en7t1c04aiq5e3lnrac626bjmta 0 7544 7162564 6971876 2026-05-28T08:23:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162564 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{see artikkel|räägib LED-ist, lühendit LEED kasutatakse [[madala energiaga elektronide difraktsioon]]i kohta.}} '''Valgusdiood''' on [[pn-siire|pn-siirdega]] [[diood]], mis muundab elektrienergiat nähtavaks valguseks, samuti optiliseks kiirguseks [[spektroskoopia|spektri]] infrapunases või ultravioletses osas. Valgusdioodi kohta kasutatakse rahvusvahelist lühendit '''LED''' ([[inglise keel]]est ''light-emitting diode'' – valgust kiirgav [[diood]]) ja eestikeelset mugandust '''leed''' (viimast peamiselt [[leedlamp|leedlambi]] tähenduses). Õige suurusega [[päripinge]] rakendamisel [[elektrood]]idele hakkab valgusdiood kiirgama kindla [[lainepikkus]]ega valgust, mis sõltub kestast ja teistest koostiselementidest, mida diood sisaldab. Valgusdioodil on nagu tavalisel dioodilgi kaks kontakti – [[anood]] ja [[katood]]. Valgusdioodi tingmärgi juures tähistab anoodi plussmärk (+) ja katoodi miinusmärk (–). Päripingestamisel rakendatakse LED-i anoodile positiivne ja katoodile negatiivne pinge. Muul juhul valgusdiood ei sütti. LED-i päripinge sõltub selle värvusest – pikema lainepikkusega LED-ide (punased) puhul on see suurusjärgus 2 V, lühema lainepikkusega (sinised) on see ~3 V.<ref name="valgusdiood" /> Tavaliselt on LED-ide võimsus mõnikümmend millivatti<ref name="valgusdiood" />, millest tulenevalt peab ka vool samas suurusjärgus olema. Suurema pinge või voolu rakendamisel LED-ile võib selle lihtsalt läbi põletada. Varasemad LED-id kiirgasid väikese intensiivsusega punast valgust, kuid tänapäeva valgusdioodid on saadaval juba erinevates lainepikkustes, mis kiirgavad infrapunavalgusest ultraviolettvalguseni, omades sealjuures väga kõrget eredusastet. [[Image:Leuchtdioden.jpg|thumb|365px|Erinevad valgusdioodid]] Valgusdioode kasutatakse indikaatoritena mitmesugustes elektroonikaseadmetes: [[televiisor]]i- ja [[raadiovastuvõtja|raadio]]juhtpultides [[infrapunasaatja]]na ja mujal. Valgusdiood-pooljuhte kasutatakse veel näiteks uuemates [[foor]]ides või elektrooniliselt juhitavates [[liiklusmärk]]ides [[raudteejaam]]ades, lennujaama [[terminal]]ides ja infotabloodel. Suuremõõtmelised videoekraanid ja suur valik igasuguseid vahendeid valgustatud [[reklaam]]stendidel on samuti koht, kus leidub dioode. LED-e kasutatakse ka vähiravis ravimiaktiveerijana ([[valgusteraapia]]) ja [[kosmoselaev]]ades taimelavade valgustitena.<ref name="OSRAM" /> Tehnoloogia arenedes leiavad valgusdioodid järjest rohkem rakendust erinevates arvutiriistvara- ja meediaseadmetes ([[OLED|orgaanilistel valgusdioodidel]] põhinevad lameekraanid tava- ja taskuelektroonika seadmetes, [[välk|välgud]] [[fotoaparaat]]ides ja [[nutitelefon]]ides). ==Ajalugu== ===Avastused ja varasemad leiutised=== [[File:SiC LED historic.jpg|thumb|Saadud roheline elektroluminestsents otsekontaktist [[Ränikarbiid|SiC]] kristalliga loob [[H. J. Round]]i algupärase eksperimendi aastast 1907]] [[Elektroluminestsents|Elektroluminestsentsi]] kui nähtuse avastas inglasest eksperimenteerija [[H. J. Round]] 1907. aastal [[Marconi Company|Marconi laboris]], kasutades [[ränikarbiid]]kristalli ja [[''cat’s-whisker'' kristallidetektor]]it.<ref name="eng" /> Venelane [[Oleg Lossev]] esitles esimese valgusdioodi loomist 1927. aastal. Tema uurimistöö avaldati vene-, saksa- ja ingliskeelsetes teadusajakirjades, kuid siiski ei leidnud see avastus mitme järgmise aastakümne jooksul praktilist kasutust.<ref name="eng" /> Rubin Braunstein [[Radio Corporation of America|RCA-st]] esitles infrapunavalguse eraldumist [[galliumarseniid]]ist (GaAs) ja teistest poojuhtsulamitest 1955. aastal. Braunstein jälgis infrapunavalguse emissiooni, mis kutsuti esile lihtsate [[diood]]struktuuridega, kasutades [[galliumantimoniid]]i (GaSb), GaAs, [[indiumfosfiid]]i (InP), ja [[räni-germaanium]]i (SiGe) sulameid toatemperatuuril ja temperatuuril 77 [[Kelvin|K]]. 1961. aastal leidsid Ameerika eksperimenteerijad Robert Biard ja Gary Pittman ettevõttes [[Texas Instruments]] töötades, et elektrilise pinge rakendamisel GaAs-ile kiirgas viimane infrapunakiirgust, ning patenteerisid infrapunavalgusdioodi ehk infrapuna-LED-i.<ref name="eng" /> Esimese nähtava spektriga (punase) valgusdioodi töötas välja [[Nick Holonyak|Nick Holonyak juunior]] 1962. aastal [[General Electric Company]]s. Holonyaki peetakse valgusdioodi isaks. M. George Craford, Holonyaki õpilane, leiutas 1972. aastal kollase LED-i ning parandas punase ja punase-oranži valgusdioodi eredusväärtusi kümnekordselt. Aastal 1976 lõi T. P. Pearsall esimesed väga eredad, suure kasuteguriga valgusdioodid [[kiudoptika|kiudoptilise]] [[telekommunikatsioon]]i tarbeks, leiutades sedasi uued pooljuhtmaterjalid, mis olid kohandatud täpselt sellistele lainepikkustele, mida kasutatakse ülekannetel kiudoptikas.<ref name="eng" /> Esimesi valgusdioode kasutati peamiselt tööstuses indikaatorvalgustitena. Valgustitena kasutamiseks olid need aga liiga nõrga valgustugevusega, seega kasutati neid indikaatoritena. Esimese suure heledusega sinise valgusdioodi töötas välja Shuji Nakamura Nichia Corporationist. Sinise valgusdioodi leiutamine viis varsti ka valge valgusdioodi loomiseni 1990. aastatel. Kuni 1968. aastani olid nähtava valguse ja infrapunavalgusdioodid väga kallid. Üks LED maksis pea 200 USD tükk, mille tõttu leidsid need praktikas vähe kasutust. [[Monsanto Company]] oli esimene ettevõte, kes alustas 1968. aastal valgusdioodide masstootmist, kasutades selleks galliumarseniidfosfiide (GaAsP), et toota indikaatoritele sobivaid punaseid LED-e. Samal aastal tutvustas valgusdioode ka ettevõte [[Hewlett-Packard]] (HP), algselt tarnis ta GaAsP varud ettevõttelt Monsanto Company. LED-tehnoloogia leidis suurt kasutust numbriekraanides ja HP võttiski selle kasutusele oma varem välja arendatud käsikalkulaatorites. 1970. aastad olid kaubanduslikult edukad, ettevõte Fairchild Optoelectronics tootis valgusdioodseadmeid alla viie sendi tükist. Nende seadmete pooljuhtkristallide ühenditest kiipide valmistamiseks rakendati [[Planaarkromatograafia|planaartehnoloogiat]]. Vastava tootmistehnoloogia leiutas Dr. Jean Hoerni ettevõttes [[Fairchild Semiconductor]]. Kiibitootmise planaartöötluse ja innovaatiliste pakkemeetodite kombinatsioon lubas Fairchildi meeskonnal, mida juhtis valguselektroonika pioneer Thomas Brandt, saavutada vajaliku tootmiskulude vähenemise. Need meetodid on valgusdioodide tootjatel jätkuvalt kasutusel.<ref name="eng" /> ===Praktiline kasutus=== LED-i kui praktilist [[Elektroonikakomponentide loend|elektroonikakomponenti]] tutvustati 1962. aastal.<ref name="fNWZA" /> Kõigepealt leidsid esimesed laiatarbe valgusdioodid kasutust kallimates masinates nagu [[laboratoorium]]ite ja elektroonika testseadmetes, asendamaks hõõg- ja [[neoonlamp|neoonindikaatorlampe]] ning seejärel ka [[7-segmendiline LED numberindikaator|seitsme-segmendi kuvarites]]. Hiljem tulid need kasutusele ka sellistes levinud seadmetes nagu [[televiisor]]id, [[raadio]]d, [[telefon]]id, [[kalkulaator]]id ja isegi [[kell]]ad. Digitaalsetes kellades kasutati LED-e juba 1960. aastatest saati ja neid kasutatakse kellade valmistamisel siiani.<ref name="OSRAM" /> Punased LED-id olid parasjagu heledad ainult indikaatoritena kasutamiseks, sest väljakiiratav valgus ei suutnud ümbrust valgustada. Aja möödudes said laiemalt kättesaadavamaks ka teised värvid, mis niisamuti leidsid kasutust erinevates seadmetes peamiselt indikaatoritena.<ref name="eng" /> Materjalide ja tehnoloogia arenguga kasvas valgusdioodide valguse kiirgamise võime, samas hoides kasuteguri ja töökindluse vastuvõetaval tasemel. Suure võimsusega valge LED-i leiutamine ja areng viis valgusdioodide kasutuse valgustite valdkonda, tulles tõsiseks konkurendiks hõõg- ja [[luminofoorlamp]]idele.<ref name="q2DK5" /><ref name="RpyHJ" /> Enamik LED-e valmistati väga levinud 5&nbsp;mm ja 3&nbsp;mm kestades, aga tõusva väljundvõimsusega on kasvanud vajadus üleliigse kuumuse hajutamiseks, et säilitada töökindlus, selle tõttu on muutunud kestad konstruktsioonilt üha keerukamaks.<ref name="7Y4JV" /> Suure võimsusega valgusdioodid (''High Power LED'') sarnanevad varasema aja LED-idega väga vähe.<ref name="l4iun" /> [[Pilt:Haitzi_seadus.svg|thumb|200px|Illustratsioon [[Haitzi seadus]]e kohta. Valguse väljundvõimsus LED-ist aastate kaupa. NB! Vertikaalteljel on [[logaritmiline skaala]]]] ===Jätkuv areng=== Esimest suure heledusega sinist LED-i demonstreeris Nichia Corporationis töötav Shuji Nakamura, kes sai selle leiutise eest 2006. aastal [[:en:Millennium Technology Prize|Millenniumi Tehnoloogia Auhinna]]<ref name="zlm56" />. See valgusdiood baseerus keemilisel ühendil InGaN. 1995. aastal uuris Alberto Barbieri [[Cardiffi Ülikool]]i laboris suure heledusega LED-ide kasutegurit ja töökindlust ning tegi väga muljetavaldava esitluse, kasutades (AlGaInP/Ga/As) LED-il indiumtinaoksiidist tehtud läbipaistvat kontakti.<ref name="eng" />. Sinise LED-i ja suure kasuteguriga valgusdioodide olemasolek viis kiiresti esimese valge valgusdioodi arendamiseni. Praeguseks domineerivad valge valguse saamiseks LED-ides kaks peamist tehnoloogiat. Esimesel juhul rakendatakse ühes kestas koos tööle [[punane]], [[roheline]] ja [[sinine]], mille tulemusel saadaksegi [[valge]] [[valgus]] (vaata ka [[RGB]]), teisel juhul lisatakse sinisele dioodile luminestsentset värvi, ehk segades sinist ja kollast kokku ühte valgust kiirgavasse dioodi, tekitatakse valgusradiatsioon, mis on inimsilmaga nähtav valge valgusena.<ref name="OSRAM" /> LED-tehnoloogia edenemisele on kõvasti kaasa aidanud teiste pooljuhttehnoloogiate arendamine ja suur areng optikas ja materjaliteadustes. Tehnoloogiaedusammud on kasvanud [[eksponentsiaalne|eksponentsiaalselt]], kasutegur ja valguse kiirguse kasv on kahekordistunud pea iga kolme aasta järel – seda 1960. aastast saadik – sarnaselt [[Moore'i seadus]]ega. Kuid vastavat trendi valgusdioodide tehnoloogias kutsutakse Dr. Roland Haitzi järgi [[Haitzi seadus]]eks (vaata joonist paremal).<ref name="GBiRy" /> [[Nanokristall]]ide ja suuremate silikoonist toorkristallide kasutamisega on saavutatud veel parem kasutegur ja kokkuhoid tootmises.<ref name="wzC27" /> 2009. aastat võib pidada LED-ide revolutsiooni alguseks. Pooljuhttehnoloogia toob efektiivse, kõrgekvaliteedilise ja vastupidava valguslahenduse jms tipptehnoloogia kõikjale kodumajapidamistesse ja ärikeskkondadesse.<ref name="SkWZF" /> ==Valgusdioodi ehitus ja tööpõhimõte== ===Tööpõhimõte=== [[Pilt:LED_roheline_et.svg|thumb|300px|right|Valgusdioodi ehitus. Elektroodi otsad kestas (markeering: alasi ja post – nimetused tulenevad nende kujust) käituvad kui ankrud, mis takistavad juhtide väljatõmbamist mehaaniliselt rakendatud jõu või vibratsiooni tagajärjel]] Valgusdioodi [[kiirgus]] kujutab endast [[elektroluminestsents]]i, mis tekib elektriliselt [[Ergastatud olek|ergastatud]] elektronide ja aukude [[aineosakeste rekombinatsioon|rekombinatsioon]]il. Rekombinatsioon võib aset leida mitmesuguseid (nii kiirguslikke kui ka mittekiirguslikke) kanaleid pidi. Rekombinatsioonil vabanev [[energia]] võib kuluda valguskvandi ([[footon]]i) tekitamiseks, mõne teise juhtivustsooni elektroni energia suurendamiseks (nn [http://www.fi.tartu.ee/~kiku/Loengud_06/L_08_Auger.pdf Auger' protsess]) või kristalli võnkekvandi ([[foonon]]i) ergastamiseks.<ref name="praksist" /> Valgusdioodi ehituse skeem on kujutatud kõrvaloleval joonisel. Enamjaolt koosneb tavaline LED kahest elektroodist ja pooljuhtmaterjalidest tehtud kiibikesest, mis on uputatud plastikkesta sisse. Siinkohal on kasutatud n⁺-p siiret (vaata ka [[pn-siire]]). Kuna n⁺-piirkond on tugevalt legeeritud, siis suur osa n⁺-piirkonnast tulevaid elektrone levivad p-piirkonda (nad ei jõua siirdel rekombineeruda), kus nad rekombineeruvad oma difusioonitee pikkuse ulatuses p-piirkonna aukudega. Kiirguse väljajuhtimiseks aktiivsest piirkonnast kasutatakse mitmesuguseid võtteid: siire tehakse välispinna lähedale, et vähendada neeldumiskadusid; pinnale antakse selline kuju, et valgus langeks pinnale [[täieliku peegeldumise piirnurk|täieliku sisepeegelduse piirnurgast]] väiksemate nurkade all; pooljuhi pind kaetakse selgendava optilise kilega, et vältida pooljuhi suurest murdumisnäitajast tingitud peegelduskadu; alusmaterjal tehakse läbipaistev ja aluskontakt peegeldav.<ref name="praksist" /> ===Kest/korpus=== Kapseldusmaterjalidena kasutatakse peamiselt [[Epoksüvaigud|epoksüvaiku]], [[polümetüülmetakrülaat]]e (PMMA) ja [[silikoon]]e.<ref name="gfZ2T" /> Üldjuhul on valgusdioodi pooljuhtidest osad uputatud kestamaterjali sisse, mis täidab järgmisi eesmärke: *paigalduslihtsus; *mehaaniline stabiilsus – õrnad [[elektriskeem]]i osad on selle abil tugevamini kinnitatud ja nii ka purunemise eest kaitstud; *kahe keskkonna vaheline hermeetilisus – kaitse soovimatu elektrijuhtimise ja keemilise reaktsiooni eest. Kesta ülesanne on veel võimendada ja suunata või hajutada valguse kiirgust, mille saavutamiseks antakse kestale vastav kuju ([[poolkera]]kujuline, [[silinder|silindriline]] või kandiline jne) ==Eelised ja puudused== ===Eelised=== *'''Kasutegur''' – valgusdioodid eraldavad tarbiva võimsusühiku kohta rohkem valgust kui hõõglambid.<ref name="vordlus" /> Kasutegur on sõltumatu kujust ja suurusest, mida ei saa öelda luminofoorlampide kohta. Lisaks eraldavad nad vähem soojust, mis on valgustite puhul raisatud energia (hõõglampide puhul kuni 95%<ref name="valgustus.ee" />). See omadus võimaldab kasutada valgusdioode just tundlike tekstuuride tööstuses neid kahjustamata. (Isegi kui soojust eraldub, siis suuremal jaol valgusdioodi põhja kaudu) *'''Suurus''' – valgusdioodid on väga väikesed, mistõttu saab neid kasutada kohtades, kuhu alternatiivsed valguslahendused ei mahu. Hõlbus paigaldada trükkplaadile. *'''Värvus''' – valgusdioodid on tõhusamad saavutamaks konkreetse värvi kiirgamist, sest nad ei vaja selleks eraldi filtreid. *'''Valguse reguleerimine''' – LED-i valgustugevust saab kergesti reguleerida, muutes rakendatavat pinget.<ref name="inseneeria" /> *'''Lülitusaeg''' – süttivusaeg on väga lühike. [[Tallinna Tehnikaülikool]]is on saavutatud lülitusajaks ligikaudu 10 nanosekundit.<ref name="nYieW" /> Telekommunikatsioonis kasutatavatel LED-idel võib olla isegi lühem reageerimisaeg. Valgusdiood talub hästi kiireid sisse-välja lülitusi, mida luminofoorlambid või hõõglambid ei talu. *'''Töökindlus''' – LED ei põle läbi nagu teised valgusallikad, vaid ajapikku nende valgusviljakus väheneb. Enamjaolt võib valgusdioodide elueaks lugeda 50 000 tundi, kuid see võib olenevalt otstarbest olla isegi kuni 200 000 tundi.<ref name="valgustus.ee" /> Tüüpiliste luminofoorlampide elueaks märgitakse 10 000 – 15 000 tundi, olenevalt nende kasutamisest ja hõõglampide elueaks vaid 1000–2000 tundi.<ref name="eng" /> *'''Põrutuskindlus''' – luminofoor- ja hõõglambid on haprad, valgusdioodides ei kasutata kergesti katkevat hõõgniite ega klaasist detaile, mis teeb nad purunemis- ja vibratsioonikindlaks.<ref name="ledvalgus" /> *'''Fokuseerimine''' – valgusdioode on võimalik lihtsalt fokuseerida, valmistades kestalääts vastavate omadustega. Luminofoor- ja hõõglampide puhul läheb tavaliselt tarvis väliseid reflektorpindu, et suunata valgust vajaminevas suunas. *'''Keskkonnasõbralikkus''' – tootmisel ei kasutata pliid ega elavhõbedat, valgustites kasutatavad valgusdioodid ei sisalda IR- ja UV-kiirgust – seega ei saasta need keskkonda ega kujuta ohtu inimestele.<ref name="ledvalgus" /> ===Puudused=== *'''Kõrge hind''' – LED on luumeni kohta kallim kui ükski teine valgustehnoloogia.<ref name="inseneeria" /> *'''Sõltuvus temperatuurist''' – LED-i tööjõudlus sõltub oluliselt ümbritseva keskkonna temperatuurist. Kui temperatuur on liiga kõrge, võib see viia LED-i läbipõlemiseni. *'''Valguse kvaliteet''' – valgusdioodide valguses võivad objektide värvid paista teistsugused.<ref name="inseneeria" /> Üksik diood on kitsa lainepikkuse spektriga. *'''Valgustatuse nurk''' – ühe valgusdioodiga ei saa valgustada suurt ala. *'''Valguse saastatus''' – kuna külma valgusega LED eraldab rohkem sinakat valgust kui teised valgusallikad, tekitab ta sellega rohkem valguse saastatust.<ref name="inseneeria" /> *'''[[Päripinge|Polaarsus]]''' – LED süttib vaid juhul, kui ta anoodile rakendatakse positiivne ja katoodile negatiivne pinge. Muul juhul valgusdiood ei sütti. *'''"Sinine oht"''' – intensiivne sinine valgus võib tekitada fotokeemilisi kahjustusi silma võrkkestale.<ref name="iaqcI" /> ==Värvid ja materjalid== Järgmine tabel<ref name="eng" /> annab ülevaate suurema levikuga valgusdioodide värvidest ja nende valmistamiseks kasutatavatest pooljuhtmaterjalidest. Lisaks on toodud välja ka lainepikkuste vahemikud ja kasutatavad pinged. {| class="wikitable" ! ![[Värv]] ![[Lainepikkus]] [[nanomeeter|nm]] ![[Pinge (elekter)|Pinge]] [[V]] ![[Pooljuht]]materjal |- | style="background:#200000;"| |[[Infrapunakiirgus|Infrapunane]] ||[[Lainepikkus|''λ'']] > 760 ||[[Delta (täht)|Δ]]''V'' < 1,9 || [[Galliumarseniid]] (GaAs)<br />[[Alumiiniumgalliumarseniid]] (AlGaAs) |- | style="background:red;"| |[[Punane]] ||610 < ''λ'' < 760 ||1,63 < Δ''V'' < 2,03 || [[Alumiiniumgalliumarseniid]] (AlGaAs)<br />[[Galliumarseniidfosfiid]] (GaAsP)<br/>[[Alumiiniumgalliumindiumfosfiid]] (AlGaInP) <br /> [[Gallium(III)fosfiid]] (GaP) |- | style="background:#ff7f00;"| |[[Oranž]] ||590 < ''λ'' < 610 ||2.03 < Δ''V'' < 2.10 || [[Galliumarseniidfosfiid]] (GaAsP)<br/>[[Alumiiniumgalliumindiumfosfiid]] (AlGaInP) <br />[[Gallium(III)fosfiid]] (GaP) |- | style="background:yellow;"| |[[Kollane]] ||570 < ''λ'' < 590 ||2,10 < Δ''V'' < 2,18 || [[Galliumarseniidfosfiid]] (GaAsP)<br/>[[Alumiiniumgalliumindiumfosfiid]] (AlGaInP) <br/>[[Gallium(III)fosfiid]] (GaP) |- | style="background:#0f0;"| |[[Roheline]] ||500 < ''λ'' < 570 ||1,9 < Δ''V'' < 4,0 || [[Indiumgalliumnitriid]] (InGaN) / [[Gallium(III)nitriid]] (GaN)<br />[[Gallium(III)fosfiid]] (GaP)<br/>[[Alumiiniumgalliumindiumfosfiid]] (AlGaInP)<br/>[[Alumiiniumgalliumfosfiid]] (AlGaP) |- | style="background:blue;"| |[[Sinine]] ||450 < ''λ'' < 500 ||2,48 < Δ''V'' < 3,7 || [[Tsinkseleniid]] (ZnSe)<br />[[Indiumgalliumnitriid]] (InGaN)<br />[[Ränikarbiid]] (SiC) substraadina<br/>[[Räni]] (Si) substraadina – (arendusjärgus) |- | style="background:#8b00ff;"| |[[Violetne]] ||400 < ''λ'' < 450 ||2,76 < Δ''V'' < 4,0 || [[Indiumgalliumnitriid]] (InGaN) |- | style="background:#bf00ff;"| |[[Lilla (värv)|Lilla]] ||mitu liiki ||2,48 < Δ''V'' < 3,7 || kahekordne sinine/punane LED,<br />sinine ja punase luminofooriga<br />või valge lilla korpusega |- | style="background:#200020;"| |[[Ultravioletne valgus|Ultravioletne]] ||''λ'' < 400 ||3,1 < Δ''V'' < 4,4 || [[Teemant]] (C) (235&nbsp;nm)<br/>[[Boornitriid]] (BN) (215&nbsp;nm)<br />[[Alumiiniumnitriid]] (AlN) (210&nbsp;nm)<br/>[[Alumiiniumgalliumnitriid]] (AlGaN)<br/>[[Alumiiniumgalliumindiumnitriid]] (AlGaInN) – (210&nbsp;nm) |- | style="background:white;"| |[[Valge]] || lai spekter ||Δ''V'' = 3,5 || Sinine / UV-diood kombineeritud kollase luminofooriga&nbsp; |} <ref name="XUzKB" /> ]] ===Orgaaniline valgusdiood ehk OLED=== [[Orgaaniline valgusdiood|Orgaanilise valgusdioodi]] kiirgavaks [[elektroluminestsents]]eks kihiks on [[Orgaanilised ühendid|orgaaniline ühend]]. See orgaanilise pooljuhi kiht asub kahe elektroodi vahel. Üldiselt vähemalt üks elektrood on läbipaistev. OLED-e kasutatakse enamasti televiisorite lameekraanides, arvutikuvarites, väikestes kandeseadmetes nagu [[nutitelefon]]id ja [[pihuarvuti]]d. ''OLED''-tehnoloogial põhinevate ekraanidega suudetakse esitada kõige tõetruumat musta värvi. Pisut leiavad orgaanilised valgusdioodid kasutust ka valgusallikates, kuid oma varajase arengufaasi tõttu kiirgavad nad pindühiku kohta tavaliselt vähem valgust kui mitteorgaanilised LED-id.<ref name="OLED" /> ==Väärarvamused LED-ide kohta== *''LED valgustid sobivad hästi sauna valgustuseks'' Tegelikult ei tohiks üle 70-kraadises keskkonnas valgusdioode kasutada – nende eluiga lüheneb märgatavalt. Ehk siis, kui kasutada saunas, siis põranda lähedal või pole mõtet oodata pooltki lubatud elueast. *''LED-ide tööiga ulatub enam kui 100 000 tunnini'' Teoreetiliselt lubatakse võimsamate (1 W ja enam) LED-ide keskmiseks elueaks enamjaolt kuni 50 000 tundi. Keskmise eluea möödudes on aga LED-id on kaotanud 30–50% oma kiirgusvõimest. Praktikas ei õnnestu sellist tööiga saavutada isegi parimate tootjate seadmetel, sest reaalsed kasutustingimused erinevad märgatavalt testtingimustest tehastes. Samuti on LED-i tööiga lühem tundmatute tootjate toodetud seadmetel. Näiteks juhtudel, kus pole piisavalt tähelepanu pööratud toiteploki ja jahutuse stabiilsusele, mis tingib LED-i märgatava eluea vähenemise. *''LED-id ei kuumene, nende elektriline kasutegur on ligi 100%'' Reaalselt ei ületa LED-i elektriline kasutegur 50–60%, isegi uuemate ja kvaliteetsemate LED-ide korral. See tähendab, et vähemalt pool tarbitud energiast läheb soojuseks. Kodukasutuses olevate, alla 10 W LED-ide korral, pole toatemperatuuril see probleemiks, kuid suuremate võimsuste korral tuleb tekkinud soojuse ärajuhtimiseks kasutada ventilaatoreid. <br /> ==Vaata ka== *[[SMD 2835]] *[[OLED|Orgaaniline valgusdiood (OLED)]] *[[Valgusdioodlamp]] *[[Fotodiood]] *[[Pooljuhtdiood]] *[[Diood]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="valgusdiood">{{netiviide| URL = http://home.roboticlab.eu/et/examples/digi/led| Pealkiri = Valgusdiood| Autor = | Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = eesti| arhiivimisaeg = 2013-10-30| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131030100137/http://home.roboticlab.eu/et/examples/digi/led| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="OSRAM">{{netiviide| URL = http://www.valgustus.ee/_repository/File/kasulikku/led.pdf| Pealkiri = LEDid – ülisäästlikud valgusdioodid| Autor = Tõnis Vellama| Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = eesti| arhiivimisaeg = 2012-11-01| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121101011406/http://www.valgustus.ee/_repository/File/kasulikku/led.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="eng">{{netiviide | URL = http://en.wikipedia.org/wiki/LED | Pealkiri = Light-emitting diode | Autor = | Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Wikipedia| Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise}}</ref> <ref name="fNWZA">{{netiviide| URL = http://web.mit.edu/invent/a-winners/a-holonyak.html| Pealkiri = Nick Holonyak Jr., 2004 Lemelson-MIT Prize Winner| Autor = | Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise| arhiivimisaeg = 2012-11-04| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121104001134/http://web.mit.edu/invent/a-winners/a-holonyak.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="q2DK5">{{netiviide| URL = http://www.electrooptics.com/features/junjul06/junjul06leds.html| Pealkiri = LED there be light| Autor = Nick Morris| Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise| arhiivimisaeg = 2011-11-23| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111123210448/http://www.electrooptics.com/features/junjul06/junjul06leds.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="RpyHJ">{{netiviide | URL =http://www.forbes.com/2008/02/27/incandescent-led-cfl-pf-guru_in_mm_0227energy_inl.html| Pealkiri = The LED Illumination Revolution| Autor = Mark P. Mills| Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise}}</ref> <ref name="7Y4JV">{{netiviide | URL =http://www.lunaraccents.com/educational-LED-thermal-management.html| Pealkiri = LED Thermal Management| Autor =| Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise}}</ref> <ref name="l4iun">{{netiviide| URL = http://www.effled.com/high-power-led-c-21.html| Pealkiri = High Power LED| Autor = | Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise| arhiivimisaeg = 2011-12-09| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111209140352/http://www.effled.com/high-power-led-c-21.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="zlm56">{{netiviide| URL = http://www.ia.ucsb.edu/pa/display.aspx?pkey=1475| Pealkiri = 2006 MILLENNIUM TECHNOLOGY PRIZE AWARDED TO UCSB'S SHUJI NAKAMURA| Autor = | Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise| arhiivimisaeg = 2014-09-11| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140911080854/http://www.ia.ucsb.edu/pa/display.aspx?pkey=1475| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="GBiRy">{{netiviide | URL =http://www.nature.com/nphoton/journal/v1/n1/full/nphoton.2006.78.html| Pealkiri = Heitz’s law | Autor = | Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise}}</ref> <ref name="wzC27">{{netiviide | URL =http://www.rsc.org/chemistryworld/News/2009/January/30010901.asp| Pealkiri = White LED’s to plummet in price| Autor = Phillip Broadwith| Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise}}</ref> <ref name="SkWZF">{{netiviide| URL =http://www.creeledrevolution.com/learn/history| Pealkiri =History of Light| Autor =| Faili tüüp =| Täpsustus =| Väljaanne =| Aeg =| Koht =| Väljaandja =| online =| Keel =inglise| arhiivimisaeg =2011-11-23| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20111123032024/http://www.creeledrevolution.com/learn/history| url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="praksist">{{netiviide| URL = http://www.fi.tartu.ee/~ilmo/aep-juhend.pdf| Pealkiri = Valgusdioodid: tööpõhimõte ja kiirguskarakteristiku| Autor = V. Kiisk, I. Sildos| Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = eesti| arhiivimisaeg = 2015-09-24| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150924012221/http://www.fi.tartu.ee/~ilmo/aep-juhend.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="gfZ2T">{{netiviide | URL = http://www.ecse.rpi.edu/~schubert/Light-Emitting-Diodes-dot-org/LED-slide-show.pdf | Pealkiri = LED slide show | Autor = | Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 2012-01-31 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120131084509/http://www.ecse.rpi.edu/~schubert/Light-Emitting-Diodes-dot-org/LED-slide-show.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="vordlus">{{netiviide| URL = http://www.designrecycleinc.com/led%20comp%20chart.html| Pealkiri = LED Lights vs. Incandescent Light Bulbs vs. CFLs| Autor = | Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise| arhiivimisaeg = 2015-12-07| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20151207185111/http://www.designrecycleinc.com/led%20comp%20chart.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="valgustus.ee">{{netiviide| URL = http://www.valgustus.ee/_repository/file/kasulikku/ledi%20lugu1.pdf| Pealkiri = LED? LED! LED.| Autor = Addi Rull| Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = eesti| arhiivimisaeg = 2012-03-09| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120309102244/http://www.valgustus.ee/_repository/file/kasulikku/ledi%20lugu1.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="inseneeria">{{netiviide| URL = http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=213%3Aled-tehnoloogia-saeaestlikum-kui-saeaestupirn&catid=52%3Anovember-2009&Itemid=27| Pealkiri = LED-tehnoloogia: Säästlikum kui säästupirn| Autor = Tanel Raig| Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = eesti| arhiivimisaeg = 2012-01-19| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120119220133/http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=213%3Aled-tehnoloogia-saeaestlikum-kui-saeaestupirn&catid=52%3Anovember-2009&Itemid=27| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="nYieW">{{netiviide| URL = http://www.fyysika.ee/doc/akat_ele.pdf| Pealkiri = ELEKTROONIKUTELT INIMESELE JA ÜHISKONNALE: EILSED MÕTTED TÄNA TEOKS, TÄNASED HOMME| Autor = Mart Min| Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = eesti| arhiivimisaeg = 2012-10-31| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121031203023/http://www.fyysika.ee/doc/akat_ele.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="ledvalgus">{{netiviide| URL = http://www.ledvalgus.ee/filemanager/productfiled/425file1Upload.pdf| Pealkiri = www.ledvalgus.ee| Autor = | Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = eesti| arhiivimisaeg = 2012-02-01| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120201062017/http://www.ledvalgus.ee/filemanager/productfiled/425file1Upload.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="iaqcI">{{netiviide| URL =http://texyt.com/bright+blue+leds+annoyance+health+risks| Pealkiri =Blue LEDs: A health hazard?| Autor =| Faili tüüp =| Täpsustus =| Väljaanne =| Aeg =| Koht =| Väljaandja =| online =| Keel =inglise| arhiivimisaeg =2013-12-08| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131208014003/http://texyt.com/bright+blue+leds+annoyance+health+risks| url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="XUzKB">{{netiviide | URL = http://blog.photopoint.ee/samsungi-labipaistva-oled-ekraaniga-sulearvuti/| Pealkiri = Samsungi läbipaistva OLED-ekraaniga sülearvuti | Autor = | Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja =| online = | Keel = eesti}}</ref> <ref name="OLED">{{netiviide | URL = http://et.wikipedia.org/wiki/Orgaaniline_valgusdiood| Pealkiri = Orgaaniline valgusdiood | Autor = Tõnis Pool | Faili tüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = Wikipedia| online = | Keel = eesti}}</ref> }} {{Commons|LED|Valgusdiood}} {{Elektroonika}} [[Kategooria:Dioodid]] 3653qa055mf5p414fp1f3kah9c8x20b 0 7827 7162217 7159108 2026-05-27T16:06:09Z Sjur 66496 /* A */ 7162217 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Evan Bouchard]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Emil Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Janne Mumme]] - [[Iker Muniain]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yemisi Ogunleye]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] 71vsz4z6qh8gfufacdul1ew9tjxsrbg 7162690 7162217 2026-05-28T11:10:18Z Sjur 66496 /* L */ 7162690 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Evan Bouchard]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Emil Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Janne Mumme]] - [[Iker Muniain]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yemisi Ogunleye]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] imodtb5ot2m2pav8tfoyje6c4zw76sy 0 11184 7162378 7138356 2026-05-27T22:38:32Z Evlper 104506 /* Haldusjaotus */ 7162378 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Kantaabria autonoomne piirkond | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Comunidad Autónoma de Cantabria | lipp = Flag of Cantabria (Official).svg | lipu_link = [[Kantaabria autonoomse piirkonna lipp|Kantaabria piirkonna lipp]] | vapp = Escudo de Cantabria (oficial).svg | vapi_link = [[Kantaabria autonoomse piirkonna vapp|Kantaabria piirkonna vapp]] | pindala = 5321 | pindala_viide = <ref name="kämpingud">Guía Oficial de Campings. TURESPAÑA. Secretaría de Estado de Comercio y Turismo, Ministerio de Economía. Madrid 2003</ref> | elanikke = | keskuse_nimi = [[Santander]] | asendikaardi_pilt = Cantabria in Spain.svg }} '''Kantaabria''' ([[hispaania keel]]es ''Cantabria'') on [[provints (Hispaania)|provints]] ja [[autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomne piirkond]] [[Hispaania]] põhjaosas [[Biskaia laht|Biskaia lahe]] lõunarannikul. See piirneb idas [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomse piirkonna]], lõunas [[Castilla y León]]i, läänes [[Astuuria]] ja põhjas [[Kantaabria meri|Kantaabria merega]], mis on osa [[Biskaia laht|Biskaia lahest]].<ref name="Brit" /> Kantaabria on osa [[Kantaabria rannik|Kantaabria rannikust]], mida nimetatakse ka Roheliseks Hispaaniaks (hispaania keeles ''España Verde''). Rannikut iseloomustab eriti lopsakas taimestik, mis on tekkinud niiske ja pehme merelise kliima tõttu. Piirkonna kliimat mõjutavad olulisel määral [[Atlandi ookean]]i tuuled, mis jäävad mägede taha pidama. Kantaabria esimesed märgid inimtegevusest pärinevad [[vanem paleoliitikum]]ist. Olulisim leiukoht on [[Altamira]] koobas, mille koopamaalingud pärinevad umbes 37 000 eKr ning mis kuuluvad alates 1985. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.<ref name="UNESCO"/> Tänapäevane Kantaabria provints moodustati 28. juulil 1778. Kantaabria autonoomne piirkond moodustati 30. detsembril 1981. == Kliima == Kantaabria aasta keskmine temperatuur on +17,1 °C, [[jaanuar]]is +12,4 °C, [[august]]is +22,5 °C.<ref name="kämpingud"/> Aastas sajab keskmiselt 1268 mm, sealhulgas jaanuaris 127 mm ja augustis 84 mm sademeid. Aastas paistab päike keskmiselt 1732 tundi, sealhulgas jaanuaris 91 ja augustis 196 tundi.<ref name="kämpingud"/> ==Haldusjaotus== ===Vallad=== [[Pilt:Karte Gemeinden autonome Gemeinschaft Kantabrien 2022-es.png|pisi|right|Kantaabria maakonnad ja vallad]] Kantaabria autonoomsesse piirkonda kuuluvad järgmised 102 valda: ''Tabelis on loetletud vallad nende artikleid arvestamata.'' {| class="wikitable sortable" style="text-align:right" ! Nr ! INE<br>kood ! Vald ! Pindala<ref>{{netiviide |autor=Ministerio de política territorial y memoria democrática |aeg= |pealkiri=Datos del registro de Entidades Locales |url=https://registroentidadeslocales.mpt.es/REL/frontend/inicio/municipios/all/13400 |vaadatud=29. september 2025 |väljaanne= |väljaandja= Hispaania valitsus, Territoriaalse poliitika ja demokraatilise mälu ministeerium|koht= |täpsustus= |keel=es |failitüüp= excel|tsitaat=}}</ref><br>km² ! Elanikke</br>(2024) ! Valla keskus |- | align="center" | 1 | align="center" | 39001 | align="left" | [[Alfoz de Lloredo]] | 46,73 | 2502 | align="left" | Novales |- | align="center" | 2 | align="center" | 39002 | align="left" | [[Ampuero]] | 32,47 | 4471 | align="left" | |- | align="center" | 3 | align="center" | 39003 | align="left" | [[Anievas]] | 21,66 | 276 | align="left" | Cotillo |- | align="center" | 4 | align="center" | 39004 | align="left" | [[Arenas de Iguña]] | 86,15 | 1756 | align="left" | |- | align="center" | 5 | align="center" | 39005 | align="left" | [[Argoños]] | 5,56 | 1873 | align="left" | |- | align="center" | 6 | align="center" | 39006 | align="left" | [[Arnuero]] | 24,64 | 2272 | align="left" | |- | align="center" | 7 | align="center" | 39007 | align="left" | [[Arredondo]] | 46,88 | 477 | align="left" | |- | align="center" | 8 | align="center" | 39008 | align="left" | [[El Astillero|Astillero, El]] | 6,56 | 18453 | align="left" | |- | align="center" | 9 | align="center" | 39009 | align="left" | [[Bárcena de Cicero]] | 36,25 | 4735 | align="left" | Gama |- | align="center" | 10 | align="center" | 39010 | align="left" | [[Barcena de Pie de Concha]] | 30,54 | 674 | align="left" | |- | align="center" | 11 | align="center" | 39011 | align="left" | [[Bareyo]] | 32,29 | 2133 | align="left" | Ajo |- | align="center" | 12 | align="center" | 39012 | align="left" | [[Cabezón de la Sal]] | 33,23 | 8280 | align="left" | |- | align="center" | 13 | align="center" | 39013 | align="left" | [[Cabezón de Liébana]] | 81,43 | 540 | align="left" | |- | align="center" | 14 | align="center" | 39014 | align="left" | [[Cabuérniga]] | 85,76 | 1001 | align="left" | Valle |- | align="center" | 15 | align="center" | 39015 | align="left" | [[Camaleño]] | 161,89 | 972 | align="left" | |- | align="center" | 16 | align="center" | 39016 | align="left" | [[Camargo (Hispaania)|Camargo]] | 36,98 | 30425 | align="left" | Muriedas |- | align="center" | 17 | align="center" | 39027 | align="left" | [[Campoo de Enmedio]] | 91,31 | 3732 | align="left" | Matamorosa |- | align="center" | 18 | align="center" | 39017 | align="left" | [[Campoo de Yuso]] | 89,47 | 674 | align="left" | La Costana |- | align="center" | 19 | align="center" | 39018 | align="left" | [[Cartes]] | 18,93 | 5863 | align="left" | |- | align="center" | 20 | align="center" | 39019 | align="left" | [[Castañeda]] | 19,22 | 3247 | align="left" | Pomaluengo |- | align="center" | 21 | align="center" | 39020 | align="left" | [[Castro-Urdiales]] | 96,06 | 33365 | align="left" | |- | align="center" | 22 | align="center" | 39021 | align="left" | [[Cieza (Kantaabria)|Cieza]] | 44,07 | 544 | align="left" | Villayuso |- | align="center" | 23 | align="center" | 39022 | align="left" | [[Cillorigo de Liébana vald|Cillorigo de Liébana]] | 106,58 | 1361 | align="left" | Tama |- | align="center" | 24 | align="center" | 39023 | align="left" | [[Colindres]] | 5,92 | 8536 | align="left" | |- | align="center" | 25 | align="center" | 39024 | align="left" | [[Comillas]] | 18,46 | 2141 | align="left" | |- | align="center" | 26 | align="center" | 39025 | align="left" | [[Los Corrales de Buelna|Corrales de Buelna, Los]] | 45,26 | 10799 | align="left" | |- | align="center" | 27 | align="center" | 39026 | align="left" | [[Corvera de Toranzo]] | 50,04 | 2140 | align="left" | San Vicente de Toranzo |- | align="center" | 28 | align="center" | 39028 | align="left" | [[Entrambasaguas (Kantaabria)|Entrambasaguas]] | 43,19 | 5628 | align="left" | |- | align="center" | 29 | align="center" | 39029 | align="left" | [[Escalante]] | 18,81 | 736 | align="left" | |- | align="center" | 30 | align="center" | 39030 | align="left" | [[Guriezo]] | 79,51 | 2458 | align="left" | El Puente |- | align="center" | 31 | align="center" | 39031 | align="left" | [[Hazas de Cesto]] | 21,88 | 1865 | align="left" | Beranga |- | align="center" | 32 | align="center" | 39032 | align="left" | [[Hermandad de Campoo de Suso]] | 223,02 | 1616 | align="left" | Espinilla |- | align="center" | 33 | align="center" | 39033 | align="left" | [[Herrerías]] | 40,00 | 581 | align="left" | Puente del Arrudo |- | align="center" | 34 | align="center" | 39034 | align="left" | [[Lamasón]] | 70,52 | 248 | align="left" | Sobrelapeña |- | align="center" | 35 | align="center" | 39035 | align="left" | [[Laredo (Hispaania)|Laredo]] | 15,30 | 10738 | align="left" | |- | align="center" | 36 | align="center" | 39036 | align="left" | [[Liendo]] | 26,42 | 1228 | align="left" | Hazas |- | align="center" | 37 | align="center" | 39037 | align="left" | [[Liérganes]] | 36,85 | 2394 | align="left" | |- | align="center" | 38 | align="center" | 39038 | align="left" | [[Limpiasí]] | 9,97 | 2004 | align="left" | |- | align="center" | 39 | align="center" | 39039 | align="left" | [[Luena]] | 90,72 | 607 | align="left" | San Miguel de Luena |- | align="center" | 40 | align="center" | 39040 | align="left" | [[Marina de Cudeyo]] | 29,30 | 5194 | align="left" | Rubayo |- | align="center" | 41 | align="center" | 39041 | align="left" | [[Mazcuerras]] | 56,00 | 2089 | align="left" | Luzmela |- | align="center" | 42 | align="center" | 39042 | align="left" | [[Medio Cudeyo]] | 26,43 | 7674 | align="left" | Valdecilla |- | align="center" | 43 | align="center" | 39043 | align="left" | [[Meruelo]] | 16,36 | 2301 | align="left" | San Miguel de Meruelo |- | align="center" | 44 | align="center" | 39044 | align="left" | [[Miengo]] | 24,45 | 5234 | align="left" | |- | align="center" | 45 | align="center" | 39045 | align="left" | [[Miera]] | 34,11 | 400 | align="left" | La Cárcoba |- | align="center" | 46 | align="center" | 39046 | align="left" | [[Molledo]] | 70,98 | 1486 | align="left" | |- | align="center" | 47 | align="center" | 39047 | align="left" | [[Noja]] | 9,07 | 2686 | align="left" | |- | align="center" | 48 | align="center" | 39048 | align="left" | [[Penagos]] | 31,67 | 2257 | align="left" | |- | align="center" | 49 | align="center" | 39049 | align="left" | [[Peñarrubia]] | 53,06 | 331 | align="left" | Linares |- | align="center" | 50 | align="center" | 39050 | align="left" | [[Pesaguero]] | 70,19 | 275 | align="left" | |- | align="center" | 51 | align="center" | 39051 | align="left" | [[Pesquera (Hispaania)|Pesquera]] | 8,83 | 70 | align="left" | |- | align="center" | 52 | align="center" | 39052 | align="left" | [[Piélagos]] | 84,31 | 26724 | align="left" | Renedo |- | align="center" | 53 | align="center" | 39053 | align="left" | [[Polaciones]] | 89,67 | 202 | align="left" | Lombraña |- | align="center" | 54 | align="center" | 39054 | align="left" | [[Polanco (Hispaania)|Polanco]] | 17,61 | 6231 | align="left" | |- | align="center" | 55 | align="center" | 39055 | align="left" | [[Potes]] | 7,62 | 1345 | align="left" | |- | align="center" | 56 | align="center" | 39056 | align="left" | [[Puente Viesgo]] | 35,91 | 2877 | align="left" | |- | align="center" | 57 | align="center" | 39057 | align="left" | [[Ramales de la Victoria]] | 32,52 | 3055 | align="left" | |- | align="center" | 58 | align="center" | 39058 | align="left" | [[Rasines]] | 43,73 | 971 | align="left" | |- | align="center" | 59 | align="center" | 39059 | align="left" | [[Reinosa]] | 4,06 | 8526 | align="left" | |- | align="center" | 60 | align="center" | 39060 | align="left" | [[Reocín]] | 32,12 | 8414 | align="left" | |- | align="center" | 61 | align="center" | 39061 | align="left" | [[Ribamontán al Mar]] | 37,67 | 4624 | align="left" | Carriazo |- | align="center" | 62 | align="center" | 39062 | align="left" | [[Ribamontán al Monte]] | 42,30 | 2547 | align="left" | Hoz de Anero |- | align="center" | 63 | align="center" | 39063 | align="left" | [[Rionansa]] | 118,38 | 1002 | align="left" | Puentenansa |- | align="center" | 64 | align="center" | 39064 | align="left" | [[Riotuerto (Kantaabria)|Riotuerto]] | 30,40 | 1670 | align="left" | La Cavada |- | align="center" | 65 | align="center" | 39065 | align="left" | [[Las Rozas de Valdearroyo|Rozas de Valdearroyo, Las]] | 57,54 | 261 | align="left" | |- | align="center" | 66 | align="center" | 39066 | align="left" | [[Ruente]] | 66,13 | 1072 | align="left" | |- | align="center" | 67 | align="center" | 39067 | align="left" | [[Ruesga (Kantaabria)|Ruesga]] | 87,59 | 830 | align="left" | Riba |- | align="center" | 68 | align="center" | 39068 | align="left" | [[Ruiloba]] | 15,21 | 764 | align="left" | Barrio de la Iglesia |- | align="center" | 69 | align="center" | 39069 | align="left" | [[San Felices de Buelna]] | 36,18 | 2371 | align="left" | Rivero |- | align="center" | 70 | align="center" | 39070 | align="left" | [[San Miguel de Aguayo]] | 36,20 | 167 | align="left" | |- | align="center" | 71 | align="center" | 39071 | align="left" | [[San Pedro del Romeral]] | 57,31 | 433 | align="left" | |- | align="center" | 72 | align="center" | 39072 | align="left" | [[San Roque de Riomiera]] | 35,63 | 340 | align="left" | |- | align="center" | 73 | align="center" | 39080 | align="left" | [[San Vicente de la Barquera]] | 41,74 | 3985 | align="left" | |- | align="center" | 74 | align="center" | 39073 | align="left" | [[Santa Cruz de Bezana]] | 17,34 | 13824 | align="left" | |- | align="center" | 75 | align="center" | 39074 | align="left" | [[Santa María de Cayón]] | 47,64 | 9446 | align="left" | |- | align="center" | 76 | align="center" | 39075 | align="left" | [[Santander]] | 36,08 | 173635 | align="left" | |- | align="center" | 77 | align="center" | 39076 | align="left" | [[Santillana del Mar]] | 28,50 | 4208 | align="left" | |- | align="center" | 78 | align="center" | 39077 | align="left" | [[Santiurde de Reinosa]] | 31,14 | 254 | align="left" | |- | align="center" | 79 | align="center" | 39078 | align="left" | [[Santiurde de Toranzo]] | 36,32 | 1738 | align="left" | |- | align="center" | 80 | align="center" | 39079 | align="left" | [[Santoña]] | 11,34 | 10944 | align="left" | |- | align="center" | 81 | align="center" | 39081 | align="left" | [[Saro]] | 18,02 | 508 | align="left" | |- | align="center" | 82 | align="center" | 39082 | align="left" | [[Selaya]] | 39,12 | 1849 | align="left" | |- | align="center" | 83 | align="center" | 39083 | align="left" | [[Soba (Hispaania)|Soba]] | 214,45 | 1075 | align="left" | Veguilla |- | align="center" | 84 | align="center" | 39084 | align="left" | [[Solórzano]] | 25,48 | 1110 | align="left" | |- | align="center" | 85 | align="center" | 39085 | align="left" | [[Suances]] | 24,53 | 9101 | align="left" | |- | align="center" | 86 | align="center" | 39086 | align="left" | [[Los Tojos|Tojos, Los]] | 89,49 | 374 | align="left" | Correpoco |- | align="center" | 87 | align="center" | 39087 | align="left" | [[Torrelavega]] | 35,53 | 51466 | align="left" | |- | align="center" | 88 | align="center" | 39088 | align="left" | [[Tresviso]] | 16,24 | 53 | align="left" | |- | align="center" | 89 | align="center" | 39089 | align="left" | [[Tudanca]] | 52,57 | 156 | align="left" | Santotis |- | align="center" | 90 | align="center" | 39090 | align="left" | [[Udías]] | 19,94 | 946 | align="left" | Pumalverde |- | align="center" | 91 | align="center" | 39095 | align="left" | [[Val de San Vicente]] | 51,04 | 2808 | align="left" | Pesués |- | align="center" | 92 | align="center" | 39091 | align="left" | [[Valdáliga]] | 97,77 | 2153 | align="left" | Roiz |- | align="center" | 93 | align="center" | 39092 | align="left" | [[Valdeolea]] | 83,63 | 884 | align="left" | Mataporquera |- | align="center" | 94 | align="center" | 39093 | align="left" | [[Valdeprado del Río]] | 88,93 | 320 | align="left" | Arroyal |- | align="center" | 95 | align="center" | 39094 | align="left" | [[Valderredible]] | 298,48 | 938 | align="left" | Polientes |- | align="center" | 96 | align="center" | 39101 | align="left" | [[Valle de Villaverde]] | 19,65 | 251 | align="left" | La Matanza |- | align="center" | 97 | align="center" | 39096 | align="left" | [[Vega de Liébana]] | 132,86 | 690 | align="left" | La Vega |- | align="center" | 98 | align="center" | 39097 | align="left" | [[Vega de Pas]] | 87,52 | 768 | align="left" | |- | align="center" | 99 | align="center" | 39098 | align="left" | [[Villacarriedo]] | 50,96 | 1680 | align="left" | |- | align="center" | 100 | align="center" | 39099 | align="left" | [[Villaescusa (Kantaabria)|Villaescusa]] | 28,41 | 3953 | align="left" | La Concha |- | align="center" | 101 | align="center" | 39100 | align="left" | [[Villafufre]] | 30,06 | 1019 | align="left" | San Martín |- | align="center" | 102 | align="center" | 39102 | align="left" | [[Voto]] | 77,82 | 2947 | align="left" | Bádames |- | align="center" | | align="center" | | align="left" | '''Kokku''' | '''5261,67''' | '''590 851''' | |} == Vaata ka == * [[Santanderi provints]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Brit">{{netiviide |pealkiri=Cantabria |väljaanne=Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Cantabria-autonomous-area-and-region-Spain |vaadatud=2026-04-24}}</ref> <ref name="UNESCO">{{netiviide |pealkiri=Cave of Altamira and Paleolithic Cave Art of Northern Spain |väljaanne=UNESCO |url=https://whc.unesco.org/en/list/310/ |vaadatud=2026-04-24}}</ref> }} {{ESP}} {{ESP2}} [[Kategooria:Hispaania autonoomsed piirkonnad]] [[Kategooria:Hispaania provintsid]] [[Kategooria:Kantaabria| ]] es6zgg6169hua932l9hnfke9vdsl3lw 0 11753 7162682 7159635 2026-05-28T11:01:49Z Atrepaot 226731 7162682 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} {{Infokast organisatsioon | nimi = MTÜ Noored Sotsiaaldemokraadid | asutatud = 1992 | peakorter = [[Tallinn]], [[Eesti]] | liikmed = 1294 | juht_nimetus = President | juht_nimi = [[Markus Meier]] | juht2_nimetus = Asepresidendid | juht2_nimi = [[Alisa Sinani]], [[Liisa Kivilaan]] | pilt = Noored_sotsiaaldemokraadid_logo.png | pildiallkiri = Noorte Sotsiaaldemokraatide logo kujutab kolme noolt sümboliseerimaks võrdsust, õiglust ja solidaarsust. | ideoloogia = [[Sotsiaaldemokraatia]]<br>[[Demokraatlik sotsialism]]<br>[[Euroopameelsus]] | piirkond = [[Eesti]] }} '''Noored Sotsiaaldemokraadid''' (Noorsotsid) on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] noorteorganisatsioon. Noortekogu asutati [[12. detsember|12. detsembril]] [[1992]] tollase [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei (ESDP)]] noortekoguna ja see kandis nime Eesti Sotsiaaldemokraatlik Noorteliit. [[1998]]. aastal liituti Eesti Maa-Keskerakonna noortekoguga Noored Tsentristid ja võeti ühinenud noortekogu nimeks Noored Mõõdukad. Varem, [[1996]]. aastal olid liitunud EMKE ja ESDP. <br>[[2000]]. aastal liituti Eesti Rahvaerakonna Noortekoguga. Praegune nimi on [[2003]]. aastast, sellega oli ta emaerakonnale teenäitajaks. Noored Sotsiaaldemokraadid kuuluvad [[1996]]. aastast [[Noorte Sotsialistide Rahvusvaheline Liit|Noorte Sotsialistide Rahvusvahelisse Liitu]] (''International Union of Socialist Youth'') ja [[2001]]. aastast ühendusse [[Euroopa Noored Sotsialistid]] (''Young European Socialists''). Samuti on Noored Sotsiaaldemokraadid ühenduse [[Põhjala Noored Sotsialistid]] (''Nordic Young Socialists'') liige. Noorteühendust juhib [[Markus Meier]]. ==Ideoloogia== Noorte Sotsiaaldemokraatide poliitiline programm toob aadetena välja [[võrdsus]]e, [[õiglus]]e ja [[solidaarsus]]e. Oma eesmärgina toovad nad välja demokraatliku ja tasakaalustatud ühiskonna, kus kõigile ühiskonnaliikmetele on tagatud eneseteostamise võimalus ning õiguste ja võimaluste võrdsus. Nende nägemuse kohaselt peaksid ühiskonnas olema tagatud inimõigused, hinnatud humanistlikud väärtused ning toimima koostöö ja ühised huvid. Noorte Sotsiaaldemokraatide kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna teostatav sotsiaalpoliitika on õiglane, hooliv ning ühtlasi turvatunnet tagav. Noored Sotsiaaldemokraadid seisavad solidaarse tervishoiusüsteemi eest, kus igaüks saab vastavalt oma vajadustele arstiabi, ilma et arsti vastuvõttu peaks kinni maksma. Taolist süsteemi tagab tööandja igakuine sotsiaalmaksu maksmine, millest 13-protsendiline osakaal laekub ravikindlustuse vahenditesse. Noorte Sotsiaaldemokraatide kaks põhieesmärki on levitada sotsiaaldemokraatlikku mõtteviisi ja harida oma organisatsiooni liikmeid, kujundamaks neist täisväärtuslikke kodanikke, kes mõistavad ühiskonna toimimist ning hoolivad selle käekäigust.<ref>https://noorsots.ee/meist/ Meist, Noorsots.ee</ref> == Noortekogu klubid == Vastavalt põhikirjale moodustatakse noortekogu klubid maakondades, linnades või valdades tegutsevatest liikmetest. Klubide juhatusse kuuluvad juht ja üldkogu valitud täiendavad juhatuse liikmed. Klubi juhatus peab koosolekuid vähemalt kord kuus, välja arvatud juulis. Klubijuhid kutsuvad kokku ning viivad läbi klubi juhatuse koosolekud, vajadusel kuulutavad välja klubi üldkogud. Klubi kõrgeim organ on üldkogu (klubi liikmete üldkoosolek), mille juhatus kutsub kokku vähemalt kord aastas. Klubi üldkogu ja klubi juhatuse koosolekud protokollitakse. Noortekogul on neli piirkondlikku klubi: * Tallinna klubi, mida juhib Ako Monticelli; * Tartu klubi, mida juhib Romet Soer; * Viljandi klubi, mida juhib [[Aleksandra Kena]]; * Rapla klubi, mida juhib [[Sarpedon Hüseyin Altan]]. == Presidendid == *Ardo Ojasalu, 1992–1994 *[[Peep Peterson]], 1994–1998 *[[Rene Tammist]], 1998–2001 *[[Jarno Laur]], 2001–2003 *Jörgen Siil, 2003–2004 *[[Randel Länts]], 2004–2005 *Gerri Lesk, 2005–2006 *Vallo-Andreas Hallik 2006–2008 *Kairit Kolsar 2008–2009 *[[Heiki Järveveer]] 2009–2011 *[[Lauri Läänemets]] 2011–2013 *[[Elis Tootsman]] 2013–2014 *[[Karl Kirt]] 2014–2015 *[[Maris Sild]] 2015–2016 *Monika Maljukov 2016–2018 *[[Joosep Vimm]] 2018–2020 *Õnne Paulus 2020–2022 *Eliis Lelov 2022–2022 *Õnne Paulus 2022–2023 *[[Maris Neeno]] 2023-2026 *Markus Meier 2026-<ref>{{Netiviide |autor=Noored Sotsiaaldemokraadid |pealkiri=Ajalugu – Noored Sotsiaaldemokraadid |url=https://noorsots.ee/ajalugu/ |vaadatud=08.08.2023}}</ref> ==Kronoloogia== *[[5. mai]] [[2001]] – võeti vastu "Manifest ühest Eestist", ühiskonnakriitiline dokument, mille põhisõnum oli, et Eestis paisuv ebavõrdsus nii [[ühiskond|ühiskonna]] kui regioonide vahel on ühiskonnast võõrandumise põhjus. Tehes ettepaneku sotsiaalselt hooliva riigi järele. *[[6. veebruar]] [[2003]] – ühenduse üksikliikmed vastandasid end [[Ameerika Ühendriigid|USA]] sõjadiktaadile, kirjutades alla [[Jaan Kaplinski]] sõjavastasele avaldusele. *[[3. mai]] [[2003]] – ühenduse kongress avaldas toetust föderaalsele [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]]. Ja toimus nimevahetus. Mõõdukuse aeg lõppes. Kongressi peeti Rakveres. *[[12. november]] [[2003]] – Noored Sotsiaaldemokraadid ja Noored Keskerakondlased nõudsid võrdset vanemapalka, osaledes meeleavaldusel [[Toompea loss]]i ees. *[[26. november]] [[2003]] – Noored Sotsiaaldemokraadid avaldasid poolehoidu õpetajate streigile. *[[13. august]] [[2004]] – Noored Sotsiaaldemokraadid väljastasid pressiteate, milles tervitati järgmisel päeval toimuvat [[homoseksuaalsed inimesed|homoseksuaalsete inimeste]] paraadi [[Moonbow Pride]] ning kutsuti inimesi üles [[sallivus]]ele [[seksuaalvähemused|seksuaal-]] ja teiste [[vähemused|vähemuste]] suhtes. *[[26. oktoober]] [[2004]] NS ühinesid [[Euroopa Noored Sotsialistlid|Euroopa Noorte Sotsialistide]] algatusega Rocco Buttiglioni vastu, kuna Rocco Buttiglioni esines [[Euroopa Komisjon]]i ees [[naine|naiste]], [[seksuaalvähemused|seksuaalvähemuste]] ja [[põgenikud|põgenike]] vastase kõnega. *[[2. november]] [[2004]] NS ühines koolide Riigi Kinnisvara AS haldusalasse suunamise vastase aktsioooniga, mille algatas [[Keskerakonna Noortekogu]]. *[[21. november]] [[2006]] NS alustas maailma kultuuri koolitustega "Ilmaviis", mille eesmärk on õhutada muutma ka kooliharidust Lääne-kesksest maailmakesksemaks. *[[6. mai]] [[2007]] NS taotles oma kongressil valimisõiguse andmist kohalike omavalitsuste valimistel alates 16-aastaseks saamisest. *[[8. mai]] [[2011]] NS võttis oma kongressil vastu manifesti "Kasvatame Eestile Euroopa kõige konkurentsivõimelisema põlvkonna", milles antakse uusi suundi Eesti arenguks Riigikogule ning valitsusele. *12. mai 2018 NS võttis oma kongressil vastu poliitilise avalduse, millega tehti ettepanek kehtestada neljapäevane töönädal. *15. august 2020 NS võttis kongressil vastu poliitilise avalduse valitsuse poolt tuleneva vähemuste kiusamise vastu. == Vaata ka == * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[http://www.noorsots.ee Noored Sotsiaaldemokraadid] *[http://www.iusy.org International Union of Socialist Youth] *[http://www.ecosy.org European Young Socialists] *[https://www.instagram.com/noorsotsid/ Noorsotside Instagram] *[https://www.instagram.com/tartunoorsotsid/ Tartu noorsotside Instagram] *[https://www.facebook.com/tallinnanoorsotsid Tallinna noorsotside Facebook] *[https://www.facebook.com/profile.php?id=100087261580883 Tartu noorsotside Facebook] [[Kategooria:Eesti erakondade noorteorganisatsioonid]] f3ge50s00mo8vopq963abywr2dia4ir 0 13310 7162331 6840443 2026-05-27T20:23:52Z Evlper 104506 /* Jõed */ 7162331 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Biskaia laht.png|pisi]] [[Pilt:Kantaabria meri.png|pisi]] [[Pilt:Acantilados Vizcaya.JPG|pisi|Kaljune lõunarannik]] '''Biskaia laht''' on [[Atlandi ookean]]i laht [[Euroopa]] rannikul. Piirneb lõunas [[Pürenee poolsaar]]e ja kirdes [[Bretagne'i poolsaar]]ega. Lahe rannik kulgeb [[Estaca de Bares]]e [[neem]]est või [[Ortegali neem]]est [[Hispaania]]s [[Galicia]]s kuni [[Bretagne'i poolsaar]]e lõunarannikuni ja [[Ouessant]]i saareni [[Prantsusmaa]]l. Lahe pindala on 194 000&nbsp;km² (teistel andmetel umbes 223 000<ref name="CIgiZ" /> 225 000&nbsp;km²). Maksimaalne sügavus on 5872&nbsp;m <ref name="UpISl" />, (teistel andmetel 5120 m<ref name="8Yguh" />, 5100 m<ref name="kJm4a" />, 5099&nbsp;m või 4735 m<ref name="CIgiZ" />), keskmine sügavus 1715&nbsp;m. Sügavaim koht asub lahe keskpaigast veidi lõuna pool.<ref name="CIgiZ" /> Biskaia lahe suuremad saared on [[Belle-Île]], [[Oléron]], [[Ré]] ja [[Yeu]]. ==Lahe jaotus Hispaania traditsioonis== Hispaanias eristatakse nn '''Kantaabria merd''' ([[hispaania keel]]es ''Mar Cantábrico'') ja kitsamas mõttes Biskaia lahte (''Golfo de Vizcaya'', ''Golfo de Gascuña''). "Kantaabria mere" rannik hõlmab rannajoone Estaca de Barese neemest kuni [[Adour]]i jõe [[suue|suudmeni]] [[Prantsusmaa]]l [[Bayonne]]'i lähedal. Biskaia laheks nimetatakse Hispaanias Kantaabria, Baskimaa ja [[Akvitaania]] ranna lähedast idapoolset osa lahest. See algab [[Ajo neem]]est. ==Nimi== Biskaia laht on saanud nime Hispaaniale kuuluva [[Biskaia]] järgi. Vanemates ladinakeelsetes allikates on lahe nimi ''Britannicus Oceanus'' ja ''Gallicus Oceanus'', alates [[1. sajand eKr|1. sajandist eKr]] ''Sinus Cantabrorum'' või ''Cantabricus Oceanus'' ([[kantabrid|kantabrite]] rahva järgi). "Kantaabria merd" nimetati ''Sinus Cantabrorum''. Peutingeri kaardil (''Tabula Peutingeriana'') kannab laht nime ''Sinus Aquitanus'' ('[[Akvitaania laht]]'). Keskajal on lahte või selle lõunaosa hispaania keeles nimetatud ka ''El Mar del los Vascos'' ('Baskide meri'). Nimi rannikul elavate rahvaste keeles: *[[hispaania keel|hispaania]] – ''Golfo de Vizcaya'' (lahe idaosa või ka kogu laht), ''Golfo de Gascuña'' (lahe idaosa või ka kogu laht), ''Mar Cantábrico'' ("Kantaabria meri") *[[baski keel|baski]] – ''Bizkaiko golkoa'' *[[galeegi keel|galeegi]] – ''Mar Cantábrico'' ("Kantaabria meri"), ''golfo de Biscaia'' (idaosa) *[[astuuria keel|astuuria]] – ''Mar Cantábricu'' ("Kantaabria meri") *[[prantsuse keel|prantsuse]] – ''Golfe de Gascogne'' ('[[Gaskoonia]]' laht) ==Mereäärsed piirkonnad ja tähtsamad asulad== [[Pilt:Gaztelugatxe_Connected.jpg|pisi|220px|San Juani saar [[Bermeo vald|Bermeo vallas]] Biskaia provintsis lahe lõunarannikul]] Lõunarannikul paiknevad idast läände järgmised Hispaania osad: *[[Galicia]] autonoomne piirkond *[[Astuuria]] autonoomne piirkond ja provints ([[Gijón]]i linn) *[[Kantaabria]] autonoomne piirkond ja provints ([[Santander]]i linn) *[[Baski autonoomne piirkond]] ([[Bilbao]] ja [[Donostia]]) Galiciast Kantaabriani ulatub [[Costa Verde]]. ==Loodus== [[Pilt:Bay of Biscay from Terra (2004-05-17).jpg|pisi|vasakul|[[Fütoplankton]]i õitsemine Biskaia lahes. Foto [[Maa tehiskaaslane|Maa tehiskaaslaselt]] [[Terra]]]] Biskaia laht on tuntud halva ilma ja raskete meresõidutingimuste poolest. Seal on palju [[hoovus]]i, sagedased on [[äike]] ja tugev [[lainetus]]. Tugevad tormid on eriti sagedased talvel (11–12 tormipäeva kuus<ref name="8Yguh" />). Ilmad on ühed halvemad kogu Atlandi ookeanis. Põhjuseks on see, et osa [[mandrilava]]st ulatub kaugele, mistõttu vesi jääb madalaks. Lahes puhuvad tugevad loodetuuled, mida põhjustavad [[Briti saared|Briti saartelt]] ja [[Põhjameri|Põhjamerelt]] pärit [[madalrõhkkond|madalrõhkkonnad]] ning [[Assoorid]]e [[antitsüklon]]id. Kuni viimase ajani on kaubalaevad Biskaia lahes sageli põhja läinud. Nüüd on olukord tänu parematele laevadele ja ilmaennustamise kvaliteedi paranemisele paremaks läinud. [[Looded|Tõus]]ud ulatuvad 6,7 meetrini. Vee [[soolsus]] on 35 promilli. Veetemperatuur on veebruaris lahe põhjaosas 5–6 °С, lõunaosas 12–13 °С, augustis põhjaosas 10 °С, lõunaosas 20–22 °С.<ref name="8Yguh" /> Lahes võib kohata [[vaal]]u ja [[delfiin]]e. Suve lõpul 2007 viimaseid ei kohatud. Biskaia laht on üks väheseid kohti, kust saab jälgida [[nokisvaallased|nokisvaallasi]], sealhulgas [[koonik]]uid. Biskaia lahte ilmus 20. sajandi alguses vetikas ''[[Colpomenia peregrina]]'', mida esmakordselt märkasid austrikogujad [[1906]]. ===Jõed=== Tähtsamad jõed, mis suubuvad Biskaia lahte, on *Prantsusmaal põhjast lõunasse: **[[Vilaine]] **[[Loire]] **[[Charente]] **[[Garonne]] **[[Dordogne]] **[[Adour]] * Hispaanias idast läände: **[[Bidasoa]] **[[Oria]] **[[Urola]] **[[Nervión]] **[[Nalón]] **[[Pas]] **[[Asón]] **[[Deva jõgi|Deva]] **[[Miera]] **[[Besaya]] **[[Nansa]] **[[Eo]] **[[Sor]] ==Majandus== [[Pilt:Arcachon20050318Blorg.jpg|pisi|320px|[[Arcachon]]i rannik]] [[Pilt:Ondarroa Vista puerto.jpg|pisi|320px|[[Ondarroa]] sadam Hispaanias [[Biskaia]] provintsis]] Biskaia lahes on head kalavarud. Püütakse kala eriti [[sardiinid|sardiine]] ja [[tuunikala]]. Samuti kogutakse [[austrid|austreid]]. Biskaia lahte läbivad kaks [[Suurbritannia]] ja [[Hispaania]] vahelist [[parvlaev]]aliini: [[Plymouth]]ist [[Santander]]i ja [[Portsmouth]]ist Bilbaosse (viimast korraldab [[Peninsular and Oriental Steam Navigation Company]]). Biskaia lahe Prantsuse ranniku tähtsamad sadamalinnad on * [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]] ([[Bresti kaubasadam]]) * [[Lorient]] ([[Lorienti kaubasadam]]) * [[Bayonne]] ([[Bayonne'i kaubasadam]]) * [[Bordeaux]] ([[Bordeaux' autonoomne sadam]]) * [[Royan]] * [[Rochefort]] * [[La Rochelle]] ([[La Rochelle'i autonoomne sadam]]) * [[Les Sables-d'Olonne]] * [[Saint-Nazaire]] ([[Nantes-Saint-Nazaire'i autonoomne sadam]]) Kuigi [[Nantes]] ja Bordeaux ei asu otse Biskaia lahe ääres, võib neidki lugeda Biskaia lahe sadamalinnadeks. Biskaia lahe Hispaania ranniku tähtsamad sadamad on *[[Bilbao]] *[[Santander]] *[[Gijón]] *[[Avilés]] *[[A Coruña]] Lahe ääres on palju [[merekuurort]]e, millest tuntumad on [[La Baule]], [[Les Sables-d'Olonne]], [[Royan]], [[Arcachon]], [[Biarritz]] ja [[Donostia]]. ==Ajalugu== [[Pilt:09 Lubeck D in Bay of Biscay Feb 1975.jpg|pisi|Saksa [[fregatt]] Lübeck Biskaia lahes 1975]] [[22. mai]]l [[1703]] toimus Biskaia lahes [[merelahing]]. [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] käigus ründas kaubalaevastik Hollandio sõjalaevade kaitse all kapten [[Roemer Vlacq]]i juhtimisel võitles Prantsuse sõjalaevade eskaadriga. Prantslaste ülekaalukas jõud sundis hollandlased alistuma. [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal oli Biskaia laht Nõukogude Liidu sõjaline sihtpunkt. Selleni jõudmine oleks tähendanud Lääne-Euroopa mandriosa vallutamist ja strateegiliselt tähtsa Atlandi ookeani ranniku hõivamist. ==Turism== [[Pilt:Biarritz Grandplage.jpg|pisi|vasakul|240px|Supelrand [[Põhja-Baskimaa]]l [[Biarritz]]is]] [[Portsmouth]]ist Bilbaosse ja [[Plymouth]]ist [[Santander]]i sõitvatelt [[parvlaev]]adelt on võimalik näha [[vaal]]u. Korraldatakse ka kolmepäevaseid ekskursioone, kus peale vaalade on võimalik näha mitut liiki merelinde, sealhulgas [[suulalased|suulalasi]]). [[Biskaia Lahe Delfiinide Uurimisprogramm]]i raames Portsmouthi–Bilbao reisilaevalt ka delfiine. Kõige paremad kohad [[vaalalised|vaalaliste]] vaatlemiseks on süvameres väljaspool mandrilava. Lahe idaosa rannikul ([[Côte d'Argent]], [[Costa Vasca]]) on tugeva lainetuse tõttu head tingimused [[surfamine|surfamiseks]]. ==Sport== Biskaia lahel toimub regatt [[Solitaire du Figaro]]. Biskaia lahel lõpetas oma ümbermaailmareisi üksikpurjetaja [[Ellen MacArthur]]. ==Lahe osad== ==="Kantaabria meri"=== Kantaabria mereks nimetatakse Hispaanias Biskaia lahe osa, mille rannajoon kulgeb [[Estaca de Bares]]e [[neem]]est kuni Adouri jõe [[suue|suudmeni]] [[Prantsusmaa]]l [[Bayonne]]'i lähedal. Kantaabria meri on paljude külmade vete taime- ja loomaliikide [[ökoton]]. Merel puhuvad loodetuuled tulenevad Briti saarte ja Põhjamere päritolu madalrõhkkondadest ja Assooride päritolu antitsüklonitest. Püsiva tugevuse ja suunaga tuul tekitab 2,5–3&nbsp;m [[lainekõrgus|kõrgusi]] [[merelaine]]id. Teatud tingimustel, mis võivad esineda peamiselt aprillis-mais ja septembris-oktoobris, võib tekkida ''[[galerna]]'', mille puhul lainekõrgus ületab 9&nbsp;m. Prantsuse rannikule lähemal on vesi soojem. Keskmine [[soolsus]] on 35 promilli. Soolsus kõigub olenevalt sademetest. [[Looded]] on väga tugevad. ===Biskaia laht kitsamas mõttes=== [[Pilt:Marcantabrico.jpg|pisi|220px|[[Sopelana]] kaljud [[Biskaia]] provintsis lahe lõunarannikul]] Hispaanias nimetatakse Biskaia laheks lahe idaosa [[Kantaabria]], [[Baskimaa]] ja [[Akvitaania]] ranna lähedal. Selle ääres asuvad tähtsad kaubasadamalinnad, näiteks Bilbao, [[Pasaia]] ja Bordeaux, ning tähtsad kalasadamad, näiteks [[Santoña]], [[Laredo (Hispaania)|Laredo]], [[Castro Urdiales]], [[Bermeo]], [[Ondarroa]], [[Getaria]] ja [[Donibane Lohizune]]. Lahe lõunarannik on järsk. Seal on palju kaljusid, mille vahel on liivarannad ja abajad, tavaliselt jõesuuetes (need on tavaliselt [[lehtersuue|lehtersuudmed]]). [[Gipuzkoa]] rannikul [[Deba]] ja [[Zumaia]] vahel (väiksemas ulatuses [[Ondarroa]]ni) on rannaplatoo. [[Laredo (Hispaania)|Laredo]]s, [[Comillas]]es, [[Laga]]s, [[Deba]]s, [[Zarautz]]is, [[Donostia]]s ja mujal on supelrannad. Prantsuse rannik on madal ja liivane, arvukate soodega. Umbes 320&nbsp;km [[Gironde]]'ist põhja pool domineerivad [[padur]]id, edasi kuni [[Quiberoni poolsaar]]eni on rannik kaljune ja kõrge. Lahte voolavad jõed on lühikesed ja väga ebakorrapärase veehulgaga (välja arvatud [[Garonne]], mille suue on [[Bordeaux]]' linnas). Tähtsamad jõed on [[Nervión]], mis suubub Bilbao juures, ja [[Bidasoa jõgi]], mis moodustab Prantsusmaa ja Hispaania vahelise piiri. Biskaia lahes käib intensiivne kalapüük. Paljud kalaliigid, sealhulgas [[kuld-merikoger]], [[Tšiili merluus]] ja [[anšoovis]], on ohustatud. Teised, sealhulgas [[makrell]] ja [[pelamiid]], on väljaspool ohtu ja neid püütakse regulaarselt. Mõned liigid on juba hääbunud, nagu vaalaline ''[[Balaena biscayensis]]'', kelle viimane isend püüti [[Orio]]s 20. sajandi alguses. Biskaia laht on olnud antiikajast saadik tähtis meretee. Sõidetud on nii piki kallast kui ka Briti saartele. [[Jõuluhoovus]], mis voolab laiemas mõttes piki kogu Biskaia lahe lõunarannikut läänest itta, on Biskaia lahes sunnitud pöörduma põhja ning sureb. Hoovus toob idarannikule kaasa kõikvõimalikke esemeid. See hoovus tõi naftatankeri [[Prestige]] reostuse Prantsuse rannikuni välja. ==Vaata ka== *[[Prantsusmaa Atlandi ookeani rannik]] *[[Gaskoonia]] *[[Oksitaania]] *[[Põhja-Kataloonia]] *[[Baskimaa]] *[[Pyrénées-Atlantiques]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="CIgiZ">[http://www.britannica.com/eb/article-9015398/Bay-of-Biscay Sissekanne veebientsüklopeedias Britannica Online]</ref> <ref name="UpISl">{{Netiviide |url=http://lexikon.meyers.de/meyers/Biskaya |pealkiri=Sissekanne Meyeri leksikoni veebiväljaandes |vaadatud=2008-04-10 |arhiivimisaeg=2008-04-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080410051658/http://lexikon.meyers.de/meyers/Biskaya |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="8Yguh">[http://www.oval.ru/enc/8842.html БСЭ]</ref> <ref name="kJm4a">[http://dic.academic.ru/dic.nsf/enc1p/8546 Sissekanne veebientsüklopeedias "Современная энциклопедия"]</ref> }} ==Välislingid== {{commons|Bay of Biscay|Biskaia laht}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.biscay-dolphin.org.uk/biscay/ Biskaia Lahe Delfiinide Uurimisprogramm] (''inglise keeles'') *[http://www.marine.nl/historie/marinemuseum/Webspecials/Heldendaden/SpaanseSuccessieoorlog/Biskaje/ Merelahing Biskaia lahel] (''hollandi keeles'') <small>Artikli kirjutamisel on kasutatud tšehhi, saksa-, inglis-, prantsus-, hispaania-, hollandi-, vene- ja ukrainakeelse vikipeedia artikleid seisuga 19.10.2007, sealhulgas artiklit [[:es:Mar Cantábrico]].</small> {{koord |type=waterbody |region=XA/FR/ES |dim=560000}} [[Kategooria:Atlandi ookeani lahed]] [[Kategooria:Euroopa lahed]] [[Kategooria:Hispaania lahed]] [[Kategooria:Prantsusmaa lahed]] 1gbbr5srzt8yx9edzdgsn8s9r5ymfb7 0 15268 7162427 6993736 2026-05-28T01:34:17Z Andres 5 /* E */ 7162427 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[botaanika]], sealhulgas [[taimeanatoomia]] ja [[taimemorfoloogia]] olulisemaid mõisteid.'' __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aastarõngad]] *[[abaksiaalsus]] *[[abilehed]] *[[abstsissioon]] *[[aed]] *[[aerofiil]] *[[aerofüüdid]] *[[aerohooria]] *[[afüllia]] *[[aiandus]] *[[aktinomorfne õis]] *[[alalehed]] *[[algkude]] *[[alglehed]] *[[algoloog]] *[[algoloogia]] *[[alkaloidid]] *[[alpitaimed]] *[[alumine sigimik]] *[[anadroomne leht]] *[[andur (botaanika)|andur]] *[[APG III süsteem]] *[[apofüüdid]] *[[apomiksis]] *[[apoteetsium]] *[[arheofüüt]] *arill vt [[seemnerüü]] *[[askokarp]] *askus vt [[eoskott]] *[[astel]] *[[avavili]] ==B== *[[basaalpung]] *basiid vt [[eoskand]] *[[biogeenid]] *[[botaanik]] *[[botaanika]] *[[botaanikaaed]] *[[botanisiir]] *''[[bractea]]'' ==C== *[[C3-taimed|{{C3}}-taimed]] *[[C4-taimed|{{C4}}-taimed]] *[[Calvini tsükkel]] *[[CAM-taimed]] *[[Cronquisti süsteem]] ==D== *[[dendroloogia]] *[[diaspoor]] *[[dihhaasne harunemine]] *[[dihhotoomia (botaanika)|dihhotoomia]] *[[dihhotoomne harunemine]] ehk [[dihhotoomiline harunemine]] *[[dihhotoomne leht]] ==E== *[[ebadihhotooimiline harunemine]] ehk [[ebadihhotoomne harunemine]] *[[ebamari]] *[[ebasarikas]] *[[ebavars]] *[[edifikaator]] *elateer *[[elliptiline leht]] *[[elodeiidid]] *[[emakakael (botaanika)|emakakael]] *[[emakas (botaanika)|emakas]] *[[emakasuue]] *[[emakkond]] *[[emasurb]] *[[emasõis]] *[[emasõisik]] *[[emasäärisõied]] *[[endosperm]] *[[eos]] *[[eoskand]] *[[eoskott]] (askus) *[[eoskuhi]] *[[eoskupar]] *[[eosla]] *[[eoslava]] *[[eospea]] *[[eospesa]] *[[epiderm]] *[[epifüüdid]] *[[eripähikuline tarn]] *[[erituskude]] *[[etnobotaanika]] ==F== *[[fanerofüüdid]] *[[fastsiatsioon]] *[[fertiilne õis]] *[[floeem]] *[[floristika (botaanika)|floristika]] *[[floristiline riikkond]] *[[fotoinhibitsioon]] *[[fotosüntees]] *[[fotosüsteem II]] *[[fükoerütriin]] *[[füllood]] *[[fütohormoonid]] *[[fütokeemia]] *[[fütokemikaalid]] *[[fütotron]] *[[fütotsönoloogia]] *[[fütotsönoos]] ==G== *[[gameet]] *[[gametangium]] *[[gametofüüt]] *[[geobotaanika]] *[[geofüüdid]] *[[graminoidid]] *[[gutatsioon]] ==H== *[[halofüüt]] *[[hambuline leheserv]] *[[harjaskarvad]] *[[harunemine]] *[[hatune leht]] *[[hasmogaamia]] *[[haustor]] *[[heitlehisus]] *[[helofüüdid]] *[[hemikrüptofüüdid]] *[[herbaarium]] *[[heterofüllia]] ehk [[erilehisus]] *[[heterospooria]] *[[Huul (botaanika)|huul]] *[[huuljas õis]] *[[hõlmine leht]] *[[hüdatoodid]] *[[hüdrobotaanika]] *[[hüdrofüüdid]] *[[hüdrogaamia]] *[[hüdrohooria]] *[[hügrofüüdid]] ==I== *[[idand]] *[[idanemine]] *[[idu]] *[[idujuur]] *[[iduleht]] *[[igihaljus]] *[[ilutaim]] *[[induusium]] *[[isasõis]] *[[isasõisik]] *[[isasurb]] *[[isetolmnemine]] *[[isoetiidid]] *[[istuv asend]] ==J== *[[jagune leht]] *[[jaguvili]] *[[jaka]] *[[juhtkimp]] *[[juhtkude]] *[[juhtoks]] *[[juhtsoon]] *[[juur]] *[[juurehingamine]] *[[juurekael]] *[[juurekarvake]] *[[juurekübar]] *[[juuremügarad]] *[[juurestik]] *[[juurevõsu]] *[[juureväline toitumine]] *[[juurmised lehed]] ==K== *[[kaarhambuline leheserv]] *[[kaarroodne leht]] *[[kaaspigmendid]] *[[kaenlasisene õis]] *[[kaheaastane taim]] *[[kahekojaline taim]] *[[kaheli õiekate]] *[[kahelikolmetine leht]] *[[kahelisaagjas leheserv]] *[[kahelisulgjas leht]] *[[kaheliviljastumine]] *[[kahesuguline taim]] *[[kambium]] *[[kamefüüdid]] *[[kandeleht]] *[[kandeleheke]] *[[kanneljas leht]] *[[Kannus (botaanika)|kannus]] *[[kasvukuhik]] *[[kasvuviis]] *[[kasvuvorm]] *[[kasvuvööde]] *[[katadroomne leht]] *[[katis]] *[[katteleht]] *[[katteseemnetaimed]] *[[kattesoomus]] *[[kaun]] *[[keeleke]] *[[keelõis]] *[[kellukjas õis]] *[[kiivi (vili)|kiivi]] *[[kilpjas leht]] *[[kleistogaamia]] *[[kloroplast]] *[[kobarõisik]] *[[kobekude]] *[[koguvili]] *[[kollenhüüm]] *[[kolmetine leht]] *[[puukoor|koor]] *[[korgikambium]] *[[korgistumine]] *[[kork (botaanika)|kork]] *[[korp]] *[[korvõisik]] *[[kromoplast]] *[[kroonleht]] *[[kserofüüt]] *[[ksüleem]] *[[kuivvili]] *[[kukkur (botaanika)|kukkur]] *[[kultuurtaim]] *[[kupar]] *[[kõder]] *[[kõdrake]] *[[kõrbepall]]{{lisa viide}} *[[kõrglehed]] *[[kõrresõlm]] *[[kõrs]] *[[kõrvakesed]] *[[kõrvekarvad]] *[[käbi]] *[[kägipuu]] *[[kännas]] *[[kännis]] *[[kännuvõsu]] *[[köitraag]] *[[külgjuur]] *[[külgpung]] *[[külgrood]] *[[külvamine]] ==L== *[[laevuke (botaanika)]] *[[laguvili]] *[[lahkkojaline emakkond]] *[[lahklehine õiekate]] *[[lamav vars]] *[[lehekaenal]] *[[leheke]] *[[lehekodarik]] *[[lehelaba]] *[[leherood]] *[[leheroots]] *[[leheseis]] *[[leheserv]] *[[lehetipp]] *[[lehetupp]] *[[leht]] *[[lehtedetupp]] *[[lehtpuud]] *[[lendkarvad]] *[[leukoplast]] *[[liaan]] *[[lible]] *[[lihakvili]] *[[lihtleht]] *[[lihtne õiekate]] *[[lihtõisik]] *[[liigessõlm]] *[[liitkojaline emakkond]] *[[liitleht]] *[[liitsarikas]] *[[liittähk]] *[[liitõisik]] *[[lima]] *[[lineaalne leht]] *[[lisajuur]] *[[lisajuurestik]] *[[lisapung]] *[[litši]] *[[luuvili]] *[[lõhine leht]] *[[lõhestunud leht]] *[[lõvi (botaanika)|lõvi]] *[[lüdi]] *[[lühivõrse]] *[[lülipuit]] ==M== *[[makrofüüdid]] *[[maltspuit]] *[[mari]] *[[marikäbi]] *[[mesofüll]] *[[mesofüüdid]] *[[mets]] *[[metsandus]] *[[mikrofibrill]] *[[mitmeaastane taim]] *[[mitmekojaline emakkond]] *[[mittefotokeemiline kustutamine]] *[[monopodiaalne harunemine]] *[[monotsükliline taim]] *[[mugul]] *[[mugulsibul]] *[[munajas leht]] *[[mõlajas leht]] *[[mõlemasuguline õis]] *[[mõõkjas leht]] *[[männas]] *[[männaseline leheseis]] *[[mügarbakterid]] *[[mühksoomus]] *[[mükoriisa]] ==N== *[[naaskeljas leht]] *[[naast (botaanika)|naast]] *[[narmasjuur]] *[[neel (botaanika)|neel]] *[[neerjas leht]] *[[nektaarium]] *[[nektar]] *[[neljatine õis]] *[[neofüüt (botaanika)|neofüüt]] *[[niin]] *[[niitjas leht]] *[[nokk (botaanika)|nokk]] *[[nooljas leht]] *[[nutt (botaanika)|nutt]] *[[näärmekarv]] ==O== *[[odajas leht]] *[[oga]] *[[ogaline leheserv]] *[[ohe]] ([[omastav]] ohte) *[[ohustatud taimekoosluste seire]] *[[okas]] *[[okaspuud]] *[[oks]] *[[oopium]] *[[oospoor]] *[[ovaalne leht]] ==P== *[[paarissulgjas leht]] *[[paaritusulgjas leht]] *[[pahk]] *[[paleobotaanika]] *[[paljasseemnetaimed]] *[[paljasvili]] *[[palünoloogia]] *[[pappus]] *[[parasiittaim]] *[[partenokarpia]] *[[partsell]] *[[peajuur]] *[[‎pearood]] *[[peritsükkel]] *[[piimmahl]] *[[pistik]] *[[plastiid]] *[[platsenta (botaanika)|platsenta]] *[[pomerantsvili]] *[[pomoloogia]] *[[pookimine]] *[[poolpõõsas]] *[[prahitaim]] *[[pseudotsüfellid]] *[[puhmarinne]] *[[puhmas]] *[[puitumine]] *[[punavetikad]] *[[puit]] *[[puittaimed]] *[[punavöötaud]] *[[pung]] *[[pungasoomus]] *[[putkõis]] *[[putuklevi]] *[[putuktoidulised taimed]] *[[putuktolmnemine]] *[[puu]] *[[Puukoor]] *[[puurinne]] *[[puuvill]] *[[põhikude]] *[[põhiorganid]] *[[põõsas]] *[[pähik]] *[[pähkel]] *[[pähklike]] *[[pööris]] *[[pööristähk]] *püsik vt [[mitmeaastane taim]] *[[püsikude]] *[[püünisleht]] ==R== *[[raag]] *[[rakukest]] *[[ramet]] *[[Raunkiæri eluvormiliigitus]] *[[risoidid]] *[[risoom]] *[[rodoloogia]] *[[rohevetikad]] *[[rohttaimed]] *[[rohundid]] *[[ränivetikad]] *[[rööproodne leht]] *[[rüüsvili]] ==S== *[[saagjas leheserv]] *[[samblarinne]] *[[samblikud]] *[[sammaltaimed]] *[[sammasjuur]] *[[sammaskude]] *[[Sarikas (botaanika)|sarikas]] *[[sarikõis]] *[[seeme]] *[[seemik]] *[[seemikjuurestik]] *[[seemnealge]] *[[seemnerüü]] *[[seemnis]] *[[segametsavöönd]] *[[segapung]] *[[segetaaltaim]] *[[sibul (organ)|sibul]] *[[sibulakand]] *[[sigimik]] *[[sigipung]] *[[sigisibul]] *[[sklerenhüüm]] *[[soreedid]] *[[soon (botaanika)|soon]] *[[soontaimed]] *[[soonteta taimed]] *[[sort]] *''[[kandeleht|spatha]]'' *[[sporofüüt]] *[[statotsüüt]] *[[stramenopiilid]] *[[taime stress|stress]] *[[sukulent]] *[[sulghõlmine leht]] *[[sulgjagune leht]] *[[sulgjas leht]] *[[sulglõhine leht]] *[[sulgrakk]] *[[sulgroodne leht]] *[[sulgvili]] *[[sõkal]] *[[sõlm (botaanika)|sõlm]] *[[sõlmevahe]] *[[sõnajalgtaimed]] *[[sõrmhõlmine leht]] *[[sõrmjagune leht]] *[[sõrmjas leht]] *[[sõrmlõhine leht]] *[[sõrmroodne leht]] *[[säsi]] *[[sügomorfne õis]] *[[südajas leht]] *[[süsteemne omandatud resistentsus]] *[[süstjas leht]] ==T== *[[taimed]] *[[taimede haigusresistentsus]] *[[taimefüsioloogia]] *[[taimegeograafia]] *[[taimehaigused]] *[[taimekahjurid]] *[[taimerakk]] *[[taimetoiteained]] *[[taimeviirused]] *[[taimkate]] *[[taimkatte kaugseire]] *[[talbjas leht]] *[[tallofüüdid]] *[[tallus]] *[[teiskasv]] *[[tentaakel]] *[[tera (botaanika)|tera]] *[[terav lehetipp]] *[[teravili]] *[[teris]] *[[terofüüdid]] *[[terve leheserv]] *[[tiibvili]] *[[tipupung]] *[[toataimed]] *[[tolmeldamine]] *[[tolmlemine]] *[[tolmukapea]] *[[tolmukas]] *[[tolmukkond]] *[[tolmutera]] *[[tolmutoru]] *[[juhtsoon|trahhee]] *[[trahheiid]] *[[transekt]] *[[tropism]] *[[tselluloos]] *[[tsentraalvakuool]] *[[tsönoobium]] *[[tulnukas (bioloogia)|tulnukas]] *[[tulnuktaim]] *[[tupplehed]] *[[turgor]] *[[tuulepesa]] *[[tuultolmleja]] *[[tuultolmlemine]] *[[tõlvik]] *[[tõri]] *[[tõru]] *[[tähk]] *[[täidisõielisus]] *[[tärklis]] *[[türss]] *[[tüvepikendus]] *[[tüvi]] *[[tüvisukulent]] ==U== *[[uinuv pung]] *[[ujuleht]] *[[umbrohi]] *[[urb]] ==V== *[[vahelduv leheseis]] *[[vaigukäigud]] *[[vaik]] *[[vakuool]] *[[valgushingamine]] *[[vars]] *[[vastak leheseis]] *[[veekoguja-leht]] *[[veerlevi]] *[[veerpall]] *[[vegetatsiooniperiood]] *[[vegetatiivne paljunemine]] *[[vesivõsu]] *[[vili]] *[[vilikond]] *[[viljalehed]] *[[viljaraag]] *[[vivipaaria]] *[[võra]] *[[võrkroodne leht]] *[[võrse]] *[[võrsumine]] *[[võrsumissõlm]] *[[võrsumissõlmkond]] *[[võsa]] *[[võsu (botaanika)|võsu]] *[[võsund]] *[[võõrpuu]] *[[väetamine]] ==W== *[[Wardi kast]] ==Õ== *[[õhulõhe]] (lõved) *[[õiekate]] *[[õiekroon]] *[[õieleht]] *[[õienupp]] *[[õiepung]] *[[õiepõhi]] *[[õieraag]] *[[õietolm]] *[[õietolmuanalüüs]] *[[õietolmuspekter]] *[[õietupp]] *[[õievalem]] *[[õis]] *[[õisik]] *[[õisikupõhi]] *õistaimed vt [[katteseemnetaimed]] *[[õitsemine]] *[[õunvili]] ==Ä== *[[äraspidimunajas leht]] ==Ö== *[[ökotoop]] == Ü == *[[üheaastane taim]] *[[üheaastane talvetaim]] *[[ühekojaline emakkond]] *[[ühesuguline taim]] *[[ümar leht]] [[Kategooria:Botaanika| Botaanika mõisteid]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] eayqtknh0dfvfejabwvof701xbdgy27 0 15712 7162501 6431570 2026-05-28T06:55:03Z Svencapoeira 67038 7162501 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Avitsennia | pilt = Avicenna germinans fl.JPG | pildi_laius = 275px | pildi_seletus = [[Avicenna germinans]] | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = [[Avitsennialised]] ''Avicenniaceae'' | perekond = '''Avitsennia''' ''Avicennia'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Avitsennia''' (''Avicennia'') on [[troopika]]s ja [[subtroopika]]s levinud [[puu]]de ja [[põõsas]]te [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Avitsennialised|avitsennialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] (varem paigutati [[Raudürdilised|raudürdiliste]] sugukonda). ==Süstemaatika ja evolutsioon== Avitsennia on [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Karusõralised|karusõraliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnas]]. ==Morfoloogilised erijooned== Madalad, laia [[võra]]ga [[puu]]d, noorena [[põõsas|põõsad]]. [[Leht|Lehed]] sageli kaetud soolakirmega (eritab lehtede kaudu soolade ülejääke; mahla soolasisaldus umbes 10% ookeanivee omast). Lehed suhteliselt väikesed, [[vastak leheseis|vastakud]]. [[Juurestik]] tugev ja lai. Moodustab pintselja tipuga [[hingamisjuuri]] (pneumatofoore), mis ulatuvad korrapäraste vahemaade järel välja [[hapnik]]uvaesest mudast ja kasvavad enamasti ka üle veepinna. [[Õisik]]ud väikesed ja piklikud. [[seeme|Seemned]] idanevad puul ja langevad alles hiljem vette, et juurduda. ==Levila== On levinud kõigi mandrite rannaaladel (v.a Antarktis), peamiselt [[troopika]]s, eriti ekvatoriaalses piirkonnas. Kõige arvukamad on Lõuna-Aasias ja Kesk-Aafrikas, põhjapoolseim leviala ulatub [[USA]] lõunaosariikideni. ==Ökoloogia== On üheks neljast peamisest [[mangroov]]i perekonnast, kasvab [[mangroovisoo]]des troopiliste ja subtroopiliste [[ookean]]ide ja [[Meri|merede]] kaldapiirkonnas, samuti jõgede suudmealadel. Moodustab enamasti kaldale lähima vööndi, mis ainult [[looded|tõusu]] maksimumi ajal üle ujutatakse. Avitsenniad kuuluvad kõige kõrgemaid soolakontsentratsioone taluvate taimede hulka. On pesitsuskohaks paljudele linnuliikidele, juurte vahel elutsevad mitmesugused [[krabilised|krabi]]liigid ja [[limus]]ed. On tundlik keskkonna saastatusele, eriti ohustatud on [[Lähis-Ida]] piirkonnas ulatusliku [[nafta]]reostusega aladel. Erinevalt muudest mangrooviliikidest on ka suhteliselt külmataluv. ==Majanduslik tähtsus== Kasutusel tarbepuiduna paljudes troopikamaades, puit vastupidav [[Termiidid|termiitidele]] ja [[laevaoherdi]]le. Mõnel pool kasutatakse lehti ka naha parkimisel, samuti kütteks. [[Florida]]s kasvatatakse kohati tiikides ilutaimena. ==Kultuurilooline tähtsus== Omab tähtsust eriti Lõuna-Aasia rannikuhõimude elus.Troopikamaade arheoloogias ja geoloogias on [[õietolmuanalüüs]]i kaudu oluliseks abiliseks esemate ja kihtide vanuse määramisel. ==Avitsennialiike== * ''[[Avicennia africana]]'' * ''[[Avicennia alba]]'' * ''[[Avicennia bicolor]]'' * ''[[Avicennia eucalyptifolia]]'' * ''[[Avicennia germinans]]'' * ''[[Avicennia integra]]'' * ''[[Avicennia marina]]'' * ''[[Avicennia nitida]]'' – [[harilik avitsennia]] * ''[[Avicennia officinalis]]'' * ''[[Avicennia rumphiana]]'' * ''[[Avicennia schaueriana]]'' [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] n14jy2xsq1w7l450jloja2kjy5a8s06 7162503 7162501 2026-05-28T06:55:28Z Svencapoeira 67038 7162503 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Avitsennia | pilt = Avicenna germinans fl.JPG | pildi_laius = 275px | pildi_seletus = [[Avicenna germinans]] | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = [[Karusõralised]] ''Acanthaceae'' | perekond = '''Avitsennia''' ''Avicennia'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Avitsennia''' (''Avicennia'') on [[troopika]]s ja [[subtroopika]]s levinud [[puu]]de ja [[põõsas]]te [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Avitsennialised|avitsennialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] (varem paigutati [[Raudürdilised|raudürdiliste]] sugukonda). ==Süstemaatika ja evolutsioon== Avitsennia on [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Karusõralised|karusõraliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnas]]. ==Morfoloogilised erijooned== Madalad, laia [[võra]]ga [[puu]]d, noorena [[põõsas|põõsad]]. [[Leht|Lehed]] sageli kaetud soolakirmega (eritab lehtede kaudu soolade ülejääke; mahla soolasisaldus umbes 10% ookeanivee omast). Lehed suhteliselt väikesed, [[vastak leheseis|vastakud]]. [[Juurestik]] tugev ja lai. Moodustab pintselja tipuga [[hingamisjuuri]] (pneumatofoore), mis ulatuvad korrapäraste vahemaade järel välja [[hapnik]]uvaesest mudast ja kasvavad enamasti ka üle veepinna. [[Õisik]]ud väikesed ja piklikud. [[seeme|Seemned]] idanevad puul ja langevad alles hiljem vette, et juurduda. ==Levila== On levinud kõigi mandrite rannaaladel (v.a Antarktis), peamiselt [[troopika]]s, eriti ekvatoriaalses piirkonnas. Kõige arvukamad on Lõuna-Aasias ja Kesk-Aafrikas, põhjapoolseim leviala ulatub [[USA]] lõunaosariikideni. ==Ökoloogia== On üheks neljast peamisest [[mangroov]]i perekonnast, kasvab [[mangroovisoo]]des troopiliste ja subtroopiliste [[ookean]]ide ja [[Meri|merede]] kaldapiirkonnas, samuti jõgede suudmealadel. Moodustab enamasti kaldale lähima vööndi, mis ainult [[looded|tõusu]] maksimumi ajal üle ujutatakse. Avitsenniad kuuluvad kõige kõrgemaid soolakontsentratsioone taluvate taimede hulka. On pesitsuskohaks paljudele linnuliikidele, juurte vahel elutsevad mitmesugused [[krabilised|krabi]]liigid ja [[limus]]ed. On tundlik keskkonna saastatusele, eriti ohustatud on [[Lähis-Ida]] piirkonnas ulatusliku [[nafta]]reostusega aladel. Erinevalt muudest mangrooviliikidest on ka suhteliselt külmataluv. ==Majanduslik tähtsus== Kasutusel tarbepuiduna paljudes troopikamaades, puit vastupidav [[Termiidid|termiitidele]] ja [[laevaoherdi]]le. Mõnel pool kasutatakse lehti ka naha parkimisel, samuti kütteks. [[Florida]]s kasvatatakse kohati tiikides ilutaimena. ==Kultuurilooline tähtsus== Omab tähtsust eriti Lõuna-Aasia rannikuhõimude elus.Troopikamaade arheoloogias ja geoloogias on [[õietolmuanalüüs]]i kaudu oluliseks abiliseks esemate ja kihtide vanuse määramisel. ==Avitsennialiike== * ''[[Avicennia africana]]'' * ''[[Avicennia alba]]'' * ''[[Avicennia bicolor]]'' * ''[[Avicennia eucalyptifolia]]'' * ''[[Avicennia germinans]]'' * ''[[Avicennia integra]]'' * ''[[Avicennia marina]]'' * ''[[Avicennia nitida]]'' – [[harilik avitsennia]] * ''[[Avicennia officinalis]]'' * ''[[Avicennia rumphiana]]'' * ''[[Avicennia schaueriana]]'' [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] 8ulua3ynoubz96kp1pejmbqbclijezm 7162504 7162503 2026-05-28T06:55:59Z Svencapoeira 67038 7162504 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Avitsennia | pilt = Avicenna germinans fl.JPG | pildi_laius = 275px | pildi_seletus = [[Avicenna germinans]] | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = [[Karusõralised]] ''Acanthaceae'' | perekond = '''Avitsennia''' ''Avicennia'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Avitsennia''' (''Avicennia'') on [[troopika]]s ja [[subtroopika]]s levinud [[puu]]de ja [[põõsas]]te [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[karusõralised|karusõraliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] (varem paigutati [[Raudürdilised|raudürdiliste]] sugukonda). ==Süstemaatika ja evolutsioon== Avitsennia on [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Karusõralised|karusõraliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnas]]. ==Morfoloogilised erijooned== Madalad, laia [[võra]]ga [[puu]]d, noorena [[põõsas|põõsad]]. [[Leht|Lehed]] sageli kaetud soolakirmega (eritab lehtede kaudu soolade ülejääke; mahla soolasisaldus umbes 10% ookeanivee omast). Lehed suhteliselt väikesed, [[vastak leheseis|vastakud]]. [[Juurestik]] tugev ja lai. Moodustab pintselja tipuga [[hingamisjuuri]] (pneumatofoore), mis ulatuvad korrapäraste vahemaade järel välja [[hapnik]]uvaesest mudast ja kasvavad enamasti ka üle veepinna. [[Õisik]]ud väikesed ja piklikud. [[seeme|Seemned]] idanevad puul ja langevad alles hiljem vette, et juurduda. ==Levila== On levinud kõigi mandrite rannaaladel (v.a Antarktis), peamiselt [[troopika]]s, eriti ekvatoriaalses piirkonnas. Kõige arvukamad on Lõuna-Aasias ja Kesk-Aafrikas, põhjapoolseim leviala ulatub [[USA]] lõunaosariikideni. ==Ökoloogia== On üheks neljast peamisest [[mangroov]]i perekonnast, kasvab [[mangroovisoo]]des troopiliste ja subtroopiliste [[ookean]]ide ja [[Meri|merede]] kaldapiirkonnas, samuti jõgede suudmealadel. Moodustab enamasti kaldale lähima vööndi, mis ainult [[looded|tõusu]] maksimumi ajal üle ujutatakse. Avitsenniad kuuluvad kõige kõrgemaid soolakontsentratsioone taluvate taimede hulka. On pesitsuskohaks paljudele linnuliikidele, juurte vahel elutsevad mitmesugused [[krabilised|krabi]]liigid ja [[limus]]ed. On tundlik keskkonna saastatusele, eriti ohustatud on [[Lähis-Ida]] piirkonnas ulatusliku [[nafta]]reostusega aladel. Erinevalt muudest mangrooviliikidest on ka suhteliselt külmataluv. ==Majanduslik tähtsus== Kasutusel tarbepuiduna paljudes troopikamaades, puit vastupidav [[Termiidid|termiitidele]] ja [[laevaoherdi]]le. Mõnel pool kasutatakse lehti ka naha parkimisel, samuti kütteks. [[Florida]]s kasvatatakse kohati tiikides ilutaimena. ==Kultuurilooline tähtsus== Omab tähtsust eriti Lõuna-Aasia rannikuhõimude elus.Troopikamaade arheoloogias ja geoloogias on [[õietolmuanalüüs]]i kaudu oluliseks abiliseks esemate ja kihtide vanuse määramisel. ==Avitsennialiike== * ''[[Avicennia africana]]'' * ''[[Avicennia alba]]'' * ''[[Avicennia bicolor]]'' * ''[[Avicennia eucalyptifolia]]'' * ''[[Avicennia germinans]]'' * ''[[Avicennia integra]]'' * ''[[Avicennia marina]]'' * ''[[Avicennia nitida]]'' – [[harilik avitsennia]] * ''[[Avicennia officinalis]]'' * ''[[Avicennia rumphiana]]'' * ''[[Avicennia schaueriana]]'' [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] tj2g99h3g19stpfgfuo68ighq4vxiyr 0 16058 7162287 7076737 2026-05-27T18:59:44Z ~2026-31854-55 230434 /* Välislingid */ Parandatud linkide url-id. 7162287 wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=võru keel|originaalnimi=võro kiil |keelkonnavärv=uurali |riigid={{PisiLipp|Eesti}} |piirkond=Põhja-Euroopa |rääkijad=74 499 (31.12.2011)<ref name="N6m7G" /> |keelkond=[[uurali keeled]]<br> &nbsp;[[soomeugri keeled]]<br> &nbsp;&nbsp;[[soome-saami keeled]]<br> &nbsp;&nbsp;&nbsp;[[läänemeresoome keeled]]<br> &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;[[lõunaeesti keel|lõunaeesti]]<br> &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''võru keel''' |riik=ametliku staatuseta |kood 1= |kood 2= |kood 3= vro}} [[Pilt:South Estonian today.PNG|pisi|Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega]] [[Pilt:Võro valdo kaupa.jpg|pisi|Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel]] [[Pilt:Speakers-of-South-Estonian-2012.png|pisi|2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad]] '''Võru keel''' ehk '''võro keel''' (võru keeles ''võro kiil'') on ühe käsitluse järgi [[Eesti]] põline piirkondlik keel ehk [[regionaalkeel]], mis kuulub [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] hulka<ref name="qbN6m" />; teiste käsitluste järgi on [[võrokesed|võrokeste]] keel lõunaeesti keele või [[eesti keel]]e [[lõunaeesti murderühm]]a '''Võru murre'''.<ref name="pFLhL" /> Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni]] (ISO) poolt (keelekood ''vro'').<ref name="ldIQS" /> Kuna [[setu keel]]t peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust ''võru-setu keel''. == Kõnelejate arv ja piirkond == Võru keelt kõneldakse põhiliselt [[Kagu-Eesti]]s ajaloolise [[Võrumaa]] alal, mis hõlmab praegust [[Võru maakond|Võru]] ja [[Põlva maakond|Põlva]], osalt ka [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Valga maakond]]a ([[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]] ja [[Vastseliina kihelkond]]). Võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka [[Tartu]]s, [[Tallinn]]as ja mujal Eestis. 74 499<ref name="N6m7G" /> kõnelejaga on võru keel suurima kõnelejate arvuga [[Lõunaeesti keeled|lõunaeesti keel]]. Võru keelt on ajalooliselt kõneldud ka tänapäeva [[Läti]] territooriumil [[Lutsi maarahvas|Lutsi keelesaarel]]. Varem on võru keele jätkuks Põhja-Lätis peetud ka [[Leivud|Leivu keelesaart]], ent [[Petri Kallio]] uuemate uurimuste järgi oli [[leivu keel]] eraldiseisev lõunaeesti keel<ref>{{Raamatuviide|autor=Karl Pajusalu, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg|pealkiri=Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk|aasta=2018|koht=Tartu|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts|lehekülg=198}}</ref>. ==Ajalugu== [[File:Lõunaeesti keelepuu.pdf|thumb|Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav [[keelepuu]] ([[Petri Kallio]] järgi)]]Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud [[lõunaeesti hõimukeel]]e järeltulija. Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on [[mulgi keel|mulgi]], [[tartu keel|tartu]] ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna [[setud]]el on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti [[dialektoloogia]] traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel [[murrak]] või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma [[murre|murded]]. [[Tartlased|Tartlastega]] ühendas [[võrukesed|võrukesi]] mitusada aastat ühine [[lõunaeesti kirjakeel]], mille üks vanemaid ja tähtsamaid kirjalikke mälestusmärke on [[1686]]. aastal ilmunud [[Wastne Testament]]. [[1885]]. aastal ilmus esimene põhjalik võrukeelne [[aabits]], [[Johann Hurt|Johann Hurda]] [[Wastne Wõro keeli ABD raamat|"Wastne Wõro keeli ABD raamat]]". Varem oli välja antud ka "Eesti laste sõber" (1873) ja "Laste edimäne luggemise ramat".<ref name="3uAs6" /> Seni viimane võrukeelne aabits on 1998. aastal välja antud [[ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ|"ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ"]] (kordustrükk 1999). [[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il hakati kirjutama juba teadlikult võru keeles. [[1990. aastad|1990. aastatest]] on tarvitusel [[võru kirjakeel]]. Võru ja setu keel on teistest lõunaeesti keeltest vanapärasemad ja [[põhjaeesti keel]]est vähem mõjutatud. Varem on neid räägitud ka kaugemal idas ja lõunas, praegustel [[Läti]] ja [[Venemaa]] aladel. ==Praegune olukord== [[Pilt:voromkaart.jpg|pisi|Võru keeleala – Võrumaa oma ajaloolistes piirides Tartu- ja Setumaa ning Venemaa ja Läti vahel]] [[Pilt:Abckiraoppus.jpg|pisi|1998. aasta võrukeelne aabits "ABC kiräoppus", autorid Jüvä Sullõv, [[Kauksi Ülle]] jt]] 1988. aastal loodi [[Võro Keele ja Kultuuri Fond]], mis on korraldanud iga-aastast [[Kaika suveülikool]]i. Sealt kasvas välja ka [[Võru Instituut|Võru Instituudi]] loomise mõte. Võru linnas tegutsev instituut loodi 1995. aastal, kui riiklik teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega, ning korraldab selle õpetamist. Võru keelt õpetatakse {{kas|praegu}} kord nädalas 26 koolis, kuid ühtegi läbinisti võru [[õppekeel]]ega või võru-eesti kakskeelset kooli ega klassi Eestis ei ole. Siiani pole ka ühtki võrukeelset lasteaeda ega lasteaiarühma. Kõrgkooli tasemel saab võru keelt õppida [[Tartu Ülikool]]is. Ainus läbinisti võrukeelne ajaleht [[Uma Leht]] ilmub kaks korda kuus. Samuti annab kaks korda kuus [[Vikerraadio]] eetrisse võrukeelse uudistesaate. Alates 2005. aastast tegutseb [[võrukeelne Vikipeedia]]. Võru keele ametliku tunnustamise protsess pole praeguseks lõpule jõudnud. 2004. aastal loodi küll selleks valitsuskomisjon, kuid see pole siiani võru keele õigusliku määratlemise küsimust lahendanud. Võru keele staatuse üle on eesti meedias ajuti peetud emotsionaalseid arutelusid. Kuigi võru keele kaitseks on algatatud mitmeid projekte ja asutatud Võru Instituut, on võru keel jätkuvalt eesti keele poolt tõsiselt ohustatud. Aastal 1998 korraldatud [[arvamusküsitlus]]e andmetel kõneleb võru keelt küll rohkemal või vähemal määral 90%, sealhulgas pidevalt 45% võru keeleala elanikest, kuid väga vähe on lapsi, kellele võru keel on [[esimene keel]] ja selliseid lapsevanemaid, kes oma lastega pidevalt võru keelt räägivad. Tänapäeval on võru keel tuntud peamiselt [[kirjandus]]e, [[teater|teatri]], [[folkmuusika|folk-]] ja [[popmuusika]] keelena. 2004. aastal esindas Eestit [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[İstanbul]]is ansambel [[Neiokõsõ]] võrukeelse lauluga "Tii" ('tee'). Kokku on pandud võru [[keelekorpus]]<ref name="2cGRM" /> ja arendamisel on võro keele [[masintõlge]].<ref name="qnEKi" /> == Häälikuõpetus == === Täishäälikute süsteem === Võru keeles esineb 9–11 [[Täishäälik|täishäälikut]]: /i/, /y/, /u/, /e/, /ø/, /ɤ/, /o/, /æ/ ja /ɑ/. Mõnikord peetakse eraldi täishäälikuteks ka kõrget ''õ-d'', mida on võru kirjakeeles märgitud ka ''y''-ga ning tagapoolset ''e''-d, mis esineb tagahäälikute sõnade järgsilpides ja mida märgitakse peamiselt ''õ''-ga, nt ''tar'''õ'''.'' {| class="wikitable" ! ! colspan="2" |Eeshäälikud ! colspan="2" |Tagahäälikud |- ! !Ümardamata !Ümardatud !Ümardamata !Ümardatud |- !Kõrged |i |ü |(y) |u |- !Keskkõrged |e |ö |õ |o |- !Madalad |ä | |a | |} Võru keeles esineb [[vokaalharmoonia]], mis on omane paljudele [[Uurali keeled|uurali keeltele]], kuid mis on kadunud eesti keelest. Selle järgi ei esine omasõnades korraga ees- ja tagahäälikuid. Siiski on erandlikke järelliiteid, mis täishäälikuharmooniale ei allu: -''ga(q)'', nt ''imäga'' 'emaga'; ''-gu(q)''/''-ku(q),'' nt ''elägu'' 'elagu', -''he'', nt ''madalahe'' 'madalalt', ''-o'', nt ''käro'' 'käru'.<ref>{{Netiviide|url=https://umakiil.eu/grammatika/20-heluoppuss|pealkiri=Helüoppus|väljaanne=Vana Võromaa Võrogväreht|vaadatud=06.05.2022}}</ref> === Konsonantism === {| class="wikitable" ! !Huul- !Huul- hammas- !Somp- !Kõva- suulae !Pehme- suulae- !Kurgu- |- !Sulg- |p p' | |t t' | |k k' |q |- !Ahtus- | | |ts ts' | | | |- !Nina- |m m' | |n n' | |(ŋ ŋ') | |- !Hõõrd- | |f f', v v' |s s' |j | |h h' |- !Külg- | | |l lʲ | | | |- !Väri- | | |r r' | | | |} ''q'' märgib võru keeles [[Kõrisulghäälik|larüngaalklusiili]] ja sel on nii leksikaalseid kui ka grammatilisi funktsioone, nt mitmuse tähistamine (''kala'' vs. ''kalaq'' 'kalad'). Kõik võru keele konsonandid (peale ''j'' ja ''q'') võivad olla palataliseeritud. Palatalisatsioon võib kanda grammatilist tähendust, nt ''and'' 'annab' ''vs and''' 'andis'. Võru keeles pole helilisi konsonante nagu näiteks [[Vene keel|vene]] või [[Soome keel|soome keeles]] (vene ''baba'', soome ''padan''), klusiilide nõrgad vasted on leenisklusilid, mida märgitakse tähtedega ''b'', ''d'', ''g'' nagu eesti keeles.<ref>{{Netiviide|url=https://umakiil.eu/grammatika/14-heluoppus-2|pealkiri=Helüoppus 2|väljaanne=Vana Võromaa Võrgoväreht|vaadatud=06.05.2022}}</ref> == Grammatika == === Käändsõna vormid === Võru keeles on 13 produktiivset ja 2–3 ebaproduktiivset käänet. Ebaproduktiivseteks kääneteks võru keeles peetakse essiivi, mis on vormiliselt langenud kokku inessiiviga, ning instruktiivi, mida ei saa moodustada kõikidest sõnatüüpidest. Võru keele käänded näitesõnaga ''elläi'' 'loom'. Vaid instruktiivi puhul on näiteid toodud muudest sõnadest. Täishäälikuharmoonia tõttu on mitmetel võru keele käändelõppudel kaks erinevat varianti, nii ees-, kui tagapoolne. Järgnevas tabelis on need tähistatud suurtähega, mis näitab keeleteaduse traditsioonis mõlemat, nt ''-le / -lõ (-lE), -ldäq / -ldaq (-ldAq)''. {| class="wikitable" ! colspan="5" |Võro keele käänded ja nende lõpud |- !Kääne !Ainsus !Lõpp !Mitmus !Lõpp |- |[[Nimetav kääne|nimetav]] |''elläi'' |– |''eläjä''+''q'' | -''q'' |- |[[Omastav kääne|omastav]] |''eläjä'' |– |''eläj''+''i''+''de'' |''-i,'' -''o, -E, -tE'', -''dE'', -''idE'', -''ije'', -''isi'', ''-idsi'' |- |[[Osastav kääne|osastav]] |''eläjä+t'' |''-t'', -''d'', -''tt'', -''dA'' |''eläj+i+''t | -''it'', -''(i)id'', -''sit'', -''i'', -''o'', -''E'', -''A'', -''isi'', -''idsi'', -''iE'' |- |[[Sisseütlev kääne|sisseütlev]] |''eläjä''+''he'' | -''he'', ''-tE'', -''dE, -htE, -hE'', ''-hA'', ''-hU'', -''ho'' |''eläj''+''i''+''he'' | -''he'', ''-tE'', -''dE, -htE, -hE'', ''-hA'', ''-hU'', -''ho'' |- |[[Seesütlev kääne|seesütlev]] |''eläjä''+''n'' | -''n,'' -''h,'' -''hn'' |''eläj''+''i''+''n'' | -''n'', ''-h'', -''hn'' |- |[[Seestütlev kääne|seestütlev]] |''eläjä''+''st'' | -''st'' |''eläj''+''i''+''st'' | -''st'' |- |[[Alaleütlev kääne|alaleütlev]] |''eläjä+le'' | -''lE'', ''-llE'' |''eläj''+''i''+''le'' | -''lE'', ''-llE'' |- |[[Alalütlev kääne|alalütlev]] |''eläjä+l'' | -''l'' |''eläj''+''i''+''l'' | -''l'' |- |[[Alaltütlev kääne|alaltütlev]] |''eläjä''+''lt'' | -''lt'' |''ejäj''+''i''+''lt'' | -''lt'' |- |[[Saav kääne|saav]] |''eläjä''+''s'' | -''s'', ''-st'' |''eläj''+''i''+''s'' | -''s,'' -''st'' |- |[[Rajav kääne|rajav]] |''eläjä''+''niq'' | -''niq'' |''eläj''+''i''+''niq'' | -''niq'' |- |[[Ilmaütlev kääne|ilmaütlev]] |''eläjä''+''ldäq'' | -''ldAq'', ''-ttAq, -dAq'' |''eläj''+''i''+''ldäq'' | -''ldAq'', ''-ttAq, -dAq'' |- |[[Kaasaütlev kääne|kaasaütlev]] |''eläjä''+''gaq'' | -''gaq'' |''eläj+i''+''de''+''gaq'' | -''gaq'' |- ! colspan="5" |Ebaproduktiivsed käänded |- |[[Olev kääne|olev]] |''eläjä''+''n'' |''-n'', -''h'', -''hn,'' (-''nA'') |''eläj''+''i''+''n'' |''-n'', -''h'', -''hn,'' (-''nA'') |- |[[Viisiütlev kääne|viisiütlev]] |– |– |(''eläji'') ''ütsi'', ''käsi'', ''jalo'' |– |} [[Sulev Iva]] on oma väitekirjas ebaproduktiivsete käänete alla arvanud ka [[Kauduütlev kääne|prolatiivi]]<ref>{{Raamatuviide|autor=Sulev Iva|pealkiri=Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=57–59}}</ref>, mida eesti keeles loetakse adverbide alla (nt ''maildõ'' 'maitsi'). Uuemas võru keeles esineb ka ''nA''-kujuline essiiv, nt ''kellenä'' 'kellena', mis on tekkinud väga tugeva eesti keele mõju tulemusena<ref>Sulev Iva (2007). ''Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk&nbsp;56.</ref>. Harilikult kasutatakse essiivi asemel nominatiivi, translatiivi või ''ku''-konstruktsiooni: ''tä om sääl oppaja ~ oppajas ~ timä ku oppaja'' 'ta on seal õpetaja ~ õpetajaks ~ tema kui õpetaja'<ref>Sulev Iva (2007). ''Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk&nbsp;58.</ref>. Kohakäänete asemel, eriti mitmuses, kasutatakse võru keeles sagedasti postpositsiooni: ''eläjide seen'' 'loomade sees' ''~ eläjin'' 'loomades'; ''maasikidõ seest'' 'maasikate seest' ~ ''maasikist'' 'maasikatest'; ''riiolidõ pääle'' 'riiulite peale' ~ ''riioliilõ'' 'riiulitele' jne.<ref>Sulev Iva (2007). ''Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk&nbsp;52–54.</ref> === Kesk- ja ülivõrre === Võru keeles esineb [[keskvõrre]] ja analüütiline [[ülivõrre]], mis moodustatakse [[Abisõna|abisõnast]] ''kõgõ'' 'kõige' ja keskvõrde vormist. Kõige harilikum keskvõrde tunnus võru keeles on ''-mb'', mis liitub omadus- või määrsõna omastava kääne vormile. Murdeti võib keskvõrde tunnuseks olla ka -''mp'' või -''p'', nt ''vanõp miis'' 'vanem mees'. Võru kirjakeele normiks on valitud siiski ''-mb''. {| class="wikitable" |+Ainsus näitesõnaga ''lämmi'' 'soe' ! !Algvõrre !Keskvõrre !Ülivõrre |- !nimetav |lämmi |lämmämb |kõgõ lämmämb |- !omastav |lämmä |lämmämbä |kõgõ lämmämbä |- !osastav |lämmind |lämmämpä ~ lämmämbät |kõgõ lämmämpä ~ lämmämbät |} {| class="wikitable" |+Mitmus näitesõnaga ''lämmi'' 'soe' ! !Algvõrrõq !Keskvõrrõq !Ülivõrre |- !nimetav |lämmäq |lämmämbäq |kõgõ lämmämbäq |- !omastav |lämmide |lämmämbide |kõgõ lämmämbide |- !osastav |lämmit |lämmämpi ~ lämmämbit |kõgõ lämmämpi ~ kõgõ lämmämbit |} *[https://synaq.org/index.php?vaade=kaan&p=um-v6rd Võru omadussõnade ja võrrete kohta vt lähemalt siit (Võru-eesti-võru veebisõnaraamatu omadussõnade peatükist).] ==== Rektsioon ==== Keskvõrdega ühilduv sihitis võib võru keeles olla osastavas või seestütlevas. * ''Saq olõt '''must''' pikemb.'' 'sa oled minust pikem' * ''Saq olõt pikemb '''minno'''.'' 'sa oled minust pikem' === Arvsõnad === {| class="wikitable" |- ! 1 ! 2 ! 3 ! 4 ! 5 ! 6 ! 7 ! 8 ! 9 ! 10 ! 11 ! 20 ! 100 ! 1000 |- | ütś | katś | kolm | nelli | viiś | kuuś | säidse | katõssa | ütessä | kümme | ütśtõist | katśkümmend | sada | tuhat |- |} *[https://synaq.org/index.php?vaade=kaan&p=arvuq Võru arvsõnade kohta vt lähemalt siit (Võru-eesti-võru veebisõnaraamatu arvsõnade peatükist).] === Isikulised asesõnad === {| class="wikitable" ! !! Ainsus !! Mitmus |- | '''1.''' || mina ~ ma(q) || mi(iq) |- | '''2.''' || sina ~ sa(q) || ti(iq) |- | '''3.''' || timä ~ tä(ä) || nimäq ~ nä(äq) |}[[Pilt:Wastne Võro keeli A B D raamat.jpg|pisi|vasakul|1885. aasta võrukeelne aabits "Wastne Wõro keeli ABD raamat", autor [[Johann Hurt]]]] *[https://synaq.org/index.php?vaade=kaan&p=isik-as Võru isikuliste asesõnade kohta vt lähemalt siit (Võru-eesti-võru veebisõnaraamatu isikuliste asesõnade peatükist).] === Küsisõnad === '''Miä''' "mis", '''kiä''' "kes", '''kuis''' "kuidas", '''ku pall'o''' "kui palju", '''kon''' "kus", '''kohe''' "kuhu", '''kuna''' "millal", '''määne''' "milline", '''mis''' "missugune", '''mille''' "miks", '''minktarbis''' "milleks". ==Vaata ka== *[[võru kirjaviis]] *[[Võru-eesti sõnaraamat]] *[[võru kirjandus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="N6m7G">Võru murde (v.a setu murraku) oskajate arv 2011. aasta rahvaloenduse andmetel. [https://web.archive.org/web/20200703015213/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE07&lang=2 Statistika andmebaas: eesti emakeelega püsielanikud murdekeele oskuse ja soo järgi]. Statistikaamet, vaadatud 11.02.2019.</ref> <ref name="qbN6m">{{cite web|url=http://www.helsinki.fi/~tasalmin/chris.html |title=Endangered languages in Europe and North Asia |publisher=Helsinki.fi |date=13.09.1980 |accessdate=23.08.2014}}</ref> <ref name="pFLhL">[[Karl Pajusalu]], [[Tiit Hennoste]], [[Ellen Niit]], [[Peeter Päll]], [[Jüri Viikberg]] 2002. Eesti murded ja kohanimed. Tallinn, lk 57.</ref> <ref name="ldIQS">[http://www.sil.org/iso639-3/documentation.asp?id=vro Documentation for ISO 639 identifier: vro]</ref> <ref name="3uAs6">Tõnu Tender: [http://kultuur.postimees.ee/2562397/miks-ma-ei-osta-endale-vorukeelset-aabitsat "Miks ma ei osta endale võrukeelset aabitsat"] Postimees, 13. jaanuar 1999</ref> <ref name="2cGRM">[https://web.archive.org/web/20170903205837/https://www.keeletehnoloogia.ee/et/ekt-projektid/voru-ja-seto-integreeritud-keeleressursid VÕRU JA SETO INTEGREERITUD KEELERESSURSID] keeletehnoloogia.ee</ref> <ref name="qnEKi">{{Netiviide |url=https://soome-ugri.neurotolge.ee/ |pealkiri=Võro keele masintõlge |vaadatud=2022-07-01 |arhiivimisaeg=2022-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220325111420/https://soome-ugri.neurotolge.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Kirjandus== * [[Kalle Eller]] (1999): Võro-Seto language. Võro Instituut'. Võro. * [[Sulev Iva]] (2002). Võro-eesti synaraamat. Võro Instituudi Toimõndusõq 12. Võro Instituut'. Võro *[[Hella Keem]]. ''Võru keel''. Eesti teaduste akadeemia Emakeele selts 1997. Tallinn *Hella Keem, [[Inge Käsi]]. ''Võru murde tekstid.'' Tallinn, Eesti Keele Instituut 2002 (Eesti murded VI) *''Kuiss vanal Võromaal eleti.'' Toimetanud Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross. Tallinn, Emakeele Selts 2005 (Valimik korrespondentide murdetekste VI) * [[Aune Valk]] (2000). Võrokeste identiteedist. Kadri Koreinik, Jan Rahman (toim.) A kiilt rahvas kynõlõs.. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (lk 39–56). Võro Instituut'. Võro ==Välislingid== {{vikipeedia/keel|fiu-vro|Võrukeelne}} {{commonscat}} {{vikitsitaadid}} *[https://www.umakiil.eu/ Üts rahvas, kats kiilt (koht, kus saab võru keelt õppida ning leida palju võru keelega seotud linke ja lugemissoovitusi)] *[https://estblul-ervl.weebly.com/votilderu.html Võru keel: ülevaade Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liidu kodulehel] *[https://rahvakultuur.ee/2020/03/29/voro-keel/ Võru keel] Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu * [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=lg&lang=et&kohanimi=98002344&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb Eesti Keele Instituudi teedüskogo Linguae: Maailma keeled, kirjad ja rahvad] *[http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr2/muina.htm Helinäide võru keelest, muinasjutt] *[https://www.youtube.com/watch?v=Ex0SVHRSEe4 Video võru keelt rääkivast tüdrukust] *[https://www.youtube.com/watch?v=oZ_I2Lo1BGk Video võrukeelsete arvsõnade, väljendite ja näitetekstiga] *[https://kodu.ut.ee/~vlaan/vtk/vtk.html Võrukeelsete arvutiprogrammide koduleht] *[https://kodu.ut.ee/~vlaan/ivps/ivps.html Inglise-võru arvutiterminite sõnastik] *[http://en.wiktionary.org/wiki/Appendix:Swadesh_list_for_Baltic-Finnic_languages Läänemeresoome keelte sõnavaraerinevusi näitav Swadeshi loend] *[http://wi.werro.ee/lastekas/ Võrukeelsed joonisfilmid lasteportaalist "Lastekas"] *[http://uudised.err.ee/index.php?06174830 "Võrulased ja setud taotlevad keeleseadusesse muudatust"]{{kõdulink}} ERR uudised, 22. august 2009 *Sulev Iva, [[Helen Plado]]. [https://novaator.err.ee/259780/kas-voro-kiil-vai-voro-murroq-vai-hoobis-lounoeesti-kiil "Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?"] ERR Novaator, 10. november 2016 * [https://www.youtube.com/watch?v=h7C1yZOUOh0 Võru keele olukorrast enne ja nüüd] Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut, YouTube'i video {{Uurali keeled}} [[Kategooria:Võru keel| ]] [[Kategooria:Võrukesed]] locp9nb1nj9vpximm7r92qc8ub7r12q 0 16287 7162145 2367207 2026-05-27T12:40:26Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] 7162145 wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] 4lpjczxz84i9x8sp06ykq3yrmsjw8z2 0 17792 7162299 7124605 2026-05-27T19:17:21Z ~2026-31768-47 230436 Infot 7162299 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{suunamine|Da Vinci|Teiste tähenduste kohta|Da Vinci (täpsustus)|ja|Leonardo da Vinci (täpsustus)}} : ''Selles [[Firenze Vabariik|Firenze Vabariigi]] aegses nimes tähistab da Vinci sünnikohta, mitte perekonnanime; inimesele viidatakse tema eesnimega Leonardo.'' {{infokast persoon | nimi = Leonardo da Vinci | pilt = Leonardo self.jpg | pildi suurus = | pildiallkiri = Leonardo da Vinci autoportree | sünninimi = Leonardo di ser Piero da Vinci<ref name="9shuo" /> | sünniaeg = 15. aprill 1452 | sünnikoht = [[Vinci]], [[Firenze Vabariik]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1519|5|2|1452|4|15}} | surmakoht = [[Amboise]], [[Prantsusmaa kuningriik]] | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = kunst, teadus, arhitektuur, anatoomia, inseneriteadused | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = Leonardo Da Vinci signature from Forster codex.svg | moodul = | a1 = Kunstivool | a2 = [[kõrgrenessanss]] | b1 = Tuntud teoseid | b2 = {{Lihtloend| * "[[Madonna kaljukoopas]]" (u 1483–1493) * "[[Daam hermeliiniga]]" (u 1489–1491) * "[[Vitruviuse mees]]" (u 1492–1498) * "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]" (1492–1498) * "[[Salvator Mundi (Leonardo)|Salvator Mundi]]" (u 1499–1510) * "[[Mona Lisa]]" (u 1503–1516) }} | c1 = | c2 = | d1 = | d2 = }} '''Leonardo di ser Sander Piero da Vinci''' ([[15. aprill]] [[1452]] [[Anchiano]] [[Vinci]] lähedal – [[2. mai]] [[1519]] [[Clos Lucé]] loss, [[Amboise]]), tuntud kui Sander '''da Vinci või lihtsalt Sanna oli Laiuse kunn. Tema hobiks kunstitööde ärategemine 6-7 nädalat peale tähtaega.''' Üks kuulsamaid töid mis Sander da Vinci tegi on Tiiger. 05.27.1467 Sai Sander da Vinci kooli tutipäeva puhul medali kus oli kirjas <nowiki>''Klassi kaunitar''</nowiki> Teda peetakse üheks [[renessanss|renessansiajastu]] mitmekülgsemaks [[geenius]]eks. Ta tegeles selliste valdkondadega nagu [[maalikunst]], [[leiutamine]], [[anatoomia]], [[matemaatika]], [[inseneriteadused]], [[skulptuur]], [[arhitektuur]], [[botaanika]], [[muusika]], [[kirjandus]], [[astronoomia]], [[geoloogia]], [[ajalugu]] ja [[kartograafia]]. Leonardot on tihti kirjeldatud kui renessansiinimese arhetüüpi, kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on nimetatud ka kõigi aegade parimaks maalikunstnikuks ning mitmekülgseimaks inimeseks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase [[Helen Gardner]]i sõnul olid Leonardo huvide ulatus ja sügavus erakordsed ning „ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge“.<ref name="gYyiK" /> Leonardo oli ja on tuntud peamiselt maalikunstnikuna. Tema loomingust on kõige tuntumad teosed portree "[[Mona Lisa]]" ja religioosne maal "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]". Neid peetakse maailma enim reprodutseeritud ja ka parodeeritud maalideks, mille kuulsusega on võrreldav vaid [[Michelangelo]] "[[Aadama loomine]]". 2017. aastal müüdi ta teos "[[Salvator Mundi (Leonardo)|Salvator Mundi]]" oksjonil 450,3 miljoni USA dollari eest, mis teeb sellest kõigi aegade kalleima avalikult müüdud kunstiteose.<ref>{{Netiviide|autor=David D. Kirkpatrick|url=https://www.nytimes.com/2017/12/06/world/middleeast/salvator-mundi-da-vinci-saudi-prince-bader.html|pealkiri=Mystery Buyer of $450 Million ‘Salvator Mundi’ Was a Saudi Prince|väljaanne=The New York Times|aeg=6. detsember 2017|vaadatud=11. detsembril 2020}}</ref> Leonardo joonistus [[Vitruviuse mees|Vitruviuse mehestki]] on kujunenud kultuuriikooniks, mida on jäljendatud nii [[euro|euromündil]], raamatutes kui ka [[T-särk|T-särkidel]]. Praeguseks on tema teoseid säilinud umbkaudu 15, märgatav osa neist on jäänud lõpetamata tehnikaga eksperimenteerimise või edasilükkamiste tõttu. Samas on väga väärtuslikud ka ta tööd ja päevikud, mis koondavad joonistusi, teaduslikke arutelusid ja mõtteid maalimise kohta. Leonardo paistis silma ka tehnoloogiliste uuenduse väljamõtlemise poolest. Ta kavandas [[helikopter]]i, [[tank]]i, [[kalkulaator]]i ja [[päikeseenergia]] kontsentreerimise lahenduse. Enamikku ta kavandeist ei olnud võimalik ta eluajal teostada, kuid mõned väiksemad leiutised, nagu automatiseeritud vända üleskeeraja ja traadi tugevuse kontrollija, leidsid laialdast kasutust. Teadlasena parandas ta suuresti teadmisi [[anatoomia]]st, [[Tsiviilehitus|tsiviilehitusest]], [[optika]]st ja [[hüdrodünaamika]]st. ==Elulugu== Leonardo sündis 1452. aastal [[Toscana|Toscanas]] Vinci lähedal Anchiano-nimelises mägikülas [[notar]] Piero Fruosino di Antonio da Vinci ja külanaise Caterina (ka Caterina Buti del Vacca ja Caterina di Meo Lippi) vallaslapsena. Tema ema kohta on vähe teada. Leonardol pole tänapäevases mõttes perekonnanime – ta nimi Leonardo di ser Piero da Vinci tähendab tõlkes „Leonardo, ''ser'' Piero poeg Vincist“. Esimesed viis eluaastat elas Leonardo emaga Vinci lähedal [[Anchiano]] külakeses. [[1457|1457.]] aastal kolis ta oma isa, vanaisa ja onu koju Vincisse, kus läks kooli. Õpetajaid hämmastasid poisi küsimused ja argumendid. Koolis õppis ta [[kirjutamine|kirjutama]], [[lugemine|lugema]] ja [[arvutamine|arvutama]] ning [[geomeetria]]t ja [[ladina keel]]t. Ta elas Vincis [[1466]]. aastani. 14-aastaselt sõitis Leonardo [[Firenze]]sse, kus hakkas õppima andeka kunstniku [[Andrea del Verrocchio]] [[Ateljee|ateljees]] ehk ''bottega''’s. Verrocchio avaldas talle suurt mõju. ''Bottega''’s töötas ka teisi kuulsaid kunstnikke, teiste hulgas [[Sandro Botticelli]], [[Pietro Perugino]] ja [[Lorenzo di Credi]]. Leonardo alustas seal õpilasena värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega, hiljem lisandus [[õlivärvid]]ega maalimine. [[1472]]. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppetöö Verrocchio juures, ehkki ta jäi tegutsema ateljee juurde. 1476. aastal lahkus Leonardo Verrocchio ateljeest<ref>{{Raamatuviide|autor=František Jílek|pealkiri=Mees Vincist|aasta=1988|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=89|isbn=}}</ref> ja alustas tööd professionaalse kunstnikuna. Leonardo suri 67-aastaselt 2. mail 1519 Prantsusmaal Clos Lucé lossis arvatavasti [[Insult|insuldi]] tagajärjel. Sama aasta augustis maeti ta säilmed [[Amboise]]’i lossi kiriku juures olevale kalmistule. ==Leonardo kui kunstnik== [[Pilt:Leonardo da Vinci - Annunciazione - Google Art Project.jpg|pisi|300px|vasakul|"Maarja kuulutus" (u 1472–1475)]] Leonardo varajasimaks dateeritud teoseks peetakse sulejoonistust [[5. august]]ist [[1473]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Daniel Arasse|pealkiri=Leonardo da Vinci|aasta=1998|koht=Connecticut|kirjastus=Konecky & Konecky|lehekülg=}}</ref> See [[Arno jõgi|Arno]] jõe kaldapealset ja Montelupo lossi kujutav joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel: esiteks selle tõttu, et teos on dateeritud (mille tõttu paljud uurijad arvavad, et kuupäev on lisatud hiljem), aga ka selle poolest, et maastikku on kujutatud tollasest stiilist väga erinevalt: valgus, vesi ja rohelus jätvad elusa, liikuva mulje ning loodus ei ole tegevustiku taust, vaid kese. [[Pilt:Leonardo_da_Vinci_-_Adorazione_dei_Magi_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|"Kuningate kummardamine" (u 1481–1482)]] Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik neist on hävinud või pole tema käekiri neil tuntav. Sageli loetakse esimeseks tööks, mis on suures osas Leonardo maalitud, Verrocchio "[[Kristuse ristimine (Verrocchio)|Kristuse ristimist]]" (asub [[Uffizi galerii]]s), millel tema maalitud arvatakse olevat maastik ja vasakpoolne ingel. Varem on seda dateeritud [[1470. aastad|1470. aastate]] algusse, aga uuematel andmetel arvatakse ingel olevat maalitud kümmekond aastat hiljem. Leonardo esimeseks säilinud lõpetatud maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (u [[1472]]–[[1475]], kuulub Uffizi galeriile). Mõlema maali täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et need on valminud pika aja vältel. Leonardo loometee alguse silmapaistvaimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u [[1481]]–[[1482]], asub Uffizi galeriis). Leonardo pidi selle maalima San Donato kloostrile [[Scopeto]]s, kuid maal jäi lõpetamata ning säilinud on vaid maali ja selle detailide [[skits]]e. Selle maaliga töötades leidis Leonardo oma stiili, ta hülgas väliselt värvika ''quattrocento'' ja lõi ''sfumato'', mida iseloomustab [[kontuur]]ide ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellest tekkinud loomulik varjude ja valguse kujutamine. [[Pilt:Leonardo da Vinci (1452-1519) - The Last Supper (1495-1498).jpg|pisi|350px|vasakul|"[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]" (1495–1498)]] [[1482]]. aastal kutsus [[hertsog]] [[Lodovico Sforza]] Leonardo [[Milano]]sse, kuhu ta jäi [[1499]]. aastani. Seal arendas Leonardo end nii [[insener]]i, [[skulptor]]i, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajast on säilinud väga vähe teoseid. [[1483]]. aastal telliti Leonardolt maal "Madonna kaljukoopas" (1483–1486, asub [[Louvre]]’i muuseumis). Sellest teosest on olemas ka teine, kohmakama joonega maalitud versioon, mis asub [[London]]is [[Rahvusgalerii]]s. Teise maali autorsuse üle on vaieldud, kuid 2008. aasta uuringuandmete järgi peetakse peamiseks autoriks siiski kedagi teist kui Leonardot, arvatavasti ta assistenti [[Giovanni Ambrogio de Predis]]i.<ref name="VtmqP" /> "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]", üks kuulsamaid Leonardo maale, valmis aastatel [[1495]]–[[1498]]. See on maalitud Milanos asuva [[Milano Santa Maria delle Grazie kirik|Santa Maria delle Grazie kiriku]] söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitmel korral [[restaureerimine|restaureeritud]], on originaalist säilinud vaid [[fresko]] kompositsioon ning mõned väikesed värvilaigud. Osaliselt on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo kasutatud uuenduslik värv<ref name="Ow9IU" />, osaliselt [[marodöör]]id ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] purustused<ref name="kGS1B" />, aga kindlasti ka varem kasutatud algelised restaureerimistehnikad. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba [[1642]]. aastal on märgitud, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada. [[Pilt:Mona Lisa, by Leonardo da Vinci, from C2RMF retouched.jpg|pisi|"[[Mona Lisa]]" (1503–1519)]] [[1499]]. aastal lahkus Leonardo Milanost ning viibis mõnda aega [[Mantova]]s ja [[Veneetsia]]s, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning naasis siis Firenzesse, kuhu jäi [[1506]]. aastani. [[1503]]. aastal sai Leonardo Firenze raelt tellimuse maalida [[Palazzo Vecchio]] saali seinale maal Firenze ajaloost. Leonardo valis teemaks 1440. aastal toimunud [[Anghiari lahing]]u. Pärast kuudepikkust tööd ja maalimistehnika lahenduste otsimist tekkis paus ja teos jäigi lõpetamata. Sellest hoolimata hindasid tolleaegsed kunstnikud, muuhulgas [[Raffael]], tehtut kõrgelt. [[1560. aastad|1560. aastatel]] maalis [[Giorgio Vasari]], tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning praegu saab selle kohta teavet tööst tehtud koopiatelt ja säilinud skitsidelt. [[1506]]. aastal suundus Leonardo taas [[Milano]]sse. Seal jätkas ta tööd praeguseks maailma tuntuima maali "Mona Lisa" kallal (1503–1519, asub Louvre’is)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://latimesblogs.latimes.com/culturemonster/2012/03/mona-lisa-completed-later-than-thought-louvre.html|pealkiri=Mona Lisa Completed Later than Thought, Louvre Confirms|väljaanne=Los Angeles Times|aeg=29. märts 2012|vaadatud=17. detsembril 2020|tsitaat=Leonardo alustas maalimist umbes 1503. aastal Firenzes, 1516 võttis ta maali kaasa Prantsusmaale, kus jätkas selle viimistlemist veel kolm aastat ja viis töö lõpule veidi enne oma surma 1519. aastal.}}</ref>. Pildil kujutatud naine on tundmatu, aga Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud pealkirjaga "La Gioconda"). Väga lihtsa ja pretensioonitu kompositsiooniga pildi muudab eriliseks ja teistest tollastest portreedest erinevaks portreteeritava mõistatuslik naeratus kunstnikule (ja selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida juba Leonardo kaasaegsed jäljendama asusid. Sel perioodil valmisid ka "Püha Anna ja Madonna lapsega" (u 1503, asub Louvre’is) ning "Leda luigega" (u 1503–1510, säilinud vaid Raffaeli, [[Cesare da Sesto]] jt koopiad). [[1513]]. aastal suundus Leonardo [[Rooma|Roomasse]], kus ta tegeles peamiselt teaduse ja leiutamisega. [[1516|1516.]] aastal lahkus ta kuningas [[François I]] kutsel Prantsusmaale ja asus elama Amboise’i lähedale Clou Lucé lossi. Ilmselt just seal lõpetas ta ka oma viimase maali "Ristija Johannese" (u 1513–1516, asub Louvre’is), mida on kritiseeritud homoseksuaalse ja blasfeemilise alatooni tõttu. ==Päevikud== [[Pilt:Codex de leicester.jpg|pisi|Lehekülg "[[Codex Leicester]]ist"]] Renessansiaja [[humanism|humanismis]] ei eristatud kauneid kunste ja teadust rangelt. Leonardo tööd teaduse ja tehnika vallas olid sama muljetavaldavad kui ta kunst. Tema päevikud, kus on kokku umbes 13 000 lehekülge märkmeid ja joonistusi, olid edasilükkavaks jõuks moodsale kunstile ja looduslikule filosoofiale, tänapäevase teaduse eelkäijale. Leonardo vaatles pidevalt maailma enda ümber ning tegi ülestähendusi ja korrastas neid pidevalt kogu oma elu ja reiside kestel. Leonardo päevikud on enamjaolt kirjutatud [[peegelkursiiv]]is. Sageli on peetud selle põhjuseks saladuse hoidmist, kuid ta võis seda teha pigem praktilisusest lähtudes: kuna ta oli vasakukäeline, oli tal tõenäoliselt mugavam kirjutada paremalt vasakule. Leonardo joonistused ja märkmed näitavad, kui laiahaardelised olid ta huvid. Ta märkmetes leidub infot alates poenimekirjadest ja inimestest, kes talle võlgu olid, ning lõpetades kavanditega tiibade ja vee peal käimiseks mõeldud kingade jaoks. Neis on maalide kompositsioone, uuringuid detailide, nägude ja emotsioonide, loomade, laste, lahkamiste, taimede, kivide moodustumise, veekeeriste, sõjamasinate, helikopterite ja arhitektuuri kohta. Enamjagu Leonardo päevikuid, mis olid algselt lihtsad eri suurust ja tüüpi lahtised paberid, jäid pärast surma ta sõbra Francesco Melzi kätte.<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Wallace|pealkiri=The World of Leonardo: 1452–1519|aasta=1966|koht=New York|kirjastus=Time-Life Books|lehekülg=169}}</ref> Praeguseks on osa neist jõudnud suurtesse kogudesse, nagu [[Windsori loss]]i kuninglik raamatukogu, Louvre’i muuseum, [[Hispaania Rahvusraamatukogu]], [[Victoria ja Alberti muuseum|Victoria ja Alberti Muuseum]], Milano [[Biblioteca Ambrosiana]] (kus on 12-osaline "[[Codex Atlanticus]]") ja [[Briti Raamatukogu Londonis]] (kes on osa märkmekogumist "Arundel MS 263" teinud ligipääsetavaks ka internetis<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.bl.uk/manuscripts/FullDisplay.aspx?ref=Arundel_MS_263|pealkiri=Digitised Manuscripts: Arundel MS 263|väljaanne=British Library|aeg=|vaadatud=12. detsembril 2020|arhiivimisaeg=2018-07-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180730002903/http://www.bl.uk/manuscripts/FullDisplay.aspx?ref=Arundel_MS_263|url-olek=ei tööta}}</ref>). "[[Codex Leicester]]" on ainus Leonardo suur teadustöö, mis on eraomanduses. Selle omanik on [[Bill Gates]]{{lisa viide}}, kes paneb selle kord aastas välja linnades üle maailma.{{lisa viide}} ==Teadustöö== Leonardo lähenes teadusele eelkõige vaatlemise teel. Ta püüdis asju mõista peamiselt neid ülitäpselt kirjeldades, mitte niiväga katsetele ega teoreetilisele seletusele rõhku pannes. Kuna tal nappis haridust matemaatikas ja ladina keeles, siis tema kaasaegsed teadlased ei tunnistanud teda teadlasena. Ladina keeles oli Leonardo suurel määral iseõppija, matemaatikat õppis ta 1490. aastatel [[Luca Pacioli]] käe all. Leonardo päevikutest tuleb välja, et tal oli kavas eri teemadel välja anda hulk uurimusi. Tema tööd anatoomia, valguse ja maastiku vaatlemise kohta kogus kokku ta õpilane Francesco Melzi. [[1651]]. aastal avaldati need pealkirja "Kirjatöö Leonardo da Vinci maalide kohta" all Prantsusmaal ja Itaalias ning [[1724]]. aastal [[Saksamaa]]l [[gravüür]]idega maalikunstnik [[Nicholas Poussin]]i joonistuste põhjal. Tema päevikutesse kirja pandud teaduslikud kirjutised fossiilide kohta arvatakse olevat mõjutanud ka varast paleontoloogiat.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andrea Baucon|pealkiri=Da Vinci’s Paleodictyon: the fractal beauty of traces|aasta=2010|koht=|kirjastus=|lehekülg=3–17|köide=Acta Geologica Polonica, 60(1)|url=https://www.researchgate.net/profile/Andrea_Baucon/publication/281656108_Da_Vinci's_paleodictyon_The_fractal_beauty_of_traces/links/5846eae808ae8e63e630816b/Da-Vincis-paleodictyon-The-fractal-beauty-of-traces.pdf}}</ref> 2007. aastal väitis Ameerika füüsik ja süsteemiteoreetik Fritjof Capra põhjalikus analüüsis Leonardo kui teadlase kohta, et tegu oli [[Galileo Galilei]]st, [[Isaac Newton]]ist ja tema järel tulnutest hoopis erineva teadlasega, sest renessansiaja inimesena kasutas ta hüpoteeside esitamiseks, katsete tegemiseks ja analüüsimiseks ka kunsti.<ref>{{Raamatuviide|autor=Fritjof Capra|pealkiri=The science of Leonardo. Inside the Mind of The Great Genius of The Renaissance|aasta=2007|koht=|kirjastus=Doubleday|lehekülg=}}</ref> Sellise tervikliku lähenemisviisi tõttu võib teda pidada ka tänapäevase süsteemiteooria eelkäijaks. ==Anatoomia== [[Pilt:Leonardo da vinci, Caricatura 02.jpg|pisi|Karikatuur]] Leonardo ametlikud anatoomiaõpingud algasid Andrea del Verrocchio meistrikojas, kus kõik õpilased pidid õppima anatoomiat.<ref>{{Raamatuviide|autor=Leonardo da Vinci|pealkiri=The Notebooks of Leonardo da Vinci|aasta=2015|koht=|kirjastus=Aegitas|lehekülg=736|isbn=9785000640081}}</ref> Ta harjutas palju [[lihas]]te, [[kõõlus]]te ja kehaosade uurimisel nähtu joonistamist ning omandas [[Topograafiline anatoomia|kirurgilise anatoomia]] vallas kiiresti meisterlikkuse. Kunstnikuna juba nime teinud, lubati Leonardol lahata inimesi Santa Maria Nuova haiglas Firenzes ning hiljem ka Milano ja Rooma haiglates. Aastatel [[1510]] ja [[1511]] tegi ta koostööd doktor Marcantonio della Torrega ning nad kirjutasid koos teoreetilise töö anatoomiast, mille tarvis tegi ta üle 200 joonise. See avaldati 161 aastat pärast Leonardo surma, [[1680]]. aastal pealkirja "Uurimistöö maalimisest" all. Leonardo joonistas skeleti kõrval detailselt ka [[süda]]nt ja [[veresoonkond]]a, [[suguelundid|suguelundeid]] ja muid [[siseelund]]eid. Ta oli üks esimesi, kes tegi teadusjooniseid [[emakas]] asuvast [[loode|lootest]]. Tema joonised ja tähelepanekud olid oma ajast ees ning neil olnuks tollal avaldamise korral meditsiiniteadusele kindlasti suur mõju olnud.<ref>{{Netiviide|autor=Alastair Sooke|url=https://www.telegraph.co.uk/art/artists/leonardo-da-vinci-met-death-dissected-corpses-embryos-hearts/|pealkiri=When Leonardo da Vinci Met Death: Dissected Corpses, Embryos and Hearts Sculpted Out of Glass|väljaanne=The Telegraph|aeg=28. juuli 2013|vaadatud=12. detsembril 2020}}</ref> Kunstnikuna jäädvustas Leonardo põhjalikult vanuse ja emotsioonide mõju inimesele. Eriti süvenenult uuris ta viha. Ta joonistas ka palju inimesi, kel oli silmatorkavaid moonutusi või haigusilminguid. Ta uuris ja joonistas ka paljude loomade anatoomiat, mille tarbeks ta lahkas [[lehm]]i, [[lind]]e, [[ahv]]e, [[karu]]sid ja [[konn]]i, ning võrdles nende anatoomiat inimese omaga. Ta tegi ka hulga uurimusi [[hobune|hobuste]] kohta, osaliselt maaliloomingu tarbeks. ==Inseneriteadus ja leiutised== [[Pilt:Leonardo da vinci, Cannon foundry.jpg|pisi|vasakul|Kahuri kavand]] Leonardo oli ka hinnatud insener. Ka selles vallas paistis ta silma ratsionaalse ja analüütilise lähenemise poolest. Detailsed on ka tehnilised joonised, seejuures oli tollal uuenduslik sis(s)evaate kujutamine. Tema tehnilisi jooniseid ja mõttekäike on säilinud umbes 5000 leheküljel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Massimo Guarnieri|pealkiri=Reconsidering Leonardo|aasta=2019|koht=|kirjastus=|lehekülg=35–38|köide=IEEE Industrial Electronics Magazine, 13(3)}}</ref> Kirjas Milano hertsogile [[Ludovico Maria Sforza|Ludovico Sforzale]] väitis ta end olevat võimeline looma igasuguseid masinaid nii linna kaitsmiseks kui ka piiramiseks. Kui ta [[1499]]. aastal Veneetsiasse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate [[barrikaad]]ide süsteemi, millega kaitsta linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta [[Arno jõgi|Arno]] jõe voolu, et [[Pisa]] üle ujutada. Tema päevikutes on hulgaliselt praktilisi ja utoopilisi leiutisi, mille hulgas leidub muusikariistu, veepumpi, ümberpööratava vända mehhanisme ja aurukahur. [[1502]]. aastal tegi Leonardo plaani ühe [[sildeava]]ga 240 meetri pikkusest sillast Osmanite sultan [[Bayezid II]]-le [[İstanbul]]is. Sild pidi hakkama asuma [[Bosporus]]e suudmes [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahel]]. Beyazid ei järginud projekti, kuna arvati, et sellise silla ehitamine on võimatu.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://news.google.com/newspapers?id=aqMtAAAAIBAJ&sjid=7HIFAAAAIBAJ&pg=4408%2C3714663|pealkiri=Da Vinci Planned Bosporus Bridge for Turks in 1503|väljaanne=The Day|aeg=26. märts 1952|vaadatud=17. detsembril 2020}}</ref> Leonardo nägemus taastati [[2001]]. aastal, kui [[Norra]] lõunaosas [[Åsi vald|Åsi vallas]] ehitati tema planeeritud sild väiksemates mõõtmetes.<ref>{{Netiviide|autor=Bulent Atalay|url=https://blog.nationalgeographic.org/2013/02/03/leonardos-bridge-part-3-vebjrn-sand-and-variations-on-a-theme-by-leonardo/|pealkiri=Leonardo's Bridge: Part 3. Vebjørn Sand and Variations on a Theme by Leonardo|väljaanne=National Geographic Society Newsroom|aeg=3. veebruar 2013|vaadatud=17. detsembril 2020|arhiivimisaeg=2019-09-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190925023028/https://blog.nationalgeographic.org/2013/02/03/leonardos-bridge-part-3-vebjrn-sand-and-variations-on-a-theme-by-leonardo/|url-olek=ei tööta}}</ref> 2012. aasta otsustas [[Türgi]] valitsus, et plaanib Leonardo kavandi alusel ehitada silla üle [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahe]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.hurriyetdailynews.com/da-vincis-bridge-to-be-built-in-istanbul-33052|pealkiri=Da Vinci’s Bridge to be built in Istanbul|väljaanne=Hürriyet Daily News|aeg=23. oktoober 2012|vaadatud=17. detsembril 2020}}</ref> ==Popkultuuris== 2003. aastal ilmus USA kirjaniku [[Dan Brown|Dan Browni]] romaan "[[Da Vinci kood]]", kus on palju viidatud Leonardo loomingule, eelkõige "Mona Lisale" ja "Pühale õhtusöömaajale".<ref>{{Netiviide|autor=Stone Phillips|url=https://www.nbcnews.com/id/wbna7491383|pealkiri=Secrets behind "The Da Vinci Code"|väljaanne=NBC News|aeg=14. aprill 2005|vaadatud=17. detsembril 2020}}</ref> Raamatust sai rahvusvaheline menuk ning selle põhjal loodi 2006. aastal ka sama pealkirja kandvad [[Da Vinci kood (film)|film]] ja videomäng. ==Vaata ka== *[[Leonardo da Vinci iseseisev sild]] [[2013]]. aastal esilinastus [[Fox International Channels]]i ning Starzi ja Adjacent Productioni koostöös valminud telesari "Da Vinci deemonid". Leonardo da Vincit kehastab [[Tom Riley]]. Sarja tegevus toimub renessansiaegses [[Firenze]]s, kus elab 25-aastane Leonardo, kes on andekas kunstnik, leiutaja, vehkleja, armuke, unistaja ja idealist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.foxplay.com/en-do/shows/da-vincis-demons|pealkiri=Da Vinci Deemonid|väljaanne=FOX|aeg=|vaadatud=17. detsembril 2020|arhiivimisaeg=2021-09-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210927034221/https://www.foxplay.com/en-do/shows/da-vincis-demons|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="dNqLM">Jilek, Františerk, lk 89.</ref> <ref name="4EZtd">Kunstnik alustas maalimist umbes 1503.&nbsp;a Firenzes, Itaalias. 1516.&nbsp;a võttis Leonardo maali kaasa Prantsusmaale, kus jätkas maali viimistlemist veel kolm aastat ning viis töö lõpule veidi enne oma surma 1519. aastal.<br />Vt ka [https://web.archive.org/web/20170911115913/http://www.theartnewspaper.com/articles/Louvre%20confirms%20redating%20of%20the%20Mona%20Lisa/26116 Louvre kinnitab Mona Lisa ümberdateerimist] (inglise keeles) vaadatud 2012-04-02.</ref> <ref name="lKdIx">Da Vinci Deemonid. – FOX https://web.archive.org/web/20131223113823/http://www.foxtv.ee/davinci (01.01.2014)</ref> <ref name="9shuo">David Alan Brown; Leonardo (da Vinci) (1998). „Leonardo da Vinci: Origins of a Genius“, Yale University Press, 1998. lk 7. ISBN 0-300-07246-5</ref> <ref name="gYyiK">{{Raamatuviide|autor=Helen Gardner|pealkiri=Art through the Ages|aasta=1970|koht=|kirjastus=Harcourt, Brace & World|lehekülg=450–456}}</ref> <ref name="8rROq">{{Netiviide |autor=David D. Kirkpatrick |url=https://www.nytimes.com/2017/12/06/world/middleeast/salvator-mundi-da-vinci-saudi-prince-bader.html |pealkiri=Mystery Buyer of $450 Million ‘Salvator Mundi’ Was a Saudi Prince |väljaanne=[[The New York Times]] |aeg=6. detsember 2017 |vaadatud=11. detsember 2020 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="D22sX">{{Raamatuviide|autor=Daniel Arasse|pealkiri=Leonardo da Vinci|aasta=1998|koht=Connecticut|kirjastus=Konecky & Konecky.|lehekülg=}}</ref> <ref name="VtmqP">{{Netiviide|autor=Dalya Alberge|url=https://www.theguardian.com/artanddesign/2014/dec/09/leonardo-da-vinci-virgin-rocks-louvre-national-gallery|pealkiri=The daffodil code: doubts revived over Leonardo’s Virgin of the Rocks in London|väljaanne=The Guardian|aeg=9. detsember 2014|vaadatud=10. detsembril 2020}}</ref> <ref name="Ow9IU">{{Raamatuviide|autor=Angela Ottino della Chiesa|pealkiri=The Complete Paintings of Leonardo da Vinci. Penguin Classics of World Art|aasta=1967|koht=London|kirjastus=Penguin Books|lehekülg=98}}</ref> <ref name="kGS1B">{{Netiviide|autor=V. M. Traverso|url=https://aleteia.org/2019/06/05/how-the-last-supper-miraculously-survived-world-war-ii-bombs/|pealkiri=How "The Last Supper" miraculously survived World War II bombs|väljaanne=Aleteia|aeg=6. mai 2019|vaadatud=10. detsembril 2020}}</ref> }} ==Kirjandus== * [[František Jílek]]. ''Mees Vincist'' (tõlkinud [[Leo Metsar]]), Kirjastus Kunst, 1988 == Välislingid == {{commons|Leonardo da Vinci}} {{vikitsitaat}} * [http://www.postimees.ee/?id=88340 "Avastati Leonardo da Vinci käsikirja alla peitunud autoportree"], Postimees.ee 28. veebruar 2009 {{Leonardo da Vinci}} [[Kategooria:Leonardo da Vinci| ]] [[Kategooria:Itaalia füüsikud]] [[Kategooria:Itaalia kunstnikud]] [[Kategooria:Insenerid]] [[Kategooria:Itaalia leiutajad]] [[Kategooria:Itaalia teadlased]] [[Kategooria:Itaalia skulptorid]] [[Kategooria:Itaalia füsioloogid]] [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Taimetoitlased]] [[Kategooria:Sündinud 1452]] [[Kategooria:Surnud 1519]] eujxgbz1mcltwr2p7vpolhtbdqlm7sr 7162302 7162299 2026-05-27T19:23:56Z ~2026-31768-47 230436 7162302 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{suunamine|Da Vinci|Teiste tähenduste kohta|Da Vinci (täpsustus)|ja|Leonardo da Vinci (täpsustus)}} : ''Selles [[Firenze Vabariik|Firenze Vabariigi]] aegses nimes tähistab da Vinci sünnikohta, mitte perekonnanime; inimesele viidatakse tema eesnimega Leonardo.'' {{infokast persoon | nimi = Leonardo da Vinci | pilt = Leonardo self.jpg | pildi suurus = | pildiallkiri = Leonardo da Vinci autoportree | sünninimi = Leonardo di ser Piero da Vinci<ref name="9shuo" /> | sünniaeg = 15. aprill 1452 | sünnikoht = [[Vinci]], [[Firenze Vabariik]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1519|5|2|1452|4|15}} | surmakoht = [[Amboise]], [[Prantsusmaa kuningriik]] | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = kunst, teadus, arhitektuur, anatoomia, inseneriteadused | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = Leonardo Da Vinci signature from Forster codex.svg | moodul = | a1 = Kunstivool | a2 = [[kõrgrenessanss]] | b1 = Tuntud teoseid | b2 = {{Lihtloend| * "[[Madonna kaljukoopas]]" (u 1483–1493) * "[[Daam hermeliiniga]]" (u 1489–1491) * "[[Vitruviuse mees]]" (u 1492–1498) * "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]" (1492–1498) * "[[Salvator Mundi (Leonardo)|Salvator Mundi]]" (u 1499–1510) * "[[Mona Lisa]]" (u 1503–1516) }} | c1 = | c2 = | d1 = | d2 = }}Teda peetakse üheks [[renessanss|renessansiajastu]] mitmekülgsemaks [[geenius]]eks. Ta tegeles selliste valdkondadega nagu [[maalikunst]], [[leiutamine]], [[anatoomia]], [[matemaatika]], [[inseneriteadused]], [[skulptuur]], [[arhitektuur]], [[botaanika]], [[muusika]], [[kirjandus]], [[astronoomia]], [[geoloogia]], [[ajalugu]] ja [[kartograafia]]. Leonardot on tihti kirjeldatud kui renessansiinimese arhetüüpi, kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on nimetatud ka kõigi aegade parimaks maalikunstnikuks ning mitmekülgseimaks inimeseks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase [[Helen Gardner]]i sõnul olid Leonardo huvide ulatus ja sügavus erakordsed ning „ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge“.<ref name="gYyiK" /> Leonardo oli ja on tuntud peamiselt maalikunstnikuna. Tema loomingust on kõige tuntumad teosed portree "[[Mona Lisa]]" ja religioosne maal "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]". Neid peetakse maailma enim reprodutseeritud ja ka parodeeritud maalideks, mille kuulsusega on võrreldav vaid [[Michelangelo]] "[[Aadama loomine]]". 2017. aastal müüdi ta teos "[[Salvator Mundi (Leonardo)|Salvator Mundi]]" oksjonil 450,3 miljoni USA dollari eest, mis teeb sellest kõigi aegade kalleima avalikult müüdud kunstiteose.<ref>{{Netiviide|autor=David D. Kirkpatrick|url=https://www.nytimes.com/2017/12/06/world/middleeast/salvator-mundi-da-vinci-saudi-prince-bader.html|pealkiri=Mystery Buyer of $450 Million ‘Salvator Mundi’ Was a Saudi Prince|väljaanne=The New York Times|aeg=6. detsember 2017|vaadatud=11. detsembril 2020}}</ref> Leonardo joonistus [[Vitruviuse mees|Vitruviuse mehestki]] on kujunenud kultuuriikooniks, mida on jäljendatud nii [[euro|euromündil]], raamatutes kui ka [[T-särk|T-särkidel]]. Praeguseks on tema teoseid säilinud umbkaudu 15, märgatav osa neist on jäänud lõpetamata tehnikaga eksperimenteerimise või edasilükkamiste tõttu. Samas on väga väärtuslikud ka ta tööd ja päevikud, mis koondavad joonistusi, teaduslikke arutelusid ja mõtteid maalimise kohta. Leonardo paistis silma ka tehnoloogiliste uuenduse väljamõtlemise poolest. Ta kavandas [[helikopter]]i, [[tank]]i, [[kalkulaator]]i ja [[päikeseenergia]] kontsentreerimise lahenduse. Enamikku ta kavandeist ei olnud võimalik ta eluajal teostada, kuid mõned väiksemad leiutised, nagu automatiseeritud vända üleskeeraja ja traadi tugevuse kontrollija, leidsid laialdast kasutust. Teadlasena parandas ta suuresti teadmisi [[anatoomia]]st, [[Tsiviilehitus|tsiviilehitusest]], [[optika]]st ja [[hüdrodünaamika]]st. ==Elulugu== Leonardo sündis 1452. aastal [[Toscana|Toscanas]] Vinci lähedal Anchiano-nimelises mägikülas [[notar]] Piero Fruosino di Antonio da Vinci ja külanaise Caterina (ka Caterina Buti del Vacca ja Caterina di Meo Lippi) vallaslapsena. Tema ema kohta on vähe teada. Leonardol pole tänapäevases mõttes perekonnanime – ta nimi Leonardo di ser Piero da Vinci tähendab tõlkes „Leonardo, ''ser'' Piero poeg Vincist“. Esimesed viis eluaastat elas Leonardo emaga Vinci lähedal [[Anchiano]] külakeses. [[1457|1457.]] aastal kolis ta oma isa, vanaisa ja onu koju Vincisse, kus läks kooli. Õpetajaid hämmastasid poisi küsimused ja argumendid. Koolis õppis ta [[kirjutamine|kirjutama]], [[lugemine|lugema]] ja [[arvutamine|arvutama]] ning [[geomeetria]]t ja [[ladina keel]]t. Ta elas Vincis [[1466]]. aastani. 14-aastaselt sõitis Leonardo [[Firenze]]sse, kus hakkas õppima andeka kunstniku [[Andrea del Verrocchio]] [[Ateljee|ateljees]] ehk ''bottega''’s. Verrocchio avaldas talle suurt mõju. ''Bottega''’s töötas ka teisi kuulsaid kunstnikke, teiste hulgas [[Sandro Botticelli]], [[Pietro Perugino]] ja [[Lorenzo di Credi]]. Leonardo alustas seal õpilasena värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega, hiljem lisandus [[õlivärvid]]ega maalimine. [[1472]]. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppetöö Verrocchio juures, ehkki ta jäi tegutsema ateljee juurde. 1476. aastal lahkus Leonardo Verrocchio ateljeest<ref>{{Raamatuviide|autor=František Jílek|pealkiri=Mees Vincist|aasta=1988|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=89|isbn=}}</ref> ja alustas tööd professionaalse kunstnikuna. Leonardo suri 67-aastaselt 2. mail 1519 Prantsusmaal Clos Lucé lossis arvatavasti [[Insult|insuldi]] tagajärjel. Sama aasta augustis maeti ta säilmed [[Amboise]]’i lossi kiriku juures olevale kalmistule. ==Leonardo kui kunstnik== [[Pilt:Leonardo da Vinci - Annunciazione - Google Art Project.jpg|pisi|300px|vasakul|"Maarja kuulutus" (u 1472–1475)]] Leonardo varajasimaks dateeritud teoseks peetakse sulejoonistust [[5. august]]ist [[1473]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Daniel Arasse|pealkiri=Leonardo da Vinci|aasta=1998|koht=Connecticut|kirjastus=Konecky & Konecky|lehekülg=}}</ref> See [[Arno jõgi|Arno]] jõe kaldapealset ja Montelupo lossi kujutav joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel: esiteks selle tõttu, et teos on dateeritud (mille tõttu paljud uurijad arvavad, et kuupäev on lisatud hiljem), aga ka selle poolest, et maastikku on kujutatud tollasest stiilist väga erinevalt: valgus, vesi ja rohelus jätvad elusa, liikuva mulje ning loodus ei ole tegevustiku taust, vaid kese. [[Pilt:Leonardo_da_Vinci_-_Adorazione_dei_Magi_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|"Kuningate kummardamine" (u 1481–1482)]] Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik neist on hävinud või pole tema käekiri neil tuntav. Sageli loetakse esimeseks tööks, mis on suures osas Leonardo maalitud, Verrocchio "[[Kristuse ristimine (Verrocchio)|Kristuse ristimist]]" (asub [[Uffizi galerii]]s), millel tema maalitud arvatakse olevat maastik ja vasakpoolne ingel. Varem on seda dateeritud [[1470. aastad|1470. aastate]] algusse, aga uuematel andmetel arvatakse ingel olevat maalitud kümmekond aastat hiljem. Leonardo esimeseks säilinud lõpetatud maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (u [[1472]]–[[1475]], kuulub Uffizi galeriile). Mõlema maali täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et need on valminud pika aja vältel. Leonardo loometee alguse silmapaistvaimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u [[1481]]–[[1482]], asub Uffizi galeriis). Leonardo pidi selle maalima San Donato kloostrile [[Scopeto]]s, kuid maal jäi lõpetamata ning säilinud on vaid maali ja selle detailide [[skits]]e. Selle maaliga töötades leidis Leonardo oma stiili, ta hülgas väliselt värvika ''quattrocento'' ja lõi ''sfumato'', mida iseloomustab [[kontuur]]ide ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellest tekkinud loomulik varjude ja valguse kujutamine. [[Pilt:Leonardo da Vinci (1452-1519) - The Last Supper (1495-1498).jpg|pisi|350px|vasakul|"[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]" (1495–1498)]] [[1482]]. aastal kutsus [[hertsog]] [[Lodovico Sforza]] Leonardo [[Milano]]sse, kuhu ta jäi [[1499]]. aastani. Seal arendas Leonardo end nii [[insener]]i, [[skulptor]]i, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajast on säilinud väga vähe teoseid. [[1483]]. aastal telliti Leonardolt maal "Madonna kaljukoopas" (1483–1486, asub [[Louvre]]’i muuseumis). Sellest teosest on olemas ka teine, kohmakama joonega maalitud versioon, mis asub [[London]]is [[Rahvusgalerii]]s. Teise maali autorsuse üle on vaieldud, kuid 2008. aasta uuringuandmete järgi peetakse peamiseks autoriks siiski kedagi teist kui Leonardot, arvatavasti ta assistenti [[Giovanni Ambrogio de Predis]]i.<ref name="VtmqP" /> "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]", üks kuulsamaid Leonardo maale, valmis aastatel [[1495]]–[[1498]]. See on maalitud Milanos asuva [[Milano Santa Maria delle Grazie kirik|Santa Maria delle Grazie kiriku]] söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitmel korral [[restaureerimine|restaureeritud]], on originaalist säilinud vaid [[fresko]] kompositsioon ning mõned väikesed värvilaigud. Osaliselt on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo kasutatud uuenduslik värv<ref name="Ow9IU" />, osaliselt [[marodöör]]id ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] purustused<ref name="kGS1B" />, aga kindlasti ka varem kasutatud algelised restaureerimistehnikad. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba [[1642]]. aastal on märgitud, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada. [[Pilt:Mona Lisa, by Leonardo da Vinci, from C2RMF retouched.jpg|pisi|"[[Mona Lisa]]" (1503–1519)]] [[1499]]. aastal lahkus Leonardo Milanost ning viibis mõnda aega [[Mantova]]s ja [[Veneetsia]]s, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning naasis siis Firenzesse, kuhu jäi [[1506]]. aastani. [[1503]]. aastal sai Leonardo Firenze raelt tellimuse maalida [[Palazzo Vecchio]] saali seinale maal Firenze ajaloost. Leonardo valis teemaks 1440. aastal toimunud [[Anghiari lahing]]u. Pärast kuudepikkust tööd ja maalimistehnika lahenduste otsimist tekkis paus ja teos jäigi lõpetamata. Sellest hoolimata hindasid tolleaegsed kunstnikud, muuhulgas [[Raffael]], tehtut kõrgelt. [[1560. aastad|1560. aastatel]] maalis [[Giorgio Vasari]], tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning praegu saab selle kohta teavet tööst tehtud koopiatelt ja säilinud skitsidelt. [[1506]]. aastal suundus Leonardo taas [[Milano]]sse. Seal jätkas ta tööd praeguseks maailma tuntuima maali "Mona Lisa" kallal (1503–1519, asub Louvre’is)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://latimesblogs.latimes.com/culturemonster/2012/03/mona-lisa-completed-later-than-thought-louvre.html|pealkiri=Mona Lisa Completed Later than Thought, Louvre Confirms|väljaanne=Los Angeles Times|aeg=29. märts 2012|vaadatud=17. detsembril 2020|tsitaat=Leonardo alustas maalimist umbes 1503. aastal Firenzes, 1516 võttis ta maali kaasa Prantsusmaale, kus jätkas selle viimistlemist veel kolm aastat ja viis töö lõpule veidi enne oma surma 1519. aastal.}}</ref>. Pildil kujutatud naine on tundmatu, aga Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud pealkirjaga "La Gioconda"). Väga lihtsa ja pretensioonitu kompositsiooniga pildi muudab eriliseks ja teistest tollastest portreedest erinevaks portreteeritava mõistatuslik naeratus kunstnikule (ja selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida juba Leonardo kaasaegsed jäljendama asusid. Sel perioodil valmisid ka "Püha Anna ja Madonna lapsega" (u 1503, asub Louvre’is) ning "Leda luigega" (u 1503–1510, säilinud vaid Raffaeli, [[Cesare da Sesto]] jt koopiad). [[1513]]. aastal suundus Leonardo [[Rooma|Roomasse]], kus ta tegeles peamiselt teaduse ja leiutamisega. [[1516|1516.]] aastal lahkus ta kuningas [[François I]] kutsel Prantsusmaale ja asus elama Amboise’i lähedale Clou Lucé lossi. Ilmselt just seal lõpetas ta ka oma viimase maali "Ristija Johannese" (u 1513–1516, asub Louvre’is), mida on kritiseeritud homoseksuaalse ja blasfeemilise alatooni tõttu. ==Päevikud== [[Pilt:Codex de leicester.jpg|pisi|Lehekülg "[[Codex Leicester]]ist"]] Renessansiaja [[humanism|humanismis]] ei eristatud kauneid kunste ja teadust rangelt. Leonardo tööd teaduse ja tehnika vallas olid sama muljetavaldavad kui ta kunst. Tema päevikud, kus on kokku umbes 13 000 lehekülge märkmeid ja joonistusi, olid edasilükkavaks jõuks moodsale kunstile ja looduslikule filosoofiale, tänapäevase teaduse eelkäijale. Leonardo vaatles pidevalt maailma enda ümber ning tegi ülestähendusi ja korrastas neid pidevalt kogu oma elu ja reiside kestel. Leonardo päevikud on enamjaolt kirjutatud [[peegelkursiiv]]is. Sageli on peetud selle põhjuseks saladuse hoidmist, kuid ta võis seda teha pigem praktilisusest lähtudes: kuna ta oli vasakukäeline, oli tal tõenäoliselt mugavam kirjutada paremalt vasakule. Leonardo joonistused ja märkmed näitavad, kui laiahaardelised olid ta huvid. Ta märkmetes leidub infot alates poenimekirjadest ja inimestest, kes talle võlgu olid, ning lõpetades kavanditega tiibade ja vee peal käimiseks mõeldud kingade jaoks. Neis on maalide kompositsioone, uuringuid detailide, nägude ja emotsioonide, loomade, laste, lahkamiste, taimede, kivide moodustumise, veekeeriste, sõjamasinate, helikopterite ja arhitektuuri kohta. Enamjagu Leonardo päevikuid, mis olid algselt lihtsad eri suurust ja tüüpi lahtised paberid, jäid pärast surma ta sõbra Francesco Melzi kätte.<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Wallace|pealkiri=The World of Leonardo: 1452–1519|aasta=1966|koht=New York|kirjastus=Time-Life Books|lehekülg=169}}</ref> Praeguseks on osa neist jõudnud suurtesse kogudesse, nagu [[Windsori loss]]i kuninglik raamatukogu, Louvre’i muuseum, [[Hispaania Rahvusraamatukogu]], [[Victoria ja Alberti muuseum|Victoria ja Alberti Muuseum]], Milano [[Biblioteca Ambrosiana]] (kus on 12-osaline "[[Codex Atlanticus]]") ja [[Briti Raamatukogu Londonis]] (kes on osa märkmekogumist "Arundel MS 263" teinud ligipääsetavaks ka internetis<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.bl.uk/manuscripts/FullDisplay.aspx?ref=Arundel_MS_263|pealkiri=Digitised Manuscripts: Arundel MS 263|väljaanne=British Library|aeg=|vaadatud=12. detsembril 2020|arhiivimisaeg=2018-07-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180730002903/http://www.bl.uk/manuscripts/FullDisplay.aspx?ref=Arundel_MS_263|url-olek=ei tööta}}</ref>). "[[Codex Leicester]]" on ainus Leonardo suur teadustöö, mis on eraomanduses. Selle omanik on [[Bill Gates]]{{lisa viide}}, kes paneb selle kord aastas välja linnades üle maailma.{{lisa viide}} ==Teadustöö== Leonardo lähenes teadusele eelkõige vaatlemise teel. Ta püüdis asju mõista peamiselt neid ülitäpselt kirjeldades, mitte niiväga katsetele ega teoreetilisele seletusele rõhku pannes. Kuna tal nappis haridust matemaatikas ja ladina keeles, siis tema kaasaegsed teadlased ei tunnistanud teda teadlasena. Ladina keeles oli Leonardo suurel määral iseõppija, matemaatikat õppis ta 1490. aastatel [[Luca Pacioli]] käe all. Leonardo päevikutest tuleb välja, et tal oli kavas eri teemadel välja anda hulk uurimusi. Tema tööd anatoomia, valguse ja maastiku vaatlemise kohta kogus kokku ta õpilane Francesco Melzi. [[1651]]. aastal avaldati need pealkirja "Kirjatöö Leonardo da Vinci maalide kohta" all Prantsusmaal ja Itaalias ning [[1724]]. aastal [[Saksamaa]]l [[gravüür]]idega maalikunstnik [[Nicholas Poussin]]i joonistuste põhjal. Tema päevikutesse kirja pandud teaduslikud kirjutised fossiilide kohta arvatakse olevat mõjutanud ka varast paleontoloogiat.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andrea Baucon|pealkiri=Da Vinci’s Paleodictyon: the fractal beauty of traces|aasta=2010|koht=|kirjastus=|lehekülg=3–17|köide=Acta Geologica Polonica, 60(1)|url=https://www.researchgate.net/profile/Andrea_Baucon/publication/281656108_Da_Vinci's_paleodictyon_The_fractal_beauty_of_traces/links/5846eae808ae8e63e630816b/Da-Vincis-paleodictyon-The-fractal-beauty-of-traces.pdf}}</ref> 2007. aastal väitis Ameerika füüsik ja süsteemiteoreetik Fritjof Capra põhjalikus analüüsis Leonardo kui teadlase kohta, et tegu oli [[Galileo Galilei]]st, [[Isaac Newton]]ist ja tema järel tulnutest hoopis erineva teadlasega, sest renessansiaja inimesena kasutas ta hüpoteeside esitamiseks, katsete tegemiseks ja analüüsimiseks ka kunsti.<ref>{{Raamatuviide|autor=Fritjof Capra|pealkiri=The science of Leonardo. Inside the Mind of The Great Genius of The Renaissance|aasta=2007|koht=|kirjastus=Doubleday|lehekülg=}}</ref> Sellise tervikliku lähenemisviisi tõttu võib teda pidada ka tänapäevase süsteemiteooria eelkäijaks. ==Anatoomia== [[Pilt:Leonardo da vinci, Caricatura 02.jpg|pisi|Karikatuur]] Leonardo ametlikud anatoomiaõpingud algasid Andrea del Verrocchio meistrikojas, kus kõik õpilased pidid õppima anatoomiat.<ref>{{Raamatuviide|autor=Leonardo da Vinci|pealkiri=The Notebooks of Leonardo da Vinci|aasta=2015|koht=|kirjastus=Aegitas|lehekülg=736|isbn=9785000640081}}</ref> Ta harjutas palju [[lihas]]te, [[kõõlus]]te ja kehaosade uurimisel nähtu joonistamist ning omandas [[Topograafiline anatoomia|kirurgilise anatoomia]] vallas kiiresti meisterlikkuse. Kunstnikuna juba nime teinud, lubati Leonardol lahata inimesi Santa Maria Nuova haiglas Firenzes ning hiljem ka Milano ja Rooma haiglates. Aastatel [[1510]] ja [[1511]] tegi ta koostööd doktor Marcantonio della Torrega ning nad kirjutasid koos teoreetilise töö anatoomiast, mille tarvis tegi ta üle 200 joonise. See avaldati 161 aastat pärast Leonardo surma, [[1680]]. aastal pealkirja "Uurimistöö maalimisest" all. Leonardo joonistas skeleti kõrval detailselt ka [[süda]]nt ja [[veresoonkond]]a, [[suguelundid|suguelundeid]] ja muid [[siseelund]]eid. Ta oli üks esimesi, kes tegi teadusjooniseid [[emakas]] asuvast [[loode|lootest]]. Tema joonised ja tähelepanekud olid oma ajast ees ning neil olnuks tollal avaldamise korral meditsiiniteadusele kindlasti suur mõju olnud.<ref>{{Netiviide|autor=Alastair Sooke|url=https://www.telegraph.co.uk/art/artists/leonardo-da-vinci-met-death-dissected-corpses-embryos-hearts/|pealkiri=When Leonardo da Vinci Met Death: Dissected Corpses, Embryos and Hearts Sculpted Out of Glass|väljaanne=The Telegraph|aeg=28. juuli 2013|vaadatud=12. detsembril 2020}}</ref> Kunstnikuna jäädvustas Leonardo põhjalikult vanuse ja emotsioonide mõju inimesele. Eriti süvenenult uuris ta viha. Ta joonistas ka palju inimesi, kel oli silmatorkavaid moonutusi või haigusilminguid. Ta uuris ja joonistas ka paljude loomade anatoomiat, mille tarbeks ta lahkas [[lehm]]i, [[lind]]e, [[ahv]]e, [[karu]]sid ja [[konn]]i, ning võrdles nende anatoomiat inimese omaga. Ta tegi ka hulga uurimusi [[hobune|hobuste]] kohta, osaliselt maaliloomingu tarbeks. ==Inseneriteadus ja leiutised== [[Pilt:Leonardo da vinci, Cannon foundry.jpg|pisi|vasakul|Kahuri kavand]] Leonardo oli ka hinnatud insener. Ka selles vallas paistis ta silma ratsionaalse ja analüütilise lähenemise poolest. Detailsed on ka tehnilised joonised, seejuures oli tollal uuenduslik sis(s)evaate kujutamine. Tema tehnilisi jooniseid ja mõttekäike on säilinud umbes 5000 leheküljel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Massimo Guarnieri|pealkiri=Reconsidering Leonardo|aasta=2019|koht=|kirjastus=|lehekülg=35–38|köide=IEEE Industrial Electronics Magazine, 13(3)}}</ref> Kirjas Milano hertsogile [[Ludovico Maria Sforza|Ludovico Sforzale]] väitis ta end olevat võimeline looma igasuguseid masinaid nii linna kaitsmiseks kui ka piiramiseks. Kui ta [[1499]]. aastal Veneetsiasse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate [[barrikaad]]ide süsteemi, millega kaitsta linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta [[Arno jõgi|Arno]] jõe voolu, et [[Pisa]] üle ujutada. Tema päevikutes on hulgaliselt praktilisi ja utoopilisi leiutisi, mille hulgas leidub muusikariistu, veepumpi, ümberpööratava vända mehhanisme ja aurukahur. [[1502]]. aastal tegi Leonardo plaani ühe [[sildeava]]ga 240 meetri pikkusest sillast Osmanite sultan [[Bayezid II]]-le [[İstanbul]]is. Sild pidi hakkama asuma [[Bosporus]]e suudmes [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahel]]. Beyazid ei järginud projekti, kuna arvati, et sellise silla ehitamine on võimatu.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://news.google.com/newspapers?id=aqMtAAAAIBAJ&sjid=7HIFAAAAIBAJ&pg=4408%2C3714663|pealkiri=Da Vinci Planned Bosporus Bridge for Turks in 1503|väljaanne=The Day|aeg=26. märts 1952|vaadatud=17. detsembril 2020}}</ref> Leonardo nägemus taastati [[2001]]. aastal, kui [[Norra]] lõunaosas [[Åsi vald|Åsi vallas]] ehitati tema planeeritud sild väiksemates mõõtmetes.<ref>{{Netiviide|autor=Bulent Atalay|url=https://blog.nationalgeographic.org/2013/02/03/leonardos-bridge-part-3-vebjrn-sand-and-variations-on-a-theme-by-leonardo/|pealkiri=Leonardo's Bridge: Part 3. Vebjørn Sand and Variations on a Theme by Leonardo|väljaanne=National Geographic Society Newsroom|aeg=3. veebruar 2013|vaadatud=17. detsembril 2020|arhiivimisaeg=2019-09-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190925023028/https://blog.nationalgeographic.org/2013/02/03/leonardos-bridge-part-3-vebjrn-sand-and-variations-on-a-theme-by-leonardo/|url-olek=ei tööta}}</ref> 2012. aasta otsustas [[Türgi]] valitsus, et plaanib Leonardo kavandi alusel ehitada silla üle [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahe]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.hurriyetdailynews.com/da-vincis-bridge-to-be-built-in-istanbul-33052|pealkiri=Da Vinci’s Bridge to be built in Istanbul|väljaanne=Hürriyet Daily News|aeg=23. oktoober 2012|vaadatud=17. detsembril 2020}}</ref> ==Popkultuuris== 2003. aastal ilmus USA kirjaniku [[Dan Brown|Dan Browni]] romaan "[[Da Vinci kood]]", kus on palju viidatud Leonardo loomingule, eelkõige "Mona Lisale" ja "Pühale õhtusöömaajale".<ref>{{Netiviide|autor=Stone Phillips|url=https://www.nbcnews.com/id/wbna7491383|pealkiri=Secrets behind "The Da Vinci Code"|väljaanne=NBC News|aeg=14. aprill 2005|vaadatud=17. detsembril 2020}}</ref> Raamatust sai rahvusvaheline menuk ning selle põhjal loodi 2006. aastal ka sama pealkirja kandvad [[Da Vinci kood (film)|film]] ja videomäng. ==Vaata ka== *[[Leonardo da Vinci iseseisev sild]] [[2013]]. aastal esilinastus [[Fox International Channels]]i ning Starzi ja Adjacent Productioni koostöös valminud telesari "Da Vinci deemonid". Leonardo da Vincit kehastab [[Tom Riley]]. Sarja tegevus toimub renessansiaegses [[Firenze]]s, kus elab 25-aastane Leonardo, kes on andekas kunstnik, leiutaja, vehkleja, armuke, unistaja ja idealist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.foxplay.com/en-do/shows/da-vincis-demons|pealkiri=Da Vinci Deemonid|väljaanne=FOX|aeg=|vaadatud=17. detsembril 2020|arhiivimisaeg=2021-09-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210927034221/https://www.foxplay.com/en-do/shows/da-vincis-demons|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="dNqLM">Jilek, Františerk, lk 89.</ref> <ref name="4EZtd">Kunstnik alustas maalimist umbes 1503.&nbsp;a Firenzes, Itaalias. 1516.&nbsp;a võttis Leonardo maali kaasa Prantsusmaale, kus jätkas maali viimistlemist veel kolm aastat ning viis töö lõpule veidi enne oma surma 1519. aastal.<br />Vt ka [https://web.archive.org/web/20170911115913/http://www.theartnewspaper.com/articles/Louvre%20confirms%20redating%20of%20the%20Mona%20Lisa/26116 Louvre kinnitab Mona Lisa ümberdateerimist] (inglise keeles) vaadatud 2012-04-02.</ref> <ref name="lKdIx">Da Vinci Deemonid. – FOX https://web.archive.org/web/20131223113823/http://www.foxtv.ee/davinci (01.01.2014)</ref> <ref name="9shuo">David Alan Brown; Leonardo (da Vinci) (1998). „Leonardo da Vinci: Origins of a Genius“, Yale University Press, 1998. lk 7. ISBN 0-300-07246-5</ref> <ref name="gYyiK">{{Raamatuviide|autor=Helen Gardner|pealkiri=Art through the Ages|aasta=1970|koht=|kirjastus=Harcourt, Brace & World|lehekülg=450–456}}</ref> <ref name="8rROq">{{Netiviide |autor=David D. Kirkpatrick |url=https://www.nytimes.com/2017/12/06/world/middleeast/salvator-mundi-da-vinci-saudi-prince-bader.html |pealkiri=Mystery Buyer of $450 Million ‘Salvator Mundi’ Was a Saudi Prince |väljaanne=[[The New York Times]] |aeg=6. detsember 2017 |vaadatud=11. detsember 2020 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="D22sX">{{Raamatuviide|autor=Daniel Arasse|pealkiri=Leonardo da Vinci|aasta=1998|koht=Connecticut|kirjastus=Konecky & Konecky.|lehekülg=}}</ref> <ref name="VtmqP">{{Netiviide|autor=Dalya Alberge|url=https://www.theguardian.com/artanddesign/2014/dec/09/leonardo-da-vinci-virgin-rocks-louvre-national-gallery|pealkiri=The daffodil code: doubts revived over Leonardo’s Virgin of the Rocks in London|väljaanne=The Guardian|aeg=9. detsember 2014|vaadatud=10. detsembril 2020}}</ref> <ref name="Ow9IU">{{Raamatuviide|autor=Angela Ottino della Chiesa|pealkiri=The Complete Paintings of Leonardo da Vinci. Penguin Classics of World Art|aasta=1967|koht=London|kirjastus=Penguin Books|lehekülg=98}}</ref> <ref name="kGS1B">{{Netiviide|autor=V. M. Traverso|url=https://aleteia.org/2019/06/05/how-the-last-supper-miraculously-survived-world-war-ii-bombs/|pealkiri=How "The Last Supper" miraculously survived World War II bombs|väljaanne=Aleteia|aeg=6. mai 2019|vaadatud=10. detsembril 2020}}</ref> }} ==Kirjandus== * [[František Jílek]]. ''Mees Vincist'' (tõlkinud [[Leo Metsar]]), Kirjastus Kunst, 1988 == Välislingid == {{commons|Leonardo da Vinci}} {{vikitsitaat}} * [http://www.postimees.ee/?id=88340 "Avastati Leonardo da Vinci käsikirja alla peitunud autoportree"], Postimees.ee 28. veebruar 2009 {{Leonardo da Vinci}} [[Kategooria:Leonardo da Vinci| ]] [[Kategooria:Itaalia füüsikud]] [[Kategooria:Itaalia kunstnikud]] [[Kategooria:Insenerid]] [[Kategooria:Itaalia leiutajad]] [[Kategooria:Itaalia teadlased]] [[Kategooria:Itaalia skulptorid]] [[Kategooria:Itaalia füsioloogid]] [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Taimetoitlased]] [[Kategooria:Sündinud 1452]] [[Kategooria:Surnud 1519]] iyyvqty82sct6p94hxebr3mmy0a75hi 0 19314 7162353 7139800 2026-05-27T20:58:29Z Neptuunium 58653 7162353 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|1917−1919 Eestis tegutsenud valitud rahvaesindusest ja valitsusasutusest|Maakondades asutatud maanõukogu kohta|maakonna maanõukogu|Põhja-Eestis tegutsenud haldus- ja kohtuorgani|Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)}} {{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2019}} {{Asutus |Nimi = Eesti Maapäev (Eestimaa Kubermangu Maanõukogu) |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 12. aprill [[1917]] |likvideeritud = 23. aprill [[1919]] |tüüp = Esinduskogu |eesmärk = [[Seadusandlik võim]] |peakorter = |asukoht = [[Toompea loss]], Tallinn |piirkond = [[Autonoomne Eestimaa kubermang]] (1917−1918) ja [[Eesti Vabariik]] (1918−1919) |juhtkond = Maanõukogu juhatus, Maapäeva vanemate nõukogu |kõrgemalseisev_asutus = |alluv_asutus = [[Eesti Maavalitsus]], [[Eesti Ajutine Valitsus]] |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Eestimaa Kubermangu Maanõukogu'''<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1917/07/05/3 Eestimaa kubermangu maanõukogu awamine.], Sakala (1878-1940), nr. 75, 5 juuli 1917</ref> ehk '''Eesti (Ajutine) Maanõukogu''', veebruarist 1918 ametliku nimega '''Eesti Maapäev''' ehk lihtsalt '''Maapäev''', oli algselt 1917. aastal [[Autonoomne Eestimaa kubermang|autonoomses Eestimaa kubermangus]] demokraatlikult valitud [[esindusdemokraatia|rahvaesindus]] ja [[omavalitsus]]organ. Alates iseseisva [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] loomisest 1918. aastal kuni [[Eesti Asutav Kogu (1918)|Eesti Asutava Kogu]] kokkutulekuni aprillis 1919 tegutses Maapäev iseseisva Eesti riigi esimese rahvaesindusena. === Autonoomse Kubermangu Maanõukogu loomine === [[Pilt:Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg|pisi|Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska]] Alates [[5. märts]]ist [[1917]] kuni sama aasta oktoobrini oli [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutise valitsuse]] poolt ametisse nimetatud komissar [[Eestimaa kubermang]]us [[Jaan Poska]]. [[12. aprill]]il [[1917]] kinnitas [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutine valitsus]] Eestile suhtelise [[Autonoomne Eestimaa kubermang|autonoomia]] andnud otsuse "[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]", mille alusel liideti Eestimaa kubermanguga ka senise [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa ([[Tartumaa]], [[Võrumaa]], [[Viljandimaa]], [[Pärnumaa]] ja [[Saaremaa]]) ning loodi kubermangu komissari (siis Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu ''Ajutine'' Maanõukogu. Kubermangu Maanõukogu oli esimene üle-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad [[Eesti linnade loend|linnadest]] ja [[Eesti maakondade loend|maakondadest]]-valdadest. Maanõukogu valimised olid üldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti [[linnavolikogu]]des, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Alustuseks valisid 23. mail kõik vallad oma esindajad (valijamehed), kes astusid 24.–25. juunil kokku maakondlikeks valimiskogudeks ning valisid endi seast saadikud nii kubermangu maanõukogusse kui ka kohalikku, maakondlikku [[maanõukogu]]sse. Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat. Maanõukogu avakoosoleku ajaks oli selle liikmeks valitud 42 rahvaesindajat, oktoobris 1917 kasvas nende koguarv 62ni. Maanõukogu koosnes 62 liikmest. 7.–8. juulil (24.–25. juuni vkj) valiti [[Eesti haldusjaotus#Autonoomne Eestimaa kubermang|maakondade]] valijatekogude koosolekul valijamehed Maanõukogu – üks liige 20 000 elaniku kohta. 7. juunil 1917 valiti maakondades ja Paide linnas maa- ja linnanõukogud, teistes linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku [[14. juuli]]l 1917 ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja [[Eesti Tööerakond|tööerakonna]] rühmaks. === Kubermangu Maanõukogu tegevus (1917) === Maanõukogu esimene koosolek peeti 1917. aasta [[14. juuli]]l ([[1. juuli]]l [[vkj]]) [[Toompea lossi Valge saal|Toompea lossi Valges saal]]is. Esialgu jagunesid saadikud kaheks arvuliselt üsna võrdseks blokiks – demokraatlikuks ja sotsialistlikuks – kuid oktoobri alguseks kujunesid välja [[erakond]]likud fraktsioonid. Maanõukogusse kuulus 13 [[Maaliit|maaliitlast]], 11 [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|radikaalsotsialist]]i, 9 [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|vähemlast]], 8 [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseeri]], 7 [[Eesti Demokraatlik Erakond|demokraati]], 5 [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|enamlast]], 4 [[Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond|radikaaldemokraat]]i, 1 [[Baltisakslased|baltisaksla]]ne, 1 [[Eestirootslane|eestirootslane]] ning 3 parteitut. Augustis–septembris 1917. aastal saatsid uued valitud Eesti linnade [[linnavolikogu]]d oma esindajad Eesti Maanõukokku, kus saadikute arv tõusis 62-le. Maanõukogu ülesanded olid: * Eestimaa kubermangu omavalitsusasjade ja majanduse juhtimine, * üldine administratiivne juhtimine, * maksvate seaduste põhjal maamaksude määramine ja jaotamine * muude kohalike ajutiste maksude määramine, * Maakassa ja rüütelkonna varade valitsemine, * kubermangu administratiivse juhtimise omavalitsuste tegevuse esialgsete määruste väljatöötamine. Kui Maanõukogu tuli esimest korda kokku 14. juulil 1917, valiti selle esimeseks ajutisks esimeheks [[Artur Vallner]] (hiljem olid Eesti Maapäeva esimehed [[Otto Strandman]], [[Ado Birk]] ja [[Kaarel Parts]]). Maanõukogu valis oma istungjärkude vahel tegutsevaks täidesaatvaks organiks Maapäeva Vanemate nõukogu, mille eesotsas oli aastatel 1917–1918 [[Konstantin Päts]]. Kubermangu Ajutise Maanõukogu tegevorganiks oli [[Eesti Maavalitsus]], mis koosnes komisjonidest: Üleüldis-administratiivne osakond ([[Nikolai Köstner]]), Tööosakond ([[Villem Maasik]]); Haridusosakond ([[Peeter Põld]]); Põllutööosakond ([[Jaan Raamot]]); Tervishoiuosakond ([[Konstantin Konik]]); Tehnikaosakond ([[Ferdinand Petersen]]) jt. === Poliitiline võimuvõitlus Eestis (1917) === {{vaata|Kaksikvõim Eestis 1917. aastal}} Ajajärku 1917. aasta märtsist oktoobrini on ka kutsutud kaksikvõimuks, mil kumbki osapool, ei iseseisva Eesti rahvusriigi soovijad ega Vene (nõukogude) valitsuse pooldajad omanud otsustavat ülekaalu, et kindlustada oma ainuvõimu. Eestis oli kaks poliitilist peavoolu: Eesti [[autonoomia]]t ja seejärel [[riiklik iseseisvus|iseseisvus]]t toetavad rahvuslikud poliitilised erakonnad ja Eesti sotsialistid ning [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa SDTP]] [[Bolševikud|bolševikkude]] loodava ühise sotsialistliku riigi pooldajad [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu#Eesti kommunistid 1917. aasta kaksikvõimu aegu|eesti kommunistid]]. Algetapil toetasid Nõukogude Venemaa suunitlusega poliitikat ka [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|vasakesseerid]]. Rahvuslikud poliitilised erakonnad, kus eestvedajateks olid [[Jaan Poska|Poska]], [[Konstantin Päts|Päts]], [[Ants Piip|Piip]], [[Otto Strandman|Strandman]], [[Mihkel Martna|Martna]], [[August Rei|Rei]] jt jagunesid omavahel mitmesse voolu või erakonda. Lisaks sellele oli Tartu või Lõuna-Eesti rühm [[Jaan Tõnisson|Tõnisson]]iga eesotsas. Eesti iseseisvuse eest võideldes ja välispoliitilises tegevuses töötasid aga kõik rahvuslikud poliitilised erakonnad koos. Ka eesti kommunistid/sotsialistid jagunesid kahte omavahel riius olevasse rühma, mõlemal olid oma häälekandjad. Ühe rühma juhtivad tegelased olid [[Viktor Kingissepp|Kingissepp]], [[Jaan Anvelt|Anvelt]], [[Hans Pöögelmann|Pöögelmann]], [[Otto Rästas]], [[Valter Klein]], [[Karl Rimm]] ja [[Rudolf Vakman]]. Teise rühma kuulusid [[Jakob Palvadre]], [[Voldemar Vöölmann]] ja [[Peterson]]. 15. juulil (2. juuli vkj) 1917 toimus Tallinnas Estonia teatrisaalis "[[Tallinna Eesti Liit|Tallinna Eesti Liidu]]" ja "[[Eesti Keskliit|Eesti Keskliidu]]" korraldatud{{lisa viide}} "[[Rahvakongress (1917)|Eestimaa kubermangu rahvakongress]]",<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1917/07/05/4 Eestimaa kubermangu rahwakongress], Sakala (1878-1940), nr. 75, 5 juuli 1917</ref> millel osalesid maaelanikkonda esindavad Maanõukogu valijamehed ning linnavolikogude, ühiskondlike organisatsioonidening tööliste ja soldatite nõukogude esindajad. Üldpoliitilistes küsimustes ilmnesid kokkutulnute vahel suured erimeelsused ning vasakpoolsema ja revolutsioonilisema meelsusega saadikud, kes moodustasid 800 kohalolijast ligi poole (sh sotsialistid-[[enamlased]], sotsialistid-vähemlased, [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseerid]] [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|sotsialistid-revolutsionäärid]], [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|radikaal-sotsialistid]] ja [[Eesti Tööerakond|tööerakond]]lased) lahkusid saalist. Kohalejäänud väljendasid soovi kindlustada õiguskorda ja vastustada võimu taotlevaid [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu|tööliste ja soldatite nõukogu]]sid. 16.–17. juulil (3.–4. juulil vkj) toimus Tallinnas Estonia kontserdisaalis "Eesti rahvuskongressi" kogunemine. Kongressil võeti vastu otsus „Eestimaa tulevase korralduse kohta“, milles taotleti [[Rahvaste enesemääramise õigus|rahvastele enesemääramisõigus]]t, [[Venemaa Vabariik|Venemaal demokraatliku]] [[Föderatsioon|föderatiivse vabariigi]] loomist. [[Rahvuskongress (1917)|Rahvuskongress]]i juhatusse kuulusid: [[Villem Tomingas]], [[Juhan Kukk]], [[Ado Birk]], [[Peeter Põld]], [[Konstantin Päts]] (esimees), [[Jüri Vilms]], [[Mihkel Juhkam]], [[Julius Seljamaa]], [[Theodor Käärik]], [[Juhan Kalm]], [[Julius Tarmisto|Julius Tarmisto (Grünberg)]], [[Adam Randalu|Adam Randalu (Bachmann)]]. Juunis 1917 otsustas Venemaa Ajutine Valitsus viia läbi [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimised sama aasta 17. septembril ja kutsuda valitud saadikud kokku 30. septembril 1917. Valimisnimekirjade koostamise kohustus pandi kohalikele omavalitsustele, milleks autonoomses Eestimaa kubermangus oli Maanõukogu (Maapäev). 17. septembri 1917 valimistel valiti Ülevenemaalise Asutava Kogu liikmeteks Eestimaa kubermangust [[Jaan Anvelt]] – [[VSDTP]] ja "maata- ning väiketalupoegade Keskkomitee", [[Rudolf Vakmann]] – VSDTP ja "maata- ning väiketalupoegade Täitevkomitee", [[Jüri Vilms]] – [[Eesti Tööerakond]], [[Hans Pöögelmann]] – VSDTP ja "maata- ning väiketalupoegade Täitevkomitee", [[Jaan Poska]] – Eesti Demokraatlik Blokk, [[Ivan Rabtšinski]] – VSDTP ja "maata- ning väiketalupoegade Täitevkomitee", [[Julius Seljamaa]] – Eesti Tööerakond ja [[Jaan Tõnisson]] – [[Eesti Demokraatlik Erakond]]. 23.–26. oktoober 1917 toimus Petrogradis [[Oktoobrirevolutsioon]] ning võimu haaranud enamlaste ja esseeride valitsus kuulutas end riigipöörde tulemusena Venemaa kõrgemaks võimuks. 5. november (23. okt.) võtsid [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] juhitud salgad Petrogradi riigipöörde ajaks Tallinnas oma kontrolli alla raudteejaamad, sideasutused jm strateegilised paigad. Sotsialistlike parteide esinduseks Eestis oli [[Eestimaa Nõukogude Kongress]]. Tallinnas ja Eesti suuremates linnades tekkis mõneks ajaks "kaksikvõim", mida jagasid Venemaa eelmise, Ajutise valitsuse võimu ajal valitud Kubermangu Maanõukogu (Eesti Maapäev) ühelt poolt ning uut Nõukogude Venemaa valitsust toetav [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] koos [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]]ga teiselt poolt. 9. novembril (27. oktoobril vkj) võttis Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja [[Viktor Kingissepp]] Eestimaa kubermangukomissarilt Jaan Poskalt asjaajamise üle. === Maapäev kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eestis === [[28. november|28. novembril]] (15. nov. [[vkj]]) 1917 otsusega kuulutas Maanõukogu (Maapäev) ennast kõrgeimaks võimuks Eestis<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/11/27/3 Maanõukogu otsus kõrgemast wõimust], Riigi Teataja, nr. 1, 27 november 1918</ref> kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali, kuid [[Eesti Maanõukogu Vanematekogu]] ja [[Eesti Maavalitsus|Maavalitsus]] jätkasid tegevust põranda all. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kuulutas [[Eesti Asutav Kogu (1918)|Eesti Asutava Kogu]] valimised välja 25. (12. vkj) novembril 1917 koos senise Eesti rahvaesinduskogu Ajutise Maanõukogu laialisaatmise otsusega. Kandidaatide esitamise lõpptähtajaks määrati 4. jaanuar (22. detsember vkj) ning valimiste läbiviimise kuupäevadeks 3. ja 4. veebruar (21. ja 22. jaanuar vkj) 1918, mil üldise, otsese ja salajase hääletuse teel pidavat valitama Eesti kodanike poolt 100-liikmeline esinduskogu. Enamikus valimisjaoskondades viidi valimised läbi ettenähtud ajal 3. ja 4. veebruaril (21. ja 22. jaanuaril vkj), ent valimiseelsete ettevalmistustega mitte valmis jõudnud kohtades lükati see edasi 9. ja 10. veebruarile (27. ja 28. jaanuarile vkj). Nõukogude võimu vastase relvastatud väljaastumise vandenõu avastamisele viidates kehtestas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee aga ööl vastu 10. veebruari (28. jaanuari vkj) linnades sõjaseisukorra ja katkestas ka valimised, mistõttu jäid need täielikult ära Tartus, Narvas, mitmes väiksemas kohas ja enamikus sõjaväeosades ning Asutava Kogu moodustamine peatati. == Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (1918) == {{Vaata|Eesti iseseisvuse manifest|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)}} Pärast [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Keskriigid|Keskriikide]] vahel [[Bresti rahuleping]]u läbirääkimiste esimese vooru lõppemist alustas [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] sõjavägi veebruaris 1918 sõjategevust Petrogradi suunal läbi Läti ja Eesti. [[19. veebruar]]il [[1918]] valis Maapäeva Vanemate Nõukogu kolmeliikmelise [[Eesti Päästekomitee]], millele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid [[Konstantin Konik]], [[Konstantin Päts]] ja [[Jüri Vilms]]. Samal päeval võttis Maapäeva Vanemate nõukogu vastu otsuse avaldada [[Eesti iseseisvuse manifest]]. [[24. veebruar]]il [[1918]] avaldas Maapäeva Vanemate Nõukogu Tallinnas [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele]], millega kuulutati välja iseseisev [[Eesti Vabariik]]. Samal päeval nimetas Päästekomitee ametisse esimese, 13-liikmelise [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Valitsus]]e eesotsas Konstantin Pätsiga, [[Eesti välisministrite loend|välisministri]] kohuseid täitis Jaan Poska. Ajavahemikus [[3. mai|3.]]–[[29. mai]] tunnustasid [[Ühendkuningriik|Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Itaalia]] Eesti Maapäeva moodustatud valitsust ''de facto'' iseseisva [[Eesti valitsus|valitsusena Eestis]]. [[19. november|19. novembril]] 1918 võttis Eesti Ajutine Valitsus Saksa valitsuse peavolinikult [[August Winnig]]ult Eesti valitsemise ametlikult üle. 20. novembril 1918 alanud Maapäeva istungjärgul moodustati järgmised fraktsioonid – [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]], [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond|Eestimaa Radikaal-demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonna]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] ning [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] fraktsioon. [[5. aprill|5.]]–[[7. aprill]]il [[1919]] toimusid Eesti [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimised ning Eesti Maapäev lõpetas oma tegevuse seoses Asutava Kogu kokkutulemisega [[23. aprill]]il [[1919]]. Eesti Maapäeva koosolekute protokollid avaldati trükis 1935. aastal ja need olid kättesaadavad teaduslike raamatukogude üldfondides ka Nõukogude ajal. == Juhatus ja liikmed == === Juhatus === <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Staatus</th><th>Aeg</th><th>Nimi</th></tr> <tr><td>Esimees</td><td>[[14. juuli]] – 25. oktoober 1917</td><td>{{center|[[Artur Vallner]]}}</td></tr> <tr><td></td><td>[[25. oktoober]] 1917 – 27. november 1918</td><td>{{center|[[Otto Strandman]]}}</td></tr> <tr><td></td><td>[[27. november]] [[1918]] – 3. veebruar 1919</td><td>{{center|[[Ado Birk]]}}</td></tr> <tr><td></td><td>[[3. veebruar]] – 23. aprill 1919</td><td>{{center|[[Kaarel Parts]]}}</td></tr> <tr><td>I abiesimees</td><td>[[27. juuli]] – 25. oktoober 1917</td><td>{{center|[[Jaan Teemant]]}}</td></tr> <tr><td></td><td>25. oktoober 1917 – 27. november 1918</td><td>{{center|[[Jüri Jaakson]]}}</td></tr> <tr><td></td><td>27. november 1918 – 3. veebruar 1919</td><td>{{center|[[Karl August Baars]]}}</td></tr> <tr><td></td><td>3. veebruar – 23. aprill 1919</td><td>{{center|[[Julius Seljamaa]]}}</td></tr> <tr><td>II abiesimees</td><td>27. juuli – 25. oktoober 1917</td><td>{{center|[[Jüri Vilms]]}}</td></tr> <tr><td></td><td>25. oktoober 1917 – 27. november 1918</td><td>{{center|[[Nikolai Köstner]]}}</td></tr> <tr><td></td><td>27. november 1918 – 3. veebruar 1919</td><td>{{center|[[Karl Saral]]}}</td></tr> <tr><td></td><td>3. veebruar – 23. aprill 1919</td><td>{{center|[[Peeter Siegfried Põld]]}}</td></tr> <tr><td>Ajutine sekretär</td><td>14. juuli – 27. juuli 1917</td><td>{{center|[[Ado Birk]]}}</td></tr><tr> <td></td> <td>14. juuli – 27. juuli 1917</td> <td>{{center|[[Julius Seljamaa]]}}</td> </tr> <tr> <td>Sekretär</td> <td>27. juuli – 25. oktoober 1917</td> <td>{{center|[[Mart Kiirats]]}}</td> </tr> <tr> <td></td> <td>25. oktoober 1917 – 16. veebruar 1918</td> <td>{{center|[[Herman Kask]]}}</td> </tr> <tr> <td></td> <td>27. november 1918 – 23. aprill 1919</td> <td>{{center|[[Karl Ast]]}}</td> </tr> <tr> <td>Sekretäri I abi</td> <td>27. juuli – 25. oktoober 1917</td> <td>{{center|[[Rudolf Jaska]]}}</td> </tr> <tr> <td></td> <td>25. oktoober 1917 – 27. november 1918</td> <td>{{center|[[Hugo Raudsepp]]}}</td> </tr> <tr> <td></td> <td>27. november 1918 – 3. veebruar 1919</td> <td>{{center|[[Victor Neggo]]}}</td> </tr> <tr> <td></td> <td>3. veebruar – 23. aprill 1919</td> <td>{{center|[[Jüri Parik]]}}</td> </tr> <tr> <td>Sekretäri II abi</td> <td>27. juuli – 25. oktoober 1917</td> <td>{{center|Herman Kask}}</td> </tr> <tr> <td></td> <td>25. oktoober 1917 – 27. november 1918</td> <td>{{center|Victor Neggo}}</td> </tr> <tr> <td></td> <td>27. november 1918 – 23. aprill 1919</td> <td>{{center|Hugo Raudsepp}}</td> </tr> </table> === Liikmed === {{div col|3}} #[[Juhan Mihkel Ainson]] #[[Jaan Anvelt]] – heideti välja [[5. veebruar]]il [[1919]] #[[Alma Ostra-Oinas|Alma Anvelt-Ostra]] – asendas [[20. november|20. novembril]] [[1918]] [[Jaan Treial]]it #[[Christjan Arro]] #[[Karl Ast|Karl Ast (Rumor)]] (oli ka sekretär) #[[Eduard Aule]] – astus tagasi, teda asendas [[20. november|20. novembrist]] [[1918]] [[Jüri Parik]] #[[Karl August Baars|Karl (Kaarel) August Baars]] (oli ka I abiesimees) #[[Ado Birk|Ado (Aadu) Birk]] (oli ka esimees ja ajutine sekretär) #[[Max Woldemar Bock]] #[[Aleksander Ennemuist]] #[[Karl Theodor Grau]] #[[Jüri Jaakson]] (oli ka I abiesimees) #[[Juhan Jaanuson]] #[[Rudolf Jaska]] (oli ka sekretäri I abi) #[[Peet Johanson]] #[[Juhan Kalm]] #[[Eduard Kansmann]] #[[Herman Kask]] (oli ka sekretär ja sekretäri II abi) – suri [[16. veebruar|16. veebruaril]] 1918, teda asendas [[Mart Meos]] #[[Mart Kiirats]] (oli ka sekretär) #[[August Kohver]] #[[Ivan Koort]] #[[Hans Kruus]] #[[Juhan Kukk]] #[[Andres Kurrikoff]] #[[Juhan Kurvits]] #[[Timotheus Kuusik|Timofei Kuusik]] #[[Hugo Jakob Kuusner]] – alates [[13. september|13. septembrist]] [[1917]] #[[Jaan Kärner]] #[[Nikolai Köstner]] (oli ka II abiesimees) #[[Juhan Lasn]] #[[Tiido Lauri]] #[[Anna Leetsmann]] – välja heidetud 5. veebruaril 1919 #[[Juhan Lehman]] – alates [[26. november|26. novembrist]] 1918 #[[Villem Maasik]] #[[Mihkel Martna]] – astus tagasi 26. novembril 1918 #[[Mart Meos]] – asendas [[27. november|27. novembril]] 1918 [[Herman Kask]]e #[[Friedrich Volrad Mikkelsaar]] #[[Victor Neggo]] (oli ka sekretäri I ja II abi) #[[Aleksander Oinas]] – asendas 26. novembril 1918 [[Karl Hugo Reiman]]it #[[Aleksei Palm]] #[[Jüri Parik]] – asendas 26. novembril 1918 [[Georg Eduard Aule]]t #[[Kaarel Parts]] (oli ka esimees) #[[Ants Piip]] #[[Aleksander Podrätšik]] #[[Peeter Siegfried Põld]] (oli ka abiesimees) #[[Konstantin Päts]] #[[Hans Pöhl]] #[[Hans Pöögelmann]] – välja heidetud 5. veebruaril 1919 #[[Jaan Raamot]] #[[Hugo Raudsepp]] (ka sekretäri I ja II abi) #[[Hugo Reiman|Hugo Karl Ferdinand Reiman]] – astus tagasi, teda asendas [[Aleksander Oinas]] #[[Julius Reintam]] #[[Hans Riiberg (Maanõukogu liige)|Hans Riiberg]] #[[Hans Reinhold Roos]] #[[Karl Saral]] (oli ka abiesimees) #[[Julius Seljamaa]] (oli ka I abiesimees ja ajutine sekretär) #[[Jaan Sihver]] – heideti pärast hukkumist [[Narva lahing (1918)|Narva lahingus]] 28. novembril 1918 välja (5. veebruaril 1919) #[[Otto Strandman|Otto August Strandman]] (oli ka esimees) #[[Jaan Teemant]] (oli ka I abiesimees) #[[Jaan Treial]] – suri [[11. jaanuar]]il 1918 #[[Jaan Tõnisson]] #[[Artur Vallner]] – (oli ka esimees) heideti välja 5. veebruaril 1919 #[[Aleksander Veiler]] #[[Jüri Vilms]] (oli ka II abiesimees) #[[Karl Johannes Virma]] #[[Jaak Ümarik]] {{div col end}} == Vaata ka == *[[Eesti iseseisvuspäev]] *[[Riigikogu]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat}} *[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000009277 Eesti Ajutine Maanõukogu (1917 – 1919)], The National Archives of Estonia * [http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed/em_liikmed.html Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed] piltidega {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu | aeg=[[1917]]–[[1919]] | järgnev=[[Asutav Kogu]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Riigikogu]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] cniid1mom0qroctkh4odxq4c4b7uf4f 0 20938 7162235 6824079 2026-05-27T16:52:57Z Raamaturott 56450 7162235 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1525. aasta''' ('''MDXXV''') oli [[16. sajand]]i 25. aasta. == Sündmused maailmas == * [[20. jaanuar]] – [[Christian II]] oli sunnitud loobuma Taani ja Norra kuninga troonist. * [[24. veebruar]] – Hispaania armee kasutas Itaalias [[Pavia]]s toimunud [[Pavia lahing|lahingus]] prantslaste ja šveitslaste vastu esmakordselt [[musket]]eid. Hispaanlaste võiduga lõppenud lahingus hukkus 14 000 meest. * [[15. mai]] – [[Saksa talurahvasõda]]: Pastor [[Thomas Müntzer]]i juhitud talupojad said [[Frankenhauseni lahing]]us lüüa. * [[27. mai]] – Thomas Müntzer hukati [[Mühlhausen]]i väravate ees. [[Pilt:Katharina-v-Bora-1526.jpg|pisi|180px|[[Katharina von Bora]]]] * [[13. juuni]] – [[Martin Luther]] abiellus [[Katharina von Bora]]ga.<!--defying the celibacy discipline decreed by the Roman Catholic Church for priests. beginning the practice of clerical marriage in Protestantism.--> *[[Saksa ordu]] [[Sekulariseerumine|sekulariseerus]] ja [[Liivi orduharu]] alustas tegevust iseseisvana.<ref name="Eesti kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 56</ref> == Sündmused Eestis == * [[7. jaanuar]] – [[Tartu]]s rüüstati peaaegu kõiki all-linna kirikuid ja kloostreid.<ref name="Eesti kronoloogia, 2007" /> * [[10. jaanuar]] – Tartus püüdsid 200 linlast vallutada [[Toomemägi|Toomemäge]]. Ehkki linnus jäi vallutamata, rüüstati [[Tartu toomkirik|toomkirik]] ja [[Tartu toomhärra|toomhärrade]] majad.<ref name="Eesti kronoloogia, 2007"/> * [[Lübeck|Lübeckis]] trükiti esimene teadaolev eestikeelset teksti sisaldav raamat<ref name="Eesti kronoloogia, 2007"/>, mis pole säilinud{{lisa viide}}. == Sündinud == * ... == Surnud == * [[27. mai]] – [[Thomas Müntzer]], saksa jutlustaja ja teoloog * detsember – [[Michel Sittow]], maalikunstnik ja käsitööline ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:1525| ]] 8wmnblsuezan0zu105iryb7zpkxuno7 5 21796 7162245 7155057 2026-05-27T17:14:38Z MediaWiki message delivery 64388 /* Vote now in the 2026 U4C election */ uus alaosa 7162245 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Saatkond/Päis}} {{Vikipeedia arutelu:Saatkond/Päis}} {{arhiiv|*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 1|Arhiiv 1]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 2|Arhiiv 2]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 3|Arhiiv 3]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 4|Arhiiv 4]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 5|Arhiiv 5]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 6|Arhiiv 6]]}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv %(counter)d |algo = old(90d) |counter = 10 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} __TOC__ == New Rapid Funds in CEE – global support now closer to your local activities == Hi everyone, '''Starting from 1 April 2026''', the CEE Hub will begin reviewing and supporting Rapid Fund applications for Central and Eastern Europe, in close cooperation with the Wikimedia Foundation. This change is part of our shared effort to bring support closer to communities and make the process more accessible and responsive to local contexts. You will still apply through the same system (Fluxx), and WMF will continue handling contracts and fund transfers. What changes is that the CEE Hub becomes your first point of contact, offering guidance, reviewing applications, and staying closer to your ideas throughout the process. We encourage you to reach out to [[:m:User:TRistovski-CEEhub|Toni]], our Grants Specialist before applying. A short conversation can help clarify your idea and make things smoother from the start. * ☝️ Rapid Funds remain open year-round (with possible delays in June and December). * ☝️ For Central Asian communities: the process stays the same – you continue applying directly through WMF. Join our online Q&A session to learn more (same content, two options to join): * 2 April, 5:00 PM CEST (UTC +2; [[:m:Event:CEE Hub Rapid Fund Q&A Nr. 1|register here]]) * 8 April 7:00 PM CEST (UTC +2; [[:m:Event:CEE Hub Rapid Fund Q&A Nr. 2|register here]]) More info & contact: '''[[:m:CEE Hub Rapid Funds|Wikimedia CEE Hub/Rapid Grants]]''' --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 14:21 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_Hub&oldid=29670168". --> == Join the sixth Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia! == <div lang="en" dir="ltr"> [[File:Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia 2026.png|right|250px|thumb|link=https://meta.wikimedia.org/wiki/Ukraine%27s_Cultural_Diplomacy_Month_2026|Join our campaign!]] {{int:please-translate}} Dear Wikipedians! [[:m:Special:MyLanguage/Wikimedia Ukraine|Wikimedia Ukraine]], in cooperation with the [[:en:Ministry of Foreign Affairs of Ukraine|MFA of Ukraine]] and [[:en:Ukrainian Institute|Ukrainian Institute]], has launched the sixth edition of writing challenge "'''[[:m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Ukraine's Cultural Diplomacy Month]]'''", which lasts from '''1st April''' until '''30th April 2026'''. The initiative aims to promote knowledge about Ukrainian culture abroad by creating and improving Wikipedia articles in multiple languages. This year marks the sixth edition of the campaign, which will focus on contemporary culture, making today’s artistic voices and practices more visible to international audiences. 🧩'''How to participate?''' Choose an article from the suggested list → Write an article in your language, or improve an existing one according to the rules → Add your contribution to the contest page and calculate your points → Win prizes and receive a certificate of participation → Become a promoter of truthful knowledge about Ukraine. 🧩'''[[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Check our main page for more information]]'''. '''If you are interested in coordinating long-term community engagement for the campaign and becoming a local ambassador, we would love to hear from you! Please let us know your interest.''' If not, then we encourage you to translate the [[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|landing page of the contest]] and [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:MessageGroupStats?group=Centralnotice-tgroup-UCDM2026banner&messages=&language=en&x=D banner] into your own language. Also, we set up a [[:m:CentralNotice/Request/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|banner]] to notify users of the possibility to participate in this challenge! [[:m:User:OlesiaLukaniuk (WMUA)|OlesiaLukaniuk (WMUA)]] ([[:m:User talk:OlesiaLukaniuk (WMUA)|talk]]) 04:35, 1 April 2026 (UTC) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:OlesiaLukaniuk (WMUA)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:OlesiaLukaniuk_(WMUA)/list_of_wikis&oldid=28552112". --> == Action Required: Update templates/modules for electoral maps (Migrating from P1846 to P14226) == Hello everyone, This is a notice regarding an ongoing data migration on Wikidata that may affect your election-related templates and Lua modules (such as <code>Module:Itemgroup/list</code>). '''The Change:'''<br /> Currently, many templates pull electoral maps from Wikidata using the property [[:d:Property:P1846|P1846]], combined with the qualifier [[:d:Property:P180|P180]]: [[:d:Q19571328|Q19571328]]. We are migrating this data (across roughly 4,000 items) to a newly created, dedicated property: '''[[:d:Property:P14226|P14226]]'''. '''What You Need To Do:'''<br /> To ensure your templates and infoboxes do not break or lose their maps, please update your local code to fetch data from [[:d:Property:P14226|P14226]] instead of the old [[:d:Property:P1846|P1846]] + [[:d:Property:P180|P180]] structure. A [[m:Wikidata/Property Migration: P1846 to P14226/List|list of pages]] was generated using Wikimedia Global Search. '''Deadline:'''<br /> We are temporarily retaining the old data on [[:d:Property:P1846|P1846]] to allow for a smooth transition. However, to complete the data cleanup on Wikidata, the old [[:d:Property:P1846|P1846]] statements will be removed after '''May 1, 2026'''. Please update your modules and templates before this date to prevent any disruption to your wiki's election articles. Let us know if you have any questions or need assistance with the query logic. Thank you for your help! [[User:ZI Jony|ZI Jony]] using [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 20:11 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:ZI Jony@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29941252". --> == Request for comment (global AI policy) == <bdi lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Apologies for writing in English. {{int:Please-translate}} A [[:m:Requests for comment/Artificial intelligence policy|request for comment]] is currently being held to decide on a global AI policy. {{int:Feedback-thanks-title}} [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. aprill 2026, kell 03:57 (EEST) </bdi> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Codename Noreste@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30424282". --> == Call for Community Candidates – Wikimedia CEE Hub Steering Committee Election 2026 == ''Please help us and your community by translating this announcement into your language!'' Dear all, The [[Meta:Wikimedia CEE Hub Steering Committee Election 2026]] is currently underway. There are 4 seats allocated to community representatives. Community members are invited to nominate themselves as candidates for these seats. These positions will be filled through a vote by the CEE community. '''Eligibility criteria:''' * Candidates must be [[Meta:Wikimedia CEE Hub Steering Committee Election 2026/Eligibility|eligible voters]]: ** Have a Wikimedia account created before 18 December 2025 ** Have at least 300 edits between 18 December 2025 and 18 June 2026 ** Must not have been blocked between 18 March 2026 and 18 June 2026 * Must have participated in at least 2 of the last 3 [[Meta:Wikimedia CEE Hub/CEE Hub Status Meeting|CEE Hub Advisory Group meetings]] You can check your eligibility using the following tool: https://cee-sc-election.toolforge.org/ '''How to proceed:''' Candidates may nominate themselves or be nominated by others. If nominated by others, the candidate must explicitly accept the nomination before 18 June 2026. The candidate should create their nomination page and submit their candidacy [[Meta:Wikimedia_CEE_Hub_Steering_Committee_Election_2026/Nominations|here]]: Please also inform your communities about the election and encourage participation. Best regards,   Electoral Commission of Wikimedia CEE Hub Steering Committee Election 2026 --[[Meta:Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Meta:Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 13:00 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MHeidarzadeh-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_Hub&oldid=30401522". --> == Wiki Loves Eurovision 2026 == <div lang="en" dir="ltr"> [[File:Wiki Loves Eurovision edit-a-thon logo 2026.svg|right|250px]] Hello everyone! You are invited to participate in the "[[meta:Wiki Loves Eurovision 2026|Wiki Loves Eurovision]]" article writing contest, where our goal is to create new Eurovision-related articles in the CEE-language Wikipedia editions and improve existing ones. The contest will take place from May 10 to June 10, 2026, and prizes are available: * 1st prize: a voucher worth €60 * 2nd prize: a voucher worth €50 * 3rd prize: a voucher worth €40 * 4th–10th prize: a voucher worth €30 To participate in the contest and learn more, please visit [[meta:Wiki Loves Eurovision 2026|this link]]. --[[User:MHeidarzadeh-CEEhub|MHeidarzadeh-CEEhub]] ([[User talk:MHeidarzadeh-CEEhub|talk]]) 14:00, 16 May 2026 (UTC) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MHeidarzadeh-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_Hub&oldid=30401522". --> == <span lang="en" dir="ltr">Vote now in the 2026 U4C election</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="announcement-content" /> Eligible voters are asked to participate in the 2026 [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] election. More information–including an eligibility check, voting process information, candidate information, and a link to the vote–are available on Meta at the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|2026 Election information page]]. The vote closes on 2 June 2026 at [https://zonestamp.toolforge.org/1780358400 00:00 UTC]. Please vote if your account is eligible. Results will be available by 14 June 2026. -- In cooperation with the U4C,<section end="announcement-content" /> </div> [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]]) 27. mai 2026, kell 20:14 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30513860". --> s38s7703e9j1ddl0atte8tx7n15eezl 0 23993 7162617 7018038 2026-05-28T09:44:54Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:President_Ronald_Reagan,_Nancy_Reagan,_Prince_Charles,_and_Princess_Diana_in_the_Yellow_Oval_Room.jpg|President_Ronald_Reagan,_Nancy_Reagan,_Prince_Charles,_and_Princess_Diana_in_the 7162617 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Walesi printsessist; vettehüppaja kohta vaata artiklit [[Diana Spencer (vettehüppaja)]]}} {{lisaviiteid}}{{toimeta}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:President Ronald Reagan Nancy Reagan Prince Charles and Princess Diana in The Yellow Oval Room - DPLA - 5724b45883d2ca0b80f3de1005141c58.jpg|pisi|Diana ja Charles koos USA presidendi [[Ronald Reagan]]i ja tema abikaasa [[Nancy Reagan]]iga]] '''Leedi Diana Frances Spencer''' ('''Diana Frances Mountbatten-Windsor'''; [[1. juuli]] [[1961]] – [[31. august]] [[1997]]) oli [[Walesi prints]]i [[Charles Mountbatten-Windsor|Charlesi]] esimene abikaasa. Alates abiellumisest [[1981]]. aastal kuni lahutuseni [[1996]]. aastal oli tema tiitel koos kõnetlusvormeliga Tema Kuninglik Kõrgus Walesi printsess. Pärast lahutust sai ta kuninganna [[Elizabeth II]] korraldusel nime "Diana, Walesi printsess", mis antakse tavaliselt [[peer]]ide eksabikaasadele. Dianat kutsuti tihti printsess Dianaks, ehkki ta ei olnud printsess sünni poolest, vaid sai selle tiitli abielu kaudu. Abielu prints Charlesiga oli skandaalimaiguline. 1990. aastatel kajastati meedias palju nende eraelu: printsessi kibedaid süüdistusi abielurikkumistest, emotsionaalsest stressist ja vaimsest vägivallast. Aastatel 1981–1997 oli Diana moeikoon, naiseliku ilu etalon ja imetletud oma heategevusliku töö poolest. Tema elu jooksul viidati talle kui kõige enam pildistatud inimesele maailmas. Printsess oli paljude eeskuju – pärast surma oli üleskutseid tema pühakuks kuulutamiseks –, kuid osa tema jälgijaid nägi teda kui hoiatavat näidet sellest, kuidas avalikkuse kinnisidee võib inimese hävitada. == Lapsepõlv ja kooliiga == Diana Frances Spencer sündis [[John Spencer, 8. krahv Spencer|John Spenceri]] (1924–1992) ja tema esimese abikaasa [[Frances Shand Kydd|Frances Spenceri]] (1936–2004) kolmanda tütrena Sandringhamis. Tema ristivanemate hulka kuulusid John Floyd ja Mary Coleman (kuninganna ema nõbu). Osaliselt Ameerika päritoluga oli ta samuti kuningas [[Charles I]] järeltulija. Dianal olid vanemad õed Sarah (1955) ja Jane (1964) ning noorem vend Charles (1964). Poolteist aastat enne Dianat sündinud vend John suri vastsündinuna. Vanemate abielulahutuse ajal 1969. aastal nõudis Diana ema mehe abielurikkumise tõttu laste hooldusõigust endale, kuid naise ema tunnistuse järel sai selle siiski mees. Diana oli siis kaheksa-aastane. 1975. aastal, kui suri Diana vanaisa, sai tema isast 8. krahv Spencer ja Dianast leedi Diana Spencer. 1977. aastal abiellus tema isa Dartmouthi krahvinna Rainega, kes oli [[Barbara Cartland]]i tütar ja kellel oli endal juba neli last. Diana õppis [http://www.riddlesworthhall.com/ Riddlesworth Hallis] Norfolkis ja hiljem Kentis West Heath Girls' Schoolis, kus teda peeti õppeedukuselt kehvaks õpilaseks, kuna ta kukkus läbi kõigil 0-taseme eksamitel. 1977. aastal lahkus ta koolist ja jätkas õpinguid Šveitsis internaatkoolis, kus kõrgseltskonna neidudele õpetati käsitööd ja kodumajandust. Diana oli andekas laulja ja sportlane ning kuuldavasti tahtis saada baleriiniks. == Perekond ja abielu == Spencerid, Diana perekond, olid kuningakojale aastakümneid lähedal seisnud. Diana emapoolne vanaema [[Ruth, leedi Fermoy|Ruth, leedi Fermoy,]] oli Charlesi vanaema kauaaegne sõber. Printsi armuelu oli pikka aega olnud ajakirjanduse meelisteemasid ja teda seostati mitme naisega. Kui ta oli lähenemas 30. eluaastale, tugevnes surve tema abiellumiseks. Et saada oma perekonna ja nõuandjate nõusolekut, pidi tema mõrsja olema aristokraatliku taustaga, mitte abielus olnud, protestant ja eelistatavalt neitsi. Diana vastas kõigile neile nõuetele. Väidetavalt aitas printsi endine pruut [[Camilla Parker Bowles]] (1947), kes oli 1973. aastal abiellunud Andrew Parker Bowlesiga, tal Diana tulevaseks mõrsjaks välja valida, kui viimane 19-aastase neiuna lasteaiakasvatajana töötas. Printsi vanaonu oli Camilla ebasobivaks kuulutanud, kuna ta oli printsist vanem (16 kuud), tal puudus aristokraatlik taust ja tal oli varasemaid seksuaalkogemusi. Diana ja Charles tutvusid 1977. aastal, kui Spencerite pool toimus printsi auks pidu. Tol ajal suhtles prints Diana vanema õe Sarah'ga. 1978. aastal kutsuti Charlesi 30. sünnipäevale nii Sarah kui ka Diana. Kuningakoda teatas nende kihlusest [[24. veebruar]]il [[1981]]. Laulatus toimus [[29. juuli]]l [[1981]] Londonis 3500 külalise ja arvatavalt 1 miljardi televaataja silme all. Diana oli esimene inglanna, kes abiellus troonipärijaga pärast [[1659]]. aastat. Abielu kaudu sai temast Tema Kuninglik Kõrgus Walesi Printsess – tähtsuselt kolmas naine kuningakojas kuninganna ja viimase ema järel. Paaril sündisid pojad [[prints William|William]] (1982) ja [[prints Henry|Harry]] (1984). 1980. aastate keskel nende abielu lagunes. Charlesil oli suhe [[Camilla Parker Bowles]]iga, Dianal [[James Hewitt]]iga. Hiljem ühes teleintervjuus printsess ka kinnitas suhet Hewittiga. Pärast lahkuminekut oli ta väidetavalt seotud abielumehest kunstiärimehe [[Oliver Hoare]]'i ja ragbimängija [[Will Carling]]iga. Ta käis kohtamas südamekirurg [[Hasnat Khan]]iga, enne kui astus suhtesse [[Dodi Fayed]]iga. Prints ja printsess läksid lahku 1992. aastal, nende lahutus lõppes [[28. august]]il [[1996]]. Diana kaotas Walesi printsessi tiitli ja kõnetlusvormeli Teie Kuninglik Kõrgus, edaspidi nimetati teda tiitliga "Diana, Walesi printsess". Siiski jäi ta kuningakoja liikmeks, kuna oli [[Troonipärimisjärjekord|troonipärimisjärjekorras]] teise ja kolmanda isiku ema. == Heategevus == 1980. aastate keskpaigast kuni elu lõpuni tegeles printsess heategevusega, juhtides avalikkuse tähelepanu maamiinide kasutamisele ja [[AIDS]]-i levikule. ===AIDS=== 1987. aasta aprillis sai Walesi printsessist esimene kuninglikust soost isik, kes puudutas [[HIV|HI]]-viirusega nakatunud inimest ja jäi seda tehes avalikkuse ette. Naise osakaalu AIDS-i probleemi teadvustamises võttis kokku [[Bill Clinton|Ameerika Ühendriikide president Bill Clinton]] oma 2001. aasta kõnes, kui pidas loengut Diana töö kohta AIDS-i alal. Ta ütles: "1987. aastal, kui paljud veel uskusid, et AIDS võib levida puudutuse teel, istus printsess Diana seda haigust põdeva mehe voodil ja hoidis tema kätt. Ta näitas maailmale, et AIDS-i põdevad inimesed ei vaja isolatsiooni, vaid kaastunnet ja lahkust. See [sündmus] aitas muuta maailma arvamust ning andis AIDS-i põdevatele inimestele lootust riskirühma kuuluvate inimeste elude päästmiseks." Printsess tegi ka ootamatuid külaskäike, et näidata lahkust parandamatult haigete vastu. Õdede jutu kohaselt ilmus ta ette teatamata, näiteks Mildmay haiglasse Londonis, rangete juhistega, et sellest visiidist ei tohi meediale midagi teada anda. ===Maamiinid=== Tõenäoliselt oli tema enim kajastatud heategevuslik ettevõtmine visiit [[Angola]]sse 1997. aasta jaanuaris, kui ta Punase Risti vabatahtlikuna külastas maamiinide ohvreid haiglates, tutvustas maamiinidest vabanemise projekte ja külastas loenguid, kus räägiti miiniohust. Fotosid Dianast, kes kuulivestis ja jakis mööda miinivälja liigub, avaldati üle kogu maailma. Sama aasta augustis külastas printsess samal eesmärgil ka Bosniat. Tema huvi maamiinide vastu oli suunatud nende kahjutegurile ja tekitatud vigastustele veel kaua aega pärast konfliktide lõppemist. 1997. aasta detsembris, pärast tema surma sõlmiti [[Ottawa leping]], millele kirjutasid alla [[Suurbritannia]] ja teised riigid. Printsess Dianal oli selle lepingu sõlmimise juures suur roll. 1998. aasta maamiinide seaduse teisel lugemisel Ühendkuningriigis avaldas [[Robin Cook]] Diana tööle kiitust: "Kõik liikmed teavad Walesi printsessi Diana panusest teadlikkuse suurendamisse maamiinide ja nende põhjustatud kannatuste osas. Parim viis tema tööd mälestada ja selle vastu tänulikkust näidata on see seadus vastu võtta ja pürgida ülemaailmse maamiinide keelustamise poole." == Surm == [[Pilt:Walk princess diana.jpg|left|thumb|Printsess Diana mälestusrada]] [[Pilt:Flame_of_Liberty.jpg|right|thumb|Flame of Liberty, mis asub Diana surmapaigas Pariisi tunneli sissesõidul]] [[31. august]]il [[1997]] sattus 36-aastane Diana koos sõbra ja armastatu [[Dodi Fayed|Dodi Fayediga]] autoõnnetusse Pont de l'Alma tunnelis Pariisis. Õnnetuses hukkusid printsess, Dodi Fayed, nende autojuht [[Henry Paul]]; ainus ellujääja oli Dodi ihukaitsja [[Trevor Rees-Jones]]. Ehkki surm on kuulutatud õnnetusjuhtumiks, on selle kohta siiani käibel palju vandenõuteooriaid. Õnnetuse korraldamises kahtlustatakse ka kuningakoda. [[14. detsember|14. detsembril]] [[2006]] teatas Briti politsei, et Diana ei olnud [[atentaat|atentaadi]] ohver, vaid hukkus autoõnnetuses.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 244</ref> == Viited == <references/> == Välislingid == *[http://www.theworkcontinues.org Printsess Diana mälestusfond] *[http://www.documentary-film.net/search/video-listings.php?e=32 Printsess Diana surm] *[http://review-online.blogspot.com/2007/07/diana-chronicles-by-tina-brown-buy-this.html The Diana Chronicles] {{Commons|Diana, Princess of Wales|Diana, Princess of Wales}} {{JÄRJESTA:Diana, Walesi printsess}} [[Kategooria:Suurbritannia inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 1997]] 6hgapkjkchnjw3ckfphvoxldpq52qmb 0 24005 7162618 7131114 2026-05-28T09:45:10Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:President_Ronald_Reagan,_Nancy_Reagan,_Prince_Charles,_and_Princess_Diana_in_the_Yellow_Oval_Room.jpg|President_Ronald_Reagan,_Nancy_Reagan,_Prince_Charles,_and_Princess_Diana_in_the 7162618 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Suurbritannia kuningast; teiste valitsejate kohta vaata lehekülge [[Charles III (täpsustus)]]}} {{Infokast ametiisik | nimi = Charles III | pilt = King Charles III (July 2023).jpg | pildiallkiri = Charles III (juuli 2023) | amet = [[Suurbritannia kuningas]] ja teiste [[Rahvaste Ühenduse kuningriik]]ide kuningas | ametiajaalgus = 8. september 2022 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Elizabeth II]] | järgmine = | sünninimi = Charles Philip Arthur George | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1948|11|14}} | sünnikoht = [[London]] | surmaaeg = | surmakoht = | abikaasa = [[Camilla]] | vanemad = [[prints Philip, Edinburghi hertsog|Philip]]<br/>[[Elizabeth II]] | lapsed = [[Prints William, Cambridge'i hertsog|William]], [[Prints Harry, Sussexi hertsog|Harry]] | sugulased = [[Windsori dünastia|Windsorid]] | allkiri = }} '''Charles III''' (Charles Philip Arthur George; sündinud [[14. november|14. novembril]] [[1948]] [[London]]is) on [[Suurbritannia kuningas]] ja 14 muu [[Rahvaste Ühendus]]se kuuluva [[Rahvaste Ühenduse kuningriik|riigi]]{{efn|Need riigid on [[Kanada]], [[Austraalia]], [[Uus-Meremaa]], [[Jamaica]], [[Bahama]], [[Grenada]], [[Paapua Uus-Guinea]], [[Saalomoni Saared]], [[Tuvalu]], [[Saint Lucia]], [[Saint Vincent ja Grenadiinid]], [[Antigua ja Barbuda]], [[Belize]] ning [[Saint Kitts ja Nevis]].}} kuningas. Kuninganna [[Elizabeth II]] ja [[prints Philip, Edinburghi hertsog|prints Philipi]] vanima pojana oli ta aastail [[1958]]–[[2022]] [[Walesi prints]] ja alates 1952. aastast esimene isik [[Briti troonipärimisjärjekord|Suurbritannia troonipärimisjärjekorras]]. Pärast oma ema surma 8. septembril 2022 sai temast monarh. == Lapsepõlv == Prints Charles sündis [[Buckinghami palee]]s. Tema isa oli [[prints Philip]] ja ema [[Elizabeth II|printsess Elizabeth]] (hilisem kuninganna). Sündides sai tema ametlikuks tiitliks Tema Kuninglik Kõrgus Edinburghi prints Charles. [[1952]]. aastal sai tema emast [[Elizabeth II]]-st kuninganna ning Charlesist sai automaatselt troonipärija. Šotimaal sai ta tiitli [[Rothesay hertsog]], mujal Walesi prints. Ta oli kohal oma ema kroonimise ajal ning istus koos vanaema [[Elizabeth Bowes-Lyon|kuninganna Elizabethi]] ja tädi [[printsess Margaret]]iga. == Haridus == Nagu teisedki kuninglikud lapsed enne teda, sai ta [[guvernant|guvernandi]], kelleks oli [[Catherine Peebles]]. [[1955]] teatas kuningakoda, et prints Charlesile ei võeta eraõpetajat, vaid ta hakkab käima koolis. Ta õppis kõigepealt Hill House Schoolis [[London]]is ning hiljem Cheami algkoolis nagu tema isagi. Prints lõpetas õpingud [[Gordonstoun]]i era[[internaatkool]]is [[Šotimaa]]l. Ta on esimene troonipärija, kes sõjaväe asemel astus ülikooli, õppides [[Cambridge'i ülikool]]is [[antropoloogia]]t. Esimese Briti kuningapere liikmena sai ta teaduskraadi. == Walesi prints == Charlesist sai ametlikult Walesi prints [[1. juuli]]l [[1969]]. Tseremoonia peeti [[Wales]]is [[Caernarfoni linnus]]es. Üritust varjutasid Walesi rahvuslaste ähvardused vägivallast ja pommidest, kuigi need sündmused olid rohkem seotud uelsi keele vabaduse kui tseremooniaga. [[1980. aastad|1980. aastate]] algul tahtis Charles saada [[Austraalia kindralkuberner]]iks, kuid austraallased leidsid, et selle ametikoha peab täitma austraallane. == Suhted ja abielud == Walesi printsi armuelu on alati olnud [[ajakirjandus]]e üks meelisteemasid. Teda on seostatud mitme naisega, nagu [[Georgina Russell]], leedi [[Jane Wellesley]], [[Davina Sheffield]], [[Fiona Watson]], [[Susan George]] ja leedi [[Sarah Spencer]]. Siiski ei peetud neist mitte kedagi Walesi printsile kohaseks abikaasaks.{{lisa viide}} Troonipärijana pidi Charles valima naise, kes oleks [[neitsi]] ja [[protestant]] (ideaalsel juhul anglikaan) ning kes vastaks ka päritolu nõuetele. Väidetavalt aitas Charlesi hilisem abikaasa [[Camilla Parker Bowles|Camilla Shand]] tal valida välja leedi [[Diana Frances Mountbatten-Windsor|Diana Spenceri]]. Buckinghami palee teatas nende kihlusest [[24. veebruar]]il [[1981]]. === Esimene abielu === [[Pilt:President Ronald Reagan Nancy Reagan Prince Charles and Princess Diana in The Yellow Oval Room - DPLA - 5724b45883d2ca0b80f3de1005141c58.jpg|thumb|Prints Charles ja printsess Diana Ronald Reagani vastuvõtul]] [[29. juuli]]l [[1981]] abiellusid Walesi prints ja leedi Diana Spencer 3500 kutsutud külalise ja 750 miljoni televaataja juuresolekul. Kõik [[Euroopa]] kroonitud pead peale [[Juan Carlos I]] olid kohal. Tulemata jätsid ka [[Kreeka]] pagendatud kuningas [[Konstantínos II]] ja [[Iirimaa]] president [[Patrick Hillery]]. Abiellunult sai Dianast Walesi printsess ja [[Tema Kuninglik Kõrgus]]. Rahva seas oli ta tuntud printsess Dianana, kuigi abielulahutuseni oli ta tiitel Tema Kuninglik Kõrgus Walesi printsess. Paar asus elama [[Highrove House]]'i ja [[Kensingtoni palee]]sse. Kohe sai printsessist ajakirjanike ja fotograafide lemmik. Kuninglikul paaril sündis kaks poega: [[prints William]] ja [[prints Henry|prints Harry]]. Vaatamata kõigele tekkisid probleemid. Diana kriitikud leidsid, et too on liiga temperamentne ja ebastabiilne; ükshaaval vallandas ta kõik printsi kauaaegsed töötajad ning kaugenes oma arvukatest sõpradest ([[Edward Spencer, kaheksas krahv Spencer|isast]], [[Frances Shand Kydd|emast]], [[Charles Spencer, üheksas krahv Spencer|vennast]], [[Sarah Ferguson]]ist ja [[Elton John]]ist). Ka printsi süüdistati mitmetes abielu probleemides. Viie aastaga oli muinaslugu juba kokkuvarisemise äärel. Mõlemad pooled alustasid abieluväliseid suhteid: mees [[Camilla Parker Bowles]]i, endise Camilla Shandiga, naine aga Briti armee ohvitseriga. Kuigi avalikkuse ees etendasid nad õnnelikku paari, kolisid nad eraldi juba 1980. aastate keskel. Meedia pani tähele paari ebamugavustunnet teineteise seltskonnas; peagi lekkisid ka tõendid truudusetusest. [[1992]] kolis paar ametlikult lahku. Walesi printsi abielu lõppes ametlikult lahutusega [[28. august]]il [[1996]]. Järgmisel aastal hukkus Diana autoõnnetuses. Prints pälvis kiitust sündmusega tegelemise eest, kuna paljud kuningakoja liikmed, sealhulgas Elizabeth II leidsid, et kuna Diana ei kuulunud enam kuningakotta, peavad matused korraldama tema veresugulased. Prints sõitis aga [[Pariis]]i, saates oma hukkunud eksabikaasa keha teekonnal tagasi. Endise Walesi printsessi matuste jaoks loodi uus kategooria ametlikes matustes. Printsi edasine roll üksikisana teenis hiljem palju kiitust. === Camilla Parker Bowles === [[1994]]. aastal antud teleintervjuu tunnistas Charles, et on abielu rikkunud, "kui oli selge, et mu abielu on lõppenud". Hiljem kinnitati, et kolmas osapool oli Camilla Parker Bowles, printsi ammune tuttav. [[1993]]. aastal said Briti tabloidid lindistused väidetavalt [[1989]] toimunud [[telefon]]ikõnest Camilla ja Charlesi vahel, kus viimane avaldas kahetsust kõigi ebaväärikuste pärast, mida naine nende suhte jooksul on pidanud taluma. Pärast lahutust tuli Charlesi suhe Camillaga laiema avalikkuse ette. Kuid Camilla vahepeal suurenenud populaarsus vähenes [[1997]]. aastal Diana hukkumise tõttu. [[1998]]. aastal tutvustati Camillat ametlikult kuninglikule perekonnale ning tema vahetu suhtlus [[prints William]]iga sulatas jää. Järgmisel aastal pildistati teda ja Charlesi esimest korda koos. Et saada rohkem poolehoidu, kohtus Camilla [[2000]]. aasta juunis kuningannaga. [[2001]]. aastal suudlesid Camilla ja Charles esimest korda avalikult. Kaks aastat hiljem kolis naine tema kodudesse Highgrove'is ja [[Clarence House]]'is. Kuna mehest pidi saama [[anglikaani kirik]]u pea, oli tema abiellumine vastuoluline. Neil oli olnud suhe juba Charlesi eelneva abielu ajal. Mõlemad olid lahutatud ning naise abikaasa oli veel elus. Aja jooksul jõudsid nii avalikkus kui ka kirik arvamusele, et tsiviilabielu peaks neile võimaldama. === Teine abielu === [[10. veebruar]]il [[2005]] teatati, et prints Charles ja Camilla Parker Bowles abielluvad sama aasta [[8. aprill]]il [[Windsori loss]]is ja laulatatakse [[St. George'i kabel]]is. Hiljem otsustati [[Windsor Guildhalli]] kasuks. Neli päeva enne laulatust teatati selle edasilükkumisest ühe päeva võrra, et prints saaks osa võtta paavst [[Johannes Paulus II]] matustest [[Vatikan]]is. Teatati, et pärast laulatust saab Camillast Tema Kuninglik Kõrgus Cornwalli hertsoginna ning kui Charlesist saab kuningas, ei ole ta kuninganna Camilla, vaid Tema Kuninglik Kõrgus Kuninga Abikaasa (''Her Royal Highness The Princess Consort''). Sellist kõnetlusviisi kasutati ka [[Victoria (Suurbritannia)|kuninganna Victoria]] abikaasa [[prints Albert]]i puhul, kelle tiitel oli ühtlasi Kuninganna Abikaasa. == Charles III ja Eesti == Charles külastas troonipärijana [[5. november|5.]]–[[6. november|6. novembril]] [[2001]] [[Tallinn]]a ja [[Tartu]]t. == Isiklikud huvid == Charles III on ratsutaja ja jahimees. Ta on teeninud [[Kuninglik Merevägi|Kuninglikus Mereväes]], teenides miinitraaler [[Bronington (laev)|Broningtonil]] [[miiniotsija]]na [[1976]]. aasta veebruarist detsembrini. Ta on ka [[akvarell]]ikunstnik ja kirjanik. Ta on näitustele pannud ja müünud oma maale. [[Prince's Trust]], mille asutaja on Charles, on heategevusasutus, mis tegeleb peamiselt noortega, pakkudes laenu äridele ja inimestele, kellel on raske välist abi leida. Organisatsioon korraldab heategevuskontserte, millest võtavad osa nii rokk- ja popmuusikud kui ka klassikalise muusika austajad. Ta väidab end "hoolivat väga sellistest teemadest nagu [[keskkond]], [[arhitektuur]], kesklinna uuendamine ja elukvaliteet". Oma arhitektuuri- ja planeerimisalaseid teadmisi kasutab prints [[Dorset]]is [[Poundbury]] küla arendamisel. Enne seda oli ta avaldanud raamatu ja teinud filmi "Visioon Britanniast" (''A Vision Of Britain''), mis on moodsa arhitektuuri kriitika. Printsile meeldib propageerida orgaanilise toidu kasvatamist, ehkki tõmbas enda peale pahatahtlikke nalju, kui ütles, et räägib vahel oma toataimedega. Walesi prints on 16 heategevusorganisatsiooni president ja [[2004]]. aastal tõi ta heategevusele tulu ligi 100 miljonit naelsterlingit. Teda hinnatakse ka oskuse poolest olla Suurbritannia eestkõneleja. Visiidil [[Iirimaa|Iiri Vabariiki]] pidas ta isikliku ja enesekirjutatud kõne kahe riigi vahelistest suhetest, mille Iiri poliitikud ja meedia soojalt vastu võtsid. Charles on ka [[Tenzin Gyatso|dalai-laama]] ja [[Tiibet]]i vabadusliikumise suur pooldaja. [[1999]]. aastal ründas ta Hiina presidenti avalikult vaenuliku poliitika pärast Tiibetis. Kuningat huvitab ka filosoofia, eriti [[Aasia]] riikide oma, ja [[New Age]]'i liikumine. Tal oli pikk sõprus [[Laurens van der Post]]iga alates [[1977]]. aastast kuni mehe surmani [[1996]]. aastal. Mees oli ka üks kuninga ristivanematest. [[Suurbritannia]] kuningaks saanult sai temast vanim isik, kes on Briti trooni üle võtnud. Siiski on ta võrdlemisi ebapopulaarne mitte ainult Suurbritannias, vaid ka paljudes Rahvaste Ühenduse dominioonides (eriti [[Austraalia|Austraalias]]), kus on räägitud tema kuningaks saamise korral monarhiast loobumisest ja vabariigi kehtestamisest.{{lisa viide}} ==Tiitlid, kõnetlusviisid ja tunnustus== === Kõnetlusviisid === * 14. november 1948 – 6. veebruar 1952: Tema Kuninglik Kõrgus prints Charles <!-- Edinburgh'st? --> * 6. veebruar 1952 – 8. september 2022: Tema kuninglik Kõrgus Cornwalli hertsog ** Šotimaal: 6. veebruar 1952 – 8. september 2022: Tema Kuninglik Kõrgus Rothesay hertsog * 26. juuli 1958 – 8. september 2022: Tema Kuninglik Kõrgus Walesi prints * alates 8. septembrist 2022: Tema Majesteet Kuningas <!-- His Majesty The King --> === Tiitlid === {| class="wikitable sortable" |+Tiitlid prints Charlesina ! rowspan=2 | Tiitel !! colspan=2 | Alates !! colspan=2 | Kuni |- ! Kuupäev !! Põhjus !! Kuupäev !! Põhjus |- |[[Cornwalli hertsog]] | rowspan=6|6. veebruar 1952 | rowspan=6|Tema ema [[Elizabeth II]] asumine Briti troonile (tiitel pärandus automaatselt) | rowspan=6|8. september 2022 | rowspan=6|Asus troonile Charles III-na |- |[[Rothesay hertsog]] |- |[[Carricki krahv]] |- |[[Renfrewi parun]] |- |[[Saarte isand]] (''Lord of the Isles'') |- |[[Šotimaa prints ja kojaülem]] (''Prince and Great Steward of Scotland'') |- |[[Walesi prints]] | 26. juuli 1958 | Troonipärijale traditsiooniliselt antav tiitel | 8. september 2022 | rowspan=5|Asus troonile Charles III-na (tiitel kaotati)<ref name= "PW titles">[https://www.princeofwales.gov.uk/titles-and-heraldry Titles and Heraldry] - website of Prince f Wales</ref><ref name= "Edinburgh titles">{{cite news|last= Elston|first=Laura|url=https://www.standard.co.uk/news/uk/prince-of-wales-prince-edward-edinburgh-queen-george-vi-b1024305.html|title=Will Charles grant Philip’s wish about Edward?|newspaper=Evening Standard|location=London|date=8. september 2022|access-date=8. september 2022}}</ref> |- |[[Chesteri krahv]] | 26. juuli 1958 | Troonipärijale traditsiooniliselt antav tiitel | 8. september 2022 |- |[[Edinburghi hertsog]] | 9. aprill 2021 | Päris tiitli pärast tema isa [[Prints Philip, Edinburghi hertsog|prints Philipi]] surma | 8. september 2022 |- |[[Merionethi krahv]] | 9. aprill 2021 | Päris tiitli pärast tema isa [[Prints Philip, Edinburghi hertsog|prints Philipi]] surma | 8. september 2022 |- |[[Parun Greenwich]] | 9. aprill 2021 | Päris tiitli pärast tema isa [[Prints Philip, Edinburghi hertsog|prints Philipi]] surma | 8. september 2022 |} Charlesi täielik kõnetlusviis Suurbritannia kuningana on järgmine: Tema Majesteet Charles III, Jumala armust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi ning tema teiste maade ja territooriumite kuningas, Rahvaste Ühenduse juht, Usu kaitsja. === Tunnustus === * 1978 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] kuninglikuks liikmeks ==Vaata ka== *[[Charles III kuningliku perekonna orden]] == Märkused == {{märkused}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.royal.uk/the-king Koduleht] * [http://www.princes-trust.org.uk/ Prince's Trust] * Ramya Nair. [https://www.thetimes.co.uk/edition/news/school-days-at-gordonstoun-to-the-trinity-may-ball-readers-memories-of-meeting-prince-charles-z833dclpn? School days at Gordonstoun to the Trinity May Ball: readers’ memories of meeting Prince Charles&nbsp;// In honour of his 70th birthday, we asked for your tales of meeting the monarch-in-waiting; here’s what you told us]. [[The Times]], 14. november 2018 <small>(''inglise keeles'')</small> * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120064832/raul-sulbi-analuus-kuningas-charlesist-73-aastane-mees-leidis-lopuks-tood "Raul Sulbi analüüs kuningas Charlesist: 73-aastane mees leidis lõpuks tööd!"] Eesti Päevaleht, 10. september 2022 * [https://www.rainews.it/maratona/2023/05/incoronazione-re-carlo-iii-camilla-diretta-cerimonia-curiosita-corona-unzione-regno-unito-35ba58b2-90e1-4ba6-ab8f-71cd1502c927.html L'incoronazione di re Carlo III, la cronaca minuto per minuto. Segui la diretta // È tutto pronto a Londra per la cerimonia reale al via alle 12. Una grande folla si è già radunata nel centro della capitale britannica. La diretta da Westminster anche su Rainews24] / [Kuningas Charles III kroonimine, minutite kaupa. Jälgi otseülekannet // Londonis on kõik valmis kuninglikuks tseremooniaks, mis algab kell 12. Briti pealinna kesklinnas on juba kogunenud suur rahvahulk. Otseülekanne Westminsterist ka Rainews24-s.] [[Rai News]], 6. mai 2023 * [https://www.bbc.com/news/uk-68208157 King Charles III diagnosed with cancer, Buckingham Palace says] [Buckinghami palee teatel on kuningas Charles III-l diagnoositud vähk]. BBC News, 5. veebruar 2024 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Elizabeth II]]|nimi = [[Suurbritannia kuningas]]|aeg=[[2022]]– |järgnev=}} {{lõpp}} [[Kategooria:Suurbritannia monarhid]] [[Kategooria:Rothesay hertsogid]] [[Kategooria:Briti kuninglik perekond]] [[Kategooria:Windsorid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] cfpcfjqokh2x6qd97vs129elqyj446u 0 24022 7162609 7049787 2026-05-28T09:29:41Z Neptuunium 58653 tegu oli natsiga + muu toim (siin on veel vaja teha) 7162609 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2022}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Karl-Siegmund Litzmann | Hüüdnimi = | Pilt = Karl-Siegmund Litzmann.jpg | Pildisuurus = 250px | Sünniaeg = [[1. august]], [[1893]] | Sünnikoht = [[Minden]], [[Vestfaal]] | Surmaaeg = august, [[1945]] | Surmakoht = [[Kappeln]], [[Schleswig-Holstein]] | Teenistused = | Auaste = [[kindralkomissar]] (''[[Sturmabteilung|SA]]-[[Obergruppenführer]]'') | Juhitud üksused= [[Eesti kindralkomissariaat]] [[1941]] – [[1944]] | Sõjad/lahingud = | Autasud = }} '''Karl-Siegmund Hermann-Julius Litzmann''' ([[1. august]] [[1893]] – 23. august [[1945]]) oli saksa natsipoliitik ja ametnik, kes teenis detsembrist 1941 kuni septembrini 1944 [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|okupeeritud]] [[Ida-alade Riigikomissariaat|Ida-alade Riigikomissariaadi]] [[Eesti kindralkomissar]]ina asukohaga [[Tallinn]]as. Ta määrati ametisse [[Sturmabteilung|SA]]-[[Obergruppenführer]]i [[auaste|auastmes]] [[4. detsember|5. detsembril]] [[1941]] ja vabastati seoses Eesti mahajätmisega Saksa vägede poolt [[17. september|17. septembril]] [[1944]]. == Elukäik == Karl-Siegmund Litzmann sündis toonase [[ooberstleitnant|ooberstleitnandi]] [[Karl Litzmann]]i (1850–1936) ja tema abikaasa Clara (sünd Ossent) pojana [[Minden]]is [[Vestfaal]]is. Tema kooliaeg möödus vastavalt isa teenistuskohtadele [[Berliin]]is, [[Colmar]]is ([[Essen]]), [[Plön]]is ([[Holstein]]), [[Bromberg]]is ([[Lääne-Preisimaa]]), [[Dessau]]s ([[Anhalt]]) ja lõpuks uuesti Berliinis. [[1905]]. aastal astus ta [[kadetikool]]i. Märtsis [[1911]] sai ta [[lipnik]]uks ja astus [[Erfurt|Erfurd]]is asuvasse [[6. ratsastatud kütirügement]]i. Sealt siirdus ta [[1912]]. aastal [[Potsdami sõjakool]]i ja [[1913]]. aastal [[Paderborn]]i (Vestfaal) ratsakooli. Seal ülendati ta novembris [[leitnant|leitnandiks]]. === Esimene maailmasõda === [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] võttis Litzmann osa alates [[2. august]]ist [[1914]] rühma- ja patrullijuhina 6. ratsastatud kütirügemendis. Sama aasta novembris suundus ta teenima [[kompaniiülem]]ana [[261. jalaväe reservrügement]]i. See väeosa allus [[Lodz]]is asuvale [[3. kaardiväediviis]]ile, mille juhiks oli tema isa, [[kindral-leitnant]] Karl Litzmann. [[1917]]. aastal oli ta ühe [[korpusekomando]] [[käsundusohvitser]] ja hiljem [[sideohvitser]] ühes [[Austria-Ungari]] [[diviis]]is. [[1918]]. aastal teenis ta [[kompaniiülem|kompanii-]] ja hiljem [[pataljoniülem]]ana [[Kaardi-füsiljeerügement|kaardi-füsiljeerügemendis]]. Karl-Siegmund Litzmann sai I maailmasõja jooksul kolm korda haavata. === Kahe sõja vaheline periood === Kuulus [[1919]]. aastal [[vabakorpus]]e võitlejana [[maalaskurite korpus]]se. Alates [[1920]]. oli tegev [[Heimwehr]]is, [[Ida piirikaitse]]s ja [[Ida välikütiüksus]]es. Pärast sõja lõppu, [[1919]]. aastal suundus ta suurmaavaldaja [[Carl Wentzel]]i juurde [[Teutschenthal]]i [[Halle]] lähedal, kus ta õppis põllu- ka metsamajandusettevõtte juhtimist. Tema [[eriala]]ks oli [[loomakasvatus|looma-]] ja [[hobusekasvatus]], samuti [[metsamajandus]]. [[1921]]. aastal võttis ta Wentzelilt üle [[Insterburg]]is, [[Ida-Preisimaa]]l asunud [[Althof-Didlacken]]i [[mõis]]a juhtimise. [[1929]]. aasta kevadel astus Litzmann [[NSDAP]] liikmeks, oli [[Danzig]]i ja Ida-Preisimaa [[Sturmabteilung|SA]] asutaja. [[1931]]. ülendati ta [[SA-Standartenführer]]iks ja nimetati SA juhiks Ida-Preisimaal ([[SA Obergruppe I]]). Oli selle juht kuni septembrini [[1933]]. [[27. juuni]]l 1933. ülendatakse [[SA-Obergruppenführer]]iks. Sai ka [[Partei kuldaumärk|Partei kuldaumärgi]]. [[1932]]. aastal valiti ta [[Preisi maapäev]]a liikmeks. Kuulus selle põllu- ja metsamajanduse komisjonidesse. Pärast Preisi maapäeva likvideerimist [[12. november|12. novembril]] [[1933]] sai Litzmann [[Riigipäev (Kolmas Riik)|Saksa Riigipäeva]] ja [[Preisi riiginõukogu]] liikmeks. 1933. aasta aprillist oktoobrini oli [[Preisi siseministeerium]]is [[erikomissar]]iks. 1933. aasta sügisest kuni [[1934]]. aasta suveni oli [[SA Obergruppe II]] ([[Pommeri]], [[Mecklenburg]], [[Hamburg]], [[Schleswig-Holstein]]) juht. Alates novembrist 1933 kuni detsembrini 1934 oli erinevate [[hobusekasvatus]]e ja [[ratsasport|ratsaspordi]] ametite juht ja [[olümpiakomitee]] liige ratsaspordi alal. 1934. aastal pääses ta hädavaevu hukkumisest. SA-Obergruppenführer Litzmanni nimi oli likvideeritavate nimekirjas, mis koostati seoses [[Ernst Röhm]]i ja teiste SA juhtide kõrvaldamisega ([[30. juuni]] 1934). Litzmanni isa, [[kindral]] Karl Litzmann oli Saksa Riigipäeva ja [[Saksa Riiginõukogu|Riiginõukogu]] [[spiiker]] ning [[Adolf Hitler]]i eeskuju ning viimane ei soovinud enda [[iidol]]i poja hukku. Pärast putši viidi ta üle peavalitsuse ülemaks kõrgemasse SA juhatusse. 1934. aastal sai Litzmann ülesande luua [[Riigi ratsakool]] [[Berlin-Zehlendorf]]is, mis pidi muuhulgas valmistama ette ratsutajaid [[1936]]. aasta [[Berliini olümpiamängud]]eks. Pärast seda oli ta [[riigiinspektor]] ratsutamise- ja sõiduväljaõppe alal eelsõjaväelise väljaõppe ülesandega. Litzmann teostas aastail 1930–1933(?) korduvaid pikemaid reise [[Poola]]sse, [[Leedu|Leetu]], [[Läti]]se, [[Ungari]]sse, [[Jugoslaavia]]sse ja [[Itaalia]]sse. Sooritas 14-päevase ratsamatka läbi Ungari. === Teine maailmasõda === [[1. september|1. septembrist]] [[1939]] suundus Litzmann taas sõjaväljale. Ta tegi ühe Ida-Preisi [[ratsarügement|ratsarügemendi]] [[eskadroniülem]]ana kaasa sõjakäigud Poola, [[Holland]]isse, [[Belgia]]sse ja [[Prantsusmaa]]le. Osales [[luureüksus]]e ülemana sõjakäigul [[Venemaa]]le kuni [[Smolensk]]ini. [[1941]]. aastal teatati avalikult, et [[Wehrmacht]]i ja SA jaoks ei ole ratsaväeline õpetus enam vajalik. Litzmann vabastati kõigist muudest ülesannetest ja leidis rakendust [[Eestimaa kindralkomissar]]ina. Veel enne [[Eesti]]sse saabumist vahetasid perekond Litzmannid naise nõudmisel oma nime Lietzmanniks (et mitte sattuda halvakõlalise nimega naerualusteks), kuid erinevalt naisest kirjutas Karl-Siegmund dokumentidele endiselt alla „Litzmann“. Eestis ilmunud [[ajaleht|ajalehed]] nimetasid teda alati uue nimega. Selle peale hakati rahvasuus [[prostituut|litse]] kutsuma "lietzideks".<ref name="QiIeu" /> === Tegevus Eestis === Karl-Siegmund Litzmann määrati [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] kindralkomissariks alates [[5. detsember|5. detsembrist]] 1941. Tallinna jõudis ta päev varem, [[4. detsember|4. detsembril]]. Järgmisel päeval võttis ta [[Kadrioru loss]]is Saksa vägede armeegrupi Nord tagalaülemalt kindral [[Franz von Roques]]'ilt asjaajamise üle (''"Juhi käsul võtsin mina 5.12.1941 endise Eesti Vabariigi maa-ala kindralkomissarina üle tsiviilvalitsuse."''<ref name="GLIwk" />). Päeva peeti niivõrd tähtsaks, et [[Eesti Omavalitsus]]e [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektoorium]] soovitas kõigil majaomanikel sellel puhul lipud välja panna. Seoses Eesti üleminekuga sõjaväe valitsusalast [[tsiviilvalitsus]]e alla kuulutas Litzmann uues ametis esimese asjana välja Eesti ala jagamise kuueks [[piirkonnakomissariaat|piirkonnakomissariaadiks]] ja määras nende etteotsa [[piirkonnakomissar]]id. {{vaata|Eesti kindralkomissariaat}} Vabastati ametist seoses Eesti mahajätmisega Saksa vägede poolt [[17. september|17. septembril]] 1944. 1944. aastal, kui Saksa väed jätsid Eesti maha, sai Litzmannist [[Waffen-SS|Waffen-SS-]]i [[ohvitser]]. [[1945]]. aasta kevadel osales ta lahingutes Ungaris ja [[Tšehhi]]maal. Mais 1945 suundus Litzmann Werner Lehmanni nime all oma õe juurde [[Kappeln]]i [[Schleswig-Holstein]]is, sooritas seal enesetapu ja maeti Karby surnuaiale. 1970. aastal maeti tema haud üle. == Isiklikku == Ta oli abielus. Karl-Siegmund Litzmanni õe Amelie poeg abielust juudi päritolu arhitekti [[Walter Lehweß]]iga oli tuntud Saksa hävituslendur ja [[Rüütlirist]]i kavaler [[Walter Lehweß-Litzmann]] (1907–1986). == Tunnustus == * 1914 – [[Raudrist]]i II klass – luuresalga juhtimise eest Prantsusmaal esimesel sõjakuul * 1915 – Raudristi I klass – luuresalga juhtimise eest Venemaal 1915. aastal ja ühe [[Kaunas]]e [[fort|fordi]] vallutamise eest * suvi 1916 – [[Kuninglik Hohenzollerite ordu|Kuningliku Hohenzollernite ordu rüütel]] * [[Austria-Ungari]] [[Sõjateenete rist]] == Tsitaat == "Mul ei ole eesti rahva ees saladusi ja seepärast ma võin igal ajal ausasti kõnelda ja vastata. Uskuge mind, kõik korraldused, mis on antud minu või Eesti Omavalitsuse poolt, antakse pärast põhjalikku kaalumist ja nõupidamist asutiste ning eriteadlastega. Mulle on täiesti selge, et need korraldused on sageli karmid, üksikisikule ehk tihti arusaamatud ja et nad võivad näida teinekord isegi ebaõiglastena. Säärasel korral on alati olnud mingi raskeltkaaluv põhjus üldsuse huvides, mis mind sundis sellelaadilisele sammule." (Kõnest omavalitsustegelastele, 23. aprillil 1942.) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QiIeu">Mäe, Hjalmar. Kuidas kõik teostus: minu mälestusi, Tallinn 2005, ISBN 9949-13-038-7</ref> <ref name="GLIwk">Tsiviilvalitsuse sisseseadmine Eestis. Amtsblatt des Generalkommissars in Reval, 1942, lk. 3.</ref> }} {{JÄRJESTA:Litzmann, Karl-Siegmund}} [[Kategooria:Saksamaa inimesed]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Eesti lähiajalooga seotud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1945]] pqoc9uirb5m2i4tik7fbf0vqjhb536i 0 25470 7162156 7161773 2026-05-27T12:48:36Z Kuriuss 38125 7162156 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Tõnu Viik | pilt = Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik.jpg | pildiallkiri = | amet = [[Tallinna Ülikool]]i rektor | ametiajaalgus = [[15. mai]] [[2021]] | ametiajalõpp = 15. mai 2026 | eelmine = [[Priit Reiska]] (kt) | järgmine = [[Priit Reiska]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1968|7|12}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} [[Pilt:Viik, Tõnu.IMG_2092.JPG|pisi|Tõnu Viik esinemas kirjandusfestivalil [[HeadRead]].<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 31. mai 2012</small>]] '''Tõnu Viik''' (sündinud [[12. juuli]]l [[1968]] [[Jõhvi]]s) on [[eestlased|eesti]] [[filosoof]], kes oli aastatel 2021–2026 [[Tallinna Ülikool]]i rektor.<ref>https://www.err.ee/1608094003/tallinna-ulikooli-rektoriks-sai-tonu-viik</ref> == Haridus == 1975. aastast õppis ta [[Jõhvi Gümnaasium]]is ja aastatel 1978–1986 [[Nõmme Gümnaasium]]is. 1986. aastast õppis ta [[Moskva ülikool|Moskva Riiklikus Ülikoolis]] [[filosoofia|filosoofiat]], viieaastase diplomiõppe lõpetas 1993. aastal. Aastatel 1998–2003 oli ta doktorant Ameerika Ühendriikides [[Atlanta]]s [[Emory ülikool]]is. Sellest ajast kaks aastat oli ta stipendiaadina [[Saksamaa]]l [[Marburgi ülikool]]is (2000–2001) ja [[Berliini Humboldti Ülikool|Berliini Humboldti Ülikoolis]] (2001–2002). [[2003]]. aastal kaitses Viik [[Emory ülikool|Emory ülikoolis]] filosoofia alal väitekirja "Hegel's Philosophy of Culture" ja sai doktorikraadi. == Töö ja teadus == === Töökäik === 1993. aastal alustas ta tööd [[Tallinna Tehnikaülikool]]i lektorina ja aastatel 1994–1998 oli [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudi]] lektor. Aastatel 1999-2000 oli ta Atlanta [[Emory ülikool|Emory Ülikoolis]] õppeassistent ning 2002–2003 samas ülikoolis lektor. 2003. aastal asus Viik tööle filosoofia professorina Eesti Humanitaarinstituudis ning aastatel 2004–2007 oli ta Eesti Humanitaarinstituudi rektor. Aastatel 2007–2015 oli ta Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi filosoofia professor. Aastatel 2014–2015 oli Viik Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi direktor ja 2015–2020 Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi direktor. Alates 2020. aastast on ta Tallinna Ülikooli filosoofia professor. 1. veebruaril [[2021]] valis Tallinna Ülikooli valimiskogu Tõnu Viigi 57 häälega [[Tallinna Ülikooli rektor]]iks, tema vastaskandidaat, Tallinna Ülikooli teadusprorektor [[Katrin Niglas]] sai 36 häält.<ref>https://heureka.postimees.ee/7169405/tallinna-ulikooli-rektoriks-valiti-tonu-viik</ref> === Tallinna Ülikooli rektorina === [[Fail:Tõnu Viik, Ülle Jaakma, Hilkka Hiiop, Ivari Ilja ja Tiit Land Tallinna Ülikooli 20. aastapäeval.jpg|pisi|Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik, Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, Eesti Kunstiakadeemia professor Hilkka Hiiop, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land Tallinna Ülikooli 20. aastapäeval]] Tõnu Viigi viieaastane ametiaeg rektorina kestis 15. maist 2021 kuni 15. maini 2026. Oma kolme peamise eesmärgina ülikooli juhtimisel on Tõnu Viik sõnastanud targa elu eestvedamise ehk teadmussiirde hoogustamise, 21. sajandi ootustele vastava õppe ehk elumuutva kvaliteetse kõrghariduse arendamise ning oma liikmeid võimestava targa organisatsiooni kujundamise.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-03-23 |pealkiri=Rektor |url=https://www.tlu.ee/rektor |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=Tallinna Ülikool |keel=et}}</ref> Rektorina on ta osalenud kõrgharidust puudutavates avalikes debattides ning kõrghariduse- ja teaduspoliitika kujundamises.{{lisa viide}} Oma sõnavõttudes on Viik järjepidevalt rõhutanud kõrghariduse olulisust ühiskonna arengus ning juhtinud tähelepanu vajadusele vaadata kõrgharidust kui investeeringut, mitte kulu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Tõnu Viik, Tallinna Ülikooli rektor {{!}} |kuupäev=2024-12-09 |pealkiri=Tõnu Viik: kui palju kõrgharidust Eesti vajab ja kust selleks raha leida? |url=https://www.err.ee/1609545769/tonu-viik-kui-palju-korgharidust-eesti-vajab-ja-kust-selleks-raha-leida |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Tallinna Ülikooli juhina oli ta ka [[Rektorite Nõukogu]] liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti rektorite nõukogu |url=https://ern.ee/ |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=Eesti rektorite nõukogu |keel=et}}</ref> === Teadustöö ja õpetamise põhisuunad === Tõnu Viigi akadeemiline töö on seni käsitlenud [[kultuurifilosoofia]]t ja [[kultuuriteooria]]t, [[fenomenoloogia]]t, filosoofia ajalugu (eelkõige [[Platon]]it, [[Aristoteles]]t, [[Aquino Thomas]]t, [[Immanuel Kant|Kanti]], [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel|Hegelit]], [[Edmund Husserl|Husserlit]], [[Martin Heidegger|Heideggeri]], [[Michel Foucault|Foucault'd]]), kultuurisõltelist tähendusloomet, kollektiivseid emotsioone, õnne, armastust ja enesepetet. Ta on avaldanud umbes 60 teaduspublikatsiooni ja tema juhendamisel on kaitstud 6 doktoritööd. Oma uurimistöö teemadel on Viik avaldanud ka arvamusartikleid ja esseid, raamatute arvustusi, ees- ja järelsõnu, õpikuid ja õppematerjale. == Ühiskondlik tegevus == 2005. aastal osales Viik [[Tallinna Ülikool]]i loomise protsessis. 2012. aastal oli ta üks kodanikualgatusliku pöördumise "[[Harta 12]]" allkirjastajatest, millega 17 Eesti ühiskonnategelast ja aktivisti juhtisid tähelepanu kitsaskohtadele Eesti riigi juhtimisel. Lisaks Viigile kirjutasid pöördumisele alla [[Andres Ammas]], [[Ignar Fjuk]], [[Tarmo Jüristo]], [[Juhan Kivirähk]], [[Marju Lauristin]], [[Ahto Lobjakas]], [[Silver Meikar]], [[Jevgeni Ossinovski]], [[Pärtel Piirimäe]], [[Rein Raud]], [[Jüri Saar (kriminoloog)|Jüri Saar]], [[Marek Tamm]], [[Indrek Tarand]], [[Siim Tuisk]], [[Daniel Vaarik]] ja [[David Vseviov]]. Tõnu Viik osales ka Jääkeldri ümarlaual, mis oli [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Toomas Hendrik Ilves]]e algatusel [[Kadrioru loss]]i jääkeldrisse kokku kutsutud "[[Harta 12]]" koostajate, [[Vabakond|vabakonna]], [[Erakond|erakondade]] esindajate, kultuuritegelaste ja [[Politoloogia|poliitikateadlaste]] nõupidamine 21. novembril 2012. Jääkeldri ümarlaual otsustati, et [[Kodanik|kodanikelt]] hakatakse koguma internetipõhiselt ettepanekuid, et mõtete analüüsi ja sõelumist hakkab korraldama [[Eesti Koostöö Kogu]] ja see toimuks presidendi egiidi all, ning viimaks, et eelnõud võiksid jõuda [[Riigikogu|Riigikokku]] 31. märtsiks 2013 ja [[Seadus|seadustena]] jõustuda [[Jaanipäev|jaanipäevaks]]. Jääkeldri ümarlauale järgnes [[Rahvakogu]]. 2014. aastal oli Tõnu Viik üks algatuse Elamisväärne Riik<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2014-02-20 |pealkiri=Algatus Elamisväärne Riik: 20 ühiskonnategelast tegid paigalseisu murdmiseks üleskutse |url=https://www.err.ee/507936/algatus-elamisvaarne-riik-20-uhiskonnategelast-tegid-paigalseisu-murdmiseks-uleskutse |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> autoreid. Algatuse eesmärgiks oli poliitilise seisaku murdmine, kuna algatajate hinnangul olid Eesti poliitikas levimas paigaltammumise meeleolud, mis takistasid loovat reageerimist Eesti ees seisvatele strateegilistele väljakutsetele. Ta osales ka eksperdina Eesti Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kehtivad valdkonna arengukavad {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegilised-arengudokumendid/kehtivad |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=valitsus.ee |keel=et}}</ref> koostamisel ja ta oli 2016/17 [[Eesti inimarengu aruanne|Eesti Inimarengu aruande]] üks autoreid. 2024. aastast kuulub Viik [[Riigikogu]] juures tegutseva sõltumatu mõttekoja Arenguseire Keskus nõukotta.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Inimesed |url=https://arenguseire.ee/inimesed#noukoda |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=Arenguseire Keskus |keel=et}}</ref> ==Tsitaadid== *"Ülikoolihariduse oluline eesmärk on õpetada noori oma elu targalt elama. Siia kuulub oskuste õpetamine, mis on vajalikud paljudel töökohtadel sõltumata erialavalikust, näiteks meeskonnatöö oskused, analüüsi- ja argumenteerimisvõime, laiema konteksti hoomamise võime, vastutustunne, ettevõtlikus jms. Ühe kõige tähtsama oskusena vajame nii isiklikul kui ka professionaalsel tasandil tulemusliku õppimise oskust ja harjumust laiemalt, sest elame ajal, kus elukaare jooksul tuleb korduvalt juurde ja ümber õppida. Me teeme aina vähem ühte ja sama tööd kogu elu ning aina rohkem nõuab ühel ja samal töökohal töötamine üha uute teadmiste ja oskuste omandamist. Seega peavad ülikoolid lisaks erialaste teadmiste õpetamisele õpetama ka neid oskuseid, mis aitaksid inimesel kiiresti teisenevate tööturu ootustega paremini toime tulla." <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tõnu Viik: populistlik poliitika on maksumaksjale kulukas. Parim relv selle vastu? Haridus |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120352156/tonu-viik-populistlik-poliitika-on-maksumaksjale-kulukas-parim-relv-selle-vastu-haridus |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> *"Ekslik oleks mõelda, et eksisteerib mingi optimaalne kõrghariduse maht või määr, vaid et see on pidevas kasvutrendis. Täna vajame kõrgharidust rohkem kui vajasime eile ja homme rohkem kui täna. Kasvutrend püsib nii kaua, kuni igatseme veel nutikamat majandust, veel targemat ühiskonnakorraldust, veel tervemat ühiskonda, veel pikemat, mugavamat ja paremat elu ning arvame, et selle kõigeni jõudmisel on seos teaduse edenemise ja selle tulemuste rakendamisega." <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Tõnu Viik, Tallinna Ülikooli rektor {{!}} |kuupäev=2024-12-09 |pealkiri=Tõnu Viik: kui palju kõrgharidust Eesti vajab ja kust selleks raha leida? |url=https://www.err.ee/1609545769/tonu-viik-kui-palju-korgharidust-eesti-vajab-ja-kust-selleks-raha-leida |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *"Aeg on võimalus ja sageli ka kohustus teha valikuid. Mitte selliseid teoreetilisi valikuid, et mida kõike oleks tore teha lisaks sellele, mida ma harjumuspäraselt ja rutiinselt juba teen, vaid praktilisi otsuseid: mida ma siin nüüd ja praegu oma ajaga teen. Kas võtan aega lapse jaoks, kes tähelepanu nõutab, või vastan e-kirjadele. Kas loen raamatut või rullin telefoni ekraani. Aeg on võimalus valida see, mis on oluline. Aeg on ka võimalus seda valikut mitte teha ja ilma oluliseta edasi triivida. Aeg on võimalus tunnistada endale oma piiratust: kõike, mis hea ja õige, niikuinii ei jõua. Valikud, mis ma teen, ongi mu elu. Mitte ajutiselt, mitte ainult täna, vaid algusest lõpuni." <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Viik |eesnimi=Tõnu |kuupäev=2024-10-29 |pealkiri=Õpetaja aeg on tema valikute aeg |url=https://opleht.ee/2024/10/opetaja-aeg-on-tema-valikute-aeg/ |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=Õpetajate Leht |keel=et}}</ref> *"[[Ülikool]]i missioon ei ole majandussüsteemi varustamine spetsialistiga, vaid vaba kogukonna loomine, mis hõlmaks nii neid, kes õpivad, kui ka neid, kes õpetavad. Ainult akadeemilise vabaduse tingimustes on võimalik arendada ideid, mis on vajalikud ühiskonna edenemiseks ja elamisväärsemaks muutmiseks.<ref>Tõnu Viik. "Haridus on enamat kui ametiõpe." [[Eesti Päevaleht]], [[9. september]] [[2005]] [http://www.epl.ee/artikkel/300259]</ref> *"Meie avalik-õiguslikest ülikoolidest on saanud ühtlasi Eesti suurimad kommertsülikoolid, kes üritavad oma "teenust" võimalikult suurele hulgale tudengitele müüa." <ref>Kalev Kesküla. "Kutsumuselt hegeliaan, elukutselt rektor." Eesti Ekspress [https://web.archive.org/web/20060222115847/http://www.ekspress.ee/viewdoc/A26A9CBDBD18665DC2256F23003D2A23]</ref> *"Filosoofiat ei saa õpetada selles mõttes, et ta ei ole jäljendatav – teda ei saa kedagi või midagi matkides järele teha. Ja selles mõttes, et tal ei ole oma meetodit. Ei ole metodoloogiat, mida rakendades oleks tulemuseks filosoofia." <ref>Urve Eslas, "Filosoofiaprofessor usub intelligentsuse jõusse." Postimees, 12. juuli 2006 [https://web.archive.org/web/20080424012304/http://www.postimees.ee/120706/lisad/suvi/209056.php]</ref> ==Tunnustus== * 2011 [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] * 2024 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>[https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine Vabariigi Presidendi 7.veebruari 2024 otsus "Riiklike autasude andmine"]</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaat|Tõnu Viik}} * [[Urve Eslas]]. [https://www.postimees.ee/1560547/filosoofiaprofessor-usub-intelligentsuse-jousse Filosoofiaprofessor usub intelligentsuse jõusse]. Intervjuu ajalehes [[Postimees]], 12. juuli 2006 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tiit Land]] | nimi=Tallinna Ülikooli rektor | aeg=2021–2026 | järgnev= [[Priit Reiska]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Viik, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] piktmlycdnez0y00tqehvcrqbzg2w2x 0 26704 7162159 6937670 2026-05-27T12:52:06Z Kuriuss 38125 7162159 wikitext text/x-wiki '''Rein Helme''' ([[21. veebruar]] [[1954]] – [[31. detsember]] [[2003]]) oli [[eestlased|eesti]] sõjaajaloolane ja poliitik. Ta lõpetas [[1972]]. aastal [[Pärnu 2. Keskkool]]i ja [[1977]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna ajaloolasena. Ta oli [[Korp! Sakala]] vilistlane. 1987. aastal kaitses ta Tartu Riikliku Ülikoolis kandidaadiväitekirja "''Прибалтийский театр военных действий Отечественной войны 1812 г.''" (1812. aasta isamaasõja Balti sõjatander). Juhendaja oli professor [[Helmut Piirimäe]], oponendid professor [[Sulev Vahtre]] Tartust ja [[Heinrihs Strods]] [[Läti Ülikool]]ist. Ta oli [[VII Riigikogu]] liige (1992–1994 Parempoolsete fraktsioonis ja 1994–1995 Isamaa fraktsioonis) ning riigikaitsekomisjoni esimees. 1997. aastal sai ta [[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[kapten]]i auastme.<ref>[[Peep Pillak]]. [https://web.archive.org/web/20140525234941/http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PillakPeep_HelmeRein_TUNA2004_1.pdf "Rein Helme in meroriam"]. Tuna 1/ 2004. Vaadatud 3. juunil 2025</ref> ==Looming== Rein Helme on koostanud, toimetanud ja tõlkinud eeskätt ajalooraamatuid. Eriti hästi tundis ta [[Napoleon]]i ja tema ajastut, kuid uuris ka [[baltisakslased|baltisaksa]] ajalugu, samuti [[faleristika]]t, [[Ameerika kodusõda]] ja muud. *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1987-1-59-73_20240418152436.pdf?v=a57b8491d1d8 Liivimaa maakaitsevägi 1812. aasta isamaasõjas]. // [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 36, 1987, nr 1. Lk 59–73 * [[1989]] "[[Molotovi-Ribbentropi pakt]]ist baaside lepinguni" (koostaja) * [[1990]] "[[1812]]. aasta Eestis ja Lätis: monograafia". ISBN 5450004583 * [[1999]] "Minu Napoleonica: Napoleoni võimuletuleku 200. aastapäevaks" * [[2003]] "Napoleon ja tema mõtteterad" (tõlkija ja toimetaja) * [[2003]] "Sõjategevuse päevaraamat" (koostaja) * [[2004]] "Õhtusöök Beaucaire'is" (tõlkija) * [[2006]] "Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly". ISBN 9985702026 *2014 "Soome vallutamine 1808–1809". Koostaja Eneken Helme, toimetajad Ene Hanson ja Toomas Tamla, kaas ja illustratsioonid Vladimir Tšernetsov, fotod Boris Mäemets, Peep Pillak ja Ardi Hallismaa. Tallinn: Grenader, 2014. ISBN 9789949512324 ==Tunnustus== *1998 [[Kodanikupäeva aumärk]] *[[30. märts]]il [[2007]] sai ta postuumselt [[2006]]. aasta Eesti parima ajalookirjutise preemia teose "Kindralfeldmarssal [[Michael Andreas Barclay de Tolly|Barclay de Tolly]]" eest. See raamat (kujundaja [[Andres Tali]]) valiti ka Eesti 2006. aasta 25 kauneima raamatu hulka.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]". [[2008]]. Lk 354</ref> ==Isiklikku== Tema õde oli raamatukogundustegelane [[Reet Auksmann]] ja vend on poliitik [[Mart Helme]]. Tema poeg on kirjanik [[Peeter Helme]]. == Viited == {{Viited}} ==Kirjandus== *[[Peep Pillak]]. [https://web.archive.org/web/20140525234941/http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PillakPeep_HelmeRein_TUNA2004_1.pdf "Rein Helme in meroriam"]. Tuna 1/ 2004. Vaadatud 3. juunil 2025 *[https://blog.ra.ee/rein-helme-isikufond-rahvusarhiivis "Rein Helme isikufond Rahvusarhiivis"] Rahvusarhiivi ajaveeb, 3. juuni 2025 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/RKEr7woBr72l Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Helme, Rein}} [[Kategooria:Eesti sõjaajaloolased]] [[Kategooria:Eesti arhivaarid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Surnud 2003]] qh2uxr9sj2va0t6vdabaj3frx5z0x4m 0 28650 7162430 6969621 2026-05-28T01:51:43Z Alexis Jazz 114580 Fan-made logo, see [[c:Commons:Deletion requests/Files uploaded by K7yz3]] ([[:File:Star Trek Phase 2 Logo.png]] / [[User:K7yz3]]) [[[w:en:User:Alexis Jazz/AJSDelinker|AJS Delinker]]] 7162430 wikitext text/x-wiki '''"Star Trek: Phase II"''' oli [[telesari|telesarja]] "[[Star Trek]]" plaanitud teine osa, mis pidi ekraanile tulema [[1978]]. aastal, kuid jäi tootmata seoses erimeelsuste ja finantsprobleemidega. Seeria esimese hooaja tarvis valminud [[stsenaarium]]i ja [[butafooria]]t kasutati järgmistel aastatel "Star Treki" filmisarja loomisel: * "[[Star Trek: The Motion Picture]]" &ndash; [[1979]] * "[[Star Trek II: The Wrath of Khan]]" &ndash; [[1982]] * "[[Star Trek III: The Search for Spock]]" &ndash; [[1984]] * "[[Star Trek IV: The Voyage Home]]" &ndash; [[1986]] * "[[Star Trek V: The Final Frontier]]" &ndash; [[1989]] * "[[Star Trek VI: The Undiscovered Country]]" &ndash; [[1991]] [[Kategooria:Star Trek]] k6f663kknvwibzrufupv6q2s33weqtx 0 29604 7162425 7124477 2026-05-28T01:15:24Z Alexis Jazz 114580 Fan-made logo, see [[c:Commons:Deletion requests/Files uploaded by K7yz3]] ([[:File:Star Trek Nemesis Logo 2.webp]] / [[User:K7yz3]]) [[[w:en:User:Alexis Jazz/AJSDelinker|AJS Delinker]]] 7162425 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Ajakohasta|kuu=oktoober|aasta=2017}} '''"Star Trek: Nemesis"''' (tõlkes "Star Trek: Vastane") on täispikk [[mängufilm]], mis jõudis ekraanile [[2002]]. aastal ning on selle sarja kümnes film. Tõenäoliselt on see sarja viimane film, kus esineb "Järgmise põlvkonna" meeskond. "Nemesise" põhimeeskond tähelaevalt Enterprise 1701 E on sama, kes figureeris ka sarjas "TNG". ==Sisukokkuvõtte== Föderatsiooni juhtkond saadab kapten Jean-Luc Picardi ja tema laeva U.S.S. Enterprise meeskonna Romulani impeeriumi, kuna selle uus valitseja on avaldanud soovi sõlmida rahu pärast kauaks susisema jäänud konflikti. Saabudes avastab Picard, et Romulanide uus juht Shinzon on tema kloon, kes oli kunagi osa programmist, mis nägi ette asendada Tähelaevastiku võtmeisikud Romulanide spioonide-kloonidega. Siis selgub, et rahuplaanide taga on omakasupüüdlikkus, takka salakaval plaan hävitada Maa ja kogu Föderatsioon. ==Läbikukkumine== Film kukkus Ameerika Ühendriikide turul läbi mitmel põhjusel. * Filmi sisu kohta oli liiga vara väga palju teada. * Käsikirja autoriks oli John Logan, mitu Oscarit võitnud filmi "Gladiaator" käsikirja kaasautoreid. Logani "Nemesise" stsenaarium arvati olevat tasemel ning peaasjalikult selle järgi tehti ka film. Küll osutus saadud materjal umbes kolmetunniseks ning stuudio otsustas seejärel filmi kahetunniseks lõigata, kuid see tegu andis löögi filmi süžee jätkuvusele. Samuti lõigati välja kümmekond sisuliselt tähtsat stseeni; osad nendest olid hiljem lisatud filmi mitmes DVD-väljalaskes ("Nemesise" DVD-väljalase osutus suhteliselt edukaks). * Režissöör Stuart Baird ei olnud teinud filmi osas vastavat kodutööd ning käisid jutud näitlejaskonna ja režissööri arvamuste lahknevusest. Samuti ei olnud režissöör omandanud temaatikale ja sisule kohaselt õiged terminid (kes on tulnukas ja kes mitte, samuti ei nimetanud ta faaserit selle õige nimega). * Film tuli turule valel ajal, kuna lähestikku samal ajal enne ja pärast anti välja James Bondi järjekordne edukas linateos ning "Sõrmuste isand". Finantsiliselt teenis "Nemesis" Ameerika Ühendriikides kõikidest "Star Treki" filmidest kõige vähem ning osutus kõigist "Star Treki" linateostest kõige ebaedukamaks. Pikka aega pärast filmi väljalaset arvati, et rohkem "Star Treki" filme ei tule, ehkki põhiline konsensus oli "Star Treki" frantsiisile<!--kuidas eesti keeles on franchise?--> anda hingetõmbeaega, kuna turg oli tol ajal muust "Star Treki" toodangust küllastunud. ==Osatäitjad== *[[Patrick Stewart]] – [[kapten]] [[Jean-Luc Picard]] *[[Jonathan Frakes]] – [[kaptenleitnant]]/[[kapten]] [[William Riker]] *[[Brent Spiner]] – [[kaptenmajor]] [[Data (Star Trek)|Data]] *[[LeVar Burton]] – kaptenmajor [[Geordi La Forge]] *[[Michael Dorn]] – kaptenmajor [[Worf]] *[[Gates McFadden]] – kaptenleitnant Dr. [[Beverly Crusher]] *[[Marina Sirtis]] – kaptenleitnant [[Deanna Troi]] *[[Tom Hardy]] – Shinzon *[[Ron Perlman]] – Viceroy *[[Shannon Cochran]] – Tal'aura *[[Dina Meyer]] – Donatra *[[Jude Ciccolella]] – Suran *[[Alan Dale]] – Hiren *[[Kate Mulgrew]] – Kathryn Janeway *[[Wil Wheaton]] – Wesley Crusher (tema osavõtuga stseenid lõigati kinno lastud filmiversioonist välja, välja arvatud üks koht banketistseenis) ==Tuleviku filmid== 20. aprillil 2006 teatas AP, et alanud on 11. "Star Treki" filmi tootmine. Filmi tegevprodutsendiks<!--executive producer--> sai J. J. Abrams, kes on hästi tuntud näiteks filmi "Võimatu mission III" ("Mission: Impossible III") ning sarjade "Alias" ja "Teadmata kadunud" ("Lost") tegijana. Eeldatakse, et "Star Treki" 11. film tuleb välja 2008. aastal. [[Kategooria:Star Trek]] [[Kategooria:2002. aasta filmid]] sygl0crmabz0wnmevs962sx1r9j992x 0 30622 7162628 7144841 2026-05-28T10:07:14Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:President_Ronald_Reagan_and_Soviet_General_Secretary_Mikhail_Gorbachev_at_the_first_Summit_in_Geneva,_Switzerland.jpg|President_Ronald_Reagan_and_Soviet_General_Secretary_Mikhail_Gor 7162628 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitikust; Eesti kurjategija kohta loe artiklit [[Mihhail Gorbatšov (Eesti)]].}} {{Infokast president | nimi = Mihhail Gorbatšov | pilt = RIAN archive 850809 General Secretary of the CPSU CC M. Gorbachev (close-up).jpg | amet = [[Nõukogude Liidu president]] | ametiajaalgus = 15. märts 1990 | ametiajalõpp = 25. detsember 1991 | eelmine = ''Mihhail Gorbatšov'' <small>([[NSV Liidu Ülemnõukogu esimees|NSV Liidu Ülemnõukogu esimehena]])</small> | järgmine = ''Ametikoht kaotati'' | amet2 = [[NLKP KK peasekretär]] | ametiajaalgus2 = 10. märts 1985 | ametiajalõpp2 = 24. august 1991 | eelmine2 = [[Konstantin Tšernenko]] | järgmine2 = [[Vladimir Ivaško]] <small>(kohusetäitja)</small> | amet3 = [[NSV Liidu Ülemnõukogu esimees]] | ametiajaalgus3 = 25. mai 1989 | ametiajalõpp3 = 15. märts 1990 | eelmine3 = ''Mihhail Gorbatšov'' <small>([[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees)</small> | järgmine3 = [[Anatoli Lukjanov]] <small>(täidesaatev võim anti üle [[Nõukogude Liidu president|presidendile]])</small> | amet4 = [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium|Presiidiumi]] esimees | ametiajaalgus4 = 1. oktoober 1988 | ametiajalõpp4 = 25. mai 1989 | eelmine4 = [[Andrei Gromõko]] | järgmine4 = ''Mihhail Gorbatšov'' <small>([[NSV Liidu Ülemnõukogu esimees|NSV Liidu Ülemnõukogu esimehena]])</small> | sünninimi = Mihhail Sergejevitš Gorbatšov | sünniaeg = {{sünniaeg|1931|3|2}} | sünnikoht = [[Privolnoje]], [[Põhja-Kaukaasia krai]], [[NSV Liit]] | surmaaeg = [[30. august]] [[2022]] (91-aastaselt) | surmakoht = [[Moskva]], [[Venemaa]] | rahvus = [[Venelased|venelane]] | partei = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] <small>(1950-1991)</small> <br/> [[Parteitu poliitik|parteitu]] <small>(1991-2001; 2004-2007; 2014-)</small> <br/> [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] <small>(2001-2004)</small> <br/> [[Sotsiaaldemokraatide Liit]] <small>(2007-2014)</small> | abikaasa = [[Raissa Gorbatšova]] <small>(1953-1999)</small> | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Moskva Riiklik Ülikool]] | elukutse = | autasud = | allkiri = Gorbachev Signature.svg }} '''Mihhail Gorbatšov''' ([[vene keel]]es Михаил Сергеевич Горбачёв ''Mihhail Sergejevitš Gorbatšov''; [[2. märts]] [[1931]] [[Privolnoje]], [[Põhja-Kaukaasia krai]] (praegu [[Stavropoli krai]]) [[NSV Liit]]&nbsp;– [[30. august]] [[2022]] [[Moskva]], [[Venemaa]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Venemaa]] poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea. Gorbatšov oli [[1980]]–[[1991]] [[NLKP KK Poliitbüroo]] liige, [[1985]]–1991 [[NLKP KK peasekretär]], [[1988]]–[[1990]] [[NSV Liidu Ülemnõukogu esimees]] ja 1990–1991 [[Nõukogude Liidu president]]. ==Elukäik== Gorbatšovid on pärit [[Voroneži oblast]]ist, nende suur [[klann]] elas pärusaadli Somovite valdustes. Seoses pärisorjuse kaotamisega [[1861]]. aastal ja maapuudusega rändas Mihhail Gorbatšovi esiisa Moissei koos laste ja sugulastega 19. sajandi lõpus [[Põhja-Kaukaasia]]sse [[Privolnoje]] külla. Küla asub Stavropoli krai edelaosas, Rostovi oblasti lähedal. Külas elasid venelased, kuid märkimisväärne osa elanikest oli ukraina päritolu. Gorbatšovid moodustasid mitme tuhande inimesega Privolnoje asulas suure klanni ning 1917. aastal valiti Gorbatšovide perekonna esindaja A. M. Gorbatšov Privolnoje valla täitevkomitee esimeseks esimeheks. Mihhail Gorbatšovi isapoolne vanaema Stepanida ning emapoolsed vanavanemad olid ukrainlased, Tšernigovi ja Poltaava kandist pärit. Emapoolne vanaisa Pantelei Gopkalo oli silmapaistev isiksus Privolnojes, juba 1920. aastal esitati ta kohaliku nõukogu liikmekandidaadiks, 1928. aastal sai temast NLKP liige, ta oli kohalik kollektiviseerimise eestvedaja ja aastaid kohaliku kolhoosi esimees. Stalini algatatud repressioonide käigus Pantelei Gopkalo arreteeriti, ta oli aastaid vanglas, kus teda piinati. Gopkalol vedas, sest 1939. aastal saatis Stalin Stavropoli parteijuhiks Mihhail Suslovi repressioone lõpetama ning Gopkalo pääses vanglast. Ta jätkas tööd kolhoosiesimehena ja hiljem edutati teda juhtivale tööle rajooni. Lapsena elas Mihhail Gorbatšov vanaisa Pantelei Gopkalo peres, mitte oma vanemate juures. Vanaisa oli Gorbatšovi iidol kuni sellise määrani, et tema hilisema elu kõnemaneer ja žestid kopeerisid Gopkalo käitumist. Uurijad märgivad, et vanaisa arreteerimine ja piinamine jätsid Gorbatšovi hinge tugeva haava. Mihhail Gorbatšov elas II maailmasõja ajal üle paar kuud kestnud Saksa okupatsiooni Privolnoje külas. 1950. aastal lõpetas Mihhail Gorbatšov rajoonikeskuses Krasnogvardeiskis keskkooli hõbemedaliga. Olulisemat rolli mängis tema elus Tööpunalipu ordeni saamine 17-aastaselt. Tema isa Sergei tööd kombaineri abina viljakoristusel tunnustati Lenini ordeniga ning ordeni vääriliseks peeti ka tema poja Mihhaili tööd. See võimaldas Gorbatšovil asuda õppima [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikoolis]] [[õigusteadus]]t (lõpetas [[1955|1955. aastal]]<ref name="kyllakutse" />). [[1952]]. aastal astus ta [[NLKP]]-sse. Gorbatšov valiti Moskva Riikliku Ülikooli parteikomitee liikmeks. Gorbatšov, kes praktikat tegi KGB-s ja prokuratuuris, ei võetud Moskvas tööle KGB-sse ja prokuratuuri keskaparaati, kuna oli viibinud sakslaste poolt okupeeritud territooriumil. Ta saadeti kodukanti, Stavropoli krai prokuratuuri. Seal töötas ta kaks nädalat, suutes selle aja jooksul veenda Stavropoli partei- ja komsomoliorganeid suunama teda komsomolitööle. Aastatel [[1955]]–[[1962]] töötas ta [[Stavropoli krai]] [[komsomol]]iorganeis, ta oli alates 1955. aastast ÜLKNÜ Stavropoli kraikomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja asetäitja, 1956. aastast ÜLKNÜ Stavropoli linnakomitee I sekretär, 1958. aastast ÜLKNÜ Stavropoli kraikomitee II sekretär ja 1961. aastast kraikomitee I sekretär. Seejärel töötas ta parteilistel ametipostidel Stavropoli krais ja linnas. 1962. aastal määrati ta Stavropoli kolhooside ja sovhooside territoriaaltoomise valitsuse partorgiks, 1963. aastal sai temast NLKP Stavropoli põllumajandusliku oblastikomitee parteiorganisatsioonilise osakonna juhataja, 1964. aastast sai temast NLKP Stavropoli kraikomitee parteiorganisatsioonilise osakonna juhataja, 1966. aastast sai temast NLKP Stavropoli linnakomitee I sekretär, 1968. aastal valiti NLKP Stavropoli kraikomitee II sekretäriks. Aastatel [[1970]]–[[1978]] oli ta Stavropoli krai parteiliider. Kõikidele nendele kohtadele Stavropoli krais edutati teda NLKP KK sekretäri, endise NLKP Stavropoli kraikomitee I sekretäri Fjodor Kulakovi survel. Stavropoli parteiliidrina lähenes ta [[Juri Andropov]]ile, kes ise oli Stavropoli krais sündinud. Andropov püüdis teda üle tuua Moskvasse, kavatsedes Gorbatšovist teha oma asetäitja kaadrite alal KGB-s. Gorbatšovi oli juba varem kaalutud KGB Stavropoli krai valitsuse ülema kohale. Seejärel pakuti Gorbatšovile NLKP Keskkomitee propagandaosakonna juhataja ametikohta, NSV Liidu Plaanikomitee esimehe esimese asetäitja kohta, NSV Liidu peaprokuröri ametikohta, teda kaaluti ka NSV Liidu põllumajandusministri ametikohale. Pärast Fjodor Kulakovi surma tõi Leonid Brežnev ta [[1978|1978.]] aastal üle [[NLKP KK sekretariaat]]i, kuhu tema edutamist toetas energiliselt kulisside taga Andropov. Juba enne [[Leonid Brežnev]]i surma ([[1982]]) edutati Gorbatšov 1980. aastal<ref name="kyllakutse" /> NLKP KK poliitbüroo täisliikmeks (1979. aastal sai ta poliitbüroo liikmekandidaadiks), kus ta jätkas vastutamist põllumajanduse eest. Kiirus, millega Brežnev tegi temast poliitbüroo liikme, oli erakordne. [[Konstantin Tšernenko]] valitsemisajal aastatel [[1984]]–[[1985]] oli ta NSV Liidu Ülemnõukogu välisasjade komisjoni esimees. Raskelt haige peasekretäri Tšernenko ajal juhtis Gorbatšov NLKP Keskkomitee sekretariaadi istungeid ning Tšernenko äraolekul poliitbüroo istungeid, olles sellega formaalselt teine isik parteis. == Tegevus NLKP Keskkomitee peasekretärina == Pärast NLKP KK peasekretäri [[Konstantin Tšernenko]] surma valiti Gorbatšov [[11. märts]]il 1985. aastal uueks parteijuhiks. Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud Nõukogude Liidus. Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelmiste juhtide valitsemise ajal oli riigi majandusareng pidurdunud ning [[korruptsioon]] süvenenud. Nii otsustas Gorbatšov alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema põhiliselt majanduslikud – et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Reformi kui terviku nimetuseks sai [[uutmine]] (vene keeles ''perestroika'', 'uuendus, ümberehitus'). Ta alustas [[korruptsioon]]i- ja [[alkoholism]]i<nowiki>vastast</nowiki> võitlust (ehkki hiljem on ta väitnud, et karskusliikumise taga oli NLKP KK ideoloogiasekretär [[Jegor Ligatšov]]<ref name="kyllakutse" />) ning ettevaatlikult ka teatud [[turumajandus]]likke reforme. Kuid Gorbatšov ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (sh [[Glasnost|avalikustamine]], vene keeles ''glasnost'', selgus) ning pani ette kehtestada mitmeparteiline demokraatia. Välispoliitiliselt üritas Gorbatšov aga peatada võidurelvastumist. [[Pilt:President Ronald Reagan and Soviet General Secretary Gorbachev at The First Summit in Geneva Switzerland - DPLA - b534f3d00bb05c3cc293789b180d2116.jpg|right|250px|thumb|Mihhail Gorbatšov ja USA president Ronald Reagan]] Gorbatšovi uus juhtimisstiil kohtas nii vanameelsete kui ka radikaalide vastuseisu, kuid ta ei distantseerunud parteist. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule demokratiseerumise toetuseks tohutuid laene. [[1990]]. aastal pälvis ta [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]]. Hiljem on Gorbatšov oma intervjuudes öelnud, et kui Nõukogude Liit oleks 1989. aastal kasutanud Berliini müüri langemisele eelnenud demonstratsioonide vastu sõjaväge, võinuks see viia kolmanda maailmasõjani. Tema eesmärk oli hoida ära selline stsenaarium: "Minu poliitika oli avatud ja siiras, poliitika, mille eesmärk oli demokraatia vahendite kasutamine, mitte verevalamine. Aga see läks mulle väga kalliks maksma, uskuge mind."<ref name="C8vyv" /> == Tegevus Nõukogude Liidu presidendina == Mihhail Gorbatšov valiti [[1989|1989.]] aastal riigipeaks<!--Enn Anupõllu väitel<ref name="kyllakutse" /> oli ta NLKP Keskkomitee poliitbüroo liige 1980–1991, NLKP peasekretär 1985–1991, NSV Liidu Ülemnõukogu esimees 1988–1990 ja Nõukogude Liidu president 1990–1991. Mismoodi ta siis 1989 riigipeaks sai? Siin on ka vastuolu artikli juhtlõiguga.--> ja märtsis 1990 viieks aastaks laiendatud volitustega Nõukogude Liidu presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.–1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust. [[1991]]. aastal määras Gorbatšov partei vanameelse tiiva lepitamiseks võimupositsioonidele mõned konservatiivid. Kevadel tuli Gorbatšov välja uue [[liiduleping]]u plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan ärritas jäiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991. aastal ajutiselt võimult kõrvaldasid ([[augustiputš]]). Riigipöördekatse Venemaal nurjasid peamiselt [[Boriss Jeltsin]]i jõupingutused ja vandenõulaste tölplus. Tagurlaste [[augustiputš]], [[Balti riigid|Balti riikide]] taasiseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides, nõrgendasid Gorbatšovi võimu. Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine [[Taga-Kaukaasia|Taga-Kaukaasias]]. Varsti pärast võimule ennistamist oli ta sunnitud ohje veelgi lõdvendama, NLKP keelustama ja loovutama paljud oma volitused liiduvabariikidele. Ta jätkas oma liidulepingu pealesurumist, et vältida NSV Liidu lagunemist, kuid ei suutnud kontrolli säilitada ja astus 25. detsembril [[1991|1991.]] aastal tagasi, loovutades sisuliselt võimu Jeltsinile. [[Pilt:Gorbatschow DR-Forum 129 b2.jpg|pisi|Mihhail Gorbatšov 15. mail 2007 Berliinis]] == Hilisem elu == [[Pilt:Mit Michail Gorbatschow zur Schach-WM 2012 in Moskau.jpg|pisi|Gorbatšov 2012. aastal]] Gorbatšov asutas [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei]], mis on jäänud nišiparteiks. Juunis [[1996]]. aastal kandideeris ta [[Venemaa]] presidendiks, kuid võitis vaid 0,5% häältest. 2009. aastal avaldas Gorbatšov piiratud tiraažiga plaadi "Laulud Raissale" [[romanss]]idega oma abikaasa [[Raissa Gorbatšova]] mälestuseks, kes suri 1999. aastal [[leukeemia]]sse. 6. juunil 2009. aastal Londonis korraldatud heategevuslikul [[oksjon]]il (koostöös [[Raissa Gorbatšova fond|Raissa Gorbatšova nimelise fondi]] ja [[Marie Curie fond|Marie Curie nimelise fondiga]]) tõi plaat 1,7 miljonit naelsterlingit tulu. See annetati leukeemiahaigeid lapsi abistavatele organisatsioonidele.<ref name="plaat" /> Leedu prokuratuur on pöördunud Venemaa poole õigusabipalvega, et küsitleda Mihhail Gorbatšovi tunnistajana 13. jaanuari 1991. aasta sündmuste kohta, mil [[Vilniuse veresaun|Nõukogude armee rünnakus Vilniuse teletornile]] hukkus 14 ja sai vigastada tuhatkond tsiviilisikut.<ref name="f4xtq" /> == Süüdistused Leedult kompensatsiooni nõudmises == 9. märtsil 1990 kirjutas [[Leningrad]]is [[Rootsi]] peakonsulina töötanud [[Dag Sebastian Ahlander]] [[Stockholm]]i läkitatud memos, et Gorbatšov olevat nõustunud Leedu iseseisvumisega, ent kohtumisel Leedu juhi [[Algirdas Brazauskas]]ega nõudnud ta 21 miljardit rubla [[kompensatsioon]]iks tööstusettevõtete eest. Samuti olevat ta tahtnud, et [[Klaipeda]] linn, kus elas kõige rohkem sisserännanud venelasi, loovutataks [[Kaliningradi oblast]]i koosseisu vastavalt [[1939]]. aasta oktoobris sõlmitud [[baaside leping]]us määratletud piirile.<ref name="eitab" /> Gorbatšov lükkas memo avalikustamise järel 2011. aastal meedias levitatud väited ümber, kinnitades, et läbirääkimistel lähtus ta vaid poliitilisest realismist: "Ma arvan praegugi, et kui Leedu oleks nõustunud suveräänsete riikide liidu lepingule alla kirjutama, oleks tal olnud piisavalt võimalusi iseseisvuseks ning seejuures märksa rohkem plusse vastastikku kasulikuks koostööks teiste liidulepingu osalistega."<ref name="eitab" /> == Gorbatšov ja Eesti == Mihhail Gorbatšov külastas NLKP peasekretärina Eestit [[19. veebruar|19.]]–[[21. veebruar]]il [[1987]].<ref name="juubilar" /> Ta kohtus parteiveteranidega, käis tootmiskoondises Marat, [[Paide rajoon]]i [[9. Mai kolhoos]]is ja [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilises Instituudis]]. Gorbatšov on korduvalt andnud intervjuusid Eesti ajakirjandusele. [[Urmas Ott]] tegi temaga saate "Teletutvus”, [[Juhan Aare]] usutles teda sarja "Eestlased Kremlis” jaoks. Eesti keeles on temast ilmunud mitu raamatut, samuti on ilmunud raamat tema abikaasast [[Raissa Gorbatšova]]st. Nõukogude Liidu ja NLKP juhina oli Gorbatšovil oluline roll [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumises]]. Ehkki ta ise Balti riikide iseseisvuse taastamist ei pooldanud, päästis ta valla protsessid, mille tulemusena sai Baltimaade taasiseseisvumine võimalikuks. == Isiklikku == Tema abikaasa oli [[Raissa Gorbatšova]] ([[5. jaanuar]] [[1932]] – [[20. september]] [[1999]]), nende tütar on Irina Virganskaja ([[1956]]). == Tunnustus == *3 [[Lenini orden]]it (1971, 1973, 1981) *1987 – [[Time'i aasta inimene]]<ref name="kyllakutse" /> *1989 – ajakirja Time aasta ja [[aastakümne inimene]]<ref name="kyllakutse" /> *1990 – [[Nobeli rahuauhind]]<ref name="kyllakutse" /> *1993 – [[Rahvusvaheline Roheline Rist|Rahvusvahelise Rohelise Risti]] aupresident *2011 – [[Püha apostli Andreas Esmakutsutu orden (Venemaa Föderatsioon)|Püha apostli Andreas Esmakutsutu orden]] (nr 15) ==Hinnangud== "Gorbatšovi rolli, mis oli küll austav, on liialdatud. Ta polnud Ida-Euroopa vabaduse arhitekt. Ta oli lüüsivaht, kes nähes, et tamm hakkab murduma, otsustas lüüsiväravad avada ja vee voolama lasta. Tamm murdus ikka, kuid ilma vägivaldse katastroofita." [[Norman Davies]], ''Euroopa ajalugu'', lk 1037. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ReutersInfo">{{Cite web |url=https://www.reuters.com/world/mikhail-gorbachev-who-ended-cold-war-dies-aged-92-agencies-2022-08-30/ |title=Last Soviet leader Mikhail Gorbachev, who ended the Cold War, dies aged 91 |date=30. august 2022 |last=Ljunggren |first=David |work=Reuters |access-date=30. augustil 2022 |language=en}}</ref> <ref name="APInfo">{{Cite web |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-mikhail-gorbachev-obituaries-5cb7a604243668f08dfaed953c09559e |title=Mikhail Gorbachev, who steered Soviet breakup, dead at 91 |date=30. august 2022 |last=Heintz |first=Jim |work=Associated Press |access-date=30. augustil 2022 |language=en}}</ref> <ref name="kyllakutse">Enn Anupõld, [http://www.maaleht.ee/archive/print.php?id=26129169 "Mihhail Gorbatšov: Kas küllakutse tulla Eestit vaatama on jätkuvalt jõus?"]{{Kõdulink|aeg=aprill 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Maaleht, 8. oktoober 2009</ref> <ref name="plaat">[https://web.archive.org/web/20110919160131/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/mihhail-gorbatsov-ullitas-plaadi-oma-lauludega.d?id=24064627 "Mihhail Gorbatšov üllitas plaadi oma lauludega"] Delfi, 16. juuni 2009</ref> <ref name="eitab">[https://web.archive.org/web/20110924054155/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/gorbatsov-eitab-leedult-iseseisvuse-eest-raha-noudmist.d?id=40964403 "Gorbatšov eitab Leedult iseseisvuse eest raha nõudmist"] Delfi, 24. veebruar 2011 (vaadatud 6. augustil 2011)</ref> <ref name="juubilar">Arvo Sarapuu [https://web.archive.org/web/20121124071932/http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=9215 "Nädala juubilar Endel Lieberg 80"] Kesknädal, 29. august 2007</ref> <ref name="C8vyv">[https://web.archive.org/web/20111127004946/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/gorbatsov-1989-oleks-voinud-alata-iii-maailmasoda.d?id=26686211 "Gorbatšov: 1989 oleks võinud alata III maailmasõda"] Delfi, 4. november 2009 (vaadatud 6. augustil 2011)</ref> <ref name="f4xtq">[https://web.archive.org/web/20111127003915/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/leedu-prokuratuur-tahab-gorbatsovi-kusitleda.d?id=45762197 "Leedu prokuratuur tahab Gorbatšovi küsitleda"] Delfi, 11. mai 2011 (vaadatud 6. augustil 2011)</ref> }} == Välislingid == {{commons|Mikhail Gorbachev|Mihhail Gorbatšov}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.gorby.ru/gorbachev/biography/ The Gorbachev Foundation] * Jürgen Tamme, [http://www.postimees.ee/?id=90803 "Gorbatšov: Putini partei on halvim versioon NLKPst"] [[Postimees]].ee, 6. märts [[2009]] * Enn Anupõld, [http://www.maaleht.ee/archive/print.php?id=26129169 "Mihhail Gorbatšov: Kas küllakutse tulla Eestit vaatama on jätkuvalt jõus?"] [[Maaleht]], 8. oktoober 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=177378 "Gorbatšov: demokraatia on muutunud Venemaal narrimänguks"], Postimees.ee, 19. oktoober 2009 * [[Jüri Ehasalu]], [http://maaleht.delfi.ee/archive/print.php?id=70937771 Tragöödia kolmanda vaatuse lõpp ehk Kuidas Mihhail Gorbatšov tegelikult võimule tuli], maaleht.delfi.ee, 5. märts [[2015]] *Artjom Kretšetnikov, [http://www.bbc.co.uk/russian/russia/2015/03/150311_gorbachev_presidency Esimene ja viimane: kuidas Gorbatšov sai NSV Liidu presidendiks], [[BBC]] venekeelne teenistus <small>(''vene keeles''), [[11. märts]] [[2015]]</small> * [http://uudised.err.ee/v/valismaa/d4952c9a-fd09-46ea-992d-afcf02b94317 Gorbatšov tunnistas alkoholivastases kampaanias tehtud vigu] [[ERR]], 15. mai [[2014]] * Olev Remsu, Gorbatšov. Paradoks paradoksi järel. Postimees 19. august [[2016]] * [https://www.youtube.com/watch?v=qYVsKoQXATY Gorbachev The Interview], BBC, 8. november [[2019]] <small>(video 8:42, vene keeles, ingliskeelsed subtiitrid)</small> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Konstantin Tšernenko]]|nimi=[[NLKP KK peasekretär]]|aeg=[[1985]]–[[1991]]|järgnev= [[Vladimir Ivaško]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Andrei Gromõko]]|nimi=[[NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimees]]|aeg=[[1988]]–[[1989]]|järgnev=puudub}} {{eelnev-järgnev|eelnev=puudub|nimi=[[NSVL Ülemnõukogu esimees]]|aeg=[[1989]]–[[1990]]|järgnev=puudub}} {{eelnev-järgnev|eelnev=puudub|nimi=[[NSV Liidu president]]|aeg=[[1990]]–[[1991]]|järgnev=puudub}} {{lõpp}} {{NobelRahu}} {{DEFAULTSORT:Gorbatšov, Mihhail}} [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed]] [[Kategooria:NLKP KK Poliitbüroo‎ liikmed]] [[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni (Venemaa Föderatsioon) kavalerid]] [[Kategooria:Austuse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 93qxfo9p54fqosmjwy1dc9bvvrhhiic 0 32313 7162606 6803735 2026-05-28T09:19:48Z ~2026-31568-16 230389 7162606 wikitext text/x-wiki '''Leonhard (Leo) Laks''' ([[11. märts]] [[1931]] [[Valga]] – [[8. mai]] [[2017]]) oli eesti ajaloolane, kirjanik ja tõlkija, [[ENSV]] parteitöötaja. Ta lõpetas 1949. aastal [[Tallinna 2. keskkool|Tallinna 2. Keskkooli]]. Aastatel 1980–1983 oli ta ajalehe [[Sirp ja Vasar]] peatoimetaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sirp - Eesti Entsüklopeedia |url=http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/sirp4 |vaadatud=2023-08-04 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}</ref>1970-ndate teisel poolel töötas EKP toonase juhi Johannes Käbini abina. Ta on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le.<ref>https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=nWVr8jpPOaBm</ref> ==Teosed== *"Meil Raasikul: märkmeid rahvamaja tööst" (1961) *"Pilk Nõukogude Eesti kultuuriellu" (1962) *"25 aastat kultuurilist ülesehitustööd Nõukogude Eestis" (1965) *"Millest on tingitud muudatused NLKP põhikirjas?" (1967) *"Saagem tuttavaks Nõukogude Eestiga" (1968) *"Sundvalik" (2000) *"Mälestusi Johannes Käbinist" (2015) == Tõlked == *"Asjalik Ameerika" ([[Nikolai Smeljakov]]; 1971) *"George Berkeley" ([[Bernard Bõhhovski]]; 1972) *"Thomas Paine" ([[Nikolai Goldberg]]; 1972) == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Laks, Leo}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2017]] hpoilsravjhmwgabucjg7a1r8j5kjsz 0 35566 7162356 7100366 2026-05-27T21:16:45Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ 7162356 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast Venemaal Leningradi oblastis; Venemaa Kingissepa rajooni küla kohta vaata artiklit [[Kingissepski]]; Venemaal Jamalis asuva alevi kohta vaata artiklit [[Jamburg (Jamal)]]; eesti kommunistide kohta vaata artikleid [[Viktor Kingissepp]] ja [[Sergei Kingissepp]]; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Kingisepp (perekonnanimi)]]}} {{linn | nimi = Kingissepp | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Кингисепп | | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = Фотографии_Кингисеппа_0002.jpg | pildisuurus = 260px | lipp = Flag_of_Kingisepp_(Leningrad_oblast).png | lipu_link = [[Kingissepa lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Kingisepp_(Leningrad_oblast).png | vapi_link = [[Kingissepa vapp]] | pindala = 29 | elanikke = | asendikaart = Venemaa/Leningradi oblast }} '''Kingissepp''' (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka ''Jaama'', ''Jamburg'') on linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] keskus. Asub [[Lauga jõgi|Lauga jõe]] kaldal, 120 km [[Peterburi]]st edelas ja 20 km [[Narva]]st idas. ==Ajalugu== [[1384]]. aastal ehitasid [[novgorod]]lased [[Vadjamaa]]le [[Jamburgi linnus|linnuse]] ''Jam'' (ka ''Jamski gorodok''), Jam kujutas endast vallikraaviga piiratud kiviseintega kantsi, millel oli mitu torni ja väravat. Linnust püüdsid 1305. aastal hõivata rootslased, 1444 ja 1448. aastal aga Liivi ordurüütlid.<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1964/06/13/11 Jam—Jamburg—Kingissepp], Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 69, 13 juuni 1964</ref> 15. sajandil oli linnuse kohta kasutusel Liivimaal ja saksakeelses kirjanduses [[rööpnimi]] Nyslott<ref>Клейненберг И.Э., [http://annales.info/rus/novgorod/yam.htm#_ftn7 О названии новгородского пригорода Ямы в западных источниках XV в.]</ref>, vene keeles ''Ниенслот'' ('uus linn, uus linnus'). 1449. aastal alustati uue [[Jamburgi kindlus]]e ehitamist, mille mõõdud olid umbes 140 m ja 240 m ning [[pindala]] umbes 2,6 [[hektar]]it. Aastatel 1510–1520 täiendati kindluse kaitserajatisi: laiendati kindlusemüüre ja kaasajastati suurtükikaitset. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal 1583. aastal lõpul vallutas Rootsi väejuht [[Pontus de la Gardie]] Jami ning aastatel [[1583]]–[[1595]] oli Jamburg koos [[Ingerimaa]]ga [[Rootsi Ingeri]]maana Rootsi valduses ja kandis nime '''Jama'''. [[File:Jaaman linna.jpg|pisi|left|Jama linnus 17. sajandil]] [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastases sõjas]] [[Vene-Rootsi sõda (1590–1595) |1590–1595. aastate Vene-Rootsi sõja]] tulemusel vallutasid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed [[Venemaa tsaar]]i [[Fjodor I]] juhtimisel Ingerimaa ning said [[Täyssinä rahu]]lepingu alusel [[Ingerimaa]] koos sealsete [[linnus]]te ja [[linn]]adega ([[Jaanilinn]], Jama, [[Koporje]], [[Schlüsselburg]]) ning [[Käkisalmi lään]]i, mis olid kõik saadud [[Pljussa vaherahu]]ga. [[Ingeri sõda|Ingeri sõja]] ja [[Stolbovo rahu]] tulemusel oli Jamburg koos [[Ingerimaa]]ga [[Ingerimaa kubermang]]una aastatel [[1617]]–[[1703]] [[Rootsi]] valduses ja kandis nime '''Jama'''<ref>Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=119&ocr=true s. 113], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.</ref> ning oli [[Jama lään]]i keskuseks. 1656. aasta alanud [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Rootsi-Vene sõjas]] hõivasid [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] väed 1658. aasta alguses Jama eeslinna. Sõja lõpetas [[1658]]. aasta lõpus sõlmitud [[Rootsi]] ja [[Venemaa]] vahel [[Narva]] lähedal [[Vallisaare mõis]]as [[Vallisaare vaherahu]]. [[1682]]. aastal pärast Jama kindluse seisukorra inspekteerimist [[Erik Dahlberg]]i poolt otsustati kindluse ehitisi mitte parandada, vaid kindlus hävitada, mida ka õhkides tehti. Aastatel 1702–1703 vallutati [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] Ingerimaa ja 25. mail 1703 Jama, [[Peeter I]] korraldusel nimetati linn ümber Jamburgiks<ref name=":0" />, 14. mail{{lisa viide}} Jamburg liideti [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] koosseisu. [[File:Планы городов из Полного собрания законов Российской империи 011.jpg|pisi|Jamburgi linnaplaan aastast 1784]] [[1796]]. aastal nimetati Jamburg [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonna]] [[maakonnalinn]]aks. Jamburgi kreisilinnakeses ja ümbruses elas rohkesti saksa koloniste. [[Peterburi kubermang]]u kümned tuhanded saksa talupojad koondusid enamasti omaette kihelkondadesse. Nad olid Venemaale rännanud juba 16. sajandist alates, eriti aga Peeter I ja [[Katariina II]] valitsemisajal, millal püüti Venemaad ühtlasemalt asustada ja kutsuti selleks kohale ka välismaiseid koloniste. 1820. aastail rajati Jamburgi luterlik saksa kogudus, 1860. aastate algul ehitati linnas koolimaja ja kirik. 1862. aastast hakkas Jamburgi kogudust teenindama [[Narva Johannese kogudus]]e pastor [[Konstantin Hunnius]] ja kooliõpetajana töötas [[Carl Robert Jakobson]]. 1882. aastal moodustati [[luterlus|luteri]] eesti [[kogudus]] ja 20. sajandi alguses oli Teškovo vallas ka eesti kool. [[Pilt:Jaama1900.jpg|pisi|Jamburgi luteri kirik (1900)]] 17. mail 1922. aastal<ref name=":0" /> nimetas [[NSV Liidu Ülemnõukogu|Ülevenemaaline Kesktäidesaatev Komitee]] Jamburgi, eesti [[enamlus|enamliku]] tegelase [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] (1888–1922) järgi Kingissepaks. [[Pilt:Kingiseppskoe gorodskoe poselenie.png|pisi|Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil]] Saksa väed vallutasid linna [[17. august|17. augustil]] [[1941]].<ref>Kingissepp. Viletsuste ja varemete linn. // Eesti Sõna, 2. jaanuar 1942. Lk 6.</ref> [[Punaarmee]] tungis uuesti linna [[1. veebruar]]il [[1944]]. ==Loodus== Linna läbib [[Lauga jõgi]]. ==Elanike arv== * 5003 (1926) * 17 315 (1970) * 38 784 (1979) * 50 400 (2005) * 50 500 (2006) * 49 900 (2009) * 48 700 (2010. aasta rahvaloendus) == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonsi kategooria-tekstina|Kingisepp}} * [http://кингисепп-мо.рф/ Kingissepa linna koduleht] (''vene keeles'') *[http://www.postimees.ee/796134/kingissepa-linn-tahab-tagasi-vana-nime/ Kingissepa linn tahab tagasi vana nime], Postimees.ee, 3. aprill 2012 {{Leningradi o linnad}} [[Kategooria:Leningradi oblasti linnad]] [[Kategooria:Jamburgi maakond]] 8ludul4979s53r9zhkgz5u5a5st395c 0 36039 7162547 6995417 2026-05-28T08:07:01Z ~2026-31651-35 230469 /* Rabad */ 7162547 wikitext text/x-wiki {{infokast kaitseala | nimi = Soomaa rahvuspark | pilt = Öördi raba.jpg | pildiallkiri = [[Öördi raba]] | asukoht = | laiuskoord = 58.44 | pikkuskoord = 25.11 | pindala = 398,4 | pindala_viide = | tüüp = rahvuspark | moodustatud = 1993 | valitseja = [[Keskkonnaamet]] | külastajaid = | külastajaid_aasta = | külastajaid_viide = | osm = pind | osm_seletus = }} [[Fail:Drone video of Soomaa National Park great flood near former Tõramaa village in Estonia, Pärnumaa (April 2023).webm|pisi|Droonivideo Soomaa üleujutusest ja kanuumatkajatest [[Tõramaa]] küla juures 2023. aasta aprillis]] [[Pilt:Soomaa-masterplaan-2008.jpg|thumb|Soomaa]] [[Pilt:Raudna jõgi-masterplaan-2008.jpg|thumb|Suurvesi Soomaal]] '''Soomaa rahvuspark''' on kaitseala [[Viljandi maakond|Viljandi]]- ja [[Pärnu maakond|Pärnumaal]]. See on moodustatud 8. detsembril 1993 [[Vahe-Eesti]] edelaosa [[soo]]de, [[lamminiit]]ude ja [[mets]]ade kaitseks. Rahvuspark ([[pindala]]ga 398 km²) koosneb viiest soost. [[Soomaa]] jääb Madal-Eestisse, kuid asub [[Madal-Eesti|Madal-]] ja [[Kõrg-Eesti]] piiril – [[Sakala kõrgustik]]u läänenõlval ja [[Pärnu madalik]]ul – [[Navesti jõgi|Navesti]], [[Halliste jõgi|Halliste]] ja [[Raudna jõgi|Raudna jõe]] [[vesikond|vesikonnas]]. Nimi Soomaa pärineb akadeemik [[Teodor Lippmaa]]lt, kes kasutas seda nime Edela- ja Kesk-Eesti piiril asuvate soode kohta.<ref name=":0" /> == Rabad == Soomaa rahvuspargis on viis raba: [[Valgeraba]], [[Öördi raba|Öördi]], [[Riisa raba|Riisa]], [[Kikepera raba|Kikepera]] ja [[Kuresoo (Suure-Jaani)|Kuresoo raba]]<ref name=":0" />. Soomaa põhiosa moodustab Kuresoo, mis on ühtlasi Eesti suurim raba. Kuresoo koosneb kolmest osast: Suitsna, Leetva ja Toonoja rabast<ref name=":0" />. == Suurvesi == {{Vaata|Soomaa suurvesi}} Soomaa tuntumaid vaatamisväärsusi on [[Soomaa suurvesi]] (nn viies aastaaeg). Üleujutused tekkivad enamasti kevaditi lume kiire sulamise ja jäämineku ajal. Sakala kõrgustiku lumeveed, mis valguvad Soomaale suuremate jõgede kaudu, ei mahu jõesängidesse ära ning ujutavad madalad tasandikud üle. Üksnes Halliste jõe kaudu pääseb vesi liikvele.<ref name=":0" /> == Floora == Soomaal on peaaegu 540 liiki soontaimi, üle 200 liigi sammaltaimi ja üle 360 liigi seeni. Kaitsealuseid liike on vähemalt 29.<ref name=":0" /><ref name="Majandamine" /> == Fauna == Soomaal elavad Eesti suurulukeist [[Põder|põdrad]], [[Metssiga|metssead]], [[Metskits|kitsed]], [[Pruunkaru|karud]], [[Hunt|hundid]] ja [[ilves]]ed. Esindatud on ka enamik Eesti väiksemaid metsloomi, sh [[kobras]], kes paisutab üles kraave ja ojasid. Lindudest kohtab Soomaal muu hulgas [[metsis]]eid ja [[Teder|tetresid]], samuti haruldasi [[Kotkad|kotkaid]], [[must-toonekurg]]i ja [[Kakulised|kakke]].<ref name=":0" /> Soomaal on elupaiga leidnud üle 40 liigi imetajaid, umbes 150 linnuliiki, 20 kalaliiki, neli liiki roomajaid, kuus liiki kahepaikseid ning 35 liiki kiile.<ref name="Majandamine" /> == Külastuskeskus == Soomaa rahvuspargi külastuskeskus asub [[Tipu]] külas. Rahvuspargi tasakaalustatud arengu toetamiseks tegutseb 1997. aastast MTÜ [[Soomaa Sõprade Selts]]. <gallery> Tõramaa puisniit Soomaal.JPG|Tõramaa puisniit Läti luht Soomaal.JPG|Läti luht Laugas Kuresoos Hüppassaare kohal.JPG|[[Laugas]] [[Kuresoo (Suure-Jaani)|Kuresoos]] Raudna jõgi Kuusekäära kohal.jpg|[[Raudna jõgi]] Kuusekäära kohal </gallery> == Vaata ka == * [[Lemmjõe keelemetsa õpperada]] * [[Hüpassaare õpperada]] * [[Ingatsi õpperada]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Kaldur, Marko|pealkiri=Avasta Soomaa|aasta=2016|koht=|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=}}</ref> <ref name="Majandamine">[https://maaelu.postimees.ee/6384048/valminud-on-soomaa-rahvuspargi-metsade-majandamise-hea-tava?_ga=2.19974584.1207419562.1536163562-1220928578.1428108633 "Valminud on Soomaa rahvuspargi metsade majandamise hea tava".] ''[[Postimees]]'' 6. september 2018.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Soomaa National Park|Soomaa rahvuspark}} * [https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/soomaa-rahvuspark Soomaa rahvuspark] keskkonnaameti kodulehel * [http://www.soomaa.net MTÜ Soomaa Sõprade Selts] * [https://www.err.ee/387760/ Soomaa rahvuspark pälvis kõrge tiitli] ERR.ee, 27. mai 2009. {{Eesti rahvuspargid}} [[Kategooria:Eesti rahvuspargid]] [[Kategooria:Soomaa rahvuspark| ]] 6z65pdplrjzvebh6ctwklflvbatsjyd 0 36301 7162227 7027395 2026-05-27T16:32:49Z ~2026-31694-09 230422 /* Presidendiks valimine */ noorim president oli theodor roosevelt 7162227 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib presidendist; Oliver Stone'i filmi kohta vaata artiklit [[JFK (film)]]}} {{viita}} {{infokast president | nimi= John F. Kennedy | pilt= John F. Kennedy, White House color photo portrait.jpg | amet= 35. [[Ameerika Ühendriikide president]] | ametiajaalgus= 20. jaanuar 1961 | ametiajalõpp= 22. november 1963 | eelmine= [[Dwight Eisenhower]] | järgmine= [[Lyndon Johnson]] | amet2= [[Ameerika Ühendriikide senaator]]<br>[[Massachusetts]]ist | ametiajaalgus2= 3. jaanuar 1953 | ametiajalõpp2= 22. detsember 1960 | eelmine2= [[Henry Cabot Lodge]] | järgmine2= [[Benjamin Smith]] | amet3= [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] liige Massachusettsist | ametiajaalgus3= 3. jaanuar 1947 | ametiajalõpp3= 3. jaanuar 1953 | eelmine3= [[James Michael Curley]] | järgmine3= [[Thomas O'Neill]] | sünniaeg= {{Sünniaeg|1917|5|29}} | sünnikoht= [[Brookline]], Massachusetts | surmaaeg= {{Surmaaeg ja vanus|1963|11|22|1917|5|12}} | surmakoht= [[Dallas]], [[Texas]] | alma_mater= | allkiri=John F Kennedy Signature 2.svg | partei= [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]] }} '''John Fitzgerald Kennedy''' (tuntud ka initsiaalide '''JFK''' all; [[29. mai]] [[1917]] [[Brookline]], [[Massachusetts]] – [[22. november]] [[1963]] [[Dallas]], [[Texas]]) oli 35. [[Ameerika Ühendriikide president]]. == Elu enne presidendiks saamist == [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teenis Kennedy USA mereväes. Ta oli algul [[nooremleitnant]] ja teenis torpeedokaatri [[PT-109]] kaptenina. 2. augustil 1943 rammis [[Jaapan]]i hävitaja [[Amagiri]] seda ja see uppus. PT-109-l oli parajasti 13 meeskonnaliiget, kellest hukkus 2 ja ka haavata sai 2 meest (mõlemad paranesid hiljem). Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses asuvale asustamata Ploomipudingi saarele, mida hiljem hakati kutsuma [[Kennedy saar]]eks, ja hiljem pisut kaugemal olevale suuremale [[Olasana saar]]ele, kus leidus [[kookospalm]]e ja [[vesi|vett]]. Selle [[kangelastegu|kangelasteo]] eest ülendati Kennedy [[leitnant|leitnandiks]] ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. John Kennedy oli [[USA Demokraatlik Partei|demokraat]]. Ta kandideeris 1946 [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|esindajatekotta]] tugeva demokraatliku meelsusega valimisringkonnas pärast seda, kui eelmine saadik [[James Curley]] loobus oma kohast, et saada [[Boston]]i linnapeaks. Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, võitis ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta kuus aastat ja sel ajal paistis ta silma isemeelsusega, hääletades korduvalt niinimetatud partei liinist teistmoodi. 1952. aastal kandideeris Kennedy [[Senat (USA)|senatisse]] ametis oleva senaatori [[Henry Cabot]]i vastu. Ta võitis valimised 51,34%-ga 48,35% vastu. Ta oli senaator 1953–1960. == Presidendiks valimine == [[1960. aasta USA presidendivalimised|1960. aasta presidendivalimistel]] võitis ta [[Richard Nixon]]it ja sai presidendiks. Kennedy poolt hääletas 49,7% ja Nixoni poolt 49,5% valijaist, aga Kennedy kogus 303 valijameest Nixoni 219 vastu. Kennedy oli kõige noorem mees peale [[Theodore Roosevelt|Theodore Roosevelti]], kes on USA presidendiks valitud, ja ta astus ametisse pärast [[Dwight Eisenhower]]it, kes oli oma ajal vanim, kes USA presidendiks valitud (hiljem on veel vanemana valitud Ronald Reagan, Donald Trump ja Joe Biden). == Tegevus presidendina == 17. aprillil 1961 toimus [[Sigade lahe dessant]], mille organiseerimist alustati juba enne Kennedy ametiaega. 1500 väliskuubalast maabus [[Sigade laht|Sigade lahes]] eesmärgiga kukutada [[Fidel Castro]]. 19. aprilliks oli ülestõus maha surutud ja selles osalenud üldiselt vangi langenud. Kennedy pidi astuma [[Kuuba]] valitsusega läbirääkimistesse ja kahe kuu pärast vabastas Kuuba vangid 53 miljoni [[USA dollar]]i väärtuses toiduainete ja arstiabivahendite vastu. Kennedy otsis seejärel võimalusi Castro mõrvamiseks ilma USA valitsuse ametliku sekkumiseta; muuhulgas pidasid ametiasutused läbirääkimisi maffia esindajatega, kellel olid Kuubal suurejoonelised ärihuvid. Samas ei kiitnud ta heaks [[USA vägede ülemjuhatus|vägede ülemjuhatuse]] ja [[USA kaitseministeerium|kaitseministeeriumi]] poolt 1962. aastal välja käidud [[Operatsioon "Põhjalaaned"|operatsiooni "Põhjalaaned"]] ("Northwoods"), mille raames pakuti välja mitmeid [[valelipurünnak]]ute stsenaariumeid USA sihtmärkide pihta, et luua ajend Kuuba ründamiseks. Kennedy presidendiksoleku ajal toimus [[Kuuba kriis|Kuuba raketikriis]]. Oma 22. oktoobril 1962 peetud kuulsas kõnes, milles ta kriisi puhkemisest teada andis, kuulutas ta muuhulgas välja Kuuba mereblokaadi ning lubas anda vastulöögi Nõukogude Liidu territooriumi pihta, juhul kui Kuubale paigutatavate tuumarakettidega teisi riike rünnatud oleks.<ref name="lcj3b" /> Kennedy õnnestus läbirääkimiste teel Nõukogude poolega, sh. otsevestlustes [[Nikita Hruštšov]]iga kriis kiiresti lahendada. Ühe oma viimase tuntuma kõnega esines Kennedy 10. juunil 1963, kui ta rääkis Washingtonis [[Ameerika Ülikool]]is teemal "Rahu strateegia".<ref name="jap2V" /> Selles kõnes lubas Kennedy, et USA loobub tuumakatsetustest atmosfääris, seni kuni ka teised riigid sellest kinni peavad, ning avaldas lootust, et võidurelvastumisele õnnestub piir seada, viidates ka võimalusele üldse relvadest loobuda. Samuti kutsus ta üles tugevdama ÜRO rolli konfliktide lahendamisel ja ärahoidmisel ning väljendas usku maailmakorda, kus "nõrgad ei pea kartma ja tugevad on õiglased". Juba oma ametisoleku esimesel aastal oli Kennedy ellu kutsunud vabatahtlike [[Rahukorpus]]e (Peace Corps) programmi. Tähelepanu on pälvinud ka Kennedy poolt 4. juunil 1963 välja antud [[seadlus]] (Executive Order) nr 11110, mis lakooniliselt üht varasemat seadlust täiendades andis [[Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium|USA rahandusministeeriumile]] õiguse väljastada hõbedaga tagatud paberraha. == Mõrv == [[John F. Kennedy atentaat|John Kennedy mõrvati]] Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks [[Lee Harvey Oswald]]. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Väärib mainimist, et Oswald tapeti hämara taustaga ööklubiomaniku [[Jack Ruby]] poolt juba 24. novembril 1963, kui teda parajasti politseijaoskonnast vanglasse üle hakati viima. Oswald asus töökohale [[Texase Kooliõpikute Hoidla|kooliõpikute laos]], kus atentaadi ajal viibis, alles 15. oktoobril 1963; s.o pärast Kennedy Dallase visiidi väljakuulutamist. Seejuures vallandati eelmisel päeval lao 8 töötajat.<ref name="qyynF" /> Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ei ole kedagi süüdi mõistetud. USA Kongressi Esindajatekoja poliitmõrvade erikomisjon otsustas 1979. aastal, et Kennedy mõrva puhul oli ilmselt tegu vandenõuga, mitte ainumõrvariga. Aastaid hiljem avalikuks tulnud ametlikest allikmaterjalidest on teada, et krüptoloogilise side alal töötanud USA armee reamees [[Eugene Dinkin]] lahkus 4. novembril 1963 ilma loata oma tööpostilt [[Metz]]i linnas [[Prantsusmaa]]l, ületas võltsitud dokumente kasutades [[Šveits]]i piiri, ning pöördus [[Genf]]i linnas [[ÜRO]] pressibüroo poole, teatades, et president Kennedy vastu sepitsetakse [[CIA]] ja USA armee võimukoridorides vandenõud, ning andes teada ka selle hiljem aset leidnud kuriteo täpse aja ja koha. Mõned päevad hiljem pöördus ta samal teemal ka USA esinduse poole [[Luxembourg]]is. Dinkin arreteeriti 13. novembril ja paigutati psühhiaatriahaiglasse (hiljem sõjaväehaiglasse), kus teda põhjalikult uuriti.<ref name="3xUin" /> Dinkini raport jõudis ka atentaati uuriva [[Warreni komisjon]]ini, kes oma mahukas lõppraportis seda aga ei maininud. Seejuures on ilmekas, et komisjoni liikmete hulka kuulus teiste hulgas ka CIA pikaajaline väga mõjukas direktor [[Allen Dulles]], kelle Kennedy oli pärast [[Sigade lahe dessant|Sigade Lahe fiaskot]] vallandanud. Komisjoni liikmed määras ametisse äsja presidendi ametivande andnud asepresident [[Lyndon Johnson]], keda paljud uurijad on samuti Kennedy mõrva vandenõuga sidunud. Muuhulgas tunnistas seda oma surivoodil eriagent [[E. Howard Hunt]], kes oli teadaolevalt seotud nii [[Sigade lahe dessant|Sigade lahe dessandi]] kui hiljem president [[Richard Nixon|Nixoni]] tagasi astumiseni viinud [[Watergate'i skandaal]]iga.<ref name="0GAfW" /> Paljud Kennedy mõrva üksikasjadest teadlikud inimesed hukkusid kahtlastel asjaoludel. Üheks näiteks on Kennedy perekonnale lähedane seltskonnadaam ja kunstnik [[Mary Pinchot Meyer]], kes tapeti mööduja poolt jalutuskäigul vähem kui aasta pärast Kennedy mõrva. Pinchot Meyeri sõber [[Timothy Leary]] selgitas oma autobiograafias "Tagasipõiked" ("Flashbacks"), et Meyer oli viinud Kennedyga läbi rohkesti spirituaalseid seansse, mille eesmärk oli aduda [[külm sõda|külma sõja]] mõttetust ning mille vältel tarvitati nii [[kanep]]it kui ka [[LSD]]-d. Pärast Kennedy mõrva helistanud emotsionaalses šokis Meyer Learyle ning teatanud talle: "Nad ei suutnud teda enam kontrollida. Ta muutus liiga kiiresti. Nad on kõik kinni mätsinud." 8. novembril 1965 leiti [[New York|New Yorgis]] oma kodus surnuna ajakirjanik [[Dorothy Kilgallen]], kes oli tegelenud John Kennedy mõrva uurimisega.<ref name="OobHB" /> == Pulitzeri preemia == John Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud [[Pulitzeri preemia]]. Selle pälvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest. Raamatu kaasautoriks, keda kaanele ei kirjutatud, oli tema lähedane nõunik ja kõnede kirjutaja [[Theodore Sorensen]]. == Eesti külastus == 22.–24. mail 1939 külastas John Kennedy osana Euroopa ringreisist eraviisiliselt Eestit.<ref name="PEIUm" /> John F. Kennedy saabus Tallinna 22. mail Poola lennufirma LOT lennukiga ja veetis siin kaks päeva. Suure tõenäosusega peatus ta USA saadiku Eestis ja Lätis [[John C. Wiley]] residentsis, mis asus majas Vabaduse väljak 7 (praegune Tallinna linnavalitsuse hoone); teise versiooni järgi hiljuti valminud esindushotellis [[Palace]]. Eestist lahkus Kennedy 24. mail Narva kaudu NSV Liitu. 28. oktoobril 1960 viitas Kennedy sellele külastusele vastustelegrammis tema presidendiks saamist toetanud väliseestlaste komiteele.<ref name="kdw1U" /> See külastus on oluline episood Mart Sanderi romaanitsükli "Litsid" II osas, millest aastal 2021 valmis ka film "[[Kennedy intsident]]". == Isiklikku == Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu [[Kennedy perekond|Kennedyte perekonda]]. Tema isa oli [[Joseph P. Kennedy, Sr.|Joseph P. Kennedy seenior]] President Kennedyl oli kaheksa õde-venda, teiste seas nooremad vennad [[Massachusetts]]i senaator [[Edward Kennedy]] ja 1968. aastal tapetud [[justiitsminister]] ja senaator [[Robert Kennedy]]. Vanim vend [[Joseph P. Kennedy, Jr.|Joseph]], kes esialgu pidi isa järglasena poliitikuks saama, langes maailmasõjas [[lendur]]ina. Kennedy intellektipuudega nooremale õele Rosemary Kennedyle sooritati 1941. aastal isa nõusolekul, kuid ema teadmata lobotoomia, mis tema vaimseid võimeid veelgi vähendas. Kennedy noorem vend [[Robert Kennedy]] mõrvati 5. juunil 1968 kohe pärast tema olulist võitu Demokraatliku Partei presidendikandidaadi eelvalimistel California osariigis. John Kennedy oli abielus [[Jacqueline Kennedy-Onassis|Jacqueline Kennedyga]]. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. Ka esimene rasedus katkes. Jacqueline Kennedy oli ahelsuitsetaja, ning suri 64-aastaselt vähki. Kennedy poeg [[John Kennedy juunior]] hukkus koos oma naise Caroline'i ja naiseõega väikelennuki õnnetuses 16. juulil 1999, kui nad olid külalistena teel pulma. Ta oli kaalumas poliitiku ametit. Kennedy tütar [[Caroline Kennedy]] on diplomaat, USA saadik Jaapanis. Kennedy kannatas krooniliste seljavalude käes ning oli ilmselt seksisõltlane. Kennedy 45. sünnipäeva tähistamisel New Yorgi [[Madison Square Garden]]is 1962. aastal esines talle [[Marilyn Monroe]] omaloodud lauluga "Happy Birthday, Mr. President!".<ref name="EYzVW" /> Kennedy kommenteeris naljavõtmes, et võib pärast sellist kingitust poliitikast lahkuda. Tegelikult katkestas ta Monroega romantilised suhted ning juba vähem kui kolme kuu pärast hukkus Monroe kahtlastel asjaoludel. Kennedyte perekonda tabanud õnnetusi on nimetatud ka [[Kennedyte needus]]eks. == Vaata ka == * [[Ich bin ein Berliner]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="lcj3b">https://www.youtube.com/watch?v=EgdUgzAWcrw</ref> <ref name="jap2V">http://www.jfklibrary.org/Asset-Viewer/BWC7I4C9QUmLG9J6I8oy8w.aspx</ref> <ref name="qyynF">http://jfkthelonegunmanmyth.blogspot.com/2013/01/roy-truly-truly-interesting-character_14.html</ref> <ref name="3xUin">http://www.maryferrell.org/pages/Allegations_of_PFC_Eugene_Dinkin.html</ref> <ref name="0GAfW">http://www.godlikeproductions.com/forum1/message380300/pg1{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="OobHB">http://spartacus-educational.com/JFKkilgallen.htm</ref> <ref name="PEIUm">http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/john-f-kennedy-kais-1939-aastal-eestis?id=67130464</ref> <ref name="EYzVW">https://www.youtube.com/watch?v=mWaEGH2nImU</ref> <ref name="kdw1U">http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/kennedy-kiri-eestlastele?id=69079135</ref> }} == Kirjandus == * William Manchester, "Presidendi surm: 20.–25. november 1963". Lühendatult inglise keelest tõlkinud Raivo Rammus. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] 1970, 414 lk * Alan Posener, "John F. ja Jacqueline Kennedy: Valge Maja kuningapaar". Saksa keelest tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Eesti Raamat, Tallinn 2000, 110 lk * Robert Dallek, "JFK: John F. Kennedy: katkenud elu: 1917–1963". Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn 2004, 852 lk * [[Jim Marrs]], "Crossfire: The Plot That Killed Kennedy" ehk "Risttuli: Vandenõu, mis tappis Kennedy" * James W. Douglass, "JFK and the unspeakable : why he died and why it matters", New York, 2010. == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{vikitsitaadid-tekstina}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Dwight Eisenhower]]|nimi=[[Ameerika Ühendriikide president]]|aeg=1961–1963|järgnev=[[Lyndon Johnson]]}} {{lõpp}} {{USApresident}} {{JÄRJESTA:Kennedy, John}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide presidendid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide senaatorid]] [[Kategooria:Tapetud poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1917]] [[Kategooria:Surnud 1963]] iy6uoy2g3tg0kuk16muz8nr5m0xdhpv 0 36676 7162443 6880852 2026-05-28T05:10:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162443 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| käsitleb vaba tarkvara nii, nagu seda määratleb Vaba Tarkvara Sihtasutus. Tasuta tarkvara kohta vaata [[Tasuta tarkvara]].}} {{toimeta}} '''Vabavara''' ehk '''vaba tarkvara''' või '''vabatarkvara''' on [[Vaba Tarkvara Sihtasutus]]e määratluse kohaselt [[tarkvara]], mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada. Vabadus sellistest piirangutest on vabavara kontseptsioonis niivõrd keskne, et vabavara vastand on [[omanduslik tarkvara]], mitte tarkvara, mida müüakse raha eest, nagu näiteks [[kommertstarkvara]]. Vabavara kohta kasutatakse vahel ka ingliskeelseid nimetusi ''libre software'' ehk ''libreware'' või pikemalt "vaba ja avatud [[lähtekood]]iga tarkvara" (inglise keeles "free/libre and open source software" lühendiga ''FOSS'' või ''FLOSS''). ==Kasutus== Vaba tarkvara mõiste lõi [[Richard Stallman]], Vaba Tarkvara Liikumise rajaja. Termin "vaba tarkvara" tuleb ingliskeelsest terminist "free software", kus sõna ''free'' tähistab ''vabadust'', mitte ''hinda''. Enamikku vabast tarkvarast levitatakse tasuta üle arvutivõrgu, n-ö liini pealt – või liiniväliselt (väljaspool arvutivõrke), levitamise marginaalse hinna eest, kuid hinna marginaalsus pole kohustuslik ja igaüks võib müüa koopiaid mistahes hinnaga. Läbivate suurtähtedega ingliskeelne termin "Open Source" ("avatud lähtekood") on lisatud definitsiooni, mis oli esialgselt loodud 1998. aastal [[Debian]]i ümberkirjutuses [[GNU]] "Vaba tarkvara" definitsioonist. Selle tulemusena on peaaegu kõik avatud lähtekoodiga programmid ka vaba tarkvara, kuid on olemas mõned erandid. Ehkki avatud-lähtekoodi ja vaba tarkvara liikumised jagavad peaaegu identseid litsentsikriteeriume ja arendusmetoodikaid, on Stallmani meelest kahe liikumise vastavad filosoofiad fundamentaalselt erinevad. Stallman toetab termineid "vaba/avatud-lähtekoodi-tarkvara" ("Free/Libre/Open-Source Software", "FLOSS") ning "vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara" ("Free and Open Source Software", "FOSS"), et vastavalt viidata "avatud-lähtekoodi tarkvarale" ja "vabale tarkvarale", et mitte ilmtingimata kahe kampaania <!--aidake tõlkida sõna camp - http://dictionary.reference.com/search?q=camp -->vahel valida või neid lahutada, aga ta palub inimestel kaaluda "vaba tarkvara" kampaania toetamist. <!--seoses sellega peaks kasutajaid viitama" artiklile "avatud lähtekoodiga tarkvara vs vaba tarkvara" rohkema info jaoks, kuid ma kardan, et seda artiklit pole--> [[Tasuta tarkvara|Tasuta tarkvara]] on tarkvara, mis on saadaval tasuta (ilma raha maksmata), kuid on üldjoontes [[Omanduslik tarkvara|omanduslik]], kuna kasutajatel ei ole vabadust seda kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada. Tasuta tarkvara lähtekood pruugib või ei pruugi olla avaldatud ning luba muudetud versioonide edasijagamiseks pruugib või ei pruugi olla antud, seega tasuta tarkvara on ''gratis'' ehk ''tasuta'' ja mitte ''libre'' ehk ''vaba''. == Ajalugu == Vaba tarkvara lühike ajalugu: * 1960-ndad ja 1970-ndad – tarkvara nähti kui täiendusena<!--add-on-->, mida [[suurarvutite]] tarnijad varustasid, et raalid siis kasutuskõlbulikuks teha. Sellest johtuvalt programmeerijad ja arendajad jagasid oma tarkvara vabalt. See oli eriti laialdane suurtes kasutajagruppides, nagu DECUS, mis oli DEC Kasutajate Grupp (''Digital Equipment Corporation Users Group''). * 1977. aastal pandi kokku First Berkeley Software Distribution ehk 1[[BSD]]. * 1970. aastate lõpp ja 1980. aastate algus – ettevõtted hakkasid programmeerijatele jooksvalt piiranguid seadma tarkvara litsentsilepingutega. Mõnikord oli niimoodi seetõttu, et ettevõtted teenisid juba siis tarkvaramüügist raha või püüdsid lähtekoodi peites hoida riistvara eripärasid vaka all. Teinekord tulenesid piirangud sellest, et kiirelt kasvavas ja varem eklektilises tööstuses suurenes korporatiivne suhtumine, mis nägi intellektuaalse omandi kaitset normina, isegi kui see ärile mingit kasu ei toonud. [[Bill Gates]] andis muutuvatest aegadest märku, kui ta kirjutas kuulsa "Avaliku kirja hobilistele", kus ta soovitas häkkeritel tungivalt lõpetada litsentsilepingute murdmise teel "varastamise". * 1983 – Richard Stallman mõtles [[GNU]] projektile (GNU tegelik kirjutamine algas 1984. jaanuaris), rajades Vaba Tarkvara Sihtasutuse ("Free Software Foundation", FSF) <ref>{{Netiviide |url=http://www.gnu.org/fsf/fsf.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2006-02-01 |arhiivimisaeg=2004-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20041023030804/http://www.gnu.org/fsf/fsf.html |url-olek=ei tööta }}</ref> kaks aastat hiljem, pärast sügavat pettumust arvutitööstuse ja kasutajate kultuuris. Üks selline intsident oli, kui printer ei töötanud, kuna Stallman ei saanud vea parandamiseks häkkida lähtekoodi, sest seda oli varjatud. Ta tutvustas "vaba tarkvara" ja "[[copyleft]]" definitsiooni, mis oli üles ehitatud<!--designed--> kõigile tarkvara vabaduse tagamiseks.<ref>http://cisn.metu.edu.tr/2002-6/free.php</ref> Mõned reageerisid väga pahaselt Stallmani seisukoha vastu, pidades seda idealistlikuks nonsensiks ning teda pilati ja kritiseeriti kõvasti. * Tänapäev – vaba tarkvara on väga edukas rahvusvaheline jõupingutus. Nõnda valmib tarkvara, mida kasutavad üksikisikud, suured organisatsioonid ja kogunisti terved riigid. Vaba tarkvara on massiivne tööstus. Vaba tarkvara mudeli majanduslikke eeliseid ja vähemal määral ka eetilisi põhimõtteid, millele see rajati, on hakatud laialdaselt tunnustama, isegi põhivoolu meedia poolt. Mõned teised, mittetarkvara tööstused, on hakanud ka tunnustama Vaba tarkvara sõnumi väärtust: näiteks teadlased vaatavad rohkem avatumate arendusprotsesside poole ning riistvara, nagu näiteks [[mikrokiip]]e, hakatakse juba arendama [[Copyleft]]i litsentside all (vt nt [[OpenCores]]i projekt). ''[[Creative Commons]]'' ja ''[[Avatud sisu]]'' (''Open Content'') liikumised on samuti suuresti mõjutatud vabast tarkvarast. == Vaba tarkvara litsentsid == Stallmani ja FSF järgi annavad vaba tarkvara litsentsid: *vabaduse käitada programmi mistahes eesmärgil (nimetet "vabadus 0"); *vabaduse uurida ja muuta programmi ("vabadus 1"); *vabaduse kopeerida programmi, et sul oleks võimalik aidata naabrit ("vabadus 2"); *vabaduse täiustada programmi ja oma täiustused avalikustada, et kogu kogukond sellest kasu lõikab ("vabadus 3"). Vabadused 1 ja 3 vajavad juurdepääsu [[lähtekood]]ile, kuna tarkvara uurimine ja muutmine ilma lähtekoodita on erakordselt keeruline ning vägagi ebaefektiivne võrreldes märkmetega varustatud lähtekoodiga. Vaba Tarkvara Sihtasutus ja Avatud Lähtekoodi Initsiatiiv (Open Source Initiative; OSI) avaldavad mõlemad nimekirju litsentsidest, mis nad on välja selgitanud kui ühilduvatena nende definitsiooniga vastavalt vabast tarkvarast ja avatud lähtekoodiga tarkvarast.<ref>{{Netiviide |url=http://www.gnu.org/licenses/license-list.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2006-03-31 |arhiivimisaeg=2011-08-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110825004145/http://www.gnu.org/licenses/license-list.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Nimekirjad on paratamatult mittetäielikud, kuna kumbki organisatsioon ei pea olema litsentsist teadlik selle tarvis, et võimaldada neid vabadusi. Peale nende kahe organisatsiooni näevad mõned inimesed Debiani projekti pakkuvat kasulikku nõu selle kohta, kas mingid konkreetsed litsentsid langevad kokku<!--comply; teised variandid: ühilduvad, lähevad kokku--> Debiani vaba tarkvara juhenditega.<!--Kas selleks oleks tarvis linki, nagu ingliskeelses variandis?--> Heakskiidetud litsentsidest Debian nimekirja ei avalda, seega selle hinnanguid tuleb jälgida, kontrollides, millist tarkvara nad on lubanud oma arhiividesse. Ometi on see haruldane, kui litsents on kuulutatud ühilduvaks FSF või OSI ja mitte teise poole poolt<!--äkki on ingliskeelses halb sõnastus või minu oma on paha. Ma sain sellest nii aru, et on haruldane, kui näiteks OSI kuulutab, et litsents on ühilduv ja FSF kuulutab, et ei ole--> (erandiks on Netscape Avalik Litsents (Netscape Public License, NPL), mida kasutati varajaste Mozilla versioonidega), seega tingimuste täpsed definitsioonid ei ole poleemikat tekitanud. Terminid ''Libre software'', FLOSS, FOSS JA OSS/FS ei oma formaalseid tähendusi või ''de facto'' arbitraatoreid. Enamik vaba tarkvara kasutab väikest rühma litsentse. Kõige populaarsemad neist on [[GNU GPL|GNU Üldine avalik litsents]], [[GNU vähem üldine avalik litsents]], [[BSD litsents]], [[Mozilla avalik litsents]], [[MIT litsents]] ja [[Apache litsents]].<!-- milline on mitteavalik, ehk salajane litsents ??? --> Tarkvara, mis ei ole vaba tarkvara, on tuntud kui [[omanduslik tarkvara]] (''proprietary software''). See võib tulla kas mõnedega või üldse ilma ülaltoodud vabadustest ning peaaegu alati tuleb see lõppkasutaja litsentsilepinguga (End User License Agreement, EULA), mis näib tahtvat kasutada lepinguseadlust ja/või võlaõigusseadust eesmärgiga piirata kasutajate õigust tarkvara teatud viisidel kasutada.<!--käitada?--> FSF-i vaba tarkvara definitsioon jätab tähelepanuta hinna. Laserplaadid, mis sisaldavad vaba tarkvara, nagu näiteks [[Linuxi distributsioon|GNU/Linuxi distributsioone]], on tavaliselt müüdavad. Kuna sellegipoolest on plaadiostjal vaba tarkvara vabadused, on see vaba tarkvara. [[Tasuta tarkvara|Tasuta tarkvara]], mis sisaldab piiranguid, mis on vastuolus FSF-i definitsiooniga, peetakse omanduslikuks. Näiteks on lähtekood kättesaamatu, edasilevitajatel (-tarnijatel) võib olla keelatud nõuda tasu, jne. Inglise keeles kasutavad mõned inimesed sõna ''libre'', et välistada sõna ''free'' kahemõttelisust (inglise ''free'' on nii "vaba" kui "tasuta"). Vaba tarkvara variatsioonid FSF-i definitsiooni järgi: * [[Copyleft]] litsentsid, neist kõige prominentsem [[GNU GPL|GNU Üldine Avalik Litsents]]. Autor säilitab koopiaõiguse ning lubab teatud tingimustel edasilevitamist ja muutmist, tagamaks, et kõik muudetud versioonid jäävad vabaks. * [[Avalik omand|Avalikus omandis]] tarkvara (inglise ''Public Domain software'') – autor on koopiaõiguse loovutanud. Kuna avaliku omandi tarkvaral puudub autorikaitse, võib seda vabalt ühendada mistahes töö sisse, olgu see omanduslik või vaba. * BSD-stiili litsentsid, niimoodi nimetatud, kuna neid rakendatakse suurele hulgale [[BSD]] opsüsteemidega levitatavale tarkvarale. Autor säilitab koopiaõiguse ainuüksi garantiist lahtiütlemise ja muudetud tööde temale korraliku omistamise<!--requires [...] proper attribution--> kohustamise eesmärgil, kuid lubab edasilevitamist ja muutmist ''mistahes'' töödes, isegi omanduslikes. Copyleftiga litsentseeritud tarkvara autoriõiguse omanik võib valmistada ja müüa versioone mistahes litsentsiga lisaks esialgse versiooni vaba tarkvarana levitamisele. Paljud vabatarkvara<!--siin on sõna meelega koos--> ettevõtted niimoodi teevadki; see ''ei piira'' copyleft versiooniga kasutajatele antud õigusi. Kõik vaba tarkvara litsentsid peavad kasutajatele tagama kõik ülalpool toodud vabadused. Välja arvatud siis, kui rakenduste litsentsid on ühilduvad, on programmide kombineerimine lähtekoodi kokku segades või otseselt binaaride ühendamise teel ometigi problemaatiline, litsentside tehniliste peensuste pärast. Kaudselt kokkuühendatud programmid võivad seesugust probleemi vältida. == Vaba tarkvara näiteid == Silmapaistev vaba tarkvara: * Operatsioonisüsteemid: [[GNU/Linux]], [[BSD]] ja [[Darwin (operatsioonisüsteem)|Darwin]]. * [[GNU Compiler Collection|GCC]] kompilaatorid, GDB silur (debugger) ja [[C (programmeerimiskeel)|C]] [[teek|teegid]] (''libraries''). * Serverid: BIND nimeserver, Sendmail e-posti transport, [[Apache HTTP Server]] ja [[Samba (tarkvara)|Samba]] failiserver. * Relatsioonilised andmebaasisüsteemid:<!--parim vaste sõnadele 'relational database systems'--> [[MySQL]] ja [[PostgreSQL]]. * Geoinfosüsteemid: [[GRASS]]. * Programmeerimiskeeled: [[Perl]], [[PHP]], [[Python (keel)|Python]], [[Ruby (programmeerimiskeel)|Ruby]] ja [[Tcl]]. * Arvutuskeskkonnad: [[IDL]], [[Scilab]], [[R (programmeerimiskeel)|R]]. * Graafilise kasutajaliidesega seoses: [[X Window System]] ja X.org; [[GNOME]] ja [[KDE]] töölauakeskkonnad. * [[LibreOffice]] kontoritöö pakett, [[Mozilla Suite]] ja [[Firefox|Mozilla Firefox]]i brauserid ning [[GIMP]] graafikatöötlusprogramm. * Trükiladumise<!--parim vaste sõnale typesetting--> ja dokumendi ettevalmistus-süsteemid [[TeX]] ja [[LaTeX]]. * [[MediaWiki]], tarkvara, millel töötab Vikipeedia. Vaba Tarkvara Kataloog ("Free Software Directory") on vabatarkvara projekt, mis haldab suurt andmebaasi vaba tarkvara pakettidest. Päris palju vaba tarkvara toetab mittevabu Microsoft [[Windows]]i või mittevabu Unix platvorme ning mittevaba tarkvara saab toetada vabu platvorme, ehkki vabatarkvara-puristid (ingliskeelsest sõnast ''pure'' – puhas) eelistavad üleni vaba tarkvara vabal platvormil, nagu [[GNU/Linux]]. Vaba tarkvara paketid moodustavad tarkvara ökosüsteemi, kus tarkvara võimaldab varustada teenuseid, saavutades vastastikuse kasu: näiteks Apache veebiserver haldamas HTTP protokolli, kasutades moodulit mod_python, et võimaldada dünaamilist sisu. ==Sotsiaalne tähendus == ===Positiivsed sotsiaalsed tagajärjed=== * Vaba tarkvara on üldiselt saadaval vähese või puuduva kuluga (see on tasuta). Kui vaba tarkvara levib, siis selle kasulikkus on püsiv või isegi suureneb võrguefekti<!--äkki võrgumõju?--> tulemusel. Seega on vaba tarkvara puhas avalik hüvang ja mitte isiklik hüvang. * Selle vabadustest tulenevad püsivalt madalad kulud võrreldes omandusliku tarkvaraga, suurendades juurdepääsu tarkvarale ja selle majanduslikele ja sotsiaalsetele kasudele.<!--parem sõna; algvariant benefit--> * Enamgi veel, vaba tarkvara avatus kergendab selle internatsionalisatsiooni (näiteks programmide tõlkimist emakeelde), andes juurde ja luues majanduslikku ja sotsiaalset kasu.<!--benefit, eks ole...--> ===Negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed=== Võimalik majanduslike mõjustajate kadu tootmaks tarkvara, mis oli kaitstud koopiaõiguse seadusega või patentidega. Vaba tarkvara koopiaid saab müüa, ehkki sel juhul on tihti vähem ajendeid vaba tarkvara ostmiseks, kui seda saab hankida tasuta. ==Poliitiline iseloomustus== Arvutitarkvara on elutu ja seega mittepoliitiline. Ometi on selle mõjud ühiskonnale, nagu ka kõne, poliitilised. ===Vaba tarkvara kui kommunistlik liikumine=== SCO peadirektor<!--tiitel CEO--> [[Darl McBride]] on kaldunud iseloomustama vaba tarkvara kui [[kommunism|kommunistlikku]].<ref>http://www.economist.com/business/displayStory.cfm?story_id=2020889</ref> Ameerika Ühendriikide kontekstis kasutab süüdistus [[antikommunism]]i mõjuka<!--tugeva?--> pärandi mõjujõudu turul või seaduseasjades<!--legal matters--> efekti esilekutsumiseks.<ref>https://archive.today/20120722232944/http://news.com.com/2010-7344-5083904.html</ref> Kommunism vastustab vaba turgu ning heidab kõrvale<!--reject; ka "tagasi lükkama"--> eraomandi. Vaba tarkvara annab kasutajatele samu vabadusi, mida omab koopiaõiguse valdaja<!--copyright holder; ka kui "...valdab koopiaõiguse omanik"-->, samas kui omandusliku tarkvara omanikud piiravad vabadusi kasumiteenimise eesmärgil. Kollektiivse valduse<!--ownership--> mudelid vabas tarkvaras on vastuolus kapitalistliku omanduse ja tootmisega.{{lisa viide}}<!--ownership and production--> Siiski annavad vaba tarkvara litsentsid vabaduse tarkvara edasijagamise eest raha küsida.<!--Kuidas kahe viimase sõna asemel oleks parem tõlkida "charge a price"?--> Lisaks on ühel või rohkemal autoriõiguse omanikul abiks autorikaitseseadus,<!--Võiks olla ka "koopiaõiguseseadus", kuid Eesti keeles seda nii tihti ei kasutata--> panemaks vajadusel maksma nende vabatarkvara paketi litsentsi jõu. === Vaba tarkvara kui libertaarne liikumine === [[Libertarianism|Libertaarset]] ideaali saab kirjeldada kui toetavat sotsiaalse vabaduse (kaasa arvatud [[sõnavabadus]]e, vaba ajakirjanduse ja [[privaatsus]]e), majandusvabaduse (kaasa arvatud [[eraomand]]i ja kontrolli eraomandi üle) ning [[vabaturumajandus]]e pooldamist. On tõendeid, et vaba tarkvara ühildub selliste libertaarsuse ideaalidega nagu [[ettevõtlusvabadus]], intellektuaalne omand<ref>http://libertariannation.org/a/f31l1.html</ref> ja privaatsuse kaitse. Vaba tarkvara litsentsitingimused garanteerivad, et kes iganes, omades taolist tarkvara, omab juurdepääsu ka selle lähtekoodile ning õigust tarkvara muuta, reprodutseerida<!--"modify, reproduce" ehk selles võtmes, et "muuta, taastoota" või "muuta ja siis muudetut kopeerida"--> ja levitada. Seega on igal erialaste teadmistega isikul võimalik teha vajadusel tarkvaras muudatusi ning pakkuda tootetuge. Muudatusi on võimalik teha tänu juurdepääsule toote lähtekoodile ning muid tugiteenuseid on võimalik pakkuda neil, kes on toote haldajate<!--kas|haldajate|hooldajate|parem vaste sõnale 'maintainer'?--> ja kasutajatena seda uurinud. Tulemuseks on konkurentsile avatud ning laia osalejateringiga turg<!--marketplace-->. Turule sisenemisbarjääre on vähe või nad puuduvad üldse, kuna kõik toote arendamiseks ning tugiteenuste pakkumiseks vajalikud õigused on litsentsiga lubatud. Sellise konkurentsi loomine teenuste jaoks on köitev libertaarsele ideaalile vabast turust ning hõlbustab ettevõtete loomist. == Vaata ka == *[[Vaba tarkvara laul]] *[[Vaba tarkvara päev]] *[[Avalik hüvis]] *[[Tasuta tarkvara]] == Viited == {{Viited|2}} == Välislingid == {{Commonskat|Free software}} * [http://atveries.lv/cd/index-ee.html Läti Ülikooli Linuxi-keskuse vabatarkvaravalik] *[http://www.youtube.com/watch?v=9sJUDx7iEJwKlipp Richard Stallmann laulab Vaba tarkvara laulu] * [http://www.tousauxbalkans.net/%D0%A1%D0%B0%D0%B4%D0%B8_%D0%BC%D0%BE%D0%BC%D0%B0_%D0%B1%D0%B5%D0%BB%D0%B0_%D0%BB%D0%BE%D0%B7%D0%B0 Bulgaaria tantsulaul ''Sadi moma bela loza''] Muusikaline inspiratsioon Richard Stallmannile [[Kategooria:Vaba tarkvara| ]] kufdu9a4eeb74x6g1mdiysp8ru6iqvb 0 39361 7162464 6879876 2026-05-28T06:24:04Z Kk 6201 /* Vaata ka */ 7162464 wikitext text/x-wiki '''Fenomenoloogiline filosoofia''' ehk '''fenomenoloogia''' on [[filosoofia]] suund, mis peab filosoofilise uurimise [[alus (filosoofia)|alus]]<nowiki/>üksuseks [[fenomen]]i. Fenomenoloogia on saanud alguse [[Edmund Husserl]]i [[fenomenoloogia|fenomenoloogilisest]] [[teadvus]]e käsitlusest, mis vastandus toonastele [[psühhologism|psühhologistlikele]] arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust millelegi suunatuna ([[intentsionaalsus|intentsionaalsena]]). == Lühiülevaade == Fenomenoloogilise filosoofia kandja pole koolkondlik ühtsus ega mingite fenomenoloogiliste [[Aksioom|aksioomide]] kogum, vaid pigem sarnane lähtepunkt, mida nimetatakse [[fenomenoloogiline meetod|fenomenoloogiliseks meetodiks]]. See filosoofilise uurimise meetod on saanud alguse Husserli kutsest pöörduda filosoofiate asemel "[[asjade endi juurde]]". Husserl vastandus [[naturalistlik psühholoogia|naturalistliku psühholoogia]] uurimismeetodile, mis välistab teadvuse intentsionaalsete fenomenide antuse või kirjeldab neid mitte neist endist lähtuvalt, vaid taandab need millelegi nende suhtes välisele. Tuntuimad fenomenoloogilise filosoofia edasiarendajad on olnud [[Martin Heidegger]], [[Max Scheler]] ja [[Eugen Fink]]. Prantsuse filosoof [[Maurice Merleau-Ponty]] on saksa fenomenoloogiast eemalseisjana viinud fenomenoloogia ideed ellu oma [[taju fenomenoloogia|"Taju fenomenoloogias"]]. Fenomenoloogiast on olnud mõjutatud ka [[eksistentsialism|eksistentsialistlik filosoofia]] ([[Jean-Paul Sartre]], [[Karl Jaspers]]) ja üldse suurem osa XX sajandi prantsuse filosoofiast ([[Jacques Derrida]], [[Michel Foucault]], [[Emmanuel Levinas]] jpt, kuid näiteks mitte [[Gilles Deleuze]]). Husserl põhjendab fenomenoloogia lõpuks [[transtsendentaalne ego|transtsendentaalses egos]], millega ta loob transtsendentaalse fenomenoloogia, mida enamik tänapäeva fenomenoloogilise filosoofia esindajaid ei järgi. Fenomenoloogiline meetod [[rakendusteadus]]tes tähendab eelkõige [[kvalitatiivsed uurimismeetodid|kvalitatiivsete uurimismeetodite]] rakendamist. Uuritava valdkonna sisu analüüsitakse selle eripära mõistmiseks, omistamata uuritavale eelnevaid hinnanguid või väärtusi ning jättes ka kõrvale [[eriteadus]]te mudelid. Näiteks usutakse, et igapäevase inimkäitumise analüüs võimaldab paremini mõista selle olemust ning et isiksuse unikaalsust on võimalik mõista läbi selle ühiskonna, milles ta elab. Uurimise algmaterjalina eelistatakse subjektiivset teadvustatud kogemust. Uurimisel ollakse orienteeritud uue avastamisele, mistõttu fenomenoloogilised uurimismeetodid on suhteliselt vabad.<ref>Orbe, Mark P. (2009). Phenomenology. In S. Littlejohn, & K. Foss (Eds.), Encyclopedia of communication theory. (pp. 750-752). Thousand Oaks, CA: SAGE Publications, Inc.</ref> == Fenomenoloogiline meetod == Kuigi fenomenoloogia on arenenud mitmes suunas, ühendab selle mitmekesisust siiani fenomenoloogiline meetod, mis lähtub eelkõige fenomeni esmasusest selle ilmingute suhtes. Fenomenoloogilise meetodi üks selgepiirilisemaid määratlusi leidub Heideggeri tuntuima teose "[[Olemine ja aeg]]" seitsmendas paragrahvis. Selle selgituseks filosoofilise uurimise printsiibina täiendab Heidegger fenomenoloogilist meetodit hiljem [[fenomenoloogiline reduktsioon|fenomenoloogilise reduktsiooni]], [[fenomenoloogiline konstruktsioon|konstruktsioon]]i ja [[fenomenoloogiline destruktsioon|destruktsioon]]i komponentidega, mis üheskoos igasugust fenomenoloogilist käsitlust filosoofiast peaks kandma. ==Vaata ka== *[[Fenomenoloogiline seminar]] *[[Alfred Koort]]: [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=399 "Fenomenoloogiline filosoofia"] [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr. 6/1938 *[[ökofenomenoloogia]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * "[[20. sajandi mõttevoolud]]". [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2009]], peatükk "Fenomenoloogia" lk 213–307; sisaldab alapeatükid "Fenomenoloogia" (lk 215–228, autor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]]), "Martin Heidegger" (lk 229–262, [[Eduard Parhomenko]]), "Maurice Merleau-Ponty" (lk 263–286, [[Vivian Bohl]]) ja "Emmanuel Levinas" (lk 287–307, [[Urve Eslas]]) [[Kategooria:Fenomenoloogia]] 2i76zjdphxrtmmq9ox529tsid8v3tfa 7162467 7162464 2026-05-28T06:25:21Z Kk 6201 /* Vaata ka */ 7162467 wikitext text/x-wiki '''Fenomenoloogiline filosoofia''' ehk '''fenomenoloogia''' on [[filosoofia]] suund, mis peab filosoofilise uurimise [[alus (filosoofia)|alus]]<nowiki/>üksuseks [[fenomen]]i. Fenomenoloogia on saanud alguse [[Edmund Husserl]]i [[fenomenoloogia|fenomenoloogilisest]] [[teadvus]]e käsitlusest, mis vastandus toonastele [[psühhologism|psühhologistlikele]] arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust millelegi suunatuna ([[intentsionaalsus|intentsionaalsena]]). == Lühiülevaade == Fenomenoloogilise filosoofia kandja pole koolkondlik ühtsus ega mingite fenomenoloogiliste [[Aksioom|aksioomide]] kogum, vaid pigem sarnane lähtepunkt, mida nimetatakse [[fenomenoloogiline meetod|fenomenoloogiliseks meetodiks]]. See filosoofilise uurimise meetod on saanud alguse Husserli kutsest pöörduda filosoofiate asemel "[[asjade endi juurde]]". Husserl vastandus [[naturalistlik psühholoogia|naturalistliku psühholoogia]] uurimismeetodile, mis välistab teadvuse intentsionaalsete fenomenide antuse või kirjeldab neid mitte neist endist lähtuvalt, vaid taandab need millelegi nende suhtes välisele. Tuntuimad fenomenoloogilise filosoofia edasiarendajad on olnud [[Martin Heidegger]], [[Max Scheler]] ja [[Eugen Fink]]. Prantsuse filosoof [[Maurice Merleau-Ponty]] on saksa fenomenoloogiast eemalseisjana viinud fenomenoloogia ideed ellu oma [[taju fenomenoloogia|"Taju fenomenoloogias"]]. Fenomenoloogiast on olnud mõjutatud ka [[eksistentsialism|eksistentsialistlik filosoofia]] ([[Jean-Paul Sartre]], [[Karl Jaspers]]) ja üldse suurem osa XX sajandi prantsuse filosoofiast ([[Jacques Derrida]], [[Michel Foucault]], [[Emmanuel Levinas]] jpt, kuid näiteks mitte [[Gilles Deleuze]]). Husserl põhjendab fenomenoloogia lõpuks [[transtsendentaalne ego|transtsendentaalses egos]], millega ta loob transtsendentaalse fenomenoloogia, mida enamik tänapäeva fenomenoloogilise filosoofia esindajaid ei järgi. Fenomenoloogiline meetod [[rakendusteadus]]tes tähendab eelkõige [[kvalitatiivsed uurimismeetodid|kvalitatiivsete uurimismeetodite]] rakendamist. Uuritava valdkonna sisu analüüsitakse selle eripära mõistmiseks, omistamata uuritavale eelnevaid hinnanguid või väärtusi ning jättes ka kõrvale [[eriteadus]]te mudelid. Näiteks usutakse, et igapäevase inimkäitumise analüüs võimaldab paremini mõista selle olemust ning et isiksuse unikaalsust on võimalik mõista läbi selle ühiskonna, milles ta elab. Uurimise algmaterjalina eelistatakse subjektiivset teadvustatud kogemust. Uurimisel ollakse orienteeritud uue avastamisele, mistõttu fenomenoloogilised uurimismeetodid on suhteliselt vabad.<ref>Orbe, Mark P. (2009). Phenomenology. In S. Littlejohn, & K. Foss (Eds.), Encyclopedia of communication theory. (pp. 750-752). Thousand Oaks, CA: SAGE Publications, Inc.</ref> == Fenomenoloogiline meetod == Kuigi fenomenoloogia on arenenud mitmes suunas, ühendab selle mitmekesisust siiani fenomenoloogiline meetod, mis lähtub eelkõige fenomeni esmasusest selle ilmingute suhtes. Fenomenoloogilise meetodi üks selgepiirilisemaid määratlusi leidub Heideggeri tuntuima teose "[[Olemine ja aeg]]" seitsmendas paragrahvis. Selle selgituseks filosoofilise uurimise printsiibina täiendab Heidegger fenomenoloogilist meetodit hiljem [[fenomenoloogiline reduktsioon|fenomenoloogilise reduktsiooni]], [[fenomenoloogiline konstruktsioon|konstruktsioon]]i ja [[fenomenoloogiline destruktsioon|destruktsioon]]i komponentidega, mis üheskoos igasugust fenomenoloogilist käsitlust filosoofiast peaks kandma. ==Vaata ka== *[[fenomenoloogia]] *[[Fenomenoloogiline seminar]] *[[Alfred Koort]]: [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=399 "Fenomenoloogiline filosoofia"] [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr. 6/1938 *[[ökofenomenoloogia]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * "[[20. sajandi mõttevoolud]]". [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2009]], peatükk "Fenomenoloogia" lk 213–307; sisaldab alapeatükid "Fenomenoloogia" (lk 215–228, autor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]]), "Martin Heidegger" (lk 229–262, [[Eduard Parhomenko]]), "Maurice Merleau-Ponty" (lk 263–286, [[Vivian Bohl]]) ja "Emmanuel Levinas" (lk 287–307, [[Urve Eslas]]) [[Kategooria:Fenomenoloogia]] 8vnjmxvq2fptzuzgtis37mdtllq0rlx 0 40500 7162201 7131979 2026-05-27T14:46:41Z Kuriuss 38125 7162201 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Aarne Soro.jpg|pisi|Aarne Soro 2012. aastal Tartus]] '''Aarne Soro''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1974]] [[Tõrva]]s) on eesti [[näitleja]]. Ta on lõpetanud 1997. aastal [[Viljandi Kultuurikolledž]]i näitlejana (1. lend).<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia koduleht.</ref> Soro on töötanud algklasside [[õpetaja]]na ja [[Tõrva Muusikakool]]is metoodikuna. Alates 1996. aastast on ta [[Ugala]] teatri näitleja. ==Looming== === Teatrirollid === {{veergude loend|laius=25em|*Sherlock Holmes – "Mäng on alanud" *Indrek – "Helesinine vagun" *Doktor Glow – "Lõika maha ja lase jalga" *Doktor David Livsey – "Aarete saar" *Pedro – "Lõõmav pimedus" *Saabastega kass – "Saabastega kass" *Esimene Pikk; muinasjutuvestja Kass; Skiina – "Üks mees: Roheline" *Krahv Aubespine, prantsuse saadik – "Maria Stuart" *Enn, kosilane Mulgimaalt – "Vigased pruudid" *Prints – "Kullaketrajad" *"Meremaa võlur. Päeva kaldad" *"Sõbrad, kurikaelad ja muud elukad" *Oskar – "Ainult unistus" *"Mary Poppins" *"Naiste naljad, meeste mängud" *"Juudit" *Paaž – "Don Carlos" *Harold – "Harold ja Maude" *"Unistus Mallorcast" *Ingel – "Kärbes" *"Mardileib" *Volodja – "Vabaduse rist" *Wayne Hudson – "Popcorn" *"Abielu Itaalia moodi" *"Tom Sawyeri seiklused" *"Ullike Ootamatuste Saarelt" *Parun Felseck – "Haljal aasal" *Zishe, Zelig – "Deemon ja ingel" *Kiir – "Kevade" *Kunstnik Durant, külapoiss, tolliametnik – "Minu pere ja muud loomad" *Kirikhärra, mees kõrtsist – "Toomas Nipernaadi" *Riesenkraft – "Thijl Ulenspiegel" *Kristjan Lible – "Suvi" *Moskva arst – "Vend Aljoša" *Inglismaa panga asejuhataja härra Ralph, kohtunik Obadiah, konferansjee Yokohama tsirkuses, sadamaametnik New Yorgis – "80 päevaga ümber maailma" *Akusti Muumägi, Jaakko – "Niskamäe kired" *Härra Leon, klaver – "Orkester" *Erinevad rollid – "Terrorism" *"Kolm klaasikest kirsiviina" *Poiss – "Libahunt" *Arthur Miller, Marilyni abikaasa – "Marilyn" *Meister – "Krabat" *Nils Krogstad – "Nora/Maja" *Tauno Peltonen – "Runar & Kyllikki" *Parun – "Põhjas" *Semu, kolmas kahtlane vagabund – "Naabri Mari" *Atašee – "Härra Punttila ja tema sulane Matti" *Vürst Stepan Arkadjevitš Oblonski (Stiva) – "Anna Karenina" *Jüri Kõll; sõjaväelane; koor – "Linnapea" *Jakob Mättik – "Keisri hull" *Padi – "Limpa ja mereröövlid" *Monsieur Cholley – "Grafiti" *Andrei Sergejevitš Prozorov – "Kolm õde" *Olaf – "Väikesed vanamehed" *Konferansjee, Lemberg, Ird – "Arturi laulud ja aastad" *Kalo, Uitsataqangutsog, Hay – "Nähtamatu varandus" *Härra Halvasti – "Isa talveuni" *Simon Prout, Inglismaa Pariisi suursaatkonna ametnik – "Majandustõus ehk Kohe käib pauk" *Dr Tomas Stockmann – "Stockmannid" ("Rahvavaenlane") *Klaasimeister – "Läbi klaasi" *Buržumov – "Salaste laulupidu" *Hildur Sokk – "Karlsson katuselt" *Lucio – "Mõõt mõõdu vastu" *Joseph II – "Amadeus" *Mitu rolli – "Mee hind" *Musträhn – "Igal linnul oma laul"}} === Filmirollid === {{veergude loend|laius=25em| * 2001 – "[[Head käed]]" – Piirivalvur * 2003 – "[[Vanad ja kobedad saavad jalad alla]]" – Tankija * 2005 – "[[Stiilipidu (film)|Stiilipidu]]" – Edur * 2007 – "[[Georg (film)|Georg]]" – Georgi assistent * 2008 – "[[Detsembrikuumus]]" – Ohvitser * 2008 – "[[Taarka (film)|Taarka]]" – Pangapidaja kõrtsis * 2018 – "[[Seltsimees laps]]" – Onu Ott * 2019 – "[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" – Kohtu kirjutaja Soro * 2020 – "[[Vee peal]]" – Kolla * 2023 – "[[Taevatrepp]]" – Onu Mets }} === Telesarjarollid === {{veergude loend|laius=25em| * 2006 – "[[Ohtlik lend]]" – Jaanuse kongikaaslane * 2010 – "[[Ühikarotid]]" – Naabrimees * 2011, 2014 – "[[Kättemaksukontor]]" – Armin Morn, Arvo Kesler * 2013 – "[[Kartulid ja apelsinid]]" – Mark * 2013 – "Hakkab jälle pihta" – Lauri * 2014 – "[[Padjaklubi]]" – Meelis * 2015 – "[[Viimane võmm]]" – August Link * 2016 – "[[Doktor Silva]]" – Haavatud mees * 2017 – "Lillepood" – Matusebüroo juhataja * 2017–2018 – "[[Naabriplika]]" – Vesol * 2018 – "Miks mitte?!" – Turvamees * 2018 – "[[Pank (seriaal)|Pank]]" – Leho * 2018 – "Hetk ajaloos" – [[Juhan Kukk]] * 2022 – "[[Homme põgeneme]]" – Tobiase isa }} == Tunnustus == * 2010 – Viljandi linna teatripreemia * 2018 – [[Hea Teatri Auhind]] * 2026 – [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] * 2026 – [[Raadioteatri näitlejaauhind]] (peategelase rolli eest 2025. aasta kuuldemängusarjas "Isapuhkus")<ref>[https://info.err.ee/1609993219/raadioteater-tunnustas-naitlejapreemiaga-aarne-soro Raadioteater tunnustas näitlejapreemiaga Aarne Soro], ERR, 11.04.2026</ref> ===Teatrisisesed auhinnad=== * 2002, 2010, 2012, 2016, 2019, 2020 – Ugala teatri parim meesnäitleja * 2002 Ugala teatri publikupreemia Kuldõun – (Wayne Hudson lavastuses "Popcorn") * 2007, 2011, 2013, 2017, 2019, 2024, 2025 – Ugala teatri parima meesnäitleja Kuldõun * 2018 – Särav Suts – Ugala teatri kolleegipreemia ==Isiklikku== Tema abikaasa on näitleja ja lavastaja [[Silvia Soro]]. Neil on tütred Herta (2002) ja Marta (2006) ning poeg Artur (2015). Laulja [[Anne Loho]] on tema õde. Ta harrastab õmblemist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/1609972552/hommik-anuga |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260405181323/https://jupiter.err.ee/1609972552/hommik-anuga |arhiivimisaeg=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.enliit.ee/?id=1549&member_id=385| Aarne Soro Eesti Näitlejate Liidu lehel] * [http://www.imdb.com/name/nm0815097 Aarne Soro] andmekogus IMDb * Margus Haav. [https://sakala.postimees.ee/3979091/pikk-blond-mees-must-king-jalas Pikk blond mees, must king jalas] Sakala, 14. jaanuar 2017 * Liis Auväärt. [https://lood.delfi.ee/eestinaine/artiklid/torva-poiss?id=77328654 Tõrva poiss] Eesti Naine, 23. veebruar 2017 * [https://sakala.postimees.ee/6542799/hea-teatri-auhinna-sai-aarne-soro Hea Teatri auhinna sai Aarne Soro] Sakala, 11. märts 2019 * Raimu Hanson. [https://tartu.postimees.ee/6542730/aarne-soro-vottis-hea-teatri-auhinna-vastu-summutatud-ahhetusega Aarne Soro võttis Hea Teatri auhinna vastu summutatud ahhetusega] Tartu Postimees, 11. märts 2019 * [https://www.tallinnatv.eu/saade/8377/praegu-ja-siin "Praegu ja siin": intervjuu Aarne Soroga] Jüri Aarma / Tallinna TV "Praegu ja siin", 7. aprill 2019 * Keiu Virro. [https://epl.delfi.ee/news/lp/aarne-soro-inimesel-peab-sasi-paigas-olema?id=85942963 Aarne Soro: inimesel peab säsi paigas olema] Päevaleht, 20. aprill 2019 * Kirsti Vainküla. [https://ekspress.delfi.ee/areen/alandlikkusega-teie-aarne-soro?id=88989961 Alandlikkusega teie Aarne Soro] Eesti Ekspress, 18. märts 2020 {{JÄRJESTA:Soro, Aarne}} [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Ugala näitlejad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] hj7d17ipm2a88hpl1r7lrjy3t48bh36 10 47254 7162540 7105098 2026-05-28T08:06:20Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Mall:Partei]] pealkirja [[Mall:Infokast partei]] alla 7105098 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | üleminestiil = border: 2px solid {{{colorcode|{{{värvus|black}}}}}}; border-width: 2px 0; padding: 7px; | ülemine = {{{partei_nimi|{{{nimi}}}}}} | alapealkiri = {{#if:{{{partei_nimi_keeles|{{{nimi_keeles|}}}}}}|''{{{partei_nimi_keeles|{{{nimi_keeles|}}}}}}''}} | alapealkiri2 = {{#if:{{{partei_logo|{{{logo|}}}}}}|{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{partei_logo|{{{logo|}}}}}}|size={{{logo_suurus|}}}|sizedefault=250x150px}}}} | alapealkiri3 = {{#if:{{{partei_staatus|{{{staatus|}}}}}}|''{{{partei_staatus|{{{staatus|}}}}}}''}} | päisestiil = border-top: 2px solid {{{colorcode|{{{värvus|black}}}}}}; | silt1 = {{#if:{{{juhi nimetus|}}}|{{{juhi nimetus}}}|Esimees}} | andmed1 = {{{juht|{{{esimees|}}}}}} | silt2 = Peasekretär | andmed2 = {{{peasekretär|}}} | silt3 = Asutamine | andmed3 = {{{asutamine|}}} | silt4 = Lõpetamine | andmed4 = {{{lõpetamine|}}} | silt5 = Peakorter | andmed5 = {{{peakorter|}}} | silt6 = Ideoloogia | andmed6 = {{{ideoloogia|}}} | silt7 = [[Poliitiline spekter]] | andmed7 = {{{spekter|}}} | päis8 = {{#if:{{{koalitsioon|}}}{{{Eurparlament|{{{europarlament|}}}}}}{{{Liikmeid|{{{liikmeid|}}}}}}|<div style="height:0px"></div>}} | silt9 = Koalitsioon | andmed9 = {{{koalitsioon|}}} | silt10 = Europarlamendi fraktsioon | andmed10 = {{{Eurparlament|{{{europarlament|}}}}}} | silt11 = Kohti {{#if:{{{Riigikogus|{{{kohti Riigikogus|}}}}}}| Riigikogus | {{{kohti1_kus}}} }} | andmed11 = {{{kohti1|{{{Riigikogus|{{{kohti Riigikogus|}}}}}}}}} | silt12 = Kohti {{{kohti2_kus}}} | andmed12 = {{{kohti2|}}} | silt13 = Liikmete arv | andmed13 = {{{Liikmeid|{{{liikmeid|}}}}}} | päis14 = {{#if:{{{ajaleht|}}}{{{kodulehekülg|}}}|<div style="height:0px"></div>}} | silt15 = Loosung | andmed15 = {{{Loosung|{{{loosung|}}}}}} | silt16 = Värvid | andmed16 = {{{Värvid|{{{värvid|}}}}}} | silt17 = Meediakanal | andmed17 = {{{meediakanal|{{{ajaleht|}}}}}} | silt18 = Eelkäija | andmed18 = {{{eelkäija|}}} | silt19 = Järglane | andmed19 = {{{järglaserakond|}}} | silt20 = Koduleht | andmed20 = {{{kodulehekülg|}}} | silt21 = Noortesektsioon | andmed21 = {{{noorteorganisatsioon|}}} }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> sqb2dw0njnt0vgfu2ws7p9jcuwovqgf 0 49770 7162452 6975049 2026-05-28T05:46:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162452 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=august|aasta=2020}} [[File:Types of current by Zureks.svg|pisi|Vahelduvvool (roheline joon). Alalisvool on kujutatud punase joonega. Horisontaalteljel kujutatakse aega, vertikaalteljel voolutugevust või pinget]] '''Vahelduvvool''' (rahvusvaheline tähis '''AC''' – ''alternating current'') on [[elektrivool]], mille suund muutub ajas perioodiliselt. Ajas konstantse suuna ja tugevusega [[elektrivool]] on aga [[alalisvool]] (rahvusvaheline tähis '''DC''' – ''direct current''). Vahelduvvool on see vooluliik, mida kasutatakse [[elektrienergia]] transpordiks [[elektrijaam]]ast tarbijateni, seega on just vahelduvvool see vooluliik, mida tarbitakse, kui lülitatakse näiteks televiisor või köögiseade seinakontakti abil vooluvõrku. Tüüpilise alalisvooluallikana võib välja tuua [[patarei]] ja [[aku]]. Lühendeid ''AC'' ja ''DC'' kasutatakse sageli nii voolu kui ka pinge tähistamiseks.<ref>{{cite book | title = Basic Electronics & Linear Circuits| author = N. N. Bhargava| author2 = D. C. Kulshreshtha| last-author-amp = yes| publisher = Tata McGraw-Hill Education| date = 1983| isbn = 978-0-07-451965-3| page = 90| url = https://books.google.com/books?id=C5bt-oRuUzwC&pg=PA90}}</ref><ref>{{cite book | title = Electrical meterman's handbook| author = National Electric Light Association| publisher = Trow Press| date = 1915 | page = 81| url = https://books.google.com/books?id=ZEpWAAAAMAAJ&pg=PA81}}</ref> Kõige laiemalt on kasutusel [[siinus]]funktsiooni kohaselt muutuv vahelduvvool ‒ siinusvool. Iga perioodi kestel suureneb vahelduvvoolu hetkväärtus (s.t muutuva suuruse väärtus mingil hetkel) nullist tippväärtuseni ja väheneb uuesti nullini (see on voolu positiivne poolperiood); seejärel väheneb vool negatiivse tippväärtuseni ja suureneb uuest nullini (negatiivne poolperiood). Teatud rakendustes, näiteks kitarri[[võimendi|võimendites]], on kasutusel teistsugused laineliigid, näiteks [[kolmnurklaine]]d või [[nelinurklaine]]d. Heli- ja raadiosagedustel ülekantavad signaalid elektrijuhtmetes on samuti näited vahelduvvoolust. Sellised voolud kannavad ühes informatsiooni, näiteks heli (helisagedused) või pilte, mis on üldiselt ka [[modulatsioon (ülekandetehnika)|modulatsioon]]ide kujul AC [[kandelaine]] peal. Selliste voolude sagedus on reeglina märksa kõrgema sagedusega kui elektrienergia transpordil. == Ülekanne, jaotus ja kodune elektrivõrk == {{Vaata|Elektrienergia ülekanne}} [[File:Electric Transmission.png|pisi|Pikamaa elektrienergia ülekande põhimõtteskeem. C – tarbijad, D – pinget langetav trafo, G – generaator, I – vool juhtmetes, Pe – võimsus ülekandeliini lõpus, Pt – võimsus ülekandeliini alguses, Pw – võimsuskadu ülekandeliinis, R – juhtmete kogutakistus, V – pinge ülekandeliini alguses, U – pinget tõstev trafo]] Elektrienergia transport ja jaotus toimub vahelduvvoolu kasutades, sest [[vahelduvpinge]]t on võimalik [[transformaator]]i ehk trafo abil muuta kõrgemaks või madalamaks. See võimaldab energiat mööda ülekandeliine efektiivselt edasi kanda, kasutades kõrget pinget. Nii on energia transportimisel juhtmete [[takistus]]est tekkiv [[soojuskadu]] väiksem. Selleks, et kõrge pingega elektrivool ohutult tarbijani viia, tuleb vahetult enne tarbijat pinge trafo abil madalamale, ohutumale tasemele viia. Kõrgepingeliinide kasutamine võimaldab oluliselt efektiivsemat elektrienergia ülekannet. Võimsuskadu (<math>P_{\rm w}</math>) juhtmes on voolutugevuse (I) ruudu ja [[takistus]]e (R) korrutis, mida kirjeldab valem: :<math>P_{\rm w} = I^2 R \, .</math> See tähendab, et teatud kindla võimsuse ülekandel voolutugevuse kahekordsel vähendamisel (st pinge kahekordistatakse) langetatakse võimsuskadu ühe neljandikuni algsest. Ülekantav võimsus on võrdne voolutugevuse ja pinge korrutisega (faasivahe puudumisel); see tähendab, :<math>P_{\rm t} = IV \, .</math> Järelikult kõrgemal pingel ülekantud võimsus nõuab vähem kadusid põhjustavat voolutugevust kui sama võimsuse saavutamisel madalama pingega. Elektrienergiat transporditakse sageli sadade kilovoltide suuruse pingega ning see langetatakse kodumajapidamiste tarbeks väärtuseni 100&nbsp;V – 240&nbsp;V. [[File:Highvoltagetransmissionlines.jpg|pisi|[[Kõrgepingeliin]]id toimetavad elektrienergia jaamast pikkade vahemaade taha tarbijani. Pildil olevad elektriliinid asuvad [[USA]] [[Utah|Utah']] osariigis]] [[Kõrgepinge]]l on ka puudusi, näiteks suurem isoleerimisvajadus ning suuremad väljakutsed ohutuks käsitlemiseks. Elektrijaamas toodetakse elektrienergiat sobiva pingega [[elektrigeneraator]]ite jaoks ning seejärel [[pinge (elekter)|pinge]]t tõstetakse ülekande jaoks [[trafo]] abil. Tarbijate lähedal langetatakse ülekandepinge sobivaks tarbijatele. Need pingeväärtused sõltuvad riigist ja koormuse suurusest, kuid üldiselt on mootorid ja valgustus disainitud kasutama mõnesajavoldist elektripinget. Tarbijateni toodav elektrivool on standardiseeritud parameetritega. Eestis on standardne faasi ja maanduse vaheline faasipinge 230 V ja liini/faaside vaheline pinge 400 V, [[sagedus]] 50 Hz (ühe sekundi jooksul vahetuvad + ja – poolused 50 korda). Kõrgepinge alalisvooluga (HVDC – ''high-voltage direct-current'') elektrienergia ülekandesüsteemid on muutunud kasutatavaks, kuna tehnoloogia areng on võimaldanud leida efektiivse viisi alalispinge langetamiseks. Elektrienergia algusaegadel ei olnud ülekanne alalispingega mõeldav, sest ei olnud välja töötatud majanduslikult ratsionaalset lahendust alalispinge tõstmiseks suurte võimsuste tuhandete kilomeetrite taha edastamise jaoks või langetamiseks lõpptarbijale sobiva väärtuseni, näiteks [[hõõglamp]]ide, elektroonika kasutamiseks. [[Kolmefaasiline süsteem|Kolmefaasilise vahelduvvoolu]] tootmiseks on lihtsaim viis seda teha kasutades ühe generaatori [[staator]]i peal kolme eraldi mähist, mis on omavahel füüsiliselt 120° nurkade all (kolmandik tervest 360° faasist). Nii tekitatakse kolm voolusignaali, millel on võrdsed amplituudid ja sagedused, kuid [[faasivahe]] 120°. Kui lisada eeltoodud mähistele veel kolm tükki neile vastu (60° vahedega), tekitavad nad samad [[faas]]id, kuid pööratud [[polaarsus (füüsika)|polaarsus]]ega ning seega saab nad lihtsalt kokku ühendada. Praktikas kasutatakse rohkemgi mähiseid, näiteks 36 mähist 10° vahedega. Selle eeliseks on, et sama [[sagedus]]ega voolu tootmiseks saab kasutada aeglasemat pöörlemiskiirust. Näiteks 6 mähisega generaator, mis teeb 3600 pööret minutis, annab välja sama sagedusega signaali mis 36 mähisega generaator, mis teeb 600 pööret minutis. Mida suurem seade, seda eelistatum on väiksem pöörlemiskiirus. Kui kolmefaasilise süsteemi koormus on faaside vahel ühtlaselt jaotunud, siis läbi [[Neutraaljuht|neutraali]] pinge maa suhtes on ~ 0 ja märkimisväärset elektrivoolu neutraaljuhti ei teki. Kolmefaasilises süsteemis kasutatakse sageli nelja juhtmega süsteemi L1, L2, L3 ja [[Maandamine|maandus]] (PE). Kui kolmefaasilist pinget trafo abil langetatakse, kasutatakse sageli Delta (kolme juhtmega) [[primaarmähis]]t ja tähekujulist (nelja juhtmega) [[sekundaarmähis]]t, nii ei ole neutraali järele tarbija poolel vajadust. Väiksematele klientidele (kui väike on väike, sõltub jällegi riigist ja jaotussüsteemi vanusest) viiakse vahel vaid ühefaasiline vool ja neutraal, või kaks faasi ja neutraal. Suuremate installatsioonide jaoks viiakse kõik kolm faasi ja neutraal jaotuspaneeli. Kolmefaasilisest juhtpaneelist võivad edasi minna nii ühe- kui ka kolmefaasilised vooluringid. [[Maandamine|Maandusjuhe]] (PE – maa potentsiaal) ühendatakse tavaliselt voolu mitte kandva metallist kesta ja maapinna vahele. Selline [[elektrijuht]] pakub kaitset elektrišoki eest, mis võiks ilma maanduseta toimuda, kui voolu all olev ahela osa puutub rikke või hooletuse tõttu vastu seadme metallkesta. Kõiki mitte voolu all olevate metallosade ühte süsteemi ühendamine ja maandamine tagab, et alati on olemas väikese [[impedants]]iga ühendus maaga, mis võimaldab mistahes voolu maasse juhtida ja liigvoolukaitse(sulari või automaatkaitse) kohese rakendumise jaoks piisava (lühis)voolu tekkimist. Puuduliku maanduse (maandustakistuse) või vale nimivooluga kaitse kasutamisel korral rakendub [[Lühis|lühiühenduse]] tekkimisel liigvoolukaitse kas liiga aeglaselt või ei rakendu üldse, mis koormab juhistikku kõrge temperatuurini – isolatsiooni hävinemiseni – tulekahju puhkemiseni või tuhandete ampritega mõõdetavate lühisvoolude tekkimise korral tekitab lühisega kaasnev magnetväli juhtide vahel kümnetes kilonjuutonites mõõdetavaid tõmbe- ja tõukejõude, mis lammutavad kilpe ja juhistikke, millele lisandub väga järsu termopaisumisega kaasnevad survejõud. == Vahelduvvoolu jaotusvõrkude sagedused == Jaotusvõrgu[[sagedus]] varieerub riigiti ning mõnikord isegi riigisiseselt; suurem osa elektrienergiast toodetakse sagedusel 50 või 60 [[herts]]i (Hz). Mõnes riigis on kasutusel nii 50 Hz kui ka 60 Hz võrgud, näiteks Jaapanis. Madal töösagedus lihtsustab elektrimootorite ehitust. Samas põhjustab madal sagedus ka tuntavat värelust [[Kaarlahendus|kaarlamp]]ides ja [[hõõglamp]]ides. Plusspoolelt jällegi põhjustab madalam sagedus väiksemat [[impedants]]ikadu, mis on võrdeline sagedusega. Algsed [[Niagara juga|Niagara joa]] generaatorid olid ette nähtud tootma 25 Hz sagedusega elektrivoolu, kompromiss madala ja kõrge sageduse vahel – piisavalt madal [[tõmbemootor]]ite ja raskete [[induktsioon]]mootorite jaoks, samas piisavalt kõrge, et hõõglambid võiksid töötada (kuigi nähtava värelusega). Suurem osa jae- ja tööstustarbijatele toodetud võimsusest muudeti 1950. aastatel 60 Hz sagedusele, siiski jäid mõned 25 Hz peal olevad tööstuslikud tarbijad kuni 21. sajandi alguseni. Mõnes Euroopa raudteesüsteemis kasutatakse siiani 16,7 Hz (varem 16 2/3 Hz) sagedusega elektrivoolu, näiteks [[Austria]]s, [[Saksamaa]]l, [[Norra]]s, [[Rootsi]]s ja [[Šveits]]is. Mere-, militaar-, õhusõiduki-, kosmose- ja tekstiilitöötlustehnoloogiates kasutatakse vahel ka 400 Hz elektrivoolu, mis pakub eeliseid kergemate seadmete ja suuremate mootorikiiruste saavutamisega ja ka parema elektriohutuse saavutamiseks, seda viimast näiteks kasutati kaevanduste käsiseadmete elektritoite trafodes. Keskarvuteid varustati sageli 400 Hz või 415 Hz vooluga [[Virvendusdefekt|virvendusdefekti]] (ingl k ''ripple effect'') vähendamiseks.<ref>{{Cite web|url=https://www.ecmweb.com/basics/basics-400-hz-power-systems|title=The Basics of 400-Hz Power Systems|date=24.10.2019|website=Electrical Construction & Maintenance (EC&M) Magazine}}</ref> == Efektid kõrgetel sagedustel == {{Vaata|Pinnaefekt}} [[File:22. Теслин трансформатор.ogv|pisi|left|[[Tesla trafo]] tekitab kõrgsageduslikku voolu, mis on inimestele ohutu, kuid paneb tööle [[fluorestsents]]lambi, mida trafole lähendatakse]] Alalisvool liigub ühtlaselt läbi kogu homogeense juhtme ristlõike. Mistahes sagedusel vahelduvvool aga suunatakse juhtme keskmest eemale, selle välispinna suunas. See juhtub, kuna vahelduvvoolu puhul liikuva [[elektrilaeng]]u kiirendus tekitab [[elektromagnetlaine]]id, mis indutseerivad pöörisvoolusid, mis töötavad algsele elektrivoolule vastupidises suunas, kusjuures need nn vastuvoolud tugevnevad juhtme kesktelje suunas. Sellist nähtust nimetataksegi [[pinnaefekt]]iks (ingl k ''skin effect''). Väga kõrgete sageduste puhul liigubki kogu elektrivool ainult juhi pindmistes kihtides. Isegi nii madalatel sagedustel nagu 50 Hz ja 60 Hz on siiski võimalik pinnefekti täheldada piisavalt jämedates [[elektrijuht]]ides. Näiteks sügavus, mille puhul on [[voolutihedus]] vaskjuhtmes vähenenud 63% 60 Hz sagedusega vahelduvvoolu korral, on 8,57 mm. Seetõttu on suure voolutugevuse jaoks mõeldud juhid vahel seest õõnsad, et vähendada nende massi ja hinda. Kuivõrd vahelduvvool liigub juhi servades, tähendab see, et juhi [[efektiivne ristlõige]] väheneb ja [[näivtakistus]] suureneb, kuna [[takistus]] on pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga. Vahelduvvoolu takistus on sageli märksa suurem kui alalisvoolu takistus, põhjustades palju suurema energiakao [[Joule'i-Lenzi seadus|oomilise soojenemise]] tõttu. === Meetodeid vahelduvvoolu takistuse vähendamiseks === Madalate kuni keskmiste sageduste jaoks võib jaotada juhid üksikuteks juhtmeteks, igaüks teineteisest isoleeritud, juhtmete suhtelised positsioonid teineteise suhtes spetsiifiliselt paigutatud. Sedasi konstrueeritud juhe kannab nime [[Litzi juhe]]. See meetod aitab osaliselt pinnaefekti tasalülitada, sundides rohkem võrdset voolutugevust läbi kogu juhtmekimbu ristlõike. Litzi juhet kasutatakse kõrgekvaliteediliste [[Induktiivpool|juhtmepoolide]] valmistamiseks, vähendades kadusid painduvates juhtmetes, mis kannavad väga suure voolutugevuse ja madala sagedusega voolusid, ja ka seadmete keerdudes, mis kannavad kõrgemaid [[raadiosagedus]]likke voolusid (kuni sadade kilohertsideni), näiteks raadiosageduslikud trafod. === Meetodeid kiirguskadude vähendamiseks === Nagu ülal kirjutatud, vahelduvvool koosneb laetud osakestest, mis liiguvad perioodiliselt muutuva [[kiirus]]ega ehk [[kiirendus]]ega, mis põhjustab [[elektromagnetkiirgus]]t. Kiiratav energia läheb kaduma, st ta ei tee süsteemis kasulikku tööd. Sõltuvalt sagedusest kasutatakse erinevaid meetodeid, et minimeerida kiirguskadusid. ==== Väändunud paarid (ka keerdpaarid) ==== Sagedustel kuni 1 GHz väänatakse juhtmed paarikaupa kaabliks, moodustades väändunud paare. See vähendab kiirguskadusid ja kadusid induktiivsest seotusest. Väändunud paare tuleb kasutada tasakaalus signaalsüsteemida, et paaris olevad juhtmed kannaksid väärtuselt võrdseid, kuid vastassuunalisi voolusid. Iga juhe väändunud paaris kiirgab signaale, kuid need on destruktiivses [[interferents]]is teise juhtme poolt kiiratavate signaalidega ning seetõttu n-ö kustutavad teineteist, tulemuseks peaaegu olematu kiirguskadu. ==== Koaksiaalkaablid ==== [[Koaksiaalkaabel|Koaksiaalkaableid]] kasutatakse audiosagedustel ja üle selle mugavuse tõttu. Minevikku jäänud televisioonivõrgu ja teleantennide kaablid olid koaksiaalkaablid. Koaksiaalkaablis on elektrit juhtiv juhe ümbritsetud juhtiva toruga ja neid eraldab [[dielektrik]]ukiht. Elektrivool sisemise juhi välispinnal on võrdne ja vastupidine välimise juhi sisepinnal liikuva elektrivooluga. Elektromagnetväli on seega suletud kaablisse ning ideaaljuhul ei lähe üldse energiat kaotsi kiirgamise või induktiivse seotuse tõttu väliste objektidega. Koaksiaalkaablitel on aktsepteeritavalt väikesed kaod kuni 5 GHz sagedusteni. [[Mikrolaine]]sageduste jaoks, mis on üle 5 GHz, muutuvad kaod (mis on peamiselt tingitud keskmise juhi elektritakistusest) liiga suureks, muutes efektiivsemaks energia edastuse viisiks [[lainejuht|lainejuhid]]. Eelistatud on koaksiaalkaablid, kus dielektrikuks on õhk, kuna kaod on väiksemad, kui tahkete dielektrike puhul. ==== Lainejuhid ==== [[Lainejuhe|Lainejuhid]] sarnanevad koaksiaalkaablitega, kuivõrd mõlemad koosnevad torudest, suurim erinevus seisneb selles, et lainejuhil ei ole sisemist elektrijuhti. Lainejuhil võib olla suvaline ristlõige, aga ristkülikukujuline on enamlevinud. Kuna lainejuhtidel ei ole sisemist elektrijuhti, mis kannaks vastupidist voolu, siis lainejuht ei saagi kanda elektrienergiat [[elektrivool]]u kaudu, vaid ''juhitud'' [[elektromagnetlained|elektromagnetlainete]] abil. Kuigi [[voolutihedus|pinnavoolud]] tõepoolest esinevad lainejuhtide siseseintel, ei kanna nad edasi energiat. Energiat kantakse edasi juhitud elektromagnetväljadega. Pinnavoolusid tekitavad elektromagnetväljad ning nende otstarve on hoida elektromagnetvälju lainejuhi sees ning mitte lekkida neid lainejuhist välja. Lainejuhi mõõtmed on võrreldavas suurusjärgus edastatava vahelduvvoolu [[lainepikkus]]ega, seega on lainejuhid mõistlikult kasutatavad vaid mikrolainete sagedusalas. Lisaks sellele mehaanilisele mõttekusele põhjustavad mitteideaalsetest [[metall]]idest valmistatud lainejuhtide seinad oma elektritakistusega võimsuse [[hajumine|hajumist]]. Kõrgematel sagedustel muutuvad sellest hajumisest tingitud kaod vastuvõetamatult suureks. ==== Kiudoptika ==== {{Vaata|Kiudoptika}} Suurematel sagedustel kui 200 GHz muutuvad lainejuhi mõõtmed ebapraktiliselt väikeseks ja oomilised kaod lainejuhi seintes liiga suurteks. Selle asemel saab kasutada [[kiudoptika]]t, mis on teatud tüüpi dielektriline lainejuht. Selliste sageduste puhul ei kasutata enam pinge ja voolutugevuse mõisteid. ==Vahelduvpinge matemaatika== [[File:Sine voltage.svg|thumb|Sinusoidaalne vahelduvpinge. 1 - Tipp e. Amplituud, 2 - Tipust tipuni, 3 - Efektiivväärtus, 4 - Periood]] [[File:Sine wave 2.svg|thumb|Siinuslaine üks tsükkel (360°). Katkendjoon tähistab [[ruutkeskmine|ruutkeskmist]] väärtust, mis on u 0,707]] Vahelduvvoolusid põhjustavad vahelduvpinged. Vahelduvpinget ''v'' saab kirjeldada matemaatiliselt kui [[Funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i ajast järgmise võrrandi kaudu: :<math>v(t) = V_\text{peak}\sin(\omega t)</math>, kus * <math>V_\text{peak}</math> on maksimaalne pinge (ühik: [[volt]]), * <math>\omega</math> on [[nurksagedus]] (ühik: [[radiaani sekundis]]). Nurksagedus on seotud füüsilise sagedusega, <math>f</math> (ühik: [[herts]]), mis tähistab tsüklite arvu [[sekund]]is, valemiga <math>\omega = 2\pi f</math>. * <math>t</math> on aeg (ühik: [[sekund]]). Tipust tipuni vahelduvpinge väärtus on positiivse tipu ja negatiivse tipu vahe. Kuna <math>\sin(x)</math> maksimaalne väärtus on +1 ja minimaalne väärtus on −1, siis vahelduvpinge kõigub <math>+V_\text{peak}</math> ja <math>-V_\text{peak}</math> vahel. Tipust tipuni pinge, sageli tähistatud <math>V_\text{pp}</math> või <math>V_\text{P-P}</math>, on seega <math>V_\text{peak} - (-V_\text{peak}) = 2 V_\text{peak}</math>. === Võimsus === {{Vaata|Võimsus}} Seos pinge ja edasikantud võimsuse vahel on: :<math>p(t) = \frac{v^2(t)}{R}</math> kus <math>R</math> tähistab koormuse takistust. Selle asemel, et kasutada hetkvõimsust, <math>p(t)</math>, on praktilisem kasutada ajas keskmistatud võimsust (kus keskmistamine on tehtud üle mingi täisarvu tsüklite). Seetõttu on vahelduvpinge esitatud sageli [[ruutkeskmine|ruutkeskmistatud]] väärtusena, mis on kirja pandud kui <math>V_\text{rms}</math>, sest: <math>P_\text{time averaged} = \frac{{V_\text{rms}}^2}{R}.</math> ;Võimsuse [[võnkumine]]: <math>\begin{align} v(t) &= V_\text{peak}\sin(\omega t) \\ i(t) &= \frac{v(t)}{R} = \frac{V_\text{peak}}{R}\sin(\omega t) \\ P(t) &= v(t)i(t) = \frac{(V_\text{peak})^2}{R}\sin^2(\omega t) \end{align}</math> === Ruutkeskmine pinge === Allpool on eeldatud vahelduvvoolu signaalikuju (ilma alaliskomponendita). [[Ruutkeskmine]] pinge on [[ruutjuur]] hetkpingete [[ruut]]ude [[aritmeetiline keskmine|aritmeetilisest keskmisest]] üle ühe tsükli. Seda nimetatakse efektiivpingeks ehk pinge [[efektiivväärtus]]eks. Suvalise perioodilise signaali <math>v(t)</math> perioodiga <math>T</math> jaoks: : <math>V_\text{rms} = \sqrt{\frac{1}{T} \int_0^{T}{[v(t)]^2 dt}}.</math> Sinusoidaalse pinge jaoks: : <math>\begin{align} V_\text{rms} &= \sqrt{\frac{1}{T} \int_0^{T}[{V_{pk}\sin(\omega t + \phi)]^2 dt}}\\ &= V_\text{pk}\sqrt{\frac{1}{2T} \int_0^{T}[{1 - \cos(2\omega t + 2\phi)] dt}}\\ &= V_\text{pk}\sqrt{\frac{1}{2T} \int_0^{T}{dt}}\\ &= \frac{V_\text{pk}}{\sqrt {2}} \end{align}</math> kus on kasutatud [[trigonomeetrilised samasused|trigonomeetrilist samasust]] <math>\sin^2(x) = \frac {1 - \cos(2x)}{2}</math> ja tegur <math>\sqrt{2}</math> varieerub erisignaalide korral. Kolmnurklainekuju jaoks, mis algab nullist: : <math>V_\text{rms} = \frac{V_\text{peak}}{\sqrt{3}}.</math> Nelinurklainekuju jaoks, mis algab nullist: : <math>V_\text{rms} = V_\text{peak}.</math> === Näide === Eeltoodud mõistete piltlikustamiseks kujutlegem 230 V jaotusvõrku, mis on kasutusel paljudes riikides, sh [[Eesti]]s. 230 V tähendab siinkohal vahelduvpinge [[ruutkeskmine|ruutkeskmist]] väärtust ehk [[efektiivväärtus]]t. See tähendab omakorda, et ajas keskmistatud võimsus, mida välja antakse, on sama, mis oleks 230 V alalispinge korral. Selleks, et välja selgitada vahelduvpinge maksimaalne väärtus ([[amplituud]]), tuleb see avaldada ülaltoodud võrrandist: :<math>V_\text{peak} = \sqrt{2}\ V_\text{rms}.</math> 230 V vahelduvpinge jaoks on pinge amplituud <math>V_\text{peak}</math> seega <math>230\text{ V}\times\sqrt{2}</math>, mis on ligikaudu 325 V. Ühe tsükli jooksul tõuseb pinge nullist kuni väärtuseni 325 V, langeb uuesti läbi nulli väärtuseni –325 V ning naaseb nulli. == Informatsiooni ülekanne == Vahelduvvoolu kasutatakse [[informatsioon]]i edasikandmiseks, näiteks [[telefon]]i ja [[kaabeltelevisioon]]i korral. Informatsiooni kandvaid signaale edastatakse üle laia vahelduvvoolu sageduste vahemiku. Traditsiooniliste telefonisignaalide sagedus on u 3 kHz, lähedane baassageduslikule helisagedusele. Kaabeltelevisioon ja teised kaabli kaudu edastatavad infokanalid võivad kasutada sagedusi kümnetest kuni tuhandete megahertsideni. Need sagedused sarnanevad elektromagnetlainete sagedustega, mis sama tüüpi infot [[Wi-Fi|juhtmeta]] edastavad. == Ajalugu == Esimene generaator vahelduvvoolu tekitamiseks oli [[dünamo]] elektrigeneraator, mis põhines [[Michael Faraday]] printsiipidel ja mille ehitas prantslane [[Hippolyte Pixii]] aastal 1832. Pixii lisas hiljem oma seadmele [[kommutaator]]i, et tekitada (toona) enamkasutatavat alalisvoolu. Esimene teadaolev praktiline rakendus vahelduvvoolule tuli [[Guillaume Duchenne]]'i poolt, kes oli leiutaja ja [[elektroteraapia]] väljatöötaja. 1855. aastal teatas ta, et vahelduvvool on alalisvoolust parem elektroterapeutiliste lihaskokkutõmmete saavutamiseks. <ref>Licht, Sidney Herman., "History of Electrotherapy", in Therapeutic Electricity and Ultraviolet Radiation, 2nd ed., ed. Sidney Licht, New Haven: E. Licht, 1967, Pp. 1-70.</ref> Vahelduvvoolu tehnoloogiat arendas 1870. aastatel edasi ungarlase [[Ganz Works]]i firma ning 1880. aastatel tegid seda [[Sebastian Ziani de Ferranti]], [[Lucien Gaulard]] ja [[Galileo Ferraris]]. Vene insener [[Pavel Jablotškov]] leiutas 1876. aastal valgustussüsteemi, kus hulk induktsioonmähiseid oli tööle seadistatud piki kõrgepinge vahelduvvooluliini. Selle asemel, et muuta pinget, kandsid primaarmähised võimsuse edasi sekundaarmähistele, mis olid ühendatud ühe või mitme "elektriküünlaga", mida nimetatakse ka Jablotškovi küünlaks (sisuliselt [[kaarlahendus|kaarlamp]])<ref>{{cite journal |url=https://books.google.com/?id=ksa-S7C8dT8C&pg=RA2-PA283 |page=283 |journal=[[Nature]] |issue=534 |volume=21 |title=Gas and Electricity in Paris |last=De Fonveille |first=W. |bibcode=1880Natur..21..282D |doi=10.1038/021282b0}}</ref> see pidi tagama, et ühe lambi kasutuskõlbmatuks muutumisel ei katkeks kogu ahel. 1878. aastal hakkas Ganzi tehas Budapestis tootma seadmeid elektrilise valgustuse jaoks, ning 1883. aastaks olid nad paika seadnud üle 50 süsteemi kogu [[Austria-Ungari]]s. Nende vahelduvvoolusüsteem kasutas nii kaar- kui ka hõõglampe, generaatoreid ja muid seadmeid.<ref name="Hughes (1993)">{{Cite book | url = https://books.google.com/?id=g07Q9M4agp4C&pg=PA96&dq=Networks+of+Power:+Electrification+in+Western+Society,+1880-1930+ganz#v=onepage&q= | last = Hughes | first = Thomas P. | title = Networks of Power: Electrification in Western Society, 1880–1930 | publisher = The Johns Hopkins University Press | location = Baltimore | year= 1993 | page = 96 | isbn = 0-8018-2873-2 |ref=harv}}</ref> === Transformaatorid === Vahelduvvoolusüsteemides saab kasutada [[transformaator]]eid, et muuta pinget soovi korral kõrgemast madalamaks ja vastupidi, lubades tootmist ja tarbimist madalatel pingetel, kuid ülekannet – vahel ka väga pika maa taha – kõrge pinge abil, säästes elektrijuhtide maksumuse ja energiakadude pealt. Bipolaarne avatud südamikuga [[trafo]], mille töötasid välja [[Lucien Gaulard]] ja [[John Dixon Gibbs]], toodi esmakordselt avalikkuse ette 1881. aastal Londonis, ja see pälvis kohe [[George Westinghouse]]'i tähelepanu. Nad näitasid oma leiutist ka 1884. aastal [[Torino]]s. Sellegipoolest olid need algsed mähised avatud magnetahelatega elektrienergia koormusteni ülekandeks ebaefektiivsed. Kuni 1880. aastateni oli elektrienergia kõrge pingega tootja juurest madala pingega tarbija juurde toomise paradigma [[jadaühendus]]. Avatud südamikuga trafode, mille mähiste suhe on lähedal 1:1-le, primaarid ühendati jadamisi, et lubada kõrge pinge ülekande jaoks, samas madal pinge lampide jaoks. Sellise ühenduse põhimõtteline viga seisneb selles, et ühe lambi või mistahes seadme ahelas väljalülitamine mõjutab pinget, mille all on kõik teised seadmed ahelas. Mõeldi välja mitmeid trafode tehnilisi lahendusi ja meetodeid, kuidas seda jadaühenduse probleemi kompenseerida, sh näiteks trafosüdamike nihutamine.<ref name=FJU1889>{{cite book|url=https://archive.org/details/historyoftransfo00upperich|last=Uppenborn|first=F. J.|title=History of the Transformer|publisher=E. & F. N. Spon|location=London|date=1889|pages=35–41}}</ref> Alalisvoolusüsteemidel selliseid probleeme ei olnud, mis andis neile suure eelise varajaste vahelduvvoolusüsteemide ees. === Pioneerid === [[File:ZBD team.jpg|thumb|Ungari "ZBD meeskond" ([[Károly Zipernowsky]], [[Ottó Bláthy]], [[Miksa Déri]]), esimese suure efektiivsusega suletud südamikuga [[trafo]] ehitajad]] [[File:DBZ trafo.jpg|thumb|ZBD trafo prototüüp Széchenyi Istváni memoriaalnäitusel [[Nagycenk]]is [[Ungari]]s]] 1884. sügisel leidsid Ganzi tehase insenerid [[Károly Zipernowsky]], [[Ottó Bláthy]] ja [[Miksa Déri]] (ZBD), et avatud südamikuga seadmed on ebapraktilised, kuna nendega ei saadud töökindlalt pinget reguleerida.<ref>Hughes, Thomas P. (1993). lk 95.</ref> Ühises 1885. aastal esitatud patenditaotluses uudsete trafode peale (hiljem nimetatud kui ZBD trafod) kirjeldasid nad kahte suletud magnetahelatega tehnilist lahendust, kus vaskjuhtmed olid keritud ümber raudjuhtmetest südamiku või neid ümbritses raudjuhtmetest südamik.<ref name=FJU1889 /> Mõlema lahenduse korral liikus [[magnetvoog]], mis seob primaari ja sekundaari, tervenisti raudsüdamiku sees, ilma teadlikult tehtud õhuvahe piirkonnata. Uued seadmed olid 3–4 korda efektiivsemad, kui avatud südamikuga Gaulardi ja Gibbsi seadmed.<ref name=Jeszenszky>{{cite web |last=Jeszenszky |first=Sándor |title=Electrostatics and Electrodynamics at Pest University in the Mid-19th Century |url=http://ppp.unipv.it/Collana/Pages/Libri/Saggi/Volta%20and%20the%20History%20of%20Electricity/V%26H%20Sect2/V%26H%20175-182.pdf |publisher=[[University of Pavia]] |access-date=2019-10-23 |archive-date=2022-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220627060208/http://ppp.unipv.it/Collana/Pages/Libri/Saggi/Volta%20and%20the%20History%20of%20Electricity/V%26H%20Sect2/V%26H%20175-182.pdf |url-status=dead }}</ref> 1884. aastal müüs Ganzi tehas esimesed viis suure efektiivsusega vahelduvvoolutrafot.<ref name="Halacsy (1961)">{{cite journal |last1=Halacsy |first1=A. A. |last2=Von Fuchs |first2=G. H. |title=Transformer Invented 75 Years Ago |journal=[[IEEE Transactions of the American Institute of Electrical Engineers]] |volume=80 |issue=3 |pages=121–125 |doi=10.1109/AIEEPAS.1961.4500994 }}</ref> Esimene seade toodeti järgmiste parameetritega: 1400 W, 40&nbsp;Hz, 120:72 V, 11.6:19.4 A, suhe 1.67:1, ühefaasiline.<ref name="Halacsy (1961)" /> ZBD patendid sisaldasid kahte omavahel seotud uuendust: üks puudutas [[rööpühendus]]e kasutamist senise [[jadaühendus]]e asemel koormuste ühendamisel, teine puudutas võimekust teha suuremate mähiste suhtega trafosid, mis võimaldasid palju suuremaid võrgupingeid (algselt 1400 V kuni 2000 V) enne lõppkasutajani (algselt plaanitud 100 V) jõudmist.<ref name=BUTE-OMIKK-BlathyOtto>{{cite web |title=Bláthy, Ottó Titusz|url=http://www.omikk.bme.hu/archivum/angol/htm/blathy_o.htm|publisher=Budapest University of Technology and Economics, National Technical Information Centre and Library }}</ref> Kasutades rööbiti ühendatud jaotussüsteemides suletud südamikega trafosid, muutus viimaks tehniliselt ja majanduslikult mõttekaks pakkuda elektriliselt töötavaid valgusteid eluruumidesse, ettevõtetesse ja avalikku ruumi.<ref name="Bláthy_HPO">{{cite web |title=Bláthy, Ottó Titusz (1860–1939) |url=http://www.hpo.hu/English/feltalalok/blathy.html |publisher=Hungarian Patent Office |access-date=2019-10-23 |archive-date=2010-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101202031830/http://www.hpo.hu/English/feltalalok/blathy.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |last=Zipernowsky|first=K.|author2= Déri, M.|author3= Bláthy, O.T. | url=http://www.freepatentsonline.com/0352105.pdf|title=Induction Coil|publisher=U.S. Patent 352 105, issued Nov. 2, 1886}}</ref> Ottó Bláthy leiutas ka esimese vahelduvvoolu [[elektriarvesti]].<ref>{{cite web |author=Eugenii Katz |url=http://people.clarkson.edu/~ekatz/scientists/blathy.html |title=Blathy |publisher=People.clarkson.edu |date=24.10.2019| archiveurl = https://web.archive.org/web/20080625015707/http://people.clarkson.edu/~ekatz/scientists/blathy.html}}</ref><ref name=Ricks1896>{{cite journal |last=Ricks |first=G.W.D. |title=Electricity Supply Meters |journal=Journal of the Institution of Electrical Engineers |volume=25 |number=120 |pages=57–77 |doi=10.1049/jiee-1.1896.0005 |url=https://archive.org/stream/journal06sectgoog#page/n77/mode/1up}} Student paper read on January 24, 1896, at the Students' Meeting.</ref><ref>''The Electrician'', Volume 50. 1923</ref><ref>Official gazette of the United States Patent Office: Volume 50. (1890)</ref> Vahelduvvoolu elektrisüsteemid töötati välja ja võeti kasutusele väga kiiresti, pärast 1886. aastat, kuna saadi aru võimekusest elektrivoolu liigutada efektiivselt üle pikkade vahemaade, saades nii üle alalisvoolusüsteemide piiratusest. 1886. aastal töötasid ZBD insenerid välja maailma esimese [[elektrijaam]]a, mis kasutas vahelduvvoolugeneraatoreid, et toita rööbiti ühendatud tarbijate võrku, täpsemalt auruelektrijaama Rome-Cerchi.<ref name="IEC Techline">{{cite web |url=http://www.iec.ch/cgi-bin/tl_to_htm.pl?section=technology&item=144 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070930171011/http://www.iec.ch/cgi-bin/tl_to_htm.pl?section=technology&item=144 |url-status=dead |title=Ottó Bláthy, Miksa Déri, Károly Zipernowsky |publisher=IEC Techline }}</ref> Vahelduvvoolu tehnoloogia töökindlus suurenes märgatavalt pärast seda, kui Ganzi tehas elektrifitseeris suure Euroopa metropoli [[Rooma]] aastal 1886.<ref name="IEC Techline" /> [[File:WestinghouseEarlyACSystem1887-USP373035.png|thumb|Westinghouse'i algne vahelduvvoolusüsteem, 1887<br /> ([https://web.archive.org/web/20090325121254/http://www.pat2pdf.org/patents/pat373035.pdf US patent 373035])]] Ühendkuningriigis disainis [[Sebastian de Ferranti]], kes töötas välja vahelduvvoolugeneraatoreid ja trafosid Londonis aastast 1882, vahelduvvoolusüsteemi [[Grosvenor Gallery]] elektrijaamas 1886. aastal. Ta tegi tööd London Electric Supply Corporationile (LESCo) ning töötas sealgi välja vahelduvvoolugeneraatoreid ja trafosid, mis sarnanesid üsnagi Gaulardi ja Gibbsi omadega.<ref>Hughes, Thomas P. (1993). lk 98.</ref> Aastal 1890 projekteeris ta [[Deptford]]i elektrijaama<ref>[https://web.archive.org/web/20151003002335/http://www.mosi.org.uk/collections/explore-the-collections/ferranti-online/timeline.aspx Ferranti Timeline] – ''[[Museum of Science and Industry (Manchester)|Museum of Science and Industry]]''</ref> ning muutis Grosvenor Gallery elektrijaama teisel pool [[Thames]]i jõge elektriliseks [[alajaam]]aks, näidates, kuidas saab vanemaid elektrijaamu ühendada uuemasse universaalsemasse vahelduvvooluvõrku. Ameerika Ühendriikides töötas [[William Stanley]] välja ühe esimestest praktilistest seadmetest, mille abil kanda üle vahelduvvoolu efektiivselt ühest isoleeritud ahelast teise. Ta kasutas mähiste paari, kumbki keritud ümber ühise raudsüdamiku, tema leiutis, mida ta nimetas [[induktiivpool]]iks, oli algeline [[trafo]]. Stanley tegi palju ka selle heaks, et Euroopa seadmed, näiteks Gaulardi ja Gibbsi trafo, võetaks kasutusele Ameerika Ühendriikides, seda [[George Westinghouse]]'i juures, kes hakkas vahelduvvoolusüsteeme ehitama 1886. aastal. Westinghouse'i ja teiste vahelduvvoolusüsteemide levik leidis ka vastuseisjaid, eeskätt 1887. aastal, kui [[Thomas Alva Edison|Edison]] (alalisvoolu apologeet) hakkas vahelduvvoolu diskrediteerima kui liiga ohtlikku. Võitlust eri süsteemide eestkõnelejate vahel teatakse ka kui "voolude sõda" (ingl k ''War of Currents''). 1888. aastal, kui avalikkusele tutvustati töötavat vahelduvvoolumootorit, mis oli senini süsteemidest puudu olnud, said vahelduvvoolusüsteemid selle abil töökindlamaks. Induktsioonmootori leiutasid teineteisest sõltumatult [[Galileo Ferraris]] ja [[Nikola Tesla]] (Tesla tehniline lahendus sai patendi Ameerika Ühendriikides Westinghouse'i firmale). Selle arendasid edasi moodsaks kolmefaasiliseks seadmeks [[Mihhail Dolivo-Dobrovolski]] ja [[Charles Eugene Lancelot Brown]].<ref name="books.google.com">[[Arnold Heertje]], Mark Perlman [https://books.google.com/books?id=qQMOPjUgWHsC&pg=PA138&lpg=PA138&dq=tesla+motors+sparked+induction+motor&source=bl&ots=d0d_SjX8YX&sig=sA8LhTkGdQtgByBPD_ZDalCBwQA&hl=en&sa=X&ei=XoVSUPnfJo7A9gSwiICYCQ&ved=0CEYQ6AEwBA#v=onepage&q=tesla%20motors%20sparked%20induction%20motor&f=false Evolving Technology and Market Structure: Studies in Schumpeterian Economics], page 138</ref> Amesi hüdroelektrijaam ja algne Niagara Joa Adamsi elektrijaam olid esimeste hüdroelektri vahelduvvoolujaamade hulgas. Esimene pikamaa ühefaasilise elektrisignaali ülekanne toimus hüdroelektrijaamast [[Oregon|Oregoni osariigis]] [[Willamette Falls]]is, mis saatis 1890. aastal elektrienergiat 14 miili kaugusele [[Portland]]i kesklinna tänavavalgustuse jaoks.<ref>{{Cite journal |last=|first=|date=1915|title=Electric Transmission of Power |url=|journal=General Electric Review |volume=XVIII}}</ref> 1891. aastal paigaldati teine süsteem Telluride'i [[Colorado|Colorado osariigi]]s.<ref>{{Cite journal |last=|first=|date=1915|title=Electric Transmission of Power|url=|journal=General Electric|volume=XVIII|pages=|via=}}</ref> [[San Antonio Canyon]]i elektrigeneraator oli kolmas kommertsiaalne ühefaasiline vahelduvvoolu [[hüdroelektrijaam]] Ameerika Ühendriikides, mis transportis ka elektrienergiat kaugete vahemaade taha. See valmis 1892. aasta 31. detsembril. Jaama töötas välja [[Almarian Decker]] ning see varustas elektriga Pomona linna [[California|California osariigi]]s, mis oli 14 miili kaugusel. 1893. aastal projekteeris sama mees [[USA]] esimese tööstusliku kolmefaasilise vahelduvvoolu hüdroelektrijaama – Mill Creek No. 1, mis asus Redlandsis [[California|California osariigi]]s. Deckeri tehniline lahendus hõlmas 10 kV kolmefaasilist ülekannet ning sätestas standardi, mille järgi terviklikke tootmise, ülekande ja mootorite süsteeme ehitati. [[Jaruga]] hüdroelektrijaam [[Horvaatia]]s sai töökorda 28. augustil 1895. Kaks generaatorit (kumbki 42 Hz, 550 kW) ja trafod valmistas ja seadis üles Ungari firma Ganz. Ülekandeliin elektrijaamast Šibeniki linna oli 11,5 km pikk, liine kandsid puidust tornid. Munitsipaaljaotusvõrk 3000 V/110 V hõlmas kuut trafode alajaama. Vahelduvvooluahelate teooria arenes 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses väga kiiresti. Märkimisväärsed panustajad vahelduvvoolu teoreetilisse baasi oli näiteks [[Charles Steinmetz]], [[Oliver Heaviside]] jpt.<ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/?id=f5FqsDPVQ2MC&pg=PA1229&dq=theoretical++alternating+current++Oliver+Heaviside#v=onepage&q=theoretical++alternating+current++Oliver+Heaviside&f=false|title=Companion Encyclopedia of the History and Philosophy of the Mathematical Sciences|first=I.|last=Grattan-Guinness|publisher=JHU Press|via=Google Books|isbn=978-0-8018-7397-3}}</ref><ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/?id=lew5IC5piCwC&pg=PA329&dq=theoretical++alternating+current++Charles+Steinmetz#v=onepage&q=theoretical++alternating+current++Charles+Steinmetz&f=false|title=Mathematics in Historical Context|first=Jeff|last=Suzuki|publisher=MAA|via=Google Books|isbn=978-0-88385-570-6}}</ref> Arvutusi mittetasakaaluliste kolmefaasiliste süsteemide kohta aitas lihtsustada [[Charles LeGeyt Fortescue]] sümmeetriliste komponentide meetod aastast 1918. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Willam A. Meyers, ''History and Reflections on the Way Things Were: Mill Creek Power Plant – Making History with AC'', IEEE Power Engineering Review, veebruar 1997, lk 22–24 == Välislingid == * "AC/DC: [https://www.pbs.org/wgbh/amex/edison/sfeature/acdc.html What's the Difference]?". Edison's Miracle of Light, [https://www.pbs.org/wgbh/amex/index.html American Experience]. ([[Public Broadcasting Service|PBS]]) * "AC/DC: [https://www.pbs.org/wgbh/amex/edison/sfeature/acdc_insideacgenerator.html Inside the AC Generator]". Edison's Miracle of Light, American Experience. (PBS) * Kuphaldt, Tony R., "Lessons In Electric Circuits : [http://www.faqs.org/docs/electric/AC/index.html Volume II – AC]". March 8, 2003. (Design Science License) * Nave, C. R., "[http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/electric/accircon.html Alternating Current Circuits Concepts]". HyperPhysics. * "[http://www.ndt.net/article/az/mpi/alternating_current.htm Alternating Current] (AC)". Magnetic Particle Inspection, Nondestructive Testing Encyclopedia. * "''[https://web.archive.org/web/20051028183613/http://www.apcs.net.au/nav/article/fg40400.html Alternating current]''". Analog Process Control Services. * Hiob, Eric, "''[http://www.math.bcit.ca/examples/elex/trig_vectors/ An Application of Trigonometry and Vectors to Alternating Current]''". British Columbia Institute of Technology, 2004. * "''[https://web.archive.org/web/20040206165242/http://www.tpub.com/neets/book2/index.htm Introduction to alternating current and transformers]''". Integrated Publishing. * Chan. Keelin, "''[https://web.archive.org/web/20040405163938/http://www.jcphysics.com/toolbox_indiv.php?sub_id=17 Alternating current Tools]''". [http://www.jcphysics.com/ JC Physics], 2002. * Williams, Trip "Kingpin", "''[http://www.alpharubicon.com/altenergy/understandingAC.htm Understanding Alternating Current], Some more power concepts''". * "''[http://salestores.com/worldvol.html Table of Voltage, Frequency, TV Broadcasting system, Radio Broadcasting, by Country]''". * [http://www.technology.niagarac.on.ca/people/mcsele/Rankine.html Professor Mark Csele's tour of the 25&nbsp;Hz Rankine generating station] * [http://www.henkpasman.com/id1.html 50/60 hertz information] * [http://www.phys.unsw.edu.au/~jw/AC.html AC circuits] Animations and explanations of vector (phasor) representation of RLC circuits * Blalock, Thomas J., "''[https://web.archive.org/web/20070607042254/http://www.ieee.org/organizations/pes/public/2003/sep/peshistory.html The Frequency Changer Era: Interconnecting Systems of Varying Cycles]''". The history of various frequencies and interconversion schemes in the US at the beginning of the 20th century * [http://www.sandroronca.it/areacomune/femas/sinus0_low.html Generating an AC voltage]. Interactive. * [http://edisontechcenter.org/AC-PowerHistory.html AC Power History and Timeline] [[Kategooria:Elekter]] 3fi7i04l8fzv384noadj3juuwgofx92 0 53296 7162236 7159929 2026-05-27T16:55:48Z Andres 5 /* A */ 7162236 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[auto]]marke ja -mudeleid. {{tähed}} ==A== * [[Abarth]] *Adler *[[Agrale Marruá]] * [[Alfa Romeo]] **[[Alfa Romeo 75]] **[[Alfa Romeo 164]] **[[Alfa Romeo 4C]] **[[Alfa Romeo F1]] **[[Alfa Romeo Giulia]] **[[Alfa Romeo Giulietta]] **[[Alfa Romeo MiTo]] *[[AMC Spirit]] *[[AMZ Tur]] *[[ARO]] *[[Arsenal-Crossley]] *[[Aston Martin (automark)|Aston Martin]] **[[Aston Martin DBX]] **[[Aston Martin Lagonda]] **[[Aston Martin Vanquish]] **[[Aston Martin Vantage (2005)]] *[[Audi]] **[[Audi 100]] **[[Audi 80]] **[[Audi 90]] **[[Audi A1]] **[[Audi A2]] **[[Audi A3]] **[[Audi A4]] **[[Audi A5]] **[[Audi A6]] **[[Audi A7]] **[[Audi A8]] **[[Audi Q5]] **[[Audi Q7]] **[[Audi Quattro]] **[[Audi R8]] **[[Audi S1]] **[[Audi TT]] **[[Audi V8]] * [[Autosan]] * [[Avia]] * [[Avolette]] *[[AvtoVAZ]] ==B== *[[Bentley]] **[[Bentley Continental GT]] **[[Bentley Hunaudières]] (ideeauto) *[[Berliet (sõiduauto)|Berliet]] *[[BMW]] **[[BMW 1. seeria]] **BMW 2. seeria ***[[BMW 2. seeria Active Tourer]] ***[[BMW 2. seeria kupee]] **[[BMW 3. seeria]] ***[[BMW 3. seeria (E21)]] ***[[BMW 3. seeria (E30)]] ***[[BMW 3. seeria (E36)]] ***[[BMW 3. seeria (E46)]] ***[[BMW 3. seeria (E90)]] **[[BMW 4. seeria]] **[[BMW 5. seeria]] ***[[BMW 5. seeria (E12)]] ***[[BMW 5. seeria (E28)]] ***[[BMW 5. seeria (E34)]] ***[[BMW 5. seeria (E39)]] ***[[BMW 5. seeria (E60)]] ***[[BMW 5. seeria (F07)]] **[[BMW 6. seeria]] ***[[BMW 6. seeria (E24)]] **[[BMW 7. seeria]] ***[[BMW 7. seeria (E23)]] ***[[BMW 7. seeria (E32)]] ***[[BMW 7. seeria (E38)]] ***[[BMW 7. seeria (E65)]] ***[[BMW 7. seeria (F01)]] **BMW 8. seeria ***[[BMW E31]] **[[BMW 9. seeria]] **[[BMW E3]] **[[BMW E9]] **[[BMW M1]] **[[BMW M2]] **[[BMW M3]] **[[BMW M4]] **[[BMW M5]] **[[BMW M Roadster/Coupe]] **[[BMW X3]] **[[BMW X4]] **[[BMW X5]] **[[BMW X6]] **[[BMW i3]] **[[BMW Z-seeria]] ***[[BMW Z1]] ***[[BMW Z3]] ***[[BMW Z4 (E85)]] ***[[BMW Z8]] *[[Brilliance]] *[[Buckeye Bullet]] *[[Bugatti Automobiles SAS|Bugatti]] **[[Bugatti EB110]] **[[Bugatti Veyron]] on sama mis [[Bugatti Veyron EB 16.4]] **[[Bugatti EB118]] (ideeauto) **[[Bugatti EB218]] (ideeauto) **[[Bugatti 18/3 Chiron]] (ideeauto) **[[Bugatti Veyron Grand Sport Vitesse]] **[[Bugatti Veyron Super Sport]] **[[Bugatti Chiron]] **[[Bugatti Chiron Super Sport]] **[[Bugatti Chiron Pur Sport]] **[[Bugatti Chiron Vision GT]] **[[La Voiture Noire]] *[[Buick]] **[[Buick LeSabre]] *[[Byd]] ==C== *[[Cadillac]] **[[Cadillac BLS]] **[[Cadillac Coupe de Ville]] **[[Cadillac DeVille]] **[[Cadillac Eldorado]] **[[Cadillac Escalade]] *[[Chavdar (autobuss)|Chavdar]] *[[Jiangxi Changhe|Changhe]] *[[Chen Zhou Gonow Nanyan Chifeng Motor Vehicle]] *[[Chery]] *[[Chevrolet]] **[[Chevrolet Camaro]] ***[[Chevrolet Camaro (esimene põlvkond)]] ***[[Chevrolet Camaro (kolmas põlvkond)]] **[[Chevrolet Chevelle]] **[[Chevrolet Corvette]] **[[Chevrolet Express]] **[[Chevrolet Silverado]] **[[Chevrolet Van]] **[[Chevrolet Volt]] *[[Chrysler]] **[[Chrysler Crossfire]] *[[Chun Nan Jun]] *[[Citroën]] **[[Citroën 2CV]] **[[Citroën C1]] **[[Citroën C4 Cactus]] **[[Citroën C5 Cross Tourer]] **[[Citroën DS5 LR]] **[[Citroën Jumper]] ==D== *[[Dacia (automark)|Dacia]] **[[Dacia Duster]] *[[Daewoo]] *[[DAF YA-126]] *[[Datsun 510]] *[[Dodge]] **[[Dodge Caravan]] **[[Dodge Challenger]] **[[Dodge Charger]] **[[Dodge Durango]] **[[Dodge Ram Van]] **[[Dodge Viper]] *[[Dong-Feng (auto)|Dong-Feng]] ==E== *[[Estfield]] *Eagle – endine Chrysler Corporationi kaubamärk. *Eicher – India autotootja, tuntud peamiselt veoautode ja traktorite poolest. *Elemental – Briti sportautode tootja. *Elfin – Austraalia sport- ja võidusõiduautode tootja *[[Estonia (võidusõiduauto)|Estonia]] - ==F== *[[Ferrari]] **[[LaFerrari]] **[[Ferrari 812 Superfast]] **[[Ferrari 456]] **[[Ferrari 308gtb]] **[[Ferrari 458]] **[[Ferrari 488]] **[[Ferrari F8 Tributo]] **[[Ferrari Enzo]] **[[Ferrari F12 Berlinetta]] **[[Ferrari California]] **[[Ferrari F430]] **[[Ferrari Roma]] *[[Fiat]] **[[Fiat 124]] **[[Fiat 126]] **[[Fiat 500]] **[[Fiat Brava]] **[[Fiat Bravo]] **[[Fiat Ducato]] **[[Fiat Freemont Cross]] **[[Fiat Stilo]] **[[Fiat Strada]] **[[Fiat Uno]] *[[Ford (automark)|Ford]] **[[Ford A]] **[[Ford Bronco]] **[[Ford Ecosport]] **[[Ford Escort]] **[[Ford Expedition]] **[[Ford F-150]] **[[Ford Focus]] **[[Ford Fusion]] **[[Ford Granada]] Euroopa mudel 1972–1985 (Suurbritannias ja Iirimaal kuni 1994) ja Põhja-Ameerika mudel 1975–1982 **[[Ford GT40]] **[[Ford Ka]] **[[Ford Mondeo]] **[[Ford Mustang]] **[[Ford Ranger]] **Ford Scorpio **[[Ford Sierra]] **[[Ford S-MAX]] **[[Ford T]] **[[Ford Taunus]] **[[Ford Tourneo Courier]] **[[Ford Transit]] **[[Fordi F-seeria]] ***[[Fordi F-seeria (teine põlvkond)]] *[[Fabryka Samochodów Ciężarowych|FSC/Intrall]] **[[Żuk]] **[[Lublin (auto)|Lublin]] **[[Lubo]] *[[Fabryka Samochodów Małolitrażowych|FSM]] *[[Fabryka Samochodów Osobowych|FSO]] **[[Polonez]] **[[Syrena]] **[[Warszawa (auto)|Warszawa]] *[[Fabryka Samochodów Rolniczych|FSR]] **[[Tarpan]] **[[Tarpan Honker]] *[[Fujian Motors]] ==G== *[[GAZ]] **[[GAZ-03-30]] **[[GAZ-13]] **[[GAZ-14]] **[[GAZ-21]] **[[GAZ-24]] **[[GAZ-51]] **[[GAZ-61]] **[[GAZ-66]] **[[GAZ-69]] **[[GAZ-AA]] **[[GAZ-M20]] **[[GAZ-M72]] **[[GAZ-MM]] *[[Geely]] *[[Glas]] *[[Golden Arrow]] *[[Gonow]] ==H== *[[Hanomag]] *[[Hafei]] *[[Hawtai]] *[[Holden]] *[[Honda]] **[[Honda Civic]] **[[Honda CR-V]] **[[Honda Jazz]] **[[Honda NSX]] *[[Hummer]] *[[Hunan Jiangnan]] *[[Hyundai]] **[[Hyundai Excel]] **[[Hyundai ix35]] **[[Hyundai Genesis]] **[[Hyundai Grand Santa Fe]] ==I== *[[IFA F8]] *[[Ikarus]] *[[Infiniti]] *[[International Scout]] *[[Isuzu]] **[[Isuzu Elf]] ==J== *[[Jaguar]] **[[Jaguar XJ220]] **[[Jaguar XJR-15]] *[[Jeep]] **[[Jeep Cherokee]] **[[Jeep Compass]] **[[Jeep Gladiator]] **[[Jeep Grand Cherokee]] **[[Jeep Grand Cherokee (WJ)]] **[[Jeep Renegade]] **[[Jeep Wrangler]] *[[Jelcz]] *[[Jiangling Motors]] *[[Jiangxi Changhe]] ==K== *[[KAG]] *[[Karosa]] *[[Shandong Kama|Kama]] – ''Shandong Kama Automobile'' *[[Kfz 15]] *[[Kia]] **[[Kia Carnival]] **[[Kia Optima]] **[[Kia Rio]] **[[Kia Sorento]] **[[Kia Soul]] **[[Kia Sportage]] * [[Koenigsegg]] ** [[Koenigsegg CC]] ** [[Koenigsegg CCGT]] ** [[Koenigsegg CC8S]] ** [[Koenigsegg CCR]] ** [[Koenigsegg CCX]] ** [[Koenigsegg CCXR]] **[[Koenigsegg CCX Edition]] **[[Koenigsegg CCXR Edition]] **[[Koenigsegg CCXR Special Edition]] **[[Koenigsegg Trevita]] **[[Koenigsegg Quant]] (ideeauto) **[[Koenigsegg Agera]] **[[Koenigsegg Agera R]] **[[Koenigsegg Agera S]] **[[Koenigsegg One:1]] **[[Koenigsegg Agera RS]] **[[Koenigsegg Agera Final]] **[[Koenigsegg Regera]] **[[Koenigsegg Jesko]] **[[Koenigsegg Jesko Absolut]] **[[Koenigsegg Gemera]] *[[Kuozui]] *[[Kübelwagen]] ==L== *[[L1500A]] *[[Lada]] **[[VAZ-1002]] ** [[VAZ-1004]] ** [[VAZ-2104m]] ** [[VAZ-1101e]] ** [[VAZ-1101]] ** [[VAZ-11011]] ** [[VAZ-1111]] OKA ** [[VAZ-1111e]] ** [[VAZ-1121]] ** [[VAZ-1706]] ** [[VAZ-1801]] ** [[VAZ-1922]] ** [[VAZ-2101]] ("kopikas") ** [[VAZ-21011]] ** [[VAZ-2102]] ** [[VAZ-2103]] ** [[VAZ-2104]] ** [[VAZ-2105]] ** [[VAZ-2106]] ** [[VAZ-2107]] ** [[VAZ-2108]] ** [[VAZ-2109e]] ** [[VAZ-2109]] Sputnik ** [[VAZ-21099]] Sputnik ** [[VAZ-2110]] ** [[VAZ-21107]] ** [[VAZ-21108]] ** [[VAZ-21109]] ** [[VAZ-2111]] ** [[VAZ-2112]] ** [[VAZ-2113]] ** [[VAZ-2114]] ** [[VAZ-2115]] ** [[VAZ-2120]] ** [[VAZ-2121]] ** [[VAZ-21213]] ** [[VAZ-212180]] ** [[VAZ-212182]] ** [[VAZ-212183]] ** [[VAZ-2122]] ** [[VAZ-2123]] ** [[VAZ-2131-05]] ** [[VAZ-2131]] ** [[VAZ-2131e]] ** [[VAZ-2323]] ** [[VAZ-2328]] ** [[VAZ-2329-01]] ** [[VAZ-2329-02]] ** [[VAZ-2702]] ** [[VAZ-2723]] ** [[VAZ-2801]] ** [[VAZ-2802-01]] ** [[VAZ-2802-02]] ** [[VAZ-elf]] ** [[VAZ-gnom elektro]] ** [[VAZ-gnom]] ** [[Lada Baltic]] ** [[Lada Largus]] ** [[Lada New Granta]] ** [[Lada Priora]] ** [[Lada Vesta]] ** [[Lada Xray]] *[[Lambda (auto)|Lambda]] *[[Lamborghini]] **[[Lamborghini Countach]] **[[Lamborghini Diablo]] **[[Lamborghini Espada]] **[[Lamborghini Gallardo]] **[[Lamborghini Jalpa]] **[[Lamborghini Murciélago]] **[[Lamborghini Urraco]] *[[Lancia]] *[[Land Rover]] *[[Lexus]] **[[Lexus CT]] **[[Lexus ES]] **[[Lexus IS]] **[[Lexus GS]] **[[Lexus LC]] **[[Lexus NX]] **[[Lexus RC]] **[[Lexus RX]] **[[Lexus UX]] *[[LiAZ]] - Likino Autobussitehas (Venemaa) **[[LiAZ-677]] *[[Lifan]] *[[Lincoln (auto)|Lincoln]] *[[Lotus]] ==M== *[[M35 (veoauto)|M35]] *[[MAN AG|MAN]] **[[MAN Lion's City]] **[[MAN mil gl]] *[[McLaren]] *[[Mahindra & Mahindra]] *[[Maserati]] **[[Maserati Alfieri]] **[[Maserati Ghibli]] **[[Maserati GranCabrio]] **[[Maserati GranTurismo]] **[[Maserati Levante]] **[[Maserati MC12]] **[[Maserati Merak]] **[[Maserati Quattroporte]] *[[MAZ]] **[[MAZ 5428]] *[[Mazda]] **[[Mazda 2]] **[[Mazda CX-5]] **[[Mazda RX-7]] *[[Mazzanti]] *[[Maybach]] *[[Mercedes-AMG G 65]] *[[Mercedes-Benz]] **[[Mercedes-Benz 190SL]] **[[Mercedes-Benz 300 SL]] **[[Mercedes-Benz 600]] **[[Mercedes-Benzi C-klass]] ***[[Mercedes-Benz C-klass W202]] *[[Mercedes-Benzi E-klass]] ***[[Mercedes-Benz CLS]] **[[Mercedes-Benz GLA]] **[[Mercedes-Benzi M-klass]] **[[Mercedes-Benz R107/C107]] **[[Mercedes-Benzi S-klass]] ***[[Mercedes-Benzi S-klass#Mercedes-Benzi S-klassi kupee|Mercedes-Benzi S-klassi kupee]] ***[[Mercedes-Benz S-klass W116]] **[[Mercedes-Benz SL-klass R129]] **[[Mercedes-Benz SLR McLaren]] **[[Mercedes-Benz Sprinter]] **[[Mercedes-Benz Vito]] **[[Mercedes-Benz W108/W109]] **[[Mercedes-Benz W110]] **[[Mercedes-Benz W111]] **[[Mercedes-Benz W112]] **[[Mercedes-Benz W113]] **[[Mercedes-Benz W114/W115]] **[[Mercedes-Benz W120/W121]] **[[Mercedes-Benz W180/W105/W128]] **[[Mercedes-Benz W186]] **[[Mercedes-Benz W189]] **[[Mercedes-Benz W201]] *[[Mercury]] *[[MINI]] *[[Mini Clubman]] *[[Mitsubishi]] **[[Mitsubishi 3000GT]] **[[Mitsubishi L200]] **[[Mitsubishi Lancer Evolution]] **[[Mitsubishi Outlander]] **[[Mitsubishi Pajero]] *[[Morgan]] *[[Moskvitš]] **[[Moskvitš 408]] **[[Moskvitš 412]] **[[Moskvitš 2141]] *[[Mosler]] *[[MTVR]] ==N== *[[Nissan]] **[[Nissan 300ZX]] **[[Nissan e-NV200]] **[[Nissan GT-R]] **[[Nissan Juke]] **[[Nissan Leaf]] **[[Nissan Note]] **[[Nissan Qashqai]] **[[Nissan Stagea]] **[[Nissan X-Trail]] ==O== * [[Oldbac Kalana]] * [[Oldsmobile]] * [[Opel]] – Adam Opel GmbH **'''Sõiduautod''' ** [[Opel Adam Rocks‎]] ** [[Opel Agila]] ** [[Opel Antara]] ** [[Opel Astra]] ** [[Opel Corsa]] ** [[Opel GT]] ** [[Opel Insignia]] ** [[Opel Meriva]] ** [[Opel Signum]] ** [[Opel Tigra]] ** [[Opel Vectra]] ** [[Opel Zafira]] ** '''Kerged keskmise suurusega tarbesõidukid''': ** [[Opel Combo]] ** [[Opel Movano]] ** [[Opel Vivaro]] ** '''Ideeautod''': ** [[Opel Opel Gran Turismo Concept]] ** [[Opel Aero GT]] ** [[Opel Antara GTC]] ** [[Opel CD]] ** [[Opel Diesel Rekordwagen]] ** [[Opel Eco Speedster]] ** [[Opel Frogster]] ** [[Opel Frua Diplomat]] ** [[Opel G90]] ** [[Opel GT 2]] ** [[Opel Insignia]] ** [[Opel Maxx]] ** [[Opel OPC X-Treme]] ** [[Opel Snowtrekker]] ** [[Opel Trixx]] ** '''Ajaloolised mudelid''': ** [[Opel Admiral]] ** [[Opel Ascona]] ** [[Opel Blitz]] ** [[Opel Calibra]] ** [[Opel Campo]] ** [[Opel Commodore]] ** [[Opel Diplomat]] ** [[Opel Frontera]] ** [[Opel GT]] ** [[Opel Kadett]] ** [[Opel Kapitän]] – vt ka [[Pobeda]] ** [[Opel Manta]] ** [[Opel Monterey]] ** [[Opel Senator#Opel Monza|Opel Monza]] ** [[Opel Olympia]] ** [[Opel Omega]] ** [[Opel Rekord]] ** [[Opel Senator]] ** [[Opel Sintra]] ** [[Opel Speedster]] ** [[Opel Super Six]] ** [[Opel Vivaro]] ==P== *[[Pagani]] *[[Perodua Kancil]] *[[Peugeot]] **[[Peugeot Boxer]] **[[Peugeot 108]] **[[Peugeot 205]] **[[Peugeot 206]] **[[Peugeot 207]] **[[Peugeot 208]] **[[Peugeot 307]] **[[Peugeot 308]] **[[Peugeot 408]] **[[Peugeot 508]] **[[Peugeot 605]] **[[Peugeot 607]] *[[Plymouth (auto)|Plymouth]] **[[Plymouth Fury]] * [[Pobeda]] – GAZ-M20 Pobeda *[[Pontiac]] **[[Pontiac Aztek]] **[[Pontiac Firebird]] *[[Porsche]] **[[Porsche 911]] **[[Porsche 914]] **[[Porsche 924]] **[[Porsche 928]] **[[Porsche 944]] **[[Porsche 959]] **[[Porsche 968]] **[[Porsche Boxster]] **[[Porsche Cayenne]] **[[Porsche Cayman]] **[[Porsche Macan]] **[[Porsche Taycan]] *[[Proton]] ==R== *[[RAF (automark)]] **[[RAF-977]] *[[Renault]] **[[Renault 4]] **[[Renault 20/30]] **[[Renault Mégane]] **[[Renault Scenic]] **[[Renault Zoe]] **[[Renault Trafic]] **[[Renault Twingo]] **[[Renault Twizy]] *[[Rolls-Royce]] **[[Rolls-Royce Phantom]] *[[Rover]] •Range Rover ==S== *[[Saab Automobile|Saab]] *[[SAIC]] *[[Saleen]] *[[SAMIL 20]] *[[SAMIL 100]] *[[Scania OmniLine]] *[[Schwimmwagen]] *[[SEAT]] **[[SEAT León Cupra]] **[[SEAT León ST]] *[[Setra]] *[[Simca SUMB]] *[[Sisu Auto|Sisu]] **[[Sisu A-45]] **[[Sisu A-45|Sisu AH-45]] **[[Sisu K-44]] **[[Sisu KB-45]] **[[Sisu KB-112]] **[[Sisu KB-112|Sisu KB-117]] **[[Sisu SA-110]] **[[Sisu SA-150]] **[[Sisu SA-150|Sisu SA-151]] **[[Sisu SA-240]] **[[Sisu SA-240|Sisu SA-241]] *[[Smart]] *[[Solaris Bus & Coach]] *[[Solbus]] *[[SsangYong]] *[[Star (automark)|Star]] *[[SZ (auto)|SZ]] *[[Subaru]] *[[Sunbeam]] **[[Sunbeam 350hp]] **[[Sunbeam 1000 hp]] *[[Suzuki]] **[[Suzuki Celerio]] **[[Suzuki Vitara]] ==Š== *[[Škoda (automark)|Škoda]] **[[Škoda Fabia]] **[[Škoda Octavia]] ***[[Škoda Octavia#Škoda Octavia Scout|Škoda Octavia Combi Scout]] **[[Škoda Rapid]] **[[Škoda Superb]] **[[Škoda Yeti]] ==Z== *[[Zakład Samochodów Dostawczych|ZSD]] **[[Nysa (auto)|Nysa]] *[[Zaporožets]] **[[ZAZ-965]] **[[ZAZ-968]] *[[ZIL]] **[[ZIL-131]] **[[ZIL-135]] *[[ZIS-6]] *[[ZIS-110]] *[[Ziyang Nanjun Automobile]] *[[Zündapp Janus]] ==T== *[[TA-1A]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud autobuss *[[TA-11]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud mikrofurgoonauto *[[TA-3763-01]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud leivaauto *[[TA-6]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud autobuss *[[TA-6-1]]– Tartu Autoremonditehases valmistatud autobuss *[[TA-9C]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud postiveo furgoonauto *[[TA-9P]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud piimaveo furgoonauto *[[TA-942]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud furgoonauto *[[TA-942T]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud furgoonauto *[[TA-943]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud furgoonauto *[[TALBOT]] *[[Tartu-1]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud sportauto *[[TATA]] *[[Tatra (automark)|Tatra]] **[[Tatra 12]] **[[Tatra 26]] **[[Tatra 30]] **[[Tatra 600]] **[[Tatra 603]] **[[Tatra 72]] **[[Tatra 87]] **[[Tatra 97]] **[[Tatra JK 2500]] **[[Tatra T11]] **[[Tatra T111]] **[[Tatra T128]] **[[Tatra T141]] **[[Tatra T26]] **[[Tatra T27]] **[[Tatra T57]] **[[Tatra T603-2 B5]] **[[Tatra T70]] **[[Tatra T72]] **[[Tatra T75]] **[[Tatra T77]] **[[Tatra T8]] **[[Tatra T81]] **[[Tatra T82]] **[[Tatra T85]] **[[Tatra T90]] **[[Tatra V 570]] **[[Tatra V 750]] *[[Tesla, Inc.|Tesla]] **[[Tesla Model 3]] **[[Tesla Roadster]] **[[Tesla Model S]] **[[Tesla Model X]] **[[Tesla Model Y]] *[[ThrustSSC]] *[[Toyota (automark)|Toyota]] **[[Toyota Auris]] **[[Toyota Avensis]] **[[Toyota Aygo]] **[[Toyota Celica]] **[[Toyota Corolla]] **[[Toyota Land Cruiser 150]] **[[Toyota MR2]] **[[Toyota Prius]] **[[Toyota RAV4]] **[[Toyota Supra]] *[[Trabant]] – SDV auto **[[Trabant 600]] **[[Trabant 601]] **Trabant P1100 **[[Trabant P50|Trabant P50 / 500]] **Trabant P60 **Trabant P70 *[[Type 98]] – 20&nbsp;mm kuulipilduri kandurauto ==U== *[[UAZ-469]] *[[Ural-4320]] ==V== *[[Vanajan Autotehdas|Vanaja]] *[[VAZ]] *Vauxhall – Opeli Suurbritannia analoog / GB-s müüdavad Opelid *[[Volga (auto)|Volga]] *[[Volkswagen]] – Volkswagen AG **[[Volkswagen Beetle]] – Type 1 ja New Beetle, Käfer, Põrnikas **[[Volkswagen Caddy]] **[[Volkswagen California]] **[[Volkswagen Caravelle]] **[[Volkswagen Crafter]] **[[Volkswagen Eos]] **[[Volkswagen Fox]] **[[Volkswagen Golf]] VI **[[Volkswagen Golf]] Plus **[[Volkswagen Golf Sportsvan]] **[[Volkswagen Iroc]] uue VW Scirocco prototüüp **[[Volkswagen Jetta]] – Atlantic, Vento, Bora, Sagitar **[[Volkswagen Lupo]] **[[Volkswagen Polo]] **[[Volkswagen Multivan]] **[[Volkswagen Passat]] – Corsar, Dasher, Magotan, Quantum, Santana (Audi 80/Fox) **[[Volkswagen Phaeton]] **[[Volkswagen Scirocco]] **[[Volkswagen Sharan]] **[[Volkswagen Tiguan]] **[[Volkswagen Touran]] **[[Volkswagen Touareg]] **[[Volkswagen Transporter]] ***[[Volkswagen Transporter (T2)]] **[[Volkswagen T-Roc]] **Volkswageni ideeautod: *** 1934 NSU Typ 32 *** 1936 Volkswagen V3 *** 1937 Volkswagen VW 30 *** 1938 Typ 60 Cabriolet *** 1955 Volkswagen EA 48 *** 1956 Volkswagen EA 47-12 *** 1957 Volkswagen EA 53 *** 1960 Volkswagen EA 97 *** 1962 Volkswagen EA 142-2-53 *** 1963 Volkswagen EA 128 *** 1966 Volkswagen EA 142 *** 1966 Volkswagen EA 311 Spezial *** 1967 Volkswagen EA 235 *** 1969 Volkswagen EA 266 *** 1969 Volkswagen EA 276 *** 1972 Volkswagen EA 272 *** 1975 Volkswagen Chicco *** 1978 Volkswagen Transporter Syncro *** 1981 Volkswagen Auto 2000 *** 1982 Volkswagen Student *** 1986 Volkswagen Orbit *** 1986 Volkswagen Scooter *** 1989 Volkswagen Futura *** 1991 Volkswagen Vario I *** 1991 Volkswagen Vario II *** 1992 Volkswagen Chico *** 1994 Volkswagen Concept One (Tokyo) *** 1994 Volkswagen Concept One *** 1995 Volkswagen Noah *** 1997 Volkswagen W12 *** 1998 Volkswagen CJ *** 1998 Volkswagen W12 Roadster *** 1999 Volkswagen Concept-D *** 2000 Volkswagen Dune *** 2000 Volkswagen AAC (Advanced Activity Concept) *** 2001 Volkswagen Microbus *** 2002 Volkswagen Magellan *** 2002 Volkswagen W12 Record Breaker *** 2002 Volkswagen Tarek *** 2003 Volkswagen Golf GTI 2003 concept *** 2003 Volkswagen Concept R *** 2004 Volkswagen Concept C *** 2004 Volkswagen Concept T *** 2005 Volkswagen Eco Racer *** 2005 Volkswagen Ragster *** 2006 Volkswagen Transporter Study *** 2006 Volkswagen GX3 *** 2006 Volkswagen Concept A *[[Volvo (automark)|Volvo]] **[[Volvo 850]] **[[Volvo C300]] **[[Volvo S80]] **[[Volvo S60]] **[[Volvo XC90]] **[[Volvo Estate]] *[[VUHL]] – ''(Vehicle Ultra High Perfomance Lightweight)'' Mehhiko sportauto == W == * [[Wartburg]] – SDV sõiduauto, odavaimast Trabantist juba mõnevõrra kallim ja veidi rohkem auto moodi, vrdl vene MOSSEi! *[[Willys MB]] [[Kategooria:Transpordi loendid]] [[Kategooria:Autondus]] [[Kategooria:Automargid| ]] l1pn4w7kgsmqpz3tj1ckucf2a77tfid 0 54352 7162169 7078061 2026-05-27T13:09:57Z Avjoska 1538 7162169 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Kesklinn (Tallinn)}} {{See artikkel| räägib Tallinna linnaosast; teiste eesti linnade linnajagude kohta vaata artiklit [[Kesklinn]]}} {{provints | nimi = Kesklinna linnaosa | lipp = Kesklinn_lipp.jpg | lipu_link = [[Kesklinna linnaosa lipp]] | vapp = Kesklinn_vapp.jpg | vapi_link = [[Kesklinna linnaosa vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Eesti/Tallinn (Aegnaga) }} '''Kesklinna linnaosa''' on [[Tallinn]]a [[halduslik linnaosa]]. Seisuga [[1. detsember|1. jaanuar]] [[2018]] oli linnaosas registreeritud 63 559 alalist elanikku. Kesklinna vanem alates 19. augustist 2025 oli [[Ahti Kallikorm]]. ==Haldusala== Kesklinna linnaosas on järgmised asumid: [[Aegna]], [[Juhkentali]], [[Kadriorg]], [[Kassisaba (Tallinn)|Kassisaba]], [[Keldrimäe]], [[Kitseküla (Tallinn)|Kitseküla]], [[Kompassi]], [[Luite]], [[Maakri]], [[Mõigu]], [[Raua]], [[Sadama]], [[Sibulaküla]], [[Südalinn]], [[Tatari]], [[Torupilli]], [[Tõnismäe]], [[Uus Maailm (Tallinn)|Uus Maailm]], [[Vanalinna asum|Vanalinn]], [[Veerenni]] ja [[Ülemiste järve asum|Ülemistejärve]]. Kesklinna haldusalasse kuulub ka [[Aegna]] saar. {{kaart | lat = 59.4274 | long = 24.78 | suum = 11 | laius = 280 | kõrgus = 300 | päring = SELECT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) ?loc (if(?loc = wd:Q1230929, '#65fbd2', '#555555') as ?fill) WHERE { { ?id wdt:P31 wd:Q18551781; wdt:P276 ?loc } SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } | tekst = Kesklinna asumid }} Linnaosa pindala on 30,6&nbsp;km², millest 9,75&nbsp;km² moodustab [[Ülemiste järv]] ja 2,9&nbsp;km² [[Aegna]] saar. ;Rahvastik {|class="wikitable !Aasta !Arvestuslik<br/>rahvaarv<br><small>[[1. jaanuar]]i seisuga</small><ref>[https://web.archive.org/web/20081025070236/http://www.tallinn.ee/est/g391s9268 Tallinna rahvastikuregistri] järgi</ref> |- |2003 |42 196 |- |2004 |44 205 |- |2005 |45 652 |- |2006 |46 180 |- |2007 |46 041 |- |2008 |47 671 |- |2009 |48 158 |- |2010 |48 646 |- |2011 |50 182 |- |2012 |51 308 |- |2013 |52 820 |- |2014 |55 750 |- |2015 |57 908 |- |2016 |59 886 |- |2017 |61 646 |} [[File:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Uus Maailm-Luha and Kristiina.JPG|thumb|Kortermajad [[Luha tänav (Tallinn)|Luha tänav]]al]] Rahvastikuregistri andmetel oli 2011. aasta 2. jaanuari seisuga Kesklinna linnaosa elanikest rahvuselt eestlasi 71,7%, venelasi 21,6%, ukrainlasi 1,7%, valgevenelasi 0,8%, soomlasi 0,9%, juute 0,7%, 0,2% tatarlasi ja teisi 2,4%.<ref>[https://web.archive.org/web/20120521185751/http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011</ref> [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kesklinna linnaosas 46 494 elanikku, neist eestlasi 34 956 (75,18%).<ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL002&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2021-05-31 |arhiivimisaeg=2019-06-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190607004209/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL002&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Pilt:07-06-21-tallinn-by-RalfR-109.jpg|thumb|250px|left|[[Hobujaama trammipeatus]]]] [[Pilt:Tallinn, elamu Kiriku 2, 18.-19.saj (1).jpg|pisi|Elamu Tallinnas Kiriku 2, 18.–19. sajand]] ==Ajalugu== Tallinna kesklinna teadlik kujundamine algas Vene tsaariajal [[19. sajand]]il. [[Kivisilla eeslinn]] oli siis kõige tähtsam ala, paiknedes [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] keskjooksul; [[Maakri tänav]] oli paralleelne Härjapea jõega. 1857. aastast pärast Tallinna väljaarvamist Venemaa kindluste nimekirjast võis Tallinnas hakata ehitama kivimaju. Praegune Tallinna keskosa hakkas välja kujunema [[20. sajand]]i alguses. Kuna Tallinna linnaelanike arv oli üle 100 000, oli linna üldplaani valmistamine vastavalt Venemaa keisririigi seadusandlusele kohustuslik. [[1910]]. aastal korraldati ümber kesklinna peaväljak [[Vabaduse väljak|Peetri plats]], 1912–1913 toimus linna üldplaani kavandite rahvusvaheline võistlus. [[1927]]. aastal suleti seni avatud Härjapea jõgi tunnelisse ja [[1936]]. aastal võeti vastu Tallinnas ehitusmäärus, mis kohustas koostama südalinna tänavate ruumilise mõju projekte ([[Estonia puiestee|Estonia puiesteel]], [[Sakala tänav|Sakala]], [[Kaupmehe tänav|Kaupmehe]], [[Liivalaia tänav|Liivalaia]], [[Pronksi tänav|Pronksi]], [[Imanta tänav|Imanta]], [[Tatari tänav|Tatari]] ja [[Kentmanni tänav|Kentmanni tänaval]]). Pärast taasiseseisvumist on Tallinna kesklinna kerkinud hulgaliselt [[kõrghoone]]id: 30-korruseline hoone aadressiga [[Maakri tänav|Maakri]] 19; 30-korruselised kaksiktornid [[Tornimäe tänav|Tornimäe]] 3 ja [[Tornimäe 7]]; 30-korruseline [[Rävala puiestee]] 3; 22-korruseline [[City Plaza]]; [[Maakri Maja]], Maakri 36. ==Galerii== {{commonskat|Historical images of Kesklinn|Kesklinna ajaloolised kujutised}} ==Vaata ka== *[[Tallinna Kesklinna Valitsus]] *[[Tallinna kõrghoonestik]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Kesklinn}} * [http://www.tallinn.ee/kesklinn/ Tallinna Kesklinnast Tallinna kodulehel] {{Tallinna asumid}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa| ]] [[Kategooria:Tallinna linnaosad]] mu22btq3u5c4kvi9bc1mp8ifxlqd89r 0 57514 7162719 6935915 2026-05-28T11:44:50Z Blockhaj 105264 7162719 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib lahingus tapetute kodust; internetiportaali kohta vaata artiklit [[Valhalla (portaal)]]}} [[Pilt:AM 738 4to Valhöll.jpg|pisi|[[17. sajand]]i illustratsioon [[Island]]ilt näitab [[Heimdallr]]i kaitsmas Valhalla väravat]] '''Valhalla''' ([[vanapõhja keel]]es '''Valhǫll''' 'langenute eluase') ehk langenud sõdurite saal on [[Skandinaavia mütoloogia]]s sõja- ja nõidusejumala [[Odin]]i saal, kuhu [[valküür]]id tõid kangelaslikult surnud sõdurid ([[einherjer]]id) ja muud Odini lemmikud sööminguid ja joominguid nautima. Sinna lähevad pärast surma need [[viikingid]], kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis. Einherjereid tervitab Valhallasse saabumisel [[Bragi]] ning saadavad [[valküür]]id. Valhalla peaväravat [[Valgrind]]i nimetatakse [[Vanem Edda|Vanema Edda]] laulus [[Grímnismál]]is pühaks väravaks, mille taga on pühad uksed; "ainult vähesed teavad öelda, mil viisil need lukustatakse". Saalil on 540 ust, mis on nii laiad, et 800 sõdurit saaksid üksteise kõrval neist sisse minna. Seinad on tehtud [[oda]]dest, katus kaitse[[kilp]]idest ja pingid kaetud kaitserüüdega. Öeldakse, et seal on ruumi kõigile väljavalituile. Valhallas võitlevad einherjerid iga päev omavahel, mille käigus suur osa neist saab uuesti surma. Õhtul teevad valküürid kõik langenud taas terveks. Järgneb pidusöök, kus nii päeval maha löödud kui ka neid äsja tapnud võitlejad pidutsevad koos. Nad söövad võlumetssiga [[Særimner]]i, kelle liha kasvab iseenesest tagasi, kui sellest tükk ära lõigata. Ehkki siga iga päev keedetakse, on ta ikkagi vahetpidamata elus ja enda küljest liha lõikamisega harjunud. Need, kes Valhallasse ei pääse, lähevad surnute koju ([[Surnutemaailm Hel|Hel]]i), allilma ([[Niflheim]]i) all või teistese paikadesse. Kes surid [[Meri|merel]], pääsevad [[Ægir]]i saali mere põhjas. Peale valküüride ja einherjerite elab seal ka [[kukk]] [[Gullinkambi]], kes einherjereid igal hommikul äratab ning kes oma kiremisega teatab ka [[maailma lõpp|maailma lõpu]] [[Ragnarök]]i saabumisest, milles einherjerid peavad [[Odin]]i poolel sõdima. Anglosaksi [[eepos]]es "[[Beowulf]]" kutsutakse seda säravaks kindluseks. == Vaata ka == *[[Walhalla tempel]] [[Kategooria:Skandinaavia mütoloogia]] hiw8kxot4ugu6ath7o7s0bbekeue6ic 0 59826 7162495 7030134 2026-05-28T06:44:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162495 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Valaste falls 1.jpg|pisi|püsti|Valaste juga talvel 2008]] [[Pilt:Ontika maastikukaitseala.jpg|pisi|püsti|Valaste juga]] '''Valaste juga''' asub [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Jõhvi vald|Jõhvi vallas]] [[Valaste|Valaste külas]]. Umbes 30 meetri kõrgune (sõltuvalt vooluhulgast 26–32&nbsp;m) [[juga]] on nii [[Eesti]] kui [[Baltimaad]]e kõrgeim. Juga ei ole looduslik, vaid saab vee [[Kaasikvälja]] kuivenduskraavist ehk [[Valaste oja]]st, mida kohalikud kutsuvad Suurkraaviks, kuna oja sängi on liigvee ärajuhtimiseks korduvalt laiendatud. Kuivenduskraav on suudmes kuni 5&nbsp;m sügavune.<ref name="NANql" /><ref name="pbDuj" /> Räägitakse [[Kraavi Jüri]] nimelisest mehest, kes olla mitu inimpõlve tagasi Valaste oja kaevanud. Kuid kas vesi juba enne Kraavi Jüri kaevetöid samal kohal looduslikus sängis voolas, seda ei mäletata. Ka Kraavi Jüri kaevetööde aeg on selgusetu. [[Tartu]]s ilmunud nädalaleht [[Das Inland]] kirjutas 1852. aastal, et Chudleigh' merekuurordis ehk [[Voka mõis]]a juures olevat 200 jala (60,8&nbsp;m) kõrgune juga. Paeastang tõuseb Valastel 54,6&nbsp;m merepinnast kõrgemale ehk kõrgus oli ebatäpne. Üldiselt on arvatud, et artikkel viitas Valaste joale, kuid tuleb märkida, et Inlandis mainitud juga oli [[Joastik|kaheastanguline]] („Fall in zwei Kaskaden“).<ref name="YRUpF" /><ref name="wd25J" /><ref name="PnoxA" /> Seevastu [[Mihkel Kampmaa|Mihkel Kampmanni]] 1919. aastal välja antud lugemikus Eesti kodumaa on Valaste juga selgelt kirjeldatud, kuigi sama ebarealistliku kõrgusega kui Inlandis: "Wallaste küla juures, natuke maad Ontika mõisast eemal, kargab suwel wahest ärakuiwaw, kuid kewadel ning sügisel kaunis weerikas kosk 200 jala kõrguselt paljalt kaljuseinalt alla orukatlasse ja sünnitab suurt kohinat ning pahinat."<ref>{{cite book | last= Kampmann | first= Mihkel | year= 1919 | title= Eesti kodumaa. 1. osa, Põhja-Eesti | publisher= Gustav Pihlaka kirjastus | location=Tallinn | pages= 177–178 }}</ref> ==Vaateplatvorm== [[Pilt:Valaste viewing platform.JPG|pisi|Vaateplatvorm 2009. aasta sügisel]] Lisaks kõrgelt langevale veele on koht tähelepanuväärne ka nähaolevate geoloogiliste [[kihistus]]te poolest. Vaateplatvormi rajamise eesmärk oligi eksponeerida seda kaitsealust loodusobjekti ja võimaldada parem juurdepääs huvilistele. [[1997]]. aastal toimunud arhitektuurikonkursil sai I koha [[Ilmo Liive]], kelle projekti järgi platvorm ka ehitati. II preemia määrati [[Vadim Tšentropov]]i tööle. Kõik rajatu on allutatud joale. Platvorm on viidud kaldast alla: vaataja saab juga jälgida [[paljand]]i keskkohas – nii avaneb parem vaade geoloogilistele kihistustele. Samuti on silmas peetud mulje võimendamist: ülalt langev juga nagu langeks vaataja poole, kukub temast mööda ja kaob sügavusse. Mõningate pritsmete ja uduvihma jõudmine platvormile suurendab efekti veelgi. Vaateplatvorm on ehitatud terasest ja platvormile pääseb kaldalt mööda kahte keerdtreppi. *Projekteerija: [[AS Kommunaalprojekt]] *Projekti juht: [[Rain Nigul]] *Arhitektid: [[Ilmo Liive]], [[Kristi Mitt]] *Metallkonstruktsioonide projekteerija: [[Kalju Loorits]] *Ehitaja: [[Facio Ehitus]] *Valmimise aeg: [[1999]] 2009. aastal hakkas MTÜ Kirde-Eesti Puhkerajad taotlema raha trepistiku mereni pikendamise projekti jaoks. Kirderanniku koostöökoja kaudu saadi Leader-programmist projekteerimiseks raha ja koostati eskiisprojektid. Põhiprojekti jaoks oli vaja aga kalda all asja lähemalt uurida. Uurimise käigus selgus, et platvorm on ohtlik, ja projekti võimalikkus seati kahtluse alla.<ref name="Põhjarannik" /> 2010. aasta aprillis suleti vaateplatvorm külastajatele teadmata ajaks, kuna suurvesi oli selle vundamendi ümbert pinnast ära uhtunud ja platvormi ähvardas ümberkukkumisoht.<ref name="e3zx8" /> Kohtla vald otsustas platvormi lammutada.<ref name="WMUFQ" /> Vaateplatvormi säilitamine oleks olnud võimalik, kuid see oleks hävitanud joaoru loodusliku ilme, kuna platvormi jalad oleks tulnud betooni valada. Lisaks oleks see läinud maksma umbes 10 miljonit [[Eesti kroon|krooni]].<ref name="MXHlA" /> <gallery> Fail:Valaste 8.JPG|Valaste 2008 talvel Fail:Valaste 4.JPG|Valaste 2008 talvel Fail:Valaste falls 3.jpg|Vaateplatvormi keerdtrepid Fail:Valaste falls 2.jpg|Vaateplatvorm. Pildistatud kaldalt. Veebruar 2008 </gallery> Sügiseks lammutamise plaanist loobuti. Paekaldalt alla viivat trepistikku plaaniti pikendada kuni mererannani ja joa alla maapinnale rajada ka väike sild, millelt saab veelangust imetleda. Trepistiku projekteerimine oli juba lõpusirgel, kuigi ehituseks vajaminevat umbes miljonit krooni polnud kuskilt võtta. Ka ohtliku platvormi lammutamiseks polnud vallal raha.<ref name="HUoLG" /> Projekti järgi jääb olemasolev ja ohutult kalda külge kinnituv keerdtrepp kasutusse, selle jalamile ehitatakse väike vaateplatvorm. Sealt edasi pääseb kaldteed mööda järgmise, ligi 11 meetri kõrguse keerdtrepini, mille all ootab teine kaldtee. Edasi tuleb mööda laudteed minna [[Valaste oja]]ni ning üle purde teisele kaldale. Sealt algab kavandatav õpperada Ontika trepini.<ref name="Põhjarannik" /> 2011. aasta maiks oli ehitusprojekt täiesti valmis ja samuti olid olemas kooskõlastused, kuid Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri keelas Valastel igasuguse ehitustegevuse. Uut vaateplatvormi ei saa ehitama hakata enne, kui on kinnitatud uus kaitsekorralduskava.<ref name="gOaMg" /> 2012. aastal kukkus platvormilt mitu inimest alla.<ref name="tf7ch" /><ref name="QThRZ" /> 2014. aasta alguse seisuga oli pääs piiratud isegi keerdtreppidele. Juga külastavate inimeste hulk oli märgatavalt vähenenud.<ref name="PQErX" /> Sama aasta suvel ootas platvormiehitus endiselt kaitse-eeskirja menetlemise taga.<ref name="DXc2u" /> Pääs treppidele oli piiratud ka 2015. aasta suvel.<ref name="b9vvf" /> 2016. aastal teatati, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsustas toetada Valaste trepistiku ja matkaraja ehitamist. Uut kaitse-­eeskirja polnud endiselt kinnitatud.<ref name="cxcw1" /> 2017. aasta märtsis kukkus taas vaateplatvormilt alla inimene.<ref name="awmU5" /> Sama aasta aprillis kinnitas valitsus Ontika maastikukaitseala piiride, kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra muudatused, mis võimaldasid muu hulgas vaateplatvormi taastamist.<ref name="xTlph" /> Valaste joa trepistiku ja matka-õpperaja rajamise projekti kavandatud maksumuseks oli ligi 340 000 eurot ning projekti tulemusi (eelkõige rohkem külastajaid) oodati juba 2018. aastal.<ref name="WpQWl" /> 2017. aasta suvel leiti joa ja vaateplatvormi lähedalt (Toila-Ontika maanteest umbes 10 meetri kaugusel) vana kahurialus ja selle kõrval kaks auku, kust kaevati välja ja tehti kahjutuks lõhkekehad: 155 Saksa päritolu mürsku ja 166 mürsu sütikut. Samalt alalt on ka varem lahingumoona leitud.<ref name="PP3Ad" /> 2018. aasta juunis alustati uue matkaraja ja vaateplatvormide ehitust ja plaaniti need külastajatele avada detsembri keskel.<ref name="vWv1Q" /> Novembri lõpus lasti õhku vana vaateplatvorm.<ref name="LJnXj" /> <gallery> Fail:Valaste falls 6.jpg|Valaste oja joa ja mere vahel. Vaade mere suunas Fail:Valaste falls 7.jpg|Valaste oja suubumas merre Fail:Valaste falls 4.jpg|Panoraamfoto Valaste joa turismikompleksist. Veebruar 2008. aastal Fail:Valaste waterfall-1.JPG|Valaste juga 2015. aastal </gallery> ==Maapinna kihistus== [[Pilt:Valaste falls 5.jpg|pisi|püsti|Vaade joale umbes 50 meetri kauguselt]] Vaateplatvormilt on suvel hea jälgida paljanduvaid geoloogilisi kihistusi. Valaste joaastangus paljanduv maapõue läbilõige algab ligi 2&nbsp;m paksuse pinnakatte kihiga<ref name="PbygT" /> – [[moreen]]i ja merelise klibuga. Moreeni olemasolu viitab sellele, et sealt on kunagi [[mandriliustik]] üle käinud, merelise klibu olemasolu aga sellele, et seal on olnud meri. Pinnakattele järgneb enam kui 13&nbsp;m paksune lasund [[kesk-ordoviitsium|Kesk-Ordoviitsium]]i [[lubjakivi|lubjakive]]. Selle ülaosas on 3,5&nbsp;m hallikat, rauda sisaldavat lubjakivi ([[Aseri lade]]). Järgneb 6,5&nbsp;m [[Kunda lade]]messe kuuluvaid lubjakive, mis sisaldavad hulgaliselt [[peajalgne|peajalgsete]] (nautiloiidide) [[kivistis]]i ja 2,5&nbsp;m [[glaukoniit]]i sisaldavat lubjakivi ([[Volhovi lade]]) ning 0,6&nbsp;m samalaadset glaukoniiti sisaldavat kirjuvärvilist lubjakivi ([[Billingeni lade]]me [[Päite kihistik]]). Nende all järgnevad juba tunduvalt pehmemad, Alam-Ordoviitsiumisse kuuluvad kivimid: [[Hunnebergi lade]]me [[Leetse kihistu]] roheline glaukoniitliivakivi (1,3&nbsp;m), [[Varangu lade]]me [[Türisalu kihistu]] tumepruun [[diktüoneemakilt|graptoliitargilliit]] (2&nbsp;m) ja [[Pakerordi lade]]me [[Kallavere kihistu]] [[oobolusliivakivi]] ehk [[fosforiit]] (3,5&nbsp;m). Sellest tasemest allpool tulevad juba [[alam-kambrium|Alam-Kambrium]]isse, st umbes 530 miljoni aasta tagusesse aega kuuluvad kivimid: alul 12 meetrit kollakashalli [[kvartsliivakivi]] ([[Tiskre kihistu]]) ja siis 11 meetrit kvartsliivakivi vahekihtidega [[sinisavi]] ([[Lükati kihistu]]). Viimase pealispinna-lähedaste kihtidega tavalise veeseisu korral avaneva läbilõike osa piirdubki, kuid erandjuhtudel (suurvee aegu) võib mõne meetri ulatuses olla avatud ka sinisavilasundi ülaosa. Joast allavoolu jääva [[sälkorg|sälkoru]] kaldail paljandub kümmekonna meetri paksuselt ka Eesti [[Kambrium]]ile palju kuulsust toonud sinisavilasundi ([[Lontova kihistu]]) [[sinisavi]], mis ei ole kaugeltki nii sinine, kui selle nimi lubab, vaid pigem rohekashall kohatiste violetsete laikudega. ==Turismikompleks== Joa atraktiivsuse suurendamiseks on joa vahetusse lähedusse rajatud kohvik, hostel ja parkimisplats ning on heakorrastatud kaldapealne. Heakorratööde käigus kaeti asfaldiga ka joani jõudmiseks vajalik lõik [[Saka–Ontika–Toila tee]]st (nr 13133). 2012. aastal alustati hosteli kõrvale kütte ja veevarustusega puhkemajakeste ehitust, mis valmisid järgmiseks aastaks. 10 hektari suurusel alal asub nüüd puhkeküla, mille juurde kuulub ka suur kiigega lõkkeplats. Kämpingud ja puhkemaja mahutavad kokku 40 inimest.<ref name="Dncor" /> <gallery> Fail:Valaste juga.jpg|Valaste juga Fail:Valaste 2.JPG|Valaste juga 2008. aasta talvel Fail:Valaste 7.JPG|Valaste 2008. aasta talvel Fail:Valaste 3.JPG|Valaste juga 2008. aasta talvel </gallery> ==Vaata ka== *[[Eesti jugade loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Põhjarannik">[http://pr.pohjarannik.ee/?p=474 "Valaste juga saab uue võimaluse"] ''Põhjarannik'', 27. märts 2011</ref> <ref name="e3zx8">[https://web.archive.org/web/20100424085317/http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/valaste-juga-pandi-kulastajatele-kinni.d?id=30521931 Valaste juga pandi külastajatele kinni] ''Maaleht'', 19. aprill 2010</ref> <ref name="WMUFQ">[http://www.ohtuleht.ee/ilm/artikkel/388922 Valaste joa vaateplatvorm lammutatakse] ''Õhtuleht'', 1. august 2010</ref> <ref name="MXHlA">[http://uudised.err.ee/index.php?06217603 "Külastajad eemaldavad suletud Valaste platvormilt hoiatussilte"] ERR, 14. oktoober 2010</ref> <ref name="HUoLG">[http://www.epl.ee/artikkel/585123 "Valaste juga jääb turistidele veel tükiks ajaks suletuks"], [[Rein Sikk]], ''Eesti Päevaleht'' 12.10.2010</ref> <ref name="gOaMg">[http://www.postimees.ee/446502/valaste-joa-uue-vaateplatvormi-ehitamine-seisab-burokraatia-taga/ "Valaste joa uue vaateplatvormi ehitamine seisab bürokraatia taga"] Postimees, 23. mai 2011</ref> <ref name="tf7ch">[http://uudised.err.ee/?06252786 "Valaste joa vaateplatvormilt kukkus alla noormees "] ERR, 14. mai 2012</ref> <ref name="QThRZ">[http://www.postimees.ee/930548/valaste-joa-vaateplatvormilt-alla-kukkunud-mees-sai-surma "Valaste joa vaateplatvormilt alla kukkunud mees sai surma"] Postimees, 6. august 2012</ref> <ref name="PQErX">[http://pr.pohjarannik.ee/?p=9613 "Valaste joa ilu ei pääse vaatama"] Põhjarannik, 28. jaanuar 2014</ref> <ref name="DXc2u">[http://uudised.err.ee/v/eesti/5134c848-c3f3-45d6-8ee8-8f3315c3bf1a "Kooskõlastus venitab Valaste joa platvormi kordategemist"] ERR Uudised, 24.07.2014</ref> <ref name="b9vvf">[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/fotod-valaste-juga-kuuendat-aastat-lukus?id=71861357 "FOTOD: Valaste juga, kuuendat aastat lukus"] Maaleht, 7. juuli 2015</ref> <ref name="PbygT">{{netiviide | url =http://www.kohtlavv.ee/index.php?sect=52 | pealkiri =Valaste joastik | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Kohtla valla koduleht | aeg = | koht = | väljaandja =Kohtla vald | vaadatud =26.03.2008 | keel = | arhiivimisaeg =19.05.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080519020538/http://www.kohtlavv.ee/index.php?sect=52 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Dncor">[http://pr.pohjarannik.ee/?p=7495 "Pankrannikul asuvast hostelist kasvas välja Valaste puhkeküla"] Põhjarannik, 18. aprill 2013</ref> <ref name="NANql">{{netiviide | url = https://www.looduskalender.ee/klint/est/17.html | pealkiri = Ida-Viru klindilõik | väljaanne = Põhja-Eesti klint – Eesti looduse sümbol | aeg = 2008 | väljaandja = Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK) | vaadatud = 9.06.2018 | arhiivimisaeg = 29.05.2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170529011049/http://www.looduskalender.ee/klint/est/17.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="pbDuj">{{netiviide | url = http://www.klint.envir.ee/klint/est/8.html | pealkiri = Joad ja joastikud | väljaanne = Põhja-Eesti klint – Eesti looduse sümbol | aeg = 2008 | väljaandja = Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK) | vaadatud = 27.8.2018 | arhiivimisaeg = 4.03.2016 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160304212819/http://www.klint.envir.ee/klint/est/8.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="YRUpF">[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/11035/inland1852ocr.pdf "Das Seebad Chudleigh (Merekuurort Chudleigh)"] Das Inland, nr 30, lk 593 (''"Wenige Schritte dahinter stürzt ein im Sommer versiegender, im Frühjahr und Herbst wasserreicher Fall in zwei Kaskaden 200 Fuß tief in einen Felskessel hinab."''), Tartu 26. juuli 1852</ref> <ref name="wd25J">{{netiviide | url = https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:341020/298470/page/31 | pealkiri = Eesti kõrgeim juga | täpsustus = Nr 9–10, lk 573–575 | väljaanne = Eesti Loodus | väljaandja = Perioodika | autor = Avo Miidel, Tiit Hang, Aivo Lepland | aeg = 1991 | vaadatud = 26.08.2018}}</ref> <ref name="PnoxA">{{netiviide | url = https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?comp=objresult=yrg&obj_id=142270720 | pealkiri = Ürglooduse objekt: Valaste juga | väljaanne = EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem) | väljaandja = Keskkonnaagentuur | vaadatud = 25.08.2018}}</ref> <ref name="cxcw1">[http://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2016/07/01/valaste-juga-muutub-turistideleligipaasetavamaks-ja-seega-ka-ahvatlemaks "Valaste juga muutub turistidele ligipääsetavamaks ja seega ka ahvatlemaks"] TV3, 1. juuli 2016</ref> <ref name="awmU5">[http://www.postimees.ee/4042765/ida-virumaal-sai-viga-valaste-joa-vaateplatvormilt-kukkunud-noormees "Ida-Virumaal sai viga Valaste joa vaateplatvormilt kukkunud noormees"] Postimees, 11. märts 2017</ref> <ref name="xTlph">[http://www.envir.ee/et/uudised/ontika-maastikukaitseala-kaitsekord-uueneb "Ontika maastikukaitseala kaitsekord uueneb"] Keskkonnaministeerium, 13. aprill 2017</ref> <ref name="WpQWl">[https://web.archive.org/web/20170606210606/http://www.kohtlavv.ee/index.php/projektid Projektid] Kohtla vald (vaadatud 4. juulil 2017)</ref> <ref name="PP3Ad">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/fotod-valaste-joa-lahedal-tehti-kahjutuks-suur-kogus-lohkekehi?id=78688230 "FOTOD | Valaste joa lähedal tehti kahjutuks suur kogus lõhkekehi"] Delfi.ee, 26. juuni 2017</ref> <ref name="vWv1Q">[https://www.err.ee/882315/galerii-valaste-matkarada-on-plaanis-avada-detsembri-keskel "GALERII| Valaste matkarada on plaanis avada detsembri keskel"] ERR, 5. detsember 2018</ref> <ref name="LJnXj">[https://www.err.ee/880897/uus-video-ohiti-valaste-vaateplatvorm "UUS VIDEO: õhiti Valaste vaateplatvorm"] ERR, 29. november 2018</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|Valaste juga|Valaste juga}} *[http://www.youtube.com/watch?v=e-PIiIAa5-I Valaste joa video Youtube'is] *[https://www.postimees.ee/6739852/fotod-valaste-juga-on-palavusega-ara-kuivanud "Fotod: Valaste juga on palavusega ära kuivanud"] Postimees, 27. juuli 2019 (fotod uuest trepistikust) {{koord|NS=59.443952|EW=27.335122|type=waterbody|region=EE}} [[Kategooria:Jõhvi vald]] [[Kategooria:Eesti joad]] 36dn31ews61uqadozk3bjnq5tjm0kf7 0 66771 7162674 6634384 2026-05-28T10:54:12Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Reagan's_-_Thatcher's_c50515-16.jpg|Reagan's_-_Thatcher's_c50515-16.jpg]] pildiga [[Pilt:President_Ronald_Reagan_Nancy_Reagan_Margaret_Thatcher_and_Denis_Thatcher_on_The_North_Portic 7162674 wikitext text/x-wiki {{suunamine| Raudne Leedi| Filmi| Raudne leedi (film)}} {{Toimeta|aasta=2017|kuu=juuli}} {{Infokast president | nimi = Margaret Thatcher | pilt = Margaret Thatcher stock portrait (cropped).jpg | amet = [[Suurbritannia peaminister]] | ametiajaalgus = [[4. mai]] [[1979]] | ametiajalõpp = [[28. november]] [[1990]] | eelmine = [[James Callaghan]] | järgmine = [[John Major]] | amet2 = Suurbritannia opositsioonijuht | ametiajaalgus2 = [[11. veebruar]] [[1975]] | ametiajalõpp2 = [[4. mai]] [[1979]] | eelmine2 = [[Edward Heath]] | järgmine2 = [[James Callaghan]] | amet3 = [[Konservatiivne Partei|Konservatiivse Partei]] juht | ametiajaalgus3 = [[11. veebruar]] [[1975]] | ametiajalõpp3 = [[28. november]] [[1990]] | eelmine3 = [[Edward Heath]] | järgmine3 = [[John Major]] | amet4 = [[Suurbritannia haridusminister]] | ametiajaalgus4 = [[20. juuni]] [[1970]] | ametiajalõpp4 = [[4. märts]] [[1974]] | eelmine4 = [[Edward Short]] | järgmine4 = [[Reg Prentice]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = Margaret Hilda Roberts | sünniaeg = {{Sünniaeg|1925|10|13}} | sünnikoht = [[Grantham]], Suurbritannia | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2013|04|8|1925|10|13}} | surmakoht = [[Westminster]], [[London]], Suurbritannia | rahvus = | partei = [[Konservatiivne Partei]] | abikaasa = [[Denis Thatcher]] <small>(1951–2003)</small> | vanemad = [[Alfred Roberts]] <br/> Beatrice Stephenson | lapsed = [[Mark Thatcher|Mark]], [[Carol Thatcher|Carol]] | sugulased = | elukoht = [[Royal Hospital Chelsea]] <small>(viimne puhkepaik)</small> | alma_mater = [[Somerville College]], [[Oxfordi Ülikool]] <br/> [[City Law School|Inns of Court School of Law]] | elukutse = Vandeadvokaat, keemik | autasud = | allkiri = }} '''Margaret Hilda Thatcher''', '''paruness Thatcher''' (sünninimi '''Roberts'''; [[13. oktoober]] [[1925]] – [[8. aprill]] [[2013]]) oli [[Konservatiivne Partei|Suurbritannia Konservatiivse Partei]] poliitik, aastatel [[1979]]–[[1990]] [[Suurbritannia peaminister]] ja [[1975]]–[[1990]] Suurbritannia Konservatiivse Partei esimees. Thatcher oli 20. sajandi kõige kauem ametis olnud Briti peaminister ja esimene naispeaminister Suurbritannias. Margaret Thatcher on tuntud ka kui '''Raudne Leedi''' – selle hüüdnime andis talle üks Nõukogude ajakirjanik, kes tahtis Thatcherit halvustada tema kindlate seisukohtade tõttu [[kommunism]]i suhtes, ent Thatcher pööras selle hoopis enda kasuks, öeldes oma kõnes, et Britannia vajabki Raudset Leedit. Oma peaministriks oleku ajal oli ta selgelt vastu [[sotsialism]]ile – vähendas [[ametiühing]]ute mõju riigis, erastas seni pea täielikult riigile kuulunud ettevõtteid (nt [[BP]] jt), vähendas makse jne. Tema valitsemisvormi on hiljem hakatud kutsuma [[thatcherism]]iks. Margaret Thatcher töötas keemikuna, seejärel advokaadina. [[1959]]. aastal valiti ta Finchley valimisringkonnast parlamendiliikmeks. == Noorus ja haridus == [[Pilt:President Ronald Reagan Nancy Reagan Margaret Thatcher and Denis Thatcher on The North Portico During The Last State Dinner Hosted By The Reagans at The White House - DPLA - f5309cd3f7d44c11194c665b3ae9fa54.jpg|pisi|[[Ronald Reagan]], Margaret Thatcher, [[Nancy Reagan]], [[Denis Thatcher]], 1988]] [[Pilt:Margaret Thatcher.jpg|pisi|Margaret Thatcher, 2001]] Margaret sündis [[1925]]. aastal [[vürtspoodnik]] Alfredi ja Beatrice Robertsi tütrena [[Grantham]]is [[Inglismaa]]l. Ta õppis [[Oxfordi ülikool]]is [[keemia]]t ja [[London]]is [[õigusteadus]]t ning oli tudengina Oxfordi ülikooli Konservatiivide Ühenduse president. Aastatel [[1947]]–[[1951]] töötas ta keemikuna ja hiljem oli kolm aastat advokaat. [[1951]]. aastal abiellus ta ärimees Denis Thatcheriga ja [[1953]]. aastal sündisid neil kaksikud Mark ja Carol Thatcher. == Varajane poliitiline karjäär == === Alamkoja liige (1959–1970) === [[1959]]. aastal valiti Thatcher [[Suurbritannia parlamendi alamkoda|Briti parlamendi alamkotta]], kus ta oli saadik [[1992]]. aastani. Aastatel [[1961]]–[[1964]] oli ta pensioni- ja sotsiaalkindlustuse parlamendisekretär, hiljem aga kuus aastat konservatiivide varikabineti (ase)minister. === Haridusminister (1970–1974) === Aastatel [[1970]]–[[1974]] oli Thatcher [[Edward Heath]]i valitsuses haridusminister. Seejärel sai temast jälle varikabineti liige. === Opositsiooniliider (1975–1979) === [[1975]]. aastal valiti Thatcher Konservatiivse Partei juhiks ja ta oli seega parlamendi opositsiooni juht. == Suurbritannia peaminister (1979–1990) == [[1979]]. aastal sai Thatcher Suurbritannia peaministriks. === Sisepoliitika === ==== Rahandus- ja majanduspoliitika ==== Esimese Briti naisvalitsusjuhina ajas Thatcher ranget rahanduspoliitikat, toetas vaba ettevõtlust ja sulges kahjumis riigiettevõtted. Thatcheri peaministrina tehtud uusliberaalsed muudatused tuginesid sellistele põhimõtetele nagu riigi rolli vähendamine majanduses ja sotsiaalsfääris, majandussektorite dereguleerimine, ametiühingute mõju kahandamine ning maksukoormuse vähendamine. Tema ajal suurenes väga palju Inglismaa põhja- ja lõunaosa vaheline lõhe. === Välispoliitika === ==== Suhted Euroopa Liiduga ==== Välispoliitikuna ei uskunud Thatcher [[Euroopa Ühendus]]e tulevikku ja eelistas tugevdada sidemeid [[USA]]ga. Ta oli sarnaselt oma Prantsusmaa kolleegi, president [[François Mitterrand]]iga, ettevaatlik Saksamaa taasühinemise suhtes, kuna kartis, et Saksamaa võib muutuda liiga mõjuvõimsaks. 12. veebruaril 1986 kirjutas Thatcher koos Mitterrandiga alla Canterbury lepingule Eurotunneli rajamiseks. Vähemalt alates 1970. aastate teisest poolest on Suurbritannia olnud Euroopa Liidu suhtes tõrges, olles alatasa kriitiline liidu rahanduse suhtes. Näiteks ei liitunud Suurbritannia Euroopa uue rahavahetuskursi süsteemiga, kui see loodi 1979. aastal. Ka Thatcher oli alatasa Euroopa Liidu suhtes kriitiline ja ei kartnud kunagi enda arvamust avaldada. Näiteks tema kuulsas 1988. aasta Brugge kõnes oli ta Euroopa Liidu üha rohkem ühineva vaimu vastu, võrreldes Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga, mis on üritanud pikki aastaid kontrollida kõike ühest kohast, kuid see on läbi kukkunud. See kõne oli väga skandaalne ja suurendas lõhesid Briti Konservatiivses parteis, mis lõpuks maksis Thatcherile tema peaministri koha. Üks vastuolulisemaid pooli Thatcheris oli tema viha sakslaste vastu. Tema arvates ei olnud sakslaste natsionalism surnud ja ta leidis, et kui lasta neil uuesti tõusta, siis nad võivad proovida Euroopat samamoodi domineerida nagu sõja ajal. Sellepärast oli Thatcher ka Saksamaa taasühinemise vastu. Kui Thatcherile mainiti, et sakslased olid rahaliselt väga palju Euroopa liitmisele kaasa aidanud, siis vastas Thatcher, et sakslased lihtsalt maksavad tagasi selle eest, mis nad sõjas tegid. Kuigi hiljem, pärast oma ametiaega, muutis Thatcher veidike meelt öeldes, et ainuke asi, mida ta välispoliitikas kahtlemata valesti tegi, oli vastuseis Saksamaa taasühinemisele. ==== Suhted USA-ga ==== Thatcheri ja [[Ronald Reagan]]i suhted olid väga head. Ronald Reagan nägi Margaret Thatcherit kui ideoloogilist hingesugulast, kellega koos võidelda sotsialismi ja kommunismi vastu. See andis Thatcherile rohkem mõjuvõimu USAga suhtlemisel, kui tavaliselt Suurbritannia peaministrile anti. Näiteks suutis Thatcher ükskord Reaganit veenda USA õigusosakonna juurdlust British Airwaysi vastu peatama. Thatcheri arvates oligi Suurbritannia peaministri üheks ülesandeks hoida võimalikult häid suhteid USAga, tema arvates oli see Suurbritannia jaoks elutähtis. Thatcheri suhted Reaganiga näitasid, et ülihead suhted Ameerika presidendiga võimaldavad Ühendriike mõjutada Suurbritanniale kasulikus võtmes. Üks selle suhte tähtsamaid saavutusi oli USA abikäsi Suurbritanniale [[Falklandi sõda| Falklandi sõjas]], mis aitas kaasa Suurbritannia võidule. Kuigi on ka vasturääkivusi. Näiteks ootas USA tervelt kuu aega, enne kui otsustas Suurbritanniat sõjas avalikult toetada, ja osa Reagani administratsioonist oli abi andmise vastu. Kriitikud on väitnud, et Thatcheri ja Reagani suhted olidki tegelikult ühepoolsed. Näiteks ei pidanud Reagan eelnevalt läbirääkimisi Thatcheriga Lõuna-Ameerikas asuva saareriigi [[Grenada]] suhtes, kuhu USA sõjavägi tungis 1983. aastal. Grenada oli nimelt pärast iseseisvuse saavutamist võtnud üle Briti parlamentaarse süsteemi, kuigi 1979. aasta revolutsiooni järel muutus Grenada sotsialismimaaks, mille tõttu USA pidas seda ohtlikuks. Seda, et Reagan Suurbritanniaga enne sissetungi läbirääkimisi ei pidanud, peavad mõlemad pooled nüüdseks lihtsalt kahetsusväärseks veaks, kuid see näitab, et tegelikult on USA Suurbritannia jaoks palju tähtsam kui vastupidi. Läbirääkimistest loobumine ei olnud juhuslik viga, lihtsalt USA huvid olid tähtsamad. Reagani ametiaeg lõppes 1989. aastal ja uueks presidendiks sai [[George H. W. Bush|George Bush]]. See tõotas Thatcherile head, kuna nagu Reagan, oli ka Bush vabariiklane. Lisaks tundis Thatcher Bushi juba varem pikka aega ja neil olid sarnased maailmavaated. Kuid nii suurepäraseid suhteid kui Reaganiga tal Bushiga ikkagi ei tekkinud. George Bushiga ei saanud ta rääkida nii otsekoheselt ja vabalt kui Reaganiga. Thatcheri ja USA presidentide suhete kohta on tolleaegne Prantsusmaa president Mitterrand näiteks öelnud, et Thatcher on suhetes Euroopa partneritega tihti karm, kuid rääkides USA presidendiga muutub Thatcher 8-aastaseks väga malbeks tütarlapseks.  ==== Suhted NSV Liiduga ==== [[1984]]. aastal kohtus Thatcher Suurbritannias tulevase [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] liidri [[Mihhail Gorbatšov]]iga. Hiljem külastas ta mitu korda [[Moskva]]t, tunnistades avalikult, et usaldab uue mõtlemisega riigijuhti. Thatcheri esimene välispoliitiline kriis oli 1979. aastal, kui [[Nõukogude Liit]] tungis [[Afganistan]]i. Thatcher mõistis selle hukka ja suutis isegi veenda osasi Briti sportlasi boikoteerima [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamänge]] 1980. aastal. USA, tollal eesotsas president Carteriga, üritas Nõukogude Liitu karistada majandussanktsioonidega, millele Thatcher avaldas nõrka toetust, kuna sel ajal oli Suurbritannia majanduslik seis ebakindel. Kuid üks asi, millele Thatcher alati kindlat toetust avaldas, oli võitlus kommunismi vastu. Alates 1983. aasta suvest otsustas Thatcher koos ministritega muuta Briti suhtumist Nõukogude Liitu. Arvati, et Nõukogude Liit oli sel ajal valmis muutusteks ja tundus muutuvat järjest dünaamilisemaks. Seega otsustati sotsialismimaadesse suhtuda soodsamalt kui varem ja suurendada nendega suhtlemist. Kõigepealt läks Margaret Thatcher 1984. aasta veebruaris [[Ungari]]sse ja seejärel tuli Mihhail Gorbatšov Suurbritanniasse pikemale visiidile vahetult enne peasekretäriks saamist. Thatcher ja Gorbatšov tegid veel visiite nii Moskvasse kui Suurbritanniasse. Gorbatšovi ja Thatcheri suhted olid üsna head. Thatcher pidas Gorbatšovi uuendusmeelseks ja see meeldis talle. Gorbatšovi ja üleüldse Nõukogude Liidu jaoks oli Thatcheri arvamus väärtuslik, mõni isegi arvas, et tal on mõju USA, eriti president Reagani üle. Thatcher ei olnud kunagi ainus Lääne esindaja Nõukogude Liidus, kuid ta oli ikkagi isik, kelle arvamust seal kuulda võeti. 1988. aasta novembris ütles Thatcher ühes intervjuus, et me ei ole enam külmas sõjas. ==== Falklandi sõda (1982) ==== Thatcher on oma memuaarides kirjutanud, et peaministriajast on tal kõige eredamalt meeles just [[Falklandi sõda]]. See toimus 1982. aasta kevadel [[Falklandi saared|Falklandi saartel]], mis kuulusid tollal ja kuuluvad ka praegu Suurbritannia alla, kuid pikka aega on [[Argentina]] neid endale nõudnud. Sõda saigi alguse Argentina tungimisest Falklandi saartele, kestis vaid 11 nädalat ja lõppes Suurbritannia võiduga. See võit oli tähtis sündmus nii Thatcheri kui ka kogu Suurbritannia jaoks. Thatcher on väitnud, et nad ei võidelnud ainult Falklandi territooriumi ja seal elavate inimeste nimel, vaid kaalul oli ka Suurbritannia au riigina. Kuid enne Briti sõjaväe saatmist saartele oli Thatcher vastamisi paljude takistustega: ta pidi eirama nii enda parimaid nõunikke militaarküsimustes kui ka välisministeeriumit, kes arvasid, et Suurbritannia ei tule sellest sõjast võitjana välja. Thatcheril oli ka raskusi nõusoleku saamisega [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]lt. Suurbritannia jaoks aga lõppes kõik hästi ja Thatcher saavutas tohutu populaarsuse võimsa ning kindlakäelise juhina. Varem oli Suurbritannia osatähtsus maailmas järjest vähenenud, kuid sõja võit tõstis oluliselt Suurbritannia mainet. Thatcher on öelnud, et pärast sõda välisriikides käies tundis ta, kuidas Suurbritanniat peeti olulisemaks kui enne sõda. Samuti on Thatcher kirjutanud, et aastaid hiljem pärast sõda ütles üks Vene kindral talle, et Nõukogude Liidus arvati, et Suurbritannia ei võitle Falklandi eest ja kui võitlebki, siis britid kindlasti kaotavad. Nii aga ei läinud ja Nõukogude Liidus ei ole seda unustatud.  ==== Lõuna-Aafrika Vabariik ==== Oma tulist karakterit sai aga Thatcher kõige paremini näidata [[Lõuna-Aafrika Vabariik| Lõuna-Aafrika Vabariigi]] küsimuses. Seal valitses Pretoria režiim, mille järgi kehtis riigis [[apartheid]]. [[Rahvaste Ühendus]]e riigid tahtsid sanktsioonidega mõjutada Pretoria režiimi. Thatcher aga arvas, et majandussanktsioonid suurendaksid vaid probleemi, kuna see muudaks Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsuse repressiivsemaks ja suurendaks töötust mustanahaliste seas. 1985. aasta oktoobris Rahvaste Ühenduse konverentsil avaldati Thatcherile tugevat survet, et ta nõustuks mitmekülgsete sanktsioonidega. Thatcher aga suutis enda arvamusele kindlaks jääda ja nõustus vaid väga minimaalsete meetmetega, et Pretoria režiimi psühholoogiliselt mõjutada. Näiteks lõpetati uute laenude andmine Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsusele. Kuigi Thatcher tundus käituvat ratsionaalselt, oli tema arvamus tihti vastuolus ülejäänud maailma arvamusega. Talle ei meeldinud nö sümboolsed aktsioonid, mis olid tihti ebatõhusad, kuid paljudele riikidele meeldis neid läbi viia. Olles järjepidev ja tihti kannatamatu diplomaatiliste žestide tegemisel, suutis Thatcher muuta suures osas [[Kolmas Maailm|Kolmandas Maailmas]] levinud arvamust, et Thatcher üritab apartheidi probleemi teadvustamist lihtsalt vaigistada.  ==== Hongkong ==== Thatcher käis [[Hiina]]s arutamas [[Hongkong]]i saatuse üle, mis oli sel ajal Briti kontrolli all. Läbirääkimised algasid halvasti, kuna Thatcher ei olnud võõrustaja arvates piisavalt kaastundlik. Kuid tänu Thatcheri kabineti ministrile Geoffrey Howe'le, kes kasutas kannatlikku diplomaatilist lähenemist, jõuti 1984. aastal Hiinaga kokkuleppele. Briti kontroll Hongkongi üle pidi lõppema 1997. aastal, kuid Hongkong pidi saama Hiina suhtes nii majandus- kui ka finants[[autonoomia]]. Selline kokkulepe võeti ülejäänud maailmas väga hästi vastu kui hea ja tõhus näide rahulikust diplomaatiast.  == Hilisemad aastad (1990–2013) == [[1990]]. aasta novembris loobus Thatcher peaministrikohast. Ametisse astus [[John Major]]. [[1992]]. aastal anti Margaret Thatcherile eluaegne [[parun]]essi tiitel, mille kaudu kuulus ta Suurbritannia parlamendi ülemkotta. Ta kirjutas memuaarid pealkirjaga "Downing Streeti aastad", mis ilmusid Eestis [[1995]]. aastal, ja juhtis [[thatcherism]]i propageerivat omanimelist fondi. Thatcher leidis palju järgijaid üle maailma, iseäranis [[Ida-Euroopa]] riikides, kes pärast Nõukogude korra lagunemist otsisid endale uut majanduspoliitikat ja asusid toetama [[uusliberalism|uusliberaalset]] majandusmudelit. [[Eesti]]s on Thatcheri õpilaseks peetud endist peaministrit [[Mart Laar]]i. Laari sõnul nimetas Thatcher teda oma lemmikõpilaseks. Suurbritannias on tema maine suuresti varieeruv – kui Lõuna-Inglismaal, eriti [[London]]is, kus tema ajal majandus õitses, nähakse teda valdavalt positiivses valguses, siis Põhja-Inglismaa suurtes töölislinnades, kus tema ajal allakäik hoogustus ([[Liverpool]]is, [[Manchester]]is, [[Leeds]]is, [[Sheffield]]is), on teda pidevalt kujutatud negatiivses valguses. [[1998]]. aastal tekitas Thatcher palju kära [[Tšiili]] endise diktaatori [[Augusto Pinochet]]i külastamisega tolle koduarestis viibimise ajal Suurbritannias. Thatcher külastas teda, sest Pinochet oli olnud üks tema põhilisi liitlasi Falklandi sõja ajal. Thatcheri abikaasa [[Denis Thatcher]] suri 88-aastaselt [[2003]]. aastal. == Surm == Paruness Margaret Thatcher suri [[8. aprill]]il 2013. aastal ajurabanduse tagajärjel. == Tunnustus == * 1983 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmeks (akadeemia statuudi punkti 12 alusel) == Filmid == [[2011]]. aastal linastus Thatcheri elu kajastav linateos "[[Raudne leedi (film)|Raudne leedi]]". Peaosalist kehastanud [[Meryl Streep]] pälvis selle rolli eest [[2012. aasta Oscari auhinnad|2012]]. aastal parima naisosatäitja [[Oscar]]i. == Vaata ka == * [[Thatcherism]] == Kirjandus == * Margaret Thatcher, "Downing Streeti aastad" (''Downing Street years''; mälestused). Inglise keelest tõlkinud [[Peedu Haaslava]], [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]], [[Jana Linnart]], [[Jüri Pärni]]. [[Kupar (kirjastus)|Kupar]], [[Tallinn]] [[1995]], 696 lk; ISBN 9985610733 * [[David Ramiro Troitino]], "Margaret Thatcher ja [[Euroopa Liit]]", tõlkinud [[Mait Talts]] – kogumikus "Poliitika, riigiteadus, rahvusvahelised suhted" 1, Tallinn [[2009]], lk 39–62 * "Margaret Thatcheri tsitaadiraamat" (''The Margaret Thatcher book of quotations''). Koostanud [[Iain Dale]] ja [[Grant Tucker]]; inglise keelest tõlkinud [[Silja Soone]]. [[Ersen]], Tallinn [[2013]], 300 lk; ISBN 9789949253517 * Byrd, P. (1988). British Foreign Policy Under Margaret Thatcher. Oxford: Philip Allan Publishers Limited. * Elahi-Siddiqui, A. (2013). What Does "Iron Lady" Mean? Unbreakable Will. Policy.Mic, 8. aprill. Kasutatud 08.12.16. https://mic.com/articles/33585/what-does-iron-lady-mean-unbreakable-will#.2ZPcJk7Sd * Genovese, M., Steckenrider, J.S. (2013). Women as Political Leaders : Studies in Gender and Governing. New York: Routledge. * Laane, M. (2013). In memoriam. Margaret Thatcher – kodus vastuoluline, võõrsil kangelane. Diplomaatia, Aprill. Kasutatud 04.12.16. http://www.diplomaatia.ee/artikkel/in-memoriam-margaret-thatcher-kodus-vastuoluline-voorsil-kangelane/ * Riddell, P. (1989). The Thatcher Era and its Legacy. Oxford: Basil Blackwell. * Urban, G.R. (1996). Diplomacy and Disillusion at the Court of Margaret Thatcher. London: I.B.Tauris == Välislingid == {{commonskat|Margaret Hilda Thatcher}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.gov.uk/government/history/past-prime-ministers/margaret-thatcher Margaret Thatcherist Briti valitsuse kodulehel] * [http://www.margaretthatcher.org/ Margaret Thatcher Foundation] * [http://www.heraldique.org/2013/04/deces-de-margaret-thatcher.html Héraldique européenne... le blog] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[James Callaghan]]| nimi=[[Suurbritannia peaminister]] | aeg=1979–1990| järgnev=[[John Major]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Thatcher, Margaret}} [[Kategooria:Suurbritannia peaministrid]] [[Kategooria:Suurbritannia poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 2013]] hkwgsk7eaxrvrepvehydglhmo4hfld7 0 67763 7162147 7101565 2026-05-27T12:41:07Z Neptuunium 58653 7162147 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2011}} {{Lisaviiteid|kuu=veebruar|aasta=2026}} {{Mitte segi ajada|1905. aastal tegutsenud [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisusega]].}} {{Suunamine|ESDTP|sama lühendit kasutanud hilisema erakonna kohta vaatat artiklit [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei]].}} {{Partei| partei_nimi = Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei| partei_nimi_keeles = | partei_logo = | color_code = | partei_staatus = Eesti erakond| esimees = | Eurparlament = | ajaleht = [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]]| colorcode = red | koalitsioon = | ideoloogia = [[sotsiaaldemokraatia]] | kodulehekülg = | asutamine = [[1907]], suleti [[1938]] | peakorter = Tallinn }} '''Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei''' ('''ESDTP''') oli 1907. aastal asutatud Eesti [[erakond]]. ==Partei asutamine== [[1907]]. aastal eraldusid seni Venemaa Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteisse ([[VSDTP]]) kuulunud [[Vähemlased|vähemlaste]] ehk [[Menševikud|menševike]] poliitilisi seisukohti toetanud eesti vähemlaste allorganisatsioonid. [[1917]]. aasta [[31. mai]]l moodustasid nad iseseisva [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse]]. 1917. aasta oktoobris peetud [[Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse I kongress]]il nimetati erakond ümber Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks Tööliste Parteiks ning võeti vastu ka 1903. aasta [[VSDTP]] [[menševik]]e [[poliitiline platvorm]]. Kongressil võeti vastu otsus Eesti [[autonoomia]] kohta ning nõuti [[Rahvaste enesemääramise õigus|rahvaste enesemääramisõigus]]e rakendamist. Erakonna juhid olid [[August Rei]], [[Mihkel Martna]] ja [[Karl Ast]]. Aktiivselt osalesid poliitikas [[Otto Sternbeck]], [[Villem Maasik]], [[Aleksander Hellat]], [[Nikolai Köstner]], [[Aleksander Oinas]], [[Hans Martna]] jt. Partei juhatusse kuulusid ka [[Johan Jans]] jt.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jans |eesnimi=Johan |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:947377/458232/page/1 |pealkiri=Mälestusi ja vaatlusi |kirjastus=[[Noor-Eesti Kirjastus]] |aasta=1940 |koht=Tartu}}</ref> ==Poliitiline tegevus== Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus osales [[Eestimaa nõukogude I kongress]]il, mis toimus (<small>23.–27. juulil ([[vkj]]</small>) 5.–[[9. august]]il [[1917]] [[Tallinn]]as, kus valiti [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteesse kuulusid: 7 [[bolševik]]ku, [[VSDT(b)P|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei]] Eesti organisatsiooni liiget, 7 [[esseerid|esseeri]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] liiget ja 4 [[menševik]]ku, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse liiget ning 1 menševik-internatsionalist. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee I koosseisu TK esimeheks valiti Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Ühendusest [[Gustav Blumberg]] [[Asutava Kogu valimised|Asutava Kogu valimistel]] 1919. aastal valiti ESDTP nimekirjast Asutavasse Kogusse [[Mihkel Martna]], [[Karl Ast]], [[August Rei]], [[Nikolai Köstner]], [[Juhan Jans]], [[Aleksander Oinas]], [[Alma Ostra-Anvelt]], [[Eduard Wilde]], [[Aleksander Tulp]], [[Juhan Kartau]], [[Hans Mets]], [[Leopold Johanson]], [[Robert Astrem]], [[Karl Virma]], [[Villem Ernits]], [[Jaan Vain]], [[Mait Püüman]], [[Hugo Kikson]], [[August Tibar]], [[Hans Martna]], [[August Onton]], [[Gustav Grünvald]], [[Jüri Uustalu]], [[Minny Kurs-Olesk]], [[Jakob Lindros]], [[Jaan Ammerman]], [[Mihkel Neps]], [[Voldemar Hammer]], [[Artur Kaplur]], [[Peeter Karin]], [[Karl Inglist]], [[Arnold Vesterberg]], [[Anton Martinson]], [[Marie Aul]], [[Johannes Ernesaks]], [[Emma Asson]], [[Eduard Nipmann]], [[Hans Nurk]], [[Helmi Press-Jansen]], [[Peeter Londo]], [[Tõnu Talbak]], Karl Lukk, [[Märt Rand]], [[Jakob Mikiver]], [[Anton Ratassepp]], [[Jakob Puss]], Jaan Pakk, [[Rudolf Koil]], [[Johannes Epner]], [[Gustav Küjen]], [[Karl Rand]], [[Alma Ast-Anni]], [[Verner Nerep]], [[Johannes Põllupüü]]. 1919. aastal pärast enamuse saamist [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimistel [[1919]]. aastal sotsiaaldemokraatide tähtsus järk-järgult vähenes, kuid paiguti osaleti valitsustes ka hiljem. [[1. juuli]]l [[1920]] otsustas Asutava Kogu Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei oma liikmed [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|valitsusest]] ära kutsuda. [[Jaan Tõnisson]] üritas küll uusi ministreid leida, kuid see ei õnnestunud ja valitsus astus tagasi. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESDTP) keskkomiteesse kuulusid 1920. aastate algul [[Aleksander Oinas]], [[August Rei]], [[Mihkel Martna]], [[Alma Ostra-Oinas]] [[Karl Ast]], [[Anton Palvadre]], [[Aleksander Tulp]], [[Jaan Vain]], [[Karl Virma]] ja [[Hans Martna]]. Kaks aastat pärast [[Eesti iseseisvuspäev|iseseisvuse väljakuulutamist]] eksisteeris Eesti Vabariigis kolm sotsialistliku suunitlusega parteid ning neist juhtival kohal poliitilises elus oli ESDTP. 27.–29. novembril 1920 toimunud [[I Riigikogu valimised|esimestel Riigikogu valimistel]] sai ESDTP 18 kohta, 100 kohast ning [[Tööerakond]] 22 kohta. 5.–7. mail 1923 toimunud [[II Riigikogu valimised|II Riigikogu valimistel]] sai ESDTP 15 kohta, 100 kohast ja Tööerakond 12 kohta. 1923. aastal loodi uus sotsialistlikke organisatsioone ühendav internatsionaal, mille ametlikuks nimeks sai [[Sotsialistlik Töölisinternatsionaal]]. Eesti poolt ühines sellega Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Sotsialistliku Töölisinternatsionaali täitevkomitees töötasid [[August Rei]] ja [[Mihkel Martna]]. Pärast Nõukogude Venemaalt organiseeritud [[Eestimaa Kommunistlik Partei|eesti kommunistide]] [[1. detsembri riigipööre|riigipöördekatset]] 1924. aasta detsembris liitusid 1925. aasta aprillis ''ESDTP'' ja ''[[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ISTP)'' '''Eesti Sotsialistlikuks Tööliste Partei'''ks ehk '''Eesti Sotsialistlikuks Töölispartei'''ks (ESTP). Liitumise tulemusel kujunes parteis välja vasak- ja parempoolne tiib; parempoolse tiiva esindajad olid [[August Rei]], [[Karl Ast-Rumor]], [[Aleksander Oinas]] ja [[Leopold Johanson]], vasakpoolse tiiva esindajad [[Mihkel Martna]], [[Aleksander Jõeäär]] ja [[Nigol Andresen]]. 1926. aastal toimus järjekordne partei lõhenemine, mille tulemusel lahkusid kommunistlike vaadetega liikmed ja asutasid ''[[Eesti Tööliste Partei]] (ETP)''. [[III Riigikogu valimised|III Riigikogu valimistel]] 1926. aastal said ESDTP saadikud 22,9% häältest ning 24 kohta, 100 kohast [[III Riigikogu]]s ja moodustasid [[4. detsember|4. detsembrist]] [[1928]] kuni [[9. juuli]]ni [[1929]] [[August Rei valitsus]]e. {{Vaata|August Rei valitsus}} [[III Riigikogu valimised|III Riigikogu valimistel]] valiti [[III Riigikogu]]sse (1926–1929) [[Eesti Tööliste Partei]] nimekirjast [[Hans Martinson]], [[Eduard Pesur]]i, [[August Sprenk]], [[Theodor Maurer]] kuid 12. jaanuaril 1929 heideti Eesti tööliste partei III kongressi otsuse põhjal nad ETP-st välja ja [[Hans Martinson]], [[Eduard Pesur]] läksid üle Eesti Sotsialistlikku Töölisparteisse [[IV Riigikogu|IV]] (1929–1932) ja [[V Riigikogu|V Riigikogus]] (1932–1937). [[V Riigikogu valimised|V Riigikogu valimistel]] [[1932]]. aastal sai Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei 22 kohta [[V Riigikogu]]s. Valituks osutusid [[Tallinn]]ast [[Mihkel Martna]], [[August Sirro]], [[Eduard Pesur]]; Harjumaalt [[Hans Martinson]]; Läänemaalt [[Mihkel Mihkelson]], Pärnumaalt [[Oskar Gustavson]], [[Maksim Unt]]; Saaremaalt [[Aleksander Jõeäär]], [[Aleksander Kärner]]; Järvamaalt [[Aleksander Oinas]]; Tartumaalt [[August Rei]], [[Leopold Johanson]], [[Erich Joonas]], [[Karl Freiberg]], [[Peeter Treiberg]] (astus tagasi, tema asemel sai parlamenti A. Mekkart); Virumaalt [[Nigol Andresen]], [[Bernhard Eilman]]; Viljandimaalt [[Jaan Piiskar]]; Võru-, Valga-Petserimaalt [[Karl Ast]], [[Jüri Voiman]], [[Peeter Schütz]], [[August Usai]].<ref>[http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=206 Eesti Kroonika 1932], lk 23</ref> 1934. aastal kehtestas peaminister Konstantin Päts autoritaarse valitsemiskorra ja 1935. aastal peatati kõigi erakondade tegevus. ESTP lõhenes ja vasaku tiiva liikmed otsisid kontakte põrandaaluse EKP ja [[Komintern]]iga fašismivastase ühisrinde loomiseks ning asutasid [[Marksistlik Töörahva Ühendus|Marksistliku Töörahva Ühendus]]e. Mitteametlikult tegevust jätkanud pahempoolsed sotsialistid koordineerisid tegevust [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] ning Kominterni esindajate ja pahempoolsete sotsialistidega. == Programm == Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei eesmärk oli sotsialistlik ühiskonnakord, mis erakonna [[1925]]. aasta (pärast ESDTP ja [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei]] liitumist) tegevusprogrammi järgi tähendas järgmist: *saaduste valmistamise ja tarvitajatele kätte toimetamise abinõud on ühiskonna omanduses; *ühiskondlik varade valmistamine on korraldatud teadliku plaani järgi; *kõigile ühiskonna liikmetele on kindlustatud hea käekäik ja igakülgne areng; *rahva jagunemine klassidesse on kaotatud. [[Majandus]]e valdkonnas tahtis ESDTP kehtestada järk-järgult suureneva tulu-, varandus- ja pärandusmaksu. Nad tahtsid arendada riiklikku tööstust ning maa anda harijatele pärandatavaks tarvitamiseks. Võõrandatud mõisamaade eest aga ei kavatsenud nad hüvitist maksta. Sotsiaalvaldkonnas oli ESDTP seisukohal, et kehvematele tuleb võimaldada tasuta arstiabi. Riik peab ehitama korterid töölistele ja teistele varanduseta kodanikele, üür aga tuleb normeerida. Sotsid tahtsid kehtestada üldise riikliku kindlustuse. [[Haridus]]es aga tasuta ja kohustusliku üldhariduse kuni 16. eluaastani ning tasuta [[kutseharidus]]e. ==ESDTP ja ESTP Asutavas Kogus ja Riigikogus== {| class="wikitable" |- class="hintergrundfarbe6" ! Valimised&nbsp;&nbsp;&nbsp; ! Esindusorgan&nbsp;&nbsp;&nbsp; ! Esindatus, % ! Esinduskogu koosseis<br><small>(Asutav Kogu – 120 liiget)<br>(Riigikogu – 100 liiget)</small>&nbsp;&nbsp;&nbsp; |- | [[Asutava Kogu valimised|1919]] | [[Asutav Kogu]] | 33 | 41 |- class="hintergrundfarbe5" | [[I Riigikogu valimised|1920]] | [[I Riigikogu]] | 17,0 | 18 |- | [[II Riigikogu valimised|1923]] | [[II Riigikogu]] | 14,0 | 15 |- class="hintergrundfarbe5" | [[III Riigikogu valimised|1926]] | [[III Riigikogu]] | 22,9 | 24 |- | [[IV Riigikogu valimised|1929]] | [[IV Riigikogu]] | 24,0 | 25 |- | [[V Riigikogu valimised|1932]] | [[V Riigikogu]] | 21,0 | 22 |} [[1934]]. aasta [[9. mai]]l suleti ESTP Tallinna Ühing [[sisekaitseülem]]a korraldusel, kuna partei 1. mai puhul välja antud ja levitatud [[proklamatsioon]]ist võis välja lugeda üleskutset kehtiva riigikorra kukutamisele<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s607550&nid=53955&frameset=1 Sotsialistide ühing suleti], Postimees, 12. mai 1934, lk 3</ref>. ==Vaata ka== *VSDTP [[Menševikud|menševike]] [[fraktsioon (parlamendis)|fraktsioon]] *partei noorte[[sektsioon]] [[Eesti Noorsotsialistlik Liit]] *[[Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei võimlemisrühmad]] *[[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Oskar Ausmees, [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/43436/Oskar_Ausmees_bak2014.pdf Eesti Sotsialistliku Töölispartei kujunemine ja selle osalemine III Riigikogu valimistel], Tartu Ülikool. Bakalaureusetöö, Tartu 2014. Juhendaja dotsent [[Ago Pajur]]. [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei| ]] [[Kategooria:Eesti endised erakonnad]] 3bv7ljp10mv72dw9uhytjlzjuzfixo3 7162149 7162147 2026-05-27T12:42:03Z Neptuunium 58653 7162149 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2011}} {{Lisaviiteid|kuu=veebruar|aasta=2026}} {{Mitte segi ajada|1905. aastal tegutsenud [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisusega]].}} {{Suunamine|ESDTP|Sama lühendit kasutanud hilisema erakonna|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei}} {{Partei| partei_nimi = Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei| partei_nimi_keeles = | partei_logo = | color_code = | partei_staatus = Eesti erakond| esimees = | Eurparlament = | ajaleht = [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]]| colorcode = red | koalitsioon = | ideoloogia = [[sotsiaaldemokraatia]] | kodulehekülg = | asutamine = [[1907]], suleti [[1938]] | peakorter = Tallinn }} '''Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei''' ('''ESDTP''') oli 1907. aastal asutatud Eesti [[erakond]]. ==Partei asutamine== [[1907]]. aastal eraldusid seni Venemaa Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteisse ([[VSDTP]]) kuulunud [[Vähemlased|vähemlaste]] ehk [[Menševikud|menševike]] poliitilisi seisukohti toetanud eesti vähemlaste allorganisatsioonid. [[1917]]. aasta [[31. mai]]l moodustasid nad iseseisva [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse]]. 1917. aasta oktoobris peetud [[Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse I kongress]]il nimetati erakond ümber Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks Tööliste Parteiks ning võeti vastu ka 1903. aasta [[VSDTP]] [[menševik]]e [[poliitiline platvorm]]. Kongressil võeti vastu otsus Eesti [[autonoomia]] kohta ning nõuti [[Rahvaste enesemääramise õigus|rahvaste enesemääramisõigus]]e rakendamist. Erakonna juhid olid [[August Rei]], [[Mihkel Martna]] ja [[Karl Ast]]. Aktiivselt osalesid poliitikas [[Otto Sternbeck]], [[Villem Maasik]], [[Aleksander Hellat]], [[Nikolai Köstner]], [[Aleksander Oinas]], [[Hans Martna]] jt. Partei juhatusse kuulusid ka [[Johan Jans]] jt.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jans |eesnimi=Johan |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:947377/458232/page/1 |pealkiri=Mälestusi ja vaatlusi |kirjastus=[[Noor-Eesti Kirjastus]] |aasta=1940 |koht=Tartu}}</ref> ==Poliitiline tegevus== Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus osales [[Eestimaa nõukogude I kongress]]il, mis toimus (<small>23.–27. juulil ([[vkj]]</small>) 5.–[[9. august]]il [[1917]] [[Tallinn]]as, kus valiti [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteesse kuulusid: 7 [[bolševik]]ku, [[VSDT(b)P|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei]] Eesti organisatsiooni liiget, 7 [[esseerid|esseeri]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] liiget ja 4 [[menševik]]ku, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse liiget ning 1 menševik-internatsionalist. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee I koosseisu TK esimeheks valiti Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Ühendusest [[Gustav Blumberg]] [[Asutava Kogu valimised|Asutava Kogu valimistel]] 1919. aastal valiti ESDTP nimekirjast Asutavasse Kogusse [[Mihkel Martna]], [[Karl Ast]], [[August Rei]], [[Nikolai Köstner]], [[Juhan Jans]], [[Aleksander Oinas]], [[Alma Ostra-Anvelt]], [[Eduard Wilde]], [[Aleksander Tulp]], [[Juhan Kartau]], [[Hans Mets]], [[Leopold Johanson]], [[Robert Astrem]], [[Karl Virma]], [[Villem Ernits]], [[Jaan Vain]], [[Mait Püüman]], [[Hugo Kikson]], [[August Tibar]], [[Hans Martna]], [[August Onton]], [[Gustav Grünvald]], [[Jüri Uustalu]], [[Minny Kurs-Olesk]], [[Jakob Lindros]], [[Jaan Ammerman]], [[Mihkel Neps]], [[Voldemar Hammer]], [[Artur Kaplur]], [[Peeter Karin]], [[Karl Inglist]], [[Arnold Vesterberg]], [[Anton Martinson]], [[Marie Aul]], [[Johannes Ernesaks]], [[Emma Asson]], [[Eduard Nipmann]], [[Hans Nurk]], [[Helmi Press-Jansen]], [[Peeter Londo]], [[Tõnu Talbak]], Karl Lukk, [[Märt Rand]], [[Jakob Mikiver]], [[Anton Ratassepp]], [[Jakob Puss]], Jaan Pakk, [[Rudolf Koil]], [[Johannes Epner]], [[Gustav Küjen]], [[Karl Rand]], [[Alma Ast-Anni]], [[Verner Nerep]], [[Johannes Põllupüü]]. 1919. aastal pärast enamuse saamist [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimistel [[1919]]. aastal sotsiaaldemokraatide tähtsus järk-järgult vähenes, kuid paiguti osaleti valitsustes ka hiljem. [[1. juuli]]l [[1920]] otsustas Asutava Kogu Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei oma liikmed [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|valitsusest]] ära kutsuda. [[Jaan Tõnisson]] üritas küll uusi ministreid leida, kuid see ei õnnestunud ja valitsus astus tagasi. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESDTP) keskkomiteesse kuulusid 1920. aastate algul [[Aleksander Oinas]], [[August Rei]], [[Mihkel Martna]], [[Alma Ostra-Oinas]] [[Karl Ast]], [[Anton Palvadre]], [[Aleksander Tulp]], [[Jaan Vain]], [[Karl Virma]] ja [[Hans Martna]]. Kaks aastat pärast [[Eesti iseseisvuspäev|iseseisvuse väljakuulutamist]] eksisteeris Eesti Vabariigis kolm sotsialistliku suunitlusega parteid ning neist juhtival kohal poliitilises elus oli ESDTP. 27.–29. novembril 1920 toimunud [[I Riigikogu valimised|esimestel Riigikogu valimistel]] sai ESDTP 18 kohta, 100 kohast ning [[Tööerakond]] 22 kohta. 5.–7. mail 1923 toimunud [[II Riigikogu valimised|II Riigikogu valimistel]] sai ESDTP 15 kohta, 100 kohast ja Tööerakond 12 kohta. 1923. aastal loodi uus sotsialistlikke organisatsioone ühendav internatsionaal, mille ametlikuks nimeks sai [[Sotsialistlik Töölisinternatsionaal]]. Eesti poolt ühines sellega Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Sotsialistliku Töölisinternatsionaali täitevkomitees töötasid [[August Rei]] ja [[Mihkel Martna]]. Pärast Nõukogude Venemaalt organiseeritud [[Eestimaa Kommunistlik Partei|eesti kommunistide]] [[1. detsembri riigipööre|riigipöördekatset]] 1924. aasta detsembris liitusid 1925. aasta aprillis ''ESDTP'' ja ''[[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ISTP)'' '''Eesti Sotsialistlikuks Tööliste Partei'''ks ehk '''Eesti Sotsialistlikuks Töölispartei'''ks (ESTP). Liitumise tulemusel kujunes parteis välja vasak- ja parempoolne tiib; parempoolse tiiva esindajad olid [[August Rei]], [[Karl Ast-Rumor]], [[Aleksander Oinas]] ja [[Leopold Johanson]], vasakpoolse tiiva esindajad [[Mihkel Martna]], [[Aleksander Jõeäär]] ja [[Nigol Andresen]]. 1926. aastal toimus järjekordne partei lõhenemine, mille tulemusel lahkusid kommunistlike vaadetega liikmed ja asutasid ''[[Eesti Tööliste Partei]] (ETP)''. [[III Riigikogu valimised|III Riigikogu valimistel]] 1926. aastal said ESDTP saadikud 22,9% häältest ning 24 kohta, 100 kohast [[III Riigikogu]]s ja moodustasid [[4. detsember|4. detsembrist]] [[1928]] kuni [[9. juuli]]ni [[1929]] [[August Rei valitsus]]e. {{Vaata|August Rei valitsus}} [[III Riigikogu valimised|III Riigikogu valimistel]] valiti [[III Riigikogu]]sse (1926–1929) [[Eesti Tööliste Partei]] nimekirjast [[Hans Martinson]], [[Eduard Pesur]]i, [[August Sprenk]], [[Theodor Maurer]] kuid 12. jaanuaril 1929 heideti Eesti tööliste partei III kongressi otsuse põhjal nad ETP-st välja ja [[Hans Martinson]], [[Eduard Pesur]] läksid üle Eesti Sotsialistlikku Töölisparteisse [[IV Riigikogu|IV]] (1929–1932) ja [[V Riigikogu|V Riigikogus]] (1932–1937). [[V Riigikogu valimised|V Riigikogu valimistel]] [[1932]]. aastal sai Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei 22 kohta [[V Riigikogu]]s. Valituks osutusid [[Tallinn]]ast [[Mihkel Martna]], [[August Sirro]], [[Eduard Pesur]]; Harjumaalt [[Hans Martinson]]; Läänemaalt [[Mihkel Mihkelson]], Pärnumaalt [[Oskar Gustavson]], [[Maksim Unt]]; Saaremaalt [[Aleksander Jõeäär]], [[Aleksander Kärner]]; Järvamaalt [[Aleksander Oinas]]; Tartumaalt [[August Rei]], [[Leopold Johanson]], [[Erich Joonas]], [[Karl Freiberg]], [[Peeter Treiberg]] (astus tagasi, tema asemel sai parlamenti A. Mekkart); Virumaalt [[Nigol Andresen]], [[Bernhard Eilman]]; Viljandimaalt [[Jaan Piiskar]]; Võru-, Valga-Petserimaalt [[Karl Ast]], [[Jüri Voiman]], [[Peeter Schütz]], [[August Usai]].<ref>[http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=206 Eesti Kroonika 1932], lk 23</ref> 1934. aastal kehtestas peaminister Konstantin Päts autoritaarse valitsemiskorra ja 1935. aastal peatati kõigi erakondade tegevus. ESTP lõhenes ja vasaku tiiva liikmed otsisid kontakte põrandaaluse EKP ja [[Komintern]]iga fašismivastase ühisrinde loomiseks ning asutasid [[Marksistlik Töörahva Ühendus|Marksistliku Töörahva Ühendus]]e. Mitteametlikult tegevust jätkanud pahempoolsed sotsialistid koordineerisid tegevust [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] ning Kominterni esindajate ja pahempoolsete sotsialistidega. == Programm == Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei eesmärk oli sotsialistlik ühiskonnakord, mis erakonna [[1925]]. aasta (pärast ESDTP ja [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei]] liitumist) tegevusprogrammi järgi tähendas järgmist: *saaduste valmistamise ja tarvitajatele kätte toimetamise abinõud on ühiskonna omanduses; *ühiskondlik varade valmistamine on korraldatud teadliku plaani järgi; *kõigile ühiskonna liikmetele on kindlustatud hea käekäik ja igakülgne areng; *rahva jagunemine klassidesse on kaotatud. [[Majandus]]e valdkonnas tahtis ESDTP kehtestada järk-järgult suureneva tulu-, varandus- ja pärandusmaksu. Nad tahtsid arendada riiklikku tööstust ning maa anda harijatele pärandatavaks tarvitamiseks. Võõrandatud mõisamaade eest aga ei kavatsenud nad hüvitist maksta. Sotsiaalvaldkonnas oli ESDTP seisukohal, et kehvematele tuleb võimaldada tasuta arstiabi. Riik peab ehitama korterid töölistele ja teistele varanduseta kodanikele, üür aga tuleb normeerida. Sotsid tahtsid kehtestada üldise riikliku kindlustuse. [[Haridus]]es aga tasuta ja kohustusliku üldhariduse kuni 16. eluaastani ning tasuta [[kutseharidus]]e. ==ESDTP ja ESTP Asutavas Kogus ja Riigikogus== {| class="wikitable" |- class="hintergrundfarbe6" ! Valimised&nbsp;&nbsp;&nbsp; ! Esindusorgan&nbsp;&nbsp;&nbsp; ! Esindatus, % ! Esinduskogu koosseis<br><small>(Asutav Kogu – 120 liiget)<br>(Riigikogu – 100 liiget)</small>&nbsp;&nbsp;&nbsp; |- | [[Asutava Kogu valimised|1919]] | [[Asutav Kogu]] | 33 | 41 |- class="hintergrundfarbe5" | [[I Riigikogu valimised|1920]] | [[I Riigikogu]] | 17,0 | 18 |- | [[II Riigikogu valimised|1923]] | [[II Riigikogu]] | 14,0 | 15 |- class="hintergrundfarbe5" | [[III Riigikogu valimised|1926]] | [[III Riigikogu]] | 22,9 | 24 |- | [[IV Riigikogu valimised|1929]] | [[IV Riigikogu]] | 24,0 | 25 |- | [[V Riigikogu valimised|1932]] | [[V Riigikogu]] | 21,0 | 22 |} [[1934]]. aasta [[9. mai]]l suleti ESTP Tallinna Ühing [[sisekaitseülem]]a korraldusel, kuna partei 1. mai puhul välja antud ja levitatud [[proklamatsioon]]ist võis välja lugeda üleskutset kehtiva riigikorra kukutamisele<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s607550&nid=53955&frameset=1 Sotsialistide ühing suleti], Postimees, 12. mai 1934, lk 3</ref>. ==Vaata ka== *VSDTP [[Menševikud|menševike]] [[fraktsioon (parlamendis)|fraktsioon]] *partei noorte[[sektsioon]] [[Eesti Noorsotsialistlik Liit]] *[[Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei võimlemisrühmad]] *[[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Oskar Ausmees, [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/43436/Oskar_Ausmees_bak2014.pdf Eesti Sotsialistliku Töölispartei kujunemine ja selle osalemine III Riigikogu valimistel], Tartu Ülikool. Bakalaureusetöö, Tartu 2014. Juhendaja dotsent [[Ago Pajur]]. [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei| ]] [[Kategooria:Eesti endised erakonnad]] ad5049o98wzd33bpmc5so2kx0eyhim0 7162313 7162149 2026-05-27T19:47:51Z Neptuunium 58653 7162313 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2011}} {{Lisaviiteid|kuu=veebruar|aasta=2026}} {{Mitte segi ajada|1905. aastal tegutsenud [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisusega]].}} {{Suunamine|ESDTP|Sama lühendit kasutanud hilisema erakonna|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei}} {{Partei| partei_nimi = Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei| partei_nimi_keeles = | partei_logo = | color_code = | partei_staatus = Eesti erakond| esimees = | Eurparlament = | ajaleht = [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]]| colorcode = red | koalitsioon = | ideoloogia = [[sotsiaaldemokraatia]] | kodulehekülg = | asutamine = [[1907]], suleti [[1938]] | peakorter = Tallinn }} '''Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei''' ('''ESDTP''', hiljem '''ESTP''') oli 1907. aastal asutatud Eesti [[erakond]]. ==Partei asutamine== [[1907]]. aastal eraldusid seni Venemaa Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteisse ([[VSDTP]]) kuulunud [[Vähemlased|vähemlaste]] ehk [[Menševikud|menševike]] poliitilisi seisukohti toetanud eesti vähemlaste allorganisatsioonid. [[1917]]. aasta [[31. mai]]l moodustasid nad iseseisva [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse]]. 1917. aasta oktoobris peetud [[Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse I kongress]]il nimetati erakond ümber Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks Tööliste Parteiks ning võeti vastu ka 1903. aasta [[VSDTP]] [[menševik]]e [[poliitiline platvorm]]. Kongressil võeti vastu otsus Eesti [[autonoomia]] kohta ning nõuti [[Rahvaste enesemääramise õigus|rahvaste enesemääramisõigus]]e rakendamist. Erakonna juhid olid [[August Rei]], [[Mihkel Martna]] ja [[Karl Ast]]. Aktiivselt osalesid poliitikas [[Otto Sternbeck]], [[Villem Maasik]], [[Aleksander Hellat]], [[Nikolai Köstner]], [[Aleksander Oinas]], [[Hans Martna]] jt. Partei juhatusse kuulusid ka [[Johan Jans]] jt.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jans |eesnimi=Johan |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:947377/458232/page/1 |pealkiri=Mälestusi ja vaatlusi |kirjastus=[[Noor-Eesti Kirjastus]] |aasta=1940 |koht=Tartu}}</ref> ==Poliitiline tegevus== Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus osales [[Eestimaa nõukogude I kongress]]il, mis toimus (<small>23.–27. juulil ([[vkj]]</small>) 5.–[[9. august]]il [[1917]] [[Tallinn]]as, kus valiti [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteesse kuulusid: 7 [[bolševik]]ku, [[VSDT(b)P|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei]] Eesti organisatsiooni liiget, 7 [[esseerid|esseeri]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] liiget ja 4 [[menševik]]ku, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse liiget ning 1 menševik-internatsionalist. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee I koosseisu TK esimeheks valiti Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Ühendusest [[Gustav Blumberg]] [[Asutava Kogu valimised|Asutava Kogu valimistel]] 1919. aastal valiti ESDTP nimekirjast Asutavasse Kogusse [[Mihkel Martna]], [[Karl Ast]], [[August Rei]], [[Nikolai Köstner]], [[Juhan Jans]], [[Aleksander Oinas]], [[Alma Ostra-Anvelt]], [[Eduard Wilde]], [[Aleksander Tulp]], [[Juhan Kartau]], [[Hans Mets]], [[Leopold Johanson]], [[Robert Astrem]], [[Karl Virma]], [[Villem Ernits]], [[Jaan Vain]], [[Mait Püüman]], [[Hugo Kikson]], [[August Tibar]], [[Hans Martna]], [[August Onton]], [[Gustav Grünvald]], [[Jüri Uustalu]], [[Minny Kurs-Olesk]], [[Jakob Lindros]], [[Jaan Ammerman]], [[Mihkel Neps]], [[Voldemar Hammer]], [[Artur Kaplur]], [[Peeter Karin]], [[Karl Inglist]], [[Arnold Vesterberg]], [[Anton Martinson]], [[Marie Aul]], [[Johannes Ernesaks]], [[Emma Asson]], [[Eduard Nipmann]], [[Hans Nurk]], [[Helmi Press-Jansen]], [[Peeter Londo]], [[Tõnu Talbak]], Karl Lukk, [[Märt Rand]], [[Jakob Mikiver]], [[Anton Ratassepp]], [[Jakob Puss]], Jaan Pakk, [[Rudolf Koil]], [[Johannes Epner]], [[Gustav Küjen]], [[Karl Rand]], [[Alma Ast-Anni]], [[Verner Nerep]], [[Johannes Põllupüü]]. 1919. aastal pärast enamuse saamist [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimistel [[1919]]. aastal sotsiaaldemokraatide tähtsus järk-järgult vähenes, kuid paiguti osaleti valitsustes ka hiljem. [[1. juuli]]l [[1920]] otsustas Asutava Kogu Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei oma liikmed [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|valitsusest]] ära kutsuda. [[Jaan Tõnisson]] üritas küll uusi ministreid leida, kuid see ei õnnestunud ja valitsus astus tagasi. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESDTP) keskkomiteesse kuulusid 1920. aastate algul [[Aleksander Oinas]], [[August Rei]], [[Mihkel Martna]], [[Alma Ostra-Oinas]] [[Karl Ast]], [[Anton Palvadre]], [[Aleksander Tulp]], [[Jaan Vain]], [[Karl Virma]] ja [[Hans Martna]]. Kaks aastat pärast [[Eesti iseseisvuspäev|iseseisvuse väljakuulutamist]] eksisteeris Eesti Vabariigis kolm sotsialistliku suunitlusega parteid ning neist juhtival kohal poliitilises elus oli ESDTP. 27.–29. novembril 1920 toimunud [[I Riigikogu valimised|esimestel Riigikogu valimistel]] sai ESDTP 18 kohta, 100 kohast ning [[Tööerakond]] 22 kohta. 5.–7. mail 1923 toimunud [[II Riigikogu valimised|II Riigikogu valimistel]] sai ESDTP 15 kohta, 100 kohast ja Tööerakond 12 kohta. 1923. aastal loodi uus sotsialistlikke organisatsioone ühendav internatsionaal, mille ametlikuks nimeks sai [[Sotsialistlik Töölisinternatsionaal]]. Eesti poolt ühines sellega Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Sotsialistliku Töölisinternatsionaali täitevkomitees töötasid [[August Rei]] ja [[Mihkel Martna]]. Pärast Nõukogude Venemaalt organiseeritud [[Eestimaa Kommunistlik Partei|eesti kommunistide]] [[1. detsembri riigipööre|riigipöördekatset]] 1924. aasta detsembris liitusid 1925. aasta aprillis ''ESDTP'' ja ''[[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ISTP)'' '''Eesti Sotsialistlikuks Tööliste Partei'''ks ehk '''Eesti Sotsialistlikuks Töölispartei'''ks (ESTP). Liitumise tulemusel kujunes parteis välja vasak- ja parempoolne tiib; parempoolse tiiva esindajad olid [[August Rei]], [[Karl Ast-Rumor]], [[Aleksander Oinas]] ja [[Leopold Johanson]], vasakpoolse tiiva esindajad [[Mihkel Martna]], [[Aleksander Jõeäär]] ja [[Nigol Andresen]]. 1926. aastal toimus järjekordne partei lõhenemine, mille tulemusel lahkusid kommunistlike vaadetega liikmed ja asutasid ''[[Eesti Tööliste Partei]] (ETP)''. [[III Riigikogu valimised|III Riigikogu valimistel]] 1926. aastal said ESDTP saadikud 22,9% häältest ning 24 kohta, 100 kohast [[III Riigikogu]]s ja moodustasid [[4. detsember|4. detsembrist]] [[1928]] kuni [[9. juuli]]ni [[1929]] [[August Rei valitsus]]e. {{Vaata|August Rei valitsus}} [[III Riigikogu valimised|III Riigikogu valimistel]] valiti [[III Riigikogu]]sse (1926–1929) [[Eesti Tööliste Partei]] nimekirjast [[Hans Martinson]], [[Eduard Pesur]]i, [[August Sprenk]], [[Theodor Maurer]] kuid 12. jaanuaril 1929 heideti Eesti tööliste partei III kongressi otsuse põhjal nad ETP-st välja ja [[Hans Martinson]], [[Eduard Pesur]] läksid üle Eesti Sotsialistlikku Töölisparteisse [[IV Riigikogu|IV]] (1929–1932) ja [[V Riigikogu|V Riigikogus]] (1932–1937). [[V Riigikogu valimised|V Riigikogu valimistel]] [[1932]]. aastal sai Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei 22 kohta [[V Riigikogu]]s. Valituks osutusid [[Tallinn]]ast [[Mihkel Martna]], [[August Sirro]], [[Eduard Pesur]]; Harjumaalt [[Hans Martinson]]; Läänemaalt [[Mihkel Mihkelson]], Pärnumaalt [[Oskar Gustavson]], [[Maksim Unt]]; Saaremaalt [[Aleksander Jõeäär]], [[Aleksander Kärner]]; Järvamaalt [[Aleksander Oinas]]; Tartumaalt [[August Rei]], [[Leopold Johanson]], [[Erich Joonas]], [[Karl Freiberg]], [[Peeter Treiberg]] (astus tagasi, tema asemel sai parlamenti A. Mekkart); Virumaalt [[Nigol Andresen]], [[Bernhard Eilman]]; Viljandimaalt [[Jaan Piiskar]]; Võru-, Valga-Petserimaalt [[Karl Ast]], [[Jüri Voiman]], [[Peeter Schütz]], [[August Usai]].<ref>[http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=206 Eesti Kroonika 1932], lk 23</ref> 1934. aastal kehtestas peaminister Konstantin Päts autoritaarse valitsemiskorra ja 1935. aastal peatati kõigi erakondade tegevus. ESTP lõhenes ja vasaku tiiva liikmed otsisid kontakte põrandaaluse EKP ja [[Komintern]]iga fašismivastase ühisrinde loomiseks ning asutasid [[Marksistlik Töörahva Ühendus|Marksistliku Töörahva Ühendus]]e. Mitteametlikult tegevust jätkanud pahempoolsed sotsialistid koordineerisid tegevust [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] ning Kominterni esindajate ja pahempoolsete sotsialistidega. == Programm == Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei eesmärk oli sotsialistlik ühiskonnakord, mis erakonna [[1925]]. aasta (pärast ESDTP ja [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei]] liitumist) tegevusprogrammi järgi tähendas järgmist: *saaduste valmistamise ja tarvitajatele kätte toimetamise abinõud on ühiskonna omanduses; *ühiskondlik varade valmistamine on korraldatud teadliku plaani järgi; *kõigile ühiskonna liikmetele on kindlustatud hea käekäik ja igakülgne areng; *rahva jagunemine klassidesse on kaotatud. [[Majandus]]e valdkonnas tahtis ESDTP kehtestada järk-järgult suureneva tulu-, varandus- ja pärandusmaksu. Nad tahtsid arendada riiklikku tööstust ning maa anda harijatele pärandatavaks tarvitamiseks. Võõrandatud mõisamaade eest aga ei kavatsenud nad hüvitist maksta. Sotsiaalvaldkonnas oli ESDTP seisukohal, et kehvematele tuleb võimaldada tasuta arstiabi. Riik peab ehitama korterid töölistele ja teistele varanduseta kodanikele, üür aga tuleb normeerida. Sotsid tahtsid kehtestada üldise riikliku kindlustuse. [[Haridus]]es aga tasuta ja kohustusliku üldhariduse kuni 16. eluaastani ning tasuta [[kutseharidus]]e. ==ESDTP ja ESTP Asutavas Kogus ja Riigikogus== {| class="wikitable" |- class="hintergrundfarbe6" ! Valimised&nbsp;&nbsp;&nbsp; ! Esindusorgan&nbsp;&nbsp;&nbsp; ! Esindatus, % ! Esinduskogu koosseis<br><small>(Asutav Kogu – 120 liiget)<br>(Riigikogu – 100 liiget)</small>&nbsp;&nbsp;&nbsp; |- | [[Asutava Kogu valimised|1919]] | [[Asutav Kogu]] | 33 | 41 |- class="hintergrundfarbe5" | [[I Riigikogu valimised|1920]] | [[I Riigikogu]] | 17,0 | 18 |- | [[II Riigikogu valimised|1923]] | [[II Riigikogu]] | 14,0 | 15 |- class="hintergrundfarbe5" | [[III Riigikogu valimised|1926]] | [[III Riigikogu]] | 22,9 | 24 |- | [[IV Riigikogu valimised|1929]] | [[IV Riigikogu]] | 24,0 | 25 |- | [[V Riigikogu valimised|1932]] | [[V Riigikogu]] | 21,0 | 22 |} [[1934]]. aasta [[9. mai]]l suleti ESTP Tallinna Ühing [[sisekaitseülem]]a korraldusel, kuna partei 1. mai puhul välja antud ja levitatud [[proklamatsioon]]ist võis välja lugeda üleskutset kehtiva riigikorra kukutamisele<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s607550&nid=53955&frameset=1 Sotsialistide ühing suleti], Postimees, 12. mai 1934, lk 3</ref>. ==Vaata ka== *VSDTP [[Menševikud|menševike]] [[fraktsioon (parlamendis)|fraktsioon]] *partei noorte[[sektsioon]] [[Eesti Noorsotsialistlik Liit]] *[[Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei võimlemisrühmad]] *[[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Oskar Ausmees, [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/43436/Oskar_Ausmees_bak2014.pdf Eesti Sotsialistliku Töölispartei kujunemine ja selle osalemine III Riigikogu valimistel], Tartu Ülikool. Bakalaureusetöö, Tartu 2014. Juhendaja dotsent [[Ago Pajur]]. [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei| ]] [[Kategooria:Eesti endised erakonnad]] eh88r2298gge2nciaiko2bqb3pv8ukk 7162548 7162313 2026-05-28T08:07:22Z Neptuunium 58653 7162548 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2011}} {{Lisaviiteid|kuu=veebruar|aasta=2026}} {{Mitte segi ajada|1905. aastal tegutsenud [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisusega]].}} {{Suunamine|ESDTP|Sama lühendit kasutanud hilisema erakonna|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei}} {{Partei| partei_nimi = Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei| partei_nimi_keeles = | partei_logo = | color_code = | partei_staatus = Eesti erakond| esimees = | ajaleht = [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]]| colorcode = red | koalitsioon = | ideoloogia = [[sotsiaaldemokraatia]] | asutamine = [[1907]], suleti [[1938]] | peakorter = Tallinn }} '''Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei''' ('''ESDTP''', hiljem '''ESTP''') oli 1907. aastal asutatud Eesti [[erakond]]. Erakonna juhid olid [[August Rei]], [[Mihkel Martna]] ja [[Karl Ast]]. Aktiivselt osalesid poliitikas [[Otto Sternbeck]], [[Villem Maasik]], [[Aleksander Hellat]], [[Nikolai Köstner]], [[Aleksander Oinas]], [[Hans Martna]] jt. Partei juhatusse kuulusid ka [[Johan Jans]] jt.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jans |eesnimi=Johan |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:947377/458232/page/1 |pealkiri=Mälestusi ja vaatlusi |kirjastus=[[Noor-Eesti Kirjastus]] |aasta=1940 |koht=Tartu}}</ref> Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei eesmärk oli sotsialistlik ühiskonnakord, mis erakonna [[1925]]. aasta (pärast ESDTP ja [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei]] liitumist) tegevusprogrammi järgi tähendas järgmist: saaduste valmistamise ja tarvitajatele kätte toimetamise abinõud on ühiskonna omanduses; ühiskondlik varade valmistamine on korraldatud teadliku plaani järgi; kõigile ühiskonna liikmetele on kindlustatud hea käekäik ja igakülgne areng; rahva jagunemine klassidesse on kaotatud. [[Majandus]]e valdkonnas tahtis ESDTP kehtestada järk-järgult suureneva tulu-, varandus- ja pärandusmaksu. Nad tahtsid arendada riiklikku tööstust ning maa anda harijatele pärandatavaks tarvitamiseks. Võõrandatud mõisamaade eest aga ei kavatsenud nad hüvitist maksta. Sotsiaalvaldkonnas oli ESDTP seisukohal, et kehvematele tuleb võimaldada tasuta arstiabi. Riik peab ehitama korterid töölistele ja teistele varanduseta kodanikele, üür aga tuleb normeerida. Sotsid tahtsid kehtestada üldise riikliku kindlustuse. [[Haridus]]es aga tasuta ja kohustusliku üldhariduse kuni 16. eluaastani ning tasuta [[kutseharidus]]e. == Asutamine ja varasem tegevus == [[1907]]. aastal eraldusid seni [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteisse]] (VSDTP) kuulunud [[Vähemlased|vähemlaste]] ehk [[Menševikud|menševike]] poliitilisi seisukohti toetanud eesti vähemlaste allorganisatsioonid. [[1917]]. aasta [[31. mai]]l moodustasid nad iseseisva [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse]]. 1917. aasta oktoobris peetud [[Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse I kongress]]il nimetati erakond ümber Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks Tööliste Parteiks ning võeti vastu ka 1903. aasta [[VSDTP]] [[menševik]]e [[poliitiline platvorm]]. Kongressil võeti vastu otsus Eesti [[autonoomia]] kohta ning nõuti [[Rahvaste enesemääramise õigus|rahvaste enesemääramisõigus]]e rakendamist. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus osales [[Eestimaa nõukogude I kongress]]il, mis toimus (<small>23.–27. juulil ([[vkj]]</small>) 5.–[[9. august]]il [[1917]] [[Tallinn]]as, kus valiti [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteesse kuulusid: 7 [[bolševik]]ku, [[VSDT(b)P|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei]] Eesti organisatsiooni liiget, 7 [[esseerid|esseeri]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] liiget ja 4 [[menševik]]ku, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse liiget ning 1 menševik-internatsionalist. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee I koosseisu TK esimeheks valiti Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Ühendusest [[Gustav Blumberg]] == Osalemine Asutavas Kogus == [[Asutava Kogu valimised|Asutava Kogu valimistel]] 1919. aastal valiti ESDTP nimekirjast Asutavasse Kogusse [[Mihkel Martna]], [[Karl Ast]], [[August Rei]], [[Nikolai Köstner]], [[Juhan Jans]], [[Aleksander Oinas]], [[Alma Ostra-Anvelt]], [[Eduard Wilde]], [[Aleksander Tulp]], [[Juhan Kartau]], [[Hans Mets]], [[Leopold Johanson]], [[Robert Astrem]], [[Karl Virma]], [[Villem Ernits]], [[Jaan Vain]], [[Mait Püüman]], [[Hugo Kikson]], [[August Tibar]], [[Hans Martna]], [[August Onton]], [[Gustav Grünvald]], [[Jüri Uustalu]], [[Minny Kurs-Olesk]], [[Jakob Lindros]], [[Jaan Ammerman]], [[Mihkel Neps]], [[Voldemar Hammer]], [[Artur Kaplur]], [[Peeter Karin]], [[Karl Inglist]], [[Arnold Vesterberg]], [[Anton Martinson]], [[Marie Aul]], [[Johannes Ernesaks]], [[Emma Asson]], [[Eduard Nipmann]], [[Hans Nurk]], [[Helmi Press-Jansen]], [[Peeter Londo]], [[Tõnu Talbak]], Karl Lukk, [[Märt Rand]], [[Jakob Mikiver]], [[Anton Ratassepp]], [[Jakob Puss]], Jaan Pakk, [[Rudolf Koil]], [[Johannes Epner]], [[Gustav Küjen]], [[Karl Rand]], [[Alma Ast-Anni]], [[Verner Nerep]], [[Johannes Põllupüü]]. 1919. aastal pärast enamuse saamist [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimistel [[1919]]. aastal sotsiaaldemokraatide tähtsus järk-järgult vähenes, kuid paiguti osaleti valitsustes ka hiljem. == Tegevus aastatel 1920–1932 == [[1. juuli]]l [[1920]] otsustas Asutava Kogu Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei oma liikmed [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|valitsusest]] ära kutsuda. [[Jaan Tõnisson]] üritas küll uusi ministreid leida, kuid see ei õnnestunud ja valitsus astus tagasi. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESDTP) keskkomiteesse kuulusid 1920. aastate algul [[Aleksander Oinas]], [[August Rei]], [[Mihkel Martna]], [[Alma Ostra-Oinas]] [[Karl Ast]], [[Anton Palvadre]], [[Aleksander Tulp]], [[Jaan Vain]], [[Karl Virma]] ja [[Hans Martna]]. Kaks aastat pärast [[Eesti iseseisvuspäev|iseseisvuse väljakuulutamist]] eksisteeris Eesti Vabariigis kolm sotsialistliku suunitlusega parteid ning neist juhtival kohal poliitilises elus oli ESDTP. 27.–29. novembril 1920 toimunud [[I Riigikogu valimised|esimestel Riigikogu valimistel]] sai ESDTP 18 kohta, 100 kohast ning [[Tööerakond]] 22 kohta. 5.–7. mail 1923 toimunud [[II Riigikogu valimised|II Riigikogu valimistel]] sai ESDTP 15 kohta, 100 kohast ja Tööerakond 12 kohta. 1923. aastal loodi uus sotsialistlikke organisatsioone ühendav internatsionaal, mille ametlikuks nimeks sai [[Sotsialistlik Töölisinternatsionaal]]. Eesti poolt ühines sellega Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Sotsialistliku Töölisinternatsionaali täitevkomitees töötasid [[August Rei]] ja [[Mihkel Martna]]. Pärast Nõukogude Venemaalt organiseeritud [[Eestimaa Kommunistlik Partei|eesti kommunistide]] [[1. detsembri riigipööre|riigipöördekatset]] 1924. aasta detsembris liitusid 1925. aasta aprillis ''ESDTP'' ja ''[[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ISTP)'' '''Eesti Sotsialistlikuks Tööliste Partei'''ks ehk '''Eesti Sotsialistlikuks Töölispartei'''ks (ESTP). Liitumise tulemusel kujunes parteis välja vasak- ja parempoolne tiib; parempoolse tiiva esindajad olid [[August Rei]], [[Karl Ast-Rumor]], [[Aleksander Oinas]] ja [[Leopold Johanson]], vasakpoolse tiiva esindajad [[Mihkel Martna]], [[Aleksander Jõeäär]] ja [[Nigol Andresen]]. 1926. aastal toimus järjekordne partei lõhenemine, mille tulemusel lahkusid kommunistlike vaadetega liikmed ja asutasid ''[[Eesti Tööliste Partei]] (ETP)''. [[III Riigikogu valimised|III Riigikogu valimistel]] 1926. aastal said ESDTP saadikud 22,9% häältest ning 24 kohta, 100 kohast [[III Riigikogu]]s ja moodustasid [[4. detsember|4. detsembrist]] [[1928]] kuni [[9. juuli]]ni [[1929]] [[August Rei valitsus]]e. {{Vaata|August Rei valitsus}} [[III Riigikogu valimised|III Riigikogu valimistel]] valiti [[III Riigikogu]]sse (1926–1929) [[Eesti Tööliste Partei]] nimekirjast [[Hans Martinson]], [[Eduard Pesur]]i, [[August Sprenk]], [[Theodor Maurer]] kuid 12. jaanuaril 1929 heideti Eesti tööliste partei III kongressi otsuse põhjal nad ETP-st välja ja [[Hans Martinson]], [[Eduard Pesur]] läksid üle Eesti Sotsialistlikku Töölisparteisse [[IV Riigikogu|IV]] (1929–1932) ja [[V Riigikogu|V Riigikogus]] (1932–1937). [[V Riigikogu valimised|V Riigikogu valimistel]] [[1932]]. aastal sai Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei 22 kohta [[V Riigikogu]]s. Valituks osutusid [[Tallinn]]ast [[Mihkel Martna]], [[August Sirro]], [[Eduard Pesur]]; Harjumaalt [[Hans Martinson]]; Läänemaalt [[Mihkel Mihkelson]], Pärnumaalt [[Oskar Gustavson]], [[Maksim Unt]]; Saaremaalt [[Aleksander Jõeäär]], [[Aleksander Kärner]]; Järvamaalt [[Aleksander Oinas]]; Tartumaalt [[August Rei]], [[Leopold Johanson]], [[Erich Joonas]], [[Karl Freiberg]], [[Peeter Treiberg]] (astus tagasi, tema asemel sai parlamenti A. Mekkart); Virumaalt [[Nigol Andresen]], [[Bernhard Eilman]]; Viljandimaalt [[Jaan Piiskar]]; Võru-, Valga-Petserimaalt [[Karl Ast]], [[Jüri Voiman]], [[Peeter Schütz]], [[August Usai]].<ref>[http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=206 Eesti Kroonika 1932], lk 23</ref> == Partei keelustamine == 1934. aastal kehtestas peaminister Konstantin Päts autoritaarse valitsemiskorra ja 1935. aastal peatati kõigi erakondade tegevus. ESTP lõhenes ja vasaku tiiva liikmed otsisid kontakte põrandaaluse EKP ja [[Komintern]]iga fašismivastase ühisrinde loomiseks ning asutasid [[Marksistlik Töörahva Ühendus|Marksistliku Töörahva Ühendus]]e. Mitteametlikult tegevust jätkanud pahempoolsed sotsialistid koordineerisid tegevust [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] ning Kominterni esindajate ja pahempoolsete sotsialistidega. ==ESDTP ja ESTP Asutavas Kogus ja Riigikogus== {| class="wikitable" |- class="hintergrundfarbe6" ! Valimised&nbsp;&nbsp;&nbsp; ! Esindusorgan&nbsp;&nbsp;&nbsp; ! Esindatus, % ! Esinduskogu koosseis<br><small>(Asutav Kogu – 120 liiget)<br>(Riigikogu – 100 liiget)</small>&nbsp;&nbsp;&nbsp; |- | [[Asutava Kogu valimised|1919]] | [[Asutav Kogu]] | 33 | 41 |- class="hintergrundfarbe5" | [[I Riigikogu valimised|1920]] | [[I Riigikogu]] | 17,0 | 18 |- | [[II Riigikogu valimised|1923]] | [[II Riigikogu]] | 14,0 | 15 |- class="hintergrundfarbe5" | [[III Riigikogu valimised|1926]] | [[III Riigikogu]] | 22,9 | 24 |- | [[IV Riigikogu valimised|1929]] | [[IV Riigikogu]] | 24,0 | 25 |- | [[V Riigikogu valimised|1932]] | [[V Riigikogu]] | 21,0 | 22 |} [[1934]]. aasta [[9. mai]]l suleti ESTP Tallinna Ühing [[sisekaitseülem]]a korraldusel, kuna partei 1. mai puhul välja antud ja levitatud [[proklamatsioon]]ist võis välja lugeda üleskutset kehtiva riigikorra kukutamisele<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s607550&nid=53955&frameset=1 Sotsialistide ühing suleti], Postimees, 12. mai 1934, lk 3</ref>. ==Vaata ka== *VSDTP [[Menševikud|menševike]] [[fraktsioon (parlamendis)|fraktsioon]] *partei noorte[[sektsioon]] [[Eesti Noorsotsialistlik Liit]] *[[Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei võimlemisrühmad]] *[[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Oskar Ausmees, [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/43436/Oskar_Ausmees_bak2014.pdf Eesti Sotsialistliku Töölispartei kujunemine ja selle osalemine III Riigikogu valimistel], Tartu Ülikool. Bakalaureusetöö, Tartu 2014. Juhendaja dotsent [[Ago Pajur]]. [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei| ]] [[Kategooria:Eesti endised erakonnad]] l5obgj7uwwqp75f537sf0y1ca0sn6zs 7162549 7162548 2026-05-28T08:08:48Z Neptuunium 58653 7162549 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=veebruar|aasta=2026}} {{Suunamine|ESDTP|Sama lühendit kasutanud hilisema erakonna|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei}} {{Mitte segi ajada|1905. aastal tegutsenud [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisusega]].}} {{Partei| partei_nimi = Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei| partei_nimi_keeles = | partei_logo = | color_code = | partei_staatus = Eesti erakond| esimees = | ajaleht = [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]]| colorcode = red | koalitsioon = | ideoloogia = [[sotsiaaldemokraatia]] | asutamine = [[1907]], suleti [[1938]] | peakorter = Tallinn }} '''Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei''' ('''ESDTP''', hiljem '''ESTP''') oli 1907. aastal asutatud Eesti [[erakond]]. Erakonna juhid olid [[August Rei]], [[Mihkel Martna]] ja [[Karl Ast]]. Aktiivselt osalesid poliitikas [[Otto Sternbeck]], [[Villem Maasik]], [[Aleksander Hellat]], [[Nikolai Köstner]], [[Aleksander Oinas]], [[Hans Martna]] jt. Partei juhatusse kuulusid ka [[Johan Jans]] jt.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jans |eesnimi=Johan |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:947377/458232/page/1 |pealkiri=Mälestusi ja vaatlusi |kirjastus=[[Noor-Eesti Kirjastus]] |aasta=1940 |koht=Tartu}}</ref> Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei eesmärk oli sotsialistlik ühiskonnakord, mis erakonna [[1925]]. aasta (pärast ESDTP ja [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei]] liitumist) tegevusprogrammi järgi tähendas järgmist: saaduste valmistamise ja tarvitajatele kätte toimetamise abinõud on ühiskonna omanduses; ühiskondlik varade valmistamine on korraldatud teadliku plaani järgi; kõigile ühiskonna liikmetele on kindlustatud hea käekäik ja igakülgne areng; rahva jagunemine klassidesse on kaotatud. [[Majandus]]e valdkonnas tahtis ESDTP kehtestada järk-järgult suureneva tulu-, varandus- ja pärandusmaksu. Nad tahtsid arendada riiklikku tööstust ning maa anda harijatele pärandatavaks tarvitamiseks. Võõrandatud mõisamaade eest aga ei kavatsenud nad hüvitist maksta. Sotsiaalvaldkonnas oli ESDTP seisukohal, et kehvematele tuleb võimaldada tasuta arstiabi. Riik peab ehitama korterid töölistele ja teistele varanduseta kodanikele, üür aga tuleb normeerida. Sotsid tahtsid kehtestada üldise riikliku kindlustuse. [[Haridus]]es aga tasuta ja kohustusliku üldhariduse kuni 16. eluaastani ning tasuta [[kutseharidus]]e. == Asutamine ja varasem tegevus == [[1907]]. aastal eraldusid seni [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteisse]] (VSDTP) kuulunud [[Vähemlased|vähemlaste]] ehk [[Menševikud|menševike]] poliitilisi seisukohti toetanud eesti vähemlaste allorganisatsioonid. [[1917]]. aasta [[31. mai]]l moodustasid nad iseseisva [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse]]. 1917. aasta oktoobris peetud [[Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse I kongress]]il nimetati erakond ümber Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks Tööliste Parteiks ning võeti vastu ka 1903. aasta [[VSDTP]] [[menševik]]e [[poliitiline platvorm]]. Kongressil võeti vastu otsus Eesti [[autonoomia]] kohta ning nõuti [[Rahvaste enesemääramise õigus|rahvaste enesemääramisõigus]]e rakendamist. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus osales [[Eestimaa nõukogude I kongress]]il, mis toimus (<small>23.–27. juulil ([[vkj]]</small>) 5.–[[9. august]]il [[1917]] [[Tallinn]]as, kus valiti [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteesse kuulusid: 7 [[bolševik]]ku, [[VSDT(b)P|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei]] Eesti organisatsiooni liiget, 7 [[esseerid|esseeri]], [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] liiget ja 4 [[menševik]]ku, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse liiget ning 1 menševik-internatsionalist. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee I koosseisu TK esimeheks valiti Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Ühendusest [[Gustav Blumberg]] == Osalemine Asutavas Kogus == [[Asutava Kogu valimised|Asutava Kogu valimistel]] 1919. aastal valiti ESDTP nimekirjast Asutavasse Kogusse [[Mihkel Martna]], [[Karl Ast]], [[August Rei]], [[Nikolai Köstner]], [[Juhan Jans]], [[Aleksander Oinas]], [[Alma Ostra-Anvelt]], [[Eduard Wilde]], [[Aleksander Tulp]], [[Juhan Kartau]], [[Hans Mets]], [[Leopold Johanson]], [[Robert Astrem]], [[Karl Virma]], [[Villem Ernits]], [[Jaan Vain]], [[Mait Püüman]], [[Hugo Kikson]], [[August Tibar]], [[Hans Martna]], [[August Onton]], [[Gustav Grünvald]], [[Jüri Uustalu]], [[Minny Kurs-Olesk]], [[Jakob Lindros]], [[Jaan Ammerman]], [[Mihkel Neps]], [[Voldemar Hammer]], [[Artur Kaplur]], [[Peeter Karin]], [[Karl Inglist]], [[Arnold Vesterberg]], [[Anton Martinson]], [[Marie Aul]], [[Johannes Ernesaks]], [[Emma Asson]], [[Eduard Nipmann]], [[Hans Nurk]], [[Helmi Press-Jansen]], [[Peeter Londo]], [[Tõnu Talbak]], Karl Lukk, [[Märt Rand]], [[Jakob Mikiver]], [[Anton Ratassepp]], [[Jakob Puss]], Jaan Pakk, [[Rudolf Koil]], [[Johannes Epner]], [[Gustav Küjen]], [[Karl Rand]], [[Alma Ast-Anni]], [[Verner Nerep]], [[Johannes Põllupüü]]. 1919. aastal pärast enamuse saamist [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimistel [[1919]]. aastal sotsiaaldemokraatide tähtsus järk-järgult vähenes, kuid paiguti osaleti valitsustes ka hiljem. == Tegevus aastatel 1920–1932 == [[1. juuli]]l [[1920]] otsustas Asutava Kogu Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei oma liikmed [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|valitsusest]] ära kutsuda. [[Jaan Tõnisson]] üritas küll uusi ministreid leida, kuid see ei õnnestunud ja valitsus astus tagasi. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESDTP) keskkomiteesse kuulusid 1920. aastate algul [[Aleksander Oinas]], [[August Rei]], [[Mihkel Martna]], [[Alma Ostra-Oinas]] [[Karl Ast]], [[Anton Palvadre]], [[Aleksander Tulp]], [[Jaan Vain]], [[Karl Virma]] ja [[Hans Martna]]. Kaks aastat pärast [[Eesti iseseisvuspäev|iseseisvuse väljakuulutamist]] eksisteeris Eesti Vabariigis kolm sotsialistliku suunitlusega parteid ning neist juhtival kohal poliitilises elus oli ESDTP. 27.–29. novembril 1920 toimunud [[I Riigikogu valimised|esimestel Riigikogu valimistel]] sai ESDTP 18 kohta, 100 kohast ning [[Tööerakond]] 22 kohta. 5.–7. mail 1923 toimunud [[II Riigikogu valimised|II Riigikogu valimistel]] sai ESDTP 15 kohta, 100 kohast ja Tööerakond 12 kohta. 1923. aastal loodi uus sotsialistlikke organisatsioone ühendav internatsionaal, mille ametlikuks nimeks sai [[Sotsialistlik Töölisinternatsionaal]]. Eesti poolt ühines sellega Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Sotsialistliku Töölisinternatsionaali täitevkomitees töötasid [[August Rei]] ja [[Mihkel Martna]]. Pärast Nõukogude Venemaalt organiseeritud [[Eestimaa Kommunistlik Partei|eesti kommunistide]] [[1. detsembri riigipööre|riigipöördekatset]] 1924. aasta detsembris liitusid 1925. aasta aprillis ''ESDTP'' ja ''[[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ISTP)'' '''Eesti Sotsialistlikuks Tööliste Partei'''ks ehk '''Eesti Sotsialistlikuks Töölispartei'''ks (ESTP). Liitumise tulemusel kujunes parteis välja vasak- ja parempoolne tiib; parempoolse tiiva esindajad olid [[August Rei]], [[Karl Ast-Rumor]], [[Aleksander Oinas]] ja [[Leopold Johanson]], vasakpoolse tiiva esindajad [[Mihkel Martna]], [[Aleksander Jõeäär]] ja [[Nigol Andresen]]. 1926. aastal toimus järjekordne partei lõhenemine, mille tulemusel lahkusid kommunistlike vaadetega liikmed ja asutasid ''[[Eesti Tööliste Partei]] (ETP)''. [[III Riigikogu valimised|III Riigikogu valimistel]] 1926. aastal said ESDTP saadikud 22,9% häältest ning 24 kohta, 100 kohast [[III Riigikogu]]s ja moodustasid [[4. detsember|4. detsembrist]] [[1928]] kuni [[9. juuli]]ni [[1929]] [[August Rei valitsus]]e. {{Vaata|August Rei valitsus}} [[III Riigikogu valimised|III Riigikogu valimistel]] valiti [[III Riigikogu]]sse (1926–1929) [[Eesti Tööliste Partei]] nimekirjast [[Hans Martinson]], [[Eduard Pesur]]i, [[August Sprenk]], [[Theodor Maurer]] kuid 12. jaanuaril 1929 heideti Eesti tööliste partei III kongressi otsuse põhjal nad ETP-st välja ja [[Hans Martinson]], [[Eduard Pesur]] läksid üle Eesti Sotsialistlikku Töölisparteisse [[IV Riigikogu|IV]] (1929–1932) ja [[V Riigikogu|V Riigikogus]] (1932–1937). [[V Riigikogu valimised|V Riigikogu valimistel]] [[1932]]. aastal sai Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei 22 kohta [[V Riigikogu]]s. Valituks osutusid [[Tallinn]]ast [[Mihkel Martna]], [[August Sirro]], [[Eduard Pesur]]; Harjumaalt [[Hans Martinson]]; Läänemaalt [[Mihkel Mihkelson]], Pärnumaalt [[Oskar Gustavson]], [[Maksim Unt]]; Saaremaalt [[Aleksander Jõeäär]], [[Aleksander Kärner]]; Järvamaalt [[Aleksander Oinas]]; Tartumaalt [[August Rei]], [[Leopold Johanson]], [[Erich Joonas]], [[Karl Freiberg]], [[Peeter Treiberg]] (astus tagasi, tema asemel sai parlamenti A. Mekkart); Virumaalt [[Nigol Andresen]], [[Bernhard Eilman]]; Viljandimaalt [[Jaan Piiskar]]; Võru-, Valga-Petserimaalt [[Karl Ast]], [[Jüri Voiman]], [[Peeter Schütz]], [[August Usai]].<ref>[http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=206 Eesti Kroonika 1932], lk 23</ref> == Partei keelustamine == 1934. aastal kehtestas peaminister Konstantin Päts autoritaarse valitsemiskorra ja 1935. aastal peatati kõigi erakondade tegevus. ESTP lõhenes ja vasaku tiiva liikmed otsisid kontakte põrandaaluse EKP ja [[Komintern]]iga fašismivastase ühisrinde loomiseks ning asutasid [[Marksistlik Töörahva Ühendus|Marksistliku Töörahva Ühendus]]e. Mitteametlikult tegevust jätkanud pahempoolsed sotsialistid koordineerisid tegevust [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] ning Kominterni esindajate ja pahempoolsete sotsialistidega. ==ESDTP ja ESTP Asutavas Kogus ja Riigikogus== {| class="wikitable" |- class="hintergrundfarbe6" ! Valimised&nbsp;&nbsp;&nbsp; ! Esindusorgan&nbsp;&nbsp;&nbsp; ! Esindatus, % ! Esinduskogu koosseis<br><small>(Asutav Kogu – 120 liiget)<br>(Riigikogu – 100 liiget)</small>&nbsp;&nbsp;&nbsp; |- | [[Asutava Kogu valimised|1919]] | [[Asutav Kogu]] | 33 | 41 |- class="hintergrundfarbe5" | [[I Riigikogu valimised|1920]] | [[I Riigikogu]] | 17,0 | 18 |- | [[II Riigikogu valimised|1923]] | [[II Riigikogu]] | 14,0 | 15 |- class="hintergrundfarbe5" | [[III Riigikogu valimised|1926]] | [[III Riigikogu]] | 22,9 | 24 |- | [[IV Riigikogu valimised|1929]] | [[IV Riigikogu]] | 24,0 | 25 |- | [[V Riigikogu valimised|1932]] | [[V Riigikogu]] | 21,0 | 22 |} [[1934]]. aasta [[9. mai]]l suleti ESTP Tallinna Ühing [[sisekaitseülem]]a korraldusel, kuna partei 1. mai puhul välja antud ja levitatud [[proklamatsioon]]ist võis välja lugeda üleskutset kehtiva riigikorra kukutamisele<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s607550&nid=53955&frameset=1 Sotsialistide ühing suleti], Postimees, 12. mai 1934, lk 3</ref>. == Vaata ka == * [[Menševikud]] * Partei noortesektsioon [[Eesti Noorsotsialistlik Liit]] * [[Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei võimlemisrühmad]] * [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]] == Kirjandus == *Oskar Ausmees, [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/43436/Oskar_Ausmees_bak2014.pdf Eesti Sotsialistliku Töölispartei kujunemine ja selle osalemine III Riigikogu valimistel], Tartu Ülikool. Bakalaureusetöö, Tartu 2014. Juhendaja dotsent [[Ago Pajur]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei| ]] [[Kategooria:Eesti endised erakonnad]] [[Kategooria:1907. aasta Eestis]] 5zi39z54booxpewkcae42btp5uxjnoy 0 68690 7162116 7161301 2026-05-27T12:00:53Z ~2026-29676-16 229723 /* Tunnustus */ 7162116 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alar Karis | pilt = Alar Karis 2024.jpg | pildiallkiri = Alar Karis (2024) | amet = 6. [[Eesti president]] | ametiajaalgus = 11. oktoober 2021 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Kersti Kaljulaid]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor | ametiajaalgus2 = 8. aprill 2018 | ametiajalõpp2 = 7. september 2021 | eelmine2 = [[Tõnis Lukas]] | järgmine2 = [[Kertu Saks]] (kuni 12.12.2021 [[Rein Kinkar]] (kt)) | amet3 = [[riigikontrolör|Eesti riigikontrolör]] | ametiajaalgus3 = 26. märts 2013 | ametiajalõpp3 = 7. aprill 2018 | eelmine3 = [[Mihkel Oviir]] | järgmine3 = [[Janar Holm]] | amet4 = [[Tartu ülikooli rektor]] | ametiajaalgus4 = 1. juuli 2007 | ametiajalõpp4 = 30. juuni 2012 | eelmine4 = [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | järgmine4 = [[Volli Kalm]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|3|26}} | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Sirje Karis]] | vanemad = [[Harry Karis]], [[Virve Karis]] | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = [[arengubioloogia]], [[molekulaargeneetika]], [[transgeenne tehnoloogia]] | töökohad = [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]]<br>[[Erasmuse Rotterdami Ülikool]]<br>[[Tartu Ülikool]]<br>Visgenyx | tuntumad_tööd = | doktoritöö = | tuntud_õpilased = [[Mario Plaas]], [[Mart Jüssi]], [[Tambet Tõnissoo]], [[Kersti Lilleväli]], [[Tarmo Areda]] }} }} '''Alar Karis''' (sündinud [[26. märts]]il [[1958]] [[Tartu]]s) on eesti molekulaargeneetik ja [[arengubioloogia|arengubioloog]], kes on alates 11. oktoobrist 2021 [[Eesti Vabariigi president]]. Ta on olnud [[Eesti Maaülikool]]i ja [[Tartu Ülikooli rektor]]. Aastatel 2013–2018 oli ta [[riigikontrolör]] ja 2018–2021 [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor. == Haridus == [[Pilt:Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina.jpg|püsti|pisi|Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina 2007. aastal]] [[Pilt:Eesti mäluasutuste suveseminar 2019 -- 13.jpg|pisi|Alar Karis Eesti mäluasutuste suveseminaril 2019. aastal]] [[Pilt:Alar Karis - August 2021.jpg|pisi|püsti|Alar Karis (2021)]] [[Pilt:Carl XVI Gustaf ja Alar Karis Tallinnas.jpg|pisi|[[Carl XVI Gustaf]] visiidil [[Tallinn|Tallinnas]], mida võõrustas Alar Karis (2023)]] Karis on lõpetanud 1976. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i<ref name="MHG_Alumni" /> ja 1981. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] veterinaariateaduskonna. 1987. aastal sai ta [[Valgevene NSV Teaduste Akadeemia]] eksperimentaalse veterinaaria instituudis [[Teaduste kandidaat|teaduste kandidaadi]] kraadi.<ref name="1sBSH" /><ref name="GvoS5" /> Hiljem on ta end täiendanud mitme ülikooli juures [[Saksamaa]]l, [[Suurbritannia]]s ja [[Holland]]is.<ref name="KesMisKus" /> 2010. aastast on ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i koopteeritud vilistlane. == Teaduskarjäär == Aastatel 1981–1987 töötas Karis teadurina [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis]], seejärel oli teadur (1987–1990) ja vanemteadur (1990–1992) [[Eesti Teaduste Akadeemia]] alluvuses töötavas [[Eesti Biokeskus]]es.<ref name="ETIS" /> 1991. aastast oli Karis teadur mitme välismaise ülikooli juures: esmalt külalisteadur [[Hamburgi Ülikool]]is Saksamaal, siis 1992–1993 teadur [[Riiklik Meditsiiniuuringute Instituut|Riiklikus Meditsiiniuuringute Instituudis]] (NIMR) Londonis Suurbritannias ning viimaks 1993–1998 teadur [[Erasmuse Ülikool]]is Rotterdamis Hollandis.<ref name="ETIS" /> 1996. aasta alguses asus ta tööle [[Tartu Ülikool]]i, kus oli kuni 1998. aasta lõpuni erakorraline vanemteadur molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning seejärel kuni 1999. aasta lõpuni samal ametikohal ülikooli tehnoloogiakeskuses. 1999. aastal sai temast Tartu Ülikooli professor loodus- ja tehnoloogiaosakonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia õppetooli juures.<ref name="ETIS" /> 1999. aastal asutas Alar Karis koos professor Eero Vasaraga Tartu Ülikoolist võrsunud äriühingu Visgenyx,<ref name="Visgenyx" /> mille juhatuse liige oli ta 2005. aastani.{{lisa viide}} Firma tegeles transgeensete organismide valmistamisega Euroopa biotehnoloogia ettevõtetele ja ülikoolidele.<ref name="Visgenyx" /><ref name="RSJPU" /> 2008. aastal olid tema teadustööd Eesti teadlaste omadest kõige tsiteeritumate hulgas.<ref name="KesMisKus" /> Ühtlasi oli ta aastatel 2005–2018 ka Tartu Ülikooli arengubioloogia professor.<ref name="ETIS" /> == Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorina == Aastatel 2003–2007 oli ta [[Eesti Maaülikool]]i [[rektor]].<ref name="KesMisKus" /><ref name="ETIS" /> 31. mail 2007 valiti Karis 198 poolthäälega 257-st [[Tartu Ülikooli rektor]]i ametikohale, mida ta asus täitma sama aasta 1. juulil. Kandidaadiks esitasid ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, füüsika-keemia-, bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskond. Esimeses hääletusvoorus kogusid [[Volli Kalm]] ja [[Margit Sutrop]] 69 ning Karis 112 häält, teises voorus Karis 143 ja Kalm 110 häält. Kolmandas voorus, kuhu pääses Karis üksi, sai ta 198 häält.<ref name="KesMisKus" /> Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]], kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba 18. jaanuaril 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult [[Ene Ergma]] (sai 143 häält).<ref name="KesMisKus" /> Ametlik ameti üleandmistseremoonia toimus 3. juulil, mil Karis võttis rektori kohusetäitjalt [[Tõnu Lehtsaar]]elt üle ülikooli varad ja asjaajamise. Karis inaugureeriti Tartu Ülikooli [[aula]]s 31. augustil 2007. Rektori ametiraha andis talle üle [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]].<ref name="KesMisKus" /> 2010. aasta veebruaris nimetas [[Tšiili]] parasjagu TÜ rektorina töötava Karise oma [[aukonsul]]iks Eestis, et "lähendada Eesti ja Tšiili suhteid hariduse ja innovatsiooni alal".<ref name="nzqey" /> Karis oli ametis 2021. aasta oktoobrini, mil sellest loobus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7359868/karis-loobus-tsiili-aukonsuli-ametist |pealkiri=Karis loobus Tšiili aukonsuli ametist |aeg=12. oktoober 2021 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> Teiseks ametiajaks Karis Tartu Ülikooli rektori ametisse ei kandideerinud.<ref name="HONk1" /> Tema töö sellel ametikohal lõppes 30. juunil 2012.<ref name="ETIS" /> == Riigkontrolöri ja ERM-i direktorina == 26. märtsil 2013 nimetas Riigikogu Karise [[riigikontrolör]]iks.<ref name="PM" /> Ta oli ametis 7. aprillini 2018. 2017. aasta oktoobris valiti Karis [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks.<ref name="n9f0Z" /> Ametikohale asus ta 9. aprillil 2018.<ref name="ETIS" /> 5. veebruaril 2020 valiti ERM-i direktorina töötav Karis ka Eesti Maaülikooli nõukogu esimeheks.<ref name="9gpLm" /> Ta lahkus ametikohalt 7. septembril 2021. == Presidendina == 31. augustil 2021 valiti Karis [[Eesti president|Eesti presidendiks]],<ref name="JBStY" /> ta asus ametisse 11. oktoobril.<ref name="pPtvZ" /> === Visiidid === {{Vaata|Alar Karise presidendivisiidid}} Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. Läti-visiidil kohtus ta 14. oktoobril 2021 [[Riia]]s parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tulevast [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonet. === Avaliku arvamuse uuringud === Vahetult pärast Karise presidendiks saamist, 2021. aasta septembris, toetas teda [[Kantar Emor]]i küsitluses presidendina 68% küsitletutest (võrdluseks: [[Kersti Kaljulaid]] alustas 73%, [[Toomas Hendrik Ilves]] 71%, [[Arnold Rüütel]] 74%<ref name="EmorKaris2021" /> ja [[Lennart Meri]] 32% toetusega).<ref name="2017okt" /> Karist kui presidenti ei toetanud 11% ja oma arvamust ei osanud öelda 21% küsitletutest. Keskmisest suurem oli poolehoid üle 50-aastaste, eestlaste ning [[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] toetajate hulgas. Vastajaid, kes Karisele hinnangut ei osanud anda, oli keskmisest enam venelaste hulgas. Suhteliselt väiksem oli poolehoid Karisele Konservatiivse Rahvaerakonna toetajate hulgas.<ref name="EmorKaris2021" /> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis Kantar Emori korraldatud Eesti poliitikute usaldamise teemalises küsitlustes kinnitas oma usaldust Alar Karise vastu vastavalt 58% ja 60% vastajatest. Sellega oli ta küsitlusse kaasatud poliitikute võrdluses kõige suurema usalduse pälvinud isik.<ref name="xlubq" /> [[Riigikantselei]] tellitud ning varem [[Turu-uuringute AS]]-i ja hiljem [[Kantar Emor]]i tehtud avaliku arvamuse seireuuringute raames on uuritud ka presidendi institutsiooni usaldatavust vastajate seas. Tulemused Karise ametiajal:<ref name="0qwHE" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" | |Täielikult/pigem usaldab, % |Üldse/pigem ei usalda, % |- |2022 juuni |70 |20 |- |2022 detsember |70 |20 |- |2023 mai |72 |24 |- |2023 detsember |72 |21 |- |2024 juuni |69 |24 |- |2024 detsember |67 |27 |- |2025 juuni |67 |30 |- |2025 detsember |70 |22 |} == Kirjutisi == * [http://www.postimees.ee/?id=40594 Seebimullidest ja hingehoiust]. Postimees, 14. oktoober 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=53304 (Eesti) ülikool ja (Eesti) ühiskond]. Postimees, 1. detsember 2008 * [https://epl.delfi.ee/arvamus/a?id=51158572 Kõrghariduskärpe külm hingus]. Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009 * [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51165128 Riik võiks anda kõrghariduse laenuks]. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2009 * [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51181252 Kuhu lähed, Eesti ülikool?]. Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009 == Tunnustus == * 2007 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2008 – Belgia Kuningriigi [[Leopold II orden]] (komandör) * 2011 – [[Rootsi Kuningriigi Põhjatähe III klassi orden]] * 2012 – [[Ülikooli Sammas|Tartu Ülikooli autasu "Ülikooli Sammas"]]<ref name="xP6oS" /> * 2013 – [[Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst]] * 2019 – Läti [[Tunnustusrist]]i 3. klass (komandör)<ref name="vestnesis2019" /> * 2019 – [[Maaeluministeeriumi teenetemärk|Maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk]] * 2021 – [[Riigivapi teenetemärgi kett]] * 2023 – [[Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett]] * 2023 – Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i Suurrist ketiga<ref name="6BYTF" /> * 2024 – Ukraina [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]] * 2025 – [[Itaalia Teeneteordeni Suure Risti Kett]] * 2025 – [[Valge Kotka orden (Poola)|Poola Valge Kotka orden]] * 2026 – [[Tšehhi Valge Lõvi orden]] == Isiklikku == Alar Karise isa oli fütopatoloog [[Harry Karis]].<ref name="EE14" /> Karise abikaasa [[Sirje Karis]] on olnud [[Eesti Ajaloomuuseum]]i direktor ja [[Tartu Linnamuuseum]]i direktor (2018–2022). Neil on täiskasvanud pojad Kristjan ja [[Martin Karis|Martin]] ning täiskasvanud tütar, bioloogiaõpetaja Kirstin Karis.<ref name="delfi_lugu" /><ref name="ViljaK" /><ref name="Nno4v" /><ref name="nro90" /><ref name="44Wu0" /> Karis mängis aastatel 1979–1989 tegutsenud kantriansamblis [[Rentaablus (ansambel)|Rentaablus]] [[viiul]]it.<ref name="Rentaablus" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MHG_Alumni">{{cite web|url=https://miinaharma.ee/vilistlased/ |title=Vilistlased {{!}} 1976 aasta 11B klassi õpilaste nimekiri |publisher=[[Miina Härma Gümnaasium|MHG]] |date= |access-date=3. septembril 2021 |website=miinaharma.ee}}</ref> <ref name="KesMisKus">"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk 153–154</ref> <ref name="PM">[http://www.postimees.ee/1181412/riigikogu-nimetas-alar-karise-uueks-riigikontroloriks/ Riigikogu nimetas täna rektorite nõukogu senise juhi Alar Karise uueks riigikontrolöriks]. Postimees online, 26. märts 2013</ref> <ref name="EE14">''Eesti entsüklopeedia 14'', lk. 142. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3</ref> <ref name="delfi_lugu">[http://www.delfi.ee/news/ev100/ev100peret/perekond-karise-lugu-meie-lapsed-kasvasid-peamiselt-ziguli-tagaistmel?id=80353890 Perekond Karise lugu: meie lapsed kasvasid peamiselt Žiguli tagaistmel]</ref> <ref name="ViljaK">{{Netiviide|autor=Vilja Kohler|url=https://tartu.postimees.ee/6401925/linnamuusemi-direktor-karis-voistleb-kull-erm-i-direktori-karisega-aga-mitte-raha-parast|pealkiri=Linnamuusemi direktor Karis võistleb küll ERM-i direktori Karisega, aga mitte raha pärast|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=10.09.2018|vaadatud=}}</ref> <ref name="Rentaablus">{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/1608323534/meenuta-ansamblit-rentaablus-koos-kantrimuusik-alar-karisega |pealkiri=Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega |väljaanne=menu.err.ee |aeg=31.08.2021 |vaadatud=1.09.2021}}</ref> <ref name="vestnesis2019">Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. [https://www.vestnesis.lv/op/2019/72.8 Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8]</ref> <ref name="2017okt">[https://www.postimees.ee/4282473/poolehoid-kaljulaidile-pusib-suur Poolehoid Kaljulaidile püsib suur]. [[Postimees]], 19.10.2017</ref> <ref name="ETIS">{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/est |pealkiri=CV: Alar Karis |väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |vaadatud=5. augustil 2022}}</ref> <ref name="Visgenyx">[https://epl.delfi.ee/artikkel/50844800/ap-pool-miljonit-tartus-valmistatud-hiire-eest ÄP: Pool miljonit Tartus valmistatud hiire eest]. [[Eesti Päevaleht]], 11. oktoober 2000</ref> <ref name="EmorKaris2021">[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-on-alar-karise-suhtes-avatud-ja-toetavad/ Eesti elanikud on Alar Karise suhtes avatud ja toetavad]. [[Kantar Emor]], 23. september 2021</ref> <ref name="RSJPU">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=universitas19991022.2.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Tartu Ülikoolist võrsub teadusettevõtlus]. [[Universitas Tartuensis]], nr 34, 22. oktoober 1999</ref> <ref name="HONk1">[https://www.err.ee/367229/alar-karis-ei-kandideeri-teiseks-ametiajaks-tu-rektori-kohale Alar Karis ei kandideeri teiseks ametiajaks TÜ rektori kohale]. [[ERR]], 19. märts 2012</ref> <ref name="nzqey">[https://epl.delfi.ee/artikkel/51192369/tartu-ulikooli-rektor-alar-karis-nimetati-tsiili-aukonsuliks Tartu ülikooli rektor Alar Karis nimetati Tšiili aukonsuliks]. [[Eesti Päevaleht]], 25. veebruar 2010</ref> <ref name="n9f0Z">[https://www.err.ee/639066/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-sai-alar-karis Eesti Rahva Muuseumi direktoriks sai Alar Karis]. [[ERR]], 27. oktoober 2017</ref> <ref name="9gpLm">[https://web.archive.org/web/20220809171647/https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2020/02/06/maaulikooli-noukogu-juhiks-sai-alar-karis Maaülikooli nõukogu juhiks sai Alar Karis]. [[Eesti Maaülikool]]i pressiteade, 6. veebruar 2020</ref> <ref name="JBStY">[https://www.err.ee/1608323150/riigikogu-valis-alar-karise-eesti-jargmiseks-presidendiks Riigikogu valis Alar Karise Eesti järgmiseks presidendiks]. [[ERR]], 31. august 2021</ref> <ref name="pPtvZ">[https://www.err.ee/1608366315/galerii-ja-video-kaljulaid-andis-presidendiameti-karisele-ule Galerii ja video: Kaljulaid andis presidendiameti Karisele üle]. [[ERR]], 11. oktoober 2021.</ref> <ref name="xlubq">[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-koige-enam-alar-karist/ Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist]. [[Kantar Emor]], 27. aprill 2022</ref> <ref name="sFVp5">[https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_mai_2022.pdf Avalik arvamus riigikaitsest. 2022]. Tellija: [[Kaitseministeerium]], läbiviija: Eesti Uuringukeskus OÜ]], mai 2022</ref> <ref name="0qwHE">[https://riigikantselei.ee/uuringud?view_instance=0&current_page=1 Avaliku arvamuse uuringud]. [[Riigikantselei]]</ref> <ref name="xP6oS">{{Netiviide |pealkiri=Ülikooli Sammas |url=https://ut.ee/et/sisu/ulikooli-sammas |vaadatud=11. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> <ref name="Nno4v">[https://www.geni.com/people/Kirstin-Karis/6000000178205911839 Kirstin Karis], Geni.com (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="nro90">[https://miinaharma.ee/roosa-raadio-kulaliseks-on-kirstin-karis/ "Roosa Raadio külaliseks on Kirstin Karis"], Miina Härma Gümnaasium, 02.03.2021 (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="44Wu0">[[Sirje Pärismaa]], [https://opleht.ee/2019/11/tunniks-leiab-ponevat-ainest-nii-internetist-kui-turult/ "Tunniks leiab põnevat ainest nii internetist kui turult"], [[Õpetajate Leht]], 15.11.2019 (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="1sBSH">{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/eng/ |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref> <ref name="GvoS5">{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis kaitses teaduskraadi Minskis. Ametlikest eestikeelsetest elulugudest seda fakti ei leia |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120436853/alar-karis-kaitses-teaduskraadi-minskis-ametlikest-eestikeelsetest-elulugudest-seda-fakti-ei-leia |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=Delfi}}</ref> <ref name="6BYTF">[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54863-alar-karis Välisriigi antud teenetemärk]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Alar Karis}} {{vikitsitaat}} * [https://www.president.ee/ Vabariigi presidendi koduleht] * {{ETIS}} * Indrek Rohtmets. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:292216/262305/page/15 Doktor Karis ühendab rohelist ja valget bioloogiat] (intervjuu). [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr 1/ 2000, lk 13–17 * Alar Karis saates "[[Kukul külas]]", 1. juuni 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_14-05.wma 2. osa, WMA fail] * [[Mirko Ojakivi]]. [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/a?id=20151652 Tartu ülikool kaalub vähendada tudengite arvu 10 000 võrra]. Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2008 * Marju Himma. [http://tartu.postimees.ee/031108/tartu_postimees/arvamus/343836.php Alar Karis: kutsume kokku parimad ja anname parimat haridust]. Tartu Postimees, 3. november 2008 * Mirko Ojakivi. [https://www.delfi.ee/artikkel/51176713/ "Rektor Alar Karis: Tartu ülikool peab tulevikus suuremaga liituma"]. Eesti Päevaleht, 1. september 2009 * Kairit Tsäro-Mirme. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94633175/kodust-putku-pannud-isa-rahamasinast-band-ja-teistele-vastumeelne-kurameerimine-opetaja-konkurent-ja-sobrad-kirjeldavad-alar-karise-elu "Kodust putku pannud isa, rahamasinast bänd ja teistele vastumeelne kurameerimine: õpetaja, konkurent ja sõbrad kirjeldavad Alar Karise elu"]. kroonika.delfi.ee, 24. september 2021 * [https://www.postimees.ee/7395499/president-karis-tegi-avalduse-valgevene-poliitvangide-ja-represseeritute-toetuseks President Karis tegi avalduse Valgevene poliitvangide ja represseeritute toetuseks] Postimees, 27. november 2021 * [https://www.err.ee/1608418001/alar-karis-valiseestlased-on-mojukas-osa-eestist Alar Karis: väliseestlased on mõjukas osa Eestist] ERR, 27. november 2021 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Henn Elmet]] | nimi=Eesti Maaülikooli rektor | aeg=2003–2007 | järgnev=[[Mait Klaassen]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | nimi=Tartu Ülikooli rektor | aeg=2007–2012 | järgnev=[[Volli Kalm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Mihkel Oviir]] | nimi=[[Riigikontrolör]] | aeg=2013–2018 | järgnev=[[Janar Holm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnis Lukas]] | nimi=Eesti Rahva Muuseumi direktor | aeg=2018–2021 | järgnev=[[Kertu Saks]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Kersti Kaljulaid]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=astus ametisse 11. oktoobril 2021 | järgnev=valitakse 2026}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Karis, Alar}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli veterinaariateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] r9v9ekatd0ertagolc2kph7pcs91wj4 0 72123 7162120 6530699 2026-05-27T12:05:35Z Kuriuss 38125 7162120 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2007}} [[Pilt:Home theater PC front with keyboard.jpg|pisi|Kodukino personaalarvuti]] '''HTPC''' ehk '''Home Theatre PC''' tähendab kodukino-[[personaalarvuti]]t. HTPC on mõeldud asendama [[DVD]] ja [[Blu-ray]]-mängijat ning võimalusel ka digibokse, mida kasutatakse pildi edastamisel telerisse. Lisavõimalusena pakub HTPC telesaadete salvestamist ning koduserverist piltide, muusika ja videote edastamist. Kuna HTPC-del kasutatav [[tarkvara]] on üldjuhul [[vabavara]]line ja [[avatud lähtekood]]iga, siis pakub see lisafunktsioone, mida valmistoodetel tavaliselt ei ole: võimaldab esitada väga paljudes vormingutes faile. Ehkki tänapäeval pakutakse häid valmislahendusi, saab kasutaja tavaliselt ise arvutisse soovitud komponendid valida. Seetõttu ei pea maksma lisafunktsioonide eest, mida ei kasutata. ==Ajalugu== *1996 – '''peeneraldustelevisiooni laiem levik.''' See võimaldas kuvada teleriekraanil arvutikuvaritega samaväärse kvaliteediga pilti.<ref name="top" /> *1999 – '''ATI All-in-Wonder videokaart.''' ATI oli esimene, kes ühendas video- ja TV-kaardi funktsionaalsuse ühte laienduskaarti.<ref name="top" /> *2000 – '''BeyondTV.''' Üks esimesi HTPC [[tarkvarapakett]]e.<ref name="top" /> *2001 – '''Hauppauge PVR-250.''' Esimene laiatarbekaart, mis toetas riistvaralist video ja heli dekodeerimist ning see parandas oluliselt pildikvaliteeti.<ref name="top" /> *2001 – '''HTPC korpused.''' Silverstone, LianLi, Antec, Coolermaster ja DVine hakkasid tootma spetsiaalselt HTPC-dele mõeldud korpusi.<ref name="top" /> *2002 – '''ATI Remote Wonder.''' Esimene hea hinna ja kvaliteedi suhtega pult HTPC jaoks.<ref name="top" /> *2002 – '''Microsoft Media Center.''' Windowsi loodud HTPC tarkvara, mis oli väga hea funktsioonivalikuga ja mida oli lihtne kasutada.<ref name="top" /> ==HTPC erineval riistvaral== ===DIY ehk tee see ise tüüpi HTPC=== DIY tähendab, et kasutaja selle asemel, et osta valmislahendust, paneb arvuti ise sobivatest komponentidest kokku. Selliste seadmete puhul on olulised järgmised parameetrid: väiksed mõõtmed, väike müra ja energiatarve ning selle saavutamiseks kasutatakse [[atx|micro-ATX]]-tüüpi korpust ja emaplaati. [[Pilt:Samsung NC10 - motherboard - Intel N270 SLB73-92756.jpg|pisi|100px|Intel Atom protsessor]] Väikese energiatarbe saavutamiseks kasutatakse [[Intel]]i [[intel atom|Atomi]] seeria [[protsessor]]eid ja [[NVIDIA ION]] seeria [[graafikaprotsessor]]eid. Need omakorda võimaldavad [[peeneraldusvideo]] taasesitamise. Teine võimalus on kasutada [[Intel]]i [[intel i3|i3]] seeria protsessoreid, mis on Atomitest võimsamad, kuid tarbivad rohkem energiat. [[Operatiivmälu]] hulk sõltub kasutatavast tarkvarast ja jääb tavaliselt vahemikku 2–4 GB.<ref name="ars" /> [[Pilt:Home theater PC inside.jpg|pisi|100px|HTPC sisemus]] HTPC emaplaat on üldjuhul [[ATX|micro-ATX]] tüüpi. See on piisavalt väike, et mahtuda enamikku korpustesse, mis on HTPC jaoks mõeldud. Kui kasutatakse integreeritud [[videokaart]]i, on oluline, et emaplaadil oleks [[HDMI]]- või vähemalt [[DVI]]-väljund, sama kehtib [[laienduskaardi pesa|laienduskaardipessa]] käiva videokaardi kohta. Oluline on 5.1 või [[S/PDIF|optilise heliväljundi]] olemasolu.<ref name="ars" /> [[kõvaketas|Kõvaketta]] valik oleneb sellest, kas HTPC hakkab olema [[meediaserver]] ning kas sinna soovitakse salvestada erinevaid saateid, või on majapidamises juba antud [[server]] olemas. Esimesel juhul on mõistlik kasutada vähemalt 1 TB kõvaketast, mis võimaldab mahutada DVD-kvaliteedis videoid umbes 1000, HD-kvaliteedis videoid umbes 140 ja Full HD kvaliteedis videoid umbes 70. Teisel juhul ei ole nii suurt [[kõvaketas|HDD]]-d vaja. Kõvaketaste valimisel on oluline uurida nende mürataset ja eraldatavat soojushulka.<ref name="ars" /> Kuigi 3,5-tollised kettad pakkusid sama hinna juures suuremat mahtu võrreldes 2,5-tolliste ketastega, kasutati väikesema korpuse puhul viimaseid. See jättis arvuti jahedamaks ja aitas lahendada ruumiprobleeme.<ref name="ars" /> HTPC-dele mõeldud [[arvutikorpus|korpuste]] valik on viimastel aastatel järjest suurenenud ja see võimaldab kergesti sobivat korpust leida. HTPC Case'i [http://www.htpccase.org/ kodulehel] on palju ülevaateid, mis aitavad pakutavate mudelite seas orienteeruda. Kuna nendega kaasnev lisavarustus on erinev (kaasas võib olla nii [[toiteplokk]], plaadiluger kui ka kaugjuhtimispult), on oluline uurida, mis konkreetse korpusega kaasa tuleb, et ära hoida ebavajalikke oste. Oluline on teada, et HTPC-dele mõeldud korpustesse ei pruugi ära mahtuda täismõõdus [[laienduskaart|laienduskaardid]] ja [[emaplaat|emaplaadil]] olevate laienduskaardipesade arv on piiratud.<ref name="ars" /> [[Pilt:Terratec-tv hg.jpg|pisi|100px|TerraTeci väline TV-kaart]] HTPC peaks suutma vastu võtta televisioonisignaali või vähemalt salvestama videosignaali. See tähendab, et vaja on [[tv-kaart|TV-kaarti]] või [[emaplaat]]i, millel on sisend video salvestamiseks. TV-kaarte on nii emaplaadi laienduspessa käivaid kui ka [[USB]]-porti ühendatavaid. Kui korpuses on ruumi, kasutatakse sisemist laienduskaarti, kui aga ruumi on vähe, kasutatakse välist kaarti. Krüpteeritud kanalite vaatamiseks (näiteks [[ZUUMtv]]) on vaja kaardilugerit.<ref name="ars" /> [[Pilt:Ultrabay Slim open.jpg|pisi|100px|Õhuke plaadimängija]] [[Plaadiluger]]i valik oleneb korpusest ja tänapäeval kasutatakse üldjuhul [[DVD]]- või [[Blu-ray]]-mängijat. Korpuse suurus määrab, kas on võimalik kasutada tavasuuruses plaadimängijat, või tuleb kasutada [[sülearvuti]] plaadiseadet (õhuke plaadiluger). Kuna on oluline, et süsteem tekitaks võimalikult vähe müra, tuleks välja vahetada protsessoriga kaasas olnud jahutus ning asendada see võimalusel passiivjahutusega või kvaliteetsema aktiivjahutusega. HTPC-d juhitakse tavaliselt puldiga, sellepärast tuleb muretseda pult koos vastuvõtjaga. Tavalise puldi asemel võib kasutada näiteks [[Logitechi Dinovo Mini]], milles on ühendatud nii [[hiir]]e kui ka [[sõrmistik|klaviatuuri]] funktsioonid, olles samas piisavalt väike.<ref name="ars" /> ===Valmiskomplektid=== Kui puudub endal soov HTPC-d kokku panna, võib muretseda valmislahenduse mõne nettop-tüüpi arvuti näol. Näiteks [[Dell Inspiron Zino HD]] või [[Asus Aspire Revo]], kui soovida [[Linux]]i või [[Windows]]i põhist HTPC-d või [[Apple Mac Mini]], kui eelistatakse [[OSX]]-i.<ref name="ars" /> Kõik need arvutid on võimelised esitama HD-kvaliteedis videot ja vastavalt tarkvarale pakkuma erinevaid funktsioone.<ref name="ars" /> ====Dell Inspiron Zino HD==== [[Dell Inspiron Zino HD]] sisaldab [[AMD Athlon]]i seeria [[protsessor]]it ja toetab kuni 8 GB [[operatiivmälu]]. [[Kõvaketas]]t on võimalik valida vahemikus 160 GB – 1 TB ja plaadilugeriks on 8x DVD +/- RW. [[graafikakaart|Graafikakaardiks]] on [[ATI Moblity Radeon HD3200]] ja see on võimalik soovi korral asendada [[Ati Moblity Eadeon HD4330|HD 4330]]-ga. Operatsioonisüsteemiks on võimalik valida kas 64-bitine [[Windows 7 Home Premium]] või [[Windows 7 Proffessional|Professional]], 32-bitine [[Windows Vista Home Basic]] või 64-bitine [[Windows Vista Home Premium]].<ref name="6qjs1" /> [[Pilt:2009 Taipei IT Month Day1 Acer Aspire Revo.jpg|pisi|100px|Acer Aspire Revo]] ====Asus Aspire Revo==== [[Asus Aspire Revo]] põhineb [[Intel]]i [[intel atom|Atomi]] seeria [[protsessor]]il, valida on [[Intel]] Atom 230 ja [[Intel]] Atom 330 Dual Core'i vahel. [[Operatiivmälu]] saab lisada kuni 4 GB ja [[kõvaketas|kõvakettaks]] on kas 8 GB [[SSD]] või kuni 500 GB [[kõvaketas|HDD]]. [[graafikakaart|Graafikakaardiks]] on [[NVIDIA 9400M]]. [[Operatsioonisüsteem]]iks on võimalik valida [[Linux]] [[Linux LinPus|LinPus]], [[Windows XP]], [[Windows Vista]] või [[Windows 7]].<ref name="Q37Ru" /> ====Apple Mac Mini==== [[Apple]] [[apple mac mini|Mac Mini]] baseerub [[Intel]]i [[intel i5|i5]] seeria [[protsessor]]il ja valida on kas [[Intel]] [[intel i5|i5]] dual-core 2,3&nbsp;GHz või 2,5&nbsp;GHz [[protsessor]]i vahel. [[Operatiivmälu]] on algselt 2 GB või 4 GB, seda on võimalik laiendada kuni 8 GB-ni. [[kõvaketas|Kõvaketta]]valikuteks on 500 GB HDD, 750 GB HDD või 256 GB [[SSD]]. [[graafikakaart|Graafikakaardiks]] on [[Intel HD Graphics 3000]] või [[AMD Radeon HD 6630M]]. [[Operatsioonisüsteem]]iks on [[OSX]] [[osx lion|Lion]] ja soovi korral saab tellida ka [[Apple Remote]], mis võimaldab arvuti kaugjuhtimist.<ref name="FJ9Sq" /> ==Tarkvara== ===Windows Media Center=== [[Windows Media Center]] on kaasas [[Windows XP Media Center Editon]]i, [[Windows Vista Home Premium]]i või [[Windows vista ultimate|Ultimate]]’iga, [[Windows 7 Home Premium]]i, [[Windows 7 proffessional|Professionali]], [[windows 7 enterprise|Enterprise’i]] või [[windows 7 ultimate|Ultimate’iga]], mis võimaldab erinevat meediat taasesitada ning [[tv-kaart|TV-kaardi]] olemasolul ka saateid salvestada.<ref name="comp" /> ====Plussid:==== *'''Loogiline menüüde paigutus'''.<ref name="comp" /> *'''Lihtne leida ühilduvat pulti.'''<ref name="comp" /> *'''Lihtne võrgust faile esitada''' (kui serveriks on Windowsiga arvuti).<ref name="comp" /> ====Miinused==== *'''Erinevate [[failivorming]]ute taasesitamine.''' Kuna Media Center, suudab avada samu meediafaile nagu [[Windows Media Player]], tuleb suure tõenäosusega paigaldada lisa video- ja audiokodekeid, et taasesitada kõiki soovitud faile.<ref name="comp" /> *'''Saadaval ainult teatud [[Windows]]i versioonides.'''<ref name="comp" /> *'''Keerulised puldid.''' Kuna erinevaid ühilduvaid pulte on palju, on keeruline leida loogilise paigutusega ja mugavat pulti.<ref name="comp" /> *'''Salvestatud failide taasesitamine.''' Kuna failid on lukustatud, on neid võimalik taasesitada ainult Windowsiga arvutites, [[Zune]]-i meediamängijates ja [[XBOX]]-is.<ref name="comp" /> ===XBMC=== [[Pilt: Kodi (software) screenshot.png|pisi|300px|XBMC kasutajaliides]] [[XBMC]] oli algselt mõeldud [[XBOX]]-ile, et muuta viimane [[Unix]]i-baasil meediamängijaks, kuid on nüüd saadaval nii [[Windows]]ile, [[Linux]]ile, [[Macintosh]]ile kui ka [[XBOX]]-ile.<ref name="comp" /> ====Plussid:==== *'''Avatud lähtekood.''' XBMC välimust on võimalik oma soovi järgi muuta. Kui midagi ei tööta, on võimalik kas ise lähtekoodi muuta või oodata, kuni keegi teine parandusega valmis saab.<ref name="comp" /> *'''Failihaldus.''' XBMC saab aru, kui arvutisse on lisatud uusi meediafaile, ja lisab need automaatselt kas filmide, muusika või piltide alla. XBMC oskab lugeda ka failide metaandmeid ja selle põhjal faile rühmitada ning laadida internetist alla filmide või albumite pilte.<ref name="comp" /> *'''Väike ressursinõudlus.''' XBMC näib küll suur, sest on väga ilusa graafilise liidesega, aga samas on ta optimeeritud nii, et tagada võimalikult sujuv taasesitus. *'''Võimalus välimust muuta.''' XBMC-l on palju kestasid, mida on võimalik soovi korral vahetada.<ref name="comp" /> *'''Erinevate failivormingute taasesitamine.''' Kuna XBMC toetab väga paljusid erinevaid failivorminguid, on väga raske leida faili, mida ta avada ei suuda (kui just tegu pole millegi väga eksootilisega).<ref name="comp" /> ====Miinused:==== *'''Keerulised menüüd.''' Uuele kasutajale võivad XBMC kohati futuristlikud menüüd keeruliseks osutuda ja esimese korraga ei pruugi kohe üles leida seda, mida soovid.<ref name="comp" /> ===Boxee=== Boxee on saadaval nii Windowsile, Linuxile kui ka Macile, kuigi Linuxile paigaldamine võib tavakasutaja jaoks olla natuke keeruline. Erinevalt Media Centerist ja XBMC-st on Boxee rohkem orienteeritud internetis leiduva taasesitamisele.<ref name="comp" /> ====Plussid:==== *'''Erinevad pistikprogrammid.''' Need võimaldavad veebilehtedelt pilte ja videoid kuvada.<ref name="comp" /> *'''Erineva meedia taasesitamine.''' Kuna internetis leiduva taasesitamiseks on kasutuses modifitseeritud Firefoxi veebibrauser, suudab Boxee kuvada peaaegu kõike.<ref name="comp" /> ====Miinused:==== *'''Kasutajaliides.''' Seda kas armastatakse või vihatakse. Boxee kasutajaliides on piisavalt omamoodi ja seetõttu ei ole see kõigile kasutajatele meeltmööda.<ref name="comp" /> *'''Arvutis oleva meedia haldamine.''' Kuna Boxee on rohkem mõeldud internetis oleva meedia kuvamiseks, ei ole tema failihaldus tasemel. Probleeme on nii failide äratundmise kui ka andmebaasi uuendamisega.<ref name="comp" /> ===VDR=== [[Pilt:Vdr 1.2.6-epg-now.jpg|300px|pisi| VDR-i kasutajaliides. Pildil elektrooniline saatekava (EPG)]] VDR (''Video Disk Recorder'') on sakslase Klaus Schmidingeri loodud Linuxil töötav vabavaraline tarkvara, mis on mõeldud eelkõige digitaalvideo salvestamiseks. Selleks peab arvutis olema TV-kaart. Meediafaile on võimalik ka ''streamida'' üle võrgu teistesse arvutitesse. Salvestuse ajal on võimalik salvestatavat faili ka samal ajal vaadata. Erinevate pluginate abil on võimalik anda programmile lisavõimalusi, nagu näiteks DVD- ja MP3-mängijad.<ref name="NKHSF" /> ====Plussid==== *'''Kasutajaliides.''' Kenad menüüd, EPG-l (saatekaval) on veebi kasutajaliides, mis võimaldab vaadata ka saateid. *'''Voogesituse võimalus'''. *'''Palju erinevaid pluginaid.''' *'''Avatud lähtekoodiga'''. GNU GPL litsentsi all. ====Miinused==== *'''Enamik programmi kohta käivaid materjale on saksakeelsed'''. *'''Töötab ainult Linuxil'''. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="top">Mike Garcen (01.05.2007)[http://www.missingremote.com/blog/top-10-steps-htpc-evolution "Top 10 steps to HTPC Evolution"]</ref> <ref name="ars">Brian Won (detsember 2010) [http://arstechnica.com/gadgets/guides/2010/12/htpc-guide-1.ars/1 "Ars HTPC Guide:December 2010"] Vaadatud:26.11.2011</ref> <ref name="6qjs1">Dell.com [http://www.dell.com/us/en/corp/desktops/inspiron-zino-hd/pd.aspx?refid=inspiron-zino-hd&s=corp "Dell | Inspiron Zino HD"] Vaadatud:26.11.2011</ref> <ref name="Q37Ru">''Wikipedia, the free encylopedia'' [http://en.wikipedia.org/wiki/Acer_Aspire_Revo "Acer Aspire Revo"] Vaadatud:26.11.2011</ref> <ref name="FJ9Sq">Apple.com [http://www.apple.com/macmini/specs.html "Apple – Mac Mini – Technical Specifications"] Vaadatud: 26.11.2011</ref> <ref name="comp">Jason Fitzpatrick, Kevin Purdy (02.02.2010): [https://web.archive.org/web/20170907114452/http://lifehacker.com/5462275/which-media-center-is-right-for-you-boxee-xbmc-and-windows-media-center-compared "Which meda center is right for you: Boxee, XBMC and Windows Media Center compared"] Vaadatud: 26.11.2011</ref> <ref name="NKHSF">http://www.linuxtv.org/vdrwiki/index.php/Introduction</ref> }} [[Kategooria:Tarbeelektroonika]] 4ey54mlisprjwlonhxdctludcmiyrh7 0 73701 7162273 7039086 2026-05-27T18:40:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162273 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Türisalu | pilt = Türisalu pank, 24. juuni 2010.jpg | pildiallkiri = [[Türisalu pank]] | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Türisalu''' on [[küla]] [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]], mida on esimest korda mainitud 1378. aastal (nimega Thurisellet)<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://tyrisalu.ee/|pealkiri=Türisalu küla|väljaanne=Türisalu külaseltsi koduleht}}</ref>. Põllumaad pole külal ajalooliselt kuigivõrd olnud, mistõttu 17. sajandil paiknes külas vaid neli talu. Türisalu kuulus ajalooliselt [[Keila kihelkond]]a.<ref name=":2" /> Esimene maaeraldus sõjaväebaasi loomiseks Keila-Joal tehti Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 034 27. juunist 1946, 423,2 ha, hiljem lisandus neid juurde. 1950. aastate algusest kuni 1960. aastani oli Türisalus Nõukogude mereväe lennuväli. Lennurajad on veel praegugi looduses aimatavad ja lennujuhtimistorni varemed alles. Tõenäoliselt oli juba siis mõni linnaku hoone juba olemas. Suurema muutuse tõi kaasa Nõukogude perioodil õhutõrje raketibaasi loomine. Baas haaras enda alla 423 ha suuruse maa-ala. Nõukogude sõjavägi lahkus Türisalust ja Keila-Joalt 1992–1993. Rüüsted algasid kohe pärast sõjaväe lahkumist. 1994–1997 puhastas sealset pinnast ja põhjavett reostusest AS EcoPro.<ref>{{Netiviide|url=https://visitharku.com/listing/turisalu-raketibaas/|pealkiri=Türisalu raketibaas|väljaanne=Visit Harku|vaadatud=2021-07-24|arhiivimisaeg=2021-07-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210724121934/https://visitharku.com/listing/turisalu-raketibaas/|url-olek=ei tööta}}</ref> Kuigi suvilaid hakati Türisalu külla rajama juba 1930. aastatel, muutus Türisalu peamiselt suvituspiirkonnaks just Nõukogude perioodil, kui suvilaid hakati rajama ka Keila-Joa piirile. Aastatel 1964–2015 tegutses külas [[Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool]] (1979–1984 kandis kool nime Keila-Joa Sanatoorne Metsakool).<ref>{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Keila-Joa_Sanatoorne_Internaatkool|pealkiri=Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool}}</ref> Türisalu Külaselts asutati 14. jaanuaril 2009.<ref name=":0" /> Külas tegutsevad külaselts ja spordiklubi. Türisalu küla asub kaheksal ruutkilomeetril Harku valla lääneservas. 2010. aasta jaanuari seisuga elas külas aasta läbi (või omas sissekirjutust) 494 inimest, 2020. aastal üle 600. Suvitajaid, kes elavad piirkonnas ajutiselt või püsielanikke, kel on sissekirjutus mujal, on aga kindlasti rohkem. == Loodus == Türisalu piirneb mereäärse mitmekesise ja pinnavormide poolest vahelduva maastikuga [[Türisalu maastikukaitseala]]ga (27 ha, moodustatud 1991. aastal). Kaitsealal kaitstakse Laulasmaa–Türisalu klindipoolsaart põhjakaarest ääristavat 29–31 m kõrgust klindiastangut ja sellealust klindimetsa.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.looduskalender.ee/klint/est/9.html|pealkiri=Looduskaitsealad|väljaanne=Looduskalender|vaadatud=2021-07-24|arhiivimisaeg=2021-07-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210724114951/https://www.looduskalender.ee/klint/est/9.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Astangupealsel lool on kaitse all põõsasmaran. Türisalus maastikukaitsealal asub ka [[Türisalu pank]]. 1963. aastal tehti Türisalu pangal ja Vääna-Jõesuu rannas Lenfilmi linateose "Hamlet" võtteid, sestpeale kutsutakse Türisalu panka mõnikord ka Hamleti mäeks<ref>{{Netiviide|url=https://vjkselts.ee/vaana-joesuu-kula/ajalugu/|pealkiri=Ajalugu|väljaanne=Vääna-Jõesuu külaselts}}</ref>. Keila-Joa pargini on Türisalu pangast umbes 5 km. Türisalu bussipeatuse lähedal asub dramaatilises ürgorus voolava Türisalu oja juga.<ref>{{Netiviide|url=https://www.loodusegakoos.ee/juhised-looduskulastuseks/valjasoit-loodusesse|pealkiri=Väljasõit loodusesse|väljaanne=RMK}}</ref><ref>{{Netiviide|url=http://40.113.101.51/artikkel/t%C3%BCrisalu_pank|pealkiri=Türisalu pank|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia}}</ref> Türisalust lõuna poole jääb Vääna maastikukaitseala, mis ulatub Tõllinõmme raba ja järveni.<ref name=":1" /> Türisalus ja tema ümbrusest on teada ka mitmeid looduslikke pühapaiku. Näiteks Keila-Joa mõisapargis asuv Silmaallikas<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/kei/kei.html|pealkiri=Suusõnaline ajalooline traditsioon Keila kihelkonnast. Kogunud Paula Heidemann 1930. a. suvel|väljaanne=Folklore}}</ref> ning Türisalu külla piires asunud Hiiekoht. "Hiiekoht Vääna vallas Türisalu (Toorisalu) külas Kõngu talu piiris, kus üks liivamägi on, mille peal alles mõne aasta eest määratu suur tammepuu kasvanud, mida rahvas pühaks pidanud ja seal palvetamas käinud. Kui tuul selle püha tamme viimaks maha murdnud, ei ole keegi julgenud tema risu sealt ära vedada ega koristada, kartes, et selleläbi õnnetus tuleb. Kui siis viimaks üks mees selle tamme sealt ära koristanud, kukutanud tema kariloomad endid kõrgelt kaldalt merde. Niisuguste elajate allakukkumist olla mitmele juhtunud, kes sealt risu vedanud. Nõnda on seal siis püha hiis olnud." (Jung III: 92 Kei 36 < A. Suurkask Viljandist)<ref>{{Netiviide|url=https://www.maavald.ee/hiis/yld/hiitest/203-j-jung-pyhapaikadest-iii?start=2|pealkiri=J. Jung pyhapaikadest III|väljaanne=Maavalla Koda|aeg=1910|vaadatud=24.07.2021}}</ref> == Vaata ka == *[[Türisalu joastik]] *[[Türisalu maastikukaitseala]] *[[Türisalu oja]] *[[Türisalu paekallas]] *[[Türisalu paljand]] == Viited == {{viited}} {{Harku vald}} [[Kategooria:Harku vald]] [[Kategooria:Harju maakonna külad]] r9cz2eefmwnw21gpi7bmtkb9jtpl0au 0 77779 7162395 4244055 2026-05-27T23:09:46Z Ollin Masa 227337 7162395 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ion Gigurtu.jpg|thumb|right|Ion Gigurtu umbes 1940]] '''Ion Gigurtu''' ([[24. juuni]] [[1886]] [[Turnu Severin]] – [[24. november]] [[1959]] [[Râmnicu Sărat]]) oli [[Rumeenia]] poliitik, [[Rumeenia peaminister|peaminister]] [[4. juuli|4. juulist]] [[1940]] kuni [[4. september|4. septembrini]] [[1940]]. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Gheorghe Tătărescu]] |nimi=[[Rumeenia peaminister]] |aeg= [[4. juuli]] [[1940]] – [[4. september]] [[1940]]|järgnev=[[Ion Antonescu]]}} {{lõpp}} {{Rumeenia peaministrid}} {{JÄRJESTA:Gigurtu, Ion}} [[Kategooria:Rumeenia peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1959]] 949qd0mg6agw4x5usbw014090xhofd7 0 77783 7162383 6934511 2026-05-27T22:46:16Z Ollin Masa 227337 7162383 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Gheorghe Tătărescu.jpg|pisi|Gheorghe Tătărescu (1939)]] '''Gheorghe Tătărescu''' ([[21. detsember]] [[1886]] – [[28. märts]] [[1957]] [[Bukarest]]) oli [[Rumeenia]] poliitik, [[Rumeenia peaminister|peaminister]] [[3. jaanuar]]ist [[1934]] kuni [[28. detsember|28. detsembrini]] [[1937]] ja [[24. november|24. novembrist]] [[1939]] kuni [[4. juuli]]ni [[1940]]. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Constantin Anghelescu]] |nimi=[[Rumeenia peaminister]] |aeg= [[3. jaanuar]] [[1934]] – [[28. detsember]] [[1937]]|järgnev=[[Octavian Goga]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Constantin Argetoianu]] |nimi=[[Rumeenia peaminister]] |aeg= [[24. november]] [[1939]] – [[4. juuli]] [[1940]]|järgnev=[[Ion Gigurtu]]}} {{lõpp}} {{Rumeenia peaministrid}} {{JÄRJESTA:Tatarescu, Gheorghe}} [[Kategooria:Rumeenia peaministrid]] [[Kategooria:Carol I ordeni keti ja suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1957]] 426kf7djw1d8y3n22mww6gmsoa5hzdb 0 78084 7162482 7156994 2026-05-28T06:36:29Z ~2026-31568-16 230389 7162482 wikitext text/x-wiki '''Harju Elu''' on [[Harjumaa|Harju]] maakonnaleht, ilmunud alates [[1944]]. aastast ja aastatel [[1993]]–[[2008]] ka nimega '''Harjumaa'''. Leht ilmub [[Tallinn]]as [[nädalaleht|nädalalehena]]. Esimene number ilmus 30. septembril 1944. Harju Elu annab välja OÜ Harjumaa Ühinenud Meedia. Kuigi ajalehe tiraaž jäi aastail [[2006]]–[[2008]] keskmiselt 2500 juurde, oli ajalehel turu-uuringufirma [[Saar Poll]] [[oktoober 2007|oktoobris 2007]] tehtud küsitluste järgi umbes 34 000 püsilugejat.{{lisa viide}} ==Harjumaa== Aastatel 1993–jaanuarini2008 oli lehe päismikujärgne (ametlik) nimetus Harjumaa | Maakonnaleht. Harjumaa ilmus kaks korda nädalas. Harju Elu nimega ilmutakse taas 25. jaanuarist 2008. Ajalehe peatoimetajad on olnud [[Ahto Kaljusaar]], [[Aimi Paalandi]], Ülo Russak ja [[Marko Tooming]]. Alates [[2008]]. aastast kannab ajaleht taas Harju Elu nime. ==Välislingid== *[http://www.harjuelu.ee Harju Elu koduleht] [[Kategooria:Eesti nädalalehed]] [[Kategooria:Harju maakonna ajalehed]] khtg6j3g5ezw27ktowy4gp5zcggitdb 7162491 7162482 2026-05-28T06:41:33Z ~2026-31568-16 230389 7162491 wikitext text/x-wiki '''Harju Elu''' on [[Harjumaa|Harju]] maakonnaleht, ilmunud alates [[1944]]. aastast ja aastatel [[1993]]–[[2008]] ka nimega '''Harjumaa'''. Leht ilmub [[Tallinn]]as [[nädalaleht|nädalalehena]]. Esimene number ilmus 30. septembril 1944. Harju Elu annab välja OÜ Harjumaa Ühinenud Meedia. Kuigi ajalehe tiraaž jäi aastail [[2006]]–[[2008]] keskmiselt 2500 juurde, oli ajalehel turu-uuringufirma [[Saar Poll]] [[oktoober 2007|oktoobris 2007]] tehtud küsitluste järgi umbes 34 000 püsilugejat.{{lisa viide}} ==Harjumaa== Oktoobrist 1993 kuni jaanuarini 2008 oli lehe päismikujärgne (ametlik) nimetus Harjumaa | Maakonnaleht. Harjumaa ilmus kaks korda nädalas. Harju Elu nimega ilmutakse taas 25. jaanuarist 2008. Ajalehe peatoimetajad on olnud [[Ahto Kaljusaar]], [[Aimi Paalandi]], Ülo Russak ja [[Marko Tooming]]. Alates [[2008]]. aastast kannab ajaleht taas Harju Elu nime. ==Välislingid== *[http://www.harjuelu.ee Harju Elu koduleht] [[Kategooria:Eesti nädalalehed]] [[Kategooria:Harju maakonna ajalehed]] snuj3e2773tfu7eycdi527ssh69m1j2 7162492 7162491 2026-05-28T06:41:54Z ~2026-31568-16 230389 7162492 wikitext text/x-wiki '''Harju Elu''' on [[Harjumaa|Harju]] maakonnaleht, ilmunud alates [[1944]]. aastast ja aastatel [[1993]]–[[2008]] ka nimega '''Harjumaa'''. Leht ilmub [[Tallinn]]as [[nädalaleht|nädalalehena]]. Esimene number ilmus 30. septembril 1944. Harju Elu annab välja OÜ Harjumaa Ühinenud Meedia. Kuigi ajalehe tiraaž jäi aastail [[2006]]–[[2008]] keskmiselt 2500 juurde, oli ajalehel turu-uuringufirma [[Saar Poll]] [[oktoober 2007|oktoobris 2007]] tehtud küsitluste järgi umbes 34 000 püsilugejat.{{lisa viide}} ==Harjumaa== Oktoobrist 1993 kuni jaanuarini 2008 oli lehe päismikujärgne (ametlik) nimetus Harjumaa | Maakonnaleht. Harjumaa ilmus kaks korda nädalas. Harju Elu nimega ilmutakse taas 25. jaanuarist 2008. Ajalehe peatoimetajad on olnud [[Ahto Kaljusaar]], [[Aimi Paalandi]], Ülo Russak ja [[Marko Tooming]]. ==Välislingid== *[http://www.harjuelu.ee Harju Elu koduleht] [[Kategooria:Eesti nädalalehed]] [[Kategooria:Harju maakonna ajalehed]] 0xaniruh58r5soxoivekekxqic5a81g 7162493 7162492 2026-05-28T06:42:12Z ~2026-31568-16 230389 7162493 wikitext text/x-wiki '''Harju Elu''' on [[Harjumaa|Harju]] maakonnaleht, ilmunud alates [[1944]]. aastast ja aastatel [[1993]]–[[2008]] ka nimega '''Harjumaa'''. Leht ilmub [[Tallinn]]as [[nädalaleht|nädalalehena]]. Esimene number ilmus 30. septembril 1944. Harju Elu annab välja OÜ Harjumaa Ühinenud Meedia. Kuigi ajalehe tiraaž jäi aastail [[2006]]–[[2008]] keskmiselt 2500 juurde, oli ajalehel turu-uuringufirma [[Saar Poll]] [[oktoober 2007|oktoobris 2007]] tehtud küsitluste järgi umbes 34 000 püsilugejat.{{lisa viide}} ==Harjumaa== Oktoobrist 1993 kuni jaanuarini 2008 oli lehe päismikujärgne (ametlik) nimetus Harjumaa | Maakonnaleht. Harjumaa ilmus kaks korda nädalas. Harju Elu nimega ilmutakse taas 25. jaanuarist 2008. Ajalehe peatoimetajad on olnud [[Ahto Kaljusaar]], [[Aimi Paalandi]], Ülo Russak ja [[Marko Tooming]]. ==Välislingid== *[http://www.harjuelu.ee Harju Elu koduleht] [[Kategooria:Eesti nädalalehed]] [[Kategooria:Harju maakonna ajalehed]] 3e7svvhx6g2f6mtni7weaaipiw96y78 0 80602 7162437 6785859 2026-05-28T03:59:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162437 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Uusvada | pindala = | elanikke = | maakond = Võru }} '''Uusvada''' (ka: '''Uusvata''', '''Uusvaada''', '''Usvata''', '''Uusva''', '''Uusvaate''') on [[küla]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]. Küla kuulub [[Koolina nulk]]a. Külas on 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 23 elanikku. Neist 22 on eestlased. 2000. aastal oli elanikke 31. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel oli Uusvada küla ümbrus ainus paik, kus püsis edasi [[seto leelo|seto meestelaulu]] traditsioon.<ref>{{Netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/2037457/viljandi-parimusmuusika-festivalil-kolas-seto-meestelaul |pealkiri=Viljandi Pärimusmuusika Festivalil kõlas seto meestelaul |aeg=27. juuli 2003 |kasutatud=20. september 2024 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://laul.setomaa.ee/artiklid/seto_meestelaul |autor=[[Andreas Kalkun]], [[Janika Oras]], [[Žanna Pärtlas]], [[Mari Palolill]], [[Meel Valk]], [[Triin Vissel]] |pealkiri=Seto meestelaul |väljaandja=[[Setomaa Liit]] |kasutatud=20. september 2024}}</ref> Enne sealsete meeslauljate avastamist 1970. aastate alul, arvasid rahvaluuleteadlased, et komme on Setomaal täielikult katkenud.<ref>P. Hagu (25. oktoober 1974). ''[https://dea.digar.ee/article/truajaleht/1974/10/25/21 Vanu laule vanadelt meestelt]''. TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja (nr 32), lk 4.</ref><ref>{{Netiviide |url=https://elwood.ee/uudised.htmll |pealkiri=Meestelaul Seto miihi summ'a suus. |autor=Paul Hagu |aeg=3. jaanuar 2015 |kasutatud=20. september 2024 |väljaandja=Elwood |arhiivimisaeg=2024-09-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240920191216/https://elwood.ee/uudised.htmll |url-olek=ei tööta }}</ref> Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Meremäe vald]]a. ==Vaata ka== *[[Uusvada tsässon]] *[[Uusvada ludimägi]] *[[Seto Infoselts]] ==Viited== {{viited}} {{Setomaa vald}} [[Kategooria:Setomaa vald]] [[Kategooria:Võru maakonna külad]] [[Kategooria:Setumaa külad]] pozya800rcipviofoqmqllhsl6g599q 0 84462 7162655 6301990 2026-05-28T10:39:30Z Neptuunium 58653 + Alma Ostra-Oinas 7162655 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Padari | pindala = | elanikke = | maakond = Põlva }} '''Padari''' on [[küla]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]. Küla kuulus [[Võnnu kihelkond]]a. Aastatel 1945–1990 kuulus küla [[Vastse-Kuuste külanõukogu]] koosseisu. Aastatel 1990–2017 kuulus küla [[Vastse-Kuuste vald]]a. Padari küla idapiiril voolab [[Kotiku oja]], küla läänepiiril kulgeb [[Tartu–Koidula raudteelõik|Tartu–Koidula raudtee]]. Küla läbib [[Ahja–Vastse-Kuuste tee]]. Sealt on pärit advokaat, feminist, kirjanik ja sotsiaaldemokraatlik poliitik [[Alma Ostra-Oinas]]. ==Viited== {{viited}} {{Põlva vald}} [[Kategooria:Põlva vald]] [[Kategooria:Põlva maakonna külad]] momt7p5batfhbuh7ncb3tmqio6rb7lf 7162656 7162655 2026-05-28T10:40:44Z Neptuunium 58653 7162656 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Padari | pindala = | elanikke = | maakond = Põlva }} '''Padari''' on [[küla]] [[Põlva maakond|Põlvamaal]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]. Ajalooliselt kuulus küla kuulus [[Võnnu kihelkond]]a. Aastatel 1945–1990 [[Vastse-Kuuste külanõukogu]] koosseisu ning vahemikus 1990–2017 [[Vastse-Kuuste vald]]a. Padari küla idapiiril voolab [[Kotiku oja]], küla läänepiiril kulgeb [[Tartu–Koidula raudteelõik|Tartu–Koidula raudtee]]. Küla läbib [[Ahja–Vastse-Kuuste tee]]. Sealt on pärit advokaat, feminist, kirjanik ja sotsiaaldemokraatlik poliitik [[Alma Ostra-Oinas]]. ==Viited== {{viited}} {{Põlva vald}} [[Kategooria:Põlva vald]] [[Kategooria:Põlva maakonna külad]] 4n8tvx4t97zydrpuxsj2hue3h0cecdo 0 90039 7162237 7155772 2026-05-27T16:59:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162237 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Tõnis Mägi | pilt = Tõnis Mägi.jpg | pildiallkiri = Tõnis Mägi 2008. aastal | horisontaalne = | taust = | sünninimi = | alias = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1948|11|18}} | surmaaeg = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = laulja, helilooja | tegev = 1965– | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} [[Pilt:Mägi, Tõnis 2011 800.jpg|pisi|Tõnis Mägi esinemas [[Tallinna merepäevad]]el.<br/><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 17. juuli 2011</small>]] '''Tõnis Mägi''' (sündinud [[18. november|18. novembril]] [[1948]] [[Tallinn]]as) on eesti [[laulja]], [[rokkmuusika|rokkmuusik]], [[helilooja]] ja [[näitleja]]. == Elukäik == Ta õppis [[Tallinna 22. Keskkool]]is, kus esines juba algklassipäevil koorisolistina. Lauluharidust sai ta [[Heino Kaljuste]] käe all [[Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee]] [[Lastekoor Ellerhein|lastekooris]],<ref>[https://menu.err.ee/1609538668/tonis-magi-olen-korranud-oma-isa-koledat-kaitumismustrit Tõnis Mägi: olen korranud oma isa koledat käitumismustrit] ERR Menu, 02.12.2024.</ref> muusikakoolis pole ta õppinud. 1966. aastast oli ta biitansambli [[Rütmikud]] vokaalsolist, nende esimene avalik kontsert toimus 13. mail 1966 ning esitati ainult kavereid.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-09-29 |pealkiri=Kärt Johanson: muusika on põhjus, miks me Tõnisega kokku saime |url=https://eeter.err.ee/1609809444/kart-johanson-muusika-on-pohjus-miks-me-tonisega-kokku-saime |vaadatud=2025-09-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Sel ajal kirjutas ta ka oma esimese laulu "Long Long Ago".<ref name=":0" /> Tema esimene töökoht oli tehases [[Punane RET]], seejärel töötas ta [[Talleks|Tallinna Ekskavaatoritehases]]. Pärast ajateenistust Nõukogude armees Armeenia NSV-s oli Tõnis Mägi ansambli [[Baltika (ansambel)|Baltika]] vokaalsolist ja töötas muusikuna Pirita restoranis. Hiljem on ta laulnud ka ansamblites [[Kärjed (ansambel)|Kärjed]], [[Laine (ansambel)|Laine]], [[Muusik Seif]], [[777 (ansambel)|777]], [[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thule]], Estraadiraadio ja [[Blue Time]]. Ta on teinud püsivamat koostööd kokku üheksa saateansambliga, kuid nii mõnegi muusikasalvestise või kontserditsükli puhul ka muude muusikakollektiividega.<ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1101836/tonis-magi-kui-keegi-astub-mu-konnasilmale-siis-ma-ilmtingimata-karjatan-nuud-juba-vahem-sest-inimesed-enam-ei-kuule- Tõnis Mägi: „Kui keegi astub mu konnasilmale, siis ma ilmtingimata karjatan. Nüüd juba vähem, sest inimesed enam ei kuule.“] Õhtuleht.ee, 22.02.2024.</ref> ===Telesaatest lauluvõistlusevõitudeni=== 1971. aastal esines Mägi poplauljana esimest korda televisioonis – [[Eesti Televisioon]]i saates "Tere tulemast!"<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/estraaditahestik-tonis-magi ETV saade "Estraaditähestik. Tõnis Mägi"] ERR Arhiiv, 15.02.1986.</ref>, mis avas talle peagi tee [[Riiklik Filharmoonia|Riikliku Filharmoonia]] kontserdilavadele.<ref>[https://menu.err.ee/1609538668/tonis-magi-olen-korranud-oma-isa-koledat-kaitumismustrit Tõnis Mägi: olen korranud oma isa koledat käitumismustrit] ERR Menu, 02.12.2024.</ref> 1971. ja 1972. aastal võitis ta ansambliga Baltika esikoha Kaunase laulufestivalil „Merevaigust trompet”. 1972. aastal võitis ta [[Gennadi Taniel]]i "Lauluga verelilledest" [[Tippmeloodia|"Tippmeloodia" lauluvõistluse]] ning saadeti 1973. aastal toimunud üleliidulisele võistlusele (Kesktelevisiooni telesaatesse) "Art-Loto", mille ta samuti võitis. 1974. aastal hakkas ta solistina kõrvuti [[Jaak Joala]], [[Boris Lehtlaan]]e ja [[Marju Kuut|Marju Kuudiga]] esinema [[Olav Ehala]] ansambli saatel, kontserte anti üle Eesti. 1975. aastal võitis Tõnis Mägi enda kirjutatud lauluga "Pimedale muusikule" võistluskontserdi "Tallinn-Tartu". 1976. aastal pälvis ta sama lauluga üleliidulisel konkursil "Vilniuse tornid" nii parima laulu kui ka parima laulja auhinna. Mägi hakkas koostööd tegema vene helilooja [[David Tuhmanov]]iga, kelle lauluga "Ostanovite muzõku" (mis kõlas Mäe esituses 1976. aasta 1. jaanuari varahommikul NSV Liidu Kesktelevisiooni programmis "Kutsuv tuluke") saavutas ta vaat et üleöö üleliidulise tuntuse.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/506844/tonis-magi-uskumatu-peterburi-publik-teadis-mu-laule-peast Tõnis Mägi: "Uskumatu! Peterburi publik teadis mu laule peast!"] Õhtuleht.ee, 18.01.2013.</ref> ===Kümme menukat aastat üleliidulistel lavadel=== 1976. aastal algas Tõnis Mäe elus kümme aastat kestnud periood, kui pikad kontserdireisid Venemaal ja mujal Nõukogude Liidus tõid kaasa palju tööd, hiiglasliku publiku ja väga suure kuulsuse. Tavaliselt tuli anda üks-kaks kontserti päevas, aga vahel ka kolm-neli – nii juhtus näiteks komsomoli löökehitusel [[Baikali-Amuuri magistraalraudtee|BAM-il]].<ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1095963/tonis-magi-75-tonis-magi-naistega-olen-ma-alati-olnud-habelik-aga-viina-sai-voetud-palju- Tõnis Mägi 75 | Tõnis Mägi: „Naistega olen ma alati olnud häbelik! Aga viina sai võetud palju.“] Õhtuleht.ee, 18.11.2023.</ref><ref>Nataly Koppel. [https://www.ohtuleht.ee/melu/558167/vene-leht-tonis-magi-pani-koikidele-enne-ja-parast-teda-esinenud-artistidele-pika-puuga-ara- Vene leht: "Tõnis Mägi pani kõikidele enne ja pärast teda esinenud artistidele pika puuga ära."] Õhtuleht.ee, 21.12.2013.</ref> 1978. aastal sai temast [[Laine (ansambel)|estraadiansambli Laine]] solist, mis tähendas, et lisaks Nõukogude Liidu kontserdilavadele pääseti aeg-ajalt esinema ka [[raudne eesriie|raudse eesriide]] taha ning igast aastast kolmveerand möödus ratastel.<ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1095963/tonis-magi-75-tonis-magi-naistega-olen-ma-alati-olnud-habelik-aga-viina-sai-voetud-palju- Tõnis Mägi 75 | Tõnis Mägi: „Naistega olen ma alati olnud häbelik! Aga viina sai võetud palju.“] Õhtuleht.ee, 18.11.2023.</ref> Kui ansambel Laine pälvis 1980. aastal [[Eesti NSV teeneline kollektiiv|Eesti NSV teenelise kollektiivi]] aunimetuse, siis kuulus osa sellest ka Tõnis Mäele.<ref name="chalice-me">Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120247542/chalice-meenutab-et-oleks-peaaegu-autoga-tonis-magile-otsa-soitnud-ta-kargas-mulle-ootamatult-teele-ette Chalice meenutab, et oleks peaaegu autoga Tõnis Mägile otsa sõitnud: ta kargas mulle ootamatult teele ette] Kroonika/Delfi, 18.11.2023.</ref> 1980. aastal sai David Tuhmanovi laulust "Olimpiada 80" Tõnis Mäe esituses üks [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] teemapalu. 1981. aastal asutas Mägi oma ansambli [[Muusik Seif]], millega jätkas kontserdireise mööda Nõukogude Liitu. Läänelik rokkmuusika, ''funk'', soul ja disko koos vene publiku lemmikuks saanud "Olimpiada"-lauluga lennutasid Tõnis Mäe sel perioodil korduvalt kõige popimate artistide hulka nii Nõukogude Liidu rokk- ja popmuusika edetabelites kui ka [[Komsomolskaja Pravda]] lugejaküsitlustes.<ref>Nataly Koppel. [https://www.ohtuleht.ee/melu/558167/vene-leht-tonis-magi-pani-koikidele-enne-ja-parast-teda-esinenud-artistidele-pika-puuga-ara- Vene leht: "Tõnis Mägi pani kõikidele enne ja pärast teda esinenud artistidele pika puuga ära."] Õhtuleht.ee, 21.12.2013.</ref> ===Tagasi Eestis ja laulev revolutsioon=== 1986. aastal asutas ta koos [[Riho Sibul]]a, [[Vjatšeslav Kobrin]]i, [[Raul Vaigla]] ja [[Jaak Ahelik]]uga intellektuaalsemat muusikat viljeleva ansambli [[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thule]] ning on seal aeg-ajalt meelsasti laulnud ka pärast seda, kui 1988. aastal ansamblist lahkus.<ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1095963/tonis-magi-75-tonis-magi-naistega-olen-ma-alati-olnud-habelik-aga-viina-sai-voetud-palju- Tõnis Mägi 75 | Tõnis Mägi: „Naistega olen ma alati olnud häbelik! Aga viina sai võetud palju.“] Õhtuleht.ee, 18.11.2023.</ref> Sel perioodil töötas ta ühtlasi varieteeartistina hotelli Tallinn [[varietee]]s.<ref>[https://menu.err.ee/1609538668/tonis-magi-olen-korranud-oma-isa-koledat-kaitumismustrit Tõnis Mägi: olen korranud oma isa koledat käitumismustrit] ERR Menu, 02.12.2024.</ref> 1989. aastal asutas ta eksperimentaalansambli 777, mille iga jäi aga lühikeseks. Eesti [[Laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal esitas ta 1987. aastal koos paljude Eesti popmuusikutega [[Alo Mattiisen]]i ühislaulu "[[Ei ole üksi ükski maa]]" ning 1988. aastal kirjutas ühed oma heliloomingu tippteosed, laulud "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" ja "[[Palve (Tõnis Mägi)|Palve]]". Samal perioodil sündisid laulud “Liivakell” ja “Elutants”.<ref>Ülo Külm. [https://www.ohtuleht.ee/melu/570635/tonis-magi-reanimeerib-80-aastate-lobusama-poole Tõnis Mägi reanimeerib 80. aastate lõbusama poole] Õhtuleht.ee, 03.06.2011.</ref> 1991. aastal emigreerus Tõnis Mägi [[Rootsi]], kuid pöördus 1993. aastal Eestisse tagasi. ===Karjäär taasiseseisvunud Eestis=== Aastatel 1993–1999 töötas ta [[Kuku Raadio]]s muusikatoimetajana, hiljem on teinud seal saateid mittekoosseisulisena. Pikka aega juhtis ta saateid "Liivakell" (alates 1993. aastast) ning "Estraaditop" (1996–2000 ja 2006–2007).<ref>Liivi Šein. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51054271/tonis-magi-hakkab-kuku-raadios-juhtima-saadet-estraaditop Tõnis Mägi hakkab Kuku raadios juhtima saadet “EsTraadiTop”] Eesti Päevaleht / Delfi, 30.08.2006.</ref><ref>[https://kuku.pleier.ee/otsing Valik saateid "Estraaditop 10"] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.09.2024.</ref> 1996. aastal toimusid eakaaslastest levimuusikatähtede [[Jaak Joala]], Tõnis Mäe ja [[Ivo Linna]], keda koos hüüti rahvasuus Eesti kolmeks tenoriks, legendaarsed kontserdid "Las jääda kõik, mis hea". 2016. aastal toimunud meenutuskontserdid "Las jääda kõik, mis hea – 20 aastat hiljem" Ivo Linna ja Tõnis Mäe osavõtul kujunesid osalt Jaak Joala mälestuskontsertideks, sest Joala oli 2015. aasta septembris surnud.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/704228/jaak-joala-ivo-linna-ja-tonis-magi-haal-tuli-kolme-tenori-tuuril-hoopis-lindilt Jaak Joala, Ivo Linna ja Tõnis Mägi hääl tuli kolme tenori tuuril hoopis lindilt!] Õhtuleht.ee, 18.11.2015.</ref><ref>Raimu Hanson. [https://tartu.postimees.ee/3725721/vanad-fotod-kolm-tenorit-andsid-20-aastat-tagasi-nostalgialaksu Vanad fotod: kolm tenorit andsid 20 aastat tagasi nostalgialaksu] Tartu Postimees, 08.06.2016.</ref><ref>[https://tartu.postimees.ee/3726059/pildid-tonis-magi-ja-ivo-linna-andsid-ule-20-aasta-taas-koos-kontserdi Pildid: Tõnis Mägi ja Ivo Linna andsid üle 20 aasta taas koos kontserdi] Tartu Postimees, 08.06.2016.</ref><ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/74784145/fotod-20-aastat-hiljem-siiani-rahva-sudames-tonis-mae-ja-ivo-linna-kasmu-kontsert-pani-muusikasobrad-rokkama FOTOD: 20 aastat hiljem — siiani rahva südames: Tõnis Mäe ja Ivo Linna Käsmu kontsert pani muusikasõbrad rõkkama] Kroonika/Delfi, 11.06.2016.</ref> ===Koostöö Rein Rannapiga=== Tõnis Mäe koostöö helilooja [[Rein Rannap]]iga sai alguse 1971. aastal, kui Mägi esitas Eesti Raadio lauluvõistlusel "[[Tippmeloodia]]" Rannapi laulu "Sa tule nüüd". Pärast seda on Mägi olnud muudegi tema levilaulude ("Kirju palli lend", 1973; "Sinu hääl", 1976; "Naera, naera", 1978; "Make up", 1982, jm) esmaesitaja. 1990. aastatel soleeris Mägi Rannapi [[kantaat|kantaadis]] "Ilus maa". Ta on esitanud mitmeid Rannapi ansamblile [[Ruja]] kirjutatud laule, sealhulgas teinud kaasa [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri rokk[[ooper]]is “Ruja” (2008). 2017. aastal laulis ja mängis Tõnis Mägi Rannapi rokkooperis "Nurjatu saar" [[Vanapagan]]at; see tegelaskuju oli spetsiaalselt Tõnis Mäele kirjutatud.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/83418721/rein-rannap-tonis-magi-oli-esmaesitaja-paljudele-mu-lauludele-juubelikontsert-on-tais-ullatusi Rein Rannap: Tõnis Mägi oli esmaesitaja paljudele mu lauludele, juubelikontsert on täis üllatusi] Kroonika/Delfi, 22.08.2018.</ref><ref>[https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=73&lang=est&action=view&method=teosed#25105 Rein Rannapi levimuusika] Eesti Muusika Infokeskuse kodulehel. Vaadatud 21.12.2014.</ref> Alates 2003. aastast on Tõnis Mägi teinud loomingulist koostööd noorema põlvkonna helilooja ja laulja [[Jarek Kasar]]iga (varasem esinejanimi Chalice).<ref>[https://elu24.postimees.ee/3084751/jarek-kasar-ja-tonis-magi-tahistavad-koos-nunnult-sobrapaeva Jarek Kasar ja Tõnis Mägi tähistavad koos nunnult sõbrapäeva] Postimees/Elu24, 09.02.2015.</ref><ref name="chalice-me" /> ===Teatrikarjäär=== Tõnis Mägi on laulnud-mänginud just talle kirjutatud peaosa ka [[Raimo Kangro]] vaimukas telerokkooperis "Sensatsioon" ([[Eesti Telefilm]] 1986; libreto: [[Leelo Tungal]] [[Karel Čapek]]i järgi), kus naispeategelast kehastas (samuti helilooja valikul) [[Silvi Vrait]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/sensatsioon-136118 "Sensatsioon"] ETV, 14.09.1986.</ref><ref>Tui Hirv. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51125568/sopruses-sai-teoks-sensatsioon Sõpruses sai teoks "Sensatsioon!!"] Eesti Päevaleht / LP, 07.04.2008.</ref><ref>[https://www.efis.ee/film/6083 "Sensatsioon"] Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 27.09.2025.</ref> Peale rokkooperites ja muudes muusikalavastustes esinemise on Mägi teinud rolle paljudes sõnalavastustes, näiteks mänginud [[Teater NO99|teatri NO99]] lavastuses "Kuningas Ubu" nimiosa (lavastajad [[Tiit Ojasoo]] ja [[Ene-Liis Semper]]) ning Draamateatris [[Anton Tšehhov]]i "[[Kolm õde|Kolmes ões]]" parun Tusenbachi ([[lavastaja]] [[Mikk Mikiver]]) ja [[Lev Tolstoi]] "Sõjas ja rahus" Pierre Bezuhhovit (lavastaja Mikk Mikiver). 2001. aastal mängis ta koos Mikk Mikiveriga kahemehenäidendis "Enigma variatsioonid"<ref>Allan Keian. [https://kultuur.postimees.ee/1897011/mikk-mikiver-ja-tonis-magi-mangivad-ugalas-kahemehe-etenduses Mikk Mikiver ja Tõnis Mägi mängivad Ugalas kahemehe etenduses] Postimees.ee, 12.10.2001.</ref>, mida esitati 2002. aastal ka [[New York|New Yorgis]] Eesti kultuuripäevadel.<ref>Allan Keian. [https://kultuur.postimees.ee/1929991/mikk-mikiver-ja-tonis-magi-annavad-etenduse-new-yorgis Mikk Mikiver ja Tõnis Mägi annavad etenduse New Yorgis] Postimees.ee, 28.03.2002.</ref> Kokku on ta näidelnud veerandsajas lavastuses. Mägi on kirjutanud teatrilavastuste jaoks muusikat ja teinud muusikakujundusi ("Jumal vikerkaarel" – 1990, Linnahall; "Timm Thaler ehk Müüdud naer" – 1996, [[Ugala]]; "Toomas Nipernaadi" – 2003, Ugala; "Tom Jones" – 2000, Vanemuine). ===Muid saavutusi=== 2009. aasta mais võitis Tõnis Mäe laul "Koit" [[TV3]] telesaate "[[Eesti otsib lemmiklaulu]]". 2017. aastal valiti Tõnis Mägi juunis 2017 Tallinnas toimunud Soome Vabariigi 100. aastapäeva puhul korraldatud suure juubelikontserdi Eesti-poolseks tähtesinejaks. Soome tähtesineja sellel kontserdil oli [[Vesa-Matti Loiri]].<ref>[https://maailm.postimees.ee/4069481/nuud-on-teada-avalikustati-soome-juubelikontserdi-peaesinejad Nüüd on teada: avalikustati Soome juubelikontserdi peaesinejad!] Soome 100 portaal / Postimees.ee, 05.04.2017.</ref> 2024. aasta novembris valmis [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] laulik "EU Songbook", mis sisaldab 164 laulu, sealhulgas 6 igast Euroopa Liidu liikmesriigist. Eestit esindavate heliteoste seas on koguni kaks Tõnis Mäe loodud laulu: "Koit" (sõnade autor Tõnis Mägi) ja "[[Palve (Tõnis Mägi)|Palve]]" (sõnade autor [[Villu Kangur]]).<ref>[https://kultuur.err.ee/1609528321/euroopa-liidu-esimesse-lauluraamatusse-joudis-ka-kuus-eestikeelset-lugu Euroopa Liidu esimesse lauluraamatusse jõudis ka kuus eestikeelset lugu] ERR Kultuur, 21.11.2024.</ref> ==Looming== Tõnis Mägi on 2023. aasta novembris öelnud, et pole enda kirjutatud laulude hulga üle arvet pidanud, kuid ta arvab neid olevat 400–500.<ref>Margus Mikomägi. [https://teatritasku.ee/tonis-magi-laul-on-kahekordne-palve/ Tõnis Mägi: laul on kahekordne palve] Teatritasku.ee, 17.11.2023.</ref> ===Populaarseid laule=== <table><tr valign=top><td> * "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" (viisi ja sõnade autor) * "Püha Elmo tuled" (viisi autor) * "Palve" ("Looja hoia Maarjamaad") (viisi autor) * "Pühendus" (viisi ja sõnade autor) * "Pimedale muusikule" (viisi ja sõnade autor) * "Oled vihm" (viisi ja sõnade autor) * "Rong" (viisi autor) * "Ilus oled, isamaa" (viisi ja sõnade autor) * "Jäljed" (viisi ja sõnade autor) * "Liivakell" (viisi autor) * "Elutants" (viisi autor) <td> * "Kukub südamelt ära" (viisi autor) * "November" (viisi ja sõnade autor) * "Ballaad" (viisi autor) * "Doktor, aita!" (viisi ja sõnade autor) * "Kaunilt kaua" (viisi autor) * "Aastaring" (viisi autor) * "Romanss" ("Saatus laob sulle pasjanssi...") (viisi autor) * "Surematus" (viisi ja sõnade autor) * "Ajapendel" (viisi ja sõnade autor) * "Laastatud maa" (viisi autor) * "Aeg on lahkuda" (viisi ja sõnade autor) </table> ===Helisalvestisi=== [[Pilt:Tonis magi 2006.jpg|thumb|Tõnis Mägi "Laulame Ilvese presidendiks" toetuskontserdil 2006]] * 1981 "[[Tõnis Mägi & Music Seif]]", EP, [[Melodija]] * 1983 Tõnis Mägi & Music Seif "[[Mäe kaks nõlva]]", LP, С60 19439 002, [[Melodija]] * 1990 "[[Kogutud kodutud]]", LP, С60 30799 003, [[Melodija]] * 1990 "[[Tõnis (album)|Tõnis]]", LP, ZEN 2019, Rockadillo Records * 1993 "[[Hüüdja hääl]]", CD, Trio * 1995 "[[Liivakell (Tõnis Mägi)|Liivakell]]", CD, SaluMuusik Rec * 1996 "[[Las jääda kõik, mis hea 1]]", CD, ERC008, Eesti Raadio ([[Jaak Joala]], [[Ivo Linna]], Tõnis Mägi) * 1996 "[[Las jääda kõik, mis hea 2]]", CD, ERC009, Eesti Raadio ([[Jaak Joala]], [[Ivo Linna]], Tõnis Mägi) * 1998 "[[Kaunilt kaua]]", CD, Tõnis Mägi * 2000 "[[Eesti kullafond (Tõnis Mägi)|Tõnis Mägi]]", 2 CD-d, Aidem Pot Hitivabrik: [[Eesti kullafond]] * 2003 "[[Jäljed]]", CD, ARM Music * 2003 "[[Siirius (album)|Siirius]]", CD, ARM Music * 2005 "[[Vestlus Hermanniga]]", CD, Tõnis Mägi * 2006 "[[2teist]]", CD, [[Sanofi|Sanofi Aventis]] * 2008 "[[Kiik & kirik]]", CD (Tõnis Mägi ja Politseiorkester) * 2011 "[[Tarkus]]", CD, Elwood Muusik OÜ * 2012 "[[Teine ruum]]", CD, Tõnis Mägi ja [[Kärt Johanson]] * 2016 "Sirius", LP * 2016 "Tundmatu Mägi", CD * 2020 "Aovalgus", LP, CD * 2022 "Romanss", CD – venekeelsetest lauludest koosnev autorialbum «Романс» * 2024 "Ajapendel", CD, Tõnis Mägi ===DVD=== * 2002 "[[pÜHENDUS]]" (Digibox OÜ) === Rollid filmides === * 1982 – "Šlaager" (muusikaline [[mängufilm]], [[filmirežissöör|režissöör]] [[Peeter Urbla]]) – Tõnis Mägi * 1986 – "Sensatsioon" (muusikaline telemängufilm / teleooper, režissöör [[Irene Lään]]) – ajakirjanik František * 1999 – "Lurjus" (mängufilm, režissöör [[Valentin Kuik]]) – relvapoe omanik * 2019 – "Tõnis Mägi. Vaikus valguses" ([[dokumentaalfilm]], režissöör [[Priit Pääsuke]]) – portreefilm temast ===Helilooming filmides=== * 1985 – "Soovid...soovid ..." (dokumentaalfilm) * 1987 – "Pingul keel" (muusikafilm) * 1988 – "Draakoni aasta" (dokumentaalfilm) * 1988 – "Kas oskame hoida ühte …" II jagu (dokumentaalfilm) * 1988 – "Eestimaa Laul '88" (dokumentaalfilm) * 1988 – "Ma pole turist, ma elan siin" (mängufilm) * 1989 – videoringvaade "Eestimaa" nr 3, märts 1989 (filmikroonika) * 1989 – videoringvaade "Eestimaa", juuli/august 1989 (filmikroonika) * 1991 – videoringvaade "Eestimaa", september 1991 (filmikroonika) * 1995-1996 – "XVI Eesti Päevad Austraalias Melbourne 95" II jagu (harrastusfilm) * 2004 – "Masingu maastikud: Inimesepoeg valgel laeval" (dokumentaalfilm) * 2006 – "Laulev revolutsioon" (dokumentaalfilm) * 2006 – "Tühirand" (mängufilm) * 2008 – "Aljoša" (dokumentaalfilm) * 2012 – "Kõik muusikud on kaabakad" (mängufilm) * 2016 – "Hingemaa" (dokumentaalfilm) * 2019 – "Emade päev" (dokumentaalfilm) * 2019 – "Tõnis Mägi. Vaikus valguses" (dokumentaalfilm) * 2021 – "Sea aasta" (dokumentaalfilm) * 2021 – "Eesti matus" (mängufilm) === Raamatud === * 2006 – "Tõnis Mägi. Müümata naer" koos [[Berk Vaher]]iga. Kirjastus Ilo, ISBN 9985-57-776-0 * 2010 – "Noodiraamat. Tõnis Mägi". Fotod: Maarja Mägi, noodid: Alari Piispa. Kirjastus Elmatar. == Tunnustus== * 1997 – Eesti Raadio aasta muusik * 1999 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3252}}</ref> * 1999 – [[Suure Vankri auhind]] (parim meeslaulja) * 2003 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2002. aasta loominguliste saavutuste (kontserdikava "pÜhendus" ja DVD plaadi) eest<ref>[https://web.archive.org/web/20200224205455/https://www.kul.ee/et/kultuuripreemiate-saajad Kultuuripreemiate laureaadid kultuuriministeeriumi veebilehel]. Vaadatud 24.02.2020.</ref> * 2003 – [[Tartu Kultuurikandja]] auhind (aasta looja) * 2004 – [[Kuldne Plaat]] panuse eest Eesti popmuusikasse (elutööauhind)<ref>[https://www.kuldneplaat.ee/2004 "Kuldne Plaat 2004"] Eesti popmuusika aastaauhindade koduleht. Vaadatud 12.12.2024.</ref> * 2005 – [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhind]] panuse eest Eesti muusikasse (elutööauhind)<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2006, lk 438.</ref> * 2007 – Eesti gospelmuusika eriauhind<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/266161/tonis-magi-sai-eesti-gospelmuusika-eriauhinna Tõnis Mägi sai Eesti gospelmuusika eriauhinna] Õhtuleht.ee, 11.02.2008.</ref> * 2008 – Tartu Kultuurikandja auhind (aasta looja) * 2009 – [[EELK teeneterist]] (III järk) * 2010 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|17679}}</ref> * 2011 – [[Tartu medal]] * 2017 – [[Elva linna aukodanik]] * 2025 – Kuldne Plaat (aasta meesartist) == Ühiskondlik ja poliitiline tegevus == Tõnis Mägi oli aastatel 2007–2021 [[Erakond Eestimaa Rohelised|erakonna Eestimaa Rohelised]] liige. Ta on kandideerinud Riigikokku [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aastal]] valimisliidus [[Isamaa ja ERSP liit]] (sai 265 häält) ning [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aastal]] erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas (sai 1215 häält).<ref>{{netiviide|url=http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=T%C3%B5nis+M%C3%A4gi|pealkiri=1992-2019 valimistel osalenud kandidaadi otsing|väljaanne=valimised.ee|väljaandja=Riigikogu Kantselei}}</ref> Tõnis Mägi on esinenud enda loomingu ja teiste isamaaliste lauludega paljudel Eesti rahva iseseisvust toetavatel üritustel, sealhulgas [[üldlaulupidu]]del ja [[öölaulupidu]]del. Näiteks [[VII noorte laulu- ja tantsupidu|1993. aasta noorte laulupeol]] esitas ta ühendkooride solistina oma laulud "Koit" ja "Palve"; [[1994. aasta üldlaulupidu|1994. aasta üldlaulupeost]] alates on aga mitut järgmistki üldlaulupidu raaminud kaks "Koitu": laulupeo avamisel on kõlanud ühendkooride esituses [[Mihkel Lüdig]]i "Koit" ja laulupeo finaalis Tõnis Mäe "Koit".<ref>[https://sa.laulupidu.ee/history_category/1993-2023/ Eesti laulupidude (1993–2023) kavad] Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kodulehel. Vaadatud 26.11.2024.</ref> Tõnis Mägi on sõna võtnud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] vastu ja [[EKRE]] toetuseks.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/80443656/tonis-magi-olen-selle-vastu-et-els-kuulutatakse-koik-normaalne-ebanormaalseks? "Tõnis Mägi: olen selle vastu, et ELs kuulutatakse kõik normaalne ebanormaalseks"] Maaleht, 18.11.2020.</ref> Ta esines 2019. aastal [[Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik|Eesti Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäigule]] järgnenud kontserdil, mida korraldas [[Sinine Äratus]].<ref>{{netiviide|url=https://uueduudised.ee/uudis/eesti/suur-torvikurongkaik-vabariigi-aastapaeval-tallinna-vanalinnas-tule-ja-soovi-eestile-onne/|pealkiri=Suur tõrvikurongkäik vabariigi aastapäeval Tallinna vanalinnas! Tule ja soovi Eestile õnne!|vaadatud=2021-10-23|aeg=2020-02-19|väljaanne=Uued Uudised|arhiivimisaeg=2021-10-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211023185105/https://uueduudised.ee/uudis/eesti/suur-torvikurongkaik-vabariigi-aastapaeval-tallinna-vanalinnas-tule-ja-soovi-eestile-onne/|url-olek=ei tööta}}</ref> Ta kutsus avalikkust üles [[2021. aasta Eesti presidendivalimised|2021. aasta Eesti presidendivalimistel]] valima presidendiks [[Henn Põlluaas]]a.<ref>[https://uueduudised.ee/nimekad-kultuuri-ja-uhiskonnategelased-kutsuvad-ules-presidendiks-valima-henn-polluaasa/ Nimekad kultuuri- ja ühiskonnategelased kutsuvad üles presidendiks valima Henn Põlluaasa] Uued Uudised, 22.08.2021.</ref> 22. aprillil 2017 võttis Tõnis Mägi sõna [[Rail Baltic]]u vastasel meeleavaldusel.<ref>{{netiviide|url=https://uueduudised.ee/video/mis-toimub/tonis-magi-teen-koik-mis-minu-voimuses-et-seda-ara-hoida/|pealkiri=Video: Tõnis Mägi: teen kõik, mis minu võimuses, et Rail Balticut ära hoida|aeg=2017-04-23|vaadatud=2021-10-23|väljaanne=Uued Uudised|arhiivimisaeg=2021-10-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211023195124/https://uueduudised.ee/video/mis-toimub/tonis-magi-teen-koik-mis-minu-voimuses-et-seda-ara-hoida/|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{netiviide|url=https://objektiiv.ee/tonis-magi-teen-koik-mis-minu-voimuses-et-rail-balticu-labisurumist-ara-hoida/|pealkiri=Tõnis Mägi: teen kõik, mis minu võimuses, et Rail Balticu läbisurumist ära hoida|väljaanne=Objektiiv|aeg=2017-05-02|vaadatud=2021-10-23|väljaandja=SA perekonna ja traditsiooni kaitseks}}</ref> 23. oktoobril 2021 esines Tõnis Mägi Tallinnas [[Vabaduse väljak]]ul toimunud meeleavaldusel [[Koroonapandeemia Eestis|koroonapiirangute]] vastu.<ref>{{netiviide|url=https://www.err.ee/1608379760/fotod-piirangute-vastane-meeleavaldus-vabaduse-valjakul|pealkiri=Fotod: piirangute vastane meeleavaldus Vabaduse väljakul|aeg=2021-10-23|vaadatud=2021-10-23|väljaanne=Uued Uudised}}</ref> Meeleavaldusele eelnenud videopöördumises, milles Tõnis Mägi kutsus üles meeleavaldusel osalema<ref>{{netiviide|url=https://objektiiv.ee/kutse-meeleavaldusele-tonis-magi-on-jalle-aeg-oigluse-ja-vabaduse-tee-ules-leida/|pealkiri=Kutse meeleavaldusele ⟩ Tõnis Mägi: on jälle aeg õigluse ja vabaduse tee üles leida|väljaanne=Objektiiv|aeg=2021-10-20|vaadatud=2021-10-23|väljaandja=SA perekonna ja traditsiooni kaitseks}}</ref>, tsiteeris ta [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] luuleridu, mis tekitas nende autoris pahameelt.<ref>{{netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94925295/leelo-tungal-tonis-mae-uleskutsest-oleks-voinud-vahemalt-oelda-kui-minu-luuleridu-kasutatakse-halbadel-eesmarkidel|pealkiri=Leelo Tungal Tõnis Mäe üleskutsest: oleks võinud vähemalt öelda, kui minu luuleridu kasutatakse halbadel eesmärkidel|väljaanne=Kroonika|väljaandja=AS Ekspress Meedia|aeg=2021-10-21|vaadatud=2021-10-23}}</ref> Samuti on kriitikat pälvinud laulja tegevus vaktsineerimisvastasuse reklaamimisel.<ref>[https://www.postimees.ee/7368447/vanade-inimeste-koroonasurma-peetakse-juba-normaalseks "Luubi all ⟩ Vanade inimeste koroonasurma peetakse juba normaalseks"] Postimees, 23.10.2021.</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/94941767/herman-kelomees-kas-on-aeg-luua-selg-sirgu-ja-tuhistada-tonis-magi "Herman Kelomees: kas on aeg lüüa selg sirgu ja tühistada Tõnis Mägi?"] Eesti Päevaleht, 23.10.2021.</ref> Samas on Tõnis Mägi oma kontsertide ja esinemistega pannud õla alla paljudele Eesti ühiskonna valupunkte leevendavatele heategevusprojektidele, olgu tegu [[Tartu Maarja kirik]]u taastamise (2023),<ref>[https://tartu.ee/et/uudised/tonis-magi-heategevuslik-kontsert-tartu-maarja-kiriku-taastamise-toetuseks Tõnis Mägi heategevuslik kontsert Tartu Maarja kiriku taastamise toetuseks] Tartu linna koduleht, 05.07.2023.</ref> [[Põltsamaa kirik]]u lossitorni taastamise (2001),<ref>Kati Murutar. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50879978/tonis-magi-teine-noorus Tõnis Mägi teine noorus] Eesti Päevaleht, 09.05.2001.</ref> tänavalaste ja kristliku noortekodu toetamise (2001),<ref>Kristel Rõss. [https://tartu.postimees.ee/1848397/heategevus-kontsert-toi-peetri-kiriku-rahvast-tais Heategevus-kontsert tõi Peetri kiriku rahvast täis] Tartu Postimees, 30.01.2001.</ref> [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]i kaudu keeruka raviaparatuuri soetamise (2010)<ref>[https://www.kliinikum.ee/leht/uudised/174-lastefond-taehistab-juubelit-heateo-naedalaga Lastefond tähistab juubelit heateo nädalaga] Kliinikumi Leht, 18.10.2010.</ref> või hättasattunud loomade abistamisega (2012)<ref>[https://buduaar.tv3.ee/uritused/heategevuslik-kontsert-4-veebruaril-kodutute-loomade-toetuseks/ Heategevuslik kontsert "Hea lugu ja hea tegu" 4. veebruaril kodutute loomade toetuseks] TV3/Buduaar, 30.01.2012.</ref> jpm. == Isiklikku == Tõnis Mäe vanemad olid [[Saaremaa]]lt pärit Tatjana (sünninimega Tatjana Mikk) ja Nestor Mägi, kes Tallinnas laulsid koos [[Eesti Raadio segakoor]]is.<ref>[https://web.archive.org/web/20240628142137/https://www.tonismagi.eu/elulugu Elulugu] Tõnis Mäe koduleht. Vaadatud 28.06.2024.</ref> Isa jättis pere maha, kui Tõnis oli väga väike, ning ema koos pojaga elas oma tädi majas [[Merivälja]]l, kus mööduski Tõnise lapsepõlv. Ema töötas teatris ja Tõnis oli sageli vanatädi hoida. Poiss õppis kolme-nelja-aastaselt lugema. Tõnise saarlasest vanaisa Toomas Joonas (pärast nime eestistamist Toomas Mägi) oli pillimeister, kuid temast kuulis Tõnis alles täiskasvanuna.<ref>Raul Vinni. [https://saartehaal.postimees.ee/6598957/saarlane-kes-kuulab-lauldes-vaikust Saarlane, kes kuulab lauldes vaikust] Saarte Hääl, 21.09.2007.</ref><ref>[opleht.ee/2014/06/tonis-magi-lugu-alligaatorist/ Tõnis Mägi: Lugu alligaatorist] Õpetajate Leht, 06.06.2014.</ref><ref>Aime Jõgi. [https://tartu.postimees.ee/6799071/inimesed-ei-teagi-mis-mees-see-tonis-magi-nuud-on Inimesed ei teagi, mis mees see Tõnis Mägi nüüd on!] Tartu Postimees. 11.10.2019.</ref> Tõnis Mägi on neljandat korda abielus. Esimene abikaasa oli Virve, kellega ta tutvus üliõpilasmalevas ja 22-aastaselt abiellus. 1980. aastal abiellus ta [[Laine Mägi|Laine Mihelson-Adamsoniga]] (Mägi); nende tütar on Liis-Katrin (1983), kes oli abielus näitleja [[Märt Avandi]]ga. Abielust Piia Kaldmaga (Mägi) on tal tütar Maarja (1992). Alates 2001. aastast on Tõnis Mägi abielus laulja [[Kärt Johanson]]iga, neil on tütred Liidia (1999) ja Mirt (2003).<ref>Elo Odres. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82285534/tonis-magi-muutunud-mees Tõnis Mägi, muutunud mees] Kroonika/Delfi, 24.02.2004.</ref> Ta on oma heliloomingut pühendanud paljudele lähedastele, sealhulgas kõigile oma tütardele. Näiteks laul "Kaunilt kaua" on kirjutatud vanimale tütrele Liis-Katrinile.<ref>Johanna Maria. [https://sky.ee/retrofm/tonis-magi-70-10-poorast-ja-ponevat-lugu-vanameistri-elust-mida-sa-ei-teadnud Tõnis Mägi 70: 10 pöörast ja põnevat lugu vanameistri elust, mida sa ei teadnud]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Raadiojaama Retro FM koduleht. 16.11.2018.</ref> Tütar Mirdile on pühendatud aga üks Tõnis Mäe väheseid [[Instrumentaalmuusika|instrumentaalpalu]] "Vestlus Hermanniga".<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tonis-magi-70 ETV saade "Tõnis Mägi 70"] 25.12.2018.</ref> Tõnis Mäe pinginaaber [[Tallinna 22. keskkool]]is oli [[Siim Kallas]].<ref>Allan Viivik. [https://www.ohtuleht.ee/136067/peaminister-onnitles-pinginaabrit-tonis-mage Peaminister õnnitles pinginaabrit Tõnis Mäge] Õhtuleht.ee, 25.02.2003.</ref><ref name="chalice-me" /> 2017. aastal käis Mägi healoomulise ajukasvaja operatsioonil.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-tonis-magi ETV saade "Plekktrumm. Tõnis Mägi"] Saatejuht Joonas Hellerma, esmaeeter: 29.10.2018.</ref><ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/elu/906093/tonis-magi-inimesed-arvavad-et-ma-olen-maru-tosine-inimene-ega-tea-et-olen-tegelikult-vimkavend- Tõnis Mägi: „Inimesed arvavad, et ma olen maru tõsine inimene ega tea, et olen tegelikult vimkavend."] Õhtuleht.ee, 10.11.2018.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} *{{MusicBrainz nimi|id=a142f117-5c85-45da-90ca-ba5845f994ab|nimi=Tõnis Mägi}} * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-tonis-magi-moskva-estraaditeatris AK filmikroonika 1958-1991 (1.). Tõnis Mägi Moskva Estraaditeatris] ETV esmaeeter: 8. veebruar 1982 * Urmas Ott. [https://www.ohtuleht.ee/elu/907110/urmas-oti-esimene-trukiproov-ehk-palju-onne-mags Urmas Oti esimene trükiproov ehk „Palju õnne, Mägs!”] Õhtuleht.ee, 17. november 2018 / artikli esmatrükk levimuusikute klubi ajalehes Muusik nr 8, detsember 1988 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/carte-blanche-tonis-magi ETV saade "Carte Blanche. Tõnis Mägi"] Urmas Oti viimane saade ETV-s. 2. juuni 1998 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-tonis-magi-151794 ETV saade "Tähelaev. Tõnis Mägi"] Saatejuht Reet Oja. 5. november 2006 * [[Valner Valme]]. [http://www.postimees.ee/?id=49095 Kui homme saabuks maailma lõpp, istutaksin täna veel ühe puu] Postimees, 15. november 2008 * [[Margus Mikomägi]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23962399/tonis-magi-olen-suhteliselt-pimedana-lainud-oiget-teed Tõnis Mägi: Olen suhteliselt pimedana läinud õiget teed] Maaleht, 20. november 2008 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tana-ohtul-tonis-magi ETV saade "Täna õhtul... Tõnis Mägi"] Saatejuht Vahur Kersna. 4. jaanuar 2009 * Tõnis Mägi. [http://www.postimees.ee/?id=128103 Lipu vägi] Tõnis Mäe kõne Tartu Ülikooli aulas 4. juunil 2009. Postimees.ee, 5. juuni 2009 * Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/1292180/tonis-magi-teel-tuuma-poole Tõnis Mägi, teel tuuma poole] Postimees.ee, 6. juuli 2013 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-tonis-magi ETV saade "Plekktrumm. Tõnis Mägi"] Saatejuht Joonas Hellerma. 29. oktoober 2018 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tonis-magi-70 ETV saade "Tõnis Mägi 70"] Saatejuht Anu Välba. 25. detsember 2018 * [https://vikerraadio.err.ee/1609562869 Vikerraadio saade "Käbi ei kuku... Tõnis ja Liidia Mägi"] Saatejuht Sten Teppan. 1. detsember 2024 {{JÄRJESTA:Mägi, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Elva linna aukodanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] rasm0zoweylws9eod62nqneb4cwypwm 0 91256 7162317 7053439 2026-05-27T19:59:44Z Neptuunium 58653 nukuvalitsus 7162317 wikitext text/x-wiki {{Asutus | Nimi = Eesti Omavalitsus<br> saksa keeles ''Estnische Selbstverwaltung'' | Embleem = | Embleemiallkiri = | Pilt = | Pildiallkiri = | lühend = EOV | moodustatud = 15. september 1941 | likvideeritud = 1944 | tüüp = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Vallikraavi tänav]] 10 (võõrastemaja "Grand Hotell"), Tartu ( juuli 1941)<br>[[Kadrioru administratiivhoone]] (august 1941 – september 1944), Tallinn | piirkond = Eesti (v a [[Narva]] linn ja 4 valda) | juhtkond = Eesti Omavalitsuse juht ([[saksa keel]]es ''Der Erste Landesdirektor'') [[Hjalmar Mäe]] | kõrgemalseisev_asutus = [[Eesti kindralkomissariaat]] | alluv_asutus = | töötajad = | eelarve = | veebileht = | pilt = Preisi riiginõunik Litzmann ja Eesti Omavalitsuse juht haridusdirektor H. Mäe.jpg | pildiallkiri = Preisi riiginõunik Litzmann ja Eesti Omavalitsuse juht haridusdirektor H. Mäe (detsember 1941) }} '''Eesti Omavalitsus''' ([[saksa keel]]es ''Estnische Selbstverwaltung'') oli [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal aastail 1941–1944 [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]]vägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud [[nukuvalitsus]]. [[Fail:Palacio presidencial Kadriorg, Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 04.JPG|pisi|260px|[[Kadrioru administratiivhoone]]]] {{Vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)}} ==Eesti Omavalitsuse moodustamine== Eesti Omavalitsuse nimetas ametisse [[15. september|15. septembril]] [[1941]]. aastal [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|Põhja Tagala Sõjavägede Juhataja]] juhataja [[Franz von Roques]], tehes Eesti Omavalitsusele ülesandeks teostada ülemjuhataja nimel tsiviilvalitsemist Eesti Vabariigis valitsenud seaduste kohaselt. Tagalaülemale jäi õigus tühistada või muuta Eesti Omavalitsuse otsuseid. Eesti Omavalitsus võis anda tagalaülema volitusel seadusejõulisi määrusi. Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele. Eesti Omavalitsuse juhtideks Põhja Tagala Sõjavägede piirkonnas volitati isikud järgmistel tegevusaladel: 1. Dr. [[Hjalmar Mäe|H. Mäe]] (Tallinn, [[Tõnismägi]] 11): isikuküsimused, kultuur, haridus, [[propaganda]], [[Eesti kohtusüsteem|kohus]]. 2. [[Oskar Angelus|O. Angelus]] (Tallinn, Tõnismägi 9): siseasjad, [[Kommunaalpolitsei|kommunaalpolitsei]], [[riigikontroll]], ehitusala. 3. Dr. [[Alfred Vendt|A. Wendt]] (Tallinn, Kiriku 6): majandus, rahandus ja transport. 4. [[Otto Leesment|O. Leesment]] (Tallinn, Tõnismägi 11): sotsiaalküsimused ja tervishoid. 5. [[Hans Saar|H. Saar]] (Tallinn, [[Kiriku tänav|Kiriku]] 6): põllumajandus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383024/329676/page/2 Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 1941], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 1 1941-09-27</ref>. Eesti Omavalitsus taaskehtestas 14. oktoobril 1941 Eestis enne [[21. juuni]] 1940. aasta "[[juunipööre]]t" kehtinud Eesti Vabariigi seadused, mis olid jõus, kui ülimuslike Saksa seadustega ei olnud vastuolusid<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383025/329639/page/2 Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 2; 1941], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil; 2 1941-10-18, Art. 8—9 14 Nr. 2.</ref>. Saksa okupatsioonivõimud andsid ametlikult tsiviilvõimu üle Eesti Omavalitsusele 5. detsembril 1941 Tallinnas [[Kadrioru loss]]is toimunud üritusel, kus Saksa [[Okupeeritud Ida-alade Riigiministeerium]]i [[Ida-alade Riigikomissariaat|Ida-alade Riigikomissariaadi]] riigikomissari [[Hinrich Lohse]] esindaja [[Martin Matthiessen]] nimetas ametisse [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] kindralkomissari [[Karl Siegmund Litzmann]]i. 7. märtsil 1942 andis Ida-alade Riigiminister [[Alfred Rosenberg]] välja Eesti ala valitsemise kohta käiva Organisatsioonimääruse nr. 3, mille kohaselt pidi [[Eesti kindralkomissariaat|Saksa tsiviilvalitsus]] olema järelevalvevalitsuseks, otsene valitsemistegevus pidi jääma kohalike võimude pädevusse. Halduse juhtimine kuulus määruse järgi EOV Juhile ja direktoritele. ==Eesti Omavalitsuse legitiimsus== Eesti Omavalitsus määrati ametisse Eestit okupeerinud [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] [[Okupeeritud Ida-alade Riigiministeerium]]i Ida-alade Riigikomissariaadi [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] kindralkomissari [[Karl Siegmund Litzmann]] poolt 9. detsembril 1941<ref name="amtlicher">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383034/329638/page/3 Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 10 1941-12-13], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 1941 > Ametlik Teataja. I/II osa</ref> koos Saksa vägedega Eestisse jõudnud ning eelnevalt vastavalt Saksa Riigi poliitilise juhtkonna poolt välja valitud isikutest – Eesti Omavalitsuse juht [[Hjalmar Mäe]] oli lahkunud Eestist 1941. aastal "[[umsiedlung|järelümberasumise]]" käigus Saksamaale. Eestis asus 1941. aasta sügisel pärast Tallinna vallutamist Saksa vägede poole ka endine [[I Riigivolikogu]] esimees [[1938]]–[[1939]] ja [[Eesti Vabariigi peaminister]] aastatel [[1939]]–[[1940]] [[Jüri Uluots]], kellele [[21. juuni]]l 1940 langesid Vabariigi Presidendi ülesanded ja kes ainsana viimase [[Eesti Vabariigi Valitsus]]e koosseisust suutis vältida arreteerimist Nõukogude julgeolekuasutuste poolt. 1941. aasta juulis püüdis Jüri Uluots ametisse nimetada uut Eesti Vabariigi Valitsust, mis ebaõnnestus, kuna Saksamaa ei tunnustanud Eesti [[iseseisvus]]t. ==Eesti Omavalitsuse koosseis== [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann]] nimetas ametisse EOV Juhi ja Eesti Omavalitsuse direktorid kinnitas ametisse kindralkomissar (S. Litzmann), Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul ja vabastas neid ametist ka Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul. Nendest Mäe, Angelus ja Vendt olid Saksamaa kodanikud. {| class="wikitable" |- ! Nimi !! Ametikoht !! pilt !! Ametiaeg!!Asukoht |- | [[Hjalmar Mäe]] || Eesti Omavalitsuse juht <br> haridus- ja kohtudirektor || || 15. september 1941 – 1944 || Tõnismägi 11, Tallinn |- | [[Oskar Angelus]] || sisedirektor || [[Pilt:Angelus, O.jpg|75px]] || 15. september 1941 – 1944|| [[Tõnismägi]] 9 /[[Pagari tänav]] 1, Tallinn |- | [[Oskar Öpik]] || kohtudirektor || || 28. jaanuar 1943 – 1944|| [[Pärnu maantee]] 7, Tallinn |- | [[Alfred Vendt]]|| majandus- ja transpordidirektor || || 15. september 1941 – 1944|| [[Kiriku tänav]] 6, Tallinn |- | [[Hans Saar]] || põllutöödirektor || || 15. september 1941 – 1944|| [[Pikk tänav]] 40, Tallinn |- | [[Otto Leesment]] || sotsiaaldirektor || || 15. september 1941 – 1944|| [[Olevimägi]] 14, Tallinn |- | [[Arnold Radik]]|| tehnikadirektor || || 1. juuni 1942 – 1944|| |- | [[Aksel Mei]] || arvekontrolli juhataja || || || |- | [[Johannes Soodla]] || [[Relva-SS]]-i [[Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur]]i kindralinspektor || || || |} ==Eesti Omavalitsuse haldusasutused== *[[Eesti Omavalitsuse Sekretariaat]]. Sekretariaat oli esialgu Haridusdirektooriumi struktuuriüksus, [[Voldemar Tartu]] juhitav asutus korraldas EOV Juhi suhtlemist teiste, nii saksa kui eesti asutustega, korraldas EOV koosolekute asjaajamist, koostas EOV Juhi eelarvekavasid, pidas EOV teenistujate toimikuid, arhiivi jms. *Arvekontroll. Arvekontroll eelkäijaks oli 1.06.1942 iseseisvunud Sisedirektooriumi Kontrollvalitsus ja peakontrolör [[Aksel Mei]] juhitud asutus täitis enam-vähem eelneneud eesti Vabariigi [[Riigikontroll]]i ülesandeid. *[[Rahvakasvatuse Peavalitsus]]. Rahvakasvatuse Peavalitsus eraldati 1. detsembril 1942 Haridusdirektooriumi koosseisust, Peavalitsust juhtis [[Boris Meret]] ja see tegeles peamiselt poliitilise kasvatustöö, [[propagandaga]], [[tsensuur]]i, spordi korraldamisega jms. *[[Eesti Hindadeasutus]]. Eesti Hindadeasutus loodi 15. juunil 1942 [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] kindralkomissari [[Karl Siegmund Litzmann]]i poolt, seda juhtis hindadedirektorina endine põllutöödirektor [[Hans Saar]]. Asutus tegeles varade, kaupade ja teenuste hindade järelevalvega. *[[Noorte Peastaap]]. Noorte Peastaap oli Haridusdirektooriumi noorsoo osakonna järeltulija ning tegeles noorsooküsimustega. *[[Metsade Keskvalitsus]] ([[Riigimetsade Valitsus]]) Keskvalitsuse ülesandeks oli kõigi riigimetsade valitsemine ja majandamine, kogukonna- ja erametsade järelevalve, metsanduse ja jahinduse edendamine, puidutöötlemine ja turustamine ning looduskaitse korraldamine. Eraldati Majandus- ja Rahandusdirektooriumist 28. detsembril 1942. aastal. *[[Põllumajanduse Keskvalitsus]].Majandus- ja Rahandusdirektooriumi koosseisust eraldati 1. jaanuaril 1943 Põllumajanduse Peavalitsus ning Turukorraldusvalitsus ja moodustati neist EOV Juhile alluv Põllumajanduse Keskvalitsus. Põllumajanduse Keskvalitsus (1943–1944) allutati vahetult Eesti Omavalitsuse juhile [[Hjalmar Mäe]]le, 15. juulist 1943 aga Eesti kindralkomissar [[Karl-Siegmund Litzmann]]ile. ===EOV Sisedirektoorium === {{vaata|Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium}} ===EOV Haridusdirektoorium === {{Asutus | Nimi = [[Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium]]<br> saksa keeles ''Das Direktorium für Bildungswesen'' | Embleem = | Embleemiallkiri = | Pilt = | Pildiallkiri = | lühend = | moodustatud = 1941 | likvideeritud = 1944 | tüüp = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Tõnismägi]] 11, Tallinn | piirkond = Eesti (v a [[Narva]] linn ja 4 valda) | juhtkond = haridusdirektor [[Hjalmar Mäe]]<br>haridusdirektori abi [[Aleksander Massakas]]<br>haridusdirektori abi [[Egon Leonhard Pallon]] | kõrgemalseisev_asutus = [[Eesti kindralkomissariaat]] | alluv_asutus = | töötajad = | eelarve = | veebileht = }} [[Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium]] moodustati 1. juunist 1942, kui Haridus- ja Kohtudirektoorium jagati kaheks iseseisvaks asutuseks. Asukoht [[Tõnismägi]] 11, Tallinn *Rahvakasvatuse Peavalitsus, juhataja [[Boris Meret]] (eraldati 1. detsembril 1942 Haridusdirektooriumi koosseisust ja allutati EOV Juhile) **Teaduse ja kunsti osakond, juhataja [[Herbert Rebassoo]] **Rahvateaduse ja kirjastuse osakond, juhataja [[Juhan Libe]] **Spordiamet, juhataja [[Jüri Lossmann]] **Propaganda- ja informatsiooniosakond, juhataja [[August Klassmann]] *Kirjastus Eesti Kirjastus *Ajaleht [[Uus Aeg (ajaleht)]] *Ajaleht [[Vaba Maa (ajaleht)]] *[[Eesti Ringhääling]], ''Landessender Reval'' ===EOV Kohtudirektoorium === {{Asutus | Nimi = [[Eesti Omavalitsuse Kohtudirektoorium]]<br> saksa keeles ''Das Direktorium für das Gerichtswesen'' | Embleem = | Embleemiallkiri = | Pilt = | Pildiallkiri = | lühend = | moodustatud = 1941 | likvideeritud = 1944 | tüüp = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = | piirkond = | juhtkond = | kõrgemalseisev_asutus = [[Eesti kindralkomissariaat]] | alluv_asutus = | töötajad = | eelarve = | veebileht = }} *[[Eesti Omavalitsuse Kohtudirektoorium]] (saksa keeles ''Das Direktorium für das Gerichtswesen''). Kohtudirektooriumile allus taastatud ja kohandatud endine [[Eesti kohtusüsteem|kohtusüsteem]] – kriminaalkohtud, [[Ringkonnakohus|ringkonnakohtud]], [[kohtupalat]], v.a [[Riigikohus]]. Eesti kohtud arutasid vaid kriminaal- ja tsiviilasju, neis toimus töö peamiselt EV seaduste alusel<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1942/03/06/8 Eesti kohtud alustavad tegevust], Sakala (1878-1940), Number 37, 6 March 1942</ref> **[[Tallinna Ringkonnakohus]], [[Rakvere Ringkonnakohus]], [[Tartu Ringkonnakohus]], [[Viljandi Ringkonnakohus]] **kriminaalkohtud: [[Tallinna kriminaalkohus]], [[Tartu kriminaalkohus]], [[Narva kriminaalkohus]], [[Pärnu kriminaalkohus]], [[Kuressaare kriminaalkohus]]. Tallinna kriminaalkohtu ringkonda kuulusid Tallinna linn, [[Harju maakond|Harju]], [[Lääne maakond|Lääne]] ja [[Järva maakond|Järva maakonnad]] koos maakonnas olevate linnadega, Tartu kriminaalkohtu ringkonda kuulusid Tartu linn, [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Võru maakond|Võru]] ja [[Petseri maakond|Petseri maakonnad]] koos maakonnas olevate linnadega; Narva kriminaalkohtu ringkonda kuulusid Narva linn ja [[Viru maakond]] ühes maakonnas olevate linnadega; Pärnu kriminaalkohtu ringkonda kuulsid Pärnu linn, [[Pärnu maakond|Pärnu]] ja [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnad]] ühes maakonnas olevate linnadega; Kuressaare kriminaalkohtu ringkonda kuulus [[Saare maakond]] ühes Kuressaare Unnaga. Kriminaalkohtud tegutsesid üheisikuliste kohtutena. Kriminaalkohtud tegutsesid üheisikuliste kohtutena. Kriminaalkohtutele allusid [[Süütegu|süüteoasjad]], mis kuni 21. juunini 1940 Eesti maa-alal allusid Eesti [[Kriminaalkohtupidamise seadustik]]u järgi [[Jaoskonnakohus|jaoskonnakohtutele]] ja [[ringkonnakohus|ringkonnakohtutele]], kuivõrd need süüteoasjad sõjaväevõimu poolt ei ole eraldatud kriminaalkohtute alluvusest. Kohtuasjade toimetamisel kriminaalkohtud käsitlesid Eesti Kriminaalseadustiku ja Eesti Kriminaalkohtupidamise seadustiku eeskirju, mis kehtisid Eestis kuni 21. juunini 1940<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383024/329676/page/7 Eestis kriminaalkohtute sisseseadmise määrus], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 1; 1941-09-27</ref> . :1. juunist 1942 jagati Haridus- ja Kohtudirektoorium kaheks iseseisvaks asutuseks ===EOV Majandus- ja Transpordidirektoorium=== [[Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Transpordidirektoorium]] (saksa keeles ''Direktorium für Wirtschaft und Transportwesen'') loodi 1941. aasta septembris ja reorganiseeriti 1. juunist 1942 Majandus- ja Rahandusdirektooriumiks. * juhatus, * Administratiivosakond, * Finantsvalitsus, juhataja [[Artur Keller]] (1. september 1941 –) **Finantsvalitsuse maksude osakond, juhataja [[Härm Reelaid]] (9. september 1941 –) **Finantsvalitsuse eelarve osakond, juhataja [[Paul Raudsepp]] (4. september 1941 –) *Tööstusvalitsus, juhataja [[Arnold Radik]] (1. september 1941 –) **Tööstusosakond, juhataja [[Rudolf Ise]] * Kaubandusvalitsus, **Hindade osakond, juhataja [[Teodor Endre]] (ka kaubandusvalitsuse asejuhataja) * Pangandus- ja kindlustusvalitsus *Transpordi ja Liikluse Valitsus * [[Veeteede amet]], * Eesti Statistikavalitsus, * Omavalitsuse keskarvepidamise osakond, * Sõjakahjude Hindamise Peaamet<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383028/329617/page/3 Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 5; 1941], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 5 1941-11-22</ref> * Majanduslike uurimiste büroo, :1942. aasta maist, turukorralduse ja varustuse osakond<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-66 Majandus- ja Rahandusdirektoorium 1941-1944], Eesti Riigiarhiiv, ERA.R-66.</ref> ===EOV Majandus- ja Rahandusdirektoorium=== [[Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Rahandusdirektoorium]] (saksa keeles ''Das Direktorium für Wirtschaft und Finanzen'') moodustati 1. juunist 1942 reorganiseeritud Majandus- ja Transpordidirektooriumist. MRDga liideti Põllutöödirektoorium ja Sotsiaaldirektooriumi tööosakond. Veeteede, vesiehituse ja tehnilise järelevalve korraldamine anti loodud Tehnikadirektooriumi pädevusse. MR direktooriumis loodi 9 osakonda, valitsust ja ametit. Majandus- ja Rahandusdirektoorium lõpetas tegevuse 1944. aasta septembris. *Üldfinants- ja Krediidinduse Peaamet *Tehnika Peaamet *Majanduse Peavalitsus (1. jaanuaril 1943 liideti kaubanduse, tööstuse, varustuse, transpordi ja tööjõukorralduse valdkonnad majanduse peavalitsusse) **Majanduse Peavalitsuse mäeosakond *Kaubandusvalitsus (1. jaanuaril 1943 liideti kaubanduse valdkond majanduse peavalitsusse) *Metsade Peavalitsus *Maksude Valitsus *Ehitus-Teede Valitsus *Ehitusvalitsus *Veeteede ja Sadamate Valitsus *[[Eesti raudteetransport#Raudtee Eesti NSV-s|Eesti Raudteede Valitsus]] *Eesti Posti-Telegraafi-Telefonitalitus *Kodumajandusamet *Tehnilise Järelevalve Valitsus *Tööosakond *Metsade valitsus (1941–1942), 1. jaanuaril 1943 eraldati MR direktooriumi koosseisust ja moodustati iseseisev Metsade Keskvalitsus. *Põllumajanduse Peavalitsus (1941–1942), 1. jaanuaril 1943 eraldati MR direktooriumi koosseisust Põllumajanduse Peavalitsus ning Turukorraldusvalitsus ja moodustati neist EOV Juhile, [[Hjalmar Mäe]]le alluv Põllumajanduse Keskvalitsus. *[[Eesti Statistika Valitsus]] *Mäeosakond, juhataja august 1941 – september 1944 [[Oskar Vuht]]<ref>Toimetas ja kujundas [[Enno Reinsalu]], [https://www.ttu.ee/public/g/Geoloogia_instituut/Maeinstituut-75.pdf Mäeinstituut 75], [[Tallinna Tehnikaülikool]], Oktoober 2013, lk 69</ref> *Arvekontroll ===EOV Tehnikadirektoorium=== Eesti Omavalitsuse Tehnikadirektoorium (saksa keeles ''Das Direktorium für Technik'') moodustati 1. juunist 1942 senise Põllutöödirektooriumi ning Majandus- ja Transpordidirektooriumi veeteede, vesiehituse ja tehnilise järelevalve aladest ning [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektoorium]]i Ehitusvalitsusest. ===EOV Põllutöödirektoorium === *[[Eesti Omavalitsuse Põllutöödirektoorium]] (1941–1942), asedirektor [[Ferdinand-Osvald Sööt]] (22. september 1941 –) Põllutöödirektoorium ning Majandus- ja Transpordidirektoorium liideti 1. juunist 1942 Majandus- ja Rahandusdirektooriumiks ja MRDga liideti Põllutöödirektoorium ja Sotsiaaldirektooriumi tööosakond. {{Asutus | Nimi = [[Eesti Rahva Ühisabi]] | Embleem = | Embleemiallkiri = | Pilt = | Pildiallkiri = | lühend = | moodustatud = 11. september 1941 | likvideeritud = 1944 | tüüp = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = | piirkond = Eesti (v a [[Narva]] linn ja 4 valda) | juhtkond = President [[Hjalmar Mäe]], abipresident [[Hans Leesment]] (1941–1942)<br>direktor [[Otto Leesment]] <br>(1. juuni 1942–1944) | kõrgemalseisev_asutus = [[Eesti kindralkomissariaat]] | alluv_asutus = | töötajad = | eelarve = | veebileht = }} ===EOV Sotsiaaldirektoorium (1941–1942) === *[[Eesti Omavalitsuse Sotsiaaldirektoorium]], asedirektor [[Heinrich Sepp]] (22. september 1941 –) **Tallinna Piirkonnakomissari Tööamet **Pärnu Piirkonnakomissari Tööamet (Põltsamaa, Vändra, Viljandi osakond jne) **Tartu Piirkonnakomissari Tööamet (Valga osakond jne) **[[Eesti Rahva Ühisabi]], ***ERÜ Tartu Ringkonnaamet, Tartumaa Ringkonnaamet, Läänemaa Ringkond, Viljandi Ringkonnaamet jne ***[[ZEV|Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Osakond]] ** *Tehnikadirektoorium **Tehnikadirektooriumi kultuurtehnika osakond **Tehnikadirektooriumi jõumajanduse osakond *[[Konsistoorium]] : 1. juunist 1942 liideti Sisedirektoorium ja Sotsiaaldirektoorium, jätkates tegevust [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektoorium]]ina. ==Maavanemad ja linnapead== Koos Eesti Omavalitsuse koosseisu määramisega määrati ka sama käskkirjaga maavanemad ja linnapead<ref name="amtlicher" />. Eesti Omavalitsuse haldusjaotus vastas [[Eesti haldusjaotus]]eleː <table><tr valign=top><td> ;Maavalitsused * [[Paul Männik]] – [[Harjumaa]] [[Harju Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[Herman Lipp]] – [[Järvamaa]] [[Järva Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[Artur Tomiste]] – [[Läänemaa]] [[Lääne Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[Richard Koolmann]] – [[Petserimaa]] [[Petseri Maavalitsus|Maavalitsus]], alates 1. juulist 1944 [[Läänemaa]] * [[Jüri Looväli]] – [[Pärnumaa]] [[Pärnu Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[Aleksander Koov]] – [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] [[Saare Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[August Eslas]] – [[Tartumaa]] [[Tartu Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[Värdi Vellner]] – [[Valgamaa]] [[Valga Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[Mihkel Hansen]] – [[Viljandimaa]] [[Viljandi Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[Karl-Eduard Erenurm]] – [[Virumaa]] [[Viru Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[Jüri Sassian]] – [[Võrumaa]] [[Võru Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[Paul Mutt]] – [[Läänemaa]] [[Lääne Maavalitsus|Maavalitsus]] (15. jaanuar – 1. juuli 1944) * [[Henno Keerdoja]] – [[Petserimaa]] [[Petseri Maavalitsus|Maavalitsus]] (alates 1. juulist 1944<ref>"Petserimaal uus maavanem". Eesti Sõna nr 160, 13. juuli 1944, lk 3</ref>) <td> ;Linnavalitsused * [[Artur Terras]] – [[Tallinna linnapea|Tallinn]] * [[Voldemar Onton]] – [[Tartu linnapea|Tartu]] (asetäitja) * [[Artur Peetre]] – [[Pärnu linnapea|Pärnu]] * [[Leonhard Vahter]] – [[Narva linnapea|Narva]] * [[Oskar Kalmisto]] – [[Rakvere linnapea|Rakvere]] * [[Albert Vilms]] – [[Viljandi linnapea|Viljandi]] * [[Valter Männik]] – [[Valga linnapea|Valga]] </table> ==Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur== {{Asutus | Nimi = [[Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur]] | Embleem = | Embleemiallkiri = | Pilt = Estonian parliament building.jpg | Pildiallkiri = [[Toompea loss]] | lühend = | moodustatud = 1944 | likvideeritud = 1944 | tüüp = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Toompea loss]], Lossi plats 1a | piirkond = | juhtkond = Relva-SS-i eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektor [[SS-Brigadeführer]] [[Johannes Soodla]] | kõrgemalseisev_asutus = | alluv_asutus = | töötajad = | eelarve = | veebileht = }} 1944. aastal moodustati ka eestlastest moodustatud sõjaväeüksuste ([[Relva-SS]]i [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegion]], [[kaitsepataljonid]]e ja [[Piirikaitserügement]]ide) tagalategevuse koordineerimiseks [[Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur]] (''Generalinspektion''). Kindralinspektuur moodustas ka Eesti Vabariigi aegse riigikaitse[[kontseptsioon]]i (Vaata [[Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)]]) alusel sõjaväeringkonnad. *Kindralinspektuur juht, "Relva-SS-i eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektor" [[SS-Brigadeführer]] [[Johannes Soodla]] **[[Staabiülem]] [[Alfred Luts]] :Kindralinspektuuris teenisid: *[[Anton Saluste]]<ref>[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1003 TLÜAR väliseesti isikud Saluste, Anton]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, osakonnaülem *[[Ernst Tiivel]]<ref>[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=854 TLÜAR väliseesti isikud Tiivel, Ernst]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, tehnikaosakonna ülem *''Ostubaf'' [[Hermann Stockeby]], personaliosakonna ülem *Kindralinspektuuri [[komandant]] kapten [[Karl-Johannes Väärt]] *''Stubaf'' [[Karl Kukk]] 23/03/1896 *''Stubaf'' [[Juhan Madise]] *''Hstuf'' [[Otto Mius]] 08/07/1901 *''Hstuf'' [[Johan Holberg]] *''Hstuf'' [[August Jaakson]] 10/11/1904 *''Hstuf'' [[Kristjan Parres]] 23/03/1904 *''Ostuf'' [[Alo Kaermaa]] 13/10/1905 *''Ostuf'' [[Peeter Luksi]] 26/03/1908 *''Ustuf'' [[Artur Tammaru]] 03/10/1909 *''Ustuf'' [[Juhan Hansen]] 26/09/1919 *''Ustuf'' [[Aadu Kallas]] 19/12/1909 *''Ustuf'' [[Ilmar Kallaste]] 20/11/1905 *''Ustuf'' [[Ottomar Kess]] 16/04/1913 *''Ustuf'' Edgar Lueues 12/10/1903 *''Ustuf'' [[Viktor Räni]] 19/02/1914 *''Ustuf'' [[Haary Randma]] 16/11/1913 ==Eesti Omavalitsuse tegevus== ===1942. aasta=== *[[8. märts]]il ilmus H. Mäe üleskutse: "Kogugem rinde jaoks värvilist metalli!" ning kuulutati välja seemnevilja kogumise aktsioon. Kokku saadi 836.000&nbsp;kg. viljaseemet, mis jagati välja kannatada saanud taludele; *[[1. mai]]l hakkas kehtima Omavalitsuse poolt Eesti Vabariigi seaduste järgi tegutsenud poliitiline- ja kriminaalpolitsei organisatsiooni reorganiseerimine – Polpol ja Kripo nimetati ümber [[julgeolekupolitsei]]ks ja allutati '' [[de jure]]'' otse Eesti Omavalitsuse juhile. Välipolitsei jäi endiselt Sisedirektooriumi [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]]e alluvusse. 1941. aastal moodustatud Kriminaalkohtute asemel alusid tegevust Ringkonna- ja Jaoskonnakohtud; *[[3. mai]]l pidas H. Mäe kõne Narvas, kus teatas, et Eesti piir saab ulatuma [[Ilmjärv]]eni ja Narva on tulevase Eesti pealinn. Et seda maa-ala elanikega täita, on vaja suurendada eesti rahva arvu. 20 aasta pärast peab eestlasi olema 2 miljonit ja 50 aasta pärast 3 miljonit; *[[30. mai]]l kuulutas majandus- ja transpordidirektor [[Alfred Vendt]] välja linlaste põllutöödele saatmise suuraktsiooni, mille kohaselt pidid maale põllutööle kõik 16–55 aasta vanused kodanikud, kes pole linnas töökohaga seotud; *[[30. juuni]]l ilmus Omavalitsuse määrus [[Eesti välispolitsei|välispolitsei]] ja [[Omakaitse]] struktuuride kohta, millega moodustati [[Tallinna Prefektuur|Tallinna]], [[Harju-Järva Prefektuur|Harju-Järva]], [[Viru Prefektuur|Viru]], [[Tartu Prefektuur|Tartu]], [[Võru-Valga Prefektuur|Võru-Valga]], [[Petseri Prefektuur|Petseri]], [[Pärnu-Viljandi Prefektuur|Pärnu-Viljandi]], [[Saare-Lääne Prefektuur|Saare-Lääne]] ja [[Raudtee Prefektuur]]id<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383068/329670/page/3 Määrus Välispolitsei ja Omakaitse organisatsiooni kohta], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 13 1942-07-31</ref>; *[[28. august]]il – Tallinna "vabastamise" aastapäeval tegi piirkonnakomissar [[Karl-Siegmund Litzmann]] teatavaks, et ''Führer'' [[Adolf Hitler]] on andnud nõusoleku [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegion]]i asutamiseks. Omavalitsuse juht H. Mäe kuulutas välja vabatahtliku eestlaste astumise Saksa [[Relva-SS]] vägedesse; ===1943. aasta=== *[[6. märts]]il avaldati [[Ametlik Teataja|Ametlikus Teatajas]] Omavalitsuse Kohtudirektori, ühtlasi Haridusdirektori ja Sisedirektori ülesannetes oleva [[Oskar Öpik]]u "Eesti noorsoo [[Abiteenistus|abiteenistus]]se rakendamise määrus"<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383086/329704/page/2 Eesti noorsoo abiteenistusse rakendamise määrus. Art. 22], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 5; 1943-03-15</ref>, millega kohustati Eesti noorsugu, aastakäigust 1926 ja nooremad rakenduma abiteenistusse [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissari-piirkonna]] piires. *[[30. märts]]il ilmus Omavalitsuse juhi H. Mäe korraldus, mis kohustas kõiki [[Reservohvitser|reservohvitser]]e ja [[allohvitser]]e astuma vabatahtlikult [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegioni]]; *[[29. juuli]]l avaldati Ametlikus Teatajas Omavalitsuse juhi [[21. juuli]]st jõustunud määrus, mis lubas kutsuda 17–45 aasta vanuseid meeskodanikke [[Omakaitse]] teenistusse piiramatuks ajaks<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383093/329694/page/3 Meeselanikkonna omakaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 45], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 12; 1943-06-29</ref>; *[[26. oktoober|26. oktoobril]] avaldati Ametlikus Teatajas Omavalitsuse juhi [[Hjalmar Mäe]] määrus 1925. aastal sündinud noormeeste sundmobilisatsioonist<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383101/329664/page/2 1925. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määrus, Art. 76], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 20; 1943-10-26</ref> ja 27. oktoobril asutati kaitseteenistuskomisjonid<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383103/329719/page/6 1925. a. sündinud meesisikute kaitseteenistusse kutsumise määruse teostamise määrus, Art. 78], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 22; 1943-10-28</ref><ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383104/329672/page/9 Juhend kaitseteenistuskomisjonidele 1925. a. sündinud meesisikute kaitseteenistusse võtmiseks. Art. 80], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 23; 1943-10-29</ref>; *[[27. oktoober|27. oktoobril]] avaldati Ametlikus Teatajas Omavalitsuse juhi [[Hjalmar Mäe]] [[Sõjaerikohus|Sõjaerikohtu]] asutamise määrus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383102/329657/page/2 Sõjaerikohtu asutamise ja sõjaerikohtu menetluse määrus, Art. 77], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 21; 1943-10-27</ref> *[[12. detsember|12. detsembril]] avaldati Ametlikus Teatajas Omavalitsuse juhi [[Hjalmar Mäe]] määrus 10. detsembrist jõustunud, 1924. aastal sündinud meeste [[mobilisatsioon]]i kohta<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383107/329707/page/2 1924. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 93], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 26; 1943-12-10</ref> ja 11. detsembrist 1924. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määruse teostamise määrus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383108/329643/page/7 1924. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määruse teostamise määrus. Art. 93], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 27; 1943-12-11</ref>. ===1944. aasta=== *[[30. jaanuar]]il avaldati [[Ametlik Teataja|Ametlikus Teatajas]] Omavalitsuse juhi [[Hjalmar Mäe]] [[30. jaanuar]]ist jõustunud määrus, 1904–1923. aastal sündinud meeste [[üldmobilisatsioon]]ist<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383114/329708/page/2 1904.–1923. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 5], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 3; 1944-01-30</ref><ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383115/329648/page/9 1904.–1923. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määruse teostamise määrus. Art. 8], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 4; 1944-01-30</ref> ja kuni 60-aastaste [[ohvitser]]ide, [[Sõjaväeametnik|sõjaväeametnik]]ude, ohvitseriasetäitjate, sõjaväearstide, sõjaväeloomaarstide, sõjaväeapteekrite, [[allohvitser]]ide ja sõjaväe meditsiin- ning looma[[velsker]]ite kaitseteenistusse kutsumise määrus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383114/329708/page/4 Ohvitseride, sõjaväeametnikkude, ohvitseriasetäitjate, sõjaväearstide, sõjaväeloomaarstide, sõjaväeapteekrite, allohvitseride ja sõjaväe meditsiin- ning loomavelskerite kaitseteenistusse kutsumise määeus. Art. 6], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 3; 1944-01-30</ref> ning Arstide, loomaarstide ja rohuteadlaste kaitseteenistuse kohuse määrus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383114/329708/page/5 Arstide, loomaarstide ja rohuteadlaste kaitseteenistuse kohuse määrus. Art. 7], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 3; 1944-01-30</ref>; *[[30. jaanuar]]il avaldati [[Ametlik Teataja|Ametlikus Teatajas]] Omavalitsuse juhi [[Hjalmar Mäe]] [[29. jaanuar]]ist jõustunud määrus, kuni 60-aastase Meeselanikkonna [[Omakaitse|omakaitse]]teenistusse kutsumise kohta<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383116/329697/page/3 Meeselanikkonna omakaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 9], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 5; 1944-01-30</ref> ja Liiklusvahendite rekvireerimise määrus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383116/329697/page/5 Liiklusvahendite rekvireerimise määrus. Art. 10], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 5; 1944-01-30</ref> *[[17. veebruar]]il tegi kindralkomissar [[Karl-Siegmund Litzmann|Litzmann]] prof. [[Jüri Uluots]]ale ettepaneku asuda Eesti omavalitsuse juhi kohale, millest J. Uluots keeldus; *[[20. veebruar]]il tegi kindralkomissar Litzmann prof. [[Edgar Kant]]ile ettepaneku asuda Eesti omavalitsuse juhi kohale; *31. märtsil avaldati Ametlikus Teatajas Omavalitsuse Sisedirektori [[Oskar Angelus]]e [[Eesti Politseivalitsus]]e [[Omakaitse Peavalitsus]]e määruse muutmise määrus, Sisedirektori juurde 27. märtsist Omakaitse Peavalitsuse asutamisest<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383120/329675/page/4 Omakaitse Peavalitsuse määruse muutmise määrus. Art. 16-17], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 9; 1944-03-31</ref> *[[21. juuni]] avaldati Ametlikus Teatajas Eesti Omavalitsuse juhi Hjalmar Mäe [[Eesti Õhukaitseliit|Eesti õhukaitseliidu]] ellukutsumise määrus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383125/329698/page/7 Eesti õhukaitseliidu ellukutsumise määrus. Art. 32], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 14; 1944-06-2</ref> 11. juulil 1944 andis [[Väegrupp Nord|väegrupi „Nord”]] ülemjuhataja jalaväekindral [[Johannes Frießner]] [[Adolf Hitler]]i volitusel korralduse, millega [[täidesaatev võim]] Eestis, Lätis ja Leedus anti alates 12. juuli keskööst armeede ülemjuhatajatele, sealhulgas Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] ülemjuhatajale ning Põhja-Eestis, Viru-, Järva- ja Harju maakondades ning Tartu maakonna põhjaosas [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi „Narwa”]] ülemjuhatajale. [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] kindralkomissar [[Karl-Siegmund Litzmann]] allutati otse väegrupi „Nord” ülemjuhatajale. Eesti Omavalitsus [[Hjalmar Mäe]] juhtimisel jäi kindralkomissari alluvusse, kuid Eesti Omavalitsuse asutused allusid vastavalt asukohale ka 18. armee ja armeegrupi „Narwa” ülemjuhatajatele. *18. juulil avaldati Ametlikus Teatajas Eesti Omavalitsuse juhi [[Hjalmar Mäe]] [[Eesti Politseivalitsus]]e ja Eesti välispolitsei organisatsiooni määrus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383126/329684/page/2 Eesti välispolitsei organisatsiooni määrus], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 15; 1944-07-18</ref> *[[3. august]]il avaldati Ametlikus Teatajas Eesti Omavalitsuse juhi H. Mäe 2. augustil jõustunud määrus 1926. a. sündinud noormeeste mobiliseerimise kohta<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383128/329709/page/2 1926. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 43], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 17; 1944-08-03</ref> ja Kaitseteenistusest kõrvalehoidjate abistajate karistamise määrus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383128/329709/page/6 Kaitseteenistusest kõrvalehoidjate abistajate karistamise määrus. Art. 45], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 17; 1944-08-03</ref>; *[[8. august]]il avaldati Ametlikus Teatajas Eesti Omavalitsuse juhi Hjalmar Mäe 3. augustil jõustunud määrus 1927. aastakäigu [[Lennuväe abiteenistus|lennuväe abiteenistus]]se kutsumise kohta<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383129/329647/page/2 Kaitseteenistusest kõrvalehoidjate abistajate karistamise määrus. Art. 47], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 18; 1944-08-08</ref>; *[[18. august]]il avaldati Ametlikus Teatajas Eesti Omavalitsuse juhi H. Mäe 15. augustil jõustunud Väejooksikutelt, ülevaatusest või kaitseteenistusse kutsumisest kõrvale - hoidjatelt ning nende abistajatelt varanduse konfiskeerimise määrus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383130/329699/page/2 Väejooksikutelt, ülevaatusest või kaitseteenistusse kutsumisest kõrvale - hoidjatelt ning nende abistajatelt varanduse konfiskeerimise määrus. Art. 48], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 19; 1944-08-18</ref> :16. septembril andis [[Adolf Hitler]] loa taganemiseks Mandri-Eestist. 17. septembril lõpetasid tegevuse Eestimaa kindralkomissari ametkond ja Eesti Omavalitsus ning kogu võim läks sõjaväelastele. ==Vaata ka== *[[Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele]] *[[Eesti kindralkomissariaat]] *[[Ida-alade Riigikomissariaat]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Aigi Rahi-Tamm]], [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/27779/Eesti_halduse_ja_instituts_ajalugu.pdf E-kursuse "Eesti halduse ja institutsioonide ajalugu (FLAJ.02.062)" materjalid. Saksa okupatsioon 1941 - 1944], Aigi Rahi-Tamm (Tartu Ülikool), 2012, lk 76-88 ==Välislingid== *[http://www.nommevalitsus.org/?p=8127 Eesti Omavalitsus] [[Kategooria:Eesti Omavalitsus| ]] [[Kategooria:Eesti valitsused| ]] reyv53wj0o8zx2xu3e48nmq3fq18tox 7162611 7162317 2026-05-28T09:31:02Z Neptuunium 58653 toim ja täiendusi 7162611 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti Omavalitsus | omakeelne_nimi = Estnische Selbstverwaltung | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Preisi riiginõunik Litzmann ja Eesti Omavalitsuse juht haridusdirektor H. Mäe.jpg | pildiallkiri = Võimufunktsioonide üleandmise tseremoonial kätlevad [[Eesti kindralkomissar]] [[Karl-Siegmund Litzmann]] ja EOV juht [[Hjalmar Mäe]] (05.12.1941) | lühend = EOV | deviis = | asutatud = 15. september 1941 | asutaja = | lõpp = 1944 | tüüp = [[nukuvalitsus]] | staatus = | eesmärk = Okupeeritud Eesti tsiviilvalitsemine | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Vallikraavi tänav]] 10 (võõrastemaja "Grand Hotell"), Tartu (juuli 1941)<br>[[Kadrioru administratiivhoone]] (august 1941 – september 1944), Tallinn | piirkond = Eesti (v.a [[Narva]] linn ja 4 valda) | liikmed = | keeled = | peasekretär = | juht_nimetus = | juht_nimi = [[Hjalmar Mäe]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Eesti kindralkomissariaat]] | allorg = | eelarve = | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = [[natsionaalsotsialism]] | märkused = }} '''Eesti Omavalitsus''' ([[saksa keel]]es ''Estnische Selbstverwaltung'') oli [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal aastail 1941–1944 [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]]vägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud [[nukuvalitsus]]. == Ajalugu == {{Vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)}} == Moodustamine== Eesti Omavalitsuse nimetas ametisse [[15. september|15. septembril]] [[1941]]. aastal [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|Põhja Tagala Sõjavägede Juhataja]] juhataja [[Franz von Roques]], tehes Eesti Omavalitsusele ülesandeks teostada ülemjuhataja nimel tsiviilvalitsemist Eesti Vabariigis valitsenud seaduste kohaselt. Tagalaülemale jäi õigus tühistada või muuta Eesti Omavalitsuse otsuseid. Eesti Omavalitsus võis anda tagalaülema volitusel seadusejõulisi määrusi. Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele. Eesti Omavalitsuse juhtideks Põhja Tagala Sõjavägede piirkonnas volitati isikud järgmistel tegevusaladel: 1. Dr. [[Hjalmar Mäe|H. Mäe]] (Tallinn, [[Tõnismägi]] 11): isikuküsimused, kultuur, haridus, [[propaganda]], [[Eesti kohtusüsteem|kohus]]. 2. [[Oskar Angelus|O. Angelus]] (Tallinn, Tõnismägi 9): siseasjad, [[Kommunaalpolitsei|kommunaalpolitsei]], [[riigikontroll]], ehitusala. 3. Dr. [[Alfred Vendt|A. Wendt]] (Tallinn, Kiriku 6): majandus, rahandus ja transport. 4. [[Otto Leesment|O. Leesment]] (Tallinn, Tõnismägi 11): sotsiaalküsimused ja tervishoid. 5. [[Hans Saar|H. Saar]] (Tallinn, [[Kiriku tänav|Kiriku]] 6): põllumajandus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383024/329676/page/2 Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 1941], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 1 1941-09-27</ref>. Eesti Omavalitsus taaskehtestas 14. oktoobril 1941 Eestis enne [[21. juuni]] 1940. aasta "[[juunipööre]]t" kehtinud Eesti Vabariigi seadused, mis olid jõus, kui ülimuslike Saksa seadustega ei olnud vastuolusid<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383025/329639/page/2 Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 2; 1941], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil; 2 1941-10-18, Art. 8—9 14 Nr. 2.</ref>. Saksa okupatsioonivõimud andsid ametlikult tsiviilvõimu üle Eesti Omavalitsusele 5. detsembril 1941 Tallinnas [[Kadrioru loss]]is toimunud üritusel, kus Saksa [[Okupeeritud Ida-alade Riigiministeerium]]i [[Ida-alade Riigikomissariaat|Ida-alade Riigikomissariaadi]] riigikomissari [[Hinrich Lohse]] esindaja [[Martin Matthiessen]] nimetas ametisse [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] kindralkomissari [[Karl Siegmund Litzmann]]i. 7. märtsil 1942 andis Ida-alade Riigiminister [[Alfred Rosenberg]] välja Eesti ala valitsemise kohta käiva Organisatsioonimääruse nr. 3, mille kohaselt pidi [[Eesti kindralkomissariaat|Saksa tsiviilvalitsus]] olema järelevalvevalitsuseks, otsene valitsemistegevus pidi jääma kohalike võimude pädevusse. Halduse juhtimine kuulus määruse järgi EOV Juhile ja direktoritele. ===Eesti Omavalitsuse legitiimsus=== Eesti Omavalitsus määrati ametisse Eestit okupeerinud [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] [[Okupeeritud Ida-alade Riigiministeerium]]i Ida-alade Riigikomissariaadi [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] kindralkomissari [[Karl Siegmund Litzmann]] poolt 9. detsembril 1941<ref name="amtlicher">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383034/329638/page/3 Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 10 1941-12-13], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 1941 > Ametlik Teataja. I/II osa</ref> koos Saksa vägedega Eestisse jõudnud ning eelnevalt vastavalt Saksa Riigi poliitilise juhtkonna poolt välja valitud isikutest – Eesti Omavalitsuse juht [[Hjalmar Mäe]] oli lahkunud Eestist 1941. aastal "[[umsiedlung|järelümberasumise]]" käigus Saksamaale. Eestis asus 1941. aasta sügisel pärast Tallinna vallutamist Saksa vägede poole ka endine [[I Riigivolikogu]] esimees [[1938]]–[[1939]] ja [[Eesti Vabariigi peaminister]] aastatel [[1939]]–[[1940]] [[Jüri Uluots]], kellele [[21. juuni]]l 1940 langesid Vabariigi Presidendi ülesanded ja kes ainsana viimase [[Eesti Vabariigi Valitsus]]e koosseisust suutis vältida arreteerimist Nõukogude julgeolekuasutuste poolt. 1941. aasta juulis püüdis Jüri Uluots ametisse nimetada uut Eesti Vabariigi Valitsust, mis ebaõnnestus, kuna Saksamaa ei tunnustanud Eesti [[iseseisvus]]t. ===1942. aasta=== *[[8. märts]]il ilmus H. Mäe üleskutse: "Kogugem rinde jaoks värvilist metalli!" ning kuulutati välja seemnevilja kogumise aktsioon. Kokku saadi 836.000&nbsp;kg. viljaseemet, mis jagati välja kannatada saanud taludele; *[[1. mai]]l hakkas kehtima Omavalitsuse poolt Eesti Vabariigi seaduste järgi tegutsenud poliitiline- ja kriminaalpolitsei organisatsiooni reorganiseerimine – Polpol ja Kripo nimetati ümber [[julgeolekupolitsei]]ks ja allutati '' [[de jure]]'' otse Eesti Omavalitsuse juhile. Välipolitsei jäi endiselt Sisedirektooriumi [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]]e alluvusse. 1941. aastal moodustatud Kriminaalkohtute asemel alusid tegevust Ringkonna- ja Jaoskonnakohtud; *[[3. mai]]l pidas H. Mäe kõne Narvas, kus teatas, et Eesti piir saab ulatuma [[Ilmjärv]]eni ja Narva on tulevase Eesti pealinn. Et seda maa-ala elanikega täita, on vaja suurendada eesti rahva arvu. 20 aasta pärast peab eestlasi olema 2 miljonit ja 50 aasta pärast 3 miljonit; *[[30. mai]]l kuulutas majandus- ja transpordidirektor [[Alfred Vendt]] välja linlaste põllutöödele saatmise suuraktsiooni, mille kohaselt pidid maale põllutööle kõik 16–55 aasta vanused kodanikud, kes pole linnas töökohaga seotud; *[[30. juuni]]l ilmus Omavalitsuse määrus [[Eesti välispolitsei|välispolitsei]] ja [[Omakaitse]] struktuuride kohta, millega moodustati [[Tallinna Prefektuur|Tallinna]], [[Harju-Järva Prefektuur|Harju-Järva]], [[Viru Prefektuur|Viru]], [[Tartu Prefektuur|Tartu]], [[Võru-Valga Prefektuur|Võru-Valga]], [[Petseri Prefektuur|Petseri]], [[Pärnu-Viljandi Prefektuur|Pärnu-Viljandi]], [[Saare-Lääne Prefektuur|Saare-Lääne]] ja [[Raudtee Prefektuur]]id<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383068/329670/page/3 Määrus Välispolitsei ja Omakaitse organisatsiooni kohta], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 13 1942-07-31</ref>; *[[28. august]]il – Tallinna "vabastamise" aastapäeval tegi piirkonnakomissar [[Karl-Siegmund Litzmann]] teatavaks, et ''Führer'' [[Adolf Hitler]] on andnud nõusoleku [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegion]]i asutamiseks. Omavalitsuse juht H. Mäe kuulutas välja vabatahtliku eestlaste astumise Saksa [[Relva-SS]] vägedesse; ===1943. aasta=== *[[6. märts]]il avaldati [[Ametlik Teataja|Ametlikus Teatajas]] Omavalitsuse Kohtudirektori, ühtlasi Haridusdirektori ja Sisedirektori ülesannetes oleva [[Oskar Öpik]]u "Eesti noorsoo [[Abiteenistus|abiteenistus]]se rakendamise määrus"<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383086/329704/page/2 Eesti noorsoo abiteenistusse rakendamise määrus. Art. 22], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 5; 1943-03-15</ref>, millega kohustati Eesti noorsugu, aastakäigust 1926 ja nooremad rakenduma abiteenistusse [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissari-piirkonna]] piires. *[[30. märts]]il ilmus Omavalitsuse juhi H. Mäe korraldus, mis kohustas kõiki [[Reservohvitser|reservohvitser]]e ja [[allohvitser]]e astuma vabatahtlikult [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegioni]]; *[[29. juuli]]l avaldati Ametlikus Teatajas Omavalitsuse juhi [[21. juuli]]st jõustunud määrus, mis lubas kutsuda 17–45 aasta vanuseid meeskodanikke [[Omakaitse]] teenistusse piiramatuks ajaks<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383093/329694/page/3 Meeselanikkonna omakaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 45], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 12; 1943-06-29</ref>; *[[26. oktoober|26. oktoobril]] avaldati Ametlikus Teatajas Omavalitsuse juhi [[Hjalmar Mäe]] määrus 1925. aastal sündinud noormeeste sundmobilisatsioonist<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383101/329664/page/2 1925. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määrus, Art. 76], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 20; 1943-10-26</ref> ja 27. oktoobril asutati kaitseteenistuskomisjonid<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383103/329719/page/6 1925. a. sündinud meesisikute kaitseteenistusse kutsumise määruse teostamise määrus, Art. 78], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 22; 1943-10-28</ref><ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383104/329672/page/9 Juhend kaitseteenistuskomisjonidele 1925. a. sündinud meesisikute kaitseteenistusse võtmiseks. Art. 80], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 23; 1943-10-29</ref>; *[[27. oktoober|27. oktoobril]] avaldati Ametlikus Teatajas Omavalitsuse juhi [[Hjalmar Mäe]] [[Sõjaerikohus|Sõjaerikohtu]] asutamise määrus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383102/329657/page/2 Sõjaerikohtu asutamise ja sõjaerikohtu menetluse määrus, Art. 77], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 21; 1943-10-27</ref> *[[12. detsember|12. detsembril]] avaldati Ametlikus Teatajas Omavalitsuse juhi [[Hjalmar Mäe]] määrus 10. detsembrist jõustunud, 1924. aastal sündinud meeste [[mobilisatsioon]]i kohta<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383107/329707/page/2 1924. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 93], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 26; 1943-12-10</ref> ja 11. detsembrist 1924. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määruse teostamise määrus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383108/329643/page/7 1924. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määruse teostamise määrus. Art. 93], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 27; 1943-12-11</ref>. ===1944. aasta=== *[[30. jaanuar]]il avaldati [[Ametlik Teataja|Ametlikus Teatajas]] Omavalitsuse juhi [[Hjalmar Mäe]] [[30. jaanuar]]ist jõustunud määrus, 1904–1923. aastal sündinud meeste [[üldmobilisatsioon]]ist<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383114/329708/page/2 1904.–1923. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 5], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 3; 1944-01-30</ref><ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383115/329648/page/9 1904.–1923. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määruse teostamise määrus. Art. 8], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 4; 1944-01-30</ref> ja kuni 60-aastaste [[ohvitser]]ide, [[Sõjaväeametnik|sõjaväeametnik]]ude, ohvitseriasetäitjate, sõjaväearstide, sõjaväeloomaarstide, sõjaväeapteekrite, [[allohvitser]]ide ja sõjaväe meditsiin- ning looma[[velsker]]ite kaitseteenistusse kutsumise määrus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383114/329708/page/4 Ohvitseride, sõjaväeametnikkude, ohvitseriasetäitjate, sõjaväearstide, sõjaväeloomaarstide, sõjaväeapteekrite, allohvitseride ja sõjaväe meditsiin- ning loomavelskerite kaitseteenistusse kutsumise määeus. Art. 6], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 3; 1944-01-30</ref> ning Arstide, loomaarstide ja rohuteadlaste kaitseteenistuse kohuse määrus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383114/329708/page/5 Arstide, loomaarstide ja rohuteadlaste kaitseteenistuse kohuse määrus. Art. 7], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 3; 1944-01-30</ref>; *[[30. jaanuar]]il avaldati [[Ametlik Teataja|Ametlikus Teatajas]] Omavalitsuse juhi [[Hjalmar Mäe]] [[29. jaanuar]]ist jõustunud määrus, kuni 60-aastase Meeselanikkonna [[Omakaitse|omakaitse]]teenistusse kutsumise kohta<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383116/329697/page/3 Meeselanikkonna omakaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 9], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 5; 1944-01-30</ref> ja Liiklusvahendite rekvireerimise määrus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383116/329697/page/5 Liiklusvahendite rekvireerimise määrus. Art. 10], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 5; 1944-01-30</ref> *[[17. veebruar]]il tegi kindralkomissar [[Karl-Siegmund Litzmann|Litzmann]] prof. [[Jüri Uluots]]ale ettepaneku asuda Eesti omavalitsuse juhi kohale, millest J. Uluots keeldus; *[[20. veebruar]]il tegi kindralkomissar Litzmann prof. [[Edgar Kant]]ile ettepaneku asuda Eesti omavalitsuse juhi kohale; *31. märtsil avaldati Ametlikus Teatajas Omavalitsuse Sisedirektori [[Oskar Angelus]]e [[Eesti Politseivalitsus]]e [[Omakaitse Peavalitsus]]e määruse muutmise määrus, Sisedirektori juurde 27. märtsist Omakaitse Peavalitsuse asutamisest<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383120/329675/page/4 Omakaitse Peavalitsuse määruse muutmise määrus. Art. 16-17], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 9; 1944-03-31</ref> *[[21. juuni]] avaldati Ametlikus Teatajas Eesti Omavalitsuse juhi Hjalmar Mäe [[Eesti Õhukaitseliit|Eesti õhukaitseliidu]] ellukutsumise määrus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383125/329698/page/7 Eesti õhukaitseliidu ellukutsumise määrus. Art. 32], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 14; 1944-06-2</ref> 11. juulil 1944 andis [[Väegrupp Nord|väegrupi „Nord”]] ülemjuhataja jalaväekindral [[Johannes Frießner]] [[Adolf Hitler]]i volitusel korralduse, millega [[täidesaatev võim]] Eestis, Lätis ja Leedus anti alates 12. juuli keskööst armeede ülemjuhatajatele, sealhulgas Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] ülemjuhatajale ning Põhja-Eestis, Viru-, Järva- ja Harju maakondades ning Tartu maakonna põhjaosas [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi „Narwa”]] ülemjuhatajale. [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] kindralkomissar [[Karl-Siegmund Litzmann]] allutati otse väegrupi „Nord” ülemjuhatajale. Eesti Omavalitsus [[Hjalmar Mäe]] juhtimisel jäi kindralkomissari alluvusse, kuid Eesti Omavalitsuse asutused allusid vastavalt asukohale ka 18. armee ja armeegrupi „Narwa” ülemjuhatajatele. *18. juulil avaldati Ametlikus Teatajas Eesti Omavalitsuse juhi [[Hjalmar Mäe]] [[Eesti Politseivalitsus]]e ja Eesti välispolitsei organisatsiooni määrus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383126/329684/page/2 Eesti välispolitsei organisatsiooni määrus], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 15; 1944-07-18</ref> *[[3. august]]il avaldati Ametlikus Teatajas Eesti Omavalitsuse juhi H. Mäe 2. augustil jõustunud määrus 1926. a. sündinud noormeeste mobiliseerimise kohta<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383128/329709/page/2 1926. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 43], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 17; 1944-08-03</ref> ja Kaitseteenistusest kõrvalehoidjate abistajate karistamise määrus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383128/329709/page/6 Kaitseteenistusest kõrvalehoidjate abistajate karistamise määrus. Art. 45], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 17; 1944-08-03</ref>; *[[8. august]]il avaldati Ametlikus Teatajas Eesti Omavalitsuse juhi Hjalmar Mäe 3. augustil jõustunud määrus 1927. aastakäigu [[Lennuväe abiteenistus|lennuväe abiteenistus]]se kutsumise kohta<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383129/329647/page/2 Kaitseteenistusest kõrvalehoidjate abistajate karistamise määrus. Art. 47], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 18; 1944-08-08</ref>; *[[18. august]]il avaldati Ametlikus Teatajas Eesti Omavalitsuse juhi H. Mäe 15. augustil jõustunud Väejooksikutelt, ülevaatusest või kaitseteenistusse kutsumisest kõrvale - hoidjatelt ning nende abistajatelt varanduse konfiskeerimise määrus<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383130/329699/page/2 Väejooksikutelt, ülevaatusest või kaitseteenistusse kutsumisest kõrvale - hoidjatelt ning nende abistajatelt varanduse konfiskeerimise määrus. Art. 48], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 19; 1944-08-18</ref> :16. septembril andis [[Adolf Hitler]] loa taganemiseks Mandri-Eestist. 17. septembril lõpetasid tegevuse Eestimaa kindralkomissari ametkond ja Eesti Omavalitsus ning kogu võim läks sõjaväelastele. == Koosseis ja struktuur== [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann]] nimetas ametisse EOV Juhi ja Eesti Omavalitsuse direktorid kinnitas ametisse kindralkomissar (S. Litzmann), Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul ja vabastas neid ametist ka Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul. Nendest Mäe, Angelus ja Vendt olid Saksamaa kodanikud. {| class="wikitable" |- ! Nimi !! Ametikoht !! pilt !! Ametiaeg!!Asukoht |- | [[Hjalmar Mäe]] || Eesti Omavalitsuse juht <br> haridus- ja kohtudirektor || || 15. september 1941 – 1944 || Tõnismägi 11, Tallinn |- | [[Oskar Angelus]] || sisedirektor || [[Pilt:Angelus, O.jpg|75px]] || 15. september 1941 – 1944|| [[Tõnismägi]] 9 /[[Pagari tänav]] 1, Tallinn |- | [[Oskar Öpik]] || kohtudirektor || || 28. jaanuar 1943 – 1944|| [[Pärnu maantee]] 7, Tallinn |- | [[Alfred Vendt]]|| majandus- ja transpordidirektor || || 15. september 1941 – 1944|| [[Kiriku tänav]] 6, Tallinn |- | [[Hans Saar]] || põllutöödirektor || || 15. september 1941 – 1944|| [[Pikk tänav]] 40, Tallinn |- | [[Otto Leesment]] || sotsiaaldirektor || || 15. september 1941 – 1944|| [[Olevimägi]] 14, Tallinn |- | [[Arnold Radik]]|| tehnikadirektor || || 1. juuni 1942 – 1944|| |- | [[Aksel Mei]] || arvekontrolli juhataja || || || |- | [[Johannes Soodla]] || [[Relva-SS]]-i [[Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur]]i kindralinspektor || || || |} === Omavalitsuse haldusasutused === *[[Eesti Omavalitsuse Sekretariaat]]. Sekretariaat oli esialgu Haridusdirektooriumi struktuuriüksus, [[Voldemar Tartu]] juhitav asutus korraldas EOV Juhi suhtlemist teiste, nii saksa kui eesti asutustega, korraldas EOV koosolekute asjaajamist, koostas EOV Juhi eelarvekavasid, pidas EOV teenistujate toimikuid, arhiivi jms. *Arvekontroll. Arvekontroll eelkäijaks oli 1.06.1942 iseseisvunud Sisedirektooriumi Kontrollvalitsus ja peakontrolör [[Aksel Mei]] juhitud asutus täitis enam-vähem eelneneud eesti Vabariigi [[Riigikontroll]]i ülesandeid. *[[Rahvakasvatuse Peavalitsus]]. Rahvakasvatuse Peavalitsus eraldati 1. detsembril 1942 Haridusdirektooriumi koosseisust, Peavalitsust juhtis [[Boris Meret]] ja see tegeles peamiselt poliitilise kasvatustöö, [[propagandaga]], [[tsensuur]]i, spordi korraldamisega jms. *[[Eesti Hindadeasutus]]. Eesti Hindadeasutus loodi 15. juunil 1942 [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] kindralkomissari [[Karl Siegmund Litzmann]]i poolt, seda juhtis hindadedirektorina endine põllutöödirektor [[Hans Saar]]. Asutus tegeles varade, kaupade ja teenuste hindade järelevalvega. *[[Noorte Peastaap]]. Noorte Peastaap oli Haridusdirektooriumi noorsoo osakonna järeltulija ning tegeles noorsooküsimustega. *[[Metsade Keskvalitsus]] ([[Riigimetsade Valitsus]]) Keskvalitsuse ülesandeks oli kõigi riigimetsade valitsemine ja majandamine, kogukonna- ja erametsade järelevalve, metsanduse ja jahinduse edendamine, puidutöötlemine ja turustamine ning looduskaitse korraldamine. Eraldati Majandus- ja Rahandusdirektooriumist 28. detsembril 1942. aastal. *[[Põllumajanduse Keskvalitsus]].Majandus- ja Rahandusdirektooriumi koosseisust eraldati 1. jaanuaril 1943 Põllumajanduse Peavalitsus ning Turukorraldusvalitsus ja moodustati neist EOV Juhile alluv Põllumajanduse Keskvalitsus. Põllumajanduse Keskvalitsus (1943–1944) allutati vahetult Eesti Omavalitsuse juhile [[Hjalmar Mäe]]le, 15. juulist 1943 aga Eesti kindralkomissar [[Karl-Siegmund Litzmann]]ile. ====EOV Sisedirektoorium ==== {{vaata|Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium}} ====EOV Haridusdirektoorium ==== {{Asutus | Nimi = [[Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium]]<br> saksa keeles ''Das Direktorium für Bildungswesen'' | Embleem = | Embleemiallkiri = | Pilt = | Pildiallkiri = | lühend = | moodustatud = 1941 | likvideeritud = 1944 | tüüp = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Tõnismägi]] 11, Tallinn | piirkond = Eesti (v a [[Narva]] linn ja 4 valda) | juhtkond = haridusdirektor [[Hjalmar Mäe]]<br>haridusdirektori abi [[Aleksander Massakas]]<br>haridusdirektori abi [[Egon Leonhard Pallon]] | kõrgemalseisev_asutus = [[Eesti kindralkomissariaat]] | alluv_asutus = | töötajad = | eelarve = | veebileht = }} [[Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium]] moodustati 1. juunist 1942, kui Haridus- ja Kohtudirektoorium jagati kaheks iseseisvaks asutuseks. Asukoht [[Tõnismägi]] 11, Tallinn *Rahvakasvatuse Peavalitsus, juhataja [[Boris Meret]] (eraldati 1. detsembril 1942 Haridusdirektooriumi koosseisust ja allutati EOV Juhile) **Teaduse ja kunsti osakond, juhataja [[Herbert Rebassoo]] **Rahvateaduse ja kirjastuse osakond, juhataja [[Juhan Libe]] **Spordiamet, juhataja [[Jüri Lossmann]] **Propaganda- ja informatsiooniosakond, juhataja [[August Klassmann]] *Kirjastus Eesti Kirjastus *Ajaleht [[Uus Aeg (ajaleht)]] *Ajaleht [[Vaba Maa (ajaleht)]] *[[Eesti Ringhääling]], ''Landessender Reval'' ====EOV Kohtudirektoorium ==== {{Asutus | Nimi = [[Eesti Omavalitsuse Kohtudirektoorium]]<br> saksa keeles ''Das Direktorium für das Gerichtswesen'' | Embleem = | Embleemiallkiri = | Pilt = | Pildiallkiri = | lühend = | moodustatud = 1941 | likvideeritud = 1944 | tüüp = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = | piirkond = | juhtkond = | kõrgemalseisev_asutus = [[Eesti kindralkomissariaat]] | alluv_asutus = | töötajad = | eelarve = | veebileht = }} *[[Eesti Omavalitsuse Kohtudirektoorium]] (saksa keeles ''Das Direktorium für das Gerichtswesen''). Kohtudirektooriumile allus taastatud ja kohandatud endine [[Eesti kohtusüsteem|kohtusüsteem]] – kriminaalkohtud, [[Ringkonnakohus|ringkonnakohtud]], [[kohtupalat]], v.a [[Riigikohus]]. Eesti kohtud arutasid vaid kriminaal- ja tsiviilasju, neis toimus töö peamiselt EV seaduste alusel<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1942/03/06/8 Eesti kohtud alustavad tegevust], Sakala (1878-1940), Number 37, 6 March 1942</ref> **[[Tallinna Ringkonnakohus]], [[Rakvere Ringkonnakohus]], [[Tartu Ringkonnakohus]], [[Viljandi Ringkonnakohus]] **kriminaalkohtud: [[Tallinna kriminaalkohus]], [[Tartu kriminaalkohus]], [[Narva kriminaalkohus]], [[Pärnu kriminaalkohus]], [[Kuressaare kriminaalkohus]]. Tallinna kriminaalkohtu ringkonda kuulusid Tallinna linn, [[Harju maakond|Harju]], [[Lääne maakond|Lääne]] ja [[Järva maakond|Järva maakonnad]] koos maakonnas olevate linnadega, Tartu kriminaalkohtu ringkonda kuulusid Tartu linn, [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Võru maakond|Võru]] ja [[Petseri maakond|Petseri maakonnad]] koos maakonnas olevate linnadega; Narva kriminaalkohtu ringkonda kuulusid Narva linn ja [[Viru maakond]] ühes maakonnas olevate linnadega; Pärnu kriminaalkohtu ringkonda kuulsid Pärnu linn, [[Pärnu maakond|Pärnu]] ja [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnad]] ühes maakonnas olevate linnadega; Kuressaare kriminaalkohtu ringkonda kuulus [[Saare maakond]] ühes Kuressaare Unnaga. Kriminaalkohtud tegutsesid üheisikuliste kohtutena. Kriminaalkohtud tegutsesid üheisikuliste kohtutena. Kriminaalkohtutele allusid [[Süütegu|süüteoasjad]], mis kuni 21. juunini 1940 Eesti maa-alal allusid Eesti [[Kriminaalkohtupidamise seadustik]]u järgi [[Jaoskonnakohus|jaoskonnakohtutele]] ja [[ringkonnakohus|ringkonnakohtutele]], kuivõrd need süüteoasjad sõjaväevõimu poolt ei ole eraldatud kriminaalkohtute alluvusest. Kohtuasjade toimetamisel kriminaalkohtud käsitlesid Eesti Kriminaalseadustiku ja Eesti Kriminaalkohtupidamise seadustiku eeskirju, mis kehtisid Eestis kuni 21. juunini 1940<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383024/329676/page/7 Eestis kriminaalkohtute sisseseadmise määrus], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 1; 1941-09-27</ref> . :1. juunist 1942 jagati Haridus- ja Kohtudirektoorium kaheks iseseisvaks asutuseks ====EOV Majandus- ja Transpordidirektoorium==== [[Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Transpordidirektoorium]] (saksa keeles ''Direktorium für Wirtschaft und Transportwesen'') loodi 1941. aasta septembris ja reorganiseeriti 1. juunist 1942 Majandus- ja Rahandusdirektooriumiks. * juhatus, * Administratiivosakond, * Finantsvalitsus, juhataja [[Artur Keller]] (1. september 1941 –) **Finantsvalitsuse maksude osakond, juhataja [[Härm Reelaid]] (9. september 1941 –) **Finantsvalitsuse eelarve osakond, juhataja [[Paul Raudsepp]] (4. september 1941 –) *Tööstusvalitsus, juhataja [[Arnold Radik]] (1. september 1941 –) **Tööstusosakond, juhataja [[Rudolf Ise]] * Kaubandusvalitsus, **Hindade osakond, juhataja [[Teodor Endre]] (ka kaubandusvalitsuse asejuhataja) * Pangandus- ja kindlustusvalitsus *Transpordi ja Liikluse Valitsus * [[Veeteede amet]], * Eesti Statistikavalitsus, * Omavalitsuse keskarvepidamise osakond, * Sõjakahjude Hindamise Peaamet<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383028/329617/page/3 Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 5; 1941], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 5 1941-11-22</ref> * Majanduslike uurimiste büroo, :1942. aasta maist, turukorralduse ja varustuse osakond<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-66 Majandus- ja Rahandusdirektoorium 1941-1944], Eesti Riigiarhiiv, ERA.R-66.</ref> ====EOV Majandus- ja Rahandusdirektoorium==== [[Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Rahandusdirektoorium]] (saksa keeles ''Das Direktorium für Wirtschaft und Finanzen'') moodustati 1. juunist 1942 reorganiseeritud Majandus- ja Transpordidirektooriumist. MRDga liideti Põllutöödirektoorium ja Sotsiaaldirektooriumi tööosakond. Veeteede, vesiehituse ja tehnilise järelevalve korraldamine anti loodud Tehnikadirektooriumi pädevusse. MR direktooriumis loodi 9 osakonda, valitsust ja ametit. Majandus- ja Rahandusdirektoorium lõpetas tegevuse 1944. aasta septembris. *Üldfinants- ja Krediidinduse Peaamet *Tehnika Peaamet *Majanduse Peavalitsus (1. jaanuaril 1943 liideti kaubanduse, tööstuse, varustuse, transpordi ja tööjõukorralduse valdkonnad majanduse peavalitsusse) **Majanduse Peavalitsuse mäeosakond *Kaubandusvalitsus (1. jaanuaril 1943 liideti kaubanduse valdkond majanduse peavalitsusse) *Metsade Peavalitsus *Maksude Valitsus *Ehitus-Teede Valitsus *Ehitusvalitsus *Veeteede ja Sadamate Valitsus *[[Eesti raudteetransport#Raudtee Eesti NSV-s|Eesti Raudteede Valitsus]] *Eesti Posti-Telegraafi-Telefonitalitus *Kodumajandusamet *Tehnilise Järelevalve Valitsus *Tööosakond *Metsade valitsus (1941–1942), 1. jaanuaril 1943 eraldati MR direktooriumi koosseisust ja moodustati iseseisev Metsade Keskvalitsus. *Põllumajanduse Peavalitsus (1941–1942), 1. jaanuaril 1943 eraldati MR direktooriumi koosseisust Põllumajanduse Peavalitsus ning Turukorraldusvalitsus ja moodustati neist EOV Juhile, [[Hjalmar Mäe]]le alluv Põllumajanduse Keskvalitsus. *[[Eesti Statistika Valitsus]] *Mäeosakond, juhataja august 1941 – september 1944 [[Oskar Vuht]]<ref>Toimetas ja kujundas [[Enno Reinsalu]], [https://www.ttu.ee/public/g/Geoloogia_instituut/Maeinstituut-75.pdf Mäeinstituut 75], [[Tallinna Tehnikaülikool]], Oktoober 2013, lk 69</ref> *Arvekontroll ====EOV Tehnikadirektoorium==== Eesti Omavalitsuse Tehnikadirektoorium (saksa keeles ''Das Direktorium für Technik'') moodustati 1. juunist 1942 senise Põllutöödirektooriumi ning Majandus- ja Transpordidirektooriumi veeteede, vesiehituse ja tehnilise järelevalve aladest ning [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektoorium]]i Ehitusvalitsusest. ====EOV Põllutöödirektoorium ==== *[[Eesti Omavalitsuse Põllutöödirektoorium]] (1941–1942), asedirektor [[Ferdinand-Osvald Sööt]] (22. september 1941 –) Põllutöödirektoorium ning Majandus- ja Transpordidirektoorium liideti 1. juunist 1942 Majandus- ja Rahandusdirektooriumiks ja MRDga liideti Põllutöödirektoorium ja Sotsiaaldirektooriumi tööosakond. {{Asutus | Nimi = [[Eesti Rahva Ühisabi]] | Embleem = | Embleemiallkiri = | Pilt = | Pildiallkiri = | lühend = | moodustatud = 11. september 1941 | likvideeritud = 1944 | tüüp = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = | piirkond = Eesti (v a [[Narva]] linn ja 4 valda) | juhtkond = President [[Hjalmar Mäe]], abipresident [[Hans Leesment]] (1941–1942)<br>direktor [[Otto Leesment]] <br>(1. juuni 1942–1944) | kõrgemalseisev_asutus = [[Eesti kindralkomissariaat]] | alluv_asutus = | töötajad = | eelarve = | veebileht = }} ====EOV Sotsiaaldirektoorium (1941–1942) ==== *[[Eesti Omavalitsuse Sotsiaaldirektoorium]], asedirektor [[Heinrich Sepp]] (22. september 1941 –) **Tallinna Piirkonnakomissari Tööamet **Pärnu Piirkonnakomissari Tööamet (Põltsamaa, Vändra, Viljandi osakond jne) **Tartu Piirkonnakomissari Tööamet (Valga osakond jne) **[[Eesti Rahva Ühisabi]], ***ERÜ Tartu Ringkonnaamet, Tartumaa Ringkonnaamet, Läänemaa Ringkond, Viljandi Ringkonnaamet jne ***[[ZEV|Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Osakond]] ** *Tehnikadirektoorium **Tehnikadirektooriumi kultuurtehnika osakond **Tehnikadirektooriumi jõumajanduse osakond *[[Konsistoorium]] : 1. juunist 1942 liideti Sisedirektoorium ja Sotsiaaldirektoorium, jätkates tegevust [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektoorium]]ina. ===Maavanemad ja linnapead=== Koos Eesti Omavalitsuse koosseisu määramisega määrati ka sama käskkirjaga maavanemad ja linnapead<ref name="amtlicher" />. Eesti Omavalitsuse haldusjaotus vastas [[Eesti haldusjaotus]]eleː <table><tr valign=top><td> ;Maavalitsused * [[Paul Männik]] – [[Harjumaa]] [[Harju Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[Herman Lipp]] – [[Järvamaa]] [[Järva Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[Artur Tomiste]] – [[Läänemaa]] [[Lääne Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[Richard Koolmann]] – [[Petserimaa]] [[Petseri Maavalitsus|Maavalitsus]], alates 1. juulist 1944 [[Läänemaa]] * [[Jüri Looväli]] – [[Pärnumaa]] [[Pärnu Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[Aleksander Koov]] – [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] [[Saare Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[August Eslas]] – [[Tartumaa]] [[Tartu Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[Värdi Vellner]] – [[Valgamaa]] [[Valga Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[Mihkel Hansen]] – [[Viljandimaa]] [[Viljandi Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[Karl-Eduard Erenurm]] – [[Virumaa]] [[Viru Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[Jüri Sassian]] – [[Võrumaa]] [[Võru Maavalitsus|Maavalitsus]] * [[Paul Mutt]] – [[Läänemaa]] [[Lääne Maavalitsus|Maavalitsus]] (15. jaanuar – 1. juuli 1944) * [[Henno Keerdoja]] – [[Petserimaa]] [[Petseri Maavalitsus|Maavalitsus]] (alates 1. juulist 1944<ref>"Petserimaal uus maavanem". Eesti Sõna nr 160, 13. juuli 1944, lk 3</ref>) <td> ;Linnavalitsused * [[Artur Terras]] – [[Tallinna linnapea|Tallinn]] * [[Voldemar Onton]] – [[Tartu linnapea|Tartu]] (asetäitja) * [[Artur Peetre]] – [[Pärnu linnapea|Pärnu]] * [[Leonhard Vahter]] – [[Narva linnapea|Narva]] * [[Oskar Kalmisto]] – [[Rakvere linnapea|Rakvere]] * [[Albert Vilms]] – [[Viljandi linnapea|Viljandi]] * [[Valter Männik]] – [[Valga linnapea|Valga]] </table> ===Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur=== {{Asutus | Nimi = [[Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur]] | Embleem = | Embleemiallkiri = | Pilt = Estonian parliament building.jpg | Pildiallkiri = [[Toompea loss]] | lühend = | moodustatud = 1944 | likvideeritud = 1944 | tüüp = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Toompea loss]], Lossi plats 1a | piirkond = | juhtkond = Relva-SS-i eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektor [[SS-Brigadeführer]] [[Johannes Soodla]] | kõrgemalseisev_asutus = | alluv_asutus = | töötajad = | eelarve = | veebileht = }} 1944. aastal moodustati ka eestlastest moodustatud sõjaväeüksuste ([[Relva-SS]]i [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegion]], [[kaitsepataljonid]]e ja [[Piirikaitserügement]]ide) tagalategevuse koordineerimiseks [[Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur]] (''Generalinspektion''). Kindralinspektuur moodustas ka Eesti Vabariigi aegse riigikaitse[[kontseptsioon]]i (Vaata [[Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)]]) alusel sõjaväeringkonnad. *Kindralinspektuur juht, "Relva-SS-i eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektor" [[SS-Brigadeführer]] [[Johannes Soodla]] **[[Staabiülem]] [[Alfred Luts]] :Kindralinspektuuris teenisid: *[[Anton Saluste]]<ref>[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1003 TLÜAR väliseesti isikud Saluste, Anton]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, osakonnaülem *[[Ernst Tiivel]]<ref>[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=854 TLÜAR väliseesti isikud Tiivel, Ernst]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, tehnikaosakonna ülem *''Ostubaf'' [[Hermann Stockeby]], personaliosakonna ülem *Kindralinspektuuri [[komandant]] kapten [[Karl-Johannes Väärt]] *''Stubaf'' [[Karl Kukk]] 23/03/1896 *''Stubaf'' [[Juhan Madise]] *''Hstuf'' [[Otto Mius]] 08/07/1901 *''Hstuf'' [[Johan Holberg]] *''Hstuf'' [[August Jaakson]] 10/11/1904 *''Hstuf'' [[Kristjan Parres]] 23/03/1904 *''Ostuf'' [[Alo Kaermaa]] 13/10/1905 *''Ostuf'' [[Peeter Luksi]] 26/03/1908 *''Ustuf'' [[Artur Tammaru]] 03/10/1909 *''Ustuf'' [[Juhan Hansen]] 26/09/1919 *''Ustuf'' [[Aadu Kallas]] 19/12/1909 *''Ustuf'' [[Ilmar Kallaste]] 20/11/1905 *''Ustuf'' [[Ottomar Kess]] 16/04/1913 *''Ustuf'' Edgar Lueues 12/10/1903 *''Ustuf'' [[Viktor Räni]] 19/02/1914 *''Ustuf'' [[Haary Randma]] 16/11/1913 ==Vaata ka== * [[Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele]] * [[Eesti kindralkomissariaat]] * [[Ida-alade Riigikomissariaat]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Aigi Rahi-Tamm]], [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/27779/Eesti_halduse_ja_instituts_ajalugu.pdf E-kursuse "Eesti halduse ja institutsioonide ajalugu (FLAJ.02.062)" materjalid. Saksa okupatsioon 1941 - 1944], Aigi Rahi-Tamm (Tartu Ülikool), 2012, lk 76-88 [[Kategooria:Eesti Omavalitsus| ]] [[Kategooria:Eesti valitsused| ]] [[Kategooria:1941. aasta Eestis]] [[Kategooria:1944. aasta Eestis]] shqr07lit185rb28xssg6mhv7fnjdl3 0 93445 7162269 7111407 2026-05-27T18:33:55Z Andres 5 /* A */ 7162269 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[ämblikulaadsed|ämblikulaadsete]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *''[[Abacoproeces saltuum]]'', sgk [[kangurlased]] *''[[Araneus angulatus]]'', sgk [[võrkurlased]] ==B== *''[[Buthidae]]'', sugukond ==D== *''[[Diaea]]'', perekond, sgk [[krabiämbliklased]] *''[[Diaea dorsata]]'', sgk [[krabiämbliklased]] ==E== *[[ebaskorpionilised]] (''Pseudoscorpiones''), selts *''[[Eriophyoidea]]'' ehk ''Tetrapodili'', ülemsugukond ==H== *[[harilik majaämblik]] (''Tegenaria domestica''), sgk [[lehterämbliklased]] *[[herilasämblik]] (''Argiope bruennichi''), liik *[[hiidämbliklased]] (''Pisauridae''), sugukond *[[huntämbliklased]] (''Lycosidae''), sugukond *[[hämmalised]] (''Solifugae''), selts *[[hüpikämbliklased]] (''Salticidae''), sugukond ==J== *[[jooksikämbliklased]] (''Philodromidae''), sugukond ==K== *[[kammämbliklased]] (''Zoridae''), sugukond *[[keldriämblik]] (''Metellina merianae'', ''Meta merianae''), sgk [[sireämbliklased]] *[[keraämbliklased]] (''Theridiidae''), sugukond *[[keskeuroopa majaämblik]] (''Tegenaria atrica''), sgk [[lehterämbliklased]] *[[koibikulised]] (''Opiliones''), selts *[[koopaämblik]] (''Meta menardi''), sgk [[sireämbliklased]] *[[krabiämbliklased]] (''Thomisidae''), sugukond ==L== *[[lehterämbliklased]] (''Agelenidae''), sugukond *[[linnutapiklased]] (''Theraphosidae''), sugukond ==M== *[[maolest]] (''Ophionyssus natricis''), sgk ''[[Macronyssidae]]'' *''[[Maratus]]'', perekond, sgk [[hüpikämbliklased]] *[[majaämblik]] (''Tegenaria''), sgk [[lehterämbliklased]] *[[marmorvõrkurlane]] (''Araneus marmoreus''), sgk [[võrkurlased]] *''[[Megabunus diadema]]'', sgk ''[[Phalangiidae]]'' *[[must lesk]] (''Latrodectus mactans''), sgk [[keraämbliklased]] ==N== *[[nugilestalised]] (''Parasitiformes''), selts ==O== *''[[Ocyale]]'', perekond, sgk [[huntämbliklased]] *''[[Ocyale ghost]]'', sgk [[huntämbliklased]] ==P== *[[pahklestad]] (''Eriophyidae''), sugukond *''[[Phalangium opilio]]'', sgk ''[[Phalangiidae]]'' *[[puugid]] (''Ixodida''), ülemsugukond ==R== *''[[Rhaucus]]'', perekond, sgk ''[[Cosmetidae]]'' ==S== *[[skorpionilised]] (''Scorpiones''), selts *''[[Steatoda]]'', perekond, sgk [[keraämbliklased]] *[[süüdiklest]] (''Sarcoptes scabiei''), sgk ''[[Sarcoptidae]]'' ==T== *''[[Tegenaria]]'', perekond, sgk [[lehterämbliklased]] *''[[Theridion]]'', perekond, sgk [[keraämbliklased]] ==V== *[[vagellest]] (''Demodex''), perekond, sgk [[vagellestlased]] *[[varroalest]] (''Varroa destructor''), sgk ''[[Varroidae]]'' *[[vesilestad]] (''Hydracarina'') *[[vesiämblik]] (''Argyroneta aquatica''), sgk ''[[Cybaeidae]] '' *[[viburämblikulised]] (''Amblypygi''), selts *[[võrkurlased]] (''Araneidae''), sugukond ==Ä== *[[ämblikulised]] (''Araneae''), selts [[Kategooria:Ämblikulaadsed| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 5kyacsy8xev77al2qggr0t1x9bixc1o 0 99726 7162520 6399432 2026-05-28T07:25:39Z Metsavend 738 7162520 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Buckinghamshire | nimi1_keel = | nimi1 = | hääldus = b´akiŋəmš`iə(r) | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Aylesbury]] | asendikaardi_pilt = Buckinghamshire UK locator map 2010.svg }} '''Buckinghamshire''' on [[tseremoniaalkrahvkond|tseremoniaal]]- ja [[mittelinnkrahvkond]] Inglismaal [[London]]ist loodes. == Haldusjaotus == Buckinghamshire jaguneb kaheks [[tervikomavalitsus (Inglismaa)|tervikomavalitsuseks]]: # [[Buckinghamshire'i ringkond|Buckinghamshire]] # [[City of Milton Keynes]] Buckinghamshire'i tervikomavalitsus moodustati 2020. aastal neljast senisest mittelinnaringkonnast: [[Aylesbury Vale]], [[Chilterni ringkond|Chiltern]], [[South Bucks]] ja [[Wycombe'i ringkond|Wycombe]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.buckinghamshire.gov.uk/ Krahvkonna koduleht] {{koord|tüüp=haldus2}} [[Kategooria:Inglismaa krahvkonnad]] [[Kategooria:Buckinghamshire| ]] 68idkby6acm0fbuzfg3h0q4k06gucxr 0 100504 7162388 7018113 2026-05-27T22:54:06Z Ollin Masa 227337 7162388 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Princess Patricia.jpg|pisi|Patricia Ramsay (1908)]] '''Victoria Patricia Helena Elizabeth''' ([[17. märts]] [[1886]], [[Buckinghami palee]], [[London]] – [[12. jaanuar]] [[1974]], [[Windlesham]], [[Surrey]]) oli Briti kuningliku perekonna liige, Connaughti hertsogi Arthuri tütar ja [[Victoria (Suurbritannia)|kuninganna Victoria]] lapselaps. Ta oli esimene Briti kuningakoja liige, kes formaalselt loobus tiitlitest "Suurbritannia ja Iirimaa printsess" ja "Tema Kuninglik Kõrgus". ==Vanemad, õed-vennad ja ristimine== Pereringis Patsyks kutsutud printsess oli [[Prints Arthur, Connaughti hertsog|prints Arthur]]i ja [[Luise Margarete (Preisi printsess)|Preisi printsessi Luise Margarete]] tütar. Tal oli vanem vend, [[Prints Arthur, Connaughti ja Strathearni hertsog|prints Arthur]], ja vanem õde, [[Margaret (Connaughti printsess)|printsess Margaret]]. Patricia ristiti [[1. mai]]l [[1866]] Bagshot Parkis. Tema ristivanemad olid [[Victoria (Suurbritannia)|kuninganna Victoria]], [[Suurbritannia printsess Helena|printsess Helena]], Tema Hiilgus Oldenburgi suurhertsoginna, [[Wilhelm II|Saksa prints Wilhelm]], [[Ernst II (Saksi-Goburgi-Gotha hertsog)|Ernst II]] ja [[Albrecht (Preisi prints)|Preisi prints Albrecht]]. Victoria pandi talle nimeks isapoolse vanaema järgi, Patricia [[püha Patrick]]u auks ja Helena ta isaõe, [[Suurbritannia printsess Helena|printsess Helena]] järgi. ==Kanada== Lapsepõlves reisis Patricia perega palju. Ta elas kaks aastat [[India]]s, kuhu ta isa oli koos armeega saadetud. [[1911]]. aastal määrati hertsog [[Kanada]] kindralkuberneriks ja Patricia läks koos vanematega Kanadasse, kus sai väga populaarseks. Patricia nimetati [[22. veebruar]]il [[1918]] Printsess Patricia Kanada Kergjalaväe aukoloneliks ja kandis seda aunimetust surmani. Patricia kujundas omanimelise rügemendi tunnusmärgi ja värvid. [[1974]]. aastal võttis tema koha üle ta nõbu ja ristitütar Patricia. ==Abielu== Patricia abielu oli väga aktuaalne teema. Loodeti, et ta naitub mõne printsiga, näiteks [[Portugal]]i ja [[Hispaania]] kroonprintsi või Vene suurhertsogiga.{{lisa viide}} [[27. veebruar]]il [[1919]] abiellus Patricia hoopis mereväekomandöri Alexander Ramsayga. Laulatus toimus [[Westminster Abbey]]s. Pulmapäeval loobus Patricia vabatahtlikult kuninglikest tiitlitest ja temast sai leedi Patricia Ramsay. ==Küpsed aastad== Hoolimata kuninglikest tiitlitest loobumisest, jäi Patricia kuningliku perekonna liikmeks ja püsis [[troonipärimisjärjekord|troonipärimisjärjekorras]]. Ta võttis osa kõigist kuninglikest sündmustest, sealhulgas pulmadest, matustest ning ka [[George VI]] ja [[Elizabeth II]] kroonimisest. Patricia oli andekas kunstnik, kes eelistas maalida [[akvarell]]idega. Paljud ta piltidest on inspireeritud rännakutest troopilistes maades. Kuna ta oli õppinud kunstnik A. S. Hatricku käe all, kes oli tundnud [[Vincent van Gogh]]i ja [[Paul Gauguin]]i, kajastusid nende mõjutused ka Patricia teostes. ==Surm== Patricia suri [[Windlesham]]is [[Surrey]]s enne oma 88. sünnipäeva ja poolteist aastat enne abikaasat. Abikaasad on maetud [[Frogmore]]'i kuninglikule kalmistule. {{JÄRJESTA:Ramsay, Patricia}} [[Kategooria:Briti kuninglik perekond]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1974]] phjflblfivrm6jt7hvk62nhamhng5tm 0 106984 7162485 7136874 2026-05-28T06:37:49Z ~2026-31687-90 230462 7162485 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Kirjanik Ketlin Priilinn.jpg|pisi|Ketlin Priilinn Foto:Fotopesa (2024)]] '''Ketlin Priilinn''' (sündinud [[31. märts]]il [[1982]] [[Viljandi]]s<ref>[https://kirjandusraal2013.weebly.com/elukaumlik1.html Kirjandusraal 2013 (vaadatud 01.02.2019)]</ref>) on eesti kirjanik, tõlkija, kirjastaja ja raamatukogutöötaja. == Haridus ja töö== Ketlin Priilinn sai 2023. aastal magistrikraadi Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse erialal.<ref>{{Viide |pealkiri=Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi magistriõppe lõpuaktus – 13.06.2023 kell 12 |url=https://www.youtube.com/watch?v=OR_BwjNYG_w |keel=et-EE |vaadatud=2023-09-29}}</ref> Alates 2023. aasta septembrist on ta ka Eesti Kirjanike Liidu liige.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-04 |pealkiri=Eesti Kirjanike Liit » Liikmed |url=https://www.ekl.ee/meist/liikmed/ |vaadatud=2023-09-29 |keel=et}}</ref> Ketlin Priilinn on teinud kaastööd ajalehtedele [[Äripäev]], [[Maaleht]] ja [[Postimees]] ning ajakirjadele [[Tiiu (ajakiri)|Tiiu]], Lemmik, [[Director]], Interjöör ja TM Kodu ja Ehitus. Töötab [[Pääsküla raamatukogu]]s raamatukoguhoidjana<ref>[https://keskraamatukogu.ee/raamatukogu/paaskula-raamatukogu/ Pääsküla raamatukogu]</ref> ning on Päikeseloom Kirjastuse tegevjuht ja juhatuse liige. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-01 |pealkiri=Päikeseloom alustab tegevust! |url=https://www.paikeseloom.ee/blogi/paikeseloom-alustab-tegevust |vaadatud=2024-08-28 |väljaanne=Päikeseloom Kirjastus |keel=et}}</ref>Elab Keila linnas.{{lisa viide}} Priilinna sulest on ilmunud raamatuid nii lastele, noortele kui ka täiskasvanud lugejatele ning ta on tõlkinud neli teost inglise keelest eesti keelde. == Avaldatud teosed == * "Koeralaps Berta seiklused" ([[Tänapäev]], 2005) * "Lugusid koertest" ([[Kentaur (kirjastus)|Kentaur]], 2005) * "Peaaegu Tuhkatriinu" (Kentaur, 2007) * "Maarjamäe kägu" (Tänapäev, 2007) * "Anna ja tema merisiga Julius" (Tänapäev, 2007) * "Hõbeingel" (Tänapäev, 2007) * "Tüdruk nimega Maricruz" (Kentaur, 2007) * "Vaim" (Tänapäev, 2008) * "Liiseli võti" (Tänapäev, 2008) * "Hirm pole tähtis" (Kentaur, 2008) * "Väike kuninganna" (Tänapäev, 2009) * "Bertrande" (Tänapäev, 2009) * "Mustlasplikad" (Tänapäev, 2009) * "Sefiirist loss" (Tänapäev, 2010) * "Ei iialgi ilma Murita" (Kentaur, 2010) * "Liblikasonaat" (Tänapäev, 2010) * "Evelini lood" (Tänapäev, 2011) * "Igavesti sõbrad" (Tänapäev, 2012) * "Armastusega fännidelt" (Tänapäev, 2012) * "Kameeleonmees" (Tänapäev, 2013) * "Miraculum" (Tänapäev, 2015) * "Roosi ja Liisu seiklused" (Tänapäev, 2015) * "Halloween" (Tänapäev, 2015) * "Enne kui on hilja" (Tänapäev, 2015 – Rebecca Lindebergi kriminaalsarja 1. raamat) * "Evelini uued lood" (Tänapäev, 2016) * "Kas keegi kuuleb mind?" (Tänapäev, 2017 – Rebecca Lindebergi kriminaalsarja 2. raamat) *"Kommionu" (Tänapäev, 2018 – Rebecca Lindebergi kriminaalsarja 3. raamat) *"Jenny Dahlgren" (Tänapäev, 2018 – Rebecca Lindebergi sarja 4. raamat) *"Lumehaldjas" (Tänapäev, 2020 – Rebecca Lindebergi sarja 5. raamat) *"Evelini elu" (Tänapäev, 2020) *"Emily raamatuklubi" (Tänapäev, 2021 – "Sõbrannade" sarja 1. raamat) *"Stockholmi sündroom" (Hea Lugu, 2021 – sari "Suvitusromaan") *"Ta ei teinud seda" (Tänapäev, 2021) *"Väike raamatupoodnik Alice" (Hea Lugu, 2022) *"Kerstini ketsid" (Tänapäev, 2022 – "Sõbrannade" sarja 2. raamat) *"Rosete kirjutab romaani" (Hea Lugu, 2023 – sari "Suvitusromaan") *"Lugu kadunud raamatust" (Tänapäev, 2023 – sari "Raamatukogu detektiivid") *"Milla mõtisklused" (Tänapäev, 2024 - "Sõbrannade" sarja 3. raamat) *"Lugemislaager" (Hea Lugu, 2024 - sari "Suvitusromaan") *"Liblikasonaat" (Päikeseloom Kirjastus, 2024 - 2010. aastal ilmunud romaani uue kujundusega trükk) *"Possu sünnipäev" (Päikeseloom Kirjastus, 2024 - sari "Õpin lugema") *"Lugu kadunud sõrmusest" (Tänapäev, 2024 – sari "Raamatukogu detektiivid") *"Possul on paha tuju" ([[Päikeseloom]], [[2024]] - sari "Õpin lugema") ISBN 9789916932704 *"Enne kui on hilja" (Päikeseloom Kirjastus, 2025 - 2015. aastal ilmunud kriminaalromaani uue kujundusega trükk) *"Minu õde Kelly" (Tänapäev, 2025, lastejutustus) *"Lugu kadunud kingitusest" (Tänapäev, 2025 – sari "Raamatukogu detektiivid") *"Võib-olla ühel päeval" (Päikeseloom Kirjastus, 2026) == Näidendid == * "Merisigade mäss" (esietendus 16.03.2025 Von Glehni Teatris) == Tunnustus == *2004 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]]e, ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Koeralaps Berta seiklused") * 2006 – Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] III koht ("Maarjamäe kägu") *2007 – [[Järje Hoidja]] ("Peaaegu Tuhkatriinu") * 2008 – 2. koht kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel ("Liiseli võti") * 2008 – Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse Tänapäev korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Väike kuninganna") * 2008 – Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud algupärase [[noorteromaani võistlus]]e äramärgitud töö ("Mustlasplikad") * 2009 – Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud algupärase noorteromaani võistluse II koht ("Sefiirist loss") * 2010 – ära märgitud kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel ("Liblikasonaat") * 2014 – Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud algupärase noorteromaani võistluse III koht ("Halloween") * 2022 – kirjastuse Hea Lugu ajalooliste romaanide võistlusel äramärgitud töö ("Väike raamatupoodnik Alice")<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kalvik |eesnimi=Vallo |pealkiri=Ajalooliste romaanide võistlus andis hea saagi! – Kirjastus Hea Lugu |url=https://www.healugu.ee/uncategorized/ajalooliste-romaanide-voistlus-andis-hea-saagi/ |vaadatud=2023-01-18 |keel=et}}</ref> == Tõlgitud raamatud == *[[Walter Mosley]] "Kuus Easy lugu" (Eesti Raamat, 2004) *[[Ruth Rendell]] "Aadam ja Eeva ja Näpista Mind" (Eesti Raamat, 2005) *[[Michael Cunningham]] "Kodu maailma lõpus" (Eesti Raamat, 2006) *[[Susan Kay]] "Fantoom" (Eesti Raamat, 2006) *Rebecca Serle "Itaalia suvi" (Rahva Raamat, 2026) ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Priilinn, Ketlin}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] eek9ccwedn77qc94ydhwfnymfd1jo31 7162489 7162485 2026-05-28T06:40:04Z ~2026-31687-90 230462 7162489 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Kirjanik Ketlin Priilinn.jpg|pisi|Ketlin Priilinn Foto:Fotopesa (2024)]] '''Ketlin Priilinn''' (sündinud [[31. märts]]il [[1982]] [[Viljandi]]s<ref>[https://kirjandusraal2013.weebly.com/elukaumlik1.html Kirjandusraal 2013 (vaadatud 01.02.2019)]</ref>) on eesti kirjanik, tõlkija, kirjastaja ja raamatukogutöötaja. == Haridus ja töö== Ketlin Priilinn sai 2023. aastal magistrikraadi Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse erialal.<ref>{{Viide |pealkiri=Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi magistriõppe lõpuaktus – 13.06.2023 kell 12 |url=https://www.youtube.com/watch?v=OR_BwjNYG_w |keel=et-EE |vaadatud=2023-09-29}}</ref> Alates 2023. aasta septembrist on ta ka Eesti Kirjanike Liidu liige.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-04 |pealkiri=Eesti Kirjanike Liit » Liikmed |url=https://www.ekl.ee/meist/liikmed/ |vaadatud=2023-09-29 |keel=et}}</ref> Ketlin Priilinn on teinud kaastööd ajalehtedele [[Äripäev]], [[Maaleht]] ja [[Postimees]] ning ajakirjadele [[Tiiu (ajakiri)|Tiiu]], Lemmik, [[Director]], Interjöör ja TM Kodu ja Ehitus. Töötab [[Pääsküla raamatukogu]]s raamatukoguhoidjana<ref>[https://keskraamatukogu.ee/raamatukogu/paaskula-raamatukogu/ Pääsküla raamatukogu]</ref> ning on Päikeseloom Kirjastuse tegevjuht ja juhatuse liige. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-01 |pealkiri=Päikeseloom alustab tegevust! |url=https://www.paikeseloom.ee/blogi/paikeseloom-alustab-tegevust |vaadatud=2024-08-28 |väljaanne=Päikeseloom Kirjastus |keel=et}}</ref>Elab Keila linnas.{{lisa viide}} Priilinna sulest on ilmunud raamatuid nii lastele, noortele kui ka täiskasvanud lugejatele ning ta on tõlkinud viis teost inglise keelest eesti keelde. == Avaldatud teosed == * "Koeralaps Berta seiklused" ([[Tänapäev]], 2005) * "Lugusid koertest" ([[Kentaur (kirjastus)|Kentaur]], 2005) * "Peaaegu Tuhkatriinu" (Kentaur, 2007) * "Maarjamäe kägu" (Tänapäev, 2007) * "Anna ja tema merisiga Julius" (Tänapäev, 2007) * "Hõbeingel" (Tänapäev, 2007) * "Tüdruk nimega Maricruz" (Kentaur, 2007) * "Vaim" (Tänapäev, 2008) * "Liiseli võti" (Tänapäev, 2008) * "Hirm pole tähtis" (Kentaur, 2008) * "Väike kuninganna" (Tänapäev, 2009) * "Bertrande" (Tänapäev, 2009) * "Mustlasplikad" (Tänapäev, 2009) * "Sefiirist loss" (Tänapäev, 2010) * "Ei iialgi ilma Murita" (Kentaur, 2010) * "Liblikasonaat" (Tänapäev, 2010) * "Evelini lood" (Tänapäev, 2011) * "Igavesti sõbrad" (Tänapäev, 2012) * "Armastusega fännidelt" (Tänapäev, 2012) * "Kameeleonmees" (Tänapäev, 2013) * "Miraculum" (Tänapäev, 2015) * "Roosi ja Liisu seiklused" (Tänapäev, 2015) * "Halloween" (Tänapäev, 2015) * "Enne kui on hilja" (Tänapäev, 2015 – Rebecca Lindebergi kriminaalsarja 1. raamat) * "Evelini uued lood" (Tänapäev, 2016) * "Kas keegi kuuleb mind?" (Tänapäev, 2017 – Rebecca Lindebergi kriminaalsarja 2. raamat) *"Kommionu" (Tänapäev, 2018 – Rebecca Lindebergi kriminaalsarja 3. raamat) *"Jenny Dahlgren" (Tänapäev, 2018 – Rebecca Lindebergi sarja 4. raamat) *"Lumehaldjas" (Tänapäev, 2020 – Rebecca Lindebergi sarja 5. raamat) *"Evelini elu" (Tänapäev, 2020) *"Emily raamatuklubi" (Tänapäev, 2021 – "Sõbrannade" sarja 1. raamat) *"Stockholmi sündroom" (Hea Lugu, 2021 – sari "Suvitusromaan") *"Ta ei teinud seda" (Tänapäev, 2021) *"Väike raamatupoodnik Alice" (Hea Lugu, 2022) *"Kerstini ketsid" (Tänapäev, 2022 – "Sõbrannade" sarja 2. raamat) *"Rosete kirjutab romaani" (Hea Lugu, 2023 – sari "Suvitusromaan") *"Lugu kadunud raamatust" (Tänapäev, 2023 – sari "Raamatukogu detektiivid") *"Milla mõtisklused" (Tänapäev, 2024 - "Sõbrannade" sarja 3. raamat) *"Lugemislaager" (Hea Lugu, 2024 - sari "Suvitusromaan") *"Liblikasonaat" (Päikeseloom Kirjastus, 2024 - 2010. aastal ilmunud romaani uue kujundusega trükk) *"Possu sünnipäev" (Päikeseloom Kirjastus, 2024 - sari "Õpin lugema") *"Lugu kadunud sõrmusest" (Tänapäev, 2024 – sari "Raamatukogu detektiivid") *"Possul on paha tuju" ([[Päikeseloom]], [[2024]] - sari "Õpin lugema") ISBN 9789916932704 *"Enne kui on hilja" (Päikeseloom Kirjastus, 2025 - 2015. aastal ilmunud kriminaalromaani uue kujundusega trükk) *"Minu õde Kelly" (Tänapäev, 2025, lastejutustus) *"Lugu kadunud kingitusest" (Tänapäev, 2025 – sari "Raamatukogu detektiivid") *"Võib-olla ühel päeval" (Päikeseloom Kirjastus, 2026) == Näidendid == * "Merisigade mäss" (esietendus 16.03.2025 Von Glehni Teatris) == Tunnustus == *2004 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]]e, ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Koeralaps Berta seiklused") * 2006 – Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] III koht ("Maarjamäe kägu") *2007 – [[Järje Hoidja]] ("Peaaegu Tuhkatriinu") * 2008 – 2. koht kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel ("Liiseli võti") * 2008 – Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse Tänapäev korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Väike kuninganna") * 2008 – Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud algupärase [[noorteromaani võistlus]]e äramärgitud töö ("Mustlasplikad") * 2009 – Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud algupärase noorteromaani võistluse II koht ("Sefiirist loss") * 2010 – ära märgitud kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel ("Liblikasonaat") * 2014 – Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud algupärase noorteromaani võistluse III koht ("Halloween") * 2022 – kirjastuse Hea Lugu ajalooliste romaanide võistlusel äramärgitud töö ("Väike raamatupoodnik Alice")<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kalvik |eesnimi=Vallo |pealkiri=Ajalooliste romaanide võistlus andis hea saagi! – Kirjastus Hea Lugu |url=https://www.healugu.ee/uncategorized/ajalooliste-romaanide-voistlus-andis-hea-saagi/ |vaadatud=2023-01-18 |keel=et}}</ref> == Tõlgitud raamatud == *[[Walter Mosley]] "Kuus Easy lugu" (Eesti Raamat, 2004) *[[Ruth Rendell]] "Aadam ja Eeva ja Näpista Mind" (Eesti Raamat, 2005) *[[Michael Cunningham]] "Kodu maailma lõpus" (Eesti Raamat, 2006) *[[Susan Kay]] "Fantoom" (Eesti Raamat, 2006) *Rebecca Serle "Itaalia suvi" (Rahva Raamat, 2026) ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Priilinn, Ketlin}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] i6rkefox907uqqbkc6xnhxk2bgfijdw 0 107344 7162380 7145858 2026-05-27T22:42:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162380 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Ujumise maailmarekordid''' on [[FINA|Rahvusvahelise Ujumisföderatsioon]]i (FINA) registreeritud maailma tipptulemused [[ujumine (spordiala)|ujumises]]. Ujumise maailmarekordid on kinnitanud rahvusvaheline ujumise juhtorgan FINA. Rekordid saab püstitada pika raja (50 meetrit) või lühiraja (25 meetrit) basseinides. FINA tunnistab järgmiste võistluste maailmarekordeid nii meeste kui naiste osas, välja arvatud segavõistlused, kus võistkonnad koosnevad suvalises järjekorras kahest mehest ja kahest naisest. * Vabaujumine: 50 m, 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m * Seliliujumine: 50 m, 100 m, 200 m * Rinnauliujumine: 50 m, 100 m, 200 m * Liblikujumine: 50 m, 100 m, 200 m * Kompleksujumine: 100 m (ainult lühirajal), 200 m, 400 m * Teateujumine: 4 × 50 m vabaujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m vabaujumine, 4 × 200 m vabaujumine, 4 × 50 m kompleksujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m kompleksujumine * Segateateujumine: 4 × 50 m segavabaujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m segavabaujumine (ainult pikk rada), 4 × 50 m segakompleksujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m segakompleksujumine (ainult pikk rada). ==Ajalugu== Pika raja (50 m bassein) rekordid on oluliselt vanemad kui lühikese raja (25 m bassein) rekordid ja neid peetakse üldiselt kahest prestiižikamaks. 50 m basseini rekordid pärinevad juba 1900. aastate alguses (hiljem lisandus liblikujumine, kui arenes välja rinnuliujumisest). Mis puutub 25 m basseini rekordeid, siis FINA alustas nende rekordite tunnustamisprotsessi märtsis 1991, kehtestades/määrates igaks võistluseks standardse aja (mis oli üldjuhul seotud tollal tuntud maailma parima ajaga), mida tuli paremaks muuta selleks, et saada FINA algselt tunnustatud "maailmarekord" lühiraja võistlusel. Ratifitseerimisprotsessi on kirjeldatud FINA reeglis SW12, ja see hõlmab paberimaterjali esitamist, mis tõendab ajavõtusüsteemi täpsust ja basseini pikkust, FINA reeglite järgimist ujumisriietuse osas ning negatiivset dopinguproovi asjaomaste ujujate poolt. Rekordid saab püstitada vahemaade vahel individuaalvõistlusel ja teateujumises esimese etapi ajal. Paljud allpool toodud rekordid püstitasid ujujad, kes kandsid polüuretaanist või muudest mittetekstiilmaterjalidest valmistatud ujumispükse või ülikonda võistlusbasseinis veebruarist 2008 kuni detsembrini 2009. [[Rooma]]s toimunud [[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2009. aasta FINA maailmameistrivõistluste]] eelõhtul hääletas rahvusvaheline veespordi juhtorgan mittetekstiilsetest materjalidest ujumispükste ja kostüümide kasutamise keelustamise poolt, otsus jõustus 1. jaanuaril 2010. Näis, et varem kasutusel olnud ülikonnad parandasid suurema füüsisega inimeste sooritusvõimet, suurendades mõnede sportlaste sooritusvõimet rohkem kui teiste puhul, sõltuvalt [[Morfoloogia (bioloogia)|morfoloogiast]] ja füsioloogiast. Pärast seda on tekstiilmaterjale kandvate ujujate ujutud parimad ajad ületatud taas enam kui pooled FINA tunnustatud maailmarekorditest. FINA kongress hääletas 25. juulil 2013 maailmarekordite registreerimise poolt segateateujumises (50 m bassein) 4 x 100 m vabaujumises ja 4 x 100 m kompleksujumises, samuti kuuel lühiraja arvestuses toimuval võistlusel: segateateujumises 4 x 50 m vabaujumine ja 4 x 50 m kompleksujumine, meeste ja naiste 4 x 50 m vabaujumises ning meeste ja naiste 4 x 50 m kompleksujumises. Oktoobris 2013 otsustas FINA kehtestada "standardid", enne kui midagi saab nende võistlusalade puhul pidada esimeseks maailmarekordiks. Kuid hiljem, 13. märtsil 2014, on FINA ametlikult ratifitseerinud Indiana ülikooli ujujate püstitatud kaheksa maailmarekordit 26. septembril 2013 Bloomingtonis toimunud Indiana ülikooli teatevõistlustel. == Suur bassein (50 meetrit)== <small><FONT COLOR=Purple>'''Seisuga 30. oktoober 2025'''</FONT></small> === Mehed === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="6"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''20,88''' |[[Cameron McEvoy]] |{{PisiLipp| Austraalia }} |[[20. märts]] [[2026]] |[[Shenzhen]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=81i-TH1Tyz4&t=3s &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''46,40''' |[[Pan Zhanle]] |{{PisiLipp|Hiina }} |[[31. juuli]] [[2024]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |[https://vk.com/video/playlist/142497057_-4?z=video142497057_456239296%2Fpl_142497057_-4 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.42,00''' |[[Paul Biedermann]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[28. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=MeOw35fsltE &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''3.40,07''' |[[Paul Biedermann]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[26. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=D9IJpZgKCd0 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''7.32,12''' |[[Zhang Lin]] |{{PisiLipp|Hiina}} |[[29. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |<ref>{{cite web|title=Men's 800m freestyle final results|url=http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73A1_Res1Heat_117_Finals_1_Men_800_Free.pdf|publisher=[[Omega SA|Omega Timing]]|date=30. juuli 2009|accessdate=16. novembril 2011|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20090806180641/http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73A1_Res1Heat_117_Finals_1_Men_800_Free.pdf|archivedate=6. august 2009|df=dmy-all}}</ref><ref>{{cite news|first=Craig|last=Lord|title=WR: Zhang Zips Up For 7:32.12 800 Free|url=http://www.swimnews.com/news/view/7134|work=swimnews.com|date=29. juuli 2009|accessdate=16. novembril 2011|archive-date=2009-07-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20090731013653/http://www.swimnews.com/News/view/7134|url-status=dead}}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''14:30.67''' |[[Bobby Finke]] |{{PisiLipp|USA}} |[[4. august]] [[2024]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239302%2F18267956fca05817bc%2Fpl_wall_142497057 &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''23,55''' |[[Kliment Kolesnikov]] |{{PisiLipp|RUS}} |[[27. juuli]] [[2023]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/991529502048168/?notif_id=1690488602285388&notif_t=video_processed&ref=notif &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''51,60''' |[[Thomas Ceccon]] |{{PisiLipp|ITA}} |[[20. juuni]] [[2022]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=dG0oJHqX3UM &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|'''1.51,92''' |[[ Aaron Peirsol]] |{{PisiLipp|USA}} |[[31. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=DRjmB4LOCWo &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align=center|'''25,95''' |[[Adam Peaty]] |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |[[25. juuli]] [[2017]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=GOAfl4Pnwns &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''56,88''' |[[Adam Peaty]] |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |[[21. juuli]] [[2019]] |[[Gwangju]], [[Lõuna-Korea]] |[https://www.youtube.com/watch?v=KP7CAxrnSQ4 &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.05,48''' |[[Qin Haiyang]] |{{PisiLipp|Hiina}} |[[28. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=-3mYrnBZFKg &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''22,27''' |[[Andrii Govorov]] |{{PisiLipp|Ukraina}} |[[1. juuli]] [[2018]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=JHAFNMDYZPo &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''49,45''' |[[Caeleb Dressel]] |{{PisiLipp|USA}} |[[31. juuli]] [[2021]] |[[Tokyo]], [[ Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=Mu7ZmJduQPI &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''1.50,34''' |[[Kristóf Milák]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[21. juuni]] [[2022]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=5QcHeadOqMA &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''1.52,69''' |[[Léon Marchand]] |{{PisiLipp|FRA}} |[[30. juuli]] [[2025]] |[[Singapur]], [[Singapur]] |<ref>{{cite web|title=Meeste 200 m kompleksujumise poolfinaalide tulemused|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900010105EE0102FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=30 July 2025|access-date=31 July 2025}}</ref> |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.02,50''' |[[Léon Marchand]] |{{PisiLipp|FRA}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=7xz7VkulHYU&t &#8203;] |- |colspan="6"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.08,24''' |[[Michael Phelps]] (47,51)<br/>[[Garrett Weber-Gale]] (47,02)<br/>[[Cullen Jones]] (47,65)<br/>[[Jason Lezak]] (46,06) |{{PisiLipp|USA}} |[[11. august]] [[2008]] |[[Peking]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=IIm32eEVW98 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''6.58,55''' |[[Michael Phelps]] (1.44,49)<br>[[Ricky Berens]] (1.44,13)<br>[[David Walters]] (1.45,47)<br>[[Ryan Lochte]] (1.44,46) |{{PisiLipp|USA}} |[[31. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |<ref>{{cite web|title=Men's 4×200m freestyle relay final results |url=http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73B1_Res1HeatRelay_131_Finals_1_Men_4x200_Free.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20090806181800/http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73B1_Res1HeatRelay_131_Finals_1_Men_4x200_Free.pdf |url-status=dead |archive-date=6. august 2009 |publisher=[[Omega SA|Omega Timing]] |date=31. juuli 2009 |accessdate=17. novembril 2009 }}</ref><ref>{{cite news|first=Craig |last=Lord |title=WR: USA Takes 4x200m In 6:58.55 |url=http://www.swimnews.com/news/view/7164 |work=swimnews.com |date=31. juuli 2009 |accessdate=17. novembril 2011 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20090803092140/http://www.swimnews.com/News/view/7164 |archivedate=3. august 2009 |df= }}</ref> |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.26,78''' |[[Ryan Murphy]] (52,19) <br>[[Michael Andrew]] (58,49) <br>[[Caeleb Dressel]] (49,03) <br>[[ Zach Apple]] (46,95) |{{PisiLipp|USA}} |[[1. august]] [[2021]] |[[Tokyo]], [[Jaapan ]] |[https://www.youtube.com/watch?v=B5iTftbDHuw&t=10s &#8203;] |} === Naised === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="8"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''23,61''' sf |[[Sarah Sjöström]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[29. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] | [https://www.youtube.com/watch?v=0vpY70Sf47I &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''51,71''' r | [[Sarah Sjöström]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[23. juuli]] [[2017]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=mc1l61nsirg&feature &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.52,23''' |[[Ariarne Titmus]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[12. juuni]] [[2024]] |[[Brisbane]], [[Austraalia]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Freestyle Final Results|url=https://liveresults.swimming.org.au/sal/2024Trials/240610F010.htm|publisher=swimming.org.au|date=10. juuni 2024|access-date=13. jaanuaril 2025}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-27087137_456244189 &#x200B;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''3.54,18''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[7. juuni]] [[2025]] |[[Kanada]], [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] |<ref>{{cite web|title=Women's 400m Freestyle Final Results|url=https://results.swimming.ca/2025_Canadian_Swimming_Trials/ResultList_5F.pdf|publisher=swimming.ca|date=8. mai 2025|access-date=16. mail 2025|archive-date=2025-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20250608205538/https://results.swimming.ca/2025_Canadian_Swimming_Trials/ResultList_5F.pdf|url-status=dead}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=dptNMofhiNs &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''8.04,12''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[3. mai]] [[2025]] |[[Fort Lauderdale]], [[USA]] | [https://www.youtube.com/watch?v=UHRbHxeEexM&t=515s &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''15.20,48''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[16. mai]] [[2018]] |[[Indianapolis]], [[USA]] |[https://www.youtube.com/watch?v=v0_uvorHBA4 &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''26,86''' |[[Kaylee McKeown]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[20. oktoober]] [[2023]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=uCUDOekEEiM &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''57,13''' |[[Regan Smith]] |{{PisiLipp|USA}} |[[18. juuni]] [[2024]] |[[Indianapolis]], [[USA]] |[https://www.youtube.com/watch?v=38Lk9nM3B_g &#x200B;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|''' 2.03,14 ''' |[[Kaylee McKeown]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[10. märts]] [[2023]] |[[Sydney]], [[Austraalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=LPcVzdZ-_Fg &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align="center"|'''29,16''' |[[Rūta Meilutytė]] |{{PisiLipp|Leedu}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] | [https://www.youtube.com/watch?v=Yl0eN1UsW7Q &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''1.04,13''' ||[[Lilly King]] |{{PisiLipp|USA}} |[[25. juuli]] [[2017]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v= &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.17,55''' |[[Evgeniya Chikunova]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[21. aprill]], [[2023]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.youtube.com/watch?v=hw5VVmptlDg &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''24,43''' |[[Sarah Sjöström]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[5. juuli]] [[2014]] |[[Borås]], [[Rootsi]] |[https://www.youtube.com/watch?v=AXbWtW5al2o &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''54,33''' |[[Gretchen Walsh]] |{{PisiLipp|USA}} |[[3. mai]] [[2026]] |[[Fort Lauderdale]], [[USA]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Butterfly Final Results|url=https://www.theguardian.com/sport/2026/may/03/gretchen-walsh-sets-100m-butterfly-world-record-for-third-time-in-12-months|publisher=theguardian.com|date=3 May 2026|accessdate=4 May 2026}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=koUeGqq7mro &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''2.01,81''' |[[Liu Zige]] |{{PisiLipp|Hiina}} |[[21. oktoober]] [[2009]] |[[Jinan Shi]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=ORkOliy9mlE &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''2.05,70''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[9. juuni]] [[2025]] |[[Kanada]], [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] |[https://www.youtube.com/watch?v=zOWS_GBJue0 &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4:23.65''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[11. juuni]] [[2025]] |[[Kanada]], [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] |<ref>{{cite web|title=Women's 400m IM Final Results|url=https://results.swimming.ca/2025_Canadian_Swimming_Trials/ResultList_25F.pdf|publisher=swimming.ca|date=11. juuni 2025|access-date=17. juunil 2025|archive-date=2025-06-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20250617221404/https://results.swimming.ca/2025_Canadian_Swimming_Trials/ResultList_25F.pdf|url-status=dead}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=IMpq_B4d24M &#8203;] |- |colspan="8"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.27,96''' |[[Mollie O'Callaghan ]] (52.04)<br>[[Shayna Jack]] (51,69)<br>[[Meg Harris]] (52,29)<br>[[Emma McKeon]] (51.90) |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600010201EF0104FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=Omega Timing|date=23. juuli 2023|accessdate=26. juulil 2023}}</ref> [https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/1147680679734909 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''7.37,50''' | [[Mollie O'Callaghan]](1:53.66)<br />[[Shayna Jack]](1:55.63)<br /> [[Brianna Throssell]](1:55.80)<br /> [[Ariarne Titmus]](1:52.41) |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[27. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600010201F80104FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=Omega Timing|date=27. juuli 2023|accessdate=29. juulil 2023}}</ref> [https://www.youtube.com/watch?v=QI8_90Rv5Ac &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3:49,34''' |[[Regan Smith]] (57.57)<br/>[[Kate Douglass]] (1:04.27)<br/>[[Gretchen Walsh]] (54.98)<br/>[[Torri Huske ]] (52.52) |{{PisiLipp|USA}} |[[3. august]] [[2025]] |[[Singapur]], [[Singapur]] |<ref>{{cite web |title=Women's 4x100m Medley Relay |url=https://www.omegatiming.com/File/00011900010205F70104FFFFFFFFFF01.pdf |website=Omega Timing |access-date=7 August 2025 }}</ref>[https://vkvideo.ru/video142497057_456239364 &#8203;] |} === Segateatevõistlused === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.18,48''' |[[Jack Alexy]] (46.91)<br />[[Patrick Sammon]] (46.70)<br />[[Kate Douglass]] (52.43)<br />[[Torri Huske]] (52.44) |{{PisiLipp|USA}} |[[2. august]] [[2025]] |[[Singapur]], [[Singapur]] |<ref>{{cite web|title=Mixed 4x100m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900010301F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=2 August 2025|access-date=6 August 2025}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239363%2F67478b06282824ff4b &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.38,43''' |[[Ryan Murphy]] (52.08)<br /> [[Nic Fink]] (58,29)<br /> [[Gretchen Walsh]] (55,18)<br /> [[Torri Huske]] (51,88) |{{PisiLipp|USA}} |[[3. august]] [[2024]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |<ref>{{cite web|title=Mixed 4×100m Medley Relay Results|url= https://olympics.com/ru/paris-2024/results/swimming/mixed-4-x-100m-medley-relay/fnl-000100--|publisher=olympics.com|date=3. august 2024|accessdate=4. augustil 2024}}</ref>[https://vk.com/video/@artemzagrebelny?z=video142497057_456239297%2Fpl_142497057_-4 &#8203;] |} == Väike bassein (25 meetrit) == <small style="color:purple;">'''Seisuga 30. oktoober 2025'''</small> === Mehed === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !!Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="7"|'''[[Vabaujumine]]''' |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align="center"|'''19.90''' |[[Jordan Crooks]] |{{PisiLipp|Kaimanisaared}} |[[14. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239337%2F835e28de64f6558bb1 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align="center"|'''44,84''' |[[Kyle Chalmers]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[29. oktoober]] [[2021]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://rutube.ru/video/0bc45890c14e987c200441494833c1c2/ &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align="center"|'''1.38,61''' |[[Luke Hobson]] |{{PisiLipp|USA}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 200m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080101EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|access-date=23. detsembril 2024}}</ref>[https://vk.com/im/convo/839726003?entrypoint=list_all&tab=all&z=video142497057_456239341%2F42ba318c8c52791d9b &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align="center"|'''3.32,25''' |[[Yannick Agnel]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[15. november]] [[2012]] |[[Angers]], [[Prantsusmaa]] |[https://www.youtube.com/watch?v=q_WOH0X9JKU &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" 2023 Euroopa meistrivõistlused , |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align="center"|'''7:20.46''' |[[Daniel Wiffen]] |{{PisiLipp|Iirimaa}} |[[10. detsember]] [[2023]] |[[Otopeni]], [[Rumeenia]] |<ref>{{cite news|title=Men's 800m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600090101F10104FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=omegatiming.com|date=10.12.2023|accessdate=12. 12. 2023}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=582caZZSaHs &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align="center"|'''14:06.88 ''' |[[Florian Wellbrock]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[21. detsember]] [[2021]] |[[Abu Dhabi]], [[Araabia Ühendemiraadid]] |<ref>{{cite web|title=Men's 1500m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011500190101F30104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=21. detsember 2021|accessdate=22.01.2025}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=0hgLT3IulaA &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align="center"|'''22,11''' |[[Kliment Kolesnikov]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[23. november]] [[2022]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/465037289100724 &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align="center"|'''48,16''' |[[Hubert Kós]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Men's 100m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080102EC0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=25 October 2025|access-date=28 October 2025}}</ref> |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align="center"|'''1.45,12''' |[[Hubert Kós]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[23. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Men's 200m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080102EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=23 October 2025|access-date=30 October 2025}}</ref> |- |colspan="8"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align="center"|'''24,95''' |[[Emre Sakçı]] |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi|TUR]] |[[27. detsember]] [[2021]] |[[Gaziantep]], [[Türgi]] |<ref>{{cite web|url=http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2021/Turkish_Championships/Book_All_Results.pdf|title=Turkish Swimming Championships 2021: Full Results Book|publisher=Omega Timing|date=27. detsember 2021|accessdate=27. detsembril 2021|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20220101123456/http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2021/Turkish_Championships/Book_All_Results.pdf|archivedate=1. jaanuar 2022}}</ref> |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align="center"|'''55,34''' |[[Ilja Šimanovitš]] |{{PisiLipp|Valgevene}} |[[19. detsember]] [[2020]] |[[Brest]], [[Valgevene]] |[https://www.youtube.com/watch?v=eQ7QILATKNw &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align="center"|'''1:59.52''' |[[Caspar Corbeau]] |{{PisiLipp|NED}} |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Men's 200m Breaststroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080103EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date= 2025-10-25|access-date=2025-10-29|}}</ref> |- |colspan="8"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align="center"|'''21,32''' |[[Noè Ponti ]] |{{PisiLipp|Šveits}} |[[11. detsember ]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title= Men's 50m Butterfly Final. Results |url=https://www.worldaquatics.com/competitions/3433/world-aquatics-swimming-championships-25m-2024/results?event=3d9d1963-af7e-4e9e-9c96-eb6c15e6f643 |publisher=worldaquatics.com |date=11. detsember 2024|access-date=16. detsembril 2024}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239335%2Ff4223416b279b8f632%2Fpl_wall_142497057 &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align="center"|'''47,71''' |[[Noè Ponti ]] |{{PisiLipp|Šveits}} |[[14. detsember ]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 100m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080104EC0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=14. detsember 2024|access-date=14. detsembril 2024}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239339%2F14a4c959febe4abba8 &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align="center"|'''1.46,85''' | [[Tomoru Honda]] |{{PisiLipp|Jaapan}} |[[22. oktoober]] [[2022]] |[[Tōkyō prefektuur|Tokyos]], [[Jaapan]] |[https://www.facebook.com/100007561117363/videos/1151467825795134 &#8203;​] |- |colspan="8"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[100 m kompleksujumine|100 m]] |align="center"|'''49,28''' |[[Caeleb Dressel]] |{{PisiLipp|USA}} |[[22. november]] [[2020]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=bfZAZO30oTk &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[ 200 m kompleksujumine|200 m]] |align="center"|'''1.48,88''' |[[Léon Marchand]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[1. november]] [[2024]] |[[Singapur]], [[Singapur]] | <ref>{{cite web|title=Men's 200m IM Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800070105EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=omegatiming.com|date=1. november 2024|access-date=11. novembril 2024}}</ref><ref>{{cite web|title=Video - Men's 200m IM Final|url= https://www.youtube.com/watch?v=Fc-i1YbvAHU|publisher=World Aquatics |date=1. november 2024|access-date=2025-01-14}}</ref> |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align="center"|'''3.54,81''' |[[Daiya Seto]] |{{PisiLipp|Jaapan}} |[[20. detsember]] [[2019]] |[[Las Vegas]], [[Ameerika Ühendriigid]] |<ref>{{cite web|title=Men's 400m Individual Medley Results|page=6|url=https://cdn.swimswam.com/wp-content/uploads/2019/12/ISL-Vegas-Day-1-Complete-Result.pdf|date=20. detsember 2019|access-date=20. detsembril 2019}}</ref><ref>{{cite AV media |date=20. detsember 2019 |url=https://www.youtube.com/watch?v=m1x5rHvuLLY |title=WORLD RECORD {{!}} Daiya Seto Men's 400m Individual Medley {{!}} ISL {{!}} FULL RACE {{!}} Las Vegas |publisher=[[International Swimming League]] |via=[[YouTube]] |access-date=10. augustil 2021 }}</ref> |- |colspan="8"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align="center"|'''3.01,66''' |[[Jack Alexy]] (45.05)<br> [[Luke Hobson]] (45.18)<br> [[Kieran Smith]] (46.01)<br> [[Chris Guiliano]] (45.42) |{{PisiLipp|USA}} |[[10. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 4x100m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080101F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=10. detsember 2024|access-date=10. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239037 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align="center"|'''6.40,51''' |[[Luke Hobson]] (1:38.91)<br>[[Carson Foster]] (1:40.77)<br>[[Shaine Casas]] (1:40.34)<br>[[Kieran Smith]] (1:40.49) |{{PisiLipp|USA}} |[[13. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 4x200m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080101F80104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=13. detsember 2024|access-date=2. jaanuaril 2025}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239345%2F53a5485a3b1e5a4c21%2Fpl_post_142497057_1511 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align="center"|'''3.18,68''' |[[Miron Lifintsev]] (49.31)<br>[[Kirill Prigoda]] (55.15)<br>[[Andrei Minakov]] (48.80)<br>[[Egor Kornev]] (45.42) |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 4x100m Medley Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080105F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|access-date=29. detsembril 2024}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239344%2F8f5d17d54d3cf9e655 &#8203;] |} === Naised === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="8"|'''[[Vabaujumine]]''' |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align="center"|'''22,83''' |[[Gretchen Walsh ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 50m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080201EB0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|access-date=25. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239033 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align="center"|'''49.93 ''' |[[Kate Douglass]] |{{PisiLipp|USA}} |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080103EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=25 October 2025|access-date=27 October 2025}}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align="center"|'''1:49.36''' |[[Mollie O'Callaghan]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[24. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080201EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=24 October 2025|access-date=26 October 2025}}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align="center"|'''3:50.25''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[10. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 400m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080201EF0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=10. detsember 2024|access-date=13. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239021 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align="center"|'''7.54,00''' |[[Lani Pallister ]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |[https://www.youtube.com/watch?v=5BDTgaQiMv4&t=4s &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align="center"|'''15.08,24''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[29. oktoober]] [[2022]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Women's 1500m Freestyle Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011700080201F30104FFFFFFFFFF01.pdf|work=omegatiming.com|date=29. oktoober 2022|accessdate=30. oktoobril 2022}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=p20kZqUAd0k &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align="center"|'''25,23''' |[[Regan Smith ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[13. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title=Women's 50m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080202EB0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=13. detsember 2024|access-date=18. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239026 &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align="center"|'''54,02''' r |[[Regan Smith ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Medley Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080205F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|access-date=26. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239034 &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align="center"|'''54,02''' = |[[Regan Smith ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[18. oktoober]] [[2025]] |Westmont, [[USA ]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900070202EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=19 October 2025|access-date=24 October 2025}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239372%2F95216bcdf9baad493b%2Fpl_post_142497057_1589 &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align="center"|'''1.57,33''' |[[Kaylee McKeown ]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[24. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080202EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=2025-10-25|access-date= 2025-11-07}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=irLveoaAuNA&t=3s &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align="center"|'''28,37''' sf |[[Rūta Meilutytė]] |{{PisiLipp|Leedu}} |[[17. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne ]], [[Austraalia]] |<ref>{{cite web|title=Women's 50m Breaststroke Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011700030203EB0102FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=Omega Timing|date=18. detsember 2022|accessdate= 18. detsembril 2022}}</ref> [https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/529222178935246/?notif_id=1671320917357622&notif_t=video_processed&ref=notif &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align="center"|'''1.02,36''' |[[Rūta Meilutytė]]<br>[[Alia Atkinson]] |{{PisiLipp|Leedu}}<br>{{PisiLipp|Jamaica}} |[[12. oktoober]] [[2013]]<br>[[6. detsember]] [[2014]] |[[Moskva]], [[Venemaa]]<br>[[Doha]], [[Katar]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Breaststroke Result|url=http://www.omegatiming.com/File/Download?id=00010D020701021E02FFFFFFFFFFFF02|publisher=Omega Timing|date=12. oktoober 2013|accessdate=12. oktoobril 2013}}</ref><br>[https://www.youtube.com/watch?v=0-ADSzjH8jY &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align="center"|'''2.12.50''' |[[Kate Douglass ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[13. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Breaststroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080203EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=13. detsember 2024|access-date=19. detsembril 2024}}</ref> [https://vkvideo.ru/video-228643357_456239027 &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align="center"|'''23,72''' |[[Gretchen Walsh ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[11. oktoober]] [[2025]] |Carmelis, [[USA]] | <ref>{{cite web|title=Women's 50m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900060204EB0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=11 October 2025|access-date=15 October 2025}}</ref> |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align="center"|'''52,71''' |[[Gretchen Walsh]] |{{PisiLipp|USA}} |[[14. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title=Women's 100m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080204EC0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=14. detsember 2024|access-date=2025-01-28}}</ref><ref>{{cite web|title=Video - Women's 100m Butterfly Final Results|url=https://vk.com/club228643357?z=video-228643357_456239030%2Fvideos-228643357%2Fpl_-228643357_-2|publisher=|date=14. detsember 2024|access-date=2025-01-28}}</ref> |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align="center"|'''1:59,32''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada }} |[[12. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title=Women's 200m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080204EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=12. detsember 2024|access-date=2025-01-28}}</ref><ref>{{cite web|title=Video - Women's 200m Butterfly Final |url=https://vkvideo.ru/video-228643357_456239025|publisher=|date=12. detsember 2024|access-date=2025-01-28}}</ref> |- |colspan="8"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[100 m kompleksujumine|100 m]] |align="center"|'''55,98''' |[[Gretchen Walsh ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[18. oktoober ]] [[2024]] |[[Charlottesville ]], [[USA]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m IM TT WR|url= https://storage.googleapis.com/virginiasports-com/2024/10/UVA-vs-Florida-Full-Results.pdf|publisher= virginiasports-com|date=18. oktoober 2024|access-date=12 Nobember 2024}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239326%2F4946df7d75239061b2%2Fpl_wall_142497057 &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align="center"|'''2.01,63''' |[[Kate Douglas]] |{{PisiLipp|USA}} |[[10. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title=Women's 200m IM Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080205EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=10. detsember 2024|access-date=10. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239023 &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align="center"|'''4.15,48''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[14. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 400m IM Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080205EF0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=14. detsember 2024|access-date=23. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239031 &#8203;] |- |colspan="8"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align="center"|'''3.25,01''' |[[Kate Douglass]] (50.95)<br />[[Katharine Berkoff]] (51.38)<br />[[Alex Shackell]] (52.01)<br />[[Gretchen Walsh]] (50.67) |{{PisiLipp|USA}} |[[10. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080201F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=10. detsember 2024|access-date=1. jaanuaril 2025}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239039 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align="center"|'''7.30,13''' |[[Alex Walsh]] (1:53,25)<br>[[Paige Madden]] (1:53.18)<br>[[Katie Grimes]] (1:53.39)<br>[[Claire Weinstein]] (1:50.31) |{{PisiLipp|USA}} |[[12. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x200m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080201F80104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=12. detsember 2024|access-date=1. jaanuaril 2025}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239038 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align="center"|'''3:40,41''' |[[Regan Smith]] (54,02)<br/>[[Lilly King]] (1:03,02)<br/>[[Gretchen Walsh]] (52,84)<br/>[[Kate Douglass]] (50,53) |{{PisiLipp|USA}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Medley Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080205F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|accessdate=31 January 2025}}</ref><ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Medley Relay Final Results|url=https://vkvideo.ru/video-228643357_456239040|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|accessdate=31 January 2025}}</ref> |} === Segateatevõistlused === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.27.26''' |[[Leonardo Deplano ]] (20.97) <br />[[Lorenzo Zazzeri ]] (20.51)<br />[[Silvia Di Pietro ]] (23.07) <br />[[Sara Curtis ]](22.71) |{{PisiLipp|ITA}} |[[4. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], [[Poola]] |<ref>{{cite web|title=Mixed 4×50m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/000119000A0301F60104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=4 December 2025|access-date=6 December 2025}}</ref> |-bgcolor="#cebdff"Euroopa meistrivõistlused |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.35,15''' |[[Ryan Murphy]] (22.37)<br/>[[Nic Fink]] (24.96) <br/>[[Kate Douglass]] (24.09) <br/>[[Torri Huske]] (23.73) |{{PisiLipp|USA}} |[[14. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne]], [[Austraalia ]] |[https://www.youtube.com/watch?v=ul7oas7Zcy4 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.30,47''' |[[Miron Lifintsev]] (48,90)<br>[[Kirill Prigoda]] (54,86)<br>[[Arina Surkova]] (55,63)<br>[[Daria Klepikova ]] (51,08) |{{PisiLipp|RUS}} |[[14. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239036 &#8203;] |} ==Vaata ka== *[[Ujumine olümpiamängudel]] *[[Ujumise olümpiarekordid]] *[[Ujumise Eesti rekordid]] *[[Olümpia medalivõitjad ujumises (mehed)]] *[[Olümpia medalivõitjad ujumises (naised)]] *[[Ujumise maailmameistrivõistluste medalistide nimekiri (naised).]] *[[Ujumise maailmameistrivõistluste medalistide nimekiri (mehed)]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldaquatics.com/swimming/records?recordCode=WR&eventTypeId=&region=&countryId=&gender=M&pool=LCM Maailmarekordid FINA kodulehel] [[Kategooria:Ujumine]] [[Kategooria:Rekordid]] [[Kategooria:Spordi loendid]] a3xqs5z2820n8vvq1pptxqoar9c9fbu 0 107968 7162433 7127492 2026-05-28T02:56:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162433 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} {{linn | nimi = Ust-Luga | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Усть-Луга | nimi1_latin = (Ust-Luga) | lipp = Flag of Ust-Luzhskoe (Leningrad oblast).png | lipu_link = | vapp = Герб Усть-Лужского сельского поселения.gif | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Venemaa/Leningradi oblast }} '''Ust-Luga''' (''Усть-Луга'', soome ''Laukaansuu'', vadja ''Laugasuu'')<ref>Paul Ariste. Vadja päevikud 1942-1980/ Eesti Kirjandusmuuseum. - Tartu, 2005. - (Litteraria. Eesti kultuuriloo allikmaterjale, vihik 22). - ISBN 9949-418-06-2</ref> on asula (''посёлок'') Venemaa [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoonis]], [[Ust-Luga külaasundus]]e (''сельского поселениe'') halduskeskus. Asub [[Lauga jõgi|Lauga jõe]] suudmes ehk Lauga jõesuus. Ust-Luga külaasunduse juurde kuuluvad ka kõik Soome lahe avaossa jäävad Venemaale kuuluvad saared, sealhulgas [[Suursaar]], [[Lavassaar]] ja [[Tütarsaar]]ed. == Rahvastik == Asulas elas 2017. aastal 2273 inimest (2010. aastal 2365 inimest).<ref>[https://msu.lenobl.ru/media/content/docs/188/2_-_soderzhanie.pdf Административно-территориальное деление Ленинградской области 2017 г.]</ref> Ust-Luga mitmeotstarbelise sadama aastate 2011–2023 arendusprojekti teostamiseks koostati enne seda üldplaneering, mille järgi kavandati 2017. aastaks uue Ust-Luga linna elanike arvuks 24 500 ja 2025. aastaks 34 500 inimest. Linn paikneks praeguse Ust-Luga asula, Krakolje küla ning Ust-Luga raudteejaama kohal. 2030. aastaks loodeti luua 17 000 uut töökohta.<ref>[https://rus.err.ee/139376/na-razvitie-porta-ust-luga-potrebuetsja-ewe-675-milliardov-rublej На развитие порта Усть-Луга потребуется еще 675 миллиардов рублей.] rus.err.ee, 10. oktoober 2011.</ref> Läheduses paiknevate [[Lužitsõ (Kingissepa rajoon)|Lužitsõ]] (Luuditsa) ja [[Krakolje]] (Jõgõperä) küla piirkond on ajalooliselt olnud peamine [[vadjalased|vadjalaste]] asuala.<ref>[https://web.archive.org/web/20250210110549/https://www.erm.ee/et/vadjalased Vadjalased.] Eesti Rahva Muuseum.</ref> == Ust-Luga taristu == Ust-Lugas paikneb kalatöötluskombinaat. Asulas on ka kirik ja koolimaja. Asula on ühendatud Venemaa raudteede võrguga liinil Ust-Luga – [[Kotlõ]] – [[Veimarn]]. Märtsis 2012 alustati Ust-Lugas planeeringujärgse elamukompleksi (viiskorruselised elamud) ehitust, kus valmivad korterid olid kavandatud uutele elanikele müügiks.<ref>[https://www.bn.ru/gazeta/news/90645/ Граждане начали покупать жилье в новом городе Усть-Луга.] www.bn.ru, 14.03.2012.</ref> Asula lähedal on [[Ust-Luga sadam]], mida hakati Venemaa OAO Kompania Ust-Luga (ОАО «Компания Усть-Луга») poolt arendama vastukaaluks Venemaast sõltumatute Läänemere-äärsete riikide sadamatele ning Venemaa transiitkaubanduse Läänemere sadamatest ([[Muuga sadam]], [[Riia sadam]]) sõltumatuse saavutamiseks. [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa Ukrainasse sissetungi]] järel on Venemaale kehtestatud mitmeid sanktsioone. [[Läänemeri|Läänemerel]] sõitvad Vene varilaevastikku kuuluvad naftatankerid, mis üritavad sanktsioonide tingimusi eirata, on valdavalt seotud just Ust-Luuga sadamaga.<ref>[https://www.err.ee/1609592387/vare-naftatarnete-katkemine-ust-luugas-on-varilaevastikule-valus-hoop Vare: naftatarnete katkemine Ust-Luugas on varilaevastikule valus hoop.] err.ee, 31. jaanuar 2025.</ref> == Viited == <references/> == Välislingid == * [[Jaanus Piirsalu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/458864 Ust–Luga sadam – riikliku tähtsusega objekt] Eesti Päevaleht, 14. veebruar 2009 * [http://www.logistikauudised.ee/?ArticleID=0e50c150-6799-4735-abd3-38ddc1806368 Ust-Luga sadam paneb transiidifirmad kartma] Äripäev, 27. aprill 2010 * [http://www.epl.ee/artikkel/575706 Ust-Luuga uue naftaterminali avamine lükkus 2010. aasta sügisesse] Eesti Päevaleht, 27. aprill 2010 * Andres Reimer, [https://epl.delfi.ee/artikkel/64165265 Putin avas Läänemerd ohustava Ust-Luga suure naftaterminali. Vajuv sadam] Eesti Päevaleht, 2. aprill 2012 * [https://www.delfi.ee/artikkel/67802739/mtu-fenno-ugria-isurid-ja-vadjalased-on-venemaal-fuusilise-havingu-aarel MTÜ Fenno-Ugria: isurid ja vadjalased on Venemaal füüsilise hävingu äärel] delfi.ee, 12. veebruar 2014 * [https://www.delfi.ee/artikkel/120355696/narva-joesuust-paarikumne-kilomeetri-kaugusel-juhtus-onnetus-naftatankeriga Narva-Jõesuust paarikümne kilomeetri kaugusel juhtus õnnetus naftatankeriga] delfi.ee, 9. veebruar 2025 [[Kategooria:Venemaa asulad]] [[Kategooria:Leningradi oblast]] [[Kategooria:Vadjalased]] g0w39drcxho04t1g6x05d9r95djwtv7 0 109438 7162318 7155834 2026-05-27T20:00:41Z Kuriuss 38125 7162318 wikitext text/x-wiki '''Karin Rask''' (neiupõlvenimi '''Karin Lätsim'''; sündinud [[21. aprill]]il [[1979]]) on eesti näitleja ja moelooja. Ta on lõpetanud 1997. aastal [[Haapsalu Gümnaasium]]i ja õppinud aastatel 1997–1998 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is [[raadiorežii]] erialal.<ref name="karin-rask">[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/rask_karin1 Karin Rask] Eesti Teatriliidu kodulehel. Vaadatud 09.11.2023.</ref> 2002. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] näitleja erialal (20. lend).<ref name="ReferenceA">[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/14758 Karin Rask] Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 09.11.2023.</ref><ref>[https://eamt.ee/lennud/xx-lend/ XX lend (1998–2002)] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehel. Vaadatud 09.11.2023.</ref> Aastatel 2002<ref name="karin-rask" />–2014 oli ta [[Eesti Nukuteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] näitleja.<ref name="ReferenceA" /> Alates 2014. aastast on ta vabakutseline näitleja ja moedisainer.<ref>[https://uuskasutus.ee/uudis/naitlejanna-karin-rask-loob-uuskasutuskeskuse-vanadest-kardinatest-printsessikleite/ Kasutatud kangad ja kardinad muutuvad Karina Raski käe all printsessikleitideks!]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Uuskasutuskeskuse koduleht, 14.10.2016.</ref><ref name="ReferenceA" /> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2002. aastast).<ref name="karin-rask" /> ==Töö näitlejana== === Rollid Nukuteatris === * [[2002]] Kaunitar – I. Põllu "Tulipunane lilleke" * [[2002]] Vanaema igamees – A. Byström "Suur ime" * [[2002]] Tüdruk – P-E. Rummo "Aknalaua Juss" * [[2003]] Jo – J. Upton "Ashes and Sand" * [[2003]] Toatüdruk Maasikas, koer Murra, kohtukull – G. Rodari, E. Spriit "Cipollino" * [[2003]] Artist, Vanaema Maasikamoos – A. Kivirähk "Vapper Keefir" * [[2003]] Jutumeister – G. Rodari, V. Keller "Sinine unistus" * [[2004]] Patty Simcox – J. Jacobs, W. Casey "Grease" * [[2004]] Kitsetall Sisi – Vennad Grimmid, L. Tungal "Hunt ja seitse kitsetalle" * [[2004]] Hera, kuningas Eurystheus – [[Triin Voorel]], [[Andres Roosileht]] "Herakles" * [[2004]] Vares – K. Kangur, U. Lennuk "Timbu-Limbu ja lumemöldrid" * [[2005]] Perenaine, Õde Kirsipuu – E. Raud, R. Toots "Jälle need naksitrallid" * [[2005]] Perenaise hobune, II vanaeit, sulastüdruk, puu – S. Lagerlöf, G. Tunström "Troll-Poiss" * [[2005]] Inetu pardipoeg – U. Lennuk "Muinasjutumees" * [[2006]] Tippkirurg – V. Keller "Kilplaste Klubi" === Rollid teistes teatrites === * 2001 Holly Scabe – J. Martin "Tšehhov ja šõubisnis" (diplomilavastus [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]]) * 2001 Willie – T. Williams "Elamiskõlbmatuks tunnistatud" ([[Raadioteater]]) * 2002 1. jumal ja vennapoeg – B. Brecht "Hea inimene Sezuanist" (diplomilavastus [[Vanalinnastuudio]]s) * 2002 Vera – Merle Karusoo "HIV" ([[Eesti Draamateater]]) * 2003 Maila – "Haapsalu Valge Daam" ([[Teater Randlane|Randlane]]) * 2004 Ärinaine – R. Maxwell "Showcase" ([[Von Krahli Teater]]) * 2005 "Frankenstein" ([[Emajõe Suveteater]]) * 2012 topeltroll – Fosse/Mrožek/Tohver "Maja" ([[PolygonTeater]])<ref>[http://danzumees.blogspot.com/2012/03/maja-polygonteater.html Maja - PolygonTeater] Danzumehe blogi, 10.03.2012.</ref> * 2012 Anastassia – K. M. Ryan "O.T.M.A. – Nikolai II tütred" ([[Kuressaare Linnateater]]) * 2012 Rose – Teale "Minu oma" (Ugala) * 2013 Rebecca Huntley-Pike – Alan Ayckbourn "Hukkamõistu koor" (Kell Kümme) * 2014 Naine Marta – Martin Algus "Väävelmagnooliad" (PolygonTeater)<ref>Veiko Märka. [https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/kurat-taiendusoppel/ Kurat täiendusõppel] Sirp, 16.01.2015.</ref> * 2015 Fatima – Schimmelpfennig "Araabia öö" (PolygonTeater) * 2015 Anett – Jaan Tätte "Palju õnne argipäevaks!" (PolygonTeater) * 2015 Penelope Ryan – Kurt Vonnegut "Õnne sünnipäevaks, Wanda June!" (PolygonTeater)<ref>Meelika Hirmo. [https://web.archive.org/web/20220227211552/http://kes-kus.ee/alfaisaste-peidetud-tundlikkus-2/ Alfaisaste peidetud tundlikkus]. KesKus, detsember 2015 / 11.02.2016.</ref> * 2016 "Sild" * 2017 Hanna – Vallik/Jaaks "Kõik normaalsed inimesed – KNI!" (PolygonTeatri ja [[Vaba Lava]] ühistöö) * 2017 Ella Ilbak – Loone Ots "Vürst ja tantsijanna ehk Klaasist mälu" ([[Ajateater]]) * 2018 Laura – Tätte/Shakespeare "Peatumine ristteel" (PolygonTeater) * 2021 kultuuritöötaja / keskaja emand – Indrek Hargla "Viirastus" (Valge Daami suveteater) * 2023 Helen – Karl Koppelmaa "Küünik" ([[teater Kelm]]) === Rollid mängufilmides === * 2007 Andres Kivi naine – "Võõras" * 2012 Blond ja brünett – "Codex Gigas" * 2013 Sten-Eriku ema – "[[Mereröövlimäng]]" (tudengifilm) * 2015 Sadu ema – "[[Supilinna Salaselts]]" * 2015 Karin – "Tiibadeta piloot" (rež. [[Leeni Linna]]) * 2016 Simone – "[[Klassikokkutulek]]" (rež. [[René Vilbre]]) * 2022 Anna (peaosa) – "Läheduse raamid" (rež. [[Michael Keerdo-Dawson]]) * 2022 Liine – "Piloot" (rež. [[Ergo Kuld]]) * 2024 Siiri – "[[Aurora (film 2025)|Aurora]]" * 2025 intiimkoolitaja Epp – "[[Jan Uuspõld läheb koju]]" (rež. [[Rain Tolk]] ja [[Andres Maimik]]) * 2025 külavanema naine – "Metsasilmad" (rež. Anna Veisman) * 2026 Karin – "Svingerid 2" (rež. Andrejs Ekis) === Rollid telesarjades === * 2002 Väike Mukk, politseinik – "Burattino" (ETV lavastuslik lastesari) * 2003, 2005-2006 Lucy – "[[Kodu keset linna]]" * 2007-2008 Triin Mets – "[[Kelgukoerad]]" * 2012 Kiku – "[[Nurjatud tüdrukud]]" * 2009 Liis – "[[Kättemaksukontor]]" * 2010 Kessu – "[[Pihikamber]]" * 2010 Roberte (Bertha) Bertolier – "Teise mehe pea" ([[Tallinna Televisioon|Tallinna TV]]) * 2014 Katrin Ausmann – "Kättemaksukontor" * 2014 osatäitja – "[[Viimane võmm]]" * 2014 Marge – "[[Saladused (Kanal 2)|Saladused]]" * 2014 Marili Viik – "[[Keskea rõõmud (seriaal)|Keskea rõõmud]]" * 2015 Rita (peaosa) – "[[Varjudemaa]]" * 2015 "[[Krista lood]]" (TV3) * 2017 Ellen Kalmistu – "[[Siberi võmm]]" * 2017–2018 Eva – "[[Nukumaja (seriaal)|Nukumaja]]" (Kanal 2) * 2019 Kaie – "Nõnda ka maa peal" (ETV) * 2020 pulmakorraldaja – "Lahutus Eesti moodi" (ETV) * 2021 Karin Rask (ise) – "Planeedipäästjad" (ETV2 eksperimentaalne osalussari) * 2021–2022 Marika – "[[Sassis]]" (Inspira, Kanal 2) * 2022 Margaret – "[[Valguses ja varjus]]" (Kanal 2) * 2022 Karli ema – "[[Piloot (telesari)|Piloot]]" (Elisa Huub, PÖFF) * 2022–2023 "Naised saunas rääkisid" (TV3, Go3) * 2023 Ervini abikaasa Eha – "Legend eluajal" (ETV) * 2023 uurija Tihane – "Buss" (Go3) * 2024 Elna Raud – "Papsid" * 2024 Sandra – "[[Valetamisklubi]]" (TV3) * 2024 Von Dehni abikaasa – "[[Von Fock]]" (ETV 2025) * 2025 Evelin – "Keskea rõõmud" (TV3) Lisaks on ta lugenud [[Dublaažinäitleja|dublaaž]]i paljudele [[animafilm]]idele ning kuulunud [[Pimedate Ööde filmifestival|Pimedate Ööde filmifestivali (PÖFF)]] võistlusfilmide žüriisse.<ref>[https://kultuur.err.ee/881498/galerii-poff-i-peaauhind-laks-kolumbiasse Galerii: PÖFF-i peaauhind läks Kolumbiasse] ERR 01.12.2018.</ref> Ta on olnud [[Tallinna Teatrikool]]is ja Polygoni teatrikoolis näitlejate juhendaja.<ref>[https://statistika.teater.ee/images/upload/statistika_aastaraamat_11.pdf 2016. aasta teatrikroonika] Statistika aastaraamat. Vaadatud 09.11.2023.</ref> == Moelooming == Karin Rask jõudis moeloomingu juurde tänu sellele, et kui 2004. aastal asutati Taaskasutuskeskus, hakkas ta sageli seal vabatahtlikuna abiks käima ning märkas kangaid, mis olid saadetud uuele ringile. Talle tundus, et need kangad kõnetavad teda – annavad ideid ja vihjeid, milline riideese ühest või teisest kangast võiks saada. Seetõttu nimetab Karin Rask end Kangakuulajaks. Teise ringi kangastest rõivaste kavandamise ideed ärgitas ellu viima ka tunnustatud taaskasutusdisainer [[Reet Aus]].<ref name="kangakuula">Tiiu Suvi. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/91192345/kangakuulaja-karin Kangakuulaja Karin] Anne ja Stiil / Delfi, 30.10.2020.</ref> Loomingulises mõttes näite- ja moekunsti võrreldes on Karin Rask öelnud, et kui teatris ja filmis viib ta näitlejana ellu lavastaja ideid ja tahtmisi ning on vaid väike osa suures tervikus, siis tema brändijuhi- ja moeloojatöö sarnaneb lavastajatööga. Kuid tema puhul need kaks loomevaldkonda ei sega, vaid täiendavad teineteist.<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120336589/teatritoost-moemaailma-sukeldunud-karin-rask-ma-ei-teeni-tohutult-suuri-summasid-aga-kindlasti-ei-ole-mul-hobiettevote-millele-peale-maksan Teatritööst moemaailma sukeldunud Karin Rask: ma ei teeni tohutult suuri summasid, aga kindlasti ei ole mul hobiettevõte, millele peale maksan] Kroonika/Delfi, 23.11.2024.</ref> Tosina tegutsemisaasta järel on tema kui moelooja loomingu retsept jäänud samaks: puhas mimalistlik käekiri, tähelepanu detaildele, kõrgekvaliteediline rätsepatöö ja tervikuks läbitöötatud kollektsioonid.<ref>[https://karinrask.com/meist/designer-karin Disainer Karin Rask] Karin Raski koduleht. Vaadatud 18.07.2025.</ref> ===Lasterõivabränd Kalamaja Printsess=== Karin Raskist saigi kõigepealt rõivabrändi [[Kalamaja Printsess]] looja ja disainer. Kalamaja Printsess on Eestis toodetud sajaprotsendiliselt taaskasutatud lasterõivaste bränd. Kõik materjalid pärinevad [[Uuskasutuskeskus]]est ja iga rõivaese on unikaalne.<ref>{{Netiviide |url=http://www.ohmygossip.ee/articles/20906-naeitleja-karin-rask-andis-vaelja-lasteriiete-moekollektsiooni-kalamaja-printsess?locale=et |pealkiri=Näitleja Karin Rask andis välja lasteriiete moekollektsiooni "Kalamaja printsess" |vaadatud=2015-10-22 |arhiivimisaeg=2014-10-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141024200524/http://www.ohmygossip.ee/articles/20906-naeitleja-karin-rask-andis-vaelja-lasteriiete-moekollektsiooni-kalamaja-printsess?locale=et |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema esimese kollektsiooni esitlus sai teoks 2013. aasta lõpus [[Eesti Draamateater|Eesti Draama­teatri]] Jõulusahvri üritusel.<ref name="kangakuula" /> 2024. aasta lõpu seisuga on ta lasterõivabrändi arendamises teinud pausi.<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120336589/teatritoost-moemaailma-sukeldunud-karin-rask-ma-ei-teeni-tohutult-suuri-summasid-aga-kindlasti-ei-ole-mul-hobiettevote-millele-peale-maksan Teatritööst moemaailma sukeldunud Karin Rask: ma ei teeni tohutult suuri summasid, aga kindlasti ei ole mul hobiettevõte, millele peale maksan] Kroonika/Delfi, 23.11.2024.</ref> ===Naisterõivabränd Karin Rask=== 2020. aastal lõi ta endanimelise naisterõivabrändi, mis esindab aeglast moodi. Ettevõte tegutseb jäätmeteta tootmise (''zero-waste'') ja [[ringmajandus]]e põhimõtetel. Rõivaste disainimiseks kasutatakse tekstiilivabrikutes tootmisest järele jäänud kangajääke või uusi orgaanilisi materjale, mis on ostetud eetilistelt tootjatelt.<ref>[https://ringmajandus.envir.ee/et/edulood/karin-rask Karin Rask] Keskkonnaministeeriumi veebisait Ringmajandus. Vaadatud 09.12.2021.</ref> Selle brändi tooted pälvisid 2021. aastal kvaliteedimärgise "EMA märkab 2021".<ref name="ReferenceB">[https://web.archive.org/web/20220226194401/https://ajakiriema.ee/emagiid2021/tooted/karin-raski-kimono/ Karin Raski kimonod] Ajakiri Ema. Ilusa elu giid. Vaadatud 26.02.2022.</ref> ===Modellitöö=== Karin Rask on aastaid töötanud rõivamodellina mitmesugustel moe-, ilu- ja heategevusüritustel (nt [[Tallinna Moenädal|Tallinn Fashion Week]], mess Ilu Sõnum, [[Kuldnõel]]a gala, [[Tallinna Kaubamaja]] moepeod, glämmi- ja moelaadad jms) ning poseerinud fotomodellina kümnetes ajakirjades, kataloogides ja reklaamplakatitel. Moedisaineri vaatenurk on tema modellitööle sisukust lisanud. Teda on peetud rõivastuse alal silmapaistvalt maitsekaks trenditundjaks, näiteks 2022. aastal valiti ta Kaubamaja moepeo parimate riietujate autahvlile kui "sügisese moesõnumi täiuslik saadik".<ref>Kristina Herodes, Sander Ilvest. [https://naine.postimees.ee/7601912/galerii-kes-olid-parimad-riietujad-kaubamaja-moepeol Galerii ⟩ Kes olid parimad riietujad Kaubamaja moepeol?] Postimees/Naine, 09.09.2022.</ref> Teisalt aga propageerib ta ka modellina igal sammul säästvat elustiili ja materjalide taaskasutust. Näiteks 2018. aastal kandis ta presidendi vastuvõtul kleiti, mille disainis ise, andes uue elu ühele 30 aasta vanusele hinnalisele kleidiriidele.<ref>Tiiu Suvi. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82327409/karin-rask-kannab-presidendi-vastuvotul-30-aastat-vanast-kangast-kleiti Karin Rask kannab presidendi vastuvõtul 30 aastat vanast kangast kleiti] Anne & Stiil / Delfi, 24.02.2018.</ref><ref>Ele Kalda, Helen Pentsa. [https://www.ohtuleht.ee/elu/861418/fotod-vastuvotu-suurimad-moetabamused-millised-roivad-meeldisid-ekspertidele-enim Fotod | Vastuvõtu suurimad moetabamused: millised rõivad meeldisid ekspertidele enim?] Õhtuleht.ee, 25.02.2018.</ref><ref>Tiiu Suvi. [https://view.24mags.com/mobilev/637904e8638299973103757a28e815#/page=14 Õnne eest peab olema tänulik] Jõulukataloog My Stockmann. Jõulud 2000.</ref> Eraelus kannab Karin Rask peamiselt enda loomingut, tehes seda mitmel põhjusel: ühelt poolt saab ta ära proovida ja ellu viia oma moedisainiideid ehk kanda seda, mis tõesti meeldib, teisalt aga testib ta nii uute mudelite mugavust ja kvaliteeti.<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120336589/teatritoost-moemaailma-sukeldunud-karin-rask-ma-ei-teeni-tohutult-suuri-summasid-aga-kindlasti-ei-ole-mul-hobiettevote-millele-peale-maksan Teatritööst moemaailma sukeldunud Karin Rask: ma ei teeni tohutult suuri summasid, aga kindlasti ei ole mul hobiettevõte, millele peale maksan] Kroonika/Delfi, 23.11.2024.</ref> == Raadiotöö == 2021. aasta novembrist kuni 2023. aasta lõpuni koostas ja juhtis ta [[Eesti Lasterikaste Perede Liit|Eesti Lasterikaste Perede Liidu]] [[taskuhääling]]u Sumin saateid.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95270367/naitleja-karin-rask-paneb-end-proovile-uues-ametis-mulle-on-see-vaga-ponev-kogemus Näitleja Karin Rask paneb end proovile uues ametis: mulle on see väga põnev kogemus] Delfi/Kroonika, 30.11.2021.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20220226194400/https://rapla.treraadio.ee/uudised/10733/eesti-lasterikaste-perede-liit-tuli-valja-podcastide-sarjaga-sumin Eesti Lasterikaste Perede Liit tuli välja podcastide sarjaga Sumin] Rapla Tre Raadio, 29.11.2021.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20250116154300/https://podcast.ee/show/sumin/ Taskuhäälingu Sumin saated] Podcast.ee. Vaadatud 16.01.2025.</ref> ==Muid ühiskasulikke ettevõtmisi== ===Panus laste tervislikku toitumisse=== 2015. aastal oli Karin Rask koos ajakirjanik [[Merle Liivak]]uga [[Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing]]u imetamisnõustamise kampaania reklaamnägu ja eestkõneleja. Kampaania eesmärk oli parandada imetamisteabe kättesaadavust, et võimalikult paljud imikud saaksid võimalikult pikka aega toituda [[rinnapiim]]ast.<ref>[https://www.siet.ee/toetajad/karin-rask-ja-merle-liivak-kutsuvad-annetama-imetamisnoustajate-toetuseks-et-rohkem-lapsi-saaks-kauem-emapiima/ Karin Rask ja Merle Liivak kutsuvad annetama imetamisnõustajate toetuseks, et rohkem lapsi saaks kauem emapiima] Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu koduleht, 09.03.2015.</ref> Kogu Raskide pere on andnud oma panuse [[Merle Liivak]]u ja [[Hele-Mai Alamaa]] "[[Kahvliahvi kokaraamat]]u" (2015) tegemisse: pakkunud välja oma lemmiktoiduretsepte ning koos lastega leiutanud ja läbi proovinud uusi retsepte. Selle raamatu üks eesmärke ongi kogu perega kokkamise kaudu äratada lastes huvi toiduvalmistamises osalemise ja mitmekesise toitumise vastu.<ref>[https://elu24.postimees.ee/3415315/ilmus-kahvliahvi-kokaraamat-imetore-retseptikogumik-kogu-perele Ilmus Kahvliahvi kokaraamat - imetore retseptikogumik kogu perele!] Postimees.ee, 27.11.2015.</ref> Karin Rask on oma perega osalenud ka [[Tervise Arengu Instituut|Tervise Arengu Instituudi]] tervisliku toitumise kampaaniates, tutvustades lastega pere toidulaua rikastamist puu- ja köögiviljatoitudega.<ref>[https://kodu.postimees.ee/601808/karin-rask-peidab-kasulikud-viljad-suppi-ja-omletti Karin Rask peidab kasulikud viljad suppi ja omletti] Postimees/Kodu, 18.10.2011.</ref> Alates 2017. aastast on Karin Rask kaasa löönud ka üle Eesti 22 000 õpilast hõlmavas Daily koolisööklate projektis "Tähed taldrikus", propageerides ühe oma pere lemmiktoiduna köögiviljadega lõhesuppi ning jagades oma kodus abiks olnud nippe, millega lapsi täisväärtuslike toiduvalikuteni juhatada.<ref>[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/81870029/naitleja-karin-raski-kokandusnippide-abil-lapsed-tervislikumalt-sooma Näitleja Karin Raski kokandusnippide abil lapsed tervislikumalt sööma] Eesti Naine / Delfi, 24.04.2018.</ref> ===Jäätmetekke vähendamise eestkõneleja=== 2021. aastal oli Karin Rask valitud Euroopa jäätmetekke vähendamise nädala Eesti saadikuks ehk selle kampaania eestkõnelejaks.<ref>[https://bioneer.ee/n%C3%A4itleja-karin-rask-iga-kooli-ja-kogukonna-panus-j%C3%A4%C3%A4tmetekke-v%C3%A4hendamisse-hindamatu Näitleja Karin Rask: iga kooli ja kogukonna panus jäätmetekke vähendamisse on hindamatu] Bioneer.ee, 23.11.2021.</ref><ref>[https://eestielu.goodnews.ee/naitleja-karin-rask-iga-kooli-ja-kogukonna-panus-jaatmetekke-vahendamisse-on-hindamatu/ Näitleja Karin Rask: iga kooli ja kogukonna panus jäätmetekke vähendamisse on hindamatu] Uued Uudised, 18.11.2021.</ref> Samal aastal osales ta koos teiste avaliku elu tegelastega (telelegend [[Reet Linna]], raadio- ja saatejuhi [[Andrei Titov]]i, näitleja [[Doris Tislar]]i ning muusiku ja luuletaja [[Marten Kuningas|Marten Kuningaga]]) Uuskasutuskeskuse kevadises teavituskampaanias "Anna uuele ringile".<ref>[https://turundajateliit.ee/algas-uuskasutuskeskuse-kampaania-anna-uuele-ringile/ Algas Uuskasutuskeskuse kampaania „Anna uuele ringile!“] Turundajate Liidu koduleht. 07.05.2021.</ref> ===Abikaasa ühiskonna- ja turundusprojektid=== Lisaks vabatahtlikule tööle Uuskasutuskeskuses on Karin Rask jõudumööda kaasa löönud ka muudes abikaasa Rasmus Raski asutatud või juhitud ühiskonna- ja turundusprojektides, näiteks "[[Avatud Kool|Avatud kooli]]" ja "[[Kiusamisvaba kool]]i" projektis, ning aidanud turundada abikaasa ökojäätisefirma [[La Muu]] tooteid.<ref>Ene Veiksaar. [https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/84557423/karin-raski-elu-kas-see-ei-ole-ehk-liiga-ilus-et-tosi-olla Karin Raski elu | Kas see ei ole ehk liiga ilus, et tõsi olla?] Pere ja Kodu, 05.12.2018.</ref><ref>[https://elu24.postimees.ee/1208236/karin-rask-pakkus-laadal-kasitsi-valmistatud-jaatist Karin Rask pakkus laadal käsitsi valmistatud jäätist] Postimees/Elu24, 20.04.2013.</ref> Kui Karin ja Natali Rask võitsid 2017. aastal meelelahutussaate "[[Suure tähe väike täht]]", annetasid nad võiduga kaasnenud [[heategevus]]summa sihtasutusele Kiusamisvaba Kool.<ref>[https://elu24.postimees.ee/4067397/galerii-suure-tahe-vaike-taht-voitsid-naitleja-karin-rask-ja-tutar-natali Galerii: «Suure tähe väike täht» võitsid näitleja Karin Rask ja tütar Natali!] Postimees/Elu24, 03.04.2017.</ref> ===Ettevõtmiste patroon=== Pärast Pindi Kinnisvara ja ajakirja [[Kodukiri]] korraldatava aasta kodu konkursi võitu 2003. aastal on Karin Rask olnud 2017. aastal selle konkursi [[patroon]].<ref>Anna-Liisa Mets. [https://kodu.postimees.ee/4018321/esmaspaeval-selgub-aasta-kodu-viska-osalejatele-pilk-peale Esmaspäeval selgub aasta kodu: viska osalejatele pilk peale] Postimees/Kodu, 17.02.2017.</ref><ref>Anna-Liisa Reppo. [https://www.ohtuleht.ee/tarbija/917359/kodu-pannkoogimuusikaga Kodu pannkoogimuusikaga] Õhtuleht.ee, 26.02.2017.</ref> Alates 2021. aastast on ta olnud ka [[Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon|Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA)]] programmi "Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv" patroon.<ref>Keilit Aedma. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/94755795/video-karin-rask-selgitab-kuidas-mojutas-vabakutseliseks-naitlejaks-hakkamine-seda-et-temast-sai-moelooja Video | Karin Rask selgitab, kuidas mõjutas vabakutseliseks näitlejaks hakkamine seda, et temast sai moelooja] Anne & Stiil / Delfi, 07.10.2021.</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Rusikas Silmaauku]] – parim kõrvalosatäitja Eesti Nuku- ja Noorsooteatris hooajal 2003–2004<ref>[https://teater.ee/uudised/nukuteater-jagas-kolleegipreemiaid/ Nukuteater jagas kolleegipreemiaid] Eesti Teatri Agentuur, 03.06.2004.</ref> * 2011 – Eesti Nuku- ja Noorsooteatri Pärl ehk parim naisnäitleja<ref>Jaak Allik. [https://web.archive.org/web/20231109135146/https://issuu.com/teatriliit/docs/teatrielu_2011/345 Teatrielu 2011] lk 345.</ref> * 2021 – kvaliteedimärgis "EMA märkab 2021" moebrändile Karin Rask<ref name="ReferenceB" /> ==Isiklikku== Ta on 2005. aastast abielus [[Rasmus Rask]]iga, peres kasvavad poeg Hugo (2006), tütar Natali (2009)<ref>[https://www.ohtuleht.ee/331468 "Karin Rask sai tütre"], Õhtuleht, 29.05.2009.</ref> ja poeg Stig (2019). Tema äi on [[Märt Rask]].<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82286030/karin-latsim-ja-rasmus-rask-abiellusid Karin Lätsim ja Rasmus Rask abiellusid] Kroonika/Delfi, 16.08.2005.</ref> 2003. aastal võitis Karin Lätsimi ja Rasmus Raski kodu [[Pindi Kinnisvara]] ja ajakirja [[Kodukiri]] korraldatud konkursi "Kaunis kodu 2003".<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/50970167/kaunim-kodu-on-pindi-kinnisvara-meelest-karin-latsimil-ja-rasmus-raskil Kaunim kodu on Pindi Kinnisvara meelest Karin Lätsimil ja Rasmus Raskil] Eesti Päevaleht / Delfi, 25.11.2003.</ref> Hea vormi hoidmiseks käib ta kord nädalas erilises tantsutrennis, mille tähtsaim põhimõte on vaheldusrikkus: seal harjutatakse nii kaasaegset tantsu kui ka [[Broadway (teater)|Broadway]] lavatantsu, diskot, džässi, kiiremaid ja aeglasemaid lugusid. Lisaks teeb ta ka jõusaali- ja üldtreeningut.<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120336589/teatritoost-moemaailma-sukeldunud-karin-rask-ma-ei-teeni-tohutult-suuri-summasid-aga-kindlasti-ei-ole-mul-hobiettevote-millele-peale-maksan Teatritööst moemaailma sukeldunud Karin Rask: ma ei teeni tohutult suuri summasid, aga kindlasti ei ole mul hobiettevõte, millele peale maksan] Kroonika/Delfi, 23.11.2024.</ref><ref>Helina Piip. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1123432/naitlejanna-karin-rask-elab-siin-ja-praegu-onneliku-elu-saladus-on-hea-tervis-ja-halb-malu Näitlejanna Karin Rask elab siin ja praegu: „Õnneliku elu saladus on hea tervis ja halb mälu!“] Õhtuleht.ee, 29.01.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[imdbname:2644584|Karin Rask]] IMDb-s * [https://www.estoniandesignhouse.ee/meet-the-designer-karin-rask/ Karin Raski moelooming Eesti Disaini Majas] * Merit Raju. [https://hingelepai.ee/karin-raski-aeglane-mood/ Karin Raski aeglane mood] Ajakiri Hingele Pai, 12. märts 2017 * Ene Veiksaar. [https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/84557423/karin-raski-elu-kas-see-ei-ole-ehk-liiga-ilus-et-tosi-olla Karin Raski elu. Kas see ei ole ehk liiga ilus, et tõsi olla?] Pere ja Kodu, 5. detsember 2018 * [https://portail.ee/saagem-tuttavaks-karin-rask-seekord-moebrand/ Saagem tuttavaks: Karin Rask, seekord moebränd] Sisaldab 25 fotot. Veebiajakiri Portail, 21. september 2020 * [https://mood.geenius.ee/teemad/karin-rask/ Artikleid Karin Raski moeloomingu kohta portaali Geenius.ee moerubriigis] * [https://hortes.ee/karin-rask-igauks-meist-saab-maailma-rohelisemaks-muuta/ Minu roheline eluviis – Karin Rask] Hortese koduleht, aprill 2021 * [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/94347725/fotod-karin-raski-sugistalvine-kollektsioon-pakub-vimkaga-klassikuid Fotod | Karin Raski sügistalvine kollektsioon pakub vimkaga klassikuid] Anne ja Stiil / Delfi, 19. august 2021 * Geidi Raud. [https://elu.ohtuleht.ee/1043522/kliimamudijad-karin-rask-pooldab-taaskasutust-minuni-on-ringiga-tagasi-joudnud-poja-riideid-mida-on-kandnud-vahepeal-kummekond-last Kliimamudijad | Karin Rask pooldab taaskasutust: minuni on ringiga tagasi jõudnud poja riideid, mida on kandnud vahepeal kümmekond last] Õhtuleht, 18. september 2021 * [https://www.ohtuleht.ee/kodu/1048784/naitleja-karin-rask-kogukonna-panus-jaatmetekke-vahendamisse-on-hindamatu Näitleja Karin Rask: kogukonna panus jäätmetekke vähendamisse on hindamatu] Õhtuleht.ee, 18. november 2021 * [https://buduaar.tv3.ee/seltskonnauudised/minu-elu-10-kuldreeglit-karin-rask/ Minu elu 10 kuldreeglit: Karin Rask] Buduaar.ee, 10. jaanuar 2022 * Annabel Piirma, Rauno Ruus. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120389481/rooprahklejad-karin-rask-kui-keegi-ostab-uhe-kleidi-aastas-siis-ehk-ei-tundugi-250-eurot-enam-nii-palju "Rööprähklejad" | Karin Rask: kui keegi ostab ühe kleidi aastas, siis ehk ei tundugi 250 eurot enam nii palju] Eesti Ekspressi taskuhäälingusaade, 12. juuli 2025 {{DEFAULTSORT:Rask, Karin}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] oundso4fldxqfsbqwle5k0zuilis0qc 0 111229 7162517 6402761 2026-05-28T07:24:07Z Metsavend 738 7162517 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Cumbria | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Cumbria | lipp = Flag_of_Cumbria_County_Council.svg | pindala = 6768 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Carlisle]] | asendikaardi_pilt = Cumbria UK locator map 2010.svg }} '''Cumbria''' [k`ambria] on [[tseremoniaalkrahvkond]] [[Inglismaa]] põhjaosas. Piirneb läänes [[Iiri meri|Iiri merega]] ja põhjas [[Šotimaa]]ga. Kirdes asub [[Northumberland]], idas [[County Durham]], kagus [[North Yorkshire]] ja lõunas [[Lancashire]]. Krahvkonnas asub [[Lake Districti rahvuspark]]. Maastik on kohati mägine, 978-meetrine [[Scafell Pike]] on kogu Inglismaa kõrgeim tipp. Cumbria jaguneb [[Cumberland (tervikomavalitsus)|Cumberlandi]] ja [[Westmorland and Furness]]i tervikomavalitsuseks. Aastatel 1974–2023 oli Cumbria [[mittelinnakrahvkond]], mis jagunes kuueks ringkonnaks: [[Allerdale]], [[Barrow-in-Furnessi ringkond|Barrow-in-Furness]], [[City of Carlisle]], [[Copeland]], [[Eden (Cumbria)|Eden]] ja [[South Lakeland]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.cumbria-the-lake-district.co.uk/ Turistidele suunatud koduleht] [[Kategooria:Inglismaa krahvkonnad]] [[Kategooria:Cumbria| ]] 1x68snydwzt605fc42zjdbwm1tpeyji 7162519 7162517 2026-05-28T07:24:39Z Metsavend 738 7162519 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Cumbria | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Cumbria | hääldus = k`ambria | lipp = Flag_of_Cumbria_County_Council.svg | pindala = 6768 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Carlisle]] | asendikaardi_pilt = Cumbria UK locator map 2010.svg }} '''Cumbria''' [k`ambria] on [[tseremoniaalkrahvkond]] [[Inglismaa]] põhjaosas. Piirneb läänes [[Iiri meri|Iiri merega]] ja põhjas [[Šotimaa]]ga. Kirdes asub [[Northumberland]], idas [[County Durham]], kagus [[North Yorkshire]] ja lõunas [[Lancashire]]. Krahvkonnas asub [[Lake Districti rahvuspark]]. Maastik on kohati mägine, 978-meetrine [[Scafell Pike]] on kogu Inglismaa kõrgeim tipp. Cumbria jaguneb [[Cumberland (tervikomavalitsus)|Cumberlandi]] ja [[Westmorland and Furness]]i tervikomavalitsuseks. Aastatel 1974–2023 oli Cumbria [[mittelinnakrahvkond]], mis jagunes kuueks ringkonnaks: [[Allerdale]], [[Barrow-in-Furnessi ringkond|Barrow-in-Furness]], [[City of Carlisle]], [[Copeland]], [[Eden (Cumbria)|Eden]] ja [[South Lakeland]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.cumbria-the-lake-district.co.uk/ Turistidele suunatud koduleht] [[Kategooria:Inglismaa krahvkonnad]] [[Kategooria:Cumbria| ]] 56uapttd8vb0fsz7kb1hb3oykjsq067 0 113598 7162494 6763227 2026-05-28T06:42:58Z Svencapoeira 67038 7162494 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Iminõgeselaadsed | pilt = Lamium maculatum20090511 112.jpg | pildi_laius = 275px | pildi_seletus = [[Täpiline iminõges]] ''Lamium maculatum'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = '''Iminõgeselaadsed''' ''Lamiales'' | sugukond = | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = [[Edward Ffrench Bromhead|Bromhead]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Iminõgeselaadsed''' (''Lamiales'') on [[õistaimed]]e [[selts (bioloogia)|selts]] [[kaheidulehelised|kaheiduleheliste]] [[klass (bioloogia)|klassist]]. Seltsi kuulub 22 sugukonda umbes 11 000 liigiga. Iminõgeselaadsete seltsi kuuluvad näiteks sellised taimed nagu [[lavendel]], [[sirel]], [[õlipuu]], [[jasmiin]], [[saar (perekond)|saar]], [[tiikpuu]], [[lõvilõug]], [[seesam]], [[salvei]] ning sellised ürdid nagu [[Münt (perekond)|münt]], [[basiilik]] ja [[rosmariin]]. ==Sugukonnad== *''Acanthaceae'' – [[akantuselised]] *''Bignoniaceae'' – [[bignoonialised]] *''Byblidaceae'' – [[kleepheinalised]] *''[[Calceolariaceae]]'' *''[[Carlemanniaceae]]'' *''Gesneriaceae'' – [[gesneerialised]] *''Lamiaceae'' – [[huulõielised]] *''Lentibulariaceae'' – [[vesihernelised]] *''[[Martyniaceae]]'' *''Myoporaceae'' – [[poorlehelised]] *''Oleaceae'' – [[õlipuulised]] *''Orobanchaceae'' – [[soomukalised]] *''[[Paulowniaceae]]'' *''[[Pedaliacae]]'' *''[[Phrymaceae]]'' *''Plantaginaceae'' – [[teelehelised]] *''[[Plocospermataceae]]'' *''[[Schlegeliaceae]]'' *''Scrophulariaceae'' – [[sealõuarohulised]] *''[[Stilbaceae]]'' *''[[Tetrachondraceae]]'' *''Verbenaceae'' – [[raudürdilised]] {{Commons|Category:Lamiales|Iminõgeselaadsed}} [[Kategooria:Iminõgeselaadsed| ]] [[az:Lamiid]] b1wygg0sms8ekomuncmrvpuv2sjiqwm 7162496 7162494 2026-05-28T06:47:07Z Svencapoeira 67038 7162496 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Iminõgeselaadsed | pilt = Lamium maculatum20090511 112.jpg | pildi_laius = 275px | pildi_seletus = [[Täpiline iminõges]] ''Lamium maculatum'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = '''Iminõgeselaadsed''' ''Lamiales'' | sugukond = | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = [[Edward Ffrench Bromhead|Bromhead]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Iminõgeselaadsed''' (''Lamiales'') on [[õistaimed]]e [[selts (bioloogia)|selts]] [[kaheidulehelised|kaheiduleheliste]] [[klass (bioloogia)|klassist]]. Seltsi kuulub 22 sugukonda umbes 11 000 liigiga. Iminõgeselaadsete seltsi kuuluvad näiteks sellised taimed nagu [[lavendel]], [[sirel]], [[õlipuu]], [[jasmiin]], [[saar (perekond)|saar]], [[tiikpuu]], [[lõvilõug]], [[seesam]], [[salvei]] ning sellised ürdid nagu [[Münt (perekond)|münt]], [[basiilik]] ja [[rosmariin]]. ==Sugukonnad== *''Acanthaceae'' – [[akantuselised]] [[karusõralised]] *''Bignoniaceae'' – [[bignoonialised]] *''Byblidaceae'' – [[kleepheinalised]] *''Calceolariaceae'' – [[kinglillelised]] *''[[Carlemanniaceae]]'' *''Gesneriaceae'' – [[gesneerialised]] *''Lamiaceae'' – [[huulõielised]] *''Lentibulariaceae'' – [[vesihernelised]] *''Linderniaceae'' – [[lindernialised]] *''Martyniaceae'' – [[küünislillelised]] *''Mazaceae'' – [[jomplõualised]] *''Oleaceae'' – [[õlipuulised]] *''Orobanchaceae'' – [[soomukalised]] *''Paulowniaceae'' – [[printsessipuulised]] *''Pedaliacae'' – [[seesamilised]] *''Phrymaceae'' – [[lontseemnelised]] *''Plantaginaceae'' – [[teelehelised]] *''[[Plocospermataceae]]'' *''[[Schlegeliaceae]]'' *''Scrophulariaceae'' – [[sealõuarohulised]] *''[[Stilbaceae]]'' *''[[Tetrachondraceae]]'' *''Verbenaceae'' – [[raudürdilised]] == Välislingid == * {{Elurikkus|102}} {{Commons|Category:Lamiales|Iminõgeselaadsed}} [[Kategooria:Iminõgeselaadsed| ]] [[az:Lamiid]] gkc77im3nv04edif8ti9qddcj4zh9mp 7162497 7162496 2026-05-28T06:47:18Z Svencapoeira 67038 7162497 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Iminõgeselaadsed | pilt = Lamium maculatum20090511 112.jpg | pildi_laius = 275px | pildi_seletus = [[Täpiline iminõges]] ''Lamium maculatum'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = '''Iminõgeselaadsed''' ''Lamiales'' | sugukond = | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = [[Edward Ffrench Bromhead|Bromhead]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Iminõgeselaadsed''' (''Lamiales'') on [[õistaimed]]e [[selts (bioloogia)|selts]] [[kaheidulehelised|kaheiduleheliste]] [[klass (bioloogia)|klassist]]. Seltsi kuulub 22 sugukonda umbes 11 000 liigiga. Iminõgeselaadsete seltsi kuuluvad näiteks sellised taimed nagu [[lavendel]], [[sirel]], [[õlipuu]], [[jasmiin]], [[saar (perekond)|saar]], [[tiikpuu]], [[lõvilõug]], [[seesam]], [[salvei]] ning sellised ürdid nagu [[Münt (perekond)|münt]], [[basiilik]] ja [[rosmariin]]. ==Sugukonnad== *''Acanthaceae'' – [[karusõralised]] *''Bignoniaceae'' – [[bignoonialised]] *''Byblidaceae'' – [[kleepheinalised]] *''Calceolariaceae'' – [[kinglillelised]] *''[[Carlemanniaceae]]'' *''Gesneriaceae'' – [[gesneerialised]] *''Lamiaceae'' – [[huulõielised]] *''Lentibulariaceae'' – [[vesihernelised]] *''Linderniaceae'' – [[lindernialised]] *''Martyniaceae'' – [[küünislillelised]] *''Mazaceae'' – [[jomplõualised]] *''Oleaceae'' – [[õlipuulised]] *''Orobanchaceae'' – [[soomukalised]] *''Paulowniaceae'' – [[printsessipuulised]] *''Pedaliacae'' – [[seesamilised]] *''Phrymaceae'' – [[lontseemnelised]] *''Plantaginaceae'' – [[teelehelised]] *''[[Plocospermataceae]]'' *''[[Schlegeliaceae]]'' *''Scrophulariaceae'' – [[sealõuarohulised]] *''[[Stilbaceae]]'' *''[[Tetrachondraceae]]'' *''Verbenaceae'' – [[raudürdilised]] == Välislingid == * {{Elurikkus|102}} {{Commons|Category:Lamiales|Iminõgeselaadsed}} [[Kategooria:Iminõgeselaadsed| ]] [[az:Lamiid]] 6iryy3r6jh3poq0vwfjh11q94ahngl1 7162498 7162497 2026-05-28T06:47:27Z Svencapoeira 67038 7162498 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Iminõgeselaadsed | pilt = Lamium maculatum20090511 112.jpg | pildi_laius = 275px | pildi_seletus = [[Täpiline iminõges]] ''Lamium maculatum'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = '''Iminõgeselaadsed''' ''Lamiales'' | sugukond = | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = [[Edward Ffrench Bromhead|Bromhead]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Iminõgeselaadsed''' (''Lamiales'') on [[õistaimed]]e [[selts (bioloogia)|selts]] [[kaheidulehelised|kaheiduleheliste]] [[klass (bioloogia)|klassist]]. Seltsi kuulub 22 sugukonda umbes 11 000 liigiga. Iminõgeselaadsete seltsi kuuluvad näiteks sellised taimed nagu [[lavendel]], [[sirel]], [[õlipuu]], [[jasmiin]], [[saar (perekond)|saar]], [[tiikpuu]], [[lõvilõug]], [[seesam]], [[salvei]] ning sellised ürdid nagu [[Münt (perekond)|münt]], [[basiilik]] ja [[rosmariin]]. ==Sugukondi== *''Acanthaceae'' – [[karusõralised]] *''Bignoniaceae'' – [[bignoonialised]] *''Byblidaceae'' – [[kleepheinalised]] *''Calceolariaceae'' – [[kinglillelised]] *''[[Carlemanniaceae]]'' *''Gesneriaceae'' – [[gesneerialised]] *''Lamiaceae'' – [[huulõielised]] *''Lentibulariaceae'' – [[vesihernelised]] *''Linderniaceae'' – [[lindernialised]] *''Martyniaceae'' – [[küünislillelised]] *''Mazaceae'' – [[jomplõualised]] *''Oleaceae'' – [[õlipuulised]] *''Orobanchaceae'' – [[soomukalised]] *''Paulowniaceae'' – [[printsessipuulised]] *''Pedaliacae'' – [[seesamilised]] *''Phrymaceae'' – [[lontseemnelised]] *''Plantaginaceae'' – [[teelehelised]] *''[[Plocospermataceae]]'' *''[[Schlegeliaceae]]'' *''Scrophulariaceae'' – [[sealõuarohulised]] *''[[Stilbaceae]]'' *''[[Tetrachondraceae]]'' *''Verbenaceae'' – [[raudürdilised]] == Välislingid == * {{Elurikkus|102}} {{Commons|Category:Lamiales|Iminõgeselaadsed}} [[Kategooria:Iminõgeselaadsed| ]] [[az:Lamiid]] kvs6101xvwrgmbteev3w6lpxc4vwxse 7162499 7162498 2026-05-28T06:47:53Z Svencapoeira 67038 7162499 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Iminõgeselaadsed | pilt = Lamium maculatum20090511 112.jpg | pildi_laius = 275px | pildi_seletus = [[Täpiline iminõges]] ''Lamium maculatum'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = '''Iminõgeselaadsed''' ''Lamiales'' | sugukond = | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = [[Edward Ffrench Bromhead|Bromhead]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Iminõgeselaadsed''' (''Lamiales'') on [[õistaimed]]e [[selts (bioloogia)|selts]] [[kaheidulehelised|kaheiduleheliste]] [[klass (bioloogia)|klassist]]. Seltsi kuulub üle 20 sugukonna umbes 11 000 liigiga. Iminõgeselaadsete seltsi kuuluvad näiteks sellised taimed nagu [[lavendel]], [[sirel]], [[õlipuu]], [[jasmiin]], [[saar (perekond)|saar]], [[tiikpuu]], [[lõvilõug]], [[seesam]], [[salvei]] ning sellised ürdid nagu [[Münt (perekond)|münt]], [[basiilik]] ja [[rosmariin]]. ==Sugukondi== *''Acanthaceae'' – [[karusõralised]] *''Bignoniaceae'' – [[bignoonialised]] *''Byblidaceae'' – [[kleepheinalised]] *''Calceolariaceae'' – [[kinglillelised]] *''[[Carlemanniaceae]]'' *''Gesneriaceae'' – [[gesneerialised]] *''Lamiaceae'' – [[huulõielised]] *''Lentibulariaceae'' – [[vesihernelised]] *''Linderniaceae'' – [[lindernialised]] *''Martyniaceae'' – [[küünislillelised]] *''Mazaceae'' – [[jomplõualised]] *''Oleaceae'' – [[õlipuulised]] *''Orobanchaceae'' – [[soomukalised]] *''Paulowniaceae'' – [[printsessipuulised]] *''Pedaliacae'' – [[seesamilised]] *''Phrymaceae'' – [[lontseemnelised]] *''Plantaginaceae'' – [[teelehelised]] *''[[Plocospermataceae]]'' *''[[Schlegeliaceae]]'' *''Scrophulariaceae'' – [[sealõuarohulised]] *''[[Stilbaceae]]'' *''[[Tetrachondraceae]]'' *''Verbenaceae'' – [[raudürdilised]] == Välislingid == * {{Elurikkus|102}} {{Commons|Category:Lamiales|Iminõgeselaadsed}} [[Kategooria:Iminõgeselaadsed| ]] [[az:Lamiid]] gn82yawuuesxgx98gxcihozzlswqg5v 0 115123 7162438 6639064 2026-05-28T04:26:44Z Paul7444 74359 I made some changes to further make Steve Clark's life understandable and I plan to make more. 7162438 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' sündinud '''Stephen Maynard Clark'''; [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11ndal kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. Ta suri valuvaigistite, rahustite ja alkoholi üledoosi tõttu [[1991]]. aastal. {{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] kytkjh30em4wjerva77f2zzdqkskskr 7162439 7162438 2026-05-28T04:33:09Z Paul7444 74359 /* */ 7162439 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11ndal kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. Ta suri valuvaigistite, rahustite ja alkoholi üledoosi tõttu [[1991]]. aastal. {{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] np2duodipfna6amdd5lsnxo5g9e7fh2 7162460 7162439 2026-05-28T06:17:48Z Paul7444 74359 I made an article about mister Steven Clark, 7162460 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east peale tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows", kuueaastaselt. 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark koolist lahkus, oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta ka mängib. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kunagi kohale, kuid kui Willis ja laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kokku kohtusid, saatis Willis oma kutse uuesti välja. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisele Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" lood ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark või oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clarki sai hüüdnimeks sai "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen arendasid Def Leppardi ikooniliseks oleva kahekitarrilise kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmi. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikareegleid, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis kunsti teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ilt ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab õigesti, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne” Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi esineb paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” laulukirjutajatel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaanteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldas Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clark oli murdnud joomise käigus ribi, mis põhjustas suurt valu, selle vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] dpvo9osa5x85btvy7534q991cvgctn0 7162466 7162460 2026-05-28T06:24:30Z Paul7444 74359 /* Elu */ 7162466 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east peale tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows", kuueaastaselt. 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark koolist lahkus, oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta ka mängib. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kunagi kohale, kuid kui Willis ja laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kokku kohtusid, saatis Willis oma kutse uuesti välja. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisele Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" lood ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark või oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clarki sai hüüdnimeks sai "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen arendasid Def Leppardi ikooniliseks oleva kahekitarrilise kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmi. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikareegleid, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis kunsti teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ilt ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab õigesti, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne” Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi esineb paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” laulukirjutajatel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaanteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldas Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Hilisem elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clark oli murdnud joomise käigus ribi, mis põhjustas suurt valu, selle vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] 48jzfmyut6tamd1igkwokfuawmlvv8b 7162510 7162466 2026-05-28T07:09:43Z ~2026-31936-45 230465 /* */ 7162510 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east peale tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows", kuueaastaselt. 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark koolist lahkus, oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta ka mängib. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kunagi kohale, kuid kui Willis ja laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kohtusid, saatis Willis oma kutse uuesti välja. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisele Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" lood ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark või oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clarki sai hüüdnimeks sai "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen arendasid Def Leppardi ikooniliseks oleva kahekitarrilise kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmi. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikareegleid, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis kunsti teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ilt ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab õigesti, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne” Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi esineb paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” laulukirjutajatel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaanteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldas Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Hilisem elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clark oli murdnud joomise käigus ribi, mis põhjustas suurt valu, selle vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] 1ph5fz68655lunyaisx6lpbdmi3pgyi 7162512 7162510 2026-05-28T07:11:32Z ~2026-31936-45 230465 /* Karjäär */ 7162512 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east peale tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows", kuueaastaselt. 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark koolist lahkus, oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta ka mängib. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kunagi kohale, kuid kui Willis ja laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kohtusid, saatis Willis oma kutse uuesti välja. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisel Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" lood ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark või oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clarki sai hüüdnimeks sai "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen arendasid Def Leppardi ikooniliseks oleva kahekitarrilise kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmi. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikareegleid, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis kunsti teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ilt ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab õigesti, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne” Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi esineb paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” laulukirjutajatel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaanteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldas Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Hilisem elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clark oli murdnud joomise käigus ribi, mis põhjustas suurt valu, selle vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] c2woikl5rw51ib0ro95zrlqx15p5ln1 7162513 7162512 2026-05-28T07:13:02Z ~2026-31936-45 230465 /* Karjäär */ 7162513 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east peale tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows", kuueaastaselt. 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark koolist lahkus, oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta ka mängib. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kunagi kohale, kuid kui Willis ja laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kohtusid, saatis Willis oma kutse uuesti välja. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisel Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" lood ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark või oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clarki sai hüüdnimeks sai "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen arendasid Def Leppardi ikooniliseks oleva kahekitarrilise kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmi. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikareegleid, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis kunsti teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ist ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab õigesti, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne” Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi esineb paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” laulukirjutajatel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaanteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldas Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Hilisem elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clark oli murdnud joomise käigus ribi, mis põhjustas suurt valu, selle vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] jwj9gcgj649kmh8o0gp9tnqhoga5771 7162516 7162513 2026-05-28T07:20:08Z ~2026-31936-45 230465 /* Surm */ 7162516 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east peale tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows", kuueaastaselt. 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark koolist lahkus, oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta ka mängib. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kunagi kohale, kuid kui Willis ja laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kohtusid, saatis Willis oma kutse uuesti välja. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisel Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" lood ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark või oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clarki sai hüüdnimeks sai "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen arendasid Def Leppardi ikooniliseks oleva kahekitarrilise kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmi. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikareegleid, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis kunsti teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ist ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab õigesti, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne” Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi esineb paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” laulukirjutajatel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaanteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldas Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Hilisem elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clarkil oli murdnud joomise käigus ribi, mis põhjustas suurt valu, selle vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] fj7y1ck4908v6v1vx2v96no1a0sj8ii 7162523 7162516 2026-05-28T07:37:21Z ~2026-31936-45 230465 /* Karjäär */ 7162523 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east peale tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows", kuueaastaselt. 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark koolist lahkus, oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta ka mängib. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kunagi kohale, kuid kui Willis ja laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kohtusid, saatis Willis oma kutse uuesti välja. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisel Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" lood ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark või oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clark sai hüüdnimeks sai "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen arendasid Def Leppardi ikooniliseks oleva kahekitarrilise kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmi. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikareegleid, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis kunsti teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ist ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab õigesti, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne” Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi esineb paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” laulukirjutajatel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaanteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldas Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Hilisem elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clarkil oli murdnud joomise käigus ribi, mis põhjustas suurt valu, selle vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] f2pk1qcwxmzxb4ta2uj3toscxdek5lr 7162524 7162523 2026-05-28T07:44:04Z ~2026-31936-45 230465 /* Surm */ 7162524 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east peale tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows", kuueaastaselt. 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark koolist lahkus, oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta ka mängib. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kunagi kohale, kuid kui Willis ja laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kohtusid, saatis Willis oma kutse uuesti välja. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisel Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" lood ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark või oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clark sai hüüdnimeks sai "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen arendasid Def Leppardi ikooniliseks oleva kahekitarrilise kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmi. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikareegleid, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis kunsti teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ist ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab õigesti, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne” Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi esineb paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” laulukirjutajatel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaanteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldas Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Hilisem elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clarkil oli joomise käigus murdunud ribi, mis põhjustas suurt valu, selle vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] a1mtflkaiz07stpmlropbqgry2kxrfr 7162663 7162524 2026-05-28T10:43:36Z ~2026-31936-45 230465 /* Varajane elu */ 7162663 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows", kuueaastaselt. 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark koolist lahkus, oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta ka mängib. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kunagi kohale, kuid kui Willis ja laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kohtusid, saatis Willis oma kutse uuesti välja. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisel Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" lood ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark või oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clark sai hüüdnimeks sai "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen arendasid Def Leppardi ikooniliseks oleva kahekitarrilise kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmi. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikareegleid, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis kunsti teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ist ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab õigesti, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne” Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi esineb paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” laulukirjutajatel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaanteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldas Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Hilisem elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clarkil oli joomise käigus murdunud ribi, mis põhjustas suurt valu, selle vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] qp1igktgcjihom4tq23urc4pvonrrtf 7162667 7162663 2026-05-28T10:47:31Z ~2026-31936-45 230465 /* Surm */ 7162667 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows", kuueaastaselt. 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark koolist lahkus, oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta ka mängib. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kunagi kohale, kuid kui Willis ja laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kohtusid, saatis Willis oma kutse uuesti välja. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisel Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" lood ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark või oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clark sai hüüdnimeks sai "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen arendasid Def Leppardi ikooniliseks oleva kahekitarrilise kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmi. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikareegleid, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis kunsti teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ist ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab õigesti, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne” Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi esineb paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” laulukirjutajatel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaanteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldas Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Hilisem elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clarkil oli joomise käigus murdunud ribi, mis põhjustas suurt valu, mille vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] p1ipkdmh0mu8by41l6p2c2az4zfk99n 7162677 7162667 2026-05-28T10:58:12Z ~2026-31936-45 230465 /* Varajane elu */ 7162677 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows", kuueaastaselt. 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark kooli, lõpetas oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta ka mängib. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kunagi kohale, kuid kui Willis ja laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kohtusid, saatis Willis oma kutse uuesti välja. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisel Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" lood ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark või oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clark sai hüüdnimeks sai "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen arendasid Def Leppardi ikooniliseks oleva kahekitarrilise kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmi. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikareegleid, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis kunsti teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ist ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab õigesti, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne” Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi esineb paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” laulukirjutajatel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaanteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldas Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Hilisem elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clarkil oli joomise käigus murdunud ribi, mis põhjustas suurt valu, mille vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] ooghjo0afo4iurysjy68jlzefbmwgrp 7162679 7162677 2026-05-28T10:59:00Z ~2026-31936-45 230465 /* Varajane elu */ 7162679 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows", kuueaastaselt. 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark kool lõpetas, oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta ka mängib. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kunagi kohale, kuid kui Willis ja laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kohtusid, saatis Willis oma kutse uuesti välja. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisel Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" lood ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark või oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clark sai hüüdnimeks sai "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen arendasid Def Leppardi ikooniliseks oleva kahekitarrilise kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmi. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikareegleid, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis kunsti teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ist ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab õigesti, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne” Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi esineb paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” laulukirjutajatel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaanteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldas Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Hilisem elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clarkil oli joomise käigus murdunud ribi, mis põhjustas suurt valu, mille vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] fj1t6m8vhz4xcezm8tw8bf81mk4mkkp 7162686 7162679 2026-05-28T11:07:39Z ~2026-31936-45 230465 /* Karjäär */ 7162686 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows", kuueaastaselt. 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark kool lõpetas, oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta ka mängida oskab. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kohale, kuid kui Willis ja bändi laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kohtusid, kutsus Willis uuesti Clarki ansambiga liituma. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisel Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark ja oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clark sai hüüdnimeks "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda alkoholismi tõttu ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen tegid Def Leppardi ikooniliseks oleva kahekitarrilise kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmikitarri. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikareegleid, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis seal taga olevat kunsti, teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ist ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu ka Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab hästi, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne” Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi on paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” laulukirjutajatel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaaneteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldas Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale 90ndate kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Hilisem elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clarkil oli joomise käigus murdunud ribi, mis põhjustas suurt valu, mille vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] o4bt0rfuaw7v1n8sykz7my81su0swvr 7162691 7162686 2026-05-28T11:11:11Z ~2026-31936-45 230465 /* Hilisem elu */ 7162691 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows", kuueaastaselt. 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark kool lõpetas, oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta ka mängida oskab. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kohale, kuid kui Willis ja bändi laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kohtusid, kutsus Willis uuesti Clarki ansambiga liituma. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisel Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark ja oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clark sai hüüdnimeks "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda alkoholismi tõttu ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen tegid Def Leppardi ikooniliseks oleva kahekitarrilise kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmikitarri. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikareegleid, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis seal taga olevat kunsti, teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ist ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu ka Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab hästi, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne” Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi on paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” laulukirjutajatel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaaneteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldas Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale 90ndate kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Hilisem elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all, kuid bändiliikmete sõnul tuli ta alati lavale nagu rokkstaar ja kandis kitarri kolm korda liiga madalal. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clarkil oli joomise käigus murdunud ribi, mis põhjustas suurt valu, mille vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] f6qkqavurxrgnsptw87wfkq2o4hmxsu 7162696 7162691 2026-05-28T11:13:49Z ~2026-31936-45 230465 /* Varajane elu */ 7162696 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows", kuueaastaselt. 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille talle isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark kool lõpetas, oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta ka mängida oskab. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kohale, kuid kui Willis ja bändi laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kohtusid, kutsus Willis uuesti Clarki ansambiga liituma. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisel Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark ja oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clark sai hüüdnimeks "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda alkoholismi tõttu ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen tegid Def Leppardi ikooniliseks oleva kahekitarrilise kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmikitarri. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikareegleid, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis seal taga olevat kunsti, teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ist ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu ka Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab hästi, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne” Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi on paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” laulukirjutajatel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaaneteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldas Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale 90ndate kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Hilisem elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all, kuid bändiliikmete sõnul tuli ta alati lavale nagu rokkstaar ja kandis kitarri kolm korda liiga madalal. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clarkil oli joomise käigus murdunud ribi, mis põhjustas suurt valu, mille vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] h7n6o0qtlo55s6qcoo4u0paqxtn89ud 7162697 7162696 2026-05-28T11:14:10Z ~2026-31936-45 230465 /* Varajane elu */ 7162697 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows", kuueaastaselt. 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille talle isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark kooli lõpetas, oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta ka mängida oskab. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kohale, kuid kui Willis ja bändi laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kohtusid, kutsus Willis uuesti Clarki ansambiga liituma. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisel Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark ja oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clark sai hüüdnimeks "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda alkoholismi tõttu ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen tegid Def Leppardi ikooniliseks oleva kahekitarrilise kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmikitarri. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikareegleid, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis seal taga olevat kunsti, teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ist ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu ka Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab hästi, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne” Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi on paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” laulukirjutajatel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaaneteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldas Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale 90ndate kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Hilisem elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all, kuid bändiliikmete sõnul tuli ta alati lavale nagu rokkstaar ja kandis kitarri kolm korda liiga madalal. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clarkil oli joomise käigus murdunud ribi, mis põhjustas suurt valu, mille vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] dj34db5kuy5dypsxl8i1903w0ol8w3b 7162701 7162697 2026-05-28T11:20:53Z ~2026-31936-45 230465 /* Karjäär */ 7162701 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows", kuueaastaselt. 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille talle isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark kooli lõpetas, oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta mängida ka oskab. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kohale, kuid kui Willis ja bändi laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kohtusid, kutsus Willis uuesti Clarki ansambiga liituma. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisel Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark ja oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clark sai hüüdnimeks "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda alkoholismi tõttu ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen moodustadid duo, mis on Def Leppardi ikooniliseks olev kahekitarriline kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmikitarri. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikateooriat, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis seal taga olevat kunsti, teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ist ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu ka Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab hästi, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne”. Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi on paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” autoritel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaaneteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldab Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale 90ndate kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Hilisem elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all, kuid bändiliikmete sõnul tuli ta alati lavale nagu rokkstaar ja kandis kitarri kolm korda liiga madalal. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clarkil oli joomise käigus murdunud ribi, mis põhjustas suurt valu, mille vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] 3s4ezn01ic0rjj4d7gprjworsdl038s 7162703 7162701 2026-05-28T11:23:01Z ~2026-31936-45 230465 /* Hilisem elu */ 7162703 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows", kuueaastaselt. 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille talle isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark kooli lõpetas, oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta mängida ka oskab. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kohale, kuid kui Willis ja bändi laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kohtusid, kutsus Willis uuesti Clarki ansambiga liituma. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisel Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark ja oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clark sai hüüdnimeks "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda alkoholismi tõttu ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen moodustadid duo, mis on Def Leppardi ikooniliseks olev kahekitarriline kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmikitarri. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikateooriat, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis seal taga olevat kunsti, teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ist ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu ka Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab hästi, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne”. Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi on paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” autoritel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaaneteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldab Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale 90ndate kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Hilisem elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all, kuid bändiliikmete sõnul tuli ta alati lavale nagu rokkstaar ja kandis kitarri "three notches" liiga madalal. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clarkil oli joomise käigus murdunud ribi, mis põhjustas suurt valu, mille vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] om74p5bnpj0umcum6v9f7alelubiyod 7162707 7162703 2026-05-28T11:26:34Z ~2026-31936-45 230465 /* Varajane elu */ 7162707 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = [[Steve Clark]] | pilt = Steve Clark.jpeg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | taust = soolo_laulja | sünninimi = [[Stephen Maynard Clark]] | alias = [[Steamin]], [[The Riffmaster]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1960|04|23|}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1991|01|8|1960|04|23}} | pill = [[kitarr]], [[vokaal (muusika)|laul]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | amet = [[muusik]], [[laulukirjutaja]] | tegev = [[1978]] – [[1991]] | plaadifirma = [[Mercury Records]], [[Vertigo Records]] | seotud_esitajad = [[Def Leppard]] | URL = http://www.defleppard.com/ }} '''Steve Clark''' (sündinud '''Stephen Maynard Clark'''); [[23. aprill]] [[1960]] – [[8. jaanuar]] [[1991]]) oli kitarrist [[Suurbritannia]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'i</nowiki> ja rokkmuusika ansamblis [[Def Leppard]]. 2007. aastal oli Clark ajakirja Classic Rock Magazine edetabelis "100 Wildest Guitar Heroes" 11. kohal. Aastal 2019 nimetati ta postuumselt Rock and Roll Hall of Fame'i Def Leppardi liikmena. == Varajane elu == Stephen Maynard Clark sündis 23. aprillil 1960 Barrie ja Beryl (neiupõlvenimega Beckingham) Clarki perre. Ta kasvas üles Wisewoodis Sheffieldis. Juba varasest east tundis ta huvi muusika vastu ning käis oma esimesel kontserdil kuueaastaselt, kus esinesid "Cliff Richard and the Shadows". 11-aastaselt sai ta oma esimese kitarri, mille talle isa ostis tingimusel, et ta õpib kitarri korralikult mängima. Clark õppis aasta aega klassikalist kitarri, enne kui kuulis esimest korda Jimmy Page'i ja Led Zeppelini muusikat oma sõbra juures. Kui Clark kooli lõpetas, oli tema esimeseks tööks inseneribüroo GEC Traction, kus ta töötas treialina. Ta oli ettevõttes kolm-neli aastat õpipoisiks olnud, kui Def Leppard sõlmis plaadilepingu Phonogram Recordsiga. == Karjäär == Enne Def Leppardiga liitumist 1978. aastal mängis Clark Sheffieldis oma bändis Electric Chicken kavereid. Sel ajal kohtus ta tehnikakõrgkoolis Pete Willisega (Def Leppardi algne kitarrist ja asutaja). Willis märkas Clarki kitarriraamatut lugemas ja küsis, kas ta mängida ka oskab. Seejärel kutsus ta Clarki oma bändi, kuna nad otsisid teist kitarristi. Clark ei ilmunud kohale, kuid kui Willis ja bändi laulja Joe Elliott Clarkiga Judas Priesti kontserdil uuesti kohtusid, kutsus Willis uuesti Clarki ansambiga liituma. Clark tuli lõpuks nende prooviruumi ja liitus Def Leppardiga 1978. aasta jaanuaris. Ellioti sõnul raamatus "Behind the Music" mängis Clark Def Leppardi prooviesinemisel Lynyrd Skynyrdi loo "Free Bird" ilma saateta. Def Leppardi liikmena kirjutas Clark ja oli kaasautor peaaegu kõikidele bändi lugudele. Clark ja Pete Willis mängisid mõlemad soolokitarri ning Clark sai hüüdnimeks "Riffmaster" oma ande ja kitarririffide väljamõtlemise oskuse pärast. Pyromania albumi salvestamise lõpupoole 1982. aastal paluti Pete Willisel bändist lahkuda alkoholismi tõttu ja tema asemele värvati kitarrist Phil Collen. Clark ja Collen moodustadid duo, mis on Def Leppardi ikooniliseks olev kahekitarriline kõla. Osa nende edust duona tulenes nende võimest vahetada saate- ja soolokitarri vahel, sealjuures mõlemad mängisid samas loos soolokitarri või rütmikitarri. Asjaolu, et neil oli täiesti erinev muusikaline taust, aitas kaasa ka nende ainulaadsele kitarripartnerlusele. Clark oli klassikalise väljaõppega muusik, kes tundis muusikateooriat, oskas lugeda ja kirjutada muusikat ning mõistis seal taga olevat kunsti, teooriat ja teadust, lisaks õppis/oli mõjutatud Jimmy Page'ist ja Led Zeppelinist; samas kui Collen, nagu ka Willis, oli iseõppija ja arendas oma tehnika välja Al Di Meola õppimise ja džässmuusikute kuulamise kaudu. Clark ütles kord: „Ma loen ja kirjutan ning tean muusikareegleid, mis on kahe kitarriga bändis suurepärane, sest meie lähenemine mängule on nii erinev. Phil mängib midagi, mis kõlab hästi, mina aga vaatan asju ja ütlen: „Seda nooti on vale mängida; see pole muusikaliselt korrektne”. Clark mängis oma karjääri jooksul peamiselt Gibsoni kitarre ja sõlmis Gibsoniga 1987. aastal sponsorlepingu. Gibson valmistas Clarkile ka mõned eritellimusel valmistatud kitarrid. Ta mängis aeg-ajalt ka teisi kitarre, näiteks Fender Stratocasterit laulu ja video „Love Bites" salvestusel. Clark kasutas Fendereid aeg-ajalt ka stuudios nende ainulaadse kõla pärast. Kuigi tema nimi on paljudel Def Leppardi 1992. aasta albumi „Adrenalize” autoritel, ei panustanud ta albumi salvestamisse kuigi palju. Adrenalize'i deluxe-väljaande kaaneteoses väidab Joe Elliott, et albumil kasutati paaris kohas mõnda Clarki demoriffi. Tema ainus muu panus oli aeg-ajalt bändi ülejäänud tööde kiitmine, nimetades neid "lahedaks". Laul "White Lightning" kirjeldab Clarki alkoholi- ja narkosõltuvuse mõjusid. Adrenalize'i uusväljaandel on aga olemas demo laulust "Tonight", milles Clark mängis ja mis salvestati 1988. aastal ning oli mõeldud albumi "Hysteria" B-pooleks. Clark osales bändi 1995. aasta singli "When Love & Hate Collide" demo salvestamisel vaid paar päeva enne surma 1991. aastal. Laul meenutas tol ajal Hysteria ja Adrenalize'i kõla, vastandina järgmise albumi "Slang" uuemale 90ndate kõlale. Selle loo demo sisaldab Clarki viimast soolot. Clarki soolo demo leiti laulust "Stand Up (Kick Love into Motion)", kuid seda ei pandud kunagi ametlikku materjali. Tesla, kes oli Def Leppardi Hysteria tuuril soojendusesineja, salvestas Clarkile austusavaldusena loo pealkirjaga "Song & Emotion (To Our Friend, Steve 'Steamin' Clark)" nende albumile "Psychotic Supper". 2007. aastal oli Clark Classic Rock Magazine'i "100 Wildest Guitar Heroes" edetabelis 11. kohal. 2019. aastal arvati ta postuumselt Rock 'n 'rolli kuulsuste halli Def Leppardi liikmena. == Hilisem elu == Clark kannatas enne esinemisi tugeva ärevuse all, kuid bändiliikmete sõnul tuli ta alati lavale nagu rokkstaar ja kandis kitarri "three notches" liiga madalal. Clark oli kihlatud Ameerika modelli Lorelei Shellistiga, kellega nad olid koos olnud seitse aastat. Shellist rääkis oma autobiograafias "Runway Runaway", et Clarki alkoholism oli nende lahkuminekus peamine faktor. Clark oli lähedane sõber Phil Colleniga. Nad said oma lavatagustest tegemistest ja joomisest nime "Terror Twins". Collen lõpetas joomise 1980. aastate lõpus. 1989. aasta talvel leiti Clark teadvuseta Minneapolises baarist ja ta viidi kiirabiga Hazeldeni sõltuvusravikeskusesse. Kõik tema bändikaaslased lendasid seejärel Minneapolisse, et temaga koos olla. Seal kutsus arst neid Clarki veenma võõrutusravile minema, kuna tema vere alkoholisisaldus oli 0,59; seevastu Led Zeppelini liikme John Bonhami vere alkoholisisaldus oli 0,41, kui ta 1980. aastal suri. Collen ja teised sekkusid, et veenda teda alkoholi kuritarvitamisest loobuma. Clark nõustus minema rehabilitatsioonikeskusesse lubadusega, et tema koht Def Leppardis säilib. Ta oli bändist eemal 6 kuud. Arizonas rehabilitatsioonil olles kohtas Clark paranevat heroiinisõltlast nimega Janie Dean ja paar leppis kokku, et aitavad teineteist oma sõltuvustega toime tulla. Nad kihlusid peagi. Clark lahkus rehabilitatsioonist enne programmi lõpetamist ja jätkas joomist. Colleni sõnul muutus Clarki kaineks jäämine pärast Deani tema ellu tulekut "peaaegu võimatuks" ja peaaegu sama raske oli tema asukohta jälgida. == Surm == Clarkil oli joomise käigus murdunud ribi, mis põhjustas suurt valu, mille vastu kirjutati talle välja kanged valuvaigistid. 8. jaanuaril 1991 leidis Janie Dean Clarki surnuna oma diivanilt. Ta oli 30-aastane. Lahkamine näitas, et surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus, mille põhjustas surmav valuvaigistite, rahustite ja alkoholi segu. Surma hetkel oli Clarki vere alkoholisisaldus 0,30 ja organismis morfiini. Clark maeti Wisewoodi kalmistule Loxleys Sheffieldis, Clarki perekonna elukoha lähedale.{{Def Leppard}} {{JÄRJESTA:Clark, Steve}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 1991]] l3ui8wqitr7iap4ygki7mmkviqgva2f 0 117476 7162463 7161385 2026-05-28T06:23:19Z Taurus404 80079 /* 1932. aasta Saksamaa parlamendivalimised */ 7162463 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2010}} {{viita}} {{Endine riik | nimi = Weimari vabariik (Saksa Reich ; 1919-1933) | omakeelne-nimi = Weimarer Republik | algusaasta = 1919 | lõppaasta = 1933 | lipp = Flag_of_Germany_(3-2_aspect_ratio).svg | vapp = Wappen Deutsches_Reich (Weimarer Republik).svg | asendikaart = | valitsusvorm = presidentaalne-parlamentaarne | riigipea = [[Saksamaa president (1919–1945)|Riigipresident]] | riigipea-nimi = [[Friedrich Ebert]] (1919–1925)<br />[[Paul von Hindenburg]] (1925–1934) | riigipea2 = Riigikantsler | riigipea-nimi2 = [[#Riigikantsler|Loend]] | pealinn = [[Berliin]] | pindala = 468787 | pindala-aasta = | rahvaarv = 62411000 | rahvaarv-aasta = 1925 | ajalugu1 = | sündmus1 = | ajalugu2 = | sündmus2 = | ajalugu3 = | sündmus3 = | ajalugu4 = | sündmus4 = | ajalugu5 = | sündmus5 = | riigikeel = [[Saksa keel|saksa]] | rahaühik = 1 riigimark = 100 riigipenni | hümn = [[Das Lied der Deutschen]] | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | eelnes = [[Saksa keisririik]] | järgnes = [[Kolmas riik]] }} '''Weimari vabariigiks''' nimetatakse ajajärku [[Saksa Riik|Saksa Riigis]] aastatel [[1919]]–[[1933]]. See on saanud nime [[Weimar]]i linna järgi, kus võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja Saksa vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos. Riigi eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast [[Adolf Hitler]]i võimuletulekut asendus see [[Natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistliku]] [[Kolmas riik|riigiga]]. Ametlik nimi, Saksa Riik, mis oli kasutusel alates 1871. aastast, jäi aga muutmata. [[Versailles' rahu]]lepingu piirangute tõttu ei olnud Weimari vabariik sõltumatu riik ja selle maa-ala olid sõja võitjad osaliselt okupeerinud. Samuti seisis riik silmitsi sõjakahjude tasumise kohustusega ning selle rahandust kahjustas [[Hüperinflatsioon Weimari Vabariigis|hüperinflatsioon]]. == Ajaloost == Saksamaal algas [[Saksa Revolutsioon|revolutsioon]] 3. novembril [[1918]] sõjalaevastiku madruste ülestõusuga [[Kiel]]is, kust ta levis kiiresti suurtesse linnadesse. [[Baier]]is kukutati [[monarhia]] ja 7. novembril 1918 kuulutati välja [[Baieri Nõukogude Vabariik|Baieri nõukogude vabariik]]. 9. novembril loobus troonist [[Saksa Keisririik|Saksa keisririigi]] keiser [[Wilhelm II]]. Teised Saksa monarhiad ([[Preisi kuningriik]], [[Baieri kuningriik]], [[Saksimaa kuningriik]], [[Württembergi kuningriik]], [[Braunschweigi hertsogkond]] jt.) kukutati 1918. aasta novembri jooksul. [[Max von Baden]]i valitsus astus 9. novembril tagasi ning ametisse asus uus [[Friedrich Eberti valitsus|parem- ja vasaksotsialistidest koosnev valitsus]] [[Friedrich Ebert]]i juhatusel. Eberti valitsus seadis eesmärgiks lähitulevikus toimuma pidanud konstitutsioonilise kogu valimised. [[Philipp Scheidemann]] kuulutas [[Riigipäevahoone]] aknalt välja vabariigi. Kaks tundi hiljem kuulutas [[Karl Liebknecht]] [[Berliini linnaloss]]i rõdult välja "vaba sotsialistliku vabariigi". == Versailles' rahuleping == {{vaata|Versailles' rahu}} [[11. november|11. novembril]] [[1918]] lõppes [[esimene maailmasõda]] ja juunis [[1919]] oli Saksamaa sunnitud alla kirjutama [[Versailles' rahu]]lepingule. Rahuleping lõpetas [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]], viies lõpule [[11. november|11. novembril]] [[1918]] sõlmitud [[Compiègne'i vaherahu]]ga alustatu. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad, mistõttu riigi territoorium vähenes kaheksandiku võrra. Okupeeriti [[Reini jõgi|Reini jõe]] vasak kallas ja 50&nbsp;km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati [[Reini demilitariseeritud tsoon]] ja kuhu ei tohtinud sõjaväge paigutada (vt [[Reinimaa okupeerimine]]). Saksamaa kaotas suuri alasid [[Poola]]le, [[Prantsusmaa]]le ja [[Leedu]]le (vt [[Versailles' rahu#Versailles' rahulepingu tingimused|Versailles' rahulepingu tingimused)]]. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust. 1923. aastal hävis inflatsiooni tõttu senine rahaühik mark, selle asemele loodi stabiilse väärtusega rentmark ja riigimark. Saksamaa [[novembrirevolutsioon]]i tagajärjel kokku varisenud poliitilise süsteemi ([[monarhia]]) asemele asuti looma uut demokraatlikku riigikorraldust. Keiser oli põgenenud ning riigivormi muutmine vajas vormistamist. [[Saksa Vabariik|Saksa Vabariigi]] [[Asutav Kogu (Saksamaa)|Asutav Kogu]] valiti [[1919]]. aasta jaanuaris. Kokku tuli see [[Weimar]]i linnas, kuna [[Berliin]]is oli pärast Saksa kommunistide alustatud [[Spartakuse ülestõus|Spartacusbundi ülestõusu]] ja üldstreike ikka veel rahutu. Aasta algul töötati välja [[põhiseadus]], Saksamaast sai [[vabariik]], kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks oli [[Riigipäev (Weimari vabariik)|riigipäev]] – ''Reichstag''. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-00015, Friedrich Ebert.jpg|pisi|Friedrich Ebert ([[1925]])]] == Riigikorrast == Põhiseaduse kohaselt oli Saksamaa [[presidentaalne vabariik]], kus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli [[Riigipäev (Weimari vabariik)|riigipäev]] (''Reichstag''). Riigipäev oli kahekojaline. Ülemkoja moodustas liidumaade esindajaist koosnev 68-liikmeline [[Riiginõukogu (Weimari vabariik)|riiginõukogu]] (''Reichsrat''). Alamkoja moodustas riigipäev, mis valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Valimisõigus oli nii meestel kui ka naistel alates 20. eluaastast. Riigipäev arutas jooksvaid poliitilisi probleeme, võttis vastu seadusi, kinnitas riigieelarve, kinnitas ametisse valitsusjuhi – [[Saksamaa riigikantsler|riigikantsleri]] – ning valitsuse liikmed. Valitsus, mille moodustas tavaliselt parlamendi enamus, oli riigipäeva ees aruandekohuslane. [[Riiginõukogu (Weimari vabariik)|Riiginõukogu]] oli kontrollorgan, mille ülesanne oli riigipäeva tegevuse kontrollimine ning liidumaade huvide kaitse. Tal oli riigipäeva otsuste suhtes edasilükkava [[veto]] õigus. Põhiseaduse § 61 alusel oli [[Austria]]le kuni lõpliku liitumiseni ette nähtud nõuandev hääl riiginõukogus. Liidumaad säilitasid kuni 1934. aastani muuhulgas õiguse olla omavahel diplomaatilistes suhetes. Täidesaatva võimu eesotsas oli [[Saksamaa president|president]], kellel olid laialdased võimuvolitused. Esimeseks Weimari vabariigi presidendiks valiti [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|sotsiaaldemokraat]] [[Friedrich Ebert]]. === Riigikantsler === Riigikantslerid olid: * 1919 [[Philipp Scheidemann]] * 1919–1920 [[Gustav Bauer]] * 1920 [[Hermann Müller]] * 1920–1921 [[Konstantin Fehrenbach]] * 1921–1922 [[Joseph Wirth]] * 1922–1923 [[Wilhelm Cuno]] * 1923 [[Gustav Stresemann]] * 1923–1925 [[Wilhelm Marx]] * 1925–1926 [[Hans Luther]] * 1926–1928 Wilhelm Marx * 1928–1930 Hermann Müller * 1930–1932 [[Heinrich Brüning]] * 1932 [[Franz von Papen]] * 1932–1933 [[Kurt von Schleicher]] == Heaoluriigi projekt == Weimari vabariigi heaoluriigi rajamise projekt ulatus kaugemale kui [[Otto von Bismarck|Bismarcki]] loodud sotsiaalkindlustus. Kodanik pidi saama isegi riikliku tagatise materiaalse kriisi ajal olla täiesti kindel oma minimaalsete vajaduste katmises ja loota sellele, et riik aitab teda haiguse korral, abistab laste kasvatamisel, vahendab kooliharidust ja aitab ka juhul, kui on vaja elamiseks korterit. Weimari konstitutsiooniga valasid sakslased heaoluriigi program­mi konstitutsioonilistesse sätetesse. Liberaalsete põhiõiguste kui riigi vastu suunatud kaitseõiguste kõrvale astusid sotsiaalsed põhiõigused kui nõudeõigused riigi vastu, et see hoolitseks oma kodanike eksistentsi eest. Peatükis "Ühiskondlik elu" sai erilise hoolitsuse osaliseks perekond, tagamaks selle "puhtuse, tervenemise ja ühiskondliku edendamise". Emadel pidi olema õigus riigi kaitsele ja hoolekandele (art 119). Riik lubas hoolitseda ka kasvatuse eest, tagades iseäranis oma abi abieluvälistele lastele (art 120). Üleüldse pidi kaitstama noorsugu järelevalvetuse eest (art 122). Peatükis "Haridus ja kool" lubas riik oma kaitset teadusele, kunstile ja õpetusele (art 132), garanteeris ulatusliku koolisüsteemi nõudliku õpetajaharidusega (art 144) ja lubas anda igale koolilõpetajale konstitutsiooni teksti (art 148). Kõige enam puudutas riik­likult tagatud heaolu ikkagi majanduselu. Liigkasuvõtmine keelati konstitutsiooniga (art 152), kuigi see keeld sisaldus juba tsiviilkoodeksis (§ 138 lg 2). Tagati omand ja pärimis­õigus, seda siiski ainult kehtivate seaduste piires (art-d 153,154). Maa kasutamisele ja elamispinna hankimise eesmärgil kinnisasja omandamisele pühendas Weimari konstitutsioon ulatusliku artikli, lubas tööjõule erilist kaitset, ühtset tööõigust (art 157) ja kinnitas ([[Reichsgesetzblatt]] 1919, 1414): ''"Art 161. Tervise ja töövõime säilitamiseks, emaduse kaitseks ja vanaduse, nõrkuse ning elu keerdkäikude kui majanduslike tagajärgede eest hoolitsemiseks loob riik ulatusliku kindlustussüsteemi kindlustatute endi olulisel osalusel."'' Töö ja kapitali suhtele pööras konstitutsioon erilist tähelepanu. See lubas töötajate osalemist ettevõtetes ettevõtte nõukogu kaudu, samuti riiklike töölisnõukogude asu­tamist (art 165). Ükski lääneriikide konstitutsioon ei sisaldanud suurejoonelisemaid sotsiaalriiklikke lubadusi. Kuid need põhiõiguste garantiid olid siiski vaid vahetu kehtivuseta programmlaused, mida seadusandja pidi hakkama realiseerima. Kõigile kriisidele vaatamata suutis Weimari vabariik nii mõndagi korda saata ning püüdis oma konstitutsioonilisi programmlauseid realiseerida. Lisaks rahvasaadikute revolutsioonilise nõukogu korraldustele kuuluvad siia ka hilisemad seadused, nende hulgas eelkõige * noorsoo heaolu seadus 1922. aastast, * noorsookohtute seadus 1923. aastast, * hoolekandekorraldus 1924. aastast, * seadus töö vahendusest ja töötuskindlustusest 1928. aastast. Peale selle võeti vastu tööaja seadus ning seadused ettevõtte töösisekorrast, sot­siaalkindlustusest ja hädaabitöödest. Seejuures tuli ilmsiks heaoluriigi pahupool oma määratult tõusnud finantsvajadustega. Kunagi varem ei olnud riik ehitanud nii palju kortereid, koole ega õpetajate seminare, kunagi varem, ka mitte rahuaegadel, andnud välja ja vajanud nii palju raha. Sotsiaalriiki pidi hakkama finantseerima kodanik, kelle eest hoolitsemiseks see raha pidi minema. Halduse tohutu kasvuga kaasnes kodanike üha suurem võrdsustamine. Esimese maailmasõja tulemusel oligi saabunud klassideta ühiskond. Sotsiaalriik tegi oma kodanikest veelgi võrdsemad, kuid samal ajal oma teenustest sõltuvad isikud. Lõpuks andis vaimustus heaoluühiskonnast Weimari vabariigile surmahoobi. 27. märtsil 1930 varises viimane tegutsemisvõimeline valitsus. Küsimus oli toona selles, kas maailma majanduskriisi silmas pidades peaks tõstma töötuskindlustuse osamakseid. Sotsiaaldemokraadid ega vasakliberaalne Saksa Rahvapartei ei olnud oma valijaid arvestades sellega nõus ja Mülleri kabinet kukkus. See viis tugeva presidendi diktatuurini, seejärel 1933. aasta volitusseaduse ja Hitleri riigini.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hattenhauer, Hans|pealkiri=Euroopa õigusajalugu|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=Juura|lehekülg=752–754}}</ref> == Vabariigi poliitilise parteide areng == Weimari vabariigile oli tugev [[opositsioon]] nii [[Parempoolsus|paremalt]] kui ka [[Vasakpoolsus|vasakult]] opositsioonist. [[Vasakpoolsus|Vasakpoolse]] opositsiooni kandvaim jõud oli [[Saksamaa Kommunistlik Partei]] (KPD). See kujunes [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikust Parteist]] erimeelsuste tõttu sõja suhtes eraldunud inimestest ning selle asutajad oli [[Karl Liebknecht]] ja [[Rosa Luxemburg]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal tekkinud Spartakistide Liit ehk [[spartakistid]] oli [[marksism|marksistlik]]-[[revolutsioon]]iline liikumine [[Saksamaa]]l, loodi [[Karl Liebknecht]]i, [[Rosa Luxemburg]]i, [[Klara Zetkin]]i ja teiste eestvedamisel. Liit nimetas end ümber Saksamaa Kommunistlikuks Parteiks (KPD) ja ühines [[Komintern]]iga 1919. [[Karl Liebknecht]] ja [[Rosa Luxemburg]] lasti [[1919]] [[15. jaanuar]]il [[Berliin]]is [[Berliini ülestõus|ülestõusu]] ajal maha. Spartakistide aktiivseim tegevus toimus Saksa [[novembrirevolutsioon]]i ajal, Berliinis ja [[Braunschweigi Vaba Riik|Braunschweigi vabariigis]]. Massiparteiks kujunes Saksamaa Kommunistlik Partei (KPD) 1920. aastal, mil temaga ühinesid sõltumatud sotsiaaldemokraadid. [[Saksamaa Kommunistlik Partei|Saksamaa KP]] poolt hääletas pidevalt 9–16 protsenti valijaist. Oktoobris [[1923]] üritasid kommunistid [[Kommunistlik Internatsionaal|Kommunistliku Internatsionaali]] juhtimisel [[Hamburg]]is [[Hamburgi ülestõus|jõuga võimu haarata]], mässu juhtis Hamburgis [[Ernst Thälmann]]. Ühendatud [[Parempoolsus|parempoolse]] [[opositsioon]]i, kuhu kuulusid ka "Teraskiiver" ([[Stahlhelm, Bund der Frontsoldaten]], juhid [[Franz Seldte]] ja [[Theodor Duesterberg]]), Deutschnationale Volkspartei, juht [[Alfred Hugenberg]], Reichslandbund, Alldeutscher Verband ja Harzburger Front, tuntuim esindaja oli [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei]] (NSDAP). 1919. aastal oli Baieris palju pahempoolseid organisatsioone, [[Rahvuslik Töölispartei]] (NAP) tekkis jaanuaris 1919. [[1923]]. aasta 8. oktoobril üritas [[Adolf Hitler]] Weimari vabariiki likvideerida, katset hakati hiljem [[õllekeldriputš]]iks nimetama. Vandenõulastel õnnestus kaasa tõmmata ka kindral [[Erich Ludendorff]]. Putši ettevalmistajad ning osavõtjad mõisteti kohtus süüdi ning määrati erinevad karistused, mässu juhile Adolf Hitlerile mõisteti vanglakaristus. Weimari vabariigi 1920. aastate esimese poole sisepoliitika üheks tähtsamaks probleemiks kujunes suhtumine Versailles' rahulepingusse. Sel pinnal eristatakse kaht põhisuunda. # Lepingu pooldajad, kes olid lojaalselt valmis täitma Versailles' rahulepingu nõudeid – vasakpoolsed ja tsentrijõud ([[SSDP]], [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|SDP]] ja [[Saksamaa Kommunistlik Partei|KDP]] ehk [[Weimari koalitsioon]]). Nemad olid moodustanud esimese valitsuse pärast [[rahvuskogu]] kokkukutsumist ning kirjutasid alla Versailles' rahulepingule. # Rahulepingu vastased olid peamiselt paremparteid (SRP, SRRP jt parempoolsed ning paremäärmuslikud parteid), kes nõudsid [[monarhia]] taastamist, revolutsiooni tulemuste revideerimist ja Versailles' lepingu mittetäitmist. Seetõttu nimetati nende poliitikat "katastroofide poliitikaks". Mitmed paremäärmuslikud rühmitused kasutasid võitlusmeetodina ka terrorit. Nad tapsid näiteks välisminister [[Walther Rathenau]], kes kirjutas alla [[Rapallo leping]]utele, ning keskpartei [[Zentrum]]i liidri [[Matthias Erzberger]]i, kes kirjutas alla Versailles' rahulepingule. == Weimari vabariigi haldusorganid == * Välisministeerium, ** välisminister 12. veebruar – 20. juuni 1919 [[krahv]] [[Ulrich von Brockdorff-Rantzau]]; *** suursaadik [[Venemaa SFNV]]-s [[krahv]] [[Wilhelm von Mirbach]] === Sõjajõud === ===== Reichswehr ===== {{vaata|Reichswehr}} (kaitsevägi), ''[[Vabakorpused]], [[Must Reichswehr]]'' * Kindralstaap (Üleüldise Sõjaväebüroo nime all) Versailles' lepingu põhjal Saksamaa desarmeeriti, ta sai õiguse pidada vaid 100 000 kerge relvastusega Reichswehri sõdurit, relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raske[[suurtükk]]e, ning pidi keelama üldise [[sõjaväekohustus]]e. Keelatud oli omada [[Õhuvägi|õhuväge]]. ===== Reichsmarine ===== {{vaata|Reichsmarine}} (sõjalaevastik) Vastavalt [[Versailles' rahu]]lepingule anti suurem osa [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] [[I maailmasõda|I maailmasõja]] aegsest sõjalaevastikust üle võitjariikidele. Mereväes Reichsmarines võis olla ainult 15 000 meest, kusjuures keelatud oli [[lahingulaev]]ade, [[lahinguristleja]]te, [[lennukikandja]]te ning [[allveelaev]]ade omamine. Saksamaa laevastikul lubati pidada vaid 6 [[soomuslaev]]a: [[Schlesien]], [[Schleswig-Holstein (laev)|Schleswig-Holstein]], 6 [[kergeristleja]]t, 12 [[hävitaja]]t ja sellist hulka [[traaler]]eid, mis oli vajalik ümbritsevate merealade puhastamiseks [[meremiin]]idest. Kõik Saksa [[allveelaev]]ad tuli ära anda või hävitada ja uute allveelaevade juurdeehitamine oli keelatud. Uute sõjalaevade ehitamine Saksamaal algas [[1925]]. aastal, esimesena sai valmis [[Emden]] ning seejärel aastail [[1929]]–[[1930]] veel kolm kergeristlejat: [[Karlsruhe (laev)|Karlsruhe]], [[Königsberg (laev)|Königsberg]] ja [[Köln (laev)|Köln]], aastail [[1931]] ja [[1935]] said valmis kergeristlejad [[Leipzig (laev)|Leipzig]] ja [[Nürnberg (laev)|Nürnberg]]. Aastail 1928–1932 alustati Saksamaal kolme sõjalaeva ehitamist, mis üldlevinud põhimõttest lähtudes ei mahtunud ühtegi tolleaegsesse laevaklassi. Need olid raskeristleja mõõtudega laevad, mis olid varustatud kuue 28&nbsp;cm-se suurtükiga kahes soomustornis: [[Deutschland (laev)|Deutschland]], [[Admiral Scheer]] ja [[Admiral Graf Speel]]. Ametlikult nimetati neid soomuslaevadeks. [[18. juuni]]l [[1935]] sõlmiti [[Inglise-Saksa mereväekokkulepe]], mis tühistas senised Saksa laevastiku piirangud ning millega Inglismaa andis oma nõusoleku, et Saksamaa võib ehitada endale pealveelaevastiku, mille [[tonnaaž]] oleks 35% Inglismaa pealveelaevastiku kogutonnaažist, ning allveelaevastiku, mille tonnaaž oleks 45% Inglismaa allveelaevastiku kogutonnaažist. Lepingu alusel ehitati ka kaks Saksamaa laevastiku lahingulaeva, [[Bismarck (laev)|Bismarck]] ja [[Tirpitz (laev)|Tirpitz]]. Aastail 1935–1937 alustati ka viie ristleja ehitamist, mis vettelaskmise järjekorras said nimeks [[Admiral Hipper]], [[Blücher]], [[Prinz Eugen]], [[Seydlitz]] ja [[Lützow]]. [[1939]]. aastaks, [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] alguseks, sai valmis ainult üks raskeristleja, Admiral Hipper, raskeristleja Blücher sai lahingukorda 20. septembril 1939 ja Prinz Eugen alles 1. augustil 1940. Lützow müüdi 1940. aastal Nõukogude Liidule, kus kandis algul nime Petropavlovski, aastail 1944–1953 aga [[Tallin (raskeristleja)|Tallin]]. Seydlitzi ehitus jäigi lõpetamata. == Liidumaad == [[Pilt:Karte des Deutschen Reiches, Weimarer Republik-Drittes Reich 1919–1937.svg|270px|pisi|Saksamaa Weimari vabariigi ajal. Suurim liidumaa, [[Preisimaa Vaba Riik]], on kujutatud sinisega]] [[Pilt:Deutsches Reich 1925 b.png|270px|pisi|Saksamaa liidumaad (1925)]] Enne esimest maailmasõda olid [[Saksa keisririik#Saksa Keisririigi osariigid|Saksa keisririigi liiduriigid]] 22 väiksemat monarhiat, kolm vabariiklikku linnriiki ja keiserlik territoorium [[Elsass-Lotring]]. Pärast territoriaalseid kaotusi [[Versailles' rahu]]ga ja Saksa revolutsiooni aastatel 1918–1919 jätkasid allesjäänud liiduriigid vabariikidena. Endised [[ernestiinide hertsogkonnad]] jätkasid mõnda aega vabariikidena, enne kui ühendati [[Tüüringi]] liidumaa moodustamiseks aastal 1920 (välja arvatud [[Saksi-Coburg]], millest sai [[Baieri]] osa). {| style="text-align: left; border-collapse: collapse; line-height: 1.3em; font-size: 90%;" |+ !colspan ="2" bgcolor="#eeeee" style="border-bottom: solid 1px #cacaca"|Liidumaa (saksa nimi) !bgcolor="#eeeee" style="border-bottom: solid 1px #cacaca"|Pealinn |- | [[Pilt:Flagge Herzogtum Anhalt.svg|25px|border]] | '''[[Anhalti Vaba Riik|Anhalt]]''' | [[Dessau]] |- | [[Pilt:Flagge Großherzogtum Baden (1891-1918).svg|25px|border]] | '''[[Badeni vabariik|Baden]]''' | [[Karlsruhe]] |- | [[Pilt:Flag of Bavaria (lozengy).svg|25px|border]] | '''[[Baieri]]''' (Bayern) | [[München]] |- | [[Pilt:Flagge Herzogtum Braunschweig.svg|25px|border]] | '''[[Braunschweigi Vaba Riik|Braunschweig]]''' | [[Braunschweig]] |- | [[Pilt:Flagge Großherzogtum Hessen ohne Wappen.svg|25px|border]] | '''[[Hesseni Rahvariik|Hessen]]''' (Hessen / Hessen-Darmstadt) | [[Darmstadt]] |- | [[Pilt:Flagge Fürstentum Lippe.svg|25px|border]] | '''[[Lippe Vaba Riik|Lippe]]''' | [[Detmold]] |- | [[Pilt:Flagge Großherzogtümer_Mecklenburg.svg|25px|border]] | '''[[Mecklenburg-Schwerini Vaba Riik|Mecklenburg-Schwerin]]''' | [[Schwerin]] |- | [[Pilt:Flagge Großherzogtümer_Mecklenburg.svg|25px|border]] | '''[[Mecklenburg-Strelitzi Vaba Riik|Mecklenburg-Strelitz]]''' | [[Neustrelitz]] |- | [[Pilt:Civil flag of Oldenburg.svg|25px|border]] | '''[[Oldenburgi Vaba Riik|Oldenburg]]''' | [[Oldenburg]] |- | [[Pilt:Flag of Prussia (1918–1933).svg|25px|border]] | '''[[Preisimaa Vaba Riik|Preisimaa]]''' (Preußen) | [[Berliin]] |- | [[Pilt:Flagge Herzogtum Sachsen-Coburg-Gotha (1911-1920).svg|25px|border]] | '''[[Saksi-Coburg]]''' (Sachsen-Coburg) – Baierile aastal 1920 | [[Coburg]] |- | [[Pilt:Flag of Saxony.svg|25px|border]] | '''[[Saksimaa]]''' (Sachsen) | [[Dresden]] |- | [[Pilt:Flagge Fürstentum Schaumburg-Lippe.svg|25px|border]] | '''[[Schaumburg-Lippe Vaba Riik|Schaumburg-Lippe]]''' | [[Bückeburg]] |- | [[Pilt:Flag of Thuringia.svg|25px|border]] | '''[[Tüüringi]]''' (Thüringen) – aastast 1920 | [[Weimar]] |- | [[Pilt:Flag_of_Germany_(3-2_aspect_ratio).svg|25px|border]] | '''[[Waldeck-Pyrmonti Vaba Riik|Waldeck-Pyrmont]]''' – Preisimaale aastal 1921/1929 | [[Arolsen]] |- | [[Pilt:Flagge_Königreich_Württemberg.svg|25px|border]] | '''[[Württembergi Vaba Rahvariik|Württemberg]]''' | [[Stuttgart]] |- |colspan ="3" bgcolor="#efefef" align="center" | '''Linnriigid''' |- | [[Pilt:Flag of Bremen.svg|25px|border]] | colspan="2" | '''[[Bremeni liidumaa|Bremen]]''' |- | [[Pilt:Flag of Hamburg.svg|25px|border]] | colspan="2" | '''[[Hamburg]]''' |- | [[Pilt:Flag of the Free City of Lübeck.svg|25px|border]] | colspan="2" | '''[[Lübecki vabalinn|Lübeck]]''' |- |colspan ="3" bgcolor="#efefef" align="center" | '''Tüüringi moodustamiseks aastal 1920 ühendatud riigid''' |- | [[Pilt:Flagge Fürstentum Reuß ältere Linie.svg|25px|border]] | '''[[Reussi Rahvariik|Reuss]]''' | [[Gera]] |- | [[Pilt:Flagge_Herzogtum_Sachsen-Coburg-Gotha_(1826-1911).svg|25px|border]] | '''[[Saksi-Altenburg]]''' (Sachsen-Altenburg) | [[Altenburg]] |- | [[Pilt:Flagge Herzogtum Sachsen-Coburg-Gotha (1911-1920).svg|25px|border]] | '''[[Saksi-Gotha]]''' (Sachsen-Gotha) | [[Gotha (town)|Gotha]] |- | [[Pilt:Flagge Herzogtum Sachsen-Meiningen.svg|25px|border]] | '''[[Saksi-Meiningen]]''' (Sachsen-Meiningen) | [[Meiningen]] |- | [[Pilt:Flagge Großherzogtum Sachsen-Weimar-Eisenach (1813-1897).svg|25px|border]] | '''[[Saksi-Weimar-Eisenach]]''' (Sachsen-Weimar-Eisenach) | [[Weimar]] |- | [[Pilt:Flagge Fürstentümer Schwarzburg.svg|25px|border]] | '''[[Schwarzburg-Rudolstadt]]''' | [[Rudolstadt]] |- | [[Pilt:Flagge Fürstentümer Schwarzburg.svg|25px|border]] | '''[[Schwarzburg-Sondershausen]]''' | [[Sondershausen]] |- |} Need liidumaad kaotati natsirežiimi ajal ''[[Gleichschaltung]]'<nowiki/>''i protsessis järk-järgult ''de facto'', nad reorganiseeriti suuresti piirkondadeks. Siiski liidendati aastal 1937 [[Lübecki vabalinn]] [[Suur-Hamburgi akt]]iga ametlikult Preisimaaga – ilmselt sellepärast, et Hitlerile isiklikult see linn ei meeldinud. Enamiku ülejäänud liidumaid kaotasid liitlased ametlikult teise maailmasõja lõppedes ja need reorganiseeriti lõpuks kaasaegseteks [[Saksamaa liidumaad]]eks. == 1932. aasta Saksamaa parlamendivalimised == {{vaata|1932. aasta juuli Saksamaa parlamendivalimised}} [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-S38324, Tag von Potsdam, Adolf Hitler, Paul v. Hindenburg.jpg|pisi|Riigikantsler [[Adolf Hitler]] ja president [[Paul von Hindenburg]] tervitavad teineteist [[Potsdami päev]]al]] [[1932. aasta juuli Saksamaa parlamendivalimised|1932. aasta suvel toimunud üldvalimiste]] tagajärjel said rahvussotsialistid Weimari vabariigi parlamendis suurima esindatuse, nende poolt hääletas veidi üle 30 miljoni sakslase, mis oli enam kui kolmandik valijatest. Need inimesed andsid hääle erakonna poolt, kes nimetas end patriootlikuks erakonnaks ja kinnitas, et "Saksamaa peab kuuluma vaid sakslastele", kes lubas lahendada nn juudiküsimuse ja majanduskriisis vaevlevas riigis "korra majja lüüa". Hitler püüdis end näidata kui "mõõdukat" valitsejat, keda ei huvita mitte vaid tema partei, vaid kes eelkõige muretseb rahva kui terviku heaolu pärast: ta rääkis vaesuse käes vaevlevatest töölistest ja pensionäridest, sellest, kui palju on riigis nälgivaid lapsi jne. Toonane kantsler [[Franz von Papen]] jõudis järeldusele, et Hitlerile võiks pakkuda kantsleri ametikohta, kuid seda tingimusel, et tema jääks asekantsleri kohale. Peale selle seati veel tingimuseks, et uue koalitsioonivalitsuse koosseisu kuuluvad peale Hitleri vaid kaks NSDAPi esindajat – [[Hermann Göring]] ja [[Wilhelm von Frick]]. Franz von Papen veenis Weimari vabariigi presidenti, 84-aastast [[Paul von Hindenburg]]i selles, et ta teeks just Hitlerile ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Saksa keisririik]] | nimi=Weimari vabariik | aeg=[[1919]]–[[1933]] | järgnev=[[Kolmas Riik]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Saksamaa Liitvabariik]] * [[Saksa Riik]] * [[Suursaksa Riik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:20. sajand Saksamaal]] [[Kategooria:Weimari vabariik| ]] [[Kategooria:Saksamaa ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusima aja ajaloolised riigid]] kusrvvyvgx2t1xbcyffkxh1w2vqznwe 0 119215 7162444 6074960 2026-05-28T05:13:17Z Mona 355 7162444 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Hans Makart Denkmal Stadtpark Wien.jpg|pisi|Hans Makarti mälestusmärk Viinis]] '''Hans Makart''' ([[28. mai]] [[1840]] [[Salzburg]] – [[3. oktoober]] [[1884]] [[Viin]]) oli Austria [[akademism|akadeemiline]] kunstnik. Makart sündis Salzburgis ja sai esmase kunstihariduse Viinis. Hiljem täiendas ta end [[München]]is kunstnik [[Karl Theodor von Piloty]] juures ning reisis Euroopas, külastades muu hulgas [[Pariis]]i, [[London]]it ja [[Rooma]]t. Tema rahvusvaheline läbimurre toimus 1860. aastate lõpul, kui mitmed suured ajaloomaalid tõid talle kiire tuntuse. Alates 1869. aastast tegutses ta peamiselt Viinis, kus temast kujunes oluline kunstielu suunaja. Ta täitis tellimusi nii õukonnale kui ka jõukale linnakodanlusele ning kujundas ka interjööre ja pidulikke lavastusi. Tema ateljeest sai tuntud kohtumispaik, kus kogunesid kunstnikud, muusikud ja teised kultuuritegelased. Makarti loomingut iseloomustavad suured, detailirikkad ja värviküllased kompositsioonid. Ta maalis peamiselt ajaloo-, allegooria- ja mütoloogilisi stseene ning eelistas teatraalset ja pidulikku kujutamisviisi. Tema stiili nimetati juba tema eluajal "Makarti stiiliks", mis mõjutas kogu Viini kunsti- ja tarbekunstikultuuri. Lisaks maalikunstile tegeles Makart aktiivselt ka dekoratsioonikunsti ja suurte avalike ürituste kujundamisega. Näiteks kavandas ta 1879. aastal Viinis toimunud suure piduliku rongkäigu keisripaari pulma-aastapäeva tähistamiseks. Makarti looming oli tema eluajal väga populaarne, kuid pärast tema surma huvi selle vastu mõnevõrra vähenes. Siiski on tema mõju hilisemale kunstile märkimisväärne: teda peetakse üheks oluliseks eeskujuks Viini modernistidele, sealhulgas [[Gustav Klimt]]ile. {{JÄRJESTA:Makart, Hans}} [[Kategooria:Austria maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1840]] [[Kategooria:Surnud 1884]] h6i72crg8msyz9u97ra7foivufi8nb8 7162596 7162444 2026-05-28T08:51:40Z Mona 355 7162596 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Hans Makart Denkmal Stadtpark Wien.jpg|pisi|Hans Makarti mälestusmärk Viinis]] '''Hans Makart''' ([[28. mai]] [[1840]] [[Salzburg]] – [[3. oktoober]] [[1884]] [[Viin]]) oli Austria [[akademism|akadeemiline]] maalikunstnik ja üks 19. sajandi teise poole mõjukamaid Viini kunstielu kujundajaid. Makart sündis Salzburgis ja sai esmase kunstihariduse [[Viini Kunstiakadeemia]]s. Hiljem täiendas ta end [[München]]is kunstnik [[Karl Theodor von Piloty]] juures ning reisis Euroopas, külastades muu hulgas [[Pariis]]i, [[London]]it ja [[Rooma]]t. Tema rahvusvaheline läbimurre toimus 1860. aastate lõpul, kui mitmed monumentaalsed [[ajaloomaal]]id pälvisid laialdast tähelepanu ja tunnustust. Alates 1869. aastast tegutses ta peamiselt Viinis, kus temast kujunes oluline kunstielu suunaja. Ta täitis tellimusi nii õukonnale kui ka jõukale linnakodanlusele ning kujundas ka interjööre ja pidulikke lavastusi. Tema ateljeest sai tuntud kohtumispaik, kus kogunesid kunstnikud, muusikud ja teised kultuuritegelased. Makarti loomingut iseloomustavad suured, detailirikkad ja värviküllased kompositsioonid. Ta maalis peamiselt ajaloo-, allegooria- ja mütoloogilisi stseene ning eelistas teatraalset ja pidulikku kujutamisviisi. Tema stiili nimetati juba tema eluajal "Makarti stiiliks", mis mõjutas kogu Viini kunsti- ja tarbekunstikultuuri. Lisaks maalidele osales Makart suurte avalike pidustuste ja lavastuste kujundamises. Üks tuntumaid näiteid on tema kavandatud pidulik rongkäik [[1879]]. aastal Viinis, millega tähistati keiser [[Franz Joseph I]] ja keisrinna [[Elisabeth (Austria-Ungari)|Elisabethi]] hõbepulmi. Makarti looming oli tema eluajal väga populaarne, kuid pärast tema surma huvi selle vastu mõnevõrra vähenes. Siiski on tema mõju hilisemale kunstile märkimisväärne: teda peetakse üheks oluliseks eeskujuks Viini modernistidele, sealhulgas [[Gustav Klimt]]ile. {{JÄRJESTA:Makart, Hans}} [[Kategooria:Austria maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1840]] [[Kategooria:Surnud 1884]] mv35og5diz9ef1iq8olkc45j9yxch4l 0 121006 7162515 5737848 2026-05-28T07:16:51Z Svencapoeira 67038 7162515 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib taimede perekonnast; toataime kohta vaata artiklit [[Kannikeseõieline säntpoolia]]}} {{Taksonitabel | nimi = Säntpoolia | värvus = taimed | pilt = Purple_African_Violet_Top.JPG | pildi_seletus = Üks kannikeseõielise säntpoolia sorte | pildi_laius = 230px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = [[Gesneerialised]] ''Gesneriaceae'' | perekond = '''Säntpoolia''' ''Saintpaulia'' | perekonna_autor = [[Hermann Wendland|H.Wendl.]], [[1893]] | levikukaart = | seisund = NT | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = }} '''Säntpoolia''' (ka ''saintpaulia''; ladinakeelne teaduslik nimetus ''Saintpaulia'') on [[püsik]]utest [[rohttaim]]ede [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[gesneerialised|gesneerialiste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]]. Säntpooliad kasvavad pärismaistena [[Tansaania]]s ja [[Keenia]] kaguosas. Mitut liiki säntpooliad kasvavad [[Nguru mäed|Nguru mägedes]]. ==Süstemaatika== Säntpoolia on lähedases suguluses [[keerdviljak]]uga. Säntpoolia tuntumad sugulased on [[hiilulill]], [[leitselill]], [[punahuul]], [[sipelgalill]], [[templilill]], [[vasklehik]] ja [[õnnekann]].<ref name="Säntpoolia"/> === Liigid === * ''[[Saintpaulia brevipilosa]]'' <small>B.L. Burtt</small> (Tansaania) * ''[[Saintpaulia goetzeana]]'' <small>Engler</small> (Tansaania) * ''[[Saintpaulia inconspicua]]'' <small>B.L.Burtt</small> (Tansaania) * ''Saintpaulia ionantha'' <small>H.Wendl.</small> (Tansaania) – [[kannikeseõieline säntpoolia]] * ''[[Saintpaulia nitida]]'' <small>B.L.Burtt</small> (Tansaania) * ''[[Saintpaulia pusilla]]'' <small>Engler</small> (Tansaania) * ''[[Saintpaulia rupicola]]'' <small>B.L.Burtt</small> (Keenia) * ''[[Saintpaulia shumensis]]'' <small>B.L.Burtt</small> (Tansaania) * ''[[Saintpaulia teitensis]]'' <small>B.L.Burtt</small> (Keenia) * ''[[Saintpaulia ulugurensis]]'' <small>Haston</small> (Tansaania) * ''[[Saintpaulia watkinsii]]'' <small>Haston</small> (Tansaania). === Sordid === Käesoleval ajal tuntakse rohkem kui 2000 säntpooliasorti.<ref name="Säntpoolia"/> == Sümbolina == Säntpooliaid kingitakse (potilillena) [[ema]]dele ja mitmel pool maailmas peetakse neid [[emadus]]e sümboliks.<ref name="Säntpoolia"/> == Teaduslik nimi == Saksa botaanik H. Wendland nimetas selle taimeperekonna säntpooliaks [[Tansaania]] [[Usambara maakond|Usambara maakonna]] kuberneri W. Freiherr von Saint-Paul Illaire’i (1860–1910) auks, kes 1890. aastal esimesed säntpooliad [[Hannover]]i lähedale [[Herrenhausen]]isse saatis.<ref>TIIA NIIDUVIIR, [http://www.postimees.ee/2536261/santpoolia-saintpaulia-ehk-aafrika-kannike Säntpoolia (Saintpaulia) ehk aafrika kannike], 17. veebruar 1998, veebiversioon (vaadatud 20.12.2014)</ref> == Rahvapärased nimetused == Säntpooliatel on teatud sarnasus [[kannike]]stega, mistõttu [[toataim]]ena kasvatatavat [[kannikeseõieline säntpoolia|kannikeseõielist säntpooliat]] (''Saintpaulia ionantha'') nimetatakse ka aafrika kannikeseks või varjukannikeseks. Rahvapäraselt tuntakse säntpooliat ka usamba kannikesena ja parma kannikesena. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Säntpoolia">[[Urmas Laansoo]], "Paulike ja jõuluhüatsint", [[Eesti Päevaleht]], 18. detsember 2012</ref> }} == Välislingid == * C. JILL HARRISON, MICHAEL MÖLLER ja QUENTIN C. B. CRONK, [http://aob.oxfordjournals.org/content/84/1/49.full.pdf Evolution and Development of Floral Diversity in Streptocarpus and Saintpaulia], Annals of Botany 84: 49–60, 1999, veebiversioon (vaadatud 20.12.2014)<small>(''inglise keeles'')</small> *[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/8416/African-violet Sissekanne Encyclopædia Britannicas] *[http://www.ars-grin.gov/cgi-bin/npgs/html/genus.pl?10646 Sissekanne GRIN-is] *[http://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=825854 Sissekanne ITIS-es] *[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?lin=s&p=has_linkout&id=48792 Sissekanne NCBI Taxonomy database-s]'is *[http://www.genera-gesneriaceae.at/genera/saintpaulia.htm Saintpaulia] *[http://davesgarden.com/guides/pf/b/Gesneriaceae/Saintpaulia/none/species/0/ Family: Gesneriaceae, Genus: Saintpaulia] * Dr. Jeff Smith, [http://www.gesneriads.ca/saintart.htm Saintpaulia:Taxonomy, Ecology and Distribution] * Dimitar Dimitrov, David Nogués-Bravo, ja Nikolaj Scharff, Giovanni G. Vendramin, toimetaja, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3501504/ Why Do Tropical Mountains Support Exceptionally High Biodiversity? The Eastern Arc Mountains and the Drivers of Saintpaulia Diversity], PLoS One. 2012; 7(11): e48908., 19. november 2012., doi: 10.1371/journal.pone.0048908, PMCID: PMC3501504, veebiversioon (vaadatud 20.12.2014)<small>(''inglise keeles'')</small> [[Kategooria:Gesneerialised]] 50znd29lb7i5q1ei3ug628uy4etkhny 0 121159 7162546 7138236 2026-05-28T08:06:41Z Svencapoeira 67038 7162546 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sealõuarohulised | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Scrophularia nodosa8.jpg | pildi_seletus = [[Harilik sealõuarohi]] (''Scrophularia nodosa'') | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Sealõuarohulised''' ''Scrophulariaceae'' | sugukonna_autor = [[Antoine Laurent de Jussieu|Juss.]] }} '''Sealõuarohulised''' (''Scrophulariaceae'') on [[õistaimed]]e sugukond. Sugukonna varasem eestikeelne nimi oli '''mailaselised''', kuid kui perekond [[mailane]] tõsteti ümber teise sugukonda, muudeti sugukonna eestikeelne nimi. Sealõuarohuliste hulka kuuluvad [[üheaastane taim|üheaastased]] või [[mitmeaastane taim|mitmeaastased]] [[rohttaim]]ed, kelle [[õied]] on tavaliselt sügomorfsed ehk ebakorrapärased, haruharva ka aktinomorfsed ehk kiirjad. Traditsiooniliselt on sellesse sugukonda kuulunud umbes 275 perekonda 5000 liigiga. Tänapäeva molekulaargeneetilised uuringud on sealõuarohuliste süstemaatika sassi löönud, mitmed perekonnad on tõstetud näiteks [[teelehelised|teeleheliste]] ja [[soomukalised|soomukaliste]] sugukonda. 2016. aastal välja antud [[APG IV süsteem]]is kuulub sinna 62 perekonda umbes 1830 liigiga. Sealõuarohulised on [[kosmopoliit (bioloogia)|kosmopoliitse]] levikuga, kes on levinud peamiselt [[parasvööde|parasvöötmes]] ja [[troopika|troopilistes]] mäestikupiirkondades. == Sealõuarohuliste üldtunnuseid == *Õied on enamasti [[sügomorfne õis|sügomorfsed]]; *[[lehed]] võivad olla nii [[vastak leheseis|vastakuti]] kui ka [[vahelduv leheseis|vahelduvalt]]; *[[tupplehed|tupp]]- ja [[kroonlehed]] on enamasti 4 või 5 tipmega; *[[tolmukas|tolmukate]] arv kas 2, 4 või 5; *[[vili|viljaks]] on enamasti [[kupar]]. ==Perekondi== *''Alonsoa'' – [[alonsolill]] *''Buddleja'' L. – [[budleia]] *''Capraria'' – [[kitserohi]] *''Diascia'' – [[kaksikkannus]] *''Dischisma'' – [[kribik]] *''Eremophila'' – [[emupõõsas]] *''Hebenstretia'' – [[hebenstreitia]] *''Jamesbrittenia'' – [[koiduroosik]] *''Limosella'' L. – [[nõgilillik]] *''Myoporum'' – [[poorleht]] *''Nemesia'' Vent. – [[nemeesia]] *''Phygelius'' – [[pagupõõsas]] *''Scrophularia'' L. – [[sealõuarohi]] *''Verbascum'' L. – [[vägihein]] *''Zaluzianskya'' – [[ööpalsam]] ==Välislingid== *''Scrophulariaceae'' [[Integrated Taxonomic Information System|ITIS andmebaasis]] [https://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=33005#null ''www.itis.gov''] [[Kategooria:Sealõuarohulised| ]] [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] 6sxrb57lywczcwx3kvu3rumnmldniql 0 121264 7162521 6902209 2026-05-28T07:31:22Z Svencapoeira 67038 7162521 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Huulõielised | värvus = taimed | pilt = Lamium album4 ies.jpg | pildi_seletus = [[Valge iminõges]] ''Lamium album'' | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Huulõielised''' ''Lamiaceae'' | sugukonna_autor = [[Ivan Martinov|Martinov]] | tüüpperekond = [[Inimnõges]] ''Lamium'' | tüüpperekonna_autor = [[L.]] | levikukaart = | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = }} '''Huulõielised''' (''Lamiaceae'' [[Ivan Martinov|Martinov]], [[nom. cons]]. ''Labiatae'' [[Juss.]]) on [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]], kuhu kuulub umbes 210 perekonda umbes 3500 liigiga. Huulõielisi on traditsiooniliselt peetud fülogeneetiliselt lähedaks [[raudürdilised|raudürdilistega]], kuid viimase aja molekulaargeneetilised uuringud on näidanud mitmete raudürdiliste perekondade kuulumist huulõieliste sugukonda ning allesjäänud on lähedalt suguluses pigem teiste [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] seltsi sugukondadega. Enamik huulõielisi on [[rohttaim]]ed, kuid esineb ka [[poolpõõsas|poolpõõsaid]] jt [[eluvorm (ökoloogia)|eluvorme]]. Huulõielistele on omane neljakandiline [[vars]] ning lehed on vastakuti. [[Õied]] on [[sügomorfne õis|sügomorfsed]] ja [[huuljas õis|huuljad]], millest ka nimetus. Sageli paiknevad õied [[võsu (botaanika)|võsu]] tipuosas. Huulõieliste [[vili|viljaks]] on [[pähklike]]. ==Perekondi== *''Acinos'' – [[nõmmemünt]] *''Agastache'' – [[hiidiisop]] *''Ajuga'' – [[akakapsas]] *''Amethystea'' – [[sinivine]] *''Ballota'' – [[karunõges]] *''Betonica'' – [[tõnnike]] *''Calamintha'' – [[kivimünt]] *''Callicarpa'' – [[iluviljak]] *''Cantinoa'' – [[põõsasmünt]] *''Caryopteris'' – [[habeõis]] *''Cedronella'' – [[kanaarimünt]] *''Chaiturus'' – [[lakksaba]] *''Chelonopsis'' – [[torulill]] *''Cleonia'' – [[käbilill]] *''Clerodendrum'' – [[saatusepuu]] *''Clinopodium'' – [[mägimünt]] *''Coleus'' – [[kirinõges]] *''Collinsonia'' – [[narmashuul]] *''Comanthosphace'' – [[niitpea]] *''Congea'' – [[ronivihm]] *''Dracocephalum'' – [[tondipea]] *''Elsholtzia'' – [[rihumünt]] *''Galeobdolon'' – [[koldnõges]] *''Galeopsis'' – [[kõrvik]] *''Glechoma'' – [[maajalg (perekond)|maajalg]] *''Gmelina'' – [[gambaripuu]] *''Hedeoma'' – [[indiaanimünt]] *''Horminum'' – [[hormiinum]] *''Hoslundia'' – [[marimünt]] *''Hyptidendron'' – [[mündipuu]] *''Hyptis'' – [[puismünt]] *''Hyssopus'' – [[Iisop (perekond)|iisop]] *''Isodon'' – [[võrdhammas]] *''Lagochilus'' – [[jänesemokk]] *''Lallemantia'' – [[tondimünt]] *''Lamium'' – [[iminõges]] *''Lavandula'' – [[lavendel]] *''Leonotis'' – [[lõvikõrv]] *''Leonurus'' – [[südamerohi]] *''Lycopus'' – [[parkhein]] *''Marrubium'' – [[penimünt]] *''Meehania'' – [[nõiapea]] *''Melissa'' – [[meliss]] *''Melittis'' – [[melittis]] *''Mentha'' – [[Münt (perekond)|münt]] *''Micromeria'' – [[mikromeeria]] *''Minthostachys'' – [[andimünt]] *''Moluccella'' – [[torbiklill]] *''Monarda'' – [[monarda]] *''Monardella'' – [[pisimonarda]] *''Nepeta'' – [[naistenõges]] *''Ocimum'' – [[basiilik]] *''Origanum'' – [[pune (perekond)|pune]] *''Orthosiphon'' – [[vurrumünt]] *''Panzerina'' – [[lambamünt]] *''Perilla'' – [[lutiklill]] *''Perovskia'' – [[perovskia]] *''Phlomis'' – [[tuliürt]] *''Physostegia'' – [[tonditupik]] *''Plectranthus'' – [[ilunõges]] *''Pogostemon'' – [[loduhabe]] *''Prasium'' – [[kaljunõges]] *''Premna'' – [[töbipuu]] *''Prostanthera'' – [[mündipõõsas]] *''Prunella'' – [[käbihein]] *''Pycnanthemum'' – [[tuttmünt]] *''Rhaphiodon'' – [[siilhuul]] *''Rosmarinus'' – [[rosmariin]] *''Rotheca'' – [[õnnepuu]] *''Salvia'' – [[salvei]] *''Satureja'' – [[piparrohi]] *''Schizonepeta'' – [[kassimünt]] *''Scutellaria'' – [[Tihashein (perekond)|tihashein]] *''Sideritis'' – [[haavarohi]] *''Stachys'' – [[nõianõges]] *''Syncolostemon'' – [[velirohi]] *''Tectona'' – [[tiikpuu]] *''Teucrium'' – [[tarinõges]] *''Thymus'' – [[liivatee]] *''Tripora'' – [[kolmpoorik]] *''Vitex'' – [[mungapipar]] *''Westringia'' – [[vestringia]] *''Ziziphora'' – [[siisimünt]] [[Kategooria:Huulõielised| ]] ihijv3ylj69oq5r9998965how11znok 0 121484 7162551 6653161 2026-05-28T08:14:32Z Svencapoeira 67038 7162551 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Teelehelised | pilt = Plantago_major.jpg | pildi_laius = 240px | pildi_seletus = [[Suur teeleht]] (''Plantago major'') | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Teelehelised''' ''Plantaginaceae'' | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Teelehelised''' (''Plantaginaceae'') on [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]. Traditsioonilisse teeleheliste sugukonda (teelehelised ''sensu stricto'') kuulus 3 [[perekond (bioloogia)|perekond]]a ([[teeleht]], [[järvikas]] (''Littorella'') ja ''[[Bougueria]]''). Tänapäeval arvatakse teeleheliste alla umbes 90 perekonda 1700 [[liik (bioloogia)|liigiga]] (teelehelised ''sensu lato''). See on üks mitmekesisemaid taimesugukondi. Selle esindajaid leidub peaaegu kõikides Maa piirkondades. Suurim perekond on [[mailane]] (''Veronica'') umbes 450 liigiga. Teeleheliste [[tüüpperekond]] on [[teeleht]] (''Plantago''). ==Perekondi== *''Anarrhinum'' – [[püstnina]] *''Angelonia'' – [[inglilill]] *''Antirrhinum'' – [[lõvilõug]] *''Asarina'' – [[maalõug]] *''Bacopa'' – [[vesikaak]] *''Callitriche'' – [[vesitäht]] *''Chaenorhinum'' – [[haiklõug]] *''Chelone'' – [[kilpkonnalill]] *''Collinsia'' – [[kollinsia]] *''Cymbalaria'' – [[müürilill]] *''Digitalis'' – [[sõrmkübar]] *''Gambelia'' – [[punalõug]] *''Globularia'' – [[keraslill]] *''Gratiola'' – [[ohulill]] *''Hippuris'' – [[kuuskhein]] *''Kickxia'' – [[sabaõis]] *''Limnophila'' – [[järvelemb]] *''Linaria'' – [[käokannus]] *''Littorella'' – [[järvikas]] *''Lophospermum'' – [[harilõug]] *''Maurandella'' – [[padilõug]] *''Maurandya'' – [[ripplõug]] *''Misopates'' – [[pisilõug]] *''Neopicrorhiza'' – [[vihajuur]] *''Nothochelone'' – [[konnapeeker]] *''Ourisia'' – [[kubernerilill]] *''Paederota'' – [[torumailane]] *''Penstemon'' – [[peekerlill]] *''Philcoxia'' – [[ussilõks]] *''Picrorhiza'' – [[kibejuur]] *''Plantago'' – [[teeleht]] *''Russelia'' – [[russeelia]] *''Synthyris'' – [[tiibmailane]] *''Tetranema'' – [[mehhike]] *''Veronica'' – [[mailane]] *''Veronicastrum'' – [[männasmailane]] *''Wulfenia'' – [[vulfeenia]] [[Kategooria:Teelehelised| ]] [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] de4d14rmfmpms1wjhtvasg1e6p6r5rk 0 123074 7162629 5682172 2026-05-28T10:07:42Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:President_Ronald_Reagan_shaking_hands_with_Arthur_Ashe.jpg|President_Ronald_Reagan_shaking_hands_with_Arthur_Ashe.jpg]] pildiga [[Pilt:President_Ronald_Reagan_Shaking_Hands_with_Arth 7162629 wikitext text/x-wiki [[Pilt:President Ronald Reagan Shaking Hands with Arthur Ashe at a White House Blue Room Event for The United States Davis Cup Tennis Team - DPLA - 964f8b8e429042341bc601f6a8ad41de.jpg|thumb|Arthur Ashe ja president [[Ronald Reagan]] [[1982]]. aastal]] '''Arthur Robert Ashe (jun)''' ([[10. juuli]] [[1943]] [[Richmond]], [[Virginia]] osariik – [[6. veebruar]] [[1993]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] tennisist. Ta võitis kolm [[Suure slämmi turniirid|suure slämmi]] turniiri, olles ühtlasi esimene mustanahaline mees, kes on võitnud suure slämmi turniiri. {{DEFAULTSORT:Ashe, Arthur}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tennisistid]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] [[Kategooria:Surnud 1993]] 2gpw1mu6z4vcwp6gdityp8xwyb3d5m2 0 130028 7162261 6851315 2026-05-27T18:16:53Z Kruusamägi 1530 7162261 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Kiviõli I Keskkool''' on üldhariduskool [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Kiviõli]] linnas. ==Ajalugu== [[1927]]. aastal asutati vene õppekeelega [[Kiviõli algkool]]. 1930. aastate lõpul kuulus algkooli juurde ka poola õppekeelega klass. [[1932]]. aastal rajati sinna juurde eestikeelne õppeklass, mis esimesel aastal töötas algklasside liitklassina. Esimesel õppeaastal töötati liitklassina (I, II, III), milles oli 34 õpilast. [[1930]]. aastatel ehitati Kiviõlli suurem koolimaja, kus [[1940]]. aastatel toimus õppetöö nii [[eesti keel|eesti]] kui ka [[vene keel]]es. Tekkis kaks eraldi [[kool]]i: '''Kiviõli Eesti Keskkool''' ja [[Kiviõli Vene Keskkool]]. [[1934]]. aastal muutus neljaklassiline kool kuueklassiliseks. Kool asus väikeses majas Raudtee tänaval. Korralik koolimaja ehitati Kiviõlli 1930. aastate teisel poolel. Õppetöö Vabaduse tänava koolimajas algas 1. septembril [[1938]], maja avati pidulikult 4. detsembril 1938, kui valmis ka võimla. Praegu on selles hoones [[Kiviõli Kunstide Kool]]. 1940. aastatel õppis selles nii eesti kui ka vene lapsi. Kool hakkas kasvama keskkooliks. Tekkis kaks eraldi kooli: Kiviõli Eesti Keskkool ja Kiviõli Vene Keskkool. Linn kasvas ja elanike arv suurenes. Koolimaja jäi kahele koolile kitsaks. Ehitati uus maja Metsa tänavale. Sinna pidi minema eesti kool. Uude majja koliti [[1949]]. aasta veebruari alguses. Selle järgi peetaksegi kooli aastapäeva veebruari esimesel laupäeval. Esimene aastapäevapidu oli veebruaris [[1950]]. [[1949]]. aastal ehitati uus koolimaja ja selles hakkas tööle Kiviõli Eesti Keskkool. Esimene lend lõpetas 1949. aastal. Alates 1. septembrist 1950 on kooli ametlik nimi Kiviõli I Keskkool. Uue maja üheks miinuseks oli see, et puudus [[võimla]]. Seegi maja jäi kitsaks, saadi abihoone Nõukogude tänaval (praegune Keskpuiestee, linnavalitsuse hoone). [[1959]]. aasta veebruaris likvideeriti Kiviõli rajoon ja [[täitevkomitee]] hoone jäi vabaks. Kümme aastat jooksid õpetajad ja ka vanemad õpilased kahe maja vahet. Lõpuks leiti võimalus ehitada uus koolimaja – praegune Viru tänava kool. Avaaktus toimus 13. septembril [[1969]]. Uus maja oli igati ajakohane: õppekabinetid, aula, võimla, ujula, lasketiir, söökla, töökojad, avarad jalutusruumid, raamatukogu, muuseum. Õpilaste arv oli kõige suurem 1960. aastate lõpul – üle 900 õpilase. Klassikomplekte oli siis 29. Põhikooli osas oli kolm paralleelklassi, keskkoolis kaks. Praegu on õpilasi 340, klassikomplekte 17. Ka õpetajate arv on aja jooksul muutunud. Praegu töötab koolis 32 õpetajat. Oluline on kaadri püsivus. Paljudele on Kiviõli kool olnud ainuke töökoht. Õppeaastast 2024/25 liitub kool koos kahe teise [[Ida-Virumaa]] kooliga [[Kiviõli Riigikool]]iks.<ref>[[Mari Peegel|Peegel, M.]] (2024). Paarkümmend väikekooli lõpetab tegevuse iseseisva asutusena. [[ERR]], 2. veebruar 2024. 2. veebruar 2024, [https://www.err.ee/1609300320/paarkummend-vaikekooli-lopetab-tegevuse-iseseisva-asutusena]</ref> === Direktorid === *1932–1934 Antonina Veletsky-Velling *1934–1939 Salme Kübar-Tepp *1939–1944 Artur Vihtma *1944–1951 Irina Hrebtova *1951–1956 Vsevolod Snetkov *1956–1958 Asta Järve *1958–1962 Olav Raie *1963 Liivia Karp-Roose *1963–1965 Väino Roose *1965–1995 Olav Raie *1995–1998 Arne Piirimägi *1998–2004 Rein Oselin *2004–2019 [[Heidi Uustalu]] *2020–2022 Anu Vau *2022-2024 Tiit Salvan *2024- Ave Szymanel == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.k1k.ee/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna koolid]] [[Kategooria:Kiviõli]] 6zrubmsogym3mmwul8zo62jharg2t9u 0 132008 7162720 7129818 2026-05-28T11:47:47Z Kristellekassuk 188137 7162720 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2018|kuu=detsember}} '''Hasartmäng''' on rahalise või varalise panuse tegemine mingi sündmuse toimumisele või toimumata jäämisele, kusjuures tulemus saavutatakse juhuslikkuse abil, ning panustamise eesmärk on võita rahalisi või materiaalseid vahendeid. Tavaliselt selgub tulemus lühikese aja jooksul. Termin "[[õnnemäng]]" viitab selles kontekstis tavaliselt tegevusele, mis on seadusega lubatud. Need kaks terminit ei välista üksteist, kuna litsentsitud õnnemängufirma võib korraldada hasartmänge (nt [[totalisaator]]). Selline terminoloogiline eristus ei ole aga universaalne. Näiteks Suurbritannias kasutatakse ametlikus keelepruugis koondnimetust ''gambling'' ning valdkonda reguleeriv asutus kannab nime Gambling Commission (hasartmängukomisjon). == Hasartmängud ja seadused == Hasartmängudega kaasnevad sageli negatiivsed ühiskondlikud tagajärjed. Sotsiaalsetel ja religioossetel põhjustel piiravad riikide seadusandlikud organid hasartmängude kättesaadavust. Mitmes islamiusulises riigis on hasartmängud täielikult keelatud, kuid enamik riike reguleerib valdkonda seaduste alusel.{{lisa viide}} Range riiklik kontroll võib aga soodustada ebaseaduslike mängukohtade teket või hasartmänguturismi (sh korraldatud hasartmängureise ehk ''junket''-reise). Paljud valitsused on otsustanud legaliseerimise ja maksustamise kasuks, muutes hasartmängusektori riigile oluliseks sissetulekuallikaks. Silmapaistvamad näited piirkondadest, mille majandus tugineb märkimisväärselt hasartmängutuludele, on Monaco ja Macau. USA föderaalseaduste järgi on hasartmängud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] seaduslikud ning osariikidel on õigus seda valdkonda ise reguleerida või keelata. Nevadas legaliseeriti hasartmängud juba 1931. aastal ning need moodustavad osariigi majanduse selgroo; sealne Las Vegas on tõenäoliselt maailma tuntuim hasartmängukeskus. New Jersey osariigis asuvas Atlantic Citys seadustati hasartmängud 1976. aastal ning Mississippi osariigis Tunicas 1990. aastal – sellest ajast on mõlemad linnad rajanud ulatuslikke kasiino- ja puhkekomplekse. Pärast USA Ülemkohtu 1987. aasta otsust on paljud põlisameeriklaste hõimud rajanud oma aladele kasiinosid, et hõimule tulu teenida. Kuna hõime käsitletakse suveräänsetena, on nad sageli vabastatud osariikide hasartmängupiirangutest ning alluvad otse föderaalseadustele. Lisaks sellele on pea iga osariik juba loterii seadustanud. Tavaliselt on hasartmänge reguleerivates seadustes märgitud, et mänguvahendid peavad andma võimalikult juhusliku lõpptulemuse. == Hasartmängu muutujad == Kõigil hasartmänguvormidel on kolm ühist muutujat: * esialgse panuse suurus ehk panustatud summa rahas või muus materiaalses väärtuses; * võidu tõenäosus – mehaaniliste või elektrooniliste mängude (nt loterii, mänguautomaadid ja bingo) tulemused on juhuslikud ja ennustamatud. Sellistel puhkudel ei anna mängija teadmised ega oskused talle eelist, eeldades, et mängumehhanism toimib nõuetekohaselt. Seevastu spordivõistluste (nt hobuste võiduajamine või jalgpall) tulemused on teatud määral prognoositavad, mistõttu võib suuremate teadmistega osalejal olla teiste ees eelis; * võimalik väljamakse – põhineb kokkulepitud koefitsientidel, mis määravad, kui suur summa võidu korral väljastatakse. Kui panuseid võtab vastu kihlveovahendaja või vastav ettevõte, on koefitsiendid seatud seaduslikult korraldaja kasuks. Eeldatavad väärtused, positiivsed või negatiivsed, on matemaatilised näitajad, mis arvutatakse kolme eelmainitud muutuja põhjal. Panustatud summa on mängija kulu, koefitsiendid määravad võidu korral saadava väljamakse suuruse ning sündmuse prognoositavus määrab selle, kui suure tõenäosusega võit üldse aset leiab. Matemaatiliselt väljendatakse oodatavat väärtust (E) järgmise valemiga: <math>E = (P \cdot V) - S</math> Kus: * P on võidutõenäosus; * V on võimaliku väljamakse suurus; * S on panustatud summa. Mängija oskus seisneb võimes analüüsida ja hallata neid muutujaid nii, et pikaajalise panustamise tulemusena oleks hasartmängu reaalne tulem positiivne. == Hasartmängutüübid == === Kasiinomängud === Kuigi enamikku mänge saab mängida nii raha peale kui ka lihtsalt meelelahutuseks, on teatud mängud (nt mänguautomaadid või rulett) omased peamiselt kasiinodele. ==== Lauamängud ==== {{veergude loend|laius=25em| * [[Blackjack]] * [[Pai gow poker]] ja [[Pai gow]] * [[Pokker]] * [[Teen Patti]] * [[Spanish 21]] * [[Three card poker|3-card poker]] * [[Baccarat]] ehk punto banco * [[Caribbean stud poker]] * [[Casino war]] * [[Craps]] * [[Fan-Tan]] * [[Faro (card game)|Faro]] * [[Let It Ride (card game)|Let It Ride]] * [[Pachinko]] * [[Pyramid Poker]] * [[Four card poker|4-card poker]] * [[Red Dog]] * [[Sic bo|Sic Bo]] * [[Texas Hold'em Bonus Poker]] * [[Rulett]] }} * * [[Video poker]] (mängitakse konsoolil) ==== Muud hasartmänguvormid ==== * [[Sports betting]] * [[Arbitrage betting]] * [[Keno]] * [[Bingo (U.S.)|Bingo]] === Hasartmängud, mida ei mängita kasiinos === Väljaspool kasiinot mängitavate hasartmängude hulka kuuluvad näiteks [[bingo]] (eriti USA ja Suurbritannia versioonid), [[loterii]], piletiloterii (''pull-tab''), kiirloterii, [[Mahjong]] ja kihlveod surmajuhtumite üle (''dead pool''). Muud mängud, mida tavaliselt kasiinodes ei kohta: * kaardimängud: [[bridž]], [[liar's poker|''liar's poker'']], ''basset, lansquenet, piquet, put'' ja ''[[teen patti]];'' * mündiviskemängud: [[kull ja kiri]]. Kuigi mündiviskamist tavaliselt kasiinos ei mängita, on see kuulunud mõne Austraalia kasiino ametlikku valikusse;<ref>[https://www.princeton.edu/~achaney/tmve/wiki100k/docs/Two-up.html Sky City – SkyCity Casino – Table Games – Two Up]</ref> * kelmusmängud: t''hree-card monte'' või s''hell game''; * lõbustuspargimängud: ''the razzle'' või ''hanky pank''; * täringumängud: b''ackgammon, liar's dice, passe-dix, hazard, threes, pig'' või ''mexico.'' === Fikseeritud koefitsiendiga hasartmängud === Fikseeritud koefitsiendiga panustamist ning spordiennustust (totot) pakutakse peamiselt spordivõistluste tulemuste peale. Lisaks spordile pakuvad paljud kihlveovahendajad võimalust panustada ka muudele sündmustele, näiteks majandusnäitajate muutustele, meelelahutussaadete (nt Big Brother) võitjatele või valimistulemustele.<ref>[http://www.abc.net.au/am/content/2004/s1229517.htm ABC.net: US election betting backs Bush]</ref> Panuste vahetusportaalid pakuvad lisaks võimalust panustega kaubelda, neid ostes, müües või vahetades. ==== Toto ==== Üks kõige laiemalt levinud hasartmänguvorme on panustamine hobuste või koerte (hurtade) võiduajamistele. Panustada saab nii toto-teenusepakkujate kaudu kui ka kihlveovahendajate juures. Teenusepakkujate puhul sõltub väljamakse suurus panuste kogusummast ja võitjate arvust. Kihlveovahendajad pakuvad aga kas panustamise hetkel fikseeritud koefitsienti või lähtuvad võistluspaigas tegutsevate kihlveovahendajate keskmistest koefitsientidest, mis kehtivad võistluse alguses. ==== Spordikihlveod ==== Spordiennustus on paljudes riikides kujunenud oluliseks meelelahutust pakkuvaks majandusharuks. Näiteks panustavad Suurbritannias miljonid inimesed igal nädalal jalgpallimängude tulemustele. === Arbitraažpanustamine === Arbitraažpanustamine (ingl ''arbitrage betting'') on teoreetiliselt riskivaba süsteem, kus panustaja teeb panused sündmuse kõigile võimalikele tulemustele viisil, mis tagab kasumi sõltumata mängu lõpptulemusest. See põhineb eri kihlveovahendajate pakutavate koefitsientide erinevustel, mis võimaldab ära kasutada turu ebatõhusust ja teenida hinnavahe pealt tulu. === Muud panustamise võimalused === Eraisikud võivad omavahel sõlmida kihlvedusid väidete tõesuse või sündmuste toimumise üle. Panustada saab nii sündmuse toimumise poolt (pooltpanus ehk ''back bet'') kui ka selle vastu (vastupanus ehk ''lay bet''). Tavaliselt sõlmitakse selliseid kihlvedusid olukorras, kus osapooltel on sündmuse kohta vastandlikud ja kindlad veendumused. Sageli ei ole sellise panustamise eesmärk ainult rahaline võit, vaid ka soov kinnitada oma seisukohta vaidlusaluses küsimuses. Kihlveo lahendamiseks peab tulemus olema objektiivselt kontrollitav. Tänapäevased panuste vahetusportaalid võimaldavad klientidel sarnaselt börsisüsteemiga koefitsiente "osta" (panustada toimumise poolt) või "müüa" (panustada sündmuse vastu). Sellisel juhul ei mängi inimene mitte kihlveokontori, vaid teiste kasutajate vastu, kes on valinud vastupidise tulemuse. === Panustamissüsteemid === Mängukorraldaja ületrumpamiseks on välja töötatud mitmeid panustamissüsteeme, kuid matemaatiliselt ei muuda ükski strateegia pikas plaanis negatiivse oodatava väärtusega panust kasumlikuks. Tuntumad panustamissüsteemid ja meetodid: * fikseeritud panused – traditsiooniline meetod, kus igale valikule panustatakse alati sama summa; * fikseeritud kasum – panuse suurus varieerub sõltuvalt koefitsiendist, et tagada võidu puhul alati ühesuurune kasum; * ''due-column'' – süsteem, kus mängija seab kindla kasumieesmärgi ja arvutab panuse suuruse nii, et see kataks ka varasemad kaotused ja annaks soovitud tulu; * kaardilugemine – ''blackjackis'' kasutatav meetod kümne punkti väärtusega kaartide ja teiste kaartide suhte jälgimiseks. Kui pakki on jäänud proportsionaalselt palju kõrgeid kaarte, tekib mängijal eelis ja ta tõstab panust. Sarnast väljalangenud kaartide arvestust saab kasutada ka teistes kaardimängudes; * ''pot odds vs. true odds'' – pokkeris võrreldakse panga šansse ja tõelisi šansse, et hinnata, kas panustamine tasub ära; * Martingale'i süsteem – strateegia, kus panust kahekordistatakse pärast iga kaotust eesmärgiga teha tasa kõik varasemad kaotused ja jääda esialgse panuse suurusega kasumisse. == Termini "hasartmäng" muud kasutamisvõimalused == Kõnekeeles nimetatakse hasartmänguks vahel mistahes riskantset tegevust, millel on potentsiaalne tulu. See, kas vastavat terminit on nendel juhtudel korrektne kasutada, on vaieldav, kuid üldiselt ei loeta hasartmängimiseks järgmisi tegevusi: * emotsionaalse või füüsilise riski võtmine, kus potentsiaalset kasumit on raske kvantitatiivselt mõõta (nt langevarjuhüpped, valimistel kandideerimine või suhete loomine); * kindlustus, mis on meetod riski ülekandmiseks ühelt osapoolelt teisele. Kindlustusandjad kasutavad preemiate arvutamiseks statistilisi meetodeid, mis sarnanevad hasartmängu koefitsientide arvutamisega. Erinevalt hasartmängust on kindlustuse eesmärk aga võimaliku kahju maandamine, mitte meelelahutuslik tulu teenimine. Kindlustusandjad seavad oma hinnakirjad nii, et pikas perspektiivis oleks tegevus kasumlik; * olukorrad, kus rahaline võit on teisejärguline, näiteks heategevuslikul eesmärgil korraldatud loteriipileti ostmine. Tavaliselt ei peeta hasartmänguks ka investeerimist, kuigi mõned investeeringud võivad olla väga riskantsed. Tüüpilised investeeringud on aktsiate ostmine börsil, võlakirjad ja kinnisvara; samuti võib investeeringuks pidada ettevõtlusega alustamist. Investeeringuid eristatakse hasartmängudest peamiselt järgmiste kriteeriumide alusel: * positiivne eeldatav kasum (vähemalt pikas perspektiivis); * majanduslik kasulikkus; * aluseks olev väärtus on võetud riskist eristatav. Siiski on olemas spekulatiivseid investeerimisvorme, mis on väga riskantsed ja mida on raskem hasartmängust eristada: * väärtpaberituru derivatiivid, näiteks optsioonid või futuurid, kus tuletise väärtus sõltub aluseks oleva vara väärtusest kindlal ajahetkel (tavaliselt tuletisega seotud kehtivuse lõpptärmin); * tehingud välisvaluutaga (Forex); * ennustusturud (''prediction markets''). == Psühholoogilised aspektid == Uuringud on näidanud, et kuigi paljud inimesed tegelevad hasartmängudega ajaveetmise või teenimise eesmärgil, kaasnevad hasartmängudega (nagu iga teise ajukeemiat mõjutava tegevusega) riskid. Mõnel juhul võib see kujuneda psühholoogiliseks sõltuvuseks ja viia kahjuliku käitumiseni, kus mängija jätkab panustamist ka pärast korduvaid ja suuri kaotusi. Vene kirjanik Dostojevski (kellel oli ka hasartmängusõltuvus) kirjerldab oma romaanis "Mängur" hasartmängude psühholoogilisi mehhanisme ja nende mõju inimesele. Ta seob mängukire kiire rikastumise ideega, pakkudes irooniliselt, et venelastel võib olla hasartmängude suhtes eriline vastuvõtlikkus. Dostojevski teos annab hea ülevaate 19. sajandi Euroopa kasiinokultuurist ja raha teenimise eesmärgil panustamise mõjust. Venelaste ja hasartmängude vaheline seos on andnud ainest ka legendidele [[Vene rulett|vene ruleti]] päritolu kohta. == Vaata ka == * [[Hasartmängud Eestis]] * [[Hasartmängud internetis]] * [[Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://gaming.unlv.edu/ Gaming Studies Research Center] [[Nevada ülikool]]is [[Las Vegas]]es * [http://www.unr.edu/gaming/ Institute for the Study of Gambling and Commercial Gaming] Nevada ülikoolis [[Reno]]s [[Kategooria:Hasartmängud| ]] fma7wn38457diy8szetdiq1y3a968kk 0 132786 7162191 7118750 2026-05-27T14:19:11Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7162191 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Photo Julia Laffranque .jpg|pisi|püsti|Julia Laffranque (2019)]] '''Julia Laffranque''' (kuni [[1999]]. aastani '''Julia Vahing'''; sündinud [[25. juuli]]l [[1974]]) on eesti [[õigusteadlane]] ja [[jurist]], [[Riigikohus|Riigikohtu]] kohtunik aastatel 2004–2011 ja uuesti alates 4. jaanuarist 2020, [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtu]] kohtunik 2011–2020. Ta on Riigikohtu halduskolleegiumi ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liige, samuti kuulub ta kohtunike distsiplinaarkolleegiumi koosseisu ning on notarite aukohtu liige. Alates 2022. aasta sügisest on Laffranque ka [[Euroopa pettustevastane amet|Euroopa pettustevastase amet]]i (OLAF) menetluslike tagatiste kontrolör, kuhu ta valiti üle-Euroopalise konkursi tulemusena. Laffranque'il on mitmeid auameteid: ta on Euroopa Liidu kohtunike ja kohtujuristide valikul olulist rolli mängiva maineka komitee (Euroopa Liidu Toimimise Lepingu art 255 paneel) liige, kuhu ta nimetati Euroopa Parlamendi ettepanekul. Lisaks on Laffranque Euroopa Õigusakadeemia (ERA, Saksamaa, Trier) hoolekogu liige ja ERA sõprade Seltsi (Friends of ERA) juhatuse liige, samuti Eesti Juristide Liidu Avaliku Õiguse Ühenduse juhatuse liige ja Euroopa Õiguse Ühenduse aupresident. Laffranque on olnud varem ka Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) ja Rahvusvahelise Euroopa Õiguse Ühenduse (FIDE) president, samuti Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) teaduskomitee liige. Aastal 2021 oli ta Euroopa Õigusakadeemia asedirektor ning on varem kuulunud ka Rahvusvahelisse Alalisse Kohtusse. Ta on kirjutanud ja avaldanud hulgaliselt artikleid Euroopa ning avalikust õigusest nii eesti, inglise, saksa kui ka prantsuse keeles üle Euroopa ja USA-s ja neid on tõlgitud ka teistesse keeltesse. Samuti on ta esinenud mitmetel mainekatel rahvusvahelistel konverentsidel, pidanud ettekandeid nt TEDEX Tallinn raames ja korraldanud juristide suurüritusi nagu nt FIDE XXV kongress Tallinnas. Julia Laffranque on regulaarselt tutvustanud õigusalaseid küsimusi laiemalt meedias kirjutades mh arvamusartikleid. == Haridus == Lõpetanud 1991. aastal Litchfield High Schooli [[Connecticut]]is USAs (''outstanding honors''), 1992. aastal [[Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium]]i kuldmedaliga. Lõpetanud 1997. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] (õppis 1994–1995 [[Hamburgi ülikool|Hamburgi Ülikooli]] õigusteaduskonnas). Kaitses 1998. aastal magistrikraadi (''magistra legum, LL.M.'') [[Münsteri Westfaleni Wilhelmi Ülikool]]i õigusteaduskonnas (''summa cum laude''). Kaitses 2003. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas doktorikraadi õigusteaduses (''doctor iuris'' ehk ''dr iur''). Täiendanud end 2002. aastal [[Kieli ülikool|Kieli Christian-Albrechti Ülikooli]] õigusteaduskonnas ja [[Firenze]]s [[Euroopa Ülikool-Instituut|Euroopa Ülikool-Instituudis]]. Täiendanud end erialaselt ka [[Prantsusmaa]] ja [[Rootsi]] justiitsministeeriumides, [[Euroopa Komisjon]]i õigusteenistuses, Saksamaa Kõrgeimas Föderaalhalduskohtus ja Prantsusmaa Riiginõukogus. == Töö == [[Fail:Julia Laffranque.jpg|pisi|Julia Laffranque esinemas [[TEDxTallinn]]a konverentsil 2012. aastal]] * 1996–2002 – Eesti Vabariigi [[Justiitsministeerium]]i [[Euroopa Liidu õigus]]e ekspert, alates 1999 Euroopa Liidu õiguse talituse ja hiljem ka välissuhete talituse juhataja * 2002–2004 – Justiitsministeeriumi õigusloome asekantsler * 2004–2011 – Eesti Vabariigi riigikohtunik (halduskolleegiumi liige), 2007–2011 [[Riigikohus|Riigikohtu]] põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liige * 2006–2011 – Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Euroopa Liidu õiguse dotsent * 2010–2017 – Rahvusvahelise Alalise Vahekohtu liige * 2011–2016 – Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor * 2011–2020 – Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik (olnud juba 2006 ''ad hoc'' kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus) (2015–2018 Euroopa Inimõiguste Kohtu II sektsiooni asepresident) * alates 2016 – [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna Euroopa õiguse külalisprofessor * alates 2020 – Eesti Vabariigi Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi ning kohtunike distsiplinaarkolleegiumi liige, samuti notarite aukohtu liige * 2021 – Euroopa Õigusakadeemia (ERA) programmide direktor ja asedirektor (Trier) * alates 2022 – [[Euroopa Pettustevastane Amet|Euroopa Pettustevastase Ameti]] (OLAF) menetluslike tagatiste kontrolör (Brüssel) == Ühiskondlik töö ja liikmesus == * alates 1993 korporatsioon Filiae Patriae * 2002–2004 AS Juura toimetuskolleegiumi liige * 2003–2004 Juridica toimetuskolleegiumi liige * 2003–2004 Õiguskeele toimetuskolleegiumi liige * 2004–2012 – [[Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts|Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi]] juhatuse liige * 2004–2013 – [[Eesti Juristide Liit|Eesti Juristide Liidu]] Euroopa õiguse ühenduse (FIDE Eesti) president, alates 2013 aupresident * 2005–2011 Eesti Juristide Liidu Nõukogu liige (liige alates 1992) * 2006–2008 – Euroopa Nõukogu Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) asepresident * alates 2007 – Vilde Teatri liige * 2008–2010 – Euroopa Nõukogu Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) president * 2010–2012 – Rahvusvahelise Euroopa õiguse ühenduse (FIDE) president * 2012–2020 Euroopa Eestlaste Koori liige * 2017–2020 [[Euroopa Nõukogu]] ingliskeelse harrastusteatri Tagora teatri juhatuse liige (liige alates 2011) * 2017–2020 [[Strasbourgi Eesti Kool]]i juhatuse liige * 2018 – 2023 Tagaranna Külaseltsi juhatuse liige * 2018–[[Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet|2023 Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti]] teaduskomitee liige * 2019 Euroopa ombudsmani kandidaat * 2020 – Euroopa Nõukogu kohtunike eetika koolituse HELP koolituskursuse töörühma liige * 2020–2023 Avantgarde Lawyers nõuandva kogu liige * alates 2020 – Euroopa Õigusakadeemia (Foundation Academy of European Law Trier/Europäische Rechtsakademie, ERA) hoolekogu liige * alates 2021 – Friends of ERA juhatuse liige{{lisa viide}} * alates 2021 – liige seitsmeliikmelises komitees (moodustatud vastavalt [[ELi toimimise leping]]u artikkel 255-le), mis esitab oma arvamuse kandidaatide sobivusest Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kohtunike ning kohtujuristide ametikohtadele * alates 2022 – korporatsioon Filiae Patriae naiskoori liige * alates 2023 – Eesti Juristide Liidu Avaliku Õiguse Ühenduse juhatuse liige * alates 2023 – Tagaranna Kirjanduspäev MTÜ juhatuse liige * alates 2023 – TARM II rahvatantsurühma liige == Teoseid == * "Euroopa Liit ja Euroopa Ühendus. Institutsioonid ja õigus" (Sisekaitseakadeemia 1999) * "Euroopa Kohtu Lahendid I ja II. Kogumiku koostaja ja Euroopa Kohut tutvustava osa autor" (Juura 2001 ja 2003) * "Prantsuse-eesti-prantsuse õigussõnaraamat" (koos Rodolphe Laffranque’iga) (Juura 2002) * "Eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult" (Eesti Õiguskeskus 2005) * "Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles" (Juura 2006) * "Euroopa Inimõiguste Kohus ja Eesti õigus" (Juura 2017) Avaldanud teadusartikleid eesti, inglise, saksa ja prantsuse keeles Eesti ja rahvusvahelises erialases ajakirjanduses.{{lisa viide}} == Tunnustus == * 2004 – Chevalier de l'Ordre National du Mérite, [[Prantsusmaa]] * 2005 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2009 – Julia Laffranque'i juhitud [[Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu]]le (CCJE) rahvusvaheline auhind olulise rolli eest kohtunike sõltumatuse kaitsel * 2013 – [[aasta eurooplane]] (Eesti Euroopa Liikumine) * 2017 – "Parim koolitaja 2016" – Eesti kohtunike koolitusnõukogu auhind{{lisa viide}} == Isiklikku == [[Fail:Julia Laffranque 2012.jpg|pisi|Julia Laffranque 2012. aastal presidendi vastuvõtul]] Julia Laffranque on [[Maimu Berg]]i ja [[Vaino Vahing]]u tütar. Ta on abielus prantsuse juristi [[Rodolphe Laffranque]]'iga; ta on kolme poja (kaksikute Oscar Helmuti ja Tobias Louis' ning Léo Lennarti) ema. Koos emaga korraldavad nad suviti [[Tagaranna küla]]s Saaremaal Tagaranna Kirjanduspäeva. Julia Laffranque on [[korporatsioon Filiae Patriae|korporatsiooni Filiae Patriae]] vilistlane ja Filiae Patriae naiskoori liige, laulnud 2023. aasta noorte laulupeol ja 2024. aasta Tartu laulupeol. Julia Laffranque on olnud [[Euroopa eestlaste koor|Euroopa Eestlaste Koori]] liige ja laulnud kooriga [[XXVI üldlaulupidu|2014.]], 2017. ja [[XXVII üldlaulupidu|2019. aasta laulupidudel]].{{lisa viide}} Julia Laffranque on rahvatantsu naisrühma TARM II liige ja osalenud 2024 Kagu-Eesti tantsupeol ning Tartu tantsupeol 2024. === Tegevus harrastusnäitlejana === Julia Laffranque on Tartu harrastusteatri [[Vilde Teater]] ja Euroopa Nõukogu ingliskeelse harrastusteatri Tagora (Strasbourg) näitleja.{{lisa viide}} Ta asutas 2015. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtus teatriklubi "Court in the Act". ==== Rolle Vilde teatris Tartus ==== * Elviine Vestberg – [[Oskar Luts]]u "Vaikne nurgake" (lavastaja [[Raivo Adlas]]), 2007 * Linda Vilde ja Gertrud Edelstahl von Rostfrei Veiko Märka "Tabamata ime" Raivo Adlase lavastuses, 2009 * Mina – Maimu Bergi "Euroopasse! Euroopasse!" (lavastaja Raivo Adlas), 2010 * Jelena Andrejevna – Anton Tšehhovi "Onu Vanja" (lavastaja Raivo Adlas), 2011 * Juliette Marchand - Piret Saul-Gorodilov "Meie autor Eduard Vilde" (lavastaja Raivo Adlas), 2021 * Glory ja Rhonda - John Cariani "Peaaegu armastus" (lavastajad Andrus Novoseltsev ja Marek Ranne), 2023 ==== Rolle Tagora teatris Strasbourgis ==== * Elena Popova – Brian Frieli (Anton Tšehhovi ainetel) "The Bear" ("Karu"), lavastaja Jodie Clifford, 2011; üks etendus ka 28. oktoobril 2017 Strasbourgis toimunud Tagora teatri iga-aastasel õhtusöögil * spioon Liza C. Chilto – J. Littlewoodi "Oh What a Lovely War", lavastaja Louise Palmer, 2012 * ooperilaulja ja seiklejanna Irene Adler – Richard Thayeri "Watson in Winter", lavastajad Richard Thayer ja David Adamson, 2013 * Aino Kallas – Maimu Bergi "Aino ja Herman", lavastaja Julia Whitham, 2013 * Sarah, Amanda, Hamleti ema Gertrud, Sir. Thomas Moore'i abikaasa – Christopher Durangi "Actors' Nightmare", lavastaja David Adamson, 2015 * näitlejanna Sarah – Ferenc Molnari "A Matter of Husbands", lavastaja David Crow, 2015 * Elizabeth Proctor – Arthur Milleri "The Crucible" ("Salemi nõiad"), lavastaja Louise Palmer, 2015 * Honey – Edward Albee "Who's Afraid of Virginia Woolf?" ("Kes kardab Virginia Woolfi?"), lavastaja Martyn Symons, 2016 * Lamchop, patsient ja must lammas – Jonathan Alexandratose "Duck" ("Part"), lavastaja Mike Mecek, 2016 * Hamleti monoloog eesti keeles üritusel "Cervantes ja Shakespeare", Lieu d'Europe, Strasbourg ja Tagora Almost Annual Dinner, 2016 * Mrs. Vixen, Baltic scandalist – Richard Brinsley Sheridani "The School for Scandal", lavastaja Louise Palmer, 2017 * Olimpia Kohary, põgenik ja valge krahvinna/the White Duchess – David Adamson, Hazel Breslin, David Crowe, Jenny Griffiths, Elena Malagoni, Nick O’Sullivan, Louise & Simon Palmer, Joëlle & Martyn Symons, Richard Thayer, Liam Wright « Alice in Brexitland » , lavastaja Louise Palmer, Tagora teater, Strasbourg, Cube Noir, Strasbourg, 2019 * Prof. Greta Kask, William Shakespeare'i ekspert ja tema lapsed - Louise ja Simon Palmer "Much Ado About Will", lavastaja Louise Palmer, Tagora teater, Strasbourg Cube Noir/Zoom, 2021 === Euroopa Inimõiguste Kohtu teatriklubi === Julia Laffranque asutas 2015. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtus teatriklubi "Court in the Act".<ref>http://www.kylauudis.ee/2015/07/18/julia-laffranque-teostasin-idee-luua-euroopa-inimoiguste-kohtu-teatriklubi/</ref> ==== Rolle Euroopa Inimõiguste Kohtu teatriklubis ==== * Elizabeth Proctor – Arthur Milleri "The Crucible" ("Salemi nõiad"), lavastaja Louise Palmer, 2015 * E(dward) Steichen (fotograaf, kunstnik), Brancusi ''vs''. United States, historic trial reenacted, kohandanud Andra Matei, lavastaja Martyn Symons, proovilugemine, Euroopa Inimõiguste Kohtu väike istungisaal, Strasbourg, 2016 * Hamleti monoloog "Olla või mitte olla" – katkend eesti keeles, Euroopa Inimõiguste Kohtus lavastuses "Hamlet at the Court", 2016 * Second Voice (kehastas järgmisi inimõiguslasi: Digna Ochoa, Rana Husseini, Juliana Dogbadzi, Ka Hsaw Wa, Wangari Maathai, Kek Galabru, Marian Wright Edelman), Ariel Dorfman (põhineb Kerry Kennedy samanimelisel raamatul), "Speak Truth to Power. Voices From Beyond the Dark", lavastaja Andra Matei, Euroopa Inimõiguste Kohtu väike saal, Strasbourg, 2017 * Rutt, lapselaps – Maimu Bergi "Grandfather" ("Vanaisa") – koostöös Tagora teatriga, lavastaja David Adamson, Euroopa Inimõiguste Kohus, Strasbourg, 8. veebruar 2018 (Eesti 100 üritus) * Meeta Janno Villceourt – Maimu Bergi "Meeta ja õigus", lavastaja Piret Kuub, 35. Eesti Õigusteadlaste Päevade avamine, Vanemuise kontserdimaja, 4. oktoober 2018 * Kohtunik B – Bertolt Brecht « In Search of Justice », lavastaja David Adamson, Tagora teater/Euroopa Inimõiguste Kohtu Teatriklubi « Court in the Act », Strasbourg, 2019 * Sicco Mansholt (Euroopa isa, hollandi põllumajanduspoliitik) prantsuse keeles – Liliane Tetsi, Princesse Europe, Louise Weiss, la grand’ mère de l’Europe et les pères de l’Europe sont de retour (Princess Europe, Louise Weiss, the ´great mother of Europe and the fathers of Europe are back)", lavastaja Liliane Tetsi, EUCASO-(Europe Cameroun Solidarité) teatrigrupp, Euroopa Inimõiguste Kohtu Teatriklubi, "Court in the Act", Strasbourg, 2019 === Muu. Rollid Tagaranna Kirjanduspäeval === * Vaino Vahing. Mälestusi Vaino Vahingust esitluse etendus (lavastaja Raivo Adlas) Vanemuise suure maja publikusaalis koos Raivo Adlase, Piret Kuubi ja Eleanoraga, 25.10.2011; * Meeta Villecourt – Maimu Bergi "Meeta ja Õigus" (lavastaja Piret Kuub), 35. Eesti Õigusteadlaste Päevad, Vanemuise kontserdimaja, 4.10.2019; * Maimu Bergi raamatute esitlusel katkendeid raamatutest: "Unustatud inimesed", Soome Instituut, 2007 ja koos Üllar Saaremäega "Kõnelused lahkunutega", Kirjanike maja musta laega saal, 18.09.2020; * Betti Alveri luule esitamine koos Tanel Tingi ja Diana Aldiga Tagaranna kolmandal kirjanduspäeval, Tagarannas,10.07.2021{{lisa viide}} * Julia – Andrus Kivirähki "Alias" (lavastaja Raivo Adlas), Tagaranna kirjanduspäev ja külalisetendused Saaremaal, 2022 * Eestlanna – Maimu Bergi "Hlopthsik" (lavastaja Raivo Adlas), Tagaranna kirjanduspäev, 2023 ja Haamerite maja Kuressaares, 3.08.2024 * Meeta Villceourt – Maimu Bergi "Meeta ja Õigus" (lavastaja Piret Kuub), Tartu Kultuuripealinn, EV Riigikohus 17. mai 2024 * Coco Chanell - Maimu Bergi "Libamood" (lavastajad Raivo Adlas ja Piret Kuub), Tagaranna kirjanduspäev, 2024 === Lavastaja === Lisaks näitlemisele on Julia Laffranque lavastanud lastega Strasbourgi Eesti Koolis jõulunäidendeid: * Zoja Mellovi ainetel "Eestli teekond Petlemma" (2013) ja "Suur lomp" (2014) * Maimu Bergi "Jõulupuud otsimas" (2014), "Lugu haldjast, nõiast ja võlurist" (2015), "Lugu Romoest ja Juliast, kes käivad ühes koolis" (2016) ja "Lutheri naine" (2017), kus ta ise kehastas Katharina Lutherit * Maimu Bergi "Kuulsused 100 aastases Eestis" (film) Strasbourgi Eesti Kool, 2020{{lisa viide}} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [http://www.juridica.ee/show_cv.php?uid=5950 Autor: Julia Laffranque] Juridica * [https://twitter.com/JuliaLaffranque Julia Laffranque] [[Twitter]]is * [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/julia-laffranque-naiste-voit-ja-meeste-voit?id=50951332 Julia Laffranque, Naise võit või meeste võit, Eesti Päevaleht, 4. aprill 2003] * [https://www.ohtuleht.ee/155709/riigikohtunik-saab-ordeni Riigikohtunik saab ordeni, Õhtuleht, 16. aprill 2004] * [https://www.ohtuleht.ee/186760/eestlane-euroopa-kohtukomitee-juhiks Eestlane Euroopa Kohtukomitee juhiks, Õhtuleht 30. november 2005] * [http://www.epl.ee/artikkel/433630 Riigikohtunik: "Kohtuotsus ei pea üldsust rahuldama"] – Eesti Päevaleht, 26. juuni 2008 * [https://kroonika.ohtuleht.ee/612643/riigikohtunik-laffranque-kantseldab-kaksikuid Riigikohtunik Laffranque kanseldab kaksikuid, Kroonika 29. september 2008] * [https://annestiil.ohtuleht.ee/637102/paarisuhte-proovikivid Paarisuhte proovikivid, Anne & Stiil, 1. märts 2009,] * [http://arvamus.postimees.ee/v2/176281/julia-laffranque-lissaboni-lepingu-loputu-kueuenlapaeev Julia Laffranque, Lissaboni lepingu lõputu küünlapäev, Postimees, 18. oktoober 2009] * [https://www.ohtuleht.ee/377437/riigikohtunik-teeb-vaimuhaiglas-draamat Silja Paavle, Riigikohtunik teeb vaimuhaiglas draamat, Õhtuleht, 6. mai 2010] * [https://leht.postimees.ee/265670/naitlev-kohtunik-julia-laffranque-niisama-olla-on-vasitav Priit Pullerits, Näitlev kohtunik Julia Laffranque: niisama olla on väsitav, Postimees, 22. mai 2010] * [http://www.postimees.ee/322903/ Laffranque: inimõiguste kohtus töötamine on kohtunike unistus, Postimees, 6. oktoober 2010] * [http://www.ut.ee/912555 Kohtunik Julia Laffranque soovitab õppida nii kodu- kui välismaal] jaanuar 2011, UT * [http://www.uttv.ee/naita?id=10919&keel=eng Professor Julia Laffranque'i inauguratsiooniloeng "Kellel on viimane sõna inimõiguste kaitsel Euroopas?", 26. aprill 2012,] * [https://www.youtube.com/watch?v=R_Ef4R7mMys Nihe inimõiguste kaitses: Julia Laffranque TEDx Tallinn talk 4. mai 2012] * [http://arvamus.postimees.ee/862406/julia-laffranque-inimoiguste-moiste-lortsimine-avab-ukse-aarmuslusele Julia Laffranque: inimõiguste mõiste lörtsimine avab ukse äärmuslusele, Postimees, 3. juuni 2012] * Julia Laffranque, [http://arvamus.postimees.ee/892318/ Eesti Vabariigi kehtiv põhiseadus – kakskümmend miinus kaheksa?], Postimees, 1. juuli 2012 * [http://arvamus.postimees.ee/1219270/julia-laffranque-eesti-tousku-inimoiguste-lipulaevaks-ja-eksportijaks Julia Laffranque, Eesti tõusku inimõiguste lipulaevaks ja eksportijaks, Postimees, 30. aprill 2013] * [https://www.ohtuleht.ee/522388/aasta-eurooplaseks-valiti-julia-laffranque Aasta eurooplaseks valiti Julia Laffranque, Õhtuleht 11. mai 2013] * [http://www.postimees.ee/1232006/julia-laffranque-euroopas-pole-kirge Julia Laffranque, Euroopas pole kirge, Postimees, 11. mai 2013] * [https://www.ohtuleht.ee/550442/kohtunik-julia-laffranque-on-euroopa-naistekalendri-nadala-nagu Kohtunik Julia Laffranque on Euroopa naistekalendri nädalanägu, Õhtuleht, 19. oktoober 2013] * [https://perejakodu.ohtuleht.ee/740598/julia-ja-tema-rollid Julia ja tema rollid, Pere ja Kodu, 1. august 2014] * [http://vilistlaselu.ut.ee/julia-laffranque-koige-olulisem-on-osata-kulminatsioonis-amet-maha-panna-ja-teatepulk-teistele-edasi-anda/ Julia Laffranque, Kõige olulisem on osata kulminatsioonis amet maha panna, Vilistlase ajaveeb, 1. september 2014] * [https://www.ohtuleht.ee/607492/kirjad-iseendale-onnelikuma-iseenda-nimel Kirjad iseendale õnnelikuma iseenda nimel, Õhtulehe raamatublogi, 10. detsember 2014] * [http://menu.err.ee/v/uudised/inimesed/d00d688a-d866-4c33-a98c-a83448eb5ab8 Julia Laffranque, Õpin Eestisse tulles alati uus sõnu, ETV, 24. veebruar 2015] * [https://www.ohtuleht.ee/663998/julia-laffranque-vastuvotul-kantud-kleidist-teenetemark-ei-tahtnud-kuljes-pusida-ja-pudenes-kateldes-maha Julia Laffranque, Vastuvõtul kantud kleidist: teenetemärk ei tahtnud küljes püsida ja pudenes käteldes maha, Õhtuleht, 26. veebruar 2015] * [https://www.ohtuleht.ee/665248/100-vagevat-eesti-naist-lydia-koidulast-anu-saagimini 100 vägevat Eesti naist – Lydia Koidulast Anu Saagimini, Õhtuleht, 7. märts 2015] * [http://naine24.postimees.ee/v2/3163197/julia-laffranque-ka-mind-on-peetud-supernaiseks Julia Laffranque: ka mind on peetud supernaiseks, Postimees 21. aprill 2015] * [http://www.saartehaal.ee/2015/07/18/julia-laffranque-mul-tuli-selgitada-jaatee-tahendust/ Julia Laffranque, Mul tuli selgitada jäätee tähendust, Saarte Hääl, 18. juuli.2015] * [http://www.saartehaal.ee/2015/09/14/159322/ Eurokohtunik keda on aidanud saaremaine sitkus, Saarte Hääl, 14. september 2015] * [http://www.ohtuleht.ee/722964/julia-laffranque-elu-ja-surma-kusimused-euroopa-inimoiguste-kohtus Julia Laffranque, Elu ja surma küsimused Euroopa Inimõiguste Kohtus, Õhtuleht, 16. märts 2016] * [http://www.ohtuleht.ee/737994/julia-laffranque-terrorismi-ja-sellega-voitlemise-moju-inimoigustele Julia Laffranque, Terrorismi ja sellega võitlemise mõju inimõigustele, Õhtuleht, 5. juuni 2016] * [https://www.ohtuleht.ee/766939/euroopa-inimoiguste-kohus-omad-vahem-omad-voorad Julia Laffranque, Euroopa Inimõiguste Kohus. Omad, vähem omad, võõrad? Õhtuleht, 26.oktoober 2016] * [https://www.ohtuleht.ee/838887/julia-laffranque-inimvaarikus-kui-voorandamatu-oigus Julia Laffranque, Inimväärikus kui võõrandamatu õigus, Õhtuleht, 8.11.2017] * [https://www.ohtuleht.ee/852729/kohtunik-julia-laffranque-esitab-strasbourgis-ema-maimu-bergi-naidendit-eesti-ajaloost Kais Allkivi, Kohtunik Julia Laffranque esitab Strasbourg'is ema Maimu Bergi näidendit Eesti ajaloost, Õhtuleht, 18. jaanuar 2018] * [https://www.ohtuleht.ee/862778/julia-laffranque-tanapaevane-orjus Julia Laffranque, Tänapäevane orjus, Õhtuleht, 3.märts 2018] * [https://www.ohtuleht.ee/867744/palju-onne-julia-laffranque-sai-kolmandat-korda-emaks-vanemad-vennad-votsid-uue-pereliikme-vastu-suure-ohinaga Jaanika Vilipo, Palju õnne! Julia Laffranque sai kolmandat korda emaks: vanemad vennad võtsid uue pereliikme vastu suure õhinaga, Õhtuleht, 28.märts.2018] * [https://www.ohtuleht.ee/882342/kohtunik-julia-laffranque-valiti-euroopa-pohioiguste-ameti-teaduskomitee-liikmeks Kohtunik Julia Laffranque valiti Euroopa Põhiõiguste Ameti teaduskomitee liikmeks, Õhtuleht, 13. 06.2018] * [https://vikerraadio.err.ee/857925/881781 Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Julia Laffranque räägib pikas intervjuus, kuidas paistab Euroopa kontekstis välja Eesti õiguskaitsesüsteem, Uudis+ Mirko Ojakivi, 14.09.2018] * [https://vikerraadio.err.ee/865287/kajalood-julia-laffranque-ma-ei-kahetse-valikuid-see-ei-vii-elus-edasi Kajalood. Julia Laffranque: ma ei kahetse valikuid, see ei vii elus edasi, 13.10.2018] * [http://www.foto.etv.ee/vaata/plekktrumm-julia-laffranque/latest Plekktrumm Julia Laffranque, 8.10.2018] * [https://www.ohtuleht.ee/941461/julia-laffranque-kas-riik-kes-jatab-oma-inimesed-vaesusse-virelema-rikub-inimoigusi Julia Laffranque, Kas riik, kes jätab oma inimesed vaesusse virelema, rikub inimõigusi?, Õhtuleht 17.02.2019] * [https://vikerraadio.err.ee/981543/minu-eriline-elu-julia-laffranque Julia Laffranque Haldi Normeti saates Minu eriline elu, 1.10.2019] * [https://www.brusselstimes.com/all-news/eu-affairs/76797/european-ombudsman-candidate-a-judge-in-the-service-of-citizens/ Mose Apelblat, European ombudsman candidate" A Judge in Service of the citizens", The Brussels Times, 1.11.2019] * [https://www.theparliamentmagazine.eu/articles/opinion/next-ombudsman-should-be-judge Julia Laffranque, The next Ombudsman should be a judge, The Parliament Magazine (European Parliament), 19.11.2019] * [https://www.ohtuleht.ee/993917/tagasi-koju-julia-laffranque-naasis-riigikohtuniku-ametisse Julia Laffranque naasis riigikohtuniku ametisse, Õhtuleht 2.-3.03.2020] * [https://vimeo.com/415040966/aa4dc38bbe? Loeng: Kas Inimõigused on koroona riskigrupp?] * [https://leht.postimees.ee/6967278/julia-laffranque-kas-inimoigused-on-koroona-riskigrupp Julia Laffranque: kas inimõigused on koroona riskigrupp? postimees Online ja Inimõigused eriolukorras paberkandjal Postimehes, 7.05.2020] * [https://www.err.ee/1088543/laffranque-saksa-kohtu-lahend-voib-mojutada-el-i-koroonakriisist-valjumise-meetmeid Laffranque: Saksa kohtu lahend võib mõjutada EL-i koroonakriisist väljumise meetmeid, Välisilm, ETV, 11.05.2020] * [https://www.ohtuleht.ee/1003391/julia-laffranque-koroonajuhtumitest-euroopa-riikide-kohtutes Julia Laffranque, Koroonajuhtumitest Euroopa riikide kohtutes, Õhtuleht, 3.06.2020,] * [https://epl.delfi.ee/arvamus/julia-laffranque-pohiseadus-on-oigluse-alus?id=90167123 Julia Laffranque: põhiseadus on õigluse alus, Eesti Päevaleht, 15.06.2020,] * [https://www.err.ee/1142358/julia-laffranque-inimoigused-koigile-mitte-vaid-rikastele-ja-kurjategijatele Julia Laffranque: inimõigused kõigile, mitte vaid rikastele ja kurjategijatele, 2.10.2020] * [https://www.youtube.com/watch?v=cDcYRv6xKu0 Julia Laffranque - Kuidas olen mina seotud inimõiguste ja õigusemõistmisega? E-külalistund Tagasi Kooli, 5.10.2020] * [https://leht.postimees.ee/7078899/julia-laffranque-estonia-hukk-ja-oigus-toele Julia Laffranque: Estonia hukk ja õigus tõele, Postimees, 6.10.2020] * [https://www.err.ee/1225504/julia-laffranque-millist-vaktsiini-vajab-pohioiguste-kaitse-euroopas Julia Laffranque: millist vaktsiini vajab põhiõiguste kaitse Euroopas?, 1.01.2021 ERR] * [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=94446 Julia Laffranque, Tagaranna juurtega eurooplane, "Mu Tagaranna", Meie Maa, 13.01.2021] * [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikohtunik-laffranque-nimetati-euroopa-liidu-mojuka-kohtukomitee-liikmeks?id=92368707 Riigikohtunik Laffranque nimetati Euroopa Liidu mõjuka kohtukomitee liikmeks, Delfi, 26.01.2021] * [https://www.postimees.ee/7164821/julia-laffranque-nimetati-euroopa-liidu-mojuka-kohtukomitee-liikmeks Julia Laffranque nimetati Euroopa Liidu mõjuka kohtukomitee liikmeks, Postimees, 26.01.2021] * [https://etv.err.ee/1608090436/suus-sulav-eesti, Suus sulav Eesti, Saaremaa ETV, 13.02.2021 (Tagaranna külast ja Mustjala rahvariietest)] * [https://arvamus.postimees.ee/7225223/julia-laffranque-kas-inimoiguste-kohtu-otsus-sillutab-teed-vaktsineerimiskohustusele Julia Laffranque: kas inimõiguste kohtu otsus sillutab teed vaktsineerimiskohustusele? Postimees, arvamus, 15.04.2021] * [https://www.daad.de/en/alumni/gallery/portrait/prof-dr-julia-laffranque/ Julia Laffranque, intervjuu Christina Pfänderile DAAD vilistlasena Alumni Galerie DAAD kodulehele ja FB lehel, April, 2021 https://www.daad.de/de/alumni/galerie/portraet/prof-dr-julia-laffranque/] * [https://arvamus.postimees.ee/7276555/julia-laffranque-euroopa-liidu-lepingute-kaitsja-asus-kohtuteele-lepingute-isanda-vastu Julia Laffranque: "Euroopa Liidu lepingute kaitsja asus kohtuteele lepingute isanda vastu." Postimees, arvamus 21.06.2021] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/93845667/riigikohtunik-julia-laffranque-me-ei-vaartusta-oma-juriste-piisavalt-liiga-vahe-eestlaseid-on-euroopas-tahtsatel-ametikohtadel Julia Laffranque: me ei väärtusta oma juriste piisavalt - liiga vähe eestlaseid on Euroopas tähtsatel ametikohtadel, Eesti Päevaleht, arvamus 26.06.2021] * [https://visitsaaremaa.ee/mosaaremaa/mu-tagaranna/ Julia Laffranque: Kolumn: Mo Tagaranna, Mo Saaremaa, 2021] * [https://peegel.ut.ee/numbrid/nr-23/vihakone-facebookis-kohus-pani-ka-kontoomaniku-kommentaaride-eest-vastutama Julia Laffranque: Vihakõne Facebookis: kohus pani ka kontoomaniku kommentaaride eest vastutama, Peegel nr 23/2021] * [https://arvamus.postimees.ee/7356851/julia-laffranque-mis-siis-ikkagi-juhtus-poola-oigusriigiga Julia Laffranque: AK: Mis siis ikkagi juhtus Poola õigusriigiga?, Postimees, 9.10.2021] * [https://arvamus.postimees.ee/7474560/julia-laffranque-oigusega-rahvatapu-vastu Julia Laffranque’i arvamusartikkel "Õigusega rahvatapu vastu" Genotsiidist Ukraina sõja valguses, Postimees, AK, 12.03.2022] * [https://arvamus.postimees.ee/7480715/julia-laffranque-venemaa-lipu-langetamine-strasbourgis-euroopa-noukogu-maja-ees-ja-selle-juriidilised-tagajarjed ARVAMUS ⟩ Julia Laffranque : Venemaa lipu langetamine Strasbourgis Euroopa Nõukogu maja ees ja selle juriidilised tagajärjed, 19. märts 2022, 12:15, Postimees online] * [https://www.err.ee/1608548704/julia-laffranque-sumboli-joud-ja-norkus Artikkel (arvamuslugu) ERR portaalis Sümboli jõud ja nõrkus, 30.03.2022] * Julia Laffranque, Euroopa Inimõiguste Kohus kui Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldaja ja tõlgendaja // e-raamat, Inimõigused, esimene eestikeelne inimõigusi käsitlev kogumik, peatoimetaja Liiri Oja, Õiguskantsleri kantselei * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kuue-samba-taga/135190 Kuus sammast saates Madis Ligile intervjuu teemal suveräänsus Euroopas, Kuue samba taga: Suveräänsus Eesti ja Euroopa õiguses teoreetiku ning praktiku pilgu läbi, 5.12.2022] * [https://arvamus.postimees.ee/7895176/ak-kuidas-taastada-poolas-oigusriik Julia Laffranque, Kuidas taastada Poolas õigusriik? Postimees, 11.11.2023] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/impulss-10 Julia Laffranque, saates "Impulss", ETV 5.12.2023] {{JÄRJESTA:Laffranque, Julia}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti kohtunikud]] [[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Münsteri ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 45gz1fvitmpcl58n0skxzzm895z47d1 0 151458 7162695 7157781 2026-05-28T11:12:40Z Sjur 66496 7162695 wikitext text/x-wiki {{sündinud detsembris}} ''Siin loetletakse [[23. detsember|23. detsembril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1525]] – [[Johann Albrecht I]], Mecklenburgi hertsog *[[1613]] – [[Carl Gustaf Wrangel]], rootsi väejuht ja riigimees *[[1634]] – [[Austria Mariana]], Hispaania kuninganna *[[1646]] – [[Jean Hardouin]], prantsuse õpetlane *[[1750]] – [[Friedrich August I]], Saksimaa kuningas *[[1777]] – [[Aleksander I]], Venemaa keiser * 1777 – [[Suve Jaan]], eesti kirjanik *[[1864]] – [[Aino Tamm]], eesti laulja *[[1893]] – [[August Hein]], Eesti sõjaväelane *[[1895]] – [[Hermann Kruus]], eesti politseinik *[[1897]] – [[Voldemar Tilk]], eesti pikaealine, Vabadussõja veteran *[[1900]] – [[Aleksander Ilves (1900–1987)|Aleksander Ilves]], Eesti sõjaväelane * 1900 – [[Evald Nikolai Peebsen]], eesti loomaarstiteadlane *[[1901]] – [[Paul Johansen]], eesti ajaloolane *[[1904]] – [[Meta Kodanipork]], eesti laulja *[[1906]] – [[Gunnar Sträng]], Rootsi poliitik *[[1907]] – [[Rudi Reinwarth]], Saksa DV riigitegelane *[[1910]] – [[Paul Krigul]], eesti koorijuht *[[1911]] – [[Maria Orav]], eesti maletaja *[[1912]] – [[Ilma Saarepera]], eesti notar *[[1915]] – [[Alide Lumberg]], eesti zooloog *[[1916]] – [[Dino Risi]], itaalia filmirežissöör *[[1917]] – [[Harald Meri]], eesti vaimulik *[[1918]] – [[Ants Viires]], eesti etnoloog * 1918 – [[Helmut Schmidt]], Saksa poliitik *[[1920]] – [[Zenta Ērgle]], läti lastekirjanik *[[1924]] – [[August Kolk]], Nõukogude riigiametnik *[[1925]] – [[Pierre Bérégovoy]], Prantsusmaa poliitik *[[1929]] – [[Chet Baker]], ameerika muusik * 1929 – [[Kaljo-Mihkel Johannes]], eesti matkajate ja spordiajaloo jäädvustamise üks eestvedajatest *[[1930]] – [[Rutt Tulving]], eesti maalikunstnik *[[1931]] – [[Aksel Tamm]], eesti kirjandustegelane * 1931 – [[Helgi Arst]], eesti geofüüsik *[[1933]] – [[Akihito]], Jaapani keiser * 1933 – [[Max Bösiger]], Šveitsi poksija *[[1934]] – [[Heino Moldau]], eesti taimefüsioloog * 1934 – [[Sven Veldre]], eesti bioloog *[[1936]] – [[Rein Munter]], eesti keemik *[[1938]] – [[Hilve Rebane]], eesti kirjandusloolane ja -kriitik *[[1939]] – [[Enn Rekkor]], eesti filmikriitik *[[1940]] – [[Emil Dimitrov]], bulgaaria laulja ja helilooja *[[1941]] – [[Lembit Kivirand]], eesti kunstnik, kujundaja ja karikaturist *[[1942]] – [[Quentin Bryce]], Austraalia jurist ja riigiametnik * 1942 – [[Elve Tauts]], eesti klaasikunstnik * 1942 – [[Guido Povar]], eesti poksija * 1942 – [[Dominique Manotti]], Prantsuse kriminaalromaanikirjanik ja 19. sajandile keskenduv majandusajaloolane * 1942 – [[Kirsti Wallasvaara]], soome näitleja *[[1943]] – [[Silvia (Rootsi kuninganna)|Silvia]], Rootsi kuninganna * 1943 – [[Mihhail Gromov]], vene päritolu Prantsusmaa matemaatik *[[1945]] – [[Paul Kenkmann]], eesti sotsioloog ja filosoof * 1945 – [[Toivo Leiger]], eesti matemaatik * 1945 – [[Matti Ahde]], Soome poliitik *[[1946]] – [[Paul Allik]], eesti laulja ja maalikunstnik *[[1948]] – [[Feliks Undusk]], eesti ajakirjanik * 1948 – [[David Davis]], Suurbritannia poliitik *[[1949]] – [[Ivan Kostov]], Bulgaaria poliitik *[[1950]] – [[Vicente del Bosque]], Hispaania jalgpallitreener, endine jalgpallur *[[1952]] – [[Bill Kristol]], Ameerika Ühendriikide poliitikaanalüütik ja -kommentaator *[[1953]] – [[Andres Alver (arhitekt)|Andres Alver]], eesti arhitekt * 1953 – [[Jaanus Kõrv]] (Küla Karla), eesti humorist *[[1954]] – [[Raivo Järvi]], eesti kunstnik ja poliitik *[[1955]] – [[Joseph Dunford]], Ameerika Ühendriikide merejalaväe kindral *[[1956]] – [[Dave Murray]], kitarrist *[[1958]] – [[Paula Mae Weekes]], Trinidadi ja Tobago jurist ning poliitik *[[1959]] – [[Ove Maidla]], eesti fotograaf * 1959 – [[Sergei Aleksašenko]], Venemaa pankur ja riigimees * 1959 – [[Maret Tark]], eesti finantsjuht *[[1961]] – [[Jüri Ivask]], eesti keemik *[[1962]] – [[Mati Sepping]], eesti filmiprodutsent *[[1963]] – [[Ivar Sikk]], Eesti riigiametnik * 1963 – [[Donna Tartt]], Ameerika Ühendriikide kirjanik *[[1966]] – [[Margus Mugu]], eesti vandeadvokaat *[[1967]] – [[Carla Bruni]], itaalia päritolu prantsuse laulja, laulukirjutaja, endine modell *[[1968]] – [[Manuel Rivera-Ortiz]], USA fotograaf * 1968 – [[Kaido Uduste]], eesti vandeadvokaat * 1968 – [[Olga Šišigina]], Kasahstani kergejõustiklane *[[1970]] – [[Rēzija Kalniņa]], läti näitleja *[[1973]] – [[Alo Särg]], eesti loodusainete õpetaja ja mõisate ajaloo uurija *[[1974]] – [[Agustín Delgado]], Ecuadori jalgpallur *[[1975]] – [[Jelena Hartšenko]], Eesti majandusteadlane * 1975 – [[Andres Köster]], eesti ooperilaulja * 1975 – [[Yasmin Levy]], Iisraeli laulja ja laulukirjutaja * 1975 – [[Gabriel-Beniamin Leș]], Rumeenia poliitik *[[1976]] – [[Julija Tšepalova]], vene murdmaasuusataja * 1976 – [[Kristian Kesner]], usbeki päritolu eesti ärimees * 1976 – [[Kristi Rüütel]], Tervise Arengu Instituudi teadussekretär *[[1977]] – [[Helen Mahmastol]], Eesti Miss Estonia 1997 *[[1978]] – [[Kristi Vinter-Nemvalts]], eesti haridusteadlane *[[1979]] – [[Yukifumi Murakami]], jaapani meesodaviskaja *[[1981]] – [[Yuriorkis Gamboa]], Kuuba poksija *[[1982]] – [[Nikolai Pankratov]], vene murdmaasuusataja *[[1983]] – [[Delina Ibrahimaj]], Albaania poliitik ja ökonomist *[[1985]] – [[Martin Andreller]], eesti ajaloolane *[[1986]] – [[T. J. Oshie]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[1987]] – [[Jori Lehterä]], soome jäähokimängija *[[1988]] – [[Thomaí Apérgi]], Kreeka laulja *[[1989]] – [[Liis Koger]], eesti maalikunstnik ja luuletaja *[[1990]] – [[Anna Maria Perez de Tagle]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja * 1990 – [[Bert Ribul]], eesti BMX flatlandi sõitja *[[1992]] – [[Jeffrey Schlupp]], Ghana jalgpallur * 1992 – [[Justin Faulk]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[1994]] – [[Yerry Mina]], Colombia jalgpallur *[[1996]] – [[Marten Liiv]], eesti kiiruisutaja * 1996 – [[Bartosz Kapustka]], poola jalgpallur *[[1998]] – [[Andreas Alamommo]], soome endine suusahüppaja *[[2002]] – [[Finn Wolfhard]], Kanada näitleja ja dublaažilugeja *[[2003]] – [[Bryan Levell]], Jamaica sprinter [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Detsember, 23.]] hgicgoam7f28q435ldyg2hmfn292yi6 0 153676 7162389 5674769 2026-05-27T22:55:47Z Ollin Masa 227337 Pilt 7162389 wikitext text/x-wiki [[File:RobertPrager.jpg|thumb|Robert Prager]] '''Robert Prager''' ([[1886]] [[Dresden]] – [[5. aprill]]il [[1918]] [[Collinsville]]) oli sakslasest söekaevur USA-s Illinoisi osariigis Collinsville'is, kes [[lintšimine|lintšiti]] [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal. Algul töötas Prager pagarina, aga ta vahetas ametit, kuna kaevuritele maksti paremat palka. Ta oli ainuke välismaalane, kes lintšiti USA-s esimese maailmasõja ajal. Tema mõrvamise eest anti kohtu alla 11 meest, kuid nad mõisteti õigeks. == Välislingid == * [http://www.exulanten.com/prager.html] {{JÄRJESTA:Prager, Robert}} [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1918]] 065u1nr7zewezhsnz0e4mqdeqjt5ysp 7162390 7162389 2026-05-27T22:56:15Z Ollin Masa 227337 7162390 wikitext text/x-wiki '''Robert Prager''' ([[1886]] [[Dresden]] – [[5. aprill]]il [[1918]] [[Collinsville]]) oli sakslasest söekaevur USA-s Illinoisi osariigis Collinsville'is, kes [[lintšimine|lintšiti]] [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal. Algul töötas Prager pagarina, aga ta vahetas ametit, kuna kaevuritele maksti paremat palka. Ta oli ainuke välismaalane, kes lintšiti USA-s esimese maailmasõja ajal. Tema mõrvamise eest anti kohtu alla 11 meest, kuid nad mõisteti õigeks. == Välislingid == * [http://www.exulanten.com/prager.html] {{JÄRJESTA:Prager, Robert}} [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1918]] 29lvsa49ckucb9jagh125egnxy4tzxg 0 154780 7162612 7105954 2026-05-28T09:31:38Z Ssgreporter 22143 /* Ajalugu */ lisatud viide 7162612 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool | nimi = Jakob Westholmi Gümnaasium | pilt = Tallinn, koolihoone Kevade 8, 1940 (1).jpg | pildiallkiri = Koolihoone Kevade tn 8. Vaade [[Amandus Adamsoni tänav]]alt | asutatud = [[1898]] | koolitüüp = [[gümnaasium]] | direktor = [[Rando Kuustik]] (2013- ...) | õpilaste arv = | klassikomplekte = | õpetajate arv = | koolipersonal = | asukoht = [[Tallinn]], [[kesklinna linnaosa|Kesklinn]] | aadress = [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade tänav]] 8 | kooli ajaleht = WestPost | koduleht = https://westholm.ee/ | logo = | deviis = Per aspera ad astra }} [[Pilt:Tallinn, koolihoone Kevade 8, 1940 (3).jpg|pisi|Koolihoone Kevade tn 8. Vaade kooliõuelt]] [[Pilt:Tallinn, Jakob Westholmi poeglaste erahumanitaar-gümnaasiumi hoone, II maja, 1913 (2).jpg|pisi|1913. aastal valminud maja, mida kasutab tänapäeval [[Tallinna Kunstikool]]]] '''Jakob Westholmi Gümnaasium''' on [[üldhariduskool]] [[Tallinn]]as aadressil [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade tänav]] 8. == Ajalugu == Kooli ajalugu loetakse alates [[1898]]. aastal tegevust alustanud [[Johan Umblia]] [[Tallinna Väikelastehoiu Selts]]i 1-klassilisest erakoolist<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/10/21/24 Johan Umblia 70-a.], Päewaleht, nr. 286, 21 oktoober 1936</ref>, mille õpetajaks tuli 1903. aastal [[Jakob Westholm]]. 1905. aastal sai temast kooli juhataja ning 1907. aastal sai ta loa asutada III järgu erakool. 1913. aastal valmis koolimaja [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade 4]]. Jakob Westholmi soov täitus 1923. aastal, kui kool sai nime ''Jakob Westholmi Poeglaste Õigustega Erahumanitaargümnaasium''. Selle vormimütsiks sai musta randiga [[kirsipunane]] [[tekkel]] ja märgiks kuldne tammetõru, mis hiljem paigutati kolmnurga sisse. Kooli vilistlaskogu asutati 1927. aastal. Kooli deviis on "[[Per aspera ad astra]]". [[1940]]. aastal valmis uus, Baltikumi moodsaim koolimaja [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade 8]]. 1. augustist 1940 J. Westholmi eragümnaasiumi eraalgkool likvideeriti<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/07/29/6 Eraalgkoolid suletakse], Postimees (1886-1944), nr. 202, 29 juuli 1940</ref> ning [[gümnaasium]]iosa ja kaks vanemat [[progümnaasium]]i klassi ühendati likvideeritud [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i progümnaasiumiga [[Tallinna 7. Keskkool]]iks. Vastvalminud majja asutati uus algkool. 1946. aastal paigutati sellesse majja [[Tallinna 22. Keskkool]], mille viimane poistekooli lend lõpetas 1954. aastal ning kool muudeti segakooliks. 1964. aastal loodi esimene muusika süvaõppeklass Nõukogude Liidus, mis töötas [[Zoltán Kodály]] metoodika alusel. 1965. aastal alustas esimene keskkooli muusika süvaõppeklass. Koolis on alati olnud edukad koorid, kooli segakoor Kevade ühines [[segakoor Noorus|segakooriga Noorus]] 1976. aastal. Koolis on antud ka filmiõpet ning 1997. aastal pandi alus inglise keele süvaõppele. Tallinna 22. Keskkool sai Jakob Westholmi nime tagasi 1989. aastal ning nime ''Jakob Westholmi Gümnaasium'' 1996. aastal. Vilistlased [[Roman Toi]] ja [[Jaan Kross]] lõid kooli [[hümn]]i "Üks kool" [[1998]]. aastal. Mõlemad on kooli auvilistlased. 2020. aastal valiti kooli auvilistlasteks [[Siim Kallas]], [[Tiina Lokk]] ja [[Raul Talmar]]<ref>[[Madli Vitismann]]. Vilistlasõhtu Jaan Krossiga. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]] nr 3, 2020</ref>. [[2004]]. aastal kolisid algklassid koolihoonesse [[Luise tänav|Luise 38]], gümnaasiumihoone asub Kevade tänav 8. == Direktoreid == * 1898–1905 [[Johan Umblia]] * 1905–1935 [[Jakob Westholm]] * 1935–1935 [[Elmar Etverk]] * 1935–1935 [[Gottlieb Ney]] * 1936–1937 [[Paul Mägraken]] * 1937–1940<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940</ref>; 1941–1942 [[Elmar Etverk]] * 1942–1944 [[Viktor Päss]] * 1944–1947 [[Johannes Ratasepp]] * 1947–1948 [[Amalie Filatova]] * 1948–1950 [[Evgenia Petrova]] * 1950–1952 [[Lilia Rõkova]] * 1952–1961 [[Vladimir Indrikson]] * 1961–1964 [[Endel Poom]] * 1964–1971 [[Einar Vapper]] * 1971–1980 [[Virve Sooväli]] * 1980–1984 [[Harald Matvei]] * 1984–1990 [[Indrek Siir]] * 1990–1994 [[Koit Nõlvak]] * 1994–2013 [[Kalle Niinas]] * 2013– [[Rando Kuustik]] == Vilistlasi == {{veergude loend|laius=15em| * [[Jaak Allik]] * [[Ants Antson]] * [[Edvin Hiedel]] * [[Auri Jürna]] * [[Siim Kallas]] * [[Rein Kaarepere]] * [[Rain Kooli]] * [[Jaan Kross]] * [[Rando Kuustik]] * [[Harri Kõrvits]] * [[Tiit Kõrvits]] * [[Toomas Kõrvits]] * [[Tõnis Kõrvits]] * [[Marion Leppik]] * [[Tiina Lokk]] * [[Paavo Loosberg]] * [[Aet Maasik]] * [[Mart Müürisepp]] * [[Allan Noormets]] * [[Peeter Oja]] * [[Anne Paluver]] * [[Maris Remi]] * [[Joel Remmel]] * [[Taavo Remmel]] * [[Jüri Rent]] * [[Urmo Saareoja]] * [[Henn Saari]] * [[Peep Sarapik]] * [[Endel Sõerde]] * [[Raul Talmar]] * [[Ilmar Taska]] * [[Kirsti Timmer]] * [[Roman Toi]] * [[Peeter Tooma]] * [[Heldur Tõnisson]] * [[Enn Vetemaa]] * [[Mare Vetemaa]] * [[Madli Vitismann]] * [[Heinz Valk]] }} == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Per aspera ad astra I. Jakob Westholm ja tema kool. Toronto, 1937 * Per aspera ad astra II. Jakob Westholm ja tema kool. Toronto, 1992 * Per aspera ad astra III. Jakob Westholm ja tema kool. Toronto, 1999 * Jakob Westholmi Gümnaasium 100. Tallinn, 1998 * [[Jaan Kross]]. [[Wikmani poisid]]. Tallinn, 1988. {{commonskat|}} == Välislingid == * [https://westholm.ee/ Jakob Westholmi Gümnaasiumi koduleht] * [[Mari Kodres]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51154980/jakob-westholmi-gumnaasiumi-tulevikuplaanid-said-rohelise-tule "Jakob Westholmi gümnaasiumi tulevikuplaanid said rohelise tule"] EPL, 12. jaanuar 2009 * [https://www.postimees.ee/90550/westholmi-gumnaasium-sai-juurdeehituse-jaoks-maad "Westholmi gümnaasium sai juurdeehituse jaoks maad"] Postimees, 5. märts 2009 [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasium| ]] rabd1b46w759za4u81mycrub82mrj8a 0 156437 7162190 6319885 2026-05-27T14:15:41Z Makenzis 95198 7162190 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = | pilt = | täisnimi = ''Győri Egyetértés Torna Osztály Football Club'' | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 1904 | lõpp = | väljak = [[Stadion ETO]] | mahutavus = 20 000 | ametinimetus1 = President | esimees = Tibor Klement | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = {{riigi ikoon|Serbia}} [[Dragoljub Bekvalac]] | liiga = [[Nemzeti bajnokság I]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 1. koht | muster_la1= |muster_b1=_adidas_snake_white |muster_ra1= | vasakkäsi1=006633 |kere1=006633 |paremkäsi1=006633 |püksid1=006633 |sokid1=006633 | muster_la2= |muster_b2=_chelsea_away |muster_ra2= | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2=FFFFFF |paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=FFFFFF |sokid2=FFFFFF | veeb = http://www.eto.hu/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Győri ETO FC''' (''Győri Egyetértés Torna Osztály Football Club'') on [[Ungari]] linna [[Győr]]i [[sport|spordiklubi]]. 1904. aastal ''Győri Vagongyár ETO''-na asutatud klubi on mitu korda nime vahetanud. Tunnusvärvid on roheline ja valge. Klubi jalgpallimeeskond on valitsev Ungari meister, kes on kokku meistriks tulnud neljal korral (1963, 1982, 1983, 2013) ning kuulub hooajal 2013/14 riigi [[Nemzeti bajnokság I|kõrgliigasse]]. == Eesti ja eestlased == === Eesti mängijad === *[[Tarmo Kink]] (2009–2010, 40 liigakohtumist ja 15 väravat; 2013, 18 liigakohtumist ja 2 väravat) *[[Tihhon Šišov]] (2009, mitte ühtki kohtumist) ::[[Eesti jalgpallikoondis]]e mängijad [[Tarmo Kink]] ja [[Tihhon Šišov]] sõlmisid 5. jaanuaril 2009 klubiga 3,5-aastase lepingu.<ref>[http://www.soccernet.ee/sisov-ja-kink-solmisid-gyoriga-lepingud Šišov ja Kink sõlmisid Györiga lepingud] Soccernet.ee, 5. jaanuar 2009</ref> Ungari klubi teatas 15. jaanuaril, et loobub kehtivast lepingust hoolimata Šišovi teenetest.<ref>[https://web.archive.org/web/20141009124301/http://arhiiv.sport.err.ee/suusk.php?0586700 Ungarist naasnud Tihhon Šišov treenib koos Levadiaga] sport.err 23.jaanuar.2009 Viimati külastatud 28. märtsil 2010.</ref><ref>[http://www.ohtuleht.ee/312019/ungarlased-tahavad-uhtakki-sisovi-koju-saata Ungarlased tahavad ühtäkki Šišovi koju saata]. Õhtuleht, 16. jaanuar 2009 Viimati külastatud 28. märtsil 2010.</ref> *[[Jarmo Ahjupera]] (2009–2013) ::Veebruaris 2009 liitus klubiga [[Jarmo Ahjupera]].<ref>[http://sport.postimees.ee/82875/ahjupera-solmis-kinki-ja-sisovi-klubiga-lepingu Jarmo Ahjupera sõlmis 3,5-aastase lepingu Ungari klubiga Györi ETO] [[Postimees]], 16. veebruar 2009</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.eto.hu/ Koduleht] [[Kategooria:Ungari jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Győr]] rgumx38h2i80jm1jkiq4mqlhqcne181 0 159035 7162480 6616520 2026-05-28T06:35:49Z Kk 6201 7162480 wikitext text/x-wiki [[Pilt:David Abram, 2009 (cropped).jpg|pisi|David Abram 2009. aastal Eestis]] '''David Abram''' (sündinud [[24. juuni]]l [[1957]]) on ameerika [[kultuuriökoloogia|kultuuriökoloog]], filosoof ja [[mustkunstnik]]. Ta on [[fenomenoloogia|fenomenoloog]] ja [[süvaökoloogia|süvaökoloog]], s.t tegeleb ([[ökofenomenoloogia]]ga. Ta on toetunud oma kirjutistes [[Maurice Merleau-Ponty]] töödele. Ta käis Eestis 2009. aasta veebruaris seoses [[Tartu Ülikooli semiootika osakond|Tartu Ülikooli semiootika osakonna]] korraldatud konverentsiga "Animal minds". ==Teosed== *Abram, David. 1996. ''The Spell of the Sensuous: Perception and Language in a More-than-Human World''. ===Eesti keeles=== *Abram, David. Lapsed nägid esimest korda Linnuteed. ''[[Roheline Värav]]'' 22, 13. veebruar 2009, lk. 8. *[[Hardo Pajula]] intervjuu David Abramiga: kujutlusvõime on taju lõiketera. Tähenduse teejuhid 16, 22. jaanuar 2022. {{DEFAULTSORT:Abram, David}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Fenomenoloogia]] [[Kategooria:Ökoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] 0xke1ffwg1gyofxzrdg5runpapfjhrs 0 160277 7162458 7138796 2026-05-28T06:17:01Z ~2026-31568-16 230389 7162458 wikitext text/x-wiki '''Gunnar Hololei''' ([[29. aprill]] [[1927]] [[Tallinn]] – [[7. veebruar]] [[2009]]) oli eesti spordi[[ajakirjanik]]. ==Elulugu== Gunnar Hololei lõpetas 1945. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1949. aastal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] majandusteaduskonna kaubanduse ökonoomika eriala.<ref>[http://digi.lib.ttu.ee/i/?113 TTÜ lõpetajad 1918-2006]</ref> Aastatel [[1949]]–[[1990]] töötas Gunnar Hololei [[Eesti Raadio]]s spordireporteri, kommentaatori ja sporditoimetuse juhatajana. Ta toimetas muu hulgas saatesarju "12 terviselaupäeva" ja "Jookse terviseks". Ta tegeles ka noorte reporterite koolitamisega. Ta tegi muu hulgas raadioreportaaže viitelt suve- ja taliolümpiamängudelt, paljudelt maailma- ja Euroopa meistrivõistlustelt, [[Kalevi suursõit]]udelt ning Kalevi korvpallikohtumistelt. Aastal [[1950]] võitis Gunnar Hololei kuldmedali Spartaki üleliidulistel meistrivõistlustel [[korvpall]]is. Aastatel [[1967]]–[[1977]] juhtis ta spordiühingu [[Eesti Spordiselts Kalev|Kalev]] [[Korvpalliklubi Kalev|korvpallisektsiooni]]. Gunnar Hololei mängis filmides "[[Vallatud kurvid]]" ja "[[Noor pensionär]]" spordireporterit. Arhiiviandmetel värvati Gunnar Hololei 1957. aastal [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 4. osakond|4. osakonna]] agendiks varjunimega "Sport".<ref>ERAF, f. 131, s. 375, lk. 173, tõlge: Ad fontes, nr. 10. Rahvusarhiiv, Tallinn, 2002, lk. 220; ERAF, f. 136, s. 2150. Vt. ka [[Indrek Jürjo]] kommentaari “Ad fontese” samas numbris</ref><ref>Indrek Jürjo, "Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid [[KGB]], [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] ja [[VEKSA]] arhiividokumentide põhjal". Umara 1996</ref><ref>Selgust meie spordiajakirjandusse, Luup, 1997, nr 1, lk 60</ref> Maetud Tallinna Metsakalmistule. ==Tunnustus== * 1975 [[Eesti NSV teeneline sporditegelane]] * 2005 [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia]] (legendaarne spordireporter) ==Isiklikku== [[Henrik Hololei]] on Gunnar Hololei poeg. ==Teoseid== * "Innsbruck 1964" (koos [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kasega]]), [[Eesti Riiklik Kirjastus]] [[1964]] * "Kuldne Jumalanna tagasi Euroopasse", [[Eesti Raamat]] [[1969]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[[Urmo Soonvald]]. [https://www.ohtuleht.ee/121873 Gunnar Hololei: “Võiksin ka täna reportaaže teha.”] Õhtuleht, 27. aprill 2002 *[http://www.epl.ee/artikkel/383836 Gunnar Hololei (80)] EPL, 28. aprill 2007 *[https://www.ohtuleht.ee/315247 Lahkus Gunnar Hololei, mees, kelle jutt oli kiirem kui mäng] Õhtuleht, 7. veebruar 2009 *[http://www.ekspress.ee/2009/02/07/eesti-uudised/6602-in-memoriam-spordireportaazhi-suurmeister-gunnar-hololei-ehk-legend-naeratab-rahulolevalt IN MEMORIAM: Spordireportaaži suurmeister Gunnar Hololei ehk legend naeratab rahulolevalt...] Eesti Ekspress, 7. veebruar 2009 *[http://uudised.err.ee/index.php?06153930 Lahkus legendaarne spordireporter Gunnar Hololei] ERR, 7. veebruar 2009 *[[Heikki Aasaru]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06153932 Lembitu Kuuse: Gunnar Hololei oli suurmeister] ERR, 7. veebruar 2009 * {{ESBL|Gunnar_Hololei}} *[https://archive.today/20070627184756/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/luup/97/01/sport2.htm Selgust meie spordiajakirjandusse], Luup, 1997, nr 1 {{JÄRJESTA:Hololei, Gunnar}} [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 2009]] myh0abydxq5glr0ltnfswewjpvg1ti6 0 166527 7162154 7161448 2026-05-27T12:47:40Z Neptuunium 58653 hädavajalikke täiendusi (on veel tarvis) 7162154 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]]<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = romaan, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik ja sotsiaaldemokraatlik poliitik.<ref>{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Päritolu == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus. == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] Tartu komitees.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka kümneaastane põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus ta poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Helili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]]s VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane]] Peterburi erikorrespondendina. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1910. aastal astuski ta [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1919. aastani [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta valiti{{millal}} Tartu ja siis [[Tallinna linnavolikogu]] liikmeks. Ta oli [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] esindajana [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Ajutise Maanõukogu]] liige.<ref name=":0" />, [[Ajutine Maanõukogu|Ajutise Maanõukogu]] liige ja osales [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. Alma Ostra-Oinas oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]] ja [[IV Riigikogu]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt. === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele, süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingisepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Ametniku ja advokaadina === Aastail 1924–1937 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik, juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning LV Hoolekande osakonna juhataja. Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 1934. aastast töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina.<ref name="PM" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel oli ta 1940–1941 iseseisvalt advokaat [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Teise maailmasõja ajal töötas ta [[Eesti Raudteevalitsus]]es tõlgina.<ref name="PM" /> == Vangistamine ja surm == Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta kevadel ja 8. oktoobril 1944 [[NKVD]]. Ta suri asumisel [[Komi ANSV]]s [[Inta]]s 1960. aastal. Ostra-Oinase abikaasa Aleksander Oinas suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut. [[1923]]. aastal ilmus ta esikromaan "Aino" naisüliõpilaste elust Peterburis ning 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944''][] * {{ISIK|2382}} * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] d408oqbnkbn9syy0azm95xoo8fl8yzr 7162158 7162154 2026-05-27T12:50:33Z Neptuunium 58653 7162158 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]]<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = romaan, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik ja sotsiaaldemokraatlik poliitik.<ref>{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Päritolu == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus. == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] Tartu komitees.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka kümneaastane põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus ta poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Helili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]]s VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane]] Peterburi erikorrespondendina. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1910. aastal astuski ta [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1919. aastani [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta valiti{{millal}} Tartu ja siis [[Tallinna linnavolikogu]] liikmeks. Ta oli [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] esindajana [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Ajutise Maanõukogu]] liige.<ref name=":0" />, [[Ajutine Maanõukogu|Ajutise Maanõukogu]] liige ja osales [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. Alma Ostra-Oinas oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]] ja [[IV Riigikogu]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt. === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele, süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingisepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Ametniku ja advokaadina === Aastail 1924–1937 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik, juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning LV Hoolekande osakonna juhataja. Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 1934. aastast töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina.<ref name="PM" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel oli ta 1940–1941 iseseisvalt advokaat [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Teise maailmasõja ajal töötas ta [[Eesti Raudteevalitsus]]es tõlgina.<ref name="PM" /> == Vangistamine ja surm == Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta kevadel ja 8. oktoobril 1944 [[NKVD]]. Ta suri asumisel [[Komi ANSV]]s [[Inta]]s 1960. aastal. Ostra-Oinase abikaasa Aleksander Oinas suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut. [[1923]]. aastal ilmus ta esikromaan "Aino" naisüliõpilaste elust Peterburis ning 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944''][] * {{ISIK|2382}} * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] nixl513c3o7zxsaehk19f4k2fy9hudt 7162177 7162158 2026-05-27T13:37:24Z Neptuunium 58653 7162177 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]]<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = romaan, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]<ref>{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref>) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. == Päritolu == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus. == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] Tartu komitees.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka kümneaastane põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus ta poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Helili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]]s VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane]] Peterburi erikorrespondendina. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1910. aastal astuski ta [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1919. aastani [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta valiti{{millal}} Tartu ja siis [[Tallinna linnavolikogu]] liikmeks. Ta oli [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] esindajana [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Ajutise Maanõukogu]] liige.<ref name=":0" />, [[Ajutine Maanõukogu|Ajutise Maanõukogu]] liige ja osales [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. Alma Ostra-Oinas oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]] ja [[IV Riigikogu]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt. === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele, süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingisepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Ametniku ja advokaadina === Aastail 1924–1937 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik, juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning LV Hoolekande osakonna juhataja. Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 1934. aastast töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina.<ref name="PM" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel oli ta 1940–1941 iseseisvalt advokaat [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Teise maailmasõja ajal töötas ta [[Eesti Raudteevalitsus]]es tõlgina.<ref name="PM" /> == Vangistamine ja surm == Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta kevadel ja 8. oktoobril 1944 [[NKVD]]. Ta suri asumisel [[Komi ANSV]]s [[Inta]]s 1960. aastal. Ostra-Oinase abikaasa Aleksander Oinas suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut. [[1923]]. aastal ilmus ta esikromaan "Aino" naisüliõpilaste elust Peterburis ning 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944''][] * {{ISIK|2382}} * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] sofox5x4z0254t3hymdo8lcqtb317s6 7162221 7162177 2026-05-27T16:13:22Z Neptuunium 58653 7162221 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]]<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = romaan, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]<ref>{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref>) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. == Päritolu == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus. == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] Tartu komitees.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka kümneaastane põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus ta poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]]s VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane]] Peterburi erikorrespondendina. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1910. aastal astuski ta [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1919. aastani [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta valiti{{millal}} Tartu ja siis [[Tallinna linnavolikogu]] liikmeks. Ta oli [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] esindajana [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Ajutise Maanõukogu]] liige.<ref name=":0" />, [[Ajutine Maanõukogu|Ajutise Maanõukogu]] liige ja osales [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. Alma Ostra-Oinas oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]] ja [[IV Riigikogu]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt. === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele, süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingisepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Ametniku ja advokaadina === Aastail 1924–1937 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik, juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning LV Hoolekande osakonna juhataja. Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 1934. aastast töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina.<ref name="PM" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel oli ta 1940–1941 iseseisvalt advokaat [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Teise maailmasõja ajal töötas ta [[Eesti Raudteevalitsus]]es tõlgina.<ref name="PM" /> == Vangistamine ja surm == Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta kevadel ja 8. oktoobril 1944 [[NKVD]]. Ta suri asumisel [[Komi ANSV]]s [[Inta]]s 1960. aastal. Ostra-Oinase abikaasa Aleksander Oinas suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut. [[1923]]. aastal ilmus ta esikromaan "Aino" naisüliõpilaste elust Peterburis ning 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944''][] * {{ISIK|2382}} * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] 713h02umc8xp4sqogs9yr5v79i7ubwk 7162254 7162221 2026-05-27T18:00:27Z Neptuunium 58653 /* Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus */ 7162254 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]]<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = romaan, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]<ref>{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref>) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. == Päritolu == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus. == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] Tartu komitees.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka {{kas|kümneaastane}} põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus ta poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]]s VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane]] Peterburi erikorrespondendina. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1910. aastal astuski ta [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1919. aastani [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta valiti{{millal}} Tartu ja siis [[Tallinna linnavolikogu]] liikmeks. Ta oli [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] esindajana [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Ajutise Maanõukogu]] liige.<ref name=":0" />, [[Ajutine Maanõukogu|Ajutise Maanõukogu]] liige ja osales [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. Alma Ostra-Oinas oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]] ja [[IV Riigikogu]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt. === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele, süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingisepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Ametniku ja advokaadina === Aastail 1924–1937 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik, juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning LV Hoolekande osakonna juhataja. Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 1934. aastast töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina.<ref name="PM" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel oli ta 1940–1941 iseseisvalt advokaat [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Teise maailmasõja ajal töötas ta [[Eesti Raudteevalitsus]]es tõlgina.<ref name="PM" /> == Vangistamine ja surm == Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta kevadel ja 8. oktoobril 1944 [[NKVD]]. Ta suri asumisel [[Komi ANSV]]s [[Inta]]s 1960. aastal. Ostra-Oinase abikaasa Aleksander Oinas suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut. [[1923]]. aastal ilmus ta esikromaan "Aino" naisüliõpilaste elust Peterburis ning 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944''][] * {{ISIK|2382}} * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] fgrmn8v3ponnsrsynwlf1qyku25nfxv 7162315 7162254 2026-05-27T19:57:02Z Neptuunium 58653 lisandusi ja parandusi (mh ei olnud IV Riigikogu liige) 7162315 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. == Päritolu == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> astudes 1903. aastal parteisse.<ref name="RA" /> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka {{kas|kümneaastane}} põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile. == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus ta poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]]s VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane]] Peterburi erikorrespondendina. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1910. aastal astuski ta [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> {{kas|Ta valiti Tartu ja siis [[Tallinna linnavolikogu]] liikmeks.}} Ta oli [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] esindajana [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Ajutise Maanõukogu]] liige.<ref name=":0" />, [[Ajutine Maanõukogu|Ajutise Maanõukogu]] liige ja osales [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. Alma Ostra-Oinas oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> 1923. aastast kuni 1927. aastani oli ta Tallinnas ka [[Ametiühisusline kuukiri|Ametiühisuslise kuukirja]] vastutav toimetaja.<ref name="KIRMUS" /> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele, süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingisepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Ametniku ja advokaadina === Aastail 1924–1937 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik, juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning LV Hoolekande osakonna juhataja. Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel oli ta 1940–1941 iseseisvalt advokaat [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teise maailmasõja ajal esmalt 1940. aastal [[NKVD]] tõlgina ja siis Saksa okupatsiooni ajal [[Eesti Omavalitsus]]e [[Raudteede Valitsus]]es tõlgina.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut. [[1923]]. aastal ilmus ta esikromaan "Aino" naisüliõpilaste elust Peterburis ning 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] c67gej41izz58hpvbwp86vmmvuckhg5 7162319 7162315 2026-05-27T20:00:43Z Neptuunium 58653 /* Teine maailmasõda, vangistamine ja surm */ 7162319 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. == Päritolu == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> astudes 1903. aastal parteisse.<ref name="RA" /> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka {{kas|kümneaastane}} põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile. == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus ta poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]]s VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane]] Peterburi erikorrespondendina. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1910. aastal astuski ta [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> {{kas|Ta valiti Tartu ja siis [[Tallinna linnavolikogu]] liikmeks.}} Ta oli [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] esindajana [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Ajutise Maanõukogu]] liige.<ref name=":0" />, [[Ajutine Maanõukogu|Ajutise Maanõukogu]] liige ja osales [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. Alma Ostra-Oinas oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> 1923. aastast kuni 1927. aastani oli ta Tallinnas ka [[Ametiühisusline kuukiri|Ametiühisuslise kuukirja]] vastutav toimetaja.<ref name="KIRMUS" /> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele, süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingisepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Ametniku ja advokaadina === Aastail 1924–1937 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik, juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning LV Hoolekande osakonna juhataja. Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel oli ta 1940–1941 iseseisvalt advokaat [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas Alma Ostra-Oinas 1940. aastal ühe aasta [[NKVD]] tõlgina. Saksa okupatsiooni ajal 1941. aastal asus ta tõlgiks natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut. [[1923]]. aastal ilmus ta esikromaan "Aino" naisüliõpilaste elust Peterburis ning 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] rc2sezg9agk7imrrolqu8hrkbnl4dwq 7162336 7162319 2026-05-27T20:32:49Z Neptuunium 58653 ei leia viidet, et ta oleks Tartu linnavolikokku kuulunud + muud parandused 7162336 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Alma Ostra-Oinas oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] liige.<ref name="RA" /> Teda on nimetatud Eestimaa Jeanne d`Arc'iks.<ref name="Viker" /> == Päritolu == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> astudes 1903. aastal parteisse.<ref name="RA" /> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka {{kas|kümneaastane}} põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile. == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]]s VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane]] Peterburi erikorrespondendina. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1909. aasta lõpus sooritas ta gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoidub edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti esmalt Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].{{lisa viide}} ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta osales ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> 1923. aastast kuni 1927. aastani oli ta Tallinnas ka [[Ametiühisusline kuukiri|Ametiühisuslise kuukirja]] vastutav toimetaja.<ref name="KIRMUS" /> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele, süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingisepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonnda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel oli ta 1940–1941 iseseisvalt advokaat [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas Alma Ostra-Oinas 1940. aastal ühe aasta [[NKVD]] tõlgina. Saksa okupatsiooni ajal 1941. aastal asus ta tõlgiks natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut. [[1923]]. aastal ilmus ta esikromaan "Aino" naisüliõpilaste elust Peterburis ning 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] hrkm8f5y3sh8o4iao6sn611h08iyorf 7162339 7162336 2026-05-27T20:33:50Z Neptuunium 58653 /* "Oinaadi skandaal" */ 7162339 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Alma Ostra-Oinas oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] liige.<ref name="RA" /> Teda on nimetatud Eestimaa Jeanne d`Arc'iks.<ref name="Viker" /> == Päritolu == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> astudes 1903. aastal parteisse.<ref name="RA" /> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka {{kas|kümneaastane}} põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile. == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]]s VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane]] Peterburi erikorrespondendina. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1909. aasta lõpus sooritas ta gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoidub edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti esmalt Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].{{lisa viide}} ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta osales ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> 1923. aastast kuni 1927. aastani oli ta Tallinnas ka [[Ametiühisusline kuukiri|Ametiühisuslise kuukirja]] vastutav toimetaja.<ref name="KIRMUS" /> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingisepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonnda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel oli ta 1940–1941 iseseisvalt advokaat [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas Alma Ostra-Oinas 1940. aastal ühe aasta [[NKVD]] tõlgina. Saksa okupatsiooni ajal 1941. aastal asus ta tõlgiks natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut. [[1923]]. aastal ilmus ta esikromaan "Aino" naisüliõpilaste elust Peterburis ning 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] sivvqxrhxpb1ii3tghn3l8fscmc2ppz 7162344 7162339 2026-05-27T20:48:56Z Neptuunium 58653 7162344 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Alma Ostra-Oinas oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] liige.<ref name="RA" /> Teda on nimetatud Eesti esimese iseseisvusperioodi kõige mõjukamaks naispoliitikuks<ref>Liine Johannes (2022). Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond (Magistritöö, juhendajad [[Hesi Siimets-Gross]] & Katrin Kiirend-Pruuli]], lk 13.</ref> ning Eesti/Eestimaa Jeanne d`Arc'iks<ref name="Viker" />. == Päritolu == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> astudes 1903. aastal parteisse.<ref name="RA" /> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka {{kas|kümneaastane}} põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile. == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]]s VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane]] Peterburi erikorrespondendina. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1909. aasta lõpus sooritas ta gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoidub edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti esmalt Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].{{lisa viide}} ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta osales ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> I Riigikogu saadikuna tegeles ta mh [[abieluseadu]]se ettevalmistamisega, tehes seejuures koostööd nt [[Emma Asson]]iga.<ref>Johannes 2022, lk 13–16.</ref> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingisepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonnda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel oli ta 1940–1941 iseseisvalt advokaat [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas Alma Ostra-Oinas 1940. aastal ühe aasta [[NKVD]] tõlgina. Saksa okupatsiooni ajal 1941. aastal asus ta tõlgiks natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut. [[1923]]. aastal ilmus ta esikromaan "Aino" naisüliõpilaste elust Peterburis ning 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] achc98av73hsnn92ifyt18upcca4xre 7162347 7162344 2026-05-27T20:53:10Z Neptuunium 58653 Tartu linnavolikogu siiski tagasi 7162347 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Alma Ostra-Oinas oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] liige.<ref name="RA" /> Teda on nimetatud Eesti esimese iseseisvusperioodi kõige mõjukamaks naispoliitikuks<ref>Liine Johannes (2022). Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond (Magistritöö, juhendajad [[Hesi Siimets-Gross]] & Katrin Kiirend-Pruuli]], lk 13.</ref> ning Eesti/Eestimaa Jeanne d`Arc'iks<ref name="Viker" />. == Päritolu == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> astudes 1903. aastal parteisse.<ref name="RA" /> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka {{kas|kümneaastane}} põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile. == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]]s VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane]] Peterburi erikorrespondendina. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1909. aasta lõpus sooritas ta gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoidub edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti esmalt [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikokku]] ja siis Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].<ref name=":0" /> ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta osales ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> I Riigikogu saadikuna tegeles ta mh [[abieluseadu]]se ettevalmistamisega, tehes seejuures koostööd nt [[Emma Asson]]iga.<ref>Johannes 2022, lk 13–16.</ref> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingisepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonnda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel oli ta 1940–1941 iseseisvalt advokaat [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas Alma Ostra-Oinas 1940. aastal ühe aasta [[NKVD]] tõlgina. Saksa okupatsiooni ajal 1941. aastal asus ta tõlgiks natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut. [[1923]]. aastal ilmus ta esikromaan "Aino" naisüliõpilaste elust Peterburis ning 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] rk8hy0fyzsxn7fo604rkhe34gvzz5rb 7162348 7162347 2026-05-27T20:54:12Z Neptuunium 58653 /* Peterburis */ 7162348 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Alma Ostra-Oinas oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] liige.<ref name="RA" /> Teda on nimetatud Eesti esimese iseseisvusperioodi kõige mõjukamaks naispoliitikuks<ref>Liine Johannes (2022). Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond (Magistritöö, juhendajad [[Hesi Siimets-Gross]] & Katrin Kiirend-Pruuli]], lk 13.</ref> ning Eesti/Eestimaa Jeanne d`Arc'iks<ref name="Viker" />. == Päritolu == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> astudes 1903. aastal parteisse.<ref name="RA" /> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka {{kas|kümneaastane}} põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile. == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]] VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane]] Peterburi erikorrespondendina. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1909. aasta lõpus sooritas ta gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoidub edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti esmalt [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikokku]] ja siis Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].<ref name=":0" /> ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta osales ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> I Riigikogu saadikuna tegeles ta mh [[abieluseadu]]se ettevalmistamisega, tehes seejuures koostööd nt [[Emma Asson]]iga.<ref>Johannes 2022, lk 13–16.</ref> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingisepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonnda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel oli ta 1940–1941 iseseisvalt advokaat [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas Alma Ostra-Oinas 1940. aastal ühe aasta [[NKVD]] tõlgina. Saksa okupatsiooni ajal 1941. aastal asus ta tõlgiks natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut. [[1923]]. aastal ilmus ta esikromaan "Aino" naisüliõpilaste elust Peterburis ning 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] 8hdn3nx16ruv6gon88xv4xu7s1p5c1h 7162350 7162348 2026-05-27T20:54:46Z Neptuunium 58653 7162350 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Alma Ostra-Oinas oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] liige.<ref name="RA" /> Teda on nimetatud Eesti esimese iseseisvusperioodi kõige mõjukamaks naispoliitikuks<ref>Liine Johannes (2022). Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond (Magistritöö, juhendajad [[Hesi Siimets-Gross]] & Katrin Kiirend-Pruuli]], lk 13.</ref> ning Eesti/Eestimaa Jeanne d`Arc'iks<ref name="Viker" />. == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> astudes 1903. aastal parteisse.<ref name="RA" /> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka {{kas|kümneaastane}} põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile. == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]] VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane]] Peterburi erikorrespondendina. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1909. aasta lõpus sooritas ta gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoidub edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti esmalt [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikokku]] ja siis Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].<ref name=":0" /> ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta osales ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> I Riigikogu saadikuna tegeles ta mh [[abieluseadu]]se ettevalmistamisega, tehes seejuures koostööd nt [[Emma Asson]]iga.<ref>Johannes 2022, lk 13–16.</ref> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingisepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonnda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel oli ta 1940–1941 iseseisvalt advokaat [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas Alma Ostra-Oinas 1940. aastal ühe aasta [[NKVD]] tõlgina. Saksa okupatsiooni ajal 1941. aastal asus ta tõlgiks natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut. [[1923]]. aastal ilmus ta esikromaan "Aino" naisüliõpilaste elust Peterburis ning 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] hm7ec2wfobbbp9nbt3t23ssly0zn64e 7162527 7162350 2026-05-28T07:45:45Z Neptuunium 58653 /* Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis */ 7162527 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Alma Ostra-Oinas oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] liige.<ref name="RA" /> Teda on nimetatud Eesti esimese iseseisvusperioodi kõige mõjukamaks naispoliitikuks<ref>Liine Johannes (2022). Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond (Magistritöö, juhendajad [[Hesi Siimets-Gross]] & Katrin Kiirend-Pruuli]], lk 13.</ref> ning Eesti/Eestimaa Jeanne d`Arc'iks<ref name="Viker" />. == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> astudes 1903. aastal parteisse.<ref name="RA" /> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka {{kas|kümneaastane}} põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile. == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]] VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane]] Peterburi erikorrespondendina. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1909. aasta lõpus sooritas ta gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoidub edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti esmalt [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikokku]] ja siis Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].<ref name=":0" /> ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta osales ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> I Riigikogu saadikuna tegeles ta mh [[abieluseadu]]se ettevalmistamisega, tehes seejuures koostööd nt [[Emma Asson]]iga.<ref>Johannes 2022, lk 13–16.</ref> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonnda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel oli ta 1940–1941 iseseisvalt advokaat [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas Alma Ostra-Oinas 1940. aastal ühe aasta [[NKVD]] tõlgina. Saksa okupatsiooni ajal 1941. aastal asus ta tõlgiks natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut. [[1923]]. aastal ilmus ta esikromaan "Aino" naisüliõpilaste elust Peterburis ning 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] 72ywfx3uw0rtorfokb5cgjco6hxxd2f 7162532 7162527 2026-05-28T07:50:00Z Neptuunium 58653 7162532 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Alma Ostra-Oinas oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] liige.<ref name="RA" /> Teda on nimetatud Eesti esimese iseseisvusperioodi kõige mõjukamaks naispoliitikuks<ref>Liine Johannes (2022). Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond (Magistritöö, juhendajad [[Hesi Siimets-Gross]] & Katrin Kiirend-Pruuli]], lk 13.</ref> ning Eesti/Eestimaa Jeanne d`Arc'iks<ref name="Viker" />. == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> astudes 1903. aastal parteisse.<ref name="RA" /> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka {{kas|kümneaastane}} põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile. == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]] VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane]] Peterburi erikorrespondendina. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1909. aasta lõpus sooritas ta gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoidub edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti esmalt [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikokku]] ja siis Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].<ref name=":0" /> ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta osales ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> I Riigikogu saadikuna tegeles ta mh [[abieluseadu]]se ettevalmistamisega, tehes seejuures koostööd nt [[Emma Asson]]iga.<ref>Johannes 2022, lk 13–16.</ref> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonnda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas ta aastatatel 1940–1941 iseseisvalt advokaadina [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Seejuures oli ta 1940. aastal tõlgiks [[NKVD]]-le. 1941. aastal asus ta tõlgiks ka natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut. [[1923]]. aastal ilmus ta esikromaan "Aino" naisüliõpilaste elust Peterburis ning 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] jjzzx0lo3sjj84bcbhe2569i0cgix09 7162594 7162532 2026-05-28T08:43:10Z Neptuunium 58653 /* Peterburis */ 7162594 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Alma Ostra-Oinas oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] liige.<ref name="RA" /> Teda on nimetatud Eesti esimese iseseisvusperioodi kõige mõjukamaks naispoliitikuks<ref>Liine Johannes (2022). Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond (Magistritöö, juhendajad [[Hesi Siimets-Gross]] & Katrin Kiirend-Pruuli]], lk 13.</ref> ning Eesti/Eestimaa Jeanne d`Arc'iks<ref name="Viker" />. == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> astudes 1903. aastal parteisse.<ref name="RA" /> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka {{kas|kümneaastane}} põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile. == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]] VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] Peterburi erikorrespondendina<ref>{{Netiviide |url=http://www.virumaa.ee/entsuklopeedia-pusta-karl-robert/ |Pealkiri=Enstüklopeedia. Pusta, Karl-Robert |autor=[[Artur Ruusmaa]] |aeg=27. veebruar 2002 |kasutatud=28. mai 2026 |väljaanne=Virumaa Entsüklopeedia}}</ref>. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1909. aasta lõpus sooritas ta gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoidub edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti esmalt [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikokku]] ja siis Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].<ref name=":0" /> ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta osales ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> I Riigikogu saadikuna tegeles ta mh [[abieluseadu]]se ettevalmistamisega, tehes seejuures koostööd nt [[Emma Asson]]iga.<ref>Johannes 2022, lk 13–16.</ref> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonnda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas ta aastatatel 1940–1941 iseseisvalt advokaadina [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Seejuures oli ta 1940. aastal tõlgiks [[NKVD]]-le. 1941. aastal asus ta tõlgiks ka natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut. [[1923]]. aastal ilmus ta esikromaan "Aino" naisüliõpilaste elust Peterburis ning 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] 6f3iogaw05p8fc62rwz4aezt1im1dmt 7162598 7162594 2026-05-28T09:04:04Z Neptuunium 58653 7162598 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. sept [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Ta oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] liige.<ref name="RA" /> Ostra-Oinast on nimetatud Eesti esimese iseseisvusperioodi kõige mõjukamaks naispoliitikuks<ref>Liine Johannes (2022). Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond (Magistritöö, juhendajad [[Hesi Siimets-Gross]] & Katrin Kiirend-Pruuli, lk 13.</ref> ning Eesti/Eestimaa Jeanne d`Arc'iks<ref name="Viker" />. == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> astudes 1903. aastal parteisse.<ref name="RA" /> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka {{kas|kümneaastane}} põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile. == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]] VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] Peterburi erikorrespondendina<ref>{{Netiviide |url=http://www.virumaa.ee/entsuklopeedia-pusta-karl-robert/ |Pealkiri=Enstüklopeedia. Pusta, Karl-Robert |autor=[[Artur Ruusmaa]] |aeg=27. veebruar 2002 |kasutatud=28. mai 2026 |väljaanne=Virumaa Entsüklopeedia}}</ref>. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1909. aasta lõpus sooritas ta gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoidub edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti esmalt [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikokku]] ja siis Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].<ref name=":0" /> ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta osales ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> I Riigikogu saadikuna tegeles ta mh [[abieluseadu]]se ettevalmistamisega, tehes seejuures koostööd nt [[Emma Asson]]iga.<ref>Johannes 2022, lk 13–16.</ref> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonnda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas ta aastatatel 1940–1941 iseseisvalt advokaadina [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Seejuures oli ta 1940. aastal tõlgiks [[NKVD]]-le. 1941. aastal asus ta tõlgiks ka natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut.<ref name="PM" /> 1923. aastal ilmus ta autobiograafiliste mõjutustega esikromaan "Aino" naisüliõpilaste elust Peterburis.<ref name="PM" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/kas-sa-ainot-oled-lugenud/ |pealkiri=Pille-Riin Larm |pealkiri= 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] e49eqewqcyqvcuri6ie4i08jk9lhbja 7162599 7162598 2026-05-28T09:07:00Z Neptuunium 58653 7162599 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. sept [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Ta oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] liige.<ref name="RA" /> Ostra-Oinast on nimetatud Eesti esimese iseseisvusperioodi kõige mõjukamaks naispoliitikuks<ref>Liine Johannes (2022). Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond (Magistritöö, juhendajad [[Hesi Siimets-Gross]] & Katrin Kiirend-Pruuli, lk 13.</ref> ning Eesti/Eestimaa Jeanne d`Arc'iks<ref name="Viker" />. == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> astudes 1903. aastal parteisse.<ref name="RA" /> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka {{kas|kümneaastane}} põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile. == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]] VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] Peterburi erikorrespondendina<ref>{{Netiviide |url=http://www.virumaa.ee/entsuklopeedia-pusta-karl-robert/ |Pealkiri=Enstüklopeedia. Pusta, Karl-Robert |autor=[[Artur Ruusmaa]] |aeg=27. veebruar 2002 |kasutatud=28. mai 2026 |väljaanne=Virumaa Entsüklopeedia}}</ref>. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1909. aasta lõpus sooritas ta gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoidub edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti esmalt [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikokku]] ja siis Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].<ref name=":0" /> ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta osales ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> I Riigikogu saadikuna tegeles ta mh [[abieluseadu]]se ettevalmistamisega, tehes seejuures koostööd nt [[Emma Asson]]iga.<ref>Johannes 2022, lk 13–16.</ref> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonnda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas ta aastatatel 1940–1941 iseseisvalt advokaadina [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Seejuures oli ta 1940. aastal tõlgiks [[NKVD]]-le. 1941. aastal asus ta tõlgiks ka natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut.<ref name="PM" /> 1923. aastal ilmus ta autobiograafiliste mõjutustega esikromaan "[[Aino]]" naisüliõpilaste elust Peterburis.<ref name="PM" /><ref name="Sirp">{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/kas-sa-ainot-oled-lugenud/ |pealkiri=Pille-Riin Larm |pealkiri=Kas sa „Ainot“ oled lugenud? |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=15. september 2023 |kasutatud=28. mai 2026}}</ref> 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] 7dhrr56cmr95ytj98j9k8v0fxtvih4p 7162600 7162599 2026-05-28T09:13:18Z Neptuunium 58653 7162600 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. sept [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Ta oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ning [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu]] liige.<ref name="RA" /> Ostra-Oinast on nimetatud Eesti esimese iseseisvusperioodi kõige mõjukamaks naispoliitikuks<ref>Liine Johannes (2022). Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond (Magistritöö, juhendajad [[Hesi Siimets-Gross]] & Katrin Kiirend-Pruuli, lk 13.</ref> ning Eesti/Eestimaa Jeanne d`Arc'iks<ref name="Viker" />. == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> astudes 1903. aastal parteisse.<ref name="RA" /> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka {{kas|kümneaastane}} põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile. == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]] VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] Peterburi erikorrespondendina<ref>{{Netiviide |url=http://www.virumaa.ee/entsuklopeedia-pusta-karl-robert/ |Pealkiri=Enstüklopeedia. Pusta, Karl-Robert |autor=[[Artur Ruusmaa]] |aeg=27. veebruar 2002 |kasutatud=28. mai 2026 |väljaanne=Virumaa Entsüklopeedia}}</ref>. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1909. aasta lõpus sooritas ta gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoidub edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti esmalt [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikokku]] ja siis Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].<ref name=":0" /> ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta osales ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> I Riigikogu saadikuna tegeles ta mh [[abieluseadu]]se ettevalmistamisega, tehes seejuures koostööd nt [[Emma Asson]]iga.<ref>Johannes 2022, lk 13–16.</ref> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonnda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas ta aastatatel 1940–1941 iseseisvalt advokaadina [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Seejuures oli ta 1940. aastal tõlgiks [[NKVD]]-le. 1941. aastal asus ta tõlgiks ka natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut.<ref name="PM" /> 1923. aastal ilmus ta autobiograafiliste mõjutustega esikromaan "[[Aino]]" naisüliõpilaste elust Peterburis.<ref name="PM" /><ref name="Sirp">{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/kas-sa-ainot-oled-lugenud/ |pealkiri=Pille-Riin Larm |pealkiri=Kas sa „Ainot“ oled lugenud? |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=15. september 2023 |kasutatud=28. mai 2026}}</ref> 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] tl99nm7w7ayia7bpaf55juoqnv4ribe 7162615 7162600 2026-05-28T09:40:07Z Neptuunium 58653 /* Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus */ 7162615 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. sept [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Ta oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ning [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu]] liige.<ref name="RA" /> Ostra-Oinast on nimetatud Eesti esimese iseseisvusperioodi kõige mõjukamaks naispoliitikuks<ref>Liine Johannes (2022). Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond (Magistritöö, juhendajad [[Hesi Siimets-Gross]] & Katrin Kiirend-Pruuli, lk 13.</ref> ning Eesti/Eestimaa Jeanne d`Arc'iks<ref name="Viker" />. == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref> astudes 1903. aastal parteisse.<ref name="RA" /> Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda [[Riia|Riiga]] põgeneda, kus algas ka {{kas|kümneaastane}} põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> [[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile. == Peterburis == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]] VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] Peterburi erikorrespondendina<ref>{{Netiviide |url=http://www.virumaa.ee/entsuklopeedia-pusta-karl-robert/ |Pealkiri=Enstüklopeedia. Pusta, Karl-Robert |autor=[[Artur Ruusmaa]] |aeg=27. veebruar 2002 |kasutatud=28. mai 2026 |väljaanne=Virumaa Entsüklopeedia}}</ref>. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Ostra-Oinas kasutas Anvelti nime ka hiljem.<ref name="PM" /> 1909. aasta lõpus sooritas ta gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoidub edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti esmalt [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikokku]] ja siis Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].<ref name=":0" /> ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta osales ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> I Riigikogu saadikuna tegeles ta mh [[abieluseadu]]se ettevalmistamisega, tehes seejuures koostööd nt [[Emma Asson]]iga.<ref>Johannes 2022, lk 13–16.</ref> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonnda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas ta aastatatel 1940–1941 iseseisvalt advokaadina [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Seejuures oli ta 1940. aastal tõlgiks [[NKVD]]-le. 1941. aastal asus ta tõlgiks ka natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut.<ref name="PM" /> 1923. aastal ilmus ta autobiograafiliste mõjutustega esikromaan "[[Aino]]" naisüliõpilaste elust Peterburis.<ref name="PM" /><ref name="Sirp">{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/kas-sa-ainot-oled-lugenud/ |pealkiri=Pille-Riin Larm |pealkiri=Kas sa „Ainot“ oled lugenud? |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=15. september 2023 |kasutatud=28. mai 2026}}</ref> 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] 3wgy2q7lvc4pk8me0ueaed3mqxowmv7 7162640 7162615 2026-05-28T10:21:24Z Neptuunium 58653 täiendusi ja parandusi (20ndate ajaleht ei ole usaldusväärne, kui läheb vastuollu uute spets-käsitlustega) 7162640 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. sept [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Poliitilist tegevust alustas ta 19. sajandi alul Tartus gümnaasiumiõpilasena, kuuludes alul radikaal-rahvuslikku õpilasorganisatsiooni ning astudes peatselt [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) liikmeks, kus kujunes partei [[menševikud|menševiketiiva]] mõjukaks liikmeks. 1908. aasta paiku loobus ta erakonnas domineerima hakanud [[bolševikud|bolševistliku]] ideoloogia tõttu põrandaalusest parteilisest tegevusest ja keskendus järgnevatel aastatel põhiliselt õpingutele [[Peterbur]]is. Ta oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ning [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu]] liige,<ref name="RA" /> samuti esimene eestlasest naine, kes töötas [[linnanõunik]]una.<ref name="V&H52">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 52.</ref> Ostra-Oinast on nimetatud Eesti esimese iseseisvusperioodi kõige mõjukamaks naispoliitikuks<ref>Liine Johannes (2022). Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond (Magistritöö, juhendajad [[Hesi Siimets-Gross]] & Katrin Kiirend-Pruuli, lk 13.</ref> ning Eesti/Eestimaa [[Jeanne d`Arc]]'iks<ref name="Viker" /><ref name="V&H52" />. == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra-Oinas sündis 16. septembril 1886 [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> Alghariduse omandas ta aastatel 1893–1898 [[Schwarzi elementaarkool]]is Tartus, misjärel õppis piimandust G. Faure meiereis.<ref name="V&H52" /> Vahemikus 1901–1905 õppis ta [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Kooliajal kuulus ta põrandaalusesse radikaal-rahvuslikku organisatsiooni, kus mh toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit.<ref name="V&H52" /> 1903. aastast hakkas ta tegutsema [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref><ref name="RA" /> võttes 1904. aastast osa koolidevahelise keskorganisatisooni tegevusest ja osaledes VSDTP Tartu organisatsioon kõnekoosolekutel.<ref name="V&H52" /> 1905. aastal visati ta kõnepidamise ja koosoleku korraldamise eest gümnaasiumist välja.<ref name="V&H52" /> Seejärel töötas ta Riia lähedal sotsiaaldemokraatidele kuuluvas trükikojas. Samal aastal andsid võimud välja tema vahistamisordeni ning <!--[[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja--> 1906. aasta kevadel saadeti ta administratiivasumisele [[Siber]]isse [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga sügisel põgenes.<ref name="V&H52" /> Seejärel jätkas ta parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena.{{lisa viide}} Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna{{lisa viide}} [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V parteikongressile.<ref name="V&H52" /> == Õpingud Peterburis ja tegevus I maailmasõja ajal == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /><ref name="V&H53" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]] VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] Peterburi erikorrespondendina<ref>{{Netiviide |url=http://www.virumaa.ee/entsuklopeedia-pusta-karl-robert/ |Pealkiri=Enstüklopeedia. Pusta, Karl-Robert |autor=[[Artur Ruusmaa]] |aeg=27. veebruar 2002 |kasutatud=28. mai 2026 |väljaanne=Virumaa Entsüklopeedia}}</ref>. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Anvelti nime kasutas ta ka hiljem.<ref name="PM" /><ref name="V&H53" /> 1909. aasta lõpus sooritas Ostra-Oinas gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> Aastatel 1910–1918 oli ta [[Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts]]i juhatuse liige.<ref name="V&H53">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 53.</ref> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoidub edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti esmalt [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikokku]] ja siis Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].<ref name=":0" /> ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta osales ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> I Riigikogu saadikuna tegeles ta mh [[abieluseadu]]se ettevalmistamisega, tehes seejuures koostööd nt [[Emma Asson]]iga.<ref>Johannes 2022, lk 13–16.</ref> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonnda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas ta aastatatel 1940–1941 iseseisvalt advokaadina [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Seejuures oli ta 1940. aastal tõlgiks [[NKVD]]-le. 1941. aastal asus ta tõlgiks ka natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut.<ref name="PM" /> 1923. aastal ilmus ta autobiograafiliste mõjutustega esikromaan "[[Aino]]" naisüliõpilaste elust Peterburis.<ref name="PM" /><ref name="Sirp">{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/kas-sa-ainot-oled-lugenud/ |pealkiri=Pille-Riin Larm |pealkiri=Kas sa „Ainot“ oled lugenud? |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=15. september 2023 |kasutatud=28. mai 2026}}</ref> 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Tunnustus == * [[Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II aste]] (1929)<ref name="V&H54">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 54.</ref> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] == Kirjandus == * [[Piret Viljamaa]] & [[Rita Hillermaa]] (2020). "Alma Ostra-Oinas", ''Naised Eesti parlamendis. 1917–1940, 1992–2019''. [[Eesti Rahvusraamatukogu]], lk 52–59. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] 4s52b41i6e2ut930ipe4gp4j2jr2qik 7162642 7162640 2026-05-28T10:22:57Z Neptuunium 58653 7162642 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. sept [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Poliitilist tegevust alustas ta 19. sajandi alul Tartus gümnaasiumiõpilasena, kuuludes alul radikaal-rahvuslikku õpilasorganisatsiooni ning astudes peatselt [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) liikmeks, kus kujunes partei [[menševikud|menševiketiiva]] mõjukaks liikmeks. 1908. aasta paiku loobus ta erakonnas domineerima hakanud [[bolševikud|bolševistliku]] ideoloogia tõttu põrandaalusest parteilisest tegevusest ja keskendus järgnevatel aastatel põhiliselt õpingutele [[Peterburi]]s. Ta oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ning [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu]] liige,<ref name="RA" /> samuti esimene eestlasest naine, kes töötas [[linnanõunik]]una.<ref name="V&H52">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 52.</ref> Ostra-Oinast on nimetatud Eesti esimese iseseisvusperioodi kõige mõjukamaks naispoliitikuks<ref>Liine Johannes (2022). Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond (Magistritöö, juhendajad [[Hesi Siimets-Gross]] & Katrin Kiirend-Pruuli, lk 13.</ref> ning Eesti/Eestimaa [[Jeanne d`Arc]]'iks<ref name="Viker" /><ref name="V&H52" />. Kirjanikuna avaldas ta kaks romaani ("[[Aino (romaan)|Aino]]", 1923; "[[Lendva (romaan)|Lendva]]" I-II, 1936) ja hulgaliselt publistikat ajakirjanduses. == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra-Oinas sündis 16. septembril 1886 [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> Alghariduse omandas ta aastatel 1893–1898 [[Schwarzi elementaarkool]]is Tartus, misjärel õppis piimandust G. Faure meiereis.<ref name="V&H52" /> Vahemikus 1901–1905 õppis ta [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Kooliajal kuulus ta põrandaalusesse radikaal-rahvuslikku organisatsiooni, kus mh toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit.<ref name="V&H52" /> 1903. aastast hakkas ta tegutsema [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref><ref name="RA" /> võttes 1904. aastast osa koolidevahelise keskorganisatisooni tegevusest ja osaledes VSDTP Tartu organisatsioon kõnekoosolekutel.<ref name="V&H52" /> 1905. aastal visati ta kõnepidamise ja koosoleku korraldamise eest gümnaasiumist välja.<ref name="V&H52" /> Seejärel töötas ta Riia lähedal sotsiaaldemokraatidele kuuluvas trükikojas. Samal aastal andsid võimud välja tema vahistamisordeni ning <!--[[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja--> 1906. aasta kevadel saadeti ta administratiivasumisele [[Siber]]isse [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga sügisel põgenes.<ref name="V&H52" /> Seejärel jätkas ta parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena.{{lisa viide}} Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna{{lisa viide}} [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V parteikongressile.<ref name="V&H52" /> == Õpingud Peterburis ja tegevus I maailmasõja ajal == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /><ref name="V&H53" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]] VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] Peterburi erikorrespondendina<ref>{{Netiviide |url=http://www.virumaa.ee/entsuklopeedia-pusta-karl-robert/ |Pealkiri=Enstüklopeedia. Pusta, Karl-Robert |autor=[[Artur Ruusmaa]] |aeg=27. veebruar 2002 |kasutatud=28. mai 2026 |väljaanne=Virumaa Entsüklopeedia}}</ref>. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Anvelti nime kasutas ta ka hiljem.<ref name="PM" /><ref name="V&H53" /> 1909. aasta lõpus sooritas Ostra-Oinas gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> Aastatel 1910–1918 oli ta [[Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts]]i juhatuse liige.<ref name="V&H53">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 53.</ref> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoidub edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti esmalt [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikokku]] ja siis Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].<ref name=":0" /> ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta osales ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> I Riigikogu saadikuna tegeles ta mh [[abieluseadu]]se ettevalmistamisega, tehes seejuures koostööd nt [[Emma Asson]]iga.<ref>Johannes 2022, lk 13–16.</ref> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonnda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas ta aastatatel 1940–1941 iseseisvalt advokaadina [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Seejuures oli ta 1940. aastal tõlgiks [[NKVD]]-le. 1941. aastal asus ta tõlgiks ka natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut.<ref name="PM" /> 1923. aastal ilmus ta autobiograafiliste mõjutustega esikromaan "[[Aino]]" naisüliõpilaste elust Peterburis.<ref name="PM" /><ref name="Sirp">{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/kas-sa-ainot-oled-lugenud/ |pealkiri=Pille-Riin Larm |pealkiri=Kas sa „Ainot“ oled lugenud? |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=15. september 2023 |kasutatud=28. mai 2026}}</ref> 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Tunnustus == * [[Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II aste]] (1929)<ref name="V&H54">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 54.</ref> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] == Kirjandus == * [[Piret Viljamaa]] & [[Rita Hillermaa]] (2020). "Alma Ostra-Oinas", ''Naised Eesti parlamendis. 1917–1940, 1992–2019''. [[Eesti Rahvusraamatukogu]], lk 52–59. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] 3zhccyb3hi6p0s2n8am9ns4w86asr2d 7162666 7162642 2026-05-28T10:45:34Z Neptuunium 58653 7162666 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. sept [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Poliitilist tegevust alustas ta 19. sajandi alul Tartus gümnaasiumiõpilasena, kuuludes alul radikaal-rahvuslikku õpilasorganisatsiooni ning astudes peatselt [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) liikmeks, kus kujunes partei [[menševikud|menševiketiiva]] mõjukaks liikmeks. 1908. aasta paiku loobus ta erakonnas domineerima hakanud [[bolševikud|bolševistliku]] ideoloogia tõttu põrandaalusest parteilisest tegevusest ja keskendus järgnevatel aastatel põhiliselt õpingutele [[Peterburi]]s. Ta oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ning [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu]] liige,<ref name="RA" /> samuti esimene eestlasest naine, kes töötas [[linnanõunik]]una.<ref name="V&H52">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 52.</ref> Ostra-Oinast on nimetatud Eesti esimese iseseisvusperioodi kõige mõjukamaks naispoliitikuks<ref>Liine Johannes (2022). Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond (Magistritöö, juhendajad [[Hesi Siimets-Gross]] & Katrin Kiirend-Pruuli, lk 13.</ref> ning Eesti/Eestimaa [[Jeanne d`Arc]]'iks<ref name="Viker" /><ref name="V&H52" />. Kirjanikuna avaldas ta kaks romaani ("[[Aino (romaan)|Aino]]", 1923; "[[Lendva (romaan)|Lendva]]" I-II, 1936) ja hulgaliselt publitsistikat ajakirjanduses. == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra-Oinas sündis 16. septembril 1886 [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> Alghariduse omandas ta aastatel 1893–1898 [[Schwarzi elementaarkool]]is Tartus, misjärel õppis piimandust G. Faure meiereis.<ref name="V&H52" /> Vahemikus 1901–1905 õppis ta [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Kooliajal kuulus ta põrandaalusesse radikaal-rahvuslikku organisatsiooni, kus mh toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit.<ref name="V&H52" /> 1903. aastast hakkas ta tegutsema [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref><ref name="RA" /> võttes 1904. aastast osa koolidevahelise keskorganisatisooni tegevusest ja osaledes VSDTP Tartu organisatsioon kõnekoosolekutel.<ref name="V&H52" /> 1905. aastal visati ta kõnepidamise ja koosoleku korraldamise eest gümnaasiumist välja.<ref name="V&H52" /> Seejärel töötas ta Riia lähedal sotsiaaldemokraatidele kuuluvas trükikojas. Samal aastal andsid võimud välja tema vahistamisordeni ning <!--[[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja--> 1906. aasta kevadel saadeti ta administratiivasumisele [[Siber]]isse [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga sügisel põgenes.<ref name="V&H52" /> Seejärel jätkas ta parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena.{{lisa viide}} Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna{{lisa viide}} [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V parteikongressile.<ref name="V&H52" /> == Õpingud Peterburis ja tegevus I maailmasõja ajal == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /><ref name="V&H53" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]] VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] Peterburi erikorrespondendina<ref>{{Netiviide |url=http://www.virumaa.ee/entsuklopeedia-pusta-karl-robert/ |Pealkiri=Enstüklopeedia. Pusta, Karl-Robert |autor=[[Artur Ruusmaa]] |aeg=27. veebruar 2002 |kasutatud=28. mai 2026 |väljaanne=Virumaa Entsüklopeedia}}</ref>. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Anvelti nime kasutas ta ka hiljem.<ref name="PM" /><ref name="V&H53" /> 1909. aasta lõpus sooritas Ostra-Oinas gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> Aastatel 1910–1918 oli ta [[Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts]]i juhatuse liige.<ref name="V&H53">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 53.</ref> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoidub edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti esmalt [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikokku]] ja siis Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].<ref name=":0" /> ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta osales ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> I Riigikogu saadikuna tegeles ta mh [[abieluseadu]]se ettevalmistamisega, tehes seejuures koostööd nt [[Emma Asson]]iga.<ref>Johannes 2022, lk 13–16.</ref> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonnda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas ta aastatatel 1940–1941 iseseisvalt advokaadina [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Seejuures oli ta 1940. aastal tõlgiks [[NKVD]]-le. 1941. aastal asus ta tõlgiks ka natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut.<ref name="PM" /> 1923. aastal ilmus ta autobiograafiliste mõjutustega esikromaan "[[Aino]]" naisüliõpilaste elust Peterburis.<ref name="PM" /><ref name="Sirp">{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/kas-sa-ainot-oled-lugenud/ |pealkiri=Pille-Riin Larm |pealkiri=Kas sa „Ainot“ oled lugenud? |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=15. september 2023 |kasutatud=28. mai 2026}}</ref> 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Tunnustus == * [[Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II aste]] (1929)<ref name="V&H54">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 54.</ref> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] == Kirjandus == * [[Piret Viljamaa]] & [[Rita Hillermaa]] (2020). "Alma Ostra-Oinas", ''Naised Eesti parlamendis. 1917–1940, 1992–2019''. [[Eesti Rahvusraamatukogu]], lk 52–59. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] t6jprel3zydf5xm814p62e27epe8gvo 7162676 7162666 2026-05-28T10:56:14Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II astme kavalerid]] 7162676 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. sept [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Poliitilist tegevust alustas ta 19. sajandi alul Tartus gümnaasiumiõpilasena, kuuludes alul radikaal-rahvuslikku õpilasorganisatsiooni ning astudes peatselt [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) liikmeks, kus kujunes partei [[menševikud|menševiketiiva]] mõjukaks liikmeks. 1908. aasta paiku loobus ta erakonnas domineerima hakanud [[bolševikud|bolševistliku]] ideoloogia tõttu põrandaalusest parteilisest tegevusest ja keskendus järgnevatel aastatel põhiliselt õpingutele [[Peterburi]]s. Ta oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ning [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu]] liige,<ref name="RA" /> samuti esimene eestlasest naine, kes töötas [[linnanõunik]]una.<ref name="V&H52">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 52.</ref> Ostra-Oinast on nimetatud Eesti esimese iseseisvusperioodi kõige mõjukamaks naispoliitikuks<ref>Liine Johannes (2022). Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond (Magistritöö, juhendajad [[Hesi Siimets-Gross]] & Katrin Kiirend-Pruuli, lk 13.</ref> ning Eesti/Eestimaa [[Jeanne d`Arc]]'iks<ref name="Viker" /><ref name="V&H52" />. Kirjanikuna avaldas ta kaks romaani ("[[Aino (romaan)|Aino]]", 1923; "[[Lendva (romaan)|Lendva]]" I-II, 1936) ja hulgaliselt publitsistikat ajakirjanduses. == Õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra-Oinas sündis 16. septembril 1886 [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> Alghariduse omandas ta aastatel 1893–1898 [[Schwarzi elementaarkool]]is Tartus, misjärel õppis piimandust G. Faure meiereis.<ref name="V&H52" /> Vahemikus 1901–1905 õppis ta [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Kooliajal kuulus ta põrandaalusesse radikaal-rahvuslikku organisatsiooni, kus mh toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit.<ref name="V&H52" /> 1903. aastast hakkas ta tegutsema [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref><ref name="RA" /> võttes 1904. aastast osa koolidevahelise keskorganisatisooni tegevusest ja osaledes VSDTP Tartu organisatsioon kõnekoosolekutel.<ref name="V&H52" /> 1905. aastal visati ta kõnepidamise ja koosoleku korraldamise eest gümnaasiumist välja.<ref name="V&H52" /> Seejärel töötas ta Riia lähedal sotsiaaldemokraatidele kuuluvas trükikojas. Samal aastal andsid võimud välja tema vahistamisordeni ning <!--[[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja--> 1906. aasta kevadel saadeti ta administratiivasumisele [[Siber]]isse [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga sügisel põgenes.<ref name="V&H52" /> Seejärel jätkas ta parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena.{{lisa viide}} Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna{{lisa viide}} [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V parteikongressile.<ref name="V&H52" /> == Õpingud Peterburis ja tegevus I maailmasõja ajal == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd kuulunud Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /><ref name="V&H53" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]] VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] Peterburi erikorrespondendina<ref>{{Netiviide |url=http://www.virumaa.ee/entsuklopeedia-pusta-karl-robert/ |Pealkiri=Enstüklopeedia. Pusta, Karl-Robert |autor=[[Artur Ruusmaa]] |aeg=27. veebruar 2002 |kasutatud=28. mai 2026 |väljaanne=Virumaa Entsüklopeedia}}</ref>. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Anvelti nime kasutas ta ka hiljem.<ref name="PM" /><ref name="V&H53" /> 1909. aasta lõpus sooritas Ostra-Oinas gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> Aastatel 1910–1918 oli ta [[Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts]]i juhatuse liige.<ref name="V&H53">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 53.</ref> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoidub edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti esmalt [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikokku]] ja siis Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].<ref name=":0" /> ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta osales ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> I Riigikogu saadikuna tegeles ta mh [[abieluseadu]]se ettevalmistamisega, tehes seejuures koostööd nt [[Emma Asson]]iga.<ref>Johannes 2022, lk 13–16.</ref> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] varajamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonnda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas ta aastatatel 1940–1941 iseseisvalt advokaadina [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Seejuures oli ta 1940. aastal tõlgiks [[NKVD]]-le. 1941. aastal asus ta tõlgiks ka natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüdiatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], misjärel hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV]]sse, kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes tihedalt publistikat. Samuti kirjutas ta memuaare ning kaks ilukirjanduslikku raamatut.<ref name="PM" /> 1923. aastal ilmus ta autobiograafiliste mõjutustega esikromaan "[[Aino]]" naisüliõpilaste elust Peterburis.<ref name="PM" /><ref name="Sirp">{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/kas-sa-ainot-oled-lugenud/ |pealkiri=Pille-Riin Larm |pealkiri=Kas sa „Ainot“ oled lugenud? |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=15. september 2023 |kasutatud=28. mai 2026}}</ref> 1936. aastal Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Tunnustus == * [[Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II aste]] (1929)<ref name="V&H54">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 54.</ref> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] == Kirjandus == * [[Piret Viljamaa]] & [[Rita Hillermaa]] (2020). "Alma Ostra-Oinas", ''Naised Eesti parlamendis. 1917–1940, 1992–2019''. [[Eesti Rahvusraamatukogu]], lk 52–59. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II astme kavalerid]] fdwil1i5zd0pukmqsyvbcmxp3adivqg 0 167952 7162396 5901171 2026-05-27T23:14:40Z Ollin Masa 227337 Pilt 7162396 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Karl von Frisch | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = [[20. november]] [[1886]] | sünnikoht = [[Viin]], [[Austria-Ungari]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1982|6|12|1886|11|20}} | surmakoht = [[München]], [[Lääne-Saksamaa]] | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = austerlane | tegevusala = [[etoloogia]] | töökoht = | haridus = | alma_mater = | doktoritöö = | doktoritöö_juhendaja = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] liige (1954)<br>[[Nobeli meditsiiniauhind]] (1973) | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} [[File:Karl von Frisch - Atelier Veritas, c. 1926.jpg|thumb|Karl von Frisch (umbes 1926)]] '''Karl von Frisch''' ([[20. november]] [[1886]] – [[12. juuni]] [[1982]]) oli Austria zooloog, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhinna]] laureaat. Ta uuris [[mesilased|mesilaste]] kommunikatsiooni (sealhulgas mesilaste tantsu) ja putukate [[feromoonid|feromoon]]e. Koos [[Jakob von Uexküll]]i, [[Konrad Lorenz]]i, [[Niko Tinbergen]]i ja teistega oli ta üks [[etoloogia]] rajajaid. Koos Lorenzi ja Tinbergeniga pälvis ta [[1973]]. aastal [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]]. ==Tunnustus== *1952 – valiti Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks *1954 – valiti[[Londoni Kuninglik Selts| Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks *1956 – [[Magellanic Premium]] *1962 – [[Balzani auhind]] *1973 – [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] ==Teosed eesti keeles== *Frisch, Karl. "Mesilased ja lilled". ''Eesti Loodus'' 1974. 6: 339–349. {{JÄRJESTA:Frisch, Karl von}} {{Nobelmeditsiin}} [[Kategooria:Etoloogid]] [[Kategooria:Austria bioloogid]] [[Kategooria:Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1982]] 7cptcu8zh56u6yd33krfxjt6n3ul65n 11 169582 7162542 6576639 2026-05-28T08:06:20Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Malli arutelu:Partei]] pealkirja [[Malli arutelu:Infokast partei]] alla 6576639 wikitext text/x-wiki Mallis on ainult rida "esimees", aga lisaks peaks olema ka "esinaine", sest mõne partei juht on naissoost. Kas seda saaks muuta? [[Kasutaja:Piiritus|Piiritus]] 23. aprill 2009, kell 16:45 (UTC) : Minu meelest ei pea. See on ju ametinimetus. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 23. aprill 2009, kell 16:56 (UTC) : Vaata [http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=8&id=70 seda]. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 23. aprill 2009, kell 16:58 (UTC) : Partei juhti võidakse nimetada erinevalt. Samas aga võib parteil olla mitu erineva ametinimega juhti. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. aprill 2009, kell 15:19 (UTC) :: EKI on muidugi keeleküsimustes autoriteet, aga ei pea keele arenguga alati sammu. Tendents nimetada organisatsioonide naisjuhte esinaisteks on kahtlemata olemas ja minu meelest ka loogika seisukohast õige. Äkki võiks siis "esimehe" asendada neutraalse sõnaga nagu "parteijuht" või "parteiliider"? Minu keeletaju jaoks on küll kummaline nimetada naissoost isikust meheks, olgu tegu ametinimetusega või mitte. [[Kasutaja:Piiritus|Piiritus]] 23. aprill 2009, kell 21:05 (UTC) : Eesti keel üldiselt ei kipu sugudel vahet tegema, seal kus see ebaoluline on. Jäägu nii. Kui mõni äriühing esimehest esinaise pähe räägib, siis ilmselt keelelisest teadmatusest. Kasutades sõna esimees, ei eelda ju keegi et tegu on meessoost isikuga.--24. aprill 2009, kell 0:18 :: Mina olen kuulnud sellist selgitust, et "esinaine" öeldakse ainult juhul, kui tegu on naisteorganisatsiooniga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. aprill 2009, kell 07:12 (UTC) :: Ahah, nii ongi EKI seletuses. Minu meelest vastab see enam-vähem ka tegelikule keelekasutusele. EKI põhimõte tundub olevat ka keeletoimetajate poolt aktsepteeritud. :: Vikipeedia üldine põhimõte on järgida EKI soovitusi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. aprill 2009, kell 07:15 (UTC) ::: Selles asi ju ongi, et sõna "esimees" teeb täiesti selgelt sugudel vahet kohas, kus see on ebaoluline. Võin kihla vedada, et vastavad uuringud näitaksid, et lugejad mõtlevad seda sõna nähes esmajärjekorras meessoost isikule. Kui ei ole soovi kasutada sõna "esinaine", sest EKI arvates on see vale, võiks valida neutraalse variandi. Vastavad ettepanekud ma juba tegin. Ma pole nõus, et EKI arvamus peegeldab tegelikku keelekasutust. Esinaised on mitte ainult "mõnel äriühingul", vaid ka näiteks [http://www.perearstiselts.ee/view/696?page=PEREARSTIDE+SELTSI+JUHATUS Eesti Perearstide Seltsil], Eesti Teatriliidu [http://www.teatriliit.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=32&Itemid=31 revisjonikomisjonil] ja mitmel [http://www.teatriliit.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=67&Itemid=77 teatriauhindade žüriil] ning [http://www.estblul.ee/EST/Liikmed/juudi.shtml Eesti Juudi Kogukonnal]. Ajalehtede võrguväljaannetes on tihtipeale nimetatud esinaisteks naisi, kes ametlikult on esimehed. Minu meelest on see märk keelekasutuse muutumisest, millega EKI mingitel põhjustel lihtsalt keeldub kaasa minemast. Aga EKI meelest pole muidugi ka olemas sõna "tuimestus" ja "koordinaator" saab olla ainult tehniline seadeldis... [[Kasutaja:Piiritus|Piiritus]] 24. aprill 2009, kell 10:57 (UTC) : Mis moodi ta sugudel vahet teeb? Vahetegemine tekib, siis kui tarvitada esimehe kohta erinevaid sõnu vastavalt tema soole. Ma kardan, et uuring millele sa viitad ei tõestaks su väidet. Meie ühiskonnas ei ole juhtiva koha peal olevas naises midagi imekspandavat ja seeläbi oldakse sellega harjunud, et ka naised on esimehed. Kui ehk muudest esimeestest vähem juttu on, siis seda peaksid kõik teadma, et riigis tähtsuselt kolmas inimene on meil juba aastaid Riigikogu esimees Ene Ergma. Need üksikud näited küll üldist keelekasutuse muutust ei näita. Ennemini peaksimegi üksikasjalistest keeletavadest kinni hoidma ja neid kogu keele kandjatena väärtustama. Keeleuuendamise nime all peaks tegelema pigem ajagakaasaskäimisega ehk näiteks keelest seni puuduvate uusi nähtuseid tähistavate sõnade väljatöötamisega.--24. aprill 2009, kell 16:11 : Kahtlemata kasutatakse mõnikord sõna "esinaine" ka tavalise organisatsiooni naissoost esimehe kohta, kuid minu meelest on see kasutus suhteliselt hariduse. Üksikjuhtude väljanoppimine ei tõenda veel midagi, tuleks teha statistiline uuring. Olen ka nõus sellega, et see ''võib'' olla märk keelekasutuse algavast pöördumatust muutusest, aga see võib olla ka ajutine kõrvalekalle. Mis puutub vastavatesse uuringutesse, siis need tuleb alles läbi viia, ja mina küll kihla ei hakkaks vedama; tulemused sõltuksid suuresti küsimuse sõnastusest, ja tuleks hoolega mõelda, kuidas neid oleks õige tõlgendada. Mulle tundub, et vähemalt esialgu eesti keeles enamasti ei eristata sugusid seal, kus sool ei ole tähtsust. Isegi sõna "mees" võidakse kasutada sooliselt neutraalses tähenduses, rääkimata näiteks sõnast "abimees". : Minu meelest peabki keelehoole olema konservatiivne ega pea iga tendentsiga kaasa minema. Minu meelest on "esinaise" üldistumise tendentsi seni küllaltki edukalt tõrjutud. : Edasi, Vikipeedia peaks minu meelest üldjuhul lähtuma EKI soovitustest, sest EKI on õigekeelsuse alal autoriteet ja me peame õigest keelest kinni pidama. Soovitusi peaks järgima ka juhul, kui nendega nõus ei olda. Kui on kahtlus, et keelenormid on kogemata vigased saanud, siis tuleks asja keelemeestega arutada (kohanimede puhul selliseid juhtumeid on, kus KNAB paistab eksivat, ja me oleme neid asju ka Peeter Pälliga arutanud). : Igaühel meist võivad olla eelistused, mis EKI seisukohtade või mõne komisjoni otsustega kokku ei lähe. Aga keelemehed teevad otsuseid kollektiivselt ning need võivad sündida kompromissina või hääletuse tulemusena. Kirjakeele alus ongi normid, mis põhinevad kokkuleppel erisuguse keeletundega inimeste vahel. Kui kokkuleppest kinni ei peeta, siis normeeritud kirjakeelt olla ei saagi. : Veel üks asi. Vikipeedial ei saa olla oma joont keeleküsimustes, sest meil ei saa olla oma keeletoimetajat. Keelevaidlusteks ei ole Vikipeedia õige koht, sest meie ei tegele keelehooldega, vaid ainult kasutame keelt kooskõlas reeglitega ja keelemeeste soovitustega. Vaidlused keelenormi üle on Vikipeedias kasutud, sest meil ei ole võimu keelenormi kehtestada. : Ka uute keelendite väljatöötamisega tuleks olla ettevaatlik, kuigi see pole välistatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. aprill 2009, kell 15:17 (UTC) :: Ma ei ütlegi, et peab tingimata kasutama sõna "esinaine", kui see pole nii-öelda EKI poolt heakskiidetud. Tegelikult on neutraalse sõna kasutamine isegi parem idee. Miks mitte näiteks "parteijuht"? "Esimees" rõhutab sugu täpselt sama palju kui "esinaine". Kui soo esiletõstmine pole soovitav, siis tulekski eelistada nimetust, mis ei sisalda viidet sellele. Muude tõstatatud küsimuste kohapealt jään eriarvamusele, aga ei näe mõtet nende üle siin vaielda. [[Kasutaja:Piiritus|Piiritus]] 24. aprill 2009, kell 18:34 (UTC) Tuleks ette näha ruum ka parteijuhi ametikoha nimetuse jaoks (sest see ei pruugi olla "esimees") ja jätta neid ruume vähemalt kaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. aprill 2009, kell 19:50 (UTC) : Siia võiks lisada eraldi esinaise välja aga ma ei saa sellest mallist aru. EKI-l on ka nn. "ämbreid" ja muutma nad millegipärast ei rutta. Osa termeneid nõukogude ajal lihtsalt ei lastud kasutusele, näiteks "laulukirjutaja", rääkimata sellest, et [[tetrahord]]ist tegid nad tetrakordi. Absurd. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 24. aprill 2009, kell 20:01 (UTC) :: Minu meelest tuleks ette näha lihtsalt juhi nimetuse väli. Sinna võib siis ise kirjutada "esinaine", kui see juhtub ametinimi olema. Näiteks rohelistel on hoopis eestkõneleja või midagi taolist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. aprill 2009, kell 06:22 (UTC) ::: Lisasin parameetri "juhi nimetus". Pikne 14. august 2013, kell 18:56 (EEST) == Väljad mittekohustuslikuks == Kas keegi saaks palun muuta malli nii, et väljad oleksid vabatahtlikud, st kui mõni väärtus jääb lisamata, siis artiklis seda rida üldse ei näidata. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 13. august 2013, kell 16:06 (EEST) : Selline mall ei kõlba kuhugi, sest alati ei täideta kõiki välju. Nüüd on artiklis need loogelistes sulgudes. Tuleb lisada if lausend. Kui keegi ei aita, siis üritan katsetamise teel proovida. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 13. august 2013, kell 17:17 (EEST) : Logole ei osanud if lausendit lisada. Kui logo ei ole, siis peab olema vähemalt väli mallis, et ei näitaks looksulge. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 14. august 2013, kell 03:53 (EEST) Valdav osa parameetreid olid enne veebruarikuud valikulised. Samal ajal läks siit kaotsi ka kolm parameetrit, mis artiklites endiselt kasutusel on. Taastasin varasema versiooni ja lappisin seda ning panin tagasi hiljem lisatud peasekretäri parameetri. Teised hiljem lisatud parameetrid jäid minu muudatuse järel praegu välja, kui ma eksi, pole neid kasutatud. Ma ei tea, kas pressiesindaja on nii oluline tegelane, et teda peaks infokastis mainima ning omavalitsuse ja riigikogu parameetri puhul polnud arusaadav, mida sinna kirjutada võiks. Pikne 14. august 2013, kell 18:56 (EEST) : Tänan abi eest. Ma ei vaadanudki, mis siin enne toimus. Oletasin, et see oli nii algselt tehtud. Logodega on jama, sest neid kasutatakse artiklites aga tegelikult on vist kõigis autoriõiguste rikkumine. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 14. august 2013, kell 19:24 (EEST) ---- Vahest siis juba nii, et analoogne parameeter oleks kasutatav ka teiste maade parteide jaoks. Näiteks nii, et ühe parameetri väärtus on esinduskogu nimi seesütlevas käändes ja teise parameetri väärtus kohtade arv. Pikne 19. juuni 2015, kell 23:15 (EEST) == Malli universaalsus == Praegu ei sobi mall hästi teiste riikide puhul kasutamiseks. Näiteks parameeter "kohti Riigikogus" artiklisse [[Alternatiiv Saksamaale]] kohe kuidagi ei sobi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 23. juuni 2018, kell 20:37 (EEST) ---- Üritasin malli partei "lõpetamise" kohta rida tekitada, aga millegipärast see ei toimi. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. detsember 2018, kell 20:07 (EET) : Ega dokumentatsiooni muutmisega mall ei muutu. Tegid muudatuse ju [[Mall:Partei/doc]] lehel. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 1. detsember 2018, kell 21:35 (EET) : {{korras}} --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 1. detsember 2018, kell 21:49 (EET) ::Ahah, mul pole see malli tegemine päris selge veel. Tänud :) --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. detsember 2018, kell 22:35 (EET) == Parteimeedia == Praegu on valikus ainult "ajaleht", aga nt EKRE Uusi Uudiseid vist nii nimetada ei saa. Tuleks asendada või lisada "meediakanal", "meediaväljaanne" vms. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. mai 2021, kell 19:49 (EEST) : EKRE-l on hiljuti tekkinud ajaleht "Konservatiivide Vaba Sõna". "Uued uudised" pole ka kuhugi kadunud. Kas meediakanali lahter võiks mõlemat sisaldada EKRE infokastis? Välja lisamine või ümber nimetamine tehniliselt küll ületamatult raske pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 25. mai 2021, kell 18:40 (EEST) ::Üks variant on lisada eraldi lahter Uute Uudiste taolistele veebiväljaannetele/blogidele. Teine koondada kogu meedia (ajalehed, veebilehed) ühe nime alla. Mis varianti sa eelistad ja mis nimega oleks neid korrektne kutsuda? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 25. mai 2021, kell 19:42 (EEST) ::: Ma arvan, et võiks olla üks väli -- ingliskeelses mallis on ka üks väli (newspaper) ja ei saa välistada, et mõnel parteil on kolm või enam väljaannet, igale neist ei ole mõtet infokastis oma välja luua. [[Meediakanal]] võiks olla piisavalt lai mõiste, mille alla kõik ära mahub. Ma arvan, et eristada väljandeid selle alusel, mis on veebis ja mis ainult paberil, pole vajalik. Paberajaleht võib olla ka veebisaidina jne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 25. mai 2021, kell 19:57 (EEST) == Spekter == Ma kahtlen, kas lahter "Poliitiline spekter" lisaks lahtrile "Ideoloogia" on mõttekas. Ka selle uue lahtri võimalik sisu kirjeldaks iseenesest ideoloogiat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. veebruar 2024, kell 21:35 (EET) : [[Poliitiline spekter]] on (vähemalt vähemal määral) lahti seletatud; [[Sõnaveeb|ideoloogia, loen ma]]: „[https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/ideoloogia/1 ühiskonnas kehtiv ja poliitilist võimu legitimeeriv maailmavaateliste eelistuste ja tõekspidamiste süsteem; vaadete ja ideede süsteem]“<br />ehk siis järjekordselt üksik↔üldine... [[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 6. veebruar 2024, kell 21:52 (EET) cp8vb6slsvotjal7h8cd84lt5h7k0di 0 171352 7162219 7147874 2026-05-27T16:09:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162219 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{toimeta}} {{filmi info | filmi_nimi = Tähevärav: Kontiinum | originaalnimi = Stargate: Continuum | pilt = | pildiallkiri = | žanr = ulmefilm | lavastaja = [[Martin Wood]] | produtsent = [[Brad Wright]]<br>[[Robert C. Cooper]] | stsenaarium = Brad Wright | jutustaja = | peaosades = [[Ben Browder]]<br>[[Amanda Tapping]]<br>[[Christopher Judge]]<br>[[Michael Shanks]]<br>[[Beau Bridges]]<br>[[Richard Dean Anderson]]<br>[[Claudia Black]]<br>[[William Devane]]<br>[[Cliff Simon]]<br>[[Don S. Davis]] | helilooja = [[Joel Goldsmith]] | operaator = | montaaž = | filmistuudio = MGM Home Entertainment | levitaja = MGM | esilinastus = {{riigi ikoon|USA}} 29. juuli 2008 | kestus = 94 minutit | riik = Kanada-USA | keel = [[inglise keel|inglise]] | eelarve = 7 000 000 dollarit | piletitulu = 8 055 900 dollarit }} '''"Tähevärav: Kontiinum"''' on "Tähevärava" sarja kuuluv Kanada-USA [[ulme]]film, mis valmis [[2008]]. aastal. Filmi tootis filmistuudio [[MGM Home Entertainment]]. Stsenarist oli [[Brad Wright]] ja filmi lavastas [[Martin Wood]]. Film on järg sarjale "[[Tähevärav SG-1]]" ja filmile "[[Tähevärav: Tõelaegas]]". Filmis mängivad "Tähevärav SG-1" Kümnenda hooaja osatäitjad ja hooaegadel 1–8 mänginud [[Richard Dean Anderson]]. Filmivõtted toimusid [[2007]]. aasta alguses [[Vancouver]]i Bridge'i stuudios ja [[Arktika]]s. Film räägib seiklusest, kus SG-1 peab taastama esialgse ajajoone, mida Goa`uld Ba´al oli muutnud oma salajases tähelaevas "Achilles". SG-1 ja [[Jack O'Neill]] osalevad viimase Goa´uldi süsteemiisanda väljavõtu tseremoonias. Ba`al tuleb välja kurjakuulutava hoiatusega ja ütleb, et originaalne Ba`al on muutnud ajajoone, kus hetkel toimuvat sündmust pole kunagi juhtunud. Samal ajal rändab originaalne Ba`al ajas tagasi aastasse [[1939]], et muuta ajajoon selliseks, kus Maa inimesed pole täheväravat kunagi kasutanud. Oma teadmistega esialgsest ajajoonest saavutab kontrolli Goa`uldi impeeriumi üle. Film saavutas kriitikutelt parema vastuvõtu kui eelmise filmi "Tõelaekaga", võrreldes filmi õhustiku, süžee, tegelaste ja graafikaga. Filmi eelarve oli 7 miljonit [[USA dollar]]it <ref name="DSILS" /> ja piletitulu oli 8 miljonit USA dollarit, mis on väiksem võrreldes sellega, kui eelmine film tõi sisse 13 miljonit dollarit. Film väljastati DVD-l ja Blu-ray disketil [[USA]]-s [[29. juuli]]l [[2008]] ja mujal maailmas samal aastal augustis. Televisiooni esilinastus toimus [[3. aprill]]il [[2009]] [[SyFy]] kanalil. Eestis esilinastus film 27. juunil 2010 telekanalil [[TV6]]. == Süžee == SG-1 ja Jack O'Neill (Richard Dean Anderson) osalevad Goa´uldi Ba`ali ([[Cliff Simon]]) väljavõtu tseremoonial, viimase Goa´uldi süsteemiisanda hukkamisel. Ba'al väidab, et on kõigest originaalse Ba'ali [[kloon]] ja õige Ba'al reisib tagasi [[Maa (planeet)|Maale]] aastasse 1939 ja mõrvab laeva "Achilles" meeskonna, mis veab [[tähevärav]]at Ameerika Ühendriikidesse. Kapten (Mitchelli vanaisa) peab piisavalt vastu, et ära hoida laeva hävimine, kuid olevikus hakkavad inimesed ja esemed kaduma, algab see [[Vala Mal Doran]]i ([[Claudia Black]]) ja [[Teal'c]]i ([[Christopher Judge]]) haihtumisest. Ba`ali kloon tapab Jacki, kuid [[Samantha Carter]] ([[Amanda Tapping]]), [[Daniel Jackson]] ([[Michael Shanks]]) ja [[Cameron Mitchell]] ([[Ben Browder]]) suudavad enne haihtumist jõuda täheväravani. [[Pilt:Amanda-Tapping.jpg|thumb|Amanda Tapping Arktikas]] Pärast ussiaugu läbimist leiavad nad end mahajäetud laeva "Achilleus" sisemuses, mis on seilanud Arktikasse. Ba'ali tegevus on tekitanud sellise ajajoone, kus Tähevärava Programmi pole kunagi loodud. Nad põgenevad uppuva "Achillese" pardalt, kuna see hakkas pärast C4 kasutamist merre vajuma. Jackson murrab oma jala laevalt põgenedes ja palub Carterit ja Mitchellit, et ta nad maha jätaks ja abi otsiks kusagilt. Pärast pikka rännakut Arktikas, merevägi eesotsas [[kolonel]]i Jack O'Neilliga päästab nad. Neid viiakse Cheyenne sõjaväebaasi, kus neid küsitletakse ja räägivad toimunust. Kindral [[Hank Landry]] ([[Beau Bridges]]) usub nende juttu aga ei luba ta neil muuta ajajoont. Samal ajal avastavad nad, et alternatiivse ajajoone Daniel püüab jätkuvalt veenda inimesi oma püramiidide teoorias, Carter sai surma süstikuõnnetuses ja Mitchelli ei ole üldsegi olemas, sest tema vanaisa suri "Achillese" päästmise nimel. Kõik kolm eraldati üksteisest ja neile anti uus "elu" elada. Aasta möödub ja SG-1 kutsutakse baasi tagasi, kui avastatakse Goa'uldi luurelaeva sõitmas keset [[Washington]]i. Selles ajajoones on Ba'al alistanud kõik süsteemiisandad ja on nüüd valmis vallutama Maa koos Qetesh`iga (kes elab Vala kehas), kes on tema kuninganna ja Teal'ciga, kes on tema peaminister. SG-1 viiakse presidendi [[Henry Hayes]]i ([[William Devane]]) ja kindral [[George Hammond]]i ([[Don S. Davis]]) juurde ning neile teatatakse, et SG-1 allikate abil on avastatud [[Antarktika]] tähevärava ja alustatud Iidsete eelposti väljakaevamist. SG-1-le antakse ülesandeks käivitada eelpostis nullpunktmoodul ja kasutada Iidsete kaitserelva Ba´ali hävitamiseks. Saabub ka Ba`ali armaada. Ba`ali leitnantide (endised süsteemiisandad) rahulolematuse tõttu teatab Ba`al, et kohtleb Tau'rit leebemalt kui plaanitud. Qetesh, tema kuninganna, reedab ta ja käsib tal rääkida sellest, kuidas ta Maa kohta nii palju teab. Qetesh käsib hävitada McMurdo baasi ja Iidsete eelposti ja tapab ka Ba`ali, kui Teal`c saab reetmisest aru.Qetesh käseb jaffadel Teal'ci tabada, kuid Teal`c põgeneb Al'keshi abil. Qetesh annab laevastikule korralduse pommitada Maad, ise samal ajal ise minnes kindlustama Ba`ali ajamasinat. Pärast suurt Goa'uldi rünnakut muutis SG-1 oma teekonda ja sööstis [[Venemaa]]le, sest venelased olid "Achillese" tähevärava ookeani põhjast üles tõstnud. Teel sinna Vene Migid päästavad nad, kui neid jälitasid Goa`uldi väikelennukid. Teal'c, kes saabub samuti hoonesse, püüdes kasutada täheväravat, et tappa Qetesh oma isanda mõrvamise pärast. SG-1 ja Teal`c saavutavad vaherahu ja lähevad koos Ba`ali salajasse tähelaeva; seal asub superarvuti, mille monitorid jälgivad päikese [[protuberants]]e, mis võimaldavad tekitada tähevärava ussiaugus muutusi. SG-1 peab leidma õige protuberantsi, et minna ajas tagasi, kuid Qeteshi vägede rünnaku tõttu sunnib see neid minema aastasse [[1929]]: kümme aastat enne õiget aega. Sam ja Daniel saavad tulevahetuses surma ja ainult Mitchell suudab läbida tähevärava, Teal`c saab surmavalt haavata aga ta suudab hävitada ajamasina koos enda ja Qeteshiga. Pärast kümne aasta pikkust ootamist on Mitchell "Achillese" pardal ning tapab läbi tähevärava saabuva Ba´ali ja tema väe. Olevikus ja uuestimuudetud ajajoones vaatab SG-1, kes ei tea midagi eelnenud sündmustest, väljavõtutseremooniat ilma mingisuguste vahejuhtumiteta. Maal mõtleb Daniel, mida Ba`al mõtles oma hoiatuse all, kuid ta otsustab selle üle mitte kaua juurelda. Filmi viimases lõigus näidatakse lähivõtet Mitchelli kapist, kus on pilt tema alternatiivsest endast vanaisa kõrval. ==Osatäitjad== [[Pilt:SG-Continuum.jpg|thumb|Ben Browder ja Amanda Tapping filmivõtetel Arktikas]] * [[Ben Browder]] – Cameron Mitchell ja Mitchelli vanaisa, "Achillese" kapten * [[Amanda Tapping]] – Samantha Carter * [[Christopher Judge]] – [[Teal'c]] * [[Michael Shanks]] – [[Daniel Jackson]] * [[Beau Bridges]] – kindralmajor Henry Landry * [[Claudia Black]] – Vala Mal Doran ja Qetesh (Goa'uldina) * [[Richard Dean Anderson]] – brigaadikindral [[Jonathan O'Neill]] * [[William Devane]] – president Henry Hayes * [[Cliff Simon]] – Ba'al * [[Don S. Davis]] – kindralleitnant George Hammond == Filmi tootmine == "Tähevärav: Kontiinumi" kirjutas Brad Wright ja lavastas Martin Wood. Mõned filmi stseenid filmiti enne 2007. aasta märtsi, aga tegeliku filmimise alguseks määrati [[22. mai]] 2007 Vancouveri Bridge'i stuudios. Filmi lükati edasi seniks kuni "[[Tähevärav: Atlantis]]" oli jõudnud 5. hooajani, sest tekkisid probleemid Carteri ja Mitchelli auastmega. Lõputiitrites mainiti neid [[kolonelleitnant]]idena, kuid kui nad sõidavad reaktiivlennukitega [[F-15]], siis kannavad nad mõlemad [[kolonel]]i auastet. Sellepärast filmi produtsendid mõistsid, et film tuleb välja lasta siis, kui Carterit ülendatakse. Viienda hooaja esilinastusel nimetati Carterit koloneliks ja ta lahkus "Atlantisest", et osaleda Goa`uldi väljavõtutseremooniast. Sellega taheti edasi anda teavet, et see toimub aasta pärast "Tähevärav: Tõelaegast". <ref name="kslck" /> [[Pilt:Stargate Continuum Arctic Browder Anderson Campbell Tapping.jpg|thumb|Browder, Anderson, Campbell ja Tapping filmivõtetel Arktikas]] Esialgu pidi film algama vaatega Tok`ra linnale, aga Brad Wright otsustas, et film peaks algama tähevärava juhtimiskeskusest, näitamaks, et ka SG-1 on esindatud. Tegelaskuju Jack O'Neilli osavõttu üritas Wright kirjutada niiviisi, et puuduksid mõtted "looduslik" ja "sunniviisiline". See oli tema sõnul tähtis, sest filmis osales tegelaskujusid sarjast "Tähevärav SG-1" ja taheti, et vanad fännid tunneksid sõnumit "tere tulemast". "Achilleuse" nimetu kapteni surnukeha pidi esialgu olema tuvastatud pärast seda, kui SG-1 reisib Maale. Richard Dean Anderson ei pidanud esinema selles filmi stseenis, kus ta tapeti. Wright väidab, et oli määratud esinema ainult muudetud alternatiivses ajajoones Antarktikas, kuna niimoodi Wright palus tal seda teha. Näitleja [[Michael Shanks]] ei saanud ajapuuduse tõttu Arktika-stseenides osaleda. Siiski oli Jackson pardal koos Cameron Mitchelli ja Samantha Carteriga eelmistes stseenides. Selleks, et muuta tema kadumine usutavaks, otsustas Wright, et Jacksoni jalg külmub [[gangreen]]i tõttu pärast luu murdumist ja ta ei saa teistega rännakut jätkata. Dialoogi kommenteerides märkis Wright, et stseenid oleks nagu ära lõigatud, sest käimas olid veel "Tähevärav SG-1" ja "Atlantise" episoodid ning need oli vaja säilitada, sest film pidi paistma pikemana kui tavalised sarja osad. [[Pilt:USS Alexandria (SSN 757) ice.jpg|thumb|[[USS Alexandria (SSN-757)]] kannab SG-1-t Arktikas.]] Film sisaldab stseene, USA mereväe füüsikalaboratooriumi jääkeskusest umbes 200 km Prudhoe lahest põhjas [[Alaska]]s. Nendes stseenides esinevad Richard Dean Anderson, Amanda Tapping ja Ben Browder. Neid filmiti [[23. märts]]ist kuni [[29. märts]]ini 2007. Filmis osaleb ka allveelaev [[USS Alexandria (SSN-757)]]. <ref name="8nFLV" /> Arktikas filmiti stseene jääl <ref name="6jOnT" />, "Alexandria" taustal <ref name="9Nh4O" />, "Alexandria" pardal <ref name="zagBD" /> ning "Alexandria" jääle tõusmisel ja merre sukeldumisel. Arktika stseene filmiti ainult 3 näitleja ja 4 mehe võttegrupiga. Direktor Martin Wood pidi töötama ka lisastseenides (näiteks major Woodina) nagu teisedki võttegrupi liikmed. "Alexandria" kapten Mike Bernacchi ja tema meeskond mängisid filmis iseennast. Barry L. Campbell, San Diegos paikneva USA mereväe Arktika Allveelaevade labori operatsioonide juht, sai ka võimaluse filmis osaleda ja esines meremehena. <ref name="TEE4h" /> Produtsent Brad Wright tegi filmis esmaesinemise F-15 piloodina. Film on pühendatud Paul McCanni ja Anthony Huntrodi mälestusele, kes kaotasid oma elud filmivõtete(mitte Kontiinumi) ajal jääkatte all, kui olid allveelaeva peal. Filmi tehti kokku 19 päeva, lisaks filmiti Arktikas 5 päeva (nad ise olid seal 7 päeva). <ref name="VR5N1" /> Film "Kontiinum" pääses ka [[Guinnessi rekordite raamat]]usse kõige kaugemal põhjas filmitud filmina. <ref name="KFtqm" /> == Linastumine ja vastuvõtt == Film esilinastus [[25. juuli]]l 2008 Californias [[San Diego]]s Comic-Conil, kus osales ka enamus näitlejatest. Film lasti välja DVD-l ja Blu-ray diskil [[29. juuli]]l 2008. <ref name="bewRt" /><ref name="wlC7Y" /><ref name="xdJMX" /><ref name="UCp5p" /> [[Robert C. Cooper]]i väitel tuleb film kõikjal maailmas DVD-l välja. Levitamise ja pressiteadetega tegeleb televisioonikompanii [[Fox]]. <ref name="vakXJ" /> Film esilinastus üle [[Suurbritannia]] [[18. august]]il 2008 pärast seda, kui see oli teleesilinastunud Briti telekanalis [[Sky 1]] [[12. august]]il. Oma debüüdil Suurbritannias ja Iirimaal kogus "Tähevärav: Kontiinum" 543 tuhat vaatajat, viies filmi Sky 1 edetabeli esikohale. <ref name="PWPRH" /> Film tõi Ameerikas piletitulu sisse 8 miljonit USA dollarit. Film teleesilinastus [[Syfy]] kanalil USAs [[3. aprill]]il 2009.<ref name="CnyZD" /> Sky 1 telekanali arvustaja nimetas filmi "põhjalikuks nauditavaks rüseluseks". <ref name="qnJdH" /> Nix Sci Fi Coolist ütles oma ülevaates: "see lõpeb peaaegu täpselt samamoodi nagu kõik teised SG-1 osad: sa oled filmiga/sarja osaga rahul ja tahad näha rohkem." <ref name="wVlvk" /> Ülevaataja Christopher Monfette IGNist annab filmile 7 punkti 10-st ja ütles, et see on korralik film, aga ei ületa "ulmekirjanduse suurepärast taset". <ref name="QpwHu" /> Don Houston DVD Talkist kommenteeris, et "eelarve oli liiga väike". <ref name="dBbEi" /> Mark Wilson About.comist ütles, et see film oli lihtsalt järjekordne viis, kuidas produtsendid tulevad oma lemmiktegelaskujudega filmimaailma tagasi ja jõudis järeldusele, et see on "normaalne" film. <ref name="UdbNA" /> Darren Sumner ja David Read GateWorldist nimetasid seda "suurepäraseks filmiks" ja ütlesid, et see oli isegi parem kui "Tähevärav: Tõelaegas". <ref name="vTtjh" /> Dean Winkelspecht ütles, et see on selle aasta parim DVD-l väljastatud film. <ref name="lY8mj" /> "Tähevärav: Kontiinum" võitis auhinna High-Def Disc 2008 kategoorias "Parim mitteteatriline Blu-ray". <ref name="lhXRT" /> Film kandideeris kuuele "Tähtkujude" auhinnale, kuid võitis neist [[11. juuli]]l 2009. ainult ühe. Claudia Black sai auhinna "Parima naisnäitlejana 2008. aasta ulmekirjanduse filmis, telefilmis või telesarjas" tema tegelaskuju Vala Mal Dorani eest. <ref name="GhdDU" /> Film kandideeris ka 2009. aastal 11 [[Leo (auhind)|Leo]] auhinnale, kuid võitis neist [[8. mai|8.]] ja [[9. mai]]l 2009 ainult kolm: Brad Wright võitis kategoorias "Parim illustreerija keskmise pikkusega draamafilmis", Michael Shanks kategoorias "Parim meesnäitleja keskmise pikkusega draamafilmis", oma tegelase Daniel Jacksoni eest ning kolm produtsendi meeskonnaliiget Paul Sharpe, Iain Pattison ja Graeme Hughes kategoorias "Parim muusika keskmise pikkusega draamafilmis". <ref name="kJDxO" /> Kaks "Tähevärava" filmi DVD-d, "Tähevärav: Kontiinum" ja "Tähevärav: Tõelaegas" avaldati Ameerika Ühendriikides topeltpakina DVD-l [[3. märts]]il 2009. Topeltpakk on saadaval ka Blu-Rayl. <ref name="mFD1M" /> Tulemas on ka kolmas tähevärava film, mis on plaanitud "Kontiinumi" järjeks ("[[Tähevärav: Revolutsioon]]") ja see keskendub Jack O'Neillile. <ref name="c7r8Q" /> == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="DSILS">{{cite news |url=http://www.gateworld.net/news/2007/08/tapping_discusses_isg-1i_movies.shtml |title=Tapping räägib SG-1 filmidest |date=9. august 2007 |work=GateWorld|accessdate=29. detsember 2009}}</ref> <ref name="kslck">{{cite news |url=http://www.visimag.com/tvzone/t232_feat01.htm |author=Paul Spragg |title=Cam-Do Attitude |date=november 2008 |work=TV Zone |accessdate=13. november 2009 |archive-date=2013-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131209022516/http://visimag.com/tvzone/t232_feat01.htm |url-status=dead }}</ref> <ref name="8nFLV">{{cite news |url= http://www.comingsoon.net/news/movienews.php?id=19350 |title="Tähevärav: Kontiinumi" filmistseenid Arktikas |date=14. märts 2007 |publisher=comingsoon.net |accessdate=13. november 2009}}</ref> <ref name="6jOnT">{{cite news |url=http://www.sublant.navy.mil/HTML/24+Mar+Postcard.htm |archiveurl=https://web.archive.org/web/20070821215226/http://www.sublant.navy.mil/HTML/24+Mar+Postcard.htm |archivedate=2007-08-21 |title=APLIS`e postkaart #13 |accessdate=13. november 2009 |url-status=live }}</ref> <ref name="9Nh4O">{{cite news |url=http://www.sublant.navy.mil/HTML/25+Mar+Postcard.htm |archiveurl=https://web.archive.org/web/20070821215711/http://www.sublant.navy.mil/HTML/25+Mar+Postcard.htm |archivedate=2007-08-21 |title=APLIS`e postkaart #14 |accessdate=13. november 2009 |url-status=live }}</ref> <ref name="zagBD">{{cite news |url=http://www.sublant.navy.mil/HTML/27+Mar+Postcard.htmm |archiveurl=https://web.archive.org/web/20070818204259/http://www.sublant.navy.mil/HTML/27+Mar+Postcard.htm |archivedate=2007-08-18 |title=APLIS`e postkaart #16 |accessdate=13. november 2009 |url-status=live }}</ref> <ref name="TEE4h">{{cite news | url= http://www.navy.mil/search/display.asp?story_id=28895 | title= "Tähevärava" näitlejad "USS Alexandria" pardal jääpangal | author= MC1 Barrie Barber | date= 17. aprill 2007 | work= Ameerika Ühendriikide Merevägi | accessdate= 7. august 2009 | archive-date= 2010-08-16 | archive-url= https://web.archive.org/web/20100816020613/http://www.navy.mil/search/display.asp?story_id=28895 | url-status= dead }}</ref> <ref name="VR5N1">{{cite news |url=http://www.gateworld.net/interviews/man_of_vision.shtml |title=Mees visioonil: GateWorld räägib Martin Woodiga |date=22. juuli 2008 |work=GateWorld |accessdate=7. august 2009}}</ref> <ref name="KFtqm">{{cite news | url= http://www.gateworld.net/interviews/new_frontier4.shtml | title= New Frontier | author= David Read | date= 7. mai 2005 | publisher= GateWorld | accessdate= 7. august 2009 | archive-date= 2009-05-02 | archive-url= https://web.archive.org/web/20090502161503/http://www.gateworld.net/interviews/new_frontier4.shtml | url-status= dead }}</ref> <ref name="bewRt">{{cite news |url=http://www.gateworld.net/news/2008/04/istargate_continuumi_on_dvd_july.shtml |title=Tähevärav: Kontiinum DVD-l 29. juulil |date=4. aprill 2008 |publisher=GateWorld |accessdate=7. august 2009 |archive-date=2008-12-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081220002828/http://www.gateworld.net/news/2008/04/istargate_continuumi_on_dvd_july.shtml |url-status=dead }}</ref> <ref name="wlC7Y">{{cite news |url=http://www.gateworld.net/news/2007/11/wright_icontinuumi_is_classic_is.shtml |title=Wright: Kontiinum on klassikaline tähevärava film |work=GateWorld |date=21. november 2007 |accessdate=7. august 2009 |archive-date=2007-11-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20071123045349/http://www.gateworld.net/news/2007/11/wright_icontinuumi_is_classic_is.shtml |url-status=dead }}</ref> <ref name="xdJMX">{{cite news |url= http://www.tvshowsondvd.com/newsitem.cfm?NewsID=9318 |title= "Tähevärav: Kontiinumi" väljalaskmiskuupäev DVD-l |work= TVShowsOnDVD.com |accessdate= 7. august 2009 |archive-date= 2012-06-30 |archive-url= https://archive.today/20120630010359/http://www.tvshowsondvd.com/newsitem.cfm?NewsID=9318 |url-status= dead }}</ref> <ref name="UCp5p">{{cite news |url=http://www.tvshowsondvd.com/news/Stargate-SG-1-Continuum/9358 |title="Tähevärav: Kontiinumi" lisad, andmed ja hinnad on avaldatud |work=TVShowsOnDVD.com |accessdate=7. august 2009 |archive-date=2009-06-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090630030050/http://www.tvshowsondvd.com/news/Stargate-SG-1-Continuum/9358 |url-status=dead }}</ref> <ref name="vakXJ">{{cite news |url= http://www.gateworld.net/interviews/new_directions_part_2.shtml |title= Uued suunad, 2. osa. Gateworld räägib Robert C. Cooperiga |date= juuli 2007 |publisher= GateWorld |accessdate= 7. august 2009 |archive-date= 2008-12-19 |archive-url= https://web.archive.org/web/20081219170234/http://www.gateworld.net/interviews/new_directions_part_2.shtml |url-status= dead }}</ref> <ref name="PWPRH">{{cite news |url=http://www.barb.co.uk/viewingsummary/weekreports.cfm?RequestTimeout=500&report=weeklytop30 |title=BARB multitelekanali top 10 programmi |publisher=barb.co.uk |accessdate=7. august 2009 |archive-date=2008-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081005102511/http://www.barb.co.uk/viewingsummary/weekreports.cfm?RequestTimeout=500&report=weeklytop30 |url-status=dead }}</ref> <ref name="CnyZD">{{cite news |url=http://www.comingsoon.net/news/tvnews.php?id=52597 |title=SyFys esilinastub "Tähevärava" filmikomplekt |date=5. veebruar 2009 |publisher=ComingSoon.net |accessdate=9. november 2009 |archive-date=2009-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090209110019/http://www.comingsoon.net/news/tvnews.php?id=52597 |url-status=dead }}</ref> <ref name="qnJdH">{{cite news|url=http://tv.sky.com/preview-stargate-continuum |title=Eelvaade: "Tähevärav: Kontiinum" |publisher= Sky Entertainment |accessdate=7. august 2009}}</ref> <ref name="wVlvk">{{cite news | author=Nix | url=http://www.scificool.com/stargate-continuum-2008-movie-review/ | title="Tähevärav: Kontiinum" (2008) filmi ülevaade | publisher=Sci Fi Cool | accessdate=7. august 2009 | archive-date=2009-04-03 | archive-url=https://web.archive.org/web/20090403230937/http://www.scificool.com/stargate-continuum-2008-movie-review/ | url-status=dead }}</ref> <ref name="QpwHu">{{cite news | author= | url=http://bluray.ign.com/articles/895/895143p1.html | title=Tähevärav: Kontiinum Blu-ray ülevaade | publisher=IGN | accessdate=7. august 2009 | archive-date=2009-05-27 | archive-url=https://web.archive.org/web/20090527130728/http://bluray.ign.com/articles/895/895143p1.html | url-status=dead }}</ref> <ref name="dBbEi">{{cite news| author= Don Houston | url=http://www.dvdtalk.com/reviews/33851/stargate-continuum/ |title= "Tähevärav: Kontiinum" |publisher= DVD Talk |accessdate=7. august 2009}}</ref> <ref name="UdbNA">{{cite news | author=Mark Wilson | url=http://scifi.about.com/b/2008/07/29/review-stargate-continuum.htm | title=Ülevaade: "Tähevärav: Kontiinum" | publisher=About.com | accessdate=7. august 2009 | archive-date=2011-06-10 | archive-url=https://web.archive.org/web/20110610232943/http://scifi.about.com/b/2008/07/29/review-stargate-continuum.htm | url-status=dead }}</ref> <ref name="vTtjh">{{cite news |author=Darren Sumner ja David Read |url=http://www.gateworld.net/news/features/review_stargate_continuum.shtml |title=Ülevaade: "Tähevärav: Kontiinum" |publisher=GateWorld |accessdate=7. august 2009 |archive-date=2009-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090305235530/http://gateworld.net/news/features/review_stargate_continuum.shtml |url-status=dead }}</ref> <ref name="lY8mj">{{cite news |author= Dean Winkelspecht |url= http://www.dvdtown.com/reviews/dvd-stargate-continuum/6184 |title= "Tähevärav: Kontiinumi" ülevaade DVD-l |publisher= DVD Town |accessdate= 7. august 2009 |archive-date= 2012-07-30 |archive-url= https://archive.today/20120730153354/http://www.dvdtown.com/reviews/dvd-stargate-continuum/6184 |url-status= dead }}</ref> <ref name="lhXRT">{{cite news |url= http://stargate.mgm.com/view/news/733/index.html |title= "Kontiinum" võidab HD auhinna |publisher= Metro–Goldwyn–Mayer |date= 12. november 2008 |accessdate= 13. november 2009 |archive-date= 2009-11-27 |archive-url= https://web.archive.org/web/20091127030736/http://stargate.mgm.com/view/news/733/index.html |url-status= dead }}</ref> <ref name="GhdDU">{{cite news |url=http://www.stargatearchive.com/journal/index.php/2009/04/stargate-nominated-in-2009-canadian-constellation-awards |title=Tähtkujude auhinnad |publisher=Stargate Archive.com |accessdate=7. august 2009 |archive-date=2009-09-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090910164338/http://www.stargatearchive.com/journal/index.php/2009/04/stargate-nominated-in-2009-canadian-constellation-awards |url-status=dead }}</ref> <ref name="kJDxO">{{cite news |url=http://www.leoawards.com/winners_2009.html |title=Leo auhinnad, 2009. aasta võitjad |publisher=Leo Awards |accessdate=7. august 2009 |archive-date=2011-07-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110713200555/http://leoawards.com/winners_2009.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="mFD1M">{{cite news |url=http://www.tvshowsondvd.com/news/Stargate-SG-1-Ark-of-Truth-Continuum-Double-Pack/11055 |title="Tähevärav SG-1": uus topeltpakk koos uue pakendiga, filmi Tõelaeka ja Kontiinumi DVD filmidele |publisher=TV Shows On DVD |date=17. detsember 2008 |accessdate=9. november 2009 |archive-date=2010-05-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100523171403/http://www.tvshowsondvd.com/news/Stargate-SG-1-Ark-of-Truth-Continuum-Double-Pack/11055 |url-status=dead }}</ref> <ref name="c7r8Q">{{cite news |last=Darren |first=Sumner |url=http://www.gateworld.net/news/2009/04/anderson-confirms-sgu-appearances/ |title=Anderson kinnitab SGU`s esinemise |publisher=GateWorld |date= |accessdate=7. august 2009 |archive-date=2011-07-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110727232653/http://www.gateworld.net/news/2009/04/anderson-confirms-sgu-appearances/ |url-status=dead }}</ref> }} == Välislingid == {{commonscat|Stargate:_Continuum|Stargate: Contiinuum}} *[http://stargate.mgm.com/view/movie/2/index.html Ametlik koduleht] *[http://www.gateworld.net/movies/03.shtml "Tähevärav: Kontiinum" GateWorldi fännisaidil] *[http://www.the-numbers.com/movies/2008/0SGCT.php "Tähevärav: Kontiinum" saidil The Numbers] {{Tähevärav}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:2008. aasta filmid]] [[Kategooria:Ulmefilmid]] [[Kategooria:Seiklusfilmid]] [[Kategooria:Tähevärav]] nmmke1g4bpgywp2jmc1yp0xjur5w6xv 0 171512 7162371 7161515 2026-05-27T22:18:02Z ~2026-31865-15 230444 /* Isiklikku */ Täiendus 7162371 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ajakirjanikust ja kirjandusuurijast; tehnikateadlase kohta vaata [[Arno Oja (agrotehnikateadlane)]].}} '''Arno Oja''' ([[1. november]] [[1950]] – [[25. mai]] [[2026]]) oli eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija. Ta astus 1969. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikku Ülikooli]], kus õppis eesti keelt ja kirjandust.<ref>Rein Veidemann. [https://kultuur.postimees.ee/3812613/metakirjanik-arno-oja-vahefinis Metakirjanik Arno Oja vahefiniš] Postimees Kultuur, 26.08.2016.</ref> Kirjandusuurijana on ta käsitlenud [[Ilmar Laaban]]i, arvustaja ja publitsistina [[Artur Alliksaar]]e, [[Harri Asi]], [[Nikolai Baturin]]i, [[Salme Ekbaum]]i, [[Indrek Hirv]]e, [[Enn Kippel]]i, [[Andrus Kivirähk]]i, [[Kalle Kurg|Kalle Kure]], [[Madis Kõiv]]u, [[Kalju Lepik]]u, [[Viivi Luik|Viivi Luige]], [[Ene Mihkelson]]i, [[Ilmar Mikiver]]i, [[Ülar Ploom]]i, [[Toomas Raudam]]i, [[Ott Raun]]a, [[Hando Runnel]]i, [[Rein Saluri]], [[Ilmar Talve]], [[Tarmo Teder]]i, [[Peeter Urm]]i, [[Märt Väljataga]], [[Ervin Õunapuu]] jt loomingut. Ta on toimetanud ka raamatuid. [[2017]]. aastast oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige.<ref>https://www.looming.ee/arhiiv/eesti-kirjanike-liidu-uusi-liikmeid/</ref> ==Isiklikku== Abielust [[Vilja Oja]]ga on sündinud poeg [[Esko Oja]] ja tütar [[Iris Oja]].<ref> [http://www.epcc.ee/2007/03/review169/ Persona Grata – Iris Oja]</ref> ==Teosed== ===Artiklikogumikud=== * Arno Oja. "Kajaloodi vari. Artikleid ja arvustusi 1989–2016". Eesti Keele Sihtasutus, 2016. * Arno Oja. "Eesti kirjandusmaastikul. Kirjutisi 2016–2020". Eesti Keele Sihtasutus, 2021. ===Artikleid ja arvustusi=== * "Uite ja seoseid Eesti luules 1988." (Luule aastaülevaade). – Looming 1989, nr 3, lk 402–408. * "Ilmar Laabani luule algatuslikkus." – Looming 1991, nr 7, lk 978–987. * [http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?68758 Väliseesti kirjanduse konverents. Ettekanded 22. ja 23. oktoobril 1990. Toimetanud Õnne Kepp, Piret Kruuspere ja Piret Viires. 4. raamat sarjast "Collegium Litterarum". Eesti Teaduste Akadeemia 1991.] * Arno Oja. "Inimene valgustatud karbis". ([[Vaclav Havel]]i “Largo desolato”, lavastaja [[Mati Unt]]. – Teater. Muusika. Kino 1992, nr 1, lk 912. * Arno Oja. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ott-raun-paaria-voi-separatist/ "Ott Raun – paaria või separatist?"] Sirp, 24. september 2010. * Arno Oja. [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maaleht20101021&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA---------- "Pidevuse vaev"] Maaleht, 21. oktoober 2010 (Arvustus. Raamat: [[Ene Mihkelson]]. Luulekogu “Torn” Tallinn, Varrak 2010.) * Arno Oja. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/hando-runneli-elavad-pildid/ "Hando Runneli „elavad pildid”] Sirp, 29. oktoober 2010. (Arvustus. Raamat: [[Hando Runnel]]. "Reebuse rahvas ehk Piltlaulud ehk Sõnad kadunud." Koostanud Kadri Asmer. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2010. 160 lk) * Arno Oja. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/35322739 "Trikster eesti kirjandusteaduses"] Eesti Ekspress, 23. november 2010. * Arno Oja. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vanad-fookused-rehepapikuul/ "Vanad fookused rehepapikuul"] Sirp, 3. detsember 2010. (Arvustus. Raamat: [[Andrus Kivirähk]]. "Pagari piparkook. Kivirähk XX sajandil." Eesti Keele Sihtasutus, 2010.) * Arno Oja. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/romaan-nagu-sibul/ Romaan nagu sibul"] Sirp, 18. veebruar 2011. (Arvustus. Raamat: [[Tarmo Teder]]. "Vanaisa tuletorn". Varrak, 2010.) * Arno Oja. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/62097128 "Raudami asjalik luulealfabeet"] Eesti Ekspress, 30. november 2011. (Arvustus. Raamat: [[Toomas Raudam]]. "Alfabeet". Eesti Keele Sihtasutus 2011.) ===Toimetatud raamat=== * Alla Dudajeva. "Miljoni esimene. Raamat Džohhar Dudajevist." (Tõlkija [[Peeter Villmann]]. Eessõna ja kronoloogia [[Andres Herkel]]. Konsultant Magomed Murtuzaliev.) Ilmamaa 2004. ISBN 9985-77-032-3 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[[Kalle Kurg]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kolmkuemmend-aastat-varem/ “Kolmkümmend aastat varem“- (Sotsiaalsest õhkkonnast ajakirja Looming 60. juubeli ajal. Ka Arno Ojast.)] – Sirp 26. aprill 2013 {{JÄRJESTA:Oja, Arno}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2026]] q08aibnxdav70or896bm8mocu2nw67n 0 179036 7162174 6936960 2026-05-27T13:17:02Z Makenzis 95198 7162174 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Debreceni Vasutas Sport Club | hüüdnimi = ungari ''Loki'' | lühend = | asutatud = 12. märts [[1902]] | lõpp = | väljak = [[Nagyerdei Stadion]] | mahutavus = 20 200 | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = Treener | treener = [[Elemér Kondás]] | liiga = [[Nemzeti bajnokság I]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 4. koht | muster_la1=_shoulder_stripes_white_stripes|muster_b1=_shoulder_stripes_white_stripes|muster_ra1=_shoulder_stripes_white_stripes|muster_sh1=_adidaswhite |muster_so1=_color_3_stripes_white | vasakkäsi1=E40D0D|kere1=E40D0D|paremkäsi1=E40D0D|püksid1=E40D0D|sokid1=E40D0D | muster_la2=_shoulder_stripes_red_stripes|muster_b2=_shoulder_stripes_red_stripes|muster_ra2=_shoulder_stripes_red_stripes|muster_sh2=_red_stripes_adidas|muster_so2=_color_3_stripes_white | vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF | veeb = http://www.dvsc.hu/Lapok/defaulthu.aspx | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = [[Tamás Sándor]] (88) | fännid = | auhinnad = }} '''Debreceni VSC''' (ametlikult '''Debreceni Vasutas Sport Club''') on [[1902]] asutatud [[Ungari]] [[jalgpalliklubi]], mille kodulinn on [[Debrecen]] ja -väljak [[Stadion Oláh Gábor Út]]. Debrecen on olnud koduse [[Nemzeti bajnokság I|kõrgliiga]] tooniandev meeskond alates 2000. aastate keskpaigast. Aastail [[2004]]–[[2009]] tuli meeskond neli korda Ungari meistriks ja korra meistrivõistlustel teiseks. == Saavutused == *'''[[Nemzeti bajnokság I|Ungari meistrivõistlused]]''' :Meister (5): 2004/05, 2005/06, 2006/07, 2008/09, 2009/10 *'''[[Ungari jalgpallikarikas|Ungari karikavõistlused]]''' :Võitja (4): 1999, 2001, 2008, 2010 :Finalist (2): 2003, 2007 *'''[[Ungari jalgpalli superkarikas|Ungari superkarikas]]''' :Võitja (5): 2005, 2006, 2007, 2009, 2010 *'''[[Ungari jalgpalli liigakarikas|Ungari liigakarikas]]''' :Võitja (1): 2010 == Eesti ja eestlased == === Eesti mängijad === *[[Igor Morozov]] (2013–) *[[Vjatšeslav Zahovaiko]] (2011–2012) === Mängud Eesti klubide vastu === {| class="wikitable" |- !width="50px"|Hooaeg !width="125px"|Karikasari !width="25px"|Voor !width="300px"|Vastane, ava- ja korduskohtumine |- |2009/10 |[[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite liiga]] |3.<sup>e</sup> | [[FC Levadia]] – Debreceni VSC 0:1, 0:1 |- |2010/11 |[[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite liiga]] |2.<sup>e</sup> | [[FC Levadia]] – Debreceni VSC 1:1, |- |colspan="5" style="text-align:left"|<small><sup>e</sup> </small>–<small> eelring</small> |} == Vaata ka == * [[UEFA kõrgliigaklubide loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.dvsc.hu/Lapok/defaulthu.aspx Klubi koduleht] [[Kategooria:Ungari jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Debrecen]] qjjy9u0p6chyx3wnf796cpu0pq28pl2 0 180910 7162537 6430430 2026-05-28T08:00:16Z Svencapoeira 67038 7162537 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on taimeperekonnast; perekonnanime kohta vaata [[Sirel (perekonnanimi)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Sirel | pilt = Syringa vulgaris1.jpg | pildi_laius = 275px | pildi_seletus = [[Harilik sirel]] ''Syringa vulgaris'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = [[Õlipuulised]] ''Oleaceae'' | perekond = '''Sirel''' ''Syringa'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} [[Pilt:Fleurs jardin dorian 2.JPG|thumb|Harilik sirel on meeldiva lõhnaga [[ilutaim]]]] '''Sirel''' (''Syringa'' [[L.]]) on puude perekond [[õlipuulised|õlipuuliste]] sugukonnast. Perekonda kuulub 20–25 liiki, mille looduslikuks levila ulatub [[Euroopa]]st Ida-Aasiani. Perekonda kuuluvad [[heitlehisus|heitlehised]] põõsad ja väikesed puud, mille kõrgus võib olla 2–10 meetrit. Eestis sageli kultuuris kasvatatavad ja vahel ka [[metsistumine|metsistuvad]] liigid on: *''Syringa vulgaris'' – [[harilik sirel]] *''Syringa josikaea'' – [[ungari sirel]] ==Liigid== [[File:Syringa microphylla C.jpg|right|thumb|''Syringa microphylla'']] [[File:Syringa emodi 002.jpg|thumb|''Syringa emodi'' flowers]] *''Syringa afghanica'' – [[afgaani sirel]] *''Syringa amurensis'' – [[amuuri ligustriin]] ehk amuuri sirel *''Syringa emodi'' – [[himaalaja sirel]] *''Syringa fauriei'' – [[Faurie' sirel]] *''Syringa josikaea'' – [[ungari sirel]] *''Syringa julianae'' – [[Juliana sirel]] *''Syringa komarowii'' – [[Komarowi sirel]] *''[[Syringa mairei]]'' *''Syringa microphylla'' – [[väikeselehine sirel]] *''Syringa meyeri'' – [[Meyeri sirel]] *''Syringa oblata'' – [[laialehine sirel]] *''Syringa patula'' – [[sametjas sirel]] *''Syringa pekinensis'' – [[pekingi ligustriin]] ehk pekingi sirel *''Syringa pinetorum'' – [[männiksirel]] *''Syringa pinnatifolia'' – [[sulgjalehine sirel]] *''Syringa potaninii'' – [[Potanini sirel]] *''Syringa praecox'' – [[varane sirel]] *''[[Syringa protolaciniata]]'' *''Syringa pubescens'' – [[pehmekarvane sirel]] *''Syringa reflexa'' – [[longusõieline sirel]] *''Syringa reticulata'' – [[jaapani ligustriin]] ehk jaapani sirel *''Syringa rhodopea'' – [[bulgaaria sirel]] *''[[Syringa spontanea]]'' *''Syringa sweginzowii'' – [[Zvegitnsovi sirel]] *''[[Syringa tibetica]]'' *''Syringa tomentella'' – [[peenviltjas sirel]] *''Syringa villosa'' – [[karvane sirel]] *''Syringa vulgaris'' – [[harilik sirel]] *''Syringa wardii'' – [[Wardi sirel]] *''Syringa wolfii'' – [[Wolfi sirel]] *''Syringa yunnanensis'' – [[jünnani sirel]] ==Hübriide== *''Syringa × diversifolia'' (''S. oblata'' × ''S. pinnatifolia'') – [[erilehine sirel]] *''Syringa × henryi'' (''S. josikaea'' × ''S. villosa'') – [[Henry sirel]] *''Syringa × hyacinthiflora'' (''S. oblata'' × ''S. vulgaris'') – [[hüatsintsirel]] *''Syringa × josiflexa'' (''S. josikaea'' × ''S. komarowii'') – [[madjari sirel]] *''Syringa × laciniata'' (''S. protolaciniata'' × ''S. vulgaris'') – [[lõhislehine sirel]] *''Syringa × persica'' (''S. protolaciniata'' × unknown) – [[pärsia sirel]] *''Syringa × prestoniae'' (''S. komarowii'' × ''S. villosa'') – [[Prestoni sirel]] *''Syringa × swegiflexa'' (''S. komarowii'' × ''S. sweginzowii'') {{Commons|Category:Syringa|Sirel}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Õlipuulised]] 1dep8k3qevv8uk33vvg2o9i4ds9296y 0 182044 7162631 7098576 2026-05-28T10:08:16Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:President_Ronald_Reagan_with_Rupert_Murdoch_and_Charles_Wick.jpg|President_Ronald_Reagan_with_Rupert_Murdoch_and_Charles_Wick.jpg]] pildiga [[Pilt:President_Ronald_Reagan_During_a_Me 7162631 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rupert Murdoch - WEF Davos 2007.jpg|thumb|Rupert Murdoch [[Maailma Majandusfoorum]]il ([[Davos]]is, 2007)]] '''Keith Rupert Murdoch''' (tuntud rohkem kui '''Rupert Murdoch'''; sündinud [[11. märts]]il [[1931]] [[Melbourne]]'is) on [[Austraalia]] päritolu [[USA]] meediaärimees. Ta on ettevõtte [[News Corporation]] suuraktsionär, juhatuse esimees ja tegevdirektor. 1985. aastal sai ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kodakondsuse ja loobus Austraalia kodakondsusest. Kodakondsuse vahetuse tingis asjaolu, et USA seadused ei lubanud seal välismaalasel telejaamasid omada. 2007. aastal sai talle kuuluv News Corporation õiguse 5 miljardi USA dollari eest osta maailma mõjukaimat ärilehte [[Wall Street Journal]] välja andva [[Dow Jones & Co]] enamusaktsiad. <ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 315.</ref> Samal aastal ostis Murdochi ettevõtte [[tütarettevõte]] [[News Corp Europe]] 100% Läti kõige vaadatuma eratelekanali [[Latvijas Neatkariga Televizijas]] aktsiatest ja 70% osaluse Läti telekanalis TV5. Murdoch maksis selle tehingu eest hinnanguliselt 414,4 miljonit Eesti krooni.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008. lk. 309.</ref> == Poliitiline tegevus == [[Fail:President_John_F._Kennedy_Visits_with_Rupert_Murdoch,_Publisher_of_News_Ltd._of_Australia.jpg|paremal|pisi|Murdoch (paremal), [[John F. Kennedy]] ja Zell Rabin Valges Majas 1961. aastal]] [[Fail:President Ronald Reagan During a Meeting with Rupert Murdoch with Charles Wick in The Oval Office - DPLA - c3304fa3e908abf00648f8a5aec0fc3d.jpg|pisi|USA president [[Ronald Reagan]] ja Murdoch Valges Majas 1983. aastal]] [[Pilt:Stay woke Bin off this bloke - Climate crisis rally Melbourne - IMG 7724 (49568426433).jpg|thumb|right|Punalipud ja Murdochi suhtes kriitiline [[võuk]] plakat kliimaaktivistide meeleavaldusel Melbourne'is (2020)]] Väljaande [[The New York Times]] andmetel pidasid [[Ronald Reagan]]i valimiskampaania korraldajad tema võidus oluliseks Murdochi ja talle kuuluva väljaande [[New York Post]] panust 1980. aasta presidendivalimistel.<ref name="Reagan">{{cite news|last1=Mahler|first1=Jonathan|url=https://www.nytimes.com/interactive/2019/04/03/magazine/rupert-murdoch-fox-news-trump.html|title=How Rupert Murdoch's Empire of Influence Remade the World|work=[[The New York Times]]|date=3 April 2019|access-date=26 April 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190426130110/https://www.nytimes.com/interactive/2019/04/03/magazine/rupert-murdoch-fox-news-trump.html|archive-date=26 April 2019|last2=Rutenberg|first2=Jim|url-status=live}}</ref> President [[Donald Trump]]i ametiajal toetasid Murdochi väljaanded, sealhulgas [[Fox News Channel|Fox News]], Trumpi oma kajastustega.<ref>{{cite news|last1=Folkenflik|first1=David|url=https://www.npr.org/sections/thetwo-way/2017/03/14/520080606/murdoch-and-trump-an-alliance-of-mutual-interest|title=Murdoch and Trump, An Alliance of Mutual Interest -National Public Radio|website=NPR|date=14 March 2017|access-date=3 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170703025636/http://www.npr.org/sections/thetwo-way/2017/03/14/520080606/murdoch-and-trump-an-alliance-of-mutual-interest|archive-date=3 July 2017|url-status=live}}</ref> 2023. aastal tunnistas Rupert Murdoch [[Dominion Voting Systems]]i ja [[Fox News]]i üle peetud kohtuistungil, et mõned telekanali saatejuhid levitasid teadlikult valelikku väidet valimispettuse kohta.<ref name="Matza_2/27/2023">{{cite web|last=Matza|first=Max|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-64794606|title=Rupert Murdoch says Fox News hosts endorsed false election fraud claims|website=BBC News|date=2023-02-28|access-date=2023-02-28}}</ref><ref name="Peters_Robertson_2/27/2023">{{cite web|last1=Peters|first1=Jeremy W|url=https://www.nytimes.com/2023/02/27/business/media/fox-news-dominion-rupert-murdoch.html|title=Murdoch Acknowledges Fox News Hosts Endorsed Election Fraud Falsehoods|website=The New York Times|date=2023-02-27|access-date=2023-02-28|last2=Robertson|first2=Katie}}</ref> ==Isiklikku== Murdoch on viiendat korda abielus. 1956. aastal abiellus ta Patricia Bookeriga, kes oli poemüüja ja stjuardess, kellega tal sündis 1958. aastal tütar Prudence Murdoch. Nad lahutasid abielu 1967. aastal. Samal aastal abiellus mees šoti-eesti päritolu ajakirjaniku [[Anna Murdoch Mann|Anna Maria Torvaga]], kes töötas [[Sydney]] ajalehes [[The Daily Telegraph (Austraalia)|The Daily Telegraph]]. Anna Maria isa Jakob Tõrv oli pärit Tõrvanõmme talust Tõstamaa lähedalt. (Anna Torva samanimeline vennatütar [[Anna Torv]] on Austraalia filminäitleja.) Annal ja Murdochil on kolm last: [[Elisabeth Murdoch]] (s [[1968]]), [[Lachlan Murdoch]] (s [[1971]]) ja [[James Murdoch]] (s [[1972]]). Murdochi ettevõtted avaldasid kaks Anna Murdochi romaani: "Family Business" ([[1988]]) ja "Coming to Terms" ([[1991]]). Abielu lahutati [[8. juuni]]l [[1999]]. Lahutuse põhjuseks oli avalikuks tulnud Ruperti abielurikkumine hiinlanna [[Wendi Deng]]iga, kes oli [[STAR TV]] asepresident. Anna Murdoch sai lahutusega ühisvarast 1,2 miljardi USA dollari suuruse osa.<ref>[http://nymag.com/nymetro/news/media/features/14302/index6.html ''The Boy Who Wouldn't Be King'']</ref> 1999. aasta oktoobris abiellus Anna Torv William Manniga. Pärast teise abikaasa surma 2017. aastal abiellus Anna Torv 2019. aastal Ashton dePeysteriga. [[25. juuni]]l 1999 (68-aastaselt) abiellus Rupert Murdoch tollal 30-aastase Wendi Dengiga. Neil on kaks last, Grace (s [[2001]]) ja Chloe (s [[2003]]); abielu lahutati 2013. aastal. Aastatel 2016–2022 oli Murdoch abielus modelli ja näitleja [[Jerry Hall]]iga (s [[1956]]), kes on nelja lapse ema varasemast kooselust muusik [[Mick Jagger]]iga. Ka see abielu lahutati. Juunis 2024 (93-aastaselt) abiellus Murdoch vene-juudi päritolu mikrobioloogi [[Elena Zhukova]]ga, kelle tütrel esimesest abielust (Darya "Dasha" Zhukoval) on kaks last varasemast abielust (2008-2018) Vene suuroligarhi [[Roman Abramovitš]]iga. ==Viited== {{Viited}} {{DEFAULTSORT:Murdoch, Rupert}} [[Kategooria:Austraalia ettevõtjad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] oi3p1832bp2a45c7rcjdvpe01ljwifh 0 187471 7162167 7034711 2026-05-27T13:06:22Z Avjoska 1538 /* Välislingid */ 7162167 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Getter Jaani | pilt = Getter-Jaani-Eurovision-Song-Contest-2011.jpg | pildiallkiri = Getter Jaani Eurovisiooni lauluvõistlusel (2011) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Getter Roomet | alias = | sünniaeg = {{süv|1993|2|3}} | sünnikoht = [[Tallinn]], Eesti | pill = | hääleliik = [[sopran]] | stiil = | amet = poplaulja,näitleja | tegev = | plaadifirma = | seotud_esitajad = | url = }} '''Getter Jaani''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1993]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] poplaulja ja näitleja. 2011. aastal esindas ta Eestit [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el lauluga "Rockefeller Street". == Haridustee == Getter lõpetas [[Tallinna Kristiine Gümnaasium]]is 9. klassi, seejärel õppis [[Tallinna Tööstushariduskeskus]]es rätsep-stilisti eriala.<ref name="QqNhk" /> Ühtlasi õppis ta Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Koolis. 2015. aastal lõpetas Audentese e-gümnaasiumi.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/682714/ohtulehe-video-ja-fotod-getter-jaani-lopetas-gumnaasiumi Getter Jaani lõpetas gümnaasiumi] Õhtuleht, 20. juuni 2015.</ref> == Karjäär == Getter Jaani tuntus algas 2009 aastal, kui ta "Eesti Otsib Superstaari" saates osales oma laulmisega ja pääses edasistesse voorudesse. [https://www.youtube.com/watch?v=Iil9kINBhg4&lc=z12rtfopeljxjt4jc04cfzc4fzfph3ggqo40k Esitlusvideo leiad siit.] <ref>{{Viide |pealkiri=Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg) |kuupäev=2023-10-10 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_otsib_superstaari_(kolmas_hooaeg) |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-09-18}}</ref> 2010. aastal alustas Getter Jaani koostööd plaadifirmaga [[Moonwalk (ettevõte)|Moonwalk]], mis pani alguse tema soolokarjäärile. Debüütsingli "Parim päev" produtseeris [[Sven Lõhmus]] ja sellest sai aasta mängituim raadiohitt Eestis. 2010. aasta juunis ilmus lühialbum "Parim päev" EP ja 2011. aasta mais "[[Rockefeller Street (album)|Rockefeller Street]]". 26. veebruaril 2011 võitis Getter Jaani lauluvõistluse "[[Eesti Laul 2011|Eesti laul 2011]]" ja esindas Eestit [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlusel]] Düsseldorfis lauluga "[[Rockefeller Street]]".<ref name="RfyFe" /> Jaani lugu pääses finaali, kus sai 24. koha. [[Eesti Laul 2026|2026. aasta Eesti Laulul]] osaleb ta looga "The Game". === Teater === * 2010 – "[[Keskkoolimuusikal (muusikal)|Keskkoolimuusikal]]" ("High School Musical")<ref name="9irRQ" /> * 2010 – [[Eesti Televisioon]]is näidatud telesarjas "[[Riigimehed]]" mängis ta episoodilise rollina iseennast. * 2011 – muusikal "Verelegend" Salme Kultuurikeskuses * 2011 – koos Ott-Sander Palmiga Kanal 2 saates "[[Tantsud tähtedega]]"<ref name="JpmYn" /> * 2011 – TV3-s näidatud 12-osalises telesarjas "Päikese poole" mängis Getter Jaani iseennast * 2013 – muusikal "Grease", Sandy (naispeaosa) * 2016 – Kaari Sillamaa muusikalis "Desiree" nimiosa Eugenie Désirée Clary === Meelelahutussaated === 2011. aastal osales Getter Jaani koos [[Ott-Sander Palm]]iga [[Kanal 2]] saates "[[Tantsud tähtedega]]".<ref name="JpmYn" /> 2013. aasta kevadel osales ta [[TV3]] telesaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja jõudis finaalis neljandale kohale.<ref name="op3Xu" /> 2020. aastal osales ta TV3 meelelahutussaates "[[Maskis laulja]]", kus kehastas Jonnipunni. 2023. aastal osales ta [[Kanal 2]] telesaates "[[Tähtede täht]]", mille ta ka võitis. {|class="wikitable" |+ Saates "[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)|Eesti otsib superstaari]]" esitatud laulud !Kuupäev !Voor !Pealkiri !Originaalesitaja !Tulemus |- | 8. oktoober 2009 || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Stuudiovoorud|Tütarlaste I stuudiovoor]] || "Ma tõde tean" || [[Nele-Liis Vaiksoo]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- | 10. oktoober 2009 || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Stuudiovoorud|Tütarlaste II stuudiovoor]] || "Cruella de Vil" || [[Bill Lee]]|| style="background: lightgreen" | Edasipääs |- | 25. oktoober 2009 || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 10: Popmuusika megahitid|I finaal]] || "Iseendale" || [[Eda-Ines Etti]] ||style="background: orange" | Viimase kahe hulgas |- | 1. november 2009 || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 10:Eesti lemmiklaulud|II finaal]] || "Laul Põhjamaast" || [[Ülo Vinter]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- | 8. november 2009 || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 8: Laulud sünniaastast|III finaal]] || "See maailm uus" || [[Brad Kane]] & [[Lea Salonga]] (filmist "[[Aladdin (film 1992)|Aladdin]]") || style="background: lightgreen" | Edasipääs |- | 15. november 2009 || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 7: Armastuslaulud|IV finaal]] || "I'm a Believer" || [[The Monkees]]|| style="background: lightgreen" | Edasipääs |- | 22. november 2009 || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top6: Akustiline voor – laulud, mis iseloomustavad lauljat ennast|V finaal]] || "The Climb" || [[Miley Cyrus]] ||style="background: orange" | Viimase kahe hulgas |- |rowspan="2" | 29. november 2009 ||rowspan="2" |[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 5: Kantri- ja tantsumuusika|VI finaal]] || "Ice Cream Freeze (Let’s Chill)" || [[Miley Cyrus]] ||rowspan="2" style="background: lightgreen" | Edasipääs |- | "Stop it (I Like It)" || [[Rick Guard]] |- |rowspan="2" | 6. detsember 2009 ||rowspan="2" |[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 4:Ivo Linna laul & 2009. aasta hitid|VII finaal]] || "Taas punab pihlakaid" || [[Ivo Linna]] ||rowspan="2" style="background: red" |<span style="color:white;">Välja hääletatud</span> |- | "Happy" || [[Leona Lewis]] |}[[Fail:Getter Jaani 20120515 by Ahsoous.jpg|thumb|Getter Jaani (2012).]] == Diskograafia == === Albumid === * "[[Parim päev (album)|Parim päev]]" EP ([[Moonwalk]]; 2010) * "[[Rockefeller Street (album)|Rockefeller Street]]" ([[Moonwalk]]; 2011) * "[[Jõuluvalgus]]" ([[Moonwalk]]; 2011) * "[[DNA (Getter Jaani album)|DNA]]" ([[Moonwalk]]; 2014) === Singlid === * "[[Vaid Suve]]" (koos Chapter One'iga) (2010) * "[[Parim päev (singel)|Parim päev]]" (jaanuar 2010) * "[[Grammofon (laul)|Grammofon]]" (juuni 2010) * "[[Rockefeller Street]]" (jaanuar 2011) * "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (mai 2011) * "[[Me kõik jääme vanaks]]" (koos [[Mihkel Raud|Mihkel Rauaga]]) (oktoober 2011) * "[[Talveöö#Getter Jaani versioon|Talveöö]]" (koos [[Karl Madis]]e ja [[Koit Toome]]ga) (detsember 2011) * "[[NYC Taxi]]" (märts 2012) * "[[Jõuluvalgus (singel)|Jõuluvalgus]]" (detsember 2012) * "[[Meelelahutajad]]" (koos [[Maia Vahtramäe]]ga) (detsember 2013) * "[[Rannamaja (singel)|Rannamaja]]" (koos [[Koit Toome]]ga) (juuni 2014) * "[[Isa jälgedes]]" (koos [[Risto Vürst]]iga) (oktoober 2014) * "[[Teemant (singel)|Teemant]]" (koos [[Grete Paia]] ja [[Uku Suviste|Uku Suvistega]]) (2016) * "[[Something Good]]" (2017) * "[[Chasing Trouble]]" (2018) * "[[Võta mul käest]]" (2019) * "[[Mitu mind]]" (2020) * "[[Vajan hingata]]" (2025) == Auhinnad == * 2011 – [[Eesti Popmuusika Aastaauhinnad|Kuldne Plaat ehk Eesti Popmuusika Aastaauhind]] – Eesti Koolimissi eriauhind: aasta ilusaim artist * 2012 – Kuldne Plaat ehk Eesti Popmuusika Aastaauhind – aasta raadiohiti auhind ("Valged ööd" koos Koit Toomega) * 2012 – Kuldne Plaat ehk Eesti Popmuusika Aastaauhind – aasta naisartisti auhind * 2012 – Kuldne Plaat ehk Eesti Popmuusika Aastaauhind – Music Online eriauhind: aasta edukaim artist internetikeskkonnas * 2015 – Kuldne Plaat ehk Eesti Popmuusika Aastaauhind – aasta naisartisti auhind * 2015 – Kuldne Plaat ehk Eesti Popmuusika Aastaauhind – aasta artist internetis ("Rannamaja" koos Koit Toomega) == Isiklikku == Ta kihlus 2023. aastal Ott-Sander Palmiga, kes oli 2011. aastal tema tantsutreener ja -partner saates "Tantsud tähtedega". == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RfyFe">[http://eurovisioon.elu24.ee/?id=394372 Eestit esindas Eurovisioonil Getter Jaani]</ref> <ref name="QqNhk">{{Cite web |url=http://getterjaani.blogspot.com/ |title=Getter Jaani blogi |access-date=11. juuli 2012 |archive-date=11. juuli 2012 |archive-url=https://archive.today/20120711062648/getterjaani.blogspot.com/ |url-status=live }}</ref> <ref name="9irRQ">Maria Karumets. [https://www.ohtuleht.ee/372120 Getter Jaani keskkoolimuusikalis: äge on ülbe olla!] Õhtuleht, 26. märts 2010.</ref> <ref name="JpmYn">[https://web.archive.org/web/20130411083340/http://tantsud.elu24.ee/640172/tantsusaatest-lahkusid-getter-jaani-ja-ott-sander-palm/ Tantsusaatest lahkusid Getter Jaani ja Ott-Sander Palm.] Tantsud tähtedega. Nad jäid kolmandaks. Elu24, 20. november 2011.</ref> <ref name="op3Xu">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://publik.delfi.ee/news/muusika/article.php?id=27577547 Video: Getterile meeldib kirikus palju rohkem esineda, kui telekaamerate ees] – Delfi, 15. detsember 2009 * [http://www.youtube.com/watch?v=7wczu-54JNg&feature=relmfu Getter Jaani "Grammofon"] * [http://www.youtube.com/watch?v=zmJU9IipxqY&feature=relmfu Getter Jaani "Parim päev"] * [http://www.youtube.com/watch?v=f8rVBDt3Ahg&feature=channel_video_title Getter Jaani "Rockefeller Street" ("Eesti laul 2011")] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Malcolm Lincoln]] & [[Manpower 4]]<br> lauluga "[[Siren]]" | nimi=[[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel]] | aeg=[[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011]]| järgnev=[[Ott Lepland]]<br> lauluga "[[Kuula]]"}} {{lõpp}} {{Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{Getter Jaani}} {{Eesti otsib superstaari}} {{DEFAULTSORT:Jaani, Getter}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Eesti otsib superstaari]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] bxnx8bml2cosslwt1r51w7h5mcpq9s6 0 191372 7162220 6690255 2026-05-27T16:10:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162220 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast seriaal | nimi = Tähevärav: Universum | originaalnimi = Stargate Universe | pilt = SGUTVlogo.jpg | Pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Tähevärav: Universumi logo | žanr = [[teadusulme]] <br/> [[draama]] | stsenaarium = [[Brad Wright]] <br /> [[Robert C. Cooper]] | peaosades = [[Robert Carlyle]]<br>[[Justin Louis|Louis Ferreira]]<br>[[Brian J. Smith]]<br>[[Elyse Levesque]]<br>[[David Blue (actor)|David Blue]]<br>[[Alaina Huffman]]<br>[[Jamil Walker Smith]] | helilooja = [[Joel Goldsmith]] | riik = {{PisiLipp|Kanada}}<br />{{PisiLipp|USA}} | keel = [[inglise keel|inglise]] | kanal = [[Syfy]] | originaal = 2. oktoober 2009 – 9. mai 2011 | pikkus = u 43 minutit | koduleht = http://stargate.mgm.com/view/series/3/index.html | imdb_id = http://www.imdb.com/title/tt1286039/ | filmiveebi_id = 484 }} '''"Tähevärav: Universum"''' (lühend '''SGU''') on Kanada-Ameerika televisiooni sõjaväeulmesari ja osa MGM-i tähevärava sarjadest. Sari, mille on loonud [[Brad Wright]] ja [[Robert C. Cooper]]. "Tähevärav: Universumi" seiklus toimub tänapäeval, kus rahvusvaheline uurimismeeskond ei pääse tagasi Maale pärast iidse kosmoselaeva ''Saatusele'' (Destiny) evakueerimist, mis automaatselt reisib universumis üha kaugemale ja kaugemale. == Osatäitjad == * [[Robert Carlyle]] – [[Nicholas Rush]] on "kosmoselaeva suurepärane manipuleeriv teadlane", keda produtsent [[Joseph Mallozzi]] oli esimest korda maininud oma blogis 2008. aasta novembri keskel nimega Dr. David Rush. Laevameeskond usub, et Rush on kaotanud oma mõistuse, kuid ta teeb asju kindlatel põhjustel. Carlyle selgitas oma intervjuus, et pärast tema tegelaskuju naise surma on Rush sunnitud uurima galaktikat.<ref name="gw_conflicted" /> Mallozzi muutis rollijaotuse aruanded 2008. aasta detsembri keskel väites, et Rush "pole planeerimata ekspeditsiooni juht. See au kuulub kolonel Everett Youngile, selleks korraks. Kuid asjad võivad muutuda, sest pardal on palju inimesi, kes kuuluvad mitmesugustesse agentuuridesse..." <ref name="jm_081215" /> Kuigi oli kinnitud peategelane, Rush ei kuulunud esialgsesse karakterite loetellu. Wrighti ja Cooperi eesmärgiks oli luua tegelaskuju, kes ei oleks "Tähevärava" sarja eelmiste filmide tegelaste sarnane ehk "keegi, kes poleks kangelane ega kelm, vaid pigem oleks vigane ja keeruline inimene".<ref name="sdcc" /> Umbes aasta enne sarjas osalemist tahtis šoti näitleja Robert Carlyle proovida midagi uut oma karjääris ning läks seda otsima Los Angelese televisiooniettevõtetest. Talle pakuti mitmesuguseid osi, kuid "Tähevärav: Universum" pakkus talle kõige rohkem huvi, sest "draama oli see, mis on alati huvi pakkunud ja see on olnud lausa tema puuduv lüli".<ref name="ign_carlyle" /> Ta oli teadlik "Tähevärava" sarja filmide edust ning on näinud ka "tükikest "SG-1" sarjast, lisaks rohkem "Atlantisest".<ref name="sw_carlyle" /> Carlyle võttis rolli vastu, sest Wright ja Cooper olid valmis viima sarja draama suunas ning ta on "[ausalt] rohkem kui valmis" mängima seda tegelaskuju niipalju aastaid kui võimalik. Carlyle mängib oma rolli šoti aktsendiga.<ref name="0NDtU" /> * [[Louis Ferreira]] – [[Everett Young]] – kirjeldatud esialgse iseloomuga kui "ilus, võimekas, endine tähevärava meeskonna juht", kes 40-aastaselt on auastmelt kolonel. Ta on "nagu [[Jack O'Neill]] kümme aastat tagasi", kuid veel teravmeelsem. "Tähevärav: Universumi" alguses oli ta kaks aastat abielus ning ajutine ülem salapärases välismaailma baasis. Young on Rushi "karistaja" laevas. * [[Brian J. Smith]] – [[Matthew Scott]] – 26-aastane kogenud ja hästi koolitatud õhuväelane, kes ''Tähevärava Juhtimiskeskuse'' juuniorliikmena kannab vanemleitnandi auastet. Ta on kosmoselaeva pardal "olukordade kiireloomulisuseks vaimselt ette valmistatud". Esialgu pidi tema tegelaskuju nimi olema Jared Nash. Enne sarja töötas Brian J. Smith New Yorgis teatrinäitlejana poolteist aastat ja oli näinud mõnda "Tähevärava" osa. Smith filmis oma "Tähevärav: Universumi" esinemisproovi hästi ja teda kutsuti testimisele Los Angelesse. Ta sai teatise sarjas näitlemiskohast paar päeva hiljem, pärast testimist.<ref name="gw_face" /> Ta valmistus oma rolliks, tehes selleks sõjalisi teadusuuringuid. Ta polnud enne "Tähevärava" telesarja enne rolli saamist eriti näinud, kuid hiljem oli ta "SG-1-st" vaimustatud. * [[Elyse Levesque]] – [[Chloe Armstrong]] – "jalustrabav ja seksikas" USA senaatori tütar, 23 aastat vana, kelle tegelaskuju testitakse kui "pärast oma isa traagilist surma ning keerulistes olukordades kinnijäänud kosmoselaevas". Tema isal (mängib [[Christopher McDonald]]) oli poliitiline järelevalve Tähevärava projektis, kus üritati käivitada üheksandat väravasümbolit.<ref name="gw_walker" /> Produtsendid avaldasid karakteri tegeliku nime kohe enne sarja esimese osa avalikustamist, neil mõttes nimed Chloe Carpenter ja Chloe Walker. Levesque "imeline nüansirikas esinemisproov" lausa veenis produtsente teda sarja valima, kuna ta näitas "muljetavaldavaid valikuid kahe erineva [ja] nõudliku stseeni vahel". * [[David Blue]] – [[Eli Wallace]] – tegelasnimega Eli Hitchcock enne rollijaotust, Eli Wallace on "totaalne looder" oma varajases kahekümnendates aastates ning on "täielik geenius" matemaatika-, arvuti- ja muudes valdkondades. Ta on sotsiaalne heidik koos "hapu huumorimeelega" ja tal puudub enesekindlus oma intelligentsist. Tema tegelaskuju võrreldakse [[Matt Demon]]i karakteriga filmis "[[Good Will Hunting]]", kus ka väike [[Jack Black]] osa võtab. Ta on sarjas peamine koomilise etteaste allikaks.<ref name="carlyledark" /> David Blue, kes on suur ulmekirjanduse fänn, on näinud kõiki "SG-1" ja "Atlantise" osi. [[File:Stargate Universe Panel Comic Con 2009.jpg|thumb|400px|SGU näitlejad Comic Conil 2009]] * [[Alaina Huffman]] – [[Tamara Johansen]] – tegelasnimega Tamara Jon enne rollijaotust, ta on Tähevärava Juhtimiskeskuse meedik, vanuse poolest kahekümnendate aastate alguses. Tal on palju välismaailma kogemusi ja sõjaväeline auaste – vanemleitnant. Sõbrad kutsuvad teda hüüdnimega "T.J." <ref name="jm_090828" /> Ta leiab, et on pardal kõige suuremate kogemustega arst meditsiinivallas, kuna Icaruse baasi peadoktor ei pääsenud evakueerimisel eluga, osas "Air" (vastavalt Robert C. Cooperi väidetele). Tal on tagasihoidlik taust, siiski on ta "ilus, vastupidav, tark ja suutlik", kuid tal on salapärane minevik ühe teise Saatuse laevameeskonna liikmega. Sarja alguses pole tal piisavalt meditsiinilisi teadmisi, kogemusi ega laeva pardal vajalikke vahendeid. Mallozzi väitis, et Huffmani esinemisproov detsembris 2008 oli "nii hea", et ausalt öeldes pidid nad hullud olema, kui nad teda sarja ei kaasa.<ref name="jm_090225" /> * [[Jamil Walker Smith]] – [[Ronald Greer]] – esialgsetes tegelaskujude dokumentides oli tema nimeks Ron "Hull" Stasiak, Ronald Greer on "suur, tugev, vaikne" merejalaväelane koos salapärase minevikuga, kellel puudub kontroll oma tujude üle, lahinguga mitteseotud olukordades. Tema tegelaskuju võrreldakse Eric Bana karakteriga filmis "[[Allatulistatud "Black Hawk"]]" ("Black Hawk Down"). Ta on auastmelt mereväe vanemkonstaabel.<ref name="press_release_full_cast" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="gw_conflicted">{{cite web |last=Sumner |first=Darren |url=http://www.gateworld.net/news/2009/07/robert-carlyle-reveals-dr-rushs-past-and-conflicted-present/ |title=Robert Carlyle reveals Dr. Rush’s past ... and conflicted present |publisher=[[GateWorld]] |date=7. juuli 2009 |accessdate=18.07.2009 |archive-date=3.03.2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303202302/http://www.gateworld.net/news/2009/07/robert-carlyle-reveals-dr-rushs-past-and-conflicted-present/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="jm_081215">{{cite web |last=Mallozzi |first=Joseph |authorlink=Joseph Mallozzi |url=http://josephmallozzi.wordpress.com/2008/12/15/december-15-2008-robert-carlyle-onboard-earl-carl-binder-scaramungous-and-my-booziest-post-ever/ |title=December 15, 2008: Robert Carlyle Onboard, Earl Carl binder Scaramungous, and My Booziest Post Ever! |publisher=josephmallozzi.wordpress.com |date=15. detsember 2008 |accessdate=16.12.2008}}</ref> <ref name="sdcc">[[Robert C. Cooper]], [[Brad Wright]], [[David Blue]], [[Brian J. Smith]] [https://web.archive.org/web/20090802172411/http://video.syfy.com/stargate-universe--comiccon-2009-panel/v1139994 Stargate: Universe — Comic-Con 2009 Panel : SCI FI Wire Exclusive] (video) syfy.com 24. juuli 2009 (vaadatud 1.08.2009)</ref> <ref name="ign_carlyle">{{cite web |last=Collura |first=Scott |url=http://uk.tv.ign.com/articles/965/965004p1.html |title=Exclusive: Carlyle Discusses Stargate – Trainspotting, 28 Weeks Later thespian is in the Universe. |publisher=IGN |date=20. märts 2009 |accessdate=21.03.2009 |archive-date=22.03.2009 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090322141416/http://uk.tv.ign.com/articles/965/965004p1.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="sw_carlyle">{{cite web |last=Spelling |first=Ian |url=http://scifiwire.com/2009/03/stargate-universes-robert.php |title=Stargate Universe's Robert Carlyle reveals new episode details |publisher=scifiwire.com |date=18. märts 2009 |accessdate=19.03.2009 |archive-date=9.02.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100209081756/http://scifiwire.com/2009/03/stargate-universes-robert.php |url-status=dead }}</ref> <ref name="gw_face">{{cite web |last=Read |first=David |url=http://www.gateworld.net/interviews/future_face.shtml |title=Future Face – GateWorld talks with Brian J. Smith |publisher=[[GateWorld]] |date=jaanuar 2009 |accessdate=4.02.2009 |archive-date=3.02.2009 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090203175534/http://gateworld.net/interviews/future_face.shtml |url-status=dead }}</ref> <ref name="gw_walker">{{cite web |last=Sumner |first=Darren |url=http://www.gateworld.net/news/2009/01/new-sgu-character-breakdowns-senator-walker-and-ioa-rep/ |title=New SGU character breakdowns: Senator Walker and I.O.A. rep |publisher=[[GateWorld]] |date=9. jaanuar 2009 |accessdate=10.01.2009 |archive-date=7.11.2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107112459/https://www.gateworld.net/news/2009/01/new-sgu-character-breakdowns-senator-walker-and-ioa-rep/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="carlyledark">{{cite web |last=Woerner |first=Meredith |url=http://io9.com/5171520/carlyle-reveals-why-this-is-the-darkest-stargate |title=Carlyle Reveals Why This Is The Darkest Stargate |publisher=[[io9]] |date=17. märts 2009 |accessdate=17.03.2009 |archive-date=7.11.2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151107025139/http://io9.com/5171520/carlyle-reveals-why-this-is-the-darkest-stargate |url-status=dead }}</ref> <ref name="jm_090828">{{cite web |last=Mallozzi |first=Joseph |authorlink=Joseph Mallozzi |url=http://josephmallozzi.wordpress.com/2009/08/28/august-28-2009-deciphering-the-results-actor-peter-kelamis-and-random-set-pics/ |title=August 28, 2009: Deciphering the Results! Actor Peter Kelamis! And Random Set Pics! |publisher=josephmallozzi.wordpress.com |date=28. august 2009 |accessdate=29.08.2009}}</ref> <ref name="jm_090225">{{cite web |last=Mallozzi |first=Joseph |authorlink=Joseph Mallozzi |url=http://josephmallozzi.wordpress.com/2009/02/25/february-25-2009-finally-that-cast-announcement/ |title=February 25, 2009: Finally, That Cast Announcement! |publisher=josephmallozzi.wordpress.com |date=25. veebruar 2009 |accessdate=26.02.2009}}</ref> <ref name="press_release_full_cast">{{cite web |url=http://scifiwire.com/2009/02/lou-diamond-phillips-ming-na-join-stargate-universe-cast.php |title=Lou Diamond Phillips, Ming-Na join Stargate Universe cast |publisher=scifiwire.com |date=25. veebruar 2009 |accessdate=26.02.2009 |archive-date=30.01.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100130105940/http://scifiwire.com/2009/02/lou-diamond-phillips-ming-na-join-stargate-universe-cast.php |url-status=dead }}</ref> <ref name="0NDtU">{{cite web |last=Mallozzi |first=Joseph |authorlink=Joseph Mallozzi |url=http://josephmallozzi.wordpress.com/2009/02/01/february-1-2009-dogs-mailbag-and-nfl-i-renounce-thee/ |title=February 1, 2009: Dogs, Mailbag, and NFL — I Renounce Thee! |publisher=josephmallozzi.wordpress.com |date=1. veebruar 2009 |accessdate=2.02.2009}}</ref> }} {{Tähevärav}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide telesarjad]] [[Kategooria:Ulmesarjad]] [[Kategooria:Tähevärav]] [[Kategooria:Syfy telesaated]] a7bvtds2acz9u2728l2o6jgvczhscnn 0 192116 7162574 6931753 2026-05-28T08:29:38Z Taurus404 80079 7162574 wikitext text/x-wiki '''Ott Ojamaa''' (sündinud [[15. aprill]]il [[1963]] [[Türi]]l) on Eesti [[arhitekt]]. Põhihariduse omandas ta [[Türi Keskkool]]is [[1979]]. aastal ja keskhariduse [[Nõo Keskkool]]is [[1981]]. aastal. 1981–[[1984]] õppis Ojamaa [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[füüsika]]teaduskonnas. [[Arhitektuur]]ialase kõrghariduse omandas ta [[Tallinna Kunstiülikool]]i arhitektuuriteaduskonnas [[1986]]–[[1991]]. Aastatel [[1990]]–[[2004]] töötas Ojamaa OÜ-s Tartu Arhitektuuribüroo ja 2004–2011 projektbüroos OÜ Projekt O2; praegu töötab ta arhitektuuribüroos Arhitektum. Ojamaa kuulub aastast 2019 [[Reformierakond]]a. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] valimisliidu Restart nimekirjas, kogus 19 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 28. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Töid== Ott Ojamaa tuntuim töö on raskuste kiuste valminud korterelamu Kalda tee 24 Tartu [[Annelinn]]as, mis paistab silma hea keskkonnatunnetuse, materjalikasutuse ja põneva fassaadilahenduse poolest. *[[Tartu Krematoorium]], 1996 *Käopesa lastekodu [[Tartu]]s, [[1997]] *Vaimastvere Põhikooli võimla, [[2001]] *Leinamaja [[Maardu]]s, 2004 *Kalda tee 24 korterelamu Tartu Annelinnas, 2005 *Ranna tee elurajoon Tartus, [[2007]] *Tähe Ärikvartal Tartus, [[2008]] *Vehendi Motell [[Elva vald|Elva vallas]], 2008 *Rännaku Lasteaed [[Tallinn]]as, [[2009]] *Ämmuste kool, [[2010]] *politsei- ja päästehoone [[Jõhvi]]s, [[2011]] *JKHK tudengikodu, söökla ja raamatukogu [[Paide]]s, [[2011]] *Spordihoone [[Metsapoole]]s, [[2011]] *Päästehoone [[Valga]]s, [[2012]] *Elva Haigla laiendus, [[2012]] *Elva Asenduskodu peremajad, [[2012]] *Vara valla kogukonnakeskus, [[Vara küla]]s, [[2013]] *[http://www.laululind.ee Laululinnu Lasteaed], [[Ülenurme]]l, [[2013]] *[http://www.yit.ee/yit_ee/uudised/2015/single/13-04-2015-tartu-avavangla-kasutusse-antud Tartu Avavangla], [[Tartu]]s, [[2015]] Hiljem on põhiliselt teostanud koolide rekonstrueerimisi, eraldi võiks välja tuua * [https://arhitektrum.ee/lasnamae-pohikool/ Lasnamäe põhikool], Tallinn, 2021 ==Võistlustöid== *[[Tartu Veekeskus]], 1999; 2. preemia *[[Prantsuse Lütseum]]i Spordihoone Tallinnas, 2004; ostupreemia *[[Järvakandi]] Klaasikeskus, 2009; 1.-2. preemia *[[Kuressaare Ametikool]] koos Anu Lainusega, 2010; 3. preemia *[[Kiiu lasteaed]] koos Egon Metusala ja Helen Rebasega, 2011; 1. preemia *[https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Arhitektuur/L%C3%A4hte_%C3%9Chisg%C3%BCmnaasiumi_ideekonkurss/V%C3%B5istlust%C3%B6%C3%B6d/L%C3%A4htekoht/L%C3%84HTEKOHT_postrid.pdf Lähte ühisgümnaasium] juurdeehituse ideekonkurss, 2021; 2. preemia ==Tunnustus== *[[2005]] "Parim Puitehitis 2005" tööstushoone kategooria eriauhind ==Välislingid== #{{netiviide |Autor=Paulus, Karin |URL=http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B62F41A3D543BB70C22571850041380C |Pealkiri=MAJAVAMM. Per aspera ... |Väljaanne=Eesti Ekspress |Aeg=6. juuni 2006 }} #{{netiviide |URL=http://tartu.postimees.ee/161203/tartu_postimees/uudised/121867.php |Pealkiri=Vastsete elamurajoonide üldpilt kujuneb, nagu jumal juhatab |Väljaanne=Tartu Postimees |Aeg=16. detsember 2003 }} #{{netiviide |URL=http://www.youtube.com/watch?v=NqEpqYenBBI |Pealkiri=Estonian contemporary architecture: Apartment Building in Annelinn, Tartu |Väljaanne=Arhitektuurikeskus, Clip from architectural documentary MAJA 2006 |Aeg=2006 }} {{JÄRJESTA:Ojamaa, Ott}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 0842z72on6xt0e6i4yw713ckcbxjdjc 0 193142 7162688 6992738 2026-05-28T11:09:44Z Petitpeton 20031 /* Ajalugu */ 7162688 wikitext text/x-wiki {{Park | pilt = Tallinn, Kopli kalmistu.jpg | pildiallkiri = Kopli kalmistu pargina (2011) | asukoht = | pindala = | pindala_viide = | tüüp = | staatus = | avati = | arhitekt = | omanik = | kaart = }} '''Kopli kalmistu''' ([[saksa keel]]es ''Friedhof Ziegelskoppel'') oli [[kalmistu]] Tallinnas [[Kopli poolsaar]]el tänapäeva [[Kopli asum]]is. == Ajalugu == [[Fail:Kopli park2.jpg|pisi|Pargi üks sissepääsudest]] [[Fail:Kopli kalmistu., AM 12853-99 F 11687-99.jpg|thumb|Kopli kalmistu 1920. aastatel]] [[Fail:Cimetière de Kopli, Tallinn. Porte principale de la fin du XXe siècle.jpg|pisi|Kopli kalmistu]] [[Fail:Kopli cemetery (1925).jpg|pisi|Vaade Kopli kalmistusle (1925)]] [[Fail:Loodearmee mälestusmärk Kopli kalmistul.jpg|pisi|[[Loodearmee]] mälestusmärk]] Kopli kalmistu rajati [[1774]]. aastal pärast seda, kui [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] keelati kirikutesse ja elamute lähedusse matmine. Kalmistule maeti saksakeelsete [[Tallinna Niguliste kogudus|Niguliste]] ja [[Tallinna Oleviste kogudus|Oleviste]] [[kogudus]]te liikmeid: kalmistu idapoolne osa kuulus Oleviste ja läänepoolne osa Niguliste kogudusele. Esimene kalmistule maetu oli [[Taani]] päritolu maalikunstnik Hildebrand Hildebrandsen. 1833. aastal laiendati kalmistut veelgi ida- ja läänesuunas ning oma lõpliku suuruse, umbes 10 [[hektar]]it, sai kalmistu aastatel 1868–1869. Kopli kalmistust sai omaaegne Eesti kõige suurema [[kabel]]ite arvuga [[nekropol]]. Kopli kalmistule maeti hulk [[baltisaksa]] kultuuritegelasi. 28. mail 1933 maeti kalmistule enesetapu sooritanud kommunist [[Martin Vaarmann]]. See oli esimene [[ilmalik matus]] Kopli kalmistul.<ref>Punased matused Tallinnas. Vaba Maa, 30. mai 1933, nr. 125, lk. 7.</ref> [[1951]]. aastal kalmistu likvideeriti [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] okupatsioonivõimude käsul ja kõik hauad tehti maatasa. Ümber maeti vaid üksikud nagu [[Eduard Bornhöhe]], [[Netty Pinna]], [[Erika Tetzky]]<ref name="postimees"/><ref name="erika"/> ja [[Konstantin Türnpu]]. 1993. aastal võeti endine Kopli kalmistu [[looduskaitse]] alla. Aastail 2002–2006 rekonstrueeriti kalmistu ala arhitekt K. Lootuse projekti järgi Kopli kalmistupargiks. 2006. aastal lõpetati Kopli kalmistupargis ulatuslikud korrastustööd.<ref>[[Mari Kodres]]: [http://www.epl.ee/artikkel/475355 Kopli kalmistupargi argipäeva häirivad alkohoolikud ja vandaalid], Eesti Päevaleht 11. august 2009</ref> <gallery> Tallinna linnaplaan, 1876.png|Kopli kalmistu (''Begrbn Ziegelskoppel'') Tallinna linnaplaanil (1876) Cimetière de Kopli, Tallinn (Karl Akel,1920).jpg Cimetière de Kopli, Tallinn, chapelle Burchard.jpg|[[Burchard|Burchartite]] kabel Cimetière de Kopli, Tallinn, tombe de l'aviateur Charles Leroux (Hans Soosaar,1900).jpg|pisi|[[Charles Leroux]]' kalm </gallery> == Kopli kalmistule maetuid == * [[Eduard Bornhöhe]] (1862–1923), eesti kirjanik; ümber maetud [[Metsakalmistu]]le * [[Johannes Burchart VII]] (1748–1809), baltisaksa arst ja apteeker * [[Johannes Burchart VIII]] (1776–1838), baltisaksa arst ja apteeker * [[Johannes Hau]] (1771–1838), baltisaksa maalikunstnik * [[Lodewijk van Heyden]] (1773–1850), hollandi päritolu Venemaa mereväelane (admiral) * [[Gustav Adolf Hippius]] (1792–1856), baltisaksa maalikunstnik ja litograaf * [[Franz Ferdinand Kluge]] (1809–1882), baltisaksa raamatukaupmees ja kirjastaja * [[Artur Korjus]] (1870–1936), Eesti sõjaväelane (kolonel), lauljatar [[Miliza Korjus]]e isa * [[Gustav Kunnos]] (1878–1926), Venemaa ja Eesti sõjaväelane (kindralmajor) * [[Karl von Kügelgen]] (1772–1832), baltisaksa kunstnik * [[Carl Rudolf Lehbert]] (1858–1928), baltisaksa apteeker ja bioloog * [[Charles Leroux]] (1856–1889), ameerika aeronaut, langevarjur ja langevarjukonstruktor, hukkus 1889. aastal langevarjuhüppel Tallinnas * [[Jaan Linnamägi]] (1862–1930), eesti notar ja ühiskonnategelane ("[[Estonia (teater)|Estonia teatri]] isa") * [[Theodor Dietrich Witgenstein Luther]] (1812–1869), vaimulik * [[Gertrud Elisabeth Mara]] (1749–1833), saksa ooperilaulja (sopran); hauakivi tükid säilinud [[Raidkivimuuseum]]is * [[Alexander Heinrich Neus]] (1795–1876), baltisaksa folklorist, pedagoog ja luuletaja * [[Johann Jakob Nocks]] (1800–1890), eesti haridustegelane ja folklorist * [[Carl Julius Albert Paucker]] (1798–1856), baltisaksa ajaloolane ja genealoog * [[Netty Pinna]] (1883–1937), eesti näitleja; ümber maetud Metsakalmistule * [[Heinrich Rosenthal]] (1846–1916), eesti rahvusliku liikumise tegelane ja arst<ref>{{Netiviide |url=https://www.vanajahea.ee/toode/eesti-rahva-kultuuripuudlused-uhe-inimpolve-valtel |pealkiri=Vana ja Hea: "Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel" |vaadatud=2019-11-20 |arhiivimisaeg=2021-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210308025007/https://www.vanajahea.ee/toode/eesti-rahva-kultuuripuudlused-uhe-inimpolve-valtel/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[Eugenie Rosenthal]] (1845–1897), [[Heinrich Rosenthal]]i abikaasa, [[Johann Voldemar Jannsen]]i tütar (ja [[Lydia Koidula|Lydia Jannseni (Koidula)]] õde) * [[Carl Friedrich Wilhelm Russwurm]] (1812–1883), saksa päritolu Eesti ajaloolane, etnograaf ja folklorist * [[Erika Tetzky]] (1894–1918), eesti tantsija ja näitleja; ümber maetud Metsakalmistule<ref name="postimees">[https://sobranna.postimees.ee/4060185/tantsijatar-erika-tetzky-estonia-teatrile-ohverdatud-elu Tantsijatar Erika Tetzky Estonia teatrile ohverdatud elu] Heili Reinart, Postimees, 28. märts 2017</ref><ref name="erika">[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=eqmgwZv6La0G Haudi. Kalmistute register]</ref> * [[Sophie Tieck]] (1775–1833), saksa luuletaja ja näitekirjanik * [[Konstantin Türnpu]] (1865–1927), eesti helilooja, koorijuht ja organist; ümber maetud Metsakalmistule * [[Hans von Wachten|Hans Otto von Wachten]] (1786-1874), kindralleitnant * Carl Edmund William [[Gahlnbäck]] (1843 Tallinn − 1902 Wiesbaden<ref>[https://dea.digar.ee/article/revalschezeitung/1902/08/14/6 Tageschronik], Revalsche Zeitung, nr. 181, 14 august 1902</ref>), kaupmees Tallinnas, ettevõte [[Carl F. Gahlnbäck]] juht, [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] liige == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Küllike Rooväli. Hävitatud surnuaed saab taas nekropoliks, Postimees 31. august 2000. == Välislingid == {{commonskat|Kopli cemetery}} * {{kultuurimälestis|1091}} * [https://epl.delfi.ee/artikkel/50951299 Linn otsib ideid Kopli pargi mälestustähise rajamiseks] Eesti Päevaleht, 3. aprill 2003. * [[Robert Nerman]]: [https://epl.delfi.ee/artikkel/50986191 Vene võim hävitas Kopli kalmistu] Eesti Päevaleht, 10. juuni 2004. * [https://www.muis.ee/museaalview/2040032 Vaade Telliskopli (Kopli) kalmistule suvel (foto Eesti Ajaloomuuseumi foto-ja negatiivikogus)] [[Kategooria:Tallinna kalmistud]] [[Kategooria:Põhja-Tallinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Kopli kalmistu| ]] 0kuutbuelfg18xphjdjnjgirmpn753l 0 195305 7162424 7148161 2026-05-28T01:05:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162424 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuli}} {{Auto | nimi = Unimog | pilt = Unimog U 400.jpg | pildiallkiri = Mercedes-Benz Unimog U 400 | tootja = Boehringer (1948–1951) <br> [[Mercedes-Benz Special Trucks]] (alates 1951) | emafirma = [[Mercedes-Benz Group]] | paigutus = eesmootor, nelikvedu | keretüüp = madelveok, eriveok, taktikaline veoauto }} '''Unimog''' (saksa keeles lühend sõnadest '''Universal-Motor-Gerät''' – 'üldotstarbeline mootoriga seadeldis') on Saksamaal toodetav nelikveoline veoautode seeria. Tänapäeval toodetakse neid '''Mercedes-Benz Special Trucks''' divisjonis, mis kuulub '''Daimler Truck AG''' alla.<ref>{{Netiviide |autor=Mercedes-Benz Special Trucks |pealkiri=The Unimog: A success story for over 75 years |url=https://mbs.mercedes-benz.com/en/unimog/unimog-history.html |vaadatud=2025-12-22 |keel=en}}</ref> == Ajalugu == Unimogi idee ja esmase disaini autor oli Albert Friedrich, kes sõlmis 1. detsembril 1945 lepingu firmaga '''Erhard & Söhne''' uut tüüpi põllumajandusliku masina loomiseks.<ref>{{Netiviide |autor=Unimog-Museum |pealkiri=History of the Unimog |url=https://www.unimog-museum.com/en/unimog/history/ |vaadatud=2025-12-22 |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Friedrich soovis luua masinat, mis täidaks lünka traktori ja veoauto vahel. * '''1946:''' Alustas tööd väikefirma '''Allzwecktraktor'''. Esimene prototüüp U1 valmis inseneride Heinrich Rößleri ja Hans Zabeli abiga aasta lõpuks. * '''1948:''' Masina tootmist alustas firma '''Boehringer'''. Avalikkusele esitleti Unimogi esmakordselt Frankfurdi põllumajandusnäitusel. * '''1951:''' Tootmise võttis üle '''Daimler-Benz''', kuna nõudlus ületas Boehringeri tootmisvõimsuse. Ametlikuks nimeks sai '''Mercedes-Benz Unimog'''.<ref>{{Netiviide |autor=Mercedes-Benz Group Media |pealkiri=70 years of Mercedes-Benz Unimog |url=https://group-media.mercedes-benz.com/marsMediaSite/en/instance/ko/70-years-of-Mercedes-Benz-Unimog-The-all-rounder-takes-off-in-Gaggenau.xhtml?oid=10898687 |vaadatud=2025-12-22 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * '''1955:''' Alustati militaarkasutuseks mõeldud mudeli '''Unimog-S 404''' tootmist. See sai oma suurepärase läbivuse tõttu populaarseks [[Taktikaline veoauto|taktikaliseks veoautoks]] paljude riikide relvajõududes. * '''1976:''' Võeti kasutusele nn kandiline kabiinidisain (U 1000 seeria), mis asendas varasemad ümarad vormid. * '''2006:''' Gaggenaus avati Unimogi muuseum, tähistamaks 50 aastat tootmist selles linnas. == Mudelid läbi aegade == {| class="wikitable sortable" ! Seeria / Mudel !! Tootmisaastad !! Kirjeldus |- | Prototüübid || 1946–1948 || Bensiinimootoriga M136 |- | Boehringer 70200 || 1949–1951 || Esimene seeriatootmine, mootor OM636 |- | U 2010 / U 401 || 1951–1957 || Esimene Daimler-Benzi toodetud seeria |- | U 404 S || 1955–1980 || Edukaim militaarmudel (toodetud üle 64 000 tk)<ref>{{Netiviide |autor=Military Today |pealkiri=Unimog 404 Light Utility Truck |url=http://www.military-today.com/trucks/unimog_404.htm |vaadatud=2025-12-22 |keel=en}}</ref> |- | U 411 || 1956–1974 || Kompaktne ja populaarne põllumajanduses |- | U 406 / U 416 || 1963–1990 || Keskmise raskusastme klassikaline seeria |- | U 425 / U 435 || 1975–1993 || Kandilise kabiiniga raskeveokid (nt U 1300L) |- | U 300 / U 400 / U 500 || 2000–tänapäev || Moodne töömasinate seeria (UGN) |- | U 3000 / U 4000 / U 5000 || 2002–tänapäev || Kõrgendatud läbivusega seeria (UHE) |- | U 20 || 2007–2014 || Kompaktne ja manööverdamisvõimeline mudel |} <gallery> Pilt:Uni-1945.jpg|Algne mudel 1945 Pilt:First generation Unimog.jpg|Boehringer Unimog 70200 (1948) Pilt:U401.jpg|Unimog 401 kõvakatusega, (1953-1956) Pilt:Unimog_404.1.JPG|Unimog S404.1 militaarveok Pilt:Shunting_vehicle_01.JPG|Unimog 406.121, 1971, raudteesõiduk Pilt:Unimog 416 1997.jpg|Unimog 416 tuletõrjeauto (1977) Pilt:Armored-car-batey-haosef-9-1.jpg|UR-416 [[soomusauto]], mida kasutasid araabia mässulised, Iisraelis Batey ha-Osef muuseumis. Pilt:Unimog_Sanitaeter.jpg|Unimog 435 (1300L) [[Bundeswehr]]is [[meditsiin]]iautona Pilt:NZArmyDriverTrg.jpg|U1550L Unimogid Uus-Meremaal militaarkasutuses Pilt:Unimog u500 dakar 2006.jpg|Unimog 405 UGN U400L nr 541, Dakar Rally 2006 Pilt:Unimog 405 UGN snow blower in the Mercedes-Benz-Museum IMG 6481.jpg|Unimog 405 UGN U500 lumefrees muuseumis Pilt:Unimog_U400.jpg|Unimog 405 UGN U-400 Pilt:Two-way-vehicle unimog.jpg|Unimog 405 UGN U 400 raudteesõiduk, ehitatud u 2000 a. Pilt:2june2006 288.jpg|Unimog 3000 – 5000 mobiilne keemialaboratoorium Itaalias Pilt:Mercedes Benz Unimog Turkey exhibition side.JPG|Unimog relvastusnäitusel IDEF'07 Türgis </gallery> == Kasutus == Unimog on tuntud '''portaaltelgede''', lülitatava nelikveo ja diferentsiaalilukkude poolest, mis annavad sellele eeskujuliku läbivuse maastikul.<ref>{{Netiviide |autor=Off-Road.com |pealkiri=Technical Overview: Unimog Portal Axles |url=https://www.off-road.com/trucks-4x4/tech/unimog-portal-axles-18972.html |vaadatud=2025-12-22 |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Selle kasutusvaldkond on väga lai: metsandus, teehooldus, pääste ja raudtee. === Unimog Eestis === Eestis on Unimoge kasutatud peamiselt kaitseväes, [[Kaitseliit|Kaitseliidus]] ja teehooldusettevõtetes. Militaarvariantidest on Eestis kasutusel olnud:<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Taanlased kingivad Kaitseliidule 97 veokit |url=https://www.kaitseliit.ee/et/taanlased-kingivad-kaitseliidule-97-veokit |väljaanne=Kaitseliit |vaadatud=2025-12-22 |kuupäev=2004-10-21 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * '''U S404:''' Umbes 100 tk, nüüdseks enamasti kasutusest maas. * '''U 416:''' Umbes 95 tk, peamiselt Kaitseliidus. * '''U 1300L (seeria 435):''' Ligikaudu 100–200 tk, Kaitseväe põhiline kerge taktikaline veoauto. == Välislingid == * [https://www.mercedes-benz-trucks.com/en_GB/models/unimog.html Unimogi ametlik koduleht] (inglise keeles) * [https://www.unimog-museum.com/ Unimogi muuseum Gaggenaus] (saksa keeles) {{commonskat|Unimog vehicles}} == Viited == [[Kategooria:Mercedes-Benz]] [[Kategooria:Militaarsõidukid]] [[Kategooria:Veoautod]] 9jbzk8glr3xz18cn035u9ea5c7kq7r2 0 196609 7162150 5710244 2026-05-27T12:42:44Z Makenzis 95198 7162150 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = | pilt = | täisnimi = Nyíregyháza Spartacus | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 1959 | lõpp = | väljak = | mahutavus = | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = {{Riigi ikoon|Ungari}} [[János Mátyus]] | liiga = [[Nemzeti Bajnokság II]] (idarühm) | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 9. koht | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1= | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2= | veeb = http://www.szpari.hu/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Nyíregyháza Spartacus''' on [[Ungari]] linna [[Nyíregyháza]] jalgpalliklubi. == Eesti ja eestlased == === Eesti mängijad === *[[Martin Hurt]] (2010–) == Välislingid == * [http://www.szpari.hu/ Koduleht] [[Kategooria:Ungari jalgpalliklubid]] gbvloavraf28mr4a9nz4439zipsi54c 0 204272 7162268 6988832 2026-05-27T18:32:10Z Bakir123 139204 7162268 wikitext text/x-wiki [[File:Ejup Ganić.jpg|pisi|Ejup Ganić (1996)]] '''Ejup Ganić''' (sündinud [[3. märts]]il [[1946]]) on [[Bosnia ja Hertsegoviina]] [[poliitik]] ja tehnikateadlane. Ejup Ganić õppis tehnikateadusi [[Belgradi ülikool]]is ning kaitses tehnikateaduste [[Doktorikraad|doktor]]i kraadi [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis]]. Ta on töötanud uurija ja õppejõuna muu hulgas Belgradi, [[New Yorgi ülikool|New Yorgi]], [[Chicago ülikool|Chicago]] ja [[Illinoisi ülikool]]is, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis ja [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikoolis]] ning avaldanud üle saja teadus- ja erialase publikatsiooni. Ta on [[Sarajevo tehnikaülikool]]i asutaja, president ja professor. [[Bosnia sõda|Bosnia sõja]] ajal aastatel [[1992]]–[[1995]] oli ta [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur]]i liige. Aastatel [[1997]]–[[1999]] ja [[2000]]–[[2001]] oli ta [[Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon]]i president. Ejup Ganić vahistati [[1. märts]]il [[2010]] [[Londoni Heathrow' lennujaam]]as, sest [[Serbia]] ametivõimud olid ta kuulutanud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, süüdistades teda [[1992]]. aastal sooritatud [[sõjakuritegu]]des. Juhtumi, milles Ganićit süüdistati, oli juba [[2003]]. aastal läbi vaadanud [[Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal]], kes ei leidnud, et tegu oleks olnud sõjakuriteoga. {{JÄRJESTA:Ganic, Ejup}} [[Kategooria:Bosnia ja Hertsegoviina poliitikud]] [[Kategooria:Tehnikateadlased]] [[Kategooria:Belgradi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] e8j08ko8hb39c7hnjt49a0mc8dxonx0 0 204322 7162164 7131959 2026-05-27T12:59:38Z Kuriuss 38125 7162164 wikitext text/x-wiki '''Aldo Kals''' (sündinud [[20. november|20. novembril]] [[1945]] [[Halinga vald (1939)|Halinga vallas]] [[Pärnumaa]]l) on eesti ajaloolane. Ta on uurinud Eesti [[pime]]date ja [[tüflopedagoogika]] ajalugu. Kals on õppinud [[Pärnu-Jaagupi Keskkool]]is ja [[Tartu Emajõe Kool|Tartu Pimedate Laste Internaatkoolis]] ning aastatel 1967–1972 [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] ajalugu. 1984. aastast ajalookandidaat ("Eesti ajalooalase eluloolise teatmekirjanduse teke ja areng") ja 1999. aastast filosoofiadoktor ("Hariduse osa Eesti nägemisvaegurite integratsiooni ajaloos"). Ta on töötanud Tartu Riiklikus Ülikoolis [[sotsioloogia]] laboratooriumi ja NSV Liidu ajaloo kateedri [[nooremteadur]]ina, [[Eesti Looduskaitse Selts]]is, Tartu Ülikooli nägemise tervishoiu laboratooriumi vanemteadurina. [[1983]]. aastast oli ta [[Eesti Pimedate Muuseum]]i juhataja ja [[1996]]. aastast on [[Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskus]]e juhataja. Ta on koos kujur [[Ado Koch]]i ja [[Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Selts]]iga tähistanud aastatel [[1979]]–1995 veerandsada haua- ja mälestuskivi. Aldo Kals kuulub 1992. aastast [[Isamaa (erakond)|erakonda Isamaa]]. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linnas]], kogus 30 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 15. aprill 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Tunnustus== *2000 – [[aasta õppija]] *[[2000]] – [[Pärnumaa vapimärk]] (muinsuskaitsetegelane, kodu-uurija) *[[2000]] – [[Halinga vald|Halinga valla]] aukodanik *[[2001]] – [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|12713}}</ref> *[[2003]] –[[Tartu Kultuurkapital]]i loominguline stipendium *[[2013]] – [[aasta isa]] ==Teoseid== *Tuntud korbelaste elulood 1 ja 2 osa, [[Tartu Riiklik Ülikool]] 1975 *[[Eesti NSV Pimedate Ühing]] 35, Tallinn Valgus, 1987 *[[Eesti NSV Pimedate Ühingu Tartu Õppe-Tootmiskombinaat]], Tallinn : Valgus, 1987 *Tallinna pimedate kool 1883–1914, [[Eesti NSV Pimedate Ühing]] Tallinn [[Valgus]] 1988 *Eestikeelne elulooline teatmekirjandus, [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] 1990 *Lehekülgi Eesti pimedate ajaloost 1: eluloolisi artikleid, [[Eesti Pimedate Ühing]], [[Tartu Ülikooli Nägemise Tervishoiu Laboratoorium]], Tallinn 1991 *Tartu pimedate koolid, 1922–1945, Tartu 1995 *Eesti Pimedate Muuseumi hoolekogu 1980–1995, Tartu 1996 *Eesti pimedate õpetamise ajalugu, Tartu, Eesti Pimedate Muuseum 1999 *Hariduse osa Eesti nägemisvaegurite integratsiooni ajaloos: kokkuvõtlik ülevaade, Tartu, 1999 *Lehekülgi Eesti pimedate ajaloost. III: eluloolisi artikleid, Tartu, Eesti Pimedate Muuseum, 2001 *15 aastat vabaharidustööd Eesti Pimedate Muuseumis 1987–2002, Tartu, Eesti Pimedate Muuseum 2002 *Lehekülgi Eesti pimedate ajaloost. IV (Braille kirjas): elu- ja ajaloolisi artikleid , [[Eesti Pimedate Muuseum]], [[Tartu Kultuurkapital]], [[Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskus]], [[Eesti Pimedate Raamatukogu]] 2006 *Tartu pimedad solistid 1938–1972, [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] 2008 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.eestikirik.ee/node/2767 Kui valikuid ei ole] *[http://www.ppy.ee/kuukiir/a/2003/8/10 Eesti Pimedate Raamatukogus 2003. aastal välja antud heli- ja punktkirjas raamatuid] {{JÄRJESTA: Kals, Aldo}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti eripedagoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] ptl9cvv0qhsk0kyzjnezt8f343arms7 0 207604 7162675 6902252 2026-05-28T10:55:31Z Taurus404 80079 7162675 wikitext text/x-wiki [[Fail:Valdo Jahilo, õhtujuht ja ajakirjanik. (1999).jpg|pisi|Valdo Jahilo 1999. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]]{{Lisa viiteid}} '''Valdo Jahilo''' (sündinud [[27. jaanuar]]il [[1972]] [[Tallinn]]as) on eesti [[ajakirjanik]] ja suhtekorraldaja. Ta on mitme [[anekdoot|anekdoodikogumiku]] autor. == Elukäik == Jahilo on lõpetanud [[Tallinna 32. Keskkool]]i ja [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[ajakirjandus]]e erialal. Ta on töötanud ajakirjandusväljaannetes [[Liivimaa Kroonika]]{{lisa viide}}, [[Postimees]]{{lisa viide}}, [[Sõnumileht]]{{lisa viide}}, [[SL Õhtuleht]]{{lisa viide}}; [[1998]]. aastast ilmuvad Valdo Jahilo anekdoodid regulaarselt ajalehes Postimees ja [[2000]]. aastast ajalehes SL Õhtuleht{{lisa viide}} Ta on töötanud ka [[Q-Raadio]]s{{lisa viide}} ja [[Tartu Raadio]]s{{lisa viide}} ning teinud aastatel 1992–1993 kaastööd [[Eesti Televisioon]]ile (huumorisarjade "Rutikud" (3 osa) ja "Kahe sõbra lood" [[stsenarist]]ina{{lisa viide}} ning 1994–1998 osalenud [[EHHEE TV]] koosseisus telesketšide loomisel [[Alo TV]]-le, [[EVTV]]-le, [[Kanal 2]]-le ja [[ETV]]-le. Aastatel 2001–2005 oli ta reklaamiagentuuri [[Baltic FCB]] ''copywriter'' ja 2005. aastast üritusturundusagentuuri [[Event Masters]] loovjuht. 2025. aasta seisuga töötab ta Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juhina.<ref>[https://www.tai.ee/et/kontakt/valdo-jahilo Valdo Jahilo] Tervise Arengu Instituudi koduleht. Vaadatud 11.05.2025.</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Valimisliit Ühendus|valimisliidu Ühendus]] nimekirjas, kogus 36 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 28. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Saavutusi== [[Fail:«Miss Estonia 88» (168) Valdo Jahilo.jpg|pisi|Valdo Jahilo 1988. aastal Miss Estonia valimisel<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] * Valdo Jahilo osalusel on mitmed loovlahendused jõudnud reklaami- ja üritusturunduskonkursi [[Kuldmuna]] finaali ning võitnud auhindu * 1997. aastal püstitas Valdo Jahilo koos [[Erkki Kõlu]]ga maailmarekordi anekdootide kestusrääkimises, esitades anekdoote 61 tundi järjest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-14 |pealkiri=Guinnessi rekordi püstitanud anekdoodimeister Valdo Jahilo: hiljem soovitati tegeleda millegi targemaga |url=https://elu24.postimees.ee/8171983/guinnessi-rekordi-pustitanud-anekdoodimeister-valdo-jahilo-hiljem-soovitati-tegeleda-millegi-targemaga |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> Tulemus on fikseeritud ja kinnitatud Londonis asuvas [[Guinness World Records]]i rekordite keskuses.{{Lisa viide}} * 1998. aastal rääkis Valdo Jahilo koos [[Erkki Kõlu]]ga [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaias]] hüäänipuuris seitse tundi järjest loomaanekdoote.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Naljamehed pannakse puuri |url=https://www.ohtuleht.ee/25765/naljamehed-pannakse-puuri |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> * 2001. aastal rääkis Valdo Jahilo ürituse [[Grillfest]] raames 24 tunni jooksul 4001 anekdooti.{{lisa viide}} * 2001. aastal [[Väätsa]]l peetud huumorivõistlusel „[[Maamees muigab]]“ tunnistati Valdo Jahilo ja [[Erkki Kõlu]] parimateks naljameesteks. {{Lisa viide}} ==Isiklikku== Valdo Jahilo on abielus kunstnik [[Kirsti Jahilo]]ga. ==Raamatud== *"500 fakti abielust" (anekdoodikogumik). Tallinn, [[K-Kirjastus]] 2001. ISBN 9985-9263-9-0 *"500 anekdooti: Vahvad ametid" (anekdoodikogumik). Tallinn, [[Ühiselu]] 2002. ISBN 9985-3-0569-8 *"Veri, naer ja pisarad: Anekdoodid uusrikastest ja nende tüdruksõpradest” (anekdoodid). Tallinn, [[Meediakontor]] 2002. ISBN 0085-9422-5-6 *"Minu esimene laptop" (naljalood). Tallinn, [[Kirjamees]] 2003. ISBN 9949-10-229-4 *"Päkapikud meie ümber" (lühijutud). Tallinn, Kirjamees 2003. ISBN 9949102731 *"Summukas otsib jõule" (lastejutud). Tallinn, [[Print Best Trükikoda]] 2004. ISBN 9949-10-822-5 *"Blondiinid ja bikiinid" (anekdoodikogumik). Tallinn, [[Tammerraamat]] 2005. ISBN 9985-9604-1-6 *"Võllanaljad" (anekdoodikogumik). Tallinn, Tammerraamat 2006. ISBN 9985-9641-3-6 *"112 Häda abi naljad" (anekdoodikogumik). Tallinn, Tammerraamat 2007. ISBN 978-9985-9785-2-8 *"Naljakas amet" (anekdoodikogumik). Tallinn, Tammerraamat 2008. ISBN 978-9985-9851-7-5 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.jahilo.ee/ OÜ Sulg ja Kaabu koduleht] * Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/108225/naljamehed-raakisid-24-tunniga-4001-anekdooti "Naljamehed rääkisid 24 tunniga 4001 anekdooti"] Õhtuleht.ee, 25. juuni 2001 * Villu Päärt. [https://www.postimees.ee/2509779/jahilo-kolu-purustasid-anekdoodiraakimise-maailmarekordi "Jahilo-Kõlu purustasid anekdoodirääkimise maailmarekordi"] Postimees.ee, 2. juuni 1997 * Tarmo Michelson. [https://www.ohtuleht.ee/25651/naljamehed-pannakse-puuri "Naljamehed pannakse puuri"] Õhtuleht.ee, 8. august 1998{{commonskat}} {{JÄRJESTA:Jahilo, Valdo}} [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 01exmya4cyq0hr85ea5ia75q92p2no6 7162702 7162675 2026-05-28T11:20:57Z Taurus404 80079 7162702 wikitext text/x-wiki [[Fail:Valdo Jahilo, õhtujuht ja ajakirjanik. (1999).jpg|pisi|Valdo Jahilo 1999. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]]{{Lisa viiteid}} '''Valdo Jahilo''' (sündinud [[27. jaanuar]]il [[1972]] [[Tallinn]]as) on eesti [[ajakirjanik]] ja suhtekorraldaja. Ta on mitme [[anekdoot|anekdoodikogumiku]] autor. == Elukäik == Jahilo on lõpetanud [[Tallinna 32. Keskkool]]i ja [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[ajakirjandus]]e erialal. Ta on töötanud ajakirjandusväljaannetes [[Liivimaa Kroonika]]{{lisa viide}}, [[Postimees]]{{lisa viide}}, [[Sõnumileht]]{{lisa viide}}, [[SL Õhtuleht]]{{lisa viide}}; [[1998]]. aastast ilmuvad Valdo Jahilo anekdoodid regulaarselt ajalehes Postimees ja [[2000]]. aastast ajalehes SL Õhtuleht{{lisa viide}} Ta on töötanud ka [[Q-Raadio]]s{{lisa viide}} ja [[Tartu Raadio]]s{{lisa viide}} ning teinud aastatel 1992–1993 kaastööd [[Eesti Televisioon]]ile (huumorisarjade "Rutikud" (3 osa) ja "Kahe sõbra lood" [[stsenarist]]ina{{lisa viide}} ning 1994–1998 osalenud [[EHHEE TV]] koosseisus telesketšide loomisel [[Alo TV]]-le, [[EVTV]]-le, [[Kanal 2]]-le ja [[ETV]]-le. Aastatel 2001–2005 oli ta reklaamiagentuuri [[Baltic FCB]] ''copywriter'' ja 2005. aastast üritusturundusagentuuri [[Event Masters]] loovjuht. 2025. aasta seisuga töötab ta Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juhina.<ref>[https://www.tai.ee/et/kontakt/valdo-jahilo Valdo Jahilo] Tervise Arengu Instituudi koduleht. Vaadatud 11.05.2025.</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Valimisliit Ühendus|valimisliidu Ühendus]] nimekirjas, kogus 36 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 28. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Saavutusi== [[Fail:«Miss Estonia 88» (168) Valdo Jahilo.jpg|pisi|Valdo Jahilo 1988. aastal Miss Estonia valimisel<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] * Valdo Jahilo osalusel on mitmed loovlahendused jõudnud reklaami- ja üritusturunduskonkursi [[Kuldmuna]] finaali ning võitnud auhindu * 1997. aastal püstitas Valdo Jahilo koos [[Erkki Kõlu]]ga maailmarekordi anekdootide kestusrääkimises, esitades anekdoote 61 tundi järjest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-14 |pealkiri=Guinnessi rekordi püstitanud anekdoodimeister Valdo Jahilo: hiljem soovitati tegeleda millegi targemaga |url=https://elu24.postimees.ee/8171983/guinnessi-rekordi-pustitanud-anekdoodimeister-valdo-jahilo-hiljem-soovitati-tegeleda-millegi-targemaga |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> Tulemus on fikseeritud ja kinnitatud Londonis asuvas [[Guinness World Records]]i rekordite keskuses.{{Lisa viide}} * 1998. aastal rääkis Valdo Jahilo koos [[Erkki Kõlu]]ga [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaias]] hüäänipuuris seitse tundi järjest loomaanekdoote.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Naljamehed pannakse puuri |url=https://www.ohtuleht.ee/25765/naljamehed-pannakse-puuri |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> * 2001. aastal rääkis Valdo Jahilo ürituse [[Grillfest]] raames 24 tunni jooksul 4001 anekdooti.{{lisa viide}} * 2001. aastal [[Väätsa]]l peetud huumorivõistlusel "[[Maamees muigab]]" tunnistati Valdo Jahilo ja [[Erkki Kõlu]] parimateks naljameesteks.{{Lisa viide}} ==Isiklikku== Valdo Jahilo on abielus kunstnik [[Kirsti Jahilo]]ga. ==Raamatud== *"500 fakti abielust" (anekdoodikogumik). Tallinn, [[K-Kirjastus]] 2001. ISBN 9985-9263-9-0 *"500 anekdooti: Vahvad ametid" (anekdoodikogumik). Tallinn, [[Ühiselu]] 2002. ISBN 9985-3-0569-8 *"Veri, naer ja pisarad: Anekdoodid uusrikastest ja nende tüdruksõpradest” (anekdoodid). Tallinn, [[Meediakontor]] 2002. ISBN 0085-9422-5-6 *"Minu esimene laptop" (naljalood). Tallinn, [[Kirjamees]] 2003. ISBN 9949-10-229-4 *"Päkapikud meie ümber" (lühijutud). Tallinn, Kirjamees 2003. ISBN 9949102731 *"Summukas otsib jõule" (lastejutud). Tallinn, [[Print Best Trükikoda]] 2004. ISBN 9949-10-822-5 *"Blondiinid ja bikiinid" (anekdoodikogumik). Tallinn, [[Tammerraamat]] 2005. ISBN 9985-9604-1-6 *"Võllanaljad" (anekdoodikogumik). Tallinn, Tammerraamat 2006. ISBN 9985-9641-3-6 *"112 Häda abi naljad" (anekdoodikogumik). Tallinn, Tammerraamat 2007. ISBN 978-9985-9785-2-8 *"Naljakas amet" (anekdoodikogumik). Tallinn, Tammerraamat 2008. ISBN 978-9985-9851-7-5 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.jahilo.ee/ OÜ Sulg ja Kaabu koduleht] * Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/108225/naljamehed-raakisid-24-tunniga-4001-anekdooti "Naljamehed rääkisid 24 tunniga 4001 anekdooti"] Õhtuleht.ee, 25. juuni 2001 * Villu Päärt. [https://www.postimees.ee/2509779/jahilo-kolu-purustasid-anekdoodiraakimise-maailmarekordi "Jahilo-Kõlu purustasid anekdoodirääkimise maailmarekordi"] Postimees.ee, 2. juuni 1997 * Tarmo Michelson. [https://www.ohtuleht.ee/25651/naljamehed-pannakse-puuri "Naljamehed pannakse puuri"] Õhtuleht.ee, 8. august 1998{{commonskat}} {{JÄRJESTA:Jahilo, Valdo}} [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] fyqvxjm0uqami59esda6rjnvr94e30j 0 210776 7162426 6587844 2026-05-28T01:29:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162426 wikitext text/x-wiki '''Uno Aleksander Andreas Plank''' (aastani [[1936]] '''Uno Aleksander Andreas Blank'''; [[22. juuni]] [[1902]] [[Rõngu vald (Rõngu kihelkond)|Rõngu vald]], [[Rõngu kihelkond]], Eesti – [[21. aprill]] [[2001]] [[Rockville]], [[Maryland]], USA) oli eesti vaimulik.<ref name="mil">http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?p=5076&sid=d33e5650ca541b59d3ee5d142ce1292b/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://issuu.com/tammer/docs/vivatacademia |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-05-04 |arhiivimisaeg=2010-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100909004854/http://issuu.com/tammer/docs/vivatacademia |url-olek=ei tööta }}</ref> == Elulugu == Õppis [[Tartu Reaalkool]]is. Oli [[1919]]–[[1920]] [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Õppis [[Tartu Ülikool]]is [[1922]]–[[1923]] matemaatikat ja [[1923]]–[[1937]] (vaheaegadega) usuteadust, töötas ühtlasi Tartu linnavalitsuses. Oli prooviaastal [[Kambja kogudus]]es. Ordineeriti [[5. juuni]]l [[1938]] pastoriks. Oli [[1938]]–[[1939]] vikaarõpetaja [[Suure-Jaani Johannese kogudus|Suure-Jaanis]] ja [[Jõhvi Mihkli kogudus|Jõhvis]] (sel ajal, mil praost [[Jaak Varik]] oli kiriku hooldaja<ref>Eesti Kirik 21. september 1939 </ref><ref>Eesti Kirik nr. 2. 1985</ref>). [[1939]]–[[1944]] oli [[Vastseliina Katariina kogudus]]e õpetaja. 16. juunil 1940 valiti ta Vastseliina koguduse õpetajaks (enne oli olnud õpetaja kohusetäitja).<ref>Uno Plank Vastseliina koguduse õpetajaks. Uus Eesti, 18. juuni 1940, nr. 161, lk. 5.</ref> Põgenes [[1944]]. aastal Saksamaale. Pidas (koos [[Karl Lipping]]uga) leeriteenistust [[Abwehrgruppe 326]]-s ([[Posen]]i ümbruses)<ref name="mil"/>. [[1950]] lahkus USA-sse. Oli [[1951]]–[[1952]] Ameerika Calhani evangeelse luterliku koguduse õpetaja. [[1953]]–[[1971]] EELK Baltimore'i ja EELK Washingtoni Markuse koguduse õpetaja. Aastast [[1972]] emeriitõpetaja.<ref>Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988</ref> ==Tunnustus== * 1998 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane<ref name="eys">[https://web.archive.org/web/20180711004639/http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] Eesti Üliõpilaste Selts</ref> * 2001 [[Kotkaristi III klassi sõjaline teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teenetemärkide andmebaas |url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/2352/uno-aleksander-andreas-plank |vaadatud=2019-06-05 |arhiivimisaeg=2019-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190605095157/https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/2352/uno-aleksander-andreas-plank |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Raamatuid== * Võru praostkonnale jõuluks 1941; Võru, 1941 * Jumala otsijad : valimik pagulaspõlve jutlusi / Uno Plank ; kaas: Rein Murre; Stockholm EVR 1960 * Teelolijad : (jutlustekogu) / Uno Plank ; kaas: Kristiina Aunver; Stockholm EVR 1971 * Koju jõudnud : (jutlustekogu) / Uno Plank ; Stockholm EVR 1975 * Mälestusi Vabadussõja päevilt / Uno Plank ; 1979 * Elu pärast elu : [jutluste kogu] / Uno Plank ; Baltimore 1982 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Plank, Uno}} [[Kategooria:Jõhvi Mihkli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Suure-Jaani Johannese koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Vastseliina Katariina koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi sõjalise teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 2001]] hqfwdfoyfyhg3vhhhgporh2yyyjeopn 0 212787 7162678 6689469 2026-05-28T10:58:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162678 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}} [[Pilt:15-10-27-Vista des de l'estàtua de Colom a Barcelona-WMA 2834.jpg|pisi|"Must turg" Barcelonas 2015. aastal]] '''Varimajandus''' on {{kas|illegaalne majandustegevus, [[varjatud majandus]]e alaliik, mille tunnus on mitteametlikult liikuv raha ja mille peaeesmärk on tulude varjamine<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/varimajandus|pealkiri=Varimajandus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. }} Ettevõtjad üritavad saada paremat konkurentsipositsiooni, kasutades selleks ebaausaid meetodeid, näiteks palgatakse illegaalset tööjõudu. ==Varimajanduse tunnused== Majandusteaduses iseloomustatakse varimajanduses aset leidvaid tegevusi kolme tunnuse järgi: # kas tegemist on legaalsete või illegaalsete toimingutega; # kas tegemist on rahaliste või mitterahaliste tehingutega; # kas üritatakse maksudest kõrvale hoida või maksusid vältida.<ref name="blog.stat.ee">{{Netiviide|autor=|url=https://blog.stat.ee/2015/10/12/kui-suur-on-eesti-varimajandus/|pealkiri=Kui suur on Eesti varimajandus?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107013629/https://blog.stat.ee/2015/10/12/kui-suur-on-eesti-varimajandus/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Varimajanduse liigid == Varimajanduse saab liigitada rahalisteks ja mitterahalisteks tehinguteks, millel on omakorda legaalsed ja illegaalsed liigid. Rahaliste tehingute legaalsed tegevused on deklameerimata tulu ja töö ning erisoodustused. Rahaliste tehingute illegaalsed tegevused on [[uimastikaubandus]], prostitutsioon, salakaubandus, pettused jne. Mitterahaliste tehingute legaalsed tegevused on legaalsete kaupade barterkaubandus ning kodutööd, naabrite aitamine jne. Mitterahaliste tegevuste illegaalsed tegevused on illegaalsete kaupade ja teenuste barterkaubandus, omatarbeks narkootikumide kasvatamine jne.<ref name="blog.stat.ee"/> == Varimajandus maailmas == Austria majandusteadlane Friedrich Schneider on oma metoodika alusel jõudnud järeldusele, et 90. aastate teisel poolel hõlmas varimajandus arenenud riikides umbes 12% SKTst, siirderiikides 23% ja arengumaades 39% SKTst. Kui Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel oli maailma sisemajanduse kogutoodang ostujõu pariteetsust arvesse võttes eelmisel aastal 39 triljonit dollarit, siis varimajandus lisas sellele vähemalt 8 triljonit dollarit. Hinnanguliselt on varimajanduse SKP (Sisemajanduse kogutoodang) aastatel 2006/2007 Sahara-tagustes Aafrika riikides umbes 38,4%; Euroopas ja Kesk-Aasias ligi 36,5% ja OECD (''Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon)'' riikides 13,5%.<ref>{{Netiviide|autor=The World Bank Development Research Group Poverty and Inequality Team & Europe and Central Asia Region Human Development Economics|url=http://www.gfintegrity.org/storage/gfip/documents/reports/world_bank_shadow_economies_all_over_the_world.pdf|pealkiri=Shadow economies all over the world|väljaanne=|aeg=juuli 2010|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117195458/http://www.gfintegrity.org/storage/gfip/documents/reports/world_bank_shadow_economies_all_over_the_world.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> == Varimajandus Eestis == Eesti rahvamajanduse arvepidamises iseloomustatakse varimajandust selle liikide lisandväärtuse osatähtsusena SKP-s jooksevhindades ning varimajanduse tegevusalade lisandväärtuse osatähtsusena vastava tegevusala kogulisandväärtuses jooksevhindades. SKP varimajandusest kiirem kasvutempo on ajavahemikul 2000–2006 viinud varimajanduse osatähtsuse vähenemiseni viimastel aastatel.<ref>{{Netiviide|autor=Maarika Kuhi|url=www.digar.ee/arhiiv/en/download/219198|pealkiri=Varimajandus Eestis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Sajandi algul moodustas varimajandus umbes 7% Eesti SKP-st üle 7%, siis viimastel aastatel on see püsinud 3-4% vahel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel teostab iga aasta varimajanduse uuringut Eesti Konjunktuuriinstituut. Nemad keskenduvad oma tarbijapaneeli küsitlustes ümbrikupalgale ja eratarbimisele. Varimajanduse osatähtsust inimeste kogukulutustes on nad viimase viie aasta jooksul hinnanud vahemikku 6–9%. Ettevõtjate seas viib küsitlust läbi aga Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias (SSE Riga), kus uuritakse kuivõrd tunnetavad Baltikumi ettevõtjad varimajanduse olemasolu enda valdkonnas. Nende andmetel moodustavad olulisema osa Eesti varimajandusest ümbrikupalgad (49,5%), varjatud tööjõud (29%) ja ettevõtjate varjatud tulu (21,1%). 2014. aastal hindasid nad Eesti varimajanduse 13,2%-le SKP-st.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://blog.stat.ee/2015/10/12/kui-suur-on-eesti-varimajandus/|pealkiri=Kui suur on varimajandus Eestis?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107013629/https://blog.stat.ee/2015/10/12/kui-suur-on-eesti-varimajandus/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Majandus]] 5m6uxh3m0xp2zs7p95unqnfs8ccq3cc 0 217041 7162535 6430533 2026-05-28T07:57:30Z Svencapoeira 67038 7162535 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Õlipuulised | pilt = Olive-tree-fruit-august-0.jpg | pildi_laius = 275px | pildi_seletus = Õlipuu viljad | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Õlipuulised''' ''Oleaceae'' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} [[Pilt:Olea europaea subsp europaeaOliveTree.jpg|thumb|[[Õlipuu]] ''Olea europaea'']] '''Õlipuulised''' (''Oleaceae'') on [[õistaim]]ede sugukond [[katteseemnetaimed]]e klassist [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] seltsist. Sugukonda kuulub 24 perekonda ja umbes 600 liiki [[põõsas|põõsaid]], [[puu|puid]] ja [[liaan]]e. ==Sugukonda kuuluvad == * ''Abeliophyllum'' – [[abeelialehik]] (''A. distichum'') * ''Chionanthus'' – [[lumepuu]] (''C. virginicus'' – virgiinia lumepuu) * ''[[Comoranthus]]'' * ''[[Dimetra]]'' * ''Fontanesia'' – [[fontaneesia]] * ''Forestiera'' – [[forestieera]] * ''Forsythia'' – [[forsüütia]] * ''Fraxinus'' – [[Saar (perekond)|saar]] * ''[[Haenianthus]]'' * ''[[Hesperelaea]]'' * ''Jasminum'' – [[jasmiin]] * ''Ligustrum'' – [[liguster]] * ''[[Menodora]]'' * ''[[Myxopyrum]]'' * ''[[Nestegis]]'' * ''[[Noronhia]]'' * ''[[Notelaea]]'' * ''Nyctanthes'' – [[ööpuu]] (''N. arbor-tristis'' – leina-ööpuu) * ''Olea'' – [[Õlipuu (perekond)|õlipuu]] ehk oliivipuu * ''Osmanthus'' – [[lõhnaõis]] (osmantus) * ''Phillyrea'' – [[fillüürea]] * ''[[Picconia]]'' * ''[[Priogymnanthus]]'' * ''[[Schrebera]]'' * ''Syringa'' – [[sirel]] {{Commons|Category:Oleaceae|Õlipuulised}} [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] [[Kategooria:Õlipuulised| ]] 0yuarqpn7vra8broo4kq3zi9uqjdd3v 0 220593 7162203 6408398 2026-05-27T14:50:23Z Makenzis 95198 7162203 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = | pilt = | täisnimi = ''Kecskeméti Testedző Egyesület'' | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 1911 | lõpp = | väljak = [[Stadion Széktói]] | mahutavus = 6300 | ametinimetus1 = President | esimees = Pál Rózsa, János Versegi | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = {{riigi ikoon|Ungari}} István Urbányi | liiga = [[Nemzeti bajnokság II]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 3. koht | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1=9900cc |kere1=9900cc |paremkäsi1=9900cc |püksid1=FFFFFF|sokid1=9900cc | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2=FFFFFF |paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=FFFFFF |sokid2=FFFFFF | veeb = http://www.kecskemetite.hu/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Kecskeméti TE''' (''Kecskeméti Testedző Egyesület'') on aastal [[1911]] asutatud [[Ungari]] linna [[Kecskemét]]i [[sport|spordiklubi]], kuulus oma [[jalgpall]]iklubi poolest. == Välislingid == * [http://www.kecskemetite.hu/ Koduleht] [[Kategooria:Ungari jalgpalliklubid]] 1wvj02outb5ro207nlwndmnm8tr38q0 0 222295 7162530 7156546 2026-05-28T07:49:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162530 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Gruusia paramilitaarsest üksusest. Teiste tähenduste kohta vaata [[Valge Leegion (täpsustus)]].}}{{Infokast väeüksus |algusaeg=1990. aastad |lõpuaeg=2000. aastate teine pool |riik={{pisilipp|Gruusia}} }} '''Valge Leegion''' ([[gruusia keel]]es თეთრი ლეგიონი) oli [[Gruusia]] mitteregulaarne relvastatud [[organisatsioon]] separatistlikus [[Abhaasia]]s. Rühmitust juhtis Zurab Samušia. Leegioni põhiline tegevus oli [[diversioon]] ja [[partisan]]ivõitlus, kuigi organisatsiooni hilisemat tegevust on peetud ka [[banditism]]iks ja Gruusia võimud on organisatsiooni liikmeid süüdistanud salakaubaveos.<ref name="contrabando" /><ref name="Jane security" /> == Ajalugu == Valge Leegioni päritolu on vaidluse all. Ühe allika väitel tegutses Valge Leegion tegutses juba 1990. aastate alguses [[Gruusia-Abhaasia sõda|Gruusia-Abhaasia sõjas]], [[Uppsala Conflict Data Program]]i andmetel alustas relvaüksus tegevust 1993. aastal pärast lahingute lõppu. Samuti on allikaid, mille järgi muutus üksuse tegevus organiseerituks 1996. aastal pärast seda, kui Gruusia regulaarüksused [[1995]]. aastal Abhaasiast lahkusid.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=White Legion (Georgia) |url=https://militias-guidebook.com/pgag/164/ |vaadatud=2026-05-14 |väljaanne=Pro-Government Militias Guidebook}}</ref><ref name="17ylq" /> [[Gruusia valitsus]]t süüdistati partisanigruppide organiseerimises, ettevalmistamises ja finantseerimises, kuigi Gruusia valitsus eitas seda.<ref name="circasian" /> Leegioni rahastati ja varustati sõjatehnikaga Gruusia piirkondliku [[Ahbaasia Autonoomne Vabariik|Ahbaasia Autonoomse Vabariigi]] eelarvest, mida omakorda rahastas riik.<ref name=":0" /> Riigi toetuse tõttu said leegioni liikmed liikuda vabalt ringi Gruusias, näiteks [[Zugdidi]] linnas, ja andsid [[Thbilisi]]s intervjuu [[BBC]]-le <ref name="Nishimura" /> Valge Leegioni peamine eesmärk oli võidelda Abhaasia režiimi vastu ja seda destabiliseerida. Selleks pidas leegion partisanisõda [[Suhhumi]] keskvalitsuse vastu. 1990. aastate lõpus oli Valges Leegionis umbes 150–200 meest. Valge Leegion oli tihedalt seotud [[Metsavennad (Gruusia)|Metsavendadega]]. Leegioni peamised sihtmärgid olid [[Venemaa]] rahuvalvajad, keda süüdistati Abhaasia separatistide kaitsmises. Rühmitusel olid väidetavalt tihedad sidemed [[Gruusia kaitseministeerium]]i, [[Gruusia siseministeerium|siseministeeriumi]] ja president [[Eduard Ševardnadze]]ga. Aja jooksul kaotas valitsus rühmituse üle kontrolli ja Valge Leegion keskendus üha enam kuritegevusele ja salakaubaveole.<ref name=":0" /> [[Rooside revolutsioon]]i järel 2003. aastal lõpetas Abhaasia eksiilvalitsus leegioni rahalise toetuse, mistõttu lõpetas üksus tegevuse. Leegioni taaskäivitamisest teavitasid uudised ja rääkis Samušia 2005. ja 2007. aastal ning leegioni tegevusest esines teateid ka aastatel 2004–2007. 2007. aasta uudise järgi oli leegionis 300–500 võitlejat.<ref name=":0" /> Organisatsiooni sisuline tegevus katkes 2007. aastal.<ref name=":0" /> Pärast [[Venemaa–Gruusia sõda]] lubas Samušia Abhaasia ja Venemaa-vastaseid terroriakte korraldada, sealhulgas ka rünnata [[2014. aasta taliolümpiamängud|Sotši olümpiamänge]], kuid sisulist üksuse taas ellu äratamist ei toimunud.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Веналайнен |eesnimi=Альберт |kuupäev=2008-03-22 |pealkiri=Олимпиада в Сочи — мишень грузинских террористов |väljaanne=[[Rosbalt]] |url=http://www.rosbalt.ru/main/2008/03/22/467543.html |vaadatud=2026-05-14 |arhiivimisaeg=2012-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120202013107/http://www.rosbalt.ru/main/2008/03/22/467543.html |url-olek=robot: teadmata }}</ref> == Vaata ka == * [[Metsavennad (Gruusia)]] * [[1998. aasta Abhaasia sõda]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="17ylq">{{Netiviide |url=http://www.inosmi.ru/text/translation/240411.html |pealkiri=Грузинские партизаны угрожают сорвать Олимпиаду в Сочи |vaadatud=2008-05-04 |arhiivimisaeg=2008-05-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080504033849/http://www.inosmi.ru/text/translation/240411.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Jane security">[https://web.archive.org/web/20080916185408/http://www.janes.com/security/international_security/news/jir/jir010906_1_n.shtml Security deteriorates along the Abkhazia-Georgia ceasefire line] Dodge Billingsley, Jane's Information Group, 26.08.2008</ref> <ref name="contrabando">[https://web.archive.org/web/20050316161716/http://www.hri.org/news/balkans/rferl/1999/99-02-23.rferl.html GEORGIAN GUERRILLA LEADER REJECTS SMUGGLING CHARGE] Newsline, Vol. 3, No. 36, 99.02.23.</ref> <ref name="circasian">George Hewitt [https://web.archive.org/web/20080923131015/http://www.circassianworld.com/Hewitt_G.html Abkhazia, Georgia & the Circassians (N. W. Caucasus)] 26-08-2008</ref> <ref name="Nishimura">Megumi Nishimura NATIONAL SELF-DETERMINATION AND THE INTERNATIONAL COMMUNITY IN THE TRANSCAUCASUS: INCONSISTENCY AND DOMESTIC RESPONSE 26.08.2008, CA&CC Press - Suecia</ref> }} [[Kategooria:Gruusia ajalugu]] [[Kategooria:Abhaasia ajalugu]] a3zauniaj1rszn8cdb9ga0gvf2azdl4 0 222731 7162441 6748238 2026-05-28T04:36:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162441 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik vaarikas | pilt = Wild Rubus idaeus.jpg | pildi_laius = 275px | pildi_seletus = | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Roosilaadsed]] ''Rosales'' | sugukond = [[Roosõielised]] ''Rosaceae'' | alamsugukond = [[Roosilised]] ''Rosoideae'' | perekond = [[Murakas]] ''Rubus'' | liik = '''Harilik vaarikas''' | binaarne = ''Rubus idaeus'' | binaarse_autor = [[Karl von Linné|L.]] | levikukaart = }} '''Harilik vaarikas''' (''Rubus idaeus'') on [[roosõielised|roosõieliste]] sugukonda [[murakas|muraka]] perekonda kuuluv [[põõsas|põõsaliik]]. == Levik ja kasvukohad == Harilik vaarikas on looduslikult levinud [[Lääne-Euroopa|Lääne-]], [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]]s, [[Siber]]is, [[Kaukaasia]]s ja [[Kesk-Aasia]]s. Levilas kasvab ta tavaliselt viljakamatel, [[huumus]]rikastel muldadel, sageli esineb neid massiliselt raiestikel, metsasihtidel ja -servadel, lagendikel jm.<ref name="dendro"/> == Kirjeldus == [[Pilt:Framboise Margy 3.jpg|pisi|Koguvili]] [[Pilt:Unidentified rubus, Maramures.jpg|pisi|Õis]] [[Fail:Raspberry - halved (Rubus idaeus).jpg|pisi|püsti|Poolitatud vaarikas]] Püstine põõsas kasvab üldjuhul 1,0–1,5 (2,0) m kõrguseks, ladvaosa on tavaliselt lookas. Esimese aasta [[võrse]]d on kaetud väikeste harjastega. Lehtedeks on [[sulgjas leht|sulgjad]] [[liitleht|liitlehed]], mis on 12–20&nbsp;cm pikkused, 10–13&nbsp;cm laiad, 3–5 (7) [[leheke]]sega. Lehekesed on terava tipuga, piklik-munaja kujuga, kuni 8 (10) cm pikkused, laius kuni 4&nbsp;cm, ümara või südakujulise alusega, ebakorrapärase saagja servaga, pealt peaaegu karvadeta, alt valgete pehmete karvadega.<ref name="dendro">[[Endel Laas]]. "Dendroloogia", Tallinn: Valgus, 1987.</ref> [[Õis|Õied]] on valged, umbes 1&nbsp;cm läbimõõduga, viietised, koondunud väikesearvuliselt [[õisik]]utesse. [[vili|Vilju]] nimetatakse samuti vaarikaks. Vaarikas on [[bioloogia|bioloogiliselt]] määratluselt [[koguvili]]. Erinevalt murakast irdub vaarika koguluuvili kergesti [[viljapõhi|viljapõhjalt]]. Viljad on tavaliselt punased, kultuursortidel ka kollased.<ref name="dendro"/> Vaarika varred on enamasti [[oga]]lised ja seest suure [[säsi]]ga. Varre eluiga kestab kaks aastat. Teisel aastal vars viljub ja siis kuivab. == Kasvatamine == Hariliku vaarika erinevaid sorte kasvatatakse koduaedades ja ärilistes istandustes [[marjakultuur]]ina. Vaarikas ja [[pampel]] ehk [[aedmurakas]] moodustavad [[muraka]] perekonnas eraldi alamperekonna. Vaarikas annab kergesti [[juurevõsu]]sid, mistõttu on ta aias üsna tülikas, levides kiiresti algselt kasvukohalt edasi. Vaarikas vajab otsest päikesevalgust, kaitset külmade tuulte eest, eemal paiknemist teistest marjakultuuridest (teistest vaarikataimedest) ja viljakat mulda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reitsak |eesnimi=Marju |perekonnanimi2=Raamets |eesnimi2=Heli |kuupäev=11. september 2023 |pealkiri=Nipid, kuidas teha vaarikapeenar, kust saab ussitamata vaarikaid |url=https://maakodu.delfi.ee/artikkel/69778293/nipid-kuidas-teha-vaarikapeenar-kust-saab-ussitamata-vaarikaid |vaadatud=2023-09-11 |väljaanne=Maakodu |keel=et}}</ref> == Kasutamine == Vaarikas on väärtuslik põõsas, sest temast saab kasutada kõiki osi: lehti, varsi, õisi ja vilju. Vaarikalehetee alandab paistetust ning sellest tehtud kompress leevendab silmapõletikku. Vaarika viljadel on meeldiv maitse ja aroom, mistõttu neid tarbitakse laialdaselt nii toorelt kui ka töödeldult. Viljad sisaldavad vähesel määral [[salitsüülhape]]t, millel on higistamaajav toime. Viljadest valmistatakse toor- ja keedu[[moos]]i, [[želee]]d, [[siirup]]it, [[mahl]]a, [[liköör]]i, [[vein]]i jms.<ref name="dendro"/> == Marjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis == {| |-valign="top" | {| class="wikitable" style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="food">{{netiviide| url = http://www.foodcomp.dk/v7/fcdb_details.asp?FoodId=0076| pealkiri = "Raspberry, raw"| väljaanne = www.foodcomp.dk| vaadatud = 14.01.2011| keel = inglise}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ! Toitaine ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[Vesi]] | 85,9 | g |- | [[Kalorsus]] | 54,5 | kcal |- | [[Valgud]] | 1,4 | g |- | [[Lipiidid]] | 1,4 | g |- | [[Süsivesikud]] | 11,3 | g |- | [[Fruktoos]] | 1,22 | g |- | [[Glükoos]] | 0,75 | g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] | 4,4 | g |- | [[Tuhk]] | 0,5 | g |- |} | {| class="wikitable" style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="food"/> ! Toiteelement ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[Naatrium]] (Na) | 2,0 | mg |- | [[Kaalium]] (K) | 228,0 | mg |- | [[Kaltsium]] (Ca) | 19,7 | mg |- | [[Magneesium]] (Mg) | 17,0 | mg |- | [[Fosfor]] (P) | 38,0 | mg |- | [[Raud]] (Fe) | 0,55 | mg |- | [[Vask]] (Cu) | 0,11 | mg |- | [[Tsink]] (Zn) | 0,34 | mg |- | [[Jood]] (I) | 0,4 | μg |- | [[Mangaan]] (Mn) | 1,2 | mg |- | [[Kroom]] (Cr) | 0,8 | μg |- | [[Seleen]] (Se) | 0,19 | μg |- | [[Nikkel]] (Ni) | 17,9 | μg |- |} | {| class="wikitable" style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="food"/> ! Vitamiin ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[C-vitamiin|C]] | 24,0 | mg |- | [[A-vitamiin|A]] | 3,5 | RE |- | β-[[karoteen]] | 42 | µg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] | 0,03 | mg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] | 0,05 | mg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] | 0,75 | mg |- | [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] | 0,24 | mg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] | 0,09 | mg |- | [[E-vitamiin|E]] | 1,4 | mg |- | [[Folaadid]] | 15,0 | µg |- | [[Biotiin]] | 1,9 | µg |- |colspan="3" | (1&nbsp;mg = 1000&nbsp;µg) |} |} == Eestis kasvatatavad sordid == Eestis kasvatatakse järgmisi sorte:<ref>{{netiviide | url = http://www.aiandusliit.ee/default.asp?id=354 | pealkiri = Soovitussortiment aastast 2010. | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = | keel = | arhiivimisaeg = 2011-05-30 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110530085610/http://www.aiandusliit.ee/default.asp?id=354 | url-olek = ei tööta }}</ref> {{veergude loend| * '[[Aita (vaarikasort)|Aita]]' – aretatud Eestis * '[[Alvi (vaarikasort)|Alvi]]' – aretatud Eestis * '[[Babje Leto]]' – aretatud Venemaal * '[[Glen Ample]]' – aretatud Šotimaal * '[[Helkal]]' – aretatud Eestis * '[[Nagrada]]' – aretatud Venemaal * '[[Norna]]' – aretatud Norras * '[[Novokitaivska]]' – aretatud Ukrainas * '[[Polka (vaarikasort)|Polka]]' – aretatud Poolas * '[[Preussen]]' – leitud Saksamaalt * '[[Tomo]]' – aretatud Eestis }} <gallery> Metsvaarika lehed.jpg|Lehed Raspberry cane - closeup in winter - P.2005.03.jpg|Võrse Frambuesitas.jpg|Kultuursordi kollased viljad </gallery> == Vaata ka == * [[Vaarikpunane]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Murakas]] [[Kategooria:Marjad]] [[Kategooria:Eesti taimed]] krp4ac5jamj3dbpj13s8453a57vhye5 0 222836 7162188 6967431 2026-05-27T14:10:12Z Taurus404 80079 7162188 wikitext text/x-wiki '''Tõnu Talvi''' (sündinud [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1962]]) on eesti [[zooloog]] ja looduskaitsja. Ta lõpetas 1985. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] hüdrobioloogia-ihtüoloogia erialal. Ta on töötanud Tartu Ülikoolis zooloogia kateedri assistendina, Viidumäe Looduskaitseala asedirektori, Riikliku Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktori ja [[Keskkonnaamet]]i looduskaitse bioloogina. Töötab Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonnas looduskaitse peaspetsialistina.<ref>{{Netiviide|url=https://keskkonnaamet.ee/|pealkiri=Keskkonnaamet}}</ref> Talvi kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Loksa linn]]as valimisliidu Siin me elame valimisliit nimekirjas, kogus 61 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 27. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Tunnustus== *2016 Saaremaa omavalitsuste liidu Oskar Kallase auhind *2017 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19518}}</ref> *2021 Keskkonnaameti kuldne teenetemärk ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Talvi, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti zooloogid]] [[Kategooria:Eesti looduskaitsjad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] bfft4c97vh9uqheai40ok1suzf0eji2 0 226036 7162650 7150219 2026-05-28T10:33:10Z ~2026-31568-16 230389 7162650 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on üliõpilasseltsist; eesnime kohta vaata [[Liivika (eesnimi)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2014}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi = Üliõpilasselts Liivika | lipp = | vapp = | asutatud = 21. aprill 1909 | asutatud_koht = Riia | värvid = | lipukiri = Ex solo ad solem soli patriae! | liige = liiviklane }} [[Pilt:Üliõpilasselts Liivika konvent Tartus Baeri tänav 7, 30. september 2011.jpg|pisi|Üliõpilasselts Liivika konvendihoone Tartus [[Baeri tänav]] 7, sügis 2011]] '''Üliõpilasselts Liivika''' (lühendatult '''ÜS Liivika''') on 21. aprillil 1909 Riias asutatud Eesti üliõpilasorganisatsioon. Selts taasasutati 1990. ==Tegevus ja eesmärgid== Liivikas toimuvad ettekanded kõikvõimalikel teemadel, aega sisustatakse muusikaõhtute ja spordiüritustega. Tihe läbikäimine seltsi liikmetega võimaldab laiendada tutvuskonda ka nende erialade tudengite seast, kellega igapäevases koolielus harva kokku puututakse. Laiemateks eesmärkideks on propageerida tervislikke eluviise, kasvatada oma liikmetes ausust, sõbralikkust, isamaa-armastust, töökust ja haritust ning aidata valitud eriala põhjalikumalt omandada, edendada rahvuslike ideaalide ja kultuuri. Oma tegevuses juhindub Liivika põhimõttest "Kohusetunne kasvagu, et sundus võiks kaduda".{{lisa viide}} ==Vabadus== Erinevalt enamikust akadeemilistest organisatsioonidest ei tehta Liivika tegevuses noor- ja tegevliikmetel olulist vahet. Noorliikmetel on kõik võrdsed õigused tegevliikmetega peale hääletusõiguse koosolekul. Seltsina on Liivika vabameelne ning ei alluta oma liikmeid karmile korrale ega sunni neid etteantud moel mõtlema või riietuma. Vastupidi Liivika on isikukeskne, selle uutel liikmetel on võimalus kohe algusest kujundada seltsi tegevust oma näo järgi ja sel moel ka teisi liikmeid oma panusega rikastada.{{lisa viide}} ==Sümboolika== Liiviklaste ainus välismärk on sõrmus, mille hõbedase plaadi ülaservas on lõvi kujutis, selle all kuldne laine ning alumises osas tammelehega L-täht. Sõrmuse vitsale on suurte tähtedega vermitud ÜS Liivika lipukiri ''ex solo ad solem soli patriae'' (ld, 'maa pinnalt päikese poole ainsa isamaa hüvanguks').{{lisa viide}} Sõrmusel kujutatud vapilõvi sümboliseerib mehisust, L-täht Liivikat, tammelehed isamaa-armastust ning kuldne laine viitab ÜS Liivika eelkäija Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi "Laene" nimele. Seltsi sõrmuse kandmise õigus on kaasvõitleja staatusse jõudnud liiviklasel. Seltsi sõrmuse kandmine on soovituslik, kuid vabatahtlik.{{lisa viide}} Nii nagu enamik seltse on Liivika üliõpilasorganisatsioon, kellel ei ole värve. ÜS Liivika müts on ilma eritunnusteta üldlevinud üliõpilasmüts valge põhja ning tumesinise servaga. Mütsi põhi on peenvillasest riidest, serv sametist, nokk mustast nahast. Mütsi kantakse seltsi üritustel: aastapäeval, liiviklase surma puhul tema ärasaatmisel ja seltsi esindamisel väljaspool seltsi Kodu. Sellised sündmused on vabariigi aastapäev 24.02, volbrirongkäik 30.04, Tartu Ülikooli aastapäev 01.12, ülikooli rektori või muu seltsile tähtsa isiku matused. Muul juhul kantakse seltsi mütsi liiviklase enda äranägemisel.{{lisa viide}} Liivika lipp on kahepoolne, ühelt poolt sinise ja teiselt poolt halli taustaga. Sinisel taustal on lipukiri, selle all kuldne tammelehega L-täht, mille all on seltsi asutamisaasta 1909. Hallil küljel on kiri Üliõpilasselts, mis kaardub leopardi kohale, selle all kiri Liivika, kuldse laine kohal. Lipu servad on kolmest küljest palistatud hõbenarmastega.{{lisa viide}} ==Ajalugu== ===ÜS Liivika asutamine=== Üliõpilasselts Liivika juured ulatuvad Esimese maailmasõja eelsesse Riiga. Tollane Tsaari-Venemaa Liivimaa kubermangu pealinn oli eesti soost üliõpilaste arvult Peterburi ja Tartu järel kolmandal kohal.{{lisa viide}} ===ÜS Liivika Riias=== Liivika tekkeajendeid on võimalik valida mitme sündmuse seast. Neist üks olulisemaid on 3. veebruaril 1909 Riias toime pandud [[atentaat]] sõjaringkonnakohtu kõrgemale liikmele kindral Košelevile. Tsaarivõim kahtlustas mässumeelsuses Riia Polütehnilise Instituudi (RPI) üliõpilasi, kelle seast vahistati ka neli [[korporatsioon Vironia]] liiget. Ootamata eeluurimise tulemusi, heitis juhatus arreteeritud liikmed korporatsioonist välja. Protestiks konvendi sellise kiirustava sammu vastu astus kümmekond korporanti Vironiast välja. Vironiast väljaastunud võtsid ühendust Riias tegutsenud teise eesti soost üliõpilasi ühendanud organisatsiooni, üliõpilasseltsi Laene (1905) aktivistidega. Läbirääkimiste tulemuseks oli uue organisatsiooni – [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i (REÜS) sünd. Kandva jõu uues seltsis moodustasid Riias tegutsenud eesti üliõpilasorganisatsioonide noored liikmed, kes otsisid paremaid võimalusi enesetäiendamiseks ja ettevalmistuseks rahvuslik-ühiskondlikus töös. Ühelt poolt eristati end Vironia korporantlikust mõttelaadist. Ent ka Laene tegevus ja [[ideoloogia]] oli jõudnud juba kiirelt muutuvates oludes ajale jalgu jääda. Seega võib öelda, et REÜSi asutamisel sündis uus organisatsioon. REÜSi esimesed aastad kulusid siseelu kujundamisele. Koosolekuid peeti korrapäraselt, seltsi liikme Kase juhatusel tegutses meeskoor, peeti kõnekoosolekuid ja [[diskussioon]]e. Tehti koostööd teiste eesti kultuuri edendavate organisatsioonidega: [[Riia Eesti Hariduse Selts]] ja Abiandmise Selts said oma laulukoori ja näitetrupi jaoks tasuta REÜSi ruume kasutada. [[Riia Eesti Üliõpilaste Karskuse Selts]]is etendasid juhtosa REÜS liikmed. Elavalt toetati rahvusüritusi: [[In corpore|in corpore]] astuti [[Estonia teatrihoone|rahvusteatri hoone]] ehitamiseks asutatud Estonia osaühisuse liikmeks.{{lisa viide}} ===ÜS Liivika Moskvas=== Rinde lähenedes evakueerus Riia Polütehniline Instituut enne 1915. aasta sügissemestri algust Tartu, hiljem täies ulatuses Moskvasse. Sinna kandus ka Liivika tegevus. Algas seltsile raske aeg. Esialgu leidis selts peavarju Moskva ainsas eestlaste keskuses – Moskva Eesti Seltsi ruumes. Hoolimata sellest, et kogu üliõpilasseltsi varandus oli jäänud Riiga, õnnestus siiski seltsi tegevust jätkata. Veebruarirevolutsioon Venemaal äratas lootusi, sagedaseks kõneaineks sai Eesti autonoomia. Ent kommunistlik oktoobripööre tegi Moskva Eesti Seltsi tegevusele ootamatu lõpu, ruumid läksid eesti kommunistide kätte ning koos varaga riigistati ka ruumides olnud REÜSi raamatukogu ja arhiiv. Saksa okupatsiooni ajal saabusid kõik REÜSi liikmed kodumaale, kuid Saksa okupatsiooni karmi režiimi all vaibus side laiema liikmeskonna vahel.{{lisa viide}} ===ÜS Liivika Eesti Vabadussõjas=== Samal ajal arendasid kodumaale tulnud liiviklased Eesti iseseisvuse saavutamisele suunatud tegevust. [[Jaan Naaris]] ja [[Harald Normak]] asusid enamlaste võimu ja Saksa okupatsiooni päevil omakaitset korraldama. Naaris sai soomusrongide ehitamisel ja varustamisel admiral Johan Pitka paremaks käeks. [[Juhan Kukk]] koostas Maapäeva vanematekogu juhatusliikmena Eesti iseseisvuse manifesti, kuid seejärel oli ta Eesti Ajutise Valitsuse liikmena sunnitud Saksa okupatsioonivõimude eest Venemaale põgenema. Aktiivselt osales Eesti sõjaväeosade loomises [[Arnold Jürgens]]. Liiviklane Normak koos Soansiga osales ka Kalevi Maleva organiseerimises. [[Bernhard Truu]] osales Sadamatehases soomusrongide komplekteerimises, sõjalaevade parandamises ja merekindluse korrastamises. [[Paul Öpik]] korrastas riigikassat, [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]] võttis üle põlevkivikaevanduste juhtimise ja organiseeris Eesti riikliku põlevkivitööstuse. [[Theodor Pool]]ist sai maareformi teostaja. Teadaolevalt osales Vabadussõjas 70 liiviklast.{{lisa viide}} ===ÜS Liivika Eesti Vabariigi ajal=== Seltsi tegevus taastati esimesel võimalusel. Et pärast Moskvast lahkumist oli enamik seltsi liikmeid ja vilistlasi koondunud Tallinna, peeti esimene iseseisvusaegne koosolek 16. veebruaril 1920 seal. Esialgu otsustati jätkata tegevust Tallinnas, sest õpinguvõimalused Tartus polnud veel selgunud. Sama aasta sügissemestril alustas tegevust [[Tartu Ülikool]]. Kohe siirdus sinna õpinguid jätkama rühm REÜSi liikmeid. Uutes oludes avanesid seltsi tegevuseks uued võimalused. Organisatsioon jäi püsima, aateid ja tavasid kanti edasi. 5. detsembril 1920 peeti [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ruumes rohke osalusega nõupidamine, kus otsustati seltsi tegevus viia üle [[Tartu]]sse.{{lisa viide}} Sellega seoses tekkis seltsi nime küsimus, sest endine Tartus enam ei sobinud. Arutati, kas võtta seltsi liikmeks ka naisi, ent otsustati siiski jääda meesseltsiks. Järgmisel semestril algas seltsi korraline tegevus Tartus, esialgu kitsastes oludes. 14. veebruaril 1921 arutati seltsi nime muutmise küsimust. [[Jaan Mets]] ja keelemees [[Johannes Voldemar Veski]] pakkusid nime "Liivi". [[Herman Anderson]] arvas, et see kõlab liiga naiselikult, ning pakkus enda ja [[Jaan Kivisild|Jaan Kivisilla]] nimel "Liivika". Hääletusel sai viimane ettepanek neli, esimene ühe hääle ning sellenimeline selts registreeritigi Tartu Ülikooli juures 21. veebruaril 1921.{{lisa viide}} Iseseisvunud Eestis algas seltsielu uus etapp, mis tõi kaasa uusi ülesandeid ja eesmärke. Rõhuasetus pandi liikmete sisekasvatusele, seda tehti nii seltsi astujate hoolika valiku kui ka vanamehe institutsiooni kehtestamise ja tegevusega. Kodukorras lähtuti REÜSi põhimõttest, mille järgi nii selts kui ka üksikliige pidi võõrale abile lootmata omal jõul toime tulema. Sellega eristuti korporatsioonidest, ent see ei tähendanud, et Liivika liige ei võinud loota seltsi abile.{{lisa viide}} Sügisel 1926 saadi seltsi asukohaks tervet korrust hõlmav kaheksa toaga korter aadressil [[Suurturg]] 9-2. Seal kestis tegevus seltsi vägivaldse sulgemiseni 1940. aasta suvel. Neis ruumes kosus ja arenes Liivika jõudsalt. 1928. aastal võeti [[Herman Evert]]i eestvõtmisel vastu seltsi kodukord, mis kehtib 2002. aasta kodukorras reguleerimata küsimuste osas tänapäevani. Liivika ruumid olid alati eeskujulikus korras, eriti pärast remonti 1937. aastal. Remondi ajal leiti tänu meeldivaile ja asjalikele suhetele ajutine peavari [[Gildi tänav|Gildi]] 1 maja teisel korrusel. Esimesel korrusel asus [[Korporatsioon Filiae Patriae|korp! Filiae Patriae]]. Praegu asub seal [[Postimees|ajaleht Postimehe]] toimetus.{{lisa viide}} Liikmetele sai kohustuslikuks esitada referaate, millega kaasnesid tihti elavad mõttevahetused ja vaidlused. Üsna sageli oli teema päevakajaline, puudutas Eesti või maailma poliitikat, majandust ja kultuuri. Tihti käsitleti kirjanduslikke menukeid. Eelkõige noorliikmereferaadi taseme tõstmiseks fikseeriti nõuded, mille täitmist hindas kõnetoimkond. Kasulikuks osutus kõnevanema funktsiooni kehtestamine, kes muutus seltsi vaimseks vanameheks. Kuni 1934. aasta sügissemestrini, mil kujunesid välja siseelu tavad, esitasid noorliikmete kõrval referaate ka kaasvõitlejad. Juhtimiskogemuste omandamiseks peeti vajalikuks uuendada seltsi juhatust igal semestril.{{lisa viide}} Sügisel 1928 oli seltsis 42 tegevliiget, 24 noorliiget, 12 välisliiget (ajutiselt ülikoolis õpingud katkestanud seltsiliige) ja 39 vilistlast – kokku 117 liiget. 1934. aastal oli seltsi 25. aastapäevaks tegevliikmeid 51, noorliikmeid 28, välisliikmeid 16 ja vilistlasi 100; liiviklasi oli siis kokku 195. Liikmeskonna juurdekasv oli kuue aasta jooksul peaaegu kahekordne. Seltsi 30. aastapäevaks oli tegevliikmeid 100, noorliikmeid 41, välisliikmeid 26 ja vilistlasi 150 – kokku 317, mis annab sellel ajavahemikul juurdekasvuks 122. Liikmeskonnast oli kõige enam (kokku üle kolme neljandiku) majandus-, põllumajandus- ja õigusteaduse üliõpilasi.{{lisa viide}} Seoses Tartu Ülikooli tehnikateaduskonna üleviimisega 1936. aastal Tallinna ja seal tehnikaülikooli loomisega asutati ka ÜS Liivika Tallinna koondis. Sügisel 1936 alustas, õigemini küll jätkas seal õpinguid üheksa liiviklast. Tallinna koondise liikmeskond kasvas hoogsalt: 1936 – 10 liiget, 1937 – 17, 1938 – 32 ja kevadeks 1940 – 39 (27 tegev-, 7 noor- ja 5 välisliiget). Seoses õppetempo kasvuga ülikoolis kasvas vilistlaskogu 1939. aastal 25 liikme võrra. Enne seltsi vägivaldset sulgemist oli liiviklasi kokku 333, neist vilistlasi 174, üliõpilasi 159. Langes ka keskmine vanus, mis ei ulatunud enam üle 24 aasta.{{lisa viide}} Teiste akadeemiliste organisatsioonide seas torkasid seltsi elus silma mitmed erijooned. Siin pooldati tugevat distsipliini („kohusetunne kasvagu, et sundus võiks kaduda“), loobuti kindlalt alkoholi tarvitamisest ja kaardimängust seltsi ruumes. Populaarseks kujunesid [[sport]], [[male]], laul, muusika, referaadid ja vaidlusõhtud. Just viimased on olnud puhastustuli, kus on kujunenud liiviklaste tõekspidamised. Alustati ka seltsi sisealbumite üllitamist. Siin rakendati noorte toetust, kelle seast valiti igal aastal toimkond, kes pidi näitama oskusi ja leidlikkust albumi toimetamisel. Sellest kujunes traditsioon ning nii õnnestus välja anda 17 numbrit. Peaaegu iga nädal anti välja ka humoorikat seinalehte, mis kajastas päevakajalisi teemasid.{{lisa viide}} Populaarseks said tavaliselt juuli algul peetavad suvepäevad, millel nii kaasvõitlejad kui ka vilistlased meeleldi osalesid. Kahe päeva jooksul kuulati huvitavaid ettekandeid, õhtuse lõkke ümber tekkisid elavad vestlusringid.{{lisa viide}} 1926. aastal elavnes seltsis märgatavalt sportlik tegevus: mängiti võrk- ja korvpalli, tegeldi kergejõustikuga. Populaarsetel Tartu Ülikooli võrk- ja korvpalli esivõistlustel osaleti esimest korda 1927. aastal. 1935. aastal võideti meistritiitel korv- ja võrkpallis, 1936. aastal tuli Liivika meeskond korvpallimeistriks ning kordas tiitlivõitu ka 1937. aastal peaaegu samas koosseisus. 1938. aastal tuli Liivika Tallinna koondis Tallinna üliõpilaskonna taas korvpallimeistriks. 1939. aastal võideti Tartu Ülikooli võrkpalli meistritiitel. Kevadsemestril 1934 võideti üliõpilasorganisatsioonide malevõistlused. Malemängu harrastamisel innustas liiviklasi kindlasti ka asjaolu, et seltsi ridadesse kuulus suurmeister [[Paul Keres]].{{lisa viide}} Seltsiühenduste loomisega kerkis taas päevakorda liikmeskonda rohkem siduva sümboolika küsimus. Kuulutati välja organisatsiooni sõrmuse idee võistlus, mille võitis Leo Laur. Tema pitsatsõrmuse projektis oli kogu seltsi iseloomustav sümboolika tabavalt ühendatud: leopard kuldse laine kohal ja tammelehtedega L-täht selle all. Sõrmuse ringile on paigutatud seltsi vilistlase Juhan Kuke sõnastatud Liivika moto ''Ex solo ad solem soli patriae'' (vabas tõlkes: maa pinnalt päikese poole ainsa isamaa hüvanguks). ÜS Liivika liikmed kannavad pidulikel sündmustel (seltsi aastapäeval, suvepäevadel, kevadpidustuste ajal 1. mail ja teistel kogunemistel) üliõpilase valget [[üldmüts]]i.{{lisa viide}} Pärast 1934. aasta 12. märtsi sündmusi (vapside vahistamine ja riigikogu laialisaatmine) tekkis üliõpilaskonnas erimeelsusi. Seltside esindajad võitlesid ülikooli autonoomia (rektori valimine, õppejõudude kinnitamine, eelarve kulutuste määratlemine jm) eest, samal ajal kui enamik korporatsioone läks kaasa valitsuse ettekirjutussüsteemiga.{{lisa viide}} Robert Tasso, kes oli 1934. aastal ÜS Liivika esimees, ühtlasi pikka aega Eesti Üliõpilaskonna Edustuse esimees ning Soome, Eesti, Läti ja Leedu (SELL) Üliõpilasliidu president, on hästi kokku võtnud tollase üliõpilaskonna demokraatliku organiseerumise põhiolemuse: “Nüüdisajal pole organisatsioonide ülesandeks viljelda üksnes lõbusat üliõpilaselu, vaid esikoha tegevuses pälvivad liikmeskonna kasvatusküsimused. Tuleb pöörata tähelepanu liikmeskonna individuaalsele väljaarendamisele tugevaks ning teovõimeliseks isiksuseks, kuid samaaegselt peab organisatsioon suutma täita temale langevaid ülesandeid ühiskondliku kasvatuse tegurina. Noored, kellele on antud kasutada suur aare akadeemilise hariduse näol, ei võlgne tänu mitte ainult enda lähedasile, vaid samavõrd kogu eesti rahvale. Saadud hüved kohustavad ja akadeemiline kodanik on see, kes suudab teadlikuna ja vastutavana, tarbekorral ka juhtivalt osaleda meie ühiskondliku ja riikliku elu korraldusküsimuste lahendamisel.“{{lisa viide}} ÜS Liivika liikmeskonna täiendamisel oli aluseks võetud põhimõte, et kutsutud on paljud, ent vastu võetakse vähesed. Arvukuse asemel oli eesmärk vaimne suurus.{{lisa viide}} Vilistlaskogu esimees oli väga pikka aega, 1940. aastani Riigi Põlevkivitööstuse direktor [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]]. Samal ajal kasvas vilistlaskogu mõju Eesti majandus- ja kultuurielus. Ülikooli auhinnatööde võitjate rahalise toetamise kõrval alustati mitme suure projekti, nagu ehitusühingu Liivika Kodu ja aktsiaseltsi Liivika Film elluviimist. Need üritused katkesid [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] tõttu.{{lisa viide}} ===ÜS Liivika paguluses=== Esimesed sovetiaja arreteerimislained hõrendasid liiviklaste ridu tunduvalt. Sakslaste saabudes algas Tartus uus tegevusaeg. Mida punavõim olid keelustanud, seda üldjuhul ei lubanud ka sakslased. Nii ei saanud ka üliõpilasorganisatsioonid jätkata Tartus tööd ametlikus vormis. Kui selgus, et sakslastel pole väljavaateid NSV Liidu edasitungi peatamiseks, siirdus koos teistega palju liiviklasi Soome ja Rootsi. Suurem rühm pidi tahes-tahtmata põgenema Saksamaale. Suure liiviklaste hulga siirdumine vabasse läänemaailma pani aga aluse uuele organisatsioonivormile – Liivika koondistele välismaal. Need loodi Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Austraalias.{{lisa viide}} Karel Vahtras on periodiseerinud Liivika tegevust paguluses: 1945–1950 on paguluse rasked esimesed aastad. Kohanemine võõrsil, töökoha leidmine, nooremail edasiõppimine. Sellesse aega jäävad ka uued ümberasumised ning lõpliku asukohamaa ja tööala leidmine. Luuakse esimesed kontaktid laialipaisatud liiviklaste vahel. 1951–1955 kohanemine uuel asukohamaal. Ühistegevus on veel tagaplaanil. Ka Liivika tegevus on kõikjal madalseisus. 1956–1960 saab suur rutt isikliku elu korraldamisel mööda. Kõik on leidnud töökoha ning hakatakse ka pesapunumisega lõpule jõudma. Hakkab aega üle jääma ühistegevuseks ja teiste harrastuste jaoks. See on aktiivne hoovõtmisaeg tõsisemaks tegevuseks. 1961–1965 kujunevad välja Liivika pagulaskoondised. Neis algab korrapärane tegevus. Eriti agar on USA koondis, kes hakkab saatma ülejäänuile Liivika olevikku tutvustavaid bülletääne. Eriti torkab korraldustööl silma [[Elmar Järvesoo]]. 1966–1970 võtavad Liivika koondised ühendust teiste organisatsioonidega. Toimub ühisüritusi. Liivika koondis Rootsis saab ühisruumid EÜS Põhjalaga. 23. septembril 1968 ilmub [[Otto Treier]]i toimetamisel Liivika Uudiste esimene number. 1971–1975 hakatakse koondistesse võtma liiviklaste järgmist põlvkonda. Nii suudetakse koondiste liikmete arv esialgu stabiliseerida. Toimuvad Eesti päevad Torontos. Väljaanne Liivika Uudised kujuneb eestlaste vabaduspüüete kajastajaks ja innustajaks. Järgmistel aastakümnetel hakkab liiviklaste arv paguluses vähenema, sest aeg on teinud oma töö. Ent lähedal on ka aeg, kus pagulastele avaneb tee kodumaale. Paljud pagulasliiviklased kasutavad võimalust osaleda koduliiviklaste kokkutulekuil.{{lisa viide}} ===ÜS Liivika taastamine Eestis=== Esimene anneksiooniaegne üritus Eestis, kus ÜS Liivika nime avalikult kasutati, toimus 23. aprillil 1989 Olümpia hotellis pidulikul lõunasöögil, millega tähistati ÜS Liivika 80. aastapäeva ning kus osales 35 liiviklast abikaasaga. ÜS Liivika taastamise võimalused olid muutunud teostatavaks. Detsembris 1989 asus vilistlastest ja TPÜ üliõpilastest koosnev algatusrühm Jüri Rebase juhtimisel tegevuskava koostama. 9. märtsil 1990 esitasid dotsent Ülo Rätsep ja üliõpilane Olev Kartau ÜS Liivika põhikirja TPI nõukogule registreerimiseks ning sama aasta 13. märtsil see ka nõukogus registreeriti. 13 seltsi taastajaliiget arvati tegevliikmeiks. Seltsi esimeheks valiti Olev Kartau. Kuigi seltsi Tallinna koondis on vormiliselt olemas, ei tegutse see tänapäeval aktiivselt.{{lisa viide}} Seltsi taastamise kõrval alustati ka vilistlaskoondise taastamist. Toimusid ettevalmistavad töökoosolekud, koostati põhikiri. 14. juunil 1990 peeti vilistlaskoondise taastamiskoosolek, kus võeti vastu põhikiri ja valiti juhatus: esimees [[Jüri Rebane (jurist)|Jüri Rebane]], aseesimees [[Viktor Simm]], kirjatoimetaja [[Rein Randveer]] sen., laekur [[Ülo Rätsep]] ning Tartu esindajana [[Robert Tasso]]. Sama aasta 23. juulil kinnitas Tallinna Linnavalitsus ÜS Liivika vilistlaskoondise põhikirja, millega saadi juriidilise isiku õigused. Vilistlaskoondise taastamise ajal oli Eestis vaid 48 ellujäänud ÜS Liivika vilistlast, kelle keskmine vanus ulatus 79 eluaastani. Seetõttu otsustati vilistlaskogusse koopteerida uusi kõrgharidusega liikmeid, kes vastavad Liivika põhimõtetele ja käituvad põhikirja kohaselt. 1990. aastal koopteeriti Tallinna vilistlaskokku esimesed 12 uut liiget, 1991. aastal lisandus 21 uut liiget, 1993. aastal 12 uut liiget ja 1994. aastal 10 uut liiget. Uute liikmete koopteerimine vilistlaskogusse on jätkunud ka aastatel 1995–2003, kui vilistlaskoguga liitus 36 kõrgharidusega spetsialisti. 13. septembril 1990. aastal panid 14 Tallinna vilistlaskogu liiget aluse toredale tavale – iganädalastele vilistlaskogu klubiõhtutele. 2014. aasta novembris toimus juba 1000. klubiõhtu.{{lisa viide}} Robert Tasso eestvedamisel registreeriti vilistlaskogu Tartu ühendus Tartu Linnavalitsuses 15. juunil 1992. Omaaegse Liivika esimehe ja ka Üliõpilasseltside Liidu aktivistina otsis ta innukalt võimalusi ka seltsi taasasutamiseks. Tema pool kohtuti asjast huvitatud inimestega juba enne taasasutamist. Esimesed kontaktid olid Lauri Pilteri ja Kalev Suigiga, kuid toona ei saanud taastamisest veel asja, sest Lauri sõitis aastaks USAsse. 1990. aasta sügisel viis Tartu Ülikoolis psühholoogiat õpetav vilistlane Heiti Pakk Robert Tasso kokku üliõpilase Raivo Valguga. 11. oktoobril sai alguse sündmuste ahel, mille käigus koguti juurde sõpru ning käidi Robert Tasso juures Liivika põhikirja ja muid küsimusi arutamas. Tartu Ülikooli peahoones toimunud ÜS Liivika taasasutamiskoosolekul 20. juunil 1991 osalesid [[Otto Lätt]], [[Tõnu Kipper]], [[Harald Keres]], [[Elmar Karu]], [[Peeter Müürsepp]], [[Robert Tasso]], [[Raivo Valk]], [[Aivo Kurik]], [[Juhani Seilenthal]], [[Toomas Mälberg]], [[Kalev Suik]] ja [[Olaf Suuder]]. 28. juunil 1991 kinnitati seltsi põhikiri Tartu Ülikooli nõukogus. Taasasutamisjärgse seltsi tuumik koosnes kümmekonnast asjasthuvitatust. Enamus liikmeid tuli tollasest Tartu 2. keskkoolist, hilisema nimega Miina Härma Gümnaasiumist (MHG): Raivo Valk, Aivo Kurik, Olaf Suuder, Juhani Seilenthal, kuid tuumikusse kuulus ka mujalt tulnud inimesi, nagu Kalev Suik. Sel moel oli Liivika viimane taasasutatud akadeemiline organisatsioon.{{lisa viide}} ===ÜS Liivika tänapäeval=== Esimesse, kolmeliikmelisse eestseisusse kuulusid Juhani Seilenthal (esimees), Toomas Mälberg (laekur), Raivo Valk (kirjatoimetaja). Kooskäimisteks oli Tartu liiviklastel kasutada korter Kastani, hiljem Kroonuaia tänaval ja lõpuks auvilistlase Robert Tasso sugulaste majas Ilmatari tänaval. Esimene suurem ühisüritus oli 21. aprillil 1992 korraldatud aastapäevapidu, kus kohtusid omavahel esimest korda kõik seltsi ja vilistlaskogu liikmed abikaasaga. Seltsi liikmete arv ulatus tollal kolmeteistkümneni.{{lisa viide}} 1992. aastal tegi Liivika auvilistlane professor Elmar Järvesoo teatavaks kavatsuse teoks teha nõukogude okupatsiooni saabumisel katkenud Liivika Kodu projekt ning kinkida seltsile Tartus oma maja. Tartu vilistlaskogu juhatuse otsusega koostati otseselt ehitusküsimustega tegelemiseks Liivika Kodu toimkond maja ehitamiseks või ostmiseks. Tartu Kommertspank, mis oli valitud kodu muretsemiseks vajaliku raha ülekandmiseks, läks aga peagi pankrotti. Hulk oma kodu muretsemiseks tehtud ettevalmistustöid osutus asjatuks. Samal ajal koopteeriti Tartus vilistlaskokku akadeemilises elus silma paistnud inimesi: füüsik [[Kristjan Haller]], põllumajandusteadlane [[Ülo Oll]], arstiteadlane [[Peeter Padrik (arst)|Peeter Padrik]].{{lisa viide}} Seltsi liikmemaks oli taasasutamisjärgsel ajal 35 krooni semestris. Ruumide korrashoiuks seati liikmete jaoks sisse kütte- ja koristusgraafik. Seltsi ruumides toimunud aktiivne tegevus koosnes mitmesuguste lauamängude mängimisest ja ettekannete kuulamisest. 1994. aasta suvepäevadel aset leidnud mõttetalgutel arutleti koos vilistlastega Liivika üldpõhimõtetega seonduvate teemade üle, nagu värvide kasutuselevõtt, segaseltsiks ümberformeerimine ja ruumides alkoholi tarvitamise lubamine. Siiski leiti, et tuleks jätkata seniste põhimõtetega. Uued ruumid kesklinnas Gildi 3–8 tõid nii rõõmu kui ka muret selles osas, kuidas kohendada rõske paksude kiviseinte ning päevinäinud olemisega korter hubaseks koduks. Siiski tähistab Gildi tänava korteri periood kõrgaega kaasvõitlejate sporditegevuses, mil korvpall konkureeris tõsiselt teiste seltsi tubaste tegemistega.{{lisa viide}} Tartusse elama siirduda kavatsenud Elmar Järvesoo suri 1994. aastal. Järgmisel aastal teatas tema abikaasa [[Aino Järvesoo|Aino]], et on otsustanud teha teoks Elmari kavatsuse kinkida Liivikale Tartusse maja. Tartu ühenduse vilistlaste algatusel leiti sobiv maja K. E. von Baeri tänaval. Kevadel 1996 algasid juurde- ja ümberehitustööd, mis toimusid samuti liiviklaste agara abiga. Hilissügisel võis Aino Järvesoo kolida maja ülakorruse ruumidesse. Maja sisustamiseks moodustati ÜS Liivika Tartu Kodu fond. Põhja-Ameerika koondis korraldas toetuse kogumise. Ruume hakkasid kaunistama Aino Järvesoo suuremõõtmelised maalid. Oma maja saamine avaldub ka seltsi liikmeskonna vaikses juurdekasvus. Osutus võimalikuks oma ruumides suuremate ürituste (näiteks aastapäev) korraldamine. Ruumide saamisega tekkis uusi võimalusi vilistlaselu arendamiseks. Tartu vilistlaskogu töö korraldamiseks ja jooksvaks asjaajamiseks peeti uues kodus korrapäraselt koosolekuid. Sellest saadik, kui Liivikal on Tartus oma maja, on selles igal kevadel koos Tallinna vilistlaskoguga ühiselt tähistatud Liivika aastapäeva. 2000. aasta Tartu vilistlaskogu üldkoosolekul andis Rober Tasso selle juhtimise üle Jüri Hallerile. 2004–2006 juhtis Tartu vilistlaskogu Ülo Lehemets, suure panuse Seltsi arengusse andis aastatel 2006–2011 vilistlaskogu juhatanud Luigi Päri. Vilistlaskogu on pidanud juubelite ja tähtpäevade puhul meeles kõiki kaasvilistlasi, sh välismaal elavaid, kellega on loodud kontakt.{{lisa viide}} Kuigi 2002. aasta mais võeti vastu täiendatud põhikiri, juhindub Liivika selts oma tegevuses enamjaolt juba varem väljakujunenud põhimõtetest. Liivika ruumid on jäänud alkoholivabaks. Varasemate karskusideede jätkajana propageeritakse oma tegevusega tervislikke eluviise. Regulaarselt on toimunud nii avalikud kui ka ainult oma liikmetele mõeldud ettekandeõhtud.{{lisa viide}} Noorliikmeks saamise avalduse kinnitamiseks on vaja kahte kirjalikku soovitust. Noorliiget käsitatakse Liivikas liikmekandidaadina. Kaasvõitlejaks ehk täieõiguslikuks liikmeks saamiseks tuleb noorliikmel teha ettekanne ja külastada koos kaasvõitleja(te)ga vähemalt kahte üliõpilasorganisatsiooni: ühte seltsi ja korporatsiooni. Võrreldes korporatsioonidega on Liivika sisekord egalitaarne: kuigi noorliikmetel ei ole koosolekutel hääleõigust, on neil sõnaõigus kõigis muudes küsimustes. Õigus Liivika sõrmust kanda on ainult kaasvõitlejatel ja vilistlastel. See on ka ainus eristav välismärk. Et Liivika lipp läks tormises ajalookeerises kaduma, on alates seltsi 90. aastapäevast kasutusel praost [[Joel Luhamets]]a sisseõnnistatud uus lipp.{{lisa viide}} ÜS Liivika kuulub alates 1997. aastast aktiivselt ka Üliõpilasseltside Liitu, kuhu kuuluvad lisaks ÜS Raimla, EÜS Põhjala ja Eesti Naisüliõpilaste Selts. Ühiseid suve- ja talvepäevi ning spordiüritusi on peetud koos teiste naiskorporatsioonidega.{{lisa viide}} Alates 2003. aasta märtsist saavad Liivika vilistlased, kaasvõitlejad ja noorliikmed kandideerida igal aastapäeval välja kuulutatavale Jaanus ja Erna Ülavere stipendiumile, mille eesmärk on toetada Üliõpilasselts Liivika liikmeid ja vilistlasi, tunnustada neid nende akadeemilistes pürgimustes ning edendada Üliõpilasselts Liivika ja ühiskondlikku tegevust.{{lisa viide}} Volbriööl on Liivika traditsiooniliselt etendanud varjuteatrit – ilusa ilma korral aias, vihmaga aga siseruumides. 1. mai hommikuti on Liivika pakkunud kõigile volbriööst väsinud akadeemiliste organisatsioonide liikmetele putru. Varjuteatrist ja pudruhommikust on saanud Liivika eripära kirjeldavad märgid Tartu akadeemilises ruumis.{{lisa viide}} 2009. aastal tähistas ÜS Liivika Tartus oma sajandat aastapäeva. ==Tuntud liikmeid== *[[Herman Evert]] – juhtiv Liivika põhimõtete kujundaja ja alleshoidja, seltsi peaideoloog 1930ndatel *[[Johannes Hint]] – tehnikadoktor, innovaator *[[Elmar Järvesoo]] – agronoomiateadlane, toetas Liivika Kodu (konvendi) loomist Tartus *[[Alfred Kalm]] – agronoom, tööstur * Tiit Karuks - eesti spordiajakirjanik *[[Harald Keres]] – eesti füüsik, akadeemik *[[Paul Keres]] – maletaja *[[Leo Koobas]] – elektroonikainsener, pikaajaline Liivika tegevuse eestvedaja Põhja-Ameerikas * Valner Krinal - majandusteadlane *[[Juhan Kukk]] – majandustegelane, poliitik *[[Tõnu Lauk]] – metallikunstnik ja falerist *[[Kaarel Liidak]] – agronoomiadoktor, professor * [[Oskar Lõvi]] – agronoom, ärimees, kirjanik *[[Mihkel Mathiesen]] – insener, poliitik *[[Georg Peeter Meri]] – poliitik, tõlkija, Shakespeare’i eestindaja *[[Jaan Mets]] – agronoomiateadlane *[[Ülo Oll]] – põllumajandusteadlane *[[Theodor Pool]] – agronoom *[[Olaf Prinits]] – matemaatik *[[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]] – Liivika asutajaliige, ehitusinsener, Eesti põlevkivitööstuse rajaja *[[Eduard Rüga]] – graafik ja maalikunstnik *[[Elmar Salumaa]] – usuteadlane ja vaimulik *[[Kaarel Tarandi]] – eesti mullateadlane *[[Robert Tasso]] – jurist, Liivika taasasutaja *[[Anton Uesson]] – kauaaegne Tallinna linnapea *[[Ilmar Öpik]] – tehnikadoktor, akadeemik, professor *[[Andres Öpik]] – keemik *Andu Rämmer – sotsioloog *[[Jüri Tarmak]] - kõrgushüppe olümpiavõitja, majandusteadlane. ==Kirjandus== *Akadeemia – ÜS Liivika 30-aasta juubeli erinumber, 3 (17) aprill 1939. Tartu: Üliõpilasseltside Vilistlaskogude Liit. *Himma, M. [http://www.tartupostimees.ee/?id=109977 Sada aastat noor Liivika]. Tartu Postimees, 22. aprill 2009, lk 8. *Joosti, H., Karuks, T., Rebane, J., Tamjärv, K., Tang, P. (toim). Liivika album 1999. Tallinn, 1999. *Joosti, H. (toimetuskolleegiumi esimees), Ermel, V., Ilja, R., Joosep, E., Kalm, A., Karuks, T., Koobas, L., Mathiesen, M., *Pettai, E., Randveer, R. (seenior), Rämmer, A., Tamjärv, L., Tang, P., Treier, J. (toim). Üliõpilasselts Liivika 1909–2003. *Album. Pärnu, 2003. *Koobas, L. (toim). Üliõpilasselts Liivika 1909–1999. Toronto, 1999. *Nõmmera, E.-J., Mets, J., Normak, H., Raudvere, A., Margiste, A., Zastrov, M., Järvel, E., Järvesoo, E. Kodumaal ja võõrsil. ÜS Liivika koguteos. Toronto: ÜS Liivika Kirjastus, 1965. *Rebane, J. Liivika taastamine 1989–2002. Liivika Sõnumid, 2004, nr 29. *Saarmets, V. Liivika aastatuhandevahetusel (2000). Liivika Sõnumid, Seltsi erinumber 95. aastapäevaks, 2004, 24. aprill. *Saarmets, V. ÜS Liivika tegevusest 2004. aastal. Liivika Sõnumid, Seltsi erinumber 2004, 2005, 17. märts. *Seilenthal, J. ÜS Liivika taastamine Tartus. Liivika Sõnumid, 1992, nr 3. *Tasur, M., Rämmer, A. (2007) Üliõpilasselts Liivika Väljaandes: Piirimäe, H. (toim) Vivat Academia: üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis. Tartu: Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus, lk. 220–239. *Treier, J. [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=23485 Üliõpilasselts Liivika 100-aastane]. Eesti Elu, 24 aprill 2009. *ÜS Liivika 1909–1934. Üliõpilaslehe erinumber, 1934, nr. 5., 21. aprill. *ÜS Liivika 1909–1939. Tartu – Tallinn, 1939. *ÜS Liivika 100. [[Universitas Tartuensis]] (Tartu Ülikooli ajakiri), aprill 2009, nr 3, lk. 37–41. ==Välislingid== *[http://www.liivika.ee ÜS Liivika koduleht] *[https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3183 Liivimaalt alguse saanud üliõpilasselts tähistab 110. aastapäeva] {{Mall:Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonid]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika| ]] gn6dfjqfmhhzwjatwnmbf3msuo9jqkx 0 230441 7162126 6988626 2026-05-27T12:11:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162126 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} '''Trusted Computing (TC)''' on tehnoloogia, mille on arendanud [[Trusted Computing Group]].<ref name="mitchell" /> Trusted Computing tehnoloogiaga arvuti käitub järjekindlalt teatud viisil ning mille täitmist kontrollib riist- ja tarkvara.<ref name="mitchell" /> Praktikas kasutab Trusted Computing tehnoloogia krüptograafiat, et sundida arvutit käituma teatud viisil. Peamine TC funktsioon on lubada kellelgi saada teavet selle kohta, kas süsteemis jookseb ainult autoriseeritud kood. See autorisatsioon katab esialgse alglaadimise, tuuma, rakendused ning erinevad skriptid. TC üksinda ei kaitse süsteemi rünnakute eest, mis kasutavad ära turvasüsteemi nõrkusi. TC on vastuoluline, sest tehniliselt on võimalik riistvara kaitsta mitte ainult omaniku jaoks, vaid ka omaniku eest. Sellise vastuolu tõttu on TC vastased, nagu [[Richard Stallman]], hakanud viitama sellele ka kui "reeturlikule arvutustehnikale" ([[inglise keel]]es sõnademäng ''treacherous computing''). Kõhkluste ulatust näitab ka asjaolu, et mõnes teadusartiklis on "Trusted Computing" jutumärkides.<ref name="anderson2" /><ref name="whom" /> Trusted Computing platvormi ei ole vaja kasutada, et kaitsta süsteemi selle omaniku eest. On võimalik jätta kasutajale autoriseerimisõigused. Samuti on võimalik ehitada avatud lähtekoodiga mooduleid, jättes turvakiibi ainsaks ülesandeks kaitsta autoriseerimata muudatuste eest. [[Avatud lähtekood]]iga [[Linux]]i [[draiver]]id aitavad turvakiipi kasutada ning sellele ligi pääseda.<ref name="opencryptoki" /> Siiski on mõnedel operatsioonisüsteemidel võimalik turvaelemente ära kasutada, et keelata tavapärast või õigustatud andmevahetust. Trusted Computingu pooldajad nagu [[International Data Corporation]],<ref name="rau" /> [[Enterprise Strategy Group]]<ref name="oltsik" /> ja [[Endpoint Technologies Associates]]<ref name="kay" /> väidavad, et see tehnoloogia muudab arvutid turvalisemaks, vähem tundlikumaks [[Arvutiviirus|viirustele]] ja [[õelvara]]le ning seega usaldusväärsemaks lõppkasutaja jaoks. Arendajad ütlevad, et seda tehnoloogiat hakatakse peamiselt kasutama digitaalsete õiguste haldamiseks, mitte arvuti turvalisuse suurendamiseks.<ref name="rms" /><ref name="Anderson" /> Kiipide tootjad [[Intel]] ja [[AMD]], riistvara tootjad nagu [[Dell]] ja [[operatsioonisüsteem]]ide pakkujad nagu [[Microsoft]], kõik plaanivad tulevastes toodetes kasutada Trusted Computing tehnoloogiat. Alates [[2007]]. Aasta juulist kasutab TC tehnoloogiat terve USA kaitseministeerium. ==Peamised kontseptsioonid== Trusted Computing hõlmab kuut peamist tehnoloogiavaldkonda, mis kõik on vajalikud täielikult kaitstud (''Trusted'') süsteemi jaoks. Süsteem on vastavuses järgmiste TCG spetsifikatsioonidega: #Kinnituskood #Turvatud sisend ja väljund #Mälu drapeerimine #Suletud hoiustamine #Kaugsertifikaat #Trusted Third Party (TTP) ===Kinnituskood=== Kinnituskoodiks on 2048-[[bitt|bitine]] [[RSA (algoritm)|RSA]] avalik ja privaatne võtmepaar, mis on kiibile loodud suvaliselt tema tootmise ajal ning seda ei ole võimalik muuta. See kood lubab käivitada turvalisi operatsioone: iga Trusted Platvormi Moodul peab olema võimeline allkirjastama juhusliku arvu (võimaldamaks omanikul näidata, et tal on ehtne TC arvuti), kasutades teatud Trusted Computing Grupi poolt loodud protokolli, et kindlustada selle vastavus TCG standardile ning tõestada selle identiteeti. ===Mälu drapeerimine=== Mälu drapeerimine laiendab levinud mälu kaitsmise tehnikat, et tagada täielik isolatsioon mälu delikaatsetele piirkondadele. Näiteks piirkonnad, mis sisaldavad krüptograafilist koodi. Täpne implementatsioon on tootjatel erinev. Inteli [[Trusted Execution]] tehnoloogia juba pakub sellist lisa. ===Suletud hoiustamine=== Suletud andmete hoiustamine(inglise keeles ''sealed storage'') kaitseb privaatset informatsiooni sidudes selle platvormi konfiguratsiooni informatsiooniga, kaasates kasutatud riist- ja tarkvara. See tähendab, et andmed väljastatakse vaid kindlal riistvara ja tarkvara kombinatsioonil. Seda süsteemi kasutatakse näiteks digitaalsete õiguste haldamisel. Näiteks kui kasutajal on arvutis muusikafail, mille litsents tal puudub, siis ta ei saa seda kuulata. Kasutades suletud hoiustamist, laul krüptitakse TC platvormi moodulisse ning ainult modifitseerimata heliprogrammid saavad seda avada. ===Kaugsertifikaat=== Kaugsertifikaat lubab kolmandatel osapooltel jälgida kasutaja arvutis tehtud muutusi. Näiteks tarkvaratootjad saavad jälgida nende tarkvaras tehtud autoriseerimata muutusi. Riistvara genereerib sertifikaadi, mis tuvastab täpselt milline programm parajasti käib. Kaugsertifikaat on tavaliselt kombineeritud avaliku võtme krüptinguga nii, et saadetud informatsiooni saavad lugeda vaid programmid, mis küsisid sertifikaati, mitte mõni pealtkuulaja. Võttes uuesti näiteks muusikafaili, kasutaja muusikaprogramm võib saata laulu teistesse arvutitesse, kuid ainult siis, kui nad suudavad näidata, et neil on turvaline muusikaprogramm. Kombineeritud teiste tehnoloogiatega, kindlustab see muusikale rohkem kindlustatud teekonna. ===Trusted Third Party (TTP)=== Üks peamistest raskustest, mille TCG tehnoloogia arendajad ületama pidid, oli anonüümsuse säilitamine, pakkudes samal ajal "usaldusväärset platvormi". Peamine osa "usaldatud staatuse" saamisel on, et teine osapool, kellega arvuti suhtleb, saab kontrollida, kas esimene osapool kasutab originaalset tarkvara. Seeläbi saab arvuti teada, et teine osapool ei saa kasutada pahatahtlikku tarkvara delikaatse info ära kasutamiseks. Selle protsessi põhimõte on, et selle läbiviimiseks pead sa informeerima teist arvutit infoga, et sa kasutad "turvalist" riist- ja tarkvara ning ilmselt tuvastad end seeläbi teisele osapoolele. TCG on arendanud võimaluse jääda anonüümseks, kuid samal ajal kinnitab teisele arvutile, et ta suhtleb "turvalise" masinaga. ==Tuntud rakendused== ===Kõvaketta krüpteerimine=== Microsofti tooted nagu [[Windows Vista]] ja [[Windows 7]] kasutavad Trusted Platform Moodulit, et lihtsustada [[BitLocker]]i ketta krüptimist. ==Võimalikud rakendused== ===Digitaalsete õiguste haldamine=== Trusted Computing lubab firmadel luua digitaalsete õiguste haldussüsteemi, mida oleks väga raske petta, kuid mitte võimatu. Näiteks võib tuua muusikafaili allalaadimise. Kaugsertifikaati saab kasutada, et muusikafail ei käivituks ühegi muusikaprogrammiga, mis ei vasta muusikafirma poolt seatud reeglitele. See tähendab, et ainult väga tuntud muusikaprogrammid mängivad sinu muusikat. Suletud hoiustamist võib kasutada keelamaks muusikafaili avamist mõne muu programmiga või mõnes muus arvutis jne. ===Pettuse ennetamine online mängudes=== Trusted Computingut saaks kasutada ka online mängudes petmise vastu võitlemiseks. Mõned mängijad muudavad oma mängu koopiat, et saada ebaausaid eeliseid. TC suudaks tuvastada, et kõik mängijad, kes on serverisse ühendunud, kasutaks modifitseerimata tarkvara. ===Kinnitamaks, et inimesed laadivad faile üles ''peer-to-peer'' võrgus=== [[Peer-to-peer]] failijagamise võrkudes on oluline, et kliendid laadiks üles sama palju, kui alla. Tavaliselt on inimeste huviks ainult allalaadimine. Sellepärast mõned [[Bittorrent]]i serverid jälgivad, kui palju kasutaja alla ja üles laadib, ning kui on näha, et ei taheta eriti üles laadida, siis klient blokeeritakse serverist. ==Kriitika== Trusted Computingu vastased nagu [[Electronic Frontier Foundation]] ja [[Free Software Foundation]] arust annab see tehnoloogia liiga palju võimu ja kontrolli seadme üle süsteemide- ja tarkvaratootjatele. Lisaks arvavad nad, et see süsteem võib kaotada inimeste anonüümsuse online tehingutes. Mõned turvaeksperdid on Trusted Computingu vastu, öeldes, et annab arvutite ja tarkvara tootjatele koos suure kontrolliga võimaluse kehtestada piiranguid sellele, mida kasutajad oma arvutitega teha võivad. On arvamusi, et Trusted Computingul võib olla anti-konkurentsivõimeline efekt IT turul. ===Digitaalsete õiguste haldamine=== Üks esimestest motivaatoritest, mis TC-d paelus, oli meedia ja riistvarafirmadele konkreetsemate digitaalõiguste haldamise süsteemi arendamine, et keelata kasutajatel vabalt kasutada ja jagada õigustega kaitstud või privaatseid faile ilma vastava loata. Näitena võib kasutada bändilt muusika allalaadimise: bändi plaadifirma võib välja tuua reeglid, kuidas bändi muusikat võib kasutada. Näiteks võib plaadifirma tahta, et ilma raha maksmata võib kasutaja kuulata laulu ainult kolm korda päevas. ===Kasutajad ei saa tarkvara muuta=== Kui kasutaja tahaks üle minna konkureerivale programmile, võib juhtuda, et uus programm ei suuda vana infot lugeda. Info oleks nagu "lukustatud" vanasse programmi. Kaugsertifikaat võib aga põhjustada teisi probleeme. Praegu saab veebisaite külastada paljude veebibrauseritega, kuid selle abil saaks mõningaid saite muuta nii, et brauser ei suudaks veebi koodi lugeda. Mõned [[brauser]]id on sellest mööda saanud emuleerides teisi veebibrausereid. Kaugsertifikaadiga veebilehte saab kontrollida, millist brauserit parajasti kasutatakse ning saab keelduda lehte näitamast, välja arvatud spetsiifilise brauseriga (näiteks [[Internet Explorer]]). Sel juhul ei töötaks isegi brauseri emuleerimine. ===Anonüümsuse kadumine=== Kuna Trusted Computing tehnoloogiaga varustatud arvuti suudab unikaalselt tõendada oma identiteeti, on selle tarnijatel võimalik kasutada identifitseerimisvõimalust, et muuta TC-ga varustatud tarkvaraga kasutaja identiteeti. Kui TC pooldajad osutavad sellele, et online ostud ja krediidiga kauplemine võib olla potentsiaalselt palju turvalisem tänu kaugsertifikaadile, aga see võib põhjustada seda, et arvutikasutaja kaotab ootused anonüümsusest, kui ta kasutab Internetti. Kriitikud toovad välja, et sellel võib olla nii-öelda jahutav toime poliitilisele sõnavabadusele. TPM spetsifikatsioon pakub võimalusi ja soovitatud implementatsioone, mis ei ole mõeldud anonüümsuse tagamiseks. Kasutades kolmanda-osapoole [[Privacy Certification Authority]]’t (PCA), informatsioon tuvastab, et arvuti oleks usaldusväärne kolmanda isiku valduses. ===Praktilisus=== Iga riistvarakomponent, sealhulgas TC riistvara ise, on suutelised ebaõnnestuma, neid on võimalik täiustada ja välja vahetada. Kasutaja võib järeldada, et pelk võimalus olla pöördumatult ära lõigatud ligipääsust tema enda informatsioonile, või kallitele produktidele ning võimaluseta taastada seda informatsiooni, on vastuvõetamatu. ===Usaldus=== Laialt kasutatavas [[Avalik võti|avaliku võtme]] krüptograafias saab "võtmete loomist" teha kohalikus arvutis ning selle loojal on täielik kontroll selle kasutajate üle. Mõnedes kavandatavates krüpteerimis-kiipides on privaatne/avalik võti jäädavalt kinnistatud riistvarasse selle tootmise ajal. Riistvara tootjatel oleks võimalus salvestada võti sellest tõendeid jätmata. Et usaldada mis on krüptitud TPM poolt, peaks kõigepealt usaldama firmat, mis kiibi tootis. ==Riistvara ja tarkvara tugi== *Alates 2004 aastast on enamik suuremaid tootjaid kaasanud [[Trusted Platformi moodul|Trusted Platformi moodulid]] koos ühildatud [[BIOS]]-i toega. Vastavalt TCG spetsifikatsioonidele peab kasutaja lubama Trusted Module Platvormi enne, et seda saaks kasutada. *[[Linuxi tuum]] on kaasanud TPM-i alates versioonist 2.6.13 ning on olemas mitmeid projekte, mis seovad TC-d Linuxiga. *Mõned limiteeritud vormid TC-st on implementeeritud praegustesse [[Microsoft Windows|Microsoft Windowsi]] versioonidesse koos muu tarkvaraga. *Inteli [[Classmate PC]] sisaldab Trusted Platvormi Moodulit. *Inteli [[Core 2|Core 2 Duo]] protsessorid *AMD [[Athlon 64]] protsessorid *Ja suur enamus tänapäeva protsessoreid ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="mitchell">[http://books.google.com/books?id=9iriBw2AuToC Chris Mitchell, ''Trusted Computing'', Institution of Electrical Engineers, 2005.]</ref> <ref name="anderson2">[http://www.springerlink.com/content/v8571w5420l26q08/ Ross Anderson, "Cryptography and Competition Policy – Issues with ‘Trusted Computing’ ", in ''Economics of Information Security'', from series ''Advances in Information Security'', Vol. 12, April 11, 2006.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="whom">[http://www.cl.cam.ac.uk/~fms27/papers/2003-stajano-shifting.pdf F. Stajano, "Security for whom? The shifting security assumptions of pervasive computing", ''Lecture notes in computer science'', vol. 2609, pp. 16–27, 2003.]</ref> <ref name="opencryptoki">[https://launchpad.net/ubuntu/+source/opencryptoki/2.2.5+dfsg-1ubuntu1.3 Ubuntu opencryptoki pakett]</ref> <ref name="rau">{{netiviide | url =http://www.google.com/url?sa=t&source=web&cd=1&ved=0CBMQFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.ic.unicamp.br%2F~rdahab%2Fcursos%2Fmo826%2F2006%2FTCG_files%2FIDC_448_Web.pdf&ei=51YOTbSUO8aLswai25SADQ&usg=AFQjCNFtXGkfyVxrTZ6m6QOXr4OpLQoXUg&sig2=ugY4xrDvuVdOItnBBVLYvw | pealkiri =The Trusted Computing Platform Emerges as Industry's First Comprehensive Approach to IT Security | autor = Shane Rau | failitüüp =PDF | aeg = veebruar 2006 | väljaandja = International Data Corporation| vaadatud = 19.12.2010| keel = Inglise k.}}</ref> <ref name="oltsik">{{netiviide | url = http://www.trustedcomputinggroup.org/resources/trusted_enterprise_security_how_the_trusted_computing_group_tcg_will_advance_enterprise_security| pealkiri =Trusted Enterprise Security: How the Trusted Computing Group (TCG) Will Advance Enterprise Security | autor = Jon Oltsik | failitüüp = PDF | aeg = jaanuar 2006| väljaandja = Enterprise Strategy Group | vaadatud =19.12.2010 | keel =inglise k.}}</ref> <ref name="kay">{{netiviide | url =https://www.trustedcomputinggroup.org/news/Industry_Data/Implementing_Trusted_Computing_RK.pdf | pealkiri = How to Implement Trusted Computing: A Guide to Tighter Enterprise Security | autor = Roger L. Kay | failitüüp = PDF| aeg = detsember 2006| väljaandja = Endpoint Technologies Associates| vaadatud =19.12.2010 | keel = inglise k}}</ref> <ref name="rms">[[Richard Stallman]]. "[https://web.archive.org/web/20130502013705/http://www.gnu.org/philosophy/can-you-trust.ru.html Can You Trust Your Computer?]".</ref> <ref name="Anderson">{{netiviide | url =http://www.cl.cam.ac.uk/~rja14/tcpa-faq.html | pealkiri = `Trusted Computing' Frequently Asked Questions: TC / TCG / LaGrande / NGSCB / Longhorn / Palladium / TCPA Version 1.1 | autor = Ross J. Anderson | aeg = august 2003| vaadatud =19.12.2010 | keel = inglise k}}</ref> }} ==Välislingid== ===Ametlikud veebilehed=== *[http://www.trustedcomputinggroup.org/home Trusted Computing Group] *[http://www.trustedcomputinggroup.org/solutions TCG solutions page] ===Tarkvara=== *[http://www.opentc.net/ openTC] *[http://www.emscb.de/ EMSCB] *[http://forum.emscb.org/ Forum for Open SW based on TC] *[http://enforcer.sourceforge.net/ Enforcer] ─ *[http://www.microsoft.com/resources/ngscb/default.mspx Next-Generation Secure Computing Base (NGSCB)] *[http://trousers.sourceforge.net/ TrouSerS ─ The open-source TCG Software Stack] *[http://trustedjava.sourceforge.net/ Trusted Java] *[http://tpm-emulator.berlios.de/ TPM Emulator] [[Kategooria:Krüptograafia]] kagqrx2y7dumng5jf2zoxbmkcxikii0 0 232288 7162651 6901737 2026-05-28T10:34:15Z ~2026-31768-57 230480 Lisasin raamatusarjas "Eesti novell" koostajana oldud aastad ja viited, eemaldasin eelneva viite ühe aastakäigu arvustusele, misläbi autori koostajaks olemisele osutati. 7162651 wikitext text/x-wiki '''Mart Velsker''' (sündinud [[12. mai]]l [[1966]]) on eesti [[kirjandusteadlane]]. Ta lõpetas 1984. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i ning [[1991]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[eesti keel]]e ja kirjanduse erialal.<ref>{{Netiviide |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH25.HTM |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-03-25 |arhiivimisaeg=2016-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160812173856/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH25.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> Mart Velsker on 1994. aastast [[Tartu Ülikool]]i õppejõud. Aastatel 2000–2004 oli ta Helsingi Ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Ta on uurinud eeskätt uuemat eesti luulet ning viimase poole sajandi kirjanduskriitikat. Ta on üks "Eesti kirjanduse ajaloo" (2001) ja gümnaasiumiõpiku "Uuem eesti kirjandus" (2006) autoreid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.flku.ut.ee/et/mart-velsker |vaadatud=2018-02-08 |arhiivimisaeg=2018-02-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180209063207/https://www.flku.ut.ee/et/mart-velsker |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema kirjutised on koondatud kogumikku "Luulejutud. Tekste aastatest 1994–2020" (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2022, ilmunud sarja "[[Studia litteraria Estonica]]" 21. köitena). Ta oli üks kogumiku "[[Eesti novell]]" koostajaid aastatel 2022-2024.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022 |pealkiri=Eesti novell 2022 |url=https://eestinovell.ee/ralf_books/en2022/ |vaadatud=28.05.2026 |väljaanne=eestinovell.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023 |pealkiri=Eesti novell 2023 |url=https://eestinovell.ee/ralf_books/en2023/ |vaadatud=28.05.2026 |väljaanne=eestinovell.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024 |pealkiri=Eesti novell 2024 |url=https://eestinovell.ee/ralf_books/en-2024/ |vaadatud=28.05.2026 |väljaanne=eestinovell.ee}}</ref> <references /> ==Tunnustus== *2010 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (artikliauhind: „Karlova Kirjanduse põhijooned“ (Keel ja Kirjandus nr 1, 2010)) * 2016 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[http://www.ylikool.ee/et/13/mart_velsker Mart Velskeri loeng "Kellele on vaja eesti luulet" Ööülikoolis ] {{JÄRJESTA:Velsker, Mart}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] jldcd2vh2v6210dk8d2tv2hr54a81jg 0 240015 7162244 6816598 2026-05-27T17:14:37Z Dominorin 207400 7162244 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Infokast relv | nimi = Granaadiheitja Carl-Gustav | pilt = Carl Gustav M4 (1) (brightened, no background).png | pildi_suurus = 250px | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = [[Rootsi]] | tüüp = mitmeotstarbeline ([[tankitõrje]], valgustus, kaitserajatiste ja personalivastane) <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = jah | on_lõhkekeha = jah | on_rakett = <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 1948–... | kasutajad = ''[[Granaadiheitja Carl-Gustav#Kasutajad|Vaata loendit]]'' | sõjad = [[Falklandi sõda]], [[Liibanoni kodusõda]], [[Kargili sõda]], [[Afganistani sõda (2001–)]], [[Iraagi sõda]], [[Sri Lanka kodusõda]], [[Liibüa kodusõda]], [[Süüria kodusõda]], [[Lahad Datu konflikt]], [[Iraagi kodusõda (2014–2017)]] <!-- Tootmisajalugu --> | disainer = Hugo Abramson, Sigfrid Akselson ja Harald Jentzen | disainitud = {{Lihtloend| * M1: 1946 * M2: 1964 * M3: 1991 * M4: 2014<ref name="EDcnc" /><ref name="kc8Wx" /> }} | tootja = [[Saab Bofors Dynamics]] (varasem Bofors Anti-Armour AB), [[Howa]] (litsents)<ref name="VYVpt" /><ref name="JSDF weapons" /> | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = * M2 tühjalt: 14,2 kg<ref name="KaitsevägiM2" /> * M3 tühjalt: 10,7 kg<ref name="KaitsevägiM3" /> * M4 tühjalt: {{kas|6,6 kg}}{{lisa viide}} | pikkus = 1,1&nbsp;m | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = 2 (laadija ja laskur, kuid võimalik kasutada ka üksi) <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = 84×246 mm R | laskemoona_kaal = | kaliiber = 84 mm | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = 6 lasku minutis | algkiirus = 230–255 m/s | laskeulatus = * 300–500&nbsp;m sõidukite puhul * 700&nbsp;m paigalseisvate sihtmärkide puhul * 1000&nbsp;m paigalseisvate sihtmärkide puhul kiirendlaskemoonaga | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = mehaaniline sihik; optiline sihik <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = | kiirus = | juhtimissüsteem = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} '''Raske-tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav''' ({{IPA-sv |ˈkʰɑːɭ ˈɡɵ̞stɑːv}}); (samuti tuntud kui ''Carl-Gustaf'' või ''M2CG'') on [[Rootsi]] päritolu vintraudne 84 [[Millimeeter|mm]] tagasilöögita mitmeotstarbeline [[tankitõrje]]relv, mida saab kasutada ka lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tekitamiseks, vaenlase [[jalavägi|jalaväe]] ja kaitserajatiste hävitamiseks.<ref name="õpik" /> Carl-Gustavi tootja on Rootsi ettevõte [[Saab Bofors Dynamics]] (endise nimega Bofors Anti-Armour AB). Rootsis on selle ametlik nimi ''Grg m/48'' (''Granatgevär'' või granaadiheitja, mudel 48). Eestis on relva hüüdnimi ''Kusti''. Carl-Gustav on kasutusel paljude riikide relvajõududes, sealhulgas ka [[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväes]] [[Jagu|jao-]] ja [[Rühm (sõjandus)|rühma]]relvana. Eestis kasutatavad variandid on M2, M3 ja M4.<ref name="relvad" /> 2021. ja 2022. aastal alustati Eestis vanemate relvade väljavahetamist M4-mudelite vastu.<ref name="M4_Eestis" /><ref name=err1608134887" /> ==Ajalugu== Esimest mudelit hakati tootma 1946. aastal ja kuigi sarnased selle ajastu relvad on praktiliselt teenistusest kadunud, kasutatakse Carl-Gustavit siiani laialdaselt edasi. Tagasilöögita tulistamise süsteem võimaldas granaadiheitja [[Mürsk|mürsus]] kasutada tunduvalt rohkem [[lõhkeaine]]t, saavutades mürsu algkiiruseks 290&nbsp;m/s varasemate 105&nbsp;m/s ([[R PzB 54|Panzerschreck]] ja [[Bazooka]]) ning 75&nbsp;m/s ([[PIAT]]) asemel. Tulemuseks oli oluliselt suurem täpsus pikematel vahemaadel. Carl-Gustavit saab kasutada kuni 700&nbsp;m kaugusel asuvate suuremate seisvate objektide ründamiseks, kuid mürsu siiski suhteliselt aeglane lennukiirus piirab liikuvate sihtmärkide tulistamise laskekaugust 400 meetrini.<ref name="õpik" /><ref name="Rootsi" /> 1964. aastal võeti kasutusele Carl-Gustavi täiustatud mudel (M2), mis asendas kiiresti originaalmudeli. Praeguseks on valminud ka M3- (1991. aastal) ja M4-mudel (2014. aastal).<ref name="M4" /> ==Kirjeldus== [[Pilt:US_Special_Forces_soldier_fires_a_Carl_Gustav_rocket_during_a_training_exercise_conducted_in_Basrah_Iraq.jpg|pisi|USA eriväelased Carl-Gustavit laskmas (Iraak, 2009)]] Tankitõrjegranaadiheitja M2 koosneb põhiliselt vintrauast koos gaasilehtri ja [[Venturi efekt]]i vastase tagasilöögi summutiga, kahest käepidemest relva eesotsas ja õlatoest. Õlatoe ette saab kinnitada ka harkjala. Relval on küljes mehaaniline sihik, kuid tavaliselt kasutatakse sihtimiseks kinnitatavat 3x suurendusega optilist sihikut. Optilise sihiku vaateväli on 17 kraadi. Kõige uuemad mudelid on varustatud Rootsi punatäppsihikuga. Mehaanilisele sihikule on võimalik lisada helendavad lisatükid, mis parandavad sihtimist pimedas. Samuti on võimalik kasutada relval öövaatlusseadet.<ref name="õpik" /> Carl-Gustavit on võimalik tulistada püsti-, iste-, lamades-, kükkis-, põlvelt ja põlviliasendist. Relva saab laskmiseks kiiresti ette valmistada ning see on tankitõrjegranaadiheituri ja tema abi ülesanne. Tankitõrjegranaadiheituri ülesanne on relva kandmine ning tulistamine, granaadiheituri abi kannab laskemoona ning laeb relva. Koos [[Kumulatiivlaeng|kumulatiivgranaadiga]] kaalub relv 17&nbsp;kg. Kaal muutub, kui kasutatakse optilist sihikut või mõnda teist tüüpi laskemoona.<ref name="õpik" /> Tankitõrjegranaadiheitja M3 on oma vintraua [[Süsinikkiud|süsinikkiust]] katte tõttu tunduvalt kergem, kuid Eesti Kaitseväes seda rahuajal ei kasutata, kuna see on tundlik löökide ja [[Deformatsioon|deformeerumise]] suhtes.<ref name="õpik" /> 2014. aasta lõpul välja tulnud granaadiheitja Carl-Gustav viimane mudel M4 koosneb [[titaan]]ist valmistatud komponentidest ning täiustatud süsinikkiust kattest. M4 granaadiheitja kaalub alla 7&nbsp;kg ning selle pikkus jääb alla 1000&nbsp;mm, mis teeb selle kandmise oluliselt kergemaks kui eelnevate mudelite puhul. Samuti on võimalik M4 kanda laetuna, mis vähendab lasu ettevalmistuseks kuluvat aega.<ref name="M4" /> Esimesed relvad jõuavad Eestisse 2022. aastal ja viimane tarne on planeeritud 2024. aastaks. Uusi granaadiheitjaid hakatakse kasutama paralleelselt praegu kaitseväe varustusse kuuluvate modifikatsioonirelvadega M2 ja M3.<ref name="M4_Eestis" /> ==Tööpõhimõte== Mehaanilise pääste- ja löögimehhanismi abil esile kutsutud lasu tagajärjel väljub üks osa heitelaengu [[gaas]]idest gaasilehtri, teine osa rauasuudme kaudu. [[püssirohi|Püssirohugaasid]] on ühtlasi ka granaadi liikumapanevaks jõuks. Gaasilehtrist välja paiskuvad gaasid muudavad relva peaaegu tagasilöögituks ja lasu hetkel stabiilseks. Kumulatiivgranaadi põrkamisel vastu takistust kaugemal kui 30&nbsp;m relvast toimub [[plahvatus]], mille kutsub esile [[Piesoelekter|piesoelektriline]] sütik. Granaadi hävitav toime avaldub kumulatiivjoa tekitatud mehaanilistes purustustes, [[ülerõhk|ülerõhus]], ülitugevas valguses ja kuumuses.<ref name="õpik" /> ===Laskemoon=== [[Pilt:MSPO2007-40.jpg|pisi|püsti|Carl-Gustavi 84 mm laskemoon]] Carl-Gustavi laskemoona täiustatakse pidevalt. Kuigi vanemad HEAT (ingl '''''h'''igh-'''e'''xplosive '''a'''nti-'''t'''ank warhead'' – tankivastane fugasslõhkepea, mille puhul on purustustavaks jõuks suur [[lööklaine]]) tüüpi mürsud ei ole enam moodsate [[Soomus (sõjandus)|tankisoomuste]] vastu efektiivsed, on relv leidnud uut kasutust punkrivastase relvana HEDP (ingl '''''h'''igh-'''e'''xplosive '''d'''ual '''p'''urpose warhead'' – mitmeotstarbeline fugasslõhkepea) tüüpi mürskudega. Vanemate soomusmasinate vastu on aga ka HEAT mürsud siiani edukalt kasutatavad. Lisaks on kasutuses HE (ingl '''''h'''igh '''e'''xplosive warhead'' – fugasslõhkepea) mürsud, mis on HEAT edasiarendus, samuti mitmesugused kumulatiiv-, kumulatiivsed tandem-, kild-, suitsu- ja valgusgranaadid.<ref name="KaitsevägiM2" /> Valgusgranaatide efektiivseks kasutamiseks tuleb need tulistada väga suure nurga alt, mis kujutab laskurile suurt ohtu, kuna tulistamisel tekkiv tagaplahvatus võib põhjustada talle põletusi. Seetõttu on paljud riigid loobunud valgusrakettide kasutamisest.<ref name="õpik" /> [[USA]] armee nõuab nende tulistamist ainult püstiasendist. Carl-Gustavi granaadid: *'''HE 441''' – kildgranaat, mida on võimalik seada lõhkema kas kokkupuutel või õhus, et rünnata jalaväge avatud [[maastik]]ul või varjendi taga, soomustamata sõidukeid või muid sarnaseid sihtmärke. Efektiivne laskekaugus on 1200&nbsp;m õhus ning 1300&nbsp;m kokkupuutel.<ref name="KaitsevägiM2" /> Kasutusel Eesti Kaitseväes.<ref name="KaitsevägiM2" /> *'''HE 441B''' – kildgranaat, mis on efektiivne jalaväe vastu kuni 1100&nbsp;m. Granaat vajab tööle hakkamiseks 20 kuni 70&nbsp;m lendu, kaalub 3,1&nbsp;kg ja mürsu algkiirus on 255&nbsp;m/s.<ref name="opfor" /> *'''SMOKE 469''' – suitsugranaat, mida tulistatakse sarnaselt HE 441-ga, efektiivne laskekaugus 1300&nbsp;m. 3,1&nbsp;kg mürsu algkiirus on samuti 255&nbsp;m/s.<ref name="opfor" /> Kasutusel Eesti Kaitseväes.<ref name="KaitsevägiM2" /> *'''HEDP 502''' – punkrivastane granaat, mida on võimalik seada lõhkema kas sihtmärgiga kokkupuutel või kümnendik sekundit hiljem. Efektiivne laskekaugus on 1000&nbsp;m pehmete sihtmärkide, näiteks jalaväe puhul, 500&nbsp;m seisvate sihtmärkide ja 300&nbsp;m liikuvate sihtmärkide pihta. Minimaalne laskekaugus lõhkepea aktiveerumiseks on 15–40&nbsp;m. Soomust läbitavus on kuni 150&nbsp;mm. Mürsu kaal on 3,3&nbsp;kg ja algkiirus 230&nbsp;m/s.<ref name="opfor" /> Kasutusel Eesti Kaitseväes.<ref name="KaitsevägiM2" /> *'''ILLUM 545''' – valgustusgranaat, mille efektiivne laskekaugus on 300–2100&nbsp;m. [[Langevari|Langevarjuga]] varustatud granaat [[põlemine|põleb]] 30 sekundit tootes 65000 [[Kandela|cd]] valgust, mis valgustab 400–500&nbsp;m [[Diameeter|diameetriga]] ala. Granaadi mass on 3,1&nbsp;kg, algkiirus 260&nbsp;m/s.<ref name="KaitsevägiM2" /> Kasutusel Eesti Kaitseväes.<ref name="KaitsevägiM2" /> *'''HEAT 551''' – kumulatiivgranaat, mis on varustatud [[reaktiivmootor]]iga. Efektiivne laskekaugus on 700&nbsp;m, liikuva sihtmärgi pihta 400&nbsp;m. Soomust läbistavus on kuni 400&nbsp;mm. Granaadi kaal on 3,2&nbsp;kg, algkiirus 255&nbsp;m/s, maksimaalne lennukiirus 330&nbsp;m/s.<ref name="opfor" /> Kasutusel Eesti Kaitseväes.<ref name="KaitsevägiM2" /> *'''TP 552''' – inertgranaat, mis on samade [[Ballistiline rakett|ballistiliste]] omadustega kui HEAT 551. *'''HEAT 651''' – uuem kumulatiivgranaat, mis kasutab kesk-lennu reaktiivmootorit kaugusele kuni 1000&nbsp;m. Teoreetiliselt on sellel väiksem soomust läbistavus kui HEAT 551 granaadil, kuid sisaldab eraldiseisvat sütikut, et parandada efektiivsust aktiivsoomuse vastu. *'''HEAT 751''' – kumulatiivne tandemgranaat, mille efektiivne laskekaugus on kuni 600&nbsp;m ja soomustläbistavus üle 500&nbsp;mm aktiivsoomuse korral, ilma aktiivsoomuseta 700&nbsp;mm. Granaat kaalub 4&nbsp;kg, algkiirus on 210&nbsp;m/s ja maksimaalne lennukiirus 340&nbsp;m/s.<ref name="KaitsevägiM2" /><ref name="opfor" /> Kasutusel Eesti Kaitseväes.<ref name="KaitsevägiM2" /> *'''HEAT 655 CS''' – kumulatiivgranaat, mida on võimalik tulistada suletud alalt, näiteks ruumist seest.<ref name="õpik" /><ref name="relvad" /> ==Üldandmed== [[Pilt:84mm%E7%84%A1%E5%8F%8D%E5%8B%95%E7%A0%B2_(8465130736).jpg|pisi|Carl-Gustav]] [[Pilt:Defense.gov_photo_essay_111206-A-3108M-002.jpg|pisi|Carl-Gustav M3 84mm]] *'''Kaliiber:''' 84&nbsp;mm vintraud (24 soont; progresseeruvad keermed) *'''Laskemoon:''' 84x246 mm R *'''Meeskond:''' 2 optimaalne, 1 minimaalne *'''Relva kaal:''' 14,2&nbsp;kg (M2), 10,7&nbsp;kg (M3); 7,0&nbsp;kg (M4) *'''Relva pikkus:''' 1130&nbsp;mm (M2), 1065&nbsp;mm (M3), 1000&nbsp;mm (M4) *'''Kaba:''' Hingega *'''Sihik:''' ** mehaaniline sihik ** optiline 3× ** lasersihik ** öövaatlusseade *'''Lahinguline laskekiirus:''' 6 lasku minutis *'''Granaadi algkiirus (sõltuvalt tüübist):''' 215–260&nbsp;m/s *'''Ohutsoon:''' relva taga 80&nbsp;m ja 90° *'''Survetsoon:''' relva keskosast 6&nbsp;m ja 180° *'''Sihikuline laskekaugus:''' kuni 1200&nbsp;m *'''Otselasu kaugus mehaanilise sihikuga''' **'''seisev sihtmärk:''' 200&nbsp;m **'''liikuv sihtmärk:''' 150&nbsp;m *'''Otselasu kaugus optilise sihikuga''' **'''seisev sihtmärk:''' 300&nbsp;m **'''liikuv sihtmärk:''' 200&nbsp;m *'''Laskemoona tüübid''' **kumulatiivgranaat **kumulatiivne tandemgranaat **kildgranaat **punkrivastane granaat **suitsugranaat **valgustusgranaat *'''Efektiivne laskekaugus eri laskemoonaga''' **'''HEAT 751 (kum. tandem) –''' 600&nbsp;m **'''HEAT 551 (kumulatiiv) –''' 700&nbsp;m **'''HEDP 502 (punkrivastane) –''' 500&nbsp;m **'''HE 441 (kild) –''' 1200&nbsp;m õhus/1300&nbsp;m kokkupuutel **'''SMOKE 469 (suits) –''' 1300&nbsp;m **'''ILLUM (valgus) –''' 2100&nbsp;m (400–500&nbsp;m raadius) *'''Soomustläbitavus''' **'''HEAT 551 –''' 350&nbsp;m **'''HEAT 751 –''' aktiivsoomus + 550&nbsp;m ==Kasutajad== * {{Pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}}: kasutusel 250<ref name="milBal2015" /> * {{Pisilipp|Austraalia}}<ref name="milBal2015" /> * {{PisiLipp|Austria}} <ref name="jones2009" /> M2 on välja vahetatud M3 vastu<ref name="moIx7" /> * {{PisiLipp|Belgia}} <ref name="jones2009" /> * {{Pisilipp|Belize}}: kasutusel 8<ref name="milBal2015" /> * {{PisiLipp|Birma}} <ref name="Birma" /> * {{PisiLipp|Botswana}} <ref name="jones2009" /> * {{Pisilipp|Brasiilia}}: kasutusel 149<ref name="milBal2015" /> * {{PisiLipp|Burkina Faso}} <ref name="jones2009" /> * {{Pisilipp|Eesti}}: M2 ja M3, M4<ref name="KaitsevägiM2" /><ref name="KaitsevägiM3" /><ref name="milBal2015" /><ref name=err1608134887">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608134887/eesti-ostab-saabilt-250-granaadiheitjat-carl-gustav-m4|pealkiri=Eesti ostab Saabilt 250 granaadiheitjat Carl-Gustav M4}}</ref> (M4 on tellitud ligi 700<ref>[https://www.err.ee/1608845647/kaitsevagi-sai-uued-granaadiheitjad-carl-gustav-m4 "Kaitsevägi sai uued granaadiheitjad Carl-Gustav M4"] ERR, 10. jaanuar 2023</ref>) * {{PisiLipp|Ghana}} <ref name="jones2009" /> * {{Pisilipp|Honduras}}: kasutusel 120<ref name="milBal2015" /> * {{Pisilipp|Iirimaa}}<ref name="milBal2015" /> * {{PisiLipp|Iisrael}} <ref name="jones2009" /> * {{Pisilipp|India}}<ref name="milBal2015" /> * {{PisiLipp|Indoneesia}}: kasutusel eriüksustes<ref name="Indoneesia" /> * {{Pisilipp|Jaapan}}<ref name="milBal2015" /> * {{Pisilipp|Kanada}}: M2 ja M3, kasutusel 1075<ref name="milBal2015" /> * {{Pisilipp|Katar}}: kasutusel u 40<ref name="milBal2015" /> * {{PisiLipp|Keenia}} <ref name="jones2009" /> * {{Pisilipp|Kreeka}}<ref name="milBal2015" /> * {{Pisilipp|Kuveit}}: kasutusel u 200<ref name="milBal2015" /> * {{Pisilipp|Leedu}}<ref name="milBal2015" /> * {{Pisilipp|Liibüa}}<ref name="milBal2015" /> * {{Pisilipp|Läti}}<ref name="milBal2015" /> * {{Pisilipp|Malaisia}}: kasutusel 236<ref name="milBal2015" /> * {{Pisilipp|Myanmar}}: kasutusel u 1000<ref name="milBal2015" /> * {{PisiLipp|Nigeeria}} <ref name="jones2009" /> * {{Pisilipp|Norra}}<ref name="milBal2015" /> * {{PisiLipp|Pakistan}} <ref name="Pakistan" /> * {{Pisilipp|Peruu}}<ref name="milBal2015" /> * {{PisiLipp|Poola}}: kasutusel eriüksustes<ref name="Poola" /> * {{Pisilipp|Portugal}}: kasutusel 152<ref name="milBal2015" /> * {{Pisilipp|Rootsi}}<ref name="milBal2015" /> * {{PisiLipp|Saksamaa}} <ref name="jones2009" /> * {{PisiLipp|Sambia}} <ref name="jones2009" /> * {{Pisilipp|Saudi Araabia}}<ref name="milBal2015" /> * {{PisiLipp|Sierra Leone}} <ref name="jones2009" /> * {{Pisilipp|Singapur}}: kasutusel u 200<ref name="milBal2015" /> * {{PisiLipp|Suurbritannia}}: M2-varianti kasutati kuni 1990. aastate alguseni<ref name="owen" /> * {{Pisilipp|Taani}}: kasutusel 349<ref name="milBal2015" /> * {{PisiLipp|Tai}} <ref name="jones2009" /> * {{Pisilipp|Trinidad ja Tobago}}: kasutusel u 24<ref name="milBal2015" /> * {{PisiLipp|Tšehhi}} <ref name="Tšehhi" /> * {{Pisilipp|Tšiili}}<ref name="milBal2015" /> * {{Pisilipp|Ukraina}}<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bijtsi-harkivskoyi-teroborony-prohodyat-navchannya-z-shvedskymy-granatometamy-carl-gustaf/ Бійці Харківської тероборони проходять навчання з шведськими гранатометами Carl-Gustaf] - Militarnõu, 10.04.2022 (vaadatud: 10.04.2022)</ref> * {{PisiLipp|USA}}: oli kasutusel nii eriüksustes (USSOCOM) kui ka tavalistes USA armee jalaväeüksustes Afganistani sõjas<ref name="USSOCOM" /><ref name="defence" /><ref name="defencetalk" /><ref name="standard" /> * {{Pisilipp|Uus-Meremaa}}: kasutusel 42<ref name="milBal2015" /> * {{Pisilipp|Venezuela}}: M3<ref name="milBal2015" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="JSDF weapons">{{netiviide | väljaandja = Plala | url = http://www13.plala.or.jp/aconit/e-nerima_soubi.html | koht = Jaapan | pealkiri = Exhibition of Equipments | vaadatud = 29. juulil 2008 | arhiivimisaeg = 2012-03-13 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120313105118/http://www13.plala.or.jp/aconit/e-nerima_soubi.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="KaitsevägiM2">{{netiviide | pealkiri = 84 mm tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav M2 | vaadatud = 07.05.2015 | url = http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-m2 | väljaandja = Eesti Kaitsevägi | arhiivimisaeg = 19.12.2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171219143135/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-m2 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="KaitsevägiM3">{{netiviide | pealkiri = 84 mm tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav M3 | vaadatud = 07.05.2015 | url = http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-m3 | väljaandja = Eesti Kaitsevägi | arhiivimisaeg = 19.01.2018 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180119235032/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-m3 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="EDcnc">{{netiviide | pealkiri = Carl Gustaf M4 | vaadatud = 07.05.2015 | url= http://saab.com/land/weapon-systems/support-weapons/carl-gustaf-m4/ | väljaandja= Saab| keel =inglise}}</ref> <ref name="õpik">Raske-tankitõrjegranaadiheitja Carl Gustav õpik. Urmas Aal, Kaido Tiitus ; KVÜÕA, Tartu 2000</ref> <ref name="kc8Wx">{{netiviide| pealkiri= Saab’s latest Carl Gustaf M4 system impresses customers in live fire demonstration | väljaandja= Saab | aeg= 2014-09-26 | url= http://www.saabgroup.com/en/About-Saab/Newsroom/Press-releases--News/2014---9/Saabs-latest-Carl-Gustaf-M4-system-impresses-customers-in-live-fire-demonstration/}}</ref> <ref name="relvad">{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/ |pealkiri=Eesti kaitseväes kasutusel olevad relvad |vaadatud=2015-05-07 |arhiivimisaeg=2015-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150518085652/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="VYVpt">{{netiviide | pealkiri = Right-Wing | url = http://rightwing.sakura.ne.jp/equipment/jgsdf/firearms/84rcl/84rcl.html | autor = 84mm無反動砲「カール・グスタフ」 | koht = [[Jaapan|JP]] | vaadatud = 2009-11-04 | väljaandja = Sakura | keel = ja | arhiivimisaeg = 2010-02-25 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100225112743/http://rightwing.sakura.ne.jp/equipment/jgsdf/firearms/84rcl/84rcl.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="Rootsi">Carl Gustaf M2: SoldR Mtrl Vapen Granatgevär 8,4 cm, Rootsi, 2000</ref> <ref name="M4">{{Cite web |url=http://saab.com/region/saab-australia/land/carl-gustaf-m4/ |title=Carl-Gustav M4 |access-date=8. mail 2015 |archive-date=18. oktoober 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151018094921/http://saab.com/region/saab-australia/land/carl-gustaf-m4/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="opfor">{{raamatuviide | pealkiri= OPFOR Worldwide Equipment Guide | koht= USA | kirjastus = Army TRADOC DCSINT Threat Support Directorate| aasta = 1999}}</ref> <ref name="milBal2015">Military Balance. 115 (1). Veebruar 2015.</ref> <ref name="jones2009">Jones, Richard D. ''Infantry Weapons 2009/2010''. Jane's; 35 ed. (January 27, 2009). ISBN 978-0-7106-2869-5.</ref> <ref name="moIx7">{{cite web| title = Direct fire support weapons land 40 phase 2 | url= http://www.defence.gov.au/dmo/lsd/land40/ | publisher = Defence Material Organisation| date = 2010}}</ref> <ref name="Birma">[http://www.svd.se/nyheter/utrikes/svenska-vapen-hos-burmas-arme_7743628.svd Rootsi müüb Birmale relvi] (rootsi keeles)</ref> <ref name="Indoneesia">[https://web.archive.org/web/20100822145526/http://www.hrvatski-vojnik.hr/hrvatski-vojnik/1612007/ind.asp Kopassus & Kopaska – Indoneesia Vabariigi eriüksused] (ajakiri Hrvatski Vojnik, horvaatia keeles)</ref> <ref name="Pakistan">''India-Pakistan in War and Peace.'' J. N. Dixit. Routledge 2002</ref> <ref name="Poola">[https://web.archive.org/web/20100326120026/http://www.altair.com.pl/cz-art-1660 Altair] (poola keeles)</ref> <ref name="owen">{{Netiviide |pealkiri=William F. Owen ''Light Anti-Armour Weapons: Anti-Everything?'' 2007 |url=http://www.asianmilitaryreview.com/upload/200712031855161.pdf |vaadatud=2015-05-08 |arhiivimisaeg=2011-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110707174026/http://www.asianmilitaryreview.com/upload/200712031855161.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Tšehhi">[https://web.archive.org/web/20160304023134/http://www.acr.army.cz/technika-a-vyzbroj/pozemni-technika/technika-druhu-vojsk/karl-Gustaf---protitankova-zbran-12603/ Tankitõrjerelv Carl Gustaf] (tšehhi keeles)</ref> <ref name="USSOCOM">The World defense almanac 1996–97.</ref> <ref name="defence">[http://www.dvidshub.net/video/130147/carl-Gustaf-recoilless-rifle Tagasilöögita granaadiheitja Carl Gustaf. Defense Video and Imagery Distribution System, 2011] (inglise keeles)</ref> <ref name="defencetalk">[http://www.defencetalk.com/us-army-orders-additional-carl-gustaf-weapon-system-44788/ Armee tellib lisanduvaid Carl-Gustavi relvasüsteeme. Ajakiri Defense talk, 2012] (inglise keeles)</ref> <ref name="standard">[http://www.deagel.com/news/Carl-Gustaf-Selected-as-Standard-Equipment-for-US-Army-Light-Infantry-Units_n000012406.aspx Carl-Gustav valiti USA Armee jalaväeüksuste standardvarustuse hulka. Ajakiri Deagel, 2014] (inglise keeles)</ref> <ref name="M4_Eestis">[https://www.err.ee/1094921/kaitsevagi-ostab-saabilt-koige-moodsamad-carl-gustavid "Kaitsevägi ostab Saabilt kõige moodsamad Carl-Gustavid"] ERR, 27. mai 2020</ref> }} ==Välislingid== {{commons|Carl Gustaf}} *[https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/84-mm-tankitorjegranaadiheitja-carl-gustav-m2/ Carl Gustav M2 Eesti Kaitseväes] *[https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/84-mm-tankitorjegranaadiheitja-carl-gustav-m3/ Carl Gustav M3 Eesti Kaitseväes] *[https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/84-mm-tankitorjegranaadiheitja-carl-gustav-m4/ Carl Gustav M4 Eesti Kaitseväes] *[https://www.youtube.com/watch?v=EQNk1DQhmwU U.S Army – Carl Gustav] YouTube video [[Kategooria:Rootsi relvad]] [[Kategooria:Granaadiheitjad]] [[Kategooria:Ukraina relvajõudude relvastus]] es0u26xa32mrftfpa4xd8ajzl69xckj 0 241349 7162161 6655642 2026-05-27T12:56:28Z Makenzis 95198 7162161 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Újpest FC | pilt = | täisnimi = Újpest Football Club | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 1885 | lõpp = | väljak = | mahutavus = | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = | treener = | liiga = [[Nemzeti bajnokság I]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 7. koht | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1= | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2= | veeb = | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Újpest FC''' on [[Ungari]] [[jalgpall]]iklubi, mis tegutseb [[Budapest]]i [[Újpest]]i linnarajoonis. ==Eesti ja eestlased== ===Eesti mängijad=== *[[Jarmo Ahjupera]] – (2011, 2013–2014) *[[Märten Kuusk]] – (2022) *[[Oliver Jürgens]] – (2023–) [[Kategooria:Ungari jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Budapest]] nv0hbxodu00sjw0smoegy76xqb7c16u 0 245409 7162117 7045996 2026-05-27T12:01:28Z Kuriuss 38125 7162117 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=detsember}} [[File:Liitumine.jpg|thumb|Liitumine]] '''NORDEFCO''' ('''Põhjamaade kaitsekoostöö''', [[inglise keel|inglise]] ''Nordic Defence Cooperation'') on [[Põhjamaad]]e sõjalise koostöö raamistik, mis loodi [[2009]]. aastal, kui [[Rootsi]], [[Norra]], [[Soome]], [[Taani]] ja [[Island]]i esindajad kirjutasid [[4. november|4. novembril]] [[2009]] alla [[memorandum]]ile, millega liideti kokku kolm varem paralleelselt tegutsenud organisatsiooni [[NORDAC]], [[NORDCAPS]] ja [[NORDSUP]]. ==Liikmesmaad== NORDEFCO liikmesmaad on [[Island]], [[Norra]], [[Rootsi]], [[Soome]] (sealhulgas [[Ahvenamaa]]) ja [[Taani]] (sealhulgas [[Gröönimaa]] ja [[Fääri saared]]). Nende maade kogupindala on umbes 3 493 000 km² (ilma Gröönimaata 1 318 412 km²), summaarne elanike arv 25 016 546 ning rahvastiku tihedus 7,2 in/km² (ilma Gröönimaata 18,9 in/km²).{{lisa viide}} ==Eesmärgid== NORDEFCO peamine eesmärk on liikmesmaade kaitsevõimekuse suurendamine. Selleks on oluline riikidevahelise koostöö abil leida kõige efektiivsemad lahendused erinevatele kaitsevõime arendamise, ülalpidamise ja rahastamisega seotud küsimustele. Koostööraamistik näeb ette pikaajalist kaitsekoostööd riikide sõjalise võimekuse suurendamisel ja sellealase tegevuse koordineerimisel. Seda teostatakse ühisõppuste, ühise väljaõppestruktuuri ja -koolide arendamise abil. Nii on võimalik optimaalselt ära kasutada eri liikmesmaade kogemusi ning väljaõppevõimalusi konkreetses valdkonnas.<ref name="Aims" /> NORDEFCO loomine oli ajendatud liikmesriikide soovist vähendada kulutusi kaitsesektoris ilma kaitsevõimekuse taset langetamata. <ref name="z3miD" /> ===Peamised eesmärgid=== Koostöölepingust tulenevalt on NORDEFCO peaeesmärkideks<ref name="Aastaraport" />: * kõikehõlmav, tõhustatud ja pikaajaline koostöö kaitsevõimet puudutavates küsimustes; * kaitsealaselt ühist huvi pakkuvate kaitsestrateegiliste ja poliitiliste teemade kaardistamine; * sõjalise koostöö efektiivsuse suurendamine ja relvajõudude taseme tõstmine; * kaitsevõimega seotud valdkondades optimaalse ressursside paigutamise ja kulutõhususe poole püüdlemine; * koostalitusvõime ja ühiselt tegutsemise suutlikkuse suurendamine; * rahvusvaheliste operatsioonide alase koostöö ja kaitsepoliitikaga seotud julgeolekureformi arendamine ning suutlikkuse suurendamine rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel; * tehnilise võimekuse saavutamine ja arendamine; * konkurentsivõime edendamine kaitsetööstuses; * koostöö tugevdamine kõikvõimalike tulevaste koostöövaldkondade alal. ===2011. aasta olulisemad eesmärgid=== NORDEFCO 2011. aasta peamised eesmärgid on<ref name="Aastaraport" /> * julgeoleku- ja kaitsepoliitika alaste diskussioonide jätkamine, eesmärgiga tõhustada Põhjamaade ja Balti riikide vahelist koostööd; * koostöö edasine tõhustamine ja süvendamine, rõhuga üldisel liikmesmaade vahelisel logistika arendamisel kui ka rahvusvahelistel missioonidel osalevate liikmesriikide üksuste logistilise toetuse parendamisel; * missioonidealase koostöö edasine arendamine. ==NORDEFCO struktuur== [[File:NORDEFCO.jpg|thumb|NORDEFCO]] NORDEFCO eesistuja on kindral [[Sverker Göranson]]. NORDEFCO struktuur on kooperatiivne, mitte hierarhiline; tegu ei ole käsuliinil põhineva sõjaväelise struktuuriga. Ettepanekuid erinevateks koostööoperatsioonideks on võimalik algatada struktuuris nii üleval kui allpool asuvatel üksustel, kuid lõpptulemusena on selliste projektide elluviimine riigiti vabatahtlik. NORDEFCO näol ei ole tegemist niivõrd sõjalise liiduga, nagu seda on [[NATO]], vaid koostööliiduga ühiste eesmärkide saavutamiseks, arvestades liikmesriikide juba eksisteerivaid kohustusi erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide ees. NORDEFCO struktuuri kõige kõrgemal astmel asuvad liikmesmaade kaitseministrid, kellele Põhjamaade kaitsepoliitika korralduskomitee (''Nordic Defence Policy Steering Comittee'') esimees esitab tuleva aasta töökava, ning ministrid saavad selle kas heaks kiita või vajadusel ka sisulisi muudatusi ette võtta ning istungeid juurde lisada. Kaitseministrite näol on tegemist NORDEFCO poliitilise tasandiga ning nad kohtuvad tavaliselt kaks korda aastas.<ref name="Organisatsioon" /> Põhjamaade kaitsepoliitika korralduskomitee (''Nordic Defence Policy Steering Comitte'') valmistab ette tegevuskava tulevaseks aastaks ning vastutab Põhjamaade kaitsepoliitika korraldamise eest NORDEFCO pädevusse kuuluvates valdkondades. See kogu on moodustatud liikmesmaade vastava valdkonna juhtivametnikest.<ref name="Organisatsioon" /> Põhjamaade sõjalise koostöö koordineerimise komitee (''Nordic Military Coordination Commitee'') vastutab otseselt Põhjamaade kaitsepoliitika korralduskomitee poolt paika pandud ja kaitseministrite poolt kinnitatud tegevuskava elluviimise eest sõjaväelisel tasemel, arvestades liikmesmaade eripära ning võimalusi. Siia kuuluvad liikmesmaade kõrgemad sõjaväelased. Samas on nende ülesandeks ka korralduskomiteele vajaliku info andmine liikmesriikide kohta, kui pannakse paika tulevase aasta tegevuskava. Hetkel{{millal}} on selle komitee eesistujaks [[kontradmiral]] [[Arne Røksund]].<ref name="Organisatsioon" /> Nende kahe komitee vahel asub NORDEFCO sekretariaat, mis vastutab välissuhtluse eest.<ref name="Organisatsioon" /> Lisaks kuulub NORDEFCO struktuuri ka koordineeriv personal, kelle ülesandeks on liikmesriikide ja nende võimekuse kohta info kogumine ning selle edastamine Põhjamaade sõjalise koostöö koordineerimise komiteele. Samuti koostöögruppide ja Põhjamaade sõjalise koostöö koordineerimise komitee vahelise koostöö koordineerimine.<ref name="Organisatsioon" /> NORDEFCO tegevuse aluseks on viis koostöövaldkonda, mille põhjal on kokku pandud viis koostöögruppi (''Cooperation Areas'' – COPA), kuhu kuuluvad tavaliselt liikmesriikide [[kolonel]]id või [[mereväekapten]]id. Need koostöögrupid aitav siduda NORDEFCO struktuuri iga eraldiseisva liikmesriigi sõjaväelise struktuuriga. Koostöögruppide peamine eesmärk on koordineerida liikmesriikide koostööd konkreetses valdkonnas. Koostöögruppide kogutud info ning selle alusel antud nõuanded on aluseks lepete välja töötamisele Põhjamaade sõjalise koostöö koordineerimise komitees ja Põhjamaade kaitsepoliitika korralduskomitees.<ref name="Organisatsioon" /> ==NORDEFCO viis koostöövaldkonda== * Strateegiline arendus (''Strategic Development'', COPA SD) – selles koostöövaldkonnas tegeletakse liikmesriikidevaheliste pikaajaliste kaitsekoostöö plaanide väljatöötamisega ja sõjalis-strateegiliste probleemide analüüsimisega ning nendele lahenduste leidmisega. Lisaks vaadatakse üle liikmesmaade pikaajalised kaitseplaanid ning vajadusel kooskõlastatakse need teiste omadega, tagamaks ühtlase ja efektiivse arengu liidusiseselt. Lisaks töötatakse välja tulevikukontseptsioone ja lahendusi relvajõudude edasiseks arendamiseks. * Võimekus (''Capabilities'', COPA CAPA)) – selles koostöövaldkonnas üritatakse leida võimalusi ühise sõjalise võimekuse suurendamiseks läbi koostööprojektide elluviimise efektiivsuse suurendamise. Oluline ei ole niivõrd uute, võimekust suurendavate sõjandusharude väljatöötamine, kuivõrd selliste harude ühine arendamine algusest peale, misläbi on võimalik suurendada projektide efektiivsust. * Inimressursid ja väljaõpe (''Human Resources & Education'', COPA HR&E) – selles valdkonnas pööratakse tähelepanu koostööle, mis puudutab väljaõpet ja kursusi, samuti sõjaväeveteranidega seotud probleeme ja sõjaväelise haridusega seotud küsimusi. Sõjaväelise hariduse koordineerimine Põhjamaade vahel aitab suurendada selle kuluefektiivsust ja parandada hariduse taset. * Treeningud ja õppused (''Training & Exercises'', COPA TR&EX) – seal otsitakse võimalusi, kuidas koos läbi viia liikmesmaade sõjaväelisi õppusi, ning töötatakse välja viisaasta plaane ühisõppuste korraldamiseks. * Operatsioonid (''Operations'', COPA OPS) – selle koostöövaldkonna eesmärgiks on suurendada Põhjamaade suutlikkust sõjaväeliste operatsioonide elluviimisel. Siin valdkonnas pööratakse suurt tähelepanu koostööle [[Rahvusvahelised julgeolekuabijõud|ISAF-i]] missiooni raames [[Afganistan]]is, kust võtavad osa kõik Põhjamaad. Struktuuri iseloomustaval joonisel on välja toodud ka riikide välisministrid/riigisekretärid ja kaitseväe juhatajad, kuid neil ei ole NORDEFCO struktuuris sisulist rolli, vaid tegemist on nõuandvate ja järelevalvet teostavate struktuuriüksustega. <ref name="Aastaraport" /> ===Koostööprotsess=== Kui liikmesriigi poolt tehakse ettepanek koostööks mõne operatsiooni raames, siis seda arutatakse NORDEFCO struktuuriüksustes ning kui ettepanekut hakatakse sisuliselt ellu viima NORDEFCO kokkuleppe alusel, pannakse paika operatsiooni raamistik või määratakse operatsiooni juhtriik. Selline operatsioon võib olla näiteks väljaõppealane koostöö, mille käigus vastutus operatsiooni õnnestumise eest on jagatud kõigi liikmesriikide vahel või suuremate operatsioonide puhul määratakse üldine õppusplaan vahelduva võõrustajariigiga. Vastutuse jagamise all on siinkohal mõeldud seda, et eri riikides on erinevad väljaõppeharud ebaühtlaselt arenenud, mistõttu on teatud kursusi mõistlik läbi viia ühes riigis ning teistsuguseid koolitusi mõnes teises liikmesriigis. ==NORDEFCO ja Eesti== Eestile on esitatud kutse kaasa lüüa Põhjamaade sõjalise koostöö raamistikus, et kaasa aidata stabiilse julgeolekuolukorra loomisele Läänemere piirkonnas. ==NORDEFCO 2011. aasta istungiplaan== 2011. aastal toimuvad NORDEFCO istungid<ref name="3Ghih" />: * Põhjamaade kaitseministrite kohtumine 18.–19. mail * Põhjamaade sõjalise koostöö koordineerimise komitee kohtumine 13. septembril * Põhjamaade kaitsepoliitika korralduskomitee kohtumine 12.–13. oktoobril * Põhjamaade kaitseväe juhatajate kohtumine 25. oktoobril * Põhjamaade kaitseministrite kohtumine 15.–16. novembril ==NORDEFCO kursused 2011. aastal== Õppused on toodud ajalises järjestuses<ref name="7H1Qn" />: {| class="wikitable" |-bgcolor=lavender |align="center" |'''Toimumisaeg''' |align="center" |'''Toimumiskoht''' |align="center" |'''Õppuse nimi''' |- |24. jaanuar – 11. veebruar |{{PisiLipp|Rootsi}} |NORDEFCO PfP SOC 1 |- |7.–18. veebruar |{{PisiLipp|Norra}} |NORDEFCO NATO/PfP LOC 1 |- |7.–16. veebruar |{{PisiLipp|Soome}} |NORDEFCO NATO/PfP CLC 1 |- |21. veebruar – 4. märts |{{PisiLipp|Rootsi}} |NORDEFCO UN JOC |- |21.–25. märts |{{PisiLipp|Norra}} |NORDEFCO INTSUPSOC |- |3.–9. aprill |{{PisiLipp|Norra}} |NORDEFCO DDR Planning Course |- |10.–15. aprill |{{PisiLipp|Taani}} |NORDEFCO CIMIC 1 |- |26. aprill – 13. mai |{{PisiLipp|Soome}} |NORDEFCO UNMOC 1 |- |2.–20. mai |{{PisiLipp|Taani}} |NORDEFCO UNMILPOC 1 |- |8.–14. mai |{{PisiLipp|Norra}} |NORDEFCO UNJMAC |- |15.–20. mai |{{PisiLipp|Rootsi}} |NORDEFCO INTPAO |- |16. mai −3. juuni |{{PisiLipp|Rootsi}} |NORDEFCO UNSOC 1 |- |22.–27. mai |{{PisiLipp|Norra}} |NORDEFCO UN COE |- |30. mai − 9. juuni |{{PisiLipp|Norra}} |NORDEFCO UNLOC |- |30. mai − 17. juuni |{{PisiLipp|Rootsi}} |NORDEFCO PfP JSOC 1 |- |8.–26. august |{{PisiLipp|Soome}} |NORDEFCO UNMOC 2 |- |15. august – 2. september |{{PisiLipp|Taani}} |NORDEFCO UNMILPOC 2 |- |22. august – 2. september |{{PisiLipp|Norra}} |NORDEFCO NATO/PfP LOC 2 |- |29. august – 16. september |{{PisiLipp|Rootsi}} |NORDEFCO PfP SOC 2 |- |26. september – 7. oktoober |{{PisiLipp|Norra}} |NORDEFCO INTCOC |- |26. september – 7. oktoober |{{PisiLipp|Norra}} |NORDEFCO INTSLOC |- |3.–12. oktoober |{{PisiLipp|Soome}} |NORDEFCO NATO/PfP CLC 2 |- |9.–14. oktoober |{{PisiLipp|Taani}} |NORDEFCO CIMIC 2 |- |10.–28. oktoober |{{PisiLipp|Rootsi}} |NORDEFCO UNSOC 2 |- |23.–29. oktoober |{{PisiLipp|Norra}} |NORDEFCO DDR / Gender HIV |- |24. oktoober – 11. november |{{PisiLipp|Soome}} |NORDEFCO UNMOC 3 |- |21. november – 9. detsember |{{PisiLipp|Rootsi}} |NORDEFCO PfP JSOC 2 |- |24. november – 11. detsember |{{PisiLipp|Norra}} |NORDEFCO INTMOVCON Planning |- |28. november – 2. detsember |{{PisiLipp|Soome}} |NORDEFCO NATO/PfP CIS |- |} ==Vaata ka== *[[Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Aims">http://www.nordefco.org/facts-abou/aims-and-o/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Aastaraport">http://www.nordefco.org/sfiles/11/2/file/nordefco-ar-2010-v1_05-l-res.pdf{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Organisatsioon">http://www.nordefco.org/facts-abou/organizati/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="z3miD">http://www.defensenews.com/story.php?i=4417457{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="3Ghih">http://www.nordefco.org/</ref> <ref name="7H1Qn">http://www.nordefco.org/sfiles/95/1/file/nordefco-course-schedule-2011.pdf{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} [[Kategooria:Põhjamaad]] cmuf45rbvxek0xw09zdlnpqbjgua4u8 0 252679 7162539 6165295 2026-05-28T08:02:27Z Svencapoeira 67038 7162539 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Soomukalised | pilt = Euphrasia rostkoviana 250807.jpg | pildi_laius = 240px | pildi_seletus = [[Aas-silmarohi]] | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Soomukalised''' ''Orobanchaceae'' | sugukonna_autor = [[Étienne Pierre Ventenat|Vent.]] }} '''Soomukalised''' (''Orobanchaceae'') on sugukond [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] seltsist. Varasemates süsteemides kuulusid paljud selle sugukonna perekonnad sugukonda [[mailaselised]]. Maailmas kuulub sellesse sugukonda umbes 90 perekonda üle 2000 liigiga. Enamik liike on parasiitsed või poolparasiitsed teiste taimede juurtel. == Perekonnad == Eestis esindatud perekondadest kuuluvad sellesse sugukonda *''Euphrasia'' – [[silmarohi]] *''Lathraea'' – [[käopäkk]] *''Melampyrum'' – [[härghein]] *''Odontites'' – [[kamaras]] *''Orobanche'' – [[soomukas]] *''Pedicularis'' – [[kuuskjalg]] *''Rhinanthus'' – [[robirohi]] == Teisi perekondi == *''Castilleja'' – [[kastilleeja]] *''Cistanche'' – [[kõrbesoomukas]] *''Epifagus'' – [[pöögisoomukas]] *''Rehmannia'' – [[kratikübar]] ==Välislingid== *Soomukalised (''Orobanchaceae'') [[Integrated Taxonomic Information System|ITIS andmebaasis]] [https://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=34267#null ''www.itis.gov''] [[Kategooria:Soomukalised| ]] [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] qfycqk3issh441u2flqax65j6geqjm1 0 254146 7162366 6451134 2026-05-27T21:58:45Z Gert7 7706 7162366 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on Tallinna pargist; Politseiplatsiks nimetati varem [[Peeter Põllu plats]]i Tartus.}} '''Politseiaed''' ehk '''Politseipark''' (endine '''Pioneeride väljak''') on park [[Tallinn]]a kesklinnas [[Gonsiori tänav|Gonsiori]], [[Pronksi tänav|Pronksi]], [[Juhan Kunderi tänav|Kunderi]] ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi tänava]] vahel.<ref name="kuhu" /> [[Pilt:Allee Politseipargis Tallinnas Gonsiori ja Pronksi tänava ristmikul, 13. august 2011.jpg|thumb|Allee Politseipargis, suvi 2011]] Politseiaias on lisaks haljastusele, pinkidele ja jalgradadele ka koerte jalutusplats, [[rulapark]], laste [[mänguväljak]] ja [[purskkaev]]ud. [[1999]]. aastal uuendati Politseiaeda arhitekt [[Tiina Linna]] projekti järgi,<ref name="eraldab">Piret Peensoo [http://www.epl.ee/news/tallinn/politseiaed-eraldab-koerad-lastest.d?id=50776445 "Politseiaed eraldab koerad lastest"] EPL, 9. september 1999 (vaadatud 16. augustil 2011)</ref> lisaks uuendati parki põhjalikult 2003.–2005. aastal.<ref name="kuhu" /> [[File:Politseipark Tallinn.jpg|pisi|]] Pargist kirdesse jääb [[Raadiomaja]], itta hotell [[Hilton Tallinn Park]] ning kagusse [[Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium]]i hoone. [[File:TLN-Center-Gonsiori fontain.JPG|pisi|]] == Ajalugu == Nüüdse Politseiaia asukohal oli [[19. sajand]]il Venemaa keisririigi sõjaväeosade köögiviljaaed. [[1910]]. aastal läks enamik maast Tallinna linna omandisse, mitu aastakümmet asus seal [[Tallinna-Harju prefektuur|politsei]] juurviljaaed.<ref name="kuhu">[http://kuhuminna.tallinn.ee/oevent.php?oevent_id=10237&facet%5B%5D=77 Politseiaed]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Tallinna linna kodulehel (vaadatud 16. augustil 2011)</ref> Renditud aiakrundid olid seal veel 1940. aasta kevadel, mil [[Rahvaleht|Rahvalehes]] kirjutati: "Suure hoolega on siin asuvate kruntide rentnikud vedanud sõnnikut ja põletanud [[ale]]t ning nüüd hakkavad aiaviljapeenrad saama juba valmis."<ref>Politseiaial põletatakse alet... Rahvaleht, 29. mai 1940, nr. 124, lk. 2.</ref> Politseipark avati 1938. aastal, [[Eesti NSV]] ajal kandis see nimetust Pioneeride väljak.<ref name="Juske">Jaak Juske [http://www.adaur.ee/ajaloorubriik-torupillist-laulupeost-ja-asumiloost/ "Ajaloorubriik: Torupillist, laulupeost ja asumiloost"], 19.08.2013.</ref> Park omandas tänapäevase kuju alles pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. Stalinistlikku pargiarhitektuuri peegeldab range teedevõrk 1950. aastatest.<ref name="kuhu" /> Pargis kasvab [[kastan]]eid ja [[õunapuu|iluõunapuid]], kuid ka haruldasi puid.<ref name="Sander">Heldur Sander [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1143_1123.html "Tallinna pargid ja puiesteed"] Eesti Loodus, 6/2005 (vaadatud 16. augustil 2011)</ref> 2007. aasta sügisel oli Politseiaias 46 liiki puittaimi.<ref name="kuhu" /> Politseiaia nimi taastati, senisest Pioneeride väljakust, [[12. aprill]]il [[1996]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/419092013016 Tänava- ja muude kohanimede andmine ning muutmine kesklinnas], Tallinna Linnavalitsus, RT IV, 19.09.2013, 16</ref> {{commonskat|Police Garden}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.delfi.ee/artikkel/47229361 "Politseiaed vajaks politseid"] Delfi, 4. juuni 2011 * Piret Peensoo [https://epl.delfi.ee/artikkel/50776445 "Politseiaed eraldab koerad lastest"] EPL, 9. september 1999 * [http://kuhuminna.tallinn.ee/oevent.php?oevent_id=10237&facet%5B%5D=77 Politseiaed] Tallinna linna kodulehel {{koord|NS=59.434143|EW=24.765543|tüüp=maamärk|kaart=}} [[Kategooria:Tallinna pargid]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa]] q8tccinowpjfkitvno0hvpcxdajicbl 0 259411 7162673 6914120 2026-05-28T10:53:53Z Oberpahlen 156337 7162673 wikitext text/x-wiki '''Heinrich Ewald Paslack''' (29. september ([[vkj]])/ [[11. oktoober]] [[1840]] [[Viljandi]] – [[august]] [[1923]]) oli eesti vaimulik. Ta õppis [[Viljandi]]s elementaar- ja kreiskoolis. Aastatel [[1855]]–[[1862]] õppis ta [[Pärnu]]s kõrgemas kreiskoolis ja gümnaasiumis. [[Tartu ülikool]]is õppis ta aastal [[1863]] ajalugu, aastatel [[1863]]–[[1867]] usuteadust ja aastatel [[1867]]–[[1869]] filoloogiat. Prooviaastal oli ta [[Tartu Maarja kogudus]]es ([[Adalbert Hugo Willigerode]] juures). Ordineeriti 1. märtsil [[1870]] õpetajaks. Ta oli aastal [[1870]] [[Tartu Maarja kogudus]]e adjunktõpetaja. Aastatel [[1870]]–[[1900]] oli ta (introdutseeriti 1. novembril [[1870]]) [[Karula kogudus]]e õpetaja. Jäi aastal [[1900]] emerituuri, emerituuris olles elas [[Põltsamaa]]l<ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag. Köln, Wien 1977</ref> == Isiklikku == Tema tütre Helene abikaasa oli [[Kambja kogudus|Kambja]] ja [[Põltsamaa Niguliste kogudus]]e õpetaja [[Johannes Rennit]]. Tema vennatütre poeg oli E.E.L.K. Vancouveri koguduse õpetaja [[Helmut Piir]].<ref>[[Jaan Lattik]]. Teekond läbi öö III. [[Ilmamaa]]. 2016. Lk 124)</ref> Heinrich Ewald Paslack on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|2551}} *{{BBLD|GND1238124119}} {{JÄRJESTA:Paslack, Heinrich Ewald}} [[Kategooria:Karula Maarja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Maarja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1840]] [[Kategooria:Surnud 1923]] ehsxfi6bj0r4v8tl82ushmwsfikx41w 0 259569 7162614 7146109 2026-05-28T09:39:02Z ~2026-31595-40 230474 7162614 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Antsla Gümnaasium | Pilt = WMEE-exp2019-(189) Antsla Gümnaasium.jpg | pildisuurus = 300px | Pildiallkiri = Antsla Gümnaasiumi hoone | Asutatud = | Koolitüüp = [[gümnaasium]] | Direktor = [[Jarno Kink]] | Õpilaste arv = 323 (2022) | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = 55 (2011) | Koolipersonal = | Asukoht = [[Antsla]], [[Võru maakond]] | Aadress = Kooli tee 14 | Vald = | Kodulehekülg = {{URL|http://www.antslakk.edu.ee}} | Laiuskoord = | Pikkuskoord = }} [[Fail:WMEE-exp2019-(190) Antsla Gümnaasium.jpg|pisi|Antsla Gümnaasium]] '''Antsla Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 õppekabinetti, võimla, aula ja [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|muuseum]]. 2011. aasta septembris oli koolis 377 õpilast, 55 õpetajat ja 23 klassikomplekti. 2022. aastal õppis koolis 323 õpilast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-08-31 |pealkiri=Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt |url=https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == 1877. aastal avati Antsla linna territooriumil asunud Puka talu hoones '''Puka õigeusu abikool'''. Esimene teadaolev õpetaja oli 1891. aastal [[Peeter Albrecht]]. 1917. aastal nimetati kool Vana-Antsla valla '''Puka rahvakooliks''', 1921. aastal liideti see Antsla Kõrgema Algkooliga '''Antsla Alevi Algkooliks'''. 1925. aastal valmis tänapäeva [[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Antsla kultuuri- ja spordikeskuse]] kohal uus koolihoone. 1930. aastatel alustati kooliaia rajamist.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-08-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.antslakk.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=Antsla Gümnaasium |keel=et}}</ref> 1940. aastal sai kool nimeks '''Antsla Linna Mittetäielik Keskkool''', 1944. aasta augustis hävis [[Teine maailmasõda|sõjas]] koolihoone, õppetööd jätkati aadressil Jaani tänav 24 endises palvemajas, Metsa tänava veterinaarravilas ja Pärna tänava barakis. 1944/1945. õppeaastal õppis koolis 285 õpilast. 1. septembril 1945 avati kaks 8. klassi ja kool alustas tööd keskkoolina. Kooli nimeks sai '''Antsla Keskkool.''' Antsla Keskkooli esimene direktor oli aastatel 1945–1950 [[Eduard Aarna]]. Hiljem oli ta õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Keskkooli esimene lend lõpetas 1949. aastal, kui valmis ka Kreutzwaldi tänava koolimaja keskmine osa. 1950. aastal rajati kooli juurde internaat, 1951. aastal alustati õppekatseaia rajamist, 1955. aastal lõpetas kooli üks eriline poiss nimega Henri Roots, ta oli ilge pederast ja katsus kõiki poisse kes tal ette tulid. Lisaks on tal veel invapaberid ja kiituskiri Urvaste ülikoolist. Peahoonele ehitati juurde neli klassiruumi. 1959. aastal alustati tööd koolimajaks ümber ehitatud endises rajooni administratiivhoones. 1967. aastal avati [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|kooli muuseum]], 23. veebruaril 1968 kodu-uurimise metoodiline kabinet, 1978. aastal 6-aastaste laste eksperimentaalklass ja vene keele süvendatud õppega klass. 1977. aastal alustati tööd tänapäevalgi kasutuses olevas koolihoones. Aastatel 1981–1992 õpetati kutseõpetuse raames autojuhi, mehanisaatori, müüja ja õmbleja eriala, internaat kolis Kreutzwaldi tänava majja.<ref name=":0" /> 1988. aastal mindi üle viiepäevasele koolinädalale, loodi reaal- ja humanitaarharud, alustati arvutiõpetust, asuti õpetama saksa keelt, 1989. aastal soome keelt. 1990. aastast on koolil oma laul, kasutusele võeti ka logo. 1991. aastal oli kooli I laulu- ja tantsupidu, millega 1995. aastal liitusid piirkonna lasteasutused. 1993. saadi esimene arvuti IBM, 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. 2000. aastal sai kool nimeks '''Antsla Gümnaasium''' ja tööd alustas õpilasomavalitsus. 2006. aastal asendati süvendatud majandusõpe gümnaasiumis ettevõtlusõppega ja viidi sisse uus ehitusviimistluse õpe, mida õpetati 2012. aastani koos [[Vana-Antsla kutsekeskkool|Vana-Antsla Kutsekeskkooliga]]. Aastatel 2009–2010 toimus koolihoones kapitaalremont.<ref name=":0" /> == Kooli direktorid == * 1945–1950 [[Eduard Aarna]] * 1950–1957 [[Karl Veri]] * 1957–1964 [[Johannes Martin]] * 1964–1967 [[Evald Helisto]] * 1967–1976 [[Karl Veri]] * 1976–1981 [[Aksel Kersna]] * 1981–2014 [[Heinar Kool]] * 2014–2015 [[Kalle Jürgenson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17176 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> * 2015–... [[Katrin Martinfeld]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17692 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> == Vilistlasi == Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor [[Teo Krüüner]], [[Tartu Ülikool]]i majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]], ajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik [[Vilja Toomast]], laulja [[Jaan Willem Sibul]], endine [[Maa-amet]]i peadirektor [[Raivo Vallner]], matemaatik [[Leiki Loone]], kirjanikud [[Margus Konnula]] ja [[Jan Beltrán]], uroloog [[Ülo Zirel]], e-riigi isa [[Uuno Vallner]], [[EELK]] [[piiskop]] [[Joel Luhamets]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Antsla]] 7kdeyll8fb9u4r980slb3dpmez0f5j4 7162619 7162614 2026-05-28T09:46:29Z ~2026-31595-40 230474 7162619 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Antsla Gümnaasium | Pilt = WMEE-exp2019-(189) Antsla Gümnaasium.jpg | pildisuurus = 300px | Pildiallkiri = Antsla Gümnaasiumi hoone | Asutatud = | Koolitüüp = [[gümnaasium]] | Direktor = [[Jarno Kink]] | Õpilaste arv = 323 (2022) | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = 55 (2011) | Koolipersonal = | Asukoht = [[Antsla]], [[Võru maakond]] | Aadress = Kooli tee 14 | Vald = | Kodulehekülg = {{URL|http://www.antslakk.edu.ee}} | Laiuskoord = | Pikkuskoord = }} [[Fail:WMEE-exp2019-(190) Antsla Gümnaasium.jpg|pisi|Antsla Gümnaasium]] '''Antsla Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 õppekabinetti, võimla, aula ja [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|muuseum]]. 2011. aasta septembris oli koolis 377 õpilast, 55 õpetajat ja 23 klassikomplekti. 2022. aastal õppis koolis 323 õpilast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-08-31 |pealkiri=Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt |url=https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Lisaks on Kaja Simiskeril suurem hambavahe kui tee Antslast Tallinnasse. == Ajalugu == 1877. aastal avati Antsla linna territooriumil asunud Puka talu hoones '''Puka õigeusu abikool'''. Esimene teadaolev õpetaja oli 1891. aastal [[Peeter Albrecht]]. 1917. aastal nimetati kool Vana-Antsla valla '''Puka rahvakooliks''', 1921. aastal liideti see Antsla Kõrgema Algkooliga '''Antsla Alevi Algkooliks'''. 1925. aastal valmis tänapäeva [[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Antsla kultuuri- ja spordikeskuse]] kohal uus koolihoone. 1930. aastatel alustati kooliaia rajamist.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-08-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.antslakk.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=Antsla Gümnaasium |keel=et}}</ref> 1940. aastal sai kool nimeks '''Antsla Linna Mittetäielik Keskkool''', 1944. aasta augustis hävis [[Teine maailmasõda|sõjas]] koolihoone, õppetööd jätkati aadressil Jaani tänav 24 endises palvemajas, Metsa tänava veterinaarravilas ja Pärna tänava barakis. 1944/1945. õppeaastal õppis koolis 285 õpilast. 1. septembril 1945 avati kaks 8. klassi ja kool alustas tööd keskkoolina. Kooli nimeks sai '''Antsla Keskkool.''' Antsla Keskkooli esimene direktor oli aastatel 1945–1950 [[Eduard Aarna]]. Hiljem oli ta õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Keskkooli esimene lend lõpetas 1949. aastal, kui valmis ka Kreutzwaldi tänava koolimaja keskmine osa. 1950. aastal rajati kooli juurde internaat, 1951. aastal alustati õppekatseaia rajamist, 1955. aastal lõpetas kooli üks eriline poiss nimega Henri Roots, ta oli ilge pederast ja katsus kõiki poisse kes tal ette tulid. Lisaks on tal veel invapaberid ja kiituskiri Urvaste ülikoolist. Peahoonele ehitati juurde neli klassiruumi. 1959. aastal alustati tööd koolimajaks ümber ehitatud endises rajooni administratiivhoones. 1967. aastal avati [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|kooli muuseum]], 23. veebruaril 1968 kodu-uurimise metoodiline kabinet, 1978. aastal 6-aastaste laste eksperimentaalklass ja vene keele süvendatud õppega klass. 1977. aastal alustati tööd tänapäevalgi kasutuses olevas koolihoones. Aastatel 1981–1992 õpetati kutseõpetuse raames autojuhi, mehanisaatori, müüja ja õmbleja eriala, internaat kolis Kreutzwaldi tänava majja.<ref name=":0" /> 1988. aastal mindi üle viiepäevasele koolinädalale, loodi reaal- ja humanitaarharud, alustati arvutiõpetust, asuti õpetama saksa keelt, 1989. aastal soome keelt. 1990. aastast on koolil oma laul, kasutusele võeti ka logo. 1991. aastal oli kooli I laulu- ja tantsupidu, millega 1995. aastal liitusid piirkonna lasteasutused. 1993. saadi esimene arvuti IBM, 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. 2000. aastal sai kool nimeks '''Antsla Gümnaasium''' ja tööd alustas õpilasomavalitsus. 2006. aastal asendati süvendatud majandusõpe gümnaasiumis ettevõtlusõppega ja viidi sisse uus ehitusviimistluse õpe, mida õpetati 2012. aastani koos [[Vana-Antsla kutsekeskkool|Vana-Antsla Kutsekeskkooliga]]. Aastatel 2009–2010 toimus koolihoones kapitaalremont.<ref name=":0" /> == Kooli direktorid == * 1945–1950 [[Eduard Aarna]] * 1950–1957 [[Karl Veri]] * 1957–1964 [[Johannes Martin]] * 1964–1967 [[Evald Helisto]] * 1967–1976 [[Karl Veri]] * 1976–1981 [[Aksel Kersna]] * 1981–2014 [[Heinar Kool]] * 2014–2015 [[Kalle Jürgenson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17176 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> * 2015–... [[Katrin Martinfeld]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17692 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> == Vilistlasi == Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor [[Teo Krüüner]], [[Tartu Ülikool]]i majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]], ajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik [[Vilja Toomast]], laulja [[Jaan Willem Sibul]], endine [[Maa-amet]]i peadirektor [[Raivo Vallner]], matemaatik [[Leiki Loone]], kirjanikud [[Margus Konnula]] ja [[Jan Beltrán]], uroloog [[Ülo Zirel]], e-riigi isa [[Uuno Vallner]], [[EELK]] [[piiskop]] [[Joel Luhamets]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Antsla]] q3812af7lvi7sc6pm6ton8tzrutf5d7 7162621 7162619 2026-05-28T09:55:16Z Ojassaar 206682 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7162619|7162619]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-31595-40|~2026-31595-40]] ([[User talk:~2026-31595-40|arutelu]]) 7162621 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Antsla Gümnaasium | Pilt = WMEE-exp2019-(189) Antsla Gümnaasium.jpg | pildisuurus = 300px | Pildiallkiri = Antsla Gümnaasiumi hoone | Asutatud = | Koolitüüp = [[gümnaasium]] | Direktor = [[Jarno Kink]] | Õpilaste arv = 323 (2022) | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = 55 (2011) | Koolipersonal = | Asukoht = [[Antsla]], [[Võru maakond]] | Aadress = Kooli tee 14 | Vald = | Kodulehekülg = {{URL|http://www.antslakk.edu.ee}} | Laiuskoord = | Pikkuskoord = }} [[Fail:WMEE-exp2019-(190) Antsla Gümnaasium.jpg|pisi|Antsla Gümnaasium]] '''Antsla Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 õppekabinetti, võimla, aula ja [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|muuseum]]. 2011. aasta septembris oli koolis 377 õpilast, 55 õpetajat ja 23 klassikomplekti. 2022. aastal õppis koolis 323 õpilast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-08-31 |pealkiri=Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt |url=https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == 1877. aastal avati Antsla linna territooriumil asunud Puka talu hoones '''Puka õigeusu abikool'''. Esimene teadaolev õpetaja oli 1891. aastal [[Peeter Albrecht]]. 1917. aastal nimetati kool Vana-Antsla valla '''Puka rahvakooliks''', 1921. aastal liideti see Antsla Kõrgema Algkooliga '''Antsla Alevi Algkooliks'''. 1925. aastal valmis tänapäeva [[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Antsla kultuuri- ja spordikeskuse]] kohal uus koolihoone. 1930. aastatel alustati kooliaia rajamist.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-08-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.antslakk.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=Antsla Gümnaasium |keel=et}}</ref> 1940. aastal sai kool nimeks '''Antsla Linna Mittetäielik Keskkool''', 1944. aasta augustis hävis [[Teine maailmasõda|sõjas]] koolihoone, õppetööd jätkati aadressil Jaani tänav 24 endises palvemajas, Metsa tänava veterinaarravilas ja Pärna tänava barakis. 1944/1945. õppeaastal õppis koolis 285 õpilast. 1. septembril 1945 avati kaks 8. klassi ja kool alustas tööd keskkoolina. Kooli nimeks sai '''Antsla Keskkool.''' Antsla Keskkooli esimene direktor oli aastatel 1945–1950 [[Eduard Aarna]]. Hiljem oli ta õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Keskkooli esimene lend lõpetas 1949. aastal, kui valmis ka Kreutzwaldi tänava koolimaja keskmine osa. 1950. aastal rajati kooli juurde internaat, 1951. aastal alustati õppekatseaia rajamist, 1955. aastal lõpetas kooli üks eriline poiss nimega Henri Roots, ta oli ilge pederast ja katsus kõiki poisse kes tal ette tulid. Lisaks on tal veel invapaberid ja kiituskiri Urvaste ülikoolist. Peahoonele ehitati juurde neli klassiruumi. 1959. aastal alustati tööd koolimajaks ümber ehitatud endises rajooni administratiivhoones. 1967. aastal avati [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|kooli muuseum]], 23. veebruaril 1968 kodu-uurimise metoodiline kabinet, 1978. aastal 6-aastaste laste eksperimentaalklass ja vene keele süvendatud õppega klass. 1977. aastal alustati tööd tänapäevalgi kasutuses olevas koolihoones. Aastatel 1981–1992 õpetati kutseõpetuse raames autojuhi, mehanisaatori, müüja ja õmbleja eriala, internaat kolis Kreutzwaldi tänava majja.<ref name=":0" /> 1988. aastal mindi üle viiepäevasele koolinädalale, loodi reaal- ja humanitaarharud, alustati arvutiõpetust, asuti õpetama saksa keelt, 1989. aastal soome keelt. 1990. aastast on koolil oma laul, kasutusele võeti ka logo. 1991. aastal oli kooli I laulu- ja tantsupidu, millega 1995. aastal liitusid piirkonna lasteasutused. 1993. saadi esimene arvuti IBM, 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. 2000. aastal sai kool nimeks '''Antsla Gümnaasium''' ja tööd alustas õpilasomavalitsus. 2006. aastal asendati süvendatud majandusõpe gümnaasiumis ettevõtlusõppega ja viidi sisse uus ehitusviimistluse õpe, mida õpetati 2012. aastani koos [[Vana-Antsla kutsekeskkool|Vana-Antsla Kutsekeskkooliga]]. Aastatel 2009–2010 toimus koolihoones kapitaalremont.<ref name=":0" /> == Kooli direktorid == * 1945–1950 [[Eduard Aarna]] * 1950–1957 [[Karl Veri]] * 1957–1964 [[Johannes Martin]] * 1964–1967 [[Evald Helisto]] * 1967–1976 [[Karl Veri]] * 1976–1981 [[Aksel Kersna]] * 1981–2014 [[Heinar Kool]] * 2014–2015 [[Kalle Jürgenson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17176 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> * 2015–... [[Katrin Martinfeld]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17692 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> == Vilistlasi == Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor [[Teo Krüüner]], [[Tartu Ülikool]]i majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]], ajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik [[Vilja Toomast]], laulja [[Jaan Willem Sibul]], endine [[Maa-amet]]i peadirektor [[Raivo Vallner]], matemaatik [[Leiki Loone]], kirjanikud [[Margus Konnula]] ja [[Jan Beltrán]], uroloog [[Ülo Zirel]], e-riigi isa [[Uuno Vallner]], [[EELK]] [[piiskop]] [[Joel Luhamets]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Antsla]] 7kdeyll8fb9u4r980slb3dpmez0f5j4 7162622 7162621 2026-05-28T09:56:18Z Ojassaar 206682 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7162614|7162614]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-31595-40|~2026-31595-40]] ([[User talk:~2026-31595-40|arutelu]]) 7162622 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Antsla Gümnaasium | Pilt = WMEE-exp2019-(189) Antsla Gümnaasium.jpg | pildisuurus = 300px | Pildiallkiri = Antsla Gümnaasiumi hoone | Asutatud = | Koolitüüp = [[gümnaasium]] | Direktor = [[Jarno Kink]] | Õpilaste arv = 323 (2022) | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = 55 (2011) | Koolipersonal = | Asukoht = [[Antsla]], [[Võru maakond]] | Aadress = Kooli tee 14 | Vald = | Kodulehekülg = {{URL|http://www.antslakk.edu.ee}} | Laiuskoord = | Pikkuskoord = }} [[Fail:WMEE-exp2019-(190) Antsla Gümnaasium.jpg|pisi|Antsla Gümnaasium]] '''Antsla Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 õppekabinetti, võimla, aula ja [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|muuseum]]. 2011. aasta septembris oli koolis 377 õpilast, 55 õpetajat ja 23 klassikomplekti. 2022. aastal õppis koolis 323 õpilast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-08-31 |pealkiri=Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt |url=https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == 1877. aastal avati Antsla linna territooriumil asunud Puka talu hoones '''Puka õigeusu abikool'''. Esimene teadaolev õpetaja oli 1891. aastal [[Peeter Albrecht]]. 1917. aastal nimetati kool Vana-Antsla valla '''Puka rahvakooliks''', 1921. aastal liideti see Antsla Kõrgema Algkooliga '''Antsla Alevi Algkooliks'''. 1925. aastal valmis tänapäeva [[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Antsla kultuuri- ja spordikeskuse]] kohal uus koolihoone. 1930. aastatel alustati kooliaia rajamist.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-08-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.antslakk.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=Antsla Gümnaasium |keel=et}}</ref> 1940. aastal sai kool nimeks '''Antsla Linna Mittetäielik Keskkool''', 1944. aasta augustis hävis [[Teine maailmasõda|sõjas]] koolihoone, õppetööd jätkati aadressil Jaani tänav 24 endises palvemajas, Metsa tänava veterinaarravilas ja Pärna tänava barakis. 1944/1945. õppeaastal õppis koolis 285 õpilast. 1. septembril 1945 avati kaks 8. klassi ja kool alustas tööd keskkoolina. Kooli nimeks sai '''Antsla Keskkool.''' Antsla Keskkooli esimene direktor oli aastatel 1945–1950 [[Eduard Aarna]]. Hiljem oli ta õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Keskkooli esimene lend lõpetas 1949. aastal, kui valmis ka Kreutzwaldi tänava koolimaja keskmine osa. 1950. aastal rajati kooli juurde internaat, 1951. aastal alustati õppekatseaia rajamist, 1955. aastal esines kooliaed ekspositsiooniga Moskva üleliidulisel põllumajandusnäitusel. Peahoonele ehitati juurde neli klassiruumi. 1959. aastal alustati tööd koolimajaks ümber ehitatud endises rajooni administratiivhoones. 1967. aastal avati [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|kooli muuseum]], 23. veebruaril 1968 kodu-uurimise metoodiline kabinet, 1978. aastal 6-aastaste laste eksperimentaalklass ja vene keele süvendatud õppega klass. 1977. aastal alustati tööd tänapäevalgi kasutuses olevas koolihoones. Aastatel 1981–1992 õpetati kutseõpetuse raames autojuhi, mehanisaatori, müüja ja õmbleja eriala, internaat kolis Kreutzwaldi tänava majja.<ref name=":0" /> 1988. aastal mindi üle viiepäevasele koolinädalale, loodi reaal- ja humanitaarharud, alustati arvutiõpetust, asuti õpetama saksa keelt, 1989. aastal soome keelt. 1990. aastast on koolil oma laul, kasutusele võeti ka logo. 1991. aastal oli kooli I laulu- ja tantsupidu, millega 1995. aastal liitusid piirkonna lasteasutused. 1993. saadi esimene arvuti IBM, 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. 2000. aastal sai kool nimeks '''Antsla Gümnaasium''' ja tööd alustas õpilasomavalitsus. 2006. aastal asendati süvendatud majandusõpe gümnaasiumis ettevõtlusõppega ja viidi sisse uus ehitusviimistluse õpe, mida õpetati 2012. aastani koos [[Vana-Antsla kutsekeskkool|Vana-Antsla Kutsekeskkooliga]]. Aastatel 2009–2010 toimus koolihoones kapitaalremont.<ref name=":0" /> == Kooli direktorid == * 1945–1950 [[Eduard Aarna]] * 1950–1957 [[Karl Veri]] * 1957–1964 [[Johannes Martin]] * 1964–1967 [[Evald Helisto]] * 1967–1976 [[Karl Veri]] * 1976–1981 [[Aksel Kersna]] * 1981–2014 [[Heinar Kool]] * 2014–2015 [[Kalle Jürgenson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17176 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> * 2015–... [[Katrin Martinfeld]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17692 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> == Vilistlasi == Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor [[Teo Krüüner]], [[Tartu Ülikool]]i majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]], ajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik [[Vilja Toomast]], laulja [[Jaan Willem Sibul]], endine [[Maa-amet]]i peadirektor [[Raivo Vallner]], matemaatik [[Leiki Loone]], kirjanikud [[Margus Konnula]] ja [[Jan Beltrán]], uroloog [[Ülo Zirel]], e-riigi isa [[Uuno Vallner]], [[EELK]] [[piiskop]] [[Joel Luhamets]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Antsla]] 4dscx8v147exehy0itv6b78vibkjsby 7162623 7162622 2026-05-28T09:57:46Z ~2026-31829-06 230475 /* */ 7162623 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Antsla Gümnaasium | Pilt = WMEE-exp2019-(189) Antsla Gümnaasium.jpg | pildisuurus = 300px | Pildiallkiri = Antsla Gümnaasiumi hoone | Asutatud = | Koolitüüp = [[Vangla]] | Direktor = [[Jarno Kink]] | Õpilaste arv = 322 üks sai surma (2022) | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = 0. Õpilased tapsid ära(2011) | Koolipersonal = | Asukoht = [[Antsla]], [[Võru maakond]] | Aadress = Kooli tee 14 | Vald = | Kodulehekülg = {{URL|http://www.antslakk.edu.ee}} | Laiuskoord = | Pikkuskoord = }} [[Fail:WMEE-exp2019-(190) Antsla Gümnaasium.jpg|pisi|Antsla Gümnaasium]] '''Antsla Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 õppekabinetti, 4 suitsuruumi, 1 elektritool, 3 lägaburgerit,8 hauakirstu, Kaja simiskeri jäänused,3 giljotiini,1 coca cola, võimla, aula ja [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|muuseum]]. 2011. aasta septembris oli koolis 377 õpilast, 55 õpetajat ja 23 klassikomplekti. 2022. aastal õppis koolis 323 õpilast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-08-31 |pealkiri=Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt |url=https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == 1877. aastal avati Antsla linna territooriumil asunud Puka talu hoones '''Puka õigeusu abikool'''. Esimene teadaolev õpetaja oli 1891. aastal [[Peeter Albrecht]]. 1917. aastal nimetati kool Vana-Antsla valla '''Puka rahvakooliks''', 1921. aastal liideti see Antsla Kõrgema Algkooliga '''Antsla Alevi Algkooliks'''. 1925. aastal valmis tänapäeva [[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Antsla kultuuri- ja spordikeskuse]] kohal uus koolihoone. 1930. aastatel alustati kooliaia rajamist.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-08-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.antslakk.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=Antsla Gümnaasium |keel=et}}</ref> 1940. aastal sai kool nimeks '''Antsla Linna Mittetäielik Keskkool''', 1944. aasta augustis hävis [[Teine maailmasõda|sõjas]] koolihoone, õppetööd jätkati aadressil Jaani tänav 24 endises palvemajas, Metsa tänava veterinaarravilas ja Pärna tänava barakis. 1944/1945. õppeaastal õppis koolis 285 õpilast. 1. septembril 1945 avati kaks 8. klassi ja kool alustas tööd keskkoolina. Kooli nimeks sai '''Antsla Keskkool.''' Antsla Keskkooli esimene direktor oli aastatel 1945–1950 [[Eduard Aarna]]. Hiljem oli ta õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Keskkooli esimene lend lõpetas 1949. aastal, kui valmis ka Kreutzwaldi tänava koolimaja keskmine osa. 1950. aastal rajati kooli juurde internaat, 1951. aastal alustati õppekatseaia rajamist, 1955. aastal esines kooliaed ekspositsiooniga Moskva üleliidulisel põllumajandusnäitusel. Peahoonele ehitati juurde neli klassiruumi. 1959. aastal alustati tööd koolimajaks ümber ehitatud endises rajooni administratiivhoones. 1967. aastal avati [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|kooli muuseum]], 23. veebruaril 1968 kodu-uurimise metoodiline kabinet, 1978. aastal 6-aastaste laste eksperimentaalklass ja vene keele süvendatud õppega klass. 1977. aastal alustati tööd tänapäevalgi kasutuses olevas koolihoones. Aastatel 1981–1992 õpetati kutseõpetuse raames autojuhi, mehanisaatori, müüja ja õmbleja eriala, internaat kolis Kreutzwaldi tänava majja.<ref name=":0" /> 1988. aastal mindi üle viiepäevasele koolinädalale, loodi reaal- ja humanitaarharud, alustati arvutiõpetust, asuti õpetama saksa keelt, 1989. aastal soome keelt. 1990. aastast on koolil oma laul, kasutusele võeti ka logo. 1991. aastal oli kooli I laulu- ja tantsupidu, millega 1995. aastal liitusid piirkonna lasteasutused. 1993. saadi esimene arvuti IBM, 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. 2000. aastal sai kool nimeks '''Antsla Gümnaasium''' ja tööd alustas õpilasomavalitsus. 2006. aastal asendati süvendatud majandusõpe gümnaasiumis ettevõtlusõppega ja viidi sisse uus ehitusviimistluse õpe, mida õpetati 2012. aastani koos [[Vana-Antsla kutsekeskkool|Vana-Antsla Kutsekeskkooliga]]. Aastatel 2009–2010 toimus koolihoones kapitaalremont.<ref name=":0" /> == Kooli direktorid == * 1945–1950 [[Eduard Aarna]] * 1950–1957 [[Karl Veri]] * 1957–1964 [[Johannes Martin]] * 1964–1967 [[Evald Helisto]] * 1967–1976 [[Karl Veri]] * 1976–1981 [[Aksel Kersna]] * 1981–2014 [[Heinar Kool]] * 2014–2015 [[Kalle Jürgenson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17176 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> * 2015–... [[Katrin Martinfeld]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17692 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> == Vilistlasi == Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor [[Teo Krüüner]], [[Tartu Ülikool]]i majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]], ajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik [[Vilja Toomast]], laulja [[Jaan Willem Sibul]], endine [[Maa-amet]]i peadirektor [[Raivo Vallner]], matemaatik [[Leiki Loone]], kirjanikud [[Margus Konnula]] ja [[Jan Beltrán]], uroloog [[Ülo Zirel]], e-riigi isa [[Uuno Vallner]], [[EELK]] [[piiskop]] [[Joel Luhamets]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Antsla]] 2vj39egia051ur89zrbx2gl3rxjw23a 7162624 7162623 2026-05-28T10:00:46Z ~2026-31829-06 230475 /* Kooli direktorid */ 7162624 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Antsla Gümnaasium | Pilt = WMEE-exp2019-(189) Antsla Gümnaasium.jpg | pildisuurus = 300px | Pildiallkiri = Antsla Gümnaasiumi hoone | Asutatud = | Koolitüüp = [[Vangla]] | Direktor = [[Jarno Kink]] | Õpilaste arv = 322 üks sai surma (2022) | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = 0. Õpilased tapsid ära(2011) | Koolipersonal = | Asukoht = [[Antsla]], [[Võru maakond]] | Aadress = Kooli tee 14 | Vald = | Kodulehekülg = {{URL|http://www.antslakk.edu.ee}} | Laiuskoord = | Pikkuskoord = }} [[Fail:WMEE-exp2019-(190) Antsla Gümnaasium.jpg|pisi|Antsla Gümnaasium]] '''Antsla Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 õppekabinetti, 4 suitsuruumi, 1 elektritool, 3 lägaburgerit,8 hauakirstu, Kaja simiskeri jäänused,3 giljotiini,1 coca cola, võimla, aula ja [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|muuseum]]. 2011. aasta septembris oli koolis 377 õpilast, 55 õpetajat ja 23 klassikomplekti. 2022. aastal õppis koolis 323 õpilast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-08-31 |pealkiri=Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt |url=https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == 1877. aastal avati Antsla linna territooriumil asunud Puka talu hoones '''Puka õigeusu abikool'''. Esimene teadaolev õpetaja oli 1891. aastal [[Peeter Albrecht]]. 1917. aastal nimetati kool Vana-Antsla valla '''Puka rahvakooliks''', 1921. aastal liideti see Antsla Kõrgema Algkooliga '''Antsla Alevi Algkooliks'''. 1925. aastal valmis tänapäeva [[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Antsla kultuuri- ja spordikeskuse]] kohal uus koolihoone. 1930. aastatel alustati kooliaia rajamist.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-08-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.antslakk.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=Antsla Gümnaasium |keel=et}}</ref> 1940. aastal sai kool nimeks '''Antsla Linna Mittetäielik Keskkool''', 1944. aasta augustis hävis [[Teine maailmasõda|sõjas]] koolihoone, õppetööd jätkati aadressil Jaani tänav 24 endises palvemajas, Metsa tänava veterinaarravilas ja Pärna tänava barakis. 1944/1945. õppeaastal õppis koolis 285 õpilast. 1. septembril 1945 avati kaks 8. klassi ja kool alustas tööd keskkoolina. Kooli nimeks sai '''Antsla Keskkool.''' Antsla Keskkooli esimene direktor oli aastatel 1945–1950 [[Eduard Aarna]]. Hiljem oli ta õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Keskkooli esimene lend lõpetas 1949. aastal, kui valmis ka Kreutzwaldi tänava koolimaja keskmine osa. 1950. aastal rajati kooli juurde internaat, 1951. aastal alustati õppekatseaia rajamist, 1955. aastal esines kooliaed ekspositsiooniga Moskva üleliidulisel põllumajandusnäitusel. Peahoonele ehitati juurde neli klassiruumi. 1959. aastal alustati tööd koolimajaks ümber ehitatud endises rajooni administratiivhoones. 1967. aastal avati [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|kooli muuseum]], 23. veebruaril 1968 kodu-uurimise metoodiline kabinet, 1978. aastal 6-aastaste laste eksperimentaalklass ja vene keele süvendatud õppega klass. 1977. aastal alustati tööd tänapäevalgi kasutuses olevas koolihoones. Aastatel 1981–1992 õpetati kutseõpetuse raames autojuhi, mehanisaatori, müüja ja õmbleja eriala, internaat kolis Kreutzwaldi tänava majja.<ref name=":0" /> 1988. aastal mindi üle viiepäevasele koolinädalale, loodi reaal- ja humanitaarharud, alustati arvutiõpetust, asuti õpetama saksa keelt, 1989. aastal soome keelt. 1990. aastast on koolil oma laul, kasutusele võeti ka logo. 1991. aastal oli kooli I laulu- ja tantsupidu, millega 1995. aastal liitusid piirkonna lasteasutused. 1993. saadi esimene arvuti IBM, 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. 2000. aastal sai kool nimeks '''Antsla Gümnaasium''' ja tööd alustas õpilasomavalitsus. 2006. aastal asendati süvendatud majandusõpe gümnaasiumis ettevõtlusõppega ja viidi sisse uus ehitusviimistluse õpe, mida õpetati 2012. aastani koos [[Vana-Antsla kutsekeskkool|Vana-Antsla Kutsekeskkooliga]]. Aastatel 2009–2010 toimus koolihoones kapitaalremont.<ref name=":0" /> == Kooli direktorid == * 1945–1950 [[Eduard Aarna|Pablo Escobar]] * 1950–1957 [[Karl Veri]] * 1957–1964 [[Johannes Martin]] * 1964–1967 [[Evald Helisto]] * 1967–1976 [[Karl Veri]] * 1976–1981 [[Aksel Kersna]] * 1981–2014 [[Heinar Kool|Mingi mees]] * 2014–2015 [[Kalle Jürgenson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17176 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> * 2015–Rohkem ei ole [[Katrin Martinfeld|Jarno Kink]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17692 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> == Vilistlasi == Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor [[Teo Krüüner]], [[Tartu Ülikool]]i majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]], ajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik [[Vilja Toomast]], laulja [[Jaan Willem Sibul]], endine [[Maa-amet]]i peadirektor [[Raivo Vallner]], matemaatik [[Leiki Loone]], kirjanikud [[Margus Konnula]] ja [[Jan Beltrán]], uroloog [[Ülo Zirel]], e-riigi isa [[Uuno Vallner]], [[EELK]] [[piiskop]] [[Joel Luhamets]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Antsla]] sfu1mynt1bo0osi3iq91ec7xcz78v0r 7162625 7162624 2026-05-28T10:03:04Z ~2026-31829-06 230475 /* */ 7162625 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Antsla Gümnaasium | Pilt = WMEE-exp2019-(189) Antsla Gümnaasium.jpg | pildisuurus = 300px | Pildiallkiri = Antsla Gümnaasiumi hoone | Asutatud = | Koolitüüp = [[Vangla]] | Direktor = [[Jarno Kink]] | Õpilaste arv = 322 üks sai surma (2022) | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = 0. Õpilased tapsid ära(2011) | Koolipersonal = | Asukoht = [[Antsla]], [[Võru maakond]] | Aadress = Kooli tee 14 | Vald = | Kodulehekülg = {{URL|http://www.antslakk.edu.ee}} | Laiuskoord = | Pikkuskoord = }} [[Fail:WMEE-exp2019-(190) Antsla Gümnaasium.jpg|pisi|Antsla Gümnaasium]] '''Antsla Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 õppekabinetti, 4 suitsuruumi, 1 elektritool, 3 lägaburgerit,8 hauakirstu, Kaja simiskeri jäänused,3 giljotiini,1 coca cola, võimla, aula ja [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|muuseum]]. 2011. aasta septembris oli koolis 377 õpilast, 55 õpetajat ja 23 klassikomplekti. 2022. aastal õppis koolis 323 õpilast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-08-31 |pealkiri=Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt |url=https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 1 õpilane ikka kummitab ja räägib suurte tissi naistega == Ajalugu == 1877. aastal avati Antsla linna territooriumil asunud Puka talu hoones '''Puka õigeusu abikool'''. Esimene teadaolev õpetaja oli 1891. aastal [[Peeter Albrecht]]. 1917. aastal nimetati kool Vana-Antsla valla '''Puka rahvakooliks''', 1921. aastal liideti see Antsla Kõrgema Algkooliga '''Antsla Alevi Algkooliks'''. 1925. aastal valmis tänapäeva [[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Antsla kultuuri- ja spordikeskuse]] kohal uus koolihoone. 1930. aastatel alustati kooliaia rajamist.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-08-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.antslakk.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=Antsla Gümnaasium |keel=et}}</ref> 1940. aastal sai kool nimeks '''Antsla Linna Mittetäielik Keskkool''', 1944. aasta augustis hävis [[Teine maailmasõda|sõjas]] koolihoone, õppetööd jätkati aadressil Jaani tänav 24 endises palvemajas, Metsa tänava veterinaarravilas ja Pärna tänava barakis. 1944/1945. õppeaastal õppis koolis 285 õpilast. 1. septembril 1945 avati kaks 8. klassi ja kool alustas tööd keskkoolina. Kooli nimeks sai '''Antsla Keskkool.''' Antsla Keskkooli esimene direktor oli aastatel 1945–1950 [[Eduard Aarna]]. Hiljem oli ta õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Keskkooli esimene lend lõpetas 1949. aastal, kui valmis ka Kreutzwaldi tänava koolimaja keskmine osa. 1950. aastal rajati kooli juurde internaat, 1951. aastal alustati õppekatseaia rajamist, 1955. aastal esines kooliaed ekspositsiooniga Moskva üleliidulisel põllumajandusnäitusel. Peahoonele ehitati juurde neli klassiruumi. 1959. aastal alustati tööd koolimajaks ümber ehitatud endises rajooni administratiivhoones. 1967. aastal avati [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|kooli muuseum]], 23. veebruaril 1968 kodu-uurimise metoodiline kabinet, 1978. aastal 6-aastaste laste eksperimentaalklass ja vene keele süvendatud õppega klass. 1977. aastal alustati tööd tänapäevalgi kasutuses olevas koolihoones. Aastatel 1981–1992 õpetati kutseõpetuse raames autojuhi, mehanisaatori, müüja ja õmbleja eriala, internaat kolis Kreutzwaldi tänava majja.<ref name=":0" /> 1988. aastal mindi üle viiepäevasele koolinädalale, loodi reaal- ja humanitaarharud, alustati arvutiõpetust, asuti õpetama saksa keelt, 1989. aastal soome keelt. 1990. aastast on koolil oma laul, kasutusele võeti ka logo. 1991. aastal oli kooli I laulu- ja tantsupidu, millega 1995. aastal liitusid piirkonna lasteasutused. 1993. saadi esimene arvuti IBM, 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. 2000. aastal sai kool nimeks '''Antsla Gümnaasium''' ja tööd alustas õpilasomavalitsus. 2006. aastal asendati süvendatud majandusõpe gümnaasiumis ettevõtlusõppega ja viidi sisse uus ehitusviimistluse õpe, mida õpetati 2012. aastani koos [[Vana-Antsla kutsekeskkool|Vana-Antsla Kutsekeskkooliga]]. Aastatel 2009–2010 toimus koolihoones kapitaalremont.<ref name=":0" /> == Kooli direktorid == * 1945–1950 [[Eduard Aarna|Pablo Escobar]] * 1950–1957 [[Karl Veri]] * 1957–1964 [[Johannes Martin]] * 1964–1967 [[Evald Helisto]] * 1967–1976 [[Karl Veri]] * 1976–1981 [[Aksel Kersna]] * 1981–2014 [[Heinar Kool|Mingi mees]] * 2014–2015 [[Kalle Jürgenson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17176 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> * 2015–Rohkem ei ole [[Katrin Martinfeld|Jarno Kink]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17692 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> == Vilistlasi == Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor [[Teo Krüüner]], [[Tartu Ülikool]]i majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]], ajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik [[Vilja Toomast]], laulja [[Jaan Willem Sibul]], endine [[Maa-amet]]i peadirektor [[Raivo Vallner]], matemaatik [[Leiki Loone]], kirjanikud [[Margus Konnula]] ja [[Jan Beltrán]], uroloog [[Ülo Zirel]], e-riigi isa [[Uuno Vallner]], [[EELK]] [[piiskop]] [[Joel Luhamets]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Antsla]] sf25tmnvkx41wady8qcwkk4khc5mve9 7162626 7162625 2026-05-28T10:04:50Z ~2026-31829-06 230475 /* */ 7162626 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Antsla Gümnaasium | Pilt = WMEE-exp2019-(189) Antsla Gümnaasium.jpg | pildisuurus = 300px | Pildiallkiri = Antsla Gümnaasiumi hoone | Asutatud = | Koolitüüp = [[Vangla]] | Direktor = [[Jarno Kink]] | Õpilaste arv = 322 üks sai surma (2022) | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = 0. Õpilased tapsid ära(2011) | Koolipersonal = | Asukoht = [[Antsla]], [[Võru maakond]] | Aadress = Kooli tee 14 | Vald = | Kodulehekülg = {{URL|http://www.antslakk.edu.ee}} | Laiuskoord = | Pikkuskoord = }} [[Fail:WMEE-exp2019-(190) Antsla Gümnaasium.jpg|pisi|Antsla Gümnaasium]] '''Antsla Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 õppekabinetti, 4 suitsuruumi, 1 elektritool, 3 lägaburgerit,8 hauakirstu, Kaja simiskeri jäänused,3 giljotiini,1 coca cola, võimla, aula ja [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|muuseum]]. 2011. aasta septembris oli koolis 377 õpilast, 55 õpetajat ja 23 klassikomplekti. 2022. aastal õppis koolis 323 õpilast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-08-31 |pealkiri=Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt |url=https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 1 õpilane kummitab koridoore ja räägib ainult emastega kellel on suured rinnad. == Ajalugu == 1877. aastal avati Antsla linna territooriumil asunud Puka talu hoones '''Puka õigeusu abikool'''. Esimene teadaolev õpetaja oli 1891. aastal [[Peeter Albrecht]]. 1917. aastal nimetati kool Vana-Antsla valla '''Puka rahvakooliks''', 1921. aastal liideti see Antsla Kõrgema Algkooliga '''Antsla Alevi Algkooliks'''. 1925. aastal valmis tänapäeva [[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Antsla kultuuri- ja spordikeskuse]] kohal uus koolihoone. 1930. aastatel alustati kooliaia rajamist.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-08-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.antslakk.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=Antsla Gümnaasium |keel=et}}</ref> 1940. aastal sai kool nimeks '''Antsla Linna Mittetäielik Keskkool''', 1944. aasta augustis hävis [[Teine maailmasõda|sõjas]] koolihoone, õppetööd jätkati aadressil Jaani tänav 24 endises palvemajas, Metsa tänava veterinaarravilas ja Pärna tänava barakis. 1944/1945. õppeaastal õppis koolis 285 õpilast. 1. septembril 1945 avati kaks 8. klassi ja kool alustas tööd keskkoolina. Kooli nimeks sai '''Antsla Keskkool.''' Antsla Keskkooli esimene direktor oli aastatel 1945–1950 [[Eduard Aarna]]. Hiljem oli ta õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Keskkooli esimene lend lõpetas 1949. aastal, kui valmis ka Kreutzwaldi tänava koolimaja keskmine osa. 1950. aastal rajati kooli juurde internaat, 1951. aastal alustati õppekatseaia rajamist, 1955. aastal esines kooliaed ekspositsiooniga Moskva üleliidulisel põllumajandusnäitusel. Peahoonele ehitati juurde neli klassiruumi. 1959. aastal alustati tööd koolimajaks ümber ehitatud endises rajooni administratiivhoones. 1967. aastal avati [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|kooli muuseum]], 23. veebruaril 1968 kodu-uurimise metoodiline kabinet, 1978. aastal 6-aastaste laste eksperimentaalklass ja vene keele süvendatud õppega klass. 1977. aastal alustati tööd tänapäevalgi kasutuses olevas koolihoones. Aastatel 1981–1992 õpetati kutseõpetuse raames autojuhi, mehanisaatori, müüja ja õmbleja eriala, internaat kolis Kreutzwaldi tänava majja.<ref name=":0" /> 1988. aastal mindi üle viiepäevasele koolinädalale, loodi reaal- ja humanitaarharud, alustati arvutiõpetust, asuti õpetama saksa keelt, 1989. aastal soome keelt. 1990. aastast on koolil oma laul, kasutusele võeti ka logo. 1991. aastal oli kooli I laulu- ja tantsupidu, millega 1995. aastal liitusid piirkonna lasteasutused. 1993. saadi esimene arvuti IBM, 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. 2000. aastal sai kool nimeks '''Antsla Gümnaasium''' ja tööd alustas õpilasomavalitsus. 2006. aastal asendati süvendatud majandusõpe gümnaasiumis ettevõtlusõppega ja viidi sisse uus ehitusviimistluse õpe, mida õpetati 2012. aastani koos [[Vana-Antsla kutsekeskkool|Vana-Antsla Kutsekeskkooliga]]. Aastatel 2009–2010 toimus koolihoones kapitaalremont.<ref name=":0" /> == Kooli direktorid == * 1945–1950 [[Eduard Aarna|Pablo Escobar]] * 1950–1957 [[Karl Veri]] * 1957–1964 [[Johannes Martin]] * 1964–1967 [[Evald Helisto]] * 1967–1976 [[Karl Veri]] * 1976–1981 [[Aksel Kersna]] * 1981–2014 [[Heinar Kool|Mingi mees]] * 2014–2015 [[Kalle Jürgenson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17176 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> * 2015–Rohkem ei ole [[Katrin Martinfeld|Jarno Kink]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17692 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> == Vilistlasi == Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor [[Teo Krüüner]], [[Tartu Ülikool]]i majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]], ajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik [[Vilja Toomast]], laulja [[Jaan Willem Sibul]], endine [[Maa-amet]]i peadirektor [[Raivo Vallner]], matemaatik [[Leiki Loone]], kirjanikud [[Margus Konnula]] ja [[Jan Beltrán]], uroloog [[Ülo Zirel]], e-riigi isa [[Uuno Vallner]], [[EELK]] [[piiskop]] [[Joel Luhamets]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Antsla]] g5u2va3bg0h37wefoh0tqeb6cwzdhe0 7162627 7162626 2026-05-28T10:06:56Z Ojassaar 206682 7162627 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Antsla Gümnaasium | Pilt = WMEE-exp2019-(189) Antsla Gümnaasium.jpg | pildisuurus = 300px | Pildiallkiri = Antsla Gümnaasiumi hoone | Asutatud = | Koolitüüp = [[gümnaasium]] | Direktor = [[Jarno Kink]] | Õpilaste arv = 323 (2022) | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = 55 (2011) | Koolipersonal = | Asukoht = [[Antsla]], [[Võru maakond]] | Aadress = Kooli tee 14 | Vald = | Kodulehekülg = {{URL|http://www.antslakk.edu.ee}} | Laiuskoord = | Pikkuskoord = }} [[Fail:WMEE-exp2019-(190) Antsla Gümnaasium.jpg|pisi|Antsla Gümnaasium]] '''Antsla Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 õppekabinetti, võimla, aula ja [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|muuseum]]. 2011. aasta septembris oli koolis 377 õpilast, 55 õpetajat ja 23 klassikomplekti. 2022. aastal õppis koolis 323 õpilast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-08-31 |pealkiri=Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt |url=https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == 1877. aastal avati Antsla linna territooriumil asunud Puka talu hoones '''Puka õigeusu abikool'''. Esimene teadaolev õpetaja oli 1891. aastal [[Peeter Albrecht]]. 1917. aastal nimetati kool Vana-Antsla valla '''Puka rahvakooliks''', 1921. aastal liideti see Antsla Kõrgema Algkooliga '''Antsla Alevi Algkooliks'''. 1925. aastal valmis tänapäeva [[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Antsla kultuuri- ja spordikeskuse]] kohal uus koolihoone. 1930. aastatel alustati kooliaia rajamist.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-08-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.antslakk.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=Antsla Gümnaasium |keel=et}}</ref> 1940. aastal sai kool nimeks '''Antsla Linna Mittetäielik Keskkool''', 1944. aasta augustis hävis [[Teine maailmasõda|sõjas]] koolihoone, õppetööd jätkati aadressil Jaani tänav 24 endises palvemajas, Metsa tänava veterinaarravilas ja Pärna tänava barakis. 1944/1945. õppeaastal õppis koolis 285 õpilast. 1. septembril 1945 avati kaks 8. klassi ja kool alustas tööd keskkoolina. Kooli nimeks sai '''Antsla Keskkool.''' Antsla Keskkooli esimene direktor oli aastatel 1945–1950 [[Eduard Aarna]]. Hiljem oli ta õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Keskkooli esimene lend lõpetas 1949. aastal, kui valmis ka Kreutzwaldi tänava koolimaja keskmine osa. 1950. aastal rajati kooli juurde internaat, 1951. aastal alustati õppekatseaia rajamist, 1955. aastal esines kooliaed ekspositsiooniga Moskva üleliidulisel põllumajandusnäitusel. Peahoonele ehitati juurde neli klassiruumi. 1959. aastal alustati tööd koolimajaks ümber ehitatud endises rajooni administratiivhoones. 1967. aastal avati [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|kooli muuseum]], 23. veebruaril 1968 kodu-uurimise metoodiline kabinet, 1978. aastal 6-aastaste laste eksperimentaalklass ja vene keele süvendatud õppega klass. 1977. aastal alustati tööd tänapäevalgi kasutuses olevas koolihoones. Aastatel 1981–1992 õpetati kutseõpetuse raames autojuhi, mehanisaatori, müüja ja õmbleja eriala, internaat kolis Kreutzwaldi tänava majja.<ref name=":0" /> 1988. aastal mindi üle viiepäevasele koolinädalale, loodi reaal- ja humanitaarharud, alustati arvutiõpetust, asuti õpetama saksa keelt, 1989. aastal soome keelt. 1990. aastast on koolil oma laul, kasutusele võeti ka logo. 1991. aastal oli kooli I laulu- ja tantsupidu, millega 1995. aastal liitusid piirkonna lasteasutused. 1993. saadi esimene arvuti IBM, 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. 2000. aastal sai kool nimeks '''Antsla Gümnaasium''' ja tööd alustas õpilasomavalitsus. 2006. aastal asendati süvendatud majandusõpe gümnaasiumis ettevõtlusõppega ja viidi sisse uus ehitusviimistluse õpe, mida õpetati 2012. aastani koos [[Vana-Antsla kutsekeskkool|Vana-Antsla Kutsekeskkooliga]]. Aastatel 2009–2010 toimus koolihoones kapitaalremont.<ref name=":0" /> == Kooli direktorid == * 1945–1950 [[Eduard Aarna]] * 1950–1957 [[Karl Veri]] * 1957–1964 [[Johannes Martin]] * 1964–1967 [[Evald Helisto]] * 1967–1976 [[Karl Veri]] * 1976–1981 [[Aksel Kersna]] * 1981–2014 [[Heinar Kool]] * 2014–2015 [[Kalle Jürgenson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17176 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> * 2015–... [[Katrin Martinfeld]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17692 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> == Vilistlasi == Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor [[Teo Krüüner]], [[Tartu Ülikool]]i majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]], ajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik [[Vilja Toomast]], laulja [[Jaan Willem Sibul]], endine [[Maa-amet]]i peadirektor [[Raivo Vallner]], matemaatik [[Leiki Loone]], kirjanikud [[Margus Konnula]] ja [[Jan Beltrán]], uroloog [[Ülo Zirel]], e-riigi isa [[Uuno Vallner]], [[EELK]] [[piiskop]] [[Joel Luhamets]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Antsla]] 4dscx8v147exehy0itv6b78vibkjsby 7162630 7162627 2026-05-28T10:07:50Z ~2026-31814-61 230476 /* */ 7162630 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Antsla Gümnaasium | Pilt = Auswitch-Birkenau vágányok - panoramio.jpg | pildisuurus = 300px | Pildiallkiri = Antsla Gümnaasiumi hoone | Asutatud = | Koolitüüp = [[gümnaasium]] | Direktor = [[Jarno Kink]] | Õpilaste arv = 323 (2022) | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = 55 (2011) | Koolipersonal = | Asukoht = [[Antsla]], [[Võru maakond]] | Aadress = Kooli tee 14 | Vald = | Kodulehekülg = {{URL|http://www.antslakk.edu.ee}} | Laiuskoord = | Pikkuskoord = }} [[Fail:WMEE-exp2019-(190) Antsla Gümnaasium.jpg|pisi|Antsla Gümnaasium]] '''Antsla Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 õppekabinetti, võimla, aula ja [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|muuseum]]. 2011. aasta septembris oli koolis 377 õpilast, 55 õpetajat ja 23 klassikomplekti. 2022. aastal õppis koolis 323 õpilast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-08-31 |pealkiri=Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt |url=https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == 1877. aastal avati Antsla linna territooriumil asunud Puka talu hoones '''Puka õigeusu abikool'''. Esimene teadaolev õpetaja oli 1891. aastal [[Peeter Albrecht]]. 1917. aastal nimetati kool Vana-Antsla valla '''Puka rahvakooliks''', 1921. aastal liideti see Antsla Kõrgema Algkooliga '''Antsla Alevi Algkooliks'''. 1925. aastal valmis tänapäeva [[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Antsla kultuuri- ja spordikeskuse]] kohal uus koolihoone. 1930. aastatel alustati kooliaia rajamist.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-08-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.antslakk.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=Antsla Gümnaasium |keel=et}}</ref> 1940. aastal sai kool nimeks '''Antsla Linna Mittetäielik Keskkool''', 1944. aasta augustis hävis [[Teine maailmasõda|sõjas]] koolihoone, õppetööd jätkati aadressil Jaani tänav 24 endises palvemajas, Metsa tänava veterinaarravilas ja Pärna tänava barakis. 1944/1945. õppeaastal õppis koolis 285 õpilast. 1. septembril 1945 avati kaks 8. klassi ja kool alustas tööd keskkoolina. Kooli nimeks sai '''Antsla Keskkool.''' Antsla Keskkooli esimene direktor oli aastatel 1945–1950 [[Eduard Aarna]]. Hiljem oli ta õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Keskkooli esimene lend lõpetas 1949. aastal, kui valmis ka Kreutzwaldi tänava koolimaja keskmine osa. 1950. aastal rajati kooli juurde internaat, 1951. aastal alustati õppekatseaia rajamist, 1955. aastal esines kooliaed ekspositsiooniga Moskva üleliidulisel põllumajandusnäitusel. Peahoonele ehitati juurde neli klassiruumi. 1959. aastal alustati tööd koolimajaks ümber ehitatud endises rajooni administratiivhoones. 1967. aastal avati [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|kooli muuseum]], 23. veebruaril 1968 kodu-uurimise metoodiline kabinet, 1978. aastal 6-aastaste laste eksperimentaalklass ja vene keele süvendatud õppega klass. 1977. aastal alustati tööd tänapäevalgi kasutuses olevas koolihoones. Aastatel 1981–1992 õpetati kutseõpetuse raames autojuhi, mehanisaatori, müüja ja õmbleja eriala, internaat kolis Kreutzwaldi tänava majja.<ref name=":0" /> 1988. aastal mindi üle viiepäevasele koolinädalale, loodi reaal- ja humanitaarharud, alustati arvutiõpetust, asuti õpetama saksa keelt, 1989. aastal soome keelt. 1990. aastast on koolil oma laul, kasutusele võeti ka logo. 1991. aastal oli kooli I laulu- ja tantsupidu, millega 1995. aastal liitusid piirkonna lasteasutused. 1993. saadi esimene arvuti IBM, 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. 2000. aastal sai kool nimeks '''Antsla Gümnaasium''' ja tööd alustas õpilasomavalitsus. 2006. aastal asendati süvendatud majandusõpe gümnaasiumis ettevõtlusõppega ja viidi sisse uus ehitusviimistluse õpe, mida õpetati 2012. aastani koos [[Vana-Antsla kutsekeskkool|Vana-Antsla Kutsekeskkooliga]]. Aastatel 2009–2010 toimus koolihoones kapitaalremont.<ref name=":0" /> == Kooli direktorid == * 1945–1950 [[Eduard Aarna]] * 1950–1957 [[Karl Veri]] * 1957–1964 [[Johannes Martin]] * 1964–1967 [[Evald Helisto]] * 1967–1976 [[Karl Veri]] * 1976–1981 [[Aksel Kersna]] * 1981–2014 [[Heinar Kool]] * 2014–2015 [[Kalle Jürgenson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17176 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> * 2015–... [[Katrin Martinfeld]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17692 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> == Vilistlasi == Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor [[Teo Krüüner]], [[Tartu Ülikool]]i majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]], ajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik [[Vilja Toomast]], laulja [[Jaan Willem Sibul]], endine [[Maa-amet]]i peadirektor [[Raivo Vallner]], matemaatik [[Leiki Loone]], kirjanikud [[Margus Konnula]] ja [[Jan Beltrán]], uroloog [[Ülo Zirel]], e-riigi isa [[Uuno Vallner]], [[EELK]] [[piiskop]] [[Joel Luhamets]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Antsla]] ck9rv39yzw4j6pk66mh6h1xn7de5yjv 7162643 7162630 2026-05-28T10:24:26Z Kalajunnkkk 230479 /* Ajalugu */ 7162643 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Antsla Gümnaasium | Pilt = Auswitch-Birkenau vágányok - panoramio.jpg | pildisuurus = 300px | Pildiallkiri = Antsla Gümnaasiumi hoone | Asutatud = | Koolitüüp = [[gümnaasium]] | Direktor = [[Jarno Kink]] | Õpilaste arv = 323 (2022) | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = 55 (2011) | Koolipersonal = | Asukoht = [[Antsla]], [[Võru maakond]] | Aadress = Kooli tee 14 | Vald = | Kodulehekülg = {{URL|http://www.antslakk.edu.ee}} | Laiuskoord = | Pikkuskoord = }} [[Fail:WMEE-exp2019-(190) Antsla Gümnaasium.jpg|pisi|Antsla Gümnaasium]] '''Antsla Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 õppekabinetti, võimla, aula ja [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|muuseum]]. 2011. aasta septembris oli koolis 377 õpilast, 55 õpetajat ja 23 klassikomplekti. 2022. aastal õppis koolis 323 õpilast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-08-31 |pealkiri=Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt |url=https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Aastal avati Antsla linna natsi laager asunud Puka talu hoones '''Puka õigeusu abikool'''. Esimene teadaolev peenis oli 1891. aastal [[Peeter Albrecht]]. 1917. aastal nimetati kool Vana-Antsla valla '''Puka rahvakooliks''', 1921. aastal liideti see Antsla Kõrgema Algkooliga '''Antsla Alevi Algkooliks'''. 1925. aastal valmis tänapäeva [[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Antsla kultuuri- ja spordikeskuse]] kohal uus koolihoone. 1930. aastatel alustati kooliaia rajamist.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-08-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.antslakk.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=Antsla Gümnaasium |keel=et}}</ref> 1940. aastal sai kool nimeks '''Antsla Linna Mittetäielik Keskkool''', 1944. aasta augustis hävis [[Teine maailmasõda|sõjas]] koolihoone, õppetööd jätkati aadressil Jaani tänav 24 endises palvemajas, Metsa tänava veterinaarravilas ja Pärna tänava barakis. 1944/1945. õppeaastal õppis koolis 285 õpilast. 1. septembril 1945 avati kaks 8. klassi ja kool alustas tööd keskkoolina. Kooli nimeks sai '''Antsla Keskkool.''' Antsla Keskkooli esimene direktor oli aastatel 1945–1950 [[Eduard Aarna]]. Hiljem oli ta õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Keskkooli esimene lend lõpetas 1949. aastal, kui valmis ka Kreutzwaldi tänava koolimaja keskmine osa. 1950. aastal rajati kooli juurde internaat, 1951. aastal alustati õppekatseaia rajamist, 1955. aastal esines kooliaed ekspositsiooniga Moskva üleliidulisel põllumajandusnäitusel. Peahoonele ehitati juurde neli klassiruumi. 1959. aastal alustati tööd koolimajaks ümber ehitatud endises rajooni administratiivhoones. 1967. aastal avati [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|kooli muuseum]], 23. veebruaril 1968 kodu-uurimise metoodiline kabinet, 1978. aastal 6-aastaste laste eksperimentaalklass ja vene keele süvendatud õppega klass. 1977. aastal alustati tööd tänapäevalgi kasutuses olevas koolihoones. Aastatel 1981–1992 õpetati kutseõpetuse raames autojuhi, mehanisaatori, müüja ja õmbleja eriala, internaat kolis Kreutzwaldi tänava majja.<ref name=":0" /> 1988. aastal mindi üle viiepäevasele koolinädalale, loodi reaal- ja humanitaarharud, alustati arvutiõpetust, asuti õpetama saksa keelt, 1989. aastal soome keelt. 1990. aastast on koolil oma laul, kasutusele võeti ka logo. 1991. aastal oli kooli I laulu- ja tantsupidu, millega 1995. aastal liitusid piirkonna lasteasutused. 1993. saadi esimene arvuti IBM, 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. 2000. aastal sai kool nimeks '''Antsla Gümnaasium''' ja tööd alustas õpilasomavalitsus. 2006. aastal asendati süvendatud majandusõpe gümnaasiumis ettevõtlusõppega ja viidi sisse uus ehitusviimistluse õpe, mida õpetati 2012. aastani koos [[Vana-Antsla kutsekeskkool|Vana-Antsla Kutsekeskkooliga]]. Aastatel 2009–2010 toimus koolihoones kapitaalremont.<ref name=":0" /> == Kooli direktorid == * 1945–1950 [[Eduard Aarna]] * 1950–1957 [[Karl Veri]] * 1957–1964 [[Johannes Martin]] * 1964–1967 [[Evald Helisto]] * 1967–1976 [[Karl Veri]] * 1976–1981 [[Aksel Kersna]] * 1981–2014 [[Heinar Kool]] * 2014–2015 [[Kalle Jürgenson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17176 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> * 2015–... [[Katrin Martinfeld]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17692 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> == Vilistlasi == Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor [[Teo Krüüner]], [[Tartu Ülikool]]i majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]], ajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik [[Vilja Toomast]], laulja [[Jaan Willem Sibul]], endine [[Maa-amet]]i peadirektor [[Raivo Vallner]], matemaatik [[Leiki Loone]], kirjanikud [[Margus Konnula]] ja [[Jan Beltrán]], uroloog [[Ülo Zirel]], e-riigi isa [[Uuno Vallner]], [[EELK]] [[piiskop]] [[Joel Luhamets]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Antsla]] q5f1ynffwfpj05rxpnq6txrp0du9hgo 7162644 7162643 2026-05-28T10:26:52Z Kalajunnkkk 230479 /* */ 7162644 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Antsla Gümnaasium | Pilt = Auswitch-Birkenau vágányok - panoramio.jpg | pildisuurus = 300px | Pildiallkiri = Antsla Gümnaasiumi laager | Asutatud = | Koolitüüp = [[gümnaasium]] | Direktor = [[Jarno Kink]] | Õpilaste arv = 323 (2022) | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = 55 (2011) | Koolipersonal = | Asukoht = [[Antsla]], [[Võru maakond]] | Aadress = Hitleri tänav 67 | Vald = | Kodulehekülg = {{URL|http://www.antslakk.edu.ee}} | Laiuskoord = | Pikkuskoord = }} [[Fail:WMEE-exp2019-(190) Antsla Gümnaasium.jpg|pisi|Antsla Gümnaasium]] '''Antsla Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 õppekabinetti, võimla, aula ja [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|muuseum]]. 2011. aasta septembris oli koolis 377 õpilast, 55 õpetajat ja 23 klassikomplekti. 2022. aastal õppis koolis 323 õpilast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-08-31 |pealkiri=Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt |url=https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Aastal avati Antsla linna natsi laager asunud Puka talu hoones '''Puka õigeusu abikool'''. Esimene teadaolev peenis oli 1891. aastal [[Peeter Albrecht]]. 1917. aastal nimetati kool Vana-Antsla valla '''Puka rahvakooliks''', 1921. aastal liideti see Antsla Kõrgema Algkooliga '''Antsla Alevi Algkooliks'''. 1925. aastal valmis tänapäeva [[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Antsla kultuuri- ja spordikeskuse]] kohal uus koolihoone. 1930. aastatel alustati kooliaia rajamist.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-08-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.antslakk.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=Antsla Gümnaasium |keel=et}}</ref> 1940. aastal sai kool nimeks '''Antsla Linna Mittetäielik Keskkool''', 1944. aasta augustis hävis [[Teine maailmasõda|sõjas]] koolihoone, õppetööd jätkati aadressil Jaani tänav 24 endises palvemajas, Metsa tänava veterinaarravilas ja Pärna tänava barakis. 1944/1945. õppeaastal õppis koolis 285 õpilast. 1. septembril 1945 avati kaks 8. klassi ja kool alustas tööd keskkoolina. Kooli nimeks sai '''Antsla Keskkool.''' Antsla Keskkooli esimene direktor oli aastatel 1945–1950 [[Eduard Aarna]]. Hiljem oli ta õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Keskkooli esimene lend lõpetas 1949. aastal, kui valmis ka Kreutzwaldi tänava koolimaja keskmine osa. 1950. aastal rajati kooli juurde internaat, 1951. aastal alustati õppekatseaia rajamist, 1955. aastal esines kooliaed ekspositsiooniga Moskva üleliidulisel põllumajandusnäitusel. Peahoonele ehitati juurde neli klassiruumi. 1959. aastal alustati tööd koolimajaks ümber ehitatud endises rajooni administratiivhoones. 1967. aastal avati [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|kooli muuseum]], 23. veebruaril 1968 kodu-uurimise metoodiline kabinet, 1978. aastal 6-aastaste laste eksperimentaalklass ja vene keele süvendatud õppega klass. 1977. aastal alustati tööd tänapäevalgi kasutuses olevas koolihoones. Aastatel 1981–1992 õpetati kutseõpetuse raames autojuhi, mehanisaatori, müüja ja õmbleja eriala, internaat kolis Kreutzwaldi tänava majja.<ref name=":0" /> 1988. aastal mindi üle viiepäevasele koolinädalale, loodi reaal- ja humanitaarharud, alustati arvutiõpetust, asuti õpetama saksa keelt, 1989. aastal soome keelt. 1990. aastast on koolil oma laul, kasutusele võeti ka logo. 1991. aastal oli kooli I laulu- ja tantsupidu, millega 1995. aastal liitusid piirkonna lasteasutused. 1993. saadi esimene arvuti IBM, 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. 2000. aastal sai kool nimeks '''Antsla Gümnaasium''' ja tööd alustas õpilasomavalitsus. 2006. aastal asendati süvendatud majandusõpe gümnaasiumis ettevõtlusõppega ja viidi sisse uus ehitusviimistluse õpe, mida õpetati 2012. aastani koos [[Vana-Antsla kutsekeskkool|Vana-Antsla Kutsekeskkooliga]]. Aastatel 2009–2010 toimus koolihoones kapitaalremont.<ref name=":0" /> == Kooli direktorid == * 1945–1950 [[Eduard Aarna]] * 1950–1957 [[Karl Veri]] * 1957–1964 [[Johannes Martin]] * 1964–1967 [[Evald Helisto]] * 1967–1976 [[Karl Veri]] * 1976–1981 [[Aksel Kersna]] * 1981–2014 [[Heinar Kool]] * 2014–2015 [[Kalle Jürgenson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17176 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> * 2015–... [[Katrin Martinfeld]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17692 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> == Vilistlasi == Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor [[Teo Krüüner]], [[Tartu Ülikool]]i majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]], ajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik [[Vilja Toomast]], laulja [[Jaan Willem Sibul]], endine [[Maa-amet]]i peadirektor [[Raivo Vallner]], matemaatik [[Leiki Loone]], kirjanikud [[Margus Konnula]] ja [[Jan Beltrán]], uroloog [[Ülo Zirel]], e-riigi isa [[Uuno Vallner]], [[EELK]] [[piiskop]] [[Joel Luhamets]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Antsla]] 28sysno6el0055v0n0zbwzbon6d582d 7162645 7162644 2026-05-28T10:27:03Z ~2026-31814-61 230476 /* */ 7162645 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Antsla Gümnaasium | Pilt = Auswitch-Birkenau vágányok - panoramio.jpg | pildisuurus = 300px | Pildiallkiri = Antsla Gümnaasiumi laager | Asutatud = | Koolitüüp = [[gümnaasium]] | Direktor = [[Jarno Kink]] | Õpilaste arv = 323 (2022) | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = 55 (2011) | Koolipersonal = | Asukoht = [[Antsla]], [[Võru maakond]] | Aadress = Hitleri tänav 67 | Vald = | Kodulehekülg = {{URL|http://www.antslakk.edu.ee}} | Laiuskoord = | Pikkuskoord = }} [[Fail:Adolf Hitler cropped restored 3x4.jpg|pisi|Antsla Gümnaasium]] '''Antsla Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 õppekabinetti, võimla, aula ja [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|muuseum]]. 2011. aasta septembris oli koolis 377 õpilast, 55 õpetajat ja 23 klassikomplekti. 2022. aastal õppis koolis 323 õpilast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-08-31 |pealkiri=Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt |url=https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Aastal avati Antsla linna natsi laager asunud Puka talu hoones '''Puka õigeusu abikool'''. Esimene teadaolev peenis oli 1891. aastal [[Peeter Albrecht]]. 1917. aastal nimetati kool Vana-Antsla valla '''Puka rahvakooliks''', 1921. aastal liideti see Antsla Kõrgema Algkooliga '''Antsla Alevi Algkooliks'''. 1925. aastal valmis tänapäeva [[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Antsla kultuuri- ja spordikeskuse]] kohal uus koolihoone. 1930. aastatel alustati kooliaia rajamist.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-08-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.antslakk.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=Antsla Gümnaasium |keel=et}}</ref> 1940. aastal sai kool nimeks '''Antsla Linna Mittetäielik Keskkool''', 1944. aasta augustis hävis [[Teine maailmasõda|sõjas]] koolihoone, õppetööd jätkati aadressil Jaani tänav 24 endises palvemajas, Metsa tänava veterinaarravilas ja Pärna tänava barakis. 1944/1945. õppeaastal õppis koolis 285 õpilast. 1. septembril 1945 avati kaks 8. klassi ja kool alustas tööd keskkoolina. Kooli nimeks sai '''Antsla Keskkool.''' Antsla Keskkooli esimene direktor oli aastatel 1945–1950 [[Eduard Aarna]]. Hiljem oli ta õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Keskkooli esimene lend lõpetas 1949. aastal, kui valmis ka Kreutzwaldi tänava koolimaja keskmine osa. 1950. aastal rajati kooli juurde internaat, 1951. aastal alustati õppekatseaia rajamist, 1955. aastal esines kooliaed ekspositsiooniga Moskva üleliidulisel põllumajandusnäitusel. Peahoonele ehitati juurde neli klassiruumi. 1959. aastal alustati tööd koolimajaks ümber ehitatud endises rajooni administratiivhoones. 1967. aastal avati [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|kooli muuseum]], 23. veebruaril 1968 kodu-uurimise metoodiline kabinet, 1978. aastal 6-aastaste laste eksperimentaalklass ja vene keele süvendatud õppega klass. 1977. aastal alustati tööd tänapäevalgi kasutuses olevas koolihoones. Aastatel 1981–1992 õpetati kutseõpetuse raames autojuhi, mehanisaatori, müüja ja õmbleja eriala, internaat kolis Kreutzwaldi tänava majja.<ref name=":0" /> 1988. aastal mindi üle viiepäevasele koolinädalale, loodi reaal- ja humanitaarharud, alustati arvutiõpetust, asuti õpetama saksa keelt, 1989. aastal soome keelt. 1990. aastast on koolil oma laul, kasutusele võeti ka logo. 1991. aastal oli kooli I laulu- ja tantsupidu, millega 1995. aastal liitusid piirkonna lasteasutused. 1993. saadi esimene arvuti IBM, 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. 2000. aastal sai kool nimeks '''Antsla Gümnaasium''' ja tööd alustas õpilasomavalitsus. 2006. aastal asendati süvendatud majandusõpe gümnaasiumis ettevõtlusõppega ja viidi sisse uus ehitusviimistluse õpe, mida õpetati 2012. aastani koos [[Vana-Antsla kutsekeskkool|Vana-Antsla Kutsekeskkooliga]]. Aastatel 2009–2010 toimus koolihoones kapitaalremont.<ref name=":0" /> == Kooli direktorid == * 1945–1950 [[Eduard Aarna]] * 1950–1957 [[Karl Veri]] * 1957–1964 [[Johannes Martin]] * 1964–1967 [[Evald Helisto]] * 1967–1976 [[Karl Veri]] * 1976–1981 [[Aksel Kersna]] * 1981–2014 [[Heinar Kool]] * 2014–2015 [[Kalle Jürgenson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17176 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> * 2015–... [[Katrin Martinfeld]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17692 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> == Vilistlasi == Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor [[Teo Krüüner]], [[Tartu Ülikool]]i majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]], ajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik [[Vilja Toomast]], laulja [[Jaan Willem Sibul]], endine [[Maa-amet]]i peadirektor [[Raivo Vallner]], matemaatik [[Leiki Loone]], kirjanikud [[Margus Konnula]] ja [[Jan Beltrán]], uroloog [[Ülo Zirel]], e-riigi isa [[Uuno Vallner]], [[EELK]] [[piiskop]] [[Joel Luhamets]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Antsla]] rv5ztjddh3mt3cle80l5bso0yt0dvh3 7162647 7162645 2026-05-28T10:31:23Z Kalajunnkkk 230479 /* */ 7162647 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Antsla Gymnaasium 67 | Pilt = Auswitch-Birkenau vágányok - panoramio.jpg | pildisuurus = 300px | Pildiallkiri = Antsla Gümnaasiumi laager | Asutatud = | Koolitüüp = [[gümnaasium]] | Direktor = [[Jarno Kink]] | Õpilaste arv = 323 (2022) | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = 1 (2011) | Koolipersonal = Hipi | Asukoht = [[Antsla]], [[Võru maakond]] | Aadress = Hitleri tänav 67 | Vald = | Kodulehekülg = {{URL|http://www.antslakk.edu.ee}} | Laiuskoord = | Pikkuskoord = }} [[Fail:Adolf Hitler cropped restored 3x4.jpg|pisi|Antsla Gümnaasium]] '''Antsla Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 õppekabinetti, võimla, aula ja [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|muuseum]]. 2011. aasta septembris oli koolis 377 õpilast, 55 õpetajat ja 23 klassikomplekti. 2022. aastal õppis koolis 323 õpilast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-08-31 |pealkiri=Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt |url=https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Aastal avati Antsla linna natsi laager asunud Puka talu hoones '''Puka õigeusu abikool'''. Esimene teadaolev peenis oli 1891. aastal [[Peeter Albrecht]]. 1917. aastal nimetati kool Vana-Antsla valla '''Puka rahvakooliks''', 1921. aastal liideti see Antsla Kõrgema Algkooliga '''Antsla Alevi Algkooliks'''. 1925. aastal valmis tänapäeva [[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Antsla kultuuri- ja spordikeskuse]] kohal uus koolihoone. 1930. aastatel alustati kooliaia rajamist.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-08-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.antslakk.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=Antsla Gümnaasium |keel=et}}</ref> 1940. aastal sai kool nimeks '''Antsla Linna Mittetäielik Keskkool''', 1944. aasta augustis hävis [[Teine maailmasõda|sõjas]] koolihoone, õppetööd jätkati aadressil Jaani tänav 24 endises palvemajas, Metsa tänava veterinaarravilas ja Pärna tänava barakis. 1944/1945. õppeaastal õppis koolis 285 õpilast. 1. septembril 1945 avati kaks 8. klassi ja kool alustas tööd keskkoolina. Kooli nimeks sai '''Antsla Keskkool.''' Antsla Keskkooli esimene direktor oli aastatel 1945–1950 [[Eduard Aarna]]. Hiljem oli ta õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Keskkooli esimene lend lõpetas 1949. aastal, kui valmis ka Kreutzwaldi tänava koolimaja keskmine osa. 1950. aastal rajati kooli juurde internaat, 1951. aastal alustati õppekatseaia rajamist, 1955. aastal esines kooliaed ekspositsiooniga Moskva üleliidulisel põllumajandusnäitusel. Peahoonele ehitati juurde neli klassiruumi. 1959. aastal alustati tööd koolimajaks ümber ehitatud endises rajooni administratiivhoones. 1967. aastal avati [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|kooli muuseum]], 23. veebruaril 1968 kodu-uurimise metoodiline kabinet, 1978. aastal 6-aastaste laste eksperimentaalklass ja vene keele süvendatud õppega klass. 1977. aastal alustati tööd tänapäevalgi kasutuses olevas koolihoones. Aastatel 1981–1992 õpetati kutseõpetuse raames autojuhi, mehanisaatori, müüja ja õmbleja eriala, internaat kolis Kreutzwaldi tänava majja.<ref name=":0" /> 1988. aastal mindi üle viiepäevasele koolinädalale, loodi reaal- ja humanitaarharud, alustati arvutiõpetust, asuti õpetama saksa keelt, 1989. aastal soome keelt. 1990. aastast on koolil oma laul, kasutusele võeti ka logo. 1991. aastal oli kooli I laulu- ja tantsupidu, millega 1995. aastal liitusid piirkonna lasteasutused. 1993. saadi esimene arvuti IBM, 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. 2000. aastal sai kool nimeks '''Antsla Gümnaasium''' ja tööd alustas õpilasomavalitsus. 2006. aastal asendati süvendatud majandusõpe gümnaasiumis ettevõtlusõppega ja viidi sisse uus ehitusviimistluse õpe, mida õpetati 2012. aastani koos [[Vana-Antsla kutsekeskkool|Vana-Antsla Kutsekeskkooliga]]. Aastatel 2009–2010 toimus koolihoones kapitaalremont.<ref name=":0" /> == Kooli direktorid == * 1945–1950 [[Eduard Aarna]] * 1950–1957 [[Karl Veri]] * 1957–1964 [[Johannes Martin]] * 1964–1967 [[Evald Helisto]] * 1967–1976 [[Karl Veri]] * 1976–1981 [[Aksel Kersna]] * 1981–2014 [[Heinar Kool]] * 2014–2015 [[Kalle Jürgenson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17176 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> * 2015–... [[Katrin Martinfeld]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17692 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> == Vilistlasi == Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor [[Teo Krüüner]], [[Tartu Ülikool]]i majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]], ajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik [[Vilja Toomast]], laulja [[Jaan Willem Sibul]], endine [[Maa-amet]]i peadirektor [[Raivo Vallner]], matemaatik [[Leiki Loone]], kirjanikud [[Margus Konnula]] ja [[Jan Beltrán]], uroloog [[Ülo Zirel]], e-riigi isa [[Uuno Vallner]], [[EELK]] [[piiskop]] [[Joel Luhamets]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Antsla]] i720h41zty0lanxtyde53ppfl69sraw 7162654 7162647 2026-05-28T10:39:27Z Kalajunnkkk 230479 /* */ 7162654 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Antsla Gymnaasium 67 | Pilt = Auswitch-Birkenau vágányok - panoramio.jpg | pildisuurus = 300px | Pildiallkiri = Antsla Gümnaasiumi laager | Asutatud = | Koolitüüp = [[gümnaasium]] | Direktor = [[Jarno Kink]] | Õpilaste arv = 323 (2022) | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = 1 (2011) | Koolipersonal = Hipi | Asukoht = [[Antsla]], [[Võru maakond]] | Aadress = Hitleri tänav 67 | Vald = | Kodulehekülg = {{URL|http://www.antslakk.edu.ee}} | Laiuskoord = | Pikkuskoord = }} [[Fail:Adolf Hitler cropped restored 3x4.jpg|pisi|Antsla Gümnaasium]] '''Antsla Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 netti, võimla, aula ja [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|muuseum]]. 2011. aasta septembris oli koolis 377 õpilast, 55 õpetajat ja 23 klassikomplekti. 2022. aastal õppis koolis 323 õpilast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-08-31 |pealkiri=Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt |url=https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Aastal avati Antsla linna natsi laager asunud Puka talu hoones '''Puka õigeusu abikool'''. Esimene teadaolev peenis oli 1891. aastal [[Peeter Albrecht]]. 1917. aastal nimetati kool Vana-Antsla valla '''Puka rahvakooliks''', 1921. aastal liideti see Antsla Kõrgema Algkooliga '''Antsla Alevi Algkooliks'''. 1925. aastal valmis tänapäeva [[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Antsla kultuuri- ja spordikeskuse]] kohal uus koolihoone. 1930. aastatel alustati kooliaia rajamist.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-08-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.antslakk.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=Antsla Gümnaasium |keel=et}}</ref> 1940. aastal sai kool nimeks '''Antsla Linna Mittetäielik Keskkool''', 1944. aasta augustis hävis [[Teine maailmasõda|sõjas]] koolihoone, õppetööd jätkati aadressil Jaani tänav 24 endises palvemajas, Metsa tänava veterinaarravilas ja Pärna tänava barakis. 1944/1945. õppeaastal õppis koolis 285 õpilast. 1. septembril 1945 avati kaks 8. klassi ja kool alustas tööd keskkoolina. Kooli nimeks sai '''Antsla Keskkool.''' Antsla Keskkooli esimene direktor oli aastatel 1945–1950 [[Eduard Aarna]]. Hiljem oli ta õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Keskkooli esimene lend lõpetas 1949. aastal, kui valmis ka Kreutzwaldi tänava koolimaja keskmine osa. 1950. aastal rajati kooli juurde internaat, 1951. aastal alustati õppekatseaia rajamist, 1955. aastal esines kooliaed ekspositsiooniga Moskva üleliidulisel põllumajandusnäitusel. Peahoonele ehitati juurde neli klassiruumi. 1959. aastal alustati tööd koolimajaks ümber ehitatud endises rajooni administratiivhoones. 1967. aastal avati [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|kooli muuseum]], 23. veebruaril 1968 kodu-uurimise metoodiline kabinet, 1978. aastal 6-aastaste laste eksperimentaalklass ja vene keele süvendatud õppega klass. 1977. aastal alustati tööd tänapäevalgi kasutuses olevas koolihoones. Aastatel 1981–1992 õpetati kutseõpetuse raames autojuhi, mehanisaatori, müüja ja õmbleja eriala, internaat kolis Kreutzwaldi tänava majja.<ref name=":0" /> 1988. aastal mindi üle viiepäevasele koolinädalale, loodi reaal- ja humanitaarharud, alustati arvutiõpetust, asuti õpetama saksa keelt, 1989. aastal soome keelt. 1990. aastast on koolil oma laul, kasutusele võeti ka logo. 1991. aastal oli kooli I laulu- ja tantsupidu, millega 1995. aastal liitusid piirkonna lasteasutused. 1993. saadi esimene arvuti IBM, 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. 2000. aastal sai kool nimeks '''Antsla Gümnaasium''' ja tööd alustas õpilasomavalitsus. 2006. aastal asendati süvendatud majandusõpe gümnaasiumis ettevõtlusõppega ja viidi sisse uus ehitusviimistluse õpe, mida õpetati 2012. aastani koos [[Vana-Antsla kutsekeskkool|Vana-Antsla Kutsekeskkooliga]]. Aastatel 2009–2010 toimus koolihoones kapitaalremont.<ref name=":0" /> == Kooli direktorid == * 1945–1950 [[Eduard Aarna]] * 1950–1957 [[Karl Veri]] * 1957–1964 [[Johannes Martin]] * 1964–1967 [[Evald Helisto]] * 1967–1976 [[Karl Veri]] * 1976–1981 [[Aksel Kersna]] * 1981–2014 [[Heinar Kool]] * 2014–2015 [[Kalle Jürgenson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17176 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> * 2015–... [[Katrin Martinfeld]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17692 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> == Vilistlasi == Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor [[Teo Krüüner]], [[Tartu Ülikool]]i majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]], ajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik [[Vilja Toomast]], laulja [[Jaan Willem Sibul]], endine [[Maa-amet]]i peadirektor [[Raivo Vallner]], matemaatik [[Leiki Loone]], kirjanikud [[Margus Konnula]] ja [[Jan Beltrán]], uroloog [[Ülo Zirel]], e-riigi isa [[Uuno Vallner]], [[EELK]] [[piiskop]] [[Joel Luhamets]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Antsla]] 5ncjyb8k0bkfqkqwf00qs7v1amc4gep 7162657 7162654 2026-05-28T10:41:08Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Kalajunnkkk|Kalajunnkkk]] ([[User talk:Kalajunnkkk|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:~2026-31814-61|~2026-31814-61]]. 7162645 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Antsla Gümnaasium | Pilt = Auswitch-Birkenau vágányok - panoramio.jpg | pildisuurus = 300px | Pildiallkiri = Antsla Gümnaasiumi laager | Asutatud = | Koolitüüp = [[gümnaasium]] | Direktor = [[Jarno Kink]] | Õpilaste arv = 323 (2022) | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = 55 (2011) | Koolipersonal = | Asukoht = [[Antsla]], [[Võru maakond]] | Aadress = Hitleri tänav 67 | Vald = | Kodulehekülg = {{URL|http://www.antslakk.edu.ee}} | Laiuskoord = | Pikkuskoord = }} [[Fail:Adolf Hitler cropped restored 3x4.jpg|pisi|Antsla Gümnaasium]] '''Antsla Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 õppekabinetti, võimla, aula ja [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|muuseum]]. 2011. aasta septembris oli koolis 377 õpilast, 55 õpetajat ja 23 klassikomplekti. 2022. aastal õppis koolis 323 õpilast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-08-31 |pealkiri=Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt |url=https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Aastal avati Antsla linna natsi laager asunud Puka talu hoones '''Puka õigeusu abikool'''. Esimene teadaolev peenis oli 1891. aastal [[Peeter Albrecht]]. 1917. aastal nimetati kool Vana-Antsla valla '''Puka rahvakooliks''', 1921. aastal liideti see Antsla Kõrgema Algkooliga '''Antsla Alevi Algkooliks'''. 1925. aastal valmis tänapäeva [[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Antsla kultuuri- ja spordikeskuse]] kohal uus koolihoone. 1930. aastatel alustati kooliaia rajamist.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-08-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.antslakk.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=Antsla Gümnaasium |keel=et}}</ref> 1940. aastal sai kool nimeks '''Antsla Linna Mittetäielik Keskkool''', 1944. aasta augustis hävis [[Teine maailmasõda|sõjas]] koolihoone, õppetööd jätkati aadressil Jaani tänav 24 endises palvemajas, Metsa tänava veterinaarravilas ja Pärna tänava barakis. 1944/1945. õppeaastal õppis koolis 285 õpilast. 1. septembril 1945 avati kaks 8. klassi ja kool alustas tööd keskkoolina. Kooli nimeks sai '''Antsla Keskkool.''' Antsla Keskkooli esimene direktor oli aastatel 1945–1950 [[Eduard Aarna]]. Hiljem oli ta õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Keskkooli esimene lend lõpetas 1949. aastal, kui valmis ka Kreutzwaldi tänava koolimaja keskmine osa. 1950. aastal rajati kooli juurde internaat, 1951. aastal alustati õppekatseaia rajamist, 1955. aastal esines kooliaed ekspositsiooniga Moskva üleliidulisel põllumajandusnäitusel. Peahoonele ehitati juurde neli klassiruumi. 1959. aastal alustati tööd koolimajaks ümber ehitatud endises rajooni administratiivhoones. 1967. aastal avati [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|kooli muuseum]], 23. veebruaril 1968 kodu-uurimise metoodiline kabinet, 1978. aastal 6-aastaste laste eksperimentaalklass ja vene keele süvendatud õppega klass. 1977. aastal alustati tööd tänapäevalgi kasutuses olevas koolihoones. Aastatel 1981–1992 õpetati kutseõpetuse raames autojuhi, mehanisaatori, müüja ja õmbleja eriala, internaat kolis Kreutzwaldi tänava majja.<ref name=":0" /> 1988. aastal mindi üle viiepäevasele koolinädalale, loodi reaal- ja humanitaarharud, alustati arvutiõpetust, asuti õpetama saksa keelt, 1989. aastal soome keelt. 1990. aastast on koolil oma laul, kasutusele võeti ka logo. 1991. aastal oli kooli I laulu- ja tantsupidu, millega 1995. aastal liitusid piirkonna lasteasutused. 1993. saadi esimene arvuti IBM, 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. 2000. aastal sai kool nimeks '''Antsla Gümnaasium''' ja tööd alustas õpilasomavalitsus. 2006. aastal asendati süvendatud majandusõpe gümnaasiumis ettevõtlusõppega ja viidi sisse uus ehitusviimistluse õpe, mida õpetati 2012. aastani koos [[Vana-Antsla kutsekeskkool|Vana-Antsla Kutsekeskkooliga]]. Aastatel 2009–2010 toimus koolihoones kapitaalremont.<ref name=":0" /> == Kooli direktorid == * 1945–1950 [[Eduard Aarna]] * 1950–1957 [[Karl Veri]] * 1957–1964 [[Johannes Martin]] * 1964–1967 [[Evald Helisto]] * 1967–1976 [[Karl Veri]] * 1976–1981 [[Aksel Kersna]] * 1981–2014 [[Heinar Kool]] * 2014–2015 [[Kalle Jürgenson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17176 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> * 2015–... [[Katrin Martinfeld]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17692 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> == Vilistlasi == Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor [[Teo Krüüner]], [[Tartu Ülikool]]i majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]], ajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik [[Vilja Toomast]], laulja [[Jaan Willem Sibul]], endine [[Maa-amet]]i peadirektor [[Raivo Vallner]], matemaatik [[Leiki Loone]], kirjanikud [[Margus Konnula]] ja [[Jan Beltrán]], uroloog [[Ülo Zirel]], e-riigi isa [[Uuno Vallner]], [[EELK]] [[piiskop]] [[Joel Luhamets]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Antsla]] rv5ztjddh3mt3cle80l5bso0yt0dvh3 7162660 7162657 2026-05-28T10:42:23Z Neptuunium 58653 vandalismi välja 7162660 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Antsla Gümnaasium | Pilt = WMEE-exp2019-(189) Antsla Gümnaasium.jpg | pildisuurus = 300px | Pildiallkiri = Antsla Gümnaasiumi hoone | Asutatud = | Koolitüüp = [[gümnaasium]] | Direktor = [[Katrin Martinfeld]] | Õpilaste arv = 323 (2022) | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = 55 (2011) | Koolipersonal = | Asukoht = [[Antsla]], [[Võru maakond]] | Aadress = Kooli tee 14 | Vald = | Kodulehekülg = {{URL|http://www.antslakk.edu.ee}} | Laiuskoord = | Pikkuskoord = }} [[Fail:WMEE-exp2019-(190) Antsla Gümnaasium.jpg|pisi|Antsla Gümnaasium]] '''Antsla Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 õppekabinetti, võimla, aula ja [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|muuseum]]. 2011. aasta septembris oli koolis 377 õpilast, 55 õpetajat ja 23 klassikomplekti. 2022. aastal õppis koolis 323 õpilast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-08-31 |pealkiri=Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt |url=https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == 1877. aastal avati Antsla linna territooriumil asunud Puka talu hoones '''Puka õigeusu abikool'''. Esimene teadaolev õpetaja oli 1891. aastal [[Peeter Albrecht]]. 1917. aastal nimetati kool Vana-Antsla valla '''Puka rahvakooliks''', 1921. aastal liideti see Antsla Kõrgema Algkooliga '''Antsla Alevi Algkooliks'''. 1925. aastal valmis tänapäeva [[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Antsla kultuuri- ja spordikeskuse]] kohal uus koolihoone. 1930. aastatel alustati kooliaia rajamist.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-08-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.antslakk.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=Antsla Gümnaasium |keel=et}}</ref> 1940. aastal sai kool nimeks '''Antsla Linna Mittetäielik Keskkool''', 1944. aasta augustis hävis [[Teine maailmasõda|sõjas]] koolihoone, õppetööd jätkati aadressil Jaani tänav 24 endises palvemajas, Metsa tänava veterinaarravilas ja Pärna tänava barakis. 1944/1945. õppeaastal õppis koolis 285 õpilast. 1. septembril 1945 avati kaks 8. klassi ja kool alustas tööd keskkoolina. Kooli nimeks sai '''Antsla Keskkool.''' Antsla Keskkooli esimene direktor oli aastatel 1945–1950 [[Eduard Aarna]]. Hiljem oli ta õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Keskkooli esimene lend lõpetas 1949. aastal, kui valmis ka Kreutzwaldi tänava koolimaja keskmine osa. 1950. aastal rajati kooli juurde internaat, 1951. aastal alustati õppekatseaia rajamist, 1955. aastal esines kooliaed ekspositsiooniga Moskva üleliidulisel põllumajandusnäitusel. Peahoonele ehitati juurde neli klassiruumi. 1959. aastal alustati tööd koolimajaks ümber ehitatud endises rajooni administratiivhoones. 1967. aastal avati [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|kooli muuseum]], 23. veebruaril 1968 kodu-uurimise metoodiline kabinet, 1978. aastal 6-aastaste laste eksperimentaalklass ja vene keele süvendatud õppega klass. 1977. aastal alustati tööd tänapäevalgi kasutuses olevas koolihoones. Aastatel 1981–1992 õpetati kutseõpetuse raames autojuhi, mehanisaatori, müüja ja õmbleja eriala, internaat kolis Kreutzwaldi tänava majja.<ref name=":0" /> 1988. aastal mindi üle viiepäevasele koolinädalale, loodi reaal- ja humanitaarharud, alustati arvutiõpetust, asuti õpetama saksa keelt, 1989. aastal soome keelt. 1990. aastast on koolil oma laul, kasutusele võeti ka logo. 1991. aastal oli kooli I laulu- ja tantsupidu, millega 1995. aastal liitusid piirkonna lasteasutused. 1993. saadi esimene arvuti IBM, 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. 2000. aastal sai kool nimeks '''Antsla Gümnaasium''' ja tööd alustas õpilasomavalitsus. 2006. aastal asendati süvendatud majandusõpe gümnaasiumis ettevõtlusõppega ja viidi sisse uus ehitusviimistluse õpe, mida õpetati 2012. aastani koos [[Vana-Antsla kutsekeskkool|Vana-Antsla Kutsekeskkooliga]]. Aastatel 2009–2010 toimus koolihoones kapitaalremont.<ref name=":0" /> == Kooli direktorid == * 1945–1950 [[Eduard Aarna]] * 1950–1957 [[Karl Veri]] * 1957–1964 [[Johannes Martin]] * 1964–1967 [[Evald Helisto]] * 1967–1976 [[Karl Veri]] * 1976–1981 [[Aksel Kersna]] * 1981–2014 [[Heinar Kool]] * 2014–2015 [[Kalle Jürgenson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17176 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> * 2015–... [[Katrin Martinfeld]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17692 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> == Vilistlasi == Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor [[Teo Krüüner]], [[Tartu Ülikool]]i majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]], ajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik [[Vilja Toomast]], laulja [[Jaan Willem Sibul]], endine [[Maa-amet]]i peadirektor [[Raivo Vallner]], matemaatik [[Leiki Loone]], kirjanikud [[Margus Konnula]] ja [[Jan Beltrán]], uroloog [[Ülo Zirel]], e-riigi isa [[Uuno Vallner]], [[EELK]] [[piiskop]] [[Joel Luhamets]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Antsla]] 6jtxzghtxm67fg1lknbekayu1upnam8 7162664 7162660 2026-05-28T10:43:41Z Neptuunium 58653 Kaitsti "[[Antsla Gümnaasium]]": Rohke vandalism ([Redigeerimine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 28. august 2026, kell 10:43 (UTC)) [Teisaldamine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 28. august 2026, kell 10:43 (UTC))) 7162660 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Antsla Gümnaasium | Pilt = WMEE-exp2019-(189) Antsla Gümnaasium.jpg | pildisuurus = 300px | Pildiallkiri = Antsla Gümnaasiumi hoone | Asutatud = | Koolitüüp = [[gümnaasium]] | Direktor = [[Katrin Martinfeld]] | Õpilaste arv = 323 (2022) | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = 55 (2011) | Koolipersonal = | Asukoht = [[Antsla]], [[Võru maakond]] | Aadress = Kooli tee 14 | Vald = | Kodulehekülg = {{URL|http://www.antslakk.edu.ee}} | Laiuskoord = | Pikkuskoord = }} [[Fail:WMEE-exp2019-(190) Antsla Gümnaasium.jpg|pisi|Antsla Gümnaasium]] '''Antsla Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 õppekabinetti, võimla, aula ja [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|muuseum]]. 2011. aasta septembris oli koolis 377 õpilast, 55 õpetajat ja 23 klassikomplekti. 2022. aastal õppis koolis 323 õpilast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-08-31 |pealkiri=Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt |url=https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Ajalugu == 1877. aastal avati Antsla linna territooriumil asunud Puka talu hoones '''Puka õigeusu abikool'''. Esimene teadaolev õpetaja oli 1891. aastal [[Peeter Albrecht]]. 1917. aastal nimetati kool Vana-Antsla valla '''Puka rahvakooliks''', 1921. aastal liideti see Antsla Kõrgema Algkooliga '''Antsla Alevi Algkooliks'''. 1925. aastal valmis tänapäeva [[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Antsla kultuuri- ja spordikeskuse]] kohal uus koolihoone. 1930. aastatel alustati kooliaia rajamist.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-08-19 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.antslakk.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=Antsla Gümnaasium |keel=et}}</ref> 1940. aastal sai kool nimeks '''Antsla Linna Mittetäielik Keskkool''', 1944. aasta augustis hävis [[Teine maailmasõda|sõjas]] koolihoone, õppetööd jätkati aadressil Jaani tänav 24 endises palvemajas, Metsa tänava veterinaarravilas ja Pärna tänava barakis. 1944/1945. õppeaastal õppis koolis 285 õpilast. 1. septembril 1945 avati kaks 8. klassi ja kool alustas tööd keskkoolina. Kooli nimeks sai '''Antsla Keskkool.''' Antsla Keskkooli esimene direktor oli aastatel 1945–1950 [[Eduard Aarna]]. Hiljem oli ta õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Keskkooli esimene lend lõpetas 1949. aastal, kui valmis ka Kreutzwaldi tänava koolimaja keskmine osa. 1950. aastal rajati kooli juurde internaat, 1951. aastal alustati õppekatseaia rajamist, 1955. aastal esines kooliaed ekspositsiooniga Moskva üleliidulisel põllumajandusnäitusel. Peahoonele ehitati juurde neli klassiruumi. 1959. aastal alustati tööd koolimajaks ümber ehitatud endises rajooni administratiivhoones. 1967. aastal avati [[Antsla Gümnaasiumi muuseum|kooli muuseum]], 23. veebruaril 1968 kodu-uurimise metoodiline kabinet, 1978. aastal 6-aastaste laste eksperimentaalklass ja vene keele süvendatud õppega klass. 1977. aastal alustati tööd tänapäevalgi kasutuses olevas koolihoones. Aastatel 1981–1992 õpetati kutseõpetuse raames autojuhi, mehanisaatori, müüja ja õmbleja eriala, internaat kolis Kreutzwaldi tänava majja.<ref name=":0" /> 1988. aastal mindi üle viiepäevasele koolinädalale, loodi reaal- ja humanitaarharud, alustati arvutiõpetust, asuti õpetama saksa keelt, 1989. aastal soome keelt. 1990. aastast on koolil oma laul, kasutusele võeti ka logo. 1991. aastal oli kooli I laulu- ja tantsupidu, millega 1995. aastal liitusid piirkonna lasteasutused. 1993. saadi esimene arvuti IBM, 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. 2000. aastal sai kool nimeks '''Antsla Gümnaasium''' ja tööd alustas õpilasomavalitsus. 2006. aastal asendati süvendatud majandusõpe gümnaasiumis ettevõtlusõppega ja viidi sisse uus ehitusviimistluse õpe, mida õpetati 2012. aastani koos [[Vana-Antsla kutsekeskkool|Vana-Antsla Kutsekeskkooliga]]. Aastatel 2009–2010 toimus koolihoones kapitaalremont.<ref name=":0" /> == Kooli direktorid == * 1945–1950 [[Eduard Aarna]] * 1950–1957 [[Karl Veri]] * 1957–1964 [[Johannes Martin]] * 1964–1967 [[Evald Helisto]] * 1967–1976 [[Karl Veri]] * 1976–1981 [[Aksel Kersna]] * 1981–2014 [[Heinar Kool]] * 2014–2015 [[Kalle Jürgenson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17176 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> * 2015–... [[Katrin Martinfeld]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=17692 |vaadatud=2024-05-24 |väljaanne=www.lounaleht.ee}}</ref> == Vilistlasi == Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor [[Teo Krüüner]], [[Tartu Ülikool]]i majandusprofessor [[Vambola Raudsepp]], ajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik [[Vilja Toomast]], laulja [[Jaan Willem Sibul]], endine [[Maa-amet]]i peadirektor [[Raivo Vallner]], matemaatik [[Leiki Loone]], kirjanikud [[Margus Konnula]] ja [[Jan Beltrán]], uroloog [[Ülo Zirel]], e-riigi isa [[Uuno Vallner]], [[EELK]] [[piiskop]] [[Joel Luhamets]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Antsla]] 6jtxzghtxm67fg1lknbekayu1upnam8 0 262741 7162415 7161482 2026-05-28T00:19:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162415 wikitext text/x-wiki [[File:Ulvi Tamm 2024.png|thumb|Ulvi Tamm 2024. aastal Saaremaa laulupeol "Teel".]] '''Ulvi Tamm''' (sündinud [[12. veebruar]]il [[1959]] [[Lehtse]]s) on [[eesti]] muusikapedagoog ja kultuuritegelane. ==Elulugu== Ulvi Tamm alustas kooliteed [[1966]]. aastal [[Lehtse Kool|Lehtse 8-klassilises Koolis]] ning õppis mõnda aega ka [[Tapa muusikakool|Tapa Lastemuusikakoolis]] tšellot.<ref name="Türi rahvaleht">[https://issuu.com/tyrirahvaleht/docs/namedfea54/6 Persoon: Valge klaveri (Järva)maale tooja (Ulvi Tamm)]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Türi Rahvaleht]], [[30. aprill]] [[2010]], lk 6.</ref> Aastatel [[1974]]–[[1978]] õppis ta [[Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar|Tartu Pedagoogilises Koolis]] ning seejärel kaugõppes [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikaosakonnas orkestrijuhtimist. 1978–2018 elas ta [[Türi]]l, kus ta töötas nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina. Türi poistekoori juhatans ta alates [[1983]]. aastast.<ref name="Türi rahvaleht" /> [[1978]]–[[1989]] töötas Ulvi Tamm [[Türi Gümnaasium|Türi Keskkoolis]], [[1989]]–[[2004]] [[Türi majandusgümnaasium|Türi Majandusgümnaasiumis]], [[2003]]–[[2007]] [[Sargvere põhikool|Sargvere Põhikoolis]] ja lasteaias ning [[2004]]–[[2011]] [[Väätsa Põhikool|Väätsa Põhikoolis]]. Alates [[2007]]. aastast on ta töötanud [[Rocca al Mare Kool|Rocca al Mare Kooli]] [[Vodja kool|Vodja individuaalõppekeskuses]] ning [[2014]]. aastast [[Türi Ühisgümnaasium]]is.<ref>[https://ramkool.edu.ee/vodja-kool/koolipere/opetajad-2/ Vodja kooli õpetajate nimekiri]</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tyriyg.tyri.ee/index.php/kontakt/opetajad/30-ulvi-tamm |pealkiri=Ulvi Tamm Türi Ühisgümnaasiumi lehel |vaadatud=2017-11-12 |arhiivimisaeg=2017-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171113060253/https://tyriyg.tyri.ee/index.php/kontakt/opetajad/30-ulvi-tamm |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates [[2006]]. aastast korraldas ta kümne aasta jooksul üle-eestilist laste ja noorte pärimusmuusika festivali "Regilaul uues kuues".<ref>{{Netiviide |url=http://web.zone.ee/regilauluueskuues/index.html |pealkiri="Regilaul uues kuues" koduleht. |vaadatud=2011-11-05 |arhiivimisaeg=2010-04-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100416172309/http://web.zone.ee/regilauluueskuues/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Tunnustus== * 2009 [[Järvamaa kultuurihoidja]]<ref name="Türi rahvaleht" /> * 2011 [[pärimuskultuuri auhind]] eesti rahvamuusika tutvustamise ja levitamise eest koolinoorte seas<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/60894669/turilane-ulvi-tamm-palvis-vabariikliku-stipendiumi Türilane Ulvi Tamm pälvis vabariikliku stipendiumi] Maaleht, 2. november 2011.</ref> * 2015 [[Türi vald|Türi valla]] kuldne aumärk pikaajalise eduka töö eest muusikahariduse andmisel, Türi poistekoori juhendamisel ning noorte pärimusmuusikafestivali korraldamisel<ref>{{Netiviide |url=http://www.tyri.ee/kuldse-aumargi-omanikud/-/asset_publisher/yAUECfX9Ny5g/content/kuldne-aumark-2015?redirect=http%3A%2F%2Fwww.tyri.ee%2Fkuldse-aumargi-omanikud%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_yAUECfX9Ny5g%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-2%26p_p_col_pos%3D1%26p_p_col_count%3D2 |pealkiri=2015. aasta kuldse aumärgi saajad Türi valla lehel |vaadatud=2017-11-12 |arhiivimisaeg=2017-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171113060302/http://www.tyri.ee/kuldse-aumargi-omanikud/-/asset_publisher/yAUECfX9Ny5g/content/kuldne-aumark-2015?redirect=http%3A%2F%2Fwww.tyri.ee%2Fkuldse-aumargi-omanikud%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_yAUECfX9Ny5g%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-2%26p_p_col_pos%3D1%26p_p_col_count%3D2 |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2015 [[Järvamaa kultuuritegija]] aastapreemia 10. festivali "Regilaul uues kuues" korraldamise eest<ref>[https://web.archive.org/web/20171113114310/http://www.kulka.ee/ekspertgrupid/jarvamaa/article-2 Järvamaal jagati preemiaid!] Kultuurkapitali koduleht, 6.1.2016</ref> == Isiklikku == Ulvi Tamme isa oli [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] ja ema [[Milja Tamm]]. Kaksikõde on kontsertmeister Tiiu Maasing. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.jt.ee/138204/muusikaopetaja-otsib-vaikust-oma-saarelt/ Muusikaõpetaja otsib vaikust oma saarelt], [[Järva Teataja]], [[5. juuli]] [[2009]] *[http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/article.php?id=24458729 Pidu algab koorilaulu tunnist], [[Maaleht]], [[9. juuli]] 2009 *[https://issuu.com/tyrirahvaleht/docs/namedfea54/6 Persoon: Valge klaveri (Järva)maale tooja (Ulvi Tamm)] [[Türi Rahvaleht]], [[30. aprill]] [[2010]], lk 6 *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/60894669 Türilane Ulvi Tamm pälvis vabariikliku stipendiumi] [[Delfi (portaal)|Delfi]], 2. november 2011 *[http://www.folkloorinoukogu.ee/Parimuskultuuri_auhinna_sai_Ulvi_T_607 Pärimuskultuuri auhinna sai regilaulu edendaja Ulvi Tamm] [[Folkloorinõukogu]], 2011 {{JÄRJESTA:Tamm, Ulvi}} [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] jpj9qmx055fchagaue5xhs2ghtbjil1 0 262742 7162119 6136362 2026-05-27T12:05:00Z Kuriuss 38125 7162119 wikitext text/x-wiki '''Pesaparasitism''' on [[kleptoparasitism]]i üks liike, kus üks [[organism]] (pesaparasiit) [[munemine|muneb]] või [[kudemine|koeb]] oma järglased teise organismi ([[peremeesorganism]]i) [[pesa|pessa]], lastes oma järglased ka nii üles kasvatada. See on üks [[paljunemisstrateegia]]test, mida on leitud [[ämblikud|ämblikel]], [[putukad|putukatel]], [[kalad]]el ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]], kuid eriti esineb seda just [[linnud|lindudel]]. [[Pilt:Eastern Phoebe-nest-Brown-headed-Cowbird-egg.jpg|pisi|Üks parasiitlinnu muna peremeeslinnu pesas]] [[Pilt:Wilson's Warbler feeding Brown-headed Cowbird "offspring".jpg|pisi|[[Paljusäälik]] toitmas piisoniturpiali]] ==Kirjeldus== Pesaparasitism võib esineda sama [[liik (bioloogia)|liigi]] isendite vahel (liigisisene parasitism) või eri liigi isendite vahel (liikidevaheline parasitism). Samuti võib pesaparasitism olla kas fakultatiivne, mille puhul suudavad parasiidid ka ise oma järglasi üleskasvatada, või obligatoorne, mille puhul parasiidid pole võimelised järglasi ise üles kasvatama. Tihtipeale, eriti lindudel, need omadused kattuvad – liigisisesed pesaparasiidid on ilmselgelt ka fakultatiivsed parasiidid ning paljud liikidevahelised pesaparasiidid on obligatoorsed. Pesaparasitismi kui [[strateegia]] esinemise põhjus seisneb parasiteerija saadavas kasus – ta ei pea kulutama energiat ja aega pesaehitusele, poegade haudumisele ja toitmisele, jõudes sellevõrra rohkem järglasi saada.<ref name="mS7s5" /> Teine põhjus seisneb peremeesorganismi võimetuses pesaparasiite ära tunda või neile vastu hakata; vastuhakk võib osutuda peremeesorganismile ka kahjulikumaks kui aktsepteerimine.<ref name="M.Soler" /> Pesaparasitism on peremeesorganismile kahjulik suurema energiakulu läbi tema sigimisedukust alandades ning kahandades tõenäosust, et tema enda pojad ellu jäävad. Seetõttu kaasneb pesaparasitismiga [[evolutsiooniline võidurelvastumine]], mille puhul peremeesorganism ja parasiit üksteise suhtes pidevalt täiustuvad ning mille tõttu on pesaparasiitidel ja peremeesorganismidel tekkinud mitmeid iseäralikke ja spetsiifilisi [[kohastumus]]i.<ref name="8HO2Q" /> [[Pilt:Reed warbler cuckoo.jpg|pisi|[[Punasäälik]] kasvatamas [[kägu]]]] ==Pesaparasitism lindudel== Pesaparasiidid on linnud, kes munevad oma [[muna]]d kas liigikaaslaste või teiste liikide pesadesse, kus peremeeslinnud (sulaslinnud) nende mune [[haudumine|hauvad]], poegi toidavad ja kaitsevad ning üles kasvatavad. Lindude puhul on leitud liigisiseseid pesaparasiite 234 [[liik (bioloogia)|liiki]] 16 linnuseltsis, mis moodustab ligikaudu 2,4% kogu maailma linnustikust. Seda esineb paljudel veelindudel, eriti [[part]]idel. Obligatoorseid liikidevahelisi parasiite on leitud aga ligikaudu 100 liiki neljas [[selts (bioloogia)|seltsis]] – [[käolised]] (''[[Cuculiformes]]''), [[rähnilised]] (''[[Piciformes]]''), [[värvulised]] (''[[Passeriformes]]'') ja [[hanelised]] (''[[Anseriformes]]''), mis moodustab umbes 1% kogu linnustikust. Molekulaarse süstemaatika põhjal on obligatoorne liikidevaheline pesaparasitism [[evolutsioon]]is iseseisvalt arenenud seitsmes linnuliinis: kaks põlvnemist on toimunud värvuliste seltsis (ühe korra [[sugukond (bioloogia)|sugukonnas]] ''Icteridae'' − [[turpiallased]] ehk lehmalinnud, ühe korra sugukonnas ''Viduidae'' − [[indigolindlased|indigolinnud]] ehk aafrika vindid); kolm põlvnemist käoliste seltsis (kolmes alamsugukonnas ''Cuculinae'', ''Phaenicophaeinae'' ja ''Neomorphinae''); üks põlvnemine ''Indicatoridae'' − [[meenäiturlased|meenäiturlaste]] sugukonnas; ning üks põlvnemine ainsa [[veelinnud|veelinnuna]] ''Heteronetta atricapilla''l ehk [[nugipart|nugipardil]].<ref name="Yoram" /> Kõige enam on uuritud käolisi ja turpiallasi ehk lehmalinde. ===Pesaparasiitide kohastumused=== Pesaparasiitide saadavaks kasuks sellise suhte puhul on energia kokkuhoid pesa ehitamise, munade haudumise, poegade toitmise ja kaitsmise arvelt, suunates energia suuremale reproduktiivsusele ning suurendades ka oma ellujäämise tõenäosust. Et kasu saamine garanteerida, peavad parasiteerivad linnud kindlaks tegema, et peremeeslind nende mune pesast välja ei viskaks ja pojad ikka üles kasvataks. Selleks on pesaparasiitidel arenenud mitmeid kohastumusi ja strateegiaid. Kõige levinumaks on munade välimuse [[matkimine]], mille puhul parasiitlinnu munad sarnanevad suuruselt, värvilt ja mustrilt võimalikult palju peremeeslinnu munadega. See kohastumus on väga hästi väljaarenenud käol (''[[Cuculus canorus]]''). Osad liigid on võimelised lisaks munade välimusele jäljendama ka mõningaid elemente peremeeslindude välimuses. Näiteks [[kangurlindlased|kangurlindude]] (''Ploceidae'') poegadel on väljakujunenud samasugune suukoopa muster nagu peremeeslinnu poegadel, mis stimuleerib vanemlindu ka teda toitma. Teiseks tähtsaks kohastumuseks on parasiitlindude lühem [[inkubatsioon]]iaeg, mis tagab nende varasema koorumise saamaks edumaad peremeeslinnu poegade ees. Enamasti on parasiitlindude pojad kasvult suuremad, mistõttu on ka nende [[mangumiskäitumine]] intensiivsem − toitu paludes avaneb nende [[nokk]] rohkem ja on suurem, paistes paremini vanemlinnule silma, nende häälitsused on valjemad ning nad ulatuvad oma kaela kõrgemale sirutama. Tihtipeale on ka parasiitlindude munakoored kõvemad, tagades suurema tõenäosuse ellujäämiseks. Väga sagedane on ka strateegia, mille puhul parasiitlind, kes tuleb võõrasse pessa munema, hävitab osad sealsed peremeeslinnu munad.<ref name="66E05" /> Kui parasiitlinnud on koorunud ning teinud seda tavaliselt teatava „edumaaga“, võivad nad teised munad või vastkoorunud pojad pesast alla lükata. Selleks on näiteks käo (''Cuculus canorus'') poegadel iseäralik kohastumus − nende selja tagaosas paikneb lohk või süvend, mille abil on neil kergem poegi või mune üle pesa ääre lükata. Iseäralik kohastumus on ka [[suur-meenäitur|suurel-meenäituril]] (''Indicator indicator''), kellel on koorudes noka otstes teravad konksud, mida nad kasutavad pesakaaslaste tapmiseks ning mis neil hiljem taandarenevad.<ref name="spH1A" /> ====Kägu (''Cuculus canorus'')==== Kägu on kõige enam tuntud ja uuritud pesaparasiit. Ta võib muneda kümmekond muna ning kanda 1–25 [[kurn]]a aastas. Kuigi tegemist on üsnagi suure linnuga, on tema munad võrdlemisi väikesed. Seda seetõttu, et käo peremeeslinnuks on enamasti väiksemad värvulised. Emaslind otsib instinktiivselt välja teda üles kasvatanud linnuliigi pesad. Meil on kõige sagedamini kägude võõrasvanemaiks [[linavästrik]], [[hall-kärbsenäpp]], [[kõrkja-roolind]], [[võsaraat]], [[sookiur]], [[punarind]]. Põhjus selleks on, et munakoore värvi info pärib poeg emalt ja tema munad tulevad sama värvi. Ta lükkab ühe muna pesast välja ja muneb enda oma asemele. Käo muna on küll veidike suurem, kuid enamasti on see nii värvuselt kui ka mustrilt sulasliigiga üsna sarnane. Pärast koorumist tõukab käopoeg peremeeslinnu munad või pojad pesast välja ja kasuvanemad kasvatavad üles ainult tema. Paari nädala vanune käopoeg on juba nii suur, et nii mõnigi väiksemat kasvu kasuvanem mahub talle rinnust saadik suhu. Juhul, kui käo pesitsusfaas on sulaslindudega nihkes, sööb emaslind nende munad ära, et nad uue kurna muneksid ja tema enda muna sinna juurde saaks muneda.<ref name="M.Soler" /><ref name="Yoram" /><ref name="Amotz" /> [[Pilt:(Molothrus bonariensis) e ( Zonotrichia Capensis ).jpg|pisi|[[Tsiisitaja]] toitmas [[piisonturpiali]]]] ====Piisoniturpial (''Molothrus ater'')==== [[Piisonituprial|Piisoniturpialil]] on teada üle 220 peremeeslinnuliigi. Põhilisteks peremeesteks on [[koldsäälik]] (''Dendroica petechia''), [[laulusidrik]] (''Melospiza meldoia''), [[häilusidrik]] (''Spizella passerina''), [[hallkiird-virelind]] (''Vireo olivaceus''), [[punakülg-maasidrik]] (''Pipilo erythrophthalmus'') ja [[täpik-maasidrik]] (''Pipilo maculatus'').<ref name="ocPow" /> Emaslinnul on erakordselt pikk sigimisperiood ja palju lühikeste intervallidega kurni. Ühel sigimisperioodil on emaslind võimeline munema kuni 40 muna.<ref name="Cornell" /> Potentsiaalne pesa valitakse välja juba siis, kui see on alles ehitusjärgus. Piisoniturpial vaatleb pesa eemalt ning külastab seda peremeeslinnu eemal olles regulaarselt. Päev enne munemist eemaldab või sööb piisoniturpial pesast ühe peremeeslinnu muna. Piisoniturpial muneb koidu ajal, see toimub enamasti 9 minutit enne päikesetõusu ning munemisprotsess ise on väga kiire, kestes ainult 4–40 sekundit.<ref name="b55F2" /> Enamasti munetakse ühte pessa ainult üks muna, kuid erinevad emased võivad samasse pessa muneda, mistõttu ühes pesas võib leiduda mitu piisoniturpiali muna. Erinevalt kägudest ei matki piisoniturpiali munad peremeeslinnu omi; nende munad on selgelt äratuntavad. Samuti ei spetsialiseeru nad ühele kindlale peremeeslinnuliigile, vaid munevad väga paljudesse pesadesse. Kui käopojad viskavad peremehe munad või pojad pesast välja, siis piisonturpiali pojad seda ei tee, vaid ainult konkureerivad peremeeslinnu poegadega toidu suhtes. Kui kägu on oma peremeestele suhteliselt harv parasiit (alla 5%), siis piisonturpial parasiteerib mõnikord üle 50% peremeeste pesades. Seetõttu kaasneb piisoniturpialiga oht, et peremeeslinnu arvukus võib langeda, mis on suureks probleemiks selliste [[ohustatud liik|ohustatud linnuliikide]] puhul nagu [[virelind]] (''Vireo atricapilla'') ja [[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii'').<ref name="EW72o" /><ref name="Mänd" /> ===Peremeeslindude kohastumused=== Kui lind langeb parasitismi ohvriks, maksab ta selle eest kõrget hinda, mis seisneb selles, et peremehe enda järglasi kasvab üles vähem. Seda esiteks seetõttu, et parasiitne emaslind hävitab pessa munema tulles seal ees leiduva muna; teiseks konkureerivad peremehe järglased pesas alati suurema ja edukama parasiidiga, jäädes talle alla. Kahju võib seisneda ka selles, et kurnast ei kasva peremehe poegadest üles ühtegi. Seda juhul, kui parasiit (näiteks kägu) hävitab koorudes ülejäänud pesakonna.<ref name="UUUqf" /> Järglaste üleskasvatamine osutub peremeesliigile kulukaks, kui need ei kanna edasi vanema [[geen]]e. Seetõttu on paljud linnuliigid võimelised võõrad munad ja linnupojad eristamise läbi välja praakima, kasutades selleks visuaalseid või akustilisi märke.<ref name="Cornell" /> Kõige levinumaks kaitsemehhanismiks parasitismi ees on munade äratundmine, mis toimub peamiselt värvi, mustri ja suuruse järgi. Kui lind on märganud võõrast muna oma pesas, võib ta käituda mitmel moel: *ta võib muna pesast välja visata või ära süüa *seda ignoreerida *ehitada vana pesa peale uue pesa, jättes nii võõrad kui omad munad uue pesa alla *hüljata kogu pesa.<ref name="vaSnc" /> Vähem levinud kaitsemehhanism on linnupoegade eristamine ehk diskriminatsioon, mille puhul vanemlind tunneb ära võõra linnupoja ja heidab ta pesast välja. Äratundmine toimub linnupoja sulestiku, suuvärvuse ja mangumiskäitumise järgi. Linnupoegade diskrimineerimine esineb vaid juhtudel, kui pesaparasitismi esineb väga suurel määral ning peremehe enda viljakus on suur, sest muidu ei kaaluks võimalikud vead, nagu kogemata oma poja pesast väljaheitmine, üle parasiitsete poegade üleskasvatamist.<ref name="Csaba" /><ref name="iBMnL" /> ===Pesaparasitismi püsivus=== Pesaparasitisimi korral esineb ilmselge [[konflikt]] parasiidi ja peremehe vahel, sest üks osapool saab kasu, samas kui teine kannatab kahjude all. Küsimusele, miks selline keeruline suhe jätkuvalt eksisteerib ja miks peremeeslinnud ei ole juba võimelised ennast täielikult kaitsma sellise parasiitluse eest, miks ei ole neil evolutsioneerunud võime munad ära tunda, on püütud leida mitmeid vastuseid. Üks väljapakutud seletus, mis vastab [[ökoloogilise tasakaalu kontseptsioon]]ile, väidab, et erinevatel peremeesliikidel on parasiitsete munade väljaviskamise hind erinev. Osa liike lihtsalt ei saa parasiitsete munade tugeva koore purustamise ja väljaviskamisega kergesti hakkama. Tõestuseks on asjaolu, et piisonturpiali mune aktsepteerivad kergemini just lühikese ja nõrga nokaga peremeesliigid. Osa peremeesliike aga ei suuda parasiitseid mune enda omadest eristada, mistõttu nad riskiksid ka enda munade väljaviskamisega. Seda kinnitavad eksperimendid, mis näitavad, et enda omadest erinevaid mune visatakse välja sagedamini kui sarnasemaid. Seega väidab see hüpotees, et liigispetsiifiline parasiitsete munade aktsepteerimise sagedus on lihtsalt optimaalne strateegia, mida hoiab alal stabiliseeriv [[looduslik valik]]. Teine seletus aga lähtub evolutsioonilise võidurelvastumise kontseptsioonist ja väidab, et hetkel{{millal}} on käimas pesaparasiitide ja peremeesliikide võidurelvastumine. Erineva käitumisega peremeesliigid on selles võidurelvastumises jõudnud erinevatesse etappidesse. Need, kes kergemini aktsepteerivad käo mune, on ilmselt evolutsiooniliselt uued peremeesliigid, kellel ei ole veel jõudnud vastavaid vastukohastumusi tekkida. Seda hüpoteesi kinnitab kaudselt see, et käo eelistatud peremehed viskavad mune välja suhteliselt harvem kui vähem eelistatud peremehed. Piisoniturpiali eriti suurt [[dihhotoomia]]t parasiidivastaste kohastumuste esinemises võib selle hüpoteesi autorite meelest seletada sellega, et erinevalt käost on selle liigi parasitism peremeesliikide [[populatsioon]]ides väga sage ja seetõttu on ka valikusurve peremeestele vastukohastumuse tekkeks erakordselt tugev. Pruugib vaid kohastumusel tekkida, kui see muutub liigi isendite seas kiiresti valdavaks ja vahepealseid variante seepärast praktiliselt ei leidu. Ka piisoniturpiali munade aktsepteerijad olevat valdavalt uued peremeesliigid. Tõendeid selle kohta, et pesaparasiidid tõepoolest aeg-ajalt uutele peremeestele orienteeruvad, on leitud nii käo kui ka piisoniturpiali puhul. Näiteks Jaapanis spetsialiseerus kägu alles hiljuti [[siniharakas|siniharakale]], ka piisoniturpial on viimase sajandi jooksul hulgaliselt peremehi vahetanud.<ref name="Mänd" /> ===Maffiahüpotees=== Üheks vastuseks küsimusele, miks peremeeslinnud ei eemalda parasiitseid mune oma pesadest isegi siis, kui parasiidimunad ei sarnane üldse peremehe enda omadega, võib peituda ka [[Amots Zehavi|Amotz Zahavi]] väljatöötatud maffiahüpoteesis. On leitud, et tihti külastavad parasiitlinnud regulaarselt peremeeslindude pesasid ka mõnda aega pärast seda, kui nad on oma muna sinna munenud. Kui nad ei leia sealt enam oma muna, hävitavad nad kogu peremeeslinnu pesa.<ref name="Amotz" /> Üheks parasiitlinnu sellise käitumise seletuseks võib olla lihtsalt asjaolu, et nii võib ta saavutada olukorra, kus peremeeslind peab uue pesa ehitama, ning tihtipeale seda peremeeslinnud ka teevad. Uue pesa ehitamine annab parasiitlinnule uue võimaluse oma muna sinna muneda.<ref name="M.Soler" /> Kuid maffiahüpotees viitab säärase käitumise põhjuseks hoopis niinimetatud kättemaksumehhanismi, mille läbi peremeeslind õpib järgmise pesitsuse korral parasiidi mune mitte hävitama või kinnistub selline käitumine läbi loodusliku valiku. Peremeeslinnule on antud olukorras lihtsalt kasulikum parasiidi mune pesast mitte välja visata ning koos mõne oma pojaga ka võõrad pojad üles kasvatada, kui neid diskrimineerida ja seeläbi kaotada kogu oma pesakond.<ref name="jNbT6" /> [[Pilt:ChrysisIgnitaOnChrysosplenium alternifolium.jpg|pisi|Parasiitne [[kuldherilased|kuldherilane]]]] ==Pesaparasitism putukatel== Ka putukatel esineb pesaparasitismi, mis on oma iseloomult väga sarnane lindude omaga. Putukate puhul on leitud, et osad putukad, näiteks [[kuldherilased]], kasutavad ära ühiselulisi putukaid, näiteks [[müüriherilased|müüriherilasi]] − nad sisenevad nende [[koloonia (bioloogia)|kolooniatesse]], kasutades keemilist [[mimikri]]t, et varjata oma identiteeti, ning asuvad seal elama kui pesakaaslased, munevad mune ja hõivavad dominantseid positsioone. Uurimused on näidanud, et parasiitsed putukad kasutavad nii käitumuslikke kui keemilisi strateegiaid, et sulanduda peremehe kolooniasse nii, et nad neid toidaksid ja üles kasvataksid. Herilaste sugukonda kuuluv ''[[Polistes sulcifer]]'' on parasiidiks temaga samasse perekonda kuuluva ''[[Polistes dominulusele]]''. ''P. sulciferi'' emane otsib üles peremeesliigi koloonia ja anastab selle natuke enne seda, kui väljuvad peremehe täiskasvanud järglased, ning muneb sellesse pessa oma munad. Koloonia hõivamisel kasutatakse vägivalda, mis viib enamasti peremeesliigi emasherilase ehk kuninganna surmani. Parasiit ei lahku sellest pesast kunagi, samuti ei tegele ta kunagi oma järglaste toitmisega, jättes kogu töö peremeesliigi töölistele. Enamasti ta ainult muneb, alistab peremeesisendeid ja kontrollib kärjeseinu. On leitud, et ''P. sulciferi'' vastsed kasvavad kiiremini ja saavad varem täiskasvanuks kui ''P. dominuluse'' vastsed. See on ''P. sulciferi'' kui parasiteerija kohastumus, mis esineb ka väga selgelt parasiitsetel lindudel. Samuti on leitud mitmeid tõestusi sellest, et parasiitsed vastsed manipuleerivad peremeesisendeid, kes nende eest hoolitsevad, saades nii ise kontrollida oma arengut ja seda, kas neist saavad töölised või lesed.<ref name="M2dwU" /> Putukate seas on väga levinud ka liigisisene pesaparasitisim, mida on leitud sipelgatel, mardikatel, herilastel, mesilastel ja lutikatel.<ref name="Yoram" /> ==Pesaparasitism kaladel== Pesaparasitismi on leitud ka kaladel, kuid enamasti esineb see neil vaid liigisisese fakultatiivse vormina.<ref name="Csaba" /> On leitud üks kalaliik, kes on obligatoorne pesaparasiit, selleks on ''Synodontis multipunctatus''. Ta parasiteerib [[ahvenalised|ahvenaliste]] klassi kuuluvate ''Cichlidae'' sugukonna kaladel, kellel on omapärane paljunemisstrateegia − emased kalad imevad kohe pärast munade viljastamist nad omale suhu ning kannavad oma arenevat marja niimoodi kaasas. ''Synodontis multipunctatus'' kasutab seda omadust ära, sest need kalad ei suuda teha vahet oma marjadel ja võõrastel. ''Synodontis multipunctatus'' sööb osa peremeeskala marjast ära, samal ajal kudedes ja simultaanselt viljastades oma marja selle asemele. Peremeeskala inkubeerib koos oma marjaga ka parasiidi marja. Parasiitkala mari valmib aga varem ja toitub peremeeskala suus tema marjast.<ref name="f4FCh" /> [[Pilt:Ventri.jpg|pisi|''Dendrobates ventrimaculatus'']] ==Pesaparasitism kahepaiksetel== Konnadel esinevat pesaparasitismi on väga vähe uuritud. Teada on vähemalt kaks liiki, kellel see esineb − ''Dendrobates ventrimaculatus''<ref name="VExwy" /> ja ''Dendrobates variabilis''. Need konnad koevad väikestesse veetilkade kogumitesse taimede lehtede peal. Isad viivad ühe nädala pärast noored [[konnakullesed]] eraldi veekogukesse. On aga leitud, et isased valivad meelega neid veetilkade kogumikke, kus on teise liigi kude sees ning asetavad oma kullesed sinna, et need saaks koest toituda.<ref name="DZVyc" /> ==Pesaparasitism ämblikel== Ämblikuliste seas on pesaparasitismi vähe dokumenteeritud. On leitud, et mõned [[hüpikämbliklased|hüpikämbliklaste]] (''[[Salticidae]]'') liigid, näiteks ''Habronattus tranquillus'' ja ''Metaphidippus manni'' on pesaparasiidiks ''[[Diguetidae]]'' sugukonda kuuluvale ämblikule ''Diguetia mojavea''. Hüpikämblikud hõivavad pärast emase peremeesämbliku surma tema pesavõrgu ja munevad oma munad tema munade juurde. Kuna parasiitämbliku pojad arenevad kiiremini, kooruvad nad varem. Samuti on nad palju suuremad ja söövad peremeesämbliku munad ära.<ref name="k4zDU" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="M.Soler">M. Soler, J. J. Soler, J. G. Martinez, A. P. Moller. 1995. Magpie Host Manipulation by Great Spotted Cuckoos: Evidence for an Avian Mafia? Evolution, Vol. 49, No. 4 . pp. 770–775</ref> <ref name="Yoram">Yoram Yom-Tov and Eli Geffen. 2005. On the origin of brood parasitism in altricial birds. Behavioral Ecology doi:10.1093/beheco/arj013. pp 196–205</ref> <ref name="Amotz">Amotz Zahavi. 1979. Parasitism and Nest Predation in Parasitic Cuckoos. The American Naturalist, Vol. 113, No. 1. pp. 157–159</ref> <ref name="Cornell">[https://web.archive.org/web/20110918000005/http://www.learner.org/jnorth/tm/spring/Cowbird.html "Brood Parasites. A Unique Breeding Strategy"] 1997–2011 Journey North</ref> <ref name="Mänd">Raivo Mänd [https://web.archive.org/web/20110304224156/http://www.loodus.ee/kaitumisokoloogia/ko12.html "Evolutsiooniline võidurelvastumine"] Sissejuhatus käitumisökoloogiasse. Konspekt.</ref> <ref name="Csaba">Csaba Moskat. 2005. Common Cuckoo parasitism in Europe: behavioural adaptations, arms race and the role of metapopulations. Ornithological Science, 4(1):3–15.</ref> <ref name="mS7s5">Rothstein, S.I, 1990. A model system for coevolution: avian brood parasitism. Annual Review of Ecology and Systematics 21: 481–508.</ref> <ref name="8HO2Q">Payne, R. B. 1997. Avian brood parasitism. In D. H. Clayton and J. Moore (eds.), Host-parasite evolution: General principles and avian models, 338–369. Oxford University Press, Oxford</ref> <ref name="66E05">Soler, J.J. 1999. Brood parasites: The advantages of being a different species. In: Adams, N.J. & Slotow, R.H. (eds) Proc. 22 Int. Ornithol. Congr., Durban: 3098–3106. Johannesburg: BirdLife South Africa.</ref> <ref name="spH1A">[http://www.fernbank.edu/Birding/parasitism.htm "Brood Parasitism"]</ref> <ref name="ocPow">Paul R. Ehrlich, David S. Dobkin, and Darryl Wheye [http://www.stanford.edu/group/stanfordbirds/text/essays/Cowbirds.html "Cowbirds"]</ref> <ref name="b55F2">[http://www.birds.cornell.edu/bfl/speciesaccts/bnhcow.html "Brood Parasite. Brown-headed Cowbird (Molothrus ater)"] Cornell Lab of Ornithology</ref> <ref name="EW72o">[http://www.allaboutbirds.org/guide/brown-headed_cowbird/lifehistory "Brown-headed Cowbird"] Cornell Lab of Ornithology</ref> <ref name="UUUqf">Croston, R. & Hauber, M. E. (2010) The Ecology of Avian Brood Parasitism. Nature Education Knowledge 1(9):3</ref> <ref name="vaSnc">Bruce E. Lyon. 2003. Egg recognition and counting reduce costs of avian conspecific brood parasitism. NATURE. VOL 422. pp 495–499</ref> <ref name="iBMnL">Peter E. Lowther [http://fm1.fieldmuseum.org/aa/staff_page.cgi?staff=lowther&id=417 "Host List"] The Field Museum</ref> <ref name="jNbT6">Gadagkar, Raghavendra and Kolatkar, Milind (1996) Evidence for Bird Mafia! Threat Pays. In: Resonance, 1 (5). pp. 82–84.</ref> <ref name="M2dwU">Rita Cervo, Valentina Macinai, Fabio Dechigi, Stefano Turillazzi. 2004. Fast Growth of Immature Brood in a Social Parasite Wasp: A Convergent Evolution between Avian and Insect Cuckoos. The American Naturalist, Vol. 164, No. 6. pp. 814–820</ref> <ref name="f4FCh">[https://web.archive.org/web/20110629210045/http://wildoceanblue.co.uk/tag/brood-parasitism/ "Fish Behaving Badly"] Wild Ocean Blue</ref> <ref name="VExwy">K. Summers and W. Amos. 1996. Behavioral, ecological, and molecular genetic analyses of eproductive strategies in the Amazonian dart-poison frog, Dendrobates ventrimaculatus. Behavioral Ecology Vol. 8 No. 3: 260–267</ref> <ref name="DZVyc">Jason L. Brown, Kyle Summers, Victor Morales. 2008. Tactical reproductive parasitism via larval cannibalism in Peruvian poison frogs. The Royal Society 5, pp 148–151</ref> <ref name="k4zDU">April M. Boulton and Gary A. Polis. 2002. Brood Parasitism among Spiders: Interactions between Salticids and Diguetia mojavea. Ecology, Vol. 83, No. 1. pp. 282–287</ref> }} [[Kategooria:Ornitoloogia]] [[Kategooria:Pesaparasiidid]] mbshymcta0ynsn4f6s4bxuc6hffh0it 0 264468 7162128 6361815 2026-05-27T12:14:49Z Kuriuss 38125 7162128 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Pilt:Wassenaar Arrangement map.png|pisi|400px|Wassenaari lepingu organisatsiooni liikmesriigid]] '''Wassenaari lepingu organisatsioon''' (''The Wassenaar Arrangement on Export Controls for Conventional Arms and Dual-Use Goods and Technologies'', tõlkes „Wassenaari leping levinud relvade ja strateegiliste toodete ning tehnoloogiate ekspordi kontrollimiseks“) on mitmepoolne [[Eksport|ekspordi]] kontrolli ühendus, millel on 40 liikmesriiki. Wassenaari leping (WA) asutati [[12. juuli]]l [[1996]] [[Holland]]i linnas [[Wassenaar]]is. Nüüdseks asub WA sekretariaat [[Austria]] linnas [[Viin]]is. Leping on [[Ekspordikontrolli Koordineerimiskomitee]] (COCOM) järglane, mis asutati [[Külm sõda|külma sõja]] ajal ning mille algne eesmärk oli takistada sotsialismimaadesse relvade ning strateegiliste kaupade ja tehnoloogiate tarnimist. Nüüd kuuluvad sinna ühendusse ka paljud endised [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] riigid.<ref name="vpuXx" /> == Eesmärk == WA kodulehe järgi on organisatsiooni laiem eesmärk kaasa aidata regionaalsele ja rahvusvahelisele stabiilsusele ning turvalisusele. Selle tagamiseks soovib see organisatsioon edendada tehingute läbipaistvust ning riikide suuremat vastutust sõjarelvade ning strateegiliste kaupade ja tehnoloogiate vahetuses, ostmises ja müügis, et ennetada ja takistada vaenulike ühenduste tegevust. Liikmesriigid tahavad kindlustada, et eelpool mainitud kaupade vahetus ei aita otseselt ega kaudselt kaasa nende riikide või ühenduste sõjalise võimekuse täiustumisele ja arengule, mis soovivad rahu ja stabiilsust õõnestada. <ref name="uaAlf" /> Siiski on Wassenaari kokkuleppes rõhutatud, et nad ei ole suunatud ühegi konkreetse riigi või riikide ühenduse vastu, vaid pigem püüavad takistada liikmesriikidele muret tekitavaid riike.<ref name="0LmUu" /> Wassenaari leping on oluliselt leebem kui kunagine COCOM, sest ta keskendub peamiselt rahvusvahelise ekspordikorra läbipaistvuse tagamisele ning ei anna üksikutele liikmetele organisatsiooni otsuste üle vetoõigust.<ref name="vpuXx" /> Samas COCOM keelas liikmesriikidel strateegiliste kaupade ekspordi sotsialismimaadesse ning jälgis seda väga rangelt.<ref name="leB0l" /> Kuid WA lepingus on kirjas, et otsus tarnida või tarnimisest loobuda on iga liikmesriigi ainuvastutusel.<ref name="uaAlf" /> Ka info jagamine vastavate kontrollnimekirjas olevate kaupade tarnete kohta on vabatahtlik.<ref name="0LmUu" /> == Ajalugu == Külma sõja lõppedes mõistsid endised COCOMi liikmesriigid, et keskendumine Ida-Lääne suunas ei ole enam ekspordi kontrolliks sobiv alus. Vaja oli luua uus leping, mis tegeleks relvade ning strateegiliste kaupade ja tehnoloogiate vahetusest tulenevate piirkondlike ja rahvusvaheliste turberiskidega. Nii otsustasidki 1993. aastal Haagi tippkohtumisel 17 endist COCOMi liikmesriiki lõpetada endise organisatsiooni tegevuse ning asutada uus mitmepoolne leping, mida ajutiselt kutsuti Uueks Foorumiks. COCOM lõpetas oma tegevuse 1994. aastal, kuid pärast seda hakkasid endised COCOM-i koostööriigid kohe uut lepingut koostama, mille tarbeks moodustati kolm töögruppi.<ref name="qFOKV" /> Täiskogu avaistung peeti 2.-3. aprillil 1996 Viinis. Täiskogu istung jätkus 11.-12. juulil 1996, kui jõuti konsensusele WA alusdokumendi osas ning lepiti kokku, et uus kontrollitavate relvade ja kaupade nimekiri ning informatsioonivahetuse nõue jõustuvad 1. novembril 1996.<ref name="qFOKV" /> == Liikmed == Wassenaari lepingul on praegu 40 liikmesriiki: Argentina, Austraalia, Austria, Belgia, Bulgaaria, Kanada, Horvaatia, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Uus-Meremaa, Norra, Poola, Portugal, Lõuna-Korea, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia, Sloveenia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Hispaania, Rootsi, Šveits, Türgi, Ukraina, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid.<ref name="vpuXx" /> Varsti võib liikmesriigiks saada ka India.<ref name="sAO4O" /> Organisatsioon on üleilmne ning avatud kõigile tulevastele liitujatele, kes vastavad ettekirjutatud nõudmistele. Uue liikme vastuvõtmisega peavad nõus olema kõik täiskogu liikmesriigid. Liitumiseks peab riik olema relvade või strateegiliste tööstusseadmete tootja/eksportija, rakendama riigis poliitikaid massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks, järgima teistes vastavates äratoodud rahvusvahelistes lepingutes sätestatud tingimusi ning suutma riigisiseselt edukalt eksporti kontrollida.<ref name="vpuXx" /> == Struktuur == Ühenduse peamine juhtimisorgan on täiskogu, kus langetatakse kõik tähtsad otsused. Sinna kuuluvad kõigi liikmesriikide esindajad, kes kohtuvad kord aastas tavaliselt detsembrikuus.<ref name="g6O3Z" /> Täiskogu juhataja valitakse üheks aastaks liikmesriikide seast. Täiskogu ülesanneteks on moodustada allorganid, kes valmistavad täiskogu kohtumisteks ette arutluse alla tulevaid küsimusi, ning kutsuda kokku erakorralisi kohtumisi või koosolekuid, et arutada WA toimimisega seotud probleeme.<ref name="g6O3Z" /> Hetkel{{millal}} on WA peamised allorganisatsioonid Üldine Töögrupp (''General Working Group''), mis tegeleb seadusandlusega seotud probleemidega, ja Ekspertide Grupp (''Experts Group''), mis tegeleb kontrollitud esemete nimekirjaga seotud küsimustega. Samuti saadab iga liikmesriik oma esindajaks Viini ametnike delegatsiooni. Nende omavahelised koosolekud toimuvad vahepealse infovahetuse hõlbustamiseks ning toimiva suhtluse tagamiseks liikmesriikide ja sekretariaadi vahel kindla aja tagant täiskogu juhataja juhtimisel. Tähtis organ on sekretariaat, mis toetab WA operatsioone Viinist.<ref name="g6O3Z" /> == Kontrollnimekiri == Organisatsioonil on kaks nimekirja, kuhu kirja pandud kaupadest tuleb raportis teatada. Esiteks põhinimekiri, milles on nimekiri strateegilistest kaupadest ja tehnoloogiatest. Selles on üheksa kategooriat: # Spetsiaalsed materjalid ja nendega seotud varustus # Materjalitöötlus # [[Elektroonika]] # Arvutid # [[Telekommunikatsioon]]id ja informatsiooni turvalisus # Sensorid ja [[Laser|laserid]] # [[Navigatsioon]] ja [[lennundus]] # [[Merendus]] # [[Telgsurvejõud]] Sellel nimekirjal on kaks alajaotust: tundlik nimekiri ja väga tundlik nimekiri.<ref name="WpE2O" /> Viimase alla kuuluvad näiteks kõrgtasemel seiresüsteemide ehitamiseks vajalikud materjalid ja telgsurvejõu tehnoloogiad ning nende müügist tuleb sekretariaadile kohe teada anda.<ref name="0LmUu" /> Muidu vahetavad Wassenaari lepingu liikmesriigid infot relvade ja strateegiliste kaupade tarnete kohta mitteliikmesriikidesse keskmiselt iga kuue kuu tagant.<ref name="vpuXx" /> Teine nimekiri on sõjamoona nimekiri, millel on 22 kategooriat. Ometi langevad raportis relvad kaheksasse üldisesse kategooriasse: [[Tank|tankid]], [[Soomuk|soomukid]], suurekaliibrilised laskerelvad, militaarlennukid / [[mehitamata õhusõiduk]]id, militaar- ja ründekopterid, [[Sõjalaev|sõjalaevad]], raketid või raketisüsteemid ning kergrelvad.<ref name="vpuXx" /> == Vaata ka == * COCOM * Strateegilised kaubad == Viited == {{viited|allikad= <ref name="vpuXx">Wikipedia „Wassenaar Arrangement“ http://en.wikipedia.org/wiki/Wassenaar_Arrangement (vaadatud 13.11.2011)</ref> <ref name="uaAlf">Wassenaar Arrangement Introduction“ https://web.archive.org/web/20111108065029/http://www.wassenaar.org/introduction/index.html (vaadatud 13.11.2011)</ref> <ref name="0LmUu">Arms Control Association „The Wassenaar Arrangement at a Glance“ http://www.armscontrol.org/factsheets/wassenaar (vaadatud 13.11.2011)</ref> <ref name="leB0l">Made, Tiit (1985) „Rahvusvahelised organisatsioonid“ Tallinn: Eesti Raamat, lk 39</ref> <ref name="qFOKV">„Wassenaar Arrangement Origins“ https://web.archive.org/web/20140905080810/http://www.wassenaar.org/introduction/origins.html (vaadatud 13.11.2011)</ref> <ref name="sAO4O">„Obama seeks expanded India-US trade“ Al Jazeera 7.11.2010 http://www.aljazeera.com/news/asia/2010/11/2010116132349390763.html (vaadatud 13.11.2011)</ref> <ref name="g6O3Z">„Wassenaar Arrangement Introduction“ https://web.archive.org/web/20111108065029/http://www.wassenaar.org/introduction/index.html (vaadatud 13.11.2011)</ref> <ref name="WpE2O">„How the WA Works“ https://web.archive.org/web/20120127001234/http://www.wassenaar.org/introduction/howitworks.html (vaadatud 13.11.2011)</ref> }} == Kirjandus == #Wikipedia „Wassenaar Arrangement“ http://en.wikipedia.org/wiki/Wassenaar_Arrangement (vaadatud 13.11.2011) #„Wassenaar Arrangement Introduction“ http://www.wassenaar.org/introduction/index.html (vaadatud 13.11.2011) #Arms Control Association „The Wassenaar Arrangement at a Glance“ http://www.armscontrol.org/factsheets/wassenaar (vaadatud 13.11.2011) #Made, Tiit (1985) „Rahvusvahelised organisatsioonid“ Tallinn: Eesti Raamat, lk 39 #„Wassenaar Arrangement Origins“ http://www.wassenaar.org/introduction/origins.html (vaadatud 13.11.2011) #„Obama seeks expanded India-US trade“ Al Jazeera 7.11.2010 http://www.aljazeera.com/news/asia/2010/11/2010116132349390763.html (vaadatud 13.11.2011) #„How the WA Works“ http://www.wassenaar.org/introduction/howitworks.html (vaadatud 13.11.2011) == Välislingid == *http://www.bis.doc.gov/wassenaar/default.htm *http://www.cyber-rights.org/crypto/wassenaar.htm *http://www.opcw.org *http://www.iaea.org/ *http://www.australiagroup.net *http://www.mtcr.info *http://www.nuclearsuppliersgroup.org [[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]] pwvgcnojz8gbbf31wq1fy97p3jsvc8v 0 270737 7162160 6222529 2026-05-27T12:55:36Z Kuriuss 38125 7162160 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MartOrav.png|pisi|350px|Mart Orav kesk Tartut, mai 2022]] '''Mart Orav''' (sündinud [[8. juuni]]l [[1958]] [[Tartu]]s) on eesti kirjandusloolane ja toimetaja. Ta on õppinud [[Tartu 1. Keskkool]]is (lõpetas 1976. aastal<ref>https://www.htg.tartu.ee/d7/lennud_d.php?aasta=1976</ref>) ning [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] eesti keelt ja kirjandust. Orav on avaldanud artikleid [[Väliseesti kirjandus|eesti pagulaskirjanikest]], [[Ants Oras]]est, [[Heiti Talvik]]ust, [[Eesti PEN-klubi]]st, [[Arbujad|Arbujaist]], ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] ajaloost, [[Aleksander Aspel]]ist jpm. Ta on toimetanud ja trükiks ette valmistanud ka teiste autorite raamatuid. Mart Orav on olnud Tartu kultuurkapitali nõukogu{{millal}}, [[kultuuriministeerium]]i juures asuva klassikakirjastamise nõukogu{{millal}} ja [[Eesti Kultuurkapital]]i kirjanduse sihtkapitali nõukogu liige{{millal}}. Ta töötab{{millal}} ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna toimetajana.{{lisa viide}} == Tunnustus == *2008 – [[Tartu Kultuurkapitali aastapreemia]]<ref>[http://tartu.postimees.ee/230108/tartu_postimees/kultuur/307832.php Tartu kultuurkapitali aastapreemia sai Mart Orav]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tartu Postimees, 23. jaanuar 2008</ref> *2011 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref name="vp_db"/> *2021 – [[Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="vp_db">Vabariigi Presidendi teenetemärkide infosüsteem. [http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=18168 Teenetemärkide kavaleride loend: Orav, Mart.]</ref> }} {{JÄRJESTA:Orav, Mart}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] qvlfa2g66vmoqcgnhez9u1c8ffitikn 0 271176 7162195 6661225 2026-05-27T14:26:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162195 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=detsember}} '''Turismigeograafia''' on [[inimgeograafia]] haru, mis keskendub põhiliselt [[turism]]iga seotud inimtegevusele ja regionaalse paiknemise [[geograafia]]le. See on õpetus turismist, mida saadavad geograafiateadmised.<ref name="ASqCP" /> Elatustaseme üldine kasv ja transpordi kättesaadavus võimaldavad üha suuremal osal inimestel ringi reisida ning turism on kasvamas tohutu kiirusega. Iga-aastased miljardite sise- ja välisturistide rändevood üle maailma muudavad turismi geograafiliseks fenomeniks. Turism on geograafiline nähtus, kuna see koosneb: * inimese ja looduskeskkonna vahelisest suhtlusest; * keskkonna ja turismikohtade säilitamisest ja juhtimisest; * keskkonna ja kohtade tajust; * inimese ruumilisest käitumisest ja mobiilsusest.<ref name=":0" /> == Turismigeograafia areng == Turismigeograafia on aja jooksul märgatavalt muutunud. Richard Butler (2004) on eristanud 3 ajajärku geograafilistest töödest turismiuuringutes: * enne 1950. aastat – kirjeldav ajastu (inimgeograafia ja turismi vahelist seost ei tähtsustatud); * 1950–1980 – temaatiline ajastu (märksõnadeks tugev ruumiline fookus, ruumiline jaotumine, turistide liikumine, turismi mõjud); * 1980. aastast tänini – mitmekesisuse ajastu (turismi peetakse globaalseks nähtuseks, mis on muutunud veelgi mitmekülgsemaks ja laiahaardelisemaks).<ref name="N4cuI" /> == Seos geograafiaga == Turism kuulub geograafia uurimisvaldkonna alla eelkõige seetõttu, et inimesed liiguvad ajas ja ruumis. Juba alates ajast, kui geograafid pidid maailma kirjeldamiseks reisima ja kohti külastama, on nad olnud seotud turismiga.<ref name=":1" /> Peamised märksõnad, mis turismi ja geograafiat ühendavad on koht (''place''), asukoht (''location''), ruum (''space''), skaala (''scale'') ja ligipääsetavus (''accesibility''). Turismigeograafia uurimise alla kuuluvad samuti turismiatraktsioonid, turismitaristu (transport, majutus), lisaks turistidele suunatud turud ja palju muud. Uurimisküsimuste ajaline ja ruumiline dünaamika võimaldab teha järeldusi sihtkohtade ja inimeste suhtluse kohta, hõlmates majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte.<ref name=":1" /> Geograafid oskavad ära tunda ilminguid eri skaaladel, hõlmates globaalset, riiklikku, regionaalset ja kohalikku taset, mis eristub teiste valdkondade puhul.<ref name=":3" /> == Turism maailmas == Turism on inimeste reisimine väljapoole oma igapäevast tegevuskeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks aasta.<ref name=":2" /> Turismi võib vaadelda kui globaalset tööstus- ja teenindusharu. See hõlmab paljusid eluvaldkondi: [[majandus]]t, [[äri]], [[geograafia]]t, [[sotsioloogia]]t, [[ajalugu]], [[antropoloogia]]t ja [[psühholoogia]]t. Turism saab suuresti eksisteerida vaid tänu inimeste vabale ajale (''leisure''), mis on tööväline aeg, mil inimesed saavad valida ise meelepärase tegevuse.<ref name=":3" /> [[Maailma Turismiorganisatsioon|Maailma turismiorganisatsiooni]] (UNWTO) kohaselt on turism üks kiiremini kasvavaid sektoreid. Globaalselt on hinnatud, et umbes 100 miljonit inimest elatuvad turismiärist, mis sisaldab transporti, majutust, turundust, meelelahutust ja palju muud. Turism on nii peamiseks sissetulekuallikaks arengumaadele kui ka arvestatav osaleja rahvusvahelises kaubanduses, seega on selle mõjuvõim globaalne. Ainuüksi 2015. aastal kasvas rahvusvaheliste turistide arv 4,6% võrra. 2016. aastaks ennustatakse samuti kasvu vahemikus 3,5–4,5 protsenti. 2030. aastaks ennustatakse rahvusvaheliste turistide arvuks 1,8 miljardit.<ref name=":2" /> Turistide liikumine saab tavaliselt alguse '''lähtekohast''' (''generating region'') ning liikumise põhjustajana on tavaliselt olemas '''tõuketegurid''', milleks võivad olla näiteks ebameeldivad ilmaolud. '''Sihtkohaks''' (''destination region'') nimetatakse piirkonda, mis võtab turiste vastu ja on nende reisi lõpp-punktiks. Sihtkoha muudavad atraktiivseks '''tõmbetegurid''', mis tavaliselt pakuvad seda, mida lähtekohas pole. Tõmbeteguritena võib käsitleda turismitaristut, soodsat kliimat, huviväärsusi jne.<ref name="EpeQa" /> Turismigeograafias tuleb mõista neid põhjuseid, miks inimesed lahkuvad ajutiselt ühest paigast teise. Kui nendest mõjuritest aru saada, on võimalik selgitada, miks ühed või teised piirkonnad "genereerivad" turiste ja millised on märkimisväärsed turistide vastuvõtjad.<ref name=":5" /> === Turistide liigitus === Turisid võib eri parameetrite järgi liigitada nelja rühma: * '''reisija''' (''traveller'') on defineeritud inimesena, kes liigub eri geograafiliste asukohtade vahel ükskõik mis eesmärgi ja kestusega (nt hommikul bussiga tööle sõitmine); * '''külastaja''' (''visitor'') on reisija, kes läheb väljapoole oma igapäevast tegevuskeskkonda vähemaks kui aastaks. Eesmärgiks võivad olla töökohustused, puhkus jpm; * '''turist''' (''tourist'') on külastaja, kes ööbib sihtkohas (nt majutusasutuses või tuttava juures); * '''ekskursant''' (''excursionist'') ehk '''ühepäevakülastaja''' ''(same-day visitor'') on külastaja, kes ei ööbi sihtkohas.<ref name=":3" /> === Turismi liigitus === Turismi võib liigitada viieks rühmaks: * '''väljaminev''' turism (''outgoing tourism'') on riigi elanike reisimine väljapoole riigi territooriumi; * '''sissetulev''' turism (''incoming tourism'') on riiki tulnud külastajate reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse; * '''siseturism''' (''domestic tourism'') on riiki tulnud külastajate tehtud reisid riigi territooriumil asuvatesse paikadesse, mis jäävad väljapoole nende igapäevast tegevuskeskkonda; * '''riigisisene''' turism (''internal tourism'') hõlmab konkreetse riigi elanike sise- ja välisturismi reise; * '''rahvusvaheline''' turism (''international tourism'') hõlmab nii väljaminevat kui sissetulevat turismi.<ref name=":3" /> == Turismistatistika == Et saaks turismigeograafias teha analüüse ja järeldusi, on olulisel kohal '''turismistatistika''' kogumine. See aitab hinnata turismi mõju, külastajate koormust ja sihtkoha olulisust. Statistika abil saab ka mõõta turismi panust majandusse ja ühiskonda tervikuna. Niiviisi saadakse oluline sisend, et planeerida turismi infrastruktuuri ja töötada välja turundus- ja arendustegevust.<ref name="tnSOC" /> Turismistatistika kogumisel on aga mõned kitsaskohad. Kuna turistid on väga mobiilsed ja liikuvad, on kõiki liikumisi raske hallata ning ka ametlikus statistikas ei kajastu kõiki liikumised. === Mobiilsus === Geograafid on turismiga seoses paljuski aidanud kaasa [[mobiilsuse]] mõiste arendamisele. Üheks parimaks empiiriliseks panuseks 1990. aastate lõpust on olnud turismi ja rändevoogude vastastikuse mõju uurimine seoses üleilmastumise, [[hargmaisus]]e ja mobiilsusega. Lisaks kogemustele põhinevatele uuringutele mobiilsuse valdkonnas on tehtud edusamme [[geoinfosüsteem]]ide huvialas ja jälgimistehnoloogiate arengus. Need on võimaldanud uurida arvukalt inimeste mobiilsust ning liikumismustreid ja turismivoogusid.<ref name=":4" /> === Planeerimine === Turismigeograafia üheks uurimisalaks on ka turismi planeerimine ja selle mõjud. Parem ülevaade turismisektori regionaalsetest ja ruumilistest dimensioonidest aitab langetada planeerimisel tehtavaid otsuseid.<ref name=":4" /> '''[[Mobiilpositsioneerimine]]''' ja geoinfosüsteemide põhised jälgimissüsteemid on aina enam populaarsust kogumas planeerimisalastes geograafilistes uurimistöödes. Teadustöö kiirus ja analüüsitäpsus on paranenud ja see on kasulik nii inimgeograafidele, sotsiaalteadlastele, planeerijatele kui ka ehitusinseneridele.<ref name="9DJ8U" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ASqCP">Hall, C. M., 2013 a. ''Tourism and Social Marketing.'' Abingdon: Routledge.</ref> <ref name=":0">Williams, S., Lew, A. A., 2015. ''Tourism Geography: critical understandings of place, space and experience. Third edition.'' Routledge. London, New York.</ref> <ref name="N4cuI">Butler, R. 2004. ''Geographical research on tourism, recreation and leisure: origins, eras and directions.'' Tourism Geographies. Vol 6(2): 143–62.</ref> <ref name=":1">Salomia, S-F., 2014. ''What is Tourism Geography?'' Geolounge. https://web.archive.org/web/20170330174829/https://www.geolounge.com/tourism-geography/. Viimati vaadatud 13.10.2016.</ref> <ref name=":3">Hall, C. M., Page, S. J., 2014. ''The Geography of Tourism and Recreation. Environment, place and space.'' Fourth edition. Routledge.</ref> <ref name=":2">United Nations World Tourism Organisation (UNWTO), 2016.http://www2.unwto.org/. Viimati vaadatud 23.10.2016.</ref> <ref name="EpeQa">Essays, UK. 2013. Tourist Generating Region And Tourist Destination Rgeion Tourism Essay. Nottingham, UK. https://www.ukessays.com/. Viimati vaadatud 16.10.2016.</ref> <ref name=":5">Nelson, V. 2013. ''An Introduction to the Geography of Tourism.'' Rowman & Littlefield Publishers, Inc.</ref> <ref name="tnSOC">Burkart, A. J., Medlik, S. 1981. ''Tourism: Past, Present and Future.'' Second edition. Heinemann.</ref> <ref name=":4">Hall, C. M., Page, S. J., 2009. ''Progress in Tourism Management: From the geography of tourism to geographies of tourism – A review.'' Tourism Management, vol. 30. no 1, pp. 3–16.</ref> <ref name="9DJ8U">Ahas, R. 2010. ''From the Guest Editor: Mobile Positioning and Tracking in Geography and Planning.'' Journal of Urban Technology. 17:1, 1–2, DOI: 10.1080/10630731003597298.</ref> }} [[Kategooria:Inimgeograafia]] hoy2q33ze2fuark4wx3ths3znm3tejc 0 273314 7162114 6717428 2026-05-27T11:59:13Z Kuriuss 38125 7162114 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Provints | nimi = Friedrichshaini linnaosa | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Friedrichshain | lipp = | lipu_link = | vapp = Escudo del distrito Friedrichshain de Berlin (1991-2003).svg | vapi_link = | pindala = 9,78 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = | asendikaardi_pilt = Berlin Friedrichshain-Kreuzberg Friedrichshain.svg }} '''Friedrichshain''' on [[Berliin]]i linnaosa, mis koos [[Kreuzberg]]i linnaosaga moodustab [[Friedrichshain-Kreuzberg]]i linnarajooni. Linnarajooni ühist nime kasutatakse praktiliselt ainult ametlikus avalikus asjaajamises – mõlemad seda moodustavad linnaosad on niivõrd omanäolised, et tavaliselt käsitletakse neid eraldi. Loomisest alates ehk 1920. aastast kuni Berliini haldusreformini 2011. aastal oli Friedrichshain eraldi linnarajoon. Enne [[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamist]] kuulus see [[Ida-Berliin]]i. Friedrichshain asub Berliini kesklinnas ning piirneb [[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]] ja [[Lichtenbergi rajoon|Lichtenbergi]] linnarajooni ning [[Kreuzberg]]i ja [[Prenzlauer Berg]]i linnaosaga. Linnaosa on nime saanud [[Volkspark Friedrichshain]]i pargi järgi, mis asub linnaosa põhjapiiril. [[Kolmas Riik|Natsionaalsotsialistiliku Saksamaa]] perioodil kandis linnaosa nime [[Horst Wessel|Horst-Wessel]]-Stadt. == Linnaosa asend ja struktuur == Friedrichshaini linnaosa piirneb päripäeva lugedes järgmiste tänavate ja objektidega: Lichtenberger Straße, Mollstraße, Otto-Braun-Straße, Am Friedrichshain, Virchowstraße, Margarete-Sommer-Straße, Danziger Straße, Landsberger Allee, Hausburgstraße, Thaerstraße, Eldenaer Straße, S-Bahn-Trasse, Kynaststraße, Stralauer Halbinsel, [[Spree]]. Linnaosas on kolm piirkonda (''Ortslagen''): * Boxhagen * Oberbaum-City * Stralau == Ajalugu == [[Pilt:Warschauer Straße, Friedrichshain 1910.png|pisi|vasakul|Warschauer Straße 1910. aastal]] Friedrichshain loodi haldusüksusena 1920. aastal, kui referendumi tulemusel moodustati nn Suur-Berliin. Enne haldusreformi jooksis linna piir praegusest Friedrichshainist risti läbi. Linnarajoon moodustati juba varem Berliini kuulunud Frankfurter Vorstadtist ning Boxhageni ja Stralau küladest. Rajooni nimi tuletati Volkspark Friedrichshaini rohealast, mis oli rajatud [[Friedrich Suur]]e kroonimise 100. aastapäevaks 1840. aastal. Suurem osa piirkonnast asustati kiire industrialiseerimise perioodil 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Elanikkonna kasvu põhjustasid paljuski rongiliini rajamine Berliini ja [[Frankfurt Oderi ääres|Frankfurdi (Oder)]] vahele 1846. aastal (liini lõppjaam oli praeguse [[Berlin Ostbahnhof]]i lähistel) ja veepuhastusjaama avamine 1865. aastal Stralauer Tori juures. 1874. aastal avati Berliini teise haiglana ülikoolikliiniku Charité kõrval Krankenhaus im Friedrichshaini haigla. 1900. aastate alguses oli piirkonna suurim tööandja pidurivabrik Knorr-Bremse ning Friedrichshaini üks siiani silmapaistvamaid tänavaid, Knorrpromenade, rajati ettevõtte juhtkonna majutamiseks. 1920. ja 1930. aastatel oli Friedrichshain [[Sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatide]] ja [[kommunism|kommunistide]] tugipunkt. Kui [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|natsionaalsotsialistid]] võimu haarasid, leidis piirkonnas aset terve rida verised kokkupõrked [[Sturmabteilung|SA]] liikmetega. Seesuguse kokkupõrke käigus 1930. aastal tapeti ka SA liige, kirjanik ja Natsionaalsotsialistiliku Partei hümni autor [[Horst Wessel]], kelle järgi kandis linnaosa aastatel 1933–1945 nime Horst-Wessel-Stadt. 1930. aastatel elas Friedrichshainis umbes 340 000 inimest. [[Pilt:P1010027.JPG|pisi|Karl-Marx-Allee]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal hävis suur osa Friedrichshainist pommitamiste ja linnalahingute käigus – tegemist oli ühe enim kannatada saanud piirkonnaga Berliinis. Veel 1990. aastatel võis mõnel pool näha hoonetes kuuliauke. Pärast sõda jooksis [[USA]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] haldustsoonide piir Friedrichshaini ja Kreuzbergi vahelt. Kui 1961. aastal püstitati [[Berliini müür]], sai sellest piir [[Ida-Berliin|Ida-]] ja [[Lääne-Berliin]]i vahel. 1940. aastatel ja 1950. aastate alguses rajati endise Große Frankfurter Straße kohale suurejooneline Stalinallee, mille "tööliste paleede" arhitektuur meenutab Nõukogude-perioodil rajatud [[Moskva]] puiesteid. Selle tänava ehitustöödelt sai alguse ka [[1953. aasta Ida-Saksamaa rahvaülestõus|1953. aasta ülestõus]], kui töönormide karmistamine viis kogu Ida-Saksamaad haaranud protestilaineni. [[Stalin]]i surma järel nimetati tänav ümber [[Karl-Marx-Allee]]ks selle ühes otsas ja [[Frankfurter Allee]]ks selle teises otsas. Hooned Karl-Marx-Alleel on muinsuskaitse all ning neid on 21. sajandi esimesel kümnendil põhjalikult renoveeritud. Alates Teisest maailmasõjast ja kogu [[DDR]]i perioodi vältel oli Friedrichshain töölisrajoon, kus asus palju tehaseid ja äriettevõtteid. Spree kaldal asusid lao- ja külmhooned, Osthafeni sadam oli üks olulisemaid kaubakäitluskohti Ida-Berliinis. Sadamast põhjas asus enne sõda [[Osram]]i hõõglampide tehas, mis sõjas purustati ning taasavati 1969. aastal nimega Kombinat Glühlampenwerke NARVA. Saksamaa ühendamise järel ostis kogu piirkonna investor, kes kulutas enam kui miljard eurot kompleksi äripindadeks muutmisele. Praegu nimetatakse kompleksi Oberbaum-Cityks. [[Pilt:Simon-Dach-Straße Berlin.jpg|pisi|vasakul|Simon-Dach-Straße]] Friedrichshain oli ka oluline Ida-Berliini kultuurielus. 1962. aastal avati seal Ida-Saksamaa suurim kino Kosmos. 1996. aastal ehitati see ümber Berliini esimeseks kobarkinoks ning 2005. aastal meelelahutuskeskuseks. 1981. aastal valmis suurejooneline vee- ja spordikeskus Sport- und Erholungszentrum. Saksamaa ühendamise käigus kasutasid paljud Lääne-Saksa [[skvottimine|skvotterid]] ära olukorda, kus renoveerimata hooned seisid tühjalt, ja kolisid neisse elama. 1990. aastal lõppes hõivamiste laine rahutustega Mainzer Straße tänaval. Politsei tühjendas suurema osa hoonetest, kuid mõned tollastest elanikest elavad siiani neis hoonetes. Svottimiskultuurist kasvas Friedrichshainis välja mitmekülgne sotsiokultuuriline keskkond, mis tõmbab ligi Berliini kolivaid üliõpilasi ja välismaalasi. 1990. aastate lõpus kujunes Simon-Dach-Straße ümbruses välja pubide ja baaride kvartal, mis tõmbab ligi noori kogu linnast. Kuna paljudel baaridel on rohkelt istekohti ka kõnniteedel, on neist lähtuv lärm põhjustanud vastuolusid kohalike elanike ja baarpidajate vahel. Praeguseks on suurem osa Friedrichshaini vanemast hoonestusest renoveeritud ja linnaosas on käimas [[gentrifikatsioon]]iprotsess. == Transport == [[Pilt:Ostbahnhof B-Friedrichshain 08-2017.jpg|pisi|Berlin Ostbahnhof]] Aastatel 1895–1899 ehitati Stralau ja Treptow’ vahele metroorööbastik, millega sooviti ühtlasi tõestada, et [[Berliini metroo|U-Bahni]] trass võib kulgeda ka Spree jõe alt läbi. 1932. aastal hakkas tunnelit läbima trammiliiklus, kuid 1948. aastal tunnel täideti uuesti sõjapurustuste tõttu. Tänapäeval meenutavad tunneli olemasolu vaid Tunnelstraße tänav ja väike roheala tunneli kohal. Friedrichshainis asub üks Berliini suurimaid kaugliinide raudteejaamu [[Berlin Ostbahnhof|Ostbahnhof]]. Uue [[Berlin Hauptbahnhof|Hauptbahnhofi]] jaama avamisega 2006. aastal kaotas Ostbahnhof siiski oluliselt oma tähtsust, sest põhja-lõunasuunalised rongid seal enam ei peatunud. Ostbahnhofi nimi on aja jooksul korduvalt muutunud: Frankfurter Bahnhof, Niederschlesisch-Märkischer Bahnhof, Schlesischer Bahnhof, Ostbahnhof, Hauptbahnhof ning praegu jälle Ostbahnhof. [[Pilt:U-Bahnhof Warschauer Straße.jpg|pisi|vasakul|Warschauer Straße metroojaam]] Friedrichainis asuv [[S-Bahn (Berliin)|linnaraudteejaam]] S-Bahnhof Ostkreuz on üks [[Saksamaa]] suuremaid ümberistumisjaamu, seda läbib päevas umbes 100 000 reisijat. Pärast Ostrkreuzi jaama ümberehitamist aastatel 2006–2018 saab seal S-Bahni rongilt ümber istuda linnalähirongidele. Üle [[Oberbaumbrücke]] silla [[Kreuzberg]]ist Friedrichshaini liikuva [[U1 (Berliin)|U1]] metrooliini lõpp-peatus on Warschauer Straße jaamas. Liin ehitades kavandati selle lõpp-peatust Frankfurter Tori juurde, kuid hetkel{{millal}} on plaan hüljatud teiste arendustööde huvides. Warschauer Straße jaama lähistel asus enne Teist maailmasõda Stralauer Tori jaam, mis hiljem kandis Osthafeni nime, kuid see hävis sõjas ning seda ei taastatud. 1930. aastal ühendati Friedrichshain metrooliiniga [[U5 (Berliin)|U5]] idapoolsete rajoonide ja [[Alexanderplatz]]iga. 2015. aastaks peaks valmima liini pikendus uue [[Berlin Hauptbahnhof]]ini. 2010. aastal hakati ehitama ka liini Alexanderplatzi ja Pariser Platzi jaamade vahele. Trammiliin M10 ühendab Warschauer Straße metroojaama [[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]] linnarajoonis asuva Nordbahnhofi jaamaga. == Vaatamisväärsused == [[Pilt:East Side Gallery.JPG|pisi|East Side Gallery]] * [[East Side Gallery]] – osa [[Berliini müür]]ist, mis on muudetud vabaõhugaleriiks. * [[Karl-Marx-Allee]] – stalinistlikus stiilis hoonetega bulvar * Frankfurter Tor – kaks Karl-Marx-Alleel asuvat torni, mis sarnanevad Gendarmenmarkti kiriku kuplitega * [[Oberbaumbrücke]] – tellistest maantee- ja raudteesild [[Kreuzberg]]i ja Friedrichshaini vahel * Simon-Dach-Straße – rohkete pubide ja baaridega meelelahutustänav * Märchenbrunnen (eesti keeles muinasjutupurskkaev) – asub Volkspark Friedrichshainis * [[Boxhagner Platz]] – Friedrichshaini kogukonnakeskus * [[Volkspark Friedrichshain]] [[Kategooria:Berliini linnaosad]] cl4owwubrh0ii1oxvfa5lobyw4o1w15 0 280886 7162176 6772086 2026-05-27T13:29:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162176 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tuletael | värvus = seened | pilt = Fomes fomentarius 2010 G2.jpg | pildi_seletus = '''Tuletael''' ''Fomes fomentarius'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Incertae sedis]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] '' Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = [[Tuletael (perekond)|Tuletael]] '' Fomes'' | liik = '''Tuletael''' | binaarne = ''Fomes fomentarius'' | binaarse_autor = ([[Carl von Linné|L.]]), [[Elias Magnus Fries|Fr.]] 1849 }} '''Tuletael''' (''Fomes fomentarius'') on [[seen]]eliik. Tuletaela viljakeha on hästiarenenud [[seenekübar|kübaraga]], mitmeaastane, pruuni [[seeneliha]]ga, kõva. Ülapinda katab tihe kõva koorik, mille pind on kasvuvöönditega, kasvaval [[viljakeha]]l määrdunudvalge või nahkpruun, vanalt [[tuhkhall]]. Alapind on tasane või veidi nõgus, purpurse varjundiga pruun. Pärast talve kuni kasvu jätkumiseni on torukeste pind hall. Tuletaela ei maksa segi ajada [[tuletaelik]]uga (''Phellinus igniarius'') ja [[jänesvaabik]]uga (''Ganoderma applanatum''). Eestis on tuletael kõikjal tavaline ja sageli arvukas [[lehtpuu]]de püstistel ja lamavatel surnud tüvedel ja kändudel. Sagedamini esineb tuletael [[kask]]edel ja [[lepp]]adel, harvemini [[haab|haaval]], [[vaher|vahtral]], [[tamm]]el, [[pärn]]al jt lehtpuudel. Tuletaela on kasutatud [[Tuli|tule]] süütamiseks, selle järgi on seen ka omale nime saanud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.looduskalender.ee/n/es/node/2030|pealkiri=2018. aasta seen - tuletael|väljaanne=looduskalender.ee|aeg=13. jaanuar 2018|vaadatud=14.08.2022}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Tuletael valiti [[ELUS]]i [[Eesti mükoloogiaühing]]u poolt 2018. [[aasta seen]]eks. ==Kirjandus== * [[Tuomo Niemelä]], ''Torikseened Soomes ja Eestis'', [[Tartu]]: Eesti Loodusfoto, [[2008]]. ==Välislingid== {{commonskat|Fomes fomentarius}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti torikulaadsed]] t9q02be1w5jow7vqeiw72plihlodq5z 0 283108 7162324 6144614 2026-05-27T20:11:25Z Kuriuss 38125 Artiklite autoreid ei tohi nimetamata jätta 7162324 wikitext text/x-wiki {{seriaal | nimi = "Alpimaja" | pilt = | pildiallkiri = | žanr = põnevus | režii = [[Gerda Kordemets]]<br>[[Margus Sikk]] | stsenaarium = [[Indrek Hargla]] | operaator = | produtsent = [[Ivo Uukkivi]]<br>[[Ken Saan]] | peaosades = [[Ivo Uukkivi]]<br>[[Kärt Tomingas]]<br>[[Jaanus Rohumaa]] | helilooja = | tunnusmuusika = | esitaja = | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | keel = [[eesti keel|Eesti]] | kanal = [[Eesti Televisioon]] | tootja = | originaal = | hooaegu = 1 | jagusid = 5 | kestus = 60 minutit }} '''"Alpimaja"''' on [[Eesti]]s toodetud [[telesari]], mida 2012. aasta aprillis ja mais näitas [[Eesti Televisioon]]. Sarja [[stsenarist]] on [[Indrek Hargla]], idee autor Ken Saan, lavastaja [[Gerda Kordemets]], režissöör [[Margus Sikk]], helilooja [[Sten Šeripov]] ning produtsendid [[Ivo Uukkivi]] ja [[Ken Saan]]. Muuhulgas on seriaali nimetatud dopingusarjaks<ref>[http://www.ohtuleht.ee/471616 Ekraanile jõuab Eesti esimene dopingusari "Alpimaja"], Õhtuleht, 4. aprill 2012</ref> ja spordipoliitika sarjaks<ref>[https://web.archive.org/web/20180707062430/https://www.linnaleht.ee/?page=99&id=3393 Julge sõnumiga "Alpimaja"], Linnaleht, 12. aprill 2012</ref>. ==Tegelased== * Martin Kütt – [[Ivo Uukkivi]] * Evelin Erikson – [[Kärt Tomingas]] * Robert Raadik – [[Jaanus Rohumaa]] * Lauri Raudsepp – [[Uku Uusberg]] * treener Eha Köster – [[Laine Mägi]] * Merike Raja – [[Helena Merzin]] * Kädi Kaarelson – [[Laura Peterson]] * Siiri Mets – [[Liina Vahtrik]] * president Kersti Kotkas – [[Anu Lamp]] * saatejuht Mihkel Kull – [[Rein Pakk]] * Toomas Lainvee – [[Raivo Rüütel]] * Triinu Lindpere – [[Kadri Lepp]] * Paul Lindpere – [[Margus Prangel]] * Carmen – [[Eva Klemets]] * doktor Ivask – [[Andres Lepik]] * ujuja Angela Salu – [[Elina Pähklimägi]] * Annely – [[Eda-Ines Etti]] * doktor Reinup – [[Hans Kaldoja]] == Sarja jaod == {| class="wikitable" |- ! Nr ! Pealkiri<ref>[http://www.imdb.com/title/tt2343913/episodes?season=1&ref_=tt_eps_sn_1 Alpimaja jaod.]</ref> !Esmaeeter |- |-align="right" | 1. ||align ="left"| "Pisarad" || 13. aprill 2012 |-align="right" | 2. ||align ="left"| "Kristalselt aus" || 20. aprill 2012 |-align="right" | 3. ||align ="left"| "40% inimese hingest" || 27. aprill 2012 |-align="right" | 4. ||align ="left"| "Ingli veri" || 4. mai 2012 |-align="right" | 5. ||align ="left"| "Mitte Tallinnas" || 11. mai 2012 |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/video/alpimaja "Alpimaja"] 5 osa. ERR, 2012 * [[Kati Saara Vatmann]]. [http://www.parnupostimees.ee/814794/alpimaja-voitle-nendega-aga-ara-puhi/ Alpimaja – võitle nendega, aga ära pühi ...], Pärnu Postimees, 20. aprill 2012 * Karoliina Vasli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/475567/alpimaja-norkade-vaatajanumbrite-pohjused-veerpalu-keeruline-sundmustik-ja-ilus-ilm "Alpimaja" nõrkade vaatajanumbrite põhjused: Veerpalu, keeruline sündmustik ja ilus ilm], Õhtuleht, 4. mai 2012 [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Põnevussarjad]] [[Kategooria:Eesti Televisiooni telesaated]] p8ptl45u52rgbq0ccgg5eceb6n35ak2 0 287096 7162672 7080157 2026-05-28T10:52:02Z Oberpahlen 156337 7162672 wikitext text/x-wiki [[File:Николай Фомич Окулич-Казарин.jpg|thumb|Nikolai Okulitš-Kazarin 1910. aastatel]] '''Nikolai Fomitš Okulitš-Kazarin''' ([[19. november]] <small>(7. november [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1849]] [[Perm]] – [[26. aprill]] [[1923]] [[Põltsamaa]]) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa]] ja Eesti ajaloolane, arheoloog, museoloog ja kodu-uurija.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elukäik== Nikolai Okulitš-Kazarin oli aadlikust sõjaväelase poeg.<ref name="ETBL" /> Ta õppis [[Peterburi kadetikorpus]]es ja suurtükiväekoolis, võttis 1877–1878 ohvitserina osa [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõjast]]. Seejärel lõpetas [[Sõjaväe Õigusakadeemia]], töötas sõjaväes juristina. Sõjaväeteenistuse lõpetas 1900. aastate algul [[kindralleitnant|kindralleitnandi]] auastmes. Asunud elama [[Pihkva]]sse, hakkas ta uurima [[Pihkvamaa]] ajalugu. Oli 1906. aastast [[Pihkva Arheoloogia Ühing]]u sekretär, juhtis ka ühingu tegevust. Oli ühingu muuseumi varahoidja. 1919. aastal põgenes Eestisse. Pidas [[Tartu]]s loenguid Pihkva ajaloost. Hiljem elas [[Põltsamaa|Põltsamaal]], kus oli [[Põltsamaa reaalgümnaasium|reaalgümnaasiumis]] vene keele õpetaja.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uuris peamiselt Pihkva ja Pihkvamaa, sealhulgas ka [[Irboska]] ja [[Setumaa]] ajalugu.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== Avaldas Pihkva Arheoloogia Ühingu väljaandes ja ajakirjades mitusada dokumenti Pihkva ajaloost. *"Спутникъ по древнему Пскову". Pihkva 1911; 2. tr 1913. Seda hinnatakse tema suurimaks tööks ja vana Pihkva entsüklopeediaks, mis sisaldab linna lühiajalugu ja mälestiste kirjeldusi *1913–1914 [[Pihkva kubermang]]u arheoloogiline kaart, valmistatud Pihkva Arheoloogia Ühingu algatusel kogutud 10 000 küsitluslehe põhjal *Матерiалы для археологической карты Псковской губернiи. // Тр. Псковскаго Археол. Об-ва 1913-1914, 10 (1914) *Летописная исторiя Ирбоски. // Тр. Псковскаго Археол. Об-ва 1915-1916, 12 (1916) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''"Н. Ѳ. Окуличъ-Казаринъ"''. Nekroloog. [[Послѣднiя извѣстiя]], 11. mai 1923. Lk 2 *А. К. Янсон. ''"Н. Ф. Окулич-Казарин"''. // Познай свой край! Сб. Псковского об-ва краеведения 1. Псков 1924 *О. Волочкова. ''"Автор "Спутника по древнему Пскову""''. Молодой ленинец (Псков), 27. november 1980 *С. Михайлов. ''"Летописец Пскова"''. Молодой ленинец, 13. juuli 1989 *М. М. Медников. ''"Хранитель псковских древностей Николай Фомич Окулич-Казарин"''. // Земля Псковская, древняя и современная : Тез. докл. к науч.-практ. конф. 1998/99 гг. Псков 1999 ==Välislingid== *{{ETBL|3|230–231}} {{commonskat|Nicholas Okulich-Kazarin}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Okulitš-Kazarin, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti arheoloogid]] [[Kategooria:Eesti museoloogid]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa ajaloolased]] [[Kategooria:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Püha Vladimiri III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1849]] [[Kategooria:Surnud 1923]] juqkh8323iui2xprgbqra6q4wx0vok8 0 288935 7162168 7089350 2026-05-27T13:09:25Z Avjoska 1538 /* Linnaosa vanemad */ 7162168 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Kristiine Linnaosa Valitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1993 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = [[Metalli tänav]] 5, Tallinn | piirkond = [[Kristiine linnaosa]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Kristiine linnaosa vanem | juht_nimi = [[Ahti Kallikorm]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Kristiine linnaosa halduskogu]] | emaorg = [[Tallinna linnavalitsus]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.tallinn.ee/kristiine/Kristiine-Linnaosa-Valitsuse-tutvustus Kristiine Valitsus] | märkused = }} [[File:Tallinn kristiine linnaosa leg.png|pisi|270px|[[Kristiine linnaosa]]]] '''Kristiine Linnaosa Valitsus''' on Tallinna [[Kristiine linnaosa]] juhtimiseks moodustatud Tallinna ametiasutus. See asub aadressil Metalli 5, Tallinn. Kristiine Linnaosa Valitsus on Tallinna linna ametiasutus, mille eesmärk on tagada Kristiine linnaosas linnaelanike ja ettevõtjate teenindamine, [[Avalik teenus|avalike teenuste]] kättesaadavus ning linnaosa, selle [[tõmbekeskus]]te ja [[asum]]ite arendamine ning [[infrastruktuur]]i funktsioneerimine, lähtudes linnaosa elanike vajadustest ja huvidest ning arvestades linnaosa eripära ja linna kui terviku huvisid. Linnaosa vanem on alates 02. maist 2024 [[Renata Lukk]]. == Linnaosa vanemad == *1. septembrist 1993 – 1996, [[Peeter Lepp]] *1996–1999, [[Olev Kallas]] * 1999–2000, [[Juhan Hindov]] *2000–2002, [[Paul Laas]] *2002–2004, [[Lauri Laasi]] * 2004–2005, [[Remo Holsmer]] *18.04.2005–18.10.2005, [[Katrin Leosk]] *2009–2011, [[Mihhail Korb]] * 2011–2015, [[Andrei Novikov]] * 2015–2017, [[Vadim Belobrovtsev]] <ref>[https://dea.digar.ee/article/kristiineleht/2018/09/21/2 25 aastat Kristiine linnaosa], Kristiine Leht, nr. 8, 21 september 2018</ref> *2017–2024 , [[Jaanus Riibe]] *2024–2025 , [[Renata Lukk]] *2025–, [[Ahti Kallikorm]] === Struktuur === [[Pilt:Kristiinelov.png|raamita|660x660px]] == Ajalugu == [[4. märts]]il [[1993]]. aastal võttis [[Tallinna Linnavolikogu]] vastu otsuse, millega loeti otstarbekaks ja majanduslikult põhjendatuks Tallinna linna jagamine 8 piiratud omavalitsusega linnaosaks. [[Oktoobri rajoon|Linnarajoonid]] likvideeriti ametlikult 1993. aasta suvel ning uued linnaosavalitsused asusid tegevusse 1993. aasta 1. septembrist. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.tallinn.ee/kristiine/g7541/otsing?oks=7541 Linnaosavalitsus] *https://www.facebook.com/kristiine.linnaosavalitsus/ [[Kategooria:Tallinna ametiasutused]] [[Kategooria:Kristiine linnaosa|Valitsus]] ku2tj2ezq9gfol8inxm30flg6g8204i 0 290342 7162170 6944084 2026-05-27T13:14:04Z Kuriuss 38125 7162170 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Peep Aaviksoo''' (sündinud [[18. august]]il [[1956]] [[Tartu]]s) on [[eesti]] tippjuht ja poliitik, endine [[korvpall]]ur. Ta on lõpetanud [[Miina Härma Gümnaasium|Tartu Miina Härma nimelise 2. keskkooli]] [[1974]]. aastal. Kaheksa-aastaselt läks ta [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] spordikooli korvpallitrenni. Ta kuulus kõigi vanuseklasside Eesti noortekoondisse ja hiljem ka täiskasvanute koondisse. Aastatel 1974–[[1979]] õppis Aaviksoo [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] kehakultuuri (lõpetas). Ta tuli Tartu Riikliku Ülikooli meeskonnaga neli korda Eesti meistriks. [[1977]]. aastal sai temast [[NSV Liit|NSV Liidu]] meistersportlane. Ta on mänginud [[Tallinna Kalev]]is, Ehitajas ja [[Riia ASK]]-s. 1980. aastast töötas ta [[Harju KEK]]-is. 1989 astus ta [[Estonian Business School]]i, mille lõpetas ärimagistrina (MBA). Õpingute vältel viibis ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[San Francisco]]s [[McLaren Business School]]is ja töötas [[California]] ettevõtetes.{{lisa viide}} Täiendas end Sorbenne'i Ülikoolis aastal 1993. 2001 läbis Senior Executive Programmi (SEP 48) London Business Schoolis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Home |url=https://www.london.edu/ |vaadatud=2025-03-07 |väljaanne=London Business School |keel=en}}</ref> Aaviksoo on töötanud [[Eesti Loto]] arendus- ja turundusdirektorina, [[1996]]. aastast [[AS Norma]] peadirektori ja juhatuse esimehena, kelle juhtimisel viidi läbi IPO. [[1999|1998]] pälvis ta Norma heade tulemuste eest Wall Street Journali auhinna "Central Europe's Best and Brightest", 1999–2004 AS [[EMT]] peadirektori ja juhatuse esimehena, kelle juhtimisel muudeti tehnoloogiaettevõte teenindusettevõtteks. Aaviksoo oli [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liige [[2004]]–2012. 2012. aastal valiti ta [[Tallinna volikogu|Tallinna volikokku]]. 2004. aasta oktoobrist [[2005]]. aastani oli ta [[Tallinna abilinnapea]] [[kommunaalmajandus]]e ja linnaplaneerimise alal.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 36–37.</ref> 2005–2012 tegutses ta Rumeeniasse investeerinud osaühingus, mis läks pankrotti. 2011–2023 juhtis EBS Executive Educationi olles tunnustatud juhtimiskoolitaja 2012 läbis Academy of Executive Coaching kursused Londonis ja on Professional Executive Coach – PCC Aaviksoo on olnud [[Eesti korvpalliliit|Eesti korvpalliliidu]] president 2000–2012 ja Eesti Olümpiakomitee Täitevkomitee liige 2002–2012 Tallinna Rotary klubi liige aastast 1993, sealhulgas president 96/97. Peep Aaviksoo vanem vend on poliitik ja füüsik [[Jaak Aaviksoo]].<ref>[http://ekspress.delfi.ee/kuum/jaku-ja-pepa?id=69081437 Jaku ja Pepa] 03.11.2003 [[Eesti Ekspress]].</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Aaviksoo, Peep}} [[Kategooria:Eesti ärijuhid]] [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Estonian Business Schooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] ogaarsoa7wtuchq84ddrelf0m3rnyri 0 291818 7162173 7109543 2026-05-27T13:16:57Z Kuriuss 38125 7162173 wikitext text/x-wiki '''Tiina Abel''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1951]] [[Moskva]]s) on eesti kunstiajaloolane. Abel lõpetas 1970. aastal [[Tallinna 21. Keskkool]]i. Aastatel 1971–[[1976]] õppis ta [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] ajalugu (diplomitöö: "Eesti kunstiteoreetilise ja -kriitilise mõtte areng 1917–1925"). Ta täiendas end aastatel [[1992]]–[[1994]] [[Kesk-Euroopa Ülikool|Kesk-Euroopa ülikooli]] stipendiaadina Pariisis.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eller |eesnimi=Mart-Ivo |pealkiri=Eesti Kunsti ja Arhitektuuri Biograafiline Leksikon |kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus |aasta=1996 |toimetaja-perekonnanimi=Eller |toimetaja-eesnimi=Mart-Ivo |koht=Tallinn |leheküljed=13}}</ref> Aastatel [[1976]]–[[2014]] töötas Tiina Abel [[Eesti Kunstimuuseum]]i teadurina, sealhulgas [[1978]]–[[1992]] maaliosakonna juhatajana ning 2006–2014 [[Kumu]] [[Kumu|kunstimuuseumi]] programmijuhi ja kuraatorina. [[1995]]. aastast töötab ta [[Tallinna Kunstiülikool]]i (Eesti Kunstiakadeemia) õppejõuna.<ref name=":0" /> Abel on [[1990]]. aastast [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] liige. Ta on kureerinud üle 60 näituse nii Eestis kui ka välismaal. Tema kureeritud näituste hulka kuulub [[Kumu]] [[Kumu|kunstimuuseumi]] esimene püsiekspositsioon „Varamu. Eesti kunsti klassika 18. sajandist kuni 1940. aastani“. Tiina Abeli uurimisvaldkond keskendub eelkõige 19. sajandi ja kahe maailmasõja vahelise aja Eesti kunstile. Ta on olnud teerajajaks mitmete Balti kunstiajaloo teemade, sh Balti [[biidermeier]]i, Düsseldorfi maalikoolkonna ning 19. sajandi kunsti ja fotograafia suhete uurimisel. Abel on tutvustanud Eesti lugejale selliseid suhteliselt vähetuntud kunstnikke nagu [[Alfred Hirv]] ja [[Aleksander Radava|Aleksander Krims-Radava]]. Ta on käsitlenud ka väliseesti kunstnike loomingut. Ta olnud mitme kunstialase väljaande toimetuskolleegiumi liige ning koostanud ja toimetanud kümneid artiklikogumikke ja katalooge, samuti avaldanud üle saja artikli. Tiina Abeli värskeim töö on ajakirja [[Kunstiteaduslikke Uurimusi]] kevadnumber (1–2/2025), mis käsitleb [[Dekadents|dekadentsikunsti]] ning mille ta on koostanud ja toimetanud.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-06-18 |pealkiri=EKKÜ 2025 aastapreemiate laureaadid on Tiina Abel, Mari Vallikivi ja Anders Härm |url=https://kunstiteaduseaastasada.wordpress.com/2025/06/18/ekku-2025-aastapreemiate-laureaadid-on-tiina-abel-mari-vallikivi-ja-anders-harm/ |vaadatud=2025-08-18 |keel=et}}</ref> == Teoseid == * "Düsseldorfi koolkond Eesti kunstis" (näitusekataloog ja selle eessõna, Tallinn, 1980) * "[[Jaan Koort]] maalijana" (Kunst, 1984, nr. 1) * "Neoimpressionismist [[Konrad Mägi|Konrad Mäe]] varases loomingus" (Riikliku Kunstimuuseumi teatmik, Tallinn, 1986) * "Maalijad 1939" (Kunst, 1987, nr. 1) * "From Academic Realism to Impressionism in Estonian Art in the Early 20-th Century ("The Baltic Countries 1900–1914" – Acta Universitatis Stockholmiensis, 5, Uppsala, 1990) * "50 aastat eesti kunsti eksiilis" (näitusekataloog ja selle eessõna, Tallinn, 1994), "Eesti kunstnikud Rootsis" ("Kunst", 1994, nr. 4).<ref name=":0" /> == Tunnustus == * 1986 – [[Eesti Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsiooni aastapreemia]] (artikkel “Neoimpressionism Konrad Mäe loomingus”) * 1998 – [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia]] (näituse ja konverentsi “Aguli motiiv eesti kunstis” korraldamine 1997. aastal ning [[Nikolai Kummits|Nikolai Kummitsa]] loomingut käsitlev ettekanne nimetatud konverentsil) *2006 – [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (Kumu kunstimuuseumi ekspositsiooni "Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni (Varamu)" ja näituse "Modernismiaja klassikud. [[Andrus Johani]] ja [[Kaarel Liimand]]" kureerimise eest) * 2014 – Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia (väljapaistev kuraatoritöö näitusel "Pildiplahvatus. Kunst ja fotograafia Eesti 19. sajandi visuaalkultuuris" Kumu kunstimuuseumis 2013. aastal) * 2014 – [[Kristjan Raua preemia]] (Eesti kunsti ja fotograafia kokkupuutepunkte ning fotograafia sünniga kaasnenud pildimaailma muutusi käsitleva näituse "Pildiplahvatus. Kunst ja fotograafia Eesti 19. sajandi visuaalkultuuris" kureerimine Kumu kunstimuuseumis ning pikaajaline ja kõrgetasemeline näituste kureerimine Eesti Kunstimuuseumis) * 2025 – Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia (erakordse panuse eest Eesti kunstiteadusesse ja kuraatoripraktikasse)<ref name=":1" /> ==Isiklikku== Tema ema ja isa olid näitlejad [[Asta Lott]] ja [[Ervin Abel]].<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Abel, Tiina}} [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 3kf4y9vpa1v8tzclnhixpte4iuenxzw 0 292926 7162446 6883925 2026-05-28T05:32:47Z Sillerkiil 58396 7162446 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Andero Pebre | pilt = Pebre, Andero.IMG_4663.JPG | täisnimi = Andero Pebre | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1991|8|7}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 168 cm | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 =-2007 | noorteklubi1 = [[SC Real]] | aastad1 = 2007 | mänge1 = 6 | väravaid1 = 1 | klubi1 = → [[JK Kaitseliit Kalev II]] | aastad2 = 2008–2013 | mänge2 = 77 | väravaid2 = 19 | klubi2 = → [[Tallinna FC Levadia II]] | aastad3 = 2009–2013 | mänge3 = 84 | väravaid3 = 4 | klubi3 = [[Tallinna FC Levadia]] | aastad4 = 2009 | mänge4 = 15 | väravaid4 = 3 | klubi4 = → [[Paide Linnameeskond]] (laenul) | aastad5 = 2015 | mänge5 = 1 | väravaid5 = 3 | klubi5 = [[Tallinn C.F.]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 2008 | koondisemänge1 = 3 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U-18]] | koondiseaastad2 = 2009 | koondisemänge2 = 11 | koondiseväravaid2 = 0 | koondis2 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U-19]] | koondiseaastad3 = 2010–2012 | koondisemänge3 = 14 | koondiseväravaid3 = 0 | koondis3 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U-21]] | koondiseaastad4 = 2010–2013 | koondisemänge4 = 5 | koondiseväravaid4 = 0 | koondis4 = [[Eesti U-23 jalgpallikoondis|Eesti U-23]] | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Andero Pebre''' (sündinud [[7. august|7. augustil]] [[1991]]) on endine Eesti [[jalgpallur]] ([[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]]), kahekordne Eesti meister.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Mihkel Kärmas {{!}} |kuupäev=2026-05-27 |pealkiri="Pealtnägija": esoteeriku investeerimisnõu järginud naised jäid rahata |url=https://www.err.ee/1610039464/pealtnagija-esoteeriku-investeerimisnou-jarginud-naised-jaid-rahata |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ta on tähelepanu pälvinud vaktsiinivastasuse ja muude vandenõuteooriatega.<ref>[https://www.postimees.ee/7737671/kool-kutsus-ebateaduse-propageerija-opilastele-loengut-andma "Kool kutsus ebateaduse propageerija õpilastele loengut andma"] Postimees, 22. märts 2023</ref><ref name="Sport 2015">{{cite web|last=Sport|first=Delfi|url=https://sport.delfi.ee/a/71248205|title=Endine Levadia jalgpallur: reptiilid hoiavad inimkonda vanglaplaneedil|website=Delfi Sport|date=15 April 2015|access-date=23 March 2023|language=et}}</ref><ref name="Ekspress Leitmaa 2015">{{cite web|last=Ekspress|first=Eesti|url=https://ekspress.delfi.ee/a/71169347|title=Jalgpallurist sai spirituaalne infokandja|website=Eesti Ekspress|date=15 April 2015|access-date=23 March 2023|language=et|last2=Leitmaa|first2=Dannar}}</ref> ==Klubikarjäär== {| border=1 cellpadding=3 style="border-collapse: collapse;" |- align=center style=background:#efefefe |----- bgcolor="#F0E68C" align="center" !Hooaeg !Klubi !Riik !Tase !Mänge !Väravaid |- |2007 |[[JK Kaitseliit Kalev II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[III liiga|IV]]''' |align=center|6 |align=center|1 |- bgcolor=#dddddd |2008 |[[Tallinna FC Levadia II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|35 |align=center|6 |- |2009 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|0 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2009 |[[Tallinna FC Levadia II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|14 |align=center|5 |- |2009 |[[Paide Linnameeskond]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|15 |align=center|3 |- bgcolor=#dddddd |2010 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|22 |align=center|2 |- |2010 |[[Tallinna FC Levadia II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|15 |align=center|6 |- bgcolor=#dddddd |2011 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|26 |align=center|0 |- |2011 |[[Tallinna FC Levadia II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|3 |align=center|1 |- bgcolor=#dddddd |2012 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|20 |align=center|2 |- |2012 |[[Tallinna FC Levadia II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|3 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2013 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|16 |align=center|0 |- |2013 |[[Tallinna FC Levadia II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|7 |align=center|1 |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://jalgpall.ee/voistlused/player/10339 Statistika] jalgpall.ee * [http://jalgpall.ee/koondis/koosseis/player/10339 Koondise statistika] jalgpall.ee {{JÄRJESTA:Pebre, Andero}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] rfilbnkipmf7b9eyfbi20a7eulxkz6p 0 296042 7162506 6430369 2026-05-28T06:57:31Z Svencapoeira 67038 7162506 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Raudürdilised | pilt = Fruits of Duranta.JPG | pildi_laius = 275px | pildi_seletus = Tuvimarja viljad | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Raudürdilised''' ''Verbenaceae'' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = *''Durantaceae'' *''Petreaceae'' }} '''Raudürdilised''' (''Verbenaceae'') on [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] seltsi kuuluv sugukond. Sugukonda kuulub nii [[puu|puid]], [[põõsas|põõsaid]] kui ka [[rohttaim]]i, mida iseloomustavad [[oga]]d ja väikestest lõhnavatest õitest koosnevad [[õisik]]ud. Hiljutised fülogeneetilised uuringud on tõestanud, et mitu varem raudürdiliste sugukonda liigitatud perekonda kuulub geneetiliselt [[huulõielised|huulõieliste]] hulka<ref name=Cantino>Cantino, P.D., Harley, R.M. & Wagstaff, S.J. 1992. Genera of Labiatae: status and classification. Pp. 511-522. In Harley, R.M. & Reynolds, T. (eds) ''Advances in Labiate Science.'' Richmond, Royal Botanic Gardens, Kew.</ref>. Kehtiva süstemaatika järgi kuulub sugukonda 35 perekonda 1200 liigiga<ref name=APW>{{cite web | url = http://www.mobot.org/mobot/research/APweb/orders/lamialesweb.htm#Lamiales | title = Angiosperm Phylogeny Website - Lamiales | publisher = [[Missouri Botanical Garden]]}}</ref>. Tuntuim perekond on kahtlemata [[raudürt]], kuhu kuulub terve hulk iluaianduses kasutatavaid taimi. Aianduses kasvatatakse maitsetaimena ka raudürdiliste sugukonda kuuluvat [[sidrun-aloisia]]t (''Aloysia triphylla''). ==Perekonnad== * ''[[Acantholippia]]'' * ''Aloysia'' – [[aloisia]] * ''[[Baillonia]]'' * ''[[Bouchea]]'' * ''[[Burroughsia]]'' * ''[[Casselia]]'' * ''[[Chascanum]]'' * ''Citharexylum'' – [[pillipuu]] * ''[[Coelocarpum]]'' * ''[[Diostea]]'' * ''[[Dipyrena]]'' * ''Duranta'' – [[tuvimari]] * ''Glandularia'' – [[iluürt]] * ''[[Hierobotana]]'' * ''[[Junellia]]'' * ''[[Lampayo]]'' * ''Lantana'' – [[lantaan (taim)|lantaan]] * ''Lippia'' – [[lippia]] * ''[[Mulguraea]]'' * ''[[Nashia]]'' * ''[[Neosparton]]'' * ''[[Parodianthus]]'' * ''Petrea'' – [[petrea]] * ''Phyla'' – [[konnavaip]] * ''[[Pitraea]]'' * ''[[Priva]]'' * ''[[Recordia]]'' * ''[[Rehdera]]'' * ''[[Rhaphithamnus]]'' * ''Stachytarpheta'' – [[rotisaba]] * ''[[Stylodon]]'' * ''[[Tamonea]]'' * ''[[Ubochea]]'' * ''[[Urbania]]'' * ''Verbena'' – [[raudürt]] * ''[[Verbenoxylum]]'' * ''[[Xeroaloysia]]'' * ''[[Xolocotzia]]'' ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] [[Kategooria:Raudürdilised| ]] b4u8xwe3qesdayerm3zmqzk6ov8i9a5 0 296616 7162342 6367904 2026-05-27T20:43:06Z IvarGl 201039 7162342 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vareskaera-aasasilmik | pilt = Coenonympha hero - Nature Conservation-001-073-g035.jpg | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Aasasilmik]] ''Coenonympha'' | liik = '''Vareskaera-aasasilmik''' | binaarne = ''Coenonympha hero'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]] (1761) }} '''Vareskaera-aasasilmik''' (''Coenonympha hero'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja [[Silmiklased|silmiklaste]] [[Alamsugukond|alamsugukonda]] kuuluv [[liblikas]]. Ta on Eestis arvatud [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]]. 2022. aastal valiti ta [[aasta liblikas|aasta liblikaks]]<ref>[https://tartu.postimees.ee/7418091/pihlakas-on-aasta-puu-2022 Pihlakas on aasta puu 2022] Tartu Postimees, 28.12.2021 (vaadatud 28.12.2021)</ref>. === Nimetuse etümoloogia === Liigi eestikeelne nimetus tuleneb vareskaerast, millega on seotud liblika röövikute toitumine. Ladinakeelne liiginimi ''hero'' pärineb vanakreeka sõnast „kangelane“ või „heeros“. === Välimus ja tunnused === Vareskaera-aasasilmiku tiibade siruulatus on 27–32 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun. Tagatiiva kesk- ja äärealal paikneb lai hele ristvööt, mille serval asub rida väikseid oranži äärisega tumedaid silmlaike. Tagatiiva ääres kulgeb nende silmalaikude kõrval kitsas oranž vööt. Tiibade alapool on heledam ja mustrilisem kui ülapool. Ees­tiiva tipus paikneb tavaliselt oranži äärise ja valge tuumaga väike must silmlaik, mõnikord võib ääreala tipus leiduda ka teine väiksem silmlaik. Välisääres võib näha pikemat või lühemat valkjat ristvööti ning piki serva kulgeb peen tinahall läikiv joon. Tagatiiva alapool on eriti iseloomuliku mustriga. Seda läbib hele sakiline ristvööt ning äärealal paikneb enamasti viis kuni seitse oranži äärise ja heleda keskosaga musta silmlaiku. Tiibade serva mööda kulgeb kitsas tinahall läikiv vööt. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=227-228}}</ref><gallery mode=packed heights="140px"> (MHNT) Coenonympha hero - Krakow Poland - male dorsal.jpg|''Coenonympha hero'' ♂ (MHNT) Coenonympha hero - Krakow Poland - male ventral.jpg| ''Coenonympha hero'' ♂△ </gallery> === Elupaik === Vareskaera-aasasilmik on metsaliik, kes eelistab niiskeid ja poolvarjulisi elupaiku. Teda leidub niisketes leht- ja segametsades, puisniitudel, metsaservadel ning soostuvatel niitudel. Sageli kohtab liiki paikades, kus kasvab kõrge ja hõredam rohustik.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=209}}</ref> === Rööviku areng === Röövikud toituvad erinevatest kõrrelistest, eriti [[Vareskaer|vareskaerast]], samuti [[Nurmikas|nurmikast]] ja teistest metsakõrrelistest. Talvitub röövikuna.<ref name=":0" /> === Levila === Liblikas on levinud [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]] ning tema levila ulatub Kesk-[[Prantsusmaa|Prantsusmaalt]] läbi [[Saksamaa]] ja [[Baltimaad|Baltimaade]] kuni [[Venemaa]], [[Siber|Siberi]], [[Sahhalin|Sahhalini]], [[Kuriilid|Kuriilide]] ja [[Jaapan|Jaapanini]]. Euroopas esineb liik peamiselt metsavööndis ning põhjapoolsetel aladel ulatub levila keskmise taigani. [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopas]] on vareskaera-aasasilmik muutunud haruldaseks ja mitmel pool kadunud, kuid Ida-Euroopas leidub teda veel sobivates niisketes metsades ja sooaladel. Baltimaades on liik hajusalt levinud, kuid rannikualadel haruldasem. [[Skandinaavia|Skandinaavias]] leidub teda peamiselt Soomes ja Rootsis üksikutes piirkondades. Liigi arvukus on paljudes piirkondades vähenenud peamiselt soode kuivendamise, metsade majandamise ja elupaikade kadumise tõttu.<ref name=":0" /> === Lennuaeg === Lennuaeg kestab Eestis tavaliselt juuni algusest juuli keskpaigani. Soojemates piirkondades võib üksikuid liblikaid kohata juba mai lõpus. Liblikad lendavad peamiselt päikesepaistelise ja vaikse ilmaga ning hoiavad enamasti metsaservade, niiskete niitude ja sooalade lähedusse.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Viidalepp & Remm, 1996">Viidalepp, J. & H. Remm, 1996. Eesti liblikate määraja. Tallinn: Valgus, lk 209.</ref> <ref name="Sterry, Mackay 2005">Sterry, P., Mackay, A., 2005. Liblikad. Varrak, lk 99.</ref>}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Coenonympha hero}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Silmiklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] fpmpb5oomd57hhhvin4kew75edq8di1 7162343 7162342 2026-05-27T20:44:38Z IvarGl 201039 7162343 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vareskaera-aasasilmik | pilt = Coenonympha hero - Nature Conservation-001-073-g035.jpg | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Aasasilmik]] ''Coenonympha'' | liik = '''Vareskaera-aasasilmik''' | binaarne = ''Coenonympha hero'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]] (1761) }} '''Vareskaera-aasasilmik''' (''Coenonympha hero'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja [[Silmiklased|silmiklaste]] [[Alamsugukond|alamsugukonda]] kuuluv [[liblikas]]. Ta on Eestis arvatud [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]]. 2022. aastal valiti ta [[aasta liblikas|aasta liblikaks]]<ref>[https://tartu.postimees.ee/7418091/pihlakas-on-aasta-puu-2022 Pihlakas on aasta puu 2022] Tartu Postimees, 28.12.2021 (vaadatud 28.12.2021)</ref>. === Nimetuse etümoloogia === Liigi eestikeelne nimetus tuleneb vareskaerast, millega on seotud liblika röövikute toitumine. Ladinakeelne liiginimi ''hero'' pärineb vanakreeka sõnast „kangelane“ või „heeros“. === Välimus ja tunnused === Vareskaera-aasasilmiku tiibade siruulatus on 27–32 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun. Tagatiiva kesk- ja äärealal paikneb lai hele ristvööt, mille serval asub rida väikseid oranži äärisega tumedaid silmlaike. Tagatiiva ääres kulgeb nende silmalaikude kõrval kitsas oranž vööt. Tiibade alapool on heledam ja mustrilisem kui ülapool. Ees­tiiva tipus paikneb tavaliselt oranži äärise ja valge tuumaga väike must silmlaik, mõnikord võib ääreala tipus leiduda ka teine väiksem silmlaik. Välisääres võib näha pikemat või lühemat valkjat ristvööti ning piki serva kulgeb peen tinahall läikiv joon. Tagatiiva alapool on eriti iseloomuliku mustriga. Seda läbib hele sakiline ristvööt ning äärealal paikneb enamasti viis kuni seitse oranži äärise ja heleda keskosaga musta silmlaiku. Tiibade serva mööda kulgeb kitsas tinahall läikiv vööt. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=227-228}}</ref><gallery mode=packed heights="140px"> (MHNT) Coenonympha hero - Krakow Poland - male dorsal.jpg|''Coenonympha hero'' ♂ (MHNT) Coenonympha hero - Krakow Poland - male ventral.jpg| ''Coenonympha hero'' ♂△ </gallery> === Elupaik === Vareskaera-aasasilmik on metsaliik, kes eelistab niiskeid ja poolvarjulisi elupaiku. Teda leidub niisketes leht- ja segametsades, puisniitudel, metsaservadel ning soostuvatel niitudel. Sageli kohtab liiki paikades, kus kasvab kõrge ja hõredam rohustik.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=209}}</ref> === Rööviku areng === Röövikud toituvad erinevatest kõrrelistest, eriti [[Vareskaer|vareskaerast]], samuti [[Nurmikas|nurmikast]] ja teistest metsakõrrelistest. Talvitub röövikuna.<ref name=":0" /> === Levila === Liblikas on levinud [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]] ning tema levila ulatub Kesk-[[Prantsusmaa|Prantsusmaalt]] läbi [[Saksamaa]] ja [[Baltimaad|Baltimaade]] kuni [[Venemaa]], [[Siber|Siberi]], [[Sahhalin|Sahhalini]], [[Kuriilid|Kuriilide]] ja [[Jaapan|Jaapanini]]. Euroopas esineb liik peamiselt metsavööndis ning põhjapoolsetel aladel ulatub levila keskmise taigani. [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopas]] on vareskaera-aasasilmik muutunud haruldaseks ja mitmel pool kadunud, kuid Ida-Euroopas leidub teda veel sobivates niisketes metsades ja sooaladel. Baltimaades on liik hajusalt levinud, kuid rannikualadel haruldasem. [[Skandinaavia|Skandinaavias]] leidub teda peamiselt Soomes ja Rootsis üksikutes piirkondades. Liigi arvukus on paljudes piirkondades vähenenud peamiselt soode kuivendamise, metsade majandamise ja elupaikade kadumise tõttu.<ref name=":0" /> === Lennuaeg === Lennuaeg kestab Eestis tavaliselt juuni algusest juuli keskpaigani. Soojemates piirkondades võib üksikuid liblikaid kohata juba mai lõpus. Liblikad lendavad peamiselt päikesepaistelise ja vaikse ilmaga ning hoiavad enamasti metsaservade, niiskete niitude ja sooalade lähedusse.<ref name=":0" /> == Viited == [[Kategooria:Silmiklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] <references /> == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Coenonympha hero}} * {{Elurikkus}} j25xzkfrsthk0bx4vs19x44oe7896v0 7162345 7162343 2026-05-27T20:50:52Z IvarGl 201039 7162345 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vareskaera-aasasilmik | pilt = Coenonympha hero - Nature Conservation-001-073-g035.jpg | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Aasasilmik]] ''Coenonympha'' | liik = '''Vareskaera-aasasilmik''' | binaarne = ''Coenonympha hero'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]] (1761) }} '''Vareskaera-aasasilmik''' (''Coenonympha hero'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja [[Silmiklased|silmiklaste]] [[Alamsugukond|alamsugukonda]] kuuluv [[liblikas]]. Ta on Eestis arvatud [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]]. 2022. aastal valiti ta [[aasta liblikas|aasta liblikaks]]<ref>[https://tartu.postimees.ee/7418091/pihlakas-on-aasta-puu-2022 Pihlakas on aasta puu 2022] Tartu Postimees, 28.12.2021 (vaadatud 28.12.2021)</ref>. === Nimetuse etümoloogia === Liigi eestikeelne nimetus tuleneb vareskaerast, millega on seotud liblika röövikute toitumine. Ladinakeelne liiginimi ''hero'' pärineb vanakreeka mütoloogiast. [[Hero (mütoloogia)|Hero]] oli [[Aphrodite]] preestrinna ja [[Leander (mütoloogia)|Leanderi]] armastatu. === Välimus ja tunnused === Vareskaera-aasasilmiku tiibade siruulatus on 27–32 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun. Tagatiiva kesk- ja äärealal paikneb lai hele ristvööt, mille serval asub rida väikseid oranži äärisega tumedaid silmlaike. Tagatiiva ääres kulgeb nende silmalaikude kõrval kitsas oranž vööt. Tiibade alapool on heledam ja mustrilisem kui ülapool. Ees­tiiva tipus paikneb tavaliselt oranži äärise ja valge tuumaga väike must silmlaik, mõnikord võib ääreala tipus leiduda ka teine väiksem silmlaik. Välisääres võib näha pikemat või lühemat valkjat ristvööti ning piki serva kulgeb peen tinahall läikiv joon. Tagatiiva alapool on eriti iseloomuliku mustriga. Seda läbib hele sakiline ristvööt ning äärealal paikneb enamasti viis kuni seitse oranži äärise ja heleda keskosaga musta silmlaiku. Tiibade serva mööda kulgeb kitsas tinahall läikiv vööt. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=227-228}}</ref><gallery mode=packed heights="140px"> (MHNT) Coenonympha hero - Krakow Poland - male dorsal.jpg|''Coenonympha hero'' ♂ (MHNT) Coenonympha hero - Krakow Poland - male ventral.jpg| ''Coenonympha hero'' ♂△ </gallery> === Elupaik === Vareskaera-aasasilmik on metsaliik, kes eelistab niiskeid ja poolvarjulisi elupaiku. Teda leidub niisketes leht- ja segametsades, puisniitudel, metsaservadel ning soostuvatel niitudel. Sageli kohtab liiki paikades, kus kasvab kõrge ja hõredam rohustik.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=209}}</ref> === Rööviku areng === Röövikud toituvad erinevatest kõrrelistest, eriti [[Vareskaer|vareskaerast]], samuti [[Nurmikas|nurmikast]] ja teistest metsakõrrelistest. Talvitub röövikuna.<ref name=":0" /> === Levila === Liblikas on levinud [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]] ning tema levila ulatub Kesk-[[Prantsusmaa|Prantsusmaalt]] läbi [[Saksamaa]] ja [[Baltimaad|Baltimaade]] kuni [[Venemaa]], [[Siber|Siberi]], [[Sahhalin|Sahhalini]], [[Kuriilid|Kuriilide]] ja [[Jaapan|Jaapanini]]. Euroopas esineb liik peamiselt metsavööndis ning põhjapoolsetel aladel ulatub levila keskmise taigani. [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopas]] on vareskaera-aasasilmik muutunud haruldaseks ja mitmel pool kadunud, kuid Ida-Euroopas leidub teda veel sobivates niisketes metsades ja sooaladel. Baltimaades on liik hajusalt levinud, kuid rannikualadel haruldasem. [[Skandinaavia|Skandinaavias]] leidub teda peamiselt Soomes ja Rootsis üksikutes piirkondades. Liigi arvukus on paljudes piirkondades vähenenud peamiselt soode kuivendamise, metsade majandamise ja elupaikade kadumise tõttu.<ref name=":0" /> === Lennuaeg === Lennuaeg kestab Eestis tavaliselt juuni algusest juuli keskpaigani. Soojemates piirkondades võib üksikuid liblikaid kohata juba mai lõpus. Liblikad lendavad peamiselt päikesepaistelise ja vaikse ilmaga ning hoiavad enamasti metsaservade, niiskete niitude ja sooalade lähedusse.<ref name=":0" /> == Viited == [[Kategooria:Silmiklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] <references /> == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Coenonympha hero}} * {{Elurikkus}} muyqyxdf5a1awv2k8fz1he5gfppvh9l 7162346 7162345 2026-05-27T20:51:22Z IvarGl 201039 7162346 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vareskaera-aasasilmik | pilt = Coenonympha hero - Nature Conservation-001-073-g035.jpg | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Aasasilmik]] ''Coenonympha'' | liik = '''Vareskaera-aasasilmik''' | binaarne = ''Coenonympha hero'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]] (1761) }} '''Vareskaera-aasasilmik''' (''Coenonympha hero'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja [[Silmiklased|silmiklaste]] [[Alamsugukond|alamsugukonda]] kuuluv [[liblikas]]. Ta on Eestis arvatud [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]]. 2022. aastal valiti ta [[aasta liblikas|aasta liblikaks]]<ref>[https://tartu.postimees.ee/7418091/pihlakas-on-aasta-puu-2022 Pihlakas on aasta puu 2022] Tartu Postimees, 28.12.2021 (vaadatud 28.12.2021)</ref>. === Nimetuse etümoloogia === Liigi eestikeelne nimetus tuleneb vareskaerast, millega on seotud liblika röövikute toitumine. Ladinakeelne liiginimi ''hero'' pärineb vanakreeka mütoloogiast. [[Hero (mütoloogia)|Hero]] oli [[Aphrodite]] preestrinna ja [[Leander (mütoloogia)|Leanderi]] armastatu. === Välimus ja tunnused === Vareskaera-aasasilmiku tiibade siruulatus on 27–32 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun. Tagatiiva kesk- ja äärealal paikneb lai hele ristvööt, mille serval asub rida väikseid oranži äärisega tumedaid silmlaike. Tagatiiva ääres kulgeb nende silmalaikude kõrval kitsas oranž vööt. Tiibade alapool on heledam ja mustrilisem kui ülapool. Ees­tiiva tipus paikneb tavaliselt oranži äärise ja valge tuumaga väike must silmlaik, mõnikord võib ääreala tipus leiduda ka teine väiksem silmlaik. Välisääres võib näha pikemat või lühemat valkjat ristvööti ning piki serva kulgeb peen tinahall läikiv joon. Tagatiiva alapool on eriti iseloomuliku mustriga. Seda läbib hele sakiline ristvööt ning äärealal paikneb enamasti viis kuni seitse oranži äärise ja heleda keskosaga musta silmlaiku. Tiibade serva mööda kulgeb kitsas tinahall läikiv vööt. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=227-228}}</ref><gallery mode=packed heights="140px"> (MHNT) Coenonympha hero - Krakow Poland - male dorsal.jpg|''Coenonympha hero'' ♂ (MHNT) Coenonympha hero - Krakow Poland - male ventral.jpg| ''Coenonympha hero'' ♂△ </gallery> === Elupaik === Vareskaera-aasasilmik on metsaliik, kes eelistab niiskeid ja poolvarjulisi elupaiku. Teda leidub niisketes leht- ja segametsades, puisniitudel, metsaservadel ning soostuvatel niitudel. Sageli kohtab liiki paikades, kus kasvab kõrge ja hõredam rohustik.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=209}}</ref> === Rööviku areng === Röövikud toituvad erinevatest kõrrelistest, eriti [[Vareskaer|vareskaerast]], samuti [[Nurmikas|nurmikast]] ja teistest metsakõrrelistest. Talvitub röövikuna.<ref name=":0" /> === Levila === Liblikas on levinud [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]] ning tema levila ulatub Kesk-[[Prantsusmaa|Prantsusmaalt]] läbi [[Saksamaa]] ja [[Baltimaad|Baltimaade]] kuni [[Venemaa]], [[Siber|Siberi]], [[Sahhalin|Sahhalini]], [[Kuriilid|Kuriilide]] ja [[Jaapan|Jaapanini]]. Euroopas esineb liik peamiselt metsavööndis ning põhjapoolsetel aladel ulatub levila keskmise taigani. [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopas]] on vareskaera-aasasilmik muutunud haruldaseks ja mitmel pool kadunud, kuid Ida-Euroopas leidub teda veel sobivates niisketes metsades ja sooaladel. Baltimaades on liik hajusalt levinud, kuid rannikualadel haruldasem. [[Skandinaavia|Skandinaavias]] leidub teda peamiselt Soomes ja Rootsis üksikutes piirkondades. Liigi arvukus on paljudes piirkondades vähenenud peamiselt soode kuivendamise, metsade majandamise ja elupaikade kadumise tõttu.<ref name=":0" /> === Lennuaeg === Lennuaeg kestab Eestis tavaliselt juuni algusest juuli keskpaigani. Soojemates piirkondades võib üksikuid liblikaid kohata juba mai lõpus. Liblikad lendavad peamiselt päikesepaistelise ja vaikse ilmaga ning hoiavad enamasti metsaservade, niiskete niitude ja sooalade lähedusse.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Coenonympha hero}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 5k2a60z8ksjjl0qu8c249lzfbte3cxj 0 296624 7162303 6371274 2026-05-27T19:30:31Z IvarGl 201039 7162303 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sõõrsilmik | pilt = Lopinga achine.jpg | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Silmiklased]] ''Satyrinae'' | perekond = [[Sõõrsilmik]] ''Lopinga'' | liik = '''Sõõrsilmik''' | binaarne = ''Lopinga achine'' | binaarse_autor = [[Scopoli]], 1763 }}'''Sõõrsilmik''' (''Lopinga achine'') on [[silmiklased|silmiklaste]] sugukonda kuuluv [[liblikas]]. Ta on Eestis arvatud [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]] (2012). === Nimetuse etümoloogia === Sõõrsilmiku eestikeelne nimetus tuleneb tiibadel paiknevatest ümaratest silmlaikudest ehk „sõõridest“. === Välimus ja tunnused === Sõõrsilmiku tiibade siruulatus on 40–50 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun. Ees­tiiva välisserva lähedal paikneb viis suurt, tagatiiva välisserva lähedal kuus väiksemat heleda äärisega musta silmlaiku. Mõnikord esineb ka üks või kaks väiksemat lisasilmlaiku. Väga harva on tagatiiva silmlaigud väikese valge tuumaga. Tiibade alapool on heledam ja mustrilisem. Ees­tiiva eesserva keskosas kulgeb hele põikvööt ning tagatiiva keskosas lai hele vööt, mis ulatub väikeste silmlaikude suunas. Tiivanarmadel esineb heledaid ja tumedaid varjundeid, mis muudavad liblika puukoorel ja kuivanud lehtede seas hästi varjuvaks. Tiibade alakülg on üldiselt heledam kui ülapool. Ees­tiiva eesserva keskosas paikneb lühike valge põikvööt ning tagatiiva silmlaikudest kannab pool alust valget keskvööd. Piki tiibade välisserva kulgeb kitsas kahvatukollane joon. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=221-222}}</ref><gallery mode=packed heights="140px"> (MHNT) Lopinga achine - Łapajówka Poland - male dorsal.jpg| ''Lopinga achine'' ♂ (MHNT) Lopinga achine - Łapajówka Poland - male ventral.jpg| ''Lopinga achine'' ♂ △ </gallery> === Elupaik === Sõõrsilmik elab peamiselt niisketes leht- ja segametsades, metsaservadel ning puisniitudel. Eestis leidub teda eriti vanades valgusküllastes metsades, kus kasvab rohkesti kõrrelisi. Liik eelistab varjulisi, kuid päikeselaikudega elupaiku ning väldib lagedaid avamaastikke. Lääne-Eestis ja saartel on sõõrsilmik märksa haruldasem kui sisemaal. <ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=208}}</ref> === Lennuaeg === Sõõrsilmiku lennuaeg kestab Eestis tavaliselt juuni keskpaigast juuli lõpuni. Liblikad lendavad enamasti päikesepaistelise ja sooja ilmaga. Iseloomulik on nende aeglane ja hõljuv lend puude vahel.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Rööviku areng === Röövikud toituvad mitmesugustest kõrrelistest ja tarnadest. Talvitub röövikuna.<ref name=":0" /> === Levila === Sõõrsilmik on levinud Palearktises piirkonnas. Euroopas ulatub tema levila Prantsusmaalt läbi Kesk- ja Ida-Euroopa kuni Venemaa aladeni. Liiki leidub ka Karpaatide eelmäestikes. Lääne- ja Kesk-Euroopas on sõõrsilmiku arvukus vähenenud ning mitmes varasemas leiukohas on liik taandunud või kadunud. Ida-Euroopas on ta märksa tavalisem. Skandinaavias esineb sõõrsilmik vaid üksikutes kohtades Rootsi idaosas, Soomes on tema levila ahenenud.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] <references /> == Välislingid == * {{Elurikkus}}{{Commons|Lopinga achine}} 9e2nin8o14zn5mqbahx4noac6zxxtd7 7162307 7162303 2026-05-27T19:42:52Z IvarGl 201039 7162307 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sõõrsilmik | pilt = Lopinga achine.jpg | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Sõõrsilmik]] ''Lopinga'' | liik = '''Sõõrsilmik''' | binaarne = ''Lopinga achine'' | binaarse_autor = [[Scopoli]], 1763 }}'''Sõõrsilmik''' (''Lopinga achine'') on [[silmiklased|silmiklaste]] sugukonda kuuluv [[liblikas]]. Ta on Eestis arvatud [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]] (2012). === Nimetuse etümoloogia === Sõõrsilmiku eestikeelne nimetus tuleneb tiibadel paiknevatest ümaratest silmlaikudest ehk „sõõridest“. === Välimus ja tunnused === Sõõrsilmiku tiibade siruulatus on 40–50 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun. Ees­tiiva välisserva lähedal paikneb viis suurt, tagatiiva välisserva lähedal kuus väiksemat heleda äärisega musta silmlaiku. Mõnikord esineb ka üks või kaks väiksemat lisasilmlaiku. Väga harva on tagatiiva silmlaigud väikese valge tuumaga. Tiibade alapool on heledam ja mustrilisem. Ees­tiiva eesserva keskosas kulgeb hele põikvööt ning tagatiiva keskosas lai hele vööt, mis ulatub väikeste silmlaikude suunas. Tiivanarmadel esineb heledaid ja tumedaid varjundeid, mis muudavad liblika puukoorel ja kuivanud lehtede seas hästi varjuvaks. Tiibade alakülg on üldiselt heledam kui ülapool. Ees­tiiva eesserva keskosas paikneb lühike valge põikvööt ning tagatiiva silmlaikudest kannab pool alust valget keskvööd. Piki tiibade välisserva kulgeb kitsas kahvatukollane joon. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=221-222}}</ref><gallery mode=packed heights="140px"> (MHNT) Lopinga achine - Łapajówka Poland - male dorsal.jpg| ''Lopinga achine'' ♂ (MHNT) Lopinga achine - Łapajówka Poland - male ventral.jpg| ''Lopinga achine'' ♂ △ </gallery> === Elupaik === Sõõrsilmik elab peamiselt niisketes leht- ja segametsades, metsaservadel ning puisniitudel. Eestis leidub teda eriti vanades valgusküllastes metsades, kus kasvab rohkesti kõrrelisi. Liik eelistab varjulisi, kuid päikeselaikudega elupaiku ning väldib lagedaid avamaastikke. Lääne-Eestis ja saartel on sõõrsilmik märksa haruldasem kui sisemaal. <ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=208}}</ref> === Lennuaeg === Sõõrsilmiku lennuaeg kestab Eestis tavaliselt juuni keskpaigast juuli lõpuni. Liblikad lendavad enamasti päikesepaistelise ja sooja ilmaga. Iseloomulik on nende aeglane ja hõljuv lend puude vahel.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Rööviku areng === Röövikud toituvad mitmesugustest kõrrelistest ja tarnadest. Talvitub röövikuna.<ref name=":0" /> === Levila === Sõõrsilmik on levinud Palearktises piirkonnas. Euroopas ulatub tema levila Prantsusmaalt läbi Kesk- ja Ida-Euroopa kuni Venemaa aladeni. Liiki leidub ka Karpaatide eelmäestikes. Lääne- ja Kesk-Euroopas on sõõrsilmiku arvukus vähenenud ning mitmes varasemas leiukohas on liik taandunud või kadunud. Ida-Euroopas on ta märksa tavalisem. Skandinaavias esineb sõõrsilmik vaid üksikutes kohtades Rootsi idaosas, Soomes on tema levila ahenenud.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] <references /> == Välislingid == * {{Elurikkus}}{{Commons|Lopinga achine}} c5bggm4p3rkqxy4xum28kw4lj39tgvf 7162308 7162307 2026-05-27T19:43:23Z IvarGl 201039 7162308 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sõõrsilmik | pilt = Lopinga achine.jpg | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Sõõrsilmik]] ''Lopinga'' | liik = '''Sõõrsilmik''' | binaarne = ''Lopinga achine'' | binaarse_autor = [[Scopoli]], 1763 }}'''Sõõrsilmik''' (''Lopinga achine'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] sugukonda kuuluv [[liblikas]]. Ta on Eestis arvatud [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]] (2012). === Nimetuse etümoloogia === Sõõrsilmiku eestikeelne nimetus tuleneb tiibadel paiknevatest ümaratest silmlaikudest ehk „sõõridest“. === Välimus ja tunnused === Sõõrsilmiku tiibade siruulatus on 40–50 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun. Ees­tiiva välisserva lähedal paikneb viis suurt, tagatiiva välisserva lähedal kuus väiksemat heleda äärisega musta silmlaiku. Mõnikord esineb ka üks või kaks väiksemat lisasilmlaiku. Väga harva on tagatiiva silmlaigud väikese valge tuumaga. Tiibade alapool on heledam ja mustrilisem. Ees­tiiva eesserva keskosas kulgeb hele põikvööt ning tagatiiva keskosas lai hele vööt, mis ulatub väikeste silmlaikude suunas. Tiivanarmadel esineb heledaid ja tumedaid varjundeid, mis muudavad liblika puukoorel ja kuivanud lehtede seas hästi varjuvaks. Tiibade alakülg on üldiselt heledam kui ülapool. Ees­tiiva eesserva keskosas paikneb lühike valge põikvööt ning tagatiiva silmlaikudest kannab pool alust valget keskvööd. Piki tiibade välisserva kulgeb kitsas kahvatukollane joon. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=221-222}}</ref><gallery mode=packed heights="140px"> (MHNT) Lopinga achine - Łapajówka Poland - male dorsal.jpg| ''Lopinga achine'' ♂ (MHNT) Lopinga achine - Łapajówka Poland - male ventral.jpg| ''Lopinga achine'' ♂ △ </gallery> === Elupaik === Sõõrsilmik elab peamiselt niisketes leht- ja segametsades, metsaservadel ning puisniitudel. Eestis leidub teda eriti vanades valgusküllastes metsades, kus kasvab rohkesti kõrrelisi. Liik eelistab varjulisi, kuid päikeselaikudega elupaiku ning väldib lagedaid avamaastikke. Lääne-Eestis ja saartel on sõõrsilmik märksa haruldasem kui sisemaal. <ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=208}}</ref> === Lennuaeg === Sõõrsilmiku lennuaeg kestab Eestis tavaliselt juuni keskpaigast juuli lõpuni. Liblikad lendavad enamasti päikesepaistelise ja sooja ilmaga. Iseloomulik on nende aeglane ja hõljuv lend puude vahel.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Rööviku areng === Röövikud toituvad mitmesugustest kõrrelistest ja tarnadest. Talvitub röövikuna.<ref name=":0" /> === Levila === Sõõrsilmik on levinud Palearktises piirkonnas. Euroopas ulatub tema levila Prantsusmaalt läbi Kesk- ja Ida-Euroopa kuni Venemaa aladeni. Liiki leidub ka Karpaatide eelmäestikes. Lääne- ja Kesk-Euroopas on sõõrsilmiku arvukus vähenenud ning mitmes varasemas leiukohas on liik taandunud või kadunud. Ida-Euroopas on ta märksa tavalisem. Skandinaavias esineb sõõrsilmik vaid üksikutes kohtades Rootsi idaosas, Soomes on tema levila ahenenud.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] <references /> == Välislingid == * {{Elurikkus}}{{Commons|Lopinga achine}} kgmqa1myb000jeubuwp12fmpluwtaom 7162310 7162308 2026-05-27T19:45:09Z IvarGl 201039 7162310 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sõõrsilmik | pilt = Lopinga achine.jpg | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Sõõrsilmik]] ''Lopinga'' | liik = '''Sõõrsilmik''' | binaarne = ''Lopinga achine'' | binaarse_autor = [[Scopoli]], 1763 }}'''Sõõrsilmik''' (''Lopinga achine'') on [[Koerlibliklased|koerliblikaliste]] sugukonda kuuluv [[liblikas]]. Ta on Eestis arvatud [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]] (2012). === Nimetuse etümoloogia === Sõõrsilmiku eestikeelne nimetus tuleneb tiibadel paiknevatest ümaratest silmlaikudest ehk „sõõridest“. === Välimus ja tunnused === Sõõrsilmiku tiibade siruulatus on 40–50 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun. Ees­tiiva välisserva lähedal paikneb viis suurt, tagatiiva välisserva lähedal kuus väiksemat heleda äärisega musta silmlaiku. Mõnikord esineb ka üks või kaks väiksemat lisasilmlaiku. Väga harva on tagatiiva silmlaigud väikese valge tuumaga. Tiibade alapool on heledam ja mustrilisem. Ees­tiiva eesserva keskosas kulgeb hele põikvööt ning tagatiiva keskosas lai hele vööt, mis ulatub väikeste silmlaikude suunas. Tiivanarmadel esineb heledaid ja tumedaid varjundeid, mis muudavad liblika puukoorel ja kuivanud lehtede seas hästi varjuvaks. Tiibade alakülg on üldiselt heledam kui ülapool. Ees­tiiva eesserva keskosas paikneb lühike valge põikvööt ning tagatiiva silmlaikudest kannab pool alust valget keskvööd. Piki tiibade välisserva kulgeb kitsas kahvatukollane joon. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=221-222}}</ref><gallery mode=packed heights="140px"> (MHNT) Lopinga achine - Łapajówka Poland - male dorsal.jpg| ''Lopinga achine'' ♂ (MHNT) Lopinga achine - Łapajówka Poland - male ventral.jpg| ''Lopinga achine'' ♂ △ </gallery> === Elupaik === Sõõrsilmik elab peamiselt niisketes leht- ja segametsades, metsaservadel ning puisniitudel. Eestis leidub teda eriti vanades valgusküllastes metsades, kus kasvab rohkesti kõrrelisi. Liik eelistab varjulisi, kuid päikeselaikudega elupaiku ning väldib lagedaid avamaastikke. Lääne-Eestis ja saartel on sõõrsilmik märksa haruldasem kui sisemaal. <ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=208}}</ref> === Lennuaeg === Sõõrsilmiku lennuaeg kestab Eestis tavaliselt juuni keskpaigast juuli lõpuni. Liblikad lendavad enamasti päikesepaistelise ja sooja ilmaga. Iseloomulik on nende aeglane ja hõljuv lend puude vahel.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Rööviku areng === Röövikud toituvad mitmesugustest kõrrelistest ja tarnadest. Talvitub röövikuna.<ref name=":0" /> === Levila === Sõõrsilmik on levinud Palearktises piirkonnas. Euroopas ulatub tema levila Prantsusmaalt läbi Kesk- ja Ida-Euroopa kuni Venemaa aladeni. Liiki leidub ka Karpaatide eelmäestikes. Lääne- ja Kesk-Euroopas on sõõrsilmiku arvukus vähenenud ning mitmes varasemas leiukohas on liik taandunud või kadunud. Ida-Euroopas on ta märksa tavalisem. Skandinaavias esineb sõõrsilmik vaid üksikutes kohtades Rootsi idaosas, Soomes on tema levila ahenenud.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] <references /> == Välislingid == * {{Elurikkus}}{{Commons|Lopinga achine}} rlyzgrexg0bg9oj4vec3xo9llw2nute 7162451 7162310 2026-05-28T05:42:19Z Ojassaar 206682 7162451 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sõõrsilmik | pilt = Lopinga achine.jpg | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Sõõrsilmik (perekond)|Sõõrsilmik]] ''Lopinga'' | liik = '''Sõõrsilmik''' | binaarne = ''Lopinga achine'' | binaarse_autor = [[Scopoli]], 1763 }}'''Sõõrsilmik''' (''Lopinga achine'') on [[Koerlibliklased|koerliblikaliste]] sugukonda kuuluv [[liblikas]]. Ta on Eestis arvatud [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]] (2012). === Nimetuse etümoloogia === Sõõrsilmiku eestikeelne nimetus tuleneb tiibadel paiknevatest ümaratest silmlaikudest ehk „sõõridest“. === Välimus ja tunnused === Sõõrsilmiku tiibade siruulatus on 40–50 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun. Ees­tiiva välisserva lähedal paikneb viis suurt, tagatiiva välisserva lähedal kuus väiksemat heleda äärisega musta silmlaiku. Mõnikord esineb ka üks või kaks väiksemat lisasilmlaiku. Väga harva on tagatiiva silmlaigud väikese valge tuumaga. Tiibade alapool on heledam ja mustrilisem. Ees­tiiva eesserva keskosas kulgeb hele põikvööt ning tagatiiva keskosas lai hele vööt, mis ulatub väikeste silmlaikude suunas. Tiivanarmadel esineb heledaid ja tumedaid varjundeid, mis muudavad liblika puukoorel ja kuivanud lehtede seas hästi varjuvaks. Tiibade alakülg on üldiselt heledam kui ülapool. Ees­tiiva eesserva keskosas paikneb lühike valge põikvööt ning tagatiiva silmlaikudest kannab pool alust valget keskvööd. Piki tiibade välisserva kulgeb kitsas kahvatukollane joon. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=221-222}}</ref><gallery mode=packed heights="140px"> (MHNT) Lopinga achine - Łapajówka Poland - male dorsal.jpg| ''Lopinga achine'' ♂ (MHNT) Lopinga achine - Łapajówka Poland - male ventral.jpg| ''Lopinga achine'' ♂ △ </gallery> === Elupaik === Sõõrsilmik elab peamiselt niisketes leht- ja segametsades, metsaservadel ning puisniitudel. Eestis leidub teda eriti vanades valgusküllastes metsades, kus kasvab rohkesti kõrrelisi. Liik eelistab varjulisi, kuid päikeselaikudega elupaiku ning väldib lagedaid avamaastikke. Lääne-Eestis ja saartel on sõõrsilmik märksa haruldasem kui sisemaal. <ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=208}}</ref> === Lennuaeg === Sõõrsilmiku lennuaeg kestab Eestis tavaliselt juuni keskpaigast juuli lõpuni. Liblikad lendavad enamasti päikesepaistelise ja sooja ilmaga. Iseloomulik on nende aeglane ja hõljuv lend puude vahel.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Rööviku areng === Röövikud toituvad mitmesugustest kõrrelistest ja tarnadest. Talvitub röövikuna.<ref name=":0" /> === Levila === Sõõrsilmik on levinud Palearktises piirkonnas. Euroopas ulatub tema levila Prantsusmaalt läbi Kesk- ja Ida-Euroopa kuni Venemaa aladeni. Liiki leidub ka Karpaatide eelmäestikes. Lääne- ja Kesk-Euroopas on sõõrsilmiku arvukus vähenenud ning mitmes varasemas leiukohas on liik taandunud või kadunud. Ida-Euroopas on ta märksa tavalisem. Skandinaavias esineb sõõrsilmik vaid üksikutes kohtades Rootsi idaosas, Soomes on tema levila ahenenud.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] <references /> == Välislingid == * {{Elurikkus}}{{Commons|Lopinga achine}} lhp3tnlza819trvmed75k8ujpx85aq1 0 300935 7162240 6488911 2026-05-27T17:07:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162240 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tõnismägi, 27 May 2007.jpg|pisi|Tõnismäe haljak 27. mail 2007]] '''Tõnismäe haljak''' on [[haljasala]] [[Kesklinna linnaosa|Tallinna kesklinnas]] [[Tõnismäe]]l, [[Tõnismägi|Tõnismäe]] tänava erisuunaliste sõidusuundade ja [[Kaarli puiestee]] vahel. Madala klombitud paekivist müüriga ümbritsetud park, milles olid pargiteed ja istepingid, kujundati [[1964]]. aastal ümber plaaditud avatud väljakuks seoses [[igavene tuli|igavese tule]] rajamisega mälestusmärgi ette. [[File:Tonismagi map 1945.jpg|pisi|left|Tallinna Vabastajate väljaku kavand, 1945]] Haljak kandis aastatel 1945<ref>18. mail 1945 otsustas Tallinna Linna TSN Täitevkomitee oma istungil nimetada Tõnismäe matmiskoha „Tallinna I Masinatehase töötajate kollektiivi soovil” Vabastajate väljakuks. – [[Sulev Truuväärt]] ja [[Bruno Pao]]. [https://web.archive.org/web/20151006135335/http://www.saartehaal.ee/2007/04/27/oma-saare-uurimus-kahalast-tonismaele/ Oma Saare uurimus: Kahalast Tõnismäele] Saarte Hääl, 27. aprill 2007.</ref>–1996<ref>[https://web.archive.org/web/20151007053413/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3003&aktid=32560 Tänava-ja muude kohanimede andmine ning muutmine kesklinnas] Tallinna Linnavalitsuse 12.04.1996 määrus number 26.</ref> nime '''Vabastajate väljak'''. Haljakul asus kuni [[2007]]. aastani [[pronkssõdur]]i monument, mille teisaldamisega [[Kaitseväe kalmistu]]le kaasnesid [[aprillirahutused Tallinnas]]. ==Viited== {{viited}} {{koord}} [[Kategooria: Tallinna pargid]] [[Kategooria:Tõnismäe]] 52feaub6h14yv3yvs25cnfbj0f6ita6 0 301048 7162419 6366786 2026-05-28T00:31:49Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Boskasteel.jpg|Boskasteel.jpg]] pildiga [[Pilt:Wijnveld_-_Kasteel_Bellemans.jpg|Wijnveld_-_Kasteel_Bellemans.jpg]]. Põhjus: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR2|Criterion 2]] 7162419 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sint-Niklaas | hääldus = | nimi1_keel = hollandi | nimi1 = Sint-Niklaas | nimi2_keel = prantsuse | nimi2 = Saint-Nicolas | pilt = Sint-Niklaas_April_2012-1.jpg | lipp = Flag of Sint-Niklaas.svg | lipu_link = [[Sint-Niklaasi lipp|Lipp]] | vapp = Blason ville be Sint-Niklaas (avec ornements).svg | vapi_link = Vapp | pindala = 83,80 | elanikke = | laius = 51/9/49 | pikkus = 4/8/27 | asendikaart = Belgia | asendikaardi_pilt = Sint-NiklaasLocatie.png }} '''Sint-Niklaas''' (ka ''Sint-Niklaas-Waas'', prantsuse keeles ''Saint-Nicolas-Waes'') on [[Hollandi keel|hollandikeelne]] linn ja vald Belgias [[Flandria]] piirkonnas [[Ida-Flandria provints]]is. [[1825]]. aastal linnaõigused saanud asula nimi on pandud [[1217]]. aastal rajatud [[Nikolaus|Püha Nikolause]] kiriku järgi. Asula on tuntud ka oma turuväljaku poolest, mis on suurim Belgias (3,19 hektarit). ==Asulad== Sint-Niklaas jaguneb järgmisteks osavaldadeks, asulateks ja piirkondadeks: {| | style="padding-left:0em;" valign="top" | [[Pilt:Sint-NiklaasMap.svg|pisi|left|190px|Rooma numbritega on tähistatud osavallad. Kollakaks toonitatud alad tähistavad linnastunud piirkondi.]] | style="padding-left:0em;" valign="top" | {| class="wikitable" style="text-align:right" ! # !! Nimi !! Pindala<br /><small>(km²)</small> !! Elanikke<br /><small>(1.01.2010)</small> |- | I || align="left" | Sint-Niklaas || 31,74 || 50 056 |- | II || align="left" | [[Nieuwkerken-Waas]] || 9,86 || 5920 |- | III || align="left" | [[Belsele]] || 20,26 || 9742 |- | IV || align="left" | [[Sinaai]] || 21,94 || 6094 |- |} |} <gallery> Pervijze - Sint-Niklaas en Sint-Katharinakerk 1.jpg| V Sint-Niklaas.JPG| Belsele - Town hall 1.jpg| Puivelde - Sint-Jobkerk 1.jpg| Wijnveld - Kasteel Bellemans.jpg| Walburgkasteel.jpg| Sint-Niklaas - Landhuis 1.jpg| Sint niklaas.jpg|Magistraadihoone (XIX sajand) </gallery> ==Sõpruslinnad== {| class="wikitable" |- valign="top" | *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} – [[Colmar]] * {{PisiLipp|Itaalia}} – [[Lucca]] *{{PisiLipp|Suurbritannia}} – [[Abingdon-on-Thames]] || *{{PisiLipp|Saksamaa}} – [[Schongau]] *{{PisiLipp|Holland}} – [[Gorinchem]] *{{PisiLipp|Tšehhi}} – [[Tábor]] |} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat-tekstina|Sint-Niklaas}} * [http://www.sint-niklaas.be/ Koduleht] (hollandi keeles, osaliselt ka inglise keeles) {{Ida-Flandria vallad}} [[Kategooria:Belgia linnad]] [[Kategooria:Ida-Flandria provintsi vallad]] 9g4e1q57916ataz040aj6yydvs2akw2 0 304011 7162478 7110358 2026-05-28T06:33:45Z Kk 6201 7162478 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}} [[Fail:Grapevinesnail 01a.jpg|pisi|Kahanemispoliitika esindajad on oma logole valinud viinamäeteo ]] '''Tasaareng''' (ka kestlik kahanemine, inglise ''degrowth'', ''de-growth'', ''sustainable de-growth'', [[prantsuse keel]]es ''décroissance'') on areng piiratud energiakasutuse ([[töö (füüsika)|füüsikalise töö]]) tingimustes. Tasaarengu teooria kujutab endast kõige kaugemale minevat alternatiivi [[majanduskasv]]u paradigmale. Tasaarengu all mõeldakse riikide majanduste ümberstruktureerimist nii, et need ei oleks kasvust sõltuvad. See tähendab ka [[ressurss|ressursikasutuse]] ja [[tarbimine|tarbimise]] vähendamist kui ainuvõimalikku teed [[sotsiaalne õiglus|sotsiaalse õigluse]], [[jätkusuutlikkus|ökoloogilise jätkusuutlikkuse]] ja [[heaolu]] parandamiseks. Kuivõrd XXI sajandi alguse energiakasutus on liialt suur, et tagada elurikkuse püsimine, järeldub siit vajadus majanduskorralduseks, mis tarvitab tervikuna vähem energiat. Tasaareng rõhutab vajadust piirata energiakasutust, tarbimist ja tootmist ning propageerib sotsiaalselt õiglast ja ökoloogiliselt jätkusuutlikku ühiskonnakorraldust, milles arengut hinnatakse mitte [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] kasvu, vaid inimliku heaolu näitajatega. Säärane imperatiiv väärtustab [[isiksus]]likku arengut, [[ühistu]]list ettevõtlust, [[kooperativism]]i, detsentraliseeritud valitsuskorraldust, [[subsidiaarsus]]t ja [[kogukond]]likkust.<ref>''D'Alisa, Giacomo; et al., eds. (2015). Degrowth: A Vocabulary for a New Era. London: Routledge. ISBN 9781138000766.''</ref><ref>''"What is degrowth?". degrowth.info. Viidatud 27. juuli 2020. [https://web.archive.org/web/20210130012721/https://www.degrowth.info/en/what-is-degrowth/]''</ref> Tasaareng on nii poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne liikumine kui ka teooriate kogum, mis kritiseerib majanduskasvu paradigmat.<ref>[[Giorgos Kallis|Kallis, G.]], Kostakis, V., Lange, S., Muraca, B., Paulson, S. & Schmelzer, M. (2018). Research On Degrowth. Annual Review of Environment and Resources, 43(1), 291–316. </ref> See põhineb ideedel erinevatest teadusharudest nagu ökonoomika, poliitiline ökoloogia ja [[keskkonnaõiglus]], mis toovad tähelepanu sotsiaalsele ja keskkonnaalasele kahjule, mida põhjustab lõputu kasvu tagaajamine ja läänelik arengumudel.<ref>D'Alisa, G., Demaria, F. & [[Giorgos Kallis|Kallis, G.]] (2015). Degrowth: A Vocabulary for a New Era. London: Routledge.</ref> Tasaareng kritiseerib kapitalistlikku süsteemi, mis jahib majanduskasvu ükskõik mis hinnaga, hävitades selle käigus keskkonda ja ekspluateerides inimesi.<ref name=":0">Degrowth web portal. (2022). What is degrowth?. Retrieved November 19, 2022, [https://web.archive.org/web/20210130012721/https://www.degrowth.info/en/what-is-degrowth/]</ref> Liikumise uurijad ja aktivistid pooldavad ühiskonnakorraldust, mis seab esikohale sotsiaalse ja ökoloogilise heaolu, mitte korporatsioonide kasumid ning üleliigse tootmise ja tarbimise.<ref name=":0" /> Tasaareng tähendab ühiskondade muutmist nii, et keskkonnaõiglus ja hea elu on tagatud kõikidele, püsides planetaarsete piiride sees.<ref name=":0" /> Liikumise kolme peamist eesmärki on defineeritud järgmiselt: vähendada inimkonna mõju keskkonnale, jaotada jõukus ja sissetulekud ümber riikide sees ja vahel ning edendada üleminekut materialistlikult ühiskonnalt osalusühiskonnani.<ref>Cosme, I., Santos, R. & O’Neill, D. W. (2017). Assessing the degrowth discourse: A review and analysis of academic degrowth policy proposals. Journal of Cleaner Production, 149, 321–334.</ref> Tasaareng on väga kriitiline „[[Roheline kasv|rohelise kasvu]]“, aga ka näiteks taastuvenergiale ülemineku suhtes majanduskasvu loogika tingimustes, kuna see eeldaks ulatuslikku keskkonnakoormuse kasvu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nelson |eesnimi=Anitra |kuupäev=2024-01-31 |pealkiri=Degrowth as a Concept and Practice: Introduction |url=https://commonslibrary.org/degrowth-as-a-concept-and-practice-introduction/ |vaadatud=2025-12-04 |väljaanne=The Commons |keel=en-AU}}</ref> Tasaareng on soovitatav alternatiiv [[jatkusuutlik areng|jätkusuutlikule arengule]], sest majanduskasvu jätkumine toob kaasa Maa looduse pöördumatu hävitamise.<ref name="earth-beyo">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Richardson |eesnimi=Katherine |perekonnanimi2=Steffen |eesnimi2=Will |perekonnanimi3=Lucht |eesnimi3=Wolfgang |perekonnanimi4=Bendtsen |eesnimi4=Jørgen |perekonnanimi5=Cornell |eesnimi5=Sarah E. |perekonnanimi6=Donges |eesnimi6=Jonathan F. |perekonnanimi7=Drüke |eesnimi7=Markus |perekonnanimi8=Fetzer |eesnimi8=Ingo |perekonnanimi9=Bala |eesnimi9=Govindasamy |perekonnanimi10=von Bloh |eesnimi10=Werner |perekonnanimi11=Feulner |eesnimi11=Georg |perekonnanimi12=Fiedler |eesnimi12=Stephanie |perekonnanimi13=Gerten |eesnimi13=Dieter |perekonnanimi14=Gleeson |eesnimi14=Tom |perekonnanimi15=Hofmann |eesnimi15=Matthias |kuupäev=2023-09-15 |pealkiri=Earth beyond six of nine planetary boundaries |url=https://www.science.org/doi/10.1126/sciadv.adh2458 |ajakiri=Science Advances |keel=en |aastakäik=9 |üksiknumber=37 |doi=10.1126/sciadv.adh2458 |issn=2375-2548 |pmc= |pmid=}}</ref> Kahanemise imperatiiv sündis tagajärgedest, mille on tekitanud [[tarbimisühiskond]], kapitalistlik majandusmudel ja arusaam, et inimene on looduse valitseja, kes võib sellest võtta, mida tahab ja nii palju, kui tal parajasti vaja on.<ref>''Demaria, Federico; et al. (2013). "What is Degrowth? From an Activist Slogan to a Social Movement" (PDF). Environmental Values. 22 (2): 191–215. [http://www.jnu.ac.in/sss/cssp/What%20is%20degrowth.pdf]''</ref> Teadlased, kes on uurinud nimetatud tegurite mõju inimkonna ja majanduse arengutele on jõudnud järeldusele, et inimkond on kaotanud jätkusuutliku arengu võimaluse ja algamas on taandareng. Nad on leidnud, et juba alanud protsesside aeglustamiseks tuleks: * vähendada inimtegevuse [[keskkonnamõju]]; * alustada intensiivset tulu ja rikkuse ümberjagamist nii riikide sees kui ka nende vahel; * edendada üleminekut [[Materialism|materialistlikelt]] väärtustelt [[Vaimsus|vaimsetele]] väärtustele.<ref>Cosme, Inês; Santos, Rui; O’Neill, Daniel W. (2017-04-15). "Assessing the degrowth discourse: A review and analysis of academic degrowth policy proposals". Journal of Cleaner Production. 149: 321–334. doi:10.1016/j.jclepro.2017.02.016. ISSN 0959-6526. [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0959652617302202]</ref> == Selgitused ja põhjendused == === Planetaarsed piirid === 2009. aastal avaldas 29 teadlasest koosnev rühm ajakirjas Nature artikli, mis tuvastab planeedil Maa üheksa [[Maa taluvuspiirid|planetaarset piiri]], mille sisse inimkond ökosüsteemide funktsionaalse säilimise ja inimkonna tuleviku nimel peaks ära mahtuma.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rockström |eesnimi=Johan |perekonnanimi2=Steffen |eesnimi2=Will |perekonnanimi3=Noone |eesnimi3=Kevin |perekonnanimi4=Persson |eesnimi4=Åsa |perekonnanimi5=Chapin |eesnimi5=F. Stuart III |perekonnanimi6=Lambin |eesnimi6=Eric |perekonnanimi7=Lenton |eesnimi7=Timothy |perekonnanimi8=Scheffer |eesnimi8=Marten |perekonnanimi9=Folke |eesnimi9=Carl |perekonnanimi10=Schellnhuber |eesnimi10=Hans Joachim |perekonnanimi11=Nykvist |eesnimi11=Björn |perekonnanimi12=de Wit |eesnimi12=Cynthia |perekonnanimi13=Hughes |eesnimi13=Terry |perekonnanimi14=van der Leeuw |eesnimi14=Sander |perekonnanimi15=Rodhe |eesnimi15=Henning |kuupäev=2009-11-18 |pealkiri=Planetary Boundaries: Exploring the Safe Operating Space for Humanity |url=https://www.ecologyandsociety.org/vol14/iss2/art32/ |ajakiri=Ecology and Society |keel=en |aastakäik=14 |üksiknumber=2 |doi=10.5751/ES-03180-140232 |issn=1708-3087}}</ref> 2023. aasta andmetel oleme ületanud üheksast planetaarsest piirist 6.<ref name="earth-beyo" /> Tasaarengu üheks peamiseks eesmärgiks on ühiskonna mahtumine planetaarsetersse piiridesse. Praegune majanduskorraldus võimaldab ja koguni soodustab ränka ületarbimist, liigset loodusressursside kasutamist ja sõltuvust fossiilkütustest.<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=2010-07-15 |pealkiri=Sustainable de-growth: Mapping the context, criticisms and future prospects of an emergent paradigm |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0921800910001606 |ajakiri=Ecological Economics |keel=en-US |aastakäik=69 |üksiknumber=9 |leheküljed=1741–1747 |doi=10.1016/j.ecolecon.2010.04.017 |issn=0921-8009}}</ref> === Sotsiaalsed piirid === [[Tarbimisühiskond|Tarbimisühiskonna]] mentaliteet ja kapitalistliku majandusmudeli levik võimendavad kasvu nõuet veelgi. Seetõttu on paljud teadlased jõudnud järeldusele, et maailm on sisenemas parimal juhul aeglase kahanemise ajastusse, halvemal juhul lõpeb see protsess suure ühiskondliku katastroofiga. Seetõttu on tasaarengu põhisõnumiks kujunemas lause "Lõpmatu kasv lõplikul planeedil pole võimalik".<ref>''Matthias Schmelzer, Andrea Vetter: Degrowth/Postwachstum zur Einführung. Junius, Hamburg 2019, S. 72., ISBN 978-3-96060-307-8.''</ref> Kasvu sotsiaalsete piiride teemal arutles [[John Maynard Keynes]] juba 1930. aastatel. Seejuures ei pidanud ta taandarengut mitte katastroofiks,<ref>''Max Polewsky: Die Ökonomik der langen Frist bei Marx und Keynes. In: ExMA-Papers. Universität Hamburg. S. 31.''</ref> vaid "kuldse ajastu" võimaluseks.<ref>''John Maynard Keynes: Economic Possibilities for Our Grandchildren. (1930). In: John Maynard Keynes: Essays in Persuasion. W.W. Norton & Co., New York 1963, S. 358–373.''</ref><ref>''John Maynard Keynes: The general theory of employment, interest and money. 1936. Kapitel 16, 24.''</ref> Tõsi, see eeldab ühiskonnakorralduse muutmist, varade ja tulude ümberjaotamist koos avalike teenuste suurema pakkumisega ning lühemat tööaega.<ref>Karl Georg Zinn: ''Die Wirtschaftskrise. Wachstum oder Stagnation. Zum ökonomischen Grundproblem reifer Volkswirtschaften.'' BI-Taschenbuchverlag, Mannheim/ Leipzig/ Wien/ Zürich 1994, ISBN 3-411-10451-1.</ref> === Ressursside ammendumine === Majanduskasvu nõue ja ressursside kogunemine ühiskonna väga tillukese osa kätte suurendavad jätkuvalt nõudlust uute ressursside järele. Kuid ressursid on ammendumas: nt selline ülioluline loodusvara nagu põllumajanduse toimimiseks vajalik elav muld kaob kiirenevas tempos. Ammendumas on ka puhta magevee allikad. Oluliste mineraalsete ainete, eriti aga [[indium]]i, [[Nikkel|nikli]], [[koobalt]]i, [[gallium]]i, [[Vask|vase]], [[Kuld|kulla]], [[Tsink|tsingi]], [[plii]] jms ainete kaevandused on samuti ammendumas ning uute allikate leidmine ja kasutuselevõtmine tõstab nende ainete hinda kordades. Haruldaste muldmetallide – [[lantanoidid]]e hankimine kahjustab tohutuid territooriume. Ka seni end taastoota suutnud loodusressursside uuenemise võime on nende üleekspluateerimise ja keskkonna saastumise tõttu kadumas.<ref>Oliver Richters: Analyse: Konfliktlinien und politische Ziele im wachstumskritischen Diskurs. In: Forschungsjournal Soziale Bewegungen. Band 31, Nr. 4, 2018, S. 80–84 [https://de.wikipedia.org/wiki/Forschungsjournal_Soziale_Bewegungen]</ref> [[Majanduskasv]]u pooldajad otsivad lahendusi uutest tehnoloogiatest ja uute materjalide kasutuselevõtust, mis tagaksid majanduse jätkuva kasvu. Taandarengu tunnistajad leiavad, et olukorda parandaks vaid nõudluse vähendamine nii, et järelejäänud ressursse saaksid kasutada ka järgnevad põlvkonnad.<ref>''Resilience.org. (October 20, 2009). Peak Oil Reports. [http://www.resilience.org/stories/2009-10-20/peak-oil-reports-oct-20]''</ref> === Ökoloogiline jalajälg === [[Fail:World map of countries by ecological deficit (2013).svg|pisi|Riikide keskkonnakasutuse hinnang mõõdetuna riigi biovõimsusena inimese kohta (globaalsetes hektarites), millest on lahutatud ökoloogiline jalajälg inimese kohta (ka globaalsetel hektaritel). Andmed 2013. aastast]] [[ökoloogiline jalajälg|Ökoloogilise jalajäljega]] väljendatakse inimese mõju planeedi Maa [[ökosüsteem]]ile. See tähistab bioloogiliselt tootlikku ja ökoloogiliselt ennast taastootvat maa- ja mereala pinda, mida inimene tarbib ning mis peab toime tulema inimese poolt keskkonda paisatud jäätmete kahjutuks muutmise ehk kahjutustamisega. Mõttekoja [[Global Footprint Network]] (asutatud 2003. aastal) hinnangul ületas inimkond planeedi Maa kandevõime juba 1970. aastatel ning sellest ajast peale oleme kahjustanud Maa ökosüsteemi kiirenevas tempos.<ref>''Lin, D; Hanscom, L; Murthy, A; Galli, A; Evans, M; Neill, E; Mancini, MS; Martindill, J; Medouar, F-Z; Huang, S; Wackernagel, M. (2018). "Ecological Footprint Accounting for Countries: Updates and Results of the National Footprint Accounts, 2012–2018". Resources. 7(3): 58. [https://doi.org/10.3390/resources7030058]''</ref> Maa ületarbimise päev (s.t päev aastas, milleks on inimkond ära tarbinud kõik bioloogilised ressursid, mida planeet Maa on suuteline aasta jooksul taastama või taastootma) oli 1970. aastatel veel detsembris. Sellest ajast on see päev liikunud kiiresti varasemale ajale, olles praeguseks globaalselt augusti alguses. Kui aga kõik elaks nagu Eestis, oleks see päev juba märtsi keskpaigas.<ref>''[https://taltech.ee/uudised/14-marts-eestlaste-jaoks-2023-aasta-uletarbimise-paev/]''</ref> 85% inimkonnast elab riikides, mis tarbivad keskkonda rohkem, kui see suudab taastuda.<ref>''"Ecological Footprint: Overview". footprintnetwork.org. Global Footprint Network. Retrieved 16 April 2017. [http://www.footprintnetwork.org/our-work/ecological-footprint/]''</ref> Teadusuuringud näitavad, et ühe inimese toimetulekuks on vaja 2,1 globaalset hektarit (gHa). Tänapäeval tarbib iga inimene keskmiselt juba 2,7 gHa (s.t u 30% rohkem), kuid rikaste riikide inimene tarbib keskmiselt 6,4 gHa (USA-s 12,5 gHa), sellal kui väga vähe tarbivate riikide elanik kasutab vaid 1 globaalset hektarit.<ref>''Rees, William E. (30 August 2011). "The Human Nature of Unsustainability". postcarbon.org. Post Carbon Institute. Retrieved 29 July 2016. [http://www.postcarbon.org/publications/human-nature-of-unsustainability/]''</ref><ref>''Home page Global Footprint Network [http://data.footprintnetwork.org/#/]''</ref><ref>''Ecological Footprint: Overview. [https://www.footprintnetwork.org/our-work/ecological-footprint/]''</ref> Ületarbimise tagajärjed ilmnevad ka näiteks elusolendite liikide massilises väljasuremises ja on osaks nähtusest, mida on hakatud nimetama [[antropotseen]]iks (vt ka [[kapitalotseen]]). Inimkonna rikkaim 1% põhjustab rohkem süsinikuheiteid kui vaeseim 66%, sellisel käitumisel on kohutavad tagajärjed haavatavatele kogukondadele ja ülemaailmsetele jõupingutustele kliimakriisi lahendamiseks. Kõige põhjalikum globaalse ebavõrdsuse uuring, mis tehtud, näitab, et ühiskondlik eliit, mis koosneb 77 miljonist inimesest, sealhulgas miljardärid, miljonärid ja need, kes saavad palka rohkem kui 140 000 USA dollarit (128 611 €) aastas, moodustas 2019. aastal 16% kõigist CO₂ heitkogustest. Aruande kohaselt on see piisavalt, et põhjustada kuumuse tõttu üle miljoni surma. Eriti ebasoodsas olukorras on naised ja tüdrukud, põlisrahvad, vaesuses elavad inimesed ja muud diskrimineerimise all kannatavad rühmad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Climate Equality: A planet for the 99% |url=https://policy-practice.oxfam.org/resources/climate-equality-a-planet-for-the-99-621551/ |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=Oxfam Policy & Practice |keel=en-US}}</ref> === Jätkusuutlik areng või taandareng === [[Jätkusuutliku arengu indikaator|Jätkusuutliku arengu]] mõiste tuli kasutusele 1987. aastal [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] [[Brundtlandi komisjon|Bruntlandi komisjoni]] aruandega, milles märgiti, et jätkusuutlik areng põhineb lahendustel, mis rahuldavad käesoleva aja vajadusi, kuid ei võta sedasama võimalust ära järeltulevatelt põlvkondadelt.<ref>''Ympäristön ja kehityksen maailmankomissio: Yhteinen tulevaisuutemme. Ympäristön ja kehityksen maailmankomission raportti. Suomentanut Kaija Anttonen. Julkaisija: Ulkoasiainministeriö, Ympäristöministeriö. Helsinki: Valtion painatuskeskus: Ympäristöministeriö, 1988. ISBN 951-47-0424-X.'' </ref> Jätkusuutliku arengu keskne küsimus, mille üle on aastakümneid vaieldud, on: kas majanduskasv saab jätkuda, kui looduslike ressursside tarbimine väheneb ja keskkonda paisatakse vähem heitmeid? <ref>''Christian Kerschner: Economic de-growth vs. steady-state economy. In: Journal of Cleaner Production. 18, 2010, p. 546. [https://www.degrowth.org/wp-content/uploads/2013/01/4Kerschner_2010_final_published.pdf]{{Kõdulink|aeg=august 2024|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}''</ref><ref>''Nicholas Georgescu-Roegen: The Entropy Law and the Economic Process. Harvard University Press, Cambridge MA 1971, ISBN 0-674-25780-4.'' </ref><ref>''Joseph E. Stiglitz: Growth with exhaustible natural resources. Efficient and optimal growth paths. In: Review of economic studies, symposium on the economics of exhaustible resources. 1974, S. 123–138. [https://www.jstor.org/stable/2296377]''</ref> [[Fail:Sustainable development.svg|pisi|Jätkusuutliku arengu elemendid|alt=]] Jätkusuutliku arengu kontseptsioon püüab leida säästlikku lahendust, mis on aga praktiliselt võimatu olukorras, kus inimkonna tarbimine ületab kordades olemasolevat ressurssi ja looduse taastootmise võimet ning majanduses domineerib kasum kui ideaal ja võlaraha süsteem.<ref>''Lorek, Sylvia; Fuchs, Doris (2013). "Strong sustainable consumption governance – precondition for a degrowth path?" (PDF). Journal of Cleaner Production. 38: 36–43. [https://web.archive.org/web/20240105011140/https://degrowth.org/wp-content/uploads/2012/11/Lorek-_Fuchs-2013.pdf]''</ref> Taandarengu esindajad peavad säästliku arengu õpetust teravmeelseks rumaluseks ([[oksüümoron]]iks), sest kogu kasvuks vajalik ressurss on juba aastakümneid tagasi ammendunud ja inimkonna tarbimisvalmiduse kasvu tõttu ühe inimese jaoks kasutada jäävate globaalsete hektarite arv jääb iga aastaga väiksemaks.<ref>''Serge Latouche, « Pour une société de décroissance », Le Monde diplomatique, novembre 2003. [http://www.monde-diplomatique.fr/2003/11/LATOUCHE/10651]''</ref> === Tagasilöögiefekt === {{Vaata|Tagasilöögiefekt (energiasääst)}} Loodusressursside kasutamist vähendavaid ning nende kasutamist tõhustavaid tehnoloogiaid nimetatakse jätkusuutlikeks ja keskkonnasõbralikeks lahendusteks. Kuid iga muutus põhjustab omakorda muutusi ümbritsevas keskkonnas, mis ilmneb investeeringute kaotuses, tööhõives, toimetuleku ja heaolu jagunemises ning need omakorda põhjustavad uusi probleeme, mis võivad häirida muudatuse püsivust. Kuna planeet Maa on üks tervik, siis areng ühes riigis põhjustab paratamatult olukorra halvenemise teises riigis, kuhu viiakse üle keskkonda kahjustav tootmistegevus või kus tehnoloogilise innovatsiooni tõttu kahanevad tööhõive ja toimetuleku võimalused. Seda nimetatakse tagasilöögiefektiks.<ref>''d'Alisa, Giacomo; Demaria, Federico; Cattaneo, Claudio (2013). "Civil and Uncivil Actors for a Degrowth Society" (PDF). Journal of Civil Society. 9 (2): 212–224. [https://www.degrowth.org/wp-content/uploads/2011/11/Dalisa-Demaria-Cattaneo_Civil-and-uncivil-actors-for-a-Degrowth-society_20131.pdf]{{Kõdulink|aeg=august 2024|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}''</ref> === Majandusteadus ja poliitilised eesmärgid === [[Modernism|Modernne]] majandusteadus, mis on keskendunud kasumlikkuse suurendamisele ja arvestab toote omahinnas vaid inimtööst johtuvaid kulusid, kuid ei arvesta [[loodusvarad]]e hankimisest ja tarbimise käigus tekkivate [[Jäätmed|jäätmete]] looduskeskkonda paiskamisest tekkiva kahju rahalist väärtust, on muutunud eesmärgiks iseeneses. [[Rooma Klubi]] 2012. aasta raportis nimetati seda "fantaasiamaailma kuuluvaks" õpetuseks.<ref>''Bernard Lietaer; Christian Arnsperger; Sally Goerner; Stefan Brunnhuber (2012). The Missing Link. Report from The Club of Rome. Brussel: Finance Watch and the World Business Academy. Lk 28.'' </ref> Poliitikas on edu kriteeriumiks võetud "kvantitatiivne kasvuparadigma", mille kohaselt "tuleb lahendada kõik majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised probleemid majanduskasvuga" ([[maagiline ruut]]). Seda hinnatakse riigis toodetud ning müüdud kaupade ja teenuse väärtusega, mille mõõtühikuks on sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP suurust peetakse antud riigi elanike heaolu näitajaks. Seda arvestatakse osana iga-aastasest inimarengu indeksist. Lisaks on SKP suurus korrelatsioonis imikute [[suremus]]e, [[haridustase]]me ja oodatava eluea pikkuse näitajatega.<ref>''Matthias Schmelzer: The growth paradigm: History, hegemony, and the contested making of economic growthmanship. In: Ecological Economics. 118, 1110, 2015, S. 262–271.''</ref><ref>''Wolfgang Cezanne: Allgemeine Volkswirtschaftslehre. Oldenbourg Wissenschaftsverlag, 2005, ISBN 3-486-57770-0, S. 497f.''</ref> Kahanemise imperatiivi esindajad (Herman Daly) on võtnud kasutusele mõiste "ebaökonoomne või kahjumlik kasv", mille puhul arenguga tekitatud kahju on suurem kui kasvust tekkinud kasu.<ref>''Herman Daly: Uneconomic Growth in Theory and in Fact. The First Annual Feasta Lecture. Trinity College, Dublin, 26. April 1999.''</ref> Alternatiivsete mõõdikutena on välja pakutud [[Sotsiaalne kapital|sotsiaalset kapitali]] (inimsuhted), demokraatlikku osaluse astet (ideaalina [[Otsedemokraatia|otse]]- ja [[konsensusdemokraatia]]) ja keskkonnahoidlikkust.<ref>''Giorgos Kallis, Joan Martinez-Alier, François Schneider: Crisis or opportunity? Economic degrowth for social equity and ecological sustainability. Introduction to this special issue. In: Journal of Cleaner Production. 18 (6) 2010, S. 511–518.''</ref> Uusi mõõdikuid on välja pakkunud ka [[OECD]]<ref>''OECD: Statistics, Knowledge and Policy: Measuring and Fostering the Progress of Societies. Paris 2007.''</ref> ja Stiglitzi-Sen-Fitoussi komisjon.<ref>''Stiglitz, J. E., Sen, A., J.-P. Fitoussi: Report by the Commission on the Measurement of Economic Performance and Social Progress.''</ref> == Ajalugu == Tasaareng ehk ''décroissance'' tuli mõistena esmakordselt<ref name="degrowth-t">{{Netiviide |pealkiri=Degrowth: the history of an idea {{!}} EHNE |url=https://ehne.fr/en/encyclopedia/themes/material-civilization/transnational-consumption-and-circulations/degrowth-history-idea |vaadatud=2024-01-11 |väljaanne=ehne.fr |keel=en}}</ref> kasutusele 1972. aastal, kui prantsuse filosoof André Gorz küsis avalikul debatil, kas kapitalism on võimeline mahtuma planeedi taluvuspiiridesse: "Kas globaalne tasakaal, mille tingimuseks on mittekasv - või isegi tasaareng - materjalide tootmises, on ühildatav kapitalistliku süsteemi ellu jäämisega?" Gorzi küsimus oli ajendatud samal 1972. aastal ilmunud [[Rooma Klubi]] [[Kasvu piirid|"Kasvu piiride"]] raporti järeldustest, mis kutsusid üles maavarade kasutust piirama. 1979. aastal ilmus šveitsi filosoofi Jacques Grienevaldi sulest raamat "''Demain la décroissance"'' ("Tasaareng homme"). Tegemist oli majandusteoreetik Nicholas Georgescu-Roegeni tekstikogumikuga. Georgescu-Roegeni töötas välja majandusteooria, mis baseerus [[entroopia]] seadustel.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Georgescu-Roegen |eesnimi=Nicholas |kuupäev=jaanuar 1975 |pealkiri=ENERGY AND ECONOMIC MYTHS |ajakiri=Southern Economic Journal |aastakäik=41 |üksiknumber=3 |leheküljed=347-381 |via=JSTOR}}</ref> Tema väitel majanduskasv kiiredab entroopiat. Mõistena hakkas tasaareng laiemalt levima 2002. aastal Prantsusmaal, kui reklaamivastane ja arenguvastane (''anti-development'') liikumine üksteisele lähenesid. 2006. aastal loodi Prantsusmaal Tasaarengu erakond (Parti pour la Décroissance), mille toetus jäi marginaalseks, tegemist oli arutelu platvormiga.<ref name="degrowth-t" /> Alates 2008. aastast toimuvad üle aasta rahvusvahelised tasaarengu konverentsid, mida veab eest Research & Degrowth nime alla koondunud teadlaste kogukond. Esimesed kolm konverentsi toimusid Vahemere-äärsetes riikides – Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias –, kus tasaarengu liikumine esialgu kiiremini levis. Hilisemad "Beyond Growth" konverentsid on toimunud Saksamaal, Ungaris, Rootsis, Mehhikos, Austrias, Hollandis, Horvaatias ja mujal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Conferences |url=https://degrowth.info/en/conferences |vaadatud=2024-01-11 |väljaanne=Degrowth}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Degrowth Database |url=https://docs.google.com/spreadsheets/d/18Z7kTs0smhOU9S3DyGNJ_MBQeu3XKW2qdxa3unOEn6I/edit?gid=547049204&usp=embed_facebook |vaadatud=2025-12-04 |väljaanne=Google Docs |keel=et}}</ref> Eestis toimus esimene tasaarengu konverents 2.–3. oktoobril 2025. aastal Nelijärvel. Konverentsi nimi oli "Kasvujärgne Eesti".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kasvujärgne Eesti |url=https://en.xn--kasvujrgne-eesti-0nb.ee/ |vaadatud=2025-12-04 |väljaanne=en.xn--kasvujrgne-eesti-0nb.ee |keel=en}}</ref> Tasaarengu liikumise algus tulenes murest [[Tööstuslik pööre|tööstusühiskondadega]] (nii [[Kapitalism|kapitalistlike]] kui [[Sotsialism|sotsialistlike]]) seotud produktivismi ja tarbimisharjumuste pärast, sealhulgas<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Demaria |eesnimi=Federico |perekonnanimi2=Schneider |eesnimi2=Francois |perekonnanimi3=Sekulova |eesnimi3=Filka |perekonnanimi4=Martinez-Alier |eesnimi4=Joan |kuupäev=2013-04-01 |pealkiri=What is Degrowth? From an Activist Slogan to a Social Movement |url=https://www.ingentaconnect.com/content/10.3197/096327113X13581561725194 |ajakiri=Environmental Values |keel=en |aastakäik=22 |üksiknumber=2 |leheküljed=191–215 |doi=10.3197/096327113X13581561725194 |issn=0963-2719}}</ref>: * Energiaallikate vähene kättesaadavus (vt [[naftatootmise tipp]]) * Keskkonna ja looduse kvaliteedi halvenemine (vt [[globaalne soojenemine]], [[Õhusaastus|õhusaaste]], [[elurikkus]]e kadu) * Negatiivsete ühiskondlike mõjude suurenemine (vt jätkusuutmatu areng, [[haigus]]ed, [[vaesus]]) * Pidevalt laienev ressursside kasutamine nn [[Esimene Maailm|esimese maailma]] riikide poolt, et rahuldada elustiili, mis tarbib rohkem toitu ja energiat ning tekitab rohkem jäätmeid, kõike seda [[Kolmas Maailm|kolmanda maailma]] arvelt (vt [[neokolonialism]]) Tasaarengu teemaline uurimine oli aktiivne 2010. aastatel Joan Martinez-Alieri ja "Barcelona kooli" uurimistöödes.<ref>{{Raamatuviide |url=https://link.springer.com/10.1007/978-3-031-22566-6 |pealkiri=The Barcelona School of Ecological Economics and Political Ecology: A Companion in Honour of Joan Martinez-Alier |kuupäev=2023 |kirjastus=Springer International Publishing |isbn=978-3-031-22565-9 |toimetaja-perekonnanimi=Villamayor-Tomas |toimetaja-eesnimi=Sergio |sari=Studies in Ecological Economics |köide=8 |koht=Cham |keel=en |doi=10.1007/978-3-031-22566-6 |toimetaja2-perekonnanimi=Muradian |toimetaja2-eesnimi=Roldan}}</ref> 2017. aastal tegid Inês Cosme jt teadurid kokkuvõtte tasaarengut käsitlevast teaduskirjandusest ning leiti, et need tuginevad kolmele põhieesmärgile: (1) [[Keskkonnakahju|keskkonnaseisundi halvenemise]] vähendamine; (2) sissetulekute ja rikkuse ümberjaotamine kohalikul ja ülemaailmsel tasandil; (3) sotsiaalse ülemineku edendamine majanduslikult materialistlikult osaluskultuurilt.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cosme |eesnimi=Inês |perekonnanimi2=Santos |eesnimi2=Rui |perekonnanimi3=O’Neill |eesnimi3=Daniel W. |kuupäev=aprill 2017 |pealkiri=Assessing the degrowth discourse: A review and analysis of academic degrowth policy proposals |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0959652617302202 |ajakiri=Journal of Cleaner Production |keel=en |aastakäik=149 |leheküljed=321–334 |doi=10.1016/j.jclepro.2017.02.016 |issn=0959-6526 }}</ref> 2022. aastal uurisid Nick Fitzpatrick jt teadurid 1166 tasaarengu teemalist teaduspublikatsiooni ning leidsid 530 konkreetset tasaarengu poliitika ettepanekut, milles esitati "50 eesmärki, 100 eesmärki, 380 vahendit", väites, et nende uuring on "kõige põhjalikum tasaarengu poliitika tegevuskava, mis eales esitatud".<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fitzpatrick |eesnimi=Nick |perekonnanimi2=Parrique |eesnimi2=Timothée |perekonnanimi3=Cosme |eesnimi3=Inês |kuupäev=september 2022 |pealkiri=Exploring degrowth policy proposals: A systematic mapping with thematic synthesis |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0959652622023629 |ajakiri=Journal of Cleaner Production |keel=en |aastakäik=365 |leheküljed=132764 |doi=10.1016/j.jclepro.2022.132764}}</ref> 2025. aastal koostatud tasaarengu teaduskirjanduse ülevaade näitas, on kogunemas tõendeid poliitikatest, nagu tööaja vähendamine, süsiniku- ja varamaksud, mis võiks kõrge sissetulekuga riikides tagada heaolu ilma majanduskasvuta. Tasaarengu põhimõtetega kooskõlas olevad väikesemahulised katsetused näiteks tööaja vähendamisega annavad teadmisi, mida saab laiendada teistesse valdkondadesse, sest ükski riik ei tegutse praegu kasvujärgses loogikas.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kallis |eesnimi=Giorgos |perekonnanimi2=Hickel |eesnimi2=Jason |perekonnanimi3=O’Neill |eesnimi3=Daniel W. |perekonnanimi4=Jackson |eesnimi4=Tim |perekonnanimi5=Victor |eesnimi5=Peter A. |perekonnanimi6=Raworth |eesnimi6=Kate |perekonnanimi7=Schor |eesnimi7=Juliet B. |perekonnanimi8=Steinberger |eesnimi8=Julia K. |perekonnanimi9=Ürge-Vorsatz |eesnimi9=Diana |kuupäev=2025-01-01 |pealkiri=Post-growth: the science of wellbeing within planetary boundaries |url=https://www.thelancet.com/journals/lanplh/article/PIIS2542-5196(24)00310-3/fulltext |ajakiri=The Lancet Planetary Health |keel=English |aastakäik=9 |üksiknumber=1 |lehekülg=e62–e78 |doi=10.1016/S2542-5196(24)00310-3 |issn=2542-5196 |pmid=39855235}}</ref> == Majanduse majanduskasvust lahtisidumine == Majanduse majanduskasvust lahtisidumine tähendab, et [[majanduskasv]]u, mida tavaliselt mõõdetakse [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT]] kasvus, on võimalik lahti siduda loodusvarade kasutamisest ja [[kasvuhoonegaasid]]e (KHG) heitmest. ''Absoluutne lahtisidumine'' viitab [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT]] kasvule, mis langeb kokku loodusvarade kasutamise ja [[kasvuhoonegaasid]]e heitkoguste vähenemisega, samas kui ''suhteline lahtisidumine'' kirjeldab ressursside kasutamise ja [[kasvuhoonegaasid]]e heitkoguste suurenemist, mis on väiksem kui [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT]] kasvu suurenemine.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Haberl |eesnimi=Helmut |perekonnanimi2=Wiedenhofer |eesnimi2=Dominik |perekonnanimi3=Virág |eesnimi3=Doris |perekonnanimi4=Kalt |eesnimi4=Gerald |perekonnanimi5=Plank |eesnimi5=Barbara |perekonnanimi6=Brockway |eesnimi6=Paul |perekonnanimi7=Fishman |eesnimi7=Tomer |perekonnanimi8=Hausknost |eesnimi8=Daniel |perekonnanimi9=Krausmann |eesnimi9=Fridolin |perekonnanimi10=Leon-Gruchalski |eesnimi10=Bartholomäus |perekonnanimi11=Mayer |eesnimi11=Andreas |perekonnanimi12=Pichler |eesnimi12=Melanie |perekonnanimi13=Schaffartzik |eesnimi13=Anke |perekonnanimi14=Sousa |eesnimi14=Tânia |perekonnanimi15=Streeck |eesnimi15=Jan |kuupäev=2020-06-10 |pealkiri=A systematic review of the evidence on decoupling of GDP, resource use and GHG emissions, part II: synthesizing the insights |url=https://iopscience.iop.org/article/10.1088/1748-9326/ab842a |ajakiri=Environmental Research Letters |aastakäik=15 |üksiknumber=6 |leheküljed=065003 |doi=10.1088/1748-9326/ab842a |issn=1748-9326}}</ref> Tasaarengu toetajad kritiseerivad neid ideid tugevalt ja väidavad, et absoluutne lahtisidumine on võimalik ainult lühikestel perioodidel, konkreetsetes kohtades või väikese leevendusmääraga.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Antal |eesnimi=Miklós |perekonnanimi2=Van Den Bergh |eesnimi2=Jeroen C.J.M. |kuupäev=2016-02-17 |pealkiri=Green growth and climate change: conceptual and empirical considerations |url=http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/14693062.2014.992003 |ajakiri=Climate Policy |keel=en |aastakäik=16 |üksiknumber=2 |leheküljed=165–177 |doi=10.1080/14693062.2014.992003 |issn=1469-3062}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Decoupling debunked – Evidence and arguments against green growth as a sole strategy for sustainability |url=https://eeb.org/library/decoupling-debunked/ |vaadatud=2023-05-31 |väljaanne=EEB - The European Environmental Bureau |keel=en-US}}</ref> Lisaks puuduvad empiirilised tõendid selle kohta, et lahtisidumine toimub piisavalt kiiresti ja ülemaailmses mastaabis.<ref name=":2" /> Raamatus "Decoupling Debunked: tõendid ja argumendid rohelise majanduskasvu kui ainsa jätkusuutliku strateegia vastu"] analüüsiti suurt hulka selle teema kohta tehtud empiirilist ja teoreetilist tööd ning jõuti järeldusele, et:<ref>{{Netiviide |url=https://gaiageld.com/wp-content/uploads/2021/02/decoupling_debunked_evidence_and_argumen.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-05-31 |arhiivimisaeg=2023-05-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230524210153/https://gaiageld.com/wp-content/uploads/2021/02/decoupling_debunked_evidence_and_argumen.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> "Mitte ainult puuduvad empiirilised tõendid, mis toetaksid majanduskasvu lahtisidumist keskkonnasurvetest sellisel tasemel, mis on vajalik keskkonnakahjustuste lahendamiseks, vaid ka, mis võib-olla veelgi olulisem, tundub, et sellist lahtisidumist ei toimu tulevikus."<ref name=":2" /> Lisaks märgitakse raamatus, et teadaolevad "eduka" lahtisidumise juhtumid kujutavad suhtelist lahtisidumist ja/või neid täheldatakse ainult ajutiselt ja/või ainult kohalikul tasandil.<ref name=":2" /> Seda toetavad mitmed teised uuringud, mis väidavad, et absoluutset lahtisidumist ei saavutata tõenäoliselt piisavalt kiiresti, et hoida ära [[Globaalne soojenemine|globaalset soojenemist]] üle 1,5 °C või 2 °C, isegi optimistlike poliitikatingimuste ja -stsenaariumite korral.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hickel |eesnimi=Jason |perekonnanimi2=Kallis |eesnimi2=Giorgos |kuupäev=2020-06-06 |pealkiri=Is Green Growth Possible? |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/13563467.2019.1598964 |ajakiri=New Political Economy |keel=en |aastakäik=25 |üksiknumber=4 |leheküljed=469–486 |doi=10.1080/13563467.2019.1598964 |issn=1356-3467}}</ref> Lisaks oleks 21. sajandi kliimakriisi kontekstis kõrge risk toetuda majanduse majanduskasvust lahtisidumisele kui peamisele või ainsale strateegiale majanduskasvu ja keskkonnasurve vähendamise ühendamiseks.<ref name=":1" /> Järelikult võib öelda, et tasaarengu toetajad leiavad, et lahtisidumisele on vaja ka alternatiive. == Tasaareng ja demokraatia == Tasaarengu teooriate kohaselt toimub riikide majanduste ümberstruktureerimine õiglaselt ja demokraatlikult. Lähtutakse radikaalse ökoloogilise demokraatia põhimõtetest, mille järgi kõigil on õigus ja võimalus otsustusprotsessis osaleda ning otsused baseeruvad sealjuures ökoloogilisel reaalsusel. Tasaareng toetab demokraatliku otsustamiskultuuri laialdast juurutamist mitmel eri tasandil, näiteks rahvakogude läbi viimist, kaasava eelarve kasutamist, kooperatiividele omast demokraatlikku töökultuuri ning elukriitilise taristu ühisomandisse võtmist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fitzpatrick |eesnimi=Nick |perekonnanimi2=Parrique |eesnimi2=Timothée |perekonnanimi3=Cosme |eesnimi3=Inês |kuupäev=2022-09-10 |pealkiri=Exploring degrowth policy proposals: A systematic mapping with thematic synthesis |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0959652622023629 |ajakiri=Journal of Cleaner Production |aastakäik=365 |lehekülg=132764 |doi=10.1016/j.jclepro.2022.132764 |issn=0959-6526}}</ref> [[Fail:Rahvakogu_arutelupäev_02.jpg|alt=Tasaareng toetab rohkemate otsuste tegemist Rahvakogu formaati kasutades.|pisi|Tasaareng toetab rohkemate otsuste tegemist [[Rahvakogu]] formaati kasutades.]] Arenenud riikides, kus tasaareng eeldab energia- ning materjalikasutuse olulist vähendamist, tuleb demokraatlikust printsiibist lähtudes elanikel parimale teaduslikule teadmisele tuginedes kollektiivselt otsustada, milliseid sektoreid ja millises mahus vähendada või sulgeda, kuidas tulla toime sellest tekkivate sotsiaalsete probleemidega ning millistele valdkondadele piiratud ressursikasutuse tingimustes keskenduda. Kapitalistlikes ühiskondades on selliste otsuste tegemine jäetud turu pärusmaaks, mis [[Neoliberalism|neoliberaalsete]] reformide järel allub aga järjest vähem riiklikule sunnile. Majanduselu demokratiseerumine on tasaarengu demokraatiaprojekti nurgakivi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Schmelzer |eesnimi=Matthias |perekonnanimi2=Global |eesnimi2=Elena HofferberthTopics: Democracy Economic Theory Marxism Movements Political Economy Socialism Places |kuupäev=2023-07-01 |pealkiri=Monthly Review {{!}} Democratic Planning for Degrowth |url=https://monthlyreview.org/2023/07/01/democratic-planning-for-degrowth/ |vaadatud=2024-03-16 |väljaanne=Monthly Review |keel=en-US}}</ref> Nii kaua, kui majanduselu juhivad kasum, konkurents ja hinnasurve, on [[Maa taluvuspiirid|planetaarsete piiride]] ja ühiskondliku heaoluga arvestamine teisejärguline. Tasaareng toob oma ettepanekutega demokraatia majandusotsuste keskmesse. == Kriitika == [[CNN]] viitab oma artiklis [[Bill Gates]]<nowiki/>ile, kelle sõnul on tasaarengu pooldamine ebarealistlik, sest inimestelt kliima nimel vähem tarbimise nõudmine on kaotatud lahing. Samas on tsitaat ka BI Norra Ärikooli rohekasvu keskuse juhilt Per Espen Stoknesilt: „Tasaarengu pooldajad elavad unistuses, kus nad eeldavad, et kui küpsetad väiksema koogi, siis mingil põhjusel saavad vaesemad sellest suurema osa“. „Seda pole ajaloos kunagi juhtunud.“<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Horowitz |eesnimi=Julia |kuupäev=2022-11-13 |pealkiri=To save the world, does the economy need to stop growing? {{!}} CNN Business |url=https://www.cnn.com/2022/11/13/economy/degrowth-climate-cop27/index.html |vaadatud=2025-12-04 |väljaanne=CNN |keel=en}}</ref> Keskkonnaökonoomika teadlane Jeroen C. J. M. van den Bergh leiab, et tasaareng paneb palju rõhku majanduse või tarbimise ulatusele, kuid alahindab või isegi eirab tehniliste muutuste rolli. Tasaareng oma mitmetähenduslikkuses tekitab pigem segadust kui aitab kaasa konstruktiivsele arutelule keskkonnapoliitika üle. Tasaareng ei esinda strateegiaid, mis tagavad keskkonnakoormuse vähendamise või ülemineku kestlikule majandusele. Lisaks peab ta ebatõenäoliseks, et tasaareng saaks piisavalt sotsiaalset ja poliitilist tähelepanu, mistõttu jääb see jätkusuutlikkuse saavutamisel ebatõhusaks strateegiaks. Alternatiiviks võiks olla lihtsalt hea poliitikate kogum, mis sisaldab keskkonnaregulatsioone ja täiendavaid meetmeid ning institutsionaalseid muutusi.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=van den Bergh |eesnimi=Jeroen C. J. M. |kuupäev=2011-03-15 |pealkiri=Environment versus growth — A criticism of “degrowth” and a plea for “a-growth” |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0921800910004209 |ajakiri=Ecological Economics |aastakäik=70 |üksiknumber=5 |lehekülg=881–890 |doi=10.1016/j.ecolecon.2010.09.035 |issn=0921-8009}}</ref> Majandusteadlane Wim Naudé väidab, et tasaarengu liikumine ei arvesta sellega, et Lääs on juba tasaarengut meenutavas seisundis ehk suures stagnatsioonis. Ta järeldab, et idee, et tasaareng suudab tehnoloogilist arengut, mis on vajalik ökoloogiliste ja sotsiaalsete probleemidega toimetulekuks, on ebatõenäoline. Tasaarengu tagajärjeks on nullsummamäng, kus majanduse aluseks saab ümberjaotamine tootmise asemel ning edasine tasaareng vaid süvendaks probleeme.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Naudé |eesnimi=Wim |kuupäev=2023 |pealkiri=We Already Live in a Degrowth World, and We Do Not Like It |url=https://docs.iza.org/dp16191.pdf |vaadatud=04.12.2025 |väljaanne=iza.org}}</ref> ==Kirjandus== *Nelson, Anitra (ed.) 2026. ''Routledge Handbook of Degrowth''. London: Routledge. == Vaata ka == *[[kasvu imperatiiv]] *[[nullkasv]] *[[roheline kasv]] *[[süsinikuheitme mõõdik]] *[[ökoloogiline ökonoomika]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [[Madis Vasser]]: [https://www.muurileht.ee/tasaareng-ehk-miks-majandus-ei-pea-kasvama/ "Tasaareng ehk miks majandus ei pea kasvama"] Müürileht, 14. jaanuar 2019 * [[Timo Maran]]: [https://ut.ee/et/sisu/timo-maran-tasaarengus-peitub-potentsiaal-onnelikumaks-eluks "Tasaarengus peitub potentsiaal õnnelikumaks eluks"] Tartu Ülikool, 17. november 2022 * TEOkoda - Tasaarengu Eesti organisatsioon: [https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120150694/millised-erakonnad-moistavad-et-majandus-saab-kasvada-ainult-kellegi-arakasutamise-najal "Millised erakonnad mõistavad, et majandus ei saa kasvada ainult kellegi ärakasutamise najal?"] Eesti Päevaleht [https://roheportaal.delfi.ee/ (Roheportaal)], 1. märts 2023 [[Kategooria:Jätkusuutlik areng]] [[Kategooria:Keskkonnapoliitika]] [[Kategooria:Majandus]] [[Kategooria:Ökoloogia]] 3a9qpn2a4b55pi9t2z9e3ec5l86qwx7 0 315841 7162525 6940586 2026-05-28T07:44:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162525 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}} {{Raudteeliinid | box_width = | name =Valga–Gulbene raudtee | color = | image = | seis =Valga–Alūksne üles võetud, Alūksne–Gulbene kasutusel | asukoht =[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Eesti]] [[Pilt:Flag of Latvia.svg|25px]] [[Läti]]<br>([[Valgamaa]] ja [[Läti]]) | algpunkt =[[Valga raudteejaam|Valga]] | lõpp-punkt =[[Gulbene raudteejaam|Gulbene]] (algselt [[Pļaviņas]], saksa keeles ''Stockmannshof'') | jaamade ja peatuste arv= | jaamade ja peatuste arv2= | rööpapaaride arv= | avati = | suleti = | omanik = | operaator = | depoo = | liini pikkus=210 | rööpmelaius =[[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmeline]] 750 mm | elektrifitseeritud= | kiirus = | peatused = | kaardi_seis = collapsed }} '''Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee''' oli esimene kitsarööpmeline raudteeliin [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Liivimaa kubermang]]us, [[Valga]] ja [[Pļaviņas]]e, hiljem [[Gulbene]] vahel. Pļaviņase ([[saksa keel]]es ''Stockmannshof'')-Gulbene-Alūksne-Ape-Valka liin pikkusega 211 km (197 [[verst]]a) avati reisiliikluseks 15. augustil 1903. Pärast [[Pļaviņase–Gulbene raudteeliin|Pļaviņase–Gulbene lõigu]] laiarööpmeliseks ehitamist 1916. aastal jäi lõppjaamaks Gulbene. Säilinud [[Gulbene–Alūksne kitsarööpmeline raudtee|33 km pikkusel Alūksne–Gulbene raudteelõigul]] toimub regulaarne liiklus vastavalt [[sõiduplaan]]ile. Peatused Alūksne–Gulbene raudteelõigul on [[Gulbene]], [[Birze raudteepeatus|Birze]]*, [[Pūriņi raudteepeatus|Purini]]*, [[Stāmeriene raudteepeatus|Stameriene]], [[Kalniena raudteejaam|Kalniena]], [[Dunduri raudteepeatus|Dunduri]]*, [[Paparde raudteepeatus|Paparde]]*, [[Umernieki raudteepeatus|Umernieki]], [[Vējiņi raudteepeatus|Vējiņi]]* ja [[Alūksne raudteejaam|Alūksne]] (tärniga on märgitud [[nõudepeatus]]ed).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Timetable: Gulbene-Alūksne |url=http://www.banitis.lv/eng/timetable.htm |vaadatud=2013-02-12 |arhiivimisaeg=2019-12-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191221164503/http://www.banitis.lv/eng/timetable.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Alūksne–Gulbene muuseumiraudtee on sellisena viimane regulaarselt kasutusel olev kitsarööpmeline raudteelõik Lätis. Eestis asus sellest [[Valga–Mõniste kitsarööpmeline raudtee]]. ==Ajalugu== [[Pilt:BanitisAluksneStillgelegterAbschnitt.png|pisi|Raudtee lõpp [[Alūksne]]s]] [[Pilt:Alūksne kitsarööpalise raudtee vagun 01.JPG|pisi|Raudteevagun Alūksnes kitsarööpmelisel raudteel]] Raudteeliin oli üks esimesi kitsarööpmelisi raudteeliine [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Liivimaa kubermang]]us. Esimesed plaanid tehti 1890. aastal. Raudtee ehitamiseks moodustati 1898. aastal [[Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts]], ehitust finantseeris ka [[Deutsche Bank]].<ref>T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 111. lk. ISBN 978-9984-38-698-0</ref> Kui [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Pärnu ja Valga vaheline raudteeliin]] avati 1896, siis Valga–Pļaviņase raudtee 1903. aastal. Esimesed vedurid 1903.–1915. aastal olid [[Kolõma]]s ehitatud [[0-4-0]] tüüpi, niiskel aurul töötavad vedurid. 1915. aastal lisandusid [[Saksa Keisririik|Saksa]] firmalt [[Orenstein & Koppel|O & Koppel]] ehitatud [[0-2-2-0|0-2-0]] tüüpi tankvedurid. Reisi- ja kaubavagunid olid ehitatud [[Riia]]s [[Riia Vagunitehas|Fööniksi tehases]]. reisijate veoks juurdeveoraudteel kasutati Eestis III ja II klassi vaguneid: III klassi vagunites olid puidust kahekohalised istepingid. Istekohti oli vagunis 34. II klassi vagun oli jaotatud kupeeks ning vaheseinaga eraldatud salongiks, mille istmed olid pehme polsterdusega ja II klassi vagunis oli istekohti 25. Rong oli kohaliku elanikkonna peamine liiklusvahend lähimate linnade, Ape ja Valga vahel. Õpilased sõitsid rongiga Valka, [[Tartu]]sse või [[Tallinn|Tallinna]] kooli. Reisirongide saabumise ajaks kogunes jaama alati hulk rahvast, rongile minejaid, saabujate ootajaid, pakkide saatjaid, kauba, kirjade ja ajalehtede ootajaid. Kaubaveoks kasutati kaubavaguneid ja platvormvaguneid. Rongi koosseisus oli ka postivagun. Postiveoga sai saata ja tellida kaupa, lähtekohaga kõikidest Eesti raudteejaamadest. 1916. aastal ehitati [[Pļaviņas]]e-[[Gulbene]] lõik sõjalisel otstarbel laiarööpmeliseks. Kitsarööpmelise raudtee lõppjaamaks jäi seejärel [[Gulbene raudteejaam]]. Allesjäänud Gulbene–Valga liinil oli kaubavedude maht väga väike ja 1918. aastal Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts pankrotistus. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal 1919. aasta 24. veebruarist 24. aprillini oli Valga-Ape vahelisel raudteelõigul aktiivne soomusrongide liiklus ja lahingutegevus. Lahingud käisid mitu korda edasi-tagasi ja kitsarööpmelisel raudteel oli oluline roll Eesti vabaduse saavutamisel. Pärast [[Eesti]] ja [[Läti]] iseseisvumist ning riikidevahelise [[riigipiir]]i ja [[piiriületusrežiim]]i kehtestamist rajati 1923. aastal Eestis [[Valga–Koikküla raudtee]]lõik. Enne Valga–Koikküla raudteelõigu valmimist sõitis rong [[Valga]]st [[Koikküla|Koikülla]] ja mitmesse muussegi Eesti asulasse läbi [[Läti]]s paikneva [[Žuldiņi raudteejaam|Žultini (Žuldiņi) raudteejaama]]. Uuele 15 km pikkusele Valga–Koikküla raudteelõigule tehti Eestisse uus peatus, [[Kaagjärve raudteejaam|Kaagjärve]]. Uue kitsarööpmelisele raudteelõigu ja laiarööpmelise [[Valga–Petseri raudtee]] ristumiskohta ehitati [[viadukt]].<ref>{{Netiviide |url=http://kartes.gisnet.lv/?zoom=5&lat=57.73152&lon=26.04556&layers=00B00000FFFFFFF0TTT |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-12-25 |arhiivimisaeg=2015-12-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151225152256/http://kartes.gisnet.lv/?zoom=5&lat=57.73152&lon=26.04556&layers=00B00000FFFFFFF0TTT |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel 1923–1940 jätkus intensiivne reisijate ja kaubavedu. Taludesse telliti põllutöömasinaid, hoonete ehitamiseks vajalikke materjale, naelu ja tsementi. Raudtee kaudu telliti kaubad kauplustesse. 1944. aastal purustati Valga-Mõniste-Ape raudtee, esialgu osaliselt, et takistada [[Punaarmee]] pealetungi, raudtee taastati, kuid sügisel lõhkusid taanduvad [[Natsi-Saksamaa|Saksa]] väed kogu raudtee. [[II maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel liiklus raudteel peatus. Gulbene ja Hopa (Ape) vaheline tee avati liikluseks 1945. aastal, Hopa ja Valga vahel 1954. aastal. Žuldiņi raudteejaama läbinud teelõiku sõja järel enam ei avatud.<ref>T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 115. lk. ISBN 978-9984-38-698-0</ref> Aastatel 1957–1960 vahetati kõik auruvedurid välja diiselrongide vastu. Rongi koosseisus olid kaubavagunid metsamaterjali veoks, postivagun, pagasivagun ja reisivagunid. Sõiduaeg näiteks Mõniste-Valga liinil oli 2,5 tundi. Umbes 1 tunni pikkune seisak oli [[Saru]] lauatehases, kui rongile haagiti juurde metsamaterjali vagunid. Rong liikus liinil kaks korda päevas. Esimene reis Ape-Valga suunal oli varahommikul, nii et sellega jõudsid õpilased kooli, müüjad turule ja reisijad laiarööpmelisele rongile. Sama rong tuli tagasi Valga-Ape suunal lõuna paiku. Teine reis Ape-Valga suunal oli õhtul ja Valga-Ape suunal hilisõhtul. 1960. aastate lõpus otsustas [[NSVL|Nõukogude]] valitsus, et mereäärseid linnu ja piiriala sõlmpunkte pealinnaga ühendavad kitsarööpmelised raudteed on ohuks Nõukogude Liidu julgeolekule ja seetõttu on vaja sulgeda. Kõigepealt muudeti rongide liikumisgraafik senistele kasutajatele ebamugavaks, öisele ajale ja väljakujunenud suunale vastupidiseks. Järgmisena teatati elanikkonnale, et liin ei ole vajalik, kuna seda kasutatakse väga vähe. 1970. aastate alguses suleti liiklus Eestis [[Valga]] ja Lätis Eesti piiri lähedal paikneva [[Ape]] vahel. 1. jaanuarist 1973 suleti liiklus Lätis Eesti piiri lähedal paikneva [[Ape]] ja [[Alūksne raudteejaam]]a vahelisel teel, mis peatselt demonteeriti (Alūksnes paiknenud Nõukogude sõjaväeosa jaoks polnud senist kivisöe ümberlaadimispunkti enam vaja). 1984. aastal võeti säilinud Alūksne–Gulbene raudteelõik [[tehnikamälestis]]ena kaitse alla ning suleti. 1987. aastal taastati liiklus Alūksne–Gulbene raudteelõigul. 1988. aastal võeti kasutusele kaks uut [[TU7A]] tüüpi vedurit numbritega 2994 ja 3018. 2005. aastal toodi liinile [[Eesti Muuseumraudtee|Lavassaare raudteemuuseum]]is restaureeritud auruvedur [[Kc4]]-332. See sai [[Škoda Holding|Škoda]] poolt [[Plzeň]]is valmistatud vagunid ja 2006. aastal alustas liinil diiselrongide kõrval tegutsemist ka aururong Marisa. 2018. aastal avati [[Interreg]] Green Railway programmi toetusel endise kitsarööpmelise raudtee muldkehal jalgratastel ja jalgsi matkajatele keskkonnasõbralik turismimarsruut. ==Peatused== [[File:Eesti.raudteevõrk.Valga–Mõniste.svg|thumb|Valga–Mõniste raudteelõik]] [[Pilt:Koikküla jaam.jpg|pisi|Koikküla jaam 20. sajandi alguses]] Eesti Vabariigi territooriumil olid järgmised peatused: *[[Valga raudteejaam]], *[[Kaagjärve raudteejaam|Kaagjärve]], *[[Lepa raudteepeatus|Lepa]], *[[Koikküla raudteejaam|Koikküla]], *[[Laanemetsa raudteejaam|Laanemetsa]], *[[Taheva raudteejaam|Taheva]], *[[Hargla raudteepeatus|Hargla]], *[[Saru raudteejaam|Saru]], *[[Mõniste raudteejaam|Mõniste]], *[[Mõtuse raudteepeatus|Mõtuse]]. Raudtee jätkus [[Läti]]s: *[[Hopa raudteejaam|Ape]], *[[Laicene raudteepeatus|Laicene]] *[[Vaidava raudteejaam|Korva]] *[[Alsviķi raudteejaam|Alsviķi]] *[[Alūksne raudteejaam|Alūksne]] ja *[[Umernieki raudteepeatus|Umernieki]] *[[Paparde raudteepeatus|Paparde]] *[[Kalniena raudteejaam|Kalniena]] *[[Stāmeriene raudteepeatus|Stāmeriene]] *[[Gulbene raudteejaam|Gulbene]] raudteejaamadega ja peatustega (vt [[Gulbene–Alūksne kitsarööpmeline raudtee]]). [[Pilt:Gulbenes dzelzcela stacija 2.jpg|pisi|Gulbene raudteejaam. Näha on ka kitsarööpmeline raudtee]] Kuni 1916. aastani olid liinil Gulbene ja Pļaviņase vahel järgmised peatused: Elste, Jaungulbene, Degas, Dzelzava, Cesvaine, Patkule, Madona, Mārciena, Kalsnava, Jaunkalsnava, Spīgana, Pļaviņas.<ref>[https://web.archive.org/web/20160922022215/https://sites.google.com/site/dzelzceli/dzelzcela-linijas/plavinas-valka-ipiki Dzelzceļa līnijas Vidzemē: Pļaviņas - Valka], veebiviide</ref> ==[[Eesti Post]]i [[tervikasi]]== 2003. aastal andis Eesti Post välja tervikasja "Valga-Mõniste-Gulbene-Pļaviņase kitsarööpmeline juurdeveoraudtee", tähistamaks saja aasta möödumist selle raudteelõigu avamisest.<ref>http://www.filateelia.ee/foorum/viewtopic.php?t=871</ref><ref>http://pood.post.ee/tervikasjad?id=2189&product_id=272&c_tpl=1019</ref> ==Vaata ka== *[[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://aiaraudtee.planet.ee/galerii/thumbnails.php?album=18 Endised kitsarööpmelised raudteeliinid Valga–Mõniste–Alūksne] *[http://ww.banitis.lv/ Alūksne–Gulbene muuseumiraudtee koduleht] {{JÄRJESTA:Valga–Koikküla raudtee}} [[Kategooria:Eesti kitsarööpmeline raudtee]] [[Kategooria:Eesti endised raudteeliinid]] [[Kategooria:Läti raudteed]] [[Kategooria:Gulbene]] [[Kategooria:Valga ajalugu]] 1bsqc0nfn0gma6bgsmtui5ne2cs80t1 0 320826 7162239 7146278 2026-05-27T17:06:27Z Andres 5 /* I */ 7162239 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[naisenimi|naisenimesid]].'' {{tähed}} ==A== [[Aada (eesnimi)|Aada]] - [[Aale]] - [[Aare (eesnimi)|Aare]] - [[Aasa (eesnimi)|Aasa]] - [[Aave]] - [[Aba (eesnimi)|Aba]] - [[Abcde]] - [[Abigail (eesnimi)|Abigail]] - [[Ada (eesnimi)|Ada]] - [[Adele (eesnimi)|Adele]] - [[Adeele]] - [[Adriana (eesnimi)|Adriana]] - [[Aet]] - [[Afanassija]] - [[Agaate]] - [[Agata]] - [[Agatha]] - [[Agathe]] - [[Age (eesnimi)|Age]] - [[Ageeda]] - [[Agle]] - [[Agne]] - [[Agneli]] - [[Agnes (eesnimi)|Agnes]] - [[Agnese]] - [[Agnessa (eesnimi)|Agnessa]] - [[Agneta]] - [[Agnetha]] - [[Agni (eesnimi)|Agni]] - [[Agnia]] - [[Agrippina]] - [[Aide]] - [[Aidi]] - [[Aigi]] - [[Aiki]] - [[Aila (eesnimi)|Aila]] - [[Aile]] - [[Aileen]] - [[Aili]] - [[Ailika]] - [[Aime]] - [[Aimi (eesnimi)|Aimi]] - [[Aina]] - [[Aini]] - [[Ainika]] - [[Ainiki]] - [[Ainikki]] - [[Aino]] - [[Aira]] - [[Aire (eesnimi)|Aire]] - [[Airi]] - [[Airiin]] - [[Airin]] - [[Aita]] - [[Aiti]] - [[Aive]] - [[Aivi]] - [[Akulina]] - [[Aleksandra (eesnimi)|Aleksandra]] - [[Alevtina]] - [[Alexandrine]] - [[Alice]] - [[Aliis]] - [[Aliisa]] - [[Alina (eesnimi)|Alina]] - [[Alisa]] - [[Alissa]] - [[Aljona]] - [[Alla]] - [[Alli (eesnimi)|Alli]] - [[Alma (eesnimi)|Alma]] - [[Alvi (eesnimi)|Alvi]] - [[Alviina]] - [[Alviine]] - [[Alvina]] - [[Amalie (eesnimi)|Amalie]] - [[Amanda (eesnimi)|Amanda]] - [[Amelia (eesnimi)|Amelia]] - [[Amonia]] - [[Amy (eesnimi)|Amy]] - [[Andrea]] - [[Andriela]] - [[Anella]] - [[Anelle]] - [[Anette]] - [[Anfissa]] - [[Angela (eesnimi)|Angela]] - [[Angelika]] - [[Angelina]] - [[Angelique]] - [[Anna (eesnimi)|Anna]] - [[Anna Maria]] - [[Annabel]] - [[Anna-Liisa]] - [[Anne (eesnimi)|Anne]] - [[Annegret]] - [[Annela]] - [[Annele]] - [[Anneli]] - [[Annelii]] - [[Anneliis]] - [[Annely]] - [[Anni]] - [[Annica]] - [[Annika]] - [[Annike]] - [[Anniki]] - [[Annikki]] - [[Annikky]] - [[Anrike]] - [[Anžela]] - [[Anželika]] - [[Anželina]] - [[Antoinette]] - [[Antonia]] - [[Antonie]] - [[Antonina]] - [[Anu (eesnimi)|Anu]] - [[Arabella (eesnimi)|Arabella]] - [[Arda (eesnimi)|Arda]] - [[Arella]] - [[Arhanna]] - [[Ariadne (eesnimi)|Ariadne]] - [[Ariana]] - [[Arianna]] - [[Arika]] - [[Arina]] - [[Armilda]] - [[Armilde]] - [[Arnika]] - [[Asta]] - [[Asti (eesnimi)|Asti]] - [[Astra (eesnimi)|Astra]] - [[Astrid]] - [[Astrit]] - [[Aule]] - [[Auli (eesnimi)|Auli]] - [[Aulika]] - [[Aulike]] - [[Aune]] - [[Aurelia (eesnimi)|Aurelia]] - [[Auri (eesnimi)|Auri]] - [[Aurika]] - [[Ave (eesnimi)|Ave]] - [[Aveli]] - [[Aveliina]] - [[Avelin (eesnimi)|Avelin]] - [[Avely]] ==B== [[Baiba]] - [[Barbara (eesnimi)|Barbara]] - [[Beata]] - [[Beatrice (eesnimi)|Beatrice]] - [[Beguta]] - [[Bella (eesnimi)|Bella]] - [[Benita (eesnimi)|Benita]] - [[Berit]] - [[Berta]] - [[Bertha]] - [[Betti]] - [[Bettina]] - [[Bibi]] - [[Birgit (eesnimi)|Birgit]] - [[Birjo]] - [[Bodil]] - [[Božena]] - [[Brenda]] - [[Brigita]] - [[Brigite]] - [[Brigitta]] - [[Brigitte]] - [[Brit]] - [[Brita]] - [[Britt]] - [[Britta]] - [[Bronislava]] - [[Brunhilde]] - [[Bärbel]] ==C== [[Caitlin]] - [[Camille (eesnimi)|Camille]] - [[Carmen (eesnimi)|Carmen]] - [[Carina (eesnimi)|Carina]] - [[Carola (eesnimi)|Carola]] - [[Carolin]] - [[Caroline (eesnimi)|Caroline]] - [[Catherine]] - [[Cathy]] - [[Cecilia (eesnimi)|Cecilia]] - [[Celeste]] - [[Celestina]] - [[Celia]] - [[Chantal]] - [[Charlotta]] - [[Charlotte (eesnimi)|Charlotte]] - [[Chloe (eesnimi)|Chloe]] - [[Christella]] - [[Christin]] - [[Christina (eesnimi)|Christina]] - [[Christine]] - [[Cilla]] - [[Claire]] - [[Clara (eesnimi)|Clara]] - [[Clarissa]] - [[Claudia]] - [[Cora]] - [[Corinna]] - [[Corinne]] - [[Cornelia (eesnimi)|Cornelia]] - [[Crystal (eesnimi)|Crystal]] - [[Cärolin]] == D == [[Dace]] - [[Dagmar (eesnimi)|Dagmar]] - [[Daiga]] - [[Daila]] - [[Daile]] - [[Daily]] - [[Daisi]] - [[Daisy]] - [[Dana (eesnimi)|Dana]] - [[Danika]] - [[Darja]] - [[Darlis]] - [[Davina]] - [[Dea (eesnimi)|Dea]] - [[Deana]] - [[Debora (eesnimi)|Debora]] - [[Deborah]] - [[Deirdre]] - [[Delphyne]] - [[Desiree]] - [[Diana (eesnimi)|Diana]] - [[Diane]] - [[Dilaila]] - [[Dina (eesnimi)|Dina]] - [[Dinah]] - [[Dinara (eesnimi)|Dinara]] - [[Dolly (eesnimi)|Dolly]] - [[Dolores (eesnimi)|Dolores]] - [[Dolorice]] - [[Dora (eesnimi)|Dora]] - [[Doris (eesnimi)|Doris]] - [[Dorothea (eesnimi)|Dorothea]] - [[Dorothy]] ==E== [[Ebba (eesnimi)|Ebba]] - [[Ebbe]] - [[Ebe (eesnimi)|Ebe]] - [[Eda (eesnimi)|Eda]] - [[Edda (eesnimi)|Edda]] - [[Edina (eesnimi)|Edina]] - [[Edita]] - [[Edith]] - [[Edna]] - [[Eed]] - [[Eeva (eesnimi)|Eeva]] - [[Eeve]] - [[Eevi]] - [[Ege (eesnimi)|Ege]] - [[Egeli]] - [[Egge]] - [[Egle (eesnimi)|Egle]] - [[Egne]] - [[Eha (eesnimi)|Eha]] - [[Ehte]] - [[Ehtel]] - [[Eia (eesnimi)|Eia]] - [[Eike]] - [[Eila]] - [[Eili]] - [[Eilika]] - [[Eilike]] - [[Eiliki]] - [[Einike]] - [[Eiri]] - [[Ela (eesnimi)|Ela]] - [[Elaine]] - [[Ele (eesnimi)|Ele]] - [[Eleanor]] - [[Eleanora]] - [[Eleonora]] - [[Eleri]] - [[Eleriin]] - [[Elerin]] - [[Elery]] - [[Eleryn]] - [[Elfriede]] - [[Elga (eesnimi)|Elga]] - [[Elgi (eesnimi)|Elgi]] - [[Eli (eesnimi)|Eli]] - [[Elice (eesnimi)|Elice]] - [[Eliina]] - [[Eliisabet (eesnimi)|Eliisabet]] - [[Eliis]] - [[Eliisa]] - [[Eliise]] - [[Elika]] - [[Elin]] - [[Elina]] - [[Eline]] - [[Elinor]] - [[Elisa (eesnimi)|Elisa]] - [[Elisabet]] - [[Elisabeth]] - [[Elise]] - [[Eliza]] - [[Elizabeth]] - [[Elita]] - [[Ell (eesnimi)|Ell]] - [[Ella (eesnimi)|Ella]] - [[Elle (eesnimi)|Elle]] - [[Ellen]] - [[Elli (eesnimi)|Elli]] - [[Ellinor]] - [[Ellu]] - [[Elmerine]] - [[Elmi]] - [[Elmiine]] - [[Elmine]] - [[Elna]] - [[Elnara]] - [[Elo (eesnimi)|Elo]] - [[Els]] - [[Elsa (eesnimi)|Elsa]] - [[Elve]] - [[Elvi]] - [[Elvia]] - [[Elviine]] - [[Elviira]] - [[Elvira]] - [[Emerendiana]] - [[Emilia (eesnimi)|Emilia]] - [[Emilie]] - [[Emily]] - [[Emma (eesnimi)|Emma]] - [[Ena (eesnimi)|Ena]] - [[Enda]] - [[Endla (eesnimi)|Endla]] - [[Ene (eesnimi)|Ene]] - [[Eneke (eesnimi)|Eneke]] - [[Eneken]] - [[Enel (eesnimi)|Enel]] - [[Enela]] - [[Eneli]] - [[Enelin]] - [[Enely]] - [[Enid (eesnimi)|Enid]] - [[Epp]] - [[Ere (eesnimi)|Ere]] - [[Erge]] - [[Erin]] - [[Erle]] - [[Erli (eesnimi)|Erli]] - [[Erlike]] - [[Erme]] - [[Erna (eesnimi)|Erna]] - [[Esmeralda (eesnimi)|Esmeralda]] - [[Esta (eesnimi)|Esta]] - [[Estelle (eesnimi)|Estelle]] - [[Ester (eesnimi)|Ester]] - [[Esther]] - [[Ethel]] - [[Eudoksia]] - [[Eufemia]] - [[Eugenia]] - [[Eunice]] - [[Euphemia]] - [[Eva (eesnimi)|Eva]] - [[Evangeline]] - [[Eve (eesnimi)|Eve]] - [[Eveli]] - [[Eveliin]] - [[Eveliina]] - [[Eveliis]] - [[Evelin]] - [[Evelina]] - [[Eveline]] - [[Evely]] - [[Evelyn]] - [[Evelyne]] - [[Evi (eesnimi)|Evi]] - [[Evija]] - [[Evika]] ==F== [[Faina]] - [[Fanny (eesnimi)|Fanny]] - [[Faustina (eesnimi)|Faustina]] - [[Felice]] - [[Felicia]] - [[Felippa]] - [[Fidelia]] - [[Fiona]] - [[Fjokla]] - [[Flora (eesnimi)|Flora]] - [[Floreida]] - [[Florence (eesnimi)|Florence]] - [[Frances (eesnimi)|Frances]] - [[Freya (eesnimi)|Freya]] - [[Frida (eesnimi)|Frida]] - [[Frieda]] ==G== [[Gabriela]] - [[Gaida]] - [[Gaidi]] - Gaili - Gaily - [[Galina]] - [[Gea (eesnimi)|Gea]] - [[Geelika]] - [[Geidi]] - [[Geiu]] - [[Gemma (eesnimi)|Gemma]] - [[Geneviève]] - [[Georgina]] - [[Geraldina]] - [[Geraldine]] - [[Gerda]] - [[Gerli]] - [[Gerlin]] - [[Gerly]] - [[Gertrud (eesnimi)|Gertrud]] - [[Gertrude]] - [[Gertu]] - [[Gerttu]] - [[Getriin]] - [[Getter]] -[[Gigliola]] - [[Gillian]] - [[Gisela (eesnimi)|Gisela]] - [[Gisele]] - [[Gita]] - [[Giulia]] - [[Gladys]] - [[Glafira]] - [[Grace (eesnimi)|Grace]] - [[Greete]] - [[Greta]] - [[Grete]] - [[Gretel]] - [[Grethel]] - [[Gunilla]] - [[Gädvi]] - [[Gyda (eesnimi)|Gyda]] ==H== [[Haide]] - [[Haili]] - [[Haldi (eesnimi)|Haldi]] - [[Haldja]] - [[Halliki]] - [[Halvi]] - [[Hanna (eesnimi)|Hanna]] - [[Hannah (eesnimi)|Hannah]] - [[Hannaly]] - [[Hanneli]] - [[Hannely]] - [[Hannika (eesnimi)|Hannika]] - [[Harriet (eesnimi)|Harriet]] - [[Heather]] - [[Heda]] - [[Hedi]] - [[Hedli]] - [[Hedvi]] - [[Hedvig]] - [[Hedy]] - [[Heelia]] - [[Heete]] - [[Heidi]] - [[Heidy]] - [[Heike]] - [[Heila]] - [[Heili]] - [[Heilika]] - [[Heilike]] - [[Heiliki]] - [[Heisl]] - [[Heive]] - [[Heivi]] - [[Heivika]] - [[Hela (eesnimi)|Hela]] - [[Helbe]] - [[Helda]] - [[Heldin]] - [[Hele (eesnimi)|Hele]] - [[Heleene]] - [[Helemai]] - [[Helen]] - [[Helena (eesnimi)|Helena]] - [[Helene (eesnimi)|Helene]] - [[Hélène]] - [[Heleni]] - [[Heleri (eesnimi)|Heleri]] - [[Heleriin]] - [[Helerin]] - [[Helery]] - [[Helgi]] - [[Heli (eesnimi)|Heli]] - [[Heliis]] - [[Helika]] - [[Helike]] - [[Helin (eesnimi)|Helin]] - [[Helina]] - [[Helja]] - [[Helje]] - [[Heljo]] - [[Helju]] - [[Hella (eesnimi)|Hella]] - [[Helle (eesnimi)|Helle]] - [[Helli]] - [[Hellika]] - [[Hellike]] - [[Helliki]] - [[Helmi (eesnimi)|Helmi]] - [[Helve]] - [[Helvi]] - [[Heneliis]] - [[Herje]] - [[Hermiine]] - [[Hermine]] - [[Herta]] - [[Hertha]] - [[Heti]] - [[Hetlin]] - [[Hettel]] - [[Hety]] - [[Heveli]] - [[Hevelin]] - [[Hiie (eesnimi)|Hiie]] - [[Hilda]] - [[Hilde]] - [[Hildegard]] - [[Hilja]] - [[Hilje]] - [[Hille]] - [[Hilve]] - [[Hortensia]] - [[Hulda]] - [[Häidi]] - [[Häli]] - [[Härta]] - [[Höije]] ==I== [[Ida (eesnimi)|Ida]] - [[Iia (eesnimi)|Iia]] - [[Iige]] - [[Iiris (eesnimi)|Iiris]] - [[Iivi]] - [[Illa (eesnimi)|Illa]] - [[Illaria]] - [[Ille (eesnimi)|Ille]] - [[Ilma (eesnimi)|Ilma]] - [[Ilme]] - [[Ilmi]] - [[Ilona]] - [[Iloona]] - [[Ilse]] - [[Ilve]] - [[Ilvi]] - [[Imbi]] - [[Imelda]] - [[Imogen]] - [[Ines (eesnimi)|Ines]] - [[Inessa]] - [[Inga (eesnimi)|Inga]] - [[Inge]] - [[Ingeborg (eesnimi)|Ingeborg]] - [[Ingel (eesnimi)|Ingel]] - [[Ingela]] - [[Ingely]] - [[Inger]] - [[Ingeri (eesnimi)|Ingeri]] - [[Ingi]] - [[Ingrid (eesnimi)|Ingrid]] - [[Inna (eesnimi)|Inna]] - [[Inta (eesnimi)|Inta]] - [[Iraida]] - [[Irena]] - [[Irene (eesnimi)|Irene]] - [[Irina]] - [[Iris (eesnimi)|Iris]] - [[Irja]] - [[Irje]] - [[Irke]] - [[Irma (eesnimi)|Irma]] - [[Irmeli]] - [[Irmgard]] - [[Isa (eesnimi)|Isa]] - [[Isabel]] - [[Isabella]] - [[Isabelle]] - [[Isobel]] - [[Isolda]] - [[Isolde]] - [[Ita (eesnimi)|Ita]] - [[Ivana]] - [[Iveta]] - [[Ivetta]] - [[Ivi (eesnimi)|Ivi]] - [[Ivika]] ==J== [[Jaana]] - [[Jaane]] - [[Jaanika (eesnimi)|Jaanika]] - [[Jagna]] - [[Jaigi]] - [[Jaire]] - [[Jana (eesnimi)|Jana]] - [[Jane (eesnimi)|Jane]] - [[Janeka]] - [[Janeli]] - [[Janelin]] - [[Janelle]] - [[Janely]] - [[Janet]] - [[Janice]] - [[Janika]] - [[Janina]] - [[Janine]] - [[Jaroslava]] - [[Jasmine (eesnimi)|Jasmine]] - [[Jaune]] - [[Jayne]] - [[Jeanelle]] - [[Jeanette]] - [[Jekaterina]] - [[Jelizaveta]] - [[Jessica]] - [[Jessika]] - [[Jete]] - [[Jevgenia]] - [[Jevgenija]] - [[Jill]] - [[Jilly]] - [[Joan]] - [[Joanna]] - [[Joanne]] - [[Jodie]] - [[Johanna]] - [[Jolana]] - [[Jolanta]] - [[Jonna]] - [[Joy]] - [[Joyce]] - [[Juana (eesnimi)|Juana]] - [[Juanita]] - [[Judith (eesnimi)|Judith]] - [[Julia (eesnimi)|Julia]] - [[Juliana (eesnimi)|Juliana]] - [[Juliane]] - [[Julie]] - [[Julija]] - [[Julika]] - [[June]] - [[Juta]] - [[Jutta]] - [[Juulika]] ==K== [[Kaari]] - [[Kaarin]] - [[Kadi]] - [[Kadri]] - [[Kadriann]] - [[Kadrin]] - [[Kai (eesnimi)|Kai]] - [[Kaia]] - [[Kaidi]] - [[Kaie]] - [[Kaija]] - [[Kaile]] - [[Kaileen]] - [[Kaili]] - [[Kaily]] - [[Kaira]] - [[Kaire]] - [[Kairet]] - [[Kairi]] - [[Kairiin]] - [[Kairit]] - [[Kais]] - [[Kaisa (eesnimi)|Kaisa]] - [[Kaja (eesnimi)|Kaja]] - [[Kalli (eesnimi)|Kalli]] - [[Kapitolina]] - [[Karin]] - [[Karina (eesnimi)|Karina]] - [[Karine]] - [[Karita]] - [[Karmel]] - [[Karmen]] - [[Katalin]] - [[Katariina (eesnimi)|Katariina]] - [[Kate (eesnimi)|Kate]] - [[Katharine]] - [[Katherine (eesnimi)|Katherine]] - [[Kathleen]] - [[Kati (eesnimi)|Kati]] - [[Katie]] - [[Katre]] - [[Katri]] - [[Katriin]] - [[Katrin]] - [[Katrina (eesnimi)|Katrina]] - [[Kea (eesnimi)|Kea]] - [[Keesi]] - [[Keidi]] - [[Keidy]] - [[Keili]] - [[Keilit]] - [[Keira]] - [[Keit]] - [[Keiti]] - [[Keitlin]] - [[Keitlyn]] - [[Keity]] - [[Keiu]] - [[Kelli]] - [[Kelly]] - [[Kene]] - [[Kerda]] - [[Kerli (eesnimi)|Kerli]] - [[Kerly]] - [[Kersti]] - [[Kerstin]] - [[Kerti]] - [[Kertu (eesnimi)|Kertu]] - [[Kerttu]] - [[Kethi]] - [[Kethy]] - [[Ketlin]] - [[Ketlyn]] - [[Ketrin]] - [[Ketrina]] - [[Ketter]] - [[Kiira]] - [[Killu]] - [[Kira (eesnimi)|Kira]] - [[Kirke (eesnimi)|Kirke]] - [[Kirsi (eesnimi)|Kirsi]] - [[Kirsika]] - [[Kirsti]] - [[Kiti]] - [[Kitty (eesnimi)|Kitty]] - [[Kity]] - [[Klaara]] - [[Klaire]] - [[Klara]] - [[Klarissa]] - [[Klaudia]] - [[Klavdija]] - [[Kleer]] - [[Koidu (eesnimi)|Koidu]] - [[Koidula (eesnimi)|Koidula]] - [[Kornelia]] - [[Kreet]] - [[Kreeta (eesnimi)|Kreeta]] - [[Kreete]] - [[Krete]] - [[Kretel]] - [[Krislin]] - [[Krislyn]] - [[Krista (eesnimi)|Krista]] - [[Kristel]] - [[Kristella]] - [[Kristelle]] - [[Kristi]] - [[Kristiina (eesnimi)|Kristiina]] - [[Kristiine (eesnimi)|Kristiine]] - [[Kristin]] - [[Kristina]] - [[Kristine]] - [[Kristy]] - [[Krõõt (eesnimi)|Krõõt]] - [[Ksenia]] - [[Ksenija (eesnimi)|Ksenija]] - [[Kulla (eesnimi)|Kulla]] - [[Kulle]] - [[Květa]] - [[Kädi]] - [[Kädvi]] - [[Kädy]] - [[Kärt]] - [[Kätlin]] - [[Kätlyn]] – [[Kätri]] - [[Kätrin]] - [[Käty]] - [[Külli]] - [[Küllike]] - [[Külliki]] - [[Külvi]] - [[Kylie]] - [[Kyra]] ==L== [[Lagle (eesnimi)|Lagle]] - [[Laili]] - [[Laina]] - [[Laine (eesnimi)|Laine]] - [[Laineli]] - [[Laini]] - [[Laire]] - [[Lairi]] - [[Laive]] - [[Laivi]] - [[Lara (eesnimi)|Lara]] - [[Larissa (eesnimi)|Larissa]] - [[Lauli (eesnimi)|Lauli]] - [[Laura (eesnimi)|Laura]] - [[Lavly]] - [[Lea (eesnimi)|Lea]] - [[Leah]] - [[Leandra]] - [[Leanika]] - [[Lee (eesnimi)|Lee]] - [[Leele]] - [[Leelet]] - [[Leelo (eesnimi)|Leelo]] - [[Leen (eesnimi)|Leen]] - [[Leena (eesnimi)|Leena]] - [[Leene]] - [[Leeni]] - [[Leenu]] - [[Lehte]] - [[Lehti]] - [[Leida]] - [[Leidi]] - [[Leiki]] - [[Leila (eesnimi)|Leila]] - [[Leili]] - [[Leini (eesnimi)|Leini]] - [[Leiu]] - [[Lelde]] - [[Lelet]] - [[Lembe]] - [[Lembi]] - [[Lemme (eesnimi)|Lemme]] - [[Lemmi]] - [[Lenna (eesnimi)|Lenna]] - [[Leona]] - [[Leonida]] - [[Leonora]] - [[Leontina]] - [[Leontine]] - [[Li (eesnimi)|Li]] - [[Licia]] - [[Lidia]] - [[Lidija]] - Liset- Lisett -[[Liia]] - [[Liidia]] - [[Liilia (eesnimi)|Liilia]] - [[Liilika]] - [[Liilit]] - [[Liina]] - [[Liis]] - [[Liisa]] - [[Liisbet]] - [[Liisel]] - [[Liisi (eesnimi)|Liisi]] - [[Liisu]] - [[Liivi (eesnimi)|Liivi]] - [[Liivika (eesnimi)|Liivika]] - [[Lili]] - [[Lilia]] - [[Lilian (eesnimi)|Lilian]] - [[Liliana]] - [[Lilija]] - [[Lilika]] - [[Lilit (eesnimi)|Lilit]] - [[Lilith (eesnimi)|Lilith]] - [[Lilja]] - [[Lille (eesnimi)|Lille]] - [[Lilli (eesnimi)|Lilli]] - [[Lily]] - [[Linda (eesnimi)|Linda]] - [[Lisandra]] - [[Lisanna]] - [[Liselle]] - [[Lisette]] - [[Livia (eesnimi)|Livia]] - [[Ljubov]] - [[Ljudmila]] - [[Ljudmilla]] - [[Lola (eesnimi)|Lola]] - [[Lolita (eesnimi)|Lolita]] - [[Loone (eesnimi)|Loone]] - [[Loore]] - [[Loreida]] - [[Loretta]] - [[Lorette]] - [[Lorna]] - [[Lotte]] - [[Louise]] - [[Luana]] - [[Lucia (eesnimi)|Lucia]] - [[Lucie]] - [[Lucinda]] - [[Lucy (eesnimi)|Lucy]] - [[Ludmilla]] - [[Luisa]] - [[Luise]] - [[Lumme]] - [[Luule (eesnimi)|Luule]] - [[Lüüli]] - [[Ly (eesnimi)|Ly]] - [[Lydia (eesnimi)|Lydia]] - [[Lylian]] - [[Lysandra]] -Lisella ==M== [[Maaja (eesnimi)|Maaja]] - [[Maara]] - [[Maare (eesnimi)|Maare]] - [[Maari]] - [[Maarika]] - [[Maaris]] - [[Maarit]] - [[Maarja (eesnimi)|Maarja]] - [[Mabel (eesnimi)|Mabel]] - [[Made (eesnimi)|Made]] - [[Madeleyn]] - [[Madi (eesnimi)|Madi]] - [[Madiken]] - [[Madleen]] - [[Madli]] - [[Magdalena]] - [[Mahta]] - [[Mai (eesnimi)|Mai]] - [[Maia (eesnimi)|Maia]] - [[Maian]] - [[Maibi]] - [[Maiden]] - [[Maie]] - [[Maiga]] - [[Maige]] - [[Maigi]] - [[Maija (eesnimi)|Maija]] - [[Maike]] - [[Maiken (eesnimi)|Maiken]] - [[Maiki]] - [[Maila]] - [[Maile]] - [[Maili]] - [[Mailika]] - [[Mailis]] - [[Maima (eesnimi)|Maima]] - [[Maime]] - [[Maimo]] - [[Maimu]] - [[Maira]] - [[Maire]] - [[Mairi]] - [[Mairika]] - [[Mairit]] - [[Maiu]] - [[Maive]] - [[Maivi]] - [[Mall (eesnimi)|Mall]] - [[Malle]] - [[Mallika (eesnimi)|Mallika]] - [[Malve]] - [[Malvi]] - [[Malviina]] - [[Malvika]] - [[Malvina]] - [[Mandy]] - [[Manona]] - [[Manuela]] - [[Marcela]] - [[Marcella]] - [[Mare]] - [[Marelle]] - [[Maren]] - [[Maret (eesnimi)|Maret]] - [[Mareta]] - [[Maretta]] - [[Marfa]] - [[Marga (eesnimi)|Marga]] - [[Margaret (eesnimi)|Margaret]] - [[Margaretha]] - [[Marge]] - [[Margery]] - [[Marget]] - [[Margit]] - [[Margita]] - [[Margot]] - [[Mari (eesnimi)|Mari]] - [[Mari-Anne]] - [[Maria (eesnimi)|Maria]] - [[Marian]] - [[Mariann]] - [[Marianna (eesnimi)|Marianna]] - [[Marianne]] - [[Marica (eesnimi)|Marica]] - [[Marie (eesnimi)|Marie]] - [[Mariel]] - [[Mariella (eesnimi)|Mariella]] - [[Marielle]] - [[Marietta]] - [[Marii]] - [[Mariin]] - [[Mariina]] - [[Mariis]] - [[Marija]] - [[Marika]] - [[Marike]] - [[Marili]] - [[Mari-Liis]] - [[Marilin]] - [[Marily]] - [[Marilyn]] - [[Marin (eesnimi)|Marin]] - [[Marina (eesnimi)|Marina]] - [[Marion]] - [[Marionella]] - [[Maris]] - [[Marisol]] - [[Marissa (eesnimi)|Marissa]] - [[Marit]] - [[Marita]] - [[Marite]] - [[Marja (eesnimi)|Marja]] - [[Marje]] - [[Marjen]] - [[Marjorie]] - [[Marju]] - [[Marjut]] - [[Marketa]] - [[Marlee]] - [[Marleen]] - [[Marliis]] - [[Marta (eesnimi)|Marta]] - [[Martha]] - [[Martina (eesnimi)|Martina]] - [[Maru (eesnimi)|Maru]] - [[Maruta]] - [[Marve]] - [[Marvi]] - [[Mary (eesnimi)|Mary]] - [[Maryliis]] - [[Mathilda]] - [[Matilda]] - [[Matilde]] - [[Maud]] - [[Maude]] - [[May]] - [[Meeli]] - [[Meelika (eesnimi)|Meelika]] - [[Meelike]] - [[Meeri]] - [[Meeta]] - [[Megan]] - [[Meghan]] - [[Meida]] - [[Meila]] - [[Meili]] - [[Melinda]] - [[Melissa]] - [[Merika]] - [[Merike]] - [[Meril]] - [[Merili]] - [[Merilii]] - [[Merilin]] - [[Merily]] - [[Merilyn]] - [[Merit]] - [[Merita]] - [[Merje]] - [[Merle]] - [[Merli]] - [[Merlin (eesnimi)|Merlin]] - [[Merlyn]] - [[Merve]] - [[Mervi]] - [[Mesike]] - [[Meta (eesnimi)|Meta]] - [[Mia (eesnimi)|Mia]] - [[Miia]] - [[Miina (eesnimi)|Miina]] - [[Mikaela]] - [[Milana]] - [[Milda]] - [[Milde]] - [[Mildred]] - [[Milena]] - [[Miliza]] - [[Milja]] - [[Milla]] - [[Mille]] - [[Milli]] - [[Milvi]] - [[Minda]] - [[Minna]] - [[Minni]] - [[Mira (eesnimi)|Mira]] - [[Miralda]] - [[Miranda (eesnimi)|Miranda]] - [[Mirdza]] - [[Mirel]] - [[Mirell]] - [[Mirga]] - [[Mirge]] - [[Miriam]] - [[Mirja]] - [[Mirjam]] - [[Mirje]] - [[Mirle]] - [[Mirlin]] - [[Miroslava]] - [[Mirt]] - [[Mirtel]] - [[Mirtha]] - [[Moidela]] - [[Molly]] - [[Monika]] - [[Monique]] - [[Moonika]] - [[Muia]] - [[Murel (eesnimi)|Murel]] - [[Muriel]] ==N== [[Nadežda]] - [[Naima]] - [[Nancy (eesnimi)|Nancy]] - [[Natalia (eesnimi)|Natalia]] - [[Natalie]] - [[Natalja]] - [[Neida]] - [[Neini]] - [[Nele]] - [[Nelli]] - [[Nelly]] - [[Neve]] - [[Niina]] - [[Nina (eesnimi)|Nina]] - [[Ninel]] - [[Nonna]] - [[Noora (eesnimi)|Noora]] - [[Nora (eesnimi)|Nora]] ==O== [[Odette]] - [[Odile]] - [[Oivi]] - [[Oksana]] - [[Oktjabrina]] - [[Olena]] - [[Olesja]] - [[Olga (eesnimi)|Olga]] - [[Olivia]] - [[Orvi]] - [[Orvika]] - [[Otilia]] - [[Otilie]] - [[Ottilia]] - [[Ottilie]] - [[Oudekki]] ==P== [[Palmi (eesnimi)|Palmi]] - [[Pamela]] - [[Patricia]] - [[Paula]] - [[Pauliine]] - [[Pauline]] - [[Pelageja]] - [[Pernilla]] - [[Petra (eesnimi)|Petra]] - [[Pia (eesnimi)|Pia]] - [[Piia]] - [[Piibe (eesnimi)|Piibe]] - [[Pille (eesnimi)|Pille]] - [[Pilleriin]] - [[Pilvi]] - [[Pire]] - [[Piret (eesnimi)|Piret]] - [[Pirge]] - [[Pirgit]] - [[Pirje]] - [[Pirjo]] - [[Polina (eesnimi)|Polina]] - [[Praskovja]] - [[Priscilla]] - [[Priskilla]] - [[Pärja]] - [[Pärje]] - [[Pärle]] ==R== [[Rachel (eesnimi)|Rachel]] - [[Rafaela]] - [[Ragna]] - [[Ragne]] - [[Rahel]] - Raheli - [[Raidi]] - [[Raidy]] - [[Raigi]] - [[Raiki]] - [[Raila]] - [[Raile]] - [[Raili]] - [[Railika]] - [[Raily]] - [[Raina]] - [[Raissa]] - [[Ramona (eesnimi)|Ramona]] - [[Raquel (eesnimi)|Raquel]] - [[Rave]] - [[Rea]] - [[Reeda]] - [[Reelika]] - [[Reelike]] - [[Reena]] - [[Reesi]] - [[Reesika]] - [[Reet (eesnimi)|Reet]] - [[Reeta]] - [[Regina (eesnimi)|Regina]] - [[Regine]] - [[Reili]] - [[Reilika]] - [[Relika]] - [[Rena (eesnimi)|Rena]] - [[Renata]] - [[Renate (eesnimi)|Renate]] - [[Rigne]] - [[Riin]] - [[Riina]] - [[Riine]] - [[Riinu]] - [[Rika]] - [[Rille]] - [[Rimma]] - [[Rita (eesnimi)|Rita]] - [[Roberta]] - [[Ronja]] - [[Rosa (eesnimi)|Rosa]] - [[Rosalina]] - [[Rosamunde]] - [[Rosanna (eesnimi)|Rosanna]] - [[Rose (eesnimi)|Rose]] - [[Rosiina]] - [[Rosiine]] - [[Rosina]] - [[Roswita]] - [[Roswitha]] - [[Rufina]] - [[Ruta (eesnimi)|Ruta]] - [[Ruth]] - [[Rutt]] - [[Rõõt]] ==S== [[Saale (eesnimi)|Saale]] - [[Saara (eesnimi)|Saara]] - [[Sabina (eesnimi)|Sabina]] - [[Sabine]] - [[Sabrina (eesnimi)|Sabrina]] - [[Saida]] - [[Saima]] - [[Saimi]] - [[Sale]] - [[Salme (eesnimi)|Salme]] - [[Salomonia]] - [[Samille]] - [[Sandra (eesnimi)|Sandra]] - [[Sanna (eesnimi)|Sanna]] - [[Sanne]] - [[Sarah]] - [[Saskia]] - [[Seidi (eesnimi)|Seidi]] - [[Selena (eesnimi)|Selena]] - [[Selma (eesnimi)|Selma]] - [[Senta (eesnimi)|Senta]] - [[Serafima]] - [[Shirley (eesnimi)|Shirley]] - [[Sibille]] - [[Sibylla (eesnimi)|Sibylla]] - [[Signe]] - [[Sigre]] - [[Sigrid (eesnimi)|Sigrid]] - [[Siiri]] - [[Siive]] - [[Silja]] - [[Silje]] - [[Sille (eesnimi)|Sille]] - [[Silva (eesnimi)|Silva]] - [[Silve]] - [[Silvi]] - [[Silvia (eesnimi)|Silvia]] - [[Silvie]] - [[Simona]] - [[Sindra]] - [[Siret (eesnimi)|Siret]] - [[Sirja]] - [[Sirje]] - [[Sirle]] - [[Sirlet]] - [[Sirli]] - [[Sirly]] - [[Sirvi]] - [[Snežana]] - [[Sofia (eesnimi)|Sofia]] - [[Sofía]] - [[Solveig]] - [[Sonja]] - [[Sophia (eesnimi)|Sophia]] - [[Stanislava]] - [[Stella (eesnimi)|Stella]] - [[Suive]] - [[Suivi]] - [[Sulvi]] - [[Susan]] - [[Susanna]] - [[Susannah]] - [[Susanne]] - [[Svea (eesnimi)|Svea]] - [[Svetlana]] - [[Säde (eesnimi)|Säde]] - [[Sünne]] - [[Sylvia (eesnimi)|Sylvia]] - [[Sylvie]] ==Z== [[Zara (eesnimi)|Zara]] - [[Zelda]] - [[Zinaida]] - [[Zlata]] - [[Zoe]] - [[Zoja]] - [[Züleyxa]] ==Ž== [[Žanna]] ==T== [[Tagli]] - [[Tagne]] - [[Taimi]] - [[Taire]] - [[Tairi]] - [[Taisi]] - [[Taissija]] - [[Taive]] - [[Taivi]] - [[Taje]] - [[Talvi]] - [[Talvike]] - [[Talviki]] - [[Tamara (eesnimi)|Tamara]] - [[Tanja]] - [[Tatjana]] - [[Tea (eesnimi)|Tea]] - [[Teele]] - [[Teeli]] - [[Teesi]] - [[Teevi]] - [[Teili]] - [[Teiloora]] - [[Teily]] - [[Teivi]] - [[Tekla (eesnimi)|Tekla]] - [[Telle]] - [[Tene]] - [[Terje]] - [[Thea]] - [[Thekla]] - [[Theodora (eesnimi)|Theodora]] - [[Therese (eesnimi)|Therese]] - [[Thyra (eesnimi)|Thyra]] - [[Tiia]] - [[Tiina (eesnimi)|Tiina]] - [[Tiiu (eesnimi)|Tiiu]] - [[Toonika (eesnimi)|Toonika]] - [[Triin (eesnimi)|Triin]] - [[Triina]] - [[Triine]] - [[Triinu (eesnimi)|Triinu]] - [[Trine]] - [[Tuuli]] - [[Tuulika]] - [[Tuulike]] - [[Tuuliki]] - [[Tuulikki]] - [[Tähe (eesnimi)|Tähe]] - [[Tähte]] - [[Tähti]] - [[Tüüne]] == U == [[Uile]] - [[Ulita]] - [[Uljana]] - [[Ulje (eesnimi)|Ulje]] - [[Ulla (eesnimi)|Ulla]] - [[Ulrika]] - [[Ulrike]] - [[Ulve]] - [[Ulvi (eesnimi)|Ulvi]] - [[Urma]] - [[Urme]] - [[Urmi (eesnimi)|Urmi]] - [[Ursula (eesnimi)|Ursula]] - [[Urve (eesnimi)|Urve]] == V == [[Vaida (eesnimi)|Vaida]] - [[Vaike]] - [[Vaima]] - [[Vaime]] - [[Vairi]] - [[Valentina]] - [[Valeria (eesnimi)|Valeria]] - [[Valve (eesnimi)|Valve]] - [[Vanda]] - [[Vanessa (eesnimi)|Vanessa]] - [[Varja]] - [[Varje (eesnimi)|Varje]] - [[Varju]] - [[Veera]] - [[Veevi]] - [[Velda]] - [[Vera (eesnimi)|Vera]] - [[Vergine]] - [[Veronica (eesnimi)|Veronica]] - [[Veronika]] - [[Veroonika]] - [[Vesta (eesnimi)|Vesta]] - [[Veste (eesnimi)|Veste]] - [[Vibeke]] - [[Victoria (eesnimi)|Victoria]] - [[Viia (eesnimi)|Viia]] - [[Viiu]] - [[Viive]] - [[Viivi]] - [[Viivika]] - [[Vija (eesnimi)|Vija]] - [[Viktoria (eesnimi)|Viktoria]] - [[Vilge]] - [[Vilja]] - [[Vilje]] - [[Vilma (eesnimi)|Vilma]] - [[Vilme]] - [[Vilve]] - [[Vilvi]] - [[Viola (eesnimi)|Viola]] - [[Violanta (eesnimi)|Violanta]] - [[Violet]] - [[Virge]] - [[Virginia (eesnimi)|Virginia]] - [[Virineja]] - [[Virje]] - [[Virve (eesnimi)|Virve]] - [[Vitalia]] - [[Vivia]] - [[Vivian (eesnimi)|Vivian]] - [[Vivien]] - [[Vivika]] - [[Vlada]] == Õ == [[Õie]] - [[Õiela]] - [[Õilme]] - [[Õnne]] - [[Õnnela]] - [[Õnneli]] == Ä == [[Ädu (eesnimi)|Ädu]] - [[Äli]] - [[Älis]] - [[Ännifriid]] == Ö == [[Ööle]] == Ü == [[Ülla]] - [[Ülle]] - [[Ülli]] - [[Ülve]] - [[Ülvi]] - [[Ürge]] - [[Üüve]] == X == [[Xenia]] == Y == [[Yana]] - [[Yoko]] - [[Yvette]] - [[Yvonne]] ==Vaata ka== * [[Mehenimede loend]] [[Kategooria:Naisenimed| ]] [[Kategooria:Keeleteaduse loendid]] jmpx02xw0iabbtdfwjqwlgiwx7so22b 0 324568 7162518 6796764 2026-05-28T07:24:30Z ~2026-31568-16 230389 7162518 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Salumets, Vello.IMG_0594.JPG|pisi|Vello Salumets raamatu "Rockrapsoodia. Eesti rockmuusika sünnilugu" esitlusel [[Solarise keskus]]e Apollo raamatupoes [[17. aprill]]il [[2013]]]] '''Vello Salumets''' (sündinud [[12. jaanuar]]il [[1950]] Tallinnas) on eesti [[muusik]], rokkmuusika ajaloo tutvustaja, publitsist, laulusõnade autor ja [[tõlkija]]. ==Haridus== Ta on õppinud fagotti [[Tallinna Muusikakool (1949–1975)|Tallinna Muusikakoolis]] (1965–1968) ja [[Eesti Muusikaakadeemia|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] (1968–1973)<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/51193276/vello-salumets-kuulsaks-saades-tunned-end-kui-jumal-laheb-ule</ref>. ==Töö orkestrimuusikuna== Aastatel [[1972]]–[[1994]] töötas ta [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatri]] orkestris fagotimängijana. ==Ansamblid== On olnud ansambli [[Optimistid]] (1965–1969) asutajaliige. Tema kirjutatud on ansambli üks menulugusid – "Ülle" (algselt "Beautiful", 1965). Muude ansamblite: Credo (1970–1971), [[Kukerpillid]] (1972–1974), [[Palderjan (ansambel)|Palderjan]] (1975–1978), Kollektsioon (1981–1982) asutajaliige (mängis seal [[basskitarr]]i ja [[klahvpillid|klahvpille]] ning laulis). On kuulunud ansambli [[Krõll (ansambel)|Krõll]] koosseisu.{{lisa viide}} Ta on kirjutanud üle 300 lauluteksti Eesti solistidele ja ansamblitele (sh [[Jaak Joala]], [[Ivo Linna]], [[Tarmo Pihlap]], Meelis Punder, [[Mait Maltis]], Erich Krieger, [[Boris Lehtlaan]], [[Jüri Homenja]], Sergei Maasin, ansamblid Karavan, Justament, [[Kukerpillid]], Palderjan, [[Rock Hotel]], Meie Mees, Los Amigos, [[Kollane Allveelaev G]] jt). ==Rokkmuusika tutvustamine ajakirjanduses== Ta on teinud rokkmuusikat tutvustavaid saateid [[Kuku raadio]]s ("Verstapostid"), [[Eesti Raadio]]s (sarjad "Let It Be", "Need kuumad kuuekümnendad", "Tähetund") ja [[Raadio Elmar|Elmari raadios]] (sari "Lugu Laulust"). Ta on avaldanud rokkmuusikat tutvustavaid artikleid [[ajaleht]]edes [[Noorte Hääl]], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] ja [[ajakiri|ajakirjas]] [[Hea Laps]].{{lisa viide}} ==Teoseid== * "Beatles : Ühe ansambli anatoomia" (Markku Koski; soome keelest tõlkinud Vello Salumets). Tallinn. Eesti Raamat, 1992. * "Rockrapsoodia" (autor Vello Salumets). Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. * "Rockrapsoodia. Eesti rockmuusika sünnilugu" (2. täiendatud trükk; autor Vello Salumets). Tallinn. Outlaw Music. SE&JS, 2013. * "Fikseeritud Fix" (autor Vello Salumets). Tallinn. Kunst, 2010. * "Hurriganes" (Honey Aaltonen, Vesa Kontiainen, Kjell Starck; soome keelest tõlkinud Vello Salumets). Tallinn. SE&JS, 2021. * Koostanud CD-d "Palderjan" (1999), "Rock’n’Rolli lapsed" (1999), "Eesti Kullafond: Palderjan" (2020), * Koostanud LP (vinüül) "Optimistid" (2024) ==Välislingid== * [[Mart Niineste]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/51193276 Vello Salumets: kuulsaks saades tunned end kui jumal. Läheb üle], Eesti Päevaleht, 13. märts 2010 {{JÄRJESTA:Salumets, Vello}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] 5jiqefea8upzphh3v55hw6jyfd12wht 0 324846 7162488 6229123 2026-05-28T06:39:52Z Kk 6201 /* Vaata ka */ 7162488 wikitext text/x-wiki '''Keskkonnafilosoofia''' on [[filosoofia]] haru, mis käsitleb looduskeskkonda ja inimeste kohta selles.<ref name= "Belshaw">{{cite book | last = Belshaw | first = Christopher | title = Environmental Philosophy | url = https://archive.org/details/environmentalphi0000bels_d2s4 | publisher = Acumen | year = 2001 | location = Chesham | isbn = 1-902683-21-8}}</ref> Keskkonnafilosoofia hõlmab [[keskkonnaeetika]]t, [[keskkonnaesteetika]]t, [[ökofeminism]]i ja keskkonnateoloogiat.<ref>{{cite web | title =International Association of Environmental Philosophy | url = http://www.environmentalphilosophy.org/ | accessdate = 30.07.2008}}</ref> Mõned keskkonnafilosoofidele huvi pakkuvad valdkonnad on järgmised: * Keskkonna ja looduse määratlemine * Kuidas hinnata keskkonna väärtust * Loomade ja taimede moraalne staatus * Ohustatud liigid * Keskkonnateadlikkus ja süvaökoloogia * Looduse esteetiline väärtus * Looduse taastamine * Tulevaste põlvkondadega arvestamine<ref name= "Belshaw"/> == Aktuaalsed teemad == Tänapäeva keskkonnafilosoofia jäljendab oma teemavalikuga suures osas keskkonnaaktivismi. Arutlusel olevad küsimused on seotud taastumatute varude kahanemisega ning teiste kahjulike ja püsivate mõjudega, mida inimesed on keskkonnale põhjustanud.<ref>Sarkar, 2012. "Environmental philosophy: from theory to practice," Wiley-Blackwell, Chichester, West Sussex.</ref> Mõned neist probleemidest on järgmised: * Ülepüük ookeanides<ref>{{cite web | title =Environmental Ethics | url = http://plato.stanford.edu/entries/ethics-environmental/ | accessdate = 5.11.2012}}</ref> * [[Pestitsiid]]id maapinnas ja vees * [[Osooniauk|Osooniaugud]] * [[liik (bioloogia)|Liik]]ide kiirenev [[väljasuremine]] * Metsade hävimine * Saasteained atmosfääris (näiteks süsinikdioksiid)<ref name="Weston 1999">Weston, 1999. "An Invitation to Environmental Philosophy," Oxford University Press, New York, New York.</ref> == Nüüdisajalugu == Keskkonnafilosoofia taastekkis kui laiem ühiskondlik liikumine 1970. aastatel. Liikumise puhul oli tegu katsega tunnetada kogu inimkonna ajaloo vältel kestnud loodusest võõrandumise olemust. Liikumine tekitas lõhe filosoofiliste tekstide kogumisse, mis on oma loomult üsna erialane, objektiivne, teoreetiline ja akadeemiline. Sellele vastandub hingestatum ja poliitilisem suhtumine. Keskkonnafilosoofia hõlmab oma mitmekülgsesse uurimistöösse ja tegevusse kõik need lähenemised.<ref name="Weston 1999"/> === Süvaökoloogiline liikumine === {{main|Süvaökoloogia}} 1984. aastal sõnastasid [[George Sessions]] ja [[Arne Naess]] süvaökoloogia põhimõtted. == Vaata ka == {{col-begin}} {{col-2}} *[[keskkonnahumanitaaria]] *[[loodusfilosoofia]] *[[ökofenomenoloogia]] *[[ökosemiootika]] == Viited == {{reflist}} [[Kategooria:Keskkonnafilosoofia| ]] ctb2pu8cnh7eembi9ms3e459um0s4cl 0 328666 7162206 7046798 2026-05-27T15:21:50Z Mona 355 7162206 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2025|kuu=detsember}} '''"The Beat Goes On"''' (eestikeelse pealkirjaga "Tants kestab veel") on [[Sonny Bono]] kirjutatud laul, mis ilmus duo [[Sonny & Cher]]i [[1967]]. aasta albumil "[[In Case You're In Love]]". Laulust on tehtud ka [[Eesti keel|eestikeelne]] versioon, mille sõnad kirjutas [[Heldur Karmo]]. Seda on esitanud mitmed Eesti lauljad, nende seas [[Merle Ambre]], ansambel [[Vitamiin (ansambel)|Vitamiin]], [[Hedvig Hanson]] ja [[Maarja-Liis Ilus]]. Laul on levinud ka rahvusvaheliselt ning sellest on tehtud rohkesti [[kaver]]eid. Seda on esitanud näiteks [[Buddy Rich]], [[Vanilla Fudge]], [[Boogaloo Joe Jones]], [[Patricia Barber]], [[Britney Spears]] ja [[Isobel Campbell]], samuti mitmed teised artistid ja ansamblid. [[Kategooria:1967. aasta singlid]] e2z39gwwipf1ms381amgoc2b4ntvpah 0 337720 7162717 7129810 2026-05-28T11:39:30Z Kristellekassuk 188137 7162717 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=veebruar}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=veebruar}} '''Elulised vajadused''' on vajadused, mida rahuldamata ei saa inimene elada.<ref name="inimene3">Kõiv, Kristi; Edovald, Triin. Inimeseõpetus: õpik 3. klassile. Tallinn, Avita, 2004, lk 20.</ref> Vajadus laiemalt on normaalseks elutegevuseks ja arenguks vajalike tingimuste puudujäägi tajumine, mis ajendab inimest puuduva poole püüdlema.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=vajadus|Pealkiri=vajadus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Inimese vajadused jaotatakse füsioloogilisteks, materiaalseteks, vaimseteks ja emotsionaalseteks. Inimlikud vajadused on asjad ja nähtused, mida iga inimene vajab normaalseks eluks ja arenguks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Inimlikud_vajadused#cite_note-SEI-1|Pealkiri=inimlikud vajadused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Iga päev rahuldab inimene mitmesuguseid vajadusi. Kui elutähtsad vajadused (näiteks toit ja peavari) on rahuldatud, tekib inimesel huvi ümbritseva keskkonna vastu ja soov omandada uusi teadmisi. Seda nimetatakse [[Tunnetusvajadus|tunnetusvajaduseks]], mida realiseeritakse kõigi [[Meeled|meelte]] kaudu. <ref name="inimene3" /> Tänapäeva ühiskonnas rahuldatakse esmavajadusi, kasvatades ise toitu või hankides seda vahetuse teel. Kaasaegses majandusruumis on eluliste vajaduste tagamisel keskne roll rahal. Sotsiaalsete vajaduste rahuldamsiel on olulisel kohal perekonna ja lähedaste toetus. Ilma sotsiaalse võrgustikuta on inimesel keeruline toime tulla ja ennast turvaliselt tunda. Ühiskonna kiire arengu ja tehnoloogilise progressi tõttu kasvab eluliste vajaduste hulk pidevalt.{{Sisukorra piirang}} == Eluliste vajaduste püramiid == [[Fail:MaslowiInimvajadusteHierarhia.png|pisi|316x316px|[[Inimvajaduste hierarhia]]]] '''Inimvajaduste hierarhia''' (tuntud ka kui '''Maslow' vajaduste hierarhia''' ehk '''Maslow' püramiid)''' on [[Inimene|inimesele]] omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise [[süsteem]]. Üks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi pärineb [[Abraham Maslow]]'lt. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine: # '''füsioloogilised vajadused''' – esmased ellujäämiseks vajalikud tingimused (toit, vesi, uni, peavari ja seksuaalvajadus). # '''turvalisusvajadus''' – vajadus kaitstuse, stabiilsuse ja korra järele. # '''armastus- ja kuuluvusvajadus''' – vajadus kuuluda mingisse endale olulisse sotsiaalsesse rühma ning kogeda lähedust ja hoolivust. # '''tunnustusvajadus''' – vajadus kogeda teiste väljendatud tunnustust ja lugupidamist; # '''eneseteostusvajadus''' – vajadus realiseerida oma täielikku potentsiaali ja jätta jälg, kasutades ära kõiki oma võimeid ja oskusi. Hierarhia neli madalamat astet moodustavad puudusvajadused (ingl ''deficiency-needs'' ehk ''D-needs''). Viies aste, eneseteostus, ning hiljem lisatud kuues aste, enesetranstsendents (enesest kaugemale ulatumine), on kõrgemad ehk olemusvajadused (ingl ''being-needs'' ehk ''B-needs''). Maslow' käsitluse järgi peavad püramiidi alumised astmed olema vähemalt osaliselt rahuldatud, et inimene saaks liikuda kõrgemate astmete poole. Madalamad vajadused domineerivad seni, kuni need on rahuldatud. Näiteks näljane inimene ei keskendu loovusele või staatusele enne, kui esmavajadus toidu järele on kaetud. Madalamadvajadused juhivad inimese tegutsemist seni, kuni need on rahuldatud. Maslow' püramiid kirjeldab nn keskmist inimest ning see ei pruugi täielikult kehtida isikute puhul, kes väärtustavad kõrgemaid eesmärke (nt vaimsust või kunsti) rohkem kui baasvajadusi.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Inimvajaduste_hierarhia|Pealkiri=inimvajaduste hierarhia|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Psühholoogilised tegurid == '''Motivatsioon''' on inimese kõigi tegevuste alus, mis määrab käitumise suuna ja püsivuse. Motivatsiooni ajend on motiiv ehk konkreetne põhjus mingil viisil tegutseda. Motiivid omakorda tekivad rahuldamata vajadustest. Vajadusi võib liigitada ka ratsionaalseteks ja emotsionaalseteks. Sellest eristusest tulenevad tarbija ostumotiivid: * ratsionaalsed motiivid keskenduvad praktilistele väärtustele nagu hind, töökindlus ja säästlikkus; * emotsionaalsed motiivid tuginevad tunnetele, soovile eristuda, ilule või mainele. Turunduses on vajaduste mõistmine oluline, kuna see võimaldab luua müügiargumente, positsioneerida toodet turul ning eristuda konkurentidest vastavalt sellele, millist kliendi vajadust toode või teenus kõige paremini täidab. '''Tajumine''' Taju on tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mille käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma. Tajumine on aktiivne tegevus, mille osad on selekteerimine ja interpreteerimine. Interpreteerimine on stiimulile tähenduse andmine. See on tihti seotud varasemate kogemustega – näiteks võib tugev bränd meenutada tarbijale mingit kindlat positiivset tunnust, mida ta seejärel alateadlikult ka uuele tootele laiendab. Selekteerimine on protsess, mille käigus valib inimene välja stiimulid, millele tähelepanu pöörata. See jaguneb kaheks: * tahtlik tähelepanu: Valitakse stiimulid, mis on kooskõlas hetkevajadustega (näiteks tühja kõhuga märgatakse toidureklaame märksa kiiremini); * tahtmatu tähelepanu: Tähelepanu koondub objektidele, mis on teistest eredamad, suuremad, uudsemad, valjumad, liikuvamad või kontrastsemad. Inimesed tajuvad maailma erinevalt, tuginedes oma senistele kogemustele ja teadmistele. Uut informatsiooni tõlgendatakse sageli varasema info põhjal, mistõttu võib sama inimene tajuda ühte ja sama objekti eri aegadel erinevalt. Kuna infohulk ümbritsevas keskkonnas (näiteks televisioonis või internetis esinev reklaam) on tohutu, võtab inimene teadlikult vastu vaid osa infost, ignoreerides ülejäänut. '''Õppimine''' Õppimine on kogemustest tulenev suhteliselt püsiv muutus indiviidi käitumises. See protsess kujundab inimese väärtushinnanguid, hoiakuid, iseloomu ja eelistusi. Eristatakse kahte peamist õppimisallikat: * isiklik kogemus: Vahetu kokkupuude tootega määrab tulevase käitumise. Positiivne ostukogemus tekitab soovi toodet uuesti tarbida, samas kui rahulolematus sunnib klienti otsima alternatiive; * sotsiaalne ja väline info: Inimese otsuseid mõjutab lähedastelt saadud tagasiside ning turunduskanalitest (reklaam, müügipersonal) tulev info. Sotsiaalne kinnitus on sageli veenvam argument kui reklaamtekst – ostu tõenäosus suureneb märgatavalt, kui toodet soovitab usaldusväärne tuttav. Õppimine võib toimuda ka assotsiatsioonide toel. Kui reklaamis seostatakse bränd meeldivate stiimulitega (nt kaasahaarav muusika, esteetilised pildid või sümpaatsed inimesed), hakkab tarbija aja jooksul brändi ennast seostama samade positiivsete emotsioonidega. '''Hoiakud''' Hoiak on isiku kestev positiivne või negatiivne hinnang või arvamus teatud objekti või idee kohta. Hoiak võib kujuneda toote, brändi, hinna, pakendi, garantii, reklaami või müügipersonali suhtes. Hoiakud säästavad aega, sest objekte, millega on varasem kokkupuude, ei pea enam uuesti hindama. Tuttavate brändide puhul tehakse otsused varasemate hoiakute põhjal. Hoiakud võivad tekkida isiklike kogemuste põhjal, arvamusliidrite eeskujul või massimeedia mõjul. Hoiakud on suhteliselt stabiilsed ja raskesti muudetavad. Hoiak koosneb kolmest osast: * tunnetuslik (uskumused ja teadmised); * emotsionaalne (hinnangud ja tunded); * käitumuslik (ostusoov või tegelik ostmine). Tarbija hoiakuid teades saab turundaja parandada turundusmeetmestikku. Turunduse üks peamisi ülesandeid on luua ja hoida toote suhtes positiivseid hoiakuid. '''Isiksus''' Isiksus on kõigi inimest iseloomustavate ja teistest eristavate omaduste kogum. Isiksus määrab suuresti ära, kuidas inimene konkreetses situatsioonis käitub. Isikuomaduste ja ostukäitumise vahel ei ole leitud kuigi palju kindlaid seoseid, kuid teatud käitumismustrid on siiski eristatavad. Väidetavalt juhinduvad inimesed, kellel on võrdlemisi kehv enesehinnang ja kes tahavad oma mainet parandada tuntud brändide abil, toodete kohta arvamuse kujundamisel rohkem teiste kogemustest kui otsustavad ise. Samuti eristuvad riskialtid tarbijad (hinnanguliselt u 25% ühiskonnast), kes otsivad uudsust, seiklust ja põnevust. Nende ostukorvis on sagedamini näiteks reisiteenused või ekstreemspordivarustus.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://materjalid.tmk.edu.ee/helle_liblik/ostukaitumine/pshholoogilised_mjud.html|Pealkiri=Psühholoogilised mõjud|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-07-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170722165421/http://materjalid.tmk.edu.ee/helle_liblik/ostukaitumine/pshholoogilised_mjud.html|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Vaata ka== *[[Inimlikud vajadused]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Vajadused]] cdkrtksfe3ux889tfvxaewu3n5j9yd7 7162718 7162717 2026-05-28T11:42:53Z Kristellekassuk 188137 7162718 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=veebruar}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=veebruar}} '''Elulised vajadused''' on vajadused, mida rahuldamata ei saa inimene elada.<ref name="inimene3">Kõiv, Kristi; Edovald, Triin. Inimeseõpetus: õpik 3. klassile. Tallinn, Avita, 2004, lk 20.</ref> Vajadus laiemalt on normaalseks elutegevuseks ja arenguks vajalike tingimuste puudujäägi tajumine, mis ajendab inimest puuduva poole püüdlema.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=vajadus|Pealkiri=vajadus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Inimese vajadused jaotatakse füsioloogilisteks, materiaalseteks, vaimseteks ja emotsionaalseteks. Inimlikud vajadused on asjad ja nähtused, mida iga inimene vajab normaalseks eluks ja arenguks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Inimlikud_vajadused#cite_note-SEI-1|Pealkiri=inimlikud vajadused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Iga päev rahuldab inimene mitmesuguseid vajadusi. Kui elutähtsad vajadused (näiteks toit ja peavari) on rahuldatud, tekib inimesel huvi ümbritseva keskkonna vastu ja soov omandada uusi teadmisi. Seda nimetatakse [[Tunnetusvajadus|tunnetusvajaduseks]], mida realiseeritakse kõigi [[Meeled|meelte]] kaudu. <ref name="inimene3" /> Tänapäeva ühiskonnas rahuldatakse esmavajadusi, kasvatades ise toitu või hankides seda vahetuse teel. Kaasaegses majandusruumis on eluliste vajaduste tagamisel keskne roll rahal. Sotsiaalsete vajaduste rahuldamsiel on olulisel kohal perekonna ja lähedaste toetus. Ilma sotsiaalse võrgustikuta on inimesel keeruline toime tulla ja ennast turvaliselt tunda. Ühiskonna kiire arengu ja tehnoloogilise progressi tõttu kasvab eluliste vajaduste hulk pidevalt.{{Sisukorra piirang}} == Eluliste vajaduste püramiid == [[Fail:MaslowiInimvajadusteHierarhia.png|pisi|316x316px|[[Inimvajaduste hierarhia]]]] '''Inimvajaduste hierarhia''' (tuntud ka kui '''Maslow' vajaduste hierarhia''' ehk '''Maslow' püramiid)''' on [[Inimene|inimesele]] omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise [[süsteem]]. Üks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi pärineb [[Abraham Maslow]]'lt. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine: # '''füsioloogilised vajadused''' – esmased ellujäämiseks vajalikud tingimused (toit, vesi, uni, peavari ja seksuaalvajadus). # '''turvalisusvajadus''' – vajadus kaitstuse, stabiilsuse ja korra järele. # '''armastus- ja kuuluvusvajadus''' – vajadus kuuluda mingisse endale olulisse sotsiaalsesse rühma ning kogeda lähedust ja hoolivust. # '''tunnustusvajadus''' – vajadus kogeda teiste väljendatud tunnustust ja lugupidamist; # '''eneseteostusvajadus''' – vajadus realiseerida oma täielikku potentsiaali ja jätta jälg, kasutades ära kõiki oma võimeid ja oskusi. Hierarhia neli madalamat astet moodustavad puudusvajadused (ingl ''deficiency-needs'' ehk ''D-needs''). Viies aste, eneseteostus, ning hiljem lisatud kuues aste, enesetranstsendents (enesest kaugemale ulatumine), on kõrgemad ehk olemusvajadused (ingl ''being-needs'' ehk ''B-needs''). Maslow' käsitluse järgi peavad püramiidi alumised astmed olema vähemalt osaliselt rahuldatud, et inimene saaks liikuda kõrgemate astmete poole. Madalamad vajadused domineerivad seni, kuni need on rahuldatud. Näiteks näljane inimene ei keskendu loovusele või staatusele enne, kui esmavajadus toidu järele on kaetud. Madalamadvajadused juhivad inimese tegutsemist seni, kuni need on rahuldatud. Maslow' püramiid kirjeldab nn keskmist inimest ning see ei pruugi täielikult kehtida isikute puhul, kes väärtustavad kõrgemaid eesmärke (nt vaimsust või kunsti) rohkem kui baasvajadusi.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Inimvajaduste_hierarhia|Pealkiri=inimvajaduste hierarhia|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Emotsionaalsed vajadused ja nende rakendamine turunduses == '''Motivatsioon''' on inimese kõigi tegevuste alus, mis määrab käitumise suuna ja püsivuse. Motivatsiooni ajend on motiiv ehk konkreetne põhjus mingil viisil tegutseda. Motiivid omakorda tekivad rahuldamata vajadustest. Vajadusi võib liigitada ka ratsionaalseteks ja emotsionaalseteks. Sellest eristusest tulenevad tarbija ostumotiivid: * ratsionaalsed motiivid keskenduvad praktilistele väärtustele nagu hind, töökindlus ja säästlikkus; * emotsionaalsed motiivid tuginevad tunnetele, soovile eristuda, ilule või mainele. Turunduses on vajaduste mõistmine oluline, kuna see võimaldab luua müügiargumente, positsioneerida toodet turul ning eristuda konkurentidest vastavalt sellele, millist kliendi vajadust toode või teenus kõige paremini täidab. '''Tajumine''' Taju on tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mille käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma. Tajumine on aktiivne tegevus, mille osad on selekteerimine ja interpreteerimine. Interpreteerimine on stiimulile tähenduse andmine. See on tihti seotud varasemate kogemustega – näiteks võib tugev bränd meenutada tarbijale mingit kindlat positiivset tunnust, mida ta seejärel alateadlikult ka uuele tootele laiendab. Selekteerimine on protsess, mille käigus valib inimene välja stiimulid, millele tähelepanu pöörata. See jaguneb kaheks: * tahtlik tähelepanu: Valitakse stiimulid, mis on kooskõlas hetkevajadustega (näiteks tühja kõhuga märgatakse toidureklaame märksa kiiremini); * tahtmatu tähelepanu: Tähelepanu koondub objektidele, mis on teistest eredamad, suuremad, uudsemad, valjumad, liikuvamad või kontrastsemad. Inimesed tajuvad maailma erinevalt, tuginedes oma senistele kogemustele ja teadmistele. Uut informatsiooni tõlgendatakse sageli varasema info põhjal, mistõttu võib sama inimene tajuda ühte ja sama objekti eri aegadel erinevalt. Kuna infohulk ümbritsevas keskkonnas (näiteks televisioonis või internetis esinev reklaam) on tohutu, võtab inimene teadlikult vastu vaid osa infost, ignoreerides ülejäänut. '''Õppimine''' Õppimine on kogemustest tulenev suhteliselt püsiv muutus indiviidi käitumises. See protsess kujundab inimese väärtushinnanguid, hoiakuid, iseloomu ja eelistusi. Eristatakse kahte peamist õppimisallikat: * isiklik kogemus: Vahetu kokkupuude tootega määrab tulevase käitumise. Positiivne ostukogemus tekitab soovi toodet uuesti tarbida, samas kui rahulolematus sunnib klienti otsima alternatiive; * sotsiaalne ja väline info: Inimese otsuseid mõjutab lähedastelt saadud tagasiside ning turunduskanalitest (reklaam, müügipersonal) tulev info. Sotsiaalne kinnitus on sageli veenvam argument kui reklaamtekst – ostu tõenäosus suureneb märgatavalt, kui toodet soovitab usaldusväärne tuttav. Õppimine võib toimuda ka assotsiatsioonide toel. Kui reklaamis seostatakse bränd meeldivate stiimulitega (nt kaasahaarav muusika, esteetilised pildid või sümpaatsed inimesed), hakkab tarbija aja jooksul brändi ennast seostama samade positiivsete emotsioonidega. '''Hoiakud''' Hoiak on isiku kestev positiivne või negatiivne hinnang või arvamus teatud objekti või idee kohta. Hoiak võib kujuneda toote, brändi, hinna, pakendi, garantii, reklaami või müügipersonali suhtes. Hoiakud säästavad aega, sest objekte, millega on varasem kokkupuude, ei pea enam uuesti hindama. Tuttavate brändide puhul tehakse otsused varasemate hoiakute põhjal. Hoiakud võivad tekkida isiklike kogemuste põhjal, arvamusliidrite eeskujul või massimeedia mõjul. Hoiakud on suhteliselt stabiilsed ja raskesti muudetavad. Hoiak koosneb kolmest osast: * tunnetuslik (uskumused ja teadmised); * emotsionaalne (hinnangud ja tunded); * käitumuslik (ostusoov või tegelik ostmine). Tarbija hoiakuid teades saab turundaja parandada turundusmeetmestikku. Turunduse üks peamisi ülesandeid on luua ja hoida toote suhtes positiivseid hoiakuid. '''Isiksus''' Isiksus on kõigi inimest iseloomustavate ja teistest eristavate omaduste kogum. Isiksus määrab suuresti ära, kuidas inimene konkreetses situatsioonis käitub. Isikuomaduste ja ostukäitumise vahel ei ole leitud kuigi palju kindlaid seoseid, kuid teatud käitumismustrid on siiski eristatavad. Väidetavalt juhinduvad inimesed, kellel on võrdlemisi kehv enesehinnang ja kes tahavad oma mainet parandada tuntud brändide abil, toodete kohta arvamuse kujundamisel rohkem teiste kogemustest kui otsustavad ise. Samuti eristuvad riskialtid tarbijad (hinnanguliselt u 25% ühiskonnast), kes otsivad uudsust, seiklust ja põnevust. Nende ostukorvis on sagedamini näiteks reisiteenused või ekstreemspordivarustus.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://materjalid.tmk.edu.ee/helle_liblik/ostukaitumine/pshholoogilised_mjud.html|Pealkiri=Psühholoogilised mõjud|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-07-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170722165421/http://materjalid.tmk.edu.ee/helle_liblik/ostukaitumine/pshholoogilised_mjud.html|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Vaata ka== *[[Inimlikud vajadused]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Vajadused]] jt930gmcktb1oxbkmodwgvj5xfadj2y 0 337822 7162270 7154575 2026-05-27T18:36:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162270 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti ringhäälingumuuseum.jpg|pisi|265x265px|Türi muuseum]] '''Türi muuseum''' on [[Türi]] linnas asuv [[muuseum]], mis tutvustab Türi [[pärandkultuur]]i. Muuseum avati 1995. aastal.<ref name="tyri.ee">https://web.archive.org/web/20130813190714/http://www.tyri.ee/~muuseum/ (vaadatud 10.07.2013)</ref> Muuseumi püsinäitus kajastab Türi arengut kuni [[II maailmasõda|Teise maailmasõjani]].<ref name="tyri.ee"/> Muuseum asub [[Eesti Ringhäälingumuuseum]]iga samas majas.<ref name="tyri.ee"/> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://tyrimuuseum.ee/ Muuseumi koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Järva maakonna muuseumid]] [[Kategooria:Türi]] bx7dr6j9p464jd8dewkbyqf5c3ldwlw 0 338654 7162601 7153336 2026-05-28T09:13:40Z ~2026-31666-35 230473 ajakohastasin liikmesuste daatumeid 7162601 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Enn Kunila.JPG|pisi|Enn Kunila (2010)]] '''Enn Kunila''' (sündinud [[19. märts]]il [[1950]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] ettevõtja ja kunstikollektsionäär. Ta lõpetas [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is metallide lõiketöötluse eriala.<ref name="VPPbK" /> Ta on Eesti ühe suurima erakapitalil põhineva, enam kui 4700 inimesele tööd andva tööstus-, kaubandus- ja kinnisvarainvesteeringute grupi [[NG Investeeringud]] üks juhte ja suuromanikke.<ref name="QDgdb" /> Ta on olnud aastaid [[Eesti Toiduainetööstuse Liit|Eesti Toiduainetööstuse Liidu]] volikogu esimees<ref name="RnBTk" /> ja [[Eesti Kultuurkapital]]i nõukogu liige ning on mitme ettevõtlusega seotud ühiskondliku organisatsiooni juhtorgani liige. Kunstikollektsionääri ja [[metseen]]ina on ta olnud aastaid väljapaistev Eesti kunstielu edendaja. Ta on olnud MTÜ [[Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Selts]] juhatuse esimees alates seltsi loomisest 2007. aastal kuni 2026. aastani. Lisaks on ta [[Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Selts|Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsile]] olulist majanduslikku tuge pakkuvate patroonide kogu asutaja.<ref name="QNGLS" /> ==Töökäik<ref name="Kes" />== *1970–1974 remondi- ja mehaanikatehas Progress, insener-tehnoloog *1974–1983 Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi spetsiaalne konstrueerimise büroo **ministeeriumi peametroloog *1983–1984 tootmiskoondis Vasar, turundusosakonna juhataja *1984–1990 tootmiskoondis Norma, turundusosakonna juhataja *1990–1991 Tootmiskooperatiivide Liit, direktor *1991–1996 rahvaettevõte Norma/ Norma AS, ostudirektor *1996–1999 Norma AS, nõukogu aseesimees *1994– ... [[NG Investeeringud]] OÜ, juhatuse aseesimees ==Ettevõtlus== *[[Liviko|AS Liviko]] nõukogu esimees<ref name="ÄPG" /> *AS Balbiino nõukogu esimees *AS Tallinna Kaubamaja Kinnisvara nõukogu esimees<ref name="ÄPG" /> *OÜ Tartu Kaubamaja Kinnisvara nõukogu esimees<ref name="Kes" /> *OÜ Roseni Kinnisvara nõukogu esimees<ref name="Kes" /> *OÜ Roseni Majad juhatuse esimees<ref name="Kes" /> Enn Kunila on ühtlasi kõigi NG Investeeringute kontserni kuuluvate ettevõtete nõukogu liige. ==Liikmesus== *Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni liige<ref name="ckkPW" /> *Konrad Mägi Sihtasutuse nõukogu esimees *MTÜ Hiiumaa Kultuuri Seltsi juhatuse liige<ref name="TeiEH" /> *MTÜ Hiiumaa Sõprade Seltsi juhataja *MTÜ Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi juhatuse esimees 2007–2026<ref name="Kes" /> *Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum nõukogu liige 2016–2024 *Eesti Muusikaakadeemia kuratooriumi liige 2004–2019<ref name="Kes" /> *Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige 2007–2015<ref name="Kes" /> *Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige 2009–2015<ref name="Kes" /> *Eesti Toiduainetööstuse Liidu volikogu liige, aastatel 2007–2015 volikogu esimees<ref name="Kes" /> *Eesti Kultuurkapitali nõukogu liige 2007–2009, 2009–2011, 2013–2015. ==Kunstikollektsionäär== {{Vaata| Enn Kunila kunstikollektsioon}} Enn Kunila on Eesti ühe silmapaistvama erakogu looja ja omanik. Tema kunstikogu hõlmab eesti klassikalise maalikunsti olulisi autoreid, olles nii autorite kui ka tööde taseme poolest vabalt võrreldav sama perioodi käsitlevate Eesti kunstimuuseumide püsiekspositsioonidega.<ref name="kult" /> Tema kunstikogu on eksponeeritud mitmel olulisel näitusel. Näiteks 2010. aastal [[Tallinna Kunstihoone]]s, kus ligi 13 000 külastajaga näitus "Kölerist Subbini" lõi Kunstihoone kõigi aegade publikurekordi<ref name="o7UgV" />, ja sama aasta sügisel Helsingi Taidehallis näitusel "Viron värit", mis oli põhjalikem Eesti klassikalise maalikunsti ülevaatenäitus välismaal.<ref name="GUgnh" /> 2015. aastal toimus [[Rooma]]s Vittoriano muuseumikompleksis Enn Kunila kunstikollektsiooni näitus "I colori del Nord" ("Põhjala värvid"). Enn Kunila leiab, et konkreetne maal võib kuuluda küll talle, kuid kunstiväärtus selles kuulub meie kultuuri juurde ja kohustab teda oma kogust näitusi korraldama ning raamatuid välja andma.<ref name="kult" /> Kunila kollektsioonis on esindatud [[Johann Köler]], [[Amandus Adamson]], [[Paul Raud]], [[Ants Laikmaa]], [[Konrad Mägi]], [[Nikolai Triik]], [[August Jansen]], [[Roman Nyman]], [[Johannes Greenberg]], [[Paul Burman]], [[Ado Vabbe]], [[Aleksander Vardi]], [[Adamson-Eric]], [[Johannes Võerahansu]], [[Richard Uutmaa]], [[Eerik Haamer]], [[Lepo Mikko]], [[Endel Kõks]], [[Elmar Kits]], [[Evald Okas]], [[Henn Roode]], [[Olev Subbi]]<ref name="kult" />, [[Tiit Pääsuke]] ja paljud teised kunstnikud. Kokku on koguss enam kui 60 kunstniku teoseid. Enn Kunila peamine nõuandja kunsti alal on olnud tema hea sõber maalikunstnik Olev Subbi.<ref name="elu" /> ===Publikatsioonid=== Enn Kunila näitustega kaasnenud kunstiraamatud ja -albumid: *2004 – Hain, J. "Pühapäev: Olev Subbi maalid". (28 lk) *2007 – Epner, E. "Igatsus ja kohalejõudmine: töid Enn Kunila kogust". (173 lk) *2007 – Epner, E., Pählapuu, L. "Paar sammukest rändamise teed: valik maale Enn Kunila kogust". (55 lk) *2010 – Epner, E. "Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kollektsioonis". (207 lk), mis ilmus näituse "Kölerist Subbini. 150 aastat eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust" ajal. *2010 – Epner, E. "Valik moodsa kunsti klassikat Enn Kunila kogust". (38 lk) *2010 – Epner, E., Pählapuu, L., "Meri, rand ja Saaremaa Enn Kunila kollektsioonis". (52 lk) *2010 – Epner, E. "Viron värit – 150 vuotta virolaista maalaustaidetta Enn Kunilan kokoelmasta" (Eesti värvid – 150 aastat eesti maalikunsti Enn Kunila kollektsioonist" – (270 lk) Raamatus on inglis-, rootsi- ja eestikeelsed kokkuvõtted<ref name="hYsVV" /> *2013 – Epner, E. "Ühe keti neli lüli. Laikmaa, Mägi, Vabbe, Kits". (116 lk) *2013 – Epner, E. "Ühe keti neli lüli 2. Roode, Subbi, Põldroos, Pääsuke". (46 lk) *2013 – Epner, E. "Nordic Colours. Estonian Art 1910–1945 from Enn Kunila´s Collection". (Exhibition in the European Parliament in Brussels 23.09–27.09.2013) (87 lk) *2013 – Epner, E. "Nordic Colours. Estonian Art from Enn Kunila´s Collection". (159 lk) 2014 – Epner, E. "Kuldaja värvid. Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kollektsioonist". (120 lk) * 2014 – Epner, E., Rõõmus, J. "Kalavõrk ja piimamannerg". Värviraamat. (32 lk) * 2015 – Epner, E. "I colori del nord. L’arte estone tra il 1910 ed il 1945 dalla collezione di Enn Kunila / Nordic Colours. Estonian Art 1910–1945 from Enn Kunila’s Collection". (135 lk) * 2015 – Epner, E. "Värvide sümfoonia. Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kollektsioonist". (56 lk) * 2017 – Epner, E. "Visioni dal nord. Pittura estone dalla collezione Enn Kunila,1910-1940 / Visions from the North. Estonian Painting from Enn Kunila’s Collection, 1910-1940". (130 lk) *2017 – Epner, E. "Põhjamaa suvi. Olev Subbi aktimaalid". (80 lk) *2018 – Epner, E. "Rõõm linna südames. Maalid Enn Kunila kollektsioonist". (104 lk) *2018 – Epner, E. "Traditsiooni sünd. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist". (245 lk) *2020 – Epner, E. "Olev Subbi 90. Maalid Enn Kunila kollektsioonist". (80 lk) *2022 – Epner, E. "Värvide ilu. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist". (327 lk) Kunila on andnud välja veel järgmised kunsti- ja elulooraamatud:<ref name="kult" /> *Epner, E. (2006). Monograafia "Subbi". Tallinn: Printon. (295 lk), mille Kunila pühendas oma sõbrale ja kunstialasele nõuandjale Olev Subbile. *Põldroos, E. (2008). "Enn Põldroos. Maalid 1967 – 2007". Tallinn: Printon. (166 lk), millega tähistati Enn Põldroosi 75. juubelit. *Epner, E. (2015). Elulooraamat "Olev Subbi". Tallinna Raamatutrükikoda. (390 lk). Raamatu ilmumisega tähistati Olev Subbi 85. sünniaastapäeva. *Epner, E. (2017). "Konrad Mägi", eesti keeles (626 lk). Raamat on ilmunud veel lisaks inglise keeles (2017), itaalia keeles (2017), prantsuse keeles (2018), soome keeles (2018) ja norra keeles (2022). *Epner, E. (2017). "Konrad Mägi ja tema värvide salakeel", eesti keeles (48 lk). Tegemist on värvi- ja juturaamatuga, kus on Eero Epneri kirjutatud lustakad lood ja Jaan Rõõmuse joonistatud värvimispildid Konrad Mägi maalidest. Raamat on ilmunud veel lisaks inglise keeles (2017), itaalia keeles (2017), prantsuse keeles (2018) ja soome keeles (2018). *Epner, E. (2020). "Igatsus ilu järele. 25 aastat Enn Kunila kunstikollektsiooni", eesti keeles (424 lk). Teoses annab autor ülevaate kunstikollektsiooni kujunemisloost, missioonist ja tegevusest Eesti klassikalise maalikunsti tutvustamisel nii Eestis kui ka võõrsil. ==Tunnustus== *2006 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|5001}}</ref> *2009 – [[Eesti Muuseumiühing]]u Eesti muuseumide sõbra nimetus<ref name="7dskZ" /> *2010 – U.S. Baltic Foundationi Baltimaade filantroopiaauhind eesti kunsti ja kultuuri tutvustamise ja toetamise eest. Tunnustati Kunila heategevuslikku tööd kunstinäituste korraldamisel, kunstiraamatute väljaandmisel ning kunsti ja kultuuri tutvustavate ürituste läbiviimisel *2011 – [[aasta kultuurisõber]]<ref name="T7yEb" /><ref name="MzAMA" /> *2012 – [[Hiiu maakonna teeneteplaat]] Hiiumaa kultuuri- ja spordielu toetamise ja edendamise eest *2013 – [[Harjumaa teenetemärk]] *2015 – [[Eesti Vabariigi välisministeerium]]i tänukiri Eesti kultuuri tutvustamise eest maailmas *2016 – [[Eesti Toiduainetööstuse Liidu aumärk]] pikaaegse panuse eest liidu töösse *2017 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] *2017 – [[Kultuurivedur]]<ref>{{Netiviide|Autor=Heili Sibrits|URL=https://kultuur.postimees.ee/4375451/selgus-postimehe-kultuurivedur-2017|Pealkiri=Selgus Postimehe Kultuurivedur 2017|Väljaanne=Postimees|Aeg=15. jaanuar 2018|Kasutatud=}}</ref> *2018 – [[EY Eesti Ettevõtja elutööpreemia]]<ref>{{Netiviide|Autor=Sirje Niitra|URL=https://www.majandus.ee/intervjuud/enn-kunila-edu-toob-meeskonnatoo-ja-puhendumine/|Pealkiri=Enn Kunila: edu toob meeskonnatöö ja pühendumine.|Väljaanne=majandus.ee|Aeg=5. aprill 2018|vaadatud=2019-04-03|arhiivimisaeg=2019-04-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190403124733/https://www.majandus.ee/intervjuud/enn-kunila-edu-toob-meeskonnatoo-ja-puhendumine/|url-olek=ei tööta}}</ref>[https://vidoops.com/video/Ae54jFdEQNcFXADYgE] *2018 – [[Tallinna teenetemärk]] suure panuse eest Tallinna ettevõtluse ja ettevõtluskultuuri arengusse ning tänutähena Eesti kunsti metseenluse eest<ref>{{Netiviide|Autor=Tallinna Linnakantselei|URL=https://www.tallinn.ee/est/aukodanikud/Aukodanik-Enn-Kunila-2018-Teenetemark|Pealkiri=Tallinna Aukodanikud|Väljaanne=www.tallinn.ee|Kasutatud=}}</ref> *2018 – [[Itaalia Vabariigi Teeneteorden|Itaalia Vabariigi Teeneteordeni]] komandör<ref>{{Netiviide|Autor=Vabariigi Presidendi Kantselei|URL=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/1207/enn-kunila|Pealkiri=Välisriigi antud au- ja teenetemärgid|Väljaanne=www.president.ee}}</ref> *2018 – [[aasta kultuurisõber]]<ref>{{Netiviide|Autor=Kultuuriministeerium|URL=https://www.kul.ee/et/uudised/selgusid-2018-aasta-kultuurisobrad|Pealkiri=Selgusid 2018. aasta kultuurisõbrad|Väljaanne=www.kul.ee|Aeg=15. jaanuar 2019|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-04-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190415081615/https://www.kul.ee/et/uudised/selgusid-2018-aasta-kultuurisobrad|url-olek=ei tööta}}</ref> *2019 – Tartu linna tunnustus kultuuri toetamise eest<ref>{{Netiviide|Autor=Tartu Linnavalitsus|URL=https://www.tartu.ee/en/node/10126|Pealkiri=Tartu tunnustas kultuuri, spordi ja noorsootöö toetajaid|Väljaanne=|Aeg=30. aprill 2019|Kasutatud=}}</ref> *2020 – [[Välisministeeriumi teeneterist]]<ref>{{Netiviide|autor=Välisministeerium|url=https://vm.ee/et/uudised/valisministeerium-andis-esmakordselt-valja-teeneteristid|pealkiri=Välisministeerium andis esmakordselt välja teeneteristid|väljaanne=|aeg=20.02.2020|vaadatud=}}</ref> *2020 – [[EELK teeneterist]]i III järgu orden *2020 – [[Kultuuripärl]] *2023 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital]]i tunnustuspreemia enneolematu eesti muusika peo "[[Rudolf Tobias 150]]" korraldamise eest<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rahvusvahelisel muusikapäeval jagati muusikapreemiaid. |url=https://www.kulka.ee/uudised/rahvusvahelisel-muusikapaeval-jagati-muusikapreemiaid |vaadatud=2023-12-13 |väljaanne=www.kulka.ee}}</ref> *2023 – [[EELK]] [[Tallinn]]a Piiskopliku Toomkoguduse [[Maarja medal]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Piiskoplik Toomkirik Toomkoguduse Maarja medali ja kultuuripreemia 2023 pälvis ettevõtja, kirikute ja kunstide toetaja Enn Kunila – |url=http://toomkirik.ee/2023/12/12/toomkoguduse-maarja-medali-ja-kultuuripreemia-2023-palvis-ettevotja-kirikute-ja-kunstide-toetaja-enn-kunila/ |vaadatud=2023-12-13 |väljaanne=toomkirik.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> *2023 – Hiiumaa kodanikuühiskonna toetaja *2023 – [[Kultuuripärl]] *[[2024]] – [[Hiiumaa saadik]] (Hiiumaa muusika-aasta raames korraldatud suursündmuse „Eesti muusika pidupäevad. Rudolf Tobias 150“ eest). ==Harrastused== *Kunst, tennis<ref name="ÄPG" /><ref name="93Ypv" /><ref name="CmMEK" /> ja male<ref name="elu" />. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="QDgdb">[http://www.haus.ee/?c=galerii-uudised&l=et&s=galerii&z=uudised&t=&id=355 "Näitus Enn Kunila maalikollektsioonist"] Haus Galerii, 14. juuni 2010.</ref> <ref name="RnBTk">[https://web.archive.org/web/20120628220149/http://www.tarbija24.ee/792266/enn-kunila-valiti-tagasi-toiduliidu-volikogu-juhtima/ "Enn Kunila valiti tagasi toiduliidu volikogu juhtima"] Tarbija24, 30. märts 2012</ref> <ref name="QNGLS">[http://klassikaraadio.err.ee/uudised?news=3118 "Aasta muuseumisõbraks valiti ettevõtjast kunstikollektsionäär Enn Kunila"] [[Klassikaraadio]], 31. mai 2009.</ref> <ref name="VPPbK">[https://web.archive.org/web/20121113161906/http://www.ap3.ee/article/2012/9/29/teekond-pollutoolisest-kunstilembeliseks-firmaomanikuks "Teekond põllutöölisest kunstilembeliseks firmaomanikuks"] [[Äripäev]], 29. september 2012.</ref> <ref name="Kes">"Kes on kes Eesti majanduses 2010", Tallinn: Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda. (2010) lk 104</ref> <ref name="hYsVV">[https://web.archive.org/web/20101020173726/http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/reedel-avati-helsingis-suur-eesti-klassikalise-maalikunsti-ulevaatenaitus.d?id=34034993 "Reedel avati Helsingis suur eesti klassikalise maalikunsti ülevaatenäitus"] Eesti Ekspress, 19. oktoober, 2010.</ref> <ref name="ckkPW">{{Netiviide |url=http://www.esea.ee/html/est/liikmed_nimekiri.html |pealkiri=Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni liikmed |vaadatud=2013-07-22 |arhiivimisaeg=2014-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140525232528/http://www.esea.ee/html/est/liikmed_nimekiri.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="TeiEH">[http://uudised.err.ee/index.php?06256887 "Hiiumaal kõlab esimest korda ooper"] ERR, 9. juuli 2012.</ref> <ref name="kult">[http://kultuur.elu.ee/ke499_kunila.htm "Enn Kunila – Kunstiarmastusest sündinud kollektsioon"] Kultuur ja Elu, 2010 nr 1.</ref> <ref name="o7UgV">[https://archive.today/20130722095304/http://www.ap3.ee/?PublicationId=777b6ab0-038c-4dd1-8cd2-7a3b6e09eeb3 "Kunila kunstinäitust külastas Tallinnas ligi 13 000 inimest"] Äripäev, 2. aprill 2010.</ref> <ref name="GUgnh">[http://uudised.err.ee/?06217773 "Helsingis avati näitus Enn Kunila maalikogust"] ERR, 15. oktoober 2010</ref> <ref name="elu">[http://www.postimees.ee/226973/enn-kunila-kunsti-tais-elu "Enn Kunila kunsti täis elu"]. Postimees – E24, 20. veebruar 2010</ref> <ref name="7dskZ">[http://uudised.err.ee/index.php?06166655 "Muuseumide sõbra tiitli pälvis tänavu Enn Kunila"]. ERR, 2. september 2009</ref> <ref name="T7yEb">[https://web.archive.org/web/20160407083145/http://www.kul.ee/et/kultuurisobra-tiitlisaajad"Aasta kultuurisõbra tiitli saajad"]. Kultuuriministeerium</ref> <ref name="MzAMA">[https://web.archive.org/web/20160413004122/http://www.hiiuleht.ee/2012/02/aasta-kultuurisober-enn-kunila/"Aasta kultuurisõber Enn Kunila"]. Hiiu Leht, 7.veebruar 2012</ref> <ref name="93Ypv">[http://arhiiv.err.ee/vaata/tahelaev-enn-kunila "Tähelaev: Enn Kunila"]. ERR, 27. jaanuar 2013.</ref> <ref name="CmMEK">[http://etv.err.ee/?0566740 Tähelaev: Enn Kunila]. ETV (ERR), 27. jaanuar 2013</ref> <ref name="ÄPG">[https://web.archive.org/web/20140525201443/http://leht.aripaev.ee/publicationimages/pdf/erilehed/417001.pdf "Elu läbi kunsti"]. Äripäeva lisa Gentleman, detsember 2008</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=373782 "ENSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeeriumi Remondi- ja Mehaanikatehase „Progress“ insener-tehnoloog Vello Raidemets (vasakult) ja Enn Kunila"]. 3. mai 1973. Eesti Rahvusarhiiv, RA EFA.204.0.96675 * [http://www.kunilaart.ee/ Enn Kunila kunstikogu] {{JÄRJESTA:Kunila, Enn}} [[Kategooria:Eesti kunstikogujad]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] duvewrqskc7839rdm68n9um1j6zl74i 0 339900 7162469 7038745 2026-05-28T06:27:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162469 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vaivara Sinimägede muuseum, 21. juuli 2011.jpg|pisi|Vaivara Sinimägede Muuseum, suvi 2011]] '''Vaivara Sinimägede Muuseum''' on [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] [[Sinimäe]] asulas olev [[muuseum]], mis tutvustab eelkõige [[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal toimunud [[Sinimägede lahing]]uga seotut.<ref name="muuseum.ee">http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=579 (vaadatud 26.07.2013)</ref> Muuseumis eksponeeritakse relvi, mundreid, sõdurite isiklikke esemeid, sõjaaegseid fotosid, vaenupoolte propagandaplakateid jne. Peale sõjatemaatika kajastab muuseum ka Vaivara valla ajalugu.<ref name="muuseum.ee"/> Suurelt ekraanilt saab vaadata ajaloolisi filme ja dokumentaalkaadreid. Vaatamata raskele sõjateemale on väljapanek mõeldud kõigile: sellal, kui täiskasvanud keskenduvad detailide uurimisele, on noorematel võimalik üht-teist oma käega katsuda ja proovida. Muuseumist on võimalik tellida giiditeenust, mille retkejuhid ja giidid on piirkonda tundvad inimesed.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://muuseum.vaivaravald.ee/index.php?id=37|Pealkiri=Vaivara Sinimägede Muuseum|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-06-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180620153430/http://muuseum.vaivaravald.ee/index.php?id=37|url-olek=ei tööta}}</ref> Muuseum paikneb [[Vaivara mõis]]a renoveeritud [[ait|aidas]].<ref name="muuseum.ee"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *Muuseumi koduleht [[www.sinimagedemuuseum.ee]] {{koord}} [[Kategooria:Vaivara kihelkond]] [[Kategooria:Narva-Jõesuu linn]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna muuseumid]] [[Kategooria:Eesti sõjamuuseumid]] [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] pfha8z6l92sksxitnnno1kvfl50x2pg 10 341522 7162544 7104612 2026-05-28T08:06:20Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Mall:Partei/doc]] pealkirja [[Mall:Infokast partei/doc]] alla 7104612 wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} ==Kood== <pre style="overflow:auto;"> {{Partei | nimi = | nimi_keeles = | logo = | logo_suurus = | staatus = | juhi nimetus = <!-- vaikimisi "Esimees" --> | juht = | peasekretär = | asutamine = | lõpetamine = | peakorter = | ideoloogia = | spekter = | koalitsioon = | europarlament = | kohti1_kus = | kohti1 = | kohti2_kus = | kohti2 = | liikmeid = | loosung = | värvid = | meediakanal = | kodulehekülg = | värvus = }}</pre> ==Kasutamine== {{Partei | nimi = Eesti Reformierakond | staatus = Eesti erakond | juht = [[Andrus Ansip]] | peasekretär = Martin Kukk | asutamine = [[1994]] | peakorter = Tallinn | ideoloogia = [[Liberalism]] | koalitsioon = [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] | europarlament = [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]] | kohti1_kus = Riigikogus | kohti1 = 30 | liikmeid = 11 518 <small>(31.12.2012)</small> | meediakanal = [[Paremad Uudised]]<br />[[Reformikiri]] | kodulehekülg = [http://www.reform.ee/ www.reform.ee] | värvus = orange }} <pre style="overflow:auto;"> {{Partei | nimi = Eesti Reformierakond | staatus = Eesti erakond | juht = [[Andrus Ansip]] | peasekretär = Martin Kukk | asutamine = [[1994]] | peakorter = Tallinn | ideoloogia = [[Liberalism]] | koalitsioon = [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] | europarlament = [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]] | kohti1_kus = Riigikogus | kohti1 = 30 | liikmeid = 11 518 <small>(31.12.2012)</small> | meediakanal = [[Paremad Uudised]]<br />[[Reformikiri]] | kodulehekülg = [http://www.reform.ee/ www.reform.ee] | värvus = orange }}</pre> == Malliandmed == <templatedata> { "params": { "värvus": { "aliases": [ "colorcode" ] }, "nimi": { "aliases": [ "partei_nimi" ], "required": true }, "nimi_keeles": { "aliases": [ "partei_nimi_keeles" ], "description": "Nimi originaalkeeles." }, "logo": { "aliases": [ "partei_logo" ], "type": "wiki-file-name" }, "logo_suurus": {}, "staatus": { "aliases": [ "partei_staatus" ] }, "juhi nimetus": { "description": "Juhi nimetus, vaikimisi \"Esimees\"." }, "juht": { "aliases": [ "esimees" ], "description": "Juhi nimi." }, "peasekretär": {}, "asutamine": { "description": "Asutamisaeg." }, "lõpetamine": { "description": "Tegevuse lõpetamise aeg." }, "peakorter": {}, "ideoloogia": {}, "koalitsioon": { "description": "Teised erakonnad koalitsioonis." }, "europarlament": { "aliases": [ "Eurparlament" ], "description": "Europarlamendi fraktsioon" }, "kohti1_kus": { "description": "Näiteks \"Riigikogus\"." }, "kohti1": { "aliases": [ "Riigikogus", "kohti Riigikogus" ], "description": "Kohtade arv." }, "kohti2_kus": {}, "kohti2": {}, "liikmeid": { "aliases": [ "Liikmeid" ], "description": "Liikmete arv." }, "meediakanal": { "aliases": [ "ajaleht" ] }, "eelkäija": {}, "järglaserakond": {}, "kodulehekülg": {}, "noorteorganisatsioon": {} }, "description": "Infokast kasutamiseks erakondade artiklites.", "format": "block" } </templatedata> <includeonly> [[Kategooria:Infokastid]] [[Kategooria:Poliitika mallid]] </includeonly> 63hwz2nullowgznqwob5xcbsp4rr3r4 2 355027 7162157 7095232 2026-05-27T12:48:46Z Neptuunium 58653 7162157 wikitext text/x-wiki {{Mall:Kasutaja:Administraator-üla}} {| style="border-width: 3px 3px 3px 3px; border-spacing: 3px; border-style: solid solid solid solid; border-color: Blue; border-collapse: collapse; background-color: #white;" |- | colspan=2 valign=top style="border-width: 0px 0px 3px 0px; padding: 0px 0px 0px 0px; border-style: none none solid none; border-color:Blue; background-color: #white; -moz-border-radius: 0px 0px 0px 0px;" | <div style="border-width: 0px; border-style:solid; padding-left: 1em 0 0; background-color: #white;"> <div id="EnWpMpSearch" style="white-space: ; margin-bottom: 0; background-color: white;"> <div id="EnWpMpSearchInner"> {{kasutajaleht}} </div><!-- end date code --> </div> </div> |- | valign=top style="border-width: 0px 6px 0px 0px; padding: 10px 10px 10px 10px; border-style: none double none none; border-color: Blue background-color: #white; -moz-border-radius: 0px 0px 0px 0px;" | [[File:Runonlaulajan kädet.svg|center]] <div style="padding:10px; text-align: right; margin-bottom:-11px;"></div> {| cellpadding="1" cellspacing="1" style="width: 100%; background-color: white; vertical-align: top;" | colspan="2" style="padding: 0;" | |- | style="width: 100%; vertical-align: top;" | {| border="0" cellspacing="0" cellpadding="0" width="100%" | style="background-color:#white" width="0" | {| style="width="30%"; font-size:100%; text-align: justify;" padding:-2px; background:white" cellpadding="0" cellspacing="0" | rowspan="1" width="30%" colspan="2" height="37px" valign="top" style="background:white; border:2px solid blue; border-bottom:0; padding:0; padding-right:1em; margin:0; -moz-border-radius-topright:1em" | [[Image:cartella_viola.jpg|none]]<div style="margin-top:-35px; padding-left:8px">[[File:Jumiois, symbol of Taaraism-Maausk.svg|30px]]</div><div style="padding-left:45px; margin-top:-29px; font-size:120%">Tervist!</div> |} | style="border-bottom:2px solid Blue; background:#white;" width="8" | &nbsp; | style="border-bottom:2px solid Blue; background:#white;" width="100%"| &nbsp; |} {| style="width:100%; margin-bottom:.5em; font-size:95%; text-align: justify;" padding:-2px; background:FFFFFF" cellpadding="0" cellspacing="0" | rowspan="1" width="100%" colspan="2" valign="top" style="background:#FFFFFF; border:2px solid Blue; border-bottom:0; border-top:0; padding:0; margin:0" | <div style="padding:10px; text-align: justify;"> Kirjutan ja tõlgin peamiselt [[ajalugu|ajaloost]], [[sõjandus]]est ja [[rahvaluule]]st, pidades seejuures eriti oluliseks just [[Eesti]] ja laiemalt [[soome-ugri rahvas]]tega seotu kajastamist. Huvialana võib esile tuua ka [[aadel]]konna ja [[monarhia]], eelkõige (aga mitte ainult) [[Ühendkuningriik|Yhendkuningriigi]] oma. Hooti tegelen aga ka muude teemade ja riikidega (mh nt [[Jaapani luule]] ja [[Jaapani ajalugu|vanem ajalugu]], [[meditsiin]]), et entsyklopeedia saaks värvikirevam ja emakeeles saaks lugeda igasugustest asjadest. Konto sai loodud 16. aprillil 2013, kuid aktiivset kaastööd hakkasin tegema alles 2016. aasta oktoobris. Alates 19. oktoobrist 2017 olen administraator. <br><br> :: – ''Neptuunium'' {| align="center" style="border-collapse:collapse; border-style:none; background-color:{{{bgcolor|transparent}}}; {{{ #if: {{{bgcolor|}}} | border: 1px solid #AAAAAA; }} {{#if:{{{4|}}}{{{5|}}}| {{!}} colspan="3" style="padding-top: 10px" {{!}} {{#if:{{{4|}}}|<p style="font-size:smaller;line-height:1em;text-align: right"><cite style="font-style:normal;">—{{{4}}}{{#if:{{{5|}}}|, {{{5}}}}}</cite></p>}} }} |}</center> </div> |- | colspan="2" class="radius_bottom" style="background:whitr; border:1px solid Blue | |} |} {| cellpadding="1" cellspacing="2" style="width: 100%; background-color: white; vertical-align: top;" | colspan="2" style="padding: 0;" | |- |} <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Valik alustatud/täiendatud artikleid</font></div> <!-- Valik alustatud ja/või täiendatud lehekülgi. --> {{div col|laius=14em}} * [[2018. aasta õhu- ja raketirünnak Damaskuses ja Homsis|2018. aasta õhu- ja raketirynnak Damaskuses ja Homsis]] * [[Æthelstan]] * [[‘Abd al-Fattāḩ al-Burhān]] * [[AIM-9 Sidewinder]] * [[Airbus A220]] * [[Aḩmad ash-Sharʻ]] * [[Alma Ostra-Oinas]] (täiendusi) * [[Ameerika karmiinleevike]] * [[Ameerika Ühendriikide Postiteenistus]] * [[Andrus Merilo]] * [[Arhippa Perttunen]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et ca 1/3 Soome rahvuseeposest "Kalevala" põhineb Karjala rahvalaulik Arhippa Perttunenilt kogutud runolauludel?]] * [[Ariwara no Narihira]] * [[Artists Rifles]] * [[Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog]] * [[Aspartaam]] * [[Atholli hertsog]] * [[Austraalia sebra-amadiin]] * [[Barad-dûr]] * [[Battenbergi printsess Alice]] * [[B-R5RB lahing]] [[Fail:Acap.svg|17px|A-klassi artikkel]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et arvutimängus "EVE Online" toimunud, 21 tundi kestnud, virtuaalses B-R5RB lahingus osales üle 7500 mängija?"]] <!-- * [[Blade Runner 2049]] --> * [[Bernard Montgomery]] * [[Cato Noorem]] * [[Christian VII]] (I pool) * [[Christopher Tolkien]] * [[Codex Regius]] * [[Dwarf Fortress]] * [[D. B. Cooper]] * [[DEFCON]] * [[Delta Force]] * [[Eadred]] * [[Erich von Falkenhayn]] * [[Edinburghi hertsog]] * [[Edinburghi hertsoginna]] * [[Edmund I]] * [[Edward Märter]] * [[Eesti Varude Keskus]] * [[EVE Online]] * [[Fairchild Republic A-10 Thunderbolt II]] * [[Franjo Tuđman]] * [[Frederik VII]] * [[Freeman Dyson]] * [[Fujiwara no Kintō]] * [[Fujiwara no Teika]] * [[Gebhard Leberecht von Blücher]] * [[George A. Romero]] * [[George S. Patton]] * [[Gina Haspel]] * [[Graftoni hertsog]] * [[GRB 080319B]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Gammasähvatus GRB 080319B on seni siiani kaugeim palja silmaga nähtud taevakeha, asudes Maast 7,5 miljardi valgusaasta kaugusel?"]] * [[Half-Life]] * [[Helmī Stalte]] * [[Helmi Vill]] * [[Himeji linnus]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Jaapanis Himeji linnas asuvat Himeji linnust nimetatakse selle säravvalgete välisseinte tõttu "Valge haigru linnuseks"?"]] * [[HMS Belfast]] * [[Ise (luuletaja)]] * [[Iiri kodusõda]] * [[Indrek Sirel]] * [[Infraheli]] * [[James Mattis]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et 26. Ameerika Ühendriikide kaitseministril, erukindral James Mattisel, on üle 7000 raamatuga isiklik raamatukogu?"]] * [[Johan Lagos]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et rahvuseepose "Kalevipoeg" X & XVI peatüki koostas Kreutzwald maamõõtja Johan Lagose kogutud rahvaluule põhjal?"]] * [[John Henry Newman]] * [[John J. Pershing]] * [[John Moses Browning]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et USA relvameister John M. Browning ehitas oma esimese tulirelva 13-aastaselt & sai esimese oma 128 patendist 24-aastaselt?"]] * [[Joseph Dunford]] * [[Joseph-Louis Lagrange]] * <!-- [[Kakinomoto no Hitomaro]] --> * "[[Kaleva hääled]]" * "[[Kalevala]]" [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Soome rahvuseepos "Kalevala" on tõlgitud ligi 60 keelde"]] * [[Ki no Tsurayuki]] * [[Kodade virvendus]] * [[Kokkai]] * [[Kolmkümmend kuus luulepühakut|Kolmkymmend kuus luulepyhakut]] * [[Krabi pulsar]] * [[Kuldne riigitõld]] * [[Käomardi laht]] * [[Lainokk-todi]] * [[Larin Paraske]] * [[Leiko]] * [[LGM-30 Minuteman]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et LGM-30G Minuteman III on ainuke USA relvastuses olev maapealne mandritevaheline ballistiline rakett?"]] * [[Liktor]] * [[Linnutee tuuled]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Lennart Meri dokumentaalfilm "Linnutee tuuled" oli Tallinnfilmi esimene rahvusvaheline koostööprojekt?"]] * [[Lockheed AC-130]] * [[Louis Mountbatten, 1. Birma krahv Mountbatten]] * [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)]] * [[Lõõdla järv]] [[Fail:Acap.svg|17px|A-klassi artikkel]] * [[M142 HIMARS]] * [[Maratoni lahing]] * [[Marawi lahing]] * [[Marco Rubio]] * [[Margot Künnapuu|Margot Kynnapuu]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et aastatel 2019–2024 Vahipataljoni juhtinud Margot Künnapuu on üks esimesi Eestis kõrgema sõjalise hariduse saanud naisi ja esimene Eesti naissoost pataljoniülem?"]] * [[Martin Herem]] * [[McMurdo polaarjaam]] * [[MGM-140 ATACMS]] * [[Minamoto no Yorimasa]] * [[Miyamoto Musashi]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Jaapani mõõgavõitleja Miyamoto Musashi võitis oma elu jooksul kordagi kaotamata 60 kahevõitlust?"]] * [[Naloksoon]] * [[Narva-Jõesuu sanatoorium]] <!-- * [[Nathanael Greene]] --> <!-- * [[Noor paavst]] --> * [[Noroviirus]] * [[Northrop Grumman E-2 Hawkeye]] * "[[Nõiahaamer]]" * [[Omar Bradley]] * [[Ōshikōchi no Mitsune]] * [[Pataljoni taktikaline grupp]] * [[Papüüruste villa|Papyyruste villa]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Itaalias Ercolanos asuv nn Papüüruste villa on ainuke terviklikult säilinud antiikmaailma raamatukogu?"]] * [[Pirita kloostrikirik]] * [[Prantsuse-Preisi sõda]] * [[Primogenituur]] * [[Promagistraat]] * [[Proteus (kuu)]] * [[Põlde Liisu]] * [[Püha Edwardi kroon|Pyha Edwardi kroon]] * "[[Raua needmine]]" * [[Raudkuppel]] * [[Robert A. Heinlein]] * [[Robert Swan Mueller III]] * [[Saigyō]] * [[Salu-tikksaba]] * [[Sanae Takaichi]] * [[Semmeni Olli]] * "[[Spacewar!]]" * [[Special Activities Division]] * [[Special Air Service]] * [[Sudaani kodusõda (2023–)]] * [[Suitsuti]] * [[Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus|Syyria Inimõiguste Vaatluskeskus]] * [[Šamaan (film)]] * [[Tallinna piiskopkond (Rooma-Katoliku Kirik Eestis)]] * [[Team Fortress 2]] * [[Ted Kaczynski]] * [[Teresa Ávilast]] * [[Termopüülide lahing|Termopyylide lahing]] * "[[Toorumi pojad]]" * [[Tsentuurio]] * [[Tšulõmid]] * [[Tuva Rahvavabariik]] * [[Uesugi Kenshin]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et 16. sajandil elanud jaapani daimjot Uesugi Kenshinit kutsuti tema sõjandusalase asjatundlikkuse tõttu hüüdnimega "Sõjajumalaks"?"]] * [[Ultra]] * [[Valve Jaagus]] * [[Vatikani I kirikukogu]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et 1869. aastal kogunenud Vatikani I kirikukogu suleti ametlikult alles 1962. aastal?"]] * [[Vatsakeste virvendus]] * "[[Veelinnurahvas]]" *[[Veiko-Vello Palm]] * [[Villa Tammekann]] (koos [[Kasutaja:Nefriil|Nefriiliga]]) [[Fail:Acap.svg|17px|A-klassi artikkel]] * [[Vsevolod I]] * <!-- [[William Pitt noorem]] --> * [[Välja-safiirlind]] * [[Völuspaa]] * [[William Tecumseh Sherman]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et USA kindral William Tecumseh Shermanile on pühendatud rohkem postmarke kui enamikule USA presidentidest?"]] * [[Ühistöö|Yhistöö]] & [[Ühistöö teenetemärk|Yhistöö teenetemärk]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Yhistöö I järgu teenetemärk anti ainult 16 inimesele, mis teeb sellest yhe kõige haruldasema Eesti teenetemärgi?"]] {{div col end}} <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Esteetika</font></div> <gallery mode=packed heights=200px> Fail:StoneCistGraves.jpg|[[Kivikirstkalmed]] [[Jõelähtme]]s File:Tammealuse hiis.JPG|[[Tammealuse hiis]] File:Saaremaa_peremärgid.png|[[Saaremaa]] [[peremärgid|peremärke]] File:Kalevipoja sõit Põhjamaale 1935 Raud.jpg|''[[Kalevipoeg|Kalevipoja]] sõit Põhjamaale'' – [[Kristjan Raud]], 1935 </gallery> <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Lingid</font></div> {| style="width:100%" | style="width:50%; vertical-align:top;" | ; Asjalikku * [[Kasutaja:Neptuunium/Tööriistad]] * [[Kasutaja:Neptuunium/Teha]] * [[Vikipeedia:Kas teadsid]] ** [[Vikipeedia:Kas teadsid/Faktide loend]] | ; Lõbusat * [[Vikipeedia:Naljad ja muu kustutatud jama]] * [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Artiklite illustreerimise ohtudest seenemürgituse näitel]] * [[Arutelu:Mahavango#Vahekokkuv%C3%B5te|Arutelu:Mahavango]] * [[Yvonne (lehm)]] |} <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Tunnustus</font></div> {| style="border: 5px solid black; margin-top:.8em" | {| style="border: 1px solid #8B8989; background-color: #EEE8CD; |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Reviewer's Barnstar Hires.png|100px]] |rowspan="2" | |style="padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | <big>'''Tunnustäht kaastöö eest'''</big> |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Tunnustus Vikipeedia heaks tehtud töö eest. Jõudu edaspidiseks! [[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 18. november 2017, kell 23:28 (EET) |} {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; ; align:center; background-color: {{{color|#F2D479}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Original_Barnstar_Hires.png|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid grey;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] veebruaris 2018. Suur tänu tehtud töö eest! [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 16. märts 2018, kell 21:10 (EET) |} | {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Openmohaa icon.svg|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.0em;" | '''Medal patrullimise eest''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Silmapaistva töö eest viimaste muudatuste patrullimisel. [[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 8. mai 2019, kell 15:36 (EEST) |} <gallery mode="packed"> ET viki 20 - vikimedal nr 5.png|link=Vikipeedia:20#Kõige aktiivsemad administraatorid ET viki 20 - vikimedal nr 7.png|link=Vikipeedia:20#Tänuväärsed isikud </gallery> |} | valign=top style="border-width: px 3px 0px 0px; padding: 10px 10px 0px 0px; border-style: none ridge none none; border-color: blue blue blue blue; background-color: white; -moz-border-radius: 0px 0px 0px 0px;" | {| name="userboxes" id="userboxes" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 0.5em; width: 240px; border: {{{bordercolor|blue}}} solid 0px;" align="{{{2|{{{align|center}}}}}}" ! <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Kasutajamallid</font></div> |- align="center" | {{Vikipeedias alates|aasta=2016|kuu=10|päev=13}} {{Kasutajaaktiivsus|35}} {{Kasutajaartiklid|4}} {{Mall:Kasutaja:Administraator}} {{Kasutaja abi}} {{Mall:Kasutaja:Üliõpilane}} {{Mall:Kasutaja:Astronoom}} {{Mall:Kasutaja:Arhitekt}} {{Mall:Kasutaja:MuinasEesti}} {{Mall:Kasutaja:Vabadussõda}} {{Mall:Kasutaja:Vanad kultuurid}} {{Mall:Kasutaja:Kunstihuviline}} {{Mall:Kasutaja fotograafia}} {{Mall:Kasutaja psühholoogia}} {{Mall:Kasutaja:LOTR}} {{Mall:Kasutaja:Firefox}} {{Mall:Kasutaja:Poliitilised avaldused}} {{babel-3|et|vro-2|en-4|de-1|}} {{Userboxbottom}} <hr> [[File:Dazbog symbol red.svg|center|150px]] [[File:Thunder mark (3).svg|center|150px]] [[File:Belobog symbol red.svg|center|150px]] |} {{JÄRJESTA:Neptuunium}} [[Kategooria:Vikipeedia tõlkijad]] qc098b72910b68qsiyb49dyleb3r6zp 7162296 7162157 2026-05-27T19:12:30Z Neptuunium 58653 7162296 wikitext text/x-wiki {{Mall:Kasutaja:Administraator-üla}} {| style="border-width: 3px 3px 3px 3px; border-spacing: 3px; border-style: solid solid solid solid; border-color: Blue; border-collapse: collapse; background-color: #white;" |- | colspan=2 valign=top style="border-width: 0px 0px 3px 0px; padding: 0px 0px 0px 0px; border-style: none none solid none; border-color:Blue; background-color: #white; -moz-border-radius: 0px 0px 0px 0px;" | <div style="border-width: 0px; border-style:solid; padding-left: 1em 0 0; background-color: #white;"> <div id="EnWpMpSearch" style="white-space: ; margin-bottom: 0; background-color: white;"> <div id="EnWpMpSearchInner"> {{kasutajaleht}} </div><!-- end date code --> </div> </div> |- | valign=top style="border-width: 0px 6px 0px 0px; padding: 10px 10px 10px 10px; border-style: none double none none; border-color: Blue background-color: #white; -moz-border-radius: 0px 0px 0px 0px;" | [[File:Runonlaulajan kädet.svg|center]] <div style="padding:10px; text-align: right; margin-bottom:-11px;"></div> {| cellpadding="1" cellspacing="1" style="width: 100%; background-color: white; vertical-align: top;" | colspan="2" style="padding: 0;" | |- | style="width: 100%; vertical-align: top;" | {| border="0" cellspacing="0" cellpadding="0" width="100%" | style="background-color:#white" width="0" | {| style="width="30%"; font-size:100%; text-align: justify;" padding:-2px; background:white" cellpadding="0" cellspacing="0" | rowspan="1" width="30%" colspan="2" height="37px" valign="top" style="background:white; border:2px solid blue; border-bottom:0; padding:0; padding-right:1em; margin:0; -moz-border-radius-topright:1em" | [[Image:cartella_viola.jpg|none]]<div style="margin-top:-35px; padding-left:8px">[[File:Jumiois, symbol of Taaraism-Maausk.svg|30px]]</div><div style="padding-left:45px; margin-top:-29px; font-size:120%">Tervist!</div> |} | style="border-bottom:2px solid Blue; background:#white;" width="8" | &nbsp; | style="border-bottom:2px solid Blue; background:#white;" width="100%"| &nbsp; |} {| style="width:100%; margin-bottom:.5em; font-size:95%; text-align: justify;" padding:-2px; background:FFFFFF" cellpadding="0" cellspacing="0" | rowspan="1" width="100%" colspan="2" valign="top" style="background:#FFFFFF; border:2px solid Blue; border-bottom:0; border-top:0; padding:0; margin:0" | <div style="padding:10px; text-align: justify;"> Kirjutan ja tõlgin peamiselt [[ajalugu|ajaloost]], [[sõjandus]]est ja [[rahvaluule]]st, pidades seejuures eriti oluliseks just [[Eesti]] ja laiemalt [[soome-ugri rahvas]]tega seotu kajastamist. Huvialana võib esile tuua ka [[aadel]]konna ja [[monarhia]], eelkõige (aga mitte ainult) [[Ühendkuningriik|Yhendkuningriigi]] oma. Hooti tegelen aga ka muude teemade ja riikidega (mh nt [[Jaapani luule]] ja [[Jaapani ajalugu|vanem ajalugu]], [[meditsiin]]), et entsyklopeedia saaks värvikirevam ja emakeeles saaks lugeda igasugustest asjadest. Konto sai loodud 16. aprillil 2013, kuid aktiivset kaastööd hakkasin tegema alles 2016. aasta oktoobris. Alates 19. oktoobrist 2017 olen administraator. <br><br> :: – ''Neptuunium'' {| align="center" style="border-collapse:collapse; border-style:none; background-color:{{{bgcolor|transparent}}}; {{{ #if: {{{bgcolor|}}} | border: 1px solid #AAAAAA; }} {{#if:{{{4|}}}{{{5|}}}| {{!}} colspan="3" style="padding-top: 10px" {{!}} {{#if:{{{4|}}}|<p style="font-size:smaller;line-height:1em;text-align: right"><cite style="font-style:normal;">—{{{4}}}{{#if:{{{5|}}}|, {{{5}}}}}</cite></p>}} }} |}</center> </div> |- | colspan="2" class="radius_bottom" style="background:whitr; border:1px solid Blue | |} |} {| cellpadding="1" cellspacing="2" style="width: 100%; background-color: white; vertical-align: top;" | colspan="2" style="padding: 0;" | |- |} <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Valik alustatud/täiendatud artikleid</font></div> <!-- Valik alustatud ja/või täiendatud lehekülgi. --> {{div col|laius=14em}} * [[2018. aasta õhu- ja raketirünnak Damaskuses ja Homsis|2018. aasta õhu- ja raketirynnak Damaskuses ja Homsis]] * [[Æthelstan]] * [[‘Abd al-Fattāḩ al-Burhān]] * [[AIM-9 Sidewinder]] * [[Airbus A220]] * [[Aḩmad ash-Sharʻ]] * [[Alma Ostra-Oinas]] (täiendusi) * [[Ameerika karmiinleevike]] * [[Ameerika Ühendriikide Postiteenistus]] * [[Andrus Merilo]] * [[Arhippa Perttunen]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et ca 1/3 Soome rahvuseeposest "Kalevala" põhineb Karjala rahvalaulik Arhippa Perttunenilt kogutud runolauludel?]] * [[Ariwara no Narihira]] * [[Artists Rifles]] * [[Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog]] * [[Aspartaam]] * [[Atholli hertsog]] * [[Austraalia sebra-amadiin]] * [[Barad-dûr]] * [[Battenbergi printsess Alice]] * [[B-R5RB lahing]] [[Fail:Acap.svg|17px|A-klassi artikkel]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et arvutimängus "EVE Online" toimunud, 21 tundi kestnud, virtuaalses B-R5RB lahingus osales üle 7500 mängija?"]] <!-- * [[Blade Runner 2049]] --> * [[Bernard Montgomery]] * [[Cato Noorem]] * [[Christian VII]] (I pool) * [[Christopher Tolkien]] * [[Codex Regius]] * [[Dwarf Fortress]] * [[D. B. Cooper]] * [[DEFCON]] * [[Delta Force]] * [[Eadred]] * [[Erich von Falkenhayn]] * [[Edinburghi hertsog]] * [[Edinburghi hertsoginna]] * [[Edmund I]] * [[Edward Märter]] * [[Eesti Varude Keskus]] * [[EVE Online]] * [[Fairchild Republic A-10 Thunderbolt II]] * [[Franjo Tuđman]] * [[Frederik VII]] * [[Freeman Dyson]] * [[Fujiwara no Kintō]] * [[Fujiwara no Teika]] * [[Gebhard Leberecht von Blücher]] * [[George A. Romero]] * [[George S. Patton]] * [[Gina Haspel]] * [[Graftoni hertsog]] * [[GRB 080319B]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Gammasähvatus GRB 080319B on seni siiani kaugeim palja silmaga nähtud taevakeha, asudes Maast 7,5 miljardi valgusaasta kaugusel?"]] * [[Half-Life]] * [[Helmī Stalte]] * [[Helmi Vill]] * [[Himeji linnus]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Jaapanis Himeji linnas asuvat Himeji linnust nimetatakse selle säravvalgete välisseinte tõttu "Valge haigru linnuseks"?"]] * [[HMS Belfast]] * [[Ise (luuletaja)]] * [[Iiri kodusõda]] * [[Indrek Sirel]] * [[Infraheli]] * [[James Mattis]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et 26. Ameerika Ühendriikide kaitseministril, erukindral James Mattisel, on üle 7000 raamatuga isiklik raamatukogu?"]] * [[Johan Lagos]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et rahvuseepose "Kalevipoeg" X & XVI peatüki koostas Kreutzwald maamõõtja Johan Lagose kogutud rahvaluule põhjal?"]] * [[John Henry Newman]] * [[John J. Pershing]] * [[John Moses Browning]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et USA relvameister John M. Browning ehitas oma esimese tulirelva 13-aastaselt & sai esimese oma 128 patendist 24-aastaselt?"]] * [[Joseph Dunford]] * [[Joseph-Louis Lagrange]] * <!-- [[Kakinomoto no Hitomaro]] --> * "[[Kaleva hääled]]" * "[[Kalevala]]" [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Soome rahvuseepos "Kalevala" on tõlgitud ligi 60 keelde"]] * [[Kamakura ajastu]] * [[Ki no Tsurayuki]] * [[Kodade virvendus]] * [[Kokkai]] * [[Kolmkümmend kuus luulepühakut|Kolmkymmend kuus luulepyhakut]] * [[Krabi pulsar]] * [[Kuldne riigitõld]] * [[Käomardi laht]] * [[Lainokk-todi]] * [[Larin Paraske]] * [[Leiko]] * [[LGM-30 Minuteman]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et LGM-30G Minuteman III on ainuke USA relvastuses olev maapealne mandritevaheline ballistiline rakett?"]] * [[Liktor]] * [[Linnutee tuuled]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Lennart Meri dokumentaalfilm "Linnutee tuuled" oli Tallinnfilmi esimene rahvusvaheline koostööprojekt?"]] * [[Lockheed AC-130]] * [[Louis Mountbatten, 1. Birma krahv Mountbatten]] * [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)]] * [[Lõõdla järv]] [[Fail:Acap.svg|17px|A-klassi artikkel]] * [[M142 HIMARS]] * [[Maratoni lahing]] * [[Marawi lahing]] * [[Marco Rubio]] * [[Margot Künnapuu|Margot Kynnapuu]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et aastatel 2019–2024 Vahipataljoni juhtinud Margot Künnapuu on üks esimesi Eestis kõrgema sõjalise hariduse saanud naisi ja esimene Eesti naissoost pataljoniülem?"]] * [[Martin Herem]] * [[McMurdo polaarjaam]] * [[MGM-140 ATACMS]] * [[Minamoto no Yorimasa]] * [[Miyamoto Musashi]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Jaapani mõõgavõitleja Miyamoto Musashi võitis oma elu jooksul kordagi kaotamata 60 kahevõitlust?"]] * [[Naloksoon]] * [[Narva-Jõesuu sanatoorium]] <!-- * [[Nathanael Greene]] --> <!-- * [[Noor paavst]] --> * [[Noroviirus]] * [[Northrop Grumman E-2 Hawkeye]] * "[[Nõiahaamer]]" * [[Omar Bradley]] * [[Ōshikōchi no Mitsune]] * [[Pataljoni taktikaline grupp]] * [[Papüüruste villa|Papyyruste villa]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Itaalias Ercolanos asuv nn Papüüruste villa on ainuke terviklikult säilinud antiikmaailma raamatukogu?"]] * [[Pirita kloostrikirik]] * [[Prantsuse-Preisi sõda]] * [[Primogenituur]] * [[Promagistraat]] * [[Proteus (kuu)]] * [[Põlde Liisu]] * [[Püha Edwardi kroon|Pyha Edwardi kroon]] * "[[Raua needmine]]" * [[Raudkuppel]] * [[Robert A. Heinlein]] * [[Robert Swan Mueller III]] * [[Saigyō]] * [[Salu-tikksaba]] * [[Sanae Takaichi]] * [[Semmeni Olli]] * "[[Spacewar!]]" * [[Special Activities Division]] * [[Special Air Service]] * [[Sudaani kodusõda (2023–)]] * [[Suitsuti]] * [[Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus|Syyria Inimõiguste Vaatluskeskus]] * [[Šamaan (film)]] * [[Tallinna piiskopkond (Rooma-Katoliku Kirik Eestis)]] * [[Team Fortress 2]] * [[Ted Kaczynski]] * [[Teresa Ávilast]] * [[Termopüülide lahing|Termopyylide lahing]] * "[[Toorumi pojad]]" * [[Tsentuurio]] * [[Tšulõmid]] * [[Tuva Rahvavabariik]] * [[Uesugi Kenshin]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et 16. sajandil elanud jaapani daimjot Uesugi Kenshinit kutsuti tema sõjandusalase asjatundlikkuse tõttu hüüdnimega "Sõjajumalaks"?"]] * [[Ultra]] * [[Valve Jaagus]] * [[Vatikani I kirikukogu]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et 1869. aastal kogunenud Vatikani I kirikukogu suleti ametlikult alles 1962. aastal?"]] * [[Vatsakeste virvendus]] * "[[Veelinnurahvas]]" *[[Veiko-Vello Palm]] * [[Villa Tammekann]] (koos [[Kasutaja:Nefriil|Nefriiliga]]) [[Fail:Acap.svg|17px|A-klassi artikkel]] * [[Vsevolod I]] * <!-- [[William Pitt noorem]] --> * [[Välja-safiirlind]] * [[Völuspaa]] * [[William Tecumseh Sherman]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et USA kindral William Tecumseh Shermanile on pühendatud rohkem postmarke kui enamikule USA presidentidest?"]] * [[Ühistöö|Yhistöö]] & [[Ühistöö teenetemärk|Yhistöö teenetemärk]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Yhistöö I järgu teenetemärk anti ainult 16 inimesele, mis teeb sellest yhe kõige haruldasema Eesti teenetemärgi?"]] {{div col end}} <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Esteetika</font></div> <gallery mode=packed heights=200px> Fail:StoneCistGraves.jpg|[[Kivikirstkalmed]] [[Jõelähtme]]s File:Tammealuse hiis.JPG|[[Tammealuse hiis]] File:Saaremaa_peremärgid.png|[[Saaremaa]] [[peremärgid|peremärke]] File:Kalevipoja sõit Põhjamaale 1935 Raud.jpg|''[[Kalevipoeg|Kalevipoja]] sõit Põhjamaale'' – [[Kristjan Raud]], 1935 </gallery> <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Lingid</font></div> {| style="width:100%" | style="width:50%; vertical-align:top;" | ; Asjalikku * [[Kasutaja:Neptuunium/Tööriistad]] * [[Kasutaja:Neptuunium/Teha]] * [[Vikipeedia:Kas teadsid]] ** [[Vikipeedia:Kas teadsid/Faktide loend]] | ; Lõbusat * [[Vikipeedia:Naljad ja muu kustutatud jama]] * [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Artiklite illustreerimise ohtudest seenemürgituse näitel]] * [[Arutelu:Mahavango#Vahekokkuv%C3%B5te|Arutelu:Mahavango]] * [[Yvonne (lehm)]] |} <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Tunnustus</font></div> {| style="border: 5px solid black; margin-top:.8em" | {| style="border: 1px solid #8B8989; background-color: #EEE8CD; |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Reviewer's Barnstar Hires.png|100px]] |rowspan="2" | |style="padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | <big>'''Tunnustäht kaastöö eest'''</big> |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Tunnustus Vikipeedia heaks tehtud töö eest. Jõudu edaspidiseks! [[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 18. november 2017, kell 23:28 (EET) |} {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; ; align:center; background-color: {{{color|#F2D479}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Original_Barnstar_Hires.png|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid grey;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] veebruaris 2018. Suur tänu tehtud töö eest! [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 16. märts 2018, kell 21:10 (EET) |} | {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Openmohaa icon.svg|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.0em;" | '''Medal patrullimise eest''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Silmapaistva töö eest viimaste muudatuste patrullimisel. [[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 8. mai 2019, kell 15:36 (EEST) |} <gallery mode="packed"> ET viki 20 - vikimedal nr 5.png|link=Vikipeedia:20#Kõige aktiivsemad administraatorid ET viki 20 - vikimedal nr 7.png|link=Vikipeedia:20#Tänuväärsed isikud </gallery> |} | valign=top style="border-width: px 3px 0px 0px; padding: 10px 10px 0px 0px; border-style: none ridge none none; border-color: blue blue blue blue; background-color: white; -moz-border-radius: 0px 0px 0px 0px;" | {| name="userboxes" id="userboxes" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 0.5em; width: 240px; border: {{{bordercolor|blue}}} solid 0px;" align="{{{2|{{{align|center}}}}}}" ! <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Kasutajamallid</font></div> |- align="center" | {{Vikipeedias alates|aasta=2016|kuu=10|päev=13}} {{Kasutajaaktiivsus|35}} {{Kasutajaartiklid|4}} {{Mall:Kasutaja:Administraator}} {{Kasutaja abi}} {{Mall:Kasutaja:Üliõpilane}} {{Mall:Kasutaja:Astronoom}} {{Mall:Kasutaja:Arhitekt}} {{Mall:Kasutaja:MuinasEesti}} {{Mall:Kasutaja:Vabadussõda}} {{Mall:Kasutaja:Vanad kultuurid}} {{Mall:Kasutaja:Kunstihuviline}} {{Mall:Kasutaja fotograafia}} {{Mall:Kasutaja psühholoogia}} {{Mall:Kasutaja:LOTR}} {{Mall:Kasutaja:Firefox}} {{Mall:Kasutaja:Poliitilised avaldused}} {{babel-3|et|vro-2|en-4|de-1|}} {{Userboxbottom}} <hr> [[File:Dazbog symbol red.svg|center|150px]] [[File:Thunder mark (3).svg|center|150px]] [[File:Belobog symbol red.svg|center|150px]] |} {{JÄRJESTA:Neptuunium}} [[Kategooria:Vikipeedia tõlkijad]] czpwoh8ypfakm6c0q94ha8etjv2orn2 7162351 7162296 2026-05-27T20:55:13Z Neptuunium 58653 7162351 wikitext text/x-wiki {{Mall:Kasutaja:Administraator-üla}} {| style="border-width: 3px 3px 3px 3px; border-spacing: 3px; border-style: solid solid solid solid; border-color: Blue; border-collapse: collapse; background-color: #white;" |- | colspan=2 valign=top style="border-width: 0px 0px 3px 0px; padding: 0px 0px 0px 0px; border-style: none none solid none; border-color:Blue; background-color: #white; -moz-border-radius: 0px 0px 0px 0px;" | <div style="border-width: 0px; border-style:solid; padding-left: 1em 0 0; background-color: #white;"> <div id="EnWpMpSearch" style="white-space: ; margin-bottom: 0; background-color: white;"> <div id="EnWpMpSearchInner"> {{kasutajaleht}} </div><!-- end date code --> </div> </div> |- | valign=top style="border-width: 0px 6px 0px 0px; padding: 10px 10px 10px 10px; border-style: none double none none; border-color: Blue background-color: #white; -moz-border-radius: 0px 0px 0px 0px;" | [[File:Runonlaulajan kädet.svg|center]] <div style="padding:10px; text-align: right; margin-bottom:-11px;"></div> {| cellpadding="1" cellspacing="1" style="width: 100%; background-color: white; vertical-align: top;" | colspan="2" style="padding: 0;" | |- | style="width: 100%; vertical-align: top;" | {| border="0" cellspacing="0" cellpadding="0" width="100%" | style="background-color:#white" width="0" | {| style="width="30%"; font-size:100%; text-align: justify;" padding:-2px; background:white" cellpadding="0" cellspacing="0" | rowspan="1" width="30%" colspan="2" height="37px" valign="top" style="background:white; border:2px solid blue; border-bottom:0; padding:0; padding-right:1em; margin:0; -moz-border-radius-topright:1em" | [[Image:cartella_viola.jpg|none]]<div style="margin-top:-35px; padding-left:8px">[[File:Jumiois, symbol of Taaraism-Maausk.svg|30px]]</div><div style="padding-left:45px; margin-top:-29px; font-size:120%">Tervist!</div> |} | style="border-bottom:2px solid Blue; background:#white;" width="8" | &nbsp; | style="border-bottom:2px solid Blue; background:#white;" width="100%"| &nbsp; |} {| style="width:100%; margin-bottom:.5em; font-size:95%; text-align: justify;" padding:-2px; background:FFFFFF" cellpadding="0" cellspacing="0" | rowspan="1" width="100%" colspan="2" valign="top" style="background:#FFFFFF; border:2px solid Blue; border-bottom:0; border-top:0; padding:0; margin:0" | <div style="padding:10px; text-align: justify;"> Kirjutan ja tõlgin peamiselt [[ajalugu|ajaloost]], [[sõjandus]]est ja [[rahvaluule]]st, pidades seejuures eriti oluliseks just [[Eesti]] ja laiemalt [[soome-ugri rahvas]]tega seotu kajastamist. Huvialana võib esile tuua ka [[aadel]]konna ja [[monarhia]], eelkõige (aga mitte ainult) [[Ühendkuningriik|Yhendkuningriigi]] oma. Hooti tegelen aga ka muude teemade ja riikidega (mh nt [[Jaapani luule]] ja [[Jaapani ajalugu|vanem ajalugu]], [[meditsiin]]), et entsyklopeedia saaks värvikirevam ja emakeeles saaks lugeda igasugustest asjadest. Konto sai loodud 16. aprillil 2013, kuid aktiivset kaastööd hakkasin tegema alles 2016. aasta oktoobris. Alates 19. oktoobrist 2017 olen administraator. <br><br> :: – ''Neptuunium'' {| align="center" style="border-collapse:collapse; border-style:none; background-color:{{{bgcolor|transparent}}}; {{{ #if: {{{bgcolor|}}} | border: 1px solid #AAAAAA; }} {{#if:{{{4|}}}{{{5|}}}| {{!}} colspan="3" style="padding-top: 10px" {{!}} {{#if:{{{4|}}}|<p style="font-size:smaller;line-height:1em;text-align: right"><cite style="font-style:normal;">—{{{4}}}{{#if:{{{5|}}}|, {{{5}}}}}</cite></p>}} }} |}</center> </div> |- | colspan="2" class="radius_bottom" style="background:whitr; border:1px solid Blue | |} |} {| cellpadding="1" cellspacing="2" style="width: 100%; background-color: white; vertical-align: top;" | colspan="2" style="padding: 0;" | |- |} <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Valik alustatud/täiendatud artikleid</font></div> <!-- Valik alustatud ja/või täiendatud lehekülgi. --> {{div col|laius=14em}} * [[2018. aasta õhu- ja raketirünnak Damaskuses ja Homsis|2018. aasta õhu- ja raketirynnak Damaskuses ja Homsis]] * [[Æthelstan]] * [[‘Abd al-Fattāḩ al-Burhān]] * [[AIM-9 Sidewinder]] * [[Airbus A220]] * [[Aḩmad ash-Sharʻ]] * [[Alma Ostra-Oinas]] * [[Ameerika karmiinleevike]] * [[Ameerika Ühendriikide Postiteenistus]] * [[Andrus Merilo]] * [[Arhippa Perttunen]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et ca 1/3 Soome rahvuseeposest "Kalevala" põhineb Karjala rahvalaulik Arhippa Perttunenilt kogutud runolauludel?]] * [[Ariwara no Narihira]] * [[Artists Rifles]] * [[Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog]] * [[Aspartaam]] * [[Atholli hertsog]] * [[Austraalia sebra-amadiin]] * [[Barad-dûr]] * [[Battenbergi printsess Alice]] * [[B-R5RB lahing]] [[Fail:Acap.svg|17px|A-klassi artikkel]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et arvutimängus "EVE Online" toimunud, 21 tundi kestnud, virtuaalses B-R5RB lahingus osales üle 7500 mängija?"]] <!-- * [[Blade Runner 2049]] --> * [[Bernard Montgomery]] * [[Cato Noorem]] * [[Christian VII]] (I pool) * [[Christopher Tolkien]] * [[Codex Regius]] * [[Dwarf Fortress]] * [[D. B. Cooper]] * [[DEFCON]] * [[Delta Force]] * [[Eadred]] * [[Erich von Falkenhayn]] * [[Edinburghi hertsog]] * [[Edinburghi hertsoginna]] * [[Edmund I]] * [[Edward Märter]] * [[Eesti Varude Keskus]] * [[EVE Online]] * [[Fairchild Republic A-10 Thunderbolt II]] * [[Franjo Tuđman]] * [[Frederik VII]] * [[Freeman Dyson]] * [[Fujiwara no Kintō]] * [[Fujiwara no Teika]] * [[Gebhard Leberecht von Blücher]] * [[George A. Romero]] * [[George S. Patton]] * [[Gina Haspel]] * [[Graftoni hertsog]] * [[GRB 080319B]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Gammasähvatus GRB 080319B on seni siiani kaugeim palja silmaga nähtud taevakeha, asudes Maast 7,5 miljardi valgusaasta kaugusel?"]] * [[Half-Life]] * [[Helmī Stalte]] * [[Helmi Vill]] * [[Himeji linnus]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Jaapanis Himeji linnas asuvat Himeji linnust nimetatakse selle säravvalgete välisseinte tõttu "Valge haigru linnuseks"?"]] * [[HMS Belfast]] * [[Ise (luuletaja)]] * [[Iiri kodusõda]] * [[Indrek Sirel]] * [[Infraheli]] * [[James Mattis]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et 26. Ameerika Ühendriikide kaitseministril, erukindral James Mattisel, on üle 7000 raamatuga isiklik raamatukogu?"]] * [[Johan Lagos]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et rahvuseepose "Kalevipoeg" X & XVI peatüki koostas Kreutzwald maamõõtja Johan Lagose kogutud rahvaluule põhjal?"]] * [[John Henry Newman]] * [[John J. Pershing]] * [[John Moses Browning]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et USA relvameister John M. Browning ehitas oma esimese tulirelva 13-aastaselt & sai esimese oma 128 patendist 24-aastaselt?"]] * [[Joseph Dunford]] * [[Joseph-Louis Lagrange]] * <!-- [[Kakinomoto no Hitomaro]] --> * "[[Kaleva hääled]]" * "[[Kalevala]]" [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Soome rahvuseepos "Kalevala" on tõlgitud ligi 60 keelde"]] * [[Kamakura ajastu]] * [[Ki no Tsurayuki]] * [[Kodade virvendus]] * [[Kokkai]] * [[Kolmkümmend kuus luulepühakut|Kolmkymmend kuus luulepyhakut]] * [[Krabi pulsar]] * [[Kuldne riigitõld]] * [[Käomardi laht]] * [[Lainokk-todi]] * [[Larin Paraske]] * [[Leiko]] * [[LGM-30 Minuteman]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et LGM-30G Minuteman III on ainuke USA relvastuses olev maapealne mandritevaheline ballistiline rakett?"]] * [[Liktor]] * [[Linnutee tuuled]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Lennart Meri dokumentaalfilm "Linnutee tuuled" oli Tallinnfilmi esimene rahvusvaheline koostööprojekt?"]] * [[Lockheed AC-130]] * [[Louis Mountbatten, 1. Birma krahv Mountbatten]] * [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)]] * [[Lõõdla järv]] [[Fail:Acap.svg|17px|A-klassi artikkel]] * [[M142 HIMARS]] * [[Maratoni lahing]] * [[Marawi lahing]] * [[Marco Rubio]] * [[Margot Künnapuu|Margot Kynnapuu]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et aastatel 2019–2024 Vahipataljoni juhtinud Margot Künnapuu on üks esimesi Eestis kõrgema sõjalise hariduse saanud naisi ja esimene Eesti naissoost pataljoniülem?"]] * [[Martin Herem]] * [[McMurdo polaarjaam]] * [[MGM-140 ATACMS]] * [[Minamoto no Yorimasa]] * [[Miyamoto Musashi]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Jaapani mõõgavõitleja Miyamoto Musashi võitis oma elu jooksul kordagi kaotamata 60 kahevõitlust?"]] * [[Naloksoon]] * [[Narva-Jõesuu sanatoorium]] <!-- * [[Nathanael Greene]] --> <!-- * [[Noor paavst]] --> * [[Noroviirus]] * [[Northrop Grumman E-2 Hawkeye]] * "[[Nõiahaamer]]" * [[Omar Bradley]] * [[Ōshikōchi no Mitsune]] * [[Pataljoni taktikaline grupp]] * [[Papüüruste villa|Papyyruste villa]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Itaalias Ercolanos asuv nn Papüüruste villa on ainuke terviklikult säilinud antiikmaailma raamatukogu?"]] * [[Pirita kloostrikirik]] * [[Prantsuse-Preisi sõda]] * [[Primogenituur]] * [[Promagistraat]] * [[Proteus (kuu)]] * [[Põlde Liisu]] * [[Püha Edwardi kroon|Pyha Edwardi kroon]] * "[[Raua needmine]]" * [[Raudkuppel]] * [[Robert A. Heinlein]] * [[Robert Swan Mueller III]] * [[Saigyō]] * [[Salu-tikksaba]] * [[Sanae Takaichi]] * [[Semmeni Olli]] * "[[Spacewar!]]" * [[Special Activities Division]] * [[Special Air Service]] * [[Sudaani kodusõda (2023–)]] * [[Suitsuti]] * [[Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus|Syyria Inimõiguste Vaatluskeskus]] * [[Šamaan (film)]] * [[Tallinna piiskopkond (Rooma-Katoliku Kirik Eestis)]] * [[Team Fortress 2]] * [[Ted Kaczynski]] * [[Teresa Ávilast]] * [[Termopüülide lahing|Termopyylide lahing]] * "[[Toorumi pojad]]" * [[Tsentuurio]] * [[Tšulõmid]] * [[Tuva Rahvavabariik]] * [[Uesugi Kenshin]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et 16. sajandil elanud jaapani daimjot Uesugi Kenshinit kutsuti tema sõjandusalase asjatundlikkuse tõttu hüüdnimega "Sõjajumalaks"?"]] * [[Ultra]] * [[Valve Jaagus]] * [[Vatikani I kirikukogu]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et 1869. aastal kogunenud Vatikani I kirikukogu suleti ametlikult alles 1962. aastal?"]] * [[Vatsakeste virvendus]] * "[[Veelinnurahvas]]" *[[Veiko-Vello Palm]] * [[Villa Tammekann]] (koos [[Kasutaja:Nefriil|Nefriiliga]]) [[Fail:Acap.svg|17px|A-klassi artikkel]] * [[Vsevolod I]] * <!-- [[William Pitt noorem]] --> * [[Välja-safiirlind]] * [[Völuspaa]] * [[William Tecumseh Sherman]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et USA kindral William Tecumseh Shermanile on pühendatud rohkem postmarke kui enamikule USA presidentidest?"]] * [[Ühistöö|Yhistöö]] & [[Ühistöö teenetemärk|Yhistöö teenetemärk]] [[Pilt:Symbol question.svg|18px|"Kas teadsid, et Yhistöö I järgu teenetemärk anti ainult 16 inimesele, mis teeb sellest yhe kõige haruldasema Eesti teenetemärgi?"]] {{div col end}} <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Esteetika</font></div> <gallery mode=packed heights=200px> Fail:StoneCistGraves.jpg|[[Kivikirstkalmed]] [[Jõelähtme]]s File:Tammealuse hiis.JPG|[[Tammealuse hiis]] File:Saaremaa_peremärgid.png|[[Saaremaa]] [[peremärgid|peremärke]] File:Kalevipoja sõit Põhjamaale 1935 Raud.jpg|''[[Kalevipoeg|Kalevipoja]] sõit Põhjamaale'' – [[Kristjan Raud]], 1935 </gallery> <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Lingid</font></div> {| style="width:100%" | style="width:50%; vertical-align:top;" | ; Asjalikku * [[Kasutaja:Neptuunium/Tööriistad]] * [[Kasutaja:Neptuunium/Teha]] * [[Vikipeedia:Kas teadsid]] ** [[Vikipeedia:Kas teadsid/Faktide loend]] | ; Lõbusat * [[Vikipeedia:Naljad ja muu kustutatud jama]] * [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Artiklite illustreerimise ohtudest seenemürgituse näitel]] * [[Arutelu:Mahavango#Vahekokkuv%C3%B5te|Arutelu:Mahavango]] * [[Yvonne (lehm)]] |} <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Tunnustus</font></div> {| style="border: 5px solid black; margin-top:.8em" | {| style="border: 1px solid #8B8989; background-color: #EEE8CD; |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Reviewer's Barnstar Hires.png|100px]] |rowspan="2" | |style="padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | <big>'''Tunnustäht kaastöö eest'''</big> |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Tunnustus Vikipeedia heaks tehtud töö eest. Jõudu edaspidiseks! [[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 18. november 2017, kell 23:28 (EET) |} {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; ; align:center; background-color: {{{color|#F2D479}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Original_Barnstar_Hires.png|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid grey;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] veebruaris 2018. Suur tänu tehtud töö eest! [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 16. märts 2018, kell 21:10 (EET) |} | {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Openmohaa icon.svg|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.0em;" | '''Medal patrullimise eest''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Silmapaistva töö eest viimaste muudatuste patrullimisel. [[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 8. mai 2019, kell 15:36 (EEST) |} <gallery mode="packed"> ET viki 20 - vikimedal nr 5.png|link=Vikipeedia:20#Kõige aktiivsemad administraatorid ET viki 20 - vikimedal nr 7.png|link=Vikipeedia:20#Tänuväärsed isikud </gallery> |} | valign=top style="border-width: px 3px 0px 0px; padding: 10px 10px 0px 0px; border-style: none ridge none none; border-color: blue blue blue blue; background-color: white; -moz-border-radius: 0px 0px 0px 0px;" | {| name="userboxes" id="userboxes" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 0.5em; width: 240px; border: {{{bordercolor|blue}}} solid 0px;" align="{{{2|{{{align|center}}}}}}" ! <div style="background: #2434B3; text-align: center; font-size: 130%; padding: 3px;"><font face="trebuchet ms" color="white">Kasutajamallid</font></div> |- align="center" | {{Vikipeedias alates|aasta=2016|kuu=10|päev=13}} {{Kasutajaaktiivsus|35}} {{Kasutajaartiklid|4}} {{Mall:Kasutaja:Administraator}} {{Kasutaja abi}} {{Mall:Kasutaja:Üliõpilane}} {{Mall:Kasutaja:Astronoom}} {{Mall:Kasutaja:Arhitekt}} {{Mall:Kasutaja:MuinasEesti}} {{Mall:Kasutaja:Vabadussõda}} {{Mall:Kasutaja:Vanad kultuurid}} {{Mall:Kasutaja:Kunstihuviline}} {{Mall:Kasutaja fotograafia}} {{Mall:Kasutaja psühholoogia}} {{Mall:Kasutaja:LOTR}} {{Mall:Kasutaja:Firefox}} {{Mall:Kasutaja:Poliitilised avaldused}} {{babel-3|et|vro-2|en-4|de-1|}} {{Userboxbottom}} <hr> [[File:Dazbog symbol red.svg|center|150px]] [[File:Thunder mark (3).svg|center|150px]] [[File:Belobog symbol red.svg|center|150px]] |} {{JÄRJESTA:Neptuunium}} [[Kategooria:Vikipeedia tõlkijad]] emj3g8x8yohdfe34jhvggvzs9wmqw72 0 357160 7162215 6966667 2026-05-27T16:04:34Z CommonsDelinker 1930 Fail Riga_-_Flickr_-_Jorge_Franganillo.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Jameslwoodward|Jameslwoodward]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/Files in Category:Zunda Towers|]]. 7162215 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Agenskalns karte.png|pisi|Āgenskalnsi asendikaart]] '''Āgenskalns''' on asum [[Läti]]s, [[Riia]] linna [[Zemgale eeslinn]]a ja ühtlasi ka [[Kurzeme rajoon]]i osa pindalaga 4,613 km². Asub [[Zasulauks]]ist ja [[Pleskodāle]]st idas ning [[Torņakalns]]ist läänes, [[Daugava]] jõe vasakul kaldal. 28 741 elanikku (2010). Āgenskalnsi asumile on [[17. sajand]]il nime andnud [[Švarcmuiža mõis]], mida omal ajal kutsuti omanik [[Heinrich von Hagen]]i järgi ''Hagenshof''. Aastal 1785 liideti piirkond Riia linnaga. Sellest kujunes algul suvilate ja suvemõisade piirkond (nt asusid seal [[Hartmanni mõis|Hartmanni]], [[Hamanni mõis|Hamanni]] ja [[Hay mõis|Hay suvemõisad]]). Samuti paiknevad asumis [[Āgenskalnsi kirikumõis]]a hooned, mis on Riias ainulaadsed, kuna teiste kirikumõisade hooned pole linnas säilinud. [[File:Agenskalns marketplace.JPG|pisi||Āgenskalnsi turuhoone]] Üks esimesi piirkonda kuulunud maju oli [[Vjazma]]st pärit [[venelased|vene]] kaupmehe Simon Leluhhini maja. Toona ostis Leluhhin Abraham Kunzelt [[punsli õli]] retsepti ja hakkas seda tööstuslikult tootma (vabriku hooned asusid [[Daugava]] jõe ääres). Suurem areng algas aga [[19. sajand]]il pärast [[1812. aasta isamaasõda]]. Asumisse kerkisid turg ja kirik (praegune turuhoone on küll aastast 1911). Aastani 1885 asus Āgenskalnsis [[Riia garnison]]i suvine harjutusväljak. Asumi territooriumil on märkimisväärselt palju [[19. sajand]]il püstitatud [[puit|puidust]] maju. Aastal 1910 püstitati asumisse [[haigla]]. Aastail 1923–1924 rajati asumisse [[tramm]]iliin, mis lõppes [[Mārupīte]] lähedal endise veski kandis. Lisaks oja kaldal asuvale [[Arkaadia park|Arkaadia pargile]] asub Āgenskalnsis veel [[Daugava]] lähistele rajatud Uzvarase ehk Võidu park, mis märgib [[lätlased|lätlaste]] võitu [[Pavel Bermondt-Avalov]]i üle. Asumis on veel vana Riia teletorn. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] püstitati asumisse esimene suurem sõjajärgne elamute piirkond "Āgenskalna priedes". 2006–2017 ehitati piirkonda jõe äärde [[Zunda Tornid|Zunda kaksiktornid]]. <gallery> Rīga, Sv. Alberta katoļu baznīca 2002-11-16.jpg|katoliku Alberti kirik, Āgenskalnsis Evaņģēliski Luteriskā Mārtiņa baznīca.jpg|Luteri Martini kirik, Āgenskalnsis File:Āgenskalna TV tornis no Talsu ielas.jpg|Vana Riia teletorn, Āgenskalnsis File:Meža iela 3 (1).jpg|Meža iela 3 File:Nometnu iela - panoramio (8).jpg|Nometnu iela File:Meža iela pie Nometņu ielas 2018.jpg|Meža iela/Nometņu iela File:Nometņu iela 16-18.jpg|Nometņu iela 16-18 File:Nometņu iela 3 (2).jpg| File:Nometņu iela 33a.jpg| File:Nometņu iela 5 (3).jpg|Nometņu iela 5 </gallery> == Välislingid == {{Commonskat|Āgenskalns}} * [http://www.citariga.lv/lat/agenskalns/ Asum portaalis Cita Riga] (''läti keeles'') {{Zemgale eeslinn}} {{Kurzeme rajoon}} {{koord| NS = 56/56//N | EW = 24/04//E|display=title|type=city}} [[Kategooria:Riia asumid]] [[Kategooria:Kurzeme rajoon]] [[Kategooria:Zemgale eeslinn]] ebzjdqz7m6vzkcwhjzd127aq3eehmxx 0 364484 7162391 7007680 2026-05-27T22:59:08Z Ollin Masa 227337 7162391 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[File:Polányi Károly.jpg|thumb|Karl Polanyi umbes 1918]] '''Karl Paul Polanyi''' (ungari keeles Polányi Károly; [[25. oktoober]] [[1886]] [[Viin]], Austria-Ungari Keisririik – [[23. aprill]] [[1964]] [[Pickering]], [[Ontario]], [[Kanada]]) oli Ungari juudi päritolu majandusajaloolane, majandusantropoloog, poliitökonomist, ajaloosotsioloog ja sotsiaalfilosoof.<ref>{{Cite web|url=https://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803100333942|title=Karl Polanyi|website=Oxford Reference|access-date=26 July 2021|language=en}}</ref> Teda tuntakse ta vastuseisu pärast traditsioonilisele majandusmõtlemisele. Polanyi raamatust "The Great Transformation" ("Suur muutus") pärineb [[substantivism]] – kultuuriline lähenemine majandusele, mille kohaselt majandus on ühiskonna ja kultuuri osa. See vaatekoht vastandus peavoolu majandusmõtlemisele, kuid osutus populaarseks [[antropoloogia]]s, majandusajaloos, majandussotsioloogias ja [[politoloogia]]s. Ta on kirjutanud kaasaegse majandussüsteemi kujunemisest ja ka majandusest muistsetes ühiskondades. Polanyi teooriatest on inspiratsiooni ammutanud majandusliku demokraatia liikumine (''economic democracy movement''). ==Elu== ===Noorus=== Polanyi sündis [[juudid|juudi]] peres. Tema sünnilinn Viin oli sel ajal Austria-Ungari impeeriumi pealinn. Karli isa Mihály Pollacsek oli raudtee-ettevõtja. Karl ja ta õed-vennad muutsid oma perekonnanime Polanyiks. Hoolimata isa varandusliku olukorra üles-alla kõikumisest sai Karl korraliku hariduse ning osales [[Budapest]]i aktiivses intellektuaalses sfääris ja kunstielus. Polanyi noorem vend oli [[Michael Polanyi]], hilisem filosoof. Budapesti Ülikoolis käies asutas Polanyi radikaalse Galilei klubi, millel oli ungari intellektuaalide mõttemaailmale oluline mõju. Sel ajal suhtles ta tihedalt teiste väljapaistvate mõtlejatega nagu [[György Lukács]], [[Oszkár Jászi]] ja [[Karl Mannheim]]. 1912. aastal sai Polanyi Budapesti Ülikoolist juura doktorikraadi. 1914. aastal aitas ta kaasa Ungari Radikaalse Partei asutamisele ja oli selle asjaajaja. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli Polanyi Austria-Ungari armee ratsaväeohvitser. Ta sai Vene rindel haavata ja viibis Budapestis haiglaravil. Pärast sõda toetas Polanyi [[Mihály Károly]] vabariiklikku valitsust ja selle [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlikku]] korda. Vabariigi eksistents jäi siiski lühikeseks ning kui [[Béla Kun]] 1919. aastal Károlyi valitsuse kukutas, loomaks Ungari Nõukogude Vabariiki, suundus Polanyi Viini.<ref name=":2">{{Cite web|url=https://www.dissentmagazine.org/article/elusive-karl-polanyi-great-transformation-gareth-dale-biography/|title=The Elusive Karl Polanyi|website=Dissent Magazine|date=2017}}</ref> ===Viinis=== Aastatel 1924–1933 töötas Polanyi vanemtoimetajana ajakirja Der Österreichische Volkswirt (’Austria majandusteadlane’) toimetuses. Ta hakkas kritiseerima majandusteadlaste [[austria koolkond]]a, mille liikmed tema arvates lõid abstraktseid mudeleid, mis jätsid tähelepanuta majanduslike protsesside orgaanilisuse ja omavahel seotuse. Polanyi tundis tõmmet [[fabianism]]i (järkjärguline reformimine sotsialismini) poole ja teda huvitasid [[G. D. H. Cole]]’i kirjatööd. Samuti tärkas sel perioodil Polanyi huvi kristliku sotsialismi vastu. Ta abiellus poola-ungari päritolu kommunistist revolutsionääri [[Ilona Duczyńska]]ga. ===Londonis=== Polanyil paluti Der Österreichische Volkswirtist lahkuda, kuna pärast [[Adolf Hitler|Hitleri]] võimuletulekut 1933. aasta jaanuaris ja kasvava [[fašism]]i mõjul toimunud austria parlamendi laialisaatmist ei olnud ajakirjal enam võimalik palgal hoida silmapaistvat [[sotsialism|sotsialistist]] mõtlejat. Polanyi suundus 1933. aastal [[London]]isse, kus teenis elatist ajakirjaniku ja tuutorina ning 1936. aastast lektorina Tööliste haridusassotsiatsioonis (''Workers’ Educational Association''). Ta loengute märkmed sisaldasid uurimistööd, mille põhjal ta hiljem kirjutas "The Great Transformationi". Seda raamatut hakkas ta kirjutama 1940. aastal, mil kolis [[Vermont]]i, et asuda tööle Benningtoni kolledžis. Raamat ilmus 1944 ja sai suure tunnustuse osaliseks. Ta kirjeldas selles Inglismaal toimunud ühiskondliku maa eraomandiks muutumise protsessi ja kaasaegse majandussüsteemi loomist 19. sajandi alguses. ===USA ja Kanada=== Pärast sõda sai Polanyi õppejõukoha [[Columbia Ülikool]]is (1947–1953), kuid ta abikaasa kommunistitaust muutis püsiva USA viisa saamise võimatuks. Seetõttu kolisid nad [[Kanada]]sse ja Polanyi käis sealt [[New York|New Yorgis]] tööl. 1950. aastate alguses sai Polanyi Fordi fondilt (''Ford Foundation'') ulatusliku grandi, mille toel uurida muistsete impeeriumide majandussüsteeme. Olles kirjeldanud kaasaegse majandussüsteemi tekkelugu, soovis Polanyi mõista, kuidas "majandus" kaugemas minevikus eraldiseisva valdkonnana esile kerkis. Tema Columbia Ülikooli seminare kuulas mitu tuntud õpetlast ja ta mõjutas tervet põlvkonda õpetajaid. 1957. aastal ilmus loengute põhjal raamat "Trade and Markets in the Early Empires". Polanyi jätkas ka hiljem kirjutamist ja asutas ajakirja Coexistence. == Viited == ==Teosed== * "The Great Transformation" (1944) * "Trade and Markets in the Early Empires" (1957, toimetatud raamat koos kaastöödega ka teistelt) * "Dahomey and the Slave Trade" (1966) * "Primitive, Archaic, and Modern Economics: Essays of Karl Polanyi" (1968, kogutud esseed) * "The Livelihood of Man (Studies in social discontinuity)" (Academic Pr; New Ed edition, November 1977) ==Allikad== * McRobbie, Kenneth, ed. (1994), ''"Humanity, Society and Commitment: On Karl Polanyi"'', Black Rose Books Ltd., ISBN 1-895431-84-0 * McRobbie, Kenneth; Polanyi-Levitt, Kari, toim. (2000), ''"Karl Polanyi in Vienna: The Contemporary Significance of The Great Transformation"'', Black Rose Books Ltd., ISBN 1-55164-142-9 * Mendell, Marguerite; Salée, Daniel (1991), ''"The Legacy of Karl Polanyi: Market, State, and Society at the End of the Twentieth Century,"'' St. Martins Press,ISBN 0-312-04783-5 * Polanyi-Levitt, Kari, ed. (1990), ''"The Life and Work of Karl Polanyi: A Celebration,"'' Black Rose Books Ltd., ISBN 0-921689-80-2 * Stanfield, J. Ron (1986), ''"The Economic Thought of Karl Polanyi: Lives and Livelihood,"'' Macmillan, ISBN 0-333-39629-4 * Dale, Gareth (2010), ''"Karl Polanyi: The Limits of the Market,"'' Polity, ISBN 978-0-7456-4072-3 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Polanyi, Karl}} [[Kategooria:Ungari teadlased]] [[Kategooria:Majandusajaloolased]] [[Kategooria:Ungari filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1964]] ayf5cnowrt6fydcmngzn6rgmtam2e53 0 367418 7162502 7106006 2026-05-28T06:55:03Z ~2026-31842-27 230463 /* Isiklikku */ 7162502 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kristjan Moora | pilt = Moora, Kristjan.IMG 1505.JPG | pildiallkiri = Kristjan Moora (2014) | amet = [[Saaremaa vallavolikogu]] esimees | ametiajaalgus = 28. november 2025 | ametiajalõpp = 5. märts 2025 | eelmine = [[Jaanus Tamkivi]] | järgmine = [[Koit Voojärv]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1964|08|18}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] <br/> (bioloogia, 1989) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Kristjan Moora''' (sündinud [[18. august]]il [[1964]]<ref>[https://www.inforegister.ee/ADUGTGZ-KRISTJAN-MOORA Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Tallinn]]as)<ref name="KL">[http://www.kaitseliit.ee/et/saaremaa-maleva-uus-pealik-on-kolonelleitnant-kristjan-moora Saaremaa maleva uus pealik on kolonelleitnant Kristjan Moora], Kaitseliit.</ref> on [[kolonelleitnant]], 2011–2015 [[Kaitseliidu Saaremaa malev]]a pealik.<ref name="OL">[http://www.ohtuleht.ee/575727/galerii-saaremaal-kargatasid-plahvatused GALERII: Saaremaal kärgatasid plahvatused]. Õhtuleht</ref> ==Haridus== Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]] ja [[1989]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i bioloogia erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH13.HTM |vaadatud=2014-04-14 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304205856/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH13.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Tegevus poliitikas== Kristjan Moora kuulub alates 2022. aastast [[EKRE|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]]. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]] ([[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]]) 1165 häält ning ei osutunud valituks. Aastast 2021 on ta olnud Saaremaa vallavolikogu liige. Ta valiti Saaremaa vallavolikogu kolmanda koosseisu esimesel istungil, 28. novembril 2025 volikogu esimeheks.<ref name=":0">{{Netiviide|pealkiri=Saaremaa vallavolikogu esimeheks valiti Kristjan Moora {{!}} Saaremaa vald|url=https://www.saaremaavald.ee/uudised/saaremaa-vallavolikogu-esimeheks-valiti-kristjan-moora|väljaanne=www.saaremaavald.ee|vaadatud=2025-11-29|keel=et}}</ref> 5. märtsil 2026 umbusaldas volikogu teda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Margus Muld {{!}} |kuupäev=2026-03-05 |pealkiri=Saaremaa vallas vahetus koalitsioon |url=https://www.err.ee/1609959608/saaremaa-vallas-vahetus-koalitsioon |vaadatud=2026-03-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Isiklikku== Kristjan Moora isa oli eesti [[arheoloog]] ja ajaloolane [[Tanel Moora]], vend on keskkonnateadlane [[Harri Moora (1969)|Harri Moora]]. On olnud abielus [[Mari Moora]]ga. Tema üks tädipoeg on Kaitseväe endine juhataja kindral [[Martin Herem]], teine tädipoeg on mitmekordne minister [[Jürgen Ligi]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Moora, Kristjan}} [[Kategooria:Kaitseliidu Saaremaa maleva pealikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 9vpuw163onifbhq2neus4fe52pcf68c 0 368846 7162165 6926026 2026-05-27T13:00:30Z Kuriuss 38125 7162165 wikitext text/x-wiki '''Dainis Stalts''' ([[3. jaanuar]] [[1939]] [[Riia]] – [[12. aprill]] [[2014]] [[Riia]]) oli liivi kultuuritegelane, Läti folklorist ja poliitik. Ta lõpetas [[1957]]. aastal Riia 2. Keskkooli. Aastatel [[1957]]–[[1960]] õppis ta [[Läti Ülikool|Läti Riiklikus Ülikoolis]] bioloogiat ja [[1965]]. aastal lõpetas Riia kunstikooli. Aastatel 1993–1995 ja 1998–2002 oli ta [[Seim (Läti)|seimi]] liige. Tema poeg [[Dāvis Stalts]] on muusik ja poliitik, [[Seim (Läti)|seimi]] liige 2011–2014. Tütar [[Julgī Stalte]] on muusik. {{pooleli}} == Välislingid == * [http://www.fennougria.ee/index.php?id=31045#.U1rhcVclbHc Lahkus liivi kultuuritegelane Dainis Stalts (1939–2014)] {{JÄRJESTA:Stalts, Dainis}} [[Kategooria:Liivlased]] [[Kategooria:Läti poliitikud]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2014]] f9n4qdgme2vk9q6mcuwl78412tg0f3u 0 372811 7162412 6947839 2026-05-27T23:39:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162412 wikitext text/x-wiki {{Veebileht | nimi = Ukrajinska Pravda | logo = Українська правда.svg |logosuurus=250px | kuvatõmmis = | pildiallkiri = | url = pravda.com.ua | kommerts = jah | tüüp = uudised<br />võrguväljaanne | registreerimine = vaba | keeled = [[ukraina keel|ukraina]], [[Vene keel|vene]] | omanik = | autor = [[Sevgil Musayeva]] (peatoimetaja) | väljalase = [[16. aprill]] [[2000]] | hetkeseis = aktiivne | aastatulu = }} '''Ukrajinska Pravda''' ([[ukraina keel]]es ''Українська правда'' – 'ukraina tõde') on [[Ukraina]]s [[2000]]. aastal Georgi Gongadze, Olena Prõtula ja Sergi Šolohhi loodud peamiselt [[Ukraina keel|ukrainakeelseid]] uudiseid edastav veebiväljaanne. Esimene number ilmus [[2000]]. aasta [[16. aprill]]il. [[2013]]. aasta veebruaris oli väljaandel päevas keskmiselt 305 000 lugejat,<ref name=allikas>Allikas: [http://www.liveinternet.ru/stat/pravda.com.ua/index.html?period=month liveinternet.ru loendur]</ref> [[2014]]. aasta märtsis 1,191 miljonit lugejat.<ref name=allikas /> Teadete kohaselt on Ukraina valitsus [[Avalik teave|avalikule teabele]] juurdepääsu piirates vahetevahel avaldanud väljaande [[ajakirjanik]]ele survet.<ref>[https://web.archive.org/web/20121019180607/http://helsinki.org.ua/en/index.php?id=1349967143 Parliament restricts Ukrainska Pravda journalists ], Ukrainian Helsinki Human Rights Union, 11.10.1012, vaadatud 2014-06-17.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat-tekstina|Ukrayinska Pravda|Ukrajinska Pravda}} *[http://www.pravda.com.ua/ ''Ukrajinska Pravda'' (ukraina keeles)] *[http://www.pravda.com.ua/rus/ ''Ukrajinska Pravda'' (vene keeles)] *[http://www.alexa.com/siteinfo/pravda.com.ua pravda.com.ua] – Andmed alexa.com lehel [[Kategooria:Ukraina meedia]] 1f12zzyeo6kmtoor7mew7a3xup0b688 0 375149 7162414 6867472 2026-05-28T00:08:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162414 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ulrike Meinhof als junge Journalistin (retuschiert).jpg|pisi|Ulrike Meinhof (1964)]] '''Ulrike Marie Meinhof''' ([[7. oktoober]] [[1934]] [[Oldenburg]] – [[9. mai]] [[1976]] [[Stuttgart]]) oli saksa ajakirjanik, poliitaktivist ja hiljem vasakäärmuslik terrorist. Ulrike Meinhofi vanemad olid kunstiajaloolased [[Werner Meinhof]] ja [[Ingeborg Meinhof]]. Vanemad surid varakult ning pärast ema surma [[1949]]. aastal sai Ulrike ja ta vanema õe Wienke [[eestkoste|eestkostjaks]] veendunud sotsialist ajaloolane [[Renate Riemeck]].<ref>http://www.emma.de/artikel/raf-1989-wie-war-das-den-50ern-264466</ref> [[1955]]. aastal lõpetas Ulrike Meinhof gümnaasiumi ning õppis seejärel [[Marburgi Ülikool|Marburgi]] ja [[Münsteri Ülikool]]is filosoofiat, pedagoogikat, sotsioloogiat ja germanistikat. [[1958]]. astus ta [[Sotsialistlik Saksa Üliõpilasliit|Sotsialistlikku Saksa Üliõpilasliitu]] (heideti sealt küll [[1959]]. aastal vasakpoolitsemise tõttu välja) ja hakkas tegutsema ajakirjaniku ja publitsistina. [[1959]]. aastal hakkas ta tegema kaastööd ajakirjale [[Konkret]]. [[1960]]–[[1964]] oli ta sama ajakirja peatoimetaja.<ref>http://www.rafinfo.de/bio/m-q/meinhof.php</ref> [[1961]]. aastal abiellus ta ajakirja väljaandja [[Klaus Rainer Röhl]]iga. Neil oli kaks tütart. Abielu lahutati [[1967]]. aastal. Tol perioodil oli Ulrike Meinhof üks [[Lääne-Saksamaa]] populaarsemaid ajakirjanikke. [[1968]]. aastal kolis Meinhof [[Hamburg]]ist [[Lääne-Berliin]]i, kus töötas [[Berliini Vaba Ülikool]]i õppejõuna. Tema poliitilised vaated radikaliseerusid üha enam.<ref>http://biography.yourdictionary.com/andreas-baader-and-ulrike-meinhof{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[1969]]. aastal lõpetas ta ajakirjale konkret kaastöö tegemise.<ref>[https://www.hdg.de/lemo/biografie/ulrike-meinhof.html Ulrike Meinhof 1934–1976] Lebendiges Museum Online</ref> [[1970]]. aasta [[14. mai]]l osales Meinhof [[Andreas Baader]]i vangistusest vabastamises ja hakkas seejärel elama illegaalselt.<ref>http://www.dieterwunderlich.de/Meinhof.htm</ref> Temast sai üks [[Punaarmee Fraktsioon]]i loojaid, ideolooge ja juhte. [[Jordaania]]s said Meinhof, [[Gudrun Ensslin]], Andreas Baader, [[Horst Mahler]] ja teised väljaõppe relvastatud võitluse alal. Lääne-Saksamaale tagasipöördumise järel osales ta pangaröövides ja korraldas pommiatentaate.<ref>Anja Deuble:[https://www.ndr.de/geschichte/koepfe/Ulrike-Meinhof-Eine-Frau-radikalisiert-sich,meinhof105.html Ulrike Meinhof: Eine Frau radikalisiert sich] NDR, 14. november 2019</ref> Politsei arreteeris Ulrike Meinhofi [[15. juuni]]l [[1972]] [[Hannover]]is.<ref>http://www.deutschlandradiokultur.de/raf-terroristin-ulrike-meinhof-verhaftet.932.de.html?dram:article_id=208857</ref> [[29. november|29. novembril]] [[1974]] mõistis kohus ta kaheksaks aastaks vangi.<ref>http://uni-protokolle.de/Lexikon/Ulrike_Meinhof.html</ref> [[21. mai]]l [[1975]] algas tema ja teiste Punaarmee Fraktsiooni liikmete vastu uus kohtuprotsess. [[9. mai]]l [[1976]] leiti ta oma kambrist pooduna. Ametliku versiooni kohaselt oli tegemist enesetapuga.<ref>http://www.historyofwar.org/articles/people_meinhof_ulrike.html</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Meinhof, Ulrike}} [[Kategooria:Saksamaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 1976]] murubri4jpyrknnety1vsnkkryp9ivf 0 376093 7162448 7162045 2026-05-28T05:35:35Z Andres 5 7162448 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Syn Cole | pilt = | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = tegevartist | sünninimi = Rene Pais | alias = Syn Cole | sünniaeg = {{birth date and age|df=yes|1988|3|25}} | surmaaeg = | päritolu = [[Pärnu]], [[Eesti]] | pill = [[süntesaator]], [[klaver]], [[kitarr]], [[trummid]] | hääleliik = | stiil = ''[[electro house]]'', ''[[progressive house]]'', ''[[future house]]'', [[EDM]] | amet = DJ, produtsent | tegev = 2012– | plaadifirma = [[PRMD]] | seotud_esitajad = [[Martin Garrix]], [[Avicii]], [[DVBBS]] | URL = http://syncole.com | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Syn Cole''' (kodanikunimega '''Rene Pais'''; sündinud [[25. märts]]il [[1988]] [[Pärnu]]s) on [[Diskor|DJ]] ja [[muusikaprodutsent]]. Ta alustas rootsi artisti [[Avicii]] plaadifirma ning mänedžmendi all. Syn Cole'i lugusid ja remikse kuulatud Spotifys ja Youtube'is üle 1,4 miljardi korra.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95908513/populaarseim-eestlane-planeedil-eesti-tantsumuusika-produtsendi-syn-cole-i-lugusid-on-striimitud-ule-miljardi-korra|pealkiri=Populaarseim eestlane planeedil? Eesti tantsumuusika produtsendi Syn Cole'i lugusid on striimitud üle miljardi korra}}</ref> Hiljem on ta muusikat välja andnud plaadifirmade Universal, [[Wagneri grupp|Warner]], Sony, NCS, Spinnin' Records ning [[Martin Garrix]] STMPD RCRDS alt. Ta on esinenud sellistel festivalidel nagu [[Tomorrowland (festival)|Tomorrowland]] Belgias, Creamfields Inglismaal, EDC Las Vegases ning [[Ultra Music Festival]] Miamis. Lisaks mänginud klubides Ushuaia Ibiza, XS Las Vegas ning Exchange LA. Syn Cole on ametlikke tellimus-remikse tootnud artistele nagu näiteks [[Coldplay]], Avicii, Martin Garrix, [[Ellie Goulding]], [[Alan Walker]], [[Charlie Puth]], [[Ed Sheeran]], Lauv, Clean Bandit, [[Miley Cyrus]], [[P!nk]], [[Katy Perry]], Kygo, [[Zedd]] ja teised.<ref>{{Netiviide|url=https://syncole.com/|pealkiri=Syn Cole koduleht}}</ref> Alates 2016. aastast võitnud Kuldne Plaat auhindu erinevates kategooriates, sealhulgas "Aasta Autor", "Aasta Raadiohitt" ning "Aasta Autor Internetis". <ref>{{Netiviide|url=https://www.kuldneplaat.ee/|pealkiri=Kuldne Plaat auhinnad}}</ref> Eesti Muusikaauhinnad 2021 "Aasta popartist" nominent.<ref>{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/1608072829/selgusid-eesti-muusikaauhinnad-2021-nominendid|pealkiri=Eesti Muusikaauhinnad 2021 nominendid}}</ref> 2022. veebruaris andis Syn Cole väljaandele Eesti Ekspress oma esimese põhjaliku intervjuu kodumaal.<ref name=":1" /> Esimeseks teoseks oli remiks Avicii singlile "Silhouettes", Spotifys on seda 2026. mai seisuga kuulatud üle 274 miljoni korra.<ref>{{Netiviide|url=https://open.spotify.com/track/4X2BIIya9UFeVKF9G6nU4d|pealkiri=Avicii Silhouettes Syn Cole Remix Spotify}}</ref> Lisaks remiksis ta 2013. aastal ilmunud Avicii "Hey Brother" singlit.<ref>{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/267649/maailmakuulus-dj-avicii-kiidab-eesti-artisti-syn-cole-i|pealkiri=Maailmakuulus DJ Avicii kiidab Eesti artisti Syn Cole'i}}</ref> Syn Cole esimene vokaalsingel "Miami 82" ilmus 2013. aastal, millele omapoolse remiksi tegid ka [[Kygo]] ning [[Avicii]]. Lugu jõudis [[Billboard]] Club Play ning Billboard Dance edetabelites 11. kohale.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.billboard.com/artist/syn-cole/chart-history/dsi/|pealkiri=Billboard edetabelid}}</ref> Syn Cole lugusid ja remikse on korduvalt mängitud ka Inglismaa [[BBC Radio 1]] eetris.<ref>{{Netiviide|url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b03q13gh|pealkiri=BBC Radio 1}}</ref> Singlit "Miami 82" kasutati [[Sprite (jook)|Sprite]]'i 2018. aasta telereklaami taustal, milles osalesid [[Blackpink]] liikmed.<ref>{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=DlrGfNaC7_w|pealkiri=2018 Sprite TV Reklaam}}</ref> Lugu "Feel Good" avaldati UK plaadifirma NCS poolt aastal 2016.<ref>{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=q1ULJ92aldE|pealkiri=Syn Cole - Feel Good}}</ref> Sellest loost ilmus 2017. aastal Sony/RCA alt versioon "Got The Feeling", koostöös Pentatonix solisti Kirstin Maldonadoga.<ref>{{Netiviide|url=https://open.spotify.com/track/5or3DfWwQPvoFSEKhifZaq|pealkiri=Syn Cole ft. kirstin - Got The Feeling}}</ref> 2018. aastal ilmunud singel "Who You Are" jõudis Billboard Club Songs edetabelis neljandale kohale.<ref name=":0" /> Syn Cole vokaalsinglit "It's You" kasutati 2017. aastal ilmunud filmides "47 Meters Down" ning "Reality High".<ref>{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt2932536/soundtrack|pealkiri=47 Meters Down filmimuusika}}</ref> == Diskograafia == === Singlid === {| class="wikitable" !Aasta !Pealkiri |- |2013 |"April" |- |2013 |"Miami 82" (koos [[Madame Buttons]]iga) |- |2014 |"Bright Lights" |- |2015 |"Pump!" (koos [[Felguk]]iga) |- |2015 |"It's You" |- |2015 |"May" |- |2016 |"Feel Good" |- |2016 |"The Daze" (koos [[Madame Buttons]]iga) |- |2016 |"Follow Me" (koos [[Joshua Radin]]iga) |- |2016 |"Californication" (koos [[Caroline Pennell]]iga) |- |2017 |"Sway" (koos [[Nevve]]ga) |- |2017 |"Got The Feeling" |- |2018 |"Who You Are" |- |2018 |"Happy Again" |- |2018 |"Getaway" |- |2019 |"Horizon 83" |- |2019 |"Lights Go Down" (koos [[Dakota (laulja)|Dakota]]ga) |- |2019 |"Discovery" (koos [[Victor Crone]]ga) |- |2019 |"Gizmo" |- |2019 |"Cool With That" (koos Golden Agega) |- |2019 |"Mind Blown" |- |2019 |"Keep Going" |- |2020 |"Groove" |- |2020 |"Cinematix" |- |2020 |"Gold" (koos Graham Candyga) |- |2020 |"Catch" (koos [[Victor Crone]]ga) |- |2020 |"Over You" (koos Carly Paigega) |- |2020 |"Crawl" (koos Sarah Closega) |- |2020 |"Time" |- |2020 |"Thinking of You" |- |2021 |"Breathe" (koos Kasparaga) |- |2021 |"Feels Like Love" (koos Miya Miyaga) |- |2021 |"Drive" |- |2021 |"Wicked" (koos Jojeega) |- |2021 |"Drift" |- |2021 |"Sorry I Ain't Sorry" (koos Willimi ja Katy Tiziga) |- |2021 |"Melodia" |- |2022 |"Like This" |- |2022 |"Overdrive" (koos Carla Monroega) |- |2022 |"Need Ya" |- |2022 |"Shadow" (koos Alidaga) |- |2022 |"Somewhere" (koos Andrahiga) |- |2022 |"Do It Now" |- |2023 |"Without it" (koos Novia Bachmidiga) |- |2023 |"Reflect" |- |2023 |"Lovely Day" |- |2023 |"Let You Go" |- |2023 |"Edge Of The World" (koos Katie Pearlmaniga) |- |2024 |"iGotta" |- |2024 |"Don't Break My Heart" |- |2024 |"Loose Ends" |- |2024 |"Rescue Me" (koos Parson Jamesiga) |- |2024 |"Crazy" |- |2024 |"Waterfall" (koos Alidaga) |- |2024 |"Fantasia" (koos K-391) |- |2024 |"I Can Feel" |- |2025 |"Observe / All Night" |- |2025 |"Another Way" (koos Vikkstariga) |- |2025 |"Other Side" (koos Tygersoundsiga) |- |2025 |"Waking Up" |- |2025 |"Ngoma" (koos Foinix & Daramolaga) |- |2025 |"Life" (koos Edward Mayaga) |- |2025 |"Between The Lines" (koos Ekkoga) |- |2025 |"Momentum" |- |2025 |"Ain't Nobody" (koos vidi Rocaga) |- |2025 |"Real Love" (koos Alexander Jeaniga) |- |2026 |"Chasing Echoes" |- |2026 |"Stories Untold" |- |2026 |"Weightless" |} === Remiksid === {| class="wikitable" !Aasta !Pealkiri !Originaalartist(id) |- |2012 |"Sillhouettes" |[[Avicii]] |- |2013 |"Lucky Ones" |[[Kerli Kõiv]] |- |2013 |"Hey Brother" |[[Avicii]] |- |2014 |"Find You" |[[Zedd]], [[Matthew Koma]], [[Miriam Bryant]] |- |2014 |"Unconditionally" |[[Katy Perry]] |- |2014 |"Sing" |[[Ed Sheeran]] |- |2014 |"First Love" |[[Jennifer Lopez]] |- |2014 |"A Sky Full Of Stars" |[[Coldplay]] |- |2014 |"No Enemiesz" |[[Kiesza]] |- |2014 |"These Days" |[[Take That]] |- |2015 |"Goodbye" |[[Feder]] |- |2015 |"Warriors" |[[Nicky Romero]], [[Volt & State]] |- |2016 |"Don't Be So Hard On Yourself" |[[Jess Glynne]] |- |2016 |"California Love" |[[Cold Chilling Collective and The Rooks]] |- |2017 |"Chained To The Rhythm" |[[Katy Perry]] |- |2017 |"Mama" |[[Jonas Blue]] |- |2017 |"Younger Now" |[[Miley Cyrus]] |- |2017 |"Changes" |Hazers |- |2017 |"We Could Go Back" |[[Jonas Blue]] |- |2018 |"Give and Take" |Call Me Loop |- |2018 |"I Wanna Know" |NOTD |- |2018 |"Done For Me" |[[Charlie Puth]] |- |2018 |"Follow Your Fire" |Kodaline |- |2018 |"Remind Me To Forget" |[[Kygo]] |- |2018 |"Secrets" |[[P!nk]] |- |2018 |"Ocean" |[[Martin Garrix]] |- |2018 |"Solo" |Clean Bandit |- |2018 |"Losing It Over You" |Matoma |- |2018 |"Diamond Heart" |[[Alan Walker]] |- |2019 |"Colder" |Nina Nesbitt |- |2019 |"Selfish" |Dimitri Vegas & Like Mike ft. Era Istrefi |- |2019 |"What I Like About You" |[[Jonas Blue]] ft. Theresa Rex |- |2019 |"Mad Love" |Mabel |- |2019 |"Never Really Over" |[[Katy Perry]] |- |2019 |"Using" |Ritual & Emily Warren |- |2020 |"Look Into My Eyes" |Brando |- |2020 |"Dancing Next To Me" |Greyson Chance |- |2020 |"Salt" |[[Ava Max]] |- |2020 |"Naked" |[[Jonas Blue]] & Max |- |2020 |"Say Something" |[[Kylie Minogue]] |- |2020 |"Baby" |Madison Beer |- |2020 |"Slow Grenade" |[[Ellie Goulding]] & Lauv |- |2021 |"Fake A Smile" |[[Alan Walker]] |- |2021 |"All I Know So Far" |[[P!nk]] |- |2022 |"Three Little Words" |Lynnea M |- |2023 |"Nothing Is Lost" |[[The Weeknd]] |- |2023 |"What Love Is" |Zak Abel |- |2023 |"We Got History" |Mitchell Tenpenny |- |2024 |"Exes" |Tate Mcrae |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95908513/populaarseim-eestlane-planeedil-eesti-tantsumuusika-produtsendi-syn-cole-i-lugusid-on-striimitud-ule-miljardi-korra Populaarseim eestlane planeedil? Eesti tantsumuusika produtsendi Syn Cole'i lugusid on striimitud üle miljardi korra] * [http://syncole.com/ Syn Cole'i koduleht] * [http://menu.err.ee/v/uudised/muusika/e6b4db1c-dd4a-4370-b930-e2fb50b003d6 Pärnus esinev maailmakuulus Eesti produtsent Syn Cole saatis fännidele videotervituse] {{JÄRJESTA:Cole, Syn}} [[Kategooria:Eesti DJd]] [[Kategooria:Eesti muusikaprodutsendid]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] rtlt8mewh3ifltk8g3gwqur2ainy5oe 0 381619 7162256 7147999 2026-05-27T18:01:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162256 wikitext text/x-wiki '''Töölaua virtualiseerimine''' on tarkvaraline tehnoloogia, mille abil eraldatakse [[Töölaud (infotehnoloogia)|töölaua]] keskkond ja sellega seotud [[Tarkvararakendus|tarkvaralised rakendused]] füüsilisest kliendist. Töölaua [[Virtualiseerimine|virtualiseerimist]] saab kasutada kooskõlas rakenduste virtualiseerimisega ja kasutaja profiilihaldurisüsteemidega, et tagada laialdane töölauakeskkonna haldussüsteem. Sellise lahendusega on kõik töölaua komponendid virtualiseeritud. See tähendab, et töölaud on kasutaja jaoks palju paindlikum ja turvalisem. Lisaks toetab selline virtualiseerimine paremat töölaua taastamise strateegiat, kuna kõik informatsioon salvestatakse andmekeskusesse. Kui kasutaja seade või [[arvuti]], mida parajasti virtualiseeritakse, on kadunud, siis andmete taastamine on kerge, kuna kõik komponendid on olemas teises seadmes juba sisselogimisel. Nii on palju väiksem tõenäosus mingit olulist informatsiooni kätte saada ja kurjalt ära kasutada, kuna andmeid ei salvestata kasutaja seadmele, vaid [[andmebaas]]i. == Virtualiseerimise meetodid ja tüübid == Töölaua virtualiseerimise võimalused jagunevad selle järgi, kas virtuaalne töölaud jookseb kaugühenduse pealt või lokaalselt, kas ligipääs peab olema pidev või vahelduv ja kas virtuaalne töölaud ja selle sisu peab püsima seansside vahel. Töölaua virtualiseerimise lahendustega tarkvaratooted seovad endas nii kaugühenduse kui lokaalse rakendamise võimaluse üheks tooteks.<ref name="BjNow" /><ref name="qEp08" /> === Kaugtöölaua virtualiseerimine === Kaugtöölaua virtualiseerimine kujutab endast kliendi-serveri põhjal töötavat keskkonda. [[Tarkvararakendus|Rakenduse]] käivitamine toimub kaugoperatsioonisüsteemis, mis on ühendatud lokaalse kliendi seadmega võrgu teel kaugekraani protokolli kasutades. Kõik kasutatud rakendused ja andmed jäävad kaugsüsteemi. Seadme ja kaugsüsteemi vahel saadetakse ainult hiire, klaviatuuri ja ekraani andmeid. Sellist lähenemist saab teha [[server]]i [[riistvara]]l, mis toetab [[hüperviisor]]it. See võimaldab käitada serveris mitut kaugoperatsioonisüsteemi korraga. Teisisõnu kutsutakse seda "virtuaalseks töölaua infrastruktuuriks" (inglise keeles ''Virtual Desktop Infrastructure'' või ''VDI'').<ref name="WSxg9" /><ref name="PukQM" /> ==== Virtuaalse töölaua infrastruktuur ==== Virtuaalne töölaua infrastruktuur on töölauakeskne teenus, mis hoiab üleval kasutaja töölaua keskkonda kaugserverites ja/või personaalarvutites. Sellele pääseb ligi võrgu kaudu, kasutades kaugekraani protokolli. Ühenduse jaotamise protokolli kasutamisega ühendatakse kasutajad määratud töölaua seanssidesse. Kasutajate jaoks tähendab see, et nad saavad pääseda ligi oma töölauale suvalisest asukohast, ilma et oleksid seotud ainult ühe kliendi seadmega. Vahetades töökohta (arvutit), jäävad kasutaja töölaua keskkond, rakendused ja andmed püsima. Süsteemihalduse administraatoritele tähendab see keskmistatud ja tõhusat kliendikeskkonda, mida on kergem hallata ning vastavalt vajadusele kiirelt muuta.<ref name="4MK7o" /><ref name="RM6uz" /> [[Pilt:vdidiagramm.jpg|pisi|alt=Virtuaalse töölaua infrastruktuuri ülesehitus.|VDI ehitust iseloomustav diagramm]] Virtuaalse töölaua infrastruktuuri kasutatakse ka ligipääsuks Windowsi rakendustele seadmetel, kuhu Windowsi [[operatsioonisüsteem]] ise ei ole paigaldatud. Iga [[virtuaalmasin]] vajab kasutaja töölaua keskkonna käitamiseks natuke [[muutmälu]], kõvaketta mahtu ja protsessorijõudlust. Vanapärase [[Käsurida|terminali]] teenuste mudeli puhul aga jagasid kasutajad enamasti kõike, peale isiklike andmete. Virtuaalne töölaua infrastruktuur tähendab ka, et tuleb osta iga kasutaja jaoks eraldi [[Microsoft Windows|Windowsi]] litsents. Suuremate kulude eest aga pakub virtuaalse töölaua infrastruktuur paremat haldamist, kättesaadavust ja kasutamismugavust. Seoses serveri virtualiseerimisega saab virtuaalseid masinaid siirata serverite hulka, ilma et peaks virtuaalmasinaid maha võtma. Samuti saab teha virtuaalmasinatest hetketõmmiseid kiireks seansi taastamiseks. Kui virtuaalmasin peaks kokku kukkuma, siis see ei mõjuta teisi masinaid. Terminali teenuste puhul üks masin kukutab kokku terve süsteemi.<ref name="4vuPc" /> ==== Kaugtöölaua teenused ==== Kaugtöölaua teenused on osa [[Microsoft Windows]]ist, mis laseb kasutajal ligi pääseda rakendustele ja andmetele kaugarvutis võrgu kaudu, kasutades kaugekraani protokolli. Kaugtöölaua teenused sarnanevad funktsionaalsuse poolest virtuaalse töölaua infrastruktuuriga, kuid erinevad sellest kahe tunnuse poolest: # Virtuaalse töölaua infrastruktuuri teenus tagab individuaalse töölaua operatsioonisüsteemi juhu (näiteks [[Windows XP]], [[Windows 7]]) igale kasutajale, kuid kaugtöölaua teenuste seansid jooksevad ühes jagatud serveri operatsioonisüsteemis (näiteks [[Windows Server 2008 R2]], [[Windows Server 2012]]). # Virtuaalne töölaua infrastruktuur on loodud tervele töölaua keskkonnale, kaugtöölaua teenused aga saavad ühendusi pakkuda nii individuaalsetele rakendustele kui ka tervetele töölaudadele vastavalt vajadusele. Üksiku jagatud serveri operatsioonisüsteemi kasutamine individuaalse töölaua operatsioonisüsteemi juhu asemel võtab märgatavalt vähem ressurssi. Lisaks on virtuaalse töölaua infrastruktuuri litsentsid kallimad ja vähem paindlikud kui kaugtöölaua teenuste litsentsid.<ref name="9tKov" /> Kaugtöölaua teenuseid teatakse kui osa Microsoft Windowsist, kuid praegu arendatakse avatud [[lähtekood]]iga kaugtöölaua protokolli serverit XRDP.<ref name="od2xE" /> === Rakenduse virtualiseerimine === Rakenduste virtualiseerimine parandab rakenduste kättetoimetamist ja ühilduvust, isoleerides neid operatsioonisüsteemist, kus neid käivitatakse. Rakendused tehakse üheselt hallatavateks teenusteks, mis ei satu konflikti teiste rakendustega. Täielikult virtualiseeritud rakendus ei ole paigaldatud riistvarale. Hüperviisor püüab rakenduse kinni ja selle elukäigu ajal rakendus käitub, nagu ta töötaks oma originaalsel operatsioonisüsteemil ja riistvaral.<ref name="KASwn" /> === Kasutaja virtualiseerimine === Kasutaja virtualiseerimine viitab kasutaja kõigi erikülgede sõltumatule haldamisele töölaua keskkonnas. See tähendab, et kasutaja virtualiseerimine eraldab kasutaja profiili, sätted ja andmed operatsioonisüsteemist ning talletab kogu selle informatsiooni kas andmebaasi või [[Pilvandmetöötlus|pilve]]. Kasutaja virtualiseerimine ei ole limiteeritud virtuaalsetele töölaudadele. Seda võib kasutada ka teistel füüsilistel, virtuaalsetel ja pilveplatvormidel. === Kihistamine === Töölaua kihistamine on töölaua virtualiseerimise meetod, mis jaotab kõvaketta kuvandi loogilisteks juppideks, mida saab individuaalselt hallata. Näiteks kui kõik kasutajagrupi liikmed kasutavad sama operatsioonisüsteemi, siis põhioperatsioonisüsteemist varukoopiat peab tegema vaid ühe korra terve selle kasutajakeskkonna jaoks, kes seda kihti jagavad. Kihistamist saab teha lokaalsete füüsiliste [[Kõvaketas|kõvaketta]] kuvanditega, kliendipõhiste virtuaalmasinatega või peremehepõhiste töölaudadega.<ref name="JAVnw" /> ==== Töölaud kui teenus ==== Kaugtöölaua virtualiseerimist saab teha ka pilveraalinduse abil. [[Pilvandmetöötlus|Pilvetehnoloogial]] põhinevaid virtuaalseid töölaudu saab realiseerida, kasutades koos nii virtuaalset töölaua infrastruktuuri kui ka kaugtöölaua teenustel põhinevaid süsteeme. Mõlemaid lahendusi saab ellu viia nii avatud pilves, privaatpilve infrastruktuurides kui ka hübriidpilve platvormides. Pilveraalindusega kaasnevad mitmed eelised, näiteks ülalpidamiskulud on väiksemad ja süsteem ise on paindlikum, mis teeb administraatoritel selle haldamise lihtsamaks.<ref name="hYS8d" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="BjNow">{{netiviide | URL = http://searchvirtualdesktop.techtarget.com/definition/desktop-virtualization | Pealkiri = Desktop virtualization | Autor = Margaret Rouse; Jack Madden | Aeg = 11. november 2011 | Väljaandja = TechTarget | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}</ref> <ref name="qEp08">{{netiviide | URL = http://vmblog.com/archive/2012/04/30/types-of-hardware-virtualization-techniques-and-its-advantages.aspx#.VDF7v6iSymc | Pealkiri = Types of Hardware Virtualization Techniques and its Advantages | Autor = David Marshall | Aeg = 30. aprill 2012 | Väljaandja = VMblog | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles | arhiivimisaeg = 2014-11-08 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141108102347/http://vmblog.com/archive/2012/04/30/types-of-hardware-virtualization-techniques-and-its-advantages.aspx#.VDF7v6iSymc | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="WSxg9">{{netiviide | URL = http://www.infoworld.com/article/2619594/virtualization/review--vdi-without-the-server-connection.html | Pealkiri = VDI without the server connection | Autor = Keith Schultz | Aeg = 16. mai 2012 | Väljaandja = InfoWorld | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}</ref> <ref name="PukQM">{{netiviide | URL = http://www.cio.com/article/2424137/virtualization/desktop-virtualization--5-most-popular-flavors--explained.html | Pealkiri = Desktop Virtualization: 5 Most Popular Flavors, Explained | Autor = Kevin Fogarty | Aeg = 7. oktoober | Väljaandja = CIO | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles | arhiivimisaeg = 2014-11-01 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141101072524/http://www.cio.com/article/2424137/virtualization/desktop-virtualization--5-most-popular-flavors--explained.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="4MK7o">{{netiviide | URL = http://technews.tmcnet.com/channels/cloud-storage/articles/211183-rising-cloud-storage-market-opportunity-strengthens-vendors.htm | Pealkiri = The Rising Cloud Storage Market Opportunity Strengthens Vendors | Autor = Rajani Baburajan | Aeg = 24. august 2011 | Väljaandja = TMCnet | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}</ref> <ref name="RM6uz">{{netiviide | URL = http://www.cioandleader.com/cioleaders/features/7505/converged-infrastructure | Pealkiri = Converged Infrastructure | Autor = Ken Oestreich | Aeg = 15. november 2010 | Väljaandja = CIO & LEADER | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles | arhiivimisaeg = 2013-05-20 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130520093422/http://www.cioandleader.com/cioleaders/features/7505/converged-infrastructure | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="4vuPc">{{netiviide | URL = http://www.infoworld.com/article/2627220/vdi/what-desktop-virtualization-really-means.html | Pealkiri = What desktop virtualization really means | Autor = Eric Knorr | Aeg = 28. mai 2010 | Väljaandja = InfoWorld | Kasutatud = 14. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}</ref> <ref name="9tKov">{{netiviide | URL = http://www.netrepid.com/virtual-desktop/citrix/ | Pealkiri = Citrix Virtual Desktop IaaS From Netrepid | Autor = | Aeg = | Väljaandja = Netrepid | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles | arhiivimisaeg = 2014-10-20 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141020113210/http://www.netrepid.com/virtual-desktop/citrix/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="od2xE">{{netiviide | URL = http://www.xrdp.org/ | Pealkiri = An open source remote desktop protocol(rdp) server | Autor = | Aeg = | Väljaandja = | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}</ref> <ref name="KASwn">{{netiviide | URL = http://www.microsoft.com/en-us/windows/enterprise/products-and-technologies/virtualization/application/default.aspx | Pealkiri = Applications Virtualization | Autor = | Aeg = | Väljaandja = Microsoft | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}</ref> <ref name="JAVnw">{{netiviide | URL = http://searchvirtualdesktop.techtarget.com/definition/Desktop-Layering | Pealkiri = Desktop layering | Autor = Margaret Rouse; Jack Madden | Aeg = november 2011 | Väljaandja = TechTarget | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}</ref> <ref name="hYS8d">{{netiviide | URL = http://www.vmware.com/cloud-computing/overview | Pealkiri = Cloud Computing | Autor = | Aeg = | Väljaandja = VMWare | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}</ref> }} [[Kategooria:Tarkvara]] 5hcg1m7r1otg16djsrvn8p5sykzs4h4 0 384414 7162205 6750463 2026-05-27T15:19:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162205 wikitext text/x-wiki {{filmi_info| |filmi_nimi=Tuulte pesa |originaalnimi= |žanr=[[draamafilm|draama]] |aasta=[[1979]] |lavastaja=[[Olav Neuland]] |stsenaarium=[[Mats Traat]]<br>[[Grigori Kanovičius]]<br>[[Isaakas Fridbergas]] |peaosades=[[Rudolf Allabert]]<br>[[Nelli Taar]]<br>[[Anne Maasik]]<br>[[Evald Aavik]] |operaator=[[Arvo Iho]] |helilooja=[[Lepo Sumera]] |toimetaja=[[Enn Rekkor]]<br>[[Ilmar Taska]] |produtsent= |filmistuudio=[[Tallinnfilm]] |pikkus=95 minutit |riik=[[Nõukogude Liit]] ([[Eesti]]) |keel=[[Eesti keel|eesti]] |esilinastus=[[17. september]] [[1979]] |imdb_id=0347089 |filmiveebi_id=6479 }} '''"Tuulte pesa"''' on [[1979]]. aastal valminud [[Tallinnfilm]]i mängufilm. ==Süžee== Filmi tegevus toimub süngel sõjajärgsel ajal. Jüri Piir peab kõrvalises kohas talu. Talle avaldavad survet kord nõukogude võimuesindajad, kord metsavennad. Raskes olukorras on ta sunnitud tegema keerulisi valikuid. Filmis lasid metsavennad päriselt maha 28-aastase [[Rõuge]] postihobuse Uku.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kas N Liidus oli ka midagi head? - Leht 474 - www.militaar.net |url=https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?p=864590#p864590 |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=militaar.net }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Osatäitjad== *[[Rudolf Allabert]] – Jüri Piir, Mahtjamäe talu peremees *[[Nelli Taar]] – Roosi Piir, tema naine *[[Anne Maasik]] – Liisa Piir, Piiride poja naine *[[Indrek Korb]] – Indrek Piir, Liisa Piiri poeg *[[Evald Aavik]] – võõras *[[Tõnu Kark]] – Tiit Paljasmaa *[[Vaino Vahing]] – metsavend *[[Ain Lutsepp]] – metsavend ==Filmi retseptsioon== Film "Tuulte pesa" oli omal ajal kahtlemata sündmuseks [[Eesti]] filmikunstis ning äratas tõsist tähelepanu kogu tollases [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja sotsialismimaades. Valdavalt olid kõik selle filmi kohta avaldatud retsensioonid kiitvad.<ref>[[Õie Orav]]. Tallinnfilm. 2, Mängufilmid 1977–1991. Tallinn, 2004, lk. 129</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:1979. aasta filmid]] 4pa081dvycius23n1r3e13ag7yu3hx0 0 387730 7162477 6895103 2026-05-28T06:32:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162477 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sinimäed vanakalmistu2013.jpeg|pisi|]] '''Vaivara vana kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonnas]] [[Virumaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Sinimäe]] alevikus [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]]. Kalmistule hakati matma 1782. aastal, kui keisrinna [[Katariina II]] keelas kirikute juurde matmise. Sõja ajal kasutati kalmistu lääneserva astangut punkrite ehitamiseks ning kalmistul hoiti tanketõrjevahendeid. Kalmistu sai kaugtule tõttu kannatada.<ref>{{netiviide | URL = http://muuseum.vaivaravald.ee/index.php?id=52 | Pealkiri = Vaivara Sinimägede Muuseum | Kasutatud = 29.12.2014 | arhiivimisaeg = 31.12.2014 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141231033412/http://muuseum.vaivaravald.ee/index.php?id=52 | url-olek = ei tööta }}</ref> Kalmistu on arvele võetud [[ajaloomälestis]]ena.<ref>{{Kultuurimälestis|5822}}</ref> Vaivara vana kalmistut haldas aastatel 2009–2014 taas [[Narva Aleksandri kogudus]], kellele see kalmistu on ajalooliselt kuulunud koos [[Sininõmme kalmistu]]ga, mis asub Riigiküla kalmistu kõrval.<ref name="kalmistud.ee">https://web.archive.org/web/20150527144858/https://www.kalmistud.ee/g168s198 (vaadatud 11.08.2023)</ref><ref name="postimees.ee">https://www.postimees.ee/168605/legendaarne-vaivara-kalmistu-seisab-kiriku-ja-valla-tuli-tottu-raamas (vaadatud 11.08.2023</ref> Pärast Aleksandri koguduse pankrotistumist 2014. aastal ja kalmistute müükipanekut, ostis need üles Eesti riik ja [[EELK]], kes andis kalmistud üle Vaivara vallale. <ref>https://www.delfi.ee/artikkel/74711349/narva-aleksandri-kiriku-eest-tuleb-riigil-ja-eelk-l-valja-kaia-375-000-eurot (vaadatud 14.08.2023)</ref> ==Vaata ka== *[[Vaivara kirik]] *[[Vaivara kirikumõis]] *[[Kirikuküla (Vaivara)]] ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *{{Kultuurimälestis|5822}} [[Kategooria:Vaivara kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Narva-Jõesuu linn]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna kalmistud]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna kultuurimälestised]] {{koord|NS=59.3705224309|EW=27.8460363785|type=landmark|region=EE}} l55bjwp3jpjmtgwe9foh25g9yvd2n6o 0 387880 7162475 6448699 2026-05-28T06:31:41Z Taurus404 80079 7162475 wikitext text/x-wiki '''Armo Hiie''' (sündinud [[14. veebruar]]il [[1968]] [[Tallinn]]as) on eesti orienteeruja ja [[rogain]]ija. ==Haridus== Lõpetas 1986. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i. ==Sporditulemused== [[File:ERC2012 MO.jpg|thumb|2012. aasta rogaini Euroopa meistrivõistluste meeste esikolmik. Vasakult: Evgeny Dombrovski, Oleg Kalinin (hõbe, Venemaa), Armo Hiie, Lauri Lahtmäe (kuld, Eesti), Volodymyr Shpetnyy, Viacheslav Savchenko (pronks, vastavalt Ukraina ja Venemaa)]] Harrastab 1986. aastast [[orienteerumisjooks]]u, 2001. aastast [[rogain]]i ja 2004. aastast [[laskeorienteerumine|laskeorienteerumist]]. Meistersportlane [[orienteerumine|orienteerumises]] (1990). Aastatel 1989–2003 võitis orienteerumise Eesti meistrivõistlustel 4 kulda (1990 teatevõistluses, 1993 lühirajal, 1999 pikal rajal ja 2001 tavarajal), 9 hõbedat ja 11 pronksi. Kuulunud aastatel 1990–2001 orienteerumisjooksus Eesti koondisse. 1998. aastal võitis Maailma Karika etapil [[Vitipalu]]s orienteerumisjooksu teates Eesti teatemeeskonnas koos [[Rene Ottesson]]i ja [[Alar Viitmaa]]ga 2. koha. Orienteerumisjooksu MMil 1997. aastal lühirajal 30. koht, 2001. aastal Eesti meeskonna koosseisus teatevõistlusel 9. koht. 2008. aastal võitis veteranide MMil orienteerumisjooksu tavarajal hõbeda.<ref name="esbl">[http://www.esbl.ee/biograafia/Armo_Hiie/ Eesti spordi biograafiline leksikon. Armo Hiie]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/6518/armo_hiie |pealkiri=ESBL sporditulemused. Armo Hiie |vaadatud=2015-01-02 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924130603/http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/6518/armo_hiie |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Kergejõustik]]us võitnud Eesti meistrivõistlustel 12 km [[murdmaajooks]]us hõbeda (1994) ja 2 pronksi (1993, 1995). 2006. aastal võitis laskeorienteerumise maailmameistrivõistlustel Eesti teatevõistkonna koosseisus pronksi (koos [[Rain Eensaar]]e ja [[Janek Lauter]]iga). 2007. ja 2008. aastal laskeorienteerumise maailma karikasarja kokkuvõttes 3. koht. Aastatel 2007–2012 [[Eesti Laskeorienteerumise Föderatsioon]]i juhatuse esimees ja president. 2012. aastal tuli rogainis koos [[Lauri Lahtmäe]]ga meesvõistkondade arvestuses Euroopa meistriks, lisaks võitnud meesveteranide klassis rogaini MMil koos Lauri Lahtmäega 2013. aastal kulla ja 2015. aastal pronksi ning rogaini EMil 2011 koos Lauri Lahtmäega ja 2014 koos [[Alar Abram]]iga hõbeda. ==Tegevus poliitikas== Armo Hiie kuulub aastast 2021 [[EKRE|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]]. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]], kogus 67 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 28. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Publikatsioone== * [http://treener.eok.ee/oppematerjal_vaata.php?id=160 Armo Hiie (koostaja). Treenerite tasemekoolitus. Orienteerumine. I–III tase. 2008] * [http://ise.elnet.ee/search*est/X?SEARCH=hiie+armo&searchscope=2&SUBMIT=OTSI# Ajakirjas „Orienteeruja“ ilmunud Armo Hiie artiklid Eesti artiklite andmebaasis ''Index Scriptorum Estoniae''] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * http://www.delfi.ee/teemalehed/armo-hiie * [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hiie_armo Eesti Entsüklopeedia. Hiie, Armo] * [http://runners.worldofo.com/armohiie.html World of O. Athlete profile: Armo Hiie] {{JÄRJESTA: Hiie, Armo}} [[Kategooria:Eesti orienteerujad]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] lutr5s9w5d8tve6ofc29ew1d3vy58iq 7162476 7162475 2026-05-28T06:32:06Z Taurus404 80079 7162476 wikitext text/x-wiki [[File:ERC2012 MO.jpg|thumb|2012. aasta rogaini Euroopa meistrivõistluste meeste esikolmik. Vasakult: Evgeny Dombrovski, Oleg Kalinin (hõbe, Venemaa), Armo Hiie, Lauri Lahtmäe (kuld, Eesti), Volodymyr Shpetnyy, Viacheslav Savchenko (pronks, vastavalt Ukraina ja Venemaa)]] '''Armo Hiie''' (sündinud [[14. veebruar]]il [[1968]] [[Tallinn]]as) on eesti orienteeruja ja [[rogain]]ija. ==Haridus== Lõpetas 1986. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i. ==Sporditulemused== Harrastab 1986. aastast [[orienteerumisjooks]]u, 2001. aastast [[rogain]]i ja 2004. aastast [[laskeorienteerumine|laskeorienteerumist]]. Meistersportlane [[orienteerumine|orienteerumises]] (1990). Aastatel 1989–2003 võitis orienteerumise Eesti meistrivõistlustel 4 kulda (1990 teatevõistluses, 1993 lühirajal, 1999 pikal rajal ja 2001 tavarajal), 9 hõbedat ja 11 pronksi. Kuulunud aastatel 1990–2001 orienteerumisjooksus Eesti koondisse. 1998. aastal võitis Maailma Karika etapil [[Vitipalu]]s orienteerumisjooksu teates Eesti teatemeeskonnas koos [[Rene Ottesson]]i ja [[Alar Viitmaa]]ga 2. koha. Orienteerumisjooksu MMil 1997. aastal lühirajal 30. koht, 2001. aastal Eesti meeskonna koosseisus teatevõistlusel 9. koht. 2008. aastal võitis veteranide MMil orienteerumisjooksu tavarajal hõbeda.<ref name="esbl">[http://www.esbl.ee/biograafia/Armo_Hiie/ Eesti spordi biograafiline leksikon. Armo Hiie]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/6518/armo_hiie |pealkiri=ESBL sporditulemused. Armo Hiie |vaadatud=2015-01-02 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924130603/http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/6518/armo_hiie |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Kergejõustik]]us võitnud Eesti meistrivõistlustel 12 km [[murdmaajooks]]us hõbeda (1994) ja 2 pronksi (1993, 1995). 2006. aastal võitis laskeorienteerumise maailmameistrivõistlustel Eesti teatevõistkonna koosseisus pronksi (koos [[Rain Eensaar]]e ja [[Janek Lauter]]iga). 2007. ja 2008. aastal laskeorienteerumise maailma karikasarja kokkuvõttes 3. koht. Aastatel 2007–2012 [[Eesti Laskeorienteerumise Föderatsioon]]i juhatuse esimees ja president. 2012. aastal tuli rogainis koos [[Lauri Lahtmäe]]ga meesvõistkondade arvestuses Euroopa meistriks, lisaks võitnud meesveteranide klassis rogaini MMil koos Lauri Lahtmäega 2013. aastal kulla ja 2015. aastal pronksi ning rogaini EMil 2011 koos Lauri Lahtmäega ja 2014 koos [[Alar Abram]]iga hõbeda. ==Tegevus poliitikas== Armo Hiie kuulub aastast 2021 [[EKRE|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]]. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]], kogus 67 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 28. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Publikatsioone== * [http://treener.eok.ee/oppematerjal_vaata.php?id=160 Armo Hiie (koostaja). Treenerite tasemekoolitus. Orienteerumine. I–III tase. 2008] * [http://ise.elnet.ee/search*est/X?SEARCH=hiie+armo&searchscope=2&SUBMIT=OTSI# Ajakirjas „Orienteeruja“ ilmunud Armo Hiie artiklid Eesti artiklite andmebaasis ''Index Scriptorum Estoniae''] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * http://www.delfi.ee/teemalehed/armo-hiie * [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hiie_armo Eesti Entsüklopeedia. Hiie, Armo] * [http://runners.worldofo.com/armohiie.html World of O. Athlete profile: Armo Hiie] {{JÄRJESTA: Hiie, Armo}} [[Kategooria:Eesti orienteerujad]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] myjfqe9igdqxzaxhjwuoxepv6xckx3w 7162575 7162476 2026-05-28T08:30:03Z Taurus404 80079 /* Tegevus poliitikas */ 7162575 wikitext text/x-wiki [[File:ERC2012 MO.jpg|thumb|2012. aasta rogaini Euroopa meistrivõistluste meeste esikolmik. Vasakult: Evgeny Dombrovski, Oleg Kalinin (hõbe, Venemaa), Armo Hiie, Lauri Lahtmäe (kuld, Eesti), Volodymyr Shpetnyy, Viacheslav Savchenko (pronks, vastavalt Ukraina ja Venemaa)]] '''Armo Hiie''' (sündinud [[14. veebruar]]il [[1968]] [[Tallinn]]as) on eesti orienteeruja ja [[rogain]]ija. ==Haridus== Lõpetas 1986. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i. ==Sporditulemused== Harrastab 1986. aastast [[orienteerumisjooks]]u, 2001. aastast [[rogain]]i ja 2004. aastast [[laskeorienteerumine|laskeorienteerumist]]. Meistersportlane [[orienteerumine|orienteerumises]] (1990). Aastatel 1989–2003 võitis orienteerumise Eesti meistrivõistlustel 4 kulda (1990 teatevõistluses, 1993 lühirajal, 1999 pikal rajal ja 2001 tavarajal), 9 hõbedat ja 11 pronksi. Kuulunud aastatel 1990–2001 orienteerumisjooksus Eesti koondisse. 1998. aastal võitis Maailma Karika etapil [[Vitipalu]]s orienteerumisjooksu teates Eesti teatemeeskonnas koos [[Rene Ottesson]]i ja [[Alar Viitmaa]]ga 2. koha. Orienteerumisjooksu MMil 1997. aastal lühirajal 30. koht, 2001. aastal Eesti meeskonna koosseisus teatevõistlusel 9. koht. 2008. aastal võitis veteranide MMil orienteerumisjooksu tavarajal hõbeda.<ref name="esbl">[http://www.esbl.ee/biograafia/Armo_Hiie/ Eesti spordi biograafiline leksikon. Armo Hiie]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/6518/armo_hiie |pealkiri=ESBL sporditulemused. Armo Hiie |vaadatud=2015-01-02 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924130603/http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/6518/armo_hiie |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Kergejõustik]]us võitnud Eesti meistrivõistlustel 12 km [[murdmaajooks]]us hõbeda (1994) ja 2 pronksi (1993, 1995). 2006. aastal võitis laskeorienteerumise maailmameistrivõistlustel Eesti teatevõistkonna koosseisus pronksi (koos [[Rain Eensaar]]e ja [[Janek Lauter]]iga). 2007. ja 2008. aastal laskeorienteerumise maailma karikasarja kokkuvõttes 3. koht. Aastatel 2007–2012 [[Eesti Laskeorienteerumise Föderatsioon]]i juhatuse esimees ja president. 2012. aastal tuli rogainis koos [[Lauri Lahtmäe]]ga meesvõistkondade arvestuses Euroopa meistriks, lisaks võitnud meesveteranide klassis rogaini MMil koos Lauri Lahtmäega 2013. aastal kulla ja 2015. aastal pronksi ning rogaini EMil 2011 koos Lauri Lahtmäega ja 2014 koos [[Alar Abram]]iga hõbeda. ==Tegevus poliitikas== Armo Hiie kuulub aastast 2021 [[EKRE|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]]. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]], kogus 67 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 28. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Publikatsioone== * [http://treener.eok.ee/oppematerjal_vaata.php?id=160 Armo Hiie (koostaja). Treenerite tasemekoolitus. Orienteerumine. I–III tase. 2008] * [http://ise.elnet.ee/search*est/X?SEARCH=hiie+armo&searchscope=2&SUBMIT=OTSI# Ajakirjas „Orienteeruja“ ilmunud Armo Hiie artiklid Eesti artiklite andmebaasis ''Index Scriptorum Estoniae''] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * http://www.delfi.ee/teemalehed/armo-hiie * [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hiie_armo Eesti Entsüklopeedia. Hiie, Armo] * [http://runners.worldofo.com/armohiie.html World of O. Athlete profile: Armo Hiie] {{JÄRJESTA: Hiie, Armo}} [[Kategooria:Eesti orienteerujad]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] 9qyxaapp3jeus9d1rehigeilpb54jmt 0 398596 7162505 7161941 2026-05-28T06:57:21Z ~2026-31791-32 230464 Lisatud link 7162505 wikitext text/x-wiki [[Fail:Imre Siil.jpg|pisi|Imre Siil]]'''Imre Siil''' (sündinud [[24. märts]]il [[1957]]) on Eesti kirjanik, diplomaat ja riigiametnik. Lõpetas [[Kose Gümnaasium|Kose Keskkooli]] [[1974]]. aastal. Ta õppis [[1974]]–[[1977]] [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]s ja [[1977]]–[[1982]] [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]], mille lõpetas 1982. aastal eesti keele ja kirjanduse erialal.<ref>{{Netiviide|url=https://sisu.ut.ee/ewod/s/siil|pealkiri=Eesti kirjanike e-leksikon}}</ref> Töötas [[1984]]–[[1992]] [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudis]] teadurina, kaitses [[1992]]. aastal [[Tartu Ülikool]]is väitekirja [[foneetika]] ja tehiskõne alal ning sai filosoofiamagistri kraadi. [[1985]]–[[1991]] oli ühtlasi Teaduste Akadeemia informaatika ja tehnilise füüsika osakonna teadussekretär. 1990. aastatel õpetas külalislektorina Tartu Ülikoolis [[foneetika]]t.<ref>Jaak Peebo, Ellen Niit. Eesti keele õpetamine taasiseseisvunud Eestis 1990. aastatel. 200 aastat eesti keele ülikooliõpet. Tartu 2003.</ref> [[1992]]–[[1995]] töötas [[Riigikantselei]] sekretariaadi direktorina (aseriigisekretärina), [[1996]] Riigikantselei direktorina ja [[1997]]–[[2003]] [[Eesti Informaatikakeskus]]e direktorina. Olnud Eesti [[e-riik|e-riigi]] üks käivitajaid ja eestvedajaid ning [https://www.riigiteataja.ee/akt/73577 Eesti Informaatikanõukogu] liige ja sekretär, <ref>Personalities. Baltic IT Review 1/1998.</ref> samuti [[Tiigrihüppe Sihtasutus]]e nõukogu liige, [https://riigikantselei.ee/uudised/eesti-oigustolke-keskus-viie-aastane Eesti Õigustõlke Keskuse] nõukogu <ref>"Eesti Õigustõlke Keskuse tegevusest". ''Vaba Eestlane 6/1998''.</ref> ja [[Avatud Hariduse Liit|Avatud Hariduse Liidu]] esimees. <ref name="kes-on-kes">Kes on Kes. Eesti 2000. Tallinn 2000.</ref> [[2004]]. aastal asus ta tööle [[Välisministeerium|Välisministeeriumisse]]. Ta on esindanud Eestit [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] [[Euroopa Nõukogu|Euroopa Nõukogus,]] töötanud diplomaadina [[Helsingi]] ja [[Bukarest]]i suursaatkonnas ning Eesti konsulina [[Rumeenia]]s, [[Moldova]]s ja [[Bulgaaria]]s. [[Noorte Autorite Koondis|Tartu Noorte Autorite Koondise]] esimees [[1979|1978]]–[[1981]], [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige [[2014]]. aastast. <ref>Kirjanike Liidu uusi liikmeid. Looming 12/2014.</ref> == Teoseid == === Raamatud === * "Mereröövlite loss". Pegasus, Tallinn 2006. * "Marino Marini kontsert". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2009. * [http://dspace.ut.ee/handle/10062/69973 "Lühiromaan ja karused lood". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2014] * "Ja teisedki tublid inimesed". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2016. * "Rändamisi". Go Reisiraamat, Tallinn 2016. *"Rumeenia tõsimeelsed päevikud". Tallinn 2019. *"Medalimees". Tallinn 2020. *"Lugusid endisaja lastest". Emakeele Sihtasutus, Tallinn 2021. *"Lapsepõlv Nõukogude Eestis: 1960.-1970. aastad." Hea Lugu, Tallinn 2022. *"Viibe". Emakeele Sihtasutus, Tallinn 2022. *"Noorusaeg Nõukogude Eestis". Hea Lugu, Tallinn 2023. *"Randevuu Bertolucci väljakul". Emakeele Sihtasutus, Tallinn 2024. *"Vabas Eestis - riiklikult ja diplomaatiliselt". Hea Lugu, Tallinn 2024. *"Õnnelimiit ja hingepide". Emakeele Sihtasutus, Tallinn 2025. *[https://www.storytel.com/ee/books/taluvusl%C3%A4vi-14414484 "Taluvuslävi." Lind & Co AB, Stockholm 2026.] === Tõlkeid võõrkeeltesse === * "Lange warteten wir auf den Schnee in Veresegàz"; * "Beweis auf Budapester Art (Budapester Beweis)." Budapester Rundschau. 17/1989. * "Замок морских разбойников". Вышгород, но. 6, 2009; Волшебное слово. Таллинн, 2010. === Teaduslikke, populaarteaduslikke ja erialaseid artikleid === * [https://core.ac.uk/download/pdf/14496779.pdf Siil I., Ott.A. "Kommunikatiivse tehiskõne poole. Arendusprobleeme ja vahendeid." Dialoogi mudelid ja eesti keel. Töid eesti filoloogia alalt XII. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, vihik 795, Tartu 1987.] * [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/36789 Siil I. "Inimesetu kõne võimalikkusest". Akadeemia 11/1992] * Siil I. "Riigisekretär ja riigikantselei Eesti Vabariigis". Rahva Hääl, 11.02.1994 * Siil I. "Infoeetika". Arvutimaailm 4/1997 * Siil I. "Infopoliitika Riigikogus". Arvutimaailm 6/1998 * Siil I. "IT suunab valitsuste rollimuutusi". Arvutimaailm 10/1997, 24–26. * Siil I. "Avalik haldus teel infoühiskonda". Infotehnoloogia haldusjuhtimises. Tallinn 1999 * [http://deepthought.ttu.ee/aa/modules9bac.html?name=News&file=article&sid=70 Siil I., "Eesti hõlvab küberruumi ja koduneb infoühiskonnas". A&A, Tallinna Tehnikaülikool, 1/2000] * [https://arileht.delfi.ee/artikkel/50946222/eesti-e-riik-tulgu Siil I., Ott A. "Eesti e-riik tulgu". Eesti Päevaleht. 7.02.2003] * [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104067/161879/page/65 Siil I. "E-riikluse rajamine". Akadeemia 1/2004] * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/so.fen.ug-1985-3-166-176_20240305152246.pdf?v=a57b8491d1d8 Siil I. "Zur Anpassung russischer Lehnwörter im Kukkuzi-Dialekt des Wotischen". Soviet Finno-Ugric Studies, XXI, 3, 1985] * Ott A., Siil I. "Real time speech synthesis – development and employment". Computers and Artificial Intelligence, 1987, Vol.6, No 2 * Siil I., Ott A.. "Temporal modelling of Estonian for speech synthesis". Papers from the 15th meeting of Finnish phoneticians. Helsinki University of Technology, Espoo 1988, Publication 31 * Siil I., "Estonian prosody model for speech synthesis". Proc. of XIIth International Congress of Phonetic Sciences, Aix-en-Provence 1991, Vol.3, * Siil, I. "Public Management Profile. Estonia". Public Management Profiles. Support for Improvement in Governance and Management in Central and Eastern European Countries. OECD, Paris 1995 * Siil I. "Toward Official Electronic Documents". Baltic IT Review, 1, Riga 1998 * Siil I. "Estonia: Preparing for the Information Age". ICA Information – International Journal on Information Technology in Government. Issue No 74. London, 2001, * Siil I. (koostaja). "Information Economy Report: Estonia". E-Policy Development in Transition Economies 2002–2003. Economic Commission for Europe. United Nations, Geneva 2002 * Siil I. "Encouraging Citizen Participation". Public Service Review: Accession States 2003. PSCA International. Newcastle-under-Lyme, Staffordshire, 2003 === Mälestusi === * [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104160/162431/page/15 Ingerimaal haldjaid otsimas ja tondijutte jahtimas : Tartu ülikooli keele- ja rahvaluuleainese kogumisretkedelt 1979–1980. Akadeemia 8/2010, 1364-1383.] * [https://w3u.akad.ee/akadeemia-nr-8-2021-pdf/ Mälestuste hargnevad lõngad: Riigitüüri juures". Akadeemia 8/2021, 1347-1379.] * [https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKakadeemia202204.2.10&dliv=none&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Mälestuste hargnevad lõngad: Diplomaatiliselt. Akadeemia 4/2022, 651-677.] * [https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKlooming202207.2.21&dliv=none&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Mälestusi Tartu NAK-i aegadest". Looming, 7, 2022, 960-966.] ==Isiklikku== Tema abikaasa oli [[Lemme Siil]].<ref name="kes-on-kes" /> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://ekspress.delfi.ee/news/areen/imre-siil-marino-marini-kontsert?id=69222303 Elo Lindsalu. Raamat: Imre Siil – Marino Marini kontsert. Eesti Ekspress : Areen. 27.03.2009.] *[http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:119195/17385/page/132 Ott Kilusk. Imre Siili steriilne optimism. Looming, 4, 2010.] *[http://heli.er.ee/helid/klassika/1743363.mp3 Peeter Helme. Uus raamat: Lühiromaan ja karused lood. Klassikaraadio, 2014.] *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/76741864/lugemiselamus-kahe-jalaga-kindlalt-maa-peal Ilmar Särg. Kahe jalaga kindlalt maa peal. Maaleht. 02.02.2017] *[https://www.facebook.com/watch/?v=1555396351162846 Meenutusi e-riigi loomisest. Vestlus eGA aastapäeval 27.01.2018.] *[https://vikerraadio.err.ee/1608707473/jarjejutt-eesti-novell-imre-siil-sepamardi-reinu-onnelimiit/10cd7cacb5c29a08bb5e98658da00e2f ERR raadioteater 2022: "Sepamärdi Reinu õnnelimiit"] *[https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKlooming202303.2.19.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Epp Annus. BMW-ga sepikojas. Looming, 3, 2023.] *[https://www.looming.ee/vaikese-inimese-otsingud/ Peeter Sauter. Väikese inimese otsingud. Looming, 11, 2025] {{JÄRJESTA:Siil, Imre}} [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] tevvnrcz64vtwjn9t0ib03qd6lkfi21 0 399161 7162226 7162056 2026-05-27T16:28:07Z Indrek Grigor 75821 7162226 wikitext text/x-wiki [[Fail:Teet Veispak, on eesti ajaloolane ja kultuuritegelane 2001.jpg|pisi|Teet Veispak 2001. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Teet Veispak''' ([[25. september]] [[1955]] – [[20. mai]] [[2026]]) oli eesti ajaloolane ja kultuuritegelane. Ta lõpetas 1979. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19790629.2.3</ref> ==Töö== Teet Veispak töötas [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] teaduri ja direktorina, Ajaloo Instituudi direktori kohusetäitjana<ref>[https://www.ohtuleht.ee/18362/teet-veispak-sai-kerge-kriminaalkaristuse Teet Veispak sai kerge kriminaalkaristuse], Õhtuleht, 14. märts 1998</ref>, [[Rakvere Muuseum]]i teaduri, näitustekorraldajana ja teadusdirektorina ning [[Virumaa Muuseumid]] SA [[Kalame talumuuseum]]i näituste kuraatorina. == Tegevus kuraatorina == 1994. aastal käivitas Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi Galerii, mille kuraatoriks sai [[Reet Varblane]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Meri |eesnimi=Tiina |kuupäev=17 veebruar 1994 |pealkiri=Ajaloo Instituut avab oma galerii |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/02/17/26.2 |väljaanne=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht |lehekülg=19}}</ref> 2001. aastal avas koostöös Rakvere Muuseumiga aadressil Lai 1 Kesklinna galerii,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Peeter |kuupäev=2021 |pealkiri=Väljaspool Vabaduse Väljakut. Tallinna-väline Eesti kunstielu nullindatel |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4ff8113e-c265-4bc0-b175-0e5895b8c92a/content |lehekülg=67}}</ref> mis 2002 aasta lõpul registreeriti isesesiva MTÜna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8 november 2002 |pealkiri=Uudised |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2002/11/08/19 |väljaanne=Sirp |lehekülg=19}}</ref> Veispaki juhtimisel lõpetas galerii tegevuse 2004. aastal. 2000–2002 kureeris koos [[Jaan Toomik]]u ja Paul Rodgersiga Rakveres tegevuskunstifestivali "[[KanaNahk]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Varblane |eesnimi=Reet |kuupäev=4. august 2000 |pealkiri=Neli tundi, mis lõik kunstiajalugu |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2000/08/04/10 |väljaanne=Sirp |lehekülg=10}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Juske |eesnimi=Ants |kuupäev=27. juuli 2000 |pealkiri=Rakvere ajas kananaha ihule |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2000/07/27/22.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=7}}</ref> 2002. aasta festival toimus liskas Rakverele ka Haapsalus. 2003. aastal lõpetas festivali tegevuse Rakveres ning toimus hoopis sündmus "Mohni 2003" juba ilma Veispaki osaluseta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mäe |eesnimi=Aarne |kuupäev=18. juuni 2003 |pealkiri="KanaNahk" lõpetas, selle asemel tuleb Mohni |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2003/06/18/8 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=1}}</ref> Peale Jaan Toomiku ja Paul Rodgersi ning nende Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste, astusid "KanaNahal" erinevatel aastatel üles näiteks [[Oleg Kulik]], [[Leonhard Lapin]], [[Ene-Liis Semper]], [[Jüri Ojaver]], [[Jaan Paavle]], [[Olegs Tilbergs]]."<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trossek |eesnimi=Andreas |kuupäev=27. juuli 2002 |pealkiri=Kunstigurmaanid kananahka nosimas |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2002/07/27/15.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=16-17}}</ref> Töötades Richard Sagritsa talumuuseumi kuraatorina, korraldas seal sarja tegevuskunsti sündmusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sauter |eesnimi=Peeter |kuupäev=29. august 2014 |pealkiri=Teet Veispak ei anna alla |url=https://dea.digar.ee/article/sirp/2014/08/29/29.2 |väljaanne=Sirp |lehekülg=40}}</ref> == Kirjastaja == Teet Vesipak ja erootika ajakirja Maaja asutaja Matti Looga asutasid koos kirjastuse etf,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Avdjushko |eesnimi=Maria |kuupäev=20. august 1994 |pealkiri=Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 |väljaanne=Hommikuleht |lehekülg=9-10}}</ref> mis ostis 1994. aastal ka Vilajndi trükikoja.<ref>Näripä, Victoria (21. juuni 1994). "Teet Veispak ja Matti Looga hakkavad Viljandis raamatuid trükkima". Rahva Hääl. Lk. 2.</ref> Kirjastus andis välja kuus raamatut: Donatien Alphonse Francois de Sade "Justine ehk Vooruse õnnetused", etf, 1993. Georges Bataille "Silma lugu", etf, 1993. Indrek Hirv "Tähekerjus", etf, 1993. Georges Bataille "Madame Edwarda", etf, 1993. Aleksander Suuman "Maniakk puuris", etf, 1993. Mihkel Mutt "Rahvusvaheline mees", etf, 1994. ==Publikatsioone== *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1981-2-169-178_20240424150540.pdf?v=a57b8491d1d8 Rakvere elanikkonna sotsiaalne suurus ja sotsiaalne struktuur 17. sajandi lõpust 1780. aastateni], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 30, 1981, nr. 2, lk 169–178 *Väitekiri Tallinna 18. sajandi rahvastikust: [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1983-1-82-84%2020240423163209.pdf?v=a57b8491d1d8 C. J. Kenézi doktoriväitekirjast "Beiträge zur Bevölkerungsstruktur von Reval in den zweiten Hälfte des 18. Jahrhunderts (1754–1804])". Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 32, 1983, nr 1, lk 82–84 *Lübeck ja Venezia. Tallinn: Perioodika, 1988 *Ajalooteadusest kui venestuse ideoloogia kandjaist (1944–1952). Looming 1990, nr. 9 *[http://ise.elnet.ee/search~S1*est?/aVeispak%2C+Teet%2C+1955-/aveispak+teet+1955/-3%2C-1%2C0%2CB/exact&FF=aveispak+teet+1955&1%2C330%2C Teet Veispaki artiklid Eesti artiklite andmebaasis ''Index Scriptorum Estoniae''] ==Tunnustus== *2000 [[Eesti Kultuurkapital]]i Lääne-Virumaa ekspertgrupi Üllatuse auhind<ref>[http://www.kulka.ee/ekspertgrupid/virumaa/aastapreemiad/ullatuse-auhind Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp. Üllatuse auhind]</ref> *2001 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia]] (Rakvere kunstielu edendamine ja festivali Kananahk korraldamine)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Saar |eesnimi=Johannes |kuupäev=04.01.2002 |pealkiri=Teet Veispak - Kaasaja kunstis hulpiv sipelgas |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20020104.2.22.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=17}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Kärt Hellerma intervjuu "Teet Veispakiga "Õigupoolest polegi inimest, kes Nõukogude Eesti ajalooga tegeleks." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1993/03/13/11.1 Hommikuleht: üle-eestiline päevaleht, 13 märts 1993, lk. 8.] * Maria Avdjushko intervjuu Teet Vespakiga "Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht, 20 august 1994, lk. 9-10.] * Andres Pulveri intervjuu Teet Veispakiga "Teet Veispak: Rakvere ei ole provints." [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2000/10/14/16.1 Virumaa Teataja Virumaa Teataja, 14 oktoober 2000, lk 6.] * Telesaade "Meeste jutud: 7. Teet Veispak ja Mihkel Mutt." Režissöör Indrek Kangur, toimetaja Ede Kõrgvee, võttekuupäev 23.10.1992. [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/meeste-jutud-teet-veispak-mihkel-mutt ETV arhiiv]. {{JÄRJESTA:Veispak, Teet}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] iy6edw0ouhhjmmo1shz907mkima6nnn 7162230 7162226 2026-05-27T16:40:27Z Mona 355 /* Kirjastaja */ 7162230 wikitext text/x-wiki [[Fail:Teet Veispak, on eesti ajaloolane ja kultuuritegelane 2001.jpg|pisi|Teet Veispak 2001. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Teet Veispak''' ([[25. september]] [[1955]] – [[20. mai]] [[2026]]) oli eesti ajaloolane ja kultuuritegelane. Ta lõpetas 1979. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19790629.2.3</ref> ==Töö== Teet Veispak töötas [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] teaduri ja direktorina, Ajaloo Instituudi direktori kohusetäitjana<ref>[https://www.ohtuleht.ee/18362/teet-veispak-sai-kerge-kriminaalkaristuse Teet Veispak sai kerge kriminaalkaristuse], Õhtuleht, 14. märts 1998</ref>, [[Rakvere Muuseum]]i teaduri, näitustekorraldajana ja teadusdirektorina ning [[Virumaa Muuseumid]] SA [[Kalame talumuuseum]]i näituste kuraatorina. == Tegevus kuraatorina == 1994. aastal käivitas Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi Galerii, mille kuraatoriks sai [[Reet Varblane]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Meri |eesnimi=Tiina |kuupäev=17 veebruar 1994 |pealkiri=Ajaloo Instituut avab oma galerii |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/02/17/26.2 |väljaanne=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht |lehekülg=19}}</ref> 2001. aastal avas koostöös Rakvere Muuseumiga aadressil Lai 1 Kesklinna galerii,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Peeter |kuupäev=2021 |pealkiri=Väljaspool Vabaduse Väljakut. Tallinna-väline Eesti kunstielu nullindatel |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4ff8113e-c265-4bc0-b175-0e5895b8c92a/content |lehekülg=67}}</ref> mis 2002 aasta lõpul registreeriti isesesiva MTÜna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8 november 2002 |pealkiri=Uudised |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2002/11/08/19 |väljaanne=Sirp |lehekülg=19}}</ref> Veispaki juhtimisel lõpetas galerii tegevuse 2004. aastal. 2000–2002 kureeris koos [[Jaan Toomik]]u ja Paul Rodgersiga Rakveres tegevuskunstifestivali "[[KanaNahk]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Varblane |eesnimi=Reet |kuupäev=4. august 2000 |pealkiri=Neli tundi, mis lõik kunstiajalugu |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2000/08/04/10 |väljaanne=Sirp |lehekülg=10}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Juske |eesnimi=Ants |kuupäev=27. juuli 2000 |pealkiri=Rakvere ajas kananaha ihule |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2000/07/27/22.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=7}}</ref> 2002. aasta festival toimus liskas Rakverele ka Haapsalus. 2003. aastal lõpetas festivali tegevuse Rakveres ning toimus hoopis sündmus "Mohni 2003" juba ilma Veispaki osaluseta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mäe |eesnimi=Aarne |kuupäev=18. juuni 2003 |pealkiri="KanaNahk" lõpetas, selle asemel tuleb Mohni |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2003/06/18/8 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=1}}</ref> Peale Jaan Toomiku ja Paul Rodgersi ning nende Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste, astusid "KanaNahal" erinevatel aastatel üles näiteks [[Oleg Kulik]], [[Leonhard Lapin]], [[Ene-Liis Semper]], [[Jüri Ojaver]], [[Jaan Paavle]], [[Olegs Tilbergs]]."<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trossek |eesnimi=Andreas |kuupäev=27. juuli 2002 |pealkiri=Kunstigurmaanid kananahka nosimas |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2002/07/27/15.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=16-17}}</ref> Töötades Richard Sagritsa talumuuseumi kuraatorina, korraldas seal sarja tegevuskunsti sündmusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sauter |eesnimi=Peeter |kuupäev=29. august 2014 |pealkiri=Teet Veispak ei anna alla |url=https://dea.digar.ee/article/sirp/2014/08/29/29.2 |väljaanne=Sirp |lehekülg=40}}</ref> == Kirjastaja == Teet Vesipak ja erootika ajakirja [[Maaja]] asutaja Matti Looga asutasid koos kirjastuse [[etf]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Avdjushko |eesnimi=Maria |kuupäev=20. august 1994 |pealkiri=Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 |väljaanne=Hommikuleht |lehekülg=9-10}}</ref> mis ostis 1994. aastal ka Viljandi trükikoja.<ref>Näripä, Victoria (21. juuni 1994). "Teet Veispak ja Matti Looga hakkavad Viljandis raamatuid trükkima". Rahva Hääl. Lk. 2.</ref> Kirjastus andis välja kuus raamatut: * [[Donatien Alphonse Francois de Sade]] "[[Justine ehk Vooruse õnnetused]]", etf, 1993. * [[Georges Bataille]] "Silma lugu", etf, 1993. * [[Indrek Hirv]] "Tähekerjus", etf, 1993. * [[Georges Bataille]] "Madame Edwarda", etf, 1993. * [[Aleksander Suuman]] "Maniakk puuris", etf, 1993. * [[Mihkel Mutt]] "Rahvusvaheline mees", etf, 1994. ==Publikatsioone== *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1981-2-169-178_20240424150540.pdf?v=a57b8491d1d8 Rakvere elanikkonna sotsiaalne suurus ja sotsiaalne struktuur 17. sajandi lõpust 1780. aastateni], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 30, 1981, nr. 2, lk 169–178 *Väitekiri Tallinna 18. sajandi rahvastikust: [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1983-1-82-84%2020240423163209.pdf?v=a57b8491d1d8 C. J. Kenézi doktoriväitekirjast "Beiträge zur Bevölkerungsstruktur von Reval in den zweiten Hälfte des 18. Jahrhunderts (1754–1804])". Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 32, 1983, nr 1, lk 82–84 *Lübeck ja Venezia. Tallinn: Perioodika, 1988 *Ajalooteadusest kui venestuse ideoloogia kandjaist (1944–1952). Looming 1990, nr. 9 *[http://ise.elnet.ee/search~S1*est?/aVeispak%2C+Teet%2C+1955-/aveispak+teet+1955/-3%2C-1%2C0%2CB/exact&FF=aveispak+teet+1955&1%2C330%2C Teet Veispaki artiklid Eesti artiklite andmebaasis ''Index Scriptorum Estoniae''] ==Tunnustus== *2000 [[Eesti Kultuurkapital]]i Lääne-Virumaa ekspertgrupi Üllatuse auhind<ref>[http://www.kulka.ee/ekspertgrupid/virumaa/aastapreemiad/ullatuse-auhind Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp. Üllatuse auhind]</ref> *2001 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia]] (Rakvere kunstielu edendamine ja festivali Kananahk korraldamine)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Saar |eesnimi=Johannes |kuupäev=04.01.2002 |pealkiri=Teet Veispak - Kaasaja kunstis hulpiv sipelgas |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20020104.2.22.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=17}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Kärt Hellerma intervjuu "Teet Veispakiga "Õigupoolest polegi inimest, kes Nõukogude Eesti ajalooga tegeleks." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1993/03/13/11.1 Hommikuleht: üle-eestiline päevaleht, 13 märts 1993, lk. 8.] * Maria Avdjushko intervjuu Teet Vespakiga "Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht, 20 august 1994, lk. 9-10.] * Andres Pulveri intervjuu Teet Veispakiga "Teet Veispak: Rakvere ei ole provints." [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2000/10/14/16.1 Virumaa Teataja Virumaa Teataja, 14 oktoober 2000, lk 6.] * Telesaade "Meeste jutud: 7. Teet Veispak ja Mihkel Mutt." Režissöör Indrek Kangur, toimetaja Ede Kõrgvee, võttekuupäev 23.10.1992. [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/meeste-jutud-teet-veispak-mihkel-mutt ETV arhiiv]. {{JÄRJESTA:Veispak, Teet}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] o35h5g6rwlpusydd3h7q7tuteuni6l3 7162232 7162230 2026-05-27T16:41:43Z Indrek Grigor 75821 7162232 wikitext text/x-wiki [[Fail:Teet Veispak, on eesti ajaloolane ja kultuuritegelane 2001.jpg|pisi|Teet Veispak 2001. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Teet Veispak''' ([[25. september]] [[1955]] – [[20. mai]] [[2026]]) oli eesti ajaloolane ja kultuuritegelane. Ta lõpetas 1979. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19790629.2.3</ref> ==Töö== Teet Veispak töötas 1980. aastast [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] teadurina, 1990. aastatel instituudi direktori kohusetäitja ja direktorina.<ref>''Kivi, Aita (18. jaanuar 1994). "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl. Lk. 4.''</ref> 2000. aastate alguses, pärast Ajaloo Instituudi juhtimisega seotud kohtuasja,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/18362/teet-veispak-sai-kerge-kriminaalkaristuse Teet Veispak sai kerge kriminaalkaristuse], Õhtuleht, 14. märts 1998</ref> asus tööle Rakvere Muuseumi teadusdirektori ja näitusekorraldaja kohale<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pulver |eesnimi=Andres |kuupäev=14. oktoober 2000 |pealkiri=Teet Veispak: Rakvere ei ole provints |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2000/10/14/16.1 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=6}}</ref>, Lahkus tedusdirektori kohalt mõned aastad hiljem hakates Richard Sagritsa majamuuseumi kuraatoriks. == Tegevus kuraatorina == 1994. aastal käivitas Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi Galerii, mille kuraatoriks sai [[Reet Varblane]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Meri |eesnimi=Tiina |kuupäev=17 veebruar 1994 |pealkiri=Ajaloo Instituut avab oma galerii |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/02/17/26.2 |väljaanne=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht |lehekülg=19}}</ref> 2001. aastal avas koostöös Rakvere Muuseumiga aadressil Lai 1 Kesklinna galerii,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Peeter |kuupäev=2021 |pealkiri=Väljaspool Vabaduse Väljakut. Tallinna-väline Eesti kunstielu nullindatel |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4ff8113e-c265-4bc0-b175-0e5895b8c92a/content |lehekülg=67}}</ref> mis 2002 aasta lõpul registreeriti isesesiva MTÜna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8 november 2002 |pealkiri=Uudised |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2002/11/08/19 |väljaanne=Sirp |lehekülg=19}}</ref> Veispaki juhtimisel lõpetas galerii tegevuse 2004. aastal. 2000–2002 kureeris koos [[Jaan Toomik]]u ja Paul Rodgersiga Rakveres tegevuskunstifestivali "[[KanaNahk]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Varblane |eesnimi=Reet |kuupäev=4. august 2000 |pealkiri=Neli tundi, mis lõik kunstiajalugu |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2000/08/04/10 |väljaanne=Sirp |lehekülg=10}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Juske |eesnimi=Ants |kuupäev=27. juuli 2000 |pealkiri=Rakvere ajas kananaha ihule |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2000/07/27/22.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=7}}</ref> 2002. aasta festival toimus liskas Rakverele ka Haapsalus. 2003. aastal lõpetas festivali tegevuse Rakveres ning toimus hoopis sündmus "Mohni 2003" juba ilma Veispaki osaluseta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mäe |eesnimi=Aarne |kuupäev=18. juuni 2003 |pealkiri="KanaNahk" lõpetas, selle asemel tuleb Mohni |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2003/06/18/8 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=1}}</ref> Peale Jaan Toomiku ja Paul Rodgersi ning nende Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste, astusid "KanaNahal" erinevatel aastatel üles näiteks [[Oleg Kulik]], [[Leonhard Lapin]], [[Ene-Liis Semper]], [[Jüri Ojaver]], [[Jaan Paavle]], [[Olegs Tilbergs]]."<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trossek |eesnimi=Andreas |kuupäev=27. juuli 2002 |pealkiri=Kunstigurmaanid kananahka nosimas |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2002/07/27/15.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=16-17}}</ref> Töötades Richard Sagritsa talumuuseumi kuraatorina, korraldas seal sarja tegevuskunsti sündmusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sauter |eesnimi=Peeter |kuupäev=29. august 2014 |pealkiri=Teet Veispak ei anna alla |url=https://dea.digar.ee/article/sirp/2014/08/29/29.2 |väljaanne=Sirp |lehekülg=40}}</ref> == Kirjastaja == Teet Vesipak ja erootika ajakirja [[Maaja]] asutaja Matti Looga asutasid koos kirjastuse [[etf]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Avdjushko |eesnimi=Maria |kuupäev=20. august 1994 |pealkiri=Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 |väljaanne=Hommikuleht |lehekülg=9-10}}</ref> mis ostis 1994. aastal ka Viljandi trükikoja.<ref>Näripä, Victoria (21. juuni 1994). "Teet Veispak ja Matti Looga hakkavad Viljandis raamatuid trükkima". Rahva Hääl. Lk. 2.</ref> Kirjastus andis välja kuus raamatut: * [[Donatien Alphonse Francois de Sade]] "[[Justine ehk Vooruse õnnetused]]", etf, 1993. * [[Georges Bataille]] "Silma lugu", etf, 1993. * [[Indrek Hirv]] "Tähekerjus", etf, 1993. * [[Georges Bataille]] "Madame Edwarda", etf, 1993. * [[Aleksander Suuman]] "Maniakk puuris", etf, 1993. * [[Mihkel Mutt]] "Rahvusvaheline mees", etf, 1994. ==Publikatsioone== *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1981-2-169-178_20240424150540.pdf?v=a57b8491d1d8 Rakvere elanikkonna sotsiaalne suurus ja sotsiaalne struktuur 17. sajandi lõpust 1780. aastateni], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 30, 1981, nr. 2, lk 169–178 *Väitekiri Tallinna 18. sajandi rahvastikust: [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1983-1-82-84%2020240423163209.pdf?v=a57b8491d1d8 C. J. Kenézi doktoriväitekirjast "Beiträge zur Bevölkerungsstruktur von Reval in den zweiten Hälfte des 18. Jahrhunderts (1754–1804])". Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 32, 1983, nr 1, lk 82–84 *Lübeck ja Venezia. Tallinn: Perioodika, 1988 *Ajalooteadusest kui venestuse ideoloogia kandjaist (1944–1952). Looming 1990, nr. 9 *[http://ise.elnet.ee/search~S1*est?/aVeispak%2C+Teet%2C+1955-/aveispak+teet+1955/-3%2C-1%2C0%2CB/exact&FF=aveispak+teet+1955&1%2C330%2C Teet Veispaki artiklid Eesti artiklite andmebaasis ''Index Scriptorum Estoniae''] ==Tunnustus== *2000 [[Eesti Kultuurkapital]]i Lääne-Virumaa ekspertgrupi Üllatuse auhind<ref>[http://www.kulka.ee/ekspertgrupid/virumaa/aastapreemiad/ullatuse-auhind Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp. Üllatuse auhind]</ref> *2001 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia]] (Rakvere kunstielu edendamine ja festivali Kananahk korraldamine)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Saar |eesnimi=Johannes |kuupäev=04.01.2002 |pealkiri=Teet Veispak - Kaasaja kunstis hulpiv sipelgas |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20020104.2.22.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=17}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Kärt Hellerma intervjuu "Teet Veispakiga "Õigupoolest polegi inimest, kes Nõukogude Eesti ajalooga tegeleks." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1993/03/13/11.1 Hommikuleht: üle-eestiline päevaleht, 13 märts 1993, lk. 8.] * Maria Avdjushko intervjuu Teet Vespakiga "Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht, 20 august 1994, lk. 9-10.] * Andres Pulveri intervjuu Teet Veispakiga "Teet Veispak: Rakvere ei ole provints." [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2000/10/14/16.1 Virumaa Teataja Virumaa Teataja, 14 oktoober 2000, lk 6.] * Telesaade "Meeste jutud: 7. Teet Veispak ja Mihkel Mutt." Režissöör Indrek Kangur, toimetaja Ede Kõrgvee, võttekuupäev 23.10.1992. [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/meeste-jutud-teet-veispak-mihkel-mutt ETV arhiiv]. {{JÄRJESTA:Veispak, Teet}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 2pbd85mrauef0sgagykts3qymtvkix9 7162233 7162232 2026-05-27T16:44:38Z Indrek Grigor 75821 /* Tegevus kuraatorina */ 7162233 wikitext text/x-wiki [[Fail:Teet Veispak, on eesti ajaloolane ja kultuuritegelane 2001.jpg|pisi|Teet Veispak 2001. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Teet Veispak''' ([[25. september]] [[1955]] – [[20. mai]] [[2026]]) oli eesti ajaloolane ja kultuuritegelane. Ta lõpetas 1979. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19790629.2.3</ref> ==Töö== Teet Veispak töötas 1980. aastast [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] teadurina, 1990. aastatel instituudi direktori kohusetäitja ja direktorina.<ref>''Kivi, Aita (18. jaanuar 1994). "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl. Lk. 4.''</ref> 2000. aastate alguses, pärast Ajaloo Instituudi juhtimisega seotud kohtuasja,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/18362/teet-veispak-sai-kerge-kriminaalkaristuse Teet Veispak sai kerge kriminaalkaristuse], Õhtuleht, 14. märts 1998</ref> asus tööle Rakvere Muuseumi teadusdirektori ja näitusekorraldaja kohale<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pulver |eesnimi=Andres |kuupäev=14. oktoober 2000 |pealkiri=Teet Veispak: Rakvere ei ole provints |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2000/10/14/16.1 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=6}}</ref>, Lahkus tedusdirektori kohalt mõned aastad hiljem hakates Richard Sagritsa majamuuseumi kuraatoriks. == Tegevus kuraatorina == 1994. aastal käivitas Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi Galerii, mille kuraatoriks sai [[Reet Varblane]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Meri |eesnimi=Tiina |kuupäev=17 veebruar 1994 |pealkiri=Ajaloo Instituut avab oma galerii |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/02/17/26.2 |väljaanne=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht |lehekülg=19}}</ref> 2001. aastal avas koostöös Rakvere Muuseumiga aadressil Lai 1 Kesklinna galerii,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Peeter |kuupäev=2021 |pealkiri=Väljaspool Vabaduse Väljakut. Tallinna-väline Eesti kunstielu nullindatel |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4ff8113e-c265-4bc0-b175-0e5895b8c92a/content |lehekülg=67}}</ref> mis 2002 aasta lõpul registreeriti isesesiva MTÜna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8 november 2002 |pealkiri=Uudised |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2002/11/08/19 |väljaanne=Sirp |lehekülg=19}}</ref> Veispaki juhtimisel lõpetas galerii tegevuse 2004. aastal. 2000–2002 kureeris koos [[Jaan Toomik]]u ja Paul Rodgersiga Rakveres tegevuskunstifestivali "[[KanaNahk]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Varblane |eesnimi=Reet |kuupäev=4. august 2000 |pealkiri=Neli tundi, mis lõik kunstiajalugu |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2000/08/04/10 |väljaanne=Sirp |lehekülg=10}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Juske |eesnimi=Ants |kuupäev=27. juuli 2000 |pealkiri=Rakvere ajas kananaha ihule |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2000/07/27/22.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=7}}</ref> 2002. aasta festival toimus liskas Rakverele ka Haapsalus. 2003. aastal lõpetas festivali tegevuse Rakveres ning toimus hoopis sündmus "Mohni 2003" juba ilma Veispaki osaluseta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mäe |eesnimi=Aarne |kuupäev=18. juuni 2003 |pealkiri="KanaNahk" lõpetas, selle asemel tuleb Mohni |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2003/06/18/8 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=1}}</ref> Peale Jaan Toomiku ja Paul Rodgersi ning Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste, astusid "KanaNahal" erinevatel aastatel üles näiteks [[Oleg Kulik]], [[Leonhard Lapin]], [[Ene-Liis Semper]], [[Jüri Ojaver]], [[Jaan Paavle]], [[Olegs Tilbergs]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trossek |eesnimi=Andreas |kuupäev=27. juuli 2002 |pealkiri=Kunstigurmaanid kananahka nosimas |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2002/07/27/15.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=16-17}}</ref> Töötades Richard Sagritsa talumuuseumi kuraatorina, korraldas seal sarja tegevuskunsti sündmusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sauter |eesnimi=Peeter |kuupäev=29. august 2014 |pealkiri=Teet Veispak ei anna alla |url=https://dea.digar.ee/article/sirp/2014/08/29/29.2 |väljaanne=Sirp |lehekülg=40}}</ref> == Kirjastaja == Teet Vesipak ja erootika ajakirja [[Maaja]] asutaja Matti Looga asutasid koos kirjastuse [[etf]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Avdjushko |eesnimi=Maria |kuupäev=20. august 1994 |pealkiri=Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 |väljaanne=Hommikuleht |lehekülg=9-10}}</ref> mis ostis 1994. aastal ka Viljandi trükikoja.<ref>Näripä, Victoria (21. juuni 1994). "Teet Veispak ja Matti Looga hakkavad Viljandis raamatuid trükkima". Rahva Hääl. Lk. 2.</ref> Kirjastus andis välja kuus raamatut: * [[Donatien Alphonse Francois de Sade]] "[[Justine ehk Vooruse õnnetused]]", etf, 1993. * [[Georges Bataille]] "Silma lugu", etf, 1993. * [[Indrek Hirv]] "Tähekerjus", etf, 1993. * [[Georges Bataille]] "Madame Edwarda", etf, 1993. * [[Aleksander Suuman]] "Maniakk puuris", etf, 1993. * [[Mihkel Mutt]] "Rahvusvaheline mees", etf, 1994. ==Publikatsioone== *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1981-2-169-178_20240424150540.pdf?v=a57b8491d1d8 Rakvere elanikkonna sotsiaalne suurus ja sotsiaalne struktuur 17. sajandi lõpust 1780. aastateni], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 30, 1981, nr. 2, lk 169–178 *Väitekiri Tallinna 18. sajandi rahvastikust: [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1983-1-82-84%2020240423163209.pdf?v=a57b8491d1d8 C. J. Kenézi doktoriväitekirjast "Beiträge zur Bevölkerungsstruktur von Reval in den zweiten Hälfte des 18. Jahrhunderts (1754–1804])". Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 32, 1983, nr 1, lk 82–84 *Lübeck ja Venezia. Tallinn: Perioodika, 1988 *Ajalooteadusest kui venestuse ideoloogia kandjaist (1944–1952). Looming 1990, nr. 9 *[http://ise.elnet.ee/search~S1*est?/aVeispak%2C+Teet%2C+1955-/aveispak+teet+1955/-3%2C-1%2C0%2CB/exact&FF=aveispak+teet+1955&1%2C330%2C Teet Veispaki artiklid Eesti artiklite andmebaasis ''Index Scriptorum Estoniae''] ==Tunnustus== *2000 [[Eesti Kultuurkapital]]i Lääne-Virumaa ekspertgrupi Üllatuse auhind<ref>[http://www.kulka.ee/ekspertgrupid/virumaa/aastapreemiad/ullatuse-auhind Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp. Üllatuse auhind]</ref> *2001 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia]] (Rakvere kunstielu edendamine ja festivali Kananahk korraldamine)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Saar |eesnimi=Johannes |kuupäev=04.01.2002 |pealkiri=Teet Veispak - Kaasaja kunstis hulpiv sipelgas |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20020104.2.22.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=17}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Kärt Hellerma intervjuu "Teet Veispakiga "Õigupoolest polegi inimest, kes Nõukogude Eesti ajalooga tegeleks." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1993/03/13/11.1 Hommikuleht: üle-eestiline päevaleht, 13 märts 1993, lk. 8.] * Maria Avdjushko intervjuu Teet Vespakiga "Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht, 20 august 1994, lk. 9-10.] * Andres Pulveri intervjuu Teet Veispakiga "Teet Veispak: Rakvere ei ole provints." [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2000/10/14/16.1 Virumaa Teataja Virumaa Teataja, 14 oktoober 2000, lk 6.] * Telesaade "Meeste jutud: 7. Teet Veispak ja Mihkel Mutt." Režissöör Indrek Kangur, toimetaja Ede Kõrgvee, võttekuupäev 23.10.1992. [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/meeste-jutud-teet-veispak-mihkel-mutt ETV arhiiv]. {{JÄRJESTA:Veispak, Teet}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 1cpusym7abivzl2d74q50m9xilcm7tb 7162234 7162233 2026-05-27T16:48:55Z Indrek Grigor 75821 /* Välislingid */ 7162234 wikitext text/x-wiki [[Fail:Teet Veispak, on eesti ajaloolane ja kultuuritegelane 2001.jpg|pisi|Teet Veispak 2001. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Teet Veispak''' ([[25. september]] [[1955]] – [[20. mai]] [[2026]]) oli eesti ajaloolane ja kultuuritegelane. Ta lõpetas 1979. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19790629.2.3</ref> ==Töö== Teet Veispak töötas 1980. aastast [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] teadurina, 1990. aastatel instituudi direktori kohusetäitja ja direktorina.<ref>''Kivi, Aita (18. jaanuar 1994). "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl. Lk. 4.''</ref> 2000. aastate alguses, pärast Ajaloo Instituudi juhtimisega seotud kohtuasja,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/18362/teet-veispak-sai-kerge-kriminaalkaristuse Teet Veispak sai kerge kriminaalkaristuse], Õhtuleht, 14. märts 1998</ref> asus tööle Rakvere Muuseumi teadusdirektori ja näitusekorraldaja kohale<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pulver |eesnimi=Andres |kuupäev=14. oktoober 2000 |pealkiri=Teet Veispak: Rakvere ei ole provints |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2000/10/14/16.1 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=6}}</ref>, Lahkus tedusdirektori kohalt mõned aastad hiljem hakates Richard Sagritsa majamuuseumi kuraatoriks. == Tegevus kuraatorina == 1994. aastal käivitas Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi Galerii, mille kuraatoriks sai [[Reet Varblane]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Meri |eesnimi=Tiina |kuupäev=17 veebruar 1994 |pealkiri=Ajaloo Instituut avab oma galerii |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/02/17/26.2 |väljaanne=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht |lehekülg=19}}</ref> 2001. aastal avas koostöös Rakvere Muuseumiga aadressil Lai 1 Kesklinna galerii,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Peeter |kuupäev=2021 |pealkiri=Väljaspool Vabaduse Väljakut. Tallinna-väline Eesti kunstielu nullindatel |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4ff8113e-c265-4bc0-b175-0e5895b8c92a/content |lehekülg=67}}</ref> mis 2002 aasta lõpul registreeriti isesesiva MTÜna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8 november 2002 |pealkiri=Uudised |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2002/11/08/19 |väljaanne=Sirp |lehekülg=19}}</ref> Veispaki juhtimisel lõpetas galerii tegevuse 2004. aastal. 2000–2002 kureeris koos [[Jaan Toomik]]u ja Paul Rodgersiga Rakveres tegevuskunstifestivali "[[KanaNahk]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Varblane |eesnimi=Reet |kuupäev=4. august 2000 |pealkiri=Neli tundi, mis lõik kunstiajalugu |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2000/08/04/10 |väljaanne=Sirp |lehekülg=10}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Juske |eesnimi=Ants |kuupäev=27. juuli 2000 |pealkiri=Rakvere ajas kananaha ihule |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2000/07/27/22.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=7}}</ref> 2002. aasta festival toimus liskas Rakverele ka Haapsalus. 2003. aastal lõpetas festivali tegevuse Rakveres ning toimus hoopis sündmus "Mohni 2003" juba ilma Veispaki osaluseta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mäe |eesnimi=Aarne |kuupäev=18. juuni 2003 |pealkiri="KanaNahk" lõpetas, selle asemel tuleb Mohni |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2003/06/18/8 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=1}}</ref> Peale Jaan Toomiku ja Paul Rodgersi ning Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste, astusid "KanaNahal" erinevatel aastatel üles näiteks [[Oleg Kulik]], [[Leonhard Lapin]], [[Ene-Liis Semper]], [[Jüri Ojaver]], [[Jaan Paavle]], [[Olegs Tilbergs]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trossek |eesnimi=Andreas |kuupäev=27. juuli 2002 |pealkiri=Kunstigurmaanid kananahka nosimas |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2002/07/27/15.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=16-17}}</ref> Töötades Richard Sagritsa talumuuseumi kuraatorina, korraldas seal sarja tegevuskunsti sündmusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sauter |eesnimi=Peeter |kuupäev=29. august 2014 |pealkiri=Teet Veispak ei anna alla |url=https://dea.digar.ee/article/sirp/2014/08/29/29.2 |väljaanne=Sirp |lehekülg=40}}</ref> == Kirjastaja == Teet Vesipak ja erootika ajakirja [[Maaja]] asutaja Matti Looga asutasid koos kirjastuse [[etf]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Avdjushko |eesnimi=Maria |kuupäev=20. august 1994 |pealkiri=Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 |väljaanne=Hommikuleht |lehekülg=9-10}}</ref> mis ostis 1994. aastal ka Viljandi trükikoja.<ref>Näripä, Victoria (21. juuni 1994). "Teet Veispak ja Matti Looga hakkavad Viljandis raamatuid trükkima". Rahva Hääl. Lk. 2.</ref> Kirjastus andis välja kuus raamatut: * [[Donatien Alphonse Francois de Sade]] "[[Justine ehk Vooruse õnnetused]]", etf, 1993. * [[Georges Bataille]] "Silma lugu", etf, 1993. * [[Indrek Hirv]] "Tähekerjus", etf, 1993. * [[Georges Bataille]] "Madame Edwarda", etf, 1993. * [[Aleksander Suuman]] "Maniakk puuris", etf, 1993. * [[Mihkel Mutt]] "Rahvusvaheline mees", etf, 1994. ==Publikatsioone== *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1981-2-169-178_20240424150540.pdf?v=a57b8491d1d8 Rakvere elanikkonna sotsiaalne suurus ja sotsiaalne struktuur 17. sajandi lõpust 1780. aastateni], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 30, 1981, nr. 2, lk 169–178 *Väitekiri Tallinna 18. sajandi rahvastikust: [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1983-1-82-84%2020240423163209.pdf?v=a57b8491d1d8 C. J. Kenézi doktoriväitekirjast "Beiträge zur Bevölkerungsstruktur von Reval in den zweiten Hälfte des 18. Jahrhunderts (1754–1804])". Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 32, 1983, nr 1, lk 82–84 *Lübeck ja Venezia. Tallinn: Perioodika, 1988 *Ajalooteadusest kui venestuse ideoloogia kandjaist (1944–1952). Looming 1990, nr. 9 *[http://ise.elnet.ee/search~S1*est?/aVeispak%2C+Teet%2C+1955-/aveispak+teet+1955/-3%2C-1%2C0%2CB/exact&FF=aveispak+teet+1955&1%2C330%2C Teet Veispaki artiklid Eesti artiklite andmebaasis ''Index Scriptorum Estoniae''] ==Tunnustus== *2000 [[Eesti Kultuurkapital]]i Lääne-Virumaa ekspertgrupi Üllatuse auhind<ref>[http://www.kulka.ee/ekspertgrupid/virumaa/aastapreemiad/ullatuse-auhind Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp. Üllatuse auhind]</ref> *2001 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia]] (Rakvere kunstielu edendamine ja festivali Kananahk korraldamine)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Saar |eesnimi=Johannes |kuupäev=04.01.2002 |pealkiri=Teet Veispak - Kaasaja kunstis hulpiv sipelgas |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20020104.2.22.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=17}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Kärt Hellerma intervjuu "Teet Veispakiga "Õigupoolest polegi inimest, kes Nõukogude Eesti ajalooga tegeleks." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1993/03/13/11.1 Hommikuleht: üle-eestiline päevaleht, 13 märts 1993, lk. 8.] * Maria Avdjushko intervjuu Teet Vespakiga "Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht, 20 august 1994, lk. 9-10.] * Andres Pulveri intervjuu Teet Veispakiga "Teet Veispak: Rakvere ei ole provints." [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2000/10/14/16.1 Virumaa Teataja Virumaa Teataja, 14 oktoober 2000, lk 6.] * Telesaade "Meeste jutud: 7. Teet Veispak ja Mihkel Mutt." Režissöör Indrek Kangur, toimetaja Ede Kõrgvee, võttekuupäev 23.10.1992. [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/meeste-jutud-teet-veispak-mihkel-mutt ETV arhiiv] * Aita Kivi intervjuu Teet Vesipakiga "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl 18. jaanuar 1994, lk. 4. {{JÄRJESTA:Veispak, Teet}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] qzx9ym80p3s6cuvnju8q6rrxr3wyk83 7162250 7162234 2026-05-27T17:50:57Z Mona 355 /* Kirjastaja */ 7162250 wikitext text/x-wiki [[Fail:Teet Veispak, on eesti ajaloolane ja kultuuritegelane 2001.jpg|pisi|Teet Veispak 2001. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Teet Veispak''' ([[25. september]] [[1955]] – [[20. mai]] [[2026]]) oli eesti ajaloolane ja kultuuritegelane. Ta lõpetas 1979. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19790629.2.3</ref> ==Töö== Teet Veispak töötas 1980. aastast [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] teadurina, 1990. aastatel instituudi direktori kohusetäitja ja direktorina.<ref>''Kivi, Aita (18. jaanuar 1994). "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl. Lk. 4.''</ref> 2000. aastate alguses, pärast Ajaloo Instituudi juhtimisega seotud kohtuasja,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/18362/teet-veispak-sai-kerge-kriminaalkaristuse Teet Veispak sai kerge kriminaalkaristuse], Õhtuleht, 14. märts 1998</ref> asus tööle Rakvere Muuseumi teadusdirektori ja näitusekorraldaja kohale<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pulver |eesnimi=Andres |kuupäev=14. oktoober 2000 |pealkiri=Teet Veispak: Rakvere ei ole provints |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2000/10/14/16.1 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=6}}</ref>, Lahkus tedusdirektori kohalt mõned aastad hiljem hakates Richard Sagritsa majamuuseumi kuraatoriks. == Tegevus kuraatorina == 1994. aastal käivitas Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi Galerii, mille kuraatoriks sai [[Reet Varblane]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Meri |eesnimi=Tiina |kuupäev=17 veebruar 1994 |pealkiri=Ajaloo Instituut avab oma galerii |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/02/17/26.2 |väljaanne=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht |lehekülg=19}}</ref> 2001. aastal avas koostöös Rakvere Muuseumiga aadressil Lai 1 Kesklinna galerii,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Peeter |kuupäev=2021 |pealkiri=Väljaspool Vabaduse Väljakut. Tallinna-väline Eesti kunstielu nullindatel |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4ff8113e-c265-4bc0-b175-0e5895b8c92a/content |lehekülg=67}}</ref> mis 2002 aasta lõpul registreeriti isesesiva MTÜna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8 november 2002 |pealkiri=Uudised |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2002/11/08/19 |väljaanne=Sirp |lehekülg=19}}</ref> Veispaki juhtimisel lõpetas galerii tegevuse 2004. aastal. 2000–2002 kureeris koos [[Jaan Toomik]]u ja Paul Rodgersiga Rakveres tegevuskunstifestivali "[[KanaNahk]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Varblane |eesnimi=Reet |kuupäev=4. august 2000 |pealkiri=Neli tundi, mis lõik kunstiajalugu |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2000/08/04/10 |väljaanne=Sirp |lehekülg=10}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Juske |eesnimi=Ants |kuupäev=27. juuli 2000 |pealkiri=Rakvere ajas kananaha ihule |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2000/07/27/22.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=7}}</ref> 2002. aasta festival toimus liskas Rakverele ka Haapsalus. 2003. aastal lõpetas festivali tegevuse Rakveres ning toimus hoopis sündmus "Mohni 2003" juba ilma Veispaki osaluseta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mäe |eesnimi=Aarne |kuupäev=18. juuni 2003 |pealkiri="KanaNahk" lõpetas, selle asemel tuleb Mohni |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2003/06/18/8 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=1}}</ref> Peale Jaan Toomiku ja Paul Rodgersi ning Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste, astusid "KanaNahal" erinevatel aastatel üles näiteks [[Oleg Kulik]], [[Leonhard Lapin]], [[Ene-Liis Semper]], [[Jüri Ojaver]], [[Jaan Paavle]], [[Olegs Tilbergs]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trossek |eesnimi=Andreas |kuupäev=27. juuli 2002 |pealkiri=Kunstigurmaanid kananahka nosimas |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2002/07/27/15.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=16-17}}</ref> Töötades Richard Sagritsa talumuuseumi kuraatorina, korraldas seal sarja tegevuskunsti sündmusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sauter |eesnimi=Peeter |kuupäev=29. august 2014 |pealkiri=Teet Veispak ei anna alla |url=https://dea.digar.ee/article/sirp/2014/08/29/29.2 |väljaanne=Sirp |lehekülg=40}}</ref> === Kirjastajana === Teet Vesipak ja erootika ajakirja [[Maaja]] asutaja Matti Looga asutasid koos kirjastuse [[etf]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Avdjushko |eesnimi=Maria |kuupäev=20. august 1994 |pealkiri=Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 |väljaanne=Hommikuleht |lehekülg=9-10}}</ref> mis ostis 1994. aastal ka Viljandi trükikoja.<ref>Näripä, Victoria (21. juuni 1994). "Teet Veispak ja Matti Looga hakkavad Viljandis raamatuid trükkima". Rahva Hääl. Lk. 2.</ref> Kirjastus andis välja kuus raamatut: * [[Donatien Alphonse Francois de Sade]] "[[Justine ehk Vooruse õnnetused]]", etf, 1993. * [[Georges Bataille]] "Silma lugu", etf, 1993. * [[Indrek Hirv]] "Tähekerjus", etf, 1993. * [[Georges Bataille]] "Madame Edwarda", etf, 1993. * [[Aleksander Suuman]] "Maniakk puuris", etf, 1993. * [[Mihkel Mutt]] "Rahvusvaheline mees", etf, 1994. ==Publikatsioone== *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1981-2-169-178_20240424150540.pdf?v=a57b8491d1d8 Rakvere elanikkonna sotsiaalne suurus ja sotsiaalne struktuur 17. sajandi lõpust 1780. aastateni], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 30, 1981, nr. 2, lk 169–178 *Väitekiri Tallinna 18. sajandi rahvastikust: [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1983-1-82-84%2020240423163209.pdf?v=a57b8491d1d8 C. J. Kenézi doktoriväitekirjast "Beiträge zur Bevölkerungsstruktur von Reval in den zweiten Hälfte des 18. Jahrhunderts (1754–1804])". Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 32, 1983, nr 1, lk 82–84 *Lübeck ja Venezia. Tallinn: Perioodika, 1988 *Ajalooteadusest kui venestuse ideoloogia kandjaist (1944–1952). Looming 1990, nr. 9 *[http://ise.elnet.ee/search~S1*est?/aVeispak%2C+Teet%2C+1955-/aveispak+teet+1955/-3%2C-1%2C0%2CB/exact&FF=aveispak+teet+1955&1%2C330%2C Teet Veispaki artiklid Eesti artiklite andmebaasis ''Index Scriptorum Estoniae''] ==Tunnustus== *2000 [[Eesti Kultuurkapital]]i Lääne-Virumaa ekspertgrupi Üllatuse auhind<ref>[http://www.kulka.ee/ekspertgrupid/virumaa/aastapreemiad/ullatuse-auhind Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp. Üllatuse auhind]</ref> *2001 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia]] (Rakvere kunstielu edendamine ja festivali Kananahk korraldamine)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Saar |eesnimi=Johannes |kuupäev=04.01.2002 |pealkiri=Teet Veispak - Kaasaja kunstis hulpiv sipelgas |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20020104.2.22.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=17}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Kärt Hellerma intervjuu "Teet Veispakiga "Õigupoolest polegi inimest, kes Nõukogude Eesti ajalooga tegeleks." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1993/03/13/11.1 Hommikuleht: üle-eestiline päevaleht, 13 märts 1993, lk. 8.] * Maria Avdjushko intervjuu Teet Vespakiga "Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht, 20 august 1994, lk. 9-10.] * Andres Pulveri intervjuu Teet Veispakiga "Teet Veispak: Rakvere ei ole provints." [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2000/10/14/16.1 Virumaa Teataja Virumaa Teataja, 14 oktoober 2000, lk 6.] * Telesaade "Meeste jutud: 7. Teet Veispak ja Mihkel Mutt." Režissöör Indrek Kangur, toimetaja Ede Kõrgvee, võttekuupäev 23.10.1992. [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/meeste-jutud-teet-veispak-mihkel-mutt ETV arhiiv] * Aita Kivi intervjuu Teet Vesipakiga "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl 18. jaanuar 1994, lk. 4. {{JÄRJESTA:Veispak, Teet}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] f0zxtgognxxqnbfmh4dqt1ra2cbjgf0 7162251 7162250 2026-05-27T17:51:50Z Mona 355 /* Kirjastajana */ 7162251 wikitext text/x-wiki [[Fail:Teet Veispak, on eesti ajaloolane ja kultuuritegelane 2001.jpg|pisi|Teet Veispak 2001. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Teet Veispak''' ([[25. september]] [[1955]] – [[20. mai]] [[2026]]) oli eesti ajaloolane ja kultuuritegelane. Ta lõpetas 1979. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19790629.2.3</ref> ==Töö== Teet Veispak töötas 1980. aastast [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] teadurina, 1990. aastatel instituudi direktori kohusetäitja ja direktorina.<ref>''Kivi, Aita (18. jaanuar 1994). "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl. Lk. 4.''</ref> 2000. aastate alguses, pärast Ajaloo Instituudi juhtimisega seotud kohtuasja,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/18362/teet-veispak-sai-kerge-kriminaalkaristuse Teet Veispak sai kerge kriminaalkaristuse], Õhtuleht, 14. märts 1998</ref> asus tööle Rakvere Muuseumi teadusdirektori ja näitusekorraldaja kohale<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pulver |eesnimi=Andres |kuupäev=14. oktoober 2000 |pealkiri=Teet Veispak: Rakvere ei ole provints |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2000/10/14/16.1 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=6}}</ref>, Lahkus tedusdirektori kohalt mõned aastad hiljem hakates Richard Sagritsa majamuuseumi kuraatoriks. == Tegevus kuraatorina == 1994. aastal käivitas Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi Galerii, mille kuraatoriks sai [[Reet Varblane]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Meri |eesnimi=Tiina |kuupäev=17 veebruar 1994 |pealkiri=Ajaloo Instituut avab oma galerii |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/02/17/26.2 |väljaanne=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht |lehekülg=19}}</ref> 2001. aastal avas koostöös Rakvere Muuseumiga aadressil Lai 1 Kesklinna galerii,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Peeter |kuupäev=2021 |pealkiri=Väljaspool Vabaduse Väljakut. Tallinna-väline Eesti kunstielu nullindatel |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4ff8113e-c265-4bc0-b175-0e5895b8c92a/content |lehekülg=67}}</ref> mis 2002 aasta lõpul registreeriti isesesiva MTÜna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8 november 2002 |pealkiri=Uudised |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2002/11/08/19 |väljaanne=Sirp |lehekülg=19}}</ref> Veispaki juhtimisel lõpetas galerii tegevuse 2004. aastal. 2000–2002 kureeris koos [[Jaan Toomik]]u ja Paul Rodgersiga Rakveres tegevuskunstifestivali "[[KanaNahk]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Varblane |eesnimi=Reet |kuupäev=4. august 2000 |pealkiri=Neli tundi, mis lõik kunstiajalugu |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2000/08/04/10 |väljaanne=Sirp |lehekülg=10}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Juske |eesnimi=Ants |kuupäev=27. juuli 2000 |pealkiri=Rakvere ajas kananaha ihule |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2000/07/27/22.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=7}}</ref> 2002. aasta festival toimus liskas Rakverele ka Haapsalus. 2003. aastal lõpetas festivali tegevuse Rakveres ning toimus hoopis sündmus "Mohni 2003" juba ilma Veispaki osaluseta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mäe |eesnimi=Aarne |kuupäev=18. juuni 2003 |pealkiri="KanaNahk" lõpetas, selle asemel tuleb Mohni |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2003/06/18/8 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=1}}</ref> Peale Jaan Toomiku ja Paul Rodgersi ning Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste, astusid "KanaNahal" erinevatel aastatel üles näiteks [[Oleg Kulik]], [[Leonhard Lapin]], [[Ene-Liis Semper]], [[Jüri Ojaver]], [[Jaan Paavle]], [[Olegs Tilbergs]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trossek |eesnimi=Andreas |kuupäev=27. juuli 2002 |pealkiri=Kunstigurmaanid kananahka nosimas |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2002/07/27/15.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=16-17}}</ref> Töötades Richard Sagritsa talumuuseumi kuraatorina, korraldas seal sarja tegevuskunsti sündmusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sauter |eesnimi=Peeter |kuupäev=29. august 2014 |pealkiri=Teet Veispak ei anna alla |url=https://dea.digar.ee/article/sirp/2014/08/29/29.2 |väljaanne=Sirp |lehekülg=40}}</ref> == Tegevus kirjastajana == Teet Vesipak ja erootika ajakirja [[Maaja]] asutaja Matti Looga asutasid koos kirjastuse [[etf]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Avdjushko |eesnimi=Maria |kuupäev=20. august 1994 |pealkiri=Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 |väljaanne=Hommikuleht |lehekülg=9-10}}</ref> mis ostis 1994. aastal ka Viljandi trükikoja.<ref>Näripä, Victoria (21. juuni 1994). "Teet Veispak ja Matti Looga hakkavad Viljandis raamatuid trükkima". Rahva Hääl. Lk. 2.</ref> Kirjastus andis välja kuus raamatut: * [[Donatien Alphonse Francois de Sade]] "[[Justine ehk Vooruse õnnetused]]", etf, 1993. * [[Georges Bataille]] "Silma lugu", etf, 1993. * [[Indrek Hirv]] "Tähekerjus", etf, 1993. * [[Georges Bataille]] "Madame Edwarda", etf, 1993. * [[Aleksander Suuman]] "Maniakk puuris", etf, 1993. * [[Mihkel Mutt]] "Rahvusvaheline mees", etf, 1994. ==Publikatsioone== *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1981-2-169-178_20240424150540.pdf?v=a57b8491d1d8 Rakvere elanikkonna sotsiaalne suurus ja sotsiaalne struktuur 17. sajandi lõpust 1780. aastateni], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 30, 1981, nr. 2, lk 169–178 *Väitekiri Tallinna 18. sajandi rahvastikust: [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1983-1-82-84%2020240423163209.pdf?v=a57b8491d1d8 C. J. Kenézi doktoriväitekirjast "Beiträge zur Bevölkerungsstruktur von Reval in den zweiten Hälfte des 18. Jahrhunderts (1754–1804])". Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 32, 1983, nr 1, lk 82–84 *Lübeck ja Venezia. Tallinn: Perioodika, 1988 *Ajalooteadusest kui venestuse ideoloogia kandjaist (1944–1952). Looming 1990, nr. 9 *[http://ise.elnet.ee/search~S1*est?/aVeispak%2C+Teet%2C+1955-/aveispak+teet+1955/-3%2C-1%2C0%2CB/exact&FF=aveispak+teet+1955&1%2C330%2C Teet Veispaki artiklid Eesti artiklite andmebaasis ''Index Scriptorum Estoniae''] ==Tunnustus== *2000 [[Eesti Kultuurkapital]]i Lääne-Virumaa ekspertgrupi Üllatuse auhind<ref>[http://www.kulka.ee/ekspertgrupid/virumaa/aastapreemiad/ullatuse-auhind Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp. Üllatuse auhind]</ref> *2001 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia]] (Rakvere kunstielu edendamine ja festivali Kananahk korraldamine)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Saar |eesnimi=Johannes |kuupäev=04.01.2002 |pealkiri=Teet Veispak - Kaasaja kunstis hulpiv sipelgas |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20020104.2.22.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=17}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Kärt Hellerma intervjuu "Teet Veispakiga "Õigupoolest polegi inimest, kes Nõukogude Eesti ajalooga tegeleks." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1993/03/13/11.1 Hommikuleht: üle-eestiline päevaleht, 13 märts 1993, lk. 8.] * Maria Avdjushko intervjuu Teet Vespakiga "Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht, 20 august 1994, lk. 9-10.] * Andres Pulveri intervjuu Teet Veispakiga "Teet Veispak: Rakvere ei ole provints." [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2000/10/14/16.1 Virumaa Teataja Virumaa Teataja, 14 oktoober 2000, lk 6.] * Telesaade "Meeste jutud: 7. Teet Veispak ja Mihkel Mutt." Režissöör Indrek Kangur, toimetaja Ede Kõrgvee, võttekuupäev 23.10.1992. [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/meeste-jutud-teet-veispak-mihkel-mutt ETV arhiiv] * Aita Kivi intervjuu Teet Vesipakiga "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl 18. jaanuar 1994, lk. 4. {{JÄRJESTA:Veispak, Teet}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] p6o0t3149ibjebwfhc9rnxy4r2748r2 7162252 7162251 2026-05-27T17:52:39Z Mona 355 7162252 wikitext text/x-wiki [[Fail:Teet Veispak, on eesti ajaloolane ja kultuuritegelane 2001.jpg|pisi|Teet Veispak 2001. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Teet Veispak''' ([[25. september]] [[1955]] – [[20. mai]] [[2026]]) oli eesti ajaloolane ja kultuuritegelane. Ta lõpetas 1979. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19790629.2.3</ref> ==Töö== Teet Veispak töötas 1980. aastast [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] teadurina, 1990. aastatel instituudi direktori kohusetäitja ja direktorina.<ref>''Kivi, Aita (18. jaanuar 1994). "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl. Lk. 4.''</ref> 2000. aastate alguses, pärast Ajaloo Instituudi juhtimisega seotud kohtuasja,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/18362/teet-veispak-sai-kerge-kriminaalkaristuse Teet Veispak sai kerge kriminaalkaristuse], Õhtuleht, 14. märts 1998</ref> asus tööle Rakvere Muuseumi teadusdirektori ja näitusekorraldaja kohale<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pulver |eesnimi=Andres |kuupäev=14. oktoober 2000 |pealkiri=Teet Veispak: Rakvere ei ole provints |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2000/10/14/16.1 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=6}}</ref>, Lahkus tedusdirektori kohalt mõned aastad hiljem hakates Richard Sagritsa majamuuseumi kuraatoriks. === Tegevus kuraatorina === 1994. aastal käivitas Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi Galerii, mille kuraatoriks sai [[Reet Varblane]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Meri |eesnimi=Tiina |kuupäev=17 veebruar 1994 |pealkiri=Ajaloo Instituut avab oma galerii |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/02/17/26.2 |väljaanne=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht |lehekülg=19}}</ref> 2001. aastal avas koostöös Rakvere Muuseumiga aadressil Lai 1 Kesklinna galerii,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Peeter |kuupäev=2021 |pealkiri=Väljaspool Vabaduse Väljakut. Tallinna-väline Eesti kunstielu nullindatel |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4ff8113e-c265-4bc0-b175-0e5895b8c92a/content |lehekülg=67}}</ref> mis 2002 aasta lõpul registreeriti isesesiva MTÜna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8 november 2002 |pealkiri=Uudised |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2002/11/08/19 |väljaanne=Sirp |lehekülg=19}}</ref> Veispaki juhtimisel lõpetas galerii tegevuse 2004. aastal. 2000–2002 kureeris koos [[Jaan Toomik]]u ja Paul Rodgersiga Rakveres tegevuskunstifestivali "[[KanaNahk]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Varblane |eesnimi=Reet |kuupäev=4. august 2000 |pealkiri=Neli tundi, mis lõik kunstiajalugu |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2000/08/04/10 |väljaanne=Sirp |lehekülg=10}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Juske |eesnimi=Ants |kuupäev=27. juuli 2000 |pealkiri=Rakvere ajas kananaha ihule |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2000/07/27/22.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=7}}</ref> 2002. aasta festival toimus liskas Rakverele ka Haapsalus. 2003. aastal lõpetas festivali tegevuse Rakveres ning toimus hoopis sündmus "Mohni 2003" juba ilma Veispaki osaluseta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mäe |eesnimi=Aarne |kuupäev=18. juuni 2003 |pealkiri="KanaNahk" lõpetas, selle asemel tuleb Mohni |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2003/06/18/8 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=1}}</ref> Peale Jaan Toomiku ja Paul Rodgersi ning Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste, astusid "KanaNahal" erinevatel aastatel üles näiteks [[Oleg Kulik]], [[Leonhard Lapin]], [[Ene-Liis Semper]], [[Jüri Ojaver]], [[Jaan Paavle]], [[Olegs Tilbergs]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trossek |eesnimi=Andreas |kuupäev=27. juuli 2002 |pealkiri=Kunstigurmaanid kananahka nosimas |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2002/07/27/15.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=16-17}}</ref> Töötades Richard Sagritsa talumuuseumi kuraatorina, korraldas seal sarja tegevuskunsti sündmusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sauter |eesnimi=Peeter |kuupäev=29. august 2014 |pealkiri=Teet Veispak ei anna alla |url=https://dea.digar.ee/article/sirp/2014/08/29/29.2 |väljaanne=Sirp |lehekülg=40}}</ref> === Tegevus kirjastajana === Teet Vesipak ja erootika ajakirja [[Maaja]] asutaja Matti Looga asutasid koos kirjastuse [[etf]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Avdjushko |eesnimi=Maria |kuupäev=20. august 1994 |pealkiri=Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 |väljaanne=Hommikuleht |lehekülg=9-10}}</ref> mis ostis 1994. aastal ka Viljandi trükikoja.<ref>Näripä, Victoria (21. juuni 1994). "Teet Veispak ja Matti Looga hakkavad Viljandis raamatuid trükkima". Rahva Hääl. Lk. 2.</ref> Kirjastus andis välja kuus raamatut: * [[Donatien Alphonse Francois de Sade]] "[[Justine ehk Vooruse õnnetused]]", etf, 1993. * [[Georges Bataille]] "Silma lugu", etf, 1993. * [[Indrek Hirv]] "Tähekerjus", etf, 1993. * [[Georges Bataille]] "Madame Edwarda", etf, 1993. * [[Aleksander Suuman]] "Maniakk puuris", etf, 1993. * [[Mihkel Mutt]] "Rahvusvaheline mees", etf, 1994. ==Publikatsioone== *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1981-2-169-178_20240424150540.pdf?v=a57b8491d1d8 Rakvere elanikkonna sotsiaalne suurus ja sotsiaalne struktuur 17. sajandi lõpust 1780. aastateni], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 30, 1981, nr. 2, lk 169–178 *Väitekiri Tallinna 18. sajandi rahvastikust: [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1983-1-82-84%2020240423163209.pdf?v=a57b8491d1d8 C. J. Kenézi doktoriväitekirjast "Beiträge zur Bevölkerungsstruktur von Reval in den zweiten Hälfte des 18. Jahrhunderts (1754–1804])". Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 32, 1983, nr 1, lk 82–84 *Lübeck ja Venezia. Tallinn: Perioodika, 1988 *Ajalooteadusest kui venestuse ideoloogia kandjaist (1944–1952). Looming 1990, nr. 9 *[http://ise.elnet.ee/search~S1*est?/aVeispak%2C+Teet%2C+1955-/aveispak+teet+1955/-3%2C-1%2C0%2CB/exact&FF=aveispak+teet+1955&1%2C330%2C Teet Veispaki artiklid Eesti artiklite andmebaasis ''Index Scriptorum Estoniae''] ==Tunnustus== *2000 [[Eesti Kultuurkapital]]i Lääne-Virumaa ekspertgrupi Üllatuse auhind<ref>[http://www.kulka.ee/ekspertgrupid/virumaa/aastapreemiad/ullatuse-auhind Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp. Üllatuse auhind]</ref> *2001 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia]] (Rakvere kunstielu edendamine ja festivali Kananahk korraldamine)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Saar |eesnimi=Johannes |kuupäev=04.01.2002 |pealkiri=Teet Veispak - Kaasaja kunstis hulpiv sipelgas |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20020104.2.22.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=17}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Kärt Hellerma intervjuu "Teet Veispakiga "Õigupoolest polegi inimest, kes Nõukogude Eesti ajalooga tegeleks." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1993/03/13/11.1 Hommikuleht: üle-eestiline päevaleht, 13 märts 1993, lk. 8.] * Maria Avdjushko intervjuu Teet Vespakiga "Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht, 20 august 1994, lk. 9-10.] * Andres Pulveri intervjuu Teet Veispakiga "Teet Veispak: Rakvere ei ole provints." [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2000/10/14/16.1 Virumaa Teataja Virumaa Teataja, 14 oktoober 2000, lk 6.] * Telesaade "Meeste jutud: 7. Teet Veispak ja Mihkel Mutt." Režissöör Indrek Kangur, toimetaja Ede Kõrgvee, võttekuupäev 23.10.1992. [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/meeste-jutud-teet-veispak-mihkel-mutt ETV arhiiv] * Aita Kivi intervjuu Teet Vesipakiga "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl 18. jaanuar 1994, lk. 4. {{JÄRJESTA:Veispak, Teet}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] irv9kvavueyx29aenabm6dqbapgfq0v 7162453 7162252 2026-05-28T05:47:23Z Indrek Grigor 75821 7162453 wikitext text/x-wiki [[Fail:Teet Veispak, on eesti ajaloolane ja kultuuritegelane 2001.jpg|pisi|Teet Veispak 2001. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Teet Veispak''' ([[25. september]] [[1955]] – [[20. mai]] [[2026]]) oli eesti ajaloolane ja kultuuritegelane. Ta lõpetas 1979. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19790629.2.3</ref> ==Töö== Teet Veispak töötas 1980. aastast [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] teadurina, 1990. aastatel instituudi direktori kohusetäitja ja direktorina.<ref>''Kivi, Aita (18. jaanuar 1994). "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl. Lk. 4.''</ref> 2000. aastate alguses, pärast Ajaloo Instituudi juhtimisega seotud kohtuasja,<ref>[https://www.ohtuleht.ee/18362/teet-veispak-sai-kerge-kriminaalkaristuse Teet Veispak sai kerge kriminaalkaristuse], Õhtuleht, 14. märts 1998</ref> asus tööle Rakvere Muuseumi teadusdirektori ja näitusekorraldaja kohale<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pulver |eesnimi=Andres |kuupäev=14. oktoober 2000 |pealkiri=Teet Veispak: Rakvere ei ole provints |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2000/10/14/16.1 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=6}}</ref>, Lahkus tedusdirektori kohalt mõned aastad hiljem hakates Richard Sagritsa majamuuseumi kuraatoriks. === Tegevus kuraatorina === 1994. aastal käivitas Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi Galerii, mille kuraatoriks sai [[Reet Varblane]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Meri |eesnimi=Tiina |kuupäev=17 veebruar 1994 |pealkiri=Ajaloo Instituut avab oma galerii |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/02/17/26.2 |väljaanne=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht |lehekülg=19}}</ref> 2001. aastal avas koostöös Rakvere Muuseumiga aadressil Lai 1 Kesklinna galerii,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Peeter |kuupäev=2021 |pealkiri=Väljaspool Vabaduse Väljakut. Tallinna-väline Eesti kunstielu nullindatel |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4ff8113e-c265-4bc0-b175-0e5895b8c92a/content |lehekülg=67}}</ref> mis 2002 aasta lõpul registreeriti isesesiva MTÜna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8 november 2002 |pealkiri=Uudised |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2002/11/08/19 |väljaanne=Sirp |lehekülg=19}}</ref> Veispaki juhtimisel lõpetas galerii tegevuse 2004. aastal. 2000–2002 kureeris koos [[Jaan Toomik]]u ja Paul Rodgersiga Rakveres tegevuskunstifestivali "[[KanaNahk]]".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Varblane |eesnimi=Reet |kuupäev=4. august 2000 |pealkiri=Neli tundi, mis lõik kunstiajalugu |url=https://dea.digar.ee/page/sirp/2000/08/04/10 |väljaanne=Sirp |lehekülg=10}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Juske |eesnimi=Ants |kuupäev=27. juuli 2000 |pealkiri=Rakvere ajas kananaha ihule |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2000/07/27/22.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=7}}</ref> 2002. aasta festival toimus liskas Rakverele ka Haapsalus. 2003. aastal lõpetas festivali tegevuse Rakveres ning toimus hoopis sündmus "Mohni 2003" juba ilma Veispaki osaluseta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mäe |eesnimi=Aarne |kuupäev=18. juuni 2003 |pealkiri="KanaNahk" lõpetas, selle asemel tuleb Mohni |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2003/06/18/8 |väljaanne=Virumaa Teataja |lehekülg=1}}</ref> Peale Jaan Toomiku ja Paul Rodgersi ning Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste, astusid "KanaNahal" erinevatel aastatel üles näiteks [[Oleg Kulik]], [[Leonhard Lapin]], [[Ene-Liis Semper]], [[Jüri Ojaver]], [[Jaan Paavle]], [[Olegs Tilbergs]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trossek |eesnimi=Andreas |kuupäev=27. juuli 2002 |pealkiri=Kunstigurmaanid kananahka nosimas |url=https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/2002/07/27/15.3 |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=16-17}}</ref> Töötades Richard Sagritsa talumuuseumi kuraatorina, korraldas seal sarja tegevuskunsti sündmusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sauter |eesnimi=Peeter |kuupäev=29. august 2014 |pealkiri=Teet Veispak ei anna alla |url=https://dea.digar.ee/article/sirp/2014/08/29/29.2 |väljaanne=Sirp |lehekülg=40}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mäe |eesnimi=Aarne |kuupäev=12. august 2009 |pealkiri=Karepal inspireerib kunstnikke vana riist |url=https://elu24.postimees.ee/151629/karepal-inspireerib-kunstnikke-vana-riist |väljaanne=Postimees}}</ref> === Tegevus kirjastajana === Teet Vesipak ja erootika ajakirja [[Maaja]] asutaja Matti Looga asutasid koos kirjastuse [[etf]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Avdjushko |eesnimi=Maria |kuupäev=20. august 1994 |pealkiri=Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 |väljaanne=Hommikuleht |lehekülg=9-10}}</ref> mis ostis 1994. aastal ka Viljandi trükikoja.<ref>Näripä, Victoria (21. juuni 1994). "Teet Veispak ja Matti Looga hakkavad Viljandis raamatuid trükkima". Rahva Hääl. Lk. 2.</ref> Kirjastus andis välja kuus raamatut: * [[Donatien Alphonse Francois de Sade]] "[[Justine ehk Vooruse õnnetused]]", etf, 1993. * [[Georges Bataille]] "Silma lugu", etf, 1993. * [[Indrek Hirv]] "Tähekerjus", etf, 1993. * [[Georges Bataille]] "Madame Edwarda", etf, 1993. * [[Aleksander Suuman]] "Maniakk puuris", etf, 1993. * [[Mihkel Mutt]] "Rahvusvaheline mees", etf, 1994. ==Publikatsioone== *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1981-2-169-178_20240424150540.pdf?v=a57b8491d1d8 Rakvere elanikkonna sotsiaalne suurus ja sotsiaalne struktuur 17. sajandi lõpust 1780. aastateni], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 30, 1981, nr. 2, lk 169–178 *Väitekiri Tallinna 18. sajandi rahvastikust: [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1983-1-82-84%2020240423163209.pdf?v=a57b8491d1d8 C. J. Kenézi doktoriväitekirjast "Beiträge zur Bevölkerungsstruktur von Reval in den zweiten Hälfte des 18. Jahrhunderts (1754–1804])". Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 32, 1983, nr 1, lk 82–84 *Lübeck ja Venezia. Tallinn: Perioodika, 1988 *Ajalooteadusest kui venestuse ideoloogia kandjaist (1944–1952). Looming 1990, nr. 9 *[http://ise.elnet.ee/search~S1*est?/aVeispak%2C+Teet%2C+1955-/aveispak+teet+1955/-3%2C-1%2C0%2CB/exact&FF=aveispak+teet+1955&1%2C330%2C Teet Veispaki artiklid Eesti artiklite andmebaasis ''Index Scriptorum Estoniae''] ==Tunnustus== *2000 [[Eesti Kultuurkapital]]i Lääne-Virumaa ekspertgrupi Üllatuse auhind<ref>[http://www.kulka.ee/ekspertgrupid/virumaa/aastapreemiad/ullatuse-auhind Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp. Üllatuse auhind]</ref> *2001 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia]] (Rakvere kunstielu edendamine ja festivali Kananahk korraldamine)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Saar |eesnimi=Johannes |kuupäev=04.01.2002 |pealkiri=Teet Veispak - Kaasaja kunstis hulpiv sipelgas |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20020104.2.22.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |väljaanne=Eesti Päevaleht |lehekülg=17}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Kärt Hellerma intervjuu "Teet Veispakiga "Õigupoolest polegi inimest, kes Nõukogude Eesti ajalooga tegeleks." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1993/03/13/11.1 Hommikuleht: üle-eestiline päevaleht, 13 märts 1993, lk. 8.] * Maria Avdjushko intervjuu Teet Vespakiga "Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval." [https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/20/9.1.1 Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht, 20 august 1994, lk. 9-10.] * Andres Pulveri intervjuu Teet Veispakiga "Teet Veispak: Rakvere ei ole provints." [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2000/10/14/16.1 Virumaa Teataja Virumaa Teataja, 14 oktoober 2000, lk 6.] * Telesaade "Meeste jutud: 7. Teet Veispak ja Mihkel Mutt." Režissöör Indrek Kangur, toimetaja Ede Kõrgvee, võttekuupäev 23.10.1992. [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/meeste-jutud-teet-veispak-mihkel-mutt ETV arhiiv] * Aita Kivi intervjuu Teet Vesipakiga "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl 18. jaanuar 1994, lk. 4. {{JÄRJESTA:Veispak, Teet}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] l5sgpdtr510pibls9fxmf7kbrkl6ba1 0 399540 7162616 6429871 2026-05-28T09:41:33Z Ojassaar 206682 7162616 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Mustkael-kobra | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Naja nigricollis | ID = 13265913 | hindaja = Jallow, M., Luiselli, L., Penner, J., Rödel, M.-O., Segniagbeto, G., Niagate, B., Spawls, S., Howell, K., Msuya, C.A. & Ngalason, W. | aasta = 2012 | IUCN_aasta = 2021}}</ref> | pilt = N.haje Morocco.jpg | pildi_seletus = Mustkael-kobra | pildi suurus = 220px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | alamhõimkond = [[Selgroogsed ]] ''Vertebrata'' | klass = [[Roomajad]] ''Reptilia'' | alamklass = [[Soomussisalikud]] ''Lepidosauria'' | selts = [[Soomuselised]] ''Squamata'' | alamselts = [[Maolised]] ''Serpentes'' | infraselts = ''[[Alethinophidia]]'' | sugukond = [[Mürknastiklased]] ''Elapidae'' | perekond = [[Kobra]] ''Naja'' | liik = '''Mustkael-kobra''' | binaarne = ''N. nigricollis'' | binaarse_autor = Reinhardt, [[1843]] | levikukaart = Map-Africa snakes Naja-nigricollis.svg | levikukaardi suurus = | levikukaardi_seletus = Mustkael-kobra levila | sünonüümid = *''Naja nigricollis atriceps''<br/><small>Laurent, 1955</small> *''Naja nigricollis occidentalis''<br/><small>Laurent, 1973</small> *''[[Naja crawshayi]]''<br/><small>Broadley & Cotterill, 2004 </small> *''Naja nigricollis'' <small>REINHARDT, 1843</small> *''Naja nigricillis var. occidentalis'' <small>BOCAGE, 1895</small> *''Naja nigricollis'' — <small>SCHMIDT, 1923 (''fide'' BROADLEY 1968)</small> *''Naja nigricollis atriceps'' <small>LAURENT, 1955</small> *''Naja nigricollis occidentalis'' — <small>LAURENT, 1973</small> *''Naja nigricollis nigricollis'' — <small>BROADLEY & HOWELL, 1991</small> *''Naja nigricollis nigricollis'' — <small>WELCH, 1994</small> *''Naja nigricollis'' — <small>CHIRIO & INEICH, 2006</small> *''Naja (Afronaja) nigricollis'' — <small>WALLACH jt. 2009</small> *''Afronaja nigricollis'' — <small>WALLACH jt. 2014</small><ref name="HVs5e" /> }} '''Mustkael-kobra'''<ref name="L-elu" /> (''Naja nigricollis'') on [[kobra]] [[perekond (bioloogia)|perekonna]] [[maolised|mao]][[liik (bioloogia)|liik]].<ref name="qHM9k" /> ==Klassifikatsioon== Esimesena kirjeldas seda maoliiki 1843. aastal teaduslikult [[Norra]] [[zooloog]] [[Johannes Christopher Hagemann Reinhardt|Johan Reinhardt]].<ref name="O20bn" /><ref name="vZY40" /> Tänapäeval liigitatakse see madu [[soomuselised|soomuseliste]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[Mürknastiklased|mürknastiklaste]] [[sugukond|sugukonna]] kobra perekonda ja tema teaduslik ladinakeelne nimetus on ''Naja nigricollis''. ===Alamliigid=== Veebipõhises [[taksonoomia|taksonoomilises]] [[andmebaas]]is ''[[Integrated Taxonomic Information System]]'' (''ITIS'') on mustkael-kobral kolm [[alamliik]]i: * ''[[Naja nigricollis nigricincta]]'' <small>Bogert, 1940</small> * ''[[Naja nigricollis nigricollis]]'' <small>Reinhardt, 1843</small> * ''[[Naja nigricollis woodi]]'' <small>Pringle, 1955</small><ref name="S0P58" /> Wolfgang Wüsteri jt (2007) tehtud fülogeneetilised uuringud näitavad, et taksonit ''nigricincta'' tuleks käsitleda eraldi liigina ''[[Naja nigricincta]]''.<ref name="2Vopf" /> == Levila == Neid madusid võib kohata [[Aafrika]]s, [[Angola|Angolas]], [[Benin]]is, [[Burkina Faso]]s, [[Kamerun]]is, [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]], [[Tšaad|Tšaadis]], [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]], [[Kongo]]s, [[Etioopia]]s, [[Gabon]]is, [[Ghana]]s, [[Guinea-Bissau]]s, [[Guinea]]s, [[Elevandiluurannik]]ul, [[Keenia]]s, [[Libeeria]]s, [[Mali]]l, [[Niger]]is, [[Nigeeria]]s, [[Senegal]]is, [[Sierra Leone]]s, [[Gambia]]s, [[Mauritaania]]s, [[Sudaan]]is, [[Tansaania]]s, [[Somaalia]]s, [[Togo]]l, [[Uganda]]s, [[Sambia]]s<ref name="AN1rF" /> ja [[Malawi]]s. Varasemad kirjeldused nende madude levila kohta Lõuna-Aafrikas, Botswanas, Zimbabwes, Svaasimaal, Mosambiigis ja valdavas osas Namiibias võivad käia ''[[Naja mossambica]]'' või ''[[Naja nigricincta]]'' kohta, kuna neid peeti mustkael-kobra alamliikideks. ==Soomused== [[Mao soomused|Soomused]]: * 'kapuutsil' – 17–23; * keskkehal – 17–23; * [[kõhukilbised|kõhusoomused]] – 175–212 (182–196); * [[sabaalune kilbis|sabaaluseid kilbised]] – 54–66. Juveniilsete madude soomused on halli värvi ja laia musta kaelavöödiga, kaelaalune vööt on roosakas ja ulatub kuni kõhuni. Täiskasvanud maod on harilikult tumehalli või [[must]]a värvi ja nende kaelavööt on lai, allpool aga [[punane|punast]] või [[oranž]]i värvi<ref name="TDDxT" />, vahel ka punakaspruunid või oliivirohelised. ==Paljunemisbioloogia== Paaritumisaeg loodusliku levila piires võib neil madudel olla talve lõpust (septembris) kuni suve alguseni (detsembris). Nende madude sugulise sigimise vormiks on [[ovipaaria]]. Graviidne emane madu [[munemine|muneb]] (90–100 päeva pärast paaritumist) 10–15, vahel koguni 22 muna. Munadest kooruvad 60–70 päeva pärast munemist 20–25 cm pikkused maopojad, kes on kohe üsna iseseisvad maod. ==Elupikkus== Vangistuses on nende elupikkus 23 aasta ringis.<ref name="gdHYc" /> ==Kokkupuuted loomadega== Tema [[saakloom]]adeks on sisalikud, teised maod, kahepaiksed, väiksed kalad, linnud ja nende munad ning närilised.<ref name="G41Gt" /> Nemad on saakloomaks teistele madudele.<ref name="mQlgy" /> ===Kokkupuuted inimestega=== Neid liigitatakse [[sülitavad kobrad|sülitavate kobrade]] hulka ja kallaletungi korral on mustkael-kobra võimeline selle tõrjuma, suunates [[mürgihammas]]test sülje täpselt vaenlasena tajutava objekti, näiteks [[inimene|inimese]] [[silm]]a.<ref name="rn0Id" /> Tal on kalduvus sülge pritsida väikseimagi provokatsiooni korral, kuid uurijate arvates tasakaalustab seda agressiivsust tagasihoidlikum hammustamiskalduvus. Tugeva ärrituse seisundi korral võib mustkael-kobra pritsida [[sülg]]e kuni 28 korda järjest, kulutades selleks 135 mg mürki. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="L-elu">Loomade elu 5:301.</ref> <ref name="HVs5e">[http://reptile-database.reptarium.cz/species?genus=Naja&species=nigricollis Naja nigricollis REINHARDT, 1843], Roomajate andmebaas, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="qHM9k">[http://animaldiversity.org/accounts/Naja_nigricollis/classification/ Naja nigricollis], [[Animal Diversity Web]], veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="O20bn">Wolfgang Bücher, Eleanor E. Buckley, Venancio Deulofeu, [https://books.google.ee/books?id=dCzLBAAAQBAJ&pg=PA411&lpg=PA411&dq=reinhardt+and+naja+nigricollis&source=bl&ots=_HmdZNMIEI&sig=JQRCcLc_zQIUQ3xrVBLR6J4XUmM&hl=et&sa=X&ei=1ZQbVa7TMYiyswHWvIOIAw&ved=0CFAQ6AEwBg#v=onepage&q=reinhardt%20and%20naja%20nigricollis&f=false "Venomous Animals and Their Venoms: Venomous Vertebrates"], 1. köide, lk 411, [Dansker Videsnk. Selsk. skrift. Vol.10:369; Pl.3], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 1.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="vZY40">[https://books.google.ee/books?id=WofcpsSS4M0C&pg=PA3&lpg=PA3&dq=reinhardt+and+naja+nigricollis&source=bl&ots=PGHQ1VNG9Z&sig=ULOTBcE5v410WBrg_tp2hpnDHNc&hl=et&sa=X&ei=sJYbVc2pE8WksgGv34OAAw&ved=0CDsQ6AEwBDgK#v=onepage&q=reinhardt%20and%20naja%20nigricollis&f=false On a Collection of Reptiles from Eritrea: Notulae Naturae of The Acad. of ...], lk 3, veebiversioon (vaadatud 1.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="S0P58">[http://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=700633 Naja nigricollis Reinhardt, 1843], [[Integrated Taxonomic Information System]], veebiversion (vaadatud 29.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="2Vopf">Wüster, W., S. Crookes, I. Ineich, Y. Mane, C.E. Pook, J.-F. Trape & D.G.Broadley, [http://pages.bangor.ac.uk/~bss166/Publications/2007_Cobras_MPE.pdf "The phylogeny of cobras inferred from mitochondrial DNA sequences: evolution of venom spitting and the phylogeography of the African spitting cobras (Serpentes: Elapidae: Naja nigricollis complex)"]. Molecular Phylogenetics and Evolution, 2007, 45: 437–453., veebiversioon (vaadatud 1.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="AN1rF">[http://reptile-database.reptarium.cz/species?genus=Naja&species=nigricollis&exact%5B0%5D=species Naja nigricollis REINHARDT, 1843], [[Roomajate andmebaas]], veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="TDDxT">[https://web.archive.org/web/20150402165019/http://www.venomstreet.com/Naja%20nigricollis.htm Naja nigricollis], veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="gdHYc">[http://genomics.senescence.info/species/entry.php?species=Naja_nigricollis AnAge entry for Naja nigricollis], veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="G41Gt">Luca Luiselli, Francesco M Angelici, [http://www.nrcresearchpress.com/doi/abs/10.1139/z99-200#.VRgqKPmUejU Ecological relationships in two Afrotropical cobra species (Naja melanoleuca and Naja nigricollis)], Canadian Journal of Zoology, 2000, 78(2): 191–198, 10.1139/z99-200, veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="mQlgy">[https://web.archive.org/web/20131111140858/http://www.biodiversityexplorer.org/reptiles/squamata/serpentes/elapidae/Naja_nigricollis.htm Naja nigricollis (Black-necked spitting cobra)], veebiversioon (vaadatud 29.03.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="rn0Id">[[Loomade elu]], 5:301.</ref> }} ==Kirjandus== ;Toksiini uuringud * ''[[In vivo]]'': Ismail M, Ellison AC., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3723645 Ocular effects of the venom from the spitting cobra (Naja nigricollis).], J Toxicol Clin Toxicol. 1986;24(3):183–202. * ''[[In vitro]]'': * David L. EAKER, Jerker PORATH, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1348-0421.1967.tb00356.x/pdf The Amino Acid Sequence of a Neurotoxin from Naja nigricollis Venom], Japan. J. Microbiol., 11. väljaanne (4), 353–355, 1967 *D Gaber, A Basheer, K Zaki, MF El-Asmer, [http://www.ajol.info/index.php/ejbmb/article/view/72447 Isolation of a cytolytic component from naja nigricollis nigricollis (spitting cobra) venom], Journal Home, 29. väljaane, Nr 2 (2011) * Omale James, Ebiloma Unekwuojo Godwin ja Idoko Grace Otini, [http://thescipub.com/abstract/10.3844/ajbbsp.2013.224.234 IN VIVO NEUTRALIZATION OF NAJA NIGRICOLLIS VENOM BY UVARIA CHAMAE], American Journal of Biochemistry and Biotechnology, 9. väljaanne, nr 3, lk 224–234 ; Mustkael-kobra hammustus, mürgistus ja esmaabi * Warrell DA, Greenwood BM, Davidson NM, Ormerod LD, Prentice CR., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/943796 Necrosis, haemorrhage and complement depletion following bites by the spitting cobra (Naja nigricollis).], Q J Med. jaanuar 1976 ;45(177):1–22. PMID: 943796 * Clinical Toxinology Resources, [http://www.toxinology.com/fusebox.cfm?fuseaction=main.snakes.display&id=SN0185 Naja nigricollis] ; Vangistustingimused * Michael Burmeister, [http://www.venomousreptiles.org/articles/233 Captive care notes for Naja nigricollis woodi The Black Spitting Cobra], 2. jaanuar 2006 ;Muuseumieksponaat * [[Kopenhaageni Ülikool]], [http://zoologi.snm.ku.dk/english/collections/vertebrates/ Description of the collections of the Vertebrate Department] <small>''Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Black-necked spitting cobra]] seisuga 2.03.2015.''</small> [[Kategooria:Alethinophidia]] [[Kategooria:Mürknastiklased]] kdf0lm9nk4t2iruuicgaw3ums5765u9 0 405449 7162384 6130130 2026-05-27T22:47:23Z Ollin Masa 227337 7162384 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Switalski K.jpg|pisi|Kazimierz Świtalski (1929)]] '''Kazimierz Stanisław Świtalski''' ([[4. märts]] [[1886]] [[Sanok]] – [[29. detsember]] [[1962]] [[Varssavi]]) oli [[Poola]] sõjaväelane ja poliitik. Ta oli [[1929]] [[14. aprill]]ist kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] [[Poola peaminister]]. 1934 anti talle [[Kotkarist]]i I klassi teenetemärk.<ref name="president.ee, kavalerid">{{EVkavaler|16800}} (vaadatud 08.05.2015)</ref> [[1939]]. aasta septembris langes ta Saksa vägede kätte vangi. Świtalski paigutati Woldenbergi vangilaagrisse, kus ta viibis kuni sõja lõpuni. [[1945]]. aastal pöördus ta Poolasse tagasi. [[1948]]. aastal vangistasid Poola kommunistlikud võimud Świtalski. Vangistusest vabanes ta [[1956]]. aastal.<ref>http://www.worldlibrary.org/articles/kazimierz_%C5%9Bwitalski{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Switalski, Kazimierz}} [[Kategooria:Poola peaministrid]] [[Kategooria:Poola sõjaväelased]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1962]] lt8zqta0m7v8xkh1dy4fnazkoe7jwqv 0 407010 7162411 6356053 2026-05-27T23:29:22Z Ollin Masa 227337 7162411 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib poliitikust; vehkleja kohta vaata artiklit [[Michał Butkiewicz (vehkleja)]]}} [[Pilt:Michał Butkiewicz.jpg|pisi|Michał Butkiewicz (1932)]] '''Michał Butkiewicz''' ([[29. september]] [[1886]] [[Grajewo]] – [[4. oktoober]] [[1974]] [[Varssavi]]) oli [[Poola]] insener ja poliitik. 1932. aasta septembrist kuni 1935. aasta oktoobrini oli ta Poola sideminister. 1934. aastal autasustati teda [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi I klassi teenetemärgiga]]<ref name="president.ee, kavalerid">[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/26037-michal-butkiewicz Teenetemärkide kavalerid: Michal Butkiewicz] president.ee</ref>. 1929. aastal autasustati teda [[Poola taassünni orden]]i IV klassi teenetemärgiga. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Butkiewicz, Michał}} [[Kategooria:Poola poliitikud]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1974]] lt58v29vixm5v41f847jitnkuxr2qks 0 410900 7162692 7159499 2026-05-28T11:11:23Z Sjur 66496 /* Lev */ 7162692 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Le)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Le". ==Le== *[[Gustave Le Bon]], prantsuse filosoof, sotsioloog ja sotsiaalpsühholoog (1841–1931) *[[Simon Le Bon]], inglise laulja (1958–) *[[Chad Le Clos]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ujuja (1992–) *[[Jean-Marie Gustave Le Clézio]], prantsuse kirjanik (1940–) *[[Jean-Yves Le Drian]], Prantsusmaa poliitik (1947–) *[[Lê Đức Thọ]], Vietnami revolutsionäär, kindral, diplomaat ja poliitik (1911–1990) *[[Guillaume Le Gentil]], prantsuse astronoom (1725–1792) *[[Jacques Le Goff]], prantsuse ajaloolane (1924–2014) *[[Ursula K. Le Guin]], ameerika kirjanik (1929–2018) *[[Bruno Le Maire]], Prantsusmaa poliitik ja diplomaat (1969–) *[[Robin Le Normand]], Hispaania jalgpallur (1996–) *[[André Le Nôtre]], prantsuse maastikuarhitekt ja aednik (1613–1700) *[[Jean-Marie Le Pen]], Prantsusmaa poliitik (1928–2025) *[[Marine Le Pen]], Prantsusmaa ja Euroopa Liidu poliitik (1968–) *[[Jean-Baptiste Le Prince]], prantsuse kunstnik (1734–1781) *[[Louis Le Prince]], prantsuse filmipioneer (1842–1890) *[[Lê Quang Liêm]], vietnami maletaja (1991–) *[[Bruno Le Roux]], Prantsusmaa poliitik (1965–) *[[Emmanuel Le Roy Ladurie]], prantsuse ajaloolane (1929–2023) *[[Louis Le Vau]], prantsuse arhitekt (1612–1670) *[[Urbain Le Verrier]], prantsuse astronoom ja matemaatik (1811–1877) ==Lea== *[[Cloris Leachman]], USA näitleja (1926–2021) *[[Dan Lead]], eesti filmirežissöör (1983–) *[[Andrea Leadsom]], Inglise poliitik (1963–) *[[Patrick Leahy]], USA poliitik (1940–) *[[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]], iiri kergejõustiklane (1877–1927) *[[Louis Leakey]], Briti arheoloog ja loodusteadlane (1903–1972) *[[Mary Leakey]], Briti arheoloog ja loodusteadlane (1913–1996) *[[Richard Leakey]], inglise rahvusest Kenya paleoantropoloog, looduskaitsja ja poliitik (1944–2022) *[[Iurie Leancă]], Moldova poliitik (1963–) *[[Julija Leanciuk]], Valgevene kuulitõukaja (1984–) *[[Leandro Damião]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Leo Leandros]], Kreeka helilooja (1923–2025) *[[Vícky Léandros]], kreeka päritolu laulja (1949–) *[[Rafael Leão]], portugali jalgpallur (1999–) *[[Edward Lear]], inglise kunstnik ja kirjanik (1812–1888) *[[Timothy Leary]], Ameerika Ühendriikide psühholoog, kirjanik, mõtleja ja psühhonaut (1920–1996) *[[Jean-Pierre Léaud]], prantsuse filminäitleja (1944–) *[[Karoline Leavitt]], Ameerika Ühendriikide poliitiline kõneisik (1997–) ==Leb== *[[Anatoli Lebed]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (1963–2012) *[[Aleksandr Lebedev]], Venemaa ärimees ja poliitik (1959–) *[[Andri Lebedev]], eesti jalgrattur (1982–) *[[Artemi Lebedev]], vene disainer (1975–) *[[Dimitri Lebedev]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1872–1935) *[[Evgeny Lebedev]], Briti ettevõtja (1980–) *[[Feofan Lebedev]], Eesti laskur (1871–1966) *[[Konstantin Lebedev]], NSV Liidu parteitegelane (1918–2006) *[[Platon Lebedev]], Venemaa ärimees (1956–) *[[Sergei Lebedev]], Venemaa luuraja (1948–) *[[Sergei Lebedev (kirjanik)|Sergei Lebedev]], vene kirjanik (1981–) *[[Viktor Lebedev (helilooja)|Viktor Lebedev]], vene helilooja (1935–2021) *[[Viktor Lebedev]], Sahha maadleja (1988–) *[[Vladimir Lebedev]], Eesti NSV poliitik (1952–2021) *[[Tatjana Lebedeva]], Venemaa kergejõustiklane (1976–) *[[Julia Lebel-Arias]], Monaco maletaja (1946–) *[[Hans Leberecht]], Eesti kirjanik (1910–1960) *[[Jules LeBlanc]], Ameerika Ühendriikide juutuber, näitleja, laulja ja endine võimleja (2004–) *[[Matt LeBlanc]], ameerika filminäitleja (1967–) *[[Maurice Leblanc]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (1964–1941) *[[Brian Lebler]], Austria jäähokimängija (1988–) *[[Albert Lebrun]], prantsuse poliitik (1871–1950) ==Lec== *[[Ann Leckie]], USA kirjanik (1966–) *[[Mathew Leckie]], Austraalia jalgpallur (1991–) *[[Fud Leclerc]], Belgia laulja (1924–2010) *[[Philippe Leclerc de Hauteclocque]], prantsuse sõjaväelane (1902–1947) *[[Pierre Lecomte du Noüy]], prantsuse bioloog (1883–1947) *[[Charles Lecocq]], prantsuse helilooja (1832–1918) *[[Horace Lecoq de Boisbaudran]], prantsuse kunstnik ja kunstipedagoog (1802–1897) ==Led== *[[Nick Leddy]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Carl Friedrich von Ledebour]], saksa botaanik (1785–1851) *[[Ester Ledecká]], Tšehhi lumelaudur ja mäesuusataja (1995–) *[[Katie Ledecky]], USA ujuja (1997–) *[[Leon Lederman]], USA eksperimentaalfüüsik (1922–2018) *[[Heath Ledger]], Austraalia filminäitleja (1979–2008) *[[Ryan Ledson]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Lenka Ledvinová]], tšehhi vasaraheitja (1985–) ==Lee== *[[Alvin Lee]], inglise kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (1944–2013) *[[Amy Lee]], USA laulja (1981–) *[[Ang Lee]], Taiwani filmirežissöör (1954–) *[[Brandon Lee]], Ameerika näitleja ja võitluskunstnik (1965–1993) *[[Brenda Lee]], USA laulja (1944–) *[[Bruce Lee]], võitluskunstnik ja filminäitleja (1940–1973) *[[Caspar Lee]], Lõuna-Aafrika Vabariigi videoblogija ja näitleja (1994–) *[[Desmond Lee]], Singapuri poliitik ja jurist (1976–) *[[Lee Chang-hwan]], Lõuna-Korea vibulaskja (1982–) *[[Lee Cheol-ha]], Lõuna-Korea filmirežissöör (1970–) *[[Christopher Lee]], inglise filminäitleja (1922–) *[[Enn Lee]], eesti valgustaja (1941–2017) *[[Harper Lee]], USA kirjanik (1926–2016) *[[Lee Hsien Loong]], Singapuri poliitik (1952–) *[[Lee Jae-sung]], Lõuna-Korea jalgpallur (1992–) *[[Jenna Lee]], USA telesaatejuht (1980–) *[[Roger Lee]], Bermuda jalgpallur (1991–) *[[Tsung Dao Lee]], Hiina ja USA füüsik (1926–2024) *[[Lee Jun Ki]], Lõuna-Korea näitleja, laulja ja modell (1982–) *[[Lee Kuan Yew]], Singapuri poliitik (1923–2015) *[[Kurk Lee]], Ameerika Ühendriikide endine korvpallur (1967–) *[[Lee Myung-bak]], Lõuna-Korea poliitik (1941–) *[[Norvel Lee]], USA poksija (1924–1992) *[[Robert E. Lee]], USA ja CSA sõjaväelane (1807–1870) *[[Tadanari Lee]], jaapani endine jalgpallur (1985–) *[[Urmet Lee]], Eesti riigiametnik (1975–) *[[Lee Teng-hui]], Hiina Vabariigi poliitik, president aastatel 1988–2000 (1923–2020) *[[Lee Yoo-hyung]], Lõuna-Korea jalgpallur (1911–2003) *[[Laurits Leedjärv]], eesti astrofüüsik (1960–) *[[Vjatšeslav Leedo]], eesti ärimees (1952–) *[[Enn Leedu]], eesti agronoom ja mullateadlane (1945–) *[[Jüri Leek]], Eesti sõjaväelane (1893–1943) *[[Hans Leeman]], eesti advokaat ja Paide linnapea (1901–1997) *[[Jaagup Leeman]], Eesti ohvitser (1893–1986) *[[Ants Leemets]], Eesti poliitik (1950–2019) *[[Tõnis Leemets]], eesti muusik (1972–) *[[Asta Lees]], eesti näitleja (1924–2013) *[[Mihkel Lees]], Eesti poliitik (1987–) *[[Diana Leesalu]], eesti kirjanik (1982–) *[[Oliver Leese]], Briti sõjaväelane (1894–1978) *[[Krista Leesi]], eesti tekstiilikunstnik (1966–) *[[Lauri Leesi]], eesti õpetaja (1945–) *[[Benno Leesik]], Eesti sõjaväelane (1960–2006) *[[Feliks Leesik]], eesti arst (1898–1967) *[[Hilda Leesmann]], eesti balletiõpetaja ja pianist (1891–1928) *[[Kaido Leesmann]], eesti kabetaja (1969–) *[[Kristel Leesmend]], eesti näitleja (1968–) *[[Hans Leesment]], Eesti sõjaväelane (1873–1944) *[[Harry Leesment]], üks Eesti Kristliku Nelipühi Koguduse rajajatest (1942–) *[[Heiko Leesment]], eesti muusik, helilooja ja luuletaja (1985–) *[[Jaan Leesment]], eesti advokaat ja Pärnu linnapea (1870–1941) *[[Jüri Leesment]], eesti ajakirjanik ja laulusõnade autor (1961–) *[[Leida Leesment]], Eesti-Rootsi võimlemisõpetaja (1918–1998) *[[Leo Leesment]], eesti õigusteadlane (1902–1986) *[[Otto Leesment]], vandeadvokaat, poliitik ja ehitusettevõtja (1908–1979) *[[Feliks Leet]], eesti raadioajakirjanik (1922–2017) *[[Vallo Leet]], Eesti poksija (1915–1944) *[[Ilse Leetaru]], eesti graafik ja kunstikoguja (1915–2006) *[[Kalev H. Leetaru]], eesti päritolu USA informaatik *[[Kaarel Leetberg]], eesti keeleteadlane (1867–1945) *[[Brian Leetch]], endine USA jäähokimängija (1968–) *[[Art Leete]], eesti etnoloog (1969–) *[[Kai Leete]], eesti rahvatantsupedagoog (1910–1995) *[[Ain Leetma]], eesti katoliku vaimulik (1972–) *[[Liivo Leetma]], eesti jalgpallur (1977–) *[[Eduard Leetmaa]], väliseesti ühiskonnategelane (1913–1999) *[[Kaarel Leetmaa]], eesti jurist (1905–1985) *[[Kadri Leetmaa]], eesti geograaf (1975–) *[[Liia Leetmaa]], eesti baleriin ja tantsupedagoog (1924–2004) *[[Meinhard Leetmaa]], Eesti sõjaväelane (1903–1980) *[[Aldo Leetoja]], eesti kahevõistleja (1988–) *[[Georg Leets]], eesti ajaloolane ja sõjaväelane (1896–1975) *[[Sergei Leets]], Eesti sõjaväelane (1900–1942) *[[Karin Leetsar]], eesti laulja (1989–) *[[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (1946–2026) *[[Anna Leetsmann]], Eesti pedagoog ja poliitik (1888–1942) *[[Aili Leetva]], eesti laulja, hääleseadja ja näitleja (1906–1991) *[[Adolf Leevald]], Eesti poliitik (1893–1938) *[[Fatme Helge Leevald]], eesti näitleja (1991–) *[[Robbie van Leeuwen]], Hollandi muusik (1944) *[[Antoni van Leeuwenhoek]], hollandi kaupmees ja loodusteadlane (1632–1723) *[[Leevi]], [[Jaakob]]i poeg ==Lef== *[[Marcel Lefebvre]], prantsuse vaimulik (1905–1991) *[[Sébastien Lefebvre]], Kanada muusik (1981–) *[[Rachelle Lefevre]], Kanada filminäitleja (1979–) *[[Robert Lefkowitz]], USA arstiteadlane (1943–) *[[Franz Lefort]] / [[François Jacques Lefort]] / [[François Le Fort]], Šveitsi päritolu Venemaa riigitegelane (1656–1699) ==Leg== *[[Valeri Legassov]], vene keemik (1936–1988) *[[John Legend]], Ameerika Ühendriikide muusikategelane ja näitleja (sündinud 1978) *[[Werner Legère]], saksa kirjanik (1912–1998) *[[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (1938–2026) *[[Aleksandr Legkov]], Venemaa suusataja (1983–) *[[Pierina Legnani]], itaalia balletitantsija (1863–1930) *[[Michel Legrand]], prantsuse helilooja, pianist, dirigent ja laulja (1932–2019) *[[Manuel Legris]], prantsuse teatrijuht ja endine balletitantsija (1964–) *[[Hugo Legzdiņš]], läti mereväelane, allveelaevnik (1903–2004) ==Leh== *[[Dennis Lehane]], USA kirjanik (1965–) *[[Ferenc Lehár]], ungari helilooja (1870–1948) *[[Hillar Lehari]] (1915–1999) *[[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (1944–2026) *[[Carl Rudolf Lehbert]], apteeker ja bioloog (1858–1928) *[[Enn Lehepuu]], Eesti NSV riigitegelane (1917–1981) *[[Heino Lehepuu]], eesti kunstnik, illustraator ja karikaturist (1907–1942) *[[Jaan Lehepuu]], eesti laulja (1993–) *[[Andres Lehestik]], eesti taksidermist ja kirjanik (1962–) *[[Paul Lehestik]], kooliõpetaja ja direktor, kodu-uurija ja pedagoogikaloolane (1926–1994) *[[Pertti Lehikoinen]], soome maletaja (1952–) *[[Aino Lehis]], eesti nahakunstnik (1928–2024) *[[Enno Lehis]], eesti maalikunstnik (1912–2011) *[[Katrina Lehis]], eesti vehkleja (1994–) *[[Lasse Lehis]], eesti majandusteadlane (1972–) *[[Pille Lehis]], eesti akvarellist (1958–) *[[Harri Lehiste]], eesti ajakirjanik ja följetonist (1931–1984) *[[Ilse Lehiste]], eesti päritolu keeleteadlane (1922–2010) *[[Juta Lehiste]], eesti tantsija ja tantsupedagoog (1941–) *[[Artturi Lehkonen]], soome jäähokimängija (1995–) *[[Johannes Lehman]], eesti pedagoog, omavalitsustegelane ja I Riigikogu liige (1872–?) *[[Inge Lehmann]], taani seismoloog (1888–1993) *[[Jens Lehmann]], saksa jalgpallur (1969–) *[[Wilhelm Lehmbruck]], saksa skulptor, maalikunstnik ja graafik (1881–1918) *[[Robin Lehner]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Aron Christian Lehrberg]], Venemaa keisririigi teadlane (1770–1813) *[[Friedrich Leht]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1887–1961) *[[Kalju Leht]], eesti kasvatus- ja kirjandusteadlane (1926–2006) *[[Malle Leht]], eesti botaanik (1953–) *[[Jori Lehterä]], soome jäähokimängija (1987–) *[[Martti Lehtevä]], soome endine poksija (1931–) *[[Lasse Lehtinen]], Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (1947–) *[[Lauri Lehtinen]], soome jooksja (1908–1973) *[[Olli Lehtinen]], soome poksija (1915–1992) *[[Tuija Lehtinen]], soome kirjanik (1954–) *[[Toivo Lehtisalo]], soome keeleteadlane ja etnoloog (1887–1962) *[[Kadri Lehtla]], eesti laskesuusataja (1985–) *[[Leonid Lehtla]], eesti näitleja (1916–1977) *[[Magda Lehtla]], eesti näitleja ja laulja (1921–2008) *[[Tõnu Lehtla]], eesti energeetik ja robootik (1947–) *[[Boris Lehtlaan]], eesti laulja (1946–) *[[Johanna-Maria Lehtme]], eesti kultuurikorraldaja ja aktivist (1988–) *[[Elmar-Aleksander Lehtmets]], Eesti poliitik (1901–1942) *[[Lemmik Lehtmets]], Eesti NSV julgeolekutöötaja (1948–) *[[Ly Lehtmets-Lukk]], eesti arst ja USA sõjaväearst (1928–2014) *[[Tõnis Lehtmets]], eesti kirjanik (1937–) *[[Valfried Lehtmets]], eesti loomaarst (1900–1984) *[[Barbara Lehtna]], eesti etenduskunstnik ja lavastaja *[[Olli Lehto]], soome matemaatik (1925–) *[[Tiit Lehto]], eesti helilooja (1938–1967) *[[Veikko Lehto]], eesti klahvpillimängija, kontsertmeister ja õpetaja (1969–) *[[Kari Lehtola]], soome jurist (1938–2019) *[[Leena Lehtolainen]], soome kirjanik, kolumnist, kirjandusteadlane ja -kriitik (1964–) *[[Paula Lehtomäki]], Soome poliitik (1972–) *[[Kari Lehtonen]], endine Soome jäähokimängija (1983–) *[[Mikko Lehtonen]], Soome jäähokimängija (1994–) *[[Ilmar Lehtpere]], eesti luuletaja ja tõlkija (1950–) *[[Tõnu Lehtsaar]], eesti psühholoog (1960–) *[[Uudo-Rein Lehtse]], eesti tööstusjuht (1935–) ==Lei== *[[Lei Feng]], Hiina Rahvavabastusarmee sõdur ja kommunistlik kultuuriline ikoon (1940–1962) *[[Lei Tingjie]], hiina maletaja (1997–) *[[Kalju Leib]], eesti ajaloolane (sündinud 1937) *[[Eerik Leibak]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1960–) *[[Endel Leibak]], eesti kirjastustegelane (1921–1999) *[[Kaire Leibak]], eesti kolmikhüppaja (1988–) *[[Fritz Leiber]], USA kirjanik (1910–1992) *[[Gottfried Wilhelm Leibniz]], saksa matemaatik, filosoof ja füüsik (1646–1716) *[[Imre Leibold]], eesti pokkerimängija (1975–) *[[Arvo Leibur]], eesti viiuldaja (1964–) *[[Marianne Leibur]], eesti laulja ja laulukirjutaja (1995–) *[[Karl Leichter]], eesti muusikateadlane (1902–1987) *[[Laine Leichter]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1919–2019) *[[Taylor Leier]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Aino Leies]], eesti näitleja (1920–2018) *[[Eno Leies]], eesti publitsist, kirjanik, režissöör ja muusik (1960–) *[[Georg Leies]] *[[Uno Leies]], eesti lastekirjanik ja telerežissöör (1931–1988) *[[Sergei Leiferkus]], vene ooperilaulja (1946–) *[[Leifr Eiríksson]] *[[Roomet Leiger]], eesti merendustegelane (1977–) *[[Janet Leigh]], USA näitleja (1927–2004) *[[Jennifer Jason Leigh]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1962–) *[[Katie Leigh]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (1958–) *[[Vivien Leigh]], inglise näitleja (1913–1967) *[[Edmund Leighton]], inglise maalikunstnik (1852–1922) *[[Laura Leighton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[Äli Leijen]], eesti haridusteadlane (1979–) *[[Moritz Stensson Leijonhufvud]], Rootsi riigitegelane (1559–1607) *[[Sigrid Leijonhufvud]], Rootsi kirjanik ja ajaloolane (1862–1937) *[[Leil (brittide kuningas)|Leil]], brittide kuningas *[[Aarne Leima]], setu kultuuri edendaja (1962–) *[[Matis Leima]], eesti helilooja, muusik ja pedagoog (1992–) *[[Aleksandrs Leimanis]], läti filmilavastaja (1913–1990) *[[Jaak Leimann]], Eesti majandusteadlane ja riigitegelane (1941–) *[[Ivar Leimus]], eesti ajaloolane (1953–) *[[Kirke Leinatamm]], eesti moedisainer (1996–) *[[Tarmo Leinatamm]], eesti dirigent ja poliitik (1953–2014) *[[Juhan Leinberg]], eesti usutegelane (1812–1885) *[[Kim Leine]], norra ja taani kirjanik (1961–) *[[Aleksander Leiner]], eesti kommunist (1902–1927) *[[Madeleine Leininger]], Ameerika Ühendriikide õendusteoreetik (1925–2012) *[[Eino Leino]], soome kirjanik (1878–1926) *[[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]], Soome maadleja (1891–1986) *[[Piia Leino]], soome kirjanik ja ajakirjanik (1977–) *[[Yrjö Leino]], Soome poliitik (1897–1961) *[[Haldi Leinus]], eesti ajakirjanik *[[Karl Leinus]], eesti koorijuht ja pedagoog (1889–1968) *[[Brendan Leipsic]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Leir]], brittide kuningas *[[Kristofer Leirdal]], norra skulptor (1915–2010) *[[Aime Leis]], eesti baleriin ja balletiõpetaja (1936–) *[[Artur Leis]], Eesti sõjaväelane (1898–1979) *[[Heikki Leis]], eesti kunstnik (1973–) *[[Ingla Leis]], kultuuritegelane Saaremaal (1933–) *[[Kuldar Leis]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1968–) *[[Lauri Leis]], eesti kolmikhüppaja (1978–) *[[Malle Leis]], eesti maalikunstnik ja graafik (1940–2017) *[[Mare Leis]], eesti brüoloog (1951–) *[[Marina Leis]], eesti jurist *[[Mai Leisz]], eesti muusik ja helilooja (1988–) *[[Paul Leis]], eesti haridustegelane ja I Riigikogu liige (1874–1947) *[[Leonard Leisching]], Lõuna-Aafrika poksija (1934–2018) *[[August Leisk]], Eesti sõjaväelane ja piirivalveohvitser (1893–1972) *[[Fabiano Leismann]], Brasiilia jalgpallur (1991–) *[[Irene Leisner]], eesti õpetaja (1930–2015) *[[Tõnis Leisner]], Eesti sõjaväelane (1884–1975) *[[Uno Leisner]], eesti arst ja arstiteadlane (1929–1989) *[[Aadu Leissar]], eesti näitleja (1907–1961) *[[Johanna-Marie Leissar]], eesti näitleja (1912–1987) *[[Mall Leissar]], eesti näitleja (1934–) *[[Enn Leisson]], Eesti poliitik ja ajakirjanik (1942–1998) *[[Ansis Leitāns]], noorlätlaste liikumise osaleja (1815—1874) *[[Jüri Leiten]], eesti trompetist ja dirigent (1965–) *[[Lea Leiten]], eesti pianist ja kontsertmeister (1966–) *[[Yechiel Leiter]], Iisraeli filosoofiaajaloolane, poliitikaanalüütik, rabi, diplomaat ja asundusaktivist (1959–) *[[Ernst Leithammel]], Eesti sõjaväelane (1891–1955) *[[Dannar Leitmaa]], eesti ajakirjanik (1982–) *[[Moritz Leitner]], saksa jalgpallur (1992–) *[[Aivar Leito]], eesti ornitoloog (1954–2018) *[[Ivo Leito]], eesti keemik (1972–) *[[Priit Leito]], eesti ajakirjanik, meediajuht, maletaja ja kirjastaja (1975–2020) *[[Tiit Leito]], eesti ornitoloog, loodusfotograaf, looduskaitsja (1949–) *[[Toomas Leito]], eesti ajakirjanik ja kirjastustegelane, Eesti NSV parteitegelane (1946–2020) *[[Vello Leito]], Eesti poliitik (1941–2026) *[[Claudia Leitte]], Brasiilia laulja (1980–) *[[Alfred Leius]], eesti skulptor (1897–1967) *[[Anneliis-Mall Leius]], eesti iluvõimlemistreener ja spordipedagoog (1936–) *[[Toomas Leius]], eesti tennisist (1941–2025) *[[Leo Leiv]], eesti vaimulik (1926–2005) *[[Lucas Leiva]], Brasiilia jalgpallur (1987–) *[[Verni Leivak]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Indrek Leivategija]], eesti tšellist (1986–) *[[Leida Leivategija]], eesti entomoloog ja põllumajandusteadlane (1918–2004) *[[Agu Leivits]], eesti loodusuurija ja looduskaitsja (1957–) *[[Kairi Leivo]], eesti pärimusmuusik, jutuvestja ja endine diplomaat (1971–) *[[Margus Leivo]], Eesti poliitik (1954–2019) ==Lej== *[[Hans Björnsson Lejon]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (suri 1572) ==Lek== *[[Leka (prints)|Leka]], Albaania troonipärija (1939–2011) *[[Péter Lékó]], ungari maletaja (1979–) *[[Viktoria Leks]], Eesti kõrgushüppaja (1987–) *[[Mart Lekstein]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1886–1939) ==Lel== *[[Elsa Lell-Kingissepp]], eesti töölisliikumise tegelane (1887–1952) *[[Aleksei Lelle]], eesti advokaat (1883–1937) *[[Elli Lellep]], eesti botaanik (1914–1997) *[[Jaan Lellep (vaimulik)|Jaan Lellep]], eesti vaimulik (1864–1898) *[[Jaan Lellep]], eesti matemaatik (1945–) *[[Jüri Lellep]], eesti koolmeister (1842–1908) *[[Pierre Lellouche]], Prantsuse poliitik (1951–) *[[Claude Lelouch]], prantsuse filmirežissöör ja stsenarist (1937–) *[[Marko Lelov]], eesti jalgpallur (1973–) *[[Brait Lelumees]], eesti meesmaletaja (1981–) *[[Lauri Lelumees]], eesti käija (1978–) ==Lem== *[[Stanisław Lem]], poola kirjanik (1921–2006) *[[Steinar Lem]], norra kirjanik, ühiskonnakriitik ja keskkonnaaktivist (1951–2009) *[[Raymond M. Lemaire]], Belgia kunstiajaloolane ja arhitektuuriajaloolane (1921–1997) *[[Christophe Lemaitre]], prantsuse jooksja (1990–) *[[Frédérick Lemaître]], prantsuse näitleja (1800–1876) *[[Karl Leman]], eesti poksitreener ja spordipedagoog (1907–1991) *[[Thomas Lemar]], Prantsusmaa jalgpallur (1995–) *[[Grégory Lemarchal]], prantsuse laulja (1983–2007) *[[Igor Lematško]], Eesti alpinist (1965–) *[[Andres Lemba]], eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog (1968–) *[[Artur Lemba]], eesti pianist, helilooja ja pedagoog (1885–1963) *[[Theodor Lemba]], eesti pianist (1876–1962) *[[Ain Lember]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Andres Lember]], eesti arhitekt (1972–) *[[Ira Lember]], eesti kirjanik (1926–2025) *[[Jaan Lember]], eesti kümnevõistleja (1945–) *[[Juta Lember]], eesti sisearhitekt (1943–) *[[Jüri Lember]], eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (1964–) *[[Kajar Lember]], Eesti poliitik (1976–) *[[Margus Lember]], eesti arstiteadlane (1960–) *[[Mati Lember]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Nora Lember]], eesti võrkpallur (2005–) *[[Sulev Lember]], eesti õpetaja ja koolijuht (1924–1981) *[[Uudo Lember]], populaarne Saaremaa külamees (1941–1995) *[[Veiko Lember]], eesti riigiteadlane ja endine võrkpallur (1977–) *[[Valli Lember-Bogatkina]], eesti kunstnik (1921–2016) *[[Adelaida Lemberg]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1904–1986) *[[Anneken Lemberg]], eesti rogainija (1977–) *[[Harry Lemberg]], eesti kergejõustikutreener ja sporditegelane (1959–) *[[Valter Lemberg]], eesti fotograaf (1888–1950) *[[Anastasia Lemberg-Lvova]], Eesti kunstnik (1992–) *[[Aivars Lembergs]], Läti suurärimees ja poliitik (1953–) *[[Aleksandrs Lembergs]], läti balletitantsija ja ballettmeister (1921–1985) *[[Rein Lemberpuu]], eesti IT-ettevõtja (1978–) *[[Lembitu]], muinaseestlaste väejuht (suri 1217) *[[Jüri Lembra]], eesti füüsik (1933–) *[[Constantin Eduard Valentin Lementy]], Eesti vaimulik (1848–1889) *[[Jacques Lemercier]], prantsuse arhitekt ja insener (1585–1654) *[[Mihhail Lemešev]], vene majandusteadlane (1927–2021) *[[Illar Lemetti]], eesti põllumajandusteadlane (1968–) *[[Brendan Lemieux]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Mario Lemieux]], endine Kanada jäähokimängija (1965–) *[[Mario Lemina]], Gaboni jalgpallur (1993–) *[[Steffi Lemke]], Saksamaa poliitik (1968–) *[[Carl Joseph Lemm]], Eesti vaimulik (1840–1890) *[[Daniel Burchard Lemm]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik (1845–1924) *[[Waldemar Lemm]], baltisaksa päritolu arhitekt ja insener (1881–1965) *[[Heino Lemmik]], eesti helilooja (1931–1983) *[[Voldemar Lemmik]], eesti trompetist, dirigent ja muusikaõpetaja (1911–1999) *[[Elmar Lemming]], eesti mikrobioloog (1909–1997) *[[Eric Lemming]], Rootsi odaviskaja (1880–1930) *[[Peeter Lemming]], eesti leivatööstur (1865–1939) *[[Eduard Lemmiste]], eesti lavastaja ja näitleja (1891–1951) *[[Jack Lemmon]], USA näitleja (1925–2001) *[[Robert Lemonius]], Eesti advokaat (1870–1931) *[[Mauricio Lemos]], Uruguay jalgpallur (1995–) *[[Tamara de Lempicka]], poola kunsnik (1898–1980) *[[Liis Lemsalu]], eesti laulja (1992–) *[[Marek Lemsalu]], eesti jalgpallur (1972–) *[[Juan Carlos Lemus]], Kuuba endine poksija (1965–) ==Len== *[[Koen Lenaerts]], Belgia jurist (1954–) *[[Philipp Lenard]], saksa füüsik (1862–1947) *[[Nikolaus Lenau]], austria luuletaja (1802–1850) *[[Radan Lenc]], tšehhi jäähokimängija (1991–) *[[Andreas Lend]], eesti tšellist (1983–) *[[Enno Lend]], eesti majandusteadlane (1957–) *[[Elfriede Lender]], eesti haridustegelane ja pedagoog (1882–1974) *[[Henno Lender]], eesti arst (1905–1991) *[[Mae Lender]], eesti kirjanik (1981–) *[[Uno Lender]], Eesti diplomaat (1906–1942) *[[Voldemar Lender]], Tallinna linnapea (1876–1939) *[[Aleksandr Lenderman]], USA maletaja (1989–) *[[Ivan Lendl]], tšehhi tennisist (1960–) *[[Katrin Lendok]], eesti haridustegelane (1955–) *[[Suzanne Lenglen]], Prantsusmaa tennisist (1899–1938) *[[Clément Lenglet]], Prantsusmaa jalgpallur (1995–) *[[Levente Lengyel]], Ungari maletaja (1933–2014) *[[Vladimir Lenin]], Nõukogude Venemaa juht (1870–1924) *[[Aleksander Lenk]], eesti insener (1913–1995) *[[Heimar Lenk]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1946–) *[[Anders Lennartsson]], Rootsi sõjaväelane (suri 1605) *[[Aaron Lennon]], inglise jalgpallur (1987–) *[[John Lennon]], inglise laulja (1940–1980) *[[Annie Lennox]], šoti laulja (1954–) *[[Lennart Lennuk]], eesti zooloog (1985–) *[[Urmas Lennuk]], eesti näitekirjanik, dramaturg ja teatrilavastaja (1971–) *[[Bernd Leno]], saksa jalgpallur (1992–) *[[Jay Leno]], USA näitleja (1950–) *[[Alexandre Lenoir]], prantsuse arheoloog ja muinsuskaitsja (1761–1839) *[[Krista Lensin]], eesti meelelahutusajakirjanik (1970–) *[[Jaak Lensment]], Eesti diplomaat (1966–) *[[Alexander Magnus Karl Lenz]], Eesti vaimulik (1777–1819) *[[Christian David Lenz]], Läti ja Eesti vaimulik ning Liivimaa kindralsuperintendent (1720–1798) *[[Christian Heinrich Friedrich Lenz]], Eesti vaimulik (1817–1869) *[[Friedrich David Lenz]], Eesti vaimulik (1745–1809) *[[Gottlieb Eduard Lenz]], baltisaksa teoloog (1788–1829) *[[Heinrich Friedrich Emil Lenz]], baltisaksa füüsik (1804–1865) *[[Jakob Michael Reinhold Lenz]], baltisaksa päritolu saksa kirjanik (1751–1792) *[[Johannes Woldemar Lenz]], Eesti vaimulik (1855–1895) *[[Mark Lenzi]], USA vettehüppaja ja treener (1968–2012) *[[Akivo Lenzner]], Eesti mikrobioloog (1927–2012) *[[Jaan Lentsius]], eesti korvpallur (1944–1993) *[[Leonid Lentsman]], Eesti NSV parteitegelane (1912–1996) *[[Thierry Lentz]], prantsuse ajaloolane (1959–) ==Leo== *[[Leo I (keiser)]] *[[Leo I (paavst)|Leo I]], paavst *[[Leo II (keiser)]] *[[Leo II (paavst)|Leo II]], paavst (suri 683) *[[Leo III (keiser)|Leo III]], Bütsantsi keiser (suri 741) *[[Leo III (paavst)|Leo III]], paavst (suri 816) *[[Leo IV (paavst)|Leo IV]], paavst (suri 855) *[[Leo V (paavst)|Leo V]], paavst (suri 904) *[[Leo VI (paavst)|Leo VI]], paavst (suri 928) *[[Leo VII]], paavst (suri 939) *[[Leo VIII]], paavst (suri 965) *[[Leo IX]], paavst (1002–1054) *[[Leo X]], paavst ([[1475]]–[[1521]]) *[[Leo XI]], paavst (1535–1605) *[[Leo XII]], paavst (1760–1829) *[[Leo XIII]], paavst (1810–1903) *[[Leo XIV]], paavst (1955–) *[[Leo Africanus]], mauri diplomaat ja kirjanik (15.–16. sajand) *[[Friedrich Leo]], saksa klassikaline filoloog (1851–1914) *[[Aigar Leok]], eesti krossisõitja (1985–) *[[Tanel Leok]], eesti krossisõitja (1985–) *[[Väino Leok]], eesti veemotosportlane ja sporditegelane (1939–2007) *[[Hans Leoke]], eesti kirjastaja ja raamatukaupmees (1853–1919) *[[Peter Leoke]], eesti kirjastaja (1892–1973) *[[Raido Leokin]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Leo Leola]], eesti kunstnik *[[Wilfredo León]], Poola võrkpallur (1993–) *[[Ryan Leonard]], USA jäähokimängija (2005–) *[[Petras Leonas]], Leedu poliitik ja jurist (1864–1938) *[[Ruggero Leoncavallo]], itaalia helilooja ja libretist (1857–1919) *[[Tony Leondis]], Ameerika Ühendriikide animaator ja lavastaja (1972–) *[[Ignatius Leong]], Singapuri maletegelane (1956–) *[[Leoninus]], Prantsusmaa helilooja (12.–13. sajand) *[[Infanta Leonor|Leonor]], Astuuria printsess (2005–) *[[Aleksei Leonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (1934–2019) *[[Jevgeni Leonov]], vene näitleja (1926–1994) *[[Ellen Leonova]], eesti võrkpallur (1932–2009) *[[Valeri Leontjev]], vene laulja (1949–) *[[Vassili Leontjev]], vene majandusteadlane (1880–1976) *[[Giacomo Leopardi]], itaalia luuletaja, esseist, filosoof ja filoloog (1798–1837) *[[Aldo Leopold]], USA ökoloog, keskkonnategelane, loodusfilosoof (1887–1948) *[[Leopold I]], Saksa-Rooma keiser (1640–1705) *[[Leopold I (Baden)|Leopold I]] (1790–1852), Badeni suurhertsog *[[Leopold I (Austria hertsog)|Leopold I]] (1290–1326), Austria ja Steiermargi hertsog *[[Leopold I (Anhalt-Dessau)|Leopold I]] (1676–1747), Anhalt-Dessau vürst *[[Leopold I (Lippe)|Leopold I]], Lippe vürst *[[Leopold I (Austria markkrahv)|Leopold I]] (Leopoldo I; umbes 940–994), Austria markkrahv *[[Léopold I]], belglaste kuningas (1790–1865) *[[Léopold II]], belglaste kuningas (1865–1909) *[[Leopold II (Saksa-Rooma keiser)]] *[[Léopold III]], Belgia kuningas (1901–1983) *[[Leopold IV (Lippe vürst)|Leopold IV]], Lippe vürst (1871–1949) *[[Janika Leoste]], eesti haridusteadlane ja kasvatusteadlane (1971–) ==Lep== *[[Astrid Lepa]], eesti näitleja, lavastaja ja režissöör (1924–2015) *[[Ester Lepa]], eesti laulja (sopran) ja laulupedagoog (1928–2013) *[[Jaan Lepa]], eesti põllumajandusteadlane ja energeetikainsener (1926–2021) *[[Margus Lepa]], eesti näitleja ja raadioajakirjanik (1953–) *[[Martin Lepa]], endine eesti jalgpallur (1976–) *[[Riinu Lepa]], eesti õpetaja ja jätkusuutliku ettevõtluse koolitaja ning kodanikuaktivist (1978–) *[[Frédéric Lepage]], prantsuse filmiprodutsent ja stsenarist (1955–) *[[Paul LePage]], USA poliitik (1948–) *[[Pierce LePage]], Kanada kümnevõistleja (1996–) *[[Alex Lepajõe]], eesti seltskonnategelane (1961–) *[[Jaan Lepajõe]], eesti põllumajandusteadlane (1928–1999) *[[Leida Lepajõe]], eesti põllumajandusteadlane (1928–1993) *[[Madis Lepajõe]], Eesti sporditegelane ja poliitik (1955–2020) *[[Marju Lepajõe]], eesti religiooniajaloolane ja klassikaline filoloog (1962–2019) *[[Loit Lepalaan]], eesti trompetist (1951–) *[[Dave Lepard]], Rootsi laulja ja kitarrist (1980–2006) *[[August Lepasaar]], eesti majandijuht (1915–1968) *[[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (1921–2022) *[[Laura Lepasalu]], endine eesti jalgrattur (1986–) *[[Väino Lepasepp]], eesti geograaf ja alpinist (1931–1963) *[[Madis Lepasoo]], eesti klahvpillimängija (1961–2015) *[[Virkko Lepassalu]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Paul Lepasson]], eesti muusik (1985–) *[[Olga Lepešinskaja]], vene balletitantsija (1916–2008) *[[Aleksander Lepik]], eesti arst (1896–1988) *[[Andres Lepik]], eesti näitleja ja lavastaja (1957–) *[[Armand Lepik]], eesti teatrikunstnik (1908–1969) *[[Emanuel Lepik]], eesti õigeusu vaimulik (1911–2001) *[[Enel Lepik]], eesti ettevõtja ja fotograaf (1974–) *[[Eva Lepik]], eesti kirjandusteadlane (1971–) *[[Harald Lepik]], eesti tõlkija (1926–1976) *[[Iivi Lepik]], eesti näitleja (1942–) *[[Jakob Lepik]], eesti ärimees (1891–1936) *[[Jana Lepik]], eesti luuletaja (1981–) *[[Johan Lepik]], Venemaa ja Nõukogude sõjaväelane (sündis 1859) *[[Kalju Lepik]], eesti luuletaja (1920–1999) *[[Kristjan Lepik]], eesti ettevõtja, finantsanalüütik, investor ja avaliku elu tegelane (1977–) *[[Lauri Lepik]], Eesti diplomaat ja riigiametnik (1960–) *[[Leida Lepik]], eesti geograaf (1968–) *[[Margus Lepik]], Eesti poliitik (1969–) *[[Marko Lepik]], endine eesti jalgpallur (1977–) *[[Mart Lepik]], eesti arhivaar ja kirjandusteadlane (1900–1971) *[[Mati Lepik]], eesti kultuuritegelane (1937–2015) *[[Muza Lepik]], Eesti spordiarst ja endine kergejõustiklane (1946–) *[[Oleg Lepik]], Eesti jalgpallur (1973–) *[[Peet Lepik]], eesti semiootik ja kultuuriteoreetik (1935–) *[[Ranet Lepik]], eesti mängiv jalgpallitreener (1980–) *[[Roland Lepik]], Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Poliitilise Politsei inspektuuri juht (1910–?) *[[Sander Lepik]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Sulev Lepik]], eesti odaviskaja ja treener (1966–) *[[Tarmo Lepik]], eesti helilooja (1946–2001) *[[Triin Lepik]], eesti näitleja (1983–) *[[Tõnis Lepik]], eesti operaator ja lavastaja (1958–) *[[Tõnu Lepik]], eesti kaugushüppaja (1946–) *[[Valve Lepik]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1927–) *[[Ülo Lepik]], eesti matemaatik (1921–2022) *[[Aino Lepik von Wirén]], Eesti jurist ja diplomaat (1961–) *[[Johannes Lepiksaar]], eesti zooloog ja osteoloog (1907–2005) *[[Toomas Lepiksaar]], eesti kunstiteadlane ja kunstipedagoog (1929–2020) *[[Heino Lepikson]], eesti tehnikateadlane (1914–2002) *[[Ilse-Aurelie Lepikson]], eesti tarbegraafik ja portselanimaalija (1926–2013) *[[Robert Lepikson]], Eesti poliitik (1952–2006) *[[Ain Lepikult]], Eesti politseiametnik *[[Mirjam Lepikult]], eesti tõlkija (1969–) *[[Raimond Lepiste]], eesti kunstnik (1977–) *[[Brent Lepistu]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Laura Lepistö]], soome iluuisutaja (1988–) *[[Sami Lepistö]], soome jäähokimängija (1984–) *[[Aivo Lepland]], eesti geoloog (1964–) *[[Ott Lepland]], eesti laulja (1987) *[[Lea Lepmann]], eesti matemaatik (1948–) *[[Sergei Lepmets]], Eesti jalgpallur (1987–) *[[Tõnno Lepmets]], Eesti korvpallur (1939–2005) *[[Urmas Lepner]], eesti arstiteadlane ja tervishoiujuht (1956–) *[[Hugo Lepnurm]], eesti helilooja ja organist (1914–1999) *[[Tatjana Lepnurm]], Eesti harfimängija ja pedagoog (1952–2021) *[[Amanda Lepore]], transsooline ameerika modell (1967–) *[[Mauro-Giuseppe Lepori]], tsistertslaste kindralabt (1959–) *[[Nikolai Leporski]], vene arstiteadlane (1877–1952) *[[Arne Lepp]], eesti arstiteadlane (1928–2018) *[[Artur Lepp]], eesti arst (1900–1979) *[[Eerik Lepp]], aiandus- ja maastikuarhitekt ning motosportlane (1903–1981) *[[Elmar Lepp]], eesti sporditegelane (1896–1943) *[[Feliks Lepp]], eesti arstiteadlane (1881–1973) *[[Fredi Lepp]], eesti vabadusvõitleja (1928–2015) *[[Hans Lepp]], eesti aednik (1873–1951) *[[Hans Peter Lepp]], Rootsi kunstiteadlane ja diplomaat (1950–) *[[Ignace Lepp]], eesti katoliku vaimulik (1908–1966) *[[Jaan Lepp]], Eesti sõjaväelane ja sportlane (1895–1941) *[[Kadri Lepp]], eesti näitleja (1979–) *[[Kristjan Lepp]], eesti pressifotograaf (1974–2020) *[[Maie Lepp]], eesti filoloog (1938–) *[[Mart Lepp]], eesti kunstikoguja (1947–) *[[Marta Lepp]], eesti kirjanik (1883–1940) *[[Nieves Lepp]], eesti laulja ja näitleja (1945–) *[[Olavi Lepp]], eesti ärijuht (1977–) *[[Peeter Lepp]], eesti poliitik (1943–) *[[Toomas Lepp]], eesti telerežissöör ja produtsent (1950–) *[[Toomas Lepp (ettevõtja)|Toomas Lepp]], eesti ettevõtja (1970–) *[[Tõnis Lepp]], Eesti tantsija, näitleja ja lavastaja (1943–2025) *[[Ülo Lepp]], eesti arst ja arstiteadlane (1917–2003) *[[Voldemar Lepperk]], eesti kergejõustiklane, sõudja ja spordikohtunik (1913–1986) *[[Samuli Leppiaho]], soome poksija (1981–) *[[Eduard Leppik]], eesti pedagoog, keelemees, kodu-uurija ja kirjamees (1924–2008) *[[Elmar Emil Leppik]], eesti botaanik, fütopatoloog ja algoloog (1898–1978) *[[Evi Leppik]], eesti sõudja ja sõudetreener (1934–2012) *[[Helle Leppik]], eesti kirjandustoimetaja ja õppejõud (1966–) *[[Jaan Leppik]], eesti kirjamees (1861–1943) *[[Johan Leppik]], Eesti arst ja diplomaat (1894–1965) *[[Jüri Leppik]], eesti advokaat (1964–) *[[Kalju Leppik]], eesti arvutiteadlane ja omavalitsustegelane (1931–) *[[Koidu Leppik]], eesti raamatukoguhoidja (1936–) *[[Lauri Leppik]], eesti sotsiaalteadlane ja sporditegelane (1964–) *[[Lea Leppik]], eesti orienteeruja, rogainija ja kabetaja (1965–) *[[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]], eesti ajaloolane (1962–) *[[Marion Leppik]], eesti kultuurikorraldaja ja kommunikatsioonijuht (1973–) *[[Mati Leppik]], eesti maalikunstnik ja kunstiõpetaja (1941–) *[[Merle Leppik]], eesti keeleteadlane (1936–) *[[Mihkel Leppik]], eesti sõudja ja treener (1932–2021) *[[Peep Leppik]], eesti pedagoog (1941–) *[[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (1954–2022) *[[Sakarias Jaan Leppik]], Eesti muusik, vaimulik ja poliitik (1969–) *[[Taavet Leppik]], eesti võrkpallur (1993–) *[[Harald Leppikson]], eesti fotograaf ja ajakirjanik (1933–2005) *[[Mikko Leppilampi]], Soome muusik ja näitleja (1978–) *[[Urmas Leppmets]], Eesti sõjaväelane (1972–2008) *[[Kadri Leppoja]], eesti dirigent (1953–) *[[Riho Leppoja]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1953–) *[[Jari Leppä]], Soome poliitik (1959–) *[[Antti Leppänen]], soome jäähokimängija (1947–2015) *[[Teemu Leppänen]], soome jõutõstja (1993–) *[[Jeanne-Marie Leprince de Beaumont]], prantsuse kirjanik ja pedagoog (1711–1780) *[[Ando Leps]], eesti õigusteadlane ja poliitik (1935–2023) *[[August Leps]], eesti jurist ja poliitik (1896–1972) *[[Ergas Leps]], eesti päritolu Kanada jooksja (1939–) *[[Ilona Lepsalu]], eesti poliitik (1970–) *[[Pauline Elfriede Leps-Estam]], eesti graafik (1903–2002) *[[Ants Lepson]], Eesti ja Norra maalikunstnik, endine laevakapten (1934–2023) *[[Tanel Lepsoo]], eesti romanist ja tõlkija (1970–) *[[Rudolf Lepvalts]], eesti kunstnik (1906–1978) ==Ler== *[[Hermann Lerchenbaum]], eesti sõudja, USA mereväelane (1864–1942) *[[Mihhail Lermontov]], vene kirjanik (1814–1841) *[[Melvin J. Lerner]], ameerika sotsiaalpsühholoog (1929–) *[[Salomón Lerner Ghitis]], Peruu poliitik (1946–) *[[Charles Leroux]], USA langevarjur (1856–1889) *[[Gaston Leroux]], prantsuse kirjanik ja ajakirjanik (1868–1927) *[[Louis Leroy]], prantsuse kunstikriitik (1812–1885) ==Les== *[[Gabriel-Beniamin Leș]], Rumeenia poliitik (1975–) *[[Mindaugas Leskauskas]], leedu alpinist ja arst (1974–2022) *[[Juice Leskinen]], soome muusik (1950–2006) *[[Väinö Leskinen]], Soome poliitik ja ujuja (1917–1972) *[[John Leslie]], Briti filosoof (1940–) *[[Rose Leslie]], šoti näitleja (1987–) *[[Thomas Leslie]], USA arhitektuuriteadlane ja arhitekt *[[Andrew Lesnie]], Austraalia filmioperaator (1956–2015) *[[Petăr Lesov]], Bulgaaria poksija (1960–) *[[Harry Lessel]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1911–1986) *[[Richard Lessel]], Eesti sõjaväelane (1884–1972) *[[Alexander Lesser]], USA etnoloog ja keeleteadlane (1902–1982) *[[Lawrence Lessig]], USA jurist, õigusfilosoof ja poliitaktivist (1961) *[[Doris Lessing]], inglise kirjanik (1919–2013) *[[Gotthold Ephraim Lessing]], saksa kirjanik, filosoof ja publitsist (1729–1781) *[[Roland Lessing]], Eesti laskesuusataja (1978–) *[[Theodor Lessing]], juudi filosoof Saksamaal (1872–1933) *[[Teodor Leszetycki]], poola pianist, helilooja ja muusikaõpetaja (1830–1915) *[[Johannes Lest]], eesti suusataja ja õpetaja (1899–1976) *[[Rea Lest]], eesti näitleja (1990–) *[[Adalbert Gustav Lesta]], eesti vaimulik (1869–1941) *[[Rudolf Lesta]], eesti kohtunik (1885–1941) *[[Arthur Lestal]], eesti fotograaf (1887–1941) *[[Evelin Lestal]], eesti lauatennisist ja treener (1925–1996) *[[Paul Lestal]], Eesti kindlustustegelane (1889–1976) *[[Klas Lestander]], rootsi laskesuusataja (1931–2023) *[[Ly Lestberg]], eesti kunstnik (1965–) *[[Dominique Lestel]], prantsuse zoosemiootik (1961–) *[[Ferdinand Lester]], eesti poksija (1908–1969) *[[Heddy Lester]], hollandi laulja ja näitleja (1950–2023) *[[Éloyse Lesueur-Aymonin]], Prantsusmaa kaugushüppaja (1988–) ==Leš== *[[Liivia Leškin]], eesti moe- ja tekstiilikunstnik (1956–) *[[Galina Leškina]], Eesti tekstiilikunstnik (1925–2009) *[[Lev Leštšenko]], vene laulja (1942–) *[[Aivar Leštšinski]], eesti koorijuht (1958–2019) *[[Rostislav Leštšinski]], Ukraina kabetaja (1957–) ==Lez== *[[Jason Lezak]], Ameerika Ühendriikide ujumisjuht, endine ujuja (1975–) *[[Andreas Friedrich Lezius]], Eesti vaimulik (1829–1865) *[[Friedrich Eduard Lezius]], Eesti vaimulik ja saksa kirikuajaloolane (1859–1936) *[[Hermann Arnold Lezius]], Eesti vaimulik (1863–1928) *[[Blas de Lezo y Olavarrieta]], Hispaania admiral (1689–1741) ==Let== *[[Kris Letang]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Orlando Letelier]], Tšiili ökonomist ja diplomaat (1932–1976) *[[Hervé Le Tellier]], prantsuse lingvist, kirjanik ja ajakirjanik (1957–) *[[Yves Leterme]], Belgia poliitik (1960–) *[[Agnès Letestu]], prantsuse endine balletitantsija (1971–) *[[Letizia]], Hispaania kroonprintsess (1972–) *[[Jared Leto]], USA näitleja ja muusik (1971–) *[[Jegor Letov]], vene laulja (1964–2008) *[[Letsie III]], Lesotho kuningas (1963–) *[[Johannes Letzmann]], Eesti geofüüsik ja meteoroloog (1885–1971) *[[Enrico Letta]], Itaalia poliitik (1966–) *[[Adele Lettens]], eesti pikaealine (1895–2002) *[[Hendrik Lettens]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1888–1940) *[[Paul Lettens]], eesti filatelist (1927–1981) *[[David Letterman]], USA teleajakirjanik (1947–) *[[Vinni Lettieri]], USA jäähokimängija (1995–) ==Leu== *[[Evelyne Leu]], Šveitsi vigursuusataja (1976–) *[[Friedrich Wilhelm Leuckfeld]], Eesti vaimulik (1749–1800) *[[Georg Friedrich Leuckfeld]], Eesti vaimulik (1718–1782) *[[Johann Georg Leuckfeldt]], Eesti vaimulik (?–1762) *[[Moritz Leuenberger]], Šveitsi poliitik (1946–) *[[Katie Leung]], Šotimaa näitleja (1987–) *[[Katrina Leung]], hiina luuraja *[[Bruno Leuschner]], Saksa DV riigitegelane (1910–1965) *[[Doris Leuthard]], Šveitsi poliitik ja jurist (1963–) *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]], Saksamaa poliitik (1951–) *[[Emanuel Leutze]], ameerika kunstnik (1816–1868) *[[Daniel Leuwers]], prantsuse luuletaja ja kirjanduskriitik (1944–) ==Lev== *[[François Levaillant]], prantsuse maadeuurija, loodusteadlane ja kollektsionäär (1753–1824) *[[Andres Levald]], eesti (maastiku)arhitekt (1954–) *[[Leida Levald]], eesti näitleja ja lavastaja (1914–2012) *[[Martin Levald]], eesti tšellist ja helilooja (1910–1999) *[[Tiiu Levald]], eesti laulja, laulupedagoog ja muusikakriitik (1940–) *[[Agnes Levandi]], eesti suusataja, spordipedagoog, suusakohtunik ja füsioterapeut (1940–) *[[Allar Levandi]], eesti kahevõistleja ja treener (1965–) *[[Anna Levandi]], iluuisutaja ja Eesti iluuisutamistreener (1965–) *[[Annely Levandi]], eesti sõudja ja rõivadisainer (1965–2021) *[[Anti Levandi]], eesti sporditegelane (1941–) *[[Arlet Levandi]], eesti iluuisutaja (2005–) *[[Armand Levandi]], eesti tennisist (1992–) *[[Hilja Levandi]], eesti pedagoog (1913–1993) *[[Pirjo Levandi]], eesti laulja (1968–) *[[Olivier Levasseur]], piraat (suri 1730) *[[Amaury Leveaux]], Prantsusmaa ujuja (1985–) *[[Bryan Levell]], Jamaica sprinter (2003–) *[[Elyse Levesque]], Kanada filmi- ja seriaalinäitleja (1985–) *[[Ahto Levi]], eesti päritolu venekeelne kirjanik (1931–2006) *[[Carlo Levi]], Itaalia kirjanik ja maalikunstnik (1902–1975) *[[Daniel Levi]], eesti muusik (1988–) *[[Howard Levi]], USA matemaatik (1916–2002) *[[Rita Levi-Montalcini]], itaalia neuroloog (1909–) *[[Margarita Levieva]], USA filminäitleja (1980–) *[[Adik Levin]], Eesti lastearstarst ja toitumisspetsialist (1940–2025) *[[Carl Levin]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1934–2021) *[[Isidor Levin]], rahvaluuleteadlane (1919–2018) *[[Juri Levin]], Venemaa matemaatik, loogik, semiootik ja kirjandusteadlane (1935–2010) *[[Mai Levin]], Eesti kunstiajaloolane (1942–) *[[Mark Levin]], Eesti ajakirjanik (1945–2014) *[[Meiše Levin]], Eesti, Iisraeli ja USA matemaatik (1934–) *[[Simon Levin]], Eesti advokaat (1929–2008) *[[Tony Levin]], USA muusik, basskitarrist (1946–) *[[Tony Levin (trummar)|Tony Levin]], inglise muusik, trummar (1940–2011) *[[Olga Levina]], Ukraina-Iisraeli kabetaja (1961–) *[[Adam Levine]], USA laulja ja kitarrist (1979–) *[[James Levine]], USA dirigent ja pianist (1943–2021) *[[Jeffrey D. Levine]], USA diplomaat (1955–) *[[Claude Lévi-Strauss]], prantsuse kultuuriantropoloog (1908–2009) *[[Artem Levizi]], Eesti jalgpallur (1993–) *[[Issaak Levitan]], vene maalikunstnik (1860–1900) *[[Igor Levitin]], Venemaa poliitik (1952–) *[[Ilja Levitov]], vene maletegelane (1979–) *[[Grigori Levitski]], astronoom (1852–1917) *[[Aleksandr Levitš]], vene bioloogiateoreetik (1945–2016) *[[Jaanus Levkoi]], eesti korvpallitreener (1950–) *[[Anton Levkovitš]], Eesti jäähokimängija (1983–) *[[René Levoll]], eesti tehnikaekspert (1958–) *[[Julia Levtšenko]], ukraina kergejõustiklane (kõrgushüppaja) (1997–) *[[Henri-Léopold Lévy]], Prantsuse maalikunstnik (1840–1904) *[[Oscar Levy]], juudi päritolu saksa-inglise arst, tõlkija ja poliitiline esseist (1867–1946) *[[Yasmin Levy]], Iisraeli laulja (1975–) ==Lew== *[[Janina Lewandowska]], poola lendur (1908–1940) *[[Jan Lewandowski]], poola ajaloolane (1944–) *[[Marcin Lewandowski]], poola kergejõustiklane, keskmaajooksja (1987–) *[[Robert Lewandowski]], poola jalgpallur (1988–) *[[Adam Ludwig Lewenhaupt]], Rootsi väejuht (1659–1719) *[[Gustaf Adolf Lewenhaupt]], Rootsi väejuht ja riigitegelane (1619–1656) *[[Kurt Lewin]], juudi päritolu psühholoog (1890–1947) *[[Monica Lewinsky]], Ameerika Ühendriikide küberkiusamise vastane aktivist (1973–) *[[Brandon Lewis]], Suurbritannia poliitik (1971–) *[[Carl Lewis]], USA kergejõustiklane (1961–) *[[Charlotte Lewis]], inglise näitleja (1967–) *[[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]], USA korvpallur (1955–2007) *[[Clive Staples Lewis]], iiri kirjanik (1898–1963) *[[Cudjoe Lewis]], Aafrika ja Ameerika Ühendriikide vahelise orjakaubanduse eelviimane teadaolev ellujäänu (u 1841 – 1935) *[[Damian Lewis]], inglise näitleja ja produtsent (1971–) *[[David Lewis]], USA filosoof (1941–2001) *[[Davina Lewis]], Briti aadlik (1977–) *[[Dean Lewis]], Austraalia laulja ja laulukirjutaja (1985–) *[[Jerry Lee Lewis]], USA laulja ja pianist (1935–2022) *[[Lennox Lewis]], Suurbritannia raskekaalu poksija (1965–) *[[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1947–2024) *[[Sinclair Lewis]], ameerika kirjanik (1885–1951) *[[Myles Lewis-Skelly]], Inglismaa jalgpallur (2006–) *[[Martin Lewitz]], Kuramaa piiskop (suri 1500) *[[Richard Lewontin]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog, matemaatik ja geneetik (1929–2021) ==Lex== *[[Lexa]], Brasiilia laulja (1995–) *[[Anders Johan Lexell]], rootsi päritolu Vene astronoom ja matemaatik (1740–1784) *[[Wilhelm Lexis]], saksa majandus- ja statistikateadlane (1837–1914) ==Ley== *[[Richard von der Ley]], Eesti kaupmees, postkaartide kirjastaja (1870–) *[[Robert Ley]], Saksamaa poliitik (1890–1945) *[[Nikolai Leyden]], eesti insener (1887–?) *[[Ursula von der Leyen]], Saksamaa poliitik, Euroopa Komisjoni president (1958–) *[[August Leyst]], eesti vaimulik (1860–1937) *[[Judith Leyster]], hollandi maalikunstnik (1609–1660) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Le, Biograafiad]] 3oovtj9jit6t15yr31hxd34526xmjui 0 412207 7162393 7049948 2026-05-27T23:03:06Z Ollin Masa 227337 7162393 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=september}} [[Pilt:Theo Morell.jpg|pisi|Theodor Morell umbes 1944]] '''Theodor Gilbert Morell''' (ka '''Theo Morell'''; [[22. juuli]] [[1886]] Trais (tänapäeval [[Münzenberg]]) – [[26. mai]] [[1948]] [[Tegernsee]]) oli saksa arst, [[Adolf Hitler]]i ihuarst [[1937]]. aastast kuni [[1945]]. aasta aprillini. Morellide suguvõsa põlvnes [[Prantsusmaa]]lt [[Saksamaa]]le põgenenud [[hugenotid|hugenottidest]]. Theodor Morelli vanaisa ja isa olid kooliõpetajad ning õpetaja sai ka Theodori vanemast vennast Adolf Morellist. Theodor Morell lõpetas [[1905]]. aastal õpetajate seminari ja töötas seejärel ühe aasta [[õpetaja]]na. Edasi aga omandas ta vahelejäänud gümnaasiumihariduse ja astus [[1907]]. aastal [[Giesseni Ülikool]]i arstiteaduskonda, kust läks pärast esimest semestrit üle [[Heidelbergi Ülikool]]i. [[1910]]. aasta kevadsemestril õppis Morell [[Pariis]]is [[Pasteuri Instituut|Pasteuri Instituudis]]. [[1912]]. aasta mais lõpetas Theodor Morell [[Müncheni Ülikool]]i, töötas aasta assistendina [[Bad Kreuzbach]]is ja promoveeriti augustis [[1913]] meditsiinidoktoriks. Seejärel töötas ta kuni [[1914]]. aastani laevaarstina ja avas erapraksise [[Hessen]]is [[Dietzenbach]]is. [[1915]]. aastal mobiliseeriti ta pataljoniarstina läänerindele. [[1918]]. aasta algul tunnistati ta kroonilise neeruhaiguse tõttu sõjaväeteenistuskõlbmatuks ja [[demobilisatsioon|demobiliseeriti]].<ref name="Kas Hitler oli haige?" /> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] järel avas Theodor Morell [[Berliin]]is elektroteraapia ja põiehaiguste erapraksise. [[1919]]. aasta augustis abiellus ta Johanna Mölleriga. Naise kaasavara eest sisustas Morell oma kabineti uusimate meditsiiniseadmetega. [[1920. aastad|1920. aastatel]] sai temast üks Berliini tuntumaid moearste. Ohleri kohaselt oli dr Morell tegev [[naha-ja suguhaigused|naha- ja suguhaiguste]] [[eriarst]]ina. 1933. aastal asus tema arstipraksis Berlin-Charlottenburggis Bayreuther Strassel.<ref name="wzoRm" /> Tema äril hakkas väga hästi minema ja peagi kolis ta [[Kurfürstendamm]]i.(Ohler, 35:2017) Sealsed praksiseruumid olid varustatud kõrgsagedusröntgeni, [[diatermia]], neljakambrivanni ja kiiritusmasinatega.(Ohler, 36:2017) Kaasaegsete pajatuste kohaselt spetsialiseerus see egotsentriline ja põrguliku kavalusega mittejuut olematute [[haigus]]te ravile ja temast sai pioneer [[vitamiinid]]e alal. Neid [[süstima|süstis]] ta klientidele, näiteks [[mees]]tele [[testosteroon]]i ja [[naine|naistele]] [[karumustikaekstrakt]]i.(Ohler, 36:2017) Fotograaf [[Heinrich Hoffmann (fotograaf)|Heinrich Hoffmann]], kelle Müncheni fotostuudios tutvusid 1929. aastal ka [[Eva Braun]], kes tol ajal töötas Hoffmanni assistendina, ja Hitler, tutvustas [[1936]]. aasta mais Morelli Hitlerile. Morell jättis Hitlerile hea mulje ja 1937. aastal usaldas ta oma tervise täielikult doktor Morelli kätte.<ref name="Kas Hitler oli haige?" /> [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse]] astus doktor Morell juba [[1933]]. aastal.(Ohler, 36:2017) Seda tegi ta pragmaatilistel, mitte maailmavaatelistel kaalutlustel. Tumeda näojume tõttu hakkasid levima kuulujutud, et Morell on juut, ja tema patsientuur vähenes. Partei liikmeks astumine aga tegi sellistele kuuldustele lõpu. Morell sai hästi läbi [[Albert Speer]]iga. Tema patsientide hulka kuulusid ka [[Alfred Krupp]], [[August Thyssen]], SS-i juht [[Heinrich Himmler]], [[Hermann Göring]], [[Joseph Goebbels]] ja [[Joachim von Ribbentrop]] ("patsient X").(Ohler, 152:2017) Hea maine oli doktor Morellil ka välismaa riigitegelaste ja diplomaatide hulgas<ref name="Kas Hitler oli haige?" />, nii ravis Morell ka [[Benito Mussolini]]t – tema koodnimi oli "patsient D". [[1936]]. aasta kevadel helistas Morellile [[Hitler]]i [[adjutant]] [[Julius Schaub]]. Morellil tuli ravida NSDAP ametliku fotograafi [[Heinrich Hoffmann (fotograaf)|Heinrich Hoffmanni]] (12. september 1885 – 15. detsember 1957) [[gonorröa]]st tingitud [[neerupõletik]]ku.(Ohler, 36:2017) Tagasi [[München]]is, korraldasid Hoffmannid [[Bogenhausen]]i linnaosa peenes villas õhtusöögi, millest võtsid osa Adolf Hitler, Morell jmt. Hitler tänas Morelli sõbra terveksravimise eest. ; Morell ja [[vitamiinid]] {{Vaata|Theodor Morell#Vitamiinide tootmine}} Morell hakkas tootma ja üle Euroopa turustama preparaati [[Vitamultin]].(Ohler, 98:2017) Hamburgi firmal, mille osanik Morell oli 50%, lasi ta toota nn Nobel-Vitamultini Vitamultin-F. Nobel-Vitamultin oli pakitud kuldselt sädelevasse paberisse templiga SF ''Sonderfertigung Führer'' (füüreri eritoode) ja see oli mõeldud ainult füürerile. Nobel-Vitamultini koostis pole uurijatele teada, autori arvates sisaldas see purustatud kibuvitsa, kuivatatud [[sidrun]]i, [[pärmiekstrakt]]i, [[lõss]]i ja rafineeritud [[suhkur|suhkrut]]. Templiga SRK - ''Sonderanfertigung Reichskanzlei'' (Riigikantselei eritoode) varustatud Vitamultin oli pakendatud hõbepaberisse ja oli mõeldud Wehrmachti juhtide ja tähtsate staabitöötajate jaoks. Tänu paljudele korraldatud "Vitamultini kampaaniatele" tellis [[Saksa Töörinne]] (DAF) neid preparaate tohututes kogustes, kord 260 miljonit ja teine kord 390 miljonit tükki, ühtekokku võttis Saksa Töörinne üle miljardi vitamiinitableti.(Ohler, 98:2017) [[SS]] tellis mitusada miljonit ja selle tarbeks tähistati tooted sildiga SS Vitamultin.(Ohler, 99:2017) ; Hamma Hitleri isikliku ettehoolduse tõttu sai Morell preemiaks (müügihind 120 000 riigimarka) Böömimaal Olmützis juutidest omanikelt ära võetud ([[Gestapo|Riikliku Salapolitsei]] poolt sundmääruse korras võõrandatud) Tšehhoslovakkia suurima toiduõlitootja [[Heikorn]]i.(Ohler, 133:2017) Morell kujundas selle oma firma [[Hamma]] tootmisüksuseks ümber. Seal valmistas üle 1000 töötaja [[mooniõli]], [[sinep]]it, puhastusvahendeid ja täitõrjepuudrit [[Russla]]. Tootmise põhiosa moodustasid aga vitamiini- ja hormoonpreparaadid.(Ohler, 134:2017) Morelli maksatoode ampullides kandis nime ''Leber Hamma'', seda katsetati tõenäoliselt füüreri peakorteris. Turundati seda Reichis ja Wehrmachtis. Autori arvates garanteeris vahend [[autoimmuunsus|autoimmuunse]] allakäigu selle tarvitajate organismides.(Ohler, 138:2017) ; Vinnõtsja linna tapamaja Selle tapamaja rajas vahetult enne sõda Ameerika firma. Kogu Ukraina tapatööd viidi läbi seal, kus protsessid olid automatiseeritud, kaasa arvatud vere ammutamine. Vinnõtsja linna tapamaja asus kaheksa kilomeetrit Libahundi peakorterist lõuna pool. Morell edastas eesti juurtega Natsi-Saksamaa peaideoloogile ja okupeeritud alade riigiministrile [[Alfred Rosenberg]]ile palve tapamaja jäätmete endale saamiseks.(Ohler, 134:2017) Tapamaja jäätmete all oli silmas peetud kõikide Vinnõtsjas tapetud loomade näärmeid, nagu [[kilpnääre]], [[eesnääre]], [[Cowperi nääre]] ja elundeid nagu [[munasari]], [[sapipõis]], [[süda]] ja [[kopsud]] ning[[luud|luid]].(Ohler, 134:2017) Võimeka ja tagasihoidliku ärimehena kasutas Morell füüreri peakorteri kommunikatsioonivahendeid ja logistilisi võimalusi, liigutamaks sadu veokeid ja riigiraudtee vaguneid läbi Ida-Euroopa, mille sisuks tonnide viisi kokku riisutud seamagusid, kõhunäärmeid ja [[ajuripats]]eid, [[seljaaju]]sid, veise-, sea- ja lambamaksasid.(Ohler, 135:2017) Tüüpilist Morelli vagunilaadungit iseloomustatakse nii: see sisaldas 70 vaati soolatud maksa, 1026 seamagu, 60 kilogrammi munasarju ja 200 kilogrammi pullimune, koguväärtuses 20 000 riigimarka. (Ohler, 137:2017) Ohler kirjutab, et Morell ei olnud rahul Lääne-Ukrainaga, teda huvitasid [[Must meri|Musta mere]] äärsed stepid ja [[Krimm]]. Sinna plaanis ta, et osaleda tugeva [[Saksa majandus]]e arendamisel, istutada suurelt [[ravimtaim]]i.(Ohler, 135:2017) Morelli huvitas ka [[Harkiv]], selle endokrinoloogia instituut ja ta palus luba see ära osta – instituut "kanti talle üle".(Ohler, 136:2017) [[Riia]]s ostis ta firma [[Farmacija]], mis oli varustatud [[oopiumilabor]]i ja laotagavaraga: "Farmacija ladudes on 400 000 [[riigimark|riigimarga]] väärtuses [[toormorfiin]]i ja 200 000 riigimarga väärtuses [[oopium]]it." ; [[Adolf Hitler]] ('''patsient A''') {{Vaata|Adolf Hitler#Isiklikku#Haiguslugu}} [[1943]]. aastal halvenes Hitleri tervis tunduvalt. Ta oli sõltuvuses doktor Morellist, kes kirjutas talle välja palju erinevaid ravimeid.<ref name="0T5oR" /> Juba Hoffmannide korraldatud õhtusöögil mainis Hitler oma aastatepikkust võitlust mao- ja [[seedehäire]]tega ning Morell pakkus talle ravikuuri.(Ohler, 37:2017) Juba mõned päevad hiljem pidas füürer Morelliga privaatseid jutuajamisi. Hitleril oli [[jalg]]adel sügelev [[ekseem]], mille tõttu olid jalad pidevalt sidemeis ja ta ei saanud saapaid kanda. Morell diagnoosis Hitleril ebanormaalse bakterifloora (Ohler, 38:2017) ja soovitas Mutaflori. Hitler nimetas Morelli oma [[ihuarst]]iks.(Ohler, 38:2017) Ebanormaalse mikrofloora vastu soovitas Morell patsient A-le preparaati [[Mutaflor]]. Mutaflori töötas välja arst ja [[bakterioloog]] [[Alfred Nißle]] (30. detsember 1874 – 25. november 1965) – preparaat sisaldas teatud elusaid baktereid kapslitesse pakendatuna. Need bakterid saadi algselt 1917. aastal ühe alamohvitseri soolest, kes elas üle Balkani sõjad ilma [[soolestik]]u häireteta.(Ohler, 38:2017) Kui riigipeal oli vaja töötada ja ta nõudis kohe oma hädadele leevendust, oli ihuarst käepärast ning tegi talle süste: 20% [[glükoos]]ilahuse, vitamiini-, [[kaltsium]]i- või [[jood]]isüsti.(Ohler, 38:2017) Kuigi füürerit ei kimbutanud vitamiinipuudus, olevat ta manustanud nii mõnegi Nobel-Vitamultini pakikese päevas.(Ohler, 98:2017) 1941. aasta suve ja 1944. aasta sügise vahelise aja veetis Hitler [[Masuuria metsad]]esse rajatud peakorteris [[Hundikoobas|Hundikoopas]]. 1941. aasta augustis Hitler haigestus, tal oli [[palavik]], [[kõhulahtisus]], [[külmavärinad]] ja tugevad valud jäsemetes – võimalik [[düsenteeria]]hoog.(Ohler, 119:2017) Hitler nõudis oma ihuarstilt silmapilkset vaevadest vabanemist.(Ohler, 120:2017) Morell olevat seganud kokku Vitamultini ja kaltsiumi lahuse kombineerituna [[steroid]]iga [[Glyconorm]] (loomne [[südamelihas]]est pressitud mahl, [[neerupealise koor]]est ja [[kõhunääre|kõhunäärmest]] koosnev [[hormoonpreparaat]]. Seekordne süstimine ei kulgenud tõrgeteta, süstlanõel läks süstimise ajal katki ja valu vastu manustas Morell Hitlerile 20 tilka ''[[Dolantin]]'' i ([[opioid]], mille toime meenutab morfiini oma).(Ohler, 121:2017) Hitleri päevaplaani kuulusid süstimised juba täiesti valatult, kui vaja ja süstida sõitvas rongis ei tohtivat, siis peatati seks ajaks füüreri erarong. Nn füürerisegusse oli lisandunud selleks ajaks juba üle 80 hormoonpreparaadi, [[steroid]]i ja [[ravim]]i.(Ohler, 122:2017) "Pat. A" kartoteegi kaardi paremasse alumisse veerandisse lisandus 1943. aasta teises kvartalis uus aine, mitmeid kordi allajoonitud [[Eukodal]].(Ohler, 141:2017) Selle ajavahemikuga seostatakse ka Hitleri monoloogide ([[Hitleri lauakõnelused]]) võimule tulekut – tundidepikkused monoloogid kestsid varaste hommikutundideni, nii näiteks olevat füürer olnud D-Day ehk [[Normandia dessant]]operatsiooni päeval ääretult kõikuvas meeleolus ja röökinud juba kell 9 hommikul "On see siis nüüd kallaletung või mitte?" – kella 12-ks rindeoluorra aruteluks, pärast "x"-i süsti, oli füürer rõõmuolekus ja pidas monoloogi [[elevant]]idest.(Ohler, 156:2017) Mitmed autorid seostavad seda tüüpilise uimastite tarvitamisest tuleneva mölapidamatusega.(Ohler, 156:2017) Arstimihuvilisele Hitlerile manustatuna, ülevaate leiab siit ''[http://www.jkris.dk/jkris/Histomed/hitlermed/hitlermed.htm Hitlers medikamenter]'' *[[Homoseran]] – [[emakas]]t erituvas veres leiduv [[hormoon]]i- ja [[antikehad]]e rikas [[toidulisand]]; *[[Orchikrin]] – [[depressioon]]i vastu; *[[Prostakrinum]] – [[seemnepõieke]]stest ja noorte pullide [[eesnääre|eesnäärmest]] toodetud preparaat; *[[Testoviron]] – [[suguhormoon]] libiido ja vitaalsuse taastamiseks; *[[Tonophosphan]] – Hoechsti vabrikus toodetud ainevahetuse stimulant. (Ohler, 121:2017) Pärast Adolf Hitlerile [[20. juuli]]l [[1944]] sooritatud atentaati kasutas doktor Morell "patsient A" kompleksravis ka puudrit – [[Penicillin-Hamma]] oli puuder, mille töötas välja Morelli farmaatsiaimpeeriumi peakeemik Kurt Mulli. Morell ravis selle peaaegu olematu antibiootilise toimega puudriga Hitleri parema käe haavu.(Neumann ja Eberle, 82:2013).<ref name="fiXcZ" /><ref name="amCVu" /> Hitleri penitsilliini päritolu on seatud kahtluse alla, kuna tol ajal oli penitsilliin [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] alles "katsetusjärgus" – määratud oli nii, et vaenlaste poolele ei tohiks penitsilliiniteadmisi ega penitsilliini ennast kättesaadavaks teha<ref name="vSyy3" />. Pärast sõda ei suutnud ülekuulajad välja selgitada, kuidas Morellil õnnestus "penitsilliini" hankida.<ref name="V6ssD" /> Sõja lõpupoole muutus Hitleri ravimikapp üsna tühjaks. Ohleri arvates ilmnesid tollal Hitleril ka [[võõrutusnähud]] – pealaest jalatallani vappumine, õhu ahmimine, kehakaalu langus, neerude üles ütlemine ja vereringe probleemid.(Ohler, 218:2017) Süstiti talle nüüd veel allesolevaid preparaate, nagu plus [[Harmin]], [[Strophantose I]] ja II, [[Benerva forte]], [[Betabion forte]], [[Omnadin]].(Ohler, 218:2017) [[1944]]. aastal leidis Morell, et tervislikel põhjustel ei tule ta ihuarstikohustustega enam toime. Seda Hitlerile ütlemata asus ta otsima endale väärilist järglast.{{lisa viide}} Hitler vabastas Theodor Morelli ihuarsti kohustustest [[21. aprill]]il 1945. [[16. aprill]]il [[1944]] algas rünnak Berliini linnale ning päev hiljem avasid Vene raketiheitjad [[Katjuša|katjuuša]]d tule kesklinnale. Morellil oli õnnestunud kusagilt saada [[kofeiin]]isüst ja ta liikus sellega füüreri juurde. "Kas te arvate, et ma olen mingi [[narr]]?!" oli ta pahvatanud Morellile. "Te tahate mulle ilmselt [[morfiin]]i anda." Hitler oli Morellil kraest haaranud ning ütles: "Minge koju, võtke oma ihuarsti vorm seljast ja tehke nii, nagu poleks te mind kunagi kohanud!".(Ohler, 219:2017) Morell tegi sel päeval oma kalendermärkmikku <ref name="US44d" /> sissekande: "Töölt vabast.!".(Neumann ja Eberle, 62:2013) [[22. aprill]]il 1945 lendas doktor Morell lennukiga Berliinist [[München]]isse. 1945. aasta mais leidis üks Ameerika naisajakirjanik Morelli ühest Lõuna-[[Baieri]] haiglast ja võttis talt intervjuu. Mõni päev hiljem arreteeris [[USA sõjaväepolitsei]] Morelli. Vangistuses olles tuli tal kongi jagada oma kunagise rivaali dr [[Karl Brandt]]iga, kelle tunnistuste kohaselt halvenes Morelli tervis tunduvalt. Pärast [[insult]]i ilmnesid tal psüühikahäired ning [[USA]] võimud vabastasid [[30. juuni]]l [[1947]] ta tervislikel põhjustel vahi alt. Morell suri hooldushaiglas [[1948]]. aasta mai lõpus.<ref name="Kas Hitler oli haige?" /> ==Teised temast== *[[Hermann Göring]] nimetas Morelli "Riigi süstlameistriks".(Ohler, 144:2017) *[[Adolf Hitler]]: "Te võite Morelli kohta öelda mida tahate – ta on ja jääb mu ainsaks ihuarstiks ja ma usaldan teda täielikult."(Ohler, 172:2017) ===Autasud=== *24. veebruar 1944 – Sõjateenete Risti Rüütlirist ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kas Hitler oli haige?">[[Hans-Joacim Neumann]], [[Henrik Eberle]]. Kas Hitler oli haige? : lõppdiagnoos. Tallinn, 2013, lk 55, 56-57, 58-59, 61-62</ref> <ref name="wzoRm">[[Norman Ohler]]: "[[Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis]]", originaali pealkiri ''"Totale Rausch. Drogen im Dritten Reich."'' 2017, [[Helios kirjastus]], ISBN 9949554977</ref> <ref name="0T5oR">[http://spartacus-educational.com/GERmorrellT.htm Dr. Theodor Morell]</ref> <ref name="fiXcZ">[[Norman Ohler]], ''[https://books.google.ee/books?id=t7HkCwAAQBAJ&pg=PT290&lpg=PT290&dq=penicillin-Hamma&source=bl&ots=MOuU2v5y_f&sig=ElFxJOV1jWywEDad2lBxv4acCbU&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiWvuWG28DWAhXkAJoKHQLjBzEQ6AEILzAB#v=onepage&q=penicillin-Hamma&f=false "Blitzed: Drugs in Nazi Germany"]'', Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 25. septembril 2017) inglise keeles</ref> <ref name="amCVu">[[Hans-Joachim Neumann]], [[Henrik Eberle]], ''[https://books.google.ee/books?id=3Y6nRQ-ijRkC&pg=PT106&lpg=PT106&dq=penicillin-Hamma&source=bl&ots=VM9qiO7aJS&sig=_d5HqD2jR2Fro1CIvkkEmRCi1VA&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiWvuWG28DWAhXkAJoKHQLjBzEQ6AEIYTAM#v=onepage&q=penicillin-Hamma&f=false "War Hitler krank?: Ein abschließender Befund"]'', Google'i raamatu veebiversioon vaadatud 25. septembril 2017) saksa keeles</ref> <ref name="vSyy3">Milton Wainwrigth, ''[https://web.archive.org/web/20170318050158/http://miltonwainwright.com/wp-content/uploads/2015/07/Hitlers-Penicillin.pdf Hitler’s Penicillin]'', Perspectives in Biology and Medicine, 47. väljaanne, nr 2, Spring 2004, lk 189-198, veebiversioon (vaadatud 25. septembril 2017) inglise keeles</ref> <ref name="V6ssD">''[http://accounts.greyfalcon.us/morell.html Theodor (Theo) Gilbert Morell]''</ref> <ref name="US44d">"[[The Secret Diaries of Hitler's Doctor]]", 1983</ref> }} ==Kirjandus== *[[Norman Ohler]]: "[[Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis]]", originaali pealkiri ''"Totale Rausch. Drogen im Dritten Reich."'' 2017, [[Helios kirjastus]], ISBN 9949554977 == Välislingid == *[[David Irving]], ''[http://www.fpp.co.uk/books/Morell/Morell.pdf The Secret Diaries of Hitler's Doctor]'', (1983) {{JÄRJESTA:Morell, Theodor}} [[Kategooria:Saksamaa arstid]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Müncheni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1948]] ccl70zov70kbfewyrcfods64qo66alh 0 417552 7162216 7045937 2026-05-27T16:05:15Z Sjur 66496 /* Abe */ 7162216 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ab)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ab". ==Aba== *[[Aba Kaškarist]], süüria õpetlane (6.–7. sajand) *[[Maya Ababadjani]], Taani filminäitleja (1984–) *[[Sani Abacha]], Nigeeria poliitik (1943–1998) *[[Abachum]], kristlik märter (suri 3. sajandil) *[[Evaristo Abaco]], itaalia helilooja ja viiuldaja (1675–1742) *[[Liel Abada]], Iisraeli jalgpallur (2001–) *[[Jean Marie Charles Abadie]], prantsuse silmaarst (1842–1932) *[[Paul Abadie]], prantsuse arhitekt (1812–1884) *[[Marwan Abado]], palestiina päritolu muusik (1967–) *[[Robert Abadžjan]], Mägi-Karabahhi sõjaväelane (1996–2016) *[[Abaginski]], jakuudi kirjanik (1907–1960) *[[Frank Abagnale]], USA pettur *[[Abahai]], mandžude riigi valitseja (1592–1643) *[[Abaj]] Kunanbajev, kasahhi luuletaja (1845–1904) *[[Vassili Abajev]], keeleteadlane (1900–2001) *[[Magdalena Abakanowicz]], poola tekstiilikunstnik (1930–2017) *[[Igor Abakoumov]], Ukraina päritolu Belgia jalgrattur (1981–) *[[Gleb Abakumov]], vene keemik (1937–) *[[Mihhail Abakumov]], vene maalikunstnik (1948–) *[[Viktor Abakumov]], Nõukogude riigitegelane (1908–1954) *[[Vitali Abakumov]], vene maalikunstnik (1923–) *[[Marija Abakumova]], Venemaa odaviskaja (1986–) *[[Jevgeni Abalakov]], alpinist *[[Vitali Abalakov]], alpinist *[[Leonid Abalkin]], vene majandusteadlane (1930–) *[[Luc Abalo]], Prantsusmaa käsipallur (1984–) *[[José Luis Ábalos]], Hispaania poliitik (1959–) *[[Charles d'Abancourt]], Prantsuse riigimees (1758–1792) *[[Françoise Abanda]], Kanada tennisist (1997–) *[[Patrice Abanda]], Kameruni jalgpallur (1978–) *[[Vilmos Aba-Novák]], ungari maalikunstnik ja graafik (1894–1941) *[[Abaoji]], kitanite hõimupealik ja keiser (872‒926) *[[Igor Abarenkov]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1963–) *[[Ivan Abarenkov]], Tartu Linna Avaliku Raamatukogu esimene juhataja (1889–1924) *[[Kessy Abarenkov]], eesti mükoloog ja informaatik (1980–) *[[Linor Abargil]], Iisraeli modell (1980–) *[[Abaris]] (umbes 8. sajand eKr), Apolloni preester *[[Sait Faik Abasıyanık]], türgi kirjanik (1906–1954) *[[Alekhsandre Abašeli]], gruusia kirjanik (1884–1954) *[[Aslan Abašidze]], Adžaaria ja Gruusia poliitik *[[Davith Abašidze]], gruusia filminäitleja ja -lavastaja (1924–1990) *[[Grigol Abašidze]], gruusia kirjanik *[[Irakli Abašidze]], gruusia luuletaja *[[Leila Abašidze]], gruusia filminäitleja (1929–2018) *[[Levan Abašidze]] *[[Ruslan Abašidze]], Gruusia diplomaat *[[Zurab Abašidze]] *[[Vaso Abašidze]], gruusia näitleja ja lavastaja *[[Aleksandr Abašin]], Eesti vene kirjastaja *[[Nelli Abašina-Melts]], Eesti tõlkija (1944–) *[[Emanuele Abate]], itaalia tõkkejooksja (1985–) *[[Ignazio Abate]], Itaalia jalgpallur (1986–) *[[Abati]], itaalia kunstnik (1512–1571) *[[Joaquín Abati]], hispaania näitekirjanik (1865–1936) *[[Justo Abaunza]], Nicaragua ülemdirektor (1778–1872) *[[Firmin Abauzit]], prantsuse teadlane (1679–1767) ==Abb== *[[Abba Mari]], Prantsuse rabi (umbes 14. sajand) *[[Giuseppe Abba]], itaalia kirjanik (1838–1910) *[[Antoine Thomson d'Abbadie]], iiri rändur (1810–1897) *[[Arnaud Michel d'Abbadie]], iiri rändur (1815–1893) *[[Jacques Abbadie]], prantsuse protestantlik teoloog ja apologeet (1654–1727) *[[Jean-Jacques Blaise d'Abbadie]] *[[Adriano Abbado]], itaalia kunstnik (1958–) *[[Claudio Abbado]], itaalia dirigent (1933–2014) *[[Daniele Abbado]], itaalia lavastaja (1958–) *[[Marcello Abbado]], itaalia helilooja (1926–2020) *[[Roberto Abbado]], itaalia dirigent (1954–) *[[Nicola Abbagnano]], itaalia filosoof (1901–1990) *[[Frank Abbandando]], USA gängster (1910–1942) *[[‘Abbās I Suur]], Iraani šahh (1557–1629) *[[‘Abbās I (Egiptus)|‘Abbās I]], Egiptuse kediiv (1813–1854) *[[‘Abbās II (Pärsia)|‘Abbās II]], Iraani šahh (1632–1666) *[[‘Abbās II (Egiptus)|‘Abbās II]] (1874–1944), Egiptuse kediiv *[[Athar Abbas]], Pakistani sõjaväelane *[[Ferhat Abbas]], Alžeeria poliitik (1899–1985) *[[Khwaja Ahmad Abbas]], India filmirežissöör, stsenarist, kirjanik, ja ajakirjanik (1914–1987) *[[Maḩmūd ‘Abbās]] (1935–), Palestiina poliitik *[[Nancy Abbate]], USA näitleja (1942–) *[[Niccolò dell'Abbate]], itaalia kunstnik (suri 1571) *[[Cleveland Abbe]], USA meteoroloog (1838–1916) *[[Ernst Abbe]] (1840–1905), saksa füüsik *[[Edwin Austin Abbey]] (1852–1911), USA maalikunstnik *[[Lynn Abbey]], USA kirjanik (1948–) *[[Frank Abbinanti]], USA helilooja (1949–) *[[Amanda Abbington]], Suurbritannia näitleja *[[Abbo Fleuryst]], õpetlane (umbes 940–1004) *[[Abbo I Goericus]], Metzi piiskop, pühak (suri arvatavasti 643) *[[Shuhrat Abbosov]], usbeki filmirežissöör (1931–2018) *[[Charles Greeley Abbot]], astrofüüsik (1872–1973) *[[Ezra Abbot]] (1819–1884), USA teoloog *[[George Abbot (vaimulik)|George Abbot]], inglise vaimulik, Canterbury peapiiskop (1562–1633) *[[George Abbot (kirjanik)|George Abbot]] (1603?–1648), inglise kirjanik *[[John Abbott]], kolmas Kanada peaminister (1821–1893) *[[Robert Abbot (anglikaan)|Robert Abbot]], inglise anglikaani vaimulik (1560–1617) *[[Robert Abbot (puritaan)|Robert Abbot]], inglise puritaanlik teoloog (1588?–1662?) *[[William Abbott]] (1798–1843), inglise näitleja *[[Berenice Abbott]] (1898–1991), USA fotograaf *[[Bud Abbott]] (1895–1974), USA näitleja ja produtsent *[[Diane Abbott]] (1953–), Suurbritannia poliitik *[[Edith Abbott]] (1876–1957), USA sotsiaalteadlane *[[Edwin Abbott Abbott]] (1838–1926), inglise koolijuht ja teoloog *[[Emma Abbott]] (1849–1891), USA ooperilaulja *[[George Abbott]] (1887–1995), USA dramaturg, produtsent ja lavastaja *[[Jacob Abbott]] (1803–1879), USA lastekirjanik *[[Jim Abbott]] (James A. Abbott), USA pesapallur (1967–) *[[John Stevens Cabot Abbott]] (1805–1877), USA kirjanik *[[Lyman Abbott]] (1835–1922), USA vaimulik ja kirjanik *[[Russ Abbott]] (1947–), Suurbritannia koomik *[[Tony Abbott]], Austraalia poliitik (1957–) *[[Tyshawn Abbott]] (1988–), USA korvpallur *[[Wilbur Cortez Abbott]] (1869–1947), ajaloolane *[[William Edward Abbott]] (1844–1924) *[[Thomas Abbt]] (1738–1766), saksa kirjamees ja filosoof *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]], Sudaani sõjaväelane ja poliitik (1900–1983) ==Abd== *[[‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuningas (1880–1953) *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]], Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi poliitik *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]], Liibüa poliitik (1952–) *[[‘Abd Allāh I]], Jordaania kuningas (1881–1951) *[[‘Abd Allāh II]], Jordaania kuningas (1962–) *[[‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuningas (1924–2015) *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]], Katari poliitik (1959–) *[[‘Abd Allāh ibn Sayyid Muḩammad Khalīfah]], mahdistide ülestõusu väejuht, Umm Durmāni kaliif (1846–1889) *[[‘Abd Allāh ibn Yāsīn]], islami teoloog (suri 1059) *[[‘Abd al-Mālik ibn Marwān]], Omaijaadide kaliif (646–705) *[[‘Abd ar-Raḩmān I]] (731–788), Córdoba emiir *[[Abd-ar-Rahman II]], Córdoba emiir 822–852 *[[‘Abd ar-Raḩmān III]] (891–961), Córdoba emiir 912–929, Córdoba kaliif 929–961 *[[Abd-ar-Rahman IV]] Mortada, Córdoba kaliif 1017 *[[Abd-ar-Rahman V]] Mostadir, Córdoba kaliif 1023–1024 *[[Abd-el-Aziz IV]] (1880–1943), Maroko sultan *[[Nadja Abd el Farrag]] (1965–), saksa lauljatar *[[Ignace Pierre VIII Abdel-Ahad]], süüria-katoliku kiriku patriarh (1930–) *[[Abd el-Kader]] (1808–1883), Alžeeria emiir (Mascara emiir) *[[Abd el-Krim]] (suri 1963), Maroko vabadusvõitleja *[[Abd-el-latif]], arst ja rändur *[[Pir Sultan Abdal]], türkmeeni päritolu Türgi ašuug (suri 1550) *[[Giorgi Abdaladze]], gruusia fotograaf *[[Khalid Abdalla]], briti näitleja (1980–) *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]], Mauritaania poliitik (1938–2020) *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]], Mauritaania sõjaväelane ja poliitik (1956–) *[[Yassmin Abdel-Magied]], Sudaani päritolu Austraalia insener, autor, meediakommentaator ja kodanikuaktivist (1991–) *[[Serhane Ben Abdelmajid]], terrorist (1968–2004) *[[Omar Abdel-Rahman]], egiptuse terrorist (1938–) *[[Manal Abdel Samad]], Liibanoni naispoliitik (1975–) *[[Emil Abderhalden]], Šveitsi biokeemik (1877–1950) *[[Abdišo (munk)|Abdišo]], süüria munk, kirikukirjanik (10. sajand) *[[Abdišo I bar Aqre]], süüria kirikukirjanik, apostliku idakiriku katolikoss-patriarh (10. sajand) *[[Abdišo bar Johannan]], Mosuli uniaatide patriarh (16. sajand) *[[Hussam Abdo]] (1989–), palestiina terrorist *[[Mario Abdo Benítez]], Paraguay poliitik (1971–) *[[Kairat Abdrahmanov]], Kasahstani diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Mukaš Abdrajev]], kirgiisi helilooja (1920–1979) *[[Vadim Abdrašitov]] (1945–2023), tatari päritolu filmirežissöör *[[Ildar Abdrazakov]], Venemaa ooperilaulja (1976–) *[[Muḩammad ‘Abduh]], Egiptuse islami mõtleja (1849–1905) *[[Uzak Abdukaimov]], kirgiisi kirjanik *[[Abdul Halim]], Malaisia kuningas (1927–2017) *[[Paula Abdul|Paula Julie Abdul]] (1962–), USA tantsija, koreograaf ja laulja *[[Humayun Abdulali]] (1914–2001), India ornitoloog *[[Abdu'l-Bahá]], Bahá'í usujuht (1844–1921) *[[Ābdul Hāmid]], Bangladeshi poliitik (1944–) *[[Kareem Abdul-Jabbar]], USA korvpallur ja näitleja (1947–) *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]], Kõrgõzstani poliitik (1968–) *[[Rosa Mustafa Abdulkhaleq]] (1976–), Jeemeni lendur *[[Abdulla II]], Buhhaara valitseja (1533–1598) *[[Zahra Abdulla]], somaali päritolu Soome poliitik (1965–) *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]], Afganistani poliitik (1960–) *[[Abdullah bin Abdulkadir Munshi]], malai kirjanik (1796–1854) *[[Abdullah bin Ahmad Badawi]], Malaisia poliitik (1939–2025) *[[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika džässmuusik *[[Abdullah Suriosubroto]], Indoneesia kunstnik (1878–1941) *[[Mahhamadžan Abdullajev]], kirgiisi tarbekunstnik (1935) *[[Abdulhak Abdullayev]], usbeki maalikunstnik (1918–2001) *[[Lutfulla Abdullayev]], usbeki kunstnik (1912–2000) *[[Mikayıl Abdullayev]], aserbaidžaani kunstnik (1921–2002) *[[Olesja Abdullina]], kabetaja (1988–) *[[Iman Abdulmajid]], Somaalia modell ja näitlejatar (1955–) *[[Aleksandr Abdulov]], vene näitleja (1953–2008) *[[Toktobolot Abdumomunov]], kirgiisi kirjanik (1922–1989) *[[‘Abdur Raḩmān]], Afganistani emiir (suri 1901) *[[Besart Abdurahimi]], Põhja-Makedoonia jalgpallur (1990–) *[[Ilja Abdurahmanov]], maalikunstnik *[[Tumso Abdurahmanov]], tšetšeeni blogija *[[Rašid Abdurašitov]] (1935), tadžiki maalikunstnik *[[Abdusamet Yigit]], kurdi kirjanik (1978–) *[[Nodirbek Abdusattorov]], usbeki maletaja (2004–) *[[Andrei Abduvalijev]], Tadžikistani kergejõustiklane (1966–) *[[Mõkdõbek Abdõldajev]], Kõrgõzstani poliitik (1953–) *[[Abdülaziz]], Türgi sultan (1830–1876) *[[Abdülhak Hâmit]], türgi kirjanik (1852–1937) *[[Abdülhamit I]], Türgi sultan (1725–1789) *[[Abdülhamit II]], Türgi sultan (1842–1918) *[[Abdülmecit]] I, Türgi sultan (1823–1861) *[[Abdülmecit II]], kaliif (1868–1944) ==Abe== *[[Anton Abe]], eesti põllumajandustöötaja (1921–2015) *[[Hiroyuki Abe]], Jaapani jalgpallur (1989–) *[[Keiko Abe]], jaapani helilooja (1937–) *[[Kōbō Abe]], jaapani kirjanik (1924–1993) *[[Kōmei Abe]], jaapani helilooja (1911–2006) *[[Abe Masahiro]], Jaapani riigitegelane (1819–1857) *[[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (1954–2022) *[[Teruo Abe]], Jaapani jalgpallur *[[Yūki Abe]], Jaapani jalgpallur (1981–) *[[Manuk Abeghjan]], armeenia kirjandusteadlane, folklorist, kirjanduskriitik ja keeleteadlane (1865–1944) *[[Mher Abeghjan]], armeenia kunstnik (1909–1978) *[[Johann Christian Ludwig Abeille]], saksa helilooja (1731–1838) *[[Rosalina Abejo]], dirigent ja helilooja (1922–1991) *[[Heinrich Abeken]], saksa teoloog (1809–1872) *[[Abel (Taani)|Abel]], Taani kuningas *[[Aleksander Abel]], eesti treener (1953–) *[[Aleksander Johannes Abel]], eesti vaimulik (1905–1971) *[[Antoine Abel]], Seišellide kirjanik (1934–2004) *[[August Abel]], sõjaväelane *[[Aveli Abel]], eesti seltskonnategelane *[[Carl Abel]], saksa keeleteadlane (1837–1906) *[[Clarke Abel]], Briti kirurg ja loodusuurija (1780–1826) *[[Elts Abel]], eesti matemaatik (1947–) *[[Enno Abel]], eesti insener ja tehnikateadlane (1935–) *[[Erna Abel]], eesti suusataja ja treener (1915–1999) *[[Ervin Abel]], eesti näitleja (1929–1984) *[[Harry Abel]], eesti humorist (1920–1996) *[[Heinrich Abel]], Austria vaimulik (1843–1926) *[[Herbert Abel]], eesti suusatreener (1916–1991) *[[Jakob Friedrich von Abel]], saksa filosoof, psühholoog ja pedagoog (1751–1829) *[[John Jacob Abel]], USA farmakoloog ja biokeemik (1857–1938) *[[Karl Abel]], Eesti sõjaväelane ja leidur (1885–1977) *[[Karl Friedrich Abel]], saksa helilooja (1723–1787) *[[Lionel Abel]], USA kirjanik ja teatrikriitik (1910–2001) *[[Margus Abel]], eesti näitleja (1967–) *[[Mari Abel]], eesti näitleja (1975–) *[[Mart Abel]], eesti matemaatik (1977–) *[[Mati Abel]], eesti matemaatik (1942–) *[[Niels Henrik Abel]], norra matemaatik (1802–1829) *[[Othenio Abel]], Austria paleontoloog ja evolutsioonibioloog (1875–1946) *[[Peter Abel]], eesti õpetaja (1847–1920) *[[Søren Georg Abel]], Norra vaimulik ja poliitik (1772–1820) *[[Tamara Abel]], eesti pedagoog ja näitleja (1938–2024) *[[Tiina Abel]], eesti kunstiajaloolane (1951) *[[Wilhelm Abel]], saksa ajaloolane (1904–1985) *[[Carmelo Abela]], Malta poliitik (1972–) *[[Eduardo Abela]], Kuuba maalikunstnik ja graafik (1889–1965) *[[George Abela]], Malta poliitik (1948–) *[[Robert Abela]], Malta advokaat ja poliitik (1977–) *[[Pierre Abélard]], prantsuse teoloog ja filosoof (1079–1142) *[[Ādolfs Ābele]], läti helilooja, koorijuht, organist ja muusikapedagoog (1889–1967) *[[Arthur Abele]], saksa sportlane (1986–) *[[Inga Ābele]], läti kirjanik (1972–) *[[Garri Abelev]], Venemaa immunoloog (1928–) *[[Lev Abeliovitš]], Poola juudi päritolu Valgevene helilooja (1912–1985) *[[Oļģerts Ābelīte]], läti graafik *[[Hovhannes Abeljan]], armeenia näitleja (1865–1936) *[[Rašid Abeljanov]], Eesti korvpallur (1954–) *[[Kjeld Abell]], taani kirjanik (1901–1961) *[[Raymond Abellio]], prantsuse kirjanik ja mõtleja (1907–1986) *[[Georg Abels]], eesti revolutsionäär (1898–1967) *[[Michael Abels]], USA helilooja (1962–) *[[Maliina Abelsen]], Gröönimaa poliitik (1976–) *[[Philip Hauge Abelson]], USA füüsik ja keemik (1913–2004) *[[Konrad Abeltshauser]], Saksamaa jäähokimängija (1992–) *[[Aili Aben]], eesti õpetaja ja parteitöötaja (1935–) *[[Aleksander Aben]], Eesti poliitik (1918–1991) *[[Hillar Aben]], eesti tehnikateadlane (1929–2024) *[[Karl Aben]], eesti keeleteadlane ja tõlkija (1896–1975) *[[Virve Aben]], eesti tekstiilikunstnik (1930–) *[[Hermann Abendroth]], dirigent (1883–1956) *[[John Abercrombie]], USA kitarrist (1944–2017) *[[Lascelles Abercrombie]], inglise kirjanik ja kirjandusteadlane (1881–1938) *[[Leslie Patrick Abercrombie]], inglise arhitekt ja linnaplaneerija (1879–1957) *[[Michael Abercrombie]], inglise bioloog (1912–1979) *[[Joe Abercrombie]], inglise kirjanik (1974–) *[[Neil Abercrombie]], USA poliitik (1936–) *[[Patrick Abercromby]], šoti arst (sündis 1656) *[[George Hamilton-Gordon, neljas Aberdeeni krahv]], Suurbritannia poliitik (1784–1860) *[[Aleksander Aberg]] (1881–1920), eesti maadleja *[[Jon Olof Åberg]] (1843–1898) *[[Lasse Åberg]], rootsi näitleja, muusik, filmirežissöör ja kunstnik (1940–) *[[Nils Åberg|Nils Fritiof Åberg]], rootsi arheoloog *[[Sivi Aberg]] (Siv Marta Aberg), rootsi modell (1944) *[[Gösta Åbergh]], rootsi arhitekt *[[Todd Abernethy]], ameerika korvpallur (1984–) *[[George Robert Aberigh-Mackay]] (1848–1881), India ingliskeelne kirjanik *[[Hermann Abert]], saksa muusikateadlane (1871–1927) *[[Pasqualino Abeti]], itaalia sprinter (1948–2024) *[[Elvan Abeylegesse]], Etioopia päritolu Türgi jooksja (1982–) ==Abg== *[[Diana Abgar]], Armeenia diplomaat (1859–1937) *[[Narine Abgarjan]], vene keeles kirjutav armeenia kirjanik (1971–) ==Abh== *[[Abhedananda]], bengali päritolu vaimne õpetaja (1866–1939) *[[Abhisit Vejjajiva]], Tai poliitik (1964–) ==Abi== *[[Otto Wilhelm Hermann von Abich]], saksa geoloog (1806–1886) *[[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur (1979–) *[[Abigail]] *[[Abihuud]] *[[Abija]] *[[Dzintars Ābiķis]], Läti poliitik (1952–) *[[Iolu Abil]], Vanuatu poliitik (1942–) *[[Nicolai Abildgaard]], taani maalikunstnik ja arhitekt (1743–1809) *[[Ove Abildgaard]], taani luuletaja, tõlkija ja kriitik (1916–1990) *[[Toomas Abiline]], eesti kirikuloolane (1964–) *[[Luis Abinader]], Dominikaani Vabariigi poliitik ==Abn== *[[Ahto Abner]], eesti trummar (1979–) *[[Erik Abner]], eesti geneetik (1986–) *[[Ivar Abner]], eesti maadleja (1962–) *[[Siim Abner]], eesti maadleja (1990–) ==Abo== *[[Helgi Abo]], eesti kirjastustöötaja (1927–) *[[Lembit Abo]], eesti toimetaja ja käsiraamatute autor (1930–) *[[Robert Abolin]], läti päritolu geobotaanik, mullateadlane ja loodusgeograaf (1886–1938) *[[Valdis Āboliņš]], Läti kunstnik, kunstiteadlane ja näituste kuraator, kes tegutses Lääne-Saksamaal ja Lääne-Berliinis (1939–1984) *[[Ojārs Ābols]], läti maalikunstnik ja kunstiteadlane (1922–1983) *[[Rodrigo Ābols]], Läti jäähokimängija (1996–) *[[Solvita Āboltiņa]], Läti jurist ja poliitik (1963–) *[[Oskar Abori]], eesti kommunist (1907–1958) *[[Abdelhamid Abou Zeid]], Alžeeria islamiäärmuslane, mässuline ja salakaubitseja (1965–2013) *[[Vincent Aboubakar]], Kameruni jalgpallur (1992–) *[[James George Abourezk]], USA poliitik (1931–) *[[Hatšhatur Abovjan]], armeenia kirjanik (1805–1848) ==Abr== *[[Abraham]], eesti räppar (1988–) *[[Abraham a Sancta Clara]], Austria katoliiklik vaimulik, jutlustaja ja kirjanik (1644–1709) *[[Andy Abraham]], Suurbritannia laulja (1964–) *[[Abraham ibn Daud]], juudi ajaloolane ja filosoof (12. sajand) *[[Edward Abraham]], USA keemik (1913–1999) *[[F. Murray Abraham]], USA näitleja (1939–) *[[Pál Ábrahám]], ungari juudi päritolu helilooja (1892–1960) *[[Patoo Abraham]], Nigeeria prostituut ja seksitöötajate õiguste eest võitlev aktivist (1966–) *[[Tammy Abraham]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Ara Abrahamian]], Rootsi maadleja (1975–) *[[Hovik Abrahamjan]], Armeenia poliitik (1958–) *[[Medea Abrahamjan]], armeenia tšellist (1932–2021) *[[Jim Abrahams]], USA filmiparodist (1944–) *[[Mick Abrahams]], inglise kitarrist ja laulja (1943–2025) *[[Peter Henry Abrahams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi päritolu ingliskeelne kirjanik (1919–2017) *[[Alar Abram]], eesti lastearst ja orienteeruja (1972–) *[[David Abram]], USA kultuuriökoloog, filosoof ja kunstnik (1957–) *[[Luis Abram]], Peruu jalgpallur (1996–) *[[Fjodor Abramov]], vene kirjanik (1920–1983) *[[Kuzma Abramov]], ersa kirjanik (1914–2008) *[[Lev Abramov]], Nõukogude Liidu maletegelane (1911–2004) *[[Nikolai Abramov (kirjanik)|Nikolai Abramov]], vepsa kirjanik (1961–2016) *[[Nikolai Abramov (etnograaf)]], vene etnograaf *[[Nikolai Abramov (kunstnik)]], vene maalikunstnik *[[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]], Nõukogude Liidu jalgpallur *[[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]], Venemaa jalgpallur *[[Viktor Abramov]], Eesti matemaatik (1956–) *[[Natalja Abramova]], Eesti kunstnik (1981–) *[[Ivana Abramović]], horvaadi tennisist (1983–) *[[Konstantin Abramovitš]], Eesti arst (1913–1996) *[[Roman Abramovitš]], Venemaa ärimees (1966–) *[[Bernhard Abrams]], Eesti sõjaväelane (1891–1945) *[[Bryan Abrams]], laulja (1969–) *[[J. J. Abrams]], USA filminäitleja (1966–) *[[Muhal Richard Abrams]], Ameerika Ühendriikide helilooja (1930–2017) *[[Gabriel Abramson]], Eesti tööstustöötaja (1928–2018) *[[Joosep Abramson]], Eesti arst (1874–1941) *[[Lyn Yvonne Abramson]], USA psühholoog (1950–) *[[Paul Abramson]], Eesti poliitik (1889–1976) *[[Pjotr Abrassimov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning diplomaat (1912–2009) *[[Aleksandr Abrosimov]], Eesti fotograaf (1980–) *[[Anna Abreu]], Soome laulja (1990–) *[[Aleksei Aleksejevitš Abrikossov]], vene füüsik (1928–2017) *[[Aleksei Ivanovitš Abrikossov]], vene patoloog-anatoom (1875–1955) *[[Victoria Abril]] (Victoria Mérida Rojas), hispaania filminäitleja (1959–) *[[Benito Martinez Abrogan]], pikaealine (1880–) *[[Aivaras Abromavičius]], endine leedu ettevõtja ja leedu rahvusest Ukraina poliitik ka majandustegelane (1976–) *[[Svetlana Abrossimova]], vene korvpallur (1980–) ==Abs== *[[Absalom]], Taaveti poeg (11.–10. sajand eKr) *[[Absalon]], Taani vaimulik ja poliitik (1128–1201) *[[Martin Absalon]], eesti sõudja (1986–) *[[Jean Absil]], Belgia helilooja, organist ja muusikapedagoog (1893–1974) ==Abt== *[[Franz Abt]], saksa helilooja ja dirigent (1819–1885) *[[Roman Abt]], Šveitsi masinaehitusinsener, leiutaja ja ettevõtja (1850–1933) ==Abu== *[[Abu Abbas]], palestiina terrorist (1948–2004) *[[Abū Bakr]], kaliif *[[Abū Bakr al-Baghdādī]]; Iraagi päritolu terrorist (1971–2019) *[[Hosams Abu Meri]], Liibanoni päritolu Läti arst ja poliitik (1974–) *[[Abū Nuwās]], pärsia- ja araabiakeelne luuletaja (750–810) *[[Nūrī Abū Sahmīn]], Liibüa poliitik *[[Mumia Abu-Jamal]] (Wesley Cook) (1954–) *[[Thengiz Abuladze]], gruusia filmirežissöör (1924–1994) *[[Alexander Abusch]], Saksa ajakirjanik ja Saksa DV riigitegelane (1902–1982) *[[Ḩamīd Abūţālebī]], Iraani diplomaat (1957–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ab, Biograafiad]] jwichfwilopnn1ekhusdv37utg0ewi2 0 419000 7162271 6975805 2026-05-27T18:37:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162271 wikitext text/x-wiki '''Türi paberivabrik''' (ka '''Türi paberi- ja puupapivabrik''') oli [[paberivabrik]], mis tegutses [[Türi]]l aastail [[1900]]–[[1941]]. Vabrik ehitati [[Türi-Alliku mõis|Alliku (Allenkülli) mõisa]] maadele [[Kabala mõis (Pilistvere)|Kabala]] mõisniku Viktor von [[Taube]] juhtimisel. 9. juulil 1941 töö seisati ning 18. juulil hävis enamik vabrikuhooneid kahuritules. [[File:Victor Carl Gustaf von Taube.jpg|pisi|Victor Carl Gustaf von Taube]] ==Ajalugu== Kabala mõisnik soovis puidu töötlemise vabriku rajada esialgu [[Jändja]]le, kuid sealne veejõud oleks liiga nõrgaks jäänud. Türile raudtee ehitamisega leiti, et vabrik rajatakse hoopis sinna – jõe kaldale raudtee ja [[Türi kirik|kiriku]] lähedusse. Lisaks [[Victor von Taube|Victor von Taubele]] oli veel kaasosanikest mõisnikke: [[Laupa mõis]]ast Otto von Taube, [[Särevere mõis]]ast Valter von [[Schilling]], [[Kolu mõis (Türi)|Kolu mõisast]] Eduard von [[Middendorf]] ja [[Käru mõis]]ast Garoline von [[Reuteln]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Edith Ruisu|pealkiri=Türi : kilde kihelkonna ja linna arengust II osa|aasta=2001|koht=Türi|kirjastus=Kuma|lehekülg=79–92|artikkel=Türi paberivabriku lugu}}</ref> Alliku mõisalt saadi 10 [[Tiin|tessatini]] (10,925 [[hektar]]it) maad ning vabriku vundamenti hakati tegema 1899. aasta suvel<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Olaf Prinits|pealkiri=Türi linn ja paberivabrik mälestustepeeglis|aasta=2002|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=54–63}}</ref>. Esimesena valmis direktori maja, seejärel vabrikuhooned ja töölismajad. Ehitatud majadest ei piisanud kõigi ametnike ja tööliste majutamiseks, seega kasutati üürimaju ning Viljandi tee äärseid Laupa ja Särevere mõisa moonamaju. Töö algas 1900. aastal, kui vabrikus oli 44 töölist. Oskustöölisi saabus Türile kõikjalt üle Eesti, lisaks Venemaalt, Poolast ja Saksamaalt.<ref name=":0" /> Tööle asunud ametnikele oli tasuta korter, küte ja elekter, aiamaa, ning kõigile pereliikmetele arstiabi, lasteaed, kool ja saun. Vabriku esimene nimi oli V. F. Taube & Co Kartoni ja Paberivabrik.<ref name=":1" /> === Paberivabriku areng === Vabriku käimasaamine oli raske, sest nõudlus papi järele oli väike ja hind odav. Seepärast otsustati hakata tootma õhukest paberit ning pärast ettevõtte laiendamist 1904. aastal tootlikkus suureneski. Sellest peale hakati kasutama Türi paberi- ja puupapivabriku nime. 1905. aastal oli Türi paberivabrik Eesti suurim. Paberitööstuse ettevõtted kuulutati 1916. aastal riigikaitselisteks ning vabrikule anti suuri sõjalisi ja riigikaitselisi tellimusi. Tööliste hulka suurendati 370-ni. Sõjaolukorra tõttu tõusid tööstuskaupade hinnad ja langesid palgad. Töölised nõudsid miinimumpalka ja kaheksatunniseid tööpäevi, kuid neid ei tagatud ja vabrik suleti ajutiselt 1917. aasta mais. Lõpuks 1919. aasta suvel alustas vabrik pidevat tööd. Raskused tekkisid taas 1920. aastate lõpul ülemaailmse [[majanduskriis]]i tõttu ning jätkusid järgmise kümnendini tööliste streikimiste ja vabriku põlema panemistega ning roiskveeskandaaliga<ref name=":1" />. 1936. aastal valmistas vabrik kirjutus-, trüki-, joonistus-, ajalehe- ja muid paberisorte, kartonge, kaltsupappi ja [[ligniin]]i. Toodangu maht oli umbes 2500 tonni paberit ja sama palju tselluloosi. Pärast seda jätkas vabrik tavapärases töörütmis kuni uue sõja alguseni. Tootmine muutus raskemaks, sest [[kampol]]it, [[Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat|maarjajääd]] ja [[kaoliin]]i polnud enam nii lihtne saada.<ref name=":0" /> 1940. aastal Türi paberivabrik [[Riigistamine|natsionaliseeriti]], [[Majandusministeerium]]i poolt määrati paberivabriku komissariks majandusteadlane [[Lembit Luukas]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/07/31/80 Türi paberivabrik rahva ja riigi ühiseks omanduseks.] Järva Teataja (1926-1944), nr. 88, 31 juuli 1940</ref> === Vabriku hävimine === Sakslaste lähenemisel Kesk-Eestile saadeti paberivabriku mehi [[Paide]]sse valvesse, et tagada linna ohutus. Nendest meestest koos raudteetöölistega loodi lõpuks Paide [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]], mis tegutses mitmel pool Kesk-Eestis. Kui sakslased Türi lõunapiirile jõudsid, olid õhitud sillad, [[Türi raadiosaatejaam|raadiosaatejaam]], Särevere tööstused ja elektrijaam. Paberivabrik pandi põlema ning sai pihta ka kahurikuulist, mis oli tegelikult kiriku tornile suunatud. Üks vabriku korsten lasti pooleks ja enamik hooneid varises kokku. Täiesti terveks jäid katlamaja ja katla toitepumbaruum. Pärast lahinguid varemete ümbruse korrastamise käigus viidi masinad [[Kohila paberivabrik]]usse või anti vanarauaks, mõned müüdi maha. Säilinud katlamajja tehti sepikoda.<ref name=":0" /> == Vabrikuhooned pärast sulgemist == Vabrik pärandas linnale 15 hoonet, millest enamik on kasutusel elumajadena. [[Fail:Eesti ringhäälingumuuseum.jpg|pisi|265x265px|Maja nr 11, kus tänapäeval asuvad Eesti ringhäälingumuuseum ja Türi muuseum]] 1956. aastal asutati endise vabriku territooriumile Kullamaa [[Masina-traktorijaam|MTJ]], mis oli [[Paide EPT]] eelkäija. 1957. aastal loodi uus ettevõte – [[Türi Metsatööstuskeskus]]. Majas nr 2, mis esialgu oli direktori elamu, on asunud raamatukogu, ambulatoorium, hambaravi, lasteaed, [[huvikool]], korterid, muuseum. Praegu kuulub maja õmblusettevõttele. Majas nr 6, mis esialgu oli ametnike elamu, on olnud kaugõppekeskkool ja pensionäride spordiruumid. Tänapäeval asub seal [[Türi huvikool]] ja puuetega inimeste tööõppe-päevakeskus. Majas nr 11 olid korterid. Nüüd on seal [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] ja [[Türi muuseum|Türi Muuseum]]. Majas nr 12 olid korterid ja lastepäevakodu. Praegu on seal [[Türi Kevade Kool]] erivajadustega lastele.<ref name=":0" /> Majade nummerdus on seniajani säilinud. == Vabrikuküla == Vabriku rajamisel ehitati selle ümbrusse töölistele uusi maju. Seepärast nimetati piirkonda Vabrikukülaks. Türi 90. aastapäevaks püstitati Vabriku puiesteele ka Vabrikuküla algust tähistav silt<ref>{{Netiviide|Autor=Katrin Soomets|URL=https://www.tyri.ee/uudised/-/asset_publisher/8FMaFDz5UItL/content/turi-linna-90-sunnipaevaks-margistati-linna-%E2%80%9Ekulad-|Pealkiri=Türi linna 90. sünnipäevaks märgistati linna "külad"|Väljaanne=Türi vald|Aeg=29.06.2016|Kasutatud=10.5.2017|arhiivimisaeg=14.11.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181114224745/https://www.tyri.ee/uudised/-/asset_publisher/8FMaFDz5UItL/content/turi-linna-90-sunnipaevaks-margistati-linna-%E2%80%9Ekulad-|url-olek=ei tööta}}</ref>. Viljandi tänavaga paralleelselt rajati [[pärn]]adega ääristatud sirge [[topeltallee]]: suur allee (mida mööda läksid jala tööle ametnikud, praegu haljasala) ja hobutee (praegu Vabriku pst). Alleedest põhja poole jäid korrapärases rivis viis puidust tööliselamut (numbritega 7–11), neist vabrikupoolsesse otsa sarnase asetusega üks paest ametnike elamu (nr 6) ja tellistest direktori elamu (nr 2). Viimase kahe vahel paiknes algselt tenniseväljak, mis kujunes hiljem haljasalaks. Direktori elamu ja vabrikusse viiva raudteeharu vahele jäi väike park. Hoonetest 6 ja 2 põhja pool asus majandushoov elamu-jääkeldri (nr 5), hobusetalli ja pesuköögi (nr 14, lammutatud), vankrikuuri ja kuuridega. Tööliselamute vahele paigutusid samuti kitsad piklikud puukuurid. Paralleelselt suure alleega kulges tööliselamutest põhjas väike allee ehk nn seaallee (elamute kõrval asuvale põllule tühjendati [[käimla]]id). Vabriku algseid hooneid on tänaseks väga vähe säilinud. Elamute arhitektuur on klassitseeriv [[historitsism]], puitelamute puhul ilmnevad tüüpilised kroonulikud rahvusromantilised lisandid: [[puitpits]]id ja [[profileeritud sarikaotsad]]. Linliku iseloomu annab nendele kööktubadega kasarmulaadsetele hoonetele [[punnlaud]]is. Nüüdisajal moodustab Türi Vabrikuküla [[Miljööväärtuslik ala|miljööala]], kus ehituslikke nüansse otsustab kohalik omavalitsus. [[Arhitektuurimälestis]]e kaitsevööndit ei ole Türi Vabrikukülale siiski antud, sest hoonete grupis puudub arhitektuurimälestise tunnustega objekt.<ref>{{Netiviide|Autor=Monika Eensalu ja Laur Pihel|URL=https://register.muinas.ee/file/architecture/625.pdf|Pealkiri=Türi paberi- ja puupapivabriku vabrikuküla dokumenteerimine ja eksperthinnang|Väljaanne=EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond|Aeg=2010|Kasutatud=}}</ref> ==Viited== {{Viited}} {{koord | NS = 58.803799 | EW = 25.435841 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Eesti paberitööstus]] [[Kategooria:Eesti tööstusettevõtted]] [[Kategooria:Tselluloosi- ja paberitööstus]] [[Kategooria:Türi ajalugu]] [[Kategooria:Venemaa Keisririigi ettevõtted]] 2f8igalu6ifzl6moak4d6ihfq0jg2mo 0 423861 7162597 6543744 2026-05-28T09:02:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162597 wikitext text/x-wiki {{Kaart | lat=57.634444 | long=25.699444 | osm=Q4102950 | wikidata=Q4102950 | zoom=7 | laius=300 | kõrgus=250 | värv=#088A08 | raamita=jah }} [[Pilt:Valmiera_railway_station_2.JPG|pisi|Valmiera jaamahoone]] '''Valmiera raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Valmiera]] [[linn]]as [[Valga–Riia raudteeliin]]il. Jaam asub [[Riia]]st 120,8 km kaugusel. Jaamas asub lisaks peateele kolm kõrvalteed; platvorme on kaks. Päevas peatub seal kaheksa reisirongi. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Raudteejaam avati [[1889]]. aastal ja algselt kandis see nime ''Wolmar''. Raudtee valmimisajal jäi see [[Volmari kreis]]i [[Valmiera kihelkond|Volmari kihelkonda]] [[Kauguri mõis]]a maadele. Praeguse nime sai jaam aastal [[1919]].<ref>{{Netiviide |pealkiri="Līnijai Rīga-Valka 120 gadi" |url=http://archive-lv.com/page/557062/2012-10-30/http://ldz.lv/?object_id=3907 |vaadatud=2015-12-25 |arhiivimisaeg=2018-09-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180901215731/http://archive-lv.com/page/557062/2012-10-30/http://ldz.lv/?object_id=3907 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[File:Valmiera raudteejaam - Valmiera train station (12809974865).jpg|pisi|left|Valmiera raudteejaam (1890)]] Vana jaamahoone hävis sõjategevuse käigus aastal [[1941]]. Varem viisid jaamast [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelised raudteed]] [[Staicele]]sse, [[Heinaste]]sse ja [[Smiltene]]sse ([[Heinaste-Smiltene kitsarööpmeline raudtee]] valmis aastal [[1912]]).<ref>{{Netiviide |url=http://kartes.gisnet.lv/?zoom=6&lat=57.51885&lon=25.44149&layers=00B00000FFFFFFF0TTT |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-12-25 |arhiivimisaeg=2015-12-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151225201602/http://kartes.gisnet.lv/?zoom=6&lat=57.51885&lon=25.44149&layers=00B00000FFFFFFF0TTT |url-olek=ei tööta }}</ref> Algselt oli kitsarööpmelise raudtee jaam praeguse Valmiera raudteejaama kõrval, ent [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel need ühendati.<ref>T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 82. lk.</ref>Kitsarööpmelise raudtee jaamal oli oma vedurite hoolduseks mõeldud [[depoo]]. Detsembris 2019 suleti Valmiera ja Lode jaamade vahel asuv [[Bāle raudteejaam]] reisiliikluseks. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Valmiera railway station}} * [http://railwayz.info/photolines/station/1103 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') * [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&m=14/57.52119/25.44511&l=O/2 Jaam vanal kaardil] {{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Lode raudteejaam|Lode]]| päis=Raudteepeatus liinil Riia-Valga | peatus=Valmiera | järgnev=[[Brenguļi raudteejaam|Brenguļi]]}} {{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Jāņuparksi raudteejaam|Jāņuparks]] | peatus=Valmiera | järgnev=[[Cempi raudteepeatus|Cempi]]}} {{Coordinate | NS = 57/31/20/N | EW = 25/26/27/E |type=landmark |region=LV}} [[Kategooria:Läti raudteejaamad]] [[Kategooria:Valmiera]] [[Kategooria:Volmari kihelkond]] [[Kategooria:Pihkva–Riia raudtee]] l6h3os4il9mkg2qxkk3lmjxlxk6htlf 0 425363 7162473 7073593 2026-05-28T06:30:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162473 wikitext text/x-wiki '''Vaivara Maarja kirik''' oli [[Vaivara kihelkond|Vaivara]] [[kihelkonnakirik]], mida kasutas [[Vaivara Maarja kogudus]]. {{Hoone |Nimi = Vaivara kirik |Omakeelne nimi = |Pilt = Vaivarakirik.JPG |Asukoht = |Stiil = |Ehituse algus = |Ehituse lõpp = |Sissepühitsemine =[[1776]] |Avamine = |Maksumus = |Juurdeehitus = |Renoveeritud = |Aadress = |Kõrgus = |Vundamendi pindala = |Korruseid = |Lifte = |Ehitusmaterjal = [[paekivi]] |Liigitus = |Arhitekt = |Omanik = |Töövõtja = |Ehitusinsener = |Laiuskoord = |Pikkuskoord = |Veel = }} [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonna]] algne puust kirik põletati 1657. aastal [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõ]]jas. Uus ristikujuline puukirik ehitati 1744. aastal.<ref name="EJ39">"Vaivara". // Eesti evangeeliumi luteriusu kirikud. Koostajad [[Bruno Ederma]], [[Asta Jaik]]. Konstantin Jaiki Kirjastus. Tartu 1939. Lk 84</ref> Uue kivikiriku ehitus algas 1775. aastal, ehitati [[Laagna mõis|Laagna]] ja [[Vaivara mõis]]niku [[Karl von Sievers (1710–1774)|Karl von Sievers]]i kulul. Vaivara Maarja kirik pühitseti 10. juulil 1776. Kirikus oli 425 istekohta.<ref name="EJ39" /> Kirik hävis [[Nõukogude–Saksa sõda|Nõukogude–Saksa sõja]] lahingute käigus. 1941. aastal sai kannatada kiriku torn, purunes katus ja osaliselt lagi. 1944. aasta [[Sinimägede lahing]]u ajal lasi kiriku puruks Nõukogude suurtükivägi, sest kiriku tornis oli Saksa vaatluspost.<ref>"Vaivara kirik". // Ida-Virumaa pärandkultuurist. Narva 2010. Lk 176–177</ref> Kirik põles seest tühjaks koos kogu kirikusisustuse ja muu varaga, mis oli sinna toodud. Koolijuhataja [[August Martin]] oli lasknud kiriku käärkambrisse viia ka kooli mööblit, hinnalisemaid õppevahendeid, kooli ja valla dokumente jms.<ref>[[Virve Orav]]. "Vaivara kirikuküla". // Matkateed Narva lähistel ehk Vaivara radadel. [[Olion]]. Tallinn 1991. Lk 41</ref> Kirikust ega ka ümbritsenud [[Vaivara kirikumõis]]ast pole säilinud ühtegi ehitusosa, sest 1950. aastatel lammuttai lõplikult kiriku ja kirikumõisa jäänused. Kiriku asukohta on püstitatud mälestuskivi.<ref>[https://web.archive.org/web/20230531090552/http://turism.vaivaravald.ee/huvivaarsused Huviväärsused]. [[Vaivara Sinimägede Muuseum]], vaadatud 23. jaanuaril 2026</ref> ==Vaata ka== *[[Kirikuküla (Vaivara)]] *[[Vaivara kirikumõis]] *[[Vaivara vana kalmistu]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *"Vaivara". // Eesti evangeeliumi luteriusu kirikud. Koostajad [[Bruno Ederma]], [[Asta Jaik]]. Konstantin Jaiki Kirjastus. Tartu 1939. Lk 84 *[[Virve Orav]]. "Vaivara kirikuküla". // Matkateed Narva lähistel ehk Vaivara radadel. [[Olion]]. Tallinn 1991. Lk 39–41 *"Vaivara kirik". // Ida-Virumaa pärandkultuurist. Narva 2010. Lk 176–177 ==Välislingid== *[https://www.muis.ee/museaalview/2075667 "Vaivara kirik (Vaivara Maarja kirik)"]. Foto: Jaan Kristin, umbes 1910. aastate I pool. [[Eesti Ajaloomuuseum]], AM N 5642:203 *[https://www.muis.ee/museaalview/1284473 "Vaivara kiriku altar"]. [[Iisaku Kihelkonna Muuseum]], IM F 2424:5 *[https://www.muis.ee/museaalview/1285475 "Vaivara kiriku sisevaade"]. Iisaku Kihelkonna Muuseum, IM F 2425:28 *[[Kristjan Luhamets]]. [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-vaivara Koguduse lugu. Vaivara]. e-kirik.eelk.ee, 10. november 2022 {{Vaivara kihelkond}} {{koord}} [[Kategooria:Vaivara kihelkond]] [[Kategooria:Narva-Jõesuu linn]] [[Kategooria:Virumaa kirikud]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna kirikud]] [[Kategooria:Eesti endised kirikud]] cq436wv6lyw7eifrbkkdhw23nv259x2 0 425499 7162554 7162013 2026-05-28T08:17:47Z Mona 355 /* Filmifestivale */ 7162554 wikitext text/x-wiki '''Filmifestival''' on [[festival]], kus tutvustatakse [[filmikunst]]i teoseid. Enamasti on kohal ka tutvustatava [[film]]i tegijad. Festivali raames toimuvad sageli filmikonkursid ja jagatakse auhindu. [[Rahvusvaheline Filmiprodutsentide Liitude Föderatsioon]] (FIAPF) tegeleb rahvusvaheliste filmifestivalide akrediteerimisega. ==Filmifestivale== ===Välismaal=== *[[Armastus ja Anarhia]] *[[Berliini filmifestival]] *[[Cannes'i filmifestival]] *[[Eivissa rahvusvaheline filmifestival]] *[[Eluslooduse rahvusvaheline filmifestival]] *[[Göteborgi filmifestival]] *[[Jihlava rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival]] *[[Karlovy Vary filmifestival]] *[[Kinošokk]] *[[Leipzigi filmifestival]] *[[Locarno filmifestival]] *[[Minski rahvusvaheline filmifestival Listapad]] *[[Palm Springsi rahvusvaheline filmifestival]] *[[Pula filmifestival]] *[[Rahvusvaheline juhuslik filmifestival]] *[[Sundance'i filmifestival]] *[[Varssavi filmifestival]] *[[Veneetsia filmifestival]] ===Eestis või Eestiga seotud=== *[[Tallinna Pimedate Ööde filmifestival|Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival]] *[[Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja teadusfilmide festival]] *[[EstDocs]] *[[Jaapani animatsiooni filmifestival]] *[[Võsu Glämm]] *[[Festheart]] [[Kategooria:Filmifestivalid| ]] s4zjsyzc0m4617hobvpec61ke814i9w 0 432256 7162604 7156685 2026-05-28T09:18:34Z Lauraesta 229733 7162604 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=detsember}} '''Ruth Alas''' ([[5. august]] [[1960|1960,]] [[Türi]] – [[23. jaanuar]] [[2018|2018,]] [[Tallinn]]) oli eesti juhtimisteadlane. {{Infokast persoon | nimi = Ruth Alas | sünniaeg = 5. august 1960 | sünnikoht = Türi | surmaaeg = 23. jaanuar 2018 | alma mater = | elukutse = juhtimisteadlane, professor | töökoht = Estonian Business School | pildiallkiri = Ruth Alas | surmakoht = Tallinn }} ==Haridus ja töökäik== Ruth Alas omandas keskhariduse [[Türi Keskkool|Türi Keskkoolis]], mille lõpetas [[1978]]. aastal kuldmedaliga. Pärast seda jätkas ta õpinguid [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehk praeguse [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas]], kus sai [[1983]]. aastal majandusinseneri diplomi. Samal aastal astus ta õppima [[Tartu Ülikooli psühholoogia instituut|Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogia osakonda]] ja lõpetas selle [[1987]]. aastal psühholoog-õpetajana.<ref name="personaalnimestik">[https://www.digar.ee/id/nlib-digar:245260 Ruth Alase personaalnimestik.] Tallinn: Estonian Business School, 2015. ISBN 978-9949-9447-9-8 (PDF). Vaadatud 18. märtsil 2016. </ref> Teenistuskäiku alustas Alas [[Eesti Põllumajanduse Arvutuskeskuses]], kus ta töötas aastatel [[1981]][[1991|–1991]] programmeerijana. Seejärel tegutses ta aastatel [[1991]]–[[1995]] konsultandina ettevõtetes [[Mainor-Konsultant]] ja [[Ariko Reserv]]. Aastatel [[1995]]–[[1997]] õppis ta [[Estonian Business School]]i rahvusvahelise ärijuhtimise magistriõppes, jätkates hiljem sama kõrgkooli doktorantuuris. [[2003]]. aastal sai Ruth Alas EBSi doktorikraadi ärijuhtimises.<ref name="personaalnimestik" /> Paralleelselt kraadiõpingutega läbis Alas juhtimisalaseid täiendkoolitusi ka välismaal, näiteks [[1997]]. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Bentley Kolledž|Bentley Kolledžis]] ning [[1999]]. aastal [[Hispaania|Hispaanias]] [[IESE Business School|IESE Business Schoolis]]. 2004. aastal kaitses ta [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas]] doktoritöö teemal "Organisational changes during the transition in Estonia: major influencing behavioural factors".<ref name="personaalnimestik" /> Alates [[1995]]. aastast oli Ruth Alas [[Estonian Business School]]i lektor. Järgmisel aastal sai temast juhtimise õppetooli juhataja kohusetäitja ning [[2003]]. aastal õppetooli juhataja. Aastatel [[2006]]–[[2014]] töötas ta EBSi teadusprorektorina. Lisaks kuulus ta alates [[1997|1997.]] aastast kooli senatisse. Õppejõuna keskendus Ruth Alas eelkõige juhtimise aluste ja muudatuste juhtimise õpetamisele.<ref name="personaalnimestik" /> ==Teadustegevus== Ruth Alas osales mitme teadusorganisatsiooni juhtorganite ja uurimisrühmade töös. Ta esines ettekannetega rohkem kui 50 rahvusvahelisel konverentsil ning korraldas [[Eesti|Eestis]] rahvusvahelisi ja piirkondlikke teaduskonverentse, mis keskendusid personali- ja muudatuste juhtimisele. [[2011]]. aastal oli ta Tallinnas toimunud [[Euroopa Juhtimisakadeemia]] konverentsi eesistuja. [[2006]]. aastal algatas Alas [[Euroopa Juhtimisuuringute Instituudi]] iga-aastase kollokviumide sarja, mille keskmes oli organisatsioonide arendamine ja muudatuste juhtimine.<ref name="personaalnimestik" /> Alates [[2005]]. aastast kuulus Ruth Alas järgmiste ajakirjade toimetuskolleegiumidesse: * [[Problems & Perspectives in Management]]; * [[Journal of Business Economics and Management]]; * [[Journal for East European Management Studies]]; * [[The Open Ethics Journal]]; * [[European Journal of International Management]]; * [[Journal of Change Management]]; * [[Chinese Management Studies]]; * [[Vision – the Journal of Business Perspective]]; * kirjastuse [[Scientific Journals International]] ajakirjad.<ref name="personaalnimestik" /> Aastatel [[2003]]–[[2011]] kuulus Ruth Alas ajakirja [[EBS Review|EBS Review']] toimetuskolleegiumisse.<ref name="personaalnimestik" /> [[2012]]. aastast oli ta ajakirja [[Journal of Management and Change]] peatoimetaja.<ref>[https://web.archive.org/web/20160323042827/http://ebs.ee/et/teadustoo-ja-doktoriope/journal-of-management-and-change Journal of Management and Change]. Editorial board. Vaadatud 18. märtsil 2016. </ref> Alates 2007. aastast oli Ruth Alas ajakirja Baltic Journal of Management Eesti piirkonna toimetaja<ref>[http://emeraldgrouppublishing.com/products/journals/editorial_team.htm?id=bjm Baltic Journal of Management.] Editorial team. </ref> ning 2011. aastast ajakirja [[Cross Cultural Management: an International Journal]] Euroopa piirkonna toimetaja<ref name="personaalnimestik" />. Alas tegi retsensendina koostööd mitmete väljaannetega, sealhulgas ajakirjadega [[Human Relations]], Organization Studies, Scandinavian Journal of Management ja Journal of Applied Social Psychology.<ref name="personaalnimestik" /> Ruth Alas oli Eestis üks enim avaldatud ja tsiteeritud sotsiaalteadlasi. Teadusinformatsiooni andmebaasis [[Web of Science]] oli [[17. aprill|17. aprilli]] [[2015]]. aasta seisuga kajastatud 73 Ruth Alase artiklit ja raamatupeatükki, mida oli tsiteeritud 213 korral. Tema [[h-indeks]] oli 9. <ref name="personaalnimestik" /> ==Tunnustus== Ruth Alas pälvis mitu parima teadusartikli auhinda. [[2011]]. aastal tunnustas Kesk- ja Ida-Euroopa äriharidust andvaid ülikoole ühendav organisatsioon [[International Association for Management Development in Dynamic Societies]] teda akadeemilise uurimistöö eest tšempioni tiitliga.<ref>[http://www.ceeman.org/competitions-awards/ceeman-champion-awards/champions-2011 Champions 2011]. CEEMAN Champion Awards. Vaadatud 18. märtsil 2016. </ref> Aastatel [[2003]], [[2004]], [[2006]], [[2007]], [[2008]] ja [[2010]] valiti Alas [[Estonian Business School|EBSi]] parimaks õppejõuks teadus- ja arendustöö valdkonnas.<ref>[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/a04dc676-23e7-45d0-a0d6-59012e9f3a44?tabId=tab_CV_ENG Ruth Alas]. Eesti Teadusinfosüsteem.</ref> Ruth Alase 20 tööaasta täitumist [[Estonian Business School|Estonian Business Schoolis]] tähistati juubelinäitusega „Professor Ruth Alase juubelinäitus – 20 aastat EBSis”, mis oli avatud 1.–31. augustini [[2015]] EBSi raamatukogu lugemissaalis.<ref>[https://ruthalas.weebly.com/ Ruth Alase personalinimestik]. Koduleht. Vaadatud 18. mail 2026. </ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://ruthalas.weebly.com Ruth Alase veebisait] * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:245260 Ruth Alase personaalnimestik] * [https://www.ohtuleht.ee/853955/suri-majandusprofessor-ruth-alas Suri majandusprofessor Ruth Alas], Õhtuleht, 24. jaanuar 2017 {{JÄRJESTA:Alas, Ruth}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 2018]] 6eeezhqg8feo2e8p2m33qxbnss28c4o 7162607 7162604 2026-05-28T09:20:52Z Lauraesta 229733 7162607 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=detsember}} '''Ruth Alas''' ([[5. august]] [[1960|1960,]] [[Türi]] – [[23. jaanuar]] [[2018|2018,]] [[Tallinn]]) oli eesti juhtimisteadlane. {{Infokast persoon | nimi = Ruth Alas | sünniaeg = 5. august 1960 | sünnikoht = Türi | surmaaeg = 23. jaanuar 2018 | alma mater = | elukutse = juhtimisteadlane, professor | töökoht = Estonian Business School | pildiallkiri = Ruth Alas | surmakoht = Tallinn }} ==Haridus ja töökäik== Ruth Alas omandas keskhariduse [[Türi Keskkool|Türi Keskkoolis]], mille lõpetas [[1978]]. aastal kuldmedaliga. Pärast seda jätkas ta õpinguid [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehk praeguse [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas]], kus sai [[1983]]. aastal majandusinseneri diplomi. Samal aastal astus ta õppima [[Tartu Ülikooli psühholoogia instituut|Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogia osakonda]] ja lõpetas selle [[1987]]. aastal psühholoog-õpetajana.<ref name="personaalnimestik">[https://www.digar.ee/id/nlib-digar:245260 Ruth Alase personaalnimestik.] Tallinn: Estonian Business School, 2015. ISBN 978-9949-9447-9-8 (PDF). Vaadatud 18. märtsil 2016. </ref> Teenistuskäiku alustas Alas [[Eesti Põllumajanduse Arvutuskeskuses]], kus ta töötas aastatel [[1981]][[1991|–1991]] programmeerijana. Seejärel tegutses ta aastatel [[1991]]–[[1995]] konsultandina ettevõtetes [[Mainor-Konsultant]] ja [[Ariko Reserv]]. Aastatel [[1995]]–[[1997]] õppis ta [[Estonian Business School]]i rahvusvahelise ärijuhtimise magistriõppes, jätkates hiljem sama kõrgkooli doktorantuuris. [[2003]]. aastal sai Ruth Alas EBSi doktorikraadi ärijuhtimises.<ref name="personaalnimestik" /> Paralleelselt kraadiõpingutega läbis Alas juhtimisalaseid täiendkoolitusi ka välismaal, näiteks [[1997]]. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Bentley Kolledž|Bentley Kolledžis]] ning [[1999]]. aastal [[Hispaania|Hispaanias]] [[IESE Business School|IESE Business Schoolis]]. 2004. aastal kaitses ta [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas]] doktoritöö teemal "Organisational changes during the transition in Estonia: major influencing behavioural factors".<ref name="personaalnimestik" /> Alates [[1995]]. aastast oli Ruth Alas [[Estonian Business School]]i lektor. Järgmisel aastal sai temast juhtimise õppetooli juhataja kohusetäitja ning [[2003]]. aastal õppetooli juhataja. Aastatel [[2006]]–[[2014]] töötas ta EBSi teadusprorektorina. Lisaks kuulus ta alates [[1997|1997.]] aastast kooli senatisse. Õppejõuna keskendus Ruth Alas eelkõige juhtimise aluste ja muudatuste juhtimise õpetamisele.<ref name="personaalnimestik" /> ==Teadustegevus== Ruth Alas osales mitme teadusorganisatsiooni juhtorganite ja uurimisrühmade töös. Ta esines ettekannetega rohkem kui 50 rahvusvahelisel konverentsil ning korraldas [[Eesti|Eestis]] rahvusvahelisi ja piirkondlikke teaduskonverentse, mis keskendusid personali- ja muudatuste juhtimisele. [[2011]]. aastal oli ta Tallinnas toimunud [[Euroopa Juhtimisakadeemia]] konverentsi eesistuja. [[2006]]. aastal algatas Alas [[Euroopa Juhtimisuuringute Instituudi]] iga-aastase kollokviumide sarja, mille keskmes oli organisatsioonide arendamine ja muudatuste juhtimine.<ref name="personaalnimestik" /> Alates [[2005]]. aastast kuulus Ruth Alas järgmiste ajakirjade toimetuskolleegiumidesse: * [[Problems & Perspectives in Management]]; * [[Journal of Business Economics and Management]]; * [[Journal for East European Management Studies]]; * [[The Open Ethics Journal]]; * [[European Journal of International Management]]; * [[Journal of Change Management]]; * [[Chinese Management Studies]]; * [[Vision – the Journal of Business Perspective]]; * kirjastuse [[Scientific Journals International]] ajakirjad.<ref name="personaalnimestik" /> Aastatel [[2003]]–[[2011]] kuulus Ruth Alas ajakirja [[EBS Review|EBS Review']] toimetuskolleegiumisse.<ref name="personaalnimestik" /> [[2012]]. aastast oli ta ajakirja [[Journal of Management and Change]] peatoimetaja.<ref>[https://web.archive.org/web/20160323042827/http://ebs.ee/et/teadustoo-ja-doktoriope/journal-of-management-and-change Journal of Management and Change]. Editorial board. Vaadatud 18. märtsil 2016. </ref> Alates 2007. aastast oli Ruth Alas ajakirja Baltic Journal of Management Eesti piirkonna toimetaja<ref>[http://emeraldgrouppublishing.com/products/journals/editorial_team.htm?id=bjm Baltic Journal of Management.] Editorial team. </ref> ning 2011. aastast ajakirja [[Cross Cultural Management: an International Journal]] Euroopa piirkonna toimetaja<ref name="personaalnimestik" />. Alas tegi retsensendina koostööd mitmete väljaannetega, sealhulgas ajakirjadega [[Human Relations]], Organization Studies, Scandinavian Journal of Management ja Journal of Applied Social Psychology.<ref name="personaalnimestik" /> Ruth Alas oli Eestis üks enim avaldatud ja tsiteeritud sotsiaalteadlasi. Teadusinformatsiooni andmebaasis [[Web of Science]] oli [[17. aprill|17. aprilli]] [[2015]]. aasta seisuga kajastatud 73 Ruth Alase artiklit ja raamatupeatükki, mida oli tsiteeritud 213 korral. Tema [[h-indeks]] oli 9. <ref name="personaalnimestik" /> ==Tunnustus== Ruth Alas pälvis mitu parima teadusartikli auhinda. [[2011]]. aastal tunnustas Kesk- ja Ida-Euroopa äriharidust andvaid ülikoole ühendav organisatsioon [[International Association for Management Development in Dynamic Societies]] teda akadeemilise uurimistöö eest tšempioni tiitliga.<ref>[http://www.ceeman.org/competitions-awards/ceeman-champion-awards/champions-2011 Champions 2011]. CEEMAN Champion Awards. Vaadatud 18. märtsil 2016. </ref> Aastatel [[2003]], [[2004]], [[2006]], [[2007]], [[2008]] ja [[2010]] valiti Alas [[Estonian Business School|EBSi]] parimaks õppejõuks teadus- ja arendustöö valdkonnas.<ref>[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/a04dc676-23e7-45d0-a0d6-59012e9f3a44?tabId=tab_CV_ENG Ruth Alas]. Eesti Teadusinfosüsteem.</ref> Ruth Alase 20 tööaasta täitumist [[Estonian Business School|Estonian Business Schoolis]] tähistati juubelinäitusega "Professor Ruth Alase juubelinäitus – 20 aastat EBSis", mis oli avatud 1.–31. augustini [[2015]] EBSi raamatukogu lugemissaalis.<ref>[https://ruthalas.weebly.com/ Ruth Alase personalinimestik]. Koduleht. Vaadatud 18. mail 2026. </ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://ruthalas.weebly.com Ruth Alase veebisait] * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:245260 Ruth Alase personaalnimestik] * [https://www.ohtuleht.ee/853955/suri-majandusprofessor-ruth-alas Suri majandusprofessor Ruth Alas], Õhtuleht, 24. jaanuar 2017 {{JÄRJESTA:Alas, Ruth}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 2018]] 4dtz7iakbkt0lj36z6p6a6ednjezd35 0 438113 7162163 6665483 2026-05-27T12:58:10Z Kuriuss 38125 7162163 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hoogovenschaaktoernooi, 9e ronde Kortsjnoj (close), 15 Georgiev (close), Bestanddeelnr 933-2188 (cropped).jpg|thumb|Viktor Kortšnoi 1985. aastal]] '''Viktor Kortšnoi''' (vene Виктор Львович Корчной; [[23. märts]] [[1931]] [[Leningrad]] – [[6. juuni]] [[2016]] [[Wohlen]], [[Aargau kanton]], [[Šveits]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Šveits]]i maletaja, neljakordne NSV Liidu meister (1960, 1962, 1964, 1970). Ta sündis [[1931]]. aastal [[Leningrad]]is poola-juudi segaperes. Õige pea pärast tema sündi läksid vanemad lahku ning algul elas ta ema, hiljem isa juures; teda kasvatasid isa ja kasuema. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal elas ta noorukina üle [[Leningradi blokaad]]i; tema isa hukkus rindel, mistõttu kasvatas teda kasuema. Ta lõpetas Leningradi 203. Keskkooli, seejärel õppis [[Peterburi Riiklik Ülikool|Leningradi Riiklikus Ülikoolis]] ajalugu (lõpetas ülikooli). Ta oli [[1956]]. aastast [[Suurmeister (male)|rahvusvaheline suurmeister]]. Alates 1960. aastate algusest oli ta korduvalt maailmameistritiitli pretendent, maailma esimaletaja finaalturniiridel osales ta 1978. ja 1981. aastal. [[1976]]. aastal taotles ta [[Holland|Hollandis]] poliitilist varjupaika. [[1978]]. aastast elas ta [[Šveits]]is. Surma ajal oli ta maailma vanim tegutsev malesuurmeister. ==Tunnustus== *2014 – [[FIDE auliige]] ==Isiklikku== Tema ema oli [[Juudid|juuditar]] ja isa [[Poolakad|poolakas]]. {{pooleli}} {{JÄRJESTA:Kortšnoi, Viktor}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu maletajad]] [[Kategooria:Šveitsi maletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2016]] tsvpa401k0wacx0n7le2tou81g72zyq 0 439667 7162387 7070923 2026-05-27T22:52:22Z Ollin Masa 227337 Pilt 7162387 wikitext text/x-wiki [[File:Franz Rosenzweig Goettingen 1905.jpg|alternativtext=Franz Rosenzweig|thumb|Franz Rosenzweig (1905)]] [[Pilt:FFM Franz-Rosenzweig-Gedenktafel.jpg|pisi|Mälestustahvel Franz Rosenzweigile majal [[Frankfurt-Westend]]is, kus ta elas]] '''Franz Louis August Rosenzweig''' ([[25. detsember]] [[1886]] [[Kassel]] – [[10. detsember]] [[1929]] [[Frankfurt]]) oli Saksa juudi filosoof, teoloog, ajaloolane ja tõlkija. == Elulugu == [[Pilt:Gedenktafel Franz Rosenzweig 1886-1929 Freiburg Breisgau.jpg|pisi|Mälestustahvel tema majal [[Freiburg]]is [[Breisgau]]s]] Rosenzweig kasvas juudi vabrikandi ja Kasseli linnanõuniku Georg Rosenzweigi ja tema abikaasa Adele (sündinud Alsberg) ainsa lapsena jõukates oludes intellektuaalsete ja kultuuriliste huvidega peres. Tema perekond kuulus emantsipeerunud juutide hulka. Nad pooldasid [[liberaalne judaism|liberaalset judaismi]]. Aastast 1904 õppis ta algul [[Göttingeni ülikool]]is ja hiljem [[Müncheni ülikool]]is ning 1906. aasta sügisest [[Freiburgi ülikool]]is arstiteadust. Aastal 1907 vahetas ta eriala ning õppis Freiburgi ja hiljem [[Berliini ülikool]]is ajalugu ja filosoofiat. Freiburgi ülikoolis, mis oli [[uuskantiaanluse Badeni koolkond|uuskantiaanluse Badeni koolkonna]] üks keskusi, õppis ta filosoofiat [[Heinrich Rickert]]i ja [[Jonas Cohn]]i juures ning ajalugu [[Friedrich Meinecke]] juures. Tema tähtsaim filosoofiline mentor oli kolm ja pool aastat vanem sugulane [[Hans Ehrenberg]], kes oli 1910. aastast [[Heidelbergi ülikool]]i [[eradotsent]]. Hiljem nimetas Rosenzweig Ehrenbergi oma tõeliseks filosoofiaõpetajaks. Ehrenberg oli [[Wilhelm Windelband]]i õpilane, kes osales [[uushegeliaanlus]]e tekkes, mida Windelband kirjeldas 1910. aasta loengus "[[Die Erneuerung des Hegelianismus]]". Aastal 1910 kutsus Ehrenberg [[Baden-Baden]]isse kokku Edela-Saksamaa noori intellektuaale, ajaloolasi ja filosoofe, et kaasaegset kultuuri ajalooliselt kontempleerida. Tal oli kavas sümpoosionide sari ja Baden-Badeni Seltsi asutamine. Rosenzweig nägi Baden-Badeni rühma ülesandena lepitada subjektiivsust ajastu objektiivsusega. Ent esimene kogunemine jäi viimaseks, sest Meinecke õpilastest ajaloolased ei talunud metafüüsilist ajalooteooriat, mida Rosenzweig püüdis taaselustada. Rosenzweig tegi järelduse, et kaasaegse kultuuri individualismi ja kaasaegse teaduse spetsialiseerumist ei saa hajutada olevikus, vaid tulevikus. 1908. aasta alguseks oli Rosenzweig otsustanud kirjutada Meinecke juhendamisel doktoritöö Hegeli poliitikafilosoofia tekkeloo kohta. [[Doktorikraad]]i sai ta 1912. aastal. [[Doktoritöö]], mille ta hiljem arendas edasi võimalikuks [[habilitatsioonitöö]]ks ning mis ilmus alles 1920 kaheköitelisena pealkirjaga "Hegel und der Staat", on esimene [[Georg Friedrich Wilhelm Hegel]]i [[poliitikafilosoofia]] ulatuslik analüüs. Aastal 1917 avaldas Rosenzweig enda avastatud "[[saksa idealismi esimene süsteemiprogramm|saksa idealismi esimese süsteemiprogrammi]]", neljaleheküljelise Hegeli käekirjaga käsikirja, mille Rosenzweig määras kui [[Friedrich Wilhelm Joseph Schelling]]i visandi. Sellega lahendas ta Hegeli-, Schellingi- ja Hölderlini-uurijate autorsustüli; see lahendus on tänini tunnustatud. 7. juulil 1913 leidis tema kristlasest sugulase bioloog [[Rudolf Ehrenberg]]i juures [[Leipzig]]is aset mälestusväärne "öine kõnelus" Franz Rosenzweigi ja evangeelsesse usku pöördunud õigusajaloo eradotsendi [[Eugen Rosenstock-Huessy]] vahel, mis raputas Rosenzweigi distantseeritusest [[religioonifilosoofia]] suhtes sedvõrd välja, et ta hakkas kaaluma kristlusse pöördumist. Pärast mõningat mõtlemist aega otsustas ta, nagu ta 31. oktoobril 1913 Rudolf Ehrenbergile kirjutas, et jääb juudiks. Talle oli selgeks saanud, et ta saab eksistentsiaal-religioosset elu, mida tema sõbrad kristlastene elasid, praktiseerida ka judaistina. Järgnes mitu kuud intensiivset [[judaism]]i õppimist raugast filosoofi [[Hermann Cohen]]i juures õppeasutuses [[Hochschule für die Wissenschaft des Judentums]] Berliinis. [[Pilt:Franz Rosenzweig1917.jpg|pisi|[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] aastal 1917]] [[Esimene maailmasõda|Esimesse maailmasõtta]] läks Rosenzweig vabatahtlikult, kõigepealt sanitaarteenistusse, hiljem jõudis ta [[suurtükivägi|suurtükiväkke]] [[Balkani rinne|Balkani rindele]], kuhu ta jäi Saksamaa ja Austria-Ungari monarhia kokkuvarisemiseni. Rindelt alustas ta 1916 dramaatilist judaismi ja kristluse dialoogi välipostikirjades Eugen Rosenstock-Huessyga, kes võitles läänerindel; see oli vaidlus, mis on tänaseni kõnekas. Suvest 1917 hakkas seda kirjavahetust vahendama sõbra noor abikaasa Margrit (Gritli) Rosenstock-Huessy. 1918. aasta alguses süttis nende vahel suur armastus, millesse jäi kaasatuks ka Eugen Rosenstock-Huessy. Nüüdsest vahetasid Franz ja Gritli iga päev kirju. Sel ajal kirjutas Rosenzweig augusti lõpust 1918 kuni veebruari keskpaigani 1919, viimastel sõjakuudel, rinde kokkuvarisemise ja revolutsiooni kuudel oma usufilosoofilise peateose "[[Der Stern der Erlösung]]", mis sõjajärgse aja tõttu ilmus alles 1921. Sõja ajal tutvus Rosenzweig 1917 [[Üsküb]]is [[välirabi]] [[Paul Lazarus]]ega, kellega ta sai sõbraks ning vestles elavalt kirjanduse ja juutide haridusprobleemi üle.<ref>''Franz Rosenzweig: "... und auf Rabbiner immer neugierig bin"'', [[Kalonymos]] 17 (2014), vihk 2, lk 6-7.</ref> Habiliteerumise pakkumise oma varasema teosega "Hegel und der Staat" lükkas Rosenzweig 1920 tagasi, sest ta tahtis nüüd pühenduda eksklusiivselt judaistlikule haridustööle kristlikus Euroopas. Pärast abiellumist juudi päritolu religiooniõpetaja Edith Hahniga 1920 võttis ta vastu pakkumise rajada Frankfurdis õppeasutus [[Freies Jüdisches Lehrhaus]]. Selle ülesanne oli näidata teed juudi elule modernses ühiskonnas. Sealsete lektorite seas olid Rosenzweigi kõrval religioonifilosoof [[Martin Buber]], keemik ja filosoof [[Eduard Strauss]], filosoof [[Ernst Simon]], [[Siegfried Kracauer]] ja [[Erich Fromm]]. Samal aastal 1922, kui sündis tema poeg [[Rafael N. Rosenzweig|Rafael]], haigestus Franz Rosenzweig [[amüotroofne lateraalskleroos|amüotroofsesse lateraalskleroosi]], mis viis kiiresti täieliku liikumis- ja kõnehalvatuseni ning tähendas peatset surma. Hoolimata haigusest suutis ta veel lõpetata [[Jehuda ha-Levi]] hümnide ja luuletuste tõlke ning filosoofilise traktaadi "Das neue Denken" (1925), kasutades algul veel spetsiaalset kirjutusmasinat, hiljem aga dikteerides abikaasale silmalaugude abil. Koos Martin Buberiga töötas ta haigusaastatel Pühakirja saksanduse "[[Die Schrift]]" kallal, mille esimene osa "Die fünf Bücher der Weisung" jõudis ilmuda tema eluajal 1925. Buber viis edasise töö üksinda lõpule. Veidi aega enne 43. sünnipäeva suri Rosenzweig 10. detsembril 1929 Frankfurdis oma haiguse kätte. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Benjamin Pollock]]. [http://plato.stanford.edu/entries/rosenzweig/ Franz Rosenzweig], [[Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia]], 2014 {{JÄRJESTA:Rosenzweig, Franz}} [[Kategooria:Juudi filosoofid]] [[Kategooria:Saksa teoloogid]] [[Kategooria:Saksamaa ajaloolased]] [[Kategooria:Juudid]] [[Kategooria:Tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1929]] opx7so73xg71xfqfpsfvwjr14aj1uc7 0 452546 7162354 5983211 2026-05-27T21:02:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162354 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=jaanuar|aasta=2018}} {{Jalgpallimatši infokast | nimi = UEFA Meistrite Liiga finaal 2017 | muud_nimed = | pilt = Inside_the_Millennium_Stadium%2C_Cardiff.jpg | sündmus = [[UEFA Meistrite Liiga 2016/17]] | pildiallkiri = Millennium Stadium | meeskond1 = [[Torino Juventus|Juventus]] | team1association = {{Riigi ikoon|Itaalia|suurus=30px}} | meeskond1tulemus = 1 | meeskond2 = [[Real Madrid CF|Real Madrid]] | team2association = {{Riigi ikoon|Hispaania|suurus=30px}} | meeskond2tulemus = 4 | detailid = | kuupäev = {{Algusaeg|2017|6|3}} | staadion = [[Millennium Stadium]] | linn = [[Cardiff]] | man_of_the_match1a = [[Cristiano Ronaldo]] {{nowrap|(Real Madrid)}}<ref name="motm">{{cite news |title=Majestic Real Madrid win Champions League in Cardiff |url=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/season=2017/matches/round=2000787/match=2019641/postmatch/report/index.html |website=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |date=3. juuni 2017 |accessdate=3. juuni 2017}}</ref> | man_of_the_match1atitle = | man_of_the_match1b = | man_of_the_match1btitle = | fair_player1 = | fair_player1title = | woman_player1 = | woman_player1title = | kohtunik = [[Felix Brych]] ([[Saksamaa Jalgpalliliit|Saksamaa]])<ref name="referee">{{cite web |title=Felix Brych appointed Champions League final referee |url=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/newsid=2468704.html |website=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |date=12. mai 2017 |accessdate=13. mai 2017}}</ref> | pealtvaatajaid = | ilm = Poolpilvine<br />16°C<br />56% [[õhuniiskus]]t<ref name="lineups">{{cite web |url=http://www.uefa.com/newsfiles/ucl/2017/2019641_lu.pdf |title=Tactical Line-ups – Final – Saturday 3 June 2017 |website=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |format=PDF |date=3. juuni 2017 |access-date=3. juuni 2017}}</ref> | eelmine = [[UEFA Meistrite Liiga finaal 2016|2016]] | järgmine = ''[[UEFA Meistrite Liiga finaal 2018|2018]]'' }} '''UEFA Meistrite Liiga finaal 2017''' oli [[Euroopa]] klubijalgpalli tähtsaima turniiri, [[UEFA Meistrite Liiga]] [[UEFA Meistrite Liiga 2016/17|62. hooaja]] (25. hooaeg selle ümbernimetamisest [[Euroopa Meisterklubide Karikas|Euroopa Meisterklubide Karika]]lt [[UEFA Meistrite Liiga]]le) finaalmäng. Mäng toimus 3. juunil 2017 [[Cardiff]]is [[Millennium Stadium]]il.<ref name="host">{{cite web|url=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/newsid=2262032.html|title=Cardiff to host 2017 Champions League final|website=UEFA.com|date=30. juuni 2015}}</ref> Meistrite Liiga turniiri korraldab [[UEFA]]. 2017. aasta finaalmängus kohtusid Itaalia jalgpalliklubi Juventus ja Hispaania Real Madrid. Mängu võitis 4:1 Real Madrid, kelle jaoks oli see 12. Meistrite Liiga tiitel. Finaali võitja teenis õiguse mängida [[UEFA Euroopa Liiga 2016/17|UEFA Euroopa Liiga]] võitjate vastu [[UEFA Superkarikas 2017|2017. aasta UEFA Superkarikal]]. Samuti kvalifitseeruti UEFA esindajatena [[FIFA klubide maailmameistrivõistlus 2017|2017. aasta FIFA klubide maailmameistrivõistlustele]]. ==Mängupaik== [[Pilt:Millennium Stadium, 4 August 2012.jpg|thumb|Finaalmängu võõrustas [[Millennium Stadium]] [[Cardiff]]is]] Vastavalt [[Praha]]s toimunud UEFA täitevkomitee istungil tehtud otsustele, teatati 30. juunil 2015, et finaalmäng toimub [[Millennium Stadium]]il Cardiffis.<ref name="host"/> 2016. aastal sai staadion koostöös [[Principality Building Society]]ga uue nime Principality Stadium. Kuid kuna UEFA määrused ei luba kasutada nimisponsorit, mis turniiri ei sponsoreeri, siis kutsuti ametlikus kirjas staadionit Millennium Stadiumina,<ref>{{cite web |title=2016/17 Champions League: all you need to know |url=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/season=2016/final/city=2236/next/index.html |website=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |accessdate=5. juuni 2016 }}</ref> finaalis National Stadium of Walesi nime all (Walesi rahvusstaadion).<ref>{{cite news |title=One Year Countdown to 2017 Champions League Final |url=http://www.faw.cymru/en/news/one-year-countdown-2017-mens-uefa-champions-league-final-year-countdown-2017-mens-uefa-champions-league-final/ |website=faw.cymru |publisher=Football Association of Wales |date=3. juuni 2016 |accessdate=5. juuni 2016 |archive-date=2023-04-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230404040603/https://www.faw.cymru/en/news/one-year-countdown-2017-mens-uefa-champions-league-final-year-countdown-2017-mens-uefa-champions-league-final/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite news |first=Paul |last=Abbandonato |title=The Principality Stadium will have to change its name for the Champions League final next year |url=http://www.walesonline.co.uk/sport/principality-stadium-change-name-champions-11424085 |work=WalesOnline |publisher=Media Wales |date=3. juuni 2016 |accessdate=5. juuni 2016 }}</ref> ==Teekond finaali== {{vaata|UEFA Meistrite Liiga 2016/17}} ''Märkus: Kõikides tulemustes on finalistide skoor märgitud esimesena (K: kodus; V: võõrsil).'' {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !colspan=4|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Juventus FC|Juventus]] !Voor !colspan=4|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Real Madrid CF|Real Madrid]] |- style="background:#C1E0FF" |Vastane |colspan=3|Tulemus |[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 alagrupiturniir|Alagrupiturniir]] |Vastane |colspan=3|Tulemus |- |align=left|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sevilla FC|Sevilla]] |colspan=3|[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 alagrupiturniir#Juventus v Sevilla|0 : 0]] (K) |style="background:#C1E0FF"|1. mängupäev |align=left|{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Sporting Clube de Portugal|Sporting CP]] |colspan=3|[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 alagrupiturniir#Real Madrid v Sporting CP|2 : 1]] (K) |- |align=left|{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Zagrebi GNK Dinamo|Zagrebi Dinamo]] |colspan=3|[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 alagrupiturniir#Dinamo Zagreb v Juventus|4 : 0]] (V) |style="background:#C1E0FF"|2. mängupäev |align=left|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Dortmundi Borussia]] |colspan=3|[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 alagrupiturniir#Borussia Dortmund v Real Madrid|2 : 2]] (V) |- |align=left|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Olympique Lyonnais|Lyon]] |colspan=3|[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 alagrupiturniir#Lyon v Juventus|1 : 0]] (V) |style="background:#C1E0FF"|3. mängupäev |align=left|{{Riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi Legia]] |colspan=3|[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 alagrupiturniir#Real Madrid v Legia Warsaw|5 : 1]] (K) |- |align=left|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Olympique Lyonnais|Lyon]] |colspan=3|[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 alagrupiturniir#Juventus v Lyon|1 : 1]] (K) |style="background:#C1E0FF"|4. mängupäev |align=left|{{Riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi Legia]] |colspan=3|[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 alagrupiturniir#Legia Warsaw v Real Madrid|3 : 3]] (V) |- |align=left|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sevilla FC|Sevilla]] |colspan=3|[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 alagrupiturniir#Sevilla v Juventus|3 : 1]] (V) |style="background:#C1E0FF"|5. mängupäev |align=left|{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Sporting Clube de Portugal|Sporting CP]] |colspan=3|[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 alagrupiturniir#Sporting CP v Real Madrid|2 : 1]] (V) |- |align=left|{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Zagrebi GNK Dinamo|Zagrebi Dinamo]] |colspan=3|[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 alagrupiturniir#Juventus v Dinamo Zagreb|2 : 0]] (K) |style="background:#C1E0FF"|6. mängupäev |align=left|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Dortmundi Borussia]] |colspan=3|[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 alagrupiturniir#Real Madrid v Borussia Dortmund|2 : 2]] (K) |- |colspan=4 valign=top|'''[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 alagrupiturniir#H-alagrupp|H-alagrupi]] võitjad''' {{UEFA Meistrite Liiga 2016/17 H-alagrupi tabel|only_pld_pts=yes|show_matches=no|showteam=JUV}} |style="background:#C1E0FF"|Lõplik järjestus |colspan=4 valign=top|'''[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 alagrupiturniir#F-alagrupp|F-alagrupi]] teine koht''' {{UEFA Meistrite Liiga 2016/17 F-alagrupi tabel|only_pld_pts=yes|show_matches=no|showteam=RM}} |- style="background:#C1E0FF" |Vastane |Kokku |1. mäng |2. mäng |[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 väljalangemismängude faas|Väljalangemismängude faas]] |Vastane |Kokku |1. mäng |2. mäng |- |align=left|{{Riigi ikoon|Portugal}} [[FC Porto|Porto]] |3 : 0 |[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 väljalangemismängude faas#Porto v Juventus|2 : 0]] (V) |[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 väljalangemismängude faas#Juventus v Porto|1 : 0]] (K) |style="background:#C1E0FF"|1/8-finaalid |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[SSC Napoli|Napoli]] |6 : 2 |[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 väljalangemismängude faas#Napoli v Real Madrid|3 : 1]] (K) |[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 väljalangemismängude faas#Real Madrid v Napoli|3 : 1]] (V) |- |align=left|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona|Barcelona]] |3 : 0 |[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 väljalangemismängude faas#Juventus v Barcelona|3 : 0]] (K) |[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 väljalangemismängude faas#Barcelona v Juventus|0 : 0]] (V) |style="background:#C1E0FF"|Veerandfinaalid |align=left|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Müncheni FC Bayern|Müncheni Bayern]] |6 : 3 |[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 väljalangemismängude faas#Bayern Munich v Real Madrid|2 : 1]] (V) |[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 väljalangemismängude faas#Real Madrid v Bayern Munich|4 : 2]] ([[Lisaaeg (sport)|la]]) (K) |- |align=left|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[AS Monaco FC|Monaco]] |4 : 1 |[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 väljalangemismängude faas#Monaco v Juventus|2 : 0]] (V) |[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 väljalangemismängude faas#Juventus v Monaco|2 : 1]] (K) |style="background:#C1E0FF"|Poolfinaalid |align=left|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Atlético Madrid]] |4 : 2 |[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 väljalangemismängude faas#Real Madrid v Atlético Madrid|3 : 0]] (K) |[[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 väljalangemismängude faas#Atlético Madrid v Real Madrid|1 : 2]] (V) |} ==Mängu eel== ===Suursaadikud=== Finaali suursaadik oli endine Walesi rahvuskoondislane [[Ian Rush]], kes tuli Liverpooliga kahel korral Euroopa karikavõitjaks (aastatel [[Euroopa Karikafinaal 1981|1981]] ja [[Euroopa Karikafinaal 1984|1984]]).<ref>{{cite news|title=Ian Rush named ambassador for Cardiff final|url=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/newsid=2397989.html|website=UEFA|date=23. august 2016}}</ref> ==Mäng== Kodumeeskond (administratiivse poole jaoks) selgitati lisaloosimisel, mis toimus pärast poolfinaalide loosimist. <onlyinclude>{{Jalgpallimatš |kuupäev={{Algusaeg|2017|6|3|df=y}} |aeg=21:45 [[EEST]] |meeskond1=[[Juventus FC|Juventus]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |tulemus=1:4 |Protokoll=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/season=2017/matches/round=2000787/match=2019641/index.html |meeskond2={{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Real Madrid CF|Real Madrid]] |väravad1=[[Mario Mandžukić|Mandžukić]] {{värav|27}} |väravad2= *[[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|20||64}} *[[Casemiro]] {{värav|61}} *[[Marco Asensio|Asensio]] {{värav|90}} |staadion=[[Millennium Stadium]], [[Cardiff]] |pealtvaatajaid=65,842<ref name="full_time">{{cite web |url=http://www.uefa.com/newsfiles/ucl/2017/2019641_fr.pdf |title=Full Time Report Final – Juventus v Real Madrid |website=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |format=PDF |date=3. juuni 2017 |accessdate=3. juuni 2017}}</ref> |kohtunik=[[Felix Brych]] ([[Saksamaa Jalgpalliliit|Saksamaa]]) }}</onlyinclude> {| width=92% |- |{{Riietus | muster_la = _juventus1617h | muster_b = _juventus1617h | muster_ra = _juventus1617h | muster_sh = _adidasblack | muster_so = _juventus1617t | vasakkäsi = FFFFFF | kere = FFFFFF | paremkäsi = FFFFFF | püksid = FFFFFF | sokid = FFFFFF | nimi = Juventus<ref name="lineups"/> }} |{{Riietus | muster_la = _rmcf1617away | muster_b = _rmcf1617away | muster_ra = _rmcf1617away | muster_sh = | muster_so = _rmcf1617away | vasakkäsi = FFFFFF | kere = FFFFFF | paremkäsi = FFFFFF | püksid = 8449CE | sokid = 8449CE | nimi = {{nowrap|Real Madrid}}<ref name="lineups"/> }} |} {| width=100% style="font-size:90%" |<!-- '''Mängu parim:''' <br /> '''[[Abikohtunik (jalgpall)|Assistant referees]]:''' <br /> <br /> <br />'''[[Abikohtunik (jalgpall)#Neljas kohtunik|Neljas kohtunik]]:''' <br /> <br />'''[[Abikohtunik (jalgpall)#Lisakohtunikud|Lisakohtunikud]]:''' <br /> <br /> <br />'''[[Abikohtunik (jalgpall)|Varu abikohtunik]]:''' <br />--> |style="width:60%; vertical-align:top;"| '''Mängureeglid'''<ref name="regulations">{{cite web |title=Regulations of the UEFA Champions League 2016/17 Season |url=http://www.uefa.org/MultimediaFiles/Download/Regulations/uefaorg/Regulations/02/35/87/89/2358789_DOWNLOAD.pdf |website=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |accessdate=29. juuni 2016 }}</ref> *90 minutit põhiaega. *30 minutit [[Lisaaeg (sport)#Jalgpall|lisaaega]], kui vaja. *[[Penaltiseeria (jalgpall)|Penaltiseeria]], kui seis on endiselt viigis. *Varumängijaid võib olla üles antud seitse, millest võib kasutada kolme. |} ==Vaata ka== *[[UEFA Euroopa Liiga finaal 2017]] *[[UEFA Superkarikas 2017]] ==Viited== {{reflist}} ==Välislingid== *[http://www.uefa.com/uefachampionsleague/index.html UEFA Champions League] (ametlik koduleht) *[http://www.uefa.com/uefachampionsleague/season=2017/final/index.html 2017 UEFA Champions League Final], UEFA.com {{UEFA Meistrite Liiga hooajad}} [[Kategooria:UEFA Meistrite Liiga 2016/17|Finaal]] [[Kategooria:UEFA Meistrite Liiga finaalid|2017]] geihmpeikuz3zi32wbnxcjdn8zw4dvw 0 453665 7162196 7150347 2026-05-27T14:34:50Z Jaqsuurna 199594 Keeletoimetasin 7162196 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2021}}{{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2022}} {{See artikkel| räägib praegusest vallast, varasema valla kohta vaata artiklit [[Alutaguse vald (1939)]].}} {{EestiVald | nimi = Alutaguse vald | lipp = Alutaguse valla lipp.svg | lipu_link = [[Alutaguse valla lipp]] | vapp = Alutaguse valla vapp.svg | vapi_link = [[Alutaguse valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Iisaku]] | kaart = Eesti Alutaguse vald 2017.svg | osm = pind }} '''Alutaguse vald''' on [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonna]] [[omavalitsusüksus]], mis moodustati 2017. aastal [[Alajõe vald|Alajõe]], [[Iisaku vald|Iisaku]], [[Illuka vald|Illuka]], [[Mäetaguse vald|Mäetaguse]] ja [[Tudulinna vald|Tudulinna valla]] liitumisega. 2021. aasta alguse seisuga elab Alutaguse vallas 4682 elanikku. Valla pindala on 1459 km² ehk asustustihedus on kõigest 3,2 inimest km² kohta.<ref name="arhiivikoo">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/piirkonnad/ida-viru-maakond/alutaguse-vald |vaadatud=2021-12-12 |arhiivimisaeg=2021-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210928111235/https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/piirkonnad/ida-viru-maakond/alutaguse-vald |url-olek=ei tööta }}</ref> Alutaguse piirkonda asustasid alguses [[vadjalased]], kes aeti sealt ära juba [[Liivi sõda|Liivi sõja]] eel. Seejärel oli piirkond etniliselt mitmekesine. Koha nimi on Alutaguse, kuna Virumaa eestlaste vaates asus see paik Alu linna taga.<ref name=":2" /> Alutaguse piirkonnas on Eesti suurim metsasus. [[Alutaguse rahvuspark]] kaitseb Eesti kõige ürgsemat metsa ja paljusid ohustatud liike. Rahvuspargi kõrval on turismimagnetid, nagu [[Kuremäe klooster]] ja [[Vasknarva ordulinnus]].<ref name=":3" /> Alutagusel on kolm üldhariduskooli: [[Iisaku Gümnaasium]], [[Mäetaguse Põhikool]] ja [[Illuka Kool]].<ref>https://www.alutagusevald.ee/koolid{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Lasteaedu on samuti kolm: Iisaku lasteaed Kurekell, Mäetaguse lasteaed Tõruke ja Illuka Kool.<ref>https://www.alutagusevald.ee/lasteaiad</ref> Lisaks on vallas üks huvikool: [[Iisaku Kunstide Kool]].<ref>https://www.alutagusevald.ee/huvikoolid</ref> Liikudes läbi Alutaguse on olulisim kohalik spordivõistlus, mis on menu kogunud alates 2019. aastast.<ref name=":4" /> [[Alutaguse Valla Leht]] loodi koostöös vallaga 2017. aastal vallaelanike teavitamiseks. Alutaguse vallal on oma veebileht, kust leiab värskeimat teavet – [https://www.alutagusevald.ee/ www.alutagusevald.ee]. Alutaguse elanikel on Facebookis mitteametlik grupp, kus jagatakse infot ürituste kohta ja arutatakse Alutagusega seotud küsimusi. == Ajalugu == === Piirkonna varane ajalugu === {{Vaata|Alutaguse (ajalooline piirkond)}} Esimesteks piirkonna asukateks peetakse vadjalasi, kes olid tulnud [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigist]]. Tollal oli suurim vadjalaste asula [[Jõuga]], kus on nüüdseks säilinud ka 280 kääpaga [[Jõuga kääbaskalmistu|vadjalaste kalmistu]]. Virumaa eestlaste vaates nimetati kirdeala Alu linnast tagapool asuvaks maaks ehk Alutaguseks. Aastatel 1266–1719 oli see omaette maakond. Kui asukad esimest korda jõudsid, olid seal ainult tühjad laaned, mis sobisid hästi aletamiseks. [[Taani hindamisraamat|Liber Census Daniaes]] ehk Taani hindamisraamat 13. sajandist sisaldab viiteid nii Mäetagusest, Iisakust kui ka Illukalt.<ref name=":2" /> Pärast iseseisvate vürstiriikide ühendamist ja [[Kuldhord]]i ülemvõimu lõppemist 16. sajandil hakkas [[Moskva suurvürstiriik]] otsima väljapääsu merele. Sellega ohustati kohalikke haldusüksuseid. Rüüsteretked olid kõige kurnavamad just Venemaaga piirnevatele maakondadele. Esimene suurem rüüsteretk toimus 1501. aastal ning pärast seda rüüsteretked sagenesid. Liivi sõja eel 1558. aasta suvel läks kogu Alutaguse rohkem kui 20 aastaks Moskva võimu alla ning vabanemine toimus alles 1581. aastal kui rootslased ja soomlased ajasid [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel venelased-tatarlased Virust ja Alutaguselt välja. Selle sajandi sõjad muutsid märgatavalt Alutaguse etnilist koosseisu. Vadjalaste asemel said elanikeks Rootsi kuninga [[Johan III]] edikti sunnil vallalised soome talupojad. Nende tulek ei peatunud kui sund lõpetati, vaid nad jätkasid tulemist. Alutaguse oli hea piirkond, kus saada omale maa ja seal vilja kasvatada, teisalt oli see orjadele hea piirkond tänu kehvale maale ja hõredale asutusele. [[Iisaku kihelkond]] asutati 1654. aastal.<ref name=":2" /> Alutaguse jäi [[Põhjasõda|põhjasõja]] esimesel perioodil aktiivsesse sõjaruumi. Pärast Eestimaa ühendamist Vene riigiga tehti adramaarevisjone kuni 1857. aastani. Talukogukonnad tekkisid siis, kui talu hakati päriseks ostma. 1919. aastal hakati Virumaal tegema iseseisva [[Alutaguse maakond|Alutaguse maakonna]] loomise kampaaniat ning sama aasta suvel tegi Viru maakonnavalitsus ettepaneku jagada [[Mäetaguse vald (Jõhvi kihelkond)|Mäetaguse vald]] Mäetaguse ja Pagari vallaks. Siiski leiti, et see poleks majanduslikult otstarbekas. 1922. aastal algas Mäetagusel kampaania kooli avamiseks [[Mäetaguse mõis|Mäetaguse mõisa]] avaras härrastemajas, mille põllutööministeerium andis vallale.<ref name=":2" /> 1930. aastate lõpuks oli igas talus olemas niidumasin, hobugööpliga peksumasin, tuulamismasin ja mõnel isegi külvimasin. Esimene Vene okupatsioon jäi kaugeks, kuid Saksa okupatsiooniga puututi palju rohkem kokku. Mitmed armee salateenistuspunktid paigutati sellesse piirkonda. Palju kohalikke ehitisi hakati kasutama, kaasa arvatud Mäetaguse koolimaja, kuhu paigutati sõjaväe laatsaret. Küladesse hajutati sõjaväevarustuse laod, hobusetallid ja mitmesugused töökojad. Saksa okupatsiooni ajal taastati küll viimase vallavalitsuse volitused, kuid kuna Nõukogude võim küüditas vallavanem J. Reimandi, võttis kohustused enda kanda endine vallavanema abi Paul Truupõld.<ref name=":2">{{Raamatuviide|pealkiri=Uhe 1345-1995 : Ida-Virumaa küla eluoluast läbi aegade|aasta=1995}}</ref> [[Alutaguse vald (1939)|Alutaguse vald]] asus Virumaal ka aastatel 1939–1950. See oli pindalalt oluliselt väiksem ja asus suuresti nüüdse [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu haldusüksuse]] territooriumil. === Valla moodustamine === [[Jõhvi vald|Jõhvi vallavalitsus]] tegi ettepaneku liituda ühtseks Alutaguse vallaks Alajõe, Iisaku, [[Illuka vald|Illuka]], [[Kohtla vald|Kohtla]], [[Kohtla-Nõmme]], Mäetaguse ja [[Toila vald|Toila vallale]] 2009. aasta veebruaris.<ref name="D9vyw" /> Seoses [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]iga algatas liitumisläbirääkimisi 2015. aasta oktoobris Iisaku vallavolikogu, kes kutsus kõnelustele Alajõe, [[Avinurme vald|Avinurme]], Illuka, [[Lohusuu vald|Lohusuu]], Mäetaguse ja [[Tudulinna vald|Tudulinna valla]]. Lohusuu vallavolikogu vastas pakkumisele eitavalt ja Illuka vallavolikogu liitus läbirääkimistega vaatlejaliikmena. Avinurme jäi 2016. aasta mais kõrvale.<ref name="läbirääkimised" /> 2016. aasta septembris tegi Iisaku vallavolikogu uue ettepaneku Alajõe, Mäetaguse ja Tudulinna vallale ühinemisläbirääkimiste jätkamiseks ning Illuka vallale läbirääkimiste alustamiseks.<ref name="läbirääkimised" /> Illuka vald otsustas läbirääkimised 21. detsembril katkestada.<ref name="läbirääkimised" /> Teised vallad otsustasid liituda. Viimasena võttis 29. detsembril otsuse vastu Mäetaguse vallavolikogu ja samal päeval allkirjastati ka ühinemisleping.<ref name="O5zjp" /> 15. juunil 2017. aastal otsustas valitsus lisaks vabatahtlikult ühinenud valdadele ühendada ka Illuka vald Alutaguse vallaga.<ref name="Og3YK" /> Illuka Vallavolikogu ei nõustunud vabatahtlikult Alutaguse vallaga liituma ja vaidlustas sundliitmise [[Riigikohus|Riigikohtus]], kuid jäi seal kaotajaks.<ref name="rikos" /> Ühinemine jõustus 24. oktoobril 2017. aastal ehk [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalike omavalitsuste volikogude valimiste]] tulemuste väljakuulutamise päeval.<ref name="7ogxu" /> == Sümboolika == Alutaguse vapil ja lipul on kasutatud sinist taustavärvi kuldse [[murakas|muraka]] ümber. Sinine märgib Alataguse valla rohkeid veekogusid. Kuldne murakas nii vapi kui lipu keskel tähistab metsade ja soode rohkust ning piirkonna liigirikkust. Muraka ehitus märgib sealsete kultuuride mitmekesisust ja muraka viis tippu viitavad valla viiele ühinenud osale. Samuti seostatakse kuldset murakat Päikesega, mis tõuseb Eestimaale Alutaguselt.<ref>https://www.alutagusevald.ee/sumboolika-konkurss</ref> == Haridus == Koole ([[Iisaku Gümnaasium]], [[Mäetaguse Põhikool]], [[Illuka Kool]]) ja lasteaedu (Iisaku lasteaed Kurekell, Mäetaguse lasteaed Tõruke, Illuka kool) on kolm ning huvikoole ([[Iisaku kunstide kool]]) üks. Kõige varasemad märkmed on 1750. aastast Iisaku gümnaasiumist, kuhu otsiti kooliõpetajat. Kinnitus kooli olemasolust on 1788. aastast. 1837. aastal rajati Iisaku kogukonnakool. Samast aastast on ka esimesed aruanded Mäetaguse mõisa erakoolist (saksa keeles ''Privatschule'').<ref>https://www.alutagusevald.ee/hallatavad-asutused</ref> Mäetaguse vallas on ka varasemaid andmeid hariduse andmisest. 1752. aasta kirikumeetrikas mainitakse, et Kalina koolmeister Juhan suri 69-aastasena. Sellele järgnevad sarnased sissekanded, mis annavad aimu hariduse andmisest sealses piirkonnas. Mäetagusel loodi esimene koolimaja 1846. aastal. 1870. aastatel muudeti Mäetaguse kool vallakooliks. 1905. aastal lasi Mäetaguse mõisaomanik parun Konstantin von Rosenil ehitada uus koolimaja. Sel ajal töötas kool kaheklassilisena. Esimest korda oli kool üheksaklassiline 1988. aastal ning kaks aastat hiljem sai Mäetaguse põhikooli nime. Alates 2016. aastast juhib kooli Veera Sibrik.<ref>https://www.maetaguse.edu.ee/et/ajalugu</ref> [[Fail:Mäetaguse mõisa peahoone.jpg|pisi|Mäetaguse mõisa peahoone]] Iisakus Täriveres asutati 1903. aastal ministeeriumikool, mis 1913. aastal nimetati Iisaku kaheklassiliseks ministeeriumikooliks. 1913. aastal põles koolimaja maha, mistõttu ehitati Iisakusse uus ministeeriumikool ehk Iisaku Kõrgem Algkool. 1919. aastal muudeti see Iisaku kuueklassiliseks algkooliks. Kool oli 1968. aastaks keskkool ning alates 1996. aastast ka gümnaasium. Praegu on kooli direktor Külli Guljavin.<ref>{{Netiviide |url=https://www.iisaku.edu.ee/est/yldinfo/ajalugu/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-12-12 |arhiivimisaeg=2021-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211212111615/https://www.iisaku.edu.ee/est/yldinfo/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Illuka Kool on mõisakool, mis tegutseb Illuka mõisas. Koolil on olnud palju nimesid. Illuka Kooli eellaseks peetakse Illuka-Jahuoja kooli, mille tegevus toimus aastatel 1837–1892 Raudil. Mõisahooned ja häärberi rajasid mõisavalitsejad Dieckhoffid, kes ehitasid sinna 1885.–1888. aastal ühekorruselise kivimaja ehk praeguse mõisahoone. 1912. aastal müüsid Dieckhoffid mõisa parun Claus von Nottbeckile, kes omakorda müüs selle 1921. aastal Eesti riigile. Praeguse nime sai kool 2010. aasta 1. septembril, mil liituti kõrvalmajas tegutsenud lastepäevakeskusega. Direktor on Anneli Bogens.<ref>https://www.illuka.edu.ee/ajalugu</ref> Iisaku Kunstide Kool rajati aastal 1989. Koolis saab õppida [[kunst]]i, [[tants]]u ja [[muusika]]t (klaver, viiul, kitarr, kannel, ukulele, mandoliin, plokkflööt ja akordion). Huvikoolil on Alutagusel oluline roll.<ref>{{Raamatuviide|autor=Monika-Aino Jõesaar|pealkiri=Kuni sõda kõik purustas... : Vaivara ja Alutaguse valla koolide ajalugu 1919-1944|aasta=2000|koht=Ida-Virumaa}}</ref> == Kultuur == Alutaguse vallas on seitse kultuurimaja: [[Mäetaguse rahvamaja]], [[Kiikla rahvamaja]], [[Pagari seltsimaja]], [[Iisaku rahvamaja]], Alajõe kogukonnamaja, Tudulinna kogukonnamaja ja Kurtna seltsimaja. Järjepidevalt on ilmunud ka ajalehti. Siiani ilmub neist [[Alutaguse Valla Leht]], mida tehakse 2018. aastast Iisakus. '''Varem ilmunud ajalehed''' * [[Meie Keskel]] vahendas Iisaku valla uudiseid (ilmus 1997–2017) * [[Alajõe Valla Infoleht]] vahendas Alajõe valla uudised (ilmus 2014–2017) * [[Illuka Valla Sõnumilaegas]] vahendas Illuka valla uudiseid (ilmus 1997–2017) * [[Mäetaguse Elu]] vahendas Mäetaguse valla uudiseid (ilmus 1995–2017) * [[Tudulinna Leht]] vahendas Tudulinna valla uudiseid (ilmus 1997–2017) Iisakus tegutseb [[Iisaku Muusika ja Kirjanduse Selts]].<ref>https://www.alutagusevald.ee/kultuurimajad</ref> == Juhtimine == Alutaguse Vallavalitsus asub Iisaku alevikus aadressil Tartu mnt 56. Valla teeninduskeskused asuvad Mäetagusel, Illukal, Alajõel ja Tudulinnas.<ref>https://www.alutagusevald.ee/vvalitsus</ref> Alutaguse vallavanem on [[Tauno Võhmar]]. Vallavalitsuse liikmed on Kairi Hõbemeri, Taavi Vogt, Timo Juursalu, Liina Talistu.<ref>https://www.alutagusevald.ee/valitsuse-liikmed</ref> 09.12.21 valiti ametisse uus vallavolikogu aastani 2025. Volikogu esimees on Veljo Kingsep ning aseesimees Jüri Päll. Volikogusse kuuluvad Janno Vool, Anu Kljutšnik, Kristiina Ets, Annes Kingu, Juri Novožilov, Vladimir Derbuk, Andrus Toss, Andres Pärnpuu, Priit Palmet, Aivar Surva, Oleg Kuznetsov, Aivo Tamm, Marek Kullamägi. Komisjoni kuus liiget on Valimisliit Alutagusest, kaks EKREst, kaks Eesti Reformierakonnast, kaks Valimisliit OMA VALLAST ning üks Eesti Keskerakonnast.<ref>https://www.alutagusevald.ee/ii-koosseis-2021-2025</ref> 2018. aasta augustis jõustus Alutaguse valla arengukava 2018–2030.<ref>https://www.alutagusevald.ee/arengukava</ref> == Vaatamisväärsused == [[Fail:Kauksi rand.jpg|pisi|Kauksi rand]] Tänu väikesele rahvastustihedusele ei ole inimmõju loodusele suur. Valla alale ulatub ka [[Alutaguse rahvuspark]]. Mõned tuntumad huviobjektid on järgmised: * [[Kuremäe klooster]] ehk Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stauropegiaalne Naisklooster. Tegemist on esimese Eestisse rajatud õigeusu kirikuga. Kloostri tähtsaim ehitis on viiekupliline Jumalaema Uinumise peakirik, mis sai valmis 1910. aastal. * [[Iisaku Muuseum|Iisaku Muuseumi]] püsiekspositsioonid tutvustavad Ida-Virumaa eluolu. Näha võib nii vanu põllutööriistu ja majapidamistarbeid kui ka õppevahendeid ning tuletõrje ajalugu. 2008. aastal pälvis muuseum Ida-Virumaa kultuuripärli tunnustuse. Muuhulgas tutvustatakse ka poluvernikute ehk pooleusuliste kultuuri. *[[Iisaku vaatetorn]] asub Alutaguse rahvuspargis. Torn on 28 meetri kõrgune ja hea ilma korral avaneb sealt vaade Kuremäe kloostrile, põlevkivikaevandustele, tuhamägedele, rabadele ja Peipsi järvele.<ref name=":3">https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/alutaguse-rahvuspark/1417</ref> *[[Konsu järv]] on Kurtna järvestiku suurim järv. Järv jaguneb kaheks osaks, mida ühendab 100-meetrine kanal. Järve kaldal on telkimisala, mis võib mahutada maksimaalselt kuni 300 inimest. * [[Vasknarva ordulinnus]] asub Vasknarvas, Narva jõe läänekaldal. Ordulinnus rajati ja hävitati 1349. aastal. Ordulinnusel on kirju ajalugu, kuna 16. sajandil vallutasid linnuse Vene väed ning paarikümne aasta pärast läksid sinna ka Rootsi jõud.<ref>https://www.puhkaeestis.ee/et/vasknarva-ordulinnuse-varemed</ref> * [[Kauksi rand]] asub Peipsi järve põhjakaldal. See on Peipsi üks ilusamaid ja tuntumaid randu. Rand on tuntud laulvate liivade poolest.<ref>https://www.puhkaeestis.ee/et/kauksi-rand-ja-rannapromenaad-peipsi-jarve-aares</ref> [[Fail:Kuremae nunnaklooster sc.jpg|pisi|Kuremäe nunnaklooster]] == Loodus == === Pinnamood, mullastik === Alataguse madalikule on omased suured metsad, jääjärve- ja järvetasandikud ning põlevkivi kaevandamise tulemusel tekkinud tehnogeensed maastikud. Madaliku lääneosas saviliivadel gleimuldadel kasvab soostunud kaasik. Peeneteralistel järveliivadel kasvab mitut tüüpi soostunud metsa. Kohati leidub palukuusikuid. Peipsi põhjaranniku kaldal kasvab katkendlik männimetsa luitevöönd. Kirdeosa maastik on tehnogeenne. Narva põlevkivikarjäär on siiani töötav, kuid Viivikonna kaevandus ja Oru turbaväli on kasutamiseks suletud. Kaevandatud aladele on tekkinud kilomeetripikkused ja mõne kilomeetri laiused puistangulavad, millest mõned täituvad pärast kaevandamist veega. Narva jõest läänes asub palju soid (Sirtsi soo, Muraka raba jne). Seal kasvab palju haruldasi taimeliike ning need sood on paljude lindude pesitsemispaigad.<ref name=":0">http://entsyklopeedia.ee/artikkel/alutaguse_madalik</ref> === Loomastik === [[Fail:Lynx (16279042933).jpg|pisi|Ilves]] Alutagusel elutseb palju loomaliike, nagu lendorav, ilves, metsis ja rabapüü.<ref name=":1">http://www.virumaa.ee/loodus/</ref><ref name=":0" /> === Taimestik === Alutaguse metsa- ja soomaadel võib kohata haruldasi taimi, nagu [[ida-võsalill]], väheõiene tarn, [[Harilik nõiakold|nõiakold]], [[hammasjuur]], [[sinine emajuur]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === [[Alutaguse rahvuspark]] === Alutaguse rahvuspark on loodud 2018. aastal, et kaitsta tüüpilisi ja haruldasi Ida-Eesti soo-, metsa- ja rannikumaastikke ning pärandkultuuri. Rahvuspargi pindala on 45 019 hektarit. Eesti suurim soostik, Puhatu soostik, asub Alutaguse rahvuspargis. Lisaks asuvad ainsad mandriluited Eestis Alutaguse rahvuspargis. See on kõige ürgsema loodusega metsarikkaim Eesti piirkond, mis meenutab taigat. Rahvuspargis on lõkkekohti, matkaradu, metsaonne ja isegi vaatetorn. Alutaguse rahvuspark sobib kõigile, nii vaiksele nautlejale, korilasele kui ka lihtsalt seikluse otsijale.<ref><nowiki>https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/alutaguse-rahvuspark</nowiki></ref><ref>https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/alutaguse-rahvuspark/kaitsealast-20</ref> == Asustus == === Alevikud === Alutaguse vallas on kaks alevikku: [[Iisaku]] ja [[Mäetaguse]]. Valla halduskeskus asub Iisakus. === Külad === Vallas on 73 küla: [[Agusalu]], [[Alajõe]], [[Alliku (Alutaguse)|Alliku]], [[Apandiku]], [[Aruküla (Alutaguse)|Aruküla]], [[Arvila]], [[Atsalama]], [[Edivere]], [[Ereda]], [[Illuka]], [[Imatu]], [[Jaama (Alutaguse)|Jaama]], [[Jõetaguse (Alutaguse)|Jõetaguse]], [[Jõuga]], [[Kaatermu]], [[Kaidma]], [[Kalina]], [[Kamarna]], [[Karjamaa (Alutaguse)|Karjamaa]], [[Karoli]], [[Kasevälja]], [[Katase]], [[Kauksi (Alutaguse)|Kauksi]], [[Kellassaare]], [[Kiikla]], [[Kivinõmme]], [[Koldamäe]], [[Konsu]], [[Kuningaküla]], [[Kuremäe]], [[Kuru (Alutaguse)|Kuru]], [[Kurtna (Alutaguse)|Kurtna]], [[Lemmaku]], [[Liivakünka]], [[Lipniku]], [[Lõpe (Iisaku)|Lõpe]], [[Metsküla (Alutaguse)|Metsküla]], [[Mäetaguse küla|Mäetaguse]], [[Ohakvere]], [[Ongassaare]], [[Oonurme]], [[Pagari]], [[Peressaare]], [[Permisküla]], [[Pikati]], [[Pootsiku]], [[Puhatu]], [[Rajaküla (Alutaguse)|Rajaküla]], [[Rannapungerja]], [[Ratva]], [[Rausvere]], [[Remniku]], [[Roostoja]], [[Sahargu]], [[Smolnitsa]], [[Sõrumäe]], [[Sälliku]], [[Tagajõe]], [[Taga-Roostoja]], [[Tammetaguse]], [[Tarakuse]], [[Tudulinna]], [[Tärivere]], [[Uhe]], [[Uusküla (Alajõe)|Uusküla]], [[Vaikla]], [[Varesmetsa]], [[Vasavere]], [[Vasknarva]], [[Võhma (Alutaguse)|Võhma]], [[Võide]], [[Võrnu]] ja [[Väike-Pungerja]]. === Rahvastik === Alutaguse valla rahvarohkeimad külad on Tudulinna, Iisaku, Mäetaguse, Kuremäe, Kiikla, Kurtna ja Alajõe. 2021. aasta alguse seisuga oli Alataguse vallas 4712 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 4929.<ref>https://www.alutagusevald.ee/rahvastik</ref> Asustustihedus on 3,2 elanikku ruutkilomeetri kohta. Statistikaameti info järgi oli 2021. aasta oktoobri seisuga vallas tööga hõivatuid 1568 ning 159 oli registreeritud töötuna. Keskmine brutokuutasu jääb alla Eesti keskmise.<ref>https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk</ref><ref name="arhiivikoo" /> Meeste ja naiste osakaal vallas on peaaegu võrdne. Alutaguse valla rahvastik on vananev. Vanuseklass 0–29 moodustab 27,08% kogu elanikkonnast. Kõige rohkem inimesi on vanusegrupis 50–59 (16,72%).<ref>{{Netiviide |url=https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Statistika/KOV/rahvastik.xlsx |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-12-12 |arhiivimisaeg=2021-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211212111621/https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Statistika/KOV/rahvastik.xlsx |url-olek=ei tööta }}</ref> == Sport == Alutaguse vallas korraldatakse spordivõistlusi. Üks tuntumaid on jooksusari Liikudes läbi Alutaguse, mis aitab kaasa Eesti jooksukultuuri arengule ja annab harrastajatele võimaluse end proovile panna. Jooksusari on saanud alguse 2019. aastal ja pakub igal aastal uutmoodi väljakutset. Tavaliselt on mitu võistlusjooksu, mis jagunevad etappidesse. Spordisaalides on võimalik harrastada pallimänge. Lisaks on kettagolfipargid, rajad rulluisutamiseks ja -suusatamiseks, 25 meetri pikkune bassein, lasketiir ja talvel ka suusarajad. Noortel on võimalik käia korvpalli-, jalgpalli-, enesekaitse-, ujumis- ja suusatreeningutel.<ref name=":4">https://alutagusesport.ee/</ref> == Rahvarõivad == Alutaguse valla rahvarõivad on üks osa Põhja-Eesti rahvarõivarühmast. Põhja-Eesti rühmariided on enamasti samade põhimõtetega, kuid valdadel olid erinevused, mis eristasid neid teistest. Alutaguse vallas said kokku eri kultuurid. Põhjast puututi kokku Soome lahe saarte elanikega, idas olid kokkupuuted vadja-isuri asustusega ja venelastega.<ref>https://rahvaroivad.ee/rahvaroivad/pohja-eesti/alutaguse</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="läbirääkimised">[http://alutaguse.kovtp.ee/ Alutaguse valla ühinemisläbirääkimised] Alutaguse valla kodulehet, vaadatud 30.12.2016.</ref> <ref name="rikos">[https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=5-17-15/10 Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 95 „Alajõe valla, Iisaku valla, Illuka valla, Mäetaguse valla ja Tudulinna valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ põhiseaduspärasuse kontroll]</ref> <ref name="D9vyw">[https://web.archive.org/web/20161230233749/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=10198 Alutaguse vald on kasulik kõigile]. Põhjarannik, 22. aprill 2009.</ref> <ref name="O5zjp">[http://www.maetaguse.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/WgScIXAyyx0c/content/allkirjastati-uhinemisleping-ja-haldusterritorialse-korralduse-muutmise-taotlus Allkirjastati ühinemisleping ja haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlus]. Mäetaguse vallavalitsus, vaadatud 12.11.2017.</ref> <ref name="Og3YK">[https://www.postimees.ee/4147385/ Valitsus otsustas omavalitsuste ühendamised]. Postimees, 15. juuni 2017.</ref> <ref name="7ogxu">[https://web.archive.org/web/20171023174047/https://haldusreform.fin.ee/2017/10/uhinemiste-ja-liitumiste-joustumine/ Ühinemiste ja liitumiste jõustumine]. Rahandusministeerium, vaadatud 12.11.2017.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Alutaguse Parish}} * [https://www.alutagusevald.ee/ Valla koduleht] {{Ida-Virumaa}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna vallad]] [[Kategooria:Alutaguse vald| ]] ax86b2vh0r22qdpae45onwj7k0amdyq 0 454471 7162522 6756579 2026-05-28T07:36:44Z ~2026-31793-72 230467 7162522 wikitext text/x-wiki '''Krista Mits''' (sündinud [[2. september|2. septembril]] [[1946]]) on eesti anglist, tõlkija ja pedagoog. ==Haridus== Ta lõpetas Tallinna 7. Keskkooli ja astus seejärel [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i, mille lõpetas 1969. aastal inglise filoloogia erialal. Ta on end erialaselt täiendanud Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides.<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> ==Töö ja looming== Aastail 1968–1973 töötas Krista Mits TRÜ Sotsioloogialaboratooriumis, algul laborandina, seejärel teadurina, 1973–1990 oli inglise keele õpetaja Tallinna Linna Keeltekursustel, 1990–2008 töötas Eesti Humanitaarinstituudis inglise keele õpetajana, 1993–2008 töötas samas anglistika õppetooli juhatajana, 2008– 2010 oli Tallinna ülikooli germaani ja romaani keelte ja kultuuride instituudis briti ja ameerika kultuuriloo lektor, 2009–2015 töötas Tallinna rahvusvahelises talve- ja suvekoolis loovkirjutamise programmi koordinaatorina. Ta on koostanud „Inglise keele õpiku algajaile“ (Tallinn: Valgus, 1984; parandatud trükk 1989) ja kogumiku „Õppejõudu otsimas. Valik artikleid kõrgkoolis õpetamise metoodikast ja teooriast“ (koos [[Lumme Erilt]]iga; Tallinn: Eesti Humanitaarinstituut, 2000). Ta on tõlkinud palju eesti keelest inglise keelde (eriti kunstialast kirjandust), aga ka inglise keelest eesti keelde nii ilu- kui ka aimekirjandust. ===Tõlkeid inglise keelest eesti keelde=== * [[Christopher Marlowe]], "Tamerlan Suur. Doktor Faustus. Edward Teine" Tallinn: Eesti Raamat, 1983 (koos [[Harald Rajamets]]aga) * [[Virginia Woolf]], "Olemise hetked: märkmeid möödanikust". Tallinn: Kultuurileht, 2013 ([[Loomingu Raamatukogu]] 33–35) * [[Djuna Barnes]], "Öömets". Tallinn: Kultuurileht, 2016 (Loomingu Raamatukogu 11–13) * [[Kate Chopin]], "Désirée laps ja teisi jutte". Tallinn: Kultuurileht, 2023 ([[Loomingu Raamatukogu]] 7–8) * [[Ernst Gombrich]], "Kunsti lugu". Tallinn: Avita, 1998 (koos [[Juhan Kahk]]iga) * [[Paul Smith]], "Impressionism: sissevaateid". Tallinn: Kunst, 2000 * [[Philip Jenkins]], "Ameerika Ühendriikide ajalugu". Tallinn: Valgus, 2005 * [[Colin Shindler]], "Iisraeli riigi ajalugu". Tallinn: Valgus, 2011 (koos [[Karel Zova]]ga) * "Funktsioon ja struktuur Briti koolkonnas: Antropoloogia lugemik". Koostanud Lorenzo Cañás Bottos. Inglise keelest tõlkinud Krista Mits, [[Maarja Kaaristo]], Mart Viirand, [[Anne Lange]] ja Maria Michelson. Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus|Tallinna Ülikooli Kirjastus,]] 2013 ==Tunnustus== * 2010 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.tlu.ee/et/ylikool/Meie-inimesed/ylikooli-tunnustused/Teenetemark-ja-teenetemedal |pealkiri=Tallinna Ülikool. Teenetemärk ja teenetemedal |vaadatud=2017-01-04 |arhiivimisaeg=2017-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170703091039/http://www.tlu.ee/et/ylikool/Meie-inimesed/ylikooli-tunnustused/Teenetemark-ja-teenetemedal |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2018 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Daniele Monticelli]] ja [[Piret Peiker|Piret Peikeriga]], artikliauhind: "Jamaicast Pariisi ning sealt Tartusse tagasi. Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses". Keel ja Kirjandust 2018/12) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Mits, Krista}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] dfktcgl3ewngh8gubsnxe7qyd49m4ui 7162526 7162522 2026-05-28T07:45:12Z ~2026-31793-72 230467 Täiendasin 7162526 wikitext text/x-wiki '''Krista Mits''' (sündinud [[2. september|2. septembril]] [[1946]]) on eesti anglist, tõlkija ja pedagoog. ==Haridus== Ta lõpetas Tallinna 7. Keskkooli ja astus seejärel [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i, mille lõpetas 1969. aastal inglise filoloogia erialal. Ta on end erialaselt täiendanud Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides.<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> ==Töö ja looming== Aastail 1968–1973 töötas Krista Mits TRÜ Sotsioloogialaboratooriumis, algul laborandina, seejärel teadurina, 1973–1990 oli inglise keele õpetaja Tallinna Linna Keeltekursustel, 1990–2008 töötas Eesti Humanitaarinstituudis inglise keele õpetajana, 1993–2008 töötas samas anglistika õppetooli juhatajana, 2008– 2010 oli Tallinna ülikooli germaani ja romaani keelte ja kultuuride instituudis briti ja ameerika kultuuriloo lektor, 2009–2015 töötas Tallinna rahvusvahelises talve- ja suvekoolis loovkirjutamise programmi koordinaatorina. Ta on koostanud „Inglise keele õpiku algajaile“ (Tallinn: Valgus, 1984; parandatud trükk 1989) ja kogumiku „Õppejõudu otsimas. Valik artikleid kõrgkoolis õpetamise metoodikast ja teooriast“ (koos [[Lumme Erilt]]iga; Tallinn: Eesti Humanitaarinstituut, 2000). Ta on tõlkinud inglise keelest eesti keelde ilukirjandust ja aimekirjandust (kunstiajalugu, ajalugu), samuti lastekirjandust ja luulet. Lisaks on ta teinud arvukalt tõlkeid eesti keelest inglise keelde (eriti kunsti ja arhitektuuri vallast). ===Tõlkeid inglise keelest eesti keelde=== * [[Christopher Marlowe]], "Tamerlan Suur. Doktor Faustus. Edward Teine". Tallinn: Eesti Raamat, 1983 (koos [[Harald Rajamets]]aga) * Rosemary Sutcliff, "Lohetapja. Lugu Beowulfist". Tallinn: Kunst, 1994 * [[Ernst Gombrich]], "Kunsti lugu". Tallinn: Avita, 1998 (koos [[Juhan Kahk]]iga) * [[Paul Smith]], "Impressionism: sissevaateid". Tallinn: Kunst, 2000 * [[Philip Jenkins]], "Ameerika Ühendriikide ajalugu". Tallinn: Valgus, 2005 * [[Colin Shindler]], "Iisraeli riigi ajalugu". Tallinn: Valgus, 2011 (koos [[Karel Zova]]ga) * [[Virginia Woolf]], "Olemise hetked: märkmeid möödanikust". Tallinn: Kultuurileht, 2013 ([[Loomingu Raamatukogu]] 33–35) * "Funktsioon ja struktuur Briti koolkonnas: Antropoloogia lugemik". Koostanud Lorenzo Cañás Bottos. Inglise keelest tõlkinud Krista Mits, [[Maarja Kaaristo]], Mart Viirand, [[Anne Lange]] ja Maria Michelson. Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus|Tallinna Ülikooli Kirjastus,]] 2013 * [[Djuna Barnes]], "Öömets". Tallinn: Kultuurileht, 2016 (Loomingu Raamatukogu 11–13) * [[Kate Chopin]], "Désirée laps ja teisi jutte". Tallinn: Kultuurileht, 2023 ([[Loomingu Raamatukogu]] 7–8) ==Tunnustus== * 2001 – EV Haridusministeeriumi diplom kasvatusteaduslike tööde 2001. aasta riikliku konkursi populaarteadusliku preemia saanud kogumiku Õppejõudu otsimas eest * 2010 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.tlu.ee/et/ylikool/Meie-inimesed/ylikooli-tunnustused/Teenetemark-ja-teenetemedal |pealkiri=Tallinna Ülikool. Teenetemärk ja teenetemedal |vaadatud=2017-01-04 |arhiivimisaeg=2017-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170703091039/http://www.tlu.ee/et/ylikool/Meie-inimesed/ylikooli-tunnustused/Teenetemark-ja-teenetemedal |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2014 – ajakirja Looming aastapreemia 2013. a avaldatud V. Woolfi tõlke eest * 2018 – ajakirja Keel ja Kirjandus aasta parim artikkel kirjandusteaduse valdkonnas (Daniele Monticelli, Piret Peiker, Krista Mits, „Jamaicast Pariisi ning sealt Tartusse tagasi. Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses“) * 2018 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Daniele Monticelli]] ja [[Piret Peiker|Piret Peikeriga]], artikliauhind: "Jamaicast Pariisi ning sealt Tartusse tagasi. Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses". Keel ja Kirjandust 2018/12) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Mits, Krista}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] m11pw5qalmla5l7sildbazw33mz3u7v 7162529 7162526 2026-05-28T07:48:06Z ~2026-31793-72 230467 7162529 wikitext text/x-wiki '''Krista Mits''' (sündinud [[2. september|2. septembril]] [[1946]]) on eesti anglist, tõlkija ja pedagoog. ==Haridus== Ta lõpetas Tallinna 7. Keskkooli ja astus seejärel [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i, mille lõpetas 1969. aastal inglise filoloogia erialal. Ta on end erialaselt täiendanud Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides.<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> ==Töö ja looming== Aastail 1968–1973 töötas Krista Mits TRÜ Sotsioloogialaboratooriumis, algul laborandina, seejärel teadurina, 1973–1990 oli inglise keele õpetaja Tallinna Linna Keeltekursustel, 1990–2008 töötas Eesti Humanitaarinstituudis inglise keele õpetajana, 1993–2008 töötas samas anglistika õppetooli juhatajana, 2008– 2010 oli Tallinna ülikooli germaani ja romaani keelte ja kultuuride instituudis briti ja ameerika kultuuriloo lektor, 2009–2015 töötas Tallinna rahvusvahelises talve- ja suvekoolis loovkirjutamise programmi koordinaatorina. Ta on koostanud „Inglise keele õpiku algajaile“ (Tallinn: Valgus, 1984; parandatud trükk 1989) ja kogumiku „Õppejõudu otsimas. Valik artikleid kõrgkoolis õpetamise metoodikast ja teooriast“ (koos [[Lumme Erilt]]iga; Tallinn: Eesti Humanitaarinstituut, 2000). Ta on tõlkinud inglise keelest eesti keelde ilukirjandust ja aimekirjandust (kunstiajalugu, ajalugu), samuti lastekirjandust ja luulet. Lisaks on ta teinud arvukalt tõlkeid eesti keelest inglise keelde (eriti kunsti ja arhitektuuri vallast). ===Tõlkeid inglise keelest eesti keelde=== * [[Christopher Marlowe]], "Tamerlan Suur. Doktor Faustus. Edward Teine". Tallinn: Eesti Raamat, 1983 (koos [[Harald Rajamets]]aga) * [[Rosemary Sutcliff]], "Lohetapja. Lugu Beowulfist". Tallinn: Kunst, 1994 * [[Ernst Gombrich]], "Kunsti lugu". Tallinn: Avita, 1998 (koos [[Juhan Kahk]]iga) * [[Paul Smith]], "Impressionism: sissevaateid". Tallinn: Kunst, 2000 * [[Philip Jenkins]], "Ameerika Ühendriikide ajalugu". Tallinn: Valgus, 2005 * [[Colin Shindler]], "Iisraeli riigi ajalugu". Tallinn: Valgus, 2011 (koos [[Karel Zova]]ga) * [[Virginia Woolf]], "Olemise hetked: märkmeid möödanikust". Tallinn: Kultuurileht, 2013 ([[Loomingu Raamatukogu]] 33–35) * "Funktsioon ja struktuur Briti koolkonnas: Antropoloogia lugemik". Koostanud Lorenzo Cañás Bottos. Inglise keelest tõlkinud Krista Mits, [[Maarja Kaaristo]], Mart Viirand, [[Anne Lange]] ja Maria Michelson. Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus|Tallinna Ülikooli Kirjastus,]] 2013 * [[Djuna Barnes]], "Öömets". Tallinn: Kultuurileht, 2016 (Loomingu Raamatukogu 11–13) * [[Kate Chopin]], "Désirée laps ja teisi jutte". Tallinn: Kultuurileht, 2023 ([[Loomingu Raamatukogu]] 7–8) ==Tunnustus== * 2001 – EV Haridusministeeriumi diplom kasvatusteaduslike tööde 2001. aasta riikliku konkursi populaarteadusliku preemia saanud kogumiku Õppejõudu otsimas eest * 2010 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.tlu.ee/et/ylikool/Meie-inimesed/ylikooli-tunnustused/Teenetemark-ja-teenetemedal |pealkiri=Tallinna Ülikool. Teenetemärk ja teenetemedal |vaadatud=2017-01-04 |arhiivimisaeg=2017-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170703091039/http://www.tlu.ee/et/ylikool/Meie-inimesed/ylikooli-tunnustused/Teenetemark-ja-teenetemedal |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2014 – ajakirja Looming aastapreemia 2013. a avaldatud V. Woolfi tõlke eest * 2018 – ajakirja Keel ja Kirjandus aasta parim artikkel kirjandusteaduse valdkonnas ([[Daniele Monticelli]], [[Piret Peiker]], Krista Mits, „Jamaicast Pariisi ning sealt Tartusse tagasi. Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses“) * 2018 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Daniele Monticelli]] ja [[Piret Peiker|Piret Peikeriga]], artikliauhind: "Jamaicast Pariisi ning sealt Tartusse tagasi. Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses". Keel ja Kirjandust 2018/12) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Mits, Krista}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 97wztjmcldzdmdseas8qr64ia3k1vho 7162602 7162529 2026-05-28T09:14:03Z ~2026-31793-72 230467 Parandasin 7162602 wikitext text/x-wiki '''Krista Mits''' (sündinud [[2. september|2. septembril]] [[1946]]) on eesti anglist, tõlkija ja pedagoog. ==Haridus== Ta lõpetas Tallinna 7. Keskkooli ja astus seejärel [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i, mille lõpetas 1969. aastal inglise filoloogia erialal. Ta on end erialaselt täiendanud Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides.<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> ==Töö ja looming== Aastail 1968–1973 töötas Krista Mits TRÜ Sotsioloogialaboratooriumis, algul laborandina, seejärel teadurina, 1973–1990 oli inglise keele õpetaja Tallinna Linna Keeltekursustel, 1990–2008 töötas Eesti Humanitaarinstituudis inglise keele õpetajana, 1993–2008 töötas samas anglistika õppetooli juhatajana, 2008–2010 oli Tallinna ülikooli germaani ja romaani keelte ja kultuuride instituudis briti ja ameerika kultuuriloo lektor, 2009–2015 töötas Tallinna rahvusvahelises talve- ja suvekoolis loovkirjutamise programmi koordinaatorina. Ta on koostanud „Inglise keele õpiku algajaile“ (Tallinn: Valgus, 1984; parandatud trükk 1989) ja kogumiku „Õppejõudu otsimas. Valik artikleid kõrgkoolis õpetamise metoodikast ja teooriast“ (koos [[Lumme Erilt]]iga; Tallinn: Eesti Humanitaarinstituut, 2000). Ta on tõlkinud inglise keelest eesti keelde ilukirjandust ja aimekirjandust (kunstiajalugu, ajalugu), samuti lastekirjandust ja luulet. Lisaks on ta teinud arvukalt tõlkeid eesti keelest inglise keelde (eriti kunsti ja arhitektuuri vallast). ===Tõlkeid inglise keelest eesti keelde=== * [[Christopher Marlowe]], "Tamerlan Suur. Doktor Faustus. Edward Teine". Tallinn: Eesti Raamat, 1983 (koos [[Harald Rajamets]]aga) * [[Rosemary Sutcliff]], "Lohetapja. Lugu Beowulfist". Tallinn: Kunst, 1994 * [[Ernst Gombrich]], "Kunsti lugu". Tallinn: Avita, 1998 (koos [[Juhan Kahk]]iga) * [[Paul Smith]], "Impressionism: sissevaateid". Tallinn: Kunst, 2000 * [[Philip Jenkins]], "Ameerika Ühendriikide ajalugu". Tallinn: Valgus, 2005 * [[Colin Shindler]], "Iisraeli riigi ajalugu". Tallinn: Valgus, 2011 (koos [[Karel Zova]]ga) * [[Virginia Woolf]], "Olemise hetked: märkmeid möödanikust". Tallinn: Kultuurileht, 2013 ([[Loomingu Raamatukogu]] 33–35) * "Funktsioon ja struktuur Briti koolkonnas: Antropoloogia lugemik". Koostanud Lorenzo Cañás Bottos. Inglise keelest tõlkinud Krista Mits, [[Maarja Kaaristo]], Mart Viirand, [[Anne Lange]] ja Maria Michelson. Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus|Tallinna Ülikooli Kirjastus,]] 2013 * [[Djuna Barnes]], "Öömets". Tallinn: Kultuurileht, 2016 (Loomingu Raamatukogu 11–13) * [[Kate Chopin]], "Désirée laps ja teisi jutte". Tallinn: Kultuurileht, 2023 ([[Loomingu Raamatukogu]] 7–8) ==Tunnustus== * 2001 – EV Haridusministeeriumi diplom kasvatusteaduslike tööde 2001. aasta riikliku konkursi populaarteadusliku preemia saanud kogumiku Õppejõudu otsimas eest * 2010 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.tlu.ee/et/ylikool/Meie-inimesed/ylikooli-tunnustused/Teenetemark-ja-teenetemedal |pealkiri=Tallinna Ülikool. Teenetemärk ja teenetemedal |vaadatud=2017-01-04 |arhiivimisaeg=2017-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170703091039/http://www.tlu.ee/et/ylikool/Meie-inimesed/ylikooli-tunnustused/Teenetemark-ja-teenetemedal |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2014 – ajakirja Looming aastapreemia 2013. a avaldatud V. Woolfi tõlke eest * 2018 – ajakirja Keel ja Kirjandus aasta parim artikkel kirjandusteaduse valdkonnas ([[Daniele Monticelli]], [[Piret Peiker]], Krista Mits, „Jamaicast Pariisi ning sealt Tartusse tagasi. Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses“) * 2018 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Daniele Monticelli]] ja [[Piret Peiker|Piret Peikeriga]], artikliauhind: "Jamaicast Pariisi ning sealt Tartusse tagasi. Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses". Keel ja Kirjandust 2018/12) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Mits, Krista}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] a8ntagcht31h2oj0yyxdvkqydgbkrcl 7162649 7162602 2026-05-28T10:32:35Z ~2026-31793-72 230467 Parandasin 7162649 wikitext text/x-wiki '''Krista Mits''' (sündinud [[2. september|2. septembril]] [[1946]]) on eesti anglist, tõlkija ja pedagoog. ==Haridus== Ta lõpetas Tallinna 7. Keskkooli ja astus seejärel [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i, mille lõpetas 1969. aastal inglise filoloogia erialal. Ta on end erialaselt täiendanud Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides.<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> ==Töö ja looming== Aastail 1968–1973 töötas Krista Mits TRÜ Sotsioloogialaboratooriumis, algul laborandina, seejärel teadurina, 1973–1990 oli inglise keele õpetaja Tallinna Linna Keeltekursustel, 1990–2008 töötas Eesti Humanitaarinstituudis inglise keele õpetajana, 1993–2008 töötas samas anglistika õppetooli juhatajana, 2008–2010 oli Tallinna ülikooli germaani ja romaani keelte ja kultuuride instituudis briti ja ameerika kultuuriloo lektor, 2009–2015 töötas Tallinna rahvusvahelises talve- ja suvekoolis loovkirjutamise programmi koordinaatorina. Ta on koostanud „Inglise keele õpiku algajaile“ (Tallinn: Valgus, 1984; parandatud trükk 1989) ja kogumiku „Õppejõudu otsimas. Valik artikleid kõrgkoolis õpetamise metoodikast ja teooriast“ (koos [[Lumme Erilt]]iga; Tallinn: Eesti Humanitaarinstituut, 2000). Ta on tõlkinud inglise keelest eesti keelde ilukirjandust ja aimekirjandust (kunstiajalugu, ajalugu), samuti lastekirjandust ja luulet. Lisaks on ta teinud arvukalt tõlkeid eesti keelest inglise keelde (eriti kunsti ja arhitektuuri vallast). ===Tõlkeid inglise keelest eesti keelde=== * [[Christopher Marlowe]], “Tragöödiaid” (“Tamerlan Suur”, tlk [[Harald Rajamets]]; “Doktor Faustus”, tlk Krista Mits; “Edward Teine”, tlk [[Peeter Ilus]] ja Krista Mits; toim [[Harald Rajamets]] ja Krista Mits). Tallinn: Eesti Raamat, 1983 * [[Rosemary Sutcliff]], "Lohetapja. Lugu Beowulfist". Tallinn: Kunst, 1994 * [[Ernst Gombrich]], "Kunsti lugu". Tlk Krista Mits ja [[Juhan Kahk]]. Tallinn: Avita, 1998 * [[Paul Smith]], "Impressionism: sissevaateid". Tallinn: Kunst, 2000 * [[Philip Jenkins]], "Ameerika Ühendriikide ajalugu". Tallinn: Valgus, 2005 * [[Colin Shindler]], "Iisraeli riigi ajalugu". Tlk Krista Mits ja Karel Zova. Tallinn: Valgus, 2011 * [[Virginia Woolf]], "Olemise hetked: märkmeid möödanikust". Tallinn: Kultuurileht, 2013 ([[Loomingu Raamatukogu]] 33–35) * "Funktsioon ja struktuur Briti koolkonnas: Antropoloogia lugemik". Koostanud Lorenzo Cañás Bottos. Inglise keelest tõlkinud Krista Mits, [[Maarja Kaaristo]], Mart Viirand, [[Anne Lange]] ja Maria Michelson. Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus|Tallinna Ülikooli Kirjastus,]] 2013 * [[Djuna Barnes]], "Öömets". Tallinn: Kultuurileht, 2016 (Loomingu Raamatukogu 11–13) * [[Kate Chopin]], "Désirée laps ja teisi jutte". Tlk Janela Tähepõld Tammert ja Krista Mits. Tallinn: Kultuurileht, 2023 ([[Loomingu Raamatukogu]] 7–8) ==Tunnustus== * 2001 – EV Haridusministeeriumi diplom kasvatusteaduslike tööde 2001. aasta riikliku konkursi populaarteadusliku preemia saanud kogumiku Õppejõudu otsimas eest * 2010 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.tlu.ee/et/ylikool/Meie-inimesed/ylikooli-tunnustused/Teenetemark-ja-teenetemedal |pealkiri=Tallinna Ülikool. Teenetemärk ja teenetemedal |vaadatud=2017-01-04 |arhiivimisaeg=2017-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170703091039/http://www.tlu.ee/et/ylikool/Meie-inimesed/ylikooli-tunnustused/Teenetemark-ja-teenetemedal |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2014 – ajakirja Looming aastapreemia 2013. a avaldatud V. Woolfi tõlke eest * 2018 – ajakirja Keel ja Kirjandus aasta parim artikkel kirjandusteaduse valdkonnas ([[Daniele Monticelli]], [[Piret Peiker]], Krista Mits, „Jamaicast Pariisi ning sealt Tartusse tagasi. Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses“) * 2018 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Daniele Monticelli]] ja [[Piret Peiker|Piret Peikeriga]], artikliauhind: "Jamaicast Pariisi ning sealt Tartusse tagasi. Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses". Keel ja Kirjandust 2018/12) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Mits, Krista}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] fmw9awpks5nuktgmg52w7q7dgqirwia 0 456953 7162178 6680030 2026-05-27T13:48:56Z Makenzis 95198 7162178 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Ferencvárosi Torna Club | hüüdnimi = ''Ferencváros'', ''FTC'' ja ''Fradi''<br>''Zöld Sasok'' ('rohelised kotkad') | lühend = | asutatud = 3. mail 1889 | lõpp = | väljak = [[Groupama Arena]] | mahutavus = 22 000 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = Gábor Kubatov | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Peter Stöger]] | liiga = [[Nemzeti bajnokság I]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 2. koht | muster_la1=_ferencvarositc1718h|muster_b1=_ferencvarositc1718h|muster_ra1=_ferencvarositc1718h|muster_sh1=_ferencvarositc1718h|muster_so1= _ferencvarositc1718h | vasakkäsi1=008241|kere1=008241|paremkäsi1=008241|püksid1=008241|sokid1=008241 | muster_la2=_ferencvarositc1819a|muster_b2=_ferencvarositc1819a|muster_ra2=_ferencvarositc1819a|muster_sh2=_ferencvarositc1819a|muster_so2=_ferencvarositc1819a | vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF | veeb = http://fradi.hu | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Ferencváros''' (ungarikeelse täisnimega Ferencvárosi Torna Club, lühemalt Ferencvárosi TC) on [[Ungari]]s [[Budapest]]is [[Ferencváros|Ferencvárosi]] rajoonis tegutsev [[jalgpalliklubi]]. See mängib riigi kõrgliigas [[Nemzeti bajnokság I]]. Klubi on asutatud 1899. aastal. Ferencváros on tulnud Ungari meistriks 33 korda, millega on see riigi edukaim jalgpalliklubi. Lisaks on 24 korda võidetud Ungari karikas, mille poolest ollakse samuti edukaim klubi. Hooajal 1964–65 võitis Ferencváros [[Messilinnade karikas|Messilinnade karika]]. 1975. aastal kaotati [[UEFA karikavõitjate karikas|UEFA karikavõitjate karika]] finaalis [[Kiievi Dinamo]]le. Hooajal [[UEFA Meistrite Liiga 2020–2021|2020–21]] osales Ferencváros esimest korda pärast 25 aastat taas [[UEFA Meistrite Liiga]] alagrupiturniiril. Klubi koduväljak on [[Groupama Arena]]. == Praegune koosseis == ''Seisuga 20. juuli 2021''<ref>{{Cite web|url=https://www.fradi.hu/labdarugas/elso-csapat/jatekoskeret|title=Ferencvaros - First team squad|website=www.fradi.hu|language=|access-date=}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=HUN|nimi=[[Ádám Bogdán]]|pos=VV}} {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=MAR|nimi=[[Samy Mmaee]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=BRA|nimi=[[Somália|Somália]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=8 |rah=MAR|nimi=[[Ryan Mmaee]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=NOR|nimi=[[Tokmac Nguen]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=UKR|nimi=[[Oleksandr Zubkov]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=UKR|nimi=[[Ihor Kharatin]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=BIH|nimi=[[Adnan Kovačević]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=NOR|nimi=[[Kristoffer Zachariassen]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=BIH|nimi=[[Eldar Ćivić]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=HUN|nimi=[[Dávid Sigér]]|pos=PK|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=HUN|nimi=[[Bálint Vécsei]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=SVK|nimi=[[Róbert Mak]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=HUN|nimi=[[Endre Botka]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=CRO|nimi=[[Roko Baturina]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=HUN|nimi=[[Dániel Gera]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=HUN|nimi=[[Máté Katona]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=Sloveenia|nimi=[[Miha Blažič|Miha Blažič]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=GEO|nimi=[[Giorgi Kharaishvili]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=HUN|nimi=[[Gergő Szécsi]]|pos=VV}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=USA|nimi=[[Henry Wingo]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=GEO|nimi=[[Lasha Dvali]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=44|rah=BIH|nimi=[[Stjepan Lončar]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=53|rah=HUN|nimi=[[Dominik Csontos]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=61|rah=HUN|nimi=[[Márton András Bánki]]|pos=VV}} {{JK koosseis mängija|no=70|rah=CIV|nimi=[[Franck Boli]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=ALB|nimi=[[Myrto Uzuni]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=90|rah=HUN|nimi=[[Dénes Dibusz]]|pos=VV|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=93|rah=TUN|nimi=[[Aïssa Laïdouni]]|pos=PK}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *[[Nemzeti Bajnokság I]] **'''Võidud''' (34): 12: 1903, 1905, 1906–07, 1908–09, 1909–10, 1910–11, 1911–12, 1912–13, 1925–26, 1926–27, 1927–28, 1931–32, 1933–34, 1937–38, 1939–40, 1940–41, 1948–49, 1962–63, 1964, 1967, 1968, 1975–76, 1980–81, 1991–92, 1994–95, 1995–96, 2000–01, 2003–04, 2015–16, 2018–19, 2019–20, 2020–21, 2021/22, 2022/23 *[[Nemzeti Bajnokság II]] **'''Võidud''' (1): 2008–09 *[[Magyar Kupa]] **'''Võidud''' (24): 13: 1912–13, 1921–22, 1926–27, 1927–28, 1932–33, 1934–35, 1941–42, 1942–43, 1943–44, 1955–58, 1971–72, 1973–74, 1975–76, 1977–78, 1990–91, 1992–93, 1993–94, 1994–95, 2002–03, 2003–04, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2021/22 *[[Szuperkupa]] **'''Võidud''' (6): 1993, 1994, 1995, 2004, 2015, 2016 *[[Ligakupa]] **'''Võidud''' (2): 2012–13, 2014–15 *[[Messilinnade karikas]] **'''Võidud''' (1): 1964–65 **Teised kohad (1): 1967–68 *[[UEFA karikavõitjate karikas]] **Teised kohad (1): 1974–75 == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.fradi.hu/ Klubi koduleht] [[Kategooria:Budapest]] [[Kategooria:Ungari jalgpalliklubid]] gs6d9u7ugfi7wlp6oymkddlqi1icj8n 0 457437 7162246 6648762 2026-05-27T17:25:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162246 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Tõnu Tennisson | pilt = Tõnu Tennisson 74.jpg | pildiallkiri = Tõnu Tennisson (1974) | surmaaeg = {{surmaaeg|1974|06|27}} | sünniaeg = [[1946]] | elukutse = alpinist | rahvus = eestlane }} [[Pilt:Tõnu Tennisson Mustjala pangal 1974.jpg|pisi|Tõnu Tennisson [[Mustjala pank|Mustjala pangal]].]] [[Pilt:Eerik_Reino,_Tõnu_Tennisson,_Priit_Vürst.jpg|pisi|[[Eerik Reino]], Tõnu Tennisson ja [[Priit Vürst]] (1974) <small>Foto: Jaan Künnap</small>]]'''Tõnu Tennisson''' ([[1946]] – [[27. juuni]] [[1974]]) oli eesti [[alpinist]].<ref name="to" /> Ta on esimesi eesti alpiniste, kes on tõusnud [[NSV Liit|NSV Liidu]] kõrgeima mäe tippu. Ta astus [[Alpiklubi Firn]] liikmeks 1965. aastal.<ref name="firn5"/> ==Alpinism== ===Tipputõus Kommunismile=== 1970. aastal osales ta III Eesti [[Pamiir]]i ekspeditsioonis, mille käigus tõusis koos 7 kaaslasega [[Heino Paltser]]i juhtimisel [[Kommunismi mäetipp]]u (7495 m, 5B raskuskategooria). Tõus Kommunismile oli [[Baltikum]]is esimene. Aasta lõpul kokkuvõtete tegemisel tunnistati see tõus [[Baltikumi aasta parim kõrgtõus|Baltikumi parimaks]].<ref name="jk"/> ===Kõrgtraavers=== 1973. aastal võttis ta osa [[Priit Vürst]]i juhitud ekspeditsioonist Edela-Pamiiri [[Karl Marxi mäetipp|Marxi]] ja [[Engelsi mäetipp|Engelsi]] piirkonda, mille käigus sooritati Tennissoni juhtimisel kõrgtraavers [[Nikoladze]] (6250 m) – [[Karl Marxi mäetipp]] (6723 m; raskuskategooria 5B).<ref name="jk"/> ==Hukkumine== 1974. aastal võttis ta osa [[Ilmar Priimets]]a juhtimisel ekspeditsioonist [[Lenini mäetipp|Lenini mäetipule]] (7134 m). Tippu tõusti kahe grupiga erinevatel marsruutidel. Tõnu Tennisson tegi kaasa [[Enn Saar]]e juhtimisel 5-liikmelises grupis, kes valis tippu tõusmiseks mitte tavapärase harjapidi marsruudi, vaid ronimise mööda kaguseina (marsruudi raskuskategooria Vene süsteemi järgi 5B). 6800 m kõrgusel tabas neid [[Lumelaviin|laviin]], milles hukkusid Tõnu Tennisson, [[Priit Vürst]] ja [[Eerik Reino]].<ref name="ajav79"/><ref name="reisi"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="jk">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/ Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="firn5">[http://www.firn.ee/db/liikmed_koik.php Firni liikmed läbi aegade]. firn.ee</ref> <ref name="ajav79">[https://web.archive.org/web/20161220143017/http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?page_id=4396 Ajalugu 1970–1979]. ajaveeb.alpinism.ee</ref> <ref name="reisi">[https://web.archive.org/web/20160907072452/http://reisiajakiri.gomaailm.ee/kontrollaeg/ Kontrollaeg]. reisiajakiri.gomaailm.ee</ref> <ref name="to">[https://web.archive.org/web/20170211082313/https://www.to.ee/est/meist/ajalugu/atmosfaarifuusika_osakonnas_tootavad_tootanud_inimesed_alates_aegade_algusest Atmosfäärifüüsika isikud].to.ee</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.postimees.ee/3218853/viimati-hukkus-kolm-eesti-maegironijat-1974-aastal Viimati hukkus kolm eesti mägironijat 1974. aastal]. postimees.ee, 9. juuni 2015 {{JÄRJESTA:Tennisson, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] [[Kategooria:Surnud 1974]] 5cpaxdpyhwthidozccjjko8e0azizr9 0 459998 7162194 6385836 2026-05-27T14:26:18Z Studioosus 114627 7162194 wikitext text/x-wiki '''Allan Hmelnitski''' (sündinud [[29. november|29. novembril]] [[1967]]) on eesti muusik ja karikaturist. Ta on lõpetanud [[Tartu Kunstikool]]i [[skulptuur]]i erialal 1987. aastal. == Muusika == Mängib kitarri ansamblites [[Röövel Ööbik]] ja [[Una Bomba]]<ref>{{Netiviide |url=http://erb.nlib.ee/?kid=27561719&oid=e8fe0843 |pealkiri=Eesti Rahvusbibliograafia |vaadatud=2017-03-12 |arhiivimisaeg=2017-03-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170313213718/http://erb.nlib.ee/?kid=27561719&oid=e8fe0843 |url-olek=ei tööta }}</ref>. Loonud muusikalist tausta [[Rühm T]] ''[[performance]]''{{'}}itele. ==Kunst== === Näitused === * 1994 – aastanäitus "Olematu kunst"<ref>{{Netiviide |url=http://www.cca.ee/naitused/1994 |pealkiri=Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus |vaadatud=2017-03-12 |arhiivimisaeg=2017-03-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170313130830/http://www.cca.ee/naitused/1994 |url-olek=ei tööta }}</ref> * Näitus "1995"<ref>[https://www.muurileht.ee/naitus-1995/ Näitus „1995” teeb katse rekonstrueerida üht olulist hetke eesti kunstis]. Müürileht 05.08.2015.</ref> === Karikatuur ja koomiks === Tema esimesed avaldatud karikatuurid ja koomiksid ilmusid 1993. aastal [[Hommikuleht|Hommikulehes]]. Seejärel on tema karikatuure avaldatud väljaannetes [[Postimees Extra]], [[KesKus]], Maag, [[Võitlev Sõna]], [[Nelli Teataja]] ja [[Noorus]]<ref>{{Netiviide |url=http://ekm.artun.ee/kunstnikud/Hmelnitski_Allan/hmelnitski_allan.html |pealkiri=Eesti Kultuurkapital |vaadatud=2017-03-12 |arhiivimisaeg=2009-06-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090606231935/http://ekm.artun.ee/kunstnikud/Hmelnitski_Allan/hmelnitski_allan.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. Oma karikatuuridel on kasutanud pseudonüüme A. Habib ja M. Saba. [[Postimees|Postimehes]] on koos [[Mart Juur]]ega avaldanud paariskarikatuure<ref>[http://pluss.postimees.ee/3075211/evolutsioon-jaetkub Mart Juur Evolutsioon jätkub]. Postimees 01.02.2015</ref>. === Illustreeritud raamatud === * Jaak Leer (pseudonüüm). "Savumees Einaril on kogu aeg buss katki", illustreerinud Allan Hmelnitski, Jutulind, (2006) * [[Mart Juur]]. "Pane Eesti peale tagasi", illustreerinud Allan Hmelnitski (2008) * [[Mart Juur]]. "Jooks ümber Pühajärve", illustreerinud Allan Hmelnitski (2013) * [[Mart Juur]]. "Meie küla superstaar", illustreerinud Allan Hmelnitski (2015) * [[Mart Juur]]. "Hea tuju raamat", illustreerinud Allan Hmelnitski (2018) * [[Rein Pakk]]. "Abielu. Inimkonna suur vandenõu", illustreerinud Heidi Hmelnitski, Allan Hmelnitski (2019) * [[Mart Juur]]. "Igaüks on imelik", illustreerinud Allan Hmelnitski (2020) == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[[Mari Peegel]]. [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/allan-hmelnitski-kirjutamine-on-nagu-une-nagemine?id=66694339 Allan Hmelnitski: kirjutamine on nagu une nägemine]. [[Eesti Päevaleht]] 6. september 2013 {{JÄRJESTA:Hmelnitski, Allan}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] f1gkclu0xax4y1gptn2irpa5c9cna14 0 465406 7162267 6141402 2026-05-27T18:30:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162267 wikitext text/x-wiki [[Fail:Türi Toimetulekukool.jpg|pisi|314x314px|Türi Kevade Kool]] '''Türi Kevade Kool''' (varasem '''Türi Toimetulekukool''') on [[erikool]] [[Türi]]l, kus õpetatakse [[Mõõdukas vaimne alaareng|mõõduka]] ja [[Raske vaimne alaareng|raske vaimse alaarenguga]] [[Õpilane|õpilasi]]. See on ainus erikool [[Järva maakond|Järvamaal]]. Kool asub kunagises [[Türi paberivabrik|Türi Paberivabriku]] töölismajas, aadressil Vabriku puiestee 12. Türi Kevade Koolis õpivad nii Järvamaalt kui ka kaugematest maakondadest pärit vaimupuudega lapsed. Kool alustas oma tegevust 1989. aastal '''Türi Abikoolina''', mil koolis õppisid kerge vaimse puudega õpilased. 1991. aastal avati lisaks klass mõõduka ja raske vaimse puudega õpilastele ning alates 1993. aastast õpetati Türi Abikoolis ainult mõõduka ja raske vaimupuudega lapsi. Türi Abikool ja [[Paide tugikodu Pihlakas]] liideti 1997. aastal ning sestpeale kandis kool nime '''Türi Toimetulekukool'''.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://toimetulekukool.tyri.ee/?page_id=11|Pealkiri=Ajalugu|Väljaanne=Türi Toimetulekukool|Aeg=|Kasutatud=10.5.2017|arhiivimisaeg=21.06.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170621053017/http://toimetulekukool.tyri.ee/?page_id=11|url-olek=ei tööta}}</ref> 2010. aastal sai valmis õpilaskodu, tänu millele saab kool vastu võtta ka [[Liitpuue|liitpuudega]] lapsi<ref>{{Netiviide|Autor=[[Tiina Oraste]]|URL=http://jarvamaavanem.blogspot.com.ee/2010/09/turi-toimetulekukool-sai-opilaskodu.html|Pealkiri=Türi Toimetulekukool sai õpilaskodu|Väljaanne=Järva maavanema Tiina Oraste blogi|Aeg=8.9.2010|Kasutatud=10.5.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=[[Merili Nikkolo]]|URL=http://jarvateataja.postimees.ee/175097/toimetulekukool-ehitab-viie-miljoni-krooniga-uue-opilaskodu|Pealkiri=Toimetulekukool ehitab viie miljoni krooniga uue õpilaskodu|Väljaanne=Järva Teataja|Aeg=14.10.2009|Kasutatud=10.5.2017}}</ref>. 1. jaanuarist 2020 on kooli nimi '''Türi Kevade Kool'''.<ref>[https://www.tyri.ee/uudised/-/asset_publisher/8FMaFDz5UItL/content/id/26170917 Türi Toimetulekukool muutis nime]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Teade Türi Valla kodulehel (vaadatud 04.01.2020).</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://toimetulekukool.tyri.ee/ Türi Kevade Kooli koduleht] {{koord | NS = 58.803060 | EW = 25.432660 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Eesti erikoolid]] [[Kategooria:Türi]] cu6382wqny3cp8hlvluume4dvsdxzr7 0 465562 7162130 5316289 2026-05-27T12:18:03Z Kuriuss 38125 7162130 wikitext text/x-wiki '''Lapsevanema-lapse interaktsiooni teraapia''' (''parent-child interaction therapy'' – '''PCIT''') on üks käitumuslik vanemate treeningu vorm, mille arendas [[Sheila Eyberg]] laste jaoks vanuses 2–7 ning nende hooldajate jaoks. PCIT on tõenditel baseeruv ravivorm väikestele lastele, kellel on käitumuslikke või emotionaalseid hälbeid ning rõhuasetus on selle puhul asetatud lapsevanema-lapse suhte kvaliteedi parandamisele. Lisaks muudetakse sellega lapsevanema-lapse interaktsiooni mustreid.<ref name="essa" /> Häiriv käitumine on kõige sagedasem põhjus, miks väikseid lapsi vaimse tervise asutustesse suunatakse. Põhjused võivad seejuures varieeruda väikestest rikkumistest nagu vastu rääkimine kuni oluliste vägivallaaktideni. Enim ravitavaid häiriva käitumise häireid võib jagada vastandliku trotsi hälbeks (''Oppositional Defiant Disorder'' – ODD) või käitumise häireks (''conduct disorder'' – CD), sõltuvalt käitumise tõsidusest ja nähtavate probleemide loomust. Antud häired esinevad sageli koos [[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]]ga (ADHD).<ref name="tessa" /> Teraapia kasutab unikaalset kombinatsiooni käitumuslikust teraapiast,[[mänguteraapia]]st ja vanemate koolitamisest, õpetamaks efektiivsemaid tehnikaid ning parandamaks lapsevanema ja lapse omavahelist suhet.<ref name="exsWz" /> Lähtudes [[Diana Baumrind]]’i lastekasvatuse arenguteooriast õpetab PCIT autoriteetset lastekasvatust, mis kombineerib soojust, hoolitsevat toetust ning eakohaseid piiranguid. PCIT kasutab nii seotuse kui ka sotsiaalse õppimise teooriaid.<ref name="essa" /> ==PCIT astmed== PCIT-d jagatakse kahte astmesse, suhte arendamine (lapsele suunatud suhtlus) ning distsipliini õpetamine (lapsevanemale suunatud suhtlus). Lapsele suunatud suhtlus keskendub lapsevanema ja lapse seotuse tugevdamisele, mis on alus teisele astmele. Lapsevanemale suunatud suhtlus, mis rõhutab struktuuri ja järjepidevuse hoidmist distsipliini osas. Iga faas algab eraldiseisva didaktilise sessiooniga, kus lapsevanemad osalevad ilma lapseta, millele järgnevad seeriad nädalaseid juhendamisi iga faasi jaoks. ===Lapsele suunatud suhtlus=== Lapsele suunatud suhtluse eesmärk on arendada armastav ja toetav seos lapsevanema ja lapse vahel läbi mänguteraapia. Lapsevanematele õpetatakse selgeks nimekiri asjadest, mida teha või mitte teha oma lapsega suheldes. Vanemad kasutavad neid oskusi igapäevasel mänguperioodil, mida nimetatakse eriliseks ajaks lapsega. Antud faasi eesmärk on ehitada ja tõsta lapse enesehinnangut, mille käigus suureneb ka positiivne sotsiaalne käitumine.<ref name="NciG7" /> ====PRIDE oskused==== Lapsevanematele õpetatakse, milliseid oskusi kasutada mainitud erilise aja jooksul oma lapsega. PRIDE kui ingliskeelne [[akronüüm]] tähendab järgmist: P – ''Praise'' (kiida) R – ''Reflect'' (peegelda) I – ''Imitate'' (jäljenda) D – ''Describe'' (kirjelda) E – ''Enjoyment'' (nauding) See akronüüm on meeldetuletuseks, et lapsevanemad peaksid oma laste tegevusi kirjeldama, peegeldama, mida nad ütlevad, imiteerima oma lapse mängu, kiitma positiivseid tegevusi ning üritama seda aega ka nautida.<ref name="2Y92K" /> Harjutamise ajal julgustatakse vanemaid vältima küsimusi, kommentaare ja kriitikat. Neile öeldakse lisaks, et nad kombineeriks PRIDE oskusi tähelepanu otsivate käitumiste ignoreerimisega, kui need pole destruktiivsed või agressiivsed. Kuna PCIT-d saab kasutada laste puhul vanuses 2–7, võtab juhendamine arvesse arengulisi erinevusi igas vanuses ning õpetab vanemaid seda ka tähele panema. Vanemaid julgustatakse kiitma ja peegeldama kõiki lapse katseid verbaalselt suhelda, kuna kõneoskus on samaaegselt arenemas.<ref name="seitse" /> ===Lastevanematele suunatud suhtlus=== Lapsevanemale suunatud suhtluse eesmärk on õpetada vanemale efektiivsemaid vahendeid oma lapse distsiplineerimiseks läbi mänguteraapia ja käitumusliku teraapia. Vanematele õpetatakse efektiivsete käskude andmist. Efektiivsed käsklused on otsesed, positiivselt esitatud, spetsiifilised, kasutatud ainult vajadusel ning eakohased. Neid antakse ükshaaval ning normaalse hääletooniga koos selgitusega kas enne käsu andmist või pärast lapse kuuletumist. Lapse käskude täitmisele ja mittetäitmisele järgnevad ka alati tagajärjed. Vanemad kiidavad oma lapsi, kui käskusid järgitakse ning järgivad aja maha võtmise protseduuri, kui lapsed seda ei tee. Sessiooni ajal esitavad vanemad mängimise ajal käskluse, millele järgneb asjakohane tagajärg.<ref name="seitse" /> ==Mõõdikud== Terapeudid hindavad perekondade arengut PCIT käigus mitmeti. Esiteks, vanema ja lapse käitumise jälgimine ning kodeerimine, kasutades diaadilist vanema-lapse suhtluse kodeerimissüsteemi (''Dyadic Parent-Child Interaction Coding System'', DPICS), mida mõlemat kasutatakse iga sessiooni alguses, et valida oskusi, millele sessiooni käigus tähelepanu suunata ning, et hinnata, millal vanemad on täitnud ühest faasist teise liikumise kriteeriumid. Enne iga sessiooni täidavad vanemad ka Eybergi Laste Käitumise Küsimustiku intensiivsuse skaala (''Intensity Scale of the Eyberg Child Behavior Inventory,'' ECBI), mis mõõdab lapse hetke häiriva käitumise sagedust kodus. Terapeut esitab info iga nädal graafiliselt, hindamaks lapse arengut, ning erinevatel ajahetkedel ravi käigus jagab seda graafikut ka vanematega. Lõpetuseks, lisaks eelnevalt mainitud kriteeriumitele ei lõpetata ravi enne, kui vanem on väljendanud enesekindlust oma oskuste osas lapse käitumist juhtida ning on valmis ravi lõpetama.<ref name="tessa" /> ==Rakendused== PCIT-d on kasutatud vägivaldsete perede<ref name="WVGK2" />, vastanduvate laste<ref name="vb94Y" /> ning ka julmalt koheldud laste puhul<ref name="JzbvZ" />. PCIT on mudel, mis on näidanud edu vastandliku trotsiva häire puhul ning mida on edukalt kasutatud [[Autism|autistlike]] laste puhul.<ref name="BfjUB" /><ref name="Xpq9o" /><ref name="wJKq3" /> Hetkel{{millal}} on ka palju uuringuid tehtud, kuidas PCIT-d saaks kasutada hoidmaks keerulised lastekasvatusega grupid ravis.<ref name="E5Brr" /><ref name="viisteist" /> Ka mitmed PCIT kohandused on näidanud häid tulemusi: PCIT gruppides,<ref name="B3rrs" /><ref name="OKEn9" /> PCIT koolis õpetajate jaoks <ref name="BkKlz" /> või kodus kasutatav PCIT<ref name="D7UFj" /><ref name="E5lZ8" />. Uuringud näitavad et PCIT treeningul õpitud oskused üldistuvad ka kodule.<ref name="D22yo" /> PCIT’d kasutatakse laialdaselt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ning on jõudnud ka [[Austraalia]]sse,<ref name="ZQFjN" /> [[Saksamaa]]le, [[Hiina]],<ref name="gyD9E" /> [[Jaapan]]isse, [[Hongkong]]i, [[Norra]],<ref name="Wy94d" /> [[Holland]]isse<ref name="viisteist" />, [[Lõuna-Korea]]sse, [[Taiwan]]i, [[Uus-Meremaa]]le ja [[Küpros]]ele.<ref name="hA9DR" /> ==Kuluefektiivsus== Lapsevanema lapse suhtluse ravi on leitud olevat kuluefektiivne. Seda mõõdeti võrreldes ravikulude ja käitumuslike arengute suhtarvu.<ref name="VlDsK" /> ==Vaata ka== * [[wikipedia:Behavior analysis of child development|Lapse arengu käitumise analüüs]] (inglise keeles) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="essa">[http://www.pcit.org/ What is PCIT?]. ''PCIT International.'' Viimati külastatud 9. mai, 2017.</ref> <ref name="tessa">Zisser, A.R. & Eyberg, S.M. (2010). Parent-child interaction therapy and the treatment of disruptive behavior disorders. A.E. Kazdini & J.R. Weisz'i raamatus, Evidence-based psychotherapies for children and adolescents, (2nd ed.), New York, NY: Guilford Press.</ref> <ref name="seitse">Herschell, A. D., Calzada, E. J., Eyberg, S. M., McNeil, C. B. (2002). Parent-child interaction therapy: new directions in research. ''Cognitive and Behavioral Practice. 9'', lk. 9–16.</ref> <ref name="viisteist">Abrahamse, M. E., Niec, L. N., Junger, M., Boer, F., & Lindauer, R. J. L. (2016). Risk factors for attrition from an evidence-based parenting program: findings from the Netherlands. ''Children and Youth Services Review, 64,'' lk. 42–50.</ref> <ref name="exsWz">Hembree-Kigin, T. L., & McNeil, C. B. (1995). ''Parent–Child Interaction Therapy'', New York, Plenum Press.</ref> <ref name="NciG7">Herschell, A. D., Calzada, E. J., Eyberg, S. M., & McNeil, C. B. (2002). Clinical issues in parent-child interaction therapy. ''Cognitive and Behavioral Practice, 9'', lk. 16–27.</ref> <ref name="2Y92K">Chase, R., & Eyberg, S.M (2005). ''Abridged Manual for the Dyadic Parent-Child Interaction''. Coding System (3. tr.).</ref> <ref name="WVGK2">Ware, F., & McNeil, C. B. (2003). Parent–child interaction therapy: a promising intervention for abusive families. ''The Behavior Analyst Today, 3,'' lk. 375–85.</ref> <ref name="vb94Y">McNeil, C.B., Filcheck, H.A., Greco, L.A., Ware, L.M., & Bernard, R.S. (2001). Parent–child interaction therapy: can a manualized treatment be functional? ''The Behavior Analyst Today, 2,'' lk. 106–54.</ref> <ref name="JzbvZ">Chaffin, M., Silovsky, J.F., Funderburk, B., Valle, L.A., Brestan, E.V., Balachova, T., Jackson, S., Lensgraf, J., & Bonner, B.L. (2004). Parent–child interaction therapy with physically abusive parents: efficacy for reducing future abuse reports". ''Journal of Consulting and Clinical Psychology, 72,'' lk. 500–10</ref> <ref name="BfjUB">Masse, J.J., Wagner, S.M., McNeil, C.B., & Chorney, D.B. (2007). Parent-child interaction therapy and high functioning autism: a conceptual overview. ''Journal of Early and Intensive Behavior Intervention, 4,'' lk. 714–735.</ref> <ref name="Xpq9o">Tempel, A. B., Wagner, S. M., McNeil, C. B. (2008). Parent–child interaction therapy and language facilitation: the role of parent-training on language development. ''The Journal of Speech-Language Pathology and Applied Behavior Analysis, 2,'' lk. 216–232.</ref> <ref name="wJKq3">Masse, J. J., McNeil, C. B., Wagner, S., & Quetsch, L. B. (2016). Examining the efficacy of parent–child interaction therapy with children on the autism spectrum. ''Journal of Child and Family Studies, 25'', lk. 2508–2525.</ref> <ref name="E5Brr">Fernandez, M.A., & Eyberg, S.M (2005). Keeping families in once they've come through the door: attrition in parent–child interaction therapy. ''Journal of Early and Intensive Behavior Intervention, 2,'' lk. 207–14.</ref> <ref name="B3rrs">Niec, L. N., Barnett, M. L., Prewett, M. S., & Chatham, J. R. S. (2016). Group parent–child interaction therapy: a randomized control trial for the treatment of conduct problems in young children. ''Journal of Consulting and Clinical Psychology, 84,'' lk. 682–698.</ref> <ref name="OKEn9">Niec, Larissa N., Hemme, J. M., Yopp, J. M., & Brestan, E. V. (2005). Parent-child interaction therapy: The rewards and challenges of a group format. ''Cognitive and Behavioral Practice, 12'', lk. 113–125.</ref> <ref name="BkKlz">Tiano, J. D., & McNeil, C. B. (2006). Training Head Start teachers in behavior management using Parent-child interaction therapy: a preliminary investigation. ''Journal of Early and Intensive Behavior Intervention, 3,'' lk. 220–233.</ref> <ref name="D7UFj">Galanter R., Self-Brown, S., Valente, J. R., Dorsey, S., Whitaker, D. J., Bertuglia-Haley, M., & Prieto, M. (2012). Effectiveness of parent–child interaction therapy delivered to at-risk families in the home setting. ''Child & Family Behavior Therapy, 34,'' lk. 177–196.</ref> <ref name="E5lZ8">Ware, L. M., McNeil, C. B., Masse, J., & Stevens, S. (2008). Efficacy of in-home parent-child interaction therapy. ''Child & Family Behavior Therapy, 30,'' lk. 99–126.</ref> <ref name="D22yo">Naik-Polan, A.T., & Budd, K. (2008). Stimulus generalization of parenting skills during parent child interaction therapy. ''Journal of Early and Intensive Behavior Intervention, 5'', lk. 71–91.</ref> <ref name="ZQFjN">Phillips, J., Morgan, S., Cawthorne, K., & Barnett, B. (2008). Pilot evaluation of parent–child interaction therapy delivered in an Australian community early childhood clinic setting. ''Australian and New Zealand Journal of Psychiatry, 42'', lk. 712–719.</ref> <ref name="gyD9E">Leung, C., Tsang, S., Heung, K., & Yiu, I. (2009). Effectiveness of parent—child interaction therapy (PCIT) among Chinese families. ''Research on Social Work Practice, 19,'' lk. 304–313.</ref> <ref name="Wy94d">Bjørseth, Å., & Wichstrøm, L. (2016). Effectiveness of parent-child interaction therapy (PCIT) in the treatment of young children's behavior problems. A randomized controlled study. ''PLOS ONE, 11''.</ref> <ref name="hA9DR">[http://www.pcit.org/pcit-around-the-world.html PCIT Around the World]. ''PCIT International''. Viimati külastatud 9. mai, 2017.</ref> <ref name="VlDsK">Goldfine, M. E., Wagner, S. M., Branstetter, S. A., & McNeil, C. B. (2008). Parent–child interaction therapy: an examination of cost-effectiveness. ''Journal of Early and Intensive Behavioral Intervention, 5'', lk. 119–32.</ref> }} [[Kategooria:Raviviisid]] dbq1xjber2uh8q37057ctbeu8cy15xi 0 468737 7162297 4987556 2026-05-27T19:13:22Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:2007. aasta kirjandusteosed]] 7162297 wikitext text/x-wiki '''Methis''' (täispealkirjaga '''Methis. Studia humaniora Estonica''') on aastast [[2007]] ilmuv [[eelretsenseerimine|eelretsenseeritav]] [[humanitaarteadus]]lik Eesti [[ajakiri]]. Aastani 2010 andsid ajakirja koos välja [[Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut]] ning [[Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv]]; aastast 2010 annab ajakirja välja [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Ajakirjas ilmuvad peamiselt kirjanduse, [[kultuuriuurimine|kultuuriuurimise]] ja [[teatriteadus]]e artiklid.<ref name="methis.ee">http://www.methis.ee/et (vaadatud 22.06.2017)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.methis.ee/et Ajakirja koduleht] [[Kategooria:Eesti teadusajakirjad]] [[Kategooria:Ingliskeelsed Eesti ajakirjad]] [[Kategooria:2007. aasta kirjandusteosed]] eqlr3030a8zk6q6pmqdyt43qpl9taus 0 469477 7162263 6951851 2026-05-27T18:17:44Z Kruusamägi 1530 7162263 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Lüganuse Kool''' (varem '''Lüganuse Keskkool''', enne seda '''Püssi Keskkool''') on [[põhikool]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] [[Lüganuse]] alevikus. Kooli direktorid on olnud [[Tõnu Lont]], [[Vallo Reimaa]], jt.<ref name="havike.eenet.ee">https://web.archive.org/web/20170628093626/http://rulequ.havike.eenet.ee/lyganu/index.php/ajalugu (vaadatud 28.06.2017)</ref> Esimesed kirjalikud teated koolist Lüganusel pärinevad [[1644]].<ref name="havike.eenet.ee"/> Aastani 1926 tegutses kool [[Erra-Liiva]]l. Seejärel koliti vastvalminud Püssi kooli (6-klassiline algkool). Sõja ajal hävinenud [[Püssi mõis]]a varemeile ehitati eelnevalt valmis esinduslik paekivihoone.<ref>register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13940"</ref> Hiljem nimetati õppeasutus Püssi 7-klassiliseks kooliks. 1956 sai kooli nimeks Püssi Keskkool. 1989 nimetati kool ümber '''Lüganuse Keskkooliks'''.<ref name="havike.eenet.ee"/> 2018 muudeti gümnaasium põhikooliks. 2022. aastal plaaniti 60 õpilasega kool sulgeda, kuid lapsevanemad vaidlustasid selle otsuse kohtus.<ref>[https://www.err.ee/1608586741/lapsevanemad-said-luganuse-kooli-sulgemise-otsusele-esialgse-oiguskaitse "Lapsevanemad said Lüganuse kooli sulgemise otsusele esialgse õiguskaitse"] ERR, 4. mai 2022 </ref> Õppeaastast 2024/25 liitub kool koos kahe teise [[Ida-Virumaa]] kooliga [[Kiviõli Riigikool]]iks.<ref>[[Mari Peegel|Peegel, M.]] (2024). Paarkümmend väikekooli lõpetab tegevuse iseseisva asutusena. [[ERR]], 2. veebruar 2024. 2. veebruar 2024, [https://www.err.ee/1609300320/paarkummend-vaikekooli-lopetab-tegevuse-iseseisva-asutusena]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.lyganuse.edu.ee/ Lüganuse Kooli koduleht] *[https://web.archive.org/web/20170629033506/http://rulequ.havike.eenet.ee/lyganu/ Lüganuse Keskkooli kunagine koduleht] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna koolid]] [[Kategooria:Lüganuse vald]] sirrhzwjh30r6yfod8egzqqykzm36o9 0 470691 7162684 7021107 2026-05-28T11:03:10Z Neptuunium 58653 toim 7162684 wikitext text/x-wiki '''Johan Haagivang''' (ka '''Juhan Haagivang'''; [[5. jaanuar]] [[1878]] – [[30. oktoober]] [[1942]]) oli eesti omavalitsustegelane ja poliitik. == Haridus ja varasem elukäik == Sündis [[Palometsa]]l [[Võrumaa]]l, õppis [[Rõuge kihelkonnakool]]is, seejärel oli talupidaja. == Poliitiline karjäär == 1903. aastast vallakohtu liige ja esimees. Aastatel 1913–1915 oli [[Kasaritsa vald|Kasaritsa vallavanem]], 1915–1917 osales [[Esimene maailmasõda|I maailmasõjas]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võrumaa seltskonnategelane ja põllumees J. Haagivang. Uus Eesti, 4. jaanuar 1938 |url=http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=uuseesti19380104&type=staticpdf |vaadatud=2017-07-14 |arhiivimisaeg=2018-04-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180410201715/https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=uuseesti19380104&type=staticpdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel 1929–1932 oli ta [[IV Riigikogu]] liige. 1936. aastast oli ta [[Võru põllumeeste konvent|Võru põllumeeste konvendi]] esindajana [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] liige. Lisaks oli ta eri aegadel Võru maavolikogu juhataja, Võru ühispanga esimees, Rõuge kirikunõukogu esimees, Isamaaliidu Kasaritsa osakonna esimees, Kaitseliidu Võru linnaümbruskonna malevkonna abipealik ja Kasaritsa Põllumeeste Seltsi auesimees.<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s1176533&nid=53879 Juhan Haagivang 60-aastane. Postimees, 5. jaanuar 1938]</ref> 1934. aastast oli ta taas Kasaritsa vallavanem. 1937. aastal oli ta [[Rahvuskogu]] Teise Koja liige. 1939. aastal määras siseminister ta uue [[Kasaritsa vald (1939)|Kasaritsa]] vallavanemaks.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19390304.2.32&l=et Wallawalitsuste koosseis Lõuna-Eestis. Postimees, 4. märts 1939]</ref> Aastatel 1938–1940 oli ta [[Riiginõukogu]] maa, töö ja rahva heaolu komisjoni liige. == Arreteerimine ja hukkamine == Ta arreteeriti [[NKVD]] poolt 1941. aasta juunis, [[erinõupidamine|erinõupidamise]] otsusega mõisteti surma, hukati 1942. aastal oktoobris Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is [[Sosva laager|Sosva vangilaagris]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Represseeritute nimekirjad. Okupatsioonide muuseum |url=http://www.okupatsioon.ee/vanaweb/et/memento-1996/174-h1996 |vaadatud=2017-07-14 |arhiivimisaeg=2017-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170715002507/http://www.okupatsioon.ee/vanaweb/et/memento-1996/174-h1996 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Tunnustus == * 1938 [[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend|Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II aste]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Haagivang, Johan}} [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riiginõukogu liikmed]] [[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]] [[Kategooria:Põllumeeste konventide liikmed]] [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsustegelased]] [[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II astme kavalerid]] [[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1878]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 0gpvi0gtgf5nibveu3a5ibomlol9xrf 0 476068 7162314 7109581 2026-05-27T19:52:11Z Kuriuss 38125 7162314 wikitext text/x-wiki '''"Nukumaja"''' on aastatel [[2017]]–2018 [[Kanal 2]]-s näidatud kodumaine telesari. Sarja stsenarist on [[Katrin Pauts]], režissöör [[Ergo Kuld]] ja helilooja [[Mauno Meesit]]. Sari räägib Evast, kes saab hukkunud kaksikõelt Elisabethilt päranduseks maja. Kui lapseootel Eva kolib koos oma politseinikust abikaasa Tarmoga uude koju, hakkavad päevavalgele ilmuma häirivad asjaolud. Kas õe surm ei olnudki juhuslik õnnetus? Eva hakkab asja uurima. == Rollides == *Elisabeth/Eva – [[Karin Rask]] *Tarmo – [[Andres Mähar]] *Artur – [[Andres Roosileht]] *Brita – [[Ursula Ratasepp]] *Gabriel – [[Franz Malmsten]] *Raul – [[Tambet Tuisk]] *Mariann – [[Merit Männiste]] *Anette – [[Maarja Jakobson]] [[Kategooria:Eesti draamasarjad]] [[Kategooria:Põnevussarjad]] [[Kategooria:Kanal 2 telesaated]] 8mmognrn1nwyloylwl2aeb4j4vzt0iz 4 483762 7162669 7053367 2026-05-28T10:50:13Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7162669 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P1140 ?dummy0 . ?item wdt:P131* wd:Q189974 . } |section= |sort=label |columns=label:artikkel,description:kirjeldus,p31,p131,P1140 |thumb=128 |min_section=2 |freq=30 }} {| class='wikitable sortable' ! artikkel ! kirjeldus ! üksikjuht nähtusest ! asub haldusüksuse territooriumil ! EHAK-i kood |- | [[Adavere]] | alevik Põltsamaa vallas Jõgevamaal | [[alevik]] | [[Põltsamaa vald]] | 1076 |- | [[Adraku]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 1087 |- | [[Aidu (Põltsamaa)|Aidu]] | küla Jõgevamaal Põltsamaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 1137 |- | [[Alastvere]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 1179 |- | [[Alavere (Jõgeva)|Alavere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 1185 |- | [[Alekere]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 1191 |- | [[Altnurga]] | küla Jõgevamaal Põltsamaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 1226 |- | [[Annikvere]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 1293 |- | [[Arisvere]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 1351 |- | [[Avinurme]] | alevik Mustvee vallas Jõgevamaal | [[alevik]] | [[Mustvee vald]] | 1481 |- | [[Eerikvere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 1533 |- | [[Ehavere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 1543 |- | [[Ellakvere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 1582 |- | [[Endla (Jõgeva)|Endla]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 1598 |- | [[Esku]] | küla Jõgevamaal Põltsamaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 1652 |- | [[Halliku]] | küla Jõgevamaal Mustvee vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 1746 |- | [[Härjanurme (Jõgeva)|Härjanurme]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 1950 |- | [[Imukvere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 2079 |- | [[Iravere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 2099 |- | [[Jaama (Mustvee)|Jaama]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 2129 |- | [[Järvepera]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 2360 |- | [[Jõemetsa]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 2236 |- | [[Jõgeva]] | linn Jõgevamaal Jõgeva vallas | ''[[:d:Q11881845|linn]]'' | [[Jõgeva vald]] | 2262 |- | [[Jõgeva alevik|Jõgeva]] | alevik Jõgeva vallas Jõgevamaal | [[alevik]] | [[Jõgeva vald]] | 2261 |- | ''[[:d:Q23890566|Jõgeva linn]]'' | endine haldusüksus | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Jõgeva maakond]] | 0249 |- | [[Jõgeva maakond]] | maakond Eestis | [[maakond]] | [[Eesti]] | 0050 |- | [[Jõgeva vald (1991)|Jõgeva vald]] | vald Jõgevamaal (kuni 2017) | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Jõgeva maakond]] | 0248 |- | [[Jõgeva vald]] | vald Jõgevamaal (2017) | [[vald]] | [[Jõgeva maakond]] | 0247 |- | [[Jõune]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 2284 |- | [[Jüriküla]] | küla Jõgevamaal Põltsamaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 2379 |- | [[Kaarepere]] | küla Jõgevamaal Jõgeva vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 2403 |- | [[Kaasiku (Mustvee)|Kaasiku]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 2430 |- | [[Kaave]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 2436 |- | [[Kaavere (Põltsamaa)|Kaavere]] | küla Jõgevamaal Põltsamaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 2438 |- | [[Kablaküla]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 2461 |- | [[Kaera]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 2495 |- | [[Kaevussaare]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 2503 |- | [[Kaiavere (Jõgeva)|Kaiavere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 2523 |- | [[Kalana (Põltsamaa)|Kalana]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 2562 |- | [[Kaliküla]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 2582 |- | [[Kallivere]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 2611 |- | [[Kalmaküla]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 2616 |- | [[Kalme (Põltsamaa)|Kalme]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 2621 |- | [[Kamari]] | alevik Põltsamaa vallas Jõgevamaal | [[alevik]] | [[Põltsamaa vald]] | 2636 |- | [[Kantküla (Jõgeva)|Kantküla]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 2688 |- | [[Kasepää küla|Kasepää]] | küla Jõgevamaal Mustvee vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 2800 |- | [[Kasepää vald]] | endine vald Jõgevamaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Jõgeva maakond]] | 0657 |- | [[Kassinurme]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 2818 |- | [[Kassivere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 2819 |- | [[Kaude]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 2861 |- | [[Kauru]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 2875 |- | [[Kiisli]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 3051 |- | [[Kiissa]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 3052 |- | [[Kirikuvalla]] | küla Jõgevamaal Põltsamaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 3132 |- | [[Kivijärve]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 3178 |- | [[Kivimäe küla|Kivimäe]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 3188 |- | [[Kodismaa]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 3244 |- | [[Koimula]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 3302 |- | [[Kose (Põltsamaa)|Kose]] | küla Jõgevamaal Põltsamaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 3458 |- | [[Koseveski]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 3467 |- | [[Kudina]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 3518 |- | [[Kuningamäe]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 3624 |- | [[Kuremaa]] | alevik Jõgevamaal Jõgeva vallas | [[alevik]] | [[Jõgeva vald]] | 3642 |- | [[Kurista (Jõgeva)|Kurista]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 3676 |- | [[Kursi (Põltsamaa)|Kursi]] | küla Jõgevamaal Põltsamaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 3693 |- | [[Kärasi]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 3884 |- | [[Kärde]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 3894 |- | [[Kääpa (Mustvee)|Kääpa]] | küla Jõgevamaal Mustvee vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 7285 |- | [[Kõnnu (Jõgeva)|Kõnnu]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 3769 |- | [[Kõola]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 3778 |- | [[Kõpu (Põltsamaa)|Kõpu]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 3779 |- | [[Kõrkküla (Põltsamaa)|Kõrkküla]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 3801 |- | [[Kõrve (Mustvee)|Kõrve]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 3819 |- | [[Kõrvemetsa]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 3826 |- | [[Kõveriku]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 3842 |- | [[Kükita]] | küla Jõgevamaal Mustvee vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 3968 |- | [[Laasme]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 4026 |- | [[Laekannu]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 4033 |- | [[Lahavere]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 4049 |- | [[Laiuse]] | alevik Jõgeva vallas Jõgevamaal | [[alevik]] | [[Jõgeva vald]] | 4078 |- | [[Laiusevälja]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 4080 |- | [[Lebavere]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 4170 |- | [[Leedi (Jõgeva)|Leedi]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 4175 |- | [[Lemuvere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 4278 |- | [[Lepiksaare]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 4287 |- | [[Levala (Mustvee)|Levala]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 4308 |- | [[Liikatku]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 4342 |- | [[Liivoja]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 4364 |- | [[Lilastvere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 4367 |- | [[Lohusuu]] | alevik Mustvee vallas Jõgevamaal | [[alevik]] | [[Mustvee vald]] | 4459 |- | [[Loopre (Põltsamaa)|Loopre]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 4513 |- | [[Luige (Põltsamaa)|Luige]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 4551 |- | [[Lustivere]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 4567 |- | [[Luua]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 4579 |- | [[Lõpe (Jõgeva)|Lõpe]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 4613 |- | [[Maardla küla|Maardla]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 4702 |- | [[Maetsma]] | küla Jõgevamaal Mustvee vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 4727 |- | [[Metsaküla (Mustvee)|Metsaküla]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 5052 |- | [[Mooritsa]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 4983 |- | [[Mullavere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 5023 |- | [[Mustvee]] | linn Jõgevamaal Mustvee vallas | ''[[:d:Q11881845|linn]]'' | [[Mustvee vald]] | 5097 |- | ''[[:d:Q23890519|Mustvee linn]]'' | endine haldusüksus | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Jõgeva maakond]] | 0485 |- | [[Mustvee vald]] | vald Jõgevamaal | [[vald]] | [[Jõgeva maakond]] | 0486 |- | [[Mällikvere]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 5253 |- | [[Mõhküla]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 5123 |- | [[Mõisaküla (Põltsamaa)|Mõisaküla]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 5136 |- | [[Mõisamaa (Jõgeva)|Mõisamaa]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 5131 |- | [[Mõrtsi]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 5166 |- | [[Nautrasi]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 5367 |- | [[Nava (Jõgeva)|Nava]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 5373 |- | [[Neanurme]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 5382 |- | [[Ninasi]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 5430 |- | [[Nurga]] | küla Jõgevamaal Põltsamaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 5462 |- | [[Näduvere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 5548 |- | [[Nõmavere]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 5501 |- | [[Nõmme (Mustvee)|Nõmme]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 5532 |- | [[Odivere]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 5598 |- | [[Omedu]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 5673 |- | [[Ookatku]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 5684 |- | [[Oti (Jõgeva)|Oti]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 5756 |- | [[Paadenurme]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 5774 |- | [[Paduvere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 5817 |- | [[Painküla]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 5870 |- | [[Pajusi]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 5894 |- | [[Pajusi vald]] | endine vald Jõgevamaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Jõgeva maakond]] | 0573 |- | [[Pakaste]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 5902 |- | [[Pala vald]] | endine vald Jõgevamaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Jõgeva maakond]] | 0576 |- | [[Palamuse]] | alevik Palamuse vallas Jõgevamaal | [[alevik]] | [[Jõgeva vald]] | 5913 |- | [[Palamuse vald]] | endine vald Jõgevamaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Jõgeva maakond]] | 0578 |- | [[Palupere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 5954 |- | [[Patjala]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 6040 |- | [[Pauastvere]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 6048 |- | [[Pedassaare (Mustvee)|Pedassaare]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 6067 |- | [[Pedja]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 6073 |- | [[Piilsi]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 6174 |- | [[Pikkjärve]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 6233 |- | [[Pikknurme]] | küla Jõgevamaal Põltsamaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 6236 |- | [[Pilu]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 6262 |- | [[Pisisaare]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 6280 |- | [[Praaklima]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 6344 |- | [[Pudivere (Põltsamaa)|Pudivere]] | küla Jõgevamaal Põltsamaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 6381 |- | [[Puduküla]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 6385 |- | [[Puiatu (Põltsamaa)|Puiatu]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 6404 |- | [[Putu]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 6469 |- | [[Puurmani]] | alevik Põltsamaa vallas Jõgevamaal | [[alevik]] | [[Põltsamaa vald]] | 6479 |- | [[Puurmani vald]] | endine vald Jõgevamaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Jõgeva maakond]] | 0611 |- | [[Pällu]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 6589 |- | [[Põltsamaa]] | linn Jõgevamaal Põltsamaa vallas | ''[[:d:Q11881845|linn]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 6537 |- | ''[[:d:Q23890488|Põltsamaa linn]]'' | endine haldusüksus | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Jõgeva maakond]] | 0617 |- | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | vald Jõgevamaal (kuni 2017) | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Jõgeva maakond]] | 0616 |- | [[Põltsamaa vald]] | vald Jõgevamaal (2017) | [[vald]] | [[Jõgeva maakond]] | 0618 |- | [[Pööra]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 6643 |- | [[Raadivere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 6679 |- | [[Raadna]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 6682 |- | [[Raaduvere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 6684 |- | [[Rahivere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 6727 |- | [[Raja (Mustvee)|Raja]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 6764 |- | [[Rassiku]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 6834 |- | [[Reastvere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 6879 |- | [[Rohe]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 7031 |- | [[Ronivere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 7048 |- | [[Ruskavere]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 7130 |- | [[Räsna]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 7220 |- | [[Rääbise]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 7232 |- | [[Rõstla]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 7175 |- | [[Saare vald]] | endine vald Jõgevamaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Jõgeva maakond]] | 0713 |- | [[Saarjärve]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 7303 |- | [[Sadala]] | alevik Jõgeva vallas Jõgevamaal | [[alevik]] | [[Jõgeva vald]] | 7318 |- | [[Saduküla]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 7323 |- | [[Selli]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 7539 |- | [[Separa]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 7544 |- | [[Siimusti]] | alevik Jõgeva vallas Jõgevamaal | [[alevik]] | [[Jõgeva vald]] | 7573 |- | [[Sirguvere]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 7637 |- | [[Soomevere (Jõgeva)|Soomevere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 7719 |- | [[Sopimetsa]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 7753 |- | [[Sudiste (Jõgeva)|Sudiste]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 7762 |- | [[Sulustvere]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 7798 |- | [[Sälliksaare]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 7921 |- | [[Sätsuvere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 7943 |- | [[Süvalepa]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 7983 |- | [[Tabivere vald]] | endine vald Jõgevamaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Jõgeva maakond]] | 0773 |- | [[Tammessaare]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 8102 |- | [[Tammiku (Põltsamaa)|Tammiku]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 8113 |- | [[Tammispää]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 8117 |- | [[Tapiku]] | küla Jõgevamaal Põltsamaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 8141 |- | [[Tarakvere]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 8149 |- | [[Tealama]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 8174 |- | [[Teilma (Jõgeva)|Teilma]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 8188 |- | [[Tiheda]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 8210 |- | [[Tooma]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 8295 |- | [[Toovere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 8318 |- | [[Torma]] | alevik Jõgevamaal Jõgeva vallas | [[alevik]] | [[Jõgeva vald]] | 8331 |- | [[Torma vald]] | endine vald Jõgevamaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Jõgeva maakond]] | 0810 |- | [[Tuimõisa]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 8404 |- | [[Tuulavere]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 8453 |- | [[Tähkvere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 8558 |- | [[Tõikvere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 8480 |- | [[Tõivere]] | küla Jõgevamaal Põltsamaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 8483 |- | [[Tõrenurme]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 8515 |- | [[Tõrve]] | küla Jõgevamaal Põltsamaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 8537 |- | [[Ulvi (Mustvee)|Ulvi]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 8664 |- | [[Umbusi]] | küla Jõgevamaal Põltsamaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 8674 |- | [[Uuevälja]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 8772 |- | [[Vadi küla|Vadi]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 8819 |- | [[Vaiatu (Jõgeva)|Vaiatu]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 8861 |- | [[Vaidavere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 8872 |- | [[Vaimastvere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 8879 |- | [[Vana-Jõgeva]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 8979 |- | [[Vanamõisa (Jõgeva)|Vanamõisa]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 9021 |- | [[Vanassaare]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 9029 |- | [[Vanavälja (Jõgeva)|Vanavälja]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 9037 |- | [[Varbevere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 9058 |- | [[Vassevere]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 9116 |- | [[Veia]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 9181 |- | [[Vilina]] | küla Jõgevamaal Jõgeva vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 9333 |- | [[Vilusi]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 9364 |- | [[Viruvere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 9409 |- | [[Visusti]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 9431 |- | [[Vitsjärve]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 9437 |- | [[Voore (Mustvee)|Voore]] | küla Jõgevamaal Mustvee vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 9466 |- | [[Vorsti (Põltsamaa)|Vorsti]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 9486 |- | [[Vägari]] | küla Jõgevamaal Põltsamaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 9612 |- | [[Vägeva]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 9615 |- | [[Väike-Kamari]] | küla Jõgevamaal Põltsamaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 9621 |- | [[Väljaotsa (Jõgeva)|Väljaotsa]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 9655 |- | [[Väljataguse (Põltsamaa)|Väljataguse]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 9654 |- | [[Võduvere (Jõgeva)|Võduvere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 9489 |- | [[Võhmanõmme]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 9501 |- | [[Võidivere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 9519 |- | [[Võikvere]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 9529 |- | [[Võisiku]] | küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põltsamaa vald]] | 9536 |- | [[Võtikvere]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 9596 |- | [[Änkküla]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 9770 |- | [[Änniksaare]] | küla Mustvee vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Mustvee vald]] | 9773 |- | [[Õuna]] | küla Jõgeva vallas Jõgevamaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõgeva vald]] | 9721 |} {{Wikidata loendi lõpp}} dslghe7bryno3ttanjs0n3o3d25u9tw 4 483764 7162417 7138326 2026-05-28T00:29:15Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7162417 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P1140 ?dummy0 . ?item wdt:P131* wd:Q185036 . } |section= |sort=label |columns=label:artikkel,description:kirjeldus,p31,p131,P1140 |thumb=128 |min_section=2 |freq=30 }} {| class='wikitable sortable' ! artikkel ! kirjeldus ! üksikjuht nähtusest ! asub haldusüksuse territooriumil ! EHAK-i kood |- | [[Aasa]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 1030 |- | [[Aesoo]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 1091 |- | [[Ahaste]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 1107 |- | [[Alaküla (Lääneranna)|Alaküla]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 1169 |- | [[Allika (Lääneranna)|Allika]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 1204 |- | [[Allikukivi]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 1217 |- | [[Allikõnnu]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 1215 |- | [[Altküla (Põhja-Pärnumaa)|Altküla]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 1214 |- | [[Alu küla|Alu]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 1229 |- | [[Aluste]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 1237 |- | [[Anelema]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 1267 |- | [[Arase]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 1314 |- | [[Are]] | alevik Tori vallas Pärnumaal | [[alevik]] | [[Tori vald]] | 1344 |- | [[Are vald]] | vald Pärnumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0149 |- | [[Aruküla (Lääneranna)|Aruküla]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 1366 |- | [[Arumetsa]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 1378 |- | [[Aruvälja (Pärnu)|Aruvälja]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 1394 |- | [[Audru]] | alevik Pärnumaal Pärnu linnas | [[alevik]] | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 1458 |- | [[Audru vald]] | endine vald Pärnumaal (2013-2017) | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0160 |- | ''[[:d:Q44915571|Audru vald]]'' | vald Pärnumaal (1992-2013) | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0159 |- | [[Eametsa (Põhja-Pärnumaa)|Eametsa]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 1506 |- | [[Eametsa (Tori)|Eametsa]] | küla Pärnumaal Tori vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 1510 |- | [[Eassalu]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 1513 |- | [[Eavere]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 1516 |- | [[Eense]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 1527 |- | [[Eerma]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 1531 |- | [[Elbi]] | küla Pärnumaal Tori vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 1575 |- | [[Elbu]] | küla Pärnumaal Tori vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 1577 |- | [[Emmu]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 1591 |- | [[Enge]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 1602 |- | [[Ermistu]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 1628 |- | [[Ertsma]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 1634 |- | [[Esivere]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 1649 |- | [[Haapsi]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 1690 |- | [[Halinga]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 1736 |- | [[Halinga vald]] | vald Pärnumaal (1996-2017) | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0188 |- | [[Hanila]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 1757 |- | [[Helenurme]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 1802 |- | [[Helmküla]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 1814 |- | [[Hälvati]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 1936 |- | [[Häädemeeste]] | alevik Pärnumaal Häädemeeste vallas | [[alevik]] | [[Häädemeeste vald]] | 1957 |- | [[Häädemeeste vald (1990)|Häädemeeste vald]] | vald Pärnumaal (kuni 2017) | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0213 |- | [[Häädemeeste vald]] | vald Pärnumaal (2017) | [[vald]] | [[Pärnu maakond]] | 0214 |- | [[Hõbeda (Lääneranna)|Hõbeda]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 1921 |- | [[Hõbesalu]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 1929 |- | [[Ikla]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 2029 |- | [[Ilvese]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 2062 |- | [[Irta]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 2102 |- | [[Iska]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 2106 |- | [[Jaagupi]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 2124 |- | [[Jaamaküla]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 2132 |- | [[Joonuse]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 2192 |- | [[Jänistvere]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 2316 |- | [[Järise (Lääneranna)|Järise]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 2323 |- | [[Järve (Lääneranna)|Järve]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 2349 |- | [[Jäärja]] | küla Pärnumaal Saarde vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 2370 |- | [[Jõesuu (Tori)|Jõesuu]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 2251 |- | [[Jõeääre (Lääneranna)|Jõeääre]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 2255 |- | [[Jõõpre]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 2289 |- | [[Kaansoo]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 2400 |- | [[Kabli]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 2463 |- | [[Kablima]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 2462 |- | [[Kabriste]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 2468 |- | [[Kadaka (Lääneranna)|Kadaka]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 2473 |- | [[Kadjaste]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 2486 |- | [[Kaelase]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 2493 |- | [[Kaisma]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 2545 |- | [[Kaisma vald]] | | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0276 |- | [[Kalda (Saarde)|Kalda]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 2572 |- | [[Kalita]] | küla Pärnumaal Saarde vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 2588 |- | [[Kalli (Lääneranna)|Kalli]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 2606 |- | [[Kalmaru]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 2619 |- | [[Kamali]] | küla Pärnumaal Saarde vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 2631 |- | [[Kanaküla]] | küla Pärnumaal Saarde vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 2647 |- | [[Kanamardi]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 2651 |- | [[Kangru (Põhja-Pärnumaa)|Kangru]] | küla Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 2676 |- | [[Karinõmme]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 2732 |- | [[Karuba]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 2777 |- | [[Karuse]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 2784 |- | [[Kaseküla]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 2792 |- | [[Kastna (Pärnu)|Kastna]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 2834 |- | [[Kause]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 2879 |- | [[Kavaru]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 2893 |- | [[Keemu]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 2912 |- | [[Kelu]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 2946 |- | [[Kergu]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 2969 |- | [[Kibura]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 2999 |- | [[Kidise]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3006 |- | [[Kihlepa]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 3014 |- | [[Kihnu vald]] | vald Pärnumaal | [[vald]] | [[Pärnu maakond]] | 0303 |- | [[Kiisa (Tori)|Kiisa]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 3046 |- | [[Kiisamaa]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3049 |- | [[Kikepera]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 3061 |- | [[Kildemaa]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 3077 |- | [[Kilgi (Lääneranna)|Kilgi]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3082 |- | [[Kilingi-Nõmme]] | linn Pärnumaal Saarde vallas | ''[[:d:Q11881845|linn]]'' | [[Saarde vald]] | 3083 |- | ''[[:d:Q44955815|Kilingi-Nõmme linn]]'' | haldusüksus | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0306 |- | [[Kilksama]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 3084 |- | [[Kinksi]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3099 |- | [[Kiraste]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 3109 |- | [[Kirbla]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3113 |- | [[Kirikuküla (Lääneranna)|Kirikuküla]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 7782 |- | [[Kirikumõisa]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 3127 |- | [[Kiska]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3159 |- | [[Kloostri]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3210 |- | [[Kobra küla|Kobra]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 3219 |- | [[Kodesmaa]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 3237 |- | [[Koeri]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3251 |- | [[Kokuta]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3326 |- | [[Koonga]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3407 |- | [[Koonga vald]] | endine vald Pärnumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0334 |- | [[Korju]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3445 |- | [[Kose (Põhja-Pärnumaa)|Kose]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 3459 |- | [[Krundiküla]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 3508 |- | [[Kuhu]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3524 |- | [[Kuiaru]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 3526 |- | [[Kuke (Lääneranna)|Kuke]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3552 |- | [[Kulli (Lääneranna)|Kulli]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3593 |- | [[Kullimaa (Põhja-Pärnumaa)|Kullimaa]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 3599 |- | [[Kunila]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3616 |- | [[Kuninga (Põhja-Pärnumaa)|Kuninga]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 3617 |- | [[Kurena]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 3648 |- | [[Kurese]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3654 |- | [[Kurgja]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 3666 |- | [[Kärbu]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 3891 |- | [[Kärsu]] | küla Pärnumaal Saarde vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 3928 |- | [[Käru (Lääneranna)|Käru]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3930 |- | [[Kõera]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3739 |- | [[Kõima (Lääneranna)|Kõima]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 8091 |- | [[Kõima (Pärnu)|Kõima]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 3746 |- | [[Kõmsi]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 3765 |- | [[Kõnnu (Põhja-Pärnumaa)|Kõnnu]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 3771 |- | [[Kõpu (Pärnu)|Kõpu]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 3784 |- | [[Kõrsa]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 3812 |- | [[Kõveri]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 3840 |- | [[Laadi]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 4004 |- | [[Laiksaare]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 1421 |- | [[Langerma]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 4101 |- | [[Lanksaare]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 4104 |- | [[Lao]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 4109 |- | [[Laulepa]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 4149 |- | [[Lautna]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 4163 |- | [[Lavassaare]] | alev Pärnumaal Pärnu linnas | [[alev]] | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 4165 |- | ''[[:d:Q23890462|Lavassaare vald]]'' | alevvald Pärnumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0395 |- | [[Leetva]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 4190 |- | [[Lehtmetsa (Põhja-Pärnumaa)|Lehtmetsa]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 4216 |- | [[Lehu]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 4219 |- | [[Leina (Häädemeeste)|Leina]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 4232 |- | [[Leipste]] | küla Pärnumaal Saarde vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 4235 |- | [[Lemmetsa]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 4268 |- | [[Lemsi]] | küla Kihnu vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kihnu vald]] | 4276 |- | [[Lepaküla]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 4284 |- | [[Lepplaane]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 4296 |- | [[Levi]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 4314 |- | [[Libatse]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 4320 |- | [[Lihula]] | linn Pärnumaal Lääneranna vallas | ''[[:d:Q11881845|linn]]'' | [[Lääneranna vald]] | 4330 |- | [[Liiva (Pärnu)|Liiva]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 4354 |- | [[Linaküla]] | küla Kihnu vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kihnu vald]] | 4381 |- | [[Lindi]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 4384 |- | [[Linnuse (Lääneranna)|Linnuse]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 4406 |- | [[Liu]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 4430 |- | [[Liustemäe]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 4429 |- | [[Lodja]] | küla Pärnumaal Saarde vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 4440 |- | [[Loomse]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 4504 |- | [[Luuri]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 4586 |- | [[Lähkma]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 4628 |- | [[Lääneranna vald]] | vald Pärnumaal | [[vald]] | [[Pärnu maakond]] | 0430 |- | [[Lõo]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 4607 |- | [[Lõpe (Lääneranna)|Lõpe]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 4611 |- | [[Lõuka]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 4617 |- | [[Lüüste]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 4696 |- | [[Maade]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 4695 |- | [[Maikse]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 4742 |- | [[Maima]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 4743 |- | [[Majaka]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 4746 |- | [[Malda]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 4753 |- | [[Manija]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 4771 |- | [[Mannare]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 4774 |- | [[Marana]] | küla Pärnumaal Saarde vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 4782 |- | [[Marina küla|Marina]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 4787 |- | [[Marksa]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 4792 |- | [[Massiaru]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 4805 |- | [[Massu (Lääneranna)|Massu]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 4807 |- | [[Massu (Põhja-Pärnumaa)|Massu]] | küla Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 4808 |- | [[Matsalu]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 4820 |- | [[Matsi (Lääneranna)|Matsi]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 4824 |- | [[Meelva (Lääneranna)|Meelva]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 4847 |- | [[Mereküla (Häädemeeste)|Mereküla]] | küla Pärnumaal Häädemeeste vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 4874 |- | [[Mereäärse]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 4881 |- | [[Metsaküla (Põhja-Pärnumaa)|Metsaküla]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 4891 |- | [[Metsaküla (Häädemeeste)|Metsaküla]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 4892 |- | [[Metsapoole (Häädemeeste)|Metsapoole]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 4908 |- | [[Metsavere]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 4913 |- | [[Metsaääre (Saarde)|Metsaääre]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 4916 |- | [[Metsküla (Lääneranna)|Metsküla]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 4929 |- | [[Mihkli]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 4942 |- | [[Muraka]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 5036 |- | [[Muriste]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5049 |- | [[Murru]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 5053 |- | [[Mustaru]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 5072 |- | [[Mustla (Saarde)|Mustla]] | küla Pärnumaal Saarde vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 5085 |- | [[Muti]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 5101 |- | [[Mädara]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 5185 |- | [[Mäeküla (Põhja-Pärnumaa)|Mäeküla]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 5191 |- | [[Mäense]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5202 |- | [[Mäliküla]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5247 |- | [[Männikuste]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 5264 |- | [[Mõisaküla (Lääneranna)|Mõisaküla]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5127 |- | [[Mõisaküla (Põhja-Pärnumaa)|Mõisaküla]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 5137 |- | [[Mõisimaa]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5174 |- | [[Mõtsu]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5173 |- | [[Naartse]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 5328 |- | [[Naissoo]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5344 |- | [[Nedrema]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5385 |- | [[Nehatu (Lääneranna)|Nehatu]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5399 |- | [[Nepste]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 5403 |- | [[Niidu]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 5417 |- | [[Nurme (Tori)|Nurme]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 5468 |- | [[Nurme (Lääneranna)|Nurme]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5464 |- | [[Nurmsi (Lääneranna)|Nurmsi]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5473 |- | [[Nätsi]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5563 |- | [[Nõmme (Lääneranna)|Nõmme]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5530 |- | [[Oara]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 5578 |- | [[Oese (Põhja-Pärnumaa)|Oese]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 5610 |- | [[Oidrema]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5638 |- | [[Oissaare]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 5640 |- | [[Oore]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 5698 |- | [[Orajõe (Häädemeeste)|Orajõe]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 5706 |- | [[Oriküla]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 5720 |- | [[Paadrema]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5776 |- | [[Paatsalu]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5801 |- | [[Pagasi]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5845 |- | [[Paikuse]] | alev Pärnumaal Pärnu linnas | [[alev]] | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 5864 |- | [[Paikuse vald]] | endine vald Pärnumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0568 |- | [[Paimvere]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5869 |- | [[Pajumaa]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5889 |- | [[Palatu]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5924 |- | [[Pallika (Põhja-Pärnumaa)|Pallika]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 5935 |- | [[Papisilla]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 5984 |- | [[Papsaare]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 5986 |- | [[Parasmaa]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 5990 |- | [[Parisselja]] | küla Pärnumaal Tori vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 6011 |- | [[Parivere]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 6013 |- | [[Peanse]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 6055 |- | [[Peantse]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 6054 |- | [[Peerni]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 6082 |- | [[Penijõe]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 6096 |- | [[Penu]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 6103 |- | [[Pereküla]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 6113 |- | [[Petaaluse]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 6131 |- | [[Piha]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 6135 |- | [[Pihke]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 6143 |- | [[Piirumi]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 6194 |- | [[Piistaoja]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 6201 |- | [[Piisu]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 6200 |- | [[Pikavere (Lääneranna)|Pikavere]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 6227 |- | [[Pitsalu]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 6278 |- | [[Pivarootsi]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 6286 |- | [[Poanse]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 6302 |- | [[Pootsi]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 6325 |- | [[Pulgoja]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 6420 |- | [[Pulli]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 6425 |- | [[Päraküla (Pärnu)|Päraküla]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 6595 |- | [[Pärivere]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 6608 |- | [[Pärnjõe]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 6616 |- | [[Pärnu]] | linn Pärnumaal | ''[[:d:Q11881845|linn]]''<br/>[[hansalinn]]<br/>''[[:d:Q1200957|tourist destination]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 6619 |- | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | haldusüksus (alates 2017) | ''[[:d:Q21583365|linn]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0624 |- | ''[[:d:Q44493215|Pärnu linn]]'' | endine haldusüksus (kuni 2017) | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0625 |- | [[Pärnu maakond]] | maakond Eestis | [[maakond]] | [[Eesti]] | 0068 |- | [[Pärnu-Jaagupi]] | alev Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas | [[alev]] | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 6617 |- | ''[[:d:Q44913171|Pärnu-Jaagupi vald]]'' | alevvald Pärnumaal (1991–1996) | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0627 |- | [[Põhara]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 6499 |- | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | vald Pärnumaal | [[vald]] | [[Pärnu maakond]] | 0637 |- | [[Põldeotsa]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 6513 |- | [[Põlendmaa]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 6518 |- | [[Pööravere]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 6646 |- | [[Rabaküla]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 6705 |- | [[Rabavere]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 6707 |- | [[Rae (Põhja-Pärnumaa)|Rae]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 6714 |- | [[Raespa]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 6717 |- | [[Raheste]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 6722 |- | [[Rahkama]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 6725 |- | [[Rahnoja]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 6732 |- | [[Rame]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 6778 |- | [[Rammuka (Pärnu)|Rammuka]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 6783 |- | [[Randivälja]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 6792 |- | [[Rannaküla (Lääneranna)|Rannaküla]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 6802 |- | [[Rannametsa]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 6811 |- | [[Ranniku]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 6819 |- | [[Rannu (Lääneranna)|Rannu]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 6827 |- | [[Rauksi]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 6865 |- | [[Reinse]] | küla Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 6922 |- | [[Reinu (Saarde)|Reinu]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 6919 |- | [[Reinumurru]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 6921 |- | [[Reiu]] | küla Pärnumaal Häädemeeste vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 6925 |- | [[Ridalepa]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 6962 |- | [[Ridase]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 6961 |- | [[Riisa]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 6986 |- | [[Ristiküla (Saarde)|Ristiküla]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 7013 |- | [[Roodi]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 7061 |- | [[Rooglaiu]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 7064 |- | [[Rootsi (Lääneranna)|Rootsi]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 7087 |- | [[Rootsi-Aruküla]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 7091 |- | [[Rootsiküla (Kihnu)|Rootsiküla]] | küla Kihnu vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kihnu vald]] | 7089 |- | [[Rukkiküla]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 7108 |- | [[Rumba küla|Rumba]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 7117 |- | [[Rädi]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 7259 |- | [[Rätsepa (Tori)|Rätsepa]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 5292 |- | [[Rätsepa (Põhja-Pärnumaa)|Rätsepa]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 7229 |- | [[Räägu (Tori)|Räägu]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 7237 |- | [[Rõusa]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 7186 |- | [[Rütavere]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 7265 |- | [[Saarde]] | küla Pärnumaal Saarde vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 7280 |- | [[Saarde vald (2005)|Saarde vald]] | endine vald Pärnumaal (2005–2017) | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0710 |- | [[Saarde vald]] | vald Pärnumaal (2017) | [[vald]] | [[Pärnu maakond]] | 0712 |- | ''[[:d:Q44955857|Saarde vald]]'' | vald Pärnumaal (kuni 2005) | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0711 |- | [[Saare (Lääneranna)|Saare]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 7287 |- | [[Saari]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 7300 |- | [[Saastna]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 7310 |- | [[Salavere (Lääneranna)|Salavere]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 7373 |- | [[Salevere]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 7379 |- | [[Salu (Põhja-Pärnumaa)|Salu]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 7391 |- | [[Samliku]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 7406 |- | [[Sauga]] | alevik Tori vallas Pärnumaal | [[alevik]] | [[Tori vald]] | 7455 |- | [[Sauga vald]] | endine vald Pärnumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0730 |- | [[Saulepa]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 7460 |- | [[Saulepi]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 7462 |- | [[Saunametsa]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 7463 |- | [[Seira]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 7511 |- | [[Seli (Lääneranna)|Seli]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 7519 |- | [[Seliste]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 7526 |- | [[Selja (Lääneranna)|Selja]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 7532 |- | [[Selja (Tori)|Selja]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 7529 |- | [[Seljametsa]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 7536 |- | [[Sepaküla (Põhja-Pärnumaa)|Sepaküla]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 7541 |- | [[Sigaste]] | küla Pärnumaal Saarde vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 7560 |- | [[Sikana]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 7581 |- | [[Silla (Pärnu)|Silla]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 7591 |- | [[Sindi]] | linn Pärnumaal Tori vallas | ''[[:d:Q11881845|linn]]'' | [[Tori vald]] | 7607 |- | ''[[:d:Q23890463|Sindi linn]]'' | endine haldusüksus | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0741 |- | [[Soeva]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 7663 |- | [[Sohlu]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 7661 |- | [[Sookalda]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 7699 |- | [[Sookatse]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 7702 |- | [[Sooküla (Häädemeeste)|Sooküla]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 7706 |- | [[Soometsa]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 7717 |- | [[Soomra]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 7723 |- | [[Soosalu (Põhja-Pärnumaa)|Soosalu]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 7739 |- | [[Soovälja]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 7749 |- | [[Suigu (Tori)|Suigu]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 7776 |- | [[Surju]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 7807 |- | [[Surju vald]] | vald Pärnumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0756 |- | [[Suurejõe]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 7838 |- | [[Sääre (Kihnu)|Sääre]] | küla Kihnu vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kihnu vald]] | 7951 |- | [[Säästla]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 7967 |- | [[Sõõrike]] | küla Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 7912 |- | [[Taali]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 7996 |- | [[Tabria]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 8019 |- | [[Tagassaare]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 8055 |- | [[Tahkuranna]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 8072 |- | [[Tahkuranna vald]] | endine vald Pärnumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0848 |- | [[Tali]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 8083 |- | [[Tali vald]] | | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0782 |- | [[Tamba]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 8088 |- | [[Tamme (Lääneranna)|Tamme]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 8092 |- | [[Tammiste (Tori)|Tammiste]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 8120 |- | [[Tammuru]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 8131 |- | [[Tarva (Lääneranna)|Tarva]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 8157 |- | [[Tarva (Põhja-Pärnumaa)|Tarva]] | küla Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 8160 |- | [[Tihemetsa]] | alevik Pärnumaal Saarde vallas | [[alevik]] | [[Saarde vald]] | 8213 |- | [[Tiilima]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 8220 |- | [[Tohera]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 8269 |- | [[Tootsi]] | alev Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas | [[alev]] | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 8316 |- | ''[[:d:Q23890483|Tootsi vald]]'' | alevvald | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0805 |- | [[Tori]] | alevik Tori vallas Pärnumaal | [[alevik]] | [[Tori vald]] | 8326 |- | [[Tori vald (1991)|Tori vald]] | endine vald Pärnumaal (kuni 2017) | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0808 |- | [[Tori vald]] | vald Pärnumaal (2017) | [[vald]] | [[Pärnu maakond]] | 0806 |- | [[Treimani]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 8340 |- | [[Tuhu]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 8401 |- | [[Tuudi]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 8446 |- | [[Tuuliku]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 8458 |- | [[Tuuraste]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 8463 |- | [[Täpsi]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 8577 |- | [[Tõhela]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 8475 |- | [[Tõitse]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 8478 |- | [[Tõlla]] | küla Pärnumaal Saarde vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 8485 |- | [[Tõlli (Pärnu)|Tõlli]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 8488 |- | [[Tõrdu]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 8510 |- | [[Tõstamaa]] | alevik Pärnu linnas Pärnumaal | [[alevik]] | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 8540 |- | [[Tõstamaa vald]] | endine vald Pärnumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0826 |- | [[Tõusi]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 8541 |- | [[Tühjasma]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 8588 |- | [[Ullaste]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 8663 |- | [[Uluste]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 8666 |- | [[Ura]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 8712 |- | [[Urge (Tori)|Urge]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 8720 |- | [[Urissaare]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 8724 |- | [[Urita]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 8722 |- | [[Urumarja]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 8730 |- | [[Uuemaa]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 8767 |- | [[Uulu]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 8779 |- | [[Vagivere]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 8830 |- | [[Vahenurme]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 8843 |- | [[Vainu (Tori)|Vainu]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 8885 |- | [[Vaiste]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 8893 |- | [[Vakalepa]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 8901 |- | [[Vaki]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 8909 |- | [[Valgeranna]] | küla Pärnumaal Pärnu linnas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 8924 |- | [[Valistre]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 8947 |- | [[Valuste]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 8974 |- | [[Vanamõisa (Lääneranna)|Vanamõisa]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 9035 |- | [[Varbla]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 9061 |- | [[Varbla vald]] | endine vald Pärnumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0863 |- | [[Vaskrääma]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 9113 |- | [[Vastaba]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 9134 |- | [[Vatla]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 9141 |- | [[Vee]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 9164 |- | [[Veelikse (Saarde)|Veelikse]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 9166 |- | [[Veltsa]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 9192 |- | [[Venekuusiku]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 9199 |- | [[Veskisoo]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 9237 |- | [[Vihtra]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 9267 |- | [[Viisireiu]] | küla Saarde vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 9297 |- | [[Viluvere]] | küla Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 9371 |- | [[Virtsu]] | alevik Lääneranna vallas Pärnumaal | [[alevik]] | [[Lääneranna vald]] | 9388 |- | [[Voose (Lääneranna)|Voose]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 9478 |- | [[Väljaküla (Saarde)|Väljaküla]] | küla Pärnumaal Saarde vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saarde vald]] | 9652 |- | [[Vändra]] | alev Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | [[alev]] | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 9663 |- | [[Vändra vald]] | endine vald Pärnumaal (kuni 2017) | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0929 |- | ''[[:d:Q44436348|Vändra vald]]'' | alevvald | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Pärnu maakond]] | 0931 |- | [[Värati]] | küla Pärnu linnas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | 9669 |- | [[Võhma (Lääneranna)|Võhma]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 9499 |- | [[Võidu]] | küla Häädemeeste vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Häädemeeste vald]] | 9521 |- | [[Võidula]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 9524 |- | [[Võiera]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 9526 |- | [[Võigaste]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 9528 |- | [[Võiste]] | alevik Häädemeeste vallas Pärnumaal | [[alevik]] | [[Häädemeeste vald]] | 9539 |- | [[Võitra]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 9544 |- | [[Võlla (Tori)|Võlla]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 9555 |- | [[Võlli (Tori)|Võlli]] | küla Tori vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Tori vald]] | 9560 |- | [[Võrungi]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 9584 |- | [[Äila]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 9742 |- | [[Ännikse]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 1603 |- | [[Õepa]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 9691 |- | [[Õhu]] | küla Lääneranna vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääneranna vald]] | 9791 |- | [[Ünnaste]] | küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | 9842 |} {{Wikidata loendi lõpp}} nk01i2lfp8wcpcuhkqxv6dd2gc0glv0 0 483958 7162166 7144872 2026-05-27T13:06:11Z Kuriuss 38125 7162166 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Andrei Kostin 2012.jpeg|thumb|Andrei Kostin]] '''Andrei Leonidovitš Kostin''' ([[vene keel]]es ''Андрей Леонидович Костин''; sündinud [[21. september|21. septembril]] [[1956]] [[Moskva]]s) on vene ettevõtja. Ta õppis [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikoolis]], mille lõpetas 1979. aastal poliitökonoomia alal. Hiljem töötas [[NSV Liidu Välisministeerium]]is. Alates [[2002]]. aastast töötab ta [[VTB]] [[pank|Panga]] presidendina. == Välislingid == {{commonskat|Andrei Kostin}} * [https://www.bloomberg.com/profiles/people/1645443-andrey-l-kostin Andrey Leonidovich Kostin] ([[bloomberg.com]]) {{JÄRJESTA:Kostin, Andrei}} [[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]] [[Kategooria:Pankurid]] [[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Austuse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] loa55yjstg1ad7a8x511qess2xldjx7 0 484159 7162410 6834935 2026-05-27T23:28:19Z Ollin Masa 227337 Pilt 7162410 wikitext text/x-wiki [[File:Ernest Joseph Dawley (1886–1973) at West Point in 1910.png|thumb|left|150px|Dawley West Pointis 1910]] '''Ernest Joseph Dawley''' [[VR I/2]] ([[17. veebruar]] [[1886]] Antigo, [[Wisconsin]] – [[8. september]] [[1973]] Fort Ord, [[California]]) oli Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ([[kindralmajor]], 1941 ja 1948). Ta osales Esimeses ja Teises maailmasõjas, 1941–1942 oli ta 40. jalaväediviisi ja 1942–1943 VI korpuse ülem. Vabadussõjas osales ta Eesti läbirääkimistel Landeswehriga ja ta oli üks kaheksast esimesest [[Vabadusrist]]i kavalerist (VR I/2, 2. augustil 1919). {{pooleli}} {{JÄRJESTA:Dawley, Ernest Joseph}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjaväelased]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1973]] mq2otko7m5zpvkepbgkwyfhkjxa7kt6 0 486056 7162228 6945617 2026-05-27T16:35:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162228 wikitext text/x-wiki {{vikindada}} '''Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks''' on abivahend, mis aitab määratleda riski tõsidust. Maatriksist selgub, millistele riskidele tuleks rohkem tähelepanu pöörata ja millistele vähem. Tänu riskide prioriseerimisele hoiab kokku paljude ressursside pealt, nt inimressurss, aeg ja raha. <ref name="Hx15Y" /> [[File:Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks (1).png|thumb|Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks]] '''Risk = tõenäosus × mõju''' <ref name="oVaEB" /> Tõenäosuse-mõju maatriks tugineb ideele, et riski saab hinnata kahe peamise mõõtme uurimise teel: tõenäosus ja potentsiaalne mõju <ref name="Y9JoC" />: * tõenäosus – ebameeldiva sündmuse toimumise võimaluse suurus; * mõju – sündmuse mõju suurus projekti eesmärkidele (aeg, maksumus, kvaliteet). NB! Neid kahte mõõdet kasutatakse iga üksiku riski, mitte terve projekti analüüsimiseks. <ref name="PMBOK." /> === Mõju === Mõju määratletakse tihti kui riski tagajärgi või mõju projekti eesmärkidele. Need mõjud saavad olla organisatsiooni eesmärkidele ainult negatiivsed l. Näiteks saab mõjudeks tuua ajakulu, kvaliteedi languse, ohutuse languse, rahalised kulud. Mõjuskaala võib varieeruda, kuid kõige levinum skaala on viiepunktiline skaala. Tavaliselt on mõju kirjeldatud järgmiselt: väga madal, madal, mõõdukas, kõrge ja väga kõrge. Riskide ning nende mõju määratlemisel kasutatakse tihtipeale professionaalide abi, et saada hiljem täpsemad tulemused riskide prioriseerimise näol. <ref name=":0" /> ===Tõenäosus === Tõenäosus kujutab endast antud sündmuse võimaluse toimumist. Risk on sündmus, mis juhtub võib-olla. Selle esinemise tõenäosus võib ulatuda kõigest veidi üle 0 protsendi kuni veidi alla 100 protsendi. See ei saa olla täpselt 100 protsenti, sest siis oleks see kindlus, mitte oht. Ja see ei saa olla täpselt 0 protsenti, kuna siis ei oleks see risk. Mida suurem on tõenäosuse toimumise suurus, seda tõenäolisemalt see juhtub. Lihtne näide on mündi viskamine. Kuna münt kahepoolne, on mõlemad tulemused (pilt ja kiri) võrdselt tõenäolised. Pildi tõenäosus võrdub kirja tõenäosusega. Kuna muid tulemusi ei ole võimalik saada, on mõlema tõenäosus 1/2, mida võib kirjutada ka 0,5 või 50%. <ref name=":0" /> == Riskijuhtimine == Riskijuhtimine on tegevus, mille eesmärgiks on aidata ettevõttel mõista, hinnata ja juhtida organisatsiooni ohustavaid asjaolusid, et tagada ettevõtte edukus ja vähendada võimalikke tagasilööke. Edukas riskijuhtimine suurendab ettevõtte läbipaistvust ning annab kindlustunde ettevõtte omanikele. Riskijuhtimine võimaldab ohjata ja suunata tulevikusündmusi. Tõhus riskijuhtimine pole ettevõttele koormaks, seda viib ellu juhtkond vastavalt kehtestud põhimõtetele ja kooskõlas organisatsiooni kultuuriga. <ref name="0iYRC" /> Riskijuhtimine on ka siis vajalik, kui püüad kvaliteeti tagada enne, kui üldse midagi tehtud on – näiteks uue toote/teenuse juurutamisel. Riskijuhtimine muudab töökeskkonna paremini etteaimatavaks ning aitab kaasa kliendi ootuste ja nõuete rahuldamisele. Riskijuhtimise üheks levinumaks kvalitatiivseks tööriistaks on tõenäosuse ja mõjukuse maatriks. <ref name="8Rkwl" /> Riskid võivad olla mitmetel erinevatel tasanditel <ref name=":1" />: * isiklikul tasandil – nt kindlustus, pensionid, isiklikud investeeringud, tervis jne * projekti tasandil – nt strateegia, plaanid, juhtimine jne * äritegevuse tasandil – nt äristrateegia, ettevõtte juhtimine * ühiskonna tasandil – nt toit, puhas joogivesi, majandustulemused, terrorism jne Tõhus viis juhtida kriitilisi olukordi ja saavutada positiivsed tagajärjed on rõhuda riskijuhtimise tähtsusele ning selle erinevatele etappidele: riskikontseptsiooni loomine, riski õige identifitseerimine, riskianalüüs, riskihindamine, riskikontroll. == Tõenäosuse ja mõjukuse maatriksi kasutamine == '''Esimene samm''': koostada list kõikidest võimalikest riskidest, millega projekt silmitsi seisab. '''Teine samm''': määratleda riski esinemise tõenäosus Tõenäosuse hindamine käib 0–100% skaala alusel<ref name=":1" />: 1–20% – väga ebatõenäoline 21–40% – ebatõenäoline 41–60% – võib-olla, keskmine 61–80% – tõenäoline 81–99% – vägatõenäoline '''Kolmas samm''': määratleda mõju skaalal 1–5: 1 – väga väike 2 – väike 3 – keskmine 4 – suur 5 – väga suur '''Neljas samm''': koostada mõjukuse ja tõenäosuse maatriks. Tegemist on risttabeliga, kus veergudeks mõju suurused ja ridadeks tõenäosused (võib olla ka vastupidi). Projekti kõik riskid kantakse tabeli sobivasse veergu ja sobivasse ritta. '''Viies samm''': analüüsida ning kriisi olemusele vastavalt tegutseda Riski paiknemine diagrammis ehk tulemuste tõlgendamine: * Madal mõju / väike tõenäosus – riskid üleval vasakus nurgas on madalad ja neid võib tihti eirata. * Madal mõju / suur tõenäosus – all vasakus nurgas esinevad riskid on mõõduka tähtsusega – kui need asjad juhtuvad, tullakse nendega toime ja liigutakse edasi. Siiski peaks proovima vähendada nende esinemise tõenäosust. * Suur mõju / väike tõenäosus – üleval paremal nurgas esinevad riskid on väga olulised, kui need juhtuvad, kuid on ebatõenäoline, et need juhtuvad. Nende jaoks tuleb teha kõik oma võimsuses, et vähendada nende mõju, kui need juhtuvad. Mõistlik on luua situatsiooniplaanid. * Suur mõju / suure tõenäosusega – riskid all paremas nurgas on kriitilise tähtsusega. Need on peamised prioriteedid ja riskid, millele tuleb hoolikalt tähelepanu pöörata. <ref name="5Vhkx" /> == Kasu tõenäosuse ja mõjukuse maatriksi kasutamisest == Maatriksi kasutamisest võib saada palju kasu. Järgnevalt on välja toodud mõned tulemused <ref name="PMBOK." />: # Projekti üldine riskireiting – võimaldab võrrelda sama ettevõtte erinevaid projekte. On aluseks ressursside täiendavale määramisele, projekti alustamise, jätkamise või lõpetamisotsustele. # Riskide pingerida – kohest reageerimist vajavate ja töökäigus lahendatavate riskide eristamine. # Täiendavat uurimist vajavate riskide loetelu – suured või keskmised. # Riskianalüüsi trendid – riskianalüüs on korduv protsess. Eri etappide tulemusi võrreldakse omavahel. Näiteks filtreeruvad välja olulisemad riskid või täpsustub nende mõju. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="PMBOK.">http://www.tlu.ee/~martins/pj/2plan/209risk/2093000riskkvalanal.html</ref> <ref name=":0">[http://www.cs.bilkent.edu.tr/~cagatay/cs413/PMBOK.pdf Project Management Institute. (2013). A Guide to the Project Management Body of Knowledge (PMBOK® Guide) – Fifth Edition. Newtown Square, Pennsylvania: Project Management Institute]</ref> <ref name=":1">[http://www.scientificpapers.org/wp-content/files/07_Dumbrava_Iacob-USING_PROBABILITY__IMPACT_MATRIX_IN__ANALYSIS_AND_RISK_ASSESSMENT_PROJECTS.pdf Vasile Dumbravă, Vlăduț – Severian Iacob.2013. Using Probability – Impact Matrix in Analysis and Risk Assessment Projects]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Hx15Y">[http://www.justgetpmp.com/2012/02/probability-and-impact-matrix.html Manick. 2012. Probability And Impact Matrix]</ref> <ref name="oVaEB">[https://simplicable.com/new/probability-impact-matrix John Spacey. 2016. What is a Probability-Impact Matrix?]</ref> <ref name="Y9JoC">https://www.pmi.org/learning/library/assessing-risk-probability-impact-alternative-approaches-8444 Hillson, D. & Hulett, D. T. (2004). Assessing risk probability: alternative approaches. Paper presented at PMI® Global Congress 2004—EMEA, Prague, Czech Republic. Newtown Square, PA: Project Management Institute.</ref> <ref name="0iYRC">[https://www.pwc.com/ee/et/services/assets/flyerid/pwc_riskijuhtimine.pdf PwC Eesti. 2012. Riskijuhtimine]</ref> <ref name="8Rkwl">{{Netiviide |url=http://www.kvaliteedijuhtimine.eu/tag/riskijuhtimine/ |pealkiri=Kaarel Krinal. 2013. Terviklik kvaliteedijuhtimine |vaadatud=2017-11-22 |arhiivimisaeg=2017-12-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201044802/http://www.kvaliteedijuhtimine.eu/tag/riskijuhtimine/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="5Vhkx">[https://www.mindtools.com/pages/article/newPPM_78.htm Risk Impact/Probability Chart]</ref> }} [[Kategooria:Juhtimine]] 625yd2yg8dukcfm2e8pndfpnhh75ljf 0 487013 7162634 7151060 2026-05-28T10:14:21Z Kristellekassuk 188137 7162634 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=september}} {{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} '''Tarnija'''<ref name="JjLts" /> (inglise keeles ''provider)'' on [[ettevõte]] või [[isik]], kes varustab mõnda teist [[Ettevõte|ettevõtet]] või isikut vajalike ressurssidega. Sõna "tarnima"<ref name="hPugA" /> tähendab kedagi millegagi varustama, (kellelegi midagi) kasutada andma või pakkuma, eelsõlmitud [[leping]]u alusel müüma. Tarnija vastand on hankija ehk osapool, kes ressursse sisse ostab. Teenuseosutaja<ref name=":0" /> (inglise keeles ''service provider'') on ettevõte, [[organisatsioon]] või isik, kes pakub tasu eest mõnd toimingut või tegevust. == Tarnija deklaratsioon == Tarnija deklaratsioon on dokument, millega ettevõte, mis kaupu edastab, annab ametlikku teavet toodete päritolustaatuse kohta. See on vältimatu juhul, kui tooteid soovitakse eksportida Euroopa Liiduga sooduslepingu sõlminud riikidesse, kuna sel juhul on vaja tõendada toote päritolu.<ref name="ddTqG" /> Sooduspäritoluga kaupade puhul kinnitab tarnija riigi, kust kaubad vastavalt reeglitele pärinevad, samas kui sooduspäritolustaatuseta kaupade või pooltoodete puhul märgib tarnija ära, kuidas toodet juba töödeldud on. Tarnija deklaratsiooni kasutatakse ELi-siseses kaubanduses ning kauplemisel riikidega, kellega sõlmitud lepingud võimaldavad täielikku kumulatsiooni, nagu näiteks [[Euroopa Majanduspiirkond|EMP]] (Euroopa Majanduspiirkond), ÜMT (Ülemeremaad ja territooriumid), AKV ([[Aafrika]], [[Kariibi mere saared|Kariibi mere]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] piirkonna riigid) ja [[Magrib]]i riigid. Deklaratsiooni võib koostada nii päritolustaatusega kui ka ilma selleta kaupade saatmisel teise EL-i liikmesriiki, sama riigi siseselt ühest ettevõttest teise või nendesse riikidesse, kellega on sõlmitud ühine tolliliidu leping. ===== Näited ===== # Kui Eesti äriühing müüb Eestis valmistatud puitmaju Saksamaa ettevõttele, kes plaanib need edasi eksportida Fääri saartele, on vaja tõendada kaupade päritolu. Kuna Euroopa Liidu siseses kaubanduses tavapärased vabakaubanduslepingute päritolutõendid ei kehti, peab Eesti tarnija väljastama deklaratsiooni. See dokument on aluseks Saksamaa tollile, et vormistada liikumissertifikaat A. TR, mis võimaldab Fääri saartel kohaldada tollisoodustusi. # Türgi ettevõte saadab kootud kanga Prantsusmaale, kasutades sertifikaati A.T.R. Kuna see sertifikaat tõendab vaid kauba vaba ringlust (et tollimaksud on tasutud), mitte aga sooduspäritolu, peab Türgi tarnija lisama ka deklaratsiooni. Kui Prantsuse ettevõte õmbleb kangast pintsakud ja soovib need eksportida Albaaniasse liikumissertifikaadiga A. TR, on just tarnija deklaratsioon see dokument, mis tõendab Albaania tollile kanga ja seeläbi lõpptoote sooduspäritolu. Täieliku kumulatsiooni sätete rakendamisel kasutatakse tarnija deklaratsiooni ainult sooduspäritolustaatuseta kaupade tarnimisel. == Tarnimisliigid == === Ettevõtte ostutegevus<ref name=":1" /> === Ajalooliselt on ettevõtete ostutegevust peetud pigem teisejärguliseks funktsiooniks, mille peamine eesmärk oli muude osakondade tellimuste täitmine võimalikult madala hinnaga. Tänapäeval on aga arusaam muutunud ning ostujuhtimist vaadeldakse strateegilise tegevusena, mis mõjutab otseselt ettevõtte konkurentsivõimet. Erasektori ettevõtetel on võrreldes avaliku sektoriga märksa suurem vabadus tarnijate valimisel, lähtudes seejuures oma äristrateegiast ja sisemisest ostupoliitikast. Viimastel aastakümnetel on ostmise osakaal kasvanud kõigis valdkondades, kuna tihe konkurents on sundinud ettevõtteid keskenduma oma põhitegevusele. See on kaasa toonud suundumuse, kus materjale ja komponente ei valmistata enam ise, vaid ostetakse sisse spetsialiseerunud tarnijatelt. Sellist lähenemist põhjendatakse asjaoluga, et kindlale valdkonnale keskendunud tarnijad suudavad tänu arenenud tehnoloogiale ja tootmiskorraldusele pakkuda paremat kvaliteeti ja suuremat efektiivsust, kui seda suudaks ettevõte.<ref name=":1" /> ==== Ostuturundus ==== Ostuturundus tähistab olukorda, kus ostuspetsialist ei vali lihtsalt tarnijat, vaid näeb vaeva, et oma ettevõte tarnijale atraktiivseks muuta.<ref name=":1" /> ==== Ostutegevuse tasemed<ref name=":1" /> ==== Ostutegevus jaguneb kolmeks tasemeks, mis ulatuvad pikaajalisest planeerimisest kuni igapäevaste toimetusteni. Strateegilise ostmise fookuses on tegevuse üldine planeerimine ja arendamine, kus olulisel kohal on pikaajaliste koostöösuhete loomine tarnijatega ning nõudluse prognoosimine. Sel tasandil tegeletakse tarnijate suutlikkuse hindamise ja suurte hankelepingute sõlmimisega, et tagada ostueesmärkide kooskõla ettevõtte laiema äri- ja turundusstrateegiaga. See strateegiline vaade on aluseks ostmise tulemuslikkuse mõõtmisele ning aitab hoida kontrolli all olulisemate toodete üldist hinnataset.<ref name=":1" /> Taktikaline tasand hõlmab tarnijate turu põhjalikku kaardistamist, hinnapäringute saatmist ning laekunud pakkumiste analüüsi. Siia kuuluvad aktiivsed läbirääkimised parimate tingimuste saavutamiseks, uute tarnijate otsimine, ostueelarvete koostamine ja kategooriajuhtimise korraldamine. Taktikalise töö käigus lepitakse kokku ka tarnegraafikud ning hallatakse lühikest aega kehtivaid ehk nn päevahindu.<ref name=":1" /> Operatiivne ostutöö tähendab rutiinseid ülesandeid: ostuvajaduse tuvastamine, tellimuste koostamine ja edastamine, tarnete kooskõlastamine ja jälgimine ning ostuarvete õigsuse/vastavuse kontrollimine.<ref name=":1" /> === Teenuse osutamine === ==== Meditsiiniteenused ==== Meditsiiniteenuste valdkonnas pakuvad esmast abi peamiselt perearstid, kes tegelevad nii terviseprobleemide kui ka üldise tervisekontrolliga. Perearstide kõrval pakuvad professionaalset abi õed, kellel on spetsiaalne väljaõpe ja kes kannavad hoolt haigete eest ning viivad läbi vajalikke raviprotseduure.<ref name="mIkh1" /> ==== Internetiteenused ==== Internetiteenuste puhul on oluline eristada võrguühendust pakkuvaid ettevõtteid nendest, kes pakuvad teenuseid interneti vahendusel. Internetiteenuse pakkujad, kelle hulka kuuluvad ka mobiilsideoperaatorid nagu Telia, Tele2 või Elisa, varustavad kliente füüsilise internetiühendusega. Tehnoloogia on siinkohal kiirelt arenenud, liikudes kaabliühenduselt juhtmevabade süsteemideni ning ühendades võrguteenuse sageli ka televisiooni ja muude meelelahutuslahendustega. ==== Teabepakkujad ==== Teabepakkujatel on infoühiskonnas tähtis roll, lisades andmetele väärtust kogu nende teekonna vältel alates loomisest kuni avaldamiseni. Sellesse rühma kuuluvad nii raamatukogud, uudisteportaalid kui ka tervise- ja ettevõtlusteabe vahendajad. Nende töö seisneb info kogumises, sorteerimises ja töötlemises: mõned neist muudavad toorandmed arusaadavaks informatsiooniks, teised aga levitavad teavet ja muudavad selle kättesaadavaks väljaspool algallika keskkonda. <ref name="hC5VM" /> == Tarnija mõju kliendile == Kliendirahulolu tagamisel on üks keskseid tegureid tarnija võime kliendi emotsioone täpselt tajuda, mõista ja suunata. Uuringud kinnitavad otsest seost teenuseosutaja emotsionaalse intelligentsuse ja kliendi positiivse kogemuse vahel. Kui klient tunneb teenuse käigus, et just temale pakutav väärtus on oluline ja tema vajadustega arvestatakse, siis see mitte ainult ei taga rahulolu, vaid tõstab ka teenuse tajutavat väärtust.<ref name="LFjdj" /> Kvaliteet ei ole püsiv nähtus, vaid muutub ajas vastavalt kliendi ootustele ja tajule. Seetõttu peavad toodete ja teenuste pakkujad pidevalt arendama oma oskusi ja kohandama suhtumist. Kui ettevõte jääb muutuvatele ootustele reageerimisel passiivseks, on tulemuseks kliendi rahulolematus. Kvaliteedijuhtimine peab olema dünaamiline protsess, kus seniseid tulemusi ja tagajärgi analüüsitakse, et püsida vastavuses tänapäeva standarditega. <ref name="sz5kI" /> == Veoturud == Veoturu all mõeldakse veoste valdajate ja vedajate, veoteenuste ja veoste pakkumiste turgu. Seejuures teevad kaubaomanikud päringuid ja pakkumisi ning vedajad pakuvad vastu oma transpordivõimekust. Kui tingimustes ja veotasus on kokku lepitud, vormistab veoettevõte tellimuse, andes kliendi kasutusse oma sõiduki lastiruumi kokkulepitud marsruudil. Maailmamajanduse rahvusvahelistumine on viimastel aastakümnetel tarneahelaid oluliselt pikendanud. Tootjad eelistavad hankida tooraineid ja komponente madalate kuludega piirkondadest, mis asuvad sageli tuhandete kilomeetrite kaugusel, samas kui valmistooteid müüakse arenenud riikide turgudel. Sellises globaalses konkurentsis on logistika ja tarneahela juhtimine muutunud ellujäämise eelduseks, mistõttu loovad tarnijad üha laiaulatuslikumaid võrgustikke. Koostöö globaalsete logistikapartneritega võimaldab lühendada tarneaegu, hoida kulud kontrolli all ja suurendada tarnekindlust. Kuigi kaubamahud on pikas perspektiivis kasvanud, on sektor kogenud ka suuri tagasilööke, näiteks 2008. aasta majanduskriisi ajal, millest taastumine võttis aastaid. Tänapäeva kliendi jaoks ei ole oluline vaid vedu, vaid kaubatarne täpsus ja usaldusväärsus – kaup peab kohale jõudma täpselt lubatud ajal. Konkurentsis püsimiseks peavad transpordiettevõtted pidevalt suurendama oma tõhusust ja arendama teenuseid. Pelgalt kaubavedu pole sageli enam piisav, mistõttu on traditsioonilistele veoteenustele lisandunud tarneahelas väärtust loovad lisateenused, nagu ladustamine, terminaliteenused ja tolliagendi tegevus. ==Vaata ka== *[[Vastutuse jagunemine tootja ja tarnija vahel]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="JjLts">{{Netiviide|Autor=|URL=http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnija|Pealkiri=Tarnija mõiste|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="hPugA">{{Netiviide|Autor=|URL=http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnima&F=M|Pealkiri=Tarnima mõiste|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.businessdictionary.com/definition/service-provider.html|Pealkiri=Teenuse osutaja mõiste|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201041528/http://www.businessdictionary.com/definition/service-provider.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="ddTqG">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/paritolu/paritolutoenditest/tarnija-deklaratsioon|Pealkiri=Tarnija deklaratsioon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201033705/https://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/paritolu/paritolutoenditest/tarnija-deklaratsioon|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/15_Ostmine.pdf|Pealkiri=Ostutegevus ettevõttes|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="mIkh1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://medlineplus.gov/ency/article/001933.htm|Pealkiri=Meditsiiniteenused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="hC5VM">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/JD-01-2012-0001|Pealkiri=Teabepakkujad|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="LFjdj">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/08876040510625945|Pealkiri=Mõju|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="sz5kI">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/16_Klienditeenindus%20ja%20kvaliteet%20logistikas.pdf|Pealkiri=Klienditeenindus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-01-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170110151538/http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/16_Klienditeenindus%20ja%20kvaliteet%20logistikas.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Allikad == # http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnija&F=M. # http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnima&F=M. # http://www.businessdictionary.com/definition/service-provider.html. # EMTA, 2015, https://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/paritolu/paritolutoenditest/tarnija-deklaratsioon. # Innove, Logistika õpik kutsekoolile, [https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/15_Ostmine.pdf Ostmine]. # MedlinePlus, [https://medlineplus.gov/ency/article/001933.htm ''Types of health care providers'']. # R. Davies & D. Williams, 2013, ''[http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/JD-01-2012-0001 Towards a conceptual framework for provider information behaviour]'', UK. # S. Kernbach & N. S. Schutte, 2005, ''[http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/08876040510625945 The impact of service provider emotional intelligence on customer satisfaction]'', Austraalia. # Innove, Logistika õpik kutsekoolile, [https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/16_Klienditeenindus%20ja%20kvaliteet%20logistikas.pdf Klienditeenindus ja kvaliteet logistikas]. # Innove, Logistika õpik kutsekoolile, [https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/8_Kaubavedu%20ja%20ekspedeerimine.pdf Kaubavedu ja ekspedeerimine]. [[Kategooria:Kaubandus]] 0xsfgzbndd4ktouipoiguua69kk92eo 7162636 7162634 2026-05-28T10:17:18Z Kristellekassuk 188137 /* Viited */ 7162636 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=september}} {{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} '''Tarnija'''<ref name="JjLts" /> (inglise keeles ''provider)'' on [[ettevõte]] või [[isik]], kes varustab mõnda teist [[Ettevõte|ettevõtet]] või isikut vajalike ressurssidega. Sõna "tarnima"<ref name="hPugA" /> tähendab kedagi millegagi varustama, (kellelegi midagi) kasutada andma või pakkuma, eelsõlmitud [[leping]]u alusel müüma. Tarnija vastand on hankija ehk osapool, kes ressursse sisse ostab. Teenuseosutaja<ref name=":0" /> (inglise keeles ''service provider'') on ettevõte, [[organisatsioon]] või isik, kes pakub tasu eest mõnd toimingut või tegevust. == Tarnija deklaratsioon == Tarnija deklaratsioon on dokument, millega ettevõte, mis kaupu edastab, annab ametlikku teavet toodete päritolustaatuse kohta. See on vältimatu juhul, kui tooteid soovitakse eksportida Euroopa Liiduga sooduslepingu sõlminud riikidesse, kuna sel juhul on vaja tõendada toote päritolu.<ref name="ddTqG" /> Sooduspäritoluga kaupade puhul kinnitab tarnija riigi, kust kaubad vastavalt reeglitele pärinevad, samas kui sooduspäritolustaatuseta kaupade või pooltoodete puhul märgib tarnija ära, kuidas toodet juba töödeldud on. Tarnija deklaratsiooni kasutatakse ELi-siseses kaubanduses ning kauplemisel riikidega, kellega sõlmitud lepingud võimaldavad täielikku kumulatsiooni, nagu näiteks [[Euroopa Majanduspiirkond|EMP]] (Euroopa Majanduspiirkond), ÜMT (Ülemeremaad ja territooriumid), AKV ([[Aafrika]], [[Kariibi mere saared|Kariibi mere]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] piirkonna riigid) ja [[Magrib]]i riigid. Deklaratsiooni võib koostada nii päritolustaatusega kui ka ilma selleta kaupade saatmisel teise EL-i liikmesriiki, sama riigi siseselt ühest ettevõttest teise või nendesse riikidesse, kellega on sõlmitud ühine tolliliidu leping. ===== Näited ===== # Kui Eesti äriühing müüb Eestis valmistatud puitmaju Saksamaa ettevõttele, kes plaanib need edasi eksportida Fääri saartele, on vaja tõendada kaupade päritolu. Kuna Euroopa Liidu siseses kaubanduses tavapärased vabakaubanduslepingute päritolutõendid ei kehti, peab Eesti tarnija väljastama deklaratsiooni. See dokument on aluseks Saksamaa tollile, et vormistada liikumissertifikaat A. TR, mis võimaldab Fääri saartel kohaldada tollisoodustusi. # Türgi ettevõte saadab kootud kanga Prantsusmaale, kasutades sertifikaati A.T.R. Kuna see sertifikaat tõendab vaid kauba vaba ringlust (et tollimaksud on tasutud), mitte aga sooduspäritolu, peab Türgi tarnija lisama ka deklaratsiooni. Kui Prantsuse ettevõte õmbleb kangast pintsakud ja soovib need eksportida Albaaniasse liikumissertifikaadiga A. TR, on just tarnija deklaratsioon see dokument, mis tõendab Albaania tollile kanga ja seeläbi lõpptoote sooduspäritolu. Täieliku kumulatsiooni sätete rakendamisel kasutatakse tarnija deklaratsiooni ainult sooduspäritolustaatuseta kaupade tarnimisel. == Tarnimisliigid == === Ettevõtte ostutegevus<ref name=":1" /> === Ajalooliselt on ettevõtete ostutegevust peetud pigem teisejärguliseks funktsiooniks, mille peamine eesmärk oli muude osakondade tellimuste täitmine võimalikult madala hinnaga. Tänapäeval on aga arusaam muutunud ning ostujuhtimist vaadeldakse strateegilise tegevusena, mis mõjutab otseselt ettevõtte konkurentsivõimet. Erasektori ettevõtetel on võrreldes avaliku sektoriga märksa suurem vabadus tarnijate valimisel, lähtudes seejuures oma äristrateegiast ja sisemisest ostupoliitikast. Viimastel aastakümnetel on ostmise osakaal kasvanud kõigis valdkondades, kuna tihe konkurents on sundinud ettevõtteid keskenduma oma põhitegevusele. See on kaasa toonud suundumuse, kus materjale ja komponente ei valmistata enam ise, vaid ostetakse sisse spetsialiseerunud tarnijatelt. Sellist lähenemist põhjendatakse asjaoluga, et kindlale valdkonnale keskendunud tarnijad suudavad tänu arenenud tehnoloogiale ja tootmiskorraldusele pakkuda paremat kvaliteeti ja suuremat efektiivsust, kui seda suudaks ettevõte.<ref name=":1" /> ==== Ostuturundus ==== Ostuturundus tähistab olukorda, kus ostuspetsialist ei vali lihtsalt tarnijat, vaid näeb vaeva, et oma ettevõte tarnijale atraktiivseks muuta.<ref name=":1" /> ==== Ostutegevuse tasemed<ref name=":1" /> ==== Ostutegevus jaguneb kolmeks tasemeks, mis ulatuvad pikaajalisest planeerimisest kuni igapäevaste toimetusteni. Strateegilise ostmise fookuses on tegevuse üldine planeerimine ja arendamine, kus olulisel kohal on pikaajaliste koostöösuhete loomine tarnijatega ning nõudluse prognoosimine. Sel tasandil tegeletakse tarnijate suutlikkuse hindamise ja suurte hankelepingute sõlmimisega, et tagada ostueesmärkide kooskõla ettevõtte laiema äri- ja turundusstrateegiaga. See strateegiline vaade on aluseks ostmise tulemuslikkuse mõõtmisele ning aitab hoida kontrolli all olulisemate toodete üldist hinnataset.<ref name=":1" /> Taktikaline tasand hõlmab tarnijate turu põhjalikku kaardistamist, hinnapäringute saatmist ning laekunud pakkumiste analüüsi. Siia kuuluvad aktiivsed läbirääkimised parimate tingimuste saavutamiseks, uute tarnijate otsimine, ostueelarvete koostamine ja kategooriajuhtimise korraldamine. Taktikalise töö käigus lepitakse kokku ka tarnegraafikud ning hallatakse lühikest aega kehtivaid ehk nn päevahindu.<ref name=":1" /> Operatiivne ostutöö tähendab rutiinseid ülesandeid: ostuvajaduse tuvastamine, tellimuste koostamine ja edastamine, tarnete kooskõlastamine ja jälgimine ning ostuarvete õigsuse/vastavuse kontrollimine.<ref name=":1" /> === Teenuse osutamine === ==== Meditsiiniteenused ==== Meditsiiniteenuste valdkonnas pakuvad esmast abi peamiselt perearstid, kes tegelevad nii terviseprobleemide kui ka üldise tervisekontrolliga. Perearstide kõrval pakuvad professionaalset abi õed, kellel on spetsiaalne väljaõpe ja kes kannavad hoolt haigete eest ning viivad läbi vajalikke raviprotseduure.<ref name="mIkh1" /> ==== Internetiteenused ==== Internetiteenuste puhul on oluline eristada võrguühendust pakkuvaid ettevõtteid nendest, kes pakuvad teenuseid interneti vahendusel. Internetiteenuse pakkujad, kelle hulka kuuluvad ka mobiilsideoperaatorid nagu Telia, Tele2 või Elisa, varustavad kliente füüsilise internetiühendusega. Tehnoloogia on siinkohal kiirelt arenenud, liikudes kaabliühenduselt juhtmevabade süsteemideni ning ühendades võrguteenuse sageli ka televisiooni ja muude meelelahutuslahendustega. ==== Teabepakkujad ==== Teabepakkujatel on infoühiskonnas tähtis roll, lisades andmetele väärtust kogu nende teekonna vältel alates loomisest kuni avaldamiseni. Sellesse rühma kuuluvad nii raamatukogud, uudisteportaalid kui ka tervise- ja ettevõtlusteabe vahendajad. Nende töö seisneb info kogumises, sorteerimises ja töötlemises: mõned neist muudavad toorandmed arusaadavaks informatsiooniks, teised aga levitavad teavet ja muudavad selle kättesaadavaks väljaspool algallika keskkonda. <ref name="hC5VM" /> == Tarnija mõju kliendile == Kliendirahulolu tagamisel on üks keskseid tegureid tarnija võime kliendi emotsioone täpselt tajuda, mõista ja suunata. Uuringud kinnitavad otsest seost teenuseosutaja emotsionaalse intelligentsuse ja kliendi positiivse kogemuse vahel. Kui klient tunneb teenuse käigus, et just temale pakutav väärtus on oluline ja tema vajadustega arvestatakse, siis see mitte ainult ei taga rahulolu, vaid tõstab ka teenuse tajutavat väärtust.<ref name="LFjdj" /> Kvaliteet ei ole püsiv nähtus, vaid muutub ajas vastavalt kliendi ootustele ja tajule. Seetõttu peavad toodete ja teenuste pakkujad pidevalt arendama oma oskusi ja kohandama suhtumist. Kui ettevõte jääb muutuvatele ootustele reageerimisel passiivseks, on tulemuseks kliendi rahulolematus. Kvaliteedijuhtimine peab olema dünaamiline protsess, kus seniseid tulemusi ja tagajärgi analüüsitakse, et püsida vastavuses tänapäeva standarditega. <ref name="sz5kI" /> == Veoturud == Veoturu all mõeldakse veoste valdajate ja vedajate, veoteenuste ja veoste pakkumiste turgu. Seejuures teevad kaubaomanikud päringuid ja pakkumisi ning vedajad pakuvad vastu oma transpordivõimekust. Kui tingimustes ja veotasus on kokku lepitud, vormistab veoettevõte tellimuse, andes kliendi kasutusse oma sõiduki lastiruumi kokkulepitud marsruudil. Maailmamajanduse rahvusvahelistumine on viimastel aastakümnetel tarneahelaid oluliselt pikendanud. Tootjad eelistavad hankida tooraineid ja komponente madalate kuludega piirkondadest, mis asuvad sageli tuhandete kilomeetrite kaugusel, samas kui valmistooteid müüakse arenenud riikide turgudel. Sellises globaalses konkurentsis on logistika ja tarneahela juhtimine muutunud ellujäämise eelduseks, mistõttu loovad tarnijad üha laiaulatuslikumaid võrgustikke. Koostöö globaalsete logistikapartneritega võimaldab lühendada tarneaegu, hoida kulud kontrolli all ja suurendada tarnekindlust. Kuigi kaubamahud on pikas perspektiivis kasvanud, on sektor kogenud ka suuri tagasilööke, näiteks 2008. aasta majanduskriisi ajal, millest taastumine võttis aastaid. Tänapäeva kliendi jaoks ei ole oluline vaid vedu, vaid kaubatarne täpsus ja usaldusväärsus – kaup peab kohale jõudma täpselt lubatud ajal. Konkurentsis püsimiseks peavad transpordiettevõtted pidevalt suurendama oma tõhusust ja arendama teenuseid. Pelgalt kaubavedu pole sageli enam piisav, mistõttu on traditsioonilistele veoteenustele lisandunud tarneahelas väärtust loovad lisateenused, nagu ladustamine, terminaliteenused ja tolliagendi tegevus. ==Vaata ka== *[[Vastutuse jagunemine tootja ja tarnija vahel]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="JjLts">{{Netiviide|Autor=|URL=http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnija|Pealkiri=Mõiste "Tarnija"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="hPugA">{{Netiviide|Autor=|URL=http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnima&F=M|Pealkiri=Mõiste "Tarnima"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.businessdictionary.com/definition/service-provider.html|Pealkiri=Teenuse osutaja mõiste|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201041528/http://www.businessdictionary.com/definition/service-provider.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="ddTqG">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/paritolu/paritolutoenditest/tarnija-deklaratsioon|Pealkiri=Tarnija deklaratsioon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201033705/https://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/paritolu/paritolutoenditest/tarnija-deklaratsioon|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/15_Ostmine.pdf|Pealkiri=Ostutegevus ettevõttes|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="mIkh1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://medlineplus.gov/ency/article/001933.htm|Pealkiri=Meditsiiniteenused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="hC5VM">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/JD-01-2012-0001|Pealkiri=Teabepakkujad|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="LFjdj">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/08876040510625945|Pealkiri=Mõju|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="sz5kI">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/16_Klienditeenindus%20ja%20kvaliteet%20logistikas.pdf|Pealkiri=Klienditeenindus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-01-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170110151538/http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/16_Klienditeenindus%20ja%20kvaliteet%20logistikas.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Allikad == # http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnija&F=M. # http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnima&F=M. # http://www.businessdictionary.com/definition/service-provider.html. # EMTA, 2015, https://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/paritolu/paritolutoenditest/tarnija-deklaratsioon. # Innove, Logistika õpik kutsekoolile, [https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/15_Ostmine.pdf Ostmine]. # MedlinePlus, [https://medlineplus.gov/ency/article/001933.htm ''Types of health care providers'']. # R. Davies & D. Williams, 2013, ''[http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/JD-01-2012-0001 Towards a conceptual framework for provider information behaviour]'', UK. # S. Kernbach & N. S. Schutte, 2005, ''[http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/08876040510625945 The impact of service provider emotional intelligence on customer satisfaction]'', Austraalia. # Innove, Logistika õpik kutsekoolile, [https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/16_Klienditeenindus%20ja%20kvaliteet%20logistikas.pdf Klienditeenindus ja kvaliteet logistikas]. # Innove, Logistika õpik kutsekoolile, [https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/8_Kaubavedu%20ja%20ekspedeerimine.pdf Kaubavedu ja ekspedeerimine]. [[Kategooria:Kaubandus]] acyn1qljwl7x6fhsoj1451wnzg8wrm3 7162637 7162636 2026-05-28T10:18:02Z Kristellekassuk 188137 /* Viited */ 7162637 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=september}} {{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} '''Tarnija'''<ref name="JjLts" /> (inglise keeles ''provider)'' on [[ettevõte]] või [[isik]], kes varustab mõnda teist [[Ettevõte|ettevõtet]] või isikut vajalike ressurssidega. Sõna "tarnima"<ref name="hPugA" /> tähendab kedagi millegagi varustama, (kellelegi midagi) kasutada andma või pakkuma, eelsõlmitud [[leping]]u alusel müüma. Tarnija vastand on hankija ehk osapool, kes ressursse sisse ostab. Teenuseosutaja<ref name=":0" /> (inglise keeles ''service provider'') on ettevõte, [[organisatsioon]] või isik, kes pakub tasu eest mõnd toimingut või tegevust. == Tarnija deklaratsioon == Tarnija deklaratsioon on dokument, millega ettevõte, mis kaupu edastab, annab ametlikku teavet toodete päritolustaatuse kohta. See on vältimatu juhul, kui tooteid soovitakse eksportida Euroopa Liiduga sooduslepingu sõlminud riikidesse, kuna sel juhul on vaja tõendada toote päritolu.<ref name="ddTqG" /> Sooduspäritoluga kaupade puhul kinnitab tarnija riigi, kust kaubad vastavalt reeglitele pärinevad, samas kui sooduspäritolustaatuseta kaupade või pooltoodete puhul märgib tarnija ära, kuidas toodet juba töödeldud on. Tarnija deklaratsiooni kasutatakse ELi-siseses kaubanduses ning kauplemisel riikidega, kellega sõlmitud lepingud võimaldavad täielikku kumulatsiooni, nagu näiteks [[Euroopa Majanduspiirkond|EMP]] (Euroopa Majanduspiirkond), ÜMT (Ülemeremaad ja territooriumid), AKV ([[Aafrika]], [[Kariibi mere saared|Kariibi mere]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] piirkonna riigid) ja [[Magrib]]i riigid. Deklaratsiooni võib koostada nii päritolustaatusega kui ka ilma selleta kaupade saatmisel teise EL-i liikmesriiki, sama riigi siseselt ühest ettevõttest teise või nendesse riikidesse, kellega on sõlmitud ühine tolliliidu leping. ===== Näited ===== # Kui Eesti äriühing müüb Eestis valmistatud puitmaju Saksamaa ettevõttele, kes plaanib need edasi eksportida Fääri saartele, on vaja tõendada kaupade päritolu. Kuna Euroopa Liidu siseses kaubanduses tavapärased vabakaubanduslepingute päritolutõendid ei kehti, peab Eesti tarnija väljastama deklaratsiooni. See dokument on aluseks Saksamaa tollile, et vormistada liikumissertifikaat A. TR, mis võimaldab Fääri saartel kohaldada tollisoodustusi. # Türgi ettevõte saadab kootud kanga Prantsusmaale, kasutades sertifikaati A.T.R. Kuna see sertifikaat tõendab vaid kauba vaba ringlust (et tollimaksud on tasutud), mitte aga sooduspäritolu, peab Türgi tarnija lisama ka deklaratsiooni. Kui Prantsuse ettevõte õmbleb kangast pintsakud ja soovib need eksportida Albaaniasse liikumissertifikaadiga A. TR, on just tarnija deklaratsioon see dokument, mis tõendab Albaania tollile kanga ja seeläbi lõpptoote sooduspäritolu. Täieliku kumulatsiooni sätete rakendamisel kasutatakse tarnija deklaratsiooni ainult sooduspäritolustaatuseta kaupade tarnimisel. == Tarnimisliigid == === Ettevõtte ostutegevus<ref name=":1" /> === Ajalooliselt on ettevõtete ostutegevust peetud pigem teisejärguliseks funktsiooniks, mille peamine eesmärk oli muude osakondade tellimuste täitmine võimalikult madala hinnaga. Tänapäeval on aga arusaam muutunud ning ostujuhtimist vaadeldakse strateegilise tegevusena, mis mõjutab otseselt ettevõtte konkurentsivõimet. Erasektori ettevõtetel on võrreldes avaliku sektoriga märksa suurem vabadus tarnijate valimisel, lähtudes seejuures oma äristrateegiast ja sisemisest ostupoliitikast. Viimastel aastakümnetel on ostmise osakaal kasvanud kõigis valdkondades, kuna tihe konkurents on sundinud ettevõtteid keskenduma oma põhitegevusele. See on kaasa toonud suundumuse, kus materjale ja komponente ei valmistata enam ise, vaid ostetakse sisse spetsialiseerunud tarnijatelt. Sellist lähenemist põhjendatakse asjaoluga, et kindlale valdkonnale keskendunud tarnijad suudavad tänu arenenud tehnoloogiale ja tootmiskorraldusele pakkuda paremat kvaliteeti ja suuremat efektiivsust, kui seda suudaks ettevõte.<ref name=":1" /> ==== Ostuturundus ==== Ostuturundus tähistab olukorda, kus ostuspetsialist ei vali lihtsalt tarnijat, vaid näeb vaeva, et oma ettevõte tarnijale atraktiivseks muuta.<ref name=":1" /> ==== Ostutegevuse tasemed<ref name=":1" /> ==== Ostutegevus jaguneb kolmeks tasemeks, mis ulatuvad pikaajalisest planeerimisest kuni igapäevaste toimetusteni. Strateegilise ostmise fookuses on tegevuse üldine planeerimine ja arendamine, kus olulisel kohal on pikaajaliste koostöösuhete loomine tarnijatega ning nõudluse prognoosimine. Sel tasandil tegeletakse tarnijate suutlikkuse hindamise ja suurte hankelepingute sõlmimisega, et tagada ostueesmärkide kooskõla ettevõtte laiema äri- ja turundusstrateegiaga. See strateegiline vaade on aluseks ostmise tulemuslikkuse mõõtmisele ning aitab hoida kontrolli all olulisemate toodete üldist hinnataset.<ref name=":1" /> Taktikaline tasand hõlmab tarnijate turu põhjalikku kaardistamist, hinnapäringute saatmist ning laekunud pakkumiste analüüsi. Siia kuuluvad aktiivsed läbirääkimised parimate tingimuste saavutamiseks, uute tarnijate otsimine, ostueelarvete koostamine ja kategooriajuhtimise korraldamine. Taktikalise töö käigus lepitakse kokku ka tarnegraafikud ning hallatakse lühikest aega kehtivaid ehk nn päevahindu.<ref name=":1" /> Operatiivne ostutöö tähendab rutiinseid ülesandeid: ostuvajaduse tuvastamine, tellimuste koostamine ja edastamine, tarnete kooskõlastamine ja jälgimine ning ostuarvete õigsuse/vastavuse kontrollimine.<ref name=":1" /> === Teenuse osutamine === ==== Meditsiiniteenused ==== Meditsiiniteenuste valdkonnas pakuvad esmast abi peamiselt perearstid, kes tegelevad nii terviseprobleemide kui ka üldise tervisekontrolliga. Perearstide kõrval pakuvad professionaalset abi õed, kellel on spetsiaalne väljaõpe ja kes kannavad hoolt haigete eest ning viivad läbi vajalikke raviprotseduure.<ref name="mIkh1" /> ==== Internetiteenused ==== Internetiteenuste puhul on oluline eristada võrguühendust pakkuvaid ettevõtteid nendest, kes pakuvad teenuseid interneti vahendusel. Internetiteenuse pakkujad, kelle hulka kuuluvad ka mobiilsideoperaatorid nagu Telia, Tele2 või Elisa, varustavad kliente füüsilise internetiühendusega. Tehnoloogia on siinkohal kiirelt arenenud, liikudes kaabliühenduselt juhtmevabade süsteemideni ning ühendades võrguteenuse sageli ka televisiooni ja muude meelelahutuslahendustega. ==== Teabepakkujad ==== Teabepakkujatel on infoühiskonnas tähtis roll, lisades andmetele väärtust kogu nende teekonna vältel alates loomisest kuni avaldamiseni. Sellesse rühma kuuluvad nii raamatukogud, uudisteportaalid kui ka tervise- ja ettevõtlusteabe vahendajad. Nende töö seisneb info kogumises, sorteerimises ja töötlemises: mõned neist muudavad toorandmed arusaadavaks informatsiooniks, teised aga levitavad teavet ja muudavad selle kättesaadavaks väljaspool algallika keskkonda. <ref name="hC5VM" /> == Tarnija mõju kliendile == Kliendirahulolu tagamisel on üks keskseid tegureid tarnija võime kliendi emotsioone täpselt tajuda, mõista ja suunata. Uuringud kinnitavad otsest seost teenuseosutaja emotsionaalse intelligentsuse ja kliendi positiivse kogemuse vahel. Kui klient tunneb teenuse käigus, et just temale pakutav väärtus on oluline ja tema vajadustega arvestatakse, siis see mitte ainult ei taga rahulolu, vaid tõstab ka teenuse tajutavat väärtust.<ref name="LFjdj" /> Kvaliteet ei ole püsiv nähtus, vaid muutub ajas vastavalt kliendi ootustele ja tajule. Seetõttu peavad toodete ja teenuste pakkujad pidevalt arendama oma oskusi ja kohandama suhtumist. Kui ettevõte jääb muutuvatele ootustele reageerimisel passiivseks, on tulemuseks kliendi rahulolematus. Kvaliteedijuhtimine peab olema dünaamiline protsess, kus seniseid tulemusi ja tagajärgi analüüsitakse, et püsida vastavuses tänapäeva standarditega. <ref name="sz5kI" /> == Veoturud == Veoturu all mõeldakse veoste valdajate ja vedajate, veoteenuste ja veoste pakkumiste turgu. Seejuures teevad kaubaomanikud päringuid ja pakkumisi ning vedajad pakuvad vastu oma transpordivõimekust. Kui tingimustes ja veotasus on kokku lepitud, vormistab veoettevõte tellimuse, andes kliendi kasutusse oma sõiduki lastiruumi kokkulepitud marsruudil. Maailmamajanduse rahvusvahelistumine on viimastel aastakümnetel tarneahelaid oluliselt pikendanud. Tootjad eelistavad hankida tooraineid ja komponente madalate kuludega piirkondadest, mis asuvad sageli tuhandete kilomeetrite kaugusel, samas kui valmistooteid müüakse arenenud riikide turgudel. Sellises globaalses konkurentsis on logistika ja tarneahela juhtimine muutunud ellujäämise eelduseks, mistõttu loovad tarnijad üha laiaulatuslikumaid võrgustikke. Koostöö globaalsete logistikapartneritega võimaldab lühendada tarneaegu, hoida kulud kontrolli all ja suurendada tarnekindlust. Kuigi kaubamahud on pikas perspektiivis kasvanud, on sektor kogenud ka suuri tagasilööke, näiteks 2008. aasta majanduskriisi ajal, millest taastumine võttis aastaid. Tänapäeva kliendi jaoks ei ole oluline vaid vedu, vaid kaubatarne täpsus ja usaldusväärsus – kaup peab kohale jõudma täpselt lubatud ajal. Konkurentsis püsimiseks peavad transpordiettevõtted pidevalt suurendama oma tõhusust ja arendama teenuseid. Pelgalt kaubavedu pole sageli enam piisav, mistõttu on traditsioonilistele veoteenustele lisandunud tarneahelas väärtust loovad lisateenused, nagu ladustamine, terminaliteenused ja tolliagendi tegevus. ==Vaata ka== *[[Vastutuse jagunemine tootja ja tarnija vahel]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="JjLts">{{Netiviide|Autor=|URL=http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnija|Pealkiri=Mõiste "Tarnija"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="hPugA">{{Netiviide|Autor=|URL=http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnima&F=M|Pealkiri=Mõiste "Tarnima"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.businessdictionary.com/definition/service-provider.html|Pealkiri=Mõiste "Teenuse osutaja"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201041528/http://www.businessdictionary.com/definition/service-provider.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="ddTqG">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/paritolu/paritolutoenditest/tarnija-deklaratsioon|Pealkiri=Tarnija deklaratsioon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201033705/https://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/paritolu/paritolutoenditest/tarnija-deklaratsioon|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/15_Ostmine.pdf|Pealkiri=Ostutegevus ettevõttes|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="mIkh1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://medlineplus.gov/ency/article/001933.htm|Pealkiri=Meditsiiniteenused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="hC5VM">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/JD-01-2012-0001|Pealkiri=Teabepakkujad|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="LFjdj">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/08876040510625945|Pealkiri=Mõju|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="sz5kI">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/16_Klienditeenindus%20ja%20kvaliteet%20logistikas.pdf|Pealkiri=Klienditeenindus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-01-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170110151538/http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/16_Klienditeenindus%20ja%20kvaliteet%20logistikas.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Allikad == # http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnija&F=M. # http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnima&F=M. # http://www.businessdictionary.com/definition/service-provider.html. # EMTA, 2015, https://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/paritolu/paritolutoenditest/tarnija-deklaratsioon. # Innove, Logistika õpik kutsekoolile, [https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/15_Ostmine.pdf Ostmine]. # MedlinePlus, [https://medlineplus.gov/ency/article/001933.htm ''Types of health care providers'']. # R. Davies & D. Williams, 2013, ''[http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/JD-01-2012-0001 Towards a conceptual framework for provider information behaviour]'', UK. # S. Kernbach & N. S. Schutte, 2005, ''[http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/08876040510625945 The impact of service provider emotional intelligence on customer satisfaction]'', Austraalia. # Innove, Logistika õpik kutsekoolile, [https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/16_Klienditeenindus%20ja%20kvaliteet%20logistikas.pdf Klienditeenindus ja kvaliteet logistikas]. # Innove, Logistika õpik kutsekoolile, [https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/8_Kaubavedu%20ja%20ekspedeerimine.pdf Kaubavedu ja ekspedeerimine]. [[Kategooria:Kaubandus]] r9ex5ronmikesph3vuvvxwbfqr71w7k 7162639 7162637 2026-05-28T10:21:00Z Kristellekassuk 188137 /* Viited */ 7162639 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=september}} {{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} '''Tarnija'''<ref name="JjLts" /> (inglise keeles ''provider)'' on [[ettevõte]] või [[isik]], kes varustab mõnda teist [[Ettevõte|ettevõtet]] või isikut vajalike ressurssidega. Sõna "tarnima"<ref name="hPugA" /> tähendab kedagi millegagi varustama, (kellelegi midagi) kasutada andma või pakkuma, eelsõlmitud [[leping]]u alusel müüma. Tarnija vastand on hankija ehk osapool, kes ressursse sisse ostab. Teenuseosutaja<ref name=":0" /> (inglise keeles ''service provider'') on ettevõte, [[organisatsioon]] või isik, kes pakub tasu eest mõnd toimingut või tegevust. == Tarnija deklaratsioon == Tarnija deklaratsioon on dokument, millega ettevõte, mis kaupu edastab, annab ametlikku teavet toodete päritolustaatuse kohta. See on vältimatu juhul, kui tooteid soovitakse eksportida Euroopa Liiduga sooduslepingu sõlminud riikidesse, kuna sel juhul on vaja tõendada toote päritolu.<ref name="ddTqG" /> Sooduspäritoluga kaupade puhul kinnitab tarnija riigi, kust kaubad vastavalt reeglitele pärinevad, samas kui sooduspäritolustaatuseta kaupade või pooltoodete puhul märgib tarnija ära, kuidas toodet juba töödeldud on. Tarnija deklaratsiooni kasutatakse ELi-siseses kaubanduses ning kauplemisel riikidega, kellega sõlmitud lepingud võimaldavad täielikku kumulatsiooni, nagu näiteks [[Euroopa Majanduspiirkond|EMP]] (Euroopa Majanduspiirkond), ÜMT (Ülemeremaad ja territooriumid), AKV ([[Aafrika]], [[Kariibi mere saared|Kariibi mere]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] piirkonna riigid) ja [[Magrib]]i riigid. Deklaratsiooni võib koostada nii päritolustaatusega kui ka ilma selleta kaupade saatmisel teise EL-i liikmesriiki, sama riigi siseselt ühest ettevõttest teise või nendesse riikidesse, kellega on sõlmitud ühine tolliliidu leping. ===== Näited ===== # Kui Eesti äriühing müüb Eestis valmistatud puitmaju Saksamaa ettevõttele, kes plaanib need edasi eksportida Fääri saartele, on vaja tõendada kaupade päritolu. Kuna Euroopa Liidu siseses kaubanduses tavapärased vabakaubanduslepingute päritolutõendid ei kehti, peab Eesti tarnija väljastama deklaratsiooni. See dokument on aluseks Saksamaa tollile, et vormistada liikumissertifikaat A. TR, mis võimaldab Fääri saartel kohaldada tollisoodustusi. # Türgi ettevõte saadab kootud kanga Prantsusmaale, kasutades sertifikaati A.T.R. Kuna see sertifikaat tõendab vaid kauba vaba ringlust (et tollimaksud on tasutud), mitte aga sooduspäritolu, peab Türgi tarnija lisama ka deklaratsiooni. Kui Prantsuse ettevõte õmbleb kangast pintsakud ja soovib need eksportida Albaaniasse liikumissertifikaadiga A. TR, on just tarnija deklaratsioon see dokument, mis tõendab Albaania tollile kanga ja seeläbi lõpptoote sooduspäritolu. Täieliku kumulatsiooni sätete rakendamisel kasutatakse tarnija deklaratsiooni ainult sooduspäritolustaatuseta kaupade tarnimisel. == Tarnimisliigid == === Ettevõtte ostutegevus<ref name=":1" /> === Ajalooliselt on ettevõtete ostutegevust peetud pigem teisejärguliseks funktsiooniks, mille peamine eesmärk oli muude osakondade tellimuste täitmine võimalikult madala hinnaga. Tänapäeval on aga arusaam muutunud ning ostujuhtimist vaadeldakse strateegilise tegevusena, mis mõjutab otseselt ettevõtte konkurentsivõimet. Erasektori ettevõtetel on võrreldes avaliku sektoriga märksa suurem vabadus tarnijate valimisel, lähtudes seejuures oma äristrateegiast ja sisemisest ostupoliitikast. Viimastel aastakümnetel on ostmise osakaal kasvanud kõigis valdkondades, kuna tihe konkurents on sundinud ettevõtteid keskenduma oma põhitegevusele. See on kaasa toonud suundumuse, kus materjale ja komponente ei valmistata enam ise, vaid ostetakse sisse spetsialiseerunud tarnijatelt. Sellist lähenemist põhjendatakse asjaoluga, et kindlale valdkonnale keskendunud tarnijad suudavad tänu arenenud tehnoloogiale ja tootmiskorraldusele pakkuda paremat kvaliteeti ja suuremat efektiivsust, kui seda suudaks ettevõte.<ref name=":1" /> ==== Ostuturundus ==== Ostuturundus tähistab olukorda, kus ostuspetsialist ei vali lihtsalt tarnijat, vaid näeb vaeva, et oma ettevõte tarnijale atraktiivseks muuta.<ref name=":1" /> ==== Ostutegevuse tasemed<ref name=":1" /> ==== Ostutegevus jaguneb kolmeks tasemeks, mis ulatuvad pikaajalisest planeerimisest kuni igapäevaste toimetusteni. Strateegilise ostmise fookuses on tegevuse üldine planeerimine ja arendamine, kus olulisel kohal on pikaajaliste koostöösuhete loomine tarnijatega ning nõudluse prognoosimine. Sel tasandil tegeletakse tarnijate suutlikkuse hindamise ja suurte hankelepingute sõlmimisega, et tagada ostueesmärkide kooskõla ettevõtte laiema äri- ja turundusstrateegiaga. See strateegiline vaade on aluseks ostmise tulemuslikkuse mõõtmisele ning aitab hoida kontrolli all olulisemate toodete üldist hinnataset.<ref name=":1" /> Taktikaline tasand hõlmab tarnijate turu põhjalikku kaardistamist, hinnapäringute saatmist ning laekunud pakkumiste analüüsi. Siia kuuluvad aktiivsed läbirääkimised parimate tingimuste saavutamiseks, uute tarnijate otsimine, ostueelarvete koostamine ja kategooriajuhtimise korraldamine. Taktikalise töö käigus lepitakse kokku ka tarnegraafikud ning hallatakse lühikest aega kehtivaid ehk nn päevahindu.<ref name=":1" /> Operatiivne ostutöö tähendab rutiinseid ülesandeid: ostuvajaduse tuvastamine, tellimuste koostamine ja edastamine, tarnete kooskõlastamine ja jälgimine ning ostuarvete õigsuse/vastavuse kontrollimine.<ref name=":1" /> === Teenuse osutamine === ==== Meditsiiniteenused ==== Meditsiiniteenuste valdkonnas pakuvad esmast abi peamiselt perearstid, kes tegelevad nii terviseprobleemide kui ka üldise tervisekontrolliga. Perearstide kõrval pakuvad professionaalset abi õed, kellel on spetsiaalne väljaõpe ja kes kannavad hoolt haigete eest ning viivad läbi vajalikke raviprotseduure.<ref name="mIkh1" /> ==== Internetiteenused ==== Internetiteenuste puhul on oluline eristada võrguühendust pakkuvaid ettevõtteid nendest, kes pakuvad teenuseid interneti vahendusel. Internetiteenuse pakkujad, kelle hulka kuuluvad ka mobiilsideoperaatorid nagu Telia, Tele2 või Elisa, varustavad kliente füüsilise internetiühendusega. Tehnoloogia on siinkohal kiirelt arenenud, liikudes kaabliühenduselt juhtmevabade süsteemideni ning ühendades võrguteenuse sageli ka televisiooni ja muude meelelahutuslahendustega. ==== Teabepakkujad ==== Teabepakkujatel on infoühiskonnas tähtis roll, lisades andmetele väärtust kogu nende teekonna vältel alates loomisest kuni avaldamiseni. Sellesse rühma kuuluvad nii raamatukogud, uudisteportaalid kui ka tervise- ja ettevõtlusteabe vahendajad. Nende töö seisneb info kogumises, sorteerimises ja töötlemises: mõned neist muudavad toorandmed arusaadavaks informatsiooniks, teised aga levitavad teavet ja muudavad selle kättesaadavaks väljaspool algallika keskkonda. <ref name="hC5VM" /> == Tarnija mõju kliendile == Kliendirahulolu tagamisel on üks keskseid tegureid tarnija võime kliendi emotsioone täpselt tajuda, mõista ja suunata. Uuringud kinnitavad otsest seost teenuseosutaja emotsionaalse intelligentsuse ja kliendi positiivse kogemuse vahel. Kui klient tunneb teenuse käigus, et just temale pakutav väärtus on oluline ja tema vajadustega arvestatakse, siis see mitte ainult ei taga rahulolu, vaid tõstab ka teenuse tajutavat väärtust.<ref name="LFjdj" /> Kvaliteet ei ole püsiv nähtus, vaid muutub ajas vastavalt kliendi ootustele ja tajule. Seetõttu peavad toodete ja teenuste pakkujad pidevalt arendama oma oskusi ja kohandama suhtumist. Kui ettevõte jääb muutuvatele ootustele reageerimisel passiivseks, on tulemuseks kliendi rahulolematus. Kvaliteedijuhtimine peab olema dünaamiline protsess, kus seniseid tulemusi ja tagajärgi analüüsitakse, et püsida vastavuses tänapäeva standarditega. <ref name="sz5kI" /> == Veoturud == Veoturu all mõeldakse veoste valdajate ja vedajate, veoteenuste ja veoste pakkumiste turgu. Seejuures teevad kaubaomanikud päringuid ja pakkumisi ning vedajad pakuvad vastu oma transpordivõimekust. Kui tingimustes ja veotasus on kokku lepitud, vormistab veoettevõte tellimuse, andes kliendi kasutusse oma sõiduki lastiruumi kokkulepitud marsruudil. Maailmamajanduse rahvusvahelistumine on viimastel aastakümnetel tarneahelaid oluliselt pikendanud. Tootjad eelistavad hankida tooraineid ja komponente madalate kuludega piirkondadest, mis asuvad sageli tuhandete kilomeetrite kaugusel, samas kui valmistooteid müüakse arenenud riikide turgudel. Sellises globaalses konkurentsis on logistika ja tarneahela juhtimine muutunud ellujäämise eelduseks, mistõttu loovad tarnijad üha laiaulatuslikumaid võrgustikke. Koostöö globaalsete logistikapartneritega võimaldab lühendada tarneaegu, hoida kulud kontrolli all ja suurendada tarnekindlust. Kuigi kaubamahud on pikas perspektiivis kasvanud, on sektor kogenud ka suuri tagasilööke, näiteks 2008. aasta majanduskriisi ajal, millest taastumine võttis aastaid. Tänapäeva kliendi jaoks ei ole oluline vaid vedu, vaid kaubatarne täpsus ja usaldusväärsus – kaup peab kohale jõudma täpselt lubatud ajal. Konkurentsis püsimiseks peavad transpordiettevõtted pidevalt suurendama oma tõhusust ja arendama teenuseid. Pelgalt kaubavedu pole sageli enam piisav, mistõttu on traditsioonilistele veoteenustele lisandunud tarneahelas väärtust loovad lisateenused, nagu ladustamine, terminaliteenused ja tolliagendi tegevus. ==Vaata ka== *[[Vastutuse jagunemine tootja ja tarnija vahel]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="JjLts">{{Netiviide|Autor=|URL=http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnija|Pealkiri=Mõiste "Tarnija"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="hPugA">{{Netiviide|Autor=|URL=http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnima&F=M|Pealkiri=Mõiste "Tarnima"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.businessdictionary.com/definition/service-provider.html|Pealkiri=Mõiste "Teenuse osutaja"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201041528/http://www.businessdictionary.com/definition/service-provider.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="ddTqG">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/paritolu/paritolutoenditest/tarnija-deklaratsioon|Pealkiri=Tarnija deklaratsioon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201033705/https://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/paritolu/paritolutoenditest/tarnija-deklaratsioon|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/15_Ostmine.pdf|Pealkiri=Ostutegevus ettevõttes|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="mIkh1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://medlineplus.gov/ency/article/001933.htm|Pealkiri=Meditsiiniteenused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="hC5VM">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/JD-01-2012-0001|Pealkiri=Teabepakkujad|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="LFjdj">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/08876040510625945|Pealkiri=„The impact of service provider emotional intelligence“.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="sz5kI">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/16_Klienditeenindus%20ja%20kvaliteet%20logistikas.pdf|Pealkiri=Klienditeenindus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-01-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170110151538/http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/16_Klienditeenindus%20ja%20kvaliteet%20logistikas.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Allikad == # http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnija&F=M. # http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnima&F=M. # http://www.businessdictionary.com/definition/service-provider.html. # EMTA, 2015, https://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/paritolu/paritolutoenditest/tarnija-deklaratsioon. # Innove, Logistika õpik kutsekoolile, [https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/15_Ostmine.pdf Ostmine]. # MedlinePlus, [https://medlineplus.gov/ency/article/001933.htm ''Types of health care providers'']. # R. Davies & D. Williams, 2013, ''[http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/JD-01-2012-0001 Towards a conceptual framework for provider information behaviour]'', UK. # S. Kernbach & N. S. Schutte, 2005, ''[http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/08876040510625945 The impact of service provider emotional intelligence on customer satisfaction]'', Austraalia. # Innove, Logistika õpik kutsekoolile, [https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/16_Klienditeenindus%20ja%20kvaliteet%20logistikas.pdf Klienditeenindus ja kvaliteet logistikas]. # Innove, Logistika õpik kutsekoolile, [https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/8_Kaubavedu%20ja%20ekspedeerimine.pdf Kaubavedu ja ekspedeerimine]. [[Kategooria:Kaubandus]] sbf5wjuyn2t4sd1wbroo82lg5xiypc0 7162641 7162639 2026-05-28T10:22:52Z Kristellekassuk 188137 /* Viited */ 7162641 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=september}} {{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} '''Tarnija'''<ref name="JjLts" /> (inglise keeles ''provider)'' on [[ettevõte]] või [[isik]], kes varustab mõnda teist [[Ettevõte|ettevõtet]] või isikut vajalike ressurssidega. Sõna "tarnima"<ref name="hPugA" /> tähendab kedagi millegagi varustama, (kellelegi midagi) kasutada andma või pakkuma, eelsõlmitud [[leping]]u alusel müüma. Tarnija vastand on hankija ehk osapool, kes ressursse sisse ostab. Teenuseosutaja<ref name=":0" /> (inglise keeles ''service provider'') on ettevõte, [[organisatsioon]] või isik, kes pakub tasu eest mõnd toimingut või tegevust. == Tarnija deklaratsioon == Tarnija deklaratsioon on dokument, millega ettevõte, mis kaupu edastab, annab ametlikku teavet toodete päritolustaatuse kohta. See on vältimatu juhul, kui tooteid soovitakse eksportida Euroopa Liiduga sooduslepingu sõlminud riikidesse, kuna sel juhul on vaja tõendada toote päritolu.<ref name="ddTqG" /> Sooduspäritoluga kaupade puhul kinnitab tarnija riigi, kust kaubad vastavalt reeglitele pärinevad, samas kui sooduspäritolustaatuseta kaupade või pooltoodete puhul märgib tarnija ära, kuidas toodet juba töödeldud on. Tarnija deklaratsiooni kasutatakse ELi-siseses kaubanduses ning kauplemisel riikidega, kellega sõlmitud lepingud võimaldavad täielikku kumulatsiooni, nagu näiteks [[Euroopa Majanduspiirkond|EMP]] (Euroopa Majanduspiirkond), ÜMT (Ülemeremaad ja territooriumid), AKV ([[Aafrika]], [[Kariibi mere saared|Kariibi mere]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] piirkonna riigid) ja [[Magrib]]i riigid. Deklaratsiooni võib koostada nii päritolustaatusega kui ka ilma selleta kaupade saatmisel teise EL-i liikmesriiki, sama riigi siseselt ühest ettevõttest teise või nendesse riikidesse, kellega on sõlmitud ühine tolliliidu leping. ===== Näited ===== # Kui Eesti äriühing müüb Eestis valmistatud puitmaju Saksamaa ettevõttele, kes plaanib need edasi eksportida Fääri saartele, on vaja tõendada kaupade päritolu. Kuna Euroopa Liidu siseses kaubanduses tavapärased vabakaubanduslepingute päritolutõendid ei kehti, peab Eesti tarnija väljastama deklaratsiooni. See dokument on aluseks Saksamaa tollile, et vormistada liikumissertifikaat A. TR, mis võimaldab Fääri saartel kohaldada tollisoodustusi. # Türgi ettevõte saadab kootud kanga Prantsusmaale, kasutades sertifikaati A.T.R. Kuna see sertifikaat tõendab vaid kauba vaba ringlust (et tollimaksud on tasutud), mitte aga sooduspäritolu, peab Türgi tarnija lisama ka deklaratsiooni. Kui Prantsuse ettevõte õmbleb kangast pintsakud ja soovib need eksportida Albaaniasse liikumissertifikaadiga A. TR, on just tarnija deklaratsioon see dokument, mis tõendab Albaania tollile kanga ja seeläbi lõpptoote sooduspäritolu. Täieliku kumulatsiooni sätete rakendamisel kasutatakse tarnija deklaratsiooni ainult sooduspäritolustaatuseta kaupade tarnimisel. == Tarnimisliigid == === Ettevõtte ostutegevus<ref name=":1" /> === Ajalooliselt on ettevõtete ostutegevust peetud pigem teisejärguliseks funktsiooniks, mille peamine eesmärk oli muude osakondade tellimuste täitmine võimalikult madala hinnaga. Tänapäeval on aga arusaam muutunud ning ostujuhtimist vaadeldakse strateegilise tegevusena, mis mõjutab otseselt ettevõtte konkurentsivõimet. Erasektori ettevõtetel on võrreldes avaliku sektoriga märksa suurem vabadus tarnijate valimisel, lähtudes seejuures oma äristrateegiast ja sisemisest ostupoliitikast. Viimastel aastakümnetel on ostmise osakaal kasvanud kõigis valdkondades, kuna tihe konkurents on sundinud ettevõtteid keskenduma oma põhitegevusele. See on kaasa toonud suundumuse, kus materjale ja komponente ei valmistata enam ise, vaid ostetakse sisse spetsialiseerunud tarnijatelt. Sellist lähenemist põhjendatakse asjaoluga, et kindlale valdkonnale keskendunud tarnijad suudavad tänu arenenud tehnoloogiale ja tootmiskorraldusele pakkuda paremat kvaliteeti ja suuremat efektiivsust, kui seda suudaks ettevõte.<ref name=":1" /> ==== Ostuturundus ==== Ostuturundus tähistab olukorda, kus ostuspetsialist ei vali lihtsalt tarnijat, vaid näeb vaeva, et oma ettevõte tarnijale atraktiivseks muuta.<ref name=":1" /> ==== Ostutegevuse tasemed<ref name=":1" /> ==== Ostutegevus jaguneb kolmeks tasemeks, mis ulatuvad pikaajalisest planeerimisest kuni igapäevaste toimetusteni. Strateegilise ostmise fookuses on tegevuse üldine planeerimine ja arendamine, kus olulisel kohal on pikaajaliste koostöösuhete loomine tarnijatega ning nõudluse prognoosimine. Sel tasandil tegeletakse tarnijate suutlikkuse hindamise ja suurte hankelepingute sõlmimisega, et tagada ostueesmärkide kooskõla ettevõtte laiema äri- ja turundusstrateegiaga. See strateegiline vaade on aluseks ostmise tulemuslikkuse mõõtmisele ning aitab hoida kontrolli all olulisemate toodete üldist hinnataset.<ref name=":1" /> Taktikaline tasand hõlmab tarnijate turu põhjalikku kaardistamist, hinnapäringute saatmist ning laekunud pakkumiste analüüsi. Siia kuuluvad aktiivsed läbirääkimised parimate tingimuste saavutamiseks, uute tarnijate otsimine, ostueelarvete koostamine ja kategooriajuhtimise korraldamine. Taktikalise töö käigus lepitakse kokku ka tarnegraafikud ning hallatakse lühikest aega kehtivaid ehk nn päevahindu.<ref name=":1" /> Operatiivne ostutöö tähendab rutiinseid ülesandeid: ostuvajaduse tuvastamine, tellimuste koostamine ja edastamine, tarnete kooskõlastamine ja jälgimine ning ostuarvete õigsuse/vastavuse kontrollimine.<ref name=":1" /> === Teenuse osutamine === ==== Meditsiiniteenused ==== Meditsiiniteenuste valdkonnas pakuvad esmast abi peamiselt perearstid, kes tegelevad nii terviseprobleemide kui ka üldise tervisekontrolliga. Perearstide kõrval pakuvad professionaalset abi õed, kellel on spetsiaalne väljaõpe ja kes kannavad hoolt haigete eest ning viivad läbi vajalikke raviprotseduure.<ref name="mIkh1" /> ==== Internetiteenused ==== Internetiteenuste puhul on oluline eristada võrguühendust pakkuvaid ettevõtteid nendest, kes pakuvad teenuseid interneti vahendusel. Internetiteenuse pakkujad, kelle hulka kuuluvad ka mobiilsideoperaatorid nagu Telia, Tele2 või Elisa, varustavad kliente füüsilise internetiühendusega. Tehnoloogia on siinkohal kiirelt arenenud, liikudes kaabliühenduselt juhtmevabade süsteemideni ning ühendades võrguteenuse sageli ka televisiooni ja muude meelelahutuslahendustega. ==== Teabepakkujad ==== Teabepakkujatel on infoühiskonnas tähtis roll, lisades andmetele väärtust kogu nende teekonna vältel alates loomisest kuni avaldamiseni. Sellesse rühma kuuluvad nii raamatukogud, uudisteportaalid kui ka tervise- ja ettevõtlusteabe vahendajad. Nende töö seisneb info kogumises, sorteerimises ja töötlemises: mõned neist muudavad toorandmed arusaadavaks informatsiooniks, teised aga levitavad teavet ja muudavad selle kättesaadavaks väljaspool algallika keskkonda. <ref name="hC5VM" /> == Tarnija mõju kliendile == Kliendirahulolu tagamisel on üks keskseid tegureid tarnija võime kliendi emotsioone täpselt tajuda, mõista ja suunata. Uuringud kinnitavad otsest seost teenuseosutaja emotsionaalse intelligentsuse ja kliendi positiivse kogemuse vahel. Kui klient tunneb teenuse käigus, et just temale pakutav väärtus on oluline ja tema vajadustega arvestatakse, siis see mitte ainult ei taga rahulolu, vaid tõstab ka teenuse tajutavat väärtust.<ref name="LFjdj" /> Kvaliteet ei ole püsiv nähtus, vaid muutub ajas vastavalt kliendi ootustele ja tajule. Seetõttu peavad toodete ja teenuste pakkujad pidevalt arendama oma oskusi ja kohandama suhtumist. Kui ettevõte jääb muutuvatele ootustele reageerimisel passiivseks, on tulemuseks kliendi rahulolematus. Kvaliteedijuhtimine peab olema dünaamiline protsess, kus seniseid tulemusi ja tagajärgi analüüsitakse, et püsida vastavuses tänapäeva standarditega. <ref name="sz5kI" /> == Veoturud == Veoturu all mõeldakse veoste valdajate ja vedajate, veoteenuste ja veoste pakkumiste turgu. Seejuures teevad kaubaomanikud päringuid ja pakkumisi ning vedajad pakuvad vastu oma transpordivõimekust. Kui tingimustes ja veotasus on kokku lepitud, vormistab veoettevõte tellimuse, andes kliendi kasutusse oma sõiduki lastiruumi kokkulepitud marsruudil. Maailmamajanduse rahvusvahelistumine on viimastel aastakümnetel tarneahelaid oluliselt pikendanud. Tootjad eelistavad hankida tooraineid ja komponente madalate kuludega piirkondadest, mis asuvad sageli tuhandete kilomeetrite kaugusel, samas kui valmistooteid müüakse arenenud riikide turgudel. Sellises globaalses konkurentsis on logistika ja tarneahela juhtimine muutunud ellujäämise eelduseks, mistõttu loovad tarnijad üha laiaulatuslikumaid võrgustikke. Koostöö globaalsete logistikapartneritega võimaldab lühendada tarneaegu, hoida kulud kontrolli all ja suurendada tarnekindlust. Kuigi kaubamahud on pikas perspektiivis kasvanud, on sektor kogenud ka suuri tagasilööke, näiteks 2008. aasta majanduskriisi ajal, millest taastumine võttis aastaid. Tänapäeva kliendi jaoks ei ole oluline vaid vedu, vaid kaubatarne täpsus ja usaldusväärsus – kaup peab kohale jõudma täpselt lubatud ajal. Konkurentsis püsimiseks peavad transpordiettevõtted pidevalt suurendama oma tõhusust ja arendama teenuseid. Pelgalt kaubavedu pole sageli enam piisav, mistõttu on traditsioonilistele veoteenustele lisandunud tarneahelas väärtust loovad lisateenused, nagu ladustamine, terminaliteenused ja tolliagendi tegevus. ==Vaata ka== *[[Vastutuse jagunemine tootja ja tarnija vahel]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="JjLts">{{Netiviide|Autor=|URL=http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnija|Pealkiri=Mõiste "Tarnija"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="hPugA">{{Netiviide|Autor=|URL=http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnima&F=M|Pealkiri=Mõiste "Tarnima"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.businessdictionary.com/definition/service-provider.html|Pealkiri=Mõiste "Teenuse osutaja"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201041528/http://www.businessdictionary.com/definition/service-provider.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="ddTqG">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/paritolu/paritolutoenditest/tarnija-deklaratsioon|Pealkiri=Tarnija deklaratsioon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201033705/https://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/paritolu/paritolutoenditest/tarnija-deklaratsioon|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/15_Ostmine.pdf|Pealkiri=Ostutegevus ettevõttes|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="mIkh1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://medlineplus.gov/ency/article/001933.htm|Pealkiri=Meditsiiniteenused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="hC5VM">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/JD-01-2012-0001|Pealkiri=Teabepakkujad|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="LFjdj">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/08876040510625945|Pealkiri=„The impact of service provider emotional intelligence“.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="sz5kI">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/16_Klienditeenindus%20ja%20kvaliteet%20logistikas.pdf|Pealkiri=Klienditeenindus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-01-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170110151538/http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/16_Klienditeenindus%20ja%20kvaliteet%20logistikas.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Allikad == # http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnija&F=M. # http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnima&F=M. # http://www.businessdictionary.com/definition/service-provider.html. # EMTA, 2015, https://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/paritolu/paritolutoenditest/tarnija-deklaratsioon. # Innove, Logistika õpik kutsekoolile, [https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/15_Ostmine.pdf Ostmine]. # MedlinePlus, [https://medlineplus.gov/ency/article/001933.htm ''Types of health care providers'']. # R. Davies & D. Williams, 2013, ''[http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/JD-01-2012-0001 Towards a conceptual framework for provider information behaviour]'', UK. # S. Kernbach & N. S. Schutte, 2005, ''[http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/08876040510625945 The impact of service provider emotional intelligence on customer satisfaction]'', Austraalia. # Innove, Logistika õpik kutsekoolile, [https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/16_Klienditeenindus%20ja%20kvaliteet%20logistikas.pdf Klienditeenindus ja kvaliteet logistikas]. # Innove, Logistika õpik kutsekoolile, [https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/8_Kaubavedu%20ja%20ekspedeerimine.pdf Kaubavedu ja ekspedeerimine]. [[Kategooria:Kaubandus]] fw9ysfgzgrqzqxdzzzjr9tmlopcto9y 0 487166 7162658 7137639 2026-05-28T10:41:13Z Kristellekassuk 188137 7162658 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=august}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=august}} '''Kriitilise tee meetod''' (''critical path method''), ka '''kriitilise tee analüüs''' (''critical path analysis'') on termin, millega kirjeldatakse protsesside kogumit ja andmeanalüüsimeetodit [[Projektijuhtimine|projektijuhtimises]]. <ref>Andrew Filev. Critical Path Method in Project Management is Easy as 1, 2, 3.2017. https://www.wrike.com/blog/critical-path-is-easy-as-123/</ref><ref>James Kelley. Critical Path Planning.</ref> See põhineb matemaatilisel algoritmil, mille abil planeeritakse projekti tegevuste ajakava. Meetodit kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades projektide efektiivseks elluviimiseks. == Ajalugu == Kriitilise tee meetodi arendamine sai alguse 1950ndate lõpus Morgan R. Walkeri ja James E. Kelley juhtimisel, kes töötasid vastavalt ettevõtetes DuPont ja Remington Rand. Arendustöö algas 1956. aasta detsembris DuPonti inseneride töörühmas ning vaatamata varjatud lõplikule maksumusele oli projekti eelarve selle aja kohta märkimisväärne. Tänu Walkeri innukusele valmis mudeli prototüüp 1957. aasta märtsi alguseks ning sama aasta septembris tehti George Fisher Worksis meetodi esimene praktiline katsetus. Kuigi meetodit tutvustati avalikkusele juba 1957. aasta märtsis, kestis kogu arendusfaas kokku 27 kuud, jõudes lõpule 1959. aasta veebruaris. Kelley ja Walker on hiljem märkinud, et nad olid selle meetodi loomisel lihtsalt õigel ajal õiges kohas. <ref>James Kelley; Morgan Walker. Critical-Path Planning and Scheduling. 1959 Proceedings of the Eastern Joint Computer Conference.</ref> <ref>James E. Kelley., Morgan R. Walker., & John S. Sayer. (1989). The origins of CPM: a personal history. ''PM Network, 3''(2), 7–22.https://www.pmi.org/learning/library/origins-cpm-personal-history-3762</ref> == Meetodist == Kriitilise tee meetodi rakendamisel jagatakse projekt komponentideks ning tehakse kindlaks kõik vajalikud tegevused selle edukaks lõpetamiseks. Iga tegevus seatakse järjekorda vastavalt varaseimale võimalikule algusajale, kusjuures lõpuaeg on määrava tähtsusega, et vältida projekti pikenemist üle planeeritud aja. Tavaliselt on projekti elluviimiseks mitu võimalikku viisi, kuna paljud tegevused saavad toimuda paralleelselt või on sõltuvad üksteisest vähem. Kriitiliseks teeks nimetatakse aga just seda konkreetset tegevuste ahelat, mille kogukestus on kõige pikem. See tähendab, et iga viivitus sellel teel lükkab edasi kogu projekti lõpptähtaega, välja arvatud juhul, kui töö käigus viiakse sisse muudatusi.<ref>Craig Berman. Advantages of the Critical Path Method. http://smallbusiness.chron.com/advantages-critical-path-method-69421.html</ref> == Kasutusvaldkond == Kriitilise tee meetodit soovitatakse kasutada projektide puhul, kus tegevuste järjekord ja ajastus on eriti tähtsad. Näiteks on see vajalik hoonete konstrueerimisel ja teede ehitusel, samuti uute toodete väljatöötamisel ning turuletoomisel. Lisaks rakendatakse meetodit arvutisüsteemide installeerimisel või uuendamisel, teadus- ja tehnikaarenduse projektide juures ning laevaehituse või laevade rekonstrueerimise planeerimisel.<ref>Ferdinand K. Levy., Gerlald L. Thompson., Jerome D. Wiest. The ABCs of the Critical Path Method. https://hbr.org/1963/09/the-abcs-of-the-critical-path-method</ref> == Kriitilise tee meetodi planeerimine == Kriitilise tee määramine algab projekti kõigi oluliste tegevuste määratlemisega, kusjuures soovitatav on keskenduda olulisematele ülesannetele ja koostada neist hierarhiline struktuur. Seejärel tegevused järjestatakse, lähtudes nende omavahelistest seostest. Kui seosed on paigas, joonestatakse nende andmete põhjal võrkdiagramm, mis visualiseerib tegevuste ahela. Järgmise sammuna hinnatakse igale etapile kuluvat aega, tuginedes kogemustele või ekspertarvamustele; täpsuse huvides kasutatakse sageli kolme punkti hindamist, mis kaalub optimistlikku, tõenäolist ja pessimistlikku ajakulu. Kriitilist teed saab tuvastada kas diagrammi visuaalselt analüüsides – leides kõige pikema kestusega jada – või kasutades täpsemat arvutusmeetodit (''forward pass'' ja ''backward pass''), mis määrab kindlaks tegevuste varajased ja hilised algus- ning lõpuajad. Planeerimisprotsessi viimane osa on skeemi pidev ajakohastamine projekti edenemise vältel. See võimaldab tegelike andmete põhjal kriitilist teed vajadusel ümber arvutada ning prognoosida täpsemalt projekti lõplikku valmimisaega.<ref>https://www.smartsheet.com/critical-path-method</ref> == Skeemi visualiseerimine == Iga projekti, olenemata selle keerukusastmest, saab jaotada konkreetseteks tegevusteks. Planeerimisprotsess algab nende tegevuste loogilisse ritta seadmisega, kus määratletakse selge ahel protsessi alustamisest kuni selle lõpetamiseni. Tõhusaim viis selle järjekorra visualiseerimiseks on kasutada tegevusskeemi (''Activity-on-Node diagram''), kus iga tööetappi tähistab kastike ning nendevahelisi seoseid märgivad nooled. Selline mudel rajaneb tavaliselt põhimõttel, et järgmise sammuni jõudmiseks peab eelnev tegevus olema täielikult lõpetatud. Kui tegevused on loogilisse järjestusse seatud, algab protsessi matemaatiline kalkuleerimine, et määrata kindlaks projekti ajaraamid. See arvutusprotsess jaguneb kaheks: liikumine algusest lõppu ehk pärisuunaline arvutus (''Forward Pass'') ja liikumine lõpust algusesse ehk vastusuunaline arvutus (''Backward Pass''). Arvutuste käigus kasutatakse järgmisi põhimõisteid ja valemeid: * Varajane algus (ES): Varaseim võimalik kuupäev tegevuse alustamiseks. See võrdub vahetult eelneva tegevuse suurima varajase lõpu (EF) väärtusega. Esimene tegevus algab väärtusega 0. * Varajane lõpp (EF): Varaseim võimalik kuupäev tegevuse lõpetamiseks. Arvutuskäik: <math>EF = ES + \text{kestus}</math> Järgmise sammuna tuleb kalkuleerida varajase alguse ja varajase lõpu tulemused igale tegevusele eraldi. * Hiline start (LS): Viimane hetk tegevuse alustamiseks, et püsida graafikus. Arvutuskäik: <math>LS = LF - \text{kestus}</math> * Hiline lõpp (LF): Viimane kuupäev, mil tegevus peab lõppema, et mitte põhjustada kogu projekti hilinemist. See arvutatakse tagantpoolt ettepoole, võttes aluseks järgneva tegevuse minimaalse hilise algusaja. * ''Total Float'': Maksimaalne päevade arv, mille võrra tegevus võib viibida, ilma et see lükkaks edasi projekti lõpptähtaega. Arvutuskäik: <math>LS - ES</math> * ''Free Float'': Aeg, mille võrra tegevus võib viibida, ilma et see mõjutaks vahetult järgneva tegevuse varajast algust. Arvutuskäik: <math>ES - \text{käesoleva tegevuse } EF</math> Need arvutused toovad esile erinevuse tegevuse varaseima ja hiliseima võimaliku algusaja vahel, mis määrab ära ajaakna, kus tegevus võib nihkuda ilma kogu projekti graafikut ohustamata. Sama tulemuseni jõutakse nii hilise ja varajase algusaja kui ka hilise ja varajase lõpuaja vahe leidmisel, kuid mõlemad meetodid peavad andma identse tulemuse. Nende kalkulatsioonide põhjal tuvastataksegi kriitiliste tegevuste ahel ehk kriitiline tee. On oluline märkida, et kriitilise tee kogukestus on võrdne kogu projekti täitmisajaga. See kinnitab tõsiasja, et mistahes viivitus kriitilisele teele jäävates tegevustes avaldab otsest mõju projekti lõpptähtajale, lükates seda edasi täpselt viivituse võrra.<ref>Scott W. Kramer & James L. Jenkins. (2006). Understanding the basics of CPM calculations: what is scheduling software really telling you? Paper presented at PMI® Global Congress 2006—North America, Seattle, WA. Newtown Square, PA: Project Management Institute.https://www.pmi.org/learning/library/critical-path-method-calculations-scheduling-8040</ref><ref>https://www.project-management-skills.com/critical-path-method.html</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Projektijuhtimine]] 2n87yuloums84z5i7hbf8spbj3p79y8 0 491743 7162357 6776109 2026-05-27T21:18:33Z NOSSER 8097 7162357 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Infokast linnus | nimi = Jaama{{lisa viide}} | pilt = Jaaman linna.jpg | pildiallkiri = Jama linnus 17. sajandil | asukoht = [[Venemaa]], [[Leningradi oblast]] | rajatud = [[1384]] | tüüp = | ehitanud = }} '''Jaama kindlus''' ehk '''Jamburgi kindlus''' (vene keeles ''крепость Ям'') oli keskaegne [[kindlus]] Venemaal praeguse haldusjaotuse järgi [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon]]i [[Kingissepp|Kingissepa]] linna (ajaloolise nimega Jama ja Jamburg) alal. Kaitseks sakslaste ja rootslaste vastu rajasid [[Novgorodi vabariik|novgorodlased]] 1384. aastal [[Lauga jõgi|Luuga jõe]] paremale kaldale kivikindluse. Algne kindlus oli trapetsikujuline, mille nurkades olid 28 m kõrgused tornid. Müür oli 4 m paksune ja 15 m kõrgune. Kogupindala oli 0,2 [[hektar|ha]]. Ehitusmaterjalina kasutati [[paekivi]] ja suuri [[raudkivi|raudkive]]. Kindlust ümbritses maa poolt [[vallikraav]], jõe poolt kaldajärsak. Kindluse ümber tekkis [[possaad]] (käsitööliste ja kauplejate asula).<ref name="nwfortress">[http://nwfortress.ifmo.ru/kreposti/yamgorodskaya-krepost Ямгородская крепость] ''nwfortress.ifmo.ru''</ref> [[File:План крепости.jpg|pisi|left|Jama linnus 14. sajandil]] [[File:План крепости Ям 1645.jpg|pisi|Jama kindlus, 1645]] [[File:План крепости Ям 1680 (2).jpg|pisi|Jama kindlus, 1680]] Jama linnust püüdsid 1305. aastal hõivata rootslased, 1444. ja 1448. aastal aga [[Liivimaa ordu|Liivi ordu]]rüütlid<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1964/06/13/11 Jam—Jamburg—Kingissepp], Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 69, 13 juuni 1964</ref>. 15. sajandil oli linnuse kohta kasutusel [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]]l ja saksakeelses kirjanduses [[rööpnimi]] Nyslott<ref>Клейненберг И.Э., [http://annales.info/rus/novgorod/yam.htm#_ftn7 О названии новгородского пригорода Ямы в западных источниках XV в.]</ref>, vene keeles ''Ниенслот'', 'uus linn, uus linnus'. 1449. aastal alustati uue Jama kindluse ehitamist, mille mõõdud olid u 140 m ja 240 m ning [[pindala]] u 2,6 [[hektar]]it. 16. sajandi alguseks oli kindluse ümber moodustunud märkimisväärse suurusega linn, mis kujunes kogu Luuga jõekaubanduse keskuseks.<ref name="nwfortress"/> [[File:Остатки крепостных стен.jpg|pisi|]] Aastatel 1510–1520 täiendati kindluse kaitserajatisi: laiendati kindlusemüüre ja kaasajastati suurtükikaitset. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] käigus vallutasid 1581. aastal kindluse rootslased, aastatel [[1583]]–[[1595]] oli Jam koos [[Ingerimaa]]ga [[Rootsi Ingeri]]maana Rootsi valduses ja kandis nime '''Jama'''. Aastal 1590 vallutasid venelased Jama kindluse tagasi, kuid 1612 langes see uuesti rootslaste kätte<ref name="nwfortress"/>, ning oli [[Rootsi Ingeri]] [[Jama lään]]i keskuseks. Pärast Jama kindluse seisukorra inspekteerimist [[Erik Dahlberg]]i poolt 1681. aastal otsustati kindluse ehitisi mitte parandada, vaid need hävitada. Aastal 1682 õhiti kindlustused 40 tünni [[püssirohi|püssirohuga]]. Terveks jäi vaid sisekindlus. Õhitud kindlusmüüride asemele hakkasid rootslased rajama [[bastion]]e, kuid töid ei suudetud lõpetada enne [[Põhjasõda|Põhjasõja algust]], mille [[Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides|käigus vallutasid]] 25. mail 1703 [[Peeter I]] väed Jama.<ref name="nwfortress"/> Peeter I korraldusel nimetati linn ümber Jamburgiks<ref name=":0" />. [[File:Kupferstich - Russland - Kapurga-Gama - Jaama-Koporje - Stridbeck - 1720.jpg|pisi|left|Jamburgi-[[Koporje linnus]], 1720]] Kindlus lagunes lõplikult [[18. sajand]]i II poolel. Tänapäeval on kindlusest säilinud kõrged vallid ja müüri jäänused. {{commonskat|}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Venemaa linnused]] [[Kategooria:Leningradi oblast]] os5yqrn4179c4wwdhl12rsu1ztm4q00 0 495279 7162511 7146551 2026-05-28T07:11:03Z ~2026-31568-16 230389 7162511 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kossygin_Glassboro.jpg|pisi|Aleksei Kossõgin (1967)]] '''Aleksei Kossõgin''' (vene Алексей Николаевич Косыгин; [[21. veebruar]] (vkj 8. veebruar) [[1904]] [[Peterburi]] – [[18. detsember]] [[1980]] [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigitegelane. Aleksei Haktuah Kossõgin oli pärit töölisperekonnast. 15-aastaselt astus ta vabatahtlikult [[Punaarmee]]sse ja osales [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]].<ref name="JhPjR" /> Aastatel [[1921]]–[[1924]] õppis Rizz Academy's ja Peterburi Kooperatsioonitehnikumis. 1924–[[1930]] töötas ta kooperatsioonisüsteemis [[Siber]]is. [[1930]]–[[1935]] õppis Kossõgin Kirovi-nimelises Leningradi Tekstiiliinstituudis. Pärast instituudi lõpetamist töötas Leningradis tekstiilivabrikus meistri ja tsehhijuhatajana. [[1937]]. aastal sai ta ketrus- ja kudumisvabriku Oktjabrskaja direktoriks. [[1938]]. aastal töötas ta ÜK(b)P Leningradi Oblastikomitee tööstuse ja transpordi osakonna juhatajana ja Leningradi Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehena. [[1939]]. aasta jaanuaris määrati ta NSV Liidu tekstiilitööstuse rahvakomissariks. [[1940]]. aasta aprillist kuni [[1946]]. aasta märtsini oli Kossõgin [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] aseesimees ([[1943]]–1946 ühtlasi [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimees).<ref name="lt8WO" /> [[19. märts]]il 1946 määrati Aleksei Kossõgin Vene NFSV ministrite nõukogu esimeheks, sellele ametikohale jäi ta kuni [[1960]]. aastani. Lisaks oli ta [[1948]]. aasta veebruarist kuni juulini Nõukogude Liidu rahandusminister ja 1948–[[1953]] Nõukogude Liidu kergetööstuse minister. 1953–[[1955]] oli ta Nõukogude Liidu laiatarbekaupade tööstuse minister. [[1957]]. aastal määrati ta Nõukogude Liidu Riikliku Plaanikomitee esimehe esimeseks asetäitjaks. [[1959]]–[[1960]] oli ta Nõukogude Liidu Riikliku Plaanikomitee esimees.<ref name="Pdftp" /> Alates [[4. mai]]st 1960 oli Aleksei Kossõgin Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja ja [[15. oktoober|15. oktoobrist]] [[1964]] kuni [[23. oktoober|23. oktoobrini]] [[1980]] Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimees.<ref name="ocdlA" /> Kossõgin algatas 1965. aasta majandusreformi, mis on tuntud ka kui "Kossõgini reform". Esialgu edenes nõukogude majandus suhteliselt hästi. [[Kaheksas viisaastak]] (1966–1970) osutus kõige edukamaks Nõukogude Liidu ajaloos ja mõned isikud kutsusid seda "kuldseks".<ref name="YxpEH" /> Kuid pika Brežnevi aja jooksul kõik need reformid – kuigi neid keegi ametlikult ei tühistanud – kaotasid tähtsuse ja lõpuks lakkasid avaldamast nõukogude elule üldse mingisugust mõju.<ref name="RUpri" /> Ta oli alates [[1939]]. aastast [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee]] liige. [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo]] (1952–1966 kandis presiidiumi nimetust) liikmekandidaat oli ta 1946–1948, 1952–1953 ja 1957–1960, liige 1948–1952 ja 1960–1980. Külastas suvel 1978 mitteametliku visiidiga toonast Eesti NSV-d. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="JhPjR">[https://www.kommersant.ru/doc/1752484 "Косыгина сломил не Брежнев, его сломила болезнь"] kommersant.ru</ref> <ref name="lt8WO">[http://deduhova.ru/statesman/aleksej-nikolaevich-kosygin/ Алексей Николаевич Косыгин] deduhova.ru</ref> <ref name="Pdftp">[https://web.archive.org/web/20171021103836/http://pomnipro.ru/memorypage2517/biography Косыгин Алексей Николаевич : 20.02.1904 — 18.12.1980] pomnipro.ru</ref> <ref name="ocdlA">[https://nekropole.info/ru/Aleksej-Kosigin-21.02.1904 Алексей Косыгин] nekropole.info</ref> <ref name="YxpEH">[http://www.sbrf.ru/common/img/uploaded/sbjr/09-09/066-069.pdf Прямые инвестиции / № 9 (89) 2009. А. Милюков. О причинах кризиса.]</ref> <ref name="RUpri">Ajaloolane Andrei Nikolajevitš Sahharov dokumentaalfilmis [https://www.youtube.com/watch?v=h6xMLrqH62I Исторические Хроники с Николаем Сванидзе 1965 Алексей Косыгин]</ref> }} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Nikita Hruštšov]]|nimi=NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees|aeg=[[1964]]–[[1980]]|järgnev=[[Nikolai Tihhonov]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kossõgin, Aleksei}} [[Kategooria:NLKP KK Poliitbüroo liikmed]] [[Kategooria:NLKP KK Presiidiumi liikmed]] [[Kategooria:Kahekordsed sotsialistliku töö kangelased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kremli müüri äärde maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1980]] rale1cvzgum7ydcypo7aj8surdwhaxd 0 500678 7162632 6813152 2026-05-28T10:13:24Z SuMärgUnenägu 230477 7162632 wikitext text/x-wiki '''Maie Orav''' (sündinud [[28. mai]]l [[1941]] [[Kolga vald|Kolga vallas]] [[Uuri]] külas - 28. Mai 2026 ) oli eesti [[rahvatantsujuht]] ja [[tantsupedagoog]]. [[1955]]. aastal lõpetas ta [[Kolga Keskkool|Kolga Mittetäieliku Keskkooli]] ja [[1958]]. aastal [[Tallinna Kultuurharidusala Kool]]i kultuuritöötaja-tantsujuhina. Aastatel 1958–1968 oli ta [[Väike-Maarja kultuurimaja]] instruktor, kunstiline juht ja rahvatantsujuht. [[1968]]. aastast folklooriseltsi [[Tarvanpää (ansambel)|Tarvanpää]] kunstiline juht, koreograaf ja pärimuskultuuri õpetaja. <ref>[http://epl.delfi.ee/news/melu/aasta-naine-2006-on-maie-orav?id=51063715 Aasta naine 2006 on Maie Orav. Eesti Päevaleht, 10.11.2006]</ref> [[1986]]. aastal oli ta pärimuskultuuri festivali [[Viru säru]] algatajaid. Ta oli [[XIV üldtantsupidu|XIV]], [[XV üldtantsupidu|XV]] ja [[XVI üldtantsupidu|XVI üldtantsupeo]] üldjuhte. Ta on esimese Eesti meeste tantsupeo mõtte algataja ja pealavastaja. Ta on loonud tantsu "Ukuaru valss". ==Tunnustus== *1981 [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] *1987 [[Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium]] *1996 [[Rakvere Kroonimärk]] *1998 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (edukas tantsualane tegevus) *1999 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3272}}</ref> *2001 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (tubli töö rahvatantsuansambel Tarvanpää juhina ja Eesti rahvatantsuelu rikastajana) *2004 [[Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium]] *2006 [[aasta naine]] *2009 [[Lääne-Virumaa vapimärk]] *2015 [[Anna Raudkatsi rahvatantsustipendium]] *2015 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Madis Orav|Madis Orava]] ja [[Kaoke Kärdi|Kaoke Kärdiga]]; „Meeste Tantsupidu 3“ meeskonnale peo loomise eest) *2016 [[Rukkiräägu kultuuriauhind]] * 2019 [[Eesti laulu- ja tantsupidude kodarraha]] * 2019. aastal kinkisid Tarvanpää vilistlased Maie Oravale tammepuidust pingi sõnumiga "Tants teeb õnnelikuks" * 2022 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia]] (teenekas rahvatantsujuht ja tantsupedagoog, tantsupeo üldjuht ning meeste tantsupeo mõtte algataja) ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Orav, Maie}} [[Kategooria:Eesti tantsujuhid]] [[Kategooria:Eesti rahvatantsupedagoogid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] 8lzq2lmw31m5lqvlqprxzyu0j7v5n8x 0 500921 7162123 7089393 2026-05-27T12:09:56Z Kuriuss 38125 7162123 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Tõuta hüpokoer Simona.jpg|pisi|Segavereline hüpokoer Simona]] '''Hüpokoer''' on spetsiaalse väljaõppe saanud [[koer]], kes tunneb [[haistmismeel]]e abil ära inimese [[Veresuhkur|veresuhkru]] taseme hälbe ning annab inimesele sellest märku (markeerib).<ref name=hk/> Märguandmise viisi valib [[koerajuht]] ise, kuid enamasti kasutatakse ninaga tonksamist või käpaga kraapimist.<ref name="Roberts"/> Koerad on õpetatud markeerima seni, kuni inimene oma veresuhkru tasemega midagi ette võtab ja palub koeral töö lõpetada. See on vajalik, et vältida olukorda, kus veresuhkru taseme hälbest<!--madal, enwi:Hypoglycemia; kõrge, enwi:Hyperglycemia--> nõrk ja segaduses olev inimene koera ära saadab ja koomasse langeb. Kui selline asi peaks siiski juhtuma, on hea koer nii iseseisvaks probleemide lahendajaks treenitud, et läheb teistelt pereliikmetelt või vajadusel ka mujalt abi otsima. Lisaks markeerimisele õpetatakse hüpokoeri ka koerajuhile suhkrut sisaldava toidu või joogi toomist, et inimene saaks kiiresti veresuhkrut tõsta. Pikemas perspektiivis aitab spetsiaalse väljaõppe saanud koer hoida [[I tüüpi diabeet|diabeediga]] inimese tervist ja säilitada oma peremehe elukvaliteeti. Hüpokoeri treenitakse ja kasutatakse järjest rohkemates riikides. == Hüpokoerad Eestis == Hüpokoerte koolitamist alustati Eestis 2016 aastal. Koolitust viib läbi [https://diabeedikool.ee/hupokoerte-koolitus/ Diabeedikool] (Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing MTÜ). 2026. aasta alguse seisuga on Eestis 48 kodumaise treeningu ja atesteerimise läbinud hüpokoera.{{lisa viide}} Nendest 25 koera töötavad lapse heaks ja 23 koera täiskasvanu heaks.{{lisa viide}} Hetkel{{millal}} on kolm koera treeningufaasis. Atesteerimine on planeeritud 2026. aasta teise poolde. == Tulevase hüpokoera eeldused == Kaks kõige olulisemat eeldust hüpokoera tööks on suur huvi inimesega koostöö vastu ja ninaga töötamine. Esimene tähendab, et koer tahab inimese jaoks töötada, on kergesti motiveeritav ja treenitav. Teine aga seda, et koer hangib võimalikult palju infot nina kaudu. Kui inimesel on soov omale hüpokoera koolitada, siis on kõige kasulikum valida teadlikult sobiv kutsikas, kellel on olemas vajalikud eeldused (iseloomuomadused) seda tööd teha. Sobiva iseloomuga koera puhul on oluliselt suurem tõenäosus, et koer tulevikus edukalt tööle hakkab. Ka treeninguprotsess on oluliselt lihtsam. Tõud, kelle seast kõige suurema tõenäosusega võib leida sobiva kutsika: [[retriiver]]id, [[spanjel]]id, [[lamba- ja karjakoerad]]. Välistatud ei ole ka segaverelised koerad, kuigi nende puhul on raskem iseloomu ja käitumist ette ennustada. Arad, agressiivsed ja väga ärevad koerad hüpokoera tööks ei sobi. == Millisele inimesele sobib hüpokoer? == Hüpokoer sobib eelkõige sellisele inimesele, kes ka niisama endale koera võtaks. Kui koera põhivajadused, nagu liikumine, ajutöö (mõtlemist nõudvad harjutused/ülesanded), tervise korrashoid jms, pole rahuldatud, siis temast töölooma ei saa. Väga oluline on koera ja koerajuhi vaheline usalduslik suhe. Hüpokoer sobib inimesele, kellele meeldivad koerad ja kellel on aega ning muid ressursse koera eest hoolitsemiseks ja tema koolitamiseks. == Diabeedist == Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus, mille puhul kõhunääre ei tooda insuliini piisavalt või selle mõju on puudulik või on insuliini tootmine organismis sootuks lõppenud. Insuliin on vajalik organismi loomulikuks ainevahetuseks, et glükoos saaks imenduda rakkudesse. Eestis on ligikaudu 4200 I tüüpi diabeeti (kõhunääre ei tooda üldse insuliini) põdevat inimest, I + II tüüpi diabeedi põdejaid kokku on ligikaudu 70 000. Et diabeeti põdev inimene saaks elada täisväärtuslikku elu ning vältida veresuhkru kõikumisega kaasnevaid tüsistusi, on vaja suhkrutase hoida võimalikult stabiilsena. Üheks heaks võimaluseks veresuhkrutaset normis hoida on insuliinipumbaga integreeritud glükoosijälgimise süsteem. Paraku on selliste seadmete ekraanile kuvatav veresuhkrunäit mõõdetud nahaalusest koevedelikust ja väikese viitega, näidates glükoosisisaldust, mis oli veres 10–15 minutit tagasi. Üks kiiremaid abilisi veresuhkru taseme muutusest teavitajana on hüpokoer. ==Viited== {{viited|allikad=<ref name=hk>{{ cite web |url=https://usatoday30.usatoday.com/yourlife/pets/dogs/2010-10-14-diabetesdogs14_ST_N.htm |title=Dogs alert diabetes patients when blood sugar is off |date=14. oktoober 2010 |accessdate=21.06.2018 |publisher=[[USA Today]] |language=en|author=Sharon L. Peters}}</ref> <ref name="Roberts">{{cite journal|last1=Roberts|first1=Jacob|title=Sickening sweet|journal=Distillations|date=2015|volume=1|issue=4|pages=12–15|url=https://www.sciencehistory.org/distillations/magazine/sickening-sweet|accessdate=20. märtsil 2018}}</ref>}} [[Kategooria:Koer]] [[Kategooria:Suhkurtõbi]] be5fbqeuesibzjk2nsjzn855ol1dv4w 0 505129 7162135 7088018 2026-05-27T12:24:57Z ~2026-31391-88 230406 7162135 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Avaandmete päev 2018 - 09.jpg|pisi|Peep Küngas kõnelemas 2018. aasta avaandmete päeval Tallinnas]] '''Peep Küngas''' (sündinud [[5. august]]il [[1978]]) on eesti informaatik. 2002. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i matemaatika-informaatikateaduskonnas magistritöö "Lineaarloogika programmeerimine intellektitehnika planeerimisel" ja 2006. aastal [[Norra Tehnikaülikool]]is doktoriväitekirja "Distributed Agent-Based Web Service Selection, Composition and Analysis through Partial Deduction".<ref>[https://www.etis.ee/CV/Peep_K%C3%BCngas/est?tabId=CV_ENG Peep Küngas] ETIS</ref> Peep Küngas on [[Inforegister|Inforegistri]] andmebaasi kaaslooja ja endine Register OÜ juhatuse liige.<ref>"Konflikt paiskas Inforegistri suurde kahjumisse". Äripäev, 31. juuli 2019 ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20190731.2.9.8 digaris])</ref> Ta töötas andmearhitektina [[Haridus- ja Noorteamet]]is.<ref>[https://web.archive.org/web/20211211002237/https://www.hitsa.ee/personaliseeritud-ope Personaalse õpiraja taristu.] Hariduse Infosüsteemide Sihtasutuse veebisait.</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Küngas, Peep}} [[Kategooria:Eesti informaatikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] 1hmd3nj0t6c62w5ag72mags0j4fzpb8 0 510067 7162115 7022581 2026-05-27T12:00:15Z Kuriuss 38125 7162115 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=veebruar|aasta=2022}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} Siin loetletakse [[Iisrael|Iisraeli riigi]] [[Iisraeli peaminister|peaministreid]], kes on ametis olnud pärast [[Iisraeli riigi väljakuulutamine|Iisraeli iseseisvumist]] aastal 1948. ==Iisraeli peaministrid (1948-)== {|class="wikitable" align="right" !colspan=10|Legend |- | bgcolor=#FA5858 | | [[Mapai]]/[[HaMa'arakh]]/[[Iisraeli Tööpartei|Tööpartei]] | bgcolor=#2E64FE | | [[Likud]] | bgcolor=#0404B4 | | [[Kadima]] | bgcolor=#3799B2 | | [[Yamina]] | bgcolor=#0000AA | | [[Yesh Atid]] |} Peaministri ametit on kokku pidanud 12 inimest, kellest viis on olnud ametis mitmel mittejärjestikusel korral. Üks inimene, [[Yig'al Allon]], on olnud ametis ainult peaministri kohusetäitjana. Teised kaks, kes on olnud peaministri kohusetäitjad, on hiljem saanud peaministriteks. {|class="wikitable" style="text-align:center" |- ! rowspan=2|{{Abbr|Nr.|Number}} ! width=15% rowspan=2|Nimi<br />{{small|(sünni- ja surma-aasta)}} ! rowspan=2|Pilt ! rowspan=2|Partei ! width=25% rowspan=2 colspan=2|Ametiaeg ! rowspan=2 colspan=2|Valitud<br />{{small|(Knesset)}} ! colspan=2|Valitsus |- ! {{Abbr|Nr.|Number}} ! Valitsuse koosseis |- |- | rowspan=5 bgcolor=#FA5858 |'''1.''' | rowspan=5|'''[[David Ben-Guriyyon]]'''<br />'''דָּוִד בֶּן-גּוּרִיּוֹן'''<br />{{small|(1886–1973)}} | rowspan=5|[[File:David Ben-Gurion in 1952.jpg|75px]] | rowspan=5|[[Mapai]] | 14. mai 1948 || 10. märts 1949 | colspan=2|— | [[Iisraeli ajutine valitsus|Ajutine]] | {{small|[[Mapai]]• [[Mapam]]• [[Hapoel HaMizrachi|HHaM]]• [[Uus Aliyahi Partei|Uus Aliyah]]• [[Sefardi ja Idamaade Kogukonnad|S&I]]• [[Mizrachi (partei)|Mizrachi]]• [[Üldised Sionistid|Üld. Sionistid]]• [[Agudat Yisrael|Aguda]]}} |- | 10. märts 1949 || 1. november 1950 | rowspan=2 colspan=2|[[1949. aasta Iisraeli parlamendivalimised|1949]] | [[Esimene Iisraeli valitsus|1.]] | rowspan=2 | {{small|[[Mapai]]• [[Ühendatud Usklik Rinne|ÜUR]]• [[Iisraeli Progressiivne Partei|Progressiivid]]• [[Sefardi ja Idamaade Kogukonnad|S&I]]• [[Naatsareti Demokraatlik Nimekiri|NDN]]}} |- | 1. november 1950 || 8. oktoober 1951 | [[Teine Iisraeli valitsus|2.]] |- | 8. oktoober 1951 || 24. detsember 1952 | rowspan=4 colspan=2|[[1951. aasta Iisraeli parlamendivalimised|1951]] | [[Kolmas Iisraeli valitsus|3.]] | {{small|[[Mapai]]• [[Mizrachi (partei)|Mizrachi]]• [[Hapoel HaMizrachi|HHaM]]-[[Agudat Yisrael|Aguda]]-[[Poalei Agudat Yisrael|PAY]]• [[Iisraeli Araablaste Demokraatlik Nimekiri|IADN]]-[[Areng ja Töö|A&T]]-[[Põllumajandus ja Areng|P&A]]}} |- | 24. detsember 1952 || 26. jaanuar 1954 | [[Neljas Iisraeli valitsus|4.]] | rowspan=2|{{small|[[Mapai]]• [[Üldised Sionistid|Üld. Sioistid]]• [[Iisraeli Progressiivne Partei|Progressiivid]]• [[Mizrachi (partei)|Mizrachi]]• [[Hapoel HaMizrachi|HHaM]]• [[Iisraeli Araablaste Demokraatlik Nimekiri|IADN]]-[[Areng ja Töö|A&T]]-[[Põllumajandus ja Areng|P&A]]}} |- |- | rowspan=2 bgcolor=#FA5858 |'''2.''' | rowspan=2|'''[[Moshe Sharet]]'''<br />'''משֶׁה שָרֵת'''<br />{{small|(1894–1965)}} | rowspan=2|[[File:Moshe Sharett (1948).jpg|75px]] | rowspan=2|[[Mapai]] | 26. jaanuar 1954 || 29. juuni 1955 | [[Viies Iisraeli valitsus|5.]] |- | 29. juuni 1955 || 3. november 1955 | [[Kuues Iisraeli valitsus|6.]] | {{small|[[Mapai]]• [[Mizrachi (partei)|Mizrachi]]• [[Hapoel HaMizrachi|HHaM]]• [[Iisraeli Araablaste Demokraatlik Nimekiri|IADN]]-[[Areng ja Töö|A&T]]-[[Põllumajandus ja Areng|P&A]]}} |- |- | rowspan=4 bgcolor=#FA5858 |('''1.''') | rowspan=4|'''[[David Ben-Guriyyon]]'''<br />'''דָּוִד בֶּן-גּוּרִיּוֹן'''<br />{{small|(1886–1973)}} | rowspan=4|[[File:David Ben-Gurion in 1952.jpg|75px]] | rowspan=4|[[Mapai]] | 3. november 1955 || 7. jaanuar 1958 | rowspan=2 colspan=2|[[1955. aasta Iisraeli parlamendivalimised|1955]] | [[Seitsmes Iisraeli valitsus|7.]] | rowspan=3|{{small|[[Mapai]]• [[Rahvuslik Usklik Partei|RUP]]• [[Mapam]]• [[Ahdut HaAvoda|AHaA]]• [[Iisraeli Progressiivne Partei|Progressiivid]]• [[Iisraeli Araablaste Demokraatlik Nimekiri|IADN]]-[[Areng ja Töö|A&T]]-[[Põllumajandus ja Areng|P&A]]• [[Progress ja Areng|P&A]]-[[Koostöö ja Vendlus|K&V]]}}{{ref|9|9|9}} |- | 7. jaanuar 1958 || 17. detsember 1959 | [[Kaheksas Iisraeli valitsus|8.]] |- | 17. detsember 1959 || 2. november 1961 | colspan=2|[[1959. aasta Iisraeli parlamendivalimised|1959]] | [[Üheksas Iisraeli valitsus|9.]] |- | 2. november 1961 || 26. juuni 1963 | rowspan=3 colspan=2|[[1961. aasta Iisraeli parlamendivalimised|1961]] | [[Kümnes Iisraeli valitsus|10.]] | rowspan=3|{{small|[[Mapai]]• [[Rahvuslik Usklik Partei|RUP]]• [[Ahdut HaAvoda|AHaA]]• [[Poalei Agudat Yisrael|PAY]]• [[Progress ja Areng|P&A]]-[[Koostöö ja Vendlus|K&V]]}} |- |- | rowspan=3 bgcolor=#FA5858 |'''3.''' | rowspan=3|'''[[Levi Eshkol]]'''<br />'''לֵוִי אֶשְׁכּוֹל'''<br />{{small|(1895–1969)}} | rowspan=3|[[File:Levi Eshko portrait 1964.jpg|75px]] | rowspan=2|[[Mapai]] | 26. juuni 1963 || 22. detsember 1964 | [[Üheteistkümnes Iisraeli valitsus|11.]] |- | 22. detsember 1964 || 12. jaanuar 1966 | [[Kaheteistkümnes Iisraeli valitsus|12.]] |- | nowrap|[[HaMa'arakh]]{{ref|1|1|1}}<br />{{small|''[[Mapai]]/[[Iisraeli Tõööpartei|Tööpartei]]''}} | 12. jaanuar 1966 || 26. veebruar 1969{{ref|2|2|2}} | rowspan=3 colspan=2|[[1965. aasta Iisraeli parlamendivalimised|1965]] | rowspan=2|[[Kolmeteistkümnes Iisraeli valitsus|13.]] | rowspan=3|{{small|[[HaMa'arakh]]• [[Rahvuslik Usklik Partei|RUP]]• [[Mapam]]• [[Iseseisvad Liberaalid (Iisrael)|Iseseisv. Liberaalid]]• [[Poalei Agudat Yisrael|PAY]]• [[Progress ja Areng|P&A]]-[[Koostöö ja Vendlus|K&V]]• [[Gahal]]{{ref|9|9|9}}• [[Rafi (partei)|Rafi]]}}{{ref|9|9|9}} |- |- | bgcolor=#FA5858 | '''—''' | [[Yig'al Allon]]<br />{{small|(''kohusetäitja'')}}<br />'''יִגְאָל אַלּוֹן'''<br />{{small|(1918–1980)}} | [[File:Yigal Allon.jpg|75px]] | [[HaMa'arakh]]<br />{{small|''[[Iisraeli Tõööpartei|Tööpartei]]''}} | ''26. veebruar 1969''{{ref|2|2|2}} || ''17. märts 1969'' |- |- | rowspan=3 bgcolor=#FA5858 |'''4.''' | rowspan=3|'''[[Golda Me'ir]]'''<br />'''גּוֹלְדָּה מֵאִיר'''<br />{{small|(1898–1978)}} | rowspan=3|[[File:Golda Meir 03265u.jpg|75px]] | rowspan=3|[[HaMa'arakh]]<br />{{small|''[[Iisraeli Tõööpartei|Tööpartei]]''}} | 17. märts 1969 || 15. detsember 1969 | [[Neljateistkümnes Iisraeli valitsus|14.]] |- | 15. detsember 1969 || 10. märts 1974 | colspan=2|[[1969. aasta Iisraeli parlamendivalimised|1969]] | [[Viieteistkümnes Iisraeli valitsus|15.]] | {{small|[[HaMa'arakh]]• [[Gahal]]{{ref|9|9|9}}• [[Rahvuslik Usklik Partei|RUP]]• [[Iseseisvad Liberaalid (Iisrael)|Iseseisv. Liberaalid]]• [[Progress ja Areng|P&A]]-[[Koostöö ja Vendlus|K&V]]}} |- | 10. märts 1974 || 3. juuni 1974 | rowspan=2 colspan=2|[[1973. aasta Iisraeli parlamendivalimised|1973]] | [[Kuueteistkümnes Iisraeli valitsus|16.]] | {{small|[[HaMa'arakh]]• [[Rahvuslik Usklik Partei|RUP]]• [[Iseseisvad Liberaalid (Iisrael)|Iseseisv. Liberaalid]]}} |- |- | bgcolor=#FA5858 |'''5.''' | '''[[Yitzhak Rabin]]'''<br />'''יִצְחָק רַבִּין'''<br />{{small|(1922–1995)}} | [[File:Flickr - Israel Defense Forces - Life of Lt. Gen. Yitzhak Rabin, 7th IDF Chief of Staff in photos (11).jpg|75px]] | [[HaMa'arakh]]<br />{{small|''[[Iisraeli Tõööpartei|Tööpartei]]''}} | 3. juuni 1974 || 20. juuni 1977{{ref|3|3|3}} | [[Seitsmeteistkümnes Iisraeli valitsus|17.]] | {{small|[[HaMa'arakh]]• [[Iseseisvad Liberaalid (Iisrael)|Iseseisv. Liberaalid]]• [[Ratz (partei)|Ratz]]{{ref|9|9|9}}• [[Rahvuslik Usklik Partei|RUP]]{{ref|9|9|9}}}} |- |- | rowspan=2 bgcolor=#2E64FE |'''6.''' | rowspan=2|'''[[Menachem Begin]]'''<br />'''מְנַחֵם בֵּגִין'''<br />{{small|(1913–1992)}} | rowspan=2|[[File:Menachem Begin, Andrews AFB, 1978.JPG|75px]] | rowspan=2|[[Likud]] | 20. juuni 1977 || 5. august 1981 | colspan=2|[[1977. aasta Iisraeli parlamendivalimised|1977]] | [[Kaheksateistkümnes Iisraeli valitsus|18.]] | {{small|[[Likud]]• [[Rahvuslik Usklik Partei|RUP]]• [[Agudat Yisrael|Aguda]]• [[Demokraatlik Liikumine Muutustele|Dash]]{{ref|9|9|9}}}} |- | 5. august 1981 || 10. oktoober 1983 | rowspan=2 colspan=2|[[1981. aasta Iisraeli parlamendivalimised|1981]] | [[Üheksateistkümnes Iisraeli valitsus|19.]] | rowspan=2|{{small|[[Likud]]• [[Rahvuslik Usklik Partei|RUP]]• [[Agudat Yisrael|Aguda]]• [[Tami]]• [[Telem (partei)|Telem]]/[[Liikumine Sotsialistliku Sionismi Uudendamisele|LSSU]]{{ref|9|9|9}}• [[Tehiya]]{{ref|9|9|9}}}} |- |- | bgcolor=#2E64FE |'''7.''' |'''[[Yitzhak Shamir]]'''<br />'''יִצְחָק שָׁמִיר'''<br />{{small|(1915–2012)}} | [[File:Yitzhak Shamir (1980).jpg|75px]] | [[Likud]] | 10. oktoober 1983 || 13. september 1984 | [[Kahekümnes Iisraeli valitsus|20.]] |- |- | bgcolor=#FA5858 |'''8.''' |'''[[Shimon Peres]]'''<br />'''שִׁמְעוֹן פֶּרֶס'''<br />{{small|(1923–2016)}} | [[File:Shimon Peres, WJC Plenary Assembly, 2009.jpg|75px]] | [[HaMa'arakh]]<br />{{small|''[[Iisraeli Tööpartei|Tööpartei]]''}} | 13. september 1984{{ref|4|4|4}} || 20. oktoober 1986 | rowspan=2 colspan=2|[[1984. aasta Iisraeli parlamendivalimised|1984]] | [[Kahekümne esimene Iisraeli valitsus|21.]] | rowspan=2|{{small|[[HaMa'arakh]]• [[Likud]]• [[Rahvuslik Usklik Partei|RUP]]• [[Agudat Yisrael|Aguda]]• [[Shas]]• [[Morasha]]{{ref|9|9|9}}• [[Shinui]]• [[Ometz (partei)|Ometz]]}} |- |- | rowspan=3 bgcolor=#2E64FE |('''7.''') | rowspan=3|'''[[Yitzhak Shamir]]'''<br />'''יִצְחָק שָׁמִיר'''<br />{{small|(1915–2012)}} | rowspan=3|[[File:Yitzhak Shamir (1980).jpg|75px]] | rowspan=3|[[Likud]] | 20. oktoober 1986{{ref|4|4|4}} || 22. detsember 1988 | [[Kahekümne teine Iisraeli valitsus|22.]] |- | 22. detsember 1988 || 11. juuni 1990 | colspan=2 rowspan=2|[[1988. aasta Iisraeli parlamendivalimised|1988]] | [[Kahekümne kolmas Iisraeli valitsus|23.]] | {{small|[[Likud]]• [[HaMa'arakh]]• [[Rahvuslik Usklik Partei|RUP]]• [[Shas]]• [[Agudat Yisrael|Aguda]]• [[Degel HaTorah]]}} |- | 11. juuni 1990 || 13. juuli 1992 | [[Kahekümne neljas Iisraeli valitsus|24.]] | {{small|[[Likud]]• [[Rahvuslik Usklik Partei|RUP]]• [[Shas]]• [[Agudat Yisrael|Aguda]]• [[Degel HaTorah]]• [[Iisraeli Uusliberaalne Partei|Uusliberaalid]]• [[Tehiya]]• [[Tzomet]]• [[Moledet]]• [[Üksmeel Rahul ja Sisseränel|ÜRS]]• [[Geulat Yisrael|Geula]]}} |- |- | bgcolor=#FA5858 |('''5.''') | '''[[Yitzhak Rabin]]'''<br />'''יִצְחָק רַבִּין'''<br />{{small|(1922–1995)}} | [[File:Flickr - Israel Defense Forces - Life of Lt. Gen. Yitzhak Rabin, 7th IDF Chief of Staff in photos (11).jpg|75px]] | [[Iisraeli Tööpartei|Tööpartei]] | 13. juuli 1992 || 4. november 1995{{ref|5|5|5}} | rowspan=2 colspan=2|[[1992. aasta Iisraeli parlamendivalimised|1992]] | [[Kahekümne viies Iisraeli valitsus|25.]] | rowspan=2|{{small|[[Iisraeli Tööpartei|Tööpartei]]• [[Meretz]]• [[Shas]]{{ref|9|9|9}}• [[Yiud]]{{ref|9|9|9}}}} |- |- | bgcolor=#FA5858 |('''8.''') | '''[[Shimon Peres]]'''<br />'''Hebrew|שִׁמְעוֹן פֶּרֶס'''<br />{{small|(1923–2016)}} | [[File:Shimon Peres, WJC Plenary Assembly, 2009.jpg|75px]] | [[Iisraeli Tööpartei|Tööpartei]] | {{small|(''kohusetäitja alates 4. nov 1995'')}}{{ref|5|5|5}}<br />22. november 1995 || 18. juuni 1996 | [[Kahekümne kuues Iisraeli valitsus|26.]] |- |- | bgcolor=#2E64FE |'''9.''' | '''[[Benjamin Netanyahu]]'''<br />'''בִּנְיָמִין נְתַנְיָהוּ'''<br />{{small|(1949–)}} | [[File:Benjamin Netanyahu 2012.jpg|75px]] | [[Likud]] | 18. juuni 1996 || 6. juuli 1999 | [[1996. aasta Iisraeli peaministrivalimised|1996]] | [[1996. aasta Iisraeli parlamendivalimised|1996]] | [[Kahekümne seitsmes Iisraeli valitsus|27.]] | {{small|[[Likud]]-[[Gesher (partei)|Gesher]]-[[Tzomet]]• [[Shas]]• [[Rahvuslik Usklik Partei|RUP]]• [[Yisrael BaAliyah|BaAliyah]]• [[Ühendatud Toora-judaism|ÜTJ]]• [[Kolmas Tee (Iisrael)|Kolmas Tee]]}} |- |- | bgcolor=#FA5858 |'''10.''' | '''[[Ehud Barak]]'''<br />'''אֵהוּד בָּרָק'''<br />{{small|(1942–)}} | [[File:Ehud Barak official.jpg|75px]] | nowrap|[[Üks Iisrael]]<br />{{small|''[[Iisraeli Tööpartei|Tööpartei]]''}} | 6. juuli 1999 || 7. märts 2001 | [[1999. aasta Iisraeli peaministrivalimised|1999]] | rowspan=2|[[1999. aasta Iisraeli parlamendivalimised|1999]] | [[Kahekümne kaheksas Iisraeli valitsus|28.]] | {{small|[[Üks Iisrael]]• [[Shas]]• [[Meretz]]• [[Yisrael BaAliyah|BaAliyah]]• [[Iisraeli Keskpartei|Keskpartei]]• [[Rahvuslik Usklik Partei|RUP]]• [[Ühendatud Toora-judaism|ÜTJ]]}} |- |- | rowspan="2" bgcolor=#2E64FE |<br><br>'''11.''' | rowspan=3|'''[[Ariel Sharon]]'''<br />'''אֲרִיאֵל שָׁרוֹן'''<br />{{small|(1928–[[Ariel Sharoni surm ja matused|2014]])}} | rowspan=3|[[File:Ariel Sharon, by Jim Wallace (Smithsonian Institution).jpg|75px]] | rowspan=2|[[Likud]] | 7. märts 2001 || 28. veebruar 2003 | [[2001. aasta Iisraeli peaministrivalimised|2001]] | [[Kahekümne üheksas Iisraeli valitsus|29.]] | {{small|[[Likud]]• [[Iisraeli Tööpartei|Tööpartei]]-[[Meimad]]• [[Shas]]• [[Iisraeli Keskpartei|Keskpartei]]• [[Rahvuslik Usklik Partei|RUP]]• [[Ühendatud Toora-judaism|ÜTJ]]• [[Yisrael BaAliyah|BaAliyah]]• [[Rahvuslik Liit (Iisrael)|RL]]-[[Yisra'el Betenu|Betenu]]• [[Uus Tee (Iisrael)|Uus Tee]]• [[Gesher (partei)|Gesher]]}} |- | 28. veebruar 2003 || 21. november 2005 | rowspan=3 colspan=2|[[2003. aasta Iisraeli parlamendivalimised|2003]] | rowspan=3|[[Kolmekümnes Iisraeli valitsus|30.]] | {{small|[[Likud]]• [[Shinui]]• [[Rahvuslik Liit (Iisrael)|RL]]• [[Rahvuslik Usklik Partei|RUP]]• [[Iisraeli Tööpartei|Tööpartei]]-[[Meimad]]• [[Agudat Yisrael|Aguda]]}} |- | bgcolor=#0404B4| | [[Kadima]] | 21. november 2005 || {{small|(''4 jaan 2006'')}}{{ref|7|7|7}}<br />14. aprill 2006 | rowspan=2|{{small|[[Kadima]]• [[Likud]]• [[Agudat Yisrael|Agudat]]}} |- |- | bgcolor=#0404B4 |'''12.''' | rowspan=2|'''[[Ehud Olmert]]'''<br />'''אֵהוּד אוֹלְמֶרט'''<br />{{small|(1945–)}} | rowspan=2|[[File:Ehud Olmert 2006May23.jpg|75px]] | rowspan=2|[[Kadima]] | {{small|(''kohusetäitja alates 4. jaan 2006'')}}{{ref|7|7|7}}<br/>14. aprill 2006 || 4. mai 2006 |- |- | bgcolor=#0404B4| | 4. mai 2006 || 31. märts 2009{{ref|8|8|8}} | colspan=2|[[2006. aasta Iisraeli parlamendivalimised|2006]] | [[Kolmekümne esimene Iisraeli valitsus|31.]] | {{small|[[Kadima]]• [[Iisraeli Tööpartei|Tööpartei]]• [[Shas]]• [[Dor (partei)|Dor]]• [[Yisra'el Betenu|Betenu]]}} |- |- | rowspan=4 bgcolor=#2E64FE |('''9.''') | rowspan=4|'''[[Benjamin Netanyahu]]'''<br />'''בִּנְיָמִין נְתַנְיָהוּ'''<br />{{small|(1949–)}} | rowspan=4|[[File:Benjamin Netanyahu 2012.jpg|75px]] | rowspan=4|[[Likud]] | 31. märts 2009 || 18. märts 2013 | colspan=2|[[2009. aasta Iisraeli parlamendivalimised|2009]] | [[Kolmekümne teine Iisraeli valitsus|32.]] | {{small|[[Likud]]• [[Yisrael Beitenu|Beitenu]]• [[Shas]]• [[Iisraeli Tööpartei|Tööpartei]]/[[Iseseisvus (Iisraeli partei)|Iseseisvus]]• [[Juudi Kodu]]• [[Ühendatud Toora-judaism|ÜTJ]]}} |- | 18. märts 2013 || 6. mai 2015 | colspan=2|[[2013. aasta Iisraeli parlamendivalimised|2013]] | [[Kolmekümne kolmas Iisraeli valitsus|33.]] | {{small|[[Likud]]• [[Yesh Atid]]• [[Juudi Kodu]]• [[Yisrael Beitenu|Beitenu]]• [[Hatnuah]]}} |- | 6. mai 2015 || 17. mai 2020 | colspan=2|[[2015. aasta Iisraeli parlamendivalimised|2015]] | [[Kolmekümne neljas Iisraeli valitsus|34.]] | {{small|[[Likud]]• [[Kulanu]]• [[Juudi Kodu]]• [[Shas]]• [[Ühendatud Toora-judaism|ÜTJ]]• [[Yisra'el Betenu|Beitenu]]}} |- | 17. mai 2020 || 13. juuni 2021 | colspan=2|[[2020. aasta Iisraeli parlamendivalimised|2020]] | [[Kolmekümne neljas Iisraeli valitsus|35.]] | {{small|[[Likud]] • [[Blue and White]] • [[Shas]] • [[Ühendatud Toora-judaism|ÜTJ]] • [[Iisraeli Tööpartei|Tööpartei]] • [[Derekh Eretz]] • [[Gesher]] • [[Juudi Kodu]]}} |- | style="background:#3799B2; color:white;" |'''13''' | '''[[Naftali Bennett]]'''<br />'''נַפְתָּלִי בֶּנֶט'''<br />{{small|(1972–)}} | [[File:Naftali Bennett at the 245th U.S. Independence Day Event at U.S. Embassy Jerusalem I (cropped).jpg|75px]] | [[Yamina]] | 13. juuni 2021|| 1. juuli 2022 | rowspan=2 colspan=2|[[2021. aasta Iisraeli parlamendivalimised|2021]] |rowspan=2 | [[Kolmekümne neljas Iisraeli valitsus|36.]] |rowspan=2 | {{small|[[Yesh Atid]] • [[Blue and White (political alliance)|Blue and White]] • [[Yamina]] • [[Iisraeli Tööpartei|Tööpartei]] • [[Yisra'el Betenu|Beiteinu]] • [[New Hope (Israel)|New Hope]] • [[Meretz]] • [[United Arab List]]}} |- | style="background:#0000AA; color:white;" |'''14''' | '''[[Yair Lapid]]'''<br />'''יאיר לפיד'''<br />{{small|(1963–)}} | [[File:Yair Lapid (D1237-011).jpg|75px]] | [[Yesh Atid]] | 1. juuli 2022 || 29. detsember 2022 |- | bgcolor=#2E64FE |('''9.''') |'''[[Benjamin Netanyahu]]'''<br />'''בִּנְיָמִין נְתַנְיָהוּ'''<br />{{small|(1949–)}} |[[File:Benjamin Netanyahu 2012.jpg|75px]] |[[Likud]] | 29. detsember 2022 || Ametis | colspan=2|[[2022. aasta Iisraeli parlamendivalimised|2022]] | [[Kolmekümne teine Iisraeli valitsus|35.]] | {{small|[[Likud]]• [[Shas]]• [[Religious Zionists|Religious Zionism]]• [[Noam]]• [[Otzma Yehudit]]• [[Ühendatud Toora-judaism|ÜTJ]]}} |} ===Märkused=== {{märkus|1|1|1}} 1965. aasta valimisteks ühines [[Mapai]] partei [[Ahdut HaAvoda]]ga ning moodustus [[HaMa'arakh]] ([[heebrea keel]]es "ühendus"). Esimene HaMa'arakh leidis oma lõpu, kui Mapai, Ahdut HaAvoda ja [[Rafi (partei)|Rafi]] 23. jaanuaril 1968 liitusid ning moodustasid [[Iisraeli Tööpartei|Tööpartei]]. 28. jaanuaril 1969 moodustati teine HaMa'arakh; sellesse kuulusid Tööpartei ja [[Mapam]]. {{märkus|2|2|2}} Eshkol suri ametis olles. [[Yig'al Allon]] oli lühikest aega kuni Me'iri ametisse nimetamiseni peaministri kohusetäitja. {{märkus|3|3|3}} Rabin astus detsembris 1976 tagasi ning kuulutas välja erakorralised valimised. Ta küll valiti uuesti HaMa'arakhi juhiks, kuid ta keeldus järgmistel valimistel partei esinumber olemast; sellest hoolimata jäi ta juriidiliselt peaministriks kuni Begini esimese valitsuse moodustamiseni. Tegelikult juhtis 22. aprillist kuni 21. juunini 1977 valitsust Shimon Peres. {{märkus|4|4|4}} Pärast 1984. aasta valimisi kirjutasid Likud ja Ahdut HaAvoda koalitsioonileppesse, et peaminister vahetub, kui valitsusel täitub pool ametiajast. Esimesed kaks aastat oli peaminister Shimon Peres, pärast teda Yitzhak Shamir. Pärast 1988. aasta valimisi polnud Likudil enam Ahdut HaAvoda abi vaja ning Yitzhak Shamirist sai uuesti peaminister. {{märkus|5|5|5}} Rabin [[Yitzhak Rabini atentaat|mõrvati]] ametis olles. Shimon Peres oli kuni 22. novembrini 1995 peaministri kohusetäitja. {{märkus|6|6|6}} 21. novembril 2005 lahkusid peaminister Sharon ning mitmed teised ministrid ja parlamendiliikmed Likudist erimeelsuste pärast [[Gaza tsoon]]i ja [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekalda]] teemadel. Sharon, kes jätkas peaministrina, rajas uue partei, Kadima, mis osales järgmistel valimistel märtsis 2006. {{märkus|7|7|7}} Ariel Sharon sai 4. jaanuaril 2006 raske insuldi ning Ehud Olmert täitis tema peaministrikohuseid ülejäänud 30. valitsuse ajal, Olmert sai päriselt peaministriks 31. valitsuse moodustamisega. {{märkus|8|8|8}} Olmert astus ametlikult tagasi 21. septembril 2008. Sellega sai temast tehniliselt ajutine peaminister, kes juhtis ajutist valitsust kuni uue koalitsiooni ametisse nimetamiseni.</small> {{märkus|9|9|9}} Need parteid olid valitsuses ainult osaliselt valitsuse ametiajast: * 9. – [[Progress ja Areng]] ning [[Koostöö ja Vendlus]], kaks uut parteid, kuulusid üheksandasse valitsusse, mis muus osas oli koosseisult identne kaheksandale ja seitsmendale. * 13. – [[Gahal]] ja [[Rafi (partei)|Rafi]] liitusid 5. juunil 1967. Rafi liitus [[Iisraeli tööpartei|Tööparteiga]] 23. jaanuaril 1968. * 15. – [[Gahal]] lahkus 6. augustil 1970. * 17. – [[Rahvuslik Usklik Partei]] liitus 30. Oktoobril 1970; [[Ratz (partei)|Ratz]] lahkus 6. novembril 1970. * 18. – [[Demokraatlik Liikumine Muutustele]] liitus oktoobris 1977. * 19. – [[Tehiya]] liitus 26. augustil 1981; [[Liikumine Sotsialistliku Sionismi Uudendamisele]] moodustati 6. juunil 1983 pärast [[Telem]]i lagunemist. * 22. – [[Morasha]]t polnud 22. valitsuses, mis muus osas oli 21. valitsusega identne. * 25. – [[Shas]] lahkus 14. septembril 1993; [[Yiud]] liitus 9. jaanuaril 1995. * 28. – [[Ühendatud Toora-judaism]] lahkus septembris 1999. * 29. – [[Shas]] lahkus 23. mail 2002, taasliitus 3. juunil; [[Iisraeli Tööpartei|Tööpartei]]-[[Meimad]] lahkus 2. novembril 2002. * 30. – [[Rahvuslik Usklik Partei]] liitus 3. märtsil 2003, lahkus 11. novembril 2004; [[Rahvuslik Liit (Iisrael)|Rahvuslik Liit]] lahkus 6. juunil 2004; [[Shinui]] lahkus 4. detsembril 2004; [[Iisraeli Tööpartei|Tööpartei]]-[[Meimad]] liitus 10. jaanuaril 2005; [[Agudat Yisrael]] liitus 30. märtsil 2005; [[Kadima]] lõi [[Likud]]ist lahku ja [[Iisraeli Tööpartei|Tööpartei]]-[[Meimad]] lahkus 23. novembril 2005, jättes ametisse valitsuse, mis koosnes [[Kadima]]st, [[Likud]]ist ja [[Agudat Yisrael]]ist; [[Likud]] lahkus 15. jaanuaril 2006. * 31. – [[Yisra'el Betenu]] liitus novembris 2006; lahkus 16. jaanuaril 2008. * 32. – [[Ühendatud Toora-judaism]] liitus 1. aprillil 2009; [[Iseseisvus (Iisraeli partei)|Iseseisvus]] lõi [[Iisraeli Tööpartei|Tööparteist]] 17. jaanuaril 2011 lahku; Iseseisvus jäi valitsusse ja Tööpartei lahkus. ==Peaministrite ametiaja pikkus== {| | # [[David Ben-Gurion]] – '''13 aastat ja 127 päeva''' (esimesel ametiajal 5 aastat ja 257 päeva; teisel ametiajal 7 aastat ja 235 päeva) # [[Benjamin Netanyahu]] – '''{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2009 |kuu=3 |päev=31 }}''' (esimesel ametiajal 3 aastat ja 18 päeva; teisel ja kolmandal ametiajal: {{Aastat, kuud, päeva|aasta=2009 |kuu=3 |päev=31 }}) #: Netanyahu on läbi aegade kõige pikemalt järjest ametis olnud Iisraeli peaminister. #: Kui Netanyahu jääb ametisse 17. juulini 2019, saab temast läbi aegade kõige pikemat aega ametis olnud Iisraeli peaminister, hetkel{{millal}} on see rekord Ben-Guriyyoni nimel. # [[Yitzhak Shamir]] – '''6 aastat ja 242 päeva''' (esimesel ametiajal 339 päeva; teisel ametiajal 5 aastat ja 268 päeva) # [[Yitzhak Rabin]] – '''6 aastat ja 132 päeva''' (esimesel ametiajal 3 aastat ja 18 päeva; teisel ametiajal 3 aastat ja 114 päeva) # [[Menachem Begin]] – '''6 aastat ja 113 päeva''' # [[Levi Eshkol]] – '''5 aastat ja 247 päeva''' # [[Ariel Sharon]] – '''5 aastat ja 39 päeva''' (k.a 100-päevane periood peaministri kohusetäitjana) # [[Golda Meir]] – '''5 aastat ja 19 päeva''' # [[Ehud Olmert]] – '''2 aastat ja 351 päeva''' (lisaks on olnud ka peaministri kohusetäitja) # [[Shimon Peres]] – '''2 aastat ja 264 päeva''' (esimesel ametiajal 2 aastat ja 37 päeva; teisel ametiajal 227 päeva) # [[Moshe Sharet]] – '''1 aastat ja 281 päeva''' # [[Ehud Barak]] – '''1 aastat ja 245 päeva''' # [[Yig'al Allon]] – '''19 päeva''' (kohusetäitjana) || {{#tag:timeline| ImageSize = width:200 height:550 PlotArea = width:25 height:530 left:50 bottom:10 DateFormat = yyyy Period = from:1948 till:{{LOCALYEAR}} TimeAxis = orientation:vertical ScaleMajor = unit:year increment:2 start:1948 ScaleMinor = unit:year increment:1 start:1948 Define $dx = 25 # shift text to right side of bar PlotData= bar:Leaders width:25 mark:(line,white) align:left fontsize:S from:start till:1954 shift:($dx,0) color:red text:David Ben-Gurion from:1954 till:1955 shift:($dx,0) color:red text:Moshe Sharet from:1955 till:1963 shift:($dx,0) color:red text:David Ben-Gurion from:1963 till:1969 shift:($dx,0) color:red text:Levi Eshkol from:1969 till:1969 shift:($dx,0) color:red text:Yigal Allon from:1969 till:1974 shift:($dx,0) color:red text:Golda Meir from:1974 till:1977 shift:($dx,0) color:red text:Yitzhak Rabin from:1977 till:1983 shift:($dx,0) color:blue text:Menachem Begin from:1983 till:1984 shift:($dx,-5) color:blue text:Yitzhak Shamir from:1984 till:1986 shift:($dx,0) color:red text:Shimon Peres from:1986 till:1992 shift:($dx,0) color:blue text:Yitzhak Shamir from:1992 till:1995 shift:($dx,0) color:red text:Yitzhak Rabin from:1995 till:1996 shift:($dx,-5) color:red text:Shimon Peres from:1996 till:1999 shift:($dx,0) color:blue text:Benjamin Netanyahu from:1999 till:2001 shift:($dx,-2) color:red text:Ehud Barak from:2001 till:2006 shift:($dx,0) color:blue text:Ariel Sharon from:2006 till:2009 shift:($dx,0) color:purple text:Ehud Olmert from:2009 till:{{LOCALYEAR}} shift:($dx,0) color:blue text:Benjamin Netanyahu }} |} Siin on '''Iisraeli peaministrite eluteljed''', kus ministrid on loetletud ametiaja alguse järgi. <div style="overflow:auto"> {{#tag:timeline| Define $width = 1000 Define $warning = 845 # $width - 155 Define $height = 450 # 13x20 + 160 Define $start = 1880 Define $end = 2030 Define $now = {{CURRENTYEAR}} ImageSize = width:$width height:$height PlotArea = right:10 left:1 bottom:80 top:60 Period = from:$start till:$end TimeAxis = orientation:horizontal Legend = orientation:vertical position:bottom columns:1 Colors = id:bg value:white id:lightline value:rgb(0.9, 0.9, 0.9) id:lighttext value:rgb(0.5, 0.5, 0.5) id:BEFOREPOTUS value:rgb(0.81, 0.73, 0.31) Legend: Eluaeg_enne_peaministriks_saamist id:POTUS value:rgb(0.31, 0.39, 0.81) Legend: Ametis id:AFTERPOTUS value:rgb(0.81, 0.73, 0.31) Legend: Eluaeg_pärast_peaminister_olemist id:GERMAN value:rgb(0.81, 0.1, 0.2) id:NAME value:rgb(0.15, 0.13, 0.05) id:TODAY value:green BackgroundColors = canvas:bg ScaleMinor = gridcolor:lightline unit:year increment:1 start:$start ScaleMajor = gridcolor:lighttext unit:year increment:10 start:1880 Define $dy = -5 # shift text to button side of bar LineData= at:$now color:TODAY width:0.1 PlotData= bar:1 width:18 color:BEFOREPOTUS align:center fontsize:M from:1886 till:1948 shift:(-90,$dy) textcolor:NAME align:left text:[[David Ben-Gurion]] color:POTUS from:1948 till:1954 color:AFTERPOTUS from:1954 till:1955 color:POTUS from:1955 till:1963 color:AFTERPOTUS from:1963 till:1973 bar:2 width:18 color:BEFOREPOTUS align:left fontsize:M from:1894 till:1954 shift:(-95,$dy) textcolor:NAME align:left text:[[Moshe Sharet]] color:POTUS from:1954 till:1955 color:AFTERPOTUS from:1955 till:1965 bar:3 width:18 color:BEFOREPOTUS align:left fontsize:M from:1895 till:1963 shift:(-90,$dy) textcolor:NAME text:[[Levi Eshkol]] color:POTUS from:1963 till:1969 bar:4 width:18 color:AFTERPOTUS align:left fontsize:M from:1898 till:1969 shift:(-90,$dy) textcolor:NAME text: [[Golda Meir]] color:POTUS from:1969 till:1974 color:AFTERPOTUS from:1974 till:1978 bar:5 width:18 color:AFTERPOTUS align:left fontsize:M from:1922 till:1974 shift:(-90,$dy) textcolor:NAME text:[[Yitzhak Rabin]] color:POTUS from:1974 till:1977 color:AFTERPOTUS from:1977 till:1992 color:POTUS from:1992 till:1995 bar:6 width:18 color:BEFOREPOTUS align:left fontsize:M from:1913 till:1977 shift:(-85,$dy) textcolor:NAME text:[[Menachem Begin]] color:POTUS from:1977 till:1983 color:AFTERPOTUS from:1983 till:1992 bar:7 width:18 color:BEFOREPOTUS align:left fontsize:M from:1915 till:1983 shift:(-93,$dy) textcolor:NAME text:[[Yitzhak Shamir]] color:POTUS from:1983 till:1984 color:AFTERPOTUS from:1984 till:1986 color:POTUS from:1986 till:1992 color:AFTERPOTUS from:1992 till:2012 bar:8 width:18 color:BEFOREPOTUS align:left fontsize:M from:1923 till:1984 shift:(-85,$dy) textcolor:NAME text:[[Shimon Peres]] color:POTUS from:1984 till:1986 color:AFTERPOTUS from:1986 till:1995 color:POTUS from:1995 till:1996 color:AFTERPOTUS from:1996 till:2016 bar:9 width:18 color:BEFOREPOTUS align:left fontsize:M from:1949 till:1996 shift:(-97,$dy) textcolor:NAME text:[[Benjamin Netanyahu]] color:POTUS from:1996 till:1999 color:AFTERPOTUS from:1999 till:2009 color:POTUS from:2009 till:$now bar:10 width:18 color:BEFOREPOTUS align:center fontsize:M from:1942 till:1999 shift:(-10,$dy) textcolor:NAME text:[[Ehud Barak]] color:POTUS from:1999 till:2001 color:AFTERPOTUS from:2001 till:$now bar:11 width:18 color:BEFOREPOTUS align:left fontsize:M from:1928 till:2001 shift:(-75,$dy) textcolor:NAME text:[[Ariel Sharon]] color:POTUS from:2001 till:2006 color:AFTERPOTUS from:2006 till:2014 bar:12 width:18 color:BEFOREPOTUS align:center fontsize:M from:1945 till:2006 shift:(-20,$dy) textcolor:NAME text:[[Ehud Olmert]] color:POTUS from:2006 till:2009 color:AFTERPOTUS from:2009 till:$now TextData = fontsize:M textcolor:red pos:($warning,30) text:Uuendatud 2018 TextData = pos:(300,$height) fontsize:L textcolor:black text:"Iisraeli peaministrite eluteljed" }} ==Vaata ka== * [[Iisraeli riigipeade loend]] * [[Iisraeli peaminister]] [[Kategooria:Valitsusjuhtide loendid]] [[Kategooria:Iisraeli peaministrid| ]] [[Kategooria:Iisraeli loendid]] 4g4x2qquduuplbm5sxlsqp61bbm97le 0 523588 7162714 6836912 2026-05-28T11:34:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162714 wikitext text/x-wiki [[Fail:Skydas safiruote copper.jpg|pisi|Heraldiline tinktuur vask ja sellele vastav [[viirutus (heraldika)|viirutus]]]] '''Vask''' ([[inglise keel]]es ''copper'') on mittetraditsiooniline [[heraldiline tinktuur]], mis loetakse [[Metall (heraldika)|metallide]] hulka. Võeti kasutusele 2002. aastal [[Kanada]] Heraldikaameti (''Canadian Heraldic Authority'') soovitusel<ref name="arhiivikoo">{{Netiviide |url=http://www.baronage.co.uk/2002d/appleton.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-12-29 |arhiivimisaeg=2021-03-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210309122118/http://www.baronage.co.uk/2002d/appleton.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. Heraldilist vaske kirjeldatakse kui uue tuhmumata [[Vask|vase]] värvust<ref name="arhiivikoo" />. Seda on kasutatud 2002. aastal kinnitatud [[Whitehorse]]'i linna vapil. Vask tähistab ajaloolist vase kaevandamise traditsiooni selles piirkonnas ja metalli tähtsust nii esmaasukate jaoks kui ka praeguses majanduses<ref>https://reg.gg.ca/heraldry/pub-reg/project-pic.asp?lang=e&ProjectID=58&ProjectElementID=199{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Viited == {{viited}} {{Heraldilised värvid}} [[Kategooria:Heraldilised värvid]] [[Kategooria:Pruunid värvitoonid]] dm55wnu2pvf5c0zs0jtufis6tvboyte 0 524456 7162249 7074207 2026-05-27T17:39:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162249 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=märts}} '''Tõrva astronoomiaklubi''' on 2018. aasta algusest [[Valga maakond|Valgamaal]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] tegutsev ühendus, mis tegeleb [[astronoomia]] populariseerimisega.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=torvateataja20180316.2.20&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------] Ajaleht Tõrva Teataja, artikkel 16. märts, 2018 lk 10</ref> Astronoomiaklubi avaldab oma Facebooki kontol ja kodulehel regulaarselt populaarteaduslikke artikleid ja vabavaralisi astrofotosid ning korraldab Tõrva vallas või selle lähistel avalikke teleskoobivaatlusi.<ref>[https://www.facebook.com/events/457974127944407/] Tõrva avatud noortekeskuse üritus sotsiaalmeediaportaalis facebook.com</ref><ref>[https://www.astromaania.ee/2020/09/torvas-alustab-astronoomiaring.html] Tõrvas alustab astronoomiaring, 10. september, 2020</ref> 2026. aasta alguses leidus Tõrva Astronoomiaklubi kodulehelt [https://www.astromaania.ee astromaania.ee] üle 1400 populaarteadusliku eestikeelse artikli. Astronoomiaklubi teeb koostööd [[Tõrva vald|Tõrva valla]], [[Eesti Astronoomia Selts|Eesti Astronoomia Seltsi]], [[Tõrva Avatud Noortekeskus]]e, [[Pubi Juudas]]e ja [[Tõrva Raadio|Tõrva Raadioga]].<ref name="astro1" /><ref name="post1">[https://www.facebook.com/torvaastronoomiaklubi/posts/329766867775140] Tõrva astronoomiaklubi postitus sotsiaalmeediaportaalis facebook.com</ref> == Ajalugu == [[Fail:Torva astronoomiaklubi logo.jpg|pisi|Tõrva astronoomiaklubi logo|vasakul|210x210px]]2018. aasta veebruaris kinkis [[Eesti Teadusagentuur]] Tõrva astronoomiaklubile Newton-skeemiga 203 mm [[Reflektor|peegelteleskoobi]] koos lisadega. Nende kõrval pälvis identse kingituse [[Viimsi Kool]]. Kingitusi finantseeris Briti teadussaadete juht ja kosmoseteadlane [[Brian Cox]], kes loobus Eesti kosmoseringide kasuks oma [[Euroopa Liidu Nõukogu]] Eesti eesistumise raames toimunud tippteaduse konverentsi modereerimise tasust.<ref>[http://www.etag.ee/tana-anti-ule-teleskoobid-kosmoseteaduse-populariseerijatele/] Eesti Teadusagentuuri pressiteade 22. veebruar, 2018</ref> Klubi juriidiline asutaja on Tõrva vallas teaduse populariseerimisega tegelev MTÜ Tähetipp.<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/4428723/torva-hobiastronoom-lubab-varsti-koigil-uue-teleskoobiga-taevast-uurida] Lõuna-Eesti Postimees, artikkel 5. märts, 2018</ref> Vastavalt astronoomiaklubi põhikirjale on kõik selle korraldatavad üritused ja tegevused osalejatele tasuta ning kõik selle artiklid ja astrofotod on avaldatud vabavaralise litsentsi alusel.<ref>[https://www.facebook.com/torvaastronoomiaklubi/] Tõrva astronoomiaklubi koduleht facebook.com keskkonnas </ref> Tõrva astronoomiaklubi peamine infokanal on samanimeline [[Facebook]]i lehekülg, mille postitused on dubleeritud blogikeskkonnas [https://www.astromaania.ee Astromaania.ee] ja astronoomiaklubi nimelisel [https://www.instagram.com/astronoomiaklubi/ Instagrami kontol]. Alates 2020. aasta sügisest viib klubi Tõrva vallas läbi astronoomiaringi noortele (alates 2022. aasta sügisest ka täiskasvanutele). 2018. aasta novembris rahuldas Valgamaa Omavalitsuste Liidu juhatus Tõrva Astronoomiaklubi Kohaliku Omaalguste Programmi (KOP) II meetme raames esitatud taotluse täiendada klubi tegevusi astrofotograafiaga. Selleks taotles klubi vahendeid peegelkaamera Nikon D5600 ostuks. Taotluse kohaselt kohustus Tõrva Astronoomiaklubi avaldama oma sotsiaalmeediakontodel regulaarselt vabavaralisi astrofotograafilisi kaadreid, mida täiendavad populaarteaduslikud selgitused. Projekti tegevusperioodiks oli 1. jaanuar kuni 1. august 2019.<ref name="kop">[https://www.astromaania.ee/2018/11/] Tõrva astronoomiaklubi postitus KOP toetusest leheküljel astromaania.ee</ref> 2022. aastal sai klubi kohalike omaalguste programmist raha klubile spetsiaalse astrokaamera ZWO ASI071MC-Pro soetamiseks. 2018. aasta septembris toimus Tõrva astronoomiaklubi eestvedamisel Tõrva vallas [[Patküla|Patkülas]] Ala-Vilsi talus astronoomiaõhtu.<ref name="astro1">[https://www.facebook.com/events/309891969814513/] Tõrva astronoomiaklubi üritus Tõrva I astronoomiaõhtu sotsiaalmeediaportaalis facebook.com</ref> Teine ja kolmas samanimeline üritus toimus samas asukohas 2019. aasta 31. augustil ja 2020. aasta 18. septembril.<ref name="astro2l">[https://lounapostimees.postimees.ee/6766691/galerii-torva-astronoomiaohtul-vaadeldi-hiidplaneete] Tõrva astronoomiaklubi üritus Tõrva II astronoomiaõhtu kajastus Lõuna-Eesti Postimehe veebilehel</ref><ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7064887/torva-lahistel-tuleb-taaskord-astronoomiline-ohtu-ja-oo] Lõuna-Eesti Postimees, artikkel 17. september, 2020</ref> 2023. aasta Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise konkurssi "uue algatuse" kategoorias pälvis klubi teise preemia. Lisaks rahalisele preemiale on astronoomiaklubil õigus kasutada enda artiklite ja fotode juures "Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija" tunnusmärki.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri= Eesti teaduse populariseerimise auhind » Varasemad tulemused |url= https://etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/ }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Klubi vaatlustehnika == 2025. aasta novembri seisuga on Tõrva Astronoomiaklubil kolm teleskoopi. Nendeks on newton-skeemiga peegelteleskoop Orion 8" Astrograph ([[Apertuur|peapeegli läbimõõt]] 203mm, [[fookuskaugus]] 800mm), apokromaatline teleskoop SharpStar 61EDPH III (läätse läbimõõt 61mm, fookuskaugus 360mm) ja Schmidt-Cassegrain teleskoop Celestron EdgeHD 9.25" (peegli läbimõõt 235mm, fookuskaugus 2350mm). Viimase teleskoobiga viib klubi läbi ka avalikke teleskoobivaatlusi. Monteeringutest kuulub klubile ekvatoriaalne Skywatcher EQ6-R Pro SynScan GoTo. Kaamerateks on planetaarkaamera ZWO ASI 678 MC, süvataevakaamera ZWO ASI071MC Pro ja peegelkaamera Nikon D5600. == Tõrva astronoomiaklubi galerii == Klubi poolt Kohaliku Omaalguste Programmi raames soetatud kaameraga tehtud astrofotod ja nende põhjal valmistatud õppematerjalid avaldab klubi vabavaralise litsentsi (Creative Commons CC0 1.0, kui pole täpsustatud teisiti) alusel. See tähendab, et neid fotosid võib kopeerida, muuta ja avaldada isegi kommertslikel eesmärkidel ilma autori luba küsimata. <gallery mode="packed" widths="500" heights="135"> Fail:Kuu merede ja kraatrite nimedega.png|Kuu suurimate pinnavormide ja [[Apollo programm|Apollo missioonide]] maandumispaikade kaart ja kirjeldus Fail:Moon in color.tif|Võimendatud värvides Kuu 18. märtsil 2019 Fail:Earthshine simulation.png|Komposiitfoto täiskuust ja noorkuust. Foto illustreerib Kuu [[Tuhkvalgus|tuhkvalgust]] Fail:Copernicus crater TAK.jpg|Copernicuse kraater Kuul. Foto on tehtud 3. veebruaril 2020 Fail:Moon southern hemisphere tak.tif|Kuu kraatritest pakatav lõunapoolus. Foto on tehtud 3. veebruaril 2020 Fail:M3 final2 torva.jpg|[[Messier 3|M3 kerasparv]] [[Jahipenid|Jahipenides]]. Pildistatud 1. mail 2021 Tõrvas Fail:Paikese varjus 2021.jpg|[[Päikesevarjutus]] 10. juunil 2021. Pildistatud Tõrvast Fail:Needle galaxy tõrva.jpg|Nõela galaktika ehk [[NGC 4565]] [[Berenike Juuksed|Berenike Juuste]] tähtkujus. Foto on tehtud 10. aprillil 2021 Tõrvas Fail:Leo triplet tõrva.jpg|Lõvi Kolmik ehk [[NGC 3628]], [[Messier 65|M65]] ja [[Messier 66|M66]]. Pildistatud 20. märtsil 2021 Fail:Andromeda galaxy tõrva.jpg|[[Andromeeda galaktika]] ehk M31. Pildistatud 10. septembril ja 1. oktoobril Tõrvast Fail:Pleiades cluster tõrva.jpg|[[Plejaadid|Plejaadide]] (M45) hajustäheparv [[Sõnn (tähtkuju)|Sõnni tähtkujus]]. Pildistatud 10. novembril 2021. aastal Tõrvas Fail:Orion nebula tõrva.jpg|[[Orioni udu|Orioni udukogu]] ehk M42 ja Sh2-289 ehk Jooksva mehe udu (vasakul). Foto on tehtud 6. jaanuaril 2022 Tõrvas Fail:Mineral moon tõrva.jpg|Tugevalt võimendatud värvides [[Kuu]]. Pildistatud 17. jaanuaril 2022 Tõrvas Fail:Horse head nebula tõrva.jpg|[[Hobusepea udu|Hobusepea]] ja [[Tuleleegi udukogu|Leegi udukogud]] Orioni tähtkujus. Pildistatud 25. jaanuaril 2022 Tõrvas Fail:M106 galaxy tõrva.jpg|[[Messier 106|M106]] galaktika jahipenides. Pildistatud 22. veebruaril 2022. Tõrvas. Fail:Whirlpool galaxy tõrva.jpg|[[Messier 51|Veekeerise galaktika]] ehk Messier 51a ja Messier 51b. Pildistatud 4. märtsil 2022. Tõrvas. Fail:Double cluster tõrva.jpg|Kaksikparv Perseuses. Pildistatud 11. jaanuaril 2022. Tõrvas. Fail:Markarian's Chain tõrva.jpg|[[Markariani kett|Markariani ketiks]] kutsutud galaktikate ahelik Neitsi tähtkujus. Pildistatud 3. aprillil 2022. Tõrvas. Fail:Sombrero galaxy tõrva.jpg|M104 ehk [[Messier 104|Sombreero galaktika]] Kaarna tähtkujus. Foto on tehtud 3. aprillil 2022.Tõrvas. Fail:M13 cluster Tõrva.jpg|[[Messier 13]] ehk Suur Herkulese kerasparv samanimelises tähtkujus. Pildistatud aprillis 2022. Tõrvas. Fail:Paikeseplekid torvas 2022.jpg|alt=|Päike, päikeseplekid ja Päikesesüsteemi planeetide mõõtkavaline võrdlus. Foto on tehtud 23. juunil, 2022. Tõrvas. Fail:Witch broom nebula tõrva.jpg|Lääne-Loori või Nõialuua udu (NGC 6960) Luige tähtkujus. Foto on tehtud 27.-28. augustil 2022 Tõrvas. Fail:Triangulum galaxy tõrva.jpg|[[Kolmnurga galaktika]] (M33). Pildistatud 28. septembril, 2022. Tõrvas. Fail:Rosett3.jpg|[[Roseti udukogu]] (Caldwell 49) Ükssarviku tähtkujus. Pildistatud veebruaris 2022 Tõrvas. Fail:Flaming star nebula tõrva.jpg|IC 405 ehk [[Leegitseva tähe udu]] Veomehe tähtkujus. Pildistatud 31. oktoobril 2022. Tõrvas. Fail:Mars tõrva.jpg|Planeet [[Marss]]. Pildistatud 12. novembril 2022. Tõrvas. Fail:Pinwheel galaxy Tõrva.jpg|M101 (Tuuleratta galaktika) pildistatud aprilli esimesel nädalavahetusel, 2023. Tõrvas. Fail:M63 final.jpg|Päevalille galaktika (M63). Pildistatud aprilli keskel 2023. Tõrvas. Fail:Elephant nebula final.jpg|IC 1396 ehk Elevandi londi udukogu. Pildistatud septembris 2023, Tõrvas. Fail:Heart and soul nebula.jpg|Südame ja Hinge udukogud Kassiopeias. Pildistatud septembris 2023, Tõrvas. Fail:Pons brooks.jpg|Komeet 12P/Pons-Brooks. Pildistatud märtsi esimesel nädalal Fail:Coma cluster leo.jpg|Berenike Juuste tähtkujus asuv Kooma galaktikaparv sisaldab tuhandeid galaktikaid. Neist peamised on hiidelliptilised galaktikad NGC 4889 ja NGC 4874, mis näevad fotol välja kollakate uduste pallidena. Pildistatud märtsi alguses 2024 Fail:Plejades (M45).jpg|[[Plejaadid|Plejaadide]] (M45) hajustäheparv [[Sõnn (tähtkuju)|Sõnni tähtkujus]]. Pildistatud 2024. aasta alguses Tõrvas Fail:Bode and Cigar galaxies.jpg|Bode ja Sigari galaktikad ([[Messier 81|M81]] ja [[Messier 82|M82]]) Suure Karu (Ursa Major) tähtkujus. Pildistatud märtsis 2024 Tõrvas Fail:Andromeda galaxy 2023.jpg|Andromeeda galaktika ehk M31. Pildistatud 2023. aasta suvel Tõrvast Fail:Moon in Tõrva.png|Esimeses veerandis Kuu. Pildistatud 2024. aasta kevadel. Tõrvas Fail:Hidden galaxy.jpg|IC 342 ehk Varjatud galaktika Kaelkirjaku tähtkujus. Pildistatud 2024. aasta kevadel Tõrvas Fail:Sun and sunspots.jpg|Päike ja päikeseplekid. Pildistatud 2024. aasta suvel Tõrvas Fail:Dumbbell Nebula (Messier 27).png|Hantli planetaarudu (M27) Rebase tähtkujus. Pildistatud 2024. aasta suvel Tõrvas Fail:Crescent nebula.jpg|Poolkuu udukogu (NGC 6888) Luige tähtkujus. Pildistatud 2024. aasta suvel Tõrvas </gallery> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *[https://www.facebook.com/torvaastronoomiaklubi/ Tõrva astronoomiaklubi Facebooki leht] *[https://www.astromaania.ee Tõrva astronoomiaklubi koduleht astromaania.ee] *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=lounaestpostimees20180305.2.4.7 Tõrva hobiastronoom lubab varsti kõigil uue teleskoobiga taevast uurida] Lõuna-Eesti Postimees, 5. märts 2018, lk 4 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=torvateataja20180316.2.20&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Peatselt saab Tõrva vallas vaadelda uhke teleskoobiga kosmost!] Tõrva Teataja, 16. märts 2018, lk 12 [[Kategooria:Eesti klubid]] ku8h0jjw2p584s0ywyjxam89e6odrbe 0 524563 7162699 6431022 2026-05-28T11:16:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162699 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Varsapõlv | pilt = Scarlet pimpernel 800.jpg | pildi_laius = 240px | pildi_seletus = [[Põld-varsapõlv]] ''Anagallis arvensis'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kanarbikulaadsed]] ''Ericales'' | sugukond = [[Nurmenukulised]] ''Primulaceae'' | perekond = '''Varsapõlv''' ''Anagallis'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = [[L.]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Varsapõlv''' (''Anagallis'' [[L.]]) on taimeperekond [[nurmenukulised|nurmenukuliste]] sugukonnas. Varsapõlve perekonda kuulub 20–25 liiki madalakasvulisi [[rohttaim]]i, millest ehk tuntuim on kirjandustegelasele nime andnud [[põld-varsapõlv]]. Perekonna botaaniline nimi tuleb kreeka sõnadest ''ana'' – 'jälle' ja ''agallein'' – 'rõõmu tundma' ning viitab õite avanemisele ja sulgumisele keskkonna mõjul. 2009. aastast kuulub perekond varsapõlv [[APG III süsteem]]i järgi [[mürsiinelised|mürsiineliste]] alamsugukonda. ==Liike== *''Anagallis acuminata'' – (Angola) *''Anagallis alternifolia'' – (Tšiili) *''[[Anagallis arvensis]]'' – [[põld-varsapõlv]] (Euroopa; syn. *''A. parviflora'', ''A. platyphylla'', ''A. phoenicea'') *''Anagallis barbata'' – (Brasiilia) *''Anagallis brevipes'' – (Tansaania) *''Anagallis crassifolia'' – (Hispaania, Maroko) *''Anagallis djalonis'' – (troopiline Aafrika) *''Anagallis filiformis'' – (Brasiilia) *''[[Anagallis foemina]]'' – (Euroopa; syn. ''[[Anagallis caerulea]]'') *''Anagallis gracilipes'' – (Zimbabwe) *''Anagallis hexamera'' – (Etioopia, Keenia) *''Anagallis kingaensis'' – (troopiline Aafrika) *''[[Anagallis minima]]'' – [[põldpisikas]] (Euroopa, kosmopoliit<ref>[http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=1&taxon_id=242416059 4. Anagallis minima (Linnaeus) E. H. L. Krause], ''[[Flora of North America]]''</ref> umbrohi, mille looduslik levila väljaspool Euroopat on ebaselge<ref>[https://web.archive.org/web/20130430071135/http://plants.usda.gov/java/profile?symbol=ANMI4 Anagallis minima (L.) Krause], USDA PLANTS</ref>; syn. ''A. centunculus'', Eesti botaanilises kirjanduses ''Centunculus minimus'') *''[[Anagallis monelli]]'' – suureõiene varsapõlv (Vahemere maad; syn. ''A. linifolia'') *''Anagallis nummulariifolia'' – (Madagaskar) *''Anagallis oligantha'' – (Malawi) *''Anagallis peploides'' – (Madagaskar) *''Anagallis pumila'' – (Ameerika) *''Anagallis rubricaulis'' – (Madagaskar) *''Anagallis schliebenii'' – (Tansaania) *''Anagallis serpens'' – (Ida-Aafrika) *''[[Anagallis tenella]]'' – õrn varsapõlv (Euroopa; syn. ''A. repens '') *''Anagallis tenuicaulis'' – (Madagaskar) *''Anagallis tsaratananae'' – (Madagaskar) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Nurmenukulised]] og7ejwjkw8p1vujjohyoggdm99rksec 0 526568 7162536 6607711 2026-05-28T07:59:11Z ~2026-31793-72 230467 Täiendatud 7162536 wikitext text/x-wiki '''Neeme Lopp''' (sündinud [[25. juuli]]l [[1980]] Tallinnas) on Eesti [[kirjandusteadlane]]<ref>[https://www.etis.ee/CV/Neeme_Lopp/est CV ETISe lehel.]</ref>, õppejõud, kriitik ja kirjastaja. Ta on lõpetanud [[Tallinna 54. Keskkool]]i (1998) ja [[Tartu Ülikool]]i eesti kirjanduse erialal (2003).<ref>[http://www.eki.ee/km/lopp/lopp.htm CV ja pilt EKI lehel.]</ref> 2006.–2013. aastal töötas ta [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is erakorralise teadurina. Aastatel 2014–2025 juhtis ta [[Eesti Kunstiakadeemia]] kirjastuse tööd ning alates 2017. aastast õpetas sealsamas kursuseid filosoofia ajaloost, esteetikast ja tänapäevasest teooriast. Varem on ta pidanud kursusi ka Tartu Ülikoolis. 2020–2024 oli ta teadur uurimisprojekti "Eesti siirdekultuuri arengumustrid 1986–1998" juures. ==Tegevus== Ta on avaldanud artikleid eesti kirjanduse, kirjandus- ja teatriteooria alal ning kirjutanud kirjandus- ja kunstikriitikat. Ta on koostanud ja toimetanud arvukalt raamatuid, sh kogumikud Peeter Sauteri (2026), [[Hasso Krull]]i (2018)<ref>"Hasso Krulli mõistatus" (Etüüde nüüdiskultuurist 8). Koost ja toim Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2018. 256 lk.</ref> ja [[Kivisildnik]]u (2016)<ref>"Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik" (Etüüde nüüdiskultuurist 6). Koost ja toim Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2016. 216 lk.</ref> retseptsioonist Eestis, "Leida lugemik", "Väike fototeooria lugemik" (koos Marge Monkoga), Prantsuse filosoofi Jacques Rancière'i artiklikogumik "Esteetika kui poliitika" (2017)<ref>Jacques Rancière "Esteetika kui poliitika. Valik esseid". Koost ja toim Neeme Lopp, tlk Anti Saar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017. 213 lk.</ref> ja Jean Baudrillardi esseekogumik "Kunsti vandenõu" (2020).<ref>Jean Baudrillard "Kunsti vandenõu". Koost ja toim Neeme Lopp, tlk Anti Saar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020. 180 lk.</ref> Ta on korraldanud võõrkeelse teaduskirjanduse vahendamist eesti keelde ja toimetanud tõlkeraamatuid (teiste hulgas [[Roland Barthes]]i "Camera lucida", Jacques Rancière'i "Esteetika kui poliitika" ja [[Stuart Hall]]i eestvedamisel koostatud kogumik "Representatsioon"). 2009. aastal ilmus tema kaastoimetamisel mahukas kogumik "20. sajandi mõttevoolud" (peatoimetaja [[Epp Annus]]).<ref>"20. sajandi mõttevoolud". Koost Epp Annus, kaastoim Neeme Lopp ja Katrin Puik. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009. 974 lk.</ref> Neeme Lopp on Eesti ''indie''-roki bändi [[Id Rev]] kitarrist, laulja ja laulukirjutaja. ==Teosed== ===Valik publikatsioone=== * "Tagasilangemine maatriksisse. Triloogia lõpp". ''kunst.ee'', 3/2020, lk 27–33. * "Tuglaste koduaia pagupunkt Tanja Muravskaja fotoobjektiivis". ''kunst.ee'', 1/2020, lk 14–19. * "Jass Kaselaan ja fossiilid". ''kunst.ee'', 3/2019, lk 57–64. * "Hasso Krulli mõistatus". Rmt: ''Hasso Krulli mõistatus''. Tallinn: Tallinna Ülikool / Eesti Kunstiakadeemia, 2019, lk 9–15. * "Kui palju õhku on nulli ja ühe vahel? Mõned märkused Katja Novitskova utoopia eripärast". ''Vikerkaar'', 7-8/2018, lk 161–164. * "Väljaandja eessõna". Rmt: J. Rancière, ''Esteetika kui poliitika''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017, lk 7–19. * "Tulevik on tunni aja pärast: kujutlusvõime staatusest ja tuleviku saatusest" (koos [[Jaak Tomberg]]iga). ''Müürileht'', 60/2017, lk 6–8. * "The Rise and Fall of Kivisildnik". Rmt: ''Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik''. Tallinn: Tallinna Ülikool / Eesti Kunstiakadeemia, 2016, lk 6–8. * "Antihumanism ilma reservita: nalja funktsioon ja hävituse mõõtmed (:)kivisildniku viimase aja luules". ''Keel ja Kirjandus'', 10/2016, lk 770–785. * "super < sümmeetria > infra: Fantaasia ja tehnoloogia Ryoji Ikeda soojades ilumasinates". ''Eesti Ekspress'', 20. I 2016. * "Pildikesi Pariisist (ja mujalt). Roland Barthes'i fragmentaarium". ''Müürileht'', 48/2015, lk 26–27. * "Ehlvest, Platon ja "Lost Highway"". Rmt: ''Spiraali lagunemine. Jüri Ehlvesti maailm''. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2009, lk 35–48. * "Jacques Derrida". Rmt: ''20. sajandi mõttevoolud''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 699–725. * "Roland Barthes". Rmt: ''20. sajandi mõttevoolud''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 683–698. * "Poststrukturalism". Rmt: ''20. sajandi mõttevoolud''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 671–681. * "Kehastumise paragrammatiline pale: teatriobjektide loomine teatriaktis". ''Teatrielu 2003''. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2004, lk 116–132. * "Asendussõnalisus ja teksti mõnu". ''Keel ja Kirjandus'', 9/2004, lk 641–656. ===Tõlked=== * Walter Benn Michaels "Ühiskondliku probleemi ilu" (koos [[Hanno Soans]]iga). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020. * Mark Fisher "Kapitalistlik realism". Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2019. * Roman Jakobson "Lingvistika ja poeetika" (koos [[Arne Merilai]]ga). ''Akadeemia'', 10/2012, lk 1731–1774. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lopp, Neeme}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] lt1sxkfdvrnmetrxynldi7cz97kawmc 7162550 7162536 2026-05-28T08:11:48Z ~2026-31793-72 230467 Täiendasin 7162550 wikitext text/x-wiki '''Neeme Lopp''' (sündinud [[25. juuli]]l [[1980]] Tallinnas) on Eesti [[kirjandusteadlane]]<ref>[https://www.etis.ee/CV/Neeme_Lopp/est CV ETISe lehel.]</ref>, õppejõud, kriitik ja kirjastaja. Ta on lõpetanud [[Tallinna 54. Keskkool]]i (1998) ja [[Tartu Ülikool]]i eesti kirjanduse erialal (2003).<ref>[http://www.eki.ee/km/lopp/lopp.htm CV ja pilt EKI lehel.]</ref> 2006.–2013. aastal töötas ta [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is erakorralise teadurina. Aastatel 2014–2025 juhtis ta [[Eesti Kunstiakadeemia]] kirjastuse tööd ning on alates 2017. aastast õpetanud sealsamas kursuseid filosoofia ajaloost, esteetikast ja tänapäevasest teooriast. Varem on ta pidanud kursusi ka Tartu Ülikoolis. 2020–2024 oli ta teadur uurimisprojekti "Eesti siirdekultuuri arengumustrid 1986–1998" juures. ==Tegevus== Ta on avaldanud artikleid eesti kirjanduse, kirjandus- ja teatriteooria alal ning kirjutanud kirjandus- ja kunstikriitikat. Ta on koostanud ja toimetanud arvukalt raamatuid, sh kogumikud [[Peeter Sauter]]i (2026), [[Hasso Krull]]i (2018)<ref>"Hasso Krulli mõistatus" (Etüüde nüüdiskultuurist 8). Koost ja toim Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2018. 256 lk.</ref> ja [[Kivisildnik]]u (2016)<ref>"Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik" (Etüüde nüüdiskultuurist 6). Koost ja toim Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2016. 216 lk.</ref> retseptsioonist Eestis, "Leida lugemik", "Väike fototeooria lugemik" (koos Marge Monkoga), Prantsuse filosoofi Jacques Rancière'i artiklikogumik "Esteetika kui poliitika" (2017)<ref>Jacques Rancière "Esteetika kui poliitika. Valik esseid". Koost ja toim Neeme Lopp, tlk Anti Saar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017. 213 lk.</ref> ja Jean Baudrillardi esseekogumik "Kunsti vandenõu" (2020).<ref>Jean Baudrillard "Kunsti vandenõu". Koost ja toim Neeme Lopp, tlk Anti Saar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020. 180 lk.</ref> Ta on korraldanud võõrkeelse teaduskirjanduse vahendamist eesti keelde ja toimetanud tõlkeraamatuid (teiste hulgas [[Roland Barthes]]i "Camera lucida", Jacques Rancière'i "Esteetika kui poliitika" ja [[Stuart Hall]]i eestvedamisel koostatud kogumik "Representatsioon"). 2009. aastal ilmus tema kaastoimetamisel mahukas kogumik "20. sajandi mõttevoolud" (peatoimetaja [[Epp Annus]]).<ref>"20. sajandi mõttevoolud". Koost Epp Annus, kaastoim Neeme Lopp ja Katrin Puik. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009. 974 lk.</ref> Neeme Lopp on Eesti ''indie''-roki bändi [[Id Rev]] kitarrist, laulja ja laulukirjutaja. ==Teosed== ===Valik publikatsioone=== * "Paul Kuimeti analüütiline fotograafia". Rmt: Paul Kuimet, ''Crystal Grid''. Tallinn: Lugemik, 2023. * "Demokraatliku sõna poole! Peeter Sauteri "Indigo" kui sümpton. ''Keel ja Kirjandus,'' 6/2022, 483–495. * "Fotograafia heteronoomia". Rmt: ''Väike fototeooria lugemik''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2021, lk 11–28. * "Häda punctum'i pärast". Rmt: ''Pilt tänapäeva kultuuris''. Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, 2021, lk 22–38. * "Barthes's Punctum and the Parallax Gap in Photography". ''Kunstiteaduslikke Uurimusi'', 3-4/2020, lk 107–117. * "Tagasilangemine maatriksisse. Triloogia lõpp". ''kunst.ee'', 3/2020. * "Tuglaste koduaia pagupunkt Tanja Muravskaja fotoobjektiivis". ''kunst.ee'', 1/2020. * "Jass Kaselaan ja fossiilid". ''kunst.ee'', 3/2019. * "Hasso Krulli mõistatus". Rmt: ''Hasso Krulli mõistatus''. Tallinn: Tallinna Ülikool / Eesti Kunstiakadeemia, 2019, lk 9–15. * "Väljaandja eessõna". Rmt: J. Rancière, ''Esteetika kui poliitika''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017, lk 7–19. * "Tulevik on tunni aja pärast: kujutlusvõime staatusest ja tuleviku saatusest" (koos [[Jaak Tomberg]]iga). ''Müürileht'', 60/2017, lk 6–8. * "The Rise and Fall of Kivisildnik". Rmt: ''Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik''. Tallinn: Tallinna Ülikool / Eesti Kunstiakadeemia, 2016, lk 6–8. * "Antihumanism ilma reservita: nalja funktsioon ja hävituse mõõtmed (:)kivisildniku viimase aja luules". ''Keel ja Kirjandus'', 10/2016, lk 770–785. * "Ehlvest, Platon ja "Lost Highway"". Rmt: ''Spiraali lagunemine. Jüri Ehlvesti maailm''. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2009, lk 35–48. * "Jacques Derrida". Rmt: ''20. sajandi mõttevoolud''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 699–725. * "Roland Barthes". Rmt: ''20. sajandi mõttevoolud''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 683–698. * "Poststrukturalism". Rmt: ''20. sajandi mõttevoolud''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 671–681. * "Kehastumise paragrammatiline pale: teatriobjektide loomine teatriaktis". ''Teatrielu 2003''. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2004, lk 116–132. * "Asendussõnalisus ja teksti mõnu". ''Keel ja Kirjandus'', 9/2004, lk 641–656. ===Tõlked=== * Walter Benn Michaels "Ühiskondliku probleemi ilu" (koos [[Hanno Soans]]iga). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020. * Mark Fisher "Kapitalistlik realism". Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2019. * Roman Jakobson "Lingvistika ja poeetika" (koos [[Arne Merilai]]ga). ''Akadeemia'', 10/2012, lk 1731–1774. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lopp, Neeme}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] cyny2frv3ok83k3kxfbviugn85mk1ho 7162555 7162550 2026-05-28T08:17:50Z ~2026-31793-72 230467 Täiendasin 7162555 wikitext text/x-wiki '''Neeme Lopp''' (sündinud [[25. juuli]]l [[1980]] Tallinnas) on Eesti [[kirjandusteadlane]]<ref>[https://www.etis.ee/CV/Neeme_Lopp/est CV ETISe lehel.]</ref>, õppejõud, kriitik ja kirjastaja. Ta on lõpetanud [[Tallinna 54. Keskkool]]i (1998) ja [[Tartu Ülikool]]i eesti kirjanduse erialal (2003).<ref>[http://www.eki.ee/km/lopp/lopp.htm CV ja pilt EKI lehel.]</ref> 2006.–2013. aastal töötas ta [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is erakorralise teadurina. Aastatel 2014–2025 juhtis ta [[Eesti Kunstiakadeemia]] kirjastuse tööd ning on alates 2017. aastast õpetanud sealsamas kursuseid filosoofia ajaloost, esteetikast ja tänapäevasest teooriast. Varem on ta pidanud kursusi ka Tartu Ülikoolis. 2020–2024 oli ta teadur uurimisprojekti "Eesti siirdekultuuri arengumustrid 1986–1998" juures. ==Tegevus== Ta on avaldanud artikleid eesti kirjanduse, kirjandus- ja teatriteooria alal ning kirjutanud kirjandus- ja kunstikriitikat. Ta on toimetanud arvukalt raamatuid ja koostanud kogumikud [[Peeter Sauter]]i (2026), [[Hasso Krull]]i (2018)<ref>"Hasso Krulli mõistatus" (Etüüde nüüdiskultuurist 8). Koost ja toim Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2018. 256 lk.</ref> ja [[Kivisildnik]]u (2016)<ref>"Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik" (Etüüde nüüdiskultuurist 6). Koost ja toim Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2016. 216 lk.</ref> retseptsioonist Eestis, kogumiku "Leida lugemik" (2025) ja "Väike fototeooria lugemik" (2021, koos [[Marge Monko]]ga), Prantsuse filosoofi Jacques Rancière'i artiklikogumiku "Esteetika kui poliitika" (2017)<ref>Jacques Rancière "Esteetika kui poliitika. Valik esseid". Koost ja toim Neeme Lopp, tlk Anti Saar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017. 213 lk.</ref> ja Jean Baudrillardi esseekogumiku "Kunsti vandenõu" (2020).<ref>Jean Baudrillard "Kunsti vandenõu". Koost ja toim Neeme Lopp, tlk Anti Saar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020. 180 lk.</ref> Ta on korraldanud võõrkeelse teaduskirjanduse vahendamist eesti keelde ja toimetanud tõlkeraamatuid (teiste hulgas [[Roland Barthes]]i "Armudiskursuse fragmendid" ja "Camera lucida", Jacques Rancière'i "Esteetika kui poliitika" ja [[Stuart Hall]]i eestvedamisel koostatud kogumik "Representatsioon"). 2009. aastal ilmus tema kaastoimetamisel mahukas kogumik "20. sajandi mõttevoolud" (peatoimetaja [[Epp Annus]]).<ref>"20. sajandi mõttevoolud". Koost Epp Annus, kaastoim Neeme Lopp ja Katrin Puik. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009. 974 lk.</ref> Neeme Lopp oli Eesti ''indie''-roki bändi [[Id Rev]] kitarrist, laulja ja laulukirjutaja. ==Teosed== ===Valik publikatsioone=== * "Paul Kuimeti analüütiline fotograafia". Rmt: Paul Kuimet, ''Crystal Grid''. Tallinn: Lugemik, 2023. * "Demokraatliku sõna poole! Peeter Sauteri "Indigo" kui sümpton. ''Keel ja Kirjandus,'' 6/2022, 483–495. * "Fotograafia heteronoomia". Rmt: ''Väike fototeooria lugemik''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2021, lk 11–28. * "Häda punctum'i pärast". Rmt: ''Pilt tänapäeva kultuuris''. Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, 2021, lk 22–38. * "Barthes's Punctum and the Parallax Gap in Photography". ''Kunstiteaduslikke Uurimusi'', 3-4/2020, lk 107–117. * "Tagasilangemine maatriksisse. Triloogia lõpp". ''kunst.ee'', 3/2020. * "Tuglaste koduaia pagupunkt Tanja Muravskaja fotoobjektiivis". ''kunst.ee'', 1/2020. * "Jass Kaselaan ja fossiilid". ''kunst.ee'', 3/2019. * "Hasso Krulli mõistatus". Rmt: ''Hasso Krulli mõistatus''. Tallinn: Tallinna Ülikool / Eesti Kunstiakadeemia, 2019, lk 9–15. * "Väljaandja eessõna". Rmt: J. Rancière, ''Esteetika kui poliitika''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017, lk 7–19. * "Tulevik on tunni aja pärast: kujutlusvõime staatusest ja tuleviku saatusest" (koos [[Jaak Tomberg]]iga). ''Müürileht'', 60/2017, lk 6–8. * "The Rise and Fall of Kivisildnik". Rmt: ''Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik''. Tallinn: Tallinna Ülikool / Eesti Kunstiakadeemia, 2016, lk 6–8. * "Antihumanism ilma reservita: nalja funktsioon ja hävituse mõõtmed (:)kivisildniku viimase aja luules". ''Keel ja Kirjandus'', 10/2016, lk 770–785. * "Ehlvest, Platon ja "Lost Highway"". Rmt: ''Spiraali lagunemine. Jüri Ehlvesti maailm''. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2009, lk 35–48. * "Jacques Derrida". Rmt: ''20. sajandi mõttevoolud''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 699–725. * "Roland Barthes". Rmt: ''20. sajandi mõttevoolud''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 683–698. * "Poststrukturalism". Rmt: ''20. sajandi mõttevoolud''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 671–681. * "Kehastumise paragrammatiline pale: teatriobjektide loomine teatriaktis". ''Teatrielu 2003''. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2004, lk 116–132. * "Asendussõnalisus ja teksti mõnu". ''Keel ja Kirjandus'', 9/2004, lk 641–656. ===Tõlked=== * Walter Benn Michaels "Ühiskondliku probleemi ilu" (koos [[Hanno Soans]]iga). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020. * Mark Fisher "Kapitalistlik realism". Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2019. * Roman Jakobson "Lingvistika ja poeetika" (koos [[Arne Merilai]]ga). ''Akadeemia'', 10/2012, lk 1731–1774. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lopp, Neeme}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] 1k2pigudc22tzq7ummtska1xuqb23yx 7162570 7162555 2026-05-28T08:27:14Z ~2026-31793-72 230467 Täiendasin 7162570 wikitext text/x-wiki '''Neeme Lopp''' (sündinud [[25. juuli]]l [[1980]] Tallinnas) on Eesti [[kirjandusteadlane]]<ref>[https://www.etis.ee/CV/Neeme_Lopp/est CV ETISe lehel.]</ref>, õppejõud, kriitik ja kirjastaja. Ta on lõpetanud [[Tallinna 54. Keskkool]]i (1998) ja [[Tartu Ülikool]]i eesti kirjanduse erialal (2003).<ref>[http://www.eki.ee/km/lopp/lopp.htm CV ja pilt EKI lehel.]</ref> 2006.–2013. aastal töötas ta [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is erakorralise teadurina. Aastatel 2014–2025 juhtis ta [[Eesti Kunstiakadeemia]] kirjastuse tööd ning on alates 2017. aastast õpetanud sealsamas kursuseid filosoofia ajaloost, esteetikast ja tänapäevasest teooriast. Varem on ta pidanud kursusi ka Tartu Ülikoolis. 2020–2024 oli ta teadur uurimisprojekti "Eesti siirdekultuuri arengumustrid 1986–1998" juures. ==Tegevus== Ta on avaldanud artikleid eesti kirjanduse, kirjandus- ja teatriteooria alal ning kirjutanud kirjandus- ja kunstikriitikat. Ta on toimetanud arvukalt raamatuid ja koostanud kogumikud [[Peeter Sauter]]i (2026), [[Hasso Krull]]i (2018)<ref>"Hasso Krulli mõistatus" (Etüüde nüüdiskultuurist 8). Koost ja toim Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2018. 256 lk.</ref> ja [[Kivisildnik]]u (2016)<ref>"Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik" (Etüüde nüüdiskultuurist 6). Koost ja toim Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2016. 216 lk.</ref> retseptsioonist Eestis, kogumiku "Leida lugemik" (2025) ja "Väike fototeooria lugemik" (2021, koos [[Marge Monko]]ga), Prantsuse filosoofi Jacques Rancière'i artiklikogumiku "Esteetika kui poliitika" (2017)<ref>Jacques Rancière "Esteetika kui poliitika. Valik esseid". Koost ja toim Neeme Lopp, tlk Anti Saar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017. 213 lk.</ref> ja Jean Baudrillardi esseekogumiku "Kunsti vandenõu" (2020).<ref>Jean Baudrillard "Kunsti vandenõu". Koost ja toim Neeme Lopp, tlk Anti Saar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020. 180 lk.</ref> Ta on korraldanud võõrkeelse teaduskirjanduse vahendamist eesti keelde ja toimetanud tõlkeraamatuid (teiste hulgas [[Roland Barthes]]i "Armudiskursuse fragmendid" ja "Camera lucida", Jacques Rancière'i "Esteetika kui poliitika" ja [[Stuart Hall]]i eestvedamisel koostatud kogumik "Representatsioon"). 2009. aastal ilmus tema kaastoimetamisel mahukas kogumik "20. sajandi mõttevoolud" (peatoimetaja [[Epp Annus]]).<ref>"20. sajandi mõttevoolud". Koost Epp Annus, kaastoim Neeme Lopp ja Katrin Puik. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009. 974 lk.</ref> Neeme Lopp oli Eesti ''indie''-roki bändi [[Id Rev]] kitarrist, laulja ja laulukirjutaja. ==Teosed== ===Valik publikatsioone=== * "Paul Kuimeti analüütiline fotograafia". Rmt: Paul Kuimet, ''Crystal Grid''. Tallinn: Lugemik, 2023. * "Demokraatliku sõna poole! Peeter Sauteri "Indigo" kui sümpton. ''Keel ja Kirjandus,'' 6/2022, 483–495. * "Fotograafia heteronoomia". Rmt: ''Väike fototeooria lugemik''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2021, lk 11–28. * "Häda punctum'i pärast". Rmt: ''Pilt tänapäeva kultuuris''. Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, 2021, lk 22–38. * "Barthes's Punctum and the Parallax Gap in Photography". ''Kunstiteaduslikke Uurimusi'', 3-4/2020, lk 107–117. * "Tagasilangemine maatriksisse. Triloogia lõpp". ''kunst.ee'', 3/2020. * "Tuglaste koduaia pagupunkt Tanja Muravskaja fotoobjektiivis". ''kunst.ee'', 1/2020. * "Jass Kaselaan ja fossiilid". ''kunst.ee'', 3/2019. * "Hasso Krulli mõistatus". Rmt: ''Hasso Krulli mõistatus''. Tallinn: Tallinna Ülikool / Eesti Kunstiakadeemia, 2019, lk 9–15. * "Väljaandja eessõna". Rmt: J. Rancière, ''Esteetika kui poliitika''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017, lk 7–19. * "Tulevik on tunni aja pärast: kujutlusvõime staatusest ja tuleviku saatusest" (koos [[Jaak Tomberg]]iga). ''Müürileht'', 60/2017, lk 6–8. * "The Rise and Fall of Kivisildnik". Rmt: ''Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik''. Tallinn: Tallinna Ülikool / Eesti Kunstiakadeemia, 2016, lk 6–8. * "Antihumanism ilma reservita: nalja funktsioon ja hävituse mõõtmed (:)kivisildniku viimase aja luules". ''Keel ja Kirjandus'', 10/2016, lk 770–785. * "Ehlvest, Platon ja "Lost Highway"". Rmt: ''Spiraali lagunemine. Jüri Ehlvesti maailm''. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2009, lk 35–48. * "Jacques Derrida". Rmt: ''20. sajandi mõttevoolud''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 699–725. * "Roland Barthes". Rmt: ''20. sajandi mõttevoolud''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 683–698. * "Poststrukturalism". Rmt: ''20. sajandi mõttevoolud''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 671–681. * "Kehastumise paragrammatiline pale: teatriobjektide loomine teatriaktis". ''Teatrielu 2003''. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2004, lk 116–132. * "Asendussõnalisus ja teksti mõnu". ''Keel ja Kirjandus'', 9/2004, lk 641–656. ===Tõlked=== * Rosalind Krauss "Fotograafia ja simulaakrum". Rmt: Väike fototeooria lugemik. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2021, lk 193–210. * Walter Benn Michaels "Ühiskondliku probleemi ilu" (koos [[Hanno Soans]]iga). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020. * Mark Fisher "Kapitalistlik realism". Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2019. * Roman Jakobson "Lingvistika ja poeetika" (koos [[Arne Merilai]]ga). ''Akadeemia'', 10/2012, lk 1731–1774. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lopp, Neeme}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] imybpgz9iwjwdi3lsp2aoz3rjmkd68q 7162571 7162570 2026-05-28T08:27:37Z ~2026-31793-72 230467 Parandasin 7162571 wikitext text/x-wiki '''Neeme Lopp''' (sündinud [[25. juuli]]l [[1980]] Tallinnas) on Eesti [[kirjandusteadlane]]<ref>[https://www.etis.ee/CV/Neeme_Lopp/est CV ETISe lehel.]</ref>, õppejõud, kriitik ja kirjastaja. Ta on lõpetanud [[Tallinna 54. Keskkool]]i (1998) ja [[Tartu Ülikool]]i eesti kirjanduse erialal (2003).<ref>[http://www.eki.ee/km/lopp/lopp.htm CV ja pilt EKI lehel.]</ref> 2006.–2013. aastal töötas ta [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is erakorralise teadurina. Aastatel 2014–2025 juhtis ta [[Eesti Kunstiakadeemia]] kirjastuse tööd ning on alates 2017. aastast õpetanud sealsamas kursuseid filosoofia ajaloost, esteetikast ja tänapäevasest teooriast. Varem on ta pidanud kursusi ka Tartu Ülikoolis. 2020–2024 oli ta teadur uurimisprojekti "Eesti siirdekultuuri arengumustrid 1986–1998" juures. ==Tegevus== Ta on avaldanud artikleid eesti kirjanduse, kirjandus- ja teatriteooria alal ning kirjutanud kirjandus- ja kunstikriitikat. Ta on toimetanud arvukalt raamatuid ja koostanud kogumikud [[Peeter Sauter]]i (2026), [[Hasso Krull]]i (2018)<ref>"Hasso Krulli mõistatus" (Etüüde nüüdiskultuurist 8). Koost ja toim Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2018. 256 lk.</ref> ja [[Kivisildnik]]u (2016)<ref>"Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik" (Etüüde nüüdiskultuurist 6). Koost ja toim Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2016. 216 lk.</ref> retseptsioonist Eestis, kogumiku "Leida lugemik" (2025) ja "Väike fototeooria lugemik" (2021, koos [[Marge Monko]]ga), Prantsuse filosoofi Jacques Rancière'i artiklikogumiku "Esteetika kui poliitika" (2017)<ref>Jacques Rancière "Esteetika kui poliitika. Valik esseid". Koost ja toim Neeme Lopp, tlk Anti Saar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017. 213 lk.</ref> ja Jean Baudrillardi esseekogumiku "Kunsti vandenõu" (2020).<ref>Jean Baudrillard "Kunsti vandenõu". Koost ja toim Neeme Lopp, tlk Anti Saar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020. 180 lk.</ref> Ta on korraldanud võõrkeelse teaduskirjanduse vahendamist eesti keelde ja toimetanud tõlkeraamatuid (teiste hulgas [[Roland Barthes]]i "Armudiskursuse fragmendid" ja "Camera lucida", Jacques Rancière'i "Esteetika kui poliitika" ja [[Stuart Hall]]i eestvedamisel koostatud kogumik "Representatsioon"). 2009. aastal ilmus tema kaastoimetamisel mahukas kogumik "20. sajandi mõttevoolud" (peatoimetaja [[Epp Annus]]).<ref>"20. sajandi mõttevoolud". Koost Epp Annus, kaastoim Neeme Lopp ja Katrin Puik. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009. 974 lk.</ref> Neeme Lopp oli Eesti ''indie''-roki bändi [[Id Rev]] kitarrist, laulja ja laulukirjutaja. ==Teosed== ===Valik publikatsioone=== * "Paul Kuimeti analüütiline fotograafia". Rmt: Paul Kuimet, ''Crystal Grid''. Tallinn: Lugemik, 2023. * "Demokraatliku sõna poole! Peeter Sauteri "Indigo" kui sümpton. ''Keel ja Kirjandus,'' 6/2022, 483–495. * "Fotograafia heteronoomia". Rmt: ''Väike fototeooria lugemik''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2021, lk 11–28. * "Häda punctum'i pärast". Rmt: ''Pilt tänapäeva kultuuris''. Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, 2021, lk 22–38. * "Barthes's Punctum and the Parallax Gap in Photography". ''Kunstiteaduslikke Uurimusi'', 3-4/2020, lk 107–117. * "Tagasilangemine maatriksisse. Triloogia lõpp". ''kunst.ee'', 3/2020. * "Tuglaste koduaia pagupunkt Tanja Muravskaja fotoobjektiivis". ''kunst.ee'', 1/2020. * "Jass Kaselaan ja fossiilid". ''kunst.ee'', 3/2019. * "Hasso Krulli mõistatus". Rmt: ''Hasso Krulli mõistatus''. Tallinn: Tallinna Ülikool / Eesti Kunstiakadeemia, 2019, lk 9–15. * "Väljaandja eessõna". Rmt: J. Rancière, ''Esteetika kui poliitika''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017, lk 7–19. * "Tulevik on tunni aja pärast: kujutlusvõime staatusest ja tuleviku saatusest" (koos [[Jaak Tomberg]]iga). ''Müürileht'', 60/2017, lk 6–8. * "The Rise and Fall of Kivisildnik". Rmt: ''Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik''. Tallinn: Tallinna Ülikool / Eesti Kunstiakadeemia, 2016, lk 6–8. * "Antihumanism ilma reservita: nalja funktsioon ja hävituse mõõtmed (:)kivisildniku viimase aja luules". ''Keel ja Kirjandus'', 10/2016, lk 770–785. * "Ehlvest, Platon ja "Lost Highway"". Rmt: ''Spiraali lagunemine. Jüri Ehlvesti maailm''. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2009, lk 35–48. * "Jacques Derrida". Rmt: ''20. sajandi mõttevoolud''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 699–725. * "Roland Barthes". Rmt: ''20. sajandi mõttevoolud''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 683–698. * "Poststrukturalism". Rmt: ''20. sajandi mõttevoolud''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 671–681. * "Kehastumise paragrammatiline pale: teatriobjektide loomine teatriaktis". ''Teatrielu 2003''. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2004, lk 116–132. * "Asendussõnalisus ja teksti mõnu". ''Keel ja Kirjandus'', 9/2004, lk 641–656. ===Tõlked=== * Rosalind Krauss "Fotograafia ja simulaakrum". Rmt: ''Väike fototeooria lugemik''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2021, lk 193–210. * Walter Benn Michaels "Ühiskondliku probleemi ilu" (koos [[Hanno Soans]]iga). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020. * Mark Fisher "Kapitalistlik realism". Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2019. * Roman Jakobson "Lingvistika ja poeetika" (koos [[Arne Merilai]]ga). ''Akadeemia'', 10/2012, lk 1731–1774. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lopp, Neeme}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] d6g40uhi90z752dr0ad6urocopzfghv 0 528052 7162413 7148149 2026-05-27T23:56:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162413 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ulisses Correia e Silva | pilt = Ulisses Correia e Silva, 2023.jpg | pildiallkiri = | amet = [[Roheneemesaarte valitsusjuhtide loend|Roheneemesaarte peaminister]] | ametiajaalgus = 22. aprill 2016 | ametiajalõpp = | eelmine = [[José Maria Neves]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = José Ulisses de Pina Correia e Silva | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1962|6|4}} | sünnikoht = [[Praia]], [[Roheneemesaared]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Liikumine Demokraatiale (Roheneemesaared)|Liikumine Demokraatiale]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater =[[Lissaboni Tehnikaülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''José Ulisses de Pina Correia e Silva''' (sündinud 4. juunil 1962) on [[Roheneemesaared|Roheneemesaarte]] [[ettevõtja]] ja [[poliitik]], alates 22. aprillist 2016 [[Roheneemesaarte valitsusjuhtide loend|Roheneemesaarte peaminister]].<ref>{{Cite web|url=http://www.conexaolusofona.org/chefe-do-executivo-cabo-verdiano-promete-respostas-rapidas-mas-alerta-que-nao-ha-solucoes-milagrosas/|title=Chefe do Executivo cabo-verdiano promete respostas rápidas mas alerta que não há soluções milagrosas|website=conexaolusofona.org|publisher=|language=Portuguese|trans-title=Cape Verde Chief Executive promises quick answers but warns that there are no miracle cures|access-date=22. aprill 2016|archive-date=2021-07-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20210711202613/https://www.conexaolusofona.org/chefe-do-executivo-cabo-verdiano-promete-respostas-rapidas-mas-alerta-que-nao-ha-solucoes-milagrosas/|url-status=dead}}</ref> Ta sai peaministriks pärast seda, kui tema partei, [[Liikumine Demokraatiale (Roheneemesaared)|Liikumine Demokraatiale]], võitis 20. märtsil 2016 [[2016. aasta Roheneemesaarte parlamendivalimised|parlamendivalimised]].<ref>{{Cite web|url=https://ulisses2016.com/#bio|title=Ulisses 2016|website=ulisses2016.com|access-date=19. aprill 2016|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20161007223219/https://ulisses2016.com/#bio|archivedate=7. oktoober 2016|df=}}</ref> Pärast 2021. aastal toimunud parlamendivalimisi, mille tema erakond taas võitis, valiti ta veel 5 aastaks peaministriks. ==Noorpõlv ja haridus== Aastal 1988 lõpetas Silva [[Lissaboni Tehnikaülikool]]i majanduse ja ärijuhtimise kooli. ==Karjääri algus== Silva alustas karjääri pangandussektoris. Ta oli aastatel 1989–1994 [[Cabo Verde pank|Cabo Verde panga]] haldusosakonna direktor. Ta oli ühtlasi ka õppejõud [[Roheneemesaarte Jean Piaget' ülikool]]is.<ref name="conex">{{Cite web|url=http://www.conexaolusofona.org/ulisses-correia-e-silva-e-eleito-primeiro-ministro-de-cabo-verde/|title=Ulisses Correia e Silva é eleito Primeiro-Ministro de Cabo Verde|website=Conexão Lusófona|access-date=19. aprill 2016|archive-date=2020-08-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20200804021412/http://www.conexaolusofona.org/ulisses-correia-e-silva-e-eleito-primeiro-ministro-de-cabo-verde/|url-status=dead}}</ref> ==Tegevus poliitikas== Silva oli Roheneemesaarte valitsuses aastatel 1995–1998 rahandussekretär ning aastatel 1999–2000 rahandusminister.<ref name="laht">{{cite news|title=Ulisses Correia e Silva is Next Prime Minister of Cape Verde|url=http://www.laht.com/article.asp?CategoryId=12395&ArticleId=2408207|accessdate=27. november 2016|work=Latin American Herald Tribune|archive-date=2018-11-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20181117022449/http://www.laht.com/article.asp?CategoryId=12395&ArticleId=2408207|url-status=dead}}</ref> Aastatel 2006–2008 oli ta partei Liikumine Demokraatiale (MpD) asepresident. Ta valiti aastatel 2008 ja 2013 [[Praia]] linnapeaks. Aastal 2013 valiti ta ka MpD presidendiks.<ref>{{cite web|title=News Analysis: Cape Verde witnesses peaceful handover following elections|url=http://news.xinhuanet.com/english/2016-04/26/c_135313938.htm| website=news.xinhuanet.com|accessdate=27. november 2016}}</ref> ===Peaministrina=== 2016. aasta juunis kohtusid Silva ja rahandusminsiter [[Olavo Correia]] [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] esindajatega, et arutada Roheneemesaarte majanduse teemadel.<ref>{{cite web|title=Press Release: IMF Staff Concludes Visit to Cabo Verde|url=https://www.imf.org/external/np/sec/pr/2016/pr16272.htm|website=imf.org|accessdate=27. november 2016}}</ref> Paar kuud hiljem, septembris 2016, kohtus Silva ning tema valitsuskabinet IMFi esindajatega uuesti, et arutada 2016. aasta artikkel IV konsultatsioone.<ref>{{cite web|title=IMF Staff Completes 2016 Article IV Mission to Cabo Verde|url=http://www.imf.org/en/News/Articles/2016/09/21/PR16417-Cabo-Verde-IMF-Staff-Completes-2016-Article-IV-Mission|website=imf.org|accessdate=27. november 2016}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[José Maria Neves]] | nimi=[[Roheneemesaarte valitsusjuhtide loend|Roheneemesaarte peaminister]] | aeg= 2016- | järgnev=Ametis}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Correia e Silva, Ulisses}} [[Kategooria:Sündinud 1962]] [[Kategooria:Roheneemesaarte peaministrid]] 0vyfozk397udvgiq2btppd9u5887ukf 0 531642 7162698 7129802 2026-05-28T11:16:17Z Kristellekassuk 188137 7162698 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Andres|aasta=2018|kuu=detsember}}{{Keeletoimeta|lisaja=Andres|aasta=2018|kuu=detsember}} Ideaalsuse mõiste definitsioon on ajas muutuv. Üldmõistena tähistab see täiuslikkust ehk olukorda, kus kõik on laitmatu või õige. Kuna maailm on pidevas liikumises ja muutumises, peetakse absoluutse täiuslikkuse saavutamist sageli võimatuks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.urbandictionary.com/define.php?term=Perfection|Pealkiri=Urban Dictionary: Perfection|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Argikeeles kasutatakse sõna "ideaalne" tihti komplimendina, et rõhutada millegi erakordset headust või sobivust konkreetsesse konteksti.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.vocabulary.com/dictionary/perfection|Pealkiri=Dictionary Definition|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Ideaalsuse poole püüdlemine võib tähendada protsessi, kus objekte, süsteeme või oskusi arendatakse nii täiuslikuks kui võimalik.<ref>{{Netiviide |Autor= |URL=https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/perfection |Pealkiri=English Dictionary |Väljaanne= |Aeg= |Kasutatud=}}</ref> Ideaalsuse puhul eristatakse kahte aspekti – idealiseerimist kui protsessi ja [[Ideaal|ideaali]] kui lõpptulemust, mille poole püüeldakse.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.yaklass.ru/materiali?chtid=149&mode=cht&allowOld=true|Pealkiri=Идеал III|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Ideaal == Ideaal (ld k ''Idealis'', kr k ''Ἰδέα'' – 'nähtus, idee') on kõrgeim väärtus ning mingi nähtuse või iseloomujoone täiuslik ja lõpetatud seisund.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D0%B4%D0%B5%D0%B0%D0%BB|Pealkiri=Идеал I|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Inimese ideaalid võivad olla piiratud, kitsad või laiad. Kõikehõlmavateks peetakse sageli religioosseid ideaale, mis suunavad inimese vaimset elu tervikuna. Need tuginevad veendumusele, et ideaal on objektiivne ja muutumatu ning et tegelikkus kas läheneb sellele või eemaldub sellest. Levinumad religioossed ideaalid pärinevad näiteks [[Kristlus|kristlusest]] ja [[Budism|budismist]]. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.biblioteka3.ru/biblioteka/pravoslavnaja-bogoslovskaja-jenciklopedija/tom-5/ideal.html|Pealkiri=Идеал II|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Ideaalsus filosoofias == Viimastel sajanditel on ideaalsuse defineerimine olnud üks keerulisemaid probleeme [[Filosoofia|filosoofias]]. Filosoofiline ideaalsuse käsitlus kujuneb mõistuse, idee ja mateeria vahelistest seostest. Sõltuvalt filosoofilisest koolkonnast on ideaalsusel palju erinevaid tõlgendusi.<ref name=":0" /> Filosoofias seostatakse ideaalsust mõistuse, vabaduse, psüühika, hinge või vaimu ning tunnetusliku või loomingulise algupäraga. Ideaalsust vaadeldakse kui kõikehõlmavat kategooriat, mis hõlmab nii teadaolevaid kui ka veel avastamata aspekte. Sarnaselt [[Mateeria|mateeriaga]] on ideaalsus mõiste, mida ei ole võimalik vaid praeguste teadmiste põhjal lõplikult defineerida.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://caute.ru/ilyenkov/texts/dialideal.html|Pealkiri=Диалектика идеального|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Ideaalsuse probleem<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.situation.ru/app/j_art_558.htm|Pealkiri=Проблема идеального в наследии Ильенкова|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-12-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181224170542/http://www.situation.ru/app/j_art_558.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> == <blockquote>„Täiuslikkus on see, mis see on. Ja see on kogu olemasolu alus. Probleem on selles, et meil on peaaegu võimatu seda sellisena tunnistada lihtsalt sellepärast, et meil on kalduvus anda hinnanguid.“ (Hans Decoz)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.numerology.com/blog/11016733|Pealkiri=Hans Decoz's blog|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-12-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181224170626/https://www.numerology.com/blog/11016733|url-olek=ei tööta}}</ref></blockquote>Ideaalsuse probleem käsitleb küsimust, kuidas mittemateriaalsed nähtused, nagu mõtted ja tähendused, saavad eksisteerida materiaalses maailmas. Paljud filosoofid seostavad seda küsimust mentaalsuse ehk vaimse tegevuse olemasoluga. Inimese vaimse tegevuse peamine eripära on see, et meie mõtteid, sõnu ja tegusid saab põhjendada ja argumentidega kontrollida. Selles tähenduses on ideaalsus asjade omadus, mis ei ole looduse poolt kaasa antud, vaid on ühiskondlikult omistatud mingi eesmärgi saavutamiseks. Ideaalne vorm on materiaalse objekti kuju, mis on sündinud inimese tegevuse tulemusel. Samas võib seda vaadelda ka vastupidi: see on vaimse jõu vorm, mis leiab looduses oma väljenduse ehk materialiseerub. == Idealism ja idealist == Terminitel [[idealism|"idealism"]] ja "idealist" on filosoofias mitu tähendust, mis alati sõltuvad kontekstist.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://plato.stanford.edu/entries/idealism/|Pealkiri=Idealism|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Idealism kui filosoofiline suund peab esmaseks mõistust ja vaimu ning asetab looduse ja mateeria tagaplaanile. Sellest vaatepunktist on idealism sarnane religioosse maailmavaatega, kus looduse ja mateeria on loonud kõrgem vaimne olend ([[Jumal]]).<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://ponjatija.ru/taxonomy/term/143|Pealkiri=Идеализм I|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Praktiline ehk eetiline idealism tähistab inimese iseloomuomadust: tema elu ja tegutsemine tuginevad kõrgetele ideaalidele. Idealist püüab muuta ümbritsevat keskkonda oma veendumuste järgi ega huvitu asjadest nii, nagu need on, vaid nii, nagu need peaksid olema. Praegune olukord teda ei rahulda, ta püüdleb täiuslikkuse ja ilu poole. Teoreetiline idealism võib olla kognitiiv-teoreetiline või [[Metafüüsika|metafüüsiline]]. Esimene väidab, et meie mõistus ei taju asju kunagi vahetult sellistena, nagu need iseenesest on, vaid tegeleb nende kujutlustega. Metafüüsiline idealism väidab, et tõde ei peitu "surnud" mateerias ega loodusjõududes, vaid ideedes: materiaalne maailm on vaid vorm, milles väljendub vaimne alge.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://rushist.com/index.php/philosophical-articles/4662-idealizm-v-filosofii-kratko|Pealkiri=Идеализм II|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Numeroloogia == [[Numeroloogia]] selgitab eksistentsi arengut Maal numbrite kaudu. See on kunst ja teadus, mis käsitleb numbreid korrapäraselt vahelduvate kosmiliste vibratsioonide väljendusena.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.suurpuu.ee/naidis/Numeroloogianaidis.htm|Pealkiri=Numeroloogia|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-04-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160425104218/http://www.suurpuu.ee/naidis/Numeroloogianaidis.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> Numeroloogia täpset tekkimisaega on võimatu määratleda, kuna see ei ole kujunenud ühtse ja tervikliku õpetusena ühel kindlal hetkel. Numeroloogiat on läbi ajaloo uuritud nii filosoofilisest kui ka matemaatilisest aspektist.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D1%83%D0%BC%D0%B5%D1%80%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D0%B8%D1%8F|Pealkiri=Нумерология|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> === Chaldeani ja Pythagorase numeroloogia === Ideaalsuse definitsioon nii Chaldeani kui ka Pythagorase numeroloogias on number 3.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.definitions.net/definition/perfection|Pealkiri=Definitions|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Ideaalsus teaduses == Teaduses on ideaalobjekt abstraktne mõiste või mudel, mida ei ole võimalik reaalsuses kogeda, kuid mis on vajalik teoreetiliseks käsitluseks. Selliste objektide hulka kuuluvad näiteks [[Ideaalne gaas|ideaalne gaas,]] [[matemaatiline punkt]] ja [[absoluutselt must keha]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D0%B4%D0%B5%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D0%BE%D0%B5|Pealkiri=Идеальное|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Ideaalne gaas on gaasi matemaatiline mudel, mis lihtsustab füüsikaliste protsesside kirjeldamist. Erinevalt [[Reaalne gaas|reaalsetest gaasidest]] eeldatakse ideaalse gaasi puhul, et osakeste vahel puuduvad vastastikmõjud, osakesed on punktmassid ilma ruumalata ning neil puudub kindel kuju. See mudel võimaldab eemaldada teoreetilistest arvutustest liigsed muutujad, mistõttu on see asendamatu vahend füüsika õpetamisel.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://dic.academic.ru/dic.nsf/polytechnic/3263/%D0%98%D0%94%D0%95%D0%90%D0%9B%D0%AC%D0%9D%D0%AB%D0%99|Pealkiri=Идеальный газ|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Filosoofia]] l19i4uife5g4mp4xsar9046fxcgrpj1 7162700 7162698 2026-05-28T11:18:07Z Kristellekassuk 188137 7162700 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Andres|aasta=2018|kuu=detsember}}{{Keeletoimeta|lisaja=Andres|aasta=2018|kuu=detsember}} Ideaalsuse mõiste definitsioon on ajas muutuv. Üldmõistena tähistab see täiuslikkust ehk olukorda, kus kõik on laitmatu või õige. Kuna maailm on pidevas liikumises ja muutumises, peetakse absoluutse täiuslikkuse saavutamist sageli võimatuks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.urbandictionary.com/define.php?term=Perfection|Pealkiri=Urban Dictionary: Perfection|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Argikeeles kasutatakse sõna "ideaalne" tihti komplimendina, et rõhutada millegi erakordset headust või sobivust konkreetsesse konteksti.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.vocabulary.com/dictionary/perfection|Pealkiri=Dictionary Definition|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Ideaalsuse poole püüdlemine võib tähendada protsessi, kus objekte, süsteeme või oskusi arendatakse nii täiuslikuks kui võimalik.<ref>{{Netiviide |Autor= |URL=https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/perfection |Pealkiri=English Dictionary |Väljaanne= |Aeg= |Kasutatud=}}</ref> Ideaalsuse puhul eristatakse kahte aspekti – idealiseerimist kui protsessi ja [[Ideaal|ideaali]] kui lõpptulemust, mille poole püüeldakse.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.yaklass.ru/materiali?chtid=149&mode=cht&allowOld=true|Pealkiri=Идеал III|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Ideaal == Ideaal (ld k ''Idealis'', kr k ''Ἰδέα'' – 'nähtus, idee') on kõrgeim väärtus ning mingi nähtuse või iseloomujoone täiuslik ja lõpetatud seisund.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D0%B4%D0%B5%D0%B0%D0%BB|Pealkiri=Идеал I|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Inimese ideaalid võivad olla piiratud, kitsad või laiad. Kõikehõlmavateks peetakse sageli religioosseid ideaale, mis suunavad inimese vaimset elu tervikuna. Need tuginevad veendumusele, et ideaal on objektiivne ja muutumatu ning et tegelikkus kas läheneb sellele või eemaldub sellest. Levinumad religioossed ideaalid pärinevad näiteks [[Kristlus|kristlusest]] ja [[Budism|budismist]]. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.biblioteka3.ru/biblioteka/pravoslavnaja-bogoslovskaja-jenciklopedija/tom-5/ideal.html|Pealkiri=Идеал II|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Ideaalsus filosoofias == Viimastel sajanditel on ideaalsuse defineerimine olnud üks keerulisemaid probleeme [[Filosoofia|filosoofias]]. Filosoofiline ideaalsuse käsitlus kujuneb mõistuse, idee ja mateeria vahelistest seostest. Sõltuvalt filosoofilisest koolkonnast on ideaalsusel palju erinevaid tõlgendusi.<ref name=":0" /> Filosoofias seostatakse ideaalsust mõistuse, vabaduse, psüühika, hinge või vaimu ning tunnetusliku või loomingulise algupäraga. Ideaalsust vaadeldakse kui kõikehõlmavat kategooriat, mis hõlmab nii teadaolevaid kui ka veel avastamata aspekte. Sarnaselt [[Mateeria|mateeriaga]] on ideaalsus mõiste, mida ei ole võimalik vaid praeguste teadmiste põhjal lõplikult defineerida.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://caute.ru/ilyenkov/texts/dialideal.html|Pealkiri=Диалектика идеального|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Ideaalsuse probleem<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.situation.ru/app/j_art_558.htm|Pealkiri=Проблема идеального в наследии Ильенкова|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-12-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181224170542/http://www.situation.ru/app/j_art_558.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> == <blockquote>„Täiuslikkus on see, mis see on. Ja see on kogu olemasolu alus. Probleem on selles, et meil on peaaegu võimatu seda sellisena tunnistada lihtsalt sellepärast, et meil on kalduvus anda hinnanguid.“ (Hans Decoz)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.numerology.com/blog/11016733|Pealkiri=Hans Decoz's blog|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-12-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181224170626/https://www.numerology.com/blog/11016733|url-olek=ei tööta}}</ref></blockquote>Ideaalsuse probleem käsitleb küsimust, kuidas mittemateriaalsed nähtused, nagu mõtted ja tähendused, saavad eksisteerida materiaalses maailmas. Paljud filosoofid seostavad seda küsimust mentaalsuse ehk vaimse tegevuse olemasoluga. Inimese vaimse tegevuse peamine eripära on see, et meie mõtteid, sõnu ja tegusid saab põhjendada ja argumentidega kontrollida. Selles tähenduses on ideaalsus asjade omadus, mis ei ole looduse poolt kaasa antud, vaid on ühiskondlikult omistatud mingi eesmärgi saavutamiseks. Ideaalne vorm on materiaalse objekti kuju, mis on sündinud inimese tegevuse tulemusel. Samas võib seda vaadelda ka vastupidi: see on vaimse jõu vorm, mis leiab looduses oma väljenduse ehk materialiseerub. == Idealism ja idealist == Terminitel [[idealism|"idealism"]] ja "idealist" on filosoofias mitu tähendust, mis alati sõltuvad kontekstist.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://plato.stanford.edu/entries/idealism/|Pealkiri=Idealism|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Idealism kui filosoofiline suund peab esmaseks mõistust ja vaimu ning asetab looduse ja mateeria tagaplaanile. Sellest vaatepunktist on idealism sarnane religioosse maailmavaatega, kus looduse ja mateeria on loonud kõrgem vaimne olend ([[Jumal]]).<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://ponjatija.ru/taxonomy/term/143|Pealkiri=Идеализм I|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Praktiline ehk eetiline idealism tähistab inimese iseloomuomadust: tema elu ja tegutsemine tuginevad kõrgetele ideaalidele. Idealist püüab muuta ümbritsevat keskkonda oma veendumuste järgi ega huvitu asjadest nii, nagu need on, vaid nii, nagu need peaksid olema. Praegune olukord teda ei rahulda, ta püüdleb täiuslikkuse ja ilu poole. Teoreetiline idealism võib olla kognitiiv-teoreetiline või [[Metafüüsika|metafüüsiline]]. Esimene väidab, et meie mõistus ei taju asju kunagi vahetult sellistena, nagu need iseenesest on, vaid tegeleb nende kujutlustega. Metafüüsiline idealism väidab, et tõde ei peitu "surnud" mateerias ega loodusjõududes, vaid ideedes: materiaalne maailm on vaid vorm, milles väljendub vaimne alge.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://rushist.com/index.php/philosophical-articles/4662-idealizm-v-filosofii-kratko|Pealkiri=Идеализм II|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Numeroloogia == [[Numeroloogia]] selgitab eksistentsi arengut Maal numbrite kaudu. See on kunst ja teadus, mis käsitleb numbreid korrapäraselt vahelduvate kosmiliste vibratsioonide väljendusena.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.suurpuu.ee/naidis/Numeroloogianaidis.htm|Pealkiri=Numeroloogia|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-04-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160425104218/http://www.suurpuu.ee/naidis/Numeroloogianaidis.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> Numeroloogia täpset tekkimisaega on võimatu määratleda, kuna see ei ole kujunenud ühtse ja tervikliku õpetusena ühel kindlal hetkel. Numeroloogiat on läbi ajaloo uuritud nii filosoofilisest kui ka matemaatilisest aspektist.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D1%83%D0%BC%D0%B5%D1%80%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D0%B8%D1%8F|Pealkiri=Нумерология|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> === Chaldeani ja Pythagorase numeroloogia === Ideaalsuse definitsioon nii Chaldeani kui ka Pythagorase numeroloogias on number 3.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.definitions.net/definition/perfection|Pealkiri=Definitions|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Ideaalsus teaduses == Teaduses on ideaalobjekt abstraktne mõiste või mudel, mida ei ole võimalik reaalsuses kogeda, kuid mis on vajalik teoreetiliseks käsitluseks. Selliste objektide hulka kuuluvad näiteks [[Ideaalne gaas|ideaalne gaas,]] [[matemaatiline punkt]] ja [[absoluutselt must keha]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D0%B4%D0%B5%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D0%BE%D0%B5|Pealkiri=Идеальное|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Ideaalne gaas on gaasi matemaatiline mudel, mis lihtsustab füüsikaliste protsesside kirjeldamist. Erinevalt [[Reaalne gaas|reaalsetest gaasidest]] eeldatakse ideaalse gaasi puhul, et osakeste vahel puuduvad vastastikmõjud, osakesed on punktmassid ilma ruumalata ning neil puudub kindel kuju. See mudel võimaldab eemaldada teoreetilistest arvutustest liigsed muutujad, mistõttu on see asendamatu vahend füüsika õpetamisel.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://dic.academic.ru/dic.nsf/polytechnic/3263/%D0%98%D0%94%D0%95%D0%90%D0%9B%D0%AC%D0%9D%D0%AB%D0%99|Pealkiri=Идеальный газ|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Punkt on abstraktne objekt geomeetrias, millel puuduvad mõõtmed (pikkus, laius, kõrgus). Füüsikas kasutatakse sarnast kontseptsiooni nimega [[punktmass]], kus keha kogu mass on koondatud ühte geomeetrilisse punkti. == Viited == <references /> [[Kategooria:Filosoofia]] kelazaej9k0kpo33q4ixg1jlg5tzmcp 0 532281 7162440 6352932 2026-05-28T04:33:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162440 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vaalwater | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Vaalwater | nimi2_keel = afrikaani | nimi2 = Vaalwater | pilt = R517_in_Vaalwater,_Limpopo,_a.jpg | pildiallkiri = Vaalwater | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 10,51 | elanikke = 3964 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Vaalwater''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] [[Modimolle vald|Modimolle vallas]]. [[2006]]. aastal anti linnale uueks nimeks '''Mabatlane''', kuid kuna ametlikku nimevahetusprotseduuri ei olnud jälgitud, anti [[2007]]. aastal linnale endine nimi tagasi.<ref>[https://web.archive.org/web/20190101051419/http://www.jobvine.co.za/jobs/city/vaalwater/ Jobs in Vaalwater] JobVine</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Vaalwateri elanikest mustanahalisi aafriklasi 87,44%, valgeid 11,81%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0,25%, [[värvilised|värvilisi]] 0,05% ja teisi 0,45%. [[Pedi keel]]t pidas emakeeleks 64,31% inimesi, [[afrikaani keel]]t 11,34%, [[tsonga keel]]t 7,92%, [[tsvana keel]]t 6,71%, [[sotho keel]]t 2,68% ja [[inglise keel]]t 1,44%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/980002</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Limpopo provintsi linnad]] n8rdhkvnavokp2x9pao9tcpzrhrfbmn 0 533223 7162243 7027338 2026-05-27T17:12:33Z Rakoon 86678 7162243 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} {{Infokast ametiisik | nimi = Tulsi Gabbard | omakeelne_nimi = | pilt = Director Tulsi Gabbard Official Portrait (cropped).jpg | pildiallkiri = Tulsi Gabbard (2025) | amet = 8. [[riiklik luureülem]] | ametiajaalgus = 12. veebruar 2025 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Avril Haines]] | järgmine = | amet2 = [[Ameerika Ühendriikide esindajatekoda|USA esindajatekoja]] liige [[Hawaii osariik|Hawaii]] 2. valimisringkonnast | ametiajaalgus2 = 3. jaanuar 2013 | ametiajalõpp2 = 3. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Mazie Hirono]] | järgmine2 = [[Kai Kahele]] | amet3 = [[Demokraatide Rahvuskomitee]] aseesimees | ametiajaalgus3 = 22. jaanuar 2013 | ametiajalõpp3 = 27. veebruar 2016 | eelmine3 = [[Mike Honda]] | järgmine3 = [[Grace Meng]] | amet4 = [[Honolulu]] linnavolikogu liige 6. valimisringkonnast | ametiajaalgus4 = 2. jaanuar 2011 | ametiajalõpp4 = 16. august 20212 | eelmine4 = Rod Tam | järgmine4 = Carol Fukunaga | amet5 = [[Hawaii esindajatekoda|Hawaii esindajatekoja]] liige 42. valimisringkonnast | ametiajaalgus5 = 5. november 2002 | ametiajalõpp5 = 2. november 2004 | eelmine5 = Mark Moses | järgmine5 = Rida Cabanilla | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|4|12}} | sünnikoht = [[Leloaloa]], [[Ameerika Samoa]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = {{Lihtloend| * [[Demokraatlik Partei (Ameerika Ühendriigid)|Demokraatlik Partei]] (2002–2022) * [[Iseseisev poliitik|iseseisev]] (2022–2024) * [[Vabariiklik Partei]] (2024–) }} | abikaasa = Eduardo Tamayo<br>(2002–2006)}<br>Abraham Williams<br>(a. 2015) | vanemad = [[Mike Gabbard]] (isa) | lapsed = | sugulased = [[Caroline Sinavaiana-Gabbard]] (tädi) | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Hawaii Pacific University|Hawaii Vaikse ookeani ülikool]] | elukutse = poliitik, sõjaväelane | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = Tulsi Gabbard Signature.png | moodul = {{infokast sõjaväelane|manusta=jah | truudusvanded = {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} | teenistused = [[Ameerika Ühendriikide maavägi]]<br>[[USA maaväe reserv]] | üksused= [[Hawaii Army National Guard|Hawaii maaväe rahvuskaart]] | teenistusaeg = alates 2003 | auaste = [[kolonelleitnant]] | sõjad/lahingud = [[Iraagi sõda]] | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | moodul = {{heli | manusta = jah | failinimi = Tulsi Gabbard speaks in support of the recognition of the Armenian Genocide.ogg | pealkiri = Tulsi Gabbardi hääl | kirjeldus = Gabbard kõnelemas [[Armeenia genotsiid]]i tunnustamise toetuseks (2019) }} }} }} '''Tulsi Gabbard''' ({{IPA-en|ˈtʌlsi ˈɡæbərd}}; sündinud [[12. aprill|12. aprillil]] [[1981]] [[Leloaloa]]s) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[poliitik]] ja sõjaväelane, alates 12. veebruarist 2025 [[riiklik luureülem]]. Ehkki varem oli ta demokraat, astus ta 2024. aastal [[Vabariiklik Partei|Vabariiklikusse Parteisse]]. Alates 2021. aastast on ta [[Ameerika Ühendriikide maaväe reserv]]is olev [[kindralleitnant|kolonelleitnant]]. Aastatel 2013–2021 oli ta [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] liige [[Hawaii osariik|Hawaii osariigis]] 2. valimisringkonnast. Ta on esimene samoa- ja hinduameeriklane, kes on olnud [[Ameerika Ühendriikide kongress]]i ja [[Ameerika Ühendriikide valitsuskabinet|valitsuskabineti]] liige. == Päritolu ja haridus == Gabbard on sündinud [[Leloaloa]]s [[Maʻopūtasi maakond|Maʻopūtasi maakonnas]], mis asub [[Ameerika Samoa]] [[Tutulia]] saarel,<ref name=":10" /><ref name=":11" /> hilisema [[Hawaii osariigi senat|Hawaii osariigi senaatori]] [[Mike Gabbardi]] ja tema naise Carol Gabbardi (neiupõlvenimega Porter) neljanda lapsena. Tulsi isa on sünnijärgne Ameerika kodanik,<ref name="isa" /> ema Carol Gabbard (neiupõlvenimega Porter) on sündinud Indiana osariigis [[Decatur (Indiana)|Decaturis]]. Tulsi sai nime [[püha basiilik]]a sanskritikeelse nime järgi. Pere kolis [[Hawaii osariik]]i 1983. aastal, kui Gabbard oli kaheaastane.<ref name=":0" /> 2002. aastal katkestas ta televisiooniproduktsiooni õpingud Leewardi kogukonnakolledžis, et kandideerida [[Hawaii osariigi esindajatekoda|Hawaii osariigi esindajatekotta]]. Valituks osutudes sai temast toona ajaloo noorim naine, kes on olnud osariikliku esindajatekoja liige.<ref name=":15" /><ref name="Geraghty-190221" /><ref name="The Washington Post" /> 2009. aastal lõpetas Gabbard Hawaii Vaikse ookeani ülikooli.<ref name="HPU" /><ref name="HPU-alumni-newsletter" /><ref name="civilbeat-tg-topic" /> == Sõjaväeteenistus == [[File:Tulsi-gabbard-promoted-major.jpg|thumb|left|Gabbardi ülendamine majoriks 12. oktoobril 2015]] 2003. aasta aprillis, kui ta oli Hawaii esindajatekoja liige, astus ta [[Hawaii armee rahvuskaart|Hawaii maaväe rahvuskaarti]].<ref name="Serve" /> 2004. aasta juulis saadeti ta rahvuskaartlasena 12 kuu pikkusele missioonile [[Iraak]]i, kus teenis spetsialistina 29. jalaväebrigaadi lahingumeeskonna 29. toetuspataljoni meditsiinikompaniis.<ref name="29th" /><ref name="london" /> Gabbard teenis [[Baladi õhuväebaas|logistilisel toetusalal Anakonda]] ja lõpetas missiooni 2005. aastal.<ref name="aloha-iraq" /><ref name="The Washington Post-2019" /> Välismissioonil oleku tõttu otsustas ta jätta esindajatekotta uuesti kandideerimata.<ref name="guard-wont-campaign" /> 2005. aastal anti talle autasu [[Combat Medical Badge]] "osalemise eest lahinguoperatsioonides vaenlase tule all operatsiooni Iraagi vabadus III toetuseks.""<ref name="AP-Sen-Support3" /> Samuti on talle antud Ühendriikide eeskujuliku teenistuse medal<ref name="s309" /> ja Saksa relvajõudude aumärk militaarse asjatundlikkuse eest.<ref name="GTIWU" /> 2007. aastal lõpetas Gabbard esimese naisena lühendatud ohvitseriväljaõppe [[Alabama sõjaväeakadeemia]]s oma lennu parimate hulgas. Talle anti [[nooremleitnant|nooremleitnandi]] auaste ja ta jätkas teenistust 29. jalaväebrigaadi lahingumeeskonna juures sõjaväepolitseinikuna. Aastatel 2008–2009 teenis ta [[Kuveit|Kuveidis]], olles muuhulgas esimene Kuveidi sõjaväerajatisse sisenenud naine ja esimene Kuveidi sõjaväe aumärgi saanud naine.<ref name="ehbDA" /> 2015. aastal sai Gabbard majoriks.<ref name="HT-Major" /><ref name="mXzgm" /> Ta jätkas teenistust Hawaii rahvuskaardis kuni viidi 2020. aasta juunis üle Californias paiknevasse maaväe reservüksusse [[Ameerika Ühendriikide maaväe tsiviilasjade ja psühholoogiliste operatsioonide väejuhatus]]e alluvuses.<ref name="Tulsi Gabbard Full Biography" /><ref name="nGmqs" /> 4. juulil 2021 ülendati ta kolonelleitnandiks.<ref name="CNN-Tulsi-LTC" /><ref name="Tulsi-Lt-Colonel" /> Gabbard viibis sel ajal [[Aafrika sarv]]el, täites tsiviilasjade ohvitserina ülesandeid erioperatsioonil.<ref name="CNN-Tulsi-LTC" /><ref name="Mil-Service-LC" /><ref name="LTC-Tulsi-YN" /> Seejärel määrati ta [[Oklahoma]]s [[Tulsa]]s baseeruva 354. rügemendi 1. pataljoni ülemaks.<ref name="LTC-Tulsi-HST" /><ref name="Current-Ops-1-354" /> == Poliitilise karjääri algus == 2002. aastal võitis ta 43% häältega demokraatliku partei eelvalimised Hawaii esindajatekoja 42. valimisringkonnas ning edestas seejärel 60,7% häältega vabariiklasest vastaskandidaati Alfonso Jimenezest.<ref name="7lAxO" /><ref name="NmTLZ" /> 21-aastasest Gabbardist sai Hawaii ajaloo noorim esindajatekoja liige ning sel ajal oli ta ka noorim USA osariigi esindajatekotta valitud naine.<ref name="BI" /><ref name="The Washington Post" /> == Ameerika Ühendriikide esindajatekojas (2013–2021) == 2012. aasta valimistel järel sai Gabbardist esimene [[samoalased|samoalasest]] [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i liige, samuti on ta ajaloo esimene [[Hinduism|hindu]] USA kongressis. {{pooleli}} == 2020. aasta presidendikampaania == 2019. aasta [[11. jaanuar]]il [[CNN]]-le antud intervjuus teatas ta kavast kandideerida 2020. aastal [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendiks]] ja alustada ametlikku [[Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|valimiskampaaniat]] järgmisel nädalal.<ref name="pres" /><ref name="guardian12jaan2019" /> [[CNN]] kirjeldas ta kampaania välispoliitilist platvormi [[Interventsionismivastasus|interventsionismivastasena]] ja kirjeldas Gabbardi majandusprogrammi populistlikuna.<ref name="CNN-rocky" /><ref name="M4U3z" /> Ta lõpetas kampaania 2020. aasta märtsis ja avaldas seejärel toetust [[Joe Biden]]ile. == Riikliku luure ülem (alates 2025) == 13. novembril 2024 esitas [[2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|presidendivalimised]] võitnud [[Donald Trump]] Gabbardi USA riikliku luure ülema (''Director of National Intelligence''; DNI) kandidaadiks, tuues esile tema juhiomadusi ja sõjaväelist kogemust.<ref name="NYT-TG-DNI2" /><ref name="ABC-TG-DNI2" /><ref name="dMZAB" /> Kandidaadiks nimetamine tekitas avalikkuses poleemikat ja vastukaja.<ref name="u8982" /><ref name="e3282" /><ref name="h9542" /> Üle 100 endist rahvusliku julgeolekuga tegelenud ametnikku allkirjastasid avaliku kirja, milles kritiseerisid Gabbardi nomineerimist DNI-ks.<ref name=":92" /><ref name=":272" /><ref name=":222" /> Tema kuulamine senati luurekomitee ees toimus 30. jaanuaril 2025. 4. veebruaril 2025 hääletas luurekomitee 9-8 parteiliini pidi Gabbardi ametisse nimetamise poolt.<ref name=":04" /> 12. veebruaril kinnitas senat ta kandidatuuri häältega 52-48, ainsa vabariiklasest senaatorina hääletas Gabbardi vastu [[Mitch McConnell]].<ref name=":111" /> 12. veebruaril 2025 vannutas [[Ameerika Ühendriikide justiitsminister]] [[Pam Bondi]] ta ametisse.<ref name="tqi6i" /><ref name="ebQXC" /> == Poliitilised vaated == === Sisepoliitika === Gabbard on üldiselt toetanud seadustatud aborti esimese 20 nädala jooksul,<ref name="5Mg9c" /><ref name=":16" /> ehkki tema vaated on ajas muutunud. Noorena oli ta abordivastane, kuid muutis oma vaateid pärast sõjaväeteenistust Iraagis, kus nägi "hävitavat mõju, mida avaldab see, kui valitsused ... tegutsevad oma rahva jaoks moraalse vahekohtunikuna".<ref name="PBS" /><ref name="Kaczynski-190113" /><ref name="Sanneh" /> === Välispoliitika === Välispoliitiliselt on ta olnud kriitiline "neoliberaalse/neokonservatiivse sõjamasina" suhtes, mis soovib USA osalust "raiskavates välismaistes sõdades". Gabbardi arvates tuleks sõjale kulutatav raha suunata ümber tervishoiu, taristu ja teiste riiklike prioriteetidega tegelemiseks. Ta on kirjeldanud end nii [[sõjapistrik]]u kui [[rahutuvi]]na, öeldes "kui tegu on sõjaga terroristide vastu, olen ma pistrik, [ent] kui tegu on viljatute režiimivahetussõdadega, siis olen ma tuvi".<ref name="YnOmL" /><ref name="xvOy4" /><ref name="guardian_2019" /><ref name="e66AY" /><ref name="rqbUy" /><ref name="rdFtk" /> ==== Venemaa sissetung Ukrainasse ==== 2019. aastal ütles Gabbard [[MSNBC]] hommikusaates, et näeb Putinit Ameerika Ühendriikide vastasena.<ref name=":21" /><ref name="morning joe" /> 11. veebruaril 2022, kui Venemaa koondas Ukraina lähistele vägesid, ütles Gabbard, et "president Biden võiks selle kriisi lõpetada ja vältida sõda Venemaaga [...] garanteerides [...], et Ukraina ei saa NATO liikmeks" ning soovitas Bidenil sedasi käituda, viidates Ukraina liikmesuse üleüldisele ebatõenäolisusele. Gabbard oli skeptiline lahenduse leidmata jätmise osas, süüdistades "sõjaõhutajaid mõlemalt poolt Washingtonis" ning viidates, et Venemaa sissetung võibki olla USA huvides, misjärel saaks kehtestada "drakoonilised sanktsioonid" ja alustada uut külma sõda. Gabbard pidas sellist suhtumist kasulikuks "sõjatööstuskompleksile, mis kontrollib nii paljusid meie poliitikuid" Ühendriikide, Ukraina ja Venemaa elanike arvelt.<ref name=":1" /> 13. veebruaril ütles Gabbard, et "Ukraina saamine NATO liikmeks ei ole nagunii meie riiklikes huvides, seega miks mitte anda Venemaale seda puudutav kinnitus?"<ref name="BND1h" /><ref name="WdvMs" /> 24. veebruaril, mil Venemaa tungis Ukrainasse, kirjutas Gabbard [[Twitter]]is, et "seda sõda ja kannatusi saanuks ära hoida, kui Bideni administratsioon/NATO tunnustanuks Venemaa legitiimseid julgeolekumuresid seoses Ukraina liitumisega NATO-ga, mis tähendaks USA/NATO vägesid otse Venemaa piiril".<ref name="KrH66" /> 27. veebruaril soovitas ta konflikti lahendada läbi neutraliteedi: "On aeg seada geopoliitika kõrvale ja võtta omaks ''[[aloha]]'' vaim, lugupidamine ja armastus Ukraina inimeste vastu, jõudes kokkuleppele, et Ukraina on neutraalne riik... [E]t NATO ja Vene vägesid poleks üksteise üksteise mitte-Balti piiridel. See võimaldaks Ukraina rahval elada rahus".<ref name="D0HzH" /> 4. aprillil 2022 kirjutas Gabbard Twitteris: "president Putin, teie jõhker rünnak Ukraina vastu pole üksnes taunitav, vaid on olnud tohutu geopoliitiline viga, mis on Venemaale juba kalliks maksma läinud.... [O]n Venemaa ja Ukraina rahva huvides, et tõmbaksite kohe oma väed välja."<ref name="tOoYI" /> ==== Armeenia ja Aserbaidžaan ==== 2019. aastal pani Gabbard koos veel mitme Kongressi liikmega arutlusele seaduseelnõu, millega Ameerika Ühendriigid tunnustaks [[Armeenia genotsiid]]i.<ref name="UzwfJ" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Serve">{{cite web |title=State legislator 'honored' to serve country |url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2003/Apr/20/ln/ln29a.html |last=Espanol |first=Zenaida Serrano |date=20. aprill 2003 |newspaper=[[The Honolulu Advertiser]] |accessdate=1. augustil 2010 |archive-date=2012-10-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121002222559/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2003/Apr/20/ln/ln29a.html |url-status=dead}}</ref> <ref name="HPU">{{cite web|title=The Unique, Historic, and Inspiring Life of Tulsi Gabbard|url=http://votetulsi.com/tulsi-gabbard|author=Tulsi Gabbard|date=1. jaanuar 2012|publisher=Tulsi Gabbard|accessdate=23. augustil 2012|archive-date=2012-09-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20120905022947/http://votetulsi.com/tulsi-gabbard|url-status=dead}}</ref> <ref name="HPU-alumni-newsletter">{{cite journal|title=Alumni News|journal=HPU Alumni Newsletter|year=2012|issue=12|url=http://alumni.hpu.edu/page.aspx?pid=367|page=23|publisher=[[Hawaii Pacific University]]|accessdate=29. detsembril 2012|quote=Congresswoman-elect Tulsi Gabbard (BSBA International Business 2009)|archive-date=2014-03-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20140302014903/http://alumni.hpu.edu/page.aspx?pid=367|url-status=dead}}</ref> <ref name="civilbeat-tg-topic">{{cite web|title=Tulsi Gabbard|url=http://www.civilbeat.com/topics/tulsi-gabbard/|publisher=Honolulu Civil Beat|accessdate=30. detsembril 2012|quote=After being deployed to the Middle East for a second time in 2008, she returned to Hawaii to complete a degree in international business from Hawaii Pacific University.|archive-date=2017-10-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20171029175948/http://www.civilbeat.com/topics/tulsi-gabbard/|url-status=dead}}</ref> <ref name=":0">{{cite web|url=http://www.mikegabbard.com/content/about-mike-gabbard|title=About Mike Gabbard|publisher=mikegabbard.com|access-date=28. veebruaril 2016|archive-date=2018-12-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20181219134310/http://www.mikegabbard.com/content/about-mike-gabbard|url-status=dead}}</ref> <ref name="pres">{{cite web |last1=Kelly |first1=Caroline |title=Rep. Gabbard says she will run for president in 2020 |url=https://www.cnn.com/2019/01/11/politics/tulsi-gabbard-van-jones/index.html |website=CNN |accessdate=12. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="guardian12jaan2019">{{cite news|url=https://www.theguardian.com/us-news/2019/jan/11/tulsi-gabbard-run-president-2020-democrat-hawaii? |title=Tulsi Gabbard: Democrat says she will run for president in 2020 |date=12. jaanuar 2019|work=[[TheGuardian.com]]|accessdate=12. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name=":10">{{cite web |url=https://history.house.gov/People/Listing/G/GABBARD,-Tulsi-(G000571)/ |title=GABBARD, Tulsi – US House of Representatives: History, Art & Archives |website=history.house.gov |access-date=17 January 2019}}</ref> <ref name=":11">{{cite web |url=https://www.samoatimes.co.nz/sauni-se-tamaitai-samoa-e-tauva-i-le-tofi-peresetene-o-le-iunaite-setete-o-amerika-usa/ |title=Sauni se tamaitai Samoa e tauva i le tofi Peresetene o le Iunaite Setete o Amerika (USA) |work=Samoa Times |date=28. november 2018}}</ref> <ref name="isa">{{cite web |title=Sec. 301. [8 U.S.C. 1401] (e) |url=https://www.uscis.gov/ilink/docView/SLB/HTML/SLB/0-0-0-1/0-0-0-29/0-0-0-9696.html |website=uscis.gov |publisher=U.S. Citizenship and Immigration Services}}</ref> <ref name=":15">{{Cite web|title=Tulsi Gabbard's Biography|url=https://justfacts.votesmart.org/candidate/biography/129306/tulsi-gabbard|access-date=4 February 2021|website=Vote Smart}}</ref> <ref name="Geraghty-190221">{{cite news |last=Geraghty |first=Jim |date=21. veebruar 2019 |title=Twenty Things You Probably Didn't Know About Tulsi Gabbard |work=[[National Review]] |url=https://www.nationalreview.com/2019/02/tulsi-gabbard-2020-presidential-campaign-twenty-things-to-know/ |access-date=21 February 2019}}</ref> <ref name="The Washington Post">{{cite news|last1=Blake|first1=Aaron|last2=Sullivan|first2=Sean|date=7. september 2012|title=The 10 Biggest Surprises of the Conventions|newspaper=[[The Washington Post]]|url=https://www.washingtonpost.com/blogs/the-fix/wp/2012/09/07/the-10-biggest-surprises-of-the-conventions/|url-status=live|access-date=8. septembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20131227080303/http://www.washingtonpost.com/blogs/the-fix/wp/2012/09/07/the-10-biggest-surprises-of-the-conventions/|archive-date=27 December 2013}}</ref> <ref name="29th">{{cite news|title=City bill seeks to cover deployed pay gap|last=Nakaso|first=Dan|date=11. juuli 2004|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|page=A2}}</ref> <ref name="london">{{cite news|last=Gabbard Tamayo|first=Tulsi|date=8. august 2005|title=London visit makes loss clear|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2005/Aug/08/ln/508080354.html|url-status=live|access-date=12. novembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201111232912/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2003/Apr/20/ln/ln29a.html|archive-date=11. november 2020|ref=none}}</ref> <ref name="aloha-iraq">{{cite news|last=Gabbard Tamayo|first=Tulsi|date=15. märts 2005|title=Aloha invades Iraq compound|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2005/Mar/15/ln/ln14p.html|url-status=live|access-date=12. novembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201018134025/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2005/Mar/15/ln/ln14p.html|archive-date=18 October 2020|ref=none}}</ref> <ref name="The Washington Post-2019">{{Cite news|date=2019|title=Rep. Tulsi Gabbard says she is 'seriously considering' a 2020 White House bid|newspaper=[[The Washington Post]]|url=https://www.washingtonpost.com/politics/rep-tulsi-gabbard-seriously-considering-a-2020-white-house-bid/2018/12/13/e91d31b0-fec9-11e8-862a-b6a6f3ce8199_story.html|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20201028094826/https://www.washingtonpost.com/politics/rep-tulsi-gabbard-seriously-considering-a-2020-white-house-bid/2018/12/13/e91d31b0-fec9-11e8-862a-b6a6f3ce8199_story.html|archive-date=28 October 2020}}</ref> <ref name="guard-wont-campaign">{{cite news|last=Blakeman|first=Karen|date=30. august 2004|title=Guard soldier Tamayo won't campaign|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2004/Aug/30/ln/ln10a.html|url-status=live|access-date=12. novembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201018134024/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2004/Aug/30/ln/ln10a.html|archive-date=18 October 2020}}</ref> <ref name="AP-Sen-Support3">{{Cite web |date=2024-11-24 |title=Republicans push back against Democrats' claims that Trump intelligence pick Gabbard is compromised |url=https://apnews.com/article/trump-tulsi-gabbard-intelligence-director-russia-putin-0f661dd39bd16e248b16c049e6aa26c5 |access-date=2024-11-29 |publisher=Associated Press |language=en}}</ref> <ref name="s309">{{cite web | title=Tulsi Gabbard | publisher=John F. Kennedy Presidential Library and Museum | url=https://www.jfklibrary.org/events-and-awards/new-frontier-award/award-recipients/tulsi-gabbard-2013 | access-date=10. jaanuaril 2025}}</ref> <ref name="HT-Major">[http://westhawaiitoday.com/news/state-wire/us-rep-tulsi-gabbard-promoted-army-major US Rep. Tulsi Gabbard promoted to Army major] West Hawaii Today; October 13, 2015</ref> <ref name="Tulsi Gabbard Full Biography">{{cite web|url=http://gabbard.house.gov/about/full-biography|title=Tulsi Gabbard Full Biography|archive-url=https://web.archive.org/web/20130719084244/http://gabbard.house.gov/about/full-biography|archive-date=19 July 2013|url-status=dead}}</ref> <ref name="CNN-Tulsi-LTC">{{cite news |date=27. märts 2024 |title=Tulsi Gabbard Fast Facts |url=https://www.cnn.com/2019/01/30/us/tulsi-gabbard-fast-facts/index.html |access-date=31 October 2024 |publisher=CNN |quote="Hawaii Army National Guard, 2003–2020, Major; US Army Reserve, 2020–present, Lieutenant Colonel"}}</ref> <ref name="Tulsi-Lt-Colonel">{{cite web |date=13. november 2024 |title=Trump names Tulsi Gabbard as pick for head of National Intelligence |url=https://www.axios.com/2024/11/13/trump-tulsi-gabbard-national-intelligence |access-date=14. novembril 2024 |work=Axios |quote="former Hawaii Rep. Tulsi Gabbard.. Iraq War veteran and lieutenant colonel in the U.S. Army Reserve"}}</ref> <ref name="Mil-Service-LC">{{cite news |date=27. august 2024 |title=Tulsi Gabbard's Military Service: Hawaii Army National Guard Major And Iraq War Veteran |url=https://www.timesnownews.com/world/us/us-news/tulsi-gabbards-military-service-hawaii-army-national-guard-major-and-iraq-war-veteran-article-112816638 |access-date=31. augustil 2024 |work=Times Now News |quote="Gabbard received a promotion to Lieutenant Colonel on July 4, 2021"}}</ref> <ref name="LTC-Tulsi-YN">{{cite news |date=15. november 2024 |title=The trailblazing political and Army career of Tulsi Gabbard |url=https://www.yahoo.com/news/trailblazing-political-army-career-tulsi-191604107.html |access-date=15. novembril 2024 |work=Yahoo News |quote="She was assigned to a California-based unit in the United States Army Civil Affairs and Psychological Operations Command (Airborne) and promoted to Lieutenant Colonel on July 4, 2021"}}</ref> <ref name="LTC-Tulsi-HST">{{cite news | title=Trump Appoints Lieutenant Colonel Tulsi Gabbard as Director of National Intelligence |url=https://www.hstoday.us/subject-matter-areas/intelligence/trump-appoints-lieutenant-colonel-tulsi-gabbardas-as-director-of-national-intelligence/ | work= HS Today | date=15. november 2024|access-date=30 November 2024|quote="She currently serves as a Lieutenant Colonel in the U.S. Army Reserve and is the Battalion Commander of the 1/354 Regiment in Tulsa, Oklahoma"}}</ref> <ref name="Current-Ops-1-354">{{cite news | title=1st Battalion, 354th Regiment| url = https://currentops.com/unit/us/army/354-rgt/1-bn | work= CurrentOps | date=14. juuni 2024|access-date=30. novembril 2024}}</ref> <ref name="BI">{{cite news|last1=Wyler|first1=Grace|last2=Hickey|first2=Walter|date=8. detsember 2012|title=12 Fascinating People Who Are Heading To Congress Next Year|work=[[Business Insider]]|url=http://www.businessinsider.com/freshmen-congress-new-members-democrats-republicans-2012-12?op=1|url-status=live|access-date=10 December 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201030093322/https://www.businessinsider.com/freshmen-congress-new-members-democrats-republicans-2012-12?op=1|archive-date=30 October 2020}}</ref> <ref name="CNN-rocky">{{cite news |last1=Merica |first1=Dan |last2=Saenz |first2=Arlette |title=Tulsi Gabbard officially launches 2020 campaign after rocky start |url=https://www.cnn.com/2019/02/02/politics/tulsi-gabbard-2020-launch/index.html |access-date=4 February 2019 |publisher=CNN|date=2. veebruar 2019}}</ref> <ref name="NYT-TG-DNI2">{{Cite web |date=13. november 2024 |title=Trump Chooses Tulsi Gabbard for Director of National Intelligence |url=https://www.nytimes.com/2024/11/13/us/politics/trump-tulsi-gabbard-director-national-intelligence.html |access-date=13. novembril 2024 |work=[[The New York Times]] |quote="Ms. Gabbard, a lieutenant colonel in the Army Reserve who served in Iraq"}}</ref> <ref name="ABC-TG-DNI2">{{Cite web |date=13. november 2024 |title=Former Democratic Rep. Tulsi Gabbard is Trump's pick for director of national intelligence |url=https://abcnews.go.com/Politics/former-democratic-rep-tulsi-gabbard-trumps-pick-director/story?id=115772928 |access-date=21. novembril 2024 |publisher=[[ABC News]] |quote="For over two decades, Tulsi has fought for our Country and the Freedoms of all Americans."}}</ref> <ref name="u8982">{{cite web |last=Collinson |first=Stephen |date=25. november 2024 |title=Analysis: Trump's determination to install controversial picks faces next test |url=https://edition.cnn.com/2024/11/25/politics/trump-gabbard-hegseth-analysis/index.html |access-date=8. jaanuaril 2025 |publisher=CNN}}</ref> <ref name="e3282">{{cite web |date=14. november 2024 |title=Why is Tulsi Gabbard, Trump's new intel tsar, so controversial? |url=https://www.aljazeera.com/news/2024/11/14/why-is-tulsi-gabbard-trumps-new-intel-tsar-so-controversial |access-date=8. jaanuaril 2025 |publisher=Al Jazeera English}}</ref> <ref name="h9542">{{cite web |last1=Bennett |first1=Geoff |last2=Sagalyn |first2=Dan |last3=Hyatt |first3=Lachlan |date=14. november 2024 |title=Why Trump's nomination of Gabbard for national intelligence director is controversial |url=https://www.pbs.org/newshour/show/why-trumps-nomination-of-gabbard-for-national-intelligence-director-is-controversial |access-date=8. jaanuaril 2025 |website=PBS Newshour}}</ref> <ref name=":92">{{Cite web |date=2024-12-08 |title=Democrats and Republicans in Congress worried that Gabbard might leak to Assad regime |url=https://www.nbcnews.com/politics/national-security/democrats-republicans-congress-worried-gabbard-might-leak-information-rcna181316 |access-date=2024-12-10 |publisher=NBC News |language=en}}</ref> <ref name=":272">{{Cite news |last= |first= |date=2024-12-05 |title=Former US officials alarmed over Tulsi Gabbard's alleged 'sympathy for dictators' |url=https://www.theguardian.com/us-news/2024/dec/05/intelligence-security-officials-tulsi-gabbard |access-date=2024-12-10 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> <ref name=":222">{{Cite web |last1=Sherman |first1=Wendy R. |author-link=Wendy Sherman |last2=Gottemoeller |first2=Rose |author-link2=Rose Gottemoeller |last3=Lake |first3=Anthony |author-link3=Anthony Lake |last4=Tien |first4=(former Deputy Secretary of Homeland Security) John |display-authors=3 |date=2024-12-04 |title=Letter from 104 senior national security professionals to Thune and Schumer |url=https://www.fp4america.org/wp-content/uploads/2024/12/Gabbard-DNI_Nomination-Letter-PDF.pdf}}</ref> <ref name=":04">{{Cite web |last1=Weaver |first1=Al |last2=Beitsch |first2=Rebecca |date=2025-02-04 |title=Senate panel advances Tulsi Gabbard nomination for DNI |url=https://thehill.com/homenews/senate/5126051-tulsi-gabbard-dni-nomination-advances |access-date=2025-02-04 |website=[[The Hill]]}}</ref> <ref name=":111">{{Cite news |last1=Gómez |first1=Martín González |last2=Huang |first2=Jon |last3=Kim |first3=June |last4=Parlapiano |first4=Alicia |last5=Zhang |first5=Christine |date=2025-02-12 |title=Live Count: The Senate Votes on Tulsi Gabbard to be Director of National Intelligence |url=https://www.nytimes.com/interactive/2025/02/12/us/politics/gabbard-senate-confirmation-vote.html |access-date=2025-02-12 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref> <ref name=":16">{{Cite web |date=10. detsember 2020 |title=H.R.8939 |url=https://www.congress.gov/bill/116th-congress/house-bill/8939/text?r=28&s=1 |access-date=12 October 2022 |website=United States Congress}}</ref> <ref name="PBS">{{Cite web|first=Lisa|last=Desjardines|url=https://www.pbs.org/newshour/politics/what-does-rep-tulsi-gabbard-believe-where-the-candidate-stands-on-7-issues|title=What does Tulsi Gabbard believe? Where the candidate stands on 7 issues|date=14. jaanuar 2019|website=[[PBS NewsHour]]|language=en-us|access-date=22 January 2019}}</ref> <ref name="Kaczynski-190113">{{cite news|last=Kaczynski|first=Andrew|title=Tulsi Gabbard once touted working for anti-gay group that backed conversion therapy|url=https://www.cnn.com/2019/01/13/politics/kfile-tulsi-gabbard-lgbt/index.html|work=[[CNN]]|date=17. jaanuar 2019|access-date=2 December 2019}}</ref> <ref name="Sanneh">{{Cite news|url=https://www.newyorker.com/magazine/2017/11/06/what-does-tulsi-gabbard-believe|title=What Does Tulsi Gabbard Believe?|last=Sanneh|first=Kelefa|date=6. november 2017|newspaper=New Yorker|access-date=2019-01-13}}</ref> <ref name="guardian_2019">{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/us-news/2019/mar/18/tulsi-gabbard-2020-progressive-steve-bannon-right|title=Who is Tulsi Gabbard? The progressive 2020 hopeful praised by Bannon and the right|last=McCarthy|first=Tom|date=2019-05-13|website=[[The Guardian]]|access-date=2019-08-26}}</ref> <ref name=":21">{{Cite web |last=Choi |first=Matthew |date=2019-02-06 |title=Gabbard refuses to say if Assad is a U.S. adversary |url=https://www.politico.com/story/2019/02/06/tulsi-gabbard-bashar-al-assad-enemy-1152242 |access-date=2024-12-10 |website=Politico |language=en}}</ref> <ref name="morning joe">{{Cite web |date=6. veebruar 2019 |title=Morning Joe: Rep. Gabbard: Assad is not an enemy of the US |url=https://www.msnbc.com/morning-joe/watch/rep-gabbard-assad-is-not-an-enemy-of-the-us-1438093891865 |access-date=2024-12-10 |publisher=MSNBC |at=13:10 |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Schwartz |first=Ian |date=2022-02-11 |title=Tulsi Gabbard: "Warmonger" Biden Wants Russia To Invade Ukraine To Start New Cold War, Benefit Military-Industrial Complex |url=https://www.realclearpolitics.com/video/2022/02/11/tulsi_gabbard_warmonger_biden_wants_russia_to_invade_ukraine_to_start_new_cold_war_benefit_military-industrial_complex.html |access-date=2024-11-24 |website=Real Clear Politics}}</ref> <ref name="GTIWU">{{Cite web |last=Papple |first=Dawn |date=2016-02-29 |title=More Details About Rep. Tulsi Gabbard, DNC Vice Chair That Resigned To Endorse Bernie Sanders Before Super Tuesday – Inquisitr News |url=https://www.inquisitr.com/more-details-about-rep-tulsi-gabbard-dnc-vice-chair-that-resigned-to-endorse-bernie-sanders-before-super-tuesday |access-date=2025-01-12 |language=en-US}}</ref> <ref name="ehbDA">{{netiviide |url=https://www.yahoo.com/news/trailblazing-political-army-career-tulsi-191604107.html |pealkiri=The trailblazing political and Army career of Tulsi Gabbard |väljaanne=Yahoo! News |autor=Miguel Ortiz |aeg=15. november 2024 |vaadatud=22. veebruaril 2025 |keel=inglise}}</ref> <ref name="mXzgm">[https://web.archive.org/web/20151222140937/http://gabbard.house.gov/index.php/press-releases/511-photos-rep-tulsi-gabbard-promoted-from-captain-to-major-by-hawai-i-army-national-guard PHOTOS: Rep. Tulsi Gabbard Promoted from Captain to Major by Hawaiʻi Army National Guard] [https://web.archive.org/web/20151222140937/http://gabbard.house.gov/index.php/press-releases/511-photos-rep-tulsi-gabbard-promoted-from-captain-to-major-by-hawai-i-army-national-guard Arhiiviversioon] seisuga 22. detsember 2015 House Office of Rep. Tulsi Gabbard, October 13, 2015</ref> <ref name="nGmqs">{{cite news|last=Cole|first=William|date=18. oktoober 2020|title=Tulsi Gabbard leaves Hawaii Army National Guard after 17 years for California duty|work=[[Honolulu Star-Advertiser]]|url=https://www.staradvertiser.com/2020/10/18/hawaii-news/gabbard-leaves-hawaii-guard-for-california-duty/|url-status=live|access-date=20 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201019000638/https://www.staradvertiser.com/2020/10/18/hawaii-news/gabbard-leaves-hawaii-guard-for-california-duty/|archive-date=19 October 2020}}</ref> <ref name="7lAxO">{{Cite web |date=28. september 2002 |title=Open Primary Election 2002 – State of Hawaii – Statewide |url=https://files.hawaii.gov/elections/files/results/2002/primary/histatewide.pdf |access-date=27. augustil 2022 |publisher=Hawaii Office of Elections}}</ref> <ref name="NmTLZ">{{Cite web |date=6. november 2002 |title=General Election 2002 – State of Hawaii – Statewide |url=https://files.hawaii.gov/elections/files/results/2002/general/histatewide.pdf |access-date=27. augustil 2022 |publisher=Hawaii Office of Elections}}</ref> <ref name="M4U3z">{{cite web |last=Haltiwanger |first=John |date=2. aprill 2019 |title=Tulsi Gabbard is running for president in 2020. Here's everything we know about the candidate and how she stacks up against the competition. |url=https://www.businessinsider.com/who-is-tulsi-gabbard-bio-age-family-key-positions-2019-4 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190402180742/https://www.businessinsider.com/who-is-tulsi-gabbard-bio-age-family-key-positions-2019-4/ |archive-date=2 April 2019 |access-date=19 October 2019 |website=Business Insider}}</ref> <ref name="dMZAB">{{Cite web |last=Rogers |first=Katie |date=13. november 2024 |title=Gaetz, Gabbard and Hegseth: Trump's Picks Are a Show of Force |url=https://www.nytimes.com/2024/11/13/us/politics/gaetz-gabbard-hegseth-trump-appointees.html |access-date=14. novembril 2024 |website=The New York Times}}</ref> <ref name="tqi6i">{{Cite news |last=Gangitano |first=Alex |date=12. veebruar 2025 |title=Tulsi Gabbard sworn in as top intelligence chief in Oval Office |work=[[The Hill]] |url=https://thehill.com/homenews/administration/5141579-tulsi-gabbard-sworn-in-director-national-intelligence/ |access-date=12 February 2025}}</ref> <ref name="ebQXC">{{cite AV media |title=Tulsi Gabbard sworn-in as Director of National Intelligence; promises to 'restore trust' |publisher=The National Desk |date=12. veebruar 2025 |url=https://www.youtube.com/watch?v=WDAiB4wchiE}}</ref> <ref name="5Mg9c">{{cite news|url=https://www.marieclaire.com/politics/a25868421/who-is-tulsi-gabbard/|title=Who Is Tulsi Gabbard? Everything You Need to Know About the 2020 Presidential Candidate|first=Kayleigh|last=Roberts|date=12. jaanuar 2019|work=MarieClaire|access-date=26. veebruaril 2019|quote=She's known as an environmentalist and a proponent of women's reproductive rights.}}</ref> <ref name="YnOmL">{{Cite web|url=https://www.msnbc.com/msnbc/watch/rep-gabbard-the-leadership-i-bring-is-to-end-regime-change-wars-62500421582|title=Rep. Gabbard: The leadership I bring is to end 'regime change wars'|date=2019-06-22|website=[[MSNBC]]|access-date=2019-08-06}}</ref> <ref name="xvOy4">{{Cite web|url=https://www.politico.com/2020-election/candidates-views-on-the-issues/tulsi-gabbard/|title=Tulsi Gabbard Views on 2020 Issues: A Voter's Guide|date=2019-08-23|website=[[Politico]]|access-date=2019-08-26}}</ref> <ref name="e66AY">{{cite web|url=https://www.realclearpolitics.com/video/2019/05/06/tulsi_gabbard_ad_neoliberals_and_neocons_sing_from_the_same_songsheet_war_war_war.html|title=Tulsi Gabbard Ad: Neoliberals And Neocons Sing From The Same Songsheet, War War War|last=Hains|first=Tim|date=2019-05-06|website=Real Clear Politics}}</ref> <ref name="rqbUy">{{cite news|url=https://www.staradvertiser.com/2019/07/25/hawaii-news/hawaii-congresswoman-tulsi-gabbard-sues-google-for-50-million|title=Hawaii Congresswoman Tulsi Gabbard sues Google for $50 million|last=Cocke|first=Sophie|date=2019-07-25|work=StarAdvertiser|access-date=2019-08-07|location=Honolulu, HI}}</ref> <ref name="rdFtk">{{Cite web|url=https://www.cfr.org/election2020/candidate-tracker/tulsi-gabbard|title=Tulsi Gabbard's Foreign Policy Positions|date=2019-10-24|website=Council on Foreign Relations|language=en|access-date=2019-12-26}}</ref> <ref name="BND1h">{{Cite web |last=Nazaryan |first=Alexander |date=2022-02-19 |title=Why Ukraine's hope of NATO membership drives conflict with Russia |url=https://www.yahoo.com/news/why-ukraines-hope-of-nato-membership-drives-conflict-with-russia-024207209.html |access-date=2025-02-05 |website=Yahoo News |language=en-US}}</ref> <ref name="WdvMs">{{Cite tweet |user=TulsiGabbard |number=1492803305981972482 |date=2022-02-13 |title=It is not in our national security interests for Ukraine to become a member of NATO anyway, so why not give Russia that assurance? |access-date=2025-02-05}}</ref> <ref name="KrH66">{{Cite web |last=Cillizza |first=Chris |date=2022-03-01 |title=Analysis: What is Tulsi Gabbard actually doing on Russia? |url=https://www.cnn.com/2022/03/01/politics/tulsi-gabbard-cpac-ukraine-russia/index.html |access-date=2025-02-12 |publisher=CNN |language=en}}</ref> <ref name="D0HzH">{{Cite web |last=Mehrara |first=Maya |date=2024-11-14 |title=What Tulsi Gabbard has said about Russia, Ukraine, China |url=https://www.newsweek.com/what-tulsi-gabbard-has-said-about-russia-ukraine-china-1985839 |access-date=2024-11-24 |website=Newsweek |language=en}}</ref> <ref name="tOoYI">{{Cite web |date=2022-04-05 |title=Transcript: The Last Word with Lawrence O'Donnell, 4/4/22 |url=https://www.msnbc.com/transcripts/the-last-word/transcript-last-word-lawrence-o-donnell-4-4-22-n1294349 |access-date=2025-01-25 |publisher=MSNBC |language=en}}</ref> <ref name="UzwfJ">{{cite news |title=US presidential candidates line up behind Armenian Genocide resolution |url=https://www.tert.am/en/news/2019/06/05/us-armenia/3016994 |work=Tert.am |date=6. mai 2019 |access-date=2025-02-22 |archive-date=2025-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250222100751/https://tert.am/en/news/2019/06/05/us-armenia/3016994 |url-status=dead }}</ref> }} == Kirjandus == * {{cite journal |author=Sanneh, Kelefa |authorlink=Kelefa Sanneh |date=6. november 2017 |title=Against the tide : what's behind Tulsi Gabbard's unconventional politics? |department=Profiles |journal=The New Yorker |volume=93 |issue=35 |pages=36–45 |url=https://www.newyorker.com/magazine/2017/11/06/what-does-tulsi-gabbard-believe |accessdate=12.01.2019}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Tulsi Gabbard}} {{JÄRJESTA:Gabbard, Tulsi}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] cuyn4dmxmxavhjhehmm3e84yak27mua 0 534854 7162436 6691262 2026-05-28T03:53:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162436 wikitext text/x-wiki {{Partei | nimi = Uus Ühtsus | logo = Jaunā Vienotība logo.png | värvus = #6ab647 | ideoloogia = {{ubl|[[liberaalkonservatism]]|[[liberalism]]}} | nimi_keeles = Jaunā Vienotība | staatus = aktiivne | juht = [[Evika Siliņa]] | asutamine = 23. aprill 2018 | peakorter = Zigfrīds Anna Meierovicsi puiestee 12-3, [[Riia]] LV-1050 | koalitsioon = [[Ühtsus]]<br> Kuldīga Valla Eest<br> Valmiera ja Vidzeme Eest<br> Jēkabpilsi Piirkondlik Partei<br> Latgale Partei<br> | europarlament = [[Euroopa Rahvapartei]] | kohti1_kus = [[Läti seim|seimis]] | kohti1 = {{Koostis|26|100|#6ab647}} | kohti2_kus = [[Euroopa Parlament|europarlamendis]] | kohti2 = {{Koostis|3|8|#6ab647}} | kodulehekülg = http://jaunavienotiba.lv/ }} '''Uus Ühtsus''' ({{Keel-lv|Jaunā Vienotība}}, '''JV''') on [[Tsentrism|paremtsentristlik]] [[valimisliit]] [[Läti|Lätis]].<ref>{{Cite web|url=http://country.eiu.com/article.aspx?articleid=1281001511&Country=Latvia&topic=Summary&subtopic=Political+structure|title=Political structure of Latvia|publisher=Economist Intelligence|date=1 May 2021}}</ref> Selle liikmed on [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] ja veel neli piirkondlikku erakonda ning see on üldiselt orienteeritud [[Liberaalne konservatism|liberaalkonservatismile]]<ref>{{Cite web|last=Nordsieck|first=Wolfram|url=http://www.parties-and-elections.eu/latvia.html|title=Parties and Elections in Europe|website=Parties and Elections in Europe|access-date=2021-03-12}}</ref> ja [[Liberalism|liberalismile]].<ref>{{Cite news|url=https://www.osw.waw.pl/en/publikacje/analyses/2018-10-10/parliamentary-elections-latvia-fragmentation-political-scene|title=Parliamentary elections in Latvia: the fragmentation of the political scene|work=[[Centre for Eastern Studies]]|date=10 October 2018}}</ref> == Ajalugu == Enne 2018. aasta Läti parlamendivalimisi, 2018. aasta aprillis moodustas erakond [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] valimisliidu '''Uus Ühtsus''' (erakond ise on endiselt registreeritud Ühtsusena)<ref>{{Cite web|url=https://www.ur.gov.lv/en/legal-entity/?id=40008158358|title=Legal entity|website=Uzņēmumu reģistra tīmekļvietne|access-date=2019-04-25|language=en}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> koos piirkondlike erakondadega ''[[Kuldīga]] Valla Eest'', ''[[Valmiera]] ja [[Vidzeme]] Eest'' ning [[Tukums|Tukumsi]] Linna ja Valla Eest [<nowiki/>{{Link-interwiki|For Tukums City and Municipality|lv|Tukuma pilsētai un novadam}}], millega ühines juunis ka ''[[Jēkabpils|Jēkabpilsi]] Piirkondlik Partei''.<ref>{{Cite news|url=http://bnn-news.com/unity-may-become-new-unity-karins-may-become-prime-minister-candidate-183628|title=Unity may become New Unity; Kariņš may become prime minister candidate|publisher=[[Baltic News Network]]|date=2018-04-21|access-date=2018-06-30|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|last=DELFI|url=http://www.delfi.lv/news/national/politics/jaunajai-vienotibai-pievienojas-jekabpils-regionala-partija.d?id=50131566|title='Jaunajai Vienotībai' pievienojas Jēkabpils reģionālā partija|work=DELFI|date=2018-06-16|access-date=2018-06-30|language=lv}}</ref> Varem selle nimekirjas kandideerinud Ühtsuse eelmine partner [[Latgale]] Partei ei olnud esialgu kindel, kas liituda valimisliiduga, kuna üks partei fraktsioon toetas partnerlust Läti Regioonide Ühendusega.<ref>{{Cite news|last=Egle|first=Ināra|url=https://www.diena.lv/raksts/latvija/politika/latgales-partija-ir-apjukusi-14197932|title=Latgales partija ir apjukusi ("The Latgale Party is confused")|work=[[Diena]]|date=2018-05-23|access-date=2018-06-30}}</ref> Lõpuks allkirjastasid Latgale Partei ja Uus Ühtsus juulis koostöölepingu.<ref>{{Cite news|url=http://bnn-news.com/new-unity-and-latgales-party-announce-joint-start-at-13th-saeima-elections-187130|title=New Unity and Latgales party announce joint start at 13th Saeima elections|publisher=[[Baltic News Network]]|date=2018-07-02|access-date=2018-07-06|language=en-US}}</ref> Nimekirjaga liitumise pakkumist laiendati ka liberaalsele erakonnale Liikumine Poolt! ja vasaktsentristlikutele Progressiividele, kuid lõpuks mõlemad keeldusid.<ref>[http://www.delfi.lv/news/national/politics/jauna-vienotiba-iesniedz-deputatu-kandidatu-sarakstu-karins-un-straujuma-nestarte.d?id=50267625 'Jaunā Vienotība' iesniedz deputātu kandidātu sarakstu; Kariņš un Straujuma nestartē] Delfi</ref><ref>{{Cite news|url=http://www.valmieraszinas.lv/par-neiesaistisies-vienotibas-piedavataja-apvieniba-ar-regionu-partijam/|title="Par!" neiesaistīsies "Vienotības" piedāvātajā apvienībā ar reģionu partijām|work=Valmieras Ziņas|date=2018-02-19|access-date=2018-06-30|language=lv-LV}}</ref> Kuigi JV nimekirjal läks 2018. aasta valimistel kehvasti, ületades viieprotsendise künnise vaid 1,7%ga ja tõustes vastvalitud [[Seim (Läti)|seimi]] väikseimaks erakonnaks, siis Uue Konservatiivse Partei ja KPV LV peaministrikandidaatide ebaõnnestumine 2019. aasta jaanuari alguseks kutsus valitsus [[Läti president|Läti presidenti]] [[Raimonds Vējonis]]t üles pakkuma võimalust Uue Ühtsuse kandidaadile, endisele [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmele [[Krišjānis Kariņš]]ile. 23. jaanuaril 2019 kiitis seim heaks [[Arturs Krišjānis Kariņši esimene valitsus|Kariņši valitsuse]], kuhu kuulusid Uus Ühtsus, Uued Konservatiivid, KPV LV, Arengule! Poolt! ja [[Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK"|Rahvuslik Liit]].<ref>{{Cite web|url=http://www.saeima.lv/en/news/saeima-news/27598-the-saeima-approves-the-government-formed-by-arturs-krisjanis-karins|title=The Saeima approves the government formed by Arturs Krišjānis Kariņš|website=The [[Saeima]] of the Republic of Latvia|date=2019-01-23|access-date=2019-05-24}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.xinhuanet.com/english/2019-01/23/c_137768857.htm|title=Parliament approves Latvia's new coalition government|date=2019-01-23|access-date=2019-05-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20190125060911/http://www.xinhuanet.com/english/2019-01/23/c_137768857.htm|archive-date=January 25, 2019}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://eng.lsm.lv/article/politics/politics/latvia-gets-a-new-government-led-by-krisjanis-karins.a306967/|title=Latvia gets a new government led by Krišjānis Kariņš|publisher=[[Public Broadcasting of Latvia]]|date=2019-01-23|access-date=2019-05-24|language=en}}</ref> Lisaks peaministritoolile olid valimisliidu käes ka välisministri ja rahandusministri portfell. 2021. aastaks hakkas liidu kaasasutaja ja hilisem koostööpartner Latgale Partei lähenema erakonnale Läti Arengu Poolt, tehes ühiskampaaniaid 2021. aasta kohalikeks valimisteks. Kuigi Uue Ühtsuse juhtkonnalt saadi ka pakkumine partnerlust pikendada, sõlmiti siiski 2022. aasta juulis selle aasta parlamendivalimisteks erakondade Latgale Partei ja Läti Arengu Poolt vahel koostööleping.<ref>{{Cite web|url=https://www.tvnet.lv/7508041/latgales-partija-sanemusi-sadarbibas-piedavajumu-dalibai-parlamenta-velesanas-no-attistibai-par-un-jaunas-vienotibas|title="Latgales partija" saņēmusi sadarbības piedāvājumu dalībai parlamenta vēlēšanās no "Attīstībai/Par!" un "Jaunās vienotības"|website=[[TVNET]]|date=2022-04-25|access-date=2023-04-18|language=lv}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://attistibai.lv/2022/07/latvijas-attistibai-paraksta-memorandu-ar-vidzemes-partiju-un-latgales-partiju-par-kopigu-startu-apvienibas-attistibai-par-sara/|title="Latvijas attīstībai" paraksta memorandu ar "Vidzemes partiju" un "Latgales partiju" par kopīgu startu apvienības "Attīstībai/Par!" sarakstos 14. Saeimas vēlēšanās|website=Latvijas attīstībai|date=2022-07-06|access-date=2023-04-18|language=lv}}</ref> Uus Ühtsus aga väitis veel septembris, et jätkab koostööd erakonnaga ka uues seimis.<ref>{{Cite web|last=|url=https://jaunavienotiba.lv/latgales-avize-latgale-ir-ipass-regions/|title=Latgales avīze: Latgale ir īpašs reģions|website=Jaunā Vienotība|date=2022-09-15|access-date=2023-04-18|language=lv}}</ref> == Liikmed == {| class="wikitable" ! colspan="2" width="225px" |Nimi ! Ideoloogia ! positsioon ! Juht ! [[Seim (Läti)|Seim]] ! Eurosaadikud |- ! style="background:#6ab647; width:2px;" | |[[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]]<br /><small>Vienotība</small> | [[Liberaalne konservatism|Liberaalne konservatiivsus]] | Paremtsentristlik | [[Arvils Ašeradens]] |{{Koostis|23|100|#6ab647}} |{{Koostis|2|8|#6ab647}} |- ! style="background:#4e1c1b; width:2px;" | | Kuldīga Valla Eest<br /><small>Kuldīgas novadam</small> | Regionalism | | Juris Šulcs |{{Koostis|1|100|#4e1c1b}} |{{Koostis|0|8|#4e1c1b}} |- ! style="background:#e3b615; width:2px;" | | Valmiera ja Vidzeme Eest<br /><small>Valmierai un Vidzemei</small> | Regionalism | | Jānis Baiks |{{Koostis|1|100|#e3b615}} |{{Koostis|0|8|#e3b615}} |- ! style="background:#23ace3; width:2px;" | | Jēkabpilsi Piirkondlik Partei<br /><small>Jēkabpils reģionālā partija</small> | Regionalism | | Leonīds Salcevičs |{{Koostis|0|100|#23ace3}} |{{Koostis|0|8|#23ace3}} |- ! style="background:#dcdcdc; width:2px;" | | colspan="4" width="225px" | Üksikkandidaadid |{{Koostis|1|100|#dcdcdc}} |{{Koostis|0|8|#dcdcdc}} |} === Kaasliikmed === {| class="wikitable" ! colspan="2" width="225px" |Nimi ! Ideoloogia ! positsioon ! Juht ! [[Seim (Läti)|Seim]] ! Eurosaadikud |- ! style="background:#004b84; width:2px;" | |Latgale Partei<br /><small>Latgales partija</small> | Regionalism | | Jānis Lāčplēsis<br />Aldis Adamovičs |{{Koostis|0|100|#004b84}} |{{Koostis|0|8|#004b84}} |} == Valimistulemused == === Seimi valimised === {| class="wikitable" style="text-align:center" ! rowspan="2" |'''Valimine''' ! rowspan="2" | Partei juht ! colspan="5" scope="col" | Esitus ! rowspan="2" | Koht ! rowspan="2" | Valitsuses? |- ! '''Hääled''' ! '''%''' ! '''± lk''' ! '''Istmed''' ! '''+/–''' |- ! 2018 | rowspan="2" | [[Krišjānis Kariņš]] | 56 542 | 6.74 | Uus |{{Koostis|8|100|#6ab647}} | Uus | 7 |Koalitsioonipartei |- ! 2022 | 173 425 | 19.19 |{{Tõus}} 12.45 |{{Koostis|26|100|#6ab647}} |{{Tõus}} 18 | 1 |Koalitsioonipartei |- |} === Euroopa Parlamendi valimised === {| class="wikitable" style="text-align:center" ! rowspan="2" |'''Valimine''' ! rowspan="2" | Partei juht ! colspan="5" scope="col" | Esitus ! rowspan="2" | Koht ! rowspan="2" | EP fraktsioon |- ! '''Hääled''' ! '''%''' ! '''± lk''' ! '''Istmed''' ! '''+/–''' |- ! [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Lätis|2019]] | rowspan="1" | [[Valdis Dombrovskis]] | 124 193 | 26.40 | Uus |{{Koostis|2|8|#6ab647}} | Uus | 1 | [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon|ERP]] |- |} == Vaata ka == * [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Läti]] [[Kategooria:Liberaalkonservatiivsed parteid]] [[Kategooria:Liberaalsed parteid]] [[Kategooria:Konservatiivsed parteid]] [[Kategooria:Läti parteid]] ex9pplq5nkmhcn5egrujs3v0fou7bpu 0 537071 7162372 6192423 2026-05-27T22:22:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162372 wikitext text/x-wiki [[Fail:Uhti kõrtsihoone.JPG|pisi|Uhti kõrtsihoone (september 2012)]] '''Uhti kõrts''' (ka Valge-Reola ja Valge kõrts) oli [[kõrts]] [[Tartumaa]]l [[Uhti]] asulas [[Tartu-Võru maantee]] ääres. Tänapäevani säilinud kõrtsihoone on arvele võetud [[kultuurimälestis]]ena.<ref name="uhti.ee">https://web.archive.org/web/20190215113533/http://www.uhti.ee/?page_id=10 (vaadatud 17.02.2019)</ref> Kõrtsihoones on Uhti Avatud Ateljee, kus huvilised saavad asjatundjate abistamisel ise asju valmistada, näiteks teha käsitööd või teha sepatöösid.<ref name="uhti.ee"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.uhti.ee Kõrtsist Uhti Avatud Ateljee kodulehel] *{{Kultuurimälestis|7317}} {{koord}} [[Kategooria:Eesti kõrtsid]] [[Kategooria:Tartu maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Kambja vald]] sxzsba4uq9zu809gkqrzidg13m5gi8c 0 541271 7162661 6744285 2026-05-28T10:42:46Z Mona 355 7162661 wikitext text/x-wiki '''Minski rahvusvaheline filmifestival Listapad''' ([[valgevene keel]]es ''Мінскі міжнародны кінафестываль "Лістапад"''; kuni 2002. aastani '''SRÜ riikide ja Baltimaade rahvusvaheline filmifestival''') on [[Valgevene]]s [[Minsk]]is igal aastal novembri kuus toimuv [[filmifestival]].<ref name="lis"/> Valgevene keeles ''лістапад'' tähendab nii [[november|novembrit]] kui ka [[Abstsissioon|lehesadu]]. Esimest korda toimus festival 1994. aastal. 2003. aastast toimib ametlikult rahvusvahelise filmifestivalina. Festivali eesmärke on säilitada ühtne filmiruum ja esitada igal aastal kõige täielikum ülevaade endise [[Idablokk|idabloki]] riikide filmikunsti kohta.<ref name="lis"/> Festival sai 2011. aastal [[Rahvusvaheline Filmiprodutsentide Liitude Föderatsioon|Rahvusvahelise Filmiprodutsentide Liitude Föderatsiooni]] ajutise akrediteeringu ja 2013. aastast kuulub [[FIAPF]]-i otsusega rahvusvaheliselt sertifitseeritud spetsialiseeritud võistlusprogrammiga festivalide hulka.<ref name="lis"/> [[Pilt:Москва_(кинотеатр).JPG|pisi|Viimastel aastatel (2017–2018) toimus Listapadi avatseremoonia [[Minsk]]is asuvas [[Moskva (kino Minskis)|kinos Moskva]]]] Festivali avatseremooniaid on peetud Minski esinduslikemais saalides. 2001. aastal avati [[Minsk]]is esindusliku kontserdisaaliga [[Vabariigi Palee]]. Sestsaadik on korduvalt sellest saanud Listapadi avatseremoonia toimumise koht<ref name="bel"/>. Viimastel aastatel (2017–2018) toimus Listapadi avatseremoonia Minskis asuvas [[Moskva (kino Minskis)|kinos Moskva]]<ref name="pro"/><ref name="lis4"/>. ==Auhinnad== Festivali auväärsemaid auhindu<ref name="lis"/><ref name="bel"/>: *''Grand prix'' '''Zoloto Listapada''' (valgevene keeles ''Золото Лiстапада''; parim film) *''Grand prix'' Parim dokumentaalfilm *Auhind Zolotoi Listapadzik (''Золотой "Лістападзік"''; parim laste- ja noortefilm) *[[FIPRESCI]] rahvusvahelise žürii auhind Serebro Listapada (2017. aastast) *Auhind Bronza Listapada (publiku auhind parimale mängufilmile) ==Eesti filmid festivalil== 2002. aastal osales [[Peeter Simm]]i mängufilm "[[Head käed]]" festivali põhivõistlusprogrammis. Film pälvis diplomi. 2016. aastal osales festivali põhivõistlusprogrammis [[Triin Ruumet]]i debüütfilm "Päevad, mis ajasid segadusse". Põhikonkursil jagati 10 auhinda, ühe neist (diplomi) sai Ruumeti film (''Grand prix'' Zoloto Listapada sai [[ungari]] lavastaja [[Fliegauf Benedek]]i film "Lily Lane").<ref name="lis3"/> Festivali raames leidis aset ka Eesti filmide retrospektiiv, kus linastus kaheksa Eesti filmi – viis mängufilmi ning kolm dokumentaalfilmi. Mängufilmidest linastusid "[[1944 (film)|1944]]", "[[Mandariinid]]", "[[Sügisball (film)|Sügisball]]", "[[Seenelkäik]]" ja "[[Risttuules]]". Dokumentaalfilmidest toodi vaatajateni "[[Karmil pinnal]]", "[[Kristus elab Siberis]]" ja "[[Arvo Pärt – isegi kui ma kõik kaotan]]".<ref name="fil"/> 2018. aastal konkureeris festivalil laste- ja noortefilmide võistlusprogrammis Eesti mängufilm "[[Seltsimees laps]]" (lavastaja [[Moonika Siimets]], operaator [[Rein Kotov]]).<ref name="kul"/> Žürii, mida juhtis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] filmitegija [[Eric Bilodeau]], määras viie auhinna saajad, seejuures ühe neist auhindadest – diplom parima operaatoritöö eest – läks Siimetsa filmile (auhind Zolotoi Listapadzik anti [[Keenia]] filmile).<ref name="lis2"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fil">[http://filmi.ee/et/uudiskiri/uudised/uk/57258/vaata/57295/ Minski rahvusvaheline filmifestival]. [[EFI]] Uudiskiri 2016/3</ref> <ref name="kul">[https://kultuur.err.ee/875241/seltsimees-lapse-operaator-rein-kotov-palvis-minski-filmifestivali-aasta-parima-operaatori-preemia Rein Kotov pälvis Minski filmifestivali aasta parima operaatori preemia]. kultuur.postimees.err, 7. november 2018</ref> <ref name="bel">[https://web.archive.org/web/20180704111415/http://www.belarus.by/ru/about-belarus/culture/listapad Минский международный кинофестиваль ''Лістапад'']. belarus.by</ref> <ref name="lis">[https://web.archive.org/web/20181130184155/http://listapad.com/o-nas/ Общая информация]. listapad.com</ref> <ref name="lis2">[https://web.archive.org/web/20181113043357/http://listapad.com/news/2018/11/pobediteli-konkursa-listapadzik/ Laste- ja noortefilmide võistlusprogrammi auhinnad]. listapad.com</ref> <ref name="lis3">[https://web.archive.org/web/20181027171241/http://listapad.com/nagrady/2016/nagrady-osnovnogo-konkursa-igrovogo-kino/ Põhivõistlusprogrammi auhinnad]. listapad.com</ref> <ref name="pro">[https://web.archive.org/web/20180108223907/http://1prof.by/news/in_the_country/a1d45a531713690.html «Лістапад»-2017: Владимир Меньшов]. 1prof.by/news</ref> <ref name="lis4">[https://web.archive.org/web/20181107140637/http://listapad.com/gallery/2018/album-album2-listapad2018Moskva/ Лістапад»-2018]. listapad.com</ref> }} ==Välislingid== *[http://listapad.com/ Festivali koduleht] (<small>valgevene, vene ja inglise keeles</small>) *[https://www.youtube.com/watch?v=5-DjEF-Fk0Y «Лістапад-2018»: 167 фильмов из 48 стран]. [[YouTube]], 17. oktoober 2018 (<small>vene keeles</small>) [[Kategooria:Filmifestivalid]] [[Kategooria:Valgevene kultuur]] ax87prsmtc8c60pj68lv74vqxpjd2e0 0 544640 7162241 7139777 2026-05-27T17:09:28Z Jaqsuurna 199594 Keeletoimetasin 7162241 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Fail:Azerbaijan ethnic map 2024.png|300px|pisi|Aserbaidžaani etnolingvistiline kaart 2024 (pärast separatistliku [[Mägi-Karabahhi Vabariik|Mägi-Karabahhi Vabariigi]] kokkuvarisemist ja [[Armeenlased|armeenlaste]] põgenemist [[Mägi-Karabahh|Mägi-Karabahhist]] 2023. aastal)]] [[Fail:Azerbaijan ethnic map 1994-2020.png|300px|pisi|Aserbaidžaani etnolingvistiline kaart 1994–2020 (pärast [[Mägi-Karabahhi sõda|esimest Mägi-Karabahhi sõda]] ja enne [[2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikt|teist Mägi-Karabahhi sõda]])]] [[Aserbaidžaan]]i territooriumil on välja arenenud keeli, mida kõneldakse siiani, kuid Aserbaidžaani vabariigi ainsaks [[Ametlik keel|ametlikuks keeleks]] ja [[Suhtlusmeetod|suhtlusvahendiks]] on [[Aserbaidžaani keel|aseri ehk aserbaidžaani keel]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://azerbaijan.az/portal/General/Language/language_01_e.html|Pealkiri=Põhjalik aseri keele info|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=29.05.2019|arhiivimisaeg=22.04.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190422075816/http://azerbaijan.az/portal/General/Language/language_01_e.html|url-olek=ei tööta}}</ref> == Keelest üldiselt == Aserbaidžaani peamine ja ametlik keel on aserbaidžaani keel. See kuulub [[Turgi keeled|turgi keelte]] hulka ja on tihedasti seotud [[türgi keel]]ega. Seetõttu on võimalik olukord, kus kaks nendest riikidest pärit isikut saavad teineteisest aru ka ilma varasema keelekogemuse või õppeta. Koos türgi, [[Türkmeeni keel|türkmeeni]] ja [[Gagauusi keel|gagauusi]] keelega kuulub aserbaidžaani keel turgi keelte edelarühma [[Oguusi keeled|oguusi]] harusse. Kuigi aseri keele kõnelejaid leidub nii Aserbaidžaanis, Lõuna-Venemaal ([[Dagestan]]) kui ka [[Iraan|Põhja-Iraanis]], on [[Murre|murded]] erinevad. Aseri keel on Dagestani üks ametlikest keeltest ja seal leidub ka palju sellekeelseid [[Kool|õppeasutusi]]. Samas ei ole see ametlik keel Põhja-Iraanis, kus [[Aserbaidžaanlased|aserbaidžaanlaste]] arv ületab nende rahvuskaaslaste arvu Aserbaidžaani Vabariigis. Aserbaidžaani keel, mida räägitakse Iraani Aserbaidžaanis, erineb tugevalt Põhja-Aserbaidžaani murdest ning keele kasutuse edendamise asemel on Iraani valitsus üritanud keelt riigist välja juurida, näiteks oli aseri keel aastakümneid keelatud. == Aseri keel Aserbaidžaanis == 2009. aasta rahvaloenduse järgi räägib 92,5 protsenti Aserbaidžaani elanikkonnast aseri keelt [[emakeel]]ena.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.ethnologue.com/country/AZ|Pealkiri=Põhjalik info Aserbaidžaanis levinud keeltest|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=29.05.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.academia.edu/29247992/Language_situation_in_Azerbaijan|Pealkiri=Aserbaidžaani keelepoliitika, aseri keele kasutus ja globaliseerumise tagajärjed keelele|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=29.05.2019}}</ref> Samas on riigis tähtis roll ka [[Vene keel|vene]] ja [[Inglise keel|inglise keel]]el, mida kasutatakse palju hariduses ja ametlikus suhtluses. Üle poole isikutest, kelle jaoks on aseri keel emakeel, ei räägi [[võõrkeel]]i (enamik aseritest on ükskeelsed). [[Mägi-Karabahh]]i suur armeeniakeelne elanikkond ei ole enam Aserbaidžaani valitsuse kontrolli all, seetõttu ei lähe [[armeenia keel]] arvesse kui üks riigi [[vähemuskeel]]test. Vähemuskeeled Aserbaidžaanis on järgmised: [[Lesgi keel|lesgi]], [[Talõši keel|talõši]], [[Avaari keel|avaari]], [[Gruusia keel|gruusia]], [[Buduhhi keel|buduhhi]], [[põhjataadi keel|põhjataadi]], [[Hinalugi keel|hinalugi]], [[Krõtsi keel|krõtsi]], [[džeki keel|džeki]], [[Rutuli keel|rutuli]], [[Tsahhi keel|tsahhi]], [[lõunataadi keel|lõunataadi]] ja [[udi keel|udi]]. Enamik neist (välja arvatud armeenia, lesgi, talõši, avaari ja gruusia keel) on ohustatud ja välja suremas, sest kõnelejate arv on väike, osadel alla 10 000 ja teistel alla 1000 inimese. Nende keelte kasutus väheneb pidevalt ka [[emigratsioon]]i ja [[Moderniseerimine|moderniseerimise]] tõttu. [[2009]]. aastal ilmunud ajakirja [[The International Journal of the Sociology of Language]] 198. number oli tervenisti pühendatud Aserbaidžaani keeleküsimustele. Ajakirja toimetaja oli [[Jala Garibova]]. Aserbaidžaan ei ole [[Ratifitseerimine|ratifitseerinud]] [[Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta]]t, millele [[Aserbaidžaani Rahvarinne]] aastal [[1992]] alla kirjutas. Aserbaidžaani president [[Heydər Əliyev]] andis [[2001]]. aastal välja avalduse, milles seisnes järgnev: "Aserbaidžaani Vabariik ei ole võimeline tagama harta eeskirjade rakendamist seni, kuni territoorium, mida [[Armeenia]] hõivab, on vabastatud." == Ajalugu == [[Keskaeg|Keskaja]] kirjanik [[Ibn al-Nadim]] mainib oma raamatus "Al-Fihrist", et kõik [[Mediaani kuningriik|Mediaani kuningriigi]] ja pärsia maade (kaasa arvatud piirkond, mis on tänapäeval Aserbaidžaani Vabariik) rahvad rääkisid [[Antiikaeg|antiikajal]] ühes ja samas keeles. Selles raamatus [[Tsiteerimine|tsiteerib]] ta suurteadlast [[Abdullah Ibn al-Muqaffat]]:<blockquote>"[[Iraani keeled]] on fahlavi ([[Keskpärsia keel|pahlavi]]), [[Dari keel|dari]], [[Khuzi keel|khuzi]], [[Pärsia keel|pärsia]] ja [[Serjani keel|serjani]]. Aga Fahlavi pärineb sõnast Fahleh. Ja Fahleh on nimi, mis viitab 5 piirkonnale: [[Eşfahān]], [[Rey (Iraan)|Rey]], [[Hamedan]], [[Mah-Nahavand]] ja Aserbaidžaan".</blockquote>Seejärel märgib ta, et dari on kuninglike kohtute ametlik keel ning see pärineb [[Khorāsān]]ist, [[Balkh]]ist ja Ida-Iraanist; [[Parsi keel|parsi]] on [[zoroastrism]]i [[mowbed]]ide keel ja on pärit [[Fārsi provints]]ist; khuzi on mitteametlik kuninglik keel ja on pärit [[Khūzestāni provints|Khūzestānist]] ning serjani keel pärineb [[Mesopotaamia]]st. Sellest on kirjutanud ka teised tuntud keskaegsed [[Ajaloolane|ajaloolased]], nagu [[Ali ibn Sahl Rabban al-Tabari|al-Tabari]], [[Ibn Hawqal]], [[Istakhri]], [[Moqaddasi]], [[Yaghubi]], [[Masudi]] ja [[Mostowfi Qazvini]]. [[Al-Khwarizmi]] mainib seda oma raamatusarja "[[Mafatih-ol-Olum]]" kuuenda raamatu kuuendas peatükis. [[Etümoloogia|Etümoloogilised]] uuringud näitavad, et praegused murded, mida kõneldakse [[Bakuu]]st [[Khalkhal]]ini ja sealt edasi kuni [[Semnan]]ini, pärinevad kõik ühisest allikast. Teisisõnu rääkisid iidse Aserbaidžaani inimesed sama keelt, mida Mediaani kuningriigi inimesed ([[Columbia ülikool]]i väljapaistvama professori [[Ehsan Yarshater]]i artikkel väljaandes [[Majjaleh-ye Daaneshkadehye Adabiyaat]], lk 35–37). Keskaegne ajaloolane [[Yaqut al-Hamawi]] viitas oma raamatutes "[[Mo'ajjem ol-Odabaa]]" ja "[[Mo'jem ol Baladaan]]" keelele nimetusega Al-ajam-ol-Azariyah (ehk ''aseri-iraani keel''). Ka teistes allikates ([[Ebne Hoghel]]i "[[Surat-ol-Arz]]" , [[Moqaddasi]] "[[Ahsan ol-Taqaaseem]]" ja [[Istakhri]] "[[Masaalik va Mamaalik]]") kirjeldatakse asereid kui [[Iraani keeled|iraani keeli]] kõnelevat rahvast. Ilmselt oli see periood enne [[turgi kultuur]]i saabumist Aserbaidžaani. [[Tabari]] (235 A.H). on märkinud, et [[Maragheh]]i [[luuletaja]]d esitasid pahlavikeelset luulet. Mõned aserbaidžaani luuletajad, nagu [[Qatran Tabrizi]] (surnud 465 A.H), kasutasid oma emakeele kirjeldamiseks sõnu pärsia ja pahlavi vaheldumisi. Ajaloolane [[Hamdollah Mostowfi]] on oma kirjutistes läinud nii kaugele, et kirjeldab Aserbaidžaani erinevates piirkondades kõneldud pahlavi variante. Oma raamatus "[[Tarikh Gozideh]]" kirjeldab ta kaheksat aserbaidžaani luuletajat, pannes neile nime Ahl-ol She'r Men-al-Ajam (ehk iraani luuletajad). Nüüdseks on dari ja pahlavi ühinenud, sest järjestikused [[dünastia]]d kolisid idast läände, tuues kaasa iraani keele dari versiooni. Aserbaidžaanist leitud pahlavikeelsete kirjade ja dokumentide suur arv viitab sellele, et see oli Aserbaidžaani emakeel enne türklaste saabumist. Paljud sõnad on ka praeguses aseri keeles tegelikult Pahlavi päritolu ([[Tabrizi ülikool]]i doktorandi Mahyar Navabi uurimus Nashriyeh Adabiyaat, 5, 6 ja Najibeddin Hamadani uurimused Farhang e Kamaleddin Teflisi ja Ajayeb ol-Makhluqaat; keskaegsed sõnaraamatud "[[Majmal-ol-Tavarikh wa al-qasas]]" ja "[[Iskandar-Nameh e Qadeem]]"). Nüüdisaja teadlased on jõudnud kokkuleppele, et pahlavi asendus praeguse aseri keele turgi vormiga enne [[Safaviidide dünastia]]t, tõenäoliselt Seljukiani türklaste saabumise ajal. Samas mõned teadlased väidavad, et kuni 17. sajandini räägiti [[Tabriz]]is pahlavi keelt (Hafez Hosein Tabrizi (997 A.H.) raamatud "[[Rowdhat ul-Jinan]]" ja "[[Risaleh ye Anarjani]]"; mõlemad kirjutatud 985 A.H.). [[Osmanite riik|Osmaiote Türgi]] rännumees [[Evliya Çelebi]] (1611–1682) mainib seda ka oma raamatus "[[Seyahatname]]". Samuti märgib ta, et [[Nahhitševan]]i ja Maraghehi eliitrahvas ja haritlased rääkisid pahlavi keeles. == Aseri keele areng == Aserbaidžaani keele kasutuselevõtt on tihedasti seotud [[Türgi]] hõimude esmakordse ilmumisega esimesel aastatuhandel. Türgi hõimude püsima jäämine ja laienemine mõjutas majandust, suhtluskultuuri ja -keelt. Aserbaidžaani keele kui kommunikatsioonivahendi kujunemine on võtnud sajandeid. Raamat "[[Kitabi-Dede Gorgud]]" (tuntud ka kui "Kitabi-Dede Korkut" või "Dede Korkuti raamat") kirjeldab aserbaidžaani keele ajalugu aastast 1300 Aserbaidžaani Vabariigis, Ida-Türgis, Kagu-Gruusias, Loode-Iraanis, Ida-Armeenias ja Lõuna-Venemaal. Mõned allikad viitavad, et esimesed aserikeelsed kirjandusteosed pärinevad 13. sajandist. Aserbaidžaani keelel on olnud kaks peamist arenguperioodi: iidne periood, mis hõlmab [[13. sajand|13.]]–[[18. sajand|18. sajandit]] ja tänapäevane periood, mis algab 18. sajandi lõpust ja kestab tänapäevani. Iidne periood ei hõlma mitte ainult keele peamist arenguetappi, vaid ka Aserbaidžaani [[renessanss]]kirjandust. Iidsel ajal juhtisid valitsust ja armeed [[safaviidid]], [[aggoyunlus]]ed, [[qaraqoyunlus]]ed ja [[djelairid]]id ning nende valitsemise ajal oli riik oma territoriaalse ja kirjandusliku arenguperioodi tipus. Selle tulemusena omandas aseri keel oma põhilised lingvistilised omadused. Aseri keel on saanud mõjutusi paljudest teistest kultuuridest kogu ajaloo vältel, sest Aserbaidžaan on olnud mitmeid kordi okupeeritud. Kõige märgatavamad mõjutajad on pärsia, vene ja [[araabia keel]]. Eelpool nimetatud riikide okupeerimise ja asustuse tõttu on aserbaidžaani keelt kasutatud ka nende keeltega kooskõlas, võimaldades neil laenata oma kultuurist mitmeid sõnu ja anda neid ka vastu. See võib olla ka põhjus, miks olenemata sellest, et Aserbaidžaan on olnud 30 aastat iseseisev, on teiste keelte mõju ikka veel väga tugev. Näiteks kasutatakse vene keelt seal tänini igapäevase keelena pärast 70 aastat kestnud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsiooni. == Vaata ka == * [[Aserbaidžaani keel]] * [[Turgi keeled]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Aserbaidžaani keeled| ]] 8l9maaglb2gqx2wfn7k41ptfl0qpzr1 0 548853 7162514 5329355 2026-05-28T07:15:42Z Svencapoeira 67038 7162514 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Gesneerialised | pilt = | pildi_laius = | pildi_seletus = | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Gesneerialised''' ''Gesneriaceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Gesneerialised''' (''Gesneriaceae'') on [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] seltsist. Eestis ei kasva sellesse sugukonda kuuluvaid [[pärismaine taim|pärismaiseid taimeliike]]. == Perekondi == *''Achimenes'' – [[leitselill]] *''Aeschynanthus'' – [[punahuul]] *''Alsobia'' – [[salulemb]] *''Codonanthopsis'' – [[sipelgalill]] *''Columnea'' – [[kolumnea]] *''Corallodiscus'' – [[korallkodarik]] *''Corytoplectus'' – [[mariõis]] *''Episcia'' – [[vasklehik]] *''Gesneria'' – [[gesneeria]] *''Haberlea'' – [[haberlea]] *''Kohleria'' – [[hiilulill]] *''Monophyllaea'' – [[ainulehik]] *''Nematanthus'' – [[urnõis]] *''Petrocosmea'' – [[kaljuhepik]] *''Ramonda'' – [[ramonda]] *''Rhytidophyllum'' – [[kurdlehik]] *''Saintpaulia'' – [[säntpoolia]] *''Sinningia'' – [[sinningia]] *''Smithiantha'' – [[templilill]] *''Streptocarpus'' – [[sinilehter]] [[Kategooria:Gesneerialised| ]] [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] cf2fv6j1ymhfs9o4fql3ilrp75vn3zl 0 549741 7162442 7015765 2026-05-28T04:49:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162442 wikitext text/x-wiki [[Pilt:EuLISA HQ.jpg|pisi|eu-LISA peakontor Tallinnas aadressil [[Vesilennuki tänav]] 5]] '''Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet''' (lühend: '''eu-LISA''') on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] amet, mille ülesandeks on Euroopa Liidu suurte [[infosüsteem]]ide ja sidetaristu operatiivjuhtimine. eu-LISA loodi 2011. aastal, et hallata teise põlvkonna [[Schengeni infosüsteem]]i (SIS II), [[viisainfosüsteem]]i (VIS) ja asüülitaotlejate sõrmejälgede infosüsteemi [[Eurodac]].<ref name=":0">[https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02018R1726-20230606 eu-LISA asutamismäärus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011.] Eur-Lex, 02018R1726-20230606.</ref> == Ülesanded == Peale olemasolevate infosüsteemide haldamise on eu-LISA ülesandeks on ka uute infosüsteemide väljatöötamine, ülesehitamine ja käitamine, sealhulgas riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteem, [[reisiinfo]] ja [[reisiluba]]de süsteem ning [[karistusregister|karistusregistrite]] infosüsteem. == Juhtimine == eu-LISA tegutseb haldus- ja juhtimisraamistiku alusel, mis hõlmab haldusnõukogu, mitut nõuanderühma ja tegevdirektorit.<ref>{{Netiviide |url=https://www.eulisa.europa.eu/Publications/Documents/Leaflets2016/eu-LISA_ET_web.pdf |pealkiri=eu-LISA infoleht |vaadatud=2019-05-25 |arhiivimisaeg=2019-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190525081424/https://www.eulisa.europa.eu/Publications/Documents/Leaflets2016/eu-LISA_ET_web.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Haldusnõukokku kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriikide ja [[Euroopa Komisjon]]i esindajad. Alates 1. oktoobrist 2025 on ameti tegevdirektor [[Tillmann Keber]].<ref>[https://www.eulisa.europa.eu/About-Us/Organisation/Top-Management Top Management.] eu-LISA veebisait.</ref> == Asukoht == eu-LISA peakontor asub Eestis [[Tallinn|Tallinnas]].<ref name=":0" /> Esialgu tegutses eu-LISA Tallinna kesklinnas [[Euroopa Maja]]s.<ref>[https://majandus24.postimees.ee/3022639/eesti-riik-rajab-8-4-miljoniga-eli-it-agentuurile-peakorteri Eesti riik rajab 8,4 miljoniga ELi IT-agentuurile peakorteri] Postimees, 11. detsember 2014</ref> 19. septembril 2018 avati [[Lennusadam]]a lähedal aadressil [[Vesilennuki tänav]] 5<ref>[https://www.postimees.ee/6408236/galerii-eesti-koige-turvatumad-euroametnikud-said-uue-maja Galerii: Eesti kõige turvatumad euroametnikud said uue maja] Postimees, 19. september 2018.</ref> eu-LISA uus peahoone.<ref>[https://www.ituudised.ee/uudised/2018/09/19/euroopa-it-agentuur-sai-tallinnas-nutika-buroo Euroopa IT-agentuur sai nutika büroo] ITuudised.ee, 19. september 2018</ref> Hoone projekteerisid [[Üllar Ambos]], [[Jaan Kuusemets]], [[Pille Noole]], [[Ioannis Lykouras]] ja [[Erko Luhaaru]] (DAGOpen OÜ, LÜNK arhitektid OÜ)<ref>[https://web.archive.org/web/20190525081006/https://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/NEWS_6058/euroopa-liidu-it-agentuuri-peahoone-arhitektuurivoistluse-voitjad-on-selgunud Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistluse võitjad on selgunud] city24.ee, 2. november 2015</ref>, sisekujunduse autorid on [[Margit Teikari]] ja [[Tuuli Trei]] (Stuudio TEMA OÜ). Ameti arendamise ja operatiivjuhtimisega seotud ülesandeid täidetakse Prant­susmaal [[Strasbourg|Strasbourgis]] asuvas tehnilises keskuses ning varuasukoht, mis on võimeline tagama suuremahulise IT-süsteemi käideldavuse süsteemi tõrke korral, on Austrias [[Sankt Johann im Pongau|Sankt Johann im Pongaus]].<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.eulisa.europa.eu/ eu-LISA veebisait] * [https://www.postimees.ee/265669/ Eesti lükkas tagasi Prantsuse pakkumise IT-agentuuri kohta, 20. mai 2010] [[Kategooria:Euroopa Liidu institutsioonid]] 6blk22lr41h92yct77oedbrqtbcyh9z 0 550261 7162470 6855566 2026-05-28T06:28:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162470 wikitext text/x-wiki [[Fail:Vaivara kihelkonnakooli mälestuskivi Sinimägede lähedal, 21. juuli 2011.jpg|pisi|Mälestuskivi (juuli 2011)]] '''Vaivara kihelkonnakool''' oli [[kihelkonnakool]] [[Virumaa]]l [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonnas]] [[Sinimäe]]l. Kool tegutses aastatel [[1869]]–[[1931]]. Kooli asutas 1869. aastal parun [[Konstantin von Korff]]. Kooli juhatas teiste seas [[Heinrich Masing]].<ref name="muuseum.vaivaravald.ee">https://web.archive.org/web/20190527155600/https://muuseum.vaivaravald.ee/index.php?id=41 (vaadatud 25.05.2019)</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kihelkonnakoolid]] [[Kategooria:Vaivara kihelkond]] ejsf7rg8qx1ikrmoiepp13gz1itd2fk 0 557062 7162648 6855559 2026-05-28T10:31:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162648 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vanwyksdorp | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Vanwyksdorp | nimi2_keel = afrikaani | nimi2 = Vanwyksdorp | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 21,25 | elanikke = 833 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Vanwyksdorp''' on asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] [[Kannalandi vald|Kannalandi vallas]]. Vanwyksdorp on asutatud [[1904]]. aastal Buffelfonteini farmi maadele. Asula on saanud nime selle järgi, et piirkonna elanike hulgas oli väga levinud perekonnanimi Van Wyk.<ref>[https://web.archive.org/web/20190702095755/http://hdkproperties.co.za/about_vanwyksdorp/ Vanwyksdorp] Heidi de Kock Properties</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Vanwyksdorpi elanikest [[värvilised|värvilisi]] 84,75%, valgeid 12,97%, mustanahalisi aafriklasi 1,92% ja [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0,24%. [[Afrikaani keel]]t pidas emakeeleks 90,14% inimesi, [[inglise keel]]t 4,93% ja [[koosa keel]]t 2,04%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/174006</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Kapimaa provintsi asulad]] 2al9x0xen3t1ijqecu5w79c2ieknk1a 0 558090 7162508 6548882 2026-05-28T07:01:19Z Svencapoeira 67038 7162508 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Bignoonialised | pilt = | pildi_laius = | pildi_seletus = | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Bignoonialised''' ''Bignoniaceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Bignoonialised''' (''Bignoniaceae'') on [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] seltsist. == Perekondi == *''Arrabidaea'' – [[pukapangapuu]] *''Campsis'' – [[trompetõis]] *''Catalpa'' – [[trompetipuu]] *''Crescentia'' – [[kalebassipuu]] *''Dolichandra'' – [[küünisköis]] *''Eccremocarpus'' – [[tilkviljak]] *''Handroanthus'' – [[tuutupuu]], sellesse kuulub [[lapatšo-tuutupuu]] (''H. impetiginosus'') *''Incarvillea'' – [[inkarvillea]] *''Jacaranda'' – [[jakaranda]] *''Kigelia'' – [[vorstipuu]] *''Macfadyena'' – [[küünisbignoonia]] *''Markhamia'' – [[markaamia]] *''Pandorea'' – [[pandooraväät]] *''Parmentiera'' – [[küünlapuu]] *''Phyllarthron'' – [[liigeslehik]] *''Podranea'' – [[trompetväät]] *''Pyrostegia'' – [[tulitrompet]] *''Radermachera'' – [[pasunapuu]] *''Roseodendron'' – [[primaverapuu]] *''Spathodea'' – [[tulipuu]] *''Tabebuia'' – [[tabebuia]] *''Tecoma'' – [[tekooma]] *''Tynanthus'' – [[pisiõis]] [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] 9cix19dduai8tv3p7cq0admul3i0bqz 0 558092 7162479 6385716 2026-05-28T06:35:37Z Svencapoeira 67038 7162479 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kinglillelised | pilt = Hulgajuurne kinglill.jpg | pildi_laius = [[Hulgajuurne kinglill]] ''Calceolaria polyrhiza'' | pildi_seletus = 250px | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Kinglillelised''' ''Calceolariaceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Kinglillelised''' (''Calceolariaceae'') on [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] seltsist. == Perekondi == *''[[Calceolaria]]'' – [[kinglill]] *''Porodittia'' *''Jovellana'' [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] oubvsgaer0goxjio389y4r1u5mdf2ih 7162483 7162479 2026-05-28T06:36:42Z Svencapoeira 67038 7162483 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kinglillelised | pilt = Hulgajuurne kinglill.jpg | pildi_laius = [[Hulgajuurne kinglill]] ''Calceolaria polyrhiza'' | pildi_seletus = 250px | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Kinglillelised''' ''Calceolariaceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Kinglillelised''' (''Calceolariaceae'') on [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] seltsist. == Perekondi == *''Calceolaria'' – [[kinglill]] *''Jovellana'' – [[sussilill]] *''Porodittia'' == Välislingid == * {{Elurikkus|245266}} [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] 87tk74ece3lg9t3vswl36bjwueipc6s 7162484 7162483 2026-05-28T06:36:57Z Svencapoeira 67038 7162484 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kinglillelised | pilt = Hulgajuurne kinglill.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Hulgajuurne kinglill]] ''Calceolaria polyrhiza'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Kinglillelised''' ''Calceolariaceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Kinglillelised''' (''Calceolariaceae'') on [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] seltsist. == Perekondi == *''Calceolaria'' – [[kinglill]] *''Jovellana'' – [[sussilill]] *''Porodittia'' == Välislingid == * {{Elurikkus|245266}} [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] lg3aqi2gdk1mmtfyqjq4rsrncmwmeaf 2 562930 7162416 5752371 2026-05-28T00:27:20Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7162416 wikitext text/x-wiki These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q65096211 New Voices in Sciences, Engineering and Medicine] the National young academy for the USA. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q65096211 } |section= |sort=P463/Q65096211/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q65096211/P580:Start date,P463/Q65096211/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |} {{Wikidata loendi lõpp}} inm1npmeccj74by8ha0mlwmjt8ub8vs 0 567689 7162332 7135430 2026-05-27T20:27:54Z Jaqsuurna 199594 Keeletoimetasin 7162332 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Pilt:Clickbait ad example.png|pisi|250px|"7 klikipealkirjaga reklaami, mida te ei suuda uskuda!". Ajakirja [[Wired (ajakiri)|Wired]] näide veebireklaamist, mis rakendab kahte levinud klikipealkirja taktikat: nummerdatud loendeid ja lugeja uudishimu õhutamiseks [[Infolünk|infolünga]] ärakasutamist.<ref>{{cite news |last1=Gardiner |first1=Bryan |title=You'll Be Outraged At How Easy It Was To Get You To Click On This Headline |url=https://www.wired.com/2015/12/psychology-of-clickbait/ |accessdate=02.08.2018 |publisher=Wired |date=18.12.2015}}</ref>]] '''Klikipealkiri'''<ref name="lex">[https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52019JC0012 ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE]. Aruanne väärinfovastase tegevuskava rakendamise kohta. Brüssel, 14.06.2019. Vaadatud 02.10.2019.</ref>, vahel ka '''klõpsupealkiri''' (inglise keeles ''clickbait''), on üks [[Eksitav reklaam|eksitava reklaami]] vorm. Selleks kasutatakse kas [[Hüperlink|hüperlingi]] teksti või [[Pisipilt|pisipildiga]] hüperlinki, mille eesmärk on tõmmata tähelepanu ja ahvatleda kasutajaid linki avama. Klikipealkirjaga soovitakse, et kasutajad loeksid, vaataksid või kuulaksid lingitud ''online''-sisu, mis on oma olemuselt petlik, tavaliselt [[Sensatsioonilisus|sensatsiooniline]] või eksitav.<ref>{{cite news |last1=Frampton |first1=Ben |title=Clickbait - the changing face of online journalism |url=https://www.bbc.com/news/uk-wales-34213693 |accessdate=12.06.2018 |publisher=BBC |date=14.09.2015}}</ref><ref name=":1">{{cite web |last1=O'Donovan |first1=Caroline |title=What is clickbait? |url=http://www.niemanlab.org/2014/08/what-is-clickbait/ |website=Nieman Foundation for Journalism |publisher=Niewman labs |accessdate=12.06.2018}}</ref> Peibutise eesmärk on kasutada ära niinimetatud uudishimu lünka, pakkudes poolikut teavet, et tekitada uudiste lugejates huvi. See ajendab neid lingile vajutama. Klikipealkirja tüüpi pealkirjad on tihti ebaausad, kasutades ahvatlemiseks teksti, mis ei lähe sisuga kokku.<ref name="Thompson2013">{{cite web|url=https://www.theatlantic.com/business/archive/2013/11/upworthy-i-thought-this-website-was-crazy-but-what-happened-next-changed-everything/281472/|title=Upworthy: I Thought This Website Was Crazy, but What Happened Next Changed Everything|date=14.11.2013|author=Derek Thompson|publisher=The Atlantic}}</ref><ref name="Waldman2014">{{cite web|url=http://news.nationalpost.com/2014/05/23/mind-the-curiosity-gap-how-can-upworthy-be-noble-and-right-when-its-clickbait-headlines-feel-so-wrong/|title=Mind the 'curiosity gap': How can Upworthy be 'noble' and right when its clickbait headlines feel so wrong?|date=23.05.2014|author=Katy Waldman|publisher=National Post}}</ref><ref name="Shire2014">{{Cite news|url=http://www.thedailybeast.com/articles/2014/07/14/saving-us-from-ourselves-the-anti-clickbait-movement.html|title=Saving Us From Ourselves: The Anti-Clickbait Movement|author=Emily Shire|newspaper=The Daily Beast|date=14.07.2014}}</ref> Ingliskeelse termini lõpuosa bait (eesti keeles sööt) viitab kalapüügile, mille puhul konks maskeeritakse meelitava söödaga. Juba enne [[internet]]i kasutuselevõttu kasutati turunduses praktikat sööt ja ümberlülitus (inglise keeles ''bait-and-switch''), mis tähendas ebaausate meetodite kasutamist, et inimesi konksu otsa saada. Samamoodi on ka klikipealkirja näol tegemist [[pettus]]e ühe vormiga. Veel üks veebis kasutatav klikipealkirja tüüp on [[klikipettus]], mis rakendab äärmuslikumat erinevust lingi esikülje ja lingi sisu (sisaldab ka [[Kurivara|pahavara]] koodi) vahel. Mõiste klikipealkiri ei hõlma samas kõiki juhtumeid, kus kasutaja jõuab sihtkohta, mida ta klõpsatud lingi põhjal ei oodanud. Kui manipuleerimise eesmärk on huumor ja ekspluateerimise element puudub, ei kvalifitseeru selline tüssamine klikipealkirjaks. Mõistet võidakse kasutada valesti ka siis, kui kasutajad kaebavad väga ahvatleva pisipildi või pealkirja üle (näiteks seksuaalselt provokatiivse kujutise korral). Kui kujutis või pealkiri vastab klõpsamisel pakutavale sisule, on tegemist lihtsalt ahvatlemisega ja kuna seal puudub pettuse element, ei kvalifitseeru see klikipealkirjaks. Esineb ka piiripealseid juhtumeid, mille korral sisu looja kasutab küll provokatiivset pisipilti, kuid kajastab seda väga vähe ehk enamik sisust ei ole selle pisipildiga seotud. Sel juhul võib kindlalt väita klikipealkirja rakendamist, kuna seda iseloomustatakse kui pettust, et tarbijat ära kasutada. ==Definitsioon== Klikipealkirjaga manipuleeritakse kasutaja talle pakutava ahvatleva sisuga vajutama linglile. See on klikipealkirja peamine omadus. Samas ei ole ühtegi üldiselt kokkulepitud klikipealkirja definitsiooni. Merriam-Websteri sõnastikus on klikipealkiri defineeritud järgmiselt: "miski, mis on loodud selleks, et lugejad tahaksid hüperlingile klõpsata, ja seda eriti siis, kui link viib sisuni, mille väärtus või huvitavus on kaheldava väärtusega".<ref>{{Cite web|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/clickbait|title=Definition of CLICKBAIT|website=www.merriam-webster.com|language=en|access-date=19.04.2019}}</ref> [[Dictionary.com]] sõnastik kinnitab, et klikipealkiri on "internetis leiduv sensatsiooniliseks muudetud pealkiri või tekstilõik, mis on loodud, et ahvatleda inimesi järgima artikli või teise veebileheni viivat linki".<ref>[https://www.dictionary.com/browse/clickbait]</ref> Meediakanali [[BuzzFeed]] toimetaja Ben Smith on öelnud, et tema väljaanne klikipealkirja ei kasuta. Seejuures lähtutakse klikipealkirja kitsamast definitsioonist, mille järgi kasutatakse ebaausat pealkirja, mis ei lähe artikli sisuga kokku. Smith märgib, et sellised BuzzFeedi pealkirjad nagu "Viieaastane tüdruk kogus piisavalt raha, et viia oma peagi vähki surev isa Disney Worldi" (inglise keeles ''A 5-Year-Old Girl Raised Enough Money To Take Her Father Who Has Terminal Cancer To Disney World'') pakuvad täpselt seda, mida pealkiri lubab. Asjaolu, et pealkiri on kirjutatud pilkupüüdvalt, on Smithi arvates ebaoluline, kuna pealkiri kirjeldab artiklit täpselt.<ref>{{Cite web|url=https://www.buzzfeed.com/bensmith/why-buzzfeed-doesnt-do-clickbait|title=Why BuzzFeed Doesn't Do Clickbait|last=Smith|first=Ben|date=06.11.2014|website=BuzzFeed|language=en|access-date=16.01.2019}}</ref> [[Facebook]] püüab vähendada kasutajatele kuvatavaid klikipealkirjaga artikleid. Nad defineerinud klikipealkirja kui pealkirja, mis julgustab kasutajaid klikkima, kuid ei ütle neile seda, mida nad seal näevad. See definitsioon välistab suure hulga sisu, mida üldiselt peetakse samuti klikipealkirjaks.<ref name=":1" /> Levinuma definitsiooni järgi on tegemist pealkirjaga, mis tahtlikult lubab liiga palju ja pakub liiga vähe.<ref>{{Cite web|url=https://techcrunch.com/2016/09/25/wtf-is-clickbait/|title=WTF is clickbait?|website=TechCrunch|language=en-US|access-date=16.01.2019}}</ref> Selliste pealkirjadega seostatud artiklid põhinevad sageli ebaoriginaalsel sisul ja sõnastavad pealkirja ümber või kopeerivad oma sisu mõnest ehtsamast uudisteallikast. Mõnikord kasutatakse terminit "klikipealkiri" mistahes artikli kohta, mis on mõne isiku suhtes kriitiline. Ent sel juhul ei ole ühegi põhjendatud definitsiooni järgi tegemist klikipealkirjaga.<ref>{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/technology/2016/may/27/silicon-valley-billionaires-peter-thiel-gawker-first-amendment-journalism|title=What Silicon Valley's billionaires don't understand about the first amendment {{!}} Nellie Bowles|last=Bowles|first=Nellie|date=27.05.2016|work=The Guardian|access-date=16.01.2019|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> ==Taust== Lähtudes ajaloolisest perspektiivist, võib klikipealkirja kasutavate autorite rakendatud tehnikaid pidada [[Kollane ajakirjandus|kollase ajakirjanduse]] tuletiseks. Kollases ajakirjanduses kas pakuti vähe või üldse mitte põhjendatud ja hästi uuritud uudiseid. Selle asemel kasutati pilkupüüdvaid pealkirju, mis hõlmasid uudisväärsete sündmuste liialdamisi, skandaalide tekitamist ja [[Sensatsioonilisus|sensatsionalismi]].<ref>{{cite web | url=https://gigaom.com/2014/04/01/the-internet-didnt-invent-viral-content-or-clickbait-journalism-theres-just-more-of-it-now-and-it-happens-faster/ | title=The internet didn't invent viral content or clickbait journalism — there's just more of it now, and it happens faster | publisher=GigaOM | date=01.04.2014 | accessdate=06.08.2016 | author=Ingram, Mathew | archive-date=3.04.2014 | archive-url=https://web.archive.org/web/20140403191958/https://gigaom.com/2014/04/01/the-internet-didnt-invent-viral-content-or-clickbait-journalism-theres-just-more-of-it-now-and-it-happens-faster/ | url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web | url=https://www.rollingstone.com/culture/features/how-son-of-sam-changed-america-w431502 | title=How Son of Sam Changed America | publisher=Rolling Stone | date=29.07.2016 | accessdate=06.08.2016 | author=Drell, Cady | archive-date=30.07.2016 | archive-url=https://web.archive.org/web/20160730222243/https://www.rollingstone.com/culture/features/how-son-of-sam-changed-america-w431502 | url-status=dead }}</ref> [[Tšekiraamatu ajakirjandus]] on vastuoluline praktika, mida kasutatakse selliste sensatsiooniliste lugude loomisel. Sellisel juhul maksavad ajakirjanikud allikatele nende andmete eest, ilma et nad kontrolliksid andmete tõesust. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] peetakse seda üldiselt ebaeetiliseks praktikaks, kuna muudab kuulsused ja poliitikud kontrollimata väidete tõttu heaks tulu allikaks. <ref name="Kurtz">Kurtz, Howard. [https://www.washingtonpost.com/archive/lifestyle/1994/01/27/fees-for-sleaze/fc04dcd0-127c-4e2a-a17b-6f3960c128cd/ "Fees for Sleaze"], , ''Washington Post'', 27.01.1994</ref> Ajalehe [[Washington Post]] ajakirjaniku [[Howard Kurtz]]i järgi on "see õitsev [[tabloidajakirjandus]]e kultuur kustutanud uudiste vanad definitsioonid, kaasates kasumi nimel labased ja sensatsioonilised lood kuulsustest".<ref name="Kurtz" /> ==Kasutamine== Neid veebisaite, mille õitsengu alus on tuhatkond sisu juurde viivat klikki, näevad paljud autorid kui vahendit, mis kasutab ära inimese psüühikat, sest luuakse pilkupüüdvaid pealkirju.<ref name="Zarrin2017">{{cite web|url=https://somiibo.com/blog/the-art-of-clickbait/|title=The Art of Clickbait|date=01.10.2017|author=Zarrin Haque|publisher=Somiibo|access-date=2.10.2019|archive-date=7.11.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171107014408/https://somiibo.com/blog/the-art-of-clickbait/|url-status=dead}}</ref> Leidub ka neid, kes kasutavad seda meetodit [[Andmepüük|andmepüügi]] rünnakuteks, mille eesmärk on levitada pahatahtlikke faile või varastada kasutaja andmeid.<ref name=":0">{{Cite book|title=Proceedings of the 12th International Conference on Cyber Warfare and Security|last=Bryant|first=Adam|last2=Lopez|first2=Juan|last3=Mills|first3=Robert|publisher=Academic Conferences and Publishing Limited|year=2017|isbn=9781911218258|location=Reading, UK|pages=27}}</ref> Rünnak toimub siis, kui kasutaja avab oma uudishimu rahuldamiseks talle esitatud lingi. Klikipealkirja on kasutatud ka poliitilistel eesmärkidel ja seda on süüdistatud [[Tõejärgne poliitika|tõejärgse poliitika]] esiletõusus. Päevalehe [[The Guardian]] peatoimetaja [[Katherine Viner]] on kirjutanud, et "odavate klikkide jahtimine täpsuse ja tõepärasuse hinnaga" õõnestas ajakirjanduse ja tõe väärtust.<ref name="Viner">{{cite news|url=https://www.theguardian.com/media/2016/jul/12/how-technology-disrupted-the-truth|title=How technology disrupted the truth |date=12.07.2016|accessdate=12.07.2016|newspaper=The Guardian|author=Katherine Viner}}</ref> Karmide pealkirjadega emotsionaalseid teemasid jagatakse ja klõpsatakse laialdaselt. Tulemus on see, mida ajakiri [[Slate]] kirjeldas kui "ülekohtu kuhjumist" (inglise keeles ''aggregation of outrage''). Üle kogu [[Poliitiline spekter|poliitilise spektri]] hakkasid levima veebilehed (sealhulgas [[Breitbart News]], [[Huffington Post]], [[Salon]], [[Townhall]] ja [[Gawker Media]] blogid), mis said tulu jagatavatest ja lühikestest kirjatükkidest, mis pakkusid lihtsaid moraalseid hinnanguid poliitika ja kultuuri teemadele.<ref name="Slate" /> Klikipealkirja kasutatakse uudiste ja veebiartiklite pealkirjades, mis loovad põnevust ja sensatsiooni, ahvatledes ja õrritades kasutajaid neil klõpsama.<ref>{{Cite book|title=Web and Big Data: First International Joint Conference, APWeb-WAIM 2017, Beijing, China, July 7–9, 2017, Proceedings, Part 2|last=Chen|first=Lei|last2=Jensen|first2=Christian|last3=Shahabi|first3=Cyrus|last4=Yang|first4=Xiaochun|last5=Lian|first5=Xiang|publisher=Springer|year=2017|isbn=9783319635637|location=Cham|pages=73}}</ref> Mõned populaarsed lähenemised klikkide saamiseks hõlmavad kasutaja jaoks huvitava lingi ja piltide esitamist, kasutades seejuures ära saamahimu või seksuaalse sisuga seotud uudishimu.<ref name=":0" /> Ei ole ebatavaline, et vastav klikipealkiri sisaldab vulgaarset pilti või viidet teeni kiiresti raha tüüpi skeemile.<ref name=":0" /> ==Tagasilöök== 2014. aastal hakkas kogu klikipealkirjaga seonduv vastureaktsioone saama.<ref name=Shire2014/><ref name=Lagorio-Chafkin2014>{{cite web|url=http://www.inc.com/christine-lagorio/clickbait-destroyer-downworthy.html|title=Clickbait Bites. Downworthy Is Actually Doing Something About It|author=Christine Lagorio-Chafkin|date=27.01.2014|publisher=Inc.}}</ref> Satiiriline ajaleht [[The Onion]] tegi uue veebilehe ClickHole, mis parodeeris selliseid klikipealkirjaga tegelevaid veebilehti nagu [[Upworthy]] ja [[BuzzFeed]].<ref>{{cite web|last=Oremus |first=Will |url=http://www.slate.com/articles/technology/technology/2014/06/clickhole_the_onion_s_new_site_is_more_than_a_buzzfeed_parody.html |title=Clickhole: The Onion's new site is more than a BuzzFeed parody |publisher=Slate.com |date=19.06.2014 |accessdate=24.02.2017}}</ref> 2014. aasta augustis teatas Facebook, et nad rakendavad oma sotsiaalvõrgustikus tehnilisi meetmeid, et vähendada klikipealkirja mõju,<ref name=Valentin2014>{{cite web|url= http://www.smh.com.au/digital-life/digital-life-news/facebook-wages-war-on-clickbait-20140826-108dd8.html|title=Facebook wages war on click-bait|date=26.08.2014|author=Lisa Visentin|publisher=The Sydney Morning Herald}}</ref><ref name=Leonard2014>{{cite web|url=http://www.salon.com/2014/08/25/why_mark_zuckerbergs_war_on_clickbait_proves_we_are_all_pawns_of_social_media/|title=Why Mark Zuckerberg's war on click bait proves we are all pawns of social media|author=Andrew Leonard|date=25.08.2014|publisher=Salon}}</ref><ref name=El-Arini2014>{{cite web|url=http://newsroom.fb.com/news/2014/08/news-feed-fyi-click-baiting/|title=News Feed FYI: Click-baiting|publisher=Facebook Inc.|date=25.08.2014|author=Khalid El-Arini and Joyce Tang}}</ref> kasutades andmete leidmiseks aega, kui kaua kasutajad lingitud leheküljel viibisid (eristamaks klikipealkirja muud tüüpi sisust).<ref name=Somaiya2014>{{cite news|url=https://www.nytimes.com/2014/08/26/business/media/facebook-takes-steps-against-click-bait-articles.html|title=Facebook Takes Steps Against 'Click Bait' Articles|author=Ravi Somaiya|date=25.08.2014|publisher=The New York Times}}</ref> Klikipealkirja mudelit hakkas mõjutama ka tarkvara, mis blokeeris reklaame ja üldine väiksem reklaamidele klõpsamine, kuna veebilehed liikusid sponsoreeritud reklaami ja [[Sulanduv reklaam|sulanduva reklaami]] suunas. Selle puhul oli artikli sisu olulisem kui klikkide arv.<ref name="Slate">{{Cite news|url=http://www.slate.com/articles/technology/bitwise/2015/03/outrage_clickbait_its_internet_dominance_is_about_to_fade.html|title=The Death of Outrage|author=David Auerbach|date=10.03.2015|accessdate=06.08.2016|website=Slate}}</ref> Kuna probleem äratas suurt huvi, töötati välja vahendeid klikipealkirja probleemiga tegelemiseks. Näiteks on [[Brauser|veebibrauserisse]] ehitatud sisse klikipealkirja tuvastamise funktsioone. Sisu jagamise digitaalsed platvormid, näiteks [[Twitter|X]], on uuendanud oma vastavaid algoritme, et filtreerida klikipealkirjaga sisu välja.<ref>{{Cite book|title=Frontier Computing: Theory, Technologies and Applications (FC 2017)|last=Hung|first=Jason|last2=Yen|first2=Neil|last3=Hui|first3=Lin|publisher=Springer|year=2018|isbn=9789811073977|location=Singapore|pages=133}}</ref> Sotsiaalmeedias leidub mitmeid klikipealkirja vastu võitlevaid gruppe, näiteks Stop Clickbait.<ref>{{cite web|url=https://www.boredpanda.com/stop-clickbait-facebook/|author =Greta J.|title=10+ Times 'Stop Clickbait' Hilariously Summarized Crappy Articles And Saved You A Click}}</ref><ref>{{cite web|url=https://knowyourmeme.com/memes/sites/stop-clickbait|title=Stop Clickbait|publisher=Know Your Meme}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.9news.com/article/news/local/next/what-this-cu-student-is-doing-about-clickbait-will-surprise-you/441355827|title=What this CU student is doing about clickbait will surprise you!|author= KUSA Staff|date=19.05.2017}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.westword.com/news/cu-boulder-students-stop-clickbait-page-wants-this-headline-to-be-better-10637018|title=This Article About Stopping Clickbait Isn't Clickbait. We Promise.}}</ref> Need grupid esitavad klikipealkirja kahtlusega artiklite lühikokkuvõtted, kõrvaldades nii uudishimu lünga. Veebibrauserite jaoks on arendatud klikipealkirjast teatamise [[pistikprogramm|lisandprogramm]]e, mille eesmärk on kasutada juhendatud õppimise algoritme, et klikipealkirjadega võidelda. <ref name=Bufnea2018>{{cite book|chapter=A Community Driven Approach for Click Bait Reporting|author=Darius Bufnea and Diana Șotropa|title = 2018 26th International Conference on Software, Telecommunications and Computer Networks (SoftCOM)|pages=1–6|date=September 2018|publisher=IEEE|doi = 10.23919/SOFTCOM.2018.8555759|isbn=978-9-5329-0087-3}}</ref> ==Eesti ja Euroopa Liit== Klikipealkirja on inimeste ahvatlemiseks kasutatud ka eestikeelses veebis, näiteks on [[Estonian Air]] ja [[airBaltic]] meelitanud tasuta piletitega (Estonian Airi puhul kurioosiumina, kui ettevõte oli tegevuse lõpetanud).<ref>[https://blog.ria.ee/koik-pole-kuld-mis-seinal-hiilgab/ Kõik pole kuld, mis seinal hiilgab]. 30.06.2017. Vaadatud 02.10.2019.</ref> Väärinfo levitamise vastaseid samme on astutud ka Euroopa tasandil. [[Euroopa Komisjon]] korraldas seoses [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistega]] koos audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmaga platvormide Facebook, [[Google]] ja X tegevuse sihtseire. Seire põhines platvormide esitatud aruannetel ja sellega leiti, et need digitaalsed platvormid olid parandanud kontrolli reklaamide üle. Tegevuse üks eesmärk oli piirata klikipealkirja kasutavate väärinfo postitajate reklaamitulusid.<ref name="lex" /> Seire tulemusel jõuti järeldusele, et [[reklaamimajutus]]ega tegelevate veebisaitide läbipaistvust ja usaldusväärsust suurendavate vahendite väljatöötamisel ei ole saavutatud piisavat edu. Muuhulgas soovitati seire kokkuvõttes platvormidel [[faktikontroll]]ijatega tihedamat koostööd teha.<ref>[https://ec.europa.eu/estonia/news/20190614_valeinfo_et EL annab enne Euroopa Ülemkogu kohtumist aru väärinfoga võitlemise olukorrast]. 14.06.2019. Vaadatud 02.10.2019.</ref> ==Vaata ka== * [[Betteridge'i seadus]] – mõttetera, mille järgi saab igale küsimärgiga lõppevale pealkirjale vastata sõnaga ei * [[Viirusturundus]] * [[Kollane ajakirjandus]] * [[Tabloidajakirjandus]] * [[Sensatsioonilisus]] * [[Meediamanipulatsioon]] * [[Klikifarm]] ==Viited== {{viited|3}} ==Välislingid== * [https://www.youtube.com/watch?v=S2xHZPH5Sng Clickbait is Unreasonably Effective] YouTube * [https://www.delfi.ee/artikkel/120385737/delfi-avaldas-eetikakoodeksi-koos-lubadusega-valtida-klikipealkirju Delfi avaldas eetikakoodeksi – koos lubadusega vältida klikipealkirju, Delfi, 20.06.2025] {{ENref|:en:Clickbait|02.10.2019}} [[Kategooria:Ajakirjandus]] [[Kategooria:Pahavara]] [[Kategooria:Veeb]] ijs7dcqophg8ey8y0oxx37brvmej8lc 0 572075 7162122 6760248 2026-05-27T12:07:34Z Kuriuss 38125 7162122 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Andmeanalüütika''' on [[andmeteadus]]e meetodite praktiline rakendamine [[Suurandmed|suurandmete]] automatiseeritud töötlemisel, mille tulemusena valmivad [[diagramm]]id, [[prognoos]]id ja soovitused aitavad ka ilma programmeerimis- või [[statistika]]hariduseta inimestel langetada tõenduspõhiseid otsuseid."<ref name=":0">{{Netiviide|autor=HITSA|url=https://kompass.hitsa.ee/analuutika-ja-suurandmed/|pealkiri=Analüütika ja suurandmed|väljaanne=|aeg=|vaadatud=8.12.2019|arhiivimisaeg=8.12.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191208183246/https://kompass.hitsa.ee/analuutika-ja-suurandmed/|url-olek=ei tööta}}</ref> Tarmo Toiger on öelnud, et "Andmeanalüütika on sisuliselt andmete parem ja tõhusam kasutamine, rakendades selleks mitmeid analüütilisi mudeleid." Analüütika on ka andmete ettevalmistamine ja modelleerimine paremate otsuste tegemiseks.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Toiger, Tarmo|url=https://kandideeri.ee/blog/tarmo-toiger-puudulik-andmeanal%C3%BC%C3%BCtika-on-saamata-j%C3%A4%C3%A4nud-kasu/|pealkiri=Tarmo Toiger: puudulik andmeanalüütika on saamata jäänud kasu|väljaanne=Kandideeri|aeg=6.03.2019|vaadatud=11.12.2019|arhiivimisaeg=30.09.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200930022929/https://kandideeri.ee/blog/tarmo-toiger-puudulik-andmeanal%C3%BC%C3%BCtika-on-saamata-j%C3%A4%C3%A4nud-kasu/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Andmeanalüütika meetodid ja tehnoloogiad == Andmeanalüütika meetodeid ja tehnoloogiaid on mitmeid. Pikema ajalooga on näiteks [[andmekaeve]] (''data mining'') ja selle jaoks loodud tarkvaralahendused (nt Weka, RapidMiner). Andmekaeve on arvutiteaduse interdistsiplinaarne alamvaldkond, mis arendab meetodeid ning vahendeid, mille abil on võimalik suurtest andmehulkadest mustreid leida ning seejärel tulemusi inimestele esitada sellises vormis, mida nad mõistavad ja saavad ka ise kasutada.<ref name=":0" /> Üldjuhul ei toimu andmekaeve reaalajas, vaid retrospektiivse uuringuna (ehk kõigepealt andmed kogutakse ja seejärel analüüsitakse), milles kasutatakse masinõppe, statistika ja andmebaaside meetodeid. Andmekaeveks ja andmete visualiseerimiseks kasutatakse teadustöös üha sagedamini spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud tasuta tarkvarapaketti Weka ja programmeerimiskeelt R.<ref name=":0" /> == Andmeanalüütika visualiseerimine == Andmeanalüütikas pööratakse väga palju tähelepanu [[analüüs]]i tulemuste ja keerukate [[mudel]]ite visualiseerimisele. Need võimalused, mis tekivad andmeid visualiseerides ja mudelitega katsetades, on toonud andmeanalüütika tavakasutajatele varasemast oluliselt lähemale.<ref name=":0" /> == Andmeanalüütika rakendusvaldkonnad == Nii ettevõtted kui ka riigiasutused koguvad oma igapäevase töö käigus väga palju erinevaid andmeid, aga nende kasutamine otsustusprotsessides või ärilistel eesmärkidel on kas puudulik või olematu. Andmed on väärtuslik vara ja sellega tuleb osata ümber käia. Andmeanalüütika eesmärk ongi panna kogutud andmed organisatsiooni heaks tööle. On aga tarvis ka inimesi, kellel on nii vajaminevad oskused kui ka tahe kasutada andmestikku oma täies ulatuses ning investeerida süsteemidesse, mis seda ka võimaldavad.<ref name=":1" /> Andmeanalüütikat kasutavad näiteks [[Pank|pangad]] (ja ka lihtsalt krediitkaardifirmad), et kaardipettuseid tuvastada. Igas minutis teevad pankade kliendid oma [[krediitkaart]]idega kümneid tuhandeid tehinguid ja seda nii [[Eesti]]s, välismaal kui ka Eestis olles välismaa intenetipoodides. Näiteks suudab andmeanalüüsi [[tarkvara]] hetkega tuvastada ja blokeerida [[Pangakaart|pangakaardi]], millega sooritati viimane [[tehing]] kell 10:05 Tallinnas ja juba 10:40 üritab keegi sama kaardiga maksta teisel pool maakera.<ref name=":0" /> Andmeanalüütikat saavad kasutada ka tegelikult kõik ettevõtted ja nende osakonnad, kes tegelevad pidevalt uute töötajate värbamisega. Andmeanalüütika võimaldab progrnoosida värbamise vajadust, valida sobivad töötajad, monitoorida nende soovitust ja analüüsida neid aspekte, mis vajavad parandamist või arendamist. Tulemuste saamiseks ettevõttes on väga oluline koguda võimalikult täpset informatsiooni ja veristada sellest koguinfost mittevajalik.<ref>{{Netiviide|autor=Kütt, Kadri|url=https://director.ee/2017/09/01/andmeanaluutika-aitab-inimesi-juhtida/|pealkiri=Andmeanalüütika aitab inimesi juhtida|väljaanne=Director|aeg=11.02.2019|vaadatud=11.12.2019|arhiivimisaeg=11.12.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191211194259/https://director.ee/2017/09/01/andmeanaluutika-aitab-inimesi-juhtida/|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Maanteeamet]] kasutab andmeanalüüsi tarkvara [[Tableau]], mis võimaldab otsida trende ja seoseid tuhandete teekatte- ja ilmasensorite kogutud andmete hulgast ning võrrelda neid interaktiivsete [[graafik]]ute kujul [[liiklusõnnetus]]te või ilmaprognooside mudelitega. <ref name=":0" /> Lihtsaim ja tuntuim andmeanalüütika lahendus (eriti [[Veebileht|veebilehe]] omanike või haldajate jaoks) on aga [[Google]]'i tarkvara [[Google Analytics]], mis pakub mitmekülgset piltlikku ülevaadet veebilehe külastatavuse kohta.<ref name=":0" /> Tarkvara suudab jälgida, [[info]]t koguda, säilitada ja esitada kõike lehel toimuvat (näiteks külastuste arv, külastuste koht, klikkide arv, lehel liikumise teekond, lehel viibimise aeg ja palju muud). == Soovitusteenused == Andmeanalüütika arengutrendid ja levik järgivad mitut varasemat tehnoloogiat. Headeks näideteks on internet või GPS-süsteem. Kui hetkel{{millal}} on selle peamisteks kasutajateks militaar- ja finantsvaldkondade organisatsioonid, siis juba lähiaastatel ennustavad eriala eksperdid andmeanalüütika lihtsamate teenuste levikut paljudesse erinevatesse valdkondadesse. Üheks lihtsamaks andmeanalüütikal põhinevaks rakenduseks on soovitusteenused (inglise keeles ''recommender systems''), mis kasutaja profileerimise ja mudeldamise põhjal soovitavad talle mõnda toodet või teenust, mis talle tema kohta kogutud informatsiooni põhjal sobida võiks.<ref name=":0" /> == Andmekuraator == Andmeanalüütika valdkonna idufirma Dremio looja ja mõjuka [[Apache]] Arrow' raamistiku arendamise eestvedaja Tomer Shiran ennustab ka andmekuraatori ameti teket. Andmekuraator oleks infovahendajaks Tableau ja R-i rakendusi kasutavate andmeteadlaste ning äritarkvara arendamise ja haldamisega tegelevate tarkvarainseneride vahel. Kuraatorid peaksid tundma mõlema osapoole tegevusvaldkondi ehk nad peaksid valdama nii andmekaeve ja visualiseerimise meetodeid kui ka andmepõhiste rakenduste programmeerimist. Kasvab kiiresti vajadus ka tippjuhtide andmeanalüütika kompetentsi järele, sest andmepõhine otsustamine muutub tulevikus paljude organisatsioonide jaoks väga tähtsaks aspektiks.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Infoteadus]] [[Kategooria:Statistika]] [[Kategooria:Infotehnoloogia]] rji5m5cd1gkdam456f7jwy20lmgvd6i 0 572167 7162681 7160959 2026-05-28T11:00:25Z Kristellekassuk 188137 7162681 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=detsember}} '''Sisekontroll''' on organisatsioonis juhtkonna ja töötajate osalusel toimiv terviklik protsess, mille eesmärk on anda piisav kindlustunne organisatsiooni tegevuse, aruandluse ning õigusaktidele vastavusse seatud eesmärkide saavutamise kohta.<ref name="COSO">[https://web.archive.org/web/20191210195613/https://www.coso.org/Documents/990025P-Executive-Summary-final-may20.pdfhttps://www.coso.org/Documents/990025P-Executive-Summary-final-may20.pdf] Committee of Sponsoring Organizations of the Treadway Commission."Internal Control - Integrated Framework. Executive Summary", 2013. Failitüüp: PDF. Vaadatud 09.12.2019.</ref> Sisekontroll kujutab endast dünaamilist protsessi, mida kohandatakse pidevalt vastavalt organisatsioonis toimuvatele muutustele.<ref name="INTOSAI" /> Seega koosneb sisekontroll järjepidevatest ülesannetest ja tegevustest ning on vahend eesmärkide saavutamiseks, mitte eesmärk omaette.<ref name="COSO" /> Eesmärkide saavutamiseks peavad protsessis osalema nii juhtkond kui ka kõigi tasandite töötajad.<ref name="INTOSAI">[https://www.riigikontroll.ee/Auditeeritavaile/Auditistandardid/tabid/122/ItemId/436/amid/734/language/et-EE/Default.aspx]{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} INTOSAI tegevusjuhised sisekontrolli standardite rakendamiseks avalikus sektoris. Vaadatud 09.12.2019.</ref> Sisekontrolli rakendavad inimesed, mitte üksnes protseduurijuhendid ja süsteemid, sest inimesed ning nende tegevusviisid mõjutavad sisekontrolli kõigil tasanditel. Sisekontrolli määratlus hõlmab olulisi põhimõtteid, mis on aluseks organisatsioonide sisekontrolli kavandamisele, rakendamisele ja elluviimisele. See loob aluse sisekontrolli kohaldamiseks kõigis organisatsioonides, sõltumata nende struktuurist, tegevusvaldkonnast või geograafilisest asukohast.<ref name="COSO" /> == Sisekontrollisüsteem == Sisekontrollisüsteem kujuneb riskide leevendamiseks rakendatud kontrollimeetmetest ja mängib olulist rolli siseauditis, mis hindab sisekontrollisüsteemide tõhusust.<ref>Fadzil, F.H, Haron, H., Jantan, M. Internal auditing practices and internal control system. Managerial Auditing Journal Vol 20 no 8, pp. 844–866, 2005.</ref>Siseauditi ülesanne ei ole aga identifitseerida riske või määrata kindlaks kontrollimeetmeid, vaid analüüsida, kui hästi organisatsiooni enda loodud süsteemid toimivad. <ref><nowiki>https://www.wolterskluwer.com/en/expert-insights/whats-the-difference-between-internal-audit-internal-control</nowiki>. Vaadatud 28.05.2026/</ref> Valdkonna arendamisega tegelevad rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonid nagu '''COSO''' (Committee of Sponsoring Organizations of the Treadway Commission), Siseaudiitorite Instituut ning Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvaheline Organisatsioon.<ref name="SISEKONTROLL">[https://web.archive.org/web/20191210195623/https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/sisekontrollisusteemi_rakendamine.pdf] Rahandusministeerium. "Sisekontrollisüsteemi rakendamine. Juhendmaterjal täidesaatva riigivõimu asutustele". 2011. Failitüüp: PDF. Vaadatud 09.12.2019.</ref> Üks tuntumaid mudeleid on COSO sisekontrolliraamistik, mis jaotab organisatsiooni eesmärgid kolme peamisse kategooriasse. Tegevuseesmärgid on suunatud majandusüksuse töö tõhususele, finantstulemustele ja varade kaitsele. Aruandluse eesmärgid keskenduvad sellele, et nii sise- kui ka välisaruandlus oleks usaldusväärne, läbipaistev ja õigeaegne. Vastavuse eesmärgid aga tagavad, et organisatsioon järgib oma tegevuses kõiki kehtivaid seadusi.<ref name="COSO" /> == Sisekontrolli komponendid == Sisekontroll koosneb viiest omavahel seotud komponendist, milleks on kontrollikeskkond, riskide hindamine, kontrollimeetmed, informatsioon ja kommunikatsioon ning järelevalve. === Kontrollikeskkond === Kontrollikeskkond on standardite, protsesside ja struktuuride kogum, mis loob aluse sisekontrolli tegemiseks organisatsioonis. Juhtkond kehtestab organisatsiooni väärtushinnangud, eetilised käitumisnormid ja rõhutab sisekontrolli olulisust kõigil tasanditel. Juhtkonna eeskuju ja seatud ootused on määrava tähtsusega, et luua tugev ja vastutustundlik töökultuur. Olulise osa kontrollikeskkonnast moodustavad nõukogu järelevalve ning selgelt määratletud organisatsiooniline struktuur. See hõlmab ka personalijuhtimise strateegilisi protsesse, nagu pädevate töötajate värbamine, nende pidev arendamine ja motiveerimine. Tulemuslikkuse mõõtmise kaudu julgustatakse töötajaid võtma vastutust oma töö tulemuste eest, mis kokkuvõttes tagab, et kogu sisekontrollisüsteem toimib ühtse ja tõhusa tervikuna.<ref name="COSO" /> Kontrollikeskkond on aluseks kogu sisekontrollisüsteemile. Sellest saavad alguse distsipliin ja struktuur ning ka sisekontrolli kvaliteeti tervikuna mõjutav sisekliima. Kontrollikeskkond mõjutab ka strateegia ja eesmärkide kujundamist ning kontrollitegevuste struktureerimist.<ref name="INTOSAI" /> === Riskide hindamine === Pärast konkreetsete eesmärkide püstitamist ja tõhusa kontrollikeskkonna loomist moodustab riskide hindamine vajaliku aluse, et ettevõte saaks asjakohaselt reageerida ohtudele, mis võivad takistada nende eesmärkide täitmist.<ref name="INTOSAI" /> Iga organisatsioon puutub kokku mitmesuguste välis- ja siseohtudega. Riski all mõistetakse sündmuse toimumise tõenäosust, mis seab ohtu eesmärkide saavutamise. Riskihindamine on pidev protsess võimalike takistuste tuvastamiseks ja analüüsiks. Selgunud riske kõrvutatakse kehtestatud riskitaluvusega, mistõttu on selline hindamine vältimatu alus kogu riskihaldamisele. Lisaks hinnatakse, kas püstitatud eesmärgid on kooskõlas organisatsiooni olemusega. Hindamisprotsess nõuab lisaks väliskeskkonna võimalike muutuste ja ärimudeli eripärade arvessevõtmist, mis võivad muuta senise sisekontrolli ebatõhusaks. Riskide maandamise strateegia viiakse ellu konkreetsete sisekontrollimeetmete kaudu.<ref name="INTOSAI" /> === Sisekontrollimeetmed === Sisekontrollimeetmed on eeskirjade ja protseduuridega kehtestatud tegevused, mis aitavad maandada riske ning tagada organisatsiooni eesmärkide ja juhiste täitmist. Neid rakendatakse asutuse kõikidel tasanditel ja äriprotsesside eri etappidel. Kontrollimeede võib olla nii manuaalne kui ka automatiseeritud tegevus, näiteks autoriseerimine ja kinnitamistoimingud. Meetmete valikul ja väljatöötamisel on tavaliselt oluline kohustuste lahusus; valdkondades, kus see pole otstarbekas, valib ja arendab juhtkond alternatiivsed kontrollimeetmed.<ref name="COSO" /> Sisekontrollimeetmed saab liigitada sõltuvalt nende asetusest protsessis järgnevalt: ennetavad, avastavad ja parandavad sisekontrollimeetmed. Ennetavad sisekontrollimeetmed on kõige tõhusamad, kuna hoiavad ära vead ja nendest tuleneva kahju juba enne nende tekkimist. Tavaliselt on need automaatsed ja rakenduvad iga toimingu käigus. Avastavad meetmed ei ole nii efektiivsed kui ennetavad, sest kuigi need tuvastavad vead enamasti õigel ajal, on eksimused juba toimunud ja vajavad parandamist. Ka suur osa avastavatest kontrollidest on automatiseeritud. See, kas meede on avastav või parandav, sõltub selle rakendumise hetkest protsessi jooksul. Parandavad meetmed on kõige vähem efektiivsed ja ühtlasi kõige kallimad, kuna need võetakse kasutusele alles pärast vea tekkimist ja kahju ilmnemist. Need võimaldavad küll vea parandada, kuid kuna viga ei suudetud ära hoida, peab asutus tekkinud kahju siiski kandma. Terviklik süsteem vajab kõiki kolme liiki meetmeid. Kuigi ennetavaid meetmeid peetakse sageli kõige olulisemaks, on avastavad ja parandavad meetmed asendamatud kvaliteedikontrollis ning olukordades, kus reegleid püütakse tahtlikult eirata.<ref name="COSO" /> === Informatsioon ja kommunikatsioon === Sisekontrolli ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajab organisatsioon kvaliteetset informatsiooni. Juhtkond kogub ja kasutab asjakohast teavet nii sise- kui ka välisallikatest, et tagada sisekontrolli kõigi komponentide toimimine. Seejuures on kommunikatsioon pidev ja korduv protsess, mis varustab süsteemi vajalike andmetega. Sisekommunikatsioon on peamine kanal, mille kaudu info organisatsioonis liigub. See tagab, et töötajad saavad juhtkonnalt selge sõnumi, mis kohustab kontrollikohustusi täie tõsidusega täitma. Tõhus infovahetus on organisatsiooni eduka tegutsemise alus. Juhtkonnal peab olema juurdepääs usaldusväärsetele ja ajakohastele suhtluskanalitele, kust saab infot nii ettevõttesiseste kui ka -väliste sündmuste kohta. <ref name="INTOSAI" /> === Seire === Kuna sisekontroll on dünaamiline protsess, mida tuleb pidevalt kohandada vastavalt uutele riskidele, on vajalik süsteemi järjepidev seire. See tagab sisekontrolli vastavuse muutunud eesmärkidele, keskkonnale ja ressurssidele. Hindamine võimaldab kindlaks teha, kas kõik viis sisekontrolli komponenti on ajakohased ja toimivad. Seire põhietapid on andmete kogumine, analüüs, aruandlus ja tulemuste hindamine, mille põhjal rakendatakse vajadusel parandusmeetmeid. Seire jaguneb kaheks suunaks: * Jooksev seire toimub pidevalt ja on tavaliselt tööprotsessi lahutamatu osa, millega tegelevad asutuse töötajad või juhtkond. * Perioodiline seire on kindla sagedusega tehtav eraldiseisev hindamine, mida sageli korraldab siseauditiüksus. Levinumad seiremeetodid on finantsaruandluse jälgimine, trendianalüüs, enesehindamine ning kaebuste ja pretensioonide analüüs. Samuti kasutatakse perioodilisi päringuid, aruandeid, kooskõlastamisi, rahulolu-uuringuid ja väliste osapoolte antud hinnanguid.<ref name="SISEKONTROLL" /> == Sisekontrolli efektiivsuse piirangud == Isegi parimal juhul pakub sisekontrollisüsteem juhtkonnale vaid piiratud kindlustunnet, kas eesmärgid saavutatakse või organisatsioon jääb püsima. See annab küll väärtuslikku teavet edusammude kohta, kuid ei suuda muuta ebakompetentset juhtimist heaks ega mõjutada väliseid tegureid, nagu muutunud poliitiline, demograafiline või majanduslik olukord. Ehkki süsteem vähendab ebaõnnestumise tõenäosust, säilib alati risk, et kontrollid on puudulikult üles ehitatud või ei toimi ootuspäraselt. Sisekontrolli tõhusust piirab oluliselt inimfaktor: süsteemivead, väsimus, hooletus või isegi pahatahtlikkus. Teine piirang on rahanappus, mis loob vajaduse kaaluda kontrollimeetmete maksumust ja neist saadavat tulu. Täielikult kadusid välistava süsteemi loomine on majanduslikult ebamõistlik, kuna selle hind ületaks tõenäoliselt saadava kasu. Seetõttu peab uue kontrollimehhanismi rakendamise otsus põhinema riski esinemise tõenäosuse ja potentsiaalse hüve võrdlusel. Süsteemi toimimist mõjutavad ka organisatsioonilised muudatused ja juhtkonna hoiakud, mistõttu tuleb kontrolle pidevalt ajakohastada, töötajaid teavitada ning näidata eeskuju juhtkonna tasandil.<ref name="INTOSAI" /> == Viited == {{Viited||loendistiil=|grupp=|allikad=}} [[Kategooria:Sisejulgeolek]] 1wqkqu641c9uk0f1vz8r4gxh2yplona 7162683 7162681 2026-05-28T11:02:28Z Kristellekassuk 188137 /* Viited */ 7162683 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=detsember}} '''Sisekontroll''' on organisatsioonis juhtkonna ja töötajate osalusel toimiv terviklik protsess, mille eesmärk on anda piisav kindlustunne organisatsiooni tegevuse, aruandluse ning õigusaktidele vastavusse seatud eesmärkide saavutamise kohta.<ref name="COSO">[https://web.archive.org/web/20191210195613/https://www.coso.org/Documents/990025P-Executive-Summary-final-may20.pdfhttps://www.coso.org/Documents/990025P-Executive-Summary-final-may20.pdf] Committee of Sponsoring Organizations of the Treadway Commission."Internal Control - Integrated Framework. Executive Summary", 2013. Failitüüp: PDF. Vaadatud 09.12.2019.</ref> Sisekontroll kujutab endast dünaamilist protsessi, mida kohandatakse pidevalt vastavalt organisatsioonis toimuvatele muutustele.<ref name="INTOSAI" /> Seega koosneb sisekontroll järjepidevatest ülesannetest ja tegevustest ning on vahend eesmärkide saavutamiseks, mitte eesmärk omaette.<ref name="COSO" /> Eesmärkide saavutamiseks peavad protsessis osalema nii juhtkond kui ka kõigi tasandite töötajad.<ref name="INTOSAI">[https://www.riigikontroll.ee/Auditeeritavaile/Auditistandardid/tabid/122/ItemId/436/amid/734/language/et-EE/Default.aspx]{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} INTOSAI tegevusjuhised sisekontrolli standardite rakendamiseks avalikus sektoris. Vaadatud 09.12.2019.</ref> Sisekontrolli rakendavad inimesed, mitte üksnes protseduurijuhendid ja süsteemid, sest inimesed ning nende tegevusviisid mõjutavad sisekontrolli kõigil tasanditel. Sisekontrolli määratlus hõlmab olulisi põhimõtteid, mis on aluseks organisatsioonide sisekontrolli kavandamisele, rakendamisele ja elluviimisele. See loob aluse sisekontrolli kohaldamiseks kõigis organisatsioonides, sõltumata nende struktuurist, tegevusvaldkonnast või geograafilisest asukohast.<ref name="COSO" /> == Sisekontrollisüsteem == Sisekontrollisüsteem kujuneb riskide leevendamiseks rakendatud kontrollimeetmetest ja mängib olulist rolli siseauditis, mis hindab sisekontrollisüsteemide tõhusust.<ref>Fadzil, F.H, Haron, H., Jantan, M. Internal auditing practices and internal control system. Managerial Auditing Journal Vol 20 no 8, pp. 844–866, 2005.</ref>Siseauditi ülesanne ei ole aga identifitseerida riske või määrata kindlaks kontrollimeetmeid, vaid analüüsida, kui hästi organisatsiooni enda loodud süsteemid toimivad. <ref>Jean-Grégoire Manoukian. ”What’s the Difference Between Internal Audit & Internal Control?” Wolters Kluwer, 12.03.2021. https://www.wolterskluwer.com/en/expert-insights/whats-the-difference-between-internal-audit-internal-control</ref> Valdkonna arendamisega tegelevad rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonid nagu '''COSO''' (Committee of Sponsoring Organizations of the Treadway Commission), Siseaudiitorite Instituut ning Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvaheline Organisatsioon.<ref name="SISEKONTROLL">[https://web.archive.org/web/20191210195623/https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/sisekontrollisusteemi_rakendamine.pdf] Rahandusministeerium. "Sisekontrollisüsteemi rakendamine. Juhendmaterjal täidesaatva riigivõimu asutustele". 2011. Failitüüp: PDF. Vaadatud 09.12.2019.</ref> Üks tuntumaid mudeleid on COSO sisekontrolliraamistik, mis jaotab organisatsiooni eesmärgid kolme peamisse kategooriasse. Tegevuseesmärgid on suunatud majandusüksuse töö tõhususele, finantstulemustele ja varade kaitsele. Aruandluse eesmärgid keskenduvad sellele, et nii sise- kui ka välisaruandlus oleks usaldusväärne, läbipaistev ja õigeaegne. Vastavuse eesmärgid aga tagavad, et organisatsioon järgib oma tegevuses kõiki kehtivaid seadusi.<ref name="COSO" /> == Sisekontrolli komponendid == Sisekontroll koosneb viiest omavahel seotud komponendist, milleks on kontrollikeskkond, riskide hindamine, kontrollimeetmed, informatsioon ja kommunikatsioon ning järelevalve. === Kontrollikeskkond === Kontrollikeskkond on standardite, protsesside ja struktuuride kogum, mis loob aluse sisekontrolli tegemiseks organisatsioonis. Juhtkond kehtestab organisatsiooni väärtushinnangud, eetilised käitumisnormid ja rõhutab sisekontrolli olulisust kõigil tasanditel. Juhtkonna eeskuju ja seatud ootused on määrava tähtsusega, et luua tugev ja vastutustundlik töökultuur. Olulise osa kontrollikeskkonnast moodustavad nõukogu järelevalve ning selgelt määratletud organisatsiooniline struktuur. See hõlmab ka personalijuhtimise strateegilisi protsesse, nagu pädevate töötajate värbamine, nende pidev arendamine ja motiveerimine. Tulemuslikkuse mõõtmise kaudu julgustatakse töötajaid võtma vastutust oma töö tulemuste eest, mis kokkuvõttes tagab, et kogu sisekontrollisüsteem toimib ühtse ja tõhusa tervikuna.<ref name="COSO" /> Kontrollikeskkond on aluseks kogu sisekontrollisüsteemile. Sellest saavad alguse distsipliin ja struktuur ning ka sisekontrolli kvaliteeti tervikuna mõjutav sisekliima. Kontrollikeskkond mõjutab ka strateegia ja eesmärkide kujundamist ning kontrollitegevuste struktureerimist.<ref name="INTOSAI" /> === Riskide hindamine === Pärast konkreetsete eesmärkide püstitamist ja tõhusa kontrollikeskkonna loomist moodustab riskide hindamine vajaliku aluse, et ettevõte saaks asjakohaselt reageerida ohtudele, mis võivad takistada nende eesmärkide täitmist.<ref name="INTOSAI" /> Iga organisatsioon puutub kokku mitmesuguste välis- ja siseohtudega. Riski all mõistetakse sündmuse toimumise tõenäosust, mis seab ohtu eesmärkide saavutamise. Riskihindamine on pidev protsess võimalike takistuste tuvastamiseks ja analüüsiks. Selgunud riske kõrvutatakse kehtestatud riskitaluvusega, mistõttu on selline hindamine vältimatu alus kogu riskihaldamisele. Lisaks hinnatakse, kas püstitatud eesmärgid on kooskõlas organisatsiooni olemusega. Hindamisprotsess nõuab lisaks väliskeskkonna võimalike muutuste ja ärimudeli eripärade arvessevõtmist, mis võivad muuta senise sisekontrolli ebatõhusaks. Riskide maandamise strateegia viiakse ellu konkreetsete sisekontrollimeetmete kaudu.<ref name="INTOSAI" /> === Sisekontrollimeetmed === Sisekontrollimeetmed on eeskirjade ja protseduuridega kehtestatud tegevused, mis aitavad maandada riske ning tagada organisatsiooni eesmärkide ja juhiste täitmist. Neid rakendatakse asutuse kõikidel tasanditel ja äriprotsesside eri etappidel. Kontrollimeede võib olla nii manuaalne kui ka automatiseeritud tegevus, näiteks autoriseerimine ja kinnitamistoimingud. Meetmete valikul ja väljatöötamisel on tavaliselt oluline kohustuste lahusus; valdkondades, kus see pole otstarbekas, valib ja arendab juhtkond alternatiivsed kontrollimeetmed.<ref name="COSO" /> Sisekontrollimeetmed saab liigitada sõltuvalt nende asetusest protsessis järgnevalt: ennetavad, avastavad ja parandavad sisekontrollimeetmed. Ennetavad sisekontrollimeetmed on kõige tõhusamad, kuna hoiavad ära vead ja nendest tuleneva kahju juba enne nende tekkimist. Tavaliselt on need automaatsed ja rakenduvad iga toimingu käigus. Avastavad meetmed ei ole nii efektiivsed kui ennetavad, sest kuigi need tuvastavad vead enamasti õigel ajal, on eksimused juba toimunud ja vajavad parandamist. Ka suur osa avastavatest kontrollidest on automatiseeritud. See, kas meede on avastav või parandav, sõltub selle rakendumise hetkest protsessi jooksul. Parandavad meetmed on kõige vähem efektiivsed ja ühtlasi kõige kallimad, kuna need võetakse kasutusele alles pärast vea tekkimist ja kahju ilmnemist. Need võimaldavad küll vea parandada, kuid kuna viga ei suudetud ära hoida, peab asutus tekkinud kahju siiski kandma. Terviklik süsteem vajab kõiki kolme liiki meetmeid. Kuigi ennetavaid meetmeid peetakse sageli kõige olulisemaks, on avastavad ja parandavad meetmed asendamatud kvaliteedikontrollis ning olukordades, kus reegleid püütakse tahtlikult eirata.<ref name="COSO" /> === Informatsioon ja kommunikatsioon === Sisekontrolli ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajab organisatsioon kvaliteetset informatsiooni. Juhtkond kogub ja kasutab asjakohast teavet nii sise- kui ka välisallikatest, et tagada sisekontrolli kõigi komponentide toimimine. Seejuures on kommunikatsioon pidev ja korduv protsess, mis varustab süsteemi vajalike andmetega. Sisekommunikatsioon on peamine kanal, mille kaudu info organisatsioonis liigub. See tagab, et töötajad saavad juhtkonnalt selge sõnumi, mis kohustab kontrollikohustusi täie tõsidusega täitma. Tõhus infovahetus on organisatsiooni eduka tegutsemise alus. Juhtkonnal peab olema juurdepääs usaldusväärsetele ja ajakohastele suhtluskanalitele, kust saab infot nii ettevõttesiseste kui ka -väliste sündmuste kohta. <ref name="INTOSAI" /> === Seire === Kuna sisekontroll on dünaamiline protsess, mida tuleb pidevalt kohandada vastavalt uutele riskidele, on vajalik süsteemi järjepidev seire. See tagab sisekontrolli vastavuse muutunud eesmärkidele, keskkonnale ja ressurssidele. Hindamine võimaldab kindlaks teha, kas kõik viis sisekontrolli komponenti on ajakohased ja toimivad. Seire põhietapid on andmete kogumine, analüüs, aruandlus ja tulemuste hindamine, mille põhjal rakendatakse vajadusel parandusmeetmeid. Seire jaguneb kaheks suunaks: * Jooksev seire toimub pidevalt ja on tavaliselt tööprotsessi lahutamatu osa, millega tegelevad asutuse töötajad või juhtkond. * Perioodiline seire on kindla sagedusega tehtav eraldiseisev hindamine, mida sageli korraldab siseauditiüksus. Levinumad seiremeetodid on finantsaruandluse jälgimine, trendianalüüs, enesehindamine ning kaebuste ja pretensioonide analüüs. Samuti kasutatakse perioodilisi päringuid, aruandeid, kooskõlastamisi, rahulolu-uuringuid ja väliste osapoolte antud hinnanguid.<ref name="SISEKONTROLL" /> == Sisekontrolli efektiivsuse piirangud == Isegi parimal juhul pakub sisekontrollisüsteem juhtkonnale vaid piiratud kindlustunnet, kas eesmärgid saavutatakse või organisatsioon jääb püsima. See annab küll väärtuslikku teavet edusammude kohta, kuid ei suuda muuta ebakompetentset juhtimist heaks ega mõjutada väliseid tegureid, nagu muutunud poliitiline, demograafiline või majanduslik olukord. Ehkki süsteem vähendab ebaõnnestumise tõenäosust, säilib alati risk, et kontrollid on puudulikult üles ehitatud või ei toimi ootuspäraselt. Sisekontrolli tõhusust piirab oluliselt inimfaktor: süsteemivead, väsimus, hooletus või isegi pahatahtlikkus. Teine piirang on rahanappus, mis loob vajaduse kaaluda kontrollimeetmete maksumust ja neist saadavat tulu. Täielikult kadusid välistava süsteemi loomine on majanduslikult ebamõistlik, kuna selle hind ületaks tõenäoliselt saadava kasu. Seetõttu peab uue kontrollimehhanismi rakendamise otsus põhinema riski esinemise tõenäosuse ja potentsiaalse hüve võrdlusel. Süsteemi toimimist mõjutavad ka organisatsioonilised muudatused ja juhtkonna hoiakud, mistõttu tuleb kontrolle pidevalt ajakohastada, töötajaid teavitada ning näidata eeskuju juhtkonna tasandil.<ref name="INTOSAI" /> == Viited == {{Viited||loendistiil=|grupp=|allikad=}} [[Kategooria:Sisejulgeolek]] oh0jglnjeci5czwk4o3qz5sqrp3znim 0 572207 7162185 7152537 2026-05-27T14:04:10Z EUPBR 198395 7162185 wikitext text/x-wiki [[Fail:16-08-30-Babīte railway station-RR2 3649.jpg|pisi|Moderniseeritud elektrirongid ER2T [[Babīte]]]] [[Pilt:Electric suburban trains.jpg|thumb|Elektrirongid ER2 [[Balti jaam]]as. Vasakpoolne rong (ER2-2101) on "ümara" ja parempoolne (ER2-2205) "kandilise" kabiiniga disaini näide (2009)]] '''Elektrirong ER2''' ([[Läti keel|läti keeles]] ''Elektrovilciens Rīgas, 2. tips''; 'Riia elektrirong, tüüp 2') oli aastatel 1962–1984 Kalinini ja [[Riia Vagunitehas]]es toodetud linnalähi-reisirong. See töötati välja, et parandada eelkäija [[ER1]] omadusi ning võimaldada teenindada reisijaid ka madala [[Perroon|ooteplatvormiga]] (kõrgus 200 mm rööpapeast) piirkondades.<ref>[http://est-train.ertas.eu/er/er2.php?lng=est ER2 Elektrirongid]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Raudteeajaloo Selts</ref> Tallinna lähiliinidel alustati vanade, [[SR3]] tüüpi elektrirongide asendamist uute, ER2 tüüpi elektrirongidega 1974. aastal, kui Tallinna saabus esimene uus ER2 tüüpi elektrirong. 1974. aastal lõpetati ka "ümara" kabiiniga [[elektrirong]]ide tootmine ning alustati kaasaegsemate ja lihtsama ehitusega "kandilise" kabiiniga elektrirongide tootmist. Riia Vagunitehases toodetud ER2 tüüpi elektrirongide ekspluatatsioon lõpetati Eestis 2013. aasta suvel, kui kõik elektrirongid vahetati välja uute [[Stadler FLIRT]] tüüpi rongidega.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=cMYguL0yYFI YouTube video: ER2 EMU train documentary part1]</ref><ref>[https://www.youtube.com/watch?v=psidzAyw9Oc YouTube video: ER2 EMU train documentary part2]</ref> ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Rongid]] 4ocg4g2dpco5nen8n9rsztotm1e0bvz 7162186 7162185 2026-05-27T14:04:52Z EUPBR 198395 7162186 wikitext text/x-wiki [[Fail:16-08-30-Babīte railway station-RR2 3649.jpg|pisi|Moderniseeritud elektrirongid ER2T, [[Babīte]]]] [[Pilt:Electric suburban trains.jpg|thumb|Elektrirongid ER2 [[Balti jaam]]as. Vasakpoolne rong (ER2-2101) on "ümara" ja parempoolne (ER2-2205) "kandilise" kabiiniga disaini näide (2009)]] '''Elektrirong ER2''' ([[Läti keel|läti keeles]] ''Elektrovilciens Rīgas, 2. tips''; 'Riia elektrirong, tüüp 2') oli aastatel 1962–1984 Kalinini ja [[Riia Vagunitehas]]es toodetud linnalähi-reisirong. See töötati välja, et parandada eelkäija [[ER1]] omadusi ning võimaldada teenindada reisijaid ka madala [[Perroon|ooteplatvormiga]] (kõrgus 200 mm rööpapeast) piirkondades.<ref>[http://est-train.ertas.eu/er/er2.php?lng=est ER2 Elektrirongid]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Raudteeajaloo Selts</ref> Tallinna lähiliinidel alustati vanade, [[SR3]] tüüpi elektrirongide asendamist uute, ER2 tüüpi elektrirongidega 1974. aastal, kui Tallinna saabus esimene uus ER2 tüüpi elektrirong. 1974. aastal lõpetati ka "ümara" kabiiniga [[elektrirong]]ide tootmine ning alustati kaasaegsemate ja lihtsama ehitusega "kandilise" kabiiniga elektrirongide tootmist. Riia Vagunitehases toodetud ER2 tüüpi elektrirongide ekspluatatsioon lõpetati Eestis 2013. aasta suvel, kui kõik elektrirongid vahetati välja uute [[Stadler FLIRT]] tüüpi rongidega.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=cMYguL0yYFI YouTube video: ER2 EMU train documentary part1]</ref><ref>[https://www.youtube.com/watch?v=psidzAyw9Oc YouTube video: ER2 EMU train documentary part2]</ref> ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Rongid]] a298c6rb7vmwt96vh05lpuygp9kj5q9 0 576636 7162429 6716733 2026-05-28T01:50:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162429 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{infokast laev | nimi = | pilt = Soviet command ship SSV-33.jpg | pildiallkiri = Luurelaev Ural SSV-33 | teised nimed = | tüüp = | klass = Kapusta | IMO = | kutsung = | jääklass = | omanik = | käitaja = | liin = | lipuriik = | kodusadam = | nimetatud = | sõsarlaevad = | tellitud = | ehitaja = | kiil pandud = 1981 | vette lastud = 1983 | ristitud = | valminud = | üle antud = | teenistuse algus = 1989 | teenistuse lõpp = 2010 | staatus = | saatus = | pikkus = 265 m | laius = | süvis = | vabaparda kõrgus = | veeväljasurve = | GT = <!-- või | BRT = --> | NT = <!-- või | NRT = --> | peamasin = | abimasinad = | käiturid = | kiirus = 21,6 sõlme | maste = | purjesid = | taglase tüüp = | autonoomsus = | laevapere = | tekke = | reisijakohti = | kajuteid = | kajutikohti = | rajameetreid = | autokohti = | rambid = | päästevarustus = }} '''Ural SSV-33''' ([[NATO]] Kapusta-klass) oli [[tuumaenergia]]l töötav [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[luurelaev]], maailma suurim luurelaev. == Kirjeldus == Ural SSV-33 kere ja jõuseadmed olid analoogsed [[Kirov-klassi ristleja]] omadega. Tohutu hulga Ameerika ballistiliste rakettide starte puudutavate luureandmete kogumiseks oli vaja tolleaegse arusaama järgi seninägematu võimsusega elektroonikat. Selle loomisega, Urali jaoks, tegeles üheaegselt 18 Nõukogude Liidu ministeeriumi kõigi oma konstrueerimisbüroode ja uurimisinstituutidega. Unikaalse laeva varustamisega eriaparatuuriga tegeles spetsiaalselt selleks loodud Leningradi tootmis-tehniline ettevõte. Seda, mis sellest asjast kokkuvõttes sai, nimetati laeval paiknevaks jälgimissüsteemiks Korall. Selle aluseks oli seitse võimsaimat raadioelektroonilist kompleksi. Saadud informatsiooni töötlemiseks monteeriti Uralile oma aja kohta unikaalne arvutuskompleks, mis koosnes mitmest [[arvuti]]st [[ЕС-1046]] ja [[Elbrus (arvuti)|Elbrus]]. Nende abil oli võimalik välja arvutada ükskõik millise kosmilist päritolu objekti iseloomu kaugusel kuni 1500 km. Peale selle kuulus luureaparatuuri kompleksi "fotoaparaat" objektiivi diameetriga ligi 1,5 meetrit. Spetsialistid kinnitavad, et Urali meeskond oli suuteline ballistilise raketi mootorigaaside koostise järgi määrama nende kütuse koostist. Sõja puhul pidi laev olema suuteline ookeanil ka enda eest seisma. Selleks sai ta suurtükid, mis oma tulejõu poolest vastasid ligikaudu miiniristleja tasemele. Nii vööris kui ka ahtris asus 76 mm suurtükiseade. Lisaks oli relvastuses veel: * 4 neljast kantava õhutõrjeraketi kompleksi [[Igla]] (16 raketti [[9M-313]]) * 4 kuuetorulist 30 mm suurtükiseadet [[AK-630]] * 4 kahetorulist 12,7 mm kuulipildujaseadet [[Utjos-M]] (Утёс-М) Lahinguvarust pidi jätkuma minimaalselt 20-minutiliseks lahinguks. Ahtris paiknevas lennuangaaris paiknes helikopter Ka-32. Tuumajõuallikas võimaldas laeval piiramatu aja liikuda kiirusel üle 20 sõlme tunnis. Juhtima pidi seda imelaeva ligi 1000 liikmega meeskond, kellest enam kui 400 olid ohvitserid ja mitšmanid. Luurekompleksi personal jagunes kuueks eriteenistuseks. Meremeeste puhkamiseks pikal mereretkel oli Uralil ette nähtud suitsetamissalong, piljardituba, spordi- ja kinosaalid, loodusesalong, mänguautomaadid, kaks sauna ja bassein. Mõistagi oli kogu selle tehnilise suurejoonelisuse mahutamiseks vaja tohutute mõõtmetega laevakorpust. Selline ka tehti, aluseks võeti [[Kirov-klassi ristleja|raketiristleja Projekt 1144 Kirov]] konstruktsioon. Tulemuseks oli laev pikkusega, mis oli võrreldav kahe [[jalgpalliväljak]]uga, kõrgus kiilust mastitipuni ulatus aga 28-korruselise maja kõrguseni. ===Andmed=== [[File:Ural photo 02.jpg|thumb|Luurelaev Ural]] * Veeväljasurve 34 640 tonni * Pikkus 265 meetrit * Laius 30 meetrit * Kõrgus 70 meetrit * Süvis 7,5 meetrit * Kiirus 21,6 sõlme * 2 tuumareaktorit 171 MW, tüüp OK-900 * Võimsus 66 500 hj * Meeskond 950 inimest ===Relvastus=== * Suurtükid: 2x76 mm [[AK-176]] * Õhutõrjeseadmed: 4x30 mm AK-630 ja 4x õhutõrjekompleks [[Igla]] * Kuulipildujad: 4x12 mm paarisseadmed * Helikopterid: 1x Ka-32 ===Radarid=== * Radar: 3 МР-212/201 Вычегда-У * Õhumärkide avastamise radar: МР-750 Фрегат-МА. ==Ajalugu== [[File:CCB-33.jpg|thumb|]] [[File:SSV-33 Ural - NATO reporting name &#039;Kapusta&#039;.JPEG|thumb|SSV-33 Ural]] Balti tehases pandi Urali kiil maha 1981. aasta suvel, vette lasti laev aga 1983. aastal. 1989. aastal arvati laev [[Nõukogude Liidu merevägi|NSV Liidu sõjalaevastik]]u koosseisu. Ning suundus seejärel kohe esimese järgu kapteni Ilja Keškovi juhtimisel kahekuusele retkele oma alalisse baseerumiskohta Vaiksel ookeanil. Retkel saatis laeva varjatult mitmeotstarbeline tuumaallveelaev. Ja samuti suurearvuliselt [[NATO]] riikide lennukeid ja laevu, keda vaevas kõiki küsimus- milleks küll venelastele selline gigant kosmoseantennidega. Esialgu kulges kõik suurepäraselt. Teel [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] baasi katsetas meeskond oma luureaparatuuri. Kerge vaevaga avastati enam kui 1000 kilomeetri tagant kosmosesüstiku [[Kosmosesüstik Columbia|Columbia]] start. Seejärel [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] territooriumilt "[[Tähesõjad|Tähesõdade]]" raames kahe optiko-elektrilise ja raadiotehnilise luure satelliidi orbiidile saatmine. Sellistest tühiasjadest nagu möödaminnes teel asuvate sõjaväebaaside ning Urali saatvate NATO laevade ja lennukite fikseerimisest ja radarjaamade parameetrite registreerimisest rääkimata. Siiski ei oleks olnud tegu nõukogude sõjatehnikaga, kui kõik oleks kulgenud sujuvalt. Eriti veel omandamata tehnika näidistega, milliste ekspluateerimise kogemust ei olnud kellelgi. Sajad tööstuse esindajad, kes koos meeskonnaga olid ookeaniretkele suundunud, püüdsid ööd-päevad rivist välja läinud aparatuuri tööle meelitada. Streikis reaktori jahutussüsteem. Ebakorrektselt töötas arvutuskompleks ning mõned infokogumise süsteemid. Kõige tipuks tekkis viiekraadine kreen vasakule pardale, mida ei õnnestunudki likvideerida. Laeva meeskonna seas liikus kuulujutt, et aatomigigandi Ural saatusele avaldab vahetut mõju seos projekti nime Titan ja selle välja töötanud firma KB Aisberg (Айсберг 'jäämägi') vahel. Kõik muutus veelgi hullemaks, kui Ural saabus oma baasi [[Fokino (Primorje krai)|Fokino]]s (kuni 1980. aastani Tihhookeansk, mida meremehed kutsuvad ka Tihhas). Keegi ei osanud arvatagi, et kallihinnalise laeva esimene reis jääb ühtlasi ka viimaseks. [[Kai]]kohta laevale polnud ette valmistatud. Nagu ei valmistatud neid ette ka rasketele lennukikandevõimega ristlejatele Minsk ja Novorossiisk. Seepärast oli maa pealt laevale nii kütuse, auru, vee ja elektrienergia andmine võimatu, ning laevade diiselgeneraatorid ja katlad töötasid peatumatult, kulutades kallihinnalist motoressurssi, mille kulutamine oli ette nähtud vaid reisidel. Pole imeks panna, et need ristlejad "sõid" põhimõtteliselt end ise ära ning kanti maha juba ammu enne ettenähtud aega. Nüüd ootas samasugune saatus ka Urali. Ka tema seisis suurema osa ajast [[Streloki laht|Streloki lahes]] poide küljes. 1990. aasta suvel puhkes luurelaeval tulekahju, mis viis rivist välja ahtris paikneva mootorisektsiooni. Maha põlesid elektrikaablid, mis tulid ahtrikatlast. Üle aasta toimus laeva energiaga varustamine vaid vöörimasinast, seejärel põles maha ka see. Seejärel andsid kogu energia laevale vaid avarii-diiselgeneraatorid. Raha remondiks ei olnud. Laeva komandör esimese järgu kapten Keškov kirjutas meeleheites isegi avaliku kirja [[Boriss Jeltsin]]ile. Nagu arvata oligi, ei raha remondiks ega vastust oma kirjale ei jõudnud komandör ära oodata. Pärast rohkeid õnnetusi lülitati 1992. aastal laeva reaktorid välja. Laev pandi eraldi kai äärde ning muudeti seninähtamatu suurusega ohvitseride ühiselamuks. Seetõttu hakkasid kohalikud laeva mürgiselt "kajutikandjaks" (''каютоносец'') kutsuma. Lühendit "SSV" (ССВ – ''специальный спальный вагон'') tõlgendati aga "spetsiaalse magamisvagunina". 2010. aastal saadeti tuumajõul liikuv luurelaev Ural [[Kaug-Ida]] tehasesse Zvezda utiliseerimisele.<ref>[http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=40&t=24032&hilit=Ural+SSV+33 Lemet: Elektroonilise luure laev „Ural“]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} militaar.net</ref><ref>[http://wikimapia.org/3764949/ru/%D0%90%D1%82%D0%BE%D0%BC%D0%BD%D1%8B%D0%B9-%D0%BA%D0%BE%D1%80%D0%B0%D0%B1%D0%BB%D1%8C-%D1%80%D0%B0%D0%B4%D0%B8%D0%BE%D1%8D%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%82%D1%80%D0%BE%D0%BD%D0%BD%D0%BE%D0%B9-%D1%80%D0%B0%D0%B7%D0%B2%D0%B5%D0%B4%D0%BA%D0%B8-%D0%A1%D0%A1%D0%92-33-%C2%AB%D0%A3%D1%80%D0%B0%D0%BB%C2%BB Атомный корабль радиоэлектронной разведки ССВ-33 «Урал»](''[[vene keel]]es'')</ref> ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjalaevad]] g2r0sbym2suo0nojjembcsu6qc2wzzf 0 576660 7162434 5777045 2026-05-28T03:15:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162434 wikitext text/x-wiki '''Uue Maailma haljak''' on [[haljasala]] [[Kesklinna linnaosa|Tallinna kesklinnas]], [[Suur-Ameerika tänav|Suur-Ameerika]], [[Pärnu maantee]] ja [[Väike-Ameerika tänav]]a vahele jääval alal, [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i hoone ja [[Superministeerium]]i hoone vahelisel alal. Haljak kandis kuni 1996. aastani<ref>[https://web.archive.org/web/20151007053413/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3003&aktid=32560 Tänava-ja muude kohanimede andmine ning muutmine kesklinnas] Tallinna Linnavalitsuse 12.04.1996 määrus number 26.</ref> '''Komsomoli väljak'''u nimetust. ==Viited== {{viited}} {{Coordinate|NS=59.426667|EW=24.741111|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria: Tallinna pargid]] srjg8ql2i3kujynprxwngk1fvbyyvma 0 578392 7162420 5580058 2026-05-28T00:36:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162420 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib liblikaliigist; perekonna kohta vaata [[Uneliblikas (perekond)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Uneliblikas | staatus = | pilt = Heteropterus.morpheus.2490.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | alamklass = [[Välislõugsed]] ''Ectognatha'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Punnpealased]] ''Hesperiidae'' | perekond = [[Uneliblikas (perekond)|Uneliblikas]] ''Heteropterus'' | liik = '''Uneliblikas''' | binaarne = ''Heteropterus morpheus'' }} [[Fail:Heteropterus morpheus 1.jpg|pisi|Uneliblikas]] '''Uneliblikas''' (''Heteropterus morpheus'') on liblikaliik [[punnpealased|punnpealaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]]. Valmiku tiibade siruulatus on 28–31 mm, esitiibade pikkus 15–18 mm. Tumepruunide esitiibade serval on mõni ebakorrapärase kujuga kollakas tähn. Tagumiste tiibade alaküljel on kollasel taustal tumeda servaga valged ovaalid. Röövikud toituvad kõrrelistel, näiteks [[Helmikas|helmikatel]] ja [[Kastik|kastikutel]].<ref>https://www.looduskalender.ee/vana/node/20545.html{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Tallinnas [[Pirita linnaosa|Pirital]] on [[Uneliblika tänav]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} {{Commons|Category:Erynnis tages}} [[Kategooria:Punnpealased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 7xibh4895k5j8blcu05zixa7e94uoem 0 581030 7162538 7156524 2026-05-28T08:02:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 14 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162538 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = <span style="color:black">Valgepea-merikotkas</span> | värvus = linnud | pilt = Weisskopfseeadler Tierpark Berlin.jpg | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN |ID=22695144 |nimi=Haliaeëtus leucocephalus |hindaja=[[BirdLife International]] |aasta=2016 |IUCN_aasta=2016 }}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pistrikulised]] ''Falconiformes'' | sugukond = [[Haugaslased]] ''Accipitridae'' | perekond = [[Merikotkas (perekond)|Merikotkas]] ''Haliaeetus'' | liik = '''Valgepea-merikotkas''' | binaarne = ''Haliaeëtus leucocephalus'' | binaarse_autor = ([[Carl von Linné|Linnaeus]], 1766) | levikukaart = Distribution H. leucocephalus.png | levikukaardi_seletus = Valgepea-merikotka levila <div style="text-align:left;"> {{legend|#b13f31|border=1px solid #978e73|Aastaringne pesitsus- ja talvitusala}} {{legend|#ce6256|border=1px solid #978e73|Suvine pesitsusala}} {{legend|#e58e7b|border=1px solid #978e73|Talvitamisala}} {{legend|#f2c1ad|border=1px solid #978e73|Ainult läbirändaja}} <small>Asterisk: eksikülalisena</small></div> }} '''Valgepea-merikotkas''' (''Haliaeëtus leucocephalus'') on [[Pistrikulised|pistrikuliste]] seltsi [[Haugaslased|haugaslaste]] sugukonda [[Merikotkas (perekond)|merikotka]] perekonda kuuluv [[Põhja-Ameerika]]s elav [[röövlind]]. Valgepea-merikotkas on üks Põhja-Ameerika suuremaid linde. Ta on suuruselt võrreldav [[kaljukotkas|kaljukotkaga]], kuid jääb alla [[kalifornia kondor]]ile. Koos kaljukotkaga etendab ta suurt osa kohalike rahvaste kultuuris ja tavades. Ta on spetsialiseerunud kalale. Seetõttu asustab ta peamiselt mererannikuid ja suurte veekogude kaldaid. Merikotkas haarab kala vee pinnalt ega sukeldu selle järele nagu [[kalakotkas]]. Lisaks põhitoidule jahib valgepea-merikotkas ka veelinde ja väikeseid imetajaid. Ta röövib meelsasti teiste röövlindude saaki ([[kleptoparasitism]]) ning sööb ka pinnale ujunud surnud kala ja maismaaloomade korjuseid. Valgepea-merikotkas väldib tavaliselt inimesi ja elab inimasustusest eemal. Paarid on teineteisele truud aastaid, sageli kogu elu. Pesitsevad kord aastas, kasvatades ühe kuni kolm poega. Eriti kuulsaks on saanud nende hiiglaslikud okstest pesad, mis on kantud [[Guinnessi rekordite raamat]]usse kui maailma suurimad. Keskmine eluiga on 15–20 aastat, vangistuses elavad nad tunduvalt kauem. [[1782]]. aastal tunnistati valgepea-merikotkas ametlikult Ameerika Ühendriikide [[rahvuslind|rahvuslinnuks]]. Tema kujutis ilmus [[Ameerika Ühendriikide vapp|Ameerika Ühendriikide vapile]], presidendi lipule, rahatähtedele ja muudele riiklikele atribuutidele, samuti suurkorporatsioonide logodele. Vaatamata linnu populaarsusele langes tema arvukus 19. ja 20. sajandil dramaatiliselt, mistõttu tõusis teravalt päevakorda liigi säilitamise küsimus. Peamisteks põhjusteks tunnistati massiline hävitamine ja inimese majandustegevus. Eriti hukatuslikud tagajärjed oli [[DDT]] kasutamisel kahjurputukate tõrjeks. Looduskaitsemeetmed ja insektitsiidide keelustamine viisid arvukuse järkjärgulise taastumiseni ning 2000. aastatel tunnistati liigi seisund rahuldavaks. Vaatamata sellele kehtivad USAs seadused, mis keelavad valgepea-merikotkaste tapmise ja nende pidamise ilma vastava loata. == Nomenklatuur, süstemaatika, evolutsioon ja taksonoomia== Valgepea-merikotkast kirjeldas [[Carl Linnaeus]] [[1766]]. aastal oma teoses "[[Systema naturæ]]".<ref>Carolus Linnaeus. ''Systema naturae per regna tria naturae, secundum classes, ordines, genera, species, cum characteribus, differentiis, synonymis, locis'', Holmiae (Laurentii Salvii) 1766, tomus I, editio duodecima, reformata.</ref> Autor paigutas ta ühte ritta [[pistriklased|pistriklastega]] ja pani talle nimeks ''Falco leucocephalus''. 1809. aastal kirjeldas [[Jules Savigny]] teoses "[[Egiptuse kirjeldus]]" perekonda Haliaeetus, mis ühendab linde, kellel on kotka välimus ja paljad [[jookse|jooksmed]], mille esikülg on kaetud kilpjate soomustega. Algselt kuulus perekonda ainult [[harilik merikotkas]] (nimega ''Haliaeetus nisus''), hiljem lisati sinna ka valgepea-merikotkas.<ref>Marie Jules César Savigny. Hist., Nat., 1 // Haliaeetus. — ''Description de l'Égypte''. — ''Syst. Oiseaux'', 1809, lk 68, 85.</ref><ref>Newberry, J. S. et al. ''Report of the Geological Survey of Ohio'', Nevins & Myers 1882. — Т. IV. Zoology and Botany, lk 434–436. [https://books.google.ee/books?id=oIUxAQAAMAAJ&pg=PA434&lpg=PA434&dq=bald+eagle+savigny&source=bl&ots=YNmTWyZsed&sig=R1-420Di_TUn8T7ClpkHncmOmLw&hl=en&sa=X&ei=BgqKU5DZBpPMsQSxjoCoCQ&redir_esc=y#v=onepage&q=bald%20eagle%20savigny&f=false Google'i vaade.]</ref> Perekonna nimetus ''Haliaeëtus'' tuleb [[vanakreeka keel]]e sõnast ἁλιάετος, mis tähendab sõna-sõnalt 'merikotkast' ja tähistas arvatavasti kalakotkast. [[Liigiepiteet]] ''leucocephalus'' pärineb vanakreeka sõnast λευκοκέφᾰλος 'valgepäine' ja on liitsõna sõnadest λευκός 'valge' ja κεφαλή 'pea'. Kogu nimetust võib tõlkida "valgepea-merikotkaks'. Inglise keeles nimetatakse lindu ''bald eagle'' 'kiilas kotkas',<ref>Коблик, Е. А. Часть 1 // Разнообразие птиц (по материалам экспозиции Зоологического музея МГУ). — М.: Издательство МГУ, 2001. — ISBN 5-211-04072-4.</ref> kuid sõnal ''bald'' ei ole siin pistmist sulestiku puudumisega, vaid see pärineb sõnast ''piebald'' 'kirju, ebaühtlase värvusega'.<ref>Karen Dudley. ''Bald Eagles'', Raintree Steck-Vaughn Publishers 1997, ISBN 978-0817245719, lk 7.</ref> [[Pilt:Bald Eagle Portrait.jpg|pisi|Üks täiskasvanud valgepea-merikotka eritunnuseid on pea valge sulestik]] Valgepea-merikotka lähim sugulane on harilik merikotkas, kes hõivab sama ökoloogilise niši põhja-Euraasias ja Gröönimaal. Fossiilileidude molekulaaranalüüs näitab, et mõlema liigi ühine eellane lahknes ülejäänud merikotkastest tõenäoliselt [[oligotseen]]i alguses või keskel (28 miljonit aastat tagasi), kuid mitte hiljem kui vara[[miоtseen]]is (10 miljonit aastat tagasi).<ref>Wink, M. A mtDNA phylogeny of sea eagles (genus ''Haliaeetus'') based on nucleotide sequences of the cytochrome ''b'' gene. – ''Biochemical Systematics and Ecology, 1996, kd 24, nr 7—8, lk 783–791. [https://web.archive.org/web/20081029175818/http://www.uni-heidelberg.de/institute/fak14/ipmb/phazb/pubwink/1996/20_1996.pdf Täistekst.]</ref> Kahe liigi lahknemine toimus suure tõenäosusega Põhja-Atlandi piirkonnas: valgepea-merikotkas arenes Põhja-Ameerika lääneosas, harilik merikotkas aga Euraasia idaosas. Valgepea-merikotka vanimad [[fossiil]]sed jäänused on leitud ühest [[koobas|koopast]] USA-s [[Colorado]] osariigis ja nende vanuseks on hinnatud 670–780 tuhat aastat.<ref>''[https://web.archive.org/web/20130215064222/http://bensguide.gpo.gov/files/freagle_recovered.pdf 50 CFR Part 17. Endangered and Threatened Wildlife and Plants; Proposed Rule To Remove the Bald Eagle in the Lower 48 States From the List of Endangered and Threatened Wildlife]'', Fish and Wildlife Service, Department of the Interior, 6.7.1999.</ref> Traditsiooniliselt eristatakse valgepea-merikotkal kahte [[alamliik]]i, mille ainus erinevus avaldub üldistes mõõtmetes.<ref>Степанян, Л. С. Конспект орнитологической фауны России и сопредельных территорий,Москва: Академкнига 2003, ISBN 5-94628-093-7, lk 102.</ref> Mõned spetsialistid leiavad, et see muutlikkus on sujuv (bioloogia terminites klinaalne), ilma selge piirita, ning seetõttu ei saa see olla piisavaks aluseks alamliikide süstemaatikale.<ref>Sullivan, Daniel; Logan, Tom H.; Martino, Candace; Nesbitt, Steve; Steffer, Tony. ''[https://web.archive.org/web/20140601045010/http://myfwc.com/media/1356261/Bald_Eagle_BSR.pdf Biological Status Report for the Bald Eagle]'', Florida Fish and Wildlife Conservation Commission, 18.4.2006.</ref> Sellegipoolest on levialа põhjapoolses ja lõunapoolses perifeerias esinevate lindude mõõtmetes märgatav erinevus. Kirjelduste kohaselt levib suurem rass ''H. l. washingtoniensis'' <small>(Audubon, 1827)</small>, sünonüüm ''H. l. alascanus'' <small>Townsend, 1897</small>, levilа põhjaosas (USA põhiosa põhjaosas, Kanadas ja Alaskal) lõunas kuni [[Oregon]]i lõunaosa, [[Idaho]], [[Wyoming]]i, [[Lõuna-Dakota]], [[Minnesota]], [[Wisconsin]]i, [[Michigan]]i, [[Ohio]], [[Pennsylvania]], [[New Jersey]] ja [[Maryland]]ini.<ref name=":0" /> Teine rass ''H. l. leucocephalus'' <small>(Linnaeus, 1766)</small> elab sellest joonest lõuna pool kuni USA lõunapiirideni, kohati ka [[Mehhiko]]s [[Baja California]]s.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Brown, N. L.|url=http://esrpweb.csustan.edu/speciesprofiles/profile.php?sp=hale|pealkiri="Bald Eagle Haliaeetus leucocephalus"|väljaanne=Endangered Species Recovery Program|aeg=12. september 2006|vaadatud=16.09.2022|arhiivimisaeg=12.09.2006|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20060912000326/http://esrpweb.csustan.edu/speciesprofiles/profile.php?sp=hale|url-olek=robot: teadmata}}</ref><ref>Степанян, Л. С. Конспект орнитологической фауны России и сопредельных территорий, Москва: Академкнига 2003, ISBN 5-94628-093-7, lk 102.</ref> ===Sarnased liigid=== Kõik valgepea-merikotka lähimad sugulased elavad väljaspool Ameerikat. Värvuselt on sarnane ainult Aafrikas elav [[kilg-merikotkas]]: nagu valgepea-merikotkаlgi, on tal pea, kaela ja saba sulestik valge. Kuid kilg-merikotkaal katab valge värvus suurema pinna, hõlmates ka selja ülaosa ja rinna.<ref>Ferguson-Lees, J.; Christie, D. ''Raptors of the World'' London: Christopher Helm Publishers Ltd 2001, ISBN 978-0713680263, lk 717—719.</ref> Suuruselt võrreldaval [[kalifornia kondor]]il, nagu ka [[kalkunkondor]]il, on pea vaid osaliselt sulestikuga kaetud.<ref></ref> [[kaljukotkas|Kaljukotkal]], kes mõneti meenutab mittesuguküpset valgepea-merikotkast (täiskasvanud lindudel erineb pea värvus), on lühem kael ja jalad on sulestikuga kaetud kuni jooksmeteni.<ref>Houston, D. C. Family Cathartidae (New World Vultures). – ''Handbook of the birds of the world'', Barcelona: Lynx Edicions, 1994, kd 2: ''New World Vultures to Guineafowl, ISBN 978-8487334153, lk 39—40.</ref> Peale selle on kaljukotka sulestik heledam, kohati kuldse varjundiga. Noorel valgepea-merikotkal on kogu keha valgete laikudega kaetud, noorel kaljukotkаl aga on valged laigud ainult tiibade ja saba alustel. Lendamisel hoiab valgepea-merikotkas tiibu horisontaalselt, kaljukotkas aga tõstab need veidi ülespoole.<ref>Sibley, D. A. ''The Sibley Guide to Birds'' National Audubon Society 2000, ISBN 978-0679451228, lk 127.</ref> == Levik == Valgepea-merikotka looduslik levila hõlmab suurema osa Põhja-Ameerikast, sh suurema osa [[Kanada]]st, kogu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide mandriosa|mandriosa]] ja Põhja-[[Mehhiko]]. Ta on ainuke [[Endeem|endeemne]] liik merikotka perekonnast Põhja-Ameerikas. Asustab mitmesuguseid elupaiku alates [[Louisiana]] soostunud maastikust (''[[bayou]]'') kuni [[Sonora kõrb]]eni ning idas [[Québec]]i ja [[Uus-Inglismaa]] [[heitlehisus|heitlehiste]] metsadeni. Lisaks pesitseb lind ka [[Prantsusmaa]]le kuuluvatel [[Saint-Pierre ja Miquelon|Saint-Pierre'i ja Miqueloni]] saartel.<ref>Snyder, S. A. [https://web.archive.org/web/20150628064853/http://www.fs.fed.us/database/feis/animals/bird/hale/all.html Haliaeetus leucocephalus], Fire Effects Information System, U.S. Department of Agriculture, Forest Service.</ref><ref>Henny, Charles J.; Conant, Bruce.; Anderson, Daniel W. Recent distribution and status od nesting Bald Eagles in Baja California, Mexico. – ''Journal of Raptor Research'', 1993, kd 27, nr 4, lk 203—209. [https://web.archive.org/web/20161224154216/https://fresc.usgs.gov/products/papers/172_Henny.pdf Täistekst.]</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20140602200337/http://www.birdlife.org/datazone/speciesfactsheet.php?id=3365 Bald Eagle ''Haliaeetus leucocephalus''], birdlife.org</ref> Levik on äärmiselt ebaühtlane, kõige suuremat pesitsemistihedust on täheldatud mererannikutel ning suurte jõgede ja järvede lähistel. Levilа lääneosas asustab merikotkas meelsasti Vaikse ookeani rannikuvööndit Alaskast Oregonini ning [[Aleuudi saared|Aleuudi saari]]. Stabiilselt palju valgepea-merikotkaid leidub [[Kaljumäed|Kaljumägedes]] Idaho, Montana, Wyomingi ja Colorado osariigis. USA idaosas on linde kõige rohkem [[Florida]]s (arvukuselt teine populatsioon pärast Alaskat),<ref>[https://web.archive.org/web/20150924014041/http://www.fnai.org/FieldGuide/pdf/Haliaeetus_leucocephalus.pdf Bald Eagle - ''Haliaeetus leucocephalus''], Field Guide to the Rare Animals of Florida, Florida Natural Areas Inventory, fnai.org.</ref> [[Chesapeake'i laht|Chesapeake'i lahe]] rannikul ja [[Suur järvistu|Suure järvistu]] piirkonnas. Väikesi populatsioone on täheldatud Baja Californias, [[Arizona]]s, [[New Mexico]]s, [[Rhode Island]]il ja [[Vermont]]is.<ref>Martina, Leila Siciliano. [https://web.archive.org/web/20140616060641/http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Haliaeetus_leucocephalus.html ''Haliaeetus leucocephalus'' Bald Eagle], Animal Diversity Web, University of Michigan, Museum of Zoology. (2013)</ref> Kanadas pesitseb suurem osa valgepea-merikotkaid [[Briti Columbia]] rannikul. Rohkesti leidub neid ka [[Alberta]], [[Saskatchewani provints|Saskatchewani]], [[Manitoba provints|Manitoba]] ja [[Ontario]] provintsi metsades.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://canadiangeographic.ca/articles/animal-facts-bald-eagle/|pealkiri=Animal Facts: Bald Eagle|väljaanne=canadiangeographic.ca|aeg=6. juuni 2019|vaadatud=17.09.2022}}</ref> Kanadas puudub valgepea-merikotkas ainult [[Andersoni jõgi|Andersoni jõe]] orust põhja pool asuvatel arktilistel laiuskraadidel ja [[Hudsoni laht|Hudsoni lahe]] lääneranniku keskosas. Juhuslikke eksirändeid on registreeritud [[Bermuda]]l, [[Ameerika Neitsisaared|Ameerika Neitsisaartel]], [[Puerto Rico]]s, [[Belize]]s ja [[Iirimaa]]l. Põhja pool elavad valgepea-merikotkad on [[rändlinnud]], lõunapoolsed isendid aga paikse eluviisiga. Talviti esineb valgepea-merikotkaste koondumist teatud aladele. Näiteks talvitab novembrist veebruarini 1000–2000 lindu Kanada Briti Columbia provintsi [[Squamish|Squamishi]] piirkonna jõgedel, kuhu neid meelitavad kudema tulevad [[Lõhe|lõhed]]. Selliseid kogunemisi on täheldatud ka lõhede kudealadel USA põhjaosas.<ref>{{Netiviide|url=http://www.oswegocountynewsnow.com/news/making-their-comeback/article_c46c89fe-e316-11e6-8e83-072c9210971d.html|pealkiri=Making their comeback|väljaanne=oswegocountynewsnow.com|aeg=22. jaanuar 2017}}</ref> Alates 1967. aastast on valgepea-merikotka arvukus järjekindlalt suurenenud nii liigi pesitsus- kui ka talvitumisaladel. Väikseima arvukuse perioodil 1950. aastatel piirdus valgepea-merikotka levila [[Alaska]], [[Aleuudid|Aleuudi saarestiku]], Põhja- ja Ida-Kanada ning USA [[Florida|Florida osariigiga]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Bull J; Farrand, J Jr|pealkiri=Audubon Society Field Guide to North American Birds: Eastern Region|aasta=1987|koht=New York|kirjastus=Alfred A. Knopf|lehekülg=468–69}}</ref> 2007. aastal oli teada liigi pesitsemine igas USA mandriosa osariigis.<ref>{{Netiviide|url=https://www.mbr-pwrc.usgs.gov/bbs/tr2015/trend2015_v3.html|pealkiri=BBS Trend Maps – Bald eagle Haliaeetus leucocephalus.|väljaanne=Patuxent Wildlife Research Center|vaadatud=17.09.2022|arhiivimisaeg=30.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190830134956/https://www.mbr-pwrc.usgs.gov/bbs/tr2015/trend2015_v3.html|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide|autor=Suckling, K; Hodges, W.|url=https://www.biologicaldiversity.org/species/birds/bald_eagle/report/index.html|pealkiri=Status of the bald eagle in the lower 48 states and the District of Columbia: 1963-2007|väljaanne=Biologicaldiversity.org|vaadatud=17.09.2022}}</ref> Euroopas on valgepea-merikotkast kohatud paaril korral eksikülalisena [[Iirimaa]]l (1973 ja 1987).<ref>{{Netiviide|url=https://apnews.com/article/fd7744016cc242f2c23ec570762c136a|pealkiri=Bald Eagle Lands Exhausted in Ireland|väljaanne=apnews.com|aeg=15. detsember 1987|vaadatud=17.09.2022}}</ref> [[Pilt:Bald Eagle Canada.jpg|pisi|Merikotkas elab alati veekogu lähedal – ookeani, järve või suure jõe ääres]] Kuni 20. sajandi lõpuni teatati valgepea-merikotka vaatlustest [[Venemaa Kaug-Ida]]s. Esimestena avastasid nad Venemaa territooriumil [[Vitus Bering]]i [[teine Kamtšatka ekspeditsioon|teise Kamtšatka ekspeditsiooni]] liikmed aastatel 1741–1742: mereväeohvitser [[Sven Waxell]] märkis oma reisiaruandes, et [[Komandorisaared|Komandorisaartel]] talvitunud maadeavastajad toitusid nende lindude lihast ("Tuli meil ette ka suuri merikotkaid, musta värvi valgete peadega, tulistada ja neid toiduks tarvitada"),<ref>Ваксель, Свен. Вторая Камчатская экспедиция Витуса Беринга, Л.—М.: Изд-во Главсевморпути 1940, lk 129.</ref> ja arst [[Georg Steller]] tõi oma "Kamtšatka maa kirjelduses" ära ainult sellele liigile omased morfoloogilised tunnused<ref>Autor kirjeldab valgepea-merikotkast järgmiselt: "Röövlindude seast elab seal kolme liiki kotkaid: 1) merikotkas (''Haliaetus''); 2) lumikotkas (''Naevia'') ja 3) tundmatut liiki väga ilusad kotkad, keda kohtab Kamtšatkal, küll palju harvemini kui Ameerikas ja saartel, mistõttu pole ma siiani suutnud neid hankida. See kolmas sort on merikotka suurune; täiesti musta värvi, välja arvatud pea ja tagaosa; ka käpad on mustad, aga reied lumevalged. Ta teeb kõrgetele kaljudele okstest pesi, mille ümbermõõt on peaaegu süld ja sügavus üks jalg. Muneb see lind juuni alguses, kaks muna korraga. Pojad on täiesti valged, ilma ühegi laiguta."</ref>. Naturalist ja reisija [[Leonard Stejneger]] avastas Komandorisaari uurides aastatel 1882–1884 [[Beringi saar]]el pesitsevad merikotkad.<ref>Stejneger, Leonhard Hess. Results of ornithological explorations in the Commander Islands and in Kamtschatka. – ''National Museum Bulletin'' Washington, D.C. 1885, nr 29.</ref> 20. sajandil säilis vaid mõni märge eksirändajatest ilma pesitsemistunnusteta: 1920ndatel [[Lissinskaja laht|Lissinskaja lahe]] piirkonnas,<ref>Иогансен, Г. Х. Птицы Командорских островов. — Труды Томского университета, 1934, kd 86.</ref> 1977. aastal [[Avatša jõgi|Avatša jõe]] orus, 1990. aastal [[Kamenka jõgi|Kamenka jõe]] suudmes ja 1992–1993 [[Kurilskoje järv]]e ääres.<ref>Лобков, Е. Г. [https://biodat.ru/db/rb/rb.php?src=1&vid=286 Белоголовый орлан ''Haliaeetus leucocephalus''], Красная Книга России, BioDat.</ref> ==Ränne== [[Pilt:Bald Eagles LemonCk03 2335.jpg|pisi|Merikotkaste kogunemine [[Lemon Creek]]i jõel (Alaska) kevadrände ajal]] Rände iseloom sõltub mitmest tegurist, sealhulgas kliimast, toidu kättesaadavusest, pesitsusala asukohast ja isendi vanusest. Kui veekogu pind kattub täielikult jääga, lahkuvad kõik seal elavad valgepea-merikotkad piirkonnast ja liiguvad mererannikule või lõuna poole soojema kliimaga laiuskraadidele. Kui aga toidutingimused seda võimaldavad (näiteks mererannikutel), jääb vähemalt osa täiskasvanud isendeid talvitama pesitsusala piiresse.<ref>[https://web.archive.org/web/20141205230559/http://www.epa.gov/housatonic/thesite/restofriver/reports/final_era/B%20-%20Focus%20Species%20Profiles/EcoRiskProfile_bald_eagle.pdf Species Profile: Bald Eagle], US Environmental Protection Agency.</ref> Michiganis näitasid vaatlused, et linnud pigem ei rända, vaid kolivad kohtadesse, kus leidub lahtist veepinda ja piisavalt saakloomi.<ref>[https://web.archive.org/web/20141020013356/http://www.michigan.gov/dnr/0,1607,7-153-10370_12145_12202-32581--,00.html Bald Eagle (''Haliaeetus leucocephalus'')], Department of Natural Resources, State of Michigan.</ref> Arvatakse, et linnud rändavad üksi, kuigi nad rände ajal võivad koguneda väikeste rühmadena ööbimiskohtadesse või saakloomarohketesse paikadesse. Kuigi paarilised lendavad eraldi, kohtuvad isas- ja emaslinnud talvitusaladel ja moodustavad uuesti paari. Mõnikord ehitavad talvituvad linnud uue pesa ja isegi paarituvad, kuid lendavad seejärel ikkagi põhja poole oma pesitsusalale. Valgepea-merikotkas on üks väheseid röövlinde, kes võivad moodustada suuri kolooniaid. Toidurohketes kohtades, näiteks loomade massilise hukkumise piirkondades või hüdroelektrijaamade lähistel, võib talvel koguneda kümneid, sadu ja isegi tuhandeid linde. Selliseid hooajalisi kogunemisi on täheldatud Mississippi ja Missouri jõe orus, Vaikse ookeani rannikul Alaska lõunaosast ja Briti Columbiast kuni Washingtoni osariigi keskosani, samuti Chesapeake'i lahe piirkonnas. On täheldatud, et sügisränne kestab märgatavalt kauem kui kevadränne. Lõunas, eelkõige Californias ja Floridas, elavad merikotkad paigalindudena ning külmal aastaajal segunevad põhjapoolsete populatsioonidega. Noorlindude liikumismuster on keerukam ning sisaldab lisaks hooajalisele rändele ka hajumise ja rändava eluviisi elemente. Osa California ja Florida mittesuguküpsuseid merikotkaid lendab sügisel rannikute ääres põhja poole ning jõuavad Alaska lõunaossa ja Newfoundlandile. == Välimus == Valgepea-merikotkas on üks Põhja-Ameerika suurimaid [[röövlind]]e,<ref>[https://web.archive.org/web/20080730055210/http://www.eagles.org/moreabout.html Bald Eagle Facts and Information]</ref> kuid on märkimisväärselt väiksem harilikust merikotkast.<ref>Коблик, Е. А. Часть 1 // Разнообразие птиц (по материалам экспозиции Зоологического музея МГУ). — М.: Издательство МГУ, 2001. — ISBN 5-211-04072-4, lk 305.</ref> Üldpikkus ulatub 70–120 cm, tiibade siruulatus 180–230 cm, kaal 3–6,3 kg.<ref>Ferguson-Lees, J.; Christie, D. ''Raptors of the World'', London: Christopher Helm Publishers Ltd 2001, ISBN 978-0713680263, lk 717—719.</ref> Emased on isastest ligikaudu veerandi võrra raskemad (emaste keskmine kaal on hinnanguliselt 5,6 kg, isastel 4,1 kg).<ref>Thiollay, J. M. Family Accipitridae (Hawks and Eagles). – ''Handbook of the birds of the world'', Barcelona: Lynx Edicions 1994, Т. 2: New World Vultures to Guineafowl, ISBN 978-8487334153, lk 122.</ref><ref>Bird, D. M. ''The Bird Almanac: A Guide to Essential Facts and Figures of the World's Birds'', Ontario: Firefly Books 2004., ISBN 978-1552979259.</ref><ref>Dunning Jr., John B. ''CRC Handbook of Avian Body Masses'', CRC Press, 2007, ISBN 978-1420064445.</ref> Levilа põhjapoolses perifeerias elavad linnud on lõunaosas elavate lindudega võrreldes märkimisväärselt suuremad: [[Lõuna-Carolina]]s on keskmine kaal 3,27 kg,<ref>Murphy, T. & Hope, C. [https://web.archive.org/web/20130514145653/http://www.dnr.sc.gov/cwcs/pdf/Baldeagle.pdf Bald Eagles in South Carolina (PDF)], Department of Natural Resources of South Carolina.</ref> [[Alaska]]l on see emastel 6,3 kg ja isastel 4,3 kg.<ref>Brown, Leslie; Amadon, Dean. ''Eagles, Hawks and Falcons of the World'', The Wellfleet Press 1989, ISBN 978-1-55521-472-2.</ref> Isendite suurus sõltub elupaigast ja vastab üldiselt [[Bergmanni reegel|Bergmanni reeglile]]: ekvaatorist kaugemal elavad isendid on keskmiselt suuremad. Väiksemad isendid elavad [[Lõuna-Carolina|Lõuna-Carolinas]] ja [[Florida]]s.<ref>{{Netiviide|autor=Murphy, T. & Hope, C. . Department of Natural Resources of South Carolina.|url=https://www.dnr.sc.gov/cwcs/pdf/Baldeagle.pdf|pealkiri=Bald Eagles in South Carolin" (PDF)|vaadatud=17.09.2022|arhiivimisaeg=20.09.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220920171927/https://www.dnr.sc.gov/cwcs/pdf/Baldeagle.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Maehr, D. S.; Kale, H. W.|pealkiri=Florida's Birds: A Field Guide and Reference|aasta=2005|kirjastus=Pineapple Press Inc.}}</ref> Suurimad isendid elavad Alaskal, kus emaste kaal võib ulatuda üle 7 kilogrammi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Gende, S. M.|pealkiri=Bald Eagles in Alaska|aasta=2008|kirjastus=University of Alaska Southeast|artikkel=Perspectives on the Breeding Biology of Bald Eagles in Southeast Alaska|toimetaja=Wright, Bruce A.; Schempf, Phil}}</ref> [[Sooline dimorfism]] avaldub ainult mõõtmetes.<ref>Ferguson-Lees, J.; Christie, D. ''Raptors of the World'', London: Christopher Helm Publishers Ltd 2001, ISBN 978-0713680263, lk 717—719.</ref> Täiskasvanud linnu keha on tumepruun, pea ja saba valge. Iseloomulikud on kulmukaarte luueendid, mis annavad linnule tõsise, otsekui kortsus kulmudega ilme. [[Nokk]] on suur, konksjas, täiskasvanud linnul kuldkollast värvi. [[Vikerkest]] on kollane. Jalad on nokaga ühte värvi, sulgedeta. Varbad on kuni 15 cm pikkused, tugevad, teravate küünistega.<ref>Wilcox, Charlotte. ''Bald Eagles'', Carolrhoda Books 2002, ISBN 978-1575051703, lk 22.</ref> Eesmiste varvastega hoiab lind saaki kinni, hästi arenenud tagumise küünisega aga torkab läbi saaklooma elutähtsad elundid.<ref>Martina, Leila Siciliano. [https://web.archive.org/web/20140616060641/http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Haliaeetus_leucocephalus.html Haliaeetus leucocephalus Bald Eagle], Animal Diversity Web. University of Michigan. Museum of Zoology, 2013.</ref> [[Jookse]] on erinevalt kotkastest täielikult paljas.<ref>Cartron, Jean-Luc E. ''Raptors of New Mexico'', University of New Mexico Press 2010. — ISBN 978-0826341457, lk 249.</ref><ref>Коблик, Е. А. Часть 1 // Разнообразие птиц (по материалам экспозиции Зоологического музея МГУ). — М.: Издательство МГУ, 2001. — ISBN 5-211-04072-4, lk 3035.</ref> Tiivad on laiad ja ümarad, saba keskmise pikkusega, kiilja kujuga.<ref>Ferguson-Lees, J.; Christie, D. ''Raptors of the World'', London: Christopher Helm Publishers Ltd 2001, ISBN 978-0713680263, lk 717—719.</ref> Valgepea-merikotka sulestik võib kaaluda 700 g, s.o kaks korda rohkem kui linnu skelett.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Siciliano Martina, Leila|url=https://animaldiversity.org/site/accounts/information/Haliaeetus_leucocephalus.html|pealkiri=Haliaeetus leucocephalus bald eagle|väljaanne=Animal Diversity Web|aeg=2013|vaadatud=17.09.2022}}</ref> Lõpliku [[sulestik]]u omandab valgepea-merikotkas alles kuuenda eluaasta alguses. Sellest east alates on lindudel valge pea ja saba, mis kontrasteeruvad tumepruuni, peaaegu musta ülejäänud sulestikuga. Äsja koorunud pojad on osaliselt kaetud hallikasvalge udusulgede kihiga, nahk on roosa, küüned lihakarva. Umbes kolme nädala pärast omandab nahk sinaka tooni, jalad muutuvad kollakaks. Sulestunud noorlinnud on peaaegu täielikult šokolaadipruund (kaasa arvatud vikerkest ja nokk), välja arvatud valged laigud tiiva sisepinna ja õlgade piirkonnas. Teisel ja kolmandal eluaastal muutub sulestik kirjumaks, ilmuvad valged tähnid; silmad omandavad esmalt hallikasrohelise, seejärel kollaka tooni. Selle perioodi lõpuks ilmub kollasus ka nokale. Järgmisel aastal toimub sulestiku jagunemine tumedateks ja heledateks aladeks: pea ja saba muutuvas heledamaks, ülejäänud kehaosa aga tumedamaks, kuni nende vahele tekib selgelt eristuv piir.<ref>Martina, Leila Siciliano. [https://web.archive.org/web/20140616060641/http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Haliaeetus_leucocephalus.html Haliaeetus leucocephalus Bald Eagle], Animal Diversity Web. University of Michigan. Museum of Zoology, 2013.</ref> 3,5-aastaselt on pea juba peaaegu täielikult valge, välja arvatud tumedad laigud silmade all.<ref>Cartron, Jean-Luc E. ''Raptors of New Mexico'', University of New Mexico Press 2010. — ISBN 978-0826341457, lk 249.</ref> ==Lend== [[Pilt:Bald_Eagle_In_Flight_By_Carole_Robertson.jpg|pisi|Lennul]] Lend on ühtlane, rahulik, harvade tiivalöökidega. Lendamisel on laiad tiivad kehaga risti, pea ette sirutatud. Valgepea-merikotkas lendab väga kiiresti. Lauglennul lendab ta tavaliselt 56–70 km/h, kuid tema sööstukiirus on 120–160 km/h. == Hääl == [[Pilt:Bald Eagle Yellowstone National Park.ogg|pisi|Valgepea-merikotka häälitsused]] Vaatamata ähvardavale välimusele on valgepea-merikotkal suhteliselt nõrk hääl.<ref>Kaufman, Kenn. ''Kaufman Field Guide to Birds of North America'', Houghton Mifflin Harcourt 2005, ISBN 978-0618574230, lk 206.</ref> Kõige sagedamini võib kuulda kõrget klõbinat või vilet "kvik-kik-kik-kik".<ref>Peterson, Roger Tory. ''Peterson Field Guide to Birds of Western North America'', Houghton Mifflin Harcourt 2010, ISBN 978-0547152707, lk 98.</ref> See koosneb kahest faasist: rahulikumast, mis koosneb kolmest-neljast segmendist, ja kiiremast, mis vaibub järk-järgult ning koosneb kuuest kuni üheksast segmendist.<ref>Cartron, Jean-Luc E. ''Raptors of New Mexico'', University of New Mexico Press 2010. — ISBN 978-0826341457, lk 255.</ref> Lisaks kõrgele klõbinale eristatakse ka madalat sädinat "käk-käk-käk-käk-käk".<ref>Peterson, Roger Tory. ''Peterson Field Guide to Birds of Western North America'', Houghton Mifflin Harcourt 2010, ISBN 978-0547152707, lk 98.</ref> Noorte lindude hääl on teravama ja karedama tooniga.<ref>[https://earthlife.net/bald-eagles/ Interesting Facts about Bald Eagles], earthlife.net</ref> Häälitsused esinevad kõige sagedamini pesas valvekorra vahetuse ajal ja ka lindude talviste massikogunemiste paikades (toitumiskohtades).<ref>Houston, D. C. Family Cathartidae (New World Vultures). – ''Handbook of the birds of the world'', Barcelona: Lynx Edicions 1994, kd 2: New World Vultures to Guineafowl, ISBN 978-8487334153, lk 39—40.</ref> Mõnikord peetakse [[punasabа-viu]] läbilõikavat karjet ekslikult valgepea-merikotka hääleks.<ref>[https://earthlife.net/bald-eagles/ Interesting Facts about Bald Eagles], earthlife.net</ref> == Elupaigad == Valgepea-merikotkas elutseb merede, jõgede, suurte järvede, ookeanide ja teiste kalarohkete veekogude lähedal. Valgepea-merikotkas vajab elamiseks ja [[linnupesa|pesa]] ehitamiseks kõva [[puit|puiduga]] vanu puid. Nad eelistavad urgudega puid, mis on [[kiskjad|kiskjate]] eest kaitstud. Puu kõrgus ei ole nii oluline kui kaugus veekogust. Valgepea-merikotkad vajavad oma elutegevuseks veekogu lähedust. Nad ei ela inimeste läheduses. Valgepea-merikotka elupaigad on alati seotud suure veekoguga — ookeani, lahe, suure järve või laia jõelõiguga. Siseveekogu puhul peab kaldajoon olema vähemalt 11 km pikk; väikseim avatud veepinna pindala, mis on pesitseva paari puhul registreeritud, oli 8 ha. Veekogu valikul on väga tähtis osa mitmekesiste ja kättesaadavate saakloomade rohkusel — mida rohkem saakloomi, seda tihedam on asustus. Valgepea-merikotkas puhkab ja pesitseb üldjuhul küpses metsas, kus on valdavad okaspuud ja kõvad lehtpuud, mitte kaugemal kui 200 m veekogust (Floridas kuni 3 km). Istumis- ja pesapaigana kasutab tugevat, sageli domineerivat puud avara võra ja hea ülevaatega. Pesitsusperioodil väldib kultuurmaastikke ja kohti, kus inimesed palju käivad, isegi kui läheduses on soodne toidubaas. Ta pesitseb inimestest vähemalt 1,2 km kaugusel. Harvadel juhtudel, kui inimeste ligipääs on tugevasti piiratud, võib merikotkas asuda elama linna piiresse jäävale eraldatud loodusalale, nagu näiteks Harteci saarele [[Willamette'i jõgi|Willamette'i jões]] [[Portland]]is või John Heinzi looduskaitsealale ([[John Heinz National Wildlife Refuge at Tinicum]]) [[Philadelphia]]s. Toitumisterritooriumi suurus on piirkonniti erinev: teadaolevad arvud varieeruvad 2,6 km²-st [[Upper Klamathi järv|Upper Klamathi järve]] piirkonnas [[Oregon]]is kuni umbes 648 km²-ni [[Arizona]]s. == Käitumine == Valgepea-merikotkas on tavaliselt [[rändlind]]. Kui veekogu, mille ääres ta elab, talvel jäätub, rändab ta toitu otsides lõunasse või rannikule. Valgepea-merikotkas sööb peamiselt [[kala]]. [[Vaikne ookean|Vaikse ookeaniga]] piirnevas USA loodeosas ja Kanadas on valgepea-merikotka põhitoit [[forell]]i ja [[lõhe]] kude. Eriti talvel toitub valgepea-merikotkas loomakorjustest. Sageli eelistavad linnud napsata teiste püütud saaki selmet ise kalastada. Näiteks ahistavad nad saagiga lendavaid kalakotkaid, kuni need selle pillavad, misjärel valgepea-merikotkas kala õhust endale haarab.<ref name=":4" /> Valgepea-merikotka eluiga on looduses umbes 20 aastat, vanimad linnud elavad kuni 30-aastaseks. Vangistuses on elanud 47-aastaseks.<ref>{{Netiviide|url=https://tallinnzoo.ee/animal/valgepea-merikotkas/|pealkiri=Valgepea-merikotkas|väljaanne=tallinnzoo.ee|vaadatud=17.09.2022}}</ref> == Paljunemine == === Paari moodustamine === [[Pilt:Dan Pancamo Baytown Bald Eagles Fall 2010-1.jpg|pisi|Paaritumine]] Suguküpsus saabub tavaliselt nelja-viie, harvem kuue-seitsme aasta vanuselt. Nagu valdav enamik haugaslasi, on valgepea-merikotkad tüüpilised monogaamid: iga isaslind paaritub ühe emaslinnuga. Traditsiooniliselt arvatakse, et paarilised jäävad kogu eluks teineteisele truuks. See ei ole aga päris täpne: kui üks linnupaari liige ei naase pärast talvitamist pesitsusalale, otsib teine endale uue paarilise. Paar läheb lahku ka siis, kui neil ei õnnestu ühist järglast saada. Paare moodustatakse nii pesitsusalal kui ka talvituskohtades. Kosjakäitumine avaldub eriti selgelt mõlema linnu demonstratiivlennul, mille käigus nad ajavad teineteist taga, teevad sügavaid sukeldumisi ja keeravad end selili. Selle rituaali kõige vaatemängulisem osa, mida inglise keeles nimetatakse ''cartwheeling'', näeb välja nii: suurel kõrgusel haaravad isaslind ja emaslind üksteise küünistega ja langevad langevarjuna alla, pööreldes horisontaaltasandil. Linnud lahknevad alles vahetult maapinna lähedal ja tõusevad taas kõrgele. Mõnikord võib paari näha ka oksa peal, kus nad hõõruvad teineteise nokki. Lõplikult moodustunud liit kinnitatakse tulevase pesa asukoha valikuga. Pesa ümbritsev kaitstud territoorium on ligikaudu 1–2 km², kuid võib olla suurem või väiksem sõltuvalt asustustihedusest ja toidu kättesaadavusest. Alaskа rannikul asuva [[Aleksandri saarestik]]u ühel saarel, kus on täheldatud kõrgeimat pesitsustihedust, võib kaitstud territoorium olla alla 0,5 km², mis on ilmselt selle liigi puhul miinimum. === Pesa=== [[Pilt:Bald Eagle guarding its nest (5924842778).jpg|pisi|Pesa ehitatakse suure puu latva, kust saab vabalt lendu tõusta]] Pesaehitus algab Floridas septembri lõpus või oktoobri alguses, Ohios ja Pennsylvanias veebruaris, Alaskal jaanuaris,<ref>Heintzelman, Donald S. ''Hawks and Owls of Eastern North America'', Rutgers University Press 2004, ISBN 978-0813533506, lk 78.</ref><ref>Martina, Leila Siciliano. [https://web.archive.org/web/20140616060641/http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Haliaeetus_leucocephalus.html ''Haliaeetus leucocephalus'' Bald Eagle], Animal Diversity Web, University of Michigan, Museum of Zoology, 2013.</ref> kuid igal juhul märkimisväärselt varem kui enamikul teistel sama piirkonna röövlindudel. Pesa kujutab endast hiiglaslikku okste ja oksaraagude kuhjatist, mis asub enamasti kõrge elava puu ladvas vaba lennuligipääsuga kohas, mitte kaugemal kui paar kilomeetrit avatud veekogust. Valgepea-merikotka pesa on Põhja-Ameerikas kõigi lindude pesade seas suurim ja suurim puu otsas asetsev loomapesa. Sageli võib selle läbimõõt ulatuda 2,5 meetrini, kõrgus 4 meetrini ja kaal umbes tonnini.<ref>Houston, D. C. Family Cathartidae (New World Vultures). – ''Handbook of the birds of the world'', Barcelona: Lynx Edicions 1994, kd 2, New World Vultures to Guineafowl, ISBN 978-8487334153, lk 39–40.</ref> [[Guinnessi rekordite raamat]]u andmetel kuulub ka suurim teadaolev linnupesa valgepea-merikotkale: 1963. aastal mõõdeti Floridas [[St. Petersburg]]i lähedal pesa, mille läbimõõt oli umbes 2,9 m ja kõrgus umbes 6 m ning kaal oli hinnanguliselt üle 2 tonni.<ref>[https://web.archive.org/web/20131028222150/http://www.guinnessworldrecords.com/records-10000/largest-birds-nest/ Largest bird's nest], guinnessworldrecords.com.</ref> Värske materjali lisandumisega muutub pesa aasta-aastalt raskemaks ning pesa võib kandvate okste murdumise tõttu või tugeva tuuleiili toimel laguneda. Sellegipoolest on teada pesasid, mida kasutatakse aastakümneid: nii pesitsesid linnud Ohios ühes pesas vähemalt 34 aasta jooksul. Erandjuhtudel, kui pesitsuspiirkonnas puud puuduvad, nagu näiteks [[Amchitka]] saarel Aleuudi saarestikus, võib pesa rajada kaljuastangule või muule maapealsetele kiskjatele raskesti ligipääsetavale kohale. [[Sonora kõrb]]es, kus puud on samuti suur haruldus, on valgepea-merikotkad pesitsenud hiiglaslike kaktuste, [[postkaktus]]e ''[[Pachycereus pecten-aboriginum]]'' tippudel. Väga harva hõivavad linnud ka tehislikke rajatisi — üks neist, telegraafipost, registreeriti 1986. aastal Minnesotas. Okstest koosnevat põhikarkassi tugevdatakse rohuga, maisivartega, kuivanud vetikatega ja muu sarnase materjaliga. Ehitamises, mis võib kesta mõnest päevast kolme kuuni, osalevad mõlemad vanemad, kuid okste ladumisega tegeleb peamiselt emaslind.<ref>Heintzelman, Donald S. ''Hawks and Owls of Eastern North America'', Rutgers University Press 2004, ISBN 978-0813533506, lk 78.</ref> Kuigi ehitamine toimub põhiliselt enne munemist, tugevdavad mõlemad paarilised ehitist ka hiljem. Peale põhipesale võib territooriumil olla üks või mitu varupesa, mida kasutatakse aeg-ajalt, eelkõige pärast algse kurna hukkumist.<ref>[https://web.archive.org/web/20140605053346/http://www.drecp.org/documents/docs/baseline_biology_report/10_Appendix_B_Species_Profiles/10b_Bird/Bald_Eagle_DRECP.pdf Bald Eagle (''Haliaeetus leucocephalus'')], Desert Renewable Energy Conservation Plan.</ref> == Ohud ja kaitse == Valgepea-merikotka populatsiooni suuruseks on 18. sajandi alguses hinnatud 300 000 – 500 000 isendit.<ref>{{Netiviide|url=http://www.eagles.org/moreabout.html|pealkiri=Bald Eagle Facts and Information|väljaanne=American eagle foundation|vaadatud=17.09.2022|arhiivimisaeg=6.12.2007|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071206030939/http://www.eagles.org/moreabout.html|url-olek=robot: teadmata}}</ref> 20. sajandi teisel poolel oli valgepea-merikotkas Ameerika Ühendriikide mandriosas jõudnud peaaegu väljasuremise äärele – 1963. aastal hinnati liigi arvukuseks üksnes 417 paari.<ref name=":3" /> Arvukuse langusel oli mitu põhjust. 20. sajandi esimesel poolel mõjutas valgepea-merikotka arvukust negatiivselt küttimine ja elupaikade hävitamine. 1930. aastal kirjutas New Yorgist pärit [[ornitoloog]], et eelnenud 12 aasta jooksul on Alaskal kütitud ligikaudu 70 000 valgepea-merikotkast. Lindude tapmise peamiseks põhjuseks oli laialt levinud ja ammune uskumus, et kotkad haaravad oma küünistesse lambatallesid ja isegi väikseid lapsi. See ei vasta tõele. On teada, et lambaid kütivad valgepea-merikotkad harva ja arvatakse, et inimesi need linnud ei ründa.<ref>{{Netiviide|url=https://books.google.ee/books?id=HCoDAAAAMBAJ&pg=PA62&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false|pealkiri=American Bald Eagle Is Near Extinction . .|väljaanne=Popular Science Monthly: 62|aeg=Märts 1930|vaadatud=17.09.2022}}</ref> Üheks suuremaks ohuks oli putukatõrjevahendi [[DDT]] kasutamine taimekasvatuses.<ref name=":3" /> DDT ei ole täiskasvanud linnule otseselt surmav. Nii võib [[Bioakumulatsioon|bioakumulatsiooni]] tulemusel sattuda organismi suurem kogus mürki. Aine sattub kaltsiumi ainevahetusse, mis põhjustab munade koore õhenemist. See omakorda tähendab, et munad ei talu hauduva linnu raskust ja purunevad. Ka võib DDT põhjustada viljatust.<ref>{{Raamatuviide|autor=Brown, Leslie|pealkiri=Birds of Prey: Their biology and ecology|aasta=1976|kirjastus=Hamlyn}}</ref> Valgepea-merikotkaid võivad ohustada ka plii- ja muud mürgistused, kokkupõrked mootorsõidukitega ja elektriliinidesse lendamine. Juba 1940. aastal võttis [[USA Kongress]] vastu valgepea-merikotka ja kaljukotka kaitse seaduse (The Bald and Golden Eagle Protection Act), mis keelas lindude tapmise ja vangistamise. 1967. aastal kuulutati valgepea-merikotkas USA-s ohustatud liigiks.<ref name=":5">{{Netiviide|url=https://www.fws.gov/species/bald-eagle-haliaeetus-leucocephalus|pealkiri=Bald eagle. Overview|väljaanne=U.S. Fish & Wildlife Service|vaadatud=17.09.2022}}</ref> Valgepea-merikotka arvukuse taastumises on kõige suuremat rolli mänginud DDT keelustamine Ameerika Ühendriikides (1972) <ref>{{Netiviide|url=http://www.epa.gov/history/topics/ddt/01.htm|pealkiri=DDT Ban Takes Effect|väljaanne=EPA press release|aeg=31. detsember 1972|vaadatud=17.09.2022|arhiivimisaeg=5.07.2007|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070705201903/http://www.epa.gov/history/topics/ddt/01.htm|url-olek=robot: teadmata}}</ref> ja Kanadas (kasutuse piirang alates 1970. aastate lõpust, täielik keelustamine 1989).<ref>{{Netiviide|autor=Barrera, Jorge|url=http://www.nben.ca/environews/media/mediaarchives/05/july/legacy.htm|pealkiri=Agent Orange has left deadly legacy Fight continues to ban pesticides and herbicides across Canada|väljaanne=nben.ca|aeg=4. juuli 2005|vaadatud=17.09.2022|arhiivimisaeg=24.01.2008|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080124123943/http://www.nben.ca/environews/media/mediaarchives/05/july/legacy.htm|url-olek=robot: teadmata}}</ref> Valgepea-merikotkas arvati Ameerika Ühendriikides ohustatud liikide seast välja 29. juunil 2007. aastal.<ref name=":1" /><ref>[https://web.archive.org/web/20210630171147/https://www.fws.gov/midwest/eagle/history/index.html History of Bald Eagle Decline, Protection and Recovery]. fws.gov. [[U.S. Fish and Wildlife Service]]. Vaadatud 30.12.2021</ref> Sel ajal pesitses USAs hinnanguliselt 9789 paari valgepea-merikotkaid.<ref name=":5" /> Viimaste ametlike hinnangute kohaselt on valgepea-merikotka arvukus (andmed aastatest 2018–2019) USA-s 316 700 isendit, kes moodustavad 71 467 pesitsevat paari.<ref name=":5" /> Vaatamata sellele, et liik on arvatud välja USA ohustatud liikide nimestikust, on see endiselt kaitse all. Lindude tapmine, häirimine ja nende munade hävitamine on keelatud.<ref name=":5" /> == Kultuuriline tähtsus == Valgepea-merikotkas on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[rahvuslind]] alates 20. juunist 1782, mil [[Kontinentaalkongress]] kinnitas [[Ameerika Ühendriikide suur pitsat|Ameerika Ühendriikide suure pitsati]] kujunduse. Sellel on kujutatud valgepea-merikotkast, kes hoiab ühes jalas 13 noolt ja teises jalas [[Harilik õlipuu|õlipuu]] oksa, millel on 13 lehte.<ref>{{Netiviide|url=https://www.archives.gov/milestone-documents/original-design-of-the-great-seal-of-the-united-states|pealkiri=Original Design of the Great Seal of the United States (1782)|väljaanne=National archives|vaadatud=17.09.2022}}</ref> Valgepea-merikotka kujutis on suuremal osal Ameerika Ühendriikide ametlikest pitsatitest, USA presidendi lipul ja mitme föderaalagentuuri logol. Valgepea-merikotka valimisel määras rolli asjaolu, et jõuline ja väärikas vabadusesümbol elab vaid Põhja-Ameerikas.<ref>{{Raamatuviide|autor=Veedla, Peep|pealkiri=Rahvuslinnud ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal|aasta=2021|koht=Mõedaka|kirjastus=Pesapaik|lehekülg=9}}</ref> [[Indiaanlased|Ameerika põlisrahvaste]] seas on valgepea-merikotkas [[püha]] lind. Tema suled, nagu ka [[Kaljukotkas|kaljukotka]] suled, on kesksel kohal mitme põlisrahva religioossetes tavades. Mitmes kultuuris arvatakse, et kotkad on inimeste ja jumalate vahelised sõnumitoojad.<ref>{{Netiviide|autor=Collier, Julie|url=http://www.pequotmuseum.org/Home/CrossPaths/CrossPathsSpring2003/TheSacredMessengers.htm|pealkiri=The Sacred Messengers|väljaanne=pequotmuseum.org|vaadatud=17.09.2022|arhiivimisaeg=21.03.2013|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130321233618/http://www.pequotmuseum.org/Home/CrossPaths/CrossPathsSpring2003/TheSacredMessengers.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> ''[[Pow-wow]]'' tantsijad kannavad kotka küünist [[Talisman|talismanina]]. [[Navahod|Navaho]]-indiaanlaste usundis on kotkasulgedel kaitsvad omadused ning sealsed ravitsejad valmistavad kotka tiiva- ja jalaluudest tseremoniaalseid vilesid. [[Lakotad]] omistavad kotkasule isikule, kes on saanud mõne tähtsa ameti või ülesande. Tänapäevalgi tuleb ette, et kotkasulg antakse noorele kooli lõpetamise puhul.<ref>{{Netiviide|autor=Melmer, David|url=http://indiancountry.com/content.cfm?id=1096415182|pealkiri=Bald eagles may come off threatened list|väljaanne=Indian Country Today|aeg=11. juuni 2007|vaadatud=17.09.2022|arhiivimisaeg=27.09.2007|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070927172202/http://www.indiancountry.com/content.cfm?id=1096415182|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Poonid]] peavad kotkaid [[viljakus]]e sümboliteks. [[Tšoktod]]el on valgepea-merikotkas [[rahu]] sümbol.<ref>{{Raamatuviide|autor=O'Brien, Greg|pealkiri=Power Derived from the Outside World. Choctaws in a Revolutionary Age, 1750–1830|aasta=2005|kirjastus=University of Nebraska Press|lehekülg=58}}</ref> Ameerika Ühendriikides kehtiv "Kotkasule seadus" ("Eagle feather law") annab erandkorras inimestele, kes tõestatult kuuluvad 562 föderaalselt tunnustatud põlisrahvaste hulka, õiguse omada kotkasulgi usulistel või kultuurilistel eesmärkidel.<ref>{{Netiviide|autor=Stokes: Dashanne|url=https://indiancountrytoday.com/archive/stokes-eagle-feathers-and-the-imperialist-conquest-of-state-recognized-tribes|pealkiri=Eagle feathers and the imperialist conquest of state-recognized tribes|väljaanne=indiancountrytoday.com|aeg=12. august 2008|vaadatud=17.09.2022}}</ref> <gallery> Bald eagle about to fly in Alaska (2016).jpg|Valgepea-merikotkas valmistumas lendu tõusma Seal of the President of the United States.svg|Valgepea-merikotkas [[Ameerika Ühendriikide suur pitsat|Ameerika Ühendriikide suurel pitsatil]] </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Haugaslased]] [[Kategooria:Rahvuslinnud]] k46voktbs12w36qfp4ibgc7ndle9jia 0 588482 7162212 7138039 2026-05-27T16:02:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162212 wikitext text/x-wiki '''Tähe-Lee Liiv''' (sündinud [[11. november|11. novembril]] [[2003]]) on eesti pianist. Tähe-Lee Liiv on edukalt osalenud arvukatel konkurssidel<ref>[http://kammermuusikud.ee/tahe-lee-liiv/ kammermuusikud.ee]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja tal on noore pianisti kohta aukartustäratav repertuaar. <ref>[https://web.archive.org/web/20200219111149/http://kammermuusikud.ee/tahe-lee-kava/ Tähe-Lee Liiv, kava (kuni 2019)]. kammermuusikud.ee. Vaadatud 30.07.2020</ref> [[2019]]. aastal pälvis ta IX Eesti pianistide konkursi <ref>[https://web.archive.org/web/20210518012729/https://ema.edu.ee/pianocompetition/index.php?valik=list IX Eesti pianistide konkurss]. [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]</ref> I preemia ja Tallinna Filharmoonia eripreemia. <ref>[https://kultuur.err.ee/1009069/eesti-pianistide-konkursi-voitsid-tahe-lee-liiv-ja-mantas-sernius Eesti pianistide konkursi võitsid Tähe-Lee Liiv ja Mantas Šernius.]. err.ee</ref> Tähe-Lee Liivi esimene klaveriõpetaja oli [[Maigi Pakri]], edasi [[Konstantin Bogino]] ([[Itaalia]]), [[Marrit Gerretz-Traksmann]] ja [[Ivari Ilja]] ([[Tallinna Muusikakeskkool]]) ning [[Hui-Ying Liu-Tawaststjerna]] ([[Sibeliuse akadeemia]], [[Soome]]). {{tsitaat|''Itaalias kuulsin, kuidas mängivad teised noored, Bogino õpilased. Seal sain esimesi tõelisi muusikalisi elamusi mitte täiskasvanute, vaid just umbes minuvanuste mängust. Sattusin hämmastusse – kui hästi nad mängivad! Tahaks ka! Siis hakkasingi tõsisemalt harjutama.'' <ref>[https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2020/02/19/Tähe-Lee-Liiv-hea-esitus-sünnib-peas-mitte-klahvidel Tähe-Lee Liiv: hea esitus sünnib peas, mitte klahvidel]. [[Kadri-Ann Sumera]], [[Muusika (ajakiri)|Muusika]] 19/02/2020</ref> }} Tähe-Lee Liiv sai peavõidu saates "[[Klassikatähed]] 2020". <ref> [https://menu.err.ee/1030393/tahe-lee-liiv-klaver Tähe-Lee Liiv, klaver]Klassikatähed 2020. err.ee</ref> ==Isiklikku== Tähe-Lee Liivi ema [[Diana Liiv]] on pianist, samuti Diana ema Maia Moik <ref>Toomas Reisalu. [https://virumaateataja.postimees.ee/2413137/paevaintervjuu-pianistid-elavad-ponevat-elu Päevaintervjuu: Pianistid elavad põnevat elu]. [[Virumaa Teataja]]</ref>. Tähe-Lee Liivi isa on ajakirjanik ja publitsist [[Peeter Liiv]]. ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://www.youtube.com/watch?v=rHXiDIjBwZ8 Tchaikovsky: Concerto per Pianoforte e orchestra no. 1, Op. 23.] Klaveril Tähe-Lee Liiv (sissejuhatus: Accademia Perosi; muusika alates 8:35). Tallinn 2019 *Riga Jurmala Music Festival, [https://www.youtube.com/watch?v=aNgcu7ixYN4 Online Music Academy student interview – Tähe-Lee Liiv]. *Chopin, [https://www.youtube.com/watch?v=sJOAhIOylWU Ballaad nr. 3] *[[Kajalood]]. [https://vikerraadio.err.ee/1609078139/kajalood-tahe-lee-liiv-tahaksin-voimalikult-palju-esineda Tähe-Lee Liiv: tahaksin võimalikult palju esineda]. *Mari Peegel. [https://kultuur.err.ee/1609522396/tahe-lee-liiv-arvo-pardilt-nouandeid-saada-oli-suur-privileeg Tähe-Lee Liiv: Arvo Pärdilt nõuandeid saada oli suur privileeg]. err.ee (17.11.2024) {{JÄRJESTA:Liiv, Tähe-Lii}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] grsvlatqpsgdtkquyv6qnmkv4bsju59 0 591333 7162162 7132357 2026-05-27T12:57:12Z Ludoash04 197431 7162162 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | Pilt = Hryhorii Halahan.jpg | Pildisuurus = | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = | Alt_tekst = <!-- --> | Nimi = Hrõhori Halahan | Prefiks = | Sufiks = <!-- --> | Täisnimi = Hrõhori Anatolijovõtš Halahan | Sünninimi = | Hüüdnimi = | Sünniaeg = | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Maetud = | Haridus = | Truudusvanded = | Teenistused = | Teenistusaeg = | Auaste = [[kindralmajor]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №618/2021 Про відзначення державними нагородами України з нагоди Дня Збройних Сил України. ''Нагородити медаллю «За військову службу Україні'' ''ГАЛАГАНА Григорія Анатолійовича — генерал-майора»'', 03.12.2021.</ref> | Teenistusnumber = | Üksused = | Juhitud_üksused = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Special Operations Forces.svg|25px]] [[Ukraina erioperatsioonijõud]] (2020–2022) | Sõjad/lahingud = | Sõjad/lahingud_silt = | Autasud = {{Lihtloend| * [[Pilt:Medal for Military Service to Ukraine ribbon bar.svg|25px]] |}} | Ausambad = | Abikaasad = | Lapsed = | Sugulased = | Muu_töö = <!-- --> | Allkiri = | Allkirja_suurus = | Allkirja_alt = <!-- --> | Veebileht = <!-- --> | Moodul = }} '''Hrõhori Anatolijovõtš Halahan''' ([[ukraina keel]]es ''Григорій Анатолійович Галаган'') on [[Ukraina]] sõjaväelane. == Sõjaväeteenistus == 2020–2022 oli ta [[Ukraina erioperatsioonijõud|Ukraina erioperatsioonijõudude]] ülem.<ref> Указ Президента України № 358/2020 «Про призначення Г.Галагана командувачем Сил спеціальних операцій Збройних Сил України»</ref><ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №530/2022 Про звільнення Г.Галагана з посади командувача Сил спеціальних операцій Збройних Сил України, 25.07.2022</ref> Jätkas teenistust SBU [[Alfa (Ukraina)|Alfa]] ülema asetäitjana.<ref>[https://zn.ua/POLITICS/ekskomandujushchij-sil-spetsialnykh-operatsij-halahan-poluchil-novuju-dolzhnost.html Экс-командующий Сил специальных операций Галаган получил новую должность] (vaadatud: 25.07.2022)</ref> ==Tunnustus== * 2021 – [[Ukraina heaks tehtud sõjaväeteenistuse eest]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №618/2021 Про відзначення державними нагородами України з нагоди Дня Збройних Сил України. ''Нагородити медаллю «За військову службу Україні'' ''ГАЛАГАНА Григорія Анатолійовича — генерал-майора»'', 03.12.2021.</ref> == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | nimi=Ukraina erioperatsioonijõudude ülem | eelnev=[[Ihor Lunjov]] | järgnev=[[Viktor Horenko]] | aeg=2020–2022}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Halahan, Hrõhori}} [[Kategooria:Ukraina kindralid]] nfiwzv4livsvraxrqfccb8pe0v5p1jt 0 598307 7162392 5806007 2026-05-27T23:01:18Z Ollin Masa 227337 7162392 wikitext text/x-wiki [[Fail:Fidel_Pagés_visiting_an_injured_person_in_Melilla_in_the_1909_campaign.gif|pisi|Fidel Pagés [[Melilla]] haiglas tutvumas vigastatud inimestega (1909)]] [[Fail:Tecnica.-esquema-original.JPG|pisi|Fidel Pagési originaaljoonistus epiduraalanesteesia tehnikast]] '''Fidel Pagés Miravé''' ([[26. jaanuar]] [[1886]] [[Huesca]] – [[21. september]] [[1923]] [[Madrid]]) oli Hispaania sõjaväearst, [[epiduraalanesteesia]] leiutaja. {{JÄRJESTA:Pages, Fidel}} [[Kategooria:Hispaania arstid]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1923]] mgect3w1skdqtmz15jv4dsfa3qwfarp 0 606361 7162289 6141428 2026-05-27T19:00:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162289 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = Tüüp 63 | pilt = Rifle Type 63 noBG.png | pildi_suurus = 300px | alt_tekst = | pildi_allkiri = Kokkupandava täägiga Tüüp 63 | päritoluriik = {{pisilipp|Hiina}} | tüüp = [[Automaatvintpüss]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 1963–1978 ([[Hiina]]s) <br/> 1963– (mujal) | kasutajad = ''[[Tüüp 63 (rünnakpüss)#Kasutajad|Loend]]'' | sõjad = [[Kambodža kodusõda]] <br/> [[Hiina-Vietnami sõda]] <br/> [[Nõukogude-Afganistani sõda]] <br/> [[El Salvadori kodusõda]] <br/> [[Tuareegide ülestõus (1990–1995)]] <br/> [[Kosovo sõda]]<ref>{{cite web|title=A member of the Kosovo Liberation Army (KLA) armed with a variant of the Zastava M70 {{sic|nolink=y}} |url=https://www.reddit.com/r/MilitaryPorn/comments/7wz9wx/a_member_of_the_kosovo_liberation_army_kla_armed/}}</ref> <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = 1959–1963 | tootja = [[Hiina Rahvavabariigi valitsus]]e relvatehased | ühiku_hind = | tootmises = 1963–1978 | toodetud = u 6 000 000 | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 3,8 kg | pikkus = 1033 mm | detaili_pikkus = 531 mm | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = [[7.62×39 mm]] | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = [[Püssirohugaaside survel ümberlaadimine|Gaasiga ümberlaadiv]], [[Pöörlev relvalukk|pöörleva lukuga]] | laskekiirus = 750 lasku/min | algkiirus = 735 m/s | laskeulatus = 500 m | max_laskeulatus = | söötur = 20-lasuline [[salv (relv)|kassettsalv]] või 30-lasuline [[AK-47]] standardne kassettsalv | sihikud = }} '''Tüüp 63''' ([[hiina keel]]es 63式7.62mm自动步枪; vahel Lääne allikates vääralt Tüüp 68) on [[Hiina]] [[vintpüss]], mis sarnaneb [[NSVL|Nõukogude Liidu]] [[SKS]]-ile.<ref name="MF">{{cite web|url=http://modernfirearms.net/en/assault-rifles/china-assault-rifles/type-63-eng/|title= Type 63 rifle|website=Modern Firearms|first=Maxim|last=Popenker|access-date=18. oktoober 2018|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20081109092320/http://world.guns.ru/assault/as48-e.htm|archive-date=9. november 2008|df=}}</ref> Sellel on [[Tüüp 56 (rünnakpüss)|Tüüp 56]]-lt pärit [[Automaat (relv)|täisautomaatne]] [[Pöörlev relvalukk|pöörlev relvalukk]], mitte SKS-i [[Kaldus relvalukk|kaldus lukuga]] süsteem. Relv on kokku pandud Tüüp 56 [[karabiin]]i (Hiina SKS-i) ja Tüüp 56 rünnakpüssi eeskujul. ==Kasutajad== * {{pisilipp|Afganistan}}: kasutusel [[mudžahiid]]ide seas.<ref name= 'bicc'>{{cite web|title= Norinco Type 63 |url=https://salw-guide.bicc.de/en/weapon/view/102/norinco-type-63|website=SALW Guide: Global distribution and visual identification|author1=Bonn International Center for Conversion|author-link1=Bonn International Center for Conversion|author2=Bundeswehr Verification Center|access-date=31. august 2018}}</ref> * {{pisilipp|Albaania}}: teadmata kasutus.<ref name= 'bicc'/> * {{pisilipp|Kambodža}}: teadmata kasutus.<ref name= 'bicc'/> * {{pisilipp|Hiina}}:<ref name= 'bicc'/> 2020. aasta seisuga kasutatakse Tüüp 63-e tseremoniaalüritustel ja auvalves. * {{pisilipp|Guyana}}: teadmata kasutus.<ref name= 'bicc'/> * {{flagicon image|UCK KLA.svg}} [[Kosovo Vabastusarmee]]{{citation needed|date=mai 2020}} * {{pisilipp|Mali}}: [[Azawadi Vabastamise Rahvaliikumine]]<ref name ='SAS 2005'>{{cite book|url=http://www.smallarmssurvey.org/publications/by-type/yearbook/small-arms-survey-2005.html|chapter-url=http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/A-Yearbook/2005/en/Small-Arms-Survey-2005-Chapter-06-EN.pdf|chapter=Sourcing the Tools of War: Small Arms Supplies to Conflict Zones|title=Small Arms Survey 2005: Weapons at War|publisher=[[Oxford University Press]]|year=2005|author=Small Arms Survey|author-link=Small Arms Survey|page=166|isbn=978-0-19-928085-8|access-date=2021-04-10|archive-date=2018-08-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20180830004838/http://www.smallarmssurvey.org/publications/by-type/yearbook/small-arms-survey-2005.html|url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|Põhja-Korea}}:<ref>{{Netiviide |url=https://old.weaponsystems.net/weaponsystem/AA04%20-%20SKS.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-04-10 |arhiivimisaeg=2020-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201019021012/https://old.weaponsystems.net/weaponsystem/AA04%20-%20SKS.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Korea Rahvaarmee]] (KRA) on kasutanud Hiinalt saadud Tüüp 63-esid, kuid tänapäeval peamiselt tseremoniaalüritustel ja paraadidel. Tüüp 63 on kasutusel [[Töölis-talupoegade Punakaart|Töölis-talupoegade Punakaardis]], mis on omakaitseorganisatsioon, mis kasutab KRA teenistusest eemaldatud relvi. Põhja-Korea toodab ka enda versiooni SKS-ist, mille nimi on samuti Tüüp 63. Põhja-Korea Tüüp 63 on originaalsele SKS-ile sarnasem ning selle raamil on Põhja-Korea täht. * {{pisilipp|Vietnam}}: nime all K63.<ref name=":0">{{Cite news|url=http://ct.qdnd.vn/phong-su-dieu-tra/sao-vuong-viet-bac-521206|title="Sao vuông" Việt Bắc|work=ct.qdnd.vn|access-date=14. aprill 2018|language=vietnami}}</ref> Seda kasutati vähesel määral [[Põhja-Vietnam]]is ning eemaldati teenistusest pärast [[Vietnami sõda]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Hiina relvad]] 3f643f9su6ardawss3go7gqqpalyk34 0 610488 7162358 7092179 2026-05-27T21:26:36Z Amherst99 15496 /* Teosed avalikes hoonetes */ 7162358 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #CFFDAF | Nimi = Maie-Ann Raun | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1938|12|7}} | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = [[File:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Eesti]] | Tegevusala = [[klaasikunstnik]] | Kunsti õppinud = [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Maie-Ann Raun''' (sündinud [[7. detsember|7. detsembril]] [[1938]])<ref>[http://www.ekabl.ee/id/raunmaieann Rauni CV Eesti Kunstiakadeemia veebilehel]</ref> on eesti [[klaasikunstnik]], klaasiajaloolane ja [[Eesti Kunstiakadeemia]] [[emeriitprofessor]], [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] ja [[Eesti Klaasikunstnike Ühendus|Eesti Klaasikunstnike Ühenduse]] liige. Tema loomingus on esindatud erinevad tehnoloogilised võtted ja teemakäsitlused ning ta on loonud nii geomeetrilisi kui orgaanilisemaid teoseid.<ref>https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/autoritund-maie-ann-rauniga/</ref> Tema töid leidub [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum]]i, [[Eesti Ajaloomuuseum]]i, [[Eesti Kunstifond]]i, [[Tallinna Linnamuuseum]]i, [[Tartu Kunstimuuseum]]i kogudes ning erakogudes Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, Šotimaal, Austraalias ja USA-s.<ref>[http://klaasikunst.ee/?page_id=1179 Rauni CV Eesti Klaasikunstnike Ühenduse veebilehel].</ref> == Haridustee == 1953–1958 õppis ta [[Tartu Kunstikool|Tartu Kujutava Kunsti Koolis]] kunstiõpetajaks. Aastail 1958–1964 õppis ta [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis]] klaasehistöö erialal. [[Aspirantuur]]i läbis 1966–1969 [[Moskva Kõrgem Tööstuskunstikool|Moskva Kõrgemas Tööstuskunstikoolis]]. == Töökäik == 1965–1966 töötas Raun Vene NFSV-s Jakov Sverdlovi nimelises klaasitehases kunstnikuna. Alates 1966. töötas ta Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis klaasikunsti ja klaasehistöö õppejõuna. 1996 sai temast [[Eesti Kunstiakadeemia]] [[professor]] ja 2003 emeriitprofessor. == Isikunäitused == *1995 „Kaugused”, Domini Canes galerii, Tallinn *2004 „365 päeva”, Meistrite Hoovi galerii, Tallinn *2004 „Lained”, Kuke galerii, Haapsalu *2004 „Meri”, Disaini- ja Arhitektuurigalerii, Tallinn *2004 „Klaasmeri”, Meistrite Hoovi galerii, Tallinn *2004 „Ema-klaas-jõgi”, Tartu Kunstimaja, Tartu *2005 „Sild üle vaevavete”, Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu *2008–2009 „Klaasiaeg”, Järvakandi Klaasimuuseumi näitusemaja == Teosed avalikes hoonetes == *1964 pannoo „Galaktikad”, [[Tartu Observatoorium]], [[Tõravere]] *1984 ja 1986 vitraažid „Valgus aknas”, [[Tallinna Matkamaja]] (dörnses ja kaminasaalis) *1995 vitraaž „Tallinn”, Tallinna Kaubasadama administratiivhoone == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Raun, Maue-Ann}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti klaasikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia professorid]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] r3yip0oo6aphwtlaflollpnjvq9eofp 7162359 7162358 2026-05-27T21:28:14Z Amherst99 15496 /* Teosed avalikes hoonetes */ 7162359 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #CFFDAF | Nimi = Maie-Ann Raun | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1938|12|7}} | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = [[File:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Eesti]] | Tegevusala = [[klaasikunstnik]] | Kunsti õppinud = [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Maie-Ann Raun''' (sündinud [[7. detsember|7. detsembril]] [[1938]])<ref>[http://www.ekabl.ee/id/raunmaieann Rauni CV Eesti Kunstiakadeemia veebilehel]</ref> on eesti [[klaasikunstnik]], klaasiajaloolane ja [[Eesti Kunstiakadeemia]] [[emeriitprofessor]], [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] ja [[Eesti Klaasikunstnike Ühendus|Eesti Klaasikunstnike Ühenduse]] liige. Tema loomingus on esindatud erinevad tehnoloogilised võtted ja teemakäsitlused ning ta on loonud nii geomeetrilisi kui orgaanilisemaid teoseid.<ref>https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/autoritund-maie-ann-rauniga/</ref> Tema töid leidub [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum]]i, [[Eesti Ajaloomuuseum]]i, [[Eesti Kunstifond]]i, [[Tallinna Linnamuuseum]]i, [[Tartu Kunstimuuseum]]i kogudes ning erakogudes Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, Šotimaal, Austraalias ja USA-s.<ref>[http://klaasikunst.ee/?page_id=1179 Rauni CV Eesti Klaasikunstnike Ühenduse veebilehel].</ref> == Haridustee == 1953–1958 õppis ta [[Tartu Kunstikool|Tartu Kujutava Kunsti Koolis]] kunstiõpetajaks. Aastail 1958–1964 õppis ta [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis]] klaasehistöö erialal. [[Aspirantuur]]i läbis 1966–1969 [[Moskva Kõrgem Tööstuskunstikool|Moskva Kõrgemas Tööstuskunstikoolis]]. == Töökäik == 1965–1966 töötas Raun Vene NFSV-s Jakov Sverdlovi nimelises klaasitehases kunstnikuna. Alates 1966. töötas ta Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis klaasikunsti ja klaasehistöö õppejõuna. 1996 sai temast [[Eesti Kunstiakadeemia]] [[professor]] ja 2003 emeriitprofessor. == Isikunäitused == *1995 „Kaugused”, Domini Canes galerii, Tallinn *2004 „365 päeva”, Meistrite Hoovi galerii, Tallinn *2004 „Lained”, Kuke galerii, Haapsalu *2004 „Meri”, Disaini- ja Arhitektuurigalerii, Tallinn *2004 „Klaasmeri”, Meistrite Hoovi galerii, Tallinn *2004 „Ema-klaas-jõgi”, Tartu Kunstimaja, Tartu *2005 „Sild üle vaevavete”, Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu *2008–2009 „Klaasiaeg”, Järvakandi Klaasimuuseumi näitusemaja == Teosed avalikes hoonetes == *1964 pannoo „Galaktikad”, [[Tartu Observatoorium]], [[Tõravere]] *1984 ja 1986 vitraažid „Valgus aknas”, [[Tallinna Matkamaja]] ([[dörnse]]s ja kaminasaalis) *1995 vitraaž „Tallinn”, Tallinna Kaubasadama administratiivhoone == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Raun, Maue-Ann}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti klaasikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia professorid]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] 1822z0nh7wo799y4m77w15cqkdhoqld 10 616734 7162435 7158607 2026-05-28T03:25:53Z TolBot 157432 [[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid 7162435 json application/json { "AD": { "cases": 48015, "deaths": 159, "deaths_per_million": 1994.4307, "fully_vaccinated": 53501, "name": "Andorra", "percent_fully_vaccinated": 67.10946, "percent_vaccinated": 72.643684, "population": 79722, "total_vaccinated": 57913, "vaccine_doses": 157072 }, "AE": { "cases": 1067030, "deaths": 2349, "deaths_per_million": 229.34784, "fully_vaccinated": 9792266, "name": "Araabia Ühendemiraadid", "percent_fully_vaccinated": 95.60813, "percent_vaccinated": 97.54937, "population": 10242085, "total_vaccinated": 9991089, "vaccine_doses": 24922054 }, "AF": { "cases": 235214, "deaths": 7998, "deaths_per_million": 197.09776, "fully_vaccinated": 18370386, "name": "Afganistan", "percent_fully_vaccinated": 45.270844, "percent_vaccinated": 47.19545, "population": 40578847, "total_vaccinated": 19151368, "vaccine_doses": 22964750 }, "AG": { "cases": 9106, "deaths": 146, "deaths_per_million": 1572.4286, "fully_vaccinated": 62384, "name": "Antigua ja Barbuda", "percent_fully_vaccinated": 67.187935, "percent_vaccinated": 69.24071, "population": 92850, "total_vaccinated": 64290, "vaccine_doses": 136512 }, "AI": { "cases": 3904, "deaths": 12, "deaths_per_million": 844.9514, "fully_vaccinated": 10382, "name": "Anguilla", "percent_fully_vaccinated": 73.10238, "percent_vaccinated": 76.45402, "population": 14202, "total_vaccinated": 10858, "vaccine_doses": 24864 }, "AL": { "cases": 337234, "deaths": 3608, "deaths_per_million": 1275.9874, "fully_vaccinated": 1279333, "name": "Albaania", "percent_fully_vaccinated": 45.24426, "percent_vaccinated": 47.717087, "population": 2827614, "total_vaccinated": 1349255, "vaccine_doses": 3088966 }, "AM": { "cases": 454900, "deaths": 8785, "deaths_per_million": 3049.4155, "fully_vaccinated": 1030758, "name": "Armeenia", "percent_fully_vaccinated": 35.779274, "percent_vaccinated": 39.95012, "population": 2880880, "total_vaccinated": 1150915, "vaccine_doses": 2256919 }, "AO": { "cases": 107487, "deaths": 1937, "deaths_per_million": 54.35663, "fully_vaccinated": 9609080, "name": "Angola", "percent_fully_vaccinated": 26.965265, "percent_vaccinated": 46.44487, "population": 35635028, "total_vaccinated": 16550642, "vaccine_doses": 27819132 }, "AQ": { "name": "Antarktis" }, "AR": { "cases": 10119347, "deaths": 130846, "deaths_per_million": 2881.5688, "fully_vaccinated": 34900612, "name": "Argentina", "percent_fully_vaccinated": 76.860214, "percent_vaccinated": 91.45777, "population": 45407904, "total_vaccinated": 41529056, "vaccine_doses": 116978520 }, "AS": { "cases": 8359, "deaths": 34, "deaths_per_million": 702.9877, "name": "Ameerika Samoa", "population": 48365 }, "AT": { "cases": 6083790, "deaths": 22534, "deaths_per_million": 2485.9128, "fully_vaccinated": 6683263, "name": "Austria", "percent_fully_vaccinated": 73.72863, "percent_vaccinated": 76.11823, "population": 9064678, "total_vaccinated": 6899873, "vaccine_doses": 20468732 }, "AU": { "cases": 11861161, "deaths": 25236, "deaths_per_million": 963.1698, "fully_vaccinated": 21647524, "name": "Austraalia", "percent_fully_vaccinated": 82.62102, "percent_vaccinated": 84.85075, "population": 26200987, "total_vaccinated": 22231734, "vaccine_doses": 69686750 }, "AW": { "cases": 44224, "deaths": 292, "deaths_per_million": 2708.921, "fully_vaccinated": 84368, "name": "Aruba", "percent_fully_vaccinated": 78.26926, "percent_vaccinated": 84.00067, "population": 107792, "total_vaccinated": 90546, "vaccine_doses": 174914 }, "AX": { "name": "Ahvenamaa maakond" }, "AZ": { "cases": 836510, "deaths": 10353, "deaths_per_million": 1005.6038, "fully_vaccinated": 4862494, "name": "Aserbaidžaan", "percent_fully_vaccinated": 47.230198, "percent_vaccinated": 52.191284, "population": 10295307, "total_vaccinated": 5373253, "vaccine_doses": 13857111 }, "BA": { "cases": 404289, "deaths": 16419, "deaths_per_million": 5123.2495, "fully_vaccinated": 846080, "name": "Bosnia ja Hertsegoviina", "percent_fully_vaccinated": 26.400383, "percent_vaccinated": 29.43689, "population": 3204802, "total_vaccinated": 943394, "vaccine_doses": 1924950 }, "BB": { "cases": 109142, "deaths": 593, "deaths_per_million": 2100.4236, "fully_vaccinated": 155047, "name": "Barbados", "percent_fully_vaccinated": 54.91811, "percent_vaccinated": 58.03722, "population": 282324, "total_vaccinated": 163853, "vaccine_doses": 384049 }, "BD": { "cases": 2052280, "deaths": 29531, "deaths_per_million": 174.34259, "fully_vaccinated": 142201680, "name": "Bangladesh", "percent_fully_vaccinated": 83.95181, "percent_vaccinated": 89.4455, "population": 169384891, "total_vaccinated": 151507170, "vaccine_doses": 361742560 }, "BE": { "cases": 4908191, "deaths": 34339, "deaths_per_million": 2949.6262, "fully_vaccinated": 9170945, "name": "Belgia", "percent_fully_vaccinated": 78.77591, "percent_vaccinated": 79.55496, "population": 11641814, "total_vaccinated": 9261641, "vaccine_doses": 31469388 }, "BF": { "cases": 22231, "deaths": 400, "deaths_per_million": 17.77064, "fully_vaccinated": 5232347, "name": "Burkina Faso", "percent_fully_vaccinated": 23.245539, "percent_vaccinated": 27.051752, "population": 22509038, "total_vaccinated": 6089089, "vaccine_doses": 7893609 }, "BG": { "cases": 1341091, "deaths": 38778, "deaths_per_million": 5681.0405, "fully_vaccinated": 2078006, "name": "Bulgaaria", "percent_fully_vaccinated": 30.443129, "percent_vaccinated": 31.583748, "population": 6825862, "total_vaccinated": 2155863, "vaccine_doses": 4726614 }, "BH": { "cases": 696614, "deaths": 1536, "deaths_per_million": 1001.6564, "fully_vaccinated": 1226796, "name": "Bahrein", "percent_fully_vaccinated": 80.00182, "percent_vaccinated": 80.939445, "population": 1533460, "total_vaccinated": 1241174, "vaccine_doses": 3476633 }, "BI": { "cases": 54569, "deaths": 15, "deaths_per_million": 1.126033, "fully_vaccinated": 36321, "name": "Burundi", "percent_fully_vaccinated": 0.27265763, "percent_vaccinated": 0.27707168, "population": 13321102, "total_vaccinated": 36909, "vaccine_doses": 42252 }, "BJ": { "cases": 28036, "deaths": 163, "deaths_per_million": 11.8463545, "fully_vaccinated": 2742837, "name": "Benin", "percent_fully_vaccinated": 19.934122, "percent_vaccinated": 26.870075, "population": 13759507, "total_vaccinated": 3697190, "vaccine_doses": 4232541 }, "BL": { "cases": 5507, "deaths": 5, "deaths_per_million": 456.7044, "name": "Saint-Barthélemy", "population": 10948 }, "BM": { "cases": 18860, "deaths": 165, "deaths_per_million": 2547.397, "fully_vaccinated": 47657, "name": "Bermuda", "percent_fully_vaccinated": 73.576546, "percent_vaccinated": 74.9614, "population": 64772, "total_vaccinated": 48554, "vaccine_doses": 136759 }, "BN": { "cases": 350550, "deaths": 182, "deaths_per_million": 399.67148, "fully_vaccinated": 446714, "name": "Brunei", "percent_fully_vaccinated": 98.09827, "percent_vaccinated": 99.07219, "population": 455374, "total_vaccinated": 451149, "vaccine_doses": 1293100 }, "BO": { "cases": 1212185, "deaths": 22389, "deaths_per_million": 1853.8304, "fully_vaccinated": 6160585, "name": "Boliivia", "percent_fully_vaccinated": 51.01023, "percent_vaccinated": 60.949844, "population": 12077156, "total_vaccinated": 7361008, "vaccine_doses": 14690530 }, "BQ": { "cases": 11922, "deaths": 41, "deaths_per_million": 1430.8647, "fully_vaccinated": 16736, "name": "Kariibi Madalmaad", "percent_fully_vaccinated": 58.407204, "percent_vaccinated": 66.68877, "population": 28654, "total_vaccinated": 19109, "vaccine_doses": 35845 }, "BR": { "cases": 38021677, "deaths": 703950, "deaths_per_million": 3347.2588, "fully_vaccinated": 176164200, "name": "Brasiilia", "percent_fully_vaccinated": 83.76549, "percent_vaccinated": 90.17482, "population": 210306411, "total_vaccinated": 189643420, "vaccine_doses": 516237120 }, "BS": { "cases": 39127, "deaths": 849, "deaths_per_million": 2135.6233, "fully_vaccinated": 166972, "name": "Bahama", "percent_fully_vaccinated": 42.0011, "percent_vaccinated": 43.972713, "population": 397542, "total_vaccinated": 174810, "vaccine_doses": 366359 }, "BT": { "cases": 62954, "deaths": 21, "deaths_per_million": 26.891325, "fully_vaccinated": 677669, "name": "Bhutan", "percent_fully_vaccinated": 86.778175, "percent_vaccinated": 89.52455, "population": 780921, "total_vaccinated": 699116, "vaccine_doses": 2011426 }, "BW": { "cases": 330699, "deaths": 2801, "deaths_per_million": 1148.0002, "fully_vaccinated": 1663490, "name": "Botswana", "percent_fully_vaccinated": 68.17876, "percent_vaccinated": 79.96467, "population": 2439895, "total_vaccinated": 1951054, "vaccine_doses": 3171667 }, "BY": { "cases": 994102, "deaths": 7118, "deaths_per_million": 775.95264, "fully_vaccinated": 6414996, "name": "Valgevene", "percent_fully_vaccinated": 69.931625, "percent_vaccinated": 71.255, "population": 9173240, "total_vaccinated": 6536392, "vaccine_doses": 22765402 }, "BZ": { "cases": 71493, "deaths": 688, "deaths_per_million": 1708.294, "fully_vaccinated": 221478, "name": "Belize", "percent_fully_vaccinated": 54.992664, "percent_vaccinated": 64.17847, "population": 402741, "total_vaccinated": 258473, "vaccine_doses": 511106 }, "CA": { "cases": 4819055, "deaths": 55282, "deaths_per_million": 1424.0135, "fully_vaccinated": 31758252, "name": "Kanada", "percent_fully_vaccinated": 81.80634, "percent_vaccinated": 89.49461, "population": 38821259, "total_vaccinated": 34742936, "vaccine_doses": 102877160 }, "CC": { "name": "Kookossaared" }, "CD": { "cases": 101010, "deaths": 1474, "deaths_per_million": 14.394957, "fully_vaccinated": 14399520, "name": "Kongo Demokraatlik Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 14.062447, "percent_vaccinated": 16.646704, "population": 102396974, "total_vaccinated": 17045720, "vaccine_doses": 18808672 }, "CF": { "cases": 15493, "deaths": 113, "deaths_per_million": 22.16539, "fully_vaccinated": 2484985, "name": "Kesk-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 48.74395, "percent_vaccinated": 51.00764, "population": 5098038, "total_vaccinated": 2600389, "vaccine_doses": 3342248 }, "CG": { "cases": 25234, "deaths": 389, "deaths_per_million": 64.45622, "fully_vaccinated": 654119, "name": "Kongo Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 10.838571, "percent_vaccinated": 11.52855, "population": 6035104, "total_vaccinated": 695760, "vaccine_doses": 833210 }, "CH": { "cases": 4491956, "deaths": 14170, "deaths_per_million": 1611.6594, "fully_vaccinated": 6013254, "name": "Šveits", "percent_fully_vaccinated": 68.8, "percent_vaccinated": 69.3447, "population": 8792180, "total_vaccinated": 6096911, "vaccine_doses": 16940716 }, "CI": { "cases": 88434, "deaths": 835, "deaths_per_million": 27.472, "fully_vaccinated": 12164304, "name": "Elevandiluurannik", "percent_fully_vaccinated": 40.020737, "percent_vaccinated": 44.64014, "population": 30395004, "total_vaccinated": 13568372, "vaccine_doses": 25263932 }, "CK": { "cases": 7375, "deaths": 2, "deaths_per_million": 135.6208, "fully_vaccinated": 14728, "name": "Cooki saared", "percent_fully_vaccinated": 99.87116, "percent_vaccinated": 102.47508, "population": 14747, "total_vaccinated": 15112, "vaccine_doses": 40854 }, "CL": { "cases": 5410524, "deaths": 64497, "deaths_per_million": 3298.5676, "fully_vaccinated": 17700116, "name": "Tšiili", "percent_fully_vaccinated": 90.523636, "percent_vaccinated": 92.51003, "population": 19553033, "total_vaccinated": 18088516, "vaccine_doses": 66864900 }, "CM": { "cases": 125325, "deaths": 1974, "deaths_per_million": 71.43692, "fully_vaccinated": 3197286, "name": "Kamerun", "percent_fully_vaccinated": 11.570632, "percent_vaccinated": 13.5843525, "population": 27632770, "total_vaccinated": 3753733, "vaccine_doses": 4880572 }, "CN": { "cases": 99381761, "deaths": 122398, "deaths_per_million": 85.882515, "fully_vaccinated": 1284479600, "name": "Hiina", "note": "Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].", "percent_fully_vaccinated": 90.12756, "percent_vaccinated": 92.48145, "population": 1425179562, "total_vaccinated": 1318026800, "vaccine_doses": 3516880600 }, "CO": { "cases": 6403244, "deaths": 142810, "deaths_per_million": 2760.2566, "fully_vaccinated": 37204130, "name": "Colombia", "percent_fully_vaccinated": 71.90879, "percent_vaccinated": 83.13468, "population": 51737944, "total_vaccinated": 43012176, "vaccine_doses": 90931190 }, "CR": { "cases": 1242703, "deaths": 9396, "deaths_per_million": 1848.9642, "fully_vaccinated": 4369784, "name": "Costa Rica", "percent_fully_vaccinated": 85.98951, "percent_vaccinated": 91.516174, "population": 5081764, "total_vaccinated": 4650636, "vaccine_doses": 13576935 }, "CU": { "cases": 1113834, "deaths": 8530, "deaths_per_million": 771.26013, "fully_vaccinated": 10053658, "name": "Kuuba", "percent_fully_vaccinated": 90.90253, "percent_vaccinated": 97.70112, "population": 11059822, "total_vaccinated": 10805570, "vaccine_doses": 45995748 }, "CV": { "cases": 64550, "deaths": 417, "deaths_per_million": 802.3088, "fully_vaccinated": 308720, "name": "Roheneemesaared", "percent_fully_vaccinated": 59.39779, "percent_vaccinated": 68.63569, "population": 519750, "total_vaccinated": 356734, "vaccine_doses": 859940 }, "CW": { "cases": 45883, "deaths": 305, "deaths_per_million": 1645.5355, "fully_vaccinated": 100885, "name": "Curaçao", "percent_fully_vaccinated": 54.42946, "percent_vaccinated": 58.592392, "population": 185350, "total_vaccinated": 108601, "vaccine_doses": 260324 }, "CX": { "name": "Jõulusaar" }, "CY": { "cases": 718882, "deaths": 1364, "deaths_per_million": 1450.4836, "fully_vaccinated": 656138, "name": "Küpros", "percent_fully_vaccinated": 69.774, "percent_vaccinated": 71.37496, "population": 1331376, "total_vaccinated": 671193, "vaccine_doses": 1891597 }, "CZ": { "cases": 4887302, "deaths": 43931, "deaths_per_million": 4116.004, "fully_vaccinated": 6895763, "name": "Tšehhi", "percent_fully_vaccinated": 64.60811, "percent_vaccinated": 65.41614, "population": 10673216, "total_vaccinated": 6982006, "vaccine_doses": 19047108 }, "DE": { "cases": 38437953, "deaths": 174979, "deaths_per_million": 2080.9473, "fully_vaccinated": 63566136, "name": "Saksamaa", "percent_fully_vaccinated": 75.596375, "percent_vaccinated": 77.15449, "population": 84086227, "total_vaccinated": 64876300, "vaccine_doses": 193241460 }, "DJ": { "cases": 15690, "deaths": 189, "deaths_per_million": 166.21214, "fully_vaccinated": 401208, "name": "Djibouti", "percent_fully_vaccinated": 35.28341, "percent_vaccinated": 37.074368, "population": 1137101, "total_vaccinated": 421573, "vaccine_doses": 723789 }, "DK": { "cases": 3453678, "deaths": 10012, "deaths_per_million": 1696.1152, "fully_vaccinated": 4712002, "name": "Taani", "percent_fully_vaccinated": 79.82519, "percent_vaccinated": 80.40999, "population": 5902901, "total_vaccinated": 4746522, "vaccine_doses": 14961517 }, "DM": { "cases": 16047, "deaths": 74, "deaths_per_million": 1107.0055, "fully_vaccinated": 30659, "name": "Dominica", "percent_fully_vaccinated": 45.864437, "percent_vaccinated": 49.358982, "population": 66847, "total_vaccinated": 32995, "vaccine_doses": 67647 }, "DO": { "cases": 661103, "deaths": 4384, "deaths_per_million": 390.3574, "fully_vaccinated": 6130483, "name": "Dominikaani Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 54.586662, "percent_vaccinated": 65.5985, "population": 11230734, "total_vaccinated": 7367193, "vaccine_doses": 16431089 }, "DZ": { "cases": 272440, "deaths": 6881, "deaths_per_million": 151.30595, "fully_vaccinated": 6481186, "name": "Alžeeria", "percent_fully_vaccinated": 14.251447, "percent_vaccinated": 17.239624, "population": 45477391, "total_vaccinated": 7840131, "vaccine_doses": 15267442 }, "EC": { "cases": 1082152, "deaths": 36064, "deaths_per_million": 2023.3507, "fully_vaccinated": 14249559, "name": "Ecuador", "percent_fully_vaccinated": 79.94636, "percent_vaccinated": 86.09671, "population": 17823900, "total_vaccinated": 15345791, "vaccine_doses": 39585084 }, "EE": { "cases": 617827, "deaths": 3442, "deaths_per_million": 2549.454, "fully_vaccinated": 862739, "name": "Eesti", "percent_fully_vaccinated": 63.90219, "percent_vaccinated": 64.45496, "population": 1350093, "total_vaccinated": 870202, "vaccine_doses": 2171520 }, "EG": { "cases": 516023, "deaths": 24830, "deaths_per_million": 220.47935, "fully_vaccinated": 42337176, "name": "Egiptus", "percent_fully_vaccinated": 37.59353, "percent_vaccinated": 50.53117, "population": 112618252, "total_vaccinated": 56907320, "vaccine_doses": 112673540 }, "EH": { "name": "Lääne-Sahara", "population": 568746 }, "ER": { "cases": 10189, "deaths": 103, "deaths_per_million": 30.210152, "fully_vaccinated": null, "name": "Eritrea", "percent_vaccinated": null, "population": 3409450, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "ES": { "cases": 13980340, "deaths": 121886, "deaths_per_million": 2548.4028, "fully_vaccinated": 40739124, "name": "Hispaania", "percent_fully_vaccinated": 85.17771, "percent_vaccinated": 86.45751, "population": 47828386, "total_vaccinated": 41351230, "vaccine_doses": 119228504 }, "ET": { "cases": 501339, "deaths": 7574, "deaths_per_million": 60.406296, "fully_vaccinated": 43653010, "name": "Etioopia", "percent_fully_vaccinated": 34.815372, "percent_vaccinated": 41.86291, "population": 125384285, "total_vaccinated": 52489510, "vaccine_doses": 68856790 }, "EU": { "cases": 186985473, "deaths": 1270765, "deaths_per_million": 2831.9622, "fully_vaccinated": 329857900, "name": "Euroopa Liit", "note": "[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.", "percent_fully_vaccinated": 73.510445, "percent_vaccinated": 75.43216, "population": 449113463, "total_vaccinated": 338481060, "vaccine_doses": 977141100 }, "FI": { "cases": 1518514, "deaths": 11466, "deaths_per_million": 2058.7866, "fully_vaccinated": 4347113, "name": "Soome", "percent_fully_vaccinated": 78.054924, "percent_vaccinated": 81.236206, "population": 5569300, "total_vaccinated": 4524288, "vaccine_doses": 13327120 }, "FJ": { "cases": 69047, "deaths": 885, "deaths_per_million": 962.555, "fully_vaccinated": 641194, "name": "Fidži", "percent_fully_vaccinated": 69.73836, "percent_vaccinated": 77.44217, "population": 919428, "total_vaccinated": 712025, "vaccine_doses": 1555182 }, "FK": { "cases": 1923, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 1775, "name": "Falklandi saared", "percent_fully_vaccinated": 50.497868, "percent_vaccinated": 74.87909, "population": 3515, "total_vaccinated": 2632, "vaccine_doses": 4407 }, "FM": { "cases": 31765, "deaths": 65, "deaths_per_million": 579.72565, "fully_vaccinated": null, "name": "Mikroneesia Liiduriigid", "percent_vaccinated": null, "population": 112122, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "FO": { "cases": 34658, "deaths": 28, "deaths_per_million": 518.1443, "fully_vaccinated": 40895, "name": "Fääri saared", "percent_fully_vaccinated": 75.67683, "percent_vaccinated": 77.19425, "population": 54039, "total_vaccinated": 41715, "vaccine_doses": 103894 }, "FR": { "cases": 39060446, "deaths": 168207, "deaths_per_million": 2616.8914, "fully_vaccinated": 53192480, "name": "Prantsusmaa", "percent_fully_vaccinated": 80.257324, "percent_vaccinated": 82.49821, "population": 66277412, "total_vaccinated": 54677680, "vaccine_doses": 158060080 }, "GA": { "cases": 49069, "deaths": 307, "deaths_per_million": 126.29847, "fully_vaccinated": 257471, "name": "Gabon", "percent_fully_vaccinated": 10.592245, "percent_vaccinated": 12.804443, "population": 2430750, "total_vaccinated": 311244, "vaccine_doses": 572672 }, "GB": { "cases": 25117472, "deaths": 232112, "deaths_per_million": 3404.4343, "fully_vaccinated": 50745900, "name": "Suurbritannia", "percent_fully_vaccinated": 74.43005, "percent_vaccinated": 78.91978, "population": 68179315, "total_vaccinated": 53806964, "vaccine_doses": 151248820 }, "GD": { "cases": 19693, "deaths": 238, "deaths_per_million": 2035.4407, "fully_vaccinated": 39034, "name": "Grenada", "percent_fully_vaccinated": 33.38294, "percent_vaccinated": 37.836105, "population": 116928, "total_vaccinated": 44241, "vaccine_doses": 90686 }, "GE": { "cases": 1864337, "deaths": 17151, "deaths_per_million": 4519.6274, "fully_vaccinated": 1276173, "name": "Gruusia", "percent_fully_vaccinated": 33.62968, "percent_vaccinated": 43.59945, "population": 3794782, "total_vaccinated": 1654504, "vaccine_doses": 2930677 }, "GF": { "cases": 98041, "deaths": 413, "deaths_per_million": 1384.4241, "name": "Prantsuse Guajaana", "population": 298319 }, "GG": { "cases": 35326, "deaths": 67, "deaths_per_million": 1050.9803, "fully_vaccinated": 52710, "name": "Guernsey", "percent_fully_vaccinated": 82.68235, "percent_vaccinated": 85.05569, "population": 63750, "total_vaccinated": 54223, "vaccine_doses": 178525 }, "GH": { "cases": 172843, "deaths": 1463, "deaths_per_million": 44.133858, "fully_vaccinated": 10780003, "name": "Ghana", "percent_fully_vaccinated": 32.519695, "percent_vaccinated": 41.82365, "population": 33149152, "total_vaccinated": 13864186, "vaccine_doses": 25624828 }, "GI": { "cases": 20550, "deaths": 113, "deaths_per_million": 3002.8435, "fully_vaccinated": 41465, "name": "Gibraltar", "percent_fully_vaccinated": 110.18841, "percent_vaccinated": 112.07515, "population": 37631, "total_vaccinated": 42175, "vaccine_doses": 132810 }, "GL": { "cases": 11971, "deaths": 21, "deaths_per_million": 374.90628, "fully_vaccinated": 38511, "name": "Gröönimaa", "percent_fully_vaccinated": 68.75246, "percent_vaccinated": 73.60124, "population": 56014, "total_vaccinated": 41227, "vaccine_doses": 79738 }, "GM": { "cases": 12627, "deaths": 372, "deaths_per_million": 141.09766, "fully_vaccinated": 539186, "name": "Gambia", "percent_fully_vaccinated": 20.451042, "percent_vaccinated": 25.576376, "population": 2636472, "total_vaccinated": 674314, "vaccine_doses": 1444492 }, "GN": { "cases": 38594, "deaths": 468, "deaths_per_million": 33.297436, "fully_vaccinated": 5853990, "name": "Guinea", "percent_fully_vaccinated": 41.650185, "percent_vaccinated": 62.010365, "population": 14055136, "total_vaccinated": 8715641, "vaccine_doses": 12049511 }, "GP": { "cases": 203235, "deaths": 1021, "deaths_per_million": 2654.0022, "name": "Guadeloupe", "population": 384702 }, "GQ": { "cases": 17130, "deaths": 183, "deaths_per_million": 101.466606, "fully_vaccinated": 214032, "name": "Ekvatoriaal-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 11.867269, "percent_vaccinated": 14.976527, "population": 1803549, "total_vaccinated": 270109, "vaccine_doses": 488738 }, "GR": { "cases": 5866186, "deaths": 40253, "deaths_per_million": 3865.8413, "fully_vaccinated": 7647076, "name": "Kreeka", "percent_fully_vaccinated": 73.44144, "percent_vaccinated": 76.23573, "population": 10412481, "total_vaccinated": 7938031, "vaccine_doses": 22467978 }, "GS": { "name": "Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared" }, "GT": { "cases": 1255440, "deaths": 20205, "deaths_per_million": 1132.0674, "fully_vaccinated": 7130895, "name": "Guatemala", "percent_fully_vaccinated": 39.953743, "percent_vaccinated": 50.078354, "population": 17847877, "total_vaccinated": 8937923, "vaccine_doses": 20383476 }, "GU": { "cases": 52287, "deaths": 419, "deaths_per_million": 2536.427, "name": "Guam", "population": 165193 }, "GW": { "cases": 9614, "deaths": 177, "deaths_per_million": 84.06415, "fully_vaccinated": 547637, "name": "Guinea-Bissau", "percent_fully_vaccinated": 26.0094, "percent_vaccinated": 35.480625, "population": 2105535, "total_vaccinated": 747057, "vaccine_doses": 920752 }, "GY": { "cases": 75520, "deaths": 1312, "deaths_per_million": 1596.8103, "fully_vaccinated": 384507, "name": "Guyana", "percent_fully_vaccinated": 46.797615, "percent_vaccinated": 60.555866, "population": 821638, "total_vaccinated": 497550, "vaccine_doses": 967861 }, "HK": { "cases": 2876106, "deaths": 13466, "deaths_per_million": 1798.137, "fully_vaccinated": 6803288, "name": "Hongkong", "percent_fully_vaccinated": 91.124664, "percent_vaccinated": 92.68869, "population": 7465913, "total_vaccinated": 6920057, "vaccine_doses": 21012392 }, "HN": { "cases": 473042, "deaths": 11114, "deaths_per_million": 1062.1299, "fully_vaccinated": 5853689, "name": "Honduras", "percent_fully_vaccinated": 55.94186, "percent_vaccinated": 63.037926, "population": 10463880, "total_vaccinated": 6596213, "vaccine_doses": 17074860 }, "HR": { "cases": 1371662, "deaths": 18805, "deaths_per_million": 4813.1177, "fully_vaccinated": 2251809, "name": "Horvaatia", "percent_fully_vaccinated": 57.63479, "percent_vaccinated": 59.457554, "population": 3907031, "total_vaccinated": 2323025, "vaccine_doses": 5435966 }, "HT": { "cases": 34901, "deaths": 860, "deaths_per_million": 74.759186, "fully_vaccinated": 366339, "name": "Haiti", "percent_fully_vaccinated": 3.1845589, "percent_vaccinated": 4.5324583, "population": 11503603, "total_vaccinated": 521396, "vaccine_doses": 680104 }, "HU": { "cases": 2240871, "deaths": 49124, "deaths_per_million": 5072.536, "fully_vaccinated": 6206710, "name": "Ungari", "percent_fully_vaccinated": 64.090385, "percent_vaccinated": 66.29646, "population": 9684308, "total_vaccinated": 6420354, "vaccine_doses": 16701238 }, "ID": { "cases": 6830274, "deaths": 162059, "deaths_per_million": 581.20966, "fully_vaccinated": 174965140, "name": "Indoneesia", "percent_fully_vaccinated": 62.749634, "percent_vaccinated": 73.31313, "population": 278830527, "total_vaccinated": 204419400, "vaccine_doses": 448199870 }, "IE": { "cases": 1754198, "deaths": 9779, "deaths_per_million": 1913.693, "fully_vaccinated": 4065584, "name": "Iirimaa", "percent_fully_vaccinated": 79.5611, "percent_vaccinated": 80.47407, "population": 5110015, "total_vaccinated": 4112237, "vaccine_doses": 11148281 }, "IL": { "cases": 4841703, "deaths": 12707, "deaths_per_million": 1395.8915, "fully_vaccinated": 6385731, "name": "Iisrael", "percent_fully_vaccinated": 70.14864, "percent_vaccinated": 77.50582, "population": 9103143, "total_vaccinated": 7055466, "vaccine_doses": 18852564 }, "IM": { "cases": 38008, "deaths": 116, "deaths_per_million": 1378.5236, "fully_vaccinated": 67106, "name": "Man", "percent_fully_vaccinated": 79.74759, "percent_vaccinated": 82.66388, "population": 84148, "total_vaccinated": 69560, "vaccine_doses": 189994 }, "IN": { "cases": 45056221, "deaths": 533849, "deaths_per_million": 374.51965, "fully_vaccinated": 951990500, "name": "India", "percent_fully_vaccinated": 66.78652, "percent_vaccinated": 72.07957, "population": 1425423209, "total_vaccinated": 1027438900, "vaccine_doses": 2206868000 }, "IO": { "name": "Briti India ookeani ala" }, "IQ": { "cases": 2465545, "deaths": 25375, "deaths_per_million": 575.78125, "fully_vaccinated": 7944775, "name": "Iraak", "percent_fully_vaccinated": 18.0274, "percent_vaccinated": 25.715412, "population": 44070556, "total_vaccinated": 11332925, "vaccine_doses": 19557364 }, "IR": { "cases": 7627863, "deaths": 146837, "deaths_per_million": 1640.1925, "fully_vaccinated": 58585264, "name": "Iraan", "percent_fully_vaccinated": 65.44067, "percent_vaccinated": 72.82924, "population": 89524247, "total_vaccinated": 65199830, "vaccine_doses": 155461760 }, "IS": { "cases": 211291, "deaths": 186, "deaths_per_million": 489.00012, "fully_vaccinated": 297934, "name": "Island", "percent_fully_vaccinated": 78.32783, "percent_vaccinated": 81.43955, "population": 380368, "total_vaccinated": 309770, "vaccine_doses": 903424 }, "IT": { "cases": 26969913, "deaths": 198523, "deaths_per_million": 3329.8555, "fully_vaccinated": 49484584, "name": "Itaalia", "percent_fully_vaccinated": 83.00122, "percent_vaccinated": 85.436905, "population": 59619106, "total_vaccinated": 50936720, "vaccine_doses": 150321540 }, "JE": { "cases": 66391, "deaths": 161, "deaths_per_million": 1555.6608, "fully_vaccinated": 81882, "name": "New Jersey osariik", "percent_fully_vaccinated": 79.11839, "percent_vaccinated": 81.51759, "population": 103493, "total_vaccinated": 84365, "vaccine_doses": 266953 }, "JM": { "cases": 157668, "deaths": 3634, "deaths_per_million": 1279.9606, "fully_vaccinated": 760800, "name": "Jamaica", "percent_fully_vaccinated": 26.796753, "percent_vaccinated": 30.28276, "population": 2839150, "total_vaccinated": 859773, "vaccine_doses": 1529113 }, "JO": { "cases": 1746997, "deaths": 14122, "deaths_per_million": 1254.5897, "fully_vaccinated": 4558313, "name": "Jordaania", "percent_fully_vaccinated": 40.495773, "percent_vaccinated": 42.83461, "population": 11256269, "total_vaccinated": 4821579, "vaccine_doses": 10057975 }, "JP": { "cases": 33803572, "deaths": 74694, "deaths_per_million": 597.56354, "fully_vaccinated": 103455224, "name": "Jaapan", "percent_fully_vaccinated": 82.76578, "percent_vaccinated": 83.79367, "population": 124997585, "total_vaccinated": 104740060, "vaccine_doses": 433356600 }, "KE": { "cases": 344162, "deaths": 5689, "deaths_per_million": 104.86161, "fully_vaccinated": 11090440, "name": "Keenia", "percent_fully_vaccinated": 20.442282, "percent_vaccinated": 26.716526, "population": 54252458, "total_vaccinated": 14494372, "vaccine_doses": 23750432 }, "KG": { "cases": 88953, "deaths": 1024, "deaths_per_million": 147.21544, "fully_vaccinated": 1406016, "name": "Kõrgõzstan", "percent_fully_vaccinated": 20.2136, "percent_vaccinated": 24.965395, "population": 6955792, "total_vaccinated": 1736541, "vaccine_doses": 3661335 }, "KH": { "cases": 139326, "deaths": 3056, "deaths_per_million": 177.65665, "fully_vaccinated": 14693274, "name": "Kambodža", "percent_fully_vaccinated": 85.417465, "percent_vaccinated": 89.0415, "population": 17201721, "total_vaccinated": 15316670, "vaccine_doses": 47826644 }, "KI": { "cases": 5085, "deaths": 24, "deaths_per_million": 183.932, "fully_vaccinated": 81474, "name": "Kiribati", "percent_fully_vaccinated": 62.44032, "percent_vaccinated": 77.32808, "population": 130483, "total_vaccinated": 100900, "vaccine_doses": 219980 }, "KM": { "cases": 9109, "deaths": 161, "deaths_per_million": 193.00136, "fully_vaccinated": 397080, "name": "Komoorid", "percent_fully_vaccinated": 47.60061, "percent_vaccinated": 52.60486, "population": 834191, "total_vaccinated": 438825, "vaccine_doses": 835021 }, "KN": { "cases": 6607, "deaths": 46, "deaths_per_million": 984.33624, "fully_vaccinated": 27000, "name": "Saint Kitts ja Nevis", "percent_fully_vaccinated": 57.776257, "percent_vaccinated": 72.314476, "population": 46732, "total_vaccinated": 33794, "vaccine_doses": 64297 }, "KP": { "cases": 0, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "name": "Põhja-Korea", "population": 26328843 }, "KR": { "cases": 34571873, "deaths": 35934, "deaths_per_million": 693.9408, "fully_vaccinated": 44347430, "name": "Lõuna-Korea", "percent_fully_vaccinated": 85.64171, "percent_vaccinated": 86.44801, "population": 51782515, "total_vaccinated": 44764956, "vaccine_doses": 129647784 }, "KW": { "cases": 667290, "deaths": 2570, "deaths_per_million": 559.97217, "fully_vaccinated": 3346176, "name": "Kuveit", "percent_fully_vaccinated": 72.90916, "percent_vaccinated": 75.33473, "population": 4589514, "total_vaccinated": 3457498, "vaccine_doses": 8261221 }, "KY": { "cases": 31472, "deaths": 37, "deaths_per_million": 516.6876, "fully_vaccinated": 60696, "name": "Kaimanisaared", "percent_fully_vaccinated": 84.75911, "percent_vaccinated": 86.737885, "population": 71610, "total_vaccinated": 62113, "vaccine_doses": 152148 }, "KZ": { "cases": 1504370, "deaths": 19072, "deaths_per_million": 951.9526, "fully_vaccinated": 10629063, "name": "Kasahstan", "percent_fully_vaccinated": 53.0535, "percent_vaccinated": 54.196712, "population": 20034612, "total_vaccinated": 10858101, "vaccine_doses": 38355604 }, "LA": { "cases": 219060, "deaths": 671, "deaths_per_million": 88.768265, "fully_vaccinated": 5222417, "name": "Laos", "percent_fully_vaccinated": 69.08865, "percent_vaccinated": 77.902405, "population": 7559008, "total_vaccinated": 5888649, "vaccine_doses": 11111066 }, "LB": { "cases": 1239904, "deaths": 10947, "deaths_per_million": 1905.6515, "fully_vaccinated": 2414223, "name": "Liibanon", "percent_fully_vaccinated": 42.026745, "percent_vaccinated": 47.701817, "population": 5744492, "total_vaccinated": 2740227, "vaccine_doses": 5814699 }, "LC": { "cases": 30254, "deaths": 410, "deaths_per_million": 2293.1418, "fully_vaccinated": 54971, "name": "Saint Lucia", "percent_fully_vaccinated": 30.74544, "percent_vaccinated": 33.636475, "population": 178794, "total_vaccinated": 60140, "vaccine_doses": 122977 }, "LI": { "cases": 21649, "deaths": 89, "deaths_per_million": 2262.4434, "fully_vaccinated": 26466, "name": "Liechtenstein", "percent_fully_vaccinated": 67.25, "percent_vaccinated": 68.05379, "population": 39338, "total_vaccinated": 26771, "vaccine_doses": 74337 }, "LK": { "cases": 672812, "deaths": 16907, "deaths_per_million": 740.39966, "fully_vaccinated": 14752827, "name": "Sri Lanka", "percent_fully_vaccinated": 64.60631, "percent_vaccinated": 75.0768, "population": 22834965, "total_vaccinated": 17143760, "vaccine_doses": 40116590 }, "LR": { "cases": 8090, "deaths": 294, "deaths_per_million": 54.71501, "fully_vaccinated": 3730967, "name": "Libeeria", "percent_fully_vaccinated": 69.43534, "percent_vaccinated": 72.65189, "population": 5373297, "total_vaccinated": 3903802, "vaccine_doses": 4460668 }, "LS": { "cases": 36140, "deaths": 709, "deaths_per_million": 310.13354, "fully_vaccinated": 938088, "name": "Lesotho", "percent_fully_vaccinated": 41.03421, "percent_vaccinated": 44.357975, "population": 2286112, "total_vaccinated": 1014073, "vaccine_doses": 1339097 }, "LT": { "cases": 1449043, "deaths": 9931, "deaths_per_million": 3525.478, "fully_vaccinated": 1881106, "name": "Leedu", "percent_fully_vaccinated": 66.77875, "percent_vaccinated": 69.51908, "population": 2816923, "total_vaccinated": 1958299, "vaccine_doses": 4604858 }, "LU": { "cases": 401651, "deaths": 1000, "deaths_per_million": 1530.6552, "fully_vaccinated": 37868, "name": "Luksemburg", "percent_fully_vaccinated": 5.796285, "percent_vaccinated": 73.770996, "population": 653315, "total_vaccinated": 481957, "vaccine_doses": 1374547 }, "LV": { "cases": 977803, "deaths": 7740, "deaths_per_million": 4114.7036, "fully_vaccinated": 1305976, "name": "Läti", "percent_fully_vaccinated": 69.4277, "percent_vaccinated": 71.565216, "population": 1881059, "total_vaccinated": 1346184, "vaccine_doses": 2979624 }, "LY": { "cases": 507269, "deaths": 6437, "deaths_per_million": 891.0818, "fully_vaccinated": 1236102, "name": "Liibüa", "percent_fully_vaccinated": 17.111511, "percent_vaccinated": 32.065197, "population": 7223804, "total_vaccinated": 2316327, "vaccine_doses": 3739158 }, "MA": { "cases": 1279115, "deaths": 16305, "deaths_per_million": 436.791, "fully_vaccinated": 23521988, "name": "Maroko", "percent_fully_vaccinated": 63.012527, "percent_vaccinated": 67.02596, "population": 37329068, "total_vaccinated": 25020168, "vaccine_doses": 55389600 }, "MC": { "cases": 17181, "deaths": 67, "deaths_per_million": 1720.154, "fully_vaccinated": 25667, "name": "Monaco", "percent_fully_vaccinated": 65.8973, "percent_vaccinated": 74.13351, "population": 38950, "total_vaccinated": 28875, "vaccine_doses": 71929 }, "MD": { "cases": 656460, "deaths": 12290, "deaths_per_million": 4042.7817, "fully_vaccinated": 1078961, "name": "Moldova", "percent_fully_vaccinated": 35.492302, "percent_vaccinated": 36.49767, "population": 3039986, "total_vaccinated": 1109524, "vaccine_doses": 2293086 }, "ME": { "cases": 251280, "deaths": 2654, "deaths_per_million": 4317.9116, "fully_vaccinated": 284869, "name": "Montenegro", "percent_fully_vaccinated": 46.346615, "percent_vaccinated": 47.63418, "population": 614649, "total_vaccinated": 292783, "vaccine_doses": 679171 }, "MF": { "cases": 12324, "deaths": 46, "deaths_per_million": 1591.7506, "name": "Saint-Martin", "population": 28899 }, "MG": { "cases": 68853, "deaths": 1428, "deaths_per_million": 46.91618, "fully_vaccinated": 2628849, "name": "Madagaskar", "percent_fully_vaccinated": 8.636944, "percent_vaccinated": 8.904759, "population": 30437261, "total_vaccinated": 2710365, "vaccine_doses": 3092063 }, "MH": { "cases": 16297, "deaths": 17, "deaths_per_million": 424.0036, "fully_vaccinated": null, "name": "Marshalli Saared", "percent_vaccinated": null, "population": 40094, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "MK": { "cases": 352093, "deaths": 9991, "deaths_per_million": 5429.195, "fully_vaccinated": 838181, "name": "Põhja-Makedoonia", "percent_fully_vaccinated": 45.547474, "percent_vaccinated": 46.438065, "population": 1840236, "total_vaccinated": 854570, "vaccine_doses": 1862987 }, "ML": { "cases": 33236, "deaths": 743, "deaths_per_million": 32.20264, "fully_vaccinated": 3633589, "name": "Mali", "percent_fully_vaccinated": 15.748474, "percent_vaccinated": 18.8721, "population": 23072641, "total_vaccinated": 4354292, "vaccine_doses": 5922585 }, "MM": { "cases": 643401, "deaths": 19494, "deaths_per_million": 362.63324, "fully_vaccinated": 35937796, "name": "Myanmar", "percent_fully_vaccinated": 66.85257, "percent_vaccinated": 77.29614, "population": 53756791, "total_vaccinated": 41551930, "vaccine_doses": 93477100 }, "MN": { "cases": 1011489, "deaths": 2136, "deaths_per_million": 630.83, "fully_vaccinated": 2185282, "name": "Mongoolia", "percent_fully_vaccinated": 64.53846, "percent_vaccinated": 67.45445, "population": 3386015, "total_vaccinated": 2284018, "vaccine_doses": 5668144 }, "MO": { "cases": 3514, "deaths": 121, "deaths_per_million": 174.056, "fully_vaccinated": 642266, "name": "Macau", "percent_fully_vaccinated": 91.18433, "percent_vaccinated": 96.499374, "population": 704360, "total_vaccinated": 679703, "vaccine_doses": 1802985 }, "MP": { "cases": 14985, "deaths": 41, "deaths_per_million": 889.3516, "name": "Põhja-Mariaanid", "population": 46101 }, "MQ": { "cases": 230354, "deaths": 1104, "deaths_per_million": 3159.1418, "name": "Martinique", "population": 349462 }, "MR": { "cases": 63891, "deaths": 997, "deaths_per_million": 204.48581, "fully_vaccinated": 1540597, "name": "Mauritaania", "percent_fully_vaccinated": 31.597816, "percent_vaccinated": 43.148228, "population": 4875644, "total_vaccinated": 2103754, "vaccine_doses": 4075874 }, "MS": { "cases": 1403, "deaths": 8, "deaths_per_million": 1787.31, "fully_vaccinated": 1952, "name": "Montserrat", "percent_fully_vaccinated": 43.610367, "percent_vaccinated": 47.006256, "population": 4476, "total_vaccinated": 2104, "vaccine_doses": 4619 }, "MT": { "cases": 125312, "deaths": 1128, "deaths_per_million": 2135.5789, "fully_vaccinated": 471565, "name": "Malta", "percent_fully_vaccinated": 89.27875, "percent_vaccinated": 90.677475, "population": 528194, "total_vaccinated": 478953, "vaccine_doses": 1408793 }, "MU": { "cases": 332300, "deaths": 1074, "deaths_per_million": 841.60443, "fully_vaccinated": 1088142, "name": "Mauritius", "percent_fully_vaccinated": 85.26863, "percent_vaccinated": 88.06074, "population": 1276134, "total_vaccinated": 1123773, "vaccine_doses": 2616012 }, "MV": { "cases": 186694, "deaths": 316, "deaths_per_million": 602.92, "fully_vaccinated": 385167, "name": "Maldiivid", "percent_fully_vaccinated": 73.488884, "percent_vaccinated": 76.18695, "population": 524116, "total_vaccinated": 399308, "vaccine_doses": 951764 }, "MW": { "cases": 89168, "deaths": 2686, "deaths_per_million": 130.58656, "fully_vaccinated": 4288014, "name": "Malawi", "percent_fully_vaccinated": 20.847246, "percent_vaccinated": 26.416496, "population": 20568731, "total_vaccinated": 5433538, "vaccine_doses": 8503954 }, "MX": { "cases": 7630026, "deaths": 335106, "deaths_per_million": 2605.5352, "fully_vaccinated": 81849960, "name": "Mehhiko", "percent_fully_vaccinated": 63.640446, "percent_vaccinated": 75.55955, "population": 128613116, "total_vaccinated": 97179496, "vaccine_doses": 223158990 }, "MY": { "cases": 5329836, "deaths": 37351, "deaths_per_million": 1076.5375, "fully_vaccinated": 27551144, "name": "Malaisia", "percent_fully_vaccinated": 79.40842, "percent_vaccinated": 81.101494, "population": 34695494, "total_vaccinated": 28138564, "vaccine_doses": 72657256 }, "MZ": { "cases": 233935, "deaths": 2252, "deaths_per_million": 68.960785, "fully_vaccinated": 21329744, "name": "Mosambiik", "percent_fully_vaccinated": 65.31598, "percent_vaccinated": 70.03147, "population": 32656242, "total_vaccinated": 22869646, "vaccine_doses": 34950856 }, "NA": { "cases": 172557, "deaths": 4110, "deaths_per_million": 1422.3087, "fully_vaccinated": 550978, "name": "Namiibia", "percent_fully_vaccinated": 19.067173, "percent_vaccinated": 21.793749, "population": 2889668, "total_vaccinated": 629767, "vaccine_doses": 1005937 }, "NC": { "cases": 80203, "deaths": 314, "deaths_per_million": 1093.5813, "fully_vaccinated": 184816, "name": "Uus-Kaledoonia", "percent_fully_vaccinated": 64.36666, "percent_vaccinated": 66.99927, "population": 287130, "total_vaccinated": 192375, "vaccine_doses": 480702 }, "NE": { "cases": 9591, "deaths": 315, "deaths_per_million": 12.444701, "fully_vaccinated": 5483001, "name": "Niger", "percent_fully_vaccinated": 21.661686, "percent_vaccinated": 24.685875, "population": 25311978, "total_vaccinated": 6248483, "vaccine_doses": 7372208 }, "NF": { "name": "Norfolki saare ala" }, "NG": { "cases": 267237, "deaths": 3155, "deaths_per_million": 14.138414, "fully_vaccinated": 81297810, "name": "Nigeeria", "percent_fully_vaccinated": 36.431763, "percent_vaccinated": 42.047527, "population": 223150906, "total_vaccinated": 93829430, "vaccine_doses": 133048024 }, "NI": { "cases": 16807, "deaths": 245, "deaths_per_million": 36.40058, "fully_vaccinated": 6126708, "name": "Nicaragua", "percent_fully_vaccinated": 91.026825, "percent_vaccinated": 95.15444, "population": 6730662, "total_vaccinated": 6404524, "vaccine_doses": 15507763 }, "NL": { "cases": 8657480, "deaths": 22986, "deaths_per_million": 1283.817, "fully_vaccinated": 11768644, "name": "Holland", "percent_fully_vaccinated": 65.73038, "percent_vaccinated": 70.2736, "population": 17904421, "total_vaccinated": 12582081, "vaccine_doses": 39764184 }, "NO": { "cases": 1552183, "deaths": 5732, "deaths_per_million": 1050.4332, "fully_vaccinated": 4061312, "name": "Norra", "percent_fully_vaccinated": 74.42668, "percent_vaccinated": 79.66204, "population": 5456796, "total_vaccinated": 4346995, "vaccine_doses": 13020641 }, "NP": { "cases": 1003968, "deaths": 12034, "deaths_per_million": 404.97473, "fully_vaccinated": 24471044, "name": "Nepal", "percent_fully_vaccinated": 82.35129, "percent_vaccinated": 93.83405, "population": 29715435, "total_vaccinated": 27883196, "vaccine_doses": 62627628 }, "NR": { "cases": 5393, "deaths": 1, "deaths_per_million": 84.58806, "fully_vaccinated": 11346, "name": "Nauru", "percent_fully_vaccinated": 95.97361, "percent_vaccinated": 110.86111, "population": 11822, "total_vaccinated": 13106, "vaccine_doses": 32157 }, "NU": { "cases": 1092, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 1635, "name": "Niue", "percent_fully_vaccinated": 88.66595, "percent_vaccinated": 88.828636, "population": 1844, "total_vaccinated": 1638, "vaccine_doses": 4923 }, "NZ": { "cases": 2668236, "deaths": 4538, "deaths_per_million": 884.302, "fully_vaccinated": 4291717, "name": "Uus-Meremaa", "percent_fully_vaccinated": 83.63098, "percent_vaccinated": 83.83779, "population": 5131731, "total_vaccinated": 4302330, "vaccine_doses": 13382576 }, "OM": { "cases": 399449, "deaths": 4628, "deaths_per_million": 978.3881, "fully_vaccinated": 3048826, "name": "Omaan", "percent_fully_vaccinated": 64.45409, "percent_vaccinated": 69.33347, "population": 4730229, "total_vaccinated": 3279632, "vaccine_doses": 7108547 }, "PA": { "cases": 1045691, "deaths": 8834, "deaths_per_million": 2007.3737, "fully_vaccinated": 3178700, "name": "Panama", "percent_fully_vaccinated": 72.23046, "percent_vaccinated": 85.1223, "population": 4400775, "total_vaccinated": 3746041, "vaccine_doses": 9201276 }, "PE": { "cases": 4533808, "deaths": 221071, "deaths_per_million": 6603.9766, "fully_vaccinated": 28709644, "name": "Peruu", "percent_fully_vaccinated": 85.76331, "percent_vaccinated": 91.301895, "population": 33475436, "total_vaccinated": 30563708, "vaccine_doses": 91412580 }, "PF": { "cases": 79451, "deaths": 650, "deaths_per_million": 2318.216, "fully_vaccinated": 186803, "name": "Prantsuse Polüneesia", "percent_fully_vaccinated": 66.62304, "percent_vaccinated": 68.08708, "population": 280388, "total_vaccinated": 190908, "vaccine_doses": 502952 }, "PG": { "cases": 46864, "deaths": 670, "deaths_per_million": 65.665825, "fully_vaccinated": 321192, "name": "Paapua Uus-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 3.1479607, "percent_vaccinated": 3.744128, "population": 10203177, "total_vaccinated": 382020, "vaccine_doses": 737695 }, "PH": { "cases": 4173631, "deaths": 66864, "deaths_per_million": 586.70984, "fully_vaccinated": 78443970, "name": "Filipiinid", "percent_fully_vaccinated": 68.83203, "percent_vaccinated": 72.5532, "population": 113964343, "total_vaccinated": 82684776, "vaccine_doses": 189317150 }, "PK": { "cases": 1580631, "deaths": 30656, "deaths_per_million": 125.79366, "fully_vaccinated": 140475870, "name": "Pakistan", "percent_fully_vaccinated": 57.64279, "percent_vaccinated": 67.93904, "population": 243700667, "total_vaccinated": 165567890, "vaccine_doses": 340974140 }, "PL": { "cases": 6843647, "deaths": 120993, "deaths_per_million": 3152.0303, "fully_vaccinated": 22705868, "name": "Poola", "percent_fully_vaccinated": 59.15184, "percent_vaccinated": 59.877827, "population": 38385734, "total_vaccinated": 22984544, "vaccine_doses": 58634590 }, "PM": { "cases": 3426, "deaths": 2, "deaths_per_million": 347.22223, "name": "Saint-Pierre ja Miquelon", "population": 5760 }, "PN": { "cases": 4, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 47, "name": "Pitcairn", "percent_fully_vaccinated": 100, "percent_vaccinated": 100, "population": 47, "total_vaccinated": 47, "vaccine_doses": 117 }, "PR": { "cases": 1252713, "deaths": 5938, "deaths_per_million": 1832.1664, "name": "Puerto Rico", "population": 3240972 }, "PS": { "cases": 703228, "deaths": 5708, "deaths_per_million": 1075.9105, "fully_vaccinated": 1776973, "name": "Palestiina Riik", "percent_fully_vaccinated": 33.49446, "percent_vaccinated": 37.938984, "population": 5305274, "total_vaccinated": 2012767, "vaccine_doses": 3748571 }, "PT": { "cases": 5671586, "deaths": 29662, "deaths_per_million": 2847.4407, "fully_vaccinated": 8909769, "name": "Portugal", "percent_fully_vaccinated": 85.53044, "percent_vaccinated": 94.28189, "population": 10417074, "total_vaccinated": 9821414, "vaccine_doses": 28314796 }, "PW": { "cases": 6372, "deaths": 10, "deaths_per_million": 562.3032, "name": "Belau", "population": 17784 }, "PY": { "cases": 735759, "deaths": 19880, "deaths_per_million": 2940.6284, "fully_vaccinated": 3550673, "name": "Paraguay", "percent_fully_vaccinated": 52.521175, "percent_vaccinated": 59.107147, "population": 6760460, "total_vaccinated": 3995915, "vaccine_doses": 9954852 }, "QA": { "cases": 514524, "deaths": 690, "deaths_per_million": 238.55077, "fully_vaccinated": 2852178, "name": "Katar", "percent_fully_vaccinated": 98.60714, "percent_vaccinated": 98.60714, "population": 2892466, "total_vaccinated": 2852178, "vaccine_doses": 7609178 }, "RE": { "cases": 494595, "deaths": 921, "deaths_per_million": 1056.7465, "name": "Réunion", "population": 871543 }, "RO": { "cases": 3604035, "deaths": 69095, "deaths_per_million": 3604.936, "fully_vaccinated": 8114769, "name": "Rumeenia", "percent_fully_vaccinated": 42.337685, "percent_vaccinated": 28.562483, "population": 19166776, "total_vaccinated": 5474507, "vaccine_doses": 16827486 }, "RS": { "cases": 2568005, "deaths": 18057, "deaths_per_million": 2658.8762, "fully_vaccinated": 3278198, "name": "Serbia", "percent_fully_vaccinated": 48.271156, "percent_vaccinated": 49.38844, "population": 6791215, "total_vaccinated": 3354075, "vaccine_doses": 8534688 }, "RU": { "cases": 24901467, "deaths": 404290, "deaths_per_million": 2777.1006, "fully_vaccinated": 79702400, "name": "Venemaa", "percent_fully_vaccinated": 54.74822, "percent_vaccinated": 61.19087, "population": 145579889, "total_vaccinated": 89081600, "vaccine_doses": 187374510 }, "RW": { "cases": 133274, "deaths": 1468, "deaths_per_million": 107.53771, "fully_vaccinated": 10399665, "name": "Rwanda", "percent_fully_vaccinated": 76.182304, "percent_vaccinated": 79.735504, "population": 13651025, "total_vaccinated": 10884714, "vaccine_doses": 27322060 }, "SA": { "cases": 841469, "deaths": 9646, "deaths_per_million": 299.7947, "fully_vaccinated": 25433940, "name": "Saudi Araabia", "percent_fully_vaccinated": 79.047905, "percent_vaccinated": 84.043724, "population": 32175351, "total_vaccinated": 27041364, "vaccine_doses": 68534630 }, "SB": { "cases": 25954, "deaths": 199, "deaths_per_million": 254.77707, "fully_vaccinated": 254352, "name": "Saalomoni Saared", "percent_fully_vaccinated": 32.56435, "percent_vaccinated": 44.018948, "population": 781075, "total_vaccinated": 343821, "vaccine_doses": 625956 }, "SC": { "cases": 51899, "deaths": 172, "deaths_per_million": 1370.1576, "fully_vaccinated": 83565, "name": "Seišellid", "percent_fully_vaccinated": 66.56815, "percent_vaccinated": 70.51532, "population": 125533, "total_vaccinated": 88520, "vaccine_doses": 224558 }, "SD": { "cases": 63993, "deaths": 5046, "deaths_per_million": 102.1802, "fully_vaccinated": 13416394, "name": "Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 27.167852, "percent_vaccinated": 30.794699, "population": 49383344, "total_vaccinated": 15207452, "vaccine_doses": 28662108 }, "SE": { "cases": 2787273, "deaths": 29493, "deaths_per_million": 2812.2493, "fully_vaccinated": 7593676, "name": "Rootsi", "percent_fully_vaccinated": 72.40806, "percent_vaccinated": 74.14397, "population": 10487335, "total_vaccinated": 7775726, "vaccine_doses": 28312816 }, "SG": { "cases": 3006155, "deaths": 2024, "deaths_per_million": 358.23718, "fully_vaccinated": 5248693, "name": "Singapur", "percent_fully_vaccinated": 92.89906, "percent_vaccinated": 93.57716, "population": 5649888, "total_vaccinated": 5287005, "vaccine_doses": 15302530 }, "SH": { "cases": 2166, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 3531, "name": "Saint Helena (meretagune ala)", "percent_fully_vaccinated": 65.76643, "percent_vaccinated": 81.225555, "population": 5369, "total_vaccinated": 4361, "vaccine_doses": 7892 }, "SI": { "cases": 1366914, "deaths": 9914, "deaths_per_million": 4686.9585, "fully_vaccinated": 1222225, "name": "Sloveenia", "percent_fully_vaccinated": 57.782104, "percent_vaccinated": 59.84226, "population": 2115231, "total_vaccinated": 1265802, "vaccine_doses": 3028400 }, "SJ": { "name": "Svalbard ja Jan Mayen" }, "SK": { "cases": 1889885, "deaths": 21401, "deaths_per_million": 3910.1475, "fully_vaccinated": 2791711, "name": "Slovakkia", "percent_fully_vaccinated": 51.00697, "percent_vaccinated": 51.889565, "population": 5473195, "total_vaccinated": 2840017, "vaccine_doses": 7222380 }, "SL": { "cases": 7985, "deaths": 126, "deaths_per_million": 15.223258, "fully_vaccinated": 4961886, "name": "Sierra Leone", "percent_fully_vaccinated": 59.949265, "percent_vaccinated": 68.578636, "population": 8276809, "total_vaccinated": 5676123, "vaccine_doses": 9155936 }, "SM": { "cases": 25292, "deaths": 126, "deaths_per_million": 3693.6064, "fully_vaccinated": 23633, "name": "San Marino", "percent_fully_vaccinated": 69.27857, "percent_vaccinated": 77.2638, "population": 34113, "total_vaccinated": 26357, "vaccine_doses": 69338 }, "SN": { "cases": 89440, "deaths": 1972, "deaths_per_million": 111.72109, "fully_vaccinated": 1548665, "name": "Senegal", "percent_fully_vaccinated": 8.77376, "percent_vaccinated": 15.209795, "population": 17651099, "total_vaccinated": 2684696, "vaccine_doses": 3182308 }, "SO": { "cases": 27334, "deaths": 1361, "deaths_per_million": 76.45254, "fully_vaccinated": 7666835, "name": "Somaalia", "percent_fully_vaccinated": 43.06752, "percent_vaccinated": 50.400066, "population": 17801895, "total_vaccinated": 8972167, "vaccine_doses": 10555834 }, "SR": { "cases": 82519, "deaths": 1406, "deaths_per_million": 2256.199, "fully_vaccinated": 237879, "name": "Suriname", "percent_fully_vaccinated": 38.172287, "percent_vaccinated": 42.9769, "population": 623172, "total_vaccinated": 267820, "vaccine_doses": 554588 }, "SS": { "cases": 18873, "deaths": 147, "deaths_per_million": 13.337961, "fully_vaccinated": 4273253, "name": "Lõuna-Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 38.773117, "percent_vaccinated": 39.153057, "population": 11021175, "total_vaccinated": 4315127, "vaccine_doses": 4365547 }, "ST": { "cases": 6771, "deaths": 80, "deaths_per_million": 353.49274, "fully_vaccinated": 111986, "name": "São Tomé ja Príncipe", "percent_fully_vaccinated": 49.482796, "percent_vaccinated": 61.974346, "population": 226313, "total_vaccinated": 140256, "vaccine_doses": 263863 }, "SV": { "cases": 202066, "deaths": 4230, "deaths_per_million": 673.53296, "fully_vaccinated": 4397817, "name": "El Salvador", "percent_fully_vaccinated": 70.025406, "percent_vaccinated": 74.19961, "population": 6280316, "total_vaccinated": 4659970, "vaccine_doses": 11459448 }, "SX": { "cases": 11051, "deaths": 92, "deaths_per_million": 2182.0078, "fully_vaccinated": 26773, "name": "Sint Maarten", "percent_fully_vaccinated": 63.498802, "percent_vaccinated": 70.64962, "population": 42163, "total_vaccinated": 29788, "vaccine_doses": 66829 }, "SY": { "cases": 57423, "deaths": 3163, "deaths_per_million": 140.81453, "fully_vaccinated": 2358365, "name": "Süüria", "percent_fully_vaccinated": 10.499275, "percent_vaccinated": 14.671913, "population": 22462170, "total_vaccinated": 3295630, "vaccine_doses": 5090630 }, "SZ": { "cases": 75356, "deaths": 1427, "deaths_per_million": 1170.7075, "fully_vaccinated": 427335, "name": "Svaasimaa", "percent_fully_vaccinated": 35.058464, "percent_vaccinated": 43.15702, "population": 1218921, "total_vaccinated": 526050, "vaccine_doses": 870205 }, "TC": { "cases": 6935, "deaths": 41, "deaths_per_million": 893.84985, "fully_vaccinated": 30710, "name": "Turks ja Caicos", "percent_fully_vaccinated": 66.95154, "percent_vaccinated": 71.540695, "population": 45869, "total_vaccinated": 32815, "vaccine_doses": 73907 }, "TD": { "cases": 7702, "deaths": 194, "deaths_per_million": 10.511874, "fully_vaccinated": 5020360, "name": "Tšaad", "percent_fully_vaccinated": 27.202782, "percent_vaccinated": 27.892593, "population": 18455319, "total_vaccinated": 5147667, "vaccine_doses": 9151765 }, "TF": { "name": "Prantsuse Lõunaalad" }, "TG": { "cases": 39564, "deaths": 290, "deaths_per_million": 35.941727, "fully_vaccinated": 1554066, "name": "Togo", "percent_fully_vaccinated": 19.260626, "percent_vaccinated": 27.954967, "population": 8068616, "total_vaccinated": 2255579, "vaccine_doses": 3423181 }, "TH": { "cases": 5427969, "deaths": 34999, "deaths_per_million": 487.89075, "fully_vaccinated": 53486090, "name": "Tai", "percent_fully_vaccinated": 74.56032, "percent_vaccinated": 79.46643, "population": 71735321, "total_vaccinated": 57005496, "vaccine_doses": 142635000 }, "TJ": { "cases": 17786, "deaths": 125, "deaths_per_million": 12.276292, "fully_vaccinated": 5191919, "name": "Tadžikistan", "percent_fully_vaccinated": 50.99001, "percent_vaccinated": 52.329185, "population": 10182228, "total_vaccinated": 5328277, "vaccine_doses": 20568164 }, "TK": { "cases": 80, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 2203, "name": "Tokelau", "percent_fully_vaccinated": 95.28547, "percent_vaccinated": 95.28547, "population": 2312, "total_vaccinated": 2203, "vaccine_doses": 5374 }, "TL": { "cases": 23460, "deaths": 138, "deaths_per_million": 100.781494, "fully_vaccinated": 801759, "name": "Ida-Timor", "percent_fully_vaccinated": 58.552513, "percent_vaccinated": 64.76584, "population": 1369299, "total_vaccinated": 886838, "vaccine_doses": 2028798 }, "TM": { "cases": 0, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 4568901, "name": "Türkmenistan", "percent_fully_vaccinated": 63.19193, "percent_vaccinated": 63.82771, "population": 7230197, "total_vaccinated": 4614869, "vaccine_doses": 16775970 }, "TN": { "cases": 1153361, "deaths": 29423, "deaths_per_million": 2427.773, "fully_vaccinated": 6401841, "name": "Tuneesia", "percent_fully_vaccinated": 52.823357, "percent_vaccinated": 73.41035, "population": 12119338, "total_vaccinated": 8896848, "vaccine_doses": 16553338 }, "TO": { "cases": 16992, "deaths": 13, "deaths_per_million": 123.74706, "fully_vaccinated": 77390, "name": "Tonga", "percent_fully_vaccinated": 73.66758, "percent_vaccinated": 83.1723, "population": 105053, "total_vaccinated": 87375, "vaccine_doses": 204737 }, "TR": { "cases": 17004726, "deaths": 101419, "deaths_per_million": 1164.9528, "fully_vaccinated": 53176960, "name": "Türgi", "percent_fully_vaccinated": 61.081894, "percent_vaccinated": 66.554184, "population": 87058469, "total_vaccinated": 57941052, "vaccine_doses": 152543340 }, "TT": { "cases": 191496, "deaths": 4390, "deaths_per_million": 2934.643, "fully_vaccinated": 718969, "name": "Trinidad ja Tobago", "percent_fully_vaccinated": 48.061897, "percent_vaccinated": 50.430336, "population": 1495923, "total_vaccinated": 754399, "vaccine_doses": 1592148 }, "TV": { "cases": 2943, "deaths": 1, "deaths_per_million": 99.88014, "fully_vaccinated": 9505, "name": "Tuvalu", "percent_fully_vaccinated": 94.93607, "percent_vaccinated": 97.512985, "population": 10012, "total_vaccinated": 9763, "vaccine_doses": 26783 }, "TW": { "cases": 9970937, "deaths": 17672, "deaths_per_million": 739.619, "fully_vaccinated": 20793088, "name": "Taiwan", "percent_fully_vaccinated": 88.783066, "percent_vaccinated": 93.50615, "population": 23420107, "total_vaccinated": 21899240, "vaccine_doses": 68158990 }, "TZ": { "cases": 43655, "deaths": 846, "deaths_per_million": 13.073345, "fully_vaccinated": 32165792, "name": "Tansaania", "percent_fully_vaccinated": 49.706203, "percent_vaccinated": 53.212738, "population": 64711822, "total_vaccinated": 34434932, "vaccine_doses": 39392420 }, "UA": { "cases": 5555510, "deaths": 109937, "deaths_per_million": 2678.2046, "fully_vaccinated": 15741036, "name": "Ukraina", "percent_fully_vaccinated": 38.347157, "percent_vaccinated": 39.628956, "population": 41048768, "total_vaccinated": 16267198, "vaccine_doses": 35735490 }, "UG": { "cases": 172234, "deaths": 3632, "deaths_per_million": 76.76583, "fully_vaccinated": 13061126, "name": "Uganda", "percent_fully_vaccinated": 27.605951, "percent_vaccinated": 42.34208, "population": 47312718, "total_vaccinated": 20033188, "vaccine_doses": 26406936 }, "US": { "cases": 103436829, "deaths": 1238123, "deaths_per_million": 3625.182, "fully_vaccinated": 230637340, "name": "Ameerika Ühendriigid", "percent_fully_vaccinated": 67.52983, "percent_vaccinated": 79.1216, "population": 341534041, "total_vaccinated": 270227170, "vaccine_doses": 676728770 }, "UY": { "cases": 1043251, "deaths": 7696, "deaths_per_million": 2269.5952, "fully_vaccinated": 2903186, "name": "Uruguay", "percent_fully_vaccinated": 85.616646, "percent_vaccinated": 88.780334, "population": 3390913, "total_vaccinated": 3010464, "vaccine_doses": 9037498 }, "UZ": { "cases": 175158, "deaths": 1016, "deaths_per_million": 29.079292, "fully_vaccinated": 18451780, "name": "Usbekistan", "percent_fully_vaccinated": 52.81149, "percent_vaccinated": 63.237354, "population": 34938953, "total_vaccinated": 22094470, "vaccine_doses": 83937950 }, "VA": { "cases": 26, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": null, "name": "Vatikan", "percent_vaccinated": null, "population": 513, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "VC": { "cases": 9674, "deaths": 124, "deaths_per_million": 1214.9359, "fully_vaccinated": 31632, "name": "Saint Vincent ja Grenadiinid", "percent_fully_vaccinated": 30.992622, "percent_vaccinated": 36.773365, "population": 102063, "total_vaccinated": 37532, "vaccine_doses": 73443 }, "VE": { "cases": 552745, "deaths": 5856, "deaths_per_million": 207.56378, "fully_vaccinated": 14966671, "name": "Venezuela", "percent_fully_vaccinated": 53.048817, "percent_vaccinated": 78.5355, "population": 28213015, "total_vaccinated": 22157232, "vaccine_doses": 37860990 }, "VG": { "cases": 7661, "deaths": 64, "deaths_per_million": 1669.0137, "fully_vaccinated": 18261, "name": "Briti Neitsisaared", "percent_fully_vaccinated": 47.621655, "percent_vaccinated": 50.764095, "population": 38346, "total_vaccinated": 19466, "vaccine_doses": 41453 }, "VI": { "cases": 25389, "deaths": 132, "deaths_per_million": 1525.6411, "name": "USA Neitsisaared", "population": 86521 }, "VN": { "cases": 11624000, "deaths": 43206, "deaths_per_million": 433.44418, "fully_vaccinated": 85961570, "name": "Vietnam", "percent_fully_vaccinated": 86.23695, "percent_vaccinated": 90.7876, "population": 99680656, "total_vaccinated": 90497670, "vaccine_doses": 266492140 }, "VU": { "cases": 12019, "deaths": 14, "deaths_per_million": 44.71972, "fully_vaccinated": 162250, "name": "Vanuatu", "percent_fully_vaccinated": 51.82696, "percent_vaccinated": 56.418396, "population": 313061, "total_vaccinated": 176624, "vaccine_doses": 366638 }, "WF": { "cases": 3760, "deaths": 9, "deaths_per_million": 782.54065, "fully_vaccinated": 6803, "name": "Wallis ja Futuna", "percent_fully_vaccinated": 59.15138, "percent_vaccinated": 62.168507, "population": 11501, "total_vaccinated": 7150, "vaccine_doses": 18058 }, "WS": { "cases": 17057, "deaths": 31, "deaths_per_million": 144.0052, "fully_vaccinated": 177954, "name": "Samoa", "percent_fully_vaccinated": 82.66549, "percent_vaccinated": 88.912994, "population": 215270, "total_vaccinated": 191403, "vaccine_doses": 453083 }, "XC": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 313067, "name": "Põhja-Küprose Türgi Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 81.78, "percent_vaccinated": 78.8, "population": 382836, "total_vaccinated": 301673, "vaccine_doses": 861519 }, "XK": { "cases": 274279, "deaths": 3212, "deaths_per_million": 1869.6703, "fully_vaccinated": 825082, "name": "Kosovo", "percent_fully_vaccinated": 48.027126, "percent_vaccinated": 52.787216, "population": 1717950, "total_vaccinated": 906858, "vaccine_doses": 1837446 }, "XT": {}, "XW": { "cases": 779131743, "deaths": 7114238, "deaths_per_million": 894.03577, "fully_vaccinated": 5197972500, "name": "Maa", "note": "Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.", "percent_fully_vaccinated": 65.10431, "percent_vaccinated": 70.706406, "population": 8021407196, "total_vaccinated": 5645247500, "vaccine_doses": 13724514000 }, "YE": { "cases": 11945, "deaths": 2159, "deaths_per_million": 56.484497, "fully_vaccinated": 807057, "name": "Jeemen", "percent_fully_vaccinated": 2.1114502, "percent_vaccinated": 2.7475743, "population": 38222878, "total_vaccinated": 1050202, "vaccine_doses": 1298654 }, "YT": { "cases": 42027, "deaths": 187, "deaths_per_million": 612.55444, "name": "Mayotte", "population": 305279 }, "ZA": { "cases": 4073188, "deaths": 102595, "deaths_per_million": 1644.7195, "fully_vaccinated": 21038796, "name": "Lõuna-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 33.727688, "percent_vaccinated": 38.81303, "population": 62378417, "total_vaccinated": 24210952, "vaccine_doses": 41798812 }, "ZM": { "cases": 349892, "deaths": 4078, "deaths_per_million": 202.35266, "fully_vaccinated": 9213802, "name": "Sambia", "percent_fully_vaccinated": 45.719406, "percent_vaccinated": 58.113445, "population": 20152935, "total_vaccinated": 11711565, "vaccine_doses": 13615707 }, "ZW": { "cases": 266436, "deaths": 5740, "deaths_per_million": 357.2082, "fully_vaccinated": 5662119, "name": "Zimbabwe", "percent_fully_vaccinated": 35.236153, "percent_vaccinated": 46.83461, "population": 16069061, "total_vaccinated": 7525882, "vaccine_doses": 13935112 } } 6o5o4f1oqhiwijhmobd5wsdl55xkybw 0 617917 7162638 6769012 2026-05-28T10:18:33Z ~2026-31820-68 230478 muudetud ametiaja lõpp ringkonnakohtunikuna 7162638 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{Infokast ametiisik | nimi = Ingeri Tamm | amet = [[Tartu Ringkonnakohus|Tartu Ringkonnakohtu kohtunik]] | ametiajaalgus = september 2020 | ametiajalõpp = 01.08.2025 | amet2 = [[Tartu Maakohus|Tartu Maakohtu kohtunik]] | ametiajaalgus2 = 01.01.2000 | ametiajalõpp2 = august 2020 | amet3 = [[Tartu Linnakohus|Tartu Linnakohtu kohtunik]] | ametiajaalgus3 = 16.11.1994 | ametiajalõpp3 = 31.12.1999 | amet4 = Tartu uurimisbüroo uurija ja abidirektor | ametiajaalgus4 = 1984 | ametiajalõpp4 = 1994 | alma_mater = [[Tartu Riiklik Ülikool]]<br/> (õigusteadus, 1984) | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1958|11|01}} }} '''Ingeri Tamm''' (sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1958]]<ref name="rmt-1996"/><ref name="rmt-2006"/><ref name="rmt-2011"/> [[Võru rajoon]]is<ref name="rmt-1996"/>) on Eesti [[jurist]], [[kohtunik]]. Aastatel 1984–1994 töötas ta Tartu uurimisbüroos alul uurijana, hiljem abidirektorina.<ref name="rmt-1996"/> 16. novembril 1994 nimetas [[Vabariigi President]] [[Riigikohtu üldkogu]] ettepanekul Ingeri Tamme [[esimese astme kohus|esimese astme kohtunikuks]] [[Tartu Linnakohus|Tartu Linnakohtusse]].<ref name="RT-1994"/> 2020. aastal sai temast [[Tartu Ringkonnakohus|Tartu Ringkonnakohtu]] kriminaalkolleegiumi kohtunik.<ref name="trtrk"/> == Tunnustus == * 2011 – [[Kohtu Teravaim Sulg]]<ref>[https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/esmakordselt-anti-valja-kohtu-teravaima-sule-aumargid "Esmakordselt anti välja Kohtu Teravaima Sule aumärgid"] Riigikohus, 14. veebruar 2011</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RT-1994">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13046262 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 16.11.1994 otsus nr 424 "Kohtunike ametisse nimetamine". Avaldamismärge: RT I 1994, 82, 1409.]</ref> <ref name="rmt-1996">[[Tiia Kotkas]], "Eesti kohtunikud" (1996), lk 101.</ref> <ref name="rmt-2006">[[Kersti Kerstna-Vaks]], [[Toomas Riismaa]], [[Krista Tamm]], [[Tiia Kotkas]], "Eesti kohtunikud" (2006), lk 52.</ref> <ref name="rmt-2011">[[Krista Tamm]], [[Tiia Kotkas]], "Eesti kohtunikud" (2011), lk 54.</ref> <ref name="trtrk">{{Netiviide |pealkiri=Eesti kohtute veebileht (kohus.ee). Tartu Ringkonnakohtu kontaktandmed. |url=https://www.kohus.ee/et/tartu-ringkonnakohus/kontaktandmed |vaadatud=2021-11-07 |arhiivimisaeg=2019-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190812180211/https://www.kohus.ee/et/tartu-ringkonnakohus/kontaktandmed |url-olek=ei tööta }}</ref> }} {{Tartu Ringkonnakohus}} {{JÄRJESTA:Tamm, Ingeri}} [[Kategooria:Eesti kohtunikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 9xnwvao9vhe7iv0gf45ibi1erbkmr5o 0 620691 7162507 7057180 2026-05-28T07:00:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162507 wikitext text/x-wiki '''Valehäbi''' (vt ka [[võltshäbi]]) on [[Häbi|häbitunne]], millel puudub selle tundmiseks alus/põhjus. See on üks [[häbi]] alaliikidest. Valehäbi tekib häbi [[Simuleerimine|simuleerimisel]], mida on seostatud vigase [[Eneserefleksioon|eneserefleksiooniga]]. Valehäbi on inimese enda poolt psühholoogiliselt esile kutsutud, kuid erinevalt [[Häbi|häbist]] puudub sellel [[korrelatiivne]] situatsioonist tulenev põhjus. Piir häbi ja valehäbi vahel on seega õrn – siira häbi korral omab inimene adekvaatset arusaama häbiväärse olukorra tekitamisest antud kontekstis, valehäbi korral on tegu aga kogeja individuaalse arusaamaga, et häbitunne on põhjendatud, kuigi teiste jaoks situatsioon häbiväärselt ei mõju. Võib väita, et see on sotsiaalühiskondlik sündroom, mida lapsed üldjuhul ei koge, välja arvatud ebaterves kasvukeskkonnas üles kasvades, mil ettekujutus iseendast välja kujuneb. Valehäbi tundvad inimesed väldivad teatud sotsiaalseid ja suhtlemist kätkevaid olukordi ning selle tekkimist on seostatud näiteks [[Alaväärsuskompleks|alaväärsuskompleksi]], trauma esinemisega lapsepõlves ja järjepideva negatiivse vastumõjuga kaaslaste poolt, mille tulemusel moondub indiviidi [[minapilt]] ja igapäevane suhtlus teistega võib saada pärsitud. == Valehäbi avaldumine == Valehäbi avaldub analoogselt häbiga. Selle kogemise võimalikud sümptomid võib laias laastus jaotada kahte gruppi: füüsilised ja sotsiaal-psühholoogilised tunnused.<ref>Cuncic, A. 2021. What is shame? https://web.archive.org/web/20211226101353/https://www.verywellmind.com/what-is-shame-5115076#signs-you-have-shame, (03.11.2021).</ref> === Füüsilised avaldumisviisid === * ettevajunud õlad * keha jäikus/võimetus seda liigutada * longus keha * mahavaatamine ja silmkontakti vältimine * nutmine * oskamatus tegutseda spontaanselt * punastamine * takerdumine rääkides või tehes seda üleliia pehme häälega * teiste eest peitumine === Sotsiaal-psühholoogilised tunnused === * ülitundlikkus * hirm paista rumalana * enda tunnete ja/või mõtete varjamine * väärtusetu ja/või ärakasutatuna tundmine * muretsemine teiste arvamuse pärast * eemaletõugatuna/väljajäetuna tundmine * hirm eksida * perfektsionism * pidev kahtlustamine * suutmatus usaldada * tähelepanu keskpunktis olemise vältimine * identiteedi kaotamine * püüdlus teisi vaigistada ja/või vajadus öelda viimane sõna * soov olla nähtamatu * ebapiisavana tundmine * pidev kahetsemine == Viited == <references /> [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Emotsioon]] nyn7dwo4wharrgd6spnrsphubsyjs3h 0 622709 7162405 7098413 2026-05-27T23:23:11Z Hokimees 218442 7162405 wikitext text/x-wiki {{Jäähokikoondis | nimi = Saksamaa jäähokikoondis | märk = Coat_of_arms_of_Germany.svg | hüüdnimi = ''Träger der Adler'' | jäähokiliit = [[Deutscher Eishockey-Bund]] | liit asutatud = | koduhall = | peamänedžer = [[Christian Künast]] | peatreener = [[Harold Kreis]] | abitreener = | kapten = [[Moritz Seider]] | rekordinternatsionaal = [[Udo Kießling]] | rekord mänge = 320 | enim punkte = [[Erich Kühnhackl]] | rekord punkte = 210 | parim väravakütt = | parim väravaid = | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = 7. | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 5. | IIHF parim aeg = 2021, 2023 | IIHF halvim koht = 13. | IIHF halvim aeg = 2014–15 | vorm = [[Pilt:Germany_national_ice_hockey_team_jerseys_2022_IHWC.png|150px|Saksamaa koondise võistlusriietus 2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#000000}} {{color box|#FF0000}} {{color box|#FFCC00}} | esimene kohtumine = {{jh-p|ENG}} 1:0 {{jh|GER|keisririik}} | esimene koht- ja aeg = [[Montreux]], 10. jaanuar 1910 | suurim võit = {{jh-p|GER}} 16:0 {{jh|NOR}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Oberstdorf]], 21. märts 1972 | suurim kaotus = {{jh-p|URS}} 10:0 {{jh|GER}} <br><small>([[Zug]], 7. detsember 1990)</small><br> {{jh-p|CAN}} 10:0 {{jh|GER}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Praha]], 3. mai 2015 | MM-ile kvalifitseerunud = 71 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930 | parim tulemus MM-il = {{hõbe}} 2. koht ([[1930. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1930]], [[1953. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1953]], [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]]) | OM-ile kvalifitseerunud = 22 korda | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = 1928 | parim tulemus OM-il = {{HõbeOlümpia}} 2. koht ([[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]]) <br> {{PronksOlümpia}} 3. koht ([[Jäähoki 1932. aasta taliolümpiamängudel|1932]], [[Jäähoki 1976. aasta taliolümpiamängudel|1976]]) | MK-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MK-l = }} '''Saksamaa meeste rahvuslik jäähokikoondis''' on koondisetreeneri koostatud valik Saksamaa mängijatest, mis esindab Saksamaa jäähokiföderatsiooni (DEB) rahvusvahelisel tasandil, näiteks [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|IIHF jäähoki maailmameistrivõistlustel]] või [[taliolümpiamängud]]el, aga ka muudel turniiridel, nagu näiteks B-kategooria jäähoki MM. Saksamaa osales esimest korda rahvusvahelises konkurentsis 1911. aasta jäähoki Euroopa meistrivõistlustel. Kui Saksamaa pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] lõhestati, eksisteeris kuni 1990. aastani eraldi [[Saksa DV jäähokikoondis|Ida-Saksamaa jäähokikoondis]]. 1991. aastaks liideti Ida-Saksamaa meeskonnad ja mängijad [[Saksamaa Jäähokiföderatsioon]]iks (Deutscher Eishockey-Bund). Saksamaa meeskond on [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|IIHF]]-i maailma edetabelis pärast [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021. aasta MM-i]] 5. kohal. [[2018. aasta taliolümpiamängud]]el võitis meeskond hõbemedali ja valiti Saksamaa spordiajakirjanike poolt aasta meeskonnaks. == Tuntumad mängijad == {{veergude loend|laius=15em| *[[Leon Draisaitl]] *[[Thomas Greiss]] *[[Philipp Grubauer]] *[[Patrick Hager]] *[[Dominik Kahun]] *[[Olaf Kölzig]] *[[Moritz Müller]] *[[Mathias Niederberger]] *[[JJ Peterka]] *[[Tobias Rieder]] *[[Moritz Seider]] *[[Nico Sturm]] *[[Tim Stützle]] }} == Tulemused == === [[Jäähoki olümpiamängudel|Olümpiamängudel]] === {{veergude loend|laius=15em| * [[Jäähoki 1928. aasta taliolümpiamängudel|1928]] – 10. koht * [[Jäähoki 1932. aasta taliolümpiamängudel|1932]] – {{PronksOlümpia}} pronksmedal * [[Jäähoki 1936. aasta taliolümpiamängudel|1936]] – 5. koht * [[Jäähoki 1952. aasta taliolümpiamängudel|1952]] – 8. koht * [[Jäähoki 1960. aasta taliolümpiamängudel|1960]] – 6. koht * [[Jäähoki 1964. aasta taliolümpiamängudel|1964]] – 7. koht * [[Jäähoki 1968. aasta taliolümpiamängudel|1968]] – 7. koht * [[Jäähoki 1972. aasta taliolümpiamängudel|1972]] – 7. koht * [[Jäähoki 1976. aasta taliolümpiamängudel|1976]] – {{PronksOlümpia}} pronksmedal * [[Jäähoki 1980. aasta taliolümpiamängudel|1980]] – 10. koht * [[Jäähoki 1984. aasta taliolümpiamängudel|1984]] – 5. koht * [[Jäähoki 1988. aasta taliolümpiamängudel|1988]] – 5. koht * [[Jäähoki 1992. aasta taliolümpiamängudel|1992]] – 6. koht * [[Jäähoki 1994. aasta taliolümpiamängudel|1994]] – 7. koht * [[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel|1998]] – 9. koht * [[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002]] – 8. koht * [[Jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] – 10. koht * [[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] – 11. koht * [[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] – 15. koht * [[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] – {{HõbeOlümpia}} hõbemedal * [[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]] – 10. koht * [[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|2026]] – 6. koht }} === [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === {{veergude loend|laius=15em| * [[1930. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1930]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[1933. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1933]] – 5. koht * [[1934. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1934]] – {{pronks}} pronksmedal * [[1935. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1935]] – 9. koht * [[1937. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1937]] – 4. koht * [[1938. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1938]] – 4. koht * [[1939. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1939]] – 5. koht * [[1953. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1953]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[1954. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1954]] – 5. koht * [[1955. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1955]] – 6. koht * [[1959. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1959]] – 7. koht * [[1961. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1961]] – 8. koht * [[1962. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1962]] – 6. koht * [[1963. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1963]] – 7. koht * [[1965. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1965]] – * [[1966. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1966]] – * [[1967. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1967]] – 8. koht * [[1969. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1969]] – * [[1970. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1970]] – * [[1971. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1971]] – 5. koht * [[1972. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1972]] – 5. koht * [[1973. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1973]] – 6. koht * [[1974. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1974]] – * [[1975. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1975]] – * [[1976. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1976]] – 6. koht * [[1977. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1977]] – 7. koht * [[1978. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1978]] – 5. koht * [[1979. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1979]] – 6. koht * [[1981. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1981]] – 7. koht * [[1982. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1982]] – 6. koht * [[1983. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1983]] – 5. koht * [[1985. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1985]] – 7. koht * [[1986. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1986]] – 7. koht * [[1987. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1987]] – 6. koht * [[1989. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1989]] – 7. koht * [[1990. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1990]] – 7. koht * [[1991. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1991]] – 8. koht * [[1992. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1992]] – 6. koht * [[1993. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1993]] – 5. koht * [[1994. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1994]] – 9. koht * [[1995. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1995]] – 9. koht * [[1996. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1996]] – 8. koht * [[1997. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1997]] – 11. koht * [[1998. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1998]] – 11. koht * [[1999. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1999]] – * [[2000. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2000]] – * [[2001. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2001]] – 8. koht * [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]] – 8. koht * [[2003. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2003]] – 7. koht * [[2004. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2004]] – 9. koht * [[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]] – * [[2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2006]] – * [[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]] – 9. koht * [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]] – 10. koht * [[2009. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2009]] – 15. koht * [[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]] – 4. koht * [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]] – 7. koht * [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]] – 12. koht * [[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013]] – 9. koht * [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]] – 14. koht * [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]] – 10. koht * [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]] – 7. koht * [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]] – 8. koht * [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]] – 11. koht * [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]] – 6. koht * [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021]] – 4. koht * [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]] – 7. koht * [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024]] – 6. koht * [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] – 10. koht }} == Välislingid == * [https://www.deb-online.de/ Saksamaa Jäähokiföderatsiooni koduleht] * [https://www.iihf.com/en/associations/345/germany Saksamaa koondis IIHF-i kodulehel] {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Saksamaa jäähoki|Koondis]] mf3o1jujpqppwqkxdxsivef8we5cu1r 7162408 7162405 2026-05-27T23:26:06Z Hokimees 218442 /* Maailmameistrivõistlustel */ 7162408 wikitext text/x-wiki {{Jäähokikoondis | nimi = Saksamaa jäähokikoondis | märk = Coat_of_arms_of_Germany.svg | hüüdnimi = ''Träger der Adler'' | jäähokiliit = [[Deutscher Eishockey-Bund]] | liit asutatud = | koduhall = | peamänedžer = [[Christian Künast]] | peatreener = [[Harold Kreis]] | abitreener = | kapten = [[Moritz Seider]] | rekordinternatsionaal = [[Udo Kießling]] | rekord mänge = 320 | enim punkte = [[Erich Kühnhackl]] | rekord punkte = 210 | parim väravakütt = | parim väravaid = | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = 7. | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 5. | IIHF parim aeg = 2021, 2023 | IIHF halvim koht = 13. | IIHF halvim aeg = 2014–15 | vorm = [[Pilt:Germany_national_ice_hockey_team_jerseys_2022_IHWC.png|150px|Saksamaa koondise võistlusriietus 2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#000000}} {{color box|#FF0000}} {{color box|#FFCC00}} | esimene kohtumine = {{jh-p|ENG}} 1:0 {{jh|GER|keisririik}} | esimene koht- ja aeg = [[Montreux]], 10. jaanuar 1910 | suurim võit = {{jh-p|GER}} 16:0 {{jh|NOR}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Oberstdorf]], 21. märts 1972 | suurim kaotus = {{jh-p|URS}} 10:0 {{jh|GER}} <br><small>([[Zug]], 7. detsember 1990)</small><br> {{jh-p|CAN}} 10:0 {{jh|GER}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Praha]], 3. mai 2015 | MM-ile kvalifitseerunud = 71 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930 | parim tulemus MM-il = {{hõbe}} 2. koht ([[1930. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1930]], [[1953. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1953]], [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]]) | OM-ile kvalifitseerunud = 22 korda | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = 1928 | parim tulemus OM-il = {{HõbeOlümpia}} 2. koht ([[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]]) <br> {{PronksOlümpia}} 3. koht ([[Jäähoki 1932. aasta taliolümpiamängudel|1932]], [[Jäähoki 1976. aasta taliolümpiamängudel|1976]]) | MK-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MK-l = }} '''Saksamaa meeste rahvuslik jäähokikoondis''' on koondisetreeneri koostatud valik Saksamaa mängijatest, mis esindab Saksamaa jäähokiföderatsiooni (DEB) rahvusvahelisel tasandil, näiteks [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|IIHF jäähoki maailmameistrivõistlustel]] või [[taliolümpiamängud]]el, aga ka muudel turniiridel, nagu näiteks B-kategooria jäähoki MM. Saksamaa osales esimest korda rahvusvahelises konkurentsis 1911. aasta jäähoki Euroopa meistrivõistlustel. Kui Saksamaa pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] lõhestati, eksisteeris kuni 1990. aastani eraldi [[Saksa DV jäähokikoondis|Ida-Saksamaa jäähokikoondis]]. 1991. aastaks liideti Ida-Saksamaa meeskonnad ja mängijad [[Saksamaa Jäähokiföderatsioon]]iks (Deutscher Eishockey-Bund). Saksamaa meeskond on [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|IIHF]]-i maailma edetabelis pärast [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021. aasta MM-i]] 5. kohal. [[2018. aasta taliolümpiamängud]]el võitis meeskond hõbemedali ja valiti Saksamaa spordiajakirjanike poolt aasta meeskonnaks. == Tuntumad mängijad == {{veergude loend|laius=15em| *[[Leon Draisaitl]] *[[Thomas Greiss]] *[[Philipp Grubauer]] *[[Patrick Hager]] *[[Dominik Kahun]] *[[Olaf Kölzig]] *[[Moritz Müller]] *[[Mathias Niederberger]] *[[JJ Peterka]] *[[Tobias Rieder]] *[[Moritz Seider]] *[[Nico Sturm]] *[[Tim Stützle]] }} == Tulemused == === [[Jäähoki olümpiamängudel|Olümpiamängudel]] === {{veergude loend|laius=15em| * [[Jäähoki 1928. aasta taliolümpiamängudel|1928]] – 10. koht * [[Jäähoki 1932. aasta taliolümpiamängudel|1932]] – {{PronksOlümpia}} pronksmedal * [[Jäähoki 1936. aasta taliolümpiamängudel|1936]] – 5. koht * [[Jäähoki 1952. aasta taliolümpiamängudel|1952]] – 8. koht * [[Jäähoki 1960. aasta taliolümpiamängudel|1960]] – 6. koht * [[Jäähoki 1964. aasta taliolümpiamängudel|1964]] – 7. koht * [[Jäähoki 1968. aasta taliolümpiamängudel|1968]] – 7. koht * [[Jäähoki 1972. aasta taliolümpiamängudel|1972]] – 7. koht * [[Jäähoki 1976. aasta taliolümpiamängudel|1976]] – {{PronksOlümpia}} pronksmedal * [[Jäähoki 1980. aasta taliolümpiamängudel|1980]] – 10. koht * [[Jäähoki 1984. aasta taliolümpiamängudel|1984]] – 5. koht * [[Jäähoki 1988. aasta taliolümpiamängudel|1988]] – 5. koht * [[Jäähoki 1992. aasta taliolümpiamängudel|1992]] – 6. koht * [[Jäähoki 1994. aasta taliolümpiamängudel|1994]] – 7. koht * [[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel|1998]] – 9. koht * [[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002]] – 8. koht * [[Jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] – 10. koht * [[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] – 11. koht * [[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] – 15. koht * [[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] – {{HõbeOlümpia}} hõbemedal * [[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]] – 10. koht * [[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|2026]] – 6. koht }} === [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === {{veergude loend|laius=15em| * [[1930. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1930]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[1933. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1933]] – 5. koht * [[1934. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1934]] – {{pronks}} pronksmedal * [[1935. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1935]] – 9. koht * [[1937. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1937]] – 4. koht * [[1938. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1938]] – 4. koht * [[1939. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1939]] – 5. koht * [[1953. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1953]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[1954. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1954]] – 5. koht * [[1955. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1955]] – 6. koht * [[1959. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1959]] – 7. koht * [[1961. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1961]] – 8. koht * [[1962. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1962]] – 6. koht * [[1963. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1963]] – 7. koht * [[1965. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1965]] – * [[1966. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1966]] – * [[1967. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1967]] – 8. koht * [[1969. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1969]] – * [[1970. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1970]] – * [[1971. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1971]] – 5. koht * [[1972. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1972]] – 5. koht * [[1973. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1973]] – 6. koht * [[1974. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1974]] – * [[1975. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1975]] – * [[1976. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1976]] – 6. koht * [[1977. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1977]] – 7. koht * [[1978. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1978]] – 5. koht * [[1979. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1979]] – 6. koht * [[1981. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1981]] – 7. koht * [[1982. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1982]] – 6. koht * [[1983. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1983]] – 5. koht * [[1985. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1985]] – 7. koht * [[1986. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1986]] – 7. koht * [[1987. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1987]] – 6. koht * [[1989. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1989]] – 7. koht * [[1990. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1990]] – 7. koht * [[1991. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1991]] – 8. koht * [[1992. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1992]] – 6. koht * [[1993. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1993]] – 5. koht * [[1994. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1994]] – 9. koht * [[1995. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1995]] – 9. koht * [[1996. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1996]] – 8. koht * [[1997. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1997]] – 11. koht * [[1998. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1998]] – 11. koht * [[1999. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1999]] – * [[2000. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2000]] – * [[2001. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2001]] – 8. koht * [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]] – 8. koht * [[2003. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2003]] – 7. koht * [[2004. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2004]] – 9. koht * [[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]] – * [[2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2006]] – * [[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]] – 9. koht * [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]] – 10. koht * [[2009. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2009]] – 15. koht * [[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]] – 4. koht * [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]] – 7. koht * [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]] – 12. koht * [[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013]] – 9. koht * [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]] – 14. koht * [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]] – 10. koht * [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]] – 7. koht * [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]] – 8. koht * [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]] – 11. koht * [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]] – 6. koht * [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021]] – 4. koht * [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]] – 7. koht * [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024]] – 6. koht * [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] – 9. koht * [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026]] – 10. koht }} == Välislingid == * [https://www.deb-online.de/ Saksamaa Jäähokiföderatsiooni koduleht] * [https://www.iihf.com/en/associations/345/germany Saksamaa koondis IIHF-i kodulehel] {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Saksamaa jäähoki|Koondis]] cc0w6rfmzf6kz28z3j7vcrk42ny7iq1 0 623268 7162398 6945031 2026-05-27T23:18:25Z Hokimees 218442 7162398 wikitext text/x-wiki {{Jäähokikoondis | nimi = Suurbritannia jäähokikoondis | märk = | hüüdnimi = ''Team GB'' | jäähokiliit = [[Ice Hockey UK]] | liit_asutatud = | alaliit = | koduhall = | peamänedžer = | peatreener = [[Peter Russell]] | abitreener = | kapten = [[Robert Dowd]] | rekordinternatsionaal = [[Jonathan Phillips]] | rekord mänge = 118 | enim punkte = [[Tony Hand]] | rekord punkte = 108 | parim väravakütt = [[Colin Shields]] | parim väravaid = 42 | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = 17. | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 16. | IIHF parim aeg = 2021 | IIHF halvim koht = 31. | IIHF halvim aeg = 2006 | vorm = [[Pilt:Great_Britain_national_ice_hockey_team_jerseys_2022_IHWC.png|150px|Suurbritannia koondise võistlusriietus 2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#002654}} {{color box|#CF142B}} {{color box|#FFFFFF}} | esimene kohtumine = {{jh-p|GBR}} 3:0 {{jh|SWI}} | esimene koht- ja aeg = [[Chamonix]], 23. jaanuar 1909 | suurim võit = {{jh-p|GBR}} 26:0 {{jh|NZL}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Geel (linn)|Geel]], 16. märts 1989 | suurim kaotus = {{jh-p|YUG}} 21:1 {{jh|GBR}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Barcelona]], 25. märts 1979 | MM-ile kvalifitseerunud = 59 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930 | parim tulemus MM-il = {{kuld}} 1. koht ([[Jäähoki 1936. aasta taliolümpiamängudel|1936]]) | OM-ile kvalifitseerunud = 4 korda | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = 1924 | parim tulemus OM-il = {{KuldOlümpia}} 1. koht ([[Jäähoki 1936. aasta taliolümpiamängudel|1936]]) <br> {{PronksOlümpia}} 3. koht ([[Jäähoki 1924. aasta taliolümpiamängudel|1924]]) | MK-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MK-l = }} '''Suurbritannia meeste rahvuslik jäähokikoondis''' (tuntud ka kui Team GB) on rahvuslik jäähokikoondis, mis esindab [[Suurbritannia|Ühendkuningriiki]]. [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvahelise Jäähokiföderatsiooni]] (IIHF) asutajaliige 1908. aastal, meeskonda kontrollib Ice Hockey UK (Ice Hockey UK (IHUK) on Ühendkuningriigi jäähokispordi riiklik juhtorgan.). 2021. aastal oli Suurbritannia IIHF-i edetabelis 16. kohal, mis on nende kõigi aegade kõrgeim IIHF-i edetabelis. Meeskond oli 20. sajandi alguses jõudsalt rahvusvahelisel areenil, võites 1910. aastal kõigi aegade esimese IIHF-i Euroopa meistrivõistlused, sai [[1924. aasta taliolümpiamängud]]el [[Prantsusmaa]]l [[Chamonix]]’s pronksmedali ja tuli [[1936. aasta taliolümpiamängud|1936. aastal taliolümpiamängud]]el [[Garmisch-Partenkirchen]]is olümpiavõitjaks. Kuldmedali võitnud olümpiameeskond koosnes peamiselt briti kanadalastest, kellest paljud olid õppinud ja mänginud Kanadas. Sellest ajast peale on rahvusmeeskond aga jäähokit vähe mõjutanud. Enne seda, kui nad üllatuslikult [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019. aasta MM-turniirile]] kvalifitseerusid, jõudsid nad viimati tipptasemel [[1994. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustele 1994. aastal]]. Suurbritannia pääses viimati taliolümpiale [[1948. aasta taliolümpiamängud|1948. aastal]] [[St. Moritz|Sankt Moritz]]is, kus saadi viies koha. == Praeguseid mängijaid == {{Multicol|400px}} *[[Liam Kirk]] *[[Brett Perlini]] {{Multicol-end}} == Välislingid == * [https://www.icehockeyuk.co.uk/ Suurbritannia jäähokiliidu veebileht] {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Suurbritannia jäähoki]] k4g3xx24je8dghvjia1hv6ab4rx9gws 0 624423 7162278 7128786 2026-05-27T18:54:57Z Hannesvalk 176021 /* Juuni- */ 7162278 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt |konflikt=Venemaa sissetung Ukrainasse |osa=[[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjast]] |pilt={{RU2022UA}} |pildiallkiri= |koht=[[Ukraina]] |aeg=24. veebruar 2022 kuni praeguseni<br />{{vanus päevades|2022-02-24}} päeva tagasi |osaline1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] '''[[Venemaa]]''' * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] [[Donetski Rahvavabariik]] * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]] * [[Pilt:Flag of North Korea.svg|23px]] [[Põhja-Korea]] * '''Sõjaline tugi:''' * [[Pilt:Flag of Belarus.svg|23px]] [[Valgevene]] }} |osaline2=[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] '''[[Ukraina]]''' |väejuht1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Vladimir Putin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Mihhail Mišustin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Sergei Šoigu]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Andrei Beloussov]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Valeri Gerassimov]]<ref name=ylem>[https://www.bbc.com/russian/news-64241371 Глава генштаба Герасимов стал командующим войсками РФ в Украине. Что это значит?] BBC News Русская служба, 11. jaanuar 2023</ref> * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Aleksandr Dvornikov]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Gennadi Židko]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Sergei Surovikin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] {{ill|en|Aleksandr Lapin|Aleksandr Lapin (general)}} * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] [[Denõss Pušõlin]] * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] [[Leonid Passitšnõk]] }} |väejuht2={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Denõss Šmõgal]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Oleksi Reznikov]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Rustem Umjerov]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Dmõtro Kuleba]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Valeri Zalužnõi]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Oleksandr Sõrskõi]] }} |kaotused1='''Suurbritannia hinnangul (24.02–29.06)''':<ref>{{Netiviide |url=https://www.standard.co.uk/news/politics/uk-defence-spending-russia-war-ukraine-ben-wallace-nato-boris-johnson-b1009020.html |pealkiri=25,000 of Vladimir Putin's troops have been killed in Ukraine, says UK Defence Secretary |autor=David Bond |väljaanne=[[Evening Standard]] |aeg=29. juuni 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |keel=en}}</ref> * 25 000 langenut '''Ukraina väitel (24.02–09.08):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.pravda.com.ua/eng/ |pealkiri=War in Ukraine. Total approximate losses of the enemy for day 167 |väljaanne=Ukrainska Pravda |aeg=9. august 2022 |vaadatud=9. august 2022 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-07-08-22/h_8f99ab4616f5770d292f0090108c2f2c |pealkiri=Ukrainian official responds to Putin saying offensive is not "anything in earnest" yet |aeg=8. juuli 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[CNN]] |autor=Tim Lister ja Olga Voltovych |keel=en}}</ref> * 42 640 langenut * 98 000 – 117 000 haavatut '''USA ja Eesti hinnangul (24.02–20.07):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.reuters.com/world/europe/cia-director-says-some-15000-russians-killed-ukraine-war-2022-07-20/ |pealkiri=CIA director estimates 15,000 Russians killed in Ukraine war |autor=Phil Stewart |aeg=21. juuli 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[Reuters]] |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608663583/marran-ukraina-ei-pruugi-koiki-vallutatud-alasid-tagasi-saada |pealkiri=Marran: Ukraina ei pruugi kõiki vallutatud alasid tagasi saada |autor=Helen Wright |aeg=21. juuli 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> * 15 000 langenut * 45 000 haavatut '''USA hinnangul (24.02–08.08):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2022/08/08/pentagon-says-russian-casualties-in-ukraine-up-to-80-000_5992916_4.html |pealkiri=Pentagon says Russian casualties in Ukraine up to 80,000 |väljaanne=[[Le Monde]] |aeg=8. august 2022 |vaadatud=9. august 2022 |keel=en}}</ref> * 70 000 – 80 000 langenut ja haavatut |kaotused2= '''Venemaa väitel (24.02–16.04):'''<ref>{{Netiviide |url=https://tass.com/defense/1438729 |pealkiri=Russian Defense Ministry to publish data on military deaths from Ukrainian documents |väljaanne=[[TASS]] |aeg=16. aprill 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |keel=en}}</ref> * 23 367 langenut '''USA hinnangul (24.02–19.04):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.nytimes.com/2022/04/19/world/europe/russia-ukraine-donbas-strategy.html |pealkiri=Russia's Thrust in Eastern Ukraine Combines Firepower and New Caution |autor=Thomas Gibbons-Neff ja Michael Schwirtz |aeg=19. aprill 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[The New York Times]] |keel=en}}}</ref> * 5500 – 11 000 langenut * 18 000+ haavatut '''Ukraina väitel (24.02–03.06):''' * 10 000 langenut * 30 000 haavatut '''08.01.2023:'''<br /> * 111 600<ref name=_111_tuh>[https://v-variant.com.ua/ru/vsu-uzhe-lykvydyrovaly-111-t-siach-okkupantov/ ВСУ уже ликвидировали 111 тысяч оккупантов]{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. v-variant.com.u 8. jaanuar 2023 08:58</ref> |jõud1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] '''Venemaa''': * ~175 000 kuni 190 000 * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] Donetski RV: * 20 000 * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] Luhanski RV * 14 000 }} |jõud2={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] Ukraina: * 196 600 ([[Ukraina relvajõud]]) * 102 000 (paramilitaarsed üksused) }} }} {{See artikkel|räägib 2022. aastal alanud sissetungist; laiema sõja kohta vaata artiklit [[Vene-Ukraina sõda]].}} {{Venemaa sissetung Ukrainasse}} {{RU UA ajajoon alates 2022}} '''Venemaa sissetung Ukrainasse''' on [[24. veebruar]]il [[2022]] alanud [[Venemaa]] [[Sõda|sõjaline]] sissetung ja [[Agressioon|rünnak]] [[Ukraina]] [[iseseisvus]]e vastu.<ref name=CNN_2022-02-24 /> See on osa 2014. aastal alanud [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjast]], mille Venemaa valitsejad intensiivistasid 2021. aasta lõpus. __TOC__ == Eellugu == {{Vaata|Vene-Ukraina sõda}} === 2021 === Kevadel 2021 täheldas USA ja Suurbritannia luure Venemaa vägede koondumist Ukraina piiri äärde. Märtsi alguses teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Ruslan Homtšak]], et Venemaa on toonud Ukraina idapiiri lähedale ja Krimmi juurde 28 [[taktikaline pataljonigrupp|taktikalist pataljonigruppi]] (20 000 – 25 000 sõdurit)<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-56678665 Ukraine conflict: Moscow could ‘defend' Russia-backed rebels], BBC News, 9. aprill 2021.</ref>.<ref name="russian-tr">[https://www.bbc.com/news/world-europe-56616778 Russian 'troop build-up' near Ukraine alarms Nato], BBC News, 2. aprill 2021</ref> Aprilli alguses 2021 oli Ukraina piirivalveülema hinnangul Krimmis ja kuni 40 km kaugusel piirist kokku 85 000 Venemaa sõdurit. Venemaa sõdurite arv Ukraina piiri lähedal oli [[Valge Maja pressiesindaja]] [[Jen Psaki]] sõnul suurim pärast 2014. aastat.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-56678665 Ukraine conflict: Moscow could ‘defend' Russia-backed rebels], [[BBC News]], 9. aprill 2021</ref> Venemaa pool kinnitas, et 2021. aastal viiakse [[Volgograd]]ist Krimmi [[Feodossija]]sse üle õhudessantväelaste brigaad (umbes 4000 sõdurit)<ref name="russian-tr" />.<ref name="on-ukraine">Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. [https://www.washingtonpost.com/world/europe/russia-ukraine-military-biden-donbas/2021/04/09/99859490-96d3-11eb-8f0a-3384cf4fb399_story.html On Ukraine's doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden], https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.</ref> Vägesid toodi juurde isegi Siberist.<ref name="on-ukraine" /> Ukraina ja Lääne ametiisikute sõnul oli ebaselge, kas tegu on ettevalmistusega Ukraina ründamiseks; analüütikute arvates oli tegu pigem sõnumi saatmisega.<ref name="on-ukraine" /> [[Conflict Intelligence Team]]i analüütiku [[Ruslan Levijev]]i arvates tahtis Venemaa näidata, et tal on endiselt mõju Ukrainale, Ameerika Ühendriikidele ja teistele riikidele ega tolereeri sanktsioone ega muid aktsioone, mille eesmärk on sundida teda Krimmi Ukrainale tagastama või muutma asjade kulgu Ukrainas.<ref name="on-ukraine" /> 2021. aasta novembris ilmusid ajakirjandusse teated, et USA luureandmed näitasid Vene vägede koondumist Ukraina piiridele. USA hinnangul valmistus Venemaa juba siis ulatuslikuks sissetungiks Ukrainasse Krimmist, Venemaa piirilt ja Valgevene kaudu umbes 100 000 sõduriga. Lääneriigid alustasid konsultatsioone sanktsioonide ettevalmistamiseks sõjalise konflikti korral. Venemaa president Vladimir Putin eitas sissetungiplaane.<ref name="ERR_22.11.2021">[https://www.err.ee/1608411071/usa-luure-hinnangul-valmistub-kreml-ukraina-rundamiseks "USA luure hinnangul valmistub Kreml Ukraina ründamiseks"], ERR, 22.11.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref> 3. detsembril 2021 hindas USA sissetungivate vägede suuruseks 175 000 sõdurit. USA president Joe Biden teatas, et teeb sissetungi Venemaale väga raskeks.<ref name="ERR_04.12.2021">[https://www.err.ee/1608425489/washington-post-venemaa-plaanib-pealetungi-ukrainale-kuni-175-000-soduriga "Washington Post: Venemaa plaanib pealetungi Ukrainale kuni 175 000 sõduriga"], ERR/BNS, 04.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref> Detsembris esitas Venemaa [[NATO]]-le, OSCE-le ja lääneriikidele ultimaatumi "julgeolekugarantiide" saamiseks, milles nõudis NATO taandumist Venemaa piiririikidest 1997. aasta piiridesse, avalikku loobumist NATO laienemisest (sh Ukraina, Gruusia ja Moldova liikmesuse välistamist) ning Venemaa suuremat sõnaõigust Euroopa julgeolekustruktuurides. Venemaa asevälisministri Aleksandr Gluško väitel pidid "ettepanekud" sõja ära hoidma. Ukraina avaldas soovi, et lääneriigid lükkaksid ebarealistlikud nõudmised tagasi. Jaanuaris toimunud NATO-Vene nõukogu istungi järel, kus ultimaatumile vastati suuliselt, soovis Venemaa kirjalikke vastuseid, mis olid samuti eitavad. Lisaks toimus 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses arvukalt mitmel tasemel kohtumisi Lääne ja Venemaa diplomaatide ja poliitikute vahel, kuid ükski neist ei lõppenud Vene võimude hinnangul neile rahuldavalt.<ref name="ERR_02.12.2021">[https://www.err.ee/1608423362/lavrov-venemaal-on-vaja-piiridel-julgeolekugarantiisid "Lavrov: Venemaal on vaja piiridel julgeolekugarantiisid"], ERR, 02.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_22.12.2021">[https://www.err.ee/1608444239/mihkelson-vastuse-venemaa-ettepanekutele-peab-kujundama-nato-uhiselt "Mihkelson: vastuse Venemaa ettepanekutele peab kujundama NATO ühiselt"], ERR, 22.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_02.02.2022">[https://www.err.ee/1608486023/putin-usa-uritab-venemaad-sotta-tommata "Putin: USA üritab Venemaad sõtta tõmmata"], ERR, 02.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_15.02.2022">[https://www.err.ee/1608501299/biden-kaitseme-riikide-oigust-vabadusele-ja-soltumatusele "Biden: kaitseme riikide õigust vabadusele ja sõltumatusele"], ERR, 15.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_29.11.2021">Anton Aleksejev, [https://www.err.ee/1608419624/venemaa-hinnangul-teravdab-pingeid-ukraina-piiri-aares-laas "Venemaa hinnangul teravdab pingeid Ukraina piiri ääres lääs"], ERR, 29.11.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_18.12.2021">[https://www.err.ee/1608440333/venemaa-meie-ettepanekud-peaks-soja-ara-hoidma "Venemaa: meie ettepanekud peaks sõja ära hoidma"], ERR, 18.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_03.12.2021">[https://www.err.ee/1608424574/ukraina-tahab-et-nato-lukkaks-venemaa-garantiinoude-tagasi "Ukraina tahab, et NATO lükkaks Venemaa garantiinõude tagasi"], ERR, 03.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_14.01.2022">[https://www.err.ee/1608466211/lavrov-kordas-venemaa-julgeolekunoudmisi-ja-ahvardusi "Lavrov kordas Venemaa julgeolekunõudmisi ja ähvardusi"], ERR, 14.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_21.01.2022">Margus Saar, [https://www.err.ee/1608474449/vseviov-moskvale-ilmselt-ei-meeldi-laane-kirjalikud-vastused-enam-kui-suulised "Vseviov: Moskvale ilmselt ei meeldi lääne kirjalikud vastused enam kui suulised"], ERR, 21.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_16.01.2022">Jüri Nikolajev, [https://www.err.ee/1608467717/vene-meedia-hinnangul-moskva-konelused-laaneriikidega-labimurret-ei-toonud "Vene meedia hinnangul Moskva kõnelused lääneriikidega läbimurret ei toonud"], ERR, 16.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref> === 2022 === 25. jaanuaril peetud lääneriikide juhtide videokõnes lepiti kokku ühises sanktsioonide rakendamises Venemaa sissetungi korral. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas Ukrainale uut 1,2 miljardi euro suurust finantsabipaketti.<ref name="ERR_25.01.2022">[https://www.err.ee/1608476870/suurriikide-juhid-lubasid-koostood-venemaa-sissetungi-korral-ukrainasse "Suurriikide juhid lubasid koostööd Venemaa sissetungi korral Ukrainasse"], ERR, 25.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref> 2022. aastal suurendasid mitmed riigid relvatarneid Ukrainasse ja [[NATO]] tugevdas sõjalist valmisolekut Ukraina lähisriikides. Paljude riikide esindused alustasid hiljemalt veebruari keskel oma töötajate evakueerimist Ukrainast. [[Ühendkuningriik]], [[Ühendriigid]] ja [[Iisrael]] viisid oma saatkonnad [[Lviv]]i, Ühendriigid hiljem [[Varssavi]]sse. Paljude riikide saatkonnad palusid oma kodanikel vältida reisimist Ukrainasse või piirnevatesse Venemaa oblastitesse (sealhulgas [[Krasnodari krai]]sse), või sealt viivitamatult lahkuda. Mitmed Euroopa lennuettevõtted tühistasid oma lennud nii Ukraina pealinna [[Kiiev]]isse kui ka [[Odessa]]sse. 2022. aasta veebruari keskpaigaks oli [[Venemaa]] koondanud [[Ukraina]] põhja-, ida-, lõuna- ja edelapiiri lähedusse vähemalt 200&nbsp;000 sõjaväelase suuruse väekontingendi ja jätkas vägede koondamist.<ref name="BBC2022-02-17" /> * 13. veebruaril alustas [[OSCE]] oma töötajate evakueerimist [[Donetsk]]ist.<ref name="Reuters_13_II-2022" /> * 18. veebruaril teatas Moskva toetatud Ida-Ukraina separatistide liider [[Denõss Pušõlin]], et alustatud on piirkonna tsiviilelanikkonna (eelisjärjekorras naiste, laste ja eakate) tsentraliseeritud evakueerimisega [[Rostovi oblast]]isse Venemaal.<ref name="ERR2022-02-18" /> * 19. veebruaril kirjutasid Ida-Ukraina separatistide liidrid [[Denõss Pušõlin]] (nn [[Donetski Rahvavabariik|DRV]]) ja [[Leonid Passitšnõk]] (nn [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]]) alla [[mobilisatsioon]]imäärustele, kutsudes 18–55-aastaseid mehi, kes suudavad relva käes hoida, endast teada andma sõjaväekomissariaatidele.<ref name="ERR2022-02-19" /> * 20. veebruaril jäid Vene väed pärast õppusi ("Союзная решимость – 2022") edasi [[Valgevene]]sse.<ref name="ERR2022-02-20" /> * 21. veebruaril andis [[Moskva Kreml|Kreml]] teada, et [[Vladimir Putin]] plaanib tunnustada separatistlikke nn rahvavabariike [[Donbass]]is.<ref name="ERR2022-02-21" /> * 22. veebruaril algas Vene vägede voorimine rahuvalvamise egiidi all Donbassi.<ref>https://maailm.postimees.ee/7459581/putin-saadab-rahuvalvajad-isehakanud-vabariikidesse</ref> Ameerika Ühendriigid teavitasid sanktsioonidest Donetski ja Luhanski piirkondadele, keelates nendega igasugused kaubandussuhted, nende rahastamise või sealsed investeeringud. Ukraina taotles Venemaa ebaseaduslike sammude tõttu [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralise istungi kokku kutsumist. Berliin otsustas peatada Vene-Saksa gaasijuhtme [[Nord Stream 2]] projekti, andmata sellele tegevusluba. Venemaa [[Riigiduuma]] ja [[Föderatsiooninõukogu]] toetasid mõlemad hääletusel nn rahvavabariikide tunnustamist, Venemaa loob nendega diplomaatilised suhted saatkondade tasemel. [[Ukraina Ülemraada]] esitas seaduseelnõu sõjaseisukorra väljakuulutamiseks [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast]]is, transpordiühenduste peatamiseks Venemaaga ning riigipiiri sulgemiseks Valgevene ja Venemaaga. * 23. veebruaril alustati Ukrainas presidendi korraldusel reservväelaste teenistusse kutsumist, kuid president välistas esialgu [[üldmobilisatsioon]]i väljakuulutamise.<ref name="Reuters_23_II-2022" /> == Sõjategevus 2022. aastal == === Veebruar–märts === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – I etapp}} Sõjategevuse esimene etapp hõlmab ajavahemikku 24. veebruarist 2022, mil Venemaa alustas sõjalist sissetungi Ukrainasse kuni 7. aprillini 2022, kui Venemaa [[Ida sõjaväeringkond|Ida sõjaväeringkonna]] poolt põhjarindele paigutatud väeosad tõmmati Kiievi pealetungi suunalt tagasi kavatsusega paigutada need ringi Donbassi piirkonda. === Aprill–august === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – II etapp}} Sõjategevuse teine etapp hõlmab ajavahemikku 8. aprillist 2022, mil raskete lahingute toimumise piirkond nihkus Ukraina lõuna- ja idaossasse, kuni 11. septembrini 2022, kui Ukraina väed alustasid suurte [[Harkivi oblast]]i piirkondade ja mitme linna ([[Kupjansk]], [[Izjum]] jt) vabastamist. === September–november === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – III etapp}} Sõjategevuse kolmas etapp hõlmab ajavahemikku 12. septembrist 2022, mil Ukraina väed vallutasid lõunas ja idas vastupealetungi käigus olulisel hulgal oma territooriumi tagasi, kuni 9. novembrini 2022 kui Ukraina väed surusid okupandid välja [[Herson]]ist. === Detsember === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – IV etapp}} Sõjategevuse neljas etapp hõlmab ajavahemikku alates 10. novembrist 2022, mil Ukraina vasturünnakud ida- ja lõunasuunal lõppesid, kuni tänase päevani. == Sõjategevus 2023. aastal== === Jaanuar–mai === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – IV etapp}} === Juuni–august === {{Vaata|Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogia (8. juuni – 31. august 2023)}} === September–november === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september – 30. november 2023)}} === Detsember–märts 2024 === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. detsember 2023 – 31. märts 2024)}} == Sõjategevus 2024. aastal== === Detsember 2023–märts === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. detsember 2023 – 31. märts 2024)}} === Aprill–juuli === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. aprill 2024 – 31. juuli 2024)}} === August– === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. august 2024 – ...)}} == Sõjategevus 2025. aastal == === Jaanuar-mai === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2025 – 31. mai 2025)}} === Juuni-august === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. juuni 2025 – 31. august 2025)}} === September-detsember === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september 2025 – 31. detsember 2025)}} == Rahvusvaheline vastukaja == === Euroopa Liit === 27. veebruari õhtul teatas [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] Euroopa Liidu õhuruumi sulgemisest eranditult kõigile Venemaa õhusõidukitele ning Venemaa teabekanalite ([[RT (televõrk)|RT]], [[Sputnik (uudisteportaal)|Sputnik]]) saadete edastamise keelustamisest Euroopa Liidu riikides; lisaks andis ta teada täiendavatest sanktsioonidest Valgevene režiimi vastu.<ref name=BBC_27-02-2022 /> Esimest korda eraldati Euroopa Liidu eelarvest raha (~450 miljonit eurot) sõjatehnika soetamiseks, et seda Ukrainale saata.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514385/euroopa-liit-sulgeb-ohuruumi-vene-lennukitele-keelab-sputniku-ja-rt|pealkiri=Euroopa Liit sulgeb õhuruumi Vene lennukitele, keelab Sputniku ja RT|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> [[Ursula von der Leyen]] teatab 27. veebruaril, et Ukraina peaks kuuluma Euroopa Liitu, kuid ei kinnita selle [[Idapartnerlus|liitumisprotsessi]] kiirendamist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.euronews.com/2022/02/27/ukraine-is-one-of-us-and-we-want-them-in-eu-ursula-von-der-leyen-tells-euronews|pealkiri=Ukraine is one of us and we want them in EU, Ursula von der Leyen tells Euronews|väljaanne=Euronews|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> === Muu maailm === Paljud riigid kehtestasid Venemaale ning Valgevenele sanktsioone, blokeerisid osaliselt [[SWIFT]]-ist, külmutasid [[Venemaa keskpank|Venemaa keskpanga]] välisvaluuta [[Reservvaluuta|reservid]], samuti saatsid relvaabi näiteks Rootsi, Saksamaa, Holland, USA jt.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608475601/teine-osa-usa-relvasaadetisest-joudis-ukrainasse|pealkiri=Teine osa USA relvasaadetisest jõudis Ukrainasse|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Maria-Ann Rohemäe|url=https://www.err.ee/1608514043/err-usa-s-analuutikute-sonul-on-sanktsioonidel-moju-ka-laanele|pealkiri=ERR USA-s: analüütikute sõnul on sanktsioonidel mõju ka läänele|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514232/analuutik-kaspar-oja-swift-i-keelamine-teeb-venemaa-olukorra-raskeks|pealkiri=Analüütik Kaspar Oja: SWIFT-i keelamine teeb Venemaa olukorra raskeks|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513758/saksamaa-saadab-ukrainasse-1000-tankitorjerelva-ja-500-stingerit|pealkiri=Saksamaa saadab Ukrainasse 1000 tankitõrjerelva ja 500 Stingerit|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> Meeleavaldused Ukraina toetuseks toimusid üle maailma.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514049/fotod-ule-maailma-jatkuvad-meeleavaldused-ukraina-toetuseks|pealkiri=Fotod: Üle maailma jätkuvad meeleavaldused Ukraina toetuseks|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> Saksamaal peatati Vene gaasijuhtme Nord Stream 2 heakskiit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608508514/saksamaa-peatab-nord-stream-2-heakskiitmise-protsessi|pealkiri=Saksamaa peatab Nord Stream 2 heakskiitmise protsessi|väljaanne=ERR|aeg=22.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> 27. veebruaril toimusid Venemaal sõjavastased meeleavaldused 48 linnas, kus politsei pidas nendel kinni üle 2000 inimese. Alates Venemaa sissetungi algusest on Venemaa sõjavastastel meeleavaldustel kinni peetud üle 5500 inimese.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514340/vene-monitooringugrupp-venemaal-on-kinni-peetud-ule-2000-meeleavaldaja|pealkiri=Vene monitooringugrupp: Venemaal on kinni peetud üle 2000 meeleavaldaja|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> [[Fail:RAK Lakenheath U.S. F-35s land in Estonia.webm|pisi|NATO suurendas vägede koosseisu Venemaaga piirnevatel aladel. Ämari lennuväebaasis maanduvad RAK Lakenheath U.S. F-35-d]] [[NATO]] suurendas vägede koosseisu Venemaaga piirnevatel aladel, mitmed riigid suurendavad oma kaitsekulutuste osakaalu [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]]-st.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512768/nato-paigutab-ida-euroopasse-vagesid-juurde|pealkiri=NATO paigutab Ida-Euroopasse vägesid juurde|väljaanne=ERR|aeg=25.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514181/scholz-saksamaa-tostab-oma-kaitsekulud-ule-kahe-protsendi-skp-st|pealkiri=Scholz: Saksamaa tõstab oma kaitsekulud üle kahe protsendi SKP-st|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s püüti võtta vastu resolutsioon, mis mõistaks Ukrainasse tungimise hukka, kuid Venemaa [[Veto|blokeeris]] selle.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512963/venemaa-blokeeris-uro-julgeolekunoukogus-soda-hukka-moistva-resolutsiooni|pealkiri=Venemaa blokeeris ÜRO julgeolekunõukogus sõda hukka mõistva resolutsiooni|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Ukraina küsimus saadeti edasi [[ÜRO Peaassamblee|ÜRO peaassamblee]] erakorralisele istungile, mis on esimene erakorraline istung pärast 1982. aasta [[Iisrael]]i okupatsiooni [[Golani kõrgendikud|Golani kõrgendikel]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514526/uro-julgeolekunoukogu-saadab-ukraina-kusimuse-peaassambleele|pealkiri=ÜRO julgeolekunõukogu saadab Ukraina küsimuse peaassambleele|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> 28. veebruaril teatas [[Šveits]], et hoolimata oma [[Neutraliteet|neutraliteedi]] poliitikast liitub ta Euroopa Liidu sanktsioonidega, külmutab venelaste varad ja sulgeb Venemaa lennukitele õhuruumi, põhjendades, et see ei lähe neutraliteedipõhimõttega vastuollu, kuna kaitseb sellega [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelist õigust]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608515666/sveits-kehtestab-moskva-vastased-sanktsioonid|pealkiri=Šveits kehtestab Moskva-vastased sanktsioonid|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Samal päeval käivitas [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC)]] peaprokurör [[Karim A. A. Khan]] protseduurid, mis võivad viia Venemaa vallandatud sõjategevuse uurimisele Ukrainas, kuna on põhjust arvata, et sõja käigus on toime pandud nii [[sõjakuritegu]]sid kui ka [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseid kuritegusid]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608516080/rahvusvaheline-kriminaalkohus-tegi-esimese-sammu-ukraina-soja-uurimiseks|pealkiri=Rahvusvaheline kriminaalkohus tegi esimese sammu Ukraina sõja uurimiseks|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> 2. märtsil sulges USA oma õhuruumi Venemaa lennukitele.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517346/biden-olukorrast-riigis-kones-usa-keelab-vene-lennukid-oma-ohuruumis|pealkiri=Biden "Olukorrast riigis" kõnes: USA keelab Vene lennukid oma õhuruumis|väljaanne=ERR|aeg=2.3.2022|vaadatud=2.3.2022}}</ref> === Reaktsioon Eestis === [[Pilt:Demonstration in Support of Ukraine in Tartu.jpg|pisi|vasakul|26. veebruaril Ukraina toetuseks toimunud meeleavaldus Tartus]] [[Pilt:Endine Vene tank T-72 Tallinnas Vabaduse väljakul.jpg|pisi|Endine Vene tank [[T-72]] Tallinnas [[Vabaduse väljak]]ul. 25. veebruaril väljakule toodud tank lasti Ukraina vägede poolt puruks Venemaa sissetungi alguses 2022. aasta märtsil [[Kiiev]]i lähistel<ref>[https://www.err.ee/1608897245/fotod-havitatud-vene-tank-vabaduse-valjakul Fotod: hävitatud Vene tank Vabaduse väljakul]; ERR uudised, 25.02.2023</ref>]] 26. veebruaril toimusid üle Eesti Ukraina toetuseks meeleavaldused, politsei hinnangul võis Tallinnas [[Vabaduse väljak]]ul olla 30 000 inimest.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513611/galerii-rahvarohke-meeleavaldus-vabaduse-valjakul-ukraina-toetuseks|pealkiri=Galerii: rahvarohke meeleavaldus Vabaduse väljakul Ukraina toetuseks|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Samuti saadeti relvaabi ning korraldati raha, riiete ja tekkide kogumist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512384/eesti-saadab-ukrainale-taiendavat-relvaabi|pealkiri=Eesti saadab Ukrainale täiendavat relvaabi|väljaanne=ERR|aeg=25.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Rein Sikk|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/96010785/kadrina-paastehoone-taitub-annetustega-ukrainale-kogutakse-hugieenitarbeid-voodipesu-patju-ja-tekke|pealkiri=Kadrina päästehoone täitub annetustega Ukrainale: kogutakse hügieenitarbeid, voodipesu, patju ja tekke|väljaanne=Maaleht|aeg=25.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Katrin Rohtla|url=https://www.ohtuleht.ee/1056687/aitame-koos-ukraina-toetuseks-on-avatud-annetusliinid|pealkiri=AITAME KOOS! Ukraina toetuseks on avatud annetusliinid|väljaanne=Õhtuleht|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Koos teiste Balti riikidega otsustati [[õhuruum]] Vene lennukitele sulgeda.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513500/balti-riigid-sulgevad-oma-ohuruumi-vene-lennukitele|pealkiri=Balti riigid sulgevad oma õhuruumi Vene lennukitele|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Reageeriti ka kultuuri- ja spordivaldkonnas, loobuti Venemaa ja Valgevene esinejatest ja sportlastest võistlustel ning kontsertidel.<ref>{{Netiviide|autor=Rasmus Voolaid|url=https://sport.ohtuleht.ee/1056698/kindel-eesti-valitsus-keelas-venemaa-ja-valgevene-laskesuusatajatel-otepaal-voistelda-venelased-on-solvunud|pealkiri=KINDEL! Eesti valitsus keelas Venemaa ja Valgevene laskesuusatajatel Otepääl võistelda, venelased on solvunud|väljaanne=Õhtuleht|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/96021911/eesti-kontsert-tuhistab-venemaa-ja-valgevene-muusikute-esinemised-oma-kontserdimajades|pealkiri=Eesti Kontsert tühistab Venemaa ja Valgevene muusikute esinemised oma kontserdimajades|väljaanne=Kroonika|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Huvi [[Kaitseliit|kaitseliidu]] ja [[naiskodukaitse]]ga liitumise vastu kasvas hüppeliselt.<ref>{{Netiviide|autor=Monika Metsmaa|url=https://saartehaal.postimees.ee/7466434/huvi-kaitseliidu-ja-naiskodukaitse-vastu-on-huppeliselt-kasvanud|pealkiri=Huvi kaitseliidu ja naiskodukaitse vastu on hüppeliselt tõusnud|väljaanne=Saarte Hääl|aeg=1.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Madis Hindre|url=https://www.err.ee/1608517628/uhtegi-ukraina-vastupanu-naitab-et-kaitseliidu-kasitlus-maakaitsest-on-oige|pealkiri=Ühtegi: Ukraina vastupanu näitab, et Kaitseliidu käsitlus maakaitsest on õige|väljaanne=ERR|aeg=2.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> Mõned Eesti sõdurid läksid ka Ukrainasse vabatahtlikult võitlema. 2024. aasta juuniks oli langenud kolm Ukraina eest võidelnud Eesti sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609379606/ukrainas-hukkus-kolmas-eesti-vabatahtlik-sodur "Ukrainas hukkus kolmas Eesti vabatahtlik sõdur"] ERR, 23. juuni 2024</ref> ==== Abisaadetised ==== [[Pilt:Ukraina värvides viljaveoauto paigutati Tallinna vanalinna 2022. aasta veebruari lõpus.jpg|pisi|Ukraina värvides viljaveoauto paigutati Tallinna vanalinna 2022. aasta veebruari lõpus]] Eestlased olid kogunud 5. märtsi seisuga suuremate organisatsioonide kaudu Ukraina toetuseks ligi 6 miljonit eurot, lisaks muud [[humanitaarabi]]. Abiorganisatsioonide vahendusel pakuti Ukraina põgenikele elukohti ligi 1600, töökohti 800, [[Vabatahtlik tegevus|vabatahtliku]] abilisena on ennast kirja pannud 1500 inimest.<ref>{{Netiviide|autor=Juhan Hepner|url=https://www.err.ee/1608521729/eestlased-on-annetanud-ukraina-toetuseks-ligi-kuus-miljonit-eurot|pealkiri=Eestlased on annetanud Ukraina toetuseks ligi kuus miljonit eurot|väljaanne=ERR|aeg=5.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> 2022. aasta augusti alguseks oli MTÜ [[Eesti Pagulasabi]] oma rahapõhise abiprogrammiga jõudnud enam kui 43&nbsp;500 leibkonnani ja laiali jaganud üle 21,5 miljoni euro.<ref>[https://www.err.ee/1608673783/eero-janson-inimesed-ukrainas-vajavad-raha-mitte-asju-neli-kuud-hiljem "Eero Janson: inimesed Ukrainas vajavad raha, mitte asju. Neli kuud hiljem"] ERR, 2. august 2022</ref> ==== Sõjaline abi ==== 2022. aasta mai alguseks oli Eesti andnud Ukrainale kokku 230 miljoni euro väärtuses relvastust ja laskemoona.<ref>[https://www.err.ee/1608589324/eesti-sojaline-abi-ukrainale-ulatub-230-miljoni-euroni "Eesti sõjaline abi Ukrainale ulatub 230 miljoni euroni"] ERR, 6. mai 2022</ref> Novembris ligines sõjalise abi ulatus 300 miljonile eurole.<ref>[https://www.err.ee/1608793597/eesti-sojaline-abi-ukrainale-laheneb-300-miljonile-eurole "Eesti sõjaline abi Ukrainale läheneb 300 miljonile eurole"] ERR, 18. november 2022</ref> 19. jaanuaril 2023 kinnitas Eesti valitsus veel 113 miljoni euro väärtuses kaudtule- ja tankitõrjerelvade ning ka laskemoona andmist Ukrainale, millega jõuab Eesti sõjaline abi Ukrainale 370 miljoni euroni.<ref>[https://www.err.ee/1608855515/eesti-annab-ukrainale-seni-suurima-koguse-sojalist-abi "Eesti annab Ukrainale seni suurima koguse sõjalist abi"] ERR, 19. jaanuar 2023</ref> 2024. aasta juunis jõudis sõjalise abi maht ligi 500 miljoni euroni.<ref>[https://www.err.ee/1609369241/eesti-relvaabi-ukrainale-tousis-mistralide-andmisega-500-miljoni-euroni "Eesti relvaabi Ukrainale tõusis Mistralide andmisega 500 miljoni euroni"] ERR, 12. juuni 2024</ref> 2026. aasta alguseks oli Eesti riik toetanud Ukrainat enam kui 1,1 miljardi euro mahus, millest ligi kolmveerandi moodustas sõjaline abi. Samas anti mõningast abi juba enne Venemaa sissetungi ning Eesti inimesed on Ukrainat toetanud ka erinevate organisatsioonide ja kodanikualgatuste kaudu.<ref>[https://www.err.ee/1609916069/eesti-on-ukrainat-abistanud-rohkem-kui-1-1-miljardi-euro-vaartuses "Eesti on Ukrainat abistanud rohkem kui 1,1 miljardi euro väärtuses"] ERR, 21. jaanuar 2026</ref> ==== Poliitilised seisukohavõtud ==== {{Vaata|Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused}} [[Riigikogu|Eesti Riigikogu]] tegi kaks avaldust seoses Venemaa sissetungieelse vägede koondamisega ning 2022. aastal Ukraina vastu rünnaku alustamisega, milles [[Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused|avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Venemaa Föderatsiooni alustatud sõja]]. Mõlemad avaldused võeti vastu. Samas jätsid 9 saadikut: [[Natalia Malleus]], [[Igor Kravtšenko]], [[Oudekki Loone]], [[Mihhail Stalnuhhin]], [[Maria Jufereva-Skuratovski]], [[Dmitri Dmitrijev]], [[Andrei Korobeinik]], [[Martin Repinski]] ja [[Siret Kotka]] mõlemad avaldused allkirjastamata ja poolthääleta. 21. aprillil 2022 tunnistas Eesti Riigikogu 86 poolthäälega Venemaa sõjalise ja poliitilise tegevuse Ukraina rahva vastaseks [[genotsiid]]iks.<ref>[https://www.err.ee/1608571684/riigikogu-tunnistas-venemaa-tegevuse-ukrainas-genotsiidiks "Riigikogu tunnistas Venemaa tegevuse Ukrainas genotsiidiks"] ERR, 21. aprill 2022</ref> ==== Sõjapõgenikud Eestis ==== Politsei- ja piirivalveamet loobus 27. veebruaril Eestis viibivatelt Ukraina elanikelt [[viisa]]pikenduse nõudmisest. Eestis oli lühiajaline töötamine registreeritud üle 16 000 Ukraina kodanikul, umbes 10&nbsp;000 Ukraina kodanikul oli tähtajaline [[Elamisluba Eestis|elamisluba]] ning 4000 Ukraina kodanikul kehtiv pikaajalise elaniku elamisluba. [[Siseminister]] teatas, et riik on valmis vastu võtma 2000 [[Pagulus|põgenikku]].<ref>{{Netiviide|autor=Tõnu Karjatse|url=https://www.err.ee/1608514508/jaani-eesti-on-valmis-ukrainast-pogenikke-vastu-votma|pealkiri=Jaani: Eesti on valmis Ukrainast põgenikke vastu võtma|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Mai alguseks oli Eestisse jõudnud ligi 35&nbsp;000 Ukraina sõjapõgenikku.<ref>[https://www.err.ee/1608583657/eestisse-on-tulnud-ligi-35-000-sojapogenikku "Eestisse on tulnud ligi 35 000 sõjapõgenikku"] ERR, 2. mai 2022</ref> Perioodil 27. veebruarist kuni 20. juunini saabus Eestisse 72 338 sõjapõgenikku Ukrainast, kellest jäi Eestisse pidama 43&nbsp;123 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1608635323/eestisse-on-jaanud-43-123-ukraina-sojapogenikku "Eestisse on jäänud 43&nbsp;123 Ukraina sõjapõgenikku"] ERR, 20. juuni 2022</ref> 11. augusti seisuga oli Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületanud 50&nbsp;000 piiri.<ref name="sojapogenike-arv">[https://www.err.ee/1608681589/eestisse-jaanud-sojapogenike-arv-uletas-50-000-piiri "Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületas 50 000 piiri"] ERR, 11. august 2022</ref> Samal ajal oli Leedus ligi 62&nbsp;000, Rootsis ligi 44&nbsp;000, Lätis ligi 36&nbsp;000 ja Soomes ligi 30&nbsp;000 sõjapõgenikku.<ref name="sojapogenike-arv" /> 2023. aasta aprilliks oli Eesti riik kulutanud sõjapõgenike majutamisele 41 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1608960202/riik-maksis-suurema-osa-sojapogenike-majutusrahast-tallinkile "Riik maksis suurema osa sõjapõgenike majutusrahast Tallinkile"] ERR, 26. aprill 2023</ref> ==== Ülikoolid ==== [[Tartu Ülikool]] teatas 9. märtsil, et piirab Venemaa ja Valgevene [[kodanik]]e vastuvõttu alates 2022. aasta sügisest: Tartu Ülikooli pääsevad nüüd vaid Euroopa Liidu [[elamisluba|elamisloa]] või pikaajalise [[viisa]]ga kandideerijad.<ref>{{Netiviide|autor=Marko Tooming|url=https://www.err.ee/1608524984/tartu-ulikool-piirab-sugisest-venemaa-ja-valgevene-kodanike-vastuvottu|pealkiri=Tartu Ülikool piirab sügisest Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> 2021. aastal oli Tartu Ülikooli 13&nbsp;909 [[Üliõpilane|üliõpilasest]] 1746 välismaalast, neist 268 Venemaalt.<ref>{{Netiviide|url=https://statistika.ut.ee/ut/?_inputs_&keel=%22ee%22|pealkiri=Tartu Ülikooli statistika|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Märtsi algul teatas Tartu Ülikool Ukraina [[stipendium]]ifondi loomisest, et toetada Ukraina päritolu üliõpilasi, samuti vabastas nad 2022. aastaks [[õppemaks]]ust, pakub võimalust taotleda [[Õppetoetus|eritoetust]], pikendas nende vastuvõtuperioodi, lõi tasuta lisaõppekohad, pakub töökohti sealt saabunud [[Akadeemiline töötaja|akadeemilistele töötajatele]] ning peatas koos teiste Eesti ülikoolidega koostöö Venemaa ja Valgevene ülikoolidega.<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/ukraina|pealkiri=Ülikooliperele vajalik teave Ukrainas toimuva sõjategevuse ajal|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Eesti president, endine [[Tartu ülikooli rektor|Tartu Ülikooli rektor]] [[Alar Karis]] peab vastuoluliseks ülikooli otsust piirata Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu ning leiab, et otsus tuleb millalgi üle vaadata.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608525680/karis-peab-tu-otsust-vene-ja-valgevene-tudengite-kohta-vastuoluliseks|pealkiri=Karis peab TÜ otsust Vene ja Valgevene tudengite kohta vastuoluliseks|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Tallinna Tehnikaülikool kavatseb samuti Venemaa kodanike bakalaureuse- ja magistriõppesse vastuvõtust loobuda.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608526391/ulikoolid-soovivad-uhtmoodi-piirata-venemaa-kodanike-vastuvottu|pealkiri=Ülikoolid soovivad ühtmoodi piirata Venemaa kodanike vastuvõttu|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=10.3.2022}}</ref> ==== Meediakanalite blokeerimine ==== 2. mai 2023 seisuga on Eestis blokeeritud 249 [[veebisait]]i, 14 [[YouTube]]'i kanalit ja 53 telekanalit.<ref name="propastop.org"/> Suurematest veebisaitidest on blokeeritud [[Izvestija]], [[Lenta.ru]], [[NTV]], [[Pervõi Kanal]], [[RIA Novosti]], [[Rutube]], [[RT (televõrk)|RT]], [[TASS]] ja [[Valgevene Televisioon]]. == Mõju Venemaale == 28. veebruari hommikul langes sanktsioonide mõjul [[rubla]] [[kurss]] [[USA dollar|dollari]] suhtes üle 30 protsendi, selle väärtus langes [[börs]]ivälises kauplemises ajaloo madalaimale tasemele, Venemaa keskpank keelas Moskva börsil kauplemist alustada. Analüütikute hinnangul algas suuremahuline raha väljavool Venemaalt, suuremad lääne [[investor]]id lahkuvad Vene turult.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514820/rubla-on-vabalanguses-moskva-bors-lukkas-kauplemise-ohtuni-edasi|pealkiri=Rubla on vabalanguses, Moskva börs lükkas kauplemise õhtuni edasi|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Kadri Põlendik|url=https://www.err.ee/1608515621/analuutikud-toimub-massiivne-raha-valjavool-venemaalt|pealkiri=Analüütikud: toimub massiivne raha väljavool Venemaalt|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Majandusanalüütik [[Heido Vitsur]]i sõnul mõjutavad rubla kukkumine ja börsi langus riigisisest majandustegevust vähe, suurema, samas pikema mõjuga on rahvusvahelist äri piiravad sanktsioonid, samuti USA keeld Venemaa keskpanga tehingutes kasutada dollarit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608515933/vitsur-rahvusvahelise-ari-piiramine-on-rubla-kukkumisest-olulisem|pealkiri=Vitsur: rahvusvahelise äri piiramine on rubla kukkumisest olulisem|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Nord Stream 2 AG esitab 1. märtsil 2022 [[pankrot]]iavalduse, kuna sanktsioonide tõttu pole gaasitarnijal võimalik tegutseda. [[Gazprom]]i gaasitoru [[Nord Stream 2]] ehitus Venemaalt Saksamaale jõudis 2021. aasta septembris lõpule, ehitamine läks maksma ligi 10 miljardit dollarit. Kuid veebruaris teatas Saksamaa kantsler [[Olaf Scholz]], et peatatakse gaasijuhtme sertifitseerimisprotsess.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517169/nord-stream-2-esitas-pankrotiavalduse|pealkiri=Nord Stream 2 esitas pankrotiavalduse|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Venemaa suurim [[Autotööstus|autotootja]] [[AvtoVAZ]] peatab 3. märtsil 2022 elektroonikakomponentide puuduse tõttu neljaks päevaks tootmise. Mõned päevad varem piirasid välismaised autotootjad Venemaale autode müüki ning tõstsid hindu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608516242/autotootjad-piiravad-venemaal-muuki-ja-tostavad-hindu|pealkiri=Autotootjad piiravad Venemaal müüki ja tõstavad hindu|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608518798/avtovaz-peatab-komponentide-puuduse-tottu-too|pealkiri=AvtoVAZ peatab komponentide puuduse tõttu töö|väljaanne=ERR|aeg=3.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref> Suuremad kaupluseketid Venemaal hakkavad 4. märtsil 2022 piirama esmavajalike toidukaupade müüki.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608521702/venemaa-kauplused-hakkavad-piirama-esmaste-toidukaupade-muuki|pealkiri=Venemaa kauplused hakkavad piirama esmaste toidukaupade müüki|väljaanne=ERR|aeg=5.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> Märgatavalt on suurenenud Venemaalt [[Emigratsioon|väljaränne]], bussireisid Eesti ja Venemaa vahel on kahekordistunud. Ränne ei alanud sõja algusega, vaid [[rahvusvaheline sanktsioon|sanktsioonide]] kehtestamisega, teise laine tekitas rubla [[Kurss|kursi]] langus. Piiriületajad on nii venelased kui ka Venemaal elanud [[Välismaalane|välismaalased]], kes [[lennuliiklus]]e katkemise tõttu püüavad maismaad pidi Venemaalt lahkuda.<ref>{{Netiviide|autor=Mait Ots|url=https://www.err.ee/1608520883/ppa-ja-bussifirma-andmed-naitavad-venemaalt-lahkumise-lainet|pealkiri=PPA ja bussifirma andmed näitavad Venemaalt lahkumise lainet|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=6.3.2022}}</ref> Hulk Lääne suurettevõtteid teatab Venemaal ja Valgevenes tegevuse lõpetamisest või peatamisest: kütuseettevõtted, tehnoloogiafirmad, toidu- ja joogitootjad.<ref>{{Netiviide|autor=Ed Clowes|url=https://news.sky.com/story/here-are-the-key-companies-that-have-pulled-of-russia-this-week-12557578|pealkiri=The companies that have pulled out of Russia this week|väljaanne=Sky|aeg=4.3.2022|vaadatud=6.3.2022}}</ref> Paralleelselt välisettevõtete lahkumisega Venemaalt algas seal laiaulatuslik omandi ümberjagamine. Lisaks lahkunud välisettevõtete varale konfiskeeriti ka Putinile ebalojaalsete omanike vara.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8286972/mark-galeotti-mida-venemaa-ministri-ootamatu-surm-putini-kohta-utleb |pealkiri=MARK GALEOTTI ⟩ Mida Venemaa ministri ootamatu surm Putini kohta ütleb |url-access=subscription |eesnimi=Mark |perekonnanimi=Galeotti |kuupäev=2025-07-15 |vaadatud=2025-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8291072/vladimir-juskin-venemaal-toimub-omandi-umberjagamine-mida-pole-nahtud-1990ndatest-saadik |pealkiri=VLADIMIR JUŠKIN ⟩ Venemaal toimub omandi ümberjagamine, mida pole nähtud 1990ndatest saadik |url-access=subscription |eesnimi=Vladimir |perekonnanimi=Juškin |kuupäev=2025-07-22 |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Reitinguagentuurid [[Fitch]] ja [[Moody's]] langetasid 9. märtsil 2022 Venemaa [[riigireiting]]u tasemelt B vastavalt tasemele C ja Ca, ennustades, et riik on sanktsioonide ja piirangute tõttu peagi [[Maksejõuetus|maksejõuetu]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608525335/fitch-langetas-venemaa-reitingut-veelgi-ning-ennustab-maksejouetust|pealkiri=Fitch langetas Venemaa reitingut veelgi ning ennustab maksejõuetust|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> 2024. aastaks oli Venemaa oma majanduse täielikult militariseerinud ja sõjaliste kulutuste osakaal ulatus 8 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. <ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120308158/putinil-on-jaanud-kaks-varianti-vene-ladudes-hakkab-noukogudeaegne-tehnika-otsa-loppema-mis-saab-edasi |title=„Putinil on jäänud kaks varianti.“ Vene ladudes hakkab nõukogudeaegne tehnika otsa lõppema. Mis saab edasi? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-17 |access-date=2024-07-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://x.com/DefenceHQ/status/1817198534229188854 The Kremlin claims its economy is thriving because of its illegal invasion of Ukraine.] X MoD Ukraine 28-07-2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120310580/sojapaevik-886-paev-vene-sojatoostuses-on-palgad-tousnud-kuni-60-aga-on-ikka-nigelad |title=SÕJAPÄEVIK (886. päev) - Vene sõjatööstuses on palgad tõusnud kuni 60%, aga on ikka nigelad |url-access=subscription |author=Argo Ideon |date=2024-07-28 |access-date=2024-07-28 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120310364/juri-toomepuu-venemaa-haabub-nuud-pole-kusimus-selles-kas-ukraina-suudab-voitlust-jatkata-vaid-selles-kas-seda-suudab-venemaa |title=Jüri Toomepuu: Venemaa hääbub. Nüüd pole küsimus selles, kas Ukraina suudab võitlust jätkata, vaid selles, kas seda suudab Venemaa |url-access=subscription |author=Jüri Toomepuu |date=2024-07-27 |access-date=2024-07-27 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609408405/venemaa-keskpank-tostis-intressimaara-18-protsendile Venemaa keskpank tõstis intressimäära 18 protsendile] ERR 26. VII 2024</ref> Vaatamata näilisele majanduskasvule on see kaasa toonud sügava kriisi Venemaa "mittesõjamajanduses" ja ühiskonnas laiemalt.<ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120314771/analuus-vladimir-putini-ohjeldamatu-kulutamine-on-pannud-venemaa-majanduse-jarsult-tousma |title=ANALÜÜS - Vladimir Putini ohjeldamatu kulutamine on pannud Venemaa majanduse järsult tõusma |url-access=subscription |author=Kadri Sildmets |date=2024-08-17 |access-date=2024-08-17 |website=arileht.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120326611/juri-toomepuu-viimane-kord-kui-inflatsioon-oli-venemaal-nii-kuum-loi-hrustsov-endiselt-kinga-lauale-mull-on-lohkemas |title=Jüri Toomepuu: „viimane kord, kui inflatsioon oli Venemaal nii kuum, lõi Hruštšov endiselt kinga lauale“. Mull on lõhkemas |url-access=subscription |author=Jüri Toomepuu |date=2024-10-04 |access-date=2024-10-04 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120327068/anders-aslund-venemaa-sojamajandus-on-joudnud-kuristiku-aarele-ukrainal-piisab-voiduks-vahesest |title=Anders Åslund: Venemaa sõjamajandus on jõudnud kuristiku äärele. Ukrainal piisab võiduks vähesest |url-access=subscription |author=Anders Åslund |date=2024-10-07 |access-date=2024-10-07 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120331570/olukord-meenutab-1916-aastat-vene-valitsus-on-kontrolli-majanduse-ule-kaotanud |title=Olukord meenutab 1916. aastat. Vene valitsus on kontrolli majanduse üle kaotanud |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-10-27 |access-date=2024-10-27 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.hhs.se/en/about-us/news/site-publications/2024/russias-economic-imbalances/ New report | Russia's economy faces growing imbalances as war effort drains resources] Stockholm Institute of Transition Economics, 1. X 2024</ref> Venemaa on sõda rahastanud eelarveväliste laenudega sõjatööstusele ja sellega raskendanud oma rahanduse olukorda.<ref>[https://navigatingrussia.substack.com/p/russias-hidden-war-debt Russia’s Hidden War Debt] Craig Kennedy, Navigating Russia Jan 11, 2025</ref> 2024. aasta oktoobris tõstis Venemaa Keskpank intressimäära 21 protsendini, mis tekitab probleeme ettevõtetele kõigis majandusharudes.<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120333586/sojaraport-jaanika-merilo-venemaa-eliit-protesteerib-uha-raskema-majandusolukorra-vastu |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Venemaa eliit protesteerib üha raskema majandusolukorra vastu. |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-11-02 |access-date=2024-11-02 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.forbes.ru/biznes/522850-mordasov-zaavil-o-riskah-tormozenia-ekonomiki-iz-za-vysokoj-klucevoj-stavki Мордашов заявил о рисках торможения экономики из-за высокой ключевой ставки] Forbes.ru 9. oktoober 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120336034/anders-aslund-venemaa-ainuke-majandust-moistev-juht-saab-kohe-kinga-ees-ootab-vabalangus |title=Anders Åslund: Venemaa ainuke majandust mõistev juht saab kohe kinga. Ees ootab vabalangus. |url-access=subscription |author=Anders Åslund |date=2024-11-13 |access-date=2024-11-13 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.moscowtimes.nl/2024/11/15/zamorozka-vrkladov-a147865 Российские власти вполне могут заморозить вклады населения. кандидат экономических наук Юрия Данилов] The Moscow Times 15. XI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120339557/vene-majanduse-nukker-seis-tekitab-eliidis-avalikku-nurinat-putini-asemel-tehakse-patuoinaks-keskpank |title=Vene majanduse nukker seis tekitab eliidis avalikku nurinat. Putini asemel tehakse patuoinaks keskpank |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-11-27 |access-date=2024-11-27 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120345099/sokk-ja-kriis-eksperdid-prognoosivad-2025-aastal-venemaa-majanduse-kukkumist |title=Šokk ja kriis. Eksperdid prognoosivad 2025. aastal Venemaa majanduse kukkumist |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-12-21 |access-date=2024-12-21 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120363347/pank-on-norgem-kui-tank-venelased-kardavad-kontode-kulmutamist-kui-tegelik-oht-on-mujal |title=Pank on nõrgem kui tank. Venelased kardavad kontode külmutamist, kui tegelik oht on mujal |url-access=subscription |author=Vadim Belkin |date=2025-03-16 |access-date=2025-03-16 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8276476/venemaa-heaolufondi-tuhjenemine-annab-loogi-ka-kremli-sojakassale |pealkiri=Venemaa heaolufondi tühjenemine annab löögi ka Kremli sõjakassale |url-access=subscription |eesnimi=Erkki |perekonnanimi=Erilaid |kuupäev=2025-06-27 |vaadatud=2025-07-07 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8280813/venemaa-naftatulud-kukkusid-jarsult-riik-on-sunnitud-eelarve-turgutamiseks-muuma-kulda |pealkiri=Venemaa naftatulud kukkusid järsult, riik on sunnitud eelarve turgutamiseks müüma kulda |url-access=subscription |eesnimi=Erkki |perekonnanimi=Erilaid |kuupäev=2025-07-04 |vaadatud=2025-07-07 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8282866/loid-kasv-ja-hinnaplahvatus-vene-majandus-on-40-sojakuu-jarel-kokkuvarisemise-aarel |pealkiri=Loid kasv ja hinnaplahvatus. Vene majandus on 40 sõjakuu järel kokkuvarisemise äärel |url-access=subscription |autor=PM Majandus |kuupäev=2025-07-08 |vaadatud=2025-07-08 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastaks lõppes Venemaa sõjalistest kulutustest tingitud kasv ja majandus sisenes langusfaasi.<ref>[https://www.err.ee/1609751937/reuters-vene-nafta-ja-gaasitulud-voivad-langeda-juulis-kolmandiku-vorra Reuters: Vene nafta- ja gaasitulud võivad langeda juulis kolmandiku võrra] ERR, 23.VII 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609751910/muuk-langeb-ja-avtovazi-kollektiiv-voib-saada-luhema-toonadala Müük langeb ja Avtovazi kollektiiv võib saada lühema töönädala] ERR, 23.VII 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120395103/eitamine-kauplemine-ja-langusega-leppimine-venemaa-majanduse-leinameeleolu-on-joudnud-uude-faasi |pealkiri=Eitamine, kauplemine ja langusega leppimine. Venemaa majanduse leinameeleolu on jõudnud uude faasi |url-access=subscription |eesnimi=Vadim |perekonnanimi=Belkin |kuupäev=2025-08-06 |vaadatud=2025-08-06 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120401362/analuus-kui-olukord-ei-muutu-ammendub-kremlil-raha-aasta-parast |pealkiri=ANALÜÜS: Kui olukord ei muutu, ammendub Kremlil raha aasta pärast |url-access=subscription |eesnimi=tõlkis Ivar Soopan |perekonnanimi=Insider |kuupäev=2025-09-05 |vaadatud=2025-09-05 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120402465/nii-kuum-et-lausa-jahtub-vene-suurima-panga-juhi-sonul-seisab-majandus-paigal-tode-on-aga-hullem |pealkiri=Nii kuum, et lausa jahtub. Vene suurima panga juhi sõnul seisab majandus paigal, tõde on aga hullem |url-access=subscription |eesnimi=Lev |perekonnanimi=Kadik |kuupäev=2025-09-10 |vaadatud=2025-09-10 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8331437/juri-toomepuu-putini-kaardimaja-variseb-kokku-ning-eesti-saab-sellest-olulise-touke |pealkiri=JÜRI TOOMEPUU ⟩ Putini kaardimaja variseb kokku ning Eesti saab sellest olulise tõuke |url-access=subscription |eesnimi=Jüri |perekonnanimi=Toomepuu |kuupäev=2025-09-27 |vaadatud=2025-09-27 |väljaanne=arvamus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aasta mais langetas Venemaa keskpank intressimäära 20, juulis 18, septembris 17 ja detsembris 16 protsendile.<ref>[https://www.err.ee/1609754760/venemaa-keskpank-kiirendab-intressimaarade-langetamist Venemaa keskpank kiirendab intressimäärade langetamist] ERR, 26.VII 2025</ref> 2026. aasta märtsis langetati baasintressimäär 15 protsendile.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8436677/blogi-1486-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-iraani-runnakud-ohustavad-globaalset-stabiilsust?liveblogPost=12 |pealkiri=Venemaa keskpank langetas baasintressimäära 15 protsendini |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-20 |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Energiakandjate müügitulu vähenemine ja sõjaliste kulutuste kasv viisid Venemaa majanduse 2026 aasta alguseks stagnatsiooni<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8402041/sodivad-kuni-napud-pohjas-millal-venemaa-majandus-kokku-kukub |pealkiri=SÕDIVAD KUNI NÄPUD PÕHJAS ⟩ Millal Venemaa majandus kokku kukub? |url-access=subscription |eesnimi=Andres |perekonnanimi=Herkel |kuupäev=2026-01-23 |vaadatud=2026-01-23 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja tekkis uue panganduskriisi oht.<ref>[https://www.err.ee/1609934807/the-guardian-ohus-on-margid-venemaa-majanduse-kokkuvarisemisest The Guardian: õhus on märgid Venemaa majanduse kokkuvarisemisest] ERR, 26.VII 2025</ref> 2026 aastal tõusis käibemaks 20'lt 22 protsendini.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120435460/intervjuu-putin-saab-aru-et-soda-tuleb-lopetada-ekspeaminister-kasjanov-kommenteerib-venemaa-surutist-ja-panganduskriisi |pealkiri=INTERVJUU - „Putin saab aru, et sõda tuleb lõpetada.“ Ekspeaminister Kasjanov kommenteerib Venemaa surutist ja panganduskriisi |url-access=subscription |eesnimi=Dmitri Semjonov |perekonnanimi=Anžela Bubeljak |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> 2026 aasta alguses hakkas valitsus piirama Interneti levikut kogu riigis ja blokeeris paljude rakenduste (Telegram, WhatsApp, Signal, Facebook, YouTube) kasutamise, et suruda peale riigirakenduse MAX kasutamist.<ref>{{Netiviide |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120442902/taksod-seisavad-ja-miljard-rubla-poleb-paevas-venemaa-katsetab-majanduse-hinnaga-lokaalset-internetti |pealkiri=Taksod seisavad ja miljard rubla põleb päevas: Venemaa katsetab majanduse hinnaga lokaalset internetti |url-access=subscription |eesnimi=Tanel |perekonnanimi=Raig |kuupäev=2026-03-18 |vaadatud=2026-03-18 |väljaanne=arileht.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8435586/andrei-kuzitskin-putini-infogeto-uus-tase-venelased-on-valmis-hubriidseks-kodusojaks |pealkiri=ANDREI KUZITŠKIN ⟩ Putini infogeto uus tase: venelased on valmis hübriidseks kodusõjaks |url-access=subscription |eesnimi=Andrei |perekonnanimi=Kuzitškin |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa on ära kasutanud paremini säilinud osa Nõukogude Liidu kogutud relvastuse varudest ja hakanud kasutusele võtma esimeses ringis välja praagitud halvemini säilinud tehnikat.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120309188/kollaps-saabub-2025-aastal-ekspert-selgitab-kui-palju-on-venelastel-jarel-noukogudeaegset-tehnikat-ja-mis-saab-kui-see-lopeb |title=„Kollaps saabub 2025. aastal.“ Ekspert selgitab, kui palju on venelastel järel nõukogudeaegset tehnikat ja mis saab, kui see lõpeb |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-22 |access-date=2024-07-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310330/puust-ja-punaseks-kui-palju-on-putini-armeel-alles-tanke-ja-suurtukke-kui-kaua-saab-ukraina-soda-veel-kesta |title=PUUST JA PUNASEKS - Kui palju on Putini armeel alles tanke ja suurtükke? Kui kaua saab Ukraina sõda veel kesta? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-26 |access-date=2024-07-26 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Isikkoosseisu puuduses vaevlev Venemaa palus abi [[Põhja-Korea]]lt ja 2024. aasta sügisel saabusid Põhja-Korea sõdurid Venemaa käsutusse.<ref>{{cite web|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120335905/jonatan-vseviov-kiiret-voitu-lubanud-putin-anub-nuud-pohja-korealt-abi |title=Jonatan Vseviov: kiiret võitu lubanud Putin anub nüüd Põhja-Korealt abi |url-access=subscription |author=Bianca Mikovitš |date=2024-11-14 |access-date=2024-11-10 |website=maaleht.delfi.ee}}</ref> Riigis on valla päästetud sõjapropaganda ja elanike totaalne ajupesu, mille tulemusena enamus Venemaa elanikke toetab 'sõjalist erioperatsiooni'.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120334344/idanaabrite-meelsus-on-kindlalt-voimuladviku-kapa-all-ukraina-teadur-vene-avalikku-arvamust-saab-muuta-eelkoige-lahinguvaljal |title=Idanaabrite meelsus on kindlalt võimuladviku käpa all. Ukraina teadur: Vene avalikku arvamust saab muuta eelkõige lahinguväljal |url-access=subscription |author=Grete Põlluste |date=2024-11-10 |access-date=2024-11-10 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/kategooria/120000451/kremli-lekked Kremli lekked] www.delfi.ee</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8158715/raul-rebane-venemaa-tegelik-juht-ei-ole-putin |title=RAUL REBANE ⟩ Venemaa tegelik juht ei ole Putin |url-access=subscription |author=Raul Rebane |date=2024-12-20 |access-date=2024-12-24 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8281831/juri-kotsinev-kes-mojutab-putinit-venemaa-president-ei-ole-oma-otsustes-vaba |title=JÜRI KOTŠINEV ⟩ Kes mõjutab Putinit? Venemaa president ei ole oma otsustes vaba |url-access=subscription |author=Jüri Kotšinev |date=2025-07-06 |access-date=2025-07-06 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8293338/viktor-jerofejev-kellele-on-vaja-vene-opositsiooni |pealkiri=Viktor Jerofejev ⟩ Kellele on vaja Vene opositsiooni? |url-access=subscription |eesnimi=Viktor |perekonnanimi=Jerofejev |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=arvamus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120412828/andres-inn-erikogunemised-venemaa-leidis-ajutise-lahenduse-kaotuste-korvamiseks-lopp-pole-enam-kaugel |title=Andres Inn: „erikogunemised“. Venemaa leidis ajutise lahenduse kaotuste korvamiseks. Lõpp pole enam kaugel |url-access=subscription |author=Andres Inn |date=2025-10-26|access-date=2025-10-26 |website=www.delfi.ee}}</ref> <gallery mode="packed" heights="131" style="line-height:1.2em"> Rocket strike on Kyiv TV Tower, 1 March 2022.webm|Kiievi teletorni raketitabamus Japanese protestors singing the Ukrainian anthem in Tokyo (Shibuya Hachiko square) after Putin's invasion of Ukraine.webm|Jaapani meeleavaldajad laulavad Ukraina hümni Citizens of BERDYANSK (Ukraine) protest RUSSIAN occupation..webm|Ukraina asula [[Berdjansk]]i elanikud protestivad Venemaa okupatsiooni vastu Обращение Президента Российской Федерации 2022-02-24.webm|[[Vladimir Putin|Putini]] kõne 24. veebruaril<br><small>(saadaval inglis- ja&nbsp;venekeelsete subtiitritega)</small> </gallery> == Vaata ka == * [[Pealetung Kiievile (2022)]] * [[Kiievi lahing (2022)]] * [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] * [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] * [[Hersoni lahing]] * [[Kiievi kummitus]] * [[Maosaare ründamine]] * [[Budapesti memorandum]] * [[Minski kokkulepped]] * [[Euromaidan]] * [[valge-sini-valge lipp]] * [[Rünnakud tsiviilelanike vastu Venemaa sissetungil Ukrainasse]] * [[Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude register]] * [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=CNN_2022-02-24>{{cite web |url=https://edition.cnn.com/2022/02/23/europe/russia-ukraine-putin-military-operation-donbas-intl-hnk/index.html |title=Russia launches military attack on Ukraine with reports of explosions and troops crossing border |date=24. veebruar 2022 |publisher=[[CNN]] |language=en |author=Nathan Hodge|author2=Tim Lister|author3=Ivana Kottasová|author4=Helen Regan |access-date=24. veebruar 2022 }}</ref> <ref name=Reuters_13_II-2022>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/us/us-staff-osce-begins-pullout-donetsk-eastern-ukraine-2022-02-13/ |title=OSCE monitoring mission staff pull out from eastern Ukraine |trans-title= |work=[[Reuters]] |date=13.02.2022 |access-date=23.02.2022 |website= |language=en |author=Anton Zverev |quote= }}</ref> <ref name=BBC2022-02-17>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60407010 |title=Ukraine crisis: Russian claim of troop withdrawal false, says US |trans-title= |work=[[BBC News]] |date=17. veebruar 2022, 11:15 |access-date= |website= |language=en |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-18>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608505187/ida-ukraina-separatistid-vaidavad-et-alustasid-inimeste-evakueerimist |title=Ida-Ukraina separatistid väidavad, et alustasid inimeste evakueerimist |trans-title= |work=[[ERR]] Uudised |date=18. veebruar 2022, 15:55 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-19>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608505790/ida-ukraina-separatistid-kuulutasid-valja-mobilisatsiooni |title=Ida-Ukraina separatistid kuulutasid välja mobilisatsiooni |trans-title= |work=ERR Uudised |date=19. veebruar 2022, 10:21 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-20>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608506378/venemaa-ja-valgevene-pikendavad-uhisoppust |title=Venemaa ja Valgevene pikendavad ühisõppust |trans-title= |work=ERR Uudised |date=20. veebruar 2022, 13:23 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-21>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608507575/kreml-putin-plaanib-tunnustada-nn-donetski-ja-luganski-rahvavabariike |title=Kreml: Putin plaanib tunnustada nn Donetski ja Luganski rahvavabariike |trans-title= |work=ERR Uudised |date=21. veebruar 2022, 20:21 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=Reuters_23_II-2022>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-starts-drafting-reservists-aged-18-60-after-presidents-order-2022-02-23/ |title=Ukraine starts drafting reservists aged 18-60 after president's order |trans-title= |work=[[Reuters]] |date=23.02.2022 |access-date=23.02.2022 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=BBC_27-02-2022>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877 |title=Ukraine live updates: EU steps up response to Putin over Ukraine invasion - BBC News |trans-title= |work=BBC News |date=27. veebruar 2022 |access-date=27. veebruar 2022, 19:05 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name="propastop.org">[https://www.propastop.org/2023/02/27/10002/ propastop.org: Blokeeritud veebisaitide ja telekanalite mitteametlik loetelu]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * 26. veebruar 2022, 14.03, [https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas], 26. veebruar 2022 hommikuse seisuga jätkub ulatuslik Venemaa Föderatsiooni sõjaline agressioon Ukrainas. * [https://issuu.com/sodur/docs/s2dur_2_22/6 Õhusõda Ukrainas: esimesed õpikogemused] Andrei Šlabovitš, Ajakiri Sõdur 2/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s2dur_2_22/12 Sõda Ukraina õhuruumi pärast] Andrei Šlabovitš, Ajakiri Sõdur 2/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_03_2022_issuu/28 Võidukas lahing Kiievi all] Heiki Suurkask, Ajakiri Sõdur 3/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/4_22_issuu/17 Musta mere lahingute vahekokkuvõte] Taavi Urb, Ajakiri Sõdur 4/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/38 Ukrainlased tagasi Izjumis] Heiki Suurkask, Ajakiri Sõdur 5/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/44 Vene tankid saadeti hävingusse] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 3/2023 *[https://issuu.com/sodur/docs/ekv_ar22_issuu/24 Ukraina sõda aasta hiljem] Eesti Kaitseväe aastaraamat 2022 *[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_4_23/22 Venemaa uued terrorirünnakud Ukraina vastu] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 4/2023 * Aktualisiert am 26.02.2022-19:41, Von Konrad Schuller und Peter Carstens, [https://www.faz.net/aktuell/politik/ausland/berlin-schickt-ukraine-stinger-raketen-und-weitere-waffen-17836825.html Ampel ändert Kurs : Berlin schickt Kiew 500 Stinger-Raketen und weitere Waffen], faz.net * [https://www.youtube.com/watch?v=ef4FSol8yXo Russia-Ukraine War: Drone shots of British forces arriving at Estonia], [[YouTube]]'i video (1:11), 25. veebruar 2022 * [https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877 Ukraine live updates: Putin puts nuclear deterrent on &#39;special alert&#39; - BBC News], 27. veebruar 2022 * Paul Kirby. [https://www.bbc.com/news/world-europe-56720589 Why is Russia invading Ukraine and what does Putin want?] [[BBC News]], 27. veebruar 2022 * [https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-crisis-crosshairs-live-briefing/31668477.html Live Briefing: Ukraine Under Attack]. [[RFE/RL]], 28. veebruar 2022 * [https://graphics.reuters.com/UKRAINE-CRISIS/zdpxokdxzvx/ Russia invades Ukraine]. Reuters, 10. märts 2022 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96203561/suur-sissevaade-salamaailma-kuidas-kaib-eestis-sojaaja-kriisijuhtimine-jargmised-pool-aastat-voivad-maarata-meie-tuleviku "Suur sissevaade salamaailma {{!}} Kuidas käib Eestis sõjaaja kriisijuhtimine? Järgmised pool aastat võivad määrata meie tuleviku] Eesti Ekspress, 23. märts 2022 * [https://www.bbc.com/news/world-europe-60506682 Ukraine war in maps: Tracking the Russian invasion]. BBC News, 29. märts 2022 * Sarah Rainsford. [https://www.bbc.com/news/world-europe-61767191 Putin and Peter the Great: Russian leader likens himself to 18th Century tsar]. BBC News, 11. juuni 2022 * [https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-crisis-crosshairs-live-briefing/31668477.html Live Briefing: Russia Invades Ukraine]. [[RFE/RL]], 16. september 2022 * [https://www.bbc.com/news/live/world-63193124 Ukraine says 75 missiles have been fired in today&#39;s wave of attacks after Russia accused Ukraine of attacking a key bridge.] BBC News, 10. oktoober 2022 * [https://mil.in.ua/en/news/new-award-rates-for-captured-russians-set-in-ukraine/ New award rates for captured Russians set in Ukraine]. [[Militaaria|mil.in.ua]], 30. oktoober 2022 * [https://news.yahoo.com/air-defence-system-installed-moscow-084525343.html? Air defence system installed in Moscow near Putin's residence]. YahooNews, 22. jaanuar 2023 * [https://www.bbc.com/russian/news-64448996 Джонсон в фильме Би-би-си рассказал, что Путин угрожал ему ракетами. Песков назвал это ложью]. BBC News Русская служба, 30. jaanuar 2023 * [https://www.err.ee/1608868130/azovstali-kaitsjad-ukraina-pogenikule-tuleks-esitada-kolm-kontrollkusimust Azovstali kaitsjad: Ukraina põgenikule tuleks esitada kolm kontrollküsimust]. ERR, 30. jaanuar 2023 * [https://www.ft.com/content/4351d5b0-0888-4b47-9368-6bc4dfbccbf5 Russia’s invasion of Ukraine in maps — latest updates]. Financial Times, 21. veebruar 2023 * Илья Абишев. [https://www.bbc.com/russian/extra/55zo0asjz3/russian-invasion-in-maps Вместо быстрой "спецоперации" – год кровопролитной войны&nbsp; // Российское вторжение в Украину в 12 картах]. BBC News Русская служба, märts 2023 * Igor Kopõtin [https://epl.delfi.ee/artikkel/120245378/sojaajaloolane-ukraina-opib-vene-kindrali-raamatust-kuidas-venemaad-voita Sõjaajaloolane: Ukraina õpib Vene kindrali raamatust, kuidas Venemaad võita] EPL, 6. november 2023 *[https://www.err.ee/1609262547/kannik-laane-sanktsioonidel-on-venemaale-selge-moju Kannik: lääne sanktsioonidel on Venemaale selge mõju] ERR 24.veebruar 2024 *[https://www.err.ee/1609329621/vene-ohurundevahendid-ja-ukraina-ohutorje-2024-aasta-algul Urmas Salo: Vene õhuründevahendid ja Ukraina õhutõrje 2024. aasta algul] ERR 1. mai 2024 *[https://www.delfi.ee/artikkel/120304045/intervjuu-vene-ekspert-kremlis-kasvab-arritus-hiina-aadressil-piiramatust-partnerlusest-pole-juttugi INTERVJUU | Vene ekspert: Kremlis kasvab ärritus Hiina aadressil. Piiramatust partnerlusest pole juttugi] Delfi 1. juuli 2024 *[https://war.ukraine.ua/faq/zelenskyys-10-point-peace-plan/ What is Zelenskyy's 10-point peace plan?] war.ukraine.ua 11.08.2023 *[https://www.delfi.ee/artikkel/120337708/graafikud-1000-paeva-soda-kulunud-on-miljardeid-eurosid-miljoneid-murske-ja-sadu-tuhandeid-elusid GRAAFIKUD | 1000 päeva sõda. Kulunud on miljardeid eurosid, miljoneid mürske ja sadu tuhandeid elusid] www.delfi.ee 19. XI 2024 *[https://www.delfi.ee/artikkel/120342632/intervjuu-vene-ekspert-mark-galeotti-ei-tasu-alahinnata-putini-oskust-oma-voidud-kaotuseks-poorata INTERVJUU | Vene-ekspert Mark Galeotti: ei tasu alahinnata Putini oskust oma võidud kaotuseks pöörata] www.delfi.ee 11. XII 2024 *[https://www.ifw-kiel.de/topics/war-against-ukraine/ukraine-support-tracker/ Ukraine Support Tracker: A Database of Military, Financial and Humanitarian Aid to Ukraine] Kiel Institute 11. I 2025 *{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120358796/raimo-poomi-labiloige-ukraina-pusib-tanu-euroopale-usa-panus-olnuks-selleta-mottetu |title=RAIMO POOMI LÄBILÕIGE: Ukraina püsib tänu Euroopale, USA panus olnuks selleta mõttetu |url-access=subscription |author=Raimo Poom |date=2025-02-22 |access-date=2025-02-22 |website=epl.delfi.ee}} (Ülevaade Ukraina majandusest ja välisabist.) *{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120367547/sojaraport-peeter-tali-putin-mangib-trumpi-narvidel |title=SÕJARAPORT - Peeter Tali: Putin mängib Trumpi närvidel |url-access=subscription |author=Peeter Tali |date=2025-04-01 |access-date=2025-04-01 |website=epl.delfi.ee}} (Ülevaade USA läbirääkimistest Ukraina ja Venemaaga.) [[Kategooria:2022. aasta Ukrainas]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] hbiuulocyn33bzms0iytwep5eevdw6d 7162280 7162278 2026-05-27T18:55:45Z Hannesvalk 176021 /* Sõjategevus 2025. aastal */ 7162280 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt |konflikt=Venemaa sissetung Ukrainasse |osa=[[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjast]] |pilt={{RU2022UA}} |pildiallkiri= |koht=[[Ukraina]] |aeg=24. veebruar 2022 kuni praeguseni<br />{{vanus päevades|2022-02-24}} päeva tagasi |osaline1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] '''[[Venemaa]]''' * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] [[Donetski Rahvavabariik]] * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]] * [[Pilt:Flag of North Korea.svg|23px]] [[Põhja-Korea]] * '''Sõjaline tugi:''' * [[Pilt:Flag of Belarus.svg|23px]] [[Valgevene]] }} |osaline2=[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] '''[[Ukraina]]''' |väejuht1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Vladimir Putin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Mihhail Mišustin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Sergei Šoigu]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Andrei Beloussov]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Valeri Gerassimov]]<ref name=ylem>[https://www.bbc.com/russian/news-64241371 Глава генштаба Герасимов стал командующим войсками РФ в Украине. Что это значит?] BBC News Русская служба, 11. jaanuar 2023</ref> * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Aleksandr Dvornikov]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Gennadi Židko]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Sergei Surovikin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] {{ill|en|Aleksandr Lapin|Aleksandr Lapin (general)}} * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] [[Denõss Pušõlin]] * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] [[Leonid Passitšnõk]] }} |väejuht2={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Denõss Šmõgal]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Oleksi Reznikov]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Rustem Umjerov]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Dmõtro Kuleba]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Valeri Zalužnõi]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Oleksandr Sõrskõi]] }} |kaotused1='''Suurbritannia hinnangul (24.02–29.06)''':<ref>{{Netiviide |url=https://www.standard.co.uk/news/politics/uk-defence-spending-russia-war-ukraine-ben-wallace-nato-boris-johnson-b1009020.html |pealkiri=25,000 of Vladimir Putin's troops have been killed in Ukraine, says UK Defence Secretary |autor=David Bond |väljaanne=[[Evening Standard]] |aeg=29. juuni 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |keel=en}}</ref> * 25 000 langenut '''Ukraina väitel (24.02–09.08):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.pravda.com.ua/eng/ |pealkiri=War in Ukraine. Total approximate losses of the enemy for day 167 |väljaanne=Ukrainska Pravda |aeg=9. august 2022 |vaadatud=9. august 2022 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-07-08-22/h_8f99ab4616f5770d292f0090108c2f2c |pealkiri=Ukrainian official responds to Putin saying offensive is not "anything in earnest" yet |aeg=8. juuli 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[CNN]] |autor=Tim Lister ja Olga Voltovych |keel=en}}</ref> * 42 640 langenut * 98 000 – 117 000 haavatut '''USA ja Eesti hinnangul (24.02–20.07):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.reuters.com/world/europe/cia-director-says-some-15000-russians-killed-ukraine-war-2022-07-20/ |pealkiri=CIA director estimates 15,000 Russians killed in Ukraine war |autor=Phil Stewart |aeg=21. juuli 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[Reuters]] |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608663583/marran-ukraina-ei-pruugi-koiki-vallutatud-alasid-tagasi-saada |pealkiri=Marran: Ukraina ei pruugi kõiki vallutatud alasid tagasi saada |autor=Helen Wright |aeg=21. juuli 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> * 15 000 langenut * 45 000 haavatut '''USA hinnangul (24.02–08.08):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2022/08/08/pentagon-says-russian-casualties-in-ukraine-up-to-80-000_5992916_4.html |pealkiri=Pentagon says Russian casualties in Ukraine up to 80,000 |väljaanne=[[Le Monde]] |aeg=8. august 2022 |vaadatud=9. august 2022 |keel=en}}</ref> * 70 000 – 80 000 langenut ja haavatut |kaotused2= '''Venemaa väitel (24.02–16.04):'''<ref>{{Netiviide |url=https://tass.com/defense/1438729 |pealkiri=Russian Defense Ministry to publish data on military deaths from Ukrainian documents |väljaanne=[[TASS]] |aeg=16. aprill 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |keel=en}}</ref> * 23 367 langenut '''USA hinnangul (24.02–19.04):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.nytimes.com/2022/04/19/world/europe/russia-ukraine-donbas-strategy.html |pealkiri=Russia's Thrust in Eastern Ukraine Combines Firepower and New Caution |autor=Thomas Gibbons-Neff ja Michael Schwirtz |aeg=19. aprill 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[The New York Times]] |keel=en}}}</ref> * 5500 – 11 000 langenut * 18 000+ haavatut '''Ukraina väitel (24.02–03.06):''' * 10 000 langenut * 30 000 haavatut '''08.01.2023:'''<br /> * 111 600<ref name=_111_tuh>[https://v-variant.com.ua/ru/vsu-uzhe-lykvydyrovaly-111-t-siach-okkupantov/ ВСУ уже ликвидировали 111 тысяч оккупантов]{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. v-variant.com.u 8. jaanuar 2023 08:58</ref> |jõud1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] '''Venemaa''': * ~175 000 kuni 190 000 * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] Donetski RV: * 20 000 * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] Luhanski RV * 14 000 }} |jõud2={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] Ukraina: * 196 600 ([[Ukraina relvajõud]]) * 102 000 (paramilitaarsed üksused) }} }} {{See artikkel|räägib 2022. aastal alanud sissetungist; laiema sõja kohta vaata artiklit [[Vene-Ukraina sõda]].}} {{Venemaa sissetung Ukrainasse}} {{RU UA ajajoon alates 2022}} '''Venemaa sissetung Ukrainasse''' on [[24. veebruar]]il [[2022]] alanud [[Venemaa]] [[Sõda|sõjaline]] sissetung ja [[Agressioon|rünnak]] [[Ukraina]] [[iseseisvus]]e vastu.<ref name=CNN_2022-02-24 /> See on osa 2014. aastal alanud [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjast]], mille Venemaa valitsejad intensiivistasid 2021. aasta lõpus. __TOC__ == Eellugu == {{Vaata|Vene-Ukraina sõda}} === 2021 === Kevadel 2021 täheldas USA ja Suurbritannia luure Venemaa vägede koondumist Ukraina piiri äärde. Märtsi alguses teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Ruslan Homtšak]], et Venemaa on toonud Ukraina idapiiri lähedale ja Krimmi juurde 28 [[taktikaline pataljonigrupp|taktikalist pataljonigruppi]] (20 000 – 25 000 sõdurit)<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-56678665 Ukraine conflict: Moscow could ‘defend' Russia-backed rebels], BBC News, 9. aprill 2021.</ref>.<ref name="russian-tr">[https://www.bbc.com/news/world-europe-56616778 Russian 'troop build-up' near Ukraine alarms Nato], BBC News, 2. aprill 2021</ref> Aprilli alguses 2021 oli Ukraina piirivalveülema hinnangul Krimmis ja kuni 40 km kaugusel piirist kokku 85 000 Venemaa sõdurit. Venemaa sõdurite arv Ukraina piiri lähedal oli [[Valge Maja pressiesindaja]] [[Jen Psaki]] sõnul suurim pärast 2014. aastat.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-56678665 Ukraine conflict: Moscow could ‘defend' Russia-backed rebels], [[BBC News]], 9. aprill 2021</ref> Venemaa pool kinnitas, et 2021. aastal viiakse [[Volgograd]]ist Krimmi [[Feodossija]]sse üle õhudessantväelaste brigaad (umbes 4000 sõdurit)<ref name="russian-tr" />.<ref name="on-ukraine">Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. [https://www.washingtonpost.com/world/europe/russia-ukraine-military-biden-donbas/2021/04/09/99859490-96d3-11eb-8f0a-3384cf4fb399_story.html On Ukraine's doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden], https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.</ref> Vägesid toodi juurde isegi Siberist.<ref name="on-ukraine" /> Ukraina ja Lääne ametiisikute sõnul oli ebaselge, kas tegu on ettevalmistusega Ukraina ründamiseks; analüütikute arvates oli tegu pigem sõnumi saatmisega.<ref name="on-ukraine" /> [[Conflict Intelligence Team]]i analüütiku [[Ruslan Levijev]]i arvates tahtis Venemaa näidata, et tal on endiselt mõju Ukrainale, Ameerika Ühendriikidele ja teistele riikidele ega tolereeri sanktsioone ega muid aktsioone, mille eesmärk on sundida teda Krimmi Ukrainale tagastama või muutma asjade kulgu Ukrainas.<ref name="on-ukraine" /> 2021. aasta novembris ilmusid ajakirjandusse teated, et USA luureandmed näitasid Vene vägede koondumist Ukraina piiridele. USA hinnangul valmistus Venemaa juba siis ulatuslikuks sissetungiks Ukrainasse Krimmist, Venemaa piirilt ja Valgevene kaudu umbes 100 000 sõduriga. Lääneriigid alustasid konsultatsioone sanktsioonide ettevalmistamiseks sõjalise konflikti korral. Venemaa president Vladimir Putin eitas sissetungiplaane.<ref name="ERR_22.11.2021">[https://www.err.ee/1608411071/usa-luure-hinnangul-valmistub-kreml-ukraina-rundamiseks "USA luure hinnangul valmistub Kreml Ukraina ründamiseks"], ERR, 22.11.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref> 3. detsembril 2021 hindas USA sissetungivate vägede suuruseks 175 000 sõdurit. USA president Joe Biden teatas, et teeb sissetungi Venemaale väga raskeks.<ref name="ERR_04.12.2021">[https://www.err.ee/1608425489/washington-post-venemaa-plaanib-pealetungi-ukrainale-kuni-175-000-soduriga "Washington Post: Venemaa plaanib pealetungi Ukrainale kuni 175 000 sõduriga"], ERR/BNS, 04.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref> Detsembris esitas Venemaa [[NATO]]-le, OSCE-le ja lääneriikidele ultimaatumi "julgeolekugarantiide" saamiseks, milles nõudis NATO taandumist Venemaa piiririikidest 1997. aasta piiridesse, avalikku loobumist NATO laienemisest (sh Ukraina, Gruusia ja Moldova liikmesuse välistamist) ning Venemaa suuremat sõnaõigust Euroopa julgeolekustruktuurides. Venemaa asevälisministri Aleksandr Gluško väitel pidid "ettepanekud" sõja ära hoidma. Ukraina avaldas soovi, et lääneriigid lükkaksid ebarealistlikud nõudmised tagasi. Jaanuaris toimunud NATO-Vene nõukogu istungi järel, kus ultimaatumile vastati suuliselt, soovis Venemaa kirjalikke vastuseid, mis olid samuti eitavad. Lisaks toimus 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses arvukalt mitmel tasemel kohtumisi Lääne ja Venemaa diplomaatide ja poliitikute vahel, kuid ükski neist ei lõppenud Vene võimude hinnangul neile rahuldavalt.<ref name="ERR_02.12.2021">[https://www.err.ee/1608423362/lavrov-venemaal-on-vaja-piiridel-julgeolekugarantiisid "Lavrov: Venemaal on vaja piiridel julgeolekugarantiisid"], ERR, 02.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_22.12.2021">[https://www.err.ee/1608444239/mihkelson-vastuse-venemaa-ettepanekutele-peab-kujundama-nato-uhiselt "Mihkelson: vastuse Venemaa ettepanekutele peab kujundama NATO ühiselt"], ERR, 22.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_02.02.2022">[https://www.err.ee/1608486023/putin-usa-uritab-venemaad-sotta-tommata "Putin: USA üritab Venemaad sõtta tõmmata"], ERR, 02.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_15.02.2022">[https://www.err.ee/1608501299/biden-kaitseme-riikide-oigust-vabadusele-ja-soltumatusele "Biden: kaitseme riikide õigust vabadusele ja sõltumatusele"], ERR, 15.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_29.11.2021">Anton Aleksejev, [https://www.err.ee/1608419624/venemaa-hinnangul-teravdab-pingeid-ukraina-piiri-aares-laas "Venemaa hinnangul teravdab pingeid Ukraina piiri ääres lääs"], ERR, 29.11.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_18.12.2021">[https://www.err.ee/1608440333/venemaa-meie-ettepanekud-peaks-soja-ara-hoidma "Venemaa: meie ettepanekud peaks sõja ära hoidma"], ERR, 18.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_03.12.2021">[https://www.err.ee/1608424574/ukraina-tahab-et-nato-lukkaks-venemaa-garantiinoude-tagasi "Ukraina tahab, et NATO lükkaks Venemaa garantiinõude tagasi"], ERR, 03.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_14.01.2022">[https://www.err.ee/1608466211/lavrov-kordas-venemaa-julgeolekunoudmisi-ja-ahvardusi "Lavrov kordas Venemaa julgeolekunõudmisi ja ähvardusi"], ERR, 14.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_21.01.2022">Margus Saar, [https://www.err.ee/1608474449/vseviov-moskvale-ilmselt-ei-meeldi-laane-kirjalikud-vastused-enam-kui-suulised "Vseviov: Moskvale ilmselt ei meeldi lääne kirjalikud vastused enam kui suulised"], ERR, 21.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_16.01.2022">Jüri Nikolajev, [https://www.err.ee/1608467717/vene-meedia-hinnangul-moskva-konelused-laaneriikidega-labimurret-ei-toonud "Vene meedia hinnangul Moskva kõnelused lääneriikidega läbimurret ei toonud"], ERR, 16.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref> === 2022 === 25. jaanuaril peetud lääneriikide juhtide videokõnes lepiti kokku ühises sanktsioonide rakendamises Venemaa sissetungi korral. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas Ukrainale uut 1,2 miljardi euro suurust finantsabipaketti.<ref name="ERR_25.01.2022">[https://www.err.ee/1608476870/suurriikide-juhid-lubasid-koostood-venemaa-sissetungi-korral-ukrainasse "Suurriikide juhid lubasid koostööd Venemaa sissetungi korral Ukrainasse"], ERR, 25.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref> 2022. aastal suurendasid mitmed riigid relvatarneid Ukrainasse ja [[NATO]] tugevdas sõjalist valmisolekut Ukraina lähisriikides. Paljude riikide esindused alustasid hiljemalt veebruari keskel oma töötajate evakueerimist Ukrainast. [[Ühendkuningriik]], [[Ühendriigid]] ja [[Iisrael]] viisid oma saatkonnad [[Lviv]]i, Ühendriigid hiljem [[Varssavi]]sse. Paljude riikide saatkonnad palusid oma kodanikel vältida reisimist Ukrainasse või piirnevatesse Venemaa oblastitesse (sealhulgas [[Krasnodari krai]]sse), või sealt viivitamatult lahkuda. Mitmed Euroopa lennuettevõtted tühistasid oma lennud nii Ukraina pealinna [[Kiiev]]isse kui ka [[Odessa]]sse. 2022. aasta veebruari keskpaigaks oli [[Venemaa]] koondanud [[Ukraina]] põhja-, ida-, lõuna- ja edelapiiri lähedusse vähemalt 200&nbsp;000 sõjaväelase suuruse väekontingendi ja jätkas vägede koondamist.<ref name="BBC2022-02-17" /> * 13. veebruaril alustas [[OSCE]] oma töötajate evakueerimist [[Donetsk]]ist.<ref name="Reuters_13_II-2022" /> * 18. veebruaril teatas Moskva toetatud Ida-Ukraina separatistide liider [[Denõss Pušõlin]], et alustatud on piirkonna tsiviilelanikkonna (eelisjärjekorras naiste, laste ja eakate) tsentraliseeritud evakueerimisega [[Rostovi oblast]]isse Venemaal.<ref name="ERR2022-02-18" /> * 19. veebruaril kirjutasid Ida-Ukraina separatistide liidrid [[Denõss Pušõlin]] (nn [[Donetski Rahvavabariik|DRV]]) ja [[Leonid Passitšnõk]] (nn [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]]) alla [[mobilisatsioon]]imäärustele, kutsudes 18–55-aastaseid mehi, kes suudavad relva käes hoida, endast teada andma sõjaväekomissariaatidele.<ref name="ERR2022-02-19" /> * 20. veebruaril jäid Vene väed pärast õppusi ("Союзная решимость – 2022") edasi [[Valgevene]]sse.<ref name="ERR2022-02-20" /> * 21. veebruaril andis [[Moskva Kreml|Kreml]] teada, et [[Vladimir Putin]] plaanib tunnustada separatistlikke nn rahvavabariike [[Donbass]]is.<ref name="ERR2022-02-21" /> * 22. veebruaril algas Vene vägede voorimine rahuvalvamise egiidi all Donbassi.<ref>https://maailm.postimees.ee/7459581/putin-saadab-rahuvalvajad-isehakanud-vabariikidesse</ref> Ameerika Ühendriigid teavitasid sanktsioonidest Donetski ja Luhanski piirkondadele, keelates nendega igasugused kaubandussuhted, nende rahastamise või sealsed investeeringud. Ukraina taotles Venemaa ebaseaduslike sammude tõttu [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralise istungi kokku kutsumist. Berliin otsustas peatada Vene-Saksa gaasijuhtme [[Nord Stream 2]] projekti, andmata sellele tegevusluba. Venemaa [[Riigiduuma]] ja [[Föderatsiooninõukogu]] toetasid mõlemad hääletusel nn rahvavabariikide tunnustamist, Venemaa loob nendega diplomaatilised suhted saatkondade tasemel. [[Ukraina Ülemraada]] esitas seaduseelnõu sõjaseisukorra väljakuulutamiseks [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast]]is, transpordiühenduste peatamiseks Venemaaga ning riigipiiri sulgemiseks Valgevene ja Venemaaga. * 23. veebruaril alustati Ukrainas presidendi korraldusel reservväelaste teenistusse kutsumist, kuid president välistas esialgu [[üldmobilisatsioon]]i väljakuulutamise.<ref name="Reuters_23_II-2022" /> == Sõjategevus 2022. aastal == === Veebruar–märts === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – I etapp}} Sõjategevuse esimene etapp hõlmab ajavahemikku 24. veebruarist 2022, mil Venemaa alustas sõjalist sissetungi Ukrainasse kuni 7. aprillini 2022, kui Venemaa [[Ida sõjaväeringkond|Ida sõjaväeringkonna]] poolt põhjarindele paigutatud väeosad tõmmati Kiievi pealetungi suunalt tagasi kavatsusega paigutada need ringi Donbassi piirkonda. === Aprill–august === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – II etapp}} Sõjategevuse teine etapp hõlmab ajavahemikku 8. aprillist 2022, mil raskete lahingute toimumise piirkond nihkus Ukraina lõuna- ja idaossasse, kuni 11. septembrini 2022, kui Ukraina väed alustasid suurte [[Harkivi oblast]]i piirkondade ja mitme linna ([[Kupjansk]], [[Izjum]] jt) vabastamist. === September–november === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – III etapp}} Sõjategevuse kolmas etapp hõlmab ajavahemikku 12. septembrist 2022, mil Ukraina väed vallutasid lõunas ja idas vastupealetungi käigus olulisel hulgal oma territooriumi tagasi, kuni 9. novembrini 2022 kui Ukraina väed surusid okupandid välja [[Herson]]ist. === Detsember === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – IV etapp}} Sõjategevuse neljas etapp hõlmab ajavahemikku alates 10. novembrist 2022, mil Ukraina vasturünnakud ida- ja lõunasuunal lõppesid, kuni tänase päevani. == Sõjategevus 2023. aastal== === Jaanuar–mai === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – IV etapp}} === Juuni–august === {{Vaata|Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogia (8. juuni – 31. august 2023)}} === September–november === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september – 30. november 2023)}} === Detsember–märts 2024 === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. detsember 2023 – 31. märts 2024)}} == Sõjategevus 2024. aastal== === Detsember 2023–märts === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. detsember 2023 – 31. märts 2024)}} === Aprill–juuli === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. aprill 2024 – 31. juuli 2024)}} === August– === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. august 2024 – ...)}} == Sõjategevus 2025. aastal == === Jaanuar-mai === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2025 – 31. mai 2025)}} === Juuni-august === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. juuni 2025 – 31. august 2025)}} === September-detsember === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september 2025 – 31. detsember 2025)}} == Sõjategevus 2026. aastal == === Jaanuar-... === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – ...)}} == Rahvusvaheline vastukaja == === Euroopa Liit === 27. veebruari õhtul teatas [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] Euroopa Liidu õhuruumi sulgemisest eranditult kõigile Venemaa õhusõidukitele ning Venemaa teabekanalite ([[RT (televõrk)|RT]], [[Sputnik (uudisteportaal)|Sputnik]]) saadete edastamise keelustamisest Euroopa Liidu riikides; lisaks andis ta teada täiendavatest sanktsioonidest Valgevene režiimi vastu.<ref name=BBC_27-02-2022 /> Esimest korda eraldati Euroopa Liidu eelarvest raha (~450 miljonit eurot) sõjatehnika soetamiseks, et seda Ukrainale saata.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514385/euroopa-liit-sulgeb-ohuruumi-vene-lennukitele-keelab-sputniku-ja-rt|pealkiri=Euroopa Liit sulgeb õhuruumi Vene lennukitele, keelab Sputniku ja RT|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> [[Ursula von der Leyen]] teatab 27. veebruaril, et Ukraina peaks kuuluma Euroopa Liitu, kuid ei kinnita selle [[Idapartnerlus|liitumisprotsessi]] kiirendamist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.euronews.com/2022/02/27/ukraine-is-one-of-us-and-we-want-them-in-eu-ursula-von-der-leyen-tells-euronews|pealkiri=Ukraine is one of us and we want them in EU, Ursula von der Leyen tells Euronews|väljaanne=Euronews|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> === Muu maailm === Paljud riigid kehtestasid Venemaale ning Valgevenele sanktsioone, blokeerisid osaliselt [[SWIFT]]-ist, külmutasid [[Venemaa keskpank|Venemaa keskpanga]] välisvaluuta [[Reservvaluuta|reservid]], samuti saatsid relvaabi näiteks Rootsi, Saksamaa, Holland, USA jt.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608475601/teine-osa-usa-relvasaadetisest-joudis-ukrainasse|pealkiri=Teine osa USA relvasaadetisest jõudis Ukrainasse|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Maria-Ann Rohemäe|url=https://www.err.ee/1608514043/err-usa-s-analuutikute-sonul-on-sanktsioonidel-moju-ka-laanele|pealkiri=ERR USA-s: analüütikute sõnul on sanktsioonidel mõju ka läänele|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514232/analuutik-kaspar-oja-swift-i-keelamine-teeb-venemaa-olukorra-raskeks|pealkiri=Analüütik Kaspar Oja: SWIFT-i keelamine teeb Venemaa olukorra raskeks|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513758/saksamaa-saadab-ukrainasse-1000-tankitorjerelva-ja-500-stingerit|pealkiri=Saksamaa saadab Ukrainasse 1000 tankitõrjerelva ja 500 Stingerit|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> Meeleavaldused Ukraina toetuseks toimusid üle maailma.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514049/fotod-ule-maailma-jatkuvad-meeleavaldused-ukraina-toetuseks|pealkiri=Fotod: Üle maailma jätkuvad meeleavaldused Ukraina toetuseks|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> Saksamaal peatati Vene gaasijuhtme Nord Stream 2 heakskiit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608508514/saksamaa-peatab-nord-stream-2-heakskiitmise-protsessi|pealkiri=Saksamaa peatab Nord Stream 2 heakskiitmise protsessi|väljaanne=ERR|aeg=22.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> 27. veebruaril toimusid Venemaal sõjavastased meeleavaldused 48 linnas, kus politsei pidas nendel kinni üle 2000 inimese. Alates Venemaa sissetungi algusest on Venemaa sõjavastastel meeleavaldustel kinni peetud üle 5500 inimese.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514340/vene-monitooringugrupp-venemaal-on-kinni-peetud-ule-2000-meeleavaldaja|pealkiri=Vene monitooringugrupp: Venemaal on kinni peetud üle 2000 meeleavaldaja|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> [[Fail:RAK Lakenheath U.S. F-35s land in Estonia.webm|pisi|NATO suurendas vägede koosseisu Venemaaga piirnevatel aladel. Ämari lennuväebaasis maanduvad RAK Lakenheath U.S. F-35-d]] [[NATO]] suurendas vägede koosseisu Venemaaga piirnevatel aladel, mitmed riigid suurendavad oma kaitsekulutuste osakaalu [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]]-st.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512768/nato-paigutab-ida-euroopasse-vagesid-juurde|pealkiri=NATO paigutab Ida-Euroopasse vägesid juurde|väljaanne=ERR|aeg=25.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514181/scholz-saksamaa-tostab-oma-kaitsekulud-ule-kahe-protsendi-skp-st|pealkiri=Scholz: Saksamaa tõstab oma kaitsekulud üle kahe protsendi SKP-st|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s püüti võtta vastu resolutsioon, mis mõistaks Ukrainasse tungimise hukka, kuid Venemaa [[Veto|blokeeris]] selle.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512963/venemaa-blokeeris-uro-julgeolekunoukogus-soda-hukka-moistva-resolutsiooni|pealkiri=Venemaa blokeeris ÜRO julgeolekunõukogus sõda hukka mõistva resolutsiooni|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Ukraina küsimus saadeti edasi [[ÜRO Peaassamblee|ÜRO peaassamblee]] erakorralisele istungile, mis on esimene erakorraline istung pärast 1982. aasta [[Iisrael]]i okupatsiooni [[Golani kõrgendikud|Golani kõrgendikel]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514526/uro-julgeolekunoukogu-saadab-ukraina-kusimuse-peaassambleele|pealkiri=ÜRO julgeolekunõukogu saadab Ukraina küsimuse peaassambleele|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> 28. veebruaril teatas [[Šveits]], et hoolimata oma [[Neutraliteet|neutraliteedi]] poliitikast liitub ta Euroopa Liidu sanktsioonidega, külmutab venelaste varad ja sulgeb Venemaa lennukitele õhuruumi, põhjendades, et see ei lähe neutraliteedipõhimõttega vastuollu, kuna kaitseb sellega [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelist õigust]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608515666/sveits-kehtestab-moskva-vastased-sanktsioonid|pealkiri=Šveits kehtestab Moskva-vastased sanktsioonid|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Samal päeval käivitas [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC)]] peaprokurör [[Karim A. A. Khan]] protseduurid, mis võivad viia Venemaa vallandatud sõjategevuse uurimisele Ukrainas, kuna on põhjust arvata, et sõja käigus on toime pandud nii [[sõjakuritegu]]sid kui ka [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseid kuritegusid]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608516080/rahvusvaheline-kriminaalkohus-tegi-esimese-sammu-ukraina-soja-uurimiseks|pealkiri=Rahvusvaheline kriminaalkohus tegi esimese sammu Ukraina sõja uurimiseks|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> 2. märtsil sulges USA oma õhuruumi Venemaa lennukitele.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517346/biden-olukorrast-riigis-kones-usa-keelab-vene-lennukid-oma-ohuruumis|pealkiri=Biden "Olukorrast riigis" kõnes: USA keelab Vene lennukid oma õhuruumis|väljaanne=ERR|aeg=2.3.2022|vaadatud=2.3.2022}}</ref> === Reaktsioon Eestis === [[Pilt:Demonstration in Support of Ukraine in Tartu.jpg|pisi|vasakul|26. veebruaril Ukraina toetuseks toimunud meeleavaldus Tartus]] [[Pilt:Endine Vene tank T-72 Tallinnas Vabaduse väljakul.jpg|pisi|Endine Vene tank [[T-72]] Tallinnas [[Vabaduse väljak]]ul. 25. veebruaril väljakule toodud tank lasti Ukraina vägede poolt puruks Venemaa sissetungi alguses 2022. aasta märtsil [[Kiiev]]i lähistel<ref>[https://www.err.ee/1608897245/fotod-havitatud-vene-tank-vabaduse-valjakul Fotod: hävitatud Vene tank Vabaduse väljakul]; ERR uudised, 25.02.2023</ref>]] 26. veebruaril toimusid üle Eesti Ukraina toetuseks meeleavaldused, politsei hinnangul võis Tallinnas [[Vabaduse väljak]]ul olla 30 000 inimest.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513611/galerii-rahvarohke-meeleavaldus-vabaduse-valjakul-ukraina-toetuseks|pealkiri=Galerii: rahvarohke meeleavaldus Vabaduse väljakul Ukraina toetuseks|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Samuti saadeti relvaabi ning korraldati raha, riiete ja tekkide kogumist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512384/eesti-saadab-ukrainale-taiendavat-relvaabi|pealkiri=Eesti saadab Ukrainale täiendavat relvaabi|väljaanne=ERR|aeg=25.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Rein Sikk|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/96010785/kadrina-paastehoone-taitub-annetustega-ukrainale-kogutakse-hugieenitarbeid-voodipesu-patju-ja-tekke|pealkiri=Kadrina päästehoone täitub annetustega Ukrainale: kogutakse hügieenitarbeid, voodipesu, patju ja tekke|väljaanne=Maaleht|aeg=25.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Katrin Rohtla|url=https://www.ohtuleht.ee/1056687/aitame-koos-ukraina-toetuseks-on-avatud-annetusliinid|pealkiri=AITAME KOOS! Ukraina toetuseks on avatud annetusliinid|väljaanne=Õhtuleht|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Koos teiste Balti riikidega otsustati [[õhuruum]] Vene lennukitele sulgeda.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513500/balti-riigid-sulgevad-oma-ohuruumi-vene-lennukitele|pealkiri=Balti riigid sulgevad oma õhuruumi Vene lennukitele|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Reageeriti ka kultuuri- ja spordivaldkonnas, loobuti Venemaa ja Valgevene esinejatest ja sportlastest võistlustel ning kontsertidel.<ref>{{Netiviide|autor=Rasmus Voolaid|url=https://sport.ohtuleht.ee/1056698/kindel-eesti-valitsus-keelas-venemaa-ja-valgevene-laskesuusatajatel-otepaal-voistelda-venelased-on-solvunud|pealkiri=KINDEL! Eesti valitsus keelas Venemaa ja Valgevene laskesuusatajatel Otepääl võistelda, venelased on solvunud|väljaanne=Õhtuleht|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/96021911/eesti-kontsert-tuhistab-venemaa-ja-valgevene-muusikute-esinemised-oma-kontserdimajades|pealkiri=Eesti Kontsert tühistab Venemaa ja Valgevene muusikute esinemised oma kontserdimajades|väljaanne=Kroonika|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Huvi [[Kaitseliit|kaitseliidu]] ja [[naiskodukaitse]]ga liitumise vastu kasvas hüppeliselt.<ref>{{Netiviide|autor=Monika Metsmaa|url=https://saartehaal.postimees.ee/7466434/huvi-kaitseliidu-ja-naiskodukaitse-vastu-on-huppeliselt-kasvanud|pealkiri=Huvi kaitseliidu ja naiskodukaitse vastu on hüppeliselt tõusnud|väljaanne=Saarte Hääl|aeg=1.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Madis Hindre|url=https://www.err.ee/1608517628/uhtegi-ukraina-vastupanu-naitab-et-kaitseliidu-kasitlus-maakaitsest-on-oige|pealkiri=Ühtegi: Ukraina vastupanu näitab, et Kaitseliidu käsitlus maakaitsest on õige|väljaanne=ERR|aeg=2.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> Mõned Eesti sõdurid läksid ka Ukrainasse vabatahtlikult võitlema. 2024. aasta juuniks oli langenud kolm Ukraina eest võidelnud Eesti sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609379606/ukrainas-hukkus-kolmas-eesti-vabatahtlik-sodur "Ukrainas hukkus kolmas Eesti vabatahtlik sõdur"] ERR, 23. juuni 2024</ref> ==== Abisaadetised ==== [[Pilt:Ukraina värvides viljaveoauto paigutati Tallinna vanalinna 2022. aasta veebruari lõpus.jpg|pisi|Ukraina värvides viljaveoauto paigutati Tallinna vanalinna 2022. aasta veebruari lõpus]] Eestlased olid kogunud 5. märtsi seisuga suuremate organisatsioonide kaudu Ukraina toetuseks ligi 6 miljonit eurot, lisaks muud [[humanitaarabi]]. Abiorganisatsioonide vahendusel pakuti Ukraina põgenikele elukohti ligi 1600, töökohti 800, [[Vabatahtlik tegevus|vabatahtliku]] abilisena on ennast kirja pannud 1500 inimest.<ref>{{Netiviide|autor=Juhan Hepner|url=https://www.err.ee/1608521729/eestlased-on-annetanud-ukraina-toetuseks-ligi-kuus-miljonit-eurot|pealkiri=Eestlased on annetanud Ukraina toetuseks ligi kuus miljonit eurot|väljaanne=ERR|aeg=5.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> 2022. aasta augusti alguseks oli MTÜ [[Eesti Pagulasabi]] oma rahapõhise abiprogrammiga jõudnud enam kui 43&nbsp;500 leibkonnani ja laiali jaganud üle 21,5 miljoni euro.<ref>[https://www.err.ee/1608673783/eero-janson-inimesed-ukrainas-vajavad-raha-mitte-asju-neli-kuud-hiljem "Eero Janson: inimesed Ukrainas vajavad raha, mitte asju. Neli kuud hiljem"] ERR, 2. august 2022</ref> ==== Sõjaline abi ==== 2022. aasta mai alguseks oli Eesti andnud Ukrainale kokku 230 miljoni euro väärtuses relvastust ja laskemoona.<ref>[https://www.err.ee/1608589324/eesti-sojaline-abi-ukrainale-ulatub-230-miljoni-euroni "Eesti sõjaline abi Ukrainale ulatub 230 miljoni euroni"] ERR, 6. mai 2022</ref> Novembris ligines sõjalise abi ulatus 300 miljonile eurole.<ref>[https://www.err.ee/1608793597/eesti-sojaline-abi-ukrainale-laheneb-300-miljonile-eurole "Eesti sõjaline abi Ukrainale läheneb 300 miljonile eurole"] ERR, 18. november 2022</ref> 19. jaanuaril 2023 kinnitas Eesti valitsus veel 113 miljoni euro väärtuses kaudtule- ja tankitõrjerelvade ning ka laskemoona andmist Ukrainale, millega jõuab Eesti sõjaline abi Ukrainale 370 miljoni euroni.<ref>[https://www.err.ee/1608855515/eesti-annab-ukrainale-seni-suurima-koguse-sojalist-abi "Eesti annab Ukrainale seni suurima koguse sõjalist abi"] ERR, 19. jaanuar 2023</ref> 2024. aasta juunis jõudis sõjalise abi maht ligi 500 miljoni euroni.<ref>[https://www.err.ee/1609369241/eesti-relvaabi-ukrainale-tousis-mistralide-andmisega-500-miljoni-euroni "Eesti relvaabi Ukrainale tõusis Mistralide andmisega 500 miljoni euroni"] ERR, 12. juuni 2024</ref> 2026. aasta alguseks oli Eesti riik toetanud Ukrainat enam kui 1,1 miljardi euro mahus, millest ligi kolmveerandi moodustas sõjaline abi. Samas anti mõningast abi juba enne Venemaa sissetungi ning Eesti inimesed on Ukrainat toetanud ka erinevate organisatsioonide ja kodanikualgatuste kaudu.<ref>[https://www.err.ee/1609916069/eesti-on-ukrainat-abistanud-rohkem-kui-1-1-miljardi-euro-vaartuses "Eesti on Ukrainat abistanud rohkem kui 1,1 miljardi euro väärtuses"] ERR, 21. jaanuar 2026</ref> ==== Poliitilised seisukohavõtud ==== {{Vaata|Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused}} [[Riigikogu|Eesti Riigikogu]] tegi kaks avaldust seoses Venemaa sissetungieelse vägede koondamisega ning 2022. aastal Ukraina vastu rünnaku alustamisega, milles [[Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused|avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Venemaa Föderatsiooni alustatud sõja]]. Mõlemad avaldused võeti vastu. Samas jätsid 9 saadikut: [[Natalia Malleus]], [[Igor Kravtšenko]], [[Oudekki Loone]], [[Mihhail Stalnuhhin]], [[Maria Jufereva-Skuratovski]], [[Dmitri Dmitrijev]], [[Andrei Korobeinik]], [[Martin Repinski]] ja [[Siret Kotka]] mõlemad avaldused allkirjastamata ja poolthääleta. 21. aprillil 2022 tunnistas Eesti Riigikogu 86 poolthäälega Venemaa sõjalise ja poliitilise tegevuse Ukraina rahva vastaseks [[genotsiid]]iks.<ref>[https://www.err.ee/1608571684/riigikogu-tunnistas-venemaa-tegevuse-ukrainas-genotsiidiks "Riigikogu tunnistas Venemaa tegevuse Ukrainas genotsiidiks"] ERR, 21. aprill 2022</ref> ==== Sõjapõgenikud Eestis ==== Politsei- ja piirivalveamet loobus 27. veebruaril Eestis viibivatelt Ukraina elanikelt [[viisa]]pikenduse nõudmisest. Eestis oli lühiajaline töötamine registreeritud üle 16 000 Ukraina kodanikul, umbes 10&nbsp;000 Ukraina kodanikul oli tähtajaline [[Elamisluba Eestis|elamisluba]] ning 4000 Ukraina kodanikul kehtiv pikaajalise elaniku elamisluba. [[Siseminister]] teatas, et riik on valmis vastu võtma 2000 [[Pagulus|põgenikku]].<ref>{{Netiviide|autor=Tõnu Karjatse|url=https://www.err.ee/1608514508/jaani-eesti-on-valmis-ukrainast-pogenikke-vastu-votma|pealkiri=Jaani: Eesti on valmis Ukrainast põgenikke vastu võtma|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Mai alguseks oli Eestisse jõudnud ligi 35&nbsp;000 Ukraina sõjapõgenikku.<ref>[https://www.err.ee/1608583657/eestisse-on-tulnud-ligi-35-000-sojapogenikku "Eestisse on tulnud ligi 35 000 sõjapõgenikku"] ERR, 2. mai 2022</ref> Perioodil 27. veebruarist kuni 20. juunini saabus Eestisse 72 338 sõjapõgenikku Ukrainast, kellest jäi Eestisse pidama 43&nbsp;123 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1608635323/eestisse-on-jaanud-43-123-ukraina-sojapogenikku "Eestisse on jäänud 43&nbsp;123 Ukraina sõjapõgenikku"] ERR, 20. juuni 2022</ref> 11. augusti seisuga oli Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületanud 50&nbsp;000 piiri.<ref name="sojapogenike-arv">[https://www.err.ee/1608681589/eestisse-jaanud-sojapogenike-arv-uletas-50-000-piiri "Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületas 50 000 piiri"] ERR, 11. august 2022</ref> Samal ajal oli Leedus ligi 62&nbsp;000, Rootsis ligi 44&nbsp;000, Lätis ligi 36&nbsp;000 ja Soomes ligi 30&nbsp;000 sõjapõgenikku.<ref name="sojapogenike-arv" /> 2023. aasta aprilliks oli Eesti riik kulutanud sõjapõgenike majutamisele 41 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1608960202/riik-maksis-suurema-osa-sojapogenike-majutusrahast-tallinkile "Riik maksis suurema osa sõjapõgenike majutusrahast Tallinkile"] ERR, 26. aprill 2023</ref> ==== Ülikoolid ==== [[Tartu Ülikool]] teatas 9. märtsil, et piirab Venemaa ja Valgevene [[kodanik]]e vastuvõttu alates 2022. aasta sügisest: Tartu Ülikooli pääsevad nüüd vaid Euroopa Liidu [[elamisluba|elamisloa]] või pikaajalise [[viisa]]ga kandideerijad.<ref>{{Netiviide|autor=Marko Tooming|url=https://www.err.ee/1608524984/tartu-ulikool-piirab-sugisest-venemaa-ja-valgevene-kodanike-vastuvottu|pealkiri=Tartu Ülikool piirab sügisest Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> 2021. aastal oli Tartu Ülikooli 13&nbsp;909 [[Üliõpilane|üliõpilasest]] 1746 välismaalast, neist 268 Venemaalt.<ref>{{Netiviide|url=https://statistika.ut.ee/ut/?_inputs_&keel=%22ee%22|pealkiri=Tartu Ülikooli statistika|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Märtsi algul teatas Tartu Ülikool Ukraina [[stipendium]]ifondi loomisest, et toetada Ukraina päritolu üliõpilasi, samuti vabastas nad 2022. aastaks [[õppemaks]]ust, pakub võimalust taotleda [[Õppetoetus|eritoetust]], pikendas nende vastuvõtuperioodi, lõi tasuta lisaõppekohad, pakub töökohti sealt saabunud [[Akadeemiline töötaja|akadeemilistele töötajatele]] ning peatas koos teiste Eesti ülikoolidega koostöö Venemaa ja Valgevene ülikoolidega.<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/ukraina|pealkiri=Ülikooliperele vajalik teave Ukrainas toimuva sõjategevuse ajal|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Eesti president, endine [[Tartu ülikooli rektor|Tartu Ülikooli rektor]] [[Alar Karis]] peab vastuoluliseks ülikooli otsust piirata Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu ning leiab, et otsus tuleb millalgi üle vaadata.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608525680/karis-peab-tu-otsust-vene-ja-valgevene-tudengite-kohta-vastuoluliseks|pealkiri=Karis peab TÜ otsust Vene ja Valgevene tudengite kohta vastuoluliseks|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Tallinna Tehnikaülikool kavatseb samuti Venemaa kodanike bakalaureuse- ja magistriõppesse vastuvõtust loobuda.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608526391/ulikoolid-soovivad-uhtmoodi-piirata-venemaa-kodanike-vastuvottu|pealkiri=Ülikoolid soovivad ühtmoodi piirata Venemaa kodanike vastuvõttu|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=10.3.2022}}</ref> ==== Meediakanalite blokeerimine ==== 2. mai 2023 seisuga on Eestis blokeeritud 249 [[veebisait]]i, 14 [[YouTube]]'i kanalit ja 53 telekanalit.<ref name="propastop.org"/> Suurematest veebisaitidest on blokeeritud [[Izvestija]], [[Lenta.ru]], [[NTV]], [[Pervõi Kanal]], [[RIA Novosti]], [[Rutube]], [[RT (televõrk)|RT]], [[TASS]] ja [[Valgevene Televisioon]]. == Mõju Venemaale == 28. veebruari hommikul langes sanktsioonide mõjul [[rubla]] [[kurss]] [[USA dollar|dollari]] suhtes üle 30 protsendi, selle väärtus langes [[börs]]ivälises kauplemises ajaloo madalaimale tasemele, Venemaa keskpank keelas Moskva börsil kauplemist alustada. Analüütikute hinnangul algas suuremahuline raha väljavool Venemaalt, suuremad lääne [[investor]]id lahkuvad Vene turult.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514820/rubla-on-vabalanguses-moskva-bors-lukkas-kauplemise-ohtuni-edasi|pealkiri=Rubla on vabalanguses, Moskva börs lükkas kauplemise õhtuni edasi|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Kadri Põlendik|url=https://www.err.ee/1608515621/analuutikud-toimub-massiivne-raha-valjavool-venemaalt|pealkiri=Analüütikud: toimub massiivne raha väljavool Venemaalt|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Majandusanalüütik [[Heido Vitsur]]i sõnul mõjutavad rubla kukkumine ja börsi langus riigisisest majandustegevust vähe, suurema, samas pikema mõjuga on rahvusvahelist äri piiravad sanktsioonid, samuti USA keeld Venemaa keskpanga tehingutes kasutada dollarit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608515933/vitsur-rahvusvahelise-ari-piiramine-on-rubla-kukkumisest-olulisem|pealkiri=Vitsur: rahvusvahelise äri piiramine on rubla kukkumisest olulisem|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Nord Stream 2 AG esitab 1. märtsil 2022 [[pankrot]]iavalduse, kuna sanktsioonide tõttu pole gaasitarnijal võimalik tegutseda. [[Gazprom]]i gaasitoru [[Nord Stream 2]] ehitus Venemaalt Saksamaale jõudis 2021. aasta septembris lõpule, ehitamine läks maksma ligi 10 miljardit dollarit. Kuid veebruaris teatas Saksamaa kantsler [[Olaf Scholz]], et peatatakse gaasijuhtme sertifitseerimisprotsess.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517169/nord-stream-2-esitas-pankrotiavalduse|pealkiri=Nord Stream 2 esitas pankrotiavalduse|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Venemaa suurim [[Autotööstus|autotootja]] [[AvtoVAZ]] peatab 3. märtsil 2022 elektroonikakomponentide puuduse tõttu neljaks päevaks tootmise. Mõned päevad varem piirasid välismaised autotootjad Venemaale autode müüki ning tõstsid hindu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608516242/autotootjad-piiravad-venemaal-muuki-ja-tostavad-hindu|pealkiri=Autotootjad piiravad Venemaal müüki ja tõstavad hindu|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608518798/avtovaz-peatab-komponentide-puuduse-tottu-too|pealkiri=AvtoVAZ peatab komponentide puuduse tõttu töö|väljaanne=ERR|aeg=3.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref> Suuremad kaupluseketid Venemaal hakkavad 4. märtsil 2022 piirama esmavajalike toidukaupade müüki.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608521702/venemaa-kauplused-hakkavad-piirama-esmaste-toidukaupade-muuki|pealkiri=Venemaa kauplused hakkavad piirama esmaste toidukaupade müüki|väljaanne=ERR|aeg=5.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> Märgatavalt on suurenenud Venemaalt [[Emigratsioon|väljaränne]], bussireisid Eesti ja Venemaa vahel on kahekordistunud. Ränne ei alanud sõja algusega, vaid [[rahvusvaheline sanktsioon|sanktsioonide]] kehtestamisega, teise laine tekitas rubla [[Kurss|kursi]] langus. Piiriületajad on nii venelased kui ka Venemaal elanud [[Välismaalane|välismaalased]], kes [[lennuliiklus]]e katkemise tõttu püüavad maismaad pidi Venemaalt lahkuda.<ref>{{Netiviide|autor=Mait Ots|url=https://www.err.ee/1608520883/ppa-ja-bussifirma-andmed-naitavad-venemaalt-lahkumise-lainet|pealkiri=PPA ja bussifirma andmed näitavad Venemaalt lahkumise lainet|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=6.3.2022}}</ref> Hulk Lääne suurettevõtteid teatab Venemaal ja Valgevenes tegevuse lõpetamisest või peatamisest: kütuseettevõtted, tehnoloogiafirmad, toidu- ja joogitootjad.<ref>{{Netiviide|autor=Ed Clowes|url=https://news.sky.com/story/here-are-the-key-companies-that-have-pulled-of-russia-this-week-12557578|pealkiri=The companies that have pulled out of Russia this week|väljaanne=Sky|aeg=4.3.2022|vaadatud=6.3.2022}}</ref> Paralleelselt välisettevõtete lahkumisega Venemaalt algas seal laiaulatuslik omandi ümberjagamine. Lisaks lahkunud välisettevõtete varale konfiskeeriti ka Putinile ebalojaalsete omanike vara.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8286972/mark-galeotti-mida-venemaa-ministri-ootamatu-surm-putini-kohta-utleb |pealkiri=MARK GALEOTTI ⟩ Mida Venemaa ministri ootamatu surm Putini kohta ütleb |url-access=subscription |eesnimi=Mark |perekonnanimi=Galeotti |kuupäev=2025-07-15 |vaadatud=2025-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8291072/vladimir-juskin-venemaal-toimub-omandi-umberjagamine-mida-pole-nahtud-1990ndatest-saadik |pealkiri=VLADIMIR JUŠKIN ⟩ Venemaal toimub omandi ümberjagamine, mida pole nähtud 1990ndatest saadik |url-access=subscription |eesnimi=Vladimir |perekonnanimi=Juškin |kuupäev=2025-07-22 |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Reitinguagentuurid [[Fitch]] ja [[Moody's]] langetasid 9. märtsil 2022 Venemaa [[riigireiting]]u tasemelt B vastavalt tasemele C ja Ca, ennustades, et riik on sanktsioonide ja piirangute tõttu peagi [[Maksejõuetus|maksejõuetu]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608525335/fitch-langetas-venemaa-reitingut-veelgi-ning-ennustab-maksejouetust|pealkiri=Fitch langetas Venemaa reitingut veelgi ning ennustab maksejõuetust|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> 2024. aastaks oli Venemaa oma majanduse täielikult militariseerinud ja sõjaliste kulutuste osakaal ulatus 8 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. <ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120308158/putinil-on-jaanud-kaks-varianti-vene-ladudes-hakkab-noukogudeaegne-tehnika-otsa-loppema-mis-saab-edasi |title=„Putinil on jäänud kaks varianti.“ Vene ladudes hakkab nõukogudeaegne tehnika otsa lõppema. Mis saab edasi? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-17 |access-date=2024-07-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://x.com/DefenceHQ/status/1817198534229188854 The Kremlin claims its economy is thriving because of its illegal invasion of Ukraine.] X MoD Ukraine 28-07-2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120310580/sojapaevik-886-paev-vene-sojatoostuses-on-palgad-tousnud-kuni-60-aga-on-ikka-nigelad |title=SÕJAPÄEVIK (886. päev) - Vene sõjatööstuses on palgad tõusnud kuni 60%, aga on ikka nigelad |url-access=subscription |author=Argo Ideon |date=2024-07-28 |access-date=2024-07-28 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120310364/juri-toomepuu-venemaa-haabub-nuud-pole-kusimus-selles-kas-ukraina-suudab-voitlust-jatkata-vaid-selles-kas-seda-suudab-venemaa |title=Jüri Toomepuu: Venemaa hääbub. Nüüd pole küsimus selles, kas Ukraina suudab võitlust jätkata, vaid selles, kas seda suudab Venemaa |url-access=subscription |author=Jüri Toomepuu |date=2024-07-27 |access-date=2024-07-27 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609408405/venemaa-keskpank-tostis-intressimaara-18-protsendile Venemaa keskpank tõstis intressimäära 18 protsendile] ERR 26. VII 2024</ref> Vaatamata näilisele majanduskasvule on see kaasa toonud sügava kriisi Venemaa "mittesõjamajanduses" ja ühiskonnas laiemalt.<ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120314771/analuus-vladimir-putini-ohjeldamatu-kulutamine-on-pannud-venemaa-majanduse-jarsult-tousma |title=ANALÜÜS - Vladimir Putini ohjeldamatu kulutamine on pannud Venemaa majanduse järsult tõusma |url-access=subscription |author=Kadri Sildmets |date=2024-08-17 |access-date=2024-08-17 |website=arileht.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120326611/juri-toomepuu-viimane-kord-kui-inflatsioon-oli-venemaal-nii-kuum-loi-hrustsov-endiselt-kinga-lauale-mull-on-lohkemas |title=Jüri Toomepuu: „viimane kord, kui inflatsioon oli Venemaal nii kuum, lõi Hruštšov endiselt kinga lauale“. Mull on lõhkemas |url-access=subscription |author=Jüri Toomepuu |date=2024-10-04 |access-date=2024-10-04 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120327068/anders-aslund-venemaa-sojamajandus-on-joudnud-kuristiku-aarele-ukrainal-piisab-voiduks-vahesest |title=Anders Åslund: Venemaa sõjamajandus on jõudnud kuristiku äärele. Ukrainal piisab võiduks vähesest |url-access=subscription |author=Anders Åslund |date=2024-10-07 |access-date=2024-10-07 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120331570/olukord-meenutab-1916-aastat-vene-valitsus-on-kontrolli-majanduse-ule-kaotanud |title=Olukord meenutab 1916. aastat. Vene valitsus on kontrolli majanduse üle kaotanud |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-10-27 |access-date=2024-10-27 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.hhs.se/en/about-us/news/site-publications/2024/russias-economic-imbalances/ New report | Russia's economy faces growing imbalances as war effort drains resources] Stockholm Institute of Transition Economics, 1. X 2024</ref> Venemaa on sõda rahastanud eelarveväliste laenudega sõjatööstusele ja sellega raskendanud oma rahanduse olukorda.<ref>[https://navigatingrussia.substack.com/p/russias-hidden-war-debt Russia’s Hidden War Debt] Craig Kennedy, Navigating Russia Jan 11, 2025</ref> 2024. aasta oktoobris tõstis Venemaa Keskpank intressimäära 21 protsendini, mis tekitab probleeme ettevõtetele kõigis majandusharudes.<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120333586/sojaraport-jaanika-merilo-venemaa-eliit-protesteerib-uha-raskema-majandusolukorra-vastu |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Venemaa eliit protesteerib üha raskema majandusolukorra vastu. |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-11-02 |access-date=2024-11-02 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.forbes.ru/biznes/522850-mordasov-zaavil-o-riskah-tormozenia-ekonomiki-iz-za-vysokoj-klucevoj-stavki Мордашов заявил о рисках торможения экономики из-за высокой ключевой ставки] Forbes.ru 9. oktoober 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120336034/anders-aslund-venemaa-ainuke-majandust-moistev-juht-saab-kohe-kinga-ees-ootab-vabalangus |title=Anders Åslund: Venemaa ainuke majandust mõistev juht saab kohe kinga. Ees ootab vabalangus. |url-access=subscription |author=Anders Åslund |date=2024-11-13 |access-date=2024-11-13 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.moscowtimes.nl/2024/11/15/zamorozka-vrkladov-a147865 Российские власти вполне могут заморозить вклады населения. кандидат экономических наук Юрия Данилов] The Moscow Times 15. XI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120339557/vene-majanduse-nukker-seis-tekitab-eliidis-avalikku-nurinat-putini-asemel-tehakse-patuoinaks-keskpank |title=Vene majanduse nukker seis tekitab eliidis avalikku nurinat. Putini asemel tehakse patuoinaks keskpank |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-11-27 |access-date=2024-11-27 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120345099/sokk-ja-kriis-eksperdid-prognoosivad-2025-aastal-venemaa-majanduse-kukkumist |title=Šokk ja kriis. Eksperdid prognoosivad 2025. aastal Venemaa majanduse kukkumist |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-12-21 |access-date=2024-12-21 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120363347/pank-on-norgem-kui-tank-venelased-kardavad-kontode-kulmutamist-kui-tegelik-oht-on-mujal |title=Pank on nõrgem kui tank. Venelased kardavad kontode külmutamist, kui tegelik oht on mujal |url-access=subscription |author=Vadim Belkin |date=2025-03-16 |access-date=2025-03-16 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8276476/venemaa-heaolufondi-tuhjenemine-annab-loogi-ka-kremli-sojakassale |pealkiri=Venemaa heaolufondi tühjenemine annab löögi ka Kremli sõjakassale |url-access=subscription |eesnimi=Erkki |perekonnanimi=Erilaid |kuupäev=2025-06-27 |vaadatud=2025-07-07 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8280813/venemaa-naftatulud-kukkusid-jarsult-riik-on-sunnitud-eelarve-turgutamiseks-muuma-kulda |pealkiri=Venemaa naftatulud kukkusid järsult, riik on sunnitud eelarve turgutamiseks müüma kulda |url-access=subscription |eesnimi=Erkki |perekonnanimi=Erilaid |kuupäev=2025-07-04 |vaadatud=2025-07-07 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8282866/loid-kasv-ja-hinnaplahvatus-vene-majandus-on-40-sojakuu-jarel-kokkuvarisemise-aarel |pealkiri=Loid kasv ja hinnaplahvatus. Vene majandus on 40 sõjakuu järel kokkuvarisemise äärel |url-access=subscription |autor=PM Majandus |kuupäev=2025-07-08 |vaadatud=2025-07-08 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastaks lõppes Venemaa sõjalistest kulutustest tingitud kasv ja majandus sisenes langusfaasi.<ref>[https://www.err.ee/1609751937/reuters-vene-nafta-ja-gaasitulud-voivad-langeda-juulis-kolmandiku-vorra Reuters: Vene nafta- ja gaasitulud võivad langeda juulis kolmandiku võrra] ERR, 23.VII 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609751910/muuk-langeb-ja-avtovazi-kollektiiv-voib-saada-luhema-toonadala Müük langeb ja Avtovazi kollektiiv võib saada lühema töönädala] ERR, 23.VII 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120395103/eitamine-kauplemine-ja-langusega-leppimine-venemaa-majanduse-leinameeleolu-on-joudnud-uude-faasi |pealkiri=Eitamine, kauplemine ja langusega leppimine. Venemaa majanduse leinameeleolu on jõudnud uude faasi |url-access=subscription |eesnimi=Vadim |perekonnanimi=Belkin |kuupäev=2025-08-06 |vaadatud=2025-08-06 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120401362/analuus-kui-olukord-ei-muutu-ammendub-kremlil-raha-aasta-parast |pealkiri=ANALÜÜS: Kui olukord ei muutu, ammendub Kremlil raha aasta pärast |url-access=subscription |eesnimi=tõlkis Ivar Soopan |perekonnanimi=Insider |kuupäev=2025-09-05 |vaadatud=2025-09-05 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120402465/nii-kuum-et-lausa-jahtub-vene-suurima-panga-juhi-sonul-seisab-majandus-paigal-tode-on-aga-hullem |pealkiri=Nii kuum, et lausa jahtub. Vene suurima panga juhi sõnul seisab majandus paigal, tõde on aga hullem |url-access=subscription |eesnimi=Lev |perekonnanimi=Kadik |kuupäev=2025-09-10 |vaadatud=2025-09-10 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8331437/juri-toomepuu-putini-kaardimaja-variseb-kokku-ning-eesti-saab-sellest-olulise-touke |pealkiri=JÜRI TOOMEPUU ⟩ Putini kaardimaja variseb kokku ning Eesti saab sellest olulise tõuke |url-access=subscription |eesnimi=Jüri |perekonnanimi=Toomepuu |kuupäev=2025-09-27 |vaadatud=2025-09-27 |väljaanne=arvamus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aasta mais langetas Venemaa keskpank intressimäära 20, juulis 18, septembris 17 ja detsembris 16 protsendile.<ref>[https://www.err.ee/1609754760/venemaa-keskpank-kiirendab-intressimaarade-langetamist Venemaa keskpank kiirendab intressimäärade langetamist] ERR, 26.VII 2025</ref> 2026. aasta märtsis langetati baasintressimäär 15 protsendile.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8436677/blogi-1486-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-iraani-runnakud-ohustavad-globaalset-stabiilsust?liveblogPost=12 |pealkiri=Venemaa keskpank langetas baasintressimäära 15 protsendini |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-20 |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Energiakandjate müügitulu vähenemine ja sõjaliste kulutuste kasv viisid Venemaa majanduse 2026 aasta alguseks stagnatsiooni<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8402041/sodivad-kuni-napud-pohjas-millal-venemaa-majandus-kokku-kukub |pealkiri=SÕDIVAD KUNI NÄPUD PÕHJAS ⟩ Millal Venemaa majandus kokku kukub? |url-access=subscription |eesnimi=Andres |perekonnanimi=Herkel |kuupäev=2026-01-23 |vaadatud=2026-01-23 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja tekkis uue panganduskriisi oht.<ref>[https://www.err.ee/1609934807/the-guardian-ohus-on-margid-venemaa-majanduse-kokkuvarisemisest The Guardian: õhus on märgid Venemaa majanduse kokkuvarisemisest] ERR, 26.VII 2025</ref> 2026 aastal tõusis käibemaks 20'lt 22 protsendini.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120435460/intervjuu-putin-saab-aru-et-soda-tuleb-lopetada-ekspeaminister-kasjanov-kommenteerib-venemaa-surutist-ja-panganduskriisi |pealkiri=INTERVJUU - „Putin saab aru, et sõda tuleb lõpetada.“ Ekspeaminister Kasjanov kommenteerib Venemaa surutist ja panganduskriisi |url-access=subscription |eesnimi=Dmitri Semjonov |perekonnanimi=Anžela Bubeljak |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> 2026 aasta alguses hakkas valitsus piirama Interneti levikut kogu riigis ja blokeeris paljude rakenduste (Telegram, WhatsApp, Signal, Facebook, YouTube) kasutamise, et suruda peale riigirakenduse MAX kasutamist.<ref>{{Netiviide |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120442902/taksod-seisavad-ja-miljard-rubla-poleb-paevas-venemaa-katsetab-majanduse-hinnaga-lokaalset-internetti |pealkiri=Taksod seisavad ja miljard rubla põleb päevas: Venemaa katsetab majanduse hinnaga lokaalset internetti |url-access=subscription |eesnimi=Tanel |perekonnanimi=Raig |kuupäev=2026-03-18 |vaadatud=2026-03-18 |väljaanne=arileht.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8435586/andrei-kuzitskin-putini-infogeto-uus-tase-venelased-on-valmis-hubriidseks-kodusojaks |pealkiri=ANDREI KUZITŠKIN ⟩ Putini infogeto uus tase: venelased on valmis hübriidseks kodusõjaks |url-access=subscription |eesnimi=Andrei |perekonnanimi=Kuzitškin |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa on ära kasutanud paremini säilinud osa Nõukogude Liidu kogutud relvastuse varudest ja hakanud kasutusele võtma esimeses ringis välja praagitud halvemini säilinud tehnikat.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120309188/kollaps-saabub-2025-aastal-ekspert-selgitab-kui-palju-on-venelastel-jarel-noukogudeaegset-tehnikat-ja-mis-saab-kui-see-lopeb |title=„Kollaps saabub 2025. aastal.“ Ekspert selgitab, kui palju on venelastel järel nõukogudeaegset tehnikat ja mis saab, kui see lõpeb |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-22 |access-date=2024-07-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310330/puust-ja-punaseks-kui-palju-on-putini-armeel-alles-tanke-ja-suurtukke-kui-kaua-saab-ukraina-soda-veel-kesta |title=PUUST JA PUNASEKS - Kui palju on Putini armeel alles tanke ja suurtükke? Kui kaua saab Ukraina sõda veel kesta? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-26 |access-date=2024-07-26 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Isikkoosseisu puuduses vaevlev Venemaa palus abi [[Põhja-Korea]]lt ja 2024. aasta sügisel saabusid Põhja-Korea sõdurid Venemaa käsutusse.<ref>{{cite web|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120335905/jonatan-vseviov-kiiret-voitu-lubanud-putin-anub-nuud-pohja-korealt-abi |title=Jonatan Vseviov: kiiret võitu lubanud Putin anub nüüd Põhja-Korealt abi |url-access=subscription |author=Bianca Mikovitš |date=2024-11-14 |access-date=2024-11-10 |website=maaleht.delfi.ee}}</ref> Riigis on valla päästetud sõjapropaganda ja elanike totaalne ajupesu, mille tulemusena enamus Venemaa elanikke toetab 'sõjalist erioperatsiooni'.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120334344/idanaabrite-meelsus-on-kindlalt-voimuladviku-kapa-all-ukraina-teadur-vene-avalikku-arvamust-saab-muuta-eelkoige-lahinguvaljal |title=Idanaabrite meelsus on kindlalt võimuladviku käpa all. Ukraina teadur: Vene avalikku arvamust saab muuta eelkõige lahinguväljal |url-access=subscription |author=Grete Põlluste |date=2024-11-10 |access-date=2024-11-10 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/kategooria/120000451/kremli-lekked Kremli lekked] www.delfi.ee</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8158715/raul-rebane-venemaa-tegelik-juht-ei-ole-putin |title=RAUL REBANE ⟩ Venemaa tegelik juht ei ole Putin |url-access=subscription |author=Raul Rebane |date=2024-12-20 |access-date=2024-12-24 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8281831/juri-kotsinev-kes-mojutab-putinit-venemaa-president-ei-ole-oma-otsustes-vaba |title=JÜRI KOTŠINEV ⟩ Kes mõjutab Putinit? Venemaa president ei ole oma otsustes vaba |url-access=subscription |author=Jüri Kotšinev |date=2025-07-06 |access-date=2025-07-06 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8293338/viktor-jerofejev-kellele-on-vaja-vene-opositsiooni |pealkiri=Viktor Jerofejev ⟩ Kellele on vaja Vene opositsiooni? |url-access=subscription |eesnimi=Viktor |perekonnanimi=Jerofejev |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=arvamus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120412828/andres-inn-erikogunemised-venemaa-leidis-ajutise-lahenduse-kaotuste-korvamiseks-lopp-pole-enam-kaugel |title=Andres Inn: „erikogunemised“. Venemaa leidis ajutise lahenduse kaotuste korvamiseks. Lõpp pole enam kaugel |url-access=subscription |author=Andres Inn |date=2025-10-26|access-date=2025-10-26 |website=www.delfi.ee}}</ref> <gallery mode="packed" heights="131" style="line-height:1.2em"> Rocket strike on Kyiv TV Tower, 1 March 2022.webm|Kiievi teletorni raketitabamus Japanese protestors singing the Ukrainian anthem in Tokyo (Shibuya Hachiko square) after Putin's invasion of Ukraine.webm|Jaapani meeleavaldajad laulavad Ukraina hümni Citizens of BERDYANSK (Ukraine) protest RUSSIAN occupation..webm|Ukraina asula [[Berdjansk]]i elanikud protestivad Venemaa okupatsiooni vastu Обращение Президента Российской Федерации 2022-02-24.webm|[[Vladimir Putin|Putini]] kõne 24. veebruaril<br><small>(saadaval inglis- ja&nbsp;venekeelsete subtiitritega)</small> </gallery> == Vaata ka == * [[Pealetung Kiievile (2022)]] * [[Kiievi lahing (2022)]] * [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] * [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] * [[Hersoni lahing]] * [[Kiievi kummitus]] * [[Maosaare ründamine]] * [[Budapesti memorandum]] * [[Minski kokkulepped]] * [[Euromaidan]] * [[valge-sini-valge lipp]] * [[Rünnakud tsiviilelanike vastu Venemaa sissetungil Ukrainasse]] * [[Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude register]] * [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=CNN_2022-02-24>{{cite web |url=https://edition.cnn.com/2022/02/23/europe/russia-ukraine-putin-military-operation-donbas-intl-hnk/index.html |title=Russia launches military attack on Ukraine with reports of explosions and troops crossing border |date=24. veebruar 2022 |publisher=[[CNN]] |language=en |author=Nathan Hodge|author2=Tim Lister|author3=Ivana Kottasová|author4=Helen Regan |access-date=24. veebruar 2022 }}</ref> <ref name=Reuters_13_II-2022>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/us/us-staff-osce-begins-pullout-donetsk-eastern-ukraine-2022-02-13/ |title=OSCE monitoring mission staff pull out from eastern Ukraine |trans-title= |work=[[Reuters]] |date=13.02.2022 |access-date=23.02.2022 |website= |language=en |author=Anton Zverev |quote= }}</ref> <ref name=BBC2022-02-17>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60407010 |title=Ukraine crisis: Russian claim of troop withdrawal false, says US |trans-title= |work=[[BBC News]] |date=17. veebruar 2022, 11:15 |access-date= |website= |language=en |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-18>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608505187/ida-ukraina-separatistid-vaidavad-et-alustasid-inimeste-evakueerimist |title=Ida-Ukraina separatistid väidavad, et alustasid inimeste evakueerimist |trans-title= |work=[[ERR]] Uudised |date=18. veebruar 2022, 15:55 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-19>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608505790/ida-ukraina-separatistid-kuulutasid-valja-mobilisatsiooni |title=Ida-Ukraina separatistid kuulutasid välja mobilisatsiooni |trans-title= |work=ERR Uudised |date=19. veebruar 2022, 10:21 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-20>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608506378/venemaa-ja-valgevene-pikendavad-uhisoppust |title=Venemaa ja Valgevene pikendavad ühisõppust |trans-title= |work=ERR Uudised |date=20. veebruar 2022, 13:23 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-21>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608507575/kreml-putin-plaanib-tunnustada-nn-donetski-ja-luganski-rahvavabariike |title=Kreml: Putin plaanib tunnustada nn Donetski ja Luganski rahvavabariike |trans-title= |work=ERR Uudised |date=21. veebruar 2022, 20:21 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=Reuters_23_II-2022>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-starts-drafting-reservists-aged-18-60-after-presidents-order-2022-02-23/ |title=Ukraine starts drafting reservists aged 18-60 after president's order |trans-title= |work=[[Reuters]] |date=23.02.2022 |access-date=23.02.2022 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=BBC_27-02-2022>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877 |title=Ukraine live updates: EU steps up response to Putin over Ukraine invasion - BBC News |trans-title= |work=BBC News |date=27. veebruar 2022 |access-date=27. veebruar 2022, 19:05 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name="propastop.org">[https://www.propastop.org/2023/02/27/10002/ propastop.org: Blokeeritud veebisaitide ja telekanalite mitteametlik loetelu]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * 26. veebruar 2022, 14.03, [https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas], 26. veebruar 2022 hommikuse seisuga jätkub ulatuslik Venemaa Föderatsiooni sõjaline agressioon Ukrainas. * [https://issuu.com/sodur/docs/s2dur_2_22/6 Õhusõda Ukrainas: esimesed õpikogemused] Andrei Šlabovitš, Ajakiri Sõdur 2/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s2dur_2_22/12 Sõda Ukraina õhuruumi pärast] Andrei Šlabovitš, Ajakiri Sõdur 2/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_03_2022_issuu/28 Võidukas lahing Kiievi all] Heiki Suurkask, Ajakiri Sõdur 3/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/4_22_issuu/17 Musta mere lahingute vahekokkuvõte] Taavi Urb, Ajakiri Sõdur 4/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/38 Ukrainlased tagasi Izjumis] Heiki Suurkask, Ajakiri Sõdur 5/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/44 Vene tankid saadeti hävingusse] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 3/2023 *[https://issuu.com/sodur/docs/ekv_ar22_issuu/24 Ukraina sõda aasta hiljem] Eesti Kaitseväe aastaraamat 2022 *[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_4_23/22 Venemaa uued terrorirünnakud Ukraina vastu] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 4/2023 * Aktualisiert am 26.02.2022-19:41, Von Konrad Schuller und Peter Carstens, [https://www.faz.net/aktuell/politik/ausland/berlin-schickt-ukraine-stinger-raketen-und-weitere-waffen-17836825.html Ampel ändert Kurs : Berlin schickt Kiew 500 Stinger-Raketen und weitere Waffen], faz.net * [https://www.youtube.com/watch?v=ef4FSol8yXo Russia-Ukraine War: Drone shots of British forces arriving at Estonia], [[YouTube]]'i video (1:11), 25. veebruar 2022 * [https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877 Ukraine live updates: Putin puts nuclear deterrent on &#39;special alert&#39; - BBC News], 27. veebruar 2022 * Paul Kirby. [https://www.bbc.com/news/world-europe-56720589 Why is Russia invading Ukraine and what does Putin want?] [[BBC News]], 27. veebruar 2022 * [https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-crisis-crosshairs-live-briefing/31668477.html Live Briefing: Ukraine Under Attack]. [[RFE/RL]], 28. veebruar 2022 * [https://graphics.reuters.com/UKRAINE-CRISIS/zdpxokdxzvx/ Russia invades Ukraine]. Reuters, 10. märts 2022 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96203561/suur-sissevaade-salamaailma-kuidas-kaib-eestis-sojaaja-kriisijuhtimine-jargmised-pool-aastat-voivad-maarata-meie-tuleviku "Suur sissevaade salamaailma {{!}} Kuidas käib Eestis sõjaaja kriisijuhtimine? Järgmised pool aastat võivad määrata meie tuleviku] Eesti Ekspress, 23. märts 2022 * [https://www.bbc.com/news/world-europe-60506682 Ukraine war in maps: Tracking the Russian invasion]. BBC News, 29. märts 2022 * Sarah Rainsford. [https://www.bbc.com/news/world-europe-61767191 Putin and Peter the Great: Russian leader likens himself to 18th Century tsar]. BBC News, 11. juuni 2022 * [https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-crisis-crosshairs-live-briefing/31668477.html Live Briefing: Russia Invades Ukraine]. [[RFE/RL]], 16. september 2022 * [https://www.bbc.com/news/live/world-63193124 Ukraine says 75 missiles have been fired in today&#39;s wave of attacks after Russia accused Ukraine of attacking a key bridge.] BBC News, 10. oktoober 2022 * [https://mil.in.ua/en/news/new-award-rates-for-captured-russians-set-in-ukraine/ New award rates for captured Russians set in Ukraine]. [[Militaaria|mil.in.ua]], 30. oktoober 2022 * [https://news.yahoo.com/air-defence-system-installed-moscow-084525343.html? Air defence system installed in Moscow near Putin's residence]. YahooNews, 22. jaanuar 2023 * [https://www.bbc.com/russian/news-64448996 Джонсон в фильме Би-би-си рассказал, что Путин угрожал ему ракетами. Песков назвал это ложью]. BBC News Русская служба, 30. jaanuar 2023 * [https://www.err.ee/1608868130/azovstali-kaitsjad-ukraina-pogenikule-tuleks-esitada-kolm-kontrollkusimust Azovstali kaitsjad: Ukraina põgenikule tuleks esitada kolm kontrollküsimust]. ERR, 30. jaanuar 2023 * [https://www.ft.com/content/4351d5b0-0888-4b47-9368-6bc4dfbccbf5 Russia’s invasion of Ukraine in maps — latest updates]. Financial Times, 21. veebruar 2023 * Илья Абишев. [https://www.bbc.com/russian/extra/55zo0asjz3/russian-invasion-in-maps Вместо быстрой "спецоперации" – год кровопролитной войны&nbsp; // Российское вторжение в Украину в 12 картах]. BBC News Русская служба, märts 2023 * Igor Kopõtin [https://epl.delfi.ee/artikkel/120245378/sojaajaloolane-ukraina-opib-vene-kindrali-raamatust-kuidas-venemaad-voita Sõjaajaloolane: Ukraina õpib Vene kindrali raamatust, kuidas Venemaad võita] EPL, 6. november 2023 *[https://www.err.ee/1609262547/kannik-laane-sanktsioonidel-on-venemaale-selge-moju Kannik: lääne sanktsioonidel on Venemaale selge mõju] ERR 24.veebruar 2024 *[https://www.err.ee/1609329621/vene-ohurundevahendid-ja-ukraina-ohutorje-2024-aasta-algul Urmas Salo: Vene õhuründevahendid ja Ukraina õhutõrje 2024. aasta algul] ERR 1. mai 2024 *[https://www.delfi.ee/artikkel/120304045/intervjuu-vene-ekspert-kremlis-kasvab-arritus-hiina-aadressil-piiramatust-partnerlusest-pole-juttugi INTERVJUU | Vene ekspert: Kremlis kasvab ärritus Hiina aadressil. Piiramatust partnerlusest pole juttugi] Delfi 1. juuli 2024 *[https://war.ukraine.ua/faq/zelenskyys-10-point-peace-plan/ What is Zelenskyy's 10-point peace plan?] war.ukraine.ua 11.08.2023 *[https://www.delfi.ee/artikkel/120337708/graafikud-1000-paeva-soda-kulunud-on-miljardeid-eurosid-miljoneid-murske-ja-sadu-tuhandeid-elusid GRAAFIKUD | 1000 päeva sõda. Kulunud on miljardeid eurosid, miljoneid mürske ja sadu tuhandeid elusid] www.delfi.ee 19. XI 2024 *[https://www.delfi.ee/artikkel/120342632/intervjuu-vene-ekspert-mark-galeotti-ei-tasu-alahinnata-putini-oskust-oma-voidud-kaotuseks-poorata INTERVJUU | Vene-ekspert Mark Galeotti: ei tasu alahinnata Putini oskust oma võidud kaotuseks pöörata] www.delfi.ee 11. XII 2024 *[https://www.ifw-kiel.de/topics/war-against-ukraine/ukraine-support-tracker/ Ukraine Support Tracker: A Database of Military, Financial and Humanitarian Aid to Ukraine] Kiel Institute 11. I 2025 *{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120358796/raimo-poomi-labiloige-ukraina-pusib-tanu-euroopale-usa-panus-olnuks-selleta-mottetu |title=RAIMO POOMI LÄBILÕIGE: Ukraina püsib tänu Euroopale, USA panus olnuks selleta mõttetu |url-access=subscription |author=Raimo Poom |date=2025-02-22 |access-date=2025-02-22 |website=epl.delfi.ee}} (Ülevaade Ukraina majandusest ja välisabist.) *{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120367547/sojaraport-peeter-tali-putin-mangib-trumpi-narvidel |title=SÕJARAPORT - Peeter Tali: Putin mängib Trumpi närvidel |url-access=subscription |author=Peeter Tali |date=2025-04-01 |access-date=2025-04-01 |website=epl.delfi.ee}} (Ülevaade USA läbirääkimistest Ukraina ja Venemaaga.) [[Kategooria:2022. aasta Ukrainas]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] d5ousfv8hd7070yxgxd8lvu7ybwh8jo 7162281 7162280 2026-05-27T18:56:27Z Hannesvalk 176021 /* August– */ 7162281 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt |konflikt=Venemaa sissetung Ukrainasse |osa=[[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjast]] |pilt={{RU2022UA}} |pildiallkiri= |koht=[[Ukraina]] |aeg=24. veebruar 2022 kuni praeguseni<br />{{vanus päevades|2022-02-24}} päeva tagasi |osaline1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] '''[[Venemaa]]''' * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] [[Donetski Rahvavabariik]] * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]] * [[Pilt:Flag of North Korea.svg|23px]] [[Põhja-Korea]] * '''Sõjaline tugi:''' * [[Pilt:Flag of Belarus.svg|23px]] [[Valgevene]] }} |osaline2=[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] '''[[Ukraina]]''' |väejuht1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Vladimir Putin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Mihhail Mišustin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Sergei Šoigu]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Andrei Beloussov]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Valeri Gerassimov]]<ref name=ylem>[https://www.bbc.com/russian/news-64241371 Глава генштаба Герасимов стал командующим войсками РФ в Украине. Что это значит?] BBC News Русская служба, 11. jaanuar 2023</ref> * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Aleksandr Dvornikov]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Gennadi Židko]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Sergei Surovikin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] {{ill|en|Aleksandr Lapin|Aleksandr Lapin (general)}} * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] [[Denõss Pušõlin]] * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] [[Leonid Passitšnõk]] }} |väejuht2={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Denõss Šmõgal]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Oleksi Reznikov]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Rustem Umjerov]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Dmõtro Kuleba]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Valeri Zalužnõi]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Oleksandr Sõrskõi]] }} |kaotused1='''Suurbritannia hinnangul (24.02–29.06)''':<ref>{{Netiviide |url=https://www.standard.co.uk/news/politics/uk-defence-spending-russia-war-ukraine-ben-wallace-nato-boris-johnson-b1009020.html |pealkiri=25,000 of Vladimir Putin's troops have been killed in Ukraine, says UK Defence Secretary |autor=David Bond |väljaanne=[[Evening Standard]] |aeg=29. juuni 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |keel=en}}</ref> * 25 000 langenut '''Ukraina väitel (24.02–09.08):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.pravda.com.ua/eng/ |pealkiri=War in Ukraine. Total approximate losses of the enemy for day 167 |väljaanne=Ukrainska Pravda |aeg=9. august 2022 |vaadatud=9. august 2022 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-07-08-22/h_8f99ab4616f5770d292f0090108c2f2c |pealkiri=Ukrainian official responds to Putin saying offensive is not "anything in earnest" yet |aeg=8. juuli 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[CNN]] |autor=Tim Lister ja Olga Voltovych |keel=en}}</ref> * 42 640 langenut * 98 000 – 117 000 haavatut '''USA ja Eesti hinnangul (24.02–20.07):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.reuters.com/world/europe/cia-director-says-some-15000-russians-killed-ukraine-war-2022-07-20/ |pealkiri=CIA director estimates 15,000 Russians killed in Ukraine war |autor=Phil Stewart |aeg=21. juuli 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[Reuters]] |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608663583/marran-ukraina-ei-pruugi-koiki-vallutatud-alasid-tagasi-saada |pealkiri=Marran: Ukraina ei pruugi kõiki vallutatud alasid tagasi saada |autor=Helen Wright |aeg=21. juuli 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> * 15 000 langenut * 45 000 haavatut '''USA hinnangul (24.02–08.08):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2022/08/08/pentagon-says-russian-casualties-in-ukraine-up-to-80-000_5992916_4.html |pealkiri=Pentagon says Russian casualties in Ukraine up to 80,000 |väljaanne=[[Le Monde]] |aeg=8. august 2022 |vaadatud=9. august 2022 |keel=en}}</ref> * 70 000 – 80 000 langenut ja haavatut |kaotused2= '''Venemaa väitel (24.02–16.04):'''<ref>{{Netiviide |url=https://tass.com/defense/1438729 |pealkiri=Russian Defense Ministry to publish data on military deaths from Ukrainian documents |väljaanne=[[TASS]] |aeg=16. aprill 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |keel=en}}</ref> * 23 367 langenut '''USA hinnangul (24.02–19.04):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.nytimes.com/2022/04/19/world/europe/russia-ukraine-donbas-strategy.html |pealkiri=Russia's Thrust in Eastern Ukraine Combines Firepower and New Caution |autor=Thomas Gibbons-Neff ja Michael Schwirtz |aeg=19. aprill 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[The New York Times]] |keel=en}}}</ref> * 5500 – 11 000 langenut * 18 000+ haavatut '''Ukraina väitel (24.02–03.06):''' * 10 000 langenut * 30 000 haavatut '''08.01.2023:'''<br /> * 111 600<ref name=_111_tuh>[https://v-variant.com.ua/ru/vsu-uzhe-lykvydyrovaly-111-t-siach-okkupantov/ ВСУ уже ликвидировали 111 тысяч оккупантов]{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. v-variant.com.u 8. jaanuar 2023 08:58</ref> |jõud1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] '''Venemaa''': * ~175 000 kuni 190 000 * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] Donetski RV: * 20 000 * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] Luhanski RV * 14 000 }} |jõud2={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] Ukraina: * 196 600 ([[Ukraina relvajõud]]) * 102 000 (paramilitaarsed üksused) }} }} {{See artikkel|räägib 2022. aastal alanud sissetungist; laiema sõja kohta vaata artiklit [[Vene-Ukraina sõda]].}} {{Venemaa sissetung Ukrainasse}} {{RU UA ajajoon alates 2022}} '''Venemaa sissetung Ukrainasse''' on [[24. veebruar]]il [[2022]] alanud [[Venemaa]] [[Sõda|sõjaline]] sissetung ja [[Agressioon|rünnak]] [[Ukraina]] [[iseseisvus]]e vastu.<ref name=CNN_2022-02-24 /> See on osa 2014. aastal alanud [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjast]], mille Venemaa valitsejad intensiivistasid 2021. aasta lõpus. __TOC__ == Eellugu == {{Vaata|Vene-Ukraina sõda}} === 2021 === Kevadel 2021 täheldas USA ja Suurbritannia luure Venemaa vägede koondumist Ukraina piiri äärde. Märtsi alguses teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Ruslan Homtšak]], et Venemaa on toonud Ukraina idapiiri lähedale ja Krimmi juurde 28 [[taktikaline pataljonigrupp|taktikalist pataljonigruppi]] (20 000 – 25 000 sõdurit)<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-56678665 Ukraine conflict: Moscow could ‘defend' Russia-backed rebels], BBC News, 9. aprill 2021.</ref>.<ref name="russian-tr">[https://www.bbc.com/news/world-europe-56616778 Russian 'troop build-up' near Ukraine alarms Nato], BBC News, 2. aprill 2021</ref> Aprilli alguses 2021 oli Ukraina piirivalveülema hinnangul Krimmis ja kuni 40 km kaugusel piirist kokku 85 000 Venemaa sõdurit. Venemaa sõdurite arv Ukraina piiri lähedal oli [[Valge Maja pressiesindaja]] [[Jen Psaki]] sõnul suurim pärast 2014. aastat.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-56678665 Ukraine conflict: Moscow could ‘defend' Russia-backed rebels], [[BBC News]], 9. aprill 2021</ref> Venemaa pool kinnitas, et 2021. aastal viiakse [[Volgograd]]ist Krimmi [[Feodossija]]sse üle õhudessantväelaste brigaad (umbes 4000 sõdurit)<ref name="russian-tr" />.<ref name="on-ukraine">Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. [https://www.washingtonpost.com/world/europe/russia-ukraine-military-biden-donbas/2021/04/09/99859490-96d3-11eb-8f0a-3384cf4fb399_story.html On Ukraine's doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden], https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.</ref> Vägesid toodi juurde isegi Siberist.<ref name="on-ukraine" /> Ukraina ja Lääne ametiisikute sõnul oli ebaselge, kas tegu on ettevalmistusega Ukraina ründamiseks; analüütikute arvates oli tegu pigem sõnumi saatmisega.<ref name="on-ukraine" /> [[Conflict Intelligence Team]]i analüütiku [[Ruslan Levijev]]i arvates tahtis Venemaa näidata, et tal on endiselt mõju Ukrainale, Ameerika Ühendriikidele ja teistele riikidele ega tolereeri sanktsioone ega muid aktsioone, mille eesmärk on sundida teda Krimmi Ukrainale tagastama või muutma asjade kulgu Ukrainas.<ref name="on-ukraine" /> 2021. aasta novembris ilmusid ajakirjandusse teated, et USA luureandmed näitasid Vene vägede koondumist Ukraina piiridele. USA hinnangul valmistus Venemaa juba siis ulatuslikuks sissetungiks Ukrainasse Krimmist, Venemaa piirilt ja Valgevene kaudu umbes 100 000 sõduriga. Lääneriigid alustasid konsultatsioone sanktsioonide ettevalmistamiseks sõjalise konflikti korral. Venemaa president Vladimir Putin eitas sissetungiplaane.<ref name="ERR_22.11.2021">[https://www.err.ee/1608411071/usa-luure-hinnangul-valmistub-kreml-ukraina-rundamiseks "USA luure hinnangul valmistub Kreml Ukraina ründamiseks"], ERR, 22.11.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref> 3. detsembril 2021 hindas USA sissetungivate vägede suuruseks 175 000 sõdurit. USA president Joe Biden teatas, et teeb sissetungi Venemaale väga raskeks.<ref name="ERR_04.12.2021">[https://www.err.ee/1608425489/washington-post-venemaa-plaanib-pealetungi-ukrainale-kuni-175-000-soduriga "Washington Post: Venemaa plaanib pealetungi Ukrainale kuni 175 000 sõduriga"], ERR/BNS, 04.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref> Detsembris esitas Venemaa [[NATO]]-le, OSCE-le ja lääneriikidele ultimaatumi "julgeolekugarantiide" saamiseks, milles nõudis NATO taandumist Venemaa piiririikidest 1997. aasta piiridesse, avalikku loobumist NATO laienemisest (sh Ukraina, Gruusia ja Moldova liikmesuse välistamist) ning Venemaa suuremat sõnaõigust Euroopa julgeolekustruktuurides. Venemaa asevälisministri Aleksandr Gluško väitel pidid "ettepanekud" sõja ära hoidma. Ukraina avaldas soovi, et lääneriigid lükkaksid ebarealistlikud nõudmised tagasi. Jaanuaris toimunud NATO-Vene nõukogu istungi järel, kus ultimaatumile vastati suuliselt, soovis Venemaa kirjalikke vastuseid, mis olid samuti eitavad. Lisaks toimus 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses arvukalt mitmel tasemel kohtumisi Lääne ja Venemaa diplomaatide ja poliitikute vahel, kuid ükski neist ei lõppenud Vene võimude hinnangul neile rahuldavalt.<ref name="ERR_02.12.2021">[https://www.err.ee/1608423362/lavrov-venemaal-on-vaja-piiridel-julgeolekugarantiisid "Lavrov: Venemaal on vaja piiridel julgeolekugarantiisid"], ERR, 02.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_22.12.2021">[https://www.err.ee/1608444239/mihkelson-vastuse-venemaa-ettepanekutele-peab-kujundama-nato-uhiselt "Mihkelson: vastuse Venemaa ettepanekutele peab kujundama NATO ühiselt"], ERR, 22.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_02.02.2022">[https://www.err.ee/1608486023/putin-usa-uritab-venemaad-sotta-tommata "Putin: USA üritab Venemaad sõtta tõmmata"], ERR, 02.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_15.02.2022">[https://www.err.ee/1608501299/biden-kaitseme-riikide-oigust-vabadusele-ja-soltumatusele "Biden: kaitseme riikide õigust vabadusele ja sõltumatusele"], ERR, 15.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_29.11.2021">Anton Aleksejev, [https://www.err.ee/1608419624/venemaa-hinnangul-teravdab-pingeid-ukraina-piiri-aares-laas "Venemaa hinnangul teravdab pingeid Ukraina piiri ääres lääs"], ERR, 29.11.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_18.12.2021">[https://www.err.ee/1608440333/venemaa-meie-ettepanekud-peaks-soja-ara-hoidma "Venemaa: meie ettepanekud peaks sõja ära hoidma"], ERR, 18.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_03.12.2021">[https://www.err.ee/1608424574/ukraina-tahab-et-nato-lukkaks-venemaa-garantiinoude-tagasi "Ukraina tahab, et NATO lükkaks Venemaa garantiinõude tagasi"], ERR, 03.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_14.01.2022">[https://www.err.ee/1608466211/lavrov-kordas-venemaa-julgeolekunoudmisi-ja-ahvardusi "Lavrov kordas Venemaa julgeolekunõudmisi ja ähvardusi"], ERR, 14.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_21.01.2022">Margus Saar, [https://www.err.ee/1608474449/vseviov-moskvale-ilmselt-ei-meeldi-laane-kirjalikud-vastused-enam-kui-suulised "Vseviov: Moskvale ilmselt ei meeldi lääne kirjalikud vastused enam kui suulised"], ERR, 21.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_16.01.2022">Jüri Nikolajev, [https://www.err.ee/1608467717/vene-meedia-hinnangul-moskva-konelused-laaneriikidega-labimurret-ei-toonud "Vene meedia hinnangul Moskva kõnelused lääneriikidega läbimurret ei toonud"], ERR, 16.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref> === 2022 === 25. jaanuaril peetud lääneriikide juhtide videokõnes lepiti kokku ühises sanktsioonide rakendamises Venemaa sissetungi korral. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas Ukrainale uut 1,2 miljardi euro suurust finantsabipaketti.<ref name="ERR_25.01.2022">[https://www.err.ee/1608476870/suurriikide-juhid-lubasid-koostood-venemaa-sissetungi-korral-ukrainasse "Suurriikide juhid lubasid koostööd Venemaa sissetungi korral Ukrainasse"], ERR, 25.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref> 2022. aastal suurendasid mitmed riigid relvatarneid Ukrainasse ja [[NATO]] tugevdas sõjalist valmisolekut Ukraina lähisriikides. Paljude riikide esindused alustasid hiljemalt veebruari keskel oma töötajate evakueerimist Ukrainast. [[Ühendkuningriik]], [[Ühendriigid]] ja [[Iisrael]] viisid oma saatkonnad [[Lviv]]i, Ühendriigid hiljem [[Varssavi]]sse. Paljude riikide saatkonnad palusid oma kodanikel vältida reisimist Ukrainasse või piirnevatesse Venemaa oblastitesse (sealhulgas [[Krasnodari krai]]sse), või sealt viivitamatult lahkuda. Mitmed Euroopa lennuettevõtted tühistasid oma lennud nii Ukraina pealinna [[Kiiev]]isse kui ka [[Odessa]]sse. 2022. aasta veebruari keskpaigaks oli [[Venemaa]] koondanud [[Ukraina]] põhja-, ida-, lõuna- ja edelapiiri lähedusse vähemalt 200&nbsp;000 sõjaväelase suuruse väekontingendi ja jätkas vägede koondamist.<ref name="BBC2022-02-17" /> * 13. veebruaril alustas [[OSCE]] oma töötajate evakueerimist [[Donetsk]]ist.<ref name="Reuters_13_II-2022" /> * 18. veebruaril teatas Moskva toetatud Ida-Ukraina separatistide liider [[Denõss Pušõlin]], et alustatud on piirkonna tsiviilelanikkonna (eelisjärjekorras naiste, laste ja eakate) tsentraliseeritud evakueerimisega [[Rostovi oblast]]isse Venemaal.<ref name="ERR2022-02-18" /> * 19. veebruaril kirjutasid Ida-Ukraina separatistide liidrid [[Denõss Pušõlin]] (nn [[Donetski Rahvavabariik|DRV]]) ja [[Leonid Passitšnõk]] (nn [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]]) alla [[mobilisatsioon]]imäärustele, kutsudes 18–55-aastaseid mehi, kes suudavad relva käes hoida, endast teada andma sõjaväekomissariaatidele.<ref name="ERR2022-02-19" /> * 20. veebruaril jäid Vene väed pärast õppusi ("Союзная решимость – 2022") edasi [[Valgevene]]sse.<ref name="ERR2022-02-20" /> * 21. veebruaril andis [[Moskva Kreml|Kreml]] teada, et [[Vladimir Putin]] plaanib tunnustada separatistlikke nn rahvavabariike [[Donbass]]is.<ref name="ERR2022-02-21" /> * 22. veebruaril algas Vene vägede voorimine rahuvalvamise egiidi all Donbassi.<ref>https://maailm.postimees.ee/7459581/putin-saadab-rahuvalvajad-isehakanud-vabariikidesse</ref> Ameerika Ühendriigid teavitasid sanktsioonidest Donetski ja Luhanski piirkondadele, keelates nendega igasugused kaubandussuhted, nende rahastamise või sealsed investeeringud. Ukraina taotles Venemaa ebaseaduslike sammude tõttu [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralise istungi kokku kutsumist. Berliin otsustas peatada Vene-Saksa gaasijuhtme [[Nord Stream 2]] projekti, andmata sellele tegevusluba. Venemaa [[Riigiduuma]] ja [[Föderatsiooninõukogu]] toetasid mõlemad hääletusel nn rahvavabariikide tunnustamist, Venemaa loob nendega diplomaatilised suhted saatkondade tasemel. [[Ukraina Ülemraada]] esitas seaduseelnõu sõjaseisukorra väljakuulutamiseks [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast]]is, transpordiühenduste peatamiseks Venemaaga ning riigipiiri sulgemiseks Valgevene ja Venemaaga. * 23. veebruaril alustati Ukrainas presidendi korraldusel reservväelaste teenistusse kutsumist, kuid president välistas esialgu [[üldmobilisatsioon]]i väljakuulutamise.<ref name="Reuters_23_II-2022" /> == Sõjategevus 2022. aastal == === Veebruar–märts === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – I etapp}} Sõjategevuse esimene etapp hõlmab ajavahemikku 24. veebruarist 2022, mil Venemaa alustas sõjalist sissetungi Ukrainasse kuni 7. aprillini 2022, kui Venemaa [[Ida sõjaväeringkond|Ida sõjaväeringkonna]] poolt põhjarindele paigutatud väeosad tõmmati Kiievi pealetungi suunalt tagasi kavatsusega paigutada need ringi Donbassi piirkonda. === Aprill–august === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – II etapp}} Sõjategevuse teine etapp hõlmab ajavahemikku 8. aprillist 2022, mil raskete lahingute toimumise piirkond nihkus Ukraina lõuna- ja idaossasse, kuni 11. septembrini 2022, kui Ukraina väed alustasid suurte [[Harkivi oblast]]i piirkondade ja mitme linna ([[Kupjansk]], [[Izjum]] jt) vabastamist. === September–november === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – III etapp}} Sõjategevuse kolmas etapp hõlmab ajavahemikku 12. septembrist 2022, mil Ukraina väed vallutasid lõunas ja idas vastupealetungi käigus olulisel hulgal oma territooriumi tagasi, kuni 9. novembrini 2022 kui Ukraina väed surusid okupandid välja [[Herson]]ist. === Detsember === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – IV etapp}} Sõjategevuse neljas etapp hõlmab ajavahemikku alates 10. novembrist 2022, mil Ukraina vasturünnakud ida- ja lõunasuunal lõppesid, kuni tänase päevani. == Sõjategevus 2023. aastal== === Jaanuar–mai === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – IV etapp}} === Juuni–august === {{Vaata|Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogia (8. juuni – 31. august 2023)}} === September–november === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september – 30. november 2023)}} === Detsember–märts 2024 === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. detsember 2023 – 31. märts 2024)}} == Sõjategevus 2024. aastal== === Detsember 2023–märts === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. detsember 2023 – 31. märts 2024)}} === Aprill–juuli === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. aprill 2024 – 31. juuli 2024)}} === August–detsember === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. august 2024 – 31. detsember 2024)}} == Sõjategevus 2025. aastal == === Jaanuar-mai === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2025 – 31. mai 2025)}} === Juuni-august === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. juuni 2025 – 31. august 2025)}} === September-detsember === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september 2025 – 31. detsember 2025)}} == Sõjategevus 2026. aastal == === Jaanuar-... === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – ...)}} == Rahvusvaheline vastukaja == === Euroopa Liit === 27. veebruari õhtul teatas [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] Euroopa Liidu õhuruumi sulgemisest eranditult kõigile Venemaa õhusõidukitele ning Venemaa teabekanalite ([[RT (televõrk)|RT]], [[Sputnik (uudisteportaal)|Sputnik]]) saadete edastamise keelustamisest Euroopa Liidu riikides; lisaks andis ta teada täiendavatest sanktsioonidest Valgevene režiimi vastu.<ref name=BBC_27-02-2022 /> Esimest korda eraldati Euroopa Liidu eelarvest raha (~450 miljonit eurot) sõjatehnika soetamiseks, et seda Ukrainale saata.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514385/euroopa-liit-sulgeb-ohuruumi-vene-lennukitele-keelab-sputniku-ja-rt|pealkiri=Euroopa Liit sulgeb õhuruumi Vene lennukitele, keelab Sputniku ja RT|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> [[Ursula von der Leyen]] teatab 27. veebruaril, et Ukraina peaks kuuluma Euroopa Liitu, kuid ei kinnita selle [[Idapartnerlus|liitumisprotsessi]] kiirendamist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.euronews.com/2022/02/27/ukraine-is-one-of-us-and-we-want-them-in-eu-ursula-von-der-leyen-tells-euronews|pealkiri=Ukraine is one of us and we want them in EU, Ursula von der Leyen tells Euronews|väljaanne=Euronews|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> === Muu maailm === Paljud riigid kehtestasid Venemaale ning Valgevenele sanktsioone, blokeerisid osaliselt [[SWIFT]]-ist, külmutasid [[Venemaa keskpank|Venemaa keskpanga]] välisvaluuta [[Reservvaluuta|reservid]], samuti saatsid relvaabi näiteks Rootsi, Saksamaa, Holland, USA jt.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608475601/teine-osa-usa-relvasaadetisest-joudis-ukrainasse|pealkiri=Teine osa USA relvasaadetisest jõudis Ukrainasse|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Maria-Ann Rohemäe|url=https://www.err.ee/1608514043/err-usa-s-analuutikute-sonul-on-sanktsioonidel-moju-ka-laanele|pealkiri=ERR USA-s: analüütikute sõnul on sanktsioonidel mõju ka läänele|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514232/analuutik-kaspar-oja-swift-i-keelamine-teeb-venemaa-olukorra-raskeks|pealkiri=Analüütik Kaspar Oja: SWIFT-i keelamine teeb Venemaa olukorra raskeks|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513758/saksamaa-saadab-ukrainasse-1000-tankitorjerelva-ja-500-stingerit|pealkiri=Saksamaa saadab Ukrainasse 1000 tankitõrjerelva ja 500 Stingerit|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> Meeleavaldused Ukraina toetuseks toimusid üle maailma.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514049/fotod-ule-maailma-jatkuvad-meeleavaldused-ukraina-toetuseks|pealkiri=Fotod: Üle maailma jätkuvad meeleavaldused Ukraina toetuseks|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> Saksamaal peatati Vene gaasijuhtme Nord Stream 2 heakskiit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608508514/saksamaa-peatab-nord-stream-2-heakskiitmise-protsessi|pealkiri=Saksamaa peatab Nord Stream 2 heakskiitmise protsessi|väljaanne=ERR|aeg=22.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> 27. veebruaril toimusid Venemaal sõjavastased meeleavaldused 48 linnas, kus politsei pidas nendel kinni üle 2000 inimese. Alates Venemaa sissetungi algusest on Venemaa sõjavastastel meeleavaldustel kinni peetud üle 5500 inimese.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514340/vene-monitooringugrupp-venemaal-on-kinni-peetud-ule-2000-meeleavaldaja|pealkiri=Vene monitooringugrupp: Venemaal on kinni peetud üle 2000 meeleavaldaja|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> [[Fail:RAK Lakenheath U.S. F-35s land in Estonia.webm|pisi|NATO suurendas vägede koosseisu Venemaaga piirnevatel aladel. Ämari lennuväebaasis maanduvad RAK Lakenheath U.S. F-35-d]] [[NATO]] suurendas vägede koosseisu Venemaaga piirnevatel aladel, mitmed riigid suurendavad oma kaitsekulutuste osakaalu [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]]-st.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512768/nato-paigutab-ida-euroopasse-vagesid-juurde|pealkiri=NATO paigutab Ida-Euroopasse vägesid juurde|väljaanne=ERR|aeg=25.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514181/scholz-saksamaa-tostab-oma-kaitsekulud-ule-kahe-protsendi-skp-st|pealkiri=Scholz: Saksamaa tõstab oma kaitsekulud üle kahe protsendi SKP-st|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s püüti võtta vastu resolutsioon, mis mõistaks Ukrainasse tungimise hukka, kuid Venemaa [[Veto|blokeeris]] selle.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512963/venemaa-blokeeris-uro-julgeolekunoukogus-soda-hukka-moistva-resolutsiooni|pealkiri=Venemaa blokeeris ÜRO julgeolekunõukogus sõda hukka mõistva resolutsiooni|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Ukraina küsimus saadeti edasi [[ÜRO Peaassamblee|ÜRO peaassamblee]] erakorralisele istungile, mis on esimene erakorraline istung pärast 1982. aasta [[Iisrael]]i okupatsiooni [[Golani kõrgendikud|Golani kõrgendikel]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514526/uro-julgeolekunoukogu-saadab-ukraina-kusimuse-peaassambleele|pealkiri=ÜRO julgeolekunõukogu saadab Ukraina küsimuse peaassambleele|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> 28. veebruaril teatas [[Šveits]], et hoolimata oma [[Neutraliteet|neutraliteedi]] poliitikast liitub ta Euroopa Liidu sanktsioonidega, külmutab venelaste varad ja sulgeb Venemaa lennukitele õhuruumi, põhjendades, et see ei lähe neutraliteedipõhimõttega vastuollu, kuna kaitseb sellega [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelist õigust]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608515666/sveits-kehtestab-moskva-vastased-sanktsioonid|pealkiri=Šveits kehtestab Moskva-vastased sanktsioonid|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Samal päeval käivitas [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC)]] peaprokurör [[Karim A. A. Khan]] protseduurid, mis võivad viia Venemaa vallandatud sõjategevuse uurimisele Ukrainas, kuna on põhjust arvata, et sõja käigus on toime pandud nii [[sõjakuritegu]]sid kui ka [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseid kuritegusid]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608516080/rahvusvaheline-kriminaalkohus-tegi-esimese-sammu-ukraina-soja-uurimiseks|pealkiri=Rahvusvaheline kriminaalkohus tegi esimese sammu Ukraina sõja uurimiseks|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> 2. märtsil sulges USA oma õhuruumi Venemaa lennukitele.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517346/biden-olukorrast-riigis-kones-usa-keelab-vene-lennukid-oma-ohuruumis|pealkiri=Biden "Olukorrast riigis" kõnes: USA keelab Vene lennukid oma õhuruumis|väljaanne=ERR|aeg=2.3.2022|vaadatud=2.3.2022}}</ref> === Reaktsioon Eestis === [[Pilt:Demonstration in Support of Ukraine in Tartu.jpg|pisi|vasakul|26. veebruaril Ukraina toetuseks toimunud meeleavaldus Tartus]] [[Pilt:Endine Vene tank T-72 Tallinnas Vabaduse väljakul.jpg|pisi|Endine Vene tank [[T-72]] Tallinnas [[Vabaduse väljak]]ul. 25. veebruaril väljakule toodud tank lasti Ukraina vägede poolt puruks Venemaa sissetungi alguses 2022. aasta märtsil [[Kiiev]]i lähistel<ref>[https://www.err.ee/1608897245/fotod-havitatud-vene-tank-vabaduse-valjakul Fotod: hävitatud Vene tank Vabaduse väljakul]; ERR uudised, 25.02.2023</ref>]] 26. veebruaril toimusid üle Eesti Ukraina toetuseks meeleavaldused, politsei hinnangul võis Tallinnas [[Vabaduse väljak]]ul olla 30 000 inimest.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513611/galerii-rahvarohke-meeleavaldus-vabaduse-valjakul-ukraina-toetuseks|pealkiri=Galerii: rahvarohke meeleavaldus Vabaduse väljakul Ukraina toetuseks|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Samuti saadeti relvaabi ning korraldati raha, riiete ja tekkide kogumist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512384/eesti-saadab-ukrainale-taiendavat-relvaabi|pealkiri=Eesti saadab Ukrainale täiendavat relvaabi|väljaanne=ERR|aeg=25.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Rein Sikk|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/96010785/kadrina-paastehoone-taitub-annetustega-ukrainale-kogutakse-hugieenitarbeid-voodipesu-patju-ja-tekke|pealkiri=Kadrina päästehoone täitub annetustega Ukrainale: kogutakse hügieenitarbeid, voodipesu, patju ja tekke|väljaanne=Maaleht|aeg=25.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Katrin Rohtla|url=https://www.ohtuleht.ee/1056687/aitame-koos-ukraina-toetuseks-on-avatud-annetusliinid|pealkiri=AITAME KOOS! Ukraina toetuseks on avatud annetusliinid|väljaanne=Õhtuleht|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Koos teiste Balti riikidega otsustati [[õhuruum]] Vene lennukitele sulgeda.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513500/balti-riigid-sulgevad-oma-ohuruumi-vene-lennukitele|pealkiri=Balti riigid sulgevad oma õhuruumi Vene lennukitele|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Reageeriti ka kultuuri- ja spordivaldkonnas, loobuti Venemaa ja Valgevene esinejatest ja sportlastest võistlustel ning kontsertidel.<ref>{{Netiviide|autor=Rasmus Voolaid|url=https://sport.ohtuleht.ee/1056698/kindel-eesti-valitsus-keelas-venemaa-ja-valgevene-laskesuusatajatel-otepaal-voistelda-venelased-on-solvunud|pealkiri=KINDEL! Eesti valitsus keelas Venemaa ja Valgevene laskesuusatajatel Otepääl võistelda, venelased on solvunud|väljaanne=Õhtuleht|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/96021911/eesti-kontsert-tuhistab-venemaa-ja-valgevene-muusikute-esinemised-oma-kontserdimajades|pealkiri=Eesti Kontsert tühistab Venemaa ja Valgevene muusikute esinemised oma kontserdimajades|väljaanne=Kroonika|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Huvi [[Kaitseliit|kaitseliidu]] ja [[naiskodukaitse]]ga liitumise vastu kasvas hüppeliselt.<ref>{{Netiviide|autor=Monika Metsmaa|url=https://saartehaal.postimees.ee/7466434/huvi-kaitseliidu-ja-naiskodukaitse-vastu-on-huppeliselt-kasvanud|pealkiri=Huvi kaitseliidu ja naiskodukaitse vastu on hüppeliselt tõusnud|väljaanne=Saarte Hääl|aeg=1.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Madis Hindre|url=https://www.err.ee/1608517628/uhtegi-ukraina-vastupanu-naitab-et-kaitseliidu-kasitlus-maakaitsest-on-oige|pealkiri=Ühtegi: Ukraina vastupanu näitab, et Kaitseliidu käsitlus maakaitsest on õige|väljaanne=ERR|aeg=2.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> Mõned Eesti sõdurid läksid ka Ukrainasse vabatahtlikult võitlema. 2024. aasta juuniks oli langenud kolm Ukraina eest võidelnud Eesti sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609379606/ukrainas-hukkus-kolmas-eesti-vabatahtlik-sodur "Ukrainas hukkus kolmas Eesti vabatahtlik sõdur"] ERR, 23. juuni 2024</ref> ==== Abisaadetised ==== [[Pilt:Ukraina värvides viljaveoauto paigutati Tallinna vanalinna 2022. aasta veebruari lõpus.jpg|pisi|Ukraina värvides viljaveoauto paigutati Tallinna vanalinna 2022. aasta veebruari lõpus]] Eestlased olid kogunud 5. märtsi seisuga suuremate organisatsioonide kaudu Ukraina toetuseks ligi 6 miljonit eurot, lisaks muud [[humanitaarabi]]. Abiorganisatsioonide vahendusel pakuti Ukraina põgenikele elukohti ligi 1600, töökohti 800, [[Vabatahtlik tegevus|vabatahtliku]] abilisena on ennast kirja pannud 1500 inimest.<ref>{{Netiviide|autor=Juhan Hepner|url=https://www.err.ee/1608521729/eestlased-on-annetanud-ukraina-toetuseks-ligi-kuus-miljonit-eurot|pealkiri=Eestlased on annetanud Ukraina toetuseks ligi kuus miljonit eurot|väljaanne=ERR|aeg=5.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> 2022. aasta augusti alguseks oli MTÜ [[Eesti Pagulasabi]] oma rahapõhise abiprogrammiga jõudnud enam kui 43&nbsp;500 leibkonnani ja laiali jaganud üle 21,5 miljoni euro.<ref>[https://www.err.ee/1608673783/eero-janson-inimesed-ukrainas-vajavad-raha-mitte-asju-neli-kuud-hiljem "Eero Janson: inimesed Ukrainas vajavad raha, mitte asju. Neli kuud hiljem"] ERR, 2. august 2022</ref> ==== Sõjaline abi ==== 2022. aasta mai alguseks oli Eesti andnud Ukrainale kokku 230 miljoni euro väärtuses relvastust ja laskemoona.<ref>[https://www.err.ee/1608589324/eesti-sojaline-abi-ukrainale-ulatub-230-miljoni-euroni "Eesti sõjaline abi Ukrainale ulatub 230 miljoni euroni"] ERR, 6. mai 2022</ref> Novembris ligines sõjalise abi ulatus 300 miljonile eurole.<ref>[https://www.err.ee/1608793597/eesti-sojaline-abi-ukrainale-laheneb-300-miljonile-eurole "Eesti sõjaline abi Ukrainale läheneb 300 miljonile eurole"] ERR, 18. november 2022</ref> 19. jaanuaril 2023 kinnitas Eesti valitsus veel 113 miljoni euro väärtuses kaudtule- ja tankitõrjerelvade ning ka laskemoona andmist Ukrainale, millega jõuab Eesti sõjaline abi Ukrainale 370 miljoni euroni.<ref>[https://www.err.ee/1608855515/eesti-annab-ukrainale-seni-suurima-koguse-sojalist-abi "Eesti annab Ukrainale seni suurima koguse sõjalist abi"] ERR, 19. jaanuar 2023</ref> 2024. aasta juunis jõudis sõjalise abi maht ligi 500 miljoni euroni.<ref>[https://www.err.ee/1609369241/eesti-relvaabi-ukrainale-tousis-mistralide-andmisega-500-miljoni-euroni "Eesti relvaabi Ukrainale tõusis Mistralide andmisega 500 miljoni euroni"] ERR, 12. juuni 2024</ref> 2026. aasta alguseks oli Eesti riik toetanud Ukrainat enam kui 1,1 miljardi euro mahus, millest ligi kolmveerandi moodustas sõjaline abi. Samas anti mõningast abi juba enne Venemaa sissetungi ning Eesti inimesed on Ukrainat toetanud ka erinevate organisatsioonide ja kodanikualgatuste kaudu.<ref>[https://www.err.ee/1609916069/eesti-on-ukrainat-abistanud-rohkem-kui-1-1-miljardi-euro-vaartuses "Eesti on Ukrainat abistanud rohkem kui 1,1 miljardi euro väärtuses"] ERR, 21. jaanuar 2026</ref> ==== Poliitilised seisukohavõtud ==== {{Vaata|Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused}} [[Riigikogu|Eesti Riigikogu]] tegi kaks avaldust seoses Venemaa sissetungieelse vägede koondamisega ning 2022. aastal Ukraina vastu rünnaku alustamisega, milles [[Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused|avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Venemaa Föderatsiooni alustatud sõja]]. Mõlemad avaldused võeti vastu. Samas jätsid 9 saadikut: [[Natalia Malleus]], [[Igor Kravtšenko]], [[Oudekki Loone]], [[Mihhail Stalnuhhin]], [[Maria Jufereva-Skuratovski]], [[Dmitri Dmitrijev]], [[Andrei Korobeinik]], [[Martin Repinski]] ja [[Siret Kotka]] mõlemad avaldused allkirjastamata ja poolthääleta. 21. aprillil 2022 tunnistas Eesti Riigikogu 86 poolthäälega Venemaa sõjalise ja poliitilise tegevuse Ukraina rahva vastaseks [[genotsiid]]iks.<ref>[https://www.err.ee/1608571684/riigikogu-tunnistas-venemaa-tegevuse-ukrainas-genotsiidiks "Riigikogu tunnistas Venemaa tegevuse Ukrainas genotsiidiks"] ERR, 21. aprill 2022</ref> ==== Sõjapõgenikud Eestis ==== Politsei- ja piirivalveamet loobus 27. veebruaril Eestis viibivatelt Ukraina elanikelt [[viisa]]pikenduse nõudmisest. Eestis oli lühiajaline töötamine registreeritud üle 16 000 Ukraina kodanikul, umbes 10&nbsp;000 Ukraina kodanikul oli tähtajaline [[Elamisluba Eestis|elamisluba]] ning 4000 Ukraina kodanikul kehtiv pikaajalise elaniku elamisluba. [[Siseminister]] teatas, et riik on valmis vastu võtma 2000 [[Pagulus|põgenikku]].<ref>{{Netiviide|autor=Tõnu Karjatse|url=https://www.err.ee/1608514508/jaani-eesti-on-valmis-ukrainast-pogenikke-vastu-votma|pealkiri=Jaani: Eesti on valmis Ukrainast põgenikke vastu võtma|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Mai alguseks oli Eestisse jõudnud ligi 35&nbsp;000 Ukraina sõjapõgenikku.<ref>[https://www.err.ee/1608583657/eestisse-on-tulnud-ligi-35-000-sojapogenikku "Eestisse on tulnud ligi 35 000 sõjapõgenikku"] ERR, 2. mai 2022</ref> Perioodil 27. veebruarist kuni 20. juunini saabus Eestisse 72 338 sõjapõgenikku Ukrainast, kellest jäi Eestisse pidama 43&nbsp;123 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1608635323/eestisse-on-jaanud-43-123-ukraina-sojapogenikku "Eestisse on jäänud 43&nbsp;123 Ukraina sõjapõgenikku"] ERR, 20. juuni 2022</ref> 11. augusti seisuga oli Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületanud 50&nbsp;000 piiri.<ref name="sojapogenike-arv">[https://www.err.ee/1608681589/eestisse-jaanud-sojapogenike-arv-uletas-50-000-piiri "Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületas 50 000 piiri"] ERR, 11. august 2022</ref> Samal ajal oli Leedus ligi 62&nbsp;000, Rootsis ligi 44&nbsp;000, Lätis ligi 36&nbsp;000 ja Soomes ligi 30&nbsp;000 sõjapõgenikku.<ref name="sojapogenike-arv" /> 2023. aasta aprilliks oli Eesti riik kulutanud sõjapõgenike majutamisele 41 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1608960202/riik-maksis-suurema-osa-sojapogenike-majutusrahast-tallinkile "Riik maksis suurema osa sõjapõgenike majutusrahast Tallinkile"] ERR, 26. aprill 2023</ref> ==== Ülikoolid ==== [[Tartu Ülikool]] teatas 9. märtsil, et piirab Venemaa ja Valgevene [[kodanik]]e vastuvõttu alates 2022. aasta sügisest: Tartu Ülikooli pääsevad nüüd vaid Euroopa Liidu [[elamisluba|elamisloa]] või pikaajalise [[viisa]]ga kandideerijad.<ref>{{Netiviide|autor=Marko Tooming|url=https://www.err.ee/1608524984/tartu-ulikool-piirab-sugisest-venemaa-ja-valgevene-kodanike-vastuvottu|pealkiri=Tartu Ülikool piirab sügisest Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> 2021. aastal oli Tartu Ülikooli 13&nbsp;909 [[Üliõpilane|üliõpilasest]] 1746 välismaalast, neist 268 Venemaalt.<ref>{{Netiviide|url=https://statistika.ut.ee/ut/?_inputs_&keel=%22ee%22|pealkiri=Tartu Ülikooli statistika|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Märtsi algul teatas Tartu Ülikool Ukraina [[stipendium]]ifondi loomisest, et toetada Ukraina päritolu üliõpilasi, samuti vabastas nad 2022. aastaks [[õppemaks]]ust, pakub võimalust taotleda [[Õppetoetus|eritoetust]], pikendas nende vastuvõtuperioodi, lõi tasuta lisaõppekohad, pakub töökohti sealt saabunud [[Akadeemiline töötaja|akadeemilistele töötajatele]] ning peatas koos teiste Eesti ülikoolidega koostöö Venemaa ja Valgevene ülikoolidega.<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/ukraina|pealkiri=Ülikooliperele vajalik teave Ukrainas toimuva sõjategevuse ajal|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Eesti president, endine [[Tartu ülikooli rektor|Tartu Ülikooli rektor]] [[Alar Karis]] peab vastuoluliseks ülikooli otsust piirata Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu ning leiab, et otsus tuleb millalgi üle vaadata.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608525680/karis-peab-tu-otsust-vene-ja-valgevene-tudengite-kohta-vastuoluliseks|pealkiri=Karis peab TÜ otsust Vene ja Valgevene tudengite kohta vastuoluliseks|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Tallinna Tehnikaülikool kavatseb samuti Venemaa kodanike bakalaureuse- ja magistriõppesse vastuvõtust loobuda.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608526391/ulikoolid-soovivad-uhtmoodi-piirata-venemaa-kodanike-vastuvottu|pealkiri=Ülikoolid soovivad ühtmoodi piirata Venemaa kodanike vastuvõttu|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=10.3.2022}}</ref> ==== Meediakanalite blokeerimine ==== 2. mai 2023 seisuga on Eestis blokeeritud 249 [[veebisait]]i, 14 [[YouTube]]'i kanalit ja 53 telekanalit.<ref name="propastop.org"/> Suurematest veebisaitidest on blokeeritud [[Izvestija]], [[Lenta.ru]], [[NTV]], [[Pervõi Kanal]], [[RIA Novosti]], [[Rutube]], [[RT (televõrk)|RT]], [[TASS]] ja [[Valgevene Televisioon]]. == Mõju Venemaale == 28. veebruari hommikul langes sanktsioonide mõjul [[rubla]] [[kurss]] [[USA dollar|dollari]] suhtes üle 30 protsendi, selle väärtus langes [[börs]]ivälises kauplemises ajaloo madalaimale tasemele, Venemaa keskpank keelas Moskva börsil kauplemist alustada. Analüütikute hinnangul algas suuremahuline raha väljavool Venemaalt, suuremad lääne [[investor]]id lahkuvad Vene turult.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514820/rubla-on-vabalanguses-moskva-bors-lukkas-kauplemise-ohtuni-edasi|pealkiri=Rubla on vabalanguses, Moskva börs lükkas kauplemise õhtuni edasi|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Kadri Põlendik|url=https://www.err.ee/1608515621/analuutikud-toimub-massiivne-raha-valjavool-venemaalt|pealkiri=Analüütikud: toimub massiivne raha väljavool Venemaalt|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Majandusanalüütik [[Heido Vitsur]]i sõnul mõjutavad rubla kukkumine ja börsi langus riigisisest majandustegevust vähe, suurema, samas pikema mõjuga on rahvusvahelist äri piiravad sanktsioonid, samuti USA keeld Venemaa keskpanga tehingutes kasutada dollarit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608515933/vitsur-rahvusvahelise-ari-piiramine-on-rubla-kukkumisest-olulisem|pealkiri=Vitsur: rahvusvahelise äri piiramine on rubla kukkumisest olulisem|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Nord Stream 2 AG esitab 1. märtsil 2022 [[pankrot]]iavalduse, kuna sanktsioonide tõttu pole gaasitarnijal võimalik tegutseda. [[Gazprom]]i gaasitoru [[Nord Stream 2]] ehitus Venemaalt Saksamaale jõudis 2021. aasta septembris lõpule, ehitamine läks maksma ligi 10 miljardit dollarit. Kuid veebruaris teatas Saksamaa kantsler [[Olaf Scholz]], et peatatakse gaasijuhtme sertifitseerimisprotsess.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517169/nord-stream-2-esitas-pankrotiavalduse|pealkiri=Nord Stream 2 esitas pankrotiavalduse|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Venemaa suurim [[Autotööstus|autotootja]] [[AvtoVAZ]] peatab 3. märtsil 2022 elektroonikakomponentide puuduse tõttu neljaks päevaks tootmise. Mõned päevad varem piirasid välismaised autotootjad Venemaale autode müüki ning tõstsid hindu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608516242/autotootjad-piiravad-venemaal-muuki-ja-tostavad-hindu|pealkiri=Autotootjad piiravad Venemaal müüki ja tõstavad hindu|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608518798/avtovaz-peatab-komponentide-puuduse-tottu-too|pealkiri=AvtoVAZ peatab komponentide puuduse tõttu töö|väljaanne=ERR|aeg=3.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref> Suuremad kaupluseketid Venemaal hakkavad 4. märtsil 2022 piirama esmavajalike toidukaupade müüki.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608521702/venemaa-kauplused-hakkavad-piirama-esmaste-toidukaupade-muuki|pealkiri=Venemaa kauplused hakkavad piirama esmaste toidukaupade müüki|väljaanne=ERR|aeg=5.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> Märgatavalt on suurenenud Venemaalt [[Emigratsioon|väljaränne]], bussireisid Eesti ja Venemaa vahel on kahekordistunud. Ränne ei alanud sõja algusega, vaid [[rahvusvaheline sanktsioon|sanktsioonide]] kehtestamisega, teise laine tekitas rubla [[Kurss|kursi]] langus. Piiriületajad on nii venelased kui ka Venemaal elanud [[Välismaalane|välismaalased]], kes [[lennuliiklus]]e katkemise tõttu püüavad maismaad pidi Venemaalt lahkuda.<ref>{{Netiviide|autor=Mait Ots|url=https://www.err.ee/1608520883/ppa-ja-bussifirma-andmed-naitavad-venemaalt-lahkumise-lainet|pealkiri=PPA ja bussifirma andmed näitavad Venemaalt lahkumise lainet|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=6.3.2022}}</ref> Hulk Lääne suurettevõtteid teatab Venemaal ja Valgevenes tegevuse lõpetamisest või peatamisest: kütuseettevõtted, tehnoloogiafirmad, toidu- ja joogitootjad.<ref>{{Netiviide|autor=Ed Clowes|url=https://news.sky.com/story/here-are-the-key-companies-that-have-pulled-of-russia-this-week-12557578|pealkiri=The companies that have pulled out of Russia this week|väljaanne=Sky|aeg=4.3.2022|vaadatud=6.3.2022}}</ref> Paralleelselt välisettevõtete lahkumisega Venemaalt algas seal laiaulatuslik omandi ümberjagamine. Lisaks lahkunud välisettevõtete varale konfiskeeriti ka Putinile ebalojaalsete omanike vara.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8286972/mark-galeotti-mida-venemaa-ministri-ootamatu-surm-putini-kohta-utleb |pealkiri=MARK GALEOTTI ⟩ Mida Venemaa ministri ootamatu surm Putini kohta ütleb |url-access=subscription |eesnimi=Mark |perekonnanimi=Galeotti |kuupäev=2025-07-15 |vaadatud=2025-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8291072/vladimir-juskin-venemaal-toimub-omandi-umberjagamine-mida-pole-nahtud-1990ndatest-saadik |pealkiri=VLADIMIR JUŠKIN ⟩ Venemaal toimub omandi ümberjagamine, mida pole nähtud 1990ndatest saadik |url-access=subscription |eesnimi=Vladimir |perekonnanimi=Juškin |kuupäev=2025-07-22 |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Reitinguagentuurid [[Fitch]] ja [[Moody's]] langetasid 9. märtsil 2022 Venemaa [[riigireiting]]u tasemelt B vastavalt tasemele C ja Ca, ennustades, et riik on sanktsioonide ja piirangute tõttu peagi [[Maksejõuetus|maksejõuetu]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608525335/fitch-langetas-venemaa-reitingut-veelgi-ning-ennustab-maksejouetust|pealkiri=Fitch langetas Venemaa reitingut veelgi ning ennustab maksejõuetust|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> 2024. aastaks oli Venemaa oma majanduse täielikult militariseerinud ja sõjaliste kulutuste osakaal ulatus 8 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. <ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120308158/putinil-on-jaanud-kaks-varianti-vene-ladudes-hakkab-noukogudeaegne-tehnika-otsa-loppema-mis-saab-edasi |title=„Putinil on jäänud kaks varianti.“ Vene ladudes hakkab nõukogudeaegne tehnika otsa lõppema. Mis saab edasi? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-17 |access-date=2024-07-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://x.com/DefenceHQ/status/1817198534229188854 The Kremlin claims its economy is thriving because of its illegal invasion of Ukraine.] X MoD Ukraine 28-07-2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120310580/sojapaevik-886-paev-vene-sojatoostuses-on-palgad-tousnud-kuni-60-aga-on-ikka-nigelad |title=SÕJAPÄEVIK (886. päev) - Vene sõjatööstuses on palgad tõusnud kuni 60%, aga on ikka nigelad |url-access=subscription |author=Argo Ideon |date=2024-07-28 |access-date=2024-07-28 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120310364/juri-toomepuu-venemaa-haabub-nuud-pole-kusimus-selles-kas-ukraina-suudab-voitlust-jatkata-vaid-selles-kas-seda-suudab-venemaa |title=Jüri Toomepuu: Venemaa hääbub. Nüüd pole küsimus selles, kas Ukraina suudab võitlust jätkata, vaid selles, kas seda suudab Venemaa |url-access=subscription |author=Jüri Toomepuu |date=2024-07-27 |access-date=2024-07-27 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609408405/venemaa-keskpank-tostis-intressimaara-18-protsendile Venemaa keskpank tõstis intressimäära 18 protsendile] ERR 26. VII 2024</ref> Vaatamata näilisele majanduskasvule on see kaasa toonud sügava kriisi Venemaa "mittesõjamajanduses" ja ühiskonnas laiemalt.<ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120314771/analuus-vladimir-putini-ohjeldamatu-kulutamine-on-pannud-venemaa-majanduse-jarsult-tousma |title=ANALÜÜS - Vladimir Putini ohjeldamatu kulutamine on pannud Venemaa majanduse järsult tõusma |url-access=subscription |author=Kadri Sildmets |date=2024-08-17 |access-date=2024-08-17 |website=arileht.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120326611/juri-toomepuu-viimane-kord-kui-inflatsioon-oli-venemaal-nii-kuum-loi-hrustsov-endiselt-kinga-lauale-mull-on-lohkemas |title=Jüri Toomepuu: „viimane kord, kui inflatsioon oli Venemaal nii kuum, lõi Hruštšov endiselt kinga lauale“. Mull on lõhkemas |url-access=subscription |author=Jüri Toomepuu |date=2024-10-04 |access-date=2024-10-04 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120327068/anders-aslund-venemaa-sojamajandus-on-joudnud-kuristiku-aarele-ukrainal-piisab-voiduks-vahesest |title=Anders Åslund: Venemaa sõjamajandus on jõudnud kuristiku äärele. Ukrainal piisab võiduks vähesest |url-access=subscription |author=Anders Åslund |date=2024-10-07 |access-date=2024-10-07 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120331570/olukord-meenutab-1916-aastat-vene-valitsus-on-kontrolli-majanduse-ule-kaotanud |title=Olukord meenutab 1916. aastat. Vene valitsus on kontrolli majanduse üle kaotanud |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-10-27 |access-date=2024-10-27 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.hhs.se/en/about-us/news/site-publications/2024/russias-economic-imbalances/ New report | Russia's economy faces growing imbalances as war effort drains resources] Stockholm Institute of Transition Economics, 1. X 2024</ref> Venemaa on sõda rahastanud eelarveväliste laenudega sõjatööstusele ja sellega raskendanud oma rahanduse olukorda.<ref>[https://navigatingrussia.substack.com/p/russias-hidden-war-debt Russia’s Hidden War Debt] Craig Kennedy, Navigating Russia Jan 11, 2025</ref> 2024. aasta oktoobris tõstis Venemaa Keskpank intressimäära 21 protsendini, mis tekitab probleeme ettevõtetele kõigis majandusharudes.<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120333586/sojaraport-jaanika-merilo-venemaa-eliit-protesteerib-uha-raskema-majandusolukorra-vastu |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Venemaa eliit protesteerib üha raskema majandusolukorra vastu. |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-11-02 |access-date=2024-11-02 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.forbes.ru/biznes/522850-mordasov-zaavil-o-riskah-tormozenia-ekonomiki-iz-za-vysokoj-klucevoj-stavki Мордашов заявил о рисках торможения экономики из-за высокой ключевой ставки] Forbes.ru 9. oktoober 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120336034/anders-aslund-venemaa-ainuke-majandust-moistev-juht-saab-kohe-kinga-ees-ootab-vabalangus |title=Anders Åslund: Venemaa ainuke majandust mõistev juht saab kohe kinga. Ees ootab vabalangus. |url-access=subscription |author=Anders Åslund |date=2024-11-13 |access-date=2024-11-13 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.moscowtimes.nl/2024/11/15/zamorozka-vrkladov-a147865 Российские власти вполне могут заморозить вклады населения. кандидат экономических наук Юрия Данилов] The Moscow Times 15. XI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120339557/vene-majanduse-nukker-seis-tekitab-eliidis-avalikku-nurinat-putini-asemel-tehakse-patuoinaks-keskpank |title=Vene majanduse nukker seis tekitab eliidis avalikku nurinat. Putini asemel tehakse patuoinaks keskpank |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-11-27 |access-date=2024-11-27 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120345099/sokk-ja-kriis-eksperdid-prognoosivad-2025-aastal-venemaa-majanduse-kukkumist |title=Šokk ja kriis. Eksperdid prognoosivad 2025. aastal Venemaa majanduse kukkumist |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-12-21 |access-date=2024-12-21 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120363347/pank-on-norgem-kui-tank-venelased-kardavad-kontode-kulmutamist-kui-tegelik-oht-on-mujal |title=Pank on nõrgem kui tank. Venelased kardavad kontode külmutamist, kui tegelik oht on mujal |url-access=subscription |author=Vadim Belkin |date=2025-03-16 |access-date=2025-03-16 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8276476/venemaa-heaolufondi-tuhjenemine-annab-loogi-ka-kremli-sojakassale |pealkiri=Venemaa heaolufondi tühjenemine annab löögi ka Kremli sõjakassale |url-access=subscription |eesnimi=Erkki |perekonnanimi=Erilaid |kuupäev=2025-06-27 |vaadatud=2025-07-07 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8280813/venemaa-naftatulud-kukkusid-jarsult-riik-on-sunnitud-eelarve-turgutamiseks-muuma-kulda |pealkiri=Venemaa naftatulud kukkusid järsult, riik on sunnitud eelarve turgutamiseks müüma kulda |url-access=subscription |eesnimi=Erkki |perekonnanimi=Erilaid |kuupäev=2025-07-04 |vaadatud=2025-07-07 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8282866/loid-kasv-ja-hinnaplahvatus-vene-majandus-on-40-sojakuu-jarel-kokkuvarisemise-aarel |pealkiri=Loid kasv ja hinnaplahvatus. Vene majandus on 40 sõjakuu järel kokkuvarisemise äärel |url-access=subscription |autor=PM Majandus |kuupäev=2025-07-08 |vaadatud=2025-07-08 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastaks lõppes Venemaa sõjalistest kulutustest tingitud kasv ja majandus sisenes langusfaasi.<ref>[https://www.err.ee/1609751937/reuters-vene-nafta-ja-gaasitulud-voivad-langeda-juulis-kolmandiku-vorra Reuters: Vene nafta- ja gaasitulud võivad langeda juulis kolmandiku võrra] ERR, 23.VII 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609751910/muuk-langeb-ja-avtovazi-kollektiiv-voib-saada-luhema-toonadala Müük langeb ja Avtovazi kollektiiv võib saada lühema töönädala] ERR, 23.VII 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120395103/eitamine-kauplemine-ja-langusega-leppimine-venemaa-majanduse-leinameeleolu-on-joudnud-uude-faasi |pealkiri=Eitamine, kauplemine ja langusega leppimine. Venemaa majanduse leinameeleolu on jõudnud uude faasi |url-access=subscription |eesnimi=Vadim |perekonnanimi=Belkin |kuupäev=2025-08-06 |vaadatud=2025-08-06 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120401362/analuus-kui-olukord-ei-muutu-ammendub-kremlil-raha-aasta-parast |pealkiri=ANALÜÜS: Kui olukord ei muutu, ammendub Kremlil raha aasta pärast |url-access=subscription |eesnimi=tõlkis Ivar Soopan |perekonnanimi=Insider |kuupäev=2025-09-05 |vaadatud=2025-09-05 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120402465/nii-kuum-et-lausa-jahtub-vene-suurima-panga-juhi-sonul-seisab-majandus-paigal-tode-on-aga-hullem |pealkiri=Nii kuum, et lausa jahtub. Vene suurima panga juhi sõnul seisab majandus paigal, tõde on aga hullem |url-access=subscription |eesnimi=Lev |perekonnanimi=Kadik |kuupäev=2025-09-10 |vaadatud=2025-09-10 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8331437/juri-toomepuu-putini-kaardimaja-variseb-kokku-ning-eesti-saab-sellest-olulise-touke |pealkiri=JÜRI TOOMEPUU ⟩ Putini kaardimaja variseb kokku ning Eesti saab sellest olulise tõuke |url-access=subscription |eesnimi=Jüri |perekonnanimi=Toomepuu |kuupäev=2025-09-27 |vaadatud=2025-09-27 |väljaanne=arvamus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aasta mais langetas Venemaa keskpank intressimäära 20, juulis 18, septembris 17 ja detsembris 16 protsendile.<ref>[https://www.err.ee/1609754760/venemaa-keskpank-kiirendab-intressimaarade-langetamist Venemaa keskpank kiirendab intressimäärade langetamist] ERR, 26.VII 2025</ref> 2026. aasta märtsis langetati baasintressimäär 15 protsendile.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8436677/blogi-1486-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-iraani-runnakud-ohustavad-globaalset-stabiilsust?liveblogPost=12 |pealkiri=Venemaa keskpank langetas baasintressimäära 15 protsendini |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-20 |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Energiakandjate müügitulu vähenemine ja sõjaliste kulutuste kasv viisid Venemaa majanduse 2026 aasta alguseks stagnatsiooni<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8402041/sodivad-kuni-napud-pohjas-millal-venemaa-majandus-kokku-kukub |pealkiri=SÕDIVAD KUNI NÄPUD PÕHJAS ⟩ Millal Venemaa majandus kokku kukub? |url-access=subscription |eesnimi=Andres |perekonnanimi=Herkel |kuupäev=2026-01-23 |vaadatud=2026-01-23 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja tekkis uue panganduskriisi oht.<ref>[https://www.err.ee/1609934807/the-guardian-ohus-on-margid-venemaa-majanduse-kokkuvarisemisest The Guardian: õhus on märgid Venemaa majanduse kokkuvarisemisest] ERR, 26.VII 2025</ref> 2026 aastal tõusis käibemaks 20'lt 22 protsendini.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120435460/intervjuu-putin-saab-aru-et-soda-tuleb-lopetada-ekspeaminister-kasjanov-kommenteerib-venemaa-surutist-ja-panganduskriisi |pealkiri=INTERVJUU - „Putin saab aru, et sõda tuleb lõpetada.“ Ekspeaminister Kasjanov kommenteerib Venemaa surutist ja panganduskriisi |url-access=subscription |eesnimi=Dmitri Semjonov |perekonnanimi=Anžela Bubeljak |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> 2026 aasta alguses hakkas valitsus piirama Interneti levikut kogu riigis ja blokeeris paljude rakenduste (Telegram, WhatsApp, Signal, Facebook, YouTube) kasutamise, et suruda peale riigirakenduse MAX kasutamist.<ref>{{Netiviide |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120442902/taksod-seisavad-ja-miljard-rubla-poleb-paevas-venemaa-katsetab-majanduse-hinnaga-lokaalset-internetti |pealkiri=Taksod seisavad ja miljard rubla põleb päevas: Venemaa katsetab majanduse hinnaga lokaalset internetti |url-access=subscription |eesnimi=Tanel |perekonnanimi=Raig |kuupäev=2026-03-18 |vaadatud=2026-03-18 |väljaanne=arileht.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8435586/andrei-kuzitskin-putini-infogeto-uus-tase-venelased-on-valmis-hubriidseks-kodusojaks |pealkiri=ANDREI KUZITŠKIN ⟩ Putini infogeto uus tase: venelased on valmis hübriidseks kodusõjaks |url-access=subscription |eesnimi=Andrei |perekonnanimi=Kuzitškin |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa on ära kasutanud paremini säilinud osa Nõukogude Liidu kogutud relvastuse varudest ja hakanud kasutusele võtma esimeses ringis välja praagitud halvemini säilinud tehnikat.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120309188/kollaps-saabub-2025-aastal-ekspert-selgitab-kui-palju-on-venelastel-jarel-noukogudeaegset-tehnikat-ja-mis-saab-kui-see-lopeb |title=„Kollaps saabub 2025. aastal.“ Ekspert selgitab, kui palju on venelastel järel nõukogudeaegset tehnikat ja mis saab, kui see lõpeb |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-22 |access-date=2024-07-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310330/puust-ja-punaseks-kui-palju-on-putini-armeel-alles-tanke-ja-suurtukke-kui-kaua-saab-ukraina-soda-veel-kesta |title=PUUST JA PUNASEKS - Kui palju on Putini armeel alles tanke ja suurtükke? Kui kaua saab Ukraina sõda veel kesta? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-26 |access-date=2024-07-26 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Isikkoosseisu puuduses vaevlev Venemaa palus abi [[Põhja-Korea]]lt ja 2024. aasta sügisel saabusid Põhja-Korea sõdurid Venemaa käsutusse.<ref>{{cite web|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120335905/jonatan-vseviov-kiiret-voitu-lubanud-putin-anub-nuud-pohja-korealt-abi |title=Jonatan Vseviov: kiiret võitu lubanud Putin anub nüüd Põhja-Korealt abi |url-access=subscription |author=Bianca Mikovitš |date=2024-11-14 |access-date=2024-11-10 |website=maaleht.delfi.ee}}</ref> Riigis on valla päästetud sõjapropaganda ja elanike totaalne ajupesu, mille tulemusena enamus Venemaa elanikke toetab 'sõjalist erioperatsiooni'.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120334344/idanaabrite-meelsus-on-kindlalt-voimuladviku-kapa-all-ukraina-teadur-vene-avalikku-arvamust-saab-muuta-eelkoige-lahinguvaljal |title=Idanaabrite meelsus on kindlalt võimuladviku käpa all. Ukraina teadur: Vene avalikku arvamust saab muuta eelkõige lahinguväljal |url-access=subscription |author=Grete Põlluste |date=2024-11-10 |access-date=2024-11-10 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/kategooria/120000451/kremli-lekked Kremli lekked] www.delfi.ee</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8158715/raul-rebane-venemaa-tegelik-juht-ei-ole-putin |title=RAUL REBANE ⟩ Venemaa tegelik juht ei ole Putin |url-access=subscription |author=Raul Rebane |date=2024-12-20 |access-date=2024-12-24 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8281831/juri-kotsinev-kes-mojutab-putinit-venemaa-president-ei-ole-oma-otsustes-vaba |title=JÜRI KOTŠINEV ⟩ Kes mõjutab Putinit? Venemaa president ei ole oma otsustes vaba |url-access=subscription |author=Jüri Kotšinev |date=2025-07-06 |access-date=2025-07-06 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8293338/viktor-jerofejev-kellele-on-vaja-vene-opositsiooni |pealkiri=Viktor Jerofejev ⟩ Kellele on vaja Vene opositsiooni? |url-access=subscription |eesnimi=Viktor |perekonnanimi=Jerofejev |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=arvamus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120412828/andres-inn-erikogunemised-venemaa-leidis-ajutise-lahenduse-kaotuste-korvamiseks-lopp-pole-enam-kaugel |title=Andres Inn: „erikogunemised“. Venemaa leidis ajutise lahenduse kaotuste korvamiseks. Lõpp pole enam kaugel |url-access=subscription |author=Andres Inn |date=2025-10-26|access-date=2025-10-26 |website=www.delfi.ee}}</ref> <gallery mode="packed" heights="131" style="line-height:1.2em"> Rocket strike on Kyiv TV Tower, 1 March 2022.webm|Kiievi teletorni raketitabamus Japanese protestors singing the Ukrainian anthem in Tokyo (Shibuya Hachiko square) after Putin's invasion of Ukraine.webm|Jaapani meeleavaldajad laulavad Ukraina hümni Citizens of BERDYANSK (Ukraine) protest RUSSIAN occupation..webm|Ukraina asula [[Berdjansk]]i elanikud protestivad Venemaa okupatsiooni vastu Обращение Президента Российской Федерации 2022-02-24.webm|[[Vladimir Putin|Putini]] kõne 24. veebruaril<br><small>(saadaval inglis- ja&nbsp;venekeelsete subtiitritega)</small> </gallery> == Vaata ka == * [[Pealetung Kiievile (2022)]] * [[Kiievi lahing (2022)]] * [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] * [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] * [[Hersoni lahing]] * [[Kiievi kummitus]] * [[Maosaare ründamine]] * [[Budapesti memorandum]] * [[Minski kokkulepped]] * [[Euromaidan]] * [[valge-sini-valge lipp]] * [[Rünnakud tsiviilelanike vastu Venemaa sissetungil Ukrainasse]] * [[Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude register]] * [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=CNN_2022-02-24>{{cite web |url=https://edition.cnn.com/2022/02/23/europe/russia-ukraine-putin-military-operation-donbas-intl-hnk/index.html |title=Russia launches military attack on Ukraine with reports of explosions and troops crossing border |date=24. veebruar 2022 |publisher=[[CNN]] |language=en |author=Nathan Hodge|author2=Tim Lister|author3=Ivana Kottasová|author4=Helen Regan |access-date=24. veebruar 2022 }}</ref> <ref name=Reuters_13_II-2022>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/us/us-staff-osce-begins-pullout-donetsk-eastern-ukraine-2022-02-13/ |title=OSCE monitoring mission staff pull out from eastern Ukraine |trans-title= |work=[[Reuters]] |date=13.02.2022 |access-date=23.02.2022 |website= |language=en |author=Anton Zverev |quote= }}</ref> <ref name=BBC2022-02-17>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60407010 |title=Ukraine crisis: Russian claim of troop withdrawal false, says US |trans-title= |work=[[BBC News]] |date=17. veebruar 2022, 11:15 |access-date= |website= |language=en |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-18>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608505187/ida-ukraina-separatistid-vaidavad-et-alustasid-inimeste-evakueerimist |title=Ida-Ukraina separatistid väidavad, et alustasid inimeste evakueerimist |trans-title= |work=[[ERR]] Uudised |date=18. veebruar 2022, 15:55 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-19>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608505790/ida-ukraina-separatistid-kuulutasid-valja-mobilisatsiooni |title=Ida-Ukraina separatistid kuulutasid välja mobilisatsiooni |trans-title= |work=ERR Uudised |date=19. veebruar 2022, 10:21 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-20>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608506378/venemaa-ja-valgevene-pikendavad-uhisoppust |title=Venemaa ja Valgevene pikendavad ühisõppust |trans-title= |work=ERR Uudised |date=20. veebruar 2022, 13:23 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-21>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608507575/kreml-putin-plaanib-tunnustada-nn-donetski-ja-luganski-rahvavabariike |title=Kreml: Putin plaanib tunnustada nn Donetski ja Luganski rahvavabariike |trans-title= |work=ERR Uudised |date=21. veebruar 2022, 20:21 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=Reuters_23_II-2022>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-starts-drafting-reservists-aged-18-60-after-presidents-order-2022-02-23/ |title=Ukraine starts drafting reservists aged 18-60 after president's order |trans-title= |work=[[Reuters]] |date=23.02.2022 |access-date=23.02.2022 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=BBC_27-02-2022>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877 |title=Ukraine live updates: EU steps up response to Putin over Ukraine invasion - BBC News |trans-title= |work=BBC News |date=27. veebruar 2022 |access-date=27. veebruar 2022, 19:05 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name="propastop.org">[https://www.propastop.org/2023/02/27/10002/ propastop.org: Blokeeritud veebisaitide ja telekanalite mitteametlik loetelu]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * 26. veebruar 2022, 14.03, [https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas], 26. veebruar 2022 hommikuse seisuga jätkub ulatuslik Venemaa Föderatsiooni sõjaline agressioon Ukrainas. * [https://issuu.com/sodur/docs/s2dur_2_22/6 Õhusõda Ukrainas: esimesed õpikogemused] Andrei Šlabovitš, Ajakiri Sõdur 2/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s2dur_2_22/12 Sõda Ukraina õhuruumi pärast] Andrei Šlabovitš, Ajakiri Sõdur 2/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_03_2022_issuu/28 Võidukas lahing Kiievi all] Heiki Suurkask, Ajakiri Sõdur 3/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/4_22_issuu/17 Musta mere lahingute vahekokkuvõte] Taavi Urb, Ajakiri Sõdur 4/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/38 Ukrainlased tagasi Izjumis] Heiki Suurkask, Ajakiri Sõdur 5/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/44 Vene tankid saadeti hävingusse] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 3/2023 *[https://issuu.com/sodur/docs/ekv_ar22_issuu/24 Ukraina sõda aasta hiljem] Eesti Kaitseväe aastaraamat 2022 *[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_4_23/22 Venemaa uued terrorirünnakud Ukraina vastu] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 4/2023 * Aktualisiert am 26.02.2022-19:41, Von Konrad Schuller und Peter Carstens, [https://www.faz.net/aktuell/politik/ausland/berlin-schickt-ukraine-stinger-raketen-und-weitere-waffen-17836825.html Ampel ändert Kurs : Berlin schickt Kiew 500 Stinger-Raketen und weitere Waffen], faz.net * [https://www.youtube.com/watch?v=ef4FSol8yXo Russia-Ukraine War: Drone shots of British forces arriving at Estonia], [[YouTube]]'i video (1:11), 25. veebruar 2022 * [https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877 Ukraine live updates: Putin puts nuclear deterrent on &#39;special alert&#39; - BBC News], 27. veebruar 2022 * Paul Kirby. [https://www.bbc.com/news/world-europe-56720589 Why is Russia invading Ukraine and what does Putin want?] [[BBC News]], 27. veebruar 2022 * [https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-crisis-crosshairs-live-briefing/31668477.html Live Briefing: Ukraine Under Attack]. [[RFE/RL]], 28. veebruar 2022 * [https://graphics.reuters.com/UKRAINE-CRISIS/zdpxokdxzvx/ Russia invades Ukraine]. Reuters, 10. märts 2022 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96203561/suur-sissevaade-salamaailma-kuidas-kaib-eestis-sojaaja-kriisijuhtimine-jargmised-pool-aastat-voivad-maarata-meie-tuleviku "Suur sissevaade salamaailma {{!}} Kuidas käib Eestis sõjaaja kriisijuhtimine? Järgmised pool aastat võivad määrata meie tuleviku] Eesti Ekspress, 23. märts 2022 * [https://www.bbc.com/news/world-europe-60506682 Ukraine war in maps: Tracking the Russian invasion]. BBC News, 29. märts 2022 * Sarah Rainsford. [https://www.bbc.com/news/world-europe-61767191 Putin and Peter the Great: Russian leader likens himself to 18th Century tsar]. BBC News, 11. juuni 2022 * [https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-crisis-crosshairs-live-briefing/31668477.html Live Briefing: Russia Invades Ukraine]. [[RFE/RL]], 16. september 2022 * [https://www.bbc.com/news/live/world-63193124 Ukraine says 75 missiles have been fired in today&#39;s wave of attacks after Russia accused Ukraine of attacking a key bridge.] BBC News, 10. oktoober 2022 * [https://mil.in.ua/en/news/new-award-rates-for-captured-russians-set-in-ukraine/ New award rates for captured Russians set in Ukraine]. [[Militaaria|mil.in.ua]], 30. oktoober 2022 * [https://news.yahoo.com/air-defence-system-installed-moscow-084525343.html? Air defence system installed in Moscow near Putin's residence]. YahooNews, 22. jaanuar 2023 * [https://www.bbc.com/russian/news-64448996 Джонсон в фильме Би-би-си рассказал, что Путин угрожал ему ракетами. Песков назвал это ложью]. BBC News Русская служба, 30. jaanuar 2023 * [https://www.err.ee/1608868130/azovstali-kaitsjad-ukraina-pogenikule-tuleks-esitada-kolm-kontrollkusimust Azovstali kaitsjad: Ukraina põgenikule tuleks esitada kolm kontrollküsimust]. ERR, 30. jaanuar 2023 * [https://www.ft.com/content/4351d5b0-0888-4b47-9368-6bc4dfbccbf5 Russia’s invasion of Ukraine in maps — latest updates]. Financial Times, 21. veebruar 2023 * Илья Абишев. [https://www.bbc.com/russian/extra/55zo0asjz3/russian-invasion-in-maps Вместо быстрой "спецоперации" – год кровопролитной войны&nbsp; // Российское вторжение в Украину в 12 картах]. BBC News Русская служба, märts 2023 * Igor Kopõtin [https://epl.delfi.ee/artikkel/120245378/sojaajaloolane-ukraina-opib-vene-kindrali-raamatust-kuidas-venemaad-voita Sõjaajaloolane: Ukraina õpib Vene kindrali raamatust, kuidas Venemaad võita] EPL, 6. november 2023 *[https://www.err.ee/1609262547/kannik-laane-sanktsioonidel-on-venemaale-selge-moju Kannik: lääne sanktsioonidel on Venemaale selge mõju] ERR 24.veebruar 2024 *[https://www.err.ee/1609329621/vene-ohurundevahendid-ja-ukraina-ohutorje-2024-aasta-algul Urmas Salo: Vene õhuründevahendid ja Ukraina õhutõrje 2024. aasta algul] ERR 1. mai 2024 *[https://www.delfi.ee/artikkel/120304045/intervjuu-vene-ekspert-kremlis-kasvab-arritus-hiina-aadressil-piiramatust-partnerlusest-pole-juttugi INTERVJUU | Vene ekspert: Kremlis kasvab ärritus Hiina aadressil. Piiramatust partnerlusest pole juttugi] Delfi 1. juuli 2024 *[https://war.ukraine.ua/faq/zelenskyys-10-point-peace-plan/ What is Zelenskyy's 10-point peace plan?] war.ukraine.ua 11.08.2023 *[https://www.delfi.ee/artikkel/120337708/graafikud-1000-paeva-soda-kulunud-on-miljardeid-eurosid-miljoneid-murske-ja-sadu-tuhandeid-elusid GRAAFIKUD | 1000 päeva sõda. Kulunud on miljardeid eurosid, miljoneid mürske ja sadu tuhandeid elusid] www.delfi.ee 19. XI 2024 *[https://www.delfi.ee/artikkel/120342632/intervjuu-vene-ekspert-mark-galeotti-ei-tasu-alahinnata-putini-oskust-oma-voidud-kaotuseks-poorata INTERVJUU | Vene-ekspert Mark Galeotti: ei tasu alahinnata Putini oskust oma võidud kaotuseks pöörata] www.delfi.ee 11. XII 2024 *[https://www.ifw-kiel.de/topics/war-against-ukraine/ukraine-support-tracker/ Ukraine Support Tracker: A Database of Military, Financial and Humanitarian Aid to Ukraine] Kiel Institute 11. I 2025 *{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120358796/raimo-poomi-labiloige-ukraina-pusib-tanu-euroopale-usa-panus-olnuks-selleta-mottetu |title=RAIMO POOMI LÄBILÕIGE: Ukraina püsib tänu Euroopale, USA panus olnuks selleta mõttetu |url-access=subscription |author=Raimo Poom |date=2025-02-22 |access-date=2025-02-22 |website=epl.delfi.ee}} (Ülevaade Ukraina majandusest ja välisabist.) *{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120367547/sojaraport-peeter-tali-putin-mangib-trumpi-narvidel |title=SÕJARAPORT - Peeter Tali: Putin mängib Trumpi närvidel |url-access=subscription |author=Peeter Tali |date=2025-04-01 |access-date=2025-04-01 |website=epl.delfi.ee}} (Ülevaade USA läbirääkimistest Ukraina ja Venemaaga.) [[Kategooria:2022. aasta Ukrainas]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 8udcqq9f1o7gztrfct10fk1c2l2lmc4 0 627844 7162316 6659454 2026-05-27T19:58:16Z Juhan121 25066 7162316 wikitext text/x-wiki [[Fail:New night train between Vienna and Brussels (5).jpg|pisi|Thomas Waitz Brüsseli-Viini öise rongiliini avamisel 2020. aastal]] '''Thomas Alexander Waitz''' (sündinud [[16. mai]]l [[1973]] [[Viin]]is) on [[Austria]] mahepõllumees, metsamees ja roheliste partei poliitik. Ta oli [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[2017]]. aasta novembrist kuni [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisteni]] Austrias. Pärast Brexitit [[31. jaanuar]]il [[2020]] eraldati Austriale veel üks koht, mis talle langes. [[1. november|1. novembril]] [[2019]] valiti ta koos [[Evelyne Huytebroeck]]iga Belgia rohelistest (Ecolo, Groen) [[Euroopa Roheline Partei|Euroopa Roheliste Partei]] kaasesimeheks. Ta sündis Austrias Viinis. Pärast kooli lõpetamist ja maailmas reisimist asutas ta [[1994]]. aastal koos abikaasaga [[Steiermargi liidumaa]] lõunaosas [[Leibnitzi ringkond|Leibnitzi ringkonnas]] talu. Nende talu põhisektor on segamets-istutusmets, mis baseerub looduslähedase metsamajandamise teoorial. Nende talu teine fookus on ökoloogiline mesindus; sellel on umbes 70 Kraini mesilaste kolooniat. Farmi kolmas sektor on loomakasvatus: kraini kivilambad ja [[borderkolli]]d. Borderkollid on koolitatud karjakoerteks. Ta on seotud ka [[Sloveenia]]s asuva väikese saematerjali tehasega. {{Pooleli|aasta=2022|kuu=aprill}} Ta oli aastatel [[2017]]–[[2019]] ja uuesti aastast [[2020]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. == Isiklikku == Tal on kolm last. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/190464/THOMAS_WAITZ/home Euroopa Parlamendi kodulehel] == Eesti meedias == * [https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/96353859/europarlamendi-saadik-eesti-metsamajandamine-ei-ole-jatkusuutlik-lageraie-ei-ole-oige-viis Europarlamendi saadik: Eesti metsamajandamine ei ole jätkusuutlik, lageraie ei ole õige viis] {{JÄRJESTA:Waitz, Thomas}} [[Kategooria:Austria poliitikud]] [[Kategooria:Austriast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Metsandus]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] qc50569jhcjr24a0vb7mn72fgrtenv5 0 627871 7162210 7133450 2026-05-27T16:00:15Z Kuriuss 38125 Balletid on teosed, nende pealkirjad käivad eesti keeles jutumärkides 7162210 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna-Roberta.jpg|pisi|Anna Roberta (2021). Foto: Veljo Poom]] '''Anna Roberta''' (kodanikunimega '''Anna Roberta Lahesoo'''; sündinud [[9. veebruar]]il [[1999]]) on eesti [[balletitantsija]]. Ta oli kuni 2026. aastani [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] [[esitantsija]] ning pälvis 2023. aastal [[Eesti Teatriliidu balletiauhind|Eesti Teatriliidu balletiauhinna]]. Anna Roberta on lõpetanud 2009. aastal [[Kaie Kõrb|Kaie Kõrbi]] balletistuudio ja kiitusega 2017. aastal [[Tallinna Balletikool]]i ([[Kaja Kreitzberg]]i klassis). 2017. aastast oli ta [[Eesti Rahvusballett|Eesti Rahvusballeti]] tantsija. 2020. aasta sügisel sai temast Eesti Rahvusballeti nooremsolist, 2022. aastal solist ja 2023. aastal esitantsija.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Anna Roberta {{!}} Rahvusooper Estonia |url=https://opera.ee/et/persoon/anna-roberta/ |vaadatud=2026-02-15 |väljaanne=opera.ee |keel=et}}</ref> Septembris 2020 tantsis Anna Roberta [[Marina Kesler]]i balletilavastuse "Anna Karenina" maailmaesietendusel peaosa (Vronski rollis [[Jevgeni Grib]], Karenini rollis [[Anatoli Arhangelski]]). Detsembris 2022 tantsis ta [[Estonia teater|Estonia]] laval [[José Martínez]]e lavastatud balleti "[[Korsaar]]" esietendusel Medora rolli (Conradi rollis [[William Newton]]). 2026. aastast töötab ta koosseisulise balletiartistina [[Saksamaa]]l [[Dresden]]i ooperiteatri [[Semperoper]] balletitrupis.<ref>[https://kultuur.err.ee/1610038951/rahvusballeti-esitantsija-anna-roberta-lahkub-estoniast Rahvusballeti esitantsija Anna Roberta lahkub Estoniast] ERR Kultuur, 27.05.2026.</ref> == Repertuaar == * Blanche DuBois – "[[Tramm nimega Iha]]", [[:en:Annabelle_Lopez_Ochoa|Annabelle Lopez Ochoa]] koreograafia * Medora – "[[Korsaar]]", [[José Martínez]]e koreograafia * Odette/Ottilie – "[[Luikede järv]]", [[Toomas Edur]]i koreograafia * Anna Karenina – "[[Anna Karenina (balett)|Anna Karenina]]", [[Marina Kesler]]i koreograafia * Tume Ingel – "Serenaad", [[George Balanchine]]'i koreograafia * Neiu Roosas – "Louis XIV", [[Teet Kask|Teet Kase]] koreograafia * Lydia Dachhausen – "Õhtused majad", [[Tiit Härm]]i koreograafia * Peretütar – "[[Kratt (ballett)|Kratt]]", [[Marina Kesler]]i koreograafia * Lumekuninganna – "[[Pähklipureja]]", [[:en:Ben_Stevenson_(dancer)|Ben Stevensoni]] koreograafia * Solist – "FLESH", [[Jevgeni Grib]]i ja [[Jack Traylen]]i koreograafia * Sirelihaldjas – "Uinuv kaunitar", [[Toomas Edur]]i koreograafia * Leedi Capulet – "Romeo ja Julia", Toomas Eduri koreograafia * Marie Gilot – "[[Pablo Picasso|Picasso]]", Jevgeni Gribi koreograafia == Tunnustus == * 2019 – rahvusooperi Estonia aasta kolleegipreemia * 2020 – Postimehe "100 nägu", Tõusev Täht * 2021 – MyFitnessi aastaauhind kategoorias "Parim naistantsija" * 2023 – [[Eesti Teatriliidu balletiauhind]] (Medora lavastuses "Korsaar", Lydia lavastuses "Õhtused majad", peretütar lavastuses "Kratt", lumekuninganna lavastuses "Pähklipureja" (kõik Eesti Rahvusballett) ja osatäitmine lavastuses "Flesh" (Narva Ooperipäevad)) === Konkursisaavutused=== * 2015 – konkursi The Nordic Baltic Ballet Competition poolfinalist * 2016 – balletikonkursi [[Liepāja]]s ''grand prix'' ja I koht * 2016 – [[Tallinna rahvusvaheline balletikonkurss|Tallinna rahvusvahelise balletikonkursi]] III koht * 2022 – konkursi Helsinki International Ballet Competition finalist ==Isiklikku== Anna Roberta isa on balletifotograaf [[Rünno Lahesoo]], kes on oma fotonäitustel kasutanud modellina ka tütart.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-11 |pealkiri=Balletifotojahimehe pildisaak kui liigutuste ilu apoteoos |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7895243/balletifotojahimehe-pildisaak-kui-liigutuste-ilu-apoteoos |vaadatud=2026-02-15 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ope">[https://opera.ee/et/persoon/anna-roberta-lahesoo-2/ Anna Roberta]. opera.ee</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://kultuur.postimees.ee/4132293/uute-tantsijate-tulek Uute tantsijate tulek] Heili Einasto, [[Postimees]], 1. juuni 2017 * [https://klassikaraadio.err.ee/996140/delta-8-novembril-korvaring-narits-vs-satie-andres-valkonen-big-bang/990283 Delta. Külaline. Rahvusooperi Estonia balletifotograaf Rünno Lahesoo] ERR [[Klassikaraadio]], 8. november 2019 * [https://leht.postimees.ee/6914083/andestuse-alistav-vagi Andestuse alistav vägi] Heili Einasto, Postimees, 3. märts 2020 * [https://kultuur.err.ee/1127657/estonia-alustab-anna-kareninaga Estonia alustab Anna Kareninaga] ERR Kultuuriportaal, 26. august 2020 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/90888243/koroonale-jalgu-jaanud-anna-karenina-jouab-estonias-lavale Koroonale jalgu jäänud "Anna Karenina" jõuab Estonias lavale] Kristi Helme, [[Eesti Päevaleht]], 31. august 2020 * [https://kultuur.postimees.ee/7079488/rahvusballett-kuulutas-valja-uue-esitantsija-ning-nooremsolistid Rahvusballett kuulutas välja uue esitantsija ning nooremsolistid] Postimees, Kultuuritoimetus, 6. oktoober 2020 * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKtmk202010.2.6.1 Vähem on rohkem. Mõtteid Marina Kesleri "Anna Kareninast"] Anu Ruusmaa, Evelin Lagle-Nõmm, [[Teater. Muusika. Kino]], 10. oktoober 2020 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kontrastne-ja-oivaliselt-loimitud-muusikaga-anna-karenina/ Kontrastne ja oivaliselt lõimitud muusikaga "Anna Karenina"] Heili Einasto, Aare Rander, Sirp, 16. oktoober 2020 * [https://www.postimees.ee/100-nagu-2020/7106144/anna-roberta-paljulubav-eesti-oma-luik 100 NÄGU: Anna Roberta: paljulubav Eesti oma luik] Alvar Loog, Postimees, 100 nägu: Tõusvad tähed, detsember 2020 * [https://kultuur.err.ee/1608125788/selgusid-teatriauhindade-nominendid Selgusid teatriauhindade nominendid] ERR Kultuuritoimetus, 1. märts 2021 * [https://elu.ohtuleht.ee/1032268/suur-fotovaatlus-koroonaproov-uksildased-tantsijad-ja-lauljad-proovisaalis-sonateatri-trupid-arvuti-taga-ja-lavaproovides SUUR FOTOVAATLUS | KOROONAPROOV: üksildased tantsijad ja lauljad proovisaalis, sõnateatri trupid arvuti taga ja lavaproovides] Stanislav Moškov, Aigi Viira, [[Õhtuleht]], 25. aprill 2021 * [https://annaroberta.com/meedia/myfitness-aasta-tantsija-auhinna-tanavused-laureaadid-on-anna-roberta-ja-ali-urata/ MyFitness Aasta Tantsija auhinna tänavused laureaadid on Anna Roberta ja Ali Urata] Eesti Teatri Agentuur, 29. aprill 2021 * [https://www.balletiliit.ee/uudised/anna-roberta-palvis-eesti-balletiliidu-stipendiumi-silmapaistvale-tantsijale Anna Roberta pälvis Eesti Balletiliidu stipendiumi silmapaistvale tantsijale] Eesti Balletiliit, 29. aprill 2021 * [https://www.youtube.com/watch?v=9EYgr5g2PIA&t=618s Estonian National Ballet - José Martinez's Le Corsaire] YouTube, 28. jaanuar 2023 (intervjuu algusega 0:48) * [https://eestielu.goodnews.ee/rahvusballeti-uus-esitantsija-on-anna-roberta/ Rahvusballeti uus esitantsija on Anna Roberta] Eesti Elu Head Uudised, 18. september 2023 [[Kategooria:Estonia teatri balletitantsijad]] [[Kategooria:Eesti tantsijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] 8361nml9q0kx2vmrzgrm5acj06jvnrz 7162218 7162210 2026-05-27T16:08:19Z Kuriuss 38125 7162218 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna-Roberta.jpg|pisi|Anna Roberta (2021). Foto: Veljo Poom]] '''Anna Roberta''' (kodanikunimega '''Anna Roberta Lahesoo'''; sündinud [[9. veebruar]]il [[1999]]) on eesti [[balletitantsija]]. Ta oli kuni 2026. aastani [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] [[esitantsija]] ning pälvis 2023. aastal [[Eesti Teatriliidu balletiauhind|Eesti Teatriliidu balletiauhinna]]. Anna Roberta on lõpetanud 2009. aastal [[Kaie Kõrb|Kaie Kõrbi]] balletistuudio ja kiitusega 2017. aastal [[Tallinna Balletikool]]i ([[Kaja Kreitzberg]]i klassis). 2017. aastast oli ta [[Eesti Rahvusballett|Eesti Rahvusballeti]] tantsija. 2020. aasta sügisel sai temast Eesti Rahvusballeti nooremsolist, 2022. aastal solist ja 2023. aastal esitantsija.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/anna-roberta/ Anna Roberta tutvustus] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 27.05.2026.</ref> Septembris 2020 tantsis Anna Roberta [[Marina Kesler]]i balletilavastuse "Anna Karenina" maailmaesietendusel peaosa (Vronski rollis [[Jevgeni Grib]], Karenini rollis [[Anatoli Arhangelski]]). Detsembris 2022 tantsis ta [[Estonia teater|Estonia]] laval [[José Martínez]]e lavastatud balleti "[[Korsaar]]" esietendusel Medora rolli (Conradi rollis [[William Newton]]). 2026. aastast töötab ta koosseisulise balletiartistina [[Saksamaa]]l [[Dresden]]i ooperiteatri [[Semperoper]] balletitrupis. Estonia teatri lavastustes jääb ta kaasa tegema külalisesinejana.<ref>[https://kultuur.err.ee/1610038951/rahvusballeti-esitantsija-anna-roberta-lahkub-estoniast Rahvusballeti esitantsija Anna Roberta lahkub Estoniast] ERR Kultuur, 27.05.2026.</ref> == Repertuaar == * Blanche DuBois – "[[Tramm nimega Iha]]", [[:en:Annabelle_Lopez_Ochoa|Annabelle Lopez Ochoa]] koreograafia * Medora – "[[Korsaar]]", [[José Martínez]]e koreograafia * Odette/Ottilie – "[[Luikede järv]]", [[Toomas Edur]]i koreograafia * Anna Karenina – "[[Anna Karenina (balett)|Anna Karenina]]", [[Marina Kesler]]i koreograafia * Tume Ingel – "Serenaad", [[George Balanchine]]'i koreograafia * Neiu Roosas – "Louis XIV", [[Teet Kask|Teet Kase]] koreograafia * Lydia Dachhausen – "Õhtused majad", [[Tiit Härm]]i koreograafia * Peretütar – "[[Kratt (ballett)|Kratt]]", [[Marina Kesler]]i koreograafia * Lumekuninganna – "[[Pähklipureja]]", [[:en:Ben_Stevenson_(dancer)|Ben Stevensoni]] koreograafia * Solist – "FLESH", [[Jevgeni Grib]]i ja [[Jack Traylen]]i koreograafia * Sirelihaldjas – "Uinuv kaunitar", [[Toomas Edur]]i koreograafia * Leedi Capulet – "Romeo ja Julia", Toomas Eduri koreograafia * Marie Gilot – "[[Pablo Picasso|Picasso]]", Jevgeni Gribi koreograafia == Tunnustus == * 2019 – rahvusooperi Estonia aasta kolleegipreemia * 2020 – Postimehe "100 nägu", Tõusev Täht * 2021 – MyFitnessi aastaauhind kategoorias "Parim naistantsija" * 2023 – [[Eesti Teatriliidu balletiauhind]] (Medora lavastuses "Korsaar", Lydia lavastuses "Õhtused majad", peretütar lavastuses "Kratt", lumekuninganna lavastuses "Pähklipureja" (kõik Eesti Rahvusballett) ja osatäitmine lavastuses "Flesh" (Narva Ooperipäevad)) === Konkursisaavutused=== * 2015 – konkursi The Nordic Baltic Ballet Competition poolfinalist * 2016 – balletikonkursi [[Liepāja]]s ''grand prix'' ja I koht * 2016 – [[Tallinna rahvusvaheline balletikonkurss|Tallinna rahvusvahelise balletikonkursi]] III koht * 2022 – konkursi Helsinki International Ballet Competition finalist ==Isiklikku== Anna Roberta isa on balletifotograaf [[Rünno Lahesoo]], kes on oma fotonäitustel kasutanud modellina ka tütart.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-11 |pealkiri=Balletifotojahimehe pildisaak kui liigutuste ilu apoteoos |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7895243/balletifotojahimehe-pildisaak-kui-liigutuste-ilu-apoteoos |vaadatud=2026-02-15 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://kultuur.postimees.ee/4132293/uute-tantsijate-tulek Uute tantsijate tulek] Heili Einasto, [[Postimees]], 1. juuni 2017 * [https://klassikaraadio.err.ee/996140/delta-8-novembril-korvaring-narits-vs-satie-andres-valkonen-big-bang/990283 Delta. Külaline. Rahvusooperi Estonia balletifotograaf Rünno Lahesoo] ERR [[Klassikaraadio]], 8. november 2019 * [https://leht.postimees.ee/6914083/andestuse-alistav-vagi Andestuse alistav vägi] Heili Einasto, Postimees, 3. märts 2020 * [https://kultuur.err.ee/1127657/estonia-alustab-anna-kareninaga Estonia alustab Anna Kareninaga] ERR Kultuuriportaal, 26. august 2020 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/90888243/koroonale-jalgu-jaanud-anna-karenina-jouab-estonias-lavale Koroonale jalgu jäänud "Anna Karenina" jõuab Estonias lavale] Kristi Helme, [[Eesti Päevaleht]], 31. august 2020 * [https://kultuur.postimees.ee/7079488/rahvusballett-kuulutas-valja-uue-esitantsija-ning-nooremsolistid Rahvusballett kuulutas välja uue esitantsija ning nooremsolistid] Postimees, Kultuuritoimetus, 6. oktoober 2020 * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKtmk202010.2.6.1 Vähem on rohkem. Mõtteid Marina Kesleri "Anna Kareninast"] Anu Ruusmaa, Evelin Lagle-Nõmm, [[Teater. Muusika. Kino]], 10. oktoober 2020 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kontrastne-ja-oivaliselt-loimitud-muusikaga-anna-karenina/ Kontrastne ja oivaliselt lõimitud muusikaga "Anna Karenina"] Heili Einasto, Aare Rander, Sirp, 16. oktoober 2020 * [https://www.postimees.ee/100-nagu-2020/7106144/anna-roberta-paljulubav-eesti-oma-luik 100 NÄGU: Anna Roberta: paljulubav Eesti oma luik] Alvar Loog, Postimees, 100 nägu: Tõusvad tähed, detsember 2020 * [https://kultuur.err.ee/1608125788/selgusid-teatriauhindade-nominendid Selgusid teatriauhindade nominendid] ERR Kultuuritoimetus, 1. märts 2021 * [https://elu.ohtuleht.ee/1032268/suur-fotovaatlus-koroonaproov-uksildased-tantsijad-ja-lauljad-proovisaalis-sonateatri-trupid-arvuti-taga-ja-lavaproovides SUUR FOTOVAATLUS | KOROONAPROOV: üksildased tantsijad ja lauljad proovisaalis, sõnateatri trupid arvuti taga ja lavaproovides] Stanislav Moškov, Aigi Viira, [[Õhtuleht]], 25. aprill 2021 * [https://annaroberta.com/meedia/myfitness-aasta-tantsija-auhinna-tanavused-laureaadid-on-anna-roberta-ja-ali-urata/ MyFitness Aasta Tantsija auhinna tänavused laureaadid on Anna Roberta ja Ali Urata] Eesti Teatri Agentuur, 29. aprill 2021 * [https://www.balletiliit.ee/uudised/anna-roberta-palvis-eesti-balletiliidu-stipendiumi-silmapaistvale-tantsijale Anna Roberta pälvis Eesti Balletiliidu stipendiumi silmapaistvale tantsijale] Eesti Balletiliit, 29. aprill 2021 * [https://www.youtube.com/watch?v=9EYgr5g2PIA&t=618s Estonian National Ballet - José Martinez's Le Corsaire] YouTube, 28. jaanuar 2023 (intervjuu algusega 0:48) * [https://eestielu.goodnews.ee/rahvusballeti-uus-esitantsija-on-anna-roberta/ Rahvusballeti uus esitantsija on Anna Roberta] Eesti Elu Head Uudised, 18. september 2023 [[Kategooria:Estonia teatri balletitantsijad]] [[Kategooria:Eesti tantsijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] nrh5zogxm1f3cxj82l7yibf8u4gq5r7 7162222 7162218 2026-05-27T16:14:04Z Kuriuss 38125 7162222 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna-Roberta.jpg|pisi|Anna Roberta (2021). Foto: Veljo Poom]] '''Anna Roberta''' (kodanikunimega '''Anna Roberta Lahesoo'''; sündinud [[9. veebruar]]il [[1999]]) on eesti [[balletitantsija]]. Ta oli kuni 2026. aasta mai lõpuni [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] [[esitantsija]] ning pälvis 2023. aastal [[Eesti Teatriliidu balletiauhind|Eesti Teatriliidu balletiauhinna]]. Anna Roberta on lõpetanud 2009. aastal [[Kaie Kõrb|Kaie Kõrbi]] balletistuudio ja kiitusega 2017. aastal [[Tallinna Balletikool]]i ([[Kaja Kreitzberg]]i klassis). 2017. aastast oli ta [[Eesti Rahvusballett|Eesti Rahvusballeti]] tantsija. 2020. aasta sügisel sai temast Eesti Rahvusballeti nooremsolist, 2022. aastal solist ja 2023. aastal esitantsija.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/anna-roberta/ Anna Roberta tutvustus] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 27.05.2026.</ref> Septembris 2020 tantsis Anna Roberta [[Marina Kesler]]i balletilavastuse "Anna Karenina" maailmaesietendusel peaosa (Vronski rollis [[Jevgeni Grib]], Karenini rollis [[Anatoli Arhangelski]]). Detsembris 2022 tantsis ta [[Estonia teater|Estonia]] laval [[José Martínez]]e lavastatud balleti "[[Korsaar]]" esietendusel Medorat (Conradi rollis [[William Newton]]). Alates hooajast 2026/2027 töötab ta koosseisulise balletiartistina [[Saksamaa]]l [[Dresden]]i ooperiteatri [[Semperoper]] balletitrupis. Estonia teatri lavastustes jääb ta kaasa tegema külalisesinejana.<ref>[https://kultuur.err.ee/1610038951/rahvusballeti-esitantsija-anna-roberta-lahkub-estoniast Rahvusballeti esitantsija Anna Roberta lahkub Estoniast] ERR Kultuur, 27.05.2026.</ref> == Repertuaar == * Blanche DuBois – "[[Tramm nimega Iha]]", [[:en:Annabelle_Lopez_Ochoa|Annabelle Lopez Ochoa]] koreograafia * Medora – "[[Korsaar]]", [[José Martínez]]e koreograafia * Odette/Ottilie – "[[Luikede järv]]", [[Toomas Edur]]i koreograafia * Anna Karenina – "[[Anna Karenina (balett)|Anna Karenina]]", [[Marina Kesler]]i koreograafia * Tume Ingel – "Serenaad", [[George Balanchine]]'i koreograafia * Neiu Roosas – "Louis XIV", [[Teet Kask|Teet Kase]] koreograafia * Lydia Dachhausen – "Õhtused majad", [[Tiit Härm]]i koreograafia * Peretütar – "[[Kratt (ballett)|Kratt]]", [[Marina Kesler]]i koreograafia * Lumekuninganna – "[[Pähklipureja]]", [[:en:Ben_Stevenson_(dancer)|Ben Stevensoni]] koreograafia * Solist – "FLESH", [[Jevgeni Grib]]i ja [[Jack Traylen]]i koreograafia * Sirelihaldjas – "Uinuv kaunitar", [[Toomas Edur]]i koreograafia * Leedi Capulet – "Romeo ja Julia", Toomas Eduri koreograafia * Marie Gilot – "[[Pablo Picasso|Picasso]]", Jevgeni Gribi koreograafia == Tunnustus == * 2019 – rahvusooperi Estonia aasta kolleegipreemia * 2020 – Postimehe "100 nägu", Tõusev Täht * 2021 – MyFitnessi aastaauhind kategoorias "Parim naistantsija" * 2023 – [[Eesti Teatriliidu balletiauhind]] (Medora lavastuses "Korsaar", Lydia lavastuses "Õhtused majad", peretütar lavastuses "Kratt", lumekuninganna lavastuses "Pähklipureja" (kõik Eesti Rahvusballett) ja osatäitmine lavastuses "Flesh" (Narva Ooperipäevad)) === Konkursisaavutused=== * 2015 – konkursi The Nordic Baltic Ballet Competition poolfinalist * 2016 – balletikonkursi [[Liepāja]]s ''grand prix'' ja I koht * 2016 – [[Tallinna rahvusvaheline balletikonkurss|Tallinna rahvusvahelise balletikonkursi]] III koht * 2022 – konkursi Helsinki International Ballet Competition finalist ==Isiklikku== Anna Roberta isa on balletifotograaf [[Rünno Lahesoo]], kes on oma fotonäitustel kasutanud modellina ka tütart.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-11 |pealkiri=Balletifotojahimehe pildisaak kui liigutuste ilu apoteoos |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7895243/balletifotojahimehe-pildisaak-kui-liigutuste-ilu-apoteoos |vaadatud=2026-02-15 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://kultuur.postimees.ee/4132293/uute-tantsijate-tulek Uute tantsijate tulek] Heili Einasto, [[Postimees]], 1. juuni 2017 * [https://klassikaraadio.err.ee/996140/delta-8-novembril-korvaring-narits-vs-satie-andres-valkonen-big-bang/990283 Delta. Külaline. Rahvusooperi Estonia balletifotograaf Rünno Lahesoo] ERR [[Klassikaraadio]], 8. november 2019 * [https://leht.postimees.ee/6914083/andestuse-alistav-vagi Andestuse alistav vägi] Heili Einasto, Postimees, 3. märts 2020 * [https://kultuur.err.ee/1127657/estonia-alustab-anna-kareninaga Estonia alustab Anna Kareninaga] ERR Kultuuriportaal, 26. august 2020 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/90888243/koroonale-jalgu-jaanud-anna-karenina-jouab-estonias-lavale Koroonale jalgu jäänud "Anna Karenina" jõuab Estonias lavale] Kristi Helme, [[Eesti Päevaleht]], 31. august 2020 * [https://kultuur.postimees.ee/7079488/rahvusballett-kuulutas-valja-uue-esitantsija-ning-nooremsolistid Rahvusballett kuulutas välja uue esitantsija ning nooremsolistid] Postimees, Kultuuritoimetus, 6. oktoober 2020 * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKtmk202010.2.6.1 Vähem on rohkem. Mõtteid Marina Kesleri "Anna Kareninast"] Anu Ruusmaa, Evelin Lagle-Nõmm, [[Teater. Muusika. Kino]], 10. oktoober 2020 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kontrastne-ja-oivaliselt-loimitud-muusikaga-anna-karenina/ Kontrastne ja oivaliselt lõimitud muusikaga "Anna Karenina"] Heili Einasto, Aare Rander, Sirp, 16. oktoober 2020 * [https://www.postimees.ee/100-nagu-2020/7106144/anna-roberta-paljulubav-eesti-oma-luik 100 NÄGU: Anna Roberta: paljulubav Eesti oma luik] Alvar Loog, Postimees, 100 nägu: Tõusvad tähed, detsember 2020 * [https://kultuur.err.ee/1608125788/selgusid-teatriauhindade-nominendid Selgusid teatriauhindade nominendid] ERR Kultuuritoimetus, 1. märts 2021 * [https://elu.ohtuleht.ee/1032268/suur-fotovaatlus-koroonaproov-uksildased-tantsijad-ja-lauljad-proovisaalis-sonateatri-trupid-arvuti-taga-ja-lavaproovides SUUR FOTOVAATLUS | KOROONAPROOV: üksildased tantsijad ja lauljad proovisaalis, sõnateatri trupid arvuti taga ja lavaproovides] Stanislav Moškov, Aigi Viira, [[Õhtuleht]], 25. aprill 2021 * [https://annaroberta.com/meedia/myfitness-aasta-tantsija-auhinna-tanavused-laureaadid-on-anna-roberta-ja-ali-urata/ MyFitness Aasta Tantsija auhinna tänavused laureaadid on Anna Roberta ja Ali Urata] Eesti Teatri Agentuur, 29. aprill 2021 * [https://www.balletiliit.ee/uudised/anna-roberta-palvis-eesti-balletiliidu-stipendiumi-silmapaistvale-tantsijale Anna Roberta pälvis Eesti Balletiliidu stipendiumi silmapaistvale tantsijale] Eesti Balletiliit, 29. aprill 2021 * [https://www.youtube.com/watch?v=9EYgr5g2PIA&t=618s Estonian National Ballet - José Martinez's Le Corsaire] YouTube, 28. jaanuar 2023 (intervjuu algusega 0:48) * [https://eestielu.goodnews.ee/rahvusballeti-uus-esitantsija-on-anna-roberta/ Rahvusballeti uus esitantsija on Anna Roberta] Eesti Elu Head Uudised, 18. september 2023 [[Kategooria:Estonia teatri balletitantsijad]] [[Kategooria:Eesti tantsijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] skrtl3heuoj1p49twfqqw63xc2srgr5 0 628942 7162125 6093725 2026-05-27T12:10:43Z Kuriuss 38125 7162125 wikitext text/x-wiki {{liita|Vesinik}} '''Vesinik lennunduses''' on alternatiiv kütusena kasutatav kütuse lahendus. See on järjest populaarsust koguv, vähendades lennundusega tekkivat loodusreostust. Vesinikku saab kasutada kütusena reaktiivmootoris või muudes sisepõlemismootorites. Samuti on võimalik seda kasutada kütuseelemendis, et toota elektrit, mida saaks kasutada propelleri ringi ajamiseks. Vesiniku omadused teeksid lennunduse saaste vabamaks, kuid sellega kaasneb mitmeid tootmis- ja hoiustamisprobleeme. == Vesiniku omadused == Vesiniku erienergiasisaldus on 120 MJ/kg, mis on 2,8 korda suurem kui traditsioonilisel lennukikütusel (43 MJ/kg). Isesüttimise temperatuur on 585^ᵒC, mis on üpris kõrge ja seega väldib süttimist ilma süüte allikata. Vedel vesinik vajab aga hoiustamiseks -253^ᵒC, mis teeb selle keeruliseks ja vaja läheb väga hästi isoleeritud mahuteid. Samas gaasilisel vesinikul on madalam energiasisaldus, mille hoiustamiseks on vaja kõrgsurvepaake, mis kannataksid kuni 700 bar’i rõhku. Nii on võimalik vesiniku hoiustada tavalistel temperatuuridel. Vesiniku põlemisel eraldub ainult vee aur ja lämmastik, erinevalt fossiilkütustest, mille põlemisel eraldub hulgaliselt süsihappegaasi. Sellepärast arendatakse just vesiniklahendusi lennundussektoris.<ref>M. G. Sürer and H. T. Arat, “State of art of hydrogen usage as a fuel on aviation,” ''Eur. Mech. Sci.'', vol. 2, no. 1, pp. 20–30, 2018.</ref> == Vesiniku tootmine == Vesinikku on võimalik toota näiteks maagaasist, naftast, kivisöest, veest. Hetkel{{millal}} on kõige odavam toota vesinikku fossiilkütustest, kuid sellega kaob vesinikkütuse mõte, kuna fossiilkütused ei ole taastuvad ja tootmine tekitab looduses reostust. Seega töödeldakse loodussõbralikumaid variante välja, milleks on elektrolüüsi teel vesiniku tootmine.<ref>S. Bruce ''et al.'', “Opportunities for hydrogen in aviation.” CSIRO: Canberra, Australia, 2020.</ref> == Vesinik lennunduses == Erinevalt enamik lennukitest, mis hoiustavad kütust tiibades, on vesinikkütusel töötavad lennukid tavaliselt konstrueeritud nii, et vesiniku kütusepaagid on kere sees. See tuleneb vesiniku paakide silindrilisest kujust. Sellega kaasneb paagi lisakaal ja kaalu ning tasakaalu kõikumised lennu ajal. Kuna vesiniku transportimine on keeruline, on kõige efektiivsem toota seda lennujaamades kohapeal. See aga nõuaks kogu uue infrastruktuuri väljatöötamist. Airbus plaanib rajada Prantsusmaa Lyon-Saint Exupery lennujaama 2023. aastal vesinikgaasi jaotusjaama, et varustada nii lennujaama kui ka selle partnerite maismaasõidukeid. See on alus Euroopa lennujaamade võrgustikuks, tulevaste vesiniklennukite jaoks. Airbus avalikustas 2020. aasta septembris kolm võimalikku vesinikkütusega lennukite kontseptsiooni ja loodab teha lõpliku otsuse kõige sobivama vesiniktehnoloogia platvormi kohta aastal 2024 või 2025. Rajades 25st lennujaamast koosneva Euroopa võrgustiku vesiniku tootmiseks, ladustamiseks ja tarnimiseks, loodab Airbus aastaks 2035 tuua vesiniklahendused kommertslennundusse. Protsess on väga kulukas ja nõuab hulgaliselt regulatsioonide muutmist ja väljatöötamist, kuid usutakse, et vesinik on lennunduse tulevik.<ref>S. Goulding Carroll, “Airbus to test hydrogen jet engine in step towards zero emission aviation,” Feb. 2022, [Online]. Available: <nowiki>https://www.euractiv.com/section/aviation/news/airbus-to-test-hydrogen-jet-engine-in-step-towards-zero-emission-aviation/</nowiki></ref> == Viited == {{viited}} ody88l533fcgcony5m9djtd7im1ttgj 0 635101 7162355 6177367 2026-05-27T21:10:52Z ~2026-29785-65 230028 7162355 wikitext text/x-wiki [[File:Jacob Ramsey 24052026 (2).jpg|pisi|Jacob Ramsey 2026. aastal [[Newcastle United]] särgis]] '''Jacob Matthew Ramsey''' (sündinud [[28. mai]]l [[2001]] [[Birmingham]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Aston Villa FC|Aston Villa]]. Aston Villa noorteakadeemiaga liitus ta 2007. aastal. 2019. aasta jaanuaris sõlmis ta Aston Villaga esimese profilepingu. Aston Villa põhimeeskonnas debüteeris ta 19. veebruaril 2019 Inglismaa esiliiga mängus [[West Bromwich Albion]]i vastu. 2020. aasta jaanuaris läks ta hooaja lõpuni laenule Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubisse [[Doncaster Rovers FC|Doncaster Rovers]]. Seitsme mänguga lõi Ramsey [[League One]]'is kolm väravat, kuid [[koroonapandeemia]] tõttu jäi League One'i hooaeg pooleli. Inglismaa kõrgliigas debüteeris Ramsey Aston Villa meeskonnas hooajal [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020/21]]. 2021. aasta veebruaris sõlmis ta klubiga uue nelja ja poole aasta pikkuse lepingu. 22. oktoobril 2021 lõi ta mängus [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu oma esimese värava Inglismaa kõrgliigas. Hooajal 2021/22 lõi ta Inglismaa kõrgliigas kokku kuus väravat. Alates 2019. aastast on Ramsey mänginud Inglismaa noortekoondistes. == Välislingid == * [https://www.avfc.co.uk/players/jacobramsey/ Profiil Aston Villa kodulehel] {{JÄRJESTA:Ramsey, Jacob}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Aston Villa FC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] ofbt8adsifsiv8acp7r05trufif8adn 0 635497 7162671 6786026 2026-05-28T10:50:58Z Taurus404 80079 7162671 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jaanus Saat at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jaanus Saat 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Fail:Jaanus Saat. Lääne-Harju vallavanem 2022.jpg|pisi|Jaanus Saat (2022)]] '''Jaanus Saat''' (sündinud [[4. aprill]]il [[1983]]) on [[Eesti]] omavalitsusjuht, alates [[4. november|4. novembrist]] [[2017]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju]] vallavanem. Ta kuulub [[Valimisliit Ühendus|Valimisliitu Ühendus]]. Jaanus Saadil on kõrgharidus. Magistrikraadi sai ta [[2012]]. aastal [[Tallinna Ülikool]]i eesti keele ja kultuuri instituudis tööga "Riskid ja kommunikatsioon Alexela Terminali näitel" (juhendaja [[Päivi Tirkkonen]]).<ref>[https://web.archive.org/web/20221004093214/https://www.e-varamu.ee/item/4I4Q45WMUMWEG2RGIMUQT2VIJPOOJAJV Riskid ja kommunikatsioon Alexela Terminali näitel] Tallinna Ülikooli e-varamu (vaadatud 4.10.2022)</ref> Aastatel [[2015]]–[[2018]] oli Saat [[Paldiski Ettevõtjate Liit|Paldiski Ettevõtjate Liidu]] esimees. Ta on olnud [[Paldiski]] linnavolikogu kahe koosseisu liige.<ref>Viivik, Allar. Lääne-Harju vallavanema toolile asub Jaanus Saat. – Harju Elu, 10.11.2017, lk 3.</ref> Ta kandideeris ka [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Lääne-Harju vallas, kogus 1150 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 28. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Saat, Jaanus}} [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] s0ucgyqcbh7poxuiyt1eutw9fr1lt4l 0 645392 7162340 6755268 2026-05-27T20:36:17Z EUPBR 198395 7162340 wikitext text/x-wiki {{Infokast õhusõiduk | nimi = Airbus A220<br>''Bombardier CSeries'' | logo = Logo Airbus A220.svg | logo suurus = | logo allkiri = | pilt = YL-BTA_A220_airBaltic_VBY_01.jpg | pildi allkiri = [[airBaltic]]u A220-300 | pildi suurus = | riik = [[Kanada]] (algselt)<br>rahvusvaheline (hiljem) | tüüp = [[Kitsakereline lennuk|kitsakereline reisilennuk]] | tootja = [[Airbus]] Canada Limited Partnership | disainer = [[Bombardier]] | esmalend = 16. september 2013 | kasutusele = 15. juuli 2016 | kasutusest maha = | hetkeseis = | põhikasutaja = {{Lihtloend| * [[airBaltic]] * [[Delta Air Lines]] * [[Air Canada]] * [[Swiss International Air Lines]] }} | muud kasutajad = | aasta = | programmi maksumus = | ühe maksumus = | arendatud = | edasiarendus = | variandid = | toodanguarv = 246 (31. detsember 2021) | meeskond = | reisijaid = | pikkus = | tiivaulatus = | tiivapindala = | tühimass = | stardimass = | mootor = | kiirus = | reisikiirus = | lennulagi = | lennukaugus = | relvastus = }} '''Airbus A220''' on [[Airbus]] Canada Limited Partnershipi toodetav [[kitsakereline reisilennuk|kitsakereliste]] reisilennukite seeria. Lennukiseeria töötas välja Kanada lennukitootja [[Bombardier]] seerianimega '''Bombardier CSeries'''. Arendustöö algas 13. juulil 2008 ning seeria esimene lennuk A220-100 (varasem CS100) tegi oma [[esmalend|esmalennu]] 16. septembril 2013, sai [[Transport Canada]]lt [[tüübisertifikaat|tüübisertifikaadi]] 18. detsembril 2015 ja võeti esmakordselt kommertskasutusse [[Swiss Global Air Lines]]i teenistuses 15. juulil 2016. Seeria pikema kerega lennukivariant, A220-300 (varem CS 300), tegi esimese lennu 27. veebruaril 2015, sai algse tüübisertifikaadi 11. juulil 2016 ning võeti [[airBaltic|airBalticus]] kasutusele 14. detsembril 2016. 2018. aasta juulis omandas [[Airbus]] CSeriese programmis 50,01% osaluse ning seeria nimetati ümber A220-ks. 2020. aasta veebruaris müüs Bombardier oma 25% osaluse täielikult Airbusile, mis omas nüüd 75% programmist. Ülejäänud 25% osalus kuulub [[Québec|Québeci]] omavalitsusele. == Tehnilised andmed == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |+ Airbus A220 tehnilised andmed<ref name="cseries_file" /> ! Variant ! A220-100 (BD-500-1A10)<ref name="EASAcert" /> ! A220-300 (BD-500-1A11)<ref name="EASAcert" /> |- ! Meeskond (kokpitis) |colspan="2"| 2 pilooti |- ! Reisijate mahutavus | 100–120 (maksimaalselt 135)<ref name="FamilyFig" /> | 120–150 (maksimaalselt 160)<ref name="FamilyFig" /> |- <!-- ! Seat pitch | {{cvt|28–36|in|cm}} in [[Fare basis code|Y/J]] | {{cvt|28–38|in|cm}} in Y/J |- ! Istmelaius | colspan="2"| {{cvt|18.5|to|20|in|cm}} |- --> ! Kaubamaht | 23,7 m³ | 31,6 m³ |- ! Pikkus | 35 m | 38,71 m |- ! Tiivad | colspan="2"| Ulatus: 35,10 m, pindala: 112,3m² (10,97 [[tiiva külgsuhe]]) |- ! Kõrgus | colspan="2"| 11,5 m |- ! Kere läbimõõt | colspan="2"| 3,5 m |- ! Salongi laius ja kõrgus | colspan="2"| 3,28 m lai, 2,11 m kõrge |- ! Salongi pikkus | 23,7 m<ref name="CS100_file" /> | 27,5 m<ref name="CS300_file" /> |- ! [[Maksimaalne stardimass]]<ref name="FamilyFig" /> | 63,1 t | 70,9 <ref name="MTOW70.9"/> |- ! Maksimaalne kaubakaal | 15,1 t | 18,7 t |- ! [[Tühimass]] | 35,22 t<ref name="CS100APP" /> | 37,08 t<ref name="CS300APP" /> |- ! Kütuse mahutavus<ref name="FamilyFig" /> | 21 805 l | 21 508 l |- ! Lennukaugus<ref name="FamilyFig" /> | 6390 km | 6667 km<ref name="MTOW70.9"/> |- ! Reisikiirus | colspan="2"| tavaline: [[Mach]] ,78 (447 sõlme, 829 km/h), maksimaalne: Mach ,82 (470 sõlme; 871 km/h) |- ! Õhkutõusuraja pikkus | 1500 m<ref name="CS100_file" /> | 1900 m<ref name="CS300_file" /> |- ! Maandumisraja pikkus | 1390 m<ref name="CS100_file" /> | 1510 m<ref name="CS300_file" /> |- ! [[Lennulagi]] | colspan="2"| 12 000 m (41 000 jalga)<ref name="EASAcert" /> |- ! Mootorid |colspan="2"| 2× [[Pratt & Whitney PW1000G|Pratt & Whitney PW1500G]] |- ! Tõukejõud | 84–194 [[kN]] | 93–104 kN |- ! ICAO tüüp | BCS1<ref name="ICAOtype" /> | BCS3<ref name="ICAOtype" /> |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="cseries_file">{{cite web |url= http://commercialaircraft.bombardier.com/content/dam/Websites/bca/literature/cseries/Bombardier-Commercial-Aircraft-CSeries-Brochure-en.pdf.pdf |title= CSeries brochure |publisher= Bombardier |date= June 2015 |access-date= 14 June 2015 |archive-url= https://web.archive.org/web/20150908154642/http://commercialaircraft.bombardier.com/content/dam/Websites/bca/literature/cseries/Bombardier-Commercial-Aircraft-CSeries-Brochure-en.pdf.pdf |archive-date= 8 September 2015}}</ref> <ref name="EASAcert">{{cite web |url= https://www.easa.europa.eu/sites/default/files/dfu/TCDS%20EASA%20IM%20A%20570%20Issue%2010.pdf |title= Type certificate data sheet |publisher= EASA |date= 29 January 2018 |access-date= 11 July 2018 |archive-url= https://web.archive.org/web/20180711151930/https://www.easa.europa.eu/sites/default/files/dfu/TCDS%20EASA%20IM%20A%20570%20Issue%2010.pdf |archive-date= 11 July 2018}}</ref> <ref name="CS100_file">{{cite web |url= http://news.commercialaircraft.bombardier.com/wp-content/uploads/2015/06/C-Series-Factsheet_CS100.pdf |title= CS100 Factsheet |publisher= Bombardier |date=Juuni 2015 |archive-date=October 15, 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171015044040/http://news.commercialaircraft.bombardier.com/wp-content/uploads/2015/06/C-Series-Factsheet_CS100.pdf}}</ref> <ref name="CS300_file">{{cite web |url= http://news.commercialaircraft.bombardier.com/wp-content/uploads/2015/06/C-Series-Factsheet_CS300.pdf |title= CS300 Factsheet |publisher= Bombardier |date=Juuni 2015 |archive-date=March 4, 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304065427/http://news.commercialaircraft.bombardier.com/wp-content/uploads/2015/06/C-Series-Factsheet_CS300.pdf}}</ref> <ref name="CS100APP">{{cite web |url= https://eservices.aero.bombardier.com/wps/wcm/connect/eServices/29f7a245-07de-4ed2-b26d-847ee76b71d9/CS100APP-Issue018-18oct2018.pdf?MOD=AJPERES&CVID=mrLI8mg&CVID=mrLI8mg&CVID=mrLI8mg&CVID=mrLI8mg&CVID=mk0juLt&CVID=mk0juLt&CVID=mk0juLt&CVID=mfQAh1q&CVID=mfQAh1q&CVID=mfQAh1q&CVID=mfQAh1q&CVID=mfQAh1q&CVID=mfQAh1q&CVID=m72yga4&CVID=m72yga4&CVID=m72yga4&CVID=m72yga4&CVID=m72yga4&CVID=m72yga4&CVID=m72yga4&CVID=m72yga4&CVID=m5SAiap |title= CS100 Airport planning publication |publisher= Bombardier |date= 18 October 2018 |access-date= 27 February 2019 |archive-date= 27 February 2019 |archive-url= https://web.archive.org/web/20190227182212/https://eservices.aero.bombardier.com/wps/wcm/connect/eServices/29f7a245-07de-4ed2-b26d-847ee76b71d9/CS100APP-Issue018-18oct2018.pdf?MOD=AJPERES&CVID=mrLI8mg&CVID=mrLI8mg&CVID=mrLI8mg&CVID=mrLI8mg&CVID=mk0juLt&CVID=mk0juLt&CVID=mk0juLt&CVID=mfQAh1q&CVID=mfQAh1q&CVID=mfQAh1q&CVID=mfQAh1q&CVID=mfQAh1q&CVID=mfQAh1q&CVID=m72yga4&CVID=m72yga4&CVID=m72yga4&CVID=m72yga4&CVID=m72yga4&CVID=m72yga4&CVID=m72yga4&CVID=m72yga4&CVID=m5SAiap |url-status= live}}</ref> <ref name="CS300APP">{{cite web |url= https://eservices.aero.bombardier.com/wps/wcm/connect/eServices/c9d3b117-3b3f-44a4-a49b-097ee8ee0d90/CS300APP-Issue011-18oct2018.pdf?MOD=AJPERES&CVID=mrLIlxr&CVID=mrLIlxr&CVID=mrLIlxr&CVID=mrLIlxr&CVID=mfQAtpQ&CVID=mfQAtpQ&CVID=mfQAtpQ&CVID=mfQAtpQ&CVID=mfQAtpQ&CVID=mfQAtpQ&CVID=mfQAtpQ&CVID=mfQAtpQ&CVID=mfQAtpQ&CVID=m8-3-EA&CVID=m8-3-EA&CVID=m8-3-EA&CVID=m8-3-EA&CVID=m8-3-EA&CVID=m8-3-EA&CVID=m8-3-EA&CVID=m8-3-EA&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG |title= CS300 Airport planning publication |publisher= Bombardier |date= 18 October 2018 |access-date= 27 February 2019 |archive-date= 27 February 2019 |archive-url= https://web.archive.org/web/20190227182127/https://eservices.aero.bombardier.com/wps/wcm/connect/eServices/c9d3b117-3b3f-44a4-a49b-097ee8ee0d90/CS300APP-Issue011-18oct2018.pdf?MOD=AJPERES&CVID=mrLIlxr&CVID=mrLIlxr&CVID=mrLIlxr&CVID=mrLIlxr&CVID=mfQAtpQ&CVID=mfQAtpQ&CVID=mfQAtpQ&CVID=mfQAtpQ&CVID=mfQAtpQ&CVID=mfQAtpQ&CVID=mfQAtpQ&CVID=mfQAtpQ&CVID=mfQAtpQ&CVID=m8-3-EA&CVID=m8-3-EA&CVID=m8-3-EA&CVID=m8-3-EA&CVID=m8-3-EA&CVID=m8-3-EA&CVID=m8-3-EA&CVID=m8-3-EA&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG&CVID=lULngSG |url-status= live}}</ref> <ref name="FamilyFig">{{cite web |url= https://www.airbus.com/content/dam/corporate-topics/publications/backgrounders/Airbus-Family-Figures-booklet.pdf |title= Family figures |publisher= Airbus |date=Juuni 2020 |access-date= 18 December 2018 |archive-date= 27 October 2019 |archive-url= https://web.archive.org/web/20191027145204/https://www.airbus.com/content/dam/corporate-topics/publications/backgrounders/Airbus-Family-Figures-booklet.pdf |url-status= live}}</ref> <ref name="ICAOtype">{{cite web |url=https://www.icao.int/publications/DOC8643/Pages/Search.aspx |title=Aircraft Type Designators |publisher=ICAO |access-date=20 October 2017 |archive-date=1 October 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171001025516/https://www.icao.int/publications/DOC8643/Pages/Search.aspx |url-status=live}}</ref> <ref name="MTOW70.9">{{cite news |last1=Kaminski-Morrow |first1=David |title=Airbus extracts more range from A220-300 with further weight increase |url=https://www.flightglobal.com/air-transport/airbus-extracts-more-range-from-a220-300-with-further-weight-increase/143001.article |work=Flight Global |date=23 March 2021 |access-date=23 March 2021 |archive-date=23 March 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210323183555/https://www.flightglobal.com/air-transport/airbus-extracts-more-range-from-a220-300-with-further-weight-increase/143001.article |url-status=live }}</ref> }} [[Kategooria:Airbus]] [[Kategooria:Reisilennukid]] 8xjjeulchdneolrhow0vjs94eokcb88 0 647495 7162401 7098417 2026-05-27T23:20:16Z Hokimees 218442 7162401 wikitext text/x-wiki {{Jäähokikoondis | nimi = Slovakkia jäähokikoondis | märk = Coat_of_arms_of_Slovakia.svg | hüüdnimi = ''Naši chlapci'' | jäähokiliit = [[Slovakkia jäähokiliit]] | liit_asutatud = | alaliit = | koduhall = [[Ondrej Nepela Arena]] | peamänedžer = | peatreener = [[Edo Terglav]] | abitreener = | kapten = [[Robert Sabolič]] | rekordinternatsionaal = [[Dominik Graňák]] | rekord mänge = 184 | enim punkte = [[Miroslav Šatan]] | rekord punkte = 162 | parim väravakütt = [[Miroslav Šatan]] | parim väravaid = 85 | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = 9. | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 3. | IIHF parim aeg = 2004 | IIHF halvim koht = 11. | IIHF halvim aeg = 2017 | vorm = [[Pilt:Slovakia_national_ice_hockey_team_jerseys_2022_IHWC.png|150px|Slovakkia koondise võistlusriietus 2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#FFFFFF}} {{color box|#0B3C81}} {{color box|#B3261F}} | esimene kohtumine = {{jh-p|SVK}} 2:2 {{jh|FRA}} | esimene koht- ja aeg = [[Rouen]], 12. veebruar 1993 | suurim võit = {{jh-p|SVK}} 20:0 {{jh|BUL}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Poprad]], 18. märts 1994 | suurim kaotus = {{jh-p|CZE}} 8:0 {{jh|SVK}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Kloten]], 2. mai 2009 | MM-ile kvalifitseerunud = 32 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1994 | parim tulemus MM-il = {{kuld}} 1. koht ([[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]]) | OM-ile kvalifitseerunud = 9 korda | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = 1994 | parim tulemus OM-il = {{PronksOlümpia}} 3. koht ([[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]]) | MK-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MK-l = }} '''Slovakkia meeste jäähokikoondis''' esindab [[Slovakkia]]t [[jäähoki]]s rahvusvahelistel võistlustel. Slovakkia on võitnud nelja medalit [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Jäähoki maailmameistrivõistlustel]], sealhulgas kuldmedali [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002. aastal Rootsis]] ja pronksmedali [[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022. aasta talimängudel]]. == Tuntumad mängijad == {{Multicol|400px}} *[[Peter Bondra]] *[[Erik Černák]] *[[Zdeno Chára]] *[[Pavol Demitra]] *[[Marián Gáborík]] *[[Jaroslav Halák]] *[[Michal Handzuš]] *[[Marián Hossa]] *[[Július Hudáček]] *[[Žigmund Pálffy]] *[[Miroslav Šatan]] *[[Andrej Sekera]] *[[Juraj Slafkovský]] *[[Tomáš Záborský]] *[[Tomáš Tatar]] {{Multicol-end}} == Tulemused == === [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Jäähoki olümpiamängudel|Olümpiamängudel]] === {| cellpadding="5" |- valign="top" | * [[Jäähoki 1994. aasta taliolümpiamängudel|1994]] – 6. koht * [[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel|1998]] – 10. koht * [[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002]] – 13. koht * [[Jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] – 5. koht * [[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] – 4. koht * [[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] – 11. koht * [[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] – 11. koht * [[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]] – {{PronksOlümpia}} pronksmedal * [[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|2026]] – 4. koht |} === [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === {| cellpadding="5" |- valign="top" | * [[1994. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1994]] – C-sarja võit * [[1995. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1995]] – B-sarja võit * [[1996. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1996]] – 10. koht * [[1997. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1997]] – 9. koht * [[1998. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1998]] – 7. koht * [[1999. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1999]] – 7. koht * [[2000. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2000]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2001. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2001]] – 7. koht * [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]] – {{kuld}} '''maailmameister''' * [[2003. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2003]] – {{pronks}} pronksmedal * [[2004. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2004]] – 4. koht | * [[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]] – 5. koht * [[2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2006]] – 8. koht * [[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]] – 6. koht * [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]] – 13. koht * [[2009. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2009]] – 10. koht * [[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]] – 12. koht * [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]] – 10. koht * [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013]] – 8. koht * [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]] – 9. koht * [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]] – 9. koht | * [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]] – 9. koht * [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]] – 14. koht * [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]] – 9. koht * [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]] – 9. koht * [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021]] – 8. koht * [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]] – 8. koht * [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]] – 9. koht * [[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024]] – 7. koht * [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] – 11. koht |} == Välislingid == * [https://www.hockeyslovakia.sk/sk/ Hockey Slovakkia koduleht] {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Slovakkia jäähoki]] hwuq5c2sou9knyn13mpll9cjzrh3sup 7162406 7162401 2026-05-27T23:24:01Z Hokimees 218442 7162406 wikitext text/x-wiki {{Jäähokikoondis | nimi = Slovakkia jäähokikoondis | märk = Coat_of_arms_of_Slovakia.svg | hüüdnimi = ''Naši chlapci'' | jäähokiliit = [[Slovakkia jäähokiliit]] | liit_asutatud = | alaliit = | koduhall = [[Ondrej Nepela Arena]] | peamänedžer = | peatreener = [[Vladimír Országh]] | abitreener = | kapten = [[Marek Hrivík]] | rekordinternatsionaal = [[Dominik Graňák]] | rekord mänge = 184 | enim punkte = [[Miroslav Šatan]] | rekord punkte = 162 | parim väravakütt = [[Miroslav Šatan]] | parim väravaid = 85 | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = 9. | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 3. | IIHF parim aeg = 2004 | IIHF halvim koht = 11. | IIHF halvim aeg = 2017 | vorm = [[Pilt:Slovakia_national_ice_hockey_team_jerseys_2022_IHWC.png|150px|Slovakkia koondise võistlusriietus 2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#FFFFFF}} {{color box|#0B3C81}} {{color box|#B3261F}} | esimene kohtumine = {{jh-p|SVK}} 2:2 {{jh|FRA}} | esimene koht- ja aeg = [[Rouen]], 12. veebruar 1993 | suurim võit = {{jh-p|SVK}} 20:0 {{jh|BUL}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Poprad]], 18. märts 1994 | suurim kaotus = {{jh-p|CZE}} 8:0 {{jh|SVK}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Kloten]], 2. mai 2009 | MM-ile kvalifitseerunud = 32 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1994 | parim tulemus MM-il = {{kuld}} 1. koht ([[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]]) | OM-ile kvalifitseerunud = 9 korda | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = 1994 | parim tulemus OM-il = {{PronksOlümpia}} 3. koht ([[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]]) | MK-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MK-l = }} '''Slovakkia meeste jäähokikoondis''' esindab [[Slovakkia]]t [[jäähoki]]s rahvusvahelistel võistlustel. Slovakkia on võitnud nelja medalit [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Jäähoki maailmameistrivõistlustel]], sealhulgas kuldmedali [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002. aastal Rootsis]] ja pronksmedali [[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022. aasta talimängudel]]. == Tuntumad mängijad == {{Multicol|400px}} *[[Peter Bondra]] *[[Erik Černák]] *[[Zdeno Chára]] *[[Pavol Demitra]] *[[Marián Gáborík]] *[[Jaroslav Halák]] *[[Michal Handzuš]] *[[Marián Hossa]] *[[Július Hudáček]] *[[Žigmund Pálffy]] *[[Miroslav Šatan]] *[[Andrej Sekera]] *[[Juraj Slafkovský]] *[[Tomáš Záborský]] *[[Tomáš Tatar]] {{Multicol-end}} == Tulemused == === [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Jäähoki olümpiamängudel|Olümpiamängudel]] === {| cellpadding="5" |- valign="top" | * [[Jäähoki 1994. aasta taliolümpiamängudel|1994]] – 6. koht * [[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel|1998]] – 10. koht * [[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002]] – 13. koht * [[Jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] – 5. koht * [[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] – 4. koht * [[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] – 11. koht * [[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] – 11. koht * [[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]] – {{PronksOlümpia}} pronksmedal * [[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|2026]] – 4. koht |} === [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === {| cellpadding="5" |- valign="top" | * [[1994. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1994]] – C-sarja võit * [[1995. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1995]] – B-sarja võit * [[1996. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1996]] – 10. koht * [[1997. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1997]] – 9. koht * [[1998. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1998]] – 7. koht * [[1999. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1999]] – 7. koht * [[2000. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2000]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2001. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2001]] – 7. koht * [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]] – {{kuld}} '''maailmameister''' * [[2003. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2003]] – {{pronks}} pronksmedal * [[2004. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2004]] – 4. koht | * [[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]] – 5. koht * [[2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2006]] – 8. koht * [[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]] – 6. koht * [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]] – 13. koht * [[2009. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2009]] – 10. koht * [[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]] – 12. koht * [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]] – 10. koht * [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013]] – 8. koht * [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]] – 9. koht * [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]] – 9. koht | * [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]] – 9. koht * [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]] – 14. koht * [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]] – 9. koht * [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]] – 9. koht * [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021]] – 8. koht * [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]] – 8. koht * [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]] – 9. koht * [[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024]] – 7. koht * [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] – 11. koht |} == Välislingid == * [https://www.hockeyslovakia.sk/sk/ Hockey Slovakkia koduleht] {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Slovakkia jäähoki]] jjz9n607tq7vft8a8yk2m77b20nwxpm 7162409 7162406 2026-05-27T23:26:40Z Hokimees 218442 /* Maailmameistrivõistlustel */ 7162409 wikitext text/x-wiki {{Jäähokikoondis | nimi = Slovakkia jäähokikoondis | märk = Coat_of_arms_of_Slovakia.svg | hüüdnimi = ''Naši chlapci'' | jäähokiliit = [[Slovakkia jäähokiliit]] | liit_asutatud = | alaliit = | koduhall = [[Ondrej Nepela Arena]] | peamänedžer = | peatreener = [[Vladimír Országh]] | abitreener = | kapten = [[Marek Hrivík]] | rekordinternatsionaal = [[Dominik Graňák]] | rekord mänge = 184 | enim punkte = [[Miroslav Šatan]] | rekord punkte = 162 | parim väravakütt = [[Miroslav Šatan]] | parim väravaid = 85 | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = 9. | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 3. | IIHF parim aeg = 2004 | IIHF halvim koht = 11. | IIHF halvim aeg = 2017 | vorm = [[Pilt:Slovakia_national_ice_hockey_team_jerseys_2022_IHWC.png|150px|Slovakkia koondise võistlusriietus 2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#FFFFFF}} {{color box|#0B3C81}} {{color box|#B3261F}} | esimene kohtumine = {{jh-p|SVK}} 2:2 {{jh|FRA}} | esimene koht- ja aeg = [[Rouen]], 12. veebruar 1993 | suurim võit = {{jh-p|SVK}} 20:0 {{jh|BUL}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Poprad]], 18. märts 1994 | suurim kaotus = {{jh-p|CZE}} 8:0 {{jh|SVK}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Kloten]], 2. mai 2009 | MM-ile kvalifitseerunud = 32 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1994 | parim tulemus MM-il = {{kuld}} 1. koht ([[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]]) | OM-ile kvalifitseerunud = 9 korda | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = 1994 | parim tulemus OM-il = {{PronksOlümpia}} 3. koht ([[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]]) | MK-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MK-l = }} '''Slovakkia meeste jäähokikoondis''' esindab [[Slovakkia]]t [[jäähoki]]s rahvusvahelistel võistlustel. Slovakkia on võitnud nelja medalit [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Jäähoki maailmameistrivõistlustel]], sealhulgas kuldmedali [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002. aastal Rootsis]] ja pronksmedali [[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022. aasta talimängudel]]. == Tuntumad mängijad == {{Multicol|400px}} *[[Peter Bondra]] *[[Erik Černák]] *[[Zdeno Chára]] *[[Pavol Demitra]] *[[Marián Gáborík]] *[[Jaroslav Halák]] *[[Michal Handzuš]] *[[Marián Hossa]] *[[Július Hudáček]] *[[Žigmund Pálffy]] *[[Miroslav Šatan]] *[[Andrej Sekera]] *[[Juraj Slafkovský]] *[[Tomáš Záborský]] *[[Tomáš Tatar]] {{Multicol-end}} == Tulemused == === [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Jäähoki olümpiamängudel|Olümpiamängudel]] === {| cellpadding="5" |- valign="top" | * [[Jäähoki 1994. aasta taliolümpiamängudel|1994]] – 6. koht * [[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel|1998]] – 10. koht * [[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002]] – 13. koht * [[Jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] – 5. koht * [[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] – 4. koht * [[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] – 11. koht * [[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] – 11. koht * [[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]] – {{PronksOlümpia}} pronksmedal * [[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|2026]] – 4. koht |} === [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === {| cellpadding="5" |- valign="top" | * [[1994. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1994]] – C-sarja võit * [[1995. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1995]] – B-sarja võit * [[1996. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1996]] – 10. koht * [[1997. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1997]] – 9. koht * [[1998. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1998]] – 7. koht * [[1999. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1999]] – 7. koht * [[2000. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2000]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2001. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2001]] – 7. koht * [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]] – {{kuld}} '''maailmameister''' * [[2003. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2003]] – {{pronks}} pronksmedal * [[2004. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2004]] – 4. koht | * [[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]] – 5. koht * [[2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2006]] – 8. koht * [[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]] – 6. koht * [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]] – 13. koht * [[2009. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2009]] – 10. koht * [[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]] – 12. koht * [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]] – 10. koht * [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013]] – 8. koht * [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]] – 9. koht * [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]] – 9. koht | * [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]] – 9. koht * [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]] – 14. koht * [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]] – 9. koht * [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]] – 9. koht * [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021]] – 8. koht * [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]] – 8. koht * [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]] – 9. koht * [[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024]] – 7. koht * [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] – 11. koht * [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026]] – 9. koht |} == Välislingid == * [https://www.hockeyslovakia.sk/sk/ Hockey Slovakkia koduleht] {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Slovakkia jäähoki]] 39ynhdgvpc50emrigzawc4gmr4ma92z 0 647498 7162403 7098405 2026-05-27T23:21:39Z Hokimees 218442 7162403 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{Jäähokikoondis | nimi = Taani jäähokikoondis | märk = | hüüdnimi = ''Danske løver'' | jäähokiliit = [[Taani jäähokiliit]] | liit_asutatud = | alaliit = | koduhall = | peamänedžer = [[Morten Green]] | peatreener = [[Mikael Gath]] | abitreener = | kapten = [[Jesper Jensen Aabo]] | rekordinternatsionaal = [[Morten Green]] | rekord mänge = 316 | enim punkte = [[Jens Nielsen]] | rekord punkte = 241 | parim väravakütt = | parim väravaid = | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = 8. | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 8. | IIHF parim aeg = 2025 | IIHF halvim koht = 15. | IIHF halvim aeg = 2006, 2014–15 | vorm = [[Pilt:Denmark_national_ice_hockey_team_jerseys_2022_IHWC.png|150px|Taani koondise võistlusriietus 2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#D00C33}} {{color box|#FFFFFF}} | esimene kohtumine = {{jh-p|Kanada|1957}} 47:0 {{jh|DEN}} | esimene koht- ja aeg = [[Stockholm]], 12. veebruar 1949 | suurim võit = {{jh-p|DEN}} 27:4 {{jh|BEL}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Kopenhaagen]], 18. märts 1977 | suurim kaotus = {{jh-p|Kanada|1957}} 47:0 {{jh|DEN}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Stockholm]], 12. veebruar 1949 | MM-ile kvalifitseerunud = 58 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1949 | parim tulemus MM-il = 4. koht ([[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]]) | OM-ile kvalifitseerunud = 2 korda | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = 2022 | parim tulemus OM-il = | MK-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MK-l = }} '''Taani meeste jäähokikoondis''' esindab [[Taani]]t [[jäähoki]]s rahvusvahelistel võistlustel. Tiimi on [[Taani Jäähokiliit|Taani Jäähoki Liidu]] kontrolli all. See asutati 1949. aastal ja 2022. aasta seisuga oli Taani meeskond [[IIHF-i maailmareiting|IIHF-i maailmareitingus]] 10. kohal. Taanis on hetkel 4,255 mängijat (0,07% rahvastikust). Nende treener on rootslane [[Mikael Gath]]. == Tuntumad mängijad == {{Multicol|400px}} *[[Frederik Andersen]] *[[Mathias Bau Hansen]] *[[Oliver Bjorkstrand]] *[[Mikkel Bødker]] *[[Nikolaj Ehlers]] *[[Lars Eller]] *[[Nicklas Jensen]] *[[Philip Larsen]] *[[Oliver Lauridsen]] *[[Frans Nielsen]] *[[Peter Regin]] {{Multicol-end}} == Tulemused == === [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Jäähoki olümpiamängudel|Olümpiamängudel]] === {| cellpadding="5" |- valign="top" | * [[Jäähoki 1994. aasta taliolümpiamängudel|1994]] – kvalifitseeritud * [[Jäähoki 1994. aasta taliolümpiamängudel|1994]] – ei osalenud * [[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel|1998]] – kvalifitseeritud * [[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002]] – 15. koht (kvalifitseeritud) * [[Jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] – 17. koht (kvalifitseeritud) * [[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] – 15. koht (kvalifitseeritud) * [[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] – 18. koht (kvalifitseeritud) * [[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] – 18. koht (kvalifitseeritud) * [[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]] – 7. koht * [[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|2026]] – 9. koht |} === [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === {| cellpadding="5" |- valign="top" | * [[1949. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1949]] – 10. koht * [[2003. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2003]] – 11. koht * [[2004. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2004]] – 12. koht * [[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]] – 14. koht * [[2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2006]] – 13. koht * [[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]] – 10. koht * [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]] – 12. koht * [[2009. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2009]] – 13. koht * [[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]] – 8. koht * [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]] – 11. koht * [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]] – 13. koht * [[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013]] – 12. koht * [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]] – 13. koht | * [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]] – 14. koht * [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]] – 8. koht * [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]] – 12. koht * [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]] – 10. koht * [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]] – 11. koht * [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021]] – 12. koht * [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]] – 9. koht * [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]] – 10. koht * [[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024]] – 13. koht * [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] – 4. koht |} == Välislingid == * [http://ishockey.dk/ Hockey Taani koduleht] {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Taani jäähoki]] f96lt06ol4owqhnurkgref70x36b2s7 7162407 7162403 2026-05-27T23:25:13Z Hokimees 218442 /* Maailmameistrivõistlustel */ 7162407 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{Jäähokikoondis | nimi = Taani jäähokikoondis | märk = | hüüdnimi = ''Danske løver'' | jäähokiliit = [[Taani jäähokiliit]] | liit_asutatud = | alaliit = | koduhall = | peamänedžer = [[Morten Green]] | peatreener = [[Mikael Gath]] | abitreener = | kapten = [[Jesper Jensen Aabo]] | rekordinternatsionaal = [[Morten Green]] | rekord mänge = 316 | enim punkte = [[Jens Nielsen]] | rekord punkte = 241 | parim väravakütt = | parim väravaid = | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = 8. | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 8. | IIHF parim aeg = 2025 | IIHF halvim koht = 15. | IIHF halvim aeg = 2006, 2014–15 | vorm = [[Pilt:Denmark_national_ice_hockey_team_jerseys_2022_IHWC.png|150px|Taani koondise võistlusriietus 2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#D00C33}} {{color box|#FFFFFF}} | esimene kohtumine = {{jh-p|Kanada|1957}} 47:0 {{jh|DEN}} | esimene koht- ja aeg = [[Stockholm]], 12. veebruar 1949 | suurim võit = {{jh-p|DEN}} 27:4 {{jh|BEL}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Kopenhaagen]], 18. märts 1977 | suurim kaotus = {{jh-p|Kanada|1957}} 47:0 {{jh|DEN}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Stockholm]], 12. veebruar 1949 | MM-ile kvalifitseerunud = 58 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1949 | parim tulemus MM-il = 4. koht ([[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]]) | OM-ile kvalifitseerunud = 2 korda | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = 2022 | parim tulemus OM-il = | MK-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MK-l = }} '''Taani meeste jäähokikoondis''' esindab [[Taani]]t [[jäähoki]]s rahvusvahelistel võistlustel. Tiimi on [[Taani Jäähokiliit|Taani Jäähoki Liidu]] kontrolli all. See asutati 1949. aastal ja 2022. aasta seisuga oli Taani meeskond [[IIHF-i maailmareiting|IIHF-i maailmareitingus]] 10. kohal. Taanis on hetkel 4,255 mängijat (0,07% rahvastikust). Nende treener on rootslane [[Mikael Gath]]. == Tuntumad mängijad == {{Multicol|400px}} *[[Frederik Andersen]] *[[Mathias Bau Hansen]] *[[Oliver Bjorkstrand]] *[[Mikkel Bødker]] *[[Nikolaj Ehlers]] *[[Lars Eller]] *[[Nicklas Jensen]] *[[Philip Larsen]] *[[Oliver Lauridsen]] *[[Frans Nielsen]] *[[Peter Regin]] {{Multicol-end}} == Tulemused == === [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Jäähoki olümpiamängudel|Olümpiamängudel]] === {| cellpadding="5" |- valign="top" | * [[Jäähoki 1994. aasta taliolümpiamängudel|1994]] – kvalifitseeritud * [[Jäähoki 1994. aasta taliolümpiamängudel|1994]] – ei osalenud * [[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel|1998]] – kvalifitseeritud * [[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002]] – 15. koht (kvalifitseeritud) * [[Jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] – 17. koht (kvalifitseeritud) * [[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] – 15. koht (kvalifitseeritud) * [[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] – 18. koht (kvalifitseeritud) * [[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] – 18. koht (kvalifitseeritud) * [[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]] – 7. koht * [[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|2026]] – 9. koht |} === [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === {| cellpadding="5" |- valign="top" | * [[1949. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1949]] – 10. koht * [[2003. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2003]] – 11. koht * [[2004. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2004]] – 12. koht * [[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]] – 14. koht * [[2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2006]] – 13. koht * [[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]] – 10. koht * [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]] – 12. koht * [[2009. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2009]] – 13. koht * [[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]] – 8. koht * [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]] – 11. koht * [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]] – 13. koht * [[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013]] – 12. koht * [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]] – 13. koht | * [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]] – 14. koht * [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]] – 8. koht * [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]] – 12. koht * [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]] – 10. koht * [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]] – 11. koht * [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021]] – 12. koht * [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]] – 9. koht * [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]] – 10. koht * [[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024]] – 13. koht * [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] – 4. koht * [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026]] – 12. koht |} == Välislingid == * [http://ishockey.dk/ Hockey Taani koduleht] {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Taani jäähoki]] rg0y1zyn3tuyu97ps13i0ej1k7katzp 0 647503 7162399 7098399 2026-05-27T23:18:49Z Hokimees 218442 7162399 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuli}} {{Jäähokikoondis | nimi = Itaalia jäähokikoondis | märk = | hüüdnimi = ''Gli Azzurri'' | jäähokiliit = [[Itaalia jäähokiliit]] | liit_asutatud = | koduhall = | peamänedžer = | peatreener = [[Jukka Jalonen]] | abitreener = | kapten = [[Thomas Larkin]] | rekordinternatsionaal = [[Lucio Topatigh]] | rekord mänge = 243 | enim punkte = [[Lucio Topatigh]] | rekord punkte = 131 | parim väravakütt = | parim väravaid = | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = 18. | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 13. | IIHF parim aeg = 2007 | IIHF halvim koht = 20. | IIHF halvim aeg = 2024 | vorm = [[Pilt:Italy_national_ice_hockey_team_jerseys_2019_IHWC.png|150px|Itaalia koondise võistlusriietus 2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#0066bc}} {{color box|#FFFFFF}} {{color box|#000080}} | esimene kohtumine = {{jh-p|ITA|1861}} 1:7 {{jh|SWE}} | esimene koht- ja aeg = [[Milano]], 14. märts 1924 | suurim võit = {{jh-p|ITA}} 28:0 {{jh|BEL}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Düsseldorf]], 1. märts 1955 | suurim kaotus = {{jh-p|USA}} 31:1 {{jh|ITA}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Sankt Moritz]], 1. veebruar 1948 | MM-ile kvalifitseerunud = 68 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930 | parim tulemus MM-il = 4. koht ([[1953. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1953]]) | OM-ile kvalifitseerunud = 10 korda | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = 1936 | parim tulemus OM-il = 7. koht ([[Jäähoki 1956. aasta taliolümpiamängudel|1956]]) | MK-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MK-l = }} '''Itaalia meeste jäähokikoondis''' esindab [[Itaalia|Itaaliat]] [[Jäähoki|jäähokis]] rahvusvahelistel võistlustel. Itaalia liitus Rahvusvahelise Jääkieku Liidu [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|IIHF]] liikmeks aastal 1924. Aastal 2021 oli riigis 1 060 registreeritud meesjääkiekkurit ja 58 jäähalli, aastal 2024 1 100 mängijat ja 61 halli. Rahvusvahelise Jääkieku Liidu hallatavas maailmareitingus on meeskond 20. kohal. Hooajast 2022–2023 alates on meeskond mänginud maailmameistrivõistlustel oma teises kõrgeimas sarjatasemes. 2010. ja 2020. aastatel ei ole Itaalia suutnud väljakutsuda jäähoki suurriike maailmameistrivõistlustel. Siiski, 2017. aasta maailmameistrivõistlustel juhtis Itaalia mängu Slovakkia vastu kuni mängu viimaste minutiteni, kuid [[Slovakkia jäähokikoondis|Slovakkia]] viigistas mängu ja võitis lõpuks lisaajal. Meeskonda treenib soomlane [[Jukka Jalonen]], kes asendas ametis [[Mike Pelinot]]. == Välislingid == * [https://www.fisg.it/hockey/ Hockey Itaalia koduleht] {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Itaalia jäähoki]] 0wmb7la00ntxd1pw0fwizrlkbebnp4x 0 647806 7162404 6945013 2026-05-27T23:22:21Z Hokimees 218442 7162404 wikitext text/x-wiki {{Jäähokikoondis | nimi = Austria jäähokikoondis | märk = Coat_of_arms_of_Austria.svg | hüüdnimi = ''Die Adler'' | jäähokiliit = [[Österreichischer Eishockeyverband]] | liit_asutatud = | koduhall = | peamänedžer = | peatreener = [[Roger Bader]] | abitreener = | kapten = [[Peter Schneider]] | rekordinternatsionaal = [[Gerhard Unterluggauer]] | rekord mänge = 244 | enim punkte = [[Rudolf König]] | rekord punkte = 183 | parim väravakütt = | parim väravaid = | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = 11. | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 11. | IIHF parim aeg = 2004, 2025 | IIHF halvim koht = 18. | IIHF halvim aeg = 2021 | vorm = [[Pilt:Austria_national_ice_hockey_team_jerseys_2022_IHWC.png|150px|Austria koondise võistlusriietus 2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#ED2939}} {{color box|#FFFFFF}} {{color box|#000000}} | esimene kohtumine = [[Böömimaa jäähokikoondis|Böömimaa]] [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|25px]] 5:0 [[Pilt:Flag_of_the_Habsburg_Monarchy.svg|25px]] '''Austria-Ungari''' | esimene koht- ja aeg = [[Praha]], 4. veebruar 1912 | suurim võit = {{jh-p|AUT}} 30:0 {{jh|BEL}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Stockholm]], 12. märts 1963 | suurim kaotus = {{jh-p|Kanada|1957}} 23:0 {{jh|AUT}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Cortina d'Ampezzo]], 27. jaanuar 1956 | MM-ile kvalifitseerunud = 68 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930 | parim tulemus MM-il = {{pronks}} 3. koht ([[1931. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1931]], [[1947. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1947]]) | OM-ile kvalifitseerunud = 13 korda | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = 1928 | parim tulemus OM-il = | MK-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MK-l = }} '''Austria meeste jäähokikoondis''' esindab [[Austria]]t [[jäähoki]]s rahvusvahelistel võistlustel. Alates 2022. aastast on Austria jäähokikoondis [[IIHF-i maailmareiting|IIHF-i Maailmareitingus]] 18. kohal. Austria ei ole võitnud suurturniiridelt medalit alates 1947. aastast ega ole alates 1994. aastast jõudnud kõrgemale kui 10. koht. == Tuntumad mängijad == {{Multicol|400px}} *[[Michael Grabner]] *[[Michael Raffl]] *[[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] *[[Bernhard Starkbaum]] *[[Thomas Vanek]] {{Multicol-end}} == Välislingid == * [https://www.eishockey.at/ Hockey Austria koduleht] {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Austria jäähoki]] d7ajezqa55lzbv5xoq59l2ry58wybn0 0 647808 7162400 7162096 2026-05-27T23:19:13Z Hokimees 218442 7162400 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuli}} {{Jäähokikoondis | nimi = Ungari jäähokikoondis | märk = Coat_of_arms_of_Hungary.svg | hüüdnimi = ''Magyars'' | jäähokiliit = [[Ungari jäähokiliit]] | liit_asutatud = | koduhall = [[Papp László Budapest Sportaréna]] | peamänedžer = | peatreener = [[Gergely Majoross]] | abitreener = | kapten = [[Csanád Erdély]] | rekordinternatsionaal = [[Balázs Kangyal]] | rekord mänge = 237 | enim punkte = [[Balázs Ladányi]] | rekord punkte = 184 | parim väravakütt = | parim väravaid = | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = 16. | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 16. | IIHF parim aeg = 2025 | IIHF halvim koht = 22. | IIHF halvim aeg = 2003–06 | vorm = [[Pilt:Hungary_national_ice_hockey_team_jerseys_2022_IHWC.png|150px|Ungari koondise võistlusriietus 2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#FF0000}} {{color box|#FFFFFF}} {{color box|#008000}} | esimene kohtumine = {{jh-p|AUT}} 6:0 {{jh|HUN}} | esimene koht- ja aeg = [[Viin]], 24. jaanuar 1927 | suurim võit = {{jh-p|HUN}} 31:1 {{jh|BEL}} | suurim võit koht- ja aeg = [['s-Hertogenbosch|Den Bosch]], 4. märts 1971 | suurim kaotus = {{jh-p|URS}} 19:1 {{jh|HUN}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Innsbruck]], 28. jaanuar 1964 | MM-ile kvalifitseerunud = 58 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930 | parim tulemus MM-il = 5. koht ([[1937. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1937]]) | OM-ile kvalifitseerunud = 3 korda | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = 1928 | parim tulemus OM-il = | MK-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MK-l = }} '''Ungari meeste jäähokikoondis''' esindab [[Ungari]]t [[jäähoki]]s rahvusvahelistel võistlustel. Nad on osalenud IIHF-i Euroopa meistrivõistlustel, [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|IIHF-i jäähoki maailmameistrivõistlustel]] ja [[Jäähoki olümpiamängudel|olümpiamängudel]] alates 1928. aastast. Ungari on olnud püsiv osaleja iga-aastastel maailmameistrivõistlustel ning on mänginud olümpiamängudel kolmel korral, viimati [[Jäähoki 1964. aasta taliolümpiamängudel|1964. aastal]]. Hetkel{{millal}} on nad [[IIHF-i maailmareiting|IIHF-i]] [[IIHF-i maailmareiting|maailmareitingus]] 19. kohal. Meeskonda juhib [[Ungari jäähokiliit|Ungari Jäähokiföderatsioon]] (''Magyar Jégkorong Szövetség''). Ükski Ungaris sündinud mängija pole kunagi mänginud [[Põhja-Ameerika]] [[NHL|National Hockey League]] (NHL); siiski on kolm mängijat valitud [[NHL Entry Draft|NHL-i draft'is]]: [[Tamás Gröschl]] ([[Edmonton Oilers]], 1999), [[Levente Szuper]] ([[Calgary Flames]], 2000) ja [[János Vas]] ([[Dallas Stars]], 2002). == Välislingid == * [https://www.jegkorongszovetseg.hu/ Hockey Ungari koduleht] {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Ungari jäähoki]] s50i37eo8i43504hkgsvmcw8afyhaae 0 647809 7162402 6929452 2026-05-27T23:20:53Z Hokimees 218442 7162402 wikitext text/x-wiki {{Jäähokikoondis | nimi = Sloveenia jäähokikoondis | märk = | hüüdnimi = ''Risi'' | jäähokiliit = [[Sloveenia jäähokiliit]] | liit asutatud = | alaliit = | koduhall = | peamänedžer = | peatreener = [[Edo Terglav]] | abitreener = | kapten = [[Robert Sabolič]] | rekordinternatsionaal = [[Tomaž Razingar]] | rekord mänge = 212 | enim punkte = [[Tomaž Vnuk]] | rekord punkte = 171 | parim väravakütt = | parim väravaid = | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = 15. | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 14. | IIHF parim aeg = 2014–15 | IIHF halvim koht = 20. | IIHF halvim aeg = 2020–21 | vorm = [[Pilt:Slovenia_national_ice_hockey_team_jerseys_2023_IHWC.png|150px|Sloveenia koondise võistlusriietus 2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#0000FF}} {{color box|#43B02A}} {{color box|#FFFFFF}} | esimene kohtumine = {{jh-p|AUT}} 1:0 {{jh|SLO}} | esimene koht- ja aeg = [[Klagenfurt am Wörthersee|Klagenfurt]], 20. märts 1992 | suurim võit = {{jh-p|SLO}} 29:0 {{jh|LAV|1928}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Ljubljana]], 15. märts 1993 | suurim kaotus = {{jh-p|FIN}} 12:0 {{jh|SLO}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Tampere]], 28. aprill 2003 | MM-ile kvalifitseerunud = 32 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1993 | parim tulemus MM-il = 13. koht ([[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]], [[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]], [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]]) | OM-ile kvalifitseerunud = 2 korda | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = 2014 | parim tulemus OM-il = | MK-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MK-l = }} '''Sloveenia meeste jäähokikoondis''' esindab [[Sloveenia]]t [[jäähoki]]s rahvusvahelistel võistlustel. Seda haldab [[Sloveenia jäähokiliit|Sloveenia jäähokiföderatsioon]]. 2024. aasta mai seisuga on Sloveenia [[IIHF-i maailmareiting]]us 19. kohal. Meeskonna suurimaks saavutuseks on veerandfinaali jõudmine [[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014. aasta taliolümpiamängudel]]. Nende parim tulemus [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|jäähoki maailmameistrivõistlustel]] on 13. koht, mis saavutati aastatel [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]] ja [[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]]. Alates 1998. aastast on seitse Sloveenia mängijat valitud [[NHL]]-i ''draft''{{'}}is; [[Anže Kopitar]] ja [[Jan Muršak]] on ka liigas mänginud. == Tuntumad mängijad == * [[Anže Kopitar]] * [[Jan Muršak]] == Välislingid == * [https://hokej.si/ Hockey Sloveenia koduleht] {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Sloveenia jäähoki|Koondis]] 8lscaxc9bf7o8mk4hka1swaz20tyfc4 0 652591 7162124 7140121 2026-05-27T12:10:22Z ~2026-27991-39 228947 7162124 wikitext text/x-wiki [[Pilt:А.Н. Туполев 1944.jpg |pisi|240px|Andrei Tupolev (1944)]] [[Pilt: RIAN archive 368835 A Tupolev Tu-144 supersonic transport in mid-air.jpg|pisi|240px|[[Tu-144]] katselennul]] '''Andrei Tupolev''' ([[vene keel]]es ''Андрей Николаевич Туполев''; [[10. november]] <small>(29. oktoober [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1888]] Pustomazovo, [[Tveri kubermang]] – [[23. detsember]] [[1972]] [[Moskva]]) oli [[Venemaa]] ja Nõukogude Liidu lennukikonstruktor. [[Kindralpolkovnik-insener]] (1971). Andrei Tupolev lõpetas 1918. aastal [[Moskva Kõrgem Tehnikakool|Moskva Kõrgema Tehnikakooli]], ta oli [[lennuk]]ite projekteerimise konstrueerimisbüroo (KB; tänapäeval [[Tupolev|KB Tupolev]]) juht ja peakonstruktor selle loomisest (1920. aastatel) kuni oma elu lõpuni 1972. aastal (alates 1956. aastast ''generalnõi konstruktor''). Tema juhtimisel konstrueeriti üle 100 lennukitüübi, millest 70 ehitati [[saritootmine|sarjana]]. ==Tupolevi lennukitüüpe== *[[Tu-4]], strateegiline pommituslennuk, [[USA]] lennuki [[Boeing B-29]] koopia, millelt 18. oktoobril 1951 visati [[Semipalatinski tuumapolügoon]]i kohal alla [[aatomipomm]] RDS-3 ekvivalentvõimsusega 30 kT (kilotonni) (1949)<ref name="air"/> *[[Tu-104]], [[NSVL|Nõukogude Liidu]] esimene tsiviil reaktiivreisilennuk (1955) *[[Tu-114]], Nõukogude Liidu esimene kontinentidevaheline [[turbopropellermootor]]itega [[reisilennuk]] (1957) *[[Tu-134]], keskmise lennukaugusega turboreaktiivreisilennuk (1967) *[[Tu-144]], maailmas esimesena lennu sooritanud ülehelikiiruseline reisilennuk (1968) ==Tunnustus== *1933 – valiti [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks *1944 – [[Suvorovi orden|Suvorovi II järgu orden]] (19. august 1944) *1945 – [[sotsialistliku töö kangelane]] (16. september 1945) *1953 – valiti [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] akadeemikuks *1957 – [[sotsialistliku töö kangelane]] *1957 – [[Lenini preemia]] (Tu-104 loomise eest) *1971 – valiti [[American Institute of Aeronautics and Astronautics]]i auliikmeks *1972 – [[sotsialistliku töö kangelane]] (22. september 1972) ==Isiklikku== Tema poeg [[Aleksei Tupolev]] oli samuti lennukikonstruktor. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="air">[http://www.airwar.ru/enc/bomber/tu4.html Ту-4]. airwar.ru</ref> }} ==Välislingid== {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Tupolev, Andrei}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu insenerid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kindralid]] [[Kategooria:Lennukikonstruktorid]] [[Kategooria:Šaraška vangid]] [[Kategooria:Kolmekordsed sotsialistliku töö kangelased]] [[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]] [[Kategooria:Lenini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1972]] 90ylere0wqjghi5ef33zy2m4lu3m2hr 0 655662 7162137 6587158 2026-05-27T12:27:43Z Kumkvaat 219717 typo 7162137 wikitext text/x-wiki {{mitte segi ajada|[[sinine majandus|sinise majandusega]]}} '''Sinimajandus''' on [[meri|merede]] majandamisega tegelev valdkond. Enamasti kasutatakse seda oskussõna [[Maailmameri|merede]] [[jätkusuutlik majandus|jätkusuutliku]] majandamise puhul või sellega seoses. ==Vaata ka== *[[Eesti Merendusklaster]] ja [[Merendusklaster]] *[[Maailmameri]] *[[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon]] *[[Sinine majandus]] *[[ÜRO mereõiguse konventsioon]] ([[UNCLOS]]) ==Välislingid== [https://en.wikipedia.org/wiki/Blue_economy Blue economy] [[Kategooria:Majandus]] [[Kategooria:Merendus]] 0he3yo5v9vhnzrp774c3ph2j5jinhcj 0 657361 7162721 7118193 2026-05-28T11:53:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162721 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=juuni}} '''Vassili Šulgin''' ([[Vene keel|vene keeles]] Васи́лий Вита́льевич Шульги́н; [[Juliuse kalender|1.]]/[[Gregoriuse kalender|13.]] jaanuar 1878 [[Kiiev]] – 15. veebruar 1976 [[Vladimir]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] poliitik ja [[Publitsistika|publitsist]]. Teise, kolmanda ja neljanda [[Riigiduuma (Venemaa keisririik)|Riigiduuma]] liige ning üks [[Valgekaartlased|valgekaartlaste liikumise]] organiseerijaid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kondratov |eesnimi=S.A. |pealkiri=Революция и гражданская война в России: 1917—1923 гг. Энциклопедия |aasta=2008 |köide=4 |leheküljed=478}}</ref> Ta oli vene [[Rahvuslus|rahvuslane]], [[Antisemitism|antisemiit]] ja [[Monarhism|monarhist]]. == Noorpõlv == [[Fail:Vitaly Shulgin.jpg|vasakul|pisi|263x263px|Vitali Šulgin]] Vassili Šulgin sündis 1878. aastal [[Kiiev|Kiievis]] ajaloolase [[Vitali Šulgin|Vitali Jakovlevitš Šulgini]] ja [[Maria Popova|Maria Konstantinovna Popova]] peres. Isa suri enne, kui poeg oli saanud aastaseks, ning ema enne tema viieaastaseks saamist. <ref>Lk 39 (Rõbas, 2014)</ref> Seetõttu võttis poisi enda hoole alla [[Dmitri Pihno|Dmitri Ivanovitš Pihno]], kes oli ajalehe [[Kievljanin]] toimetaja (ta oli Šulgini isa koha üle võtnud) ning hilisem [[Riiginõukogu (Venemaa keisririik)|Riiginõukogu]] liige. Pihnol oli Šulgini poliitiliste vaadete ja arvamuste kujundamisel suur mõju.<ref name=":0">Lk 23 (Babkov, 2008)</ref><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Vasily Shulgin (1878–1976): The Grandfather of Russian Nationalism |url=https://www.illiberalism.org/vasily-shulgin-the-grandfather-of-russian-nationalism/ |vaadatud=05.07.2023 |arhiivimisaeg=30.12.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221230183623/https://www.illiberalism.org/vasily-shulgin-the-grandfather-of-russian-nationalism/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 1895. aastal lõpetas Šulgin [[Kiievi Teine Gümnaasium|Kiievi Teise Gümnaasiumi]] keskpäraste hinnetega. Lõputunnistusel olid tal üheteistkümnest ainest kuues (nt vene keel, ajalugu ja ladina keel) koondhinne kolm. Samal aastal asus ta edasi õppima [[Kiievi Püha Vladimiri Keiserlik Ülikool|Kiievi Püha Vladimiri Keiserlikku Ülikooli]], kus õppimis õigusteaduskonnas. Ta lõpetas ülikooli 1900. aastal ning läks siis edasi [[Kiievi Polütehniline Instituut|Kiievi Polütehnilise Instituudi]] mehaanikaosakonda. Tal kadus aga järgmine aasta aine vastu huvis ning lahkus koolist.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Olšanskovo |eesnimi=Nikolai Nikolaievitš |pealkiri=3-й Созыв Государственной Думы. Портреты. Биографии. Автографы |aasta=1910 |leheküljed=124}}</ref> Kiievis ülikoolis käies koges Šulgin noorte seas levivat revolutsioonilist mõttemaailma, mille vastu ta oli. Šulgin ise ütles mitu aastat hiljem, et just ülikooli viimasel õppeaastal lähenes ta uskumustes rahvuslusele, monarhismile, antisemiitlusele ja valgekaartlusele.<ref>Lk 28 (Putšenkov, 2005)</ref> Šulgin oli väga õpihimuline inimene, kes oskas mitut keelt. Lisaks mängis ta elu lõpuni klaverit, kitarri ja viiulit.<ref>Lk 505 (Rõbas, 2014)</ref> Šulgin läbis ka üheaastase sõjaväeteenistuse (3. sapööribrigaadis) ning viidi siis 1902. aastal [[Praporštšik|praporštšikuna]] üle pioneerivägede reservi. Pärast pere loomist asus Šulgin elama [[Volõõnia|Volõõniasse]] (kus tema perekonnal oli aadlitiitel<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Большой советской энциклопедии. |täpsustus=Шульгин Василий Витальевич}}</ref>). Algul elas ta [[Agatovka]] külas ning alates 1905–1907 [[Kurganõ|Kurganõs]], tegeledes vilja kasvatamisega.<ref>Lk 25, 121 (Rõbas, 2014)</ref> Sealt pidi ta oma poliitilise tegevuse tõttu [[Peterburi]] elama minema.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Repnikov |eesnimi=Aleksander Vitaljevitš |pealkiri=последний рыцарь самодержавия. Новые документы из архива ФСБ // Новая и новейшая история |perekonnanimi2=Hristoforov |eesnimi2=Vasili Stepanovitš |aasta=2003 |leheküljed=64–111}}</ref> 1905. aastal kutsuti Šulgin seoses [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjaga]] rindele teenima. Kuigi sõda sai enne tema rindele jõudmist läbi, jäi Šulgin siiski kuni detsembrini 14. pioneeripataljoni koosseisus Kiievi teenima. Samal aastal algas [[1905. aasta revolutsioon|Venemaal revolutsioon]]. Šulgin ja tema üksus võtsid osa Kiievi [[Pogromm|juudipogrommidest]] (teiste allikate järgi ta tagakiusamises ei osalenud<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vasily Shulgin (1878–1976): The Grandfather of Russian Nationalism |url=https://www.illiberalism.org/vasily-shulgin-the-grandfather-of-russian-nationalism/#7 |vaadatud=05.07.2023 |tsitaat=Shulgin never hid his strong anti-Semitic feelings, but he never took part in pogroms |arhiivimisaeg=30.12.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221230183623/https://www.illiberalism.org/vasily-shulgin-the-grandfather-of-russian-nationalism/#7 |url-olek=ei tööta }}</ref>).<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Repnikov |eesnimi=A. V. |pealkiri=Шульгин Василий Витальевич (1878—1976) |url=http://www.pravaya.ru/ludi/450/808/ |vaadatud=05.07.2023}}</ref> Pärast seda sai Šulginist Pihno ajalehetoimetuses ajakirjanik, 1905. aasta revolutsioon mõjutas seal tema tööd. <ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Babkov |eesnimi=D. I. |pealkiri=Политическая публицистика В. В. Шульгина в период гражданской войны и эмиграции |url=https://literary.ru/literary.ru/readme.php?subaction=showfull&id=1608109860 |ajakiri=Вопросы истории |üksiknumber=3}}</ref> 1913. aastal võttis Šulgin ajalehe toimetajakoha üle.<ref name=":1" /> Šulgini artikleid ilmus ajalehes väga tihti, vahel isegi iga paari päeva tagant. Teda on peetud väga andekaks publitsistiks.<ref name=":2" /> Samal ajal liitus Šulgin [[Mustsada|mustsajaga]] / [[Vene Rahva Liit|Vene Rahva Liiduga]]. Hiljem liitus ta ka [[Püha Miikaeli Vene Rahva Liit|Püha Miikaeli Vene Rahva Liiduga]], kuna pidas selle liikumise juhti, [[Vladimir Puriškevitš|Vladimir Mitrofanovitš Puriškevitšit]] energilisemaks kui eelmise organisatsiooni juhti, [[Aleksander Dubrovin|Aleksander Ivanovitš Dubrovinit]].<ref name=":0" /> Siiski polnud Šulgin tõeline mustsaja toetaja, vaid rohkem [[Parlamentarism|parlamentarist]].<ref>Lk 63 (Rõbas, 2014)</ref> == Riigiduuma liige == [[Fail:Electional bullet of III Duma.jpg|pisi|Šulgini kandideerimisplakat III duumas]] 1907. aastal valiti Šulgin maaomanikuna II Riigiduumasse ning temast sai järgmiseks kümneks aastaks üks selle tuntumaid parempoolseid ja rahvuslasi. <ref name=":3" /> Nii selles kui ka järgnenud, III ja IV Riigiduumas oli ta üks parempoolsete grupi ning hiljem veel [[Ülevenemaaline Rahvuslik Liit|Ülevenemaalise Rahvusliku Liidu]] ja [[Vene Rahvuslaste Kiievi Klubi]] juhtidest.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Русская партия в России: Образование и деятельность Всероссийского национального союза (1908–1917) |url=http://www.zeninasvet.ru/pdf/1-034.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141029142922/http://www.zeninasvet.ru/pdf/1-034.pdf |arhiivimisaeg=29.10.2014 |vaadatud=05.07.2023}}</ref> Ajapikku hakkas Šulgin toetama hoopis tsentralistlikumaid parteisid (III duumas [[17. oktoobri Liidu Partei|oktobriste]] ja IV duumas [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei|kadette]]). On arvatud, et Šulgin tegi duumas selliseid liite, kuna soovis, et Venemaa veel maailmasõja võidaks. Niisiis oli ta valmis toetama erakondi, kes samuti sõja jätkamist soovisid. Siiski Šulgin ilmselt uskus, et nii tsaristlikul ega parempoolsel valitsusel pole enam võimalust sõda võita. <ref name=":5">Lk 26 (Babkov, 2008)</ref> Šulgin polnud siiski II duuma suur toetaja, kuna ei nõustunud sellega, kuidas istungitel asju otsustatakse. III duuma ajal oli ta aga oma meelt muutnud.<ref>Lk 163 (Babkov, 2008)</ref> Duuma liikmete ees rääkides sai Šulgin hea oraatori maine. Ta rääkis rahulikult ja vaikselt ning tõrjus nii opositsiooniliikmete rünnakuid. Selle eest sai ta hüüdnimeks "prillimadu ("очковая змея")."<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tšernjak |eesnimi=A. |pealkiri=Дореволюционные думы в лицах. Штрихи к портрету депутатов Первой и Второй государственных дум |aasta=2006}}</ref> Ta toetas [[Pjotr Stolõpin|Stolõpini]] valitsust ning kohtus mitu korda [[Nikolai II]]-ga. 1913. aasta sügisel avaldas Šulgin Kievljaninis artikli, milles kritiseeris Kiievi prokuröri, kes oli lapse tapmises süüdi mõistnud [[Menahem-Mendel Beilis|Menahem-Mendel Beilise]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=ШУЛЬГИН И ДЕЛО БЕЙЛИСА |url=https://gatesofzion.od.ua/news_154.html |vaadatud=07.07.2023 |arhiivimisaeg=31.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220131133203/https://gatesofzion.od.ua/news_154.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Šulginit süüdistati ametnike kohta valeinformatsiooni levitamises ning ta mõisteti kolmeks kuuks vangi, Kievljanin pandi kinni. Šulgin pääses siiski karistusest, kuna riigiduuma liikmena oli tal immuunsus.<ref name=":4" /><ref name=":3" /> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemisega astus ka Šulgin [[Praporštšik|praporštšikuna]] 166. [[Rivne|Rovno]] jalaväerügementi. 1915. aastal sai ta [[Przemyśl|Przemysli]] [[Przemysli piiramine|piiramisel]] haavata. Pärast seda ta rindele naasta ei saanud, vaid juhtis tagalas toitlustus- ja sidumisüksust, mille oli [[semstvo]] organisatsioonide kulul loonud.<ref name=":1" /> 1915. aasta algul pidas Šulgin duumas kõne, kus süüdistas [[Bolševikud|bolševikke]] lüüasaamismeeleolude levitamises.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ivanov |eesnimi=Andrei |pealkiri=Подлее измены не изобрести самому сатане |url=https://ruskline.ru/history/2014/11/17/podlee_izmeny_ne_izobresti_samomu_satane/ |vaadatud=05.07.2023}}</ref> 13. augustil 1915 lahkus ta duuma rahvuslaste fraktsioonist ning koostas [[Vladimir Bobrinski (1867–1927)|Vladimir Aleksejevitš Bobrinskiga]] rahvuslaste progressiivsema grupi. Kuna Bobrinski oli tihti pealinnast eemal, juhtis gruppi tegelikult Šulgin. Koostöös oktobristide ja kadettidega lõi Šulgin [[Progressiivne Blokk|Progressiivse Bloki]]. Šulgin nägi blokki kui konservatiivsete ja liberaalsete ühiskonnaosade liitu. Uues juhirollis sõbrutses Šulgin [[Mihhail Rodzjanko|Mihhail Vladimirovitš Rodziankoga]].<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Чёрная сотня. Историческая энциклопедия 1900—1917 |aasta=2008 |toimetaja-perekonnanimi=Platonov |toimetaja-eesnimi=Oleg Anatoljevits}}</ref><ref name=":3" /> 3. novembril 1916 pidas Šulgin duumas kõne, milles kutsus liikmeid üles valitsuse vastu astuma, kuna see ei suuda tema arvates Venemaale sõjas võitu tuua. Sel ajal vähenes monarhistides ka usaldus Nikolai II vastu. Seda on näha ka Šulginis, kes ütles duuma viimasel istungil 15. veebruaril 1917, et "Tsaar on kõige vastu, nagu näiteks õhk, mida see riik vajab."<ref name=":5" /><ref name=":3" /> == Tegevus 1917. aasta revolutsioonide ajal == [[Fail:Vremenniy komitet gozdumy 1917.jpg|pisi|338x338px|VKGD koosseis. Tagareas vasakult esimene on Šulgin ]] 1917. aasta veebruaris alanud [[veebruarirevolutsioon]]i suhtus Šulgin vähese entusiasmi ning isegi vaenulikkusega. Siiski on arvatud, et Šulgin suhtus revolutsiooni ja selle põhjustatud korratusse tänavatel paremini kui valitsusse, mis ei suutnud enam Venemaad sõjas juhtida.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Кто виноват? Из переписки В. А. Маклакова и В. В. Шульгина |url=https://www.alexanderyakovlev.org/almanah/inside/almanah-intro/1009840 |vaadatud=05.07.2023}}</ref> Šulgin võttis siiski ka ise revolutsioonist mingil määral osa. 27. veebruaril 1917 valiti ta [[Riigiduuma Ajutine Kogu|Riigiduuma Ajutisse Kogusse]] (VKGD-Временный комитет Государственной думы). Järgmisel päeval sõitis ta punalipuga ehitud autos [[Peeter-Pauli kindlus|Peeter-Pauli kindlusse]], kus soovis sealseid ohvitsere revolutsionääride poolele meelitada. Pärast kindluse komandandi, [[Vladimir Nikitin|Vladimir Nikolajevitš Nikitiniga]] läbirääkimist õnnestus Šulginil veenda garnisoni alla andma. Rahvas hüüdis "Hurraa seltsimees Šulginile!" Pärast garnisoni lahkumist algas ka kindluses mäss.<ref>Lk 124 (Тюремная одиссея Василия Шульгина, 2010)</ref> Šulgin sai revolutsiooni esimestel päevadel juhikoha [[Peterburi Telegraafiagentuur|Peterburi Telegraafiagentuuris]]. Ta kasutas oma uut positsiooni kohe ära ning tõi avalikkuse ette enda kirjutatud artikli, milles rääkis Venemaa probleemidest.<ref name=":2" /> Paljud tema monarhistidest sõbrad polnud artikliga nõus. Nende surve all oli Šulgin sunnitud järgmine päev ametist lahkuma.<ref>Lk 275 (Rõbas, 2014)</ref> [[Fail:Отречение Николая II.jpg|vasakul|pisi|163x163px|Nikolai II troonist loobumine Pihkvas]] === Nikolai II troonist loobumine === 2. märtsil läksid Šulgin ja üks oktobristide partei juhte, [[Aleksandr Gutškov|Aleksander Ivanovitš Gutškov]] [[Pihkva|Pihkvasse]]. Nende eesmärgiks oli veenda tsaari oma [[Aleksei Nikolajevitš|poja]] kasuks troonist loobuma.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hrustaljov |eesnimi=V. M. |pealkiri=Великий князь Михаил Александрович |aasta=2008 |leheküljed=356, 367}}</ref> Olles Pihkvasse jõudnud, rääkisid delegaadid Nikolaile Peterburi olukorrast ning ütlesid, et revolutsioonilaine võib kanduda ka rindele. Nad ütlesid, et ainus viis monarhistlikku Venemaad päästa on troon Alekseile jätta (tema regendiks hakkaks Nikolai vend [[Mihhail Aleksandrovitš]]). Nikolai oli nendega nõus ning kirjutas enda varem koostatud troonist loobumise dokumendile alla.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Katkov |eesnimi=Georgi Mihhailovitš |pealkiri=Февральская революция |aasta=1997 |täpsustus=Peatükk 12}}</ref> Järgmine päev loobus troonist ka Mihhail Aleksandrovitš. Šulgin koostas koos [[Vladimir Nabokov (1869–1922)|Vladimir Dmitrievitš Nabakovi]] ja [[Boris Nolde|Boris Emmanuilovitš Noldega]] Mihhailile troonist loobumise dokumendi teksti.<ref>Lk 32 (Babkov, 2008)</ref> === Tegevus ülejäänud 1917. aastal === 1917. aasta kevadel naasis Šulgin Petrogradi. Kuigi ta polnud nõus Ajutisse Valitsusse astuma, oli ta siiski selle suur toetaja. Ta ei tunnistanud aga äsja tekkinud [[Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]], kuna arvas, et nad proovivad rindel vägede võitlustahet õõnestada. Šulginis kadus sel ajal ka see entusiasm, mida ta oli varem revolutsiooni vastu tundnud.<ref>Lk 33 (Babkov, 2008)</ref> Šulgin võttis osa igasuguste löögirühmade ja sõjaväeliste organisatsioonide loomisest.<ref>Lk 33 (Тюремная одиссея Василия Шульгина, 2010)</ref> Ajapikku Šulgini usk Ajutisse Valitsusse vähenes. Ta läks edasi Kiievisse, kus kandideeris linnaduuma valimistel. Tema partei propageeris Väike- ning Suur-Venemaa ühtsust, eraomandi säilitamist ja sõja jätkamist. Valimised toimusid 23. juulil ning Šulgini partei sai 14% häältest ning seega duumas kolmanda koha. Šulgin alustas ka protesti Lõuna-Venemaa "ukraniseerimise" vastu. Selleks saatis ta Kievljanini tellijatele koos ajalehega infolehe, kus oli kirjas, et kui tellija nõustub Šulginiga, tuleb tal see leht allkirjastada ja ajalehetoimetusse tagasi tuua. Tagastati ligi 15 000 lehte.<ref>Lk 35 (Babkov, 2008)</ref> 30. augustil arreteeris [[Revolutsiooni Kaitse Komitee]] Šulgini. Teda süüdistati [[Lavr Kornilov|Kornilovi]] pooldamises. Komitee saadeti aga 2. septembril laiali ning Šulgin sai vabaks. Kievljanin pandi politsei poolt kinni.<ref>Lk 38 (Babkov, 2008)</ref> On siiski võimalik, et Šulgin oli Kornilovi mässuplaanidest teadlik ning isegi toetas teda.<ref>Lk 303 (Rõbas, 2014)</ref> Veebruaris sisenes [[Saksa keisririik|Saksa]] armee Kiievisse. Šulgin avaldas ajalehes artikli, kus kutsus inimesi üles sakslastele mitte alluma. Pärast seda pani ta ajalehe protestiks kinni.<ref name=":1" /> Tema artikkel võeti avalikkuses väga hästi vastu ning isegi [[Antant|lääneliitlaste]] esindajad kiitsid teda.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Šulgin |eesnimi=Vassili |pealkiri=Французская интервенция на юге России (отрывочные воспоминания) |perekonnanimi2=Lisova |eesnimi2=N. N. |aasta=1992}}</ref> Tänu antanti esindajate toetusele hakkas Šulgin Lõuna-Venemaal uudistevõrku looma, mis edastas hiljem Valgete armeedele luureandmeid.<ref>Lk 314 (Rõbas, 2014)</ref><ref name=":1" /> == Venemaa kodusõda == Ajaloolane [[Dmitri Babkov|D. I. Babkov]] on arvanud, et Šulginit valgekaartluse ideoloogiks pidada on vale, kuna selle organisatsiooni põhimõtete (bolševismi-vastane võitlus, Venemaa ühtsuse taastamine jms) kujundamisel tema mingit rolli ei mänginud. Lisaks olid Šulgini enda monarhistlikud vaated vastuolus [[Vabatahtlike armee]] juhtidega, kelle juures Šulgin ka teenis. Selle asemel tuleks Šulginit pidada hoopis valgekaartlaste liikumise ja Vabatahtlike armee peamiseks propagandistiks.<ref>Lk 70 (Babkov, 2008)</ref> === Tegevus valgekaartlaste Lõuna-Venemaal === Šulgini ukrainavastased vaated jõudsid ka hetman [[Pavlo Skoropadski]] administratsiooni kõrvu. Šulgin oleks võinud vangi sattuda ning sellepärast põgenes ta [[Dnipro|Jekaterinoslavi]]. Šulginist sai mitmetele Valge armee kindralitele nõuandja.<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=В. В. Шульгин о сущности и содержании Белого движения |url=https://cyberleninka.ru/article/n/v-v-shulgin-o-suschnosti-i-soderzhanii-belogo-dvizheniya |vaadatud=06.07.2023}}</ref> Šulgini-vastane viha ja ebausaldus [[Kubani Rahvavabariik|Kubani]] valitsuses kasvas, kuna ta oli siiski Kubani ning Ukraina separatismi vastu.<ref>Lk 100 (Babkov, 2008)</ref> 1918. aasta suvel ja sügisel oli Šulgin ajalehe Rossija toimetajaks. Ajaleheartiklites propageeris ta lojaalsust antandile, Venemaa ühtsuse taastamist ning sotsialismivastast võitlust. Ajaleht oli algul Vabatahtlike armee ametlik uudistekanal, kuid hiljem prooviti sellest eemalduda, kuna ajaleht levitas liialt monarhistlikke vaateid, millega Vabatahtliku armee liikmeskond ei nõustunud. [[Kubani Raada]] sulges Rossija 2. detsembril. Pärast seda andis Šulgin kuni Krimmi langemiseni punaste kätte välja teist ajalehte, millesse suhtus hästi ka [[Peter von Wrangell]]. Siiski jäi ajaleht erastatuks.<ref name=":2" /> 1918.-1919. aasta talvel oli Šulgin [[Odessa]] linna juhi [[Aleksei Grišin-Almazov|Aleksei Nikolaievitš Grišin-Almazovi]] nõunik. Mõlemad soovisid Odessale [[Krasnodar|Jekaterinodari]] valitsuselt suuremat autonoomiat, kuid Šulgin kujunes siiski kahe osapoole ühendavaks jõuks.<ref name=":7">{{Netiviide |perekonnanimi=Mihhailov |eesnimi=V. V. |perekonnanimi2=Putšakov |eesnimi2=A. S. |pealkiri=Борьба политических направлений в Одессе в дни французской интервенции |url=https://rabkrin.org/mihajlov-v-v-puchenkov-a-s-borba-politicheskih-napravlenij-v-odesse-v-dni-franczuzskoj-intervenczii-2012-statya/ |vaadatud=06.07.2023}}</ref> Uues ametis viis Šulgin läbi koolireforme, mille raames hakati Ukraina kooliõpetust [[Venestamine|venestama]] (Ukraina ajaloo asemel õpetati "kohalikku ajalugu" ja lubati ka vene keele õpet, kuigi varem oli ukrainakeelne õpe kohustuslik olnud). Need meetmed polnud aga eriti edukad, kuna [[Odessa Teine Gümnaasium|Odessa Teises Gümnaasiumis]] mängisid lisatundidesse minemise asemel õpilased parema meelega palli. Seetõttu käis vene keele tundides vaid kaks õpilast – Šulgini enda pojad.<ref>Putšenkov, 2005</ref> Ajapikku võtsid linna enda alla [[Prantsuse kolmas vabariik|Prantsuse]] väed, välja saadeti ka Vabatahtlike armee esindajad ning Šulgini ajaleht pandi kinni. Nii ei tahtnud ta enam linnas viibida ja läks edasi Jekaterinodari.<ref name=":7" /><ref>Lk 343 (Rõbas, 2014)</ref> 1919. aasta augustis hõivasid Lõuna-Venemaa valged Kiievi ning Šulgin avas linnas taas Kievljanini. Šulgin proovis linnas natsionalistlike parteide sidet parandada. Selleks lõi ta [[Lõuna-Venemaa Rahvuslik Partei|Lõuna-Venemaa Rahvusliku Partei]], koostöös teiste rühmitustega loodi [[Venemaa Rahvuslik Blokk]]. Kuna Kiiev oli valgete käes nii lühikest aega, ei tulnud nendest projektidest midagi välja.<ref>Lk 65 (Babkov, 2008)</ref> Detsembri alguseks olid [[Vene SFNV|Punaste]] väed Kiievile aina lähemale jõudmas ning 3. detsembril evakueerus linnast ka Šulgin.<ref>Lk 72 (Babkov, 2008)</ref> Detsembris naasis Šulgin Odessasse ning aitas seal linna kaitseks vabatahtlike üksust organiseerida. Ta üritas hiljem koos Valge armeega [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniasse]] põgeneda, kuid pidi [[Tüüfus|tüüfuse]] tõttu koos perega linna jääma. Linnas juhatas ta väikest parempoolset organisatsiooni, kuni Odessa [[tšekaa]] selle paljastas. Šulgin põgenes koos poegadega tagakiusamise eest Krimmi, kuhu ta jõudis 27. juulil 1920.<ref>Lk 74 (Babkov, 2008)</ref> Krimmis eemaldus Šulgin poliitilisest tegevusest ning asus tegelema ajakirjandusega. Lisaks proovis ta oma naist ja vennapoegi Odessast päästa. Sel ajal sai Šulginist Wrangelli suur toetaja.<ref>Lk 75 (Babkov, 2008)</ref> Šulgin proovis ühte oma nõbudest vangi võetud bolševiku vastu vahetada, kuid sellele ettepanekule ta vastust ei saanud. Siis proovis ta taas Odessasse aerutada, kuid tormide tõttu randus ta hoopis Rumeenia kontrollitud territooriumil, kus teda kaks kuud kinni hoiti. Nii oli Šulgin kodusõjas kaotanud oma mõlemad vennad ja kaks poega. Pärast vangistust läks Šulgin [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]].<ref name=":1" /><ref name=":8">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lisovoi |eesnimi=N. N. |pealkiri=Шульгин В. В. Последний очевидец (Мемуары. очерки, сны) |aasta=2002}}</ref> Šulgin oli Valgekaartlaste põhitõdede koostamises ülioluline. Lisaks propageeris ta oma kirjutistes Valgete moraalset üleolekut Punaste üle.<ref name=":6" /> == Elu välismaal == 1920. aasta novembrist kuni 1921. aasta juulini oli Šulgin Konstantinoopolis. Ta külastas [[Gelibolu poolsaar|Gallipolis]] asuvat Valge armee laagrit, kust proovis leida oma poega, kes oli Krimmi sõjategevuse ajal kaduma läinud. Kui ta teda ei leidnud, hakkas [[Bulgaaria Kuningriik|Bulgaarias]] elav Šulgin organiseerima päästeoperatsioone Venemaale. Need kukkusid aga läbi. Pärast seda läks ta edasi [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkiasse]] ja sealt [[Berliin|Berliini]], kus elas kuni 1923. aasta augustini. Järgmisena läks ta Prantsusmaale, kus oli kuni 1924. aasta septembrini ning asus siis elama [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaaviasse]]. Šulginist sai sel ajal valgekaartlaste organisatsiooni ROVS (Русский общевоинский союз, [[Vene Üldsõjaline Liit]]) liige.<ref>Lk 78 (Babkov, 2008)</ref> Eksiilis Šulgin publitsistikat ei kirjutanud, kuid ajakirjandusega tegeles edasi. Siiski ilmusid 1920. aastatel mitmed tema teosed.<ref name=":2" /> Šulgini sissetulek sõltus peamiselt tema välja antud artiklitest ja teostest. Tema enda andmete järgi teenis ta 1. septembrist 1921 kuni 1. septembrini 1 923 535 dollarit. Šulgini teiseks suureks sissetulekuallikaks olid tema Volõõnia maavaldused, mis jäid pärast [[Nõukogude-Poola sõda]] viimase riigipiiridesse. Suur osa sissetulekust läks Šulginil aga võlgade maksmiseks ning oma pere Konstantinoopolis ülal pidamiseks.<ref name=":2" /> Välismaal hoolitses Šulgin ka vene kultuuri säilimise eest. Nii moodustati 1924. aastal Jugoslaavias organisatsioon nimega "Vene ema." Šulgin ise sai selle organisatsiooni [[Novi Sad|Novi Sadi]] haru liikmeks ning võttis osa kogumiku "[[Blagovest]]" väljaandmises. Lisaks sai ta [[Jugoslaavia Kirjanike ja Ajakirjanike Liit|Jugoslaavia Kirjanike ja Ajakirjanike Liidu]] liikmeks.<ref>Lk 84 (Babkov, 2008)</ref> 23. detsembrist 1925 kuni 6. veebruarini 1926 viibis Šulgin ROVS-i juhendamisel võltsitud passiga Venemaal, kus proovis oma kadunud poega leida. Selleks oli ta loonud sidemeid ka põrandaaluse organisatsiooniga [[Operatsioon Trust]]. Šulgin külastas oma ringreisil Kiievit, [[Moskva|Moskvat]] ja Leningradi. Reis jättis Šulginile hea mulje ning ta oli valmis oma maavaldused Volõõnias Trusti hallata jätma.<ref>Lk 86 (Babkov, 2008)</ref> Šulgini reisikirjutistest tuleb välja, et sellel ajal hakkas teda kõnetama ka [[fašism]].<ref name=":3" /> === Elu Jugoslaavias === [[Ülemaailmne majanduskriis|1929. aasta majanduskriis]] tabas ka Šulginit, sest tema maavaldused Poolas ei toonud enam kasu sisse. Seega jäi ta sissetulekut otsides Jugoslaaviasse, kus ta algul elas [[Dubrovnik|Dubrovnikis]] ja siis [[Belgrad|Belgradis]]. Poola maavaldustest saadud rahaga osteti Dubrovniku lähedale maalapp, kuhu ehitati maja. Jugoslaavias elas ka mitmeid Šulgini sugulasi.<ref>Lk 458 (Rõbas, 2014)</ref> Šulgin säilitas kontakte teiste valgekaartlastega kuni 1937. aastani, mil ta poliitilisest elust täielikult eemaldus. Järgmisel aastal kolis ta [[Sremski Karlovci|Sremski Karlovcisse]], kuhu oli elama asunud ka teisi Valge armee veterane. <ref>Lk 88 (Babkov, 2008)</ref> Uues elukohas sai tast lektor. Selles ametikohas rääkis ta tihti Stolõpinist, keda ta elu lõpuni austas. 1936–1938 kirjutas ta artikleid ajalehele Golos Rossii.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nikandrov |eesnimi=Nil |pealkiri=Иван Солоневич: Народный монархист. |aasta=2007}}</ref> 1930. aastate keskel näitas Šulgin üles natsimeelsust, uskudes, et [[Kolmas riik|Saksamaa]] peab Venemaa vabastama.<ref>Lk 66-69 (Тюремная одиссея Василия Шульгина)</ref> Ta pidas natsismi tugevaks rahvuslikuks ideoloogiaks, mis suudab bolševismi hävitada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vasily Shulgin (1878–1976): The Grandfather of Russian Nationalism |url=https://www.illiberalism.org/vasily-shulgin-the-grandfather-of-russian-nationalism/ |vaadatud=07.07.2023 |tsitaat=Nazism, for Shulgin, was a kind of new, stronger, nationalism, one which could overthrow Bolshevism and eradicate the old struggles between European nationalists; in his words, “the hostility of the nationalists among themselves, their squabbling and struggle is nothing but the self-destruction of precisely that human breed that is terrible to communism. |arhiivimisaeg=30.12.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221230183623/https://www.illiberalism.org/vasily-shulgin-the-grandfather-of-russian-nationalism/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Juba varem oli ta näidanud üles toetust [[Anšluss|Austria annekteerimise]] vastu Saksamaa poolt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Аншлусс и мы |url=https://histrf.ru/uploads/media/default/0001/09/daa38c6388faed04c7b697614fba3d959bde74da.pdf |vaadatud=07.07.2023}}</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguse ning Jugoslaavia okupeerimisega 1941. aastal see entusiasm aga kadus. Üks näide Šulgini hilisest vastumeelsusest on seik, kus Šulgin keeldus dokumendi lõppu "Heil Hitler" kirjutamast, kuigi see oli tol ajal kohustuslik.<ref>Lk 90 (Babkov, 2008)</ref><ref name=":1" /> == Hilisem elu Nõukogude Liidus ja surm == [[Fail:ShulginImprison.jpg|pisi|Šulgini foto tema uurimistoimikust]] 1944. aastal sisenesid Nõukogude väed Jugoslaaviasse ning Šulgin võeti valgekaartlasena kinni ja viidi Moskvasse. Pärast paar aastat kestnud uurimist mõisteti ta 25 aastaks vangi.<ref>Lk 306 (Тюремная одиссея Василия Шульгина, 2010)</ref> Šulgin oli karistusest väga üllatunud, kuna oli oletanud, et peab vanglas olema vaid kolm aastat.<ref>Lk 69-79 (Тюремная одиссея Василия Шульгина, 2010)</ref> Šulgin kandis karistust [[Vladimiri keskvangla]]s, tema kongikaaslasteks oli veel teisi haritlasi ja isegi Saksa ja [[Jaapani Keisririik|Jaapani]] sõjavänge.<ref name=":9">{{Netiviide |pealkiri=Неизвестный Шульгин |url=https://ruskline.ru/monitoring_smi/2008/12/24/neizvestnyj_shul_gin/ |vaadatud=07.07.2023}}</ref> 1956. aastal sai Šulgin vanglast vabaks. Sel ajal tegeles Šulgin oma memuaaride kirjutamisega. Üks Saksa sõjavang oli talle vanglasse paki saatnud, mis sisaldas peale toidu jms ka paar kilo kirjutuspaberit.<ref>Lk 76-78 (Тюремная одиссея Василия Шульгинa, 2010)</ref> [[Fail:Vasily Shulgin 1976.jpg|vasakul|pisi|Šulgin, 1976]] Pärast vanglast välja saamist saadeti Šulgin [[Gorohhovets]]i invaliidide asutusse, kuid sealt pidid nad lahkuma, kuna seal polnud Šulginil võimalik oma naisega koos elada. Sealt viidi nad [[Vladimir]]isse, kus eluolud paremad olid.<ref>Lk 82 (Тюремная одиссея Василия Шульгинa, 2010)</ref> Šulginil lubati taas kirjutamisega tegeleda. 1958. aastal ilmus tema raamat "[[Lenini kogemus]]".<ref name=":3" /> Pärast seda sai Šulginist Nõukogude kirjanike ja haritlaste seas populaarne isik, kellega paljud kohtuda tahtsid.<ref name=":3" /> 1961. aastal ilmus Šulgini raamatu "Kirjad Vene emigrantidele". Raamatus kiitis Šulgin Nõukogude võimu ning ütles, et see, mis nad Vene ühiskonnaga teevad, on täiesti vajalik. Hiljem Šulgin ütles, et teda peteti, kuna raamatu kirjutamiseks viidi ta üleriigilisele reisile, kus talle näidati vaid [[Potjomkini küla|Potjomkini külasid]].<ref name=":1" /> Raamatus ennustas ta ka, et kui maailmas peaks algama uus sõda, saab see olema vene rahva hukk.<ref>Lk 84 (Тюремная одиссея Василия Шульгинa, 2010)</ref> 1962.–1965. aastani osales Šulgin filmi "Ajaloo kohtu ees" võtetel. Filmi režissöör oli [[Friedrich Ermler]]. Filmivõtted osutusid üpris raskeks, kuna Šulgin ei olnud nõus kaamera ees ütlema midagi, millega ta ise ei nõustuks. [[KGB]] kindral [[Filipp Bobkov]] ütles hiljem, et vanus polnud Šulgini temperamenti, huumorisoont ega mõtteviisi kahjustanud. Filmi kulminatsiooniks kujunes stseen, kus Šulgin kohtub kuulsa bolševiku, [[Fjodor Petrov|Fjodor Nikolajevitš Petroviga]], kes oli kommunistliku liikumise osaline olnud aastast 1896. Šulgin kiitis teda kaamera ees ning surus temaga lõpuks ka kätt. Võtteplatsilt väljaspool pidas Šulgin teda aga väga rumalaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Monarchist in the Soviet Union. Vasily Shulgin before the court of history. Vasily Vitalievich Shulgin Biography of Shulgin Monarchist from the film History Lessons |url=https://iia-rf.ru/en/girls/monarhist-v-sovetskom-soyuze-vasilii-shulgin-pered-sudom-istorii/ |vaadatud=07.07.2023 |arhiivimisaeg=27.11.2024 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241127083346/https://iia-rf.ru/en/girls/monarhist-v-sovetskom-soyuze-vasilii-shulgin-pered-sudom-istorii/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Oma elu viimastel aastatel huvitus Sulgin väga spiritualismist.<ref name=":8" /> Lisaks mõtles ta tihti enda rolli üle revolutsioonis, pidades end tsaari ja tema pere surmas süüdi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=«Даже не желая этого, мы революцию творили» |url=https://ruskline.ru/history/2016/09/13/dazhe_ne_zhelaya_etogo_my_revolyuciyu_tvorili/ |vaadatud=07.07.2023}}</ref> Kaasaegsete järgi oli tema mälu elupäevade lõpuni väga hea.<ref>Lk 9 (Babkov, 2008)</ref> 1973. aasta jaanuaris pidas [[Viktor Duvakin|Viktor Dmitrievitš Duvakin]] Šulginiga audiointervjuu, mis kokku kestis 610 minutit. Sama aastal saatis Šulgin [[Juri Andropov]]ile kirja, kus palus luba 17. juulil Nikolai II ja tema pere mälestuseks jumalateenistust pidada. Järgmine päev tulid tema koju kaks ametnikku, kes käskisid, et ta teda vaid oma kodus mälestaks.<ref name=":3" /> Vassili Šulgin suri Vladimiris 15. veebruaril 1976 [[Stenokardia|stenokardiasse]]. Šulgini hooldaja Ljudmila Marinina oli meenutanud, kuidas ta öösel rinnavalu üle kurtis ning selleks rohtu võttis. Hommikul kell pool kaheksa heitis ta magama (Šulgin magas päeval ja oli öösel üleval). Hooldaja käis korra poes ning kui ta tagasi tuli, oli Šulgin surnud.<ref>Lk 507 (Rõbas, 2014)</ref> Šulgin rehabiliteeriti täielikult [[Venemaa Föderatsiooni Prokuratuur|Venemaa Föderatsiooni Prokuratuuri]] otsusega 12. novembril 2001.<ref name=":9" /> 2008. aastal paigaldati tema Feigini tänaval asuva maja seinale mälestustahvel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=город Владимир Улица Фейгина Дом 1 (информация обновлена 31.08.2009) |url=http://vgv.avo.ru/1/1/3980/001_10.HTM |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150518081001/http://vgv.avo.ru/1/1/3980/001_10.HTM |arhiivimisaeg=18.05.2015 |vaadatud=07.07.2023}}</ref> == Viited == <references /> == Kirjandus == * Rõbas, Svjatoslav. [[iarchive:vasiliishulginsu0000ryba|Василий Шульгин: судьба русского националиста]]. 2014. * Babkov, Dmitri Igorevitš. Политическая деятельность и взгляды В. В. Шульгина в 1917—1939. 2008. * Putšenkov, Aleksander Sergeievitš. Национальный вопрос в идеологии и политике южнорусского Белого движения в годы Гражданской войны. 1917—1919. 2005. * Makarov, V. G, Repnikov A. G, Hristoforov, V.S. Тюремная одиссея Василия Шульгина: Материалы следственного дела и дела заключённого. 2010. {{JÄRJESTA:Šulgin, Vassili}} [[Kategooria:Valgekaartlased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi III Riigiduuma liikmed]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi IV Riigiduuma liikmed]] [[Kategooria:Natsionalism]] [[Kategooria:Sündinud 1878]] [[Kategooria:Surnud 1976]] tl4gy8tn1pz1r8qgyadgs5x2t7kdt10 0 659224 7162129 6602351 2026-05-27T12:17:27Z Kuriuss 38125 7162129 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Skýrose hobune''' ([[Metshobune|metshobuse]] alamliik ''Equus caballus Skyriano; ''[[kreeka keel]]es'' αλογάκι της Σκύρου''; [[inglise keel]]es ''Skyrian pony'') on poni mõõtu [[hobune (perekond)|hobune]] (turjakõrgus ligikaudu 1,10 meetrit), kes elab [[Kreeka]]s [[Skýros]]e saarel.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Skyrian Horses: History and Info {{!}} Mouries Farm |url=https://www.skyrian-horses.org/ |vaadatud=2023-08-06 |väljaanne=www.skyrian-horses.org}}</ref> [[File:Skyros horse.jpg|pisi|Skýrose hobune]] ==Ajalugu== [[Fail:The Skyros pony.jpg|pisi|Skýrose mära varsaga]] Skýrose hobune on [[Hobune|koduhobusest]] erinev metshobuse alamliik.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Articles / The-Skyros-Pony, NaturaGraeca |url=https://www.naturagraeca.com/ws/84,130,29,2,1,The-Skyros-Pony |vaadatud=2023-08-10 |väljaanne=www.naturagraeca.com}}</ref> Tema sugulasteks peetakse [[Píndos]]e mägede väikeseid hobuseid ''(αλογάκι της Πίνδου)''.<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Εξάρχου |eesnimi=Σοφία |kuupäev=2022-03-23 |pealkiri=Τα αλογάκια της Πίνδου |url=https://www.taxydromosartas.gr/2022/03/23/τα-αλογάκια-της-πίνδου/ |vaadatud=2023-08-07 |väljaanne=Ταχυδρόμος Άρτας |keel=el}}</ref> Skýrose hobused arvatakse olevat ajalooliselt seotud nende hobustega, keda [[Achilleus]] kasutas oma sõjakäigul [[Trooja]] alla. Samuti olevat nad käinud kaasas [[Aleksander Suur]]e sõjakäikudel.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Arvatakse veel, et just Skýrose hobuseid on kujutatud [[Parthenon]]i [[friis]]il.<ref name=":0" /> Arvatakse, et Skýrose hobuse tõid Skýrosele [[Ateena]] kandist saarele tulnud uusasukad umbes [[5. sajand eKr|5. sajandil enne Kristust]].<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Hobust kasutati saarel vanasti põllutöödel, ta oli seal hädavajalik abiline.<ref name=":0" /> Sajandivahetuse aegu oli Skýrose hobuseid saarel säilinud alla saja isendi, sellest ajast peale on vabatahtlikud liiki päästa üritanud ja hetkel{{millal}} on Skýrose tõu esindajaid saarel 200 ringis (maailmas kokku on neid umbes kolmsada isendit).<ref name=":0" /><ref name=":2" /> ==Iseloomustus== [[Fail:Σκυριανά άλογα στον νερόλακο του οροπεδίου Άρι 1.jpg|pisi|Skýrose hobused ja üks muul tiigi kaldal vett joomas. Άri platoo, Kόhila, Skýros]] Üldjoontes iseloomustab Skýrose hobust see, et tal on hobuse kehakuju, ent poni kasv ja iseloom.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2014-02-06 |pealkiri=Conformation |url=https://skyrosislandhorsetrust.com/conformation-of-the-skyrian-horse/ |vaadatud=2023-08-07 |väljaanne=Friends of the Skyrian Horse - Φίλοι του Σκυριανού Αλόγου |keel=en}}</ref> Skýrose hobusel on väga kena peakuju<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=SKYROS island : Welcome |url=https://skyros-island.gr/en/skyros-poli |vaadatud=2023-08-07 |väljaanne=skyros-island.gr |keel=en |arhiivimisaeg=2023-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230807214155/https://skyros-island.gr/en/skyros-poli |url-olek=ei tööta }}</ref> ja hästi pikk ning tihe lakk (tavaliselt mõne tooni võrra tumedam, kui tema keha värvus)<ref name=":3" />, ainulaadne kehakuju ja leebe loomus.<ref name=":0" /><ref name=":3" /><ref name=":2" /> Laste vastu on ta sõbralik, olles seega sobiv loom laste esimeseks tutvuseks hobusega.<ref name=":0" /> Lapsed (või väga väikesed täiskasvanud) saavad tema seljas ka ratsa sõita: Skýrose hobune jaksab kanda kuni 40 kg).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Skyrian Horse Conservation Center {{!}} Mouries Farm |url=https://www.skyrian-horses.org/en/mouries-farm-skyros.html |vaadatud=2023-08-07 |väljaanne=www.skyrian-horses.org}}</ref> Skýrose hobuse keha on värvuselt alati üleni ühetooniline,<ref name=":1" /> enamasti kas kõrb<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat |url=http://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=punakaspruun+hobune&F=A&C06=et |vaadatud=2023-08-07 |väljaanne=www.eki.ee}}</ref><ref name=":2" /> või raudjas (inglise keeles ''chestnut'')<ref name=":3" /><ref name=":2" />, mõnikord on ta ka valge või halli varjundiga.<ref name=":3" /><ref name=":2" /> Skýrose hobuse jalad on peenikesed, aga väga tugevad, tugevate liigestega<ref name=":3" /> ja ta liigub üle Skýrose mägiaasade väga kergelt ja nõtkelt.<ref name=":1" /> ==Elupaik== [[Fail:Σκυριανά άλογα στον νερόλακο του οροπεδίου Άρι 2.jpg|pisi|Άri platoo, Kόhila, Skýros. Vasakul muul, paremal Skýrose mära koos varsaga]] Skýrose hobuse looduslikuks elupaigaks Skýrose saarel on [[looduskaitseala]], mis asub saare lõunaosas, [[Kόhila]] mäe piirkonnas. Koos hobusega kaitstakse seal kogu selle piirkonna liigiliselt mitmekesist floorat ja faunat, sealhulgas mõnesid saarel elavaid linde. Kaitseala kuulub [[Natura 2000|Natura 2000]] alade nimekirja ja selle suurus on natuke üle 4000 hektari.<ref name=":0" /> Talvel rändab Skýrose hobune vabana Kόhila mäe liigirikastel mägiaasadel. Seda teeb ta igal aastal oktoobrist maini.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=The Skyrian pony |url=https://www.skyros.gr/ |vaadatud=2023-08-07 |väljaanne=www.skyros.gr |keel=en}}</ref> Loomad liiguvad Kόhila mäe peal väikeste salkadena, kes koos mäenõlvadel rohtu otsivad. Suvel, kui läheb liiga kuumaks ja Kόhila mägiaasadel hakkab rohi otsa saama, tulevad nad mäe pealt alla ja suunduvad oma omanike taludesse, kus nende eest hoolitsetakse ja neile heina antakse.<ref name=":0" /> ==Ohud== [[Fail:Σκυριανά άλογα στον νερόλακο του οροπεδίου Άρι 3.jpg|pisi|Άri platoo, Kόhila, Skýros. Esiplaanil joob vett muul, taamal kolm Skýrose hobust]] Peamine, mis Skýrose hobust tänapäeval ohustab, on mägiaasade ülekarjatamine, reguleerimata tõuaretus, lahendamata vaidlused omanikusuhetes ja mõningased puuduskohad hooldusvõtetes.<ref name=":0" /> Peale Skýrose hobuse (keda on saarel mõnisada) on Kόhila mägi koduks veel ligikaudu 20 000 [[Kodukits|kitsele]] ja [[Lammas|lambale]]. Lisaks neile elavad saarel [[eesel|eeslid]], [[hobused]] ja [[muul]]ad. Skýrose tõu esindajate juhuslik paaritumine teiste saare hobuslastega on tõu edasisele säilimisele suureks ohuks.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat}} *[https://skyrosislandhorsetrust.com/ Friends of the Skyrian Horse – Φίλοι του Σκυριανού Αλόγου ''(Skyros Island Horse Trust)''] *[https://www.skyrian-horses.org/en/mouries-farm-skyros.html Mouries Farm] *[https://www.skyros.gr/en/to-skuriano-alogaki Skýrose hobune veebilehel skyros.gr] *[https://skyros-island.gr/en/skyros-poli Skýrose hobune veebilehel skyros-island.gr] *[https://youtube.com/watch/YbcxU1IK7s4 Skýrose hobune National Geographic'u Youtube'i kanalil] *[https://youtube.com/watch/zpbtQaWWyvs Skyros Island Horsetrust'i videoklipp] *[https://youtube.com/watch/63l_B5ViLFg On the Path of the Skyrian horse, ''Mouries Farm'''i Skýrose hobuse-teemaline lühifilm] [[Kategooria:hobusetõud]] [[Kategooria:Kesk-Kreeka piirkond]] bn82g8j8yrywpeg1i3gtqbo8jy45y8h 0 659857 7162716 7137500 2026-05-28T11:36:17Z Teomees 97479 7162716 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur |nimi=Hugo Toom |pilt=|pildiallkiri= |rahvus=eestlane |sünniaeg={{süv|2002|10|25}}|sünnikoht= |pikkus=2,00 m |kaal=97 kg |positsioon=väike ääremängija (3) |karjäär=alates 2020 |liiga=Eesti-Läti Korvpalliliiga |klubi=[[BC Kalev/Cramo]]|number=10 |endised_klubid= [[Pärnu Sadam]]<br />2020–2022 <br /> BC Kalev/Cramo <br />2022– |koondis=2021– |autasud= }} '''Hugo Toom''' (sündinud [[25. oktoober]] [[2002]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[korvpallur]]. == Klubikarjäär == Hugo Toom alustas korvpalli mängimist [[Nõmme Spordikool]]is, seejärel mängis Kesklinna KK/Viimsi KK koosseisus Eesti noortesarjades.<ref name="toom">[https://www.basket.ee/et/mangijate-otsing?pid=14566&player_sid=2015 Hugo Toom.] basket.ee.</ref> Aastatel 2017–2019 mängis Toom lisaks noortevõistkonnale ka klubis KK Viimsi/Noto, osaledes meeste I liigas. Hooajal 2019/2020 mängis ta [[G4S]] noorteliiga võistkonnas (I liiga). Järgmistel hooaegadel (2020/2021 ja 2021/2022) võistles ta korvpalliklubi [[Pärnu Sadam]]a võistkonnas [[Korvpalli Meistriliiga]]s ja [[Eesti-Läti Korvpalliliiga]]s. 2020/2021 hooajal nimetati ta PAF Korvpalli Meistriliiga parimaks noormängijaks. Hooaeg 2021/2022, kui Pärnu Sadama meeskond tuli esimest korda Eesti meistriks, jäi tal vigastuse tõttu vahele. 23. juunil 2022 sõlmis Toom [[BC Kalev/Cramo]]ga kaheaastase lepingu ning tuli 2022/2023 hooajal meeskonna koosseisus Eesti meistriks. Meistriliiga mängudes olid tema näitajad kokku 9 mängu, keskmiselt 10,7 punkti, 2,5 lauapalli, 1,1 resultatiivset söötu, 1,1 vaheltlõiget mängus. Toom mängis samal hooajal võistkonnaga ka FIBA Europe Cupi sarjas, kus tema näitajad olid keskmiselt 7,3 punkti, 2,9 lauapalli ja 0,7 resultatiivset söötu mängus.<ref>[https://www.proballers.com/basketball/team/760/kalev-cramo FIBA Europe Cup, Team Kalev/Cramo.] proballers.com.</ref> Hooajal 2023/2024 sai Toom novembris 2023 Eesti-Läti Korvpalliliiga mängus Riia VEF-ga raske põlvetrauma samale jalale, mis oli tal varemgi vigastatud ning ka see hooaeg jäi tal pooleli.<ref>[https://korvpall24.ee/intervjuu-teisest-raskest-polvetraumast-taastuv-hugo-toom-vigastuse-olemusest-oma-tulevikust-korvpallis-ja-sellest-hooajast/ Teisest raskest põlvetraumast taastuv Hugo Toom vigastuse olemusest, oma tulevikust korvpallis ja sellest hooajast] Korvpall24, 19. jaanuar 2024</ref> Kalev/Cramo tuli 2024. aasta kevadel Eesti meistriks. Hooajaks 2024/2025 sõlmis Toom BC Kalev/Cramo-ga lepingu juba mais 2024. Sama aasta novembri lõpus vigastas ta teist põlve ning oli sunnitud 6 nädalat mängimisest loobuma.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120341313/delfi-video-arstidelt-meeldiva-ullatuse-saanud-hugo-toom-teadmatuses-oli-ikka-paris-raske-olla Arstidelt meeldiva üllatuse saanud Hugo Toom: teadmatuses oli ikka päris raske olla] Sport. Delfi, 5. detsember 2024.</ref> Eesti-Läti Korvpalliliiga põhiturniiril pidas Toom 21 mängu, tema näitajad olid keskmiselt 10,8 punkti, 4,1 lauapalli ja 1,5 resultatiivset söötu mängus.<ref name="toom" /> Eesti Korvpalli Meistriliigas tuli Toom BC Kalev/Cramo koosseisus kolmandat korda Eesti meistriks, kui mais 2025 võideti otsustavas mängus [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikool Maks/Mooritsat]]. Toom viskas meeskonna parimana 19 punkti ja võttis 6 lauapalli.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120381301/otsustava-mangu-kangelane-hugo-toom-voidu-toi-voitlus Otsustava mängu kangelane Hugo Toom: võidu tõi võitlus] Sport. Delfi, 31. mai 2025</ref> Hooajal 2025/2026 jätkas Hugo Toom mängmist BC Kalev/Cramo meeskonnas. == Koondisemängud == Toom on mänginud Eesti noortekoondistes U16, U18 ja U20 vanuseklassis. Hugo Toom debüteeris Eesti rahvuskoondises 2. juulil 2021 sõpruskohtumises Islandi vastu, mis võideti 91:79. Parim mäng koondises oli tal MM-valikmängus Sloveenia vastu 24. veebruaril 2023 (79:78), kus tema panus oli 15 punkti ja 4 lauapalli.<ref>[https://www.sport24.ee/korvpall/mangija?id=70 Hugo Toom.] sport24.ee.</ref> 2025. aasta lõpuks oli Toom osalenud 18 Eesti koondise mängus. == Muud == Hugo Toom on mainitud eesti artisti Triibupasta laulus <nowiki>''Hugo Toom''</nowiki><ref>{{Viide |perekonnanimi=triibupasta |pealkiri=triibupasta - hugo toom |kuupäev=2025-06-09 |url=https://www.youtube.com/watch?v=3exhQI3cjEI |vaadatud=2026-04-23}}</ref> . ==Viited== {{Viited|allikad= }} ==Välislingid== *[https://www.proballers.com/basketball/player/175875/hugo-toom Hugo Toom.] Basketball Player - Proballers. *[https://www.fiba.basketball/europecup/22-23/player/Hugo-Toom#|tab=stats Hugo Toom.] fiba.basketball/europecup. *[https://sport.delfi.ee/artikkel/90519189/parnu-sadam-liitis-endaga-veel-uhe-u18-koondise-liidri Pärnu Sadam liitis endaga veel ühe U18 koondise liidri.] sport.delfi.ee, 22. juuli 2020. *[https://sport.delfi.ee/artikkel/93452823/fotod-ja-tipphetked-parnu-sadama-hoog-rauges-kolmandal-veerandajal-kalevcramo-voitis-12-eesti-meistritiitli Pärnu Sadama hoog rauges kolmandal veerandajal.] sport.delfi.ee, 17. mai 2021. *[https://sport.delfi.ee/artikkel/120025846/kalevcramo-esimene-taiendus-tuleb-uue-peatreeneri-endisest-koduklubist Kalev/Cramo esimene täiendus tuleb uue peatreeneri endisest koduklubist.] sport.delfi.ee, 23. juuni 2022. *[https://sportland.ee/magazine/korvpallur-hugo-toom-tahan-iga-paev-paremaks-saada/ Korvpallur Hugo Toom: tahan iga päev paremaks saada!] sportland.ee, 27. aprill 2023. {{JÄRJESTA:Toom, Hugo}} [[Kategooria: Eesti korvpallurid]] [[Kategooria: Sündinud 2002]] dofsgzdv4zi8dcqv85cl09wnwhqeuxe 0 660007 7162659 7007452 2026-05-28T10:41:24Z Kuriuss 38125 7162659 wikitext text/x-wiki '''Kilvar Kessler''' (sündinud [[3. juuli]]l [[1973]]) on eesti [[jurist]] ja rahandustegelane. Ta oli astatel 2014–2026 [[Finantsinspektsioon]]i juhatuse esimees.<ref>[https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/finantsinspektsioonist/juhatus-ja-noukogu/kilvar-kessler Kilvar Kessleri elulugu] Finantsinspektsiooni kodulehel. Vaadatud 20.08.2023.</ref> 2025. aasta sügisel kandideeris ta [[Eesti Panga president|Eesti Panga presidendiks]], kuid ei osutunud valituks.<ref>[https://www.err.ee/1609841991/noukogu-valis-eesti-panga-presidendi-kandidaadiks-ulo-kaasiku Nõukogu valis Eesti Panga presidendi kandidaadiks Ülo Kaasiku] ERR Uudised, 28.10.2025.</ref> ==Haridus== Ta on lõpetanud [[Tallinna Südalinna Kool|Tallinna 47. keskkooli]] (1991) ja [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse alal (1995, BA). Õppinud õigusteadust USA-s [[Georgetowni Ülikool]]i õiguskeskuses (LL.M., Edmund S. Muskie Fellow, 1996–1997) ning pangandus- ja finantsõigust [[Bostoni Ülikool]]is (Hubert H. Humphrey Fellow, 2005–2006). ==Töökäik== * [[TGS Baltic|Advokaadibüroo Tark & Co]], [[advokaat]] (1995–2002), partner ja vandeadvokaat (2006–2007) * AS [[Tallinna Börs]], järelevalvekomisjoni esimees (1999–2002) ja ülevõtmiskomisjoni liige (2000–2002) * US Securities and Exchange Commission, praktika Bostoni büroos (2006) * Finantsinspektsioon, juhatuse liige (2002–2005, 2008–2013) ja juhatuse esimees (2014–2026) ===Akadeemiline töö=== * [[Tartu Ülikooli Õigusinstituut]], lektor (väärtpaberiõigus) (2002) * [[TTÜ Tallinna Kolledž|Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž]], lektor (kindlustusõigus) (2007) ==Liikmesus== * [[Korporatsioon Vironia|Korporatsiooni Vironia]] liige, vilistlane alates 1992 * [[Advokatuur]]i liige, vandeadvokaat alates 1995 (tegevus peatatud) * Audiitortegevuse järelevalve nõukogu liige alates 2000 * Rahvusvahelise Õiguse Assotsiatsiooni Eesti osakonna liige alates 2000 * [[Eesti Siseaudiitorite Ühing]]u liige alates 2006 * [[Tagatisfond]]i nõukogu liige alates 2014, esimees alates 2015 ==Ornitoloogia ja loodusfotograafia== Kilvar Kessler on silma paistnud [[ornitoloogia]]huvi ja -asjatundlikkusega. Ta on alates 2010. aastatest avaldanud meediaväljaannetes ja sotsiaalmeedias oma linnuvaatlustel põhinevaid artikli- ja fotosarju ning pälvinud tunnustust loodusteemalistel fotovõistlustel. Ehkki ta on loodust pildistamas käinud ka välismaal, on ta üllatavalt suure linnuliigirikkuse avastanud ja seda dokumenteerinud just oma kodu ümbruses [[Rohuneeme]]s.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64379780/tunnustus-kilvar-kessleri-linnufotodele Tunnustus Kilvar Kessleri linnufotodele] Maaleht.ee, 12.05.2012.</ref><ref>Raul Ranne. [https://www.postimees.ee/6984598/sa-ei-saa-ju-lindudele-oelda-poisid-tehke-seda-liigutust-nuud-uuesti «Sa ei saa ju lindudele öelda: poisid, tehke seda liigutust nüüd uuesti!»] Postimees.ee, 30.01.2020.</ref> Tema linnufotosid on ilmunud muudeski trükistes, näiteks on ta Eesti ornitoloogiaühingu 2017. aasta seinakalendri "Eestimaa linnud" fotode autor<ref>[https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-9-11-2016/ Toeta kalendriostuga Eesti linnukaitset] Loodusajakiri.ee / Uudistaja 09.11.2016.</ref> ning tema fotosid võib leida raamatust "Kuidas saada linnuvaatlejaks?" (Huvitava Bioloogia Kool, 2020). ==Tunnustus== Taani päevaleht [[Berlingske Tidende]] valis Eesti finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri veebruaris 2019 nädala võitjate hulka. Ajaleht tunnustas Kessleri kui väga väikese riigi finantsinspektsiooni juhi söakust ja julgust pankade rahapesuskandaali kontekstis "tugevate jõududega rindapistmisel" ehk "[[Danske Banki rahapesuskandaal|võitluses Danske Banki]] ja välismaa ametiasutustega" ning Kessleri kollegiaalsust ja head tahet oma keeruka töö kogemuste jagamisel Taani finantsinspektsiooniga.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/85407737/taani-leht-valis-eesti-finantsinspektsiooni-juhi-nadala-voitjate-hulka Taani leht valis Eesti finantsinspektsiooni juhi „nädala võitjate” hulka] Delfi Ärileht, 22.02.2019.</ref> [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Delfi (portaal)|Delfi]] ja muude meediaväljaannete igal aastal koostatavas [[Eesti mõjukad|Eesti mõjukate]] edetabelis oli Kilvar Kessler 2020. aastal 92. kohal.<ref>[https://web.archive.org/web/20201202044641/https://epl.delfi.ee/z/mojukad2020/ Eesti Mõjukad 2020]. Eesti Päevaleht / Delfi, 28.09.2021.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/finantsinspektsioonist/juhatus-ja-noukogu/kilvar-kessler Kilvar Kessleri elulugu] Finantsinspektsiooni kodulehel * [https://www.err.ee/1608818524/kolmapaeval-kell-11-otse-uudistemajast-kilvar-kessler Kilvar Kessler ERR-i saates "Otse uudistemajast"] 13. detsember 2022 (järelvaadatav) * [https://www.err.ee/1608880316/kessler-pankade-kasum-on-justkui-maast-leitud Kessler: pankade kasum on justkui maast leitud] ERR Uudised, 9. veebruar 2023 {{JÄRJESTA:Kessler, Kilvar}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 5bjhvjwnwbshprva23n1bbj831wksez 7162685 7162659 2026-05-28T11:03:53Z Kuriuss 38125 7162685 wikitext text/x-wiki '''Kilvar Kessler''' (sündinud [[3. juuli]]l [[1973]]) on eesti [[jurist]] ja rahandustegelane. Ta oli astatel 2014–2026 [[Finantsinspektsioon]]i juhatuse esimees.<ref>[https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/finantsinspektsioonist/juhatus-ja-noukogu/kilvar-kessler Kilvar Kessleri elulugu] Finantsinspektsiooni kodulehel. Vaadatud 20.08.2023.</ref> 2025. aasta sügisel kandideeris ta [[Eesti Panga president|Eesti Panga presidendiks]], kuid ei osutunud valituks.<ref>[https://www.err.ee/1609841991/noukogu-valis-eesti-panga-presidendi-kandidaadiks-ulo-kaasiku Nõukogu valis Eesti Panga presidendi kandidaadiks Ülo Kaasiku] ERR Uudised, 28.10.2025.</ref> ==Haridus== Ta on lõpetanud [[Tallinna Südalinna Kool|Tallinna 47. keskkooli]] (1991) ja [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse alal (1995, BA). Õppinud õigusteadust USA-s [[Georgetowni Ülikool]]i õiguskeskuses (LL.M., Edmund S. Muskie Fellow, 1996–1997) ning pangandus- ja finantsõigust [[Bostoni Ülikool]]is (Hubert H. Humphrey Fellow, 2005–2006). ==Töökäik== * [[TGS Baltic|Advokaadibüroo Tark & Co]], [[advokaat]] (1995–2002), partner ja vandeadvokaat (2006–2007) * AS [[Tallinna Börs]], järelevalvekomisjoni esimees (1999–2002) ja ülevõtmiskomisjoni liige (2000–2002) * US Securities and Exchange Commission, praktika Bostoni büroos (2006) * Finantsinspektsioon, juhatuse liige (2002–2005, 2008–2013) ja juhatuse esimees (2014–2026) ===Akadeemiline töö=== * [[Tartu Ülikooli Õigusinstituut]], lektor (väärtpaberiõigus) (2002) * [[TTÜ Tallinna Kolledž|Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž]], lektor (kindlustusõigus) (2007) ==Liikmesus== * [[Korporatsioon Vironia|Korporatsiooni Vironia]] liige, vilistlane alates 1992 * [[Advokatuur]]i liige, vandeadvokaat alates 1995 (tegevus peatatud) * Audiitortegevuse järelevalve nõukogu liige alates 2000 * Rahvusvahelise Õiguse Assotsiatsiooni Eesti osakonna liige alates 2000 * [[Eesti Siseaudiitorite Ühing]]u liige alates 2006 * [[Tagatisfond]]i nõukogu liige alates 2014, esimees alates 2015 ==Ornitoloogia ja loodusfotograafia== Kilvar Kessler on silma paistnud [[ornitoloogia]]huvi ja -asjatundlikkusega. Ta on alates 2010. aastatest avaldanud meediaväljaannetes ja sotsiaalmeedias oma linnuvaatlustel põhinevaid artikli- ja fotosarju ning pälvinud tunnustust loodusteemalistel fotovõistlustel. Ehkki ta on loodust pildistamas käinud ka välismaal, on ta üllatavalt suure linnuliigirikkuse avastanud ja seda dokumenteerinud just oma kodu ümbruses [[Rohuneeme]]s.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64379780/tunnustus-kilvar-kessleri-linnufotodele Tunnustus Kilvar Kessleri linnufotodele] Maaleht.ee, 12.05.2012.</ref><ref>Raul Ranne. [https://www.postimees.ee/6984598/sa-ei-saa-ju-lindudele-oelda-poisid-tehke-seda-liigutust-nuud-uuesti «Sa ei saa ju lindudele öelda: poisid, tehke seda liigutust nüüd uuesti!»] Postimees.ee, 30.01.2020.</ref> Tema linnufotosid on ilmunud muudeski trükistes, näiteks on ta Eesti ornitoloogiaühingu 2017. aasta seinakalendri "Eestimaa linnud" fotode autor<ref>[https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-9-11-2016/ Toeta kalendriostuga Eesti linnukaitset] Loodusajakiri.ee / Uudistaja 09.11.2016.</ref> ning tema fotosid võib leida raamatust "Kuidas saada linnuvaatlejaks?" (Huvitava Bioloogia Kool, 2020). ==Tunnustus== Taani päevaleht [[Berlingske Tidende]] valis Eesti finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri veebruaris 2019 nädala võitjate hulka. Ajaleht tunnustas Kessleri kui väga väikese riigi finantsinspektsiooni juhi söakust ja julgust pankade rahapesuskandaali kontekstis "tugevate jõududega rindapistmisel" ehk "[[Danske Banki rahapesuskandaal|võitluses Danske Banki]] ja välismaa ametiasutustega" ning Kessleri kollegiaalsust ja head tahet oma keeruka töö kogemuste jagamisel Taani finantsinspektsiooniga.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/85407737/taani-leht-valis-eesti-finantsinspektsiooni-juhi-nadala-voitjate-hulka Taani leht valis Eesti finantsinspektsiooni juhi „nädala võitjate” hulka] Delfi Ärileht, 22.02.2019.</ref> [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Delfi (portaal)|Delfi]] ja muude meediaväljaannete igal aastal koostatavas [[Eesti mõjukad|Eesti mõjukate]] edetabelis oli Kilvar Kessler 2020. aastal 92. kohal.<ref>[https://web.archive.org/web/20201202044641/https://epl.delfi.ee/z/mojukad2020/ Eesti Mõjukad 2020]. Eesti Päevaleht / Delfi, 28.09.2021.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/finantsinspektsioonist/juhatus-ja-noukogu/kilvar-kessler Kilvar Kessleri elulugu] Finantsinspektsiooni kodulehel * Peep Sooman. [https://fotojutud.ee/persoon/kilvar-kessler-pildistades-saan-sojaolukorrast-valja/ Kilvar Kessler: „Pildistades saan sõjaolukorrast välja!“] Fotojutud.ee, 22. jaanuar 2022 * [https://www.err.ee/1608818524/kolmapaeval-kell-11-otse-uudistemajast-kilvar-kessler Kilvar Kessler ERR-i saates "Otse uudistemajast"] 13. detsember 2022 (järelvaadatav) * [https://www.err.ee/1608880316/kessler-pankade-kasum-on-justkui-maast-leitud Kessler: pankade kasum on justkui maast leitud] ERR Uudised, 9. veebruar 2023 * Romet Kreek. [https://majandus.postimees.ee/8058929/intervjuu-kilvar-kessler-identiteedivargused-on-tosine-probleem Internjuu ⟩ Kilvar Kessler: identiteedivargused on tõsine probleem] Postimees, 14. juuli 2024 {{JÄRJESTA:Kessler, Kilvar}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] ithz6ekpjqjos660yh40qh1fsu5ksv1 7162687 7162685 2026-05-28T11:08:44Z Kuriuss 38125 7162687 wikitext text/x-wiki '''Kilvar Kessler''' (sündinud [[3. juuli]]l [[1973]]) on eesti [[jurist]] ja rahandustegelane. Ta oli astatel 2014–2026 [[Finantsinspektsioon]]i juhatuse esimees.<ref>[https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/finantsinspektsioonist/juhatus-ja-noukogu/kilvar-kessler Kilvar Kessleri elulugu] Finantsinspektsiooni kodulehel. Vaadatud 20.08.2023.</ref> 2025. aasta sügisel kandideeris ta [[Eesti Panga president|Eesti Panga presidendiks]], kuid ei osutunud valituks.<ref>[https://www.err.ee/1609841991/noukogu-valis-eesti-panga-presidendi-kandidaadiks-ulo-kaasiku Nõukogu valis Eesti Panga presidendi kandidaadiks Ülo Kaasiku] ERR Uudised, 28.10.2025.</ref> ==Haridus== Ta on lõpetanud [[Tallinna Südalinna Kool|Tallinna 47. keskkooli]] (1991) ja [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse alal (1995, BA). Õppinud õigusteadust USA-s [[Georgetowni Ülikool]]i õiguskeskuses (LL.M., Edmund S. Muskie Fellow, 1996–1997) ning pangandus- ja finantsõigust [[Bostoni Ülikool]]is (Hubert H. Humphrey Fellow, 2005–2006). ==Töökäik== * [[TGS Baltic|Advokaadibüroo Tark & Co]], [[advokaat]] (1995–2002), partner ja vandeadvokaat (2006–2007) * AS [[Tallinna Börs]], järelevalvekomisjoni esimees (1999–2002) ja ülevõtmiskomisjoni liige (2000–2002) * US Securities and Exchange Commission, praktika Bostoni büroos (2006) * Finantsinspektsioon, juhatuse liige (2002–2005, 2008–2013) ja juhatuse esimees (2014–2026) ===Akadeemiline töö=== * [[Tartu Ülikooli Õigusinstituut]], lektor (väärtpaberiõigus) (2002) * [[TTÜ Tallinna Kolledž|Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž]], lektor (kindlustusõigus) (2007) ==Liikmesus== * [[Korporatsioon Vironia|Korporatsiooni Vironia]] liige, vilistlane 1992. aastast * [[Advokatuur]]i liige, vandeadvokaat 1995. aastast (tegevus peatatud) * Audiitortegevuse järelevalve nõukogu liige 2000. aastast * Rahvusvahelise Õiguse Assotsiatsiooni Eesti osakonna liige 2000. aastast * [[Eesti Siseaudiitorite Ühing]]u liige 2006. aastast * [[Tagatisfond]]i nõukogu liige 2014. aastast, esimees 2015. aastast ==Ornitoloogia ja loodusfotograafia== Kilvar Kessler on silma paistnud [[ornitoloogia]]huvi ja -asjatundlikkusega. Ta on alates 2010. aastatest avaldanud meediaväljaannetes ja sotsiaalmeedias oma linnuvaatlustel põhinevaid artikli- ja fotosarju ning pälvinud tunnustust loodusteemalistel fotovõistlustel. Ehkki ta on loodust pildistamas käinud ka välismaal, on ta üllatavalt suure linnuliigirikkuse avastanud ja seda dokumenteerinud just oma kodu ümbruses [[Rohuneeme]]s.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64379780/tunnustus-kilvar-kessleri-linnufotodele Tunnustus Kilvar Kessleri linnufotodele] Maaleht.ee, 12.05.2012.</ref><ref>Raul Ranne. [https://www.postimees.ee/6984598/sa-ei-saa-ju-lindudele-oelda-poisid-tehke-seda-liigutust-nuud-uuesti «Sa ei saa ju lindudele öelda: poisid, tehke seda liigutust nüüd uuesti!»] Postimees.ee, 30.01.2020.</ref> Tema linnufotosid on ilmunud muudeski trükistes, näiteks on ta Eesti ornitoloogiaühingu 2017. aasta seinakalendri "Eestimaa linnud" fotode autor<ref>[https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-9-11-2016/ Toeta kalendriostuga Eesti linnukaitset] Loodusajakiri.ee / Uudistaja 09.11.2016.</ref> ning tema fotosid võib leida raamatust "Kuidas saada linnuvaatlejaks?" (Huvitava Bioloogia Kool, 2020). ==Tunnustus== Taani päevaleht [[Berlingske Tidende]] valis Eesti finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri veebruaris 2019 nädala võitjate hulka. Ajaleht tunnustas Kessleri kui väga väikese riigi finantsinspektsiooni juhi söakust ja julgust pankade rahapesuskandaali kontekstis "tugevate jõududega rindapistmisel" ehk "[[Danske Banki rahapesuskandaal|võitluses Danske Banki]] ja välismaa ametiasutustega" ning Kessleri kollegiaalsust ja head tahet oma keeruka töö kogemuste jagamisel Taani finantsinspektsiooniga.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/85407737/taani-leht-valis-eesti-finantsinspektsiooni-juhi-nadala-voitjate-hulka Taani leht valis Eesti finantsinspektsiooni juhi „nädala võitjate” hulka] Delfi Ärileht, 22.02.2019.</ref> [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Delfi (portaal)|Delfi]] ja muude meediaväljaannete igal aastal koostatavas [[Eesti mõjukad|Eesti mõjukate]] edetabelis oli Kilvar Kessler 2020. aastal 92. kohal.<ref>[https://web.archive.org/web/20201202044641/https://epl.delfi.ee/z/mojukad2020/ Eesti Mõjukad 2020]. Eesti Päevaleht / Delfi, 28.09.2021.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/finantsinspektsioonist/juhatus-ja-noukogu/kilvar-kessler Kilvar Kessleri elulugu] Finantsinspektsiooni kodulehel * Peep Sooman. [https://fotojutud.ee/persoon/kilvar-kessler-pildistades-saan-sojaolukorrast-valja/ Kilvar Kessler: „Pildistades saan sõjaolukorrast välja!“] Fotojutud.ee, 22. jaanuar 2022 * [https://www.err.ee/1608818524/kolmapaeval-kell-11-otse-uudistemajast-kilvar-kessler Kilvar Kessler ERR-i saates "Otse uudistemajast"] 13. detsember 2022 (järelvaadatav) * [https://www.err.ee/1608880316/kessler-pankade-kasum-on-justkui-maast-leitud Kessler: pankade kasum on justkui maast leitud] ERR Uudised, 9. veebruar 2023 * Romet Kreek. [https://majandus.postimees.ee/8058929/intervjuu-kilvar-kessler-identiteedivargused-on-tosine-probleem Intervjuu ⟩ Kilvar Kessler: identiteedivargused on tõsine probleem] Postimees, 14. juuli 2024 {{JÄRJESTA:Kessler, Kilvar}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 0ysgu9hj7mmdvc837bv2ijnr1cksyoq 7162694 7162687 2026-05-28T11:11:32Z Kuriuss 38125 7162694 wikitext text/x-wiki '''Kilvar Kessler''' (sündinud [[3. juuli]]l [[1973]]) on eesti [[jurist]] ja rahandustegelane. Ta oli aastatel 2014–2026 [[Finantsinspektsioon]]i juhatuse esimees.<ref>[https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/finantsinspektsioonist/juhatus-ja-noukogu/kilvar-kessler Kilvar Kessleri elulugu] Finantsinspektsiooni kodulehel. Vaadatud 20.08.2023.</ref> 2025. aasta sügisel kandideeris ta [[Eesti Panga president|Eesti Panga presidendiks]], kuid ei osutunud valituks.<ref>[https://www.err.ee/1609841991/noukogu-valis-eesti-panga-presidendi-kandidaadiks-ulo-kaasiku Nõukogu valis Eesti Panga presidendi kandidaadiks Ülo Kaasiku] ERR Uudised, 28.10.2025.</ref> ==Haridus== Ta on lõpetanud [[Tallinna Südalinna Kool|Tallinna 47. keskkooli]] (1991) ja [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse alal (1995, BA). Õppinud õigusteadust USA-s [[Georgetowni Ülikool]]i õiguskeskuses (LL.M., Edmund S. Muskie Fellow, 1996–1997) ning pangandus- ja finantsõigust [[Bostoni Ülikool]]is (Hubert H. Humphrey Fellow, 2005–2006). ==Töökäik== * [[TGS Baltic|Advokaadibüroo Tark & Co]], [[advokaat]] (1995–2002), partner ja vandeadvokaat (2006–2007) * AS [[Tallinna Börs]], järelevalvekomisjoni esimees (1999–2002) ja ülevõtmiskomisjoni liige (2000–2002) * US Securities and Exchange Commission, praktika Bostoni büroos (2006) * Finantsinspektsioon, juhatuse liige (2002–2005, 2008–2013) ja juhatuse esimees (2014–2026) ===Akadeemiline töö=== * [[Tartu Ülikooli Õigusinstituut]], lektor (väärtpaberiõigus) (2002) * [[TTÜ Tallinna Kolledž|Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž]], lektor (kindlustusõigus) (2007) ==Liikmesus== * [[Korporatsioon Vironia|Korporatsiooni Vironia]] liige, vilistlane 1992. aastast * [[Advokatuur]]i liige, vandeadvokaat 1995. aastast (tegevus peatatud) * Audiitortegevuse järelevalve nõukogu liige 2000. aastast * Rahvusvahelise Õiguse Assotsiatsiooni Eesti osakonna liige 2000. aastast * [[Eesti Siseaudiitorite Ühing]]u liige 2006. aastast * [[Tagatisfond]]i nõukogu liige 2014. aastast, esimees 2015. aastast ==Ornitoloogia ja loodusfotograafia== Kilvar Kessler on silma paistnud [[ornitoloogia]]huvi ja -asjatundlikkusega. Ta on alates 2010. aastatest avaldanud meediaväljaannetes ja sotsiaalmeedias oma linnuvaatlustel põhinevaid artikli- ja fotosarju ning pälvinud tunnustust loodusteemalistel fotovõistlustel. Ehkki ta on loodust pildistamas käinud ka välismaal, on ta üllatavalt suure linnuliigirikkuse avastanud ja seda dokumenteerinud just oma kodu ümbruses [[Rohuneeme]]s.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64379780/tunnustus-kilvar-kessleri-linnufotodele Tunnustus Kilvar Kessleri linnufotodele] Maaleht.ee, 12.05.2012.</ref><ref>Raul Ranne. [https://www.postimees.ee/6984598/sa-ei-saa-ju-lindudele-oelda-poisid-tehke-seda-liigutust-nuud-uuesti «Sa ei saa ju lindudele öelda: poisid, tehke seda liigutust nüüd uuesti!»] Postimees.ee, 30.01.2020.</ref> Tema linnufotosid on ilmunud muudeski trükistes, näiteks on ta Eesti ornitoloogiaühingu 2017. aasta seinakalendri "Eestimaa linnud" fotode autor<ref>[https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-9-11-2016/ Toeta kalendriostuga Eesti linnukaitset] Loodusajakiri.ee / Uudistaja 09.11.2016.</ref> ning tema fotosid võib leida raamatust "Kuidas saada linnuvaatlejaks?" (Huvitava Bioloogia Kool, 2020). ==Tunnustus== Taani päevaleht [[Berlingske Tidende]] valis Eesti finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri veebruaris 2019 nädala võitjate hulka. Ajaleht tunnustas Kessleri kui väga väikese riigi finantsinspektsiooni juhi söakust ja julgust pankade rahapesuskandaali kontekstis "tugevate jõududega rindapistmisel" ehk "[[Danske Banki rahapesuskandaal|võitluses Danske Banki]] ja välismaa ametiasutustega" ning Kessleri kollegiaalsust ja head tahet oma keeruka töö kogemuste jagamisel Taani finantsinspektsiooniga.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/85407737/taani-leht-valis-eesti-finantsinspektsiooni-juhi-nadala-voitjate-hulka Taani leht valis Eesti finantsinspektsiooni juhi „nädala võitjate” hulka] Delfi Ärileht, 22.02.2019.</ref> [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Delfi (portaal)|Delfi]] ja muude meediaväljaannete igal aastal koostatavas [[Eesti mõjukad|Eesti mõjukate]] edetabelis oli Kilvar Kessler 2020. aastal 92. kohal.<ref>[https://web.archive.org/web/20201202044641/https://epl.delfi.ee/z/mojukad2020/ Eesti Mõjukad 2020]. Eesti Päevaleht / Delfi, 28.09.2021.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/finantsinspektsioonist/juhatus-ja-noukogu/kilvar-kessler Kilvar Kessleri elulugu] Finantsinspektsiooni kodulehel * Peep Sooman. [https://fotojutud.ee/persoon/kilvar-kessler-pildistades-saan-sojaolukorrast-valja/ Kilvar Kessler: „Pildistades saan sõjaolukorrast välja!“] Fotojutud.ee, 22. jaanuar 2022 * [https://www.err.ee/1608818524/kolmapaeval-kell-11-otse-uudistemajast-kilvar-kessler Kilvar Kessler ERR-i saates "Otse uudistemajast"] 13. detsember 2022 (järelvaadatav) * [https://www.err.ee/1608880316/kessler-pankade-kasum-on-justkui-maast-leitud Kessler: pankade kasum on justkui maast leitud] ERR Uudised, 9. veebruar 2023 * Romet Kreek. [https://majandus.postimees.ee/8058929/intervjuu-kilvar-kessler-identiteedivargused-on-tosine-probleem Intervjuu ⟩ Kilvar Kessler: identiteedivargused on tõsine probleem] Postimees, 14. juuli 2024 {{JÄRJESTA:Kessler, Kilvar}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] hi9fhk0rx6w318mcjmw8x6ll5bp4ig2 7162709 7162694 2026-05-28T11:28:46Z Kuriuss 38125 Arvamusartikleid 7162709 wikitext text/x-wiki '''Kilvar Kessler''' (sündinud [[3. juuli]]l [[1973]]) on eesti [[jurist]] ja rahandustegelane. Ta oli aastatel 2014–2026 [[Finantsinspektsioon]]i juhatuse esimees.<ref>[https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/finantsinspektsioonist/juhatus-ja-noukogu/kilvar-kessler Kilvar Kessleri elulugu] Finantsinspektsiooni kodulehel. Vaadatud 20.08.2023.</ref> 2025. aasta sügisel kandideeris ta [[Eesti Panga president|Eesti Panga presidendiks]], kuid ei osutunud valituks.<ref>[https://www.err.ee/1609841991/noukogu-valis-eesti-panga-presidendi-kandidaadiks-ulo-kaasiku Nõukogu valis Eesti Panga presidendi kandidaadiks Ülo Kaasiku] ERR Uudised, 28.10.2025.</ref> ==Haridus== Ta on lõpetanud [[Tallinna Südalinna Kool|Tallinna 47. keskkooli]] (1991) ja [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse alal (1995, BA). Õppinud õigusteadust USA-s [[Georgetowni Ülikool]]i õiguskeskuses (LL.M., Edmund S. Muskie Fellow, 1996–1997) ning pangandus- ja finantsõigust [[Bostoni Ülikool]]is (Hubert H. Humphrey Fellow, 2005–2006). ==Töökäik== * [[TGS Baltic|Advokaadibüroo Tark & Co]], [[advokaat]] (1995–2002), partner ja vandeadvokaat (2006–2007) * AS [[Tallinna Börs]], järelevalvekomisjoni esimees (1999–2002) ja ülevõtmiskomisjoni liige (2000–2002) * US Securities and Exchange Commission, praktika Bostoni büroos (2006) * Finantsinspektsioon, juhatuse liige (2002–2005, 2008–2013) ja juhatuse esimees (2014–2026) ===Akadeemiline töö=== * [[Tartu Ülikooli Õigusinstituut]], lektor (väärtpaberiõigus) (2002) * [[TTÜ Tallinna Kolledž|Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž]], lektor (kindlustusõigus) (2007) ==Liikmesus== * [[Korporatsioon Vironia|Korporatsiooni Vironia]] liige, vilistlane 1992. aastast * [[Advokatuur]]i liige, vandeadvokaat 1995. aastast (tegevus peatatud) * Audiitortegevuse järelevalve nõukogu liige 2000. aastast * Rahvusvahelise Õiguse Assotsiatsiooni Eesti osakonna liige 2000. aastast * [[Eesti Siseaudiitorite Ühing]]u liige 2006. aastast * [[Tagatisfond]]i nõukogu liige 2014. aastast, esimees 2015. aastast ==Ornitoloogia ja loodusfotograafia== Kilvar Kessler on silma paistnud [[ornitoloogia]]huvi ja -asjatundlikkusega. Ta on alates 2010. aastatest avaldanud meediaväljaannetes ja sotsiaalmeedias oma linnuvaatlustel põhinevaid artikli- ja fotosarju ning pälvinud tunnustust loodusteemalistel fotovõistlustel. Ehkki ta on loodust pildistamas käinud ka välismaal, on ta üllatavalt suure linnuliigirikkuse avastanud ja seda dokumenteerinud just oma kodu ümbruses [[Rohuneeme]]s.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64379780/tunnustus-kilvar-kessleri-linnufotodele Tunnustus Kilvar Kessleri linnufotodele] Maaleht.ee, 12.05.2012.</ref><ref>Raul Ranne. [https://www.postimees.ee/6984598/sa-ei-saa-ju-lindudele-oelda-poisid-tehke-seda-liigutust-nuud-uuesti «Sa ei saa ju lindudele öelda: poisid, tehke seda liigutust nüüd uuesti!»] Postimees.ee, 30.01.2020.</ref> Tema linnufotosid on ilmunud muudeski trükistes, näiteks on ta Eesti ornitoloogiaühingu 2017. aasta seinakalendri "Eestimaa linnud" fotode autor<ref>[https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-9-11-2016/ Toeta kalendriostuga Eesti linnukaitset] Loodusajakiri.ee / Uudistaja 09.11.2016.</ref> ning tema fotosid võib leida raamatust "Kuidas saada linnuvaatlejaks?" (Huvitava Bioloogia Kool, 2020). ==Tunnustus== Taani päevaleht [[Berlingske Tidende]] valis Eesti finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri veebruaris 2019 nädala võitjate hulka. Ajaleht tunnustas Kessleri kui väga väikese riigi finantsinspektsiooni juhi söakust ja julgust pankade rahapesuskandaali kontekstis "tugevate jõududega rindapistmisel" ehk "[[Danske Banki rahapesuskandaal|võitluses Danske Banki]] ja välismaa ametiasutustega" ning Kessleri kollegiaalsust ja head tahet oma keeruka töö kogemuste jagamisel Taani finantsinspektsiooniga.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/85407737/taani-leht-valis-eesti-finantsinspektsiooni-juhi-nadala-voitjate-hulka Taani leht valis Eesti finantsinspektsiooni juhi „nädala võitjate” hulka] Delfi Ärileht, 22.02.2019.</ref> [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Delfi (portaal)|Delfi]] ja muude meediaväljaannete igal aastal koostatavas [[Eesti mõjukad|Eesti mõjukate]] edetabelis oli Kilvar Kessler 2020. aastal 92. kohal.<ref>[https://web.archive.org/web/20201202044641/https://epl.delfi.ee/z/mojukad2020/ Eesti Mõjukad 2020]. Eesti Päevaleht / Delfi, 28.09.2021.</ref> ==Arvamusartikleid== * "Kessler: Bitcoin pole raha" (Postimees, 20.02.2014) * "Finantsinspektsioon: pangad peavad oma suutlikkusega tõsiselt tegelema" ((Postimees, 23.09.2015) * "Danskes oli tõsiseid puudusi" (Postimees, 20.03.2017) * "Kilvar Kessler: on aeg rääkida rahapesust" (Postimees, 25.02.2019) * "Finantsinspektsiooni juht: kas finantsinspektorid tuleks panna põõsasse pätte püüdma?" (Postimees, 05.02.2021) * "Finantsinspektsiooni juht: investoreid ligi meelitades ei peaks me keskenduma põhjakaapele" (Postimees, 02.03.2021) * "Finantsinspektsioon tahab muuta innovatsiooni ebamõistlikult takistavaid reegleid" (Postimees, 23.03.2021) * "Finantsinspektsiooni juht: liigselt teeninud panku maksustas isegi Thatcher" (Postimees, 16.02.2023) * "Finantsinspektsiooni juht lahvatanud skandaalist: minu pangakonto peab olema mu kindlus" (Postimees, 07.07.2025) * "Kilvar Kessler: miks naiste kohustuslik ajateenistus ei ole hea lahendus" (ERR Uudised, 26.05.2026) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/finantsinspektsioonist/juhatus-ja-noukogu/kilvar-kessler Kilvar Kessleri elulugu] Finantsinspektsiooni kodulehel * Peep Sooman. [https://fotojutud.ee/persoon/kilvar-kessler-pildistades-saan-sojaolukorrast-valja/ Kilvar Kessler: „Pildistades saan sõjaolukorrast välja!“] Fotojutud.ee, 22. jaanuar 2022 * [https://www.err.ee/1608818524/kolmapaeval-kell-11-otse-uudistemajast-kilvar-kessler Kilvar Kessler ERR-i saates "Otse uudistemajast"] 13. detsember 2022 (järelvaadatav) * [https://www.err.ee/1608880316/kessler-pankade-kasum-on-justkui-maast-leitud Kessler: pankade kasum on justkui maast leitud] ERR Uudised, 9. veebruar 2023 * Romet Kreek. [https://majandus.postimees.ee/8058929/intervjuu-kilvar-kessler-identiteedivargused-on-tosine-probleem Intervjuu ⟩ Kilvar Kessler: identiteedivargused on tõsine probleem] Postimees, 14. juuli 2024 {{JÄRJESTA:Kessler, Kilvar}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 8cgsqc14xsvoai83lrbwb5gv6gekad0 7162712 7162709 2026-05-28T11:31:33Z Kuriuss 38125 7162712 wikitext text/x-wiki '''Kilvar Kessler''' (sündinud [[3. juuli]]l [[1973]]) on eesti [[jurist]] ja rahandustegelane. Ta oli aastatel 2014–2026 [[Finantsinspektsioon]]i juhatuse esimees.<ref>[https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/finantsinspektsioonist/juhatus-ja-noukogu/kilvar-kessler Kilvar Kessleri elulugu] Finantsinspektsiooni kodulehel. Vaadatud 20.08.2023.</ref> 2025. aasta sügisel kandideeris ta [[Eesti Panga president|Eesti Panga presidendiks]], kuid ei osutunud valituks.<ref>[https://www.err.ee/1609841991/noukogu-valis-eesti-panga-presidendi-kandidaadiks-ulo-kaasiku Nõukogu valis Eesti Panga presidendi kandidaadiks Ülo Kaasiku] ERR Uudised, 28.10.2025.</ref> ==Haridus== Ta on lõpetanud [[Tallinna Südalinna Kool|Tallinna 47. keskkooli]] (1991) ja [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse alal (1995, BA). Õppinud õigusteadust USA-s [[Georgetowni Ülikool]]i õiguskeskuses (LL.M., Edmund S. Muskie Fellow, 1996–1997) ning pangandus- ja finantsõigust [[Bostoni Ülikool]]is (Hubert H. Humphrey Fellow, 2005–2006). ==Töökäik== * [[TGS Baltic|Advokaadibüroo Tark & Co]], [[advokaat]] (1995–2002), partner ja vandeadvokaat (2006–2007) * AS [[Tallinna Börs]], järelevalvekomisjoni esimees (1999–2002) ja ülevõtmiskomisjoni liige (2000–2002) * US Securities and Exchange Commission, praktika Bostoni büroos (2006) * Finantsinspektsioon, juhatuse liige (2002–2005, 2008–2013) ja juhatuse esimees (2014–2026) ===Akadeemiline töö=== * [[Tartu Ülikooli Õigusinstituut]], lektor (väärtpaberiõigus) (2002) * [[TTÜ Tallinna Kolledž|Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž]], lektor (kindlustusõigus) (2007) ==Liikmesus== * [[Korporatsioon Vironia|Korporatsiooni Vironia]] liige, vilistlane 1992. aastast * [[Advokatuur]]i liige, vandeadvokaat 1995. aastast (tegevus peatatud) * Audiitortegevuse järelevalve nõukogu liige 2000. aastast * Rahvusvahelise Õiguse Assotsiatsiooni Eesti osakonna liige 2000. aastast * [[Eesti Siseaudiitorite Ühing]]u liige 2006. aastast * [[Tagatisfond]]i nõukogu liige 2014. aastast, esimees 2015. aastast ==Harrastused== Kilvar Kessler on silma paistnud [[ornitoloogia]]huvi ja -asjatundlikkusega. Ta on alates 2010. aastatest avaldanud meediaväljaannetes ja sotsiaalmeedias oma linnuvaatlustel põhinevaid artikli- ja fotosarju ning pälvinud tunnustust loodusteemalistel fotovõistlustel. Ehkki ta on loodust pildistamas käinud ka välismaal, on ta üllatavalt suure linnuliigirikkuse avastanud ja seda dokumenteerinud just oma kodu ümbruses [[Rohuneeme]]s.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64379780/tunnustus-kilvar-kessleri-linnufotodele Tunnustus Kilvar Kessleri linnufotodele] Maaleht.ee, 12.05.2012.</ref><ref>Raul Ranne. [https://www.postimees.ee/6984598/sa-ei-saa-ju-lindudele-oelda-poisid-tehke-seda-liigutust-nuud-uuesti «Sa ei saa ju lindudele öelda: poisid, tehke seda liigutust nüüd uuesti!»] Postimees.ee, 30.01.2020.</ref> Tema linnufotosid on ilmunud muudeski trükistes, näiteks on ta Eesti ornitoloogiaühingu 2017. aasta seinakalendri "Eestimaa linnud" fotode autor<ref>[https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-9-11-2016/ Toeta kalendriostuga Eesti linnukaitset] Loodusajakiri.ee / Uudistaja 09.11.2016.</ref> ning tema fotosid võib leida raamatust "Kuidas saada linnuvaatlejaks?" (Huvitava Bioloogia Kool, 2020). ==Tunnustus== Taani päevaleht [[Berlingske Tidende]] valis Eesti finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri veebruaris 2019 nädala võitjate hulka. Ajaleht tunnustas Kessleri kui väga väikese riigi finantsinspektsiooni juhi söakust ja julgust pankade rahapesuskandaali kontekstis "tugevate jõududega rindapistmisel" ehk "[[Danske Banki rahapesuskandaal|võitluses Danske Banki]] ja välismaa ametiasutustega" ning Kessleri kollegiaalsust ja head tahet oma keeruka töö kogemuste jagamisel Taani finantsinspektsiooniga.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/85407737/taani-leht-valis-eesti-finantsinspektsiooni-juhi-nadala-voitjate-hulka Taani leht valis Eesti finantsinspektsiooni juhi „nädala võitjate” hulka] Delfi Ärileht, 22.02.2019.</ref> [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Delfi (portaal)|Delfi]] ja muude meediaväljaannete igal aastal koostatavas [[Eesti mõjukad|Eesti mõjukate]] edetabelis oli Kilvar Kessler 2020. aastal 92. kohal.<ref>[https://web.archive.org/web/20201202044641/https://epl.delfi.ee/z/mojukad2020/ Eesti Mõjukad 2020]. Eesti Päevaleht / Delfi, 28.09.2021.</ref> ==Arvamusartikleid== * "Kessler: Bitcoin pole raha" (Postimees, 20.02.2014) * "Finantsinspektsioon: pangad peavad oma suutlikkusega tõsiselt tegelema" (Postimees, 23.09.2015) * "Danskes oli tõsiseid puudusi" (Postimees, 20.03.2017) * "Kilvar Kessler: on aeg rääkida rahapesust" (Postimees, 25.02.2019) * "Finantsinspektsiooni juht: kas finantsinspektorid tuleks panna põõsasse pätte püüdma?" (Postimees, 05.02.2021) * "Finantsinspektsiooni juht: investoreid ligi meelitades ei peaks me keskenduma põhjakaapele" (Postimees, 02.03.2021) * "Finantsinspektsioon tahab muuta innovatsiooni ebamõistlikult takistavaid reegleid" (Postimees, 23.03.2021) * "Finantsinspektsiooni juht: liigselt teeninud panku maksustas isegi Thatcher" (Postimees, 16.02.2023) * "Finantsinspektsiooni juht lahvatanud skandaalist: minu pangakonto peab olema mu kindlus" (Postimees, 07.07.2025) * "Kilvar Kessler: miks naiste kohustuslik ajateenistus ei ole hea lahendus" (ERR Uudised, 26.05.2026) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/finantsinspektsioonist/juhatus-ja-noukogu/kilvar-kessler Kilvar Kessleri elulugu] Finantsinspektsiooni kodulehel * Peep Sooman. [https://fotojutud.ee/persoon/kilvar-kessler-pildistades-saan-sojaolukorrast-valja/ Kilvar Kessler: „Pildistades saan sõjaolukorrast välja!“] Fotojutud.ee, 22. jaanuar 2022 * [https://www.err.ee/1608818524/kolmapaeval-kell-11-otse-uudistemajast-kilvar-kessler Kilvar Kessler ERR-i saates "Otse uudistemajast"] 13. detsember 2022 (järelvaadatav) * [https://www.err.ee/1608880316/kessler-pankade-kasum-on-justkui-maast-leitud Kessler: pankade kasum on justkui maast leitud] ERR Uudised, 9. veebruar 2023 * Romet Kreek. [https://majandus.postimees.ee/8058929/intervjuu-kilvar-kessler-identiteedivargused-on-tosine-probleem Intervjuu ⟩ Kilvar Kessler: identiteedivargused on tõsine probleem] Postimees, 14. juuli 2024 {{JÄRJESTA:Kessler, Kilvar}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] syn9jitgkohhcayd27t9lszirakx6u2 7162722 7162712 2026-05-28T11:55:21Z Kuriuss 38125 7162722 wikitext text/x-wiki '''Kilvar Kessler''' (sündinud [[3. juuli]]l [[1973]]) on eesti [[jurist]] ja rahandustegelane. Ta oli aastatel 2014–2026 [[Finantsinspektsioon]]i juhatuse esimees.<ref>[https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/finantsinspektsioonist/juhatus-ja-noukogu/kilvar-kessler Kilvar Kessleri elulugu] Finantsinspektsiooni kodulehel. Vaadatud 20.08.2023.</ref> 2025. aasta sügisel kandideeris ta [[Eesti Panga president|Eesti Panga presidendiks]], kuid ei osutunud valituks.<ref>[https://www.err.ee/1609841991/noukogu-valis-eesti-panga-presidendi-kandidaadiks-ulo-kaasiku Nõukogu valis Eesti Panga presidendi kandidaadiks Ülo Kaasiku] ERR Uudised, 28.10.2025.</ref> ==Haridus== Ta on lõpetanud [[Tallinna Südalinna Kool|Tallinna 47. keskkooli]] (1991) ja [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse alal (1995, BA). Õppinud õigusteadust USA-s [[Georgetowni Ülikool]]i õiguskeskuses (LL.M., Edmund S. Muskie Fellow, 1996–1997) ning pangandus- ja finantsõigust [[Bostoni Ülikool]]is (Hubert H. Humphrey Fellow, 2005–2006). ==Töökäik== * [[TGS Baltic|Advokaadibüroo Tark & Co]], [[advokaat]] (1995–2002), partner ja vandeadvokaat (2006–2007) * AS [[Tallinna Börs]], järelevalvekomisjoni esimees (1999–2002) ja ülevõtmiskomisjoni liige (2000–2002) * US Securities and Exchange Commission, praktika Bostoni büroos (2006) * Finantsinspektsioon, juhatuse liige (2002–2005, 2008–2013) ja juhatuse esimees (2014–2026) ===Akadeemiline töö=== * [[Tartu Ülikooli Õigusinstituut]], lektor (väärtpaberiõigus) (2002) * [[TTÜ Tallinna Kolledž|Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž]], lektor (kindlustusõigus) (2007) ==Liikmesus== * [[Korporatsioon Vironia|Korporatsiooni Vironia]] liige, vilistlane 1992. aastast * [[Advokatuur]]i liige, vandeadvokaat 1995. aastast (tegevus peatatud) * Audiitortegevuse järelevalve nõukogu liige 2000. aastast * Rahvusvahelise Õiguse Assotsiatsiooni Eesti osakonna liige 2000. aastast * [[Eesti Siseaudiitorite Ühing]]u liige 2006. aastast * [[Tagatisfond]]i nõukogu liige 2014. aastast, esimees 2015. aastast ==Harrastused== Kilvar Kessler on silma paistnud [[ornitoloogia]]huvi ja -asjatundlikkusega. Ta on alates 2010. aastatest avaldanud meediaväljaannetes ja sotsiaalmeedias oma linnuvaatlustel põhinevaid artikli- ja fotosarju ning pälvinud tunnustust loodusteemalistel fotovõistlustel. Ehkki ta on loodust pildistamas käinud ka välismaal, on ta üllatavalt suure linnuliigirikkuse avastanud ja seda dokumenteerinud just oma kodu ümbruses [[Rohuneeme]]s.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64379780/tunnustus-kilvar-kessleri-linnufotodele Tunnustus Kilvar Kessleri linnufotodele] Maaleht.ee, 12.05.2012.</ref><ref>Raul Ranne. [https://www.postimees.ee/6984598/sa-ei-saa-ju-lindudele-oelda-poisid-tehke-seda-liigutust-nuud-uuesti «Sa ei saa ju lindudele öelda: poisid, tehke seda liigutust nüüd uuesti!»] Postimees.ee, 30.01.2020.</ref> Tema linnufotosid on ilmunud muudeski trükistes, näiteks on ta Eesti ornitoloogiaühingu 2017. aasta seinakalendri "Eestimaa linnud" fotode autor<ref>[https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-9-11-2016/ Toeta kalendriostuga Eesti linnukaitset] Loodusajakiri.ee / Uudistaja 09.11.2016.</ref> ning tema fotosid võib leida raamatust "Kuidas saada linnuvaatlejaks?" (Huvitava Bioloogia Kool, 2020). 2020. aastal võitis ta oma fotoga hallhaigrust külgtuules Looduse Aasta Foto välkkonkursi "Humoorikas looduspilt".<ref>[https://www.looduskalender.ee/n/node/4908 Humoorikate piltide välkkonkurss] Looduskalender.ee, 29.09.2020.</ref> ==Tunnustus== Taani päevaleht [[Berlingske Tidende]] valis Eesti finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri veebruaris 2019 nädala võitjate hulka. Ajaleht tunnustas Kessleri kui väga väikese riigi finantsinspektsiooni juhi söakust ja julgust pankade rahapesuskandaali kontekstis "tugevate jõududega rindapistmisel" ehk "[[Danske Banki rahapesuskandaal|võitluses Danske Banki]] ja välismaa ametiasutustega" ning Kessleri kollegiaalsust ja head tahet oma keeruka töö kogemuste jagamisel Taani finantsinspektsiooniga.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/85407737/taani-leht-valis-eesti-finantsinspektsiooni-juhi-nadala-voitjate-hulka Taani leht valis Eesti finantsinspektsiooni juhi „nädala võitjate” hulka] Delfi Ärileht, 22.02.2019.</ref> [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Delfi (portaal)|Delfi]] ja muude meediaväljaannete igal aastal koostatavas [[Eesti mõjukad|Eesti mõjukate]] edetabelis oli Kilvar Kessler 2020. aastal 92. kohal.<ref>[https://web.archive.org/web/20201202044641/https://epl.delfi.ee/z/mojukad2020/ Eesti Mõjukad 2020]. Eesti Päevaleht / Delfi, 28.09.2021.</ref> ==Arvamusartikleid== * "Kessler: Bitcoin pole raha" (Postimees, 20.02.2014) * "Finantsinspektsioon: pangad peavad oma suutlikkusega tõsiselt tegelema" (Postimees, 23.09.2015) * "Danskes oli tõsiseid puudusi" (Postimees, 20.03.2017) * "Kilvar Kessler: on aeg rääkida rahapesust" (Postimees, 25.02.2019) * "Finantsinspektsiooni juht: kas finantsinspektorid tuleks panna põõsasse pätte püüdma?" (Postimees, 05.02.2021) * "Finantsinspektsiooni juht: investoreid ligi meelitades ei peaks me keskenduma põhjakaapele" (Postimees, 02.03.2021) * "Finantsinspektsioon tahab muuta innovatsiooni ebamõistlikult takistavaid reegleid" (Postimees, 23.03.2021) * "Finantsinspektsiooni juht: liigselt teeninud panku maksustas isegi Thatcher" (Postimees, 16.02.2023) * "Finantsinspektsiooni juht lahvatanud skandaalist: minu pangakonto peab olema mu kindlus" (Postimees, 07.07.2025) * "Kilvar Kessler: miks naiste kohustuslik ajateenistus ei ole hea lahendus" (ERR Uudised, 26.05.2026) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/finantsinspektsioonist/juhatus-ja-noukogu/kilvar-kessler Kilvar Kessleri elulugu] Finantsinspektsiooni kodulehel * Sulev Vedler. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/91416009/fotod-finantsinspektsiooni-juhi-kilvar-kessleri-erakordne-saak Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri erakordne saak] (sisaldab Kilvar Kessleri loodusfotode näiteid). Eesti Ekspress, 26. detsember 2020 * Peep Sooman. [https://fotojutud.ee/persoon/kilvar-kessler-pildistades-saan-sojaolukorrast-valja/ Kilvar Kessler: „Pildistades saan sõjaolukorrast välja!“] Fotojutud.ee, 22. jaanuar 2022 * [https://www.err.ee/1608818524/kolmapaeval-kell-11-otse-uudistemajast-kilvar-kessler Kilvar Kessler ERR-i saates "Otse uudistemajast"] 13. detsember 2022 (järelvaadatav) * [https://www.err.ee/1608880316/kessler-pankade-kasum-on-justkui-maast-leitud Kessler: pankade kasum on justkui maast leitud] ERR Uudised, 9. veebruar 2023 * Romet Kreek. [https://majandus.postimees.ee/8058929/intervjuu-kilvar-kessler-identiteedivargused-on-tosine-probleem Intervjuu ⟩ Kilvar Kessler: identiteedivargused on tõsine probleem] Postimees, 14. juuli 2024 {{JÄRJESTA:Kessler, Kilvar}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] qi3ln1mnq86v8i2izh3oznehgzwec71 7162724 7162722 2026-05-28T11:56:51Z Kuriuss 38125 7162724 wikitext text/x-wiki '''Kilvar Kessler''' (sündinud [[3. juuli]]l [[1973]]) on eesti [[jurist]] ja rahandustegelane. Ta oli aastatel 2014–2026 [[Finantsinspektsioon]]i juhatuse esimees.<ref>[https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/finantsinspektsioonist/juhatus-ja-noukogu/kilvar-kessler Kilvar Kessleri elulugu] Finantsinspektsiooni kodulehel. Vaadatud 20.08.2023.</ref> 2025. aasta sügisel kandideeris ta [[Eesti Panga president|Eesti Panga presidendiks]], kuid ei osutunud valituks.<ref>[https://www.err.ee/1609841991/noukogu-valis-eesti-panga-presidendi-kandidaadiks-ulo-kaasiku Nõukogu valis Eesti Panga presidendi kandidaadiks Ülo Kaasiku] ERR Uudised, 28.10.2025.</ref> ==Haridus== Ta on lõpetanud [[Tallinna Südalinna Kool|Tallinna 47. keskkooli]] (1991) ja [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse alal (1995, BA). Õppinud õigusteadust USA-s [[Georgetowni Ülikool]]i õiguskeskuses (LL.M., Edmund S. Muskie Fellow, 1996–1997) ning pangandus- ja finantsõigust [[Bostoni Ülikool]]is (Hubert H. Humphrey Fellow, 2005–2006). ==Töökäik== * [[TGS Baltic|Advokaadibüroo Tark & Co]], [[advokaat]] (1995–2002), partner ja vandeadvokaat (2006–2007) * AS [[Tallinna Börs]], järelevalvekomisjoni esimees (1999–2002) ja ülevõtmiskomisjoni liige (2000–2002) * US Securities and Exchange Commission, praktika Bostoni büroos (2006) * Finantsinspektsioon, juhatuse liige (2002–2005, 2008–2013) ja juhatuse esimees (2014–2026) ===Akadeemiline töö=== * [[Tartu Ülikooli Õigusinstituut]], lektor (väärtpaberiõigus) (2002) * [[TTÜ Tallinna Kolledž|Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž]], lektor (kindlustusõigus) (2007) ==Liikmesus== * [[Korporatsioon Vironia|Korporatsiooni Vironia]] liige, vilistlane 1992. aastast * [[Advokatuur]]i liige, vandeadvokaat 1995. aastast (tegevus peatatud) * Audiitortegevuse järelevalve nõukogu liige 2000. aastast * Rahvusvahelise Õiguse Assotsiatsiooni Eesti osakonna liige 2000. aastast * [[Eesti Siseaudiitorite Ühing]]u liige 2006. aastast * [[Tagatisfond]]i nõukogu liige 2014. aastast, esimees 2015. aastast ==Harrastused== Kilvar Kessler on silma paistnud [[ornitoloogia]]huvi ja -asjatundlikkusega. Ta on alates 2010. aastatest avaldanud meediaväljaannetes ja sotsiaalmeedias oma linnuvaatlustel põhinevaid artikli- ja fotosarju ning pälvinud tunnustust loodusteemalistel fotovõistlustel. Ehkki ta on loodust pildistamas käinud ka välismaal, on ta üllatavalt suure linnuliigirikkuse avastanud ja seda dokumenteerinud just oma kodu ümbruses [[Rohuneeme]]s.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64379780/tunnustus-kilvar-kessleri-linnufotodele Tunnustus Kilvar Kessleri linnufotodele] Maaleht.ee, 12.05.2012.</ref><ref>Raul Ranne. [https://www.postimees.ee/6984598/sa-ei-saa-ju-lindudele-oelda-poisid-tehke-seda-liigutust-nuud-uuesti «Sa ei saa ju lindudele öelda: poisid, tehke seda liigutust nüüd uuesti!»] Postimees.ee, 30.01.2020.</ref> Tema linnufotosid on ilmunud muudeski trükistes, näiteks on ta Eesti ornitoloogiaühingu 2017. aasta seinakalendri "Eestimaa linnud" fotode autor<ref>[https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-9-11-2016/ Toeta kalendriostuga Eesti linnukaitset] Loodusajakiri.ee / Uudistaja 09.11.2016.</ref> ning tema fotosid võib leida raamatust "Kuidas saada linnuvaatlejaks?" (Huvitava Bioloogia Kool, 2020). 2020. aastal võitis ta oma fotoga [[hallhaigur|hallhaigrust]] külgtuules [[Looduse Aasta Foto]] välkkonkursi "Humoorikas looduspilt".<ref>[https://www.looduskalender.ee/n/node/4908 Humoorikate piltide välkkonkurss] Looduskalender.ee, 29.09.2020.</ref> ==Tunnustus== Taani päevaleht [[Berlingske Tidende]] valis Eesti finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri veebruaris 2019 nädala võitjate hulka. Ajaleht tunnustas Kessleri kui väga väikese riigi finantsinspektsiooni juhi söakust ja julgust pankade rahapesuskandaali kontekstis "tugevate jõududega rindapistmisel" ehk "[[Danske Banki rahapesuskandaal|võitluses Danske Banki]] ja välismaa ametiasutustega" ning Kessleri kollegiaalsust ja head tahet oma keeruka töö kogemuste jagamisel Taani finantsinspektsiooniga.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/85407737/taani-leht-valis-eesti-finantsinspektsiooni-juhi-nadala-voitjate-hulka Taani leht valis Eesti finantsinspektsiooni juhi „nädala võitjate” hulka] Delfi Ärileht, 22.02.2019.</ref> [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Delfi (portaal)|Delfi]] ja muude meediaväljaannete igal aastal koostatavas [[Eesti mõjukad|Eesti mõjukate]] edetabelis oli Kilvar Kessler 2020. aastal 92. kohal.<ref>[https://web.archive.org/web/20201202044641/https://epl.delfi.ee/z/mojukad2020/ Eesti Mõjukad 2020]. Eesti Päevaleht / Delfi, 28.09.2021.</ref> ==Arvamusartikleid== * "Kessler: Bitcoin pole raha" (Postimees, 20.02.2014) * "Finantsinspektsioon: pangad peavad oma suutlikkusega tõsiselt tegelema" (Postimees, 23.09.2015) * "Danskes oli tõsiseid puudusi" (Postimees, 20.03.2017) * "Kilvar Kessler: on aeg rääkida rahapesust" (Postimees, 25.02.2019) * "Finantsinspektsiooni juht: kas finantsinspektorid tuleks panna põõsasse pätte püüdma?" (Postimees, 05.02.2021) * "Finantsinspektsiooni juht: investoreid ligi meelitades ei peaks me keskenduma põhjakaapele" (Postimees, 02.03.2021) * "Finantsinspektsioon tahab muuta innovatsiooni ebamõistlikult takistavaid reegleid" (Postimees, 23.03.2021) * "Finantsinspektsiooni juht: liigselt teeninud panku maksustas isegi Thatcher" (Postimees, 16.02.2023) * "Finantsinspektsiooni juht lahvatanud skandaalist: minu pangakonto peab olema mu kindlus" (Postimees, 07.07.2025) * "Kilvar Kessler: miks naiste kohustuslik ajateenistus ei ole hea lahendus" (ERR Uudised, 26.05.2026) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/finantsinspektsioonist/juhatus-ja-noukogu/kilvar-kessler Kilvar Kessleri elulugu] Finantsinspektsiooni kodulehel * Sulev Vedler. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/91416009/fotod-finantsinspektsiooni-juhi-kilvar-kessleri-erakordne-saak Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri erakordne saak] (sisaldab Kilvar Kessleri loodusfotode näiteid). Eesti Ekspress, 26. detsember 2020 * Peep Sooman. [https://fotojutud.ee/persoon/kilvar-kessler-pildistades-saan-sojaolukorrast-valja/ Kilvar Kessler: „Pildistades saan sõjaolukorrast välja!“] Fotojutud.ee, 22. jaanuar 2022 * [https://www.err.ee/1608818524/kolmapaeval-kell-11-otse-uudistemajast-kilvar-kessler Kilvar Kessler ERR-i saates "Otse uudistemajast"] 13. detsember 2022 (järelvaadatav) * [https://www.err.ee/1608880316/kessler-pankade-kasum-on-justkui-maast-leitud Kessler: pankade kasum on justkui maast leitud] ERR Uudised, 9. veebruar 2023 * Romet Kreek. [https://majandus.postimees.ee/8058929/intervjuu-kilvar-kessler-identiteedivargused-on-tosine-probleem Intervjuu ⟩ Kilvar Kessler: identiteedivargused on tõsine probleem] Postimees, 14. juuli 2024 {{JÄRJESTA:Kessler, Kilvar}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] jkt6lnnrl12muqgd1dfnkgg0aq20o5c 0 661699 7162140 7043000 2026-05-27T12:32:24Z Kuriuss 38125 7162140 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}} '''Post-Venemaa Vabade Rahvaste Foorum''' (''Форум свободных народов Построссии'') on [[Venemaa]] opositsiooniaktivistide ning piirkondlike ja separatistlike liikumiste loodud ühendus, mis võitleb Vene Föderatsiooni lagunemise eest. Foorumi enda avalduse kohaselt on tema eesmärk võidelda "Venemaa dekoloniseerimise, detsentraliseerimise, deimperialiseerimise, denukleaniseerimise, deputiniseerimise, denatsifitseerimise ja demilitariseerimise ning sotsiaalmajanduslike muudatuste (maavaradest saadav kasum peab minema kohalikule regioonile) eest."<ref>https://www.freenationsrf.org/</ref> Venemaa peaprokuratuur kuulutas 17. märtsil 2023 Foorumi ebasoovitavaks organisatsiooniks.<ref>https://www.rferl.org/a/russia-undesirable-organization-free-nations-of-post-russia-forum/32323120.html</ref> [[Fail:Postrussia map updated.png|alt=Üks Venemaa jagamise võimalustest (2023)|pisi|330x330px|Üks Venemaa jagamise võimalustest (2023)]] == Ideoloogia == Idee luua foorum Vene Föderatsiooni erinevate rahvuslike vabanemisliikumiste poolt dialoogi edendamiseks eelkõige nn "Vaba maailma" (NATO, Euroopa Liit, Jaapan jne) riikide poliitilise, diplomaatilise ja meedia esindajatega, tekkis peale Venemaa kallaletungi Ukrainale veebruaris 2022. Eesmärk oli luua alternatiivne platvorm Moskva-kesksetele opositsioonilistele "liberaalidele" (nn "headele venelastele"), kes püüavad monopoliseerida Putini režiimi opositsioonilist tegevust, et säilitada Venemaa suurriiklik olemus. Idee autor ja foorumite korraldaja on Ukraina ettevõtja ja Maidani aktivist [[Oleh Mahaletskõi]].<ref>https://novayagazeta.eu/articles/2023/02/03/produkty-raspada</ref><ref name="ReferenceA">https://www.ukrinform.ua/rubric-polytics/3663466-idei-dekolonizacii-rf-gucno-prolunali-u-stinah-evroparlamentu.html</ref> == Foorumid == Hetkel{{millal}} on peetud 7 foorumit: * 8.–9. mail 2022 Varssavis (Poola) [1]. * 22.-24.07.2022, Praha (Tšehhi). Võeti vastu deklaratsioon Venemaa dekoloniseerimise kohta, näidati kaarti ligikaudu 30 uue riigiga [2]. * 23.-25.09.2022 Gdanskis (Poola) [3]. * 7.–11. detsember 2022, Helsingborg (Rootsi). Sellel foorumil kirjutati alla sümboolsele aktile - "Memorandum Vene Föderatsiooni eksisteerimise lõpetamise kohta". [1] * 31. jaanuaril 2023 Brüsselis (Belgia) [4] Euroopa Parlamendis * 25.–28. aprill 2023 Washingtonis, Philadelphias ja New Yorgis (Ameerika Ühendriigid) [5]. * 1.–2. august 2023 Tokyos (Jaapan) [6]. * 26.–28. september 2023 – London / Pariis [2] * 11.–14. detsember 2023 – Rooma / Berliin [3] Esimene Post-Venemaa Vabade Rahvaste Foorum toimus 8.–9. mail 2022 Poolas [[Varssavi]]s. Ürituse korraldas Sihtasutus Ajakirjanike Solidaarsus. Foorumil osalesid endine Venemaa riigiduuma saadik Ilja Ponomarjov ning mitmete Venemaa-siseste regionalistlike ja separatistlike liikumiste esindajad, näiteks [[Adõgee]], [[Baškortostan]]i, [[Kaliningradi oblast|Kaliningrad]]i, [[Tšetšeenia]] ja Siberi omad. Foorumil osalesid ka [[Valgevene]] opositsioonipoliitik [[Pavieł Łatuška]], Euroopa Parlamendi liige ja endine Poola välisminister [[Anna Fotyga]], endine Ukraina välisminister [[Pavlo Klimkin]] ja endine USA kaitseminister [[Christopher Miller]].<ref>https://my.ua/news/cluster/2022-05-08-v-varshave-forum-svobodnykh-narodov-rossii-diskutiruet-o-deputinizatsii-rf</ref><ref>{{Netiviide |url=https://sdp.pl/rosja-musi-przegrac-aby-wygrac-swoja-przyszlosc-relacja-z-forum-wolnych-narodow-rosji/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-09-23 |arhiivimisaeg=2022-05-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220516000639/https://sdp.pl/rosja-musi-przegrac-aby-wygrac-swoja-przyszlosc-relacja-z-forum-wolnych-narodow-rosji/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Foorumil osalejad nõudsid muuhulgas Venemaa laialisaatmist ning väitsid, et Venemaa valitsus paneb mittevenelaste vastu toime nii Ukrainas kui ka Venemaal ilmset keeletsiidi, etnotsiidi ja genotsiidi.<ref>https://www.idelreal.org/a/31839761.html</ref> Teine foorum toimus 22.–24. juulil 2022 [[Praha]]s. Foorumil osalesid teiste seas Ponomarjov, Klimkin ja endine Tšetšeenia liider [[Ahmed Zakajev]].<ref>https://420on.cz/news/politics/63798-segodnya-v-prage-sostoitsya-otkrytie-foruma-svobodnyh-narodov-rossii</ref> Foorumil võeti vastu deklaratsioon, milles nõuti Venemaa kuulutamist terroristlikuks riigiks ja tema dekoloniseerimist. Foorumil avaldati kaart, kus Venemaa on jagatud 34 osariigiks, sealhulgas iseseisvaks Tšetšeeniaks ja Siberiks.<ref>https://mediabrest.by/news/politika/forum-svobodnyh-narodov-rossii-razdelil-rf-na-34-strany</ref> Sellepeale võttis Venemaa riigiduuma detsembris 2022 vastu kaks seadust, mis võrdsustavad "Venemaa territoriaalset terviklikkust eitavate" kaartide ja piltide levitamise või kuvamise äärmuslusega.<ref name="ReferenceA" /> 31. jaanuaril 2023 toimus Brüsselis Euroopa Parlamendi 5. foorum, mille korraldasid Euroopa Parlamendi fraktsiooni Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ECR) liikmed. Vene Föderatsiooni viie piirkonna (Kaliningrad, Ingerimaa - Peterburi ja Leningradi oblast, Kuban, Uuralid ja Siber) esindajad teatasid seal iseseisvumisreferendumite läbiviimisest Venemaast iseseisvumiseks. Referendum tuli läbi viia internetis, alustades hääletamist 16. veebruarist 2023.<ref>https://kievvlast.com.ua/news/dosit-goduvati-moskvu-predstavniki-pyati-regioniv-rf-zayavili-pro-provedennya-referendumiv-za-nezalezhnist-vid-rosii</ref> Kuid juba 9. veebruaril 2023 blokeeris Venemaa tsensuuriamet [[Roskomnadzor]] veebireferendumite saidi.<ref>https://glavcom.ua/world/world-politics/roskomnadzor-zablokuvav-sajt-onlajn-referendumiv-v-rosiji-907390.html</ref> 17. märtsil 2023 kuulutas Venemaa peaprokuratuur foorumi "ebasoovitavaks organisatsiooniks", kellel on Venemaal tegutsemine keelatud. Peaprokuratuuri hinnangul kujutab organisatsiooni tegevus endast ohtu Vene Föderatsiooni põhiseadusliku korra ja julgeoleku alustele. Ja selle juhid "kutsuvad rikkuma Vene Föderatsiooni territoriaalset terviklikkust ja tulevad välja separatistlike natsionalistlike loosungitega".<ref>https://www.currenttime.tv/a/forum-svobodnyh-narodov-postrossii/32323061.html</ref> Seitsmes foorum toimus 1.-2. augustini 2023 Jaapanis, kus esimese päeva üritused peeti Jaapani parlamendis (sõna võtsid ka neli praegust Jaapani parlamendi saadikut). 1. augustil võeti vastu nn Tokyo deklaratsioon, kus öeldi "oleme pühendunud Vene Föderatsiooni dekoloniseerimisele ja deimperialiseerimisele ning kõigi Venemaa territooriumil elavate rahvaste vabastamisele. Selle saavutamiseks teeme koostööd omavahel ning Jaapani poliitikute ja kodanikuühiskonnaga." Dokumendile kirjutasid alla ka kolm Jaapani parlamendi saadikut.<ref>https://abn.org.ua/en/documents/tokyo-declaration-2023-full-text/{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Foorumi toimumise ja Tokyo deklaratsiooni peale avaldas Venemaa välisministeerium Jaapani Moskva suursaatkonnale protestinoodi öeldes, et "7. augustil esitati Jaapani Venemaal asuvale saatkonnale tugev protest seoses Jaapani ametivõimude poolt ametliku platvormi pakkumisega niinimetatud "Post-Venemaa vabade rahvaste foorumi" koosoleku läbiviimiseks Tokyos, kelle tegevus on Venemaa Föderatsioonis tunnistatud ebasoovitavaks ja kelle liikmed on kantud terroristide registrisse."<ref>https://www.mid.ru/ru/foreign_policy/news/1899934/</ref> == Allkirjastatud dokumendid == * Venemaa dekoloniseerimise deklaratsioon (22.–24. juuli 2022) * Gdanski manifest: Post-Venemaa ülesehitamise plaan (23.–25. september 2022) * Siberi Liidu iseseisvusdeklaratsioon (7.–11. detsember 2022) * Memorandum Venemaa Föderatsiooni eksisteerimise lõpetamise kohta (7.–11. detsember 2022) * Brüsseli protokoll (31. jaanuar 2023) * Vene-järgse ruumi vabadusharta (25.–27. aprill 2023) * Tokyo deklaratsioon (1.–2. august 2023) * Nõukogude-järgne pakt tuumarelvade puudumise kohta (26.–28. september 2023) * Dekreet Venemaa-järgse ruumi sõltumatute riikide territoriaalse korralduse kohta (11.–14. detsember 2023) == Foorumi koordinatsiooninõukogu ja osalejad == * Rafis Kashapov - iseseisva Tatarstani valitsuse programmiminister. Liikumise "Vaba Idel-Ural" töötaja Suurbritannias, poliitiline emigrant. * Andrii Almanis - Venemaa Regioonide Instituudi (Leedu) president, rahvusvahelise tugiühingu "Tee Maarja juurde" esimees, publitsist, kirjanik, näitekirjanik. * Paulo Mezerin on politoloog, analüütik, ajakirjanik, Ukraina-Vene suhete ekspert. Liikumise "Vaba Ingerimaa" juht. Sündis ja elas kuni 2014. aastani Peterburis, poliitiline emigrant. * Inna Kurachkina on ajakirjanik ja INEWSi (Ichkeria-News) produtsent, ChRI ministrite kabineti esimehe esindaja. Ukrainlane, sündinud Gruusias, poliitiline emigrant.<ref>https://www.freenationsrf.org/?3b613aa4_page=2#Home_Forum_Team</ref> Ametlikul veebisaidil on nimekiri 50 peaesinejast ja foorumi koordineerimisnõukogu liikmest [13].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Leadership of Free Nations of Postrussia Forum |url=https://www.freenationsrf.org/leadership |vaadatud=2024-01-11 |väljaanne=www.freenationsrf.org |keel=ru}}</ref> Esinejate ja foorumis osalejate koguarv on üle 200 inimese == Kriitika == Moskvas elav Putini režiimile vastanduv politoloog [[Aleksandr Kõnev]] kirjutas Vabadusraadio veebisaidil, et "vähetuntud foorumil osalejad, kellel on vähe arusaamist riigisisest meeleolust, tegid kingituse Venemaa propagandale, mis juba aeg-ajalt kordab, et Venemaa vaenlased tahavad teda tükeldada ja hävitada."<ref>https://www.svoboda.org/a/demokratiya-vmesto-raspada-aleksandr-kynev---o-rossii-regionov/31968400.html</ref> [[Vadim Štepa]], juhtiv Venemaa regionalist ja üks foorumi asutajatest, lahkus foorumilt 2022. aasta detsembris, mõistes selle hukka kui "paroodia", mis selle asemel, et teha tõsist analüütilist tööd, keskendub poliitiliste emigrantide "valjuhäälsetele" ja "tühjadele" iseseisvusdeklaratsioonidele, millel ei ole nende vastavatele piirkondadele mingit praktilist mõju.<ref>https://region.expert/forum/</ref> 25. juulil 2022 naeruvääristas Tšetšeenia juht [[Ramzan Kadõrov]] Prahas peetud Venemaa vabade rahvaste foorumit. Ta tänas "pseudoliberaale" selle eest, et nad kinnitasid Venemaa juhtkonna sõnu riigi lagunemise katsete kohta.<ref>https://news.ru/vlast/ne-hvataet-narnii-kadyrov-vysmeyal-forum-svobodnyh-narodov-rossii/</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.freenationsrf.org/ Koduleht] [[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]] [[Kategooria:Venemaa]] 24l6la93eso5228tcbo3kten0c8ddbj 7162141 7162140 2026-05-27T12:32:51Z Kuriuss 38125 7162141 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}} {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Post-Venemaa Vabade Rahvaste Foorum''' (''Форум свободных народов Построссии'') on [[Venemaa]] opositsiooniaktivistide ning piirkondlike ja separatistlike liikumiste loodud ühendus, mis võitleb Vene Föderatsiooni lagunemise eest. Foorumi enda avalduse kohaselt on tema eesmärk võidelda "Venemaa dekoloniseerimise, detsentraliseerimise, deimperialiseerimise, denukleaniseerimise, deputiniseerimise, denatsifitseerimise ja demilitariseerimise ning sotsiaalmajanduslike muudatuste (maavaradest saadav kasum peab minema kohalikule regioonile) eest."<ref>https://www.freenationsrf.org/</ref> Venemaa peaprokuratuur kuulutas 17. märtsil 2023 Foorumi ebasoovitavaks organisatsiooniks.<ref>https://www.rferl.org/a/russia-undesirable-organization-free-nations-of-post-russia-forum/32323120.html</ref> [[Fail:Postrussia map updated.png|alt=Üks Venemaa jagamise võimalustest (2023)|pisi|330x330px|Üks Venemaa jagamise võimalustest (2023)]] == Ideoloogia == Idee luua foorum Vene Föderatsiooni erinevate rahvuslike vabanemisliikumiste poolt dialoogi edendamiseks eelkõige nn "Vaba maailma" (NATO, Euroopa Liit, Jaapan jne) riikide poliitilise, diplomaatilise ja meedia esindajatega, tekkis peale Venemaa kallaletungi Ukrainale veebruaris 2022. Eesmärk oli luua alternatiivne platvorm Moskva-kesksetele opositsioonilistele "liberaalidele" (nn "headele venelastele"), kes püüavad monopoliseerida Putini režiimi opositsioonilist tegevust, et säilitada Venemaa suurriiklik olemus. Idee autor ja foorumite korraldaja on Ukraina ettevõtja ja Maidani aktivist [[Oleh Mahaletskõi]].<ref>https://novayagazeta.eu/articles/2023/02/03/produkty-raspada</ref><ref name="ReferenceA">https://www.ukrinform.ua/rubric-polytics/3663466-idei-dekolonizacii-rf-gucno-prolunali-u-stinah-evroparlamentu.html</ref> == Foorumid == Hetkel{{millal}} on peetud 7 foorumit: * 8.–9. mail 2022 Varssavis (Poola) [1]. * 22.-24.07.2022, Praha (Tšehhi). Võeti vastu deklaratsioon Venemaa dekoloniseerimise kohta, näidati kaarti ligikaudu 30 uue riigiga [2]. * 23.-25.09.2022 Gdanskis (Poola) [3]. * 7.–11. detsember 2022, Helsingborg (Rootsi). Sellel foorumil kirjutati alla sümboolsele aktile - "Memorandum Vene Föderatsiooni eksisteerimise lõpetamise kohta". [1] * 31. jaanuaril 2023 Brüsselis (Belgia) [4] Euroopa Parlamendis * 25.–28. aprill 2023 Washingtonis, Philadelphias ja New Yorgis (Ameerika Ühendriigid) [5]. * 1.–2. august 2023 Tokyos (Jaapan) [6]. * 26.–28. september 2023 – London / Pariis [2] * 11.–14. detsember 2023 – Rooma / Berliin [3] Esimene Post-Venemaa Vabade Rahvaste Foorum toimus 8.–9. mail 2022 Poolas [[Varssavi]]s. Ürituse korraldas Sihtasutus Ajakirjanike Solidaarsus. Foorumil osalesid endine Venemaa riigiduuma saadik Ilja Ponomarjov ning mitmete Venemaa-siseste regionalistlike ja separatistlike liikumiste esindajad, näiteks [[Adõgee]], [[Baškortostan]]i, [[Kaliningradi oblast|Kaliningrad]]i, [[Tšetšeenia]] ja Siberi omad. Foorumil osalesid ka [[Valgevene]] opositsioonipoliitik [[Pavieł Łatuška]], Euroopa Parlamendi liige ja endine Poola välisminister [[Anna Fotyga]], endine Ukraina välisminister [[Pavlo Klimkin]] ja endine USA kaitseminister [[Christopher Miller]].<ref>https://my.ua/news/cluster/2022-05-08-v-varshave-forum-svobodnykh-narodov-rossii-diskutiruet-o-deputinizatsii-rf</ref><ref>{{Netiviide |url=https://sdp.pl/rosja-musi-przegrac-aby-wygrac-swoja-przyszlosc-relacja-z-forum-wolnych-narodow-rosji/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-09-23 |arhiivimisaeg=2022-05-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220516000639/https://sdp.pl/rosja-musi-przegrac-aby-wygrac-swoja-przyszlosc-relacja-z-forum-wolnych-narodow-rosji/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Foorumil osalejad nõudsid muuhulgas Venemaa laialisaatmist ning väitsid, et Venemaa valitsus paneb mittevenelaste vastu toime nii Ukrainas kui ka Venemaal ilmset keeletsiidi, etnotsiidi ja genotsiidi.<ref>https://www.idelreal.org/a/31839761.html</ref> Teine foorum toimus 22.–24. juulil 2022 [[Praha]]s. Foorumil osalesid teiste seas Ponomarjov, Klimkin ja endine Tšetšeenia liider [[Ahmed Zakajev]].<ref>https://420on.cz/news/politics/63798-segodnya-v-prage-sostoitsya-otkrytie-foruma-svobodnyh-narodov-rossii</ref> Foorumil võeti vastu deklaratsioon, milles nõuti Venemaa kuulutamist terroristlikuks riigiks ja tema dekoloniseerimist. Foorumil avaldati kaart, kus Venemaa on jagatud 34 osariigiks, sealhulgas iseseisvaks Tšetšeeniaks ja Siberiks.<ref>https://mediabrest.by/news/politika/forum-svobodnyh-narodov-rossii-razdelil-rf-na-34-strany</ref> Sellepeale võttis Venemaa riigiduuma detsembris 2022 vastu kaks seadust, mis võrdsustavad "Venemaa territoriaalset terviklikkust eitavate" kaartide ja piltide levitamise või kuvamise äärmuslusega.<ref name="ReferenceA" /> 31. jaanuaril 2023 toimus Brüsselis Euroopa Parlamendi 5. foorum, mille korraldasid Euroopa Parlamendi fraktsiooni Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ECR) liikmed. Vene Föderatsiooni viie piirkonna (Kaliningrad, Ingerimaa - Peterburi ja Leningradi oblast, Kuban, Uuralid ja Siber) esindajad teatasid seal iseseisvumisreferendumite läbiviimisest Venemaast iseseisvumiseks. Referendum tuli läbi viia internetis, alustades hääletamist 16. veebruarist 2023.<ref>https://kievvlast.com.ua/news/dosit-goduvati-moskvu-predstavniki-pyati-regioniv-rf-zayavili-pro-provedennya-referendumiv-za-nezalezhnist-vid-rosii</ref> Kuid juba 9. veebruaril 2023 blokeeris Venemaa tsensuuriamet [[Roskomnadzor]] veebireferendumite saidi.<ref>https://glavcom.ua/world/world-politics/roskomnadzor-zablokuvav-sajt-onlajn-referendumiv-v-rosiji-907390.html</ref> 17. märtsil 2023 kuulutas Venemaa peaprokuratuur foorumi "ebasoovitavaks organisatsiooniks", kellel on Venemaal tegutsemine keelatud. Peaprokuratuuri hinnangul kujutab organisatsiooni tegevus endast ohtu Vene Föderatsiooni põhiseadusliku korra ja julgeoleku alustele. Ja selle juhid "kutsuvad rikkuma Vene Föderatsiooni territoriaalset terviklikkust ja tulevad välja separatistlike natsionalistlike loosungitega".<ref>https://www.currenttime.tv/a/forum-svobodnyh-narodov-postrossii/32323061.html</ref> Seitsmes foorum toimus 1.-2. augustini 2023 Jaapanis, kus esimese päeva üritused peeti Jaapani parlamendis (sõna võtsid ka neli praegust Jaapani parlamendi saadikut). 1. augustil võeti vastu nn Tokyo deklaratsioon, kus öeldi "oleme pühendunud Vene Föderatsiooni dekoloniseerimisele ja deimperialiseerimisele ning kõigi Venemaa territooriumil elavate rahvaste vabastamisele. Selle saavutamiseks teeme koostööd omavahel ning Jaapani poliitikute ja kodanikuühiskonnaga." Dokumendile kirjutasid alla ka kolm Jaapani parlamendi saadikut.<ref>https://abn.org.ua/en/documents/tokyo-declaration-2023-full-text/{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Foorumi toimumise ja Tokyo deklaratsiooni peale avaldas Venemaa välisministeerium Jaapani Moskva suursaatkonnale protestinoodi öeldes, et "7. augustil esitati Jaapani Venemaal asuvale saatkonnale tugev protest seoses Jaapani ametivõimude poolt ametliku platvormi pakkumisega niinimetatud "Post-Venemaa vabade rahvaste foorumi" koosoleku läbiviimiseks Tokyos, kelle tegevus on Venemaa Föderatsioonis tunnistatud ebasoovitavaks ja kelle liikmed on kantud terroristide registrisse."<ref>https://www.mid.ru/ru/foreign_policy/news/1899934/</ref> == Allkirjastatud dokumendid == * Venemaa dekoloniseerimise deklaratsioon (22.–24. juuli 2022) * Gdanski manifest: Post-Venemaa ülesehitamise plaan (23.–25. september 2022) * Siberi Liidu iseseisvusdeklaratsioon (7.–11. detsember 2022) * Memorandum Venemaa Föderatsiooni eksisteerimise lõpetamise kohta (7.–11. detsember 2022) * Brüsseli protokoll (31. jaanuar 2023) * Vene-järgse ruumi vabadusharta (25.–27. aprill 2023) * Tokyo deklaratsioon (1.–2. august 2023) * Nõukogude-järgne pakt tuumarelvade puudumise kohta (26.–28. september 2023) * Dekreet Venemaa-järgse ruumi sõltumatute riikide territoriaalse korralduse kohta (11.–14. detsember 2023) == Foorumi koordinatsiooninõukogu ja osalejad == * Rafis Kashapov - iseseisva Tatarstani valitsuse programmiminister. Liikumise "Vaba Idel-Ural" töötaja Suurbritannias, poliitiline emigrant. * Andrii Almanis - Venemaa Regioonide Instituudi (Leedu) president, rahvusvahelise tugiühingu "Tee Maarja juurde" esimees, publitsist, kirjanik, näitekirjanik. * Paulo Mezerin on politoloog, analüütik, ajakirjanik, Ukraina-Vene suhete ekspert. Liikumise "Vaba Ingerimaa" juht. Sündis ja elas kuni 2014. aastani Peterburis, poliitiline emigrant. * Inna Kurachkina on ajakirjanik ja INEWSi (Ichkeria-News) produtsent, ChRI ministrite kabineti esimehe esindaja. Ukrainlane, sündinud Gruusias, poliitiline emigrant.<ref>https://www.freenationsrf.org/?3b613aa4_page=2#Home_Forum_Team</ref> Ametlikul veebisaidil on nimekiri 50 peaesinejast ja foorumi koordineerimisnõukogu liikmest [13].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Leadership of Free Nations of Postrussia Forum |url=https://www.freenationsrf.org/leadership |vaadatud=2024-01-11 |väljaanne=www.freenationsrf.org |keel=ru}}</ref> Esinejate ja foorumis osalejate koguarv on üle 200 inimese == Kriitika == Moskvas elav Putini režiimile vastanduv politoloog [[Aleksandr Kõnev]] kirjutas Vabadusraadio veebisaidil, et "vähetuntud foorumil osalejad, kellel on vähe arusaamist riigisisest meeleolust, tegid kingituse Venemaa propagandale, mis juba aeg-ajalt kordab, et Venemaa vaenlased tahavad teda tükeldada ja hävitada."<ref>https://www.svoboda.org/a/demokratiya-vmesto-raspada-aleksandr-kynev---o-rossii-regionov/31968400.html</ref> [[Vadim Štepa]], juhtiv Venemaa regionalist ja üks foorumi asutajatest, lahkus foorumilt 2022. aasta detsembris, mõistes selle hukka kui "paroodia", mis selle asemel, et teha tõsist analüütilist tööd, keskendub poliitiliste emigrantide "valjuhäälsetele" ja "tühjadele" iseseisvusdeklaratsioonidele, millel ei ole nende vastavatele piirkondadele mingit praktilist mõju.<ref>https://region.expert/forum/</ref> 25. juulil 2022 naeruvääristas Tšetšeenia juht [[Ramzan Kadõrov]] Prahas peetud Venemaa vabade rahvaste foorumit. Ta tänas "pseudoliberaale" selle eest, et nad kinnitasid Venemaa juhtkonna sõnu riigi lagunemise katsete kohta.<ref>https://news.ru/vlast/ne-hvataet-narnii-kadyrov-vysmeyal-forum-svobodnyh-narodov-rossii/</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.freenationsrf.org/ Koduleht] [[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]] [[Kategooria:Venemaa]] 5c2v7ayyc5vk5pki5bk9u5x64qj8r2b 0 664522 7162418 7161986 2026-05-28T00:31:35Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:CheeseMaster.jpg|CheeseMaster.jpg]] pildiga [[Pilt:Master_of_Ceremonies_Rob_Seex,_at_the_Cooper's_Hill_Cheese-Rolling_and_Wake,_circa_2006.jpg|Master_of_Ceremonies_Rob_Seex,_at_the_C 7162418 wikitext text/x-wiki '''Cooper's Hill Cheese-Rolling and Wake''' on iga-aastane juusturatta püüdmise üritus, mis toimub kevadeti [[Inglismaa|Inglismaal]] [[Gloucester|Gloucesteri]] lähedal Cooperi künkal (Cooper's Hill).<ref name="BBC2005">{{Cite web|url=https://www.bbc.co.uk/gloucestershire/content/articles/2005/05/30/cheese_rolling_2005_feature.shtml|title=Cheese Rolling|website=[[BBC Gloucestershire]]|date=30 May 2005|access-date=31 May 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20120303043434/http://www.bbc.co.uk/gloucestershire/content/articles/2005/05/30/cheese_rolling_2005_feature.shtml|archive-date=3 March 2012}}</ref> Osalejad tormavad ja kukuvad alla piki järsku, 180 m pikka nõlva, ajades taga kiirelt veerevat juusturatast. Sellel vigastusterohkel üritusel on pikaajaline traditsioon, mida korraldavad kohaliku [[Brockworth|Brockworthi]] küla inimesed, kuid tänapäeval osalevad selles inimesed üle kogu maailma, võitjaid on lisaks kohalikele [[Kanada|Kanadast]], [[Belgia|Belgiast]], [[Egiptus|Egiptusest]], [[Austraalia|Austraaliast]], [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaalt]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest.]]<ref name="Gu130527">{{Cite web|url=https://www.TheGuardian.com/uk/2013/may/27/gloucestershire-cheese-rolling-race|title=American flies in to win Gloucestershire cheese rolling contest|website=[[The Guardian]]|date=27 May 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130709144119/http://www.guardian.co.uk/uk/2013/may/27/gloucestershire-cheese-rolling-race|archive-date=9 July 2013}}</ref><ref name="Glo2022">{{Cite web|url=https://www.gloucestershirelive.co.uk/news/gloucester-news/cheese-rolling-2022-live-updates-7166292|title=Cooper's Hill Cheese-Rolling 2022|website=gloucestershirelive.co.uk|date=June 5, 2022}}</ref> == Võistlus == [[Fail:A race at the Cooper's Hill Cheese Rolling and Wake, on Cooper's Hill, Brockworth, Gloucestershire, on 27 May 2013.jpg|pisi|Võistlus 2013. aastal]] Künka tipust veeretatakse piki 180 m pikkust järsku nõlva alla 3–4 kg raske juusturatas, mida hakkavad võistlejad jälitama.<ref name="BBC, 2013">{{Cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-england-gloucestershire-22639675|title=Cheese-maker warned against supplying Gloucester cheese-rolling|publisher=[[BBC News Online]]|date=24 May 2013}}</ref> Esimene inimene, kes ületab künkajalamil [[Finiš|finišijoone]], võidab juustu. Võistlejate eesmärk on juust kinni püüda, kuid juusturatas lastakse veerema umbes üks sekund enne võistlejaid ja see võib saavutada kiiruse kuni 110 km tunnis<ref name="BBC, 2013" />, millest piisab pealtvaatajate pikali paiskamiseks ja vigastamiseks. Päeva jooksul peetakse mitu võistlust, toimuvad eraldi võistlused meestele ja naistele. == Ajalugu == See tseremoonia toimus algselt igal [[Nelipühad|nelipühal]]. Esimesed kirjalikud märkmed juustujooksu kohta leiti 1826. aastal [[Gloucester|Gloucesteri]] linnaametnikule saadetud kirjast;<ref name="gere">{{Cite web|url=https://www.visitgloucester.co.uk/things-to-do/history-and-heritage/cheese-rolling-in-gloucester|title=Cheese Rolling in Gloucester|website=visitgloucester.co.uk|access-date=12 November 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220119163642/https://www.visitgloucester.co.uk/things-to-do/history-and-heritage/cheese-rolling-in-gloucester|archive-date=19 January 2022}}</ref> kirjast võib järeldada, et juba siis oli tegemist vana traditsiooniga ja arvatakse, et see on vähemalt kuussada aastat vana.<ref>{{Cite book|last=Spicer|first=Dorothy Gladys|date=1954|title=Yearbook of English Festivals|url=https://archive.org/details/yearbookofenglis0000doro|publisher=H.W. Wilson Company|location=New York|pages=[https://archive.org/details/yearbookofenglis0000doro/page/238 238]–239}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=BBC |pealkiri=Cheese Rolling: A brief history |url=https://www.bbc.co.uk/gloucestershire/content/articles/2009/05/07/cheese_rolling_history_feature.shtml |vaadatud=2023-11-08 |väljaanne=www.bbc.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Võistlusele on pakutud välja kaks võimalikku päritolu. Esiteks võis see areneda karjatamisõiguse säilitamise nõudest.<ref name="Anon 2012">Anon. "Cheese Rolling on Coopers Hill, Exhibition", [[Gloucester City Museum & Art Gallery|Gloucester City and Folk Museums]], Gloucester, 14 July 2012.</ref><ref name=":0" /> Teiseks võib esemete mäest alla veeretamise komme olla [[Paganlus|paganlik]]. Arvatakse, et mäest alla veeretati põlevad oksakimbud, et tähistada aastavahetust. Selle uskumusega on seotud [[Tseremooniameister|tseremooniameistri]] traditsiooniline kuklite, küpsiste ja maiustuste künka otsast puistamine.<ref name="capture1997to2007">{{Cite web|url=http://cheese-rolling.co.uk/past_events.htm|title=Previous years/cheese-rolling.co.uk|date=2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20071017104137/http://cheese-rolling.co.uk/past_events.htm|archive-date=2007-10-17}}</ref> Väidetavalt on see [[viljakusriitus]], millega nõiuti head viljasaaki.<ref name="Anon 2012" /> See on traditsiooniline üritus ja sai oma nime selle järsu künka järgi, millel võistlus toimub. Kuni viimaste aastateni juhtisid seda poolametlikult kohalikud, kuid alates 2010. aastast on üritus toimunud ilma igasuguse juhtimiseta. == Juust == [[Fail:Master of Ceremonies Rob Seex, at the Cooper's Hill Cheese-Rolling and Wake, circa 2006.jpg|pisi|Tseremooniamester juusturattaga]] Praegu kasutatakse üritusel 3–4-kilogrammist juustu Double Gloucester, kõva juustu, mida valmistatakse traditsiooniliselt rattakujulisena.<ref>{{Cite web|url=http://www.BritishCheese.com/doublegloucester|title=Double Gloucester|publisher=British Cheese Board|website=www.BritishCheese.com|access-date=31 May 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20110726112327/http://www.britishcheese.com/doublegloucester|archive-date=26 July 2011|year=2013}}</ref> Juusturatas on veeremise jaoks kaitstud külgedelt puidust ümbrisega ja võistluse alguses kaunistatud paeltega. Varem esitlesid kogukonnaliikmed kolme juustu, mida tavaliselt veeretasid nende valmistajad.<ref name="Anon 2012" /> Alates 1988. aastast on juust pärit kohalikult juustutootjalt Diana Smart ja tema pojalt Rod nende Churchami talust, kuigi Diana Smart on nüüdseks pensionile jäänud.<ref name="BBC, 2013" /><ref>{{Cite web|url=https://www.thecheeseshed.com/from-the-mongers-mouth/smarts-great-cheese-keeps-rolling|title=Smarts: Great Cheese Keeps Rolling - The Cheese Shed|website=thecheeseshed.com}}</ref><ref name="Facts">{{Cite web|url=http://Cheese-Rolling.co.uk/more_cheese_rolling_facts.htm|title=More Cheese Rolling facts and information|website=Cheese-Rolling.co.uk|access-date=20 October 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20130526042830/http://www.cheese-rolling.co.uk/more_cheese_rolling_facts.htm|archive-date=26 May 2013}}</ref> 2013. aasta mais hoiatas politseiinspektor 86-aastast Smarti, et ta võidakse vigastuste tekitamise eest vastutusele võtta.<ref name="BBC, 2013" /> Viimastel aastatel on ürituse korraldajad ohutuse tagamiseks sunnitud kasutama kerget vahtplastist versiooni. 2013. aasta teisel võistlusel suutis austraallane Caleb Stalder vahtplastist ketta kinni püüda ja end võitjaks pidada, kuigi ta jäi liidritest veidi maha.<ref name="cheese2013">{{Cite web|url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-england-gloucestershire-22681708|title=Gloucestershire cheese-rolling takes place despite warning|website=BBC News|date=27 May 2013}}</ref>[[Fail:CheeseRollingRace.jpg|pisi|Võistlus 2006. aastal]] == Vigastused == Cooperi künka järsu kallaku ja ebatasasuse tõttu saab igal aastal mitu osalejat viga. [[Esmaabi]] osutab kohalik St Johni kiirabi (Gloucesteri, Cheltenhami ja Stroudi osakond) künka jalamil.<ref name="cheese2009">{{Cite web|url=https://www.telegraph.co.uk/news/newstopics/howaboutthat/5383184/Cheese-chasing-champion-retires-for-fatherhood-after-fifth-Gloucestershire-win.html|title=Cheese-chasing champion retires injured after fifth Gloucestershire win|date=25 May 2009|url-access=limited}}</ref> Kohaliku [[Ragbi|ragbiklubi]] liikmed ja ühenduse Noored Põllumehed liikmed pakuvad vabatahtlikult oma abi, tegutsedes tasakaalu kaotanud võistlejate "püüdjatena" ja on samuti valmis kandma esmaabi vajavaid ohvreid, kes ei jõua künkast alla. Üritusel osaleb hulk [[Kiirabiauto|kiirabiautosid]], sest alati on vähemalt üks ja sageli mitu haiglaravi vajavat vigastust.<ref name="cheese2009" /> Üks Cooper's Hilli juustujooksu võistleja on artiklis kommenteerinud võistlust: "kakskümmend noormeest tormavad juustu järel kaljult alla ja rulluvad 180 meetrit künkajalamile, kus parameedikud nad kokku kraabivad ja haiglasse saadavad".<ref name="SMH">Quoted in {{Cite web|url=http://www.SMH.com.au/travel/return-to-edam-20081113-64eo.html|title=Return to edam|publisher=[[The Sydney Morning Herald]]|website=smh.com.au|date=13 November 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20130921095258/http://www.smh.com.au/travel/return-to-edam-20081113-64eo.html|archive-date=21 September 2013}}</ref> Samas artiklis teatatakse, et üks Šoti võistleja tonksas teist šotlast künka otsas külge ja küsis, kas tema "reisikindlustus seda ikka katab".<ref name="SMH" /> 1993. aastal sai viisteist inimest vigastada, neist neli raskelt, laskudes künkast, mille kalle on 18,4 kraadi.<ref name="Anon 2012" /> 2009. aastal üritust vigastusmure tõttu ei korraldatud. 2010. aastal viskas rühm ajakirjanikke ja kohalikke elanikke traditsiooni kohaselt väiksema versiooni juustu, et säilitada karjatamisõigus. 2011. aastal ostsid ja ehtisid Candis Phillips ja Sara Stevens võistluse jaoks neli juustu ning nii selle kuulsa vana võistluse korraldamine jätkus. 2011. aasta ürituse raames toimus kampaania "Päästke juustujooks".<ref>{{Cite web|url=http://www.SoGlos.com/sport-outdoor/30974/Save-the-Gloucestershire-Cheese-Rolling-campaign-launched|title=Save the Gloucestershire Cheese Rolling campaign launched|website=www.SoGlos.com|date=13 January 2011|access-date=3 July 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20110716102140/https://www.soglos.com/sport-outdoor/30974/Save-the-Gloucestershire-Cheese-Rolling-campaign-launched|archive-date=2011-07-16}}</ref><ref>{{Cite news|url=http://news.BBC.co.uk/1/hi/england/gloucestershire/8563692.stm|title=Gloucestershire cheese-rolling off due to safety fears|publisher=[[BBC News]]|work=bbc.co.uk|date=12 March 2010|access-date=30 April 2010}}</ref> Vaatamata võistluse tühistamisele ja [[Parameedik|parameedikute]] puudumisele ilmus 2011. aastal mitteametlikule võistlusele umbes 500 inimest, kuid tõsiseid vigastusi keegi ei saanud. Kanada võistleja Delaney Irving võitis 2023. aastal naiste jooksu vaatamata sellele, et lõpetas teadvusetult ja sai oma võidust teada alles hiljem parameedikutelt.<ref name="ko">{{Cite web|last=Nadeem Badshah|url=https://www.theguardian.com/food/2023/may/29/woman-wins-coopers-hill-cheese-rolling-race-despite-being-knocked-out|title=Woman wins UK cheese rolling race despite being knocked unconscious|website=theguardian.com|date=May 29, 2023}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Suurbritannia kultuur]] [[Kategooria:Rahvakultuur]] [[Kategooria:Võistlused]] c8h5itt82apmq4w6dvys8fvgf8zat7v 0 664641 7162179 6651448 2026-05-27T13:54:55Z ~2026-31798-45 230412 Õigekiri (https://keeleabi.eki.ee/viki/Ulakoma.html) 7162179 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Stokes-Verschiebung.svg|pisi|Stokesi nihe: fotoemissiooni [[lainepikkus]] on suurem kui seda ergastava (absorbeeritud) kiirguse lainepikkus]] '''Stokes'i nihe''', ka Stokesi reegel, kirjeldab erinevust teatud ainetes neelduva ja seejärel kiirguva valguse spektrite intensiivsusmaksimumidele vastavate lainepikkuste vahel. Stokesi nihe on iseloomulik [[fluorestsents]]ile, kui lühemalainelise kiirgusega ergastamisel kiirgub välja pikemalainelisem. See füüsikaline nähtus on nimetatud [[Iirimaa|Iiri]] füüsiku-matemaatiku [[George Gabriel Stokes|G. G. Stokesi]] auks, kes [[1852]] kirjeldas [[ultraviolettkiirgus]]e muutumist [[nähtav valgus|nähtavaks valguseks]], kui seda kiirgust suunata [[fluoriit|fluoriidi]] kristallidele. Stokesi nihe tuleneb ergastatud [[luminestsents]]itsentrite ja keskkonna vastastikmõjust.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 8. köide, 1995</ref> Mõnel juhul Stokesi reegel ei kehti. Niisuguse nn anti-Stokesi nihke korral muutub pikemalaineline kiirgus lühemalaineliseks, näiteks [[Infrapunakiirgus|lähiinfrapunaga]] valgustamisel kiirgaub see välja nähtava valgusena. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Luminestsents]] na. affscge15n8v874x06fs6mvbuv9iptx 7162180 7162179 2026-05-27T13:55:12Z ~2026-31798-45 230412 Õigekiri (https://keeleabi.eki.ee/viki/Ulakoma.html) 7162180 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Stokes-Verschiebung.svg|pisi|Stokesi nihe: fotoemissiooni [[lainepikkus]] on suurem kui seda ergastava (absorbeeritud) kiirguse lainepikkus]] '''Stokes'i nihe''', ka Stokes'i reegel, kirjeldab erinevust teatud ainetes neelduva ja seejärel kiirguva valguse spektrite intensiivsusmaksimumidele vastavate lainepikkuste vahel. Stokesi nihe on iseloomulik [[fluorestsents]]ile, kui lühemalainelise kiirgusega ergastamisel kiirgub välja pikemalainelisem. See füüsikaline nähtus on nimetatud [[Iirimaa|Iiri]] füüsiku-matemaatiku [[George Gabriel Stokes|G. G. Stokesi]] auks, kes [[1852]] kirjeldas [[ultraviolettkiirgus]]e muutumist [[nähtav valgus|nähtavaks valguseks]], kui seda kiirgust suunata [[fluoriit|fluoriidi]] kristallidele. Stokesi nihe tuleneb ergastatud [[luminestsents]]itsentrite ja keskkonna vastastikmõjust.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 8. köide, 1995</ref> Mõnel juhul Stokesi reegel ei kehti. Niisuguse nn anti-Stokesi nihke korral muutub pikemalaineline kiirgus lühemalaineliseks, näiteks [[Infrapunakiirgus|lähiinfrapunaga]] valgustamisel kiirgaub see välja nähtava valgusena. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Luminestsents]] na. cl0wl1ska9hom88xzhsm0b97jp2u5hz 7162187 7162180 2026-05-27T14:05:19Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-31798-45|~2026-31798-45]] ([[User talk:~2026-31798-45|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:LAviki|LAviki]]. 6651448 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Stokes-Verschiebung.svg|pisi|Stokesi nihe: fotoemissiooni [[lainepikkus]] on suurem kui seda ergastava (absorbeeritud) kiirguse lainepikkus]] '''Stokesi nihe''', ka Stokesi reegel, kirjeldab erinevust teatud ainetes neelduva ja seejärel kiirguva valguse spektrite intensiivsusmaksimumidele vastavate lainepikkuste vahel. Stokesi nihe on iseloomulik [[fluorestsents]]ile, kui lühemalainelise kiirgusega ergastamisel kiirgub välja pikemalainelisem. See füüsikaline nähtus on nimetatud [[Iirimaa|Iiri]] füüsiku-matemaatiku [[George Gabriel Stokes|G. G. Stokesi]] auks, kes [[1852]] kirjeldas [[ultraviolettkiirgus]]e muutumist [[nähtav valgus|nähtavaks valguseks]], kui seda kiirgust suunata [[fluoriit|fluoriidi]] kristallidele. Stokesi nihe tuleneb ergastatud [[luminestsents]]itsentrite ja keskkonna vastastikmõjust.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 8. köide, 1995</ref> Mõnel juhul Stokesi reegel ei kehti. Niisuguse nn anti-Stokesi nihke korral muutub pikemalaineline kiirgus lühemalaineliseks, näiteks [[Infrapunakiirgus|lähiinfrapunaga]] valgustamisel kiirgaub see välja nähtava valgusena. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Luminestsents]] na. t2uwhhjab4392ej4bjf2jvgwlwp0jgq 0 665698 7162131 7152058 2026-05-27T12:19:42Z ~2026-31418-70 230404 Erakondlik kuuluvus 7162131 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jaanus Barkala | amet = [[Otepää vallavanem]] | ametiajaalgus = 31. märts 2020 | ametiajalõpp = 27. detsember 2024 | eelmine = [[Kaido Tamberg]] | järgmine = [[Jorma Riivald]] | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|9|22}} | partei = [[Isamaa Erakond]] }} '''Jaanus Barkala''' (sündinud 22. septembril [[1973]]) on [[Eesti]] omavalitsuspoliitik ja kaitseliitlane, 2020–2024 [[Otepää vallavanem]]. Ta kuulus 2001–2025 [[Isamaa Erakond]]a<ref>Äriregister</ref> ning oli erakonna [[Valgamaa]] piirkonna juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valgamaa piirkond – Isamaa Erakond |url=https://isamaa.ee/valgamaapk/ |vaadatud=2025-05-14 |keel=et}}</ref> Ta on lõpetanud 1991. aastal [[Otepää Keskkool|Otepää Keskkooli]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-01-28 |pealkiri=Vilistlased - Otepää Gümnaasium |url=https://nuustaku.edu.ee/partnerlus/vilistlased/ |vaadatud=2025-05-14 |väljaanne=nuustaku.edu.ee |keel=et}}</ref> ja 2005. aastal [[Tallinna Ülikool]]i õigusteaduskonna magistrikraadiga. 1992. aastal lõpetas Barkala [[Kaitseväe peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] Ohvitseride Kooli (II lennus) ja sai ohvitseriks. 2013. aastal sai ta [[nooremleitnant|nooremleitnandiks]] ja 2019. aastal [[leitnant|leitnandiks]]. 1996. aastast on ta [[Kaitseliidu Valgamaa malev|Kaitseliidu Valgamaa maleva]] pealiku abi.{{Lisa viide}} Barkala on tegutsenud ka eraettevõtluses. Ta on olnud mitme asutuse nõukogu liige, asutanud Sokka Puhkekeskuse ning töötanud City Motorsi direktorina (2006–2010). Jaanus Barkala on olnud [[Otepää linnavolikogu]] esimees (1997–1999) ning [[Otepää vallavolikogu]] esimees (2002–2005 ja 2017–2020). Alates 31. märtsist 2020 oli Otepää vallavanem, detsembris 2021 valiti uuesti vallavanemaks, 27. detsembril 2024 astus Barkala vallajuhi kohalt tagasi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Otepää vallavanem taandub ametist - Uudised ja teated - Otepää Vald |url=https://www.otepaa.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/FwSkF1dZq8EO/content/id/41742905 |vaadatud=2025-05-14 |väljaanne=www.otepaa.ee |arhiivimisaeg=2024-12-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241223113851/https://www.otepaa.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/FwSkF1dZq8EO/content/id/41742905 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta oli ka AS-i Otepää Veevärk nõukogu esimees. Barkala oli [[Lõuna-Eesti]] kõige suurema palgaga vallavanem: ta sai riigi keskmisega võrreldes 2,5-kordset palka.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-04 |pealkiri=Palgaedetabelit juhib Otepää vallavanem |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7767044/palgaedetabelit-juhib-otepaa-vallavanem |vaadatud=2025-05-14 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Barkala, Jaanus}} [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 2pgisjnwypashj646t6evhpi6erv2hu 0 666286 7162204 6638384 2026-05-27T15:12:10Z Sjur 66496 7162204 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Yasemin Can | pilt = 2017 European Athletics U23 Championships, 10000m women final12 14-07-2017.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Yasemin Can (2017) | riik = Türgi | sünniaeg = {{süv|1996|12|11}} | sünnikoht = [[Nairobi]], [[Keenia]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 166 cm<ref name="euros">[https://www.eurosport.com/athletics/yasemin-can_prs449083/person.shtml Yasemin Can]. eurosport.com. Vaadatud 9.12.2023</ref> | kaal = 49 kg<ref name="euros"/> | spordiklubi = [[Enkaspor]] | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Amsterdam 2016]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m 2|10 000 m]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Amsterdam 2016]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|München 2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m 2|10 000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|München 2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Berliin 2018]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Belgrad 2017]]|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#3000 m 2|3000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Bydgoszcz 2017]]|5000 m}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Bydgoszcz 2017]]|10 000 m}} }} '''Yasemin Can''' (sünninimega '''Vivian Jemutai'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1996]] [[Nairobi]]s) on [[Keenia]] päritolu [[Türgi]] [[kergejõustiklane]], [[pikamaajooks]]ja. Can on esindanud Türgit alates 2016. aastast.<ref name="postimees">[https://sport.postimees.ee/3760199/em-inimkaubandus-voib-peletada-publiku "EM: inimkaubandus võib peletada publiku"] postimees.ee. 11. juuli 2016. Vaadatud 10.12.2023</ref> [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Amsterdam]]is tuli ta Euroopa meistriks nii 5000 meetri kui ka 10 000 meetri jooksus. [[2016. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] [[Rio de Janeiro]]s püstitas ta 10 000 meetri jooksus Euroopa U23 vanuseklassi rekordi 30.26,41 ja sai 7. koha. 5000 meetri jooksus oli ta kuues. [[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Belgrad]]is võitis ta 3000 meetri jooksus [[Laura Muir]]i järel hõbemedali. [[2017. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|U23 vanuseklassi meistrivõistlustel]] [[Bydgoszcz]]is võitis ta nii 5000 meetri kui ka 10 000 meetri jooksus võistluste rekordiga kuldmedali. [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Berliin]]is võitis ta 5000 meetri jooksus [[Sifan Hassan]]i ja [[Eilish McColgan]]i järel pronksmedali. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is võitis ta kuldmedali 10 000 meetri jooksus ja hõbemedali 5000 meetri jooksus. ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''4.15,51''' || [[28. august]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Bursa]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.33,29''' || [[3. mai]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''14.36,82''' || [[8. juuni]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |- | [[10 000 m jooks]] || align="center"| '''30.26,41''' || [[2. august]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rio de Janeiro]] |- | [[Poolmaraton]] || align="center"| '''1:06.20''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[17. oktoober]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Gdynia]] |- | [[Maraton]] || align="center"| '''2:47.11''' || [[10. aprill]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Rotterdam]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''4.11,54''' || [[17. veebruar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Istanbul]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.43,46''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[5. märts]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''15.08,46''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[20. veebruar]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Istanbul]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline kergejõustikuliit]]</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat}} * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Can, Yasemin}} [[Kategooria:Türgi kergejõustiklased]] [[Kategooria:Keenia jooksjad]] [[Kategooria:Pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] ofzj3csjsy0sqo1iparuhe4j6uoxqfz 0 670794 7162184 7161983 2026-05-27T14:00:15Z Taurus404 80079 /* 10. hooaeg (2007) */ 7162184 wikitext text/x-wiki {{Pooleli|kuu=september|aasta=2024}}{{Viitamata|kuu=september|aasta=2024}} See on telesarja "[[Top Gear]]" jagude loend. == 9. hooaeg (2007) == {| class="wikitable" |- ! # ! Katsed ! Lühikokkuvõte ! Külaline !Minutid |- | 2 | Bugatti Veyron • Audi TT • Mazda RX-8 • Alfa Romeo Brera | James läheb Volkswageni testirajale, et sõita Bugatti Veyroniga kiirusel 406 km/h. Jeremy, Richard ja James sõidavad uusimate Audi TT, Alfa Romeo Brera ja Mazda RX8 kupeedega Šotimaale, kus neil on kaks minutit aega veenda Šoti rahvusliku moodsa kunsti galerii eksperte, et nende auto on kunstiteos. Saatekülaline on Hugh Grant. | [[Hugh Grant]] |48 minutit |- | 3 | Chevrolet Camaro RS • [[Dodge RAM 150]] • Cadillac Brougham | Jeremy, Richard ja James suunduvad Ameerikasse, kus nad peavad Miamist ostma auto vähem kui 1000 USA dollari eest ja sõitma sellega läbi nelja osariigi New Orleansi. | Puudub |51 minutit |- | 4 | Porsche 911 Turbo • Reliant Robin • Brabus SV 12 S | Meeskond testib uusimat Porsche 991 Turbot. Jeremy uurib, miks Mercedes-Benz Brabus SL65 on seni võimsaim kabriolett. Richard, James ja Briti amatöör saadavad Reliant Robini raketiga kosmosesse ja muudavad selle korduvkasutatavaks süstikuks. Saatekülaline on Simon Pegg. | [[Simon Pegg]] |50 minutit |- | 5 | Renault Espace • Lamborghini Murcielago LP640 • Fendt 930 Vario (traktor) • JCB Fastrac (traktor) • Case STX (traktor) | Meeskond näitab, mis juhtub, kui rong sõidab raudteeülesõidukohal autole otsa. Jeremy läheb uue Lamborghini Murcielago LP640-ga sõitma. Jeremy, Richard ja James kasutavad traktoreid, et kasvatada oma biokütusel kasvavaid taimi. Saatekülaline on Kristin Scott Thomas. | [[Kristin Scott Thomas]] |52 minutit |- | 6 | Fiat Panda • Saab 9000 • Alfa Romeo 164 • MG ZT • Ford Mustang Fastback GT390 Bullitt • Shelby Mustang GT500 | Richard sõidab Ford Shelby Mustang GT500-ga. Jeremy, Richard ja James muudavad töötava auto kabrioletiks ja kasutavad seda kuulsa kliendi viimiseks läbi Londoni kitsaste tänavate Briti auhinnagalale. | Puudub |52 minutit |} == 10. hooaeg (2007) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Väljakutse ! |Külaline !Minutid |- |1 |Volkswagen Golf V GTI W12-650 • Porsche 911 GT3 RS • [[Lamborghini Gallardo Superleggera]] • [[Aston Martin Vantage (2005)|Aston Martin V8 Vantage N24]] |Tähistatakse Volkswagen Golf GTI 30-ndat sünnipäeva. Mehed katsetavad erinevaid Euroopa kiirteid ning selle jaoks saavad nad kasutada ka võimsad autod. Saatekülaliseks on Helen Mirren. |[[Helen Mirren]] |51 minutit |- |2 |Audi R8 • Porsche 911 Carrera S • Triumph Herald • Volkswagen Transporter (Camper) • Nissan Pikap (1995)) |Mehed üritavad sõita Prantsusmaale, kasutades selleks juba kaheksandas hooajas vaatajaile tutvustatud autosid. Jeremy "Toybota" asendatakse "Nissankiga". Samuti testitakse Audi R8-t ja Porsche Carrera 2S-i. Saatekülaliseks on Jools Holland. |[[Jools Holland]] |50 minutit |- |3 |[[Rolls-Royce Phantom]] Drophead kupee • Ferrari 599 GTB Fiorano • Ferrari 275 GTS • Lexus LS600h • Peel P50 • Bugatti 16.4 Veyron |Richard sõidab Bugatti Veyroniga ning otsustab auto hävituslennukiga joonele panna. Samuti testitakse uut Lexus LS600-t, millel on sisseehitatud parkimissüsteem. Seekordseks saatekülaliseks on Ronnie Wood. |[[Ronnie Wood]] |50 minutit |- |5 |[[Aston Martin Vantage (2005)|Aston Martin V8 Vantage Roadster]] • Caparo T1 • Mercedes-Benz GL500 |Jeremy, James ja Richard üritavad leida kiireimat viisi, kuidas Londonis liikuda ning võistlevad paadi, ratta ja autoga. Saatekülaliseks on "Ameerika otsib superstaari" zhüriiliige Simon Cowell. |[[Simon Cowell]] |50 minutit |- |6 |Honda Civic Type R II • Honda Civic Type R III • Alfa Romeo 159 • BMW M5 Touring • Mercedes-Benz E 63 AMG mudel T • Volkner Mobil Performance |Richard ja James võistlevad Briti võidusõitjatega. Jeremy arvustab kolmanda põlvkonna Honda Civic Type R-i. Alfaisane James istub Alfa Romeo 159 rooli. Jeremy võrdleb BMW ja Mercedes-Benzi luksuslikke universaale ja viib need Manchesteri lennuväljale. |Puudub |49 minutit |- |7 |Rover SD1 • Triumph Dolomite Sprint • Austin Princess • Aston Martin DBS |Jeremy, James ja Richard tähistavad British Leylandi juubelit ning üritavad leida autod, mis oma nime uhkusega kannaks. Jeremy testib uut Aston Martin DBS-i |Puudub |51 minutit |- |8 |Vauxhall VXR8 • Renault R25 (vormel 1) • BMW 330i |Top Gear otsib vanimat autot, mis sõidab nagu tänased autod • ''Hammond'' üritab F1-autoga rajal ringi sõita • ''Jeremy'' kaassõitjana isejuhtivas BMW-s |[[James Blunt]] • [[Lewis Hamilton]] |50 minutit |- |9 |BMW 330d • Fiat 500 • Ascari A10 • Daihatsu Materia |Jeremy, James ja Richard osalevad Britcar 24 võistlusel. Jamesi katsetada jääb Budapestis Fiat 500. |Puudub |51 minutit |- |10 |Jaguar XF • Mercedes-Benz C63 AMG • Audi RS4 • BMW M3 E90 |Jeremy James ja Richard Hispaaniasse kolm autot: uue BMW M3, Mercedes C63 AMG ja Audi RS4. James proovib uut Jaguar XF ja Richard muudab G-Wiz'i raadio teel juhitavaks autoks. Mõistliku hinnaga autoga sõidab šoti näitleja David Tennant. |[[David Tennant]] |50 minutit |} == 11. hooaeg (2008) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Väljakutse ! |Külaline !Minutid |- |1 |Ferrari 430 Scuderia • Lexus LS • Suzuki Vitara • Fiat Coupé • Austin Allegro |Meestele antakse 1000 naela, et osta politseiautod ning nendega tagaajamine korraldada. Seekordseteks külalisteks on Justin Lee Collins ja Alan Carr. |Alan Carr • Justin Lee Collins |51 minutit |- |2 |[[Mitsubishi Lancer Evolution X]] • Subaru Impreza WRX STi • Mercedes-Benz CLK 63 AMG must seeria • Audi RS6 Avant |Eelmisel hooajal tahtis Jeremy paari heita [[Lamborghini Gallardo Superleggera]]ga. Seekordses osas armub ta Mercedes CLK Blacki. Richard sõidab Audi RS6 Avantiga võidu alpisuusatajatega. Rallirajal võistlevad Mitsubishi Evo X ja Subaru Impreza STi. Mõistliku hinnaga autoga sõidavad Rupert Penry-Jones ja Peter Firth. |Rupert Penry-Jones • Peter Firth |51 minutit |- |3 |Bentley Brooklands • Alfa Romeo 75 • Alfa Romeo GTV • Alfa Romeo Ämblik |Top Gear tõestab, et 1,000 naela Alfa Romeosel on ''see'' olemas |James Corden • Rob Brydon |51 minutit |- |4 |Alfa Romeo 8C Competizione • [[Nissan GT-R]] |'''Super Race''': ''Jeremy'' kihutab Jaapani Shinkanseniga Hakui-Chiba liinil Nissan GT-R-is |Fiona Bruce • Kate Silverton |52 minutit |- |5 |[[Nissan GT-R]] • Mercedes-Benz 600 • Rolls-Royce Corniche • Daihatsu Terios |Jeremy testib Nissan GT-R-i Fuji rajal ja pingutab kaela • Troon mehele, kes väidab, et kiiruskaamerad on vargamaks • Jeremy ja ''James'' testivad vanu klassikalisi limusiine • ''Jeremy'' Daihatsus põgeneva rebasena, keda jahib m.in. ''Hammond'' |Peter Jones • Theo Paphitis |52 minutit |- |6 |Gumpert Apollo • Mitsuoka Orochi • Mitsuoka Galue • Mazda Furai |''James'' näitab Jaapanist pärit ebatavalisi autosid • Suure jõudlusega Mazda prototüüp Top Geari stuudiotes • Suurbritannia vs Saksamaa motoringsaatejuhtide lahingus |Jay Kay |52 minutit |} == 12. hooaeg (2008) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Lühikokkuvõte ! |Külaline !Minutid |- |1 |[[Porsche 911 GT2]] • [[Lamborghini Gallardo LP560-4]] |Seekord otsustavad poisid autojuhtideks hakata ning soetavad kolm odavapoolset veoautot. Jeremy ja Richard vaidlevad Porsche 911 üle ning Michael Parkinson teeb ringrajal ühe tiiru. |[[Michael Parkinson]] |52 minutit |- |2 |Fiat 500 Abarth • [[Dodge Challenger]] • Chevrolet Corvette C6 ZR1 • Cadillac CTS-V |Selles jaos kimavad mehed San Franciscost Utah'sse. Richard, Jeremy ja James testivad musklimasinaid ning Jeremy proovib rajal ära ka uue Fiat 500. Seekordne saatekülaline on Will Young. |[[Will Young]] |52 minutit |- |3 |Toyota I-Real • Renault Avantime |Meeskond üritab tuunida kõigi aegade kõige vähem sportlikku autot. Mõistliku hinnaga auto mõlgib ära Mark Wahlberg ning Richard põrutab Jaapanisse ja piilub invakärude tulevikku, tutvudes Toyota iRealiga. |[[Mark Wahlberg]] |50 minutit |- |4 |Pagani Zonda F Roadster • Bugatti Veyron • Volkswagen Polo 1.4 TDI Bluemotion |Poisid üritavad ühe paagitäie kütusega jõuda Šveitsist Blackpooli. James testib Zonda F Roadsteri ning mõistliku hinnaga autorooli istub professionaalne naljanina Harry Enfield. |[[Harry Enfield]] |51 minutit |- |5 |Lexus IS F • BMW M3 Sedaan • Ferrari Daytona |Kui BMW M3 kimab võidu Lexus IS-F-iga, istub Richard Ferrari Daytona rooli, et võistelda Jamesi kiirpaadiga. Boris Johnson kavatseb aga välja selgitada, milline linnaliinibuss oleks Londoni jaoks kõige sobilikum. |[[Kevin McCloud]] |51 minutit |- |6 |Veritas RS III • Caterham R500 Superlight • Ford Fiesta |Kas kommunistid oskasid üldse häid autosid teha? Tähelepanu-tähelepanu! Saatestaariks on Moskvitsh Eestist!!! Auto, mis pärit Läänemaalt. Ford Fiesta pannakse mitte eriti tavalisele proovisõidule. Saatekülaliseks on skandaalne Londoni linnapea Boris Johnson. |[[Boris Johnson]] |52 minutit |- |7 |Tesla Roadster • Honda FCX selgus |Selle saate teema on roheline mõtteviis – Jeremy testib elektriautot ning James keerab vesinikuauto Honda Clarity rooli. Selle saate staariks on aga Tom Jones! |[[Tom Jones]] |48 minutit |} == 13. hooaeg (2009) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Lühikokkuvõte ! |Külaline !Minutid |- |1 |Lotus Evora • Ferrari FXX |13. hooaja avaosas kihutavad kutid Londonist Edinburghi 60 aasta taguste kiireimate sõiduvahenditega, milleks on Jaguar XK120, Vincent Black Shadow mootorratas ja Peppercorn A1 Class Tornado aururong. Lisaks sõidab Jeremy ehk läbi aegade mugavaima superautoga - Lotus Evoraga. Ja Stig katsetab Ferrari FXX-i ning paljastab oma isiku. |[[Michael Schumacher]] |1h |- |2 |Lamborghini Murciélago LP670-4 SV • Mercedes-Benz peegelkaamera McLaren 722 |Richard testib Lambo SV-d. Kutid otsivad 17-aastasele poisile sobilikke autosid. Richard läheb Abu Dhabisse Araabia Ühendemiraatides, et sõita Lamborghini Murciélago LP670-4 SV-ga. |[[Stephen Fry]] |1h |- |3 |Mercedes-Benz SL65 AMG Must |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May otsivad mõistlikus hinnaklassis väikesi autosid, mis ei tekitaks masendust. Lisaks kohtub James Ameerika kaskadöörisõitude legendi Ken Blockiga. Jeremy katsetab rajal Mercedes SL Blacki ja saatekülaline on Michael McIntyre. |[[Michael McIntyre]] |1h |- |4 |Ford Focus RS • Renault Mégane R26 R • Mitsubishi Evo VII |Võidusõit postiautoga. |[[Usain Bolt]] |1h |- |5 |Jaguar XFR • BMW M5 |Mehed ostavad kolm 1500 naela maksvat sportautot ja osalevad hirmuärataval jäärallil. Jeremy sõidab uue Jaguariga. Saates on külas näitleja Sienna Miller. |[[Sienna Miller]] |1h |- |6 |BMW Z4 • Nissan 370Z |Mehed ostavad oksjonilt vana auto ja osalevad Mallorcal klassikalisel rallil. Jeremy katsetab uut BMW-d ja Nissanit. Saates on külas rokilegend Brian Johnson. |[[Brian Johnson ACDC|Brian Johnson]] |1h |- |7 |Vauxhall VXR8 Bathurst Edition • VW Scirocco |Jeremy ja James proovivad teha Volkswageni reklaami. Vaatajad näevad liigutavad filmi Aston V12-st. Saates on külas USA teletäht Jay Leno. |[[Jay Leno]] |1h |} == 14. hooaeg (2009) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Lühikokkuvõte ! |Külaline !Minutid |- |1 |BMW 760Li • Mercedes S63 AMG |Hooaja avaosas sõidavad mehed Rumeeniasse Aston Martin DBS Volante, Ferrariga California ja [[Lamborghini Gallardo Spyder]]iga. James proovib BMW 760e ja Mercedes S63 AMGd ja Eric Bana sõidab ringrajal Lacettiga. |[[Eric Bana]] |50 minutit |- |2 |Chevrolet Corvette C6 ZR1 • Audi R8 V10 |Jeremy, Richard ja James püüavad päästa emakest Maad, ehitades ise elektriauto. Ringrajal toimub aga mandritevaheline lahing - Euroopa kutsub USA välja ja Jeremy vastandab võitluseks Corvette ZR1 musklid ja Audi R8 V10 rafineerituse. Mõistliku hinnaga autoga sõidab Hollywoodi täht Michael Sheen. |[[Michael Sheen]] |50 minutit |- |3 |Hawk HF3000 (Lancia Stratos replica) • [[Lamborghini Gallardo|Lamborghini Gallardo LP550-2 Valentino Balboni]] |James lendavas treileris vs Richard viimases [[Lamborghini Gallardo]]s. Katse teha kindlaks, milline tootja tootis kõige silmapaistvamaid autosid |[[Chris Evans gd|Chris Evans]] |52 minutit |- |4 |Renault Twingo Sport 133 • BMW X5M &; Audi Q7 V12 |Milline lennujaama teenindussõidukitest on kiireim? |[[Guy Ritchie]] |51 minutit |- |5 |Noble M600 |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May proovivad tõestada, et autod on kunst ning täidavad galerii automaailma taiestega. Jeremy katsetab sensatsiooniliselt kiiret ja kallist superautot Noble M600. |[[Jenson Button]] |49 minutit |- |6 |[[Range Rover]] • Toyota Land Cruiser • Suzuki Samurai |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May viiakse Boliivia vihmametsa ning neil on kaasas ainult kolm odavat autot. Nad kohtuvad kohalike narkoparunitega, kogevad suurtel kõrgustel hingamisraskusi ning satuvad hirmutava Surmatee peale. Enne seda kõike peavad nad välja saama vihmametsast, mis on saate ajaloo raskeim katsumus. |Puudub |1h 16m |- |7 |Lexus LFA • BMW X6 • Vauxhall Insignia VXR |''Jeremy'' maailma kalleim teekatsetus • ''Mai'' testib Vauxhall VXR Insigniat ja räägib Ühendkuningriigi liiklusmärkide valmistajaga • '''Top Gear Awards''' 2009 |[[Seasick Steve]] |50 minutit |} == 15. hooaeg (2010) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Lühikokkuvõte ! |Külaline !Minutid |- |1 |Bentley Continental Supersports • Kia cee'd • [[Toyota Hilux]] • Chevrolet Lacetti |James annab Toyota Hilux pikapile viimase ülesande. Richard ja Jeremy korraldavad kuulsustele teejoomise ning valivad välja uue mõistliku hinnaga auto. |[[Nick Robinson]] • [[Al Murray]] • [[Peter Jones]] • [[Peta Todd]] • [[Johnny Vaughan]] • [[Bill Bailey]] • [[Louie Spence]] • [[Amy Williams]] |48 minutit |- |2 |Mercedes 190E 2.3-16 Cosworth • BMW M3 E36 • Ford Sierra Sapphire Cosworth • Reliant Robin • BMW Isetta • Porsche 911 Sport Classic • Porsche Boxster Spyder |Jeremy, Richard ja James proovivad leida kolm autot, mis maksavad alla 5000 naela ning mis sobiks nii võidusõiduks kui ka igapäevasteks sõitudeks. James katsetab paari erinevat Porschet. Saatekülaline on Alastair Campbell. |[[Alastair Campbell]] |52 minutit |- |3 |[[Aston Martin Rapide]] • Porsche Panamera • Maserati Quattroporte GTS • Chevrolet Camaro SS • Mercedes-Benz E63 AMG |Proovile pannakse [[Aston Martin Rapide]], Porsche Panamera Turbo ja Maserati Quattroporte, et välja selgitada maailma parim neljaistmeline superauto. Saates on külas Rupert Grint ja Rubens Barrichello. |[[Rubens Barrichello]] • [[Rupert Grint]] |51 minutit |- |4 |Audi R8 V10 Spyder • Porsche 911 Turbo Cabriolet • Land Rover 110 • Citroën CX • Lotus Excel |Jeremy, Richard ja James proovivad ehitada huvitavaid autosuvilaid ning siis pannakse need proovile. Jeremy sõidab uue Audi R8 V10 Spyderiga ja uue Porsche kabrioletiga. |Puudub |51 minutit |- |5 |Volkswagen Touareg • Bugatti Veyron Super Sport |Richard uurib, kas Volkswageni uus Touareg on paremaks muutunud. Ta sõidab sellega Rootsis lumesaanidega võidu. James sõidab Saksamaale ja püüab Bugatti Veyroniga oma kiirusrekordit purustada. Saatekülalised on Cameron Diaz ja Tom Cruise. |[[Cameron Diaz]] • [[Tom Cruise]] |45 minutit |- |6 |Ferrari 458 Itaalia |Mehed ostavad vanad bagid ja sõidavad nendega ringi, alustades Norfolkist ja lõpetades Blackpoolis. Jeremy katsetab uut Ferrari 458 Italiat. Saatekülaline on näitleja Jeff Goldblum. |[[Jeff Goldblum]] |52 minutit |- |7 |Mercedes-Benz SLS AMG • Ferrari 458 Italia • Porsche 911 GT3 RS |Mehed valivad välja autod, millega USA idarannikul ringi sõita. Jamesi valik on Ferrari 458 Italia, Jeremy valik on Mercedes-Benz SLS AMG ja Richardi eelistus on Porsche 911 GT3 RS. Saatekülaline on filmilavastaja Danny Boyle. |[[Danny Boyle]] |1h 6m |} == 16. hooaeg (2011) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Lühikokkuvõte ! |Külaline !Minutid |- |0 |Mazda MX-5 • BMW Z3 • Fiat Barchetta |Mehed on Iraagis ja nende ülesanne on sõita Petlemma nii, et nad surma ei saaks ega piirkonda veel ebastabiilsemaks ei muudaks. Maastikku arvestades oleks parim valik nelikveoga autod, aga isepäised sellid arvavad, et Mazda MX5, BMW Z3 ja Fiat Barchetta ajavad asja ära küll. |Puudub |1h 16m |- |1 |Ariel Atom V8 • BMW S1000RR • Škoda Yeti • Volkswagen Beetle • Porsche 911 Turbo S kabriolett • Jaguar C-X75 |Jeremy Clarkson korraldab Škoda Yetile erakordselt raske sõidutesti ning James May teeb proovisõitu hullumeelse Aerial Atom V8-ga. Richard Hammond tähistab Porsche 911 evolutsiooni ning paneb omavahel võistlema tänapäevase Turbo Cabrioleti ja selle vanima sugulase. Mõistliku hinnaga autoga sõidab koomik John Bishop. |[[John Bishop]] |50 minutit |- |2 |Ferrari 599 GTO • Ferrari 250 GTO • Ferrari 288 GTO |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May võistlevad Austraalia "Top Geari" saatejuhtidega ja arvata võib, et lahing lõpeb pisaratega. Jeremy katsetab uut Ferrari 599 GTO-d ja saates on ka tuntud külaline, tennisist Boris Becker. |[[Boris Becker]] |49 minutit |- |3 |Mercedes-Benz S 65 AMG L • Rolls-Royce Ghost • Zastava 101 • Cosworth Subaru Impreza STI CS400 • Ford Focus RS500 • Volvo C30 Polestar |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May sõidavad Albaaniasse, et teha proovisõitu luksusliku Rolls-Royce Ghostiga, Bentley Mulsanne'iga ja Mercedes S65 AMG-ga. Kodumaal sõidab Jeremy kolme erineva luukpäraga. Saates on külas tuntud saatejuht Jonathan Ross. |[[Jonathan Ross]] |50 minutit |- |4 |BMW 325i kabriolett • McLaren MP4-12C • Pagani Zonda R • Pagani Zonda Tricolore |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May plaanivad osta kasutatud kabriolette. Nad avastavad ebatavalisi vigu, mida tasub kasutatud autode ostmisel tähele panna. Jeremy katsetab võimsat Pagani Zonda R-i ning saates on külas näitlejad Nick Frost ja Simon Pegg. |[[Simon Pegg]] • [[Nick Frost]] |52 minutit |- |5 |Audi RS5 • BMW M3 Competition • Claas (kombain) |Jeremy, Richard ja James tahavad teha lõpu kaosele, mida iga-aastane lumesadu Suurbritannias tekitab. Selleks sõidavad nad Norrasse ja kasutavad kombaini. Jeremy katsetab uut Audi RS5 ja värskeimat BMW M3. Seekord on saates tõeline üllatuskülaline. |[[Amber Heard]] |51 minutit |- |6 |Porsche 959 • Ferrari F40 • Peugeot EX1 (prototüüp) • Jaguar XJ V8 ülelaadimisega • SEV (kosmoseuuringute sõiduk)) |Hooaja viimases osas kihutab Jeremy Clarkson Jaguar XJ-ga võidu - vastaseks ei midagi võimsamat kui maakera ise. Richard Hammond teeb teoks oma poisipõlve unistuse, kui testib kahte 1980. aastate superautot - Porsche 959-t ja Ferrari F40-t. James May on USA-s, et proovida järele NASA kõige viimast kosmosesõidukit. |[[John Prescott]] |51 minutit |} == 17. hooaeg (2011) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Lühikokkuvõte ! |Külaline !Minutid |- |1 |Jaguar E-type • Eagle Speedster • Mini John Cooper Works WRC • BMW 1 M Coupé • Paramount Marauder |Jeremy Clarkson sõidab Jaguari olulise tähtpäeva puhul moodsa ja ülikalli Jaguariga. Richard Hammond on Lõuna-Aafrikas, et proovile panna Hummeri veel suurem mudel. James May kohtub olümpiavõitja Amy Williamsiga, et teha proovisõitu Mini ralliautoga. |[[Alice Cooper]] |52 minutit |- |2 |Renault Clio Cup • Abarth 500C • Citroen DS3 Racing • Aston Martin Virage |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May on Itaalias, et väljakutsete ja tülitsemise kaudu leida maailma parim luukpära. Clarkson sõidab Citroeniga, Hammond Fiatiga ja May Renault'ga ning nad kõik suunduvad Monte Carlosse, kus autod proovile pannakse. Saatekülaline on koomik Ross Noble. |[[Ross Noble]] |52 minutit |- |3 |Ferrari 458 Italia • McLaren MP4-12C • Range Rover Evoque • Nissan Pixo • Mercedes CL600 • BMW 850Ci |Jeremy ja Richard leiavad soodsaid pakkumisi odavatele uutele autodele. James sõidab Nevadasse, et proovile panna Range Rover Evoque. Võrdluses on McLaren MP4-12C ja Ferrari 458. Saatekülaline on F1-piloot Sebastian Vettel. |[[Sebastian Vettel]] |52 minutit |- |4 |Jaguar XKR-S • [[Nissan GT-R]] • Jaguar XJ S • Audi S8 |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May proovivad rongiga reisimise odavamaks, kiiremaks ja huvitavamaks muuta ning kasutavad veduri ja vagunite asemel eriauto külge kinnitatud vagunelamuid. Võrdluses on Jaguar XKR-S ja Nissan GT-R. Saatekülaline on koomik ja näitleja Rowan Atkinson, kes püstitab rajarekordi. |[[Rowan Atkinson]] |49 minutit |- |5 |Jensen Interceptor • Lotus T125 • Armtrac 400 (demineerimissõiduk) • FV434 (tehniline kaitsesõiduk) • FV180 (spetsiaalne traktor) |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May peavad lammutama mahajäetud maju kiiremini kui selle ala asjatundjad. Jeremy katsetab klassikalise Jensen Interceptori uuendatud versiooni. Sõidurajal pannakse proovile Lotus T125. |[[Bob Geldof]] |52 minutit |- |6 |Lamborghini Aventador • Nissan Leaf • Peugeot iOn • Land Rover Discovery • Bowler Wildcat |Jeremy Clarkson ja James May sõidavad uute elektriautodega mere äärde ning astuvad reisi ajal spontaanselt läbi Lincolni tehasest. |[[Louis Walsh]] |49 minutit |} == 18. hooaeg (2012) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Lühikokkuvõte ! |Külaline !Minutid |- |1 |Lamborghini Aventador • McLaren MP4-12C • Noble M600 |Mehed sõidavad Itaaliasse, et proovile panna Lamborghini Aventador, McLaren MP4-12C ja Noble M600! |Puudub |52 minutit |- |2 |Mercedes-Benz SLS AMG Roadster |Jeremy Clarkson ja James May lendavad Pekingisse, et uurida Hiina pidevalt kasvavat autotööstust. Richard Hammond on Texases, et tutvuda üllatavalt põneva NASCAR'i maailmaga. Saatekülaline on näitleja Matt LeBlanc. |[[Matt LeBlanc]] |51 minutit |- |3 |Opel Corsa OPC • Fiat Panda |Jeremy Clarkson ja Richard Hammond käivad filmi "The Sweeney" võtetel ja aitavad filmida suurt tagaajamist. Clarkson juhendab autojuhte ning Hammond õpetab näitlejaid Ray Winstone'i ja Plan B-d. James May katsetab uut Vauxhall Corsa VXR Nurburgringi ja annab hinnangu uhiuuele Fiat Pandale. Saatekülaline on näitleja Ryan Reynolds. |[[Ryan Reynolds]] |51 minutit |- |4 |Fisker Karma • Bentley Continental V8 • Ferrari FF |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May alustavad auahne projektiga. Nad plaanivad ehitada rattad, millega saaks sõita metsikus looduses. Polaarjoone lähedal asuval katserajal pannakse proovile Ferrari FF ja Bentley Continental V8. James on Floridas, sõidab Fisker Karmaga ja kohtub AC/DC solisti Brian Johnsoniga. |Puudub |51 minutit |- |5 |Marcos TSO • Bugatti 16.4 Veyron • Porsche 911 Carrera 2 • Porsche 911 Carrera 4 |'''Supervõistlus:''' kumb toob trühvli Itaaliast Albast kiiremini Londonisse – kas Cessna või Bugatti Veyron? • Kas nelikveoline Porsche on kiirem kui 2WD? ''Mai'' kontrollid Cardiffis toimuval üritusel |[[Matt Smith]] |51 minutit |- |6 |Bentley • BMW Brutus |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May sõidavad kolme võidusõiduautoga Doningtoni. Jeremy taaslavastab kuulsa lahingu, kus on vastamisi Bentley ja vanaaegne BMW. |Puudub |50 minutit |- |7 |BMW M5 • BMW 328i • Citroën Saxo • Toyota MR2 |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May tahavad välja selgitada, kas võidusõit võib olla odavam kui golf. Richard paneb rajal proovile uue BMW M5. Saatekülaline on rokilegend Slash. |[[Slash]] |52 minutit |} == 19. hooaeg (2013) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Väljakutse ! |Külaline !Minutid |- |1 |Bentley Continental GT • Pagani Huayra |Jeremy üritab ehitada autot, mis oleks isegi väiksem kui kuulus Peel P50. Siis katsetab ta autot Londoni tänavatel ja näitab seda ka asjatundjatele. James paneb proovile Bentley Continental GT Speedi. Richard sõidab katserajal uue Pagani Huayra hüperautoga. Saatekülaline on sarja "Kodumaa" peaosatäitja Damian Lewis. |[[Damian Lewis]] |1h 2m |- |2 |[[Aston Martin Vanquish|Aston Martin AM310 Vanquish]] • SRT Viper • Lexus LFA |Mehed on USA lääneosas ning sõidavad Las Vegasest LA-sse kolme superautoga, milleks on Lexus LFA, Dodge Viper ja [[Aston Martin Vanquish]]. Võisteldakse selles, kes jõuab viimasena Mehhiko piirile, ja kaotajat ootab hirmutav karistus. Saatekülaline on muusik ja näitleja Mick Fleetwood, kes oli kunagise menuansambli Fleetwood Mac asutaja. |[[Mick Fleetwood]] |52 minutit |- |3 |Ford Shelby GT500 • Toyota GT86 |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May sõidavad võidu Wembley staadionilt Milanosse. Jeremy sõiduvahendiks on Shelby Mustang GT500, aga Hammond ja May panustavad Euroopa raudteele. Võitja saab piletid tähtsale jalgpallimatšile. Saatekülaline on šoti laulja ja laulukirjutaja Amy MacDonald. |[[Amy Macdonald]] |1h |- |4 |Kia Cee'd • Ford Focus • Vauxhall Astra • Renault Megane |Jeremy Clarkson paneb uue Kia Cee di põhjalikult proovile ning kasutab selleks angerjaid, karrit, rokilegendi, Ameerika võmmi ja ebaharilikku ragbimatši, milles osaleb ka James May. Richard Hammond on Mehhikos ning katsetab Mastretta sportautot. |[[Lewis Hamilton]] |1h 2m |- |5 |Fiat Multipla • [[Range Rover]] |Jeremy Clarkson ja Richard Hammond on silmitsi vananeva elanikkonna ja aina keerulisemate moodsate autode probleemiga. Nende lahendus on kavandada auto spetsiaalselt vanainimestele ja masin siis pensionäride abil proovile panna. James May katsetab Londonis uut [[Range Rover]]it ja läheb siis Nevadasse sõjaväemasinat proovima. Saatekülaline on näitleja James McAvoy. |[[James McAvoy]] |1h 2m |- |6 |BMW 528i • Subaru Impreza WRX • Volvo 850 |Kaheosalise erisaate esimeses osas on Jeremy Clarksonil, Richard Hammondil ja James Mayl Aafrikas lihtne missioon -- nad peavad leidma Niiluse allika. Aastate jooksul on paljud rändurid väitnud, et neil on see õnnestunud. Top Geari mehed usuvad, et neil õnnestub see paremini, kuna nad sõidavad kiiremini ja kaugemale kui eelkäijad. |Puudub |59 minutit |- |7 |BMW 528i • Subaru Impreza WRX • Volvo 850 |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May jätkavad oma eepilist Aafrika-odüsseiat. Pärast kokkupuuteid hullumeelse liikluse, mudalaviinide ja kahtlase kaardilugemisega proovivad mehed leida Niiluse allika. |Puudub |58 minutit |} [[Kategooria:Filmikunsti loendid]] pgdx2rdf5foe96tgbz87702wowrqse0 0 671370 7162363 7129707 2026-05-27T21:43:15Z Sjur 66496 /* 4×100 meetri teatejooks */ 7162363 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Rooma | Kuupäevad = 7.–12. juuni | Staadion = [[Stadio Olimpico]] | Staadioni pilt = [[Pilt:Stadio_Olimpico_e_Stadio_dei_Marmi.jpg|280px]] | Osalevaid sportlasi =1559 (761 naist ja 798 meest) |Osalevaid riike = 48 | Võistlusalasid = 49 | Eelmine = [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]] | Järgmine = [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026]] }} '''2024. aasta [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]]''' peeti 26. korda 7.–12. juunini 2024 [[Itaalia]]s [[Rooma]]s [[Stadio Olimpico]]l. See oli kolmas kord, kui Itaalia korraldas Euroopa meistrivõistlusi pärast [[1934. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1934. aasta avavõistlust]] [[Torino]]s, mis oli mõeldud ainult meestele, ja [[1974. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1974. aastal]] Roomas Stadio Olimpicol. Seega võõrustas linn ja toimumiskoht meistrivõistlusi 50 aasta tagant teist korda. Stadio Olimpicol peeti ka [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960. aasta olümpiamängud]] ja [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]. Staadion renoveeriti 1990. aastal ja mahutab kuni 70 000 pealtvaatajat. [[Euroopa Kergejõustikuliit]] (EAA) valis 10. novembril 2020. aastal [[koroonapandeemia]] tõttu veebis peetud 160. nõukogu koosolekul Rooma. Itaalia pealinna eelistati [[Poola]]s asuvale [[Katowice]]le. [[Poolmaraton]] ja 20 km käimine toimusid Rooma tänavatel, kuid esimest korda pärast 2006. aastat asub Euroopa meistrivõistluste maanteevõistluste finiš kergejõustikustaadionil. Kergejõustiku Euroopa meistrivõistluste kavas oli 23 meeste, 23 naiste ala, poolmaratoni võistkondlik võistlus (mehed + naised) ja segaala, kusjuures 4 × 400 m segateatejooksus võisteldi esimest korda selle võistluse ajaloos. Kuna 2024. aasta on olümpiaaasta, asendub maraton poolmaratoniga, mis annab alust individuaalsete ja võistkondlike medalite jagamiseks. Lisaks on erinevalt eelmistest võistlustest 20 km käimine programmis ainus [[Käimine|käimisvõistlus]]. [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa 2022. aasta sissetungi tõttu Ukrainasse]] on [[Venemaa]] ja [[Valgevene]] sportlastel keelatud 2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel osaleda. ==Eestlaste osalemine== Kergejõustiku EM-il esindab Eestit 19-liikmeline koondis: {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' *[[Karl Erik Nazarov]] – 100 m *[[Rasmus Mägi]] – 400 m tõkkejooks *[[Janek Õiglane]] – kümnevõistlus *[[Johannes Erm]] – kümnevõistlus *[[Risto Lillemets]] – kümnevõistlus *[[Leonid Latsepov]] – poolmaraton *[[Tiidrek Nurme]] – poolmaraton *[[Olavi Allase]] – poolmaraton *[[Adam Kelly]] – vasaraheide *[[Jander Heil]] – kuulitõuge | valign="top" width="50%" |'''Naised''' *[[Ann Marii Kivikas]] – 4x400 m teatejooks, 200 m *[[Miia Ott]] – 4x400 m teatejooks *[[Diana Suumann]] – 4x400 m teatejooks *[[Kreete Verlin]] – 4x400 m teatejooks *[[Johanna Ilves]] – 4x400 m teatejooks varuvõistlejana *[[Elisabeth Pihela]] – kõrgushüpe *[[Gedly Tugi]] – odavise *[[Marleen Mülla]] – teivashüpe *[[Laura Maasik]] – 3000 m takistusjooks |} ==Võistluste ajakava== ''Kõik kellaajad on kohalikud ([[UTC+1:00|UTC+1]])''. {|class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KV||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EJ||Eeljooksud |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaalid |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |- | colspan="8" align="center" |H = hommikune võistlus, Õ = õhtune võistlus |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+Mehed |- align=center ! Kuupäev → || colspan="2" width="60px" |R <br>7.06 || width=60px colspan=3|L<br> 8.06 || width=60px colspan=3|P<br> 9.06 || width=60px colspan=2|E<br> 10.06 || width=60px colspan=2|T<br> 11.06 || width=60px|K<br> 12. 06 |- ! Alad ↓ || width="30px" |H || width=30px|Õ || width=30px|H || width=30px colspan=2|Õ || width=30px|H || width=30px colspan=2|Õ || width=30px|H || width=30px|Õ || width=30px|H || width=30px|Õ || width=30px|Õ |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 meetri jooks|100 m]] || || bgcolor="#D0A9F5"| EJ || || bgcolor="#D9FFB2"|PF || bgcolor="#FFDF80"|F || || colspan=2| || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 meetri jooks|200 m]] || || || || colspan=2| || bgcolor="#D0A9F5"| EJ || bgcolor="#D9FFB2" colspan=2|PF || || bgcolor="#FFDF80"|F || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetri jooks|400 m]] || || || bgcolor="#D0A9F5"| EJ || colspan=2| || || bgcolor="#D9FFB2" colspan=2|PF || || bgcolor="#FFDF80"|F || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 meetri jooks|800 m]] || bgcolor="#D0A9F5" | EJ || || || bgcolor="#D9FFB2" colspan=2|PF || || bgcolor="#FFDF80" colspan=2|F || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 meetri jooks|1500 m]] || || || || colspan=2| || || colspan=2| || bgcolor="#D0A9F5"| EJ || || || || bgcolor="#FFDF80"|F |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 meetri jooks|5000 m]] || || || || colspan=2 bgcolor="#FFDF80"|F || || colspan=2| || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 meetri jooks|10 000 m]] || || || || colspan=2| || || colspan=2| || || || || || bgcolor="#FFDF80"|F |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Poolmaraton|Poolmaraton]] || || || || colspan=2| || bgcolor="#FFDF80"|F || colspan=2| || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || || || bgcolor="#D0A9F5"| EJ|| colspan=2| || || colspan=2| || || bgcolor="#FFDF80"|F || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5" | EJ || || || bgcolor="#D9FFB2"|PF || bgcolor="#FFDF80"|F || || colspan=2| || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || || || || colspan=2| || bgcolor="#D0A9F5"| EJ || colspan=2| || bgcolor="#D9FFB2"|PF || || || bgcolor="#FFDF80"|F || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] || || || || colspan=2| || bgcolor="#D0A9F5"| KV || colspan=2| || || || || bgcolor="#FFDF80"|F || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Teivashüpe]] || || || || colspan=2| || || colspan=2| || bgcolor="#D0A9F5"| KV || || || || bgcolor="#FFDF80"|F |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] || bgcolor="#D0A9F5" | KV || || || bgcolor="#FFDF80" colspan=2|F || || colspan=2| || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] || || || || colspan=2| || bgcolor="#D0A9F5"| KV || colspan=2| || || || || bgcolor="#FFDF80"|F || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] || || bgcolor="D0A9F5"|KV || || colspan=2 bgcolor="#FFDF80"|F || colspan=2| || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5" | KV || bgcolor="#FFDF80"|F || || colspan=2| || || colspan=2| || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Vasaraheide]] || || || bgcolor="#D0A9F5"| KV || colspan=2| || || colspan=2 bgcolor="#FFDF80"|F || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Odavise]] || || || || colspan=2| || || colspan=2| || || || bgcolor="#D0A9F5"| KV || || bgcolor="#FFDF80"|F |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] || || || || colspan=2| || || colspan=2| || bgcolor="#FFDF80" colspan=4|F || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käimine]] || || || || bgcolor="#FFDF80" colspan=2|F || || colspan=2| || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks|4×100 m]] || || || || colspan=2| || || colspan=2| || || || bgcolor="#D0A9F5"| EJ || || bgcolor="#FFDF80"|F |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks|4×400 m]] || || || || colspan=2| || || colspan=2| || || || bgcolor="#D0A9F5"| EJ || || bgcolor="#FFDF80"|F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {|class="wikitable mw-datatable" style="font-size:90%; line-height:1.25em;" |+Naised |- align=center ! Kuupäev → || colspan="2" width="60px" |R<br> 7.06 || width=60px colspan=3|L<br> 8.06 || width=60px colspan=3|P<br> 9.06 || width=60px colspan=2|E<br> 10.06 || width=60px colspan=2|T<br> 11.06 || width=60px|K<br> 12.<br>06 |- ! Alad ↓ || width="30px" |H || width=30px|Õ || width=30px|H || width=30px colspan=2|Õ || width=30px|H || width=30px colspan=2|Õ || width=30px|H || width=30px|Õ || width=30px|H || width=30px|Õ || width=30px|Õ |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 meetri jooks 2|100 m]] || || || bgcolor="#D0A9F5"| EJ || colspan=2| || || bgcolor="#D9FFB2"|PF || bgcolor="#FFDF80"|F || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 meetri jooks 2|200 m]] || || || || colspan=2| || || colspan=2| || bgcolor="#D0A9F5"| EJ || bgcolor="#D9FFB2"|PF || || bgcolor="#FFDF80"|F || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetri jooks 2|400 m]] || || || bgcolor="#D0A9F5"| EJ || colspan=2| || || bgcolor="#D9FFB2" colspan=2|PF || || bgcolor="#FFDF80"|F || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 meetri jooks 2|800 m]] || || || || colspan=2| || || colspan=2| || bgcolor="#D0A9F5"| EJ || || bgcolor="#D9FFB2"|PF || || bgcolor="#FFDF80"|F |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 meetri jooks 2|1500 m]] || bgcolor="#D0A9F5" | EJ || || || colspan=2| || || bgcolor="#FFDF80" colspan=2|F || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 meetri jooks 2|5000 m]] || || bgcolor="#FFDF80"|F || || colspan=2| || || colspan=2| || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 meetri jooks 2|10 000 m]] || || || || colspan=2| || || colspan=2| || || || || bgcolor="#FFDF80"|F || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Poolmaraton 2|Poolmaraton]] || || || || colspan=2| || bgcolor="#FFDF80"|F || colspan=2| || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 meetri takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || bgcolor="#D0A9F5" | EJ || || || colspan=2| || || colspan=2 bgcolor="#FFDF80"|F || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 meetri tõkkejooks 2|100 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5" | EJ || || || bgcolor="#D9FFB2"|PF || bgcolor="#FFDF80"|F || || colspan=2| || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetri tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || || || || colspan=2| || bgcolor="#D0A9F5"| EJ || colspan=2| || bgcolor="#D9FFB2"|PF || || || bgcolor="#FFDF80"|F || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|Kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"| KV || || colspan=2| || || bgcolor="#FFDF80" colspan=2|F || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] || || || bgcolor="#D0A9F5"| KV || colspan=2| || || colspan=2| || || bgcolor="#FFDF80"|F || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] || || || || colspan=2| || || colspan=2| || || || bgcolor="#D0A9F5"| KV || || bgcolor="#FFDF80"|F |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] || bgcolor="#D0A9F5" | KV || || || colspan=2| || || colspan=2 bgcolor="#FFDF80"|F || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] ||bgcolor="#D0A9F5" | KV || bgcolor="#FFDF80"|F || || colspan=2| || || colspan=2| || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|Kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5" | KV || || || bgcolor="#FFDF80" colspan=2|F || || colspan=2| || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] || || || || colspan=2| || bgcolor="#D0A9F5"| KV || colspan=2| || || bgcolor="#FFDF80"|F || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|Odavise]] || || || || colspan=2| || || colspan=2| || bgcolor="#D0A9F5"| KV || || || bgcolor="#FFDF80"|F || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] || colspan="5" bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan=2| || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || || bgcolor="#FFDF80"|F || || colspan=2| || || colspan=2| || || || || || |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks 2|4 × 100 m ]] || || || || colspan=2| || || colspan=2| || || || bgcolor="#D0A9F5"| EJ || || bgcolor="#FFDF80"|F |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks 2|4 × 400 m ]] || || || || colspan=2| || || colspan=2| || || || bgcolor="#D0A9F5"| EJ || || bgcolor="#FFDF80"|F |} |} {|class="wikitable mw-datatable" style="font-size:90%; line-height:1.5em;" |+Segavõistlus |- align=center ! Kuupäev → || colspan="2" width="60px" |R 7. 06 || width=60px colspan=3|L 8. 06 || width=60px colspan=3|P 9.06 || width=60px colspan=2|E 10. 06|| width=60px colspan=2|T 11. 06 || width=60px|K 12. 06 |- ! Ala ↓ || width="30px" |H || width=30px|Õ || width=30px|H || width=30px colspan=2|Õ || width=30px|H || width=30px colspan=2|Õ || width=30px|H || width=30px|Õ || width=30px|H || width=30px|Õ || width=30px|Õ |- align=center | align=left| [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m segateatejooks|4 × 400 m ]] || || bgcolor="#FFDF80"|F || || colspan=2| || || colspan=2| || || || || || |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Marcell Jacobs]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|10,02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Chituru Ali]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|10,05 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Romell Glave]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,06 |- | align=center|4. || [[Henrik Larsson (jooksja)|Henrik Larsson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|10,16 |- | align=center|5. || [[Owen Ansah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|10,17 |- | align=center|6. || [[Guillem Crespí]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|10,18 |- | align=center|7. || [[Simon Hansen]] || {{PisiLipp|Taani}} || align=center|10,19 |- | align=center|8. || [[Pablo Mateo]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|10,22 |- |colspan="7"|... |- | 19. || [[Karl Erik Nazarov]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,49 |} </div> <br> Finaal: [[8. juuni]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 9,80 [[Marcell Jacobs]], [[Itaalia]] ([[1. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''EM rekord''': 9,95 [[Zharnel Hughes]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2018]] [[Berliin]])<br>9,95 [[Marcell Jacobs]], [[Itaalia]] ([[16. august]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 meetri jooks|Euroopa meister 2022]]''': 9,95 [[Marcell Jacobs]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM100M--------------RND1000100--/summary Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM100M--------------SFNL000100--/summary Poolfinaalid] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM100M--------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[200 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Timothé Mumenthaler]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|20,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Filippo Tortu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|20,41 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[William Reais]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|20,47 |- | align=center|4. || [[Erik Erlandsson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|20,57 |- | align=center|5. || [[Fausto Desalu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|20,59 |- | align=center|6. || [[Tomáš Němejc]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center|20,91 |- | align=center|7. || [[Blessing Akwasi Afrifah]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|20.97 |- | align=center|- || [[Pablo Mateo]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||diskvalifitseeriti |- | align=center|- || [[Joshua Hartmann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || diskvalifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[10. juuni]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[México]]) <br>'''EM rekord''': 19,76 [[Ramil Guliyev]], [[Türgi]] ([[9. august]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 meetri jooks|Euroopa meister 2022]]''': 20,07 [[Zharnel Hughes]], [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM200M--------------RND1000100--/summary Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM200M--------------SFNL000100--/summary Poolfinaalid] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM200M--------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[400 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alexander Doom]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|44,15 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Charles Dobson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|44,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Liemarvin Bonevacia]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|44,88 |- | align=center|4. || [[Jonathan Sacoor]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|44,98 |- | align=center|5. || [[Luca Sito]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|45,04 |- | align=center|6. || [[Attila Molnár]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|45,07 |- | align=center|7. || [[Jean Paul Bredau]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|45,11 |- | align=center|8. || [[Lionel Spitz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|45,69 |} </div> <br> Finaal: [[10. juuni]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 43,03 [[Wayde van Niekerk]], [[LAV]] ([[14. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 44,33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''EM rekord''': 44,52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetri jooks|Euroopa meister 2022]]''': 44,53 [[Matthew Hudson-Smith]], [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM400M--------------RND1000200--/summary Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM400M--------------SFNL000200--/summary Poolfinaalid] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM400M--------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[800 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gabriel Tual]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|1.44,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mohamed Attaoui]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|1.45,20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Catalin Tecuceanu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|1.45,40 |- | align=center|4. || [[Álvaro de Arriba]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|1.45,64 |- | align=center|5. || [[Andreas Kramer]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|1.45,70 |- | align=center|6. || [[Adrián Ben]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|1.46,54 |- | align=center|7. || [[Elliot Giles]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1.47,06 |- | align=center|8. || [[Ole Jakob Solbu]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|1.51,33 |} </div> <br> Finaal: [[9. juuni]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1.40,91 [[David Lekuta Rudisha]], [[Keenia]] ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>'''EM rekord''': 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 meetri jooks|Euroopa meister 2022]]: 1.44,85 [[Mariano García]], [[Hispaania]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM800M--------------RND1000100--/summary Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM800M--------------SFNL000100--/summary Poolfinaalid] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM800M--------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[1500 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.31,95 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Jochem Vermeulen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 3.33,30 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Pietro Arese]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.33,34 |- | 4. || [[Ruben Verheyden]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 3.33,40 |- | 5. || [[Adel Mechaal]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.33,58 |- | 6. || [[Raphael Pallitsch]] || {{PisiLipp|Austria}} || 3.33,60 |- | 7. || [[Azeddine Habz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.33,70 |- | 8. || [[Robert Farken]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.33,98 |} </div> <br> Finaal: [[12. juuni]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 3.28,32 [[Jakob Ingebrigtsen]], [[Norra]] ([[7. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''EM rekord''': 3.35,27 [[Jakob Ingebrigtsen]], [[Norra]] ([[18. august]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 meetri jooks|Euroopa meister 2018]]''': 3.32,76 [[Jakob Ingebrigtsen]], [[Norra]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM1500M-------------RND1000100--/summary Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM1500M-------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.20,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[George Mills]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.21,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dominic Lokinyomo Lobalu]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.21,61 |- | align=center|4. || [[Adel Mechaal]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.22,77 |- | align=center|5. || [[Thierry Ndikumwenayo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.23,26 |- | align=center|6. || [[Elzan Bibić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 13.24,54 |- | align=center|7. || [[James West]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.24,80 |- | align=center|8. || [[Morgan Le Guen]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.25,08 |} </div> <br> Finaal: [[8. juuni]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12.35,36 [[Joshua Cheptegei]], [[Uganda]] ([[14. august]] [[2020]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12.45,01 [[Mohamed Katir]], [[Hispaania]] ([[21. juuli]] [[2023]] [[Firenze]]) <br>'''EM rekord''': 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2022]]''': 13.21,13 [[Jakob Ingebrigtsen]], [[Norra]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM5000M-------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[10 000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Dominic Lobalu]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.00,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Yann Schrub]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28.00,48 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Thierry Ndikumwenayo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.00,96 |- | align=center|4. || [[Andreas Almgren]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.01,16 |- | align=center|5. || [[Jimmy Gressier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28.01,42 |- | align=center|6. || [[Patrick Dever]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.04,43 |- | align=center|7. || [[Tadesse Getahon]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 28.09,87 |- | align=center|8. || [[Abdessamad Oukhelfen]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.10,97 |} </div> <br> Finaal: [[12. juuni]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 26.11,00 [[Joshua Cheptegei]], [[Uganda]] ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 26.46,57 [[Mo Farah]], [[Suurbritannia]] ([[3. juuni]] [[2011]] [[Eugene]]) <br>'''EM rekord''': 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 meetri jooks|Euroopa meister 2022]]''': 27.46,13 [[Yemaneberhan Crippa]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM10000M------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[Poolmaraton]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:01.03 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pietro Riva]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|1:01.04 |- bgcolor="#FFDAB9 | align=center|{{Pronks}} || [[Amanal Petros]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|1:01.07 |- | align=center|4. || [[Maru Teferi]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|1:01.10 |- | align=center|5. || [[Samuel Fitwi Sibhatu]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|1:01.17 |- | align=center|6. || [[Pasquale Selvarolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|1:01.27 |- | align=center|7. || [[Gashau Ayale]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|1:01.28 |- | align=center|8. || [[Eyob Faniel]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|1:01.29 |- |colspan="7"|... |- | align=center|40. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1:05.00 |- | align=center|51. || [[Leonid Latsepov]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1:07.09 |- | align=center|53. || [[Olavi Allase]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1:07.48 |} </div> <br> Finaal: [[9. juuni]] <br>Osavõtjaid: 66 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 57.31 [[Jacob Kiplimo]], [[Uganda]] ([[21. november]] [[2021]] [[Lissabon]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 59.13 [[Julien Wanders]], [[Šveits]] ([[8. veebruar]] [[2019]] [[Ras Al Khaimah]]) <br>'''EM rekord''': 1:02.03 [[Tadesse Abraham]], [[Šveits]] ([[1. juuli]] [[2016]] [[Amsterdam]]) <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHMHALFMARA----------FNL-000100--/ Finaal] <br> <br>Võistkondlikus arvestuses sai esikoha Itaalia (3:03.34), teise koha Iisrael (3:04.09) ja kolmanda koha Saksamaa (3:05.33). Eesti (3:19.57) oli kümnes. ([https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHMHALFMARA----------FNL-000100--/teamresults Tulemused]) {{clear}} ====[[110 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Lorenzo Simonelli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|13,05 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Enrique Llopis]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jason Joseph]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|13,43 |- | align=center|4. || [[Raphaël Mohamed]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,45 |- | align=center|4. || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,45 |- | align=center|6. || [[Michael Obasuyi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|13,46 |- | align=center|7. || [[Santeri Kuusiniemi]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|13,84 |- | align=center|- || [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || katkestas |- | align=center|- || [[Elie Bacari]] || {{PisiLipp|Belgia}} ||diskvalifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[8. juuni]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,80 [[Aries Merritt]], [[USA]] ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''EM rekord''': 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2022]]''': 13,14 [[Asier Martínez]], [[Hispaania]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM110MHURD----------RND1000300--/summary Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM110MHURD----------SFNL000300--/summary Poolfinaalid] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM110MHURD----------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[400 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 46,98 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Alessandro Sibilio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|47,50 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Carl Bengtström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|47,94 |- | align=center|4. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,13 |- | align=center|5. || [[Berke Akçam]] || {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|48,17 |- | align=center|6. || [[Emil Agyekum]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|48,42 |- | align=center|7. || [[Matic Ian Guček]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|48,87 |- | align=center|8. || [[Nick Smidt]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|49,43 |} </div> <br> Finaal: [[11. juuni]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 45,94 [[Karsten Warholm]], [[Norra]] ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 45,94 [[Karsten Warholm]], [[Norra]] ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''EM rekord''': 47,12 [[Karsten Warholm]], [[Norra]] ([[19. august]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2022]]''': 47,12 [[Karsten Warholm]], [[Norra]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM400MHURD----------RND1000100--/summary Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM400MHURD----------SFNL000100--/ Poolfinaalid] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM400MHURD----------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[3000 m takistusjooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alexis Miellet]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|8.14,01 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Djilali Bedrani]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|8.14,36 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Karl Bebendorf]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|8.14,41 |- | align=center|4. || [[Frederik Ruppert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|8.15,08 |- | align=center|5. || [[Daniel Arce]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|8.16,70 |- | align=center|6. || [[Nicolas-Marie Daru]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|8.19,42 |- | align=center|7. || [[Nahuel Carabaña]] || {{PisiLipp|Andorra}} || align=center|8.21,08 |- | align=center|8. || [[Osama Zoghlami]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|8.21,09 |} </div> <br> Finaal: [[10. juuni]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 7.53,63 [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 8.00,09 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] ([[6. juuli]] [[2013]] [[Pariis]]) <br>'''EM rekord''': 8.07,87 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2022]]''': 8.21,80 [[Topi Raitanen]], [[Soome]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM3000MST-----------RND1000100--/summary Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM3000MST-----------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[4×100 meetri teatejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{Pisilipp|Itaalia}} || [[Matteo Melluzzo]], <br>[[Marcell Jacobs]], <br>[[Lorenzo Patta]], <br>[[Filippo Tortu]] || align=center|37,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{Pisilipp|Holland}} || [[Elvis Afrifa]], <br>[[Taymir Burnet]], <br>[[Xavi Mo-Ajok]], <br>[[Nsikak Ekpo]] || align=center|38,46 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Kevin Kranz]], <br>[[Owen Ansah]], <br>[[Deniz Almas]], <br>[[Lucas Ansah-Peprah]] || align=center|38.52 |- | align=center|4. || {{Pisilipp|Belgia}} || [[Kobe Vleminckx]], <br>[[Ward Merckx]], <br>[[Antoine Snyders]], <br>[[Simon Verherstraeten]] || align=center|38,65 |- | align=center|5. || {{Pisilipp|Šveits}} || [[Pascal Manchini]], <br>[[William Reais]], <br>[[Bradley Lestrade]], <br>[[Timothé Mumenthaler]] || align=center|38,68 |- | align=center|6. || {{Pisilipp|Taani}} || [[Simon Hansen]], <br>[[Emil Mader Kjær]], <br>[[Jacob Hvorup]], <br>[[Frederik Schou-Nielsen]] || align=center|39,21 |- | align=center|7. || {{Pisilipp|Kreeka}} || [[Vasileios Myrianthopoulos]], <br>[[Nikolaos Panagiotopoulos (sprinter)|Nikolaos Panagiotopoulos]], <br>[[Sotirios Gkaragkanis]], <br>[[Ioannis Nyfantopoulos]] || align=center|39,39 |- | align=center|- || {{Pisilipp|Poola}} || [[Łukasz Żok]], <br>[[Marek Zakrzewski]], <br>[[Łukasz Żak]], <br>[[Dominik Kopeć]] || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[12. juuni]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 36,84 [[Jamaica]] ([[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br> [[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]], <br>[[Usain Bolt]] <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 37,36 [[Suurbritannia]] ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>[[Adam Gemili]], <br>[[Zharnel Hughes]], <br>[[Richard Kilty]], <br>[[Nethaneel Mitchell-Blake]] <br>'''EM rekord''': 37,67 [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[2022]] [[München]])<br>[[Jeremiah Azu]], <br>[[Zharnel Hughes]], <br>[[Jona Efoloko]], <br>[[Nethaneel Mitchell-Blake]] <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks|Euroopa meister 2022]]''': 37,67 [[Suurbritannia]] <br>[[Jeremiah Azu]], <br>[[Zharnel Hughes]], <br>[[Jona Efoloko]], <br>[[Nethaneel Mitchell-Blake]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM4X100M------------RND1000100--/summary Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM4X100M------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[4×400 meetri teatejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{Pisilipp|Belgia}} || [[Jonathan Sacoor]], <br>[[Robin Vanderbemden]], <br>[[Dylan Borlée]], <br>[[Alexander Doom]]|| align=center|2.59,84 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{Pisilipp|Itaalia}} || [[Luca Sito]], <br>[[Vladimir Aceti]], <br>[[Riccardo Meli]], <br>[[Edoardo Scotti]]|| align=center|3.00,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Manuel Sanders]], <br>[[Jean Paul Bredau]], <br>[[Marc Koch]], <br>[[Emil Agyekum]]|| align=center| 3.00,82 |- | align=center|4. || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Gilles Biron]], <br>[[Yann Spillmann]], <br>[[Muhammad Abdallah Kounta]], <br>[[Téo Andant]]|| align=center|3.01,43 |- | align=center|5. || {{Pisilipp|Hispaania}} || [[Iñaki Cañal]], <br>[[Manuel Guijarro]], <br>[[David García]], <br>[[Óscar Husillos]]|| align=center|3.01,44 |- | align=center|6. || {{Pisilipp|Portugal}} || [[Ricardo Dos Santos]], <br>[[Ericsson Tavares]], <br>[[João Coelho]], <br>[[Omar Elkhatib]]|| align=center|3.01,89 |- | align=center|7. || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Toby Harries]], <br>[[Michael Ohioze]], <br>[[Lewis Davey]], <br>[[Alex Haydock-Wilson]]|| align=center|3.01,84 |- | align=center|8. || {{Pisilipp|Ungari}} || [[Ernõ Steigerwald]], <br>[[Patrik Simon Enyingi]], <br>[[Zoltán Wahl]], <br>[[Attila Molnár]] || align=center|3.02,10 |} </div> <br> Finaal: [[12. juuni]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]], <br>[[Quincy Watts]], <br>[[Butch Reynolds]], <br>[[Michael Johnson]] <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[3. august]] [[1996]] [[Atlanta]]) <br>[[Iwan Thomas]], <br>[[Jamie Baulch]], <br>[[Mark Richardson]], <br>[[Roger Black]]; <br>'''EM rekord''': 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[Paul Sanders]], <br>[[Kriss Akabusi]], <br>[[John Regis]], <br>[[Roger Black]]; <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks|Euroopa meister 2022]]''': 2.59,35 {{Pisilipp|Suurbritannia}} <br>[[Matthew Hudson-Smith]], <br>[[Charlie Dobson]], <br>[[Lewis Davey]], <br>[[Alex Haydock-Wilson]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM4X400M------------RND1000100--/ Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM4X400M------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[20 km käimine]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Perseus Karlström]] || {{Pisilipp|Rootsi}} || align=center|1:19.13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || align=center|1:19.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Francesco Fortunato]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || align=center|1:19.54 |- | align=center|4. || [[Gabriel Bordier]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || align=center|1:20.45 |- | align=center|5. || [[Veli-Matti Partanen]] || {{Pisilipp|Soome}} || align=center|1:20.52 |- | align=center|6. || [[Riccardo Orsoni]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || align=center|1:21.08 |- | align=center|7. || [[Maher Ben Hilma]] || {{Pisilipp|Poola}} || align=center|1:21.12 |- | align=center|8. || [[Leo Köpp]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || align=center|1:21.19 |} </div> <br> Finaal: [[9. juuni]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1:16.36 [[Yusuke Suzuki]], [[Jaapan]] ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1:17.02 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[8. märts]] [[2015]] [[Arles]]) <br>'''EM rekord''': 1:18.37 [[Francisco Fernándes]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2022]]''': 1:19.11 [[Álvaro Martín]], [[Hispaania]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''':[https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHM5000M-------------FNL-000100--/results Finaal] {{clear}} ====[[Kõrgushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2.37 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Vladislav Lavskii]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Oleh Doroštšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.26 |- | align=center|4. || [[Thomas Carmoy]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2.26 |- | align=center|5. || [[Jan Štefela]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center|2.26 |- | align=center|6. || [[Stefano Sottile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.22 |- | align=center|6. || [[Norbert Kobielski]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|2.22 |- | align=center|6. || [[Manuel Lando]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.22 |- | align=center|6. || [[Tihomir Ivanov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || align=center|2.22 |} </div> <br> Finaal: [[11. juuni]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]])<br />2.42 [[Bogdan Bondarenko]], [[Ukraina]] ([[14. juuni]] [[2014]] [[New York]]) <br>'''EM rekord''': 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2022]]''': 2.30 [[Gianmarco Tamberi]], [[Saksamaa]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHMHIGHJUMP----------QUALA00100--/summary Kvalifikatsioon] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHMHIGHJUMP----------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[Teivashüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.10 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Emmanouil Karalis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|5.87 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Ersu Şaşma]] || {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|5.82 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Oleg Zernikel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|5.82 |- | align=center|5. || [[Thibaut Collet]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|5.82 |- | align=center|6. || [[Piotr Lisek]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|5.75 |- | align=center|6. || [[Torben Blech]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|5.75 |- | align=center|8. || [[Menno Vloon]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|5.75 |} </div> <br> Finaal: [[12. juuni]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 6.24 [[Armand Duplantis]], [[Rootsi]] ([[20. aprill]] [[2024]] [[Xiamen Shi]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 6.24 [[Armand Duplantis]], [[Rootsi]] ([[20. aprill]] [[2024]] [[Xiamen Shi]]) <br>'''EM rekord''': 6.06 [[Armand Duplantis]], [[Rootsi]] ([[20. august]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2022]]''': 6.06 [[Armand Duplantis]], [[Rootsi]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHMPLEVAULT----------QUALA00100--/summary Kvalifikatsioon] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHMPLEVAULT----------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[Kaugushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Miltiádis Tentóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||8.42||align=center|X||8.49||8.45||'''8.65'''||8.65 ||8.65 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mattia Furlani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''8.38'''||align=center|X||8.00||6.60||align=center|X||align=center|X||align=center|8.38 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 7.96||8.07||'''8.31'''||7.75||8.19||7.95|| align=center|8.31 |- | align=center|4. || [[Jacob Fincham-Dukes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||'''8.12'''||8.00||align=center|X||align=center|X||7.97||align=center|X||align=center|8.12 |- | align=center|5. || [[Tom Campagne]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || '''8.08'''||7.59||8.04||7.89||align=center|X||align=center|X|| align=center|8.08 |- | align=center|6. || [[Bozhidar Sarâboyukov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} ||align=center|X||7.93||align=center|X|| 7.67|| '''8.08'''||align=center|X||align=center|8.08 |- | align=center|7. || [[Petr Meindlschmid]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || '''8.03'''||7.71||7.92||align=center|X||7.81||align=center|X||align=center|8.03 |- | align=center|8. || [[Luka Herden]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 7.92||7.69||'''8.01'''||7.95||7.89||6.78||align=center|8.01 |} </div> Finaal: [[8. juuni]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 8.86 [[Robert Emmijan]], [[Nõukogude Liit]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsaghkadzor]]) <br>'''EM rekord''': 8.52 [[Miltiadis Tentoglou]], [[Kreeka]] ([[16. august]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2022]]''': 8.52 [[Miltiádis Tentóglou]], [[Kreeka]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHMLONGJUMP----------QUALA00100--/summary Kvalifikatsioon] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHMLONGJUMP----------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[Kolmikhüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jordan Díaz]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 17.56||17.82||align=center|X||17.96||'''18.18'''||align=center|-||18.18 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pedro Pichardo]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||17.51||'''18.04'''||17.55||align=center|-||17.57||17.92||align=center|18.04 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Thomas Gogois]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.56||align=center|X||16.90||16.96||align=center|X||'''17.38'''||align=center|17.38 |- | align=center|4. || [[Tiago Pereira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || '''17.08'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.65||16.20||align=center|17.08 |- | align=center|5. || [[Max Hess]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 16.92||'''17.04'''||align=center|X||16.87||15.56||align=center|X||align=center|17.04 |- | align=center|6. || [[Jean-Marc Pontvianne]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||align=center|X||'''17.04'''||align=center|X||16.83||16.76||align=center|X||align=center|17.04 |- | align=center|7. || [[Emmanuel Ihemeje]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.87||align=center|X||16.91||'''16.92'''||16.00||align=center|X||align=center|16.92 |- | align=center|8. || [[Andrea Dallavalle]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||align=center|X||16.63||'''16.90'''||align=center|X||16.90||16.85||align=center|16.90 |} </div> Finaal: [[11. juuni]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 18.29 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 18.29 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''EM rekord''': 17.99 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2022]]''': 17.50 [[Pedro Pichardo]], [[Portugal]] '''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHMTRPLJUMP----------QUALA00100--/ Kvalifikatsioon] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHMTRPLJUMP----------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Leonardo Fabbri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 20.42||22.12||align=center|X||align=center|X|| '''22.45'''||21.93||22.45 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.10||20.69||20.96||20.63||align=center|X||'''21.20'''||align=center|21.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Michał Haratyk]] || {{PisiLipp|Poola}} ||'''20.94'''||20.55||align=center|X||19.81||20.79||20.55||align=center|20.94 |- | align=center|4. || [[Scott Lincoln]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20.51||align=center|X||19.92||'''20.88'''||20.23||align=center|X||align=center|20.88 |- | align=center|5. || [[Tomáš Staněk]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.19||align=center|X||19.48||'''20.88'''||align=center|X||20.09||align=center|20.88 |- | align=center|6. || [[Bob Bertemes]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || 19.60||align=center|X||'''20.86'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|20.86 |- | align=center|7. || [[Andrei Toader]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 19.24||20.38||20.07||20.19||'''20.43'''||19.83||align=center|20.43 |- | align=center|8. || [[Marcus Thomsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 19.98||'''20.42'''||20.24||20.11||20.34||20.20||align=center|20.42 |- |colspan="7"|... |- | align=center|19.|| [[Jander Heil]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||18.71 ||'''19.14''' ||align=center|X || || || ||align=center|19.14 |} </div> Finaal: [[8. juuni]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 23.37 [[Ryan Crouser]], [[USA]] ([[28. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>'''EM rekord''': 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2022]]''': 21.88 [[Filip Mihaljević]], [[Horvaatia]] '''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHMSHOTPUT-----------QUALA00100--/summary Kvalifikatsioon] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHMSHOTPUT-----------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[Kettaheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} ||66.59||'''68.08'''||align=center|X||align=center|X||67.93||68.05|| align=center|68.08 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lukas Weisshaidinger]] ||{{PisiLipp|Austria}}||65.60||63.07||66.78||63.99||'''67.70'''||64.42||align=center|67.70 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} ||[[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||align=center|X||66.98||align=center|X||'''67.48'''||align=center|X||align=center|X||align=center|67.48 |- | align=center|4. ||[[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||63.02||65.68||'''66.84'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|66.84 |- | align=center|5. ||[[Henrik Janssen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||'''65.09'''|| align=center|X||align=center|X|| align=center|X||65.48|| align=center|X|| align=center|65.48 |- | align=center|6. ||[[Clemens Prüfer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||63.54 ||align=center|x ||63.08||62.57||'''64.60'''||62.42||align=center|64.60 |- | align=center|7. ||[[Andrius Gudžius]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||64.35|| 63.26|| '''64.43'''||63.72||align=center|X|| align=center|X||align=center|64.43 |- | align=center|8. ||[[Lawrence Okoye]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||62.56||62.67||58.76||63.38|| 62.23|| '''63.48'''||align=center|63.48 |} </div> Finaal: [[7. juuni]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 74.35 [[ Mykolas Alekna]], [[Leedu]] ([[4. aprill]] [[2024]] [[Ramona]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 74.35 [[ Mykolas Alekna]], [[Leedu]] ([[4. aprill]] [[2024]] [[Ramona]]) <br>'''EM rekord''': 69.78 [[Mykolas Alekna]], [[Leedu]] ([[19. august]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2022]]''': 69.78 [[Mykolas Alekna]], [[Leedu]] '''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHMDISCUS------------QUALB00100--/reports Kvalifikatsioon] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/reports/ATH Finaal] {{clear}} ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} || 78.61||80.14||79.06||79.18||77.56||'''80.95'''||align=center|80.95 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 72.74||77.99||78.55||'''80.49'''||align=center|X||77.71||align=center|80.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.06||78.45||80.10||78.31||'''80.18'''||align=center|X||align=center|80.18 |- | align=center|4. || [[Merlin Hummel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 71.51||78.85||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''79.25'''||align=center|79.25 |- | align=center|5. || [[Yann Chaussinand]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || '''78.37'''||76.05||align=center|X||75.69||align=center|X||align=center|X||align=center|78.37 |- | align=center|6. || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.88||77.26||75.45||align=center|X||'''77.50'''||76.60||align=center|77.50 |- | align=center|7. || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 75.55||'''76.51'''||align=center|X||75.54||align=center|X||73.42||align=center|76.51 |- | align=center|8. || [[Matija Gregurić]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} ||align=center|X||'''75.47'''||74.70||align=center|X ||73.19||73.30||align=center|75.47 |- |colspan="7"|... |- | 13. || [[Adam Kelly]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||71.40 ||'''73.92''' || 71.08|| || || ||align=center|73.92 |} </div> Finaal: [[9. juuni]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''EM rekord''': 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2022]]''': 82.00 [[Wojciech Nowicki]], [[Poola]] <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHMHAMMER------------QUALB00100--/summary Kvalifikatsioon] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHMHAMMER------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[Odavise]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 81.26||79.44||84.66||83.40||79.47||'''88.65'''||align=center|88.65 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Julian Weber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || '''85.94'''||80.12||82.21||82.43||80.80||84.62||align=center|85.94 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Oliver Helander]] || {{PisiLipp|Soome}} || 77.65||align=center|X||'''85.75'''||align=center|X|| - ||align=center|X||align=center|85.75 |- | align=center|4. || [[Edis Matusevičius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 79.54||80.12||82.81||82.76||'''83.96'''||77.35||align=center|83.96 |- | align=center|5. || [[Teuraiterai Tupaia]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || '''82.98'''||align=center|-||align=center|-|| || || ||align=center|82.98 |- | align=center|6. || [[Lassi Etelätalo]] || {{PisiLipp|Soome}} || 78.09||78.56||'''82.80'''|| align=center|-||align=center|X||align=center|X|| align=center|82.80 |- | align=center|7. || [[Patriks Gailums]] || {{PisiLipp|Läti}} || 78.11||75.90||'''82.28'''||align=center|X||76.23||align=center|X||align=center|82.28 |- | align=center|8. || [[Artur Felfner]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || '''81.38'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|81.38 |} </div> Finaal: [[12. juuni]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1986]] [[Jena]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1986]] [[Jena]]) <br>'''EM rekord''': 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2018]]: 87.66 [[Julian Weber]], [[Saksamaa]] <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHMJAVELIN-----------QUALA00100--/summary Kvalifikatsioon] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHMJAVELIN-----------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[Kümnevõistlus]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Alade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Johannes Erm]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||10,60-7.91-14.99-1.99-'''46,81'''-14,30-44.56-5.20-62.71-4.24,95 ||align=center|8764 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Sander Skotheim]] || {{PisiLipp|Norra}} ||10,82-7.93.13.96-'''2.17'''-47,50-14,30-46.18-4.60-61.27-4.22,41|| align=center|8635 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Makenson Gletty]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||'''10,55'''-7.59-'''16.27'''-2.02-47,60-'''13,88'''-43.54-4.90-57.47-4.27,70|| align=center|8606 |- | align=center|4. || [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||11,34-7.44-15.10-1.96-48.81-14,91-'''49.89'''-4.90-'''75.45'''-4.17,77|| align=center|8547 |- | align=center|5. || [[Kevin Mayer]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||10,72-7.37-15.31-1.96-49,73-14,29-48.53-'''5.30'''-69.54-4.55,99|| align=center|8476 |- | align=center|6. || [[Dario Dester]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||10,76-7.32-12.43-2.02-48,43-14,28-41.00-4.90-63.66-4.23,36 || align=center|8235 |- | align=center|7. || [[Manuel Eitel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||10,58-7.28-15.25-1.96-49,02-14,49-43.98-5.00-57.02-4.39,66 || align=center|8212 |- | align=center|8. || [[Jente Hauttekeete]] || {{PisiLipp|Belgia}} ||10,91-7.04-14.57-2.08-48,63-14,41-39.87-5.00-56.52-4.28,85||align=center|8156 |- |colspan="7"|... |- | || [[Risto Lillemets]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||11.03-7.16-14.22-1.99-49.69-X-45.40||Katkestas |- | || [[Janek Õiglane]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||10.97-7.34-14.76-1.84 ||Katkestas |} Finaal: [[10. juuni|10.]]–[[11. juuni]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 9126 [[Kevin Mayer]], [[Prantsusmaa]] ([[16. september]] [[2018]] [[Talence]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 9126 [[Kevin Mayer]], [[Prantsusmaa]] ([[16. september]] [[2018]] [[Talence]]) <br>'''EM rekord''': 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2022]]''': 8545 [[Niklas Kaul]], [[Saksamaa]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHMDECATH------------DT--A00100--/summaryComb Finaal] {{clear}} ===Naised=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ewa Swoboda]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|11,03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Zaynab Dosso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|11,03 |- | align=center|4. || [[Patrizia van der Weken]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || align=center|11,04 |- | align=center|5. || [[Gina Lückenkemper]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|11,07 |- | align=center|6. || [[Gémima Joseph]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|11,06 |- | align=center|7. || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,15 |- | align=center|8. || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,15 |} </div> <br> Finaal: [[9. juuni]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''EM rekord''': 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2022]]''': 10,99 [[Gina Lückenkemper]], [[Saksamaa]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW100M--------------RND1000100--/summary Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW100M--------------SFNL000100--/summary Poolfinaalid] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW100M--------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[200 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Daryll Neita]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,50 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Helene Parisot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|22,63 |- | align=center|4. || [[Henriette Jæger]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|22,83 |- | align=center|5. || [[Tasa Jiya]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|22,90 |- | align=center|6. || [[Julia Henriksson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|22,91 |- | align=center|7. || [[Jaël Bestué]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|22,93 |- | align=center|8. || [[Polyniki Emmanouilidou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|23,01 |} </div> <br> Finaal: [[11. juuni]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 21,63 [[Dafne Schippers]], [[Holland]] ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''EM rekord''': 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks 2|Euroopa meister 2022]]''': 22,32 [[Mujinga Kambundji]], [[Šveits]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW200M--------------RND1000100--/summary Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW200M--------------SFNL000200--/summary Poolfinaalid] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW200M--------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[400 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Natalia Kaczmarek]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|48,98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rhasidat Adeleke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|49,07 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lieke Klaver]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|50,08 |- | align=center|4. || [[Lurdes Gloria Manuel]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center|50,52 |- | align=center|5. || [[Andrea Miklós]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || align=center|50,71 |- | align=center|6. || [[Lavai Nielsen]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|50,71 |- | align=center|7. || [[Susanne Gogl-Walli]] || {{PisiLipp|Austria}} || align=center|51,23 |- | align=center|8. || [[Sharlene Mawdsley]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|51,59 |} </div> <br> Finaal: [[10. juuni]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 47,60 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 47,60 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>'''EM rekord''': 48,12 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m jooks 2|Euroopa meister 2022]]''': 49,44 [[Femke Bol]], [[Holland]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW400M--------------RND1000100--/summary Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW400M--------------SFNL000200--/summary Poolfinaalid] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW400M--------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[800 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Keely Hodgkinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1.58,65 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gabriela Gajanová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || align=center|1.58,79 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anaïs Bourgoin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|1.59,30 |- | align=center|4. || [[Léna Kandissounon]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|1.59,81 |- | align=center|5. || [[Majtie Kolberg]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|1.59,87 |- | align=center|6. || [[Anna Wielgosz]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|1.59,99 |- | align=center|7. || [[Lore Hoffmann]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|2.01,13 |- | align=center|8. || [[Angelika Sarna]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|2.01,21 |} </div> <br> Finaal: [[12. juuni]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1.53,28 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1.53,28 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>'''EM rekord''': 1.55,41 [[Olga Minejeva]], [[Nõukogude Liit]] ([[8. september]] [[1983]] [[München]]) <br>'''[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m jooks 2|Euroopa meister 2018]]''': 1.59,04 [[Keely Hodgkinson]], [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW800M--------------RND1000100--/ Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW800M--------------SFNL000100--/ Poolfinaal] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW800M--------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[1500 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ciara Mageean]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|4.04,66 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Georgia Bell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|4.05,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Agathe Guillemot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|4.05,69 |- | align=center|4. || [[Esther Guerrero]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|4.06,03 |- | align=center|5. || [[Jemma Reekie]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|4.06,17 |- | align=center|6. || [[Marta Pérez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|4.06,32 |- | align=center|7. || [[Sarah Healy]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|4.06,77 |- | align=center|8. || [[Salomé Afonso]] || {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|4.06,80 |} </div> <br> Finaal: [[9. juuni]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 3.50,07 [[Genzebe Dibaba]], [[Etioopia]] ([[17. juuli]] [[2005]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 3.51,95 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''EM rekord''': 3.56,91 [[Tatjana Tomašova]], [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m jooks 2|Euroopa meister 2022]]''': 4.01,08 [[Laura Muir]], [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW1500M-------------RND1000100--/summary Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW1500M-------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadia Battocletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 14.35,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] || {{PisiLipp|Norra}} || 14.38,62 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Marta García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 14.44,04 |- | align=center|4. || [[Maureen Koster]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.44,46 |- | align=center|5. || [[Nathalie Blomqvist]] || {{PisiLipp|Soome}} || 14.44,72 |- | align=center|6. || [[Hanna Klein]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 14.58,28 |- | align=center|7. || [[Federica del Buono]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.00,05 |- | align=center|8. || [[Sarah Madeleine]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 15.02,56 |} </div> <br> Finaal: [[7. juuni]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 14.06,62 [[Letesenbet Gidey]], [[Etioopia]] ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 14.22,12 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[21. juuli]] [[2019]] [[London]]) <br>EM rekord: 14.46,12 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[12. august]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m jooks 2|Euroopa meister 2022]]: 14.50,57 [[Konstanze Klosterhalfen]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW5000M-------------FNL-000100--/reports Finaal] {{clear}} ====[[10 000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadia Battocletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|30.51,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Diane van Es]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|30.57,24 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Megan Keith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|31.04,77 |- | align=center|4. || [[Federica del Buono]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|31.25,41 |- | align=center|5. || [[Klara Lukan]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|31.34,90 |- | align=center|6. || [[Elisa Palmero]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|31.38,45 |- | align=center|7. || [[Jasmijn Lau]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|32.15,91 |- | align=center|8. || [[Nina Chydenius]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|32.16,85 |} </div> <br> Finaal: [[11. juuni]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 29.01,03 [[Letesenbet Gidey]], [[Etioopia]] ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 29.06,82 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[6. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''EM rekord''': 30.01,09 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 meetri jooks 2|Euroopa meister 2022]]''': 30.32,57 [[Yasemin Can]], [[Türgi]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW10000M------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[Poolmaraton]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] || {{PisiLipp|Norra}} || 1:08.09 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joan Chelimo Melly]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || align=center|1:08.55 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Calli Hauger-Thackery]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1:08.58 |- | align=center|4. || [[Delvine Relin Meringor]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || align=center|1:09.25 |- | align=center|5. || [[Melat Yisak Kejeta]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|1:09.42 |- | align=center|6. || [[Abbie Donnelly]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1:09.57 |- | align=center|7. || [[Fabienne Schlumpf]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|1:10.01 |- | align=center|8. || [[Mekdes Woldu]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|1:10.04 |} </div> Finaal: [[9. juuni]] <br>Osavõtjaid: 69 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1:02.52 [[Letesenbet Gidey]], [[Etioopia]] ([[24. oktoober]] [[2021]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1:05.15 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[16. september]] [[2003]] [[London]]) <br>'''EM rekord''': 1:10.19 [[Sara Moreira]], [[Portugal]] ([[10. juuli]] [[2016]] [[Amsterdam]]) <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHWHALFMARA----------FNL-000100--/ Finaal] <br>Võistkondlikus arvestuses sai esikoha Suurbritannia (3:29.01), teise koha Saksamaa (3:31.59) ja kolmanda koha Hispaania (3:33.16). {{clear}} ====[[100 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Cyréna Samba-Mayela]]|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 12,31 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ditaji Kambundji]] ||{{PisiLipp|Šveits}} || align=center|12,40 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Pia Skrzyszowska]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|12,42 |- | align=center|4. || [[Cindy Sember]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|12,56 |- | align=center|5. || [[Nadine Visser]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|12,72 |- | align=center|6. || [[Reetta Hurske]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|12,84 |- | align=center|7. || [[Sarah Lavin]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|12,94 |- | align=center|8. || [[Viktória Forster]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || align=center|13,25 |} </div> <br> Finaal: [[8. juuni]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,12 [[Tobi Amusan]], [[Nigeeria]] ([[24. juuli]] [[2022]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>'''EM rekord''': 12,38 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|Euroopa meister 2022]]''': 12,53 [[Pia Skrzyszowska]], [[Poola]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW100MHURD----------RND1000100--/summary Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW100MHURD----------SFNL000100--/summary Poolfinaalid] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW100MHURD----------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[400 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Femke Bol]] || {{PisiLipp|Holland}} || 52,49 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Louise Maraval]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|54,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Cathelijn Peeters]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|54,37 |- | align=center|4. || [[Nikoleta Jíchová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center|54,91 |- | align=center|5. || [[Ayomide Folorunso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|55,20 |- | align=center|6. || [[Line Kloster]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|55,29 |- | align=center|7. || [[Lina Nielsen]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|55,65 |- | align=center|8. || [[Fatoumata Binta Diallo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|55,65 |} </div> <br> Finaal: [[11. juuni]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 50,68 [[Sydney McLaughlin]], [[USA]] ([[22. juuli]] [[2022]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 52,03 [[Femke Bol]], [[Holland]] ([[4. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''EM rekord''': 52,67 [[Femke Bol]], [[Holland]] ([[19. august]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2022]]''': 52,67 [[Femke Bol]], [[Holland]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW400MHURD----------RND1000100--/summary Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW400MHURD----------SFNL000200--/summary Poolfinaal] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW400MHURD----------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[3000 m takistusjooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alice Finot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|9.16,22 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gesa Felicitas Krause]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|9.18,06 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elizabeth Bird]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.18,39 |- | align=center|4. || [[Stella Rutto]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || align=center|9.22,36 |- | align=center|5. || [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.22,92 |- | align=center|6. || [[Ilona Mononen]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|9.23,28 |- | align=center|7. || [[Alicja Konieczek]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|9.23,28 |- | align=center|8. || [[Carolina Robles]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|9.23,75 |- |colspan="7"|... |- | align=center|19. || [[Laura Maasik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center| 9.44,20 |} </div> <br> Finaal: [[10. juuni]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 8.44,32 [[Beatrice Chepkoech]], [[Keenia]] ([[20. juuli]] [[2018]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 8.58,81 [[Gulnara Samitova]], [[Venemaa]] ([[17. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>'''EM rekord''': 9.11,31 [[Luiza Gega]], [[Albaania]] ([[20. juuli]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2022]]''': 9.11,31 [[Luiza Gega]], [[Albaania]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW3000MST-----------RND1000100--/summary Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW3000MST-----------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[4×100 meetri teatejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]], <br>[[Amy Hunt]], <br>[[Dina Asher-Smith]], <br>[[Desiree Henry]] ||align=center|42,25 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Orlann Oliere]], <br>[[Gémima Joseph]], <br>[[Maroussia Paré]], <br>[[Sarah Richard]] ||align=center|42,35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{Pisilipp|Holland}} || [[Nadine Visser]], <br>[[Marije van Hunenstijn]], <br>[[Minke Bisschops]], <br>[[Tasa Jiya]]||align=center|42,39 |- | align=center|4. || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Sophia Junk]], <br>[[Nele Jaworski]], <br>[[Gina Lückenkemper]], <br>[[Rebekka Haase]]||align=center|42,47 |- | align=center|5. || {{Pisilipp|Šveits}} || [[Géraldine Frey]], <br>[[Salomé Kora]], <br>[[Léonie Pointet]], <br>[[Sara Atcho|Sara Atcho-Jaquier]]||align=center|42,76 |- | align=center|6. || {{Pisilipp|Belgia}} || [[Rani Vincke]], <br>[[Rani Rosius]], <br>[[Elise Mehuys]], <br>[[Delphine Nkansa]]||align=center|42,85 |- | align=center|7. || {{Pisilipp|Hispaania}} || [[Sonia Molina-Prados]], <br>[[Esther Navero]], <br>[[Paula Sevilla]], <br>[[Maria Isabel Pérez]]||align=center|43,00 |- | align=center|8. || {{Pisilipp|Poola}} || [[Krystsina Tsimanouskaya]], <br>[[Monika Romaszko]], <br>[[Magdalena Stefanowicz]], <br>[[Ewa Swoboda]]||align=center|43,15 |} </div> <br> Finaal: [[12. juuni]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 40,82 [[USA]] ( [[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Tianna Madison]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Bianca Knight]], <br>[[Carmelita Jeter]] <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>[[Silke Gladisch]], <br>[[Sabine Rieger]], <br>[[Ingrid Auerswald]], <br>[[Marlies Göhr]] <br>'''EM rekord''': 41,68 [[Saksa DV]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[Silke Möller]], <br>[[Katrin Krabbe]], <br>[[Kerstin Behrendt]], <br>[[Sabine Günther]] <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks 2|Euroopa meister 2022]]''': 42,34 [[Saksamaa]] <br>[[Alexandra Burghardt]], <br>[[Lisa Mayer]], <br>[[Gina Lückenkemper]], <br>[[Rebekka Haase]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW4X100M------------RND1000100--/ Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW4X100M------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[4×400 meetri teatejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{Pisilipp|Holland}} || [[Lieke Klaver]], <br>[[Cathelijn Peeters]], <br>[[Lisanne de Witte]], <br>[[Femke Bol]]||align=center|3.22,39 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{Pisilipp|Iirimaa}} || [[Sophie Becker]], <br>[[Rhasidat Adeleke]], <br>[[Phil Healy]], <br>[[Sharlene Mawdsley]]||align=center|3.22,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{Pisilipp|Belgia}} || [[Naomi Van Den Broeck]], <br>[[Imke Vervaet]], <br>[[Cynthia Bolingo]], <br>[[Helena Ponette]]||align=center|3.22,95 |- | align=center|4. || {{Pisilipp|Itaalia}} || [[Ilaria Elvira Accame]], <br>[[Giancarla Trevisan]], <br>[[Anna Polinari]], <br>[[Alice Mangione]]||align=center|3.23,40 |- | align=center|5. || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Sounkamba Sylla]], <br>[[Louise Maraval]], <br>[[Alexe Deau]], <br>[[Amandine Brossier]]||align=center|3.23,77 |- | align=center|6. || {{Pisilipp|Poola}} || [[Kinga Gacka]], <br>[[Marika Popowicz-Drapała]], <br>[[Iga Baumgart-Witan]], <br>[[Natalia Kaczmarek]]||align=center|3.23,91 |- | align=center|7. || {{Pisilipp|Hispaania}} || [[Carmen Avilés]], <br>[[Berta Segura]], <br>[[Eva Santidrián]], <br>[[Blanca Hervas]]||align=center|3.26,94 |- | align=center|8. || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Skadi Schier]], <br>[[Alica Schmidt]], <br>[[Luna Bulmahn]], <br>[[Eileen Demes]]||align=center|3.27,11 |} </div> <br> Finaal: [[12. juuni]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 3.15,17 [[Nõukogude Liit]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]], <br>[[Olga Nazarova]], <br>[[Marija Pinigina]], <br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 3.15,17 [[Nõukogude Liit]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]], <br>[[Olga Nazarova]], <br>[[Marija Pinigina]], <br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''EM rekord''': 3.16,87 [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kirsten Emmelmann]], <br>[[Sabine Busch]], <br>[[Petra Müller]], <br>[[Marita Koch]] <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks 2|Euroopa meister 2022]]''': 3.20,87 [[Holland]] <br>[[Eveline Saalberg]], <br>[[Lieke Klaver]], <br>[[Lisanne de Witte]], <br>[[Femke Bol]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW4X400M------------RND1000200--/summary Eeljooksud] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW4X400M------------FNL-000100--/results Finaal] {{clear}} ====[[20 km käimine]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Antonella Palmisano]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || align=center|1:28.08 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Valentina Trapletti]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || align=center|1:28.37 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Ljudmüla Oljanovska]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || align=center|1:28.48 |- | align=center|4. || [[Laura García-Caro]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || align=center|1:28.48 |- | align=center|5. || [[Camille Moutard]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || align=center|1:28.55 |- | align=center|6. || [[Cristina Montesinos]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || align=center|1:29.07 |- | align=center|7. || [[Clémence Beretta]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || align=center|1:29.37 |- | align=center|8. || [[Pauline Stey]] || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || align=center|1:29.54 |} </div> <br> Finaal: [[7. juuni]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1.23.49 [[Yang Jiayu]], [[Hiina]] ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1:25.08 [[Vera Sokolova]], [[Venemaa]] ([[26. august]] [[2011]] [[Sotši]]) <br>'''EM rekord''': 1:26.36 [[María Pérez (käija)|María Pérez]], [[Hispaania]] ([[11. august]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|Euroopa meister 2022]]''': 1:29.03 [[Antigóni Drisbióti]], [[Kreeka]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHW20KMWALK----------FNL-000100--/results Finaal] {{clear}} ====[[Kõrgushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.01 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Angelina Topić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || align=center|1.97 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Irõna Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|1.95 |- | align=center|4. || [[Mirela Demireva]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || align=center|1.93 |- | align=center|5. || [[Ella Junnila]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|1.93 |- | align=center|6. || [[Morgan Lake]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1.90 |- | align=center|6. || [[Nawal Meniker]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|1.90 |- | align=center|8. || [[Imke Onnen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|1.90 |- |colspan="7"|... |- | align=center|19. || [[Elisabeth Pihela]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.85 |} </div> <br> Finaal: [[9. juuni]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''EM rekord''': 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>2.03 [[Venelina Veneva-Mateeva]], [[Bulgaaria]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>2.03 [[Blanka Vlašić]], [[Horvaatia]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|Euroopa meister 2022]]''': 1.95 [[Jaroslava Mahutšihh]], [[Ukraina]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHWHIGHJUMP----------QUALA00100--/summary Kvalifikatsioon] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHWHIGHJUMP----------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[Teivashüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.78 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ekateríni Stefanídi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Molly Caudery]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|4.73 |- | align=center|4. || [[Amálie Švábíková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center|4.58 |- | align=center|5. || [[Elina Lampela]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.58 |- | align=center|6. || [[Elisa Molinarolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|4.58 |- | align=center|7. || [[Roberta Bruni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|4.58 |- | align=center|8. || [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.43 |} </div> <br> Finaal: [[10. juuni]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''EM rekord''': 4.85 [[Ekateríni Stefanídi]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2018]] [[Berliin]])<br>4.85 [[Wilma Murto]], [[Soome]] [[19. august]] [[2022]] [[München]] <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|Euroopa meister 2022]]''': 4.85 [[Wilma Murto]], [[Soome]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHWPLEVAULT----------QUALA00100--/summary Kvalifikatsioon] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHWPLEVAULT----------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[Kaugushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6.70||'''7.22'''||align=center|X|| align=center|- ||7.04||6.54||align=center|7.22 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Larissa Iapichino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 6.82||6.84||align=center|X||6.86||6.90||'''6.94'''||align=center|6.94 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Agate de Sousa]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 6.87||6.86||'''6.91'''||align=center|X||6.83||6.62||align=center|6.91 |- | align=center|4. || [[Mikaelle Assani]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6.79||6.67||'''6.91'''||6.60||align=center|X||6.71||align=center|6.91 |- | align=center|5. || [[Hilary Kpatcha]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 6.67||6.63||'''6.88'''||6.32||6.46||6.65||align=center|6.88 |- | align=center|6. || [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 6.45||6.68||'''6.82'''||align=center|X||6.62||align=center|X||align=center|6.82 |- | align=center|7. || [[Plamena Mitkova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} ||align=center|X||'''6.80'''||align=center|X||6.62||align=center|X||align=center|X||align=center|6.80 |- | align=center|8. || [[Fátima Diame]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || '''6.69'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||6.68||align=center|6.69 |} </div> <br> Finaal: [[12. juuni]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[Nõukogude Liit]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[Nõukogude Liit]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>'''EM rekord''': 7.30 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|Euroopa meister 2022]]''': 7.06 [[Ivana Vuleta]], [[Serbia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHWLONGJUMP----------QUALA00100--/summary Kvalifikatsioon] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHWLONGJUMP----------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[Kolmikhüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ana Peleteiro-Compaoré]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 14.37||14.46||14.52||'''14.85'''||align=center|X||14.47||align=center|14.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Tuğba Danışmaz]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.29||'''14.57'''||align=center|X||align=center|X||14.12||14.38||align=center|14.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Ilionis Guillaume]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.91||14.23||14.10||13.72||align=center|X||'''14.43'''||align=center|14.43 |- | align=center|4. || [[Aleksandra Nacheva]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 11.96||'''14.35'''||12.51||11.99||13.89||12.66||align=center|14.35 |- | align=center|5. || [[Diana Ana Maria Ion]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 14.16||13.87||14.11||14.13||14.15||'''14.23'''||align=center|14.23 |- | align=center|6. || [[Gabriela Petrova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || '''14.16'''||14.16||align=center|X||13.83||14.01||13.93||align=center|14.16 |- | align=center|7. || [[Neja Filipič]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} ||align=center|X||align=center|X||13.85||13.72||align=center|X||'''14.12'''||align=center|14.12 |- | align=center|8. || [[Dariya Derkach]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''4.03'''||13.83||13.76||13.67||13.67||13.73||align=center|14.03 |} </div> Finaal: [[9. juuni]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 15.74 [[Yulimar Rojas]], [[Venezuela]] ([[1. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''EM rekord''': 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2008]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|Euroopa meister 2022]]''': 15.02 [[Marõna Behh-Romantšuk]], [[Ukraina]] '''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHWTRPLJUMP----------QUALA00100--/summary Kvalifikatsioon] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHWTRPLJUMP----------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || '''18.77'''|| 18.13||align=center|X|| 18.62||align=center|X||align=center|X|| align=center|18.77 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 18.13||'''18.67'''||18.21||18.40||18.19||18.23||align=center|18.67 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Yemisi Ogunleye]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 17.04||align=center|X||17.87||16.32||'''18.62'''||align=center|X||align=center|18.62 |- | align=center|4. || [[Alina Kenzel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.00||17.98||align=center|X||18.18||18.22||'''18.55'''||align=center|18.55 |- | align=center|5. || [[María Belén Toimil]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 17.00||'''18.43'''||17.61||17.99||align=center|X||17.77||align=center|18.43 |- | align=center|6. || [[Fanny Roos]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 17.62||'''18.26'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|18.26 |- | align=center|7. || [[Julia Ritter]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.14||17.83||17.98||align=center|X||'''18.18'''||18.18||align=center|18.18 |- | align=center|8. || [[Sara Lennman]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 17.22||17.20||17.96||17.93||'''18.16'''||align=center|X||align=center|18.16 |} </div> Finaal: [[7. juuni]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''EM rekord''': 21.69 [[Vita Pavlõš]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2022]]''': 20.20 [[Jessica Schilder]], [[Holland]] '''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHWSHOTPUT-----------QUALA00100--/reports Kvalifikatsioon] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHWSHOTPUT-----------FNL-000100--/reports Finaal] {{clear}} ====[[Kettaheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Sandra Elkasević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || '''67.04'''||align=center|X||65.40||66.34||align=center|X||62.25|| align=center|67.04 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 61.68||63.21||64.47||63.37||align=center|X ||'''65.99'''||align=center|65.99 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 61.42||'''64.53'''||align=center|X||61.43||align=center|X||63.09||align=center|64.53 |- | align=center|4. || [[Irina Rodrigues]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 62.09||60.78||'''62.76'''||62.23||align=center|X||61.28||align=center|62.76 |- | align=center|5. || [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 60.45||61.59||'''62.65'''||61.99||62.52||align=center|X||align=center|62.65 |- | align=center|6. || [[Shanice Craft]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.51||60.28||'''61.73'''||align=center|X||59.93||60.05||align=center|61.73 |- | align=center|7. || [[Melina Robert-Michon]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 60.87||60.53||60.70||'''61.65'''||59.87||align=center|X||align=center|61.65 |- | align=center|8. || [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 60.76||61.27||align=center|X||'''61.42'''||align=center|X||align=center|X||align=center|61.42 |} </div> Finaal: [[8. juuni]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''EM rekord''': 71.36 [[Diana Sachse]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|Euroopa meister 2022]]''': 67.95 [[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] '''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHWDISCUS------------QUALA00100--/summary Kvalifikatsioon] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHWDISCUS------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 70.05||72.30||72.61||'''74.18'''||70.77||70.71||align=center|74.18 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 71.42||71.93||71.91||'''72.92'''||72.24||71.20||align=center|72.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Rose Loga]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 69.31||align=center|X||67.16||'''72.68'''||70.64||align=center|X||align=center|72.68 |- | align=center|4. || [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 70.52||'''72.06'''||71.75||71.27||67.87||align=center|X||align=center|72.06 |- | align=center|5. || [[Katrine Koch Jacobsen]] || {{PisiLipp|Taani}} ||align=center|X ||'''70.57'''||align=center|X||70.46||70.11||70.32||align=center|70.57 |- | align=center|6. || [[Zalina Marghieva]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 69.66||'''70.57'''||68.96||align=center|X||69.19||align=center|X||align=center|70.57 |- | align=center|7. || [[Malwina Kopron]] || {{PisiLipp|Poola}} ||align=center|X||'''69.72'''||align=center|X||68.48||68.50||align=center|X||align=center|69.72 |- | align=center|8. || [[Anna Purchase]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 68.15||65.78||'''69.24'''||65.96||65.84||align=center|X||align=center|69.24 |} </div> Finaal: [[10. juuni]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''EM rekord''': 78.94 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[12. august]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2022]]''': 72.72 [[Bianca Ghelber]], [[Rumeenia]] '''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHWHAMMER------------QUALB00100--/summary Kvalifikatsioon] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHWHAMMER------------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[Odavise]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Victoria Hudson]] || {{PisiLipp|Austria}} || '''64.62'''||60.35||align=center|X||61.75||62.74||59.55||align=center|64.62 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Adriana Vilagoš]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 58.16||58.09||'''64.42'''||57.96||57.16||55.91||align=center|64.42 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Marie-Therese Obst]] || {{PisiLipp|Norra}} || 58.89||59.90||'''63.50'''||60.28||59.40||align=center|X||align=center|63.50 |- | align=center|4. || [[Christin Hussong]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || '''61.92'''||align=center|X||59.07||57.40||align=center|X||58.43||align=center|61.92 |- | align=center|5. || [[Nikola Ogrodníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 55.60||align=center|X||58.94||'''61.78'''||57.24||59.18||align=center|61.78 |- | align=center|6. || [[Elina Tzengko]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 54.46||'''59.46'''||54.03||align=center|X||align=center|X|| align=center|X||align=center|59.46 |- | align=center|7. || [[Anete Kociņa]] || {{PisiLipp|Läti}} ||align=center|X||58.72||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''59.34'''||align=center|59.34 |- | align=center|8. || [[Līna Mūze]] || {{PisiLipp|Läti}} || 55.84||'''58.58'''||align=center|X||55.89||align=center|X||align=center|-||align=center|58.58 |- |colspan="7"|... |- | align=center|15. || [[Gedly Tugi]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||align=center|X||align=center|X||56.43|| || || ||align=center|56.43 |} </div> Finaal: [[11. juuni]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>'''EM rekord''': 67.90 [[Christin Hussong]], [[Saksamaa]] ([[10. august]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|Euroopa meister 2022]]''': 65.81 [[Elina Tzengko]], [[Kreeka]] <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHWJAVELIN-----------QUALA00100--/summary Kvalifikatsioon] – [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHWJAVELIN-----------FNL-000100--/ Finaal] {{clear}} ====[[Seitsmevõistlus]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 6848 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Auriana Lazraq-Khlass]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|6635 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|6596 |- | align=center|4. || [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|6490 |- | align=center|5. || [[Sofie Dokter]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|6418 |- | align=center|6. || [[Sveva Gerevini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|6379 |- | align=center|7. || [[Jade O'Dowda]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|6314 |- | align=center|8. || [[Xénia Krizsán]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|6218 |} </div> <br> Finaal: [[7. juuni|7.]]–[[8. juuni]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 7291 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 7032 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[26. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>'''EM rekord''': 6823 [[Jessica Ennis]], [[Suurbritannia]] ([[31. juuli]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsemevõistlus|Euroopa meister 2022]]''': 6628 [[Nafissatou Thiam]], [[Belgia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHWHEPTATH-----------800-000100--/summaryComb Finaal] {{clear}} ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sport lane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|Iirimaa}} || [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Rhasidat Adeleke]] (N),<br>[[Thomas Barr]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || align=center|3.09,92 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Luca Sito]] (M),<br>[[Anna Polinari]] (N),<br>[[Edoardo Scotti]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) || align=center|3.10,69 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Isaya Klein Ikkink]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) || align=center|3.10,73 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Jonathan Sacoor]] (M),<br>[[Naomi Van Den Broeck]] (N),<br>[[Alexander Doom]] (M),<br>[[Helena Ponette]] (N) || align=center|3.11,03 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Charlie Carvell]] (M),<br>[[Hannah Kelly]] (N),<br>[[Lewis Davey]] (M),<br>[[Emily Newnham]] (N) || align=center|3.13,97 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[Matěj Krsek]] (M),<br>[[Lada Vondrová]] (N),<br>[[Vit Müller]] (M),<br>[[Barbora Malíková]] (N) || align=center|3.14,24 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Marika Popowicz-Drapała]] (N),<br>[[Maksymilian Swed]] (M),<br>[[Aleksandra Formella]] (N) || align=center|3.15,32 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Wilfried Happio]] (M),<br>[[Sounkamba Sylla]] (N),<br>[[Muhammad Abdallah Kounta]] (M),<br>[[Louise Maraval]] (N) || diskvafitseeriti |} <br>Finaal: [[7. juuni]] <br>Osavõtjaid: 8 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.08,80''' {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[2023]], [[Budapest]]) <br>[[Justin Robinson]],<br>[[Rosey Effiong]],<br>[[Matthew Boling]],<br>[[Alexis Holmes]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/results/ATH/ATHX4XMEDLEY----------FNL-000100--/ Finaal] <br style="clear:both;" /> == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Itaalia)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |-style="background:#ccccff;" | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 11 || 9|| 4 || 24 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4 || 5 || 7 || 16 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4 || 4 || 5 || 13 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 4 || 2 || 1 || 7 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 4 || 1 || 4 || 9 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 3 || 4 || 5 || 12 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 3 || 1 || 2 || 6 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 2 || 3 || 3 || 8 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 2 || 2 || 2 || 6 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 2 || 4 || 0 || 4 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 2 || 0 || 1 || 3 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1 || 3 || 7 || 11 |- | 13. ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 1 || 2 || 0 || 3 |- | 14. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 1 || 1 || 4 || 6 |- | rowspan=2|15. ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | rowspan=3|17. ||align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 0 || 1 || 2 || 3 |- | 22. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | rowspan=4|23. ||align=left| {{PisiLipp|Iisrael}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | rowspan=2|27. || align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 28|| 49 || 49 || 50 || 148 |} {{small|Allikas: [https://live.european-athletics.com/ECH2024/lrs/medal-standings/ATH ECH 2024]}} == Välislingid == * [https://www.roma2024.eu/roma-2024/ Koduleht] * [https://www.european-athletics.com/home Euroopa Kergejõustikuliidu koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2024. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Rooma]] o574ix8q2irss63p47opd6tqo69gt4m 0 676530 7162253 7155457 2026-05-27T17:59:52Z ~2026-31711-46 230430 7162253 wikitext text/x-wiki [[Fail:Henrik Hinrikus.jpg|pisi|Henrik Hinrikus [[Teppo lõõts|Teppo tüüpi lõõtspilliga]]]] '''Henrik Hinrikus''' (sündinud [[15. veebruar|15. veebruaril]] [[1994]] [[Põlva|Põlvas]]) on eesti lõõtspillimängija, rahvamuusik ja kultuurikorraldaja. Henrik ei kasuta Facebooki. == Haridustee == Henrik Hinrikus on pärit [[Põlvamaa|Põlvamaalt]] [[Säkna|Säkna külast]]. 2010. aastal lõpetas ta [[Mooste Põhikool|Mooste Põhikooli]] ja seejärel õppis [[Põlva Ühisgümnaasium|Põlva Ühisgümnaasiumis]]. Ta on õppinud ettevõtlust ja müügikorraldust [[Lääne-Viru Rakenduskõrgkool|Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis]]. Aastatel 2017–2024 õppis pärimusmuusikat [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia|Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias]]. Ta on õpetanud lõõtspille [[Viljandi Muusikakool|Viljandi Muusikakoolis]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Henrik Hinrikus. Koduleht. |url=https://www.hinrikus.ee/elulugu/ |vaadatud=2024-05-28 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-12-24 |pealkiri=Pärimusmuusikatudengid tulevad jõululauluhädalistele appi |url=https://sakala.postimees.ee/7415851/parimusmuusikatudengid-tulevad-joululauluhadalistele-appi |vaadatud=2024-05-28 |väljaanne=Sakala |keel=et}}</ref> == Loominguline tegevus == Henrik Hinrikus valdab [[Kitarr|kitarri]] ja [[Suupill|suupilli]]. 2010. aastast on ta spetsialiseerunud [[Teppo lõõts|Teppo tüüpi lõõtspillile]], kuid mängib ka teisi [[Lõõtspill|lõõtspille]] ([[karmoška]], [[nuppakordion]]).<ref name=":0" /> [[File:Lõõtspillilugu.webm|pisi|300px|Rahvalik lugu "Meremehe seiklus". Teppo tüüpi lõõtspilli mängib Henrik Hinrikus.]] 2020. aastal ilmus tema sooloalbum “Kümme aastat pillimehe leiba”.<ref>{{Netiviide |pealkiri=CD {{!}} Henrik Hinrikus |url=https://www.hinrikus.ee/cd/ |vaadatud=2024-05-28 |keel=et}}</ref> Henrik on pillimehena üles astunud nii sooloesinejana kui ka muusikakollektiivides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-06-29 |pealkiri=Linnalõõtsa kontserdil kõlas rahvamuusika lõõbiga vaheldumisi |url=https://tartu.postimees.ee/7006607/linnalootsa-kontserdil-kolas-rahvamuusika-loobiga-vaheldumisi |vaadatud=2024-05-28 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Tantsuks/Kontserdiks {{!}} Henrik Hinrikus |url=https://www.hinrikus.ee/tantsuks/ |vaadatud=2024-05-28 |keel=et}}</ref> Ta on rahvamuusikat viljeleva ansambli [[Estlager]] asutaja, lõõtspillimängija ja laulja. 2022. aastal andis ansambel välja 13 rahvaliku looga plaadi “Estlager”.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ansambel ESTLAGER {{!}} Henrik Hinrikus |url=https://www.hinrikus.ee/ansambel-estlager/ |vaadatud=2024-05-28 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ESTLAGER [CD] |url=https://www.lasering.ee/estlager-cd.html |vaadatud=2024-05-28 |väljaanne=www.lasering.ee |keel=et}}</ref> 2023. aastast tegutseb ta ansamblis [[Kuulsuse Narrid (ansambel)|Kuulsuse Narrid]], kuhu lisaks temale kuuluvad [[Tanel Sakrits]] ja [[Juhan Suits]]. == Säkna rehepidu == Säkna küla traditsioonilist üritust Säkna rehepidu hakkasid 1999. aastal Säkna Rehetalus korraldama Erik ja Karin Hinrikus. Alates 2013. aastast korraldab pidu Henrik Hinrikus. 2019. aastal lisandus iga aasta augustis toimuvale rehepeole samas kohas mais toimuv üritus Reherock.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rehealune Selts – Põlvamaa Partnerluskogu |url=https://partnerluskogu.ee/rehealune-selts/ |vaadatud=2024-05-28 |keel=et}}</ref> 2009. aastast on Säkna Rehetalu tegelenud vaarikakasvatusega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mooste Vaarikas {{!}} Henrik Hinrikus |url=https://www.hinrikus.ee/vaarikad/ |vaadatud=2024-05-30 |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=2om09ygzG2M&t=18s Henrik Hinrikus lõõtspillil MTÜ Rahvalõõts Youtube video, 2020] * [https://www.youtube.com/channel/UCMM2ErpyqVki9iMNAboIwrA Ansambel Estlager Youtube kanal] {{JÄRJESTA:Hinrikus, Henrik}} [[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] f2fadkuz50ovupas3x8txbln9kf8fr7 7162255 7162253 2026-05-27T18:00:52Z NDG 207703 Reverted edits by [[Special:Contribs/~2026-31711-46|~2026-31711-46]] ([[User talk:~2026-31711-46|talk]]) to last version by Kuriuss: test edits, please use the sandbox 7155457 wikitext text/x-wiki [[Fail:Henrik Hinrikus.jpg|pisi|Henrik Hinrikus [[Teppo lõõts|Teppo tüüpi lõõtspilliga]]]] '''Henrik Hinrikus''' (sündinud [[15. veebruar|15. veebruaril]] [[1994]] [[Põlva|Põlvas]]) on eesti lõõtspillimängija, rahvamuusik ja kultuurikorraldaja. == Haridustee == Henrik Hinrikus on pärit [[Põlvamaa|Põlvamaalt]] [[Säkna|Säkna külast]]. 2010. aastal lõpetas ta [[Mooste Põhikool|Mooste Põhikooli]] ja seejärel õppis [[Põlva Ühisgümnaasium|Põlva Ühisgümnaasiumis]]. Ta on õppinud ettevõtlust ja müügikorraldust [[Lääne-Viru Rakenduskõrgkool|Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis]]. Aastatel 2017–2024 õppis pärimusmuusikat [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia|Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias]]. Ta on õpetanud lõõtspille [[Viljandi Muusikakool|Viljandi Muusikakoolis]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Henrik Hinrikus. Koduleht. |url=https://www.hinrikus.ee/elulugu/ |vaadatud=2024-05-28 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-12-24 |pealkiri=Pärimusmuusikatudengid tulevad jõululauluhädalistele appi |url=https://sakala.postimees.ee/7415851/parimusmuusikatudengid-tulevad-joululauluhadalistele-appi |vaadatud=2024-05-28 |väljaanne=Sakala |keel=et}}</ref> == Loominguline tegevus == Henrik Hinrikus valdab [[Kitarr|kitarri]] ja [[Suupill|suupilli]]. 2010. aastast on ta spetsialiseerunud [[Teppo lõõts|Teppo tüüpi lõõtspillile]], kuid mängib ka teisi [[Lõõtspill|lõõtspille]] ([[karmoška]], [[nuppakordion]]).<ref name=":0" /> [[File:Lõõtspillilugu.webm|pisi|300px|Rahvalik lugu "Meremehe seiklus". Teppo tüüpi lõõtspilli mängib Henrik Hinrikus.]] 2020. aastal ilmus tema sooloalbum “Kümme aastat pillimehe leiba”.<ref>{{Netiviide |pealkiri=CD {{!}} Henrik Hinrikus |url=https://www.hinrikus.ee/cd/ |vaadatud=2024-05-28 |keel=et}}</ref> Henrik on pillimehena üles astunud nii sooloesinejana kui ka muusikakollektiivides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-06-29 |pealkiri=Linnalõõtsa kontserdil kõlas rahvamuusika lõõbiga vaheldumisi |url=https://tartu.postimees.ee/7006607/linnalootsa-kontserdil-kolas-rahvamuusika-loobiga-vaheldumisi |vaadatud=2024-05-28 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Tantsuks/Kontserdiks {{!}} Henrik Hinrikus |url=https://www.hinrikus.ee/tantsuks/ |vaadatud=2024-05-28 |keel=et}}</ref> Ta on rahvamuusikat viljeleva ansambli [[Estlager]] asutaja, lõõtspillimängija ja laulja. 2022. aastal andis ansambel välja 13 rahvaliku looga plaadi “Estlager”.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ansambel ESTLAGER {{!}} Henrik Hinrikus |url=https://www.hinrikus.ee/ansambel-estlager/ |vaadatud=2024-05-28 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ESTLAGER [CD] |url=https://www.lasering.ee/estlager-cd.html |vaadatud=2024-05-28 |väljaanne=www.lasering.ee |keel=et}}</ref> 2023. aastast tegutseb ta ansamblis [[Kuulsuse Narrid (ansambel)|Kuulsuse Narrid]], kuhu lisaks temale kuuluvad [[Tanel Sakrits]] ja [[Juhan Suits]]. == Säkna rehepidu == Säkna küla traditsioonilist üritust Säkna rehepidu hakkasid 1999. aastal Säkna Rehetalus korraldama Erik ja Karin Hinrikus. Alates 2013. aastast korraldab pidu Henrik Hinrikus. 2019. aastal lisandus iga aasta augustis toimuvale rehepeole samas kohas mais toimuv üritus Reherock.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rehealune Selts – Põlvamaa Partnerluskogu |url=https://partnerluskogu.ee/rehealune-selts/ |vaadatud=2024-05-28 |keel=et}}</ref> 2009. aastast on Säkna Rehetalu tegelenud vaarikakasvatusega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mooste Vaarikas {{!}} Henrik Hinrikus |url=https://www.hinrikus.ee/vaarikad/ |vaadatud=2024-05-30 |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=2om09ygzG2M&t=18s Henrik Hinrikus lõõtspillil MTÜ Rahvalõõts Youtube video, 2020] * [https://www.youtube.com/channel/UCMM2ErpyqVki9iMNAboIwrA Ansambel Estlager Youtube kanal] {{JÄRJESTA:Hinrikus, Henrik}} [[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] lgynx48pldjjuu5o8ye3klyn2m4vxgd 0 679060 7162326 7042960 2026-05-27T20:18:16Z Kuriuss 38125 7162326 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast telesaade}}'''"Pulss"''' (originaali pealkiri "Syke") on alates 2014. aastast näidatud Soome telesari, mille sündmused leiavad aset suure linna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas (EMO-s).  Esimestel hooaegadel keskendus sari nelja haiglas töötava õe elule tööl ja vabal ajal.  Neljandal tootmishooajal laienesid sarja sündmused ka haiglast väljapoole, kui näidati, kuidas patsiente kiirabiga haiglasse toimetatakse.  2018. aastal ilmunud viiendal hooajal laienesid sündmused veelgi, et jälgida kogu traumaosakonda.  Sarja igas episoodis on kaks kuni kolm patsienti, kelle lood on seotud õdede eraeluga. Sarjas mängisid selle alguses Lena Meriläinen , Iina Kuustonen , Tiina Lymi ja Leena Pöysti .  Lisaks peaosatäitjatele mängisid sarjas peaosades Jarkko Niemi , Matti Ristinen ja Antti Luusuaniemi .  Meriläinen, Pöysti, Ristinen ja Luusuaniemi osalevad endiselt kümnendal hooajal. Aastatel 2014–2017 näitas sarja Yle TV2 , kuid alates 2018. aastal näidatud viiendast hooajast on selle õigused kuulunud Nelonen Mediale . 1.–4. hooaeg on endiselt näha Yle Areena voogedastusteenuses. 5.–17. hooaegu saab jälgida Ruutu voogedastusteenuses, kus need avaldatakse esmalt tasulises Ruutu+ lisateenuses. ''Pulss'' filmiti peamiselt Helsingi stuudios , kus ehitati sarja 360-kraadised Lavad.  Enne 2013. aasta oktoobris alanud seriaali võtteid käisid peaosades näitlejad orienteerumiskursustel, kus õpiti muuhulgas kasutama haiglatehnikat ja tegema pisiprotseduure.  Nahk, sooled, silmad, süda, jalad ja veri telliti Suurbritanniast filmimiseks .  Filmimise eesmärgil on siseelundid valmistatud silikoonkattega vahust ja südamed tarretisega täidetud kondoomidest .  Siseelundite valmistamisel on kasutatud ka hakkliha, õhupalle, sukkpükse ja pehmeid plastvoolikuid.  Filmimisel kasutatakse ka uut kirurgia- ja ravitehnoloogiat, näiteks kirurgilisi roboteid. === Välisriigid === 2015. aasta aprillis teatas Helsingin Sanomat , et Rootsi ja Suurbritannia tootmisettevõte ostis ''Sykki'' optsiooniõigused .  Optsioon on müüdud ka Hispaaniale .  Programmi välisõigusi müüb Eccho Rights nime all ''Nurses'' . 2016. aasta märtsis teatati, et Rootsi TV4 kanal ostis seriaali ümbertegemise õigused .  Seriaali nimega ''Syrror'' näidati Rootsis 2016. aasta sügisest kaks hooaega.  Küll aga kirjutas ajaleht Aftonbladet , et Rootsi tervishoiutöötajad olid pettunud sarja teostuses, mis andis nende sõnul vale pildi haigla igapäevaelust ja moonutas samal ajal tõde.  ''Syrrori'' sarja näidati ka Norras .  Oma kohalikud ''Sykke versioonid on tehtud ka'' Slovakkias ( ''Sestričky'' ) ja Prantsusmaal ( ''H24'' ). Saksamaa ProSiebenSat.1 on ''Syketi'' edastanud oma tasulisel kanalil Sat.1 Emotion.  Eesti avalik-õiguslik ringhääling ERR kannab sarja oma ETV kanalil ''Pulssi'' nime all . === Filmid === Esimene ''Syke'' sarjal põhinev film ''Syke-film: Hätätila'' esilinastus kinodes novembris 2021. Filmi režissöör on Toni Laine ja stsenarist Petja Peltomaa . Selles mängisid Iina Kuustonen ja Riku Nieminen . Teistes rollides mängisid sarja võtmenäitlejad nagu Lena Meriläinen , Tiina Lymi , Leena Pöysti , Antti Luusuaniemi , Jarkko Niemi ja Matti Ristinen . Sarja põhjal valmiva teise filmi ''Syke: Särkynyt såði'' võtted algavad 2023. aasta kevadel. Filmi peategelaseks on üldkirurg Holopainen, keda kehastab Jarkko Niemen . [[Kategooria:Soome telesarjad]] ro49akkg9rk8l8pfyuxh8i701g6q2nq 7162333 7162326 2026-05-27T20:29:01Z Kuriuss 38125 7162333 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast telesaade}}'''"Pulss"''' (originaali pealkiri "Syke") on alates 2014. aastast näidatud Soome telesari, mille sündmused leiavad aset suure linna keskhaigla [[Erakorralise meditsiini osakond|erakorralise meditsiini osakonnas (EMO-s)]]. Esimestel hooaegadel keskendus sari nelja haiglas töötava õe elule tööl ja vabal ajal. Neljandal tootmishooajal laienesid sarja sündmused ka haiglast väljapoole, kui näidati, kuidas patsiente kiirabiga haiglasse toimetatakse. 2018. aastal ilmunud viiendal hooajal laienesid sündmused veelgi, et jälgida kogu EMO töövaldkonda. Sarja igas jaos on kaks kuni kolm patsienti, kelle lood on seotud õdede eraeluga. Sarjas mängisid selle alguses Lena Meriläinenm Iina Kuustonenm Tiina Lymi ja Leena Pöysti. Lisaks peaosatäitjatele mängisid sarjas peaosades Jarkko Niemim Matti Ristinen ja Antti Luusuaniemi. Meriläinen, Pöysti, Ristinen ja Luusuaniemi osalevad endiselt kümnendal hooajal. Aastatel 2014–2017 näitas sarja Yle TV2m kuid alates 2018. aastal näidatud viiendast hooajast on selle õigused kuulunud Nelonen Mediale. 1.–4. hooaeg on endiselt näha Yle Areena voogedastusteenuses. 5.–17. hooaegu saab jälgida Ruutu voogedastusteenuses, kus need avaldatakse esmalt tasulises Ruutu+ lisateenuses. "Pulss" filmiti peamiselt Helsingi stuudios, kus ehitati sarja 360-kraadised Lavad. Enne 2013. aasta oktoobris alanud seriaali võtteid käisid peaosades näitlejad orienteerumiskursustel, kus õpiti muuhulgas kasutama haiglatehnikat ja tegema pisiprotseduure. Nahk, sooled, silmad, süda, jalad ja veri telliti Suurbritanniast filmimiseks. Filmimise eesmärgil on siseelundid valmistatud silikoonkattega vahust ja südamed tarretisega täidetud kondoomidest. Siseelundite valmistamisel on kasutatud ka hakkliha, õhupalle, sukkpükse ja pehmeid plastvoolikuid. Filmimisel kasutatakse ka uut kirurgia- ja ravitehnoloogiat, näiteks kirurgilisi roboteid. === Välisriigid === 2015. aasta aprillis teatas Helsingin Sanomat, et Rootsi ja Suurbritannia tootmisettevõte ostis ''Sykki'' optsiooniõigused. Optsioon on müüdud ka Hispaaniale. Programmi välisõigusi müüb Eccho Rights nime all ''Nurses''. 2016. aasta märtsis teatati, et Rootsi TV4 kanal ostis seriaali ümbertegemise õigused. Seriaali nimega ''Syrror'' näidati Rootsis 2016. aasta sügisest kaks hooaega. Küll aga kirjutas ajaleht Aftonbladet, et Rootsi tervishoiutöötajad olid pettunud sarja teostuses, mis andis nende sõnul vale pildi haigla igapäevaelust ja moonutas samal ajal tõde. ''Syrrori'' sarja näidati ka Norras. Oma kohalikud ''Sykke versioonid on tehtud ka'' Slovakkias ( ''Sestričky'' ) ja Prantsusmaal ( ''H24'' ). Saksamaa ProSiebenSat.1 on ''Syketi'' edastanud oma tasulisel kanalil Sat.1 Emotion. Eesti avalik-õiguslik ringhääling ERR kannab sarja oma ETV kanalil ''Pulssi'' nime all. === Filmid === Esimene ''Syke'' sarjal põhinev film ''Syke-film: Hätätila'' esilinastus kinodes novembris 2021. Filmi režissöör on Toni Laine ja stsenarist Petja Peltomaa. Selles mängisid Iina Kuustonen ja Riku Nieminen. Teistes rollides mängisid sarja võtmenäitlejad nagu Lena Meriläinenm Tiina Lymim Leena Pöystim Antti Luusuaniemim Jarkko Niemi ja Matti Ristinen. Sarja põhjal valmiva teise filmi ''Syke: Särkynyt såði'' võtted algavad 2023. aasta kevadel. Filmi peategelaseks on üldkirurg Holopainen, keda kehastab Jarkko Niemen. [[Kategooria:Soome telesarjad]] qqoiv5dl6nmpo80tcoeafrn9x0bxp87 0 679202 7162183 6697122 2026-05-27T13:58:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162183 wikitext text/x-wiki '''Tumehunt''' (''Canis rufus'') on liik [[koerlased|koerlaste]] sugukonnast. Tumehunt on kasvult [[hallhunt|hallhundi]] ja [[koiott|koioti]] vahepealne. Tumehunt on tuntud punaka kasuka poolest. Tumehunt elab USA kaguosas ja kuulub kriitiliselt ohustatud liikide hulka.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tumehunt - hallhundi sugulane |url=https://www.looduskalender.ee/n/node/6150 |vaadatud=2024-08-04 |väljaanne=www.looduskalender.ee |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== <references /> [[Kategooria:Koerlased]] a6bvg7uxuuojizyod5bj4y5d9szjdvl 0 682226 7162127 6932978 2026-05-27T12:11:31Z Kuriuss 38125 7162127 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kaaka | värvus = linnud | seisund = VU | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Nestor meridionalis | ID = 22684840 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2022 | IUCN_aasta = 2022}}</ref> | pilt = New Zealand kaka.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Papagoilised]] ''Psittaciformes'' | sugukond = [[Kakkpapagoilased]] ''Strigopidae'' | perekond = ''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'' | liik = '''Kaaka''' | binaarne = ''Nestor meridionalis'' | binaarse_autor = [[Johann Friedrich Gmelin|Gmelin]], 1788 | levikukaart = Nestor meridionalis -range -New Zealand.png | levikukaardi_seletus = {{Legend|#008000|levikuala märgitud rohelisega}} }} '''Kaaka''' (''Nestor meridionalis'') ehk kaakapapagoi on papagoiliste hulka kuuluv [[Uus-Meremaa]] metsade linnuliik.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2024 |pealkiri=New Zealand Birds Online |url=https://www.nzbirdsonline.org.nz/species/kaka |vaadatud=30. oktoobril 2024 |väljaanne=New Zealand Birds Online}}</ref> Kaaka pesitseb peamiselt puuõõntes, kuhu [[närilised]] ronides hõlpsasti ligi pääsevad. Liigi arvukuse kiire kahanemise tõttu on lind märgitud [[Ohualdis|ohualtiks liigiks]]. Peamisteks vaenlasteks on [[kärp]] ja [[rebaskuusu]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Thomas |eesnimi=C. D. |pealkiri=Planeedi pärijad |kirjastus=Kvart |aasta=2023 |lehekülg=148, 159 |keel=eesti}}</ref> ==Alamliigid== Liigil on kaks alamliiki:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Parrots, cockatoos |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/parrots/ |vaadatud=2025-07-18 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> * ''N. m. meridionalis'' ([[Johann Friedrich Gmelin|Gmelin]], 1788) – [[Lõunasaar]]el ja [[Stewarti saar]]el * ''N. m. septentrionalis'' ([[Ludwig Lorenz von Liburnau|Lorenz von Liburnau]], 1896) – [[Põhjasaar]]el == Välimus == [[Pilt: Adult-kaka-head-profile.jpg|pisi|left|Kaaka (''Nestor meridionalis'')]] Kaaka on välimuselt sarnane teise [[Nestor (linnuperekond)|''Nestori'']] perekonda kuuluva [[kea]] papagoiga .<ref name=":0" /> Kaaka [[sulestik]] on halli-roostekirju, kohati oliivipruun. Täiskasvanud isenditel on pealagi hallikasvalge ning põskedel kollakad laigud. Kael, kõht ja sabaalune sulestik on punakad, [[Tiib|tiivad]] on pealt pruunid ning tiiva alapool on punakasoranž.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024 |pealkiri=New Zealand kākā |url=https://animalia.bio/new-zealand-kaka |vaadatud=30. oktoobril 2024 |väljaanne=Animalia}}</ref> ''N. m. meridionalis'' on eredama sulestikuga, udusulis pojad on hallid. ''N. m. septentrionalis'' on tuhmima sulestikuga, pojad on valged.<ref name='Juniper'/> [[Pilt: Nestor meridionalis (AM LB1607-5).jpg|pisi|left|Kaaka tiiva siruulatus]] Kaaka kehapikkus on 45 cm, kaal 390–560 g. [[Nokk]] on tugev ja hallikat tooni. Kaakal keel on kohastunud [[Nektar|nektarist]] toitumiseks.<ref name=":0" /> == Levik ja arvukus == Uus-Meremaa kaaka elab [[Parasvööde|parasvöötme]] [[Laialehised metsad|laialehistes]]- ja [[Segamets|segametsades]] ning [[Troopiline mets|troopilistes metsades]]. Kaaka peamised elupaigad asuvad Uus-Meremaa [[Põlismets|põlismetsades]]. Kui eurooplased esmakordselt Uus-Meremaale saabusid, leidus liiki arvukalt, kuid 1930. aastaks leidus kaakat vaid üksikutes piirkondades. Tänapäeval on kaaka levinud Uus-Meremaa [[Metsapark|metsaparkides]] ja [[Looduskaitseala|looduskaitsealadel]]. Nendel aladel on tehtud tõhusat [[Kiskja|kiskjate]] tõrjet, mis on aidanud kaasa liigi arvukuse taastumisele.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2024 |pealkiri=Department of Conservation (NZ) |url=https://www.doc.govt.nz/nature/native-animals/birds/birds-a-z/kaka/ |vaadatud=2. novembril 2024}}</ref> [[IUCN-i punane nimistu|IUCN-i punase nimistu]] andmetel on Uus-Meremaa kaaka [[Populatsioon|populatsiooni]] suurus ligikaudu 3750–14999 isendit. Hetkel{{millal}} on liik klassifitseeritud [[Ohualdis|ohualtiks]] (VU) ja arvukus on langustrendis.<ref name=":1" /> Kaaka arvukus on looduslikul levialal oluliselt vähenenud [[Elupaik|elupaikade]] kadumise ja sisse toodud [[Röövloom|kiskjate]] tõttu. [[kass|Kassid]], [[rott|rottid]], [[Opossumlased|opossumid]] ja [[Metsnugis|nugised]] söövad kaakasid, nende poegi ja mune.<ref name=":2" /> ==Pesitsemine== Pesa asub 3–9 m kõrgusel puuõõnes. Pesitsevad novembrist jaanuarini. Kurnas on 4–5 muna, mida emaslind haub 24 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pojad saavad lennuvõimeliseks 10 nädala vanuselt.<ref name='Juniper'/> ==Eluiga== Kaaka võib elada 35-aastaseks.<ref name='Young'/> == Viited == {{viited|allikad=<ref name='Juniper'>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Juniper |eesnimi=Tony |url=https://archive.org/details/parrots-a-guide-to-the-parrots-of-the-world-pdfdrive_202407/ |pealkiri=Parrots: A Guide to Parrots of the World |perekonnanimi2=Parr |eesnimi2=Mike |kirjastus=Yale University Press |aasta=2010 |isbn=978-0-7136-6933-6 |lehekülg=291–293 |keel=en}}</ref> <ref name='Young'>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Young |eesnimi=A. M. |perekonnanimi2=Hobson |eesnimi2=E. A. |perekonnanimi3=Lackey |eesnimi3=L. Bingaman |perekonnanimi4=Wright |eesnimi4=T. F. |kuupäev=2012 |pealkiri=Survival on the ark: life-history trends in captive parrots |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/j.1469-1795.2011.00477.x |ajakiri=Animal Conservation |keel=en |aastakäik=15 |üksiknumber=1 |lehekülg=28–43 |doi=10.1111/j.1469-1795.2011.00477.x |issn=1469-1795 |pmc=3289156 |pmid=22389582}}</ref>}} ==Välislingid== {{commons|Nestor meridionalis}} [[Kategooria:Papagoilised]] ibuxl1sksr8eiw2vmemgo4hbn11r7sh 0 683034 7162323 7138868 2026-05-27T20:11:25Z IvarGl 201039 7162323 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kirju-tumesilmik | pilt = Lasiommata_megera_LC0311.jpg | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Tumesilmik]] ''Lasiommata'' | liik = '''Kirju-tumesilmik''' | binaarne = ''Lasiommata megera'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]] (1767) }} '''Kirju-tumesilmik''' (''Lasiommata megera'') on [[Koerlibliklased|koerliblikaliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja [[Silmiklased|silmiklaste]][[Alamsugukond|alamsugukonda]] kuuluv [[liblikas]]. 2024. aastal valiti ta [[aasta liblikas|aasta liblikaks]].<ref name="LK">{{Netiviide |url=https://www.looduskalender.ee/n/node/8230 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-10-18 |arhiivimisaeg=2025-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250110162231/https://www.looduskalender.ee/n/node/8230 |url-olek=ei tööta }}</ref> === Nimetuse etümoloogia === Kirju-tumesilmiku eestikeelne nimetus tuleneb tema tiibade kirjust mustrist ja silmiklastele omastest silmlaikudest. Ladinakeelne liiginimi ''megera'' pärineb vanakreeka mütoloogiast. Megera või Megaera oli üks [[Erinnüsed|erinnüstest]] ehk kättemaksujumalannadest. === Välimus ja tunnused === Kirju-tumesilmiku tiibade siruulatus on 35–47 mm. Tiibade ülakülg on pruunikasoranž ning kaetud tumedate laikude ja ristvöötidega. Isas- ja emasliblikad erinevad mõnevõrra välimuselt. Emaste ees­tiibadel katab oranž põhivärvus peaaegu kogu tiiva, jättes pruuni värvust peamiselt tiiva kannaossa ja välisserva. Isastel on ees­tiiva keskosas lai tume lõhnasoomuste vööt, mis kulgeb diagonaalselt üle tiiva ning on liigi üks iseloomulikumaid tunnuseid. Tagatiibade kannaosa ja välisserv on tumedamad, keskosas domineerivad oranžid ja pruunid ristvöödid. Tiibade välisserva lähedal paiknevad heleda äärisega mustad silmlaigud, enamasti kolm kuni neli ees­tiival ja väiksemad silmlaigud tagatiival. Mõnikord on silmlaikude keskel väike valge täpp. Tiibade alapool on heledam ja väga kirju. Ees­tiiva alapool meenutab ülapoolt, kuid toonid on heledamad ning oranž värvus eredam. Tagatiiva alapool on hallikaspruun ja peene mustriga, kus vahelduvad tumedad ning heledad lainjad jooned. <ref name=":0">Erki Õunap, Urmas Tartes "Eesti päevaliblikad", Varrak, 2014, lk 218</ref><gallery mode="packed" heights="140"> Fail:(MHNT) Lasiommata megera - Foret de Bouconne, France - male dorsal.jpg|Ülapool ♂ Fail:(MHNT) Lasiommata megera - Foret de Bouconne, France - female dorsal.jpg|Ülapool ♀ Fail:(MHNT) Lasiommata megera - Foret de Bouconne, France - male ventral.jpg|Alapool ♂ Fail:(MHNT) Lasiommata megera - Foret de Bouconne, France - female ventral.jpg|Alapool ♀ </gallery> === Elupaik === Kirju-tumesilmik eelistab kuivi ja sooje avamaastikke. Teda võib kohata karjamaadel, nõlvadel, teeservadel, kivistel lagendikel, jäätmaadel ning hõreda taimestikuga rohumaadel. Liik hoidub tavaliselt tihedatest metsadest ja niisketest paikadest. <ref name=":0" /> === Rööviku areng === Röövikud toituvad mitmesugustest kõrrelistest, sealhulgas [[Aruhein|aruheinast]], [[Nurmikas|nurmikast]] ja [[Kastehein|kasteheinast]]. Arengujärguks talvitub enamasti röövik, mõnikord ka nukk. <ref name=":0" /> [[Fail:Lasiommata megera larva.jpg|keskel|180x180px]] === Levila === Kirju-tumesilmik on laialt levinud peaaegu kogu Euroopas. Tema levila hõlmab Lääne- ja Kesk-Euroopat, Venemaa Euroopa osa kesk- ja lõunaalasid, Valgevenet, Baltimaid ning Ukraina lõuna- ja idaosa. Liiki leidub ka Karpaatides, Türgis, Kaukaasias, Väike-Aasias ja Lähis-Idas ning edasi Kesk-Aasia suunas kuni Türkmenistanini. Lisaks esineb kirju-tumesilmikut Põhja-Aafrikas ning Briti saartel. Liik eelistab sooja ja kuiva kliimaga piirkondi ning on kõige tavalisem avatud päikeselistel maastikel. Euroopa põhjapoolsetes osades muutub kirju-tumesilmik haruldasemaks, kuid tema levila ulatub kohati üsna kaugele põhja. Baltimaades on liiki kohatud kuni Põhja-Eestini välja. Viimastel aastakümnetel on kirju-tumesilmiku levila mitmel pool põhja poole laienenud, mida seostatakse kliima soojenemisega. [[Läti]]s levinud liblikaliik saabus Pärnumaale [[2018]]. aastal ja on seejärel levinud põhja poole - teda on kohatud isegi Soome lahe rannikul.<ref name="LK" /> === Lennuaeg === Esimese põlvkonna valmikuid võib kohata juba mai keskpaiku ja teist põlvkonda augustis ja septembris. Elupaikadena eelistab ta kuiva pinnasega hõredaid männikuid.<ref name="LK" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Silmiklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] ad34yxz3ny080lzwnnhyqd5ajx0az1u 7162325 7162323 2026-05-27T20:12:58Z IvarGl 201039 7162325 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kirju-tumesilmik | pilt = Lasiommata_megera_LC0311.jpg | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Tumesilmik]] ''Lasiommata'' | liik = '''Kirju-tumesilmik''' | binaarne = ''Lasiommata megera'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]] (1767) }} '''Kirju-tumesilmik''' (''Lasiommata megera'') on [[Koerlibliklased|koerliblikaliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja [[Silmiklased|silmiklaste]] [[Alamsugukond|alamsugukonda]] kuuluv [[liblikas]]. 2024. aastal valiti ta [[aasta liblikas|aasta liblikaks]].<ref name="LK">{{Netiviide |url=https://www.looduskalender.ee/n/node/8230 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-10-18 |arhiivimisaeg=2025-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250110162231/https://www.looduskalender.ee/n/node/8230 |url-olek=ei tööta }}</ref> === Nimetuse etümoloogia === Kirju-tumesilmiku eestikeelne nimetus tuleneb tema tiibade kirjust mustrist ja silmiklastele omastest silmlaikudest. Ladinakeelne liiginimi ''megera'' pärineb vanakreeka mütoloogiast. Megera või Megaera oli üks [[Erinnüsed|erinnüstest]] ehk kättemaksujumalannadest. === Välimus ja tunnused === Kirju-tumesilmiku tiibade siruulatus on 35–47 mm. Tiibade ülakülg on pruunikasoranž ning kaetud tumedate laikude ja ristvöötidega. Isas- ja emasliblikad erinevad mõnevõrra välimuselt. Emaste ees­tiibadel katab oranž põhivärvus peaaegu kogu tiiva, jättes pruuni värvust peamiselt tiiva kannaossa ja välisserva. Isastel on ees­tiiva keskosas lai tume lõhnasoomuste vööt, mis kulgeb diagonaalselt üle tiiva ning on liigi üks iseloomulikumaid tunnuseid. Tagatiibade kannaosa ja välisserv on tumedamad, keskosas domineerivad oranžid ja pruunid ristvöödid. Tiibade välisserva lähedal paiknevad heleda äärisega mustad silmlaigud, enamasti kolm kuni neli ees­tiival ja väiksemad silmlaigud tagatiival. Mõnikord on silmlaikude keskel väike valge täpp. Tiibade alapool on heledam ja väga kirju. Ees­tiiva alapool meenutab ülapoolt, kuid toonid on heledamad ning oranž värvus eredam. Tagatiiva alapool on hallikaspruun ja peene mustriga, kus vahelduvad tumedad ning heledad lainjad jooned. <ref name=":0">Erki Õunap, Urmas Tartes "Eesti päevaliblikad", Varrak, 2014, lk 218</ref><gallery mode="packed" heights="140"> Fail:(MHNT) Lasiommata megera - Foret de Bouconne, France - male dorsal.jpg|Ülapool ♂ Fail:(MHNT) Lasiommata megera - Foret de Bouconne, France - female dorsal.jpg|Ülapool ♀ Fail:(MHNT) Lasiommata megera - Foret de Bouconne, France - male ventral.jpg|Alapool ♂ Fail:(MHNT) Lasiommata megera - Foret de Bouconne, France - female ventral.jpg|Alapool ♀ </gallery> === Elupaik === Kirju-tumesilmik eelistab kuivi ja sooje avamaastikke. Teda võib kohata karjamaadel, nõlvadel, teeservadel, kivistel lagendikel, jäätmaadel ning hõreda taimestikuga rohumaadel. Liik hoidub tavaliselt tihedatest metsadest ja niisketest paikadest. <ref name=":0" /> === Rööviku areng === Röövikud toituvad mitmesugustest kõrrelistest, sealhulgas [[Aruhein|aruheinast]], [[Nurmikas|nurmikast]] ja [[Kastehein|kasteheinast]]. Arengujärguks talvitub enamasti röövik, mõnikord ka nukk. <ref name=":0" /> [[Fail:Lasiommata megera larva.jpg|keskel|180x180px]] === Levila === Kirju-tumesilmik on laialt levinud peaaegu kogu Euroopas. Tema levila hõlmab Lääne- ja Kesk-Euroopat, Venemaa Euroopa osa kesk- ja lõunaalasid, Valgevenet, Baltimaid ning Ukraina lõuna- ja idaosa. Liiki leidub ka Karpaatides, Türgis, Kaukaasias, Väike-Aasias ja Lähis-Idas ning edasi Kesk-Aasia suunas kuni Türkmenistanini. Lisaks esineb kirju-tumesilmikut Põhja-Aafrikas ning Briti saartel. Liik eelistab sooja ja kuiva kliimaga piirkondi ning on kõige tavalisem avatud päikeselistel maastikel. Euroopa põhjapoolsetes osades muutub kirju-tumesilmik haruldasemaks, kuid tema levila ulatub kohati üsna kaugele põhja. Baltimaades on liiki kohatud kuni Põhja-Eestini välja. Viimastel aastakümnetel on kirju-tumesilmiku levila mitmel pool põhja poole laienenud, mida seostatakse kliima soojenemisega. [[Läti]]s levinud liblikaliik saabus Pärnumaale [[2018]]. aastal ja on seejärel levinud põhja poole - teda on kohatud isegi Soome lahe rannikul.<ref name="LK" /> === Lennuaeg === Esimese põlvkonna valmikuid võib kohata juba mai keskpaiku ja teist põlvkonda augustis ja septembris. Elupaikadena eelistab ta kuiva pinnasega hõredaid männikuid.<ref name="LK" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Silmiklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] dfdmbei7r0i4tkd9sm982h5121515h8 0 683967 7162620 7047307 2026-05-28T09:54:18Z Ojassaar 206682 7162620 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{Pealkiri kaldkirjas}} {{taksonitabel | nimi = ''Actinote zikani'' | värvus = putukad | pilt = AC83 Actinote zikani (49807063187).jpg | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = ''[[Actinote]]'' | binaarne = ''Actinote zikani'' | binaarse_autor = [[Romualdo Ferreira d'Almeida|d'Almeida]], 1951 }} '''''Actinote zikani''''' on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[Liblikalised|liblikaliik]], mis on [[Endemism|endeemne]] [[Brasiilia]]s.<ref name=":9">Rosa, Augusto H. B.; Ribeiro, D. B.; Freitas, André V. L. (June 2023). "How data curation and new geographical records can change the conservation status of threatened brazilian butterflies". ''Journal of Insect Conservation''. '''27''' (3): 403–414. Bibcode:[https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/2023JICon..27..403R 2023JICon..27..403R]. doi:[[doi:10.1007/s10841-023-00464-0|10.1007/s10841-023-00464-0]].</ref> Selle elupaik on Brasiilia Atlandi ookeani metsades umbes 1000 meetri kõrgusel asuvas [[Serra do Mar]]is. Pärast 1981. aastat [[Väljasuremine|väljasurnuks]] peetud liik taasavastati 1991. aastal riigi kaguosas [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]]. <ref name=":3">{{Cite web|url=https://recentlyextinctspecies.com/lepidoptera-butterflies-moths/actinote-zikani|title=Actinote zikani - The Recently Extinct Plants and Animals Database|website=recentlyextinctspecies.com|access-date=2024-10-12}}</ref> Chico Mendesi bioloogilise mitmekesisuse säilitamise instituudi koostatud Brasiilia riiklikus punases nimestikus on ''Actinote zikani'' määratud kriitiliselt ohustatud liigiks. Ta on üks kahest liblikaliigist, mis on kantud [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|Rahvusvahelise Looduskaitseliidu]] (IUCN) ja Londoni Zooloogilise Ühingu 2012. aasta septembris avaldatud maailma 100 kõige enam ohustatud liigi nimestikku. Teine liblikaliik selles nimestikus on ''Parides burchellanus''. == Taksonoomia == Aastatel 1941–1942 kogus loodusteadlane [[Romualdo Ferreira d'Almeida]] São Paulos Salesópolise lähedal metsaalalt umbes kümme isendit perekonnast ''Actinote'' ja liigitas need ekslikult ''[[Actinote morio]]'' liigiks.<ref name=":0">Francini, Ronaldo Bastos; Freitas, André Victor; Brown Jr., Keith Spalding (2005). "Rediscovery of ''Actinote zikani'' (D'Almeida) (Nymphalidae, Helicontinae, Acraeini): Natural history, population biology and conservation of an endangered butterfly in SE Brazil". ''Journal of the Lepidopterists' Society''. '''59''': 134–142. BHL [https://www.biodiversitylibrary.org/page/41006397 page 41006397].</ref> Loodusteadlase J. F. Zikani märkuste järgi parandas d'Almeida oma vea ja [[Liikide kirjeldamine|kirjeldas]] uut liiki nimega ''Actinote zikani'', mille omadused ta määratles 1951. aastal (d'Almeida, 1951)<ref name=":4">Francini, Ronaldo Bastos; Penz, Carla M. (2006). "An illustrated key to male ''Actinote'' from Southeastern Brazil (Lepidoptera, Nymphalidae)". ''Biota Neotropica''. '''6''' (1). doi:[[doi:10.1590/S1676-06032006000100013|10.1590/S1676-06032006000100013]].</ref><ref name=":6">Silva-Brandão, Karina Lucas; Wahlberg, Niklas; Francini, Ronaldo Bastos; Azeredo-Espin, Ana Maria L.; Brown, Keith S.; Paluch, Márlon; Lees, David C.; Freitas, André V.L. (February 2008). "Phylogenetic relationships of butterflies of the tribe Acraeini (Lepidoptera, Nymphalidae, Heliconiinae) and the evolution of host plant use". ''Molecular Phylogenetics and Evolution''. '''46''' (2): 515–531. Bibcode:[https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/2008MolPE..46..515S 2008MolPE..46..515S]. doi:[[doi:10.1016/j.ympev.2007.11.024|10.1016/j.ympev.2007.11.024]]. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18191590 18191590].</ref> enda kogutud isendite ja Roberto Spitzi poolt Alto da Serra de Santosest avastatud isase isendi põhjal<ref name=":5">{{Cite web|url=https://www.irmng.org/aphia.php?p=taxdetails&id=1315675|title=IRMNG - ''Actinote'' Hübner, 1819|website=www.irmng.org|access-date=2024-08-29}}</ref>. == Kirjeldus == ''Actinote zikani'' on sarnaselt ''Actinote morio''<nowiki/>'ga mustade ja läbipaistmatute tiibadega. Selja- ja tagakeha esitiibadel on tuhmid kollased märgid ning tagatiibadel on määrdunud oranžid märgid. Liblikal on lai klasper (isase suguelund), mis tiibade tipu suunas muutub väiksemaks ja muutub kujult kolmnurkseks. Üheks tunnuseks, mis eristab ''Actinote zikani''<nowiki/>'t ''Actinote morio''<nowiki/>'st, on ''Actinote zikani''<nowiki/>'le iseloomulikud heledamad tiibade värvid, vastupidi tumedamatele tiibadele, mida ''Actinote morio'' isendid tavaliselt omavad<ref name=":6" />. Isaste keskmine esitiiva pikkus on 33 mm, emaste tiiva pikkus on 37 mm. Isaste keskmine kuivkaal on 0,41 g ja emastel 0,74 g. ''Zikani'' täiskasvanud isendid on tavaliselt suuremad kui teised ''Actinote'' perekonna liigid<ref name=":0" />. ''Actinote zikani'' värskelt munetult munad on tavaliselt kollakad ja muutuvad paari tunni pärast punaseks. Kui munemisest on möödunud 16–17 nädalat, tekivad neile nõrgad horisontaalsed triibud.<ref name=":1">Francini, Ronaldo Bastos; Freitas, André Victor; Barbosa, Eduardo (January 2011). "[https://journals.flvc.org/troplep/article/view/90293 Immature stages of ''Actinote zikani'' (Nymphalidae: Heliconiinae), a critically endangered butterfly from southeastern Brazil]". ''Tropical Lepidoptera Research'': 20–26. Retrieved August 30, 2024 – via The Florida OJ Service.</ref> Kui isend on varajases [[Vastsejärgud|vastsejärgus]], on tal sile, pruunikas pea ja kahvatu värvus. Hiljem selles faasis omandavad isendid kollaka kuju ja selle arengufaasi lõpu poole on nad musta värvi, sealhulgas ka välised kehaosad. Pärast irdumist on [[Nukk (bioloogia)|nukkude]] värvus kollakasroheline ning mõne tunni pärast muutuvad nad värvuselt valgemaks.<ref name=":1" /> == Bioloogia == === Lennukäitumine === ''Actinote zikani'' aktiivsus varieerub ja sõltub eelkõige ilmastikutingimustest. See algab igal hommikul päikesetõusul, kui päike valgustab metsapuude latvu. Liblikas alustab oma tiibade laperdamisega, et neid enne lendu tõusmist päikese käes soojendada. Lennuaktiivsus näib vähenevat niipea, kui päike läheb varju.<ref name=":0" /> Isased lendavad enam kui 2 m kõrgusel maapinnast ja isegi puuvõrade kõrgusel. Nad ründavad kõiki lendavaid putukaid, mis asuvad neist vähem kui meetri kaugusel, võides sooritada pika, üle 100 meetri pikkuse sirgjoonelise lennu. Väikseid isaseid on vaadeldud ründamas teisi liblikaliste liike, mis on sama suured kui ''[[Morpho hercules]].''<ref name=":0" /> Rööviku peremeestaim on üks kuueteistkümnest ''[[Korvõielised|Asteraceae]]'' liigist, mis avastati Serra do Maris tehtud uuringute käigus,<ref name=":6" /> eelkõige ''Mikania'' perekonda kuuluvad ronivad [[Ronitaim|liaanid]], eriti ''[[Mikania obsoleta]]''.<ref name=":1" /><ref name=":6" /> === Paaritumine === ''Actinote zikani'' puhul toimub paaritumine ilma teadaoleva paaritumismänguta. Paarilist otsiv isasloom järgneb emasloomale ja pärast 2–5 meetri pikkust lendu umbes 2 meetri kõrgusel maapinnast sooritavad nad kontrollitud spiraallennu maapinnale, mille järel isane haarab emaslooma kõhust oma paaritumiselundiga kinni, sundides teda maapinnal kopuleerima, mis võib kesta üle 30 minuti.<ref name=":0" /> === Sooline suhe === Liigi vaatluste käigus täheldati, et ''Actinote zikani'' liigis esineb rohkem isaseid isendeid, kusjuures 1993. aasta novembris on dokumenteeritud, et iga emase isendi kohta on 1,7 isast.<ref name=":0" /> == Elupaik ja liigid == === Elupaik === [[Fail:Actinote_zikani_distribution_map.svg|pisi| ''Actinote zikani'' levik [[Brasiilia]]s]] Elupaik, kus liik 1991. aastal uuesti avastati, koosneb Brasiilia Atlandi metsadest.<ref name=":4" /><ref name=":7">Gomes, Victor; Lourenço, Giselle M.; Soldati, Déborah; Iserhard, Cristiano A.; Souza, Thadeu S.; Kaminski, Lucas A.; Freitas, André V. L. (December 2014). "New Geographical Records for the Threatened Butterfly ''Actinote quadra'' (Lepidoptera: Nymphalidae: Heliconiinae)". ''Journal of the Lepidopterists' Society''. '''68''' (4): 289–292. doi:[[doi:10.18473/lepi.v68i4.a10|10.18473/lepi.v68i4.a10]]. </ref><ref name=":8">{{Cite web|last=SiBBr|url=https://ala-bie.sibbr.gov.br/ala-bie/species/168510?lang=en_GB|title=Species: ''Actinote zikani'' (Borboleta)|website=ala-bie.sibbr.gov.br|access-date=2024-08-29|language=en-AU}}</ref> Taimekeskkonna moodustavad peamiselt bambused ja perekonna ''Tibouchina'' liigid. Enamiku taimede varred ja tüved on kaetud epifüütiliste sammalde ja sõnajalgadega ning kuusteist läheduses registreeritud ronitaimede perekonna liiki võivad olla ''Actinote zikani'' vastsete peremeestaimedeks.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> === Liigid === ''Actinote zikani'' on levinud ainult Brasiilias.<ref name=":10">{{Cite web|last=Willmott|first=Keith|url=https://www.floridamuseum.ufl.edu/wp-content/uploads/sites/100/2014/08/2009WFHSP_AN_col.pdf|title=A new species of ''Actinote'' Hübner from the eastern Andes of Ecuador (Lepidoptera: Nymphalidae: Heliconiinae)|website=Florida Museum|date=August 2014|access-date=August 29, 2024|last2=Hall|first2=Jason|last3=Frietas|first3=Andre|last4=Paluch|first4=Marlon|last5=Silva-Brandao|first5=Karina}}</ref><ref name=":4" /><ref name=":9" /> Ainus teadaolev levikuala hõlmab [[São Paulo osariik|São Paulo osariigi]] piirkonda Salesópolise ja Paranapiacaba linnade vahel [[Alto da Serra de Santos]]e, Paranapiacaba ja [[Estação Biológica de Boracéia]] ümbruses. Seda liiki on mainitud ka varem Minas Geraisi osariigi lõunaosas selle kirjeldaja Almeida poolt. Ühte valgevärvilise ringikujulise ornamendiga ''Actinote'' perekonna isast isendit on nähtud Penedos, [[Rio de Janeiro osariik|Rio de Janeiro osariigis]], Serra do Itatiaia madalatel mägedel, kuid pole kindel, et see kuulub ''Actinote zikani'' liiki.<ref name=":4" /> == Liigi kadumine ja taasleidmine == Kui liiki kirjeldati 1951. aastal väikese arvu isendite põhjal, mis avastati kümme aastat varem, siis aastatel 1985–1990 uute isendite tuvastamiseks tüüpilises elupaigas aprillis-mais ja novembris-detsembris tehtud väliuuringud ebaõnnestusid. Ainus tõend liigi olemasolu kohta on väidetavalt üks isane isend, keda Keith Brown täheldas 1981. aastal tee ääres vihmametsas 1000 meetri kõrgusel merepinnast Tapiraí ja Sorocaba vahel riigi lõunaosas.<ref name=":0" /><ref name="Freitasetal">Freitas, A. V. L.; Francini, Ronaldo Bastos; Mielke, O. H. H.; Rosa, A. H. B.; Magaldi, L. M.; Silva-Brandão, K. L. (October 2020). "A New and Rare ''Actinote'' Hübner (Lepidoptera: Nymphalidae: Heliconiinae: Acraeini) from Southeastern Brazil". ''Neotropical Entomology''. '''49''' (5): 696–703. Bibcode:[https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/2020NeEnt..49..696F 2020NeEnt..49..696F]. doi:[[doi:10.1007/s13744-020-00765-y|10.1007/s13744-020-00765-y]]. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32468341 32468341].</ref> Väljasurnuks peetud liiki täheldati uuesti 16. märtsil 1991. aastal <ref name=":2">{{Cite web|url=https://recentlyextinctspecies.com/lepidoptera-butterflies-moths/actinote-zikani|title=''Actinote zikani'' - The Recently Extinct Plants and Animals Database|website=recentlyextinctspecies.com|access-date=2024-08-29}}</ref> Serra do Mar tipus 20 km [[Santos]]e linnast kirdes São Paulos [[Ronaldo Bastos Francini]] ja [[André Victor Lucci Freitas]]e tavapärase uurimisretke ajal.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Liiki kirjeldati uuesti Francini, Freitas ja Browni 2005. aastal ajakirjas Journal of the Lepidopterists' Society avaldatud artiklis. Isendid avastati Santo André vallas (São Paulo osariik) Paranapiacaba linna lähedal, 2,5 kilomeetri pikkuse edela-kirdesuunalise betoonplokkidest sillutatud tee ääres, mis kulgeb kahe sidemasti vahelisel mäeahelikul Serra do Mari tippudel 1200 meetri kõrgusel merepinnast.<ref name=":0" /> Paranapiacaba lähistel tehti kuni 2004. aastani rohkem kui 160 tundi vaatlusi, mille käigus koguti isendeid morfoloogilisteks uuringuteks. Hiljem nad märgistati veekindlast paberist täpiga ja vabastati. Seda märgistamismeetodit on edukalt kasutatud ka ''Actinote pellenea'' ja ''Actinote mamita'' puhul.<ref name=":0" /> == Kaitse == Arvestades liigi haruldust, tegi Brown juba 1981. aastal ettepaneku lisada ''Actinote zikani'' Brasiilias väljasuremisohus olevate liikide nimestikku. Keskkonnasekretariaat kuulutas liigi 1998. aastal ja Brasiilia keskkonnaministeerium 2003. aastal kriitiliselt ohustatud liigiks.<ref name=":7" /><ref name="Freitasetal" /> ''Actinote zikani'' on IUCN-i poolt kantud maailma 100 kõige ohustatumate liikide nimestikku ja on üks kahest liblikaliigist selles nimestikus.<ref name=":1" /><ref name=":11">{{Cite news|last=Malein|first=Flora|url=https://www.theguardian.com/environment/2012/sep/11/100-most-endangered-species-planet|title=The 100 most endangered species on the planet – the list in full|work=The Guardian|date=2012-09-11|access-date=2024-08-29|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref><ref name=":12">{{Cite web|last=Garvey|first=Kathy Keatley|url=https://ucanr.edu/blogs/blogcore/postdetail.cfm?postnum=11293|title=The 100 Most Endangered Species|website=ANR Blogs|date=2013-08-26|access-date=2024-10-12|language=en-us}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.butterfliesofamerica.com/L/actinote_zikani.htm ''Actinote zikani''] butterfliesofamerica.com [[Kategooria:Koerlibliklased]] ss4yf655yj1euvqccd6n5n2bnzgnlse 0 684445 7162509 7083187 2026-05-28T07:02:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162509 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} '''Valeinformatsioon''' (ingl. k. ''misinformation'') on eksitava või ebaõige teabe edastamine, mida ei tehta pahatahtliku kavatsusega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Misinformation and Disinformation |url=https://www.apa.org/topics/journalism-facts/misinformation-disinformation}}</ref> == Valeinformatsioon ja desinformatsioon == Kuigi valeinformatsioon ja [[desinformatsioon]] on sarnased mõisted, on neil siiski oluline vahe. Valeinformatsioon on ebatäpsed, eksitavad või väärad andmed, mida levitatakse sageli tahtmatult. Valeinformatsiooni levikut mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas [[Sotsiaalmeedia|sotsiaalmeedia platvormide]] levikumehhanismid ja inimeste kalduvus otsida kinnitust oma [[Eelarvamus|varasematele veendumustele]]. [[Desinformatsioon]] viitab aga tahtlikult levitatavale valele või eksitavale teabele, mille eesmärk on kedagi petta, eksitada või teda [[Psühholoogiline manipulatsioon|manipuleerida]]. Info levitaja teab, et teave ei vasta tõele, kuid ta soovib selle kaudu saavutada mingit mõju, näiteks avaliku arvamuse muutmist. Desinformatsiooni levitatakse tihti [[Poliitika|poliitiliste]], [[majandus]]like või [[Ideoloogia|ideoloogiliste eesmärkidega]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Disinformation |url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/disinformation}}</ref> moonutades [[Avalik arutelu|avalikku arutelu]], õõnestades [[kodanik]]e usaldust [[institutsioon]]ide ja [[meedia]] vastu ning destabiliseerides [[Demokraatia|demokraatlikke]] protsesse.<ref>{{Netiviide |autor=Li Lind |aeg= |pealkiri=Väärinfo |url=https://elik.nlib.ee/et/fookuses/vaarinfo |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200606164022/https://elik.nlib.ee/et/fookuses/vaarinfo |arhiivimisaeg=6.06.2020 |vaadatud=06.06.2020 |väljaanne=Euroopa Liidu Infokeskus}}</ref> Vale- ja desinformatsioon on esindatud mitmel kujul, näiteks väljamõeldud, manipuleeritud või eksitava sisuna (arvamus esitatud faktina), vale kontekstina, [[satiir]]i või paroodiana, sponsoreeritud sisuna, [[propaganda]]na jm.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Factsheet 4: Types of Misinformation and Disinformation |url=https://www.unhcr.org/innovation/wp-content/uploads/2022/02/Factsheet-4.pdf |lehekülg=230-231}}</ref> == Valeinformatsiooni levikumehhanismid ja mõju == Valeinformatsioon võib pärineda mitmesugustest allikatest, sealhulgas sotsiaalmeediast, [[Telekommunikatsioon|tele-]] või [[raadio]]saadetest ja ka usaldusväärsena tuntud uudisteagentuuride materjalidest.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=How and why does misinformation spread? |url=https://www.apa.org/topics/journalism-facts/how-why-misinformation-spreads}}</ref> Enim on valeinfo ja -uudiste levikut võimendanud sotsiaalmeedia, kuna [[peavoolumeedia]]l on kohustus kontrollida infot, samas kui sotsiaalmeedia soodustab vähese kontrolliga sisu.<ref name=":0" /> Valeinfo avaldab kahjulikku mõju paljudes valdkondades: [[koroonapandeemia]] ajal tõi see kaasa valede kaitsemeetmete kasutamise, poliitikas süvendab killustatust ja vähendab usaldust valitsuse vastu, kliimamuutuste teemal leviv [[pseudoteadus]] tekitab segadust, majanduses kahjustab ettevõtete mainet ja mõjutab tarbijate käitumist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Chen |eesnimi=Sijing |kuupäev=Aprill |pealkiri=Spread of misinformation on social media: What contributes to it and how to combat it |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0747563222004630 |ajakiri=Computers in Human Behavior |aastakäik=2023 |üksiknumber=141 |via=ScienceDirect}}</ref> Lisaks võib inimesi mõjutada niinimetatud [[kinnituskalduvus]] (ingl. k. ''confirmation bias''), mis soodustab enda uskumustega kooskõlas oleva info omaksvõtmist ja valeinfo ignoreerimist, kui see vastab inimese varasematele veendumustele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kinnituskalduvus |url=https://et.wikipedia.org/wiki/Kinnituskalduvus}}</ref> Valeinformatsioon mõjutab tugevalt inimeste võimet vastu võtta otsuseid, mis on nende või kogu ühiskonna jaoks kahjulikud. Näiteks võib tervisealane valeinfo olla tõsine oht rahva tervisele, tekitades segadust, külvata umbusaldust, kahjustada indiviidide tervist ja õõnestada seejuures ka rahvatervise jõupingutusi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Health Misinformation |url=https://www.hhs.gov/surgeongeneral/priorities/health-misinformation/index.html}}</ref> ==== Sotsiaalmeedia ja valeinformatsioon ==== [[UNESCO]] raportist selgub, et tänapäeva [[Infoühiskond|infoühiskonnas]] mängivad [[suunamudija]]d sageli rolli valeinformatsiooni levitamisel, raportist nähtub, et kaks kolmandikku küsitletud 500 suunamudijast ei kontrolli oma jagatud teabe allikaid. See näitab, kuidas populaarse seisukoha levitamine võib asendada tõepärase teabe edastamise. Informatsiooni olemust analüüsides on selge, et selle kasutamine reaalsust ilustavate või moonutatud [[narratiiv]]ide loomiseks teenib tihti rahalist või poliitilist tulu, kuid ei lahenda tegelikke probleeme. Valeinformatsioon võib viia tõsiste tagajärgedeni. UNESCO hoiatab, et ilma infot kriitiliselt hindamata võivad sellised suundumused suurendada ühiskondlikke pingeid ja probleeme.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kristjan Port {{!}} |kuupäev=2024-12-02 |pealkiri=UNESCO hoiatab reaalsusest irdunud suunamudijate eest |url=https://novaator.err.ee/1609538710/unesco-hoiatab-reaalsusest-irdunud-suunamudijate-eest |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Valeinformatsiooni vältimine == Valeinformatsiooni vältimiseks ja leviku piiramiseks on vajalik kriitikameel ja [[meediakirjaoskus]], mis aitavad inimestel teavet [[Kriitiline mõtlemine|kriitiliselt hinnata]] ja tõenduspõhiseid allikaid tuvastada. Kriitiline mõtlemine aitab inimestel mõista, kas ning kuidas teave võib olla moonutatud või eksitav.{{lisa viide}}<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Beaulieu |eesnimi=Nazreen |pealkiri=Research Guides: Critical Thinking Tutorial: Misinformation and Disinformation |url=https://libguides.usask.ca/CriticalThinkingTutorial/MisinformationandDisinformation |vaadatud=2026-01-09 |väljaanne=libguides.usask.ca |keel=en}}</ref> Iga uus teave, olgu see siis [[Uudised|uudis]] või sotsiaalmeedia postitus, tuleks hinnata kriitiliselt läbi erinevate küsimuste nagu näiteks: Kas teave on allikast kontrollitav? Kas see on kooskõlas usaldusväärsete teaduslike või ajakirjanduslike allikatega? Ühest allikast saadud teave ei pruugi olla täielik ega erapooletu. Samuti on oluline, et inimesed oleksid teadlikud emotsionaalsetest reaktsioonidest, mida valeinformatsioon võib esile kutsuda, nagu [[hirm]], viha või kahtlus, mis võivad mõjutada neutraalset hinnangut.{{lisa viide}} Sotsiaalmeedia teadlik kasutamine aitab samuti valeinformatsiooni vältida. Sotsiaalmeedia platvormid on tihti valeinformatsiooni leviku keskpunktiks, kuid platvormid pakuvad ka tööriistu (nt valeinformatsiooni märgistamine, faktikontrollimise teenused, hoiatuste süsteemid jm), mis aitavad kasutajatel märgata valeinfot ja sildistada seda vastavalt. Oluline on mitte jagada kahtlase päritoluga infot ning kontrollida enne postitamist teabe allikat.{{lisa viide}} == Valeinformatsiooni efekt == [[Valeinformatsiooni efekt]] on kalduvus, mille kohaselt hakkab pärast mingist sündmusest lugemine segama algset mälestust sellest, mis tegelikult juhtus. Iga väiksemagi uue teabe lisamine võib oluliselt mõjutada seda, kuidas inimesed mäletavad kogetud sündmusi.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=What is the Misinformation Effect? |url=https://www.verywellmind.com/what-is-the-misinformation-effect-2795353 |url-ligipääs= |vaadatud=2024-11-15 |arhiivimisaeg=2024-12-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241216200612/https://www.verywellmind.com/what-is-the-misinformation-effect-2795353 |url-olek=ei tööta }}</ref> Valeinformatsiooni efekt illustreerib seda, kui kergesti saab mälestusi mõjutada, seejuures tekitades muret mälu usaldusväärsuse pärast – eriti olukordades, kus pealtnägijate mälestusi kasutatakse mõne [[Süütegu|süüteo]] tõendamiseks.<ref name=":1" /> Efekt viitab teatud tüüpi [[mäluhäire]]le, mis tekib eksitava teabe lisandumisel, eksitav teave muutub osaks varasema sündmuse mälestusest. Lisaks võivad pärast sündmuse pealtnägemist esitatud küsimused mõjutada inimese mälestust sellest. Teisisõnu, kui küsimus sisaldab eksitavat infot, võib see sündmuse mälestust moonutada – nähtus, mida [[psühholoog]]id nimetavad valeinformatsiooni efektiks. Näiteks võib inimene, kes on näinud liiklusõnnetust teel koju, hiljem uudistest kuuldu põhjal hakata meenutama, et juht ületas kiirust, kuigi tegelikult see nii ei olnud.<ref name=":1" /> == Vaata ka == * [[Desinformatsioon]] * [[Meediakirjaoskus]] * [[Digitaalne meedia]] * [[Informatsioon]] * [[Allikakriitika]] * [[Psühhosõda|Psühholoogiline sõda]] * [[Propaganda]] * [[Kuriinfo]] * [[Uhhuu]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Ajakirjandus]] [[Kategooria:Teabehaldus]] 5z4bibrzol5hl0pj2dg3jjcz56e4o41 0 685198 7162189 7159700 2026-05-27T14:15:19Z ~2026-29676-16 229723 7162189 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} {{Viitamata|aasta=2025|kuu=jaanuar}} Allpool on täielik ülevaade [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]e ametialastest välisvisiitidest. Visiitide arv riigi kohta, mida [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]] on külastanud: * '''Üks''': [[Angola]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Austria]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Brasiilia]], [[Brunei]], [[Filipiinid]], [[Ghana]], [[Hiina]], [[Iisrael]], [[India]], [[Jaapan]], [[Kasahstan]], [[Katar]], [[Kolumbia]], [[Kosovo]], [[Kuveit]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]], [[Malaisia]], [[Malta]], [[Maroko]], [[Mehhiko]], [[Montenegro]], [[Nigeeria]], [[Norra]], [[Palestiina]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Rootsi]], [[Serbia]], [[Singapur]], [[Sloveenia]], [[Türgi]], [[Usbekistan]] ja [[Vatikan]] * '''Kaks''': [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Egiptus]], [[Hispaania]], [[Holland]], [[Itaalia]], [[Jordaania]], [[Kanada]], [[Moldova]], [[Saudi Araabia]], [[Soome]], [[Šveits]] ja [[Türkmenistan]] * '''Kolm''': [[Albaania]] ja [[Eesti]] * '''Neli''': [[Ameerika Ühendriigid]], [[Küpros]], [[Luksemburg]], [[Poola]], [[Suurbritannia]], [[Taani]] ja [[Ukraina]] * '''Viis''': [[Prantsusmaa]] * '''Seitse''': [[Saksamaa]] * '''Kolmkümmend üheksa''': [[Belgia]] {| class="wikitable sortable" !Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 1.–2. detsember 2024 || [[Kaja Kallas]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]] ja [[Euroopa Komisjon]]i laienemisvolinik [[Marta Kos]] kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina]] asevälisministri [[Jevhen Perebõinis]]e, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]i, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]] ja [[Ukraina Ülemraada]] esimehe [[Ruslan Stefantšuk]]iga, et avaldada esimesel ametipäeval Ukrainale toetust. See oli Kallase esimene välisvisiit [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]]na. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3.–4. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO välisministrite kohtumise raames [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]], [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]], [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Gabrielius Landsbergis]]e, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]i, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]e ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga. Kohtumisel keskenduti Ukraina toetamise, Venemaast lähtuva ohu ohjamise ja NATO liitlaste kaitsekulutuste tõstmise küsimustele. |- | {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 5.–6. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Valletta]]s [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|31. OSCE ministrite]] kohtumise raames [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]i, [[Kasahstani välisminister|Kasahstani välisministri]] [[Murat Nurtleu]], [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]i, [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i ja [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga. Kohtumisel käisitleti järgmisi teemasid: piirkonna julgeolek ja stabiilsus; vajadus teha tihedamat koostööd Ukraina abistamiseks võitluses Venemaa vastu; koostöö sanktsioonidest kõrvalehoidmise ärahoidmisel; ELi ja Aserbaidžaani partnerlus ning Aserbaidžaani ja Armeenia normaliseerimisprotsess; ELi ja Armeenia koostöö tugevnemine kõigis sektorites, julgeolekust ja vastupanuvõimest kuni demokraatlike reformideni; ELi välisministrite vaheline parem ja tõhusam koostöö. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 11. detsember 2024 || Kaja Kallas ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]] osalesid [[Brüssel]]is näituse „Hääled vanglast“ avamisel. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga. Arutati Venemaa sekkumist Moldova siseasjadesse. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa]] välisministri [[Annalena Baerbock]]i, [[Prantsusmaa]] välisministri [[Jean-Noël Barrot]]', [[Hispaania]] välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri [[José Manuel Albares]]e, [[Itaalia]] välisministri [[Antonio Tajani]], [[Poola]] välisministri [[Radosław Sikorski]] ja [[Ukraina]] välisministri [[Andri Sõbiha]]ga. Räägiti sellest, kuidas Venemaa destabiliseerib hübriidohtude ja küberrünnakute abil Euroopat, et Ukraina vajab võiduks rohkem tuge ja olukorrast Süürias. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 14.-15. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Al-‘Aqabah]]'is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Katari peaminister|Katari peaministri]] ja [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Liibanoni välis- ja väljarändajate minister|Liibanoni Välis- ja väljarändajate ministri]] [[Abdallah Bou Habib]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] ja [[Araabia Ühendemiraatide välisminister|Araabia Ühendemiraatide välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Prantsusmaa Euroopa ja välisminister|Prantsusmaa Euroopa ja välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Araabia Liiga peasekretär|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega ja [[ÜRO erisaadik Süürias]] [[Geir Otto Pedersen]]iga, mil arutlus oli Süürias arenguid ning võimalusi, kuidas toetada piirkondlikke ja rahvusvahelisi jõupingutusi julgeoleku ja stabiilsuse saavutamiseks Süürias. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välisminister|Iirimaa välisministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli Venemaa agressioon Ukraina vastu, Gruusia, olukord Lähis-Idas ja Valgevene. Tegemist esimest kord Euroopa Liidu välisasjade nõukogul. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 21-22. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Põhja-Lõuna tippkohtumine [[Saariselkä]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga ja [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, mil arutlus oli Euroopa ees seisvaid võtmeküsimusi pingelises geopoliitilises kliimas. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 9. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ukraina kaitsekontaktgrupis – foorum]]il [[Ramsteini õhuväebaas]]il [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]<nowiki/>ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]<nowiki/>ga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Lloyd Austin]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Argentina kaitseminister|Argentina kaitseministri]] [[Luis Petri]]ga, [[Austraalia asepea- ja kaitseminister|Austraalia asepea- ja kaitseministri]] [[Richard Marles]]ega, [[Austria kaitseminister|Austria kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina kaitseminister|Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministri]] [[Zukan Helez]]'ega, [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilis Palmas]]ega, [[Gruusia asepea- ja kaitseminister|Gruusia asepea- ja kaitseministri]] [[Irakli Šikovani]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Keenia kaitseminister|Keenia kaitseministri]] [[Soipan Tuya]]ga, [[Kosovo kaitseminister|Kosovo kaitseministri]] [[Ejup Maqedonci]]ga, [[Libeeria kaitseministri kohusetäitja]] [[Geraldine J. George]]ga, [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, [[Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseminister|Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseministri]] [[Judith Collins]]ega, [[Lõuna-Korea kaitseministri kohusetäitja]] [[Kim Seon-ho]]ga ja [[Tuneesia kaitseminister|Tuneesia kaitseministri]] [[Imed Memmich]]'ega, mil arutlus oli Ukrainale rahvusvahelise toetuse kogumisele. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10-11. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, mil arutlus oli Süüria teemalisel Quinti kohtumisel. |- | {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 12. jaanuar 2025 || Kaja kallas kohtus [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Araabia Liiga|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Süüria välisminister|Süüria ülemineku välis- ja immigratsiooniministri]] [[Asaad Hassan al-Shaybani]]ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Katari pea- ja välisminister|pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Liibanoni välis- ja immigratsiooniminister|Liibanoni välis- ja immigratsiooniministri]] [[Abdallah Bou Habib]]ega, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Abdullah Al Yahya]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja , [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli üleminekuprotsessi [[Süüria]]s, kus loodetakse stabiilsusele pärast kauaaegse valitseja [[Bashshār al-Asad]] langemist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Austria liidukantsler|Austria liidukantsleri kohusetäitja]] [[Alexander Schallenberg]]ega. Arutati EL-i välispoliitikat. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga. Arutati EL ja Island seisavad Ukraina küsimuses ühtselt ja jagavad ühiseid julgeolekuhuve. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 16. jaanuar 2025 || Kaja Kallas osales koos teiste volinikega [[Belglaste kuningas|belglaste kuninga]] korraldatud uusaasta vastuvõtul [[Brüssel]]is. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga. Arutati relvarahu ja pantvangide vabastamise kokkuleppe kohta. |- | {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 24. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ankara]]s [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Türgi Suure Rahvusassamblee spiiker|Türgi Suure Rahvusassamblee spiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]'ega ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]-Türgi suhetele ja olukorrale piirkonnas: [[Süüria]], [[Gaza]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukraina]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 27. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhted, hübriidohud ning olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Moldova]]s. Kaja Kallas kohtus [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlus oli valimata jätmine ja [[Aljaksandr Lukašenka|Lukašenka]] rahukõnelused Ukraina teemal, arutati ka viisa- ja legaliseerimisküsimusi, samuti Valgevene kodanikuühiskonna ja demokraatlike jõudude toetamist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta. |- | {{riigi ikoon|Vatikan}} || töövisiit || 10. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Vatikan]]is [[Paavst|Tema Pühaduse paavsti]] [[Franciscus]]ega, mil arutlus oli Venemaa sõda Ukrainas ning vajadust õiglase ja püsiva rahu järele, mis tagab Ukraina tuleviku. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11. veebruar 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] kohtusid [[Pariis]]is tehisintellekti teemalisel tippkohtumisel [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[J. D. Vance|James David Vancega]], mil arutlus oli tollimaksud ajendasid lubama täpsustamata vastumeetmeid, mis võiks kuulutada täieliku kaubandussõja algust. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli ettevalmistusi juunis [[Haag]]is toimuvaks NATO tippkohtumiseks. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 14.–15. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[München]]is 61. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus kohtus [[Hiina välisminister|Hiina välisministri]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli EL-[[Hiina]] kahepoolsete suhete seisu ja laiemat geopoliitilist olukorda. Kaja Kallas arutas koos [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, mis eesmärgi oli vajadus Euroopa partneritele, mida Euroopa võib USA-lt vajada, et jälgida Ukraina ja Venemaa vahelist julgeolekulepet. Kaja Kallas kohtus endine [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Salome Zurabišvili]]ga, mil arutlus oli uued vabad ja ausad valimised ainus väljapääs Gruusia kriisist. Salome Zurabišvili andis Kaja Kallasele, et konfidentsiaalne ümbriku kirjaga. Kaja Kallas kohtus [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Ng Eng Hen]]iga, mil arutlus oli geopoliitilised ja julgeolekuarengud [[Euroopa]]s, [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s ning muid julgeolekuküsimusi. Kaja Kallas võttis suur au vastu [[Ewald von Kleisti auhind]], mil on konverentsi korraldajate hinnangul andnud silmapaistva panuse rahu ja rahvusvahelise konfliktihalduse hüvanguks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, mil arutlus oli võimalusi, kuidas suurendada oma toetust Ukrainale, suurendada survet Venemaale, aga ka võimalusi tugevdada julgeoleku- ja kaitsekoostööd. |- | {{riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || töövisiit || 19.–21. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Kaplinn]]as ja [[Johannesburg]]is, mil eesmärk oli tugevdada ELi ning Lõuna-Aafrika suhteid ning osaleda [[G-20]] välisministrite kohtumisel ja tähistatakse ELi ja Aafrika partnerluse 25. aastapäeva, mis kulmineerus tippkohtumisega ELi ja Aafrika liidritega. Kaja Kallas kohtus Kaplinnas [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, mil arutlus oli EL jääb usaldusväärseks ja prognoositavaks partneriks nii Lõuna-Aafrikale kui ka kogu kontinendile. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]], [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] ja [[Iraan]]. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 25. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Washington]]is [[Hudsoni Instituut|Hudsoni Instituudis]], kus vestlusel oli [[Ukraina]] kaitset, ELi solidaarsust ja Euroopa ees seisvaid raskeid otsuseid puudutavaid olulisi küsimusi. Kaja Kallas istus koos „Face the Nationi“ moderaatori [[Margaret Brennan]]iga, et arutada [[Trumpi administratsioon]]i lähenemist [[Ukraina]] sõjale ja pingelisi suhteid [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Kaja Kallas pidi kohtuma [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kuid kohtumine jäi ära ajakavaprobleemide tõttu. Kaja Kallas pole siiani kohtunud USA välisministriga, mis näitab, et USA ei soovi temaga asju ajada. |- | {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 4. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Kasahstani asepeaminister ja välisminister|Kasahstani asepeaministri ja välisministri]] [[Murat Nurtileu]]ga, [[Kõrgõzstani välisminister|Kõrgõzstani välisministri]] [[Jeenbek Kulubayev]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga ja [[Usbekistani välisminister|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja]] piirkondlik mõju [[Ukraina]] transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is tulevase [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Vabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]'ega, mil arutlus oli hindamatu toetus [[Ukraina]]le ja üheskoos viiks seda veelgi. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust Ukrainale ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 7. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] kaitsevajadusi ja EL kiirendakse tarnete kiirendamiseks relvade tootmist. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 10.-11. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]]l [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja Taani Julgeolekunõukogu roteeruva eesistumise raames, kus vestlusel oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[ÜRO]] koostöö teemal. 11. märtsil Kaja Kallas koos [[Eesti sotsiaalkaitseminister|Eesti sotsiaalkaitseministtri]] [[Signe Riisalo]]ga jt. osalesid ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungil, mis oli olulisim ning suurim naiste võrdsele kohtlemisele suunatud ÜRO sündmus aastas. |- | {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 12.-14. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Québec]]is [[Charlevoix]]'s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli keskenduvad olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooni]] ees, stabiilsusele Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, käimasolevatele kriisidele [[Haiti]]l ja [[Venezuela]]s ning rahu- ja julgeolekuprobleemidele [[Aafrika]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria välisministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, [[Euroopa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suhted ning olukord [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 18. märts 2025 || Kaja Kallas [[London]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, mil arutlus oli EL ja Ühendkuningriik tihedamat koostööd, et võtta suuremat vastutust Euroopa julgeoleku eest. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kaja Kallas osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 23. märts 2025 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi ja Egiptuse suhteid, [[Gaza kriis]], ka muud piirkondlikud julgeolekuprobleemid. |- | {{riigi ikoon|Iisrael}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Jeruusalemm]]as [[Iisraeli president|Iisraeli presidendi]] [[Yits'ẖak Herzog]]iga, [[Iisraeli välisminister|Iisraeli välisministri]] [[Gideon Sa'ar]]iga ja Iisraeli opositsiooniliidri [[Ya'ir Lapid]]iga, mil arutlus oli [[Gaza konflikt]]i, humanitaarabi takistamatu juurdepääsu ja ulatusliku jaotuse tähtsust Gazasse ja kogu ulatuses ning kutsuda üles viivitamatult naasma relvarahu ja pantvangide vabastamise lepingu täieliku rakendamise juurde. Kaja Kallas külastas Jeruusalemmas Herzli mäel ja [[Yad Vashem|Yad Vashemi holokaustimuuseumi]] ja memoriaali, kus asetas Iisraeli riigi rajajate ja silmapaistvate juhtide viimne puhkepaik. |- | {{riigi ikoon|Palestiina}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Rām Allāh]]as [[Palestiina omavalitsuse president|Palestiina omavalitsuse presidendi]] [[Maḩmūd ‘Abbās]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlus oli Gaza ülesehitus, reformida haridussüsteem, tugevdada avalike teenuste pakkumist. |- | {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja piirkondlikule mõjule Ukrainale]], transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele. |- | {{riigi ikoon|Usbekistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Taškent]]is [[Usbekistani president|Usbekistani presidendi]] [[Shavkat Mirziyoyev]]iga ja [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]iga, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid. |- | {{riigi ikoon|Kasahstan}} || töövisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul [[Almatõ]]s [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Kasahstani välisminisiter|Kasahstani välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || eravisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas osales õhtul [[Berliin]]is [[Henry Kissingeri auhind|Henry Kissingeri auhinna]] tseremoonial, kus antakse koos [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga Ameerika Akadeemia Berliin kõrge tunnustuse eest, tegemist oli ületanud paljud väljakutsed, saanud tagasi oma koha Euroopas ja hääle maailmas. |- | {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 31. märts 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Madriid]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga ja Itaalia välisministeeriumi asekantsleri [[Maria Tripodi]]ga, mil arutlus oli Euroopa kaitse/valmidus 2030. aasta ühise valge raamatu ning [[Euroopa julgeolek]]u tugevdamise ja [[Ukraina]] toetamise üle. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 2.-3. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Varssavi]]s [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]<nowiki/>ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli Ukraina abistamiseks ära teha ja kaitseks väga kiiresti ära teha, mida vaja rahastamise, ühishangete ja ka juhtprojektide puhul palju elemente. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 4. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, mil arutlus oli ELi ja [[Jaapan]]i kahepoolseid suhteid, pöörates erilist tähelepanu koostöö süvendamisele 2024. aasta novembris sõlmitud ELi ja Jaapani julgeoleku- ja kaitsepartnerluse raames, mõistsid hukka Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja võimaldamise kolmandate riikide poolt, [[Põhja-Korea|KRDV]] vägede saatmise Venemaale ja KRDV ebaseaduslikud relvaveod Venemaale, rikkudes mitmeid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning Ukrainat jõu abil rahu taotlemisel kui ta võitles Venemaa agressioonisõja vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] tugevdamiseks, rahujõupingutuste edendamist ja Euroopa Liiduga ühinemise protsessi kiirendamist. |- | {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 7. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Podgorica]]s [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga ja [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]'iga, mil arutlus oli koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja osales koos [[Montenegro kaitseminister|Montenegro kaitseministri]] [[Dragan Krapović]]'iga Euroopa rahutagamisrahastu rahastatud varustuse ülevaatamises. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 8. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]aga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Albaania Euroopa ja välisminister|Albaania Euroopa ja välisministri]] [[Igli Hasani]]ga ja [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, mil arutlus oli ELi-Albaania julgeoleku- ja kaitsedialoogi. Kaja Kallas osales Euroopa Investeerimispanga toetus- ja laenulepingute allkirjastamisel Durrës–Rrogozhinë raudtee arendamiseks ja esines üliõpilastele ja kodanikuühiskonna esindajatele. |- | {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} || töövisiit || 9. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Sarajevo]]s [[EUFOR Althea vägesid]] kõrge esindaja [[Florin-Marian Barbu]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri eesistujariigi kõrgeim esindaja]] [[Christian Schmidt]]'ega, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaise|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krišto]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'iga, mil arutlus oli Euroopa perspektiiv, mis oli endiselt elus kui lahendas probleemi nimega [[Milorad Dodik]]. Kaja Kallas külastas [[Butmiri sõjaväebaas]]is, et kõneleda Euroopa Liidu rahuvalvemissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea) teenivatele töötajatele. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 14. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luksemburg]]is [[Välisministeerium|Välisministeerium kantsleri]] [[Jonatan Vseviov]]iga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, viimaseid arenguid [[Lähis-Ida]]s ja [[Aafrika]]s, koostööd [[Lääne-Balkan]]i partneritega ning olukorda [[Gruusia]]s. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 23. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga, mil arutlus oli Euroopa rahutagamisrahastu kaudu Moldovale antud varustuse. Kaja Kallas osales Moldova riiklikule politseile annetatud EL-i rahastatud varustuse üleandmisel. |- | {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 25. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 7.-8. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 9. mai 2025 || Kaja Kallas osalesid [[Kiiev]]is ja [[Lviv]]is koos [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, kus käisid Euroopa päeva koos Ukraina ja selle rahvaga ühtselt kestva rahu nimel. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 12. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, mil arutlus oli Venemaa viivitamatult Ukrainaga kokku leppima 30-päevases vaherahus, et sillutada teed püsiva rahu läbirääkimistele. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 13. mai 2025 || Kaja Kallas osales [[Kopenhaagen]]is [[Demokraatia tippkohtumine]]. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]<nowiki/>iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 19. mai 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[London]]is [[Euroopa Liit|ELi]] ja Ühendkuningriigi tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, mil arutlusel oli kaitse, terrorismivastase võitluse või rahu tagamisega, et kokku lepitud uues julgeoleku- ja kaitsepartnerluses. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ja olukord [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Alžeeria välisminister|Alžeeria välisministri]] [[Ahmed Attaf]]iga, [[Angola välissuhete minister|Angola välissuhete ministri]] [[Tete António]]ga, [[Benini välisminister|Benini välisministri]] [[Shegun Adjadi Bakari]]ga, [[Botswana rahvusvaheliste suhete minister|Beninirahvusvaheliste suhete ministri]] [[Phenyo Butale]]ga, [[Burkina Faco välisminister|Burkina Faco välisministri]] [[Karamoko Jean-Marie Traoré]]'ga, [[Burundi välis- ja arengukoostööminister|Burundi välis- ja arengukoostööministri]] [[Albert Shingiro]]ga, [[Djibouti välisminister|Djibouti välisministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Simeón Oyono Esono Angüe]]ga, [[Elevandiluuranniki välisminister|Elevandiluuranniki välisministri]] [[Kacou Houadja Léon Adom]]ega, [[Eritrea välisminister|Eritrea välisministri]] [[Osman Saleh]]'ega, [[Etioopia välisminister|Etioopia välisministri]] [[Gedion Timotheos]]ega, [[Gaboni välisminister|Gaboni välisministri]] [[Régis Onanga Ndiaye]]ga, [[Gambia välisminister|Gambia välisministri]] [[Mamadou Tangara]]ga, [[Ghana välisminister|Ghana välisministri]] [[Samuel Okudzeto Ablakwa]]ga, [[Guinea välisminister|Guinea välisministri]] [[Morissanda Kouyaté]]'ga, [[Guinea-Bissau välisminister|Guinea-Bissau välisministri]] [[Carlos Pinto Pereira]]ga, [[Kameruni välisminister|Kameruni välisministri]] [[Lejeune Mbella Mbella]]ga, [[Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade minister|Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade ministri]] [[Sylvie Baïpo-Temon]]iga, [[Komooride välisminister|Komooride välisministri]] [[Dhoihir Dhoulkamal]]iga, [[Kongo Demokraatlik Vabariigi välisminister|Kongo Demokraatlik Vabariigi välisministri]] [[Thérèse Kayikwamba Wagner]]iga, [[Kongo Vabariigi välisminister|Kongo Vabariigi välisministri]] [[Jean-Claude Gakosso]]ga, [[Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete minister|Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Mpotjoane Lejone]]ega, [[Libeeria välisminister|Libeeria välisministri]] [[Sara Beysolow Nyanti]]ga, [[Liibüa välisminister|Liibüa välisministri kohusetäitja]] [[Abdul Hamid Dbeibeh]]'ega, [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, [[Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Monday Simaya Kumba]]ga, [[Madagaskari välisminister|Madagaskari välisministri]] [[Rasata Rafaravavitafika]]ga, [[Malawi välisminister|Malawi välisministri]] [[Nancy Tembo]]ga, [[Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Abdoulaye Diop]]iga, [[Mauritaania välisminister|Mauritaania välisministri]] [[Mohamed Salem Ould Merzoug]]'ega, [[Mauritiuse välisminister|Mauritiuse välisministri]] [[Ritish Ramful]]iga, [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, [[Mosambiigi välisminister|Mosambiigi välisministri]] [[Maria Manuela Lucas]]ega, [[Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse minister|Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse ministri]] [[Selma Ashipala-Musavyi]]ga, [[Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon minister|Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon ministri]] [[Bakary Yaou Sangaré]]'ega, [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, [[Rwanda välisminister|Rwanda välisministri]] [[Olivier Nduhungirehe]]ga, [[Sambia välisminister|Sambia välisministri]] [[Mulambo Haimbe]]ga, [[São Tomé ja Príncipe välisminister|São Tomé ja Príncipe välisministri]] [[Gareth Guadalupe]]ga, [[Roheneemesaarede välisminister|Roheneemesaarede välisministri]] [[Rui Alberto de Figueiredo Soares]]ega, [[Senegali välisminister|Senegali välisministri]] [[Yassine Fall]]iga, [[Seišellide välis- ja turismiminister|Seišellide välis- ja turismiministri]] [[Sylvestre Radegonde]]ega, [[Sierra Leone välisminister|Sierra Leone välisministri]] [[Timothy Kabba]]ga, [[Sudaani välisminister|Sudaani välisministri]] [[Hussein Al-Amin]]'iga, [[Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Pholile Shakantu]]ga, [[Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööminister|Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööministri]] [[Mahmoud Thabit Kombo]]ga, [[Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniminister|Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniministri]] [[Robert Dussey]]'ega, [[Tšaadi välisminister|Tšaadi välisministri]] [[Abdoulaye Sabre Fadoul]]ega, [[Tuneesia välisminister|Tuneesia välisministri]] [[Mohamed Ali Nafti]]'ga, [[Uganda välisminister|Uganda välisministri]] [[Jeje Odongo]]ga ja [[Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse minister|Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse ministri]] [[Amon Murwira]]ga, mil arutlus oli investeeringuid ja majanduskoostööd, kui ka julgeoleku-, migratsiooni- ja kliimaküsimusi, kus tähistas 25 aasta möödumist esimesest ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumisest. |- | {{riigi ikoon|Serbia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Belgrad]]is [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]iga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]ega, [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]iga, [[Serbia Euroopa integratsiooni minister|Serbia Euroopa integratsiooni ministri]] [[Nemanja Starović]]iga ja [[Serbia Rahvusassamblee president|Serbia Rahvusassamblee presidendi]] [[Ana Brnabić]]iga, mil arutlus oli reforme, kandidaatriikide välispoliitilist suunda ja meie ühiseid julgeoleku- ning geopoliitilisi huve. |- | {{riigi ikoon|Kosovo}} || töövisiit || 22. mai 2025 || Kaja Kallas külastas [[Prishtina]]s Euroopa Liidu õigusriigi missioon Kosovos ([[EULEX]]). |- | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} || töövisiit || 23. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Skopje]]s [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Põhja-Makedoonia välisminister|Põhja-Makedoonia välisministri]] [[Timčo Mucunski]]ga ja [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Timčo Mucunski]]ga, kus avas esimese julgeoleku- ja kaitsedialoogi ELi ja Põhja-Makedoonia vahel ning külastas Balkani meditsiinilise töörühma alalist organisatsiooni (BMTF SO). |- | {{riigi ikoon|Singapur}} || töövisiit || 30.-31. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Singapur]]is [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]ega, [[Singapuri peaminister|Singapuri peaministri]] [[Lawrence Wong]]ega, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga ja [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Chan Chun Sing]]iga, kus esines Shangri-La Dialogue konverentsil dialoogi teisel plenaaristungil kõnega „Stabiilsuse tagamine konkurentsitihedas maailmas“. |- | {{riigi ikoon|Filipiinid}} || töövisiit || 1.-2. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Manila]]s [[Filipiinide president|Filipiinide presidendi]] [[Bongbong Marcos]]ega ja [[Filipiinide välisminister|Filipiinide välisministri]] [[Enrique Manalo]]ga, kus pärast kohtumist [[De La Salle'i ülikool]]is üliõpilastega avalikul koosolekul ja ka kodanikuühiskonna esindajatega. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 12. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli Ukraina pikaajalisele toetamisele. Ukraina välisminister Andri Sõbiha osales kohtumisel taas ja NATO peasekretär Mark Rutte osales esimest korda. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 19.-20. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Genf]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, kus arutlusele [[Iraani välisminister|Iraani välisministri]] [[Abbas Araghchi]]ga tuumaläbirääkimisi, et Iraanile diplomaatilise ettepaneku konflikti leevendamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, samuti olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Hiina]]s ning [[Euroopa]] julgeolek. Samal ajal Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid [[Euroopa Liit]]-[[Kanada]] kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, kus ELi ja Kanada julgeoleku- ja kaitsepartnerluse allkirjastamise tseremoonial. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.-25. juuni 2025 || 24. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[G7]] raames välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli [[Iraan]]i üles tegema täielikku koostööd [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuur]]iga. 25. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga , mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le. |- | {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 29.-30. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Jerevan]]is [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Hatšhaturjan]]iga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga ja [[Armeeni välisminister|Armeeni välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]iga, kus käis noorte Euroopa suursaadikutega, noorte nõuandekomisjoni esindajate ja Erasmus+ programmi vilistlastega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli juhtide tippkohtumise ettevalmistamisel [[Hiina]]s ning kahepoolseid küsimusi ja laiemat geopoliitilist olukorda, kus [[Lähis-Ida]] olukorda ja tervitasid [[Iisrael]]i ja [[Iraan]]i vahelise pingete deeskalatsiooni. |- | {{riigi ikoon|Malaisia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus 32. korda [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i piirkondliku foorumi ministrite ja 58. korda Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni välisministrite kohtumisel [[Kuala Lumpur]]is [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Brunei sultani ja esimene välisminister|Brunei sultani ja esimene välisministri]] [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Indoneesia välisminister|Indoneesia välisministri]] [[Sugionol]]ga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Maris Sangiampongsa]]ga, [[Vietnami asepeaministri ja välisminister|Vietnami asepeaministri ja välisministri]] [[Bùi Thanh Sơn]]iga, mil arutlus oli piirkondlike ja ülemaailmsete julgeolekuküsimuste üle. Samal ajal Kaja Kallas kohtus [[Malaisia kuningas|Malaisia kuninga asetäitja]] [[Nazrin Shah|Perak'i sultani Nazrin Shah'ega]], [[Malaisia peaminister|Malaisia peaministri]] [[Anwar Ibrahim]]iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, [[Austraalia välisminister|Austraalia välisministri]] [[Penny Wong]]ega, [[India liidu välis- ja tekstiiliminister|India liidu välis- ja tekstiiliministri]] [[Pabitra Margherita]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Bendito Freitas]]ega, mil arutlusel oli sidemeid süvendada. |- | {{riigi ikoon|Jaapan}} || töövisiit || 23. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Tokyo]]s ja [[Osaka]]s 30. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Jaapan]]i tippkohtumisel [[Jaapani peaminister|Jaapani peaministri]] [[Shigeru Ishiba]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga ja [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Gen Nakatani]]ga, mil arutlusel oli julgeoleku- ja kaitsepartnerlus ning tihedate sidemete veelgi süvendamises, sealhulgas uue kaitsetööstuse dialoogi kaudu. Nad külastasid Osakas [[Expo 2025]]. |- | {{riigi ikoon|Hiina}} || töövisiit || 24. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Peking]]is 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Hiina]] tippkohtumisel [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei peasekretäri]] ja [[Hiina Rahvavabariigi president|Hiina Rahvavabariigi presidendi]] [[Xi Jinping]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi peaminister|Hiina peaministri]] [[Li Qiang]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid kõigis selle aspektides, samuti globaalseid ja geopoliitilisi küsimusi. Tippkohtumine tähistas Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi diplomaatiliste suhete loomise 50. aastapäeva. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 28.-30. august 2025 || 28.-29. augustil Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Kopenhaagen]]is [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]ga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu. 29.-30. augustil Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis teisel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri kohusetäitja]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] survestamine läbirääkimistele ja rahule, külmutatud varade kasutusele võtmine [[Ukraina]], jätkuv toetamine ja olukord [[Lähis-Ida]]. |- | {{riigi ikoon|Sloveenia}} || töövisiit || 1. september 2025 || Kaja Kallas osales [[Bled]]is rahvusvahelisel välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil, kus kohtus [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, mil arutlus oli võimalus [[Iraan]]i tuumaküsimuse lahendamiseks ja [[Euroopa Liit|EL]]i oma panuse andma. |- | {{riigi ikoon|Brasiilia}} || töövisiit || 19.-20. september 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brasília]]is [[Brasiilia president|Brasiilia presidendi]] [[Luiz Inácio Lula da Silva]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga ja [[Brasiilia presidendi välispoliitika peanõuniku]] [[Celso Amorim]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]i ja Brasiilia strateegilise partnerluse taaskäivitamine ning Euroopa Komisjoni poolt hiljuti väljakuulutatud ELi ja [[Mercosuri leping]]u vastuvõtmine. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 21.–25. september 2025 || 21. septembril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 80. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, mil eesmärk oli ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga. Kaja Kallas osales koos [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures [[Mike Waltz]]'ega, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, Lõuna-Korea suursaadiku kohusetäitja ÜRO juures [[Joseph Y. Yun]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, mil arutlusel oli Eesti õhupiiri rikkumise teemal. 22. septembril Kaja Kallas osales ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel mälestuskohtumisel. Ta osales ka ELi välisministrite mitteametlikku ja [[G7]] välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas kohtus ÜRO Peaassamblee ees tänaval [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega. 23. septembril Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga ÜRO Peaassamblee 80. istungjärgu ülddebati avamisel, mil arutlusel oli [[Ukraina]] ja [[Lähis-Ida]] teemal. Kaja Kallas kohtus juhuslikult New Yorgis tänaval [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega. 24. septembril Kaja Kallas koos [[Colombia välisministr|Colombia välisministri kohusetäitja]] [[Rosa Yolanda Villavicencio]]ga ELi ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere Riikide Ühenduse välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas ka kohtus Lääne-Balkani riikide juhtidega. Pärastlõunal Kaja Kallas koos Saudi Araabia Kuningriigiga ülemaailmse alliansi ministrite kohtumise ning koos Saksamaa, Prantsusmaa, Aafrika Liidu ja Ühendkuningriigiga ministrite kohtumise teemal „Ühised jõupingutused Sudaani deeskalatsiooniks“. Õhtul Kaja Kallas osales USA välisministri korraldataval Atlandi-ülesel välisministrite kohtumisel. 25. septembril Kaja Kallas osaleb Maroko, Guatemala ja Prantsusmaa korraldataval naiste, rahu ja julgeoleku teemalisel kõrgetasemelisel kohtumisel. Seejärel osaleb Kaja Kallas Lõuna-Aafrika Vabariigi juhitaval [[G20]] välisministrite kohtumisel, kus ta esines avaldusega. Pärastlõunal osaleb ta Palestiina ajutise kontaktkomitee ministrite kohtumisel ja esines seal sõnavõttudega. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli reparatsioonilaenu, mida toetas külmutatud [[Venemaa]] varad ja mis aitaks [[Ukraina]]l ennast kaitsta. Kaja Kallas võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök. 2. oktoobril Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga. |- | {{riigi ikoon|Kuveit}} || töövisiit || 5.-6. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus kõrgetasemeline piirkonna julgeoleku ja koostöös [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi kroonprintsi]] [[Sabah Al-Khalid Al-Sabah]]'iga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi peaministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'ega, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli tugevdada ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu suhteid. Kaja Kallas osales 29. Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu foorumil, mil arutlusel oli pidada kahepoolseid läbirääkimisi rahu, stabiilsuse ja säästva arengu teemal. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsuse välisminister|Prantsuse välisministri]] [[Jean Noël Barrot]]ega, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Araabia Ühendemiraadide välisminister|Araabia Ühendemiraadide printsi, asepeaministri ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari välisminister|Katari šeiki, peaministri ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, mil arutlusel oli [[Ameerika Ühendriigid|USA]] rahuplaani rakendamist [[Gaza sõda|Gaza sõja]] lõpetamiseks. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 10. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tallinn]]as [[Tallinn Digital Summit 2025]] tippkohtumisel [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Türgi tööstuse ja tehnoloogia minister|Türgi tööstuse ja tehnoloogia ministri]] [[Mehmet Fatih Kaçır]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri asetäitja]] [[Oksana Ferchuk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Eesti justiits- ja digiminister|Eesti justiits- ja digiministri]] [[Liisa Pakosta]]ga, [[Eesti majandus- ja tööstusminister|Eesti majandus- ja tööstusministri]] [[Erkki Keldo]]ga ja [[Eesti haridus- ja teadusminister|Eesti haridus- ja teadusministri]] [[Kristina Kallas]]ega, kus Kaja Kallas kõneles tehnoloogia ja demokraatia omavahelisest seosest. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli rahalise ja sõjalise toetuse, Ukraina energiasektori julgeoleku ja Venemaa sõjakuritegude eest vastutusele võtmise üle. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia ase- ja riigikaitseminister|Rumeenia ase- ja riigikaitseministri]] [[Ionuț Moșteanu]]ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli luua toimiv droonidevastane kaitse 2027. aasta lõpuks. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 19.-21. oktoober 2025 || 19. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Luksemburg]]is [[Iraagi välisminister|Iraagi välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, mil arutlusel oli tihedat koostööd energia, julgeoleku ja rände valdkonnas. 20.-21. oktoobril Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, Euroopa Liidu suhted [[Vaikse ookean]]i piirkonna riikidega, arengud [[Lähis-Ida]]s ning olukord [[Sudaan]]is, [[Moldova]]s ja [[Gruusia]]s. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 22 oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is Lääne-Balkaani tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaine|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krist]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]], [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Kosovo peaminister|Kosovo peaministri]] [[Albin Kurti]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajic]]'ega, [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister|Prantsusmaa Euroopa asjade ministri]] [[Benjamin Haddad]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Poola asevälisminister|Poola asevälisministri]] [[Henryka Moscicka-Dendys]]ega, [[Serbia valitsusjuht|Serbia valitsusjuhi]] [[Duro Macut]]ega, [[Sloveenia riigisekretär]]i [[Neva Grasic]]'ega, mil arutlus oli süvendada koostööd julgeoleku, energeetika ja majanduse valdkonnas. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 20.-21. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] 19. sanktsioonide paketi vastuvõtmist ja [[Lähis-Ida]] humanitaarabi kohaletoimetamiseks. Kaja Kallas kohtus Uzbekistani 18. koostöönõukogu kohtumine ELiga [[Uzbekistani välisminister|Uzbekistani välisministri]] [[Bakhtijor Saidov]]iga, mil teemal oli piirkondlikke ja rahvusvahelisi küsimusi, sealhulgas Venemaa sõjalist agressiooni [[Ukraina]], [[Afganistan]]i ja [[Lõuna-Kaukaasia]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. oktooril Kaja Kallas kohtus esimesel [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Egiptus]]e tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, mil arutlusel oli luua rohkem investeeringuid ja majanduslikke võimalusi, sealhulgas [[Ukraina]], [[Lähis-Ida]], [[Sudaan]]i ja [[Liibüa]] osas. Kaja Kallas koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil Egiptuse presidendi ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsīga. 23. oktoobril Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s. 24. oktoobril Kaja Kallas osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il. Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni laienemisvolinik]]u [[Marta Kos]]ega allkirjastasid Brüsselis [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]i ELi ja [[Usbekistan]]i vaheline laiendatud partnerlus- ja koostööleping. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 30. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, kus toimus rahvusvahelisel konverentsil rahu ja heaolu toetamiseks Suure järvistu piirkonnas. |- | {{riigi ikoon|Colombia}} || töövisiit || 9.-10. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Santa Marta]]s 4. [[Euroopa Liit|ELi]]-[[Ladina-Ameerika ja Kariibi mere Riikide Ühendus|LAKRÜ]] tippkohtumisel kaaseesistuja [[Kolumbia president|Kolumbia presidendi]] [[Gustavo Petro]]ga, mil koostati ELi ja LAKRÜ'e ühisdeklaratsioon ning kaks teemapõhist deklaratsiooni: üks kodanike julgeoleku ja teine ​​kahe piirkonna vahelise hoolduspakti kohta. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 5. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega ja [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete. |- | {{riigi ikoon|Kreeka}} || töövisiit || 6. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ateena]]s [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriákos Mitsotákis]]ega ja [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete. |- | {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 11.-12. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Niagara]]s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli võimaluse mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 17. november 2025 || Kaja Kallas osales [[Tirana]]s [[Seitsmes ühinemiskonverents]]il [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, mil eesmärgi oli Albaanial õnnestus avada kõik ELi läbirääkimiste peatükid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil eesmärgi oli ELi ja Moldova sidemed oli tugevamad kui kunagi varem ning Moldova Euroopa-suunalise tee ja ambitsioonika reformikava toetamist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]'ega ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'ega, mil eesmärgi oli piirkondlik stabiilsus ja tulevased koostöövõimalused ja ELi liikmelisus oli ühine eesmärk. |- | {{riigi ikoon|Angola}} || töövisiit || 24.-25. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid 7. Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu tippkohtumisel ja ELi ja Aafrika Liidu partnerluse 25. aastapäeva tähistav tippkohtumisel [[Luanda]]s, mil arutlusel oli tugevdada koostööd sellistes võtmevaldkondades nagu rahu, julgeolek, valitsemine ja mitmepoolsus, rahva heaolu, ränne ja liikuvus. |- | {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna volinik [[Dubravka Šuica]]ga osalesid [[Barcelona]]s Vahemere Liidu piirkondliku foorumil, kus oli Vahemere pakti avamise ürituse kaasesimees koos ELi liikmesriikide ja Vahemere lõunapiirkonna partneritega ning deklaratsiooni 30. aastapäeval. Järgnes 10. Vahemere Liidu piirkondlik foorum, mis tõi kokku ELi ja Vahemere piirkonna välisministrid. |- | {{riigi ikoon|Austria}} || töövisiit || 3.-4. detsember 2025 || 3. detsembril Kaja Kallas kohtus välisministrite ja delegatsioonide juhtide kohtumisel [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, kus korraldas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja. 4. detsembril 4. detsembril Kaja Kallas kohtus [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, mil arutlusel oli [[Lääne-Balkan]]i riikide ELiga integreerumise ning energeetika, julgeoleku ja ELiga integreerumise eelseisvaid prioriteete. Kaja Kallas esines ka OSCE ministrite nõukogu avaistungil. |- | {{riigi ikoon|Katar}} || töövisiit || 6. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Doha]]s [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga ja [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, kus nad osalesid „Vahendus killustatuse ajal“ avapaneelil. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 7. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Amman]]is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga ja [[Jordaania asepea- ja välisminister|Jordaania asepea- ja välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, kus nad külastasid Jordaania rahvusvahelist politseikoolituskeskust. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konverentsil [[Haag]]is [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, kus osales diplomaatilisel konverentsil Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konventsiooni vastuvõtmiseks, mil eesmärgi oli olulise sammu vastutuse suunas, luues komisjoni Venemaa sõjakahjude hüvitamise nõuete lahendamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu. Kaja Kallas kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mille eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 8.-10. jaanuar 2026 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga ja [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi Egiptuse partnerluse osana konkurentsivõimet ja rohepööret ning küberjulgeolekus ja terrorismivastases võitluses. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega ja [[Liidupäev|Bundestagi]] väliskomisjoni esimehe [[Armin Laschet]]ega. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 15. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|ELi Nõukogu eesistujariigi]] kohtumisel [[Nikosia]]s [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli kujundada sündmuste käiku maailmas, [[Euroopa Liit|EL]] astuma samme ning käegakatsutavaid tulemusi julgeoleku, stabiilsuse ja väärtuste valdkonnas. Kaja Kallas külastas Nikosias [[ÜRO puhvertsoon Küprosel|ÜRO puhvertsooni tänavat]], kus betoonplokid eraldavad Kreeka ja Türgi kogukondi. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli jõupingutused taas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina sõja]] peatamisele suunata, et rünnakuid tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu [[Ukraina]]s eriti raske talve ajal. |- | {{riigi ikoon|India}} || viisakusvisiit || 25.-27. jaanuar 2026 || 25. jaanuaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[Euroopa Liit|EL]] ja India tippkohtumisel [[Delhi]]is [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, mil arutlusel oli ettevalmistus kaitse- ja julgeolekuleppe sõlmimise alla kirjutama. 26. jaanuaril Kaja Kallas osales India Vabariigi aastapäeva sõjaväeparaadil ja kohtus India mõttekodadega ning osales dialoogis noorte kodanikuühiskonna juhtide, ettevõtjate ja üliõpilastega. Õhtul Kaja Kallas kohtus [[India president|India presidendi]] [[Draupadi Murmu]]ga. 27. jaanuaril Kaja Kallas kohtus [[India kaitseminister|India kaitseministri]] [[Rajnath Singh]]iga ning osales ELi ja India tippkohtumisel, mille käigus Kaja Kallas allkirjastas uue julgeoleku- ja kaitsepartnerluse Indiaga. Pärastlõunal Kaja Kallas esines avalikul üritusel [[Ananta Aspeni keskus]]es. Visiit lõppes president Draupadi Murmu korraldatava banketiga. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 2.-3. veebruar 2026 || 2. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Oslo]]s [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, kus nad osalesid paneeldiskussioonil Oslo julgeolekukonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega ja [[Stortingt|Norra parlamendi]] alalise välis- ja kaitsekomisjoni liikmetega. 3. veebruaril Kaja Kallase koos [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga külastasid [[Tromsø]]s rannikukaitselaeva. Kaja Kallas kõneles Arktika piiride konverentsil 2026 ja osales koos välisministriga paneelile järgneval pressikonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Gröönimaa välisminister|Gröönimaa välisministri]] [[Vivian Motzfeldt]]iga ja osales Arktika linnapeade foorumil. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 5. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlusel oli peamisi geopoliitilisi väljakutseid alates [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjast Ukraina]] vastu kuni [[Arktika]] julgeoleku, Atlandi-üleste suhete, Hiina ja olukorrani [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. veebruar 2026 || 11. veebruaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumisel Põhja-Atlandi nõukogu formaadis, NATO-Ukraina Nõukogus ja Ukraina toetusgrupi kogunemisel [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Lubomír Metnar]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli Euroopa kaitsevalmiduse kiirendatud tõstmine, järgmised sammud Ukraina järjepideval toetamisel, kaitsekulutuste kasvatamine ja kaitsetööstuse võimekuse laiendamine, SAFE laenumeede ja sõjalise liikuvuse digitaliseerimine ning sõjalise liikuvuse digitaliseerimise projektid. 12. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähendamine. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kaja Kallas osales [[München]]is 62. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus plaanis mitmel sessioonil ja kohtumisel. Kaja Kallas osales avapaneelil „Murdepunkt: rahvusvaheline kord reformi ja hävingu vahel“. 14. veebruaril Kaja Kallas esindas Euroopa Liitu [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ning osales mitmepoolsel merejulgeoleku teemalisel kohtumisel. 15. veebruaril Kaja Kallas pidas avakõne ja osales paneelil „Eurooplased kogunevad: oma tegutsemisvõime taastamine karmimas maailmas“. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 19. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga. Pärastlõunal Kaja Kallas osales Rootsi riikliku julgeolekunõukogu koosolekul. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 20. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Kraków]]is E5 kaitseministrite kohtumisel [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga ja [[NATO asepeasekretär]]i [[Radmila Šekerinska]]ga, mil arutlusel oli Euro-Atlandi ja Euroopa kaitse, hübriidohtude ning Ukrainaga seotud teemasid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina vastu]] ja olukord [[Lähis-Ida]]s. Kohtumise eel toimus mitteametlik arutelu hübriidohtude ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise (FIMI) teemal. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 4. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumine [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, mil arutlusel oli olukorrale [[Lähis-Ida]]s ja Euroopa inimeste abistamisele krisipiirkonnas, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa survestamisele sõja]] lõpetamiseks ning julgeolekule Läänemere piirkonnas ja Euroopas laiemalt. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 5. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Zürich]]is Churchilli-teemalise loengu [[Zürichi Ülikool]]is [[Šveitsi asepresident|Šveitsi asepresidendi]] [[Ignazio Cassis]]ega ja Šveitsi Liidunõukogu liikme [[Martin Pfisteriga]], mil arutlusel oli Euroopa Liidu ja Šveitsi kahepoolset koostööd julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning praeguseid rahvusvahelisi arenguid. Kaja Kallase koos Ignazio Cassisega allkirjastasid ühisdeklaratsiooni Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamise kohta. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda]] [[Ukraina]] vastu, Euroopa julgeolekustrateegia, olukord [[Lähis-Ida]]s ja ELi lõunanaabruskond. |- | {{riigi ikoon|Nigeeria}} || töövisiit || 23. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Abuja]]s [[Nigeeria president|Nigeeria presidendi]] [[Bola Tinubu]]ga ja [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, mil arutlusel oli ambitsioonika uue peatüki meie [[Euroopa Liit|ELi]] ja Nigeeria suhetes. Kaja Kallase kohtus ka [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus|Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse komisjoni presidendi]] [[Omar Touray]]'ega, mil arutlusel oli koostöö süvendamiseks reaalne hoog, alates terrorismivastasest võitlusest ja rände haldamisest kuni kaubanduse ja investeeringute edendamiseni. |- | {{riigi ikoon|Ghana}} || töövisiit || 24. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Accra]]s [[Ghana asepresident|Ghana asepresidendi]] [[Jane Naana Opoku-Agyemang]]ega ja [[Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise minister|Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise ministri]] ja [[Ghana kaitseminister|Ghana kaitseministri kohusetäitja]] [[Cassiel Ato Forson]]iga, mil arutlusel oli tihedamalt koostööd valdkondades ja olulised Euroopa kui ka Ghana kodanikele, näiteks terrorismivastane võitlus, konfliktide ennetamine ja küberturvalisus. Oli olulisem kui kunagi varem teha koostööd usaldusväärsete partneritega. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 26.-27. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vaux-de-Cernay Abbey]]'es [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga, [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, [[Lõuna-Korea välisminister|Lõuna-Korea välisministri]] [[Cho Hyun]]iga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus arutlusel oli mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme, sealhulgas valdkondadevahelisi ohte, globaalset juhtimist ja ülesehitust. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || mitteametlik || 31. märts 2026 || Kaja Kallas koos [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga, [[Ukraina esimene asepeaminister ja energiaminister|Ukraina esimene asepeaminister ja energiaministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina veteranide asjade minister|Ukraina veteranide asjade ministri]] [[Natalia Kalmõkova]]ga, kus nad osalesid [[Butša]]s nelja aasta möödumist [[Butša massimõrv|Venemaa massimõrvadest]]. Visiit lõppes energiavarustuse üleandmise tseremooniaga Ukraina Raudteedele. |- | {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 8.-9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu]]l [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari pea- ja välisminister|Katari pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Al-Jaber Al-Ahmad]]ga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli piirkonna deeskalatsioon ja ruumi diplomaatiale püsiva kokkuleppe saavutamiseks ning [[Hormuzi väin]] avatud läbipääsuks. Kaja Kallas külastas [[At-Turaifi ringkond|At-Turaifi ringkonnas]] [[Diriyah]]is, [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvat kohta, kus oli esimese Saudi riigi sünnikoht. |- | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Abu Dhabi]]is [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, mil arutlusel oli [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani õigustamatute rünnakute vastu]] Araabia Ühendemiraatide suveräänsuse, tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 13. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s [[New York|New Yorgis]] ÜRO suursaadiku [[Bahrein]]is [[Jamal Alrowaiei]]ga, kus arutlusel oli EL ÜRO Julgeolekunõukogule ülevaate oma partnerlusest rahu ja julgeoleku valdkonnas. Kaja Kallas kohtus [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO peakorteris]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja [[ÜRO Peaassamblee president|ÜRO Peaassamblee presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga, mil eesmärk oli [[2026. aasta Iraani sõda|Lähis-Ida sõdu]] ja nende globaalset mõju, samuti [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõda]] [[Ukraina]]s. Kaja Kallas osales ELi liikmesriikide suursaadikutega ÜRO juures. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 15. aprill 2026 || Kaja Kallas osales ja kohtus [[Berliin]]is kolmandal rahvusvahelisel Sudaani konverentsil [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ja [[Aafrika Liidu Komisjoni esimees|Aafrika Liidu Komisjoni esimehe]] [[Mahamoud Ali Youssouf]]'ega, mil arutlusel oli [[Sudaan]]is toimuvaid viimaseid arenguid ja kooskõlastada seisukohti ning rahuläbirääkimiste taaselustamisele, abi mobiliseerimisele ja kodanikuühiskonna toetamisele. Aafrika teemal oli Iraani sõja mõju Aafrikalening olukorda [[Somaalia]]s, laiemas Suure järvistu piirkonnas ja [[Venemaa]] püüdlusi meelitada aafriklasi [[Ukraina]]s võitlema. |- | {{riigi ikoon|Maroko}} || töövisiit || 16.-17. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Rabat]]is [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, mil arutlusel oli Maroko lõunaprovintsidesse investeerimise osas, ELi lähedane ja usaldusväärne partner ja Vahemere piirkonna koostöö kujundamisel. Kaja Kallas külastas [[EuroMedi ülikool]]is, kus ta kohtus president professor [[Mostapha Bousmina]]ga ja suhtles üliõpilastega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is kahe riigi lahenduse rakendamise globaalse liidu kohtumisel [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Bangladeshi välisminister|Bangladeshi välisministri]] [[Khalilur Rahman]]iga, [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco Álvarez]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlusel oli ELi uue partnerlus- ja koostöölepingu parafeerimisel. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 21. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi ase- ja välisminister|Tšehhi ase- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Lõuna-Kaukaasia]] ja [[Sudaan]]. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 23.-24. aprill 2026 || 23. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Ayia Napa]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli konflikti [[Iraan]]is, [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]]s ning energiahinnad ja finantsraamistikku aastateks 2028–2034 ehk ELi pikaajalist eelarvet. Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega [[Agia Napa Marina]]s õhtusööki. 24. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Liibanoni president|Liibanoni presidendi]] [[Jūzīf ʻAwn]]iga, [[Süüria president|Süüria presidendi]] [[Aḩmad ash-Sharʻ]]'iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, [[Jordaania kuningas|Jordaania kroonprintsi]] [[Hussein bin Abdullah]]iga, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] peasekretäri [[Jasem Mohamed Al Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli olukorda [[Lähis-Ida]]s, ühiseid väljakutseid ja tekkivaid koostöövõimalusi. |- | {{riigi ikoon|Brunei}} || töövisiit || 27.-28. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon|ASEANi]] ministrite kohtumisel [[Bandar Seri Begawan]]is [[Brunei sultan]]i [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Filipiini välisminister|Filipiini välisministri]] [[Tess Lazaro]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga ja [[Vietnami välisminister|Vietnami välisministri]] [[Lê Hoài Trung]]ega, mil arutlus oli ühist huvi pakkuvates küsimustes ja leida viise ASEANi-ELi dialoogipartnerluse edendamiseks ning ettevalmistusi ASEANi ja ELi suhete 50. aastapäeva tähistamiseks 2027. aastal. 27. aprillil pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Brunei Darussalami Ülikool]]i üliõpilastega. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 29.-30. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Põhja-Balti koostöö|NB8]] välisministrite kohtumisel [[Kuressaare]]l [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga ja Islandi välisministeeriumi kantsleri [[Martin Eyjólfsson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamisele, [[Euroopa julgeoleku]]le, transatlantilistele suhetele ning geopoliitiliselt aktuaalsetele teemadele. |- | {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 3.-5. mai 2026 || Enne töövisiidi Kaja Kallas kohtus juhuslik [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga [[Tallinna lennujaam]]as. 3. mail lõunal Kaja kallas koos [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ja [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i jalutasid [[Jerevan]]is, kus avastas [[Jerevani Punane sild|Punane sillal]]. Õhtul Kaja Kallas koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega osales avatseremoonial ja õhtusöögi. 4. mail Kaja Kallas kohtus Jerevanis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, [[Türgi asepresident|Türgi asepresidendi]] [[Cevdet Yılmaz]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Iliana Iotova]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri kohusetäitja]] [[Robert Golob]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Albin Kurti]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli majanduse, ühenduvuse ja julgeoleku valdkonnas ning jõupingutusi Lõuna-Kaukaasia stabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. Eesmärgi oli [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Armeenia]] ühenduvuspartnerluse käivitamine, mis hõlmas koostööd transpordi, energia, digitaalvaldkonnas ja inimestevaheliste kontaktide edendamisel ning millele lisandus spetsiaalsed kõrgetasemelised dialoogid ühenduvuse ja transpordi teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Eesti peaministri Kristen Michaliga, Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga, Leedu peaministri Inga Ruginienėga ja Norra peaministri Jonas Gahr Størega osalesid uimastitevastase koalitsiooni teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Moldova presidendi Maia Sanduga, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga, Küprose presidendi Níkos Christodoulídisega, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Iirimaa peaministri Micheál Martiniga ja Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga osalesid [[Moldova]] põhirühmas, mil eesmärk oli suunata toetust Moldova jõupingutuste stabiilsuse ja vastupanuvõime tugevdamiseks. 5. mail Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga kohtusid Jerevanis Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, mil arutlusel oli tugevdanud koostööd julgeoleku, kriisiohje, hübriidohtude ja kübervastupidavuse valdkonnas ning eriti ühenduvuse osas energia, transpordi ja digitaalvaldkonnas. |- | {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 5. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga, mil eesmärgi oli [[Euroopa Liit|EL]] struktureerituma partnerluse arutamiseks Aserbaidžaaniga ja arvamusi [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja kohta Ukraina vastu]], [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani viimaste rünnakute kohta]] [[Lähis-Ida]]s ning kaubandus-, transpordi- ja digitaalkoostöö süvendamiseks võimalused. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Suurbritannia peaminister|endise Suurbritannia peaministri]] ja [[Rahunõukogu|Rahunõukogu liige]] [[Tony Blair]]iga, mil arutlusel oli [[Gaza sektor|Gaza rahuplaani]] elluviimist. Kaja Kallas ka kohtus Brüsselis [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli geopoliitilistel teemadel. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 7.-8. mai 2026 || 7. mail Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga ja [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, mil arutlusel oli relvajõududele tarnitud [[Euroopa Liit|ELi]] rahastatud varustust, kus keskendus side-, inseneri-, logistika-, meditsiinilise toe ja kriitilise taristu kaitsmisele. 8. mail Kaja Kallas kohtus Chișinăus [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova peasminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil arutlus oli hübriidrünnakute ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja Ukraina-vastase]] mõju eesliinil. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri kohuse täitja]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon]] [[Ukraina]] vastu, [[Lääne-Balkan]] ja arengud [[Lähis-Ida]]. 12. mail Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[NATO peakontor]]is Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[NATO|NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri kohusetäitja]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]]le antud 90 miljardi euro suurust laenu ning [[Euroopa Liit|EL]]i ja Ukraina kaitsetööstuse koostööd. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 17. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Lennart Meri konverents]]il [[Tallinn]]as, kus kohtus [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga ja [[Financial Times]] kolumnisti [[Edward Luce]]’iga, mil teema oli olukorrast [[Iraan]]is, ELi ja USA suhetest ning loomulikult sõjast [[Ukraina]]s ja kõneluste võimalikkusest rahu saavutamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Brüssel]]is välisasjade nõukogu arengukoosseisus, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|EL]]i välistegevust alates partnerriikide säästvast arengust kuni ülemaailmse värava rollini. |- | {{riigi ikoon|Mehhiko}} || töövisiit || 20.-22. mai 2026 || 20. mail Kaja Kallas kohtus [[México]]s [[Euroopa Liit|EL]]i ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco]]ga, mil arutlusel oli jätkata koostööd ja keerulises geopoliitilises keskkonnas, et lahendada üha kasvas väljakutseid, aga ka haarata kinni uutest võimalustest. Kaja Kallas külastas [[Templo Mayor'i muuseum]]is, kus oli eksponeeritud asteekide perioodi jäänuseid, mis asus otse linna ajaloolises keskuses. 21. mail Kaja Kallas kohtus Méxicos [[Mehhiko turvalisuse ja kodanikukaitse minister|Mehhiko turvalisuse ja kodanikukaitse ministri]] [[Omar García Harfuch]]ga, mil arutlusel oli Mehhiko riikliku julgeoleku strateegiast ja luurepõhisest politseitööst. Kartellide ning narkootikumide ja relvade ebaseadusliku ringluse vastane võitlus on nii Euroopa kui ka Mehhiko ühistes huvides. 22. mail Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid strateegiline dialoogi ja 8. ELi ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko president|Mehhiko Presidendi]] [[Claudia Sheinbaum]]iga, kus oli ajakohastatud ülemaailmne leping ja ajutine kaubandusleping. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 27.-28. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Limassol]]is esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohusetäitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]ega, [[Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö minister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri kohusetäitja]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia asepea-, välis- ja Euroopa asjademinister|Sloveenia asepea-, välis- ja Euroopa asjadeministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Šamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[India välisminister|India välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankari]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli kaitsta Euroopa Liidu huve [[Venemaa]] suhtes ning räägitakse koostamisel olevast Euroopa julgeolekustrateegiast. |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Euroopa Komisjon]] [[Kategooria:Euroopa Liit]] r2usvk7owh3aumtxvkelagke3uqceuq 0 686439 7162143 7120633 2026-05-27T12:35:52Z Kuriuss 38125 7162143 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast seriaal | nimi = Skam | originaalnimi = Skam | lavastaja = Julie Andem | peaosades = Lisa Teige, Josefine Frida Pettersen, Tarjei Sandvik Moe, Iman Meskini | hooaegu = 4 | jagusid = 43 | kanal = NRK P3 | esmalinastus = 25. september 2015 | žanr = noortedraama | loo_autor = Julie Andem | stsenarist = Lisen Kjørstad | üldhelilooja = Christian Wibe | riik = Norra | keel = [[Norra keel|norra]] | produtsent = Marianne Furevold-Boland | operaator = Daniel McStay, Maja Holand, Ragnar Molstad | montaaž = Renate Henrikhaugen, Alec Thom, Ida Vennerød Kolstø, Stian Kjørstad Zethelius | levitaja = NRK P3 | tootja = NRK | viimane_linastus = 24. juuni 2017 | seotud = SKAM France, DRUCK, SKAM Italia, SKAM Austin, SKAM España, SKAM NL, wtFOCK, SRAM | koduleht = https://skam.p3.no | imdb_id = https://www.imdb.com/title/tt5288312/?ref_=ls_t_1 | nimi2 = ''SKAM'' | autor = Julie Andem | uudistetoimetaja = Tore Fossbakken | pilt =Skam title.svg | pildiallkiri = Seriaali logo | alt_tekst = Seriaali logo | pildi_suurus = }} '''"Skam"''' (stiliseeritult '''''SKAM''''', hääldus: [skɑm], eesti keeles „Häbi“) on Norra noortesari, mille osad avaldati aastatel 2015–2017 Norra Rahvusringhäälingu NRK (''Norsk rikskringkasting AS'') internetiraadio NRK P3 veebilehel.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Kommunikasjon |eesnimi=N. R. K. |kuupäev=2017-04-07 |pealkiri=Everything you need to know about Skam |url=https://www.nrk.no/presse/programomtaler/everything-you-need-to-know-about-skam-1.13465189 |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=NRK |keel=en}}</ref> Sarjal on neli hooaega. == Sisututvustus == Sarja tegevus toimub Oslos Hartvig Nisseni gümnaasiumis (nr ''Hartvig Nissens skole'') ning igal hooajal on uus peategelane, kes selles koolis käib. Hooaegade temaatika varieerub, ent puudutab NRK sõnul peamiselt “teismeliste universaalseid katsumusi nagu armastust, sõprust, identiteeti, kaaslaste survet, seksi, religiooni ja staatust.” Sarja ilmumisel avaldati NRK P3 veebilehel reaalajas klippe ning kuvatõmmiseid tegelastevahelistest vestlustest ja nende sotsiaalmeediapostitustest.<ref name=":0" /> === Tegelased === * Eva Kviig Mohn (mängib Lisa Teige) – esimese hooaja peategelane * Noora Amalie Sætre (mängib Josefine Frida Pettersen) – teise hooaja peategelane * Isak Valtersen (mängib Tarjei Sandvik Moe) – kolmanda hooaja peategelane * Sana Bakkoush (mängib Iman Meskini) – neljanda hooaja peategelane * Christina "Chris" Berg (mängib Ina Svenningdal) * Vilde Hellerud Lien (mängib Ulrikke Falch) * Jonas Noah Vasquez (mängib Marlon Langeland) * William Magnusson (mängib Thomas Hayes) * Eskild Tryggvasson (mängib Carl Martin Eggesbø) * Even Bech Næsheim (mängib Henrik Holm) * Magnus Fossbakken (mängib David Stakston) * Mahdi Disi (mängib Sacha Kleber Nyiligira) === Hooajad === ==== 1. hooaeg ==== SKAMi esimene hooaeg keskendub Eva suhtele oma poiss-sõbra Jonasega. Esimestes osades tutvustatakse Eva koolikaaslasi – Noora, Vilde, Sana, Chris – kellega tüdruk sõprusgrupi loob. Hooaja peamised teemad on nii armukadedus ja petmine kui ka sõprussuhted, identiteet ja julgus probleemidega silmitsi seista.<ref name=":0" /> ==== 2. hooaeg ==== SKAMi teine hooaeg keskendub Eva sõbrale Noorale. Tüdruk üritab toime tulla lahkhelidega oma põhimõtetes ning leppida tunnetega populaarse abituriendi ja ''badboy'' Williami vastu, kes on Vildele juba pikka aega meeldinud. Teine hooaeg toob esile seksuaalse väärkohtlemise teema.<ref name=":0" /> ==== 3. hooaeg ==== SKAMi kolmanda hooaja peategelane on Isak, kes peab pärast koolikaaslase Eveniga kohtumist otsa vaatama poisi vastu tekkinud tunnetele ning enda orientatsiooni aktsepteerimisele. Hooaja jagudes räägitakse lähemalt vaimsest tervisest ning Isaki kokkupuutest ta lähedaste vaimsete häiretega.<ref name=":0" /> ==== 4. hooaeg ==== SKAMi neljas ja viimane hooaeg keskendub Sanale, kes üritab enda usu põhimõtteid ja moraale austada, tegeledes samaaegselt teistsuguses kultuuriruumis pere- ja sõprussuhete ning kooliga. Hooaeg keskendub üksteise toetamisele ja Sana suhtumisele teistesse hoolimisse.<ref name=":0" /> === Piraatlus ja subtitreerimine === Kolmandaks hooajaks oli SKAMi iganädalaste vaatajate arv tõusnud esimese hooaja keskmise 25 000 vaataja pealt 900 000 vaatajani <ref name=":0" />, kui suurenes huvi ka välismaa vaatajaskonnas. NRK keeldus 2016. aastal palvetest SKAMi osi subtitreerida, väites, et seriaal on loodud vaid Norra noortele. Hiljem lisati täpsustuseks, et seriaalis kasutatava muusika õigused kehtivad vaid sisule, mida näidatakse norrakeelsele vaatajaskonnale. Seriaali subtitreerimine ning välismaa vaatajaskonnale jagamine oleks õiguste kokkuleppeid murdnud. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nilsen |eesnimi=Kari Stokke |kuupäev=2016-11-02 |pealkiri=Why NRK can't translate Skam |url=https://www.nrk.no/kultur/why-nrk-can_t-translate-skam-1.13208362 |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=NRK |keel=en}}</ref> SKAMi fännid hakkasid iseseisvalt seriaali välismaa vaatajaskonnale jagama, kasutades Google Drive’i, et postitada subtitreeritud osi. Lingid episoodidele postitati viidete all sotsiaalmeedia platvormile Tumblr <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hoovestol |eesnimi=Katherine |kuupäev=2022-12-15 |pealkiri=Exporting Shame: Competing Ownership Models in Pirated Transnational Media Flows |url=https://ideah.pubpub.org/pub/7kpdruyt/release/2 |ajakiri=IDEAH |keel=en |aastakäik=3 |üksiknumber=2 |doi=10.21428/f1f23564.f3d46956}}</ref>. === Tagasiside === Iana Murray kirjutab ajakirjas GQ, et noortele oli SKAM nagu “sõltuvust tekitav aine, mida vabastati väikestes annustes, et vaatajad tuleksid järgmise doosi järele tagasi,” viidates episoodide postitamisele klippide kaupa <ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Murray |eesnimi=Iana |kuupäev=2019-08-21 |pealkiri=The Future of TV Is This Groundbreaking Norwegian Show |url=https://www.gq.com/story/the-future-of-tv-is-skam |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=GQ |keel=en-US}}</ref>. Ühel hetkel{{millal}} seriaali eetrisoleku perioodil vaatas üks viiendik Norra elanikkonnast iga päev SKAMi ning uute osade vaatamiseks jätsid paljud noored koolipäevi vahele ja palusid koolide juhatustel eksamite kuupäevi muuta <ref name=":1" />. Kaity Burt kutsub ajakirja Den of Geek artiklis SKAMi üheks parimaks loometeoseks teleseriaalide koosseisus. Burt kiidab SKAMi lähenemist teismeliste tehnoloogia kasutusse, öeldes, et “tehnoloogia on nende teismeliste elu lahutamatu osa, kuid see ei ole oma olemuselt hea ega halb. See muudab ainult seda, kuidas universaalselt inimlikud kogemused, väljakutsed ja imed nende elus avalduvad.” Burt väidab, et SKAM “loob selle kaasava olemuse, luues tegelase ja vaataja vahel uskumatu intiimsuse. Oleme selles koos. Mõistame nende tegelaste häbi, isegi kui nad ei suuda seda endale ega teistele oma elus olevatele inimestele sõnastada. Kuigi nad võitlevad selle teismelise eneseavastamise protsessiga, oleme meie nende liitlased.” <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Burt |eesnimi=Kayti |kuupäev=2017-04-09 |pealkiri=What is Skam & Why Is It Taking Over the Internet? |url=https://www.denofgeek.com/culture/what-is-skam-why-is-it-taking-over-the-internet/ |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Den of Geek |keel=en-US}}</ref> Shifa Sarguru ajakirjast Medium jagab sarnast arvamust, lisades, et “teismelised ei ole põlvkond – see on etapp igaühe elus. Kui meenutame, et on raske öelda, et praegune põlvkond on vigane ja hoolimatu. Teismelistele on raskem silte panna. Nagu öeldakse, on teismeline selles vanuses liiga küps ja samas mitte piisavalt küps.” <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sarguru |eesnimi=Shifa |kuupäev=2023-03-09 |pealkiri=Why SKAM changed everything for Teen Shows |url=https://medium.com/@shifasarguru4/lack-of-authentic-teen-representation-in-teen-shows-and-why-skam-changed-everything-a31427c5c887 |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Medium |keel=en}}</ref> ==== Nominatsioonid ja auhinnad ==== SKAM on pälvinud kümme auhinda ning üheksa nominatsiooni, millest kolm võitu ja viis nominatsiooni on Norra iga-aastaselt teletööstuse auhinnagaalalt Gullrutenilt. Kolmanda hooaja episood “See läheb üle” (“Det gå over”), mille taustal mängis Norra muusiku Nils Bechi “Püha öö” (“O Helga Natt”) pälvis 2017. aastal “Aasta telemomendi” (“TV Moment of The Year”) auhinna. <ref>{{Viide |pealkiri=Skam |kuupäev=2015-09-25 |url=https://www.imdb.com/title/tt5288312/?ref_=ls_t_1 |tüüp=Drama, Romance |teised=Josefine Frida Pettersen, Iman Meskini, Ulrikke Falch |väljaandja=Norsk Rikskringkasting (NRK) |vaadatud=2024-12-29}}</ref> === Adaptsioonid === Sarjast on seni oma lavastusi tehtud kaheksas riigis: Prantsusmaal (SKAM France), Saksamaal (DRUCK), Itaalias (SKAM Italia), Ameerikas (SKAM Austin), Hispaanias (SKAM España), Hollandis (SKAM NL), Belgias (wtFOCK) ja Horvaatias (SRAM) <ref>{{Netiviide |pealkiri=SKAM Adaptations |url=https://www.imdb.com/list/ls042076134/ |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=IMDb |keel=en-US}}</ref>. ==== Prantsusmaa (SKAM France) ==== SKAMi Prantsusmaa taaslavastus SKAM France ilmus Prantsusmaa televõrgus France TV aastatel 2018–2023 ning seriaalil on seitse hooaega <ref>{{Viide |pealkiri=Skam France |kuupäev=2018-02-09 |url=https://www.imdb.com/title/tt7920500/ |tüüp=Drama, Romance |teised=Axel Auriant, Lula Cotton-Frapier, Assa Sylla |väljaandja=AT-Production, France Télévisions, Gétévé Productions |vaadatud=2024-12-29}}</ref>. SKAM France puudutab lisaks originaali põhiteemadele ka rasket uimastisõltuvust, toimetulekut erivajadustega, rasedust, suguhaigusi, kodutust jpm <ref>{{Viide |pealkiri=Skam France |kuupäev=2018-02-09 |url=https://www.imdb.com/title/tt7920500/ |tüüp=Drama, Romance |teised=Axel Auriant, Lula Cotton-Frapier, Assa Sylla |väljaandja=AT-Production, France Télévisions, Gétévé Productions |vaadatud=2024-12-29}}</ref>. ==== Saksamaa (DRUCK) ==== SKAMi Saksamaa taaslavastus DRUCK (ee “Pinge”) ilmub alates 2018. aastast Saksamaa veebiplatvormil Funk ning YouTube’is. Hetkeseisuga on seriaalil kaheksa hooaega ning on pälvinud kolm auhinda ning nominatsiooni. <ref>{{Viide |pealkiri=Druck |kuupäev=2018-03-19 |url=https://www.imdb.com/title/tt8524580/ |tüüp=Drama, Romance |teised=Lea Zoë Voss, Touka El-Fawwal, Lilly Dreesen |väljaandja=Bantry Bay Productions |vaadatud=2024-12-29}}</ref> ==== Itaalia (SKAM Italia) ==== SKAMi Itaalia taaslavastus SKAM Italia ilmub alates 2018. aastast Telecom Italia veebiplatvormil TIMvision. Hetkel{{millal}} on seriaalil kuus hooaega ning on pälvinud kaks auhinda. <ref>{{Viide |pealkiri=SKAM Italia |kuupäev=2018-03-29 |url=https://www.imdb.com/title/tt8360352/ |tüüp=Drama, Romance |teised=Francesco Centorame, Federico Cesari, Beatrice Bruschi |väljaandja=TIMvision |vaadatud=2024-12-29}}</ref> ==== Ameerika (SKAM Austin) ==== SKAMi Ameerika taaslavastus SKAM Austin ilmus aastatel 2018–2019 platvormil Facebook Watch. Seriaalil on kaks hooaega <ref>{{Viide |pealkiri=SKAM Austin |kuupäev=2018-04-28 |url=https://www.imdb.com/title/tt6318972/ |tüüp=Drama, Romance |teised=Giovanni Niubo, Aaliyah Muhammad, Julie Rocha |väljaandja=XIX Entertainment |vaadatud=2024-12-29}}</ref>. Kriitika SKAM Austinile, väljastatud platvormil Slate, viitab seriaali eemaldumist originaali väärtustest. Inkoo Kang kirjutab, et “see, mis kunagi kujutas endast teismeliste interneti kasutust, tundub nüüd pigem näide sellest, kuidas teismelised peaksid internetti kasutama (ilmselgelt Facebookile kuuluvate toodete puhul). Sisu on harva tundunud turundusest nii eristamatuna.” <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kang |eesnimi=Inkoo |kuupäev=2018-05-22 |pealkiri=Is Skam Austin an Innovative Teen Drama or an Advertisement for Facebook? |keel=en-US |väljaanne=Slate |url=https://slate.com/technology/2018/05/skam-austin-is-an-innovative-teen-drama-and-an-ad-for-facebook.html |vaadatud=2024-12-29 |issn=1091-2339}}</ref> ==== Hispaania (SKAM España) ==== SKAMi Hispaania taaslavastus SKAM España ilmus aastatel 2018–2020 platvormil Movistar Plus+ ning sellel on neli hooaega. <ref>{{Viide |pealkiri=Skam España |kuupäev=2018-09-16 |url=https://www.imdb.com/title/tt8976944/ |tüüp=Drama, Romance |teised=Alba Planas, Hajar Brown, Irene Ferreiro |väljaandja=Movistar Plus+ |vaadatud=2024-12-29}}</ref> ==== Holland (SKAM NL) ==== SKAMi Hollandi taaslavastus SKAM NL ilmus aastatel 2018–2019 platvormil NPO3 ning sellel on kaks hooaega. <ref>{{Viide |pealkiri=Skam NL |kuupäev=2018-09-16 |url=https://www.imdb.com/title/tt8929792/ |tüüp=Drama, Romance |teised=Suus de Nies, Zoë Love Smith, Bo van Borssum Waalkes |väljaandja=NTR |vaadatud=2024-12-29}}</ref> ==== Belgia (wtFOCK) ==== SKAMi Belgia taaslavastus wtFOCK ilmus aastatel 2018–2023 ning sellel on seitse hooaega. <ref>{{Viide |pealkiri=wtFOCK |kuupäev=2018-10-05 |url=https://www.imdb.com/title/tt9599524/ |tüüp=Drama, Romance |teised=Veerle Dejaeger, Yara Veyt, Nona Janssens |väljaandja=Sputnik Media |vaadatud=2024-12-29}}</ref> ==== Horvaatia (SRAM) ==== SKAMi Horvaatia taaslavastus SRAM on kõige uuem lisa taaslavastuste koosseisule. 2024. aasta aprillis teatas ajakiri Variety, et uut lavastust produtseerib CGM Films Horvaatia rahvusringhäälingu platvormile HRT (''Hrvatska radiotelevizija'') <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Barraclough |eesnimi=Leo |kuupäev=2024-04-09 |pealkiri=Coming-of-Age Drama ‘Skam’ Gets Croatian Remake ‘Sram’ (EXCLUSIVE) |url=https://variety.com/2024/tv/global/skam-sram-beta-1235965012/ |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref>. 2024. aasta novembri seisuga on esimese hooaja episoodid aktiivselt ilmumas<ref>{{Viide |pealkiri=Sram |kuupäev=2024-10-27 |url=https://www.imdb.com/title/tt32062031/ |tüüp=Drama |teised=Lucija Stankovic, Jagor Katicic, Borna Simunek |väljaandja=CGM Films |vaadatud=2024-12-29}}</ref>. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Norra telesarjad]] ntnoxj6ajjld0yrdvlvr2m88lhaxb0u 0 686541 7162139 6790129 2026-05-27T12:31:53Z Kuriuss 38125 7162139 wikitext text/x-wiki '''Kvantmetroloogia''' on füüsikalistest parameetritest kõrge lahutusvõimega ja väga tundlike mõõtmiste tegemine, kasutades füüsikaliste süsteemide kirjeldamiseks [[kvantteooria]]t. See valdkond lubab arendada mõõtmismeetodeid, mis annavad parema täpsuse kui sama mõõtmine klassikalises raamistikus. Mõõtmiste tegemisel kasutatakse enamasti [[Kvantpõimumine|kvantpõimumist]].<ref name="BraunstenCaves1994">{{cite journal | last1=Braunstein | first1=Samuel L. | last2=Caves | first2=Carlton M. | title=Statistical distance and the geometry of quantum states | journal=Physical Review Letters | publisher=American Physical Society (APS) | volume=72 | issue=22 | date=1994-05-30 | issn=0031-9007 | doi=10.1103/physrevlett.72.3439 | pmid=10056200 | pages=3439–3443 | bibcode=1994PhRvL..72.3439B}}</ref><ref>{{cite journal |last1=Paris |first1=Matteo G. A. |title=Quantum Estimation for Quantum Technology|journal=International Journal of Quantum Information |date=21 November 2011 |volume=07 |issue=supp01 |pages=125–137 |doi=10.1142/S0219749909004839|arxiv=0804.2981 |s2cid=2365312 }}</ref><ref>{{cite journal |last1=Giovannetti |first1=Vittorio |last2=Lloyd |first2=Seth |last3=Maccone |first3=Lorenzo |title=Advances in quantum metrology |journal=Nature Photonics |date=31 March 2011 |volume=5 |issue=4 |pages=222–229 |doi=10.1038/nphoton.2011.35|arxiv=1102.2318 |bibcode=2011NaPho...5..222G |s2cid=12591819 }}</ref><ref>{{cite journal |last1=Tóth |first1=Géza |last2=Apellaniz |first2=Iagoba |title=Quantum metrology from a quantum information science perspective |journal=Journal of Physics A: Mathematical and Theoretical |date=24 October 2014 |volume=47 |issue=42 |pages=424006 |doi=10.1088/1751-8113/47/42/424006|arxiv=1405.4878 |bibcode=2014JPhA...47P4006T |doi-access=free }}</ref><ref>{{cite journal |last1=Pezzè |first1=Luca |last2=Smerzi |first2=Augusto |last3=Oberthaler |first3=Markus K. |last4=Schmied |first4=Roman |last5=Treutlein |first5=Philipp |title=Quantum metrology with nonclassical states of atomic ensembles |journal=Reviews of Modern Physics |date=5 September 2018 |volume=90 |issue=3 |page=035005 |doi=10.1103/RevModPhys.90.035005|arxiv=1609.01609 |bibcode=2018RvMP...90c5005P |s2cid=119250709 }}</ref><ref>{{cite journal |last1=Braun |first1=Daniel |last2=Adesso | first2=Gerardo | last3=Benatti| first3= Fabio | last4=Floreanini| first4=Roberto | last5=Marzolino |first5=Ugo |last6=Mitchell|first6= Morgan W. |last7=Pirandola |first7= Stefano|title= Quantum-enhanced measurements without entanglement |journal=Reviews of Modern Physics |date=5 September 2018 |volume=90 |issue=3 |page=035006 |doi=10.1103/RevModPhys.90.035006 |arxiv= 1701.05152|bibcode=2018RvMP...90c5006B |s2cid=119081121 }}</ref> ==Matemaatiline alus== Kvantmetroloogia põhiülesanne on hinnata ühikdünaamika parameetrit <math>\theta</math> : <math>\varrho(\theta)=\exp(-iH\theta)\varrho_0\exp(+iH\theta),</math> kus <math>\varrho_0</math> on süsteemi algseisund ja <math>H</math> on süsteemi [[hamiltoniaan]]. <math>\theta</math> hinnatakse <math>\varrho(\theta)</math> mõõtmiste põhjal. Tavaliselt koosneb süsteem paljudest osakestest ja hamiltoniaan on üksikute osakeste termide summa. : <math>H=\sum_k H_k,</math> kus <math>H_k</math> mõjub ''k''-ndale osakesele. Sellisel juhul ei ole osakeste vahel vastastikmõju ja me räägime lineaarsetest interferomeetritest. Saavutatav täpsus on altpoolt piiratud [[Cramér-Rao kvantpiir]]iga, mis on : <math>(\Delta \theta)^2 \ge \frac 1 {m F_{\rm Q}[\varrho,H]},</math> kus <math>m</math> on sõltumatute korduste arv ja <math>F_{\rm Q}[\varrho,H]</math> on [[Fisheri kvantinformatsioon]].<ref name="BraunstenCaves1994"/><ref>{{cite journal |last1=Braunstein |first1=Samuel L. |last2=Caves |first2=Carlton M. |last3=Milburn |first3=G.J. |title=Generalized Uncertainty Relations: Theory, Examples, and Lorentz Invariance |journal=Annals of Physics |date=April 1996 |volume=247 |issue=1 |pages=135–173 |doi=10.1006/aphy.1996.0040|arxiv=quant-ph/9507004 |bibcode=1996AnPhy.247..135B |s2cid=358923 }}</ref> ==Kasutus== [[File:Ytterbium Lattice Double Clock with Photons at NIST.jpg|pisi|[[Üterbium]]ist [[aatomkell]], mis kasutab aja mõõtmiseks [[footon]]e]] ===Meditsiin=== [[positronemissioontomograafia]]s (PET) uuritakse rakkude biokeemilisi muutusi, kasutades [[Kvantpõimumine|põimunud kvante]] eraldavaid radioaktiivseid ühendeid. Patsientidele süstitakse ainet, mis lagunemise käigus vabastab põimunud [[footon]]ite paare. Kvantmetroloogia võimaldab neid paare mõõta ja tuvastada. Kuna põimunud footonid liiguvad alati vastassuunas, on võimalik analüüsida paljusid footonipaare, et määrata süstitud ühendi täpne asukoht. See võimaldab konstrueerida uuritavast kehaosast detailse kujutise, mida saab kasutada näiteks [[kasvaja]]te leidmiseks.<ref name="EMK">{{Netiviide |pealkiri=Vaade kvantmetroloogiasse |url=https://metroloogia.ee/post/vaade-kvantmetroloogiasse/ |väljaanne=Eesti Metroloogia Keskasutus |via=Metrosert AS}}</ref> ===Kellad=== {{Vaata| Aatomkell}} Kvantmetroloogiat saab kasutada ka aja ülitäpseks määramiseks – kõige täpsemad kellad maailmas tuginevad aatomite kvantolekute muutustele. Hetkel{{millal}} on selleks standardiks [[tseesium|tseesiumiaatom]], mille põhjal on defineeritud [[SI-süsteem]]i [[sekund]]. Viimastel aastakümnetel on aga välja töötatud kellade prototüüpe, mis kasutavad teiste elementide, näiteks [[strontsium]]i, aatomeid. Need uued prototüübid on saavutanud veelgi suurema täpsuse.<ref name="EMK"/> ===Gravitatsioonilainete tuvastamine=== [[Gravitatsioonilained]] on [[mass]]i liikumisega kaasnevad [[aegruum]]i võnked, mille avastamiseks on vaja erakordselt täpseid mõõtmisi. Kvantmetroloogia võimaldab suurendada gravitatsioonilainete detektorite tundlikkust, aidates tuvastada veelgi nõrgemaid signaale. See avardab võimalusi universumi uurimiseks ja uute [[astrofüüsika]]liste nähtuste avastamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=A General Guide to Quantum Metrology in 2024 |url=https://thequantuminsider.com/2023/05/08/a-general-guide-to-quantum-metrology-in-2023/ |väljaanne=James Dargan |via=Quantum Insider}}</ref> ==Skaleerimine ja müra mõju== Kvantmetroloogia keskne küsimus on, kuidas täpsus, st parameetrite hindamise dispersioon, skaleerub koos osakeste arvuga. Klassikalised interferomeetrid ei suuda ületada löögimüra piiri. Seda piiri nimetatakse sageli ka standardkvantpiiriks (SQL). :<math>(\Delta \theta)^2\ge \tfrac{1}{mN},</math> kus <math>N</math> on osakeste arv. On teada, et koherentseid olekuid ja homodüünset avastamist kasutades on müra piir asümptootiliselt saavutatav.<ref>{{Cite journal|last1=Guha|first1=Saikatł|last2=Erkmen|first2=Baris|date=2009-11-10|title=Gaussian-state quantum-illumination receivers for target detection|journal=Physical Review A|volume=80|issue=5 |pages=052310|doi=10.1103/PhysRevA.80.052310|arxiv=0911.0950 |bibcode=2009PhRvA..80e2310G |s2cid=109058131 }}</ref> Kvantmetroloogia suudab jõuda [[Heisenbergi piir]]ini, mis on antud järgmiselt : <math>(\Delta \theta)^2\ge \tfrac{1}{mN^2}.</math> Kui aga esineb mittekorreleeruv lokaalne müra, siis suurte osakeste arvude korral pöördub täpsuse skaaleerimine tagasi löögimüra skaaleerimisele : <math>(\Delta \theta)^2\propto \tfrac{1}{N}.</math><ref>{{Cite journal|last1=Demkowicz-Dobrzański|first1=Rafał|last2=Kołodyński|first2=Jan|last3=Guţă|first3=Mădălin|date=2012-09-18|title=The elusive Heisenberg limit in quantum-enhanced metrology|journal=Nature Communications|volume=3|pages=1063|doi=10.1038/ncomms2067|pmid=22990859|pmc=3658100|arxiv=1201.3940|bibcode=2012NatCo...3.1063D}}</ref><ref>{{Cite journal|last1=Escher|first1=B. M.|last2=Filho|first2=R. L. de Matos|last3=Davidovich|first3=L.|date=May 2011|title=General framework for estimating the ultimate precision limit in noisy quantum-enhanced metrology|journal=Nature Physics|volume=7|issue=5|pages=406–411|doi=10.1038/nphys1958|issn=1745-2481|arxiv=1201.1693|bibcode=2011NatPh...7..406E|s2cid=12391055}}</ref> ==Seos kvantinformatsiooniteadusega== Kvantmetroloogia ja [[kvantinformatsiooniteadus]] on omavahel tihedalt seotud. On tõestatud, et [[magnetomeetria]]s on vaja [[kvantpõimumine|kvantpõimumist]], et saavutada klassikalisest [[interferomeetria]]st parem tulemus täielikult polariseeritud spinnide ansambliga.<ref>{{Cite journal|last=Sørensen|first=Anders S.|date=2001|title=Entanglement and Extreme Spin Squeezing|journal=Physical Review Letters|volume=86|issue=20|pages=4431–4434|doi=10.1103/physrevlett.86.4431|arxiv=quant-ph/0011035|bibcode=2001PhRvL..86.4431S|pmid=11384252|s2cid=206327094}}</ref> On tõestatud, et sarnane seos kehtib üldiselt iga lineaarse interferomeetri puhul, sõltumata skeemi üksikasjadest.<ref>{{Cite journal|last1=Pezzé|first1=Luca|last2=Smerzi|first2=Augusto|date=2009|title=Entanglement, Nonlinear Dynamics, and the Heisenberg Limit|journal=Physical Review Letters|volume=102|issue=10|doi=10.1103/physrevlett.102.100401|arxiv=0711.4840|bibcode=2009PhRvL.102j0401P|pmid=19392092|page=100401|s2cid=13095638}}</ref> Lisaks sellele on vaja üha suuremat ja suuremat mitmepoolset põimumist, et saavutada parameetrite hindamisel üha suuremat täpsust.<ref>{{Cite journal|last1=Hyllus|first1=Philipp|date=2012|title=Fisher information and multiparticle entanglement|journal=Physical Review A|volume=85|issue=2|pages=022321|doi=10.1103/physreva.85.022321|arxiv=1006.4366|bibcode=2012PhRvA..85b2321H|s2cid=118652590}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Tóth|first=Géza|date=2012|title=Multipartite entanglement and high-precision metrology|journal=Physical Review A|volume=85|issue=2|pages=022322|doi=10.1103/physreva.85.022322|arxiv=1006.4368|bibcode=2012PhRvA..85b2322T|s2cid=119110009}}</ref> Täpsuse suurendamiseks saab kasutada kvantsüsteemide mitme vabadusastme põimumist (nn [[hüperpõimumine|hüperpõimumist]]), kusjuures täpsuse suurenemine tuleneb iga vabadusastme põimumisest.<ref>{{Cite journal|last1=Walborn|first1=S. P.|last2=Pimentel|first2=A. H.|last3=Filho|first3=R. L. de Matos|last4=Davidovich|first4=L.|date=January 2018|title=Quantum-enhanced sensing from hyperentanglement|journal=Physical Review A|volume=97|issue=1|pages=010301(R)|doi= 10.1103/PhysRevA.97.010301|arxiv=1709.04513|bibcode=2018PhRvA..97a0301W|s2cid=73689445 }}</ref> ==Vaata ka== *[[Kvantinformatsioon]] *[[Kvantinformatsiooniteadus]] *[[Kvantpõimumine]] *[[Metroloogia]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kvantmehaanika]] [[Kategooria:Metroloogia]] [[Kategooria:Kvantfüüsika]] 0ypvohtrmzh675oziggopp7tcwzn5tq 0 686738 7162432 6809460 2026-05-28T02:43:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162432 wikitext text/x-wiki '''Urvi Haasma''' (neiupõlvenimega '''Urvi Palm''', [[2. aprill]] [[1950]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti muusikapedagoog, koolijuht ja Eesti muusikahariduse eestvedaja. Ta on andnud olulise panuse heal tasemel muusikalise baashariduse kättesaadavuse tagamisse Eestis, muusikakoolide ühtsesse toimimisse ja oma koha leidmisesse haridus- ja kultuurimaastikul pärast riigi taasiseseisvumist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=60 aastat muusika põhiharidust Eestis |url=https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/60-aastat-muusika-pohiharidust-eestis |vaadatud=1. jaanuaril 2025 |väljaanne=arhiiv.err.ee}}</ref> Tänu tema initsiatiivile on [[Eesti Muusikakoolide Liit]] [[Euroopa Muusikakoolide Liit|Euroopa Muusikakoolide Liidu]] (''European Music School Union – EMU'') liige.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Koppel |eesnimi=Annika |kuupäev=10. veebruar 2017 |pealkiri=Elutööpreemiad – Urvi Haasma ja Elle Soop |lehekülg=11 |väljaanne=Viimsi Teataja |url=https://dea.digar.ee/article/viimsiteataja/2017/02/10/15.1 |vaadatud=1. jaanuaril 2025}}</ref> == Haridus == Urvi Haasma on 1968. aastal lõpetanud Tallinna 22. Keskkooli ([[Jakob Westholmi Gümnaasium]])<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased |url=https://westholm.ee/meie/vilistlased/ |vaadatud=1. jaanuaril 2025 |väljaanne=westholm.ee}}</ref>, [[Tallinna Muusikakool|Tallinna Lastemuusikakooli]] kandle eriala, 1971. aastal [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli]] muusikateooria erialal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://otsakool.edu.ee/edulugu/vilistlased/ |vaadatud=1. jaanuaril 2025 |väljaanne=otsakool.edu.ee}}</ref> ning kiitusega [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] muusikateaduse eriala 1976. aastal (juhendaja [[Ingrid Rüütel]])<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Topman |eesnimi=Monika |kuupäev=2009 |pealkiri=Vilistlased 1925-2009 |url=https://www.ema.edu.ee/wp-content/uploads/2017/05/L%C3%95PETAJAD.pdf |vaadatud=1. jaanuaril 2025 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |lehekülg=50}}</ref>. == Töö == Urvi Haasma oli aastatel 1977–2021 [[Viimsi Muusikakool|Viimsi Muusikakooli]] (algselt S. M. Kirovi nimeline Näidiskalurikolhoosi Lastemuusikakool) direktor<ref name=":0" />. Aastast 2022 töötab ta Tallinna Muusikakoolis. Aastatel 1993–2013 oli Urvi Haasma Eesti Muusikakoolide Liidu esimees<ref name=":0" /> ja aastatel 2011–2015 Euroopa Muusikakoolide Liidu presiidiumi liige<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aavik |eesnimi=Silja |kuupäev=19. mai 2015 |pealkiri=Euroopa Muusikakoolide Liidu konverents Luxembourgis |url=https://www.tyri.ee/lo/uudised/-/asset_publisher/99HSdni1bdxw/content/euroopa-muusikakoolide-liidu-konverents-luxembourgis?redirect=http%3A%2F%2Fwww.tyri.ee%2Flo%2Fuudised%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_99HSdni1bdxw%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_count%3D1%26_101_INSTANCE_99HSdni1bdxw_cur%3D180%26_101_INSTANCE_99HSdni1bdxw_keywords%3D%26_101_INSTANCE_99HSdni1bdxw_advancedSearch%3Dfalse%26_101_INSTANCE_99HSdni1bdxw_delta%3D20%26p_r_p_564233524_resetCur%3Dfalse%26_101_INSTANCE_99HSdni1bdxw_andOperator%3Dtrue |vaadatud=30. jaanuaril 2025 |väljaanne=tyri.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Ühiskondlik tegevus == Urvi Haasma on kuulunud [[Eesti Kultuuritöötajate Ametiliit|Eesti Kultuuritöötajate Ametiliitu]], olnud [[Eesti Muusikanõukogu]] juhatuse liige aastatel 2008–2014<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Muusikanõukogu. Varasemad juhatuse koosseisud. |url=http://www.emc.ee/organisatsioon/#1479910341852-893b834e-fba2 |vaadatud=1. jaanuaril 2025 |väljaanne=emc.ee}}</ref> ja olnud [[Eesti Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapitali]] rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu liige aastatel 2013–2015<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rahvakultuuri sihtkapitali eelmised koosseisud |url=https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/rahvakultuur/eelmised-koosseisud |vaadatud=1. jaanuaril 2025 |väljaanne=kulka.ee}}</ref>. == Tunnustus == 2012 Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupi preemia pikaajalise muusikakoolide arengu edendamise eest Harjumaal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aastapreemiad 2011 - 2020 |url=https://www.kulka.ee/ekspertgrupid/harjumaa/aastapreemiad/aastapreemiad-alates-2013 |vaadatud=1. jaanuaril 2025 |väljaanne=kulka.ee}}</ref> 2017 [[Viimsi vald|Viimsi valla]] elutööpreemia<ref name=":0" /> 2022 Eesti Muusikakoolide Liidu elutööpreemia pikaajalise tulemusliku töö eest Eesti muusikahariduse edendamisel ning silmapaistva panuse eest Eesti Muusikakoolide Liidu arengusse<ref>{{Netiviide |kuupäev=4. mai 2022 |pealkiri=EML elutööpreemia ja tänupreemiate saajad |url=https://www.muusikakoolid.ee/et/uudised/eml-elutoopreemia-ja-tanupreemiate-saajad |vaadatud=1. jaanuaril 2025 |väljaanne=Eesti Muusikakoolide Liit}}</ref> == Muid tegemisi == Urvi Haasma on mänginud kannelt [[Vikerlased (ansambel)|rahvamuusikaansamblis Vikerlased]] ja [[Eesti Raadio rahvamuusikaansambel|Eesti Raadio rahvamuusikaansamblis]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Väike juubelijutt. ER rahvamuusikaansambel 5-aastane |url=https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/vaike-juubelijutt-er-rahvamuusikaansambel-5-aastane |vaadatud=1. jaanuaril 2025 |väljaanne=arhiiv.err.ee}}</ref> (mõlema juhendaja [[Uno Veenre]]). Ta on osalenud rahvamuusikuna etnograafilises dokumentaalfilmis Eesti rahvakunstist „Ma ise ilutegija“ (režissöör [[Endel Nõmberg]], stsenarist [[Ivar Trikkel]]/Endel Nõmberg, operaator [[Vello Aruoja]], helirežissöör [[Heino Pedusaar]], 1966)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ma ise ilutegija |url=https://www.efis.ee/film/3866 |vaadatud=1. jaanuaril 2025 |väljaanne=Eesti Filmi Andmebaas}}</ref> ja dokumentaalfilmis „Tuhandeaastane muusika“ (režissöör [[Mark Soosaar]], 1978)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tuhandeaastane muusika |url=https://www.efis.ee/film/6796 |vaadatud=1. jaanuaril 2025 |väljaanne=Eesti Filmi Andmebaas}}</ref>. == Artiklid == Haasma. U. Kümme küsimust Eesti Muusikakoolide Liidu kümnenda aastapäeva puhul. Muusika, 2003, Nr 11. Lk 23<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Haasma |eesnimi=Urvi |aasta=2003 |pealkiri=Kümme küsimust Eesti Muusikakoolide Liidu kümnenda aastapäeva puhul |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/41254 |vaadatud=1. jaanuaril 2025 |väljaanne=Muusika |lehekülg=23}}</ref> Haasma. U. Laps ja tema muusikaõpingud. Sirp. 10.06.2011<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Haasma |eesnimi=Urvi |kuupäev=10. juuni 2011 |pealkiri=Laps ja tema muusikaõpingud |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/laps-ja-tema-muusikaopingud/ |vaadatud=1. jaanuar 2025 |väljaanne=Sirp}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Eesti haridustegelased]] nylxhxymbwxdrr9gcb5q2mw7ahcgcfr 0 687159 7162132 7048577 2026-05-27T12:21:35Z Kuriuss 38125 7162132 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Eesti keele [[kõnesüntees]]''' ehk eestikeelne kõnesüntees on tehnoloogia, mis teeb kirjalikust tekstist sünteeskõne.<ref>Lellep, Rasmus 2021. Mitmekeelne kõnesüntees eesti keelega. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool</ref> Selleks, et kõnesüntees toimida saaks, on arvutil vaja inimhäält. Inimkõnest pannakse kokku korpused, mille põhjal treenitakse sünteeskõnet erinevate meetoditega.<ref>Tamuri, Kairi 2018. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kuidas-opetada-arvuti-emotsioone-valjendama/ Kuidas õpetada arvuti emotsioone väljendama?] Sirp. </ref> Arvutiprogrammi, mis koostab kirjalikust tekstist suulise kõne, nimetatakse [[kõnesüntesaator]]iks. == Sünteesimeetodite näiteid == * HTS-kõnesüntees – sünteesitav väljundkõne on sorav ja ladus ning reaalajas on võimalik muuta kõne kiirust ning hääle kõrgust ja tämbrit; * Üksuste valikul põhinev süntees (Festival) – sellel on foneetiliselt rikas tekstikorpus ning väljundkõne on loomuliku kõlaga; * Formantsüntees (eSpeak) – ei vaja sünteesimiseks kõnekorpust ning on väga kompaktne, st tõhusalt kasutatav ka väiksemates mobiilsetes seadmetes; * Difoonsüntees (Mbrola) – kõneüksustena kasutatakse difoone ning nende kõnelainete ja prosoodilise informatsiooni põhjal moodustatakse väljundkõnesignaal. <ref name=":0">Eesti keele Instituut. https://arhiiv.eki.ee/heli/index.php/k%C3%B5nes%C3%BCntees. Vaadatud 09.01.2025</ref> == Eesti keele kõnesünteesi arendamine == === Algusaeg === 1997. aastal hakkasid Eesti Keele Instituut, Küberneetika Instituut ja OÜ Filosoft koos välja töötama esimest eesti keele kõnesüntesaatorit.<ref name=":0" /> 2002. aastal sai see valmis ning selle peamised loojad (Einar Meister, Meelis Mihkla, Arvo Eek ja Heiki-Jaan Kaalep) said 2003. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Õim |eesnimi=Haldur |perekonnanimi2=Kahusk |eesnimi2=Neeme |kuupäev=kevad 2012 |pealkiri=Keeletehnoloogia rakendustest eesti keeles |url= |ajakiri=Oma Keel |lehekülg=80}}</ref> Kõnesüntesaatorile loeti sisse umbes 1700 sõna ning need valiti nii, et need kataksid kõiki eesti keeles olevaid häälikuüleminekuid.<ref name=":2">Piits, Liisi; Mihkla, Meelis 2024. Kõnesünteesi hetkeseisust ja väljakutsetest tehisintellekti ajastul. Oma keel nr 48 (sügis). lk 5. </ref> Uuemad meetodid (masinõppelised HMM-meetodid), millega sünteeskõnet treeniti, vajasid juba seotuid lauseid. Seetõttu moodustati ligi 400 lauset, mis sisaldaksid neid sõnu. Samuti lisati juurde tihti esinevaid sõnaühendeid, fraase ja arvsõnu. <ref name=":2" /> === Edasine areng === Suur murrang tekkis 2020. aastal, mil võeti kasutusele transformermudelid. Esialgu täitsid need tekstitöötlemise ülesannet, kuid hiljem said oluliseks ka kõnetöötluses. See omakorda tõstis sünteeskõne kvaliteeti ja parandas kõnemeloodiat. Sellised mudelid tõid kaasa vajaduse suuremate kõnemahtude järele. Seetõttu alustati varem salvestatud esituste kogumist ja see oli abiks suuremate ilukirjanduskorpuste tekkele.<ref name=":2" /> Sealt on saanud oma treenimismaterjali Eesti Keele Instituudis tehtud sünteeshääled ja Tartu Ülikooli Neurokõne veebilehel olevad hääled.<ref name=":2" /> Tartu Ülikooli kõnetehnoloogidel on valmimas projekt, milles saab teksti ette lugeda ka võro keeles (hetkel{{millal}} on olemas kaks häält). Lisaks on plaanis tegutseda ka teiste soome-ugri keelte vallas.<ref>Tartu Ülikool. https://neurokone.ee/ . Vaadatud 09.01.2025</ref> Eesti Keele Instituudis on välja töötatud sünteeshääled, mis väljendaksid oma kõnes emotsioone. Võimalik on valida neutraalse, vihase, kurva ja rõõmsa hääle vahel.<ref>Eesti Keele Instituut. https://arhiiv.eki.ee/heli/index.php/emotsionaalne . Vaadatud 09.01.2025</ref> === Lisaks programme, mis on toetanud eestikeelse kõnesünteesi arengut === Keeletehnoloogia üldisele arengule on kaasa aidanud mitu programmi. Nendest olulisemad on 2004. aastal loodud „Eesti keele arendamise strateegia 2004–2010” ja hiljem „Eesti keele arengukava 2011–2017”. Lisaks 2006. aasta riiklik programm „Eesti keele keeletehnoloogiline tugi 2006–2010”, mis jätkus nimega „Eesti keeletehnoloogia 2011–2017”.<ref name=":1" /> == Kõnesünteesi kasutusalad == * Audioraamatutes teksti ette lugemine – pärast kõnesünteesi arengut on heliraamatute valik suurenenud, sest rohkem teoseid saab audioraamatuteks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Indrek Hein, Eesti Keele Instituudi vanemtarkvaraarendaja {{!}} |kuupäev=2022-10-24 |pealkiri=Keeleminutid. Kas arvuti oskab rääkida sama hästi kui inimene? |url=https://kultuur.err.ee/1608762961/keeleminutid-kas-arvuti-oskab-raakida-sama-hasti-kui-inimene |vaadatud=2025-01-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Kõnesünteesi saab kasutada vestlusrobotina – riigis on arendatud vestlusrobot Bürokratt, mis tegutseb avaliku sektori asutuste veebilehtedel selleks, et inimesed saaksid oma küsimustele kiiremini vastuseid.<ref>Kratid. Bürokratt. Allikas: https://www.kratid.ee/burokratt (Vaadatud 18.11.24)</ref> * On suur abikäsi pimedatele ja vaegkuuljatele, kes kasutavad teksti ettelugemiseks ekraanilugejaid.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Sandra Saar, Robin Juhkental {{!}} |kuupäev=2022-11-02 |pealkiri=Kõnesüntees aitab eesti keele igavikku raiuda |url=https://novaator.err.ee/1608775501/konesuntees-aitab-eesti-keele-igavikku-raiuda |vaadatud=2025-01-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Kõneravi ja keele õppimine – inimesed saavad sünteeskõne abil õppida sõnu hääldama, kuid on tähtis, et sünteesitud hääl oleks inimkeelele väga lähedane.<ref name=":3" /> * On avalikus ruumis abiks teadete edasiandmisel (näiteks lennu-ja bussijaamades).<ref name=":3" /> * Eestikeelse kõnesünteesi abil saab kodumasinad muuta eestikeelseks.<ref name=":3" /> * Loeb ajalehtedes, ajakirjades ja õpikeskkondades (näiteks Opiqus) tekste ette.<ref name=":2" /> == Eestikeelse kõnesünteesi puudused == * Ei häälda alati sõnu korrektselt välja; tähed võivad ära kaduda või sõnad omavahel kokku sulada. * Ei suuda tajuda tekstis irooniat. * Alustab või lõpetab lause järsult. * Ei oska teha vahet, kas numbrit peaks ütlema üheliste kaupa või mitte (näiteks telefoninumber või isikukood). * Ei oska alati käänata suurtähtlühendeid. * Ei suuda alati ära tabada välteid ja sõnarõhke.<ref name=":3" /><ref>Rätsep, Liisa; Piits, Liisi; Pajupuu, Hille; Hein, Indrek; Fišel, Mark 2020. Neural speech synthesis for Estonian. Cornell University. https://arxiv.org/abs/2010.02636 </ref> == Vaata ka == * [[Kõnesüntees]] * [[Kõnesüntesaator]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti keel]] 9820qe011gkaj03ps1l3en9xn9ilwd2 0 687411 7162118 7121711 2026-05-27T12:03:34Z ~2026-31581-64 230402 Lisasin 2025. aasta festivali kokkuvõtte. 7162118 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lugemispaviljon "Valge leht".jpg|pisi|304x304px|2020. aastal avatud lugemispaviljon kirjandustänava (Koidula tänava) ja Faehlmanni tänava ristumisnurgal]] '''Kirjandustänava festival''' on kord aastas toimuv kultuuriüritus [[Kadriorg|Kadriorus]], kuhu kogunevad kirjandus- ja kultuuriinstitutsioonid, kirjanikud ning kirjandushuvilised. Festivali peatänav on [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Koidula tänav]]. Kirjandustänava festivali peamine eesmärk on "tõmmata tähelepanu eesti kirjandusele, kirjanduspärandile ja kirjanduslikule avalikule ruumile meie ümber".<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Kirjandustänav |url=https://kirjanduskeskus.ee/kirjandustanav/ |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Tallinna Kirjanduskeskus |keel=et}}</ref> Kirjandusteadlase [[Maarja Vaino]] sõnul on festivali teine eesmärk „ärgitada selliseid mõttevahetusi ja vestlusi, mis tegelevad millegi mõtestamise või analüüsimisega” ehk luua "veidi sügavamalt elu peale vaatavat festivali“.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Mürk |eesnimi=Ken |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Maarja Vaino: luule on eluks hädavajalik |url=https://kultuur.err.ee/1609091681/maarja-vaino-luule-on-eluks-hadavajalik |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Festivali korraldab [[Tallinna Kirjanduskeskus]] koostöös paljude kultuuriorganisatsioonidega. Festivali toetavad [[Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet]], [[Kadrioru park]], [[Tallinna Kesklinna Valitsus]], [[Eesti Kultuurkapital]], [[Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet]], [[Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts]] ning [[Kadrioru Selts]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjandustänava festival |url=https://kirjanduskeskus.ee/kirjandustanava-festival/ |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Tallinna Kirjanduskeskus |keel=et}}</ref> == Kirjandustänav == Kirjandustänavaks kutsutakse [[Tallinn|Tallinnas]] asuvat Koidula tänavat, mille lähedusse jäävad Tallinna Kirjanduskeskuse koosseisu kuuluvad [[A. H. Tammsaare]], [[Eduard Vilde]] ja [[Mati Unt|Mati Undi]] muuseumid. Koidula tänaval elab ka nüüdisajal kirjanikke, näiteks [[Mari Saat]] ja [[Viivi Luik]].<ref name=":0" /> Maarja Vaino esitas [[Eesti Rahvusringhääling|ERR-]]<nowiki/>ile antud intervjuus põhjuse, miks tänavat niiviisi kutsutakse ning millest kirjandustänava festival alguse sai: „Ühel väga väikesel tänavajupil on koos nii palju kirjandust: juhuslikult on sattunud, et Tammsaare elas ühes tänavaotsas, Vilde elas teises tänavaotsas. Mati Unt ja väga paljudele kirjanikele loodud maja asub nende kahe muuseumi keskel. See tänav ise on [[Lydia Koidula]] nimeline. Kirjandust oli seal ühes väikeses piirkonnas nii palju, et tundus, et see tuleks kuidagi esile tuua ja läbi selle tuua välja kirjanduse tähendust.“<ref name=":1" /> 2020. aastal avati Koidula ja [[Friedrich Robert Faehlmanni tänav|Faehlmanni tänava]] ristumisnurgal [[lugemispaviljon]], et edendada kirjanduse tutvustamist ning luua unikaalne [[kultuuriline maamärk]], mis tooks esile Eesti kirjanduspärandi ning toetaks kogukonna kaasamist. Koidula tänav kui kirjandustänav on omandanud olulise kultuuriobjekti maine ning sarnast tänavat mujal [[Euroopa|Euroopas]] ilmselt pole. Plaanis on ka tänav rekonstrueerida, kuid pole teada, millal sellega alustatakse. Rekonstrueerimise plaaniga saab tutvuda [https://kirjanduskeskus.ee/ Tallinna Kirjanduskeskuse kodulehel].<ref name=":0" /> == Kirjandustänava festivali olemus == Esimest korda korraldati festivali 2017. aastal. Festival toimub ühepäevase üritusena, kuhu kogunevad kirjandus- ja kultuuriinstitutsioonid, kirjanikud ning kirjandushuvilised. Toimuvad raamatuesitlused, avalikud salvestused (nt [[Vikerraadio]] eestvedamisel), vestlusringid kirjanikega, kirjandusteemalised arutelud ning nautida saab ka teatri- ja muusikaelamusi. Korraldatud on ka raamatute müük. Kohalikud inimesed pakuvad kodukohvikutes [[Tänavatoit|tänavatoitu]]. Kirjandustänava festivali üks oluline osa on [[luulesild]], mis ühendab festivali alasid ning kus kõlab eesti autorite [[luule]]. Festivalil leiavad tegevust ka lapsed, kellele korraldatakse [[Töötuba|töötube]], et tuua kirjandus lähemale ka nooremale põlvkonnale.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Festivalist |url=https://kirjanduskeskus.ee/festivalist/ |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Tallinna Kirjanduskeskus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Festival |url=https://kirjanduskeskus.ee/festival/ |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Tallinna Kirjanduskeskus |keel=et}}</ref> Festival on tasuta. Kirjandustänava festivali ajal maksab [[A. H. Tammsaare muuseum (Tallinn)|Tammsaare]], [[Eduard Vilde muuseum|Vilde]] ning [[Mati Undi muuseum|Undi]] muuseumide külastus kõigile huvilistele ühe euro.<ref name=":2" /> == Teemad ja programmid == Igal aastal keskendub festival eri teemadele ja juubelitele, mis rikastavad festivali sisu. Põhjalikuma info programmide kohta leiab [https://kirjanduskeskus.ee/varasemate-festivalide-programmid/ Tallinna Kirjanduskeskuse kodulehelt]. === I kirjandustänava festival 9. septembril 2017 === Esimesel festivalil toimusid kirjandus- ja kultuuriloolised arutelud, raamatuesitlused ja -müük ning näitused. Festivalil avati [[Luigetiik|Luigetiigi]] ääres Mati Undi nimeline pink. Tseremooniat illustreeris [[Andrus Kivirähk|Andrus Kivirähki]] [[näidend]] [[„Vaimude tund Koidula tänavas“|"Vaimude tund Koidula tänavas"]], kus Mati Undi osatäitja oli [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] näitleja [[Taavi Teplenkov]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kattago |eesnimi=Denes |perekonnanimi2=Kulli |eesnimi2=Jaanus |pealkiri=GALERII {{!}} Kadrioru esimesele Kirjandustänavale kogunesid Kivirähk, Hargla ja teised staarid |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/827224/galerii-kadrioru-esimesele-kirjandustanavale-kogunesid-kivirahk-hargla-ja-teised-staarid |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Õhtuleht |keel=et}}</ref> === II kirjandustänava festival 8. septembril 2018 === Festival algas [[Marie Under|Marie Underi]] ja [[Artur Adson|Artur Adsoni]] mälestusmärgi avamisega aadressil [[August Weizenbergi tänav|Weizenbergi]] 8, kus Under ja Adson mõnda aega elasid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mürk |eesnimi=Priit |kuupäev=2018-09-08 |pealkiri=Galerii: Kirjandustänav Kadriorus |url=https://kultuur.err.ee/859869/galerii-kirjandustanav-kadriorus |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Sel aastal oli festivali teema [[loodus]]. Rõhutati loodusteemasid nii raamatutes kui ka festivali [[Ekskursioon|ekskursioonidel]] ja vestlustes. Õhtused [[Valgusinstallatsioon|valgusinstallatsioonid]] koosnesid eesti kirjanike loodusega seotud [[Tsitaat|tsitaatidest]]. Festivalil oli välja pandud kaks näitust, millest väljapanek „Vaim on taim. Loodusmotiivid eesti luules“ keskendus loodusele. Festivalil tutvustas trükikoda [[Dipri trükikoda|Dipri]] vajaduspõhise trükkimise ideed esitlusega „Kuidas saab trükkida nii, et … raha ei seisa tiraaži all kinni, … raamat ei jõua lattu kopitama … raamat ei saa kriitilisel hetkel otsa …“. Lisaks tähistati Lydia Koidula 175. ning Marie Underi 135. sünniaastapäeva, mille puhul lavastas [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] lavastaja [[Diana Leesalu]] lühikese näidendi kahe naise kohtumisest. Lisaks jagasid kirjanikud kirjutamisnõuandeid, toimusid [[Loovkirjutamine|loovkirjutamise]] töötoad ja arutleti loomingulise protsessi üle.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Varasemate festivalide programmid |url=https://kirjanduskeskus.ee/varasemate-festivalide-programmid/ |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Tallinna Kirjanduskeskus |keel=et}}</ref> === III kirjandustänava festival 14. septembril 2019 === Kuna 2019. aasta oli pühendatud [[Eesti keel|eesti keelele]], keskendus III kirjandustänava festival olulistele eesti kultuuri ja kirjanduse verstapostidele. Paljud programmid ja üritused olid pühendatud eesti keelele ning [[Laulupidu|laulu]]- ja [[Tantsupidu|tantsupeo]] traditsioonile. Festivali fookuses oli sel aastal ka luule. [[Ugala|Ugala teatri]] näitleja ja laulja [[Adeele Jaago]] esitas kontserdil eesti luuletajate, nagu [[Juhan Viiding|Juhan Viidingu]] ja [[Kristiina Ehin|Kristiina Ehini,]] luuleridadele loodud omaloomingut. [[T-Teater|T-Teatri]] näitlejad osalesid aga luuleaktsioonis, kus keskenduti [[Juhan Liiv|Juhan Liivi]] luulele. Aktsioon pühendati Liivi 155. sünniaastapäeva auks. Festivalil esitasid omaloomingut noored luuletajad, näiteks [[Susanna Mett]] ja [[Maris Pedaja]]. Festivalil oli avatud [[Luuleklubide Liit|luuleklubi]], kus luuletaja [[Mari-Liis Müürsepp]] esitles oma uut [[luulekogu]]. Pärast esitlust oli soovijatel võimalus esitada enda või muude autorite luulet. Festivalil sai osaleda ka luulekirjutamise töötoas. Tähelepanu keskmes olid Mati Undi, Juhan Liivi, [[Heiti Talvik|Heiti Talviku]], [[Uku Masing|Uku Masingu]] ja [[Johann Voldemar Jannsen|Johann Voldemar Jannseni]] tähtpäevad.<ref name=":3" /> === IV kirjandustänava festival 5. septembril 2020 === Festival avati Kadrioru lugemispaviljonis. Sel aastal oli kirjandustänava festivali fookuses palju teemasid. Ajaloolased[[Kaarel Piirimäe]] ja [[Andres Adamson]] arutasid Piirimäe raamatu [[„Sama hästi kui venelaste maa“|"Sama hästi kui venelaste maa"]] põhjal [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] järgseid poliitilisi suundumusi [[Baltimaad|Balti riikides]]. [[Mart Laar]] ja kirjandusteadlane [[Rein Veidemann]] keskendusid aga J. V. Jannseni tegevusele. Kuna 2020. aastal algas Eestis [[koroonapandeemia]], mis piiras võimalusi osaleda seltskondlikel koosviibimistel, korraldati festivalil kaks kirjanduslikku pihitooli, kus sai arutleda kirjanduse üle või jagada mõtteid isiklikel teemadel. Koroonapandeemia ajal osutus keeruliseks ka välismaale reisimine, mistõttu oli festivali fookuses [[reisikirjandus]], millest kõnelesid kirjanik [[Hendrik Relve]] ja bioloog [[Rein Kuresoo]]. Kirjanikud [[Arvo Valton]] ning [[Indrek Koff]] jätkasid ajaloolisel teemal, tutvustades oma ettekandes [[soome-ugri]] [[Eepos|eeposeid]] ning nende ajalugu. Poliitik ning ajaloolane [[Jaak Juske]] tutvustas festivalil oma teost [[„Tallinna olulised hävinud ehitised“|„Tallinna olulised hävinud ehitised“]]. Lastele korraldati meisterdamistöötube, koomiksivõistlusi ja fantaasiamänge [[Betti Alver|Betti Alveri]] luuletuste põhjal. Esitleti mitut uut raamatut, sealhulgas [[Inna Põltsam-Jürjo]] teost [[„Viin, vein ja vesi“|„Viin, vein ja vesi“]] ning [[Markus Saksatamm|Markus Saksatamme]] ja [[Kertu Sillaste]] raamatut [[„Tere-tere, täheloomad!“|„Tere-tere, täheloomad!“]]. Toimusid luulelugemised ning peeti laste [[Luulepiknik|luulepiknikku]] koos kirjanike [[Jaak Urmet|Wimbergi]] ja Indrek Koffiga. Festivalipäeva lõpus esitasid oma loomingut [[Tõnu Õnnepalu]] ja [[Berit Kaschan]].<ref name=":3" /> === V kirjandustänava festival 11. septembril 2021 === V kirjandustänava festival oli sarnaselt eelmisega väga mitmekülgne. Paljud vestlusringid ja esitlused käsitlesid Eesti ajaloolisi ja poliitilisi sündmusi. Näiteks esitles kirjastus [[Argo (kirjastus)|ARGO]] Vikerraadio salvestusel ajaloolase [[Eduard Laaman|Eduard Laamani]] käsikirja [[„Vapside vandeselts“|„Vapside vandeselts“]], mille põhjal arutati vabadussõjalaste liikumise ja fašistliku ideoloogia üle. Kirjastus esitles ka [[Boriss Sokolov|Boriss Sokolovi]] teost [[„Uue Venemaa sõjad“|„Uue Venemaa sõjad“]], mis analüüsis postsovetlikku Venemaad. Kirjanikud [[Kai Aareleid]] ja Viivi Luik esitlesid oma uusi teoseid, mis käsitlesid Eesti ajalugu ja kultuuri. Festivalil oli mitu lasteprogrammi ja töötuba, näiteks kunstnik [[Ilon Wikland|Ilon Wiklandi]] näitus, nukuteatri töötoad ja raamatubingo pakkusid noorematele külastajatele harivat meelelahutust. Festivalil käsitleti ka udmurdi rahvalaulu ([[Etnoloogia|etnoloog]] [[Eva Toulouze]] esitlus), [[Mihhail Bahtin|Mihhail Bahtini]] teooriat (näitleja ja lavastaja [[Elise Metsanurk|Elise Metsanurga]] ettekanne) ning seksuaalsuse käsitlust sotsiaalmeedias ([[sotsioloog]] [[Katrin Tiidenberg|Katrin Tiidenbergi]] ja [[Monashi ülikool|Monashi Ülikooli]] sotsiaalmeedia lektor [https://lens.monash.edu/@emily-van-der-nagel Emily van der Nageli] ettekanne), mis pakkusid külastajatele laiaulatuslikku arutelu ühiskondlikel ja kultuurilistel teemadel.<ref name=":3" /> === VI kirjandustänava festival 10. septembril 2022 === Festival algas kell 12 mälestustahvli avamisega [[Ellen Niit|Ellen Niidule]]. Uued üritused olid luule õngitsemine ja trammikirjandus: [[SA Theatrum|Theatrumi]] näitlejad lugesid linna vahel sõitvas trammis luulet. Külastajad said osaleda kõige lühema põnevusloo konkursil, kus parimad lood kuulutati hiljem festivalil välja. Üritus pakkus lastele robootika töötube ja koomiksite joonistamist. Mitu vestlusringi keskendus Eesti kirjandusklassikute, nagu [[Jaan Kross|Jaan Krossi]], [[Karl Ristikivi]] ja [[Paul-Eerik Rummo]], teoste ning loomingu tutvustamisele. Samuti tutvustati uusi teoseid, nagu [[Mario Pulver|Mario Pulvri]] [[„Lokomotiiv“|„Lokomotiiv“]] ja [[Merlin Sheldrake|Merlin Sheldrake’i]] [[„Läbipõimunud elu“|„Läbipõimunud elu“]]. Külastajad said osaleda loovkirjutamise töötubades ning kuulata kirjandustekste ja luulet paljudelt autoritelt. Peeti luulepiknikku ning luulekavu esitasid noored autorid, nagu Mari-Liis Müürsepp, [[Mikk Tšaškin]], [[Janika Läänemets]], [[Maryliis Teinfeldt-Grins]] ja [[Mattias Veller]]. Luulekava korraldati ajakirja [[Värske Rõhk]] eestvedamisel. Toimusid vestlusringid suitsiidiennetuse ja vaimse tervise teemal (korraldajad [[Eesti Noorsooteater]] ja [[Lastekaitse Liit]]) ning mõned ettekanded ja töötoad pakkusid võimalust sotsiaalselt ja psühholoogiliselt süvitsi minna.<ref name=":3" /> === VII kirjandustänava festival 9. septembril 2023 === Sel aastal oli fookuses kirjanduse ja kultuuri ühiskondlik mõju ning keskenduti ka Tallinna kui Euroopa [[rohepealinna]] teemale. Avati Juhan Viidingu mälestuspink ning esitati Viidingu tekstidest tõukunud lühilavastus „Pink“. Ka teiste juubilaride, nagu [[Artur Alliksaar|Artur Alliksaare]] ja Marie Underi, looming oli keskpunktis. Terve päeva vältel said noored külastajad osa võtta töötubadest ja muudest üritustest, nagu raamatuillustratsioonide meisterdamisest, [[Naksitrallid|Naksitrallidega]] kohtumisest ja laste luulekonkursist. Seoses Tallinna kui Euroopa rohepealinna aastaga toimus rohetemaatilisi töötubasid, kus lapsed said valmistada näiteks konni ja looduslikke [[Rekvisiit|rekvisiite]] teatrietenduseks. [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA]] lavakunsti professor [[Tiit Ojasoo]] ettekandes arutleti klassikaliste tekstide ülekirjutamise teemal, seejuures tõi Ojasoo näiteks oma lavastuse [[„Vend Antigone, ema Oidipus“|„Vend Antigone, ema Oidipus“]], mis põhineb Mati Undi näidendil. Paljud arutelud keskendusid kirjanduse rollile ühiskonnas, sealhulgas arutleti, kuidas [[tehisintellekt]] võib mõjutada kirjandust ([[Maarja Kangro]] ja [[Mart Juur|Mart Juure]] ettekanne) ning räägiti Ukraina sõjast ning selle mõjust meie hõimurahvastele, millest vestlesid soome-ugri hõimuliikumise edendaja [[Jaak Prozes]] ning [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] rahvusvahelise suve- ja talvekooli projektijuht [[Anna Kuznetsova]]. Kirjanikud [[Berit Kaschan]] ja [[Rein Veidemann]] esitlesid oma loomingut.<ref name=":3" /> === VIII kirjandustänava festival 14. septembril 2024 === Festival avati [[Contra]] [[Ood|oodiga]], mis oli pühendatud Kirjandustänava festivalile. Palju tähelepanu pöörati eesti kirjandusklassikutele ja ajaloole. Avati kirjanik [[August Gailit|August Gailiti]] mälestustahvel, toimusid vestlused Juhan Liivi, Heiti Talviku ja [[Johannes Aavik|Johannes Aaviku]] loomingu teemal ning tutvustati [[Karl Kraus|Karl Krausi]] ja [[Hugo von Hofmannsthal|Hugo von Hofmannsthali]] teoseid. Esitleti mitut raamatut, sealhulgas [[Ene Sepp|Ene Sepa]] noorteromaani [[„Eestluse valem“|„Eestluse valem“]], [[Valner Valme]] artiklikogu [[„Sireenid kõleda mere kaldal“|„Sireenid kõleda mere kaldal“]], Tõnu Õnnepalu Ööülikooli Raamatukogu sarjas ilmunud [[„Siinpool vaikust“|„Siinpool vaikust“]] ja mitut lasteraamatut. Toimusid teatrietendused ja lavakavade esitused, sealhulgas [[William Shakespeare|Shakespeare’i]] näidendi [[Nagu teile meeldib|„Nagu teile meeldib“]] käsitlus ja lavakava „Tähtpäevalised“, mis tõi publiku ette klassikalisi eesti luuletusi. Festivalil sai osaleda loomingulistes tegevustes, nagu [[kirjutamiskonkurss „Purpurne surm“|kirjutamiskonkursil „Purpurne surm“]] ning [[Braille kiri|punktkirja]] ja [[kalligraafia]] töötoas. Samuti toimus Mati Undi loomingust inspireeritud mõrvamüsteeriumi lahendamine. Eraldi oli tähelepanu all pereprogramm, kus tutvustati loovate tegevuste ja mängulise õppimise kaudu lastekirjandust ja spordiraamatuid.<ref name=":3" /> Kirjandustänava festival on kujunenud oodatud kultuuriürituseks, mis aitab säilitada eesti kirjandustraditsiooni. '''IX Kirjandustänava festival 13. septembril 2025''' Festivali eelüritusena avati 12. septembril aadressil Villardi 8 mälestustahvli Ott Arderile. Esinesid Jürgen Rooste, Vladislav Koržets, Helin-Mari Arder. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Programm |url=https://kirjanduskeskus.ee/programm/ |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Tallinna Kirjanduskeskus |keel=et}}</ref> 13. septembril avas festivali Jan Kausi poeemi vormis tõlgendus Jaan Krossi loomingust, saatjaks Luigetiigi kohal kõrguv köielkõndija. Luigetiigi ääres avati näitus «Hea sadam», mis oli pühendatud eesti merekirjandusele, kuna möödus 125 aastat August Mälgu ning 100 aastat Albert Uustulndi sünnist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-13 |pealkiri=GALERII &#10217; Kuhjaga raamatuid ja kamaluga kultuuri ehk Kadriorus toimus Kirjandustänava festival |url=https://kultuur.postimees.ee/8323353/galerii-kuhjaga-raamatuid-ja-kamaluga-kultuuri-ehk-kadriorus-toimus-kirjandustanava-festival |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> Sealsamas Luigetiigi lähedal asus ka mereluule meditatsiooniala, kus terve päeva sai kuulata Vladislav Koržetsi poolt sisse loetud mereluulet näiteks sellistelt autoritelt nagu Ernst Enno, Berit Kaschan, Jaan Kross, Doris Kareva jt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Programm |url=https://kirjanduskeskus.ee/programm/ |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Tallinna Kirjanduskeskus |keel=et}}</ref> Kirjandustänava keskel oli Ernst Ennole pühendatud tänavanäitus «Vaiksete varandus. Ernst Enno 150». Paljude sündmuste seas toimus näiteks Õpetajate Lehe korraldatud vestlusring teemal “Kui hästi suudavad tänapäeva õpilased end väljendada?” Vestlesid Tiina Brock (Kohtla-Järve Gümnaasium), Reet Varik (Tallinna Reaalkool) ja Maarja-Liisa Vokksepp (Mustamäe Riigigümnaasium). Vestlust juhtis ÕL peatoimetaja Kristi Helme; toimus Indrek Ojami loeng Vaino Vahingust; Urmas Vadi esitles näidendikogumiku “Ega see kirjutamine sul lage puhtaks ei tee!”, Paul-Eerik Rummo kõneles James Joyce’i “Ulysses” tõlkimisest. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Programm |url=https://kirjanduskeskus.ee/programm/ |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Tallinna Kirjanduskeskus |keel=et}}</ref> Verandakontsertdil esinesid Hedvig Hanson ja Kalev Karlson lauludeks on saanud luuletustega Kreutzwaldist Õnnepaluni, erilise tähelepanu sai Ernst Enno tema 150nda juubeliaasta puhul. Traditsioonilisel luulepiknikul Tammsaare muuseumi aias esinesid Eeva Park ja Helin-Mari Arder. Sellele järgnes Mati Undi loomingust inspireeritud ning Jan kausi juhtimisel läbi viidud Via Regia rännak läbi pargi Presidendi Kantselei juurde, kus toimus raamatuaasta õhtukontsert. Esinesid Vaiko Eplik, Priit Pedajas ja Andre Maaker. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Programm |url=https://kirjanduskeskus.ee/programm/ |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Tallinna Kirjanduskeskus |keel=et}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti kirjandusfestivalid]] [[Kategooria:Tallinna üritused]] 0cq7mr0fx7p15ztbxmuliv1ew3082kh 1 689803 7162300 6826866 2026-05-27T19:19:49Z Mati300 15748 /* Segane info */ uus alaosa 7162300 wikitext text/x-wiki == Neutraalsus == Näeb välja nagu oleks direktori selle artikli kirjutanud, et koolile reklaami teha. [[Kasutaja:Tonis124|Tonis124]] ([[Kasutaja arutelu:Tonis124|arutelu]]) 28. veebruar 2025, kell 19:31 (EET) == Segane info == Mis ta siis on? Keskkool või põhikool? Nimi viitab põhikoolile, aga infokillud viitavad ka keskkoolile e.gümnaasiumile [[Kasutaja:Mati300|Mati300]] ([[Kasutaja arutelu:Mati300|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 22:19 (EEST) ac7v4uaxtx1g9raedc25zmzzz7cqpry 7162301 7162300 2026-05-27T19:21:13Z Mati300 15748 /* Segane info */ Vastus 7162301 wikitext text/x-wiki == Neutraalsus == Näeb välja nagu oleks direktori selle artikli kirjutanud, et koolile reklaami teha. [[Kasutaja:Tonis124|Tonis124]] ([[Kasutaja arutelu:Tonis124|arutelu]]) 28. veebruar 2025, kell 19:31 (EET) == Segane info == Mis ta siis on? Keskkool või põhikool? Nimi viitab põhikoolile, aga infokillud viitavad ka keskkoolile e.gümnaasiumile [[Kasutaja:Mati300|Mati300]] ([[Kasutaja arutelu:Mati300|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 22:19 (EEST) :Tunniplaan viitab põhikoolile, aga siis võiks selle eksitava info ära võtta. [[Kasutaja:Mati300|Mati300]] ([[Kasutaja arutelu:Mati300|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 22:21 (EEST) 3kgyfmg3taejytr4me2gstuebakz7nu 0 691207 7162450 6845019 2026-05-28T05:38:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162450 wikitext text/x-wiki '''Vaga''' ([[vanakreeka keel]]es ὅσιος ''hosios'', slaavi keeles ''преподо́бный'') on [[Õigeusk|õigeusus]] [[pühaku tiitel|tiitel]] [[pühak]]u kohta, kes on [[munk|munga]]- või [[nunn]]aseisuses [[palve]]ga, [[paast]]umisega ja oma tegude poolest püüelnud Jeesuse Kristuse järgimist.<ref>{{Netiviide |url=https://interpretive.ru/termin/prepodobnyi.html |pealkiri=ПРЕПОДОБНЫЙ. - Историческая энциклопедия |vaadatud=2025-03-29 |arhiivimisaeg=2025-03-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250329232315/https://interpretive.ru/termin/prepodobnyi.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Seda tiitlit kannavad näiteks [[Eufrosiina Polatskist]], [[Hilarion Gazast]], [[Johannes Klimakos]], [[Egiptuse Maria]], [[Siimeon Sambnik]], [[Süüria Efraim]], [[Pachomius Suur]] ja [[Antonius Suur]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Pühakute tiitlid]] [[Kategooria:Õigeusk]] ewathz66c7ps7q14ragcmi6yq9hsd3e 0 693478 7162382 7131971 2026-05-27T22:45:28Z Ollin Masa 227337 7162382 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Junichiro Tanizaki 02.jpg|pisi|Jun'ichirō Tanizaki (1951)]] '''Jun'ichirō Tanizaki''' ([[jaapani keel]]es 谷崎 潤一郎, ''Tanizaki Jun'ichirō''; [[24. juuli]] [[1886]] [[Tōkyō]] – [[30. juuli]] [[1965]] [[Yugawara]], [[Kanagawa prefektuur]]) oli [[jaapan]]i kirjanik. Tema peateos "Makioka õed" (1943–1948) jutustab nelja ülemklassi kuuluva õe loo [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lähenedes. Oma karjääri algstaadiumis kirjutas ta näidendeid, filmistsenaariume, aga ka romaane ja lühijutte. Paljud teemad olid autobiograafilised ja kujutasid ''[[femme fatale]]''<nowiki>'</nowiki>i. Pärast [[1923]]. aasta [[Kantō suur maavärin|Kantō suurt maavärinat]] kolis ta [[Kyōto]]sse. [[Tōkyō]] vanade hoonete hävitamine äratas tas rahvusromantilisi tundeid. Ta tõlkis katkendeid [[Genji monogatari|Genji loost]] tänapäevasesse keelde. Ta on tõlkinud [[jaapani keel]]de ka lääne kaasaegse kirjanduse võtmeteoseid, näiteks [[Oscar Wilde]]'i ja [[Thomas Hardy]] teoseid. Eesti keeles on ilmunud tema esseekogu "Varjude ülistus" (2004, tõlkija [[Maret Nukke]]) ja romaan "Arutu armastus" ([[2025]], tõlkija [[Margit Juurikas]]). {{JÄRJESTA:Tanizaki, Junichiro}} [[Kategooria:Jaapani kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1965]] 9ots6xrddpbsp15axl1sfcwqh9bvqa4 0 693888 7162134 6881645 2026-05-27T12:23:11Z Kuriuss 38125 7162134 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}} '''Jetisport''' on [[Veemootorisport|veemoto]] alla kuuluv spordiala, kus sõitjad võistlevad kiirete veesõidukite ehk [[Jett|jetidega]] poidega märgistatud rada pidi. Jetisport nõuab head tasakaalu, kiiret reageerimist, füüsilist vastupidavust ning tehnilist oskust. Jetisporti jaguneb mitmeks erinevaks võistlusformaadiks, millest levinumad on rajasõit (''circuit''), slaalom ning pikamaasõidud (''endurance''). Jetispordis võisteldakse erinevat tüüpi veesõidukitega, mida jagatakse peamiselt püstisteks (''stand-up''), istuvateks (''runabout'') ja ''freestyle''-jetideks. Võistlusklasse liigitatakse ka mootori võimsuse ja tehniliste spetsifikatsioonide alusel. Kõige võimsamad ja kiiremad masinad kuuluvad GP1 klassidesse, kus kasutatakse tipptasemel tehnoloogiat ja maksimaalselt tuunitud veesõidukeid. GP1 on ala absoluutne tippklass nii istuvates kui ka püstistes kategooriates, kus osalevad maailma parimad profisportlased. Jetisporti juhib rahvusvahelisel tasandil organisatsioon Union Internationale Motonautique (UIM), mille egiidi all korraldatakse maailmameistrivõistlusi ja muid tiitlivõistlusi. Eestis arendab ja koordineerib jetispordi tegevust [[Eesti Veemoto Liit]]. == Võistlusformaat == Jetispordi võistlused jagunevad mitmesse formaati sõltuvalt distsipliinist, raja iseloomust ja võistlusklassist. Levinumad formaadid on järgmised: * Rajasõit (''circuit racing'') – kõige levinum võistlusformaat, kus sõidetakse mitmeringilist poidega tähistatud rada erinevatel veekogudel. Tavaliselt kestab üks sõit 15–20 minutit ning koosneb mitmest voorust (''heat''<nowiki/>'ist), mille tulemuste põhjal arvutatakse üldarvestus. Rajasõit nõuab suurt sõidutehnikat, stabiilsust ja oskust navigeerida tihedas konkurentsis. * Slaalom (''slalom'') – ajavõtuga võistlus, kus sportlane läbib 8 poiga tähistatud slaalomiraja üksi. Hindamisel arvestatakse nii kiirust kui täpsust. See formaat nõuab kõrget tehnilist oskust ja täpset manööverdamist. Top 4 kiiremat saavad edasi poolfinaalidesse, kus võisteldakse paralleelselt finaalikoha ja edasi võidu nimel. Mõlemad sõitjad saavad võimaluse sõita läbi mõlemad paralleelrajad ning 1-1 võidupuhul tehakse otsustav 3. sõit. * ''Endurance'' (pika distantsi sõit) – kestvussõit, mis toimub kas avatud võistlus- või punktist-punkti rajal. Võistlused võivad kesta mitukümmend minutit kuni mitmeid tunde, olenevalt kategooriast. See formaat nõuab füüsilist vastupidavust ja masina töökindlust. * ''Freestyle'' – demonstreeritakse trikke ja hüppeid spetsiaalselt valmistatud jetiga. Hindamine toimub kohtunike poolt, kes arvestavad raskusastet, stiili ja üldmuljet. Freestyle on visuaalne ja meelelahutuslik distsipliin ning populaarsust koguv ala. Jetispordi võistlused võivad toimuda nii individuaalses kui ka meeskondlikus formaadis. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel koosneb nädalavahetus tavaliselt treeningutest, kvalifikatsioonidest ja mitmest võistlussõidust, mille koondtulemused määravad lõpliku paremusjärjestuse. == Võistlusklassid == Jetispordis jagunevad võistlusklassid eelkõige sõiduki tüübi ja mootori võimsuse järgi. Peamised kategooriad on järgmised: ===Sõiduasendi järgi=== * ''Stand-up'' (püstised jetid) – sõitja seisab kogu sõidu vältel. Need masinad on väiksemad, kergemad ja manööverdusvõimelisemad, ent füüsiliselt nõudlikumad. Populaarsed klassid on näiteks Ski GP1 ja Ski GP2. * ''Runabout'' (istuvad jetid) – suuremad ja võimsamad jetid, kus sõitja istub. Nende tippkiirus võib olla suurem ja neid kasutatakse ka kestvussõitudes. Tuntud klassid on Runabout GP1, Runabout GP2 ja Runabout GP4. * ''Freestyle'' – spetsiaalsed klassid, kus hinnatakse trikke ja hüppeid, mitte ringiaega. Jetid on lühemad, võimsamad ning ehitatud maksimaalse manööverdusvõime saavutamiseks. ===Mootori võimsuse ja seadistuse järgi=== * GP1 – kõige kõrgema taseme klass, kus lubatud on maksimaalne modifitseerimine. Masinad on väga võimsad ja tippsõitjate käsutuses. * GP2 – piiratud tehniliste muudatustega klass, kus kasutatakse tehase keresid. * GP4 – piiratud võimsuse ja tehase keredega võistlusklassid. Vastavad masinad on kasutuses ka noorteklassides. ===Vanuse ja kogemuse järgi=== * Noorteklassid (''Junior'') – tavaliselt vanuserühmades 10–12 ja 13–15 eluaastat, kergemate ja piiratud võimsusega jetidega. * Veteraniklassid (''Veteran/Masters'') – vanematele sõitjatele mõeldud kategooriad. Võistlusklasside süsteem võimaldab osaleda väga erineva tasemega sõitjatel – alustajatest kuni professionaalideni. Klasside määratlemine toimub rahvusvaheliste (nt UIM, IJSBA) ja rahvuslike alaliitude regulatsioonide alusel. == Eesti jetispordi ajalugu == Eestis sai jetisport ametliku alguse 1992. aastal, kui toimus esimene registreeritud võistlus Pirital. Esialgu kuulus ala organisatsiooniliselt Eesti Jeti- ja Mootorkelgu Liidu alla, mis koondas erinevaid veemootori- ja talispordialasid. Jetispordi populaarsus hakkas kasvama 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses, mil Eesti sportlased osalesid rahvusvahelistel tiitlivõistlustel USA-s, Kuubal, Venemaal, Hiinas, Lähis-Idas ja mujal. Oluline uus tõus algas 2014. aastal, kui Eesti sõlmis esimesed ametlikud koostöölepingud UIM-Aquabike maailmameistrivõistluste sarjaga. See tähistas professionaalse osaluse algust maailma kõrgeimal tasemel. Esimestena võistlesid Eesti eestlased Helen ja Andres Lauri ning Markus Lutsokert, kes sillutasid teed järgmistele põlvkondadele. Eesti on korraldanud ka rahvusvahelisi tiitlivõistlusi: Põhjamaade meistrivõistlusi (Nordic Championship) on peetud Pärnus 2009. ja 2017. aastal. Nüüdisajal on Eesti üks juhtivaid jõude rahvusvahelises jetispordis.{{lisa viide}} 2024. aastal tõi UIM-Aquabike'i koduleht esile Eesti sportlaste erakordset edu, kirjeldades seda kui ''“Estonia taking the world of aquabiking by storm”'' (allikas). Eesti sportlased juhivad maailma edetabeleid mitmes klassis ning on kujunenud eeskujuks professionaalsuse, pühendumuse ja tulemuste poolest. Viimaste aastate{{millal}} edukaimaks ja rahvusvaheliselt nähtavaimaks Eesti jetisportlaseks on tõusnud [[Jasmiin Üpraus]], kes on tulnud mitu korda maailmameistriks{{lisa viide}} ning kujunenud UIM-Aquabike MM-sarja üheks stabiilsemaks esisõitjaks. Tema edu ja järjepidevus on aidanud oluliselt tugevdada Eesti mainet jetispordi maailmas. Lisaks on tugevaid tulemusi GP2 ja GP3 klassides näidanud ka Mattias Reinaas, juunior klassides Ander-Hubert Lauri ja hetkel{{millal}} on suured ootused Mattias Siimani Runabout GP1 teekonnal. Tänapäeval koordineerib ala tegevust Eesti Veemoto Liit, kes korraldab nii kohalikke meistrivõistlusi kui esindab Eestit UIM-i tasandil. Jetisport on Eestis kiiresti arenev ja noori ligi tõmbav ala, mille järelkasv on stabiilselt kasvamas. == Spordialaliitude kodulehed == * Eesti Veemoto Liit (EVL) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Veemoto Liit |url=https://www.veemoto.ee |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=Eesti Veemoto Liit |keel=et}}</ref> – Eesti jetispordi alaliit ja meistrivõistluste korraldaja * UIM Aquabike World Championship<ref>{{Netiviide |pealkiri=UIM-ABP Aquabike World Championship |url=https://www.aquabike.net |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.aquabike.net}}</ref> – rahvusvaheline jetispordi maailma- ja Euroopa meistrivõistluste sari * Union Internationale Motonautique (UIM)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Union internationale motonautique |url=https://www.uim.sport |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.uim.sport}}</ref> – jetispordi ja teiste veemootorialade rahvusvaheline katusorganisatsioon ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Veemotosport]] 7dueqwfnes0uo8kvdny0ev4vsno3rkk 0 694254 7162121 7162105 2026-05-27T12:05:42Z Teomees 97479 7162121 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistlused | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|60x60px]] | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Šveits}} <br> [[Zürich]] ja [[Fribourg]] | riik2 = | toimumisaeg = 15.–31. mai | võistkondade_arv = 16 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] | järgmine = [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] }} '''2026. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad 15.–31. maini 2026 [[Šveits]]is [[Zürich]]is ja [[Fribourg]]is. Korraldaja kinnitas [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvaheline Jäähokiliit]] (IIHF) 27. mail 2022 [[Soome]]s [[Tampere]]s. == Võistlusareenid == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- | ! [[File:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]] | |- ! [[Zürich]] |rowspan="3"|{{Asendikaart+ |Šveits|float=none |laius=300|pealdis=|kohad= {{Asendikaart~ |Šveits|lat=47.395369|long=8.480031|silt='''[[Zürich]]'''}} {{Asendikaart~ |Šveits|lat=46.8174|long=7.1555|silt='''[[Fribourg]]'''}} }} ! [[Fribourg]] |- |[[Swiss Life Arena]]<br />Mahutavus: 12&nbsp;000 |[[BCF Arena]]<br />Mahutavus: 9&nbsp;009 |- |[[Pilt:Swiss_Life_Arena_2022.jpeg|210px]] |[[Pilt:BCF_Arena.jpg|210px]] |} == Osalejad == {{Col-begin}} {{Col-2}} ;A-alagrupp ([[Zürich]]) *{{jh|USA}} (2), senine maailmameister *{{jh|Šveits}} (3), korraldav riik *{{jh|Soome}} (7) *{{jh|Saksamaa}} (8) *{{jh|Läti}} (11) *{{jh|Austria}} (12) *{{jh|Ungari}} (18) *{{jh|Suurbritannia}} (19), edutati I A divisjonist {{Col-2}} ;B-alagrupp ([[Fribourg]]) *{{jh|Kanada}} (4) *{{jh|Rootsi}} (5) *{{jh|Tšehhi}} (6) *{{jh|Taani}} (9) *{{jh|Slovakkia}} (10) *{{jh|Norra}} (13) *{{jh|Sloveenia}} (17) *{{jh|Itaalia}} (20), edutati I A divisjonist {{Col-end}} == Alagrupiturniir == === A-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Šveits}} '''(K)''' | 7 | 7 | 0 | 0 | 0 | 39 | 7 | +32 | '''21''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Soome}} | 7 | 6 | 0 | 0 | 1 | 31 | 11 | +20 | '''18''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Läti }} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 24 | 17 | +7 | '''12''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Ameerika Ühendriigid }} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 25 | 21 | +4 | '''11''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Saksamaa}} | 7 | 3 | 0 | 1 | 3 | 23 | 22 | +1 | '''10''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Austria }} | 7 | 3 | 0 | 0 | 4 | 17 | 29 | -12 | '''9''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Ungari }} | 7 | 1 | 0 | 0 | 6 | 14 | 38 | -24 | '''3''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Suurbritannia}} | 7 | 0 | 0 | 0 | 7 | 7 | 35 | -28 | '''0''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Soome v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A01_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9516 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = 24 |visked2 = 17 }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 1:3 <br> (0–2, 0–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A03_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 2:5 <br> (2–3, 0–2, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A05_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7974 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:4 <br> (0–0, 1–3, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A07_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9069 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A09_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A11_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6456 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A13_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7668 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 0:2 <br> (0–1, 0–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A15_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6633 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 6:2 <br> (0–0, 5-0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A17_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9206 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 1:6 <br> (0–0, 0–5, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A19_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:3 <br> (0–0, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A21_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8677 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 5:0 <br> (2–0, 1–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A23_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7996 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 0:9 <br> (0–4, 0–3, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A25_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:3 <br> (1–1, 1–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A27_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9731 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:7 <br> (1–3, 0–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A29_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8932 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:1 <br> (1–0, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A31_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:2 <br> (2–0, 2–0, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A33_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7925 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 2–0, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A35_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7049 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 4:2 <br> (1–0, 0–1, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A37_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9184 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 9:0 <br> (1–0, 6–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A39_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 2:6 <br> (0–0, 1–2, 1–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A41_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9685 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A43_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8071 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 5:2 <br> (1–0, 3–0, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A45_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7010 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 7:3 <br> (2–0, 3–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A47_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5813 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:3 <br> (3–0, 1–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A49_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5462 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:8 <br> (0–3, 1–2, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A51_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7485 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 2–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A53_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9126 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (2–0, 0–2, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A55_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === B-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Kanada}} | 7 | 6 | 1 | 0 | 0 | 33 | 13 | +120 | '''20''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Norra }} | 7 | 4 | 1 | 1 | 1 | 25 | 14 | +11 | '''15''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Tšehhi}} | 7 | 4 | 0 | 1 | 2 | 19 | 17 | +2 | '''13''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Rootsi}} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 27 | 16 | +11 | '''12''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Slovakkia}} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 21 | 19 | +2 | '''11''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Taani}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 15 | 26 | -11 | '''6''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Sloveenia}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 13 | 25 | -12 | '''6''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Itaalia}} | 7 | 0 | 0 | 1 | 6 | 5 | 28 | -23 | '''1''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} Märkus: Järjestuse Taani ja Sloveenia vahel määras omavaheline mäng. === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:3 <br> (2–0, 1–3, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B02_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B04_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6551 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:1 <br> (1–0, 0–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B06_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4711 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B08_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6455 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 0–2, 1–0) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B10_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5528 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 1:4 <br> (0–1, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B12_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3881 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 2:6 <br> (0–2, 1–3, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B14_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5095 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 3–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B16_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3103 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 0–0, 5–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B18_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6367 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:4 <br> (2–3, 1–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B20_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6738 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:4 <br> (0–1, 0–2, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B22_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4989 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 4:5 <br> (1–2, 2–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B24_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3146 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 3:1 <br> (0–0, 0–1, 3–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B26_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4517 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 6:0 <br> (2–0, 4–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B28_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4814 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 6:5 <br> (2–2, 1–1, 2–2) <br>(OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B30_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5938 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 0–2, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B32_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4734 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 1–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B34_74_3_0.pdf Protokoll[]] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6209 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:0 <br> (2–0, 1–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B36_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5091 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 4:0 <br> (0–0, 2–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B38_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4604 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:3 <br> (0–1, 2–1, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B40_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6811 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 1–1, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5417 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 3:2 <br> (2–0, 0–2, 0–0) <br> (OT: 0–0) <br> (SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B44_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5157 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–0, 0–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B46_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6939 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 1:4 <br> (1–2, 0–0, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B48_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6210 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 3–1, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B50_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4436 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:3 <br> (1–0, 2–2, 0–1) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B52_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4062 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B54_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6143 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 2:3 <br> (1–0, 1–1, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B56_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Väljalangemismängud == 2026. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 28.–31. maini 2026. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.). {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 28. mai | {{jh-p|Šveits}} | | {{jh-p|Rootsi}} | | 28. mai | {{jh-p|Kanada}} | | {{jh-p|Ameerika Ühendriigid}} | | 28. mai | {{jh-p|Soome}} | | {{jh-p|Tšehhi}} | | 28. mai | {{jh-p|Norra}} | | {{jh-p|Läti}} | <!-- poolfinaalid --> | 30. mai | | | | | 30. mai | | | | <!-- finaal --> | 31. mai | | | | <!-- consol=name --> | 31. mai | | | | <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=no| }} === Veerandfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Ameerika Ühendriigid" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Ameerika Ühendriigid}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Poolfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 14:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 18:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Pronksimäng === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 15:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Finaal === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == I divisjon == {{main|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon}} === Grupp A === I divisjoni A-grupi turniir toimus [[Sosnowiec]]is, [[Poola]]s 2. maist kuni 8. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Kasahstan}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Prantsusmaa}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Ukraina}} *{{jh|Jaapan}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} – Tõusis I divisjoni B-grupist Tulemused: *{{jh|Kasahstan}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Ukraina}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Prantsusmaa}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} *{{jh|Jaapan}} – Langes I divisjoni B-gruppi === Grupp B === I divisjoni B-grupi turniir toimus [[Shenzhen]]is, [[Hiina]]s 29. aprillist kuni 5. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Rumeenia}} – Langes I divisjoni A-gupist *{{jh|Eesti}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hiina}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Tõusis II divisjoni A-grupist Tulemused: *{{jh|Eesti}} – Tõusis I divisjoni A-gruppi *{{jh|Hiina}} *{{jh|Rumeenia}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Langes II divisjoni A-gruppi == Välislingid == *[https://www.iihf.com/en/events/2026/wm/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2026. aasta spordis]] gu04jdn20c6a947njdqw6uzqnp1kjzu 7162373 7162121 2026-05-27T22:29:05Z Hokimees 218442 /* Veerandfinaalid */ 7162373 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistlused | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|60x60px]] | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Šveits}} <br> [[Zürich]] ja [[Fribourg]] | riik2 = | toimumisaeg = 15.–31. mai | võistkondade_arv = 16 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] | järgmine = [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] }} '''2026. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad 15.–31. maini 2026 [[Šveits]]is [[Zürich]]is ja [[Fribourg]]is. Korraldaja kinnitas [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvaheline Jäähokiliit]] (IIHF) 27. mail 2022 [[Soome]]s [[Tampere]]s. == Võistlusareenid == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- | ! [[File:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]] | |- ! [[Zürich]] |rowspan="3"|{{Asendikaart+ |Šveits|float=none |laius=300|pealdis=|kohad= {{Asendikaart~ |Šveits|lat=47.395369|long=8.480031|silt='''[[Zürich]]'''}} {{Asendikaart~ |Šveits|lat=46.8174|long=7.1555|silt='''[[Fribourg]]'''}} }} ! [[Fribourg]] |- |[[Swiss Life Arena]]<br />Mahutavus: 12&nbsp;000 |[[BCF Arena]]<br />Mahutavus: 9&nbsp;009 |- |[[Pilt:Swiss_Life_Arena_2022.jpeg|210px]] |[[Pilt:BCF_Arena.jpg|210px]] |} == Osalejad == {{Col-begin}} {{Col-2}} ;A-alagrupp ([[Zürich]]) *{{jh|USA}} (2), senine maailmameister *{{jh|Šveits}} (3), korraldav riik *{{jh|Soome}} (7) *{{jh|Saksamaa}} (8) *{{jh|Läti}} (11) *{{jh|Austria}} (12) *{{jh|Ungari}} (18) *{{jh|Suurbritannia}} (19), edutati I A divisjonist {{Col-2}} ;B-alagrupp ([[Fribourg]]) *{{jh|Kanada}} (4) *{{jh|Rootsi}} (5) *{{jh|Tšehhi}} (6) *{{jh|Taani}} (9) *{{jh|Slovakkia}} (10) *{{jh|Norra}} (13) *{{jh|Sloveenia}} (17) *{{jh|Itaalia}} (20), edutati I A divisjonist {{Col-end}} == Alagrupiturniir == === A-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Šveits}} '''(K)''' | 7 | 7 | 0 | 0 | 0 | 39 | 7 | +32 | '''21''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Soome}} | 7 | 6 | 0 | 0 | 1 | 31 | 11 | +20 | '''18''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Läti }} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 24 | 17 | +7 | '''12''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Ameerika Ühendriigid }} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 25 | 21 | +4 | '''11''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Saksamaa}} | 7 | 3 | 0 | 1 | 3 | 23 | 22 | +1 | '''10''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Austria }} | 7 | 3 | 0 | 0 | 4 | 17 | 29 | -12 | '''9''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Ungari }} | 7 | 1 | 0 | 0 | 6 | 14 | 38 | -24 | '''3''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Suurbritannia}} | 7 | 0 | 0 | 0 | 7 | 7 | 35 | -28 | '''0''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Soome v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A01_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9516 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = 24 |visked2 = 17 }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 1:3 <br> (0–2, 0–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A03_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 2:5 <br> (2–3, 0–2, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A05_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7974 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:4 <br> (0–0, 1–3, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A07_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9069 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A09_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A11_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6456 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A13_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7668 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 0:2 <br> (0–1, 0–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A15_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6633 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 6:2 <br> (0–0, 5-0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A17_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9206 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 1:6 <br> (0–0, 0–5, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A19_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:3 <br> (0–0, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A21_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8677 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 5:0 <br> (2–0, 1–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A23_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7996 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 0:9 <br> (0–4, 0–3, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A25_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:3 <br> (1–1, 1–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A27_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9731 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:7 <br> (1–3, 0–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A29_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8932 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:1 <br> (1–0, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A31_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:2 <br> (2–0, 2–0, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A33_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7925 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 2–0, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A35_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7049 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 4:2 <br> (1–0, 0–1, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A37_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9184 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 9:0 <br> (1–0, 6–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A39_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 2:6 <br> (0–0, 1–2, 1–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A41_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9685 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A43_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8071 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 5:2 <br> (1–0, 3–0, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A45_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7010 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 7:3 <br> (2–0, 3–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A47_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5813 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:3 <br> (3–0, 1–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A49_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5462 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:8 <br> (0–3, 1–2, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A51_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7485 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 2–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A53_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9126 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (2–0, 0–2, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A55_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === B-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Kanada}} | 7 | 6 | 1 | 0 | 0 | 33 | 13 | +120 | '''20''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Norra }} | 7 | 4 | 1 | 1 | 1 | 25 | 14 | +11 | '''15''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Tšehhi}} | 7 | 4 | 0 | 1 | 2 | 19 | 17 | +2 | '''13''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Rootsi}} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 27 | 16 | +11 | '''12''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Slovakkia}} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 21 | 19 | +2 | '''11''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Taani}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 15 | 26 | -11 | '''6''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Sloveenia}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 13 | 25 | -12 | '''6''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Itaalia}} | 7 | 0 | 0 | 1 | 6 | 5 | 28 | -23 | '''1''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} Märkus: Järjestuse Taani ja Sloveenia vahel määras omavaheline mäng. === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:3 <br> (2–0, 1–3, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B02_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B04_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6551 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:1 <br> (1–0, 0–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B06_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4711 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B08_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6455 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 0–2, 1–0) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B10_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5528 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 1:4 <br> (0–1, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B12_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3881 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 2:6 <br> (0–2, 1–3, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B14_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5095 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 3–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B16_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3103 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 0–0, 5–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B18_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6367 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:4 <br> (2–3, 1–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B20_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6738 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:4 <br> (0–1, 0–2, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B22_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4989 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 4:5 <br> (1–2, 2–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B24_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3146 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 3:1 <br> (0–0, 0–1, 3–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B26_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4517 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 6:0 <br> (2–0, 4–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B28_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4814 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 6:5 <br> (2–2, 1–1, 2–2) <br>(OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B30_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5938 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 0–2, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B32_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4734 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 1–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B34_74_3_0.pdf Protokoll[]] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6209 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:0 <br> (2–0, 1–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B36_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5091 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 4:0 <br> (0–0, 2–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B38_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4604 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:3 <br> (0–1, 2–1, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B40_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6811 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 1–1, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5417 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 3:2 <br> (2–0, 0–2, 0–0) <br> (OT: 0–0) <br> (SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B44_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5157 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–0, 0–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B46_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6939 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 1:4 <br> (1–2, 0–0, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B48_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6210 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 3–1, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B50_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4436 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:3 <br> (1–0, 2–2, 0–1) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B52_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4062 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B54_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6143 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 2:3 <br> (1–0, 1–1, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B56_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Väljalangemismängud == 2026. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 28.–31. maini 2026. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.). {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 28. mai | {{jh-p|Šveits}} | | {{jh-p|Rootsi}} | | 28. mai | {{jh-p|Kanada}} | | {{jh-p|Ameerika Ühendriigid}} | | 28. mai | {{jh-p|Soome}} | | {{jh-p|Tšehhi}} | | 28. mai | {{jh-p|Norra}} | | {{jh-p|Läti}} | <!-- poolfinaalid --> | 30. mai | | | | | 30. mai | | | | <!-- finaal --> | 31. mai | | | | <!-- consol=name --> | 31. mai | | | | <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=no| }} === Veerandfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Ameerika Ühendriigid" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Ameerika Ühendriigid}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Poolfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 14:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 18:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Pronksimäng === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 15:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Finaal === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == I divisjon == {{main|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon}} === Grupp A === I divisjoni A-grupi turniir toimus [[Sosnowiec]]is, [[Poola]]s 2. maist kuni 8. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Kasahstan}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Prantsusmaa}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Ukraina}} *{{jh|Jaapan}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} – Tõusis I divisjoni B-grupist Tulemused: *{{jh|Kasahstan}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Ukraina}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Prantsusmaa}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} *{{jh|Jaapan}} – Langes I divisjoni B-gruppi === Grupp B === I divisjoni B-grupi turniir toimus [[Shenzhen]]is, [[Hiina]]s 29. aprillist kuni 5. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Rumeenia}} – Langes I divisjoni A-gupist *{{jh|Eesti}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hiina}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Tõusis II divisjoni A-grupist Tulemused: *{{jh|Eesti}} – Tõusis I divisjoni A-gruppi *{{jh|Hiina}} *{{jh|Rumeenia}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Langes II divisjoni A-gruppi == Välislingid == *[https://www.iihf.com/en/events/2026/wm/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2026. aasta spordis]] 9sqywk83ve4m1l4x1oy2w23mac744f2 7162374 7162373 2026-05-27T22:30:13Z Hokimees 218442 /* Väljalangemismängud */ 7162374 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistlused | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|60x60px]] | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Šveits}} <br> [[Zürich]] ja [[Fribourg]] | riik2 = | toimumisaeg = 15.–31. mai | võistkondade_arv = 16 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] | järgmine = [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] }} '''2026. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad 15.–31. maini 2026 [[Šveits]]is [[Zürich]]is ja [[Fribourg]]is. Korraldaja kinnitas [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvaheline Jäähokiliit]] (IIHF) 27. mail 2022 [[Soome]]s [[Tampere]]s. == Võistlusareenid == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- | ! [[File:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]] | |- ! [[Zürich]] |rowspan="3"|{{Asendikaart+ |Šveits|float=none |laius=300|pealdis=|kohad= {{Asendikaart~ |Šveits|lat=47.395369|long=8.480031|silt='''[[Zürich]]'''}} {{Asendikaart~ |Šveits|lat=46.8174|long=7.1555|silt='''[[Fribourg]]'''}} }} ! [[Fribourg]] |- |[[Swiss Life Arena]]<br />Mahutavus: 12&nbsp;000 |[[BCF Arena]]<br />Mahutavus: 9&nbsp;009 |- |[[Pilt:Swiss_Life_Arena_2022.jpeg|210px]] |[[Pilt:BCF_Arena.jpg|210px]] |} == Osalejad == {{Col-begin}} {{Col-2}} ;A-alagrupp ([[Zürich]]) *{{jh|USA}} (2), senine maailmameister *{{jh|Šveits}} (3), korraldav riik *{{jh|Soome}} (7) *{{jh|Saksamaa}} (8) *{{jh|Läti}} (11) *{{jh|Austria}} (12) *{{jh|Ungari}} (18) *{{jh|Suurbritannia}} (19), edutati I A divisjonist {{Col-2}} ;B-alagrupp ([[Fribourg]]) *{{jh|Kanada}} (4) *{{jh|Rootsi}} (5) *{{jh|Tšehhi}} (6) *{{jh|Taani}} (9) *{{jh|Slovakkia}} (10) *{{jh|Norra}} (13) *{{jh|Sloveenia}} (17) *{{jh|Itaalia}} (20), edutati I A divisjonist {{Col-end}} == Alagrupiturniir == === A-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Šveits}} '''(K)''' | 7 | 7 | 0 | 0 | 0 | 39 | 7 | +32 | '''21''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Soome}} | 7 | 6 | 0 | 0 | 1 | 31 | 11 | +20 | '''18''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Läti }} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 24 | 17 | +7 | '''12''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Ameerika Ühendriigid }} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 25 | 21 | +4 | '''11''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Saksamaa}} | 7 | 3 | 0 | 1 | 3 | 23 | 22 | +1 | '''10''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Austria }} | 7 | 3 | 0 | 0 | 4 | 17 | 29 | -12 | '''9''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Ungari }} | 7 | 1 | 0 | 0 | 6 | 14 | 38 | -24 | '''3''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Suurbritannia}} | 7 | 0 | 0 | 0 | 7 | 7 | 35 | -28 | '''0''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Soome v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A01_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9516 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = 24 |visked2 = 17 }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 1:3 <br> (0–2, 0–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A03_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 2:5 <br> (2–3, 0–2, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A05_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7974 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:4 <br> (0–0, 1–3, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A07_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9069 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A09_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A11_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6456 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A13_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7668 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 0:2 <br> (0–1, 0–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A15_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6633 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 6:2 <br> (0–0, 5-0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A17_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9206 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 1:6 <br> (0–0, 0–5, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A19_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:3 <br> (0–0, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A21_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8677 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 5:0 <br> (2–0, 1–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A23_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7996 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 0:9 <br> (0–4, 0–3, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A25_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:3 <br> (1–1, 1–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A27_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9731 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:7 <br> (1–3, 0–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A29_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8932 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:1 <br> (1–0, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A31_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:2 <br> (2–0, 2–0, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A33_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7925 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 2–0, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A35_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7049 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 4:2 <br> (1–0, 0–1, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A37_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9184 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 9:0 <br> (1–0, 6–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A39_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 2:6 <br> (0–0, 1–2, 1–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A41_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9685 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A43_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8071 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 5:2 <br> (1–0, 3–0, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A45_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7010 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 7:3 <br> (2–0, 3–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A47_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5813 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:3 <br> (3–0, 1–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A49_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5462 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:8 <br> (0–3, 1–2, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A51_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7485 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 2–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A53_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9126 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (2–0, 0–2, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A55_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === B-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Kanada}} | 7 | 6 | 1 | 0 | 0 | 33 | 13 | +120 | '''20''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Norra }} | 7 | 4 | 1 | 1 | 1 | 25 | 14 | +11 | '''15''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Tšehhi}} | 7 | 4 | 0 | 1 | 2 | 19 | 17 | +2 | '''13''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Rootsi}} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 27 | 16 | +11 | '''12''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Slovakkia}} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 21 | 19 | +2 | '''11''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Taani}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 15 | 26 | -11 | '''6''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Sloveenia}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 13 | 25 | -12 | '''6''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Itaalia}} | 7 | 0 | 0 | 1 | 6 | 5 | 28 | -23 | '''1''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} Märkus: Järjestuse Taani ja Sloveenia vahel määras omavaheline mäng. === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:3 <br> (2–0, 1–3, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B02_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B04_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6551 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:1 <br> (1–0, 0–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B06_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4711 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B08_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6455 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 0–2, 1–0) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B10_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5528 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 1:4 <br> (0–1, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B12_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3881 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 2:6 <br> (0–2, 1–3, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B14_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5095 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 3–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B16_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3103 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 0–0, 5–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B18_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6367 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:4 <br> (2–3, 1–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B20_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6738 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:4 <br> (0–1, 0–2, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B22_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4989 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 4:5 <br> (1–2, 2–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B24_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3146 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 3:1 <br> (0–0, 0–1, 3–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B26_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4517 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 6:0 <br> (2–0, 4–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B28_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4814 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 6:5 <br> (2–2, 1–1, 2–2) <br>(OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B30_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5938 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 0–2, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B32_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4734 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 1–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B34_74_3_0.pdf Protokoll[]] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6209 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:0 <br> (2–0, 1–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B36_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5091 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 4:0 <br> (0–0, 2–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B38_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4604 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:3 <br> (0–1, 2–1, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B40_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6811 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 1–1, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5417 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 3:2 <br> (2–0, 0–2, 0–0) <br> (OT: 0–0) <br> (SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B44_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5157 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–0, 0–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B46_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6939 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 1:4 <br> (1–2, 0–0, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B48_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6210 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 3–1, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B50_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4436 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:3 <br> (1–0, 2–2, 0–1) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B52_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4062 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B54_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6143 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 2:3 <br> (1–0, 1–1, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B56_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Väljalangemismängud == 2026. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 28.–31. maini 2026. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.). {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 28. mai | {{jh-p|Šveits}} | | {{jh-p|Rootsi}} | | 28. mai | {{jh-p|Kanada}} | | {{jh-p|Ameerika Ühendriigid}} | | 28. mai | {{jh-p|Soome}} | | {{jh-p|Tšehhi}} | | 28. mai | {{jh-p|Norra}} | | {{jh-p|Läti}} | <!-- poolfinaalid --> | 30. mai | | | | | 30. mai | | | | <!-- finaal --> | 31. mai | | | | <!-- consol=name --> | 31. mai | | | | <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=no| }} === Veerandfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Ameerika Ühendriigid" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Ameerika Ühendriigid}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Poolfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 15:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 20:00 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Pronksimäng === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 15:30 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Finaal === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == I divisjon == {{main|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon}} === Grupp A === I divisjoni A-grupi turniir toimus [[Sosnowiec]]is, [[Poola]]s 2. maist kuni 8. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Kasahstan}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Prantsusmaa}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Ukraina}} *{{jh|Jaapan}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} – Tõusis I divisjoni B-grupist Tulemused: *{{jh|Kasahstan}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Ukraina}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Prantsusmaa}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} *{{jh|Jaapan}} – Langes I divisjoni B-gruppi === Grupp B === I divisjoni B-grupi turniir toimus [[Shenzhen]]is, [[Hiina]]s 29. aprillist kuni 5. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Rumeenia}} – Langes I divisjoni A-gupist *{{jh|Eesti}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hiina}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Tõusis II divisjoni A-grupist Tulemused: *{{jh|Eesti}} – Tõusis I divisjoni A-gruppi *{{jh|Hiina}} *{{jh|Rumeenia}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Langes II divisjoni A-gruppi == Välislingid == *[https://www.iihf.com/en/events/2026/wm/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2026. aasta spordis]] 3k8k2l0r33jjt107oht0dq5rnky0p9f 7162377 7162374 2026-05-27T22:38:08Z Hokimees 218442 /* Tulemused */ 7162377 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistlused | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|60x60px]] | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Šveits}} <br> [[Zürich]] ja [[Fribourg]] | riik2 = | toimumisaeg = 15.–31. mai | võistkondade_arv = 16 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] | järgmine = [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] }} '''2026. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad 15.–31. maini 2026 [[Šveits]]is [[Zürich]]is ja [[Fribourg]]is. Korraldaja kinnitas [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvaheline Jäähokiliit]] (IIHF) 27. mail 2022 [[Soome]]s [[Tampere]]s. == Võistlusareenid == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- | ! [[File:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]] | |- ! [[Zürich]] |rowspan="3"|{{Asendikaart+ |Šveits|float=none |laius=300|pealdis=|kohad= {{Asendikaart~ |Šveits|lat=47.395369|long=8.480031|silt='''[[Zürich]]'''}} {{Asendikaart~ |Šveits|lat=46.8174|long=7.1555|silt='''[[Fribourg]]'''}} }} ! [[Fribourg]] |- |[[Swiss Life Arena]]<br />Mahutavus: 12&nbsp;000 |[[BCF Arena]]<br />Mahutavus: 9&nbsp;009 |- |[[Pilt:Swiss_Life_Arena_2022.jpeg|210px]] |[[Pilt:BCF_Arena.jpg|210px]] |} == Osalejad == {{Col-begin}} {{Col-2}} ;A-alagrupp ([[Zürich]]) *{{jh|USA}} (2), senine maailmameister *{{jh|Šveits}} (3), korraldav riik *{{jh|Soome}} (7) *{{jh|Saksamaa}} (8) *{{jh|Läti}} (11) *{{jh|Austria}} (12) *{{jh|Ungari}} (18) *{{jh|Suurbritannia}} (19), edutati I A divisjonist {{Col-2}} ;B-alagrupp ([[Fribourg]]) *{{jh|Kanada}} (4) *{{jh|Rootsi}} (5) *{{jh|Tšehhi}} (6) *{{jh|Taani}} (9) *{{jh|Slovakkia}} (10) *{{jh|Norra}} (13) *{{jh|Sloveenia}} (17) *{{jh|Itaalia}} (20), edutati I A divisjonist {{Col-end}} == Alagrupiturniir == === A-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Šveits}} '''(K)''' | 7 | 7 | 0 | 0 | 0 | 39 | 7 | +32 | '''21''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Soome}} | 7 | 6 | 0 | 0 | 1 | 31 | 11 | +20 | '''18''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Läti }} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 24 | 17 | +7 | '''12''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Ameerika Ühendriigid }} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 25 | 21 | +4 | '''11''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Saksamaa}} | 7 | 3 | 0 | 1 | 3 | 23 | 22 | +1 | '''10''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Austria }} | 7 | 3 | 0 | 0 | 4 | 17 | 29 | -12 | '''9''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Ungari }} | 7 | 1 | 0 | 0 | 6 | 14 | 38 | -24 | '''3''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Suurbritannia}} | 7 | 0 | 0 | 0 | 7 | 7 | 35 | -28 | '''0''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Soome v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A01_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9516 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = 24 |visked2 = 17 }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 1:3 <br> (0–2, 0–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A03_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 2:5 <br> (2–3, 0–2, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A05_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7974 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:4 <br> (0–0, 1–3, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A07_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9069 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A09_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A11_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6456 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 0–0, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A13_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7668 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 0:2 <br> (0–1, 0–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A15_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6633 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 6:2 <br> (3–1, 2-0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A17_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9206 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 1:6 <br> (0–0, 0–5, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A19_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:3 <br> (0–0, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A21_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8677 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 5:0 <br> (2–0, 1–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A23_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7996 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 0:9 <br> (0–4, 0–3, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A25_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:3 <br> (1–1, 1–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A27_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9731 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:7 <br> (1–3, 0–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A29_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8932 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:1 <br> (1–0, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A31_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:2 <br> (2–0, 2–0, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A33_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7925 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 2–0, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A35_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7049 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 4:2 <br> (1–0, 0–1, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A37_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9184 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 9:0 <br> (1–0, 6–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A39_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 2:6 <br> (0–0, 1–2, 1–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A41_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9685 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A43_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8071 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 5:2 <br> (1–0, 3–0, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A45_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7010 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 7:3 <br> (2–0, 3–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A47_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5813 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:3 <br> (3–0, 1–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A49_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5462 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:8 <br> (0–3, 1–2, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A51_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7485 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 2–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A53_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9126 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (2–0, 0–2, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A55_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === B-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Kanada}} | 7 | 6 | 1 | 0 | 0 | 33 | 13 | +120 | '''20''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Norra }} | 7 | 4 | 1 | 1 | 1 | 25 | 14 | +11 | '''15''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Tšehhi}} | 7 | 4 | 0 | 1 | 2 | 19 | 17 | +2 | '''13''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Rootsi}} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 27 | 16 | +11 | '''12''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Slovakkia}} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 21 | 19 | +2 | '''11''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Taani}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 15 | 26 | -11 | '''6''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Sloveenia}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 13 | 25 | -12 | '''6''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Itaalia}} | 7 | 0 | 0 | 1 | 6 | 5 | 28 | -23 | '''1''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} Märkus: Järjestuse Taani ja Sloveenia vahel määras omavaheline mäng. === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:3 <br> (2–0, 1–3, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B02_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B04_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6551 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:1 <br> (1–0, 0–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B06_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4711 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B08_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6455 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 0–2, 1–0) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B10_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5528 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 1:4 <br> (0–1, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B12_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3881 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 2:6 <br> (0–2, 1–3, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B14_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5095 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 3–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B16_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3103 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 0–0, 5–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B18_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6367 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:4 <br> (2–3, 1–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B20_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6738 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:4 <br> (0–1, 0–2, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B22_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4989 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 4:5 <br> (1–2, 2–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B24_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3146 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 3:1 <br> (0–0, 0–1, 3–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B26_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4517 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 6:0 <br> (2–0, 4–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B28_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4814 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 6:5 <br> (2–2, 1–1, 2–2) <br>(OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B30_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5938 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 0–2, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B32_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4734 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 1–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B34_74_3_0.pdf Protokoll[]] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6209 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:0 <br> (2–0, 1–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B36_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5091 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 4:0 <br> (0–0, 2–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B38_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4604 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:3 <br> (0–1, 2–1, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B40_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6811 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 1–1, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5417 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 3:2 <br> (2–0, 0–2, 0–0) <br> (OT: 0–0) <br> (SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B44_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5157 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–0, 0–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B46_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6939 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 1:4 <br> (1–2, 0–0, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B48_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6210 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 3–1, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B50_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4436 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:3 <br> (1–0, 2–2, 0–1) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B52_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4062 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B54_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6143 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 2:3 <br> (1–0, 1–1, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B56_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Väljalangemismängud == 2026. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 28.–31. maini 2026. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.). {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 28. mai | {{jh-p|Šveits}} | | {{jh-p|Rootsi}} | | 28. mai | {{jh-p|Kanada}} | | {{jh-p|Ameerika Ühendriigid}} | | 28. mai | {{jh-p|Soome}} | | {{jh-p|Tšehhi}} | | 28. mai | {{jh-p|Norra}} | | {{jh-p|Läti}} | <!-- poolfinaalid --> | 30. mai | | | | | 30. mai | | | | <!-- finaal --> | 31. mai | | | | <!-- consol=name --> | 31. mai | | | | <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=no| }} === Veerandfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Ameerika Ühendriigid" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Ameerika Ühendriigid}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Poolfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 15:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 20:00 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Pronksimäng === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 15:30 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Finaal === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == I divisjon == {{main|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon}} === Grupp A === I divisjoni A-grupi turniir toimus [[Sosnowiec]]is, [[Poola]]s 2. maist kuni 8. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Kasahstan}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Prantsusmaa}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Ukraina}} *{{jh|Jaapan}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} – Tõusis I divisjoni B-grupist Tulemused: *{{jh|Kasahstan}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Ukraina}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Prantsusmaa}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} *{{jh|Jaapan}} – Langes I divisjoni B-gruppi === Grupp B === I divisjoni B-grupi turniir toimus [[Shenzhen]]is, [[Hiina]]s 29. aprillist kuni 5. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Rumeenia}} – Langes I divisjoni A-gupist *{{jh|Eesti}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hiina}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Tõusis II divisjoni A-grupist Tulemused: *{{jh|Eesti}} – Tõusis I divisjoni A-gruppi *{{jh|Hiina}} *{{jh|Rumeenia}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Langes II divisjoni A-gruppi == Välislingid == *[https://www.iihf.com/en/events/2026/wm/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2026. aasta spordis]] k9zd9do85gqmfn8n739jdw7hl7jkq27 7162381 7162377 2026-05-27T22:43:46Z Hokimees 218442 /* Tulemused */ 7162381 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistlused | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|60x60px]] | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Šveits}} <br> [[Zürich]] ja [[Fribourg]] | riik2 = | toimumisaeg = 15.–31. mai | võistkondade_arv = 16 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] | järgmine = [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] }} '''2026. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad 15.–31. maini 2026 [[Šveits]]is [[Zürich]]is ja [[Fribourg]]is. Korraldaja kinnitas [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvaheline Jäähokiliit]] (IIHF) 27. mail 2022 [[Soome]]s [[Tampere]]s. == Võistlusareenid == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- | ! [[File:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]] | |- ! [[Zürich]] |rowspan="3"|{{Asendikaart+ |Šveits|float=none |laius=300|pealdis=|kohad= {{Asendikaart~ |Šveits|lat=47.395369|long=8.480031|silt='''[[Zürich]]'''}} {{Asendikaart~ |Šveits|lat=46.8174|long=7.1555|silt='''[[Fribourg]]'''}} }} ! [[Fribourg]] |- |[[Swiss Life Arena]]<br />Mahutavus: 12&nbsp;000 |[[BCF Arena]]<br />Mahutavus: 9&nbsp;009 |- |[[Pilt:Swiss_Life_Arena_2022.jpeg|210px]] |[[Pilt:BCF_Arena.jpg|210px]] |} == Osalejad == {{Col-begin}} {{Col-2}} ;A-alagrupp ([[Zürich]]) *{{jh|USA}} (2), senine maailmameister *{{jh|Šveits}} (3), korraldav riik *{{jh|Soome}} (7) *{{jh|Saksamaa}} (8) *{{jh|Läti}} (11) *{{jh|Austria}} (12) *{{jh|Ungari}} (18) *{{jh|Suurbritannia}} (19), edutati I A divisjonist {{Col-2}} ;B-alagrupp ([[Fribourg]]) *{{jh|Kanada}} (4) *{{jh|Rootsi}} (5) *{{jh|Tšehhi}} (6) *{{jh|Taani}} (9) *{{jh|Slovakkia}} (10) *{{jh|Norra}} (13) *{{jh|Sloveenia}} (17) *{{jh|Itaalia}} (20), edutati I A divisjonist {{Col-end}} == Alagrupiturniir == === A-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Šveits}} '''(K)''' | 7 | 7 | 0 | 0 | 0 | 39 | 7 | +32 | '''21''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Soome}} | 7 | 6 | 0 | 0 | 1 | 31 | 11 | +20 | '''18''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Läti }} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 24 | 17 | +7 | '''12''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Ameerika Ühendriigid }} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 25 | 21 | +4 | '''11''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Saksamaa}} | 7 | 3 | 0 | 1 | 3 | 23 | 22 | +1 | '''10''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Austria }} | 7 | 3 | 0 | 0 | 4 | 17 | 29 | -12 | '''9''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Ungari }} | 7 | 1 | 0 | 0 | 6 | 14 | 38 | -24 | '''3''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Suurbritannia}} | 7 | 0 | 0 | 0 | 7 | 7 | 35 | -28 | '''0''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Soome v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A01_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9516 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = 24 |visked2 = 17 }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 1:3 <br> (0–2, 0–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A03_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 2:5 <br> (2–3, 0–2, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A05_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7974 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:4 <br> (0–0, 1–3, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A07_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9069 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A09_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A11_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6456 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 0–0, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A13_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7668 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 0:2 <br> (0–1, 0–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A15_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6633 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 6:2 <br> (3–1, 2-0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A17_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9206 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 1:6 <br> (0–0, 0–5, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A19_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:3 <br> (0–0, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A21_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8677 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 5:0 <br> (2–0, 1–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A23_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7996 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 0:9 <br> (0–4, 0–3, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A25_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:3 <br> (1–1, 1–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A27_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9731 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:7 <br> (1–3, 0–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A29_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8932 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:1 <br> (1–0, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A31_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:2 <br> (2–0, 2–0, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A33_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7925 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 2–0, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A35_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7049 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 4:2 <br> (1–0, 0–1, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A37_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9184 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 9:0 <br> (1–0, 6–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A39_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 2:6 <br> (0–0, 1–2, 1–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A41_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9685 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A43_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8071 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 5:2 <br> (1–0, 3–0, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A45_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7010 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 7:3 <br> (2–0, 3–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A47_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5813 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:3 <br> (3–0, 1–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A49_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5462 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:8 <br> (0–3, 1–2, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A51_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7485 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 2–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A53_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9126 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (2–0, 0–2, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A55_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === B-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Kanada}} | 7 | 6 | 1 | 0 | 0 | 33 | 13 | +120 | '''20''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Norra }} | 7 | 4 | 1 | 1 | 1 | 25 | 14 | +11 | '''15''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Tšehhi}} | 7 | 4 | 0 | 1 | 2 | 19 | 17 | +2 | '''13''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Rootsi}} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 27 | 16 | +11 | '''12''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Slovakkia}} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 21 | 19 | +2 | '''11''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Taani}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 15 | 26 | -11 | '''6''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Sloveenia}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 13 | 25 | -12 | '''6''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Itaalia}} | 7 | 0 | 0 | 1 | 6 | 5 | 28 | -23 | '''1''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} Märkus: Järjestuse Taani ja Sloveenia vahel määras omavaheline mäng. === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:3 <br> (2–0, 1–3, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B02_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B04_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6551 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:1 <br> (1–0, 0–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B06_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4711 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B08_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6455 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 0–2, 1–0) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B10_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5528 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 1:4 <br> (0–1, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B12_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3881 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 2:6 <br> (0–2, 1–3, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B14_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5095 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 3–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B16_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3103 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 0–0, 5–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B18_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6367 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:4 <br> (2–3, 1–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B20_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6738 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:4 <br> (0–1, 0–2, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B22_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4989 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 4:5 <br> (1–2, 2–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B24_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3146 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 3:1 <br> (0–0, 0–1, 3–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B26_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4517 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 6:0 <br> (2–0, 4–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B28_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4814 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 6:5 <br> (2–2, 1–1, 2–2) <br>(OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B30_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5938 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 0–2, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B32_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4734 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 1–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B34_74_3_0.pdf Protokoll[]] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6209 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:0 <br> (2–0, 1–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B36_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5091 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 4:0 <br> (0–0, 2–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B38_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4604 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:3 <br> (0–1, 2–1, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B40_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6811 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 1–1, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5417 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 3:2 <br> (2–0, 0–2, 0–0) <br> (OT: 0–0) <br> (SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B44_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5157 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–0, 0–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B46_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6939 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 1:4 <br> (1–2, 0–0, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B48_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6210 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 3–1, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B50_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4436 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:3 <br> (1–0, 2–2, 0–1) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B52_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4062 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B54_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6143 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 2:3 <br> (1–0, 1–1, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B56_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Väljalangemismängud == 2026. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 28.–31. maini 2026. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.). {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 28. mai | {{jh-p|Šveits}} | | {{jh-p|Rootsi}} | | 28. mai | {{jh-p|Kanada}} | | {{jh-p|Ameerika Ühendriigid}} | | 28. mai | {{jh-p|Soome}} | | {{jh-p|Tšehhi}} | | 28. mai | {{jh-p|Norra}} | | {{jh-p|Läti}} | <!-- poolfinaalid --> | 30. mai | | | | | 30. mai | | | | <!-- finaal --> | 31. mai | | | | <!-- consol=name --> | 31. mai | | | | <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=no| }} === Veerandfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Ameerika Ühendriigid" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Ameerika Ühendriigid}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Poolfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 15:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 20:00 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Pronksimäng === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 15:30 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Finaal === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == I divisjon == {{main|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon}} === Grupp A === I divisjoni A-grupi turniir toimus [[Sosnowiec]]is, [[Poola]]s 2. maist kuni 8. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Kasahstan}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Prantsusmaa}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Ukraina}} *{{jh|Jaapan}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} – Tõusis I divisjoni B-grupist Tulemused: *{{jh|Kasahstan}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Ukraina}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Prantsusmaa}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} *{{jh|Jaapan}} – Langes I divisjoni B-gruppi === Grupp B === I divisjoni B-grupi turniir toimus [[Shenzhen]]is, [[Hiina]]s 29. aprillist kuni 5. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Rumeenia}} – Langes I divisjoni A-gupist *{{jh|Eesti}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hiina}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Tõusis II divisjoni A-grupist Tulemused: *{{jh|Eesti}} – Tõusis I divisjoni A-gruppi *{{jh|Hiina}} *{{jh|Rumeenia}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Langes II divisjoni A-gruppi == Välislingid == *[https://www.iihf.com/en/events/2026/wm/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2026. aasta spordis]] 4wwzpzn88atjpnolzzh5ihcr4682i75 7162385 7162381 2026-05-27T22:48:14Z Hokimees 218442 /* Väljalangemismängud */ 7162385 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistlused | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|60x60px]] | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Šveits}} <br> [[Zürich]] ja [[Fribourg]] | riik2 = | toimumisaeg = 15.–31. mai | võistkondade_arv = 16 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] | järgmine = [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] }} '''2026. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad 15.–31. maini 2026 [[Šveits]]is [[Zürich]]is ja [[Fribourg]]is. Korraldaja kinnitas [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvaheline Jäähokiliit]] (IIHF) 27. mail 2022 [[Soome]]s [[Tampere]]s. == Võistlusareenid == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- | ! [[File:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]] | |- ! [[Zürich]] |rowspan="3"|{{Asendikaart+ |Šveits|float=none |laius=300|pealdis=|kohad= {{Asendikaart~ |Šveits|lat=47.395369|long=8.480031|silt='''[[Zürich]]'''}} {{Asendikaart~ |Šveits|lat=46.8174|long=7.1555|silt='''[[Fribourg]]'''}} }} ! [[Fribourg]] |- |[[Swiss Life Arena]]<br />Mahutavus: 12&nbsp;000 |[[BCF Arena]]<br />Mahutavus: 9&nbsp;009 |- |[[Pilt:Swiss_Life_Arena_2022.jpeg|210px]] |[[Pilt:BCF_Arena.jpg|210px]] |} == Osalejad == {{Col-begin}} {{Col-2}} ;A-alagrupp ([[Zürich]]) *{{jh|USA}} (2), senine maailmameister *{{jh|Šveits}} (3), korraldav riik *{{jh|Soome}} (7) *{{jh|Saksamaa}} (8) *{{jh|Läti}} (11) *{{jh|Austria}} (12) *{{jh|Ungari}} (18) *{{jh|Suurbritannia}} (19), edutati I A divisjonist {{Col-2}} ;B-alagrupp ([[Fribourg]]) *{{jh|Kanada}} (4) *{{jh|Rootsi}} (5) *{{jh|Tšehhi}} (6) *{{jh|Taani}} (9) *{{jh|Slovakkia}} (10) *{{jh|Norra}} (13) *{{jh|Sloveenia}} (17) *{{jh|Itaalia}} (20), edutati I A divisjonist {{Col-end}} == Alagrupiturniir == === A-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Šveits}} '''(K)''' | 7 | 7 | 0 | 0 | 0 | 39 | 7 | +32 | '''21''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Soome}} | 7 | 6 | 0 | 0 | 1 | 31 | 11 | +20 | '''18''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Läti }} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 24 | 17 | +7 | '''12''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Ameerika Ühendriigid }} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 25 | 21 | +4 | '''11''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Saksamaa}} | 7 | 3 | 0 | 1 | 3 | 23 | 22 | +1 | '''10''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Austria }} | 7 | 3 | 0 | 0 | 4 | 17 | 29 | -12 | '''9''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Ungari }} | 7 | 1 | 0 | 0 | 6 | 14 | 38 | -24 | '''3''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Suurbritannia}} | 7 | 0 | 0 | 0 | 7 | 7 | 35 | -28 | '''0''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Soome v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A01_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9516 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = 24 |visked2 = 17 }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 1:3 <br> (0–2, 0–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A03_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 2:5 <br> (2–3, 0–2, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A05_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7974 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:4 <br> (0–0, 1–3, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A07_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9069 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A09_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A11_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6456 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 0–0, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A13_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7668 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 0:2 <br> (0–1, 0–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A15_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6633 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 6:2 <br> (3–1, 2-0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A17_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9206 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 1:6 <br> (0–0, 0–5, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A19_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:3 <br> (0–0, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A21_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8677 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 5:0 <br> (2–0, 1–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A23_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7996 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 0:9 <br> (0–4, 0–3, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A25_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:3 <br> (1–1, 1–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A27_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9731 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:7 <br> (1–3, 0–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A29_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8932 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:1 <br> (1–0, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A31_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:2 <br> (2–0, 2–0, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A33_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7925 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 2–0, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A35_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7049 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 4:2 <br> (1–0, 0–1, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A37_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9184 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 9:0 <br> (1–0, 6–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A39_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 2:6 <br> (0–0, 1–2, 1–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A41_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9685 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A43_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8071 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 5:2 <br> (1–0, 3–0, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A45_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7010 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 7:3 <br> (2–0, 3–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A47_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5813 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:3 <br> (3–0, 1–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A49_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5462 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:8 <br> (0–3, 1–2, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A51_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7485 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 2–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A53_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9126 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (2–0, 0–2, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A55_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === B-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Kanada}} | 7 | 6 | 1 | 0 | 0 | 33 | 13 | +120 | '''20''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Norra }} | 7 | 4 | 1 | 1 | 1 | 25 | 14 | +11 | '''15''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Tšehhi}} | 7 | 4 | 0 | 1 | 2 | 19 | 17 | +2 | '''13''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Rootsi}} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 27 | 16 | +11 | '''12''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Slovakkia}} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 21 | 19 | +2 | '''11''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Taani}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 15 | 26 | -11 | '''6''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Sloveenia}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 13 | 25 | -12 | '''6''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Itaalia}} | 7 | 0 | 0 | 1 | 6 | 5 | 28 | -23 | '''1''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} Märkus: Järjestuse Taani ja Sloveenia vahel määras omavaheline mäng. === Tulemused === {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:3 <br> (2–0, 1–3, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B02_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B04_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6551 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:1 <br> (1–0, 0–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B06_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4711 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B08_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6455 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 0–2, 1–0) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B10_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5528 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 1:4 <br> (0–1, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B12_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3881 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 2:6 <br> (0–2, 1–3, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B14_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5095 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 3–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B16_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3103 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 0–0, 5–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B18_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6367 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:4 <br> (2–3, 1–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B20_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6738 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:4 <br> (0–1, 0–2, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B22_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4989 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 4:5 <br> (1–2, 2–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B24_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3146 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 3:1 <br> (0–0, 0–1, 3–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B26_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4517 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 6:0 <br> (2–0, 4–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B28_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4814 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 6:5 <br> (2–2, 1–1, 2–2) <br>(OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B30_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5938 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 0–2, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B32_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4734 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 1–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B34_74_3_0.pdf Protokoll[]] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6209 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:0 <br> (2–0, 1–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B36_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5091 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 4:0 <br> (0–0, 2–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B38_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4604 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:3 <br> (0–1, 2–1, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B40_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6811 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 1–1, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5417 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 3:2 <br> (2–0, 0–2, 0–0) <br> (OT: 0–0) <br> (SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B44_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5157 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–0, 0–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B46_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6939 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 1:4 <br> (1–2, 0–0, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B48_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6210 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 3–1, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B50_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4436 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:3 <br> (1–0, 2–2, 0–1) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B52_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4062 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B54_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6143 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 2:3 <br> (1–0, 1–1, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B56_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Väljalangemismängud == 2026. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 28.–31. maini 2026. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.). {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 28. mai | {{jh|Šveits}} | | {{jh|Rootsi}} | | 28. mai | {{jh|Kanada}} | | {{jh|Ameerika Ühendriigid}} | | 28. mai | {{jh|Soome}} | | {{jh|Tšehhi}} | | 28. mai | {{jh|Norra}} | | {{jh|Läti}} | <!-- poolfinaalid --> | 30. mai | | | | | 30. mai | | | | <!-- finaal --> | 31. mai | | | | <!-- consol=name --> | 31. mai | | | | <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=no| }} === Veerandfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Ameerika Ühendriigid" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Ameerika Ühendriigid}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Poolfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 15:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 20:00 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Pronksimäng === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 15:30 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Finaal === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == I divisjon == {{main|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon}} === Grupp A === I divisjoni A-grupi turniir toimus [[Sosnowiec]]is, [[Poola]]s 2. maist kuni 8. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Kasahstan}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Prantsusmaa}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Ukraina}} *{{jh|Jaapan}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} – Tõusis I divisjoni B-grupist Tulemused: *{{jh|Kasahstan}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Ukraina}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Prantsusmaa}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} *{{jh|Jaapan}} – Langes I divisjoni B-gruppi === Grupp B === I divisjoni B-grupi turniir toimus [[Shenzhen]]is, [[Hiina]]s 29. aprillist kuni 5. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Rumeenia}} – Langes I divisjoni A-gupist *{{jh|Eesti}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hiina}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Tõusis II divisjoni A-grupist Tulemused: *{{jh|Eesti}} – Tõusis I divisjoni A-gruppi *{{jh|Hiina}} *{{jh|Rumeenia}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Langes II divisjoni A-gruppi == Välislingid == *[https://www.iihf.com/en/events/2026/wm/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2026. aasta spordis]] 9wpdvtommbw45wt1h1rv7x6sp8b6kg3 7162386 7162385 2026-05-27T22:49:22Z Hokimees 218442 Kellaajad 7162386 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistlused | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|60x60px]] | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Šveits}} <br> [[Zürich]] ja [[Fribourg]] | riik2 = | toimumisaeg = 15.–31. mai | võistkondade_arv = 16 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] | järgmine = [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] }} '''2026. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad 15.–31. maini 2026 [[Šveits]]is [[Zürich]]is ja [[Fribourg]]is. Korraldaja kinnitas [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvaheline Jäähokiliit]] (IIHF) 27. mail 2022 [[Soome]]s [[Tampere]]s. == Võistlusareenid == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- | ! [[File:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]] | |- ! [[Zürich]] |rowspan="3"|{{Asendikaart+ |Šveits|float=none |laius=300|pealdis=|kohad= {{Asendikaart~ |Šveits|lat=47.395369|long=8.480031|silt='''[[Zürich]]'''}} {{Asendikaart~ |Šveits|lat=46.8174|long=7.1555|silt='''[[Fribourg]]'''}} }} ! [[Fribourg]] |- |[[Swiss Life Arena]]<br />Mahutavus: 12&nbsp;000 |[[BCF Arena]]<br />Mahutavus: 9&nbsp;009 |- |[[Pilt:Swiss_Life_Arena_2022.jpeg|210px]] |[[Pilt:BCF_Arena.jpg|210px]] |} == Osalejad == {{Col-begin}} {{Col-2}} ;A-alagrupp ([[Zürich]]) *{{jh|USA}} (2), senine maailmameister *{{jh|Šveits}} (3), korraldav riik *{{jh|Soome}} (7) *{{jh|Saksamaa}} (8) *{{jh|Läti}} (11) *{{jh|Austria}} (12) *{{jh|Ungari}} (18) *{{jh|Suurbritannia}} (19), edutati I A divisjonist {{Col-2}} ;B-alagrupp ([[Fribourg]]) *{{jh|Kanada}} (4) *{{jh|Rootsi}} (5) *{{jh|Tšehhi}} (6) *{{jh|Taani}} (9) *{{jh|Slovakkia}} (10) *{{jh|Norra}} (13) *{{jh|Sloveenia}} (17) *{{jh|Itaalia}} (20), edutati I A divisjonist {{Col-end}} == Alagrupiturniir == === A-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Šveits}} '''(K)''' | 7 | 7 | 0 | 0 | 0 | 39 | 7 | +32 | '''21''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Soome}} | 7 | 6 | 0 | 0 | 1 | 31 | 11 | +20 | '''18''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Läti }} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 24 | 17 | +7 | '''12''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Ameerika Ühendriigid }} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 25 | 21 | +4 | '''11''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Saksamaa}} | 7 | 3 | 0 | 1 | 3 | 23 | 22 | +1 | '''10''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Austria }} | 7 | 3 | 0 | 0 | 4 | 17 | 29 | -12 | '''9''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Ungari }} | 7 | 1 | 0 | 0 | 6 | 14 | 38 | -24 | '''3''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Suurbritannia}} | 7 | 0 | 0 | 0 | 7 | 7 | 35 | -28 | '''0''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === Kõik kellaajad on esitatud kohaliku aja järgi ([[Kesk-Euroopa aeg]]; UTC+01:00). {{Jäähokimatš |id = "Soome v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A01_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9516 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = 24 |visked2 = 17 }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 1:3 <br> (0–2, 0–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A03_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 2:5 <br> (2–3, 0–2, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A05_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7974 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:4 <br> (0–0, 1–3, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A07_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9069 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A09_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A11_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6456 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 0–0, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A13_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7668 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 0:2 <br> (0–1, 0–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A15_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6633 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 6:2 <br> (3–1, 2-0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A17_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9206 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 1:6 <br> (0–0, 0–5, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A19_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:3 <br> (0–0, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A21_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8677 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 5:0 <br> (2–0, 1–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A23_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7996 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 0:9 <br> (0–4, 0–3, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A25_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:3 <br> (1–1, 1–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A27_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9731 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:7 <br> (1–3, 0–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A29_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8932 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:1 <br> (1–0, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A31_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:2 <br> (2–0, 2–0, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A33_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7925 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 2–0, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A35_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7049 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 4:2 <br> (1–0, 0–1, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A37_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9184 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 9:0 <br> (1–0, 6–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A39_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 2:6 <br> (0–0, 1–2, 1–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A41_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9685 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A43_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8071 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 5:2 <br> (1–0, 3–0, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A45_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7010 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 7:3 <br> (2–0, 3–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A47_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5813 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:3 <br> (3–0, 1–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A49_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5462 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:8 <br> (0–3, 1–2, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A51_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7485 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 2–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A53_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9126 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (2–0, 0–2, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A55_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === B-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Kanada}} | 7 | 6 | 1 | 0 | 0 | 33 | 13 | +120 | '''20''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Norra }} | 7 | 4 | 1 | 1 | 1 | 25 | 14 | +11 | '''15''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Tšehhi}} | 7 | 4 | 0 | 1 | 2 | 19 | 17 | +2 | '''13''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Rootsi}} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 27 | 16 | +11 | '''12''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Slovakkia}} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 21 | 19 | +2 | '''11''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Taani}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 15 | 26 | -11 | '''6''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Sloveenia}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 13 | 25 | -12 | '''6''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Itaalia}} | 7 | 0 | 0 | 1 | 6 | 5 | 28 | -23 | '''1''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} Märkus: Järjestuse Taani ja Sloveenia vahel määras omavaheline mäng. === Tulemused === Kõik kellaajad on esitatud kohaliku aja järgi ([[Kesk-Euroopa aeg]]; UTC+01:00). {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:3 <br> (2–0, 1–3, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B02_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B04_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6551 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:1 <br> (1–0, 0–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B06_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4711 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B08_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6455 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 0–2, 1–0) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B10_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5528 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 1:4 <br> (0–1, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B12_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3881 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 2:6 <br> (0–2, 1–3, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B14_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5095 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 3–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B16_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3103 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 0–0, 5–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B18_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6367 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:4 <br> (2–3, 1–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B20_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6738 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:4 <br> (0–1, 0–2, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B22_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4989 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 4:5 <br> (1–2, 2–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B24_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3146 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 3:1 <br> (0–0, 0–1, 3–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B26_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4517 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 6:0 <br> (2–0, 4–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B28_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4814 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 6:5 <br> (2–2, 1–1, 2–2) <br>(OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B30_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5938 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 0–2, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B32_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4734 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 1–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B34_74_3_0.pdf Protokoll[]] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6209 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:0 <br> (2–0, 1–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B36_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5091 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 4:0 <br> (0–0, 2–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B38_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4604 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:3 <br> (0–1, 2–1, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B40_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6811 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 1–1, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5417 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 3:2 <br> (2–0, 0–2, 0–0) <br> (OT: 0–0) <br> (SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B44_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5157 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–0, 0–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B46_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6939 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 1:4 <br> (1–2, 0–0, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B48_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6210 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 3–1, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B50_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4436 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:3 <br> (1–0, 2–2, 0–1) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B52_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4062 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B54_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6143 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 2:3 <br> (1–0, 1–1, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B56_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Väljalangemismängud == 2026. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 28.–31. maini 2026. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.). {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 28. mai | {{jh|Šveits}} | | {{jh|Rootsi}} | | 28. mai | {{jh|Kanada}} | | {{jh|Ameerika Ühendriigid}} | | 28. mai | {{jh|Soome}} | | {{jh|Tšehhi}} | | 28. mai | {{jh|Norra}} | | {{jh|Läti}} | <!-- poolfinaalid --> | 30. mai | | | | | 30. mai | | | | <!-- finaal --> | 31. mai | | | | <!-- consol=name --> | 31. mai | | | | <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=no| }} === Veerandfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Ameerika Ühendriigid" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Ameerika Ühendriigid}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Poolfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 15:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 20:00 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Pronksimäng === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 15:30 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Finaal === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == I divisjon == {{main|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon}} === Grupp A === I divisjoni A-grupi turniir toimus [[Sosnowiec]]is, [[Poola]]s 2. maist kuni 8. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Kasahstan}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Prantsusmaa}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Ukraina}} *{{jh|Jaapan}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} – Tõusis I divisjoni B-grupist Tulemused: *{{jh|Kasahstan}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Ukraina}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Prantsusmaa}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} *{{jh|Jaapan}} – Langes I divisjoni B-gruppi === Grupp B === I divisjoni B-grupi turniir toimus [[Shenzhen]]is, [[Hiina]]s 29. aprillist kuni 5. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Rumeenia}} – Langes I divisjoni A-gupist *{{jh|Eesti}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hiina}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Tõusis II divisjoni A-grupist Tulemused: *{{jh|Eesti}} – Tõusis I divisjoni A-gruppi *{{jh|Hiina}} *{{jh|Rumeenia}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Langes II divisjoni A-gruppi == Välislingid == *[https://www.iihf.com/en/events/2026/wm/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2026. aasta spordis]] pnz40y8wnw0rtzv33vwgqop5nlzlswy 7162394 7162386 2026-05-27T23:06:17Z Hokimees 218442 Lõplik paremusjärjestus Tabel 7162394 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistlused | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|60x60px]] | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Šveits}} <br> [[Zürich]] ja [[Fribourg]] | riik2 = | toimumisaeg = 15.–31. mai | võistkondade_arv = 16 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] | järgmine = [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] }} '''2026. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad 15.–31. maini 2026 [[Šveits]]is [[Zürich]]is ja [[Fribourg]]is. Korraldaja kinnitas [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvaheline Jäähokiliit]] (IIHF) 27. mail 2022 [[Soome]]s [[Tampere]]s. == Võistlusareenid == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- | ! [[File:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]] | |- ! [[Zürich]] |rowspan="3"|{{Asendikaart+ |Šveits|float=none |laius=300|pealdis=|kohad= {{Asendikaart~ |Šveits|lat=47.395369|long=8.480031|silt='''[[Zürich]]'''}} {{Asendikaart~ |Šveits|lat=46.8174|long=7.1555|silt='''[[Fribourg]]'''}} }} ! [[Fribourg]] |- |[[Swiss Life Arena]]<br />Mahutavus: 12&nbsp;000 |[[BCF Arena]]<br />Mahutavus: 9&nbsp;009 |- |[[Pilt:Swiss_Life_Arena_2022.jpeg|210px]] |[[Pilt:BCF_Arena.jpg|210px]] |} == Osalejad == {{Col-begin}} {{Col-2}} ;A-alagrupp ([[Zürich]]) *{{jh|USA}} (2), senine maailmameister *{{jh|Šveits}} (3), korraldav riik *{{jh|Soome}} (7) *{{jh|Saksamaa}} (8) *{{jh|Läti}} (11) *{{jh|Austria}} (12) *{{jh|Ungari}} (18) *{{jh|Suurbritannia}} (19), edutati I A divisjonist {{Col-2}} ;B-alagrupp ([[Fribourg]]) *{{jh|Kanada}} (4) *{{jh|Rootsi}} (5) *{{jh|Tšehhi}} (6) *{{jh|Taani}} (9) *{{jh|Slovakkia}} (10) *{{jh|Norra}} (13) *{{jh|Sloveenia}} (17) *{{jh|Itaalia}} (20), edutati I A divisjonist {{Col-end}} == Alagrupiturniir == === A-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Šveits}} '''(K)''' | 7 | 7 | 0 | 0 | 0 | 39 | 7 | +32 | '''21''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Soome}} | 7 | 6 | 0 | 0 | 1 | 31 | 11 | +20 | '''18''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Läti }} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 24 | 17 | +7 | '''12''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Ameerika Ühendriigid }} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 25 | 21 | +4 | '''11''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Saksamaa}} | 7 | 3 | 0 | 1 | 3 | 23 | 22 | +1 | '''10''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Austria }} | 7 | 3 | 0 | 0 | 4 | 17 | 29 | -12 | '''9''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Ungari }} | 7 | 1 | 0 | 0 | 6 | 14 | 38 | -24 | '''3''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Suurbritannia}} | 7 | 0 | 0 | 0 | 7 | 7 | 35 | -28 | '''0''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === Kõik kellaajad on esitatud kohaliku aja järgi ([[Kesk-Euroopa aeg]]; UTC+01:00). {{Jäähokimatš |id = "Soome v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A01_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9516 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = 24 |visked2 = 17 }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 1:3 <br> (0–2, 0–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A03_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 2:5 <br> (2–3, 0–2, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A05_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7974 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:4 <br> (0–0, 1–3, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A07_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9069 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A09_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A11_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6456 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 0–0, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A13_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7668 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 0:2 <br> (0–1, 0–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A15_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6633 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 6:2 <br> (3–1, 2-0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A17_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9206 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 1:6 <br> (0–0, 0–5, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A19_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:3 <br> (0–0, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A21_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8677 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 5:0 <br> (2–0, 1–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A23_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7996 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 0:9 <br> (0–4, 0–3, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A25_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:3 <br> (1–1, 1–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A27_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9731 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:7 <br> (1–3, 0–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A29_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8932 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:1 <br> (1–0, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A31_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:2 <br> (2–0, 2–0, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A33_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7925 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 2–0, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A35_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7049 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 4:2 <br> (1–0, 0–1, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A37_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9184 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 9:0 <br> (1–0, 6–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A39_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 2:6 <br> (0–0, 1–2, 1–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A41_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9685 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A43_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8071 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 5:2 <br> (1–0, 3–0, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A45_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7010 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 7:3 <br> (2–0, 3–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A47_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5813 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:3 <br> (3–0, 1–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A49_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5462 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:8 <br> (0–3, 1–2, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A51_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7485 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 2–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A53_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9126 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (2–0, 0–2, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A55_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === B-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Kanada}} | 7 | 6 | 1 | 0 | 0 | 33 | 13 | +120 | '''20''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Norra }} | 7 | 4 | 1 | 1 | 1 | 25 | 14 | +11 | '''15''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Tšehhi}} | 7 | 4 | 0 | 1 | 2 | 19 | 17 | +2 | '''13''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Rootsi}} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 27 | 16 | +11 | '''12''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Slovakkia}} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 21 | 19 | +2 | '''11''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Taani}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 15 | 26 | -11 | '''6''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Sloveenia}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 13 | 25 | -12 | '''6''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Itaalia}} | 7 | 0 | 0 | 1 | 6 | 5 | 28 | -23 | '''1''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} Märkus: Järjestuse Taani ja Sloveenia vahel määras omavaheline mäng. === Tulemused === Kõik kellaajad on esitatud kohaliku aja järgi ([[Kesk-Euroopa aeg]]; UTC+01:00). {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:3 <br> (2–0, 1–3, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B02_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B04_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6551 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:1 <br> (1–0, 0–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B06_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4711 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B08_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6455 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 0–2, 1–0) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B10_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5528 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 1:4 <br> (0–1, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B12_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3881 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 2:6 <br> (0–2, 1–3, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B14_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5095 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 3–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B16_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3103 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 0–0, 5–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B18_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6367 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:4 <br> (2–3, 1–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B20_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6738 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:4 <br> (0–1, 0–2, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B22_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4989 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 4:5 <br> (1–2, 2–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B24_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3146 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 3:1 <br> (0–0, 0–1, 3–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B26_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4517 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 6:0 <br> (2–0, 4–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B28_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4814 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 6:5 <br> (2–2, 1–1, 2–2) <br>(OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B30_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5938 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 0–2, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B32_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4734 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 1–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B34_74_3_0.pdf Protokoll[]] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6209 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:0 <br> (2–0, 1–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B36_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5091 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 4:0 <br> (0–0, 2–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B38_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4604 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:3 <br> (0–1, 2–1, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B40_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6811 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 1–1, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5417 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 3:2 <br> (2–0, 0–2, 0–0) <br> (OT: 0–0) <br> (SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B44_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5157 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–0, 0–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B46_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6939 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 1:4 <br> (1–2, 0–0, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B48_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6210 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 3–1, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B50_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4436 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:3 <br> (1–0, 2–2, 0–1) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B52_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4062 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B54_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6143 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 2:3 <br> (1–0, 1–1, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B56_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Väljalangemismängud == 2026. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 28.–31. maini 2026. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.). {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 28. mai | {{jh|Šveits}} | | {{jh|Rootsi}} | | 28. mai | {{jh|Kanada}} | | {{jh|Ameerika Ühendriigid}} | | 28. mai | {{jh|Soome}} | | {{jh|Tšehhi}} | | 28. mai | {{jh|Norra}} | | {{jh|Läti}} | <!-- poolfinaalid --> | 30. mai | | | | | 30. mai | | | | <!-- finaal --> | 31. mai | | | | <!-- consol=name --> | 31. mai | | | | <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=no| }} === Veerandfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Ameerika Ühendriigid" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Ameerika Ühendriigid}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Poolfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 15:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 20:00 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Pronksimäng === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 15:30 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Finaal === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Lõplik paremusjärjestus === Eelringis viiendaks jäänud meeskonnad said asetuse üheksanda ja kümnenda, kuuenda koha saavutanud võistkonnad 11. ja 12. koha jne. {|class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=40|Koht !width=120|Võistkond !width=40|Alagrupp !width=40|Mänge !width=40|Võite !width=40|VL !width=40|KL !width=40|Kaotusi !width=60|Väravad !width=60|Väravate<br> vahe !width=40|Punktid |- align=center bgcolor="#F7F6A8" | '''1.''' ||align=left| || || || || || || || || || |- align=center bgcolor="#DCE5E5" | '''2.''' ||align=left| || || || || || || || || || |- align=center bgcolor="#FFDAB9" | '''3.''' ||align=left| || || || || || || || || || |- align=center | '''4.''' ||align=left| || || || || || || || || || |- align=center | '''5.''' ||align=left| || || || || || || || || || |- align=center | '''6.''' ||align=left| || || || || || || || || || |- align=center | '''7.''' ||align=left| || || || || || || || || || |- align=center | '''8.''' ||align=left| || || || || || || || || || |- align=center | '''9.''' ||align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 3 || 1 || 0 || 3 || 21:19 || +2 || '''11''' |- align=center | '''10.''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 3 || 0 || 1 || 3 || 23:22 || +1 || '''10''' |- align=center | '''11.''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 3 || 0 || 0 || 4 || 17:29 || -12 || '''9''' |- align=center | '''12.''' ||align=left| {{PisiLipp|Taani}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 1 || 1 || 1 || 4 || 15:26 || -11 || '''6''' |- align=center | '''13.''' ||align=left|{{PisiLipp|Sloveenia}} ||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|B]] || 7 || 1 || 1 || 1 || 4 || 13:25 || -12 || '''6''' |- align=center | '''14.''' ||align=left|{{PisiLipp|Ungari}} ||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|A]] || 7 || 1 || 0 || 0 || 6 || 14:38 || -24 || '''3''' |- align=center style="background:#fcc;" | '''15.''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 0 || 0 || 1 || 6 || 5:28 || -23 || '''1''' |- align=center style="background:#fcc;" | '''16.''' ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 0 || 0 || 0 || 7 || 7:35 || -28 || '''0''' |} <small>Allikas: [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969000_FINAL_RANKING_5_0.pdf IIHF]</small> * {{Small|Lühendid:}} VL = võidud pärast [[lisaaeg]]a või [[Karistuslöögid jäähokis‎|penaltiseeriat]], KL = kaotused pärast lisaaega või penaltiseeriat. {| class="prettytable" style="text-align:center;" |-bgcolor="#ffbbbb" align="left" | [[Itaalia jäähokikoondis|Itaalia]] ja [[Suurbritannia jäähokikoondis|Suurbritannia]] langesid eliitturniirilt välja, |- bgcolor="#bbf3bb" align="left" | neid asendavad 2027. aastal esimese divisjoni kaks paremat. |} == I divisjon == {{main|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon}} === Grupp A === I divisjoni A-grupi turniir toimus [[Sosnowiec]]is, [[Poola]]s 2. maist kuni 8. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Kasahstan}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Prantsusmaa}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Ukraina}} *{{jh|Jaapan}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} – Tõusis I divisjoni B-grupist Tulemused: *{{jh|Kasahstan}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Ukraina}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Prantsusmaa}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} *{{jh|Jaapan}} – Langes I divisjoni B-gruppi === Grupp B === I divisjoni B-grupi turniir toimus [[Shenzhen]]is, [[Hiina]]s 29. aprillist kuni 5. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Rumeenia}} – Langes I divisjoni A-gupist *{{jh|Eesti}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hiina}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Tõusis II divisjoni A-grupist Tulemused: *{{jh|Eesti}} – Tõusis I divisjoni A-gruppi *{{jh|Hiina}} *{{jh|Rumeenia}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Langes II divisjoni A-gruppi == Välislingid == *[https://www.iihf.com/en/events/2026/wm/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2026. aasta spordis]] kn14tzdv7nhmq7g4wt7r6tfc6wvqp2d 7162397 7162394 2026-05-27T23:15:54Z Hokimees 218442 /* Lõplik paremusjärjestus */ 7162397 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistlused | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|60x60px]] | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Šveits}} <br> [[Zürich]] ja [[Fribourg]] | riik2 = | toimumisaeg = 15.–31. mai | võistkondade_arv = 16 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] | järgmine = [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] }} '''2026. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad 15.–31. maini 2026 [[Šveits]]is [[Zürich]]is ja [[Fribourg]]is. Korraldaja kinnitas [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvaheline Jäähokiliit]] (IIHF) 27. mail 2022 [[Soome]]s [[Tampere]]s. == Võistlusareenid == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- | ! [[File:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]] | |- ! [[Zürich]] |rowspan="3"|{{Asendikaart+ |Šveits|float=none |laius=300|pealdis=|kohad= {{Asendikaart~ |Šveits|lat=47.395369|long=8.480031|silt='''[[Zürich]]'''}} {{Asendikaart~ |Šveits|lat=46.8174|long=7.1555|silt='''[[Fribourg]]'''}} }} ! [[Fribourg]] |- |[[Swiss Life Arena]]<br />Mahutavus: 12&nbsp;000 |[[BCF Arena]]<br />Mahutavus: 9&nbsp;009 |- |[[Pilt:Swiss_Life_Arena_2022.jpeg|210px]] |[[Pilt:BCF_Arena.jpg|210px]] |} == Osalejad == {{Col-begin}} {{Col-2}} ;A-alagrupp ([[Zürich]]) *{{jh|USA}} (2), senine maailmameister *{{jh|Šveits}} (3), korraldav riik *{{jh|Soome}} (7) *{{jh|Saksamaa}} (8) *{{jh|Läti}} (11) *{{jh|Austria}} (12) *{{jh|Ungari}} (18) *{{jh|Suurbritannia}} (19), edutati I A divisjonist {{Col-2}} ;B-alagrupp ([[Fribourg]]) *{{jh|Kanada}} (4) *{{jh|Rootsi}} (5) *{{jh|Tšehhi}} (6) *{{jh|Taani}} (9) *{{jh|Slovakkia}} (10) *{{jh|Norra}} (13) *{{jh|Sloveenia}} (17) *{{jh|Itaalia}} (20), edutati I A divisjonist {{Col-end}} == Alagrupiturniir == === A-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Šveits}} '''(K)''' | 7 | 7 | 0 | 0 | 0 | 39 | 7 | +32 | '''21''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Soome}} | 7 | 6 | 0 | 0 | 1 | 31 | 11 | +20 | '''18''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Läti }} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 24 | 17 | +7 | '''12''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Ameerika Ühendriigid }} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 25 | 21 | +4 | '''11''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Saksamaa}} | 7 | 3 | 0 | 1 | 3 | 23 | 22 | +1 | '''10''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Austria }} | 7 | 3 | 0 | 0 | 4 | 17 | 29 | -12 | '''9''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Ungari }} | 7 | 1 | 0 | 0 | 6 | 14 | 38 | -24 | '''3''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Suurbritannia}} | 7 | 0 | 0 | 0 | 7 | 7 | 35 | -28 | '''0''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === Kõik kellaajad on esitatud kohaliku aja järgi ([[Kesk-Euroopa aeg]]; UTC+01:00). {{Jäähokimatš |id = "Soome v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A01_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9516 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = 24 |visked2 = 17 }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 1:3 <br> (0–2, 0–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A03_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 2:5 <br> (2–3, 0–2, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A05_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7974 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:4 <br> (0–0, 1–3, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A07_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9069 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A09_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A11_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6456 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 0–0, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A13_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7668 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 0:2 <br> (0–1, 0–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A15_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6633 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 6:2 <br> (3–1, 2-0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A17_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9206 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 1:6 <br> (0–0, 0–5, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A19_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:3 <br> (0–0, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A21_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8677 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 5:0 <br> (2–0, 1–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A23_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7996 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 0:9 <br> (0–4, 0–3, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A25_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:3 <br> (1–1, 1–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A27_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9731 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:7 <br> (1–3, 0–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A29_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8932 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:1 <br> (1–0, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A31_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:2 <br> (2–0, 2–0, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A33_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7925 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 2–0, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A35_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7049 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 4:2 <br> (1–0, 0–1, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A37_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9184 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 9:0 <br> (1–0, 6–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A39_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 2:6 <br> (0–0, 1–2, 1–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A41_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9685 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A43_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8071 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 5:2 <br> (1–0, 3–0, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A45_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7010 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 7:3 <br> (2–0, 3–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A47_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5813 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:3 <br> (3–0, 1–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A49_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5462 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:8 <br> (0–3, 1–2, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A51_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7485 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 2–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A53_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9126 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (2–0, 0–2, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A55_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === B-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Kanada}} | 7 | 6 | 1 | 0 | 0 | 33 | 13 | +120 | '''20''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Norra }} | 7 | 4 | 1 | 1 | 1 | 25 | 14 | +11 | '''15''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Tšehhi}} | 7 | 4 | 0 | 1 | 2 | 19 | 17 | +2 | '''13''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Rootsi}} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 27 | 16 | +11 | '''12''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Slovakkia}} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 21 | 19 | +2 | '''11''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Taani}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 15 | 26 | -11 | '''6''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Sloveenia}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 13 | 25 | -12 | '''6''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Itaalia}} | 7 | 0 | 0 | 1 | 6 | 5 | 28 | -23 | '''1''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} Märkus: Järjestuse Taani ja Sloveenia vahel määras omavaheline mäng. === Tulemused === Kõik kellaajad on esitatud kohaliku aja järgi ([[Kesk-Euroopa aeg]]; UTC+01:00). {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:3 <br> (2–0, 1–3, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B02_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B04_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6551 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:1 <br> (1–0, 0–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B06_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4711 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B08_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6455 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 0–2, 1–0) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B10_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5528 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 1:4 <br> (0–1, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B12_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3881 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 2:6 <br> (0–2, 1–3, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B14_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5095 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 3–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B16_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3103 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 0–0, 5–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B18_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6367 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:4 <br> (2–3, 1–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B20_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6738 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:4 <br> (0–1, 0–2, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B22_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4989 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 4:5 <br> (1–2, 2–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B24_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3146 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 3:1 <br> (0–0, 0–1, 3–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B26_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4517 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 6:0 <br> (2–0, 4–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B28_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4814 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 6:5 <br> (2–2, 1–1, 2–2) <br>(OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B30_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5938 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 0–2, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B32_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4734 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 1–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B34_74_3_0.pdf Protokoll[]] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6209 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:0 <br> (2–0, 1–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B36_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5091 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 4:0 <br> (0–0, 2–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B38_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4604 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:3 <br> (0–1, 2–1, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B40_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6811 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 1–1, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5417 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 3:2 <br> (2–0, 0–2, 0–0) <br> (OT: 0–0) <br> (SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B44_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5157 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–0, 0–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B46_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6939 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 1:4 <br> (1–2, 0–0, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B48_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6210 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 3–1, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B50_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4436 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:3 <br> (1–0, 2–2, 0–1) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B52_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4062 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B54_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6143 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 2:3 <br> (1–0, 1–1, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B56_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Väljalangemismängud == 2026. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 28.–31. maini 2026. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.). {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 28. mai | {{jh|Šveits}} | | {{jh|Rootsi}} | | 28. mai | {{jh|Kanada}} | | {{jh|Ameerika Ühendriigid}} | | 28. mai | {{jh|Soome}} | | {{jh|Tšehhi}} | | 28. mai | {{jh|Norra}} | | {{jh|Läti}} | <!-- poolfinaalid --> | 30. mai | | | | | 30. mai | | | | <!-- finaal --> | 31. mai | | | | <!-- consol=name --> | 31. mai | | | | <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=no| }} === Veerandfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Ameerika Ühendriigid" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Ameerika Ühendriigid}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Poolfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 15:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 20:00 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Pronksimäng === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 15:30 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Finaal === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = |tulemus = |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Lõplik paremusjärjestus === Eelringis viiendaks jäänud meeskonnad said asetuse üheksanda ja kümnenda, kuuenda koha saavutanud võistkonnad 11. ja 12. koha jne. {|class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=40|Koht !width=120|Võistkond !width=40|Alagrupp !width=40|Mänge !width=40|Võite !width=40|VL !width=40|KL !width=40|Kaotusi !width=60|Väravad !width=60|Väravate<br> vahe !width=40|Punktid !width=40|Lõpptulemus |- align=center bgcolor="#FFD700" | '''1.''' ||align=left| || || || || || || || || || || Maailmameister |- align=center bgcolor="#C0C0C0" | '''2.''' ||align=left| || || || || || || || || || || Hõbemedalist |- align=center bgcolor="#CD7F32" | '''3.''' ||align=left| || || || || || || || || || || Pronksmedalist |- align=center | '''4.''' ||align=left| || || || || || || || || || || Neljas koht |- align=center | '''5.''' ||align=left| || || || || || || || || || || rowspan=4| Väljalangemine veerandfinaalist |- align=center | '''6.''' ||align=left| || || || || || || || || || |- align=center | '''7.''' ||align=left| || || || || || || || || || |- align=center | '''8.''' ||align=left| || || || || || || || || || |- align=center | '''9.''' ||align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 3 || 1 || 0 || 3 || 21:19 || +2 || '''11''' || rowspan=6| Ei play-off’e |- align=center | '''10.''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 3 || 0 || 1 || 3 || 23:22 || +1 || '''10''' |- align=center | '''11.''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 3 || 0 || 0 || 4 || 17:29 || -12 || '''9''' |- align=center | '''12.''' ||align=left| {{PisiLipp|Taani}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 1 || 1 || 1 || 4 || 15:26 || -11 || '''6''' |- align=center | '''13.''' ||align=left|{{PisiLipp|Sloveenia}} ||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|B]] || 7 || 1 || 1 || 1 || 4 || 13:25 || -12 || '''6''' |- align=center | '''14.''' ||align=left|{{PisiLipp|Ungari}} ||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|A]] || 7 || 1 || 0 || 0 || 6 || 14:38 || -24 || '''3''' |- align=center style="background:#fcc;" | '''15.''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 0 || 0 || 1 || 6 || 5:28 || -23 || '''1''' || rowspan=2| Langes [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]] |- align=center style="background:#fcc;" | '''16.''' ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 0 || 0 || 0 || 7 || 7:35 || -28 || '''0''' |} <small>Allikas: [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969000_FINAL_RANKING_5_0.pdf IIHF]</small> * {{Small|Lühendid:}} VL = võidud pärast [[lisaaeg]]a või [[Karistuslöögid jäähokis‎|penaltiseeriat]], KL = kaotused pärast lisaaega või penaltiseeriat. {| class="prettytable" style="text-align:center;" |-bgcolor="#ffbbbb" align="left" | [[Itaalia jäähokikoondis|Itaalia]] ja [[Suurbritannia jäähokikoondis|Suurbritannia]] langesid eliitturniirilt välja, |- bgcolor="#bbf3bb" align="left" | neid asendavad 2027. aastal esimese divisjoni kaks paremat. |} == I divisjon == {{main|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon}} === Grupp A === I divisjoni A-grupi turniir toimus [[Sosnowiec]]is, [[Poola]]s 2. maist kuni 8. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Kasahstan}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Prantsusmaa}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Ukraina}} *{{jh|Jaapan}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} – Tõusis I divisjoni B-grupist Tulemused: *{{jh|Kasahstan}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Ukraina}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Prantsusmaa}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} *{{jh|Jaapan}} – Langes I divisjoni B-gruppi === Grupp B === I divisjoni B-grupi turniir toimus [[Shenzhen]]is, [[Hiina]]s 29. aprillist kuni 5. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Rumeenia}} – Langes I divisjoni A-gupist *{{jh|Eesti}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hiina}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Tõusis II divisjoni A-grupist Tulemused: *{{jh|Eesti}} – Tõusis I divisjoni A-gruppi *{{jh|Hiina}} *{{jh|Rumeenia}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Langes II divisjoni A-gruppi == Välislingid == *[https://www.iihf.com/en/events/2026/wm/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2026. aasta spordis]] hr3nj5f15ihn6d1c7n42rps88vdhcfs 0 694964 7162689 7076828 2026-05-28T11:10:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7162689 wikitext text/x-wiki [[File:Burelle demo.svg|thumb|Punane varras (''burelle'') hõbedasel vapikilbil]] [[File:Bar demo.svg|thumb|Punane latt (''bar'') hõbedasel vapikilbil]] [[File:Bar gemel demo.svg|thumb|Jagatud latt (''bar gemel'')]] [[File:Barrulet demo 3.svg|thumb|Punane ''barrulet'' hõbedasel kilbil]] '''Varras''' ehk '''latt''' (prantsuse keeles ''burele'', ''burelle'', ''trangle''; inglise keeles ''bar'', ''barrulet'', ''closet'', ''trangle''; saksa keeles ''Leiste'', ''Faden'', ''Stecken'')<ref>[https://finto.fi/hero/en/page/p50?clang=fi HERO - Heraldiikan ontologia. - Finnish Thesaurus and Ontology Service]</ref> on [[heraldika]]s üks [[Ordinaar|ordinaarid]]est, [[ristpalk|ristpalgi]] selgesti nähtavalt kitsam vorm.<ref>{{Netiviide |url=https://www.blason-armoiries.org/heraldique/t/trangles.htm |pealkiri=Trangles. - Au Blason des Armoiries |vaadatud=2025-06-05 |arhiivimisaeg=2025-09-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250906031013/http://blason-armoiries.org/heraldique/t/trangles.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjeldus == Tavaliselt kirjeldatakse lati või varda laiust poole kuni kolmandikuna ristpalgi laiusest, kuid erinevates heraldikatraditsioonides kirjeldatakse selle laiust erinevalt. Prantsusmaa heraldikatraditsioonis kasutatakse sõna "trangles" kolme, viie ja seitsme varda kohta vapil<ref>{{Netiviide |url=https://www.blason-armoiries.org/heraldique/t/trangles.htm |pealkiri=Trangles. - Au Blason des Armoiries |vaadatud=2025-06-05 |arhiivimisaeg=2025-09-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250906031013/http://blason-armoiries.org/heraldique/t/trangles.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>, kuid paarisarvu ehk nelja, kuue või kaheksa varda puhul sõna "burelles"<ref>{{Netiviide |url=https://www.blason-armoiries.org/heraldique/b/burelles.htm |pealkiri=Burelles. - Au Blason des Armoiries |vaadatud=2025-06-05 |arhiivimisaeg=2025-09-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250906033223/http://blason-armoiries.org/heraldique/b/burelles.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>. Inglismaa heraldikatraditsioonis tohib olla kilbil vaid üks ristpalk; rohkemate korral kasutatakse sõna ''bar''. Selle kitsam variant on [[deminutiiv]]vorm "barrulet"; sageli aga öeldakse selle kohta "bars gemelles" 'jagatud latid' ja neid võib vapil esineda kuni neli (kaheksa varrast paarikaupa)<ref>{{Netiviide |url=https://www.heraldicdesign.com/docs/complete_guide_heraldry.pdf |pealkiri=A. C. Fox-Davies. A complete Guide to Heraldry. London, 1909 |vaadatud=2025-06-05 |arhiivimisaeg=2025-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250531112035/https://www.heraldicdesign.com/docs/complete_guide_heraldry.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. Väga kitsa üksiku varda kohta, mis paikneb [[vapipäis]]e all, võidakse kasutada sõna "fillet" 'peapael'. Eesti vapikirjeldustes kasutatakse mõlemat sõna, nii "varras" kui ka "latt". Erinevalt Prantsusmaa ja Inglismaa heraldikatraditsioonist võib varras olla mitte vaid rõhtne, vaid ka vertikaalne nagu [[Lääne-Nigula valla vapp|Lääne-Nigula valla vapil]] ja kaldne (nimetustega "langev latt", "kaldne varras") nagu [[Tartumaa vapp|Tartumaa vapil]] või [[Saksi valla vapp|Saksi valla vapil]]. == Kasutamine == [[Lainelõige|Lainelõikes]] latti või varrast kasutatakse sageli [[vesi|vee]] või [[veekogu]] tähistamiseks vappidel. == Näited == <gallery> Blason ville fr Nuits-Saint-Georges (Côte-d'Or).svg|Hõbedane latt [[Nuits-Saint-Georges]]i vapil, [[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]], Prantsusmaa Blason ville fr Bazoges-en-Pareds (Vendée).svg|Kuldne liiliaäärisega latt, [[Bazoges-en-Pareds]], [[Vendée departemang|Vendée]], Prantsusmaa Blason ville fr Vaux-sur-Seine (Yvelines).svg|Laineline latt [[Vaux-sur-Seine]]'i vapil, [[Yvelinesi departemang|Yvelines]], Prantsusmaa Blason famille du Port de Pontcharra.svg|Must latt (''trangle'') Port de Pontcharra perekonna vapil, [[Provence]] Coat of arms of the house of Orsini (2).svg|Kuldne latt [[Orsini]] suguvõsa vapil Hanila Valla vapp.svg|Lainelõikes latt [[Hanila valla vapp|Hanila valla vapil]] Lääne-Saare valla vapp.svg|Laineline vapitüvi ja laineline latt [[Lääne-Saare valla vapp|Lääne-Saare valla vapil]] Tartu valla vapp.svg|Laineline varras [[Tartu valla vapp|Tartu valla vapil]] </gallery> == Viited == {{viited}} {{heraldika}} [[Kategooria:Heraldika]] 2apvekwdsicx35711p0t4q4ym36s3d1 0 698143 7162238 7162058 2026-05-27T17:05:16Z Andres 5 7162238 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib laevast; eesnime kohta vaata artiklit [[Ilma (eesnimi)]]}} {{infokast laev |nimi = Ilma |pilt = Yacht Ilma à Saint-Nazaire.jpg |pildiallkiri = Saint-Nazaire'i sadamas |klass = |tüüp = [[ristluslaev]] |kutsung = 9HA5805 |tellitud = |ehitaja = [[Chantiers de l'Atlantique]] |kiil pandud = 21. oktoober 2022 |vette lastud = 28. september 2023 |ristitud = |üle antud = |teenistuse algus = 12. juuli 2024 |teenistuse lõpp = |sõsarlaevad = |liin = |omanik = Next-GEN Yacht 1 |saatus = |lipuriik = {{Pisilipp|Malta}} |kodusadam = [[Valletta]] |veeväljasurve = |pikkus = 241,8 m |laius = 29,13 m |süvis = |peamasin = |käiturid = |kiirus = |autonoomsus = |päästevarustus = |BRT = 46 750 |laevapere = |tekke = |autokohti = |reisijakohti = 448 |kajuteid = |kajutikohti = |jääklass = }} '''Ilma''' ([[malta keel]]es ''vesi'') on luksuslik [[ristluslaev|kruiisi]]-[[jahtlaev]], mida esindab hotelliketi [[Ritz-Carlton]]i kaubamärk [[The Ritz-Carlton Yacht Collection]].<ref>https://www.ritzcarltonyachtcollection.com/yachts/ilma</ref> Megajaht valmis aastal 2024, see ehitati [[Saint-Nazaire]]'is asuvas laevatehases [[Chantiers de l'Atlantique]].<ref>https://cruiseindustrynews.com/cruise-news/2023/09/ritz-carlton-marks-the-float-out-of-ilma</ref> Laeva ristimine leidis aset [[Fort Lauderdale]]'is.<ref>https://cruiseindustrynews.com/cruise-news/2024/12/ritz-carltons-ilma-christened-in-ft-lauderdale</ref> See ristleb põhiliselt [[Põhja-Atlandi ookean]]il, talviti [[Kariibi meri|Kariibi meres]] ja suviti [[Vahemeri|Vahemerel]] või [[Põhja-Euroopa]]s. ==Sõsarlaevad== *[[Luminara]] *[[Evrima]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Commonsi kategooria tekstina|Ilma_(ship,_2024)}} [[Kategooria:Jahtlaevad]] [[Kategooria:Ristluslaevad]] lke0j2ziv0hpuqsk20nezn51mv91zzm 0 699870 7162144 7144271 2026-05-27T12:38:20Z Kuriuss 38125 7162144 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast kirjanik | nimi = R. F. Kuang | haridus = [[Georgetowni Ülikool]] ([[Bachelor of Arts|BA]])<br>[[Magdalene College, Cambridge]] ([[Master of Philosophy|MA]])<br>[[University College, Oxford]] ([[Master of Science|MA]])<br>[[Yale Ülikool]] | pilt = Rf kuang 2023 1.jpg | pildiallkiri = Kuang 2023. aastal | elukutse = kirjanik | sünnikoht = [[Guangzhou]], Hiina | sünniaeg = 29. mai 1996 (29-aastane) | koduleht = rfkuang.com | keel = inglise }}'''Rebecca F. Kuang''' (sündinud [[29. mai]]l [[1996]]) on Ameerika kirjanik. Tema esimene romaan "The Poppy War" ilmus 2018. aastal ning selle järjed järgnesid 2019 ja 2020. 2022. aastal avaldas Kuang romaani "Babel", millele järgnes 2023. aastal satiiriline romaan "Yellowface". 2025. aastal avaldas Kuang romaani "Katabasis" ("Katabaas"), mis on tõlgitud ka eesti keelde<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2025-10-09 |pealkiri=Eesti keeles on ilmunud üks selle aasta oodatumaid romaane R. F. Kuangilt |url=https://raamatud.postimees.ee/8339390/eesti-keeles-on-ilmunud-uks-selle-aasta-oodatumaid-romaane-r-f-kuangilt |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}</ref>. Kuang on omandanud rahvusvahelise majanduse bakalaureusekraadi koos Aasia uuringute kõrvalerialaga [[Georgetowni Ülikool]]is, samuti sinoloogia magistrikraadi [[Magdalene College (Cambridge)|Magdalene College]]'s (Cambridge) ja [[University College (Oxford)|University College]]'is (Oxford). Praegu õpib Kuang [[Yale'i Ülikool]]is doktorantuuris.<ref name="npr-2020nov24">{{Cite news|last=Yu|first=Alan|url=https://www.npr.org/2020/11/24/937995479/in-the-poppy-war-series-r-f-kuang-asks-what-if-mao-was-a-teenage-girl|title=In The Poppy War Series, R. F. Kuang Asks: 'What If Mao Was A Teenage Girl?'|work=[[NPR]]|date=November 24, 2020|access-date=November 25, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201124192058/https://www.npr.org/2020/11/24/937995479/in-the-poppy-war-series-r-f-kuang-asks-what-if-mao-was-a-teenage-girl|archive-date=November 24, 2020}}</ref> Kuang on kirjanikuna pälvinud omajagu tunnustust. Juba tema esimene raamat, "The Poppy War", autasustati muuhulgas Compton Crooki auhinnaga, Crawfordi auhinnaga ja 2020. aasta ''Astounding'' auhinnaga parima uue kirjaniku kategoorias. Samuti debüteeris tema hilisem teos "Babel" [[New York Timesi bestsellerid|New York Timesi bestsellerite edetabeli]] esikohal ning võitis 2022. aastal Blackwelli aasta ilukirjandusliku raamatu auhinna, samuti pälvis teos Nebula auhinna parima romaani eest. Kuangi teoseid on jätkuvalt nomineeritud ja auhinnatud. == Lapsepõlv ja haridus == Kuang sündis 1996. aastal [[Guangzhou]]s.<ref name="locusinterview">{{Cite web|url=https://locusmag.com/2019/07/r-f-kuang-distortions/|title=R. F. Kuang: Distortions|website=[[Locus (magazine)|Locus]]|date=2019-07-15|access-date=September 7, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190715184812/https://locusmag.com/2019/07/r-f-kuang-distortions/|archive-date=July 15, 2019}}</ref> 4-aastaselt immigreerus ta koos perega Ameerika Ühendriikidesse.<ref name="Randall22">{{Cite news|last=Randall|first=Kayla|url=https://www.washingtoncitypaper.com/arts/books/blog/21014341/how-rebecca-f-kuangs-wrote-the-poppy-war|title=How a Georgetown Student Published Her Epic Fantasy Debut—Before She Turned 22|work=[[Washington City Paper]]|date=20 July 1018|access-date=6 September 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20191023194454/https://www.washingtoncitypaper.com/arts/books/blog/21014341/how-rebecca-f-kuangs-wrote-the-poppy-war|archive-date=October 23, 2019}}</ref><ref name="Without End">{{Cite web|url=https://www.worldswithoutend.com/author.asp?id=5808|title=R. F. Kuang|website=Worlds Without End|access-date=2018-05-12|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20180513011511/https://www.worldswithoutend.com/author.asp?id=5808|archive-date=May 13, 2018}}</ref> Tema isa kasvas üles Leiyangis [[Hunan|Hunani]] provintsis ja ema [[Hainani provints|Hainani]] provintsis.<ref name="KiddNovel">{{Cite news|last=Kidd|first=James|url=https://www.scmp.com/magazines/post-magazine/books/article/2156653/chinas-bloody-history-and-game-thrones-style-fantasy|title=China's bloody history and Game of Thrones-style fantasy unite in author R. F. Kuang's debut novel|work=[[South China Morning Post]]|date=2018-07-25|access-date=2018-09-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20200523014737/https://www.scmp.com/magazines/post-magazine/books/article/2156653/chinas-bloody-history-and-game-thrones-style-fantasy|archive-date=May 23, 2020}}</ref> Tema emapoolne vanaisa võitles [[Jiang Jieshi|Chiang Kai-sheki]] eest.<ref name="KiddNovel" /> Tema isapoolne perekond koges 2. maailmasõja ajal Jaapani okupatsiooni all Hunanis.<ref name="KiddNovel" /><ref name="JunzhouShilong">{{Cite news|last=Junzhou|first=Qiu|url=http://www.xinhuanet.com/english/2018-06/07/c_137235766.htm|title=Feature: Young Chinese American writer tells forgotten WWII history in fantasy setting|work=[[Xinhua News Agency|Xinhua]]|date=2018-06-07|access-date=2018-09-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20180612162356/http://www.xinhuanet.com/english/2018-06/07/c_137235766.htm|archive-date=June 12, 2018|last2=Shilong|first2=Yang}}</ref> Kuang kasvas üles [[Dallas]]es ja lõpetas Greenhilli kooli 2013. aastal.<ref name="GreenhillSchool">{{Cite news|url=https://www.greenhill.org/page/news-detail?pk=972644|title=Alumna Rebecca Kuang '13 Awarded 2018 Marshall Scholarship|work=Greenhill School|date=2017-09-05|access-date=2018-09-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20181101004005/https://www.greenhill.org/page/news-detail?pk=972644|archive-date=November 1, 2018}}</ref> [[Georgetowni Ülikool]]is õppis ta ajalugu,<ref>{{Cite web|last=Pongsajapan|first=Robert|url=https://www.georgetown.edu/news/first-novel-in-trilogy-by-recent-grad-draws-on-georgetown-studies/|title=First Novel in Trilogy by Recent Grad Draws on Georgetown Studies|website=Georgetown University|date=2018-07-17|access-date=2023-12-25|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803180834/https://www.georgetown.edu/news/first-novel-in-trilogy-by-recent-grad-draws-on-georgetown-studies/|archive-date=August 3, 2020}}</ref> kus pärast meistrite turniiri võitmist köitis teda kolledži tuntud [[Väitlus|väitlusmeeskond]].<ref name="Randall22"/> Ülikooli ajal käis ta Hiinas vaheaastal, kus Kuang hakkas 19-aastaselt kirjutama teost "The Poppy War", mis hiljem ilmus vahetult enne tema 22. sünnipäeva.<ref name="Randall22" /><ref name="GeorgetownUniversity">{{Cite news|url=https://www.georgetown.edu/news/first-novel-in-trilogy-by-recent-grad-reflects-georgetown-studies|title=First Novel in Trilogy by Recent Grad Draws on Georgetown Studies|work=Georgetown University|date=2018-07-17|access-date=2018-09-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20180906195439/https://www.georgetown.edu/news/first-novel-in-trilogy-by-recent-grad-reflects-georgetown-studies|archive-date=September 6, 2018}}</ref> Kuang lõpetas 2016. aastal Odyssey kirjutamistöötoa ja osales 2017. aastal CSSF-i romaanikirjutamise töötoas.<ref name="Without End"/> 2018. aasta juunis lõpetas ta Georgetowni väliteenistuse kooli. Pärast lõpetamist juhendas ta suvel Colorados väitluslaagrit.<ref name="KiddNovel"/><ref name="Randall22" /><ref name="GeorgetownUniversity" /> Kuang õppis 2018. aastal Marshalli stipendiaadina Cambridge'i Magdalene'i Kolledžis, kus ta omandas filosoofia magistrikraadi hiina uuringutes.<ref name="Georgetown">{{Cite news|last=Linton|first=Rachel|url=http://www.thehoya.com/georgetown-author-r-f-kuang-speaks-upcoming-novel-poppy-war/|title=Georgetown Author R. F. Kuang Speaks on Upcoming Novel 'The Poppy War'|work=[[The Hoya]]|date=2017-12-10|access-date=2018-05-12|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20180513011349/http://www.thehoya.com/georgetown-author-r-f-kuang-speaks-upcoming-novel-poppy-war/|archive-date=May 13, 2018}}</ref><ref name="GeorgetownUniversity"/><ref name="About">{{Cite web|url=https://rfkuang.com/about/|title=About|website=Rebecca F. Kuang|date=2017-08-04|access-date=2020-01-09|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20200402001928/https://rfkuang.com/about/|archive-date=April 2, 2020}}</ref> Järgmisel õppeaastal õppis ta Oxfordis University Kolledžis ja sai magistrikraadi kaasaegse Hiina uuringutes.<ref name="About" /> Kuang naasis Ameerika Ühendriikidesse 2020. aasta sügisel, et omandada [[Yale'i Ülikool]]is doktorikraad Ida-Aasia keelte ja kirjanduse erialal.<ref name="Chen2020">{{Cite web|last=Chen|first=Ana|url=https://www.itsrealmagazine.org/interview-with-rebecca-kuang.html|title=Interview with Rebecca Kuang|website=It's Real Magazine|date=2020|access-date=November 17, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20221101085945/https://www.itsrealmagazine.org/interview-with-rebecca-kuang.html|archive-date=November 1, 2022}}</ref><ref>{{Cite news|last=Liu|first=Rebecca|url=https://www.theguardian.com/books/2023/may/20/rebecca-f-kuang-who-has-the-right-to-tell-a-story-its-the-wrong-question-to-ask|title=Rebecca F Kuang: 'Who has the right to tell a story? It's the wrong question to ask'|work=[[The Guardian]]|date=2023-05-20|access-date=2023-12-25|language=|archive-url=https://web.archive.org/web/20230602030015/https://www.theguardian.com/books/2023/may/20/rebecca-f-kuang-who-has-the-right-to-tell-a-story-its-the-wrong-question-to-ask|archive-date=June 2, 2023|last2=|issn=0261-3077}}</ref> == Looming == Kuangi debüütromaan "The Poppy War" on Hiina sõjaväefantaasia, mis ilmus 2018. aastal ja mille avaldas [[HarperCollins|Harper Voyageri kirjastus]]. "The Poppy War" on triloogia esimene raamat.<ref name="RTBR">{{Cite news|last=Duspiva|first=Alyssa|url=https://www.rtbookreviews.com/bonus-content/q-a/the-poppy-war-rf-kuang|title=R. F. Kuang Stuns With Her Debut Fantasy Novel, The Poppy War|work=RT Book Reviews|access-date=2018-05-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20180513011422/https://www.rtbookreviews.com/bonus-content/q-a/the-poppy-war-rf-kuang|archive-date=2018-05-13}}</ref> 2020. aasta oktoobris lisati "The Poppy War" triloogia kaks esimest raamatut ajakirja [[Time]] 100 parima fantaasiaraamatu nimekirja.<ref name="tm-2020oct15a">{{Cite news|last=<!--Staff writer(s); no by-line.-->|url=https://time.com/collection/100-best-fantasy-books/5898525/the-poppy-war/|title=The Poppy War by R. F. Kuang|work=[[Time (magazine)|Time]]|date=October 15, 2020|access-date=September 17, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917043752/https://time.com/collection/100-best-fantasy-books/5898525/the-poppy-war/|archive-date=September 17, 2021}}</ref><ref name="tm-2020oct15b">{{Cite news|last=<!--Staff writer(s); no by-line.-->|url=https://time.com/collection/100-best-fantasy-books/5898531/the-dragon-republic/|title=The Dragon Republic by R. F. Kuang|work=[[Time (magazine)|Time]]|date=October 15, 2020|access-date=September 17, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20220414180310/https://time.com/collection/100-best-fantasy-books/5898531/the-dragon-republic/|archive-date=April 14, 2022}}</ref> 2020. aasta detsembris omandas USA filmiettevõte Starlight Media "The Poppy War" triloogia õigused, et luua sellest telesari.<ref name="deadline.com-2020dec08">{{Cite news|last=White|first=Peter|url=https://deadline.com/2020/12/starlight-media-tv-adaptation-of-rebecca-f-kuangs-fantasy-books-the-poppy-war-1234651757/|title=Starlight Media Developing TV Adaptation Of Rebecca F. Kuang's Fantasy Books Including 'The Poppy War'|work=[[Deadline Hollywood]]|date=December 8, 2020|access-date=January 6, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20220414180310/https://deadline.com/2020/12/starlight-media-tv-adaptation-of-rebecca-f-kuangs-fantasy-books-the-poppy-war-1234651757/|archive-date=April 14, 2022}}</ref> 2020. aastal kirjutas Kuang "[[Star Wars]]" universumis lühijutu "Against All Odds", mis avaldati antoloogias "From a Certain Point of View: 40 Stories celebrating 40 years of The Empire Strikes Back".<ref>{{Cite web|url=https://www.laughingplace.com/w/news/2020/06/11/the-empire-strikes-back-from-a-certain-point-of-view-star-wars-anthology-book-announced/|title="The Empire Strikes Back: From a Certain Point of View" Star Wars Anthology Book Announced|website=Laughing Place|date=October 6, 2020|access-date=November 17, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200811005011/https://www.laughingplace.com/w/news/2020/06/11/the-empire-strikes-back-from-a-certain-point-of-view-star-wars-anthology-book-announced/|archive-date=August 11, 2020}}</ref> === "The Poppy War" triloogia === ==== "The Poppy War" ==== "The Poppy War" (eesti kl "Moonisõda") on sünge fantaasiateos, mille süžee ja poliitika on inspireeritud 20. sajandi kesksest Hiinast.<ref name="Barnes and Noble">{{Cite news|last=Cunningham|first=Joel|url=https://www.barnesandnoble.com/blog/sci-fi-fantasy/cover-story-poppy-war-epic-debut-inspired-20th-century-china/|title=Cover Story: R. F. Kuang's The Poppy War, an Epic Debut Inspired by 20th Century China|work=The B&N Sci-Fi and Fantasy Blog|date=2018-01-11|access-date=2018-05-12|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20180513080849/https://www.barnesandnoble.com/blog/sci-fi-fantasy/cover-story-poppy-war-epic-debut-inspired-20th-century-china/|archive-date=May 13, 2018}}</ref><ref>{{Cite news|last=McPherson|first=Peter|url=https://www.nerdmuch.com/books/154577/best-new-sci-fi-fantasy-books/|title=15 Best New Sci-Fi & Fantasy Books: May 2018|work=Nerd Much?|date=2018-05-01|access-date=2018-05-12|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20180513080947/https://www.nerdmuch.com/books/154577/best-new-sci-fi-fantasy-books/|archive-date=May 13, 2018}}</ref><ref name="MasonReview">{{Cite news|last=Mason|first=Everdeen|url=https://www.washingtonpost.com/entertainment/books/best-science-fiction-and-fantasy-books-out-this-month/2018/05/02/bdd0e262-4d4f-11e8-b725-92c89fe3ca4c_story.html|title=Best science fiction and fantasy books out this month (brief book review)|work=[[Washington Post]]|date=2018-05-02|access-date=2018-09-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20180831160018/https://www.washingtonpost.com/entertainment/books/best-science-fiction-and-fantasy-books-out-this-month/2018/05/02/bdd0e262-4d4f-11e8-b725-92c89fe3ca4c_story.html|archive-date=August 31, 2018}}</ref> Romaani konflikt põhineb [[Teine Hiina-Jaapani sõda|teisel Hiina-Jaapani sõjal]] ja loo atmosfäär on inspireeritud [[Songi dünastia|Songi dünastiast]].<ref name="Bookpage">{{Cite news|last=Pickens|first=Chris|url=https://bookpage.com/interviews/22654-r-f-kuang|title=R. F. Kuang – Interview|work=BookPage|date=2018-05-01|access-date=2018-05-12|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20180513080934/https://bookpage.com/interviews/22654-r-f-kuang|archive-date=May 13, 2018}}</ref> ==== "The Dragon Republic" ==== "The Dragon Republic" on ilmunud 2019. aastal ning on järg teosele "The Poppy War".<ref name="Verge">{{Cite news|last=Liptak|first=Andrew|url=https://www.theverge.com/2019/8/1/20697718/science-fiction-fantasy-books-recommendations-august-kuang-brown-hartsuyker|title=10 new science fiction and fantasy novels to check out this August|work=[[The Verge]]|date=2019-08-01|access-date=2019-08-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20220414181427/https://www.theverge.com/2019/8/1/20697718/science-fiction-fantasy-books-recommendations-august-kuang-brown-hartsuyker|archive-date=April 14, 2022}}</ref> Nikani impeerium hakkab seestpoolt lagunema ja hesperialased naasevad. ==== "The Burning God" ==== 2020. aastal ilmunud teos "The Burning God" (eesti kl "Põlev jumal") on teose "The Dragon Republic" järg ning viimane osa "Poppy War" triloogias. Peategelane Rin võitleb jõududega, mis on tema riigi kodusõjani viinud. === "Babel" === 2021. aasta mais teatas Kuang oma neljanda romaani "Babel, or the Necessity of Violence: An Arcane History of the Oxford Translators' Revolution" (edaspidi "Babel") ilmumisest 2022. aasta augustis. Teose "Babel" sündmustik võtab aset maagiliselt alternatiivses 1830. aastate Inglismaal.<ref>{{Cite news|last=Liptak|first=Andrew|url=https://www.tor.com/2021/05/06/poppy-war-rf-kuang-announces-new-novel-babel/|title=Poppy War Author R. F. Kuang Announces New Novel, Babel|work=[[Tor.com]]|date=May 6, 2021|access-date=May 15, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210515234324/https://www.tor.com/2021/05/06/poppy-war-rf-kuang-announces-new-novel-babel/|archive-date=May 15, 2021}}</ref><ref>{{Cite web|last=Kuang|first=Rebecca|url=https://tinyletter.com/kuangrf/letters/announcing-babel-out-august-2022|title=Announcing BABEL, out August 2022|website=R. F. Kuang Author Newsletter|date=May 5, 2021|access-date=May 15, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211206151834/https://tinyletter.com/kuangrf/letters/announcing-babel-out-august-2022|archive-date=December 6, 2021}}</ref> 2022. aasta septembri teisel nädalal debüteeris "Babel" New York Timesi bestsellerite edetabeli tipus kõvakaaneliste teoste kategoorias.<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2022/09/11/hardcover-fiction/|title=Hardcover Fiction|work=[[New York Times]]|date=September 11, 2022|access-date=September 29, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220929065101/https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2022/09/11/hardcover-fiction/|archive-date=September 29, 2022}}</ref> Kuangi "Babel" jäeti 2023. aasta [[Hugo auhind|Hugo auhinna]] nominentide hulgast välja koos Hiina-Kanada autori Xiran Jay Zhao romaaniga "Iron Widow". Auhinnatseremoonia toimus sel aastal Chengdus Hiinas, ning teema kohta lekitud meilid näitasid hiljem, et üks administraatoritest oli soovitanud nominentide nimekirjast välja jätta raamatud, mille sisu võib Hiinas vastuoluliseks osutuda.<ref>{{Cite news|last=Alter|first=Alexandra|url=https://www.nytimes.com/2024/02/17/books/booksupdate/hugo-awards-china.html#:~:text=The%20Hugo%20Awards%2C%20a%20major,China%20or%20the%20Chinese%20government.|title=Some Authors Were Left Out of Awards Held in China.|work=[[The New York Times]]|date=2024-02-17|access-date=2024-03-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20240217153206/https://www.nytimes.com/2024/02/17/books/booksupdate/hugo-awards-china.html#:~:text=The%20Hugo%20Awards%2C%20a%20major,China%20or%20the%20Chinese%20government.|archive-date=February 17, 2024}}</ref> 2024. aasta alguses müüdi "Babeli" õigused wiip stuudiole tele- ja/või filmiadaptatsiooni tegemiseks, mille tootjaks on Temple Hill Entertainment.<ref>{{Cite news|last=Petski|first=Denise|url=https://deadline.com/2024/02/wiip-babel-fantasy-novel-television-adaptation-temple-hill-1235839671/|title=Wiip Options ‘Babel’ Fantasy Novel For Screen Adaptation With Temple Hill Producing|work=[[Deadline Hollywood]]|date=February 28, 2024}}</ref> === "Yellowface" === 2021. aasta oktoobris teatas Kuang, et tema viies romaan "Yellowface" ilmub 2023. aastal.<ref>{{Cite tweet|number=1449174538009337865|user=kuangrf|title=hiii. i wrote another book. 2023.|author=Rebecca F. Kuang|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220513152330/https://twitter.com/kuangrf/status/1449174538009337865|archive-date=May 13, 2022}}</ref> Kirjastaja William Morrow and Company kirjeldas pressiteates, et "Yellowface" räägib valgenahalisest autorist, kes varastab õnnetuses hukkunud edukama Aasia-Ameerika kirjaniku avaldamata käsikirja ja avaldab selle enda nime all.<ref>{{Cite web|last=Deahl|first=Rachel|url=https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/book-deals/article/87626-book-deals-week-of-october-18-2021.html|title=Book Deals: Week of October 18, 2021|website=PublishersWeekly.com|access-date=2021-12-06|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20211206151834/https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/book-deals/article/87626-book-deals-week-of-october-18-2021.html|archive-date=December 6, 2021}}</ref> Romaani pealkiri "Yellowface" viitab samanimelisele nähtusele filmitööstuses, kus Aasiast pärit tegelasi kehastavad valgenahalised näitlejaid (vrd ''[[blackface]]''). 2023. aasta mais debüteeris "Yellowface" [[Los Angeles Times]]i kõvakaaneliste ilukirjandusteoste ''bestseller''<nowiki/>'ite edetabelis kaheksandal kohal.<ref>{{Cite news|url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2023-05-24/bestsellers-list-sunday-may-28|title=Bestsellers List Sunday, May 28|work=[[Los Angeles Times]]|date=May 24, 2023|access-date=May 30, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230530080507/https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2023-05-24/bestsellers-list-sunday-may-28|archive-date=May 30, 2023}}</ref> 2023. aasta juuni esimesel nädalal debüteeris "Yellowface" New York Timesi kõvakaaneliste ilukirjandusteoste ''bestseller''<nowiki/>'ite edetabelis viiendal kohal. 2024. aasta lõpus müüdi romaani õigused Lionsgate Televisionile potentsiaalse minisarja loomiseks. Lavastaja ning tegevprodutsendina on määratud Karyn Kusama ja produtsentideks on nimetatud [[Constance Wu]], Justine Suzanne Jones ja Ben Smith.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Otterson |eesnimi=Joe |kuupäev=2024-10-03 |pealkiri=Lionsgate TV Options ‘Yellowface’ by R.F. Kuang, Karyn Kusama Attached to Direct (EXCLUSIVE) |url=https://variety.com/2024/tv/news/yellowface-rf-kuang-tv-serues-karyn-kusama-constance-wu-lionsgate-1236167053/ |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> === "The Best American Science Fiction and Fantasy 2023" (toimetaja) === Kuang oli külalistoimetaja koos John Joseph Adamsiga antoloogias „The Best American Science Fiction and Fantasy 2023“, valides antoloogias esinevad lühijutud. Raamat ilmus 2023. aasta oktoobris ja sealt leiab teoseid järgnevatelt autoritelt: Sofia Samatar, Kristina Ten, Alix E. Harrow, Stephen Graham Jones, Isabel Cañas, Linda Raquel Nieves Pérez, Nathan Ballingrud, Theodora Goss, Maria Dong, KT Bryski, Shingai Njeri Kagunda, Susan Palwick, Isabel J. Kim, Samantha Mills, S. L. Huang, MKRNYILGLD, Chris Willrich, Kim Fu, Catherynne M. Valente ja Malka Older.<ref>{{Cite web|last=Adams|first=John Joseph|url=https://www.johnjosephadams.com/projects/best-american-science-fiction-and-fantasy-2023/2023-table-of-contents/|title=2023 Table of Contents|website=johnjosephadams.com|authorlink=John Joseph Adams}}</ref> === "Katabaas" === 2023. aasta veebruaris avaldas Kuang, et Yale'i doktorantuuri ajal kirjutas ta oma kuuendat novelli, milleks oli fantaasiaraamat kahest maagilisest doktorandist, kes reisivad põrgusse, et päästa oma akadeemilise nõustaja hing, et ta saaks neile kirjutada soovituskirjad, mis on romaan "Katabaas" ("Katabasis"). Teose kirjastaja [[HarperCollins]] kirjeldab seda kui tumeakadeemia (dark academia) fantaasiat, kus Dante "Inferno" seguneb Susanna Clarke'i teosega "Piranesi".<ref name=":30">{{Cite web|url=https://www.harpercollins.com/products/katabasis-deluxe-limited-edition-r-f-kuang?variant=43112837447714|title=Katabasis (publisher's website)|publisher=[[HarperCollins]]}}</ref> "Katabaas" ilmus algselt 2025. aasta augustis.<ref name=":30" /> Eesti keeles ilmus teos juba sama aasta oktoobris.<ref name=":3" /><ref name=":31">{{Netiviide |pealkiri=Katabaas - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/fantaasia/katabaas/2228949 |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> Teose tõlkis eesti keelde Hana Arras ja selle avaldas Rahva Raamatu kirjastus.<ref name=":31" /> "Katabaas" on esimene Kuangi romaan, mis on tõlgitud eesti keelde. === Tulevased teosed === 2023. aasta aprillis teatas Kuang, et HarperCollins on temalt omandanud veel kaks raamatut: ajalooline romaan ja fantaasiaromaani.<ref>{{Cite web|last=Kuang|first=Rebecca F.|url=https://rfkuang.substack.com/p/boston-tickets-update-plus-two-new|title=Boston tickets update, plus two new books from me|website=R. F. Kuang|date=2023-04-19|access-date=2024-03-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20240309160453/https://rfkuang.substack.com/p/boston-tickets-update-plus-two-new|archive-date=March 9, 2024}}</ref> 2025. aasta aprillis postitas Kuang, et ta on lõpetanud esimese mustandi oma tulevasest seitsmendast novellist, mille esialgne pealkiri on "Taipei Story".<ref>{{cite web|url=https://www.instagram.com/p/DIHUTxERUzE/|title=Rebecca's Instagram|website=www.instagram.com|date=April 4, 2025}}</ref> Paar kuud hiljem, 2025. aasta oktoobris, teatati, et Kuang on kirjastajaga HarperCollins sõlminud lepingu neljaks raamatuks, millest "Taipei Story" on esimene ja mille kavandatud ilmumisaeg on 2026. aasta sügis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=RF Kuang signs new four-book deal with HarperCollins |url=https://www.thebookseller.com/rights/rf-kuang-signs-four-book-deal-with-harpercollins |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=The Bookseller |keel=En}}</ref> == Tunnustus == 2018. aastal oli "The Poppy War" raamatupoe Barnes & Noble 2018. aasta lemmikute ulme- ja fantaasiaromaanide nimekirjas.<ref>{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2018/11/bn-favorite-sff-books-of-2018/|title=B&N Favorite SFF Books of 2018|website=Locus Online|date=2018-11-21|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171159/https://locusmag.com/2018/11/bn-favorite-sff-books-of-2018/|archive-date=November 27, 2022|url-status=live}}</ref> 2022. aastal nimetasid Kirkus Reviews<ref>{{Cite web|url=https://www.kirkusreviews.com/book-lists/best-science-fiction-and-fantasy-2022/|title=Best Science Fiction and Fantasy of 2022|website=Kirkus Reviews|access-date=2022-11-27|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20221124132341/https://www.kirkusreviews.com/book-lists/best-science-fiction-and-fantasy-2022/|archive-date=November 24, 2022|url-status=live}}</ref> ja [[The Washington Post]]<ref>{{Cite web|url=https://locusmag.com/2022/11/the-washington-posts-best-sff-of-2022/|title=The Washington Post's Best SFF of 2022|website=[[Locus Online]]|date=2022-11-21|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171138/https://locusmag.com/2022/11/the-washington-posts-best-sff-of-2022/|archive-date=November 27, 2022|url-status=live}}</ref> "Babelit" aasta üheks parimaks ulme- ja fantaasiaromaaniks (SFF, ''science fiction and fantasy''). [[Amazon.com|Amazon]]<ref>{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2022/11/amazon-best-books-of-2022/|title=Amazon Best Books of 2022|website=[[Locus Online]]|date=2022-11-17|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171110/https://locusmag.com/2022/11/amazon-best-books-of-2022/|archive-date=November 27, 2022|url-status=live}}</ref>, [[NPR]]<ref>{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2022/11/nprs-best-books-of-2022/|title=NPR's Best Books of 2022|website=[[Locus Online]]|date=2022-11-22|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221126101603/https://locusmag.com/2022/11/nprs-best-books-of-2022/|archive-date=November 26, 2022|url-status=live}}</ref> ja Barnes & Noble<ref>{{Cite web|last=locusmag|url=https://locusmag.com/2022/10/barnes-noble-best-books-of-the-year-2022/|title=Barnes & Noble Best Books of the Year 2022|website=Locus Online|date=2022-10-11|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171109/https://locusmag.com/2022/10/barnes-noble-best-books-of-the-year-2022/|archive-date=November 27, 2022|url-status=live}}</ref> nimetasid "Babelit" üldiselt aasta üheks parimaks raamatuks. 2023. aastal ilmus Kuang [[Time 100|''Time'' 100]] Next nimekirjas<ref>{{Cite magazine|date=2023-09-13|title=2023 TIME100 Next: R. F. Kuang|url=https://time.com/collection/time100-next-2023/6308472/r-f-kuang/|access-date=2023-11-28|magazine=Time|language=en|archive-date=September 20, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230920151255/https://time.com/collection/time100-next-2023/6308472/r-f-kuang/|url-status=live}}</ref> ja nomineeriti 2023. aastal ''Books Are My Bag Readers' Awards'' läbimurdelise autori kategoorias. === Auhinnad === {| class="wikitable sortable" !Aasta ! Auhind ! Kategooria ! Tulemus ! {{Tooltip|Ref.|Reference}} |- ! 2019 | John W. Campbelli auhind parimale uuele kirjanikule | —|| Lõppvoor | <ref name=":1">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/04/2019-hugo-and-campbell-awards-finalists/|title=2019 Hugo and Campbell Awards Finalists|website=[[Locus Online]]|date=2019-04-02|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171125/https://locusmag.com/2019/04/2019-hugo-and-campbell-awards-finalists/|archive-date=November 27, 2022}}</ref> |- ! 2020 | ''Astounding'' auhind parimale uuele kirjanikule | —|| Võitis | <ref name=":20">{{Cite web|url=https://locusmag.com/2020/07/2020-hugo-lodestar-and-astounding-awards-winners/|title=2020 Hugo, Lodestar, and Astounding Awards Winners|website=Locus Online|date=2020-08-01|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20231122161702/https://locusmag.com/2020/07/2020-hugo-lodestar-and-astounding-awards-winners/|archive-date=November 22, 2023}}</ref> |- ! 2023 | ''Books Are My Bag Readers' Awards'' | Läbimurdeline autor|| Lõppvoor | <ref>{{Cite web|last=locusmag|url=https://locusmag.com/2023/10/2023-books-are-my-bag-readers-awards-shortlist/|title=2023 Books Are My Bag Readers Awards Shortlist|website=Locus Online|date=2023-10-12|access-date=2025-05-02|language=en-US}}</ref> |} === Kirjandusauhinnad === {| class="wikitable sortable" !Aasta !Pealkiri !Auhind !Kategooria !Tulemus !{{Tooltip|Ref.|Reference}} |- ! rowspan="5" |2018 | rowspan="11" |''The Poppy War'' |BookNest Fantasy Award |Debüütromaan|| Lõppvoor |<ref name=":25">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2018/10/2018-booknest-fantasy-awards-shortlist/|title=2018 BookNest Fantasy Awards Shortlist|website=Locus Online|date=2018-10-16|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171148/https://locusmag.com/2018/10/2018-booknest-fantasy-awards-shortlist/|archive-date=November 27, 2022}}</ref> |- | rowspan="2" |Goodreads Choice Award |Debüütautor|| Nomineeritud |<ref name=":7">{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/work/56364137-the-poppy-war|title=The Poppy War (The Poppy War, #1)|website=Goodreads|access-date=2022-11-27|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20240428213420/https://www.goodreads.com/user/new|archive-date=April 28, 2024}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/choiceawards/best-debut-author-2018|title=Announcing the Goodreads Choice Winner in Best Debut Author!|website=Goodreads|access-date=2025-05-02}}</ref> |- |Fantaasia|| Nomineeritud |<ref name=":7" /><ref>{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/choiceawards/best-fantasy-books-2018|title=Announcing the Goodreads Choice Winner in Best Fantasy!|website=Goodreads|access-date=2025-05-02}}</ref> |- |Kitschies |Golden Tentacle (Debüüt)|| Lõppvoor |<ref name=":5">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/03/2018-kitschies-shortlists/|title=2018 Kitschies Shortlists|website=Locus Online|date=2019-03-05|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20210821101116/https://locusmag.com/2019/03/2018-kitschies-shortlists/|archive-date=August 21, 2021}}</ref> |- |[[Nebula auhind|Nebula Award]] |Romaan|| Lõppvoor |<ref name=":21">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/02/2018-nebula-awards-ballot/|title=2018 Nebula Awards Ballot|website=Locus Online|date=2019-02-20|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221207111223/https://locusmag.com/2019/02/2018-nebula-awards-ballot/|archive-date=December 7, 2022}}</ref><ref name=":2">{{Cite web|last=|first=|url=https://nebulas.sfwa.org/nominees/r-f-kuang/|title=R. F. Kuang|publisher=Nebula Awards|date=|access-date=17 May 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200426182218/https://nebulas.sfwa.org/nominees/r-f-kuang/|archive-date=April 26, 2020}}</ref> |- ! rowspan="7" |2019 |British Fantasy Award |Sydney J. Bounds Award|| Lõppvoor |<ref name=":6">{{Cite web|url=https://www.britishfantasysociety.org/news/british-fantasy-awards-2019/|title=British Fantasy Awards 2019|publisher=[[The British Fantasy Society]]|date=2019-07-23|access-date=2022-11-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20210128024233/http://www.britishfantasysociety.org/news/british-fantasy-awards-2019/|archive-date=January 28, 2021}}</ref><ref name=":23">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/07/2019-british-fantasy-awards-shortlist/|title=2019 British Fantasy Awards Shortlist|website=Locus Online|date=2019-07-23|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171108/https://locusmag.com/2019/07/2019-british-fantasy-awards-shortlist/|archive-date=November 27, 2022}}</ref> |- |Compton Crook Award |—|| Võitis |<ref name=":0">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/04/kuang-wins-compton-crook-award/|title=Kuang Wins Compton Crook Award|website=[[Locus Online]]|date=2019-04-15|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20190806194640/https://locusmag.com/2019/04/kuang-wins-compton-crook-award/|archive-date=August 6, 2019}}</ref> |- |Crawford Award |—|| Võitis |<ref name="Crawford">{{Cite news|url=https://locusmag.com/2019/02/kuang-wins-crawford-award/|title=Kuang Wins Crawford Award|work=[[Locus (magazine)|Locus]]|date=2019-02-01|access-date=August 6, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191225042532/https://locusmag.com/2019/02/kuang-wins-crawford-award/|archive-date=December 25, 2019}}</ref><ref name=":24">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/03/iafa-awards-winners/|title=IAFA Awards Winners|website=Locus Online|date=2019-03-18|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171117/https://locusmag.com/2019/03/iafa-awards-winners/|archive-date=November 27, 2022}}</ref> |- |Locus Award |Esimene romaan|| Nomineeritud |<ref name=":4">{{Cite web|last=Miyazaki|first=Hayao|url=http://www.worldfantasy.org/world-fantasy-awards%e2%84%a0-2019/|title=World Fantasy Awards 2019|publisher=[[World Fantasy Convention]]|access-date=2020-05-17|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20191104212530/http://www.worldfantasy.org/world-fantasy-awards%E2%84%A0-2019/|archive-date=November 4, 2019|last2=Zipes|first2=Jack}}</ref> |- |RUSA CODES Reading List |Fantaasia|| Lõppvoor |<ref name=":26">{{Cite web|url=https://rusaupdate.org/awards/the-reading-list/|title=The Reading List|website=RUSA Update|date=2019-03-19|access-date=2025-05-02|language=en-US}}</ref> |- |World Fantasy Award |Novell|| Lõppvoor |<ref name=":22">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/07/2019-world-fantasy-awards-finalists/|title=2019 World Fantasy Awards Finalists|website=Locus Online|date=2019-07-25|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171109/https://locusmag.com/2019/07/2019-world-fantasy-awards-finalists/|archive-date=November 27, 2022}}</ref><ref name=":4" /> |- | rowspan="2" |''The Dragon Republic'' |Goodreads Choice Award |Fantaasia|| Nomineeritud |<ref>{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/choiceawards/best-fantasy-books-2019|title=Announcing the Goodreads Choice Winner in Best Fantasy!|website=Goodreads|access-date=2025-05-02}}</ref> |- ! rowspan="2" |2020 |Ignyte Award |Täiskasvanute romaan|| Lõppvoor |<ref>{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2020/10/ignyte-awards-winners/|title=Ignyte Awards Winners|website=[[Locus Online]]|date=2020-10-18|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20220104073521/https://locusmag.com/2020/10/ignyte-awards-winners/|archive-date=January 4, 2022}}</ref> |- |''The Burning God'' |Goodreads Choice Award for |Fantaasia|| Nomineeritud |<ref>{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/book/show/45857086-the-burning-god|title=The Burning God|website=[[Goodreads]]|access-date=2022-11-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171108/https://www.goodreads.com/book/show/45857086-the-burning-god|archive-date=November 27, 2022}}</ref> |- !2021 |''The Poppy War'' trilogy |[[Hugo auhind|Hugo Award]] |Seeria|| Lõppvoor |<ref>{{Cite web|url=https://locusmag.com/2021/04/2021-hugo-astounding-and-lodestar-awards-finalists/|title=2021 Hugo, Astounding, and Lodestar Awards Finalists|website=[[Locus Online]]|date=2021-04-13|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171109/https://locusmag.com/2021/04/2021-hugo-astounding-and-lodestar-awards-finalists/|archive-date=November 27, 2022}}</ref> |- ! rowspan="4" |2022 | rowspan="10" |''Babel, or the Necessity of Violence'' |Goodreads Choice Award |Fantaasia|| Nomineeritud |<ref>{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/work/best_book/90789229-babel|title=Babel, Or the Necessity of Violence|website=[[Goodreads]]|access-date=2022-11-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20240428213446/https://www.goodreads.com/book/show/57945316-babel|archive-date=April 28, 2024}}</ref> |- |[[Nebula auhind|Nebula Award]] |Romaan|| Võitis |<ref name=":10">{{Cite web|last=Templeton|first=Molly|url=https://www.tor.com/2023/05/15/here-are-the-winners-of-the-2022-nebula-awards/|title=Here Are the Winners of the 2022 Nebula Awards!|website=Tor.com|date=2023-05-15|access-date=2023-05-15|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20230515140116/https://www.tor.com/2023/05/15/here-are-the-winners-of-the-2022-nebula-awards/|archive-date=May 15, 2023}}</ref> |- |New England Book Award |—|| Lõppvoor |<ref name="NEIB">{{Cite web|url=https://newenglandbooks.org/page/book-awards|title=New England Book Awards|website=[[New England Independent Booksellers Association]]|access-date=2025-01-03|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20241213160401/https://newenglandbooks.org/page/book-awards|archive-date=December 13, 2024}}</ref> |- |Waterstones Book of the Year |—|| Lõppvoor |<ref>{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2022/10/waterstones-book-of-the-year-2022-shortlist/|title=Waterstones Book of the Year 2022 Shortlist|website=[[Locus Online]]|date=2022-10-27|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171110/https://locusmag.com/2022/10/waterstones-book-of-the-year-2022-shortlist/|archive-date=November 27, 2022}}</ref><ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.shelf-awareness.com/issue.html?issue=4348|title=Awards: Kirkus Winners; Waterstones Book of the Year Shortlist|website=[[Shelf Awareness ]]|date=October 28, 2022|access-date=2022-11-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127181936/https://www.shelf-awareness.com/issue.html?issue=4348|archive-date=November 27, 2022}}</ref> |- ! rowspan="13" |2023 |Alex Awards |—|| Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://www.ala.org/yalsa/2023-alex-awards|title=2023 Alex Awards {{!}} Young Adult Library Services Association|website=www.ala.org|access-date=2024-12-24|language=en}}</ref> |- |British Book Award |Ilukirjandus|| Võitis |<ref>{{Cite web|last=Hassan|first=Beril Naz|url=https://www.standard.co.uk/news/uk/british-book-awards-2023-winners-list-b1081396.html|title=British Book Awards 2023: Full list of this year's winners|website=Evening Standard|date=2023-05-16|access-date=2024-01-17|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20240117130230/https://www.standard.co.uk/news/uk/british-book-awards-2023-winners-list-b1081396.html|archive-date=January 17, 2024}}</ref> |- |Dragon Awards |Fantaasiaromaan|| Lõppvoor |<ref>{{Cite web|url=https://awards.dragoncon.org/2023-dragon-award-ballot/|title=2023 Nominees – The Dragon Award|access-date=2024-12-24|language=en-US}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |Ignyte Awards |Täiskasvanute romaan|| Lõppvoor |<ref>{{Cite web|url=https://ignyteawards.fiyahlitmag.com/2023-results/|title=2023 RESULTS - The Ignyte Awards|website=ignyteawards.fiyahlitmag.com|date=2023-10-21|access-date=2025-01-03|language=en-US}}</ref> |- |Locus Award |Fantaasiaromaan|| Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://locusmag.com/2023/06/2023-locus-awards-winners/|title=2023 Locus Awards Winners|website=Locus Awards|date=25 June 2023|access-date=24 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230629041745/https://locusmag.com/2023/06/2023-locus-awards-winners/|archive-date=June 29, 2023}}</ref> |- |RUSA CODES Reading List |Fantaasia|| Lõppvoor |<ref>{{Cite web|url=https://rusaupdate.org/awards/the-reading-list/|title=The Reading List|website=RUSA Update|date=2019-03-19|access-date=2024-12-24|language=en-US}}</ref> |- | rowspan="13" |''Yellowface'' |Books Are My Bag Readers' Awards |—|| Lõppvoor |<ref name=":8">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2023/11/2023-books-are-my-bag-readers-awards/|title=2023 Books Are My Bag Readers Awards|website=[[Locus Online]]|date=2023-11-08|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20231115192645/https://locusmag.com/2023/11/2023-books-are-my-bag-readers-awards/|archive-date=November 15, 2023}}</ref> |- |Foyles Books of the Year |Ilukirjandus|| Võitis |<ref name=":9">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2023/12/2023-foyles-books-of-the-year-winners/|title=2023 Foyles Books of the Year Winners|website=[[Locus Online]]|date=2023-12-01|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20231225134753/https://locusmag.com/2023/12/2023-foyles-books-of-the-year-winners/|archive-date=December 25, 2023}}</ref> |- |Goodreads Choice Awards |Ilukirjandus|| Võitis |<ref name=":19">{{Cite web|last=Schaub|first=Michael|url=https://www.kirkusreviews.com/news-and-features/articles/winners-of-the-goodreads-choice-awards-revealed/|title=Winners of the Goodreads Choice Awards Revealed|website=[[Kirkus Reviews]]|date=2023-12-08|access-date=2024-04-28|language=en}}</ref> |- |Libby Book Award |Book Club Pick|| Võitis |<ref name=":11">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2024/03/2023-libby-book-awards-winners/|title=2023 Libby Book Awards Winners|website=[[Locus Online]]|date=2024-03-14|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20240321175153/https://locusmag.com/2024/03/2023-libby-book-awards-winners/|archive-date=March 21, 2024}}</ref> |- |Los Angeles Times Book Prize<br /><br />{{Tooltip|n.|Narrator}} Helen Laser |Audioraamat|| Lõppvoor |<ref name=":27">{{Cite web|last=Gelt|first=Jessica|url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2024-02-21/l-a-times-book-prize-finalists-2023|title=Raja Shehadeh, Yiyun Li and Maria Bamford among L.A. Times Book Prize finalists|date=2024-02-21|access-date=2025-05-02|language=en-US|url-access=subscription}}</ref> |- |New England Book Award |Ilukirjandus|| Võitis |<ref name=":12">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2023/11/2023-new-england-book-awards/|title=2023 New England Book Awards|website=[[Locus Online]]|date=2023-11-30|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20240229112211/https://locusmag.com/2023/11/2023-new-england-book-awards/|archive-date=February 29, 2024}}</ref><ref name="NEIB" /> |- |Waterstones Book of the Year |—|| Lõppvoor |<ref name=":13">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2023/11/2023-waterstones-book-of-the-year/|title=2023 Waterstones Book of the Year|website=[[Locus Online]]|date=2023-11-30|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20231225134747/https://locusmag.com/2023/11/2023-waterstones-book-of-the-year/|archive-date=December 25, 2023}}</ref> |- ! rowspan="6" |2024 |American Book Awards |—|| Võitis |<ref name=":28">{{Cite web|url=https://www.kirkusreviews.com/news-and-features/articles/american-book-award-winners-announced/|title=American Book Award Winners Announced|website=Kirkus Reviews|access-date=2025-05-02|language=en}}</ref> |- |Aspen Words Literary Prize |—|| Nomineeritud |<ref name=":14">{{Cite web|last=Anderson|first=Porter|url=https://publishingperspectives.com/2023/11/the-35000-aspen-words-literary-prize-names-its-2024-longlist/|title=The Aspen Words Literary Prize Names Its 2024 Longlist|website=Publishing Perspectives|date=2023-11-08|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20231129044459/https://publishingperspectives.com/2023/11/the-35000-aspen-words-literary-prize-names-its-2024-longlist/|archive-date=2023-11-29}}</ref> |- |Audie Awards<br /><br />{{Tooltip|n.|Narrator}} Helen Laser |Ilukirjandus|| Lõppvoor |<ref name=":15">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2024/02/2024-audie-awards-finalists/|title=2024 Audie Awards Finalists|website=[[Locus Online]]|date=2024-02-16|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20240217003723/https://locusmag.com/2024/02/2024-audie-awards-finalists/|archive-date=February 17, 2024}}</ref> |- |British Book Awards |Ilukirjandus|| Võitis |<ref name=":16">{{Cite web|url=https://www.waterstones.com/category/cultural-highlights/book-awards/the-british-book-awards|title=The British Book Awards|website=Waterstones|archive-url=https://web.archive.org/web/20241007103342/https://www.waterstones.com/category/cultural-highlights/book-awards/the-british-book-awards|archive-date=2024-10-07}}</ref><ref name=":17">{{Cite web|url=https://locusmag.com/2024/05/2024-british-book-awards/|title=2024 British Book Awards|website=Locus Online|date=2024-05-14|access-date=2024-10-07|language=en-US}}</ref><ref name=":18">{{Cite web|last=Anderson|first=Porter|url=https://publishingperspectives.com/2024/05/british-book-awards-the-2024-trade-and-book-honors/|title=British Book Awards: The 2024 Trade and Book Honors|website=Publishing Perspectives|date=2024-05-14|access-date=2024-10-07|language=en-US}}</ref> |- |Goldsboro Books Glass Bell Award |—|| Nomineeritud |<ref>{{Cite web|last=McDonnell|first=Rebecca|url=https://goldsborobooks.com/blogs/news/glass-bell-award-2024-longlist|title=Glass Bell Award 2024: LONGLIST|website=Goldsboro Books|date=June 21, 2024}}</ref> |- |Indie Book Awards (UK) |Ilukirjandus|| Võitis |<ref name=":29">{{Cite web|url=https://locusmag.com/2024/06/2024-indie-book-awards-winners/|title=2024 Indie Book Awards Winners|website=Locus Online|date=2024-06-25|access-date=2025-05-02|language=en-US}}</ref> |} == Teosed == === "Poppy Wari" sari === * (2018). ''The Poppy War'' (kõvakaaneline 1. ed.). Harper Voyager. ISBN 9780062662569. * (2019). ''The Dragon Republic'' (kõvakaaneline 1. ed.). Harper Voyager. ISBN 9780062662637. * (2020). ''The Burning God'' (kõvakaaline 1. ed.). Harper Voyager. ISBN 9780062662620. * (2020). ''The Drowning Faith''. Harper Voyager. Tasuta kogum kolme lühijutuga.<ref>{{Cite book|last=Kuang|first=R. F.|year=2020|title=The Drowning Faith|publisher=Harper Voyager|url=https://rfkuang.com/wp-content/uploads/2020/12/the-drowning-faith.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20240529092857/https://rfkuang.com/wp-content/uploads/2020/12/the-drowning-faith.pdf|archive-date=2024-05-29}}</ref> === Muud romaanid === * (2022). ''Babel, or the Necessity of Violence" ''(kõvakaaneline 1. ed.). Harper Voyager. ISBN 9780063021426''.<ref>{{Cite web|url=https://www.harpercollins.com/products/babel-r-f-kuang|title=Babel (publisher page)|website=[[HarperCollins]]|access-date=December 11, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211211071008/https://www.harpercollins.com/products/babel-r-f-kuang|archive-date=December 11, 2021}}</ref>'' * (2023). ''Yellowface'' (kõvakaaneline 1. ed.). Harper Voyager. ISBN 9780063250833.<ref>{{Cite web|url=https://www.harpercollins.com/products/yellowface-r-f-kuang|title=Yellowface (publisher page)|website=[[HarperCollins]]|access-date=August 24, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220928155917/https://www.harpercollins.com/products/yellowface-r-f-kuang|archive-date=September 28, 2022}}</ref> * (2025). ''Katabasis'' (deluxe lmtd ed.). Harper Voyager. ISBN 9780063021471.<ref>{{Cite web|url=https://www.harpercollins.com/products/katabasis-deluxe-limited-edition-r-f-kuang?variant=43112837447714|title=Katabasis (Deluxe Limited Edition)|website=HarperCollins|access-date=2025-01-03|language=en}}</ref> === Antoloogia (toimetatud teosed) === * Toim (2023). ''The Best American Science Fiction and Fantasy 2023''. Sarja toimetaja John Joseph Adams. New York: Mariner Books. ISBN 9780063315747 === Lühijutud === * (2018). "How to Talk to Ghosts" ajakirjas ''Uncanny'' nr 21.<ref>{{cite magazine|url=https://www.uncannymagazine.com/article/how-to-talk-to-ghosts/|title=How to Talk to Ghosts|magazine=[[Uncanny Magazine]]|issue=21|date=March 6, 2018|access-date=May 31, 2023|archive-date=May 31, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230531004709/https://www.uncannymagazine.com/article/how-to-talk-to-ghosts/|url-status=live}}</ref> * (2020). "The Nine Curves River" antoloogias ''"''The Book of Dragons", toimetanud Jonathan Strahan ([https://chtbl.com/track/288D49/stitcher.simplecastaudio.com/f8a65230-80c4-41ca-9222-88e0d11f5866/episodes/9087e6f8-3e2d-4cbb-9377-5f5bab12c020/audio/128/default.mp3 loo loeb ette LeVar Burton] LeVar Burton Readsi vahendusel) * (2020). "Against All Odds" antoloogias "From a Certain Point of View: 40 Stories celebrating 40 years of The Empire Strikes Back". == Akadeemilised loengud ja sümpoosiumid == 2020. aastal pidi Kuang algselt andma kaheksanda iga-aastase J. R. R Tolkieni fantaasiakirjanduse loengut Pembroke'i kolledžis, Oxfordis<ref>{{cite web|url=https://tolkienlecture.org/2020/02/29/rebecca-f-kuang-to-deliver-the-2020-tolkien-lecture-at-pembroke/|title=Rebecca F. Kuang to deliver the Eighth Tolkien Lecture at Pembroke|work=[[Pembroke College, Oxford|Pembroke College]]|date=February 29, 2020|access-date=November 20, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200929100118/https://tolkienlecture.org/2020/02/29/rebecca-f-kuang-to-deliver-the-2020-tolkien-lecture-at-pembroke/|archive-date=September 29, 2020|url-status=live}}</ref>, mis aga lükati kaks aastat edasi [[koroonapandeemia]] tõttu. Ta osales aga selle asemel korraldatud virtuaalsel sümpoosiumil.<ref>{{cite web|url=https://www.pmb.ox.ac.uk/news/digital-tolkien-symposium-attracts-1500-participants|title=Digital Tolkien Symposium attracts 1,500 participants|work=[[Pembroke College, Oxford|Pembroke College]]|date=May 26, 2020|access-date=November 20, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201014141832/https://www.pmb.ox.ac.uk/news/digital-tolkien-symposium-attracts-1500-participants|archive-date=October 14, 2020|url-status=live}}</ref> Lõpuks kohapeal pidas Kuang Tolkieni loengu 23. mail 2022. aastal.<ref>{{cite web|url=https://www.pmb.ox.ac.uk/event/tolkien-lecture-2022|title=Tolkien Lecture 2022|work=[[Pembroke College, Oxford|Pembroke College]]|access-date=May 31, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220531062601/https://www.pmb.ox.ac.uk/event/tolkien-lecture-2022|archive-date=May 31, 2022|url-status=live}}</ref> * {{Cite AV media|url=https://tolkienlecture.org/2020/05/24/tolkien-symposium-2020-video-recording-and-resource-list/|title=Tolkien Symposium 2020: Video Recording and Resource List|date=May 24, 2020|publisher=[[Pembroke College, Oxford|Pembroke College]]}} * {{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=e9xxcOh6Rg0|title=R. F. Kuang Lecture "The Poppy War in Context: Asian American Speculative Fiction"|date=October 28, 2020|publisher=[[University of Manitoba]]}} * {{Cite AV media|url=https://tolkienlecture.org/2022/05/|title=R. F. Kuang Lecture Recording|date=May 23, 2022|publisher=[[Pembroke College, Oxford|Pembroke College]]}} * {{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=clNof5kV_uk|title=Fantasy Worlds: A Day of Talks - Rebecca F Kuang in conversation|date=July 26, 2024|publisher=[[British Library]]}} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Sündinud 1996]] [[Kategooria:Kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Hiina kirjanikud]] bc8yc14pfusdk6bv0xct0bw4dtshix2 0 700641 7162309 7137459 2026-05-27T19:44:32Z Hannesvalk 176021 /* 4. oktoober */ 7162309 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2025 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. {{rõhtsisukord|numbriteta=jah}} == Sõjategevus 2025. aastal == == September == === 1. september === Pühapäeva pärastlõunal [[Plovdiv]]isse suundunud [[Ursula von der Leyen|von der Leyeni]] lennuk kaotas linna lennujaamale lähenemisel elektrooniliste navigatsiooniseadmete toe; läheduses lennanud õhusõidukitel probleeme ei esinenud. Kolm juhtumiga kursis olevat ametnikku ütlesid, et seda käsitletakse Venemaa sekkumisoperatsioonina.<ref name="FT">{{cite web|url=https://www.ft.com/content/3c330f87-71c4-4db9-8259-f5c132c1f0d3 |title=Ursula von der Leyen’s plane hit by suspected Russian GPS interference |trans-title= |publisher=[[Financial Times|FT]] |date=1. september 2025, 15:51 |access-date=2025-09-01 |website=ft.com |language=en |author= Henry Foy |location=Vilnius |quote=Other aircraft in the area appear to have been able to ascertain and report their positions without issue, according to online flight trackers, giving weight to the suspicion that the jamming of von der Leyen’s aircraft was a narrowly focused effort.}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8315319/von-der-leyeni-lennukit-tabas-arvatav-venemaa-gpsi-segamine |pealkiri=Von der Leyeni lennukit tabas arvatav Venemaa GPSi segamine |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-01 |vaadatud=2025-09-01 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609785012/soja-1286-paev-ukraina-teatas-kahe-vene-kopteri-ja-puksiirlaeva-havitamisest#gps Von der Leyeni lennuki GPS-süsteemi tabas arvatav Vene rünnak] ERR, 1.IX 2025</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Voskresenka küla.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 2. september === Vene droonirünnakus [[Bila Tserkva]]le hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |title=Russian strikes hit Kyiv, Sumy, Odesa oblasts, causing fires and casualties |url=https://kyivindependent.com/russian-strikes-hit-kyiv-sumy-odesa-oblasts-causing-fires-and-casualties/ |author=Olena Goncharova |access-date=2025-09-02 |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref> Venemaal õnnestus hävitada ballistilise raketiga [[Iskander-M]] Ukraina tiibrakettide Neptun laskeseade.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120400940/video-venelastel-onnestus-havitada-uks-koige-vaartuslikumaid-ukraina-arsenali-relvi |pealkiri=VIDEO - Venelastel õnnestus hävitada üks kõige väärtuslikumaid Ukraina arsenali relvi |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-02 |vaadatud=2025-09-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is Pokrovski lähistel asuva Udatšne küla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8315003/blogi-1287-sojapaev-ukrainas-soul-ukraina-rindel-on-tapetud-2000-pohja-korea-sodurit?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina teatas järjekordse küla vabastamisest Pokrovski lähistel |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-02 |vaadatud=2025-09-02 |väljaanne=maailm.postimees.ee|keel=et}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ukraine liberates another village near Pokrovsk, military says |url=https://kyivindependent.com/ukraine-liberates-village-near-pokrovsk-in-donetsk-oblast-military-says/ |author=Martin Fornusek |access-date=2025-09-02 |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref> === 3. september === [[File:Destructions in Kostiantynivka after Russian attack, 2025-09-03 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne korterelamu [[Kostjantõnivka]]s, {{nowrap|3. IX 2025}}]] Vene rünnakus [[Kostjantõnivka]]le hukkus kaheksa inimest,<ref>{{Cite web |title=8 killed, 6 injured in Russian artillery strike on town of Kostiantynivka in Donetsk Oblast |url=https://kyivindependent.com/8-killed-6-injured-in-russian-artillery-strike-on-town-of-kostiantynivka-in-donetsk-oblast/ |author=Kateryna Hodunova |access-date=2025-09-03 |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref> õhurünnakus [[Hmelnõtskõi oblast]]ile hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |title=1 killed, 5 injured in Russian strikes across Ukraine, energy grid damaged |url=https://kyivindependent.com/explosions-rock-ukrainian-cities-as-russia-again-launches-large-scale-attack/ |author1=Dmytro Basmat |author2=Lucy Pakhnyuk |author3=Tim Zadorozhnyy |access-date=2025-09-03 |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609788429/venemaa-runnakutes-ukrainale-hukkus-oopaeva-jooksul-15-tsiviilinimest#runnak Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 15 tsiviilinimest] ERR, 4.IX 2025</ref> Venemaa drooni- ja raketirünnaku põhjustas Ukrainas mitmes oblastis katkestusi rongiliikluses ja elekrtivarustuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401136/venemaa-runnak-tekitas-ukrainas-haired-rongiliikluses-ja-jattis-kumned-tuhanded-elektrita Venemaa rünnak tekitas Ukrainas häired rongiliikluses ja jättis kümned tuhanded elektrita] Delfi, 3.IX 2025</ref> Venemaa valitseja Vladimir Putin ütles, et on valmis pidama läbirääkimisi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, kui too selleks Moskvasse sõidab.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401275/video-putin-kui-zelenskoi-on-konelusteks-valmis-voib-too-kulastada-moskvat VIDEO | Putin: kui Zelenskõi on kõnelusteks valmis, võib too külastada Moskvat] Delfi, 3.IX 2025</ref> Ukraina lükkas selle pakkumise tagasi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401338/kiiev-zelenskoi-moskvasse-kutsumine-on-putini-tuupiline-vastuvoetamatute-pakkumiste-tegemine Kiiev: Zelenskõi Moskvasse kutsumine on Putini tüüpiline vastuvõetamatute pakkumiste tegemine] Delfi, 4.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609787226/soja-1288-paev-trump-lubas-putiniga-lahipaevil-raakida#moskva Putin pakkus Zelenskile kohtumist Moskvas. Sõbiha lükkas Putini ettepaneku tagasi] ERR, 3.IX 2025</ref> === 4. september === [[File:Hospital in Kostiantynivka after Russian attack, 2025-09-04 (02).jpg|thumb|Pommitamisjärgne haigla [[Kostjantõnivka]]s, {{nowrap|4. IX 2025}}]] [[Tšernihiv]]i lähedal hukkus Venemaa õhurünnakus kaks Taani Pagulaste Nõukogu<!--enwi: Danish Refugee Council // dawi: Dansk Flygtningehjælp--> heaks töötanud demineerijat.<ref>{{Cite web |title=Russian Strike Kills 2 Deminers From Danish Refugee Council in Ukraine |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/09/04/russian-strike-kills-2-deminers-from-danish-refugee-council-in-ukraine-a90433 |access-date=2025-09-04 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8317834/vene-runnakus-ukrainas-hukkus-kaks-taani-demineerijat Vene rünnakus Ukrainas hukkus kaks Taani demineerijat] Postimees, 4.IX 2025</ref> Pariisis toimus Ukrainat toetavate [[Tahtekoalitsioon (Vene-Ukraina sõda)|tahtekoalitsioon]]i kuuluvate riikide kohtumine, kus lepiti kokku Ukrainale pakutavates julgeolekugarantiides.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401502/otseblogi-ukraina-toetajad-kohtuvad-pariisis-venemaa-on-kategooriliselt-vastu-valisriikide-relvajoudude-paigutamisele-ukrainasse OTSEBLOGI | Ukraina toetajad kohtuvad Pariisis: Venemaa on kategooriliselt vastu välisriikide relvajõudude paigutamisele Ukrainasse] Delfi, 4.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401534/selgitaja-luhidalt-koik-otsused-mida-ukrainat-toetav-tahtekoalitsioon-pariisis-tegi SELGITAJA | Lühidalt kõik otsused, mida Ukrainat toetav tahtekoalitsioon Pariisis tegi] Delfi, 4.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401538/zelenskoi-pariisis-ukraina-liitlased-on-paika-pannud-julgeolekugarantiide-pohiraamistiku Zelenskõi Pariisis: Ukraina liitlased on paika pannud julgeolekugarantiide põhiraamistiku] Delfi, 4.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401435/rutte-pole-venemaa-otsustada-kas-julgeolekugarantiisodureid-voib-ukrainasse-saata Rutte: pole Venemaa otsustada, kas julgeolekugarantiisõdureid võib Ukrainasse saata] Delfi, 4.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609789758/trump-kutsus-euroopat-ules-lopetama-vene-nafta-ostmine-ja-survestama-hiinat Trump kutsus Euroopat üles lõpetama Vene nafta ostmine ja survestama Hiinat] ERR, 4.IX 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/czxwl15w2qko |title=Macron says 26 countries ready to send troops for Ukraine ceasefire |trans-title=Macroni sõnul on 26 riiki valmis saatma vägesid Ukraina relvarahu tagamiseks |publisher=[[BBC]] |date=4. september 2025, 20:45 |access-date=2025-09-05 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Paul Kirby |quote=The French leader made the announcement after a summit of 35 countries dubbed the "Coalition of the Willing".}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401611/putin-kui-ukrainasse-ilmuvad-nato-vaed-on-need-seaduslikud-sihtmargid Putin: kui Ukrainasse ilmuvad NATO väed, on need seaduslikud sihtmärgid] Delfi, 5.IX 2025</ref> Ühendkuningriik saatis Ukrainale Venemaa külmutatud varade arvelt 1 miljardi naelsterlingi väärtuses relvastust.<ref>[https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Великобритания направила Украине оружие на сумму 1 млрд фунтов за счет замороженных российских активов]. BBC News Русская служба, 4. IX 2025</ref> Ukraina sooritas eduka rünnaku Venemaa radarijaamale [[Nebo-M]].<ref>[https://www.err.ee/1609788429/venemaa-runnakutes-ukrainale-hukkus-oopaeva-jooksul-15-tsiviilinimest#radarijaam Vaatlejad: Ukraina korraldas eduka rünnaku Venemaa radarijaamale Nebo-M] ERR, 4.IX 2025</ref> === 5. september === [[File:NASA FIRMS 2025-09-05 Ryazan.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus tulekahjust [[Rjazani oblast]]is, {{nowrap|5. IX 2025}}]] Ukraina droonid ründasid [[Rjazani oblast]]is asuvat Venemaa suuruselt neljandat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401626/venemaal-rjazani-oblastis-rundasid-droonid-naftatootlemistehast Venemaal Rjazani oblastis ründasid droonid naftatöötlemistehast] Delfi, 5.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609790535/ukraina-rundas-droonidega-venemaa-naftarajatisi#naftarajatis Meedia: Venemaal põleb naftatöötlemistehas] ERR, 5.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |title=Ukrainian drones strike Russia's largest Rosneft refinery in Ryazan, oil depot in occupied Luhansk, Kyiv confirms |author1=Dmytro Basmat |author2=Tim Zadorozhnyy |url=https://kyivindependent.com/ukrainian-drones-reportedly-strike-oil-facilities-in-russias-ryazan-oblast-occupied-luhansk-oblast/ |access-date=2025-09-05 |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstusele on rivist välja löönud kuni 25% Venemaa naftatöötlemisvõimsustest ja tekitanud riigis bensiinipuuduse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401662/ukraina-drooniloogid-on-rivist-valja-loonud-kuni-veerandi-venemaa-naftatootlemisvoimsustest Ukraina droonilöögid on rivist välja löönud kuni veerandi Venemaa naftatöötlemisvõimsustest] Delfi, 5.IX 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120401594/ulatuslik-kutusepuudus-tabas-moskvat-olukord-on-niivord-hull-et-isegi-kohalik-meedia-on-tagajalgel |pealkiri=Ulatuslik kütusepuudus tabas Moskvat. Olukord on niivõrd hull, et isegi kohalik meedia on tagajalgel |url-access=subscription |eesnimi=Iris |perekonnanimi=Kübarsepp |kuupäev=2025-09-05 |vaadatud=2025-09-05 |väljaanne=arileht.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/watch/?v=635226246305719 Loend tabamuse saanud venemaa naftatehastest] FB Jürgo Bolitšenko blogi, 5.IX 2025</ref> [[Luhansk]]i piirkonnas tabati Vene armee kütuseterminali. === 6. september === Venemaa ründas Ukrainat 91 drooniga, millest 68 suutis Ukraina õhutõrje alla tulistada. Venemaa õhurünnakutes hukkus vähemalt kuus ja sai vigastada vähemalt 11 tsiviilisikut.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8318020/blogi-1291-sojapaev-ukrainas-gur-ukrainas-on-ligi-700-000-vene-sodurit?liveblogPost=4 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 91 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-06 |vaadatud=2025-09-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609791636/soja-1291-paev-venemaal-on-vangis-ule-2500-ukraina-soduri#rynnakud Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus kuus inimest] Delfi, 6.IX 2025</ref> === 7. september === [[File:Government Building in Kyiv after Russian attack, 2025-09-07 (02).jpg|thumb|Rünnakujärgne valitsushoone Kiievis, {{nowrap|7. IX 2025}}]] Venemaa ründas Ukrainat droonide ja rakettidega, kasutades 805 drooni ja 13 Iskander raketti. See on uus rekordarv. Eelmine maksimum — 728 drooni ja raketti registreeriti [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2025_–_31._august_2025)#9._juuli|9. juulil]]. Ukraina laskis alla 747 drooni ja neli raketti. Rünnakus sai surma vähemalt 11 ja kannatada 71 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609792236/soja-1292-paev-venemaa-rundas-ukrainat-ule-800-drooniga#Suurrunnak Venemaa ründas Ukrainat rekordarvu droonidega] ERR, 7.IX 2025</ref> Kiievi kesklinnas sai mitteplahvatanud tiibraketiga [[Iskander|Iskander-9М727]]<!--https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t «Действительно, по зданию правительства попал "Искандер 9М727" (крылатая), точнее, его часть. Горело топливо. Боевая часть не сработала, предварительно вследствие поражения ракеты. Все точные ответы будут. Не доверяйте фейсбук-экспертам»,...--> tabamuse Ukraina valitsushoone; raketikütuse süttimine tekitas hoones põlengu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401908/video-venemaa-rekordiline-runnak-tabas-kiievis-esmakordselt-valitsushoonet-pihta-said-ka-elumajad VIDEO {{!}} Venemaa rekordiline rünnak tabas Kiievis esmakordselt valitsushoonet, pihta said ka elumajad] Delfi, 7.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |title=Russian attack sparks fire at Ukraine's government building in Kyiv|url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-attack-sparks-fire-ukraines-government-building-kyiv-2025-09-07/|access-date=2025-09-07 |website=Reuters |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Diakonov |first=Ivan |date=7 September 2025 |script-title=uk:У Києві внаслідок атаки БпЛА горить будівля Кабміну |trans-title=The Cabinet of Ministers building is on fire in Kyiv as a result of a UAV attack |url=https://www.pravda.com.ua/news/2025/09/7/7529689/ |access-date=7 September 2025 |website=Ukrainska Pravda |language=uk}}</ref><ref>[https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Глава Офиса президента Украины рассказал госсекретарю США, что Россия ударила по Кабмину «Искандером»]. BBC News Русская служба, 8. IX 2025</ref> Vene rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>{{cite web |url=https://kyivindependent.com/explosions-heard-as-russia-launches-hundreds-of-drones-towards-ukrainian-cities/ |title=Record Russian drone, missile attack kills at least 5, injures 44 across Ukraine, hits government building for first time |author1=Dmytro Basmat |author2=Kateryna Hodunova |date=2025-09-07 |publisher=Kyiv Independent}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]] Severski rajoonis asuvat Ilski naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju. [[Brjanski oblast]]is rünnati [[Družba torujuhe|naftajuhtme Družba]] pumbajaama, mis süttis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120401922/video-rekordilist-vene-ohurunnakut-kogenud-ukraina-andis-oosel-looke-vene-energiarajatiste-pihta VIDEO | Rekordilist Vene õhurünnakut kogenud Ukraina andis öösel lööke Vene energiarajatiste pihta] Delfi, 7.IX 2025</ref><ref>{{cite web |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-forces-struck-russia-s-stalnoy-1757233532.html |title= Ukrainian forces strike Russia's Stalnoy kon pipeline and Ilsky oil refinery |author1= KATERYNA SHKARLAT |date=2025-09-07 |publisher=RBC News Ukraine }}</ref> ja [[Vladimiri oblast]]is Penkinos Vtorovo naftapumbajaama, mis varustas diislikütusega Moskvat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402343/ukraina-droonijoudude-ulem-teatas-vene-naftapumbajaamale-antud-loogist Ukraina droonijõudude ülem teatas Vene naftapumbajaamale antud löögist] Delfi, 9.IX 2025</ref> === 8. september === Venemaa ründas Ukraina energiasüsteemi ja löögi alla jäi soojustootmisobjekt Kiievi oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402096/venemaa-rundas-kiievi-oblastis-soojustootmisobjekti Venemaa ründas Kiievi oblastis soojustootmisobjekti] Delfi, 8.IX 2025</ref> Augustis vallutasid Ukraina relvajõud tagasi 58 ruutkilomeetrit territooriumi, peamiselt Donetski oblastis.<ref name=VR_8-9-25>{{cite web|url=https://freeradio.com.ua/ru/zsu-za-serpen-povernuly-58-kv-km-terytorii-perevazhno-na-donechchyni-holovnokomanduvach-syrskyi/ |title=ВСУ за август вернули 58 кв. км территории, преимущественно на Донетчине, — главнокомандующий Сырский |trans-title=Augustis vallutasid Ukraina relvajõud tagasi 58 ruutkilomeetrit territooriumi, peamiselt Donetski oblastis, teatas ülemjuhataja Sõrskõi. |publisher=Вільне радіо |date=8. september 2025, 13:56 |access-date=2025-09-08 |website=freeradio.com.ua |language=ru,uk |author=Вячеслав Попович |quote=8 сентября Генштаб ВСУ сообщил об освобождении поселка Заречного на Лиманском направлении. }}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609792845/soja-1293-paev-sorskoi-kinnitusel-vabastasid-ukraina-vaed-augustis-58-ruutkilomeetrit#edu Sõrskõi: Ukraina väed vabastasid augustis 58 ruutkilomeetrit territooriumi] ERR, 8.IX 2025</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is asuva Zaretšnoje küla.<ref>[https://www.err.ee/1609792845/sorskoi-ukraina-vaed-vabastasid-augustis-58-ruutkilomeetrit-territooriumi#vabastamine Ukraina teatas Zaretšnoje küla vabastamisest] Delfi, 8.IX 2025</ref><ref name=VR_8-9-25 /> Ukraina viis plahvatustega rivist välja [[Penza]] linna läbiva gaasijuhtme, mis varustas kütusega Venemaa sõjaväge.<ref>[https://www.err.ee/1609793931/ukraina-viis-vaidetavalt-rivist-valja-pensas-asuvad-kutusetrassid#pensa Ukraina viis väidetavalt rivist välja Pensas asuvad kütusetrassid] ERR, 9.IX 2025</ref> Ukraina korraldas raketi- ja droonirünnaku Donetskis asuvale mahajäetud tehasele, kus asus Vene vägede armee taseme juhtimispunkt.<ref>[https://www.err.ee/1609793931/vene-ohurunnak-tappis-donetski-oblastis-vahemalt-24-inimest#donetsk Ukraina tegi õhurünnaku okupeeritud Donetskile] ERR, 9.IX 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120402384/videod-mitu-korrust-maa-all-miks-on-ukraina-armeel-tarvis-neutraliseerida-donetski-endine-tehas-topaz |pealkiri=VIDEOD {{!}} „Mitu korrust maa all.“ Miks on Ukraina armeel tarvis neutraliseerida Donetski endine tehas Topaz? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-09 |vaadatud=2025-09-09 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 9. september === [[File:Destructions in Yarova after Russian attack, 2025-09-09 (10).jpg|thumb|[[Jarova]], {{nowrap|9. IX 2025}}]] Vene õhurünnakus [[Jarova]]le hukkus liugpommi tabamuse tagajärjel veerandsada 54- kuni 87-aastast inimest ning 18 sai vigastada.<ref>{{cite web|url=https://freeradio.com.ua/ru/ahrarii-donechchyny-zibraly-90-vid-zaplanovanoho-vrozhaiu-rannikh-zernovykh-shcho-z-ozymymy-kultur-na-2026-rik-detali/ |title=Стали известны имена большинства погибших в Яровой, местные власти принимают заявки на помощь на похороны и лечение |trans-title=Enamiku Jarovojas hukkunute nimed on teada, kohalikud võimud võtavad vastu taotlusi matuste ja ravi kulude hüvitamiseks |publisher=Вільне Радіо|date=11. september 2025, 09:56 |access-date=2025-09-11 |website=freeradio.com.ua |language=ru,uk |author=Вячеслав Попович |quote=В результате российского обстрела Яровой погибли 25 человек, еще 18 получили ранения различной степени тяжести. Уже известны имена 24 человек, чьи жизни оборвались в поселке 9 сентября. Старшему было 87 лет, самой младшей — 54. }}</ref><ref>{{Cite web |author1=Martin Fornusek |author2=Tim Zadorozhnyy |date=2025-09-09 |title='Pure terrorism' — At least 25 killed in Russian air strike on Ukrainian village during pension payouts |url=https://kyivindependent.com/russian-air-strike-on-donetsk-oblast-village-kills-over-20/ |access-date=2025-09-10 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |author1=Paul Kirby |date=2025-09-09 |title=Russian air strike kills 24 in pension queue, Ukraine says |url=https://www.bbc.com/news/articles/c1jz08j8313o |access-date=2025-09-09 |website=BBC |language=en}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402424/video-venemaa-pommitas-donetski-oblastis-jarova-asulat-hukkus-ule-20-inimese VIDEO {{!}} Venemaa pommitas Donetski oblastis Jarova asulat. Hukkus üle 20 inimese] Delfi, 9.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609793931/vene-ohurunnak-tappis-donetski-oblastis-vahemalt-24-inimest Donetski oblastis sai Vene rünnakus surma vähemalt 24 inimest] ERR, 9.IX 2025</ref> === 10. september === Venemaa ründas Ukrainat 415 drooni ja 43 raketiga. 413 sihtmärki õnnestus hävitada, aga 16 raketti ja 21 drooni tabas sihtmärki. Rünnak oli suunatud põhiliselt Lääne-Ukraina pihta.<ref>[https://www.err.ee/1609795224/venemaa-korraldas-ukrainale-suure-ohurunnaku Venemaa korraldas Ukrainale suure õhurünnaku] ERR, 10.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402601/venemaa-rundas-ukrainas-zotomori-hmelnotskoi-vinnotsja-ja-tserkasso-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Žõtomõri, Hmelnõtskõi, Vinnõtsja ja Tšerkassõ oblastit] Delfi, 10.IX 2025</ref> [[2025. aasta Vene droonide tungimine Poola õhuruumi|Poola õhuruumi sisenes vähemalt 19 Vene drooni]], millest tulistati alla ohtlikumad.<ref>[https://www.err.ee/1609795086/poola-tulistas-alla-riiki-lennanud-vene-droonid#huge Tusk: Poola õhuruumi tungis suur hulk Vene droone] ERR, 10.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402572/otseblogi-poola-tulistas-alla-ohupiiri-rikkunud-vene-droonid-uks-neist-tabas-elumaja OTSEBLOGI | Poola tulistas alla õhupiiri rikkunud Vene droonid. Üks neist tabas elumaja] Delfi, 10.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-10 |title=Poland engages Russian drones in its airspace, urges people to stay indoors|url=https://www.reuters.com/business/aerospace-defense/poland-engages-russian-drones-its-airspace-urges-people-stay-indoors-2025-09-09/|access-date=2025-09-10 |publisher=Reuters |language=en-US}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402726/poola-valitsus-nato-kaivitas-vene-droonide-tottu-4-artikli Poola valitsus: NATO käivitas Vene droonide tõttu 4. artikli] Delfi, 10.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402623/video-peaminister-tusk-toimus-vahemalt-19-ohupiiri-rikkumist-suur-osa-droonidest-tuli-valgevenest VIDEO | Peaminister Tusk: toimus vähemalt 19 õhupiiri rikkumist, suur osa droonidest tuli Valgevenest] Delfi, 10.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609802916/reuters-trumpi-leige-reaktsioon-poola-droonijuhtumile-tekitab-euroopas-rahutust Reuters: Trumpi leige reaktsioon Poola droonijuhtumile tekitab Euroopas rahutust] ERR, 17.IX 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120404156/juri-toomepuu-sojalises-mottes-olid-droonid-poola-taevas-runnaku-peaproov |pealkiri=Jüri Toomepuu: sõjalises mõttes olid droonid Poola taevas rünnaku peaproov |url-access=subscription |eesnimi=Jüri |perekonnanimi=Toomepuu |kuupäev=2025-09-17 |vaadatud=2025-09-17 |väljaanne=epl.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 11. september === Vene rünnakud tapsid viimase ööpäeva jooksul Ukrainas kolm ja vigastasid 25 inimest. Ukraina ründas Mustal merel drooniga mitmeotstarbelist sõjalaeva MPSV07. Löögi tulemusena hävis laeva raadioelektroonilise luure aparatuur ja laev on rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120402888/video-ukraina-luure-teatas-drooniga-vene-laeva-tabamisest-mustal-merel VIDEO | Ukraina luure teatas drooniga Vene laeva tabamisest Mustal merel] Delfi, 11.IX 2025</ref> Ukraina-meelne partisaniliikumine Ateš teatas, et ründas [[Tuula]]s asuvat sõjatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609796292/ukraina-partisanid-teatasid-runnakust-tuula-linna-sojatehasele#tula Ukraina partisanid teatasid, et ründasid Tuula linna sõjatehast] ERR, 11.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-11 |title= 'This is just the beginning' — Pro-Ukrainian partisans claim sabotage operation at Russian air defense factory |url= https://kyivindependent.com/this-is-just-the-beginning-pro-ukrainian-partisans-claim-strike-on-russian-air-defense-factory/ |access-date=2025-09-11 |website=Kyiv Independent |author= Volodymyr Ivanyshyn |language=en-US}}</ref> === 12. september === Venemaa laskis Ukraina pihta 40 drooni, millest tulistati alla 33. Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt kuus ja vigastada sai 26 tsiviiliisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609798059/ukraina-rundas-droonidega-moskvat-ja-venemaa-naftarajatisi#tsiviilid Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga kuus tsiviilinimest] ERR, 12.IX 2025</ref> Ukraina ründas 221 drooniga objekte [[Moskva oblast]]is, [[Smolenski oblast]]is ja [[Leningradi oblast]]is. Rünnaku tulemusel katkes nafta väljavedu Primorski sadamast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403109/leningradi-oblasti-kuberner-teatas-ule-30-drooni-torjumisest-sadamas-suttis-laev Leningradi oblasti kuberner teatas üle 30 drooni tõrjumisest. Sadamas süttis laev] Delfi, 12.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609798593/allikas-ukraina-droonirunnak-peatas-nafta-valjaveo-primorski-sadamast Allikas: Ukraina droonirünnak peatas nafta väljaveo Primorski sadamast] ERR, 12.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609800810/parast-primorski-sadama-runnakut-seisavad-kumned-varitankerid-soome-lahel-ankrus Pärast Primorski sadama rünnakut seisavad kümned varitankerid Soome lahel ankrus] ERR, 15.IX 2025</ref><ref name=ERR_20250915/> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat ballistilise raketiga Iskander-M/KN-23 ja 164 ründedrooniga. Ukraina relvajõud tulistasid alla või tegid kahjutuks 137 drooni. Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva [[Temõrivka]] küla.<ref name=deepstatemap/> Venemaa väitis, et on vallutanud [[Dnipropetrovski oblast]]is Novomõkolaivka küla.<ref>{{Cite web |date=2025-09-13 |title=Russia Claims Another Village in Ukraine’s Dnipropetrovsk Region |trans-title=Venemaa väidab, et on vallutanud veel ühe küla Ukraina Dnipropetrovski piirkonnas |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/09/13/russia-claims-another-village-in-ukraines-dnipropetrovsk-region-a90520 |access-date=2025-09-13 |website=The Moscow Times |language=en-US}}</ref> Sõltumatut kinnitust sellele ei ole. Ukraina ründas droonidega Bašnefti rafineerimistehast [[Ufa]] linna lähistel [[Baškortostan]]is. Tehases puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609799190/soja-1298-paev-zelenski-vene-vagede-pealetung-sumole-on-taielikult-nurjatud#Tehas Ukraina tabas üht Venemaa suurimat nafta rafineerimistehast] ERR, 13.IX 2025</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8323514/ukraina-tabas-uht-venemaa-suurimat-rafineerimistehast Ukraina tabas üht Venemaa suurimat rafineerimistehast] Postimees, 13.IX 2025</ref> [[Orjoli oblast]]is hukkus plahvatuses raudteel kaks [[Venemaa Rahvuskaart|Rahvuskaardi]] ohvitseri, üks sai raskelt haavata.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8323530/venemaa-raudteel-hukkus-plahvatuses-kaks-rahvuskaartlast Venemaa raudteel hukkus plahvatuses kaks rahvuskaartlast] Postimees, 13.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-14|title= Ukraine behind attack on Russian railway logistics, undermining offensive capabilities, military intelligence source claims |url= https://kyivindependent.com/ukraine-behind-attack-on-russian-railway-logistics-undermining-offensive-capabilities-hur-source-claims/ |access-date=2025-09-14|author= Kateryna Denisova | website=Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> === 14. september === [[File:NASA FIRMS 2025-09-14 Kinef.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus põlengust Kirišis, {{nowrap|14. IX 2025 01:24:00 ([[UTC]])}}<!--(The topmost detection is consistent with a refinery [[gas flare]])-->]] [[Ukraina relvajõudude kindralstaap|Ukraina relvajõudude kindralstaabi]] kinnitusel lasti alla 164 eri liiki drooni ja ballistiline rakett.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2025/9/14/ukraine-targets-key-russian-oil-refinery-as-moscow-tests-hypersonic-missile Ukraine targets key Russian oil refinery as Moscow tests hypersonic missile], [[Al-Jazīrah]], {{nowrap|14. IX 2025}}</ref> Venemaa rünnakul Ukrainale lendas droon Rumeenia õhuruumi.<ref>{{Cite web |date=2025-09-14 |title=Drone breaches Romanian airspace during Russian attack on neighboring Ukraine |trans-title=Droon rikkus Rumeenia õhuruumi Venemaa rünnaku ajal naaberriigile Ukrainale |url=https://www.reuters.com/world/drone-breaches-romanian-airspace-during-russian-attack-neighboring-ukraine-2025-09-13/ |access-date=2025-09-14 |website=Reuters |language=en-US}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403447/poolas-ja-rumeenias-tousid-droonirunnaku-ohu-tottu-ohku-sojavaelennukid-rumeenias-margati-radaril-drooni Poolas ja Rumeenias tõusid droonirünnaku ohu tõttu õhku sõjaväelennukid. Rumeenias märgati radaril drooni] Delfi, 13.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403523/rumeenia-sonul-ei-tulistatud-ohuruumi-tunginud-vene-drooni-kuna-oli-selge-et-see-rundab-ukrainat Rumeenia sõnul ei tulistatud õhuruumi tunginud Vene drooni, kuna oli selge, et see ründab Ukrainat] Delfi, 14.IX 2025</ref><ref>Vishwam Sankaran, Athena Stavrou, Tara Cobham. [https://www.independent.co.uk/news/world/europe/romania-poland-russia-drones-ukraine-war-putin-nato-latest-news-b2826119.html Ukraine-Russia war latest: Romania scrambles jets after ‘drone incursion’ as Zelensky warns conflict is expanding]. [[The Independent]], Sunday 14 September 2025 20:00 BST</ref> Leningradi oblasti [[Kiriši]] linna nafta rafineerimistehas süttis kuberner Aleksandr Drozdenko sõnul Ukraina droonide tõttu põlema. Ta väitis, et kolm drooni oli alla tulistatud, kuid kukkunud rusud süütasid nafta rafineerimistehase.<ref>{{Cite web |date=2025-09-14 |title= Ukrainian drones strike major Russian oil refinery in Leningrad Oblast, governor says |url=https://kyivindependent.com/ukrainian-drones-strike-major-russian-oil-refinery-in-leningrad-oblast-governor-says/ |author=Abbey Fenbert |access-date=2025-09-14 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref><ref name="ERR_2025-09-14">{{cite web|url=https://www.err.ee/1609799802/ukraina-droonirunnak-suutas-uhe-suurima-venemaa-naftatootlemistehase |title=Ukraina droonirünnak süütas ühe suurima Venemaa naftatöötlemistehase |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |date=14. september 2025, 08:15 |access-date=2025-09-14 |website=err.ee |quote=Meedia: Ukraina droon tabas keemiatehast Venemaal Permi krais }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403472/video-ukraina-droonirunnaku-kaigus-suttis-uks-venemaa-suurimaid-naftatootlemistehaseid VIDEO | Ukraina droonirünnaku käigus süttis üks Venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid] Delfi, 14.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609799910/ukraina-on-45-paevaga-andnud-loogi-12-venemaa-naftatootlemistehasele Ukraina on 45 päevaga andnud löögi 12 Venemaa naftatöötlemistehasele] ERR, 14.IX 2025</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8323610/kaks-kahe-paevaga-ukraina-droonid-tabasid-jarjekordselt-suurt-rafineerimistehast KAKS KAHE PÄEVAGA ⟩ Ukraina droonid tabasid järjekordselt suurt rafineerimistehast] Postimees, 14.IX 2025</ref><ref name="ERR_2025-09-14"/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403886/video-reuters-ukraina-droonirunnak-loi-rivist-valja-leningradi-oblasti-suure-naftatootlemistehase-uhe-tootmisuksuse VIDEO | Reuters: Ukraina droonirünnak lõi rivist välja Leningradi oblasti suure naftatöötlemistehase ühe tootmisüksuse] Delfi, 16.IX 2025</ref><ref name=ERR_20250915/><ref>[https://www.err.ee/1609802946/venemaa-voib-olla-sunnitud-ukraina-ohurunnakute-tottu-naftatootmist-karpima Venemaa võib olla sunnitud Ukraina õhurünnakute tõttu naftatootmist kärpima] ERR, 17.IX 2025</ref> Meedia väitel tabas Ukraina droon ka keemiatehast Venemaal [[Permi krai]]s.<ref name="ERR_2025-09-14"/><ref>[https://maailm.postimees.ee/8323800/ukraina-droonid-rundasid-vene-keemiatehast Ukraina droonid ründasid Vene keemiatehast] Postimees, 14.IX 2025</ref> Ukraina diversiooniüksused lasksid [[Leningradi oblast]]is rööbastelt välja kaks rongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403535/leningradi-ja-orjoli-oblasti-raudteedel-toimus-rida-plahvatusi-surma-sai-vedurijuht-ja-kolm-rahvuskaartlast Leningradi ja Orjoli oblasti raudteedel toimus rida plahvatusi. Surma sai vedurijuht ja kolm rahvuskaartlast] Delfi, 14. IX 2025</ref> [[Ukraina merevägi|Merevägi]] ründas [[Sevastopol]]is Venemaa [[Musta mere laevastik]]u sidekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609799802/ukraina-droonirunnak-suutas-uhe-suurima-venemaa-naftatootlemistehase#sidekeskus Ukraina merevägi teatas rünnakust Venemaa Musta mere laevastiku sidekeskusele] ERR, 14.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-14 |title=Ukraine hits Russia's Black Sea Fleet communication hub in occupied Crimea, Navy says |url=https://kyivindependent.com/ukraine-hits-russias-black-sea-fleet-communication-hub-in-occupied-crimea-navy-says/ |access-date=2025-09-15 |author=Kateryna Denisova | website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina hävitas Zaporižžja oblastis Venemaa õhutõrjesüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref name=ERR_20250915>[https://www.err.ee/1609800393/soja-1300-paev-kiiev-ukraina-havitas-40-miljonit-dollarit-maksva-vene-ohutorjesusteemi#kiiev Kiiev: Ukraina hävitas 40 miljonit dollarit maksva Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15. IX 2025</ref> === 15. september (1300. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 84 ründedrooni ja kolme raketiga. Ukraina hävitas või tegi kahjutuks 59 drooni. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Hrõhorivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina vabastas Pankivka küla [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes.<!--uk- ja ruwi-s on 2 tk= Паньківка (Луганський район) Паньківка (Сватівський район), mõlemad Luhanski oblastis--><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0SrsLf61eES68CCnfWV4yy4gYHRfFnXgmt6RkTJsQwEWPxFJxetfLtJEtZ9PPERMtl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 16. IX 2025</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] nimetas Venemaad esmakordselt agressoriks.<ref>[https://www.err.ee/1609800393/soja-1300-paev-kiiev-ukraina-havitas-40-miljonit-dollarit-maksva-vene-ohutorjesusteemi#agressor Trump nimetas esmakordselt Venemaad agressoriks] ERR, 15. IX 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8324058/trump-nimetas-venemaad-lopuks-agressoriks |pealkiri=Trump nimetas Venemaad lõpuks agressoriks |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-15 |vaadatud=2025-09-15 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina armee ülemjuhataja Sõrskõi vallandas kaotatud territooriumi tõttu kaks korpuseülemat - 17. korpuse ülema Volodõmõr Silenko ja 20. korpuse ülema Maksõm Kituhini.<ref>[https://kyivindependent.com/syrskyi-dismisses-2-corps-commanders-in-1st-shake-up-after-army-restructuring-media-reports/?fbclid=IwY2xjawM2FZ9leHRuA2FlbQIxMQABHmUGfU2_ALigsbRpErVHAEoIasdCjKCv3eEODR9ZDuBgX-_R5t8C2qYLKvzc_aem_7GtaTFVDw_nvn5eTcYtjVQ Syrskyi dismisses 2 corps commanders over lost territory, media reports] The Kyiv Independent, 16.IX 2025</ref> === 16. september === [[File:Institute for Advanced Training of Pharmacy Specialists in Kharkiv after Russian attack, 2025-09-16 (02).jpg|thumb|Rünnakujärgne farmaatsiaülikooli hoone, {{nowrap|16. IX 2025}}]] [[File:Disposal of an air-dropped bomb in Kherson, 2025-09-16 (01).jpg|thumb|Lõhkemata pommi eemaldamine Hersonis, {{nowrap|16. IX 2025}}]] Harkivis asuva farmaatsiaülikooli haldushoone süttis Vene droonirünnakus, neli inimest sai vigastada.<ref>{{Cite news |date=2025-09-16|title=Video shows moment Russian drone hits Kharkiv university building; 4 injured |url=https://kyivindependent.com/russian-drone-strikes-kharkiv-university-in-broad-daylight-injuries-reported/ |access-date=2025-09-16|website=The Kyiv Independent|author= Martin Fornusek |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Video captures moment of Russian drone strike on educational facility in Kharkiv: people injured |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/09/16/7531110/ |access-date=2025-09-16 |website=Ukrainska Pravda |language=en}}</ref> Ukraina relvajõudude erioperatsioonide üksused ründasid Saratovi naftarafineerimistehast, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02n8XLoy51jcA1YAP9b4B4Uz34Di8DiVGH28o92ffZJBPTMMM6Xz9AmpLxmrqsZjCxl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 16. IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120403937/ukraina-kindralstaabi-teatel-anti-venemaal-look-saratovi-naftatootlemistehasele Ukraina kindralstaabi teatel anti Venemaal löök Saratovi naftatöötlemistehasele] Delfi, 16. IX 2025</ref><ref>{{Cite news |date=2025-09-16|title= Ukrainian strike sets Russia's Saratov oil refinery ablaze, military reports |url= https://kyivindependent.com/ukrainian-strike-sets-russias-saratov-oil-refinery-ablaze-military-reports/ |access-date=2025-09-16|website=Kyiv Independent|author= Martin Fornusek |language=en-US}}</ref> [[HUR MO|HUR]] väitis, et on rünnanud Venemaa 155. kaardiväe merejalaväe brigaadi peakorterit [[Vladivostok]]is. [[Primorski rajoon]]i terrorismivastane komisjon väitis, et „haldushoonete lähedal plahvatas gaasiseade”. Kohalikud sõdurid väitsid, et tegemist oli õppustega.<ref>{{Cite news |date=2025-09-16|title= Explosions hit military hub in Russia’s Vladivostok 6,600km from Ukraine |url= https://euromaidanpress.com/2025/09/16/explosions-hit-military-hub-in-russias-vladivostok-6600km-from-ukraine/ |access-date=2025-09-16|website=Euromaidan|author= MARIA TRIL |language=en-US}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120404002/ukraina-sojavaeluure-teatas-plahvatuste-korraldamisest-vladivostokis-kus-asub-julmusega-silma-paistnud-vene-vaeosa Ukraina sõjaväeluure teatas plahvatuste korraldamisest Vladivostokis, kus asub julmusega silma paistnud Vene väeosa] Delfi, 16. IX 2025</ref> === 17. september === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketi ja 172 ründedrooniga. Ukraina hävitas või surus maha 136 drooni. Venemaa rünnak oli suunatud põhiliselt Ukraina raudtee infrastruktuuri vastu.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8325546/vene-armee-purustas-ukraina-raudteeuhendusi-laanega Vene droonirünnak tekitas viivitusi Ukraina raudteel] ERR, 17. IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120404141/venemaa-rundas-ukraina-raudteed-mistottu-paljud-rongid-hilinevad Venemaa ründas Ukraina raudteed, mistõttu paljud rongid hilinevad] Delfi, 17. IX 2025</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8325546/vene-armee-purustas-ukraina-raudteeuhendusi-laanega Vene armee purustas Ukraina raudteeühendusi läänega] Postimees, 17. IX 2025</ref> === 18. september === Venemaa tagastas 1000 Ukraina sõduri surnukehad, saades vastu 24 Vene sõduri surnukehad.<ref>[https://www.err.ee/1609804059/ukraina-rundas-droonidega-venemaa-naftatootlemistehaseid#surnukehad Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri surnukeha] ERR, 18.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120404603/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-1000-hukkunud-soduri-surnukeha Venemaa ja Ukraina vahetasid 1000 hukkunud sõduri surnukeha] Delfi, 18.IX 2025</ref> Ukraina droonid süütasid põlema [[Baškortostan]]is asuva [[Gazprom]]i nafta rafineerimistehase Nafthim Salavat. Tehas paikneb Ukraina rindejoonest 1400 kilomeetri kaugusel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120404475/droonid-rundasid-gazpromi-naftakeemiakompleksi-baskortostanis Droonid ründasid Gazpromi naftakeemiakompleksi Baškortostanis] Delfi, 18.IX 2025</ref> Samuti rünnati <!--Lukoil-Volgograd neftepererabotka--> naftarafineerimistehast Volgogradis, kus kohalikud elanikud teatasid plahvatustest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120404454/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-naftatootlemistehast-ukrainlaste-vaitel-too-seiskus al ründasid droonid Volgogradi naftatöötlemistehast. Ukrainlaste väitel töö seiskus] Delfi, 18.IX 2025</ref> Kohalik kuberner teatas, et ohvreid ei olnud, kuid üks eramaja sai kahjustada. Volgogradi rahvusvaheline lennujaam peatas samuti lennud. [[Venemaa kaitseministeerium]] teatas, et öö jooksul likvideeriti 43 drooni.<ref>{{Cite web |title= Drones Ignite Blaze at Gazprom’s Giant Petrochemical Plant in Bashkortostan |author= VLAD LITNAROVYCH |url= https://united24media.com/latest-news/drones-ignite-blaze-at-gazproms-giant-petrochemical-plant-in-bashkortostan-11748 |access-date=2025-09-18| website=United 24 Media|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title= Drones attack Russia's Volgograd, home to Lukoil refinery |url= https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/09/18/7531370/index.amp |access-date=2025-09-18| author= VALENTYNA ROMANENKO| website=Ukrainian Pravda|language=en}}</ref> === 19. september === Venemaa väidab, et hõivas [[Donetski oblast]]is asuva Muravka küla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8326087/blogi-1304-sojapaev-ukrainas-smohal-ukraina-hakkab-peagi-kasutama-tuhandet-puudurdrooni-paevas?liveblogPost=12 |title=Moskva: Vene vägi hõivas Donetski oblastis Muravka |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-19 |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Cite web |last=Glynn |first=Jordan |date=2025-09-20 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 19, 2025 |url=https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-september-19-2025/ |access-date=2025-09-21 |publisher=[[Institute for the Study of War]] |language=en-US}}</ref> === 20. September === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2025-09-20 (01).webp|thumb|Rünnakujärgne Ukraina küla, {{nowrap|20. XI 2025}}]] Venemaa ründas Ukrainat 32 tiibraketiga [[Kh-101]] ja 8 ballistilise raketiga [[Iskander]] ja 579 drooniga. Ukraina laskis neist alla 552 drooni, kaks ballistilist raketti ja 29 tiibraketti. Otsese tabamuse said kümme sihtmärki. Selle tagajärjel hukkus kolm inimest ja vigastada sai umbes 30 inimest.<ref>{{Cite web |date=2025-09-20 |title=3 Killed, Dozens Wounded in 'Massive' Russian Attack, Zelensky Says |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/09/20/3-killed-dozens-wounded-in-massive-russian-attack-zelensky-says-a90579 |access-date=2025-09-20 | website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405013/moskva-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukrainale-kiiev-jatkas-runnakuid-vene-naftatehastele Moskva korraldas ulatusliku rünnaku Ukrainale, Kiiev jätkas rünnakuid Vene naftatehastele] Delfi, 20. IX 2025</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatöötlemistehastele [[Saratovi oblast]]is ja [[Samara oblast]]is Novokuibõševski linnas.<ref>[https://www.err.ee/1609806780/soja-1305-paev-ukraina-tabas-venemaa-naftatootlemistehaseid#nafta Ukraina tabas droonidega Venemaa naftatöötlemistehaseid] ERR, 20. IX 2025</ref><ref>{{Cite web|date=2025-09-20 |author= Dmytro Basmat |title= Ukraine reportedly strikes oil refineries in Russia's Saratov, Samara oblasts |url= https://kyivindependent.com/ukraine-reportedly-strike-oil-refinery-in-russia-saratov-oblast-explosions-reported-deep-inside-russia/ |access-date=2025-09-20 |website=The Kyiv Independent|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|date=2025-09-20 |author= OLEH VELHAN |title= Explosions rock Novokuybyshevsk as Russians report fire near oil refinery |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/explosions-rock-novokuybyshevsk-as-russians-1758340543.html |access-date=2025-09-20 |website=RBC Ukraine News|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2025-09-20 |author= OLGA KATSIMON |title= Ukraine's Security Service and Special Forces strike Russian oil pumping stations with drones |url= https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/09/20/7531728/index.amp |access-date=2025-09-21|website=Ukrainian Pravda|language=en-US}}</ref> === 21. september === Ukrainas hukkus Vene rünnakute läbi vähemalt kolm inimest, tosinad said vigastusi.<ref>Malek Fouda. [https://www.euronews.com/2025/09/21/one-person-killed-eight-others-injured-in-overnight-russian-attacks-on-ukrainian-cities One person killed, eight others injured in overnight Russian attacks on Ukrainian cities]. [[Euronews]], 21. IX 2025</ref><ref>[https://www.aljazeera.com/news/2025/9/21/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1305 Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,305]. [[Al-Jazīrah]], 21. IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-21 |title=Russian attacks on Ukraine kill 1, injure 8, target rescue workers battling fire |url=https://kyivindependent.com/russian-attacks-on-ukraine-kill-1-injure-8/ |access-date=2025-09-21 |publisher=[[The Kyiv Independent]] |language=en}}</ref> Ukraina hävitas Krimmis kolm kopterit [[Mi-8]] ning radar 55Ž6U „[[Nebo-M|Nebo-UM]]“.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405107/video-ukraina-havitas-krimmis-kolm-vene-helikopterit-ja-100-miljonit-maksva-radari VIDEO | Ukraina hävitas Krimmis kolm Vene helikopterit ja 100 miljonit maksva radari] Delfi, 21. IX 2025</ref><ref>{{Cite web |author= VLADYSLAVA KOVALENKO |date=2025-09-21|title= Ukrainian intelligence hits three Mi-8 helicopters and expensive radar system in Crimea |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-intelligence-hits-three-mi-8-helicopters-1758444652.html |access-date=2025-09-21 |publisher=RBC News Ukraine |language=en-US}}</ref> Ukraina hävitas Vene inseneri- ja tõkete eemaldamise masina [[IMR-2|IMR-3M]].<ref>[https://www.err.ee/1609807377/soja-1306-paev-zelenski-kutsus-partnereid-ules-tugevdama-ukraina-ohukaitset Ukraina väed hävitasid haruldase Vene insenerisõiduki] ERR, 21. IX 2025</ref><ref>{{Cite web |author=Tim Zadorozhnyy |date=2025-09-21 |title=Ukraine destroys Russian 'terminator on tracks' engineering vehicle in rare strike, military says |url=https://kyivindependent.com/ukraine-destroys-russian-terminator-on-tracks-clearance-vehicle/ |access-date=2025-09-22 |publisher=The Kyiv Independent|language=en-US}}</ref> === 22. september === Ukraina õhukaitse tegi kahjutuks 141 vaenlase droonist 132.<ref>[https://www.err.ee/1609807866/soja-1307-paev-ukraina-rundas-krimmis-fsb-sanatooriumi#droonityrje Ukraina relvajõud: 141 vaenlase droonist 132 tulistati alla] ERR, 22.IX 2025</ref> Vene õhurünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kolm inimest,<ref>{{Cite web |author=Olena Goncharova |date=2025-09-22 |title=Russia strikes Zaporizhzhia, Sumy, Kyiv oblasts overnight, killing at least 3 |url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-zaporizhzhia-sumy-kyiv-oblasts-overnight-killing-at-least-2/ |access-date=2025-09-22 |website=The Kyiv Independent|language=en-US}}</ref> kokku hukkus Venemaa rünnakutes vähemalt kaheksa ja haavata sai 21 inimest. [[HUR MO|HUR]]i eriüksus Prõmari („Vaimud“) hävitas Krimmis droonilöökidega maapinnal kaks amfiiblennukit [[Berijev Be-12|Be-12]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405226/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-loogi-andmisest-venemaa-allveelaevade-vastastele-amfiiblennukitele-be-12 VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas löögi andmisest Venemaa allveelaevade vastastele amfiiblennukitele Be-12] Delfi, 22 IX 2025</ref> ja kopteri [[Mi-8]]<ref>{{Cite web |author=Kateryna Denisova |date=2025-09-22 |title=For first time, Ukraine hits 2 Russian amphibious aircraft in occupied Crimea, intelligence claims, shows footage |url=https://kyivindependent.com/for-first-time-ukraine-hits-2-russian-amphibious-aircraft-in-occupied-crimea-intelligence-claims/ |access-date=2025-09-22 |publisher=The Kyiv Independent|language=en-US}}</ref> === 23. september === NATO avalduse kohaselt sisenes kolm Venemaa [[Mikojan-Gurevitš MiG-31|MiG-31]] lennukit Eesti õhuruumi enam kui kümneks minutiks, misjärel need sunniti taanduma.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2025/9/23/nato-warns-russia-of-airspace-violations-will-defend-self-deter-threats NATO warns Russia of airspace violations, will defend self, deter threats]. [[Al-Jazīrah]], 23. IX 2025</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i ja [[Zaporižžja oblast]]i piiril asuvad Novomihhailivka ja Novoivanivka külad.<ref name=deepstatemap/> Ukraina relvajõud korraldasid droonirünnaku Moskvale, häirides sealset lennuliiklust. Vene võimude teatel tulistati alla vähemalt 33 ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609808739/soja-1308-paev-ukraina-korraldas-droonirunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 23.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-23|title= Ukraine Launches Largest Drone Attack on Moscow Since March |url= https://www.themoscowtimes.com/2025/09/23/ukraine-launches-largest-drone-attack-on-moscow-since-march-a90594 |access-date=2025-09-23|website=The Moscow Times }}</ref> Ukraina sõjaväeluure (HUR) hävitas droonirünnakus Krimmile kaks Vene [[An-26]] transpordilennukit ja kaks radarijaama.<ref>[https://www.err.ee/1609811241/ukraina-teatas-sojalennuki-su-34-allatulistamisest#krimm Luure: Ukraina hävitas Krimmis kaks Vene transpordilennukit ja radarijaamad] ERR, 25.IX 2025</ref> [[New York|New Yorgis]] toimus [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] ja [[Donald Trump|Trumpi]] kohtumine.<ref>[https://www.bbc.com/russian/live/c306m63vp68t Война в Украине: Трамп и Зеленский проводят двустороннюю встречу в Нью-Йорке]. BBC News Русская служба, 23. IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609810194/ukraina-droonid-rundasid-gazpromi-naftatootlemistehast#zeletrump Zelenski kiitis oma kõnelusi Trumpiga]. ERR, 24. IX 2025</ref> Trump ütles Zelenskõile, et on valmis tühistama keelu Ameerika relvadega Venemaa territooriumi ründamiseks.<ref>[https://www.bbc.com/russian/live/c306m63vp68t WSJ: Трамп сказал Зеленскому, что готов снять запрет на удары американским оружием по территории России]. BBC News Русская служба, 26. IX 2025</ref><ref name="Al-Ja-2709" /> Samal päeval märkis president Trump ka seda, et Ukrainal on võimalus võita tagasi kogu Venemaale kaotatud territoorium, mis on järsk muutus võrreldes tema varasemate Kiievile tehtud üleskutsetega teha Venemaale järeleandmisi.<ref>Anna Commander, John Feng, and Gabe Whisnant. [https://www.newsweek.com/donald-trump-makes-major-shift-on-russia-ukraine-war-10477142 Donald Trump Makes Major Shift on Russia-Ukraine War]. [[Newsweek]], 23. IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405701/trump-soovitas-nato-riikidel-vene-lennukid-vajaduse-korral-alla-tulistada-ja-ukrainal-kogu-oma-ala-vabastada Trump soovitas NATO riikidel Vene lennukid vajaduse korral alla tulistada ja Ukrainal kogu oma ala vabastada] Delfi, 23.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609809759/trump-ukraina-voib-kogu-oma-territooriumi-tagasi-voita Trump: Ukraina võib kogu oma territooriumi tagasi võita] ERR, 23.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609810194/ukraina-droonid-rundasid-gazpromi-naftatootlemistehast#zeletrump Zelenski kiitis oma kõnelusi Trumpiga] ERR, 24.IX 2025</ref> === 24. september === Ukraina droonid ründasid nädala jooksul teist korda [[Baškortostan]]is asuvat Gazpromi suurt naftakeemiatehast 'Neftekhim Salavat'.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405791/ukraina-droonid-tabasid-taas-gazpromi-suurt-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid taas Gazpromi suurt naftatöötlemistehast] Delfi, 24.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609810194/ukraina-droonid-rundasid-gazpromi-naftatootlemistehast#kaks Ukraina ründas kahte Vene kütusetehast] ERR, 24.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-24|title= Ukrainian drone strike sets fire to Gazprom's Bashkortostan plant, Russia claims |url= https://kyivindependent.com/ukrainian-drone-strike-sets-fire-to-bashkortostans-gazprom-plant-russia-claims/ |author= Martin Fornusek |access-date=2025-09-24|publisher=[[The Kyiv Independent]]}}</ref> Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse (HUR) meredroonid ründasid Venemaal Novorossiiski ja Tuapse sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406112/ukraina-luure-meredroonid-rundasid-venemaa-musta-mere-naftasadamaid Ukraina luure: meredroonid ründasid Venemaa Musta mere naftasadamaid] Delfi, 25.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609811241/ukraina-teatas-sojalennuki-su-34-allatulistamisest#tuapse Ukraina ründas droonidega Tuapse sadamat] ERR, 25.IX 2025</ref> [[Tšernihivi oblast]]i [[Tšernihivi rajoon]]is [[Hontšarivske]]s asuvat Ukraina relvajõudude väljaõppekeskust tabas kaks [[Ballistiline rakett|ballistilist raketti]] [[Iskander]], ohvrite arv on täpsustamisel.<ref>{{Cite web |date=2025-09-24|title= Russia strikes Ukrainian army training unit with ballistic missiles: |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/russia-strikes-ukrainian-army-training-unit-1758719155.html |author= LILIANA OLENIAK |access-date=2025-09-24|publisher=RBC News Ukraine}}</ref> USA presidendi Trumpi suhtumine käimasolevasse konflikti on (väidetavalt) muutunud.<ref name="BBC_2025-09-24">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/c07vm35rryeo |title=Kyiv can win all of Ukraine back from Russia, Trump says |trans-title=Trumpi sõnul saab Kiiev Venemaalt kogu Ukraina tagasi võita |publisher=[[BBC]] |date=24. september 2025, 13:00 |access-date=2025-09-24 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Ruth Comerford |author2=Anthony Zurcher |quote=In a post on his Truth Social platform, he said Ukraine could get back "the original borders from where this war started" with the support of Europe and Nato, due to pressures on Russia's economy.}}</ref><ref>[https://www.aljazeera.com/news/2025/9/24/russia-a-paper-tiger-how-trump-changed-his-position-on-ukraine-nato Russia a ‘paper tiger’: How Trump changed his position on Ukraine, NATO]. [[Al-Jazīrah]], 24. IX 2025</ref><ref>[https://www.aljazeera.com/news/2025/9/24/after-trumps-u-turn-can-ukraine-restore-its-pre-war-borders After Trump’s U-turn, can Ukraine restore its pre-war borders? {{!}}The US president, in a first, said Kyiv could win the war, but experts doubt a return to Ukraine’s 1991 territory]. [[Al-Jazīrah]], 24. IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405724/zelenskoi-trump-on-soja-lopetamises-mangumuutja Zelenskõi: Trump on sõja lõpetamises mängumuutja] Delfi, 24.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405897/valispoliitika-ekspertide-sonul-on-trumpi-viimased-sonumid-ukraina-ja-nato-teemal-positiivsed-kuid-teod-loevad-sonadest-rohkem Välispoliitika ekspertide sõnul on Trumpi viimased sõnumid Ukraina ja NATO teemal positiivsed, kuid teod loevad sõnadest rohkem] Delfi, 24.IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406065/wsj-zelenskoi-suutis-kiidulauluga-trumpi-tooni-muutma-panna-teod-on-aga-iseasi WSJ: Zelenskõi suutis kiidulauluga Trumpi tooni muutma panna. Teod on aga iseasi] Delfi, 25.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609812604/trump-venemaa-majandus-on-liikumas-porgusse Trump: Venemaa majandus on liikumas põrgusse] ERR, 26.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609816764/venemaal-suttis-jarjekordne-naftatootlustehas#stubb Stubb prognoosib Trumpi karmimaks muutumist Venemaa suhtes] ERR, 1.X 2025</ref> President Zelenskõi esines kõnega [[ÜRO Peaassamblee]]l; New Yorgis lõppesid ligikaudu 50 minutit kestnud kõnelused [[Sergei Lavrov|Lavrovi]] ja [[Marco Rubio|Rubio]] vahel.<ref>[https://www.bbc.com/russian/live/c306m63vp68t Зеленский выступил перед Генассамблеей ООН. Видео]. BBC News Русская служба, 24. IX 2025</ref> === 25. september === Venemaa ründas [[Vinnõtsja oblast]]it ja [[Kirovohradi oblast]]it. Rünnaku tulemusel said kahjustusi kriitilise tähtsusega taristuobjektid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405991/venemaa-rundas-ukrainas-vinnotsja-ja-kirovohradi-oblastis-infrastruktuuri Venemaa ründas Ukrainas Vinnõtsja ja Kirovohradi oblastis infrastruktuuri] Delfi, 25.IX 2025</ref> Ukraina tulistas [[Zaporižžja oblast]]is all Vene lennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120405994/ukraina-teatas-et-tulistas-alla-zaporizzjat-pommitanud-vene-lennuki-su-34 Ukraina teatas, et tulistas alla Zaporižžjat pommitanud Vene lennuki Su-34] Delfi, 25.IX 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609811241/ukraina-teatas-sojalennuki-su-34-allatulistamisest#lennuk Ukraina teatas Su-34 sõjalennuki allatulistamisest] ERR, 25.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Ukraine shoots down Russian Su-34 bomber over Zaporizhzhia Oblast, Air Force says |url=https://kyivindependent.com/ukraine-shoots-down-russian-su-34-bomber-over-zaporizhzhia-oblast-air-force-says/ |author=Abbey Fenbert |access-date=2025-09-25 |website=The Kyiv Independent}}</ref> === 26. september === Venemaa ründas Ukrainat 154 ründedrooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 128.<ref>[https://www.err.ee/1609812606/ukraina-ohurunnak-tabas-jarjekordset-naftakaitist-venemaal#droonid Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene droonist 128] ERR, 26.IX 2025</ref> Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s asuvat Afipski naftatöötlemistehast, milles puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406236/droonid-rundasid-venemaal-asuvat-afipski-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal asuvat Afipski naftatöötlemistehast] Delfi, 26.IX 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-09-25 |title= Russia blames drone “debris” again—Afipsky oil refinery erupts in fire overnight|url=https://euromaidanpress.com/2025/09/26/russia-blames-drone-debris-again-afipsky-oil-refinery-erupts-in-fire-overnight/ |author= YURI ZORIA |access-date=2025-09-26|website= euromaidanpress}}</ref> Venemaal Pihkva oblastis toimus raudteerööbastel plahvatus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406263/pihkva-oblasti-kuberner-teatas-plahvatusest-raudteel Pihkva oblasti kuberner teatas plahvatusest raudteel] Delfi, 26.IX 2025</ref> [[Smolenski oblast]]is sõitis pärast kokkupõrget veoautoga rööbastelt maha 18 kütusevagunit, millele järgnes ulatuslik tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406320/video-venemaal-smolenski-oblastis-porkasid-kokku-veok-ja-kaubarong-suttisid-bensiinivagunid#cxrecs_s VIDEO | Venemaal Smolenski oblastis põrkasid kokku veok ja kaubarong. Süttisid bensiinivagunid] Delfi, 26.IX 2025</ref> === 27. september === Ukraina droonid ründasid Venemaal [[Tšuvaššia]]s Konari lähedal asuvat Tšingovatovo naftapumplat,<ref>{{Cite web |title= Oil pumping station in Russia's Chuvash Republic halts operations after drone strike |url= https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/09/27/7532757/index.amp |access-date=2025-09-27|publisher=[[Ukrajinska Pravda|Ukraine Pravda]]| author= ROMAN PETRENKO |language=en}}</ref> mis peatas rünnaku tagajärjel töö.<ref>[https://www.err.ee/1609814427/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-600-drooni-ja-48-raketiga#chuvash Ukraina droonirünnak peatas naftapumpla töö Tšuvaššias] ERR, 28.IX 2025</ref> Venemaa teatas kolme küla vallutamisest: Derõlove ja Maiske külad [[Donetski oblast]]is ning Stepove küla [[Dnipropetrovski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609813872/soja-1312-paev-ukraina-kesk-ja-idaosas-oli-vene-droonirunnaku-tottu-oosel-ohuhaire#kyla Venemaa teatas kolme Ida-Ukraina küla vallutamisest] ERR, 27.IX 2025</ref> Vene droon tappis [[Sumõ oblast]]is ühe inimese ja vigastas kahte.<ref>{{Cite web |title=Russian drone strikes car in Sumy Oblast, killing one and injuring another |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/09/27/7532784/ |access-date=2025-09-27 |publisher=[[Ukrajinska Pravda|Ukrainska Pravda]] |language=en}}</ref><ref name="Al-Ja-2709">[https://www.aljazeera.com/news/2025/9/27/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1311 Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,311]. [[Al-Jazīrah]], 27. IX 2025</ref> President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kinnitusel saadi Iisraelilt eelmisel kuul maa-õhk tüüpi raketisüsteem [[MIM-104 Patriot|Patriot]].<ref>{{Cite web |title=Ukraine Says Received Patriot System From Israel |url=https://www.barrons.com/news/ukraine-received-patriot-system-from-israel-zelensky-171d2887 |access-date=2025-09-27 |publisher=Barron's |agency=[[AFP|Agence France Presse]] |language=en}}</ref> === 28. september === Venemaa laskis Ukraina pihta 595 drooni ja 48 raketti. Ukraina õhukaitse tulistas neist alla 568 drooni ja 43 raketti.<ref>[https://www.err.ee/1609814427/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-600-drooni-ja-48-raketiga#suur Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni- ja raketirünnaku] ERR, 28. IX 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406605/venemaa-tulistas-ukrainat-sadade-droonide-ja-rakettidega-kiievis-sai-pihta-5-korruseline-maja-ja-kardioloogiakeskus Venemaa tulistas Ukrainat sadade droonide ja rakettidega, Kiievis sai pihta 5-korruseline maja ja kardioloogiakeskus] Delfi, 28. IX 2025</ref> Ukraina kinnitusel sai rünnakutes Kiievile surma neli inimest, sh 12-aastane laps<!--https://www.aljazeera.com/news/2025/9/28/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1313-->; kogu Ukrainas sai vigastusi vähemalt 80 inimest.<ref>{{Cite web |title=Russia launches major drone and missile attack on Ukraine, hits Kyiv hard|url=https://www.reuters.com/business/aerospace-defense/russian-launches-major-drone-missile-attack-ukraine-still-ongoing-2025-09-28/|access-date=2025-09-28 |publisher=[[Reuters]]|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title='Insidious tactics' — Mass Russian missile and drone strike kills at least 4, injures over 70 in Kyiv, its surrounding region, Zaporizhzhia |url=https://kyivindependent.com/russia-launches-heavy-bombers-at-ukraine-targets-kyiv-other-cities-with-drones-and-missiles/ |access-date=2025-09-28 |website=The Kyiv Independent |language=en |author1=Abbey Fenbert |author2=Asami Terajima}}</ref><ref name="BBC_2025-09-29">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/cly6r1mg34yo |title=Trump considering supplying Ukraine with long-range missiles, Vance says |trans-title= |publisher=[[BBC]] |date=29. september 2025, 18:00 |access-date=2025-09-29 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Abdujalil Abdurasulovin Kyiv |author2=Laura Gozzi }}</ref> Poola saatkond sai kahjustusi raketi rusude kukkumisest katusele.<ref>{{Cite web |title=Polish Embassy in Kyiv struck in Russia's large-scale overnight attack |url=https://kyivindependent.com/russias-large-scale-overnight-attack-struck-polish-embassy-in-kyiv/ |access-date=2025-09-29 |author=Dmytro Basmat |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref> Ukraina ründas Belgorodi soojuselektrijaama, tekitades piirkonnas suure elektrikatkestuse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406702/ukraina-pommitas-belgorodis-asuvat-soojuselektrijaama Ukraina pommitas Belgorodis asuvat soojuselektrijaama] Delfi, 28. IX 2025</ref><ref>{{Cite web |title= Russian Belgorod plunged into total blackout after massive missile strikes |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/russian-belgorod-plunged-into-total-blackout-1759080393.html |author= BOHDAN BABAIEV |access-date=2025-09-29|website=RBC News Ukraine |language=en}}</ref> ===29. september=== [[Brjanski oblast]]is [[Karatšev]]is asuvat Vene armeele elektroonikadetaile tootvat tehast Elektrodetal tabas neli [[Neptun (raketikompleks)|Neptuni raketti]].<ref>{{Cite web |title= Ukrainian strikes hit key Russian factory: Neptune missiles target Elektrodetal|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-strikes-hit-key-russian-factory-1759141311.html |author= VIKTOR NAZARENKO |access-date=2025-09-29|website=RBC News Ukraine|language=en}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406848/ukraina-teatas-et-andis-raketiga-neptun-loogi-venemaa-tehasele-elektrodetal Ukraina teatas, et andis raketiga Neptun löögi Venemaa tehasele Elektrodetal] Delfi, 29.IX 2025 </ref><ref>[https://www.err.ee/1609814934/ukraina-rundas-brjanski-oblastis-asuvat-elektroonikatehast#tehas Ukraina ründas Brjanski oblastis asuvat elektroonikatehast] ERR, 29.IX 2025 </ref> Moskva oblastis [[Voskressensk]]is hukkus Ukraina droonirünnaku läbi kaks inimest.<ref>{{Cite web |title=Ukrainian Drone Attack Kills 2 in Moscow Region |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/09/29/ukrainian-drone-attack-kills-2-in-moscow-region-a90649 |access-date=2025-09-29|website=The Moscow Times |language=en}}</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Poltavka küla.<ref name=deepstatemap/> [[59. motoriseeritud jalaväebrigaad]] laskis Donetski oblasti okupeeritud osas alla [[Mil Mi-8|Mi-8]] kopteri.<ref>{{Cite web |title= Ukrainian forces destroy Russian Mi-8 helicopter with FPV drone |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/4041672-ukrainian-forces-destroy-russian-mi8-helicopter-with-fpv-drone.html |access-date=2025-09-29|website= ukrinform |language=en}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120406787/video-ukrainlased-teatasid-drooniga-vene-kopteri-havitamisest VIDEO | Ukrainlased teatasid drooniga Vene kopteri hävitamisest] Delfi, 29.IX 2025 </ref> ===30. september=== Sumõ oblastis [[Tšernettšõna (Sumõ rajoon)|Tšernettšõna]] külas hukkus Vene droonirünnaku tagajärjel neljaliikmeline perekond, vanemad ja nende kaks alaealist last.<ref>[https://www.bbc.com/russian/live/c306m63vp68t?page=2 В Сумской области при атаке дрона погибла семья с маленькими детьми — власти]. BBC News Русская служба, 30. IX 2025</ref><ref name=EN250930>Emma De Ruiter. [https://www.euronews.com/2025/09/30/family-of-four-among-nine-killed-in-latest-russian-attacks-on-ukraine Family of four among nine killed in latest Russian attacks on Ukraine]. [[Euronews]], 30. IX 2025</ref><!-- Published on 30/09/2025 - 11:08 GMT+2 --><ref>{{cite web|url=https://www.err.ee/1609815831/soja-1315-paev-venemaa-rundas-paevasel-ajal-droonidega-dnipro-linna#venemaa |title=Ukraina: Vene droonirünnak tappis Sumõ oblastis neljaliikmelise pere |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |date=30. september 2025, 19:40 |access-date=2025-10-01 |website=err.ee }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120407021/ukrainas-sumo-oblastis-hukkus-vene-droonirunnakus-neljaliikmeline-perekond Ukrainas Sumõ oblastis hukkus Vene droonirünnakus neljaliikmeline perekond] Delfi, 30.IX 2025</ref> [[Dnipro]]s hukkus Vene droonirünnaku läbi üks inimene;<ref>{{Cite web |title= Russia hits Ukrainian city of Dnipro in rare daytime drone attack, kills one|url=https://www.reuters.com/world/russia-hits-ukrainian-city-dnipro-rare-daytime-drone-attack-kills-one-2025-09-30/ |access-date=2025-09-30|website= Reuters |language=en}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120407223/venemaa-runnakus-dniprole-hukkus-uks-ja-sai-viga-kumneid-inimesi Venemaa rünnakus Dniprole hukkus üks ja sai viga kümneid inimesi] Delfi, 30.IX 2025</ref> kokku hukkus Ukrainas viimase ööpäeva jooksul vähemalt üheksa ning sai vigastada 15 inimest.<ref name=EN250930 /> Ukraina hävitas Krimmis ründedroonide abil Venemaa õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400|S-400 Triumph]] radarjaama.<ref>[https://www.err.ee/1609815831/soja-1315-paev-venemaa-rundas-paevasel-ajal-droonidega-dnipro-linna#s400 Ukraina erivägi hävitas Krimmis õhutõrjesüsteemi S-400 Triumph radari] ERR, 30.IX 2025</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembri jooksul 330 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-december-31-2025/ Russian Offensive Campaign Assessment, December 31, 2025] ISW, 31.XII 2025</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2025-09-30 Sukodolnaya.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus põlengust [[Verhnedonski rajoon]]is,<ref>{{cite news|url= https://militarnyi.com/en/news/drones-attack-oil-pumping-station-in-russia-s-rostov-region/ |website= militarnyi.com |title= Drones Attack Oil Pumping Station in Russia’s Rostov Region |first= Roman |last= Pryhodko |date= 2025-10-01 |access-date= 2025-10-01}}</ref><ref>{{cite news|url= https://charter97.org/en/news/2025/10/1/657735/ |website= [[Charter 97]] |title= The AFU Has Stopped An Important Oil Artery In Russian Territory |date= 2025-10-01 |access-date= 2025-10-01}}</ref> {{nowrap|30. IX 2025 23:01:00 ([[UTC]]}})<!-- detected fires on 30 September 2025 23:01:00 ([[UTC]] at the Sukodolnaya oil pumping station, [[Verkhnedonskoy District]]-->]] Venemaal [[Jaroslavl]]is puhkes tulekahju naftatöötlemistehases. Tegemist võis olla Ukraina droonirünnakuga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120407302/venemaal-jaroslavlis-suttis-suur-naftatootlemistehas-kuberner-rohutas-et-droonirunnakut-polnud Venemaal Jaroslavlis süttis suur naftatöötlemistehas. Kuberner rõhutas, et droonirünnakut polnud] Delfi, 1.X 2025</ref> Probleemide tõttu bensiini tootmises pikendas Venemaa valitsus bensiini ekspordi ajutist keeldu aasta lõpuni.<ref>[https://www.err.ee/1609816764/venemaal-suttis-jarjekordne-naftatootlustehas#ekspordikeeld Venemaa pikendas bensiini ekspordikeeldu aasta lõpuni] ERR, 1.X 2025</ref> === 2. oktoober === Venemaa ja Ukraina vahetasid Istanbulis saavutatud kokkuleppe alusel mõlemalt poolelt 185 sõjavangi. Venemaa vabastas ka 20 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609817715/soja-1317-paev-meedia-teatel-hakkab-usa-andma-ukrainale-infot-suvalookideks-venemaale Venemaa ja Ukraina vahetasid vange] ERR, 3.X 2025</ref><ref>{{Cite web |title=Ukraine brings home over 200 POWs, civilians in another swap with Russia |url= https://kyivindependent.com/ukraine-russia-pow-swap/ |access-date=2025-10-03|website=The Kyiv Independent |author1=Martin Fornusek |author2=Kateryna Denisova}}</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Olhivske ning [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove ja Kalõnivske<!--ukwi: Калинівське--> küla.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Cite web |title=Russians occupy three villages in Dnipropetrovsk and Zaporizhzhia oblasts – DeepState |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/10/02/8000951/ |access-date=2025-10-02 |website=Ukrainska Pravda}}</ref> === 3. oktoober === [[Permi krai]]s Bereznjaki linnas, Ukrainast enam kui 1700 km kaugusel asuvat keemiatehases Uralchem Azot toimusid plahvatused ja puhkes tulekahju. Selle tõenäoline põhjus oli Ukraina korraldatud droonirünnak. Tehas toodab lõhkeainete tootmiseks vajalike kompnente.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120407815/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-permi-krais-keemiatehast Ukraina droonid ründasid Venemaal Permi krais keemiatehast] Delfi, 3.X 2025</ref><ref>{{Cite web |title= Ukrainian drones strike Russian chemical giant's plant over 1,700 kilometers from front lines |url= https://kyivindependent.com/ukrainian-drones-strike-russias-chemical-giant/ |access-date=2025-10-03|publisher=[[The Kyiv Independent]] |author1= Tim Zadorozhnyy}}</ref> Ukraina [[Varitsev õhuründemoon|varitsev ründedroon]] {{ill|uk|Ljutõi|Лютий (БПЛА)}} tabas ka [[Orenburgi oblast]]is, Ukrainast 1400 km kaugusel [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemisettevõtet Orsknefteorgsintez.<ref>{{Cite web |title= Ukrainian Drones Hit Major Russian Oil Refinery, Chemical Plant |url= https://www.themoscowtimes.com/2025/10/03/ukrainian-drones-hit-major-oil-refinery-chemical-plant-a90706|access-date=2025-10-03|publisher=[[The Moscow Times]]}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609819206/ukraina-tabas-jarjekordset-naftatootlemistehast-venemaal Ukraina tabas järjekordset naftatöötlemistehast Venemaal] ERR, 3.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120407919/ukraina-julgeolekuteenistus-teatas-loogi-andmisest-venemaal-orenburgi-oblastis-asuvale-naftatootlemistehasele Ukraina julgeolekuteenistus teatas löögi andmisest Venemaal Orenburgi oblastis asuvale naftatöötlemistehasele] Delfi, 3.X 2025</ref> Venemaa korraldas Ukrainale drooni- ja raketirünnaku, kasutades 416 õhurünnakurelva – 381 drooni ja 35 raketti. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 320 õhusihtmärki: 303 drooni ja 17 raketti. Rünnaku sihtmärgiks olid Ukraina nafta- ja gaasitööstuse ettevõtted.<ref>[https://www.err.ee/1609819206/uuralites-asuvas-keemiatehases-toimusid-plahvatused#venerynnak Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 400 raketi ja drooniga] ERR, 3.X 2025</ref> Vene ballistiline rakett tabas Donetski oblastis elektrirajatist, jättes paljud tarbijad vooluta.<ref>{{Cite web |title=Part of Donetsk Oblast left without power after Russian attacks |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/10/03/8001138/ |access-date=2025-10-03 |website=Ukrajinska Pravda |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Zelenskyy confirms Russian attack on energy facility in Donetsk Oblast: It was ballistic strike |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/10/03/8001154/ |access-date=2025-10-03 |website=Ukrajinska Pravda |language=en}}</ref> [[Harkivi oblast]]is hukkus Venemaa droonirünnaku tagajärjel 13 000 siga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408011/venemaa-droonirunnak-tappis-ukrainas-13-000-siga Venemaa droonirünnak tappis Ukrainas 13 000 siga] Delfi, 3.X 2025</ref><ref>{{Cite web |title=Russian drone attack on farm kills 13,000 pigs in Kharkiv Oblast |author=Dmytro Basmat |url=https://kyivindependent.com/russian-drone-attack-kills-13-000-pigs-in-kharkiv-oblast/ |access-date=2025-10-04|website=The Kyiv Independent }}</ref> [[Družkivka]] lähedal Donetski oblastis sai Venemaa droonirünnaku läbi oma autos surma Prantsuse fotoajakirjanik Antoni Lallican, vigastada sai ka ajalehe [[The Kyiv Independent]] heaks töötanud Ukraina fotoajakirjanik Heorhii Ivantšenko.<ref>{{Cite web |title=French photojournalist killed, Ukrainian photographer injured in Russian drone strike |url=https://kyivindependent.com/french-photojournalist-killed-ukrainian-photographer-injured-in-russian-drone-strike/ |access-date=2025-10-04|website=The Kyiv Independent }}</ref><ref>{{Cite web |title=Macron Blames Russia as Drone Kills French Photojournalist in Ukraine |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/10/04/macron-blames-russia-as-drone-kills-french-photojournalist-in-ukraine-a90718 |access-date=2025-10-04|website=The Moscow Times}}</ref><ref>{{Cite web |title=Russian FPV drone strike kills French journalist and injures Ukrainian freelance photographer |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/10/03/8001127/ |access-date=2025-10-04 |website=[[Ukrajinska Pravda|Ukrainska Pravda]] |language=en}}</ref> === 4. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2025-10-04 Kinef.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus põlengust [[Kiriši]]s, {{nowrap|4. X 2025 00:09:00 ([[UTC]]}})]] Venemaa ründas Ukrainat 109 drooni ja kolme Iskander raketiga. Ukraina relvajõud tegid kahjutuks 73 drooni. [[Topeltrünnak|Topeltlöögis]] [[Sumõ oblast]]is asuvale [[Šostka]] raudteejaamale hukkus üks ja sai vigastada vähemalt 30 inimest.<ref>{{Cite web |title=‘Savage’ Russian double-tap strike on railway station in Sumy Oblast kills 1, injures at least 30 |author=Yuliia Taradiuk |url=https://kyivindependent.com/russian-strike-on-raolway-unjures-at-leat-30-zelensky-says/ |access-date=2025-10-04|website=The Kyiv Independent }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408100/venemaa-droonirunnaku-kaigus-sai-tabamuse-ukraina-reisirong-vigastada-sai-vahemalt-30-inimest Venemaa droonirünnaku käigus sai tabamuse Ukraina reisirong, vigastada sai vähemalt 30 inimest] Delfi, 4.X 2025</ref> Ukraina droonid tabasid [[Leningradi oblast]]is [[Kiriši]]s asuvat naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>{{Cite web |title= Another refinery attack, another fire: Kinef refinery ablaze in Leningrad Oblast drone strike (video, updated)|author= URI ZORIA |url= https://euromaidanpress.com/2025/10/04/another-refinery-attack-another-fire-kinef-refinery-ablaze-in-leningrad-oblast-drone-strike-video/ |access-date=2025-10-04|website= euromaidanpress |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609820289/ukraina-tabas-peterburi-regioonis-vene-naftakaitist-ja-raketilaeva#nafta Ukraina tabas naftatöötlemistehast Leningradi oblastis] ERR, 4.X 2025</ref> [[HUR MO|HUR]]i eriüksused ründasid [[Karjala vabariik|Karjala vabariigis]] [[Äänisjärv]]el asunud Vene [[Bujan-M-klassi korvett|Bujan-M]] väikest raketilaeva, mille põhirelvastuses on [[Kalibr]] raketid.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8336612/ukraina-tabas-aanisjarvel-vene-raketilaeva Ukraina tabas Äänisjärvel Vene raketilaeva] Postimees, 4.X 2025</ref><ref>{{Cite web |title= Defense Forces strike four important Russian targets, including small missile ship Buyan-M |author= URI ZORIA |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/4043706-defense-forces-strike-four-important-russian-targets-including-small-missile-ship-buyanm.html |access-date=2025-10-04|website= ukrinform}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8479246/ukraina-avaldas-video-karjalas-seilanud-vene-korveti-havitamisest |pealkiri=Ukraina avaldas video Karjalas seilanud Vene korveti hävitamisest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-05-27 |vaadatud=2025-05-27 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 53 raketi ja 496 ründedrooniga. Ukraina õhujõud tegid kahjutuks 39 raketti ja 439 drooni. Lisaks kukkus kuus Vene raketti alla. Rünnak oli suunatud Lääne-Ukraina linnade, eeskätt [[Lviv]]i vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408153/laane-ja-louna-ukrainat-tabasid-rangad-vene-ohuloogid Lääne- ja Lõuna-Ukrainat tabasid rängad Vene õhulöögid] Delfi, 5.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609820826/venemaa-korraldas-ukrainale-ohurunnaku-poolas-tousid-ohku-havitajad#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus viis, vigastada sai 16 inimest] ERR, 5.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609821051/err-ukrainas-lvivi-piirkond-sai-venemaa-oises-ohurunnakus-rangalt-kannatada ERR Ukrainas: Lvivi piirkond sai Venemaa öises õhurünnakus rängalt kannatada] ERR, 5.X 2025</ref> Hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2025/10/5/five-killed-across-ukraine-in-overnight-russian-attacks Five killed across Ukraine in overnight Russian attacks]. [[Al-Jazīrah]], 5. X 2025</ref><ref>{{Cite news |date=October 5, 2025 |title=Massive Russian attack on Ukraine kills 6, injures 18 |author=Dominic Culverwell |url=https://kyivindependent.com/russian-massive-attack-on-ukraine-injures-2-and-causes-blackouts/ |access-date=October 6, 2025 |publisher=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvat [[Lukoil]]i naftatehast, kus puhkes põleng ja Moskvas asuvat tööstuslinnakut [[Tehnopolis Moskva]], kus toodetakse ka droone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408225/video-ukraina-annab-vastuloogi-seekord-suttisid-kstovo-naftatehas-ja-moskva-tehnolinnak VIDEO | Ukraina annab vastulöögi. Seekord süttisid Kstovo naftatehas ja Moskva tehnolinnak] Delfi, 5.X 2025</ref><ref>{{Cite news |date=October 5, 2025 |title= Russia claims 32 drones shot down overnight |url= https://unn.ua/en/news/russia-claims-32-drones-shot-down-overnight |access-date=October 5, 2025 |publisher=UNN}}</ref><ref>{{Cite news |date=October 5, 2025 |title= Strike on oil refinery in Nizhny Novgorod region: drones attacked Lukoil plant. VIDEO Source: |url= https://censor.net/en/v3577904 |access-date=October 5, 2025 |publisher=censor.net}}</ref><ref>{{Cite news |date=October 6, 2025 |title= Drones hit explosives plant in Russia's Dzerzhinsk, massive fire erupts |author= OLEKSANDRA BASHCHENKO |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/drones-hit-explosives-plant-in-russia-s-dzerzhinsk-1759737221.html |access-date=October 6, 2025 |publisher=RBC-Ukraine}}</ref> === 6. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2025-10-05 Feodosia.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus põlengust [[Feodossija]]s, {{nowrap|5. X 2025, 23:07:00 (UTC)}}]] Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]i linnas asuvat lõhkeainetehast,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408456/ukraina-kindralstaap-teatas-loogi-andmisest-venemaa-uhele-suuremale-laskemoonatehasele-dzerzinskis Ukraina kindralstaap teatas löögi andmisest Venemaa ühele suuremale laskemoonatehasele Dzeržinskis] Delfi, 6.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609821324/ukraina-rundas-venemaal-suurt-lohkeainetehast#pauk Ukraina ründas Venemaal suurt lõhkeainetehast] ERR, 6.X 2025</ref><ref>{{Cite news |date=October 6, 2025 |title= Drones hit explosives plant in Russia's Dzerzhinsk, massive fire erupts |author= OLEKSANDRA BASHCHENKO |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/drones-hit-explosives-plant-in-russia-s-dzerzhinsk-1759737221.html |access-date=October 6, 2025 |publisher=RBC-Ukraine}}</ref> Krimmis kütusehoidlat [[Feodossia]]s<ref>[https://www.err.ee/1609822251/ukraina-pustitas-tjumeni-naftakaitist-runnates-uue-kaugusrekordi#feodossia Ukraina rünnakus süttinud Feodossia naftaterminal põleb juba teist päeva] ERR, 7.X 2025</ref> ja muid sõjalisi objekte<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408282/oosel-teatati-mitmest-plahvatusest-krimmis-ja-suttis-naftabaas Öösel teatati mitmest plahvatusest Krimmis ja süttis naftabaas]. Delfi, 6.X 2025</ref><ref>{{Cite news |date=October 6, 2025 |title= Ukraine's General Staff confirms strike on explosives factory in Russia and oil terminal in Crimea |author= LILIANA OLENIAK |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukraine-s-general-staff-confirms-strike-on-1759750148.html |access-date=October 6, 2025 |publisher=RBC-Ukraine}}</ref> ning [[Belgorodi oblast]]i energiataristut, mis põhjustas elektrikatkestuse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408284/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-vaidetava-ukraina-runnaku-tottu-oosel-40-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi väidetava Ukraina rünnaku tõttu öösel 40 000 inimest elektrita] Delfi, 5.X 2025</ref> Belgorodis hukkus raketirünnaku läbi kaks inimest.<ref>{{Cite news |date=October 6, 2025 |title=Ukrainian Rocket Attack on Belgorod Kills 2 After Drone Strikes Knock Out Power|url=https://www.themoscowtimes.com/2025/10/06/ukrainian-rocket-attack-on-belgorod-kills-2-after-drone-strikes-knock-out-power-a90725 |access-date=October 6, 2025 |publisher=[[The Moscow Times]]}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tjumen]]i ettevõttele [[Rusinvest]] kuuluvale naftatöötlemistehasele, mis asub Ukrainast 2000 km kaugusel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408558/droonid-rundasid-venemaal-esimest-korda-tjumeni-mille-kaugus-ukraina-piirist-on-ule-2000-kilomeetri Droonid ründasid Venemaal esimest korda Tjumeni, mille kaugus Ukraina piirist on üle 2000 kilomeetri] Delfi, 7.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609822251/ukraina-pustitas-tjumeni-naftakaitist-runnates-uue-kaugusrekordi#tjumen Ukraina püstitas Tjumeni naftakäitist rünnates uue kaugusrekordi] ERR, 7.X 2025</ref> Vene relvajõudude rünnak Donetski oblastis Ukraina kontrolli all olevatel aladel asuvatele energiarajatistele jättis osa oblastist vooluta.<ref>{{Cite web |title=Russian strike leaves parts of Donetsk Oblast without electricity |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/10/06/8001501/ |access-date=2025-10-06 |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |language=en}}</ref> Eesti maismaadroonide tootja [[Milrem Robotics]] saadab Ukrainasse üle 150 mehitamata maismaasõiduki (UGV) [[THeMIS]]. Annetust rahastab Hollandi riik.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120408515/suur-annetus-milrem-robotics-lakitab-hollandi-toel-ukrainasse-ule-150-mehitamata-maismaasoiduki Suur annetus. Milrem Robotics läkitab Hollandi toel Ukrainasse üle 150 mehitamata maismaasõiduki] Delfi, 6.X 2025</ref> === 7. oktoober === Venemaa ründas [[Poltava]]s veduridepood ja elektrialajaamasid, põhjustades vooluaktkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120408588/venemaa-rundas-ukrainas-poltavas-taas-raudteeinfrastruktuuri Venemaa ründas Ukrainas Poltavas taas raudteeinfrastruktuuri] Delfi, 7.X 2025</ref> Rünnakus [[Hersoni oblast]]ile sai surma kaks inimest ja 18 vigastada. Ukraina hävitas Venemaa elektroonilise sõjapidamise süsteemi, segamisjaama [[R-330Ž Žitel]].<ref>[https://www.err.ee/1609822251/ukraina-pustitas-tjumeni-naftakaitist-runnates-uue-kaugusrekordi#zhitel Ukraina tabas Vene haruldast elektroonilise sõjapidamise jaama] Delfi, 7.X 2025</ref> Venemaalt pärit andmetele põhjal on Ukraina lahinguväljadel 2025. aasta esimese üheksa kuuga hukkunud 87 000 Vene sõdurit, samal ajal kui haavatuid on 160 000 ja kadunuks jäänuid 34 000.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120408620/jaavad-ainult-labidamehed-vene-armee-kaotab-paevas-tuhat-meest-kui-kauaks-neid-veel-jatkub |pealkiri=„Jäävad ainult labidamehed.“ Vene armee kaotab päevas tuhat meest. Kui kauaks neid veel jätkub? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-10-07 |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 8. oktoober === [[Belgorodi oblast]]i kuberneri väitel tabas Ukraina rakett spordikompleksi ning tappis [[Maslova Pristan]]i<!--ukwi: Маслова Пристань--> asulas kolm inimest.<ref>{{cite web |last1=Protz |first1=Anastasia |title= Three killed in Ukrainian missile strike on Russia’s Belgorod region, governor says |url= https://www.irishtimes.com/world/europe/2025/10/08/three-killed-in-ukrainian-missile-strike-on-russias-belgorod-region-governor-says/ |website=[[The Irish Times]]|publisher= Reuters |access-date=8 October 2025}}</ref><ref name="ALJa_2">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/8/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1322 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,322 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2015-10-08 |access-date=2015-10-08 |website=aljazeera.com |language=en |author=David D. Lee |author2= |quote=Russia’s state nuclear energy company has claimed that a Ukrainian drone attempted to strike a nuclear plant in Russia’s [[Voroneži oblast|Voronezh region]] bordering Ukraine, but the unmanned aerial vehicle crashed into a cooling tower and caused no damage at the site. }}</ref> Vene armee ründas droonidega Ukrainas [[Krõvõi Rih]]i ja [[Tšerkassõ]] linnu.<ref>[https://www.err.ee/1609823382/krovoi-rihis-ja-tserkassos-toimusid-plahvatused#plahvatus Krõvõi Rihis ja Tšerkassõs toimusid plahvatused] ERR, 9.X 2025</ref> Õhurünnakutes [[Sumõ oblast]]ile hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web |author=Abbey Fenbert |title='Massive' Russian attack in Sumy Oblast kills 3, injures 2 |url=https://kyivindependent.com/massive-russian-attack-in-sumy-oblast-kills-3-injures-2/ |work=[[The Kyiv Independent]]|access-date=9 October 2025}}</ref> [[Novosibirsk]]is puhkes tulekahju Zavod Pripojevi tehases, mis toodab Vene sõjaväele elektroonikat. === 9. oktoober === Belgorodi oblastis hukkus oblasti kuberneri kinnitusel kolm inimest.<ref>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/9/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1323 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,323 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2015-10-09 |access-date=2015-10-09 |website=aljazeera.com |language=en |author=David D. Lee }}</ref> Venemaa droonid ründasid objekte [[Odessa oblast]]is. Kahjustada sai tsiviil-, sadama- ja energeetikataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409166/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-odessa-oblastit Venemaa ründas Ukrainas droonidega Odessa oblastit] Delfi, 9.X 2025</ref> Ukraina droonid ründasid [[Volgogradi oblast]]is Kotovo linnas asuvat [[Lukoil]]i Korobkovski gaasitöötlemistehast (Lukoil-KGPZ), kus puhkesid tulekahjud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409096/droonid-rundasid-venemaal-volgogradi-oblastis-lukoili-gaasitootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Volgogradi oblastis Lukoili gaasitöötlemistehast] Delfi, 9.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609824270/ukraina-droonid-rundasid-lukoili-gaasitehast#lukoil Ukraina droonid ründasid Lukoili gaasitehast] ERR, 9.X 2025</ref><ref>{{cite web |author= Sania Kozatskyi |title= Night Drone Attack: Satellites Spot Fires at Gas Plant and Oil Pumping Station in Russia’s Volgograd Region |url= https://militarnyi.com/en/news/night-drone-attack-satellites-spot-fires-at-gas-plant-and-oil-pumping-station-in-russia-s-volgograd-region/ |website= [[Militarnõi|militarnyi]] |access-date=9 October 2025}}</ref> === 10. oktoober === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2025-10-10 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne elumaja Kiievis, {{nowrap|10. X 2025}}]] Rünnakus Zaporižžjale hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |author1=Lucy Pakhnyuk |author2=Volodymyr Ivanyshyn |author3=Sonya Bandouil |author4=Martin Fornusek |author5=Kateryna Hodunova |date=2025-10-10 |title='Missiles, one after another' — Kyiv blackouts as Russia strikes Ukraine's energy infrastructure once again |url=https://kyivindependent.com/potential-water-power-shortages-reported-in-kyiv-amid-massive-drone-strikes/ |access-date=2025-10-10 |website=The Kyiv Independent}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 465 drooni ja 32 raketiga, mis põhjustasid voolu- ja veevarustuskatkestusi Kiievis ja vigastasid vähemalt 20 inimest.<ref>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/10/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1324 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,324 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2015-10-10|access-date=2015-10-10|website=aljazeera.com |language=en |author= Erin Hale |quote=Russian forces also fired at least seven drone attacks on the city of Zaporizhzhia in southeast Ukraine on Thursday, killing a seven-year-old and injuring at least three people, according to the regional governor. }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.err.ee/1609825812/vene-ohurunnak-jattis-suure-osa-kiievist-elektrita#pimeduses |title=Vene õhurünnak jättis suure osa Kiievist elektrita |publisher=ERR |date=10. oktoober 2025, 12:46 |access-date=2025-10-10 |website=err.ee |quote=Zaporižžjas hukkus Vene õhurünnaku tõttu seitsmeaastane laps.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409345/venemaa-rundas-droonidega-kiievit-suttis-kortermaja-ja-dnepri-vasakkallas-jai-elektrita Venemaa ründas droonidega Kiievit. Süttis kortermaja ja Dnepri vasakkallas jäi elektrita] Delfi, 10.X 2025</ref><ref name="AlJaz_2025-10-11">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/11/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1325 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,325 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1325. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-10-11 |access-date=2025-10-11 |website=aljazeera.com |language=en |author=Fiona Kelliher |quote= }}</ref> Venemaa väitis, et on tulistanud [[Buk (raketisüsteem)|raketiheitjaga Buk]] alla kaks esimest [[FP-5 Flamingo|Flamingo raketti]], tegemist oli Flamingo esmakordse kasutamisega Venemaa pinnal.<ref>{{Cite web |author= Dylan Malyasov |date=2025-10-10 |title= Russia claims to down Ukraine’s new FP-5 cruise missile |url= https://defence-blog.com/russia-claims-to-down-ukraines-new-fp-5-cruise-missile/?amp |access-date=2025-10-10 |website=Defence Blog|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title= Russians Claim That Flamingo Missiles Were Used Against Them |url= https://militarnyi.com/en/news/russians-claim-that-flamingo-missiles-were-used-against-them/ |access-date=2025-10-10 |website= [[Militarnõi|militarnyi]] |language=en}}</ref> === 11. oktoober === Ukrainas hukkus Vene drooni- ja raketirünnakute läbi vähemalt viis inimest.<ref name="AlJaz_2025-10-12">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/11/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1326 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,326 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1326. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-10-12 |access-date=2025-10-12 |website=aljazeera.com |language=en |author=Ted Regencia |quote=The Russian TASS news agency said a Ukrainian drone attack on Russia’s Kursk region killed an 81-year-old man. }}</ref> [[HUR MO|HURi]] teatel ründasid nende droonid laupäeva hommikul Venemaal [[Baškortostan]]is, umbes 1400 kilomeetri kaugusel rindejoonest asuvat nafta rafineerimistehast.<ref>{{cite web|url=https://www.err.ee/1609826880/soja-1326-paev-ukraina-rundas-naftatootlemistehast-1400-kilomeetrit-rindest#nafta |title=Sõja 1326. päev: Ukraina ründas naftatöötlemistehast 1400 kilomeetrit rindest |publisher=ERR |date=11. oktoober 2025, 16:45 |access-date=2025-10-12 |website=err.ee |quote=Zaporižžjas hukkus Vene õhurünnaku tõttu seitsmeaastane laps. }}</ref><ref>{{Cite web |author= Yuliia Akymova|author2= Daria Dmytriieva |date=2025-10-11|title= Ukrainian Security Service strike Bashneft oil refinery 1,400 km inside Russia |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-security-service-strike-bashneft-1760181279.html |access-date=2025-10-11| website=RBC-Ukraine News}}</ref> === 12. oktoober === Venemaa ründas 118 drooniga Ukraina energeetikaobjekte [[Odessa oblast]]is ja [[Donetski oblast]]is põhjustades elektrikatkestusi. Ukraina õhutõrje hävitas 103 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja vigastada sai 23 Ukraina tsiviilisikut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409759/ukrainas-hukkus-oopaeva-jooksul-seitse-tsiviilisikut-odessas-sai-kannatada-elektritaristu Ukrainas hukkus ööpäeva jooksul seitse tsiviilisikut, Odessas sai kannatada elektritaristu] Delfi, 12.X.2025</ref> Ukraina ründas Belgorodi elektrijaama, tekitades seal elektrikatkestuse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409738/belgorodi-elektrijaama-tabas-ukraina-raketilook-kuberner-teatas-elektrikatkestustest Belgorodi elektrijaama tabas Ukraina raketilöök, kuberner teatas elektrikatkestustest] Delfi, 12.X.2025</ref> Ukraina droonid ründasid [[Kh-69]] ja [[H-101|Kh-101]] rakettidele detaile tootvat tehast [[Smolensk]]is; kohalikud elanikud teatasid mitmest plahvatusest ja õhukaitsesüsteem aktiveeriti.<ref>{{Cite web |author=YURI ZORIA |date=2025-10-12 |title= Explosions rock Smolensk aviation plant that builds Kh‑59 missiles — videos show smoke rising near the site |url= https://euromaidanpress.com/2025/10/12/explosions-rock-smolensk-aviation-plant-that-builds-kh%E2%80%9159-missiles-videos-show-smoke-rising-near-the-site/ |access-date=2025-10-12 |website= euromaidanpress}}</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is Mali Štšerbakü küla.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409810/video-ebatavaline-uudis-ukraina-sodurid-teatasid-lounarindel-asuva-kula-vabastamisest VIDEO | Ebatavaline uudis: Ukraina sõdurid teatasid lõunarindel asuva küla vabastamisest] Delfi, 12.X.2025</ref><ref>{{Cite web |author=Kateryna Denisova |date=2025-10-12 |title=Ukraine liberates village in Zaporizhzhia Oblast, military claims |url=https://kyivindependent.com/ukraine-liberates-village-in-zaporizhzhia-oblast-military-claims/ |access-date=2025-10-12 |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina-meelsed partisanid rühmitusest Ateš saboteerisid sõjaväe logistikaks vajalikku raudteetaristut [[Novotšerkassk]]is [[Rostovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609827393/zelenski-kutsus-trumpi-ules-lopetama-ukraina-soda-lahis-ida-eeskujul#partisanid Ukraina partisanide teatel saboteerisid nad raudteetaristut Venemaal Rostovi oblastis] Delfi, 12.X.2025</ref><ref>{{Cite web |author= Vadim Khlyudzinsky |date=2025-10-12 |title= Partisans disrupted the movement of Russian military echelons in Rostov Oblast |url=https://unn.ua/en/news/partisans-disrupted-the-movement-of-russian-military-echelons-in-rostov-oblast |access-date=2025-10-12 |website=UNN}}</ref> [[Donald Trump]]i kutsel peaks 17. oktoobril [[Washington]]is toimuma kohtumine president [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kohtumine Trumpiga.<ref>[https://unn.ua/en/news/trump-to-host-zelensky-in-washington-on-october-17-ft Trump to host Zelensky in Washington on October 17 – FT]. [[Ukraina riiklik võrguväljaanne|UNN]]<!--Українські Національні Новини (УНН)-->, 13. X 2025</ref> === 13. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2025-10-12 Feodosia.png|thumb|NASA FIRMSi jäädvustus tulekahjudest [[Feodossija]] naftahoidlas {{nowrap|12. X 2025 23:03:00 (UTC)}}]] Krimmi Vabariigi juhi väitel süttis [[Feodossija]] naftahoidla põlema pärast droonirünnakut.<ref>{{Cite web |author=Kateryna Hodunova |date=2025-10-13 |title=Russia's largest oil depot in occupied Crimea on fire again, second Ukrainian drone strike in a week |url=https://kyivindependent.com/oil-depot-ablaze-after-drone-attack-in-russian-occupied-crimea/ |access-date=2025-10-13 |website=The Kyiv Independent}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609827864/soja-1328-paev-trump-ahvardas-putinit-tomahawkide-andmisega-ukrainale#feodossia Ukraina süütas õhurünnakuga Feodossia naftahoidla Krimmis] ERR, 13.X 2025</ref> Droonid tabasid [[Simferopol]]is ja [[Feodossija]]s asunud viit kütusemahutit ning mitut "Venemaa-Krimmi energiasilla" osaks olevat elektri alajaama.<ref>{{Cite web |date=2025-10-13 |title= SBU, SOF drones strike oil terminal, several power substations in Crimea |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/4046733-sbu-sof-drones-strike-oil-terminal-several-power-substations-in-crimea.html |access-date=2025-10-14|website= ukrinform}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120409939/droonid-rundasid-krimmis-feodossijas-naftabaasi Droonid ründasid Krimmis Feodossijas naftabaasi] Delfi, 13.X 2025</ref> === 14. oktoober === [[ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo|UNOCHA]] abikonvoi langes Hersoni oblastis Bilozerka lähedal Venemaa droonide ja suurtükiväe ühisrünnaku alla, mille tagajärjel üks veoauto hävis ja teine sai kahjustada.<ref>{{Cite web |date=2025-10-14 |title=Ukraine urges UN to condemn Russian attack on UN aid convoy in Kherson Oblast |url=https://kyivindependent.com/ukraine-urges-un-to-condemn-russian-attack-on-un-aid-convoy-in-kherson-oblast/ |author=Jared Goyette |access-date=2025-10-15 |website=The Kyiv Independent}}</ref> Venemaa ründas Harkivit juhitavate lennukipommidega, rünnaku tagajärjel sai kahjustada haigla ning vigastada kuus patsienti.<ref>[https://www.err.ee/1609828746/soja-1329-paev-vene-runnakus-harkivi-haiglale-sai-viga-vahemalt-kuus-inimest#harkiv Vene rünnakus Harkivi haiglale sai viga vähemalt kuus inimest] ERR, 14.X 2025</ref> Kurski oblasti kuberneri väitel hukkus Ukraina droonirünnakus Belitsa külale üks inimene.<ref>{{Cite web |date=2025-10-14 |title=Woman Killed in Ukrainian Drone Strike on Kursk Border Region |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/10/14/woman-killed-in-ukrainian-drone-strike-on-kursk-border-region-a90806 |access-date=2025-10-14 |website=The Moscow Times}}</ref> Ukraina droonid ründasid elektri alajaama Arzamasskajas, [[Nižni Novgorodi oblast]]is. [[NASA]] [[FIRMS]] teatas tulekahjust, mis kahjustas kahte trafot ja põhjustas kohaliku kuberneri sõnul "lühiajalisi elektrikatkestusi".<ref>{{Cite web |date=2025-10-14 |title= Over 700 km from Ukraine, drones strike Russian substation feeding Gazprom and railway |url= https://euromaidanpress.com/2025/10/14/over-700-km-from-ukraine-drones-strike-russian-substation-feeding-gazprom-and-railway/|author= YURI ZORIA |access-date=2025-10-15|website= euromaidanpress}}</ref> === 15. oktoober === Venemaa okupeeris [[Donetski oblast]]is asuvad Perestroika, Komari ja Mirnoje asulad.<ref name=deepstatemap/> [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast tabasid Ukraina droonid, kohalikud elanikud teatasid plahvatustest ja tulekahjudest.<ref>{{Cite web |date=2025-10-15|title= Volgograd oil refinery hit repeatedly as Ukraine targets fuel supplies for Russian military operations |author= VIRA KRAVCHUK |url=https://euromaidanpress.com/2025/10/15/volgograd-oil-refinery-hit-repeatedly-as-ukraine-targets-fuel-supplies-for-russian-military-operations/ |access-date=2025-10-15|website= euromaidanpress}}</ref> Ukraina droonid ründasid Ufaas asuvat nafta rafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609829769/soja-1330-paev-ukraina-rundas-taas-ufaas-asuvat-rafineerimistehast#ufaa Meedia: Ukraina ründas taas Ufaas asuvat rafineerimistehast] ERR, 15.X 2025</ref> Ukraina andis korduslöögi Krimmis asuvale Feodossija naftaterminalile, mille käigus sai kahjustada 16 kütusemahutit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120410441/ukraina-kindralstaabi-teatel-sai-kordusloogis-feodossija-naftaterminalile-kahjustada-16-kutusemahutit Ukraina kindralstaabi teatel sai korduslöögis Feodossija naftaterminalile kahjustada 16 kütusemahutit ] Delfi, 15.X 2025</ref> === 16.oktoober === [[Operatiivväejuhatus Lõuna|Operatiivväejuhatusele Lõuna]] alluvat Ukraina väljaõppekeskust tabas kaks ballistilist raketti, surma ja vigastada sai teadmata arv inimesi.<ref>{{Cite web |author= Kollen Post |date=2025-10-16|title= Russian missile strikes Ukrainian training ground, casualties reported, military says |url= https://kyivindependent.com/russia-strikes-another-ukrainian-army-training-center-with-ballistic-missiles-in-morning-attack/ |access-date=2025-10-16 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorodi oblast]]is Kstovos asuvat Vene naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609830639/soja-1331-paev-meedia-teatel-tabasid-ukraina-droonid-vene-naftatootlemistehast Meedia: Ukraina droonid tabasid suurt Vene naftatöötlemistehast] ERR, 16.X 2025</ref> === 17. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2025-10-17 Gvardeyskoye.png|thumb|NASA [[FIRMS]]i jäädvustus tulekahjudest Gvardeiskoje naftaterminalis, {{nowrap|17. X 2025 09:13:00 (UTC}})]] Washingtonis toimus USA ja Ukraina presidendi kahepoolne kohtumine;<ref name="EN251017" /><ref name="ALJa_Tr-Zel-18x" /><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411121/blogi-ja-video-washingtoni-kulastanud-zelenskoi-pakkus-usa-le-tomahawkide-vastu-ukrainas-toodetud-droone BLOGI ja VIDEO | Washingtoni külastanud Zelenskõi pakkus USA-le Tomahawkide vastu Ukrainas toodetud droone] Delfi, 17.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609832037/soja-1332-paev-sotsis-ja-okupeeritud-donetskis-kolasid-droonirunnakus-plahvatused Zelenski jõudis Valgesse Majja] Delfi, 17.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609832052/zelenski-saabus-washingtoni-relvakonelustele-trumpiga Zelenski saabus Washingtoni relvakõnelustele Trumpiga] ERR, 17.X 2025</ref> päev varem oli president Trump leppinud telefonitsi president Putiniga kokku kohtumise Ungaris.<ref name="EN251017">Malek Fouda, Sasha Vakulina. [https://www.euronews.com/2025/10/17/zelenskyy-expected-to-make-long-range-missile-case-in-white-house-talks-with-trump Trump and Zelenskyy White House meeting, all you need to know]. [[Euronews]], 17. X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609831839/trumpi-sonul-kohtub-ta-putiniga-budapestis Trumpi sõnul kohtub ta Putiniga Budapestis] ERR, 17.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609832517/el-avaldas-toetust-trumpi-ja-putini-kohtumisele-budapestis EL avaldas toetust Trumpi ja Putini kohtumisele Budapestis] ERR, 17.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609832634/eksperdid-putini-ja-trumpi-kohtumine-euroopa-pinnal-on-tehniliselt-voimalik Eksperdid: Putini ja Trumpi kohtumine Euroopa pinnal on tehniliselt võimalik] ERR, 17.X 2025</ref> Ukraina ründas droonidega Vene sõjalisi objekte Krimmis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120410929/plahvatused-toimusid-krimmis-ja-sotsis-venemaal-suleti-11-lennuvalja Plahvatused toimusid Krimmis ja Sotšis, Venemaal suleti 11 lennuvälja] ERR, 17.X 2025</ref><ref>{{cite news|url= https://charter97.org/en/news/2025/10/17/659590/ |work= [[Charter 97]] |title= Powerful Drone Attack On Crimea: Oil Depot And Airfield In Gvardeyskoye On Fire |date= 2025-10-17 |access-date=2025-10-19}}</ref> Venemaa tulistas droone tõrjudes Krimmis alla oma lennuki [[Su-30]]SM.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411037/ukraina-vaitel-tulistasid-venelased-krimmis-alla-oma-lennuki Ukraina väitel tulistasid venelased Krimmis alla oma lennuki] Delfi, 17.X 2025</ref> Vene sõjatribunal mõistis 15 Ukraina sõjavangile [[Pataljon "Aidar"|"Aidari" pataljonist]] terrorismisüüdistuse alusel kuni 21-aastase vanglakaristuse.<ref>{{Cite web |date=2025-10-17 |title=Russia convicts 15 captured Ukrainian soldiers on terrorism charges |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-aidar-trial-pow-258459f79277eb7853b1a351e6d0476c |access-date=2025-10-18 |website=AP News }}</ref> === 18. oktoober === [[TASS]]i kinnitusel sai Ukraina droonirünnakutes Krimmile kahjustada mitu elektri alajaama.<ref name="ALJa_Tr-Zel-18x">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/9/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1332 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,332 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1332. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2015-10-18 |access-date=2015-10-19 |website=aljazeera.com |language=en |author=Lyndal Rowlands }}</ref> Venemaal [[Uljanovski oblast]]is süttis Ukraina droonirünnaku järel alajaam.<ref>[https://www.err.ee/1609833138/trump-kutsus-kiievit-ja-moskvat-soda-lopetama Ukraina tabas droonidega alajaama Venemaal Uljanovski oblastis] ERR, 18.X 2025</ref> Venemaal [[Baškortostan]]i vabariigis toimus sõjaväele relvi ja laskemoona tootvas keemiatehases plahvatus.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8345218/videod-venemaal-kargatas-laskemoona-tootvas-keemiatehases-voimas-plahvatus VIDEOD ⟩ Venemaal kärgatas laskemoona tootvas keemiatehases võimas plahvatus] Postimees, 18.X 2025</ref> === 19. oktoober === Venemaa väed on tunginud [[Harkivi oblast]]is asuvasse [[Kupjansk]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas 62-st Vene ründedroonist alla 40. [[Dnipropetrovski oblast]]is jäi 192 kaevurit maa alla kaevandusse lõksu.<ref>[https://www.err.ee/1609833609/washington-post-putin-nouab-taielikku-kontrolli-donetski-ule Kiiev: Ukraina sõjavägi tulistas öösel alla 40 Vene ründedrooni 62-st] ERR, 19.X 2025</ref><ref name="AlJa_1334p">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/19/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1334 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,334 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1334. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2015-10-19 |access-date=2015-10-20 |website=aljazeera.com |language=en |author=Lyndal Rowlands |quote=Russian forces launched a “massive” attack on a coal mine in Ukraine’s Dnipropetrovsk region, private Ukrainian energy company DTEK wrote in a post on Telegram, adding that 192 mineworkers, who were underground during the incident, were being evacuated. }}</ref> Ukraina rünnakute tagajärjel puhkesid tulekahjud [[Orenburg]]i gaasitöötlustehases ja naftarafineerimistehases [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411312/video-ukraina-suutas-oosel-vene-tehaseid-seekord-said-paugu-samara-ja-orenburgi-oblast VIDEO | Ukraina süütas öösel Vene tehaseid. Seekord said paugu Samara ja Orenburgi oblast] Delfi, 19.X 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-10-19| author= Andrew Osborn | title= Ukrainian drones cause fire at major Russian gas processing plant, governor says |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-drones-cause-fire-russian-gas-plant-governor-says-2025-10-19/ |access-date=2025-10-19|website=Reuters }}</ref> === 20. oktoober === Venemaa lükkas tagasi USA presidendi Trumpi idee vaherahust ja rindejoone külmutamisest selle hetkeasukohas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411643/kreml-lukkas-trumpi-idee-rindejoone-kulmutamise-kohta-tagasi-meie-eesmark-on-endine Kreml lükkas Trumpi idee rindejoone külmutamise kohta tagasi: meie eesmärk on endine] Delfi, 20.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411290/usa-leht-putin-nouab-taas-donbassi-vallutamata-alade-loovutamist-ja-lubab-sellega-piirduda USA leht: Putin nõuab taas Donbassi vallutamata alade loovutamist ja lubab sellega piirduda] Delfi, 19.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411391/ft-trump-kaskis-zelenskoil-loovutada-donbassi-ja-ahvardas-et-muidu-venemaa-havitab-ukraina FT: Trump käskis Zelenskõil loovutada Donbassi ja ähvardas, et muidu Venemaa hävitab Ukraina] Delfi, 19.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411450/video-trump-eitas-et-noudis-kogu-donbassi-venemaale-andmist VIDEO {{!}} Trump eitas, et nõudis kogu Donbassi Venemaale andmist] Delfi, 20.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411512/zelenskoi-donbassist-ei-taganeta Zelenskõi: Donbassist ei taganeta] Delfi, 20.X 2025</ref><ref name="AlJa_251020">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/20/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1335 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,335 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1335. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2015-10-20 |access-date=2015-10-21 |website=aljazeera.com |language=en |author=Lyndal Rowlands }}</ref> Ukraina valmistab ette pikaajalist lepingut 25 Patrioti õhutõrjesüsteemi hankimiseks, teatas ukraina president Volodõmõr Zelenski.<ref>[https://www.err.ee/1609834254/vene-runnakute-tottu-jaid-tsernihivis-kumned-tuhanded-inimesed-elektrita#patriot Ukraina valmistab ette lepingut 25 Patrioti õhutõrjesüsteemi hankimiseks] ERR, 20.X 2025</ref> === 21. oktoober === Venemaa okupeeris Poltavka asula [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> Ukraina droonid tabasid [[Rostovi oblast]]is [[Bataisk]]is elumaja, kahjustades seina, mille tagajärjel evakueeriti kohaliku kuberneri sõnul 20 elanikku. Droonide rusud kahjustasid ka lähedal asuvate majade aknaid. Katkenud elektriliin jättis 3000 klienti vooluta. [[Rostov Doni ääres]] viidi haiglasse alaealine, kellel oli „killuhaav”. [[Brjanski oblast]]is väitis kuberner samuti, et drooni rusud vigastasid alaealist. [[Voroneži oblast]]is teatas kohalik kuberner, et kahjustati „tööstusettevõtet” ja eravaldust.<ref>{{Cite web | title= Russia’s Rostov Region Targeted in Ukrainian Drone Attack, Officials Say |url= https://www.themoscowtimes.com/2025/10/21/russias-rostov-region-targeted-in-ukrainian-drone-attack-officials-say-a90879 |access-date=2025-10-21|website=The Moscow Times}}</ref><ref>{{Cite web | title= Ukrainian drones launch 'massive air attack' on Russia's Bryansk, Rostov oblasts, local authorities claim|author= Volodymyr Ivanyshyn |url= https://kyivindependent.com/massive-air-attack-drones-attack-russias-bryansk-rostov-oblasts-causing-damage-authorities-claim/ |access-date=2025-10-21|website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina droonirünnakute tagajärjel süttis tulekahju Krimmis Hvardiiske alevis asuvas naftabaasis.<ref>[https://www.err.ee/1609835220/reuters-ukraina-droonirunnak-peatas-vene-naftatehase-too#krimm Krimmis süttis naftabaasis uuesti tulekahju] ERR, 21.X 2025</ref> [[Valge Maja]] teatel ei ole kohtumist Putiniga lähitulevikus kavas.<ref>Jenna Sundel, Gabe Whisnant. [https://www.newsweek.com/donald-trump-putin-meeting-russia-ukraine-white-house-10913776 Donald Trump’s Meeting with Vladimir Putin Called Off]. [[Newsweek]], 21. X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411937/meedia-trumpi-ja-putini-kohtumise-plaanid-lukati-edasi Meedia: Trumpi ja Putini kohtumise plaanid lükati edasi] Delfi, 21.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411853/lavrov-kui-ukrainas-niisama-lihtsalt-peatuda-tahendab-see-konflikti-esmapohjuste-unustamist Lavrov: kui Ukrainas niisama lihtsalt peatuda, tähendab see konflikti esmapõhjuste unustamist] Delfi, 21.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411732/cnn-rubio-ja-lavrovi-plaanis-olnud-kohtumine-lukati-lahkuminevate-ootuste-tottu-edasi CNN: Rubio ja Lavrovi plaanis olnud kohtumine lükati „lahkuminevate ootuste“ tõttu edasi] Delfi, 21.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609835607/usa-ametnik-trump-ei-plaani-putiniga-lahiajal-kohtuda USA ametnik: Trump ei plaani Putiniga lähiajal kohtuda] ERR, 21.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411970/video-trump-ma-ei-taha-raisatud-kohtumist-putiniga VIDEO | Trump: ma ei taha raisatud kohtumist Putiniga] Delfi, 22.X 2025</ref> === 22. oktoober === Ametnike sõnul hukkus Venemaa intensiivsete drooni- ja raketirünnakute käigus Ukrainas vähemalt kuus inimest, sealhulgas kaks last.<ref name="BBC_2025-10-22">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/czjpe0193geo |title=Children among victims in Russian strikes, hours after Trump-Putin talks shelved |trans-title=Venemaa rünnakute ohvrite seas on ka lapsi, mõni tund pärast Trumpi ja Putini läbirääkimiste edasilükkamist |publisher=[[BBC]] |date=22. oktoober 2025, 19:45 |access-date=2025-10-22 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Paul Kirby |author2=John Sudworth |quote=A kindergarten was hit in Ukraine's second biggest city Kharkiv and there was widespread damage in Kyiv. Children were among the 27 people wounded.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411978/zelenskoi-venemaa-oises-runnakus-hukkus-6-ja-sai-kannatada-17-inimest Zelenskõi: Venemaa öises rünnakus hukkus 6 ja sai kannatada 17 inimest] Delfi, 22.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412064/video-venemaa-andis-harkivis-loogi-lasteaia-pihta-hukkus-uks-mees VIDEO | Venemaa andis Harkivis löögi lasteaia pihta. Hukkus üks mees] Delfi, 22.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412215/delfi-ukrainas-venelased-pommitasid-lasteaeda-kuberner-euroopa-suurriigid-muretsevad-ent-ei-tegutse DELFI UKRAINAS | Venelased pommitasid lasteaeda. Kuberner: Euroopa suurriigid muretsevad, ent ei tegutse] Delfi, 22.X 2025</ref> Ukraina korraldas kombineeritud raketi- ja õhurünnaku, kasutades ka [[Storm Shadow]] rakette, [[Brjansk]]i keemiatehasele, kus toodetakse püssirohtu ja lõhkeainet.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120411975/ukraina-teatas-et-rundas-storm-shadow-rakettidega-brjanski-pussirohu-ja-lohkeainetehast Ukraina teatas, et ründas Storm Shadow’ rakettidega Brjanski püssirohu- ja lõhkeainetehast] Delfi, 22.X 2025</ref> Droonitabamusi said ka [[Dagestan]]is asuv [[Mahhatškala]] naftatöötlemistehas, [[Mordva]]s asuv [[Saransk]]i mehaanikatehas, mis toodab muu hulgas jalaväemiine ja [[Smolenski oblast]]is asuv soojuselektrijaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412023/droonid-rundasid-ettevotteid-dagestanis-ja-mordvas Droonid ründasid ettevõtteid Dagestanis ja Mordvas] Delfi, 22.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609836099/ukraina-rundas-mitut-tahtsat-venemaa-toostusrajatist#keemiatehas Ukraina ründas Brjanskis asuvat keemiatehast] ERR, 22.X 2025</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8346555/blogi-1337-sojapaev-ukrainas-venemaa-rundas-harkivis-lasteaeda?liveblogPost=1 Ukraina ründas Venemaal Brjanski keemiatehast] Postimees, 22.X 2025</ref> Venemaal [[Tšeljabinski oblast]]is [[Kopeisk]]i keemiatehases, kus toodetakse suurtükimürske ja laskemoona lennukitele, [[Kopeiski keemiatehase plahvatused|toimusid plahvatused ja puhkes tulekahju]]. Plahvatuses hukkus 12 ja teadmata kadunutena on kirjas üheksa inimest.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8347267/blogi-1338-sojapaev-ukrainas-vene-droon-tappis-ukraina-idaosas-kaks-ajakirjanikku?liveblogPost=11 Venemaal Tšeljabinski oblastis lendas õhku relvi tootev tehas] Postimees, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609836987/venemaa-rjazani-naftatootlemistehases-puhkes-suur-tulekahju#uuralites Venemaa sõjatehases toimunud plahvatuses hukkus 12 inimest] ERR, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120413286/nadal-parast-vene-laskemoonatehase-plahvatust-on-10-inimest-endiselt-kadunud-hukkunuid-on-13 Nädal pärast Vene laskemoonatehase plahvatust on 10 inimest endiselt kadunud. Hukkunuid on 13] Delfi, 28.X 2025</ref><ref>{{Cite web |date=2025-10-23 |title=Russia: Ten dead in blast at munitions plant in Urals |url=https://www.bbc.com/news/articles/ckgzx82p1x5o |access-date=2025-10-23 |website=www.bbc.com |language=en-GB}}</ref> Venemaal toimus plahvatus Pihkva-Peterburi raudteeliinil. President Zelenskõi alustas Euroopa-reisi Norrast<ref name="BBC_2025-10-22" /> ja Rootsist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412178/ukraina-ja-rootsi-solmisid-lepingu-kuni-150-gripeni-havitaja-tarnimiseks-kiievile Ukraina ja Rootsi sõlmisid lepingu kuni 150 Gripeni hävitaja tarnimiseks Kiievile] Delfi, 22.X 2025</ref> === 23. oktoober === Vene droonirünnak Kiievile vigastas seitset inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412211/venemaa-rundas-ukrainat-taas-droonidega-kiievis-sai-7-inimest-kannatada-ja-harkivi-oblastis-hukkus-paastja Venemaa ründas Ukrainat taas droonidega. Kiievis sai 7 inimest kannatada ja Harkivi oblastis hukkus päästja] Delfi, 23.X 2025</ref> Vene droon tappis [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaks Ukraina telekanali [[Freedom (telekanal)|Freedom]] ajakirjaniku: Olena Hubanova ja operaatori Jevhen Karmazini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412312/vene-droon-tappis-kramatorskis-kaks-ukraina-ajakirjanikku Vene droon tappis Kramatorskis kaks Ukraina ajakirjanikku] Delfi, 23.X 2025</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, põhjustades plahvatusi.<ref>[https://www.err.ee/1609836987/venemaa-rjazani-naftatootlemistehases-puhkes-suur-tulekahju#rjazan Venemaa Rjazani naftatöötlemistehases puhkes suur tulekahju] ERR, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412218/venemaal-rjazanis-toimusid-plahvatused-naftatootlemistehase-ja-lennuvalja-piirkonnas Venemaal Rjazanis toimusid plahvatused naftatöötlemistehase ja lennuvälja piirkonnas] Delfi, 23.X 2025</ref> Ukraina vabastas Popkrovski lähedal Dobropillija suunal asuva Kutšijev Jari küla ja võttis selle käigus vangi 50 Venemaa võitlejat.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02W2aeFkCY8sKSyGuT5GRXWxhJwu86XCa4gFGLk5BbZ8sUB3ecB26rQxAhmgn5s38Ul SÕJARAPORT | Rainer Saks: Pokrovski all likvideeriti sissepiiratud Vene väeüksus] FB Teet Kalmuse blogi, 23.X 2025</ref> Venemaa tagastas Ukrainale tuhande hukkunud sõjaväelase surnukehad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412340/ukraina-sai-tagasi-tuhande-hukkunud-sojavaelase-surnukehad Ukraina sai tagasi tuhande hukkunud sõjaväelase surnukehad] Delfi, 23.X 2025</ref><ref>{{Cite web | title=Ukraine Says Russia Returned 1,000 Bodies |url=https://www.themoscowtimes.com/2025/10/23/ukraine-says-russia-returned-1000-bodies-a90917 |access-date=2025-10-23|publisher=[[The Moscow Times]]}}</ref> USA kehtestas sanktsioonid Venemaa kahe suurima naftafirma, [[Rosneft]]i ja [[Lukoil]]i, vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609836993/usa-kehtestas-sanktsioonid-kahe-suurima-vene-naftafirma-vastu USA kehtestas sanktsioonid kahe suurima Vene naftafirma vastu] ERR, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412290/zahharova-sonul-ei-tekita-usa-sanktsioonid-mingeid-probleeme-aga-medvedevi-arvates-on-need-sojaakt Zahharova sõnul ei tekita USA sanktsioonid mingeid probleeme, aga Medvedevi arvates on need sõjaakt] Delfi, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412198/video-trumpi-kannatus-hakkab-otsa-saama-venemaa-naftafirmadele-kehtestati-seni-suurimad-sanktsioonid VIDEO | Trumpi kannatus hakkab otsa saama: Venemaa naftafirmadele kehtestati seni suurimad sanktsioonid] Delfi, 23.X 2025</ref><ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120412239/nafta-hind-hakkas-rallima-bbc-venemaa-majandus-saab-hoobi Nafta hind hakkas rallima. BBC: Venemaa majandus saab hoobi] Delfi, 23.X 2025</ref><ref name="BBC_2025-10-23">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/cd6758pn6ylo |title=Trump says Putin talks 'don't go anywhere' as he imposes new sanctions |trans-title=Trump ütleb, et Putini läbirääkimised „ei vii kuhugi“, kuna ta kehtestab uued sanktsioonid |publisher=[[BBC]] |date=23. oktoober 2025, 11:45 |access-date=2025-10-23 |website=bbc.com |language=en-gb |author=Bernd Debusmann Jr |author2=Max Matza |author3=Ian Aikman |quote=Oil and gas are Russia's biggest exports. The two Russian oil firms export 3.1 million barrels of oil per day. Rosneft is responsible for nearly half of all Russian oil production, which makes up 6% of the global output, according to UK government estimates.}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8348792/putin-sanktsioonid-on-tosised-kuid-me-ei-allu-usa-survele |pealkiri=Putin: sanktsioonid on tõsised, kuid me ei allu USA survele |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-10-24 |vaadatud=2025-10-24 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> Sanktsioonid hakkavad kehtima 21. novembril 2025.<ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8363556/india-ja-hiina-poorasid-selja-vene-nafta-hind-kukub-ja-maksud-pohjustavad-piiril-ummikuid |pealkiri=India ja Hiina pöörasid selja: Vene nafta hind kukub ja maksud põhjustavad piiril ummikuid |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2025-11-18 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120418242/uued-sanktsioonid-on-pannud-venemaa-naftaekspordile-suure-pontsu Uued sanktsioonid on pannud Venemaa naftaekspordile suure põntsu] Delfi, 19.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418652/indias-asuv-maailma-suurim-naftatootlemistehas-vahendab-oluliselt-vene-nafta-kasutamist Indias asuv maailma suurim naftatöötlemistehas vähendab oluliselt Vene nafta kasutamist] Delfi, 21.XI 2025</ref> Euroopa Liit kiitis heaks 19. sanktsioonipaketi, et tugevdada survet Venemaale ning takistada tema sõjamasina rahastamist. Kehtestati keeld osta Venemaa veeldatud maagaasi alates 1. jaanuarist 2027. Sanktioonide alla lisati 117 varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609836750/el-i-riigid-leppisid-kokku-19-sanktsioonipaketis-venemaa-vastu EL-i riigid leppisid kokku 19. sanktsioonipaketis Venemaa vastu] ERR, 22.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609837167/euroopa-liit-vottis-vastu-19-sanktsioonipaketi-venemaale Euroopa Liit võttis vastu 19. sanktsioonipaketi Venemaale] ERR, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412236/sihikul-on-gaas-ja-krupto-el-vottis-vastu-19-sanktsioonipaketi-venemaa-vastu Sihikul on gaas ja krüpto. EL võttis vastu 19. sanktsioonipaketi Venemaa vastu] Delfi, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412266/zelenskoi-sanktsioonidest-just-see-mida-me-ootasime Zelenskõi sanktsioonidest: just see, mida me ootasime] Delfi, 23.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412062/intervjuu-prantsuse-ekspert-euroopa-liit-vabaneb-lahiajal-vene-energia-soltuvusest INTERVJUU | Prantsuse ekspert: Euroopa Liit vabaneb lähiajal Vene energia sõltuvusest] Delfi, 23.X 2025</ref> === 24. oktoober === Vene rünnakutes Hersonile hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |title=Ukraine war latest: Russia hits Kharkiv with glide bombs, artillery, drones kill 3 in Kherson |author=Jared Goyette |url=https://kyivindependent.com/ukraine-war-latest-update-2025-10-24/ |access-date=2025-10-24 |väljaanne=The Kyiv Independent}}</ref> Hiina riiklikud naftaettevõtted peatasid Venemaa nafta ostmise seoses USA poolt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidega.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120412549/kreml-sai-hiinalt-suure-hoobi-riik-peatas-osaliselt-venemaalt-nafta-ostmise Kreml sai Hiinalt suure hoobi. Riik peatas osaliselt Venemaalt nafta ostmise] Delfi, 24.X 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8349802/el-pais-trumpi-ootamatu-look-andis-putini-sojaplaanile-kabelimatsu |pealkiri=El País ⟩ Trumpi ootamatu löök andis Putini sõjaplaanile kabelimatsu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-10-26 |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas nelja Ida-Ukrainas küla vallutamisest&nbsp;— Bolohivka küla Harkivi oblastis, Dronivka ja Promin Donetski oblastis ning Peršotravneve Dnipropetrovski oblastis. Sõltumatut kinnitust sellele ei ole.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8348049/blogi-1339-sojapaev-ukrainas-putini-eriesindaja-soitis-usasse-trumpi-ametnikega-kohtuma |pealkiri=Venemaa teatas nelja Ida-Ukraina küla vallutamisest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-10-24 |vaadatud=2025-10-24 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Cite web |last=Bern |first=Stefaniia |date=2025-10-25 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, October 24, 2025 |url=https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-24-2025/ |access-date=2025-10-25 |website=Institute for the Study of War |language=en-US}}</ref> === 25. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat üheksa raketi ja 62 drooniga. millest Ukraina tulistas alla neli raketti ja 50 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus vähemalt kaheksa ja sai viga 67 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412765/zelenskoi-kutsus-liitlasi-abistama-ukraina-ohutorje-tugevdamisega-parast-venemaa-oist-ohurunnakut Zelenskõi kutsus liitlasi abistama Ukraina õhutõrje tugevdamisega pärast Venemaa öist õhurünnakut] Delfi, 25.X 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609839438/oises-raketirunnakus-kiievile-sai-vigastada-11-inimest-hukkus-kaks Öises raketirünnakus Kiievile sai vigastada 11 inimest, hukkus kaks] ERR, 25.X 2025</ref> Ukraina ulatuslik droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i Novonikolajevski rajoonis asuvas Balaškovskaja elektri alajaamas.<ref>{{Cite web |title= Ukrainian drones strike electrical substation in Russia's Volgograd Oblast for second time in two weeks |url= https://kyivindependent.com/ukrainian-drones-strike-russian-electrical-substation-in-volgograd-oblast-for-second-time-in-two-weeks/|author= Dmytro Basmat |access-date=2025-10-25|väljaanne=[[The Kyiv Independent]]}}</ref> === 26. oktoober === Venemaa õhurünnakurünnaku tagajärjel hukkus Kiievis kolm ja sai vigastada 31 inimest, sealhulgas kuus last; kahjustada sai ka infrastruktuur.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412831/vene-droonirunnaku-tottu-hukkus-kiievis-kolm-inimest Vene droonirünnaku tõttu hukkus Kiievis kolm inimest] Delfi, 26.X 2025</ref><ref>{{Cite web |title=Russian attack on Kyiv kills three, injures 31, including 6 children, Ukraine says|url=https://www.straitstimes.com/world/europe/Russian-attack-on-Kyiv-kills-three-injures-31-including-6-children-Ukraine-says|access-date=2025-10-26|agency=Reuters|publisher=The Straits Times}}</ref> Venemaa väed on tunginud Pokrovski lõunaossa ja seal on positsioonidel umbes 200 Venemaa sõjaväelast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412869/ukraina-kindralstaabi-teatel-on-pokrovskis-umbes-200-vene-sojavaelast Ukraina kindralstaabi teatel on Pokrovskis umbes 200 Vene sõjaväelast] Delfi, 26.X 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120413859/linna-sees-on-tekkinud-hall-tsoon-kas-pokrovski-linn-on-ukraina-jaoks-kaotsi-minemas |pealkiri=„Linna sees on tekkinud hall tsoon.“ Kas Pokrovski linn on Ukraina jaoks kaotsi minemas? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-10-30 |vaadatud=2025-10-30 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120413920/sorskoi-sonul-ei-ole-ukraina-joud-pokrovskis-ega-kupjanskis-blokeeritud Sõrskõi sõnul ei ole Ukraina jõud Pokrovskis ega Kupjanskis blokeeritud] Delfi, 30.X 2025</ref> Ukraina väed lõpetasid Kutšerivi Jari asula puhastamise ja vabastasid Suhhetske küla Pokrovskist kirdes.<ref>[https://www.err.ee/1609839921/vene-ohurunnakus-kiievile-hukkus-kolm-ja-sai-viga-31-inimest#donetsk Ukraina vabastas kaks küla Donetski oblastis] ERR, 26.X 2025</ref><ref name=deepstatemap/> === 27. oktoober === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412938/linnapea-teatas-34-moskva-suunas-lennanud-drooni-allatulistamisest-sotsiaalmeedias-teatati-plahvatustest Linnapea teatas 34 Moskva suunas lennanud drooni allatulistamisest. Sotsiaalmeedias teatati plahvatustest] Delfi, 27.X 2025</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Jehorivka küla.<ref>[https://www.err.ee/1609840419/soja-1342-paev-moskva-piirkonda-tabas-droonirunnak#ukraina Ukraina väed vabastasid küla Dnipropetrovski oblastis] ERR, 27.X 2025</ref> Ukraina luureüksused hävitasid Venemaa õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]]. Ukraina lõi Donetski oblastis Dobropillja lähedal tagasi Vene vägede viimaste aegade suurima soomusrünnaku.<ref>[https://www.err.ee/1609841340/soja-1343-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-suure-soomusrunnaku-torjumisest#soomusrynnak Ukraina teatas Vene vägede suure soomusrünnaku tõrjumisest] ERR, 28.X 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120413033/video-vene-soomukite-uljas-pealetung-loppes-porilombis-keda-soosib-praegu-ukraina-sojas-ilm |pealkiri=VIDEO {{!}} Vene soomukite uljas pealetung lõppes porilombis. Keda soosib praegu Ukraina sõjas ilm? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-10-27 |vaadatud=2025-10-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. oktoober === Ukraina väed võtsid riigi idaosas kinni vene [[Kaksküürkaamel|kaheküürulise kaameli]].<ref>{{Cite web |title= Camel Rescued From Overrun Russian Site as Ukraine Captures Unlikely POW, Video |url= https://united24media.com/latest-news/camel-rescued-from-overrun-russian-site-as-ukraine-captures-unlikely-pow-video-12903 |author= ROMAN KOHANETS |access-date=2025-10-28|publisher=United 24 Media}}</ref> === 29. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2025-10-29 Simferopol.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus põlengust [[Simferopoli lennujaam]]ast idas asuvas ATANi naftaterminalis, {{nowrap|29 X 2025 07:07:00 ([[UTC]])}}]] Venemaa korraldas 396 rünnakut Ukraina lõunaosas asuva [[Zaporižžja oblast]]i 15 asulale, mille tagajärjel sai üks inimene surma ja kolm inimest vigastada.<ref name="AlJaz_2025-10-29">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/29/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1343 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,343 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1343. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-10-29 |access-date=2025-10-31 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=Russia launched 396 attacks on 15 settlements in Ukraine’s southern Zaporizhia region, killing one person and injuring three others, Governor Ivan Fedorov said on Tuesday. }}</ref> [[Simferopoli lennujaam|Simferopoli rahvusvahelisest lennujaamast]] idas asuvat ATANi naftaterminali rünnati droonidega ja see süttis põlema.<ref>{{cite news|url= https://kyivindependent.com/ukrainian-drones-strike-2-oil-depots-in-russian-occupied-crimea-media-reports/ |website= kyivindependent.com |title= Ukraine attacks 2 oil depots, destroys military equipment in Russian-occupied Crimea, SBU source confirms |first= Kateryna |last= Hodunova |date= 2025-10-29 |access-date=2025-10-29}}</ref> President Putini teatel on Venemaa relvajõud edukalt katsetanud tuumaenergiaga töötavat veealust drooni Poseidon.<ref>{{cite news|url= https://www.newsonair.gov.in/russia-tests-nuclear-powered-poseidon-underwater-drone/ |website=All India Radio |title=Russia Tests Nuclear-Powered Poseidon Underwater Drone|date= 2025-10-29 |access-date=2025-10-30}}</ref> Vene üksused on tunginud [[Mõrnohrad]]i äärelinna<ref>[https://www.err.ee/1609842306/soja-1344-paev-ukraina-rundas-oosel-vahemalt-kolme-vene-nafta-ja-keemiatehast#sissetung Ukraina tunnistas Vene üksuste tungimist Mõrnohradi äärelinna] ERR, 29.X 2025</ref> Ukraina ründas kahte Venemaa naftatöötlemistehast ja keemiatehast. Tabamuse said [[Uljanovski oblast]]is [[Novospasskoje]]s asuv NS-Oili rafineerimistehas, [[Mari Eli Vabariik|Mari Eli Vabariigis]] [[Tabašino]]s tegutsev naftatöötlemistehas ja [[Stavropoli krai]]s asuv Stavroleni keemiatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120413480/venemaal-rundasid-droonid-kolme-naftatehast-suleti-terve-hulk-lennuvalju Venemaal ründasid droonid kolme naftatehast. Suleti terve hulk lennuvälju] Delfi, 29.X 2025</ref> === 30. oktoober === Venemaa ründas Zaporižžjat. Tabamuse said ühiselamu ja taristurajatis. Rünnakus sai surma kaks inimest ja 23 vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609843161/venemaa-ohurunnakutes-ukrainale-hukkus-uks-ja-sai-haavata-21-inimest#zapo Venemaa õhurünnakus Zaporižžjale hukkus üks ja sai viga 17 inimest] ERR, 30.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120413752/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-zaporizzjas-hukkus-2-ja-sai-kannatada-23-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Zaporižžjas hukkus 2 ja sai kannatada 23 inimest] Delfi, 30.X 2025</ref><ref name="AlJaz_2025-10-30">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/31/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1344 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,344 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1344. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-10-30 |access-date=2025-10-31 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=A Russian strike on a children’s hospital in Kherson in southern Ukraine wounded at least nine people on Wednesday, authorities have said. }}</ref> Vene droonirünnakus Kramatorskile hukkus üks inimene.<ref>Вячеслав Попович. [https://freeradio.com.ua/ru/rosiiany-vdaryly-dronom-po-kramatorsku-zahynula-odna-liudyna/ Россияне ударили дроном по Краматорску — погиб один человек]. freeradio.com.ua, 30. X 2025</ref> Vene õhurünnakus Konstantinovkale hukkus samuti üks tsiviilisik.<ref>[https://freeradio.com.ua/ru/rosiiany-skynuly-aviabombu-na-kostiantynivku-zahynula-liudyna/ Россияне сбросили авиабомбу на Константиновку — погиб человек]. freeradio.com.ua, 30. X 2025</ref> === 31. oktoober === Venemaa ründas neljapäeval ja reede varahommikul Ukraina energiataristut ja muid sihtmärke droonide ja rakettidega, mis sundisid kehtestama üleriigilisi elektripiiranguid ja mille tagajärjel hukkus seitse inimest.<ref name="AlJaz_2025-10-31">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/31/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1345 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,345 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1345. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-10-31 |access-date=2025-10-31 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=Zelenskyy added that Russia launched more than 650 drones and 50 missiles in the attacks. Most of the drones were neutralised and two-thirds of the missiles were downed, he said. }}</ref> Venemaa okupeeris Novohrõhorivka asula [[Zaporižžja oblast]]i kirdeosas.<ref name=deepstatemap/> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai kahjustada energeetikaobjektid Venbemaal : [[Orjoli oblast]]is asuv soojuselektrijaam, [[Vladimir]]is oluline elektrialajaama ja [[Jaroslavl]]is Slavneft-JANOS-i naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.err.ee/1609844106/soja-1346-paev-ukraina-droonid-rundasid-orjolis-asuvat-soojuselektrijaama#ukraina Ukraina droonid ründasid Orjoli oblastis asuvat soojuselektrijaama] ERR, 31.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414012/venemaal-rundasid-droonid-energeetikaobjekte-ja-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid energeetikaobjekte ja naftatöötlemistehast] Delfi, 31.X 2025</ref> [[HUR MO|Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse (HUR)]] teatel hävitasid nad [[Moskva oblast]]is [[Koltsevoi]] naftatoodete torujuhtme kolm haru.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8353139/blogi-1347-sojapaev-ukrainas-salaoperatsioon-loi-moskva-oblastis-rivist-valja-naftatorujuhtme?liveblogPost=5 |pealkiri=Ukraina luureteenistus lasi Moskva oblastis õhku naftatorujuhtme |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-11-01 |vaadatud=2025-11-01 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609845219/ukraina-saatis-pokrovskisse-erivaelased#hur HUR: Ukraina tabas Moskva lähedal asuvat kriitilist kütusetorustikku] ERR, 1.XI 2025</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa oktoobri jooksul 274 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-december-31-2025/ Russian Offensive Campaign Assessment, December 31, 2025] ISW, 31.XII 2025</ref> == November == === 1. november === Vene väed korraldasid päeva jooksul 673 rünnakut Ukraina Zaporižžja oblasti 19 asulale, tappes vähemalt kolm inimest ja vigastades 29 inimest.<ref name="AlJaz_2025-11-01">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/31/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1346 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,346 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1346. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-11-01 |access-date=2025-11-01 |website=aljazeera.com |language=en |author= Lyndal Rowlands |quote=Russian forces killed eight people and injured 18 others in Ukraine’s Donetsk region in the past day, the head of the Donetsk Regional Military Administration, Vadym Filashkin, reported on Facebook on Friday. }}</ref> [[Dnipropetrovski oblast]]is toimunud sõjaväelist autasustamistseremooniat tabanud Vene raketirünnakus hukkus 19 inimest, kellest 7 olid tsiviilisikud ja 12 autasustamisel osalenud sõdurid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416018/sotsiaalmeedia-leke-aitas-venemaal-ukraina-droonivaelaste-autasustamist-pommitada-pataljoniulem-sai-kuriteokahtluse Sotsiaalmeedia leke aitas Venemaal Ukraina drooniväelaste autasustamist pommitada. Pataljoniülem sai kuriteokahtluse] Delfi, 10.XI 2025</ref> [[Venemaa kaitseministeerium]]i kinnitusel hävitati kümne oblasti kohal 98 drooni.<ref>{{Cite web |title= Panic in Moscow after massive drone attack, Russia claims record air defense success |author= VLADYSLAVA KOVALENKO |url= https://newsukraine.rbc.ua/news/panic-in-moscow-after-massive-drone-attack-1761979747.html |access-date=2025-11-01|website=RBC News Ukraine |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609845219/ukraina-saatis-pokrovskisse-erivaelased#droonid Vene õhutõrje: tulistasime alla 98 Ukraina drooni] ERR, 1.XI 2025</ref> === 2. november === [[File:NASA FIRMS 2025-11-01 Tuapse.png|thumb|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus tulekahjjust Tuapses, {{nowrap|1. XI 2025 22:59:00 ([[UTC]])}}]] Kohalike ametnike teatel on Venemaa rünnakutes kogu Ukrainas hukkunud vähemalt neli tsiviilisikut ja 51 inimest saanud vigastada.<ref name="AlJaz_2025-11-02">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/11/2/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1347 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,347 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1347. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-11-02 |access-date=2025-11-01 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=Russia’s Ministry of Defence said its air defences intercepted 164 Ukrainian drones, including 39 over the Black Sea and 26 over Crimea, overnight. }}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609845693/ukraina-teatas-runnakust-venemaa-krasnodari-krais-asuvale-naftaterminalile#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas vähemalt 15 inimest] ERR, 2.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414371/venemaa-runnakutes-hukkus-ukrainas-vahemalt-7-inimest Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas vähemalt 7 inimest] Delfi, 2.XI 2025</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvas [[Tuapse]] sadamas tankerit ja naftaterminali.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414368/droonid-rundasid-venemaal-tuapses-naftatankerit-ja-terminali Droonid ründasid Venemaal Tuapses naftatankerit ja -terminali] Delfi, 2.XI 2025</ref> Ukraina president Zelenskõi teatas, et Ukraina sai Saksamaalt lubatud Patriot-süsteemid.<ref>{{cite news|url= https://militarnyi.com/en/news/ukraine-strengthens-air-defense-with-new-patriot-systems-from-germany/ |website= militarnyi.com |title= Ukraine Strengthens Air Defense with New Patriot Systems from Germany |access-date= 2025-11-03}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609846221/droonid-rundasid-venemaa-saratovi-naftatootlemistehast#patriot Zelenski: Ukraina sai täiendavad raketitõrjesüsteemid Patriot] ERR, 3.XI 2025</ref> === 3. november === Vene rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 15 inimest, sh kaks last.<ref name="AlJaz_2025-11-03">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/11/3/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1348 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,348 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1348. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-11-03 |access-date=2025-11-03 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=Ukrainian forces launched a drone attack on one of Russia’s main Black Sea oil ports, Tuapse, causing a fire and damaging at least two foreign vessels there, according to local officials. }}</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaal [[Saratov]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609846221/droonid-rundasid-venemaa-saratovi-naftatootlemistehast#saratov Droonid ründasid Venemaa Saratovi naftatöötlemistehast] ERR, 3.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414531/droonid-rundasid-sel-sugisel-neljandat-korda-saratovi-naftatootlemistehast Droonid ründasid sel sügisel neljandat korda Saratovi naftatöötlemistehast] Delfi, 3.XI 2025</ref><ref>{{cite news|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/explosions-rock-saratov-local-oil-refinery-1762143476.html |website= RBC News Ukraine|author= OLEH VELHAN |title= Explosions rock Saratov - Local oil refinery hit, fire reported |access-date= 2025-11-03}}</ref> Rünnaku alla langes ka [[Šahtarsk]]is asuv naftatöötlemistehas.<ref>{{cite news|url= https://united24media.com/latest-news/massive-blasts-rock-russias-saratov-refinery-and-shakhtarsk-oil-depot-in-overnight-attacks-13041 |website= United 24 Media|author= DARIIA MYKHAILENKO |title= Massive Blasts Rock Russia’s Saratov Refinery and Shakhtarsk Oil Depot in Overnight Attacks |access-date= 2025-11-03}}</ref> Ukraina sai [[Suurbritannia|Ühendkuningriigist]] täpsustamata koguse [[Storm Shadow]] rakette.<ref>{{cite news|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/uk-transfers-additional-storm-shadow-missiles-1762168784.html |website= RBC News Ukraine |title= UK transfers additional Storm Shadow missiles to Ukraine - Bloomberg|author= DARIA DMYTRIIEVA|access-date= 2025-11-03}}</ref> === 4. november === [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskis]] jätkuvad ägedad lahingud.<ref name="AlJaz_2025-11-04">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2025/11/4/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-1348 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,349 |trans-title=Vene-Ukraina sõda: olulisemate sündmuste loetelu, 1349. päev |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2025-11-04 |access-date=2025-11-04 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=Ukraine’s military said it hit an oil refinery in Russia’s Saratov region, adding that a successful strike and resulting fire had been recorded on one of the refining facilities.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414736/sorskoi-teatas-vagede-tugevdamisest-pokrovski-piirkonnas-uksuste-relvastuse-ja-tehnikaga Sõrskõi teatas vägede tugevdamisest Pokrovski piirkonnas üksuste, relvastuse ja tehnikaga] Delfi, 4.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609852377/luurekeskus-pokrovsk-langeb-ilmselt-aasta-lopuks Luurekeskus: Pokrovsk langeb ilmselt aasta lõpuks] ERR, 7.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416256/sorskoi-kinnitas-et-pokrovsk-ei-ole-endiselt-langenud Sõrskõi kinnitas, et Pokrovsk ei ole endiselt langenud] Delfi, 11.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416603/video-venelased-liiguvad-pokrovskisse-labi-udu-mootorrataste-ja-autodega VIDEO | Venelased liiguvad Pokrovskisse läbi udu mootorrataste ja autodega] Delfi, 12.XI 2025</ref> Lahingupiirkonda külastas ka president Zelenskõi.<ref name="Fr24_2025-11-04">{{cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20251104-zelensky-visits-troops-near-embattled-ukrainian-city-of-pokrovsk |title=Zelensky visits troops near embattled Ukrainian city of Pokrovsk |trans-title= |publisher=[[France 24]] |date=4. november 2025, 15:01 |access-date=2025-11-04 |website=france24.com |language=en |author= |quote="I met with our warriors at the command post of the 1st Corps of the National Guard of Ukraine 'Azov,' which is conducting a defensive operation in the Dobropillia sector," Zelensky said on social media, referring to a town some 20 kilometres (12 miles) from Pokrovsk. }}</ref> Oktoobri lõpus maandasid Ukraina eriüksused Pokrovski piirkonnas kopteridessandi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414813/video-ukraina-sojavaeluure-hur-jatkab-pokrovskis-erioperatsiooni VIDEO | Ukraina sõjaväeluure HUR jätkab Pokrovskis erioperatsiooni] Delfi, 4.XI 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414525/video-venelased-korraldasid-pokrovskis-ukraina-erivaelastele-toelise-ajujahi |pealkiri=VIDEO - Venelased korraldasid Pokrovskis Ukraina eriväelastele tõelise ajujahi |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-11-03 |vaadatud=2025-11-03 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa tegevus on aktiivsem ka [[Kupjansk]]i ja [[Kostjantõnivka]] piirkondades.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120413920/sorskoi-sonul-ei-ole-ukraina-joud-pokrovskis-ega-kupjanskis-blokeeritud Sõrskõi sõnul ei ole Ukraina jõud Pokrovskis ega Kupjanskis blokeeritud] Delfi, 30.X 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414383/isw-venemaa-intensiivistab-pealetungioperatsioone-pokrovski-hoivamiseks ISW: Venemaa intensiivistab pealetungioperatsioone Pokrovski hõivamiseks] Delfi, 2.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414516/video-isw-nii-ukraina-kui-ka-vene-vaed-on-pokrovski-piirkonnas-taktikaliselt-edasi-liikunud VIDEO | ISW: nii Ukraina kui ka Vene väed on Pokrovski piirkonnas taktikaliselt edasi liikunud] Delfi, 3.XI 2025</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast, [[Baškortostan]]i vabariigis [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast, [[Volgogradi oblast]]is elektrialajaama ja okupeeritud [[Luhanski oblast]]is [[Dovžansk]]i laskemoonatehasest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120414730/venemaad-tabasid-oosel-droonirunnakud-suttis-jarjekordne-naftatootlemistehas-ja-osaliselt-varises-kokku-tsehh Venemaad tabasid öösel droonirünnakud. Süttis järjekordne naftatöötlemistehas ja osaliselt varises kokku tsehh] Delfi, 4.XI 2025</ref> Saksamaa plaanib suurendada sõjalist abi Ukrainale tuleval aastal kolme miljardi euro võrra 11,5 miljardi euroni, teatas teisipäeval rahandusministeerium.<ref>[https://www.err.ee/1609847118/ukraina-rundas-tahtsaid-venemaa-naftarajatisi#saksamaa Saksamaa suurendab Ukrainale 2026. aastal antavat abi kolme miljardi euro võrra] ERR, 4.XI 2025</ref> === 5. november === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Orjol]]i soojuselektrijaamale ja energeetikataristule [[Vladimir]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609848558/ukraina-korraldas-ohurunnaku-orjolile-ja-vladimirile Ukraina korraldas õhurünnaku Orjolile ja Vladimirile] ERR, 5.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415005/venemaal-runnati-oosel-energeetikataristut-vladimiris-ja-orjolis Venemaal rünnati öösel energeetikataristut Vladimiris ja Orjolis] Delfi, 5.XI 2025</ref> Ukraina eriüksus hävitas [[Kurski oblast]]is Vene raketisüsteemi [[Iskander]] laskemoona transpordimasina ja radarijaama 1L122 Harmon.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8355127/blogi-1351-sojapaev-ukrainas-ukraina-havitas-venemaal-kurski-oblastis-rakette-tassiva-soiduki?liveblogPost=5 Ukraina eriväed lõid Kurski oblastis Iskanderi raketisüsteemi rivist välja] Postimees, 5.XI 2025</ref> === 6. november === Venemaa ründas Harkivi, Tšernihivi, Dnipropetrovski, Donetski ja Zaporižžja oblastis raudteeinfrastruktuuri, põhjustades sellega häireid rongiliikluses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415280/ukrainas-kamjanskes-sai-vene-droonirunnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Ukrainas Kamjanskes sai Vene droonirünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 6.XI 2025</ref> Venemaa vallutas Pavlovka asula [[Zaporižžja oblast]]i kirdeosas.<ref name=deepstatemap/> [[Donetski lennujaam]]as hävitas Ukraina Shahedi ründedroonide hoiubaasi. Hävitati umbes 1000 Shahed-tüüpi ründedrooni ja 1500 lõhkepead.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415438/ukraina-havitas-venemaa-droonibaasi-donetski-lennujaamas Ukraina hävitas Venemaa droonibaasi Donetski lennujaamas] Delfi, 6.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609851609/meedia-ukraina-havitas-runnakuga-donetskis-tuhat-vene-drooni#drooniladu Meedia: Ukraina hävitas rünnakuga Donetskis tuhat Vene drooni] ERR, 7.XI 2025</ref> Ukraina korraldas droonirünnakud Venemaa erinevatele piirkondadele. [[Kostroma oblast]]is [[Volgoretšensk]]is sai tabamuse Kostroma soojuselektrijaam, mis on Venemaal võimsuselt kolmas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415269/droonid-rundasid-kostroma-soojuselektrijaama-mis-on-venemaa-uks-suuremaid-donetskis-sai-pihta-laskemoonaladu Droonid ründasid Kostroma soojuselektrijaama, mis on Venemaa üks suuremaid. Donetskis sai pihta laskemoonaladu] Delfi, 6.XI 2025</ref> Krimmis [[Simferoopol]]i lähedal paiknevas naftahoidlas puhkes droonirünnaku tulemusel tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609849614/ukraina-droonid-rundasid-kostroma-oblastis-asuvat-soojuselektrijaama#krimm Krimmis plahvatas õhurünnaku järel naftahoidla] ERR, 6.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415528/video-ukraina-erioperatsioonide-joud-rundasid-naftabaase-okupeeritud-krimmis VIDEO | Ukraina erioperatsioonide jõud ründasid naftabaase okupeeritud Krimmis] Delfi, 7.XI 2025</ref> Volgogradi naftatöötlemistehas seisukus Ukraina droonirünnaku tagajärjel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415524/reuters-venemaal-asuv-volgogradi-naftatootlemistehas-jai-parast-ukraina-droonirunnakut-seisma Reuters: Venemaal asuv Volgogradi naftatöötlemistehas jäi pärast Ukraina droonirünnakut seisma] Delfi, 7.XI 2025</ref> === 7. november === Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) ja peaprokuratuuri teatel mõisteti Ukrainas esimest korda eluks ajaks Vene okupant vangi Ukraina sõjavangi mahalaskmise eest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415512/ukrainas-moisteti-esimene-okupant-ukraina-sojavangi-mahalaskmise-eest-eluks-ajaks-vangi Ukrainas mõisteti esimene okupant Ukraina sõjavangi mahalaskmise eest eluks ajaks vangi] Delfi, 7.XI 2025</ref> === 8. november === Venemaa korraldas Ukraina energiataristule ulatusliku rünnaku, mille tagajärjel katkesid mitmes linnas elektri-, kütte- ja veevarustus.<ref>[https://www.err.ee/1609852620/soja-1354-paev-venemaa-korraldas-ukraina-energiataristule-ulatusliku-runnaku#oopaev Venemaa ründas Ukraina kesk- ja idaosa droonide ja rakettidega] ERR, 8.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609853142/soja-1355-paev-ukrainas-on-runnakute-jarel-elektritootmine-hairitud#null Venemaa rünnakud langetasid Ukraina elektritootmise nulli] ERR, 9.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415917/suurt-osa-ukrainast-kimbutavad-elektrikatkestused-riigi-uks-suurimaid-energiatootjaid-on-rivist-valjas Suurt osa Ukrainast kimbutavad elektrikatkestused. Riigi üks suurimaid energiatootjaid on rivist väljas] Delfi, 9.XI 2025</ref> Venemaa vallutas Uspenivka asula [[Zaporižžja oblast]]i kirdeosas.<ref name=deepstatemap/> === 9. november === Ukraina droonirünnaku tagajärjel seiskus [[Voronež]]i soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1609853142/soja-1355-paev-ukrainas-on-runnakute-jarel-elektritootmine-hairitud#voronezh Venemaal sai droonirünnakus pihta soojuselektrijaam] ERR, 9.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120415887/video-ukraina-pommitas-belgorodi-ja-voronezi-elektrijaamu-ule-20-000-venelase-jai-elektrita VIDEO | Ukraina pommitas Belgorodi ja Voroneži elektrijaamu, üle 20 000 venelase jäi elektrita] Delfi, 9.XI 2025</ref> === 10. november === Venemaa vallutas Katerynivka asula [[Donetski oblast]]is, [[Kostjantõnivka]]st lõunas ja Novomikholaivka asula [[Zaporižžja oblast]]i kirdeosas.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416541/sorskoi-teatas-et-vene-vaed-vallutasid-zaporizzja-oblastis-kolm-asulat Sõrskõi teatas, et Vene väed vallutasid Zaporižžja oblastis kolm asulat] Delfi, 12.XI 2025</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaa Musta mere naftasadamat Tuapses.<ref>[https://www.err.ee/1609853652/soja-1356-paev-ukraina-rundas-tuapse-naftasadamat#tuapse Ukraina ründas Tuapse naftasadamat] ERR, 10.XI 2025</ref> === 11. november === Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]i kirdeosas asuvad Nove ja Novouspenske asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.err.ee/1609855686/sorskoi-tunnistas-kolme-asula-kaotust-zaporizzja-oblastis#zapo Sõrskõi tunnistas kolme asula kaotust Zaporižžja oblastis] ERR, 12.XI 2025</ref> Ukraina sooritas õhurünnaku [[Saraatov]]i naftatöötlemistehasele, [[Orenburgi oblast]]is asuvale [[Orsk]]i naftatöötlemistehasele ja Krimmis asuvale naftaterminalile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416320/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Saratovi naftatöötlemistehast] Delfi, 11.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609854672/ukraina-tabas-jarjekordset-naftakaitist-venemaal#saraatov Ukraina süütas droonirünnakuga Saraatovi naftatöötlemistehase] ERR, 11.XI 2025</ref> Umbes 70 protsenti Venemaa poolt Ukraina vastu peetavas sõjas kasutatavast laskemoonast on toodetud Põhja-Koreas.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8359458/venemaa-ukrainas-kasutatavast-laskemoonast-parineb-70-protsenti-pohja-koreast Venemaa Ukrainas kasutatavast laskemoonast pärineb 70 protsenti Põhja-Koreast] Postimees, 11.XI 2025</ref> === 12. november === Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]i kirdeosas asuvad Rivnopillja ja Jablokovo asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416693/ukraina-vaed-taganesid-zaporizzja-oblastis-rivnopillja-asulast Ukraina väed taganesid Zaporižžja oblastis Rivnopillja asulast] Delfi, 12.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609856745/deepstate-vene-vagi-vallutas-zaporizzja-oblastis-kaks-asulat Deepstate: Vene vägi vallutas Zaporižžja oblastis kaks asulat] ERR, 12.XI 2025</ref> Ukraina ründas Budjonnovskis asuvat Stavroleni naftakeemia tehaset, mis kuulub Lukoilile.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8359299/blogi-1358-sojapaev-ukrainas-korruptsiooniskandaali-tottu-astus-tagasi-ka-ukraina-energiaminister?liveblogPost=8 Ukraina droonid tabasid Venemaal naftakeemia tehast] Postimees, 12.XI 2025</ref> === 13. november === Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist kagus asuva Stepova Novoselivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina sooritas droonirünnaku sõjalistele objektidele [[Orjoli oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609856745/ukraina-kinnitas-rakettide-flamingo-kasutamist-venemaa-taristu-rundamiseks#orjol Venemaal Orjoli oblastis kõlasid plahvatused] ERR, 13.XI 2025</ref> Ukraina kinnitas esmakordselt Flamingo pikamaarakettide rünnakus kasutamist.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120417033/sojapaevik-1359-paev-ukraina-kinnitas-esimest-korda-flamingo-pikamaarakettide-runnakus-kasutamist |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1359. päev) - Ukraina kinnitas esimest korda Flamingo pikamaarakettide rünnakus kasutamist |url-access=subscription |eesnimi=Kaur |perekonnanimi=Maran |kuupäev=2025-11-13 |vaadatud=2025-11-13 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 14. november === Venemaa korraldas ulatusliku drooni- ja raketirünnaku Ukraina linnadele, kasutades umbes 430 drooni ja 18 raketti. Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis kuus ja sai kannatada 35 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417067/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-runnaku-hukkus-kuus-ja-sai-kannatada-35-inimest Venemaa korraldas Kiievile ulatusliku rünnaku. Hukkus kuus ja sai kannatada 35 inimest] Delfi, 14.XI 2025</ref> Odessas hukkus kaks inimest ja seitse sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417166/video-vene-droonilook-tappis-odessa-oblastis-turul-kaks-inimest VIDEO | Vene droonilöök tappis Odessa oblastis turul kaks inimest] Delfi, 14.XI 2025</ref> Kiievis sai tabamuse [[Aserbaidžaan]]i suursaatkond.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8362496/suhted-sassis-aserbaidzaani-saatkond-kiievis-sai-raketitabamuse SUHTED SASSIS ⟩ Aserbaidžaani saatkond Kiievis sai raketitabamuse] Postimees, 16.XI 2025</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku [[Novorossiisk]]ile. Üks sihtmärkoli naftasadam, kus puhkes tulekahju naftaterminalis Šehsar, mis on [[Transneft]]i torujuhtmete lõpppunkt ning Vene nafta ja naftatoodete Musta mere kaudu ekspordi strateegiliselt tähtis sõlmpunkt. Teine sihtmärk oli õhutõrjeväeosa, kus hävitati neli õhutõrjesüsteemi [[S-400]] Triumph laskeseadet ja kaks (teistel andmetel neli) radarit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417075/venemaal-rundasid-droonid-novorossiiski-naftasadamat-kehtestati-eriolukord-ja-reutersi-teatel-peatus-kogu-eksport Venemaal ründasid droonid Novorossiiski naftasadamat. Kehtestati eriolukord ja Reutersi teatel peatus kogu eksport] Delfi, 14.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609857678/ukraina-tabas-novorossiiski-naftasadamat#ukraina Ukraina tabas Novorossiiski naftasadamat] ERR, 14.XI 2025</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8362382/auk-ohukaitsesse-ukraina-havitas-novorossiiskis-neli-ohutorjesusteemi-s-400-ja-kaks-radarit AUK ÕHUKAITSESSE ⟩ Ukraina hävitas Novorossiiskis neli õhutõrjesüsteemi S-400 ja kaks radarit] Postimees, 15.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609859694/vaatlejad-ukraina-runnak-novorossiiski-ohukaitsepolgule-on-venemaa-uks-suurimaid-kaotusi#novorossiisk Vaatlejad: Ukraina rünnak Novorossiiski õhukaitsepolgule on Venemaa üks suurimaid kaotusi] ERR, 17.XI 2025</ref> === 15. november === Ukraina ründas [[Rjazan]]i oblastis asuvat naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609858785/soja-1361-paev-ukrainas-hukkus-venemaa-runnakutes-oopaevaga-uheksa-inimest#Raf Ukraina teatas rünnakust Moskva lähedal asuvale rafineerimistehasele] ERR, 15.XI 2025</ref> === 16. november === Venemaa ründas Ukrainat 176 drooniga, millest õhukaitse hävitas 139 ja ühe ballistilise raketiga Iskander-M 139. Kahjustusi said tarisuobjektid Dnipro, Harkivi ja Odessa oblastites.<ref>[https://www.err.ee/1609859223/zelenski-kutsus-kiievi-runnaku-jarel-taas-ules-ohutorjet-tugevdama#droonid Ukraina hävitas öösel rünnanud 176 vaenlase droonist 139] ERR, 16.XI 2025</ref> Ukraina ründas reaktiivdroonidega Bars [[Samara oblast]]is asuvat Novokuibõševski naftatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417476/vene-oised-ohuloogid-kahjustasid-ukraina-taristut-ukraina-pommitas-novokuibosevski-naftatehast Vene öised õhulöögid kahjustasid Ukraina taristut, Ukraina pommitas Novokuibõševski naftatehast] Delfi, 16.XI 2025</ref> === 17. november === Venemaa sooritas õhurünnaku Harkivi, Sumõ, Tšernihivi, Odessa ja Donetski oblasti energiainfrastruktuuri vastu põhjustades voolukatkestusi. Harkivi oblastis asuvas Balaklijas hukkus Vene raketilöögi tagajärjel kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417543/venemaa-andis-raketiloogi-harkivi-oblastis-asuvale-balaklijale-hukkus-kolm-inimest Venemaa andis raketilöögi Harkivi oblastis asuvale Balaklijale. Hukkus kolm inimest] Delfi, 17.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609859694/soja-1363-paev-macron-ja-zelenski-solmisid-kokkuleppe-kuni-100-rafale-ostmiseks#venerynnak Venemaa õhurünnakud viiele Ukraina oblastile põhjustasid elektrikatkestusi] ERR, 17.XI 2025</ref> === 18. november === Venemaa ründas Harkivi oblastit ja Dniprod. Harkivi oblastis asuvas Berestõnis hukkus üks ja kannatada sai üheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417827/venemaa-rundas-ukrainas-harkivi-ja-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-uks-ja-sai-kannatada-uheksa-inimest Venemaa ründas Ukrainas Harkivi ja Dnipropetrovski oblastit. Hukkus üks ja sai kannatada üheksa inimest] Delfi, 18.XI 2025</ref> Ukraina rünnakutes Donetski oblastile said kahjustada Zujivska ja Starobeševe soojuselektrijaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120417820/donetski-oblasti-okupeeritud-osas-sai-pihta-kaks-soojuselektrijaama Donetski oblasti okupeeritud osas sai pihta kaks soojuselektrijaama] Delfi, 18.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609860675/ukraina-rundas-okupeeritud-donetski-oblastis-asuvat-soojuselektrijaama#sej Ukraina ründas okupeeritud Donetski oblastis asuvat soojuselektrijaama] ERR, 18.XI 2025</ref> === 19. november === Venemaa ründas Ukrainat 470 drooni ja 48 raketiga. Lääne-Ukrainas asuvas [[Ternopil]]is hukkus elumaja tabamuse tulemusel 33<ref>[https://www.err.ee/1609865001/soja-1368-paev-usa-tutvustab-ukraina-rahuplaani-euroopale-puhapaeval#ternopil Ternopili rünnakus hukkunute arv tõusis 33-ni] ERR, 22.XI 2025</ref> ja haavata sai 93 inimest.<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8365230/videotoend-venemaa-kasutas-ternopili-kortermaja-havitamises-tiibraketti-kh-101 VIDEOTÕEND ⟩ Venemaa kasutas Ternopili kortermaja hävitamises tiibraketti Kh-101] Postimees, 19.XI 2025</ref> Harkivis sai vigastada 46 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418060/video-venemaa-rundas-droonide-ja-rakettidega-laane-ukrainat-ternopilis-hukkus-vahemalt-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas droonide ja rakettidega Lääne-Ukrainat. Ternopilis hukkus vähemalt 21 inimest] Delfi, 19.XI 2025</ref> Ukraina ründas [[ATACMS]] rakettidega [[Voronež]]i piirkonnas asuvat Pegonovo polügoni ja Baltimori lennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418080/ukraina-teatas-rakettide-atacms-kasutamisest-venemaa-kaitseministeeriumi-vaitel-tulistati-koik-alla Ukraina teatas rakettide ATACMS kasutamisest. Venemaa kaitseministeeriumi väitel tulistati kõik alla] Delfi, 19.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609861620/venemaa-runnakus-laane-ukrainas-asuvale-linnale-hukkus-vahemalt-25-inimest#atacms Ukraina ründas Venemaad ATACMS-i rakettidega] ERR, 19.XI 2025</ref><ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120418430/iskanderid-ja-liugpommikandjad-miks-voib-hiljutisel-ukraina-raketirunnakul-olla-suurem-moju-kui-arvati Iskanderid ja liugpommikandjad. Miks võib hiljutisel Ukraina raketirünnakul olla suurem mõju, kui arvati?] Delfi, 20.XI 2025</ref> USA anonüümsete ametnike sõnul on USA pidanud Venemaaga läbirääkimisi sõja lõpetamiseks. <ref>[https://www.err.ee/1609862337/meedia-usa-uus-rahuettepanek-nouab-ukrainalt-maade-loovutamist Meedia: USA uus rahuettepanek nõuab Ukrainalt maade loovutamist] ERR, 19.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418052/axios-usa-koostab-salaja-uut-plaani-ukraina-soja-lopetamiseks Axios: USA koostab salaja uut plaani Ukraina sõja lõpetamiseks] Delfi, 19.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418228/politico-ukraina-rahukokkulepe-voib-tulla-juba-sel-nadalal Politico: Ukraina rahukokkulepe võib tulla juba sel nädalal] Delfi, 19.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418067/kiievit-kulastavad-usa-armeeminister-ja-armee-staabiulem Kiievit külastavad USA armeeminister ja armee staabiülem] Delfi, 19.XI 2025</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8364743/trumpi-rahuplaan-julgeolekutagatised-territooriumite-loovutamine-ja-piirangud-ukraina-sojavaele Trumpi rahuplaan: julgeolekutagatised, territooriumite loovutamine ja piirangud Ukraina sõjaväele] Postimees, 19.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418540/selgitaja-kust-tuli-jutt-ukraina-rahuplaanist-miks-arvab-usa-meedia-et-rahu-voib-kohe-tulla SELGITAJA | Kust tuli jutt Ukraina rahuplaanist? Miks arvab USA meedia, et rahu võib kohe tulla?] Delfi, 20.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418350/nbc-news-trump-kiitis-ukraina-selja-taga-sepitsetud-rahuplaani-heaks NBC News: Trump kiitis Ukraina selja taga sepitsetud rahuplaani heaks] Delfi, 20.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418360/meedia-trumpi-rahuplaani-jargi-laheks-donbass-taielikult-venemaale-hersoni-ja-zaporizzja-oblastis-kulmutataks-praegune-rindejoon Meedia: Trumpi rahuplaani järgi läheks Donbass täielikult Venemaale, Hersoni ja Zaporižžja oblastis külmutataks praegune rindejoon] Delfi, 20.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418579/zelenskoi-kinnitas-et-sai-usalt-rahuplaani-mustandi Zelenskõi kinnitas, et sai USAlt rahuplaani mustandi] Delfi, 20.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609863069/ukraina-teatas-et-on-valmis-usa-koostatud-rahuplaani-kallal-tootama Ukraina teatas, et on valmis USA koostatud rahuplaani kallal töötama] ERR, 20.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609862997/gretski-trumpi-silmis-muutus-ukraina-norgemaks-ja-ta-suurendas-neile-survet Gretski: Trumpi silmis muutus Ukraina nõrgemaks ja ta suurendas neile survet] ERR, 20.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609862442/meedia-zelenski-ja-witkoffi-plaanis-olnud-kohtumine-lukati-edasi Meedia: Zelenski ja Witkoffi plaanis olnud kohtumine lükati edasi] ERR, 20.XI 2025</ref> Ukrainas on visiidil USA maaväe minister ja maaväe staabiülem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418067/kiievit-kulastavad-usa-armeeminister-ja-armee-staabiulem Kiievit külastavad USA armeeminister ja armee staabiülem] Delfi, 19.XI 2025</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Vesele asula.<ref name=deepstatemap/> === 20. november === Venemaa tagstas Ukrainale 1000 hukkunud võitleja surnukehad ja sai vastu 30 sõjaväelase säilmed.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418481/ukrainasse-toodi-tagasi-veel-tuhande-hukkunu-surnukehad Ukrainasse toodi tagasi veel tuhande hukkunu surnukehad] Delfi, 20.XI 2025</ref> Ukraina teostas droonirünnaku Venemaa [[Rjazani oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1609862439/ukraina-rundas-droonidega-rjazani-oblasti-naftatootlemistehast#rjazan Ukraina ründas droonidega Rjazani oblasti naftatöötlemistehast] ERR, 20.XI 2025</ref> === 21. november === USA presidendi Donald Trumpi väidetav plaan Ukraina sõja lõpetamiseks näeb ette Venemaale territooriumi loovutamist, Ukraina relvajõudude suuruse piiramist, Ukraina NATO-ga liitumise välistamist ja muude Moskva nõudmiste täitmist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418630/otseblogi-ukrainale-sunnitakse-peale-moskva-noudmisi-rahuldavat-rahuplaani OTSEBLOGI | Ukrainale sunnitakse peale Moskva nõudmisi rahuldavat rahuplaani] Delfi, 21.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418620/28-punkti-ukraina-rahvasaadik-jagas-trumpi-rahuplaani-vaidetavat-mustandit 28 PUNKTI | Ukraina rahvasaadik jagas Trumpi rahuplaani väidetavat mustandit] Delfi, 21.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418646/axios-trumpi-plaan-pakuks-ukrainale-nato-stiilis-julgeolekugarantiid Axios: Trumpi plaan pakuks Ukrainale NATO stiilis julgeolekugarantiid] Delfi, 21.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609863663/axios-trumpi-ukraina-rahuplaan-sisaldab-nato-laadset-julgeolekugarantiid Axios: Trumpi Ukraina rahuplaan sisaldab NATO-laadset julgeolekugarantiid] ERR, 21.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609864662/zelenski-pidas-telefonivestluse-usa-asepresident-vance-iga Zelenski pidas telefonivestluse USA asepresident Vance'iga] ERR, 21.XI 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://wallstreetjournal.postimees.ee/8367606/wsj-kuidas-usa-ukrainale-venesobraliku-rahukava-visandas |pealkiri=WSJ: Kuidas USA Ukrainale venesõbraliku rahukava visandas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-01 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419648/bloomberg-witkoff-lubas-putini-abile-moskvale-kasulikku-diili Bloomberg: Witkoff lubas Putini abile Moskvale kasulikku diili] Delfi, 26.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419688/reuters-usa-ukraina-rahuplaan-lahtus-vene-dokumendist Reuters: USA Ukraina rahuplaan lähtus Vene dokumendist] Delfi, 26.XI 2025</ref> Venemaa rünnaku tägajärjel hukkus Zaporižžjas vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609863642/soja-1367-paev-venemaa-runnaku-tottu-hukkus-zaporizzjas-vahemalt-viis-inimest Sõja 1367. päev: Venemaa rünnaku tõttu hukkus Zaporižžjas vähemalt viis inimest] ERR, 21.XI 2025</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]is asuvad Odradne ja Bologivka asulad.<ref name=deepstatemap/> === 22. november === Trumpi sõnul pole senine rahuplaan tema viimane pakkumine Ukrainale.<ref>[https://www.err.ee/1609865295/trumpi-sonul-pole-rahuplaan-tema-viimane-pakkumine-ukrainale Trumpi sõnul pole rahuplaan tema viimane pakkumine Ukrainale] ERR, 22.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609864821/trump-zelenskile-peab-meeldima-usa-rahuplaan Trump: Zelenskile peab meeldima USA rahuplaan] ERR, 22.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609865526/ft-rubio-puudis-ukraina-rahuplaanist-taanduda FT: Rubio püüdis Ukraina rahuplaanist taanduda] ERR, 23.XI 2025</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe raketi ja 104 kamikaze-drooniga, Ukraina õhukaitse hävitas või tõrjus elektrooniliselt 89 mehitamata õhusõidukit.<ref>[https://www.err.ee/1609865001/soja-1368-paev-usa-tutvustab-ukraina-rahuplaani-euroopale-puhapaeval#venerynnak Venemaa ründas Ukrainat raketi ja 104 drooniga] ERR, 22.XI 2025</ref> === 23. november === USA ja Ukraina delegatsioonid kohtusid Genfis ja arutasid Washingtoni ettepanekut Ukraina sõja lõpetamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419023/usa-ja-ukraina-kokkulepet-ei-tule-enne-trumpi-ja-zelenskoi-kohtumist-selgusid-euroopa-pakutud-tingimused USA ja Ukraina kokkulepet ei tule enne Trumpi ja Zelenskõi kohtumist. Selgusid Euroopa pakutud tingimused] Delfi, 23.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418972/ukraina-ja-euroopa-liidrid-tutvustavad-tana-genfis-usa-le-enda-arusaama-rahuplaanist Ukraina ja Euroopa liidrid tutvustavad täna Genfis USA-le enda arusaama rahuplaanist] Delfi, 23.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418969/usa-senat-usub-et-rahuplaan-ei-jaa-loplikuks-teised-laaneriigid-valjendasid-ukrainale-toetust USA senat usub, et rahuplaan ei jää lõplikuks. Teised lääneriigid väljendasid Ukrainale toetust] Delfi, 23.XI 2025</ref> Ukraina õhukaitse tulistas alla või tegi kahjutuks 69 Vene õhusihtmärki 98-st.<ref>[https://www.err.ee/1609865511/trump-ukraina-juhtkond-pole-meie-pingutuste-eest-naidanud-vahimatki-tanulikkust#ohujoud Ukraina õhukaitse likvideeris 69 vaenlase õhusihtmärki 98-st] ERR, 23.XI 2025</ref> Ukraina ründas Šatura soojuselektrijaama [[Moskva oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120418977/video-moskva-oblastis-suttis-ukraina-drooniloogi-jarel-elektrijaam-pommitamine-jatkus-ka-hommikul VIDEO | Moskva oblastis süttis Ukraina droonilöögi järel elektrijaam, pommitamine jätkus ka hommikul] Delfi, 23.XI 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8366530/ukraina-rundas-moskva-oblasti-suurimat-elektrijaama |pealkiri=Ukraina ründas Moskva oblasti suurimat elektrijaama |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-11-23 |vaadatud=2025-11-23 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 24. november === Venemaa droonirünnakus Harkivile hukkus neli ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419085/harkivis-hukkus-vene-droonirunnakus-neli-inimest Harkivis hukkus Vene droonirünnakus neli inimest] Delfi, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609865934/venemaale-ei-meeldi-euroopa-versioon-ukraina-rahuplaanist#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus neli ja sai vigastada 17 inimest] ERR, 24.XI 2025</ref> Euroopa riigid on koostanud oma vastuettepaneku USA 28-punktilise rahuplaanile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419099/taismahus-euroopa-ettepanek-usa-ukraina-rahuplaani-kohta TÄISMAHUS | Euroopa ettepanek USA Ukraina rahuplaani kohta] Delfi, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609866570/euroopa-poliitikute-sonul-tuleb-usa-koostatud-rahuplaani-kallal-veel-tood-teha Euroopa poliitikute sõnul tuleb USA koostatud rahuplaani kallal veel tööd teha] ERR, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419311/vene-riigimeedia-venemaa-ei-noustu-enne-labiraakimisi-relvarahuga-ukraina-tahtvat-soda-jatkata Vene riigimeedia: Venemaa ei nõustu enne läbirääkimisi relvarahuga, Ukraina tahtvat sõda jätkata] Delfi, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419302/putini-abi-euroopa-rahuplaan-venemaale-ei-sobi Putini abi: Euroopa rahuplaan Venemaale ei sobi] Delfi, 24.XI 2025</ref> === 25. november === Venemaa raketi- ja drooniderünnakus Kiievi linnale ja oblastile hukkus 9 inimest ja 20 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419352/venemaa-rundas-droonide-ja-rakettidega-kiievi-linna-ja-oblastit-on-9-hukkunut Venemaa ründas droonide ja rakettidega Kiievi linna ja oblastit. On 9 hukkunut] Delfi, 25.XI 2025</ref> Ukraina andis reaktiivdroonidega Bars ja tiibrakettidega Neptun löögi Venemaa strateegilistele objektidele. [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is said tabamuse G. M. Berijevi nimeline lennukiremonditehas TANTK ja droone Molnija tootev ettevõte Antlant Aero. [[Krasnodari krai]]s said löögi Šehsarisi naftaterminal [[Novorossiisk]]is ja [[Tuapse]] naftatöötlemistehas. Novorossiiskis hävitati üks õhutõrjekompleksi [[S-400]] stardiseadeldis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419484/ukraina-teatas-lennukiremonditehase-ja-naftaobjektide-tabamisest-venemaal Ukraina teatas lennukiremonditehase ja naftaobjektide tabamisest Venemaal] Delfi, 25.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609866858/ukraina-teatas-runnakust-novorossiiski-sadamalinnale Ukraina teatas rünnakust Novorossiiski sadamalinnale] ERR, 25.XI 2025</ref> Taganrogis said tabamuse lennukid [[Berijev A-60|A-60]]<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8367710/ukraina-droonirunnak-suutas-taganrogis-vene-eksperimentaalse-laserlennuki |pealkiri=Ukraina droonirünnak süütas Taganrogis Vene eksperimentaalse laserlennuki |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-11-25 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Berijev A-100|A-100LL]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120419701/see-oli-ohuks-tervele-demokraatlikule-maailmale-ukraina-droonid-lasid-ohku-veel-uhe-haruldase-lennuki |pealkiri=„See oli ohuks tervele demokraatlikule maailmale.“ Ukraina droonid lasid õhku veel ühe haruldase lennuki |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-11-26 |vaadatud=2025-11-26 |väljaanne=forte.delfi.ee Sõjandus |keel=et}}</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Võsoke asula ja [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]ist idas asuva Promini asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina nõustas peale muudatusi USA poolt välja pakutud 19-punktilise rahulepingu põhitingimustega.<ref>[https://www.err.ee/1609865937/valge-maja-teatas-edusammudest-genfi-konelustel Valge Maja teatas edusammudest Genfi kõnelustel] ERR, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419169/usa-pakkus-ukrainale-kumneaastast-julgeolekutagatist-pohiteemad-jaavad-zelenskoi-ja-trumpi-arutada USA pakkus Ukrainale kümneaastast julgeolekutagatist. Põhiteemad jäävad Zelenskõi ja Trumpi arutada] Delfi, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419270/financial-times-usa-rahuplaan-kahanes-parast-ukrainlastega-raakimist-kolmandiku-vorra Financial Times: USA rahuplaan kahanes pärast ukrainlastega rääkimist kolmandiku võrra] Delfi, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419335/zelenskoi-kantselei-ukraina-taktika-oli-jagada-usa-plaan-neljaks Zelenskõi kantselei: Ukraina taktika oli jagada USA plaan neljaks] Delfi, 24.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609866861/valge-maja-teatel-on-valdav-osa-rahuplaani-punktidest-kokku-lepitud Valge Maja teatel on valdav osa rahuplaani punktidest kokku lepitud] ERR, 25.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419368/cbs-news-ja-ft-usa-armeeminister-driscoll-peab-abu-dhabis-venelastega-labiraakimisi CBS News ja FT: USA armeeminister Driscoll peab Abu Dhabis venelastega läbirääkimisi] Delfi, 25.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419571/usa-ja-ukraina-esindajate-sonul-joudsid-nad-genfis-rahuleppe-tuumkusimustes-kokkuleppele USA ja Ukraina esindajate sõnul jõudsid nad Genfis rahuleppe „tuumküsimustes“ kokkuleppele] Delfi, 25.XI 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609867488/vaidetavalt-noustus-ukraina-rahulepingu-pohitingimustega Väidetavalt nõustus Ukraina rahulepingu põhitingimustega] ERR, 25.XI 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8367596/usa-uus-rahusaadik-kohtub-abu-dhabis-venemaa-esindajatega |pealkiri=USA uus «rahusaadik» kohtub Abu Dhabis Venemaa esindajatega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-01 |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419643/trumpi-sonul-ei-ole-tal-rahuplaaniga-noustumiseks-tahtaega Trumpi sõnul ei ole tal rahuplaaniga nõustumiseks tähtaega] Delfi, 26.XI 2025</ref> === 26. november === Venemaa rünnakus Zaporižžjale sai vigastada vähemalt 12 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609867878/soja-1372-paev-ukraina-droonid-tabasid-venemaa-elektroonikatehast#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale sai vigastada vähemalt 12 inimest] ERR, 26.XI 2025</ref> Ukraina droonid tabasid Venemaa [[Tšeboksarõ]]s asuvat elektroonikatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120419672/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-elektroonikaettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs elektroonikaettevõtet] Delfi, 26.XI 2025</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Zelenõi Hai asula.<ref name=deepstatemap/> === 27. november === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Samara oblast]]is asuvale [[Novokuibõševsk]]i naftarafineerimistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1609868814/politico-usa-nouab-ukrainalt-enne-julgeolekugarantiide-andmist-rahulepinguga-noustumist#smaara Ukraina õhurünnak tabas naftatehast Samara oblastis] ERR, 27.XI 2025</ref> === 28. november === Ukraina korraldas õhurünnaku vähemalt kolmes Venemaa piirkonnas. Tabamuse said [[Saraatov]]i naftatöötlemistehas, [[Taganrog]]i-Južnõi sõjaväelennuväli, sõjalised objektid [[Smolenski oblast]]is ja Saki lennuväli Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609869888/ukraina-korraldas-ohurunnaku-kolmes-venemaa-regioonis#kolm Ukraina korraldas õhurünnaku kolmes Venemaa regioonis] ERR, 28.XI 2025</ref> Rünnaku ajaks peatas töö 12 Venemaa lennujaama. Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) meredroonid ründasid Mustal merel Türgi ranniku lähedal kahte Venemaa varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609871376/ukraina-rundas-kahte-vene-varilaevastiku-tankerit-mustal-merel Ukraina ründas kahte Vene varilaevastiku tankerit Mustal merel] ERR, 29.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120420357/turgi-ranniku-lahedal-suttisid-kaks-sanktsioneeritud-vene-varilaeva Türgi ranniku lähedal süttisid kaks sanktsioneeritud Vene varilaeva] Delfi, 29.XI 2025</ref> Ukraina korruptsioonitõrje ametnikud otsisid läbi presidendikantselei juhi [[Andri Jermak]]i korteri ja ta esitas tagasiastumisavalduse.<ref>[https://www.err.ee/1609871001/korruptsiooniskandaal-ukrainas-andri-jermak-astus-tagasi Korruptsiooniskandaal Ukrainas: Andri Jermak astus tagasi] Delfi, 29.XI 2025</ref> === 29. november === Venemaa korraldas droonirünnaku Ukraina kriitilise taristu pihta, kasutades kokku 596 drooni ja 36 raketti. Ukraina õhukaitseüksused tegid kahjutuks 558 drooni ja 19 raketti. Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis vähemalt kaks inimest ja suur osa linnast jäi elektrita.<ref>[https://www.err.ee/1609871370/soja-1375-paev-venemaa-droonirunnakus-kiievile-hukkus-kaks-inimest#kiiev Vene droonirünnakus Kiievile hukkus kaks, viga sai 27 seitse inimest] ERR, 29.XI 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8369720/blogi-1375-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-mustal-merel-vene-varilaevastiku-aluseid?liveblogPost=8 |pealkiri=Venemaa rünnakud jätsid Ukrainas elektrita enam kui 600 000 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-11-29 |vaadatud=2025-11-29 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega Lõuna-Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Afipski]] naftatöötlemistehast<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8369720/blogi-1375-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-mustal-merel-vene-varilaevastiku-aluseid?liveblogPost=3 |pealkiri=Ukraina ründas Lõuna-Venemaal Afipski naftatöötlustehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-11-29 |vaadatud=2025-11-29 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja meredroonidega Novorossiiski sadama naftaterminali.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8369720/blogi-1375-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-mustal-merel-vene-varilaevastiku-aluseid?liveblogPost=7 |pealkiri=Mereründedroonid seiskasid Venemaa naftaterminali töö |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-11-29 |vaadatud=2025-11-29 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609871826/ukraina-droonid-halvasid-novorossiiski-naftaterminali-too#novorossiiski Ukraina droonid halvasid Novorossiiski naftaterminali töö] ERR, 30.XI 2025</ref> === 30. november === Venemaa ründas Ukrainat 122 drooni ja kahe raketiga. Ukraina tõrjus 102 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievi oblastis üks ja vigastada sai 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609871826/ukraina-droonid-halvasid-novorossiiski-naftaterminali-too#kiiev Rünnakus Kiievi oblastile hukkus inimene, haiglas 11 inimest] ERR, 30.XI 2025</ref> USA välisminister [[Marco Rubio]] ja president Donald Trumpi erisaadik [[Steve Witkoff]] kohtusid Floridas Ukraina läbirääkijate meeskonnaga.<ref>https://www.err.ee/1609872120/rubio-ja-witkoff-kohtusid-floridas-ukraina-delegatsiooniga Rubio ja Witkoff kohtusid Floridas Ukraina delegatsiooniga] ERR, 30.XI 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120420652/cnn-florida-labiraakimistel-olid-pohiprobleemid-ukraina-nato-st-ja-territooriumidest-loobumine CNN: Florida läbirääkimistel olid põhiprobleemid Ukraina NATO-st ja territooriumidest loobumine] Delfi, 1.XII 2025</ref> Kohtumise järgselt teatas USA president [[Donald Trump]], et Venemaa ja Ukraina kokkuleppeks on olemas hea võimalus.<ref>[https://www.err.ee/1609872369/trump-florida-koneluste-jarel-ukraina-ja-venemaa-leppeks-on-voimalus Trump Florida kõneluste järel: Ukraina ja Venemaa leppeks on võimalus] ERR, 1.XII 2025</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa novembrikuu jooksul 629 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8371577/analuus-vene-armee-pressis-end-novembris-ukraina-rindel-edasi ANALÜÜS ⟩ Vene armee pressis end novembris Ukraina rindel edasi] Postimees, 1.XII 2025</ref><ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-december-31-2025/ Russian Offensive Campaign Assessment, December 31, 2025] ISW, 31.XII 2025</ref> == Detsember == === 1. detsember === Dnipros hukkunus Venemaa droonirünnaku tagajärjel neli ja sai vigastada 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120420707/dnipros-hukkus-vene-raketirunnakus-neli-inimest Dnipros hukkus Vene raketirünnakus neli inimest] Delfi, 1.XII 2025</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]ist idas asuva Kozatske asula.<ref name=deepstatemap/> Venemaal [[Tambovi oblast]]is Kazinskije Võsselki asula piirkonnas lasti õhku naftajuhe Družba.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120421273/ukraina-meedia-teatel-lasti-venemaal-ohku-euroopasse-kulgev-naftajuhe-druzba Ukraina meedia teatel lasti Venemaal õhku Euroopasse kulgev naftajuhe Družba] Delfi, 3.XII 2025</ref> === 2. detsember === Moskvas toimusid kõnelused Ukraina konflikti lahendamise teemadel USA delegatsiooni (erisaadik Steve Witkoffi ja Jared Kushner) ning Venemaa vahel, keda esindasid valitseja Vladimir Putin koos Kirill Dmitrijevi ja Juri Ušakoviga.<ref>[https://www.err.ee/1609873371/usa-delegatsioon-kohtub-moskvas-putiniga Kreml: Trumpi väimees liitub Moskvas Putini ja Witkoffiga] ERR, 2.XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120421148/video-putini-ja-witkoffi-kohtumine-kestis-ligi-viis-tundi-usakov-arutasime-territooriumide-kusimust VIDEO | Putini ja Witkoffi kohtumine kestis ligi viis tundi. Ušakov: arutasime territooriumide küsimust] Delfi, 3.XII 2025</ref> Kremli esindaja sõnul ei saavutatud kohtumisel kokkulepet sõja lõpetamiseks Ukrainas.<ref>[https://www.err.ee/1609874514/kremli-teatel-ei-joutud-usa-vene-kohtumisel-ukraina-teemal-kokkuleppele#eisaavutatud Kremli teatel ei jõutud USA-Vene kohtumisel Ukraina teemal kokkuleppele] ERR, 3.XII 2025</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is Huliaipolest idas asuva Zatyshche, kirdes asuva Solodke ja [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]ist idas asuva Balagani asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ründas droonidega Orjoli oblastis Livnõi rajoonis asuvat kütuse- ja energiakompleksi.<ref>[https://www.err.ee/1609873371/usa-delegatsioon-kohtub-moskvas-putiniga#orjol Ukraina droonirünnak süütas Orjoli oblastis energiakompleksi] ERR, 2.XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120420906/droonid-rundasid-venemaal-orjoli-oblastis-kutuse-ja-energiaobjekti Droonid ründasid Venemaal Orjoli oblastis kütuse- ja energiaobjekti] Delfi, 2.XII 2025</ref> === 3. detsember === Ukraina õhurünnakus süttis [[Tambovi oblast]]is asuv naftahoidla.<ref>[https://www.err.ee/1609874514/soja-1379-paev-nato-liitlased-lubasid-osta-ukrainale-suurel-hulgal-usa-relvastust#tambov Ukraina õhurünnak süütas naftahoidla Tambovi oblastis] ERR, 3.XII 2025</ref> === 4. detsember === Venemaa rünnakud on purustanud Hersoni soojusjaama ja jäänud 40 500 linnaelanikku ilma kütteta. Ukraina õhurünnak tabas [[Stavropoli krai]]is asuvat Nevinnomõsski Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120421430/venemaal-kostusid-oosel-plahvatused-stavropoli-krais-poleb-keemiatehas Venemaal kostusid öösel plahvatused. Stavropoli krais põleb keemiatehas] Delfi, 4.XII 2025</ref> Ukraina on sel sügisel rünnanud Venemaal enam kui 50 kütuse- ja sõjatööstuse taristuobjekti.<ref>[https://www.err.ee/1609875508/venemaal-poleb-suur-naftakeemiatehas#satelliidipilt Satelliidipildid: Kiiev tabas 2025. aasta sügisel Venemaal üle 50 strateegilise sihtmärgi] ERR, 4.XII 2025</ref> === 5. detsember === Ukraina andis õhulöögi Venemaa sõjalistele ja taristuobjektidele. Krimmis said rünnaku käigus kahjustada mitmeotstarbeline ründelennuk [[Su-24]], radari kaitsekuppel, radarikompleks [[Kasta-2E2]], droon Orion, kaks radarisüsteemi [[Podlet-K1]], kaubarong ja veoauto Ural.<ref>[https://www.err.ee/1609877284/venemaal-suttis-jarjekordne-naftatootlustehas#suhhoi Ukraina luure teateas Venemaa ründelennuki Su-24 tabamisest] ERR, 5.XII 2025</ref> [[Samara oblast]]is süttis [[Sõzran]]i naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120421668/droonid-rundasid-venemaal-temrjuki-sadamat-ja-sozrani-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Temrjuki sadamat ja Sõzrani naftatöötlemistehast] Delfi, 5.XII 2025</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Temrjuk]]i sadamas asuvas gaasiterminalis purustati 70% kütusemahutitest.<ref>[https://www.err.ee/1609879324/venemaa-runnakus-sumo-oblastile-sai-viga-vahemalt-seitse-inimest#sadam Ukraina teatas, et hävitas Venemaal Temrjuki sadamas 70 protsenti kütusemahutitest] ERR, 8.XII 2025</ref> === 6. detsember === [[Miami]]s toimusid 4.-6. detsembrini läbirääkimised USA ja Ukraina kõrgemate ametnike vahel. USA-d esindasid president Trumpi erisaadik [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]], Ukrainat julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär [[Rustem Umjerov]] ja relvajõudude staabiülem [[Andri Hnatov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422029/axios-zelenskoil-oli-usa-esindajatega-keeruline-vestlus-territooriumide-ule Axios: Zelenskõil oli USA esindajatega keeruline vestlus territooriumide üle] Delfi, 7.XII 2025</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] liitus k]nelustega telefoni teel ja pidas 6.detsembril kahetunnise telefonivestluse Witkoffi ja Kushneriga. Kõne all olid julgeolekugarantiid ka territooriumide küsimus.<ref>[https://www.err.ee/1609878859/zelenski-sonul-olid-konelused-witkoffi-ja-kushneriga-vaga-sisukad elenski sõnul olid kõnelused Witkoffi ja Kushneriga väga sisukad] ERR, 7.XII 2025</ref> Venemaa korraldas suure õhurünnaku Ukrainale, kasutades 704 õhuründevahendit: 17 ballistilist rakertti, 34 tiibraketti, ja 653 erinevat tüüpi drooni. Ukraina tegi neist kahjutuks 615 õhusihtmärki: 585 drooni, 29 tiibraketti ja ühe ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609878358/ukraina-eitab-oma-vagede-kotti-jaamist-pokrovskis-ja-mornohradis#seitsesada Venemaa ründas Ukrainat 704 drooni ja raketiga] ERR, 6.XII 2025</ref> Rünnaku sihtmärgiks oli kriitilise tähtsusega taristu, sealhulgas energiarajatised ja raudtee kümnes oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120421964/venemaa-raketi-ja-droonirunnak-tabas-oosel-10-ukraina-oblastit-pihta-said-elumajad-energeetika-ja-raudtee Venemaa raketi- ja droonirünnak tabas öösel 10 Ukraina oblastit. Pihta said elumajad energeetika ja raudtee] Delfi, 6.XII 2025</ref> Rünnaku tagajärjel oli elektrikatkestusi Odessa, Tšernihivi, Kiievi, Harkivi, Dnipropetrovski ja Mõkolajivi oblastites.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8374038/blogi-1382-sojapaev-ukrainas-venemaa-runnakud-havitasid-raudteejaama-ja-suure-ravimilao?liveblogPost=2 |pealkiri=Venemaa öised rünnakud põhjustasid elektrikatkestusi kuues Ukraina oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-06 |vaadatud=2025-12-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Suuri purustusi sai [[Kiievi oblast]]is asuv Fastivi raudteejaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120421904/venemaa-rundas-kiievi-oblastit-pihta-sai-raudteejaam Venemaa ründas Kiievi oblastit. Pihta sai raudteejaam] Delfi, 6.XII 2025</ref> Rünnakus sai kannatada vähemalt kaheksa inimest. Venemaa on hõivanud Pokrovski lõunaosa ja eraldusjoon kulgeb mööda linna poolitavat raudteed. Ukraina väed on säilitanud kontrolli linna põhjaosa üle.<ref>[https://www.err.ee/1609878358/ukraina-eitab-oma-vagede-kotti-jaamist-pokrovskis-ja-mornohradis#eitab Ukraina eitab oma vägede kotti jäämist Pokrovskis ja Mõrnohradis] ERR, 6.XII 2025</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku Rjazani naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1609878358/ukraina-eitab-oma-vagede-kotti-jaamist-pokrovskis-ja-mornohradis#rjazan Ukraina korraldas õhurünnaku Rjazani naftatöötlemistehasele] ERR, 6.XII 2025</ref> === 7. detsember === Venemaa viis läbi õhurünnaku Ukraina kriitilise infrastruktuuri vastu, kasutades kokku 246 õhuvahendit – 5 ballistilist raketti ja 241 erinevat tüüpi drooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 175 drooni ja neli raketti.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8374865/blogi-1383-sojapaev-ukrainas-venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-krementsuki-linna?liveblogPost=4 |pealkiri=Ukraina õhutõrje tulistas alla 4 Vene raketti ja 175 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-07 |vaadatud=2025-12-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Poltava oblast]]is asuvas [[Krementšuk]]is sai kannatada vee- ja elektritaristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422042/ukraina-keskosas-tabas-poltava-oblastit-massiivne-vene-ohurunnak-kannatada-sai-elektritaristu Ukraina keskosas tabas Poltava oblastit massiivne Vene õhurünnak, kannatada sai elektritaristu] Delfi, 7.XII 2025</ref> Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 19 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609878859/kellogg-ukraina-rahuleping-on-vaga-lahedal Ööpäevaga hukkus Ukrainas kaks inimest] Delfi, 7.XII 2025</ref> === 8. detsember === Venemaa ründas [[Sumõ oblast]]it 149 ründedrooniga, millest õhutõrje tegi kahjutuks 131.<ref>[https://www.err.ee/1609879324/venemaa-runnakus-sumo-oblastile-sai-viga-vahemalt-seitse-inimest#venemaa Venemaa rünnakus Sumõ oblastile sai viga vähemalt seitse inimest] ERR, 8.XII 2025</ref> Rünnakus sai viga vähemalt seitse tsiviilisikut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422153/video-vene-armee-droonid-tabasid-ukrainas-korghoonet-seitse-inimest-sai-vigastada VIDEO | Vene armee droonid tabasid Ukrainas kõrghoonet, seitse inimest sai vigastada] Delfi, 8.XII 2025</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]ist idas asuvad Lissivka, Suhhõi Jar, Hnativka, Rih ja Novopavlivka külad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422385/vene-vaed-vallutasid-donetski-oblastis-viis-kula Vene väed vallutasid Donetski oblastis viis küla] Delfi, 9.XII 2025</ref><ref name=deepstatemap/> Samuti on Vene vägedel õnnestunud siseneda [[Siversk]]i idaossa ja kindlustada seal oma positsioone. [[Volodõmõr Zelenski]] pidas Londonis kõnelusi Ühendkuningriigi peaministri [[Keir Starmer]]i, Saksamaa liidukantsleri [[Friedrich Merz]]i ja Prantsusmaa presidendi [[Emmanuel Macron]]iga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422258/zelenskoi-peab-tana-konelusi-londonis-ja-kiirustab-ohtul-brusselisse Zelenskõi peab täna kõnelusi Londonis ja kiirustab õhtul Brüsselisse] Delfi, 8.XII 2025</ref> Kõneluste keskmes oli USA vahendatav relvarahu.<ref>[https://www.err.ee/1609879888/zelenski-kohtus-londonis-starmeri-merzi-ja-macroniga Zelenski kohtus Londonis Starmeri, Merzi ja Macroniga] ERR, 8.XII 2025</ref> Seejärel kohtus ta Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] eesistuja [[Antonio Costa]], [[Euroopa Komisjon]]i presidendi [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[NATO peasekretär]]i [[Mark Rutte]]ga. === 9. detsember === Ukraina erioperatsioonide vägede (SSO) droonid hävitasid [[Donetski oblast]]is droonilao.<ref>[https://www.err.ee/1609880221/deepstate-vene-vaed-vallutasid-donetski-oblastis-viis-asulat#drooniladu Ukraina eriüksused hävitasid okupeeritud Donetski oblastis Vene droonilao] ERR, 9.XII 2025</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et on valmis korraldama valimised järgmise 60–90 päeva jooksul, eeldusel, et need toimuvad ohutult. === 10. detsember === Ukraina väed on tagasi võtnud osa [[Pokrovsk]]ist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8376445/blogi-1386-sojapaev-ukrainas-varilaevastiku-tankerit-tabasid-mustal-merel-ukraina-meredroonid?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina on tagasi võitnud osa Pokrovskist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-10 |vaadatud=2025-12-10 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina julgeolekuteenistus SBU ründas Mustal merel [[Sea Baby]] meredroonidega Venemaa varilaevastikku kuuluvat naftatankerit Dashan, mis sai kriitilisi kahjustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8376445/blogi-1386-sojapaev-ukrainas-varilaevastiku-tankerit-tabasid-mustal-merel-ukraina-meredroonid?liveblogPost=21 |pealkiri=Ukraina ründas meredroonidega varilaevastiku tankerit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-10 |vaadatud=2025-12-10 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422901/video-ukraina-julgeolekuteenistuse-allikas-teatas-vene-varilaevastiku-tankeri-rundamisest-mustal-merel VIDEO | Ukraina julgeolekuteenistuse allikas teatas Vene varilaevastiku tankeri ründamisest Mustal merel] Delfi, 11.XII 2025</ref> USA administratsioon on andnud Ukrainale väga piiratud aja oma rahuplaaniga nõustumiseks, lootes jõuludeks kokkuleppe saavutada, teatas väljaanne Financial Times (FT).<ref>[https://www.err.ee/1609881307/ft-andmeil-tahab-usa-jouludeks-ukraina-rahuleppe-valmis-saada#ft FT andmeil tahab USA jõuludeks Ukraina rahuleppe valmis saada] ERR, 10.XII 2025</ref> === 11. detsember === Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa energeetika ja sõjatööstusobjektidele. Kaspia merel rünnati Venemaa naftapuurtorni Filanovski, peatades selle töö nafta ja gaasi ammutamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422938/ukraina-julgeolekuteenistuse-allika-sonul-peatas-droonirunnak-vene-naftaplatvormi-tegevuse-kaspia-merel Ukraina julgeolekuteenistuse allika sõnul peatas droonirünnak Vene naftaplatvormi tegevuse Kaspia merel] Delfi, 11.XII 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609882216/soja-1387-paev-ukraina-rundas-esmakordselt-vene-naftapuurtorni-kaspia-merel#kaspia Ukraina ründas esmakordselt Vene naftapuurtorni Kaspia merel] ERR, 11.XII 2025</ref> Rünnaku alla jäi [[Veliki Novgorod]]i lähedal asuv Venemaa suurim keemiatehas Akron. Tehas toodab mineraalväetisi, ammoniaaki ja muid lämmastikühendeid, mis on lõhkeainete toorained. Moskva piirkonnas rünnati mitut objekti.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120422915/moskva-suunas-lendas-oosel-32-drooni-koik-linna-lennuvaljad-olid-ule-7-tunni-suletud Moskva suunas lendas öösel 32 drooni. Kõik linna lennuväljad olid üle 7 tunni suletud] Delfi, 11.XII 2025</ref> === 12. detsember === Venemaa ründas energiarajatisi [[Odessa oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1609883455/zelenski-tegi-kupjanski-sissesoidu-juures-poordumise#odessa Vene õhurünnak Odessa oblastis jättis 90 000 tarbijat elektrita] ERR, 12.XII 2025</ref>, põhjustades tulekahjusid ja elektrikatkestusi, mille tagajärjel jäi elektrita 90 000 tarbijat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120423367/vene-ohurunnaku-tottu-kadusid-pea-kogu-odessas-elekter-vesi-ja-kute Vene õhurünnaku tõttu kadusid pea kogu Odessas elekter, vesi ja küte] Delfi, 13.XII 2025</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist läänes asuvad Mõrne, Radkivka ja Kindrašivka külad<ref name=deepstatemap/> ning puhastas vene vägedest Kupjanski loodeosa.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120423824/nende-neutraliseerimiseks-kulub-kuu-voi-poolteist-kui-palju-vene-sodureid-on-kupjanski-linnas-loksus |pealkiri=„Nende neutraliseerimiseks kulub kuu või poolteist.“ Kui palju Vene sõdureid on Kupjanski linnas lõksus? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-15 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Linna keskosas jätkub puhastusoperatsioon.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120423443/sojapaevik-1389-paev-vene-kindralid-eputasid-voiduga-kupjanskis-kuni-ukraina-neil-suud-sulges |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1389. päev) - Vene kindralid eputasid võiduga Kupjanskis, kuni Ukraina neil suud sulges |url-access=subscription |eesnimi=Argo |perekonnanimi=Ideon |kuupäev=2025-12-13 |vaadatud=2025-12-13 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] käis rindel Kupjanski piirkonnas vägesid külastamas. Ta tegi linna sissesõidu juures videopöördumise, kummutades sellega Venemaa väited linna hõivamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120423279/video-zelenskoi-tegi-video-kupjanskist-mis-on-venemaa-vaitel-juba-20-novembrist-nende-kaes VIDEO | Zelenskõi tegi video Kupjanskist, mis on Venemaa väitel juba 20. novembrist nende käes] Delfi, 12.XII 2025</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehasele, süüdates seal suure tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120423170/droonid-rundasid-venemaa-viie-suurema-hulka-kuuluvat-jaroslavli-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaa viie suurema hulka kuuluvat Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 12.XII 2025</ref> Ukraina erioperatsioonide väejuhatus (SOF) ründati Kaspia merel relvi ja sõjavarustust vedanud Vene trnaspordilaevu Composer Rakhmaninoff ja Askar-Sarydzha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120423267/ukraina-erioperatsioonide-joud-teatasid-vene-relvalaevade-rundamisest-kaspia-merel Ukraina erioperatsioonide jõud teatasid Vene relvalaevade ründamisest Kaspia merel] Delfi, 12.XII 2025</ref> === 13. detsember === Venemaa ründas Ukrianat 465 drooni, 21 tiibraketi, 10 ballistilise raketiga. Ukraina õhutõrje suutis alla lasta 417 drooni ja 13 tiibraketti. Rünnakutes sai surma kolm ning haavata 35 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609884391/soja-1389-paev-venemaa-saratovi-naftatootlemistehast-tabas-taas-ukraina-droonirunnak#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt kolm tsiviilisikut] ERR, 13.XII 2025</ref> Venemaa rünnakutes Odessa sadamatele sai kannatada kolm Türgi kaubalaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120423364/video-venemaa-runnakus-ukraina-sadamatele-sai-kahjustada-kolm-turgi-laeva VIDEO | Venemaa rünnakus Ukraina sadamatele sai kahjustada kolm Türgi laeva] Delfi, 13.XII 2025</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast. === 14. detsember === Venemaa jätkas rünnakud objektidele Odessa, Dnipropetrovski ja Sumõ oblastites.<ref>[https://www.err.ee/1609884877/ukraina-rundas-annekteeritud-krimmis-naftahoidlat-ja-mitmeid-venemaa-energiarajatisi#odessa Venemaa jätkas rünnakuid Odessa oblastile] Delfi, 14.XII 2025</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is asuva Tolstõi küla<ref name=deepstatemap/> Ukraina tegi droonirünnaku naftatöölemise jaamadele Krimmis asuvas [[Simferopol]]is ja [[Jaroslavl]]is. [[Krasnodari krai]]s sai tabamuse Afipskis naftatehas, [[Volgogradi oblast]]is Urjupinskis naftaladu, [[Veliki Novgorod]]is Akroni keemiatehas ja [[Smolensk]]is soojuselektrijaam.<ref>[v VIDEO | Ukraina ulatuslik droonirünnak süütas Venemaal ja Krimmis naftarajatisi] Delfi, 14.XII 2025</ref> === 15. detsember === Ukraina allveevedroon [[Sub Sea Baby]] tabas [[Novorossiisk]]i sadamas seisnud Venemaa [[Kilo-klassi allveelaevad|Kilo-klassi]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8382448/graafik-ukrainlased-vaidavad-et-andsid-oma-allveedrooniga-vene-allveelaevale-paraja-paugu |pealkiri=GRAAFIK ⟩ Ukrainlased väidavad, et andsid oma allveedrooniga Vene allveelaevale paraja paugu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-18 |vaadatud=2025-12-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> (Projekt 636.3 Varšavjanka) allveelaeva<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8380166/video-ukraina-lasi-esimest-korda-droonidega-ohku-vene-allveelaeva |pealkiri=VIDEO ⟩ Ukraina lasi esimest korda droonidega õhku Vene allveelaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-15 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> B-271 Kolpino, tekitades olulisi kahjustusi<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120424611/venemaa-teeb-head-nagu-kuid-nende-enda-propaganda-viitab-tosisele-probleemile-pihta-saanud-allveelaeval |pealkiri=Venemaa teeb head nägu, kuid nende enda propaganda viitab tõsisele probleemile pihta saanud allveelaeval |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-18 |vaadatud=2025-12-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> ja muutes selle kasutuskõlbmatuks.<ref>[https://www.err.ee/1609885315/ukraina-droonid-tabasid-vene-allveelaeva Ukraina droonid tabasid Vene allveelaeva] ERR, 15.XII 2025</ref> === 16. detsember === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is asuva Serebrjanka küla.<ref name=deepstatemap/> Euroopa juhid allkirjastasid Berliinis ühisavalduse, milles lubasid teha USA-ga koostööd, et pakkuda Ukrainale usaldusväärseid julgeolekugarantiisid ja tuge majanduse elavdamiseks osana sõja lõpetamise lepingust.<ref>[https://www.err.ee/1609886308/euroopa-liidrid-kinnitasid-soovi-anda-ukrainale-julgeolekugarantiid-ja-majandusabi#garantii Euroopa liidrid kinnitasid soovi anda Ukrainale julgeolekugarantiid ja majandusabi] ERR, 16.XII 2025</ref> Euroopa tippametnikud asutasid Haagis Ukraina rahvusvaheline nõuete komisjoni, mis hakkab otsustama kümnete miljardite eurode väärtuses [[Reparatsioonid Venemaalt pärast Vene-Ukraina sõda|reparatsioonide]] üle Ukrainale Venemaa sissetungi kahjude hüvitamiseks, sealhulgas määrab ka väljamakstava summa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424026/haagis-kaivitati-rahvusvaheline-nouete-komisjon-venemaa-ukrainale-tekitatud-kahju-huvitamiseks Haagis käivitati Rahvusvaheline Nõuete Komisjon Venemaa Ukrainale tekitatud kahju hüvitamiseks] Delfi, 16.XII 2025</ref> === 17. detsember === [[Zaporižžja oblast]]is sai Venemaa liugpommirünnakutes vigastada 26 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609887319/soja-1393-paev-venemaa-liugpommirunnakus-zaporizzjale-sai-viga-26-inimest#zaporizzja Kuberner: Venemaa rünnakus Zaporižžjale sai viga 26 inimest] ERR, 17.XII 2025</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale naftatöötlustehasele. === 18. detsember === Venemaa droonirünnakus [[Odessa]]le sai vigastada vähemalt seitse inimest. Venemaa ründas ka [[Krõvõi Rih]]i, vigastada sai vähemalt kaks inimest. Rünnati ka [[Sumõ]] ja [[Tšerkassõ]]d.<ref>[https://www.err.ee/1609888606/soja-1394-paev-ukraina-droonid-tabasid-vene-tankerit#venemaa Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 18.XII 2025</ref> Ukraina 3. armeekorpus teatas, et Ukraina väed korraldasid Donetski oblastis Lõmani lähistel vasturünnaku, hävitades terve Vene polgu. Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) tabades droonidega Sevastopoli lähedal asuvat Belbeki õhuväebaasi<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8382348/jargmine-pauk-ukraina-erioperatsioon-havitas-krimmis-vaartuslikud-vene-radarid-ja-havitaja-mig-31 |pealkiri=JÄRGMINE PAUK ⟩ Ukraina erioperatsioon hävitas Krimmis väärtuslikud Vene radarid ja hävitaja MiG-31 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-18 |vaadatud=2025-12-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>. Tabamuse said<ref>[[https://ssu.gov.ua/novyny/sbu-vrazyla-na-aerodromi-belbek-rosiiskoi-tekhniky-na-sotni-milioniv-dolariv СБУ вразила на аеродромі Бельбек російської техніки на сотні мільйонів доларів]] СБУ 18. XII 2025</ref>: * kaks õhuseireradarit {{ill|en|Nebo-SVU}} * õhutõrjesüsteemi [[S-400]] juhtimisradar [[92N6]] * õhutõrjesüsteem [[Pantsir]] * hävitaja [[MiG-31]]. [[Orjoli oblast]]is ründas Ukraina droonidega Vene raketisüsteemide kolonni. Löögi tulemusel hävitati üks ja vigastati teist õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadet.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8382912/video-ukraina-andis-valusa-loogi-droonid-havitasid-belgorodis-kaks-putini-raketisusteemi |pealkiri=VIDEO ⟩ Ukraina andis valusa löögi – droonid hävitasid Belgorodis kaks Putini raketisüsteemi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-19 |vaadatud=2025-12-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>. === 19. detsember === Venemaa valitseja Vladimir Putin kordas televisioonis otse ülekantaval suurel „otseliinil“ oma nõudmisi Ukraina kapituleerumiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424769/video-putin-ukraina-keeldub-konflikti-rahuga-lopetamast VIDEO | Putin: Ukraina keeldub konflikti rahuga lõpetamast] Delfi, 19. XII 2025</ref> Venemaa ballistilise raketi rünnakus [[Odessa oblast]]ile sai surma seitse ja haavata 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609891399/venemaa-runnakus-odessa-oblastile-hukkus-seitse-inimest#Venemaa Venemaa rünnakus Odessa oblastile hukkus seitse inimest] ERR, 20. XII 2025</ref> Suures osas linnast ei ole elektrit, kütet ega vett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424740/osa-odessast-jai-lakkamatute-droonirunnakute-tottu-elektri-vee-ja-kutteta Osa Odessast jäi lakkamatute droonirünnakute tõttu elektri, vee ja kütteta] Delfi, 19. XII 2025</ref> Ukraina ründas esimest korda Vahemerel õhudroonidega Vene varilaevastiku tankerit Qendil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424818/video-sbu-allikas-teatas-vene-varilaevastiku-tankeri-rundamisest-vahemerel VIDEO | SBU allikas teatas Vene varilaevastiku tankeri ründamisest Vahemerel] Delfi, 19. XII 2025</ref> Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) korraldas pikamaadroonidega rünnaku Kaspia merele. Tabati Rakušetšnoje naftaväljal asuvate Lukoili naftatootmisplatvormi<ref>[https://www.err.ee/1609889977/soja-1395-paev-ukraina-rundas-vene-varilaevastiku-tankerit-vahemerel#kaspia Ukraina ründas juba kolmandat Vene naftaplatvormi Kaspia merel] ERR, 19.XII 2025</ref> ja patrull-laeva Projekt 22460 Hunter.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8383016/blogi-1396-sojapaev-ukrainas-ukraina-havitas-krimmis-kaks-vene-havitajat-su-27?liveblogPost=7 |pealkiri=Ukraina tabas Venemaa patrull-laeva ja naftaplatvormi Kaspia merel |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-20 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Orjoli, Rostovi ja Samara oblastile. Pihta said energeetikaobjektid ja tehas. Orjoli sai tabamuse soojuselektrijaam, mis põhjustas linnas elektrikatkestusi. Samara oblastis rünnati tehast Toljattiazot, mis on Venemaa ja maailma üks suuremaid ammoniaagitootjaid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424719/droonid-rundasid-venemaal-energeetikaobjekte-ja-keemiatehast Droonid ründasid Venemaal energeetikaobjekte ja keemiatehast] Delfi, 19. XII 2025</ref> Ukraina teatas 1003 surnukeha tagasisaamisest Venemaalt. EL otsustas, et 90 miljardit, mida Ukraina riigieelarvesse vaja leida on, ei võeta Vene külmutatud varadest<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424761/ft-venemaa-kulmutatud-varade-kasutamise-tapsid-meloni-ja-macron FT: Venemaa külmutatud varade kasutamise tapsid Meloni ja Macron] Delfi, 19. XII 2025</ref>, vaid ELi riigid võtavad ühislaenu ja laenavad selle Ukrainale edasi. See laen katab Ukraina vajadused 2026-2027 aastaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120424690/vene-varade-kasutamise-mote-jooksis-ummikusse-edasi-liigutakse-uhislaenuga Vene varade kasutamise mõte jooksis ummikusse: edasi liigutakse ühislaenuga] Delfi, 19. XII 2025</ref> === 20. detsember === Ukraina julgeolekuteenistus tabas pikamaadroonidega Krimmis [[Belbek]]i sõjaväelennuväljal kahte Vene Su-27 hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609891399/venemaa-runnakus-odessa-oblastile-hukkus-seitse-inimest#Venemaa SBU: Ukraina droonid tabasid Krimmis kahte Vene Su-27 hävitajat] ERR, 20. XII 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8383016/blogi-1396-sojapaev-ukrainas-ukraina-havitas-krimmis-kaks-vene-havitajat-su-27?liveblogPost=5 |pealkiri=Ukraina teatas kahe Vene hävitaja Su-27 hävitamisest Krimmis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-20 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. detsember === Venemaa väed vallutasid [[Donetski oblast]]is asuva Zvanivka<ref name=deepstatemap/> ja [[Sumõ oblast]]is asuva Hrabovske küla. Hrabovskest küüditati Venemaale umbes 50 elanikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425071/ule-piiri-tunginud-vene-vaed-roovisid-sumo-oblasti-kulast-umbes-50-tsiviilisikut Üle piiri tunginud Vene väed röövisid Sumõ oblasti külast umbes 50 tsiviilisikut] Delfi, 21. XII 2025</ref> Partisaniliikumine ATEŠ süütas [[Rostovi oblast]]is [[Bataisk]]is sõjatranspordi jaoks olulises raudteesõlmes releekapid, häirides logistikasõlme tööd.<ref>[https://www.err.ee/1609892353/sojapaev-1397-venelased-kuuditasid-sumost-ule-50-inimese-ukrainlasi-evakueeritakse-piirkonnast#partisanid Partisanid saboteerisid Venemaale olulise raudteesõlme tööd] ERR, 21. XII 2025</ref> [[Miami]]s toimusid USA läbirääkimised Venemaaga ning Euroopa ja Ukraina esindajatega, mille eesmärk oli lõpetada Venemaa sõda Ukrainas.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8384664/ulevaade-miami-kohtumistel-labimurret-ukraina-soja-lopetamiseks-ei-tulnud |pealkiri=ÜLEVAADE ⟩ Miami kohtumistel läbimurret Ukraina sõja lõpetamiseks ei tulnud |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Aloe |kuupäev=2025-12-23 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425171/witkoff-ukraina-teemalised-labiraakimised-miamis-olid-produktiivsed-ja-konstruktiivsed Witkoff: Ukraina-teemalised läbirääkimised Miamis olid produktiivsed ja konstruktiivsed] Delfi, 22. XII 2025</ref> === 22. detsember === Venemaa ründas Odessa sadama ja energeetikataristut.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8383634/blogi-1398-sojapaev-ukrainas-venemaa-jatkab-susteemselt-odessa-rundamist?liveblogPost=14 |pealkiri=Kiiev: Venemaa jätkab süsteemselt Odessa ründamist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-22 |vaadatud=2025-12-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]] (HUR) süütas [[Lipetsk]]i lähedal asuval sõjaväelennuväljal hävituslennukid Su-30 ja Su-27.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425195/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-havituslennuki-su-27-ja-su-30-suutamisest-venemaal-lipetski-lahedal VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe hävituslennuki Su-27 ja Su-30 süütamisest Venemaal Lipetski lähedal] Delfi, 22. XII 2025</ref> Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s Temrjuki rajoonis Volnas asuvat [[Tamani sadam]]at ja [[Tamanneftegaz]]i avamere naftaterminali.<ref>[https://www.err.ee/1609892767/ukraina-rundas-suurt-naftaterminali-krasnodari-krais#taman Ukraina ründas naftaterminali Krasnodari krais] ERR, 22. XII 2025</ref> Rünnakus said kahjustada naftalaadimisterminal, veeldatud naftagaasi terminal, sadamataristu seadmed, gaasijuhe ja kaks laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425172/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-kraid-kahjustada-said-sadamakaid-ja-laevad Droonid ründasid Venemaal Krasnodari kraid. Kahjustada said sadamakaid ja laevad] Delfi, 22. XII 2025</ref><ref>[https://x.com/wartranslated/status/2003063723557011962 WarTranslated] x.com, 22. XII 2025</ref> === 23. detsember === Venemaa korraldas drooni- ja raketirõnnaku Ukraina energiataristule.<ref>[https://www.err.ee/1609894072/venemaa-on-joulude-eel-hoogustanud-ukraina-energiataristu-pommitamist Venemaa on jõulude eel hoogustanud Ukraina energiataristu pommitamist] ERR, 23. XII 2025</ref> Venemaa kasutas rükkakuks 635 drooni, 3 raketti [[Kh-47M2 Kinžal]] ja 35 tiibraketti. Ukraina tõrjust neist 587 drooni, 34 tiibraketti ja kõik kolm raketti Kinžal. Rünnaku järel jäid täielikult elektrita Rivne, Ternopili ja Hmelnõtskõi oblast. Osaliselt jäid elektrita Vinnõtsja, Tšernihivi, Žõtomõri, Donetski, Dnipropetrovski ja Harkivi oblast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425436/venemaa-rundas-ukrainat-suure-hulga-rakettide-ja-droonidega-on-hukkunuid-kolm-oblastit-jai-elektrita Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. On hukkunuid, kolm oblastit jäi elektrita] Delfi, 23. XII 2025</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Stavropoli krai]]s [[Budjonnovsk]]is asuvale naftakeemiatehasele Stavrolen.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425426/droonid-rundasid-venemaal-budjonnovskis-ilmselt-naftakeemiatehast Droonid ründasid Venemaal Budjonnovskis ilmselt naftakeemiatehast] Delfi, 23. XII 2025</ref> Ukraina teatas oma vägede taandumisest [[Siversk]]ist.<ref>[https://www.err.ee/1609893529/ukraina-droonid-tabasid-venemaa-naftakeemiatehast#Siversk Ukraina teatas oma üksuste väljaviimisest Siverski linnast] ERR, 23. XII 2025</ref><ref name=deepstatemap/> === 24. detsember (1400. päev) === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] avalikustas USA juhitud 20-punktilise kava Ukraina sõja lõpetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609894447/zelenski-avalikustas-uue-usa-ja-ukraina-kava-venemaa-sissetungi-lopetamiseks Zelenski avalikustas uue USA ja Ukraina kava Venemaa sissetungi lõpetamiseks] ERR, 24. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425650/loe-taispikkuses-zelenskoi-avalikustas-esimest-korda-20-punktist-koosneva-uue-rahuplaani LOE TÄISPIKKUSES: Zelenskõi avalikustas esimest korda 20 punktist koosneva uue rahuplaani] ERR, 24. XII 2025</ref> Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, neist 60 suutis õhukaitse hävitada. Tabamuse sai Harkivi lähedal asuv soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1609894327/1400-sojapaev-paavst-venemaa-lukkas-tagasi-palve-joulurahuks#harkiv Venemaa ründas Harkivi lähedal asuvat soojuselektrijaama] ERR, 24. XII 2025</ref> Ukraina ründas Venemaal [[Tula oblast]]is [[Jefremov]]is asuvat sünteetilise kautšuki tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425637/venemaa-korraldas-ukrainale-taas-ulatusliku-ohurunnaku-venemaal-suttis-kautsukitehas Venemaa korraldas Ukrainale taas ulatusliku õhurünnaku, Venemaal süttis kautšukitehas] Delfi, 24. XII 2025</ref> === 25. detsember === Venemaa ründas [[Odessa]] sadamat ja tööstustaristut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425714/joulurahu-asemel-venemaa-pommitas-odessa-sadamat-ukraina-suutas-naftaladusid Jõulurahu asemel. Venemaa pommitas Odessa sadamat, Ukraina süütas naftaladusid] Delfi, 25. XII 2025</ref> Ukraina ründas [[Rostovi oblast]]is asuvat Novošahtinski naftarafineerimistehast Storm Shadow rakettidega. Rünnaku tagajärjel toimus tehases mitu plahvatust ja puhkes tulekahju.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8385678/blogi-1402-sojapaev-ukrainas-ukraina-kasutas-vene-naftatehase-rundamisel-briti-rakette-storm-shadow?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina kasutas Vene naftatehase ründamisel Briti rakette Storm Shadow |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-26 |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Samuti puhkes droonirünnaku tagajärjel tulekahju Temrjuki sadamas, mis on Venemaa jaoks oluline nafta ja LNG eksportiks.<ref>[https://www.err.ee/1609894762/bloomberg-venemaa-taotleb-ukraina-rahuplaani-viimase-versiooni-muutmist#droonid Ukraina ründas Venemaal nafta- ja gaasitehast ning sadamat] ERR, 25. XII 2025</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga raketisüsteemi [[TOS-1 Buratino|TOS-1A Solntsepjok]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8385355/blogi-1401-sojapaev-ukrainas-vene-droonirunnakus-odessa-oblasti-sadamataristule-hukkus-inimene?liveblogPost=2 |pealkiri=Ukraina hävitas kaheksa miljonit dollarit maksva raketisüsteemi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-25 |vaadatud=2025-12-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is asuva Dvornika küla.<ref name=deepstatemap/> === 26. detsember === Venemaa ründas Ukrainat 99 drooni ja ühte raketti Iskander-M. Õhutõrje likvideeris 73 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8385678/blogi-1402-sojapaev-ukrainas-venemaa-ukraina-puuab-torpedeerida-konelusi-usa-plaani-ule?liveblogPost=4 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 99 drooni ja ühe raketiga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-12-26 |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609895215/soja-1402-paev-ukraina-kasutas-venemaa-naftatehase-rundamiseks-storm-shadow-rakette#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt viis inimest] ERR, 26. XII 2025</ref> Kahjustada sai Odessa sadam. Rünnak tekitas elektrikatkestusi Donetski, Odessa, Mõkolajivi, Hersoni ja Harkivi oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425822/venemaa-rundas-ukrainas-energeetikat-ja-sadamaid Venemaa ründas Ukrainas energeetikat ja sadamaid] Delfi, 26. XII 2025</ref> Venemaa üksused on edenenud [[Huljaipole]]s ja tunginud kesklinna.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid04wPpiCmKHnUGxRTM5RejzyotS7GbD5SDCKEWZYNaTgrn96ESDzJJvKK8TxY4MZewl Rainer Saksa sõjaülevaade] FB, 26. XII 2025</ref> Ukraina ründas droonidega [[Volgograd]]is asuvat naftatöötlemistehast Lukoil-Volgogradneftepererabotka, mis on Venemaa üks suuremaid. Tehases puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425807/droonid-rundasid-venemaal-volgogradi-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Volgogradi naftatöötlemistehast] Delfi, 26. XII 2025</ref> === 27. detsember === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2025-12-27_(20).jpg|thumb|Korterelamu [[Kiiev]]is peale tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat umbes 519 drooni ja 38 raketiga. Ukraina õhukaitse võttis maha 474 drooni ja 29 raketti. Kiievis sai vigastada 22 inimest ja kolmandik linnas jäi kütteta.<ref>[https://www.err.ee/1609895656/leht-trumpi-sonul-on-ukraina-vene-rahu-solmimiseks-head-voimalused#kiiev Venemaa suurrünnakus Kiievile sai vigastada 22 inimest] ERR, 27. XII 2025</ref> [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]] (HUR) nurjas Venemaa katse tappa [[Vene Vabatahtlike Korpus]]e asutaja Deniss Kapustin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120425910/ukrainas-hukkus-vene-vabatahtlike-korpuse-asutaja-deniss-kapustin Ukrainas hukkus Vene Vabatahtlike Korpuse asutaja Deniss Kapustin] Delfi, 27. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426817/vaidetavalt-tapetud-vene-vabatahtlike-juht-ilmus-valja-moskva-maksis-tema-eest-pearaha-ukraina-luurele Väidetavalt tapetud vene vabatahtlike juht ilmus välja. Moskva maksis tema eest pearaha Ukraina luurele] Delfi, 1. I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427076/video-ukraina-avaldas-vene-vabatahtlike-juhi-tapmise-toendamiseks-lavastatud-kaardid VIDEO | Ukraina avaldas vene vabatahtlike juhi tapmise tõendamiseks lavastatud kaardid] Delfi, 2. I 2026</ref> === 28. detsember === Ukraina ja Venemam sõlmisid Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas ajutist vaherahu, et teostada lähedal asuvate elektriliinide remonditööd.<ref>[https://www.err.ee/1609896118/soja-1404-paev-trump-ja-zelenski-kohtuvad-floridas#tuumajaam Ukraina ja Venemaa sõlmisid Zaporižžja tuumajaama ümber ajutise relvarahu] ERR, 28. XII 2025</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat Sõzrani naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426023/ukraina-pommitas-naftatehast-samara-oblastis-vene-look-jattis-hersoni-elektrita Ukraina pommitas naftatehast Samara oblastis, Vene löök jättis Hersoni elektrita] Delfi, 28. XII 2025</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] ja [[USA president]] [[Donald Trump]] kohtusid [[Florida]]s [[Mar-a-Lago]]s, et arutada rahuplaani lahtisi küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426060/trump-kohtumisel-zelenskoiga-nii-ukraina-kui-venemaa-on-rahuks-valmis Trump kohtumisel Zelenskõiga: nii Ukraina kui Venemaa on rahuks valmis] Delfi, 29. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426129/video-trump-putin-tahab-et-ukraina-oleks-edukas-rahu-voib-tulla-mone-nadala-jooksul VIDEO | Trump: Putin tahab, et Ukraina oleks edukas, rahu võib tulla mõne nädala jooksul] Delfi, 29. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426157/fox-news-kohtumine-floridas-vois-sillutada-teed-zelenskoi-ja-putini-telefonivestlusele Fox News: kohtumine Floridas võis sillutada teed Zelenskõi ja Putini telefonivestlusele] Delfi, 29. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426208/zelenskoi-ukraina-tahaks-usa-lt-julgeolekugarantiisid-30-50-aastaks-trump-motleb Zelenskõi: Ukraina tahaks USA-lt julgeolekugarantiisid 30-50 aastaks, Trump mõtleb] Delfi, 29. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426211/usakov-trump-oli-nous-et-relvarahu-oleks-viga-putin-noudis-donbassi-kiiret-loovutamist Ušakov: Trump oli nõus, et relvarahu oleks viga. Putin nõudis Donbassi kiiret loovutamist] Delfi, 29. XII 2025</ref> Enne kohtumist oli Trumpil kõne Venemaa valitseja [[Vladimir Putin|Putiniga]].<ref>[https://www.err.ee/1609896769/florida-konelused-trump-teatas-valmisolekust-soita-ukrainasse Florida kõnelused: Trump teatas valmisolekust sõita Ukrainasse] ERR, 29. XII 2025</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426217/kristi-raik-florida-koneluste-tulemusest-mang-laheb-samamoodi-edasi Kristi Raik Florida kõneluste tulemusest: mäng läheb samamoodi edasi] Delfi, 29. XII 2025</ref> === 29. detsember === Ukraina ründas [[Adõgee]]s [[Maikop]]i lähedal asuvat Hanskaja sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.err.ee/1609896790/meedia-venemaal-maikopi-linna-sojavaelennuvaljal-toimusid-plahvatused#maikop Venemaal Maikopi linna sõjaväelennuväljal toimusid plahvatused] ERR, 29. XII 2025</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist lõunas asuvad Pazeno, Pereizne ja Kuzmõnivka külad.<ref name=deepstatemap/> Samuti on Venemaa üksused edenenud [[Mõrnohrad]]is ja hõivanud linna lõunaosa.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid03gfFmE7Qzic6j4BmWCNmLDaifjCLe2RFBrSGHtd2XxxYayaoCT7AnxZGFPmgMeDGl Teet Kalmuse blogi] FB, 29. XII 2025</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat droonirünnakus [[Novgorodi oblast]]is [[Valdai]]s asuvale Putini residentsile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426329/lavrovi-vaitel-rundasid-ukraina-droonid-putini-valdai-residentsi-zelenskoi-see-on-taielik-valjamoeldis Lavrovi väitel ründasid Ukraina droonid Putini Valdai residentsi. Zelenskõi: see on täielik väljamõeldis] Delfi, 29. XII 2025</ref> Ukraina lükkas süüdistused tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1609897957/zelenski-liitlased-saavad-kinnitada-et-runnak-putini-residentsile-lavastati Zelenski: liitlased saavad kinnitada, et rünnak Putini residentsile lavastati] ERR, 30. XII 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609898863/cia-hinnangul-ei-runnanud-ukraina-putini-residentsi CIA hinnangul ei rünnanud Ukraina Putini residentsi] ERR, 1. I 2026</ref> === 30. detsember === Venemaa kontrolli all on umbes pool Pokrovskist, ütles [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>[https://www.err.ee/1609897495/sorskoi-vene-vae-kontrolli-all-on-umbes-pool-pokrovskist#sorskoi Sõrskõi: Vene väe kontrolli all on umbes pool Pokrovskist] ERR, 30. XII 2025</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel jäid kolm [[Moskva oblast]]i linna: [[Ramenskoje]], [[Žukovski]] ja [[Lõtkarino]], jäid osaliselt elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426593/moskva-oblastis-jai-kolm-linna-osaliselt-elektrita Moskva oblastis jäi kolm linna osaliselt elektrita] Delfi, 31. XII 2025</ref> === 31. detsember === Venemaa ründas Odessa tsiviil- ja energeetikainfrastruktuuri. Osa linna jäi elektri, vee ja kütteta ning kannatada sai kuus inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426595/venemaa-andis-drooniloogi-odessale-osa-linna-jai-elektri-ja-kutteta Venemaa andis droonilöögi Odessale. Osa linna jäi elektri ja kütteta ] Delfi, 31. XII 2025</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426598/droonid-rundasid-venemaal-tuapses-naftatootlemistehast-ja-sadamat Droonid ründasid Venemaal Tuapses naftatöötlemistehast ja sadamat] Delfi, 31. XII 2025</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1609898236/soja-1407-paev-ukraina-rundas-naftatootlemistehast-krasnodari-krais#robinski Ukraina korraldas droonirünnaku Rõbinski naftahoidlale] ERR, 31. XII 2025</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa detsembri jooksul 465 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-december-31-2025/ Russian Offensive Campaign Assessment, December 31, 2025] ISW, 31.XII 2025</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] *[https://www.delfi.ee/artikkel/120358150/koneluste-seis-mojutu-kellogg-ja-roomus-kreml-mis-uudiseid-tuli-tana-usa-vene-diplomaatiast KÕNELUSTE SEIS - Lühidalt kõigest, mida pead täna toimunust teadma. Mis uudiseid tuli täna USA-Vene diplomaatiast?] www.delfi.ee (19.II.2025-22.VIII.2025) * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 66sdxh27jjjnofzepld1ps4abutj1ns 0 701204 7162474 7147922 2026-05-28T06:30:56Z Svencapoeira 67038 7162474 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Põiskõdrake | pilt = Põiskõdrake2.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = ''[[Physaria ovalifolia]]'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = '''Põiskõdrake''' ''Physaria'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Põiskõdrake''' (''Physaria'') on taimeperekond [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonnas. ==Liike== *''Physaria alpestris'' – [[alpi põiskõdrake]] *''Physaria arctica'' – [[arktiline põiskõdrake]] *''[[Physaria didymocarpa]]'' *''[[Physaria ovalifolia]]'' *''[[Physaria reediana]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|251900}} [[Kategooria:Ristõielised]] 0vwgw8saypjl5i0q2i39o05urnxda6q 0 701205 7162471 6976715 2026-05-28T06:29:46Z Svencapoeira 67038 7162471 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Physaria ovalifolia'' | pilt = Põiskõdrake2.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = ''Physaria ovalifolia'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Põiskõdrake]] ''Physaria'' | liik = '''''Physaria ovalifolia''''' | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''''Physaria ovalifolia''''' on liik [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonnas. ==Välislingid== * {{elurikkus|357043}} [[Kategooria:Ristõielised]] 24ckjqpe7qxff7orcrm9ibjhf8s8do0 0 706103 7162304 7161470 2026-05-27T19:39:41Z Saksingj 214485 /* Ajalooline kontekst */ 7162304 wikitext text/x-wiki [[Fail:William caxton.jpg|pisi|William Caxton]] '''William Caxton''' (ca 1422–1491)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Painter |pealkiri=William Caxton: a quincentenary biography of England's first printer |lehekülg=10, 187}}</ref> oli Inglise [[Trükkimine|trükkal]], kaupmees ja kirjanik. Teda peetakse trükikunsti pioneeriks Inglismaal.<ref name=":0" /> === Elulugu === William Caxton sündis enda väitel Kenti krahvkonnas [[Inglismaa|Inglismaal]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Painter |pealkiri=William Caxton: a quincentenary biography of England's first printer |lehekülg=1}}</ref> Saanud noorukina riidekaupmehe õpipoisiks, oli ta hiljemalt 1450. aastaks kolinud [[Brugge|Brüggesse]], kus töötas kaupmehena.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Painter |pealkiri=William Caxton: a quincentenary biography of England's first printer |lehekülg=8}}</ref> 1462. aastaks oli temast saanud kohaliku Inglise kaubakontori „Mercer’s Company“ haldur – positsioon, millega kaasnes ka diplomaadiroll kuningas [[Edward IV]] esindajana kaubandusküsimustes.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Painter |pealkiri=William Caxton: a quincentenary biography of England's first printer |lehekülg=29, 32-42}}</ref> 1471. aastaks oli ta selle ameti jätnud ning asunud elatist teenima raamatute tõlkija ja trükkalina: esialgu Kölnis, siis Brügges ja lõpuks Inglismaal, kuhu ta naasis 1476. aastal.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Painter |pealkiri=William Caxton: a quincentenary biography of England's first printer |lehekülg=51, 54, 58, 82}}</ref> === Tegevus trükkalina === William Caxton oli trükikunsti pioneer Inglismaal, avaldades reeglina teiste autorite töid, peamiselt Prantsuse ja Burgundia rüütlikirjandust, mida ta ise tõlkis.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Painter |pealkiri=William Caxton: a quincentenary biography of England's first printer |lehekülg=vii}}</ref> === Ajalooline kontekst === William Caxtoni tegevusaega ilmestas Inglismaal [[Rooside sõda|Rooside sõjana]] tuntud kodusõdade periood. Hoolimata pidevatest võimuvahetustest õnnestus Caxtonil oma tegevust trükkalina jätkata ning leida ka õukonnast patroone, kes teda rahaliselt toetasid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Painter |pealkiri=William Caxton: a quincentenary biography of England's first printer |lehekülg=36, 121, 142}}</ref> == Viited == {{viited|22em}} === Allikad === * {{Raamatuviide |pealkiri=William Caxton: a quincentenary biography of England's first printer |kuupäev=1976 |kirjastus=Chatto & Windus Ltd |isbn=978-0-7011-2198-3 |koht=London}} 61kgwuajle1yewyzp3js6mn54wmdbpv 0 706685 7162723 7136018 2026-05-28T11:55:27Z Jaqsuurna 199594 Keeletoimetasin (pooleli) 7162723 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} ''See artikkel räägib [[lennundus]]e ajaloost. ===Inimese esimene vabalend=== [[Pilt:Early flight 02562u (4).jpg|pisi|160 pixels|]] 21. novembril 1783. aastal toimus inimese esimene vabalend, mis on märgitud ajalooliseks sündmuseks. Markii d'Arlandes ja Pilatre de Rozier kerkisid kohalviibijate juubelduste saatel 21. novembri päeval Pariisis kuumõhupalliga aeglaselt õhku. Kohalviibijad olid hetke ajaloolisest tähtsusest teadlikud. Nad said näha, kuidas inimene pärast asjatuid ponnistusi tema enda loodud vahendiga esimest korda õhku tõusis. Lendajatel õnnestus palliga õhus püsida 25 minutit.<ref>G. Wissmann, Lennunduse ajalugu Ikarosest tänapäevani, "Valgus", Tallinn 1976, lk. 29</ref> === Esimesed postiveod Ameerikas ja Euroopas === 23.–30. septembrini aastal 1911 võttis USA piloot Earle L. Ovington iga päev oma monoplaanile Bleriot ligi seitse kilogrammi kaaluva postikoti, milles olid kirjad Long Islandilt (New York). Ta lendas ligikaudu kümne miili kaugusel asuvasse Mineolasse, kus asus postkontor. Kuna maandumine Mineolas polnud võimalik, viskas ta koti kirjadega lennukist alla. Pärast seda jätkasid kirjad oma tavapärast teekonda. Ettevõetud aktsioonil puudus küll praktiline tähtsus, kuid see moodustas ühe osa nädala kestel korraldatud lennuetendustest. Ühest postkontorist teise veeti nädala jooksul 37 000 kirja.<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}</ref> Ajavahemikul 1911–1912 tegid postivedusid ka teised lendurid. USA Postiteenistuse ametnikud veendusid, et lennukite kasutamine postisaadetiste veoks õigustab end igati ja valdkonda on vaja hakata arendama. 1912. aasta alguses tegi USA Postiteenistus (inglise keeles ''US Post Office Department'') kongressile ettepaneku eraldada 50 000 dollarit katselise postiveoteenuse alustamiseks, millest kongress keeldus, pidades kulutust perspektiivituks.<ref name=":0" /> 1911. aasta augustis tehti Saksamaal esimesed õhus toimuvad postiveod. Ajaleht Berliner Morgenpost rentis biplaani, et lennata Berliini Johannisthali lennuväljalt Frankfurti Oderi ääres. Veos olid mõned pakid värskeid Berliner Morgenposti ajalehti. Lennuki piloot Siegfried Hoffmann toimetas ajalehed Berliinist Frankfurti tunni võrra kiiremini, kui see oli võimalik raudteed kasutades. <ref name=":0" /> 1911. aastal toimusid Prantsusmaal esimesed regulaarsed lennukaubaveod. Lennuk, mis päevasel ajal vedas reisijaid Pariisi ja Lille'i vahel, tegi samal liinil öösiti väike- ja postisaadetiste vedusid.<ref name=":0" />[[Pilt:Bleriot.jpg|pisi|Bleriot' monoplaan (1909)]] === Lennukid esimeses maailmasõjas === {{vaata|Lennundus esimese maailmasõja aja}} l Lennukid võeti kasutusele [[Esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]], kus need osutusid üllatavalt tõhusateks nii luurel kui ka vaenuvägedele kaotuste tekitajatena. Ainuüksi USA Föderaalvalitsuse tellimusel oli ehitatud 1920. aastaks tuhandeid sõjalennukeid. 1914. aastal omasid kõik sõdivad riigid lennukeid, kuid õhuluureks sobivaid kahekohalisi lennukeid polnud kellelgi. Sel ajal ei mõelnud veel keegi, et lennukitel on võimalik kasutada kuulipildujat. Kui õhus kohtuti vastaspoole piloodiga, visati vastase lennuki pihta lennule kaasa võetud telliskive. Püüti tabada vastaspoole lennuki pilooti või lennumasina propellerit. Mõned piloodid võtsid lennule kaasa keti, et visata see vastase lennuki propellerisse ja põhjustada nii lennuki allakukkumist.<ref name=":0" /> Vastase lennukit tulistati ka püstoli ja vintpüssiga. Luurelennule kaasa võetud vaatlejast sai laskur, kui kohtuti vastase lennukiga. Piloodi ülesanne oli manööverdada lennuk positsioonile, kust oleks laskuril olnud vastase pilooti hea tabada. Paljud oskamatud laskurid vigastasid rohkem enda kui vastase lennukit. Oma lennuki propellerisse tulistamine tähendas sageli lennuki allakukkumist.<ref name=":0" /> Üks Briti piloot tuli enne järjekordset luurelendu mõttele võtta laskuri jaoks kaasa raskekuulipilduja. Selle tagajärjel ei suutnud lennuk tõusta tavalisest 5000 jalast kõrgemale kui 3500 jalga. Pärast seda hakati ehitama võimsama mootoriga lennukeid, mis olid võimelised kandma kuulipildujat, lendama kiiremini ja kõrgemale ning olid senistest lennukitest parema manööverdamisvõimega. Probleem oli seejuures alati kuulipildujale lennukis sobiva koha leidmine.<ref name=":0" /> Prantsuse andekas piloot [[Roland Carros]] oli seisukohal, et lisaks lenduri selja taga olevale laskuri kuulipildujale peab piloodil olema ettepoole tulistav kuulipilduja. Efektiivne laskmine eeldas kuulide tulistamist läbi lennuki propelleri. Hollandlasest saksa insener [[Anthony Fokker]] mõtles välja ja ehitas kahe ööpäeva jooksul mehaanilise, propelleri ja kuulipilduja toimimist sünkrooniva süsteemi, mis võimaldas tulistada läbi pöörleva propelleri hetkedel, mil propelleri laba polnud kuuli teel. Saksa piloodid tõid propellerist läbi tulistava kuulipildujaga maapinnale sadu Inglise ja Prantsuse lennukeid enne, kui samalaadsed süsteemid ka vastaspoolel kasutusele võeti. Oli alanud tõeline õhulahingute ajastu.<ref name=":0" /> Esimese maailmasõja ajal arenesi lennukite ja lennuki mootorite tootmine väga palju. [[Glenn L. Martin]] (1886–1955) alustas lennukite tootmist 1909. aastal USA-s. 1918. aastal ehitas ta esimese kahe 400-hobujõulise Liberty mootoriga pommituslennuki. Sõja ajal töötas tema juures peainsenerina [[Donald Douglas]], kes rajas 1920. aastal oma lennukitootmise.<ref name=":0" /> Hollandlasest lennukitööstur Anthony Fokker (1890–1939) disainis ja ehitas esimese maailmasõja ajal Saksamaal mitmeid häid lahingulennukeid. Sakslane [[Willi Messerschmitt]] (1898–1978) ehitas Saksamaa jaoks sõjalennukeid nii esimeses kui ka teises maailmasõjas. 1914. aastal töötas vene lennundusinsener [[Igor Sikorski]] (1898–1972) välja viietonnise lennuki Muromets, mis oli mõeldud pommitamiseks. Kui tavaliselt oli lennukitel üks mootor, siis sõjas osalenud Sikorski pommitajal kasutati nelja mootorit, kummalgi tiival kahte.<ref name=":0" /> === Kommertslendude algus USA-s === Esimene kommertslennuliin loodi 1919. aastal Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel. Esimene majanduslikult edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500 eksemplari. Maailma suurim reisilennuk oli 2005. aastani Boeing 747. Pärast hakati ehitama lennukeid Airbus A380. Pärast I maailmasõja lõppemist olid Ameerika Ühendriikides ja Euroopas olemas kõik vajalikud eeldused postiveolendude alustamiseks. Algelised sõjalennukid seisid lennuväljadel kasutuseta. Lendurid olid omandanud sõja kestel hulga oskusi ja väärtuslikke kogemusi, et tulla toime õhkutõusmise, lendamise ja maandumisega ka rasketes ilmastikuoludes. Rahuajal otsisid nad rakendust pilootidena. Õhuluure ja õhulahingute tarvis toodetud väikesed ühe- ja kahekohalised lennukid olid sobimatud tsiviilvaldkondades kasutamiseks.<ref name=":0" /> 1918. aastal eraldas USA Kongress 100 000 dollarit, et avada eksperimentaalne postivedude õhumarsruut ja soetada sellel opereerimiseks vajalikud lennukid. Summa pidi katma katselendude toimumise ajal ka lennumasinate postilendudeks kohandamise, opereerimise ja hoolduskulud. Osa kasutuna seisma jäänud lahingulennukeid kohandati postivedude tegemiseks. Nendel hakkasid lendama õhuväe piloodid, kes olid saanud väljaõppe pikkadeks vahemaandumistega lendudeks. Ligi poolsada USA õhuväe pilooti tegeles lennuposti edasitoimetamisega aastatel 1918–1925.<ref name=":0" /> Lennumarsruut viis Washingtonist New Yorki ja tagasi koos vahemaandumise ning pilootide ja lennukite vahetamisega Philadelphias. Distantsi pikkus oli 350 kilomeetrit ja selle läbimiseks kasutati nelja sõjaväe õppeotstarbega biplaani [[Curtiss Jenny]] (JN-4H). Lennukitel oli 150-hobujõuline mootor, need olid suutelised vedama 68 kilogrammi kirju (umbes 6500 kirja). Reisikiirus jäi vahemikku 80–100 kilomeetrit tunnis. Esimene regulaarlend posti teenindamiseks toimus 15. mail 1918.<ref name=":0" /> Plaani järgi pidi esimese kahe kuu jooksul toimuma 100 lendu, millest tegelikult tehti 88. Kavandatud lendudest toimus umbes 90%, lennati 205 000 kilomeetrit ja kohale toimetati ligi 87 000 kilogrammi kirju. USA-st oli saanud esimene riik, kus korraldati regulaarset ja igapäevast postivedu õhus. Pärast õnnestunud eksperimenti tellis USA Postiteenistus kuus postiveoks kohandatud biplaani, millel olid postisaadetiste tarvis väikesed kaubaruumid. Postiteenistus palkas piloodid ja asus ise lennukitega opereerima. Neid postilende on hakatud pidama oluliseks tähiseks kommertslendude ajaloos.<ref name=":0" /> 15. mail 1919. aastal käivitati postiveo regulaarliiklus Clevelandi ja Chicago vahel vahemaandumisega Ohio osariigis Bryanis. 1919. aastal toimusid postiveo lennud kolmel regulaarliinil. Kaheksa lennukit lendasid päevas kokku 3000 kilomeetrit. Kuna öösiti polnud võimalik lennata, transporditi sel ajal postisaadetisi rongidega. 1920. aastal lisandus olemasolevatele postiveoliinidele transkontinentaalne liin, millega toimetati postisaadetised idarannikult läänerannikule osaliselt raudteel ja osaliselt õhus. Kokku võttis see 22 tundi vähem, kui see oli võimalik ainult raudteeliiklust kasutades. Võrreldes raudteel öösiti toimuva postisaadetiste veoga pakkus postivedu lennukitega võrdlemisi vähe eeliseid. Lennuposti vedu oli maismaa postiveost kallim, kuid pärast veotariifide korrigeerimist osutus valdkond siiski piisavalt elujõuliseks.<ref name=":0" /> 22. veebruaril 1921. aastal alustati ööpäev läbi toimuvaid lende USA läänerannikult San Franciscost New Yorki ja tagasi. Lend paljude vahemaandumiste, tankimiste, lennukite ning lendurite vahetamise ja postisaadetiste üleandmise ja vastuvõtmisega kestis 33 tundi ja 21 minutit. Ilmastikutingimused olid lennu ajal tihti rasked, et põhjustasid lennukite allakukkumist ja pilootide hukkumist.<ref name=":0" /> Probleemi lahendamiseks hakati katsetama kirjade ja postipakkide vedu veidi suurema lennuki, esimese maailmasõja ajal kasutatud pommitajaga [[De Havilland Comet|De Havilland DH4]]. Pärast arvestatavaid ümberehitusi võeti lennuk kasutusele. Kuna lennuki keres polnud postisaadetiste tarvis piisavalt ruumi, kinnitati selle kere külge voolujooneline konteiner. Peagi selgus, et lennuki mootori hoolduskulud osutusid ülemäära suureks ja pommituslennukite kasutamine postiveoks lõpetati.<ref name=":0" /> Et konkureerida paremini toimivate öiste postivedudega raudteel, oli vaja hakata lendama ka öösel. Sai selgeks, et öiste lendudega on võimalik transportida saadetised sihtkohta peaaegu kolm korda kiiremini, kui see oli võimalik rongidega (91 tunni asemel 33 tundi). Selleks oli vaja teha investeeringuid, näiteks paigaldati lennumarsruudi maapinnale valgusmajakaid.<ref name=":0" /> 1923. aastal ehitati majakatega valgustatud lennumarsruut New Yorgist San Franciscosse. Nii avanes võimalus hakata öösiti lendama. 1924. aasta juulis avati samal marsruudil ööpäevaringi toimiv graafikujärgne liiklus. Läänesuunaline lend kestis 34 tundi ja idasuunaline domineeriva taganttuulega 29 tundi. 1925. aastal alustati öiseid postilende Chicago ja New Yorgi vahel. Lennuveo tariifid olid raudtee omadest kõrgemad. Kuna osale klientidest oli olulisem veoaeg kui veoraha, säilis ka nõudlus kiire teenindamise järele.<ref name=":0" /> Kommertslendude esimestel aastatel ilmnesid mõned olulised tegurid, mis hakkasid valdkonna arengut takistama. 1920. aastate algul ehitati USA-s peamiselt sõjalennukeid, mis polnud sobivad teenindama kommertslendusid. Lennumasinate ostuhinnad olid küll soodsad, kuid nende teenindus- ja hoolduskulud olid ebamõistlikult suured. Kui sõja tingimustes garanteerisid riigid sõjalennukite kulude katmise, siis ärilistel eesmärkidel polnud sedavõrd suurte kulude aktsepteerimine enam kuidagi võimalik. Militaarlennukid vajasid modifitseerimist, mootorite asendamist säästlikumate vastu ja vahel isegi olulist ümberehitamist.<ref name=":0" /> Lennuposti esitatavad nõuded kiirendasid edaspidi oluliselt lennunduse arengut. Öösiti lendamine oli vaja muuta ohutumaks, vaja oli arendada instrumentaallendamist ja ilmateenistuste senisest paremat toimimist. Kujunesid välja föderaalsed lennukoridorid, lennuväljadele hakati ehitama kõva kattega lennuradasid. Võeti kasutusele mitme mootoriga lennukid ja arendati välja raadioside lendurite ja maapealsete teenistuste vahel. Kõige taga oli USA Postiteenistuse surve, millega pandi alus regulaarsete kommertslendudele Ameerika Ühendriikides.<ref name=":0" /> Postiteenistuse korraldatud viimane lend toimus 9. septembril 1927. aastal. Äsja asutatud lennufirmad võtsid postiveo liinid üle ja hakkasid osutama USA Postiteenistusele lennuveoteenust. Posti jäi teenindama 43 pilooti ja ligi 600 maapealsete teenistuste töötajat.<ref name=":0" /> USA lennutranspordi arengut pidurdas osaliselt lendudeks vajaliku ja toetava taristu puudus. Lennuväljad, maandumis-, tõusu- ja ruleerimisrajad olid välja ehitamata ning puudusid sobivad lennuliiklussüsteemid. Esimesed lennuväljad ehitati 1920. aastatel USA rannikualadel, et teenindada peamiselt sõjalennukeid. Paljud neist lennuväljadest muudeti hiljem tsiviilotstarbelisteks.<ref name=":0" /> Regulaarse ja usaldusväärse teenuse pakkumiseks puudusid vajalikul tasemel toimivad abiteenistused. See puudutas eelkõige lennukite laadimist saadetistega, paikapidavaid ilmaprognoose ja lendude juhtimist. Kasutatavad ilmavaatlusseadmed ei võimaldanud teha vajaliku täpsusega paikapidavaid ilmaprognoose.<ref name=":0" /> USA postivedu laienes tänu USA Postiteenistuse üksikute juhtivtöötajate ja pilootide entusiasmile. Lennunduse valdkonna juhtidele sai selgeks, et nii kaubavedude kui ka reisijateveo arendamiseks tuleb teha suuri kapitalimahutusi lennuväljadele vajalike hoonete ja muu sellise ehitamiseks. Tõdeti, et ainult erakapitaliga pole võimalik neid investeeringuid teha. Lennukaubaveo teenuste laiaulatuslikuks käivitamiseks vajati ka riigipoolseid subsiidiume.<ref name=":0" /> 1920. aastatel hakati peaaegu kõikjal maailmas tundma suurt huvi lennukite tsiviilotstarbelise kasutamise vastu. Lennukite mootorid ja kere konstruktsioon ning aerodünaamilised omadused olid teinud läbi kiire arengu. Olid tekkinud tehnilised ja majanduslikud eeldused reisijaid ja väikesaadetisi vedavate lennukite seeriatootmiseks.<ref name=":0" /> Aastatel 1920–1940 moodustas postisaadetiste vedu suurema osa lennuvedude käibest nii Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas. Riigisisesed ja rahvusvahelised postitarned andsid aastatel 1919–1939 ''ca'' 50% lennuveosektori kogutulust. Esimestel kümnenditel polnud kommertslennundus kasumlik tegevusvaldkond, mistõttu rakendati selle toimimiseks kõrged postiveotasud ja riikidepoolsed subsiidiumid. Lennukitega postivedude subsideerimine andis tõuke lennukaubavedude edaspidiseks kiireks arenguks.<ref name=":0" /> 1920. aastatel alustati senisest suuremate, ühetiivaliste, alumiiniumisulamitest, kinnise kere, väikese reisijatesalongi ja postipakke mahutava kaubaruumiga lennukite tootmist. Hakkasid toimuma linnadevahelised regulaarlennud. Reisijatevedu lennukitel arenes aastatel 1920–1930 USA-s välja kui kõrvaltoode postiveoteenuse kõrval. Lennundusettevõtetest kujunes ainulaadne ja oluline vedajate rühm, kes hakkas rahuldama spetsiifilist transpordinõudlust.<ref name=":0" /> 1938. aastaks oli kujunenud USA lennuveonduses välja 23 vedajaga iseseisev lennundussektor. Lennukid vedasid reisijaid ja postisaadetisi kogu riigis peaaegu 300 linna vahel. Lennuväljade vähesus ja vajalike terminalide puudus olid peamised reisijate kasvu takistajad.<ref name=":0" /> Kahe maailmasõja vahelisel perioodil riskisid paljud aviaatorid oma eluga, et püstitada lennunduses uusi rekordeid. Toimusid ilma vahemaandumisteta transkontinentaalsed ja transatlantilised lennud ning lennud polaaraladele. 1920. aastate üks populaarsemaid lendureid oli ameeriklane [[Charles Lindbergh]] (1902–1974), kes sooritas 10. mail 1927 lennu San Diegost New Yorki 21 tunni ja 20 minutiga. Samal aastal sooritas Charles Lindbergh üksi ilma vahemaandumiseta lennu üle Atlandi ookeani monoplaaniga [[The Spirit of St Louis]]. New Yorgist Pariisi toimunud lend kestis 33 tundi ja 39 minutit ning selle kestel läbis lendur 5800 kilomeetrit keskmise kiirusega 173 kilomeetrit tunnis.<ref name=":0" /> Oluliselt raskemad ja ohvreid nõudvad olid katsed lennata San Franciscost Honolulusse. Selleks tuli lennata Vaikse ookeani kohal ilma vahemaandumiseta 3900 km. 1927. aastal osutus lõpuks 25 000 dollari suuruse auhinna võitjaks [[Arthur C. Goebel]] (1985–1973), kes läbis distantsi 26 tunni ja 17 minutiga. Enne tema ookeanilennu õnnestumist oli hukkunud Vaiksel ookeanil kümme selle auhinna taotlejat.<ref name=":0" /> === Kommertslendude algus Euroopas === 1919. aastal käivitati Šveitsis Zürichi ja Berni vahel postisaadetiste ja ajalehtede vedu. Veidi hiljem hakati samal liinil vedama ka üksikuid reisijaid. 1919. aastal asutatud Aircraft Transport & Travel Ltd. hakkas tegema postisaadetiste regulaarvedusid Pariisi ja Londoni vahel.<ref name=":0" /> Prantsusmaal käivitati mitmed Euroopa riike läbivad lennuveoliinid. Ühe lennukiga transporditi nii reisijaid, väikseid kaubasaadetisi kui ka posti. Compagnie des Messageries Aerienne (CMA) hakkas vedama Pariisi–Lille'i liinil ainult posti- ja kaubasaadetisi. Seda lennuliini peetakse Euroopa esimeseks kaubasaadetiste veole orienteeritud regulaarliiniks.<ref name=":0" /> Reisijate ja kaubavedude mahtusid aitasid suurendada Saksamaal kasutusele võetud dirižaablid. Augustist kuni detsembrini 1919. aastal vedas Zeppelin Company dirižaabel Bodensee Berliini ja Stockholmi vahel kokku 2250 reisijat, 3000 kilogrammi kaupu ja 4000 kilogrammi postisaadetisi. Järgnevatel aastatel võeti ette veel mitmeid katseid . et leida õhulaevadele kasutust kauba ja reisijate veol, kuid erilisi edusamme ei saavutatud.<ref name=":0" /> 1920. aasta aprillis võttis lennufirma Handley Page Transport Ltd. kasutusele spetsiaalselt kaubaveoks ehitatud lennuki ja mahukaalul baseeruva kaubavedude tariifistruktuuri, mis on kasutusel osaliselt ka tänapäeval.<ref name=":0" /> Lennukid tõestasid end töökindlate transpordivahenditena nii reisijate kui ka kauba veol. 1925. aastal asutatud saksa lennundusettevõte [[Lufthansa]] vedas 1926. aasta jooksul 1000 tonni lennusaadetisi ja 6000 reisijat. 1928. aastal alustas Lufthansa esimesena kaubavedusid lennukitega, millele reisijaid kaasa ei võetud.<ref name=":0" /> 1926. aasta 1. mail korraldas Lufthansa maailmas esimese öise liinilennu reisijatega. Valgustatud märgid maapinnal ja kõrged hooned ning mastid olid orientiirideks ja aitasid pilootidel õhus navigeerida. Taolistes tingimustes olid võimelised lendama ainult kõige kogenumad piloodid. Reisijate öise teenindamise korraldas sakslane Hermann Köhl (1888–1938), kes sai 1928. aastal esimese eurooplasena tuntuks Atlandi ookeani ületamisega Euroopast Põhja-Ameerikasse.<ref name=":0" /> Esimesed öised lennureisid kujutasid endast ohtlikke teekondi tundmatusse, kuna lennunduse pioneeridel polnud kasutada tänapäevaseid navigatsiooniseadmeid, nagu güroskoopiline horisont ning kõrgus- ja kiirusmõõdikud, rääkimata GPS-süsteemidest.<ref name=":0" /> Linnade vahel lennukitega veetavate postisaadetiste hulk aina suurenes. Suured ja aeglased biplaanid ei suutnud raskeid laste kanda. Saksa insener [[Hugo Junkers]] (1859–1935) ehitas lennuki, mis tuli toime üha suureneva lennuposti hulgaga Berliini ja Londoni vahel. Junkersi ühetiivaline, nelja mootoriga, 21-tonnise kogukaaluga lennuk oli võimeline kandma kuus tonni postisaadetisi. Junkersi lennuk G38 tõusis esimest korda õhku 1929. aastal. Koos lennuki transporditava postiga veeti kahe meetri kõrguse tiiva sisse paigutatud istemetel ka reisijaid.<ref name=":0" /> 1930. aastatel jätkus nii Euroopas kui ka Ameerikas riigisiseste ja riikidevaheliste lennuühenduste ja regulaarliiklusega lennuliinide väljaarendamine. 1930. aastatel korraldatud Lufthansapostisaadetiste vedu Saksamaalt Hamburgist Skandinaavia riikidesse, Poolasse, Baltimaadesse, Amsterdami ja Londonisse oli edukas.<ref name=":0" /> Oluline verstapost lennunduse ajaloos on 3. veebruaril 1934. aastal Lufthansa käivitatud lennuliiklus üle Atlandi ookeani Saksamaalt Lõuna-Ameerikasse. Postisaadetiste toimetamine üle ookeani sai võimalikuks mõne ööpäeva jooksul.<ref name=":0" /> Tekkisid mitmed lennundusettevõtted, kelle prioriteediks oli lennukauba ja -posti vedu. Paljudes riikides kasutati lennutransporti siiski ainult postisaadetiste veoks. Reisijate vedu peeti tol ajal pigem kõrvalteenuseks. Enne II maailmasõda moodustas postiveost saadud tulu tähelepanuväärse osa lennuettevõtete sissetulekust. 1930. aastatel andis posti ja reisijate vedamine Euroopa lennufirmadele korralikku kasumit.<ref name=":0" /> Enamik esimesi kaubalennukeid olid reisilennukitest ümber ehitatud eeskätt istmete eemaldamisega. Kasutuseta jäänud, kuid veel ekspluatatsiooniks kõlblikud pommituslennukid kohandati ümber kaubasaadetiste veoks. Saksa lennukitootja Junkers valmistas metallkerega reisilennukeid, mida sai hõlpsasti kaubaveoks kohandada. Ju G31 ja [[Junkers Ju 52|Ju 52]] suutsid tõsta õhku 2000 kilogrammi lasti ja lennata sellega 800 kilomeetri kaugusele kiirusega kuni 250 kilomeetrit tunnis.<ref name=":0" /> II maailmasõjani jäi kaubavedu lennukitega pikkadel rahvusvahelistel marsruutidel tagasihoidlikuks, sest eelistati postivedu ning puudusid vajalik veosemaht. Lennufirmad [[Air France]], [[KLM]] ja Lufthansa vedasid Euroopas riikide siseselt suurtes kogustes värskeid ajalehti. Sõdadevahelisel perioodil veeti lennukitega lisaks ajalehtedele ka paberraha, kullakange, parfümeeriatooteid, rõivaesemeid, masinate varuosi ja väiksemaid elusloomi. Hollandi firma KLM hakkas esimesena maailmas vedama lennukitega hobuseid, veiseid ja lilli.<ref name=":0" /> === Rahvusvahelised lennuveo konventsioonid === Kahe maailmasõja vahelisel perioodil kehtestati lennunduse kui uue transpordisektori toimimise reguleerimiseks mitmeid kokkuleppeid ja konventsioone. 1922. aastal kehtestatud Pariisi rahvusvaheline õhuvedude konventsioon (inglise keeles ''Paris International Air Convention'') määratles, et riigid kontrolliksid rahvusliku õhuruumi suveräänsust. Konventsioon pakkus võimaluse kasutada riigi õhuruumi muude riikide õhusõidukite ülelennuks. Üheksat peatükki sisaldav konventsioon käsitles õhusõiduki päritoluriigi mõistet, lennukõlblikkuse sertifikaate, patente ning tõusu- ja maandumislubasid. Pariisis tegutsenud Rahvusvaheline Lennukijuhtimise Komisjon (inglise keeles ''International Commission of Air Navigation; ICAN'') oli omamoodi vihmavarjuks lennunduse juriidilistele, tehnilistele ja meteoroloogilistele teenustele. Konverentsil, mis toimus 1925. aasta oktoobris Pariisis, osalesid 43 riigi esindajad.<ref name=":0" /> 1920. aastate alguses kehtestati keerukas dokument, '''lennukaubaveo saateleht''' (inglise keeles ''Air Consignment Note; ASN''), mis kattis kogu lennukaubaveo protsessi ja mida hiljem lihtsustati. Uus õhutranspordi saateleht hakkas kandma nimetust[[lennuveokiri]] (inglise keeles ''Air Waybill; AWB'').<ref name=":0" /> 1929. aastal Varssavis toimus lennunduse valdkonna rahvusvaheline konverents, kus võeti vastu Varssavi konventsioon. Sellest sai järgnevatel aastatel kõige olulisem rahvusvaheline lennunduse valdkonda reguleeriv kokkulepe. Varssavi konventsioonil oli kaks olulist eesmärki: töötada välja ja võtta kasutusele ühetaoline reisi- ja kaubadokumentatsioon (lennureisijate piletid ja veodokumendid) ning piirata lennuvedajate vastutust võimalike õnnetusjuhtumite korral. Konventsioon tehti, et reguleerida ja määratleda osapoolte kohustusi ja vastutust rahvusvahelistel reisijate, pagasi ja kaupade lennuvedudel. Konventsioon reguleeris lennuvedaja vastutust reisijate vigastuste või surma korral, pagasi ja kaubasaadetiste hävimise, kadumise või kahjustuste puhul. Samuti käsitleti vastvalminud dokumendis olukordi, kus tekib reisijatele ja/või kauba saatjatele/saajatele kahju reisijate, nende pagasi ja kaubasaadetiste hilinemise tõttu. Kehtestati lennureisija pileti ja lennuveodokumendi standardid.<ref name=":0" /> Varssavi konventsiooni allkirjastas 1929. aasta oktoobris 152 osavõtjat ja see jõustus 13. veebruaril 1933. Riigid hakkasid tunnustama konventsiooni kui kõige olulisemat rahvusvahelisi reisi- ja kaubaveolende sätestavat dokumenti.<ref name=":0" /> 1955. aastal võttis [[Haag|Haagis]] Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (inglise keeles ''International Civil Aviation Organization; ICAO'') vastu Haagi Protokolli (inglise keeles ''Hague Protocol''). Veel samal aastal ühendati ICAO 1929. aastal vastu võetud Varssavi konventsioon ja Haagi protokoll ning uus regulatsioon hakkas rahvusvahelises tsiviillennunduses kehtima Varssavi konventsiooni nime all.<ref name=":0" /> === Lennunduse areng teise maailmasõja ajal === Teises maailmasõjas kasutati lennukeid juba kõigis suurtes lahingutes. Lennukite ehitamisel toimus II maailmasõja ajal murranguline areng. USA-s, Suurbritannias ja Nõukogude Liidus toodeti tohututes kogustes hävitus-, ründe- ja pommituslennukeid. II maailmasõda survestas USA, Suurbritannia ja Saksamaa lennukitootjaid leiutama ja töötama kiirkorras välja uusi tehnilisi lahendusi lennukiehituses. [[Hävituslennuk]]id pidid olema vastase omadest kiiremad ja manööverdamisvõimelisemad. [[Pommitaja]]d pidid suutma end vastase hävitajate rünnaku eest kaitsta ja vedada öösiti 5–10-tonniseid pommilaste mitme tuhande kilomeetri kaugusele. Ehitati võimsamate mootorite, suurema lennukauguse ja lennulaega ning suuremat kiirust arendavaid sõjalennukeid. Samuti arendati lennukitel olevat relvastust.<ref name=":0" /> USA lennukitööstuses oli rakendatud II maailmasõja ajal 1,3 miljonit inimest. Tööstusharu oli võimeline tootma kuni 100 000 lennukit aastas. Kui sõda lõppes, siis lõpetati sõjalennukite tootmine ja jätkati tsiviillennukitega, mille tootmismaht moodustas kõigest 6% sõjaaegsest tasemest, kuid mis rahuldas lennundussektori vajaduse.<ref name=":0" /> Militaarotstarbeline transpordi- ja kaubalennuk [[Hercules HK-1]] oli pärast valmimist 1940. aastate alguses oma ajast ees. Ülisuur vesilennuk, nagu lendav paat, pidi olema suuteline vedama varustust ja sõjaväelasi pikkadel distantsidel. Et lennumasin oleks vees tasakaalustatud olid ülatiibade külge kinnitatud suured ujukid. Lennuki kere oli jaotatud kaheks tekiks. Ülemine tekk oli mõeldud meeskonna tarbeks, sellest allpool oli suur kaubatekk. Kaubateki all paiknesid suured kütusepaagid. Lennuki tiibade paksus kere läheduses oli ligi 4 meetrit, see võimaldas mehaanikutel liikuda tiiva sees ja jälgida mootorite tööd. Lennuki maksimaalne stardikaal oli 135 tonni, millest lastikaal võis olla 58 tonni. Kaheksa mootori koguvõimsus oli 24 000 hobujõudu, maksimaalne kiirus 350 kilomeetrit tunnis ja maksimaalne lennukaugus 5600 kilomeetrit. Lennuki propellerite läbimõõt oli veidi enam kui viis meetrit. Kui lennumasin sai lõpuks valmis, siis sooritas see publikule demonstratsioonlennu, mis jäi ühtlasi lennumasina viimaseks veepinnalt õhkutõusmiseks. Sündmust on peetud lennunduse ajaloos siiski oluliseks, kuna oli valminud ülisuur ja unikaalne lennuk.<ref name=":0" /> 1941. aastal vajasid sakslased suurt kaubalennukit, mis suudaks vedada varustust rinde eesliinile ja Venemaal piiramisrõngas olevatele saksa vägedele. Kuue mootoriga Messershmitt Gigant [[ME321]] suutis võtta pardale soomustransportööri või 150 sõdurit. Tegemist oli esimese suure kandejõuga transpordilennukiga, millel kasutati kümmet rattapaari kokku 20 rattaga.<ref name=":0" /> Pommituslennukite disainimisel ja ehitamisel saadud teadmised ja kogemused aitasid sõjajärgseil aastail hakata tootma massiliselt vastupidavaid kolbmootorite, hiljem ka turbomootorite ning propelleritega reisi- ja kaubalennukeid. Peaaegu kõikjal maailmas avati hulgaliselt lennuliine, kus hakkasid lendama 20–30 reisijat mahutavad reisilennukid. Reisile võeti kaasa ka reisijate lennupagas ja mitme tonni jagu kaubasaadetisi.<ref name=":0" /> Veel sõja ajal töötati Saksamaal välja esimese reaktiivlennuki prototüüp, mille eeskujul hakati USA-s tootma pärast II maailmasõda reaktiivhävituslennukeid. Ameerika Ühendriikides alustati 1944. aastal kaugpommitajate Boeingu [[B29 Superfortress|B29 Superfortresside]] tootmist, mis suutsid lennata vahetankimiseta ühelt kontinendilt teisele.<ref name=":0" /> II maailmasõda tõi lennunduse tehnoloogiasse kaasa palju uuendusi. Sõja ajal arendati USA-s ja Suurbritannias välja kiired, võimsate mootorite ja suurepärase lennuvõimekusega hävitajad ning pikamaalende tegevad pommitajad, mis olid suutelised vedama lastina 10–15 tonni pomme. Pärast sõja lõppemist alustati reisijaid ja kaupu vedavate lennukite tootmist. Eeskuju võeti võimsate pommituslennukite väljatöötamisel saadud tehnoloogilistest lahendustest.<ref name=":0" /> === Lennunduse areng pärast teist maailmasõda === Pärast sõja lõppemist hakkas ärilennunduse sektor arenema ning kasvas vajadus vedada lennukitel üha suurenevaid kaubakoguseid. Reisijate ja kauba veoks hakati kasutama sõja ajal kavandatud ja ehitatud lennumasinaid. Esimesed suured pikamaalendude reisilennukid töötati välja kaugpommitajate baasil, võttes arvesse nende tootmise ja kasutamise kogemusi.<ref name=":0" /> Vahetult sõjale järgnenud aastatel olid USA-s riigisiseselt ja rahvusvaheliselt lennukitega veetavad kaubakogused siiski suhteliselt tagasihoidlikud. Vahepeal sõjatehnikat ja -varustust tootnud tehased kohandati ümber laiatarbekaupade tootmiseks. Nõudlus tarbekaupade järele oli suur kogu maailmas ja tehased asusid täie võimsusega tootma sõiduautosid, kodumasinaid, televiisoreid, mööblit jms laiatarbekaupu. Rakenduseta jäid tuhanded sõjalennukite piloodid ja lennuväljadel seisma sajad sõja tingimustes kasutamist leidnud transpordilennukid. Tekkisid vajalikud eeldused paljude väikeste kaubavedudega tegelevate lennundusettevõtete loomiseks.<ref name=":0" /> Pärast sõda sai ühe esimese lennukina kogu maailmas populaarseks mudel [[DC-47]]. Lennuki tehniline võimekus ja vastupidavus lubas avada uusi lennuühendusi ja võimaldas hakata seda kasutama peaaegu kõikjal regulaarliinidel. Usaldusväärset lennumasinat toodeti suurtes kogustes ja müüdi peaaegu kõikjale maailmas, mistõttu sai lennuk legendaarseks. Lennuki mõõdukas hind julgustas endisi lahingupiloote alustama lennuveoäriga. USA-s tekkis palju väikseid lennufirmasid ja avati hulgaliselt lennuliine, millest osa teenindas üks lendur ja lennuk. Lennundusäriga ahvatles lendureid tegelema reisijate vedu, millele lisandusid posti-ja kaubasaadetised.<ref name=":0" /> 1949. aastal pandi Ameerikas Los Angelese ja New Yorgi vahel käima kaubavedude regulaarliin Flying Tiger. Californiast ja Floridast hakati vedama Chicagosse, Bostonisse ja New Yorki värskeid lilli, puuvilju, köögivilju, kalatooteid ja rõivaid. Ajakirjandusväljaanded kasutasid [[Delta Air Lines]]'i ja muid lennuvedajaid ajalehtede veoks USA sihtkohtadesse, hiljem ka Ladina Ameerika riikidesse ja Euroopasse. Lennutransport sai tänu kiirusele ja reisimugavusele kiiresti atraktiivseks nii reisijate veol kui ka kauba transportimisel. Uute tegijate turuletulekuga langesid piletihinnad ja kaubaveotariifid, mistõttu varem tegutsemist alustanud vedajad sattusid tugeva konkurentsisurve alla.<ref name=":0" /> Euroopas alustas tegutsemist Itaalia lennufirma [[Alitalia]]. Enamiku kaubaveomahtudest ja veosekäibest tegid [[Air France]], [[KLM]], [[Swissair]], [[Sabena]], [[SAS Group|SAS]] ning Briti firmad BOAC ja BEA. Paljud väiksed tšartervedajad ühinesid ja hakkasid konkureerima regulaarliinidel opereerivate firmadega, pakkudes oluliselt madalamaid lennuveotariife.<ref name=":0" /> Arenesid välja uut tüüpi teenused, nagu tšarterlennud ehk konkreetse ülesandega üksikud tellimuslennud ning hakati ehitama ainult kaupade veoks mõeldud lennukeid. Paljud entusiastlikud ja pühendunud inimesed tegid tõsiseid jõupingutusi ja kulutasid oma energiat ning ressursse, et muuta lennundus maailmamajanduse lahutamatuks osaks. 1945. aasta aprillis pandi alus lennunduse regulatiivsele nurgakivile – Rahvusvahelisele Õhutranspordi Assotsiatsioonile [[IATA]] (inglise keeles ''International Air Transport Association'').<ref name=":0" /> Reisijate veol aitavad tagada mõlemal lennusuunal reisilennukite enam-vähem ühesugust täituvust lähtekohta tagasi pöörduvad reisijad. Kaubavedudel see sageli ei kehti ja tagasi lähtelennujaama tuleb pöörduda väikese lastiruumi täituvusega või tuleb lennata lasti saamiseks mõnda teise lennujaama. Kaubasaadetiste vähesus või puudumine tagasisuunalisel lennul on olnud suuremal või vähemal määral probleemiks kõigile kaubaveooperaatoritele.<ref name=":0" /> Tekkis vajadus uut tüüpi lennukite järele, mis oleksid suutelised vedama nii reisijaid kui ka kaupa. Hakati tootma kombilennukeid ja konverteeritavaid lennukeid. Esimesed võimaldasid vedada ühel reisil korraga nii inimesi kui ka väiksemaid kaubalaste, teisi muudeti reisilennukist kaubalennukiks ja vastupidi. Uued lennukitüübid võimaldasid saavutada rahuldavat täituvust mõlemal lennusuunal ja säilitada vedajate kasumlik äritegevus.<ref name=":0" /> Kaubaveooperaatoritel oli kasumi teenimine sõjajärgseil aastail raske, kuna ei toodetud spetsiaalselt kauba vedamiseks mõeldud lennukeid. 1950–1960 aastatel kasutati kaubasaadetiste vedamiseks erinevaid lennukitüüpe. Enamik kaubasaadetisi vedavaid lennukeid oli ehitatud ümber kas reisilennukitest või sõjaväe kasutuses olnud transpordilennukitest, mistõttu kauba efektiivseks peale- ja mahalaadimiseks need ei sobinud. Suured ekspluatatsioonikulud ja sagedane hooldusvajadus muutsid kaubaveod õhus problemaatiliseks. <ref name=":0" /> Kaubavedusid tegevad operaatorfirmad vajasid aga samal ajal lennukit, mis oleks ehitatud vastavalt nende vajadustele ja kasutusotstarbele. Vedajad vajasid kiireks ja tõhusaks lennuki laadimiseks siledat põrandat sellesse süvistatud rullikutega, kõrget lastiruumi ja tõstetavat ninakoonust või ülestõstetavat sabarampi. <ref name=":0" /> Reisijaid vedavate reaktiivlennukite väljaarendamine toimus sõjajärgsetel aastatel toodetud reaktiivmootoriga hävituslennukite baasil. Kui 1930. aastate algul suutsid lennukid lennata kiirusel 150–250 km/h, siis 1940. aastate lõpul, enne reaktiivlennukite ajastut oli 450–500 km/h täiesti tavaline kiirus, mis sellele vaatamata ei rahuldanud rahvusvahelise lennunduse, eriti kauglendude vajadusi. Reaktiivlennukite tulekuga kasvas reisi- ja kaubalennukite kiirus kaks korda, kuni kiiruseni 950 km/h. <ref name=":0" /> 1954. aastal valmis Ameerika Ühendriikides esimene turboreaktiivreisilennuki Boeing [[B 707]] prototüüp. Mõned aastad hiljem valmis [[Boeing Airplane Company]] konkurendil [[Douglas Commerce]]’il oma reaktiivreisilennuk [[DC-8]], millega sooritati 1958. aastal esimene lend. Lisaks reisijaile ning nende pagasile suutsid reaktiivlennukid DC-8 ja Boeing B 707 vedada pikkadel distantsidel 4–5 tonni jagu lennusaadetisi. Teenäitajaks oli lennufirma [[Pan American Airways]], kes tellis 1955. aastal 23 B 707 lennukit ja 21 DC-8 lennukit. Reaktiivlennukite kasutuselevõtmise tagajärjel hakkas lennufirmadel jääma kasutuseta seisma seni käigus olnud turbopropellermootoritega õhusõidukeid. <ref name=":0" /> Reaktiivlennukite tootmine oli varasemate lennukite valmistamisest tunduvalt ressursimahukam ja seetõttu ka kallim. Suur reisijaid või kaupu vedav reaktiivlennuk koosneb keskmiselt viiest miljonist detailist ja 150 km juhtmestikust. Lennuki ehitamiseks on tehtud 75 000 joonist ja selle hooldusjuhendi maht on 12 000 lk. <ref name=":0" /> Kaubaveo mahud lennutranspordis hakkasid suurenema jõudsalt alates 1950. aastate keskpaigast. Mitmed lennukitootjad tõid turule [[kombilennuk]]i, mis oli suuteline vedama peatekil korraga nii reisijaid kui ka kaupa. Lastiruumi eraldas reisijate salongist vahesein. Boeing B 707-320C ja Douglas [[DC-8F]] lennukid disainiti nii reisijate kui ka kauba vedamiseks ja olid varustatud vastupidava tekipõranda ja lennukitiibadest eespool paikneva laadimisuksega. <ref name=":0" /> [[Lennukonteiner]]ite ja -aluste kasutuselevõtmine muutis laadimisoperatsioonid kiiremaks ja paremini kontrollitavaks ning võimaldas kasutada senisest paremini lastiruumi(de) mahtu. Duralumiiniumist valmistatud lennuvedude konteinerid ja [[lennualus]]ed on väikese kaaluga ja sobivad ideaalselt kauba- ja saadetise ühikute käitlemiseks ning vedamiseks suurte reisi- ja kaubalennukite tekkidel. <ref name=":0" /> Mitmed lennufirmad, nende hulgas ka hollandlaste KLM, hakkasid kasutama kombilennukeid lendudeks kaugematesse kohtadesse, kuhu oli vaja transportida koos reisijatega ka kaupa. Vaheseina asukohta lennuki peatekil võis muuta kerge vaevaga vastavalt sellele, kui palju jagus reisi jaoks reisijaid ja kaubasaadetisi. <ref name=":0" /> Lennuki DC-8 versioon DC-8-60 võimaldas võtta pardale 45 tonni kaupa ja vedada seda 4800 km kaugusele. Veidi hiljem turule toodud Boeingu lennukite B 727 ja B 737 ja DC-9 kaubaversiooni baasil hakati tootma ka konverteeritavaid (''quick change'') versioone, mis vedasid öösel kaupa ja päeval reisijaid. <ref name=":0" /> 1960. aastate algul võeti reisijaveol peaaegu kõikjal lääneriikides kasutusele reaktiivlennukid, mis võimaldas toimetada pikkade vahemaade taha lisaks reisijatele ka senisest rohkem kaupu. See omakorda lubas langetada lennuvedude tariife, mis omakorda soodustas reisija- ja kaubaveoliikluse suurenemist. Tekkis võimalus hakata tarnima teatud kaupu maailma eri paikadest merevedudest kümneid kordi kiiremini. <ref name=":0" /> Pärast 1973–1974 aastate naftakriisi toimus aastatel 1976–1977 maailmakaubanduses kiire kasv. Samal ajal leidis aset kiire kaubaveo mahtude kasv lennukitega eelkõige transatlantilises liikluses. <ref name=":0" /> 1980. aastatel jätkus lennukitega tehtavate kaubavedude kasv. Suured rahvusvahelised lennuvedajad, nagu [[Lufthansa]], [[Korean Airlines]], [[Singapore Airlines]], [[Air France]], [[Cathay Pacific]] jms opereerisid suure lennukipargiga, mis koosnes nii reisi- kui ka kaubalennukitest. Osa suuri lennufirmasid, nagu [[American Airlines]], [[Continental Airlines]] ja [[British Airways]], aga vedasid kaupu üksnes reisilennukite alumisel tekil. [[Cargolux]]i ja [[Nippon Cargo]] kõrvale hakkas tekkima ka uusi suuri lennufirmasid, kes tegelesid ainult kaubaveoga. <ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lennundus]] 32abjzis9d1j3czru22nsqz8kba46u9 0 706690 7162199 7161845 2026-05-27T14:44:44Z Velirand 67997 /* Mai */ 7162199 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenua ülipikaealine (112) [[Kategooria:2026]] fad7pkg8m6zrkim0a0wcfqg4wb6hqua 7162200 7162199 2026-05-27T14:45:13Z Velirand 67997 /* Mai */ 7162200 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) [[Kategooria:2026]] e1rxmgbdxwohrwcrs4gmtiwdadep629 7162202 7162200 2026-05-27T14:47:26Z Velirand 67997 /* Mai */ 7162202 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) [[Kategooria:2026]] p0rcdymh3q9eameiwoptq6fe7ayttl1 7162229 7162202 2026-05-27T16:38:38Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7162229 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) [[Kategooria:2026]] 3z4l80sjdxhwigfzc7czk0rzrfnrjix 7162231 7162229 2026-05-27T16:40:39Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7162231 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) [[Kategooria:2026]] 86hxvl5gk8cd5gypox833k4aehiooww 7162276 7162231 2026-05-27T18:51:36Z Juhan121 25066 /* Mai */ 7162276 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) [[Kategooria:2026]] 5cacp60lq4c2zm1e2mwkjqeqiz1nncb 7162279 7162276 2026-05-27T18:55:26Z Juhan121 25066 /* Mai */ 7162279 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) [[Kategooria:2026]] bhjfif1nj780ddpu032zr4wyaox8ygw 7162282 7162279 2026-05-27T18:56:48Z Juhan121 25066 /* Mai */ 7162282 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) [[Kategooria:2026]] trq838cfrr7sv7frt2cbz63axew0ydk 7162321 7162282 2026-05-27T20:05:42Z Juhan121 25066 /* Mai */ 7162321 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) [[Kategooria:2026]] 5vblkntzhb883oimx0uqhiovxfs2xdk 0 707840 7162265 7161329 2026-05-27T18:29:02Z Hannesvalk 176021 /* 25. mai */ 7162265 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330/> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise pikaks ajaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref><ref name=err_260521/> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukraina tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> === 7. mai === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Venemaa on nende välja kuulutatud relvarahu kella 10ks hommikul juba 1820 korda rikkunud. Selle tõttu ei näe Ukraina põhjust Venemaa välja pakutud relvarahu järgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573622/venemaa-rikkus-zelenskoi-valja-kuulutatud-relvarahu-ukraina-ei-nae-enam-motet-jargida-putini-relvarahu-voidupuha-puhul Venemaa rikkus Zelenskõi välja kuulutatud relvarahu. Ukraina ei näe enam mõtet järgida Putini relvarahu võidupüha puhul] Delfi, 7.V 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Permi krai]]s Lukoili naftarafineerimistehast ja [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominsk]]is asuvat Vene armee logistikakeskust. Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610016298/soja-1534-paev-ukraina-rundas-suurt-naftatootlemistehast-permi-krais#ladu Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust] ERR, 7.V 2026</ref> === 8. mai === Ukraina ründas droonidega Moskvat, Groznõid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573940/video-kogu-louna-venemaal-peatati-lennuliiklus-jaroslavlis-poleb-naftatehas-pommitati-ka-groznoid VIDEO | Kogu Lõuna-Venemaal peatati lennuliiklus. Jaroslavlis põleb naftatehas, pommitati ka Groznõid] Delfi, 8.V 2026</ref> ja Krimmi ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis.<ref>[https://www.err.ee/1610017918/ukraina-rundas-moskvat-ning-tehaseid-jaroslavlis-ja-rostovis#kolma Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis] ERR, 8.V 2026</ref> Jaroslavlis sai tabamuse naftatöötlemistehast [[Jaroslavnefteorgsintez]] ja Rostovis tehas [[Rostovagropromzaptšast]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573890/ukraina-korraldas-runnaku-mitmete-vene-sihtmarkide-vastu Ukraina korraldas rünnaku mitmete Vene sihtmärkide vastu] Delfi, 8.V 2026</ref> Lennujuhtimiskeskuse tabamus peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal.<ref>[https://www.err.ee/1610018395/droonirunnakud-halvasid-venemaa-lounaosas-lennuliikluse Droonirünnakud halvasid Venemaa lõunaosas lennuliikluse] ERR, 8.V 2026</ref> Ukraina ja Venemaa lippisid USA vahendusel kokku relvarahu 9.-11. maini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574124/trumpi-teatel-leppisid-ukraina-ja-venemaa-kokku-kolmepaevases-relvarahus VIDEO | Trumpi teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases relvarahus] Delfi, 9.V 2026</ref> Ukraina president Zelenski andis välja käskkirja, millega lubas Venemaal pidada Punasel väljakul paraadi.<ref>[https://www.err.ee/1610018701/trump-teatas-kolmepaevasest-relvarahust-venemaa-ja-ukraina-sojas Trump teatas kolmepäevasest relvarahust Venemaa ja Ukraina sõjas] ERR, 8.V 2026</ref> === 9. mai === Venemaa ja Ukraina vaheline relvarahu toimis suuremate rikkumisteta kuni Venemaa paraadi lõpuni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574226/ajutine-relvarahu-ukraina-ja-venemaa-vahel-naib-pusivat Ajutine relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel näib püsiva] Delfi, 9.V 2026</ref> Hiljem öösel hukkus [[Harkiv]]is Venemaa droonirünnaku tagajärjel kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#relvarahu Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu] ERR, 10.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610018938/soja-1536-paev-kreml-relvarahu-ei-kesta-kolmest-paevast-kauem#rikkumine Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises] ERR, 9.V 2026</ref> === 10. mai === Ukrainameelsne partisanirühmitus Atesh teatas, et süütas [[Lipetski oblast]]is Venemaa sõjaväe elektriveduri.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/soja-1537-paev-venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#rongivedur Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri] ERR, 10.V 2026</ref> === 11. mai === Ukraina teatel vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad. Mõlemad pooled on hoidunud õhurünnakutest.<ref>[https://www.err.ee/1610019838/soja-1538-paev-ukraina-hoidus-kaks-paeva-kaugmaarunnakutest#Zelli Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust] ERR, 11.V 2026</ref> === 12. mai === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Orenburgi oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele Orsknefteorgsintezi.<ref>[https://www.err.ee/1610020786/soja-1539-paev-zelenski-kantseleiulem-budanov-ukraina-on-tippkohtumiseks-venemaaga-valmis#orenburg Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal] ERR, 12.V 2026</ref> === 13. mai === Venemaa ründas Ukrainat enam kui 800 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1610021794/soja-1540-paev-zelenski-ukraina-positsioonid-on-viimaste-aastate-tugevaimad#runnakud Venemaa korraldas päeva jooksul rünnakuid enam kui 800 drooniga] ERR, 13.V 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt 14 ja vigastada sai üle 80 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#Kyiv Raketirünnak pealinna vastu lõhkus hooneid ja tappis elanikke] ERR, 14.V 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s [[Taman]]i sadamas asuvale Volna naftaterminalile, [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele ja tööstusobjektidele [[Jaroslavli oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583424/droonid-rundasid-venemaal-kolmes-oblastis-toostusobjekte Droonid ründasid Venemaal kolmes oblastis tööstusobjekte] Delfi, 13.V 2026</ref> === 14. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-14 (02).webp |thumb |Korterelamu [[Kiiev]]is peale peale Venemaa tiibraketi [[H-101]] tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 56 raketi ja 675 drooniga. Ukraina õhujõud tulistasid alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#vahend Öö jooksul hävitas Ukraina 693 Vene ründevahendit] ERR, 14.V 2026</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis 24 inimest ja 47 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583651/venemaa-rundas-oosel-rakettidega-kiievit-paastetood-havinenud-elumajast-kaivad VIDEO | Venemaa ründas öösel rakettidega Kiievit. Hukkunuid on viis ja vigastatuid 44] Delfi, 14.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583933/kiievis-kasvas-venemaa-eilse-raketirunnaku-tottu-hukkunute-arv-24-ni Kiievis kasvas Venemaa eilse raketirünnaku tõttu hukkunute arv 24-ni] Delfi, 15.V 2026</ref> === 15. mai === Ukraina droonirünnak süütas suure tulekahju [[Rjazan]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.err.ee/1610024347/ukraina-droonirunnak-suutas-rjazani-naftatehase#Rjazan Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis] ERR, 15.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583938/droonid-rundasid-venemaal-rjazani-naftatootlemistehast-kus-puhkes-suur-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Rjazani naftatöötlemistehast, kus puhkes suur tulekahju] Delfi, 15.V 2026</ref><ref name=err_260520>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#kaks Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö] ERR, 20.V 2026</ref><ref name=err_260521/> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is asuva Odradne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 205 vangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584039/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-205-vangi Ukraina ja Venemaa vahetasid 205 vangi] Delfi, 15.V 2026</ref> === 16. mai === Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvas Azoti keemiatehases.<ref>[https://www.err.ee/1610025292/ukraina-droonid-rundasid-nevinnomosski-azoti-keemiatehast#Keemia Ukraina ründas Nevinnomõsski Azoti keemiatehast] ERR, 16.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas] ERR, 17.V 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 528 lahingus hukkunud Ukraina sõduri säilmed. === 17. mai === Ukraina korraldas sõja senini suurima õhurünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584303/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku] Delfi, 17. V 2026</ref> Tabamusi said Moskva naftatöötlemistehas<ref name=err_260520/><ref name=err_260521/>, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumpla ja Šeremetjevo lennujaam. [[Zelenograd]]is rünnati Venemaa relvajõududele mikroelektroonikat tootvat Angstremi tehast.<ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale] ERR, 17. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584726/meduza-ukraina-droonirunnak-moskva-vastu-vaikiti-venemaa-suurte-telekanalite-uudistes-peaaegu-maha Meduza: Ukraina droonirünnak Moskva vastu vaikiti Venemaa suurte telekanalite uudistes peaaegu maha] Delfi, 19. V 2026</ref> Venemaa väitel ründas Ukraina ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm [[Moskva oblast]]is ja üks [[Belgorodi oblast]]is. === 18. mai === Venemaa ründas [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 546 drooni ja 22 raketiga. Rünnakutes sai vigastada üle 30 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610026435/soja-1545-paev-venemaa-oistes-runnakutes-ukrainale-sai-haavata-ule-30-inimese#haavata Ukrainas sai Venemaa öistes rünnakutes haavata üle 30 inimese] ERR, 18.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584426/venemaa-rundas-ukrainas-dniprod-ja-odessat-viga-sai-20-inimest Venemaa ründas Ukrainas Dniprod ja Odessat. Viga sai 20 inimest] Delfi, 18.V 2026</ref> Venemaa on täielikult enda kontrolli alla saanud [[Pokrovsk]]i linna [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 19. mai === Venemaa ründas [[Doonau]] jõel asuvat [[Izmajil]]i sadamt. Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610027500/soja-1546-paev-ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis] ERR, 19.V 2026</ref><ref name=err_260521>[https://www.err.ee/1610029795/ukraina-ohurunnakud-seiskasid-kesk-venemaa-peamised-naftatehased Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina võttis enda kontrolli alla seni hallis alas asunud [[Stepnohirsk]]i linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 20. mai === Venemaa rünnakutes [[Odessa]]le ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 20.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585036/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 20.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast<ref name=err_260521/> ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvat Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585041/venemaal-rundasid-droonid-nizni-novgorodi-oblastis-asuvat-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 20.V 2026</ref> === 21. mai === Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Hersoni oblast]]is asuva FSB peakorteri.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Donetski oblast]]is asunud droonipilootide väljaõppekeskuse. Rünnakus hukus 65 kadetti. Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585374/venemaal-rundasid-droonid-sozrani-kus-suttis-rosnefti-naftatootlemistehas Venemaal ründasid droonid Sõzrani, kus süttis Rosnefti naftatöötlemistehas] Delfi, 21.V 2026</ref> Ukraina lõpetas [[Kupjansk]]i linna puhastamise sinna jäänud Venemaa vägedest.<ref name=deepstatemap/> === 22. mai === [[File:2026 Starobilsk-strike.jpg |thumb |Rünnakujärgne [[Starobilsk]]]] Ukraina tabas [[Luhanski oblast]]is [[Starobilsk]]i lähedal asuvat Vene eliitdrooniüksuse [[Rubikon]] õppekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610031283/soja-1549-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-peakorteri-tabamisest-luhanskis Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas] ERR, 22. V 2026</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat pedagoogilise kolledži ühiselamu ründamises,<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#venemaa Venemaa: Ukraina rünnakus üliõpilaskodu kasvas hukkunute arv kümneni] ERR, 23. V 2026</ref> mida Ukraina nimetab valeväiteks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585767/ukraina-peastaap-lukkas-umber-venemaa-vaited-tsiviilobjektide-rundamisest-luhanski-oblastis Ukraina peastaap lükkas ümber Venemaa väited tsiviilobjektide ründamisest Luhanski oblastis] Delfi, 22. V 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585572/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-suleti-koik-moskva-lennuvaljad Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja suleti kõik Moskva lennuväljad] Delfi, 22. V 2026</ref> === 23. mai === Venemaa droon ründas [[Sumõ]] äärelinnas matuserongkäiku ning rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#matuserongkaik Vene droon ründas matuserongkäiku Sumõ oblastis] ERR, 23.V 2026</ref> Ukraina tabas [[Luhansk]]i piirkonnas Vene kolonni, kütusemahuteid, väliladusid, remondibaase ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri. [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i sadamas tabas Ukraina Šešharise ümberlaadimiskompleksis asuvat Grušovaja naftaterminali ja [[Taman]]is asuvat Tamanneftegazi naftaterminali laadimisala. Samuti ründas Ukraina erinevaid sõjalisi objekte Krimmis, [[Kurski oblast]]is, [[Luhanski oblast]]is, [[Donetski oblast]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585928/video-ukraina-varsked-ohuloogid-tabasid-vene-naftarajatisi-ja-relvaladusid VIDEO | Ukraina värsked õhulöögid tabasid Vene naftarajatisi ja relvaladusid] Delfi, 24.V 2026</ref> === 24. mai === Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni ja raketirünnaku. Selle tagajärjel hukkus neli ja sai vigastada sai 77 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585888/fotod-mastaapne-vene-raketirunnak-purustas-kiievis-elumaju-kiievi-oblastis-kasutati-ka-oresnikut FOTOD | Mastaapne Vene raketirünnak purustas Kiievis elumaju, Kiievi oblastis kasutati ka Orešnikut] Delfi, 24.V 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is asuvat [[Bila Tserkva]] linna ründas Venemaa keskmaaraketiga [[Orešnik]]. Ukraina õhukaitse tõrjus 600st droonist 549 ja 90st raketist 55.<ref>[https://www.err.ee/1610033900/kiievit-tabas-massiline-ballistiliste-rakettide-runnak#venemaa Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga] ERR, 24.V 2026</ref> Ukraina korraldas eduka droonirünnaku [[Vladimiri oblast]]is asuvale Vtorovo naftapumplale, mis varustab kütusega Moskva oblastit. === 25. mai === Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586298/lavrov-teatas-rubiole-et-venemaa-hakkab-andma-susteemseid-ja-jarjekindlaid-looke-kiievile Lavrov teatas Rubiole, et Venemaa hakkab andma Kiievile süsteemseid ja järjekindlaid lööke] Delfi, 26.V 2026</ref> ähvardades Kiievit ulatuslike õhurünnakutega.<ref>[https://www.err.ee/1610035744/soja-1552-paev-venemaa-teatas-kavatsusest-jatkata-kiievi-rundamist#venemaa Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma] ERR, 25.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586255/venemaa-argitab-valismaalasi-kiievist-lahkuma-ja-lubab-runnakuid-ule-linna Venemaa ärgitab välismaalasi Kiievist lahkuma ja lubab rünnakuid üle linna] Delfi, 25.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Brjanski oblast]]is asuvat [[Belets]]i naftahoidlat,<ref>[https://www.err.ee/1610037748/ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#brjansk Ukraina ründas Venemaa naftarajatist Brjanski oblastis] ERR, 26.V 2026</ref> ning erinevaid objekte [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Belgorodi oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586032/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ning-belgorodis-kadusid-raketirunnaku-jarel-elekter-ja-vesi Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ning Belgorodis kadusid raketirünnaku järel elekter ja vesi] Delfi, 25.V 2026</ref> === 26. mai === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] tiibrakettidega Venemaa sõjaväe infrastruktuuri [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610037748/soja-1553-paev-ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#storm Ukraina ründas Vene sõjaväetaristut Storm Shadow rakettidega] ERR, 26.V 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 12v9ragp1b1ugjeb4m78o75fles1pbz 7162266 7162265 2026-05-27T18:30:18Z Hannesvalk 176021 /* 21. mai */ 7162266 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330/> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise pikaks ajaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref><ref name=err_260521/> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukraina tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> === 7. mai === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Venemaa on nende välja kuulutatud relvarahu kella 10ks hommikul juba 1820 korda rikkunud. Selle tõttu ei näe Ukraina põhjust Venemaa välja pakutud relvarahu järgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573622/venemaa-rikkus-zelenskoi-valja-kuulutatud-relvarahu-ukraina-ei-nae-enam-motet-jargida-putini-relvarahu-voidupuha-puhul Venemaa rikkus Zelenskõi välja kuulutatud relvarahu. Ukraina ei näe enam mõtet järgida Putini relvarahu võidupüha puhul] Delfi, 7.V 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Permi krai]]s Lukoili naftarafineerimistehast ja [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominsk]]is asuvat Vene armee logistikakeskust. Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610016298/soja-1534-paev-ukraina-rundas-suurt-naftatootlemistehast-permi-krais#ladu Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust] ERR, 7.V 2026</ref> === 8. mai === Ukraina ründas droonidega Moskvat, Groznõid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573940/video-kogu-louna-venemaal-peatati-lennuliiklus-jaroslavlis-poleb-naftatehas-pommitati-ka-groznoid VIDEO | Kogu Lõuna-Venemaal peatati lennuliiklus. Jaroslavlis põleb naftatehas, pommitati ka Groznõid] Delfi, 8.V 2026</ref> ja Krimmi ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis.<ref>[https://www.err.ee/1610017918/ukraina-rundas-moskvat-ning-tehaseid-jaroslavlis-ja-rostovis#kolma Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis] ERR, 8.V 2026</ref> Jaroslavlis sai tabamuse naftatöötlemistehast [[Jaroslavnefteorgsintez]] ja Rostovis tehas [[Rostovagropromzaptšast]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573890/ukraina-korraldas-runnaku-mitmete-vene-sihtmarkide-vastu Ukraina korraldas rünnaku mitmete Vene sihtmärkide vastu] Delfi, 8.V 2026</ref> Lennujuhtimiskeskuse tabamus peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal.<ref>[https://www.err.ee/1610018395/droonirunnakud-halvasid-venemaa-lounaosas-lennuliikluse Droonirünnakud halvasid Venemaa lõunaosas lennuliikluse] ERR, 8.V 2026</ref> Ukraina ja Venemaa lippisid USA vahendusel kokku relvarahu 9.-11. maini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574124/trumpi-teatel-leppisid-ukraina-ja-venemaa-kokku-kolmepaevases-relvarahus VIDEO | Trumpi teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases relvarahus] Delfi, 9.V 2026</ref> Ukraina president Zelenski andis välja käskkirja, millega lubas Venemaal pidada Punasel väljakul paraadi.<ref>[https://www.err.ee/1610018701/trump-teatas-kolmepaevasest-relvarahust-venemaa-ja-ukraina-sojas Trump teatas kolmepäevasest relvarahust Venemaa ja Ukraina sõjas] ERR, 8.V 2026</ref> === 9. mai === Venemaa ja Ukraina vaheline relvarahu toimis suuremate rikkumisteta kuni Venemaa paraadi lõpuni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574226/ajutine-relvarahu-ukraina-ja-venemaa-vahel-naib-pusivat Ajutine relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel näib püsiva] Delfi, 9.V 2026</ref> Hiljem öösel hukkus [[Harkiv]]is Venemaa droonirünnaku tagajärjel kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#relvarahu Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu] ERR, 10.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610018938/soja-1536-paev-kreml-relvarahu-ei-kesta-kolmest-paevast-kauem#rikkumine Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises] ERR, 9.V 2026</ref> === 10. mai === Ukrainameelsne partisanirühmitus Atesh teatas, et süütas [[Lipetski oblast]]is Venemaa sõjaväe elektriveduri.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/soja-1537-paev-venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#rongivedur Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri] ERR, 10.V 2026</ref> === 11. mai === Ukraina teatel vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad. Mõlemad pooled on hoidunud õhurünnakutest.<ref>[https://www.err.ee/1610019838/soja-1538-paev-ukraina-hoidus-kaks-paeva-kaugmaarunnakutest#Zelli Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust] ERR, 11.V 2026</ref> === 12. mai === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Orenburgi oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele Orsknefteorgsintezi.<ref>[https://www.err.ee/1610020786/soja-1539-paev-zelenski-kantseleiulem-budanov-ukraina-on-tippkohtumiseks-venemaaga-valmis#orenburg Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal] ERR, 12.V 2026</ref> === 13. mai === Venemaa ründas Ukrainat enam kui 800 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1610021794/soja-1540-paev-zelenski-ukraina-positsioonid-on-viimaste-aastate-tugevaimad#runnakud Venemaa korraldas päeva jooksul rünnakuid enam kui 800 drooniga] ERR, 13.V 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt 14 ja vigastada sai üle 80 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#Kyiv Raketirünnak pealinna vastu lõhkus hooneid ja tappis elanikke] ERR, 14.V 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s [[Taman]]i sadamas asuvale Volna naftaterminalile, [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele ja tööstusobjektidele [[Jaroslavli oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583424/droonid-rundasid-venemaal-kolmes-oblastis-toostusobjekte Droonid ründasid Venemaal kolmes oblastis tööstusobjekte] Delfi, 13.V 2026</ref> === 14. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-14 (02).webp |thumb |Korterelamu [[Kiiev]]is peale peale Venemaa tiibraketi [[H-101]] tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 56 raketi ja 675 drooniga. Ukraina õhujõud tulistasid alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#vahend Öö jooksul hävitas Ukraina 693 Vene ründevahendit] ERR, 14.V 2026</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis 24 inimest ja 47 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583651/venemaa-rundas-oosel-rakettidega-kiievit-paastetood-havinenud-elumajast-kaivad VIDEO | Venemaa ründas öösel rakettidega Kiievit. Hukkunuid on viis ja vigastatuid 44] Delfi, 14.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583933/kiievis-kasvas-venemaa-eilse-raketirunnaku-tottu-hukkunute-arv-24-ni Kiievis kasvas Venemaa eilse raketirünnaku tõttu hukkunute arv 24-ni] Delfi, 15.V 2026</ref> === 15. mai === Ukraina droonirünnak süütas suure tulekahju [[Rjazan]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.err.ee/1610024347/ukraina-droonirunnak-suutas-rjazani-naftatehase#Rjazan Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis] ERR, 15.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583938/droonid-rundasid-venemaal-rjazani-naftatootlemistehast-kus-puhkes-suur-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Rjazani naftatöötlemistehast, kus puhkes suur tulekahju] Delfi, 15.V 2026</ref><ref name=err_260520>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#kaks Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö] ERR, 20.V 2026</ref><ref name=err_260521/> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is asuva Odradne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 205 vangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584039/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-205-vangi Ukraina ja Venemaa vahetasid 205 vangi] Delfi, 15.V 2026</ref> === 16. mai === Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvas Azoti keemiatehases.<ref>[https://www.err.ee/1610025292/ukraina-droonid-rundasid-nevinnomosski-azoti-keemiatehast#Keemia Ukraina ründas Nevinnomõsski Azoti keemiatehast] ERR, 16.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas] ERR, 17.V 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 528 lahingus hukkunud Ukraina sõduri säilmed. === 17. mai === Ukraina korraldas sõja senini suurima õhurünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584303/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku] Delfi, 17. V 2026</ref> Tabamusi said Moskva naftatöötlemistehas<ref name=err_260520/><ref name=err_260521/>, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumpla ja Šeremetjevo lennujaam. [[Zelenograd]]is rünnati Venemaa relvajõududele mikroelektroonikat tootvat Angstremi tehast.<ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale] ERR, 17. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584726/meduza-ukraina-droonirunnak-moskva-vastu-vaikiti-venemaa-suurte-telekanalite-uudistes-peaaegu-maha Meduza: Ukraina droonirünnak Moskva vastu vaikiti Venemaa suurte telekanalite uudistes peaaegu maha] Delfi, 19. V 2026</ref> Venemaa väitel ründas Ukraina ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm [[Moskva oblast]]is ja üks [[Belgorodi oblast]]is. === 18. mai === Venemaa ründas [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 546 drooni ja 22 raketiga. Rünnakutes sai vigastada üle 30 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610026435/soja-1545-paev-venemaa-oistes-runnakutes-ukrainale-sai-haavata-ule-30-inimese#haavata Ukrainas sai Venemaa öistes rünnakutes haavata üle 30 inimese] ERR, 18.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584426/venemaa-rundas-ukrainas-dniprod-ja-odessat-viga-sai-20-inimest Venemaa ründas Ukrainas Dniprod ja Odessat. Viga sai 20 inimest] Delfi, 18.V 2026</ref> Venemaa on täielikult enda kontrolli alla saanud [[Pokrovsk]]i linna [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 19. mai === Venemaa ründas [[Doonau]] jõel asuvat [[Izmajil]]i sadamt. Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610027500/soja-1546-paev-ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis] ERR, 19.V 2026</ref><ref name=err_260521>[https://www.err.ee/1610029795/ukraina-ohurunnakud-seiskasid-kesk-venemaa-peamised-naftatehased Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina võttis enda kontrolli alla seni hallis alas asunud [[Stepnohirsk]]i linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 20. mai === Venemaa rünnakutes [[Odessa]]le ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 20.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585036/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 20.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast<ref name=err_260521/> ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvat Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585041/venemaal-rundasid-droonid-nizni-novgorodi-oblastis-asuvat-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 20.V 2026</ref> === 21. mai === Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Hersoni oblast]]is asuva FSB peakorteri.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Donetski oblast]]is asunud droonipilootide väljaõppekeskuse. Rünnakus hukus 65 kadetti. Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju ja pikemaajalise töökatkestuse [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585374/venemaal-rundasid-droonid-sozrani-kus-suttis-rosnefti-naftatootlemistehas Venemaal ründasid droonid Sõzrani, kus süttis Rosnefti naftatöötlemistehas] Delfi, 21.V 2026</ref> Ukraina lõpetas [[Kupjansk]]i linna puhastamise sinna jäänud Venemaa vägedest.<ref name=deepstatemap/> === 22. mai === [[File:2026 Starobilsk-strike.jpg |thumb |Rünnakujärgne [[Starobilsk]]]] Ukraina tabas [[Luhanski oblast]]is [[Starobilsk]]i lähedal asuvat Vene eliitdrooniüksuse [[Rubikon]] õppekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610031283/soja-1549-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-peakorteri-tabamisest-luhanskis Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas] ERR, 22. V 2026</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat pedagoogilise kolledži ühiselamu ründamises,<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#venemaa Venemaa: Ukraina rünnakus üliõpilaskodu kasvas hukkunute arv kümneni] ERR, 23. V 2026</ref> mida Ukraina nimetab valeväiteks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585767/ukraina-peastaap-lukkas-umber-venemaa-vaited-tsiviilobjektide-rundamisest-luhanski-oblastis Ukraina peastaap lükkas ümber Venemaa väited tsiviilobjektide ründamisest Luhanski oblastis] Delfi, 22. V 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585572/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-suleti-koik-moskva-lennuvaljad Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja suleti kõik Moskva lennuväljad] Delfi, 22. V 2026</ref> === 23. mai === Venemaa droon ründas [[Sumõ]] äärelinnas matuserongkäiku ning rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#matuserongkaik Vene droon ründas matuserongkäiku Sumõ oblastis] ERR, 23.V 2026</ref> Ukraina tabas [[Luhansk]]i piirkonnas Vene kolonni, kütusemahuteid, väliladusid, remondibaase ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri. [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i sadamas tabas Ukraina Šešharise ümberlaadimiskompleksis asuvat Grušovaja naftaterminali ja [[Taman]]is asuvat Tamanneftegazi naftaterminali laadimisala. Samuti ründas Ukraina erinevaid sõjalisi objekte Krimmis, [[Kurski oblast]]is, [[Luhanski oblast]]is, [[Donetski oblast]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585928/video-ukraina-varsked-ohuloogid-tabasid-vene-naftarajatisi-ja-relvaladusid VIDEO | Ukraina värsked õhulöögid tabasid Vene naftarajatisi ja relvaladusid] Delfi, 24.V 2026</ref> === 24. mai === Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni ja raketirünnaku. Selle tagajärjel hukkus neli ja sai vigastada sai 77 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585888/fotod-mastaapne-vene-raketirunnak-purustas-kiievis-elumaju-kiievi-oblastis-kasutati-ka-oresnikut FOTOD | Mastaapne Vene raketirünnak purustas Kiievis elumaju, Kiievi oblastis kasutati ka Orešnikut] Delfi, 24.V 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is asuvat [[Bila Tserkva]] linna ründas Venemaa keskmaaraketiga [[Orešnik]]. Ukraina õhukaitse tõrjus 600st droonist 549 ja 90st raketist 55.<ref>[https://www.err.ee/1610033900/kiievit-tabas-massiline-ballistiliste-rakettide-runnak#venemaa Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga] ERR, 24.V 2026</ref> Ukraina korraldas eduka droonirünnaku [[Vladimiri oblast]]is asuvale Vtorovo naftapumplale, mis varustab kütusega Moskva oblastit. === 25. mai === Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586298/lavrov-teatas-rubiole-et-venemaa-hakkab-andma-susteemseid-ja-jarjekindlaid-looke-kiievile Lavrov teatas Rubiole, et Venemaa hakkab andma Kiievile süsteemseid ja järjekindlaid lööke] Delfi, 26.V 2026</ref> ähvardades Kiievit ulatuslike õhurünnakutega.<ref>[https://www.err.ee/1610035744/soja-1552-paev-venemaa-teatas-kavatsusest-jatkata-kiievi-rundamist#venemaa Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma] ERR, 25.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586255/venemaa-argitab-valismaalasi-kiievist-lahkuma-ja-lubab-runnakuid-ule-linna Venemaa ärgitab välismaalasi Kiievist lahkuma ja lubab rünnakuid üle linna] Delfi, 25.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Brjanski oblast]]is asuvat [[Belets]]i naftahoidlat,<ref>[https://www.err.ee/1610037748/ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#brjansk Ukraina ründas Venemaa naftarajatist Brjanski oblastis] ERR, 26.V 2026</ref> ning erinevaid objekte [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Belgorodi oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586032/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ning-belgorodis-kadusid-raketirunnaku-jarel-elekter-ja-vesi Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ning Belgorodis kadusid raketirünnaku järel elekter ja vesi] Delfi, 25.V 2026</ref> === 26. mai === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] tiibrakettidega Venemaa sõjaväe infrastruktuuri [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610037748/soja-1553-paev-ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#storm Ukraina ründas Vene sõjaväetaristut Storm Shadow rakettidega] ERR, 26.V 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] bkm8kgf7m44k1jl0forljff6xclrh9r 7162272 7162266 2026-05-27T18:38:49Z Hannesvalk 176021 /* 26. mai */ 7162272 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330/> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise pikaks ajaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref><ref name=err_260521/> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukraina tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> === 7. mai === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Venemaa on nende välja kuulutatud relvarahu kella 10ks hommikul juba 1820 korda rikkunud. Selle tõttu ei näe Ukraina põhjust Venemaa välja pakutud relvarahu järgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573622/venemaa-rikkus-zelenskoi-valja-kuulutatud-relvarahu-ukraina-ei-nae-enam-motet-jargida-putini-relvarahu-voidupuha-puhul Venemaa rikkus Zelenskõi välja kuulutatud relvarahu. Ukraina ei näe enam mõtet järgida Putini relvarahu võidupüha puhul] Delfi, 7.V 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Permi krai]]s Lukoili naftarafineerimistehast ja [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominsk]]is asuvat Vene armee logistikakeskust. Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610016298/soja-1534-paev-ukraina-rundas-suurt-naftatootlemistehast-permi-krais#ladu Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust] ERR, 7.V 2026</ref> === 8. mai === Ukraina ründas droonidega Moskvat, Groznõid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573940/video-kogu-louna-venemaal-peatati-lennuliiklus-jaroslavlis-poleb-naftatehas-pommitati-ka-groznoid VIDEO | Kogu Lõuna-Venemaal peatati lennuliiklus. Jaroslavlis põleb naftatehas, pommitati ka Groznõid] Delfi, 8.V 2026</ref> ja Krimmi ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis.<ref>[https://www.err.ee/1610017918/ukraina-rundas-moskvat-ning-tehaseid-jaroslavlis-ja-rostovis#kolma Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis] ERR, 8.V 2026</ref> Jaroslavlis sai tabamuse naftatöötlemistehast [[Jaroslavnefteorgsintez]] ja Rostovis tehas [[Rostovagropromzaptšast]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573890/ukraina-korraldas-runnaku-mitmete-vene-sihtmarkide-vastu Ukraina korraldas rünnaku mitmete Vene sihtmärkide vastu] Delfi, 8.V 2026</ref> Lennujuhtimiskeskuse tabamus peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal.<ref>[https://www.err.ee/1610018395/droonirunnakud-halvasid-venemaa-lounaosas-lennuliikluse Droonirünnakud halvasid Venemaa lõunaosas lennuliikluse] ERR, 8.V 2026</ref> Ukraina ja Venemaa lippisid USA vahendusel kokku relvarahu 9.-11. maini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574124/trumpi-teatel-leppisid-ukraina-ja-venemaa-kokku-kolmepaevases-relvarahus VIDEO | Trumpi teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases relvarahus] Delfi, 9.V 2026</ref> Ukraina president Zelenski andis välja käskkirja, millega lubas Venemaal pidada Punasel väljakul paraadi.<ref>[https://www.err.ee/1610018701/trump-teatas-kolmepaevasest-relvarahust-venemaa-ja-ukraina-sojas Trump teatas kolmepäevasest relvarahust Venemaa ja Ukraina sõjas] ERR, 8.V 2026</ref> === 9. mai === Venemaa ja Ukraina vaheline relvarahu toimis suuremate rikkumisteta kuni Venemaa paraadi lõpuni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574226/ajutine-relvarahu-ukraina-ja-venemaa-vahel-naib-pusivat Ajutine relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel näib püsiva] Delfi, 9.V 2026</ref> Hiljem öösel hukkus [[Harkiv]]is Venemaa droonirünnaku tagajärjel kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#relvarahu Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu] ERR, 10.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610018938/soja-1536-paev-kreml-relvarahu-ei-kesta-kolmest-paevast-kauem#rikkumine Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises] ERR, 9.V 2026</ref> === 10. mai === Ukrainameelsne partisanirühmitus Atesh teatas, et süütas [[Lipetski oblast]]is Venemaa sõjaväe elektriveduri.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/soja-1537-paev-venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#rongivedur Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri] ERR, 10.V 2026</ref> === 11. mai === Ukraina teatel vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad. Mõlemad pooled on hoidunud õhurünnakutest.<ref>[https://www.err.ee/1610019838/soja-1538-paev-ukraina-hoidus-kaks-paeva-kaugmaarunnakutest#Zelli Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust] ERR, 11.V 2026</ref> === 12. mai === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Orenburgi oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele Orsknefteorgsintezi.<ref>[https://www.err.ee/1610020786/soja-1539-paev-zelenski-kantseleiulem-budanov-ukraina-on-tippkohtumiseks-venemaaga-valmis#orenburg Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal] ERR, 12.V 2026</ref> === 13. mai === Venemaa ründas Ukrainat enam kui 800 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1610021794/soja-1540-paev-zelenski-ukraina-positsioonid-on-viimaste-aastate-tugevaimad#runnakud Venemaa korraldas päeva jooksul rünnakuid enam kui 800 drooniga] ERR, 13.V 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt 14 ja vigastada sai üle 80 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#Kyiv Raketirünnak pealinna vastu lõhkus hooneid ja tappis elanikke] ERR, 14.V 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s [[Taman]]i sadamas asuvale Volna naftaterminalile, [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele ja tööstusobjektidele [[Jaroslavli oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583424/droonid-rundasid-venemaal-kolmes-oblastis-toostusobjekte Droonid ründasid Venemaal kolmes oblastis tööstusobjekte] Delfi, 13.V 2026</ref> === 14. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-14 (02).webp |thumb |Korterelamu [[Kiiev]]is peale peale Venemaa tiibraketi [[H-101]] tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 56 raketi ja 675 drooniga. Ukraina õhujõud tulistasid alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#vahend Öö jooksul hävitas Ukraina 693 Vene ründevahendit] ERR, 14.V 2026</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis 24 inimest ja 47 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583651/venemaa-rundas-oosel-rakettidega-kiievit-paastetood-havinenud-elumajast-kaivad VIDEO | Venemaa ründas öösel rakettidega Kiievit. Hukkunuid on viis ja vigastatuid 44] Delfi, 14.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583933/kiievis-kasvas-venemaa-eilse-raketirunnaku-tottu-hukkunute-arv-24-ni Kiievis kasvas Venemaa eilse raketirünnaku tõttu hukkunute arv 24-ni] Delfi, 15.V 2026</ref> === 15. mai === Ukraina droonirünnak süütas suure tulekahju [[Rjazan]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.err.ee/1610024347/ukraina-droonirunnak-suutas-rjazani-naftatehase#Rjazan Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis] ERR, 15.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583938/droonid-rundasid-venemaal-rjazani-naftatootlemistehast-kus-puhkes-suur-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Rjazani naftatöötlemistehast, kus puhkes suur tulekahju] Delfi, 15.V 2026</ref><ref name=err_260520>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#kaks Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö] ERR, 20.V 2026</ref><ref name=err_260521/> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is asuva Odradne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 205 vangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584039/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-205-vangi Ukraina ja Venemaa vahetasid 205 vangi] Delfi, 15.V 2026</ref> === 16. mai === Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvas Azoti keemiatehases.<ref>[https://www.err.ee/1610025292/ukraina-droonid-rundasid-nevinnomosski-azoti-keemiatehast#Keemia Ukraina ründas Nevinnomõsski Azoti keemiatehast] ERR, 16.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas] ERR, 17.V 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 528 lahingus hukkunud Ukraina sõduri säilmed. === 17. mai === Ukraina korraldas sõja senini suurima õhurünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584303/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku] Delfi, 17. V 2026</ref> Tabamusi said Moskva naftatöötlemistehas<ref name=err_260520/><ref name=err_260521/>, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumpla ja Šeremetjevo lennujaam. [[Zelenograd]]is rünnati Venemaa relvajõududele mikroelektroonikat tootvat Angstremi tehast.<ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale] ERR, 17. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584726/meduza-ukraina-droonirunnak-moskva-vastu-vaikiti-venemaa-suurte-telekanalite-uudistes-peaaegu-maha Meduza: Ukraina droonirünnak Moskva vastu vaikiti Venemaa suurte telekanalite uudistes peaaegu maha] Delfi, 19. V 2026</ref> Venemaa väitel ründas Ukraina ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm [[Moskva oblast]]is ja üks [[Belgorodi oblast]]is. === 18. mai === Venemaa ründas [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 546 drooni ja 22 raketiga. Rünnakutes sai vigastada üle 30 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610026435/soja-1545-paev-venemaa-oistes-runnakutes-ukrainale-sai-haavata-ule-30-inimese#haavata Ukrainas sai Venemaa öistes rünnakutes haavata üle 30 inimese] ERR, 18.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584426/venemaa-rundas-ukrainas-dniprod-ja-odessat-viga-sai-20-inimest Venemaa ründas Ukrainas Dniprod ja Odessat. Viga sai 20 inimest] Delfi, 18.V 2026</ref> Venemaa on täielikult enda kontrolli alla saanud [[Pokrovsk]]i linna [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 19. mai === Venemaa ründas [[Doonau]] jõel asuvat [[Izmajil]]i sadamt. Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610027500/soja-1546-paev-ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis] ERR, 19.V 2026</ref><ref name=err_260521>[https://www.err.ee/1610029795/ukraina-ohurunnakud-seiskasid-kesk-venemaa-peamised-naftatehased Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina võttis enda kontrolli alla seni hallis alas asunud [[Stepnohirsk]]i linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 20. mai === Venemaa rünnakutes [[Odessa]]le ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 20.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585036/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 20.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast<ref name=err_260521/> ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvat Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585041/venemaal-rundasid-droonid-nizni-novgorodi-oblastis-asuvat-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 20.V 2026</ref> === 21. mai === Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Hersoni oblast]]is asuva FSB peakorteri.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Donetski oblast]]is asunud droonipilootide väljaõppekeskuse. Rünnakus hukus 65 kadetti. Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju ja pikemaajalise töökatkestuse [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585374/venemaal-rundasid-droonid-sozrani-kus-suttis-rosnefti-naftatootlemistehas Venemaal ründasid droonid Sõzrani, kus süttis Rosnefti naftatöötlemistehas] Delfi, 21.V 2026</ref> Ukraina lõpetas [[Kupjansk]]i linna puhastamise sinna jäänud Venemaa vägedest.<ref name=deepstatemap/> === 22. mai === [[File:2026 Starobilsk-strike.jpg |thumb |Rünnakujärgne [[Starobilsk]]]] Ukraina tabas [[Luhanski oblast]]is [[Starobilsk]]i lähedal asuvat Vene eliitdrooniüksuse [[Rubikon]] õppekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610031283/soja-1549-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-peakorteri-tabamisest-luhanskis Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas] ERR, 22. V 2026</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat pedagoogilise kolledži ühiselamu ründamises,<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#venemaa Venemaa: Ukraina rünnakus üliõpilaskodu kasvas hukkunute arv kümneni] ERR, 23. V 2026</ref> mida Ukraina nimetab valeväiteks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585767/ukraina-peastaap-lukkas-umber-venemaa-vaited-tsiviilobjektide-rundamisest-luhanski-oblastis Ukraina peastaap lükkas ümber Venemaa väited tsiviilobjektide ründamisest Luhanski oblastis] Delfi, 22. V 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585572/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-suleti-koik-moskva-lennuvaljad Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja suleti kõik Moskva lennuväljad] Delfi, 22. V 2026</ref> === 23. mai === Venemaa droon ründas [[Sumõ]] äärelinnas matuserongkäiku ning rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#matuserongkaik Vene droon ründas matuserongkäiku Sumõ oblastis] ERR, 23.V 2026</ref> Ukraina tabas [[Luhansk]]i piirkonnas Vene kolonni, kütusemahuteid, väliladusid, remondibaase ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri. [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i sadamas tabas Ukraina Šešharise ümberlaadimiskompleksis asuvat Grušovaja naftaterminali ja [[Taman]]is asuvat Tamanneftegazi naftaterminali laadimisala. Samuti ründas Ukraina erinevaid sõjalisi objekte Krimmis, [[Kurski oblast]]is, [[Luhanski oblast]]is, [[Donetski oblast]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585928/video-ukraina-varsked-ohuloogid-tabasid-vene-naftarajatisi-ja-relvaladusid VIDEO | Ukraina värsked õhulöögid tabasid Vene naftarajatisi ja relvaladusid] Delfi, 24.V 2026</ref> === 24. mai === Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni ja raketirünnaku. Selle tagajärjel hukkus neli ja sai vigastada sai 77 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585888/fotod-mastaapne-vene-raketirunnak-purustas-kiievis-elumaju-kiievi-oblastis-kasutati-ka-oresnikut FOTOD | Mastaapne Vene raketirünnak purustas Kiievis elumaju, Kiievi oblastis kasutati ka Orešnikut] Delfi, 24.V 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is asuvat [[Bila Tserkva]] linna ründas Venemaa keskmaaraketiga [[Orešnik]]. Ukraina õhukaitse tõrjus 600st droonist 549 ja 90st raketist 55.<ref>[https://www.err.ee/1610033900/kiievit-tabas-massiline-ballistiliste-rakettide-runnak#venemaa Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga] ERR, 24.V 2026</ref> Ukraina korraldas eduka droonirünnaku [[Vladimiri oblast]]is asuvale Vtorovo naftapumplale, mis varustab kütusega Moskva oblastit. === 25. mai === Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586298/lavrov-teatas-rubiole-et-venemaa-hakkab-andma-susteemseid-ja-jarjekindlaid-looke-kiievile Lavrov teatas Rubiole, et Venemaa hakkab andma Kiievile süsteemseid ja järjekindlaid lööke] Delfi, 26.V 2026</ref> ähvardades Kiievit ulatuslike õhurünnakutega.<ref>[https://www.err.ee/1610035744/soja-1552-paev-venemaa-teatas-kavatsusest-jatkata-kiievi-rundamist#venemaa Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma] ERR, 25.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586255/venemaa-argitab-valismaalasi-kiievist-lahkuma-ja-lubab-runnakuid-ule-linna Venemaa ärgitab välismaalasi Kiievist lahkuma ja lubab rünnakuid üle linna] Delfi, 25.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Brjanski oblast]]is asuvat [[Belets]]i naftahoidlat,<ref>[https://www.err.ee/1610037748/ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#brjansk Ukraina ründas Venemaa naftarajatist Brjanski oblastis] ERR, 26.V 2026</ref> ning erinevaid objekte [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Belgorodi oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586032/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ning-belgorodis-kadusid-raketirunnaku-jarel-elekter-ja-vesi Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ning Belgorodis kadusid raketirünnaku järel elekter ja vesi] Delfi, 25.V 2026</ref> === 26. mai === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] tiibrakettidega Venemaa sõjaväe infrastruktuuri [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610037748/soja-1553-paev-ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#storm Ukraina ründas Vene sõjaväetaristut Storm Shadow rakettidega] ERR, 26.V 2026</ref> === 27. mai === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Tšernihiv]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586564/venemaa-rundas-ukrainas-tsernihivit-kus-kolas-15-plahvatust Venemaa ründas Ukrainas Tšernihivit, kus kõlas 15 plahvatust] Delfi, 27.V 2026</ref> Ulkraina ründas droonide ja rakettidega Sevastopolit, Voronežit, Taganrogi ja Tuapse naftatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586601/raketid-ja-droonid-rundasid-sevastopolit-voronezi-ja-taganrogi-loogi-all-oli-taas-tuapse-naftatehas Raketid ja droonid ründasid Sevastopolit, Voroneži ja Taganrogi. Löögi all oli taas Tuapse naftatehas] Delfi, 27.V 2026</ref> Krimmis ründas Ukraina Belbeki, Katša ja Saki lennuväljasid.<ref>[https://www.err.ee/1610038777/meedia-krimmis-kolasid-kolme-sojavaelennuvalja-lahistel-plahvatused#krimm Meedia: Krimmis kõlasid kolme sõjaväelennuvälja lähistel plahvatused] Delfi, 27.V 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 59kjesfvxcgcqcs7dhg11nqdtwxrwgg 7162277 7162272 2026-05-27T18:51:54Z Hannesvalk 176021 /* 27. mai */ 7162277 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330/> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise pikaks ajaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref><ref name=err_260521/> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukraina tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> === 7. mai === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Venemaa on nende välja kuulutatud relvarahu kella 10ks hommikul juba 1820 korda rikkunud. Selle tõttu ei näe Ukraina põhjust Venemaa välja pakutud relvarahu järgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573622/venemaa-rikkus-zelenskoi-valja-kuulutatud-relvarahu-ukraina-ei-nae-enam-motet-jargida-putini-relvarahu-voidupuha-puhul Venemaa rikkus Zelenskõi välja kuulutatud relvarahu. Ukraina ei näe enam mõtet järgida Putini relvarahu võidupüha puhul] Delfi, 7.V 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Permi krai]]s Lukoili naftarafineerimistehast ja [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominsk]]is asuvat Vene armee logistikakeskust. Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610016298/soja-1534-paev-ukraina-rundas-suurt-naftatootlemistehast-permi-krais#ladu Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust] ERR, 7.V 2026</ref> === 8. mai === Ukraina ründas droonidega Moskvat, Groznõid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573940/video-kogu-louna-venemaal-peatati-lennuliiklus-jaroslavlis-poleb-naftatehas-pommitati-ka-groznoid VIDEO | Kogu Lõuna-Venemaal peatati lennuliiklus. Jaroslavlis põleb naftatehas, pommitati ka Groznõid] Delfi, 8.V 2026</ref> ja Krimmi ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis.<ref>[https://www.err.ee/1610017918/ukraina-rundas-moskvat-ning-tehaseid-jaroslavlis-ja-rostovis#kolma Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis] ERR, 8.V 2026</ref> Jaroslavlis sai tabamuse naftatöötlemistehast [[Jaroslavnefteorgsintez]] ja Rostovis tehas [[Rostovagropromzaptšast]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573890/ukraina-korraldas-runnaku-mitmete-vene-sihtmarkide-vastu Ukraina korraldas rünnaku mitmete Vene sihtmärkide vastu] Delfi, 8.V 2026</ref> Lennujuhtimiskeskuse tabamus peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal.<ref>[https://www.err.ee/1610018395/droonirunnakud-halvasid-venemaa-lounaosas-lennuliikluse Droonirünnakud halvasid Venemaa lõunaosas lennuliikluse] ERR, 8.V 2026</ref> Ukraina ja Venemaa lippisid USA vahendusel kokku relvarahu 9.-11. maini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574124/trumpi-teatel-leppisid-ukraina-ja-venemaa-kokku-kolmepaevases-relvarahus VIDEO | Trumpi teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases relvarahus] Delfi, 9.V 2026</ref> Ukraina president Zelenski andis välja käskkirja, millega lubas Venemaal pidada Punasel väljakul paraadi.<ref>[https://www.err.ee/1610018701/trump-teatas-kolmepaevasest-relvarahust-venemaa-ja-ukraina-sojas Trump teatas kolmepäevasest relvarahust Venemaa ja Ukraina sõjas] ERR, 8.V 2026</ref> === 9. mai === Venemaa ja Ukraina vaheline relvarahu toimis suuremate rikkumisteta kuni Venemaa paraadi lõpuni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574226/ajutine-relvarahu-ukraina-ja-venemaa-vahel-naib-pusivat Ajutine relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel näib püsiva] Delfi, 9.V 2026</ref> Hiljem öösel hukkus [[Harkiv]]is Venemaa droonirünnaku tagajärjel kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#relvarahu Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu] ERR, 10.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610018938/soja-1536-paev-kreml-relvarahu-ei-kesta-kolmest-paevast-kauem#rikkumine Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises] ERR, 9.V 2026</ref> === 10. mai === Ukrainameelsne partisanirühmitus Atesh teatas, et süütas [[Lipetski oblast]]is Venemaa sõjaväe elektriveduri.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/soja-1537-paev-venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#rongivedur Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri] ERR, 10.V 2026</ref> === 11. mai === Ukraina teatel vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad. Mõlemad pooled on hoidunud õhurünnakutest.<ref>[https://www.err.ee/1610019838/soja-1538-paev-ukraina-hoidus-kaks-paeva-kaugmaarunnakutest#Zelli Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust] ERR, 11.V 2026</ref> === 12. mai === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Orenburgi oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele Orsknefteorgsintezi.<ref>[https://www.err.ee/1610020786/soja-1539-paev-zelenski-kantseleiulem-budanov-ukraina-on-tippkohtumiseks-venemaaga-valmis#orenburg Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal] ERR, 12.V 2026</ref> === 13. mai === Venemaa ründas Ukrainat enam kui 800 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1610021794/soja-1540-paev-zelenski-ukraina-positsioonid-on-viimaste-aastate-tugevaimad#runnakud Venemaa korraldas päeva jooksul rünnakuid enam kui 800 drooniga] ERR, 13.V 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt 14 ja vigastada sai üle 80 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#Kyiv Raketirünnak pealinna vastu lõhkus hooneid ja tappis elanikke] ERR, 14.V 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s [[Taman]]i sadamas asuvale Volna naftaterminalile, [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele ja tööstusobjektidele [[Jaroslavli oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583424/droonid-rundasid-venemaal-kolmes-oblastis-toostusobjekte Droonid ründasid Venemaal kolmes oblastis tööstusobjekte] Delfi, 13.V 2026</ref> === 14. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-14 (02).webp |thumb |Korterelamu [[Kiiev]]is peale peale Venemaa tiibraketi [[H-101]] tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 56 raketi ja 675 drooniga. Ukraina õhujõud tulistasid alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#vahend Öö jooksul hävitas Ukraina 693 Vene ründevahendit] ERR, 14.V 2026</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis 24 inimest ja 47 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583651/venemaa-rundas-oosel-rakettidega-kiievit-paastetood-havinenud-elumajast-kaivad VIDEO | Venemaa ründas öösel rakettidega Kiievit. Hukkunuid on viis ja vigastatuid 44] Delfi, 14.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583933/kiievis-kasvas-venemaa-eilse-raketirunnaku-tottu-hukkunute-arv-24-ni Kiievis kasvas Venemaa eilse raketirünnaku tõttu hukkunute arv 24-ni] Delfi, 15.V 2026</ref> === 15. mai === Ukraina droonirünnak süütas suure tulekahju [[Rjazan]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.err.ee/1610024347/ukraina-droonirunnak-suutas-rjazani-naftatehase#Rjazan Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis] ERR, 15.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583938/droonid-rundasid-venemaal-rjazani-naftatootlemistehast-kus-puhkes-suur-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Rjazani naftatöötlemistehast, kus puhkes suur tulekahju] Delfi, 15.V 2026</ref><ref name=err_260520>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#kaks Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö] ERR, 20.V 2026</ref><ref name=err_260521/> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is asuva Odradne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 205 vangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584039/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-205-vangi Ukraina ja Venemaa vahetasid 205 vangi] Delfi, 15.V 2026</ref> === 16. mai === Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvas Azoti keemiatehases.<ref>[https://www.err.ee/1610025292/ukraina-droonid-rundasid-nevinnomosski-azoti-keemiatehast#Keemia Ukraina ründas Nevinnomõsski Azoti keemiatehast] ERR, 16.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas] ERR, 17.V 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 528 lahingus hukkunud Ukraina sõduri säilmed. === 17. mai === Ukraina korraldas sõja senini suurima õhurünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584303/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku] Delfi, 17. V 2026</ref> Tabamusi said Moskva naftatöötlemistehas<ref name=err_260520/><ref name=err_260521/>, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumpla ja Šeremetjevo lennujaam. [[Zelenograd]]is rünnati Venemaa relvajõududele mikroelektroonikat tootvat Angstremi tehast.<ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale] ERR, 17. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584726/meduza-ukraina-droonirunnak-moskva-vastu-vaikiti-venemaa-suurte-telekanalite-uudistes-peaaegu-maha Meduza: Ukraina droonirünnak Moskva vastu vaikiti Venemaa suurte telekanalite uudistes peaaegu maha] Delfi, 19. V 2026</ref> Venemaa väitel ründas Ukraina ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm [[Moskva oblast]]is ja üks [[Belgorodi oblast]]is. === 18. mai === Venemaa ründas [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 546 drooni ja 22 raketiga. Rünnakutes sai vigastada üle 30 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610026435/soja-1545-paev-venemaa-oistes-runnakutes-ukrainale-sai-haavata-ule-30-inimese#haavata Ukrainas sai Venemaa öistes rünnakutes haavata üle 30 inimese] ERR, 18.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584426/venemaa-rundas-ukrainas-dniprod-ja-odessat-viga-sai-20-inimest Venemaa ründas Ukrainas Dniprod ja Odessat. Viga sai 20 inimest] Delfi, 18.V 2026</ref> Venemaa on täielikult enda kontrolli alla saanud [[Pokrovsk]]i linna [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 19. mai === Venemaa ründas [[Doonau]] jõel asuvat [[Izmajil]]i sadamt. Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610027500/soja-1546-paev-ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis] ERR, 19.V 2026</ref><ref name=err_260521>[https://www.err.ee/1610029795/ukraina-ohurunnakud-seiskasid-kesk-venemaa-peamised-naftatehased Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina võttis enda kontrolli alla seni hallis alas asunud [[Stepnohirsk]]i linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 20. mai === Venemaa rünnakutes [[Odessa]]le ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 20.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585036/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 20.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast<ref name=err_260521/> ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvat Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585041/venemaal-rundasid-droonid-nizni-novgorodi-oblastis-asuvat-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 20.V 2026</ref> === 21. mai === Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Hersoni oblast]]is asuva FSB peakorteri.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Donetski oblast]]is asunud droonipilootide väljaõppekeskuse. Rünnakus hukus 65 kadetti. Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju ja pikemaajalise töökatkestuse [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585374/venemaal-rundasid-droonid-sozrani-kus-suttis-rosnefti-naftatootlemistehas Venemaal ründasid droonid Sõzrani, kus süttis Rosnefti naftatöötlemistehas] Delfi, 21.V 2026</ref> Ukraina lõpetas [[Kupjansk]]i linna puhastamise sinna jäänud Venemaa vägedest.<ref name=deepstatemap/> === 22. mai === [[File:2026 Starobilsk-strike.jpg |thumb |Rünnakujärgne [[Starobilsk]]]] Ukraina tabas [[Luhanski oblast]]is [[Starobilsk]]i lähedal asuvat Vene eliitdrooniüksuse [[Rubikon]] õppekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610031283/soja-1549-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-peakorteri-tabamisest-luhanskis Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas] ERR, 22. V 2026</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat pedagoogilise kolledži ühiselamu ründamises,<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#venemaa Venemaa: Ukraina rünnakus üliõpilaskodu kasvas hukkunute arv kümneni] ERR, 23. V 2026</ref> mida Ukraina nimetab valeväiteks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585767/ukraina-peastaap-lukkas-umber-venemaa-vaited-tsiviilobjektide-rundamisest-luhanski-oblastis Ukraina peastaap lükkas ümber Venemaa väited tsiviilobjektide ründamisest Luhanski oblastis] Delfi, 22. V 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585572/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-suleti-koik-moskva-lennuvaljad Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja suleti kõik Moskva lennuväljad] Delfi, 22. V 2026</ref> === 23. mai === Venemaa droon ründas [[Sumõ]] äärelinnas matuserongkäiku ning rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#matuserongkaik Vene droon ründas matuserongkäiku Sumõ oblastis] ERR, 23.V 2026</ref> Ukraina tabas [[Luhansk]]i piirkonnas Vene kolonni, kütusemahuteid, väliladusid, remondibaase ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri. [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i sadamas tabas Ukraina Šešharise ümberlaadimiskompleksis asuvat Grušovaja naftaterminali ja [[Taman]]is asuvat Tamanneftegazi naftaterminali laadimisala. Samuti ründas Ukraina erinevaid sõjalisi objekte Krimmis, [[Kurski oblast]]is, [[Luhanski oblast]]is, [[Donetski oblast]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585928/video-ukraina-varsked-ohuloogid-tabasid-vene-naftarajatisi-ja-relvaladusid VIDEO | Ukraina värsked õhulöögid tabasid Vene naftarajatisi ja relvaladusid] Delfi, 24.V 2026</ref> === 24. mai === Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni ja raketirünnaku. Selle tagajärjel hukkus neli ja sai vigastada sai 77 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585888/fotod-mastaapne-vene-raketirunnak-purustas-kiievis-elumaju-kiievi-oblastis-kasutati-ka-oresnikut FOTOD | Mastaapne Vene raketirünnak purustas Kiievis elumaju, Kiievi oblastis kasutati ka Orešnikut] Delfi, 24.V 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is asuvat [[Bila Tserkva]] linna ründas Venemaa keskmaaraketiga [[Orešnik]]. Ukraina õhukaitse tõrjus 600st droonist 549 ja 90st raketist 55.<ref>[https://www.err.ee/1610033900/kiievit-tabas-massiline-ballistiliste-rakettide-runnak#venemaa Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga] ERR, 24.V 2026</ref> Ukraina korraldas eduka droonirünnaku [[Vladimiri oblast]]is asuvale Vtorovo naftapumplale, mis varustab kütusega Moskva oblastit. === 25. mai === Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586298/lavrov-teatas-rubiole-et-venemaa-hakkab-andma-susteemseid-ja-jarjekindlaid-looke-kiievile Lavrov teatas Rubiole, et Venemaa hakkab andma Kiievile süsteemseid ja järjekindlaid lööke] Delfi, 26.V 2026</ref> ähvardades Kiievit ulatuslike õhurünnakutega.<ref>[https://www.err.ee/1610035744/soja-1552-paev-venemaa-teatas-kavatsusest-jatkata-kiievi-rundamist#venemaa Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma] ERR, 25.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586255/venemaa-argitab-valismaalasi-kiievist-lahkuma-ja-lubab-runnakuid-ule-linna Venemaa ärgitab välismaalasi Kiievist lahkuma ja lubab rünnakuid üle linna] Delfi, 25.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Brjanski oblast]]is asuvat [[Belets]]i naftahoidlat,<ref>[https://www.err.ee/1610037748/ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#brjansk Ukraina ründas Venemaa naftarajatist Brjanski oblastis] ERR, 26.V 2026</ref> ning erinevaid objekte [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Belgorodi oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586032/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ning-belgorodis-kadusid-raketirunnaku-jarel-elekter-ja-vesi Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ning Belgorodis kadusid raketirünnaku järel elekter ja vesi] Delfi, 25.V 2026</ref> === 26. mai === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] tiibrakettidega Venemaa sõjaväe infrastruktuuri [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610037748/soja-1553-paev-ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#storm Ukraina ründas Vene sõjaväetaristut Storm Shadow rakettidega] ERR, 26.V 2026</ref> === 27. mai === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Tšernihiv]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586564/venemaa-rundas-ukrainas-tsernihivit-kus-kolas-15-plahvatust Venemaa ründas Ukrainas Tšernihivit, kus kõlas 15 plahvatust] Delfi, 27.V 2026</ref> Ulkraina ründas droonide ja rakettidega Sevastopolit, Voronežit, Taganrogi ja Tuapse naftatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586601/raketid-ja-droonid-rundasid-sevastopolit-voronezi-ja-taganrogi-loogi-all-oli-taas-tuapse-naftatehas Raketid ja droonid ründasid Sevastopolit, Voroneži ja Taganrogi. Löögi all oli taas Tuapse naftatehas] Delfi, 27.V 2026</ref> Krimmis ründas Ukraina Belbeki, Katša ja Saki lennuväljasid.<ref>[https://www.err.ee/1610038777/meedia-krimmis-kolasid-kolme-sojavaelennuvalja-lahistel-plahvatused#krimm Meedia: Krimmis kõlasid kolme sõjaväelennuvälja lähistel plahvatused] Delfi, 27.V 2026</ref> Ukraina on laialdaselt kasutusele võtnud keskmaadroonid tegevusulatusega kuni 150 km. Selliste droonidega on Ukraina võtnud sihikule eeskätt Lõuna-Ukrainas [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites asuva [[Taganrog]]i-[[Džankoi]] maantee, raskendades sellega oluliselt nende oblastites ja Krimmis olevate Vene vägede varustamist.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586654/video-okupeeritud-alade-maanteed-on-muutunud-okupantidele-surmaloksuks-kuid-kas-see-toob-sotta-poorde |pealkiri=VIDEO - Okupeeritud alade maanteed on muutunud okupantidele surmalõksuks. Kuid kas see toob sõtta pöörde? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-27 |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 9acdeg7i133nnwawtr7mst0fuoqlo54 7162286 7162277 2026-05-27T18:59:39Z Hannesvalk 176021 /* 24. mai */ 7162286 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330/> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise pikaks ajaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref><ref name=err_260521/> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukraina tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> === 7. mai === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Venemaa on nende välja kuulutatud relvarahu kella 10ks hommikul juba 1820 korda rikkunud. Selle tõttu ei näe Ukraina põhjust Venemaa välja pakutud relvarahu järgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573622/venemaa-rikkus-zelenskoi-valja-kuulutatud-relvarahu-ukraina-ei-nae-enam-motet-jargida-putini-relvarahu-voidupuha-puhul Venemaa rikkus Zelenskõi välja kuulutatud relvarahu. Ukraina ei näe enam mõtet järgida Putini relvarahu võidupüha puhul] Delfi, 7.V 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Permi krai]]s Lukoili naftarafineerimistehast ja [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominsk]]is asuvat Vene armee logistikakeskust. Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610016298/soja-1534-paev-ukraina-rundas-suurt-naftatootlemistehast-permi-krais#ladu Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust] ERR, 7.V 2026</ref> === 8. mai === Ukraina ründas droonidega Moskvat, Groznõid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573940/video-kogu-louna-venemaal-peatati-lennuliiklus-jaroslavlis-poleb-naftatehas-pommitati-ka-groznoid VIDEO | Kogu Lõuna-Venemaal peatati lennuliiklus. Jaroslavlis põleb naftatehas, pommitati ka Groznõid] Delfi, 8.V 2026</ref> ja Krimmi ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis.<ref>[https://www.err.ee/1610017918/ukraina-rundas-moskvat-ning-tehaseid-jaroslavlis-ja-rostovis#kolma Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis] ERR, 8.V 2026</ref> Jaroslavlis sai tabamuse naftatöötlemistehast [[Jaroslavnefteorgsintez]] ja Rostovis tehas [[Rostovagropromzaptšast]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573890/ukraina-korraldas-runnaku-mitmete-vene-sihtmarkide-vastu Ukraina korraldas rünnaku mitmete Vene sihtmärkide vastu] Delfi, 8.V 2026</ref> Lennujuhtimiskeskuse tabamus peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal.<ref>[https://www.err.ee/1610018395/droonirunnakud-halvasid-venemaa-lounaosas-lennuliikluse Droonirünnakud halvasid Venemaa lõunaosas lennuliikluse] ERR, 8.V 2026</ref> Ukraina ja Venemaa lippisid USA vahendusel kokku relvarahu 9.-11. maini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574124/trumpi-teatel-leppisid-ukraina-ja-venemaa-kokku-kolmepaevases-relvarahus VIDEO | Trumpi teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases relvarahus] Delfi, 9.V 2026</ref> Ukraina president Zelenski andis välja käskkirja, millega lubas Venemaal pidada Punasel väljakul paraadi.<ref>[https://www.err.ee/1610018701/trump-teatas-kolmepaevasest-relvarahust-venemaa-ja-ukraina-sojas Trump teatas kolmepäevasest relvarahust Venemaa ja Ukraina sõjas] ERR, 8.V 2026</ref> === 9. mai === Venemaa ja Ukraina vaheline relvarahu toimis suuremate rikkumisteta kuni Venemaa paraadi lõpuni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574226/ajutine-relvarahu-ukraina-ja-venemaa-vahel-naib-pusivat Ajutine relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel näib püsiva] Delfi, 9.V 2026</ref> Hiljem öösel hukkus [[Harkiv]]is Venemaa droonirünnaku tagajärjel kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#relvarahu Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu] ERR, 10.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610018938/soja-1536-paev-kreml-relvarahu-ei-kesta-kolmest-paevast-kauem#rikkumine Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises] ERR, 9.V 2026</ref> === 10. mai === Ukrainameelsne partisanirühmitus Atesh teatas, et süütas [[Lipetski oblast]]is Venemaa sõjaväe elektriveduri.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/soja-1537-paev-venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#rongivedur Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri] ERR, 10.V 2026</ref> === 11. mai === Ukraina teatel vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad. Mõlemad pooled on hoidunud õhurünnakutest.<ref>[https://www.err.ee/1610019838/soja-1538-paev-ukraina-hoidus-kaks-paeva-kaugmaarunnakutest#Zelli Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust] ERR, 11.V 2026</ref> === 12. mai === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Orenburgi oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele Orsknefteorgsintezi.<ref>[https://www.err.ee/1610020786/soja-1539-paev-zelenski-kantseleiulem-budanov-ukraina-on-tippkohtumiseks-venemaaga-valmis#orenburg Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal] ERR, 12.V 2026</ref> === 13. mai === Venemaa ründas Ukrainat enam kui 800 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1610021794/soja-1540-paev-zelenski-ukraina-positsioonid-on-viimaste-aastate-tugevaimad#runnakud Venemaa korraldas päeva jooksul rünnakuid enam kui 800 drooniga] ERR, 13.V 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt 14 ja vigastada sai üle 80 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#Kyiv Raketirünnak pealinna vastu lõhkus hooneid ja tappis elanikke] ERR, 14.V 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s [[Taman]]i sadamas asuvale Volna naftaterminalile, [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele ja tööstusobjektidele [[Jaroslavli oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583424/droonid-rundasid-venemaal-kolmes-oblastis-toostusobjekte Droonid ründasid Venemaal kolmes oblastis tööstusobjekte] Delfi, 13.V 2026</ref> === 14. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-14 (02).webp |thumb |Korterelamu [[Kiiev]]is peale peale Venemaa tiibraketi [[H-101]] tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 56 raketi ja 675 drooniga. Ukraina õhujõud tulistasid alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#vahend Öö jooksul hävitas Ukraina 693 Vene ründevahendit] ERR, 14.V 2026</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis 24 inimest ja 47 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583651/venemaa-rundas-oosel-rakettidega-kiievit-paastetood-havinenud-elumajast-kaivad VIDEO | Venemaa ründas öösel rakettidega Kiievit. Hukkunuid on viis ja vigastatuid 44] Delfi, 14.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583933/kiievis-kasvas-venemaa-eilse-raketirunnaku-tottu-hukkunute-arv-24-ni Kiievis kasvas Venemaa eilse raketirünnaku tõttu hukkunute arv 24-ni] Delfi, 15.V 2026</ref> === 15. mai === Ukraina droonirünnak süütas suure tulekahju [[Rjazan]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.err.ee/1610024347/ukraina-droonirunnak-suutas-rjazani-naftatehase#Rjazan Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis] ERR, 15.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583938/droonid-rundasid-venemaal-rjazani-naftatootlemistehast-kus-puhkes-suur-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Rjazani naftatöötlemistehast, kus puhkes suur tulekahju] Delfi, 15.V 2026</ref><ref name=err_260520>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#kaks Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö] ERR, 20.V 2026</ref><ref name=err_260521/> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is asuva Odradne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 205 vangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584039/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-205-vangi Ukraina ja Venemaa vahetasid 205 vangi] Delfi, 15.V 2026</ref> === 16. mai === Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvas Azoti keemiatehases.<ref>[https://www.err.ee/1610025292/ukraina-droonid-rundasid-nevinnomosski-azoti-keemiatehast#Keemia Ukraina ründas Nevinnomõsski Azoti keemiatehast] ERR, 16.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas] ERR, 17.V 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 528 lahingus hukkunud Ukraina sõduri säilmed. === 17. mai === Ukraina korraldas sõja senini suurima õhurünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584303/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku] Delfi, 17. V 2026</ref> Tabamusi said Moskva naftatöötlemistehas<ref name=err_260520/><ref name=err_260521/>, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumpla ja Šeremetjevo lennujaam. [[Zelenograd]]is rünnati Venemaa relvajõududele mikroelektroonikat tootvat Angstremi tehast.<ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale] ERR, 17. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584726/meduza-ukraina-droonirunnak-moskva-vastu-vaikiti-venemaa-suurte-telekanalite-uudistes-peaaegu-maha Meduza: Ukraina droonirünnak Moskva vastu vaikiti Venemaa suurte telekanalite uudistes peaaegu maha] Delfi, 19. V 2026</ref> Venemaa väitel ründas Ukraina ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm [[Moskva oblast]]is ja üks [[Belgorodi oblast]]is. === 18. mai === Venemaa ründas [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 546 drooni ja 22 raketiga. Rünnakutes sai vigastada üle 30 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610026435/soja-1545-paev-venemaa-oistes-runnakutes-ukrainale-sai-haavata-ule-30-inimese#haavata Ukrainas sai Venemaa öistes rünnakutes haavata üle 30 inimese] ERR, 18.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584426/venemaa-rundas-ukrainas-dniprod-ja-odessat-viga-sai-20-inimest Venemaa ründas Ukrainas Dniprod ja Odessat. Viga sai 20 inimest] Delfi, 18.V 2026</ref> Venemaa on täielikult enda kontrolli alla saanud [[Pokrovsk]]i linna [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 19. mai === Venemaa ründas [[Doonau]] jõel asuvat [[Izmajil]]i sadamt. Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610027500/soja-1546-paev-ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis] ERR, 19.V 2026</ref><ref name=err_260521>[https://www.err.ee/1610029795/ukraina-ohurunnakud-seiskasid-kesk-venemaa-peamised-naftatehased Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina võttis enda kontrolli alla seni hallis alas asunud [[Stepnohirsk]]i linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 20. mai === Venemaa rünnakutes [[Odessa]]le ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 20.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585036/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 20.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast<ref name=err_260521/> ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvat Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585041/venemaal-rundasid-droonid-nizni-novgorodi-oblastis-asuvat-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 20.V 2026</ref> === 21. mai === Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Hersoni oblast]]is asuva FSB peakorteri.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Donetski oblast]]is asunud droonipilootide väljaõppekeskuse. Rünnakus hukus 65 kadetti. Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju ja pikemaajalise töökatkestuse [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585374/venemaal-rundasid-droonid-sozrani-kus-suttis-rosnefti-naftatootlemistehas Venemaal ründasid droonid Sõzrani, kus süttis Rosnefti naftatöötlemistehas] Delfi, 21.V 2026</ref> Ukraina lõpetas [[Kupjansk]]i linna puhastamise sinna jäänud Venemaa vägedest.<ref name=deepstatemap/> === 22. mai === [[File:2026 Starobilsk-strike.jpg |thumb |Rünnakujärgne [[Starobilsk]]]] Ukraina tabas [[Luhanski oblast]]is [[Starobilsk]]i lähedal asuvat Vene eliitdrooniüksuse [[Rubikon]] õppekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610031283/soja-1549-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-peakorteri-tabamisest-luhanskis Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas] ERR, 22. V 2026</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat pedagoogilise kolledži ühiselamu ründamises,<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#venemaa Venemaa: Ukraina rünnakus üliõpilaskodu kasvas hukkunute arv kümneni] ERR, 23. V 2026</ref> mida Ukraina nimetab valeväiteks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585767/ukraina-peastaap-lukkas-umber-venemaa-vaited-tsiviilobjektide-rundamisest-luhanski-oblastis Ukraina peastaap lükkas ümber Venemaa väited tsiviilobjektide ründamisest Luhanski oblastis] Delfi, 22. V 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585572/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-suleti-koik-moskva-lennuvaljad Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja suleti kõik Moskva lennuväljad] Delfi, 22. V 2026</ref> === 23. mai === Venemaa droon ründas [[Sumõ]] äärelinnas matuserongkäiku ning rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#matuserongkaik Vene droon ründas matuserongkäiku Sumõ oblastis] ERR, 23.V 2026</ref> Ukraina tabas [[Luhansk]]i piirkonnas Vene kolonni, kütusemahuteid, väliladusid, remondibaase ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri. [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i sadamas tabas Ukraina Šešharise ümberlaadimiskompleksis asuvat Grušovaja naftaterminali ja [[Taman]]is asuvat Tamanneftegazi naftaterminali laadimisala. Samuti ründas Ukraina erinevaid sõjalisi objekte Krimmis, [[Kurski oblast]]is, [[Luhanski oblast]]is, [[Donetski oblast]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585928/video-ukraina-varsked-ohuloogid-tabasid-vene-naftarajatisi-ja-relvaladusid VIDEO | Ukraina värsked õhulöögid tabasid Vene naftarajatisi ja relvaladusid] Delfi, 24.V 2026</ref> === 24. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-24 (02).jpg |thumb |Purustused Kiievis peale Venemaa rünnakut]] Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni ja raketirünnaku. Selle tagajärjel hukkus neli ja sai vigastada sai 77 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585888/fotod-mastaapne-vene-raketirunnak-purustas-kiievis-elumaju-kiievi-oblastis-kasutati-ka-oresnikut FOTOD | Mastaapne Vene raketirünnak purustas Kiievis elumaju, Kiievi oblastis kasutati ka Orešnikut] Delfi, 24.V 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is asuvat [[Bila Tserkva]] linna ründas Venemaa keskmaaraketiga [[Orešnik]]. Ukraina õhukaitse tõrjus 600st droonist 549 ja 90st raketist 55.<ref>[https://www.err.ee/1610033900/kiievit-tabas-massiline-ballistiliste-rakettide-runnak#venemaa Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga] ERR, 24.V 2026</ref> Ukraina korraldas eduka droonirünnaku [[Vladimiri oblast]]is asuvale Vtorovo naftapumplale, mis varustab kütusega Moskva oblastit. === 25. mai === Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586298/lavrov-teatas-rubiole-et-venemaa-hakkab-andma-susteemseid-ja-jarjekindlaid-looke-kiievile Lavrov teatas Rubiole, et Venemaa hakkab andma Kiievile süsteemseid ja järjekindlaid lööke] Delfi, 26.V 2026</ref> ähvardades Kiievit ulatuslike õhurünnakutega.<ref>[https://www.err.ee/1610035744/soja-1552-paev-venemaa-teatas-kavatsusest-jatkata-kiievi-rundamist#venemaa Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma] ERR, 25.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586255/venemaa-argitab-valismaalasi-kiievist-lahkuma-ja-lubab-runnakuid-ule-linna Venemaa ärgitab välismaalasi Kiievist lahkuma ja lubab rünnakuid üle linna] Delfi, 25.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Brjanski oblast]]is asuvat [[Belets]]i naftahoidlat,<ref>[https://www.err.ee/1610037748/ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#brjansk Ukraina ründas Venemaa naftarajatist Brjanski oblastis] ERR, 26.V 2026</ref> ning erinevaid objekte [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Belgorodi oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586032/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ning-belgorodis-kadusid-raketirunnaku-jarel-elekter-ja-vesi Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ning Belgorodis kadusid raketirünnaku järel elekter ja vesi] Delfi, 25.V 2026</ref> === 26. mai === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] tiibrakettidega Venemaa sõjaväe infrastruktuuri [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610037748/soja-1553-paev-ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#storm Ukraina ründas Vene sõjaväetaristut Storm Shadow rakettidega] ERR, 26.V 2026</ref> === 27. mai === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Tšernihiv]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586564/venemaa-rundas-ukrainas-tsernihivit-kus-kolas-15-plahvatust Venemaa ründas Ukrainas Tšernihivit, kus kõlas 15 plahvatust] Delfi, 27.V 2026</ref> Ulkraina ründas droonide ja rakettidega Sevastopolit, Voronežit, Taganrogi ja Tuapse naftatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586601/raketid-ja-droonid-rundasid-sevastopolit-voronezi-ja-taganrogi-loogi-all-oli-taas-tuapse-naftatehas Raketid ja droonid ründasid Sevastopolit, Voroneži ja Taganrogi. Löögi all oli taas Tuapse naftatehas] Delfi, 27.V 2026</ref> Krimmis ründas Ukraina Belbeki, Katša ja Saki lennuväljasid.<ref>[https://www.err.ee/1610038777/meedia-krimmis-kolasid-kolme-sojavaelennuvalja-lahistel-plahvatused#krimm Meedia: Krimmis kõlasid kolme sõjaväelennuvälja lähistel plahvatused] Delfi, 27.V 2026</ref> Ukraina on laialdaselt kasutusele võtnud keskmaadroonid tegevusulatusega kuni 150 km. Selliste droonidega on Ukraina võtnud sihikule eeskätt Lõuna-Ukrainas [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites asuva [[Taganrog]]i-[[Džankoi]] maantee, raskendades sellega oluliselt nende oblastites ja Krimmis olevate Vene vägede varustamist.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586654/video-okupeeritud-alade-maanteed-on-muutunud-okupantidele-surmaloksuks-kuid-kas-see-toob-sotta-poorde |pealkiri=VIDEO - Okupeeritud alade maanteed on muutunud okupantidele surmalõksuks. Kuid kas see toob sõtta pöörde? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-27 |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] ni8ieyof453e0tl3r2thxjuahgkeocr 0 710091 7162559 7101155 2026-05-28T08:22:07Z Taurus404 80079 7162559 wikitext text/x-wiki {{Auto | pilt =Aston Martin DB5 (Skyfall).jpg | nimi =Aston Martin DB5 | tootja =[[Aston Martin]] | emafirma = | alias = | tootmine =1963–1965 <br/> 2020 | kokkupanek =[[Suurbritannia]] | eelkäija =[[Aston Martin DB4]] | järeltulija =[[Aston Martin DB6]] | klass =''[[Gran turismo]]'' | keretüüp =2-ukseline [[Kupee (keretüüp)|kupee]] <br/> 2-ukseline [[kabriolett]] | paigutus= | platvorm = | mootor = | ülekanne = | teljevahe =2489 mm | pikkus =4570 mm | laius =1680 mm | kõrgus = | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal =1502 kg | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = | sarnane = | disainer =[[Carrozzeria Touring Superleggera]] }} '''Aston Martin DB5''' on [[sportauto]]mudel, mida tootis aastatel 1963–1965 [[Suurbritannia|Briti]] autotootja [[Aston Martin]]. Selle kujundas [[Itaalia]] firma [[Carrozzeria Touring Superleggera]].<ref>{{Cite magazine |url=http://www.evo.co.uk/aston-martin/9656/birth-of-an-icon-1963-aston-martin-db5 |title=Birth of an icon: 1963: Aston Martin DB5 |first=Ian |last=Eveleigh |date=16 December 2008 |magazine=[[Evo (ajakiri)|Evo]] |access-date=24 April 2018 |language=en}}</ref> DB5-le eelnes [[Aston Martin DB4|DB4]]. "DB" sümboliseerib aastal 1947 Aston Martini firma ostnud ettevõtjat [[David Brown (ettevõtja)|David Browni]]. DB5 on tuntud [[James Bond]]i filmidest. James Bond sõitis DB5-ga esimest korda 1964. aasta filmis "[[Kuldsõrm]]".<ref name="mi6">{{cite web |url=http://www.mi6.co.uk/sections/q-branch/astonmartindb5.php3 |title=Aston Martin DB5 |website=MI6: The Home of James Bond 007 |access-date=27 January 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090108082013/http://www.mi6.co.uk///sections/q-branch/astonmartindb5.php3 |archive-date=8 January 2009 |url-status=usurped}}</ref> Aastal 2013 andis [[Royal Mail]] välja Aston Martin DB5-ga postmargi.<ref>{{cite news |title=New Royal Mail stamps celebrate classic British cars |url=https://www.telegraph.co.uk/motoring/classiccars/10239818/New-Royal-Mail-stamps-celebrate-classic-British-cars.html |access-date=26 September 2022 |work=The Telegraph}}</ref> ==Vaata ka== * [["James Bondi" sõidukite loend]] ==Viited== {{viited}} ==Allikad== *{{Cite book |last=Bouzereau |first=Laurent |title=The Art of Bond |url=https://archive.org/details/artofbondfromsto0000bouz |year=2006 |publisher=Boxtree Ltd |location=London |isbn=978-0-75221-551-8 }} *{{Cite book |last1=Pfeiffer |first1=Lee |last2=Worrall |first2=Dave |title=The Essential Bond |url=https://archive.org/details/essentialbondaut0000pfei_e2s2 |year=1998 |publisher=Boxtree Ltd |location=London |isbn=978-0-75222-477-0 }} [[Kategooria:Aston Martin|DB5]] [[Kategooria:Sportautod]] 0y6kpi4m3boyhqjbdr4j7ewmcrzwap1 0 711373 7162589 7112708 2026-05-28T08:39:22Z Svencapoeira 67038 7162589 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eriophyes tiliae2pl.jpg|pisi|left|''[[Eriophyes tiliae]]'' moodustatud pahad [[pärn]]a lehtedel.]] {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Eriophyoidea'' | värvus = loomad | pilt = Rust Mite, Aceria anthocoptes.jpg | pildi_seletus = ''[[Aceria anthocoptes]]'' | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = ''Eriophyoidea'' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Eriophyoidea''''' (ehk ''Tetrapodili'') on ülemsugukond [[lestalised|lestalisi]]. Kui lestalistel on tavaliselt neli paari jalgu, siis selle rühma loomadel vaid kaks paari. Paljud neist moodustavad taimedel [[pahk]]asid. Sellesse ülemsugukonda kuuluvad järgmised sugukonnad: * ''[[Diptilomiopidae]]'' * ''[[Eriophyidae]]'' – pahklestad * ''[[Phytoptidae]]'' ==Kirjandust== *[[Ants-Peep Silvere|Silvere, Ants-Peep]]; Stein-Margolina, Vita 1976. ''Tetrapodili – четырёхногие клещи. Электронно-микроскопическая анатомия, проблемы эволюции и взаумоотношения с возбудителями болезней растений''. Tallinn, 165 lk. [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] q4wo87rd27py59rf0s0clwuy5v1o6o1 7162590 7162589 2026-05-28T08:39:35Z Svencapoeira 67038 7162590 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Eriophyoidea'' | värvus = loomad | pilt = Rust Mite, Aceria anthocoptes.jpg | pildi_seletus = ''[[Aceria anthocoptes]]'' | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = ''Eriophyoidea'' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Eriophyoidea''''' (ehk ''Tetrapodili'') on ülemsugukond [[lestalised|lestalisi]]. Kui lestalistel on tavaliselt neli paari jalgu, siis selle rühma loomadel vaid kaks paari. Paljud neist moodustavad taimedel [[pahk]]asid. Sellesse ülemsugukonda kuuluvad järgmised sugukonnad: * ''[[Diptilomiopidae]]'' * ''[[Eriophyidae]]'' – pahklestad * ''[[Phytoptidae]]'' ==Kirjandust== *[[Ants-Peep Silvere|Silvere, Ants-Peep]]; Stein-Margolina, Vita 1976. ''Tetrapodili – четырёхногие клещи. Электронно-микроскопическая анатомия, проблемы эволюции и взаумоотношения с возбудителями болезней растений''. Tallinn, 165 lk. [[Pilt:Eriophyes tiliae2pl.jpg|pisi|left|''[[Eriophyes tiliae]]'' moodustatud pahad [[pärn]]a lehtedel.]] [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] hnobuhx2v018bx58g3b6iagc1sduvzz 7162591 7162590 2026-05-28T08:39:53Z Svencapoeira 67038 7162591 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Eriophyoidea'' | värvus = loomad | pilt = Rust Mite, Aceria anthocoptes.jpg | pildi_seletus = ''[[Aceria anthocoptes]]'' | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = '''''Eriophyoidea''''' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Eriophyoidea''''' (ehk ''Tetrapodili'') on ülemsugukond [[lestalised|lestalisi]]. Kui lestalistel on tavaliselt neli paari jalgu, siis selle rühma loomadel vaid kaks paari. Paljud neist moodustavad taimedel [[pahk]]asid. Sellesse ülemsugukonda kuuluvad järgmised sugukonnad: * ''[[Diptilomiopidae]]'' * ''[[Eriophyidae]]'' – pahklestad * ''[[Phytoptidae]]'' ==Kirjandust== *[[Ants-Peep Silvere|Silvere, Ants-Peep]]; Stein-Margolina, Vita 1976. ''Tetrapodili – четырёхногие клещи. Электронно-микроскопическая анатомия, проблемы эволюции и взаумоотношения с возбудителями болезней растений''. Tallinn, 165 lk. [[Pilt:Eriophyes tiliae2pl.jpg|pisi|left|''[[Eriophyes tiliae]]'' moodustatud pahad [[pärn]]a lehtedel.]] [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] du5cfu6wew8kg2gy6myedfz2ypq4ckj 7162592 7162591 2026-05-28T08:40:14Z Svencapoeira 67038 7162592 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Eriophyoidea'' | värvus = loomad | pilt = Rust Mite, Aceria anthocoptes.jpg | pildi_seletus = ''[[Aceria anthocoptes]]'' | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = '''''Eriophyoidea''''' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Eriophyoidea''''' (ehk ''Tetrapodili'') on ülemsugukond [[lestalised|lestalisi]]. Kui lestalistel on tavaliselt neli paari jalgu, siis selle rühma loomadel vaid kaks paari. Paljud neist moodustavad taimedel [[pahk]]asid. Sellesse ülemsugukonda kuuluvad järgmised sugukonnad: * ''[[Diptilomiopidae]]'' * ''[[Eriophyidae]]'' – pahklestad * ''[[Phytoptidae]]'' ==Kirjandust== *[[Ants-Peep Silvere|Silvere, Ants-Peep]]; Stein-Margolina, Vita 1976. ''Tetrapodili – четырёхногие клещи. Электронно-микроскопическая анатомия, проблемы эволюции и взаумоотношения с возбудителями болезней растений''. Tallinn, 165 lk. [[Pilt:Eriophyes tiliae2pl.jpg|pisi|left|[[Pärna-pahklest]]a moodustatud pahad [[pärn]]a lehtedel.]] [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] iq5ynmn3r3y7a8ceeiorrra1isxr8mt 7162593 7162592 2026-05-28T08:40:46Z Svencapoeira 67038 7162593 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Eriophyoidea'' | värvus = loomad | pilt = Rust Mite, Aceria anthocoptes.jpg | pildi_seletus = ''[[Aceria anthocoptes]]'' | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = '''''Eriophyoidea''''' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Eriophyoidea''''' (ehk ''Tetrapodili'') on ülemsugukond [[lestalised|lestalisi]]. Kui lestalistel on tavaliselt neli paari jalgu, siis selle rühma loomadel vaid kaks paari. Paljud neist moodustavad taimedel [[pahk]]asid. Sellesse ülemsugukonda kuuluvad järgmised sugukonnad: * ''[[Diptilomiopidae]]'' * ''Eriophyidae'' – [[pahklestad]] * ''[[Phytoptidae]]'' ==Kirjandust== *[[Ants-Peep Silvere|Silvere, Ants-Peep]]; Stein-Margolina, Vita 1976. ''Tetrapodili – четырёхногие клещи. Электронно-микроскопическая анатомия, проблемы эволюции и взаумоотношения с возбудителями болезней растений''. Tallinn, 165 lk. [[Pilt:Eriophyes tiliae2pl.jpg|pisi|left|[[Pärna-pahklest]]a moodustatud pahad [[pärn]]a lehtedel.]] [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] 0un6w6vb04swzdkrxmupt5s2m2x6s4q 0 711390 7162565 7112719 2026-05-28T08:23:54Z Svencapoeira 67038 7162565 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pahklestad ''Eriophyidae'' | värvus = loomad | pilt = Eriophyes laevis 04.JPG | pildi_seletus = Pahklesta ''[[Eriophyes laevis]]'' pahad lepa lehtedel | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = ''[[Eriophyoidea]]'' | sugukond = Pahklestad ''Eriophyidae'' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Pahklestad''' (''Eriophyidae'') on sugukond [[lestalised|lestalisi]]. Paljud neist moodustavad taimedel [[pahk]]asid. ==Eesti liike== *''[[Cecidophyopsis spicata]]'' (elab sõstardel) *''Eriophyes laevis'' – [[lepa-pahklest] *''Eriophyes mali'' – [[õunapuu-pahklest]] *''Eriophyes pyri'' – [[pirnipuu-pahklest]] *''Eriophyes ribis'' (''Cecidophyopsis ribis'') – [[sõstra-pahklest]] *''Eriophyes similis'' – [[ploomipuu-pahklest]] *''[[Eriophyes tetanothrix]]'' (elab pajudel) *''Eriophyes tiliae'' – [[pärna-pahklest]] *''[[Fragariocoptes setiger]]'' (elab [[muulukas|muulukal]]) ==Vaata ka== *''[[Phytoptidae]]'' [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] 57y3njmt010t92vvjdmc2l00xtmlyp1 7162566 7162565 2026-05-28T08:24:05Z Svencapoeira 67038 7162566 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pahklestad ''Eriophyidae'' | värvus = loomad | pilt = Eriophyes laevis 04.JPG | pildi_seletus = Pahklesta ''[[Eriophyes laevis]]'' pahad lepa lehtedel | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = ''[[Eriophyoidea]]'' | sugukond = Pahklestad ''Eriophyidae'' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Pahklestad''' (''Eriophyidae'') on sugukond [[lestalised|lestalisi]]. Paljud neist moodustavad taimedel [[pahk]]asid. ==Eesti liike== *''[[Cecidophyopsis spicata]]'' (elab sõstardel) *''Eriophyes laevis'' – [[lepa-pahklest]] *''Eriophyes mali'' – [[õunapuu-pahklest]] *''Eriophyes pyri'' – [[pirnipuu-pahklest]] *''Eriophyes ribis'' (''Cecidophyopsis ribis'') – [[sõstra-pahklest]] *''Eriophyes similis'' – [[ploomipuu-pahklest]] *''[[Eriophyes tetanothrix]]'' (elab pajudel) *''Eriophyes tiliae'' – [[pärna-pahklest]] *''[[Fragariocoptes setiger]]'' (elab [[muulukas|muulukal]]) ==Vaata ka== *''[[Phytoptidae]]'' [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] dg88ayx655wqvit16p3h1lb4elhjv5y 7162567 7162566 2026-05-28T08:24:21Z Svencapoeira 67038 7162567 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pahklestad ''Eriophyidae'' | värvus = loomad | pilt = Eriophyes laevis 04.JPG | pildi_seletus = Pahklesta ''[[Eriophyes laevis]]'' pahad lepa lehtedel | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = ''[[Eriophyoidea]]'' | sugukond = '''Pahklestad''' ''Eriophyidae'' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Pahklestad''' (''Eriophyidae'') on sugukond [[lestalised|lestalisi]]. Paljud neist moodustavad taimedel [[pahk]]asid. ==Eesti liike== *''[[Cecidophyopsis spicata]]'' (elab sõstardel) *''Eriophyes laevis'' – [[lepa-pahklest]] *''Eriophyes mali'' – [[õunapuu-pahklest]] *''Eriophyes pyri'' – [[pirnipuu-pahklest]] *''Eriophyes ribis'' (''Cecidophyopsis ribis'') – [[sõstra-pahklest]] *''Eriophyes similis'' – [[ploomipuu-pahklest]] *''[[Eriophyes tetanothrix]]'' (elab pajudel) *''Eriophyes tiliae'' – [[pärna-pahklest]] *''[[Fragariocoptes setiger]]'' (elab [[muulukas|muulukal]]) ==Vaata ka== *''[[Phytoptidae]]'' [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] 4yh9p5emnw3ngink468n8qysfsqyrmn 7162568 7162567 2026-05-28T08:25:37Z Svencapoeira 67038 7162568 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pahklestad ''Eriophyidae'' | värvus = loomad | pilt = Eriophyes laevis 04.JPG | pildi_seletus = Pahklesta ''[[Eriophyes laevis]]'' pahad lepa lehtedel | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = ''[[Eriophyoidea]]'' | sugukond = '''Pahklestad''' ''Eriophyidae'' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Pahklestad''' (''Eriophyidae'') on sugukond [[lestalised|lestalisi]]. Paljud neist moodustavad taimedel [[pahk]]asid. ==Perekondi== *''[[Eriophyes]]'' ==Vaata ka== *''[[Phytoptidae]]'' [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] trttji2x2m1dke8ffx0kqfd8mhsgdmw 7162583 7162568 2026-05-28T08:35:24Z Svencapoeira 67038 7162583 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pahklestad ''Eriophyidae'' | värvus = loomad | pilt = Eriophyes laevis 04.JPG | pildi_seletus = Pahklesta ''[[Eriophyes laevis]]'' pahad lepa lehtedel | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = ''[[Eriophyoidea]]'' | sugukond = '''Pahklestad''' ''Eriophyidae'' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Pahklestad''' (''Eriophyidae'') on sugukond [[lestalised|lestalisi]]. Paljud neist moodustavad taimedel [[pahk]]asid. ==Perekondi== *''[[Cecidophyopsis]]'' *''[[Eriophyes]]'' ==Vaata ka== *''[[Phytoptidae]]'' [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] 8p9c8a2zauk2yjw4nsywxz136ztpg2s 7162585 7162583 2026-05-28T08:37:19Z Svencapoeira 67038 7162585 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pahklestad ''Eriophyidae'' | värvus = loomad | pilt = Eriophyes laevis 04.JPG | pildi_seletus = [[Lepa-pahklest]]a pahad lepa lehtedel | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = ''[[Eriophyoidea]]'' | sugukond = '''Pahklestad''' ''Eriophyidae'' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Pahklestad''' (''Eriophyidae'') on sugukond [[lestalised|lestalisi]]. Paljud neist moodustavad taimedel [[pahk]]asid. ==Perekondi== *''[[Cecidophyopsis]]'' *''[[Eriophyes]]'' ==Vaata ka== *''[[Phytoptidae]]'' [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] 3w8c93qzy1d4gne1erwqa2vvwxtasvr 0 711565 7162586 7112725 2026-05-28T08:37:53Z Svencapoeira 67038 7162586 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Phytoptidae'' | värvus = loomad | pilt = Phytoptus avellanae - close up of big bud.JPG | pildi_seletus = ''[[Phytoptus avellanae]]'' pahk [[sarapuu]]l | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = ''[[Eriophyoidea]]'' | sugukond = ''Phytoptidae'' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Phytoptidae''''' on sugukond [[lestalised|lestalisi]]. Paljud neist moodustavad taimedel [[pahk]]asid. ==Eesti liike== *''Phytoptus avellanae'' – [[sarapuu pungalest]] ==Vaata ka== *[[pahklestad]] [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] t5dhdu4ifd16m4em2oflxm7po61f9ip 7162587 7162586 2026-05-28T08:38:31Z Svencapoeira 67038 7162587 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Phytoptidae'' | värvus = loomad | pilt = Phytoptus avellanae - close up of big bud.JPG | pildi_seletus = ''[[Phytoptus avellanae]]'' pahk [[sarapuu]]l | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = ''[[Eriophyoidea]]'' | sugukond = ''Phytoptidae'' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Phytoptidae''''' on sugukond [[lestalised|lestalisi]]. Paljud neist moodustavad taimedel [[pahk]]asid. ==Eesti liike== *''Phytoptus avellanae'' – [[sarapuu-pungalest]] ==Vaata ka== *[[pahklestad]] [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] ahtg6ny7tvbdumm3kjv2rh1m6o3sayu 7162588 7162587 2026-05-28T08:38:41Z Svencapoeira 67038 7162588 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Phytoptidae'' | värvus = loomad | pilt = Phytoptus avellanae - close up of big bud.JPG | pildi_seletus = ''[[Phytoptus avellanae]]'' pahk [[sarapuu]]l | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = ''[[Eriophyoidea]]'' | sugukond = '''''Phytoptidae''''' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Phytoptidae''''' on sugukond [[lestalised|lestalisi]]. Paljud neist moodustavad taimedel [[pahk]]asid. ==Eesti liike== *''Phytoptus avellanae'' – [[sarapuu-pungalest]] ==Vaata ka== *[[pahklestad]] [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] ay3kzdaninb2d53rhvz3dxtneq68j3h 0 713487 7162572 7157154 2026-05-28T08:28:32Z Oberpahlen 156337 /* Isiklikku */ 7162572 wikitext text/x-wiki [[File:Gottfried Hasenjägeri hauakivi.jpg|thumb|Gottfried Hasenjägeri hauakivi Põltsamaa saksa kalmistul]] '''Gottfried Rudolph Hasenjäger''' ([[11. veebruar]] [[1865]] [[Pöögle mõis]] – [[10. märts]] [[1920]] [[Põltsamaa]]) oli Põltsamaa kihelkonnaarst. Ta alustas Põltsamaal teenistust 1894. aastal ja teenis seal surmani<ref name="Nekr"/>. ==Elulugu== Gottfried Hasenjäger sündis [[Pöögle mõis]]as veskimeistri pojana. Ta sai oma koolihariduse Tartu eelkoolis ja gümnaasiumis. Õppis aastatel 1887–1893 [[Tartu Ülikool]]is arstiks. Hasenjäger alustas asendusarstina teenistust [[Sänna mõis]]as, kust siirdus 1894. aastal Põltsamaale, asudes seal juhtima kihelkonnahaiglat.<ref name="Ents"/> 1914. aastal alanud [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] ajal ajal kutsuti ta mõneks ajaks sõjaväe teenistusse, mistõttu Põltsamaa jäi ajutiselt arstita<ref name="PM1914"/>. Arsti hinnati Põltsamaal tema põhjalike teadmiste ja oskuste poolest. „Südamlikkus, huumor ja mõistus ühinesid temas õnnelikul viisil, talle oli omane mitmekülgne haritus,“ kirjutati Gottfried Hasenjägeri surmale pühendatud järelehüüdes.<ref name="Nekr"/> ==Isiklikku== Gottfried Hasenjäger oli abielus Mary Fanny Trautmanniga ja neil oli kaks last<ref name="Geni"/>. Poeg Ernst Gottfried sõdis vanemallohvitserina [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] [[Balti pataljon]]is ja töötas hiljem artsina<ref name="ERA"/>. Ka vend [[Ernst Gustav Hasenjäger]] oli arst ning teenis pärast ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist tohtrina pikemat aega [[Pala]]l ja hiljem [[Sindi]] vabrikus<ref name="Kodavere"/>. Gottfried Hasenjäger on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Nekr">Oberpahlen. Revaler Bote, 22.03.1920, lk 3 (nekroloog)</ref> <ref name="Ents">Hasenjäger, Gottfried. 1905. Brennsohn, Isidorus. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart, lk 192</ref> <ref name="Geni">[https://www.geni.com/people/Gottfried-Rudolph-Hasenj%C3%A4ger/6000000068536342909?through=6000000068536119011 Gottfried Rudolph Hasenjäger]. GENI. Vaadatud 19.04.2026</ref> <ref name="ERA">ERA.495.7.939 Ohvitseride teenistustoimikud</ref> <ref name="Kodavere">Kodaverest. Postimees, nr. 294, 24.12.1911, lk 5</ref> <ref name="PM1914">Põltsamaalt.Tallinna Teataja, nr. 259, 13.11.1914, lk 1</ref> }} {{JÄRJESTA:Hasenjäger, Gottfried}} [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1865]] [[Kategooria:Surnud 1920]] 6evf94w69n88xrkqy6p2ug1spqtelv7 0 713635 7162364 7161074 2026-05-27T21:55:33Z Evlper 104506 7162364 wikitext text/x-wiki [[File:Arcos de herradura mozárabe de Santiago de Peñalba.jpg|thumb|Marmorsammastele toetuvad [[hoburaudkaar]]ed ja ''[[alfiz]]'' [[Santiago de Peñalba]] kiriku sissekäiguportaalil]] [[File:Monasterio mozárabe de San Miguel de Escalada.jpg|thumb|San Miguel de Escalada klooster]] [[File:Arches inside Hermitage of San Baudelio de Berlanga.jpg|thumb|San Baudelio de Berlanga empoori toetavad kaared]] [[File:Lebeña4.jpg|thumb|[[Lebeña Santa María kirik]]u räästakonsoolid]] '''Mosaraabia kunst''' hõlmab 9.–10. sajandi<ref name="smarthistory" /> (mõne käsitluse järgi ka 11. sajandi<ref name="unesco" />) arhitektuuri ja kujutavat kunsti, mille loojaks olid [[mosaraablased]] (nimetust on kasutatud kristlaste kohta, kes pärast Pürenee poolsaare vallutamist 711. aastal jäid sinna [[maurid]]e võimu all elama või rändasid religioosse ja majandusliku surve tõttu [[Al-Ándalus]]ist välja põhja poole).<ref name="britannica" /> Mosaraabia arhitektuuri iseloomustab [[mauri arhitektuur]]ist laenatud ehitusvõtete, ruumivormide ja arhitektuurielementide kasutamine kõrvuti [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] ja [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria]] varakeskaegse ehituspärandiga; suurem osa mosaraabia ehitisi on püstitatud [[rekonkista]] järgse [[repoblación|taasasustamise]] käigus kristlike kuningriikide tagasivallutatud aladele. 2019. aastal kanti kümme Pürenee poolsaare mosaraabia ehitist [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] kandidaatide nimekirja: * [[San Pedro de la Nave]] [[Campillo]]s [[Zamora provints]]is * [[Nuestra Señora de las Viñase kirik]] [[Quintanilla de las Viñas]]es [[Burgose provints]]is * [[San Miguel de Escalada klooster]] [[San Miguel de Escalada]]s [[Leóni provints]]is * [[Santiago de Peñalba]] [[Peñalba de Santiago]]s Leóni provintsis * [[Berlanga San Baudelio|San Baudelio pühamu]] [[Casillas de Berlanga]]s [[Soria provints]]is * [[Wamba Santa María kirik|Santa María kirik]] [[Wamba vald|Wambas]] [[Valladolidi provints]]is * [[San Cebrián de Mazote San Cipriano kirik|San Cipriano kirik]] [[San Cebrián de Mazote]]s Valladolidi provintsis * [[Celanova San Migueli kabel]] või [[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] [[San Rosendo de Celanova]]s [[Ourense provints]]is * [[Melque kloostrikompleks]] [[San Martín de Montalbán]]is [[Toledo provints]]is * [[San Pedro de la Mata kirik]] [[Casalgordo]]s Toledo provintsis<ref name="unesco" /> == Ajaloost == [[Kalifaat|Kalifaadis]] allaheidetud [[Kristlus|kristlasi]] salliti (olgugi et ''mustaʿrib'', millest on tuletatud sõna "mosaraabia" tähendab 'araabiastatud') ja neil lubati oma usku edasi viljeleda, ehkki uute kirikute ehitamine oli keelatud. Siiski rändas osa kristlasi maksustamise ja religioosse surve tõttu kalifaadist välja põhja poole. Kokkupuude [[islami kultuur]]i ja kunstivormidega mõjutas tugevalt mosaraablaste kunstitraditsiooni ja mosaraabia kunst sünteesib kristlikku ja islami traditsiooni. Kui [[rekonkista]] järel püstitati tagasi vallutatud aladel uusi ehitisi, eelkõige kirikuid (peamiselt [[Leóni kuningriik|Leoni kuningriigis]]), sobitasid kohalikud või kalifaadi aladelt välja rännanud mosaraabia ehitajad nendes piirkondades islami kultuuri aladel omaks võetu kristliku kirikuehituse traditsiooni ja varasemate stiilidega. Osaliselt mõjutas mosaraabia kunst muude araabia kultuuri ilmingute liikumist põhja poole [[Euroopa]]sse. == Kirjeldus == Mosaraabia kunst on eklektiline ja sünteesiv, mis tuleneb selle tekke spetsiifilisest ajast ja kohast [[Varakeskaeg|varakeskaja]] [[Ibeeria poolsaar|Ibeerias]]. Seda iseloomustab [[Kristlus|kristlik]] aines, kuid stiilis on selgelt näha islami kunsti vormikeelt ja dekoori, seega see sulatab uuenenud oludes kokku kohaliku traditsiooni ja võõra.<ref name="unesco" /> [[File:Cruz de Peñalba leon.jpg|thumb|Peñalba rist]] [[File:B Facundus 135.jpg|thumb|Apokalüptilised ratsanikud Facunduse Beatuse apokalüpsise illustratsioonil]] === Arhitektuur === Mosaraabia arhitektuuris väljendub islami kunsti mõju ehitistes selgeimalt [[hoburaudkaar]]e ja [[Roie (arhitektuur)|roietele]] toetuvate [[Kuppel|kuplite]] olemasolus. Mosaraabia arhitektuuri stiililise eklektilisuse tõttu on raske välja tuua kindlaid läbivaid jooni, kuna mõningates ehitistes domineerivad [[Varakristlik kunst|varakristliku arhitektuuri]], [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide kunsti]] või ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria eelromaanika]] vormikõne, mõningates rohkem [[islami arhitektuur]]i vormid. Siiski esineb mosaraabia ehitistes osa järgnevatest elementidest: * Kõrge ehitustehniline tase, peamiselt tahutud kividest müüritise kasutamine nii kandvates konstruktsioonides kui ka välisseintes. * Välisviimistluse lihtsus või selle puudumine. * Palju eri [[põhiplaan]]ivariante, millest enamikku iseloomustab osadeks liigendatud ruum (erinevalt ühtsena kulgevast [[lööv]]ist on iga ruumiosa omaette üksus, kaetud [[kuppel|kupliga]], mida eri viisidel toetavad roided) ja väikesed proportsioonid. * Hoone peasissepääs on sageli lõunaseinas. * [[Hoburaudkaar]] ruumide vahelistes kaartes, [[arkaad]]ides ja ukse- ning aknaavades. * ''[[Alfiz]]'' ustel ja akendel. * Toed on peamiselt [[sammas|sambad]] lihtsustatud [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]idega. * [[Räästas|Räästad]] on väljaulatuvad ja toetuvad sopilise kujuga ornamenteeritud [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele. Et kristlastel piirati ehitamist ja oma pühakodade ennistamist kalifaadi aladel, on rohkem mosaraabia stiilis ehitisi loonud 9. sajandi lõpust 11. sajandi alguseni mungad, kes rändasid Põhja-Hispaaniasse aladele, kus kristlus säilis ja hakkas taas laienema. Tuntuimad näited eelromaanikast on [[Santiago de Peñalba]] klooster; romaanikast [[San Miguel de Escalada kirik]] [[León (Hispaania)|León]]i lähedal, mille rajasid [[Córdoba]]st tulnud mungad<ref>[https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory]</ref>. Viimatinimetatu on suurim mosaraabia kirik.<ref>[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-architecture Mozarabic architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> === Illuminatsioon === Tuntuimad mosaraabia kunsti teosed on [[Beatuse apokalüpsis]]e käsikirjad. See [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud käsikirjade]] grupp on koopiad [[Liébana Beatus]]e kommentaaridest [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatule]], mida kaunistavad säravate värvidega loodud [[miniatuur]]id<ref name="smarthistory" />. Kunstnikest on nimeliselt teada [[Maius]]. Nende käsikirjade stiil mõjutas hilisemat romaanika perioodil loodud kunsti.<ref name="britannica" /> === Tarbekunst === Mosaraabia stiilist saab kõnelda vaid kristliku kunsti kontekstis. Tarbekunstiesemed nagu tekstiilid, keraamilised dekoratiivkivid ja nõud on samaaegsest islami kunstist praktiliselt eristamatud. Vaid kristlike motiivide esinemine neil võib aimu anda, et tegijad polnud muslimid. Mosaraabia kullassepataieseks peetakse ka [[Peñalba rist]]i. <gallery> Caliz-de-Sto-Domingo-de-Silos.jpg|[[Santo Domingo de Silos]]e [[karikas]] Patena Valcavado.jpg|[[Pateen]] 10. sajandist, [[Valcavado]] Spagna, acquamanile a forma di pavone reale, 972, lega di rame,.JPG|Paabulinnukujuline [[akvamaniil]], 972 Cruz San Millán M.A.N..JPG|[[Elevandiluu]]st [[protsessioonirist]] </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="smarthistory">[https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory]</ref> <ref name="unesco">[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6377/ Group of Mozarabic buildings on the Iberian Peninsula. - Tentative List. UNESCO]</ref> <ref name="britannica">[https://www.britannica.com/art/Mozarabic-art Mozarabic art. - Encyclopedia Britannica]</ref> }} == Välislingid == * [https://smarthistory.org/period-culture-style/mozarabic/ Mozarabic. - Smarthistory] * [https://smarthistory.org/islamic-west-introduction/ Sabahat Adil. The vibrant visual cultures of the Islamic West, an introduction. - Smarthistory] {{lääne kunst}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Mosaraabia kunst| ]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:Hispaania kunst]] [[Kategooria:Portugali kunst]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] dgs1ts7ltyef700gy2x8ss0r1w2k092 0 715077 7162465 7154259 2026-05-28T06:24:10Z Svencapoeira 67038 7162465 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = Iberis simplex | pilt = Iberis simplex1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = ''Iberis simplex'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Ibeeris]] ''Iberis'' | liik = '''''Iberis simplex''''' | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''''Iberis simplex''''' on taim [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonnas. == Välislingid == * {{Elurikkus|530626}} [[Kategooria:Ristõielised]] rt3m1giwgljo0x16q572439syce8aoa 0 715542 7162311 7161417 2026-05-27T19:45:37Z Yelenab 104345 lisatud vidie 7162311 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Faina Muromtseva''' (sündinud Faina Sokolova; 29. mai 1926 Tartu – 30. september 2021 Tartu) on kunstnik [[Ivan Sokolov (Tartu kunstnik)|Ivan Sokolovi]] tütar ja kunstipärandi hoidja. Oli seotud Tartu Kunstnike Majaga kolmkümmend aastat. Muromtseva tegi koostööd kunstiuurijate ja ajaloolastega, sealhulgas [[Sergei Issakov|Sergei Isakovi]] ja Nadežda Valkiga, aidates säilitada ja uurida Ivan Sokolovi loomingulist pärandit.<ref name=":1" /> Tema vahendusel jõudis osa kunstniku teostest Eesti muuseumidesse ja arhiividesse.<ref name=":2" /> == Elukäik == Faina Muromtseva sündis 1926. aastal Tartus vanausuliste peres. Isa oli kunstnik Ivan Sokolovi ja ema Anfissa, peres oli veel kolm last. Perekond elas aadressil Fortuna tänav 36 teise korruse korteris, [[Tartu Pärmivabrik|Tartu pärmivabriku]] vastas.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Katajeva-Valk |eesnimi=Nadežda |pealkiri=Tartu kunstnik Ivan Sokolov : elu ja looming |kirjastus=Dialoog |aasta=2018 |isbn=978-9949-883-86-8 |koht=Tartu |lehekülg=63-107 |keel=eesti, vene}}</ref> 1941. aastal lõpetas Faina Sokolova [[Tartu Naisühingu Kutsekool|Tartu Naisühingu Kutsekooli.]] 1942. aastal suri haiguse tagajärjel ema 34-aastaselt ja seejärel õde Vera.<ref name=":0" /> 1946. aastal Faina abiellus ja sõidab abikaasaga [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]], kus sünnib neli tütart. Pärast ebaõnnestunud abielu naasis Faina 1955. aastal lastega Tartusse ja asus elama koos isaga Eha tänaval majas number 19. Tartus sündis ka viies tütar. Alates 1976. aastast töötas ta Kunstnike Majas esmalt raamatupidaja ja sekretärina, hiljem aitas lisaks näitustel saalivalvurina.<ref name=":0" /> Seal töötas ta kuni 1996. aastani, mil läks pensionile. Suri 95-aastaselt ja on maetud Tartu vanausuliste kalmistule Roosi tänaval Sokolovide perekonna hauaplatsile. == Tegevus kunstnik Ivan Sokolov kunstipärandi hoidjana == Muromtseva tegeles isa loomingu säilitamisega, kogus andmeid tema elu ja töö kohta ning aitas korraldada näitusi. Faina Muromtseva oli ka 2018. aastal kunstniku 100. sünniaastapäeva näituse „Ivan Sokolov, 1884–1972: mälestusnäitus“ korraldamise eestvedaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ivan Sokolov - EKABL |url=https://www.ekabl.ee/id/sokolovivan |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.ekabl.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri="Kunst on minu jaoks olnud alati pidupäev. Ivan Sokolov. Näitus 3.05-16.05.2027" |url=https://venemuuseum.ee/wp-content/uploads/2017/05/Sokolovi-n%c3%a4itus-2017-EST.pdf |väljaanne=venemuuseum.ee}}</ref> Eesti NSV Kunstnike Liidu Tartu osakonnas ja Eesti NSV Kunstifondi toetusel Kunstnike Majas välja pandud näitusel oli umbes 60 teost. Näitusel tutvus Muromtseva Nadežda Valkiga.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Katajeva-Valk |eesnimi=Nadežda |pealkiri=Тартуский художник Иван Соколов : жизнь и творчество = Tartu kunstnik Ivan Sokolov : elu ja looming |kirjastus=Dialoog AS |aasta=2018 |isbn=978-9949-883-86-8 |koht=Tartu |lehekülg=7}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Редакция |kuupäev=2025-04-03 |pealkiri=«И боль пройдёт, когда-нибудь…» Разговор с Надеждой Валк |url=https://vestniktartu.ee/people/i-bol-projdyot-kogda-nibud-razgovor-s-nadezhdoj-valk/ |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=Vestnik Tartu |keel=ru-RU}}</ref> Kunstniku loomingu säilitamiseks annetas Muromtseva 27 Sokolovi maali [[MTÜ Vene Muuseum|MTÜ Vene Muuseumi]] kogusse.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Grigorjev |eesnimi=Sergei |perekonnanimi2=КУЗНЕЦОВА |eesnimi2=Нелли |pealkiri=архив газеты "Молодежь Эстонии" |url=http://www.moles.ee/04/May/28/12-1.php |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.moles.ee}}</ref> Koostöös Vene Muusemiga korraldati 2017. aastal Toompea lossis kunstniku mälestusnäitus, kus eksponeeriti MTÜ Vene Muusemi kogu ja eraisikute kogudest saadud 32 väljavalitud kunstiteost.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Paal |eesnimi=Gunnar |kuupäev=2017-05-03 |pealkiri=Riigikogus on eestivene kunstniku Ivan Sokolovi mälestusnäitus |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogus-eestivene-kunstniku-ivan-sokolovi-malestusnaitus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> 2014. aastal tegi Faina Muromtseva tegi kirjanik Nadežda Valkile ettepaneku kirjutada raamatu kunstnik Ivan Sokolovist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Редакция |kuupäev=2025-03-12 |pealkiri=Серию выставок «Диалога» открывает выставка Ивана Соколова |url=https://vestniktartu.ee/events/seriyu-vystavok-dialoga-otkryvaet-vystavka-ivana-sokolova/ |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=Vestnik Tartu |keel=ru-RU}}</ref> Muromtseva aitas Valkil kokku panna kunstniku elulugu, näituste loetelu ja andis ligipääsu kodualbumile.<ref name=":1" /> 2018. aastal ilmuski 360-leheküljeline monograafia "Tartu kunstnik Ivan Sokolov. Elu ja looming", mis sisaldab ka teoste reproduktsioone.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-05-01 |pealkiri=Vanausuline, kes pidas kunsti pidupäevaks |url=https://tartu.postimees.ee/4481531/vanausuline-kes-pidas-kunsti-pidupaevaks |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Muromtseva, Faina}} [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2021]] hhsnrsqpgy0aw1tf960f7p0nbaj3fdl 0 715543 7162274 7159815 2026-05-27T18:41:00Z Atrepaot 226731 Lisasin infot ja ka viited 7162274 wikitext text/x-wiki '''Rain Terras''' (sündinud 7. novembril 1972) on Eesti omavalitsustegelane, Rapla vallavanem<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vallavalitsus |url=https://rapla.ee/juhtimine-ja-majandus/valla-juhtimine/vallavalitsus/ |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Rapla vald |keel=et}}</ref> ja endine mereväelane.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2018-10-05 |pealkiri=Mereväebaasi ülemaks määrati kaptenleitnant Rain Terras |url=https://mil.ee/uudised/merevaebaasi-ulemaks-maarati-kaptenleitnant-rain-terras/ |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == Karjäär == === Tegevus Eesti mereväes === Terras astus 1997. aastal Eesti kaitseväkke. Ta on õppinud Saksa mereväe akadeemias ja Bundeswehri juhtimisakadeemias. Lisaks on ta end täiendanud ka Hollandi ja Belgia mereväekoolides. Ta on töötanud mereväebaasi ülemana, staabiohvitserina ning ka teistes Eesti mereväe ametikohtadel.<ref name=":0" /> === Tegevus kohalikus poliitikas === Terrasest sai 2022. aastal Rapla valla abivallavanem.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sõnumid |eesnimi=Raplamaa |kuupäev=2022-02-22 |pealkiri=Rapla uus abivallavanem alustab järgmisel nädalal |url=https://sonumid.ee/2022/02/23/rapla-uue-abivallavanemana-alustab-rain-terras/ |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Raplamaa Sõnumid |keel=et}}</ref> Ta kõrvaldati 2025. aastal ametist pärast Rapla Vallakodanike Liidu esinumbrina vallavanemaks kandideerimisest teatamist. Tema suhtes algatati ka kriminaalmenetlus, seoses vallale mainekahju tekitamisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}</ref> == Viited == # https://rapla.ee/juhtimine-ja-majandus/valla-juhtimine/vallavalitsus/ # https://mil.ee/uudised/merevaebaasi-ulemaks-maarati-kaptenleitnant-rain-terras/ # https://sonumid.ee/2022/02/23/rapla-uue-abivallavanemana-alustab-rain-terras/ # https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/uudised-rapla-vallavalitsus-algatas-abivallavanema-rain-terrase-suhtes-distsiplinaarmenetluse 2hzpuqk7ss46cjxwlpo9zti5b4twime 7162294 7162274 2026-05-27T19:11:42Z Atrepaot 226731 Lisasin infot 7162294 wikitext text/x-wiki '''Rain Terras''' (sündinud 7. novembril 1972) on Eesti omavalitsustegelane, Rapla vallavanem<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vallavalitsus |url=https://rapla.ee/juhtimine-ja-majandus/valla-juhtimine/vallavalitsus/ |väljaanne=Rapla vald |keel=et}}</ref> ja endine mereväelane.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Mereväebaasi ülemaks määrati kaptenleitnant Rain Terras |url=https://mil.ee/uudised/merevaebaasi-ulemaks-maarati-kaptenleitnant-rain-terras/ |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == Karjäär == === Tegevus Eesti mereväes === Terras astus 1997. aastal Eesti kaitseväkke. Ta on õppinud Saksa mereväe akadeemias ja Bundeswehri juhtimisakadeemias. Lisaks on ta end täiendanud ka Hollandi ja Belgia mereväekoolides. Ta on töötanud mereväebaasi ülemana, staabiohvitserina ning ka teistes Eesti mereväe ametikohtadel.<ref name=":0" /> === Tegevus kohalikus poliitikas === Terrasest sai 2022. aastal Rapla valla abivallavanem.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sõnumid |eesnimi=Raplamaa |pealkiri=Rapla uus abivallavanem alustab järgmisel nädalal |url=https://sonumid.ee/2022/02/23/rapla-uue-abivallavanemana-alustab-rain-terras/ |väljaanne=Raplamaa Sõnumid |keel=et}}</ref> Ta kõrvaldati 2025. aastal ametist pärast Rapla Vallakodanike Liidu esinumbrina vallavanemaks kandideerimisest teatamist. Tema suhtes algatati ka kriminaalmenetlus, seoses vallale mainekahju tekitamisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025 KOV valimistel]] Rapla Vallakodanike Liidu nimekirjas vallavanemaks, kogus 716 häält ning osutus valituks Rapla Vallavolikokku. Peale valimisi moodustas RVKL koalitsiooni [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]] ning osutas vallavanema kandidaadiks Rapla Vallavolikogule Rain Terrase, kes osutuks ka valituks. Terras on olnud Rapla vallavanem 2025. aasta detsembrist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jõgis |eesnimi=Siim |kuupäev=2025-12-09 |pealkiri=Rapla vallavanemaks sai Rain Terras |url=https://sonumid.ee/2025/12/09/rapla-vallavanemaks-sai-rain-terras/ |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Raplamaa Sõnumid |keel=et}}</ref> == Viited == 49oberxmmjddwzxivvnu5c6b3d1kru4 7162295 7162294 2026-05-27T19:12:11Z Atrepaot 226731 /* Viited */ 7162295 wikitext text/x-wiki '''Rain Terras''' (sündinud 7. novembril 1972) on Eesti omavalitsustegelane, Rapla vallavanem<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vallavalitsus |url=https://rapla.ee/juhtimine-ja-majandus/valla-juhtimine/vallavalitsus/ |väljaanne=Rapla vald |keel=et}}</ref> ja endine mereväelane.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Mereväebaasi ülemaks määrati kaptenleitnant Rain Terras |url=https://mil.ee/uudised/merevaebaasi-ulemaks-maarati-kaptenleitnant-rain-terras/ |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == Karjäär == === Tegevus Eesti mereväes === Terras astus 1997. aastal Eesti kaitseväkke. Ta on õppinud Saksa mereväe akadeemias ja Bundeswehri juhtimisakadeemias. Lisaks on ta end täiendanud ka Hollandi ja Belgia mereväekoolides. Ta on töötanud mereväebaasi ülemana, staabiohvitserina ning ka teistes Eesti mereväe ametikohtadel.<ref name=":0" /> === Tegevus kohalikus poliitikas === Terrasest sai 2022. aastal Rapla valla abivallavanem.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sõnumid |eesnimi=Raplamaa |pealkiri=Rapla uus abivallavanem alustab järgmisel nädalal |url=https://sonumid.ee/2022/02/23/rapla-uue-abivallavanemana-alustab-rain-terras/ |väljaanne=Raplamaa Sõnumid |keel=et}}</ref> Ta kõrvaldati 2025. aastal ametist pärast Rapla Vallakodanike Liidu esinumbrina vallavanemaks kandideerimisest teatamist. Tema suhtes algatati ka kriminaalmenetlus, seoses vallale mainekahju tekitamisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025 KOV valimistel]] Rapla Vallakodanike Liidu nimekirjas vallavanemaks, kogus 716 häält ning osutus valituks Rapla Vallavolikokku. Peale valimisi moodustas RVKL koalitsiooni [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]] ning osutas vallavanema kandidaadiks Rapla Vallavolikogule Rain Terrase, kes osutuks ka valituks. Terras on olnud Rapla vallavanem 2025. aasta detsembrist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jõgis |eesnimi=Siim |pealkiri=Rapla vallavanemaks sai Rain Terras |url=https://sonumid.ee/2025/12/09/rapla-vallavanemaks-sai-rain-terras/ |väljaanne=Raplamaa Sõnumid |keel=et}}</ref> == Viited == p7qxy6cy6x0mhgcntjvamcm2i6q2uym 0 715588 7162560 7160677 2026-05-28T08:22:19Z Taurus404 80079 7162560 wikitext text/x-wiki {{Auto | nimi = Aston Martin DB10 | pilt = Aston Martin DB10 2015.jpg | tootja = [[Aston Martin]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2014–2015 | kokkupanek = [[Suurbritannia]] | eelkäija = | järeltulija = | klass = ''[[Gran turismo]]'' | keretüüp = 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]] | paigutus= | platvorm = | mootor = 4,8-l [[V8-mootor]] [[Jaguar AJ-V8 mootor|AM14]] | ülekanne = 6-käiguline [[Graziano Trasmissioni|Graziano]] [[manuaalkäigukast]] | teljevahe = 2,7 m | pikkus = | laius = 2,2 m | kõrgus = | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = 1,5 t | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = [[Aston Martin Vantage (2005)]] <br/> [[Aston Martin Vantage (2018)]] | sarnane = | disainer = [[Marek Reichman]] }} '''Aston Martin DB10''' on [[sportauto]]mudel, mille valmistas [[Suurbritannia|Briti]] autotootja [[Aston Martin]] filmi "[[007 Spectre]]" (2015) tarvis. Kokku valmis 10 eksemplari. [[Kategooria:Aston Martin|DB10]] [[Kategooria:Sportautod]] [[Kategooria:James Bond]] 56czlem4miw7zunbz83f8osrt4dta6f 0 715620 7162561 7161172 2026-05-28T08:22:28Z Taurus404 80079 7162561 wikitext text/x-wiki {{Auto | nimi = Aston Martin One-77 | pilt = 2011 Aston Martin One-77 SCD 24.jpg | tootja = [[Aston Martin]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2009–2012 | kokkupanek = [[Suurbritannia]] | eelkäija = | järeltulija = | klass = [[Sportauto]] | keretüüp = | paigutus= 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]] | platvorm = | mootor = 7,3-l [[V12-mootor|V12]] | ülekanne = | teljevahe = 2,8 m | pikkus = 4,6 m | laius = 2,2 m | kõrgus = 1,2 m | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = 1,6 t | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = [[Aston Martin Vulcan]] | sarnane = | disainer = [[Marek Reichman]] }} '''Aston Martin One-77''' on [[sportauto]]mudel, mida tootmis aastatel 2009–2012 [[Suurbritannia|Briti]] autotootja [[Aston Martin]]. Seda esitleti [[2008. aasta Pariisi autonäitus]]el, kuid see oli seal suuresti linaga kaetud.<ref name=edmunds2>{{cite web|url=http://www.edmunds.com/insideline/autoshows/paris/2008/astonmartinone77.html#astonne772 |title=Aston Martin One-77 – 2008 Paris Auto Show |publisher=Edmunds.com |access-date=18 July 2009 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090206151038/http://www.edmunds.com/insideline/autoshows/paris/2008/astonmartinone77.html |archive-date=6 February 2009 |df=dmy }}</ref> Täisesitlus toimus aasta hiljem [[Genfi autonäitus]]e raames. Esimesed eksemplarid jõudsid ostjateni aastal 2011.<ref>{{Cite web|url=https://www.roadandtrack.com/car-culture/buying-maintenance/news/a32558/aston-martin-one-77-for-sale-price/|title = Extremely Rare Aston Martin One-77 for Sale for Unknown Millions of Dollars|date = 8 February 2017}}</ref> One-77 valmistati kokku 77 tükki, lisaks erimudelid katsete ja reklaamide tarbeks. Üks katsemudelitest ehitati hiljem ümber tavamudeliks ning seega kasvas valmistatud autode arv 78 peale. One-77 hind oli uuena 1,15 miljonit £ (u 1,32 mln €).<ref>{{cite web|last=Metcalfe|first=Harry|title=Aston Martin One-77|url=http://www.autoexpress.co.uk/aston-martin/one-77/62239/aston-martin-one-77-driven|work=Auto Express|access-date=11 April 2013|date=16 January 2013}}</ref> Aastal 2012 sattus üks 77 originaalmudelist [[Hongkong]]is õnnetusse ning kanti maha, kuid taastati hiljem.<ref>{{cite web|url=http://www.motorauthority.com/news/1076514_hong-kong-witnesses-first-aston-martin-one-77-crash |title=Hong Kong Witnesses First Aston Martin One-77 Crash |publisher=MotorAuthority.com |date= 27 May 2012}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Sportautod]] [[Kategooria:Aston Martin|One-77]] ky7zn6ohod896d12dxdfpw9o2xdbgog 0 715639 7162562 7161444 2026-05-28T08:22:38Z Taurus404 80079 7162562 wikitext text/x-wiki {{Auto | nimi = Aston Martin Rapide | pilt = 2014 AM Rapide S front.jpg | tootja = [[Aston Martin]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2010–2020 | kokkupanek = [[Austria]] <br/> [[Suurbritannia]] | eelkäija = | järeltulija = | klass = [[Sõiduauto]] | keretüüp = 5-ukseline [[luukpära]] | paigutus= | platvorm = | mootor = | ülekanne = | teljevahe = 3 m | pikkus = 5 m | laius = 1,9 m | kõrgus = 1,4 m | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = 2 t | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = [[Aston Martin DB9]] <br/> [[Aston Martin Virage]] <br/> [[Aston Martin Vanquish]] <br/> [[Lagonda Taraf]] | sarnane = | disainer = [[Marek Reichman]] }} '''Aston Martin Rapide''' on [[sõiduauto]]mudel, mida tootis aastatel 2010–2020 [[Suurbritannia|Briti]] autotootja [[Aston Martin]]. Rapide'i arendamine algas juba aastal 2005 ning see oli Aston Martini esimene masstoodetud neljaukseline mudel. Mudeli kujundas [[Marek Reichman]]. Prototüüpi esitleti 2006. aasta [[North American International Auto Show|Põhja-Ameerika autonäitusel]]. Rapide'i täisesitlus toimus 2009. aasta [[International Motor Show Germany|Saksamaa autonäitusel]] ning tootmine algas 2010. aastal [[Austria]]s. Aastal 2012 koliti tootmine Suurbritanniasse, kus valmistati ka teisi sama platvormi Aston Martineid ([[Aston Martin DB9|DB9]], [[Aston Martin DBS (2007)|DBS]], [[Aston Martin Vantage (2005)|Aston Martin Vantage]] ja [[Aston Martin Vanquish|Vanquish]]). [[Kategooria:Sõiduautomudelid]] [[Kategooria:Aston Martin|Rapide]] grh6sg540cebgbvbmf0l3l18iiavfvy 0 715655 7162368 7161592 2026-05-27T22:12:47Z IvarGl 201039 7162368 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Orasheinasilmik | staatus = | pilt = Pararge aegeria on Fomes fomentarius.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Orasheinasilmik]] ''Pararge'' | liik = Orasheinasilmik | binaarne = ''Pararge aegeria'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }}'''Orasheinasilmik''' (''Pararge aegeria'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja [[Silmiklased|silmiklaste]] [[Alamsugukond|alamsugukonda]] kuuluv liblikas. === Nimetuse etümoloogia === Orasheinasilmik on saanud oma nime tiibadel paiknevate silmataoliste laikude järgi ning ka seetõttu, et tema röövikud toituvad peamiselt kõrrelistel, eriti [[Orashein|orasheinadel]]. Ladinakeelses nimetuses ''aegeria'' viitab Rooma mütoloogiast tuntud Egeriale, keda kujutati targa nümfina ja kuningas Numa Pompiliuse nõuandjana. Egeriat seostati metsade, allikate ja varjuliste salupaikadega. Orasheinasilmik elab samuti peamiselt varjulistes metsades ning liigub sageli hämarates metsaservades ja puude all. === Välimus ja tunnused === Orasheinasilmiku tiibade siruulatus on 35–45 mm. Tiibade ülakülg on rohekaspruun ning sellel paikneb mitmeid heledaid kollakaid või valkjaid laike. Ees­tiival leidub rohkem heledaid laike, tagatiival paiknevad need peamiselt kesk- ja välisalal. Ees­tiiva tipus on üks ning tagatiiva välisalal tavaliselt kaks kuni kolm heleda tuumaga musta silmlaiku. Tiivaservad on pruunikaskollaselt kirjud. Ees­tiiva alakülg on samuti rohekaspruun ja meenutab mustrilt ülakülge, kuid heledad laigud on suuremad. Tagatiiva alakülg on pruunikaskirju ning selle keskala piiravad kaks põhivärvusest tumedamat sakilist joont. Tagatiiva välisalal paikneb kolm kuni viis väikest kollakat silmlaiku, mida ümbritseb tumepruun sõõr. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=217}}</ref> Eestis esinevatel isenditel on tiibade ülakülje heledad laigud tavaliselt valkjad, neid on käsitletud alamliigina ''Pararge aegeria tircis'' <ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=207}}</ref>. === Elupaik === Orasheinasilmik on metsaliik, kes elab varjukates okas-, leht- ja segametsades. Ta on üks väheseid Eesti päevaliblikaid, kes eelistab lennata puude all. Seal liigub ta sageli väikeste maapinnani ulatuvate päikeselaikude ümbruses ning peatub aeg-ajalt valgustatud kohtades. Seetõttu võib teda kohata ka metsasihtidel, -lagendikel ja muudes metsa päikeselisemates osades.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Lennuaeg === Liblikad lendavad tavaliselt mai teisest poolest juuni teise pooleni, mõnikord ka juuli alguseni. Soojematel aastatel võib augustis esineda teine põlvkond. <ref name=":0" /> === Rööviku areng === Röövikud toituvad mitmesugustel kõrrelistel, näiteks [[Nurmikas|nurmikad]], orasheinad ja [[Tarn|tarnad]]. Talvitub enamasti röövikuna, harvem nukuna; nukud on rippnukud. <gallery mode="packed"> Speckled Wood. Pararge aegeria - Flickr - gailhampshire (1).jpg|Liblika röövik Pararge aegeria pupa, bont zandoogje pop.jpg|Liblika nukk </gallery> === Levila === Euroopas on orasheinasilmik laialt levinud Vahemeremaadest kuni Skandinaavia ja Soome keskosani. Eestis on ta levinud kogu maal, kuid on pigem vähearvukas ning teda kohtab peamiselt sobivates varjulistes metsades.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] == Välislingid == {{commonskat|Pararge aegeria}} * {{elurikkus}} cun09f06qm4niclanij8dkuecofaoj0 7162449 7162368 2026-05-28T05:37:36Z Ojassaar 206682 7162449 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Orasheinasilmik | staatus = | pilt = Pararge aegeria on Fomes fomentarius.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Orasheinasilmik (perekond)|Orasheinasilmik]] ''Pararge'' | liik = '''Orasheinasilmik''' | binaarne = ''Pararge aegeria'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }}'''Orasheinasilmik''' (''Pararge aegeria'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja [[Silmiklased|silmiklaste]] [[Alamsugukond|alamsugukonda]] kuuluv liblikas. === Nimetuse etümoloogia === Orasheinasilmik on saanud oma nime tiibadel paiknevate silmataoliste laikude järgi ning ka seetõttu, et tema röövikud toituvad peamiselt kõrrelistel, eriti [[Orashein|orasheinadel]]. Ladinakeelses nimetuses ''aegeria'' viitab Rooma mütoloogiast tuntud Egeriale, keda kujutati targa nümfina ja kuningas Numa Pompiliuse nõuandjana. Egeriat seostati metsade, allikate ja varjuliste salupaikadega. Orasheinasilmik elab samuti peamiselt varjulistes metsades ning liigub sageli hämarates metsaservades ja puude all. === Välimus ja tunnused === Orasheinasilmiku tiibade siruulatus on 35–45 mm. Tiibade ülakülg on rohekaspruun ning sellel paikneb mitmeid heledaid kollakaid või valkjaid laike. Ees­tiival leidub rohkem heledaid laike, tagatiival paiknevad need peamiselt kesk- ja välisalal. Ees­tiiva tipus on üks ning tagatiiva välisalal tavaliselt kaks kuni kolm heleda tuumaga musta silmlaiku. Tiivaservad on pruunikaskollaselt kirjud. Ees­tiiva alakülg on samuti rohekaspruun ja meenutab mustrilt ülakülge, kuid heledad laigud on suuremad. Tagatiiva alakülg on pruunikaskirju ning selle keskala piiravad kaks põhivärvusest tumedamat sakilist joont. Tagatiiva välisalal paikneb kolm kuni viis väikest kollakat silmlaiku, mida ümbritseb tumepruun sõõr. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=217}}</ref> Eestis esinevatel isenditel on tiibade ülakülje heledad laigud tavaliselt valkjad, neid on käsitletud alamliigina ''Pararge aegeria tircis'' <ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=207}}</ref>. === Elupaik === Orasheinasilmik on metsaliik, kes elab varjukates okas-, leht- ja segametsades. Ta on üks väheseid Eesti päevaliblikaid, kes eelistab lennata puude all. Seal liigub ta sageli väikeste maapinnani ulatuvate päikeselaikude ümbruses ning peatub aeg-ajalt valgustatud kohtades. Seetõttu võib teda kohata ka metsasihtidel, -lagendikel ja muudes metsa päikeselisemates osades.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Lennuaeg === Liblikad lendavad tavaliselt mai teisest poolest juuni teise pooleni, mõnikord ka juuli alguseni. Soojematel aastatel võib augustis esineda teine põlvkond. <ref name=":0" /> === Rööviku areng === Röövikud toituvad mitmesugustel kõrrelistel, näiteks [[Nurmikas|nurmikad]], orasheinad ja [[Tarn|tarnad]]. Talvitub enamasti röövikuna, harvem nukuna; nukud on rippnukud. <gallery mode="packed"> Speckled Wood. Pararge aegeria - Flickr - gailhampshire (1).jpg|Liblika röövik Pararge aegeria pupa, bont zandoogje pop.jpg|Liblika nukk </gallery> === Levila === Euroopas on orasheinasilmik laialt levinud Vahemeremaadest kuni Skandinaavia ja Soome keskosani. Eestis on ta levinud kogu maal, kuid on pigem vähearvukas ning teda kohtab peamiselt sobivates varjulistes metsades.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] == Välislingid == {{commonskat|Pararge aegeria}} * {{elurikkus}} 4lkr1ky8wrxicvucls5q2ex3giitzw4 0 715657 7162225 7161760 2026-05-27T16:26:18Z Mona 355 7162225 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sonny Bono.jpg|pisi|Sonny Bono]] '''Salvatore Phillip Bono''' (tuntud kui '''Sonny Bono'''; [[16. veebruar]] [[1935]] [[Detroit]], [[Michigan]] – [[5. jaanuar]] [[1998]] [[South Lake Tahoe]], [[California]]) oli Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja poliitik. Ta alustas karjääri muusikatööstuses laulukirjutaja ja produtsendina. Tuntuse saavutas ta 1960.–1970. aastatel koos laulja [[Cher]]iga popduos [[Sonny & Cher]], mille tuntuimad laulud on "[[I Got You Babe]]" ja "[[The Beat Goes On]]". Duo esines ka telesaates "[[The Sonny and Cher Comedy Hour]]". Hiljem tegutses Bono näitlejana ning siirdus seejärel poliitikasse. 1988. aastal valiti ta [[Palm Springs (California)|Palm Springsi]] [[linnapea]]ks ja ta oli selles ametis kuni 1992. aastani. Linnapeana pani ta aluse iga-aastasele [[Palm Springsi rahvusvaheline filmifestival|Palm Springsi rahvusvahelisele filmifestivalile]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=History {{!}} Palm Springs International Film Festival |url=https://www.psfilmfest.org/about/history-x821 |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260303044619/https://www.psfilmfest.org/about/history-x821 |arhiivimisaeg=2026-03-03 |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=www.psfilmfest.org}}</ref> 1992. aastal kandideeris Bono [[Vabariiklik Partei|Vabariikliku Partei]] kandidaadina [[Ameerika Ühendriikide Senat]]isse, kuid ei osutunud valituks. [[1994]]. aastal valiti ta [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] liikmeks California osariigist, kus ta töötas kuni surmani. Kongressis toetas ta autorikaitse seaduse pikendamist, mis nimetati hiljem tema auks Sonny Bono seaduseks. Sonny Bono suri 5. jaanuaril 1998 62‑aastasena. Ta hukkus suusareisil, kui sõitis nõlval vastu puud; surma põhjustasid rasked peavigastused. == Isiklikku == Bono oli neli korda abielus. Tema esimene abikaasa oli [[Donna Rankin]] (3. november 1954 – 1. oktoober 1962) ning sellest abielust sündis üks laps. Seejärel oli ta abielus laulja ja näitleja [[Cher]]iga (27. oktoober 1964 – 26. juuni 1975), kellega tal sündis üks laps, [[Chaz Bono]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Sonny Bono – IMDb |url=https://www.imdb.com/name/nm0095122/bio/?ref_=nm_ov_bio_sm |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=www.imdb.com}}</ref> Nad abiellusid [[1964]]. aastal mitteametlikult, kuid [[1969]]. aastal sõlmiti abielu ametlikult Ameerika Ühendriikides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-22 |pealkiri=October 27th, 1964: Sonny Bono and Cher Get "Married" |url=https://www.thevintagenews.com/2024/10/27/october-27-1964/ |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=thevintagenews |keel=en}}</ref> Aastatel 31. detsember 1981 – 21. november 1984 oli ta abielus [[Susie Coelho]]ga; sellest abielust lapsi ei olnud. Alates 1. märtsist 1986 kuni oma surmani oli ta abielus [[Mary Bono]]ga ning sellest abielust sündis kaks last.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Bono, Sonny}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide laulukirjutajad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 1998]] c4fnw902afuhzsdf8v5ouzvt838qjt3 0 715663 7162365 7161894 2026-05-27T21:56:35Z Evlper 104506 7162365 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Wamba | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | vapp = | pindala = 38.16 | elanikke = 289 | elanikke_seis = 2025 | elanikke_viide = <ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2904. - Instituto Nacional de Estadistica]</ref> | keskuse_nimi = Wamba | ametlik_keel = | asendikaardi_pilt = Mapa de Wamba.svg }} '''Wamba vald''' on [[Vald (Hispaania)|vald]] [[Valladolidi provints]]is [[Castilla y León]]is [[Hispaania]]s. Vald asub [[Montes Torozose maakond|Montes Torozose maakonna]] kaguosas. See piirneb [[Peñaflor de Hornija vald|Peñaflor de Hornija]], [[Villanubla vald|Villanubla]], [[Ciguñuela vald|Ciguñuela]], [[Valladolid]]i, [[Castrodeza vald|Castrodeza]] ja [[Torrelobatóni vald|Torrelobatóni vallaga]]. Valla keskus on Wamba küla, mis paikneb 17 km [[Valladolid]]ist läänes ja asub [[Jaakobitee]] [[Camino de Madrid]]il. Wambas asub 10. sajandist pärinev ja 12. sajandil ümber ehitatud [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] ja [[Romaani kunst|romaani]] [[Wamba Santa María kirik|Santa María kirik]], mis tegutseb [[kihelkonnakirik]]una.<ref>[https://www.turismocastillayleon.com/en/heritage-culture/churches-chapels/church-santa-maria Church of Santa Maria. - Portal De Turismo de Castilla y Leon]</ref> Valla nimi on antud [[Läänegoodid|läänegootide]] kuninga [[Wamba]] järgi, kes 672. aastal valiti Wambas kuningaks. Sel ajal kutsuti asulat Gérticoseks ja kuningas [[Rekkeswinth]]il oli seal [[villa]]; kuna Rekkeswinth seal suri, valisid aadlikud samal päeval kuningaks Wamba. Wamba on ainus [[omavalitsusüksus]] Hispaanias, mille nimi algab [[W]]-tähega. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Hispaania vallad]] 7g8l52x04dirm5i4cq9iasvfo0ry4yj 0 715665 7162138 7161713 2026-05-27T12:30:54Z IvarGl 201039 7162138 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Varane tumesilmik | pilt = Lasiommata petropolitana, Nymphalidae.jpg | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Silmiklased]] ''Satyrinae'' | perekond = [[Tumesilmik]] ''Lasiommata'' | liik = '''Varane tumesilmik''' | binaarne = ''Lasiommata petropolitana'' | binaarse_autor = [[Fabricius]], 1787 }} '''Varane tumesilmik''' (''Lasiommata petropolitana'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja [[Silmiklased|silmiklaste]] [[Alamsugukond|alamsugukonda]] kuuluv liblikas. === Nimetuse etümoloogia === Varane tumesilmik on saanud oma nime varase lennuaja ja tiibadel paiknevate tumedate silmlaikude järgi. Need laigud meenutavad väikseid tumedaid silmi. Ladinakeelne liiginimi ''petropolitana'' tähendab Petrogradi ehk [[Peterburi]] elanikku ning viitab piirkonnale, millega liigi kirjeldus on seotud. === Välimus ja tunnused === Varase tumesilmiku tiibade siruulatus on 35–42 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun kuni hallikaspruun ning sellel paiknevad oranžikad vöödid ja silmlaigud. Ees­tiiva välisosas kulgeb lai oranžikas laikude rida, mille sees paikneb üks suurem valge tuumaga must silmlaik ning sageli ka väiksemaid silmtäppe. Tagatiiva ülakülg on tumedam ja tagasihoidlikuma mustriga, selle väliservas paikneb rida väikseid silmlaike. Tiivaservad on helepruunilt kirjud ja veidi sakilised. Ees­tiiva alakülg meenutab üldiselt ülakülge, kuid värvus on heledam ja kontrastsem. Tagatiiva alakülg on hallikas- või pruunikaskirju ning sellel eristuvad tumedad sakilised ristjooned. Välisalas paikneb rida väikseid heleda tuumaga silmlaike, mida ümbritseb hele oranžikas või kollakas rõngas. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=219-220}}</ref> <gallery mode="packed"> Lasiommata petropolitana pair - Kasinka Mala.jpg|Vasakul isane ja paremal emane isend </gallery> === Elupaik === Varane tumesilmik on boreomontaanne metsaliik. Eestis elab ta peamiselt võsastikes ning niisketes okas- ja segametsades, eriti Lääne- ja Põhja-Eesti lubjapinnasel. Mujal Euroopas asustab ta sageli metsasihte, lagendikke, kiviseid metsaservi ja mägiseid metsaalasid.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=207-208}}</ref> === Lennuaeg === Eestis lendab varane tumesilmik mai lõpust juuni lõpuni. Ta on siin enamasti üsna tavaline Lääne- ja Põhja-Eestis, kuid Kagu-Eestis lokaalne ja vähearvukas.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Rööviku areng === Röövikud toituvad kõrrelistel. Mujal Euroopas märgitakse toidutaimedena üldisemalt kõrrelisi, võimalik et ka lõikheinalisi. Talvitub röövikuna või nukuna; nukud on rippnukud.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Levila === Euroopas on varane tumesilmik levinud Püreneedest ja Alpidest kuni Skandinaavia, Soome ning Venemaani. Põhjaosas on levik ühtlasem, Kesk- ja Lõuna-Euroopas pigem mäestikuline ja killustunud.<ref name=":0" /> == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] <references /> == Välislingid == {{commonskat|Lasiommata petropolitana}} * {{elurikkus}} gkzaqqkv75y6q28bbi7x13ebwkued3z 1 715668 7162423 7161817 2026-05-28T00:59:43Z Andres 5 7162423 wikitext text/x-wiki Rohkem külasid seal ei ole, hajaasustust võib-olla on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:13 (EEST) [https://www.ine.es/nomen2/tabla.do Siit saab] vaadata. 1. jaanuaril 2025 elas vallas 288 inimest, külas 276 ja hajaasustust oli 12 inimest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. mai 2026, kell 03:59 (EEST) :Sellepärast ma leian, et valla ja küla kohta eraldi artiklit ei ole tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:16 (EEST) Hispaania vikis öeldakse, et Wamba ei ole tegelikult Gérticos, aga samastamine ulatub Alfonso III-ni. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:22 (EEST) 1io42xtr1f1h0irjf7b9sprylzgi5pk 0 715674 7162335 7161921 2026-05-27T20:32:41Z Juhan121 25066 7162335 wikitext text/x-wiki '''Johannes Klesment''' VR II/3 (6. juuli [[1895]] [[Kloostri vald]], [[Harjumaa]] – [[14. märts]] [[1983]] [[Vasalemma külanõukogu]], [[Harju rajoon]]) oli [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] miniristleja "Vambola" vanemmasinist, hiljem põllumees Harjumaal. {{pooleli}} {{JÄRJESTA:Klesment, Johannes}} [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1983]] 8gw0qo8joz8966vhn2crdxex9cmyvk9 0 715686 7162257 7162002 2026-05-27T18:13:14Z Evlper 104506 7162257 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Cillorigo de Liébana | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = Bandera_de_Cillorigo_de_Liébana.svg | vapp = Escudo_de_Cillorigo_de_Liébana_(Cantabria).svg | pindala = 104.52 | elanikke = 1386 | elanikke_seis = 2025 | elanikke_viide = <ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2893 Instituto Nacional de Estadistica]</ref> | keskuse_nimi = [[Tama]] | ametlik_keel = | asendikaardi_pilt = Cillorigo_de_Liébana_(Cantabria)_Mapa.svg }} '''Cillorigo de Liébana vald''' on [[vald (Hispaania)|vald]] [[Kantaabria]]s [[Liébana maakond|Liébana maakonnas]] [[Hispaania]]s. Cillorigo de Liébana vallast voolavad läbi [[Urdóni jõgi|Urdóni]], [[Santo jõgi|Santo]], [[Corvera jõgi|Corvera]] ja [[La Sorda jõgi|La Sorda jõed]], kõik [[Rio Deva]] lisajõed. Valla lääneosa on osa [[Picos de Europa rahvuspark|Picos de Europa rahvuspargist]], kus on kõrgmäestikujärved Pozo de Ándara ja Llagu Valdomingueru. Valla keskus on [[Tama]]. Vallas [[Lebeña]] küla lähedal asub 10. sajandit pärinev mosaraabia [[Lebeña Santa María kirik|Santa María]] kirik. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Hispaania vallad]] hfmqkc5hv6lgqhxijksnl5fd9pwpdfg 7162258 7162257 2026-05-27T18:14:03Z Evlper 104506 7162258 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Cillorigo de Liébana | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = Bandera_de_Cillorigo_de_Liébana.svg | vapp = Escudo_de_Cillorigo_de_Liébana_(Cantabria).svg | pindala = 104.52 | elanikke = 1386 | elanikke_seis = 2025 | elanikke_viide = <ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2893 Cifras oficiales de población de los municipios españoles en aplicación de la Ley de Bases del Régimen Local (Art. 17). Instituto Nacional de Estadistica]</ref> | keskuse_nimi = [[Tama]] | ametlik_keel = | asendikaardi_pilt = Cillorigo_de_Liébana_(Cantabria)_Mapa.svg }} '''Cillorigo de Liébana vald''' on [[vald (Hispaania)|vald]] [[Kantaabria]]s [[Liébana maakond|Liébana maakonnas]] [[Hispaania]]s. Cillorigo de Liébana vallast voolavad läbi [[Urdóni jõgi|Urdóni]], [[Santo jõgi|Santo]], [[Corvera jõgi|Corvera]] ja [[La Sorda jõgi|La Sorda jõed]], kõik [[Rio Deva]] lisajõed. Valla lääneosa on osa [[Picos de Europa rahvuspark|Picos de Europa rahvuspargist]], kus on kõrgmäestikujärved Pozo de Ándara ja Llagu Valdomingueru. Valla keskus on [[Tama]]. Vallas [[Lebeña]] küla lähedal asub 10. sajandit pärinev mosaraabia [[Lebeña Santa María kirik|Santa María]] kirik. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Hispaania vallad]] 7efnfo9wiownwscwon17ixw7x2hxr41 7162259 7162258 2026-05-27T18:15:19Z Evlper 104506 7162259 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Cillorigo de Liébana | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = Bandera_de_Cillorigo_de_Liébana.svg | vapp = Escudo_de_Cillorigo_de_Liébana_(Cantabria).svg | pindala = 104.52 | elanikke = 1386 | elanikke_seis = 2025 | elanikke_viide = <ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2893 Cifras oficiales de población de los municipios españoles en aplicación de la Ley de Bases del Régimen Local (Art. 17). Instituto Nacional de Estadistica]</ref> | keskuse_nimi = [[Tama]] | ametlik_keel = | asendikaardi_pilt = Cillorigo_de_Liébana_(Cantabria)_Mapa.svg }} '''Cillorigo de Liébana vald''' on [[vald (Hispaania)|vald]] [[Kantaabria]]s [[Liébana maakond|Liébana maakonnas]] [[Hispaania]]s. Cillorigo de Liébana vallast voolavad läbi [[Urdóni jõgi|Urdóni]], [[Santo jõgi|Santo]], [[Corvera jõgi|Corvera]] ja [[La Sorda jõgi|La Sorda jõed]], kõik [[Rio Deva]] lisajõed. Valla lääneosa on osa [[Picos de Europa rahvuspark|Picos de Europa rahvuspargist]], kus on kõrgmäestikujärved [[Pozo de Ándara]] ja Llagu Valdomingueru. Valla keskus on [[Tama]]. Vallas [[Lebeña]] küla lähedal asub [[10. sajand]]ist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Lebeña Santa María kirik|Santa María]] kirik. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Hispaania vallad]] cpd1dfqyjx0n3wdzvod94sygkxeykde 7162305 7162259 2026-05-27T19:40:36Z Evlper 104506 7162305 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Cillorigo de Liébana | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = Bandera_de_Cillorigo_de_Liébana.svg | vapp = Escudo_de_Cillorigo_de_Liébana_(Cantabria).svg | pindala = 104.52 | elanikke = 1386 | elanikke_seis = 2025 | elanikke_viide = <ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2893 Cifras oficiales de población de los municipios españoles en aplicación de la Ley de Bases del Régimen Local (Art. 17). Instituto Nacional de Estadistica]</ref> | keskuse_nimi = [[Tama (Kantaabria)|Tama]] | ametlik_keel = | asendikaardi_pilt = Cillorigo_de_Liébana_(Cantabria)_Mapa.svg }} '''Cillorigo de Liébana vald''' on [[vald (Hispaania)|vald]] [[Kantaabria]]s [[Liébana maakond|Liébana maakonnas]] [[Hispaania]]s. Cillorigo de Liébana vallast voolavad läbi [[Urdóni jõgi|Urdóni]], [[Santo jõgi|Santo]], [[Corvera jõgi|Corvera]] ja [[La Sorda jõgi|La Sorda jõed]], kõik [[Rio Deva]] lisajõed. Valla lääneosa on osa [[Picos de Europa rahvuspark|Picos de Europa rahvuspargist]], kus on kõrgmäestikujärved [[Pozo de Ándara]] ja Llagu Valdomingueru. Valla keskus on [[Tama (Kantaabria)|Tama]]. Vallas [[Lebeña]] küla lähedal asub [[10. sajand]]ist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Lebeña Santa María kirik|Santa María]] kirik. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Hispaania vallad]] 3np8qvb4iusfa7ajm59puoy4s38n8bt 7162306 7162305 2026-05-27T19:42:20Z Evlper 104506 7162306 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Cillorigo de Liébana | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = Bandera_de_Cillorigo_de_Liébana.svg | vapp = Escudo_de_Cillorigo_de_Liébana_(Cantabria).svg | pindala = 104.52 | elanikke = 1386 | elanikke_seis = 2025 | elanikke_viide = <ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2893 Cifras oficiales de población de los municipios españoles en aplicación de la Ley de Bases del Régimen Local (Art. 17). Instituto Nacional de Estadistica]</ref> | keskuse_nimi = [[Tama (Kantaabria)|Tama]] | ametlik_keel = | asendikaardi_pilt = Cillorigo_de_Liébana_(Cantabria)_Mapa.svg }} '''Cillorigo de Liébana vald''' on [[vald (Hispaania)|vald]] [[Kantaabria]]s [[Liébana maakond|Liébana maakonnas]] [[Hispaania]]s. Cillorigo de Liébana vallast voolavad läbi [[Urdóni jõgi|Urdóni]], [[Santo jõgi|Santo]], [[Corvera jõgi|Corvera]] ja [[La Sorda jõgi|La Sorda jõed]], kõik [[Río Deva]] lisajõed. Valla lääneosa on osa [[Picos de Europa rahvuspark|Picos de Europa rahvuspargist]], kus on kõrgmäestikujärved [[Pozo de Ándara]] ja Llagu Valdomingueru. Valla keskus on [[Tama (Kantaabria)|Tama]]. Vallas [[Lebeña]] küla lähedal asub [[10. sajand]]ist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Lebeña Santa María kirik|Santa María]] kirik. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Hispaania vallad]] 0bjfhe8ecf5h9vf07891r7thsv624a8 0 715689 7162223 7162038 2026-05-27T16:23:40Z Mona 355 7162223 wikitext text/x-wiki '''Palm Springsi rahvusvaheline filmifestival''' ([[inglise keel]]es '''Palm Springs International Film Festival''', lühendatult '''PSIFF''') on igal aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Palm Springs (California)|Palm Springsis]] toimuv [[filmifestival]]. Festival keskendub peamiselt rahvusvahelistele [[Mängufilm|mängu]]- ja [[dokumentaalfilm]]idele. Festival asutati [[1989]]. aastal. Selle algatamisel mängis rolli toonane Palm Springsi linnapea [[Sonny Bono]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=History {{!}} Palm Springs International Film Festival |url=https://www.psfilmfest.org/about/history-x821 |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260303044619/https://www.psfilmfest.org/about/history-x821 |arhiivimisaeg=2026-03-03 |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=www.psfilmfest.org}}</ref> Festivali eesmärk on tutvustada Ameerika publikule filme eri riikidest ning anda võimalus näha teoseid, mis ei jõua alati laialdasse kinolevisse. Aja jooksul on festival kasvanud üheks tuntumaks rahvusvahelise kino tutvustajaks [[Põhja-Ameerika]]s. Eriti tuntud on see ulatusliku välismaiste filmide programmi poolest, kus linastuvad paljude riikide [[Oscar]]i-võistlusfilmid. Filmifestival toimub tavaliselt jaanuaris ja kestab umbes kümme päeva. Linastused toimuvad Palm Springsi ja selle lähiümbruse kinodes. == Programm == Festivalil linastub igal aastal sadu filme kümnetest riikidest. Programmis on: * rahvusvahelised mängufilmid, * dokumentaalfilmid, * Ameerika [[Sõltumatu film|sõltumatud filmid]]. Paljud linastatavad filmid on oma riigi kandidaadid [[Ameerika Filmiakadeemia]] auhinnale parima rahvusvahelise filmi kategoorias. == Auhinnad == Palm Springsi rahvusvahelise filmifestivali raames toimub filmiauhindade gala, kus tunnustatakse möödunud aasta silmapaistvaid filmitegijaid ja näitlejaid. Need auhinnad ei ole seotud otsese filmivõistlusega, vaid antakse hooaja saavutuste eest ning kuuluvad Ameerika filmiauhindade hooaja juurde. Auhinnaks on tavaliselt klaasist või metallist kujukesed, näiteks [[Desert Palm Achievement Award]], [[Chairman's Award]] ja [[Breakthrough Performance Award]]. Nendega ei kaasne rahalist preemiat. Lisaks galal antavatele tunnustusauhindadele jagatakse festivalil ka žürii- ja publikupreemiaid võistlusprogrammides, sealhulgas rahvusvaheliste mängu- ja dokumentaalfilmide seas. Ka nende auhindade puhul on rõhk tunnustusel, mitte rahalisel väärtusel. == Välislingid == * [https://www.psfilmfest.org/ Koduleht] [[Kategooria:Filmifestivalid]] pch4f0oqovu3rmh6epn8dorgutbhr4m 7162224 7162223 2026-05-27T16:24:11Z Mona 355 /* Välislingid */ 7162224 wikitext text/x-wiki '''Palm Springsi rahvusvaheline filmifestival''' ([[inglise keel]]es '''Palm Springs International Film Festival''', lühendatult '''PSIFF''') on igal aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Palm Springs (California)|Palm Springsis]] toimuv [[filmifestival]]. Festival keskendub peamiselt rahvusvahelistele [[Mängufilm|mängu]]- ja [[dokumentaalfilm]]idele. Festival asutati [[1989]]. aastal. Selle algatamisel mängis rolli toonane Palm Springsi linnapea [[Sonny Bono]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=History {{!}} Palm Springs International Film Festival |url=https://www.psfilmfest.org/about/history-x821 |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260303044619/https://www.psfilmfest.org/about/history-x821 |arhiivimisaeg=2026-03-03 |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=www.psfilmfest.org}}</ref> Festivali eesmärk on tutvustada Ameerika publikule filme eri riikidest ning anda võimalus näha teoseid, mis ei jõua alati laialdasse kinolevisse. Aja jooksul on festival kasvanud üheks tuntumaks rahvusvahelise kino tutvustajaks [[Põhja-Ameerika]]s. Eriti tuntud on see ulatusliku välismaiste filmide programmi poolest, kus linastuvad paljude riikide [[Oscar]]i-võistlusfilmid. Filmifestival toimub tavaliselt jaanuaris ja kestab umbes kümme päeva. Linastused toimuvad Palm Springsi ja selle lähiümbruse kinodes. == Programm == Festivalil linastub igal aastal sadu filme kümnetest riikidest. Programmis on: * rahvusvahelised mängufilmid, * dokumentaalfilmid, * Ameerika [[Sõltumatu film|sõltumatud filmid]]. Paljud linastatavad filmid on oma riigi kandidaadid [[Ameerika Filmiakadeemia]] auhinnale parima rahvusvahelise filmi kategoorias. == Auhinnad == Palm Springsi rahvusvahelise filmifestivali raames toimub filmiauhindade gala, kus tunnustatakse möödunud aasta silmapaistvaid filmitegijaid ja näitlejaid. Need auhinnad ei ole seotud otsese filmivõistlusega, vaid antakse hooaja saavutuste eest ning kuuluvad Ameerika filmiauhindade hooaja juurde. Auhinnaks on tavaliselt klaasist või metallist kujukesed, näiteks [[Desert Palm Achievement Award]], [[Chairman's Award]] ja [[Breakthrough Performance Award]]. Nendega ei kaasne rahalist preemiat. Lisaks galal antavatele tunnustusauhindadele jagatakse festivalil ka žürii- ja publikupreemiaid võistlusprogrammides, sealhulgas rahvusvaheliste mängu- ja dokumentaalfilmide seas. Ka nende auhindade puhul on rõhk tunnustusel, mitte rahalisel väärtusel. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.psfilmfest.org/ Koduleht] [[Kategooria:Filmifestivalid]] bq153iv0pd18jhpryl9amxlzji8h2yd 0 715703 7162133 2026-05-27T12:21:37Z ~2026-30608-52 230007 Uus lehekülg: ''''Olev Rannaste''' (kuni 30. septembrini 1935 Helmuth Sammler; 12. veebruar 1916 Koigi vald, Järvamaa – 31. august 1987 Rapla) oli eesti ulmekirjanik. Ta õppis Vodja Põllutöökoolis ja 1947–1950 (lõpetas nooremleitnandina) NSVL Siseministeeriumi Tallinna Ohvitseride Koolis. Tema jutustusi avaldati 1930. aastail Uudislehes ja Jutulehes. Ta töötas põllu- ja juhutöödel, ETK-s, Eesti sõjaväes allohvitserina, 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, teenis 8. Eesti L...' 7162133 wikitext text/x-wiki '''Olev Rannaste''' (kuni 30. septembrini 1935 Helmuth Sammler; 12. veebruar 1916 Koigi vald, Järvamaa – 31. august 1987 Rapla) oli eesti ulmekirjanik. Ta õppis Vodja Põllutöökoolis ja 1947–1950 (lõpetas nooremleitnandina) NSVL Siseministeeriumi Tallinna Ohvitseride Koolis. Tema jutustusi avaldati 1930. aastail Uudislehes ja Jutulehes. Ta töötas põllu- ja juhutöödel, ETK-s, Eesti sõjaväes allohvitserina, 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, teenis 8. Eesti Laskurkorpuses, pärast sõda militsionäär Tallinnas, lühemat aega ka kolhoosiesimees. {{pooleli}} ==Välislingid== *[https://www.ulmeajakiri.ee/?wabariigi-ulme-kolmas-osa Tormi Ariva: Wabariigi ulme, kolmas osa] *[https://www.geni.com/people/Olev-Rannaste/6000000013876465657 Geni] {{JÄRJESTA:Rannaste, Olev}} [[Kategooria:Eesti ulmekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV militsionäärid]] [[Kategooria:Eesti NSV kolhoosiesimehed]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 1987]] hgc50qzowssa5j1sbjth90is3hdj9qm 7162209 7162133 2026-05-27T15:54:08Z ~2026-30608-52 230007 /* Välislingid */ 7162209 wikitext text/x-wiki '''Olev Rannaste''' (kuni 30. septembrini 1935 Helmuth Sammler; 12. veebruar 1916 Koigi vald, Järvamaa – 31. august 1987 Rapla) oli eesti ulmekirjanik. Ta õppis Vodja Põllutöökoolis ja 1947–1950 (lõpetas nooremleitnandina) NSVL Siseministeeriumi Tallinna Ohvitseride Koolis. Tema jutustusi avaldati 1930. aastail Uudislehes ja Jutulehes. Ta töötas põllu- ja juhutöödel, ETK-s, Eesti sõjaväes allohvitserina, 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, teenis 8. Eesti Laskurkorpuses, pärast sõda militsionäär Tallinnas, lühemat aega ka kolhoosiesimees. {{pooleli}} ==Välislingid== *[https://www.ulmeajakiri.ee/?wabariigi-ulme-kolmas-osa Tormi Ariva: Wabariigi ulme, kolmas osa] *[https://www.geni.com/people/Olev-Rannaste/6000000013876465657 Geni] {{JÄRJESTA:Rannaste, Olev}} [[Kategooria:Eesti ulmekirjanikud]] [[Kategooria:7. Jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV militsionäärid]] [[Kategooria:Eesti NSV kolhoosiesimehed]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 1987]] n8tew059gkkvof65sh2wuumdsggt8aj 0 715704 7162136 2026-05-27T12:26:32Z ~2026-30608-52 230007 Ümbersuunamine lehele [[Olev Rannaste]] 7162136 wikitext text/x-wiki #suuna[[Olev Rannaste]] cgyzeofozvubxydt68ensthu8aea61j 0 715705 7162142 2026-05-27T12:33:07Z ~2026-30608-52 230007 Uus lehekülg: ''''Ilma''' on naisenimi. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga on eesnimi Ilma Eestis 52 naissoost isikul. *[[Ilma Adamson]] (sündinud 1934), eesti tantsupedagoog ja -õpetaja *[[Ilma Saarepera]] (1912–1944), Eesti notar' 7162142 wikitext text/x-wiki '''Ilma''' on naisenimi. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga on eesnimi Ilma Eestis 52 naissoost isikul. *[[Ilma Adamson]] (sündinud 1934), eesti tantsupedagoog ja -õpetaja *[[Ilma Saarepera]] (1912–1944), Eesti notar 1xw0cd9vo4kaepflvfbyube5pnywauy 7162148 7162142 2026-05-27T12:41:22Z ~2026-30608-52 230007 7162148 wikitext text/x-wiki '''Ilma''' on naisenimi. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga on eesnimi Ilma Eestis 52 naissoost isikul. *[[Ilma Adamson]] (sündinud 1934), eesti tantsupedagoog ja -õpetaja *[[Ilma Saarepera]] (1912–1944), Eesti notar [[Kategooria:Naisenimed]] bo1qi8y21isiaxjbk4mdq4qse3gpwk4 0 715706 7162146 2026-05-27T12:40:56Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Jaroslav Paška''' ([[20. juuni]] [[1954]] [[Banská Štiavnica]]s – [[15. juuli]] [[2021]]) oli [[Slovakkia]] poliitik. [[Slovakkia Rahvuspartei]] (SNS) liige oli ta [[Slovakkia Rahvusnõukogu]]s (Slovakkia parlamendis) aastatel [[1994]]–[[2002]], [[2006]]–[[2009]] ja [[2016]]–[[2020]]. [[10. november|10. novembrist]] [[1993]] kuni [[15. märts]]ini [[1994]] oli ta Slovakkia haridusminister (Vladimír Mečiari teine valitsus|Vladimír Mečiari teises valitsuse...' 7162146 wikitext text/x-wiki '''Jaroslav Paška''' ([[20. juuni]] [[1954]] [[Banská Štiavnica]]s – [[15. juuli]] [[2021]]) oli [[Slovakkia]] poliitik. [[Slovakkia Rahvuspartei]] (SNS) liige oli ta [[Slovakkia Rahvusnõukogu]]s (Slovakkia parlamendis) aastatel [[1994]]–[[2002]], [[2006]]–[[2009]] ja [[2016]]–[[2020]]. [[10. november|10. novembrist]] [[1993]] kuni [[15. märts]]ini [[1994]] oli ta Slovakkia haridusminister ([[Vladimír Mečiari teine valitsus|Vladimír Mečiari teises valitsuses]]). Ta oli ka [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel [[2009]]–[[2014]], mil ta oli Euroopa liige. Enne poliitikas osalemist töötas ta arhitektina ning rääkis prantsuse ja vene keelt. Ta alustas SNS-i asepresidendi ametit 1999. aastal. Ta sündis aastal [[1954]] [[Banská Štiavnica]]s. Ta õppis aastatel [[1969]]–[[1972]] [[Bratislava]]s keskkoolis. Aastatel [[1978]]–[[1982]] õppis ta [[Slovakkia Tehnikaülikool Bratislavas|Slovakkia Kõrgemas Tehnikakoolis Bratislavas]] arhitektuuriteaduskonnas (aastatel 1975–1978 õppis ta [[Bratislava Kaunite Kunstide Ülikool]]is). Alates 1978. aastast on ta töötanud vabakutselise disaineri ja arhitektina, aastatel 1985–1993 õpetas ta Slovakkia Tehnikaülikooli masinaehituse teaduskonnas. == Poliitikas == Ta oli [[Slovakkia Rahvuspartei]] (SNS) liige. Ta oli [[Slovakkia Rahvusnõukogu]]s (Slovakkia parlamendis) aastatel [[1994]]–[[2002]], [[2006]]–[[2009]] ja [[2016]]–[[2020]]. [[10. november|10. novembrist]] [[1993]] kuni [[15. märts]]ini [[1994]] oli ta Slovakkia haridusminister ([[Vladimír Mečiari teine valitsus|Vladimír Mečiari teises valitsuses]]) Aastal [[2009]] valiti ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks, ta oli Vabaduse ja Otsedemokraatia Euroopa Parlamendifraktsiooni liige. {{JÄRJESTA:Paška, Jaroslav}} [[Kategooria:Slovakkia poliitikud]] [[Kategooria:Haridusministrid]] [[Kategooria:Slovakkiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Surnud 2021]] fs7vyrsw38859uix6gawmyls1xz9k2x 2 715707 7162151 2026-05-27T12:43:23Z Korlune 209581 Uus lehekülg: 'Kui teil on küsimusi või ettepanekuid minu kaastöö kohta, jätke julgelt teade minu arutelulehele!' 7162151 wikitext text/x-wiki Kui teil on küsimusi või ettepanekuid minu kaastöö kohta, jätke julgelt teade minu arutelulehele! 0x8gia7uzw572te72as2qjfwoshtgj3 0 715708 7162152 2026-05-27T12:45:46Z Korlune 209581 Uus lehekülg: '{{Ettevõte | nimi = Bamboo Group OÜ | logo = Logo Bamboo Group.svg | tüüp = [[Osaühing]] | valdkonnad = [[Infotehnoloogia]] | asutamisaeg = 2006 | peakorter = [[Tallinn]], [[Eesti]] | võtmeisikud = Vladislav Herchykau (tegevjuht) | tütarfirmad = Bamboo Apps<br />Bamboo Agile<br />SchoolOS.eu OÜ }} '''Bamboo Group OÜ''' on [[Tallinn]]as asuv [[Eesti]] tehnoloogiaettevõte. Ettevõte arendab digitooteid...' 7162152 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | nimi = Bamboo Group OÜ | logo = Logo Bamboo Group.svg | tüüp = [[Osaühing]] | valdkonnad = [[Infotehnoloogia]] | asutamisaeg = 2006 | peakorter = [[Tallinn]], [[Eesti]] | võtmeisikud = Vladislav Herchykau (tegevjuht) | tütarfirmad = Bamboo Apps<br />Bamboo Agile<br />SchoolOS.eu OÜ }} '''Bamboo Group OÜ''' on [[Tallinn]]as asuv [[Eesti]] tehnoloogiaettevõte. Ettevõte arendab digitooteid [[telekommunikatsioon]]i, [[autotööstus]]e, hariduse ja [[Asjade internet|asjade interneti]] (IoT) valdkondades. == Ajalugu == Ettevõte registreeriti Eestis 31. jaanuaril 2006.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=BAMBOO GROUP OÜ - Overview |url=https://www.inforegister.ee/en/11214425-BAMBOO-GROUP-OU/ |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Inforegister |keel=en}}</ref> Selle varasem tegevus keskendus mobiilioperaatorite lisandväärtusteenustele. 2023. aastal arvati Bamboo Group Eesti telekommunikatsiooniettevõtete edetabelisse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=TOP: Eesti edukaim telekomifirma kahekordistas aastaga kasumi |url=https://www.aripaev.ee/top/2023/10/29/top-eesti-edukaim-telekomifirma-kahekordistas-aastaga-kasumi |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022 |pealkiri=Äripäev: TOP 100 {{!}} Eesti edukamad ettevõtted |url=https://static-pdf.aripaev.ee/dzxo_ExSEbQjbfIezkyuljgRIFA.pdf |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=AS Äripäev |lehekülg=82}}</ref> == Viited == {{viited}} eksamgs8wf29m283x7ivb2a0omkx695 7162153 7162152 2026-05-27T12:46:27Z Korlune 209581 7162153 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | nimi = Bamboo Group OÜ | logo = Logo Bamboo Group.svg | tüüp = [[Osaühing]] | valdkonnad = [[Infotehnoloogia]] | asutamisaeg = 2006 | peakorter = [[Tallinn]], [[Eesti]] | võtmeisikud = Vladislav Herchykau (tegevjuht) | tütarfirmad = Bamboo Apps<br />Bamboo Agile<br />SchoolOS.eu OÜ }} '''Bamboo Group OÜ''' on [[Tallinn]]as asuv [[Eesti]] tehnoloogiaettevõte. Ettevõte arendab digitooteid [[telekommunikatsioon]]i, [[autotööstus]]e, hariduse ja [[Asjade internet|asjade interneti]] (IoT) valdkondades. == Ajalugu == Ettevõte registreeriti Eestis 31. jaanuaril 2006.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=BAMBOO GROUP OÜ - Overview |url=https://www.inforegister.ee/en/11214425-BAMBOO-GROUP-OU/ |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Inforegister |keel=en}}</ref> Selle varasem tegevus keskendus mobiilioperaatorite lisandväärtusteenustele. 2023. aastal arvati Bamboo Group Eesti telekommunikatsiooniettevõtete edetabelisse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=TOP: Eesti edukaim telekomifirma kahekordistas aastaga kasumi |url=https://www.aripaev.ee/top/2023/10/29/top-eesti-edukaim-telekomifirma-kahekordistas-aastaga-kasumi |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022 |pealkiri=Äripäev: TOP 100 {{!}} Eesti edukamad ettevõtted |url=https://static-pdf.aripaev.ee/dzxo_ExSEbQjbfIezkyuljgRIFA.pdf |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=AS Äripäev |lehekülg=82}}</ref> == Tegevus == === Autotarkvara === Ettevõtte autotööstuse osakond tegutseb brändi Bamboo Apps all ning arendab inimese-masina liidese (HMI), ühendatud autode ja mobiilsustarkvara lahendusi. 2019. aasta olmeelektroonikamessil (CES) panustas Bamboo Apps ideeauto Rinspeed microSNAP projekti, töötades välja ühendatud auto rakendusi ning sõiduki inimese-masina liidese (HMI) UX/UI disaini.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-12-19 |pealkiri=Eesti tarkvaraettevõtte osalusel valmib maailma esimene täiesti isejuhtiv auto |url=https://tehnika.postimees.ee/6481466/eesti-tarkvaraettevotte-osalusel-valmib-maailma-esimene-taiesti-isejuhtiv-auto |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Tehnika |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kuther |eesnimi=Thomas |kuupäev=2018-12-07 |pealkiri=Rinspeed zeigt weiterentwickeltes Ökosystem microSNAP |url=https://www.next-mobility.de/rinspeed-zeigt-weiterentwickeltes-oekosystem-microsnap-a-782917/ |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=www.next-mobility.de |keel=de}}</ref> 2022. aastal esitati Bamboo Appsi ''Test Drive'' kontseptsioon Rahvusvahelise Disainikeskuse (International Design Center Berlin) korraldatud UX Design Awardsi auhinnale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Berlin |eesnimi=I. D. Z. |pealkiri=Test Drive |url=https://ux-design-awards.com/winners/test-drive |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=ux-design-awards.com |keel=en}}</ref> 2024. aastal sai Bamboo Apps [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt]] EL-i 2021–2027 teadus- ja innovatsiooniprogrammi raames rahastuse sõidukisisese liitumissüsteemi (''in-vehicle onboarding system'') IVO arendamiseks.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-09-12 |pealkiri=Bamboo Apps’ in-vehicle onboarding project received EU grant |url=https://tradewithestonia.com/bamboo-apps-in-vehicle-onboarding-project-received-eu-grant/ |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Trade with Estonia |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti ettevõte sõlmis olulised lepingud Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas tegevuse laiendamiseks |url=https://geeniusdigipro.delfi.ee/artikkel/120453527/eesti-ettevote-solmis-olulised-lepingud-lahis-idas-ja-pohja-aafrikas-tegevuse-laiendamiseks |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Geenius DigiPRO |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} 54fgke8fisfdn6tawur297oqvycwczm 7162155 7162153 2026-05-27T12:48:07Z Korlune 209581 7162155 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | nimi = Bamboo Group OÜ | logo = Logo Bamboo Group.svg | tüüp = [[Osaühing]] | valdkonnad = [[Infotehnoloogia]] | asutamisaeg = 2006 | peakorter = [[Tallinn]], [[Eesti]] | võtmeisikud = Vladislav Herchykau (tegevjuht) | tütarfirmad = Bamboo Apps<br />Bamboo Agile<br />SchoolOS.eu OÜ }} '''Bamboo Group OÜ''' on [[Tallinn]]as asuv [[Eesti]] tehnoloogiaettevõte. Ettevõte arendab digitooteid [[telekommunikatsioon]]i, [[autotööstus]]e, hariduse ja [[Asjade internet|asjade interneti]] (IoT) valdkondades. == Ajalugu == Ettevõte registreeriti Eestis 31. jaanuaril 2006.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=BAMBOO GROUP OÜ - Overview |url=https://www.inforegister.ee/en/11214425-BAMBOO-GROUP-OU/ |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Inforegister |keel=en}}</ref> Selle varasem tegevus keskendus mobiilioperaatorite lisandväärtusteenustele. 2023. aastal arvati Bamboo Group Eesti telekommunikatsiooniettevõtete edetabelisse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=TOP: Eesti edukaim telekomifirma kahekordistas aastaga kasumi |url=https://www.aripaev.ee/top/2023/10/29/top-eesti-edukaim-telekomifirma-kahekordistas-aastaga-kasumi |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022 |pealkiri=Äripäev: TOP 100 {{!}} Eesti edukamad ettevõtted |url=https://static-pdf.aripaev.ee/dzxo_ExSEbQjbfIezkyuljgRIFA.pdf |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=AS Äripäev |lehekülg=82}}</ref> == Tegevus == === Autotarkvara === Ettevõtte autotööstuse osakond tegutseb brändi Bamboo Apps all ning arendab inimese-masina liidese (HMI), ühendatud autode ja mobiilsustarkvara lahendusi. 2019. aasta olmeelektroonikamessil (CES) panustas Bamboo Apps ideeauto Rinspeed microSNAP projekti, töötades välja ühendatud auto rakendusi ning sõiduki inimese-masina liidese (HMI) UX/UI disaini.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-12-19 |pealkiri=Eesti tarkvaraettevõtte osalusel valmib maailma esimene täiesti isejuhtiv auto |url=https://tehnika.postimees.ee/6481466/eesti-tarkvaraettevotte-osalusel-valmib-maailma-esimene-taiesti-isejuhtiv-auto |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Tehnika |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kuther |eesnimi=Thomas |kuupäev=2018-12-07 |pealkiri=Rinspeed zeigt weiterentwickeltes Ökosystem microSNAP |url=https://www.next-mobility.de/rinspeed-zeigt-weiterentwickeltes-oekosystem-microsnap-a-782917/ |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=www.next-mobility.de |keel=de}}</ref> 2022. aastal esitati Bamboo Appsi ''Test Drive'' kontseptsioon Rahvusvahelise Disainikeskuse (International Design Center Berlin) korraldatud UX Design Awardsi auhinnale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Berlin |eesnimi=I. D. Z. |pealkiri=Test Drive |url=https://ux-design-awards.com/winners/test-drive |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=ux-design-awards.com |keel=en}}</ref> 2024. aastal sai Bamboo Apps [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt]] EL-i 2021–2027 teadus- ja innovatsiooniprogrammi raames rahastuse sõidukisisese liitumissüsteemi (''in-vehicle onboarding system'') IVO arendamiseks.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-09-12 |pealkiri=Bamboo Apps’ in-vehicle onboarding project received EU grant |url=https://tradewithestonia.com/bamboo-apps-in-vehicle-onboarding-project-received-eu-grant/ |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Trade with Estonia |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti ettevõte sõlmis olulised lepingud Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas tegevuse laiendamiseks |url=https://geeniusdigipro.delfi.ee/artikkel/120453527/eesti-ettevote-solmis-olulised-lepingud-lahis-idas-ja-pohja-aafrikas-tegevuse-laiendamiseks |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Geenius DigiPRO |keel=et}}</ref> === Haridus === 2016. aastal tõi ettevõte turule digitaalse koolihaldusplatvormi SchoolOS, mida haldab SchoolOS.eu OÜ. Platvormi kasutatakse mitmes riigis, sealhulgas [[Tadžikistan]]is ja [[Keenia]]s.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-11-11 |pealkiri=Üllatus: eestlaste loodud e-päeviku lahendus levib Tadžikistanist ja Keeniani |url=https://majandus.postimees.ee/3906715/ullatus-eestlaste-loodud-e-paeviku-lahendus-levib-tadzikistanist-ja-keeniani |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti mobiilse e-kooli lahendus levib Tadžikistanis ja Iraanis |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76236389/eesti-mobiilse-e-kooli-lahendus-levib-tadzikistanis-ja-iraanis |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}</ref> == Muu tegevus == 2024. aastal esitles Bamboo Group [[Barcelona]]s toimuval messil Smart City Expo World Congress nutikat juurdepääsukontrollisüsteemi Smart Locks Pro, mis on mõeldud elutähtsa taristu kaitsmiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-28 |pealkiri=Bamboo Group to bring smart locks to Smart City Expo Barcelona |url=https://www.iotinsider.com/events/bamboo-group-to-bring-smart-locks-to-smart-city-expo-barcelona/ |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=IOT Insider |keel=en-GB}}</ref> 2025. aasta veebruaris allkirjastas Bamboo Group Riyadhis tehnoloogiakonverentsil LEAP 2025 [[Saudi Araabia]] ettevõttega Skyeyes kavatsuste protokolli ühisettevõtte loomiseks, mis hakkab pakkuma taristuturbe lahendusi Saudi Araabias.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-02-11 |pealkiri=Minister Pakosta Saudi Araabias: Eesti digikogemus avab ettevõtetele uusi võimalusi |url=https://majandus.postimees.ee/8190339/minister-pakosta-saudi-araabias-eesti-digikogemus-avab-ettevotetele-uusi-voimalusi |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Borak |eesnimi=Masha |kuupäev=2025-02-17 |pealkiri=Estonia makes digital transformation deals with Saudi Arabia, including e-residency |url=https://www.biometricupdate.com/202502/estonia-makes-digital-transformation-deals-with-saudi-arabia-including-e-residency |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Biometric Update |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-02-17 |pealkiri=Estonia strengthens digital collaboration with Saudi Arabia, showcasing innovation in ICT |url=https://esgmena.com/estonia-strengthens-digital-collaboration-with-saudi-arabia-showcasing-innovation-in-ict/ |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=ESG Mena |keel=en-GB}}</ref> Sama aasta oktoobris sõlmiti [[Dubai|Dubais]] toimuval messil GITEX Global koostöölepingud, mille eesmärk on laiendada oma kohalolekut [[Lähis-Ida]] ja [[Põhja-Aafrika]] turgudel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Messilepingud avavad Eesti IT-ettevõttele Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika turud |url=https://www.aritehnoloogia.ee/uudised/2025/10/31/messilepingud-avavad-eesti-it-ettevottele-lahis-ida-ja-pohja-aafrika-turud |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=Äritehnoloogia |keel=et}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Co-Creating The Future Estonia And the Gulf In The Age Of The Digital Sovereignty |lehekülg=6-7 |väljaanne=Inc. Arabia |url=https://digitalmagazine.7awi.com/books/jqes/ |vaadatud=2026-05-27}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://bamboogroup.eu/ Bamboo Group OÜ ametlik koduleht] [[Kategooria:Eesti infotehnoloogiaettevõtted]] [[Kategooria:Tallinna ettevõtted]] 6b8sewr0zx6vlq1tq6f0jy4aqwl7y01 0 715709 7162171 2026-05-27T13:14:05Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Harilik tumesilmik | pilt = Lasiommata maera LC0097.jpg | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Silmiklased]] ''Satyrinae'' | perekond = [[Tumesilmik]] ''Lasiommata'' | liik = '''Harilik tumesilmik''' | binaarne = ''Lasiommata maera'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758 }}'''Harili...' 7162171 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik tumesilmik | pilt = Lasiommata maera LC0097.jpg | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Silmiklased]] ''Satyrinae'' | perekond = [[Tumesilmik]] ''Lasiommata'' | liik = '''Harilik tumesilmik''' | binaarne = ''Lasiommata maera'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758 }}'''Harilik tumesilmik''' (''Lasiommata'' ''maera'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja [[Silmiklased|silmiklaste]] [[Alamsugukond|alamsugukonda]] kuuluv liblikas. === Nimetuse etümoloogia === Hariliku tumesilmiku eestikeelne nimetus tuleneb tema tiibadel paiknevatest tumedatest silmlaikudest. Ladinakeelne liiginimi ''maera'' on seotud [[Maera (mütoloogia)|Maeraga]], kes oli Artemise kaaslane ning teda on erinevates allikates peetud kas [[Proetos (mütoloogia)|Proetose]] või [[Atlas (mütoloogia)|Atlase]] tütreks ning üheks [[Nereiidid|nereiididest]]. === Välimus ja tunnused === Hariliku tumesilmiku tiibade siruulatus on 40–52 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun. Eestiiva keskosas paikneb mõnikord 2–3 tumedamat lühikest põikvööti ning välisala suunas kulgeb pikem laineline põikvööt. Tiiva tipus leidub suur must silmlaik, millel on valge tuum ning oranžikas või kollakas ääris. Mõnel isendil esineb silmlaigu all ka 1–2 väiksemat lisasilmlaiku. Tagatiival paikneb 2–3 oranži äärise ja valge tuumaga musta silmlaiku. Tiiva alapool on heledam hallikaspruun: eestiiva alaküljel jätkub suur silmlaik ning tagatiiva alakülg on kirju ja nõrgalt vöödiline. Isas- ja emasliblikad on üsna sarnased, kuid emasloomad on tavaliselt veidi suuremad ja heledamad. Liigi üldmulje on tagasihoidlikult pruunikas, mis aitab tal rohttaimestikus hästi varjuda. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=220-221}}</ref> Harilikule tumesilmikule on kõige sarnasem [[varane tumesilmik]]. Harilik tumesilmik on tavaliselt suurem, tema tiibade ülaküljel olevad silmlaigud on selgemad ning kontrastsemad. Lisaks algab hariliku tumesilmiku lennuaeg tavaliselt vähemalt kaks nädalat hiljem kui varase tumesilmiku lennuaeg.<ref name=":0" /> <gallery mode="packed"> Lasiommata maera SLU.JPG|Tiibade üla- ja alapool </gallery> === Elupaik === Harilik tumesilmik elab peamiselt avamaastikel. Eestis leidub teda sageli metsaservadel, niitudel, puisniitudel, nõlvadel, raiesmikel ning ka jäätmaadel. Liblikad istuvad meelsasti kividel, postidel või maapinnal.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=208}}</ref> === Lennuaeg === Liblikad lendavad juuni keskpaigast augusti lõpuni. Neid võib kohata nii üksikult kui ka arvukamalt päikeselistel metsateedel, niitudel ja avatud rohumaadel.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Rööviku areng === Röövikud toituvad [[Omnivoor|polüfaagidena]] kõrrelistel, näiteks [[Kastik|kastikul]], [[Lamba-aruhein|lamba-aruheinal]] ja teistel heintaimedel. Talvitub röövikuna. <ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Levila === Harilik tumesilmik on laialt levinud [[Euroopa|Euroopas]]. Liigi levila ulatub [[Vahemeri|Vahemerest]] [[Skandinaavia]] ja [[Soome]] keskosani. <ref name=":0" /> == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 21xgm9b2lpqddug9teu6t86xi4yxfk0 7162175 7162171 2026-05-27T13:18:17Z IvarGl 201039 7162175 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik tumesilmik | pilt = Lasiommata maera LC0097.jpg | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Silmiklased]] ''Satyrinae'' | perekond = [[Tumesilmik]] ''Lasiommata'' | liik = '''Harilik tumesilmik''' | binaarne = ''Lasiommata maera'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758 }}'''Harilik tumesilmik''' (''Lasiommata'' ''maera'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja [[Silmiklased|silmiklaste]] [[Alamsugukond|alamsugukonda]] kuuluv liblikas. === Nimetuse etümoloogia === Hariliku tumesilmiku eestikeelne nimetus tuleneb tema tiibadel paiknevatest tumedatest silmlaikudest. Ladinakeelne liiginimi ''maera'' on seotud [[Maera (mütoloogia)|Maeraga]], kes oli Artemise kaaslane ning teda on erinevates allikates peetud kas [[Proetos (mütoloogia)|Proetose]] või [[Atlas (mütoloogia)|Atlase]] tütreks ning üheks [[Nereiidid|nereiididest]]. === Välimus ja tunnused === Hariliku tumesilmiku tiibade siruulatus on 40–52 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun. Eestiiva keskosas paikneb mõnikord 2–3 tumedamat lühikest põikvööti ning välisala suunas kulgeb pikem laineline põikvööt. Tiiva tipus leidub suur must silmlaik, millel on valge tuum ning oranžikas või kollakas ääris. Mõnel isendil esineb silmlaigu all ka 1–2 väiksemat lisasilmlaiku. Tagatiival paikneb 2–3 oranži äärise ja valge tuumaga musta silmlaiku. Tiiva alapool on heledam hallikaspruun: eestiiva alaküljel jätkub suur silmlaik ning tagatiiva alakülg on kirju ja nõrgalt vöödiline. Isas- ja emasliblikad on üsna sarnased, kuid emasloomad on tavaliselt veidi suuremad ja heledamad. Liigi üldmulje on tagasihoidlikult pruunikas, mis aitab tal rohttaimestikus hästi varjuda. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=220-221}}</ref> Harilikule tumesilmikule on kõige sarnasem [[varane tumesilmik]]. Harilik tumesilmik on tavaliselt suurem, tema tiibade ülaküljel olevad silmlaigud on selgemad ning kontrastsemad. Lisaks algab hariliku tumesilmiku lennuaeg tavaliselt vähemalt kaks nädalat hiljem kui varase tumesilmiku lennuaeg.<ref name=":0" /> <gallery mode="packed"> Lasiommata maera SLU.JPG|Tiibade üla- ja alapool </gallery> === Elupaik === Harilik tumesilmik elab peamiselt avamaastikel. Eestis leidub teda sageli metsaservadel, niitudel, puisniitudel, nõlvadel, raiesmikel ning ka jäätmaadel. Liblikad istuvad meelsasti kividel, postidel või maapinnal.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=208}}</ref> === Lennuaeg === Liblikad lendavad juuni keskpaigast augusti lõpuni. Neid võib kohata nii üksikult kui ka arvukamalt päikeselistel metsateedel, niitudel ja avatud rohumaadel.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Rööviku areng === Röövikud toituvad [[Omnivoor|polüfaagidena]] kõrrelistel, näiteks [[Kastik|kastikul]], [[Lamba-aruhein|lamba-aruheinal]] ja teistel heintaimedel. Talvitub röövikuna. <ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Levila === Harilik tumesilmik on laialt levinud [[Euroopa|Euroopas]]. Liigi levila ulatub [[Vahemeri|Vahemerest]] [[Skandinaavia]] ja [[Soome]] keskosani. <ref name=":0" /> == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] <references /> == Välislingid == {{commonskat|Lasiommata maera}} * {{elurikkus}} 8h57mzujp21apwn9hpv0r2ya6u3rkus 1 715710 7162172 2026-05-27T13:14:35Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''[[1999|1998]] pälvis ta Norma heade tulemuste eest Wall Street Journali auhinna'' – kumb aastaarv siis õige on? ~~~~' 7162172 wikitext text/x-wiki ''[[1999|1998]] pälvis ta Norma heade tulemuste eest Wall Street Journali auhinna'' – kumb aastaarv siis õige on? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 16:14 (EEST) 6kjej4b3i8uxht65thqnary0xlpqfqp 0 715711 7162181 2026-05-27T13:57:30Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: ':''Mitte segi ajada [[Aston Martin Vanquish]]iga.'' :''Teiste samanimeliste mudelite kohta vaata artiklit [[Aston Martin Vantage (täpsustus)]].'' {{Auto | nimi = Aston Martin Vantage | pilt = 2017 Aston Martin V12 Vantage S, Jet Black, front left.jpg | tootja = [[Aston Martin]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2005–2018 | kokkupanek = [[Suurbritannia]] | eelkäija = [[Aston Martin Virage|Aston Martin Vantage (1993)]] | järeltulija = [[Aston Martin Vantage (2018)]]...' 7162181 wikitext text/x-wiki :''Mitte segi ajada [[Aston Martin Vanquish]]iga.'' :''Teiste samanimeliste mudelite kohta vaata artiklit [[Aston Martin Vantage (täpsustus)]].'' {{Auto | nimi = Aston Martin Vantage | pilt = 2017 Aston Martin V12 Vantage S, Jet Black, front left.jpg | tootja = [[Aston Martin]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2005–2018 | kokkupanek = [[Suurbritannia]] | eelkäija = [[Aston Martin Virage|Aston Martin Vantage (1993)]] | järeltulija = [[Aston Martin Vantage (2018)]] | klass = [[Sportauto]] | keretüüp = 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]] | paigutus= | platvorm = | mootor = | ülekanne = | teljevahe = 2,6 m | pikkus = 4,4 m | laius = 1,9 m | kõrgus = 1,3 m | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = 1,6–1,7 t | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = | sarnane = | disainer = [[Ian Callum]] <br/> [[Henrik Fisker]] }} '''Aston Martin Vantage''' on [[sportauto]]mudel, mida tootis aastatel 2005–2018 [[Suurbritannia|Briti]] autotootja [[Aston Martin]]. Varem oli Aston Martin kasutanud nime "Vantage" oma mudelite edasiarendustel, näiteks üheksakümnendate [[Aston Martin Virage]]'i põhjal loodud Vantage. Aastal 2005 tootmisse jõudnud Vantage oli aga Aston Martini väikseim mudel. Sellega prooviti siseneda turule, kus domineerisid mudelid nagu [[Porsche 911 (997)]]. Vantage'ist toodeti kahte varianti: V8 Vantage aastatel 2005–2017 ja V12 Vantage aastatel 2009–2018. 2005. aasta Vantage oli Aston Martini edukaim mudel. Aastal 2018 jõudis tootmisse [[Aston Martin Vantage (2018)|uus Vantage]].<ref>{{cite web|url=https://www.businessinsider.com/new-aston-martin-vantage-unveiled-photos-details-2017-11|title=Aston Martin just replaced the most successful model in company history with a car straight out of a Bond movie|publisher=Business Insider|date=22 November 2017|access-date=14 October 2020}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Sportautomudelid]] [[Kategooria:Aston Martin]] tejl5c70ot7fclycs3wl2edaebo5ayb 7162182 7162181 2026-05-27T13:57:43Z Taurus404 80079 7162182 wikitext text/x-wiki :''Mitte segi ajada [[Aston Martin Vanquish]]iga.'' :''Teiste samanimeliste mudelite kohta vaata artiklit [[Aston Martin Vantage (täpsustus)]].'' {{Auto | nimi = Aston Martin Vantage | pilt = 2017 Aston Martin V12 Vantage S, Jet Black, front left.jpg | tootja = [[Aston Martin]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2005–2018 | kokkupanek = [[Suurbritannia]] | eelkäija = [[Aston Martin Virage|Aston Martin Vantage (1993)]] | järeltulija = [[Aston Martin Vantage (2018)]] | klass = [[Sportauto]] | keretüüp = 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]] | paigutus= | platvorm = | mootor = | ülekanne = | teljevahe = 2,6 m | pikkus = 4,4 m | laius = 1,9 m | kõrgus = 1,3 m | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = 1,6–1,7 t | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = | sarnane = | disainer = [[Ian Callum]] <br/> [[Henrik Fisker]] }} '''Aston Martin Vantage''' on [[sportauto]]mudel, mida tootis aastatel 2005–2018 [[Suurbritannia|Briti]] autotootja [[Aston Martin]]. Varem oli Aston Martin kasutanud nime "Vantage" oma mudelite edasiarendustel, näiteks üheksakümnendate [[Aston Martin Virage]]'i põhjal loodud Vantage. Aastal 2005 tootmisse jõudnud Vantage oli aga Aston Martini väikseim mudel. Sellega prooviti siseneda turule, kus domineerisid mudelid nagu [[Porsche 911 (997)]]. Vantage'ist toodeti kahte varianti: V8 Vantage aastatel 2005–2017 ja V12 Vantage aastatel 2009–2018. 2005. aasta Vantage oli Aston Martini edukaim mudel. Aastal 2018 jõudis tootmisse [[Aston Martin Vantage (2018)|uus Vantage]].<ref>{{cite web|url=https://www.businessinsider.com/new-aston-martin-vantage-unveiled-photos-details-2017-11|title=Aston Martin just replaced the most successful model in company history with a car straight out of a Bond movie|publisher=Business Insider|date=22 November 2017|access-date=14 October 2020}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Sportautod]] [[Kategooria:Aston Martin]] 27d1h12knvqanwoaq352sh25uq0x39a 7162563 7162182 2026-05-28T08:22:54Z Taurus404 80079 7162563 wikitext text/x-wiki :''Mitte segi ajada [[Aston Martin Vanquish]]iga.'' :''Teiste samanimeliste mudelite kohta vaata artiklit [[Aston Martin Vantage (täpsustus)]].'' {{Auto | nimi = Aston Martin Vantage | pilt = 2017 Aston Martin V12 Vantage S, Jet Black, front left.jpg | tootja = [[Aston Martin]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2005–2018 | kokkupanek = [[Suurbritannia]] | eelkäija = [[Aston Martin Virage|Aston Martin Vantage (1993)]] | järeltulija = [[Aston Martin Vantage (2018)]] | klass = [[Sportauto]] | keretüüp = 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]] | paigutus= | platvorm = | mootor = | ülekanne = | teljevahe = 2,6 m | pikkus = 4,4 m | laius = 1,9 m | kõrgus = 1,3 m | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = 1,6–1,7 t | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = | sarnane = | disainer = [[Ian Callum]] <br/> [[Henrik Fisker]] }} '''Aston Martin Vantage''' on [[sportauto]]mudel, mida tootis aastatel 2005–2018 [[Suurbritannia|Briti]] autotootja [[Aston Martin]]. Varem oli Aston Martin kasutanud nime "Vantage" oma mudelite edasiarendustel, näiteks üheksakümnendate [[Aston Martin Virage]]'i põhjal loodud Vantage. Aastal 2005 tootmisse jõudnud Vantage oli aga Aston Martini väikseim mudel. Sellega prooviti siseneda turule, kus domineerisid mudelid nagu [[Porsche 911 (997)]]. Vantage'ist toodeti kahte varianti: V8 Vantage aastatel 2005–2017 ja V12 Vantage aastatel 2009–2018. 2005. aasta Vantage oli Aston Martini edukaim mudel. Aastal 2018 jõudis tootmisse [[Aston Martin Vantage (2018)|uus Vantage]].<ref>{{cite web|url=https://www.businessinsider.com/new-aston-martin-vantage-unveiled-photos-details-2017-11|title=Aston Martin just replaced the most successful model in company history with a car straight out of a Bond movie|publisher=Business Insider|date=22 November 2017|access-date=14 October 2020}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Sportautod]] [[Kategooria:Aston Martin|Vantage (2005)]] eypllcon1szzpbawbp8sz6boiwapwrx 0 715712 7162192 2026-05-27T14:23:28Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Maria-Margarethe Berger''' (sündinud [[19. august]]il [[1956]] [[Perg]]is [[Ülem-Austria]]s) on Austria jurist ja poliitik, ta on [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei|Austria Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liige. Ta oli [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 1996–2009, katkestusega aastatel [[2007]]–[[2008]], mil ta oli [[Alfred Gusenbaueri valitsus]]es Austria justiitsminister. Oktoobrist 2009 kuni märtsini 2019 oli ta Euroopa Kohus|Euroopa K...' 7162192 wikitext text/x-wiki '''Maria-Margarethe Berger''' (sündinud [[19. august]]il [[1956]] [[Perg]]is [[Ülem-Austria]]s) on Austria jurist ja poliitik, ta on [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei|Austria Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liige. Ta oli [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 1996–2009, katkestusega aastatel [[2007]]–[[2008]], mil ta oli [[Alfred Gusenbaueri valitsus]]es Austria justiitsminister. Oktoobrist 2009 kuni märtsini 2019 oli ta [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtu]] kohtunik. == Haridus == Pärast kohustusliku koolihariduse omandamist (1962–1968 [[Perg]]is ja seejärel kuni 1970. aastani gümnaasiumis [[Gmunden]]is õppis ta alates 1970. aastast [[Perg]]i Gümnaasiumis, mille lõpetas [[1974]]. aastal. Algselt õppis ta aasta aega [[Salzburgi Ülikool]]is inglise ja romaani keeli, enne kui pühendus 1975. aastal õigusteaduse ja majanduse õpingutele [[Innsbrucki Ülikool]]is, kus ta sai [[1979]]. aastal õigusteaduse doktorikraadi (Dr. jur.). == Tööalane karjäär == Ta alustas oma tööalast karjääri ülikooli assistendina [[Innsbrucki ülikool]]i avaliku õiguse ja politoloogia instituudis aastatel [[1979]]–[[1984]]. Sellele järgnesid ametikohad föderaalses teadus- ja uurimisministeeriumis aastatel [[1984]]–[[1987]]. Aastatel [[1988]]–[[1992]] oli ta esmalt poliitikanõunik ja seejärel liidukantselei integratsioonipoliitika koordineerimise osakonna juhataja. Pärast välislähetust [[Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon]]i järelevalveameti direktorina [[Genf]]is ja [[Brüssel]]is aastatel 1993–1994 oli ta aastatel 1995–1996 [[Kremsi Doonau Ülikool]]i asepresident, kus ta hiljem ka loenguid pidas. [[11. november|11. novembril]] [[1996]] ning seejärel oli ta Euroopa Konvendi liige aastatel 2002–2003 ja Austria Konvendi liige 30. juunist 2003 kuni 27. augustini 2004. Tema parteipoliitilised ülesanded Sotsiaaldemokraatlikus Parteis (SPÖ) hõlmasid: SPÖ Noorte Põlvkonna Liiduesimees aastatel 1984–1987, Pergi linnavolikogu liige aastatel 1997–2009, SPÖ Brüsseli sektsiooni aseesimees aastatel 1994–1997, SPÖ Euroopa Parlamendi liikmete delegatsiooni juht, Sotsiaaldemokraatliku Parlamendirühma (Rahvusnõukogu, Liidunõukogu ja Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatlike liikmete parlamendirühm) aseesimees 11. detsembrist 2008 kuni 7. juunini 2009 ning PESi koordinaator õiguskomisjonis. Aastatel 2008–2009 oli ta [[Caspar Einem]]i järglane Sotsiaaldemokraatlike Akadeemikute, Intellektuaalide ja Kunstnike Föderatsiooni presidendina. [[11. jaanuar]]il [[2007]] vannutati ta [[Alfred Gusenbaueri valitsus]]e justiitsministriks, mille eest ta loobus oma kohast Euroopa Parlamendis. Ta naasis ametisse alles pärast valitsusest lahkumist 2008. aasta detsembris. [[22. aprill]]il 2009 kinnitas Rahvusnõukogu Peakomitee ta Austria kohtunikuks [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtus]], olles valitsuse poolt eelmisel päeval nimetatud. Ta astus ametisse 7. oktoobril 2009. 2012. aastal kinnitas kohus tema ametisse nimetamise veel kuueks aastaks, kuni 2018. aastani. Ta on külalisprofessor [[Viini Ülikool]]i Euroopa Õiguse Instituudis. 2018. aasta mais esitas [[Sebastian Kurzi esimene valitsus]] [[Katharina Pabel]]i kandidaadiks Maria Bergeri asemel Euroopa Kohtu kohtunikuks alates 2018. aasta oktoobrist. Pärast ärakuulamist keeldus Pabel aga kandidaadist 25. juunil 2018 põhjendusi esitamata. 2018. aasta novembris esitas föderaalvalitsus [[Andreas Kumin]]i kandidaadiks Maria Bergeri asemel Euroopa Kohtus. Ta astus ametisse [[20. märts]]il [[2019]]. [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2021]] valiti Maria Berger Pressinõukogu 1. senati uueks esimeheks. 2023. aastal nimetati tema järgi [[Perg]]is asuv Maria-Berger-Straße. {{JÄRJESTA:Berger, Maria}} [[Kategooria:Austria poliitikud]] [[Kategooria:Justiitsministrid]] [[Kategooria:Austriast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Kohtunikud]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] 5vqmdms8yibdmfif7ewfy1g5zmow8l0 0 715713 7162197 2026-05-27T14:39:54Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Harilik tumesilmik]] 7162197 wikitext text/x-wiki #suuna[[Harilik tumesilmik]] 2ulh0d21ms1rcq7iw3zpn7kqdmneaih 0 715714 7162198 2026-05-27T14:42:34Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Maria Berger]] 7162198 wikitext text/x-wiki #suuna [[Maria Berger]] 8xtee5vw7fumud2zwt45s8u0vb5m6p9 0 715715 7162207 2026-05-27T15:38:28Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7162207 wikitext text/x-wiki '''Kiviõli Riigikool''' on üldharidus Lüganuse vallas, mis tegutseb kahes õppekohas Kiviõlis, Viru tänaval ja Lüganusel. Kool alustas tegevust 1. september 2024 kui liideti Kiviõli l. Keskkool, Kiviõli Vene Kool ja Lüganuse Kool. 1oqg92eiocy74ptxq292b6pb9cr1l08 7162208 7162207 2026-05-27T15:40:06Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7162208 wikitext text/x-wiki '''Kiviõli Riigikool''' on üldhariduskool Lüganuse vallas, mis tegutseb kahes õppekohas Kiviõlis, Viru tänaval ja Lüganusel. Kool alustas tegevust 1. september 2024 kui liideti Kiviõli l. Keskkool, Kiviõli Vene Kool ja Lüganuse Kool. n5ybu3s4s7ykz2sdizbs1kkbcmw9u5i 7162260 7162208 2026-05-27T18:16:29Z Kruusamägi 1530 7162260 wikitext text/x-wiki '''Kiviõli Riigikool''' on üldhariduskool [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]], mis tegutseb kahes õppekohas [[Kiviõli]]s, Viru tänaval ja [[Lüganuse]]l. Kool alustas tegevust 1. september 2024 kui liideti [[Kiviõli I Keskkool]], [[Kiviõli Vene Kool]] ja [[Lüganuse Kool]]. [[Kategooria:Ida-Viru maakonna koolid]] [[Kategooria:Lüganuse vald]] 0uosnnkw17hbttct6bm7hwq6iixiej6 0 715716 7162211 2026-05-27T16:00:58Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Elvan Abeylegesse | pilt = Elvan Abeylegesse 2010 European Team Championships.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Elvan Abeylegesse (2010) | riik = Türgi | sünniaeg = {{süv|1982|09|11}} | sünnikoht = [[Addis Abeba]], [[Etioopia]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 1,59 m | kaal = 40 kg | spordiklubi = Enkaspor | treener = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|2010....' 7162211 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Elvan Abeylegesse | pilt = Elvan Abeylegesse 2010 European Team Championships.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Elvan Abeylegesse (2010) | riik = Türgi | sünniaeg = {{süv|1982|09|11}} | sünnikoht = [[Addis Abeba]], [[Etioopia]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 1,59 m | kaal = 40 kg | spordiklubi = Enkaspor | treener = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010 Barcelona]]|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m_2|10 000 m]]}} {{Kuldmedal|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010 Barcelona]]|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m_2|5000 m]]}} {{Pronksmedal|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006 Göteborg]]|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m_2|5000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2003. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2003 Bydgoszcz]]|5000 m}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2001. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2001 Grosseto]]|3000 m}} {{Kuldmedal|[[2001. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2001 Grosseto]]|5000 m}} }} '''Elvan Abeylegesse''' (sünninimega '''Hewan Abeye''', [[amhara keel]]es አልቫን አበይለገሠ; sündinud [[11. september|11. septembril]] [[1982]] [[Addis Abeba]]s) on [[Etioopia]] päritolu [[Türgi]] [[pikamaajooks]]ja. Abeylegesse sündis Etioopias ja alustas seal oma jooksjakarjääri. 1999. aastal otsustas ta kolida Türki, abiellus Türgi kodanikuga ja vahetas nime. Alates 2000. aastast on ta esindanud Türgit. [[2001. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2001. aasta Euroopa U20 meistrivõistlustel]] [[Grosseto]]s võitis ta 18-aastasena kuldmedali 3000 meetri ja 5000 meetri jooksus, püstitades mõlemal alal ka Türgi rekordi. 2004. aastal jooksis ta [[Oslo]]s [[Bisletti mängud]]el 5000 meetri jooksu maailmarekordi 14.25,68, ületades 1997. aastast hiinlannale [[Jiang Bo]]le kuulunud varasema rekordi enam kui kolme sekundiga. Sellega sai temast esimene Türgi kergejõustiklane, kes on püstitanud [[Kergejõustiku maailmarekordid|kergejõustiku maailmarekordi]]. [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Göteborg]]is võitis ta 5000 meetri jooksus [[Marta Domínguez]]e ja [[Lilija Šobuhhova]] järel pronksmedali. [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Barcelona]]s võitis ta kuldmedali nii 10 000 meetri jooksus kui ka 5000 meetri jooksus. == Doping == 2015. aastal avastati Abeylegesse [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta maailmameistrivõistlustel]] antud dopinguproovist keelatud ainete kasutamise jälgi.<ref name="postimees">[https://sport.postimees.ee/3293327/kergejoustiku-dopinguskandaal-paisub-porus-endine-maailmarekordiomanik "Kergejõustiku dopinguskandaal paisub: põrus endine maailmarekordiomanik"] postimees.ee. 13. august 2015. Vaadatud 27.05.2026</ref> Tema tulemused 2007. aasta augustist kuni 2009. aasta augustini tühistati ja ta jäi ilma nii 2007. aastal võidetud 10 000 meetri jooksu maailmameistrivõistluste hõbemedalist kui ka kahest [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el võidetud hõbemedalist. == Isiklikud rekordid == ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.58,28''' || [[30. mai]] [[2004]] || {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]] |- | [[2000 m jooks]] || align="center"| '''5.33,83''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[7. juuni]] [[2003]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Istanbul]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.31,94''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[30. august]] [[2002]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''14.24,68''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[11. juuni]] [[2004]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Bergen]] |- | [[10 000 m jooks]] || align="center"| '''30.21,67''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[15. aprill]] [[2006]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Antalya]] |- | [[Poolmaraton]] || align="center"| '''1:07.07''' || [[19. veebruar]] [[2010]] || {{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Ras Al Khaimah]] |- | [[Maraton]] || align="center"| '''2:29.30''' || [[17. november]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Istanbul]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Isiklikku == 2010. aastal pälvis ta [[Pierre de Coubertin]]i nimelise ausa mängu auhinna. Ta oli [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aasta maailmameistrivõistlustel]] enne 10 000 meetri jooksu finaali laenanud oma jooksujalanõud konkurendile [[Meselech Melkamu]]le, kes oli enda võistlusjalatsid maha unustanud. Melkamu võitis hõbemedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat}} * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Abeylegesse, Elvan}} [[Kategooria:Türgi kergejõustiklased]] [[Kategooria:Etioopia jooksjad]] [[Kategooria:Pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] i234ma878iwgypecz9wm6om4e15nupa 0 715717 7162213 2026-05-27T16:03:14Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[Elvan Abeylegesse]] 7162213 wikitext text/x-wiki #suuna[[Elvan Abeylegesse]] gy4ptsl8bazkllnvx1e12sdr2ajt3uy 0 715718 7162214 2026-05-27T16:03:38Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[Elvan Abeylegesse]] 7162214 wikitext text/x-wiki #suuna[[Elvan Abeylegesse]] gy4ptsl8bazkllnvx1e12sdr2ajt3uy 0 715719 7162247 2026-05-27T17:36:25Z Falk22 230428 Täiendatud neutraalne biograafia koos kontrollitud allikatega. 7162247 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=oktoober}} [[Pilt:Roman Konoplev in Portugal 2023.jpg|pisi|Roman Konoplev (2023)]] '''Roman Jevgenjevitš Konoplev''' ({{lang-ru|Роман Евгеньевич Коноплёв}}; sündinud 4. septembril 1973 [[Počep]]is, [[Brjanski oblast]]is, tollases [[NSVL]]is) on vene-portugali kirjanik, publitsist ja poliitiline analüütik. == Elulugu == Konoplev sündis 1973. aastal Brjanski oblastis inseneride peres.<ref>{{Cite web |url=https://www.km.ru/world/914981-globalnaya-игра-и-сумерки-в-приднестровье |title=Глобальная игра и сумерки в Приднестровье |date=28. jaanuar 2025 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20250130000000/https://www.km.ru/world/914981-globalnaya-игра-и-сумерки-в-приднестровье |archive-date=30. jaanuar 2025}}</ref> 1978. aastal kolis pere [[Dnestrovsk]]isse Moldaavia NSV-s. Pärast NSV Liidu lagunemist naasis ta 1992. aastal Venemaale. Ta õppis Moskvas rahvusvahelises majanduse ja õiguse instituudis konstitutsiooniõigust (lõpetas 1996) ning hiljem Brjanski riiklikus tehnikaülikoolis infotehnoloogiat (lõpetas 2003). 1993. aasta [[Vene 1993. aasta põhiseaduskriis|põhiseaduskriisi]] ajal oli ta Moskvas Ülemnõukogu hoone kaitsjate seas.<ref>{{Cite web |url=http://polit.ru/news/2010/02/22/konoplev/ |title=Приднестровского журналиста выдавливают из России |date=22. veebruar 2010 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20150712015307/http://polit.ru/news/2010/02/22/konoplev/ |archive-date=12. juuli 2015}}</ref> Alates 2013. aastast elab ta Portugalis. 2021. aastast tegutseb ta ka muusikaprojekti ''Bering Hotel'' produtsendina.<ref>{{Cite web |url=https://www.allmusic.com/artist/bering-hotel-mn0004445910 |title=Bering Hotel |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20240201000000/https://www.allmusic.com/artist/bering-hotel-mn0004445910 |archive-date=1. veebruar 2024}}</ref> == Publicistika ja analüüs == Konoplev on avaldanud analüütilisi ja publicistlikke tekste Venemaa platvormidel nagu APN ja ''Russian Journal''.<ref>{{Cite web |url=https://www.apn.ru/index.php?do=authors&author=153 |title=Publikatsioonid APN.ru portaalis |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20240201000000/https://www.apn.ru/index.php?do=authors&author=153 |archive-date=1. veebruar 2024}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://old.russ.ru/authors/konop.html |title=Roman Konoplev Russian Journalis |date=27. aprill 2005 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20200114132854/https://old.russ.ru/authors/konop.html |archive-date=14. jaanuar 2020}}</ref> 2002–2012 töötas ta ajakirjanikuna [[Transnistria]]s. Ta oli kolumnist ja toimetaja mitmes piirkondlikus väljaandes ning 2009–2017 uudisteagentuuri ''[[Dniester (uudisteagentuur)|DNIESTER]]'' peatoimetaja.<ref>{{Cite web |url=https://www.moldova.org/en/freedom-of-press-inexistent-in-transnistria-236021-eng/ |title=Freedom of press inexistent in Transnistria |date=29. märts 2013 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20130410000000/https://www.moldova.org/en/freedom-of-press-inexistent-in-transnistria-236021-eng/ |archive-date=10. aprill 2013}}</ref> == Analüütilised tööd == 2010. aastal avaldas ta raporti ''Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security''.<ref>{{Cite web |url=http://dniester.ru/english/2010/09/18/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ |title=Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20100918161041/http://dniester.ru/english/2010/09/18/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ |archive-date=18. september 2010}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://i.despiteborders.com/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ ''Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security'' (2010)] {{JÄRJESTA:Konoplev, Roman}} [[Kategooria:Vene ajakirjanikud]] [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Portugali elanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:Elavad inimesed]] 4zqslm0zmujkbiwwved0pnakbrxb3h2 7162275 7162247 2026-05-27T18:48:10Z Falk22 230428 Soovitud viited lisatud ja väited allikatega kaetud. 7162275 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=oktoober}} [[Pilt:Roman Konoplev in Portugal 2023.jpg|pisi|Roman Konoplev (2023)]] '''Roman Jevgenjevitš Konoplev''' ({{lang-ru|Роман Евгеньевич Коноплёв}}; sündinud 4. septembril 1973 [[Počep]]is, [[Brjanski oblast]]is, tollases [[NSVL]]is) on vene-portugali kirjanik, publitsist ja poliitiline analüütik.<ref>{{Cite web |url=https://profile.ru/archive/zapreschennye-mysli-118615/ |title=Запрещенные мысли |date=28. jaanuar 2008 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207205245/https://profile.ru/archive/zapreschennye-mysli-118615/ |archive-date=7. veebruar 2023}}</ref> == Elulugu == Konoplev sündis 1973. aastal Brjanski oblastis inseneride peres.<ref>{{Cite news |title=Глобальная игра и сумерки в Приднестровье |date=28. jaanuar 2025 |language=ru |url=https://www.km.ru/world/914981-globalnaya-игра-и-сумерки-в-приднестровье |archive-url=https://web.archive.org/web/20250130000000/https://www.km.ru/world/914981-globalnaya-игра-и-сумерки-в-приднестровье |archive-date=30. jaanuar 2025}}</ref> 1978. aastal kolis pere [[Dnestrovsk]]isse Moldaavia NSV-s. Pärast NSV Liidu lagunemist naasis ta 1992. aastal Venemaale. Ta õppis Moskvas rahvusvahelises majanduse ja õiguse instituudis konstitutsiooniõigust (lõpetas 1996) ning hiljem Brjanski riiklikus tehnikaülikoolis infotehnoloogiat (lõpetas 2003).<ref>{{Cite web |url=https://rusistina.ru/author/konoplev |title=Публикации Романа Коноплёва |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20240501000000/https://rusistina.ru/author/konoplev |archive-date=1. mai 2024}}</ref> 1993. aasta [[Vene 1993. aasta põhiseaduskriis|põhiseaduskriisi]] ajal oli ta Moskvas Ülemnõukogu hoone kaitsjate seas.<ref>{{Cite news |title=Приднестровского журналиста выдавливают из России |date=22. veebruar 2010 |language=ru |url=https://polit.ru/news/2010/02/22/konoplev/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20150712015307/http://polit.ru/news/2010/02/22/konoplev/ |archive-date=12. juuli 2015}}</ref> == Publicistika ja analüüs == Konoplev on avaldanud analüütilisi ja publicistlikke tekste Venemaa platvormidel nagu APN,<ref>{{Cite web |url=https://www.apn.ru/index.php?do=authors&author=153 |title=Publikatsioonid APN.ru portaalis |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20240201000000/https://www.apn.ru/index.php?do=authors&author=153 |archive-date=1. veebruar 2024}}</ref> ''Russian Journal'',<ref>{{Cite news |date=27. aprill 2005 |title=Roman Konoplev Russian Journalis |url=https://old.russ.ru/authors/konop.html |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20200114132854/https://old.russ.ru/authors/konop.html |archive-date=14. jaanuar 2020}}</ref> BBC vene teenistus,<ref>{{Cite web |url=https://news.bbc.co.uk/hi/russian/news/newsid_2260000/2260027.stm |title=Беспорядки в Москве |date=15. september 2002 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20020920000000/https://news.bbc.co.uk/hi/russian/news/newsid_2260000/2260027.stm |archive-date=20. september 2002}}</ref> NEWSRU.com,<ref>{{Cite web |url=https://www.newsru.com/russia/15sep2002/rad.html |title=Антикапитализм-2002 |date=15. september 2002 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20021001000000/https://www.newsru.com/russia/15sep2002/rad.html |archive-date=1. oktoober 2002}}</ref> KREML.ORG,<ref>{{Cite web |url=http://www.kreml.org/users/konoplev |title=KREML.ORG ekspertprofiil |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20050215115749/http://www.kreml.org/users/konoplev |archive-date=15. veebruar 2005}}</ref> ja teised väljaanded. == Töö Transnistrias == 2002–2012 töötas ta ajakirjanikuna ja analüütikuna [[Transnistria]]s, olles seotud mitme meediaprojektiga.<ref>{{Cite web |url=https://novostipmr.com/ru/news/12-11-16/partiya-proryv-likvidirovana-resheniem-verhovnogo-suda-pmr |title=Партия «Прорыв» ликвидирована |date=16. november 2012 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20260130001252/http://novostipmr.com/ru/news/12-11-16/partiya-proryv-likvidirovana-resheniem-verhovnogo-suda-pmr |archive-date=30. jaanuar 2026}}</ref> Tema esseesari ''Gipsy Bessarabia'' käsitles piirkondlikku identiteeti ja poliitilisi narratiive.<ref>{{Cite news |date=24. detsember 2009 |title=Gipsy Bessarabia as an alternative |url=http://dniester.ru/content/gipsy-bessarabia-alternative |archive-url=https://web.archive.org/web/20140417085512/http://dniester.ru/content/gipsy-bessarabia-alternative |archive-date=17. aprill 2014}}</ref> == Analüütilised tööd == 2010. aastal avaldas ta raporti ''Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security''.<ref>{{Cite web |url=http://dniester.ru/english/2010/09/18/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ |title=Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20100918161041/http://dniester.ru/english/2010/09/18/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ |archive-date=18. september 2010}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://web.archive.org/web/20140417113912/http://dniester.ru/content/pridnestrove-budushchego-liberalnaya-ekonomika-svoboda-i-bezopasnost |title=Приднестровье будущего |language=ru |archive-date=17. aprill 2014}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://i.despiteborders.com/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ ''Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security'' (2010)] {{JÄRJESTA:Konoplev, Roman}} [[Kategooria:Vene ajakirjanikud]] [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Portugali elanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:Elavad inimesed]] ijzfppngkf22t7sv5mit5wgk79azy09 7162283 7162275 2026-05-27T18:59:00Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7162283 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=oktoober}} [[Pilt:Roman Konoplev in Portugal 2023.jpg|pisi|Roman Konoplev (2023)]] '''Roman Jevgenjevitš Konoplev''' ({{lang-ru|Роман Евгеньевич Коноплёв}}; sündinud 4. septembril 1973 [[Počep]]is, [[Brjanski oblast]]is, tollases [[NSVL]]is) on vene-portugali kirjanik, publitsist ja poliitiline analüütik.<ref>{{Cite web |url=https://profile.ru/archive/zapreschennye-mysli-118615/ |title=Запрещенные мысли |date=28. jaanuar 2008 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207205245/https://profile.ru/archive/zapreschennye-mysli-118615/ |archive-date=7. veebruar 2023}}</ref> == Elulugu == Konoplev sündis 1973. aastal Brjanski oblastis inseneride peres.<ref>{{Cite news |title=Глобальная игра и сумерки в Приднестровье |date=28. jaanuar 2025 |language=ru |url=https://www.km.ru/world/914981-globalnaya-игра-и-сумерки-в-приднестровье |archive-url=https://web.archive.org/web/20250130000000/https://www.km.ru/world/914981-globalnaya-игра-и-сумерки-в-приднестровье |archive-date=30. jaanuar 2025}}</ref> 1978. aastal kolis pere [[Dnestrovsk]]isse Moldaavia NSV-s. Pärast NSV Liidu lagunemist naasis ta 1992. aastal Venemaale. Ta õppis Moskvas rahvusvahelises majanduse ja õiguse instituudis konstitutsiooniõigust (lõpetas 1996) ning hiljem Brjanski riiklikus tehnikaülikoolis infotehnoloogiat (lõpetas 2003).<ref>{{Cite web |url=https://rusistina.ru/author/konoplev |title=Публикации Романа Коноплёва |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20240501000000/https://rusistina.ru/author/konoplev |archive-date=1. mai 2024}}</ref> 1993. aasta [[Vene 1993. aasta põhiseaduskriis|põhiseaduskriisi]] ajal oli ta Moskvas Ülemnõukogu hoone kaitsjate seas.<ref>{{Cite news |title=Приднестровского журналиста выдавливают из России |date=22. veebruar 2010 |language=ru |url=https://polit.ru/news/2010/02/22/konoplev/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20150712015307/http://polit.ru/news/2010/02/22/konoplev/ |archive-date=12. juuli 2015}}</ref> == Publicistika ja analüüs == Konoplev on avaldanud analüütilisi ja publicistlikke tekste Venemaa platvormidel nagu APN,<ref>{{Cite web |url=https://www.apn.ru/index.php?do=authors&author=153 |title=Publikatsioonid APN.ru portaalis |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20240201000000/https://www.apn.ru/index.php?do=authors&author=153 |archive-date=1. veebruar 2024}}</ref> ''Russian Journal'',<ref>{{Cite news |date=27. aprill 2005 |title=Roman Konoplev Russian Journalis |url=https://old.russ.ru/authors/konop.html |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20200114132854/https://old.russ.ru/authors/konop.html |archive-date=14. jaanuar 2020}}</ref> BBC vene teenistus,<ref>{{Cite web |url=https://news.bbc.co.uk/hi/russian/news/newsid_2260000/2260027.stm |title=Беспорядки в Москве |date=15. september 2002 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20020920000000/https://news.bbc.co.uk/hi/russian/news/newsid_2260000/2260027.stm |archive-date=20. september 2002}}</ref> NEWSRU.com,<ref>{{Cite web |url=https://www.newsru.com/russia/15sep2002/rad.html |title=Антикапитализм-2002 |date=15. september 2002 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20021001000000/https://www.newsru.com/russia/15sep2002/rad.html |archive-date=1. oktoober 2002}}</ref> KREML.ORG,<ref>{{Cite web |url=http://www.kreml.org/users/konoplev |title=KREML.ORG ekspertprofiil |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20050215115749/http://www.kreml.org/users/konoplev |archive-date=15. veebruar 2005}}</ref> ja teised väljaanded. == Töö Transnistrias == 2002–2012 töötas ta ajakirjanikuna ja analüütikuna [[Transnistria]]s, olles seotud mitme meediaprojektiga.<ref>{{Cite web |url=https://novostipmr.com/ru/news/12-11-16/partiya-proryv-likvidirovana-resheniem-verhovnogo-suda-pmr |title=Партия «Прорыв» ликвидирована |date=16. november 2012 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20260130001252/http://novostipmr.com/ru/news/12-11-16/partiya-proryv-likvidirovana-resheniem-verhovnogo-suda-pmr |archive-date=30. jaanuar 2026}}</ref> Tema esseesari ''Gipsy Bessarabia'' käsitles piirkondlikku identiteeti ja poliitilisi narratiive.<ref>{{Cite news |date=24. detsember 2009 |title=Gipsy Bessarabia as an alternative |url=http://dniester.ru/content/gipsy-bessarabia-alternative |archive-url=https://web.archive.org/web/20140417085512/http://dniester.ru/content/gipsy-bessarabia-alternative |archive-date=17. aprill 2014}}</ref> == Analüütilised tööd == 2010. aastal avaldas ta raporti ''Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security''.<ref>{{Cite web |url=http://dniester.ru/english/2010/09/18/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ |title=Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20100918161041/http://dniester.ru/english/2010/09/18/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ |archive-date=18. september 2010}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://web.archive.org/web/20140417113912/http://dniester.ru/content/pridnestrove-budushchego-liberalnaya-ekonomika-svoboda-i-bezopasnost |title=Приднестровье будущего |language=ru |archive-date=17. aprill 2014}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://i.despiteborders.com/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ ''Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security'' (2010)] {{JÄRJESTA:Konoplev, Roman}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Portugali elanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] gp3vpq4wzlwbyv7369km5m5i7wjbrwa 7162285 7162283 2026-05-27T18:59:28Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7162285 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=oktoober}} [[Pilt:Roman Konoplev in Portugal 2023.jpg|pisi|Roman Konoplev (2023)]] '''Roman Jevgenjevitš Konoplev''' ({{lang-ru|Роман Евгеньевич Коноплёв}}; sündinud 4. septembril 1973 [[Počep]]is, [[Brjanski oblast]]is, tollases [[NSVL]]is) on vene-portugali kirjanik, publitsist ja poliitiline analüütik.<ref>{{Cite web |url=https://profile.ru/archive/zapreschennye-mysli-118615/ |title=Запрещенные мысли |date=28. jaanuar 2008 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207205245/https://profile.ru/archive/zapreschennye-mysli-118615/ |archive-date=7. veebruar 2023}}</ref> == Elulugu == Konoplev sündis 1973. aastal Brjanski oblastis inseneride peres.<ref>{{Cite news |title=Глобальная игра и сумерки в Приднестровье |date=28. jaanuar 2025 |language=ru |url=https://www.km.ru/world/914981-globalnaya-игра-и-сумерки-в-приднестровье |archive-url=https://web.archive.org/web/20250130000000/https://www.km.ru/world/914981-globalnaya-игра-и-сумерки-в-приднестровье |archive-date=30. jaanuar 2025}}</ref> 1978. aastal kolis pere [[Dnestrovsk]]isse Moldaavia NSV-s. Pärast NSV Liidu lagunemist naasis ta 1992. aastal Venemaale. Ta õppis Moskvas rahvusvahelises majanduse ja õiguse instituudis konstitutsiooniõigust (lõpetas 1996) ning hiljem Brjanski riiklikus tehnikaülikoolis infotehnoloogiat (lõpetas 2003).<ref>{{Cite web |url=https://rusistina.ru/author/konoplev |title=Публикации Романа Коноплёва |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20240501000000/https://rusistina.ru/author/konoplev |archive-date=1. mai 2024}}</ref> 1993. aasta [[Vene 1993. aasta põhiseaduskriis|põhiseaduskriisi]] ajal oli ta Moskvas Ülemnõukogu hoone kaitsjate seas.<ref>{{Cite news |title=Приднестровского журналиста выдавливают из России |date=22. veebruar 2010 |language=ru |url=https://polit.ru/news/2010/02/22/konoplev/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20150712015307/http://polit.ru/news/2010/02/22/konoplev/ |archive-date=12. juuli 2015}}</ref> == Publicistika ja analüüs == Konoplev on avaldanud analüütilisi ja publicistlikke tekste Venemaa platvormidel nagu APN,<ref>{{Cite web |url=https://www.apn.ru/index.php?do=authors&author=153 |title=Publikatsioonid APN.ru portaalis |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20240201000000/https://www.apn.ru/index.php?do=authors&author=153 |archive-date=1. veebruar 2024}}</ref> ''Russian Journal'',<ref>{{Cite news |date=27. aprill 2005 |title=Roman Konoplev Russian Journalis |url=https://old.russ.ru/authors/konop.html |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20200114132854/https://old.russ.ru/authors/konop.html |archive-date=14. jaanuar 2020}}</ref> BBC vene teenistus,<ref>{{Cite web |url=https://news.bbc.co.uk/hi/russian/news/newsid_2260000/2260027.stm |title=Беспорядки в Москве |date=15. september 2002 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20020920000000/https://news.bbc.co.uk/hi/russian/news/newsid_2260000/2260027.stm |archive-date=20. september 2002}}</ref> NEWSRU.com,<ref>{{Cite web |url=https://www.newsru.com/russia/15sep2002/rad.html |title=Антикапитализм-2002 |date=15. september 2002 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20021001000000/https://www.newsru.com/russia/15sep2002/rad.html |archive-date=1. oktoober 2002}}</ref> KREML.ORG,<ref>{{Cite web |url=http://www.kreml.org/users/konoplev |title=KREML.ORG ekspertprofiil |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20050215115749/http://www.kreml.org/users/konoplev |archive-date=15. veebruar 2005}}</ref> ja teised väljaanded. == Töö Transnistrias == 2002–2012 töötas ta ajakirjanikuna ja analüütikuna [[Transnistria]]s, olles seotud mitme meediaprojektiga.<ref>{{Cite web |url=https://novostipmr.com/ru/news/12-11-16/partiya-proryv-likvidirovana-resheniem-verhovnogo-suda-pmr |title=Партия «Прорыв» ликвидирована |date=16. november 2012 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20260130001252/http://novostipmr.com/ru/news/12-11-16/partiya-proryv-likvidirovana-resheniem-verhovnogo-suda-pmr |archive-date=30. jaanuar 2026}}</ref> Tema esseesari ''Gipsy Bessarabia'' käsitles piirkondlikku identiteeti ja poliitilisi narratiive.<ref>{{Cite news |date=24. detsember 2009 |title=Gipsy Bessarabia as an alternative |url=http://dniester.ru/content/gipsy-bessarabia-alternative |archive-url=https://web.archive.org/web/20140417085512/http://dniester.ru/content/gipsy-bessarabia-alternative |archive-date=17. aprill 2014}}</ref> == Analüütilised tööd == 2010. aastal avaldas ta raporti ''Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security''.<ref>{{Cite web |url=http://dniester.ru/english/2010/09/18/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ |title=Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20100918161041/http://dniester.ru/english/2010/09/18/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ |archive-date=18. september 2010}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://web.archive.org/web/20140417113912/http://dniester.ru/content/pridnestrove-budushchego-liberalnaya-ekonomika-svoboda-i-bezopasnost |title=Приднестровье будущего |language=ru |archive-date=17. aprill 2014}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://i.despiteborders.com/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ ''Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security'' (2010)] {{JÄRJESTA:Konoplev, Roman}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Portugali inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 5wzc7zo9j67lhvtpq87ez859oqk4vue 7162291 7162285 2026-05-27T19:07:29Z Falk22 230428 7162291 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Roman Konoplev in Portugal 2023.jpg|pisi|Roman Konoplev (2023)]] '''Roman Jevgenjevitš Konoplev''' ({{lang-ru|Роман Евгеньевич Коноплёв}}; sündinud 4. septembril 1973 [[Počep]]is, [[Brjanski oblast]]is, tollases [[NSVL]]is) on vene-portugali kirjanik, publitsist ja poliitiline analüütik.<ref>{{Cite web |url=https://profile.ru/archive/zapreschennye-mysli-118615/ |title=Запрещенные мысли |date=28. jaanuar 2008 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207205245/https://profile.ru/archive/zapreschennye-mysli-118615/ |archive-date=7. veebruar 2023}}</ref> == Elulugu == Konoplev sündis 1973. aastal Brjanski oblastis inseneride peres.<ref>{{Cite news |title=Глобальная игра и сумерки в Приднестровье |date=28. jaanuar 2025 |language=ru |url=https://www.km.ru/world/914981-globalnaya-игра-и-сумерки-в-приднестровье |archive-url=https://web.archive.org/web/20250130000000/https://www.km.ru/world/914981-globalnaya-игра-и-сумерки-в-приднестровье |archive-date=30. jaanuar 2025}}</ref> 1978. aastal kolis pere [[Dnestrovsk]]isse Moldaavia NSV-s. Pärast NSV Liidu lagunemist naasis ta 1992. aastal Venemaale. Ta õppis Moskvas rahvusvahelises majanduse ja õiguse instituudis konstitutsiooniõigust (lõpetas 1996) ning hiljem Brjanski riiklikus tehnikaülikoolis infotehnoloogiat (lõpetas 2003).<ref>{{Cite web |url=https://rusistina.ru/author/konoplev |title=Публикации Романа Коноплёва |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20240501000000/https://rusistina.ru/author/konoplev |archive-date=1. mai 2024}}</ref> 1993. aasta [[Vene 1993. aasta põhiseaduskriis|põhiseaduskriisi]] ajal oli ta Moskvas Ülemnõukogu hoone kaitsjate seas.<ref>{{Cite news |title=Приднестровского журналиста выдавливают из России |date=22. veebruar 2010 |language=ru |url=https://polit.ru/news/2010/02/22/konoplev/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20150712015307/http://polit.ru/news/2010/02/22/konoplev/ |archive-date=12. juuli 2015}}</ref> == Publicistika ja analüüs == Konoplev on avaldanud analüütilisi ja publicistlikke tekste Venemaa platvormidel nagu APN,<ref>{{Cite web |url=https://www.apn.ru/index.php?do=authors&author=153 |title=Publikatsioonid APN.ru portaalis |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20240201000000/https://www.apn.ru/index.php?do=authors&author=153 |archive-date=1. veebruar 2024}}</ref> ''Russian Journal'',<ref>{{Cite news |date=27. aprill 2005 |title=Roman Konoplev Russian Journalis |url=https://old.russ.ru/authors/konop.html |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20200114132854/https://old.russ.ru/authors/konop.html |archive-date=14. jaanuar 2020}}</ref> BBC vene teenistus,<ref>{{Cite web |url=https://news.bbc.co.uk/hi/russian/news/newsid_2260000/2260027.stm |title=Беспорядки в Москве |date=15. september 2002 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20020920000000/https://news.bbc.co.uk/hi/russian/news/newsid_2260000/2260027.stm |archive-date=20. september 2002}}</ref> NEWSRU.com,<ref>{{Cite web |url=https://www.newsru.com/russia/15sep2002/rad.html |title=Антикапитализм-2002 |date=15. september 2002 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20021001000000/https://www.newsru.com/russia/15sep2002/rad.html |archive-date=1. oktoober 2002}}</ref> KREML.ORG,<ref>{{Cite web |url=http://www.kreml.org/users/konoplev |title=KREML.ORG ekspertprofiil |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20050215115749/http://www.kreml.org/users/konoplev |archive-date=15. veebruar 2005}}</ref> ja teised väljaanded. == Töö Transnistrias == 2002–2012 töötas ta ajakirjanikuna ja analüütikuna [[Transnistria]]s, olles seotud mitme meediaprojektiga.<ref>{{Cite web |url=https://novostipmr.com/ru/news/12-11-16/partiya-proryv-likvidirovana-resheniem-verhovnogo-suda-pmr |title=Партия «Прорыв» ликвидирована |date=16. november 2012 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20260130001252/http://novostipmr.com/ru/news/12-11-16/partiya-proryv-likvidirovana-resheniem-verhovnogo-suda-pmr |archive-date=30. jaanuar 2026}}</ref> Tema esseesari ''Gipsy Bessarabia'' käsitles piirkondlikku identiteeti ja poliitilisi narratiive.<ref>{{Cite news |date=24. detsember 2009 |title=Gipsy Bessarabia as an alternative |url=http://dniester.ru/content/gipsy-bessarabia-alternative |archive-url=https://web.archive.org/web/20140417085512/http://dniester.ru/content/gipsy-bessarabia-alternative |archive-date=17. aprill 2014}}</ref> == Analüütilised tööd == 2010. aastal avaldas ta raporti ''Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security''.<ref>{{Cite web |url=http://dniester.ru/english/2010/09/18/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ |title=Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20100918161041/http://dniester.ru/english/2010/09/18/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ |archive-date=18. september 2010}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://web.archive.org/web/20140417113912/http://dniester.ru/content/pridnestrove-budushchego-liberalnaya-ekonomika-svoboda-i-bezopasnost |title=Приднестровье будущего |language=ru |archive-date=17. aprill 2014}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://i.despiteborders.com/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ ''Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security'' (2010)] {{JÄRJESTA:Konoplev, Roman}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Portugali inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] hro5smro3d12je9d5wqrv6cq3vy7276 7162292 7162291 2026-05-27T19:08:24Z Juhan121 25066 7162292 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Roman Konoplev in Portugal 2023.jpg|pisi|Roman Konoplev (2023)]] '''Roman Jevgenjevitš Konoplev''' ({{lang-ru|Роман Евгеньевич Коноплёв}}; sündinud 4. septembril 1973 [[Potšep]]is, [[Brjanski oblast]]is, tollases [[NSVL]]is) on vene-portugali kirjanik, publitsist ja poliitiline analüütik.<ref>{{Cite web |url=https://profile.ru/archive/zapreschennye-mysli-118615/ |title=Запрещенные мысли |date=28. jaanuar 2008 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207205245/https://profile.ru/archive/zapreschennye-mysli-118615/ |archive-date=7. veebruar 2023}}</ref> == Elulugu == Konoplev sündis 1973. aastal Brjanski oblastis inseneride peres.<ref>{{Cite news |title=Глобальная игра и сумерки в Приднестровье |date=28. jaanuar 2025 |language=ru |url=https://www.km.ru/world/914981-globalnaya-игра-и-сумерки-в-приднестровье |archive-url=https://web.archive.org/web/20250130000000/https://www.km.ru/world/914981-globalnaya-игра-и-сумерки-в-приднестровье |archive-date=30. jaanuar 2025}}</ref> 1978. aastal kolis pere [[Dnestrovsk]]isse Moldaavia NSV-s. Pärast NSV Liidu lagunemist naasis ta 1992. aastal Venemaale. Ta õppis Moskvas rahvusvahelises majanduse ja õiguse instituudis konstitutsiooniõigust (lõpetas 1996) ning hiljem Brjanski riiklikus tehnikaülikoolis infotehnoloogiat (lõpetas 2003).<ref>{{Cite web |url=https://rusistina.ru/author/konoplev |title=Публикации Романа Коноплёва |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20240501000000/https://rusistina.ru/author/konoplev |archive-date=1. mai 2024}}</ref> 1993. aasta [[Vene 1993. aasta põhiseaduskriis|põhiseaduskriisi]] ajal oli ta Moskvas Ülemnõukogu hoone kaitsjate seas.<ref>{{Cite news |title=Приднестровского журналиста выдавливают из России |date=22. veebruar 2010 |language=ru |url=https://polit.ru/news/2010/02/22/konoplev/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20150712015307/http://polit.ru/news/2010/02/22/konoplev/ |archive-date=12. juuli 2015}}</ref> == Publicistika ja analüüs == Konoplev on avaldanud analüütilisi ja publicistlikke tekste Venemaa platvormidel nagu APN,<ref>{{Cite web |url=https://www.apn.ru/index.php?do=authors&author=153 |title=Publikatsioonid APN.ru portaalis |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20240201000000/https://www.apn.ru/index.php?do=authors&author=153 |archive-date=1. veebruar 2024}}</ref> ''Russian Journal'',<ref>{{Cite news |date=27. aprill 2005 |title=Roman Konoplev Russian Journalis |url=https://old.russ.ru/authors/konop.html |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20200114132854/https://old.russ.ru/authors/konop.html |archive-date=14. jaanuar 2020}}</ref> BBC vene teenistus,<ref>{{Cite web |url=https://news.bbc.co.uk/hi/russian/news/newsid_2260000/2260027.stm |title=Беспорядки в Москве |date=15. september 2002 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20020920000000/https://news.bbc.co.uk/hi/russian/news/newsid_2260000/2260027.stm |archive-date=20. september 2002}}</ref> NEWSRU.com,<ref>{{Cite web |url=https://www.newsru.com/russia/15sep2002/rad.html |title=Антикапитализм-2002 |date=15. september 2002 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20021001000000/https://www.newsru.com/russia/15sep2002/rad.html |archive-date=1. oktoober 2002}}</ref> KREML.ORG,<ref>{{Cite web |url=http://www.kreml.org/users/konoplev |title=KREML.ORG ekspertprofiil |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20050215115749/http://www.kreml.org/users/konoplev |archive-date=15. veebruar 2005}}</ref> ja teised väljaanded. == Töö Transnistrias == 2002–2012 töötas ta ajakirjanikuna ja analüütikuna [[Transnistria]]s, olles seotud mitme meediaprojektiga.<ref>{{Cite web |url=https://novostipmr.com/ru/news/12-11-16/partiya-proryv-likvidirovana-resheniem-verhovnogo-suda-pmr |title=Партия «Прорыв» ликвидирована |date=16. november 2012 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20260130001252/http://novostipmr.com/ru/news/12-11-16/partiya-proryv-likvidirovana-resheniem-verhovnogo-suda-pmr |archive-date=30. jaanuar 2026}}</ref> Tema esseesari ''Gipsy Bessarabia'' käsitles piirkondlikku identiteeti ja poliitilisi narratiive.<ref>{{Cite news |date=24. detsember 2009 |title=Gipsy Bessarabia as an alternative |url=http://dniester.ru/content/gipsy-bessarabia-alternative |archive-url=https://web.archive.org/web/20140417085512/http://dniester.ru/content/gipsy-bessarabia-alternative |archive-date=17. aprill 2014}}</ref> == Analüütilised tööd == 2010. aastal avaldas ta raporti ''Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security''.<ref>{{Cite web |url=http://dniester.ru/english/2010/09/18/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ |title=Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20100918161041/http://dniester.ru/english/2010/09/18/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ |archive-date=18. september 2010}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://web.archive.org/web/20140417113912/http://dniester.ru/content/pridnestrove-budushchego-liberalnaya-ekonomika-svoboda-i-bezopasnost |title=Приднестровье будущего |language=ru |archive-date=17. aprill 2014}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://i.despiteborders.com/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ ''Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security'' (2010)] {{JÄRJESTA:Konoplev, Roman}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Portugali inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] qh9w2xyvkazumktucpxsbiosn04zepc 7162298 7162292 2026-05-27T19:14:53Z Juhan121 25066 /* Töö Transnistrias */ 7162298 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Roman Konoplev in Portugal 2023.jpg|pisi|Roman Konoplev (2023)]] '''Roman Jevgenjevitš Konoplev''' ({{lang-ru|Роман Евгеньевич Коноплёв}}; sündinud 4. septembril 1973 [[Potšep]]is, [[Brjanski oblast]]is, tollases [[NSVL]]is) on vene-portugali kirjanik, publitsist ja poliitiline analüütik.<ref>{{Cite web |url=https://profile.ru/archive/zapreschennye-mysli-118615/ |title=Запрещенные мысли |date=28. jaanuar 2008 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207205245/https://profile.ru/archive/zapreschennye-mysli-118615/ |archive-date=7. veebruar 2023}}</ref> == Elulugu == Konoplev sündis 1973. aastal Brjanski oblastis inseneride peres.<ref>{{Cite news |title=Глобальная игра и сумерки в Приднестровье |date=28. jaanuar 2025 |language=ru |url=https://www.km.ru/world/914981-globalnaya-игра-и-сумерки-в-приднестровье |archive-url=https://web.archive.org/web/20250130000000/https://www.km.ru/world/914981-globalnaya-игра-и-сумерки-в-приднестровье |archive-date=30. jaanuar 2025}}</ref> 1978. aastal kolis pere [[Dnestrovsk]]isse Moldaavia NSV-s. Pärast NSV Liidu lagunemist naasis ta 1992. aastal Venemaale. Ta õppis Moskvas rahvusvahelises majanduse ja õiguse instituudis konstitutsiooniõigust (lõpetas 1996) ning hiljem Brjanski riiklikus tehnikaülikoolis infotehnoloogiat (lõpetas 2003).<ref>{{Cite web |url=https://rusistina.ru/author/konoplev |title=Публикации Романа Коноплёва |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20240501000000/https://rusistina.ru/author/konoplev |archive-date=1. mai 2024}}</ref> 1993. aasta [[Vene 1993. aasta põhiseaduskriis|põhiseaduskriisi]] ajal oli ta Moskvas Ülemnõukogu hoone kaitsjate seas.<ref>{{Cite news |title=Приднестровского журналиста выдавливают из России |date=22. veebruar 2010 |language=ru |url=https://polit.ru/news/2010/02/22/konoplev/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20150712015307/http://polit.ru/news/2010/02/22/konoplev/ |archive-date=12. juuli 2015}}</ref> == Publicistika ja analüüs == Konoplev on avaldanud analüütilisi ja publicistlikke tekste Venemaa platvormidel nagu APN,<ref>{{Cite web |url=https://www.apn.ru/index.php?do=authors&author=153 |title=Publikatsioonid APN.ru portaalis |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20240201000000/https://www.apn.ru/index.php?do=authors&author=153 |archive-date=1. veebruar 2024}}</ref> ''Russian Journal'',<ref>{{Cite news |date=27. aprill 2005 |title=Roman Konoplev Russian Journalis |url=https://old.russ.ru/authors/konop.html |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20200114132854/https://old.russ.ru/authors/konop.html |archive-date=14. jaanuar 2020}}</ref> BBC vene teenistus,<ref>{{Cite web |url=https://news.bbc.co.uk/hi/russian/news/newsid_2260000/2260027.stm |title=Беспорядки в Москве |date=15. september 2002 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20020920000000/https://news.bbc.co.uk/hi/russian/news/newsid_2260000/2260027.stm |archive-date=20. september 2002}}</ref> NEWSRU.com,<ref>{{Cite web |url=https://www.newsru.com/russia/15sep2002/rad.html |title=Антикапитализм-2002 |date=15. september 2002 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20021001000000/https://www.newsru.com/russia/15sep2002/rad.html |archive-date=1. oktoober 2002}}</ref> KREML.ORG,<ref>{{Cite web |url=http://www.kreml.org/users/konoplev |title=KREML.ORG ekspertprofiil |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20050215115749/http://www.kreml.org/users/konoplev |archive-date=15. veebruar 2005}}</ref> ja teised väljaanded. == Töö Transnistrias == 2002–2012 töötas ta ajakirjanikuna ja analüütikuna [[Transnistria]]s, olles seotud mitme meediaprojektiga.<ref>{{Cite web |url=https://novostipmr.com/ru/news/12-11-16/partiya-proryv-likvidirovana-resheniem-verhovnogo-suda-pmr |title=Партия «Прорыв» ликвидирована |date=16. november 2012 |language=ru |archive-url=https://web.archive.org/web/20260130001252/http://novostipmr.com/ru/news/12-11-16/partiya-proryv-likvidirovana-resheniem-verhovnogo-suda-pmr |archive-date=30. jaanuar 2026}}</ref>Aastal [[2012]] asus ta Transnistriast ümber [[Portugal]]i. Tema esseesari ''Gipsy Bessarabia'' käsitles piirkondlikku identiteeti ja poliitilisi narratiive.<ref>{{Cite news |date=24. detsember 2009 |title=Gipsy Bessarabia as an alternative |url=http://dniester.ru/content/gipsy-bessarabia-alternative |archive-url=https://web.archive.org/web/20140417085512/http://dniester.ru/content/gipsy-bessarabia-alternative |archive-date=17. aprill 2014}}</ref> == Analüütilised tööd == 2010. aastal avaldas ta raporti ''Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security''.<ref>{{Cite web |url=http://dniester.ru/english/2010/09/18/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ |title=Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20100918161041/http://dniester.ru/english/2010/09/18/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ |archive-date=18. september 2010}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://web.archive.org/web/20140417113912/http://dniester.ru/content/pridnestrove-budushchego-liberalnaya-ekonomika-svoboda-i-bezopasnost |title=Приднестровье будущего |language=ru |archive-date=17. aprill 2014}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://i.despiteborders.com/pridnestrovies-future-liberal-economy-freedom-and-security/ ''Pridnestrovie’s Future: Liberal Economy, Freedom and Security'' (2010)] {{JÄRJESTA:Konoplev, Roman}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Portugali inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] pbc325unsnkfa3s5uhkosi8w79xnpi4 0 715720 7162262 2026-05-27T18:16:56Z Andres 5 Uus lehekülg: ''''''Abacoproeces saltuum''''' on väike [[ämblik]]uliik [[kangurlased|kangurlaste]] sugukonnast.<ref name="wsc" /> ==Taksonoomia== Liiki kirjeldas esmakordselt [[Ludwig Carl Christian Koch]] 1872. aastal nime all ''Erigone saltuum'' all, paigutades selle perekonda ''[[Erigone]]''.<ref name="koch1872" /> Seejärel kirjeldas seda uuesti [[Octavius Pickard-Cambridge]] 1873. aastal nimetusega ''Erigone saltuensis''. Hiljem viidi liik üle perekonda ''[[Ptocasius]]'' ja lõp...' 7162262 wikitext text/x-wiki '''''Abacoproeces saltuum''''' on väike [[ämblik]]uliik [[kangurlased|kangurlaste]] sugukonnast.<ref name="wsc" /> ==Taksonoomia== Liiki kirjeldas esmakordselt [[Ludwig Carl Christian Koch]] 1872. aastal nime all ''Erigone saltuum'' all, paigutades selle perekonda ''[[Erigone]]''.<ref name="koch1872" /> Seejärel kirjeldas seda uuesti [[Octavius Pickard-Cambridge]] 1873. aastal nimetusega ''Erigone saltuensis''. Hiljem viidi liik üle perekonda ''[[Ptocasius]]'' ja lõpuks paigutas [[Eugène Simon]] selle 1884. aastal perekonda ''[[Abacoproeces]]''.<ref name="simon1884" /> [[Friedrich Dahl]] kirjeldas 1912. aastal ühe ämblikuliigi ja pani sellele nimeks ''Metopobactrus brunneipes''. [[Konrad Thaler]] tegi 1976. aastal kindlaks, et see on sama liik, mida juba varem tunti nime ''Abacoproeces saltuum'' all.<ref name="thaler1976" /> ==Levik== ''Abacoproeces saltuum'' on levinud üle [[Euroopa]] [[Briti saared|Briti saartest]] kuni [[Lõuna-Siber]]ini.<ref name="wsc" /> Liiki on registreeritud paljudes Euroopa riikides, sealhulgas [[Saksamaa]]s, [[Austria]]s, [[Belgia]]s, [[Norra]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s, [[Tšehhi]]s, [[Bulgaaria]]s ja [[Venemaa]]l.<ref name="araneae" /><ref name="gbif" /> Belgias registreeriti liik esmakordselt alles 2015. aastal.<ref name="vankeer2015" /> Liiki on registreeritud ka Eestis.<ref>[https://elurikkus.ee/app/occurrences/search?taxon-ui=30094:Abacoproeces%20saltuum ''Abacoproeces saltuum''], elurikkus.ee.</ref> ==Välimus== ''Abacoproeces saltuum'' on väike kangurlane, kellel esineb märgatav [[sooline dimorfism]]. Isaste pikkus on ligikaudu 1,7 mm, emaste pikkus ulatub umbes 2,1 millimeetrini.<ref name="cambridge1873" /> [[Pearindmik]] on mustjas, kollaka varjundiga tumepruun; peapiirkonna ülaosa on ülejäänud osast heledam. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name="wsc">{{cite web | url=https://wsc.nmbe.ch/species/14046 | title=Abacoproeces saltuum (L. Koch, 1872) | publisher=World Spider Catalog | accessdate=8 September 2025}}</ref> <ref name="koch1872">{{cite journal | last=Koch | first=L. | year=1872 | title=Beitrag zur Kenntniss der Arachnidenfauna Tirols. Zweite Abhandlung | journal=Zeitschrift des Ferdinandeums für Tirol und Vorarlberg | volume=17 | series=3 | pages=239-328}}</ref> <ref name="cambridge1873">{{cite journal | last=Pickard-Cambridge | first=O. | year=1873 | title=Descriptions of twenty-four new species of Erigone | journal=Proceedings of the Zoological Society of London | volume=40 | issue=3 | pages=747-769 | doi=10.1111/j.1469-7998.1872.tb00496.x}}</ref> <ref name="simon1884">{{cite book | last=Simon | first=E. | year=1884 | title=Les arachnides de France. Tome cinquième, deuxième et troisième partie | publisher=Roret | location=Paris | pages=180-885}}</ref> <ref name="thaler1976">{{cite journal | last=Thaler | first=K. | year=1976 | title=Über wenig bekannte Zwergspinnen aus den Alpen, IV (Arachnida, Aranei, Erigonidae) | journal=Archives des Sciences, Genève | volume=29 | issue=3 | pages=227-246}}</ref> <ref name="vankeer2015">{{cite journal | last1=Van Keer | first1=J. | last2=Jacobs | first2=M. | year=2015 | title=Abacoproeces saltuum (L. Koch, 1872) (Araneae, Linyphiidae), a new species for the Belgian spider fauna | journal=Nieuwsbrief van de Belgische Arachnologische Vereniging | volume=30 | issue=1 | pages=13-15}}</ref> <ref name="araneae">{{cite web | url=https://araneae.nmbe.ch/data/1110/Abacoproeces_saltuum | title=Abacoproeces saltuum | website=Araneae - Spiders of Europe | accessdate=8 September 2025}}</ref> <ref name="gbif">{{cite web | url=https://www.gbif.org/species/2137144 | title=Abacoproeces saltuum (L.Koch, 1872) | website=Global Biodiversity Information Facility | accessdate=8 September 2025}}</ref> }} k8ud6v1mji7shsik8bqgp36kuuoxovo 7162264 7162262 2026-05-27T18:19:38Z Andres 5 7162264 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} '''''Abacoproeces saltuum''''' on väike [[ämblik]]uliik [[kangurlased|kangurlaste]] sugukonnast.<ref name="wsc" /> ==Taksonoomia== Liiki kirjeldas esmakordselt [[Ludwig Carl Christian Koch]] 1872. aastal nime all ''Erigone saltuum'' all, paigutades selle perekonda ''[[Erigone]]''.<ref name="koch1872" /> Seejärel kirjeldas seda uuesti [[Octavius Pickard-Cambridge]] 1873. aastal nimetusega ''Erigone saltuensis''. Hiljem viidi liik üle perekonda ''[[Ptocasius]]'' ja lõpuks paigutas [[Eugène Simon]] selle 1884. aastal perekonda ''[[Abacoproeces]]''.<ref name="simon1884" /> [[Friedrich Dahl]] kirjeldas 1912. aastal ühe ämblikuliigi ja pani sellele nimeks ''Metopobactrus brunneipes''. [[Konrad Thaler]] tegi 1976. aastal kindlaks, et see on sama liik, mida juba varem tunti nime ''Abacoproeces saltuum'' all.<ref name="thaler1976" /> ==Levik== ''Abacoproeces saltuum'' on levinud üle [[Euroopa]] [[Briti saared|Briti saartest]] kuni [[Lõuna-Siber]]ini.<ref name="wsc" /> Liiki on registreeritud paljudes Euroopa riikides, sealhulgas [[Saksamaa]]s, [[Austria]]s, [[Belgia]]s, [[Norra]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s, [[Tšehhi]]s, [[Bulgaaria]]s ja [[Venemaa]]l.<ref name="araneae" /><ref name="gbif" /> Belgias registreeriti liik esmakordselt alles 2015. aastal.<ref name="vankeer2015" /> Liiki on registreeritud ka Eestis.<ref>[https://elurikkus.ee/app/occurrences/search?taxon-ui=30094:Abacoproeces%20saltuum ''Abacoproeces saltuum''], elurikkus.ee.</ref> ==Välimus== ''Abacoproeces saltuum'' on väike kangurlane, kellel esineb märgatav [[sooline dimorfism]]. Isaste pikkus on ligikaudu 1,7 mm, emaste pikkus ulatub umbes 2,1 millimeetrini.<ref name="cambridge1873" /> [[Pearindmik]] on mustjas, kollaka varjundiga tumepruun; peapiirkonna ülaosa on ülejäänud osast heledam. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name="wsc">{{cite web | url=https://wsc.nmbe.ch/species/14046 | title=Abacoproeces saltuum (L. Koch, 1872) | publisher=World Spider Catalog | accessdate=8 September 2025}}</ref> <ref name="koch1872">{{cite journal | last=Koch | first=L. | year=1872 | title=Beitrag zur Kenntniss der Arachnidenfauna Tirols. Zweite Abhandlung | journal=Zeitschrift des Ferdinandeums für Tirol und Vorarlberg | volume=17 | series=3 | pages=239-328}}</ref> <ref name="cambridge1873">{{cite journal | last=Pickard-Cambridge | first=O. | year=1873 | title=Descriptions of twenty-four new species of Erigone | journal=Proceedings of the Zoological Society of London | volume=40 | issue=3 | pages=747-769 | doi=10.1111/j.1469-7998.1872.tb00496.x}}</ref> <ref name="simon1884">{{cite book | last=Simon | first=E. | year=1884 | title=Les arachnides de France. Tome cinquième, deuxième et troisième partie | publisher=Roret | location=Paris | pages=180-885}}</ref> <ref name="thaler1976">{{cite journal | last=Thaler | first=K. | year=1976 | title=Über wenig bekannte Zwergspinnen aus den Alpen, IV (Arachnida, Aranei, Erigonidae) | journal=Archives des Sciences, Genève | volume=29 | issue=3 | pages=227-246}}</ref> <ref name="vankeer2015">{{cite journal | last1=Van Keer | first1=J. | last2=Jacobs | first2=M. | year=2015 | title=Abacoproeces saltuum (L. Koch, 1872) (Araneae, Linyphiidae), a new species for the Belgian spider fauna | journal=Nieuwsbrief van de Belgische Arachnologische Vereniging | volume=30 | issue=1 | pages=13-15}}</ref> <ref name="araneae">{{cite web | url=https://araneae.nmbe.ch/data/1110/Abacoproeces_saltuum | title=Abacoproeces saltuum | website=Araneae - Spiders of Europe | accessdate=8 September 2025}}</ref> <ref name="gbif">{{cite web | url=https://www.gbif.org/species/2137144 | title=Abacoproeces saltuum (L.Koch, 1872) | website=Global Biodiversity Information Facility | accessdate=8 September 2025}}</ref> }} gvvx8fs90hnfuam1jbld3jt8bsydbgy 0 715721 7162312 2026-05-27T19:46:46Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Elisabeth Dieringer-Granza''' (sünninimi '''Elisabeth Dieringer'''; sündinud [[12. mai]]l [[1974]] [[Villach]]is) on [[Austria]] poliitik, kes kuulub [[Austria Vabaduspartei]] (FPÖ) parteisse. Aprillist [[2018]] kuni aprillini 2023 oli ta [[Kärnteni liidumaa]] parlamendi liige. Alates [[16. juuli]]st [[2024]] on ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Pärast algkoolis käimist [[Maria Gail]]is läks ta BG/BRG [[Villach]]i St. Martini gümnaasiumi, mille...' 7162312 wikitext text/x-wiki '''Elisabeth Dieringer-Granza''' (sünninimi '''Elisabeth Dieringer'''; sündinud [[12. mai]]l [[1974]] [[Villach]]is) on [[Austria]] poliitik, kes kuulub [[Austria Vabaduspartei]] (FPÖ) parteisse. Aprillist [[2018]] kuni aprillini 2023 oli ta [[Kärnteni liidumaa]] parlamendi liige. Alates [[16. juuli]]st [[2024]] on ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Pärast algkoolis käimist [[Maria Gail]]is läks ta BG/BRG [[Villach]]i St. Martini gümnaasiumi, mille ta lõpetas [[1992]]. aastal. Seejärel asus ta õppima ajalugu ja ühiskonnaõpetust, samuti [[itaalia keel]]t ja muuseumiteadust [[Grazi ülikool]]is, kus ta omandas 1998. aastal magistrikraadi väitekirjaga teemal "Widmanni perekond Austria-Veneetsia sisemiste suhete ja sotsiaalmajanduslike muutuste kontekstis 17. sajandil". Alates 2005. aastast töötas ta õpetajana Villach-Lindi algkoolis ja kuni 2013. aastani Spittal an der Drau föderaalkeskkoolis (BRG). Aastatel 2013–2017 oli ta [[Kärnteni liidumaa]] koolivalitsuse aseesimees ning alates 2018. aastast õpetab ta taas Spittali Porcia gümnaasiumis. == Poliitika == Ta on olnud FPÖ [[Kärnteni liidumaa]] partei aseesimees alates 2016. aasta juunist. Ta on Vabaduse Naiste Algatuse (IFF) Kärnteni liidumaa esinaine ja oli FPÖ Villachi vallavolikogu klubi esinaine kuni 2018. aasta aprillini, kus ta on sellest ajast alates jätkanud vallavolikogu liikmena olemist. [[Sebastian Kurzi esimene valitsus|Sebastian Kurzi esimese valitsuse]] moodustamise käigus pärast 2017. aasta Rahvusnõukogu valimisi pidas ta FPÖ poolel läbirääkimisi haridusspetsialistide rühmas. 12. aprillil 2018 vannutati ta Kärnteni liidumaa parlamendi liikmeks 32. seadusandliku perioodi avaistungil, kus ta on kodanikuosaluse, otsedemokraatia ja petitsioonide komisjoni, naiste, põlvkondade ja integratsiooni komisjoni, tervise-, hooldus- ja sotsiaalküsimuste komisjoni ning kultuuri-, spordi- ja Euroopa komisjoni liige. 2019. aasta jaanuaris valiti ta Kärnteni FPÖ esikandidaadiks [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kuid ta ei osutunud valituks. 2021. aasta novembri lõpus teatati, et ta osales Kärnteni liidumaa parlamendi istungil vaatamata positiivsele [[COVID-19]] viiruse testile. Väidetavalt kustutas ta kogemata tekstisõnumid COVID-19 testi tulemusega. Ta ei olnud üheski 2023. aasta liidumaa valimiste nimekirjas ning pärast liidumaa valimisi lahkus ta liidumaa parlamendist. == Euroopa Parlamendi liige == Kärnteni FPÖ esitas ta Austrias toimuvatel [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] Kärnteni esikandidaadiks ja ta oli föderaalnimekirjas 6. kohal. Kuna FPÖ võitis valimistel 6 kohta, osutus ta valituks ja liitus Euroopa ptriootide rühmitusega. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256834/ELISABETH_DIERINGER/home Elisabeth Dieringer Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Dieringer, Elisabeth}} [[Kategooria:Austria poliitikud]] [[Kategooria:Austriast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Pedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 396hlixm5oyf00wrsahearh23p9aqmu 7162379 7162312 2026-05-27T22:40:24Z Ollin Masa 227337 Pilt 7162379 wikitext text/x-wiki [[File:1719559916018 20240627 DIERINGER Elisabeth AT 012.jpg|thumb|Elisabeth Dieringer-Granza (2024)]] '''Elisabeth Dieringer-Granza''' (sünninimi '''Elisabeth Dieringer'''; sündinud [[12. mai]]l [[1974]] [[Villach]]is) on [[Austria]] poliitik, kes kuulub [[Austria Vabaduspartei]] (FPÖ) parteisse. Aprillist [[2018]] kuni aprillini 2023 oli ta [[Kärnteni liidumaa]] parlamendi liige. Alates [[16. juuli]]st [[2024]] on ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Pärast algkoolis käimist [[Maria Gail]]is läks ta BG/BRG [[Villach]]i St. Martini gümnaasiumi, mille ta lõpetas [[1992]]. aastal. Seejärel asus ta õppima ajalugu ja ühiskonnaõpetust, samuti [[itaalia keel]]t ja muuseumiteadust [[Grazi ülikool]]is, kus ta omandas 1998. aastal magistrikraadi väitekirjaga teemal "Widmanni perekond Austria-Veneetsia sisemiste suhete ja sotsiaalmajanduslike muutuste kontekstis 17. sajandil". Alates 2005. aastast töötas ta õpetajana Villach-Lindi algkoolis ja kuni 2013. aastani Spittal an der Drau föderaalkeskkoolis (BRG). Aastatel 2013–2017 oli ta [[Kärnteni liidumaa]] koolivalitsuse aseesimees ning alates 2018. aastast õpetab ta taas Spittali Porcia gümnaasiumis. == Poliitika == Ta on olnud FPÖ [[Kärnteni liidumaa]] partei aseesimees alates 2016. aasta juunist. Ta on Vabaduse Naiste Algatuse (IFF) Kärnteni liidumaa esinaine ja oli FPÖ Villachi vallavolikogu klubi esinaine kuni 2018. aasta aprillini, kus ta on sellest ajast alates jätkanud vallavolikogu liikmena olemist. [[Sebastian Kurzi esimene valitsus|Sebastian Kurzi esimese valitsuse]] moodustamise käigus pärast 2017. aasta Rahvusnõukogu valimisi pidas ta FPÖ poolel läbirääkimisi haridusspetsialistide rühmas. 12. aprillil 2018 vannutati ta Kärnteni liidumaa parlamendi liikmeks 32. seadusandliku perioodi avaistungil, kus ta on kodanikuosaluse, otsedemokraatia ja petitsioonide komisjoni, naiste, põlvkondade ja integratsiooni komisjoni, tervise-, hooldus- ja sotsiaalküsimuste komisjoni ning kultuuri-, spordi- ja Euroopa komisjoni liige. 2019. aasta jaanuaris valiti ta Kärnteni FPÖ esikandidaadiks [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kuid ta ei osutunud valituks. 2021. aasta novembri lõpus teatati, et ta osales Kärnteni liidumaa parlamendi istungil vaatamata positiivsele [[COVID-19]] viiruse testile. Väidetavalt kustutas ta kogemata tekstisõnumid COVID-19 testi tulemusega. Ta ei olnud üheski 2023. aasta liidumaa valimiste nimekirjas ning pärast liidumaa valimisi lahkus ta liidumaa parlamendist. == Euroopa Parlamendi liige == Kärnteni FPÖ esitas ta Austrias toimuvatel [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] Kärnteni esikandidaadiks ja ta oli föderaalnimekirjas 6. kohal. Kuna FPÖ võitis valimistel 6 kohta, osutus ta valituks ja liitus Euroopa ptriootide rühmitusega. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256834/ELISABETH_DIERINGER/home Elisabeth Dieringer Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Dieringer, Elisabeth}} [[Kategooria:Austria poliitikud]] [[Kategooria:Austriast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Pedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] fdrlcznb4i4c53ilkcpj9kbm7vvchkz 0 715722 7162320 2026-05-27T20:03:18Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:Cuenca hidrográfica del río Deva.jpg|thumb|Deva jõe valgala]] '''Deva jõgi''' (hispaania '''Río Deva''') on jõgi Hispaania põhjaosas, mis voolab läbi [[Kantaabria]] ja [[Astuuria]], kuni suubub [[Tina Mayor]]i estuaari. Deva peamised lisajõed on [[Carese jõgi|Carese]] ja [[Urdóni jõgi|Urdóni]] jõed. Deva jõe [[Valgla|valgala]] paikneb [[Kantaabria mäed|Kantaabria mägede]] põhjaküljel ja jõgi suubub põhja poole [[Kantaabria meri|Kantaabria merre]...' 7162320 wikitext text/x-wiki [[File:Cuenca hidrográfica del río Deva.jpg|thumb|Deva jõe valgala]] '''Deva jõgi''' (hispaania '''Río Deva''') on jõgi Hispaania põhjaosas, mis voolab läbi [[Kantaabria]] ja [[Astuuria]], kuni suubub [[Tina Mayor]]i estuaari. Deva peamised lisajõed on [[Carese jõgi|Carese]] ja [[Urdóni jõgi|Urdóni]] jõed. Deva jõe [[Valgla|valgala]] paikneb [[Kantaabria mäed|Kantaabria mägede]] põhjaküljel ja jõgi suubub põhja poole [[Kantaabria meri|Kantaabria merre]], kulgedes valdavalt mägises maastikus. Deva suurim lisajõgi Cares saab oma vee suures osas [[Picos de Europa]] massiivist. Valgala hõlmab kõiki kõrgus- ja taimestikuvööndeid, alates mägipiirkondadest kuni rannikutasandikuni. [[Potes]]e ja [[Panes]]e linnade vahel voolab jõgi läbi sügava kuristiku ([[Desfiladero de la Hermida]]). Deva saab alguse umbes 1100 m kõrgusel merepinnast Fuente Dé köisraudteejaama lähedal Kantaabria mägedes ning voolab alguses itta ja seejärel põhja. Unquera küla lähedal suubub see [[Ría de Tina Mayor]]i, mis ulatub umbes kahe kilomeetri võrra sisemaasse enne suubumist [[Biskaia laht|Biskaia lahte]]. Deva jõe ääres Urdóni suudmes Hermida kuristikust põhja pool asub hüdroelektrijaam. Lisajõel Caresel on neli hüdroelektrijaama. Jõe kiirevooluline ülemjooks on maalilise maastikuga, kulgedes osaliselt kuristikes. Umbes kilomeeter jõe keskjooksust lõunas, kolm kilomeetrit Potesest läänes asub keskaegne [[Santo Toribio de Liébana klooster]]; jõe ääres umbes üheksa kilomeetrit Potesest kirdes on [[Lebeña Santa María kirik|Lebeña Santa María]] [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Eelromaani kunst|eelromaani]] kirik. [[Fuente Dé]] juures on [[köisraudtee]]jaam, kust saab sõita 1823 meetri kõrgusele [[Picos de Europa rahvuspark|Picos de Europa rahvuspargi]] mägedesse. <gallery> Rio Deva.jpg|Deva jõgi Camaleños Quiviesa-Deva.jpg|thumb|Quiviesa jõgi suubumas Devasse [[Potes]]es </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Hispaania jõed]] tqlplmjj3ayc9gmfs0b3469hj2w8hw3 7162322 7162320 2026-05-27T20:07:08Z Evlper 104506 7162322 wikitext text/x-wiki [[File:Cuenca hidrográfica del río Deva.jpg|thumb|Deva jõe valgala]] '''Deva jõgi''' (hispaania '''Río Deva''') on jõgi Hispaania põhjaosas, mis voolab läbi [[Kantaabria]] ja [[Astuuria]], kuni suubub [[Tina Mayor]]i estuaari. Deva peamised lisajõed on [[Carese jõgi|Carese]] ja [[Urdóni jõgi|Urdóni]] jõed. Deva jõe [[Valgla|valgala]] paikneb [[Kantaabria mäed|Kantaabria mägede]] põhjaküljel ja jõgi suubub põhja poole [[Kantaabria meri|Kantaabria merre]], kulgedes valdavalt mägises maastikus. Deva suurim lisajõgi Cares saab oma vee suures osas [[Picos de Europa]] massiivist. Valgala hõlmab kõiki kõrgus- ja taimestikuvööndeid, alates mägipiirkondadest kuni rannikutasandikuni. [[Potes]]e ja [[Panes]]e linnade vahel voolab jõgi läbi sügava kuristiku ([[Desfiladero de la Hermida]]). Deva saab alguse umbes 1100 m kõrgusel merepinnast Fuente Dé köisraudteejaama lähedal Kantaabria mägedes ning voolab alguses itta ja seejärel põhja. Unquera küla lähedal suubub see [[Ría de Tina Mayor]]i, mis ulatub umbes kahe kilomeetri võrra sisemaasse enne suubumist [[Biskaia laht|Biskaia lahte]]. Deva jõe ääres Urdóni suudmes Hermida kuristikust põhja pool asub hüdroelektrijaam. Lisajõel Caresel on neli hüdroelektrijaama. Jõe kiirevooluline ülemjooks on maalilise maastikuga, kulgedes osaliselt kuristikes. Umbes kilomeeter jõe keskjooksust lõunas, kolm kilomeetrit Potesest läänes asub keskaegne [[Santo Toribio de Liébana klooster]]; jõe ääres umbes üheksa kilomeetrit Potesest kirdes on [[Lebeña Santa María kirik|Lebeña Santa María]] [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Eelromaani kunst|eelromaani]] kirik. [[Fuente Dé]] juures on [[köisraudtee]]jaam, kust saab sõita 1823 meetri kõrgusele [[Picos de Europa rahvuspark|Picos de Europa rahvuspargi]] mägedesse. <gallery> Rio Deva.jpg|Deva jõgi Camaleños Quiviesa-Deva.jpg|thumb|Quiviesa jõgi suubumas Devasse [[Potes]]es Desfiladero de la Hermida-N-621.png|Jõgi Hermida kuristikus ja tee N-621 Tina Mayor, rio Deva.jpg|Suubumine Tina Mayori </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Hispaania jõed]] 8488kddcyk6ra23sgumvs7rrr48egdz 7162327 7162322 2026-05-27T20:18:54Z Evlper 104506 7162327 wikitext text/x-wiki [[File:Cuenca hidrográfica del río Deva.jpg|thumb|Deva jõe valgala]] '''Deva jõgi''' (hispaania '''Río Deva''') on jõgi Hispaania põhjaosas, mis voolab läbi [[Kantaabria]] ja [[Astuuria]], kuni suubub [[Tina Mayor]]i estuaari. Deva peamised lisajõed on [[Carese jõgi|Carese]] ja [[Urdóni jõgi|Urdóni]] jõed. == Kirjeldus == Deva jõe [[Valgla|valgala]] paikneb [[Kantaabria mäed|Kantaabria mägede]] põhjaküljel ja jõgi suubub põhja poole [[Kantaabria meri|Kantaabria merre]], kulgedes valdavalt mägises maastikus. Deva suurim lisajõgi Cares saab oma vee suures osas [[Picos de Europa]] massiivist. Valgala hõlmab kõiki kõrgus- ja taimestikuvööndeid, alates mägipiirkondadest kuni rannikutasandikuni. [[Potes]]e ja [[Panes]]e linnade vahel voolab jõgi läbi sügava kuristiku ([[Desfiladero de la Hermida]]). Deva saab alguse umbes 1100 m kõrgusel merepinnast Fuente Dé köisraudteejaama lähedal Kantaabria mägedes ning voolab alguses itta ja seejärel põhja. Unquera küla lähedal suubub see [[Ría de Tina Mayor]]i, mis ulatub umbes kahe kilomeetri võrra sisemaasse enne suubumist [[Biskaia laht|Biskaia lahte]]. Deva jõe ääres Urdóni suudmes Hermida kuristikust põhja pool asub hüdroelektrijaam. Lisajõel Caresel on neli hüdroelektrijaama. Jõe kiirevooluline ülemjooks on maalilise maastikuga, kulgedes osaliselt kuristikes. Umbes kilomeeter jõe keskjooksust lõunas, kolm kilomeetrit Potesest läänes asub keskaegne [[Santo Toribio de Liébana klooster]]; jõe ääres umbes üheksa kilomeetrit Potesest kirdes on [[Lebeña Santa María kirik|Lebeña Santa María]] [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Eelromaani kunst|eelromaani]] kirik. [[Fuente Dé]] juures on [[köisraudtee]]jaam, kust saab sõita 1823 meetri kõrgusele [[Picos de Europa rahvuspark|Picos de Europa rahvuspargi]] mägedesse. <gallery> Rio Deva.jpg|Deva jõgi Camaleños Quiviesa-Deva.jpg|thumb|Quiviesa jõgi suubumas Devasse [[Potes]]es Desfiladero de la Hermida-N-621.png|Jõgi Hermida kuristikus ja tee N-621 Tina Mayor, rio Deva.jpg|Suubumine Tina Mayori </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Hispaania jõed]] 00npiodgxkn6rzrnbfdqeyubskutrft 7162328 7162327 2026-05-27T20:19:46Z Evlper 104506 /* Kirjeldus */ 7162328 wikitext text/x-wiki [[File:Cuenca hidrográfica del río Deva.jpg|thumb|Deva jõe valgala]] '''Deva jõgi''' (hispaania '''Río Deva''') on jõgi Hispaania põhjaosas, mis voolab läbi [[Kantaabria]] ja [[Astuuria]], kuni suubub [[Tina Mayor]]i estuaari. Deva peamised lisajõed on [[Carese jõgi|Carese]] ja [[Urdóni jõgi|Urdóni]] jõed. == Kirjeldus == Deva jõe [[Valgla|valgala]] paikneb [[Kantaabria mäed|Kantaabria mägede]] põhjaküljel ja jõgi suubub põhja poole [[Kantaabria meri|Kantaabria merre]], kulgedes valdavalt mägises maastikus. Deva suurim lisajõgi Cares saab oma vee suures osas [[Picos de Europa]] massiivist. Valgala hõlmab kõiki kõrgus- ja taimestikuvööndeid, alates mägipiirkondadest kuni rannikutasandikuni. [[Potes]]e ja [[Panes]]e linnade vahel voolab jõgi läbi sügava kuristiku ([[Desfiladero de la Hermida]]). Deva saab alguse umbes 1100 m kõrgusel merepinnast Fuente Dé köisraudteejaama lähedal Kantaabria mägedes ning voolab alguses itta ja seejärel põhja. Unquera küla lähedal suubub see [[Ría de Tina Mayor]]i, mis ulatub umbes kahe kilomeetri võrra sisemaasse enne suubumist [[Biskaia laht|Biskaia lahte]]. Deva jõe ääres Urdóni suudmes Hermida kuristikust põhja pool asub hüdroelektrijaam. Lisajõel Caresel on neli hüdroelektrijaama. Jõe kiirevooluline ülemjooks on maalilise maastikuga, kulgedes osaliselt kuristikes. Umbes kilomeeter jõe keskjooksust lõunas, kolm kilomeetrit Potesest läänes asub keskaegne [[Santo Toribio de Liébana klooster]]; jõe ääres umbes üheksa kilomeetrit Potesest kirdes on [[Lebeña Santa María kirik|Lebeña Santa María]] [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Eelromaani kunst|eelromaani]] kirik. [[Fuente Dé]] juures on [[köisraudtee]]jaam, kust saab sõita 1823 meetri kõrgusele [[Picos de Europa rahvuspark|Picos de Europa rahvuspargi]] mägedesse. == Pildid == <gallery> Rio Deva.jpg|Deva jõgi Camaleños Quiviesa-Deva.jpg|thumb|Quiviesa jõgi suubumas Devasse [[Potes]]es Desfiladero de la Hermida-N-621.png|Jõgi Hermida kuristikus ja tee N-621 Tina Mayor, rio Deva.jpg|Suubumine Tina Mayori </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Hispaania jõed]] qvbgi7ec6axgom0g1y8y36jdkm1l3gz 7162329 7162328 2026-05-27T20:22:01Z Evlper 104506 Evlper teisaldas lehekülje [[Río Deva]] pealkirja [[Deva jõgi]] alla 7162328 wikitext text/x-wiki [[File:Cuenca hidrográfica del río Deva.jpg|thumb|Deva jõe valgala]] '''Deva jõgi''' (hispaania '''Río Deva''') on jõgi Hispaania põhjaosas, mis voolab läbi [[Kantaabria]] ja [[Astuuria]], kuni suubub [[Tina Mayor]]i estuaari. Deva peamised lisajõed on [[Carese jõgi|Carese]] ja [[Urdóni jõgi|Urdóni]] jõed. == Kirjeldus == Deva jõe [[Valgla|valgala]] paikneb [[Kantaabria mäed|Kantaabria mägede]] põhjaküljel ja jõgi suubub põhja poole [[Kantaabria meri|Kantaabria merre]], kulgedes valdavalt mägises maastikus. Deva suurim lisajõgi Cares saab oma vee suures osas [[Picos de Europa]] massiivist. Valgala hõlmab kõiki kõrgus- ja taimestikuvööndeid, alates mägipiirkondadest kuni rannikutasandikuni. [[Potes]]e ja [[Panes]]e linnade vahel voolab jõgi läbi sügava kuristiku ([[Desfiladero de la Hermida]]). Deva saab alguse umbes 1100 m kõrgusel merepinnast Fuente Dé köisraudteejaama lähedal Kantaabria mägedes ning voolab alguses itta ja seejärel põhja. Unquera küla lähedal suubub see [[Ría de Tina Mayor]]i, mis ulatub umbes kahe kilomeetri võrra sisemaasse enne suubumist [[Biskaia laht|Biskaia lahte]]. Deva jõe ääres Urdóni suudmes Hermida kuristikust põhja pool asub hüdroelektrijaam. Lisajõel Caresel on neli hüdroelektrijaama. Jõe kiirevooluline ülemjooks on maalilise maastikuga, kulgedes osaliselt kuristikes. Umbes kilomeeter jõe keskjooksust lõunas, kolm kilomeetrit Potesest läänes asub keskaegne [[Santo Toribio de Liébana klooster]]; jõe ääres umbes üheksa kilomeetrit Potesest kirdes on [[Lebeña Santa María kirik|Lebeña Santa María]] [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Eelromaani kunst|eelromaani]] kirik. [[Fuente Dé]] juures on [[köisraudtee]]jaam, kust saab sõita 1823 meetri kõrgusele [[Picos de Europa rahvuspark|Picos de Europa rahvuspargi]] mägedesse. == Pildid == <gallery> Rio Deva.jpg|Deva jõgi Camaleños Quiviesa-Deva.jpg|thumb|Quiviesa jõgi suubumas Devasse [[Potes]]es Desfiladero de la Hermida-N-621.png|Jõgi Hermida kuristikus ja tee N-621 Tina Mayor, rio Deva.jpg|Suubumine Tina Mayori </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Hispaania jõed]] qvbgi7ec6axgom0g1y8y36jdkm1l3gz 0 715723 7162330 2026-05-27T20:22:01Z Evlper 104506 Evlper teisaldas lehekülje [[Río Deva]] pealkirja [[Deva jõgi]] alla 7162330 wikitext text/x-wiki #suuna [[Deva jõgi]] ip3ju5ps2luzfq4fw2i1sophs1qe4ip 0 715724 7162334 2026-05-27T20:30:42Z Metsavend 738 Uus lehekülg: '[[File:Zaitseva Nina.jpg|pisi|Nina Zaitseva]] '''Nina Zaitseva''' ([[Vepsa keel|vepsa]] Nina Zaiceva, sündinud [[25. mai]]l [[1946]] [[Voilaht]]is, [[Babajevo rajoon]]is, [[Vologda oblast]]is) on [[Vepslased|vepsa]] keeleteadlane, literaat ja ühiskonnategelane. Zaitseva lõpetas [[1969]]. aastal Vologda pedagoogikaülikooli. [[1973]] lõpetas ta aspirantuuri [[Petroskoi Riiklik Ülikool|Petroskoi Riiklikus Ülikoolis]], [[2002]] omandas ta doktorikraadi tööga vepsa kee...' 7162334 wikitext text/x-wiki [[File:Zaitseva Nina.jpg|pisi|Nina Zaitseva]] '''Nina Zaitseva''' ([[Vepsa keel|vepsa]] Nina Zaiceva, sündinud [[25. mai]]l [[1946]] [[Voilaht]]is, [[Babajevo rajoon]]is, [[Vologda oblast]]is) on [[Vepslased|vepsa]] keeleteadlane, literaat ja ühiskonnategelane. Zaitseva lõpetas [[1969]]. aastal Vologda pedagoogikaülikooli. [[1973]] lõpetas ta aspirantuuri [[Petroskoi Riiklik Ülikool|Petroskoi Riiklikus Ülikoolis]], [[2002]] omandas ta doktorikraadi tööga vepsa keele tegusõna kohta. Aastatel 1969–2002 töötas ta Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala teaduskeskuse keele, kirjanduse ja ajaloo instituudis Petroskois. Alates 2002. aastast on ta [[Venemaa Kirjanike Liit|Venemaa Kirjanike Liidu]] Karjala osakonna liige. Lisaks on ta [[Soome Kirjanduse Selts]]i, [[Kalevala Selts]]i ja [[Soome-Ugri Selts]]i korrespondentliige. Nina Zaitseva pühendus pärast Nõukogude Liidu lagunemist eelkõige vepsa kirjakeele arendamisele, mis oli nõukogude ajal tugeva surve all. Ta kirjutas õpikuid, tõlkis Piibli osasid vepsa keelde, lõi uusi sõnu ning koostas mitmesuguseid uurimusi vepsa keele kohta ja sõnaraamatuid. Lisaks töötas ta pikka aega õpetajana, koolitades sel viisil välja uue põlvkonna keeleõpetajaid. Lisaks tõlketegevusele, mille hulka kuulub näiteks nii "[[Kalevala]]" lasteversiooni tõlge<ref>Kalevala. A. Mišinan i E. Kiurun kompozician mödhe. Vepsäks om kändnu N. Zaiceva. Juminkeko, Periodika, Kuhmo, Petroskoi 2003. 164 S.</ref> kui ka täieliku tõlke tegemine "[[Kalevala]]st"<ref>Elias Lönnrot: Kalevala. Kändmine vepsäks: Nina Zaiceva. Vepsänkeližen tekstan toimitand: Olga Žukova. Ezisanad: Markku Nieminen. Kuvituz: Aleksei Maksimov. Juminkeko, [Kuhmo] 2022. (Juminkeko-fondan paindused, No 152)</ref>, on ta tuntud eelkõige kui esimese vepsa eepose "[[Virantanaz]]" autor. == Teoseid == * ''Abekirj''. Karjala, Petroskoi 1991. * ''Ičemoi lugemišt – vepsän kelen lugendkirj 3.–4. klassale''. Karjala, Petroskoi, 1994. * ''Vepsän kelen grammatik I. Nimiden kändluz''. Karjala, Petroskoi, Izdate’stvo Petrozavodskogo gosudarstvennogo universiteta 1995. * (koos Maria Mulloneniga) ''Vepsä-venälaine, venä-vepsläine vajehnik''. Karjala, Petroskoi, 1995. * Das Verhältnis von Regeln und Ausnahmen in der Grammatik des wepsischen Verbs, in: ''Facing Finnic. Some challenges to historical and contact linguistics''. Edited by Johanna Laakso. Finno-Ugrian Society – Department of Finno-Ugrian Studies of the University of Helsinki, Helsinki 2000, S. 227–234. * ''Vepsän kelen grammatik. II. Verboiden kändluz. Verboiden Nimiformad. Kändamatomad sanad. Openduzabukirj''. Karjala, Petroskoi: Izdate’stvo Petrozavodskogo gosudarstvennogo universiteta 2000. * Vepsän kielestä ja murteista, in: ''Vepsä. Maa, kansa, kulttuuri''. Toimittanut Lassi Saressalo. SKS / Tampereen museoiden julkaisuja, Tampere / Helsinki 2005, 152–162. * Vepsäläinen kirjallisuus tiensä alussa, in: ''Vepsä. Maa, kansa, kulttuuri''. Toimittanut Lassi Saressalo. SKS / Tampereen museoiden julkaisuja, Tampere / Helsinki 2005, 181–192. * (koos Maria Mulloneniga) ''Uz’ venä-vepsläine vajehnik''. Karjala, Petroskoi 2007. * (koos Maria Mulloneniga) ''Novij russko-vepsskij slovar’. Uz’ venä-vepsläine vajehnik''. Periodika, Petrozavodsk / Petroskoi 2009. * ''Uz’ vepsä-venälaine vajehnik''. Karjala, Petroskoi 2010. * (koos O.Ju. Žukovaga) ''Käte-ške läbedaks kägoihudeks. Obernis‘-ka miloj kukušečkoj. Vepsskie pričitanija''. Karel‘skij naučnyj centr RAN, Petrozavodsk 2012. * ''Virantanaz. Vepsläine epos''. Juminkeko, [Kuhmo] 2012. (Juminkegon painadused 95) * ''Virantanaz – an epic in Vepsian? About the first attempt at an epic.'' In: ''Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics.'' Band 6, Nummer 1, 2015, S. 157–174, {{DOI|10.12697/jeful.2015.6.1.09}} * Veps language heritage in Karelia, in: ''Multilingual Finnic. Language contact and change''. Edited by Sofia Björklöf & Santra Jantunen. Helsinki (Uralica Helsingiensia 14) 2019, 379–400. == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://avtor.karelia.ru/about/zaitseva_nina_grigorevna.html Nina Zaitseva Karjala autorite portaalis] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Zaitseva, Nina}} [[Kategooria:Venemaa keeleteadlased]] [[Kategooria:Fennougristid]] [[Kategooria:Vepslased]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] kmyfteh4tvvbwxr4jea928k673m9009 7162337 7162334 2026-05-27T20:32:55Z Metsavend 738 7162337 wikitext text/x-wiki [[File:Zaitseva Nina.jpg|pisi|Nina Zaitseva]] '''Nina Zaitseva''' ([[Vepsa keel|vepsa]] Nina Zaiceva, sündinud [[25. mai]]l [[1946]] [[Voilaht]]is, [[Babajevo rajoon]]is, [[Vologda oblast]]is) on [[Vepslased|vepsa]] keeleteadlane, literaat ja ühiskonnategelane. Zaitseva lõpetas [[1969]]. aastal Vologda pedagoogikaülikooli. [[1973]] lõpetas ta aspirantuuri [[Petroskoi Riiklik Ülikool|Petroskoi Riiklikus Ülikoolis]], [[2002]] omandas ta doktorikraadi tööga vepsa keele tegusõna kohta. Aastatel 1969–2002 töötas ta Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala teaduskeskuse keele, kirjanduse ja ajaloo instituudis Petroskois. Alates 2002. aastast on ta [[Venemaa Kirjanike Liit|Venemaa Kirjanike Liidu]] Karjala osakonna liige. Lisaks on ta [[Soome Kirjanduse Selts]]i, [[Kalevala Selts]]i ja [[Soome-Ugri Selts]]i korrespondentliige. Nina Zaitseva pühendus pärast Nõukogude Liidu lagunemist eelkõige vepsa kirjakeele arendamisele, mis oli nõukogude ajal tugeva surve all. Ta kirjutas õpikuid, tõlkis Piibli osasid vepsa keelde, lõi uusi sõnu ning koostas mitmesuguseid uurimusi vepsa keele kohta ja sõnaraamatuid. Lisaks töötas ta pikka aega õpetajana, koolitades sel viisil välja uue põlvkonna keeleõpetajaid. Lisaks tõlketegevusele, mille hulka kuulub näiteks nii "[[Kalevala]]" lasteversiooni tõlge<ref>Kalevala. A. Mišinan i E. Kiurun kompozician mödhe. Vepsäks om kändnu N. Zaiceva. Juminkeko, Periodika, Kuhmo, Petroskoi 2003. 164 S.</ref> kui ka täieliku tõlke tegemine "[[Kalevala]]st"<ref>Elias Lönnrot: Kalevala. Kändmine vepsäks: Nina Zaiceva. Vepsänkeližen tekstan toimitand: Olga Žukova. Ezisanad: Markku Nieminen. Kuvituz: Aleksei Maksimov. Juminkeko, [Kuhmo] 2022. (Juminkeko-fondan paindused, No 152)</ref>, on ta tuntud eelkõige kui esimese vepsa eepose "[[Virantanaz]]" autor, kuid ta on avaldanud ka luulekogusid. == Teoseid == * ''Abekirj''. Karjala, Petroskoi 1991. * ''Ičemoi lugemišt – vepsän kelen lugendkirj 3.–4. klassale''. Karjala, Petroskoi, 1994. * ''Vepsän kelen grammatik I. Nimiden kändluz''. Karjala, Petroskoi, Izdate’stvo Petrozavodskogo gosudarstvennogo universiteta 1995. * (koos Maria Mulloneniga) ''Vepsä-venälaine, venä-vepsläine vajehnik''. Karjala, Petroskoi, 1995. * Das Verhältnis von Regeln und Ausnahmen in der Grammatik des wepsischen Verbs, in: ''Facing Finnic. Some challenges to historical and contact linguistics''. Edited by Johanna Laakso. Finno-Ugrian Society – Department of Finno-Ugrian Studies of the University of Helsinki, Helsinki 2000, S. 227–234. * ''Vepsän kelen grammatik. II. Verboiden kändluz. Verboiden Nimiformad. Kändamatomad sanad. Openduzabukirj''. Karjala, Petroskoi: Izdate’stvo Petrozavodskogo gosudarstvennogo universiteta 2000. * Vepsän kielestä ja murteista, in: ''Vepsä. Maa, kansa, kulttuuri''. Toimittanut Lassi Saressalo. SKS / Tampereen museoiden julkaisuja, Tampere / Helsinki 2005, 152–162. * Vepsäläinen kirjallisuus tiensä alussa, in: ''Vepsä. Maa, kansa, kulttuuri''. Toimittanut Lassi Saressalo. SKS / Tampereen museoiden julkaisuja, Tampere / Helsinki 2005, 181–192. * (koos Maria Mulloneniga) ''Uz’ venä-vepsläine vajehnik''. Karjala, Petroskoi 2007. * (koos Maria Mulloneniga) ''Novij russko-vepsskij slovar’. Uz’ venä-vepsläine vajehnik''. Periodika, Petrozavodsk / Petroskoi 2009. * ''Uz’ vepsä-venälaine vajehnik''. Karjala, Petroskoi 2010. * (koos O.Ju. Žukovaga) ''Käte-ške läbedaks kägoihudeks. Obernis‘-ka miloj kukušečkoj. Vepsskie pričitanija''. Karel‘skij naučnyj centr RAN, Petrozavodsk 2012. * ''Virantanaz. Vepsläine epos''. Juminkeko, [Kuhmo] 2012. (Juminkegon painadused 95) * ''Virantanaz – an epic in Vepsian? About the first attempt at an epic.'' In: ''Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics.'' Band 6, Nummer 1, 2015, S. 157–174, {{DOI|10.12697/jeful.2015.6.1.09}} * Veps language heritage in Karelia, in: ''Multilingual Finnic. Language contact and change''. Edited by Sofia Björklöf & Santra Jantunen. Helsinki (Uralica Helsingiensia 14) 2019, 379–400. == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://avtor.karelia.ru/about/zaitseva_nina_grigorevna.html Nina Zaitseva Karjala autorite portaalis] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Zaitseva, Nina}} [[Kategooria:Venemaa keeleteadlased]] [[Kategooria:Fennougristid]] [[Kategooria:Vepslased]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] s00red897v7tvrzmwl1ebnqolbl5rdu 7162361 7162337 2026-05-27T21:37:39Z Metsavend 738 /* Teoseid */ 7162361 wikitext text/x-wiki [[File:Zaitseva Nina.jpg|pisi|Nina Zaitseva]] '''Nina Zaitseva''' ([[Vepsa keel|vepsa]] Nina Zaiceva, sündinud [[25. mai]]l [[1946]] [[Voilaht]]is, [[Babajevo rajoon]]is, [[Vologda oblast]]is) on [[Vepslased|vepsa]] keeleteadlane, literaat ja ühiskonnategelane. Zaitseva lõpetas [[1969]]. aastal Vologda pedagoogikaülikooli. [[1973]] lõpetas ta aspirantuuri [[Petroskoi Riiklik Ülikool|Petroskoi Riiklikus Ülikoolis]], [[2002]] omandas ta doktorikraadi tööga vepsa keele tegusõna kohta. Aastatel 1969–2002 töötas ta Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala teaduskeskuse keele, kirjanduse ja ajaloo instituudis Petroskois. Alates 2002. aastast on ta [[Venemaa Kirjanike Liit|Venemaa Kirjanike Liidu]] Karjala osakonna liige. Lisaks on ta [[Soome Kirjanduse Selts]]i, [[Kalevala Selts]]i ja [[Soome-Ugri Selts]]i korrespondentliige. Nina Zaitseva pühendus pärast Nõukogude Liidu lagunemist eelkõige vepsa kirjakeele arendamisele, mis oli nõukogude ajal tugeva surve all. Ta kirjutas õpikuid, tõlkis Piibli osasid vepsa keelde, lõi uusi sõnu ning koostas mitmesuguseid uurimusi vepsa keele kohta ja sõnaraamatuid. Lisaks töötas ta pikka aega õpetajana, koolitades sel viisil välja uue põlvkonna keeleõpetajaid. Lisaks tõlketegevusele, mille hulka kuulub näiteks nii "[[Kalevala]]" lasteversiooni tõlge<ref>Kalevala. A. Mišinan i E. Kiurun kompozician mödhe. Vepsäks om kändnu N. Zaiceva. Juminkeko, Periodika, Kuhmo, Petroskoi 2003. 164 S.</ref> kui ka täieliku tõlke tegemine "[[Kalevala]]st"<ref>Elias Lönnrot: Kalevala. Kändmine vepsäks: Nina Zaiceva. Vepsänkeližen tekstan toimitand: Olga Žukova. Ezisanad: Markku Nieminen. Kuvituz: Aleksei Maksimov. Juminkeko, [Kuhmo] 2022. (Juminkeko-fondan paindused, No 152)</ref>, on ta tuntud eelkõige kui esimese vepsa eepose "[[Virantanaz]]" autor, kuid ta on avaldanud ka luulekogusid. == Teoseid == * "Abekirj". Karjala, Petroskoi 1991. * "Ičemoi lugemišt – vepsän kelen lugendkirj 3.–4. klassale". Karjala, Petroskoi, 1994. * "Vepsän kelen grammatik I. Nimiden kändluz". Karjala, Petroskoi, Izdate’stvo Petrozavodskogo gosudarstvennogo universiteta 1995. * (koos Maria Mulloneniga) "Vepsä-venälaine, venä-vepsläine vajehnik". Karjala, Petroskoi, 1995. * "Das Verhältnis von Regeln und Ausnahmen in der Grammatik des wepsischen Verbs", in: ''Facing Finnic. Some challenges to historical and contact linguistics''. Edited by Johanna Laakso. Finno-Ugrian Society – Department of Finno-Ugrian Studies of the University of Helsinki, Helsinki 2000, S. 227–234. * "Vepsän kelen grammatik. II. Verboiden kändluz. Verboiden Nimiformad. Kändamatomad sanad. Openduzabukirj". Karjala, Petroskoi: Izdate’stvo Petrozavodskogo gosudarstvennogo universiteta 2000. * "Vepsän kielestä ja murteista, in: "Vepsä. Maa, kansa, kulttuuri". Toimittanut Lassi Saressalo. SKS / Tampereen museoiden julkaisuja, Tampere / Helsinki 2005, 152–162. * "Vepsäläinen kirjallisuus tiensä alussa", in: "Vepsä. Maa, kansa, kulttuuri". Toimittanut Lassi Saressalo. SKS / Tampereen museoiden julkaisuja, Tampere / Helsinki 2005, 181–192. * (koos Maria Mulloneniga) "Uz’ venä-vepsläine vajehnik". Karjala, Petroskoi 2007. * (koos Maria Mulloneniga) "Novij russko-vepsskij slovar’. Uz’ venä-vepsläine vajehnik". Periodika, Petrozavodsk / Petroskoi 2009. * "Uz’ vepsä-venälaine vajehnik". Karjala, Petroskoi 2010. * (koos O.Ju. Žukovaga) "Käte-ške läbedaks kägoihudeks. Obernis‘-ka miloj kukušečkoj. Vepsskie pričitanija". Karel‘skij naučnyj centr RAN, Petrozavodsk 2012. * "Virantanaz. Vepsläine epos''. Juminkeko, [Kuhmo] 2012. (Juminkegon painadused 95) * "Virantanaz – an epic in Vepsian? About the first attempt at an epic." In: Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics. Band 6, Nummer 1, 2015, S. 157–174, {{DOI|10.12697/jeful.2015.6.1.09}} * "Veps language heritage in Karelia", in: "Multilingual Finnic. Language contact and change". Edited by Sofia Björklöf & Santra Jantunen. Helsinki (Uralica Helsingiensia 14) 2019, 379–400. * "Minun vepsläine oza / Моё вепсское счастье". Periodika, Petroskoi / Petrozavodsk 2025. == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://avtor.karelia.ru/about/zaitseva_nina_grigorevna.html Nina Zaitseva Karjala autorite portaalis] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Zaitseva, Nina}} [[Kategooria:Venemaa keeleteadlased]] [[Kategooria:Fennougristid]] [[Kategooria:Vepslased]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] r0ccleub38jnyp5sku1zg2yp20ou53c 7162362 7162361 2026-05-27T21:39:08Z Metsavend 738 /* Välislingid */ 7162362 wikitext text/x-wiki [[File:Zaitseva Nina.jpg|pisi|Nina Zaitseva]] '''Nina Zaitseva''' ([[Vepsa keel|vepsa]] Nina Zaiceva, sündinud [[25. mai]]l [[1946]] [[Voilaht]]is, [[Babajevo rajoon]]is, [[Vologda oblast]]is) on [[Vepslased|vepsa]] keeleteadlane, literaat ja ühiskonnategelane. Zaitseva lõpetas [[1969]]. aastal Vologda pedagoogikaülikooli. [[1973]] lõpetas ta aspirantuuri [[Petroskoi Riiklik Ülikool|Petroskoi Riiklikus Ülikoolis]], [[2002]] omandas ta doktorikraadi tööga vepsa keele tegusõna kohta. Aastatel 1969–2002 töötas ta Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala teaduskeskuse keele, kirjanduse ja ajaloo instituudis Petroskois. Alates 2002. aastast on ta [[Venemaa Kirjanike Liit|Venemaa Kirjanike Liidu]] Karjala osakonna liige. Lisaks on ta [[Soome Kirjanduse Selts]]i, [[Kalevala Selts]]i ja [[Soome-Ugri Selts]]i korrespondentliige. Nina Zaitseva pühendus pärast Nõukogude Liidu lagunemist eelkõige vepsa kirjakeele arendamisele, mis oli nõukogude ajal tugeva surve all. Ta kirjutas õpikuid, tõlkis Piibli osasid vepsa keelde, lõi uusi sõnu ning koostas mitmesuguseid uurimusi vepsa keele kohta ja sõnaraamatuid. Lisaks töötas ta pikka aega õpetajana, koolitades sel viisil välja uue põlvkonna keeleõpetajaid. Lisaks tõlketegevusele, mille hulka kuulub näiteks nii "[[Kalevala]]" lasteversiooni tõlge<ref>Kalevala. A. Mišinan i E. Kiurun kompozician mödhe. Vepsäks om kändnu N. Zaiceva. Juminkeko, Periodika, Kuhmo, Petroskoi 2003. 164 S.</ref> kui ka täieliku tõlke tegemine "[[Kalevala]]st"<ref>Elias Lönnrot: Kalevala. Kändmine vepsäks: Nina Zaiceva. Vepsänkeližen tekstan toimitand: Olga Žukova. Ezisanad: Markku Nieminen. Kuvituz: Aleksei Maksimov. Juminkeko, [Kuhmo] 2022. (Juminkeko-fondan paindused, No 152)</ref>, on ta tuntud eelkõige kui esimese vepsa eepose "[[Virantanaz]]" autor, kuid ta on avaldanud ka luulekogusid. == Teoseid == * "Abekirj". Karjala, Petroskoi 1991. * "Ičemoi lugemišt – vepsän kelen lugendkirj 3.–4. klassale". Karjala, Petroskoi, 1994. * "Vepsän kelen grammatik I. Nimiden kändluz". Karjala, Petroskoi, Izdate’stvo Petrozavodskogo gosudarstvennogo universiteta 1995. * (koos Maria Mulloneniga) "Vepsä-venälaine, venä-vepsläine vajehnik". Karjala, Petroskoi, 1995. * "Das Verhältnis von Regeln und Ausnahmen in der Grammatik des wepsischen Verbs", in: ''Facing Finnic. Some challenges to historical and contact linguistics''. Edited by Johanna Laakso. Finno-Ugrian Society – Department of Finno-Ugrian Studies of the University of Helsinki, Helsinki 2000, S. 227–234. * "Vepsän kelen grammatik. II. Verboiden kändluz. Verboiden Nimiformad. Kändamatomad sanad. Openduzabukirj". Karjala, Petroskoi: Izdate’stvo Petrozavodskogo gosudarstvennogo universiteta 2000. * "Vepsän kielestä ja murteista, in: "Vepsä. Maa, kansa, kulttuuri". Toimittanut Lassi Saressalo. SKS / Tampereen museoiden julkaisuja, Tampere / Helsinki 2005, 152–162. * "Vepsäläinen kirjallisuus tiensä alussa", in: "Vepsä. Maa, kansa, kulttuuri". Toimittanut Lassi Saressalo. SKS / Tampereen museoiden julkaisuja, Tampere / Helsinki 2005, 181–192. * (koos Maria Mulloneniga) "Uz’ venä-vepsläine vajehnik". Karjala, Petroskoi 2007. * (koos Maria Mulloneniga) "Novij russko-vepsskij slovar’. Uz’ venä-vepsläine vajehnik". Periodika, Petrozavodsk / Petroskoi 2009. * "Uz’ vepsä-venälaine vajehnik". Karjala, Petroskoi 2010. * (koos O.Ju. Žukovaga) "Käte-ške läbedaks kägoihudeks. Obernis‘-ka miloj kukušečkoj. Vepsskie pričitanija". Karel‘skij naučnyj centr RAN, Petrozavodsk 2012. * "Virantanaz. Vepsläine epos''. Juminkeko, [Kuhmo] 2012. (Juminkegon painadused 95) * "Virantanaz – an epic in Vepsian? About the first attempt at an epic." In: Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics. Band 6, Nummer 1, 2015, S. 157–174, {{DOI|10.12697/jeful.2015.6.1.09}} * "Veps language heritage in Karelia", in: "Multilingual Finnic. Language contact and change". Edited by Sofia Björklöf & Santra Jantunen. Helsinki (Uralica Helsingiensia 14) 2019, 379–400. * "Minun vepsläine oza / Моё вепсское счастье". Periodika, Petroskoi / Petrozavodsk 2025. == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://avtor.karelia.ru/about/zaitseva_nina_grigorevna.html Nina Zaitseva Karjala autorite portaalis] * [https://fennougria.ee/vepsa-kirjakeele-ema-nina-zaitseva-80/ Vepsa kirjakeele ema Nina Zaitseva 80], Fenno-Ugria, 27. mai 2026 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Zaitseva, Nina}} [[Kategooria:Venemaa keeleteadlased]] [[Kategooria:Fennougristid]] [[Kategooria:Vepslased]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 8z4p23u80yhgw4qdln123e7mzjmc8ae 7162369 7162362 2026-05-27T22:13:09Z Metsavend 738 /* Teoseid */ 7162369 wikitext text/x-wiki [[File:Zaitseva Nina.jpg|pisi|Nina Zaitseva]] '''Nina Zaitseva''' ([[Vepsa keel|vepsa]] Nina Zaiceva, sündinud [[25. mai]]l [[1946]] [[Voilaht]]is, [[Babajevo rajoon]]is, [[Vologda oblast]]is) on [[Vepslased|vepsa]] keeleteadlane, literaat ja ühiskonnategelane. Zaitseva lõpetas [[1969]]. aastal Vologda pedagoogikaülikooli. [[1973]] lõpetas ta aspirantuuri [[Petroskoi Riiklik Ülikool|Petroskoi Riiklikus Ülikoolis]], [[2002]] omandas ta doktorikraadi tööga vepsa keele tegusõna kohta. Aastatel 1969–2002 töötas ta Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala teaduskeskuse keele, kirjanduse ja ajaloo instituudis Petroskois. Alates 2002. aastast on ta [[Venemaa Kirjanike Liit|Venemaa Kirjanike Liidu]] Karjala osakonna liige. Lisaks on ta [[Soome Kirjanduse Selts]]i, [[Kalevala Selts]]i ja [[Soome-Ugri Selts]]i korrespondentliige. Nina Zaitseva pühendus pärast Nõukogude Liidu lagunemist eelkõige vepsa kirjakeele arendamisele, mis oli nõukogude ajal tugeva surve all. Ta kirjutas õpikuid, tõlkis Piibli osasid vepsa keelde, lõi uusi sõnu ning koostas mitmesuguseid uurimusi vepsa keele kohta ja sõnaraamatuid. Lisaks töötas ta pikka aega õpetajana, koolitades sel viisil välja uue põlvkonna keeleõpetajaid. Lisaks tõlketegevusele, mille hulka kuulub näiteks nii "[[Kalevala]]" lasteversiooni tõlge<ref>Kalevala. A. Mišinan i E. Kiurun kompozician mödhe. Vepsäks om kändnu N. Zaiceva. Juminkeko, Periodika, Kuhmo, Petroskoi 2003. 164 S.</ref> kui ka täieliku tõlke tegemine "[[Kalevala]]st"<ref>Elias Lönnrot: Kalevala. Kändmine vepsäks: Nina Zaiceva. Vepsänkeližen tekstan toimitand: Olga Žukova. Ezisanad: Markku Nieminen. Kuvituz: Aleksei Maksimov. Juminkeko, [Kuhmo] 2022. (Juminkeko-fondan paindused, No 152)</ref>, on ta tuntud eelkõige kui esimese vepsa eepose "[[Virantanaz]]" autor, kuid ta on avaldanud ka luulekogusid. == Teoseid == * "Abekirj". Karjala, Petroskoi 1991. * "Ičemoi lugemišt – vepsän kelen lugendkirj 3.–4. klassale". Karjala, Petroskoi, 1994. * "Vepsän kelen grammatik I. Nimiden kändluz". Karjala, Petroskoi, Izdate’stvo Petrozavodskogo gosudarstvennogo universiteta 1995. * (koos Maria Mulloneniga) "Vepsä-venälaine, venä-vepsläine vajehnik". Karjala, Petroskoi, 1995. * "Das Verhältnis von Regeln und Ausnahmen in der Grammatik des wepsischen Verbs", in: ''Facing Finnic. Some challenges to historical and contact linguistics''. Edited by Johanna Laakso. Finno-Ugrian Society – Department of Finno-Ugrian Studies of the University of Helsinki, Helsinki 2000, S. 227–234. * "Vepsän kelen grammatik. II. Verboiden kändluz. Verboiden Nimiformad. Kändamatomad sanad. Openduzabukirj". Karjala, Petroskoi: Izdate’stvo Petrozavodskogo gosudarstvennogo universiteta 2000. * "Vepsän kielestä ja murteista, in: "Vepsä. Maa, kansa, kulttuuri". Toimittanut Lassi Saressalo. SKS / Tampereen museoiden julkaisuja, Tampere / Helsinki 2005, 152–162. * "Vepsäläinen kirjallisuus tiensä alussa", in: "Vepsä. Maa, kansa, kulttuuri". Toimittanut Lassi Saressalo. SKS / Tampereen museoiden julkaisuja, Tampere / Helsinki 2005, 181–192. * (koos Maria Mulloneniga) "Uz’ venä-vepsläine vajehnik". Karjala, Petroskoi 2007. * (koos Maria Mulloneniga) "Novij russko-vepsskij slovar’. Uz’ venä-vepsläine vajehnik". Periodika, Petrozavodsk / Petroskoi 2009. * "Uz’ vepsä-venälaine vajehnik". Karjala, Petroskoi 2010. * (koos O. Žukovaga) "Käte-ške läbedaks kägoihudeks. Obernis‘-ka miloj kukušečkoj. Vepsskie pričitanija". Karel‘skij naučnyj centr RAN, Petrozavodsk 2012. * "Virantanaz. Vepsläine epos''. Juminkeko, [Kuhmo] 2012. (Juminkegon painadused 95) * "Virantanaz – an epic in Vepsian? About the first attempt at an epic." In: Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics. Band 6, Nummer 1, 2015, S. 157–174, {{DOI|10.12697/jeful.2015.6.1.09}} * "Veps language heritage in Karelia", in: "Multilingual Finnic. Language contact and change". Edited by Sofia Björklöf & Santra Jantunen. Helsinki (Uralica Helsingiensia 14) 2019, 379–400. * (koos V. Rogozina ja O. Žukovaga) "Čomin sanutud. Образные выражения на вепсском языке" Periodika, Petroskoi 2019. * "Minun vepsläine oza / Моё вепсское счастье". Periodika, Petroskoi / Petrozavodsk 2025. == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://avtor.karelia.ru/about/zaitseva_nina_grigorevna.html Nina Zaitseva Karjala autorite portaalis] * [https://fennougria.ee/vepsa-kirjakeele-ema-nina-zaitseva-80/ Vepsa kirjakeele ema Nina Zaitseva 80], Fenno-Ugria, 27. mai 2026 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Zaitseva, Nina}} [[Kategooria:Venemaa keeleteadlased]] [[Kategooria:Fennougristid]] [[Kategooria:Vepslased]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 9j1pz4bcta05bsm6x1fe2hzu0up9utr 7162376 7162369 2026-05-27T22:36:57Z Ollin Masa 227337 7162376 wikitext text/x-wiki [[File:Zaitseva Nina.jpg|pisi|Nina Zaitseva (2015)]] '''Nina Zaitseva''' ([[Vepsa keel|vepsa]] Nina Zaiceva, sündinud [[25. mai]]l [[1946]] [[Voilaht]]is, [[Babajevo rajoon]]is, [[Vologda oblast]]is) on [[Vepslased|vepsa]] keeleteadlane, literaat ja ühiskonnategelane. Zaitseva lõpetas [[1969]]. aastal Vologda pedagoogikaülikooli. [[1973]] lõpetas ta aspirantuuri [[Petroskoi Riiklik Ülikool|Petroskoi Riiklikus Ülikoolis]], [[2002]] omandas ta doktorikraadi tööga vepsa keele tegusõna kohta. Aastatel 1969–2002 töötas ta Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala teaduskeskuse keele, kirjanduse ja ajaloo instituudis Petroskois. Alates 2002. aastast on ta [[Venemaa Kirjanike Liit|Venemaa Kirjanike Liidu]] Karjala osakonna liige. Lisaks on ta [[Soome Kirjanduse Selts]]i, [[Kalevala Selts]]i ja [[Soome-Ugri Selts]]i korrespondentliige. Nina Zaitseva pühendus pärast Nõukogude Liidu lagunemist eelkõige vepsa kirjakeele arendamisele, mis oli nõukogude ajal tugeva surve all. Ta kirjutas õpikuid, tõlkis Piibli osasid vepsa keelde, lõi uusi sõnu ning koostas mitmesuguseid uurimusi vepsa keele kohta ja sõnaraamatuid. Lisaks töötas ta pikka aega õpetajana, koolitades sel viisil välja uue põlvkonna keeleõpetajaid. Lisaks tõlketegevusele, mille hulka kuulub näiteks nii "[[Kalevala]]" lasteversiooni tõlge<ref>Kalevala. A. Mišinan i E. Kiurun kompozician mödhe. Vepsäks om kändnu N. Zaiceva. Juminkeko, Periodika, Kuhmo, Petroskoi 2003. 164 S.</ref> kui ka täieliku tõlke tegemine "[[Kalevala]]st"<ref>Elias Lönnrot: Kalevala. Kändmine vepsäks: Nina Zaiceva. Vepsänkeližen tekstan toimitand: Olga Žukova. Ezisanad: Markku Nieminen. Kuvituz: Aleksei Maksimov. Juminkeko, [Kuhmo] 2022. (Juminkeko-fondan paindused, No 152)</ref>, on ta tuntud eelkõige kui esimese vepsa eepose "[[Virantanaz]]" autor, kuid ta on avaldanud ka luulekogusid. == Teoseid == * "Abekirj". Karjala, Petroskoi 1991. * "Ičemoi lugemišt – vepsän kelen lugendkirj 3.–4. klassale". Karjala, Petroskoi, 1994. * "Vepsän kelen grammatik I. Nimiden kändluz". Karjala, Petroskoi, Izdate’stvo Petrozavodskogo gosudarstvennogo universiteta 1995. * (koos Maria Mulloneniga) "Vepsä-venälaine, venä-vepsläine vajehnik". Karjala, Petroskoi, 1995. * "Das Verhältnis von Regeln und Ausnahmen in der Grammatik des wepsischen Verbs", in: ''Facing Finnic. Some challenges to historical and contact linguistics''. Edited by Johanna Laakso. Finno-Ugrian Society – Department of Finno-Ugrian Studies of the University of Helsinki, Helsinki 2000, S. 227–234. * "Vepsän kelen grammatik. II. Verboiden kändluz. Verboiden Nimiformad. Kändamatomad sanad. Openduzabukirj". Karjala, Petroskoi: Izdate’stvo Petrozavodskogo gosudarstvennogo universiteta 2000. * "Vepsän kielestä ja murteista, in: "Vepsä. Maa, kansa, kulttuuri". Toimittanut Lassi Saressalo. SKS / Tampereen museoiden julkaisuja, Tampere / Helsinki 2005, 152–162. * "Vepsäläinen kirjallisuus tiensä alussa", in: "Vepsä. Maa, kansa, kulttuuri". Toimittanut Lassi Saressalo. SKS / Tampereen museoiden julkaisuja, Tampere / Helsinki 2005, 181–192. * (koos Maria Mulloneniga) "Uz’ venä-vepsläine vajehnik". Karjala, Petroskoi 2007. * (koos Maria Mulloneniga) "Novij russko-vepsskij slovar’. Uz’ venä-vepsläine vajehnik". Periodika, Petrozavodsk / Petroskoi 2009. * "Uz’ vepsä-venälaine vajehnik". Karjala, Petroskoi 2010. * (koos O. Žukovaga) "Käte-ške läbedaks kägoihudeks. Obernis‘-ka miloj kukušečkoj. Vepsskie pričitanija". Karel‘skij naučnyj centr RAN, Petrozavodsk 2012. * "Virantanaz. Vepsläine epos''. Juminkeko, [Kuhmo] 2012. (Juminkegon painadused 95) * "Virantanaz – an epic in Vepsian? About the first attempt at an epic." In: Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics. Band 6, Nummer 1, 2015, S. 157–174, {{DOI|10.12697/jeful.2015.6.1.09}} * "Veps language heritage in Karelia", in: "Multilingual Finnic. Language contact and change". Edited by Sofia Björklöf & Santra Jantunen. Helsinki (Uralica Helsingiensia 14) 2019, 379–400. * (koos V. Rogozina ja O. Žukovaga) "Čomin sanutud. Образные выражения на вепсском языке" Periodika, Petroskoi 2019. * "Minun vepsläine oza / Моё вепсское счастье". Periodika, Petroskoi / Petrozavodsk 2025. == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://avtor.karelia.ru/about/zaitseva_nina_grigorevna.html Nina Zaitseva Karjala autorite portaalis] * [https://fennougria.ee/vepsa-kirjakeele-ema-nina-zaitseva-80/ Vepsa kirjakeele ema Nina Zaitseva 80], Fenno-Ugria, 27. mai 2026 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Zaitseva, Nina}} [[Kategooria:Venemaa keeleteadlased]] [[Kategooria:Fennougristid]] [[Kategooria:Vepslased]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] nmb9we5tr4wytmft9bjxp21pb4y4fbs 0 715725 7162338 2026-05-27T20:33:31Z Metsavend 738 Ümbersuunamine lehele [[Nina Zaitseva]] 7162338 wikitext text/x-wiki #suuna[[Nina Zaitseva]] rojh31pkev7ny208sesg9lf1rhm7lq3 0 715726 7162341 2026-05-27T20:39:56Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Elisabeth Dieringer]] 7162341 wikitext text/x-wiki #suuna [[Elisabeth Dieringer]] 96432tf4bd740wuremow4chz5xpkn0w 0 715727 7162349 2026-05-27T20:54:46Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '{{Infokast väeüksus | nimi = Iiri Rahvusarmee | pilt = Badge of the Irish Defence Forces.svg | pildiallkiri = | algusaeg = 31. jaanuar 1922 | lõpuaeg = 1. oktoober 1924 | aeg = | riik = {{pisiLipp|Iirimaa}} | liik = | ülesanne = | suurus = 55 000 | alluv = |...' 7162349 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Iiri Rahvusarmee | pilt = Badge of the Irish Defence Forces.svg | pildiallkiri = | algusaeg = 31. jaanuar 1922 | lõpuaeg = 1. oktoober 1924 | aeg = | riik = {{pisiLipp|Iirimaa}} | liik = | ülesanne = | suurus = 55 000 | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | lahingud = [[Iiri kodusõda]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[Michael Collins (Iiri vabadusvõitleja)|Michael Collins]]<br/>[[Richard Mulcahy]] }} '''Iiri Rahvusarmee''' ([[iiri keel]]es: ''An tArm Náisiúnta''; [[inglise keel]]es: ''Irish National Army''), mida mõnikord mitteametlikult nimetati ka Vaba Riigi armeeks (''Free State Army'') või regulaarvägedeks (''the Regulars''), oli [[Iiri Vaba Riik|Iiri Vaba Riigi]] maavägi alates 1922. aasta jaanuarist kuni 1924. aasta oktoobrini. Selle perioodi rolli määras peamiselt osalemine [[Iiri kodusõda|Iiri kodusõjas]], kus see kaitses [[Briti-Iiri leping]]uga loodud institutsioone. [[Michael Collins (Iiri vabadusvõitleja)|Michael Collins]] oli armee esimene ülemjuhataja kuni oma surmani 1922. aasta augustis. Armee ilmus esimest korda avalikkuse ette 31. jaanuaril 1922, kui Beggars Bushi kasarmu anti Briti armeelt üle Iiri sõjaväelastele.<ref name="Call" /> Rahvusarmee tuumiku moodustasid sõdurid, kes olid Briti-Iiri lepingut toetava [[Iiri Vabariiklik Armee (1919-1922)|IRA]] liikmed. Konflikt puhkes Rahvusarmee ja [[Iiri Vabariiklik Armee (1922-1969)|lepingu vastase IRA]] liikmete vahel. 28. juunil 1922 ründas Rahvusarmee suurtükkidega [[Dublin]]is [[Four Courts]]i hoone hõivanud lepinguvastaseid IRA liikmeid. Rünnakuga algas Iiri kodusõda.<ref name="Civil" /> Rahvusarmee võitis kodusõja mais 1923. Alates 1. oktoobrist 1924 reorganiseeriti armee väiksemaks ja paremini reguleeritud jõuks; mõiste "Rahvusarmee" asendati ametlikult nimega "[[Iiri kaitsejõud|kaitsejõud]] (''Defence Forces''), millest sai Iiri Vaba Riigi ametlik sõjavägi. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Call">{{netiviide |pealkiri=Call to arms: creating the Irish National Army |väljaanne=RTÉ |url=https://www.rte.ie/history/2022/0125/1275830-call-to-arms-creating-the-irish-national-army/ |vaadatud=2026-05-27}}</ref> <ref name="Civil">{{netiviide |pealkiri=The Civil War 1922 - 1923 |väljaanne=Irish Defence Forces |url=https://www.military.ie/en/public-information/defence-forces-museums/defence-forces-history/history-of-the-army/ |vaadatud=2026-05-27}}</ref> }} 5afx7gew25uytvt7wv0wi081f9zsmz8 7162352 7162349 2026-05-27T20:55:22Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Iirimaa]] 7162352 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Iiri Rahvusarmee | pilt = Badge of the Irish Defence Forces.svg | pildiallkiri = | algusaeg = 31. jaanuar 1922 | lõpuaeg = 1. oktoober 1924 | aeg = | riik = {{pisiLipp|Iirimaa}} | liik = | ülesanne = | suurus = 55 000 | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | lahingud = [[Iiri kodusõda]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[Michael Collins (Iiri vabadusvõitleja)|Michael Collins]]<br/>[[Richard Mulcahy]] }} '''Iiri Rahvusarmee''' ([[iiri keel]]es: ''An tArm Náisiúnta''; [[inglise keel]]es: ''Irish National Army''), mida mõnikord mitteametlikult nimetati ka Vaba Riigi armeeks (''Free State Army'') või regulaarvägedeks (''the Regulars''), oli [[Iiri Vaba Riik|Iiri Vaba Riigi]] maavägi alates 1922. aasta jaanuarist kuni 1924. aasta oktoobrini. Selle perioodi rolli määras peamiselt osalemine [[Iiri kodusõda|Iiri kodusõjas]], kus see kaitses [[Briti-Iiri leping]]uga loodud institutsioone. [[Michael Collins (Iiri vabadusvõitleja)|Michael Collins]] oli armee esimene ülemjuhataja kuni oma surmani 1922. aasta augustis. Armee ilmus esimest korda avalikkuse ette 31. jaanuaril 1922, kui Beggars Bushi kasarmu anti Briti armeelt üle Iiri sõjaväelastele.<ref name="Call" /> Rahvusarmee tuumiku moodustasid sõdurid, kes olid Briti-Iiri lepingut toetava [[Iiri Vabariiklik Armee (1919-1922)|IRA]] liikmed. Konflikt puhkes Rahvusarmee ja [[Iiri Vabariiklik Armee (1922-1969)|lepingu vastase IRA]] liikmete vahel. 28. juunil 1922 ründas Rahvusarmee suurtükkidega [[Dublin]]is [[Four Courts]]i hoone hõivanud lepinguvastaseid IRA liikmeid. Rünnakuga algas Iiri kodusõda.<ref name="Civil" /> Rahvusarmee võitis kodusõja mais 1923. Alates 1. oktoobrist 1924 reorganiseeriti armee väiksemaks ja paremini reguleeritud jõuks; mõiste "Rahvusarmee" asendati ametlikult nimega "[[Iiri kaitsejõud|kaitsejõud]] (''Defence Forces''), millest sai Iiri Vaba Riigi ametlik sõjavägi. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Call">{{netiviide |pealkiri=Call to arms: creating the Irish National Army |väljaanne=RTÉ |url=https://www.rte.ie/history/2022/0125/1275830-call-to-arms-creating-the-irish-national-army/ |vaadatud=2026-05-27}}</ref> <ref name="Civil">{{netiviide |pealkiri=The Civil War 1922 - 1923 |väljaanne=Irish Defence Forces |url=https://www.military.ie/en/public-information/defence-forces-museums/defence-forces-history/history-of-the-army/ |vaadatud=2026-05-27}}</ref> }} [[Kategooria:Iirimaa]] 0qkm3zxqeije7kaesx3fsipnwdqzogw 0 715728 7162360 2026-05-27T21:31:19Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Aasasilmik | pilt = Coenonympha arcania LC0349.jpg | pildi_laius = 220px | pildi_seletus = [[Kirju-aasasilmik]] | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | subfamilia_authority = | diversity = Üle 280 perekonna<br/>Umbes 2400 liiki | diversity_link = List of Satyrinae...' 7162360 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Aasasilmik | pilt = Coenonympha arcania LC0349.jpg | pildi_laius = 220px | pildi_seletus = [[Kirju-aasasilmik]] | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | subfamilia_authority = | diversity = Üle 280 perekonna<br/>Umbes 2400 liiki | diversity_link = List of Satyrinae genera | perekond = '''Aasasilmik''' ''Coenonympha'' }} '''Aasasilmik''' (''Coenonympha'' F.) on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. Tegu on liigirikka perekonnaga, mille arvukuse keskpunkt asub Palearktise stepialadel. Nukud on väikesed, jässakad ja rippnukud. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=209}}</ref> == Liigid == * ''Coenonympha amaryllis'' (Stoll, 1782) * ''Coenonympha ampelos'' (Edwards, 1871) * ''Coenonympha arcania'' (Linnaeus, 1761) - [[kirju-aasasilmik]] * ''Coenonympha arcanioides'' (Pierret, 1837) * ''Coenonympha caeca'' (Staudinger, 1886) * ''Coenonympha california'' (Westwood, 1851) * ''Coenonympha corinna'' (Hübner, 1804) * ''Coenonympha darwiniana'' (Staudinger, 1871) ** ''Coenonympha (darwiniana) macromma'' (Turati & Verity 1910) * ''Coenonympha × decolorata'' (Wagner, 1913) * ''Coenonympha dorus'' (Esper, 1782) * ''Coenonympha fettigii'' (Oberthür, 1874) * ''Coenonympha gardetta'' (de Prunner, 1798) * ''Coenonympha glycerion'' (Borkhausen, 1788) - [[helmika-aasasilmik]] * ''Coenonympha haydenii'' (Edwards, 1872) * ''Coenonympha hero'' (Linnaeus, 1761) - [[vareskaera-aasasilmik]] * ''Coenonympha inornata'' (Edwards, 1861) * ''Coenonympha iphioides'' (Staudinger, 1870) * ''Coenonympha kodiak'' (Edwards, 1869) * ''Coenonympha leander'' (Esper, 1784) * ''Coenonympha mahometana'' (Alphéraky, 1881) * ''Coenonympha mangeri'' (Bang Haas, 1927) * ''Coenonympha mongolica'' (Alphéraky, 1881) * ''Coenonympha nipisiquit'' (McDunnough, 1939) * ''Coenonympha nolckeni'' (Erschoff, 1874) * ''Coenonympha ochracea'' (Edwards, 1861) * ''Coenonympha oedippus'' (Fabricius, 1787) * ''Coenonympha pamphilus'' (Linnaeus, 1758) - [[kollakas aasasilmik]] * ''Coenonympha pavonina'' (Alphéraky, 1888) * ''Coenonympha rhodopensis'' (Elwes, 1900) * ''Coenonympha saadi'' (Kollar, 1849) * ''Coenonympha semenovi'' (Alphéraky, 1887) * ''Coenonympha sinica'' (Alphéraky, 1888) * ''Coenonympha sunbecca'' (Eversmann, 1843) * ''Coenonympha symphita'' (Lederer, 1870) * ''Coenonympha thyrsis'' (Freyer, 1845) * ''Coenonympha tullia'' (Müller, 1764) - [[villpea-aasaasilmik]] * ''Coenonympha tydeus'' (Leech, 1892) * ''Coenonympha vaucheri'' (Blachier, 1905) * ''Coenonympha xinjiangensis'' (Chou & Huang, 1994) == Eesti liigid == * ''Coenonympha arcania'' (Linnaeus, 1761) - [[kirju-aasasilmik]] * ''Coenonympha glycerion'' (Borkhausen, 1788) - [[helmika-aasasilmik]] * ''Coenonympha hero'' (Linnaeus, 1761) - [[vareskaera-aasasilmik]] * ''Coenonympha pamphilus'' (Linnaeus, 1758) - [[kollakas aasasilmik]] * ''Coenonympha tullia'' (Müller, 1764) - [[villpea-aasaasilmik]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Koerlibliklased]] 26vtcfcb3f216yklrzo764p3a5z2ckk 0 715729 7162367 2026-05-27T22:11:09Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Helmika-aasasilmik | staatus = | pilt = Coenonympha glycerion - Keila.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Aasasilmik]] ''Coenonympha'' | liik = Helmika-aasasilmik | binaarne = ''Coenonympha glycerion'' |...' 7162367 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Helmika-aasasilmik | staatus = | pilt = Coenonympha glycerion - Keila.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Aasasilmik]] ''Coenonympha'' | liik = Helmika-aasasilmik | binaarne = ''Coenonympha glycerion'' | binaarse_autor = [[Borkhausen]], 1788 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }}'''Helmika-aasasilmik''' (''Coenonympha glycerion'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja [[Silmiklased|silmiklaste]] [[Alamsugukond|alamsugukonda]] kuuluv liblikas. === Nimetuse etümoloogia === Liiginime eestikeelne esimene osa on seotud [[Helmikas|helmikateks]] nimetatavate kõrrelistega, mille seas liik sageli elutseb. Ladinakeelne nimetus ''glycerion'' pärineb vanakreeka sõnast ''glykéros'', mis tähendab „magus”. === Välimus ja tunnused === Helmika-aasasilmiku tiibade siruulatus on 25–34 mm. Tiibade ülakülg on isastel tumepruun. Ees­tiiva kesk- ja kannaosa ning tagatiiva välisala võivad olla heledamad või äärealal nõrgalt oranžikad. Emastel esineb rohkem kahvatuoranži värvust nii ees- kui tagatiival. Mõnikord leidub isastel tagatiibade servaosas väikeseid tumepruune kahvatuoranži servisega silmlaike. Tiibade narmad on heledad. Ees­tiiva alakülg on pruun kuni kahvatuoranž, emastel sageli heledam kui isastel. Tiiva tipus paikneb kahvatu rohekaspruun ala ning sellel võib leiduda väike kollase servise ja heleda tuumaga must silmlaik. Väliosa võib olla veidi fragmenteerunud. Tagatiiva alakülg on kahvatu rohekaspruun, kannaosa tumedam kui ülejäänud tiib. Välisalal paikneb tavaliselt 4-5 väikest musta silmlaiku, millel on hele tuum ja kollakas serv. Kesk- ja välisala piirab kitsas ebakorrapärane hele joon ning tiiva servisel kulgeb kitsas tumepruun joon.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=225-226}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:Coenonympha glycerion male - Bavaira.jpg|Tiibade ülapool Fail:Coenonympha glycerion 03 (HS).JPG|Pildikiri alapool </gallery> === Elupaik === Tegemist on avamaastikuliigiga, kes elab nii kuivadel kui ka niisketel niitudel, luhtadel, puisniitudel ja metsaheinamaadel. Eestis on ta looduslikel niitudel ja metsaservades üldiselt tavaline liik. Teda võib kohata ka lagendikel ning muudel rohustel aladel, kus kasvab röövikutele sobivaid kõrrelisi. <ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=209}}</ref> === Levila === Helmika-aasasilmik on levinud [[Euroopa|Euroopas]] ja [[Aasia|Aasias]], [[Uural|Uuralitest]] läbi [[Siber|Siberi]] ja [[Kaug-Ida]] kuni [[Jaapan|Jaapanini]]. Euroopas esineb ta peamiselt [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]], [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]], kuid puudub [[Suurbritannia saar|Suurbritannias]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Belgia|Belgias]], [[Holland|Hollandis]], [[Portugal|Portugalis]] ja [[Skandinaavia|Skandinaavias]]. Idas ulatub levila Kesk- ja Lõuna-Uuralini ning põhjas Lõuna-[[Karjala|Karjalani]]. Eestis on liik levinud kogu maal ja tavaline päevaliblikas.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Rööviku areng === Röövikud toituvad mitmesugustel kõrrelistel. Toidutaimedena on näiteks [[aruluste]], [[Harilik sinihelmikas|sinihelmikas]], [[Lamba-aruhein|lamba-aruheina]], [[Luht-kastevars|luht-kastevart]] ja teisi kõrrelisi. Röövikud talvituvad ning jätkavad arengut kevadel. <ref name=":0" /> === Lennuaeg === Liblikad lendavad juuni algusest juuli lõpuni. Eestis on liik ühepõlvkondne. <ref name=":0" /> == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 6ximijyg2o7aizcljlbr6foj9m9an0i 7162370 7162367 2026-05-27T22:15:09Z IvarGl 201039 7162370 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Helmika-aasasilmik | staatus = | pilt = Coenonympha glycerion - Keila.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Aasasilmik]] ''Coenonympha'' | liik = Helmika-aasasilmik | binaarne = ''Coenonympha glycerion'' | binaarse_autor = [[Borkhausen]], 1788 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }}'''Helmika-aasasilmik''' (''Coenonympha glycerion'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja [[Silmiklased|silmiklaste]] [[Alamsugukond|alamsugukonda]] kuuluv liblikas. === Nimetuse etümoloogia === Liiginime eestikeelne esimene osa on seotud [[Helmikas|helmikateks]] nimetatavate kõrrelistega, mille seas liik sageli elutseb. Ladinakeelne nimetus ''glycerion'' pärineb vanakreeka sõnast ''glykéros'', mis tähendab „magus”. === Välimus ja tunnused === Helmika-aasasilmiku tiibade siruulatus on 25–34 mm. Tiibade ülakülg on isastel tumepruun. Ees­tiiva kesk- ja kannaosa ning tagatiiva välisala võivad olla heledamad või äärealal nõrgalt oranžikad. Emastel esineb rohkem kahvatuoranži värvust nii ees- kui tagatiival. Mõnikord leidub isastel tagatiibade servaosas väikeseid tumepruune kahvatuoranži servisega silmlaike. Tiibade narmad on heledad. Ees­tiiva alakülg on pruun kuni kahvatuoranž, emastel sageli heledam kui isastel. Tiiva tipus paikneb kahvatu rohekaspruun ala ning sellel võib leiduda väike kollase servise ja heleda tuumaga must silmlaik. Väliosa võib olla veidi fragmenteerunud. Tagatiiva alakülg on kahvatu rohekaspruun, kannaosa tumedam kui ülejäänud tiib. Välisalal paikneb tavaliselt 4-5 väikest musta silmlaiku, millel on hele tuum ja kollakas serv. Kesk- ja välisala piirab kitsas ebakorrapärane hele joon ning tiiva servisel kulgeb kitsas tumepruun joon.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=225-226}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:Coenonympha glycerion male - Bavaira.jpg|Tiibade ülapool Fail:Coenonympha glycerion 03 (HS).JPG|Pildikiri alapool </gallery> === Elupaik === Tegemist on avamaastikuliigiga, kes elab nii kuivadel kui ka niisketel niitudel, luhtadel, puisniitudel ja metsaheinamaadel. Eestis on ta looduslikel niitudel ja metsaservades üldiselt tavaline liik. Teda võib kohata ka lagendikel ning muudel rohustel aladel, kus kasvab röövikutele sobivaid kõrrelisi. <ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=209}}</ref> === Levila === Helmika-aasasilmik on levinud [[Euroopa|Euroopas]] ja [[Aasia|Aasias]], [[Uural|Uuralitest]] läbi [[Siber|Siberi]] ja [[Kaug-Ida]] kuni [[Jaapan|Jaapanini]]. Euroopas esineb ta peamiselt [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]], [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]], kuid puudub [[Suurbritannia saar|Suurbritannias]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Belgia|Belgias]], [[Holland|Hollandis]], [[Portugal|Portugalis]] ja [[Skandinaavia|Skandinaavias]]. Idas ulatub levila Kesk- ja Lõuna-Uuralini ning põhjas Lõuna-[[Karjala|Karjalani]]. Eestis on liik levinud kogu maal ja tavaline päevaliblikas.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Rööviku areng === Röövikud toituvad mitmesugustel kõrrelistel. Toidutaimedena on näiteks [[aruluste]], [[Harilik sinihelmikas|sinihelmikas]], [[Lamba-aruhein|lamba-aruheina]], [[Luht-kastevars|luht-kastevart]] ja teisi kõrrelisi. Röövikud talvituvad ning jätkavad arengut kevadel. <ref name=":0" /> === Lennuaeg === Liblikad lendavad juuni algusest juuli lõpuni. Eestis on liik ühepõlvkondne. <ref name=":0" /> == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] <references /> == Välislingid == {{commonskat|Coenonympha glycerion}} * {{elurikkus}} k18rl3pmv7s3bzmn1sgvazja02lt4f5 7162447 7162370 2026-05-28T05:32:56Z Ojassaar 206682 7162447 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Helmika-aasasilmik | staatus = | pilt = Coenonympha glycerion - Keila.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Aasasilmik]] ''Coenonympha'' | liik = '''Helmika-aasasilmik''' | binaarne = ''Coenonympha glycerion'' | binaarse_autor = [[Borkhausen]], 1788 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }}'''Helmika-aasasilmik''' (''Coenonympha glycerion'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja [[Silmiklased|silmiklaste]] [[Alamsugukond|alamsugukonda]] kuuluv liblikas. === Nimetuse etümoloogia === Liiginime eestikeelne esimene osa on seotud [[Helmikas|helmikateks]] nimetatavate kõrrelistega, mille seas liik sageli elutseb. Ladinakeelne nimetus ''glycerion'' pärineb vanakreeka sõnast ''glykéros'', mis tähendab „magus”. === Välimus ja tunnused === Helmika-aasasilmiku tiibade siruulatus on 25–34 mm. Tiibade ülakülg on isastel tumepruun. Ees­tiiva kesk- ja kannaosa ning tagatiiva välisala võivad olla heledamad või äärealal nõrgalt oranžikad. Emastel esineb rohkem kahvatuoranži värvust nii ees- kui tagatiival. Mõnikord leidub isastel tagatiibade servaosas väikeseid tumepruune kahvatuoranži servisega silmlaike. Tiibade narmad on heledad. Ees­tiiva alakülg on pruun kuni kahvatuoranž, emastel sageli heledam kui isastel. Tiiva tipus paikneb kahvatu rohekaspruun ala ning sellel võib leiduda väike kollase servise ja heleda tuumaga must silmlaik. Väliosa võib olla veidi fragmenteerunud. Tagatiiva alakülg on kahvatu rohekaspruun, kannaosa tumedam kui ülejäänud tiib. Välisalal paikneb tavaliselt 4-5 väikest musta silmlaiku, millel on hele tuum ja kollakas serv. Kesk- ja välisala piirab kitsas ebakorrapärane hele joon ning tiiva servisel kulgeb kitsas tumepruun joon.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=225-226}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:Coenonympha glycerion male - Bavaira.jpg|Tiibade ülapool Fail:Coenonympha glycerion 03 (HS).JPG|Pildikiri alapool </gallery> === Elupaik === Tegemist on avamaastikuliigiga, kes elab nii kuivadel kui ka niisketel niitudel, luhtadel, puisniitudel ja metsaheinamaadel. Eestis on ta looduslikel niitudel ja metsaservades üldiselt tavaline liik. Teda võib kohata ka lagendikel ning muudel rohustel aladel, kus kasvab röövikutele sobivaid kõrrelisi. <ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=209}}</ref> === Levila === Helmika-aasasilmik on levinud [[Euroopa|Euroopas]] ja [[Aasia|Aasias]], [[Uural|Uuralitest]] läbi [[Siber|Siberi]] ja [[Kaug-Ida]] kuni [[Jaapan|Jaapanini]]. Euroopas esineb ta peamiselt [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]], [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]], kuid puudub [[Suurbritannia saar|Suurbritannias]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Belgia|Belgias]], [[Holland|Hollandis]], [[Portugal|Portugalis]] ja [[Skandinaavia|Skandinaavias]]. Idas ulatub levila Kesk- ja Lõuna-Uuralini ning põhjas Lõuna-[[Karjala|Karjalani]]. Eestis on liik levinud kogu maal ja tavaline päevaliblikas.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Rööviku areng === Röövikud toituvad mitmesugustel kõrrelistel. Toidutaimedena on näiteks [[aruluste]], [[Harilik sinihelmikas|sinihelmikas]], [[Lamba-aruhein|lamba-aruheina]], [[Luht-kastevars|luht-kastevart]] ja teisi kõrrelisi. Röövikud talvituvad ning jätkavad arengut kevadel. <ref name=":0" /> === Lennuaeg === Liblikad lendavad juuni algusest juuli lõpuni. Eestis on liik ühepõlvkondne. <ref name=":0" /> == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] <references /> == Välislingid == {{commonskat|Coenonympha glycerion}} * {{elurikkus}} hkdk96kx5w7r0b4hgxxuky7he7qb827 7162704 7162447 2026-05-28T11:23:07Z IvarGl 201039 7162704 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Helmika-aasasilmik | staatus = | pilt = Coenonympha glycerion - Keila.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Aasasilmik]] ''Coenonympha'' | liik = '''Helmika-aasasilmik''' | binaarne = ''Coenonympha glycerion'' | binaarse_autor = [[Borkhausen]], 1788 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }}'''Helmika-aasasilmik''' (''Coenonympha glycerion'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja [[Silmiklased|silmiklaste]] [[Alamsugukond|alamsugukonda]] kuuluv liblikas. === Nimetuse etümoloogia === Liiginime eestikeelne esimene osa on seotud [[Helmikas|helmikateks]] nimetatavate kõrrelistega, mille seas liik sageli elutseb. Ladinakeelne nimetus ''glycerion'' pärineb vanakreeka sõnast ''glykéros'', mis tähendab „magus”. === Välimus ja tunnused === Helmika-aasasilmiku tiibade siruulatus on 25–34 mm. Tiibade ülakülg on isastel tumepruun. Ees­tiiva kesk- ja kannaosa ning tagatiiva välisala võivad olla heledamad või äärealal nõrgalt oranžikad. Emastel esineb rohkem kahvatuoranži värvust nii ees- kui tagatiival. Mõnikord leidub isastel tagatiibade servaosas väikeseid tumepruune kahvatuoranži servisega silmlaike. Tiibade narmad on heledad. Ees­tiiva alakülg on pruun kuni kahvatuoranž, emastel sageli heledam kui isastel. Tiiva tipus paikneb kahvatu rohekaspruun ala ning sellel võib leiduda väike kollase servise ja heleda tuumaga must silmlaik. Väliosa võib olla veidi fragmenteerunud. Tagatiiva alakülg on kahvatu rohekaspruun, kannaosa tumedam kui ülejäänud tiib. Välisalal paikneb tavaliselt 4-5 väikest musta silmlaiku, millel on hele tuum ja kollakas serv. Kesk- ja välisala piirab kitsas ebakorrapärane hele joon ning tiiva servisel kulgeb kitsas tumepruun joon.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=225-226}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:Coenonympha glycerion male - Bavaira.jpg|Tiibade ülapool Fail:Coenonympha glycerion 03 (HS).JPG|Tiibade alapool </gallery> === Elupaik === Tegemist on avamaastikuliigiga, kes elab nii kuivadel kui ka niisketel niitudel, luhtadel, puisniitudel ja metsaheinamaadel. Eestis on ta looduslikel niitudel ja metsaservades üldiselt tavaline liik. Teda võib kohata ka lagendikel ning muudel rohustel aladel, kus kasvab röövikutele sobivaid kõrrelisi. <ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=209}}</ref> === Levila === Helmika-aasasilmik on levinud [[Euroopa|Euroopas]] ja [[Aasia|Aasias]], [[Uural|Uuralitest]] läbi [[Siber|Siberi]] ja [[Kaug-Ida]] kuni [[Jaapan|Jaapanini]]. Euroopas esineb ta peamiselt [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]], [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]], kuid puudub [[Suurbritannia saar|Suurbritannias]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Belgia|Belgias]], [[Holland|Hollandis]], [[Portugal|Portugalis]] ja [[Skandinaavia|Skandinaavias]]. Idas ulatub levila Kesk- ja Lõuna-Uuralini ning põhjas Lõuna-[[Karjala|Karjalani]]. Eestis on liik levinud kogu maal ja tavaline päevaliblikas.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Rööviku areng === Röövikud toituvad mitmesugustel kõrrelistel. Toidutaimedena on näiteks [[aruluste]], [[Harilik sinihelmikas|sinihelmikas]], [[Lamba-aruhein|lamba-aruheina]], [[Luht-kastevars|luht-kastevart]] ja teisi kõrrelisi. Röövikud talvituvad ning jätkavad arengut kevadel. <ref name=":0" /> === Lennuaeg === Liblikad lendavad juuni algusest juuli lõpuni. Eestis on liik ühepõlvkondne. <ref name=":0" /> == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] <references /> == Välislingid == {{commonskat|Coenonympha glycerion}} * {{elurikkus}} nb88aq1dntiqvkqdqgsdv8uovu5bypd 0 715730 7162421 2026-05-28T00:51:03Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud 7162421 wikitext text/x-wiki '''Elateer''' on botaanikas hügroskoopne niitjas või lintjas moodustis, mis aitab kaasa eoste levimisele. Elateerid reageerivad õhuniiskuse muutustele, keereldes või liikudes ning aidates seeläbi eoseid keskkonda hajutada.<ref>{{Britannica|url=https://www.britannica.com/science/elater-botany|title=Elater}}</ref> Elateere esineb peamiselt maksasammaldel ja osjadel, kuid nende ehitus ja talitlus erinevad organismirühmade lõikes. == Ehitus == Elateerid koosnevad tavaliselt piklikest rakkudest või rakukestadest, millel on spiraalsed paksendid. Need võimaldavad elateeridel õhuniiskuse muutudes painduda või keerduda.<ref>{{cite book |last=Bold |first=Harold C. |title=Morphology of Plants and Fungi |publisher=Harper & Row |year=1987 |isbn=978-0060408395 }}</ref> == Talitlus == Elateeride peamine ülesanne on soodustada eoste levimist. Kuivades tingimustes liiguvad elateerid aktiivselt, aidates eosetel eoslatest väljuda ning õhuvooludega levida.<ref>{{cite journal |last=Ingold |first=C. T. |title=Spore Discharge in Land Plants |journal=Oxford University Press |year=1939 }}</ref> == Elateerid maksasammaldel == Maksasammaldel paiknevad elateerid eoslates koos eostega. Need on tavaliselt steriilsed piklikud rakud, mille seinad sisaldavad spiraalseid paksendeid. Eosla kuivamisel elateerid keerduvad ning paiskavad eoseid ümbritsevasse keskkonda.<ref>{{cite book |last=Raven |first=Peter H. |title=Biology of Plants |publisher=W. H. Freeman |year=2005 |isbn=978-0716710070 }}</ref> == Elateerid osjadel == Osjade (''Equisetum'') eostel esineb neli linditaolist elateeri, mis kinnituvad eoseseinale. Need avanevad ja sulguvad vastavalt õhuniiskusele ning aitavad eostel levida ja kinnituda sobivasse kasvukohta.<ref>{{cite web |url=https://ucmp.berkeley.edu/plants/pterophyta/equisetum.html |title=Introduction to the Equisetum |publisher=University of California Museum of Paleontology |access-date=2026-05-28 }}</ref> == Vaata ka == * [[Eos]] * [[Maksasammaltaimed]] * [[Osjad]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Botaanika]] [[Kategooria:Taimeanatoomia]] dvgfcyltdwolxo6m44zz9gj83dhf7bx 7162422 7162421 2026-05-28T00:53:00Z B-Binder 95424 7162422 wikitext text/x-wiki '''Elateer''' on botaanikas hügroskoopne niitjas või lintjas moodustis, mis aitab kaasa eoste levimisele. Elateerid reageerivad õhuniiskuse muutustele, keereldes või liikudes ning aidates seeläbi eoseid keskkonda hajutada.<ref>{{Britannica|url=https://www.britannica.com/science/elater-botany|title=Elater}}</ref> Elateere esineb peamiselt maksasammaldel ja osjadel, kuid nende ehitus ja talitlus erinevad organismirühmade lõikes. == Ehitus == Elateerid koosnevad tavaliselt piklikest rakkudest või rakukestadest, millel on spiraalsed paksendid. Need võimaldavad elateeridel õhuniiskuse muutudes painduda või keerduda.<ref>{{cite book |last=Bold |first=Harold C. |title=Morphology of Plants and Fungi |publisher=Harper & Row |year=1987 |isbn=978-0060408395 }}</ref> == Talitlus == Elateeride peamine ülesanne on soodustada eoste levimist. Kuivades tingimustes liiguvad elateerid aktiivselt, aidates eosetel eoslatest väljuda ning õhuvooludega levida.<ref>{{cite journal |last=Ingold |first=C. T. |title=Spore Discharge in Land Plants |journal=Oxford University Press |year=1939 }}</ref> == Elateerid maksasammaldel == Maksasammaldel paiknevad elateerid eoslates koos eostega. Need on tavaliselt steriilsed piklikud rakud, mille seinad sisaldavad spiraalseid paksendeid. Eosla kuivamisel elateerid keerduvad ning paiskavad eoseid ümbritsevasse keskkonda.<ref>{{cite book |last=Raven |first=Peter H. |title=Biology of Plants |publisher=W. H. Freeman |year=2005 |isbn=978-0716710070 }}</ref> == Elateerid osjadel == Osjade (''Equisetum'') eostel esineb neli linditaolist elateeri, mis kinnituvad eoseseinale. Need avanevad ja sulguvad vastavalt õhuniiskusele ning aitavad eostel levida ja kinnituda sobivasse kasvukohta.<ref>{{cite web |url=https://ucmp.berkeley.edu/plants/pterophyta/equisetum.html |title=Introduction to the Equisetum |publisher=University of California Museum of Paleontology |access-date=2026-05-28 }}</ref> == Vaata ka == * [[Eos]] * [[Maksasammaltaimed]] * [[Osi|Osjad]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Botaanika]] [[Kategooria:Taimeanatoomia]] fc6wfb64d9p19caqmmyhj8v5bsvkigw 0 715731 7162428 2026-05-28T01:37:31Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Helmika-aasasilmik]] 7162428 wikitext text/x-wiki #suuna [[Helmika-aasasilmik]] gn2shhg0t1ch05mhx12l2b0bhebb95l 0 715732 7162454 2026-05-28T05:48:47Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast ametiisik | nimi = Roger Wicker | omakeelne_nimi = | pilt = Roger F. Wicker crop.jpg | pildiallkiri = Roger Wicker (2018) | amet = [[Ameerika Ühendriikide Senat]]i liige | ametiajaalgus = 31. detsember 2007 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] liige | ametiajaalgus2 = 3. jaanuar 1995 | ametiajalõpp2 = 31. detsember 2007 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = |...' 7162454 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Roger Wicker | omakeelne_nimi = | pilt = Roger F. Wicker crop.jpg | pildiallkiri = Roger Wicker (2018) | amet = [[Ameerika Ühendriikide Senat]]i liige | ametiajaalgus = 31. detsember 2007 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] liige | ametiajaalgus2 = 3. jaanuar 1995 | ametiajalõpp2 = 31. detsember 2007 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Roger Frederick Wicker | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1951|7|5}} | sünnikoht = [[Pontoc (Mississippi)|Pontoc]], [[Mississippi osariik]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Vabariiklik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Mississippi Ülikool]] <br/> (ajakirjandus ja politoloogia, 1973; õigusteadus, 1975) | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Truudusvanded = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | Teenistused = [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Õhuvägi]] | Teenistusaeg = 1976–1980 | Auaste = [[Kolonelleitnant]] }}}} '''Roger Frederick Wicker''' (snd 5. juulil 1951) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[poliitik]], [[advokaat]] ja [[erusõjaväelane]], [[Ameerika Ühendriikide Senat]]i liige [[Mississippi osariik|Mississippi]]st aastast 2007. Ta kuulub [[Vabariiklik Partei|Vabariiklikusse Parteisse]], oli aastatel 1988–1995 [[Mississippi Senat]]i ja aastatel 1995–2007 [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] liige. Wicker sündis [[Pontotoc (Mississippi)|Pontotocis]] Mississippis ning lõpetas [[Mississippi Ülikool]]i.<ref>{{cite web |url=http://archive.org/details/almanacofamerica00 |title=The almanac of American politics, 2000 : the senators, the representatives, and the governors : their records and election results, their states and districts |first1=Michael |last1=Barone |first2=Grant |last2=Ujifusa |first3=Richard E. |last3=Cohen |date=December 16, 1999 |publisher=Washington, D.C. : National Journal |via=Internet Archive}}</ref> Aastatel 1976–1980 teenis ta [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|õhuväes]], oli aastani 2003 [[Ameerika Ühendriikide õhuväe reserv|reservis]]. Kaheksakümnendatel oli ta vabariiklasest [[USA Kongress|kongresslase]] [[Trent Lott]]i nõunik. Aastal 1987 valiti Wicker Mississippi osariigi Senatisse. [[1994. aasta Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja valimised|1994. aastal valiti]] Roger Wicker Ameerika Ühendriikide Esindajatekotta, kusjuures ta võitis 27 ametiaega parlamenti kuulunud [[Demokraatlik Partei (Ameerika Ühendriigid)|Demokraatliku Partei]] poliitikut [[Jamie Whitten]]it. Ta oli Esindajatekojas aastani 2007, kui suundus Senatisse Lotti asendusliikmeks. ==Viited== {{viited}} ==Allikad== * {{cite book| last = Crockett| first = James R. | title = Power, Greed, and Hubris: Judicial Bribery in Mississippi| publisher = University Press of Mississippi| date = 2014| location = | edition = reprint|url=https://books.google.com/books?id=KEAXAgAAQBAJ| isbn = 9781617039188}} {{JÄRJESTA:Wicker, Roger}} {{USA Senati liikmed}} [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide juristid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liikmed]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide senaatorid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjaväelased]] e7p2eozomy0ldgbumesdykzz0clftoq 0 715733 7162455 2026-05-28T05:56:24Z Kk 6201 Ümbersuunamine lehele [[Teodors Celms]] 7162455 wikitext text/x-wiki #suuna [[Teodors Celms]] 1k8z13a1onrndlrhqaxii8qm0pswm6g 2 715734 7162456 2026-05-28T05:56:47Z Cherishxdecor 230459 Uus lehekülg: 'CherishX has been making celebrations awesome since 2015! The idea stemmed from the fact that - We are so involved in our day-to-day lives that we forget to appreciate the moments that we work so hard for and the people who make it possible! From Stunning Party Decorations to personalized surprise planning like Candlelight Dinner Dates, Balloon Bouquets and much more, CherishX has become India’s favorite Celebration Partner with over 5+Million Customers servicing in 15+...' 7162456 wikitext text/x-wiki CherishX has been making celebrations awesome since 2015! The idea stemmed from the fact that - We are so involved in our day-to-day lives that we forget to appreciate the moments that we work so hard for and the people who make it possible! From Stunning Party Decorations to personalized surprise planning like Candlelight Dinner Dates, Balloon Bouquets and much more, CherishX has become India’s favorite Celebration Partner with over 5+Million Customers servicing in 15+ Cities. b10ltbonozat61c9xkwctiu8m91k2nq 0 715735 7162457 2026-05-28T06:09:27Z Kk 6201 Uus lehekülg: ''''Ella Buceniece''' (sündinud [[1949]]) on läti [[filosoof]]. ==Teoseid== Buceniece, Ella 2018. [https://www.academia.edu/70652394/Phenomenology_as_Ecology_Movement_from_Ego_to_Geo_and_Eco_Thinking Phenomenology as ecology]: Movement from ego- to geo- and eco-thinking. In: W. S. Smith et al. (eds.), ''Eco-Phenomenology: Life, Human Life, Post-Human Life in the Harmony of the Cosmos''. (Analecta Husserliana CXXI.) Springer, 225–234. ==Välislingid== *[https://indepen...' 7162457 wikitext text/x-wiki '''Ella Buceniece''' (sündinud [[1949]]) on läti [[filosoof]]. ==Teoseid== Buceniece, Ella 2018. [https://www.academia.edu/70652394/Phenomenology_as_Ecology_Movement_from_Ego_to_Geo_and_Eco_Thinking Phenomenology as ecology]: Movement from ego- to geo- and eco-thinking. In: W. S. Smith et al. (eds.), ''Eco-Phenomenology: Life, Human Life, Post-Human Life in the Harmony of the Cosmos''. (Analecta Husserliana CXXI.) Springer, 225–234. ==Välislingid== *[https://independent.academia.edu/EllaBuceniece Tema publikatsioone.] {{JÄRJESTA: Buceniece, Ella}} [[Kategooria:Läti filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] 8o34pr633iccggtt4bh7khvk32hf8wp 7162459 7162457 2026-05-28T06:17:14Z Kk 6201 7162459 wikitext text/x-wiki '''Ella Buceniece''' (sündinud [[1949]]) on läti [[filosoof]]. Ta on tegelenud muuhuolgas [[ökofenomenoloogia]]ga, samuti [[Läti filosoofia]] ajalooga. ==Teoseid== Buceniece, Ella 2018. [https://www.academia.edu/70652394/Phenomenology_as_Ecology_Movement_from_Ego_to_Geo_and_Eco_Thinking Phenomenology as ecology]: Movement from ego- to geo- and eco-thinking. In: W. S. Smith et al. (eds.), ''Eco-Phenomenology: Life, Human Life, Post-Human Life in the Harmony of the Cosmos''. (Analecta Husserliana CXXI.) Springer, 225–234. ==Välislingid== *[https://independent.academia.edu/EllaBuceniece Tema publikatsioone.] {{JÄRJESTA: Buceniece, Ella}} [[Kategooria:Läti filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] kcqpoc58p6iyypsjndyv1d8kqtss3er 0 715736 7162461 2026-05-28T06:21:28Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast valimised | valimiste_nimi = 1932. aasta juuli Saksamaa parlamendivalimised | lipp = Flag of Germany (3-2).svg | lipu_ääris = | lipu_laius = | tüüp = parlamendivalimised | toimumata = | eelmised_valimised = | eelimine_aasta = [[1930. aasta Saksamaa parlamendivalimised|1930]] | lahkuvad_liikmed = | valimiste_kuupäev = 31. juuli 1932 | valitud_...' 7162461 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | valimiste_nimi = 1932. aasta juuli Saksamaa parlamendivalimised | lipp = Flag of Germany (3-2).svg | lipu_ääris = | lipu_laius = | tüüp = parlamendivalimised | toimumata = | eelmised_valimised = | eelimine_aasta = [[1930. aasta Saksamaa parlamendivalimised|1930]] | lahkuvad_liikmed = | valimiste_kuupäev = 31. juuli 1932 | valitud_liikmed = | järgmised_valimised = | järgmine_aasta = [[1932. aasta novembri Saksamaa parlamendivalimised|nov 1932]] | võimalike_häälte_arv = | vajalik_võitmiseks = | vajalikud_hääled = | valitavate_kohtade_arv = Kõik 608 [[Riigipäev (Weimari Vabariik)|Riigipäeva]] saadikut | kohad_enamuseks = 305 | arvamusküsitlused = | registreeritud_valijad = 44 211 216 ({{tõus}} 2,9%) | osavõtt = 84,1% ({{tõus}} 2,1 pp) | pildisuurus = | pilt_püsti = | täide = <!-- täidab tühja ruumi pilt1 vasakul tekstiga--> <!-- inimene 1 --> | pilt1 = Adolf Hitler - Portrait - Close Up - DPLA - (3x4 cropped).jpg | pilt1_suurus = | pilt1_püsti = | värv1 = 964B00 | kandidaat1 = | juht1 = [[Adolf Hitler]] | partei1 = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlik Töölispartei]] | valimisliit1 = <!-- presidendivalimised --> | koduosariik1 = | asepresidendikandidaat1 = | valijameeste_hääled1 = | delegaatide_arv1 = | võidetud_osariigid1 = | võidetud_maakondi1 = <!-- parlamendivalimised --> | juht_alates1 = | juhi_valimisringkond1 = | eelmised_valimised1 = 18,3% | kohti_enne1 = 107 | kohti_vaja1 = | kohti1 = | kohti_pärast1 = '''230''' | kohtade_muutus1 = {{tõus}} 123 <!-- iga tüüp --> | hääli1 = '''13 745 680''' | protsent1 = '''37,3%''' | muutus1 = {{tõus}} 19 pp <!-- inimene 2 --> | pilt2 = SPD 1932 leadership.jpg | pilt2_suurus = | pilt2_püsti = | värv2 = E3000F | kandidaat2 = | juht2 = [[Otto Wels]] <br/> [[Arthur Crispien]] <br/> [[Hans Vogel]] | partei2 = [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] | valimisliit2 = <!-- presidendivalimised --> | koduosariik2 = | asepresidendikandidaat2 = | valijameeste_hääled2 = | delegaatide_arv2 = | võidetud_osariigid2 = | võidetud_maakondi2 = <!-- parlamendivalimised --> | juht_alates2 = | juhi_valimisringkond2 = | eelmised_valimised2 = 24,5% | kohti_enne2 = 143 | kohti_vaja2 = | kohti2 = | kohti_pärast2 = 133 | kohtade_muutus2 = {{langus}} 10 <!-- iga liik --> | hääli2 = 7 959 712 | protsent2 = 21,6% | muutus2 = {{langus}} 2,9 pp <!-- tühjad read --> | 1tühi = | 1andmed1 = | 1andmed2 = | 2tühi = | 2andmed1 = | 2andmed2 = <!-- kaart --> | kaart_pilt = July 1932 German federal election - Charts.svg | kaart_suurus = | kaart = | kaart_allkiri = {{värviruut|#9B5C3C}} [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlik Töölispartei]] <br/> {{värviruut|#434343}} [[Keskpartei (Saksamaa)|Keskpartei]] <br/> {{värviruut|#69A2BE}} [[Baieri Rahvapartei]] <!-- jalus --> | ametikoht = Valitsus | enne_valimisi = [[Franz von Papeni valitsus]] | enne_partei = [[Sõltumatu poliitik|Sõltumatud]]–[[Saksa Rahvuslik Rahvapartei|DNVP]] | pärast_valimisi = [[Franz von Papeni valitsus]] | pärast_partei = [[Sõltumatu poliitik|Sõltumatud]]–[[Saksa Rahvuslik Rahvapartei|DNVP]] }} '''1932. aasta juuli Saksamaa parlamendivalimised''' olid [[parlamendivalimised]] [[Weimari Vabariik|Saksamaal]] 31. juulil 1932, kuna eelmine [[Riigipäev (Weimari Vabariik)|Riigipäeva]] koosseis saadeti enneaegselt laiali. Valimised võitis [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlik Töölispartei]], kellel küll parlamendienamust saada ei õnnestunud. Kohti sai juurde ka [[Saksamaa Kommunistlik Partei|Kommunistlik Partei]]. Natsiparteil ja komparteil oli kahe peale enamus ehk ülejäänud erakondadel ei olnud võimalik ilma vähemalt üheta neist koalitsiooni moodustada. ==Vaata ka== * [[Oskar Daubmann]] ==Allikad== * {{cite book|last=Childers |first=Thomas |author-link=Thomas Childers |title=The Nazi Voter: The Social Foundations of Fascism in Germany, 1919-1933 |publisher=[[University of North Carolina Press]] |date=1983 |isbn=0807815705}} * {{cite book|last=Hamilton |first=Richard |title=Who Voted for Hitler? |publisher=[[Princeton University Press]] |date=1982 |isbn=0691093954}} * {{cite book|last=Orlow |first=Dietrich |title=The History of the Nazi Party: 1919-1933 |publisher=University of Pittsburgh Press |date=1969 |sbn=822931834}} * {{cite journal|last=Kerwin |first=Jerome |title=The German Reichstag Elections of July 31, 1932 |journal=[[American Political Science Review]] |publisher=[[American Political Science Association]] |date=1932 |volume=26 |issue=5 |pages=698–705 |doi=10.2307/1947146 |jstor=1947146 |url=https://www.jstor.org/stable/1947146|url-access=subscription }} * {{cite journal|last=Hamilton |first=Richard |title=The Rise of Nazism: A Case Study and Review of Interpretations: Kiel, 1928-1933 |journal=German Studies Review |publisher=[[Johns Hopkins University Press]] |date=2003 |volume=26 |issue=1 |pages=43–62 |doi=10.2307/1432901 |jstor=1432901 |url=https://www.jstor.org/stable/1432901|url-access=subscription }} [[Kategooria:Weimari vabariik]] [[Kategooria:1932]] [[Kategooria:Saksamaa valimised]] [[Kategooria:Parlamendivalimised]] 1pu5bz7l6a0cnv45glkuhg41ixa6xxg 0 715737 7162462 2026-05-28T06:22:51Z Kk 6201 Uus lehekülg: ''''Ökofenomenoloogia''' on suund [[fenomenoloogia]]s ja [[keskkonnafilosoofia]]s. Sellega on tegelenud näiteks [[Maurice Merleau-Ponty]], [[Ella Buceniece]] jpt. ==Kirjandus== *Heneise, Michael T.; Falke, Cassandra; Dahl, Espen; Sundman, Alice; Lia, Edvard (eds.) 2026. ''The Routledge Handbook of Eco-Phenomenology''. London: Routledge. [[Kategooria:Filosoogia]] [[Kategooria:Ökoloogia]]' 7162462 wikitext text/x-wiki '''Ökofenomenoloogia''' on suund [[fenomenoloogia]]s ja [[keskkonnafilosoofia]]s. Sellega on tegelenud näiteks [[Maurice Merleau-Ponty]], [[Ella Buceniece]] jpt. ==Kirjandus== *Heneise, Michael T.; Falke, Cassandra; Dahl, Espen; Sundman, Alice; Lia, Edvard (eds.) 2026. ''The Routledge Handbook of Eco-Phenomenology''. London: Routledge. [[Kategooria:Filosoogia]] [[Kategooria:Ökoloogia]] r7ijjr2t82qsqm57l21cubaau56ypw0 7162468 7162462 2026-05-28T06:25:58Z Kk 6201 7162468 wikitext text/x-wiki '''Ökofenomenoloogia''' on suund [[fenomenoloogia]]s ja [[keskkonnafilosoofia]]s. Sellega on tegelenud näiteks [[Maurice Merleau-Ponty]], [[Ella Buceniece]] jpt. ==Kirjandus== *Heneise, Michael T.; Falke, Cassandra; Dahl, Espen; Sundman, Alice; Lia, Edvard (eds.) 2026. ''The Routledge Handbook of Eco-Phenomenology''. London: Routledge. [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Fenomenoloogia]] [[Kategooria:Ökoloogia]] 5hov5i477cd5g1q5le07ylm2zxtc4dd 7162481 7162468 2026-05-28T06:36:21Z Kk 6201 7162481 wikitext text/x-wiki '''Ökofenomenoloogia''' on suund [[fenomenoloogia]]s ja [[keskkonnafilosoofia]]s. Sellega on tegelenud näiteks [[David Abram]], [[Maurice Merleau-Ponty]], [[Ella Buceniece]] jpt. ==Kirjandus== *Heneise, Michael T.; Falke, Cassandra; Dahl, Espen; Sundman, Alice; Lia, Edvard (eds.) 2026. ''The Routledge Handbook of Eco-Phenomenology''. London: Routledge. [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Fenomenoloogia]] [[Kategooria:Ökoloogia]] ldvdhyjsl4r9fna8q9el6m0bpdwbh5l 7162486 7162481 2026-05-28T06:38:44Z Kk 6201 7162486 wikitext text/x-wiki '''Ökofenomenoloogia''' on suund [[fenomenoloogia]]s ja [[keskkonnafilosoofia]]s. Sellega on tegelenud näiteks [[David Abram]], [[Maurice Merleau-Ponty]], [[Ella Buceniece]] jpt. ==Vaata ka== *[[ökosemiootika]] ==Kirjandus== *Heneise, Michael T.; Falke, Cassandra; Dahl, Espen; Sundman, Alice; Lia, Edvard (eds.) 2026. ''The Routledge Handbook of Eco-Phenomenology''. London: Routledge. [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Fenomenoloogia]] [[Kategooria:Ökoloogia]] sawr137jvdmz7g2x5twkkvfbi1gkm9y 6 715738 7162472 2026-05-28T06:29:56Z Paul7444 74359 {{pildiinfo | kirjeldus = | kuupäev = | allikas = | autor = }} 7162472 wikitext text/x-wiki == Lühikirjeldus == {{pildiinfo | kirjeldus = | kuupäev = | allikas = | autor = }} == Litsents == {{Litsentsita}} l9l4id9et4lf552jwds0cdlil00ovt9 0 715739 7162487 2026-05-28T06:39:25Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Kinglill | pilt = Hulgajuurne kinglill.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Hulgajuurne kinglill]] ''Calceolaria polyrhiza'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = [[Kinglillelised]] ''Calceolariaceae'' | perekond = '''Kinglill''' ''Calceolaria'' }} '''Kinglill''' (''Calceolar...' 7162487 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kinglill | pilt = Hulgajuurne kinglill.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Hulgajuurne kinglill]] ''Calceolaria polyrhiza'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = [[Kinglillelised]] ''Calceolariaceae'' | perekond = '''Kinglill''' ''Calceolaria'' }} '''Kinglill''' (''Calceolaria'') on [[õistaimed]]e [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] seltsist. == Liike == *''Calceolaria biflora'' – [[kaheõieline kinglill]] *''Calceolaria mexicana'' – [[mehhiko kinglill]] *''Calceolaria mollissima'' – [[pehme kinglill]] *''Calceolaria polyrhiza'' – [[hulgajuurne kinglill]] *''Calceolaria tripartita'' – [[kolmetine kinglill]] *''Calceolaria uniflora'' – [[Darwini kinglill]] == Välislingid == * {{Elurikkus|254140}} [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] 7yx40yuo5v3d8vdjhjzimjvnw8qbsus 0 715740 7162490 2026-05-28T06:40:52Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Hulgajuurne kinglill | pilt = Hulgajuurne kinglill.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Hulgajuurne kinglill ''Calceolaria polyrhiza'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = [[Kinglillelised]] ''Calceolariaceae'' | perekond = [[Kinglill]] ''Calceolaria'' | liik = '''Hulgajuurne k...' 7162490 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Hulgajuurne kinglill | pilt = Hulgajuurne kinglill.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Hulgajuurne kinglill ''Calceolaria polyrhiza'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = [[Kinglillelised]] ''Calceolariaceae'' | perekond = [[Kinglill]] ''Calceolaria'' | liik = '''Hulgajuurne kinglill''' ''Calceolaria polyrhiza'' }} '''Hulgajuurne kinglill''' (''Calceolaria polyrhiza'') on [[õistaimed]]e [[liik (bioloogia)|liik]] [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] seltsist. == Välislingid == * {{Elurikkus|1296700}} [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] fy5k2s8755wgv5fmju5bixqc3mndxix 0 715741 7162500 2026-05-28T06:53:14Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Karusõralised | pilt = | pildi_laius = | pildi_seletus = | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Karusõralised''' ''Acanthaceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Karusõralised''' (''Acanthaceae'') on [[õistaimed]]e sugukond (bioloogia)|sugukon...' 7162500 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Karusõralised | pilt = | pildi_laius = | pildi_seletus = | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Karusõralised''' ''Acanthaceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Karusõralised''' (''Acanthaceae'') on [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] seltsist. == Perekondi == *''Acanthus'' – [[karusõrg]] *''Andrographis'' – [[kibelill]] *''Aphelandra'' – [[safrantähk]] *''Avicennia'' – [[avitsennia]] *''Barleria'' – [[mungasõrg]] *''Blepharis'' – [[ogasõrg]] *''Crossandra'' – [[narmastolmik]] *''Graptophyllum'' – [[kirilehik]] *''Hemigraphis'' – [[udutolmik]] *''Hygrophila'' – [[vesilemb]] *''Hypoestes'' – [[täpplehik]] *''Lepidagathis'' – [[tibusõrg]] *''Megaskepasma'' – [[tõrvikpõõsas]] *''Pachystachys'' – [[pakssaba]] *''Pseuderanthemum'' – [[armasõis]] *''Ruspolia'' – [[printsipõõsas]] *''Sanchezia'' – [[roodsõrg]] *''Schaueria'' – [[kuldjuus]] *''Staurogyne'' – [[soosõrg]] *''Strobilanthes'' – [[käbiõis]] *''Thunbergia'' – [[tunbergia]] *''Whitfieldia'' – [[küünlapõõsas]] == Välislingid == * {{Elurikkus|163}} [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] rp5lvjq9xwt5lo166p07blkf7466k5n 0 715742 7162528 2026-05-28T07:47:38Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Lindernialised | pilt = | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Lindernialised''' ''Linderniaceae'' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Lindernialise...' 7162528 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lindernialised | pilt = | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Lindernialised''' ''Linderniaceae'' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Lindernialised''' (''Linderniaceae'') on [[kaheidulehelised|kaheiduleheliste]] klassi [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] seltsi kuuluv [[õistaimed]]e sugukond. ==Perekondi== *''Lindernia'' – [[lindernia]] *''Micranthemum'' – [[titepisar]] *''Torenia'' – [[toreenia]] [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] rcag8958b11dmxbfwa8r9y7ytg2ff3g 0 715743 7162531 2026-05-28T07:49:22Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Küünislillelised | pilt = | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Küünislillelised''' ''Martyniaceae'' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Küün...' 7162531 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Küünislillelised | pilt = | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Küünislillelised''' ''Martyniaceae'' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Küünislillelised''' (''Martyniaceae'') on [[kaheidulehelised|kaheiduleheliste]] klassi [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] seltsi kuuluv [[õistaimed]]e sugukond. ==Perekondi== *''Ibicella'' – [[kleepsarvik]] *''Martynia'' – [[küünislill]] *''Proboscidea'' – [[sarviklill]] [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] auajs7gx5910mcwa5kepaxly4gc0o9p 0 715744 7162533 2026-05-28T07:53:58Z Cassiopeia34N 224461 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1354786026|Waterloo (song)]]" tõlkimisel 7162533 wikitext text/x-wiki "'''Waterloo'''" on [[Rootsi]] [[Popmuusika|popmuusikabändi]] [[ABBA]] salvestatud laul, mille muusika kirjutasid [[Benny Andersson]] ja [[Björn Ulvaeus]] ning sõnad Stig Anderson. See on ansambli teise albumi esimene singel ja ka esimene lugu, mis ilmus Atlantic Records plaadifirma alt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Ühtlasi oli see esimene singel, mille esitajaks märgiti ABBA. Pealkiri ja sõnad viitavad 1815. aasta [[Waterloo lahing|Waterloo lahingule]] ning laulus kasutatakse seda metafoorina. 1974. aastal võitis "Waterloo" [[Melodifestivalen|Melodifestivaleni]] ja esindas Rootsit [[Eurovisioon|Eurovisiooni lauluvõistlusel]], mis toimus [[Inglismaa|Inglismaal]] [[Brighton|Brightonis]]. Laul võitis võistluse ning pani aluse ABBA ülemaailmsele tuntusele. Samuti jõudis see mitmes riigis edetabelite tippu ning Ameerika Ühendriikides esikümnesse. 2005. aastal valiti "Waterloo" Eurovisiooni 50. aastapäevale pühendatud võistlusel "Congratulations: 50 Years of the Eurovision Song Contest" lauluvõistluse ajaloo parimaks lauluks. == Ajalugu == === Kirjutamine, salvestamine ja tähendus === 10. veebruaril 1973 võistles ABBA 13. Melodifestivalenil koosseisus "Agnetha, Anni-Frid, Björn ja Benny" lauluga "Ring Ring", saavutades kolmanda koha.<ref>{{Cite web|url=https://eurovisionworld.com/national/sweden/melodifestivalen-1973|title=Sweden: Melodifestival 1973|website=Eurovisionworld}}</ref> Pärast seda head tulemust komponeerisid Benny Andersson ja Björn Ulvaeus muusika ning Stig Anderson kirjutas sõnad laulule "Waterloo" spetsiaalselt selleks, et ansambel saaks osaleda 14. Melodifestivalenil.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Eames |eesnimi=Tom |kuupäev=17. mai 2021 |pealkiri=The Story of... 'Waterloo' by ABBA |väljaanne=Smooth Radio |url=https://www.smoothradio.com/features/the-story-of/abba-waterloo-lyrics-meaning-eurovision-video/ |vaadatud=26. mail 2026}}</ref> Laulu salvestamine algas 1973. aastal ning instrumentaalse tausta andsid Janne Schaffer (kes lõi põhilised kitarri- ja bassipartiid), Rutger Gunnarsson ja Ola Brunkert. Laulu produktsioonistiili mõjutas [[Phil Spector|Phil Spectorile]] omane "Wall of Sound" lähenemine. Enne "Ring Ringi" salvestamist luges [[helirežissöör]] Michael B. Tretow Richard Williamsi raamatut "Out of His Head: The Sound of Phil Spector", mis inspireeris teda kasutama mitmekihilisi üledubleeringuid bändi salvestustel, kujundades sellest hiljem ABBA kõlapildi lahutamatu osa. Lisaks on ABBA ise algselt nimetanud inglise [[Glämmrokk|glämmrokkbändi]] Wizzardi laulu "See My Baby Jive" üheks oluliseks mõjutajaks. Pärast Eurovisiooni võitu tsiteeriti ABBAt ütlemas, et neid ei üllataks, kui sellised artistid nagu Wizzard kaaluksid tulevikus Eurovisioonil osalemist.<ref>{{Cite web|last=Reporter|url=https://www.sundaypost.com/in10/health/eurovision-stars-abba-wowed-the-world-40-years-ago/|title=Eurovision stars ABBA wowed the world 40 years ago|website=Sundaypost.com|date=2014-05-06|access-date=15 February 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20191108114949/https://www.sundaypost.com/in10/health/eurovision-stars-abba-wowed-the-world-40-years-ago/|archive-date=8 November 2019}}</ref><ref>{{Cite web|last=BBC|url=http://www.bbc.co.uk/radio2/soldonsong/songlibrary/waterloo.shtml|title=BBC – Radio 2 – Sold on Song – Song Library – Waterloo|website=Bbc.co.uk|date=2005-05-17|access-date=2019-11-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20231031192448/https://www.bbc.co.uk/radio2/soldonsong/songlibrary/waterloo.shtml|archive-date=31 October 2023}}</ref> === Melodifestivalen 1974 === 1974. aastal kaalus ansambel loo "Hasta Mañana" esitamist 14. Melodifestivalenile, kuid otsustas loo "Waterloo" kasuks, kuna see andis mõlemale solistile, [[Agnetha Fältskog|Agnetha Fältskogile]] ja [[Anni-Frid Lyngstad|Anni-Frid Lyngstadile]], võrdselt võimaluse laulda. Lugu "Hasta Mañana" laulis ainult Fältskog.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hasta Mañana |url=https://abbaomnibus.com/songs/hasta-manana/ |vaadatud=26. mail 2026 |väljaanne=ABBA Omnibus}}</ref> 9. veebruaril 1974 võistles ABBA Melodifestivaleni finaalis loo "Waterloo" rootsikeelse versiooniga. Laul võitis võistluse 302 punktiga, edestades teise koha saanud lugu 211 punktiga. [[Rootsi Raadio|Sveriges Radio]] korraldas Melodifestivaleni, et valida Rootsi esindaja ja laul 19. Eurovisiooni lauluvõistluse jaoks. "Waterloost" sai Rootsi võistluslugu ning ABBAst selle esitajad.<ref>{{Cite web|url=https://eurovisionworld.com/national/sweden/melodifestivalen-1974|title=Sweden: Melodifestival 1974|website=Eurovisionworld}}</ref> Seejärel salvestas ansambel vastavalt 1974. aasta märtsis ja aprillis laulu [[Saksa keel|saksa]]- ja [[Prantsuse keel|prantsuskeelse]] versiooni. Prantsuskeelse versiooni kohandas [[Alain Boublil]], kes hiljem kirjutas kaasautorina 1980. aasta muusikali "[[Hüljatud (muusikal)|Les Misérables]]",<ref name="salon">{{Cite web|last=Vincentelli|first=Elisabeth|url=https://www.salon.com/2018/03/31/the-year-abba-channeled-phil-spector-and-conquered-the-world/|title=The Year Abba channeled Phil Spector and conquered the world|website=[[Salon (website)|Salon]]|date=2018-03-31|access-date=2018-04-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20180331233347/https://www.salon.com/2018/03/31/the-year-abba-channeled-phil-spector-and-conquered-the-world/|archive-date=31 March 2018}}</ref> ning saksakeelse versiooni kohandas Gerd Müller-Schwanke.<ref>{{Cite web|url=http://www.diggiloo.net/?1974se|title="Waterloo" lyrics and detailed info|website=The Diggiloo Thrush}}</ref> ABBA 1974. aasta mais toimunud Hispaania reklaamvisiidi ajal kirjutasid ajalehtede, et ansambel plaanib riigis viibides salvestada laulust ka [[Hispaania keel|hispaaniakeelse]] versiooni. Kuna seda ei avaldatud kunagi, ei ole kindel, kas see salvestis üldse valmis või on see siiani avaldamata.<ref>{{Cite web|url=https://abbasite.com/articles/abba-en-espanol/|title=In focus: ABBA en Español|website=ABBA|date=2012-06-11|access-date=2024-08-20}}</ref> === Eurovisioon === [[Fail:ABBA_the_Museum_2017-05-06_-_picture_08.jpg|pisi|ABBA originaalsed "Waterloo" kostüümid [[ABBA muuseum|ABBA muuseumis]]]] 6. aprillil 1974 toimus Brightoni Dome'is Eurovisiooni lauluvõistlus, mida korraldas [[BBC]] ning seda kanti otse üle kogu [[Euroopa|Euroopas]]. ABBA esitas "Waterloo" ingliskeelse versiooni õhtu kaheksanda loona. Rootsi esituse ajal dirigeeris orkestrit [[Napoleon I|Napoleoniks]] riietunud [[Sven-Olof Walldoff]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Elliott |eesnimi=Mark |kuupäev=6. aprill 2026 |pealkiri=How ABBA’s Iconic ‘Waterloo’ Performance Won Eurovision |väljaanne=uDiscover Music |url=https://www.udiscovermusic.com/stories/abba-eurovision-performance-waterloo/ |vaadatud=27. mail 2026}}</ref> Hääletuse lõpus kogus laul 24 punkti, saavutades esikoha ja võites võistluse, edestades [[Gigliola Cinquetti]] esitatud [[Itaalia]] lugu "Sì" kuue punktiga.<ref>{{Cite web|url=https://eurovision.tv/event/Brighton-1974/final|title=Official Eurovision Song Contest 1974 scoreboard|website=[[Eurovision Song Contest]]}}</ref> Briti žüriiliige Basil Herwald andis laulule kurikuulsad "null punkti". 47 aastat hiljem sündmusele tagasi vaadates, pakkus ABBA [[laulukirjutaja]] Björn Ulvaeus välja, et Ühendkuningriik võis anda bändile võimalikult madala punktisumma, kuna neid peeti suurimaks ohuks [[Olivia Newton-John|Olivia Newton-Johnile]], kes esindas [[Suurbritannia|Ühendkuningriiki]] ja keda peeti võistluse favoriidiks.<ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-56743279|title=Abba: Why the UK gave the Swedish band 'nul points' at Eurovision|website=Bbc.com|date=19 April 2021|access-date=6 May 2026}}</ref> [[Fail:Waterloo_-_Cash_Box_ad_1974.jpg|pisi|''Cashboxi'' reklaam 9. märts 1974]] == Kommertsedu == Laul tõusis Suurbritannia edetabelis esikohale ja püsis seal kaks nädalat, saades ABBA üheksast esikohasinglist esimeseks ning ühtlasi aasta 16. enimmüüdud singliks Suurbritannias.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Scott |eesnimi=Robert |pealkiri=ABBA Thank You for the Music: The Stories Behind Every Song |kirjastus=Carlton Books |aasta=2002 |lehekülg=42 |keel=inglise}}</ref> Samuti jõudis see edetabelite tippu [[Belgia|Belgias]], [[Taani|Taanis]], [[Soome|Soomes]], [[Lääne-Saksamaa|Lääne-Saksamaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Norra|Norras]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrikas]] ja [[Šveits|Šveitsis]] ning esikolmikusse [[Austria|Austrias]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]], [[Holland|Hollandis]], [[Hispaania|Hispaanias]] ja ABBA kodumaal Rootsis. Laul oli Rootsis tohutult populaarne, kuid ei saavutanud esikohta, kuna tol ajal kasutati Rootsis ühiseid albumi- ja singliedetabeleid: laulu populaarsuse kõrghetkel jõudsid selle rootsi- ja ingliskeelne versioon vastavalt teisele ja kolmandale kohale, samal ajal kui esikohta hoidis album "Waterloo". Lisaks püsis laul 11 nädalat edetabelis Svensktoppen (24. märts – 2. juuni 1974), sealhulgas seitse nädalat esikohal.<ref>{{Cite web|url=http://www.sr.se/Diverse/AppData/Isidor/files/2023/3472.txt|title=Svensktoppen – ''1974''|access-date=27 September 2013}}</ref> 2021. aasta septembri seisuga oli see ABBA üheteistkümnes edukaim laul Suurbritannias, arvestades nii füüsilist müüki kui ka digitaalseid voogedastusi.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Copsey |eesnimi=Rob |kuupäev=7. november 2021 |pealkiri=ABBA's Official Top 20 biggest songs |väljaanne=Official Charts |url=https://www.officialcharts.com/chart-news/abbas-official-top-20-biggest-songs__26113/ |vaadatud=27. mail 2026}}</ref> Erinevalt teistest Eurovisiooni võidulugudest ulatus loo populaarsus Euroopast kaugemale: "Waterloo" jõudis esikümnesse ka [[Austraalia|Austraalias]], [[Kanada|Kanadas]], [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]], [[Rodeesia|Rodeesias]] ja Ameerika Ühendriikides, kus see tõusis kuuendale kohale ning jäi ABBA kolmandaks edukaimaks lauluks pärast 1977. aasta esikohahitti "Dancing Queen" ja 1978. aastal kolmandale kohale jõudnud "Take a Chance on Me". Ka "Waterloo" album saavutas Euroopas sarnast edu, kuid USA-s ei suutnud see korrata singli edu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=In Focus: ABBA in the United States |url=https://abbasite.com/articles/abba-in-the-united-states/ |vaadatud=28. mail 2026 |väljaanne=ABBA: The Official Site}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=24. august 2024 |pealkiri=‘Waterloo’ by ABBA peaks at #6 in USA 50 years ago #OnThisDay #OTD (Aug 24 1974) |väljaanne=RetroNewser |url=https://retronewser.com/2024/08/24/waterloo-by-abba-peaks-at-6-in-usa/ |vaadatud=28. mail 2026}}</ref> == Viited == [[Kategooria:1974. aasta laulud]] [[Kategooria:1974. aasta singlid]] [[Kategooria:Eurovisioonilaulud]] [[Kategooria:Eurovisioon]] [[Kategooria:Eurovisiooni võitjad]] [[Kategooria:Rootsi muusika]] [[Kategooria:ABBA]] c56f43yzflh9x6ps6j4amcnixbm4ubs 7162556 7162533 2026-05-28T08:17:55Z Cassiopeia34N 224461 Lisasin infokasti. 7162556 wikitext text/x-wiki {{Laulu info | pealkiri = Waterloo | kaas = Waterloo by ABBA US single side-A.png | pildi kirjeldus = ABBA "Waterloo" USA singel | liigitus = [[ABBA]] [[singel]] | album = Waterloo | väljaantud = 1. märts 1974<ref>{{cite web |url=http://www.abbasite.com/discography/album/waterloo/ |title=Album waterloo « Waterloo &#124; ABBA |publisher=Abbasite.com |date=4 March 1978 |access-date=10 October 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170521044027/http://www.abbasite.com/discography/album/waterloo/ |archive-date=21 May 2017 |url-status=dead }}</ref> | lindistatud = 1973, [[Metronome]], [[Stockholm]], Rootsi | stiil = [[Europop]]<ref name="Shahriari">{{cite book |last=Shahriari|first=Andrew|date=28 September 2010|title=Popular World Music|chapter-url=https://books.google.com/books?id=79O9CgAAQBAJ&pg=PT242|publisher=[[Routledge]]|chapter=Europop and Folk Fusions|isbn=978-0136128984}}</ref><ref name="raykoff">{{cite book|chapter=Camping on the borders of Europe|title=A Song for Europe: Popular Music and Politics in the Eurovision Song Contest|year= 2007|url=https://books.google.com/books?id=Eq7nilnv93cC&pg=PA1 |publisher=Routledge|page=1 |isbn=9780754658795 |editor1-last=Raykoff|editor1-first=Ivan |editor2-last=Tobin |editor2-first=Robert Deam |editor2-link=Robert Deam Tobin}}</ref>, [[rock and roll]]<ref name="Ewing 2007">{{cite web|first=Tom|last=Ewing|date=19 October 2007|url=https://freakytrigger.co.uk/ft/2007/10/abba-waterloo/#debug5|title=ABBA – "Waterloo"|website=[[Freaky Trigger]]|access-date=23 September 2022|archive-date=24 September 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220924012513/https://freakytrigger.co.uk/ft/2007/10/abba-waterloo/#debug5|url-status=live}}</ref>, [[rock]]<ref name="cb">{{cite news|title=CashBox Record Reviews|date=11 May 1974|page=20|access-date=11 December 2021|url=https://worldradiohistory.com/Archive-All-Music/Cash-Box/70s/1974/CB-1974-05-11.pdf|newspaper=Cash Box|archive-date=8 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210308153406/https://worldradiohistory.com/Archive-All-Music/Cash-Box/70s/1974/CB-1974-05-11.pdf|url-status=live}}</ref> | pikkus = 2:42 | autor = [[Stig Anderson]], [[Benny Andersson]], [[Björn Ulvaeus]] | helilooja = Benny Andersson, Björn Ulvaeus | plaadifirma = [[Polar Music]], [[Epic Records]], [[Polydor Records]], [[Atlantic Records]] | produtsent = Benny Andersson, Björn Ulvaeus }} "'''Waterloo'''" on [[Rootsi]] [[Popmuusika|popmuusikabändi]] [[ABBA]] salvestatud laul, mille muusika kirjutasid [[Benny Andersson]] ja [[Björn Ulvaeus]] ning sõnad Stig Anderson. See on ansambli teise albumi esimene singel ja ka esimene lugu, mis ilmus Atlantic Records plaadifirma alt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Ühtlasi oli see esimene singel, mille esitajaks märgiti ABBA. Pealkiri ja sõnad viitavad 1815. aasta [[Waterloo lahing|Waterloo lahingule]] ning laulus kasutatakse seda metafoorina. 1974. aastal võitis "Waterloo" [[Melodifestivalen|Melodifestivaleni]] ja esindas Rootsit [[Eurovisioon|Eurovisiooni lauluvõistlusel]], mis toimus [[Inglismaa|Inglismaal]] [[Brighton|Brightonis]]. Laul võitis võistluse ning pani aluse ABBA ülemaailmsele tuntusele. Samuti jõudis see mitmes riigis edetabelite tippu ning Ameerika Ühendriikides esikümnesse. 2005. aastal valiti "Waterloo" Eurovisiooni 50. aastapäevale pühendatud võistlusel "Congratulations: 50 Years of the Eurovision Song Contest" lauluvõistluse ajaloo parimaks lauluks. == Ajalugu == === Kirjutamine, salvestamine ja tähendus === 10. veebruaril 1973 võistles ABBA 13. Melodifestivalenil koosseisus "Agnetha, Anni-Frid, Björn ja Benny" lauluga "Ring Ring", saavutades kolmanda koha.<ref>{{Cite web|url=https://eurovisionworld.com/national/sweden/melodifestivalen-1973|title=Sweden: Melodifestival 1973|website=Eurovisionworld}}</ref> Pärast seda head tulemust komponeerisid Benny Andersson ja Björn Ulvaeus muusika ning Stig Anderson kirjutas sõnad laulule "Waterloo" spetsiaalselt selleks, et ansambel saaks osaleda 14. Melodifestivalenil.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Eames |eesnimi=Tom |kuupäev=17. mai 2021 |pealkiri=The Story of... 'Waterloo' by ABBA |väljaanne=Smooth Radio |url=https://www.smoothradio.com/features/the-story-of/abba-waterloo-lyrics-meaning-eurovision-video/ |vaadatud=26. mail 2026}}</ref> Laulu salvestamine algas 1973. aastal ning instrumentaalse tausta andsid Janne Schaffer (kes lõi põhilised kitarri- ja bassipartiid), Rutger Gunnarsson ja Ola Brunkert. Laulu produktsioonistiili mõjutas [[Phil Spector|Phil Spectorile]] omane "Wall of Sound" lähenemine. Enne "Ring Ringi" salvestamist luges [[helirežissöör]] Michael B. Tretow Richard Williamsi raamatut "Out of His Head: The Sound of Phil Spector", mis inspireeris teda kasutama mitmekihilisi üledubleeringuid bändi salvestustel, kujundades sellest hiljem ABBA kõlapildi lahutamatu osa. Lisaks on ABBA ise algselt nimetanud inglise [[Glämmrokk|glämmrokkbändi]] Wizzardi laulu "See My Baby Jive" üheks oluliseks mõjutajaks. Pärast Eurovisiooni võitu tsiteeriti ABBAt ütlemas, et neid ei üllataks, kui sellised artistid nagu Wizzard kaaluksid tulevikus Eurovisioonil osalemist.<ref>{{Cite web|last=Reporter|url=https://www.sundaypost.com/in10/health/eurovision-stars-abba-wowed-the-world-40-years-ago/|title=Eurovision stars ABBA wowed the world 40 years ago|website=Sundaypost.com|date=2014-05-06|access-date=15 February 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20191108114949/https://www.sundaypost.com/in10/health/eurovision-stars-abba-wowed-the-world-40-years-ago/|archive-date=8 November 2019}}</ref><ref>{{Cite web|last=BBC|url=http://www.bbc.co.uk/radio2/soldonsong/songlibrary/waterloo.shtml|title=BBC – Radio 2 – Sold on Song – Song Library – Waterloo|website=Bbc.co.uk|date=2005-05-17|access-date=2019-11-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20231031192448/https://www.bbc.co.uk/radio2/soldonsong/songlibrary/waterloo.shtml|archive-date=31 October 2023}}</ref> === Melodifestivalen 1974 === 1974. aastal kaalus ansambel loo "Hasta Mañana" esitamist 14. Melodifestivalenile, kuid otsustas loo "Waterloo" kasuks, kuna see andis mõlemale solistile, [[Agnetha Fältskog|Agnetha Fältskogile]] ja [[Anni-Frid Lyngstad|Anni-Frid Lyngstadile]], võrdselt võimaluse laulda. Lugu "Hasta Mañana" laulis ainult Fältskog.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hasta Mañana |url=https://abbaomnibus.com/songs/hasta-manana/ |vaadatud=26. mail 2026 |väljaanne=ABBA Omnibus}}</ref> 9. veebruaril 1974 võistles ABBA Melodifestivaleni finaalis loo "Waterloo" rootsikeelse versiooniga. Laul võitis võistluse 302 punktiga, edestades teise koha saanud lugu 211 punktiga. [[Rootsi Raadio|Sveriges Radio]] korraldas Melodifestivaleni, et valida Rootsi esindaja ja laul 19. Eurovisiooni lauluvõistluse jaoks. "Waterloost" sai Rootsi võistluslugu ning ABBAst selle esitajad.<ref>{{Cite web|url=https://eurovisionworld.com/national/sweden/melodifestivalen-1974|title=Sweden: Melodifestival 1974|website=Eurovisionworld}}</ref> Seejärel salvestas ansambel vastavalt 1974. aasta märtsis ja aprillis laulu [[Saksa keel|saksa]]- ja [[Prantsuse keel|prantsuskeelse]] versiooni. Prantsuskeelse versiooni kohandas [[Alain Boublil]], kes hiljem kirjutas kaasautorina 1980. aasta muusikali "[[Hüljatud (muusikal)|Les Misérables]]",<ref name="salon">{{Cite web|last=Vincentelli|first=Elisabeth|url=https://www.salon.com/2018/03/31/the-year-abba-channeled-phil-spector-and-conquered-the-world/|title=The Year Abba channeled Phil Spector and conquered the world|website=[[Salon (website)|Salon]]|date=2018-03-31|access-date=2018-04-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20180331233347/https://www.salon.com/2018/03/31/the-year-abba-channeled-phil-spector-and-conquered-the-world/|archive-date=31 March 2018}}</ref> ning saksakeelse versiooni kohandas Gerd Müller-Schwanke.<ref>{{Cite web|url=http://www.diggiloo.net/?1974se|title="Waterloo" lyrics and detailed info|website=The Diggiloo Thrush}}</ref> ABBA 1974. aasta mais toimunud Hispaania reklaamvisiidi ajal kirjutasid ajalehtede, et ansambel plaanib riigis viibides salvestada laulust ka [[Hispaania keel|hispaaniakeelse]] versiooni. Kuna seda ei avaldatud kunagi, ei ole kindel, kas see salvestis üldse valmis või on see siiani avaldamata.<ref>{{Cite web|url=https://abbasite.com/articles/abba-en-espanol/|title=In focus: ABBA en Español|website=ABBA|date=2012-06-11|access-date=2024-08-20}}</ref> === Eurovisioon === [[Fail:ABBA_the_Museum_2017-05-06_-_picture_08.jpg|pisi|ABBA originaalsed "Waterloo" kostüümid [[ABBA muuseum|ABBA muuseumis]]]] 6. aprillil 1974 toimus Brightoni Dome'is Eurovisiooni lauluvõistlus, mida korraldas [[BBC]] ning seda kanti otse üle kogu [[Euroopa|Euroopas]]. ABBA esitas "Waterloo" ingliskeelse versiooni õhtu kaheksanda loona. Rootsi esituse ajal dirigeeris orkestrit [[Napoleon I|Napoleoniks]] riietunud [[Sven-Olof Walldoff]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Elliott |eesnimi=Mark |kuupäev=6. aprill 2026 |pealkiri=How ABBA’s Iconic ‘Waterloo’ Performance Won Eurovision |väljaanne=uDiscover Music |url=https://www.udiscovermusic.com/stories/abba-eurovision-performance-waterloo/ |vaadatud=27. mail 2026}}</ref> Hääletuse lõpus kogus laul 24 punkti, saavutades esikoha ja võites võistluse, edestades [[Gigliola Cinquetti]] esitatud [[Itaalia]] lugu "Sì" kuue punktiga.<ref>{{Cite web|url=https://eurovision.tv/event/Brighton-1974/final|title=Official Eurovision Song Contest 1974 scoreboard|website=[[Eurovision Song Contest]]}}</ref> Briti žüriiliige Basil Herwald andis laulule kurikuulsad "null punkti". 47 aastat hiljem sündmusele tagasi vaadates, pakkus ABBA [[laulukirjutaja]] Björn Ulvaeus välja, et Ühendkuningriik võis anda bändile võimalikult madala punktisumma, kuna neid peeti suurimaks ohuks [[Olivia Newton-John|Olivia Newton-Johnile]], kes esindas [[Suurbritannia|Ühendkuningriiki]] ja keda peeti võistluse favoriidiks.<ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-56743279|title=Abba: Why the UK gave the Swedish band 'nul points' at Eurovision|website=Bbc.com|date=19 April 2021|access-date=6 May 2026}}</ref> [[Fail:Waterloo_-_Cash_Box_ad_1974.jpg|pisi|''Cashboxi'' reklaam 9. märts 1974]] == Kommertsedu == Laul tõusis Suurbritannia edetabelis esikohale ja püsis seal kaks nädalat, saades ABBA üheksast esikohasinglist esimeseks ning ühtlasi aasta 16. enimmüüdud singliks Suurbritannias.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Scott |eesnimi=Robert |pealkiri=ABBA Thank You for the Music: The Stories Behind Every Song |kirjastus=Carlton Books |aasta=2002 |lehekülg=42 |keel=inglise}}</ref> Samuti jõudis see edetabelite tippu [[Belgia|Belgias]], [[Taani|Taanis]], [[Soome|Soomes]], [[Lääne-Saksamaa|Lääne-Saksamaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Norra|Norras]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrikas]] ja [[Šveits|Šveitsis]] ning esikolmikusse [[Austria|Austrias]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]], [[Holland|Hollandis]], [[Hispaania|Hispaanias]] ja ABBA kodumaal Rootsis. Laul oli Rootsis tohutult populaarne, kuid ei saavutanud esikohta, kuna tol ajal kasutati Rootsis ühiseid albumi- ja singliedetabeleid: laulu populaarsuse kõrghetkel jõudsid selle rootsi- ja ingliskeelne versioon vastavalt teisele ja kolmandale kohale, samal ajal kui esikohta hoidis album "Waterloo". Lisaks püsis laul 11 nädalat edetabelis Svensktoppen (24. märts – 2. juuni 1974), sealhulgas seitse nädalat esikohal.<ref>{{Cite web|url=http://www.sr.se/Diverse/AppData/Isidor/files/2023/3472.txt|title=Svensktoppen – ''1974''|access-date=27 September 2013}}</ref> 2021. aasta septembri seisuga oli see ABBA üheteistkümnes edukaim laul Suurbritannias, arvestades nii füüsilist müüki kui ka digitaalseid voogedastusi.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Copsey |eesnimi=Rob |kuupäev=7. november 2021 |pealkiri=ABBA's Official Top 20 biggest songs |väljaanne=Official Charts |url=https://www.officialcharts.com/chart-news/abbas-official-top-20-biggest-songs__26113/ |vaadatud=27. mail 2026}}</ref> Erinevalt teistest Eurovisiooni võidulugudest ulatus loo populaarsus Euroopast kaugemale: "Waterloo" jõudis esikümnesse ka [[Austraalia|Austraalias]], [[Kanada|Kanadas]], [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]], [[Rodeesia|Rodeesias]] ja Ameerika Ühendriikides, kus see tõusis kuuendale kohale ning jäi ABBA kolmandaks edukaimaks lauluks pärast 1977. aasta esikohahitti "Dancing Queen" ja 1978. aastal kolmandale kohale jõudnud "Take a Chance on Me". Ka "Waterloo" album saavutas Euroopas sarnast edu, kuid USA-s ei suutnud see korrata singli edu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=In Focus: ABBA in the United States |url=https://abbasite.com/articles/abba-in-the-united-states/ |vaadatud=28. mail 2026 |väljaanne=ABBA: The Official Site}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=24. august 2024 |pealkiri=‘Waterloo’ by ABBA peaks at #6 in USA 50 years ago #OnThisDay #OTD (Aug 24 1974) |väljaanne=RetroNewser |url=https://retronewser.com/2024/08/24/waterloo-by-abba-peaks-at-6-in-usa/ |vaadatud=28. mail 2026}}</ref> == Viited == [[Kategooria:1974. aasta laulud]] [[Kategooria:1974. aasta singlid]] [[Kategooria:Eurovisioonilaulud]] [[Kategooria:Eurovisioon]] [[Kategooria:Eurovisiooni võitjad]] [[Kategooria:Rootsi muusika]] [[Kategooria:ABBA]] dcak9serw578s67zqaq51zyyeaztjf1 7162582 7162556 2026-05-28T08:34:52Z Cassiopeia34N 224461 7162582 wikitext text/x-wiki {{Laulu info | pealkiri = Waterloo | kaas = Waterloo by ABBA US single side-A.png | pildi kirjeldus = ABBA "Waterloo" USA singel | liigitus = [[ABBA]] [[singel]] | album = Waterloo | väljaantud = 1. märts 1974<ref>{{cite web |url=http://www.abbasite.com/discography/album/waterloo/ |title=Album waterloo « Waterloo &#124; ABBA |publisher=Abbasite.com |date=4 March 1978 |access-date=10 October 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170521044027/http://www.abbasite.com/discography/album/waterloo/ |archive-date=21 May 2017 |url-status=dead }}</ref> | lindistatud = 1973, [[Metronome]], [[Stockholm]], Rootsi | stiil = [[Europop]]<ref name="Shahriari">{{cite book |last=Shahriari|first=Andrew|date=28 September 2010|title=Popular World Music|chapter-url=https://books.google.com/books?id=79O9CgAAQBAJ&pg=PT242|publisher=[[Routledge]]|chapter=Europop and Folk Fusions|isbn=978-0136128984}}</ref><ref name="raykoff">{{cite book|chapter=Camping on the borders of Europe|title=A Song for Europe: Popular Music and Politics in the Eurovision Song Contest|year= 2007|url=https://books.google.com/books?id=Eq7nilnv93cC&pg=PA1 |publisher=Routledge|page=1 |isbn=9780754658795 |editor1-last=Raykoff|editor1-first=Ivan |editor2-last=Tobin |editor2-first=Robert Deam |editor2-link=Robert Deam Tobin}}</ref>, [[rock and roll]]<ref name="Ewing 2007">{{cite web|first=Tom|last=Ewing|date=19 October 2007|url=https://freakytrigger.co.uk/ft/2007/10/abba-waterloo/#debug5|title=ABBA – "Waterloo"|website=[[Freaky Trigger]]|access-date=23 September 2022|archive-date=24 September 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220924012513/https://freakytrigger.co.uk/ft/2007/10/abba-waterloo/#debug5|url-status=live}}</ref>, [[rock]]<ref name="cb">{{cite news|title=CashBox Record Reviews|date=11 May 1974|page=20|access-date=11 December 2021|url=https://worldradiohistory.com/Archive-All-Music/Cash-Box/70s/1974/CB-1974-05-11.pdf|newspaper=Cash Box|archive-date=8 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210308153406/https://worldradiohistory.com/Archive-All-Music/Cash-Box/70s/1974/CB-1974-05-11.pdf|url-status=live}}</ref> | pikkus = 2:42 | autor = [[Stig Anderson]], [[Benny Andersson]], [[Björn Ulvaeus]] | helilooja = Benny Andersson, Björn Ulvaeus | plaadifirma = [[Polar Music]], [[Epic Records]], [[Polydor Records]], [[Atlantic Records]] | produtsent = Benny Andersson, Björn Ulvaeus }} "'''Waterloo'''" on [[Rootsi]] [[Popmuusika|popmuusikabändi]] [[ABBA]] salvestatud laul, mille muusika kirjutasid [[Benny Andersson]] ja [[Björn Ulvaeus]] ning sõnad [[Stig Anderson]]. See on ansambli teise albumi esimene singel ja ka esimene lugu, mis ilmus [[Atlantic Records]] plaadifirma alt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Ühtlasi oli see esimene singel, mille esitajaks märgiti ABBA. Pealkiri ja sõnad viitavad 1815. aasta [[Waterloo lahing|Waterloo lahingule]] ning laulus kasutatakse seda metafoorina. 1974. aastal võitis "Waterloo" [[Melodifestivalen|Melodifestivaleni]] ja esindas Rootsit [[Eurovisioon|Eurovisiooni lauluvõistlusel]], mis toimus [[Inglismaa|Inglismaal]] [[Brighton|Brightonis]]. Laul võitis võistluse ning pani aluse ABBA ülemaailmsele tuntusele. Samuti jõudis see mitmes riigis edetabelite tippu ning Ameerika Ühendriikides esikümnesse. 2005. aastal valiti "Waterloo" Eurovisiooni 50. aastapäevale pühendatud võistlusel "[[Congratulations: 50 Years of the Eurovision Song Contest]]" lauluvõistluse ajaloo parimaks lauluks. == Ajalugu == === Kirjutamine, salvestamine ja tähendus === 10. veebruaril 1973 võistles ABBA 13. Melodifestivalenil koosseisus "Agnetha, Anni-Frid, Björn ja Benny" lauluga "[[Ring Ring]]", saavutades kolmanda koha.<ref>{{Cite web|url=https://eurovisionworld.com/national/sweden/melodifestivalen-1973|title=Sweden: Melodifestival 1973|website=Eurovisionworld}}</ref> Pärast seda head tulemust komponeerisid Benny Andersson ja Björn Ulvaeus muusika ning Stig Anderson kirjutas sõnad laulule "Waterloo" spetsiaalselt selleks, et ansambel saaks osaleda 14. Melodifestivalenil.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Eames |eesnimi=Tom |kuupäev=17. mai 2021 |pealkiri=The Story of... 'Waterloo' by ABBA |väljaanne=Smooth Radio |url=https://www.smoothradio.com/features/the-story-of/abba-waterloo-lyrics-meaning-eurovision-video/ |vaadatud=26. mail 2026}}</ref> Laulu salvestamine algas 1973. aastal ning instrumentaalse tausta andsid [[Janne Schaffer]] (kes lõi põhilised kitarri- ja bassipartiid), [[Rutger Gunnarsson]] ja [[Ola Brunkert]]. Laulu produktsioonistiili mõjutas [[Phil Spector|Phil Spectorile]] omane "[[Wall of Sound]]" lähenemine. Enne "Ring Ringi" salvestamist luges [[helirežissöör]] [[Michael B. Tretow]] [[Richard Williams|Richard Williamsi]] raamatut "[[Out of His Head: The Sound of Phil Spector]]", mis inspireeris teda kasutama mitmekihilisi üledubleeringuid bändi salvestustel, kujundades sellest hiljem ABBA kõlapildi lahutamatu osa. Lisaks on ABBA ise algselt nimetanud inglise [[Glämmrokk|glämmrokkbändi]] [[Wizzardi]] laulu "[[See My Baby Jive]]" üheks oluliseks mõjutajaks. Pärast Eurovisiooni võitu tsiteeriti ABBAt ütlemas, et neid ei üllataks, kui sellised artistid nagu Wizzard kaaluksid tulevikus Eurovisioonil osalemist.<ref>{{Cite web|last=Reporter|url=https://www.sundaypost.com/in10/health/eurovision-stars-abba-wowed-the-world-40-years-ago/|title=Eurovision stars ABBA wowed the world 40 years ago|website=Sundaypost.com|date=2014-05-06|access-date=15 February 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20191108114949/https://www.sundaypost.com/in10/health/eurovision-stars-abba-wowed-the-world-40-years-ago/|archive-date=8 November 2019}}</ref><ref>{{Cite web|last=BBC|url=http://www.bbc.co.uk/radio2/soldonsong/songlibrary/waterloo.shtml|title=BBC – Radio 2 – Sold on Song – Song Library – Waterloo|website=Bbc.co.uk|date=2005-05-17|access-date=2019-11-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20231031192448/https://www.bbc.co.uk/radio2/soldonsong/songlibrary/waterloo.shtml|archive-date=31 October 2023}}</ref> === Melodifestivalen 1974 === 1974. aastal kaalus ansambel loo "[[Hasta Mañana]]" esitamist 14. Melodifestivalenile, kuid otsustas "Waterloo" kasuks, kuna see andis mõlemale solistile, [[Agnetha Fältskog|Agnetha Fältskogile]] ja [[Anni-Frid Lyngstad|Anni-Frid Lyngstadile]], võrdselt võimaluse laulda. Lugu "Hasta Mañana" laulis ainult Fältskog.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hasta Mañana |url=https://abbaomnibus.com/songs/hasta-manana/ |vaadatud=26. mail 2026 |väljaanne=ABBA Omnibus}}</ref> 9. veebruaril 1974 võistles ABBA Melodifestivaleni finaalis loo "Waterloo" [[Rootsi keel|rootsikeelse]] versiooniga. Laul võitis võistluse 302 punktiga, edestades teise koha saanud lugu 211 punktiga. [[Rootsi Raadio|Sveriges Radio]] korraldas Melodifestivaleni, et valida Rootsi esindaja ja laul 19. Eurovisiooni lauluvõistluse jaoks. "Waterloost" sai Rootsi võistluslugu ning ABBAst selle esitajad.<ref>{{Cite web|url=https://eurovisionworld.com/national/sweden/melodifestivalen-1974|title=Sweden: Melodifestival 1974|website=Eurovisionworld}}</ref> Seejärel salvestas ansambel vastavalt 1974. aasta märtsis ja aprillis laulu [[Saksa keel|saksa]]- ja [[Prantsuse keel|prantsuskeelse]] versiooni. Prantsuskeelse versiooni kohandas [[Alain Boublil]], kes hiljem kirjutas kaasautorina 1980. aasta muusikali "[[Hüljatud (muusikal)|Les Misérables]]",<ref name="salon">{{Cite web|last=Vincentelli|first=Elisabeth|url=https://www.salon.com/2018/03/31/the-year-abba-channeled-phil-spector-and-conquered-the-world/|title=The Year Abba channeled Phil Spector and conquered the world|website=[[Salon (website)|Salon]]|date=2018-03-31|access-date=2018-04-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20180331233347/https://www.salon.com/2018/03/31/the-year-abba-channeled-phil-spector-and-conquered-the-world/|archive-date=31 March 2018}}</ref> ning saksakeelse versiooni kohandas [[Gerd Müller-Schwanke]].<ref>{{Cite web|url=http://www.diggiloo.net/?1974se|title="Waterloo" lyrics and detailed info|website=The Diggiloo Thrush}}</ref> ABBA 1974. aasta mais toimunud [[Hispaania]] reklaamvisiidi ajal kirjutasid ajalehed, et ansambel plaanib riigis viibides salvestada laulust ka [[Hispaania keel|hispaaniakeelse]] versiooni. Kuna seda ei avaldatud kunagi, ei ole kindel, kas see salvestis üldse valmis või on see siiani avaldamata.<ref>{{Cite web|url=https://abbasite.com/articles/abba-en-espanol/|title=In focus: ABBA en Español|website=ABBA|date=2012-06-11|access-date=2024-08-20}}</ref> === Eurovisioon === [[Fail:ABBA_the_Museum_2017-05-06_-_picture_08.jpg|pisi|ABBA originaalsed "Waterloo" kostüümid [[ABBA muuseum|ABBA muuseumis]]]] 6. aprillil 1974 toimus Brighton Dome'is Eurovisiooni lauluvõistlus, mida korraldas [[BBC]] ning seda kanti otse üle kogu [[Euroopa|Euroopas]]. ABBA esitas "Waterloo" [[Inglise keel|ingliskeelse]] versiooni õhtu kaheksanda loona. Rootsi esituse ajal dirigeeris orkestrit [[Napoleon I|Napoleoniks]] riietunud [[Sven-Olof Walldoff]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Elliott |eesnimi=Mark |kuupäev=6. aprill 2026 |pealkiri=How ABBA’s Iconic ‘Waterloo’ Performance Won Eurovision |väljaanne=uDiscover Music |url=https://www.udiscovermusic.com/stories/abba-eurovision-performance-waterloo/ |vaadatud=27. mail 2026}}</ref> Hääletuse lõpus kogus laul 24 punkti, saavutades esikoha ja võites võistluse, edestades [[Gigliola Cinquetti]] esitatud [[Itaalia]] lugu "Sì" kuue punktiga.<ref>{{Cite web|url=https://eurovision.tv/event/Brighton-1974/final|title=Official Eurovision Song Contest 1974 scoreboard|website=[[Eurovision Song Contest]]}}</ref> Briti žüriiliige [[Basil Herwald]] andis laulule kurikuulsad "null punkti". 47 aastat hiljem sündmusele tagasi vaadates, pakkus ABBA [[laulukirjutaja]] Björn Ulvaeus välja, et Ühendkuningriik võis anda bändile võimalikult madala punktisumma, kuna neid peeti suurimaks ohuks [[Olivia Newton-John|Olivia Newton-Johnile]], kes esindas [[Suurbritannia|Ühendkuningriiki]] ja keda peeti võistluse favoriidiks.<ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-56743279|title=Abba: Why the UK gave the Swedish band 'nul points' at Eurovision|website=Bbc.com|date=19 April 2021|access-date=6 May 2026}}</ref> [[Fail:Waterloo_-_Cash_Box_ad_1974.jpg|pisi|''Cashboxi'' reklaam 9. märts 1974]] == Kommertsedu == Laul tõusis Suurbritannia edetabelis esikohale ja püsis seal kaks nädalat, saades ABBA üheksast esikohasinglist esimeseks ning ühtlasi aasta 16. enimmüüdud singliks Suurbritannias.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Scott |eesnimi=Robert |pealkiri=ABBA Thank You for the Music: The Stories Behind Every Song |kirjastus=Carlton Books |aasta=2002 |lehekülg=42 |keel=inglise}}</ref> Samuti jõudis see edetabelite tippu [[Belgia|Belgias]], [[Taani|Taanis]], [[Soome|Soomes]], [[Lääne-Saksamaa|Lääne-Saksamaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Norra|Norras]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrikas]] ja [[Šveits|Šveitsis]] ning esikolmikusse [[Austria|Austrias]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]], [[Holland|Hollandis]], [[Hispaania|Hispaanias]] ja ABBA kodumaal Rootsis. Laul oli Rootsis tohutult populaarne, kuid ei saavutanud esikohta, kuna tol ajal kasutati Rootsis ühiseid albumi- ja singliedetabeleid: laulu populaarsuse kõrghetkel jõudsid selle rootsi- ja ingliskeelne versioon vastavalt teisele ja kolmandale kohale, samal ajal kui esikohta hoidis album "Waterloo". Lisaks püsis laul 11 nädalat edetabelis [[Svensktoppen]] (24. märts – 2. juuni 1974), sealhulgas seitse nädalat esikohal.<ref>{{Cite web|url=http://www.sr.se/Diverse/AppData/Isidor/files/2023/3472.txt|title=Svensktoppen – ''1974''|access-date=27 September 2013}}</ref> 2021. aasta septembri seisuga oli see ABBA üheteistkümnes edukaim laul Suurbritannias, arvestades nii füüsilist müüki kui ka digitaalseid voogedastusi.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Copsey |eesnimi=Rob |kuupäev=7. november 2021 |pealkiri=ABBA's Official Top 20 biggest songs |väljaanne=Official Charts |url=https://www.officialcharts.com/chart-news/abbas-official-top-20-biggest-songs__26113/ |vaadatud=27. mail 2026}}</ref> Erinevalt teistest Eurovisiooni võidulugudest ulatus loo populaarsus Euroopast kaugemale: "Waterloo" jõudis esikümnesse ka [[Austraalia|Austraalias]], [[Kanada|Kanadas]], [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]], [[Rodeesia|Rodeesias]] ja Ameerika Ühendriikides, kus see tõusis kuuendale kohale ning jäi ABBA kolmandaks edukaimaks lauluks pärast 1977. aasta esikohahitti "[[Dancing Queen]]" ja 1978. aastal kolmandale kohale jõudnud "[[Take a Chance on Me]]". Ka "Waterloo" album saavutas Euroopas sarnast edu, kuid USA-s ei suutnud see korrata singli edu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=In Focus: ABBA in the United States |url=https://abbasite.com/articles/abba-in-the-united-states/ |vaadatud=28. mail 2026 |väljaanne=ABBA: The Official Site}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=24. august 2024 |pealkiri=‘Waterloo’ by ABBA peaks at #6 in USA 50 years ago #OnThisDay #OTD (Aug 24 1974) |väljaanne=RetroNewser |url=https://retronewser.com/2024/08/24/waterloo-by-abba-peaks-at-6-in-usa/ |vaadatud=28. mail 2026}}</ref> == Viited == [[Kategooria:1974. aasta laulud]] [[Kategooria:1974. aasta singlid]] [[Kategooria:Eurovisioonilaulud]] [[Kategooria:Eurovisioon]] [[Kategooria:Eurovisiooni võitjad]] [[Kategooria:Rootsi muusika]] [[Kategooria:ABBA]] qk8xi0ofr2ozwh48xfznf8lzlaayi85 7162608 7162582 2026-05-28T09:29:07Z PillePrix 153981 toimetatud 7162608 wikitext text/x-wiki {{Laulu info | pealkiri = Waterloo | kaas = Waterloo by ABBA US single side-A.png | pildi kirjeldus = ABBA "Waterloo" USA singel | liigitus = [[ABBA]] [[singel]] | album = Waterloo | väljaantud = 1. märts 1974<ref>{{cite web |url=http://www.abbasite.com/discography/album/waterloo/ |title=Album waterloo « Waterloo &#124; ABBA |publisher=Abbasite.com |date=4 March 1978 |access-date=10 October 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170521044027/http://www.abbasite.com/discography/album/waterloo/ |archive-date=21 May 2017 |url-status=dead }}</ref> | lindistatud = 1973, [[Metronome]], [[Stockholm]], Rootsi | stiil = [[Europop]]<ref name="Shahriari">{{cite book |last=Shahriari|first=Andrew|date=28 September 2010|title=Popular World Music|chapter-url=https://books.google.com/books?id=79O9CgAAQBAJ&pg=PT242|publisher=[[Routledge]]|chapter=Europop and Folk Fusions|isbn=978-0136128984}}</ref><ref name="raykoff">{{cite book|chapter=Camping on the borders of Europe|title=A Song for Europe: Popular Music and Politics in the Eurovision Song Contest|year= 2007|url=https://books.google.com/books?id=Eq7nilnv93cC&pg=PA1 |publisher=Routledge|page=1 |isbn=9780754658795 |editor1-last=Raykoff|editor1-first=Ivan |editor2-last=Tobin |editor2-first=Robert Deam |editor2-link=Robert Deam Tobin}}</ref>, [[rock and roll]]<ref name="Ewing 2007">{{cite web|first=Tom|last=Ewing|date=19 October 2007|url=https://freakytrigger.co.uk/ft/2007/10/abba-waterloo/#debug5|title=ABBA – "Waterloo"|website=[[Freaky Trigger]]|access-date=23 September 2022|archive-date=24 September 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220924012513/https://freakytrigger.co.uk/ft/2007/10/abba-waterloo/#debug5|url-status=live}}</ref>, [[rock]]<ref name="cb">{{cite news|title=CashBox Record Reviews|date=11 May 1974|page=20|access-date=11 December 2021|url=https://worldradiohistory.com/Archive-All-Music/Cash-Box/70s/1974/CB-1974-05-11.pdf|newspaper=Cash Box|archive-date=8 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210308153406/https://worldradiohistory.com/Archive-All-Music/Cash-Box/70s/1974/CB-1974-05-11.pdf|url-status=live}}</ref> | pikkus = 2:42 | autor = [[Stig Anderson]], [[Benny Andersson]], [[Björn Ulvaeus]] | helilooja = Benny Andersson, Björn Ulvaeus | plaadifirma = [[Polar Music]], [[Epic Records]], [[Polydor Records]], [[Atlantic Records]] | produtsent = Benny Andersson, Björn Ulvaeus }} "'''Waterloo'''" on [[Rootsi]] [[Popmuusika|popmuusikabändi]] [[ABBA]] salvestatud laul, mille muusika kirjutasid [[Benny Andersson]] ja [[Björn Ulvaeus]] ning sõnad [[Stig Anderson]]. See on ansambli teise albumi esimene singel ja ka esimene lugu, mis ilmus [[Atlantic Records]] plaadifirma alt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Ühtlasi oli see esimene singel, mille esitajaks märgiti ABBA. Pealkiri ja sõnad viitavad 1815. aasta [[Waterloo lahing|Waterloo lahingule]] ning laulus kasutatakse seda metafoorina. 1974. aastal võitis "Waterloo" [[Melodifestivalen|Melodifestivaleni]] ja esindas Rootsit [[Eurovisioon|Eurovisiooni lauluvõistlusel]], mis toimus [[Inglismaa|Inglismaal]] [[Brighton|Brightonis]]. Laul võitis võistluse ning pani aluse ABBA ülemaailmsele tuntusele. Samuti jõudis see mitmes riigis edetabelite tippu ning Ameerika Ühendriikides esikümnesse. 2005. aastal valiti "Waterloo" Eurovisiooni 50. aastapäevale pühendatud võistlusel"[[Congratulations: 50 Years of the Eurovision Song Contest]]" lauluvõistluse ajaloo parimaks lauluks. == Ajalugu == === Kirjutamine, salvestamine ja tähendus === 10. veebruaril 1973 võistles ABBA 13. Melodifestivalenil koosseisus "Agnetha, Anni-Frid, Björn ja Benny" lauluga "[[Ring Ring]]", saavutades kolmanda koha.<ref>{{Cite web|url=https://eurovisionworld.com/national/sweden/melodifestivalen-1973|title=Sweden: Melodifestival 1973|website=Eurovisionworld}}</ref> Pärast seda head tulemust komponeerisid Benny Andersson ja Björn Ulvaeus muusika ning Stig Anderson kirjutas sõnad laulule "Waterloo" spetsiaalselt selleks, et ansambel saaks osaleda 14. Melodifestivalenil.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Eames |eesnimi=Tom |kuupäev=17. mai 2021 |pealkiri=The Story of... 'Waterloo' by ABBA |väljaanne=Smooth Radio |url=https://www.smoothradio.com/features/the-story-of/abba-waterloo-lyrics-meaning-eurovision-video/ |vaadatud=26. mail 2026}}</ref> Laulu salvestamine algas 1973. aastal ning instrumentaalse tausta andsid [[Janne Schaffer]] (kes lõi põhilised kitarri- ja bassipartiid), [[Rutger Gunnarsson]] ja [[Ola Brunkert]]. Laulu produktsioonistiili mõjutas [[Phil Spector|Phil Spectorile]] omane "[[Wall of Sound]]" lähenemine. Enne "Ring Ringi" salvestamist luges [[helirežissöör]] [[Michael B. Tretow]] [[Richard Williams|Richard Williamsi]] raamatut "[[Out of His Head: The Sound of Phil Spector]]", mis inspireeris teda kasutama bändi salvestusel mitmekihilisi üledubleeringuid, kujundades sellest hiljem ABBA kõlapildi lahutamatu osa. Lisaks on ABBA ise algselt oma üheks oluliseks mõjutajaks nimetanud inglise [[Glämmrokk|glämmrokkbändi]] [[Wizzardi]] laulu "[[See My Baby Jive]]". Pärast Eurovisiooni võitu tsiteeriti ABBAt ütlemas, et neid ei üllataks, kui sellised artistid nagu Wizzard kaaluksid tulevikus Eurovisioonil osalemist.<ref>{{Cite web|last=Reporter|url=https://www.sundaypost.com/in10/health/eurovision-stars-abba-wowed-the-world-40-years-ago/|title=Eurovision stars ABBA wowed the world 40 years ago|website=Sundaypost.com|date=2014-05-06|access-date=15 February 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20191108114949/https://www.sundaypost.com/in10/health/eurovision-stars-abba-wowed-the-world-40-years-ago/|archive-date=8 November 2019}}</ref><ref>{{Cite web|last=BBC|url=http://www.bbc.co.uk/radio2/soldonsong/songlibrary/waterloo.shtml|title=BBC – Radio 2 – Sold on Song – Song Library – Waterloo|website=Bbc.co.uk|date=2005-05-17|access-date=2019-11-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20231031192448/https://www.bbc.co.uk/radio2/soldonsong/songlibrary/waterloo.shtml|archive-date=31 October 2023}}</ref> === Melodifestivalen 1974 === 1974. aastal kaalus ansambel loo "[[Hasta Mañana]]" esitamist 14. Melodifestivalenile, kuid otsustas "Waterloo" kasuks, kuna see andis mõlemale solistile, [[Agnetha Fältskog|Agnetha Fältskogile]] ja [[Anni-Frid Lyngstad|Anni-Frid Lyngstadile]], võrdselt võimaluse laulda. Lugu "Hasta Mañana" laulis ainult Fältskog.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hasta Mañana |url=https://abbaomnibus.com/songs/hasta-manana/ |vaadatud=26. mail 2026 |väljaanne=ABBA Omnibus}}</ref> 9. veebruaril 1974 võistles ABBA Melodifestivaleni finaalis loo "Waterloo" [[Rootsi keel|rootsikeelse]] versiooniga. Laul võitis võistluse 302 punktiga, edestades teise koha saanud lugu 211 punktiga. [[Rootsi Raadio|Sveriges Radio]] korraldas Melodifestivaleni, et valida 19. Eurovisiooni lauluvõistluse jaoks Rootsit esindav laul. ABBA esitatud "Waterloost" sai Rootsi võistluslugu.<ref>{{Cite web|url=https://eurovisionworld.com/national/sweden/melodifestivalen-1974|title=Sweden: Melodifestival 1974|website=Eurovisionworld}}</ref> Seejärel salvestas ansambel vastavalt 1974. aasta märtsis ja aprillis laulu [[Saksa keel|saksa]]- ja [[Prantsuse keel|prantsuskeelse]] versiooni. Prantsuskeelse versiooni kohandas [[Alain Boublil]], kes hiljem kirjutas kaasautorina 1980. aasta muusikali "[[Hüljatud (muusikal)|Les Misérables]]",<ref name="salon">{{Cite web|last=Vincentelli|first=Elisabeth|url=https://www.salon.com/2018/03/31/the-year-abba-channeled-phil-spector-and-conquered-the-world/|title=The Year Abba channeled Phil Spector and conquered the world|website=[[Salon (website)|Salon]]|date=2018-03-31|access-date=2018-04-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20180331233347/https://www.salon.com/2018/03/31/the-year-abba-channeled-phil-spector-and-conquered-the-world/|archive-date=31 March 2018}}</ref> ning saksakeelse versiooni kohandas [[Gerd Müller-Schwanke]].<ref>{{Cite web|url=http://www.diggiloo.net/?1974se|title="Waterloo" lyrics and detailed info|website=The Diggiloo Thrush}}</ref> ABBA 1974. aasta mais toimunud [[Hispaania]] reklaamvisiidi ajal kirjutasid ajalehed, et ansambel plaanib riigis viibides salvestada laulust ka [[Hispaania keel|hispaaniakeelse]] versiooni. Kuna seda ei avaldatud kunagi, ei ole kindel, kas see salvestis üldse valmis või on see siiani avaldamata.<ref>{{Cite web|url=https://abbasite.com/articles/abba-en-espanol/|title=In focus: ABBA en Español|website=ABBA|date=2012-06-11|access-date=2024-08-20}}</ref> === Eurovisioon === [[Fail:ABBA_the_Museum_2017-05-06_-_picture_08.jpg|pisi|ABBA originaalsed "Waterloo" kostüümid [[ABBA muuseum|ABBA muuseumis]]]] 6. aprillil 1974 toimus Brighton Dome'is Eurovisiooni lauluvõistlus, mida korraldas [[BBC]] ning seda kanti otse üle kogu [[Euroopa|Euroopas]]. ABBA esitas "Waterloo" [[Inglise keel|ingliskeelse]] versiooni õhtu kaheksanda loona. Rootsi esituse ajal dirigeeris orkestrit [[Napoleon I|Napoleoniks]] riietunud [[Sven-Olof Walldoff]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Elliott |eesnimi=Mark |kuupäev=6. aprill 2026 |pealkiri=How ABBA’s Iconic ‘Waterloo’ Performance Won Eurovision |väljaanne=uDiscover Music |url=https://www.udiscovermusic.com/stories/abba-eurovision-performance-waterloo/ |vaadatud=27. mail 2026}}</ref> Hääletuse lõpus kogus laul 24 punkti, saavutades esikoha ja võites võistluse, edestades [[Gigliola Cinquetti]] esitatud [[Itaalia]] lugu "Sì" kuue punktiga.<ref>{{Cite web|url=https://eurovision.tv/event/Brighton-1974/final|title=Official Eurovision Song Contest 1974 scoreboard|website=[[Eurovision Song Contest]]}}</ref> Briti žüriiliige [[Basil Herwald]] andis laulule kurikuulsad "null punkti". 47 aastat hiljem sündmusele tagasi vaadates, pakkus ABBA [[laulukirjutaja]] Björn Ulvaeus välja, et Ühendkuningriik võis anda bändile võimalikult madala punktisumma, kuna neid peeti suurimaks ohuks [[Olivia Newton-John|Olivia Newton-Johnile]], kes esindas [[Suurbritannia|Ühendkuningriiki]] ja keda peeti võistluse favoriidiks.<ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-56743279|title=Abba: Why the UK gave the Swedish band 'nul points' at Eurovision|website=Bbc.com|date=19 April 2021|access-date=6 May 2026}}</ref> [[Fail:Waterloo_-_Cash_Box_ad_1974.jpg|pisi|''Cashboxi'' reklaam 9. märts 1974]] == Kommertsedu == Laul tõusis Suurbritannia edetabelis esikohale ja püsis seal kaks nädalat, saades ABBA üheksast esikohasinglist esimeseks ning ühtlasi aasta 16. enimmüüdud singliks Suurbritannias.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Scott |eesnimi=Robert |pealkiri=ABBA Thank You for the Music: The Stories Behind Every Song |kirjastus=Carlton Books |aasta=2002 |lehekülg=42 |keel=inglise}}</ref> Samuti jõudis see edetabelite tippu [[Belgia|Belgias]], [[Taani|Taanis]], [[Soome|Soomes]], [[Lääne-Saksamaa|Lääne-Saksamaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Norra|Norras]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrikas]] ja [[Šveits|Šveitsis]] ning esikolmikusse [[Austria|Austrias]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]], [[Holland|Hollandis]], [[Hispaania|Hispaanias]] ja ABBA kodumaal Rootsis. Laul oli Rootsis tohutult populaarne, kuid ei saavutanud tabelites esikohta, kuna tol ajal kasutati Rootsis ühiseid albumi- ja singliedetabeleid: laulu populaarsuse kõrghetkel jõudsid selle rootsi- ja ingliskeelne versioon vastavalt teisele ja kolmandale kohale, samal ajal kui esikohta hoidis album "Waterloo". Lisaks püsis laul 11 nädalat edetabelis [[Svensktoppen]] (24. märts – 2. juuni 1974), sealhulgas seitse nädalat esikohal.<ref>{{Cite web|url=http://www.sr.se/Diverse/AppData/Isidor/files/2023/3472.txt|title=Svensktoppen – ''1974''|access-date=27 September 2013}}</ref> 2021. aasta septembri seisuga oli see ABBA üheteistkümnes edukaim laul Suurbritannias, arvestades nii füüsilist müüki kui ka digitaalseid voogedastusi.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Copsey |eesnimi=Rob |kuupäev=7. november 2021 |pealkiri=ABBA's Official Top 20 biggest songs |väljaanne=Official Charts |url=https://www.officialcharts.com/chart-news/abbas-official-top-20-biggest-songs__26113/ |vaadatud=27. mail 2026}}</ref> Erinevalt teistest Eurovisiooni võidulugudest ulatus loo populaarsus Euroopast kaugemale: "Waterloo" jõudis esikümnesse ka [[Austraalia|Austraalias]], [[Kanada|Kanadas]], [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]], [[Rodeesia|Rodeesias]] ja Ameerika Ühendriikides, kus see tõusis kuuendale kohale ning jäi ABBA kolmandaks edukaimaks lauluks pärast 1977. aasta esikohahitti "[[Dancing Queen]]" ja 1978. aastal kolmandale kohale jõudnud "[[Take a Chance on Me]]". Ka "Waterloo" album saavutas Euroopas sarnast edu, kuid USA-s ei suutnud see korrata singli edu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=In Focus: ABBA in the United States |url=https://abbasite.com/articles/abba-in-the-united-states/ |vaadatud=28. mail 2026 |väljaanne=ABBA: The Official Site}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=24. august 2024 |pealkiri=‘Waterloo’ by ABBA peaks at #6 in USA 50 years ago #OnThisDay #OTD (Aug 24 1974) |väljaanne=RetroNewser |url=https://retronewser.com/2024/08/24/waterloo-by-abba-peaks-at-6-in-usa/ |vaadatud=28. mail 2026}}</ref> == Viited == [[Kategooria:1974. aasta laulud]] [[Kategooria:1974. aasta singlid]] [[Kategooria:Eurovisioonilaulud]] [[Kategooria:Eurovisioon]] [[Kategooria:Eurovisiooni võitjad]] [[Kategooria:Rootsi muusika]] [[Kategooria:ABBA]] r3jn3ekhta0q72bui3uvrcqqjyskdkw 0 715745 7162534 2026-05-28T07:55:01Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Jomplõualised | pilt = | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Jomplõualised''' ''Mazaceae'' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Jomplõualised'''...' 7162534 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Jomplõualised | pilt = | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = '''Jomplõualised''' ''Mazaceae'' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Jomplõualised''' (''Mazaceae'') on [[kaheidulehelised|kaheiduleheliste]] klassi [[iminõgeselaadsed|iminõgeselaadsete]] seltsi kuuluv [[õistaimed]]e sugukond. ==Perekondi== *''Lancea'' – [[mägilõug]] *''Mazus'' – [[jomplõug]] [[Kategooria:Iminõgeselaadsed]] cr4yi6rwfl55k2sy5rpe346em8yj9nw 10 715746 7162541 2026-05-28T08:06:20Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Mall:Partei]] pealkirja [[Mall:Infokast partei]] alla 7162541 wikitext text/x-wiki #suuna [[Mall:Infokast partei]] k2ozhqnjbimqjdmybb6u5rw1jzhgjpq 11 715747 7162543 2026-05-28T08:06:20Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Malli arutelu:Partei]] pealkirja [[Malli arutelu:Infokast partei]] alla 7162543 wikitext text/x-wiki #suuna [[Malli arutelu:Infokast partei]] 5t16xqcy3a2dkiejbap1wsnmuy5h8mu 10 715748 7162545 2026-05-28T08:06:20Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Mall:Partei/doc]] pealkirja [[Mall:Infokast partei/doc]] alla 7162545 wikitext text/x-wiki #suuna [[Mall:Infokast partei/doc]] c3ktzce60l922kn6n4u09unv8jam106 0 715749 7162552 2026-05-28T08:15:45Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Auto | nimi = {{subst:PAGENAME}} | pilt = Aston Martin Valkyrie Verification Prototype 001 Genf 2019 1Y7A5569.jpg | tootja = [[Aston Martin]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2021–2024 | kokkupanek = [[Suurbritannia]] | eelkäija = | järeltulija = | klass = [[Sportauto]] | keretüüp = 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]] | paigutus= | platvorm = | mootor = 6,5-liitriline [[V12-mootor|V12]] ja <br/> 119-kW [[harjavaba alalisvoolumootor]] | ülekanne = 7-käigulin...' 7162552 wikitext text/x-wiki {{Auto | nimi = Aston Martin Valkyrie | pilt = Aston Martin Valkyrie Verification Prototype 001 Genf 2019 1Y7A5569.jpg | tootja = [[Aston Martin]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2021–2024 | kokkupanek = [[Suurbritannia]] | eelkäija = | järeltulija = | klass = [[Sportauto]] | keretüüp = 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]] | paigutus= | platvorm = | mootor = 6,5-liitriline [[V12-mootor|V12]] ja <br/> 119-kW [[harjavaba alalisvoolumootor]] | ülekanne = 7-käiguline [[Ricardo PLC|Ricardo]] automatiseeritud manuaal | teljevahe = 2,8 m | pikkus = 4,5 m | laius = 2 m | kõrgus = 1,1 m | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = 1,3–1,4 t | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = [[Aston Martin Valhalla]] | sarnane = | disainer = [[Adrian Newey]] }} '''Aston Martin Valkyrie''' on [[sportauto]]mudel, mida tootis aastatel 2021–2024 [[Suurbritannia|Briti]] autotootja [[Aston Martin]]. See konstrueeriti koostöös [[Red Bull Racing|Red Bulli]] ja mitme teise ettevõttega, et luua võidusõiduauto, mida oleks võimalik kasutada ka liikluses. Disaini eest hoolitses [[Adrian Newey]], keda aitasid mh [[Andy Palmer]] ja [[Christian Horner]].<ref>{{cite web |url=http://www.astonmartin.com/en/live/news/2016/07/05/aston-martin-and-red-bull-racing-unveil-radical-am-rb-001-hypercar |title=Aston Martin and Red Bull Racing unveil radical AM-RB 001 hypercar |date=5 July 2016 |website=Aston Martin |access-date=24 August 2016}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.sportsmole.co.uk/formula-1/red-bull/news/horner-newey-fully-motivated-again_278419.html |title=Christian Horner: 'Adrian Newey fully motivated again' |date=2016 |website=Sportsmole |access-date=24 August 2016}}</ref> ==Vaata ka== * [[Mercedes-AMG One]] * [[Rimac Automobili]] * [[Red Bull RB17]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Aston Martin|Valkyrie]] [[Kategooria:Sportautod]] nugmp9yciwpz75bldta4cpjiupf1zns 0 715750 7162569 2026-05-28T08:26:19Z Oberpahlen 156337 Uus lehekülg: ''''Carl Georg Emil Rathlef''' ([[10. mai]] [[1811]] [[Holstre mõis]] – [[23. aprill]] [[1876]] [[Põltsamaa]]) oli Baltisaksa arst, Viljandi kreisivalitsuse vanemarst. ==Elulugu== Carl Georg Emil Rathlef sündis Holstre kroonumõisas, mille tema [[Hannover]]ist pärit isa oli võtnud rendile. Alustas kooliteed Hollander-Holsti erakoolis (Hollander-Holstsche Anstalt) [[Viljandi]]s. Hiljem jätkas õpinguid [[Tartu Kubermangugümnaasium]]is. Õppis aastatel 1829 - 1837 [...' 7162569 wikitext text/x-wiki '''Carl Georg Emil Rathlef''' ([[10. mai]] [[1811]] [[Holstre mõis]] – [[23. aprill]] [[1876]] [[Põltsamaa]]) oli Baltisaksa arst, Viljandi kreisivalitsuse vanemarst. ==Elulugu== Carl Georg Emil Rathlef sündis Holstre kroonumõisas, mille tema [[Hannover]]ist pärit isa oli võtnud rendile. Alustas kooliteed Hollander-Holsti erakoolis (Hollander-Holstsche Anstalt) [[Viljandi]]s. Hiljem jätkas õpinguid [[Tartu Kubermangugümnaasium]]is. Õppis aastatel 1829 - 1837 [[Tartu Ülikool]]is arstiteadust ning sai 1840. aastal I järgu arstiks.<ref name="Brennsohn"/> Rathlef alustas arstipraksist [[Pärnu]]s. Mõni aeg hiljem siirdus [[Põltsamaa]]le. Siin määrati ta esmalt [[Viljandi kreis]]i valitsuse noorem-, hiljem vanemarstiks. Aastatel 1846–1847 elas Carl Georg Emil Rathlef lühikest aega [[Valgas]], kus teenis [[Valga kreisiarst|kreisiarstina]]. ==Isiklikku== Carl Georg Emil Rathlef oli abielus ülemõpetaja [[Paul Conrad Martin Sokolowski]] tütre Julie Dorotheaga. Nende poeg [[James Emil Rathlef]] (1849 - 1928) oli jurist, poeg [[Paul Eduard Rathlef]] (1845-1877) oli arst, poeg Georg William (Wilhelm) Rathlef (1846-1880) oli õpetaja ja poeg [[Emil Henry Rathlef]] (1851-1933) oli kirikuõpetaja. Carl Georg Emil Rathlef on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Brennsohn">Carl Georg Emil Rathlef. 1905. Brennsohn, Isidorus. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart, lk 326</ref> }} {{JÄRJESTA:Rathlef, Carl Georg Emil}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1811]] [[Kategooria:Surnud 1876]] mcxykrg8dt1k1zlsxv3m9s46c03fn9x 7162576 7162569 2026-05-28T08:30:23Z Oberpahlen 156337 7162576 wikitext text/x-wiki '''Carl Georg Emil Rathlef''' ([[10. mai]] [[1811]] [[Holstre mõis]] – [[23. aprill]] [[1876]] [[Põltsamaa]]) oli Baltisaksa arst, Viljandi kreisivalitsuse vanemarst. ==Elulugu== Carl Georg Emil Rathlef sündis Holstre kroonumõisas, mille tema [[Hannover]]ist pärit isa oli võtnud rendile. Alustas kooliteed Hollander-Holsti erakoolis (Hollander-Holstsche Anstalt) [[Viljandi]]s. Hiljem jätkas õpinguid [[Tartu Kubermangugümnaasium]]is. Õppis aastatel 1829 - 1837 [[Tartu Ülikool]]is arstiteadust ning sai 1840. aastal I järgu arstiks.<ref name="Brennsohn"/> Rathlef alustas arstipraksist [[Pärnu]]s. Mõni aeg hiljem siirdus [[Põltsamaa]]le. Siin määrati ta esmalt [[Viljandi kreis]]i valitsuse noorem-, hiljem vanemarstiks. Aastatel 1846–1847 elas Carl Georg Emil Rathlef lühikest aega [[Valgas]], kus teenis [[Valga kreisiarst|kreisiarstina]]. ==Isiklikku== Carl Georg Emil Rathlef oli abielus ülemõpetaja [[Paul Conrad Martin Sokolowski]] tütre Julie Dorotheaga. Nende poeg [[James Emil Rathlef]] (1849 - 1928) oli jurist, poeg [[Paul Eduard Rathlef]] (1845-1877) oli arst, poeg Georg William (Wilhelm) Rathlef (1846-1880) oli õpetaja ja poeg [[Emil Henri Rathlef|Emil Henry Rathlef]] (1851-1933) oli kirikuõpetaja.<ref name="GENI"/> Carl Georg Emil Rathlef on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Brennsohn">Carl Georg Emil Rathlef. 1905. Brennsohn, Isidorus. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart, lk 326</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Georg-Emil-Rathlef/6000000018579549055 Carl Georg Emil Rathlef]. GENI. Vaadatud 28.05.2026</ref> }} {{JÄRJESTA:Rathlef, Carl Georg Emil}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1811]] [[Kategooria:Surnud 1876]] gubndfal7aj394cn7l6i9v6rnzhy6y4 7162577 7162576 2026-05-28T08:30:46Z Oberpahlen 156337 7162577 wikitext text/x-wiki '''Carl Georg Emil Rathlef''' ([[10. mai]] [[1811]] [[Holstre mõis]] – [[23. aprill]] [[1876]] [[Põltsamaa]]) oli Baltisaksa arst, Viljandi kreisivalitsuse vanemarst. ==Elulugu== Carl Georg Emil Rathlef sündis Holstre kroonumõisas, mille tema [[Hannover]]ist pärit isa oli võtnud rendile. Alustas kooliteed Hollander-Holsti erakoolis (Hollander-Holstsche Anstalt) [[Viljandi]]s. Hiljem jätkas õpinguid [[Tartu Kubermangugümnaasium]]is. Õppis aastatel 1829 - 1837 [[Tartu Ülikool]]is arstiteadust ning sai 1840. aastal I järgu arstiks.<ref name="Brennsohn"/> Rathlef alustas arstipraksist [[Pärnu]]s. Mõni aeg hiljem siirdus [[Põltsamaa]]le. Siin määrati ta esmalt [[Viljandi kreis]]i valitsuse noorem-, hiljem vanemarstiks. Aastatel 1846–1847 elas Carl Georg Emil Rathlef lühikest aega [[Valgas]], kus teenis [[Valga kreisiarst|kreisiarstina]].<ref name="Brennsohn"/> ==Isiklikku== Carl Georg Emil Rathlef oli abielus ülemõpetaja [[Paul Conrad Martin Sokolowski]] tütre Julie Dorotheaga. Nende poeg [[James Emil Rathlef]] (1849 - 1928) oli jurist, poeg [[Paul Eduard Rathlef]] (1845-1877) oli arst, poeg Georg William (Wilhelm) Rathlef (1846-1880) oli õpetaja ja poeg [[Emil Henri Rathlef|Emil Henry Rathlef]] (1851-1933) oli kirikuõpetaja.<ref name="GENI"/> Carl Georg Emil Rathlef on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Brennsohn">Carl Georg Emil Rathlef. 1905. Brennsohn, Isidorus. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart, lk 326</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Georg-Emil-Rathlef/6000000018579549055 Carl Georg Emil Rathlef]. GENI. Vaadatud 28.05.2026</ref> }} {{JÄRJESTA:Rathlef, Carl Georg Emil}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1811]] [[Kategooria:Surnud 1876]] cj5btweyath4eblzheokk0h4pejmxhm 7162578 7162577 2026-05-28T08:31:27Z Oberpahlen 156337 7162578 wikitext text/x-wiki '''Carl Georg Emil Rathlef''' ([[10. mai]] [[1811]] [[Holstre mõis]] – [[23. aprill]] [[1876]] [[Põltsamaa]]) oli Baltisaksa arst, [[Viljandi]] kreisivalitsuse vanemarst ja [[Valga]] kreisiarst. ==Elulugu== Carl Georg Emil Rathlef sündis Holstre kroonumõisas, mille tema [[Hannover]]ist pärit isa oli võtnud rendile. Alustas kooliteed Hollander-Holsti erakoolis (Hollander-Holstsche Anstalt) [[Viljandi]]s. Hiljem jätkas õpinguid [[Tartu Kubermangugümnaasium]]is. Õppis aastatel 1829 - 1837 [[Tartu Ülikool]]is arstiteadust ning sai 1840. aastal I järgu arstiks.<ref name="Brennsohn"/> Rathlef alustas arstipraksist [[Pärnu]]s. Mõni aeg hiljem siirdus [[Põltsamaa]]le. Siin määrati ta esmalt [[Viljandi kreis]]i valitsuse noorem-, hiljem vanemarstiks. Aastatel 1846–1847 elas Carl Georg Emil Rathlef lühikest aega [[Valgas]], kus teenis [[Valga kreisiarst|kreisiarstina]].<ref name="Brennsohn"/> ==Isiklikku== Carl Georg Emil Rathlef oli abielus ülemõpetaja [[Paul Conrad Martin Sokolowski]] tütre Julie Dorotheaga. Nende poeg [[James Emil Rathlef]] (1849 - 1928) oli jurist, poeg [[Paul Eduard Rathlef]] (1845-1877) oli arst, poeg Georg William (Wilhelm) Rathlef (1846-1880) oli õpetaja ja poeg [[Emil Henri Rathlef|Emil Henry Rathlef]] (1851-1933) oli kirikuõpetaja.<ref name="GENI"/> Carl Georg Emil Rathlef on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Brennsohn">Carl Georg Emil Rathlef. 1905. Brennsohn, Isidorus. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart, lk 326</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Georg-Emil-Rathlef/6000000018579549055 Carl Georg Emil Rathlef]. GENI. Vaadatud 28.05.2026</ref> }} {{JÄRJESTA:Rathlef, Carl Georg Emil}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1811]] [[Kategooria:Surnud 1876]] llgmv3crjyj6x5dhuer0gi9vewkm19c 7162581 7162578 2026-05-28T08:34:16Z Oberpahlen 156337 7162581 wikitext text/x-wiki [[File: Rathlefi haud.jpg|thumb|Emil Rathlefi haud Põltsamaa saksa kalmistul 2023. aasta detsembris]] '''Carl Georg Emil Rathlef''' ([[10. mai]] [[1811]] [[Holstre mõis]] – [[23. aprill]] [[1876]] [[Põltsamaa]]) oli Baltisaksa arst, [[Viljandi]] kreisivalitsuse vanemarst ja [[Valga]] kreisiarst. ==Elulugu== Carl Georg Emil Rathlef sündis Holstre kroonumõisas, mille tema [[Hannover]]ist pärit isa oli võtnud rendile. Alustas kooliteed Hollander-Holsti erakoolis (Hollander-Holstsche Anstalt) [[Viljandi]]s. Hiljem jätkas õpinguid [[Tartu Kubermangugümnaasium]]is. Õppis aastatel 1829 - 1837 [[Tartu Ülikool]]is arstiteadust ning sai 1840. aastal I järgu arstiks.<ref name="Brennsohn"/> Rathlef alustas arstipraksist [[Pärnu]]s. Mõni aeg hiljem siirdus [[Põltsamaa]]le. Siin määrati ta esmalt [[Viljandi kreis]]i valitsuse noorem-, hiljem vanemarstiks. Aastatel 1846–1847 elas Carl Georg Emil Rathlef lühikest aega [[Valgas]], kus teenis [[Valga kreisiarst|kreisiarstina]].<ref name="Brennsohn"/> ==Isiklikku== Carl Georg Emil Rathlef oli abielus ülemõpetaja [[Paul Conrad Martin Sokolowski]] tütre Julie Dorotheaga. Nende poeg [[James Emil Rathlef]] (1849 - 1928) oli jurist, poeg [[Paul Eduard Rathlef]] (1845-1877) oli arst, poeg Georg William (Wilhelm) Rathlef (1846-1880) oli õpetaja ja poeg [[Emil Henri Rathlef|Emil Henry Rathlef]] (1851-1933) oli kirikuõpetaja.<ref name="GENI"/> Carl Georg Emil Rathlef on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Brennsohn">Carl Georg Emil Rathlef. 1905. Brennsohn, Isidorus. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart, lk 326</ref> <ref name="GENI">[https://www.geni.com/people/Carl-Georg-Emil-Rathlef/6000000018579549055 Carl Georg Emil Rathlef]. GENI. Vaadatud 28.05.2026</ref> }} {{JÄRJESTA:Rathlef, Carl Georg Emil}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1811]] [[Kategooria:Surnud 1876]] e44o0vdicubclgxef68xvw7r2e8ddm7 0 715751 7162573 2026-05-28T08:29:09Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Eriophyes'' | värvus = loomad | pilt = Pärna-pahklest.jpg | pildi_seletus = [[Pärna-pahklest]] ''Eriophyes tiliae'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidifor...' 7162573 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Eriophyes'' | värvus = loomad | pilt = Pärna-pahklest.jpg | pildi_seletus = [[Pärna-pahklest]] ''Eriophyes tiliae'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = ''[[Eriophyoidea]]'' | sugukond = [[Pahklestad]] ''Eriophyidae'' | perekond = '''''Eriophyes''''' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Eriophyes''''' on perekond [[lestalised|lestalisi]]. ==Eesti liike== *''[[Cecidophyopsis spicata]]'' (elab sõstardel) *''Eriophyes laevis'' – [[lepa-pahklest]] *''Eriophyes mali'' – [[õunapuu-pahklest]] *''Eriophyes pyri'' – [[pirnipuu-pahklest]] *''Eriophyes ribis'' (''Cecidophyopsis ribis'') – [[sõstra-pahklest]] *''Eriophyes similis'' – [[ploomipuu-pahklest]] *''[[Eriophyes tetanothrix]]'' (elab pajudel) *''Eriophyes tiliae'' – [[pärna-pahklest]] *''[[Fragariocoptes setiger]]'' (elab [[muulukas|muulukal]]) == Välislingid == * {{Elurikkus|664744}} [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] pcg8swcbbaw6gnjscu10jqwqer3gvcn 7162579 7162573 2026-05-28T08:32:37Z Svencapoeira 67038 7162579 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Eriophyes'' | värvus = loomad | pilt = Pärna-pahklest.jpg | pildi_seletus = [[Pärna-pahklest]] ''Eriophyes tiliae'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = ''[[Eriophyoidea]]'' | sugukond = [[Pahklestad]] ''Eriophyidae'' | perekond = '''''Eriophyes''''' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Eriophyes''''' on perekond [[lestalised|lestalisi]]. ==Eesti liike== *''Eriophyes laevis'' – [[lepa-pahklest]] *''Eriophyes mali'' – [[õunapuu-pahklest]] *''Eriophyes pyri'' – [[pirnipuu-pahklest]] *''Eriophyes similis'' – [[ploomipuu-pahklest]] *''[[Eriophyes tetanothrix]]'' (elab pajudel) *''Eriophyes tiliae'' – [[pärna-pahklest]] == Välislingid == * {{Elurikkus|664744}} [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] tmasjod8x9qvk2jcs8358jsinhr8vzb 0 715752 7162580 2026-05-28T08:34:16Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Pärna-pahklest | värvus = loomad | pilt = Pärna-pahklest.jpg | pildi_seletus = Pärna-pahklest ''Eriophyes tiliae'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond =...' 7162580 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pärna-pahklest | värvus = loomad | pilt = Pärna-pahklest.jpg | pildi_seletus = Pärna-pahklest ''Eriophyes tiliae'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = ''[[Eriophyoidea]]'' | sugukond = [[Pahklestad]] ''Eriophyidae'' | perekond = ''[[Eriophyes]]'' | liik = '''Pärna-pahklest''' ''Eriophyes tiliae'' | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Pärna-pahklest''' (''Eriophyes tiliae'') on liik [[lestalised|lestalisi]]. == Välislingid == * {{Elurikkus|664745}} [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] nof9o92ku81gqqw1you9aw5blv48xzq 0 715753 7162584 2026-05-28T08:36:18Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Cecidophyopsis'' | värvus = loomad | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = ''[[Eriophyoidea]]'' | sug...' 7162584 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Cecidophyopsis'' | värvus = loomad | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acarina'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | ülemsugukond = ''[[Eriophyoidea]]'' | sugukond = [[Pahklestad]] ''Eriophyidae'' | perekond = '''''Cecidophyopsis''''' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Cecidophyopsis''''' on perekond [[lestalised|lestalisi]]. ==Eesti liike== *''Cecidophyopsis ribis'' – [[sõstra-pahklest]] *''[[Cecidophyopsis spicata]]'' (elab sõstardel) == Välislingid == * {{Elurikkus|237810}} [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] mscrrzjg5wsst8tqpccj1x2vsdlb4du 0 715754 7162595 2026-05-28T08:50:38Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Orasheinasilmik | pilt = Pararge aegeria - geograph.org.uk - 1480522.jpg | pildi_seletus = Orasheinasilmik | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Orasheinasilmik''' ''Pararge'' | perekonna_autor = [[Hübner]], [[1819]] }}'''Orashe...' 7162595 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Orasheinasilmik | pilt = Pararge aegeria - geograph.org.uk - 1480522.jpg | pildi_seletus = Orasheinasilmik | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Orasheinasilmik''' ''Pararge'' | perekonna_autor = [[Hübner]], [[1819]] }}'''Orasheinasilmik''' (''Pararge'' F.) on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. Perekonda kuulub kolm lääne-palearktilist liiki. Kolmest on ainult üks Euroopas laialt levinud. Röövikud toituvad mitmesugustel kõrrelistel, nukud on rippnukud.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=207}}</ref> == Liigid == * Pararge aegeria (Linnaeus, 1758) - [[orasheinasilmik]] * Pararge xiphia (Fabricius, 1775) * Pararge xiphoides (Staudinger, 1871) == Eesti liigid == * Pararge aegeria (Linnaeus, 1758) - [[orasheinasilmik]] == Viited == mgnl1bxkf98tqxxeeb8vqsoonc0q90c 7162613 7162595 2026-05-28T09:36:25Z Ojassaar 206682 7162613 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Orasheinasilmik | pilt = Pararge aegeria - geograph.org.uk - 1480522.jpg | pildi_seletus = Orasheinasilmik | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = '''Orasheinasilmik''' ''Pararge'' | perekonna_autor = [[Hübner]], [[1819]] }}'''Orasheinasilmik''' (''Pararge'' F.) on [[Liblikalised|liblikate]] perekond. Perekonda kuulub kolm lääne-palearktilist liiki. Kolmest on ainult üks Euroopas laialt levinud. Röövikud toituvad mitmesugustel kõrrelistel, nukud on rippnukud.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=207}}</ref> == Liigid == * ''Pararge aegeria'' (Linnaeus, 1758) - [[orasheinasilmik]] * ''Pararge xiphia'' (Fabricius, 1775) * ''Pararge xiphoides'' (Staudinger, 1871) == Eesti liigid == * Pararge aegeria (Linnaeus, 1758) - [[orasheinasilmik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Koerlibliklased]] 5udlgb90kqznwzg31la8bbmbeerd37x 0 715755 7162603 2026-05-28T09:18:18Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = John Wyclif | pilt = Wycliffe by Kirby.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Thomas Kirkby hilisem portree Wyclifist | sünniaeg = u 1330 tõenäoliselt Yorkshire, Inglismaa | surmaaeg = 31. detsember 1384, Lutterworth, Leicestershire | alma mater = Oxfordi Ülikool | tegevusala = teoloog, filosoof, preester, reformija }} '''John Wyclif''' või '''John Wycliffe''' (u 1330 või pärast 1331 – 31. detsember 1384) oli Inglise skolastiline fi...' 7162603 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = John Wyclif | pilt = Wycliffe by Kirby.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Thomas Kirkby hilisem portree Wyclifist | sünniaeg = u 1330 tõenäoliselt Yorkshire, Inglismaa | surmaaeg = 31. detsember 1384, Lutterworth, Leicestershire | alma mater = Oxfordi Ülikool | tegevusala = teoloog, filosoof, preester, reformija }} '''John Wyclif''' või '''John Wycliffe''' (u 1330 või pärast 1331 – 31. detsember 1384) oli Inglise skolastiline filosoof, teoloog, preester ja reformatsiooni-eelne reformaator. Ta kuulus 14. sajandi teise poole [[Oxfordi Ülikool|Oxfordi]] mõjukamate mõtlejate hulka ning oli hiliskeskaja üks tähtsamaid Rooma kiriku kriitikuid.<ref name="Conti">Alessandro Conti, [[https://plato.stanford.edu/entries/wyclif/](https://plato.stanford.edu/entries/wyclif/) „John Wyclif”], ''Stanford Encyclopedia of Philosophy'', vaadatud 28.05.2026.</ref><ref name="Lahey2009">Stephen E. Lahey, ''John Wyclif'', Oxford: Oxford University Press, 2009.</ref> Teda nimetatakse sageli reformatsiooni eelkäijaks, kuid tema mõttemaailm ei olnud lihtsalt 16. sajandi protestantismi varasem vorm. Wyclif oli eeskätt hiliskeskaja ülikooliteoloog ja realistlik metafüüsik, kelle kirikukriitika kasvas välja tema arusaamast Jumala valitsemisest, Pühakirja autoriteedist, predestinatsioonist ja sakramentidest.<ref name="LevyCompanion">Ian Christopher Levy (toim), ''A Companion to John Wyclif: Late Medieval Theologian'', Leiden: Brill, 2006.</ref><ref name="Robson">J. A. Robson, ''Wyclif and the Oxford Schools: The Relation of the “Summa de Ente” to Scholastic Debates at Oxford in the Later Fourteenth Century'', Cambridge: Cambridge University Press, 1961.</ref> Wyclif oli oma eluajal teravaid vaidlusi tekitanud tegelane. Senimaani kuni ta ründas peamiselt vaimulikkonna rikkust ja paavstivõimu poliitilisi pretensioone, leidus tal toetajaid Inglise õukonna ja aadli hulgas. Kui ta aga hakkas ründama transsubstantsiatsiooni õpetust ning laiendas oma kriitikat paavstluse, kloostrite ja kirikliku hierarhia vastu, kaotas ta osa varasematest kaitsjatest.<ref name="Hudson">Anne Hudson, ''The Premature Reformation: Wycliffite Texts and Lollard History'', Oxford: Clarendon Press, 1988.</ref><ref name="Leff">Gordon Leff, ''Heresy in the Later Middle Ages: The Relation of Heterodoxy to Dissent c. 1250–c. 1450'', Manchester: Manchester University Press, 1967.</ref> Tema õpetuse mõningaid jooni levitasid hiljem [[Lollardid|lollardid]] ning tema ladinakeelsed teosed mõjutasid [[Jan Hus|Jan Husi]] ja Böömimaa reformiliikumist.<ref name="LevyCompanion"/><ref name="Hudson"/> == Nimi ja varasem käsitus == Tema nime kirjutati keskajal mitmeti: ''Wyclif'', ''Wycliffe'', ''Wiclif'', ''Wicliffe'', ''Wickliffe'' ja ladina keeles ''Ioannes Wiclefus''.<ref name="Conti"/> Inglisekeelne levinuim nimekuju on ''Wycliffe''. Wyclifi uurimisel tuleb eristada temale kindlalt omistatavaid ladinakeelseid traktaate, hilisemaid ingliskeelseid lollardlikke tekste ning reformatsiooniaegset protestantlikku mälupilti.<ref name="Hudson"/><ref name="Ghosh">Kantik Ghosh, ''The Wycliffite Heresy: Authority and the Interpretation of Texts'', Cambridge: Cambridge University Press, 2002.</ref> Osa talle omistatud rahvakeelseid kirjutisi on hilisema päritoluga või ebakindla autorlusega. Seetõttu on nüüdisaegne uurimus Wyclifi suhtes ettevaatlikum kui varasem heroiseeriv käsitlus, mis kujutas teda peaaegu otsese 16. sajandi protestandina.<ref name="Lahey2009"/><ref name="Hudson"/> == Elu ja haridus == Wyclif sündis [[Yorkshire|Yorkshire'is]], tõenäoliselt Richmondi piirkonnas. Tema täpne sünniaasta ei ole kindel, kuid seda paigutatakse tavaliselt 1320. aastate lõppu või 1330. aastate algusse.<ref name="Conti"/><ref name="DNB">Reginald Lane Poole, [[https://en.wikisource.org/wiki/Dictionary_of_National_Biography,_1885-1900/Wycliffe,_John](https://en.wikisource.org/wiki/Dictionary_of_National_Biography,_1885-1900/Wycliffe,_John) „Wycliffe, John”], ''Dictionary of National Biography'', 1885–1900, vaadatud 28.05.2026.</ref> Tema seost Yorkshire'i Wycliffe'i või Hipswelli piirkonnaga on kaua korratud, kuid täpsem sünnikoht jääb allikakriitiliselt ebakindlaks.<ref name="DNB"/> Ta ordineeriti 1351. aastal ning suurem osa tema haridus- ja õpetajateest möödus Oxfordis.<ref name="Conti"/> Ta oli 1356. aastal Mertoni kolledži lõpetaja ning 1360. aastal omandas ta magistri Ballioli kolledžist, saades 1372/1373 ka teoloogiadoktoriks.<ref name="Lahey2009"/><ref name="DNB"/> Oxford oli Wyclifi kujunemisel määrava tähtsusega. Seal tegeles ta loogika, ontoloogia, [[Universaalid|universaalide]], predestinatsiooni, kirikuõiguse ja sakramenditeoloogiaga.<ref name="Robson"/><ref name="Conti"/> Wyclif oli filosoofiliselt realist: ta omistas universaalidele reaalse staatuse ning sidus oma metafüüsilised eeldused ka teoloogia ja kirikupoliitikaga.<ref name="Robson"/><ref name="Conti"/> See eristab teda paljudest hiliskeskaja autoritest, kelle poliitilised seisukohad ei olnud niivõrd otseselt ontoloogiaga seotud. Alessandro Conti on kirjeldanud Wyclifi kui üht olulisemat hiliskeskaja inglise mõtlejat, kelle loogika ja metafüüsika ei olnud tema reformikavast eraldatavad.<ref name="Conti"/> Wyclif töötas mitmel kiriklikul ametikohal. 1361. aastal sai temast Fillinghami vikaar, hiljem vahetas ta selle Ludgershalli vastu, mis asus Oxfordile lähemal. 1374. aastal määrati ta Lutterworthi rektoriks [[Leicestershire|Leicestershire'is]].<ref name="Lahey2009"/><ref name="DNB"/> Seal veetis ta oma elu viimased aastad ning suri 31. detsembril 1384.<ref name="Conti"/> == Poliitiline tegevus ja vaidlused Roomaga == 1370. aastatel sattus Wyclif Inglise krooni ja paavstivõimu vaheliste konfliktide keskmesse. 1374. aastal osales ta Inglise delegatsioonis [[Brugge|Brugges]], kus arutati Inglismaa ja Rooma vahelisi vaidlusi, sealhulgas paavstlikke makse ja kirikukohtade määramist.<ref name="Lahey2009"/><ref name="DNB"/> 1377. aastal küsiti temalt parlamendi ja kuninga poolt, kas Inglismaa võib keelduda raha saatmisest Rooma, millele Wyclif vastas jaatavalt.<ref name="DNB"/><ref name="Boreczky">Elemér Boreczky, ''John Wyclif’s Discourse on Dominion in Community'', Leiden: Brill, 2007.</ref> Samal ajal kujunes tema õpetus ''dominium'''ist ehk valitsemisest ja omandist. Teostes ''De dominio divino'' ja ''De civili dominio'' arendas ta mõtet, et kogu õiglane valitsemine ja omand lähtub Jumalast ning on moraalselt seotud armu ja õiglusega.<ref name="Boreczky"/><ref name="Leff"/> Surelik, patune, isik omab võimu vaid näiliselt, mitte täies moraalses mõttes. Sellest järeldas Wyclif, et kui kirik on patus ja kasutab varasid vääralt, võib ilmalik valitseja temalt vara ära võtta ning sundida vaimulikkonda evangeelse kasinuse juurde tagasi pöörduma.<ref name="Boreczky"/><ref name="Leff"/> Need seisukohad tegid Wyclifist kasuliku liitlase [[Genti John|Genti Johnile]], Lancasteri hertsogile, kes vastandus vaimulikkonna rikkusele ja poliitilisele mõjule.<ref name="DNB"/><ref name="Lahey2009"/> Kuid Wyclifi motiivid ei olnud üksnes poliitilised. Ta nägi kiriku rikkuses, priiskamises ja ilmalikus võimus korruptsiooni ning vaimulike ülesannete reetmist, pidades vaimulikkonna ülesandeks eeskätt Kristuse ning tema nõuete kuulutamist.<ref name="Hudson"/><ref name="LevyCompanion"/> 1377. aastal andis paavst [[Gregorius XI]] välja viis bullat, milles mõisteti hukka Wyclifi seisukohad ja nõuti tema vahistamist.<ref name="DNB"/><ref name="Leff"/> Oxford ei kiirustanud oma maineka õpetlase hukkamõistmisega. Wyclif jäi mõneks ajaks kaitstuks, kuid tema positsioon muutus üha ebakindlamaks.<ref name="Lahey2009"/> == Piiblikäsitus == [[Fail:Wycliffe John Gospel.jpg|pisi|Johannese evangeeliumi algus hiliskeskaegses Wyclifi piiblitõlke käsikirjas]] Wyclifi ideede keskmes kiriku reformimisest oli Pühakiri. Teoses ''De veritate sacrae scripturae'' („Püha Kirja tõest”) väitis ta, et kiriku ja riigi seadused on õiguspärased üksnes niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas [[Piibel|Pühakirjaga]].<ref name="LevyScripture">Ian Christopher Levy, „John Wyclif’s Theology of Scripture”, teoses Ian Christopher Levy (toim), ''A Companion to John Wyclif: Late Medieval Theologian'', Leiden: Brill, 2006.</ref><ref name="Ghosh"/> Tema järgi ei kuulu Piibli tähendus üksnes vaimuliku eliidi valdusse, vaid seda tuleb jutlustamise kaudu teha teatavaks ka ilmikutele ehk nö tavalistele inimestele.<ref name="Hudson"/><ref name="Ghosh"/> Wyclifile omistatud iseloomulik tees kõlab ladina keeles: ''omnis veritas est ex scriptura, et ut necessarior est expressior'' – „kogu [usuks vajalik] tõde on Pühakirjast, ning mida vajalikum see on, seda selgemini on see väljendatud”.<ref name="LevyScripture"/> Sama piiblikäsituse teine oluline sõnastus on ''tota scriptura sacra est unum dei verbum'' – „kogu Pühakiri on üks Jumala sõna”.<ref name="LevyScripture"/> Need väited väljendavad Wyclifi veendumust, et Pühakirjal on üheainsa Jumala näol üksainus autor ja et kõige vajalikumad tõed ei sõltu kirikliku hierarhia, suuresti saladuses hoitud, tõlgendusmonopolist. Wyclifi piiblikäsitust ei saa anakronistlikult samastada modernse individualismiga. Ta ei eitanud õpetust, pärimust, vaimulikku juhatust ega kiriklikku kuulutust.<ref name="Ghosh"/> Tema vaidlus puudutas otseselt autoriteeti: kas kiriklikud määrused, paavstlikud dekreedid ja teoloogilised õpetused võivad siduda kristlast, kui need ei ole kooskõlas Pühakirjaga. Selles mõttes asetas Wyclif Pühakirja kiriku institutsionaalse autoriteedi üle, paigutades Piibli üleüldse kõrgemale kõigist teistest autoriteetidest. Kuigi oleks anakronistlik väita, et Wyclif lähtus nn ''[[Sola scriptura|sola scriptura]]'' (pühakiri kui ainus ilmeksimatu norm) põhimõttest, saab teda mõtteloo raames siiski pidada selle üheks, kuid sugugi mitte ainsaks, eelkäijaks, keda hiljem rakendati [[Protestantism|protestantide]] poolt ühe eeskujuna.<ref name="LevyScripture"/><ref name="Hudson"/> == Wyclifi piibel ja rahvakeelne õpetus == Wyclifi nimi on tihedalt seotud esimese täieliku ingliskeelse piiblitõlkega. Traditsiooniliselt on teda peetud tõlke algatajaks või suunajaks, kuid nüüdisaegne uurimus on ettevaatlikum: tõlked valmisid tõenäoliselt mitme õpetlase tööna ning osa neist võis valmida pärast Wyclifi surma.<ref name="Dove">Mary Dove, ''The First English Bible: The Text and Context of the Wycliffite Versions'', Cambridge: Cambridge University Press, 2007.</ref><ref name="Wilks">Michael Wilks, „Misleading Manuscripts: Wyclif and the Non-Wycliffite Bible”, ''Studies in Church History'' 11, 1975, lk 147–161.</ref> Seetõttu räägitakse sageli „Wyclifi piiblist” või „wycliflikest piiblitõlgetest”, mitte tingimata Wyclifi isiklikust tõlkest. Wyclifiga seotud tõlked lähtusid ladinakeelsest Vulgatast, mitte [[Koinee|kreeka]] ega heebrea algtekstist.<ref name="Dove"/> Säilinud on üle 250 käsikirja või käsikirjafragmendi, kuid ainult osa neist on täiemahulised piiblid. Paljud sisaldavad üksnes Uut Testamenti, evangeeliume, lektsionaare või vaid osakesi piiblist.<ref name="Dove"/><ref name="Parker">[[https://parker.stanford.edu/parker/catalog/hc524fk1795](https://parker.stanford.edu/parker/catalog/hc524fk1795) „Cambridge, Corpus Christi College, MS 147: Wycliffite Bible”], ''Parker Library on the Web'', vaadatud 28.05.2026.</ref> Corpus Christi College'i MS 147 on näiteks üks väheseid täielikke hilisema versiooni Wyclifi piibli käsikirju, millel on ka sissejuhatus.<ref name="Parker"/> See näitab, et rahvakeelne piiblitekst levis 15. sajandi Inglismaal märkimisväärselt laialt, kuigi selle kasutus ei olnud alati lihtsasti samastatav organiseeritud lollardlusega.<ref name="Dove"/><ref name="Hudson"/> Wyclifi ja tema ringkonna jaoks oli rahvakeelne Pühakiri seotud jutlustamise ja ilmikute õpetamisega.<ref name="Ghosh"/><ref name="Hudson"/> Hilisem lollardlik traditsioon rõhutas, et Kristuse seadus peab olema rahvale arusaadavas keeles esitatav. Sageli Wyclifile omistatud mõte „inglased õpivad Kristuse seadust kõige paremini inglise keeles” väljendab hästi lollardite liikumise hoiakut, kuigi konkreetsete rahvakeelsete lausete autorlus vajab allikakriitilist kontrolli.<ref name="Ghosh"/><ref name="Dove"/> == Õpetus kirikust ja teoloogia == Wyclif oli, sarnaselt paljudele teistele keskaja teoloogidele, [[Augustinus|augustiinliku]] kallakuga ning nö predestinatsionistlik. Ta määratles tõelise kiriku mitte esmalt nähtava institutsioonina, vaid kõigi Jumala poolt päästeks ettemääratute koguna.<ref name="Schaeufele">Wolf-Friedrich Schäufele, „Defecit Ecclesia: Studien zur Verfallsidee in der Kirchengeschichtsanschauung des Mittelalters”, teoses Ian Christopher Levy (toim), ''A Companion to John Wyclif: Late Medieval Theologian'', Leiden: Brill, 2006.</ref><ref name="Leff"/> Tõelisse kirikusse, mida ehitab Jumal ning millest põrguväravad jagu ei saa, kuuluvad kõik, kes olid enne maailma rajamist valitud, olgu nad surnud, elavad ja/või veel sündimata. Need, kes ei ole päästeks ette määratud, võivad küll olla nähtavas kirikus kui institutsioonis (nt osaleda teenistustel, talitustel, teha muid kiriklikke toimetusi), kuid nad ei kuulu "kirikusse" selle sügavamas ja tõelises tähenduses.<ref name="Leff"/><ref name="Hudson"/> See eristus oli plahvatusohtlik. Kui tõeline kirik ei kattu nähtava Rooma kirikuga, siis ei saa paavsti, kardinalide ega preestrite institutsionaalset staatust samastada automaatselt Kristuse kiriku autoriteediga.<ref name="Leff"/> Wyclif eristas kirikus olemist ja kirikust olemist: inimene võib viibida kirikliku institutsiooni sees, kuid mitte kuuluda tõelisse Kristuse ihusse.<ref name="Schaeufele"/> Sellest ei järeldanud Wyclif, et nähtav kirik on tarbetu. Kuid ta ründas mõtet, nagu oleks nähtava hierarhia väline kuju iseenesest piisav tõend vaimulikust autoriteedist.<ref name="Hudson"/> Paavst võis tema hinnangul olla kirikujuht ainult niivõrd, kuivõrd ta järgib Kristust, sest kui ta elab Kristuse seaduse vastu, võis paavsti puhul olla tegemist hoopis antikristliku võimukandjaga.<ref name="Leff"/><ref name="Lahey2009"/> == Vaimulikkond, jutlustamine ja „vaesed preestrid” == Wyclif pidas jutlustamist vaimuliku ameti keskseks ülesandeks. Tema jaoks oli preestri kõrgeim teenistus Jumala seaduse kuulutamine.<ref name="Hudson"/><ref name="Ghosh"/> Sellest tulenes terav kriitika vaimulike vastu, kes kogusid tulusid, pidasid ilmalikke ameteid, elasid luksuses või jätsid rahva õpetamata.<ref name="Leff"/><ref name="Boreczky"/> Wyclifiga seostatakse „vaeseid preestreid” ehk jutlustajaid, kes pidid liikuma rahva hulgas ja kuulutama Pühakirja lihtsas keeles.<ref name="Hudson"/> Ajalooliselt on keeruline täpselt määrata, kui organiseeritud oli see võrgustik Wyclifi enda eluajal ja kui palju sellest kujunes välja hilisemas lollardlikus traditsioonis.<ref name="Hudson"/><ref name="Ghosh"/> Ometi on selge, et Wyclifi ideaal oli vaene, õpetav ja Pühakirjale allutatud vaimulikkond, mitte kasuahne ja privileege nautiv kiriklik seisus.<ref name="Lahey2009"/><ref name="Leff"/> Tema vaen kloostrite ja kerjusmungaordude vastu muutus eriti teravaks. Ta süüdistas kerjusmunki selles, et nad moonutavad evangeelset vaesust, sekkuvad koguduseellu, petavad rahvast ning rajavad oma autoriteedi inimlikele privileegidele, mitte Kristuse seadusele.<ref name="Lahey2009"/><ref name="Leff"/> Tema poleemiline keel oli sageli raevukas ja halastamatu isegi 14. sajandi vaidluskirjanduse mõõdupuu järgi (mis oli niigi sageli küllaltki tuline).<ref name="Hudson"/> == Armulaud ja transsubstantsiatsioon == Wyclifi kõige saatuslikum õpetuslik konflikt puudutas [[Armulaua sakrament|armulauda]]. Keskaegse läänekiriku ametlik õpetus, mille [[Lateraani IV kirikukogu|Lateraani IV]] kirikukogu oli 1215. aastal sõnastanud [[Transsubstantsiatsioon|transsubstantsiatsioonina]], väitis, et pühitsemisel muutub leiva ja veini substants Kristuse ihuks ja vereks, samal ajal kui välised omadused ehk [[Aktsidents|aktsidentsid]] jäävad alles. Aristotelese metafüüsikat rakendades kinnitati sellega õpetus, kus leiva olemuslik substants kaob/hävib, asendudes Jeesuse liha substantsiga; ning samatviisi kaob/hävib veini puhul veini substants, asendudes Jeesuse vere substantsiga. Mõlema hävimise-asendumise puhul õpetati, et väline kuju jääb vaatamata substantside muundumisele samaks.<ref name="Leff"/><ref name="LaheySacraments">Stephen E. Lahey, „Wyclif and the Sacraments”, teoses Ian Christopher Levy (toim), ''A Companion to John Wyclif: Late Medieval Theologian'', Leiden: Brill, 2006.</ref> Wyclif ründas seda õpetust nii filosoofiliselt kui piibellikult. Tema realistlik metafüüsika ei lubanud tal hõlpsasti aktsepteerida mõtet, et leiva substants hävitatakse, samal ajal kui selle omadused jäävad iseseisvalt püsima.<ref name="Robson"/><ref name="LaheySacraments"/> Ta pidas seda mõistuslikult absurdseks ja Pühakirjaga vastuolus olevaks. Wyclifi alternatiivi kohaselt jääb leib pärast pühitsemist tõeliselt leivaks, kuid Kristuse ihu on sakramendis reaalselt kohal mitte-lihalikul viisil.<ref name="LaheySacraments"/><ref name="Leff"/> Selle vaate tuntud kokkuvõte on: „See on tõeline leib pärast pühitsemist” (''This is very bread after the consecration'').<ref name="Hudson"/> Wyclifi armulauakäsitus ei olnud tühjalt kohalt tekkinud. Keskaja raames oli 9. sajandil [[Ratramnus|Ratramnus Corbie’st]] esitanud [[Charles II Paljaspea|kuningas Charles II]] palvel õpetuse vaimulikust armulauast, kus substantsid säilivad, kuid kus Kristus on tõeliselt kohal. Ratramnus rõhutas, et pühitsetud annid on „loomuse poolest ihulikud”, kuid oma „väe” või toime poolest on need vaimulikult Kristuse ihu ja vere müsteeriumid. [[Johannes Scotus Eriugena|John Scotus Eriugena]] väljendas samalaadset vaimulikku mõistmist vormeliga, et armulaual süüakse leiba ja veini „mõistuse, mitte hambaga” (''mente non dente''). 11. sajandil tugines [[Berengar Tours’ist]] suuresti Ratramnusele, eitades leiva ja veini substantside hävimist ehk hilisemas skolastilises mõttes transsubstantsiatsiooni, aga 11. sajandil oli armulaua raames Kristuse vaimuliku reaalpresentsi käsitlus selgelt vähemuse ning väga taunitav seisukoht.<ref>„Berengarius of Tours”, ''Encyclopedia.com''; „Berengar of Tours”, ''Encyclopaedia Britannica''.</ref><ref>Philip Schaff, ''History of the Christian Church'', IV, § 127; Ratramnus, ''De corpore et sanguine Domini'', ptk 88–89; John Scotus Eriugena, ''Commentary on John'', tsit. Dermot Moran, „John Scottus Eriugena”, 2017, lk 1–2; „Berengarius of Tours”, ''Catholic Encyclopedia''.</ref> Igatahes võõrandas Wyclifi seisukoht armulauast osa tema varasematest toetajatest. Kiriku rikkuse kritiseerimine võis sobida Inglise poliitiliste huvidega ent Rooma armulauaõpetuse ründamine puudutas aga kõrg- ja hiliskeskaja ladinakeelse kiriku sakramendikäsituse keset.<ref name="Leff"/><ref name="Lahey2009"/> Seetõttu oli Wyclifi euharistiline õpetus üks peamisi põhjusi, miks teda hakati pidama võimude poolt pigem ohtlikuks hereetikuks.<ref name="Hudson"/> == Hukkamõist ja elu lõpp == 1381. aasta talurahvaülestõus tekitas Inglismaal hirmu igasuguse radikaalse õpetuse suhtes. Kuigi Wyclifi ei saa otseselt pidada ülestõusu juhiks, süüdistasid vastased tema õpetust ühiskondliku korra õõnestamises.<ref name="Hudson"/><ref name="Leff"/> 1382. aastal mõistis Canterbury peapiiskop William Courtenay juhitud Londoni sinod, mida on maavärina tõttu nimetatud ka „maavärina sinodiks”, hukka Wyclifiga seostatud väited. Osa neist kuulutati hereetilisteks, osa ekslikeks.<ref name="Hudson"/><ref name="DNB"/> Wyclif lahkus Oxfordist ja jäi Lutterworthi. Ta jätkas kirjutamist, sealhulgas teose ''Trialogus'' koostamist, milles ta esitas oma küpsema teoloogilise süsteemi dialoogivormis.<ref name="Trialogus">John Wyclif, ''Trialogus'', toim Stephen E. Lahey, Cambridge: Cambridge University Press, 2012.</ref> Ta suri 31. detsembril 1384 pärast insulti.<ref name="Conti"/><ref name="DNB"/> Wyclifi surm ei lõpetanud tema vastu suunatud kiriklikku vaenu. [[Konstanzi kirikukogu]] 1415. aastal mõistis ühes [[Jan Hus|Jan Husi]] elusalt põletamisega hukka ka Wyclifi kirjutised hukka ja käskis tema luud pühitsetud maast välja kaevata ning põletada.<ref name="Hudson"/><ref name="Leff"/> See käsk viidi täide alles 1428. aastal. Wyclifi säilmed kaevati Lutterworthis välja, põletati ja tuhk heideti Swifti jõkke.<ref name="DNB"/> Hilisem protestantlik mälutraditsioon muutis selle sündmuse mõjukaks sümboliks: Rooma võis põletada luud, kuid ei suutnud peatada õpetuse levikut. [[Fail:Exhumation of John Wycliffe.jpg|pisi|Wyclifi säilmete väljakaevamine ja põletamine]] == Lollardid ja mõju == Wyclifi ideed levisid pärast tema surma lollardliku liikumise kaudu. Sõna „[[Lollardid|lollard]]” oli algselt halvustav nimetus ning selle täpne [[Etümoloogia|etümoloogiline]] päritolu on vaieldav.<ref name="Hudson"/><ref name="Ghosh"/> Lollardide õpetus ei olnud täielikult ühtne, kuid nendega seostati rahvakeelse Piibli kasutamist, jutlustamise rõhutamist, kriitikat vaimulikkonna rikkuse suunas, kahtlust pühakute austamise ja palverännakute suhtes, transsubstantsiatsionistliku armulauaõpetuse ümbertõlgendamist ning paavstivõimu eitamist.<ref name="Hudson"/><ref name="Ghosh"/> Wyclifi ladinakeelsed teosed jõudsid [[Böömimaa kuningriik|Böömimaale]] ja mõjutasid [[Jan Hus|Jan Husi]].<ref name="LevyCompanion"/><ref name="Hudson"/> Hus ei võtnud kõiki Wyclifi seisukohti üle, eriti mitte kõiki tema euharistialaseid järeldusi, kuid Wyclifi kiriku- ja autoriteedikriitika kujunes tšehhide seas levinud reformiliikumise oluliseks lähtekohaks.<ref name="Leff"/> Konstanzi kirikukogul mõisteti hukka nii Wyclifi õpetus kui ka Hus, kes põletati elusalt 1415. aastal.<ref name="Leff"/> 16. sajandi [[Reformatsioon|reformatsiooni]] ajal nähti Wyclifis üha enam reformatsiooni eelkäijat. Hilisem inglise protestantlik traditsioon nimetas teda „reformatsiooni koidutäheks”.<ref name="DNB"/> See nimetus väljendab tema järelmõju, kuid võib olla eksitav, kui see teeb temast lihtsalt [[Martin Luther|Lutheri]] või [[William Tyndale|Tyndale’i]] varasema versiooni. Wyclif jäi paljuski keskaegseks skolastikuks: tema mõtteviis, metafüüsika ja argumentatsioon kuuluvad hiliskeskaja ülikooliteoloogiasse, isegi kui tema järeldused ületasid ladinakeelse läänekiriku tavapäraseid piire.<ref name="Lahey2009"/><ref name="Conti"/> == Wyclif ajaloos == Wyclif oli vastuoluline ja sageli järsk poleemik, kuid tema tähendus ei seisne pelgalt akadeemilises mässumeelsuses. Ta sidus metafüüsika, predestinatsiooni, autoriteediküsimuse, kirikukriitika ja poliitilise teooria üheks tervikuks.<ref name="Robson"/><ref name="Boreczky"/><ref name="Conti"/> Ta ei olnud lihtne „rahvamees”, vaid Oxfordi skolastik, kelle keerukad ladinakeelsed traktaadid nõudsid lugejalt kõrgtasemel teoloogilist ja filosoofilist ettevalmistust. Samas viis just tema piiblikeskne ja kirikukriitiline mõtlemine hiljem järelduseni, et Kristuse seadust ei tohi hoida üksnes vaimuliku eliidi kontrolli all, vaid tuleb kuulutada rahvale.<ref name="Ghosh"/><ref name="Hudson"/> Tema pärand on seetõttu kahetine. Ühelt poolt oli ta keskaegse realistliku skolastika üks mõjukamaid ja olulisemaid inglise esindajaid.<ref name="Robson"/><ref name="Conti"/> Teisalt tallas ta kiriku ja pühakirja autoriteedi küsimuses sisse tee, mida protestantlikud reformaatorid hiljem edasi arendasid.<ref name="Hudson"/><ref name="LevyCompanion"/> Wyclif ei olnud veel reformatsiooni teoloog selle hilisemas mõttes, kuid ta oli üks neist hiliskeskaja teaduritest, kelle mõju ja vaidlused näitasid, kui sügavalt oli läänekiriku autoriteet 14. sajandi lõpuks intellektuaalselt ja moraalselt vaidlustatud. == Teosed == Wyclifi olulisemateks teosteks peetakse muu hulgas:<ref name="Conti"/><ref name="Lahey2009"/> * ''De logica'' * ''De universalibus'' * ''De dominio divino'' * ''De civili dominio'' * ''De veritate sacrae scripturae'' * ''De ecclesia'' * ''De eucharistia'' * ''De apostasia'' * ''Trialogus'' == Viited == <references /> == Kirjandus == * Boreczky, Elemér. ''John Wyclif’s Discourse on Dominion in Community''. Leiden: Brill, 2007. * Conti, Alessandro. „John Wyclif”. ''Stanford Encyclopedia of Philosophy''. * Dove, Mary. ''The First English Bible: The Text and Context of the Wycliffite Versions''. Cambridge: Cambridge University Press, 2007. * Ghosh, Kantik. ''The Wycliffite Heresy: Authority and the Interpretation of Texts''. Cambridge: Cambridge University Press, 2002. * Hudson, Anne. ''The Premature Reformation: Wycliffite Texts and Lollard History''. Oxford: Clarendon Press, 1988. * Lahey, Stephen E. ''John Wyclif''. Oxford: Oxford University Press, 2009. * Leff, Gordon. ''Heresy in the Later Middle Ages: The Relation of Heterodoxy to Dissent c. 1250–c. 1450''. Manchester: Manchester University Press, 1967. * Levy, Ian Christopher, toim. ''A Companion to John Wyclif: Late Medieval Theologian''. Leiden: Brill, 2006. * Robson, J. A. ''Wyclif and the Oxford Schools''. Cambridge: Cambridge University Press, 1961. * Wilks, Michael. „Misleading Manuscripts: Wyclif and the Non-Wycliffite Bible”. ''Studies in Church History'' 11 (1975): 147–161. == Välislingid == * [[https://plato.stanford.edu/entries/wyclif/](https://plato.stanford.edu/entries/wyclif/) John Wyclif] – ''Stanford Encyclopedia of Philosophy'' * [[https://commons.wikimedia.org/wiki/File](https://commons.wikimedia.org/wiki/File):Wycliffe_by_Kirby.jpg Wyclifi portree Wikimedia Commonsis] * [[https://commons.wikimedia.org/wiki/File](https://commons.wikimedia.org/wiki/File):Wycliffe_John_Gospel.jpg Wyclifi piiblitõlke käsikirjapilt Wikimedia Commonsis] * [[https://parker.stanford.edu/parker/catalog/hc524fk1795](https://parker.stanford.edu/parker/catalog/hc524fk1795) Corpus Christi College, MS 147: Wycliffite Bible] {{JÄRJESTA:Wyclif, John}} [[Kategooria:Inglise teoloogid]] [[Kategooria:Inglise filosoofid]] [[Kategooria:Kirikureformaatorid]] [[Kategooria:Skolastikud]] [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:14. sajandi inimesed]] nnqaq6fr1b3sxunucz6qgdfu0b7xj77 1 715756 7162605 2026-05-28T09:19:45Z Lauraesta 229733 /* Info uuendamine */ uus alaosa 7162605 wikitext text/x-wiki == Info uuendamine == Lõigu infot tuleks Web of Science põhjal uuendada: "Ruth Alas oli Eestis üks enim avaldatud ja tsiteeritud sotsiaalteadlasi. Teadusinformatsiooni andmebaasis [[Web of Science]] oli [[17. aprill|17. aprilli]] [[2015]]. aasta seisuga kajastatud 73 Ruth Alase artiklit ja raamatupeatükki, mida oli tsiteeritud 213 korral. Tema [[h-indeks]] oli 9." [[Kasutaja:Lauraesta|Lauraesta]] ([[Kasutaja arutelu:Lauraesta|arutelu]]) 28. mai 2026, kell 12:19 (EEST) pfr6b3op2za4snovtz4d7zd8p65thyb 0 715757 7162610 2026-05-28T09:30:24Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Eesti kindralkomissariaat]] 7162610 wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Eesti kindralkomissariaat]] rvopgv6ea5028ly60dl3o4exy8rltw5 0 715758 7162633 2026-05-28T10:13:38Z Oberpahlen 156337 Uus lehekülg: ''''Ludwig Franz Schröder''' ([[30. juuni]] [[1842]] [[Peterburi]] – [[23. juuni]] [[1920]] [[Põltsamaa]]) oli Baltisaksa arst ja [[salanõunik]]. ==Elulugu== Ludwig Franz Schröder sündis Peterburis. Tema isa Friedrich Wilhelm oli kaupmees. Ema Marie Juliane Christine Bastgen oli kodune.<ref name="Erik-Amburger"/> Õppis aasatel 1858-1861 [[gümnaasium]]is ja 1861-1868 [[Tartu Ülikool]]is, mille lõpetas arstina. Pärast ülikooli lõpetamist jätkas Ludwig Franz Sch...' 7162633 wikitext text/x-wiki '''Ludwig Franz Schröder''' ([[30. juuni]] [[1842]] [[Peterburi]] – [[23. juuni]] [[1920]] [[Põltsamaa]]) oli Baltisaksa arst ja [[salanõunik]]. ==Elulugu== Ludwig Franz Schröder sündis Peterburis. Tema isa Friedrich Wilhelm oli kaupmees. Ema Marie Juliane Christine Bastgen oli kodune.<ref name="Erik-Amburger"/> Õppis aasatel 1858-1861 [[gümnaasium]]is ja 1861-1868 [[Tartu Ülikool]]is, mille lõpetas arstina. Pärast ülikooli lõpetamist jätkas Ludwig Franz Schröder ülikooli juures terapeutilise kliiniku assistendina.<ref name="krylov"/> Ta oli 1872-1876 Peterburi sõjaväeringkonna lähetusarst<ref name="Erik-Amburger"/>. Hiljem teenis arstina [[Izmailovo kaardiväepolk|Izmailovo kaardiväepolgus]]. Võttis osa [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõjast (1877–1878)]]. 1879. aastal sai Ludwig Franz Schröder [[Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla]] (vk Семёновский Александровский лазарет) vanemordinaatoriks. 1899. aastal nimetati ta Peterburi [[Nikolajevi inseneriakadeemia]] peaarstiks. Töötas peaarstina 1907. aastani<ref name="Erik-Amburger"/>. 1917. aastal oli ta Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla arst-konsultant.<ref name="krylov"/> ==Ühiskondlik tegevus== Ludwig Franz Schröder oli 1877. aastast Peterburi arstide ühingu liige<ref name="Erik-Amburger"/>. 1884. aastal valiti ta Peterburi vaeste hoolekande komitee peahooldajaks.<ref name="krylov"/> ==Isiklikku== Oli abielus Karoline Selma Fanny Palingiga (1852-1929). Neil oli kuus last. Ludwig Franz Schröder ja tema abikaasa on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Erik-Amburger">[https://www.amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=77224 Erik-Amburger-Datenbank]. Vaadatud 28.05.2026</ref> <ref name="krylov">[https://proza.ru/2017/06/21/1095 Крылов-Толстикович. Русские врачи начала xix - xx вв. П-Я новая редакц]. Vaadatud 28.05.2026</ref> }} 1240py9698fucr76rvig1rkdflfuhu8 7162646 7162633 2026-05-28T10:29:09Z Oberpahlen 156337 7162646 wikitext text/x-wiki '''Ludwig Franz Schröder''' ([[30. juuni]] [[1842]] [[Peterburi]] – [[23. juuni]] [[1920]] [[Põltsamaa]]) oli Baltisaksa arst ja [[salanõunik]]. ==Elulugu== Ludwig Franz Schröder sündis Peterburis. Tema isa Friedrich Wilhelm oli kaupmees. Ema Marie Juliane Christine Bastgen oli kodune.<ref name="Erik-Amburger"/> Õppis aasatel 1858-1861 [[gümnaasium]]is ja 1861-1868 [[Tartu Ülikool]]is, mille lõpetas arstina. Pärast ülikooli lõpetamist jätkas Ludwig Franz Schröder ülikooli juures terapeutilise kliiniku assistendina.<ref name="krylov"/> Ta oli 1872-1876 Peterburi sõjaväeringkonna lähetusarst<ref name="Erik-Amburger"/>. Hiljem teenis arstina [[Izmailovo kaardiväepolk|Izmailovo kaardiväepolgus]]. Võttis osa [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõjast (1877–1878)]]. 1879. aastal sai Ludwig Franz Schröder [[Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla]] (vk Семёновский Александровский лазарет) vanemordinaatoriks. 1899. aastal nimetati ta Peterburi [[Nikolajevi inseneriakadeemia]] peaarstiks. Töötas peaarstina 1907. aastani<ref name="Erik-Amburger"/>. 1917. aastal oli ta Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla arst-konsultant.<ref name="krylov"/> Pärast [[Venemaa]]l aset leidnud [[Oktoobrirevolutsioon]]i asus Ludwig Franz Schröder [[Põltsamaa]]le.<ref name="ARH"/> ==Ühiskondlik tegevus== Ludwig Franz Schröder oli 1877. aastast Peterburi arstide ühingu liige<ref name="Erik-Amburger"/>. 1884. aastal valiti ta Peterburi vaeste hoolekande komitee peahooldajaks.<ref name="krylov"/> ==Isiklikku== Oli abielus Karoline Selma Fanny Palingiga (1852-1929). Neil oli kuus last. Ludwig Franz Schröder ja tema abikaasa on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Erik-Amburger">[https://www.amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=77224 Erik-Amburger-Datenbank]. Vaadatud 28.05.2026</ref> <ref name="krylov">[https://proza.ru/2017/06/21/1095 Крылов-Толстикович. Русские врачи начала xix - xx вв. П-Я новая редакц]. Vaadatud 28.05.2026</ref> <ref name="ARH">ERA.14.15.3168</ref> }} 9cy9uc31bpmcph1a4lbsf6nwg2e4z7h 7162662 7162646 2026-05-28T10:43:24Z Oberpahlen 156337 7162662 wikitext text/x-wiki '''Ludwig Franz Schröder''' ([[30. juuni]] [[1842]] [[Peterburi]] – [[23. juuni]] [[1920]] [[Põltsamaa]]) oli Baltisaksa arst ja [[salanõunik]]. ==Elulugu== Ludwig Franz Schröder sündis Peterburis. Tema isa Friedrich Wilhelm oli kaupmees. Ema Marie Juliane Christine Bastgen oli kodune.<ref name="Erik-Amburger"/> Õppis aasatel 1858-1861 [[gümnaasium]]is ja 1861-1868 [[Tartu Ülikool]]is, mille lõpetas arstina. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Ludwig Franz Schröder 1870. aastani ülikooli juures terapeutilise kliiniku assistendina. Täiendas end Berliinis ja Viinis 1871. aastal, misjärel naasis Venemaale ja töötas aastatel 1872-1876 Peterburi sõjaväeringkonna lähetusarstina.<ref name="matrikel"/> Ta võttis osa [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõjast (1877–1878)]], teenides arstina [[Izmailovo kaardiväepolk|Izmailovo kaardiväepolgus]]<ref name="Erik-Amburger"/>. 1879. aastal sai Ludwig Franz Schröder [[Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla]] (vk Семёновский Александровский лазарет) vanemordinaatoriks. 1899. aastal nimetati ta Peterburi [[Nikolajevi inseneriakadeemia]] peaarstiks. Töötas peaarstina 1907. aastani<ref name="Erik-Amburger"/>. 1917. aastal oli ta Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla arst-konsultant.<ref name="krylov"/> Pärast [[Venemaa]]l aset leidnud [[Oktoobrirevolutsioon]]i asus Ludwig Franz Schröder [[Põltsamaa]]le.<ref name="ARH"/> ==Ühiskondlik tegevus== Ludwig Franz Schröder oli 1877. aastast Peterburi arstide ühingu liige<ref name="Erik-Amburger"/>. 1884. aastal valiti ta Peterburi vaeste hoolekande komitee peahooldajaks.<ref name="krylov"/> ==Isiklikku== Oli abielus Karoline Selma Fanny Palingiga (1852-1929). Neil oli kuus last. Ludwig Franz Schröder ja tema abikaasa on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Erik-Amburger">[https://www.amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=77224 Erik-Amburger-Datenbank]. Vaadatud 28.05.2026</ref> <ref name="krylov">[https://proza.ru/2017/06/21/1095 Крылов-Толстикович. Русские врачи начала xix - xx вв. П-Я новая редакц]. Vaadatud 28.05.2026</ref> <ref name="ARH">ERA.14.15.3168</ref> <ref name="matrikel">Hasselblatt, A. ja Otto, G.: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000433/images/index.html?id=00000433&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=549 Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat], Dorpat, 1889</ref> }} 0c7jrlrorbpkez1voo726a80zwhw5zd 7162665 7162662 2026-05-28T10:45:26Z Oberpahlen 156337 7162665 wikitext text/x-wiki '''Ludwig Franz Schröder''' ([[30. juuni]] [[1842]] [[Peterburi]] – [[23. juuni]] [[1920]] [[Põltsamaa]]) oli Baltisaksa arst ja [[salanõunik]]. ==Elulugu== Ludwig Franz Schröder sündis Peterburis. Tema isa Friedrich Wilhelm oli kaupmees. Ema Marie Juliane Christine Bastgen oli kodune.<ref name="Erik-Amburger"/> Õppis aasatel 1858-1861 [[gümnaasium]]is ja 1861-1868 [[Tartu Ülikool]]is, mille lõpetas arstina. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Ludwig Franz Schröder 1870. aastani ülikooli juures terapeutilise kliiniku assistendina. Täiendas end Berliinis ja Viinis 1871. aastal, misjärel naasis Venemaale ja töötas aastatel 1872-1876 Peterburi sõjaväeringkonna lähetusarstina.<ref name="matrikel"/> Ta võttis osa [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõjast (1877–1878)]], teenides arstina [[Izmailovo kaardiväepolk|Izmailovo kaardiväepolgus]]<ref name="Erik-Amburger"/>. 1879. aastal sai Ludwig Franz Schröder [[Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla]] (vk Семёновский Александровский лазарет) vanemordinaatoriks. 1899. aastal nimetati ta Peterburi [[Nikolajevi inseneriakadeemia]] peaarstiks. Töötas peaarstina 1907. aastani<ref name="Erik-Amburger"/>. 1917. aastal oli ta Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla arst-konsultant.<ref name="krylov"/> Pärast [[Venemaa]]l aset leidnud [[Oktoobrirevolutsioon]]i asus Ludwig Franz Schröder [[Põltsamaa]]le.<ref name="ARH"/> Teadaolevalt ta Põltsamaal arstina praktiseerinud ei ole. ==Ühiskondlik tegevus== Ludwig Franz Schröder oli 1877. aastast Peterburi arstide ühingu liige<ref name="Erik-Amburger"/>. 1884. aastal valiti ta Peterburi vaeste hoolekande komitee peahooldajaks.<ref name="krylov"/> ==Isiklikku== Oli abielus Karoline Selma Fanny Palingiga (1852-1929). Neil oli kuus last. Ludwig Franz Schröder ja tema abikaasa on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Erik-Amburger">[https://www.amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=77224 Erik-Amburger-Datenbank]. Vaadatud 28.05.2026</ref> <ref name="krylov">[https://proza.ru/2017/06/21/1095 Крылов-Толстикович. Русские врачи начала xix - xx вв. П-Я новая редакц]. Vaadatud 28.05.2026</ref> <ref name="ARH">ERA.14.15.3168</ref> <ref name="matrikel">Hasselblatt, A. ja Otto, G.: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000433/images/index.html?id=00000433&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=549 Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat], Dorpat, 1889</ref> }} 8vmwwybdajsttl62azk4dhoyevkbnfp 7162670 7162665 2026-05-28T10:50:17Z Oberpahlen 156337 7162670 wikitext text/x-wiki '''Ludwig Franz Schröder''' ([[30. juuni]] [[1842]] [[Peterburi]] – [[23. juuni]] [[1920]] [[Põltsamaa]]) oli Baltisaksa arst ja [[salanõunik]]. ==Elulugu== Ludwig Franz Schröder sündis Peterburis. Tema isa Friedrich Wilhelm oli kaupmees. Ema Marie Juliane Christine Bastgen oli kodune.<ref name="Erik-Amburger"/> Õppis aasatel 1858-1861 [[gümnaasium]]is ja 1861-1868 [[Tartu Ülikool]]is, mille lõpetas arstina. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Ludwig Franz Schröder 1870. aastani ülikooli juures terapeutilise kliiniku assistendina. Täiendas end Berliinis ja Viinis 1871. aastal, misjärel naasis Venemaale ja töötas aastatel 1872-1876 Peterburi sõjaväeringkonna lähetusarstina.<ref name="matrikel"/> Ta võttis osa [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõjast (1877–1878)]], teenides arstina [[Izmailovo kaardiväepolk|Izmailovo kaardiväepolgus]]<ref name="Erik-Amburger"/>. 1879. aastal sai Ludwig Franz Schröder [[Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla]] (vk Семёновский Александровский лазарет) vanemordinaatoriks. 1899. aastal nimetati ta Peterburi [[Nikolajevi inseneriakadeemia]] peaarstiks. Töötas peaarstina 1907. aastani<ref name="Erik-Amburger"/>. 1917. aastal oli ta Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla arst-konsultant.<ref name="krylov"/> Pärast [[Venemaa]]l aset leidnud [[Oktoobrirevolutsioon]]i asus Ludwig Franz Schröder [[Põltsamaa]]le.<ref name="ARH"/> Teadaolevalt ta Põltsamaal arstina praktiseerinud ei ole. ==Ühiskondlik tegevus== Ludwig Franz Schröder oli 1877. aastast Peterburi arstide ühingu liige<ref name="Erik-Amburger"/>. 1884. aastal valiti ta Peterburi vaeste hoolekande komitee peahooldajaks.<ref name="krylov"/> ==Isiklikku== Oli abielus Karoline Selma Fanny Palingiga (1852-1929). Neil oli kuus last. Ludwig Franz Schröder ja tema abikaasa on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Erik-Amburger">[https://www.amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=77224 Erik-Amburger-Datenbank]. Vaadatud 28.05.2026</ref> <ref name="krylov">[https://proza.ru/2017/06/21/1095 Крылов-Толстикович. Русские врачи начала xix - xx вв. П-Я новая редакц]. Vaadatud 28.05.2026</ref> <ref name="ARH">ERA.14.15.3168</ref> <ref name="matrikel">Hasselblatt, A. ja Otto, G.: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000433/images/index.html?id=00000433&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=549 Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat], Dorpat, 1889</ref> }} {{JÄRJESTA:Schröder, Ludwig Franz}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1842]] [[Kategooria:Surnud 1920]] p86dk3ijfa19b7y9udjlcsetgiyujwx 0 715759 7162635 2026-05-28T10:14:28Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast valimised | valimiste_nimi = 1932. aasta novembri Saksamaa parlamendivalimised | lipp = Flag of Germany (3-2).svg | lipu_ääris = | lipu_laius = | tüüp = parlamendivalimised | toimumata = | eelmised_valimised = | eelimine_aasta = [[1932. aasta juuli Saksamaa parlamendivalimised|juuli 1932]] | lahkuvad_liikmed = | valimiste_kuupäev = 6. novembe...' 7162635 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | valimiste_nimi = 1932. aasta novembri Saksamaa parlamendivalimised | lipp = Flag of Germany (3-2).svg | lipu_ääris = | lipu_laius = | tüüp = parlamendivalimised | toimumata = | eelmised_valimised = | eelimine_aasta = [[1932. aasta juuli Saksamaa parlamendivalimised|juuli 1932]] | lahkuvad_liikmed = | valimiste_kuupäev = 6. november 1932 | valitud_liikmed = | järgmised_valimised = | järgmine_aasta = [[1933. aasta märtsi Saksamaa parlamendivalimised|märts 1933]] | võimalike_häälte_arv = | vajalik_võitmiseks = | vajalikud_hääled = | valitavate_kohtade_arv = | kohad_enamuseks = | arvamusküsitlused = | registreeritud_valijad = 44 374 085 ({{tõus}} 0,4%) | osavõtt = 80,6% ({{langus}} 3,5 pp) | pildisuurus = | pilt_püsti = | täide = <!-- täidab tühja ruumi pilt1 vasakul tekstiga--> <!-- inimene 1 --> | pilt1 = Adolf Hitler - Portrait - Close Up - DPLA - (3x4 cropped).jpg | pilt1_suurus = | pilt1_püsti = | värv1 = 964B00 | kandidaat1 = | juht1 = [[Adolf Hitler]] | partei1 = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlik Partei]] | valimisliit1 = <!-- presidendivalimised --> | koduosariik1 = | asepresidendikandidaat1 = | valijameeste_hääled1 = | delegaatide_arv1 = | võidetud_osariigid1 = | võidetud_maakondi1 = <!-- parlamendivalimised --> | juht_alates1 = | juhi_valimisringkond1 = | eelmised_valimised1 = 37,3% | kohti_enne1 = 230 | kohti_vaja1 = | kohti1 = | kohti_pärast1 = '''196''' | kohtade_muutus1 = {{langus}} 34 <!-- iga tüüp --> | hääli1 = '''11 737 021''' | protsent1 = '''33,1%''' | muutus1 = {{langus}} 4,2 pp <!-- inimene 2 --> | pilt2 = SPD 1932 leadership.jpg | pilt2_suurus = | pilt2_püsti = | värv2 = E3000F | kandidaat2 = | juht2 = [[Otto Wels]] <br/> [[Arthur Crispien]] <br/> [[Hans Vogel]] | partei2 = [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] | valimisliit2 = <!-- presidendivalimised --> | koduosariik2 = | asepresidendikandidaat2 = | valijameeste_hääled2 = | delegaatide_arv2 = | võidetud_osariigid2 = | võidetud_maakondi2 = <!-- parlamendivalimised --> | juht_alates2 = | juhi_valimisringkond2 = | eelmised_valimised2 = 21,6% | kohti_enne2 = 133 | kohti_vaja2 = | kohti2 = | kohti_pärast2 = 121 | kohtade_muutus2 = {{langus}} 12 <!-- iga liik --> | hääli2 = 7 247 091 | protsent2 = 20,4% | muutus2 = {{langus}} 1,2 pp <!-- tühjad read --> | 1tühi = | 1andmed1 = | 1andmed2 = | 2tühi = | 2andmed1 = | 2andmed2 = <!-- kaart --> | kaart_pilt = November 1932 German federal election - Charts.svg | kaart_suurus = | kaart = | kaart_allkiri = {{värviruut|#9B5C3C}} [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlik Töölispartei]] <br/> {{värviruut|#434343}} [[Keskpartei (Saksamaa)|Keskpartei]] <br/> {{värviruut|#69A2BE}} [[Baieri Rahvapartei]] <br/> {{värviruut|#C43988}} [[Saksamaa Kommunistlik Partei|Kommunistlik Partei]] <!-- jalus --> | ametikoht = Valitsus | enne_valimisi = [[Franz von Papeni valitsus]] | enne_partei = [[Sõltumatu poliitik|Sõltumatud]]–[[Saksa Rahvuslik Rahvapartei|DNVP]] | pärast_valimisi = [[Kurt von Schleicheri valitsus]] | pärast_partei = [[Sõltumatu poliitik|Sõltumatud]]–[[Saksa Rahvuslik Rahvapartei|DNVP]] }} '''1932. aasta novembri Saksamaa parlamendivalimised''' olid [[parlamendivalimised]] [[Weimari Vabariik|Saksamaal]] 6. novembril 1932.<ref name=NS>[[Dieter Nohlen]] & Philip Stöver (2010) ''Elections in Europe: A data handbook'', p762 {{ISBN|978-3-8329-5609-7}}</ref> [[1932. aasta juuli Saksamaa parlamendivalimised|Neli kuud varem toimunud valimistega]] võrreldes kahanes [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Töölispartei]] toetus 4 protsendipunkti võrra, samas [[Saksamaa Kommunistlik Partei|Kommunistlik Partei]] ja [[Saksa Rahvuslik Rahvapartei|Rahvuslik Rahvapartei]] kasvatasid oma toetust veidi. Valimistulemus oli natsidele pettumus, kuna [[Riigipäev (Weimari Vabariik)|parlamendis]] kaotati 34 kohta ning taas ebaõnnestus moodustada koalitsioon. 1932. aasta novembri valimised olid viimased vabad valimised enne [[Natsi-Saksamaa|natside võimuperioodi]] (kuigi veel ka 1933. aasta märtsis toimusid [[1933. aasta märtsi Saksamaa parlamendivalimised|suhteliselt vabad valimised]]). ==Viited== {{viited}} ==Allikad== * {{cite book|last=Childers |first=Thomas |author-link=Thomas Childers |title=The Nazi Voter: The Social Foundations of Fascism in Germany, 1919-1933 |publisher=[[University of North Carolina Press]] |date=1983 |isbn=0807815705}} * {{cite book|last=Hamilton |first=Richard |title=Who Voted for Hitler? |publisher=[[Princeton University Press]] |date=1982 |isbn=0691093954}} [[Kategooria:Weimari vabariik]] [[Kategooria:1932]] [[Kategooria:Saksamaa valimised]] [[Kategooria:Parlamendivalimised]] 5rh6rx3zhezegnjn1cl8yscaf9achcq 0 715760 7162652 2026-05-28T10:35:42Z Lukas Toompere 230280 Uus lehekülg: '12:38 Relvastuskontrolli võib mõista mitmel viisil: 1) konkureerivate riikide omavahelist sõjalise strateegia ja diplomaatia vahend 2) riikidevaheliste ametlike ja mitteametlike kokkulepete kogum, mis reguleerib nende julgeolekusuhteid; 3) strateegilise ja poliitilise läbirääkimiste protsess; 4) regionaalse ja ülemaailmse julgeoleku tugevdamise mehhanism; 5) ideoloogilist loosung, mida relvastuskontrolli pooldajad ja vastased kasutavad oma poliitiliste eesm...' 7162652 wikitext text/x-wiki 12:38 Relvastuskontrolli võib mõista mitmel viisil: 1) konkureerivate riikide omavahelist sõjalise strateegia ja diplomaatia vahend 2) riikidevaheliste ametlike ja mitteametlike kokkulepete kogum, mis reguleerib nende julgeolekusuhteid; 3) strateegilise ja poliitilise läbirääkimiste protsess; 4) regionaalse ja ülemaailmse julgeoleku tugevdamise mehhanism; 5) ideoloogilist loosung, mida relvastuskontrolli pooldajad ja vastased kasutavad oma poliitiliste eesmärkide edendamiseks<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=2008-01-01 |pealkiri=Arms Control |url=https://www.sciencedirect.com/science/chapter/referencework/abs/pii/B9780123739858000106 |keel=en-US |lehekülg=86–100 |doi=10.1016/B978-012373985-8.00010-6}}</ref>. Relvastuskontrolli kokkulepped on kahepoolse, regionaalse või ülemaailmse ulatusega ning on reguleerinud nii tuuma- kui ka ka konventsionaalseid relvi<ref>{{Viide |perekonnanimi=Mistry |eesnimi=Dinshaw |pealkiri=Arms Control |kuupäev=2008 |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/B9780123739858000106 |väljaanne=Encyclopedia of Violence, Peace, & Conflict |lehekülg=86–100 |väljaandja=Elsevier |keel=en |doi=10.1016/B978-012373985-8.00010-6. |isbn=978-0-12-373985-8 |vaadatud=2026-05-28}}</ref>. On oluline märkida, et relvastuskontroll ei ole sama, mis desarmeerimine. [[Desarmeerimine|Desarmeerimise]] eesmärk on relvade hävitamine<ref>{{Netiviide |pealkiri=Regional Disarmament {{!}} United Nations Office for Disarmament Affairs |url=https://disarmament.unoda.org/index.php/en/our-work/regional-disarmament |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=disarmament.unoda.org}}</ref>, kuid relvastuskontroll hõlmab endas võidurelvastuse aeglustamist ja kasutuse piiramist. === Ajalugu === 1899. ja 1907. aasta [[Haagi konventsioon]] oli üks esimesi samme, mis astuti tänapäevase relvastuskontrolli suunas. Relvastuskontrolli saab mõista nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivsena. Kvantitatiivselt saab piirata näiteks sõjalaevade, rakettide, tuumarelvade arvukust erinevate riikide seas. Kvalitatiivse kontrolli alla jäävad näiteks teatud relvaliikide, näiteks plahvatava laskemoona ja keemiliste ning bioloogiliste relvade, keelustamine. Konventsioonide edukus on paljude ajaloolaste ja teadlaste poolt küsimuse alla seatud, kuna [[Esimene maailmasõda|I]] ja [[Teine maailmasõda|II Maailmasõda]] tõestasid riikide kuuletust lepingute suhtes<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vagts |eesnimi=Detlev F. |kuupäev=2000 |pealkiri=The Hague Conventions and Arms Control |url=https://www.jstor.org/stable/2555229 |ajakiri=The American Journal of International Law |aastakäik=94 |üksiknumber=1 |lehekülg=31–41 |doi=10.2307/2555229 |issn=0002-9300}}</ref>. 1921. ja 1922. aastal kogunesid maailma juhtivad mereriigid Washington D.C-s, eesmärgiga vähendada sõjalisi pingeid Ida-Aasias. Jaapani tärkav natsionalism ja ülemaailmne võidurelvastumine tegi USA seadusandjad murelikuks. Senaator William E. Borah juhtimisel nõuti, et Ameerika Ühendriigid kaasaksid mereväe võidurelvastumises oma kaks peamist konkurenti – Jaapani ja Ühendkuningriigi – desarmeerimisläbirääkimistesse<ref>{{Netiviide |pealkiri=Milestones in the History of U.S. Foreign Relations - Office of the Historian |url=https://history.state.gov/milestones/1921-1936/naval-conference |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=history.state.gov}}</ref>. Külma Sõja ajal kirjutati alla mitmele relvastuskontrolli lepingule, keskenduti tuumasõja ärahoidmisele. 1969. aasta novembris sõlmitud strateegiliste tuumarelvade piiramise kokkulepe (''Strategic Arms Limitation Talks''), lühendatult SALT, piiras oluliselt kaugmaarakettide ja teiste relvaliikide tootmist<ref>{{Netiviide |pealkiri=Milestones in the History of U.S. Foreign Relations - Office of the Historian |url=https://history.state.gov/milestones/1969-1976/salt |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=history.state.gov}}</ref>. === Lepingud === Ajaloo vältel on sõlmitud palju relvastuskontrolli lepinguid. Tuntumad on näiteks 1968. aasta Tuumarelvade leviku tõkestamise leping (''Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons''), lühendatult NPT. Leping sõlmiti USA, Suurbritaania ja Nõukogude Liidu vahel, eesmärgiga vähendada tuumasõja puhkemise tõenäosust ja kaitsta maailma elanikkonda sellega kaasneva katastroofi eest<ref>{{Netiviide |pealkiri=UNODA Treaties Database |url=https://treaties.unoda.org/t/npt |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=treaties.unoda.org}}</ref>. 1972. aasta [[Bioloogiliste relvade konventsioon]] (''Biological Weapons Convention'') oli esimene mitmepoolne desarmeerimisleping, mis keelas sinna kategooriasse kuuluvate massihävitusrelvade arendamise, tootmise ja varumise<ref>{{Netiviide |pealkiri=UNODA Treaties Database |url=https://treaties.unoda.org/t/bwc |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=treaties.unoda.org}}</ref>. 1993. aasta START II leping Venemaa ja USA vahel piiras mõlema riigi tuumaarsenali suurust. See kahepoolne relvastuskontrolli leping nõudis, et mõlemad riigid vähendaksid oma strateegiliste tuumarelvade varusid 3000-st 3500-ni 2007. aastaks ning kohustas neid teatud tüüpi mandritevahelisi ballistilisi rakette(ICBM-e) hävitama<ref>{{Netiviide |pealkiri=START II Treaty Is Signed {{!}} Diplomacy and International Relations {{!}} Research Starters {{!}} EBSCO Research |url=https://www.ebsco.com/ |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=EBSCO |keel=en}}</ref>. 1997. aasta [[Ottawa konventsioon]] keelustas jalaväemiinide kasutamise, varumise, tootmise, üleandmise ja nende hävitamise. Eesti liitus konventsiooniga 2004. aastal, kuid 2025. aasta Juunis lahkuti<ref>{{Netiviide |pealkiri=United Nations Treaty Collection |url=https://treaties.un.org/pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-5&chapter=26&clang=_en |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=treaties.un.org |keel=EN}}</ref>. 9kxuw8aa3oublwx7wrpegqex9l8xw47 7162653 7162652 2026-05-28T10:35:54Z Lukas Toompere 230280 7162653 wikitext text/x-wiki Relvastuskontrolli võib mõista mitmel viisil: 1) konkureerivate riikide omavahelist sõjalise strateegia ja diplomaatia vahend 2) riikidevaheliste ametlike ja mitteametlike kokkulepete kogum, mis reguleerib nende julgeolekusuhteid; 3) strateegilise ja poliitilise läbirääkimiste protsess; 4) regionaalse ja ülemaailmse julgeoleku tugevdamise mehhanism; 5) ideoloogilist loosung, mida relvastuskontrolli pooldajad ja vastased kasutavad oma poliitiliste eesmärkide edendamiseks<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=2008-01-01 |pealkiri=Arms Control |url=https://www.sciencedirect.com/science/chapter/referencework/abs/pii/B9780123739858000106 |keel=en-US |lehekülg=86–100 |doi=10.1016/B978-012373985-8.00010-6}}</ref>. Relvastuskontrolli kokkulepped on kahepoolse, regionaalse või ülemaailmse ulatusega ning on reguleerinud nii tuuma- kui ka ka konventsionaalseid relvi<ref>{{Viide |perekonnanimi=Mistry |eesnimi=Dinshaw |pealkiri=Arms Control |kuupäev=2008 |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/B9780123739858000106 |väljaanne=Encyclopedia of Violence, Peace, & Conflict |lehekülg=86–100 |väljaandja=Elsevier |keel=en |doi=10.1016/B978-012373985-8.00010-6. |isbn=978-0-12-373985-8 |vaadatud=2026-05-28}}</ref>. On oluline märkida, et relvastuskontroll ei ole sama, mis desarmeerimine. [[Desarmeerimine|Desarmeerimise]] eesmärk on relvade hävitamine<ref>{{Netiviide |pealkiri=Regional Disarmament {{!}} United Nations Office for Disarmament Affairs |url=https://disarmament.unoda.org/index.php/en/our-work/regional-disarmament |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=disarmament.unoda.org}}</ref>, kuid relvastuskontroll hõlmab endas võidurelvastuse aeglustamist ja kasutuse piiramist. === Ajalugu === 1899. ja 1907. aasta [[Haagi konventsioon]] oli üks esimesi samme, mis astuti tänapäevase relvastuskontrolli suunas. Relvastuskontrolli saab mõista nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivsena. Kvantitatiivselt saab piirata näiteks sõjalaevade, rakettide, tuumarelvade arvukust erinevate riikide seas. Kvalitatiivse kontrolli alla jäävad näiteks teatud relvaliikide, näiteks plahvatava laskemoona ja keemiliste ning bioloogiliste relvade, keelustamine. Konventsioonide edukus on paljude ajaloolaste ja teadlaste poolt küsimuse alla seatud, kuna [[Esimene maailmasõda|I]] ja [[Teine maailmasõda|II Maailmasõda]] tõestasid riikide kuuletust lepingute suhtes<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vagts |eesnimi=Detlev F. |kuupäev=2000 |pealkiri=The Hague Conventions and Arms Control |url=https://www.jstor.org/stable/2555229 |ajakiri=The American Journal of International Law |aastakäik=94 |üksiknumber=1 |lehekülg=31–41 |doi=10.2307/2555229 |issn=0002-9300}}</ref>. 1921. ja 1922. aastal kogunesid maailma juhtivad mereriigid Washington D.C-s, eesmärgiga vähendada sõjalisi pingeid Ida-Aasias. Jaapani tärkav natsionalism ja ülemaailmne võidurelvastumine tegi USA seadusandjad murelikuks. Senaator William E. Borah juhtimisel nõuti, et Ameerika Ühendriigid kaasaksid mereväe võidurelvastumises oma kaks peamist konkurenti – Jaapani ja Ühendkuningriigi – desarmeerimisläbirääkimistesse<ref>{{Netiviide |pealkiri=Milestones in the History of U.S. Foreign Relations - Office of the Historian |url=https://history.state.gov/milestones/1921-1936/naval-conference |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=history.state.gov}}</ref>. Külma Sõja ajal kirjutati alla mitmele relvastuskontrolli lepingule, keskenduti tuumasõja ärahoidmisele. 1969. aasta novembris sõlmitud strateegiliste tuumarelvade piiramise kokkulepe (''Strategic Arms Limitation Talks''), lühendatult SALT, piiras oluliselt kaugmaarakettide ja teiste relvaliikide tootmist<ref>{{Netiviide |pealkiri=Milestones in the History of U.S. Foreign Relations - Office of the Historian |url=https://history.state.gov/milestones/1969-1976/salt |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=history.state.gov}}</ref>. === Lepingud === Ajaloo vältel on sõlmitud palju relvastuskontrolli lepinguid. Tuntumad on näiteks 1968. aasta Tuumarelvade leviku tõkestamise leping (''Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons''), lühendatult NPT. Leping sõlmiti USA, Suurbritaania ja Nõukogude Liidu vahel, eesmärgiga vähendada tuumasõja puhkemise tõenäosust ja kaitsta maailma elanikkonda sellega kaasneva katastroofi eest<ref>{{Netiviide |pealkiri=UNODA Treaties Database |url=https://treaties.unoda.org/t/npt |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=treaties.unoda.org}}</ref>. 1972. aasta [[Bioloogiliste relvade konventsioon]] (''Biological Weapons Convention'') oli esimene mitmepoolne desarmeerimisleping, mis keelas sinna kategooriasse kuuluvate massihävitusrelvade arendamise, tootmise ja varumise<ref>{{Netiviide |pealkiri=UNODA Treaties Database |url=https://treaties.unoda.org/t/bwc |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=treaties.unoda.org}}</ref>. 1993. aasta START II leping Venemaa ja USA vahel piiras mõlema riigi tuumaarsenali suurust. See kahepoolne relvastuskontrolli leping nõudis, et mõlemad riigid vähendaksid oma strateegiliste tuumarelvade varusid 3000-st 3500-ni 2007. aastaks ning kohustas neid teatud tüüpi mandritevahelisi ballistilisi rakette(ICBM-e) hävitama<ref>{{Netiviide |pealkiri=START II Treaty Is Signed {{!}} Diplomacy and International Relations {{!}} Research Starters {{!}} EBSCO Research |url=https://www.ebsco.com/ |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=EBSCO |keel=en}}</ref>. 1997. aasta [[Ottawa konventsioon]] keelustas jalaväemiinide kasutamise, varumise, tootmise, üleandmise ja nende hävitamise. Eesti liitus konventsiooniga 2004. aastal, kuid 2025. aasta Juunis lahkuti<ref>{{Netiviide |pealkiri=United Nations Treaty Collection |url=https://treaties.un.org/pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-5&chapter=26&clang=_en |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=treaties.un.org |keel=EN}}</ref>. mj09tnws8z9wdrc0xw9wu4tmro5lq9s 0 715761 7162668 2026-05-28T10:47:57Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Jeanne d'Arc]] 7162668 wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Jeanne d'Arc]] ppvlvsvf2i9y3l661h7pusnn2wf7y6h 0 715762 7162680 2026-05-28T10:59:59Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Bryan Levell | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Jamaica | sünniaeg = {{süv|2003|12|23}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 1,85 m | kaal = | spordiklubi = Uptimum Track Club | treener = Shanikie Osbourne | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|2025. aasta kergejõustiku maai...' 7162680 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Bryan Levell | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Jamaica | sünniaeg = {{süv|2003|12|23}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 1,85 m | kaal = | spordiklubi = Uptimum Track Club | treener = Shanikie Osbourne | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|200 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2021. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2021 Nairobi]]|4 × 100 m}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Cali]]|4 × 100 m}} }} '''Bryan Levell''' (sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] [[2003]]) on [[Jamaica]] [[sprinter]]. Ta võitis [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s 200 meetri jooksus pronksmedali isikliku rekordiga 19,64. [[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2026. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Toruń]]is oli ta 60 meetri jooksus seitsmes. ==Isiklikud rekordid== {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''6,47''' || [[28. veebruar]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Kingston]] |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''9,82''' || [[23. juuli]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Eisenstadt]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''19,64''' || [[19. september]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Levell, Bryan}} [[Kategooria:Jamaica sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] ogvquvjf313kefgn0m5py9062d3845f 0 715764 7162705 2026-05-28T11:25:22Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Heinrich Ewald Paslack]] 7162705 wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Heinrich Ewald Paslack]] 6h5m1qrx3xxd94ee6bmfdf7ns45dpbi 0 715765 7162706 2026-05-28T11:25:51Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Kollakas aasasilmik | pilt = Coenonympha pamphilus qtl1.jpg | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Silmiklased]] ''Satyridae'' | perekond = [[Aasasilmik]] ''Coenonympha'' | liik = '''Kollakas aasasilmik''' | binaarne = ''Coenonympha pamphilus'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]] (1758)...' 7162706 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kollakas aasasilmik | pilt = Coenonympha pamphilus qtl1.jpg | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Silmiklased]] ''Satyridae'' | perekond = [[Aasasilmik]] ''Coenonympha'' | liik = '''Kollakas aasasilmik''' | binaarne = ''Coenonympha pamphilus'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]] (1758) }}'''Kollakas aasasilmik''' (''Coenonympha'' ''pamphilus'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja [[Silmiklased|silmiklaste]] [[Alamsugukond|alamsugukonda]] kuuluv liblikas. === Nimetuse etümoloogia === Liiginime eestikeelne osa viitab liblika kollakaspruunile üldvärvusele. Ladinakeelne osa ''pamphilus'' pärineb kreeka keelest ning tähendab „kõigi poolt armastatud” või „kõigi sõber”. Nimi võib viidata kas [[Platon|Platoni]] õpilasele [[Pamphilos|Pamphilosele]], kelle loenguid kuulas ka filosoof [[Epikuros]], või antiiksele [[Pamfüülia]] piirkonnale [[Väike-Aasia]] lõunaosas. === Välimus ja tunnused === Kollakas aasasilmiku tiibade siruulatus on 22–28 mm. Tiibade ülakülg on kollakasoranž kuni helepruun. Tiibade välisserv on hallikaspruun ning ees- ja tagatiiva servise toon võib sujuvalt hallikamaks muutuda. Eestis esinevad isendid on enamasti üsna heleda üldtooniga. Eestiiva tipuosas paikneb väike must silmlaik, millel on hele tuum ja mida ümbritseb kitsas kollakas rõngas. Tagatiiva ülaküljel silmlaigud tavaliselt puuduvad või on väga nõrgalt märgatavad. Eestiiva alakülg on oranžikas kuni helepruun. Tipuosas leidub hele laik ning selle sees paikneb musta keskme ja heleda tuumaga silmlaik. Tagatiiva alakülg on hele hallikas- kuni rohekaspruun ning seda läbib nõrk ebakorrapärane heledam vööt. Mõnikord võib tagatiiva alaküljel esineda väikeseid heledaid täpikesi. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=228-229}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:(MHNT) Coenonympha pamphilus - Foret de Bouconne, France - male.jpg|Isase tiivakiri </gallery> === Elupaik === Liik on avamaastikuliik, kes elab kuivadel ja niisketel niitudel, karjamaadel, teeservadel, luhtadel, jäätmaadel ning muudel rohustel aladel. Liik eelistab päikeselisi ja madala taimestikuga paiku ning on sageli tavaline põldude ja metsaservade läheduses.<ref name=":0" /> === Levila === Liblikas on levinud läänepalearktilises piirkonnas ning esineb suuremas osas [[Euroopa|Euroopast]] ja [[Parasvööde|parasvöötmelisest]] [[Aasia|Aasiast]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=209}}</ref> Idas ulatub levila Altai ja [[Kuznetski Alatau|Kuznetski Alatauni]], kuid [[Jenissei jõgi|Jenissei jõest]] ida pool liik puudub. Eestis on kollakas aasasilmik väga laialt levinud ja tavaline päevaliblikas. === Rööviku areng === Röövikud toituvad mitmesugustel kõrrelistel. Toidutaimedena kasutatakse erinevaid heintaimi ja muid rohttaimi kasvavaid kõrrelisi, näiteks [[lõhnav maarjahein]], [[kastevars]] ja [[nurmikas]]. Osa röövikutest talvitub, osa võib areneda ilma [[Diapaus|diapausita]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Lennuaeg === Liblikad lendavad Eestis peamiselt mai lõpust juuli alguseni. Sageli esineb ka teine põlvkond, kes lendab augustist septembrini. <ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] t5vwk8zhy6e7nqgiuoyvd2shn8a4lvw 7162711 7162706 2026-05-28T11:30:42Z IvarGl 201039 7162711 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kollakas aasasilmik | pilt = Coenonympha pamphilus qtl1.jpg | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Aasasilmik]] ''Coenonympha'' | liik = '''Kollakas aasasilmik''' | binaarne = ''Coenonympha pamphilus'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]] (1758) }}'''Kollakas aasasilmik''' (''Coenonympha'' ''pamphilus'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja [[Silmiklased|silmiklaste]] [[Alamsugukond|alamsugukonda]] kuuluv liblikas. === Nimetuse etümoloogia === Liiginime eestikeelne osa viitab liblika kollakaspruunile üldvärvusele. Ladinakeelne osa ''pamphilus'' pärineb kreeka keelest ning tähendab „kõigi poolt armastatud” või „kõigi sõber”. Nimi võib viidata kas [[Platon|Platoni]] õpilasele [[Pamphilos|Pamphilosele]], kelle loenguid kuulas ka filosoof [[Epikuros]], või antiiksele [[Pamfüülia]] piirkonnale [[Väike-Aasia]] lõunaosas. === Välimus ja tunnused === Kollakas aasasilmiku tiibade siruulatus on 22–28 mm. Tiibade ülakülg on kollakasoranž kuni helepruun. Tiibade välisserv on hallikaspruun ning ees- ja tagatiiva servise toon võib sujuvalt hallikamaks muutuda. Eestis esinevad isendid on enamasti üsna heleda üldtooniga. Eestiiva tipuosas paikneb väike must silmlaik, millel on hele tuum ja mida ümbritseb kitsas kollakas rõngas. Tagatiiva ülaküljel silmlaigud tavaliselt puuduvad või on väga nõrgalt märgatavad. Eestiiva alakülg on oranžikas kuni helepruun. Tipuosas leidub hele laik ning selle sees paikneb musta keskme ja heleda tuumaga silmlaik. Tagatiiva alakülg on hele hallikas- kuni rohekaspruun ning seda läbib nõrk ebakorrapärane heledam vööt. Mõnikord võib tagatiiva alaküljel esineda väikeseid heledaid täpikesi. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=228-229}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:(MHNT) Coenonympha pamphilus - Foret de Bouconne, France - male.jpg|Isase tiivakiri </gallery> === Elupaik === Liik on avamaastikuliik, kes elab kuivadel ja niisketel niitudel, karjamaadel, teeservadel, luhtadel, jäätmaadel ning muudel rohustel aladel. Liik eelistab päikeselisi ja madala taimestikuga paiku ning on sageli tavaline põldude ja metsaservade läheduses.<ref name=":0" /> === Levila === Liblikas on levinud läänepalearktilises piirkonnas ning esineb suuremas osas [[Euroopa|Euroopast]] ja [[Parasvööde|parasvöötmelisest]] [[Aasia|Aasiast]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=209}}</ref> Idas ulatub levila Altai ja [[Kuznetski Alatau|Kuznetski Alatauni]], kuid [[Jenissei jõgi|Jenissei jõest]] ida pool liik puudub. Eestis on kollakas aasasilmik väga laialt levinud ja tavaline päevaliblikas. === Rööviku areng === Röövikud toituvad mitmesugustel kõrrelistel. Toidutaimedena kasutatakse erinevaid heintaimi ja muid rohttaimi kasvavaid kõrrelisi, näiteks [[lõhnav maarjahein]], [[kastevars]] ja [[nurmikas]]. Osa röövikutest talvitub, osa võib areneda ilma [[Diapaus|diapausita]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Lennuaeg === Liblikad lendavad Eestis peamiselt mai lõpust juuli alguseni. Sageli esineb ka teine põlvkond, kes lendab augustist septembrini. <ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] <references /> == Välislingid == {{commonskat|Coenonympha pamphilus}} * {{elurikkus}} 6eetfrcgl45yjoc9s4fmoncjgrpv6y5 0 715766 7162708 2026-05-28T11:27:08Z Atrepaot 226731 Alustasin lehekülge- "Maris Neeno" 7162708 wikitext text/x-wiki '''Maris Neeno''' (sündinud 22.08.1998) on eesti poliitik. Neeno on 2025. aasta detsembrist alates Põlva vallavanem.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-12-09 |pealkiri=Põlva vallavolikogu valis uue vallavanema ja kinnitas vallavalitsuse koosseisu |url=https://polva.ee/polva-vallavolikogu-kinnitas-uue-vallavanema-ja-vallavalitsuse-koosseisu/ |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=Põlva Vallavalitsus |keel=et}}</ref> == Haridus == Maris Neeno on lõpetanud Põlva Gümnaasiumi ning omandanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna magistrikraadi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=40359 |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=www.lounaleht.ee |keel=en}}</ref> == Karjäär == Neeno on töötanud varem Põlva valla noortega, siseministri nõunikuna ning advokaadibüroos.<ref name=":0" /> Hetkel on ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku erakonna]] juhatuse liige ning Põlvamaa piirkonna esimees.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-05-29 |pealkiri=Juhatus |url=https://www.sotsid.ee/erakond/juhatus/ |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=Sotsiaaldemokraadid |keel=et-EE}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-10-26 |pealkiri=Põlvamaa |url=https://www.sotsid.ee/liikmele/piirkonnad-ja-osakonnad/polvamaa/ |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=Sotsiaaldemokraadid |keel=et-EE}}</ref> 2023-2026 oli ta Noorte Sotsiaaldemokraatide president.<ref>{{Viide |pealkiri=Noored Sotsiaaldemokraadid |kuupäev=2026-05-28 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Noored_Sotsiaaldemokraadid&oldid=7162682 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-28}}</ref> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. KOV valimistel]] kandideeris Maris Neeno Sotsiaaldemokraatide valimisnimekirja esinumbrina Põlva vallas ja kogus 231 häält. == Viited == 732v6241cd5xsu36fg0usyfghn9ktzt 7162710 7162708 2026-05-28T11:29:16Z Atrepaot 226731 7162710 wikitext text/x-wiki '''Maris Neeno''' (sündinud 22.08.1998) on eesti poliitik. Neeno on 2025. aasta detsembrist alates Põlva vallavanem.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Põlva vallavolikogu valis uue vallavanema ja kinnitas vallavalitsuse koosseisu |url=https://polva.ee/polva-vallavolikogu-kinnitas-uue-vallavanema-ja-vallavalitsuse-koosseisu/ |väljaanne=Põlva Vallavalitsus |keel=et}}</ref> == Haridus == Maris Neeno on lõpetanud Põlva Gümnaasiumi ning omandanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna magistrikraadi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LounaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=40359 |väljaanne=www.lounaleht.ee |keel=en}}</ref> == Karjäär == Neeno on töötanud varem Põlva valla noortega, siseministri nõunikuna ning advokaadibüroos.<ref name=":0" /> Hetkel on ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku erakonna]] juhatuse liige ning Põlvamaa piirkonna esimees.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juhatus |url=https://www.sotsid.ee/erakond/juhatus/ |väljaanne=Sotsiaaldemokraadid |keel=et-EE}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Põlvamaa |url=https://www.sotsid.ee/liikmele/piirkonnad-ja-osakonnad/polvamaa/ |väljaanne=Sotsiaaldemokraadid |keel=et-EE}}</ref> 2023-2026 oli ta Noorte Sotsiaaldemokraatide president.<ref>{{Viide |pealkiri=Noored Sotsiaaldemokraadid |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Noored_Sotsiaaldemokraadid&oldid=7162682 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et }}</ref> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. KOV valimistel]] kandideeris Maris Neeno Sotsiaaldemokraatide valimisnimekirja esinumbrina Põlva vallas ja kogus 231 häält. == Viited == nqxbnn56hgg9pts568z4fdliauliomz 0 715767 7162713 2026-05-28T11:34:41Z Oberpahlen 156337 Uus lehekülg: ''''Georg Heinrich Woecke''' ([[18. november]] [[1787]], [[Valmiera|Wolmar]] – [[25. november]] [[1835]], [[Põltsamaa]]) oli Tallinna apteeker. Ta on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Isiklikku== Georg Heinrich Woecke suri 1835. aasta sügisel. Tal ei olnud otseseid pärijaid, mistõttu otsiti teise ringi pärijaid 1836. aasta hiliskevadel ajakirjanduse vahendusel<ref name="RA"/>. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="RA"> Rigascher Anzeigen, 11tes Stück, 16....' 7162713 wikitext text/x-wiki '''Georg Heinrich Woecke''' ([[18. november]] [[1787]], [[Valmiera|Wolmar]] – [[25. november]] [[1835]], [[Põltsamaa]]) oli Tallinna apteeker. Ta on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Isiklikku== Georg Heinrich Woecke suri 1835. aasta sügisel. Tal ei olnud otseseid pärijaid, mistõttu otsiti teise ringi pärijaid 1836. aasta hiliskevadel ajakirjanduse vahendusel<ref name="RA"/>. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="RA"> Rigascher Anzeigen, 11tes Stück, 16.03.1836, lk 5</ref> }} 86ss4gcgc22vhwlzvq2mkit0aajxn8k 7162715 7162713 2026-05-28T11:35:04Z Oberpahlen 156337 7162715 wikitext text/x-wiki '''Georg Heinrich Woecke''' ([[18. november]] [[1787]], [[Valmiera|Wolmar]] – [[25. november]] [[1835]], [[Põltsamaa]]) oli Tallinna ja Põltsamaa apteeker. Ta on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Isiklikku== Georg Heinrich Woecke suri 1835. aasta sügisel. Tal ei olnud otseseid pärijaid, mistõttu otsiti teise ringi pärijaid 1836. aasta hiliskevadel ajakirjanduse vahendusel<ref name="RA"/>. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="RA"> Rigascher Anzeigen, 11tes Stück, 16.03.1836, lk 5</ref> }} 0lyzabdbizufxbjb3peyfzbe3pbp298